Sisukord - Ajakiri Keskkonnatehnika...juhitud Teaduste Akadeemia Loo-duskaitse Komisjoniga, Jaan Eilar-ti ja Edgar Tõnuristiga kujundas ta kaitsealasid, kutsus ellu Eesti Loo-duskaitse

SisukordEHITUS

Majaseente mõju ehitistele. K. Pilt 27Omanikujärelevalve teenus tehnosüsteemide rajamisel. A. Aas 33Ka miljööväärtuslikud alad on Tallinna ehteks. H. Treial 39

ENERGEETIKA

Päikesekiirgusfrontide eeluuring. T. Tomson 12Tuuleenergia väiketarbijale. A. Kirss 14Sõltumatud päikese- ja tuuleelektrijaamad pakuvad alternatiivse lahenduse võrguühendusele. U. Lehtveer 16

INNOVATSIOON

Euroopa Keskkonnapressi EEP-Award 2007 kümme nominenti. 44

KESKKOND

Välisõhu seiramine – kasulik või asjatu kulutus. M. Kõrvits 19Koostamisel on kiirgusohutuse riiklik arengukava. E. Pesur 22Keskkonnaandmete analüüsi ja kättesaadavust tuleb parandada. T. Rasso 24Põltsamaa lossi all, sees ja ümber. R. Einasto 42

VENTILATSIOON

Tüüpilisi vigu ventilatsioonisüsteemide rajamisel. P. Parre 34

VESI

Osooni ja UV-kiirguse sünergia: muljeid Los Angelesis peetud esimeselt IOA-IUVA kongressilt. R. Munter 8

TOIMETUS Postiaadress: Pk 2195, 10402 TallinnVäljaandja: OÜ KalendrikeTel 672 5900, [email protected], http://www.keskkonnatehnika.ee

Ajakiri Keskkonnatehnika ilmub alates 1996. aas tast. 2007. aastal ilmub kaheksa numbrit. Järgmine number ilmub novembris. Trükikoda: PRINTON. Küljendus ja makett: OÜ Wõrgu Wõlurid, ww.ee

Peatoimetaja: Merike Noor, [email protected]: Aleksander Maastik, (terminoloogia ja keel – A.M. ), Mailis Moora (keel)Reklaam ja levi: Marika Rebane, [email protected] Margis Veevo, [email protected]

LK 27

LK 39

LK 14

LK 22

LK 12

LK 42

KESKKONNATEHNIKA 6/2007 5

Uudised

ABB AVAS LV DRIVES JÜRI TEHASE TEISE ETAPI

ABB AS LV DRIVES avas 30. augus-til Jüri tehase teise etapi, et rahuldada paindlikumalt järjest kasvavat nõud-lust automaatikatoodete järele. Teise etapi avamisega laienes tehase toot-mispind 1000 m2 võrra – 3000 ruut-meetrini.

2005. aasta septembris uksed ava-nud tehas toodab peamiselt sagedus-muundureid – vahelduvvoolu sage-duse muutmise seadmeid. Sagedus-muundur aitab säästa energiat, ener-giasääst on aga eriti ajakohane teema. Maailma sagedusmuundurite turg on viimase kümne aasta jooksul kasva-nud üle 20% aastas. ABB Grupp on sagedusmuundurite turu liider ligi 20%-lise turuosaga. Eelmisel aastal oli ABB Grupi sagedusmuundurite ja teiste automaatikatoodete müügikäi-ve maailmas 6,8 miljardit dollarit.

ABB on ülemaailmne tehnoloo-gialiider energeetika ja automaati-ka valdkonnas, kontserni kliendid on infrastruktuuri- ja tööstusettevõtted. ABB tooted aitavad klientidel vähen-dada tootmisega seotud keskkonna-mõju. ABB peakorter asub Zürichis ja kontsern annab tööd 111 000 inimese-le enam kui sajas riigis. Eestis on ABB tegutsenud alates 1992. aastas, olles keskendunud energeetika- ja automa-tiseerimisvaldkonnale. ABB AS-il on Eestis peale Tallinnas asuva peakon-tori madalpingesüsteemide tehas Kei-las, elektrimasinate ja sagedusmuun-durite tehas Jüris ning korrashoiukes-kused mitmel pool Eestis. Enam kui 90% Eestis valmistatavast toodangust läheb ekspordiks. Alates 1998. aastast on ABB AS-is juurutatud integreeritud juhtimissüsteem, mis vastab standar-dite ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele. Süsteem tagab oluliste keskkonnaas-pektide kontrolli ja ettevõtte tegevuse pideva täiustumise.

AS ABB

UUE TEHASE RAJAMISEGA SUURENEB SILBETI EHITUSPLOKKIDE EKSPORT

KOHTLA-JÄRVEL, VANA-AHTMES sai 6. septembril pidulikult nurgaki-vi Silbeti poorbetoonist ehitusplokke tootva OÜ Silbeti Plokk uue tehase hoone. Saksa sisseseadega (MASA-Henke Maschinenfabrik GmbH) uue tehase kavandatav tootmisvõimsus on 160 000 m³ poorbetoonist seinaplokke aastas. Põlevkivituha baasil valmis-tatavate seinaplokkide tootmine ka-

hekordistub pärast uue Silbeti Ploki tehase täisvõimsusega töölerakenda-mist. Uue tehase ehitusmaksumuseks kujuneb ca 110 mln kr. Tehas alustab tööd 2008. aasta juunis.

AS-i Silbet juhatuse esimehe Vjat-šeslav Šlõki sõnul on fi rma eesmärk rajada uus keskkonnasäästlik tootmis-liin, mis kasutab seinaplokkide toot-miseks uusimaid tehnoloogilisi lahen-dusi ja peamise toorainena põlevkivi-tuhka. Täna ladustatakse Narva elekt-rijaamade tuhaväljadele 96% elektri tootmisel tekkinud tuhast, vaid 4% leiab taaskasutust Silbeti ja AS Kun-da Nordic Tsemendi tootmises. Silbeti uue tehase käivitumisega hakatakse igal aastal taaskasutama 140 000 ton-ni põlevkivituhka.

“Rajatava tehase tehnoloogia on edasiarendus meie senisest tehnoloo-giast,” sõnas tehase Silbeti Plokk te-gevdirektor Toivo Puhilas. “Peamine edasiarendus on lööktehnoloogia ka-sutuselevõtt, mis võimaldab vähenda-da poorbetoonploki niiskust 27%-ni (praegu 35%). Uus tehnoloogia vä-hendab segu veesisaldust ja kiirendab poorbetooni valmimist. See tähen-dab kuni kolme tunni võrra lühemat tootmisprotsessi,” täiendas Puhilas. Ahtme tehas OÜ Silbeti Plokk on va-nim (1961. aastast) poorbetoonist ehitusplokke pidevalt tootev ettevõ-te Eestis. Silbetis toodeti 2006. aastal 104 519 m³ poorbetoonist ehitusplok-ke, tootmine kasvas aastaga 28,3%. Eksport moodustas Silbeti plokkide kogumüügist 68,8%. Peamised eks-pordimaad olid Läti ja Venemaa (Pe-terburi piirkond). Tehases on raken-datud kvaliteedi- ja keskkonnajuhti-missüsteeme ISO 9001 ja ISO 14001.

Tehases töötab 168 inimest, käive oli 2006. aastal 171 miljonit krooni.

AS SILBET

PARGI JA REISI UUED PARKLAD

SEPTEMBRIS TOIMUNUD autova-ba nädala raames avati kaks süsteemi “Pargi ja reisi” parklat. “Pargi ja reisi’ aitab vähendada autokasutust, eelkõi-ge sõidul kesklinna suunas. Oma au-toga sõidetakse “Pargi ja reisi” park-lasse ning sealt edasi ühissõidukiga. Süsteemi “Pargi ja reisi” parklad asu-vad Paldiski mnt 221 (trollide lõpp-peatus Õismäel) ning Pärnu mnt 150 ja 137 (Kalevi peatus). Õismäe park-last saab edasi trolliga ning Pärnu mnt parklast kas bussi või trammiga. Endi-selt töötab “Pargi ja reisi” parkla Piri-tal, Regati maja kõrval.

UUS STANDARD ISO/IEC 17021

VASTAVALT IAF-I ja EA otsusele peavad praegu standardi EN 45012 nõuetele vastavad juhtimissüsteemide ja ISO/IEC juhendi 66 nõuetele vas-tavad keskkonnajuhtimissüsteemide sertifi tseerimisasutused evitama stan-dardi ISO/IEC 17021 nõuded (ja tões-tama seda akrediteerimisasutusele) hiljemalt 15. septembriks 2008. Ala-tes 16. septembrist 2008 ei kehti enam EN 45012 või ISO juhendi 66 kohane akrediteering. Eesti Akrediteerimis-keskus alustas uue standardi nõuete kohast akrediteerimist alates 1. sep-tembrist 2007. Standardi eestikeel-se versiooni saab Standardikeskusest ([email protected]). EAK

Foto: AS Silbet

6 KESKKONNATEHNIKA 6/2007

Uudised

EUROOPA KOMISJON MÄÄRAS TÄHTSAMATELE ENERGEETIKAPROJEKTIDELE EUROOPA KOORDINAATORID

EUROOPA KOMISJON määras 12. septembril neli energeetikavaldkonna projektikoordinaatorit, kelle ülesanne on jälgida mitme tähtsama projekti el-luviimist ja elluviimisele kaasa aidata. Neli Euroopa koordinaatorit on mää-ratud neljaks aastaks ning nad jälgi-vad tehniliste, poliitiliste ja rahaliste küsimuste lahendamist projektide ra-kendamisel.

Mario Monti vastutab Prantsusmaa–Hispaania kõrgepingeliini ehitamise eest. See liin on vajalik, et ühenda-da liidu keskosa Pürenee poolsaare “elektrisaarega”. Ühendus Tagab mõ-lema liikmesriigi elektriga varustatu-se ja elektrienergia tõhusa siseturu loomise.

Georg Wilhelm Adamowitsch tege-leb Läänemere ja Põhjamere piirkon-na (Taani, Saksamaa ja Poola) avame-rejaamade tuuleenergia ülekandelii-nide rajamise lõpuleviimisega. Selle projekti eesmärk on hõlbustada Lää-nemerel ja Põhjamerel toodetava tuu-leenergia tarnimist kontinendi ener-giavõrkudesse. Kõnealune projekt an-nab suure panuse keskkonnasäästli-kuma energiavõrgu loomisse.

Jozias Johannes van Aartsen tege-leb NABUCCO gaasijuhtme projekti-ga, mis kulgeb Türgist üle Rumeenia, Bulgaaria ja Ungari Austriasse. Selle projekti eesmärk on arendada Euroo-pa varustuskindluse tugevdamiseks välja uus tee Kesk-Aasias, Kaspia mere piirkonnas ja Lähis-Idas toode-tud gaasi tarnimiseks Euroopasse.

Wladyslaw Mielczarski aitab kiiren-dada Saksamaa, Poola ja Leedu vahe-liste kõrgepingeliinide ehitamist. Sel

viisil ühendatakse Läänemere üle-kandevõrgud Euroopa (Saksamaa, Poola) võrkudega, et tõsta võrkude ül-dist võimsust ja elektriga varustatuse kindlust.

• M. Monti on praegu Itaalias Mi-lanos asuva Bocconi Ülikooli rektor. Kuni 2004. aastani oli ta Euroopa Komisjoni liige ja vastutas siseturu, fi nantsteenuste ja maksupoliitika eest (1995–1999) ning seejärel kon-kurentsi eest (1999–2004). • G. W. Adamowitsch oli kuni vii-mase ajani Saksamaa Liitvabariigi majandusministeeriumi kantsler. • J. J van Aartsen oli Madalma-ade valitsuse välisminister aastatel 1998–2000. • W. Mielczarski on Lodzi Ülikooli professor.

Euroopa Liit

LEETU KAVANDATAVA TUUMAELEKTRIJAAMA KESKKONNAMÕJU HINDAMINE ON ALANUD

LIETUVOS ENERGIA AB kavandab uue tuumaelektrijaama rajamist seo-ses Ignalina tuumaelektrijaama 1. ja 2. reaktori sulgemisega. Ignalina elekt-rijaama 1. reaktor on juba suletud, 2. reaktor suletakse 2009. aasta lõpus. Uus elektrijaam on kavas ehitada praeguse Ignalina tuumaelektrijaama naabrusesse. Uue tuumaelektrijaama elektriline võimsus on maksimaalselt 3400 MW ja soojusvõimsus 8700 MW. Leetu kavandatava uue tuumaelekt-rijaama projekti KMH programmi-ga saab tutvuda Keskkonnaministee-riumi kodulehel (http://www.envir.ee/728823).

Keskkonnaministeerium

LOODUSE JA INIMESE KAITSE ALGATUSVÕIMELINE ELLUVIIJA

TEISMELINE NOORUK, kes kõr-valteelt peateele sööstis ja traagili-se, surmaga lõppenud liiklusõnne-tuse põhjustas, oskas vaid öelda, et ta ei saanud pidama... Kas räägime vaid liikluskultuuritusest? Kas me ei peaks mõtlema elu väärtustami-sele, aukartusele elu ees? Kas need põhitõed meie enesekeskses tarbi-misühiskonnas veel toimivad?

Autoroolis sõideti surnuks Heino Luik, Eesti Looduskaitse Valitsuse kauaaegne juht. Koos Erik Kumari juhitud Teaduste Akadeemia Loo-duskaitse Komisjoniga, Jaan Eilar-ti ja Edgar Tõnuristiga kujundas ta kaitsealasid, kutsus ellu Eesti Loo-duskaitse Seltsi, oli Maailma Hap-nikufondi looja, üks paekivi rah-vuskivina väärtustamise algatuse tugiisikuid presidendi ümarlauas. Lahkunu oli aktiivne loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtete levitaja nii valitsuse kui ka üldsu-se tasandil.

IN MEMORIAM

Eesti Geoloogia Selts ja Eesti Paeliit mälestavad

erksavaimulist teoinimest, Eesti looduse ja inimese kaitsjat.

VEAPARANDUSEELMISES KESKKONNATEHNI-KAS avaldatud Arno Toomas Pih-laku artiklis “Eesti õhuhapnikuva-rust ja selle bilansist” oli tabeli 2 päises viga: Varu 2005. aasta, Põ-lemisel seotav O

2 hulk ja Põlemis-

saaduste võimalik emissioon ühik 109 tonni asemel on õige 106 ton-ni. Ühikuviga on ka lk 28 esimeses veerus lauses Põhiline õhuhapniku kasutusvaru tugineb meil turbal ja põlevkivil, mille põletamine või-maldaks ammutada atmosfäärist kuni 5795,4·109 t hapnikku ning saada 73,2·1018 J energiat. Õige on 5795,4·106 t. Toimetus vabandab.


Vesi

Prof REIN MUNTER, D.SC.TTÜ keemiatehnika instituut

LOS ANGELESIS 27.–29. augustini 2007 toimunud Rahvusvahelise Osoo-niassotsiatsiooni (IOA) ja Rahvusva-helise UV-assotsiatsiooni (IUVA) esi-mene ühine kongress väärib märki-mist nii osavõtjate (umbes 450) kui ka näitusel osalenud fi rmade (50 rin-gis) arvu poolest. Enamik osalejaist oli USA-st, Kanadast, Mehhikost, Jaapa-nist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Tür-gist ja Soomest. Eestit esindasid TTÜ keemiatehnika instituudi dotsent Ma-rina Trapido, doktorant Niina Kulik ja artikli autor. Kongress toimus hotel-lis Hyatt Regency Century Plaza, mis asub Los Angelesi kuulsas Beverly Hills’i linnaosas aadressil 2025 Ave-nue of the Stars. See hotell on juba pikka aega olnud USA presidentide ja fi lmistaaride esinemiste, kohtumiste ja pidulike ürituste korraldamise paik. Teatavasti armastas Century Plazas einetada Ronald Reagan, kui ta pä-rast erruminekut elas oma California rantšos. Kongressi peasponsorid olid ITT Advanced Water Treatment, Met-ropolitan Water District of Southern California, Southern Nevada Water Authority, CDM, Degremont Techno-logies-Ozonia, Black & Veatch, Calgon Carbon Corporation, Trojan Technolo-gies ja Mitsubishi Power Products.

Rahvusvaheline Osooniassotsiat-sioon (IOA) asutati 1973. aastal Was-hingtonis ning muutus kiiresti osooni uurijaid ja praktikuid ühendavaks or-ganisatsiooniks. IOA koosneb Euroo-pa–Aafrika–Aasia–Austraalia grupist (EA3G), Panameerika grupist (PAG) ja Jaapani saarte grupist (NIG). Iga kahe aasta tagant korraldatakse rah-vusvahelisi osoonikongresse, eelmi-

ne toimus 2005. aastal Prantsusmaal Strasbourgis. Rööbiti vee osoonimise-ga hakkas põhiliselt desinfi tseerimise eesmärgil arenema ka alternatiivne tehnoloogia – vee töötlemine UV-kiir-gusega. Need kaks suunda hakkasid kiiresti omavahel konkureerima ning 2001. aastal otsustasid UV-kiirguse-ga tegelevad teadlased ja insenerid asutada Washingtonis omaette assot-siatsiooni – Rahvusvahelise UV-as-sotsiatsiooni (IUVA). Jõuti korralda-da ka kaks UV-kongressi, enne kui mõlemad pooled jõudsid äratundmi-sele, et ühenduses peitub jõud ning et osooni ja UV-kiirguse kooskasuta-mine annab sünergiat ehk on tõhu-sam kui mõlema rakendamine eraldi. Ühise kongressi korraldamise otsusel oli veel laiem tähendus – sellega akt-septeeriti süvaoksüdatsiooniprotses-side (advanced oxidation processes, AOPs) alaseid ettekandeid ka seni ai-nult osoonile pühendatud rahvusva-helistel foorumitel. See on täiesti põh-jendatud, sest süvaoksüdatsiooniprot-sessides kasutatakse mitmesuguseid osooni, UV-kiirguse, vesinikperoksiidi ning katalüsaatorite kombinatsioone selleks, et tekitada piisavas koguses üliaktiivseid °OH-radikaale, mis rea-geerivad vees olevate saasteainetega kiiresti ja mitteselektiivselt. Õigel hul-gal ja õiges kohas kasutamine võimal-dab AOP-protsesside abil orgaanilisi saasteaineid mineraliseerida, st viia neid CO

2, H

2O, kloriidide, nitraatide ja

sulfaatideni. Osoon ja UV-kiirgus seda eraldi teha ei suuda. Mitte ilmaasjata ei nimetata AOP-protsesse 21. sajandi veepuhastustehnoloogiaks.

Kongress avati esmaspäeva, 27. augusti hommikul piduliku plenaar-istungiga. Esinesid IOA president Mike Dimitriou ja IUVA president

Andreas Kolch. Kokkutulnuid tervi-tasid ka kongressi peaorganisaatorid Paul Overbeck (PAG) ja Jim Bolton (IUVA).

Huvitavaid ettekandeid, sh osooni tootmise kohta, võis kuulata mitmes sektsioonis. Osooni on tavapäraselt toodetud vaikse sädelahenduse (nn koroonalahenduse) toimel kõrgepin-geelektri (10–15 kV) väljas. Õhuhap-niku või puhta hapniku molekul lõ-hustatakse sädelahenduse toimel ka-heks hapnikuaatomiks (O + O), mis moodustavad hapnikumolekuliga (O2

) liitudes osooni (O

3). Et tekkinud osoon

reaktsioonisoojuse toimel ei taaslagu-neks, jahutatakse osoonigeneraatorit vee või õhuga. Gaasi suurema osooni-sisalduse saamiseks kasutatakse täna-päeval õhu asemel lähtegaasina üha enam vedelat hapnikku. Kongressi selleteemalistes ettekannetes käsit-leti mitut võimalust osoonigeneraato-rite tootlikkuse tõstmiseks ja kasute-guri suurendamiseks – elektroodide materjalide sobiv valik, katalüüsiva elektroodi kasutamine, elektrilahen-dusvälja laiuse optimeerimine, õhuga töötavate generaatorite puhul kõrval-saaduse NOX

sisalduse vähendamine jm. Jaapani fi rma Mitsubishi Electric Corp. esindaja P. Rutherford tutvus-tas oma ettekandes uusi plaatgene-raatoreid, mis tavalise 8–10 massi% asemel toodavad gaasi, mille osooni-sisaldus on 20 massi%. Kiiresti areneb osooni tootmise alternatiivtehnoloogia – elektrolüütiline osoonisüntees. Sel juhul jääb ära tülikas osooni segamine veega, kuna osoon tekib otse vees. K-Y. Chan Hongkongi ülikoolist tutvus-tas protsessi lähemalt, demonstreeris seda kuulajatele ka väikesel töötaval mudelil. Osooni elektrolüütilist toot-mist tunti juba varem, kuid selle tõhu-

OSOONI JA UV-KIIRGUSE SÜNERGIA: MULJEID LOS ANGELESIS PEETUD ESIMESELT IOA-IUVA KONGRESSILT


sus on olnud väike, sest termodünaa-miliselt on eelisreaktsioon eralduva hapniku elektrolüüs. Seda reaktsiooni saab aga maha suruda, kui kasutada õhuga töötavat katoodi, sõelakujulist SnO

2-anoodi ning elektrolüüdina tah-

ket polümeeri. Pingetel kuni 3 V saadi vees lahustunud osooni kontsentrat-siooniks 34 mg/L ning voolukasutus-tõhususeks 30%, mis on väga head näitajad. Ehkki seda tüüpi elektrolüü-tiliste osoonigeneraatorite tootlikkus ei ületa praegu 1 g/h, on selge, et sel-lel tehnoloogial on suurepärased tule-vikuväljavaated.

