1

05. juuli 2017

Sisukord I. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 2

1.1. Üldist ...................................................................................................................................................... 2

1.2. Seotud strateegiad ja arengukavad ....................................................................................................... 4

1.3. Intervjuud ja tehtud uuringud ............................................................................................................... 5

II. PROBLEEM, SIHTRÜHM JA EESMÄRK .......................................................................................................... 5

2.1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus ............................................................................................... 5

2.2. Kehtiv EL õigus ja teiste liikmesriikide õigus .......................................................................................... 6

2.3. Sihtrühm ................................................................................................................................................ 8

2.4. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus ............................................................................................ 8

III. KAALUTUD LAHENDUSED ........................................................................................................................... 9

3.1. Kaalutud võimalikud lahendused ........................................................................................................... 9

3.2. Kaalutud võimalike lahenduste võrdlev analüüs ................................................................................... 9

3.3. Kokkuvõte ............................................................................................................................................ 10

IV. KAVANDATAV ÕIGUSLIK REGULATSIOON .................................................................................................. 11

4.1. Välisriigid, mille regulatsioone on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida ................................ 11

4.2. Muudetavad õigusaktid ....................................................................................................................... 11

V. KAVANDATAVAD MUUDATUSED ............................................................................................................... 11

5.1. Hoiu-laenuühistu ja ühistupanga moodustamise põhimõtted ning liikmelisus ................................... 12

5.2. Nõuded HLÜ tegevusele ...................................................................................................................... 18

5.3. Jagunemine, ühinemine ja lõpetamine ................................................................................................ 27

5.4. Kontroll ja järelevalve .......................................................................................................................... 29

5.5. HLÜ liikmete vahendite kaitsmine ....................................................................................................... 37

5.6. Muud HLÜ-de või ühistupankadega seotud küsimused ...................................................................... 39

VI. MÄÄRATLETUD MÕJUD ............................................................................................................................. 39

VII. VÄLJATÖÖTAMISE TEGEVUSKAVA JA KAASAMINE .................................................................................... 43

7.1. Ajakava ................................................................................................................................................. 43

7.2. Kaasatavad valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid ........................................................ 43

7.3. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed ................................................................................ 43

LISA 1. Hoiu-laenuühistute või krediidiühingute näitajad erinevates Euroopa riikides .................................... 44

LISA 2. Eestis tegutsevad ja tegutsenud hoiu-laenuühistud ............................................................................ 45

2

I. SISSEJUHATUS

1.1. Üldist Eesti õiguse kohaselt saab ühistulises (tulundusühistu) vormis finantsteenuseid osutada kahel võimalikul viisil asutades selleks, kas: a) hoiu-laenuühistu või b) ühistupanga. Vastavalt tulundusühistu seaduse (TÜS) § 1 lõikele 1 on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. See põhimõte kehtib ka hoiu-laenuühistute ja ühistupankade suhtes. Ehk nende peamine eesmärk ei ole kasumi teenimine, vaid oma liikmete majanduslikke huvide toetamine ja soodustamine läbi ühistegevuse. Klassikaliselt on hoiu-laenuühistute (edaspidi HLÜ) klientideks erinevate riikide näitel eelkõige eraisikud. Peamise finantsteenusena kaasatakse neilt hoiuseid ja neile väljastatakse krediite, mis reeglina ei hõlma hüpoteekkrediite. HLÜ-d pakuvad teenust seega otseselt oma liikmetele või n-ö teevad äri oma liikmetega. Selle sektori põhieesmärgiks on läbi nn sotsiaalse kaasamise finantsteenustele ligipääsu võimaldamine konkreetselt oma liikmetele ning laiemalt oma liikmete heaolu suurendamine, mitte esmajoones hoiu-laenuühistu ärikasumlikkuse tõstmine. HLÜ tegevust juhivad ja kontrollivad üldjuhul ühistu liikmed ise (nn sotsiaalse kontrolli põhimõte). Ühtlasi aitavad HLÜ-d oma liikmetel suurendada finantsteadmisi ja annavad neile asjakohaseid majandusnõuandeid. Kuid olenevalt kultuurilisest, sotsiaalsest, poliitilisest ja majanduslikust taustast on selliste ühingute areng ja regulatsioonid riigiti väga erinevad. Rahvusvaheliselt tuntakse nii hoiu-laenuühistuid (ingl savings and credit co-operative) kui krediidiühistuid (ingl credit union), kusjuures nende tegevusel on mõnevõrra erinev tähendus. Mõlema termini kasutus ei ole järjekindel ja sisustatakse riigiti erinevalt. Terminit „credit union“ kasutatakse eelkõige anglo-ameerika õigussüsteemiga riikides, kus ühistud on 19-sajandi lõpus ja 20-sajandi alguses saanud alguse ettevõtjate/või nende ametiühingute algatusel töötajatele soodsatel tingimustel laenude andmisest.1 Lihtsustatult tegutsevad HLÜ-d justkui minipankadena, võttes vastu hoiuseid oma liikmetelt, kes on koondunud teatud kogukonnana või territoriaalse tegevuse põhimõtte alusel. Kui Eesti õiguse kohaselt tegutsevad HLÜ-d reeglina ühe kohaliku omavalitsuse territooriumil või moodustatakse töö-, teenistus- või kutsealase või mõnel muul ühiste majanduslike huvide põhimõttel, siis ühistupangad on märksa laiema ampluaaga (üldjuhul ingl co-operative banks) ja pakuvad finantsteenuseid laiemale ringile isikutele. Eestis reguleerib HLÜ-de tegutsemist eelkõige 1999. aasta 2. veebruaril vastuvõetud hoiu-laenuühistu seadus (edaspidi HLÜS). Küsimustes, kus HLÜS ei näe regulatsiooni ette, tuleb kohaldada TÜS-i. HLÜ on HLÜS-i kohaselt tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, mille peamine ja püsiv tegevus on erinevate finantsteenuste osutamine eelkõige oma liikmetele. Sisuliselt on HLÜ-d saanud eriõiguse kaasata hoiuseid (hoiuste kaasamine on Euroopa Liidu õiguse kohaselt lubatud üldjuhul üksnes krediidiasutustele ehk pankadele). Lisaks peavad HLÜ-d esitama Eesti Pangale regulaarselt aruandeid2. Lihtsustatult – erinevus krediidiasutuse (pangaga) on selles, et kui krediidiasutus võtab hoiuseid vastu avalikkuselt ehk eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringilt, siis hoiu-laenuühistu teenuseid saavad kasutada eelkõige selle liikmed.

1 Esimesed hoiu-laenuühistute eelkäijad, säästukassad ja krediidiühistud, tekkisid Eestis 19. sajandi alguses, kuid üldtuntud dateeringu järgi peetakse Eesti rahvusliku ühistegevuse ja ühistupanganduse sünnidaatumiks aastat 1902, mil Jaan Tõnissoni eestvedamisel asutati Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisus. Esimese Maailmasõja alguseks ulatus hoiu-laenuühistute arv Eestis 84 ühistuni, kelle turuosa panganduses oli 52%. 2 Eesti Pank, Hoiu-laenuühistute aruandlust kehtestavad määrused, kättesaadav: http://www.eestipank.ee/statistika/hoiu-laenuuhistute-aruandlust-kehtestavad-maarused.

3

Lisaks võib HLÜ-le kohalduda ka makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (edaspidi MERAS) ning võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ja krediidiandjate ja –vahendajate seadus (edaspidi KAVS). MERAS kohaldub juhul, kui HLÜ soovib osutada makseteenuseid (raha ülekandmist jms). VÕS kohaldub juhul, kui HLÜ väljastab laene tarbijatele ehk füüsilistele isikutele (kohaldatakse VÕSi tarbijakrediidi alaseid sätteid). Samas KAVS-s on HLÜ-dele kehtestatud tingimused, mille täitmise korral ühelegi HLÜ-le KAVS ei kohaldu (nt üheks tingimuseks peab olema see, et HLÜ liikmete arv ei tohi olla suurem kui 3000 liiget). Lisaks eeltoodule on HLÜ-d rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) mõistes kohustatud isikud ja on kohustatud järgima RahaPTS norme. Vastavalt RahaPTS §-le 52 on finantseerimisasutusel, kes ei pea taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba (HLÜ-d üldjuhul selleks on), kohustus taotleda finantsteenuste osutamiseks tegevusluba Rahapesu Andmebüroolt (RAB). RAB-i antud tegevusload on kantud avalikult kättesaadavasse majandustegevuse registrisse. Eesti Panga andmetel tegutseb Eestis hetkel veidi üle 20-ne HLÜ (vt joonist nr 1). HLÜ-d on loonud ka oma erialaliidu – Eesti Hoiu-laenuühistute Liit (HLÜL), kuhu siiski kuulub alla poole tegutsevatest HLÜ-dest (liidu liikmeid on hetkel 8).

Joonis 1. HLÜ-de arv enne 2010. a muudatusi seaduses ja peale seda. Allikas: Finantsinspektsioon.

2017. a aprilli lõpu seisuga oli HLÜ-del kokku 10 267 liiget, neist HLÜL-i liikmestaatusega ühistute liikmete arv moodustas nendest ca poole. Kõikide HLÜ-de varade maht oli kokku ca 92 mln eurot, neist HLÜL-i liikmestaatusega ühistute varade maht on samas tunduvalt väiksem kui pool sellest. Keskmiselt on ühe eraisikust liikme hoiuse suurus HLÜ-s ca 6500 eurot.

Joonis 2. Illustratiivne pilt HLÜ-de paiknemisest, kes kuuluvad Hoiu-laenuühistute Liitu. Allikas: HLÜL

4

Kui HLÜ näol on tegemist finantsseerimisasutusega, siis ühistupank nagu nimigi juba ütleb (pank), on Eesti õiguse kohaselt krediidiasutus. Ühistupankadele kohaldatakse suures osas krediidiasutuste seadust (edaspidi KrAS), teatud ulatuses (eelkõige ühistu juhtimise korralduse osas) aga kohaldub HLÜS ja samuti TÜS. Vastavalt KrAS §-le 41 võib ühistupanga muuhulgas asutada ka hoiu-laenuühistute ühinemisel. Peale taasiseseisvumist ei ole Eestis siiani ükski isik ühistupanga tegevusluba Finantsinspektsioonilt saanud.3 Lisaks on HLÜ-d olnud Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) koostööpartnerid pikka aega. Käesoleval ajal on MES-i koostööpartnerid Kambja, Kehtna, Leie, Tartu, Saaremaa, Põlvamaa HLÜ-d. MES-i 2016. a tegevuskava kohaselt HLÜ-de tegevuse arendamiseks antavad laenud aitavad kaasa investorvõrgustike arendamisele ehk võimaldavad arendada süsteemi, mille kaudu kaasatakse liikmete vabu vahendeid kohalike ettevõtjate laenutarbeks.4 Probleemi, st miks on vaja kehtivat regulatsiooni HLÜ-de ja ühistupankade suhtes muuta, on kirjeldatud edaspidi käesoleva VTK järgmistes osades. Näiteks ei tarvitse HLÜ-de liikmed kui ka äripartnerid alati teadvustada, et HLÜ-de tegevuse üle puudub Finantsinspektsiooni järelevalve, nõuded HLÜ-de kapitalile ja riskijuhtimisele on võrreldes teiste finantssektori ettevõtjatega leebemad ja HLÜ-des hoiustatud vahenditele (hoiustele) ei laiene Tagatisfondi kaitse5. Ebapiisav finantsjärelevalve võib seetõttu tõsiselt kahjustada HLÜ-de tegevusega seotud isikute huve ja samuti moonutada konkurentsitingimusi. Tabel 1. Pankade ja HLÜ-de võrdlus lihtsustatud kujul

Pank

Hoiu-laenuühistu

Tegevusluba jah ei

Riiklik finantsjärelevalve jah ei

Hoiuste kaasamine avalikkuselt lubatud üksnes oma liikmetelt

Hoiuste tagamine riiklik, Tagatisfond osaline, SA Hoiuste Tagamise Fond

Maksustamine teatud hoiuseintressid tulumaksuvabad, tulumaksutagastus eluasemelaenude

intressidelt

erisusi ei ole

1.2. Seotud strateegiad ja arengukavad Kavandatavad muudatused regulatsioonis (edaspidi kavandatav eelnõu) on seotud eelkõige Rahandusministeeriumi valitsemisala arengukavas aastateks 2017–20206 seatud eesmärkidega kaitsta paremini investoreid ja tarbijaid, võttes arvesse turu arenguid. Eesmärgi elluviimiseks on arengukavas kavandatud kolm meedet: a) Finantssektori konkurentsi tõstmisele suunatud tegevused ja eelduste loomine uute finantsteenuste

turule tulekuks – uue investeerimisfondide seaduse rakendamine, võimaliku pandikirjade regulatsiooni väljatöötamine ning täiendav õigusliku- ja maksukeskkonna analüüs eesmärgiga kaardistada finantsteenuste pakkumist takistavad ning soodustavad tegurid. Vahetu tulemus: õigusaktid on rakendatud või väljatöötatud ning analüüs koos ettepanekutega on valminud (2017).

b) Investeerimis- ja makseteenuste valdkonna täiendav reguleerimine eesmärgiga kaitsta paremini investoreid/tarbijaid, sh võttes arvesse maksekeskkonna (uued makselahendused, sh krüpto- või

3 Eesti Ühistupank on küll asutatud (http://epank.ee/), kuid siiani ei ole Finantsinspektsioon sellele tegevusluba veel väljastanud ja nimetatud ühistupank finantsteenuseid veel osutada ei või. 4 2016. aastal, kui sihtasutus hakkab välja laenama EL finantsperioodi 2014-2020 maaelu arengukava ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi finantskorraldusvahendeid, nähakse hoiu-laenuühistuid kui võimalikke kaas-finantseerijaid. MES-i 2016. a majandusaasta aruande kohaselt oli HLÜ-de võlgnevus MES-ile 1,5 mln eurot. Lühiajalisi kohustusi MES-i ees (tähtajaga alla ühe aasta) 677 tuhat eurot. HLÜ-de poolt MES-ile tasutav intress on suhteliselt kõrge, see on 5,20%. MES-i 2016. majandusaasta aruanne on kättesaadav siit: http://mes.ee/sites/default/files/aruanne_90000245_2016.pdf. 5 Finantsinspektsioon juhtis sellele tähelepanu juba 2013. aastal: http://www.fi.ee/?id=13094. 6 Rahandusministeerium, Rahandusministeeriumi arengukava ja missioon, http://www.fin.ee/arengukava.

5

virtuaalraha võimalik reguleerimine) arengut. Vahetu tulemus: vastavad regulatsioonid on välja töötatud ja rakendatud (2017- 2018).

c) Krediidiandjate ja –vahendajate regulatsiooni võimalik täiendamine, et tagada vastutustundliku laenamise printsiibi tõhusam rakendamine (sh võimaliku finantskohustuste registri loomine (kõikide eraisikute laenukohustuste koondamine ühtsesse registrisse), finantskohustuste suuruse ja sissetulekute vahekorra reguleerimine). Vahetu tulemus: vastavad regulatsioonid on välja töötatud ja rakendatud (2017–2018).

Kuna käesolev VTK puudutab eelkõige hoiustajate ja investorite kaitset, siis seondub sellega kõige enam eeltoodud meede b.

1.3. Intervjuud ja tehtud uuringud VTK koostamise käigus on analüüsitud HLÜ-de koondbilansse ning intervjueeritud HLÜ-de juhatuste liikmeid, audiitoreid ja töötajaid, kes vahetult osutavad liikmetele teenuseid ning äriregistri kohtuniku abisid ja RAB-i järelevalvespetsialiste. Käesoleva VTK koostamisel on aluseks võetud järgmised uuringud: Rahvusvaheline uuring Iirimaa krediidiühingute tegevusest 2012 – Report of the Commission on credit

unions March 20127; Eesti finantssektori inimvara seisund, tulevikuvajadused ja arendamine - MTÜ Finance Estonia, Tartu

Ülikool8; Hoiu-laenuühistute roll tänases Eestis ja selle suurendamise võimalused, Mart Sõrg ja Andro Roos,

Tartu Ülikool9; Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring (Household Finance and

Consumption Survey, HFCS), mis korraldatakse Eesti Panga ja Statistikaameti koostöös. Uuringu koduleht Euroopa Keskpangas10;

Hoiu-laenuühistutega liitumise motiivid Tartu Hoiu-laenuühistu näitel, Martin Loimet’i magistritöö, Tartu Ülikool 201411.

Hetkeseisuga ei ole plaanis lisauuringuid läbi viia.

II. PROBLEEM, SIHTRÜHM JA EESMÄRK

2.1. Probleemi kirjeldus ja selle tekkepõhjus Hetkeolukorras on selge, et hoiu-laenuühistuid reguleeriv seadusandlus vajab kaasajastamist ja turu arengutega kooskõlla viimist. Käesolev väljatöötamiskavatsus puudutab HLÜS võimalikke muudatusi. HLÜS-i muutmise vajadused on peamiselt järgmised:

7 Report of the Commission on credit unions, kättesaadav: http://www.finance.gov.ie/sites/default/files/Creditunioncomm.pdf 8 MTÜ FinanceEstonia, Tartu Ülikooli uuring „Eesti finantssektori inimvara seisund, tulevikuvajadused ja arendamine“, kättesaadav: http://www.financeestonia.eu/wp-content/uploads/2015/12/FinanceEstonia-Inimvara-uuring.pdf. 9 Sõrg, M., Roos, A., Hoiu- laenuühistute roll tänases Eestis ja selle suurendamise võimalused, Tartu Ülikool, kättesaadav: http://www.emselts.ee/konverentsid/EMS2007/Economics_ja_rahandus/Sorg_Roos.pdf. 10 European Central Bank, Household Finance and Consumption Network (HFCN) , kättesaadav: https://www.ecb.europa.eu/pub/economic-research/research-networks/html/researcher_hfcn.en.html. 11 Loimet, M., Hoiu-laenuühistutega liitumise motiivid Tartu Hoiu-laenuühistu näitel, Tartu Ülikool, kättesaadav: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42405/loimet_martin.pdf.

6

HLÜ-de moodustamise (liikmelisuse) alused tavapraktikas ei pruugi vastata enam seaduse algsele mõttele (vähemalt osade HLÜ-de puhul). Aastast 1999 jõus olnud HLÜS pidas algselt eelkõige silmas seda, et HLÜ-d moodustakse põhimõttel, kus kõik liikmed omavahel üksteist tunnevad ja liikmed kas elavad või paiknevad lähestikku asuvates KOV-des (kehtib nn sotsiaalse kontrolli põhimõte). Mõned täna tegutsevad HLÜ-d on sellest põhimõttest võõrandunud;

Territoriaalsuse põhimõte ei toimi enam algsel eesmärgil. Tänapäeva infoühiskonnas toimivad teistsugused sotsiaalse kaasatuse ja kontrolli mudelid kui varasematel aegadel. Arvestada tuleb ka Eesti riigi väiksust, nii pindalalt kui ka rahvaarvult;

Kuna sotsiaalse kontrolli põhimõte ei toimi enam asjakohaselt kõikidel juhtudel (eelkõige suurema liikmeskonnaga HLÜ-de puhul), siis on sellisel kujul järelevalve ja kontroll HLÜ-de üle üsna puudulik. Tuleb kaaluda variante, mis tõhustaksid järelevalvet HLÜ-de üle. Üks variant oleks allutada HLÜ-d Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Alternatiiv on see, et HLÜ nn keskorgan teostab HLÜ-de üle teatud järelevalvet. Võimalik on ka kahe eelneva meetme kombinatsioon, olenevalt HLÜ suurusest ja/või pakutavate teenuste keerukusest;

Mitmed HLÜ-d reklaamivad ennast väga jõuliselt kui hoiuseid kaasavaid organisatsioone. Tarbijad ei adu, et HLÜ-de hoiused ei kuulu riikliku Tagatisfondi kaitse alla, mis tagab üksnes krediidiasutuste hoiuseid12;

HLÜ-dele esitatavad usaldatavuse ja kontrolli nõuded on vananenud võrreldes teiste finantseerimisasutustega. See võib tähendada sarnaselt eeltooduga, et liikmete hoiused ei pruugi olla piisavalt kaitstud;

Finantsturu osaliste ebavõrdne kohtlemine, konkurentsitingimuste moonutamine (näiteks ei kohaldu HLÜ-dele need nn usaldusväärsuse reeglid, mis kohalduvad teistele krediidiandjatele);

Kehtiv HLÜS ei ole kooskõlas teiste Eesti õigusaktides toimunud arengutega, eelkõige äriseadustikuga (ÄS). Õigusselguse puudumise tõttu on probleemid HLÜ-de aastaaruande koostamisel ja äriregistriga suhtlemisel. Seega on vaja HLÜS-s teha lisaks eeltoodule mitmeid tehnilisema iseloomuga muudatusi.

2.2. Kehtiv EL õigus ja teiste liikmesriikide õigus

EL-s reguleerib pangandust ja hoiuste kaasamist eelkõige kaks peamist õigusakti: 1) 26.06.2013 vastu võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 575/2013 (nn kapitalinõuete

määrus – CRR); 2) 26.06.2013 vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL (kapitalinõuete direktiiv

- CRD). CRD artikkel 9 lõige 1 sätestab, et liikmesriik võib lubada hoiuste kaasamist üksnes krediidiasutustele.13 Nimetatud artikli lõige 2 sätestab erandid, millistel juhtudel võivad hoiuseid kaasata ka teised isikud. Selle erandi alla lähevad näiteks riik ja kohalik omavalitsus, samuti isikud, kelle suhtes liikmesriik kohaldab ise vastavaid usaldatavusnõudeid, mille eesmärgiks on hoiustajate ja investorite kaitse.14 Kuigi hoiu-laenuühistud on põhimõtteliselt sarnased krediidiasutustele, siis siiani on kehtinud arusaam, et kuna HLÜd ei kaasa hoiuseid otse avalikkuselt, vaid oma liikmetelt, nende mahud on väikesed ja mõju finantsstabiilsusele väike, siis neid käsitletakse vastava erisuse alla kuuluvatena ning kapitalinõuete regulatsiooni (CRR/CRD) neile ei kohaldata võrreldes krediidiasutustega.

12 Postimees, Tarbijakaitseamet uurib hoiu-laenuühistu võimalikku eksitavat reklaami , kättesaadav: http://majandus24.postimees.ee/3274539/tarbijakaitseamet-uurib-hoiu-laenuuhistu-voimalikku-eksitavat-reklaami. 13 Art 9(1): Member States shall prohibit persons or undertakings that are not credit institutions from carrying out the business of taking deposits or other repayable funds from the public. 14 Art 9(2): Paragraph 1 shall not apply to the taking of deposits or other funds repayable by a Member State, or by a Member State's regional or local authorities, by public international bodies of which one or more Member States are members, or to cases expressly covered by national or Union law, provided that those activities are subject to regulations and controls intended to protect depositors and investors.