Praegu aga tuleb veel optimeeri-da osooni ja vee segamise seadmete konstruktsiooni ja tööd, et tõsta gaasi-lise osooni ärakasutusastet. Kõigepealt on vaja hästi tunda osooni lahustumi-se seaduspärasusi eri koostise ja pH-ga vees. A. Bin Varssavi tehnikaüli-koolist rääkis oma ettekandes hapni-ku ja osooni võrdlevast lahustumisest vees ning osooni lahustumise erine-vustest vees ja fl uoritud süsivesinikes, kus osoon on täiesti stabiilne. Osooni ja vee segamisseadmeteks on pikka aega olnud 4–5 m kõrgused barbotaaž-basseinid, milles osoon pihustatakse vette basseini põhjas olevate peen-poorsete plaatpihustite abil. Hüdrodü-naamiline režiim on sellistes basseini-des väheintensiivne, mille tõttu gaasis

sisalduva osooni ärakasutusaste ehk Cin-Cout/Cin x 100% ei ületa tava-liselt 80%. Maailma peaaegu kõiki-des osooni kasutavates veepuhastus-jaamades uuritakse tänapäeval bar-botaažbasseinide ümberehitamise ja hüdrodünaamilise režiimi intensiivis-tamise võimalusi. Neid võimalusi on mitu. Kõige lihtsam osooni ärakasu-tusastme tõstmise moodus on võtta ka-sutusele ringluskompressor, mille abil saab basseini pealt kokkukogutud ka-sutamata jäänud osooni basseinivette tagasi või eelosoonimise puhul järve- või jõevette juhtida, enne kui ta teh-noloogilisse protsessi siseneb. Teine moodus on nn osofl otatsioon, mille pu-hul poorsete pihustite pinda uhutakse 5–7-baarise rõhu all oleva puhastatud vee joaga, mis pihustab vees tekki-nud gaasimullid veelgi peenemaks, suurendades seega tunduvalt gaasi ja vee kontaktpinda ja sellega ka osooni ärakasutusastet. Enne meetodi prakti-list rakendamist tuleks siiski hinnata energiakulu umbes 10%-i puhastatud vee rõhu tõstmiseks ja basseini taga-sijuhtimiseks ning energiakulu äraka-sutamata osooni termiliseks või kata-lüütiliseks lõhustamiseks. Väga loo-tustandev on mitmesuguste staatiliste segurite ja osavooluinjektorite kasu-tamine. A. Mazzei fi rmast Mazzei In-jector Corp. (USA) tutvustas oma ette-

kandes jugapumpasid, mis võimalda-vad tunduvalt tõsta osooni massiüle-kandetegurit vees. J. Jackson samast fi rmast tutvustas vee GDT-osoonimist (Gas-Degas Technology). Generaato-rist tulev osoon juhitakse Venturi-in-jektorisse ning vajalik reaktsiooniaeg osooni ja näiteks väävelvesiniku (sul-fi idide) vahel (umbes 15–25 s) taga-takse injektori järel paiknevas reak-toris. Seejärel juhitakse kahefaasiline segu tsentrifugaalseparaatorisse, kus gaasid eraldatakse töödeldud veest. GDT-protsess võimaldab loodusvee osoonimisel ära kasutada 95–98% osoonist. (Vahemärkusena: GDT-prot-sess juurutati põhjavee õhustamiseks Siberis Kogalõmi veepuhastusjaamas 2002. aasta septembris, vt Keskkonna-tehnika 1, 2004.)

Pinna- või põhjavee töötlemise esi-mene aste on vee eeloksüdeerimine õhu, osooni, kaaliumpermanganaadi või mõne muu keemilise oksüdandiga selleks, et vett desinfi tseerida, kõrval-dada sellest humiinaineid, parendada järgneva koagulatsiooni tõhusust vm.

Kongressil pühendati eeloksü-datsioonile (preoxidation) eraldi ses-sioon, mille juhatamine ja pikema põ-hiettekande (kaasautorid P. Overbeck ja J. Sutt) esitamine usaldati artikli autorile. Rääkisin Kogalõmi põhjavee keemilisest koostisest, rauasisaldusest


Vesi

ning raua- ja orgaanikakompleksi-dest, mis muutsid selle vee töötlemise eriti keerukaks. Tänu J. Suti juhitud ligi 2,5 aastat kestnud pilootkatsetele õnnestus Kogalõmi põhjavee töötlemi-seks välja töötada väga tõhus ja suhte-liselt lühike tehnoloogiaskeem (õhus-tamine GDT-seadmes – fi ltrimine läbi hüdroantratsiidi – vee rikastamine hapnikuga – fi ltrimine läbi Everziti), mis viis joogivee üldrauasisalduse tun-duvalt alla Vene Föderatsiooni normi 0,3 mg/L. S. Bishop fi rmast Malcolm Pirnie, Inc. (USA) rääkis oma ettekan-des osooni kasutamisest väävelvesini-ku kõrvaldamiseks põhjaveest Toho veepuhastusjaamas Floridas. Osooni umbes 3 mg/L suurune annus võimal-das > 0,6 mg/L sulfi ide sisaldava vee väävelvesinikku oksüdeerida sulfaati-deni ning kõrvaldada vee ebameeldiv lõhn ja maitse. J. Christensen (HDR Engineering, Inc., USA) rääkis sellest, mis meil Tallinnaski muret tegi – pin-navett töötleva puhastusjaama tehno-loogia ümberkujundamisest vältimaks toorvee, mille orgaanilise süsiniku sisaldus on suur (8–12 mg/L), eelk-loorimisel tekkivaid trihalometaane (THM). Nagu selgus, võiksid alterna-tiivseid lahendusi pakkuda H

2O

2/UV

koos aktiivsöe (GAC) adsorptsiooniga või KMnO

4 kasutamine eelkloori ase-

mel. Artikli autori noor kolleeg dokto-rant N. Kulik TTÜ keemiatehnika ins-tituudist (kaasautorid M. Trapido, A. Goi, Y. Veressinina ja R. Munter) pi-das ettekande väga aktuaalsel teemal – farmaatsiatööstuse reovee eeloksü-deerimisest Fenton-protsessiga (H2

O2/

Fe(II)) koos järgneva koagulatsiooni-ga, et viia reovee KHT, BHT ja rasva-sisaldus vastavaks Tallinna linna ka-nalisatsiooni juhitavatele reoveele esi-tatavatele nõuetele.

Mitu ettekannet oli pühendatud vee või reovee osoonimise tööstusli-kele protsessidele ning nende auto-matiseerimisele. J. Bollyky (Bollyky Assoc., Inc., USA) andis huvitava üle-vaate molekulaarse osooni ja °OH-ra-dikaalide kasutamisest tuumaelekt-rijaamade jahutusvee töötlemisel. F. Benitez (University of Extremadura, Hispaania) näitas, et korgitööstuse reovee puhastamisel on võimalik edu-kalt kombineerida osoonimist järgne-va ultrafi ltratsiooniga. Väga põhjaliku ülevaate osooni kasutamisest joogivee tootmisel viimase 20 aasta jooksul esi-tas K. Rakness (Process Applications, Inc., USA), kes rõhutas, et vee või reo-vee osoonimise käituskulude vähen-damisel tehtaks väga oluline samm, kui osooni hakataks tootma õhu ase-

mel vedelast hapnikust (LOX). Selline üleminek toimus esimesena 1987. aas-tal USA-s Los Angelesi veepuhastus-jaamas. T. Poznjak (Mexico Polyteh-nical Institute) käsitles oma ettekan-des ligniini kõrvaldamist paberitöös-tuse reoveest koagulatsiooni ja osooni abil. S. Jasim (Windsor Utilities Com-mission, Canada) võrdles osoonimis- ja peroxone- (O3

/H2O

2) protsesse bro-

maadi kui oksüdatsiooni ebasoovitava toksilise kõrvalsaaduse sisalduse vä-hendamise seisukohast. Pilootkatsed näitasid, et õige on lisada H

2O

2 pärast

osooni. Tänu sellele tekkis bromaate vähem kui ainult osoonimise või O

3/

H2O

2 samaaegse lisamise korral.

Päevateemaks on saanud mõne spetsiifi lise ohtliku saasteaine (nt en-dokriinse toimega preparaadid, ravi-mid, antibiootikumid, pestitsiidid) kõr-valdamine veest, eriti joogiveest. Ette-kannetes käsitleti osooni kasutamist veterinaarse antibiootikumina oksü-tetratsükliini kõrvaldamisel reoveest ja sõnnikust (A. Balcioglu, Bogazici ülikool, Türgi) ning kloori, osooni ja süvaoksüdatsiooni (UV/H

2O

2) kasu-

tamist farmaatsia- ja endokriinse toi-mega preparaatide ning patogeenide kõrvaldamisel olmereoveest (A. Ried, Wedeco GmbH, Saksamaa). Viimasel juhul osutus püstitatud ülesannete la-hendamisel parimaks kombinatsioon aeroobne biopuhastus – osoon – bio-fi lter – UV. Huvipakkuv oli ka G. Cha-ni (Hongkongi polütehniline ülikool) ettekanne nanomullides sisalduva osooni kasutamisest pestitsiidide (me-tüülparatioon, paratioon, diazinoon) lagundamisel. Osoonitud nanomulle saadi suure osoonisisaldusega (> 500 mg/L) gaasi juhtimisel läbi nanomulli-de genereerimise süsteemi. Nanomul-lidel on suurepärane adhesioonivõime vees oleva substraadi (nt pestitsiidide) suhtes.

Suuri seni kasutamata reserve on osoonil saastatud pinnase ja põhjavee töötlemisel. Selles valdkonnas on teh-tud teoreetilisi uuringuid, saastelevi kohta pinnases koostatud matemaa-tilisi mudeleid (T. Poznjak jt Mexico polütehnilisest instituudist) ning osoo-ni juhtimise teel pinnasesse peatatud lenduvate süsivesinike (VOC), me-tüül-tert-butüüleetri (MTBE) ja tert-butüülalkoholi (TBA) levimist pinna-sest põhjavette (W. Kerfoot, Kerfoot Techniques, Inc.; USA; K. Zenobia, URS Corp., USA).

Põllumajandus ja toiduainetöös-tus on valdkonnad, kus osooni kasu-tamine areneb eriti kiiresti. Osooni (nii gaasilist kui ka vees lahustunud)

on hakatud üha rohkem kasutama nt puu- ja juurvilja ning lillede pika-ajalisel säilitamisel ning liha- ja ka-latoodete pakendamisel. Osoonil on suurepärased desinfi tseerivad oma-dused bakterite, hallitusseente jt kah-julike elusorganismide suhtes. Grand old man of ozone R. Rice (Rice Inter-national Consulting, USA) andis oma põhiettekandes suurepärase ülevaa-te osooni ja UV-kiirguse võimalustest selles valdkonnas. Osooni mõju suu-rendamiseks võib seda kombineerida ultraheli (US) või UV-kiirgusega (185 ja 254 nm). Siinkohal on huvitav mär-kida, et Eestis on olemas vähemalt üks selle tehnoloogia pioneer – Johannes Valk Laheotsa talust, kes kasutab oma kartuli, kapsa, kaalika, porgandi, lille-de jm saaduste säilitamisel nii gaasilist osooni kui ka osoonitud vett. Kahjuks pole mõned tema muretsetud osooni-misseadmed osutunud töökindlaks.

Ja nüüd veidi lähemalt osooniga sü-nergiat tekitavast UV-kiirgusest. Esi-mesed elavhõbelambid töötati välja 1901. aastal ning 1910. aastal hakati neid kasutama joogivee desinfi tseeri-misel. Tänapäeval läheneb UV-lampi-de tõhusus 40%-le. On välja töötatud uued pulseeriva UV-kiirgusega lam-bid, millega on saadud häid tulemu-si nitrosodimetüülamiini (NDMA) ja tähtsamate pestitsiidide lagundami-sel. Mitu UV-fi rmat on hakanud toot-ma eriti tõhusaid ja ökonoomseid lü-hikese lainepikkusega (172 nm) UV-vaakumlampe, mis tekitavad õhus pu-hast (ilma NOX

-ta) osooni ning anna-vad vees väga kõrgeid °OH-radikaali-kontsentratsioone.

Suurepärase ülevaate muutustest Euroopa Liidu joogiveenormatiivides ning UV-kiirguse kasutamisest joogi-vee desinfi tseerimisel andis Viini me-ditsiinilise ülikooli professor R. Som-mer. S. Simpson USA fi rmast Black & Veatch illustreeris UV-kiirgusbarjääri kasutamist nii fi ltritud kui ka ringlus-vee desinfi tseerimiseks. Novembris 2006 andis USEPA välja UV-kiirguse-ga desinfi tseerimise käsiraamatu, mis kehtestas kindlad nõuded selle kiir-guse kasutamise kohta reoveepuhas-tuses. Kansas City Olathe reoveepu-hastusjaamas on hea 20-aastane ko-gemus reovee desinfi tseerimisel UV-kiirgusega.

Üha rohkem kombineeritakse osoo-ni ja UV-kiirgust membraanprotses-sidega. USA Santa Clara ja San Jose reoveepuhastusjaamades töödeldakse reovett pärast II või III astme puhastust veel skeemi järgi: mikrofi ltratsioon või ultrafi ltratsioon + pöördosmoos + des-


infi tseerimine ClO2-ga. Saadakse nn III astme

desinfi tseeritud ringlusvesi, mille lahustunud ainete üldsisaldus (TDS) on alla 50 mg/L (J. Edwards-Brandt, Black & Veatch, USA).

Mitmes ettekandes käsitleti raalhüdro-dünaamika (computational fl uid dynamics, CFD) rakendamist UV-reaktorite hüdrodü-naamilise režiimi optimeerimisel (S. Jin, Deg-remont, North American R & D Center, USA; T. Wade; Carollo Engineers, Inc., USA jt).

Osooni ja UV-kiirguse sünergia (süsteem O

3/UV) on sisuliselt üks süvaoksüdatsioo-

niprotsesside (AOP) erivorme. Ülevaate AOP-protsesside uurimise ja rakendamise seisust tegi New Hampshire’i ülikooli pro-fessor J. Malley. Tema arvates on joogivee-puhastuses ja vee taaskasutuses kõige suure-mate tulevikuväljavaadetega süsteemid UV/H2

O2 ja O

3/H

2O

2. Viimase süsteemi rakenda-

mise vastu on taas huvi tärganud. Teatavasti keelas Pariisi tervishoiuamet umbes kümme aastat tagasi ühes Seine’i veepuhastusjaamas O

3/H

2O

2 kasutamise atrasiini kõrvaldamiseks

jõeveest, sest kõiki tekkivaid kõrvalsaadusi ei suudetud identifi tseerida. Ettekandja rõ-hutas ka seda, et süsteemi UV/H

2O

2 käitus-

ja hoolduskulud on UV-süsteemide omast täiesti erinevad. A. Luck (Hazen and Sawyer, USA) näitas, et uueks paljutõotavaks AOP-süsteemiks püsivate orgaaniliste saasteaine-te kõrvaldamisel veest ja vee desinfi tseerimi-sel võib osutuda süsteem TiO

2/UV. Dotsent

M. Trapido TTÜ keemiatehnika instituudist (kaasautorid A. Goi, Y. Veressinina ja I. Dits-juk) võrdles osooni ja eri AOP-de toimet sa-litsüülhappe vesilahusele. Ning lõpuks, pea-aegu ainsa esinejana selles teemavaldkon-nas võrdles selle artikli autor (kaasautorid M. Trapido, Y. Veressinina, A. Goi ja N. Kulik) osoonimise ja AOP-süsteemide kogumaksu-musi ($/m3) 4-nitrofenooli, 2,4-dinitrofenoo-li ja 2,4,6-trinitrofenooli kõrvaldamisel veest ning osoonimise ja Fenton-protsessi maksu-musi Kohtla-Järve poolkoksimägede nõrg-vee KHT vähendamisel ning biolagundata-vuse (BHT ja KHT suhte) suurendamisel.

Kongress lõpetati piduliku õhtusöögiga kolmapäeva, 29. augusti õhtul Hyatt Regency Century Plaza ruumes. Tänati kongressi spon-deerinud fi rmasid ning korraldustoimkonna liikmeid, kes olid ära teinud väga suure töö kongressi õnnestumiseks. Seejärel pani seni-ne IOA president Mike Dimitriou ametiraha kaela uuele, kaheks aastaks (2007–2009) va-litud presidendile, Kyoto ülikooli professori-le Hiroshimi Tsunole. Senine IUVA president Andreas Kolch andis samal moel oma volitu-sed üle uuele presidendile Linda Gowmanile. Järgmine IOA ja IUVA ühine kongress kor-raldatakse Tokyos 2009. aasta augusti lõpus. Oma ettekannetega Los Angelesi kongressil võime ka meie rahule jääda, nad pakkusid mitmele kuulajale tavalisest suuremat huvi. Sõlmisime ka uusi tutvusi ning teadustöös kasulikke kontakte. A.M.


Energeetika

TEOLAN TOMSONTTÜ materjaliteaduse instituudi vanemteadur, tehnikadoktor

PÄIKESEELEKTRI TOOTMISE mahu ja fotoelektriliste ehk PV-elektrijaa-made võimsuse eeldatav kasv suu-rusjärguni 106 W ning nende koostöö elektrisüsteemiga võib kaasa tuua neidsamu muresid, mis tuuleelektergi [1]. Pean silmas elektrisüsteemi häiri-vaid genereeritava võimsuse järske ja juhuslikke muutusi. Kui elektrituuli-ku inerts on suurusjärgus 101 sekundit ja osa võimsusemuute on regulaatori-ga piiratavad, siis PV-mooduli inerts on praktiliselt olematu (10–5 sekundit) ning võimsuse reguleerimist vähe-masti esialgu ei tunta. Seepärast on üksikmooduli dünaamika määratud päikesekiirguse enda dünaamikaga ning viimane omakorda pilvevarjude liikumisega. Seda arvestades on au-tor (koostöös Tartu Observatooriumi ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloo-gia Instituudiga) võtnud nõuks taotle-da SA Eesti Teadusfondilt granti (reg nr 7332) nende küsimuste uurimiseks eelolevail aastail (2008–2009). Pisut etteruttavalt mõõdeti tänavu augustis esimest korda pilvevarjude liikumis-kiirust, mille kohta teaduskirjandu-sest esialgu lugeda pole. Mõõtmised toimusid Tallinna keskkonnaameti lahkel loal Pääsküla suletud ja hea-korrastatud prügimäel (joonis 1), mis on kaugele avatud maastiku poolest sellisteks mõõtmisteks ideaalne paik. Ühekordne mõõtmine ei anna veel tea-dustulemust (selleks on vaja kümneid mõõtmisi), aga nähtuste suurusjärgust on nüüd ikkagi aimu ja ruttangi seda lugejatega jagama. Päikesekiirguse ja selle dünaamika senistes uurimustes (nt [2]) on kasutanud päikesekiirguse ühe minuti keskmisi väärtusi. Nagu alljärgnevast selgub, sellest päikese-kiirguse dünaamika iseloomustami-seks ei piisa.