7

CRD-d on täiendatud ka artikli 2 lõike 5 punktiga 7, mis välistab otseselt Eesti hoiu-laenuühistud kapitalinõuete regulatsiooni (CRR/CRD) kohaldamisalast.15 Tulenevalt oma ajaloolisest arengust, on iga liikmesriik HLÜ-dele või krediidiühistutele kehtestanud oma siseriiklikud normid, mis üksjagu erinevad. Siiski enamus liikmesriike on kehtestanud krediidiühistutele järgmised nõuded: a) tingimused krediidiühistu liikmeks astumisele ja liikmeks olemisele; b) piirangud väljastatavatele laenusummadele; c) laenu tagatistele; d) loa või registreeringu taotlemisele; e) kapitalile. Eesti HLÜ-dega sarnased HLÜ-d, kes osutavad teenuseid üksnes või peamiselt oma liikmetele ja kelle suhtes ei kohaldata CRR-i nõudeid kooskõlas CRD IV art 2 lõikega 5, on Poolas, Iirimaal, Suurbritannias, Rumeenias, Hollandis, Lätis ja Leedus. Poolas kuuluvad HLÜ-d kohaliku Finantsinspektsiooni järelevalve alla, sh teostatakse ka kohapealset järelevalvet, samuti teostab järelevalvet keskühistu, kes kontrollib tehinguid. HLÜ-de liikmeteks võivad olla seal ka MTÜ-d, sh kirikud, mittevalitsussektori üksused, elamuühistud, ametiühingud, muud ühistud. Sealsed HLÜ-d võivad tegeleda ka kindlustusvahenduse, fondiosakute müügiga, vahendada liikmetele makseid, anda välja e-raha, st võivad osutada teenuseid, milliseid teenuseid võivad vastavalt EL õigusele osutada ainult vastava pädeva asutuse poolt tegevusluba omavad ettevõtjad. Eraldi miinimumkapitali nõuet ei ole, usaldatavusnõuded on leebemad kui pankadel, nt kapitali adekvaatsuse nõue on 5% ja likviidsusele on ette nähtud lihtsustatud nõuded. Samuti ei kohaldata konsolideeritud aruandluse nõudeid. Iirimaal on 281 aktiivselt tegutsevat HLÜ-d, mis vastavad krediidiasutuse definitsioonile, kuid CRD IV artikli 2 lõike 5 alusel on nad välistatud CRD kohaldamisalast. Osutatavate teenuste ring on sarnaselt Poolaga lai ja nende tegevus ei erine ülemäära pankade tegevusalast. Sealsed HLÜ-d registreerib spetsiaalses registris ja nende üle teostab järelevalvet Iiri keskpank ning kuna Iirimaal on HLÜ-d süsteemselt olulised, kohaldatakse ka Euroopa Liidu pangandusjärelevalvet (st Euroopa Keskpank on lõplik järelevalveasutus nende suhtes). Iirimaal võib krediidiühistu ühelt oma liikmelt vastu võtta hoiuse summas kuni 100 000 eurot, suuremas summas vaid Iiri keskpanga loal. Viimasel juhul kohaldub krediidiühistutele spetsiaalselt kapitalinõuete eriregulatsioon – erinõuded on ette nähtud likviidsusele, suurte riskide kontsentreerumistele ja investeeringutele. Eraldi on reguleeritud juhtide sobivusnõuded, samuti nõuded riskijuhtimisele, sisekontrollile ja aruandlusele. Samuti on Iirimaa HLÜ-de liikmete hoiused tagatud hoiuste tagamise fondi poolt samas ulatuses, mis krediidiasutuste poolt kaasatud hoiused. Lätis ei käsitleta HLÜ-sid krediidiasutusena, sest need on samuti CRD IV artikli 2 lõike 5 alusel välistatud eeltoodud direktiivi kohaldamisalast. Lätis peab HLÜ asutamiseks olema vähemalt 20 isikut. HLÜ-d moodustatakse territoriaalsuse põhimõttel, töö- ja kutsealasel põhimõttel või ühiste huvide printsiibi alusel. HLÜ liikmeks võivad olla nii füüsilised isikud, kui teatud ring äriühinguid (põllumajanduse ja kalandusega seotud), kui selles töötav isik on samuti HLÜ liige. Liikmetest juriidilistel isikutel ei ole hääleõigust. HLÜ liikmeks võivad olla ka need kohalikud omavalitsused, mille territooriumil elavad inimesed on HLÜ liikmeks. Sarnaselt krediidiasutustele teostab järelevalvet finantsjärelevalve asutus (FCMC), sh viib läbi ka kohapealseid kontrolle. Tegevusloa andmisel on järelevalveasutusel laialdane diskretsioon keelata teatud tegevusi. HLÜ-des peab toimima efektiivne sisekontrolli süsteem. Leedus on HLÜ käsitletav krediidiasutusena. HLÜ-d osutavad teenuseid oma liikmetele, osa teenuseid ka teistele isikutele – klientideks võivad olla oma liikmed, teised HLÜ-d, keskühistu, HLÜ-de assotsiatsioonid. HLÜ võib pakkuda sisuliselt samu teenuseid nagu pank – hoiustamist, makseteenuseid, e-raha väljaandmise teenust – need on tegevusloastatud teenused, samas osa teenuseid võib osutada ilma loata, mh laenamine, sh hüpoteeklaenude väljastamine, seifide rent, valuutavahetus. HLÜ-d võivad Leedus osutada teenuseid ka riigile ja kohalikele omavalitsuseasutustele. HLÜ asutajaid võib olla minimaalselt 5 füüsilist isikut, kes kinnitavad asutamislepingu. Samas asutamiskoosoleku ajaks peab olema sissemakse

15 Art 2(5): „5. This Directive shall not apply to the following: … (7) in Estonia, the 'hoiu-laenuühistud', as cooperative undertakings that are recognised under the 'hoiu-laenuühistu seadus'“.

8

teinud vähemalt 50 isikut. Liikmeks on füüsilised isikud, kes elavad, töötavad või õpivad asukoha omavalitsuse territooriumil või sellega piirneva HLÜ territooriumil. HLÜ tegevuspiirkond määratletakse samuti asutamislepingus. Samuti võib HLÜ asutada filiaale väljaspool oma asukoha omavalitsust. HLÜ võib asutada ka töö või kutsetegevuse põhimõttel või ametiühingu või muude ühingute baasil. Seadus sätestab ka kriteeriumid füüsilistele isikutele, kes ei tohi olla HLÜ liikmeks. HLÜ-de üle teostab järelevalvet Leedu keskpank, sh viib läbi ka kohapealseid kontrolle. Leedu õigusaktidega on kehtestatud likviidsusnõuded, investeerimispiirangud, sh keeld investeerida võlainstrumentidesse. Rumeenias on ligikaudu 3000 HLÜ-d ja neile ei kohaldata CRR-i. Lisaks äriregistrile peavad nad olema registreeritud Rumeenia keskpanga peetavas mitte-CRR-i äriühingute registris, millele tuleb esitada andmed ühistu kohta ja ka ühingus toimunud muudatuste kohta. HLÜ liikmeks võivad olla ainult füüsilised isikud, eristatakse töötajate või pensionäride HLÜ-sid, mis jagunevad omakorda territoriaalseteks HLÜ-deks. Töötajate HLÜ-d peavad olema liitunud keskühistusse, kes teostab järelevalvet territoriaalsete HLÜ-de üle. Rumeenias on ka Rahandusministeeriumil teatavaid järelevalvelisi volitusi. HLÜ võib vastu võtta vaid liikmete hoiuseid ja osutada muid teenuseid ainult liikmetele. Töötajate HLÜ võib anda oma liikmetele laene ja osutada laenamisega tihedalt seotud teenuseid. Pensionäride HLÜ-d osutavad pensionidega seotud teenused ja täidavad ka teatud sotsiaalhoolekande ülesandeid. Lisaks arutas Euroopa Keskpanga nõukogu 7. märtsil 2012. a küsimust Eesti hoiu-laenuühistute klassifitseerimise kohta (otsusepunkt Classification of Estonian Savings and Loan Associations). Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas, et eurosüsteemi minimaalsete reservinõuete ja Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse kohustuste täitmise suhtes tuleb Eesti hoiu-laenuühistuid käsitleda krediidiasutustena. Eeltoodud otsus tugineb Euroopa Keskpanga määrusel (EÜ) nr 1745/2003, 12. september 2003, kohustuslike reservide kohaldamise kohta, mille kohaselt on eurotsooni riikide krediidiasutustel kohustus nõue hoida eurotsooni riikide keskpankade reservikontodel kohustuslikke reserve, mille suurus on üldreeglina 1% krediidiasutuse kaasatud hoiustest ja emiteeritud võlaväärtpaberitest. Kohustusliku reservi nõue on oma olemuselt rahapoliitika teostamise meede. Sisuliselt tähendab see seda, et osaliselt kohaldatakse juba täna teatud krediidiasutuste nõudeid ka hoiu-laenuühistutele.

2.3. Sihtrühm

Eelnõu otsene sihtrühm on käesoleva VTK-ga kavandatavas hetkel tegutsevad ja tulevikus loodavad hoiu-laenuühistud, ühistupangad ning nende asutajad ja kõik liikmed, samuti Eesti Hoiu-Laenuühistute Liit. Juhul, kui HLÜ-dele otsustakse kehtestada riiklik järelevalve, oleks otseselt puudatuks institutsiooniks ka Finantsinspektsioon või muu järelevalveorgan, kellele vastav ülesanne otsustatakse anda. Lisaks, kuna HLÜ-d on teinud pikaajaliselt koostööd MES-iga, siis tuleb ka MES-i käsitleda puudutatud institutsioonina.

2.4. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Kavandatava eelnõu eesmärgiks on luua kaasaegne ja ühistulises vormis tegutsevate finantsasutuste sektorit proportsionaalselt reguleeriv õigusraamistik, mis on kohane avatud majandusruumiga väikeriigile, kus olulisel kohal on mh mikro- ja väikese suurusega ettevõtjate rahastamine. Plaanitava regulatsiooniga tuleb leida mõistlik tasakaal halduskoormuse ning vastavate regulatiivsete nõuete vahel, et tagada kokkuvõttes hoiu-laenuühistute ja ühistupankade usaldusväärsus ja läbipaistvus. Sealjuures tuleb võtta arvesse, et muutunud olud nii Eestis kui mujal Euroopas (st finantsteenuste pakkumine praktikas) ja Euroopa Liidu õigusraamistik sunnivad kriitilisemalt üle vaatama kehtivad nõuded ning hindama uuesti HLÜde poolt võetavaid riske, arvestades seda, et hoiu-laenuühistute suhtes kehtiv regulatsioon pärineb aastast 1999. Samas tuleb erinevate nõuete kohaldamise asjakohasust hinnata eelkõige HLÜdes hoiustavate liikmete ja üldise majandusliku mõju seisukohast.

9

Võimalikud muudatused peavad toetama: võrdsete ja asjakohaste reeglite tagamist võrreldes teiste finantsteenuste pakkujatega; finantssektori usaldusväärsuse säilitamist laiemalt; ettevõtluskeskkonna arengut, sh mikro- ja väikeettevõtlusele suunatud teenuseid, finantsturu

mitmekesisust ja konkurentsivõimelisust; regionaalset arengut finantsteenuste pakkumises ehk soodustama finantsteenuste kättesaadavust

ka väljaspool Tallinna; hoiu-laenuühistu liikmete suuremat enesealgatust ja asjakohast kontrolli HLÜ-de toimise üle; tarbijate ja ettevõtjate piisavat kaitset.