MÕÕTE- JA ANALÜÜSIMETOODIKAMõõtmisi tehti kolme fotoelektrilise (loe: inertsivaba) püranomeetriga, mis andmesalvesti kanalite järgi tähista-ti CH1, CH3 ja CH5. Neist CH1 vii-

PÄIKESEKIIRGUSFRONTIDE EELUURING

JOONIS 1. KATSEPOLÜGOON PÄÄSKÜLA SULETUD PRÜGIMÄEL NING MÕÕDETUD PILVED CUMULUS HUMILIS

JOONIS 2. VÄLJAVÕTE ÜHESEKUNDILISE INTERVALLIGA REGISTREERITUD KIIRITUSTIHEDUSE NING SELLEST ARVUTATUD ÜHE MINUTI KESKMISTE VÄÄRTUSTE (CH3*) DIAGRAMMIST

JOONIS 3. SAMA, MIS JOONIS 2, KUID CH1 SIGNAAL ON TRANSFORMEERITUD JUHUSLIKEKS IMPULSSIDEKS


TallinnTööstuse 47, 10416 (Volta)

Tel/Fax (+372) 6 120 667Tel (+372) 6 414 668

TartuRiia mnt. 15B, 51014

Tel/Fax (+372) 7 339 833Mob (+372) 5 212 753

[email protected]

OÜ Vesmaco vastab standardile

ISO 90001–200000

di CH3 suhtes 50 m pealetuule (varju lii-kumise suunas ette-poole) ning CH5 rist-suunas 50 m kõrva-le. Põhilised järeldu-sed tehti mõõtmistest CH1 ja CH3-ga (mõõ-teintervall 1 sekund). Joonisel 2 on jämeda joonega CH3* kuju-tatud kiiritustiheduse ühe minuti keskmiste väärtuste järgi koos-tatud diagramm. Et ühe minuti keskmi-sed väärtused tege-likkust halvasti edasi annavad, on joonisel väga selgesti näha. Rünkpilvede cumu-lus humilis (joonis 1) liikumist registreeri-ti umbes poole tun-ni vältel. Muud liiki pilved järske varje ei põhjusta ning nen-de varjude uurimi-sel suurt mõtet ei ole. Kiirgus- ja varjuinter-vallide kestuse mää-ramiseks transfor-meeriti mõõtmisand-

mete diagramm (joonis 2) juhuslik-ke impulsssignaale kujutavaks dia-grammiks: varju puhul on signaali väärtus null ning kiirituse korral üks (joonis 3). Kriteerium, mille suhtes kiiritustihedust ”kaaluti“, on kogu CH1 andmerea keskväärtus. Jooni-sel 4 on kujutatud kõigi (arvult 21) siirete (kiirituselt varjule ülemineku-te) keskväärtused.

MÕÕTETULEMUSEDJoonisel 4 on näha, et CH3 hilineb CH1 suhtes 2,7 sekundi võrra. Teades, et hilinemise põhjustab püranomeetri-te 50-meetrine vahekaugus, saab ar-vutada pilvevarju liikumiskiiruseks 18,5 m∙s–1. seejuures oleme vaikimisi eeldanud, et selle aja jooksul pilv oma kuju ei muutnud. NWW-tuule kiirust pilvede kõrgusel ja maapinnal polnud selle eksperimendi ajal võimalik võr-relda, sest töögrupil ei ole veel kõiki vajalikke seadmeid. Mõõtmisaegsetes meteoroloogilistes tingimustes kestis siire keskmiselt 3 sekundit, kuid samal joonisel (vt joonis 4) on kujutatud joon CH3*, mille tõus on ~0,6 kWm–2·s–1. See kujutab pilve varju lahkumist, mis põhjustaks PV-mooduli võimsuse um-bes 75%-list muutumist ühe sekundi jooksul! Probleem ON TÕSINE. Suur-

te PV-farmide märgatavad geomeet-rilised mõõtmed suruvad kiired võim-susemuutused teatud määral maha, aga kui palju, seda on veel vara öelda. Mõõtmiste ajal täheldati, et pilvevar-jud kestsid 2 kuni 220 ning varjuva-bad ajavahemikud 12 kuni 180 sekun-dit Väikese sündmustearvu puhul (á 20) on kummagi jaotus lähedane eks-ponentsiaalsele. A.M.

Viited

1. O. Liik, R. Oidram, M. Keel et al. Co-ope-ration of Estonia’s oil-shale based power system with wind turbines.2005, Oil Shale, 22, 127–142.

2. Teolan Tomson, Gunnar Tamm. Short-term variability of solar radiation. 2006, Solar Energy, 80, 600–606.

JOONIS 4. KIIRITUSTIHEDUSE KESKMINE MUUTUS PILVEDE SAABUMISEL NING SUURIM MÕÕDETUD MUUTUS PÄIKESEPAISTE SAABUMISEL


AARE KIRSSOÜ Copower.

TAASKASUTATAVAST energiast rää-gitakse aina enam. Paljud on kuulnud päikese-, tuule- ja maapõueenergiast. Iga uue asjaga kaasnevad aga küsimu-sed, millele reklaamtekstidest paraku vastust ei leia. Selles artiklis püütak-se vastata tuulegeneraatori valimisel korduma kippuvatele küsimustele.

Küsimus: MIKS OSTA ENDALE TUULIK?

Vastus: Tasuta taastuvenergiat saab põhiliselt kahest allikast – päikeselt ja tuulest. Tuulikud on päikesepaneeli-de suurepärased partnerid. Ei paista ju päike ööpäev läbi, soodsas (tuuli-ses) asukohas töötab tuulik aga sõltu-mata kellaajast. Tuulikuga saab sama koguse energiat kätte päikesepanee-list odavamalt, kuigi paigaldamise ko-gumaksumust tuleb kindlasti arvesse võtta. Võib valida ka diisel- või ben-siinigeneraatori, kuid neid kasutatak-se tavaliselt varulahendusena vaid hä-dakorral.

Küsimus: MILLISEL JUHUL ON MÕISTLIK SOETADA ENDALE TUULEGENERAATOR?

Vastus: Kui tuul on piisavalt tugev, saab tuulegeneraatoriga toota elektriener-giat kütmiseks ja valgustuseks või ka majapidamis- või tootmisvahendite käitamiseks.

Tingimata tasub soetada tuulik siis, kui liitumise üldise elektrivõrguga teeb raskeks kaugus või kõrge hind, kui on tegemist piirkonnaga, kus aas-ta keskmine tuule kiirus on üle 5 m/s,ning kui riik või omavalitsus ei ole kehtestanud tuulikute püstitamise kohta piiranguid.

Küsimus: MILLISE VÕIMSUSEGA TUULIK VALIDA?

Vastus: Tuuliku võimsus sõltub sellest, kui suur on energiavajadus ja kui palju tuuliku asukohas tuult on. Energiava-jadust pole raske hinnata – see sõltub elektriseadmetest (kodumasinatest), kui palju need energiat tarbivad ja kui tihti neid kasutatakse. Valgustuseks

ja akude laadimiseks piisab mõistli-ku energiakasutuse korral kuni 1 kW võimsusest. Kui on aga ka muid elekt-rit tarbivaid seadmeid (nt pumpasid), tuleks teada nende “iseloomu”. Triik-raud, valgustuslambid ja küttekehad töötavad nn eritakistuskoormusega, elektrimootorid aga induktiivkoormu-sega. Esimesel juhul on tarbitav võim-sus sama, mis elektriseadmele on “pea-le kirjutatud” (nt 100 W lamp tarbib 100 W energiat), teisel juhul on sead-mele märgitud tarbitav võimsus mak-simaalkoormusel. Selliste seadmete käivitamiseks on aga vaja kuni kolm korda suuremat võimsust (nt 1 kW mootori käivitusvõimsus võib olla kuni 3 kW).

Kui tuulik on mäe otsas või tuultele avatud kõrgendikul, siis võibki kogu vajamineva energia saada tuulelt. Ko-dudele sobivad 1 kW tuulikud, mille rootori läbimõõt on 2,1–3,6 m. Kui on vaja rohkem energiat ning on olemas tuuliku jaoks hea koht, siis võib valida suurema seadme.

Alternatiivenergia kasutamisele mõeldes soovitame hoolikalt kaaluda oma vajadusi ja miks ka mitte vaada-ta kriitiliselt üle oma tarbimisharjumu-sed. Näiteks tasub loobuda elektriplii-dist, sest ega gaasi või puudega köe-tavad pliidid kehvemad ole. Kindlasti peaks nõu pidama ka müüjaga, kellelt saab tuuliku võimsuse valikul asjalik-ku nõu.

Küsimus: KAS ELEKTER TUULEVAIKSE ILMAGA OTSA EI LÕPE?

Vastus: Selleks on kõigil väiketuuliku-tel kaks lahendust: energiat salvestav akuplokk või soojaveemahuti. Kumba-gi saab kasutada eraldi või ka kombi-neeritult. Akuploki mahtuvus võiks nt 3 kW tuuliku puhul olla 300 Ah ning kindlasti tuleks kasutada süvatühjen-dusakusid. Soojaveemahuti võiks sel-

Energeetika

HZ-SEERIA VÄIKETUULIK (ÜLEVAL) JA AUTOMAATSE TUULEOTSINGUSÜSTEEMIGA 3 KW TUULIK

TUULEENERGIA VÄIKETARBIJALE


lise tuuliku puhul olla 500-liitrine. Ta-suks mõelda ka kombineeritud lahen-dusele, nt tuulik, päikesepatarei ja dii-sel(bensiini)generaator.

Küsimus: KUHU TUULIK SOBIB?

Vastus: Asukohta peab põhjalikult vaa-gima. Valida tuleb maavalduse kõige tuulisem koht, mis ei pruugi olla jär-sak, küngas, kõrge ehitis või kalju, sest pinnamoe järsk muutumine pa-neb tuule tihtipeale väga veidralt käi-tuma. Noorde männikusse pole mõtet tuulikut üles panna, sest männid kas-vavad kiiresti. Parim koht on tuultele avatud kõrgendik. Asukoha valikul tasub nõu pidada tuulikumüüjaga.

Küsimus: KUI PALJU TUULIK MÜRA TEEB?

Vastus: Müra teeb muret nii mõnelegi inimesele. Kes müra ei talu, aga soo-vib tuulikut oma maja lähedale, ost-ku vaikne tuulik. Enamasti tuulikut ei kuule, sest ta asub majast kaugel või on tuule mühin ja puude kohin nii tu-gev, et summutab tuuliku müra. Maja külge ei maksa tuulikut panna, kui-gi selline kiusatus võib tekkida ja see võib isegi lihtne tunduda. Võib juhtu-da, et tuuliku vibratsioon ja resonants ei lase öösel magada. On küll olemas väga hästi tasakaalustatud rootortuu-likuid, mida võib maja külge panna.

Küsimus: MIS ERISTAB ÜHT TUULIKUT TEISEST?

Vastus: Kõik tootjad annavad oma tuu-likute kohta andmed (võimsuskarakte-ristiku, inglise keeles power curve) sel-le kohta, kui suur on teatud tuulekiiru-se juures võimsus. Paljud tootjad anna-vad oma seadmete kohta tarbijale roh-kem huvi pakkuva energiatootlikkuse, mitte võimsuse. Kui on teada, milline on tuuliku asukohas tuule aasta kesk-mine kiirus, saab arvutada, kui palju tuulikust energiat saab. Ligikaudsed andmed tuulest saab lähimast ilmajaa-mast, oluliselt täpsema tulemuse aga enda ilmajaama kasutades. Viimaseid on saada hinnaga alates 2000 krooni.

Küsimus: MIS VAHE ON ENERGIAL JA VÕIMSUSEL?

Vastus: Energia on võimsuse ja aja kor-rutis. Kui 1 kW veepump töötab ühe tunni, võtab ta 1 kWh energiat. Sama palju energiat kulutab kümme tundi põlev 100-vatine pirn.

Küsimus: KUIDAS OLLA KINDEL, ET OSTETUD TUULIK VASTU PEAB?

Vastus: Enamik väiketuulikuid oma tööea jooksul (vähemalt 15 aastast) hooldust ei vaja. Pealtnäha on tuu-

likud väga lihtsad ning neil on vähe liikuvaid osi. Ometi on neil ka keeru-kaid peidetud kohti, millega kasutaja peab toime tulema. Tuulikuid on nii suurte kui ka väikeste tuulekiiruste jaoks. Kui pole võimalik erapooletut nõu saada, tasub vaadata mõnd töö-tavat tuulikut. Tähelepanu on soovita-tav pöörata sellele, kas:

kõik tuulikuosad on ilmastiku mõju eest hästi kaitstud (galvaanitud, roostevabad);

tuulikul on hea enesekaitsesüs-teem, mis kontrollib seadme pöörle-missagedust väga tuulise ilma kor-ral; selle lihtsus on ülimalt tähtis;

hooldustarve on väike – ega labad, laagrid ega pidurdusseadmed hool-dust vaja.

Olla üldisest vooluvõrgust sõltuma-tu on imepärane. Kui hankida enda-le väike tuulik ja sel moel investeeri-da taastuva energia seadmesse, saab väga säästliku lahenduse.

Ja lõpuks ka üks tulevast tuuliku-ostjat rõõmustav uudis. Nüüd saab ka Eestis soetada endale väiketuuliku võimsusega alates 3 kW. See tuulik on varustatud automaatse tuuleotsingu-süsteemiga ning töötab tavalistest sta-biilsemalt. Lisateavet saab OÜ-lt Co-power.

A.M.

•

•

•


Energeetika

URMO LEHTVEERFuturen OÜ

USA-S ON PRAEGU SÕLTUMATUL elektritoitel ligi 200 000 majapidamist ning nende arv on viimase viie aas-taga kahekordistunud. Inglismaal on selliseid kodusid 80 000 ringis. Skan-dinaavia riikides kasutatakse sõltu-matut toidet peamiselt puhkemajades, nt Rootsis on suvilatesse paigaldatud päikeseelektriseadmete koguvõimsus 3 MW.

Ka arengumaades võetakse taas-tuvenergiaseadmeid kasutusele üha kiiremas tempos. ÜRO tellimusel lõ-petas Soome fi rma Naps äsja Aasias kõikide aegade suurima päikesepa-neelidega elektrifi tseerimise projekti. Elektrivarustuse sai 1500 küla, kokku ligi 45 000 elanikku. Eestis on parim näide Naissaar, kus valdav osa ener-giast toodetakse taastuvatest allika-test. Naissaarest võib saada ühe maja-pidamise kohta enim taastuvenergiat kasutav saar Läänemeres.

Eestis on viimasel ajal korduvalt jut-tu olnud saja elektrita majapidamise ühendamisest elektrivõrguga. Selleks on valitsus eraldanud Eesti Energiale 100 miljonit krooni – ühe majapidami-se kohta miljon krooni.

Tänaste hindade juures saaks mil-jonikroonise investeeringuga rajada väga töökindla ja ajakohase päikese- või tuuleelektrijaama, mille võimsus jääb vahemikku 8–15 kW. Saja mil-joniga saaks aga Eestis rajada sõltu-matuid taastuvenergiaseadmeid ko-guvõimsusega 150 kW. Ilma elektrita seni toime tulnud majapidamise jaoks vajaliku elektrijaama võimsus on vaid 1–5 kW ning selle rajamiseks piisaks 100 000–500 000 kroonist.

VÄLJAVAATED Fossiilsete energiakandjate hinnad tõusevad järjest kiirenevas tempos. Lähima viie aasta jooksul on karta

naftadefi tsiidi tekkimist ning sellega kaasnevat energiakandjate ettearva-matut kallinemist. Sõltumatud elekt-rijaamad sobivad just eramajapida-

FORTIS 1,4KW TUULEGENERAATOR EESTI VÄIKESAAREL

SÕLTUMATUD PÄIKESE- JA TUULEELEKTRIJAAMAD PAKUVAD ALTERNATIIVSE LAH ENDUSE VÕRGUÜHENDUSELE


mistele ja väikefi rmadele. Uued turu-le tulevad elektriseadmeid kulutavad üha vähem energiat ning muutuvad üha töökindlamaks. Suure tõenäosu-sega hakkavad transpordis olulist rolli mängima elektrisõidukid – vesiniku-tehnoloogiast on täna enamik autofi r-madest praegu loobunud. Saksamaal räägitakse kogu veonduse üleviimi-sest elektrile. Seega saaks koduse elektrijaamaga tulevikus laadida ka oma elektrisõidukit.

Oma elektrisüsteemi kõige oluli-semaks eeliseks saab ikkagi pidada seda, et elektri hind on pärast ühe-kordset investeeringut majaomani-ku kontrolli all. Oma osa mängib ka hoonete muutumine ökoloogilisemaks ja energiasäästlikumaks – hästi soo-justatud maja ning näiteks puukütte-ga saadav toasoe ja vesi muudavad elektritarbe väga väikeseks. Ja lõpuks – mida sõltumatumad on üksikisikud, seda sõltumatum ja vähem haavatav on riik.

PUUDUSEDOma elektrisüsteemi peamine puudus on see, et selle tootlus ja investeerin-gu suurus sõltub suuresti asukohast – selge eelis endale aasta ringi elekt-rit toota on rannikul või saarel asuval majapidamisel. Üksikmajapidamise investeeringu puhul saab määravaks vajaliku maksimumvõimsuse tagami-ne – suured püsivad elektritarbijad võivad hinna kõrgeks ajada.

Süsteemi omanik peab käituma olu-liselt keskkonnateadlikumalt kui ta-vatarbija, keda üldjuhul ei huvita, kui palju üks või teine seade voolu tarbib. Praeguste küttesüsteemide elektritarve on väga suur ning seda on oma elekt-rijaamaga keeruline katta. Süsteemide paigaldamisel võib üheks takistuseks kujuneda ka omavalitsuste ja riigiasu-tuste vähene teadlikkus taastuvener-gia asjus, näiteks ei tehta vahet 1 MW ja 1 kW tuulegeneraatorite vahel.

TEHNOLOOGIASõltumatute süsteemide rajamine on viimasel ajal läinud lihtsamaks seo-ses pingevaheldus- ehk inverterteh-noloogia kiire arenguga. Samas are-neb kiiresti väikeste tuulegeneraa-

torite konstruktsioon, tänu millele on generaa-torid muutunud kerge-maks ning teevad vähem müra, mis omakorda või-maldab neid paigaldada maja lähedale või katu-sele. Areneb ka akuteh-noloogia. Parimatel aku-del on praegu viieaasta-ne garantii ja keskmiselt 15-aastane tööiga. Selle kõigega käivad kaasas süsteemi töö seire võima-lused, nt kogu süsteemi ja selle eri osade töö jäl-gimine Interneti vahen-dusel.

SÕLTUMATU LAHENDUSE ÜLESEHITUSSõltumatu süsteemi kõi-ge ajakohasem lahen-dus võimaldab praegu kasvatada üksikmajapi-damise elektrisüsteemi vastavalt vajadusele. On võimalik ka liita naaber-maju ühtsesse süsteemi, nii et ühe küla tarbimis-tippe saab jagada mitme majapidamise vahel. See omakorda võimaldab vä-hendada ühe majapida-mise investeeringu suu-rust. Maja või küla elekt-rijaama saab liita ka üle-riikliku elektrivõrguga. Tegu on hajaenergeeti-lise lahendusega, millel on hea väljavaade saada tulevikus oluliseks üksik-objektide elektriga va-

rustajaks. Ühte süsteemi võib liita eri tootmisseadmeid, nt tuulegeneraato-reid ja koostootmisjaamu ning piira-matul arvul akupankasid, invertereid ja varugeneraatoreid. A.M.

GENERAATORID RUTLAND JA PÄIKESEPANEELID NAISSAARE LOODUSPARGIKESKUSE ENERGIASÜSTEEMIS

Pollutec27 - 30 nov. 2007PARIS - NORD VILLEPINTE | FRANCE

Pollutec Horizons, the future solutions show for environmental and economic challenges, will take place in Paris from 27th to 30th November of this year. Besides techniques for the prevention and treatment of pollution, Pollutec Horizons will also be developing new themes in step with the way the environment market and the policies associated with it are changing.Over 1,500 exhibitors and 40,000 visitors are expected.

Exhibition of Energy Management and Renewable Sources of Energy

As a key player in the internationalenvironment market, Pollutec Horizonsis reflecting the changes in it by offeringan extensive response to all thoseprofessionals confronted by newenvironmental challenges. The show willpresent a comprehensive panorama ofsolutions to such key ecologicalchallenges as the treatment of pollution,making the most of resources, fightingclimate change, reducing the impact of pollution on health and workingtowards sustainable development.Therefore, in addition to the show’straditional sectors – pollution treatment(water, waste, air, sites and soils, noise),analysis-measurement-monitoring, riskprevention and management – certainsectors will be enhanced and newthemes will be covered: water saving,recycling and exploitation of materials,photocatalysis, combating greenhousegases, renewables, economical andsustainable building, natural risks,health and the environment, ethicalbuying, protection of naturalenvironments. Pollutec Horizons willalso serve as the venue for the firstBuy&Care, the new ethical buying showthat aims to bring buyers from thepublic and private sector together withthe suppliers of products and servicescarrying eco-labels or that meet thecriteria for ethical products.

More than ever before, the eventfor environmental innovation

■ As always, the major trends ininnovation will be presented at PollutecHorizons. New challenges featurelargely in the details of innovationsalready received by the organizers:sludge treatment, exploitation of worntyres, renewables, decontamination ofsoils and analysis-measurement-monitoring… An‘eco-innovation village’will also house a selection of innovativecompanies from the Île-de-Franceregion.Innovation will also be a central themefor many of the awards and prizes.These include the EEP Awards 2007, the European environmental innovationawards organized by the EuropeanEnvironmental Press, with the supportof the European Federation of Associations of EnvironmentalProfessionals (EFAEP), the FrenchEnvironment Ministry Business Awardsfor the Environment, which form the French stage of the EuropeanCommission’s European BusinessAwards for the Environment, as well asthe Innovative Techniques for the Environment Awards and theEconomical and Clean TechnologiesAwards of the French environment and energy saving agency (ADEME).

An established global dimension■ This year, nearly a third of the1,500 expected exhibitors will be inter-national and on the visitor front the newway in which the range of exhibitors isbeing organized together with the rich-ness of the show programme shouldserve as a major draw for internationalvisitors. A series of events is being orga-nized around the presence of North Rhine Westphalia of Germany,the region of the year, which will be

presenting its know how and innovativesolutions for clean and renewableenergy, water saving and recycling.There will also be a Hungarian presenceto mark the Franco-Hungarian econo-mic year, as well as a Polish one. The EcoEtape 2007 meetings aredesigned to forge partnerships betweenoperators in Africa and Asia andEuropean or international bodies. For the first time in Europe, PollutecHorizons will host the Internationalconference on the verification of the environmental performance of eco-technologies. The North AmericanETV (Environmental TechnologyVerification) programme (in the UnitedStates with the EPA, and in Canada) is seeking international recognition for this verification system.

Dedicated services■ Nearly 5,000 foreign visitors areexpected at Pollutec Horizons. In orderto smooth their path and to help themfind the solutions that they are lookingfor more rapidly, the show offers theman Export Reception manned by exportand environment experts, a VIP Club,expert opinions on specific themes, a bilingual visitor guide (sent out aheadof the show) and a range of other litera-ture (newsletter, newspaper, conferenceprogramme…).

Advertorial

New environmental challenges at the heart of the Pollutec Horizons range

National standsannounced so far…• Austria • Belgium (Wallonia) • Canada • Chile • Germany (including North RhineWestphalia, region of the year and Bavaria) • Hungary • Japan • Luxembourg • the United Kingdom • the United States

These national stands cluster a range of highly innovative SMEs around institutions from the countryin question (ministry, national agencies, etc.).

In order to prepare for your visit, go towww.pollutec.comYou can:

• request your electronic badge (password: EP),• plan your own programme (MyPollutec),• organize your trip (practical information:

train, flights, hotel).


Keskkond

MADIS KÕRVITSEcopro AS-i asedirektorEcopro AS on Horiba välisõhu seireseadmete maaletooja

ELANIKE KESKKONNATEADLIKKUS on viimasel ajal hüppeliselt kasva-nud. Seda kinnitavad aktiivsed arva-musavaldused detailplaneeringute ja keskkonnamõju hindamise avalikel aruteludel. Kindlasti mängib siin rolli mure oma elukeskkonna pärast. Ko-hati on vastuseis arendajate ja avalik-kuse vahel läinud üsna teravaks.

Üks teema, millega inimesed iga päev kokku puutuvad, on õhu puhtus või saastatus. Selle üle hakatakse mu-ret tundma tavaliselt siis, kui lähikon-da on kerkimas tööstusettevõte, mille puhul võib eeldada, et tootmisel len-dub ärritavaid või inimesele kahjulik-ke aineid.

MUREDEttevõttel on põhjust muret tunda, kui tegemist on suuremahulise või väga spetsiifi lisi aineid emiteeriva tootmi-sega. Näiteks võib tuua kalatööstuse, kütuste käitlemise, keemiatööstuse või asfalditootmise, kus kasutatakse või tekib mingit hingamisteedes ärri-tust põhjustavat ainet, mida inimene

tajub haisuna. Enamas-ti on selliste ettevõtete ümbruses elavad inime-sed korduvalt pöördu-nud ametiasutuste poo-le, et need tagaksid neile puhta elukeskkonna. Sa-geli on tekkinud JOKK-situatsioon, kus paberi-te järgi on kõik korras, kuid ikkagi haiseb. Sel juhul toob selguse maj-ja vaid otsene mõõtmine. Kui mõõta ei ole võima-lik, siis otsitakse abi lõh-nakomisjonilt. Otsene mõõtmine ei anna alati tulemusi, sest väga palju sõltub sellest, millal ja kus mõõta. Siiski on see täpseim ja kõige arusaadavam viis välja selgitada, mis siis ikkagi õhus toimub.

SAASTELUBAVälisõhku saastaval ettevõttel peab üldjuhul olema saasteluba. Selle va-jalikkust saab ettevõte kindlaks teha keskkonnaministri määrusest “Saas-teainete heitkogused ja kasutatava-te seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja eri-saasteluba”. Saasteloa aluseks olevas projektis arvutatakse välja iga allika

maksimaalne saastetase, kui kaugel allikast see tekib ja kui suur on ooda-tav emissioon. Projekt peab sisaldama ka muud ettevõtte välisõhu saastami-se hindamiseks vajalikku infot. Üldju-hul tuginetakse projektis teoreetilisele arvutustele, mida tehakse modelleeri-misprogrammide abil või keskkonna-ministri määruses “Välisõhu saasta-tuse taseme määramise kord” toodud arvutusmeetodil. Harvadel juhtudel sooritatakse hajumisarvutuste jaoks ka otseseid mõõtmisi.

Välisõhu saasteloale kirjutatak-se ettevõtte jaoks sageli ette seireko-hustus. Sageli jäetakse aga täpsusta-

ma, mida täpselt ning kus ja kuidas mõõtma peab. Kohustuslik on ka seirekava koosta-mine. Seirekava ongi tegelikult mõõtmiste alus ja ühtlasi ka olu-line osa kontrollimeh-hanismist.

MÕÕTMINE –IMMISSOON VÕI EMISSIOONKui ettevõte on otsus-tanud otseste mõõt-miste kasuks, seisab ta kindlasti silmitsi kü-simusega, mida ja kus mõõta. Mõõtmise va-liku määrab paljuski ära ettevõtte ja saas-teallika spetsiifi lisus. Kui ettevõttel on üks või kaks saasteallikat

VÄLISÕHU SEIRAMINE – KASULIK VÕI ASJATU KULUTUS

VÄLISÕHU SEIRESÜSTEEMI INFOVOOD. OMASEIRE ANNAB ETTEVÕTTELE KIIRET TEAVET KESKKONDA OHUSTAVATEST PROTSESSIDEST, SEST NEED KAJASTUVAD KOHE SEIREANDMETES. SIIS SAAVAD ETTEVÕTTE SPETSIALISTID PROTSESSE REGULEERIDA NING SELLEGA VÄLTIDA KESKKONNASEISUNDI HALVENEMIST ENNE KUI AVALIKKUS JA JÄRELEVALVE JAOLE SAAVAD

ASi TERMOIL ÕHUSEIREJAAM


Keskkond

ja tootmine võimaldab, siis on mõistlik seirata otse korstnast – st mõõta emis-siooni (g/s). Kui ettevõttel on aga sadu suurel maaalal paiknevaid saastealli-kaid, siis ei saa neis kõigis eraldi mõõ-ta. Siis tuleb mõõta üldist tausta – im-missiooni (µg/m3). Kui esimese varian-di puhul on oluline, millal mõõta, siis teise variandi puhul saab otsustavaks, kus mõõta.

Korstnast väljuva emissiooni mõõt-mine vältab üldjuhul mõni tund. Mõõtmise ajal peab käitis töö-tama maksimaal-võimsusel, et saa-da n-ö halvim tu-lemus, s.t kui suur on maksimaalne emissioon. Mõõt-mise tulemused on otseselt kasu-tatavad välisõhu saasteloa projek-tis, nende kaudu arvutatakse või modelleeritakse saasteainete haju-mine õhus.

Immissiooni pu-hul on tegemist välisõhu saasteta-seme mõõtmise-ga. Selliseid jaa-mu kasutatakse laialdaselt linnade välisõhu kvalitee-di kindlakstege-miseks. Ettevõt-ted, kellel tuleb saastetaset mõõta just kaudselt, s.t mitte saastealli-kast, peavad arvestama mitut asjaolu. Esiteks on tähtis mõõtejaama asukoha valik – see sõltub oluliselt nt valdavate tuulte suunast, elumajade paiknemi-sest, ümbruse geograafi ast ja infrast-ruktuurist. Kohavalikul tuleb arves-tada kõiki neid tegureid. Kui mõõte-koht on õige, saadakse piisavalt hea ülevaade sellest, kuidas ettevõte töö-tab. Teiseks on tähtis, mida mõõta. Ei ole olemas standardseid mõõtejaamu, neid saab komplekteerida vastavalt vajadustele. Piirangu seab tavaliselt tehniline lahendus või seadmete kok-kusobimatus ning kindlasti ettevõttes omaseireks kasutada olev rahasum-ma.

TERVIKSÜSTEEMI EELISEDLinnade mõõtejaamad on tavaliselt võimelised seirama järgmisi näitajaid: CO, NO

x, SO

2, O

3 ja PM10 (või PM2,5).

Saadakse pilt linnaõhu, mille peami-sed saastajad on sõidukid ja soojus-energeetika, kvaliteedist. Neid näita-jaid on võimalik mõõta ka emissiooni-na ning suuremates põletusseadmetes seda üldjuhul ka tehakse. On olemas ka automaatanalüsaatorid H

2S, NH

3,

THC (CH4) ning BTX (benseen, triklo-

roetüleen ja tetrakloroetüleen) mõõt-miseks.

Otsene seire on vaieldamatult kal-leim viis välisõhu seisundi kindlaks-

tegemiseks. Analüsaatorid maksavad 300 000 kuni 500 000 krooni. Lisaks läheb vaja sidelahendusi, konteineris paiknevaid arvuteid jm. Kokku läheb üks keskmiselt varustatud jaam maks-ma 1,5–2 miljonit krooni.

Jaama komplekteerimisel on oluli-ne jälgida, et eri tootjate seadmed so-biksid kokku üldise haldussüsteemi-ga. Analüsaatoritootjaid on palju ning seadmed erinevad nii mõõtmismeeto-di kui ka hinna poolest. Kui ettevõttel on kavas soetada korralik seiresead-mekomplekt, siis tasub uuele lahen-dusele eelistada äraproovitud kombi-natsiooni.

Välisõhu seire ja emissiooni halda-mise poolest on Eesti astunud suure sammu. Keskkonnatehnikas (1/2006) on tutvustatud Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi, mis seob tervikuks emissiooni andmebaasid, modelleeri-

mise ja seire andmed. Praegu on süs-teem täies mahus rakendunud ning tõestanud end tööriistana, mille abil on võimalik leida lahendusi esialgu la-hendamatutena tunduvatele problee-midele. Süsteemi eelis on eri mõõte-jaamade ühtne haldamine ja sidusus, mis võimaldab nii seiret tegevatel et-tevõtetel kui ka riiklikel institutsiooni-del kiiresti reageerida.

Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteem hõlmab praegu seitset Miiduranna ja Muuga sadamates ning Maardu linna piirkonnas paikneva ettevõtte oma-seire automaatjaama. Kahes Muuga sadama seirejaamas mõõdetakse me-teoroloogilisi näitajaid ning välisõhu alifaatsete ja aromaatsete süsivesini-ke sisaldust. Samasuguseid mõõtmisi tehakse Miiduranna sadamas paikne-vas AS-i Milstrand seirejaamas. Muu-ga Coal Terminal Operator AS-i ter-ritooriumi piiril on kaks seirejaama. Seirejaamas Coal 1 (endine seirejaam Muuga 3) mõõdetakse peale meteo-roloogiliste näitajate välisõhu peen-tolmu (alla 10 mikromeetri suurused kübemed) sisaldust. Seirejaamas Coal 2 (endine seirejaam Muuga 4) mõõ-detakse korraga välisõhu kolme tol-mufraktsiooni (kübemed suurusega alla 1 mikromeetri, 2,5 mikromeetri ja 10 mikromeetri) sisaldust. AS-i E.O.S. terminalides paikneb kaks seirejaama. Seirejaamas Maardu 1 (endine Ter-moili seirejaam) mõõdetakse välisõhu alifaatsete ja aromaatsete süsivesini-ke ning vesiniksulfi idi sisaldust ning meteoroloogilisi näitajaid ning seire-jaamas Maardu 2 (endine Trendgate’i seirejaam) välisõhu alifaatsete ja aro-maatsete süsivesinike sisaldust ning meteoroloogilisi näitajaid.

Enamik neist jaamadest on üsna spetsiifi lised – kütuseterminalides mõõdetakse kütuste pumpamisel len-duvate orgaaniliste ühendite, söeter-minalis aga tahkete osakeste emis-siooni.

KOKKUVÕTEEttevõtte omaseiret on eelkõige vaja elamisväärse keskkonna tagamiseks lähedal asuvatele elanikele. Seire ise küll keskkonda ei parenda, kuid sei-retulemuste abil on võimalik juhtida protsesse nii, et need keskkonnale ja inimestele võimalikult vähe kahju te-kitaksid. Olgugi et seire on kallis, on see mõnes kohas ainuke lahendus. Süstematiseeritud ja kontrollitud sei-reandmed peaksid olema kättesaada-vad kõigile asjahuvilistele. See annab kindlustunde, et ettevõte töötab ausalt ja hoolib keskkonnast. A.M.

ÕHUKVALITEEDI ANALÜSAATORID



Keskkond

EVELYN PESUR, MSckiirguse peaspetsialistKeskkonnaministeerium

KIIRGUSOHUTUSE TAGAMIST võib määratleda kui inimese ja keskkonna kaitseks korraldatavat kiirgustegevu-se reguleerimist ja looduslike kiirgus-allikate seire korraldamist. Kiirgus-ohutuse tagamisel ehk kiirguskait-se süsteemi ülesehitamisel tekib rida küsimusi, millele tihtipeale on väga keeruline vastust leida. Kiirgusohutu-se tagamiseks tuleb kindlaks määrata, milliseid eesmärke peab Eesti kiirgus-kaitse mingil ajavahemikul saavuta-ma, mida vältima, kes ja mil viisil ning kui suures ulatuses peab keskkonna kiirguse kahjustava mõju eest kaits-misega või inimese tervist kahjustava tegevuse vältimisega tegelema. Kõik need probleemid vajavad integreeri-tud ning ratsionaalseid lahendusi.

Kiirgusohutuse tagamiseks Ees-ti Vabariigis koostab Keskkonnami-nisteerium “Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2007–2017”. Lisaks Kesk-konnaministeeriumile osalevad aren-gukava koostamisel Sotsiaalministee-riumi, Haridus- ja Teadusministeeriu-mi, Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi ning Siseministeeriumi spetsialistid. Arengukava koostamine on lõppjärgus: läbi on viidud aren-gukava eelnõu avalikustamine, selle keskkonnamõju strateegiline hinda-mine, koostatud on arengukava täit-mise maksumuse prognoos.

STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE KIIRGUSOHUTUSE TAGAMISEKSStrateegiliste eesmärkide püstitami-seks, mille täitmisega kiirgusohu-tus tagatakse, kirjeldasid spetsialistid arengukavas praegust kiirguskaitse olukorda. Näiteks nenditakse, et kõi-ge tõenäolisemad kiirgusohu allikad Eestis on kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramine ja liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veoki-ga. Ohuolukorra võivad tekitada ava-riid naabermaade tuumaelektrijaama-

des, avariid radio-aktiivsete jäät-mete käitlemisel, varastatud või leitud radioaktiiv-ne aine. Ohtu või-vad kujutada kiir-gusallikad, mida käideldakse ilma kiirgustegevus-loata või loaga sä-testatud tingimusi rikkudes. Unusta-da ei tohi ka seda, et kiirgusallikaid võivad kasutada ründevahendi-te valmistamisel terroristid, ning tuumarelva ka-sutamist tuuma-riikidevahelises sõjalises konfl ik-tis. Inimese kait-sel liigse kiiri-tuse eest tuleb kindlasti arvesse võtta looduslik-ku kiirgust, näi-teks joogivees sisalduvaid ra-dionukliide ja hoonete siseõhu radoonisisaldust. Tähelepanu tu-leb pöörata me-ditsiinikiiritusele, kuna selles vald-konnas on õigus-lik regulatsioon puudulik ning praegusest olukorrast ei ole täielikku ülevaadet. Seniste edusammudena võib aga märkida Paldiskis asuva tuu-maobjekti ohutumaks muutmist ja Sil-lamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla remedieerimistöid ning uuringuid loo-duskiirguse valdkonnas. Viimase aas-takümnega on Eestis suudetud luua ka kiirgusohutuse tagamise regula-tiivne baas.

Et parandada hetkeolukorda ning säilitada meie riigi tugevused kiirgus-

ohutuse tagamisel, töötas töögrupp välja arengukava strateegilised ees-märgid:

vähendada radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte;tagada valmisolek kiirgushädaolu-korrale reageerimiseks;suurendada teadlikkust kõrgene-nud looduskiirguse allikatest;tagada kiirguse optimeeritud kasu-tamine meditsiinis.

•

•

•

•

JOONIS 1. PALDISKI TUUMAOBJEKT AASTAL 1995 Allikas: AS A.L.A.R.A.

KOOSTAMISEL ON KIIRGUSOHUTUSE RIIKLIK ARENGUKAVA

JOONIS 2. VISIOON PALDISKI TUUMAOBJEKTIST AASTAL 2009. LÄHITULEVIKUS JÄÄB ALLES VAID JÄÄTMEHOIDLAT JA REAKTORISARKOFAAGE ÜMBRITSEV REKONSTRUEERITUD JA LÜHENDATUD PEAHOONE Allikas: AS A.L.A.R.A.


STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE TÄITMINEEesmärkide täitmiseks tuleb ellu viia rida tegevusi. Näiteks on vajalikud ül-disemad toimingud, nagu Eesti riigi õigusaktide täiendamine, kiirgusalas-te infobuklettide koostamine ja jaga-mine elanikele ning koolituste korral-damine spetsialistidele. Arengukava käsitleb ka väga põhimõttelisi otsuseid ja kulukaid toiminguid, mida järgmi-se kümne aasta jooksul tuleb kiirgus-ohutuse tagamiseks teha. Näiteks tu-leb algatada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisele eelne-vad toimingud, nagu keskkonnamõ-ju hindamine, ning luua looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiiv-sete jäätmete käitluskeskus ja hoidla. Jätkata tuleb Paldiski tuumaobjekti radioaktiivsest saastest puhastamist ja lammutada kõik territooriumil asuvad mittevajalikud hooned. Joonised 1 ja 2 Paldiski tuumaobjektist aastatel 1995 ja 2009 annavad hea ülevaate tuuma-objektil viimaste aastate vältel toimu-nud muutustest (vt ka http://www.ala-ra.ee).

Samuti vajab uuendamist tehnika, mille abil ollakse valmis reageerima

kiirgushädaolukorras. Info naaberrii-kides juhtunud tuumaõnnetuste kohta tagab meile praegu varase hoiatamise süsteem, mis koosneb peamiselt Ees-ti piiri ääres asuvatest seirejaamadest (joonis 3). Et tagada seirejaamade la-dus töö, tuleb lähiajal nende seadmeid uuendada (vt ka http://www.kiirgus-keskus.ee).