Kokkuvõttes, saavutada tuleb olukord, kus: a) hoiu-laenuühistute ja ühistupankade tegevust reguleerivad õigusnormid on kehtestatud

kooskõlas ühistuliste rahaasutuste toimimise rahvusvaheliste printsiipidega ning Eesti õigussüsteemi sobival viisil;

b) hoiu-laenuühistute ja ühistupankade korraldamist puudutav regulatsioon on kaasajastatud võrreldes teiste finantsasutuste suhtes kehtestatud regulatsiooniga;

c) hoiu-laenuühistutele ja ühistupankadele kohaldatavad nõuded on proportsionaalsed nende ettevõtete tegevusest tulenevate riskidega, sh nende suhtes on kehtestatud asjakohane riiklik finantsjärelevalve või mõni muu asjakohane ja piisav kontrollimudel;

d) hoiu-laenuühistute ja ühistupankade tegevus on piisavalt läbipaistev, usaldusväärne ning nende liikmetele ja avalikkusele on tagatud teave konkreetse hoiu-laenuühistu tegevuse kohta ning liikmete vahendid on asjakohasel viisil kaitstud;

e) hoiu-laenuühistusse sisse astumise alused on seaduse tasandil sätestatud ja on läbipaistvad ning usaldusväärsed nii juba olemasolevate kui ka uute liikmete suhtes.

III. KAALUTUD LAHENDUSED

3.1. Kaalutud võimalikud lahendused

Avalikkuse teavitamine -

Senise regulatsiooni parem rakendamine -

Rahastamise suurendamine -

De-regulatsioon X

Mitte-midagi-tegemine X

Regulatsiooni muutmine/täiendamine või uue seaduse väljatöötamine X

3.2. Kaalutud võimalike lahenduste võrdlev analüüs A) MITTE MIDAGI TEGEMINE VÕI DE-REGULATSIOON miks kaaluda seda varianti: mitte-midagi tegemine ei too kaasa kehtiva regulatsiooni muutmist, st kaasneks kulude kokkuhoid

regulatsiooni väljatöötamise arvelt; siiani on kehtiv regulatsioon väidetavalt üldjoontes toiminud ning ei ole otseselt takistanud HLÜ-de

asutamist ja tegutsemist; de-reguleerimise korral piisaks tõenäoliselt üksikute ja tehnilisema iseloomuga muudatuste

tegemistest.

10

selle variandi negatiivsed küljed: püsib oht, et HLÜ-de liikmed või liikmeks astuda soovivad isikud ei mõista olemasoleva teabe alusel

HLÜ poolt pakutavate teenuste sisu ja nendega kaasnevaid riske, seda ka juhul, kui kaaluda de-reguleerimise varianti;

püsib oht, et HLÜ-dega seotud riskide tuvastamise, hindamise ja maandamise meetmed ei ole piisavad ning HLÜ-de sisemised kontrollimise ja auditeerimise nõuded ei pruugi alati tagada HLÜ-de maksevõimelisust.

B) REGULATSIOONI MUUTMINE/TÄIENDAMINE VÕI UUE SEADUSE VÄLJATÖÖTAMINE miks kaaluda seda varianti: suureneb HLÜ-de tegevuse õigusliku regulatsiooni selgus, vähenevad õiguslikud riskid seoses HLÜ-de

tegevusega ja HLÜ-de tegevus muutub õiguskindlamaks; väheneb nn arbitraaž (st erinev kohtlemine) teiste finantsasutustega, mis juba täna on riikliku

finantsjärelevalve alla ja konkurents toimib võrdsematel alustel; HLÜ-de tegevus ja teenused muutuvad HLÜ-de liikmetele ja potentsiaalsetele liikmetele

läbipaistvamaks ning avalikkus omab HLÜ-de kohta rohkem teavet; suureneb HLÜ-de üldine usaldusväärsus ja tõenäoliselt ka nende tegevuse efektiivsus.

selle variandi negatiivsed küljed: uus suures ulatuses regulatsioon võib tuua tegutsevatele HLÜ-dele kaasa täiendavaid kulusid seoses

oma tegevusega; kehtiva õiguskorra väga suures ulatuses muutmine/täiendamine võib tekitada uutele HLÜ-dele turule

sisenemise barjääri; võib kaasneda järelevalveasutuse koormuse ebamõistlik suurenemine, kui kehtestatakse eraldiseisev

või tegevusloa režiim HLÜ-dele ja riiklik kontroll kehtivate nõuete täitmise üle jälgimiseks. Seda lähtudes eeldusest, et HLÜ-de arv võrreldes teiste finantsteenuste pakkujatega on päris märkimisväärne, samas on nende teenuste mahud siiski üsna väikesed – see võib kaasa tuua finantsjärelevalve ressursi subsideerimise teiste finantssektori osaliste poolt.

3.3. Kokkuvõte Kehtiva regulatsiooni kitsaskohtadele ja muutmise vajadusele on tähelepanu juhtinud tegutsevad HLÜ-d ise ning samuti Eesti Pank ja Finantsinspektsioon. Nimetatud isikud on viidanud, et kehtiv regulatsioon vajab vähemalt teatud ulatuses muutmist (hoiu-laenuühistud viitavad eelkõige ebamõistlikele tegevuspiirangutele, samas Eesti Pank ja Finantsinspektsioon juhivad tähelepanu suurenenud riskidele). Seega mitte-midagi-tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine ei ole mõistlik variant. Ka olemasoleva regulatsiooni vähendamine või olemasoleva regulatsiooni parem rakendamine ei ole võimalik, sest nimetatud variandid ei lahenda tegelikult erinevate õigusaktide vahelisi vastuolusid. Sobivaim lahendus on seega olemasoleva regulatsiooni muutmine või täiendamine (sh ka kehtiva seaduse täies mahus ümbersõnastamine), millega on võimalik lahendada eelnimetatud probleemid hoiu-laenuühistute ja ühistupankade osas. Oluline on samas regulatsiooni väljatöötamisel jälgida, et nõuded ei oleks HLÜ-dele ebaproportsionaalsed ega ebamõistlikult koormavad, mis võib selle sektori üldse välja suretada. Eeltoodut kokku võttes võib asuda seisukohale, et status quo säilitamine hoiu-laenuühistute regulatsioonis tekitaks jätkuvalt nn regulatiivset arbitraaži (st sarnase iseloomuga finantsteenuste pakkujatele kehtivad erinevad nõuded) ja ei taga piisavat kaitset hoiustavatele liikmetele. Samas tuleb valdkonnapoliitilisi regulatiivseid valikuid langetades arvestada ka avaliku huvi kui peamise otsustuskriteeriumiga, samuti mõista sidusrühmade kohati vastandlikke huvisid ja leida optimaalne ajagraafik muudatuste rakendamiseks.

11

IV. KAVANDATAV ÕIGUSLIK REGULATSIOON

4.1. Välisriigid, mille regulatsioone on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida Eelnõu väljatöötamisel on kavas lähtuda eelkõige Iiri krediidiühingutele kehtestatud regulatsioonidest, samuti on kavas eelnõu koostamise etapis põhjalikumalt analüüsida Eesti lähiriikide Läti, Leedu ja Poola vastavaid õigusakte. Iirimaa ja Poola on Euroopas kõige suurema ühistuliste asutuste liikmete arvuga riigid: Iirimaal on ca 3,3 mln liiget ja nende asutuste hoiuste maht 13,3 mlrd eurot, välja antud laenude maht

ca 5 mlrd eurot ning need asutused on süsteemselt olulised; Poolas on 2,2 mln liiget, kusjuures alles 5 aastat tagasi oli liikmete arv 1,2 mln, hoiuste maht ca 3 mlrd

eurot ja välja antud laenude maht ca 2 mlrd).16 Lisaks arvestatakse eelnõu koostamisel Rahvusvahelise Ühistegevuse Allianssi (International Co-operative Alliance – ICA) poolt heakskiidetud põhiprintsiipe ja teisi materjale17 ning Euroopa krediidiühituste võrgustiku kaudu kättesaadavaid materjale.18

4.2. Muudetavad õigusaktid Muutmist vajavad järgnevad õigusaktid: Hoiu-laenuühistu seadus – seda seadust on vaja kindlasti muuta, kuid sõltub konkreetsest lahendist,

millises ulatuses muuta tuleb. Ulatuslike muudatuste korral tuleks koostada uus terviktekst; Krediidiasutuste seadus – muuta tuleb ühistupanga kohta sätestatut. Võimalik, et lisaks on vaja veel muuta järgmisi õigusakte: Finantsinspektsiooni seadus – tulenevalt sellest, kas hoiu-laenuühistud allutatakse

Finantsinspektsiooni järelevalve alla või mitte; Tagatisfondi seadus – tulenevalt sellest, kas hoiu-laenuühistute hoiused kuuluksid sarnaselt

krediidiasutustele edaspidi tagamisele Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi poolt; Tulundusühistu seadus ja Äriseadustik – tegemist ei ole nii põhimõtteliste muudatustega, kuid

tõenäoliselt võib osutuda vajalikuks ka nendes seadustes teatud muudatuste tegemine. Siiski oleneb see konkreetsest lahendusest, kas ja kui palju teatud õigusakti muuta.

V. KAVANDATAVAD MUUDATUSED Muudatused puudutaksid järgmisi teemasid: 1. HLÜ JA ÜHISTUPANGA MOODUSTAMISE PÕHIMÕTTED JA LIIKMELISUS 2. NÕUDED HLÜ TEGUTSEMISELE

Vara ning kapital ja selle suurendamine või vähendamine Nõuded likviidsusele ja reservidele ning muud normatiivid Nõuded laenude väljastamisele Nõuded juhtimisele

16Andmed kättesaadavad European Network of Credit Unions kodulehelt: http://creditunionnetwork.eu/cus_in_europe. 17 The International Co-operative Alliance, Co-operative identity, values & principles, kättesaadav: http://ica.coop/en/whats-co-op/co-operative-identity-values-principles. 18 European Network of Credit Unions, About the Network, kättesaadav: http://www.creditunionnetwork.eu/about_the_network.

12

Andmete ja aruannete avalikustamine Isikuandmete kaitse HLÜ-s

3. JAGUNEMINE, ÜHINEMINE JA LÕPETAMINE 4. KONTROLL JA JÄRELEVALVE HLÜ ÜLE 5. HLÜ LIIKMETE VAHENDITE TAGAMINE 6. MUUD VÕIMALIKUD MUUDATUSED Järgnevalt on põhjalikumalt analüüsitud eeltoodud teemasid ja esitatud sellega seoses mitmeid küsimusi.

5.1. Hoiu-laenuühistu ja ühistupanga moodustamise põhimõtted ning liikmelisus 5.1.1. HLÜ moodustamise põhimõtted Üldiselt tugineb ühistuline ettevõtlus majanduslikel, sotsiaalsetel ja/või kultuurilistel eesmärkidel inimeste vabatahtlikul ühinemisel ühiseks tegutsemiseks omavastutuslikult, demokraatlikult juhitud ja kontrollitud ühingutesse. Vastavalt TÜS § 1 lõikele 1 on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. HLÜ liikmed osalevad HLÜ-s eelkõige teenuste kasutamise kaudu. HLÜ pakub HLÜS §-s 6 nimetatud finantsteenuseid, peamiselt hoiustamis- ja laenutehinguid oma liikmetele. Samas ei ole välistatud, et HLÜ liikmed panustavad HLÜ tegevusse veel mõnel muul viisil, näiteks koolituste läbiviimisel vabatahtliku töö korras. HLÜS sätestab liikmeskonna moodustamise põhimõtted ja liikmelisuse kohta ka täiendavad erinormid TÜS-le. HLÜS §-d 5 ja 17 sätestavad, et HLÜ saab moodustada lähtuvalt ühest järgmisest põhimõttest:19 territoriaalsuse põhimõttel; töö-, teenistus- või kutsealase põhimõtte alusel; ühiste majanduslike huvide põhimõtte alusel. Ühistupangale eeltoodud nõuded ei kohaldu vastavalt KrAS § 39 lõikele 3 ja § 421 lõikele 1. a) HLÜ moodustamine territoriaalsuse põhimõttel Üldiselt, HLÜ moodustamine territoriaalsuse põhimõttel seostub ICA 6. printsiibiga, mille kohaselt ühistu liikmed teevad koostööd mh kohalikul või regionaalsel tasandil. Samuti on oluline ICA 7. printsiip, mille kohaselt ühistulised ühendused töötavad oma liikmeskonna kodukoha püsiva arengu nimel liikmete poolt heaks kiidetud juhtnööride alusel. Asjas on olulise tähtsusega see, kus asub HLÜ majanduslike huvide kese, mille liikmed on enda poolt kujundatavas poliitikas määratlenud. HLÜ-d ja krediidiühistud on rahvusvahelises praktikas ühe riigi territooriumil tegutsevad äriühingud, kes ei tegele piiriüleselt (st ei paku oma teenuseid teises riigis asuvatele isikutele).