Kiirgust kasutatakse Eestis jär-jest rohkem patsiendi terviseseisundi diagnoosimiseks ja raviks (joonis 4).

Kiirguse kasutamine peab aga ala-ti olema õi-gustatud ning sellest saadav kasu peab olema võima-likust kahjus-tusest suu-rem. Kiirgus-ohutuse aren-gukava pa-kub välja rida toiminguid ka meditsiini-kiirituse opti-meeritud ka-sutamiseks.

ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOSArengukava koostamise käigus peab prognoosima, kui palju selle täitmine maksab ning kust saadakse selleks otstarbeks ressursse. Kiirgusohutuse riiklikule arengukavale koostati ra-kendusplaan, milles on prognoositud kulud järgmiseks neljaks aastaks. Pärast nelja aasta möödumist koos-

tatakse uus rakendusplaan. Riikliku arengukava täitmiseks eraldatakse raha riigieelarvest, kuid alati saab kaasata ka välisabiprojekte. Spetsia-listid arvutasid, et suurim protsent (ca 70%) kavandatud ning juba ole-masolevast ressursist järgmise nelja aasta jooksul läheb radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud ohtu-de vähendamiseks ning seal raken-dataksegi mitmeid suuremahulisi välisabiprojekte.

ARENGUKAVA MÕJUDE HINDAMINE JA AVALIKUSTAMINEArengukava koostamisel hindas sel-le strateegilist keskkonnamõju OÜ ELLE. Keskkonnamõju strateegili-se hindamise eesmärk oli arvestada keskkonnakaalutlusi “Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2007–2017” koos-tamisel ja kehtestamisel, tagades kõr-getasemelise keskkonnakaitse ning edendades säästvat arengut.

Avalikkuse kaasamiseks korraldati arengukava eelnõu ning keskkonna-mõju strateegilise hindamise program-mi ning aruande avalikustamine. Lae-kunud asjakohased ettepanekud võeti arengukava koostamisel arvesse. Läh-tuvalt avalikkuse ettepanekutest ja kü-simustest parandati arengukava järg-miselt: koostati prognoos, kui palju kiir-gusobjekte asutatakse järgneva kümne aasta kestel, kajastati lennundust kui suurendatud looduskiiritusele alluta-tud tegevusvaldkonda, täpsustati, kui-das jaguneb looduskiirituse valdkonna kulude katmine riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel.

ARENGUKAVA KINNITAMINEKiirgusohutuse riiklikku arengukava koostatakse Eestis esmakordselt ning selle käigus on võimalik teha suure-maid muutusi kiirgusohutuse tagami-sega seonduvates toimingutes. Spet-sialistidel on jäänud veel täpsustada, kes ja kui suures ulatuses peab kesk-konna kiirguse kahjustava mõju eest kaitsmisega või inimese tervist kah-justava tegevuse vältimisega tegele-ma. Seejärel esitatakse kiirgusohutu-se riiklik arengukava kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.

Kiirgusohutuse arengukava eelnõu on leitav Keskkonnaministeeriumi esilehelt http://www.envir.ee.zz

JOONIS 4. KOMPUUTERTOMOGRAAFI KASUTAMINE HAIGUSTE DIAGNOOSIMISEL Allikas: Ida-Tallinna Keskhaigla.

JOONIS 3. KÜMNEST AUTOMAATJAAMAST KOOSNEV VARASE HOIATAMISE KIIRGUSSEIRE VÕRK Allikas: Kiirguskeskus.


Keskkond

KESKKONNAANDMETE ANALÜÜSI JA KÄTTESAADAVUST TULEB PARANDADA

TUULI RASSORiigikontroll

VASTUTUSTUNDLIKULT käitudes ei saa riik, kohalikud omavalitsused ega ettevõtjad lähtuda oma otsustes ainult sotsiaalsetest ja majanduslikest as-pektidest. Arvestada tuleb ka tegevu-se mõju keskkonnale ning selleks on vaja keskkonnaandmeid.

Arusaadavalt ei saa me seirata kõike ja kõikjal. Seire otstarbekaks korralda-miseks tuleb põhjalikult läbi mõelda, millist infot läheb keskkonnaseisundi hindamiseks vaja, töötada välja kesk-konnaseisundi parandamise abinõud ja hinnata nende tõhusust. Kuna sei-retulemuste kasutajad vajavad erisu-guseid andmeid, siis on vaja tulemusi analüüsida ja esitada andmed kasuta-jarühmade vajadusi arvestades.

Riigikontroll analüüsis oma auditis keskkonnaseire korralduse tõhusust. Audit näitas, et praegu puudub kesk-konnaseisundi kohta piisav info. Olu-line puudus on see, et riikliku kesk-konnaseire korraldamisel ei analüüsi-ta, milliseid andmeid keskkonda mõ-jutavate otsuste tegemiseks tegelikult vaja läheb.

Praegu pole tagatud, et seiret tehak-se kõige olulisemates valdkondades ja piisava põhjalikkusega. Piisavalt pole pööratud tähelepanu ka seireprog-rammi otstarbekuse analüüsimisele. Seetõttu on nii mõnigi oluline mure jäänud seireta, mõnda näitajat seira-takse liiga paljudes kohtades ja liiga sageli või esineb dubleerimist. Kuna seiretulemusi analüüsitakse vähe ja tulemusi on raske kätte saada, siis ei ole neid võimalik ka keskkonnakor-

ralduses otsuste langetamiseks vajali-kul määral kasutada. Keskkonnaseire korralduses esinevate puuduste tõttu ei saa olla kindel, et keskkonnakaitse-raha kasutatakse tulemuslikult ja es-majärjekorras kõige suuremate mure-de lahendamiseks.

MIS ANDMEID ME KESKKONNA KOHTA VAJAME?Keskkonnaseisundi andmeid peavad kasutama nii poliitikud kui ka linna-planeerijad, sa-muti vajavad neid kõik elani-kud, sealhulgas näiteks õpilased, kes teevad koo-litööna referaati, või talupere, kus plaanitakse ma-hepõllundusega tegelema haka-ta. Keskkonna-andmete oluli-sust iseloomus-tab näiteks see, et Euroopa Kesk-konnaagentuuri andmetel põh-justab 6–13% kõikidest haiges-tumistest saastu-nud keskkond.

Riiklikku kesk-konnaseiret, mil-le käigus kogutakse suur osa kesk-konnaandmetest, korraldab keskkon-naministeerium. Seiretulemuste ana-lüüsimine peaks võimaldama saada ülevaadet keskkonnaseisundist, lei-da seoseid keskkonnanäitajate vahel,

anda üksikuid mõõtmistulemusi üldis-tades hinnang suuremale alale ning prognoosida tulevikumuutusi.

Kuna keskkonnaseire kavandamisel ei lähtuta praegu keskkonnamurede analüüsist, siis on poliitikakujundaja-tel raske seiretulemusi täielikult mõis-ta ja kasutada. Riikliku keskkonnasei-re kavandamisel on valdavalt lähtu-tud Euroopa Liidu nõuetest ja teistest rahvusvahelistest kohustustest ning riigisisesed vajadused on tagaplaani-

le jäänud. Näiteks on läbi mõtlema-ta, kas ja kuidas peaks Eestis seirama valglinnastumist, transpordi ja mitme-te suurettevõtete kaugmõju. Praegus-te seireprogrammide koostamisel ei ole lähtutud kõiki valdkondi hõlma-

JOONIS 1. KESKKONNASEIRE PEAKS ANDMA INFOT KESKKONNAKORRALDUSE PARANDAMISEKS


1 Riigikontrolli audit “Ohtlike jäätmete käitlemine vaheladudes ja prügilates”.

vast probleemide analüüsist ega vaja-dusest hinnata keskkonnakaitsemeet-mete tõhusust.

Praegu puudub riigil pikaajaline keskkonnaseire korraldamise kava ning keskkonnaminister kinnitab riik-liku keskkonnaseire allprogrammid, nende eelarve ja tegijad igal aastal uuesti. Kuna keskkonnaseiret ei pla-neerita pikaajaliselt, siis on jäetud kasutamata seire otstarbekama kor-raldamise võimalused, näiteks võima-lus teha aeglaste keskkonnamuutuste seiret mitmeaastase intervalliga.

RIIKLIK, KOHALIKU OMAVALITSUSE JA ETTEVÕTTE KESKKONNASEIRE PEAKSID ÜKSTEIST TÄIENDAMALisaks riiklikule seirele annavad kesk-konnaseisundi kohta infot ka kohalike omavalitsuste ja ettevõtete seire ning teadusuuringud ning seetõttu peaks riikliku seire planeerimisel analüüsi-ma, milliseid andmeid on otstarbekam saada teiselt tasandilt. On oluline, et eri tasandite keskkonnaseire toimuks ühtsete põhimõtete järgi, kuna siis on võimalik tulemusi omavahel võrrelda. Praegu peetakse riiklikku keskkonna-seiret kohalike omavalitsuste ja ettevõ-tete seirega võrreldes paremaks kesk-konnainfo allikaks. Sellise olukorra on arvatavasti põhjustanud omavalitsuste ja ettevõtete seire vähesus, nende and-mete vähene kättesaadavus ning riikli-ku tasandi suurem usaldatavus.

Siiani ei ole suudetud edukalt käi-vitada kohalike omavalitsuste ega et-tevõtete keskkonnaseiret. Vaid mõnes üksikus omavalitsuses on tehtud mõne parameetri seiret. Ka keskkonnaminis-ter vastas Riigikontrollile, et keskkon-naseire korraldamist saab paremaks muuta eelkõige omavalitsuste seire käivitamisega, samas leides, et minis-teeriumi võimalused korraldada oma-valitsuste seiret on piiratud. Riigikont-rolli arvates on vaja kohalikud omava-litsused kaasata pikaajalise seireprog-rammi koostamisse ja seirevajaduste väljaselgitamisse ning leppida kokku riigi ja omavalitsuste rollid ning tege-vused.

Olulise osa keskkonnaandmetest peaks saama ettevõtetelt. Praegu puudub enamikul keskkonda mõju-tavatest ettevõtetest keskkonnaloas seirekohustus või ei ole see vastavu-ses keskkonnale avaldatava mõju-ga. Näiteks olid seirenõuded kehtes-tatud vaid veerandil ohtlike jäätmete käitlusettevõtetest.1 Ohtlike jäätmete käitlusettevõtete seirekohustusi ana-

lüüsides leidis Riigikontroll, et ettevõ-tetele pandud seirekohustused ei ole vastavuses nende tegevusest tuleneva keskkonnaohuga.

Ühtsete reeglite toel on võimalik saavutada, et kohalikes omavalitsus-tes ja ettevõtetes tehakse seiret igal pool samade põhimõtete alusel ja nende tulemusi saab kasutada lisaks riiklikule seirele või viimase asemel. Üldiste seirenõuete kehtestamine on kooskõlas keskkonnaministeeriumi sooviga suunata enam seirekoormust ettevõtetele.

KUSTKOHAST KESKKONNASEIRE ANDMEID LEIDA? Keskkonnaregistri seaduse järgi hoi-takse ja töödeldakse loodusressurssi-de, looduspärandi, keskkonnaseisun-di ja -tegurite kohta käivaid andmeid

keskkonnaregistris, mille ülesanne on ka teabe andmine. Praegu paiknevad keskkonnaseire andmed laiali umbes 40 asutuse andmekogus. Auditi ajal olid avalikkusele kõige paremini kät-tesaadavad keskkonnaseire allprog-rammide aastaaruanded, mida on siis-ki väga raske kasutada, kuna andmed on erineval kujul ja eri aastate aruan-deid on omavahel keeruline võrrelda. Kõige ülevaatlikuma info keskkonna-seisundi kohta annab seirekogumik, mida Info- ja Tehnokeskus avaldab iga nelja aasta järel.

Info- ja Tehnokeskus on 2007. aastal avalikkusele kodulehel pakutavat sei-reinfot http://eelis.ic.envir.ee:88/sei-reveeb/ ja http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/envirind_avalik/ varase-maga võrreldes oluliselt täiendanud, kuid ülevaatliku ja kasutajasõbraliku info pakkumiseks seisab ees veel suur töö. Ka keskkonnaminister kinnitas oma vastuskirjas kontrolliaruandele, et keskkonnainfo kättesaadavuse pa-randamisele pöörab ministeerium tõ-siselt tähelepanu.

Varasematel aastatel kogutud sei-reandmeid on raske kasutada. Kuigi riiklikku keskkonnaseiret on tehtud üle kümne aasta, pole pikaajalisi and-mekogusid suures osas loodud. Ole-masolevaid eelmisel kümnendil kogu-tud andmeid on sageli väga keeruline kasutada, sest suur osa neist on pabe-ril või praeguseks aegunud elektroo-nilistel andmekandjatel.

JOONIS 2. KESKKONNATEENISTUSTE HINNANG DETAILSE SEIREINFO KÄTTESAADAVUSE KOHTA Allikas: Riigikontrolli küsimustik

JOONIS 3. KESKKONNATEENISTUSE HINNANG KESKKONNASEIREINFO KÄTTESAADAVUSE KOHTA Allikas: Riigikontrolli küsitlus



Ehitus

KALLE PILTEesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA

VIIMASEL AASTAKÜMNEL on ha-katud Eestis tegelema ehitusmükoloo-giaga, uue teadussuunaga, mis uurib hoonetes levivaid seeni – nende mõju inimesele, ehitistele ja esemetele. Sel-le ala juhtiv asutus Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA ühendab Maa-ülikooli ehitusosakonna ja Tartu Üli-kooli mükoloogia osakonna töötaja-te teadmised ja oskused. Eesmärk on ühine – parandada inimese elukesk-konda. Ehitusmükoloogia alla kuulu-vad seened jagunevad üldjoontes ma-jaseenteks ehk puitu lagundavateks seenteks ja mikroseenteks ehk rah-vapäraselt hallitusseenteks. Hoone-tes leiduvad ülejäänud seened on oma mõjult inimestele ja ehitistele ning ka levikusageduselt ebaolulised.

Kui majaseente mõju inimese ter-visele on tihti üle hinnatud, siis mõju ehitistele on raske üle hinnata. Sõltu-valt majaseene liigist võib kahjustu-se ulatus (ning kahju maksumus) olla väga suur ja seened areneda kiiresti (eriti suve- ja sügiskuudel). Majasee-ni tunneb puidukahjustusest – mäda-niku tüübist. Seente toitumise tulemu-sena muutub oluliselt puidu siseehitus ja sellega seoses ka selle tugevusnäi-tajad. Seda siseehituse muutust nime-tataksegi mädanikuks, igasugust pui-dumädanikku tekitavad seega see-ned. Kui leiate mädanikuga kahjus-tatud puidu, siis tuleks kindlasti otsi-da ka kahjustuse tekitaja (majaseene) seeneniidistikku, eoseid või viljakehi. Nende järgi on võimalik määrata see-ne liiki.

MÄDANIKU TÜÜBIDKõige sagedasem hoonetes esinev mä-daniku tüüp on pruunmädanik (foto 1). Pruunmädaniku tekitajad lagunda-vad eelkõige rakukestas esinevaid polüsahhariide – tselluloosi ja hemi-tselluloosi. Tselluloos on puidu kompo-nent, mis annab puidule kiulise struk-tuuri (fi brillidena) ja tugevuse. Pruun-mädanikku tekitavate seente toitumi-se tulemusena muutub lagunev puit

pruunikaks ning lõhestub kuubiku-julisteks osadeks (põhiliselt ligniin). Pruunmädaniku tekitajatest on tun-tumad majaseened harilik majavamm (Serpula lacrymans), keldrivamm (Co-niophora puteana), metsvamm (Sepu-la himantioides), männi-mädiknahkis (Leucogyrophana pinastri), pulber-mädiknahkis (Leucogyrophana pulve-rulenta), maksak (Fistulina hepatica),

vääveltorik (Laetiporus sulphureus), kasekäsn (Piptoporus betulinus), lil-la laipoorik (Anomoporia bombyci-na), tammekakk (Daedalea quercina), vatjas korgik (Fibroporia gossypium), puidukorgik (Fibroporia vaillantii), kännupess (Fomitopsis pinicola), roo-sa pess (Fomitopsis rosea) ja paljud teised.

Valgemädanikku (foto 2) tekita-

MAJASEENTE MÕJU EHITISTELE

FOTO 1. PRUUNMÄDANIKUGA KAHJUSTATUD SEIN Foto: Kalle Pilt

FOTO 2. VALGEMÄDANIKUGA KAHJUSTATUD PUIT Foto: Urmas Kõljalg


Ehitus

vaid seeni on hoonetes oluliselt har-vem, sest need seened vajavad oma arenguks materjali oluliselt kõrgemat niiskustaset kui pruunmädaniku te-kitajad. Valgemädaniku tekitajad lõ-hustavad taime rakukesta komponen-te – ligniini, hemitselluloosi ja tsellu-loosi. Seen lõhustab neid komponente üheaegselt ja võrdses mahus. Üksikud valgemädaniku tekitajad võivad siiski selektiivselt lagundada peamiselt lig-niini ja hemitselluloosi, jättes tselluloo-si suures osas lagundamata. Valgemä-daniku lagundatud puit muutub hele-daks ja sõeljaks. Valgemädaniku teki-tajad on tuletael (Fomes fomentarius), lepa-antrodiell (Antrodiella hoehne-lii), poolliibuv antrodiell (Antrodiella semisupina), harilik suitsik (Bjerkan-dera adusta), pruun suitsik (Bjerkan-dera fumosa), lilla võrkpoorik (Ceripo-ria excelsa), valge võrkpoorik (Ceripo-ria reticulata), laiapoorne sarvpoorik (Ceriporiopsis aneirina), lambakorrik (Cerrena unicolor), põhjatorik (Cli-macocystis borealis), pajukakk (Dae-daleopsis confragosa), harilik pehmik (Datronia mollis), oksatorik (Dichomi-tus campestris), valge korgik (Dicho-mitus squalens) ja paljud teised.

Pehmemädanik on kolmas mädani-kutüüp, mida tekitavad bakterid ning mitmed kottseened, tavaliselt aga ter-ve seente ja bakterite kompleks mä-danemise n-ö lõppstaadiumis, kui mä-danev aine on juba poolmullastunud. Pehmemädanik võib olla nii metsa- kui ka laomädanik. Kasvavatel puu-del on pehmemädanik väga märg, ebanormaalselt kõrge pH väärtusega, kõrge gaasisurvega mädanik ja esi-neb peamiselt lehtpuude tüves, erita-des koorepragude vahelt vett ja lima. Pehmemädanikku põhjustavad mit-med kottseened, keda me siinjuures üles lugema ei hakka, kuna hoonetes on pehmemädanik haruharv nähtus.

MAJASEENTE MÕJU MATERJALIDELEKahjustatud puidu painde-, surve- ja tõmbetugevus väheneb kahjustuse levikuga ning muutub lõpuks nullilä-hedaseks ehk puit kaotab kõik oma ehituslikud omadused. Põranda puhul avaldub selline protsess läbivajumise-na (foto 3). Lõpuks jääb põrandalau-dadest ja -taladest järele ainult hunnik pruune puidukuubikuid (foto 4). Palk- või puitkarkassseina korral tekivad algul praod seina välis- ja sisepinna kattematerjalile (foto 5). Kahjustuse arenedes hakkavad seinad vajuma ja puitkarkassi puhul võivad alumise vöö ja postide kahjustused põhjustada ise-gi tõsise avariiohu. Seinte puhul võib

FOTO 3. PÕRANDALAUAD ON ALTPOOLT PRUUNMÄDANIKUGA TUGEVASTI KAHJUSTATUD JA PÕRAND VAJUB LÄBI Foto: Kalle Pilt

FOTO 4. KÕIK, MIS PÕRANDAST JÄRGI JÄI Foto: Kalle Pilt

FOTO 5. PRAOD KROHVIS VIITAVAD NIISKUS- VÕI SEENKAHJUSTUSELE Foto: Kalle Pilt


esineda ka nn väljavajumist (foto 6). Katusekonstruktsiooni puitdetailide puhul (nt roovid, sarikad, müürilatt) avaldub kahjustuse tulemus enamas-ti purunemises, sest katusekonstrukt-

siooni puitdetailid töötavad üldjuhul lisaks survele ka paindele ja tõmbele (foto 7).