19 Eeltooduga sarnased HLÜ liikmelisuse alused on näiteks sätestatud ka Läti ja Leedu vastavates regulatsioonides.

13

Territoriaalsuse põhimõte on seega nö kõige klassikalisem HLÜ moodustamise põhimõte, mis tähendab, et HLÜ moodustatakse ühes kindlas piirkonnas elavate või töötavate või kinnisvara omavate isikute teenindamiseks. Vastavalt HLÜS § 5 lõike 1 punkti 1 all peetakse tegevuspiirkonna all silmas ühte kohaliku omavalitsuse üksust või mitme omavahel piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumit. Praegu Eestis tegutsevatest HLÜ-dest on enamus moodustatud territoriaalsuse põhimõttel. HLÜS § 17 täpsustab hoiu-laenuühistu liikmeks astumise tingimusi. Vastavalt HLÜS § 17 lõikele 1 võib territoriaalsuse põhimõttel asutatava hoiu-laenuühistu liikmeks astuda: 1) füüsiline isik, kelle peamine elukoht või püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht on hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas või kes omab hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas kinnisasja; 2) eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht või tegevuskoht on hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas. Praktikas tegutseb aga mitmeid HLÜ-sid, mille tegevuspiirkond ei ole üks haldusüksus või isegi omavahel piirnevad haldusüksused, vaid sisuliselt kogu Eesti või mitmed erinevad Eesti piirkonnad (nt Tartu hoiu-laenuühistu, Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu).20 KOV-des elavate isikute arv on ka väga erinev, näiteks suurimas KOV-s Tallinnas elab ca 443 tuhat inimest. Sisuliselt on võimatu sellise KOV-i puhul rakendada sotsiaalse kontrolli põhimõtet. KOV-de haldusjaotust muudab ka uus haldusreform (vt järgmist joonist).

Joonis 3. Haldusreformi tulemusena sündivad omavalitsused

Samuti on enamike HLÜ-de põhikirjades märgitud lakooniliselt, et hoiu-laenuühistu asutatakse territoriaalsuse põhimõttel, kusjuures tegevuspiirkonnaks on ühe omavalitsusüksuse või mitme omavahel piirneva omavalitsusüksuse haldusterritoorium. Ehk sisuliselt refereeritakse seaduse teksti, kuid ei täpsustada millise konkreetse KOV-i haldusterritooriumil või KOV-de haldusterritooriumitel soovitakse

20 Samas nt Leedu krediidiühistu seadus sätestab selgesõnaliselt, et ühistul võib olla filiaale või tegevuskohti väljaspool asukoha omavalitsusüksust. Samuti võib ühistu tegevus hõlmata mitme omavalitsusüksuse territooriumi juhul, kui on toimunud kahe või enama krediidiühistu ühinemine.

14

tegutseda. Seega tekib küsimus, millist väärtust sellisel kujul sõnastatud põhikirjad selle info peamistele tarbijatele (liikmetele ja potentsiaalsetele liikmetele) annavad. Samas tuleb möönda, et territoriaalsuse printsiibi kohaldamine võib infoühiskonnas olla problemaatiline, sest tänapäevasel „võrgustunud“ ühiskonnas toimivad teistsugused sotsiaalse kaasatuse ja kontrolli mudelid kui varasematel aegadel. b) HLÜ moodustamine töö-, teenistus- või kutsealase põhimõtte alusel või ühiste majanduslike huvide põhimõtte alusel 2010. aasta 9. juunil vastuvõetud seadusega muudeti HLÜSi nii, et HLÜ-sid saab edaspidi moodustada ka muudel põhimõtetel kui territoriaalsuse põhimõte. Vastavalt HLÜS § 17 lõikele 2 võivad töö-, teenistus- või kutsealase või ühiste majanduslike huvide põhimõtte alusel asutatava hoiu-laenuühistu liikmeks astuda: 1) füüsilised isikud, kes tegutsevad või töötavad samal tegevus- või kutsealal või keda seovad ühised majanduslikud huvid; 2) füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle põhitegevusala on punktis 1 nimetatud isikutega sama tegevusvaldkond; 3) äriühingud, kelle põhitegevusala on punktis 1 nimetatud isikutega sama tegevusvaldkond, kelle aasta netokäive või bilansi maht on kuni 2 miljonit eurot ning kellel ei ole üle kümne töötaja; 4) mittetulundusühingud, kelle liikmeteks on punktides 1–3 nimetatud isikud. Teadaolevalt on Eestis eeltoodud põhimõtetel HLÜ-sid hetkel asutatud vähemalt neli HLÜ-d (Metsa HLÜ – praeguseks liitunud MEHLÜ-ga; Eesti Evangeelne Luterlik HLÜ (likvideerimisel)21, Hea Koostöö HLÜ ja Nordic Bankers HLÜ). Teistes riikides on töö- ja kutsealase tegevuse printsiibi alusel väljaarenenud HLÜ-d 20. sajandil tuginenud ettevõtete kollektiividele või neis moodustatud ametiühingute vastastikuse abistamise kassadele. Oluline on märkida, et HLÜ moodustamise alused on kriteeriumiks, kust tõmmata piir avalikkuselt hoiuste kaasamise ja kitsamalt ringilt isikutelt (s.o oma liikmetelt) hoiuste kaasamise vahel. Vastavalt KrAS § 4 lõikele 1 on õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid muul viisil kaasata üksnes krediidiasutustel, sh ühistupankadel. Seega võivad HLÜ-d hoiuseid kaasata üksnes juhul, kui nad ei kaasa neid vahendeid avalikkuselt. Avalikkust otseselt õiguses aga defineeritud ei ole, tegemist on määratlemata õigusmõistega. Avalikkuse näol on tegemist sisuliselt kindlaks määramata isikute ringiga.

Seaduseelnõu väljatöötamise käigus vajavad täiendavat analüüsi järgmised küsimused: 1. Kas HLÜ moodustamise põhimõtted vajavad muutmist või täiendamist (eelkõige HLÜS §-d 5 ja

17)? Kas senised kolm põhimõtet, mille alusel saab HLÜ moodustada, on ennast õigustanud ja jätkuvalt asjakohased?

2. Kas HLÜ moodustamine territoriaalsuse põhimõttel on üldse sellisel kujul rakendatav nagu on varasemalt selle eesmärk olnud (HLÜ moodustatakse konkreetselt ühes KOV-s või sellega vahetult piirnevates KOV-des), sh võttes arvesse haldusreformi käigus tekkivat KOV-de uut haldusjaotust?

3. Kuidas tagada, et regulatsioon ei läheks vastuollu EL õigusega (sh KrAS-ga), et hoiuste kaasamine avalikkuselt on lubatud üksnes krediidiasutustele (kas näiteks tuleks piirata liikmete arvu seadusega või välistada üldse HLÜ-de asutamine suurimates KOV-des)?

4. Millistel alustel peaks veel võimaldama HLÜ-de moodustamist lisaks praegu kehtivale kolmele põhimõttele?

21 Äriregisteri andmetel, 19.06.2017. a seisuga, on Eesti Evangeelne Luterlik Hoiu-Laenuühistu likvideerimisel, https://ariregister.rik.ee/ettevotja.

15

5. Kas ühistupanga asutamist reguleerivates normides vajaks midagi muutmist (eelkõige KrAS §-d 39–42)?

5.1.2. HLÜ liikmelisus Liikmeks võtmise tingimused Vastavalt TÜS § 11 võib ühistu liikmeks astuda füüsiline isik või juriidiline isik, kuid põhikirjaga võib ette näha muid tingimusi, millele liikmed peavad vastama. Põhikirjaga liikmetele kehtestatud nõuded peavad olema mõistlikud, sh võib liikmetele panna kohustusi ainult põhikirjaga sätestatud korras. HLÜS näeb aga liikmelisuse osas ette mitmeid erinõudeid HLÜ-dele võrreldes tavaliste tulundusühistutega. Esiteks, erinevalt muudest tulundusühistutest sätestab HLÜS hoiu-laenuühistutele minimaalse ühistu liikmete arvu. HLÜS § 18 lõike 1 kohaselt peab HLÜ-s olema vähemalt 25 liiget.22 Teiseks, HLÜS § 18 lõike 2 kohaselt võib ühiste majanduslike huvide põhimõttel moodustatud hoiu-laenuühistul olla kuni 1000 liiget. Kui HLÜ moodustatakse muudel alustel (nt territoriaalsuse põhimõttel), siis sellist piirangut kehtiv seadus ette ei näe. Kolmandaks, Kui HLÜ moodustatakse töö-, teenistus- või kutsealase või ühiste majanduslike huvide põhimõtte alusel ja asutatava hoiu-laenuühistu liikmeks astuvad äriühingud, kelle põhitegevusala on HLÜ liikmeks astunud füüsiliste isikutega sama tegevusvaldkond, siis selliste äriühingute kui liikmete osakaal ei või olla suurem kui 25 protsenti liikmete koguarvust vastavalt HLÜS § 17 lõikele 3. Neljandaks, vastavalt HLÜS § 17 lõikele 4 ei saa hoiu-laenuühistu liikmeks olla riik, kohaliku omavalitsuse üksus ega avalik-õiguslik juriidiline isik.23 TÜS ei näe selgesõnaliselt sellist piirangut ette. TÜS rakendussäte § 961, mis jõustus 16.04.2004. a, nägi ette kohustuse, et ühistus riigi liikmeõiguste teostajaks olev valitsusasutus või põhiseaduslik institutsioon peab 2005. aasta 1. maiks ühistust välja astuma. KOKS § 35 ega KOFS ei näe ette, et KOV võiks olla tulundusühistu liikmeks. Vald või linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Eelnõu koostamise käigus vajab seega täiendavat analüüsi küsimus, kas HLÜS § 17 lõikes 4 sätestatud üsna intensiivne enesekorraldusõiguse piirang on põhjendatud. HLÜS ei sätesta, milline HLÜ organ peaks otsustama liikmete vastuvõtmise küsimuse, seega kohaldub TÜS § 13 lõige 1, mille kohaselt isiku liikmeks astumise avalduse vaatab läbi juhatus, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud üldkoosolekule või nõukogule. Vastavalt TÜS § 13 lõikele 3 saab isik ühistu liikmeks vastuvõtmisotsuse tegemise päevast, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud hilisemat tähtpäeva. Seega HLÜ saab ise oma põhikirjaga paika panna, mis kuupäevast alates ollakse liige, st ei pea olema iga suvaline kuupäev – antud küsimus vajab aga täiendavat analüüsi kapitali suurendamise ja selle registrisse kandmise kontekstis. Sisseastumismaks ja osamaks Vastavalt TÜS § 13 lõikele 4 tuleb ühistu liikmeks vastuvõtmisel tasuda osamaks, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt HLÜS § 16 lõikele 1 tuleb HLÜ liikmeks astumisel tasuda sisseastumismaks põhikirjas ettenähtud korras ja summas, kuid mitte vähem kui 6 eurot. Sellele lisaks tuleb vastavalt HLÜS

22 Näiteks Lätis on see arv 20 isikut, Leedus 50 isikut, aga Rumeenias 100 isikut. 23Vastavalt ICA printsiipidele on ühistulisel tegevusel oluline roll kohaliku kogukonna teenimisel, sh kohaliku kogukonna majandushuvide teenimisel. Paljudes riikides (nt Lätis) on KOV-il, mille territooriumil HLÜ asub, õigus olla HLÜ liikmeks.

16

§ 23 lõikele 3 tasuda ühe kuu jooksul ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta otsuse tegemise päevast, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega, osamaks, mille suurus peab olema vähemalt 30 eurot. HLÜ-le likviidsete vahendite kogumise eesmärgil sätestab HLÜS § 11, et HLÜ asutajad peavad sisseastumismaksu ja osamaksu tasuma täielikult rahas asutamislepingus nimetatud Eesti krediidiasutuses avatud kontole enne hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepingus ei ole ette nähtud varasemat tähtaega. Eeltoodust tuleneb, et ka osamaks tasutakse ainult rahas. Vastavalt TÜS § 6 lõikele 4 võib põhikirjaga määrata, et ühistu liikmel võib olla rohkem kui üks osamaks ja sätestada seoses sellega lisatingimusi. HLÜS-is vastav erinorm puudub. TÜS § 6 lõikele 5 võib põhikirjaga määrata ka ühistu liikme kohustuse osaleda ühistus mitme osamaksuga (kohustuslik osalus), kusjuures kohustuslik osalus peab olema võrdne kõigi liikmete suhtes. Rahandusministeeriumile ei ole teada, kas HLÜ-d kasutavad seda seaduses sätestatud võimalust põhikirjaga kohustada liikmeid tasuma mitmeid osamakse osaluse saavutamiseks.

Seaduseelnõu väljatöötamise käigus vajavad täiendavat analüüsi järgmised küsimused: 6. Kas HLÜ liikmelisuse alused vajaksid muutmist – nt minimaalne liikmete arv või liikmete arvu

piirang, kui HLÜ moodustatakse majanduslike huvide põhimõttel? 7. Kas võiks olla lubatud, et KOV oleks HLÜ liige ja kas sel juhul tuleks ette näha täiendavaid

tingimusi? 8. Kas sisseastumismaksu suurus on piisaval tasemel või peaks seda künnist seadusega

suurendama? 9. Kas osamaksu suurus on piisaval tasemel või peaks seda künnist seadusega suurendama?

Liikmelisuse lõppemine, väljaastumine ühistust, osamaksu tagastamine Vastavalt HLÜS §-le 19 on hoiu-laenuühistu liikmel õigus HLÜ-st välja astuda, kui tal ei ole HLÜ ees täitmata kohustusi ja tal on õigus ühistust väljaastumisel või väljaarvamisel tagasi saada tasutud osamaks TÜS-s ettenähtud korras. HLÜS ei sätesta väljaastumisavalduse esitamise korda ja seega kuulub kohaldamisele TÜS. TÜS kohaselt kehtestatakse liikme väljaastumise alused ja kord ühistu põhikirjaga. HLÜS ei sätesta jäika tingimust HLÜ liikme elu- või töötamise koha kohta. HLÜ liikme elukoha muutumine, kolimine teise omavalitsuse või koguni teise riigi territooriumile ei ole automaatselt ühistu liikmeskonnast väljaarvamise aluseks, kui põhikirjas ei ole ettenähtud teisiti. HLÜS kohaselt võib põhikirjaga määratleda, kuidas HLÜ tegevusse on kaasatud HLÜ liikmed, kes on lahkunud HLÜ asukoha omavalitsusüksusest elukoha vahetamise tõttu või vahetanud töökohta. Eeltoodu on otseselt seotud küsimusega, kas teised HLÜ liikmed on nõus sellega, et HLÜ liikmeks on isikud, kes enam antud omavalitsusüksuse territooriumiga või töö- või kutsealaga seotud ei ole. Vastavalt TÜS § 16 lõikele 2 lõppeb liikmelisus jooksva majandusaasta lõppemisega, välja arvatud liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõpetamise korral. Seega lõppeb liikmelisus bilansipäeval, mitte suvalisel kuupäeval. Kuna ühistu liikmelisus lõppeb üldjuhul majandusaasta lõppemisel, siis ei teki HLÜ-l kohustust varem osamaksu tagastada. Vastavalt TÜS § 18 võib väljaastumisõiguse välistada põhikirja või lepinguga kuni viieks aastaks, arvates liikmeks saamisest. TÜS § 18 võimaldab nn liikme kinnipidamist kuni bilansipäevani või isegi terveks järgmiseks aastaks. Eeltoodust tulenevalt ei tohiks olemasolevate liikmete HLÜ-st väljaastumise režiim negatiivselt mõjutada HLÜ likviidsust. TÜS § 19 sätestab ühistust väljaastumisavalduse esitamise korra. Ühistust väljaastumiseks peab liige esitama juhatusele kirjaliku avalduse. Avaldus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne väljaastumist.

17

Väljaastumise etteteatamise periood on seega küllalt pikk – 3 kuud. Vastavalt TÜS § 19 lõikele 2 võib põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva etteteatamise tähtaja, mis ei või olla pikem kui viis aastat avalduse esitamisest arvates. Liikme väljaastumine ei pea toimuma nii, et kohe pärast avalduse esitamist saadakse liikmeseisusest vabaks. Etteteatamise aeg võib olla terve aasta ja kõik väljaastumised saab vormistada bilansipäeva kuupäevaga. Taoline etteteatamise tähtaeg on vajalik likviidsusjuhtimise seisukohast, kuna vahendeid kasutatakse teistele liikmetele näiteks laenude väljastamiseks. Liikmete väljaastumise regulatsioon koosmõjus põhikirjaga peaks võimaldama HLÜ-del oma rahavoogude juhtimist ja vajaliku likviidsuse säilitamist. HLÜS ei reguleeri liikmelisuse üleandmist ja seega tuleb kohaldada TÜS-i. Kooskõlas TÜS §-ga 24 võib ühistu liige anda oma liikmelisuse teisele isikule, kellest saab ühistu liige tema ühistu liikmeks vastuvõtmise otsustamisel TÜS §-s 13 sätestatud korras, juhul kui see isik vastab HLÜS § 17 sätestatud tingimustele. Kui vastuvõtmisest keeldutakse, jääb ühistu liikmeks liikmelisuse üleandmist soovinud isik. Eeltoodust tuleneb, et ühistu liikme osamaks ei ole vabalt võõrandatav ja ühistu liikmeks vastuvõtmise otsustab ühistu liikmete vastuvõtmise otsustamiseks õigustatud organ kooskõlas ühistu põhikirjaga. Tuleb silmas pidada, et ka osaühingute puhul on oma osa omandamine kooskõlas ÄS § 162 lõikega 1 üldreeglina keelatud. Oma osasid võib omandada vaid kooskõlas ÄS § 162 sätestatud tingimustega. ÄS § 162 lõike 2 punkt 2 sätestab selgesõnaliselt, et oma osa omandamine on lubatud vaid juhul, kui see ei too kaasa netovara vähenemist alla osakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. ÄS § 163 sätestab tähtajad, mille jooksul peab olema osaühingus oma osade omamine lõpetatud ja kui tähtaegu ei järgita, peab osakapitali vähendama.

Seaduseelnõu väljatöötamise käigus vajavad täiendavat analüüsi järgmised küsimused: 10. Kas etteteatamise tähtaeg HLÜ-st väljaastumiseks on hetkel mõistlik? 11. Kas on põhjendatud, et HLÜ liikmelisuse üleandmisele kohaldatakse TÜS-is sätestatut?

HLÜ oma osad ja väljaastunud HLÜ liikmetele tagastatud osamaksu kajastamine Oma osa kajastatakse osaühingu bilansis omakapitali eraldi real miinusmärgiga, seega jääb oma osa omandamisel osakapitali suurus endiseks, küll vähendab oma osa omandamine omakapitali suurust, sest oma osa omandamise tulemusel omakapital väheneb. Samuti väheneb osa tagasiostmisel osaühingu vara müügihinna ulatuses. Nagu eelpool märgitud, siis HLÜ osamaks kui liikmemaks ei ole vabalt võõrandatav ja selle tagastamisel tuleb igakordselt juhinduda lisaks seadusele HLÜ põhikirja sätetest. Eeltoodu tõttu ei ole äriseadustikus oma osade kohta sätestatu ühistulise ettevõtluse osamaksude suhtes sõnasõnaliselt kohaldatav. Vastavalt HLÜS § 22 lõikele 3 peab hoiu-laenuühistu netovara tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile ja seetõttu ei tohi HLÜ-st väljaastunud liikmetele osamaksude väljamaksmine tuua kaasa netovara vähenemise alla osakapitali ja reservide kogusumma. Rahandusministeeriumile teadaolevalt on pikemat aega olnud nii HLÜ-de kui nende audiitorite praktikas probleemiks, kuidas peaks HLÜ-d kajastama raamatupidamises väljaastunud liikmetele tagastatud osamaksu.24 Üheselt ei ole olnud selge, kas HLÜ raamatupidamises võiks väljaastunud liikmetele tagastatud osamaksu suhtes kohaldada äriseadustiku osaühingute regulatsioonist tulenevat analoogiat ja kajastada raamatupidamises tagastatud liikmemaksu nagu osaühingu omaosasid.

24 Vastava järelepärimise esitas Rahandusministeeriumile Kehtna HLÜ nõukogu liige U. Tinits. Riigi pearaamatupidaja J. Maar väljendas järelepärimisele vastuse koostamise käigus seisukohta, et „RTJ-des omakapitali kirjendamisega seoses selliseid erisusi ei ole vaadeldud. Registreerimata omakapitali kajastamine oleks õige, kui HLÜ on otsustanud seoses osaniku väljaastumisega osakapitali vähendada ja esitanud registrisse vastava avalduse. Aga kui ta seda pole teinud ja kavatseb väljaastunud osaniku asemele leida uue osaniku, siis sobiks Margus Tinitsa käsitlus, et tegemist on oma osade (ajutise) tagasiostuga.“