Majaseente mõju tselluloosi sisal-davatele materjalidele (nt paber, ehi-

tuspapp, kipsplaat, puitlaast- ja puit-kiudplaadid, saepurutooted ja tapee-did) on analoogne mõjuga puidule ja need lagunevad samamoodi nagu puitdetailid. Tõsi, mitmete ehitusma-terjalide puhul on seenkahjustuse või-malust juba ette nähtud ning neile on lisatud fungitsiidse toimega aineid. Selliste toodete puhul rakendatakse biotsiidiseaduse nõudeid ja selle ko-haselt peab toote etiketil olema selge-sisuline märge fungitsiidsest ainest.

Majaseente mõju mineraalmater-jalidele on kaudne – põhiline kahjus-tav komponent on niiskus, mida see-neniidistik tarbib ja hoiab. Niiskusest tingitud mahumuutused põhjustavad mineraalmaterjalide kahjustumist. Mineraalid lahustuvad ja liiguvad ma-terjali piires samuti koos niiskusega. Käesoleva artikli autor on tihti kuul-nud, kui räägitakse kivivammist ja va-hel ka betoonivammist. Selliseid ma-jaseeni pole olemas, kuid need nime-tused on tulnud eespoolnimetatud mi-neraalide lahustumisest ja liikumisest ning majaseente niidistiku võimest le-vida ka mööda kivi- ja betoonpinda-sid. (foto 8)

FOTO 6. NEED SEINAD ON NII TUGEVASTI KAHJUSTATUD, ET ENNE REMONDIMEHE KOHALEJÕUDMIST VÄLJAEHITIS LAGUNES Foto: Kalle Pilt

FOTO 7. KOORIKULISTE SEENENIIDISTIK KATUSEKATTE ALUSLAUDISEL Foto: Kalle Pilt


Ehitus

Mineraalvilla puhul läheb seenenii-distik läbi villas leiduvate pooride ja muudab mineraalvilla käsnasarnaseks moodustiseks (foto 9), mis on tugevalt märgunud ja kaotanud seega ka oma funktsionaalsed omadused ehk sooja-pidavuse, sest niiskunud materjal on hea soojajuht.

Vahtpolüsterooli ja kilematerjalide pind on majaseente niidistiku sobi-vaim levikukoht, kuna nende pind on tihti niiske. On ka kindlaks tehtud, et mööda põranda alla paigaldatud kilet levib seeneniidistik kiiremini kui kus-kil mujal – kahe nädalaga üks meeter.

Ka metallkonstruktsiooni detaile kahjustavad majaseened, hoides niis-kust metallipinna lähedal. Näiteks kui põrandalauad on kinnitatud tsinkima-ta kruvidega, on kruvid pärast hariliku majavammi kahjustust täielikult oksü-deerunud ja oma tugevuse kaotanud.

Klaas majaseente mõjul ei kahjustu, siiski on võimalik majaseente niidisti-ku levik mööda klaasipinda (foto 10).

LÜHIÜLEVAADE MAJASEENTE MÕJUST INIMESE TERVISELE Majaseente mõju inimesele on hal-litusseente mõjust oluliselt väiksem. Enamik majaseente eoseid on ärrita-

va või allergilise toimega seetõttu, et need on hallitusseente eostest tundu-valt suuremad ja seega ärritavad li-maskesta ja hingamisteid. Majaseente eosed ei erita mükotoksiine ega muid inimesele ohtlikke aineid. Majaseente eoste mõju võib käsitleda nagu orgaa-nilist tolmu, mis tekitab kuiva köha, silmade, kurgu ja nina ärritust. Maja-

seente niidistik ja viljakehad on ena-masti happelised. Seega võivad need nahaga kokku puutudes olla ärritava ja kergelt söövitava toimega.

MAJASEENTE TEKKE- JA LEVIKUTINGIMUSEDMajaseened hakkavad üldjuhul are-nema siis, kui eosed satuvad soodsa-

FOTO 8. HARILIK MAJAVAMM TELLISKIVISEINAL Foto: Kalle Pilt

FOTO 9. TÜKIKE SEENENIIDISTIKUGA PÕIMUNUD MINERAALVILLA Foto: Kalle Pilt


le kasvupinnasele. Eostega levik on hariliku majavammi puhul kõige ta-valisem. Kui eostekogus on suur, on hariliku majavammi puhul võimalik eristada punakaspruuni eostolmu (foto 11). Kuna eosed on väga väike-sed ja üksikuna palja silmaga nähta-matud, kannavad tuul, loomad ja lin-nud ning ka inimesed neid kergesti suurte vahemaade taha. Seega võib eoseid leiduda igas Eestimaa osas.

Seeneniidistiku abil saab seen le-vida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüri-tisi nendes leiduvate pragude kau-du. Seeneniidistikuga kaetud detai-le teisaldades võib majaseeni kan-da ka eose idanemiseks sobimatus-se kohta. Samamoodi nagu vilja-kehi on võimalik ühest hoonest või hooneosast teise teisaldada on ka majavammi võimalik hoone teiste-le konstruktsioonidele või teistesse hoonetesse levitada.

Nagu juba eespool mainitud, toi-tuvad majaseened liigist olenevalt mitmetest puidus ja puidutoodetes leiduvatest ainetest – tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Oma elutegevuses võivad majaseened kasutada ka mineraalaineid, kuid viimastest nad ei toitu.

Majaseente optimaalsed ja letaal-sed temperatuurid (vt tabel 1) ja niiskused (vt tabel 2) sõltuvad ma-jaseene liigist.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ma-jaseened on ohtlikud esmajärjekor-ras hoonete puitdetailidele ja tsel-luloosi sisaldavatele materjalidele. Enamik majaseentest on sõltuvad lisaniiskusest ja kui liigniiskust ei esine, nende areng peatub. Siit tu-leneb vajadus määrata kõigepealt seene liik ja alles siis plaanida tõr-jet. Tihti piisab majaseente vastu võitlemiseks mittesobivate kasvu-tingimuste loomisest, kuid mõni-kord on siiski vaja kasutada ka ke-mikaale. Kindlasti tuleks jälgida, kuidas mõjub kemikaal inimese ter-visele ja keskkonnale.

Teades seda, et majaseente tek-keks on alati vaja niiskust, tuleks remonti tehes või uut maja ehitades põhjalikult läbi mõelda niiskuse lii-kumine hoones ja hoone ümbruses. Majaseente teket võib põhjustada liigniiskus, aga ka niiskuse liikumi-se takistamine. Seega oleks ehitus- ja remonditöödel ning ka kahjusta-tud puidu või seene leidmise korral vaja konsulteerida eriala asjatund-jatega (www.mycology.ee või www.majavamm.ee).

TABEL 2. MAJASEENTE ARENGU SÕLTUVUS NIISKUSEST (JORGEN BECK-ANDERSENI RAAMATU “THE DRY ROT FUNGUS AND OTHER FUNGI IN HOUSES” JÄRGI). TOODUD ON ESMAJÄRJEKORRAS EOSTE KASVUKS VAJALIKUD NIISKUSED.

Seene liik Optimaalne puidu Letaalne puidu absoluutne niiskus % absoluutne niiskus %

Serpula lacrymans 20–30 55Coniophora puteana 20–30 80Antrodia vaillantii 35–55 80Antrodia sinuosa 35–55 80Corticiaceae 50–70 90

TABEL 1. MAJASEENTE ARENGU SÕLTUVUS TEMPERATUURIST (JORGEN BECK-ANDERSENI RAAMATU “THE DRY ROT FUNGUS AND OTHER FUNGI IN HOUSES” JÄRGI).

Seene liik Optimaalne Letaalne kasvutemperatuur °C kasvutemperatuur °C

Serpula lacrymans 20 45Coniophora puteana 23 65Antrodia vaillantii 28 80Antrodia sinuosa 28 80Corticiaceae 28–32 65

FOTO 11. EOSTOLM PÕRANDALAUAL Foto: Kalle Pilt

FOTO 10. SEENENIIDISTIK LEVIB NII KLAASIL KUI PUIDUL Foto: Kalle Pilt



ekoloji magazin (Turkey) EkoPartner (Poland)

Environnement Magazine (France)Hi-Tech Ambiente (Italy)

Industria & Ambiente (Portugal)Keskkonnatehnika (Estonia)

milieuDirect (Belgium)MilieuMagazine (Netherlands)

Miljø Horisont (Denmark)MiljoRapporten (Sweden)

MiljøStrategi (Norway)Residuos (Spain)

Umwelt Perspektiven (Switzerland)

UmweltMagazin (Germany)Uusiouutiset (Finland)

Környezetvédelem (Hungary)

UmweltJournal (Austria)

EcoTech (Greece)

EuropeanEnvironmental PressThe EEP is a Europe-wide

association of 18environmental magazines.

Each member is the leader inits country and is committed tobuilding links between 400,000

environmental professionalsacross Europe in the public

and private sectors.

ANDREAS AASForseko OÜ, juhataja/projektijuht

ÄRIHOONE, TOOTMISHOONE, korterelamu vms ehitamise või reno-veerimise planeerimise lahutamatu osa on tehnosüsteemide lahenduse valik. Tehnosüsteemide all mõeldakse enamasti ventilatsiooni-, kütte-, jahu-tus-, veevarustus- ja kanalisatsiooni-süsteeme koos asjakohase elektriva-rustuse ja automaatikaga, samuti tu-lekustutussüsteeme. Kuna hoone teh-nosüsteemide hinnal on ehituse mak-sumuses märkimisväärne osa, tuleb väga hoolikalt otsida parimat tehnilist lahendust, mis hilisemas ekspluatat-sioonis pakuks maksimaalset muga-vust, funktsionaalsust ja säästlikkust.

Ehituse kvaliteedi kohta liigub Ees-tis juba mõnda aega palju negatiivse maiguga lugusid. Kindlasti teeb muret seegi, et ehitusjärelevalve on olnud üks paljudest kokkuhoiuallikatest. Isegi kui ehituse maksumus ulatub

kümnetesse ja sadadesse miljonitesse, püütakse hakkama saada ühe univer-saalse järelevalvega, kaasamata va-jalikke spetsialiste. Ei ole harv juhus, kus üldehituse kogemusega järeleval-vespetsialist peab tagama ka näiteks ventilatsiooni- või küttesüsteemi vea-tu valmimise. See põhjustab küllaltki palju kehva kvaliteeti ning seeläbi ka hoone ehitus- ja ekspluatatsioonikulu-de suurenemist – mitmed möödalask-mised on jäänud märkamata.

Soomes ja teistes arenenud riikides tegeleb objektil järelevalvega mitu as-jatundjat, neist igaüks on spetsialisee-runud mingile kitsamale valdkonnale. Eestis on selline spetsialiseerumine, ka käesoleva artikli teema – omani-kujärelevalve teenus tehnosüsteemi-de rajamisel – kahjuks vähe levinud. Osalt kindlasti põhjusel, et sellele pole piisavalt tähelepanu juhitud. Hea ehi-tuskvaliteedi tagamiseks on hädava-jalik, et tehnosüsteemidega seondu-vas nõustaks tellijat vajaliku erialaga

spetsialist. Tihti korraldatakse ka pro-jekteerimis- ja ehitushankeid, samuti tehakse järelevalvet ehitamise üle.

Kütte-, jahutus- või ventilatsiooni-süsteemi vead põhjustavad suuri eba-mugavusi, näiteks ei jätku piisavalt õhku või on hoopis tuuletõmme, külm või palav. Nende hädade pärast ei pea muret tundma, kui asjatundlikud jä-relevalvajad võimaliku ohu juba eos avastavad. Tehnosüsteemide järele-valve tagab ehitatava hoone üldise kvaliteedi tõusu ja mugavused hoones viibijatele.

Kindlasti nõuab see teenus lisakulu-sid. Kui aga ümbertegemise ja häda-vajalike paranduste ohtu ennetatakse, peaksid paljud muud väljaminekud vähenema, rääkimata garantiiaegsest aja-, närvi- ja rahakulust. On võimalik säästa ka hilisemate ekspluatatsioo-nikulude arvelt – need peaksid tänu tehniliste lahenduste optimeerimisele ja paremale ehituskvaliteedile vähe-nema.

OMANIKUJÄRELEVALVE TEENUS TEHNOSÜSTEEMIDE RAJAMISEL


Ventilatsioon

PEETER PARRE IB Aksiaal juhataja

MINGIL ÜSNA ARUSAAMATUL põhjusel tuleb ventilatsioonis pidevalt ette lahendusi, mis ei anna soovitud tulemusi või mis üldse ei toimi. Allpool tuleb juttu mõningatest vigadest, mis on ilmnenud muret teinud objektidel.

Üks kõige sagedamini esinevaid vigu on see, et värsket õhku ei tule hoonesse üldse või tuleb seda ebapii-savalt. Seda on juhtunud eeskätt ela-mutes, aga ka koolides ja lasteaeda-des, kus on püütud läbi ajada odavate lihtsustatud süsteemidega. Jutt on nii uusehitistest kui ka rekonstrueeritud hoonetest.

Elamutesse tehakse küll väljatõm-me köökidest, WC-dest ja vannituba-dest, kuid tubade seintesse või aken-desse jäetakse värske õhu avad tege-mata, lootes, et õhk pääseb sisse eba-tiheduste või mikrotuulutuse kaudu. Tegelikult on tänapäeval vähegi kva-liteetsed aknad ventilatsiooni mõttes hermeetilised ning suur osa mikro-tuulutuse lahendustest vabastab ai-nult akna tihendid surve alt. Inimesed ei ole ka harjunud kodunt lahkudes akent lahti jätma, isegi mitte väikese piluga. Seetõttu väljatõmme just nagu töötaks, aga tegelikult õhk ei vahetu.

Sageli on värske õhu klapid küll ole-mas, kuid neid on vähe või nad on lii-ga väikesed. Tuleb arvestada, et ka pealtnäha ühesuguste klappide läbi-laskevõime võib erineda kuni kaks korda ja ka suurimad neist suudavad rahuldada vaid ligikaudu 15 m² suu-ruse toa või ühe inimese värske õhu vajaduse. Selleks, et nt klassiruumi õhu süsihappegaasisisaldus vastaks

normidele, peaks iga õpilase kohta olema üks värske õhu klapp.

Üldkasutatavates ja büroohoonetes teeb kõige sagedamini muret see, et sissepuhutav õhk ei jõua inimeste vii-bimise tsooni. Eeskätt puudutab see ruume, kuhu antakse suhteliselt vähe õhku, ning kõrgeid ruume, kuhu an-takse kord jahutatud, kord soojenda-tud õhku. Nii ühel kui ka teisel juhul jääb värske õhk sageli lae alla ja väl-jub sealt väljatõmbeavade kaudu. Sel-lise olukorra vältimiseks tuleb õhujao-turite valimisel või asendamisel kont-rollida nende sobivust sellekohaste ar-vutiprogrammide abil.

Samasugune lugu on õhujaoturite seadistamisega. Nimelt on plafoone, mille õhujaotuspilu abil on võimalik reguleerida õhuhulka. Sel puhul tuleb aga arvestada, et kui muuta pilu suu-rust, muutub ka õhujoa pikkus.

Ventilatsioonisüsteeme seadistades selgub pahatihti, et kavandatud õhu-vahetust ei saavutata. Sageli ei põh-justa seda mõni üksik ebaõnnestunud kanalisüsteemi osa, nt järsk pööre otse ventilaatori taga, liiga järsk kanali rist-lõike muutumine või liiga peenike lõ-puosa. Süüdi võib olla hoopis suhteli-selt suure aerodünaamilise takistusega sissepuhke- või väljatõmbeplafoon.

Kui hästi tahes projekteeritud lahen-dus ei anna soovitud tulemust, kui ka-vandatut täpselt ellu ei viida. Läbimõt-lemata asenduste põhjus on eeskätt ra-has. Kuna enamik ventilatsioonisead-meid ja süsteemiosi on imporditud, on nende hinnad kõrged ning nii otsitak-se võimalusi odavamalt hakkama saa-da. Paraku on ventilatsiooniseadmete puhul, erinevalt nii mõnestki muust valdkonnast, hind ja kvaliteet omava-

hel suhteliselt hästi seotud. Tuleb ar-vestada, et enamiku fi rmade tooted on läbi teinud hulga katsetusi erilaborites ja n-ö põlve otsas valmistatud asi ei saa olla ligilähedaseltki sama kvalitee-diga. Eriti palju esineb möödalaskmisi mürasummutite ja õhujaoturite puhul, kus ei püütagi jälgida materjalide ja konstruktsiooniliste lahenduste sobi-vust, vaid jäljendatakse lihtsalt välis-kuju ja põhimõõtmeid. Korrektse va-liku korral tuleb arvestada õhujaoturi läbilaskevõimet, aerdünaamilist takis-tust, õhujoa pikkust ja kuju, mürataset ja reguleeritavust. Samadele asjadele tuleb tähelepanu pöörata ka projek-tikohaste seadmete asendamisel ning on ilmne, et ainuüksi ühendustoru lä-bimõõtu arvestades on tulemus enam kui küsitav. Mürasummutitega seoses on aga nii palju nüansse, et ka väliselt ühesuguste summutite tõhususe eri-nevus võib olla mitmekordne. Seetõt-tu on neid võimalik valida ja asenda-da ainult sellekohaste tehniliste näita-jate, mitte aga mõõtmete või muu sel-lise alusel.

Üldjuhul on mingi koguse õhu tööt-lemiseks ja edasitoimetamiseks või-malik valida mitme suurusega sisse-puhke- ja väljatõmbeagregaadi vahel, mis kõik sisuliselt ühesuguse tulemu-se annavad. Erinevus on vaid selles, et mida väiksem on agregaat, seda suurem on aerodünaamiline takistus ja seda võimsam peab olema venti-laatori mootor selle takistuse ületa-miseks. Seadme suuruse ja võimsuse suhte hindamiseks kasutatakse näita-jat SFP, mis iseloomustab 1 m³/s õhu edasitoimetamiseks kuluvat võimsust. Heaks võib lugeda seadet, mille SFP on alla 2,5 kW m³/s kohta. Kui väik-

TÜÜPILISI VIGU VENTILATSIOONI-SÜSTEEMIDE RAJAMISEL



Ventilatsioon

sema seadme kasuks otsustatakse ai-nuüksi agregaadi maksumust arvesta-des, võib aastane elektrienergia üle-kulu ulatuda sadadesse tuhandetesse kroonidesse. Ei saa jätta märkimata, et kõikvõimalikud maksumuse vähen-damisele suunatud asendused toimu-vad sageli tellija heakskiidul.

Täiesti omaette teema on hoonete rekonstrueerimine, mille puhul ven-tilatsioonisüsteeme ehitatakse ümber ja täiendatakse, jättes arvestamata olemasoleva süsteemi eripära. Sageli juhitakse köögi kohtäratõmme teiste korterite lõõridesse. Suvalistesse koh-tadesse pannakse lisaventilaatoreid, mis võivad osa väljatõmbesüsteemist muuta muude ruumide sissepuhke-süsteemiks. Rendipindadel hakatakse oma suva ja arusaamist mööda regu-leerima, eemaldama või sulgema õhu-jaotureid, rikkudes sellega kogu süs-teemi töö.

Viimase aja praktika on kinnitanud, et ventilatsioonisüsteemide puudulik-ku tööd põhjustab sageli halvasti või poolikult ehitatud automaatikasüs-teem. Selle tagajärjel lülituvad sead-med valel kiirusel või valel ajal, näi-teks soojustagastid töötavad ka siis, kui oleks vaja hoopis jahutust, ning

külmumisvastane kaitse ei rakendu vms. Seda liiki probleeme põhjustab tihti automaatikaprojekti puudumi-ne, mis on eriti halb siis, kui seadmed (ventilatsioon, jahutus, õhuniisutus) peavad töötama ühtse süsteemina. Nii mõnigi kord teevad automaatikatöid fi rmad, kellel ei ole vajalikku kvalifi -katsiooni. Hoitakse kokku süsteemse-te lahenduste pealt.

Kui tahes korralikult ei oleks ven-tilatsioonisüsteem projekteeritud või ehitatud ja kui ajakohaselt automa-tiseeritud, on mõttetu loota mingitki normaalset tulemust ilma korraliku seadistamiseta. Seadistamist ei vaja mitte üksnes õhuhulgad, vaid ka õhu-jaoturid, soojuskandja vooluhulgad kalorifeerides ning eriti automaati-ka. Sageli unustatakse, et süsteemide seadistamine ei lõpe ehitamisel teh-tavaga, vaid alles hoone kasutamise ajal saab neid lõplikult reguleerida. Ja kuidas olekski võimalik seadista-da jahutussüsteemi sügisel valminud majas?