18

TÜS § 3 lg 1 sätestab: „Ühistule kohaldatakse äriseadustikus osaühingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.“ Eeltoodust nähtub, et seadusandja on selgelt väljendanud, et tulundusühistute suhtes tuleb elulise probleemi lahendamisel, mida ei ole TÜS-is reguleeritud, kohaldada äriseadustikus osaühingute kohta sätestatut. Seega ei ole siinkohal korrektne rääkida otseselt analoogiast. Näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 08.04.2015 a otsuses tsiviilasjas 3-2-1-5-15 väljendanud seisukohta TÜS ja ÄS koostoimes kohaldamisest. Otsuses on öeldud, et kuigi TÜS ei näe sõnaselgelt ette ühistu liikme õigust tutvuda ühistu liikmete nimekirjaga, ei saa sellest järeldada, et tulundusühistu liikmel sellist õigust ei ole ja et ühistu liige saaks liikmete nimekirjaga tutvuda TÜS § 28 lg 2 järgi üksnes üldkoosoleku eelneva otsuse alusel. ÄS § 182 lg 2 kohaldub koostoimes TÜS § 3 lõikega 1 ka tulundusühistu liikmete teabeõigusele, mis tähendab, et tulundusühistu liikme õigus tutvuda liikmete nimekirjaga on reguleeritud sama moodi nagu osaühingu osaniku õigus tutvuda osanike nimekirjaga. Üldjuhul kohaldatakse tulundusühistutele TÜS-i. Kui TÜS ei näe sõnaselgelt antud eluliste asjaolude regulatsiooni ette, tuleb kohaldada äriseadustikus osaühingute kohta sätestatut, st et äriseadustik on üldnormiks tulundusühistu seaduse suhtes. Vastavalt HLÜS § 2 lg 2 kohaldatakse hoiu-laenuühistutele ühistute kohta sätestatut, kui HLÜS-ist ei tulene teisiti, st hoiu-laenuühistute suhtes on TÜS üldnormiks, mida kohaldatakse vaid juhul, kui teatud elulisi asjaolusid HLÜS-is ei reguleerita. ÄS-i tuleb hoiu-laenuühistutele kohaldada vaid juhul, kui HLÜS ega TÜS teatud elulist situatsiooni ei lahenda. Erinevate õigusnormide koosmõjus tõlgendamine tekitab praktikas probleeme ja eeltoodud küsimuses puudub piisav õigusselgus. Olemasoleva olukorra parandamiseks on vajalik eelkõige HLÜS-i muutmine ja sätestada selged reeglid HLÜ-st väljaastunud liikmetele tagastatud liikmemaksu ja kapitali vähendamise ning vähendamise registreerimise kohta äriregistris. 5.1.3. Ühistupanga moodustamise põhimõtted ja liikmelisus Ühistupanga liikmelisust reguleerib krediidiasutuste seadus § 421. Eelnimetatud §-i lõige 1 sätestab, et ühistupanga suhtes ei kohaldata HLÜSi §-i 17 ehk ühistupanka ei pea moodustama järgides neid liikmelisuse põhimõtteid (territoriaalsus jt), mis kohalduvad hoiu-laenuühistu moodustamisel. KrAS § 421 lõiked 2 kuni 5 reguleerivad seda, kuidas arvatakse isik ühistupanga liikmeks ja mis tingimustel väljastatakse osamaks liikmelisuse lõppemisel. KrAS § 421 lõige 6 sätestab, et ühistupanga liikmetele ei kohaldata tulundusühistuseaduse §-des 33–37 sätestatut. Eeltoodud TÜS §-d reguleerivad liikme lahkumisel makstavat osamaksu (hüvitust), ühistu liikmete vastutust ja lisamakseid. Kokkuvõttes ühistupanga moodustamisel ei ole ette nähtud selliseid tingimusi või piiranguid nagu on ette nähtud hoiu-laenuühistu moodustamisel.

Seaduseelnõu väljatöötamise käigus vajab täiendavat analüüsi järgmine küsimus: 12. Kas ühistupanga moodustamise osas vajavad teatud põhimõtted muutmist?

5.2. Nõuded HLÜ tegevusele 5.2.1. Vara ning kapital ja selle suurendamine või vähendamine HLÜ vara tekib vastavalt HLÜS § 22 tema liikmete osamaksudest, tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse abist, annetustest ja muudest laekumistest. HLÜ osakapitali suurus peab olema

19

vähemalt 31 950 eurot ja HLÜ netovara peab igal ajahetkel vastama vähemalt tema osakapitalile vastavalt HLÜS § 22 lõikele 3. HLÜ osakapitali nõude suurust ei ole muudetud alates 1999. a juulist, mil HLÜS jõustus. Praktikas on kõigi Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu liikmete osakapital oluliselt suurem, kui seadus ette näeb. Tulenevalt HLÜ põhikirjast on füüsilisest isikust liikmete osamaks väiksem kui juriidilisest isikust liikmete osamaks. Kui võrrelda HLÜ kapitalinõuet (osakapitali suurust) Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate subjektide miinimumkapitali nõuetega, siis HLÜ kapitalinõue on suhteliselt madal (eelkõige arvestades krediidiasutuste kapitalinõuet, mis võivad ainukeste subjektidena kaasata avalikkuselt hoiuseid – vt järgmist tabelit). Kui välja arvata osakapitali minimaalne suurus ja reservkapitali moodustamise kohustus vastavalt HLÜS §-le 24, siis sisuliselt usaldatavusnõuded HLÜ-dele võrreldes krediidiasutustega puuduvad.25 Tabel 2. Minimaalne kapitalinõue Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate subjektide puhul

Subjekt Miinimumkapitalinõue

krediidiasutus 5 000 000 eurot

kindlustusandja 3 000 000 eurot

pensionfondivalitseja 5000 000 – 1 000 0000 eurot

muu fondivalitseja 125 000 eurot

investeerimisühing 50 000 – 730 000 eurot

e-raha asutus 350 000 eurot

makseasutus 20 000 – 125 0000 eurot

krediidiandja 50 000 eurot

HLÜS § 22 lõiked 4 ja 5 viitavad ÄS-ile, sätestades, milliseid konkreetseid ÄS-i sätteid kohaldatakse HLÜ kapitali suurendamisel ja vähendamisel. Seega HLÜS-i § 22 lõiked 4 ja 5 tuleb käsitada erinormidena TÜS-i suhtes. Antud juhul tuleb HLÜ kapitali suurendamisel kohaldada vaid ÄS §-des 192, 1921 ja 195 ning § 196 lõike 1 punktides 1–5 ja 7 ning lõigetes 3–32 ja 4 ning §-des 1961 ja 1962 sätestatut. HLÜ kapitali suurendamisele ei kohaldata näiteks ÄS §-i 1931, mis sätestab protseduurid osade märkimise ebaõnnestumise puhuks, sest HLÜ on liikmelisusel tuginev äriühing. ÄS §-i 1941 ei kohaldata HLÜ suhtes, sest HLÜ osutab finantsteenuseid, mis eeldab konservatiivset finantsjuhtimist. TÜS § 34 lõike 3 kohaselt kohaldatakse tulundusühistu osakapitali vähendamisele vastavalt osaühingu osakapitali vähendamise kohta ÄS-s sätestatut, kuid HLÜ kapitali vähendamisel on lubatud kohaldada kooskõlas HLÜS § 22 lõikega 5 vaid ÄS §-des 197 ja 1971 ning § 199 lõigetes 1 ja 2 ning §-des 1992, 200 ja 2001 sätestatut. Seejuures tuleb möönda, et kehtiva HLÜS § 22 lõigetes 4 ja 5 toodud viited ÄS-le on mõneti ebatäpsed ja vajavad täpsustamist, sest kõik viidatud ÄS-i sätted ei ole HLÜ suhtes kohaldatavad. HLÜS-i sätted kapitali suurendamise ja vähendamise ning selle registreerimise kohta vajavad kindlasti muutmist, sest HLÜS-i ei ole ajakohastatud äriseadustiku muudatustega. Näiteks vastavalt HLÜS § 22 lõikele 4 peaks HLÜ-dele kapitali suurendamise korral kohalduma muuhulgas ka ÄS § 196 lõige 4, mis sätestab, et osakapital loetakse suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Eeltoodud säte ei ole sisuliselt HLÜ-dele kohaldatav, sest liikmelisusest tulenevad õigused ei peaks olema seotud registrikandega ja sellist regulatsiooni ei näe TÜS ette. HLÜS § 22 toodud viide, et kapitali suurendamise korral tuleks kohaldada ÄS § 196 lõiget 4 on eksitav ja ei arvesta sisuliselt liikmelisusel tugineva äriühingu spetsiifikat. TÜS ei reguleeri kapitali suurendamist. HLÜ-de kapitali registreerimise probleemid algavad sellest, et kooskõlas TÜS § 8 ei ole muude tulundusühistute puhul nõutav, et kapitali suurus oleks äriregistrisse

25 Samas nt Iirimaal ei ole HLÜ-dele miinimumkapitalinõuet ettenähtud, vaid seadusega reguleeritakse detailselt reservide nõuded, mis peab võimaliku kahjumi katmiseks olemas olema. Reservide nõudega on seostatud ka väljaantud laenu maksimaalne suurus ja riski kontsentratsiooni normatiiv (erinevate laenusaajate lõikes).

20

kantud. Seetõttu tuleks kaaluda, kas kapitali suurust ja selle muid nõudeid tuleks täpsemalt HLÜS tasandil sätestada. HLÜS § 15 sätestab, et lisaks TÜS-s sätestatud andmetele kantakse äriregistrisse HLÜ osakapitali suurus. Täiendavalt vajab analüüsi, mida see annab, et kapitali suurus on äriregistris kirjas ja kas on põhjust liikmete liikumisest tulenevaid kapitali suurendamisi/vähendamisi kalendriaasta jooksul äriregistri kandes kajastada.

Joonis 4. HLÜ-de kohustused ja omakapital. Allikas: Eesti Pank

Eeltoodud jooniselt on näha, et koos tegevusmahtudega on suurenenud ka HLÜ-de finantsvõimendus. 2016. a juunis moodustas omakapital nende bilansist 18%, samas neli aastat tagasi moodustas omakapital nende bilansist tervelt poole.

Seaduseelnõu väljatöötamise käigus vajavad täiendavat analüüsi järgmised küsimused: 13. Mahud HLÜde sektoris on kasvanud, mis tähendab ka riskide suurenemist. Seega vajavad HLÜd

täpsemaid ja kaasajastatud nõuded kapitalile ja likviidsuse juhtimiseks. Milline võiks olla asjakohane minimaalne kapitalinõue HLÜ-dele?

14. Kuidas tuleks reguleerida HLÜ kapitali suurendamist ja vähendamist?

KrAS 44 sätestab, et ühistupanga osa- ja algkapitalile kohaldatakse KrAS §-s 35 aktsia- ja algkapitali kohta sätestatut. Sisuliselt kehtib kapitali osas ühistupangale samasugune regulatsioon nagu krediidiasutustele. KrAS §–d 45 kuni 47 reguleerivad veel täiendavalt ühistupanga reservkapitali moodustamist, kasumi jaotamist ja kahjumi katmist.

Seaduseelnõu väljatöötamise käigus vajavab täiendavat analüüsi järgmine küsimus: 15. Mis osas vajab ühistupanga suhtes kehtiv kapitaliregulatsioon muutmist?

5.2.2. Nõuded likviidsusele ja reservidele ning muud normatiivid HLÜS § 27 sätestab viis põhimõttelist nõuet, et tagada HLÜ piisav likviidsus ja kapitaliseeritus. Esiteks, HLÜ peab paigutama vähemalt 5 protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena krediidiasutusse. Eelnimetatud krediidiasutus peab olema asutatud Eestis või mõnes teises liikmesriigis.