Lõpetuseks veel ühest olulisest sei-gast. Tihtipeale oodatakse ventilat-sioonilt seda, milleks ta ei ole ette nähtud ega suuteline. Ventilatsiooni ülesanne on ju hoolitseda selle eest,

et ruumiõhk oleks puhas ja värske. Tavaline ventilatsioon ei suuda aga hoida ruumides optimaalset õhutem-peratuuri, niiskusest rääkimata. Kui soovime, et suvel ei oleks ruumis lii-ga palav või talvel liiga kuiv, siis tu-leb muretseda õhu konditsioneeri-mise süsteem. Isegi siis, kui anname suvel ruumidesse jahutatud õhku, ei piisa selle hulgast liigsoojuse väljavii-miseks. Kui tahame aga õhku niisuta-da või kuivatada, tuleb kasutada eri-seadmeid, hoolimata sellest, et nen-de hind on kõrge ja energiakulu suur. Näiteks õhu kuivatamine seda jahu-tades niiskuse väljakondenseerumise teel võib anda soovitule vastupidise tulemuse.

Ülalöeldu on vaid lühiülevaade mõ-nest ventilatsiooni- ja õhu konditsio-neerimise süsteemide kõige sageda-mini esinevatest hädadest. Tuleb sil-mas pidada, et head tulemust võib loota vaid siis, kui pöördutakse kõrge kvalifi katsiooniga projekteerija poole, antakse talle piisavalt aega lahenduse kavandamiseks, valitakse ehitaja mit-te üksnes hinna, vaid ka oskuste järgi ning järelevalve on asjatundlik. Kind-lasti tuleb meeles pidada, et kooner-damine pole kokkuhoid.


19. SEPTEMBRIL VÕTTIS Euroopa Komisjon vastu seadus-andlike ettepanekute kolmanda paketi, et tagada igale ELi kodanikule tegelik võimalus tarnijat valida ja sellest kasu saada. Komisjoni ettepanekutes on keskseteks küsimusteks tarbija valikuvõimalused, õiglasemad hinnad, keskkonna-sõbralikum energia ja varustuskindlus. Paketiga suurenda-takse säästvust, soodustatakse energiatõhusust ja tagatakse ka näiteks väiksematele taastuvenergiasse investeerivatele ettevõtjatele juurdepääs energiaturule. Konkurentsivõime-line turg tagab ka suurema varustuskindluse, sest elektri-jaamadesse ja põhivõrkudesse investeerimise tingimused muutuvad paremaks – see kõik aitab vältida elektri- või gaasitarnete katkestusi. Samuti pööratakse suuremat tähe-lepanu ausa konkurentsi tagamisele seoses kolmandate rii-kide äriühingutega.

Et siseturg toimiks kõikide, nii suurte kui ka väikeste tar-bijate jaoks ja et ELis tekiks turvaline, konkurentsivõime-line ja säästev energiasüsteem, tegi komisjon ettepaneku täiendada kehtivaid eeskirju mitme meetmega. Tarbijad saavad kasu ka uuest energiatarbijate hartast, mis aval-datakse 2008. aastal. See hõlmab kütusepuudusega võit-lemise meetmeid, teavet tarbijatele tarnija valimise ja tar-netingimuste kohta, meetmeid bürokraatia vähendamiseks energiatarnija vahetamisel ja tarbijate kaitsmist ebaõiglaste müügitingimuste eest.

Internetis: http://ec.europa.eu/energy/electricity/packa-ge_2007/index_en.htm

RAAMAT

SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE

Endel Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Tallinn: Elektriajam, 2007. 260 lk, 342 ill, 79 bibl – A4.ISBN 978-9985-69-043-7 ja ISBN 978-9985-69-044-4.

Eesti tunnustatud energiateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitpro-fessor Endel Risthein annab oma raa-matus “Sissejuhatus energiatehni-kasse” hea ülevaate olemasolevatest energiavarudest, energia saamisest, selle muundamisest, edastamisest, salvestamisest ja kasutamisest ning elektrijaamadest ja energiasüsteemi-dest. Raamatus käsitletakse ka ener-giatarbimisest ja energiaseadmetes toimuvatest protsessidest tingitud mõju keskkonnale ning vaadeldak-se neid võtteid, mida saab kasutada energia kasutamise negatiivsete toi-mete vähendamiseks. Erilist tähele-panu on pööratud maa elukeskkonda ohustavatele nähtustele (kasvuhoo-

nenähtused, osoonikihi hõrenemine, keskkonna saastamine heitainetega, elektripaigaldiste mõju maakasutu-sele ja maastikele, müra- ja valguss-aastele). Ülevaate saab energeetika arengusuundadest, nii fossiilkütuste kasutamisest kui ka hüdro- ja tuule-

energeetikast, tuumaenergeetikast, vesinikuenergeetikast jm alternatiiv-energiaallikatest. Juttu on ka energia-seadmete ajaloost ja maailma riikide energianäitajatest. Raamat on kirju-tatud lihtsas ja selges keeles ning on rikkalikult illustreeritud.

“Sissejuhatus energiatehnikasse” on mõeldud eeskätt õpikuks TTÜ elektri-ajamite ja jõuelektroonika eriala üli-õpilastele, kes saavad siit eelteadmisi erialaainete omandamiseks ning ener-giatehnika- ja energeetikaalaseid lisa-teadmisi. Huvipakkuvat leiavad siit ka teiste erialade üliõpilased, elektri- ja energeetikainsenerid ning asjahuvili-sed, kes soovivad tänapäeva energia-tehnikast ülevaadet saada, oma tead-misi värskendada või silmaringi laien-dada.

Raamat on kavas 2008. aastal välja anda ka vene keeles, kõne all on ka väljaandmine läti, leedu ja poola kee-les.

Raamatu väljaandmist toetasid Eu-roopa Liit ja Eesti Energia ja seda saab osta Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika ins-tituudist.

EUROOPA ENERGIATURG: TÕELINE JA TARNEKINDEL



Ehitus

HARRI TREIAL

TALLINNA KANDMINE maailma kultuuripärandi nimekirja ei läinud teadagi lihtsalt. Kui taotlus oli saa-detud, käisid Tallinnaga tutvumas UNESCO esindajad. Vaatlejate et-tekandes kiideti peale vanalinna ka Kadriorgu ning rõhutati Kalamaja puit-asumite väärtust ja nende säilitamise vajadust. Ehitised peegeldavad meie rahva ajalugu, inimeste ellusuhtumist ja väärtushinnanguid.

SÄILITAMINE TÄHENDAB VÕITLUST OLEMASOLU EESTPuumajade allesjäämise eest seistes määrati Tallinnas esimesed miljöö-väärtuslikud piirkonnad 2001. aas-tal. Hiljem lisandunutega on neid nüüd kokku üheksa. Esimestena võe-ti kaitse alla Kalamaja, Kadriorg, Pel-gulinn, Kassisaba (koos Kelmiküla ja Uue Maailmaga), Rotermanni kvar-tal, Nõmme, Süda-Tatari ning Vee-renni-Herne-Magasini Õilme tänava piirkond. Paljassaare ja Russalka va-helise rannaala üldplaneeringu val-

mimise järel 2004. aastal täienes mil-jööväärtusliku piirkonna nimekiri ka Paljassaares asuva Laevastiku tänava kvartaliga.

Sealses miljöös ei hinnata üksnes majade lihtsat läbimõeldud arhitek-tuuri, vaid ka haljastust, tänavavõrku ja selle äärde nii üksikult kui ka an-samblina paigutatud hooneid. Nendes puitasumites on ehitistel rohkesti hoo-likalt viimistletud detaile, olgu need siis aknaraamid, piirdelauad, niker-dusega sarikaotsad, profi iliga voodri-lauad, sepistatud osadega varikatused või dekoreeritud uksed.

Jääb vaid loota, et miljööväärtus-likud piirkonnad püsivad veel kaua, olles Tallinna ehteks ja seega ka tu-ristide huviorbiidis. Mida aasta edasi, seda rohkem hakatakse neid uudista-ma nagu Pompei väljakaevatud maju ja tänavaid, mille Vesuuvi purse aas-tasadu tagasi mattis.

Paraku näeme pahatihti, kuidas puumajade asemele kerkivad uus-ehitised. Näiteid võib tuua Kadrio-ru servalt, Veerenni tänava algusest ja mujaltki. Kas muinsuskaitsjad jää-

vada alla kinnisvaraarendajate rün-nakule? Teadagi on ilusas piirkonnas mingil põhjusel vabaks jäänud krunt nagu nektaririkas lilleõis, kuhu mesi-lased püüavad iga hinna eest laskuda. Et ajalooliste ehitiste püsimist veelgi kaitsta, kehtestas kultuuriministee-rium 2006. aastal Kadrioru hoonete, parkide ja kunstimälestiste ühise kait-sevööndi, mis välistab näiteks mitme kaitse alla oleva ehitise vahele või lä-hedusse uue hoone ehitamise, teede ja kraavide rajamise, samuti puude mahavõtmise ning ka istutamise.

Meil on hakatud puumaju ka uue-le krundile üle viima. Mõtlema pa-neb ehk seejuures fakt, et esimesena asus meie puumaju niimoodi säilita-ma nüüd juba rohkem kui tosin aastat Eestis elanud soomlasest arhitektuuri-sõber Mika Orava.

Tallinnas on püütud varemgi ehitis-tele ettejäävaid maju teisaldada. Üks esimesi oli Koidu saun, mis jäi ette Pärnu maantee viaduktile. Silikaatki-videst hoone kaugemale vedamiseks tehti isegi projekt. Paraku selgus, et siseniiskus oli sauna seinu sedavõrd

Ka miljööväärtuslikud alad on Tallinna ehteks

PRAEGU NÄEB ROOSIKRANTSI TÄNAVA KOHAL PÄRNU MAANTEEL OLNUD PUUMAJU VAID FOTODELT. AASTA PÄRAST KERKIVAD NEED UUES KOHAS HARRI TREIALI FOTOD


Ehitus

kahjustanud, et kardeti varingut ning segavast majast lahtisaamiseks tuli see ikkagi lammutada.

Küll jõuti Narva maantee laien-damisel (praeguse metodisti kiriku naabruses) lahti võtta väike paekivi-ehitis. Tegu oli siit kunagi sadamasse suunduva kitsarööpmelise raudtee-ga seotud hoonega. Lammutamislu-ba anti tingimusel, et maja pannakse mujal püsti. Uuesti ehitamine jäi vaid lubaduseks. Klombitud paas ajapikku haihtus.

PUITKABEL VEETI TALLINNAST ANIJA VALDANüüd võime aga rääkida, et üks vana sakraalehitis on proovitööna Tallin-nas lahti võetud ning Harjumaal Ani-ja vallas jälle kokku pandud. Eestis on tegu teise seda laadi puitehitise uude kohta viimisega. Esimene taoline töö võeti ette Noarootsi kihelkonnas asu-nud Sutlepa puukabeliga. See võeti lahti 1970. aastal, detailid veeti Rocca al Mare Vabaõhumuuseumisse, kus kuue aasta jooksul abikirik taas kok-ku pandi. Selle ehitise vanusele viitab ukse väliskaarel olev aastaarv 1699.

Mõni aasta tagasi jäi aga kinnisva-raarendajatele ette Pärnu maantee ääres diakonisside haigla tagahoovis asunud pühakoda. 1891. aastal arhi-tekt Erwin von Bernhardti jooniste jär-gi ehitatud neogooti stiilis puukabe-lit nimetatakse ka Miikaeli kirikuks. Pühakojal seisis ees igavikutee. Seda kuulis ka Mika Orava, kellel tuli kohe mõte see ehitis päästa. Teadagi tuli teisaldamisel ette mitmeid takistusi ja suurenesid ka kavandatud kulutused (900 000 krooni). Täna võime rääkida, et aktiivsete meeste tegevus kandis head vilja. Mika Orava leidis kabeli-le uue koha Anija vallas Pikva mõisa pargis. Ideega olid päri ka kohalikud elanikud ja vallaametnikud, samuti Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ning keskkonnaministeeriumi spetsialistid. Hea oli ka see, et kabeli puitkonst-ruktsioonid olid kõrgele eale vaata-mata heas korras. Uuendamist vajas vaid vundamendi peal olev mädane-ma hakanud müüripalk. Uksed-aknad olid korras. Vanad sepistatud naelad tuli kruvidega asendada. Kabel pandi kokku vanade jooniste järgi, nõuko-gudeaegsed lisadetailid asendati ori-ginaali järgi tehtutega. Plekkahju ase-mele ehitati jälle kamin.

Pickwa Püha Miikaeli kabel pühit-seti sisse 2. novembril 2005 ja Kose ki-rik sai endale abikiriku. Peale jumala-teenistuste on see ka paaripanemise ja laste ristimise koht. Ülekolimise ku-

ludest rääkides oli Mika Orava vastus lühike: “Kõiki kulutusi pole julgenud kokku lüüa, see võiks segada uusi sa-masuguseid plaane. Ärist ei saa juttu-gi olla.” Küll olevat kabeli lahtivõtmi-ne ja kokkupanemine andnud kõigile selle tööga seotud inimestele kogemu-si ja julgust edasi tegutseda.

Kabeli teisaldamist abistasid ka toe-tajad. Näiteks andis Tallinna Linna-valitsus selleks tööks 100 000 krooni. Sponsorite seas oli nii eraisikuid kui ka ettevõtteid, viimased andsid pea-miselt igasugu materjale. Mika Orava on abistajate nimede mainimisel taga-sihoidlik, öeldes, et kõiki ei jõuaks sel-les kirjutises üles lugeda, aga kedagi pole sünnis ka mainimata jätta.

UUES ASUPAIGAS SEENIORIMAJADTeisaldamiseks sobivateks peeti ka Magdaleena haigla kõrval olevaid puumaju, kuid see ettevõtmine jäi mitme bürokraatliku seiga taha top-pama. Siis langetatigi otsus Tõnis-mäel Pärnu maanteel asuvate hoone-te kasuks. Nendegi puhul on eesmärk sama – hoida puumajad elus.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti infrastruktuuri osakonna juhataja Jüri Kurba selgitas, et Pärnu mnt 31 kin-nistule ei ole uute hoonete ehitamise luba antud. See kinnistu ei asu küll ka-vandatava Rävala pst pikenduse alal, kuid vastavalt K-Projekt AS-i koosta-tud eskiisprojektile “Rävala puiestee pikendus Pärnu maanteeni” jääb see osaliselt siiski kavandatava laiendu-

se alla. Vastavalt ülalnimeta-tud tööle on Rävala puiestee ühendamine Pärnu maantee-ga kavandatud olemasole-va Süda tänava piirkonnas, kusjuures hõlmikpuu on ette nähtud säilitada. Linna täna-vate arengu seni kinnitatud plaanides Rävala puiestee ühendamist Pärnu maantee-ga ei ole.

Kui kaks korterelamut uude kohta üle viiakse, saavad neist seeniorimajad. Enamik eluasemeist pannakase müü-ki, osa antakse rendile.

Süda tänava nurgakrundi kahekorruselised puumajad ehitati 1881. aastal. Üks neist oli küljega, teine otsaga Pär-nu maantee poole, kolmas jäi hoovi. See nn kojamehe ela-mu oli nii halvas seisukorras, et tuli lammutada. Linngi soo-vis, et need majad kerkiksid uuesti kuskile mujale, mitte südalinna. Ühes neist hoone-

test, mis jäi fassaadiga Pärnu maan-tee poole, tegutses alates 1882. aastast Tõnismäe vana apteek. Tallinna ajaloo uurija Robert Nermani andmetel oli selle apteegi hilisema omaniku Bern-hard Linde näol tegu esimese eesti soost apteegiomanikuga Tallinnas.

Nendes ehitistes on koos keldrite-ga kokku umbes 4000 m2 pinda. Uude kohta viimisega seoses muudetakse majade ruumijaotust. Uue funktsiooni saavad ka mõlema elamu keldrikor-rused. Pärnu maanteelt äraveetavate majade restaureerimisprojekti koostas arhitekt Velli Rajangu fi rmast Happy House OÜ.

HOONE LAMMUTAMINE EI TÄHENDA SELLE LÕHKUMISTLammutatavate hoonete puitdetaili-de märgistamise süsteemi töötas väl-ja Joosep Metslang, kes kaitses kuns-tiakadeemia restaureerimiserialal sel kevadel oma magistritööd palkmaja-de märgistamise ja hoone taastamise kohta. Tegu on meil esimese selleala-se teadustööga.

Elamu lahtivõtmisel kirjutati puit-detaili otsa ning küljele üks ja sama number. Peale lammutuseelse märgis-tamise jälgib Joosep Metslang ka nen-de majade kokkupanemist.

Materjalide üldist seisu hindab maja-omanik rõõmustavalt heaks. Korras on ka sarikad, kuigi vett läbilasknud koh-tades on mõni vahetamist vajav osa. Palkidest läheb 80% uuesti kasutusse.

Välimuse järgi võis majad esialgu

ET PUITMAJA SEINA IGA PALK LEIAKS HOONE TAASTAMISEL OMA ENDISE KOHA, SAI NEIST IGAÜKS KAKS JÄRJEKORRANUMBRIGA PITSERIT


üsna viletsaks hinnata, kuid esmapil-gul nähtu osutus petlikuks. Kui esime-sed voodrilauad kõrvaldati, tulid näh-tavale kuivusest kõlisevad tugevad palgid. Ka välisvoodrilaudadest saab umbes 80% tagasi seina panna.

Uude kohta viidava maja lammuta-mine on midagi muud, kui selle lõh-kumine. Prusse ja laudu lahti kangu-tades tuleb olla ettevaatlik, et neid mitte naeltega lõhkuda. Hoolikalt käi-di ümber ka kivikonstruktsioonidega. Näiteks kõik vundamendist võetud tahutud paekivid laoti alustele ja seoti tugeva plastkilega kinni nii nagu te-hases uus materjal.

Lammutusmaterjal ei pruugi mitmel põhjusel täielikku kasutust leida. Üle-jäägist (näiteks keldrite kandvate vahe-seinte kivid) moodustub varu, mis läheb järgmise lammutusmaja juures taas käi-ku. Muidugi ei tähenda see, et lammu-tamise ajal ei lähe vaja konteinerit pu-runenud ja kõlbmatu materjali jaoks.

Pärnu maantee majade lahtivõt-misel saadud materjal viidi Rocca al Mare Vabaõhumuuseumi territooriu-mile, kus see jääb ootama kokkupa-nemist järgmisel kevadel. Majade uut kohta Mika Orava veel täpselt ei tead-nud. Ehk kerkivad need Kadriorgu nn Konnatiigi lähedale.

Uues kohas on majade paigutus peaaegu sama, mis Pärnu maantee ääres. Endine apteegihoone jääb oma naabrist siiski veidi kaugemale, kuna tänapäeva tuleohutusnõuete kohaselt on puumajade vahel endisest suurem tulekuja.

Mika Orava selgitas, et seenioride majad on võitnud poolehoidu Soo-mes, Rootsis ja mujalgi. Arhitekt Vel-li Rajangu on kavandanud majades-se umbes 40 ühe- ja kahetoalist kõi-gi mugavustega korterit. Igaühes on

avatud köök, vann või dušš. Pinda on igas kor-teris 20–40 m2. Keldrites-se tulevad vajalikud abi-ruumid – arstikabinetid või hooldaja(te)le ette-nähtud ruum(id), raama-tukogu, söökla, võimla, saun ja ujula. Tuleohu-tusnõuded näevad keld-ritesse ette raudbetoo-nist laed.

Korteri müümise ja ren-timise puhul arvestatakse, et asukad on üle 63-aas-tased. Mika Orava sõnul pole müügiga seotud kü-simusi veel arutatud. Sel-lega hakatakse tegelema pärast aastavahetust, et

ehitamise alguseks oleksid teada tuba-de jaotusega seotud ja muud soovid (nt kas korterisse soovitakse vanni või dušši või piisaks saunast).

Mika Orava arvates Pärnu maan-tee majadele uue elu andmine praegu veel muret ei tee. Kõik on hästi laabu-nud. Kuid vaevalt et ilma ühegi mure-ta kõik asjad siin elus korda saab.

VÄÄRTUSLIKE PUITMAJADE ALLESJÄÄMISE NIMELKuigi äraveetavad majad pole muin-suskaitse all, tehakse nendega seoses tihedat koostööd linna kultuuriväärtus-te ametiga. Mika Orava sõnul möödub harva mõni päev, kui ei tule oma projek-ti või mõne küsimusega muinsuskaitse spetsialistide juures käia või plaane aru-ta. Ettevõtmist nimetab ta koos Tallinna Linnavalitsusega elluviidavaks projek-tiks. Kuigi Pärnu maantee majade tei-saldamist linnavalitsus rahaga ei toeta, ollakse tänulikud linna muinsuskaitsja-telt saadud nõu ja juhtnööride eest.

Mika Orava arvates ei ole tal ette-

võtmisest kasu saamise tagatist. Küll aga usub ta, et pealemaksmist ei to-hiks seekord vaja minna.

Majade “ümberkolimise” üldsum-mast kulub lammutamisele vaid 10–15%. Uude majja tuleb ju küttesüs-teem, veevarustus ja kanalisatsioon, mis ajavadki hinna kõrgeks. Majade üldisest hinnast rääkides ütles Mika Orava, et ruutmeeter maksab peaaegu sama palju kui uues hoones – 20 000–40 000 krooni. Tegu on omamoodi eks-perimendiga, mille puhul saab lõpli-kust maksumusest rääkida alles siis, kui ettevõtmine on lõpuni viidud.

Mika Orava ei oska öelda, kas puu-majade lammutamisest ja kokkupane-misest saab talle nüüd küllalt. Ärave-damiseks sobivaid hooneid pole ta ot-sima hakanud, kõigepealt tuleb poole-liolev töö lõpetada. Praegu lahtivõetud majade taastamine võib kesta rohkem kui aasta, nagu praegu plaanitud. Sa-mas on ta rõõmus, sest pole teada, et mõnes Skandinaavia riigis oleks vii-mase saja aasta jooksul selliseid suu-ri puumaju teisaldatud. Seega ollakse rikkad saadud kogemuste poolest.

Tallinnas on suurte tänavate ääres kohti, kus vanad ja väikesed puuma-jad on nagu ära eksinud ega lase tä-navafrondist terviklikku pilti saada. Seda arvestades ongi linnavalitsus tei-saldamistöödest huvitatud.

Pärnu maantee majadele uues ko-has uue elu andmisel on peaettevõt-jaks OÜ Seenioride Majad. Selle äri-ühingu puhul on sisuliselt tegu kolme hakkaja mehega, Mika Orava kõrval on veel Jaanus Vipper OÜ st Kuukaar ja Jaanus Hallik OÜ-st Asunik. Nagu Miikaeli kabeli, nii on ka seeniorima-jade teisaldamisel peamine töötegi-ja restaureerimisfi rma Kuukaar, kelle ülesannete hulka kuulub ka alltöövõt-jate tehtu järelevalve.

KUIGI PÄRAST LAMMUTAMIST KASUTATAKSE UMBES 80% PALKIDEST JA KA VOODRILAUDADEST UUESTI ÄRA, TEKIB LÕHKUMISEL PARATAMATULT SELLIST MATERJALI, MIS SOBIB VAID PRÜGIKONTEINERISSE


Keskkond

REIN EINASTO Tallinna Tehnikakõrgkool

TÄNAVU 9. AUGUSTIL möödus kümme aastat muuseumi taasavami-sest Põltsamaal. Tänu tulihingelise ju-hataja Rutt Tänava ja tema energilis-te kaaslaste Vilja Rootsi, Tiiu Pihlaka-se, Lea Teedemaa jt mõttetööle ning enam kui aastapikkusele sihipärasele tegutsemisele kujunes muuseumi juu-belist tõsine kultuurisündmus.

Tuldi linnast ja maalt, lähedalt ja kaugelt, tulid kolleegid sõbralikest maakonnamuuseumidest Palamuselt, Viljandist ja Paidest, samuti teistest Viljandimaa muuseumidest (Kitzbergi tubamuuseum, Karksi kolhoosituba, Karksi memme-taadi kamber, heliloo-

jate Kappide majamuuseum); Bet-ti Alveri muuseumist Jõgeval. Ko-hal olid tuntud ajaloo-, kultuuri- ja maapõueuurijad Kaur Alttoa, Hel-mut Piirimäe, Anne Untera, Rein Einasto, arvukas koduuurijaist muuseumisõprade pere ning maa-konna ja linnajuhid Aivar Kokk, Jaan Aiaots, kokku üle 90 külalise. Pidulikku meeleolu aitas kujunda-da ansambli Saltatores Revaliensis barokktants vanamuusikaansambli Rondellus saatel. Tutvustati muu-seumis avatud näitust “Koolid Põlt-samaa kihelkonnas”. Kokkutulek lõppes jalutuskäiguga Kuningalin-nas.

Kõik osavõtjad said väärika kin-gituse – värskelt trükist tulnud so-

Põltsamaa lossi all, sees ja ümber

GEOLOOGILISE LÄBILÕIKE PILT,LEHEKÜLG RAAMATUST

Pealiskorra geoloogiline läbilõi-ge Balti paleobasseini madala- ja süvašelfi lise settimis- ja elukesk-konna üleminekualal Palamuse-Laeva-Otepää joonel Kalju Kajaku (1962) järgi, täiendustega. Värvi-dega on tähistatud põhilised tek-ke-keskkondlikud (fatsiaalsed) kivimtüübid R. Einasto koostatud settimismudelite järgi (Einasto, Nestor 1973; Nestor, Einasto 1977; Einasto 1986)

1 – liivakivid, 2 – orgaanikarik-kad ookeanilised savikivid; 3 – la-guunsed dolokivid; 4 – madaliku teralised ja rifogeensed lubja- ja dolokivid; 5 – avašelfi teralis-mu-dalised, enamasti savikad lubja- ja dolokivid; 6 – Moe-tüüpi rifi tagu-sed varjatud šelfi puhtad, hajusat orgaanikat sisaldavad lubjakivid; 7– avašelfi ja nõlva puhtad muda-lised lubja- ja dolokivid; 8 – ava-šelfi ja nõlva merkivid (kivistunud merglid) ja tugevalt savikad lubja-kivid; 9 – punavärvilised süvašelfi savikad lubja- ja dolokivid

AUGUST WILHEM HUPEL,LEHEKÜLG RAAMATUST


liidses köites raamatu “Põltsamaa lossi sees ja ümber“, mis muuseumi toime-tistena on aperioodilise seeria kirjas-tamise traditsiooni märkimist vääriv algus. Selle raamatu tähtsusele meie maakondlikus keskkonnakultuuris tahabki selle artikli autor tähelepanu juhtida.

Muuseumid nagu koolid ja rahva-majad on (peaksid olema) kohaliku kultuurielu keskused. Kohalik kodu-loomuuseum peaks olema igas maa-konnas. Just kohalikku elu kajastav muuseum saaks kooli kõrval süven-dada üldise kultuuri juurde orgaanili-selt kuuluvat keskkonnatunnetust, lu-gupidamist kodukandi looduse ja ini-meste vastu. Põltsamaa muuseumil on olnud just selline mõju kultuurikesk-konnale, pealegi on osatud koondada enda juurde erksa vaimuga muuseu-misõpru.

Raamatu ühe artikli autor tänab koostajat ja toimetajat Rutt Tänavat ka kannatliku koostöö eest, mis tiivus-tas süvenema selle kandi maapõue paekihtidesse, tooma esile nende eri-pära. Tänu sellele jõudis artikli autor-gi iseenda jaoks uut avastada. Selgus, et selle ala pealiskorra parim üldistav läbilõige on enam kui 40 aastat taga-si geoloogilise kaardistamise andmete alusel Kalju Kajaku (1962) koostatud. Värvilisena ja detailides täiendatu-

na avab see selgelt suurima basseini-geoloogilise üleminekuala. Just Põlt-samaa laiem ümbrus Jõgevalt Võh-mani ja Ruskaverest Laevani võiks kujuneda selle üleminekuala tulevas-te süvauuringute parimaks mudelpiir-konnaks.

Põgus tutvumine raamatu sisuga kinnitab, et siia on talletatud heas sõ-nastuses aegumatuid kohaliku kul-tuuri püsiväärtusi, mille tähendus ula-tub kaugele väljapoole Eestimaa piire. Kohe esimesel lehitsemisel kutsub lu-

gema Anne Untera kirjutis Põltsamaa hiilgeaegadest, samuti Rutt Tänava lood kodukandi suurtest tegijatest läbi aegade. Väga õpetlik on Indrek Jürjo artikkel Eesti kultuuriloo suurkujust, koduuurimise algatajast August W. Hupelist, lühikokkuvõte tema mahu-kast monograafi ast (Jürjo, 2004).

Omaette väärtus on kohalikke ar-heoloogilisi leide mõtestavad lood M. Kiudsoo, I. Leimuse ja A. Tvauri sulest, millest järeldub kultuurisidemete ti-hedus ja ulatus kaugemas minevikus. Erilist esiletõstmist väärib raamatu vii-mane mahukas osa, mis seniste tegija-te neljas eraldi artiklis avavad köitvalt muuseumi senise loo. Kokkuvõttes on tulemus pingutusi väärt – sündis raa-mat, mida peab korduvalt lugema.

Tallinna Tehnikakõrgkooli paeuu-ringute labori ja Eesti Paeliidu pere nimel soovin tegijaile lähiaastail muu-seumi püsiekspositsioonini jõudmi-seks kivi kotti.

Kirjandus

Jürjo, I. 2004. Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737– 819. Riigiarhiiv, Tal-linn, 556 lk.Kajak, K.1962. Kagu-Eesti geoloogiast sü-gavpuurimise andmeil. ENSV TA GI Uuri-mused, X, lk 33–40.


EUROOPA KESKKONNAAJAKIR-JU ühendav organisatsioon Euroo-pa Keskkonnapress (European Envi-ronmental Press, EEP, www.eep.org) annab igal aastal välja keskkonna-auhinna EEP-Award. Auhind antak-se välja koostöös Prantsusmaa juhti-va keskkonnamessiga Pollutec (www.pollutec.com) ja Euroopa Keskkonna-asjatundjate Ühenduste Liiduga (Eu-ropean Federation of Associations of Environmental Professionals, EFAEP, www.efaep.org). Praegu on EEP liik-med kaheksateistkümne Euroopa rii-gi juhtivad keskkonnaajakirjad, Ees-tit esindab Keskkonnatehnika. Au-hinna väljaandmiseks korraldavad kõik organisatsiooniga liitunud aja-kirjad omal maal eelvooru. Sel aastal oli nominente 38. Nende seast valis žürii septembris välja kümme pare-mat, keda alljärgnevalt tutvustame. Võitjaid valides lähtus žürii uuendus-likkusest (tehnoloogia ei tohtinud olla rakendatud enne 1. jaanuari 2005) ja edumeelsusest, arvesse võeti käsitle-tud keskkonnaprobleemi tähtsust ja mõju Euroopas. Kolm esimest saavad tasuta messiboksid Pariisis toimuval keskkonnamessil Pollutec, kus tehak-se teatavaks kuld-, hõbe- ja pronksau-hinna saajad. Neid tutvustame pike-malt Keskkonnatehnika detsembri-numbris.

Soome fi rma Biozone Europe & Biozone Scientifi c International pa-

kub õhu puhastamiseks saastast ja desodoreerimiseks ning saastunud pindade desinfi tseerimiseks nano-tehnoloogial põhinevat kolmeastme-list käitlusmeetodit BIOZONE, mille puhul nanotehnoloogiat kombineeri-takse fotokatalüütilise oksüdatsiooni-ga (Photocatalytic Oxidation, PCO). Gaasi ergutamiseks kasutatakse suu-re intensiivsusega UV-kiirgust. Tekib külm hapnikuplasma, mille toimel saasteained oksüdeeruvad ning õhk ja töödeldavad pinnad deinfi tseeru-vad. Siseruumiõhk sisaldab pahatihti seeneeoseid, formaldehüüde, lendu-vaid orgaanilisi ühendeid jm. Igal aas-tal kulub õhu puhastamiseks ja lõhna kõrvaldamiseks ning pindade desin-fi tseerimiseks suur hulk kemikaale. Menetluse Biozone abil on võimalik toime tulla kemikaale kasutamata.

Hollandi fi rma Gastreatment Ser-vices bv on arendanud süsteemi GPP®

väikese kütteväärtusega bio- ja prü-gilagaasi krüogeenseks töötlemiseks maagaasiväärseks gaasiks ja vedelaks süsihappegaasiks. Menetlus on nelja-astmeline:

gaas surutakse 10-baarise rõhu all kokku;gaas kuivatatakse, puhastatakse siloksaanidest ja muudest võõristest ning eeljahutatakse –25 °C-ni;gaas puhastatakse katalüütilises fi ltris SOXSIA®, milles peetakse kinni siloksaanijäägid ja H

2S;

•

•

•

menetlus lõpeb kaheastmelise CO2-

kõrvaldusega, kuni saavutatakse gaasi vajalik puhtusaste.Saadakse gaas, mis sisaldab kuni

98% metaani ning vaid 2 mahu% sü-sinikdioksiidi.

Hawk Partners sas Itaaliast on loo-nud vertikaalse aeroobse jääkmuda läbivoolustabilisaatori G-ReaDy®, mis sobib uutele reoveepuhastitele ning on kohandatav ka olemasolevatele. Sügava (60–80 m) reaktori, mille läbi-mõõt on alla meetri, allavoolusektsioo-nis liigub sete algul ülevalt alla ning sellele vastu tõuseb põhjas pihustatav hapnik. Hapnikuga kokku puutuvas settes toimub intensiivne bioloogiline ja keemiline oksüdatsioon. Tõususekt-sioonis, kus rõhk langeb, kulgeb bak-terite osaline lüüs. Osa settest suuna-takse uuesti ringlusse ning protsess kordub. Et sette viibeaeg reaktoris on pikk, on lagunemisaste kõrge ning ta hulk väheneb poole võrra. Reaktor võ-tab vähe ruumi ning selle võib ehita-da tavavarustusega puuritavasse puu-rauku.

Portugali fi rma Instituto Nacional de Engenharia Tecnologia e Inovação (INETI) töötas välja meetodi raskme-tallide kõrvaldamiseks reoveest, ka-sutades biosorbendina korgigraanu-leid. Ammendatud sorptsioonivõime-ga korgimassi saab pärast tsemendiga segamist kasutada ehitusmaterjalide tootmiseks. Meetod on edukalt läbi-

•

EUROOPA KESKKONNAPRESSI KESKKONNAAUHINNA EEP-AWARD 2007 KÜMME NOMINENTI

Innovatsioon


nud laboratoorsed katsetused ning esimene puhastusseade rajatakse ilm-selt juba järgmisel aastal.

Itaalia fi rma INVENT S.R.L. – B. & C. S.N.C. patenteeris katusekivikuju-lised päikeseelemendid Techtile, mida paigaldatakse nagu tavalisi katuseki-ve ning mille jaoks ei ole vaja mingit erilist katusekonstruktsiooni. Et nad näevad välja kui katusekivid, saab neid kasutada ka ajalooliste hoonete renoveerimisel, kus päikesepaneelide paigaldamine ei tuleks kõne allagi. Li-sateave www.tech-tile.it

Austria fi rma Fluid- & Systemtech-nik GmbH on välja töötanud injektori MAKLAD bakterite või geenmuunda-tud organismidega saastunud reovee steriliseerimiseks kuuma auru abil. In-jektoris steriliseeritava vedeliku vool kiireneb, ahasristlõikes tekib alarõhk ning aur imetakse sisse. Aur konden-seerub kiiresti ning homogeniseerib injektorist läbi voolava vedeliku. Mak-lad-injektori toimel tõuseb vedeliku temperatuur vähem kui sekundi jook-sul 155 kraadini. Injektor võimaldab asendada tavapärast reagendimahu-tist, annustist, segurist, soojusvahetist ning survetõste- ja vaakumpumbast koosnevat seadmekompleksi. Lisatea-ve: www.maklad-fl uid.com

Šveitsi fi rma Nanovis GMBH on saastunud pindade puhastamiseks loonud nanotehnoloogial põhine-

va seadme NC 350, mis on eelkõige mõeldud trükivärvi kõrvaldamiseks trükitampoonidelt. Tampotrükiga te-gelevad peamiselt väikesed ja kesk-mise suurusega ettevõtted. Enamasti kasutatakse seadmete puhastamiseks lenduvaid orgaanilisi aineid (atsetoo-ni), mis avaldavad kahjulikku mõju nii töötajatele kui ka Maa osoonikihile.

Prantsuse fi rma Rohm and Haas France SAS on töötanud välja uue kuumkõveneva sideaine Aquaset™,

mis võib asendada seniseid vaiku-del põhinevaid ning terviseohtlikku formaldehüüdi sisaldavaid sideai-neid. Uus sideaine, mille valmistami-sel kasutakse biodiisli tootmise kõr-valsaadusi, on mõeldud kasutami-seks peamiselt ehituses ning auto- ja mööblitööstuses. Valmistoode ei eral-da õhku kahjulikke ühendeid ning tootmisprotsess on keskkonnaohutu. Lisateave: www.rohmhaas.com.

Saksa fi rma SkySails GmbH & Co. KG on edukalt testinud trosside kül-jes üles lennutatavat kõrgtehnoloo-gilist purje, mis võimaldab vähenda-da (sõltuvalt tuulest 10–35%) väikes-te ja keskmiste laevade kütusekulu ning seega ka õhu saastamist. Väl-ja on töötatud ka suurtele laevade-le mõeldud puri, mis on veel katse-tamata.

Prantsuse fi rma TECHNOVALOR SA on loonud süsteemi teraslehte-de kuivsöövitamiseks pulseerivate elektronkiirte abil. Protsessis ei vaja-ta kemikaale, mistõttu ei jää ka üle happelisi käitlusvedelikke. A.M.

ITAALIA FIRMA INVENT S.R.L. – B. & C. S.N.C KATUSEKIVIKUJULISED PÄIKESEELEMENDID TECHTILE

MAKLAD-INJEKTOR

NANOTEHNOLOOGIAL PÕHINEV TEHNOLOOGIA METALLPINDADE PUHASTAMISEKS

MS BEAUFORT 2006. AASTAL LÄÄNEMEREL PURJE KATSETAMAS



K 2007

24.–31. oktoober 2007, DüsseldorfMaailma suurim plasti- ja kummitöös-tusmess. 17 messihallis 168 000 m² näitusepinnal osaleb üle 2900 ekspo-nendi. Internetis: www.k-online.de

ECOMONDO 2007

7.–10. november, RiminiItaalia suurim keskkonnamess, mil-le peateemad on materjalide taaska-sutus, jäätmete energiakasutus ning säästev areng. Eelmisel aastal osales

Ecomon-dol 960 fi r-mat, mes-sipinda oli 70 000 m². Internetis: www.eco-mondo.com

POLLUTEC HORIZONS

27.–30. november, PariisPrantsus-maa suurim keskkonna-mess. Osa-lema ooda-takse umbes 1500 ekspo-nenti, näitu-sepinda on 50 000 m².

Pollutecil on väljapanekud järgmistel teemadel: veetöötlus, jäätmekäitlus, õhupuhastus, analüüsi- ja mõõtesead-med, taastuvenergeetika, CO2

-kau-bandus, riskijuhtimine, säästev areng, linnaplaneerimine, transport ja logisti-ka. Internetis: www.pollutec.com

INTERPACK

24.–30. aprill 2008, DüsseldorfMaailma suurim pakenditööstusmess. Esitletakse pakendeid ning pakkema-terjale ja -masinaid, mida kasutatakse toiduaine-, ravimi- ja kosmeetikatöös-tuses jt tööstusharudes. Eksponentide (üle 2600) käsutuses on 19 messihalli ja rohkem kui 170 000 m² näitusepin-da. Internetis: www.interpack.de

IFAT 2008

5.–9. mai, MünchenIFAT on üks maailma suuremaid keskkonnamesse, mille põhiteemad on jäätmekäitlus, reoveepuhastus ja settekäitlus. Järgmisel aastal on IFAT-il kaks uut teemat – ranniku-kaitse ja üleujutuste ohjamine. Eks-ponentide (üle 2000) käsutuses on 13 messihalli ja 175 000 m² näitusepin-da.

Messikalender


Rubriik

Documents

Sisukord - Ajakiri Keskkonnatehnika...juhitud Teaduste Akadeemia Loo-duskaitse Komisjoniga, Jaan Eilar-ti ja Edgar Tõnuristiga kujundas ta kaitsealasid, kutsus ellu Eesti Loo-duskaitse