21

Põhimõtteliselt on tegemist ühe kõige olulisema nõudega, kuidas tagatakse HLÜ piisav likviidsus.26 Lihtsustatult tähendab see seda, et HLÜ ei saa 5% oma liikmetelt kaasatud vahenditest edasi laenata. HLÜS sätestab lisaks, et kui majandusaastal ei ole kolme kuu vältel eelnimetatud nõudest kinni peetud, ei tohi HLÜ puhaskasumist teha väljamakseid. Õiguslikult on selline kohustus küsitava iseloomuga, kuna viitab asjaolule, et vastav nõue ei peagi alati täidetud olema. Mingil määral on tegemist analoogiaga võrreldes krediidiasutustega, mis pidid teatud ulatuses oma vahendeid hoidma Eesti Pangas (nn kohustusliku reservi nõue). Varasemalt (enne euro kasutuselevõttu) oli Eestis kohustusliku reservi määr 15% krediidiasutuste kõikidest kohustustest. Sellest kuni 50% võis hoida vaid väga kvaliteetsetes välisvarades väljaspool keskpanka ja ülejäänu pidi olema keskpangas. Euroalas on pankadele ettenähtud kohustuslik reserv 1%, mis tuleb hoida täies ulatuses keskpangas.27 Lisaks Eestis asutatud krediidiasutustele kohaldatakse seda nõuet samuti hoiu-laenuühistutele. Seda reguleerib täpsemalt Eesti Panga presidendi määrus „Krediidiasutuse kohustusliku reservi nõude arvestuse aruande kehtestamine“. Hoiu-laenuühistutele kehtib Euroopa Keskpanga poolt kehtiv kohustusliku reservi nõue seetõttu, et olemuslikult on samuti tegemist rahaloome asutustega (õigus kaasata hoiuseid).28 Teiseks, HLÜ võib omandada ainult oma peamiseks ja püsivaks tegevuseks vajalikke kinnisasju. Seda nõuet ei kohaldata juhul, kui HLÜ on omandanud kinnisasja kahjude ennetamiseks või vältimiseks ja HLÜ on kinnisasja kolme aasta jooksul võõrandanud. Kolmandaks, HLÜ-l on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus. Sisuliselt ei ole selliste juriidiliste isikute puhul vastutus piiratud, mistõttu riskide vältimiseks on selline piirang ette nähtud. Krediidiasutusel on samuti keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus vastavalt krediidiasutuste seaduse § 81 lõikele 1. Tulenevalt investeerimisfondide seaduse § 121 lõikele 5 ei või pensionifond samuti olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik. Neljandaks, HLÜ investeeringud põhivarasse, sealhulgas finantspõhivarasse ei tohi kokku olla suuremad hoiu-laenuühistu omakapitalist. Eeltoodud piirangust tuleneb, et finantsriskide vähendamise eesmärgil on piiratud HLÜ-de võimalusi investeerida tütarettevõtjatesse. Kuna kontsernitüüpi ettevõtjate juhtimisstruktuurid on sageli keerulised ja/või läbipaistmatud, siis ei ole peetud õigeks, et HLÜ-l oleks tütarettevõtjaid (eriti mittefinantssektori äriühinguid).29 Osaluste omandamine teistes äriühingutes on lubatud teatud määral investeerimise eesmärgil.30 Viiendaks, HLÜ bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa kokku ei või ületada kümnekordset omakapitali summat. Sisuliselt tähendab see lihtsustatud kujul kapitali adekvaatsuse nõuet (täpsemalt omavahendite miinimumnõue), mis on kehtestatud ka krediidiasutustele. Omavahendite miinimumnõue piirab seda, kui palju krediidiasutus või HLÜ saab laene väljastada ehk eesmärgiks on takistada maksevõimetuks muutumist.

26 Näiteks nii Iirimaal, Lätis kui ka Leedus on riigisiseselt HLÜ-dele/krediidiühistustele kehtestatud likviidsusnormatiivid ja ka teatavad investeerimispiirangud. Samuti kohaldatakse Poolas ja Iirimaal suurte riskide kontsentreerumise piirmäärasid. 27 Vt Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 1745/2003, 12. september 2003, kohustuslike reservide kohaldamise kohta. Kättesaadav: http://www.ecb.europa.eu/mopo/implement/mr/html/calc.en.html. 28 2016. aasta 31. detsembri seisuga on HLÜ-de koondbilansi kohaselt nõudeid krediidiasutuste vastu kokku 6,1 mln eurot, sh HLÜL-i liikmesühistute nõuded 2,2 mln eurot. Nõuded keskpanga vastu on kokku summas 125 000 eurot, sh HLÜL-i liikmesühistute nõuded 89 000 eurot. Koondbilansist nähtub, et HLÜ-de sularaha jääk kassas on päris suur – 2,8 mln eurot, sh HLÜL-i liikmesühistutel 570 000 eurot. 29 Näiteks Suurbritannias ei ole lubatud krediidiühistute osalused tütarettevõtjates. 30 Ka Leedus on krediidiühistutel keelatud asutada tütarettevõtjaid ja neis osaleda, v.a Keskkrediidiühistu.

22

Krediidiasutuste puhul on omavahendite miinimumnõue 8%, millele lisanduvad veel erinevad puhvrid. Kaks suurimat Eestis tegutsevat krediidiasutust (Swedbank ja SEB) peavad veel lisaks täitma süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõuet, mille määr on 2%. Tabel 3. Krediidiasutuste kapitali- ja puhvrinõuded Eestis

Kapitali- või puhvri nõue kuni 31.12.2013 2017. aasta

Süsteemselt olulised krediidiasutused

Muud krediidiasutused

kapitali adekvaatsuse miinimumnõue 10% 8% 8%

kapitali säilitamise puhver - 2,5% 2,5%

süsteemse riski puhver - 1% 1%

vastutsükliline puhver - 0% 0%

süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver - 2% 0%

Kapitalinõue kokku 10% 13,5% 11,5%

ICA 3. printsiibist tuleneb, et ühistu teenitud kasum suunatakse eelkõige ühistu arendamiseks ja reservkapitali suurendamiseks, mitte ei maksta liikmetele dividendidena välja. Vastavalt TÜS §-le 31 peab olema ühistul reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. HLÜS kehtestab suurema reservkapitali nõude kui TÜS. HLÜS § 24 kohaselt tuleb HLÜ-l kohustuste tagamiseks moodustada reservkapital, mille suurus peab olema vähemalt pool osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat määra. HLÜ reservkapital moodustatakse ja seda täiendatakse liikmete sisseastumismaksudest, kasumieraldistest ja reservkapitali intressidest. Kui TÜS-i kohaselt tuleb reservkapitali igal majandusaastal kanda puhaskasumist vähemalt 1/20 vaid juhul, kui ühistu maksab dividende, siis HLÜ-s tuleb alati igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 20 protsenti puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, peatatakse reservkapitali suurendamine kasumieraldiste ja intresside arvel. TÜS § 32 kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et lisaks reservkapitalile moodustatakse teisi kapitale, millest ei või teha liikmetele väljamakseid. Põhikirjaga peab määrama nende kapitalide kasutamise korra ja otstarbe. Eeltoodu kohaldub ka HLÜ-dele ja seega on HLÜ-del tegelikult üsna suur autonoomia täiendavate reservide moodustamiseks põhikirja alusel.

Seaduseelnõu väljatöötamise käigus vajavad täiendavat analüüsi järgmised küsimused: 16. Kas ja kuidas tuleks muuta HLÜ-dele kehtivaid likviidsusnõudeid? 17. Kas liigse finantsvõimenduse piiramiseks peaks kehtestama ühelt liikmelt vastuvõetava hoiuse

maksimaalsuuruse? 18. Milliseid usaldatavusnormatiive lisaks likviidsusnõuetele peaks hoiu-laenuühistud järgima? Kas

ja mis määral peaks järgima krediidiasutuste suhtes kehtestatud nõudeid? 19. Kas tuleks kehtestada tütarettevõtjate asutamise keeld ja lubada HLÜ-del ainult piiratud mahus

nn portfelliinvesteeringuid? 20. Milliseid riski kontsentratsiooni piiranguid tuleks kehtestada? 21. Milliste allikate arvelt tuleks reservkapitali suurendada ja kui suur võiks olla reservkapitali nõue

või milliste normatiividega peaks reservkapitali suurus olema seostatud?

23

5.2.3. Nõuded laenude väljastamisele HLÜS § 28 näeb HLÜ-dele ette laenamise üldised põhimõtted. Selle §-i lõike 1 kohaselt on HLÜ kohustatud laenude andmisel järgima krediteerimise häid tavasid ning kontrollima laenusaaja maksevõimelisust, usaldusväärsust ja piisava tagatise olemasolu. Analoogiline säte on krediidiasutuste seaduse § 83 lõikega 3 ette nähtud ka krediidiasutustele. Samas HLÜS ei räägi otseselt vastutustundlikust laenamisest nagu krediidiasutuste seadus. Siiski on mõned vastutustundliku laenamise põhimõtte elemendid HLÜS kajastatud. Näiteks HLÜS § 28 lõige 5 sätestab, et HLÜ on kohustatud informeerima laenuvõtjat võimalikest riskidest laenude võtmisel. Samuti HLÜS § 28 lõiked 2–4 sätestavad, et laenu andmisele peab eelnema laenuanalüüs, mis peab olema suunatud eelkõige laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisele ning koguma informatsiooni laenusaajatelt nende laenukoormuse ja maksekohustuste täitmise kohta. HLÜS § 28 lõige 7 näeb ette nõude nn seotud isikutele laenude andmiseks. Selle kohaselt võib laenu andmine HLÜ liikmest juhatuse, nõukogu või revisjonikomisjoni liikmele ja nendega samaväärset majanduslikku huvi omavatele isikutele toimuda ainult üldkoosoleku otsusega ettenähtud korras. Samas krediidiasutuste seaduse § 84 reguleerib laenude andmise krediidiasutusega seotud isikutele tunduvalt rangemalt ja põhjalikumalt. Lisaks eeltoodule paneb HLÜS laenu suuruse sõltuvusse HLÜ liikme tasutud osamaksu suurusest. HLÜS § 27 lõige 9 sätestab, et ühele HLÜ liikmele antud laenude summa kokku ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist. Lisaks näeb HLÜS ette ka n-ö ajalise piiri, mis perioodi kohta hüpoteeklaene ja muid laene väljastada võib. Nimelt HLÜS § 28 lõige 8 sätestab, et HLÜ võib hüpoteegiga tagatud laene välja anda tähtajaga kuni kümme aastat ja muid laene tähtajaga kuni viis aastat. Seega erinevalt krediidiasutustest ei või HLÜ näiteks pikaajalisi eluasemelaene väljastada (krediidiasutuste puhul võib eluasemelaenu pikkus olla 30 aastat või isegi rohkem). Hoiu-laenuühistute puhul tuleb arvestada, et kui laene väljastatakse tarbijatele (füüsilistele isikutele), siis kohaldub VÕS-s tarbijakrediidi kohta sätestatu (siiski on see tekitanud küsimusi, kas liige on alati otseselt tarbija – vt selles osas järgmisi lõike). Teoreetiliselt võib HLÜ-le kohalduda ka KAVS-s sätestatu (mh kohustus taotleda Finantsinspektsioonilt krediidiandja või –vahendaja tegevusluba), kuid kuna KAVS on ette nähtud erisused HLÜ-dele, siis täna ühelegi HLÜ-le KAVS ei kohaldu. Nimelt vastavalt KAVS § 2 lõikes 6 sätestatule ei kohaldata KAVSi HLÜ-le, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) mitte ühegi hoiu-laenuühistu sõlmitava või vahendatava krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra;

2) hoiu-laenuühistu liikmete arv on väiksem kui 3000. Kuna ükski täna tegutsev HLÜ eeltoodud punktis 2 sätestatud liikmete arvuni ei küündi, siis „pääsevad“ HLÜ-d KAVSi kohaldumisalast. KAVSi teatud sätted kohalduvad hoiu-laenuühistutele siiski selles osas, millele viitavad võlaõigusseaduse vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise sätted (nt § 4034 lõiked 2 ja 4, mis viitavad otseselt KAVSi teatud sätetele). Seega olukord, kus HLÜ-d oma tegevuse käigus annavad või vahendavad tarbijale krediiti, kuid kes ei ole kohustatud KAVSi nõudeid täitma, võib tekitada ebavõrdset kohtlemist laenuturul konkureerivate ettevõtjate vahel, kuna muudele krediidiandjatele on ette nähtud rangemad reeglid laenude väljastamisele kui HLÜ-dele. Ka on tekitanud küsimusi see, et kas HLÜ füüsilisest isikutest liikmeid saab otseselt tarbijatena käsitleda. VÕS § 1 lõike 5 mõistes on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

24

kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbijakaitseseaduse § 2 lõike 1 punkt 1 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Arvestada tuleb ka ÄS-is sätestatuga. Nimelt on ÄS-i kohaselt ettevõtja mh ka füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus (§ 1). Nn hüpoteekkrediidi direktiivi 2014/17/EL31 põhjenduspunkti 12 kohaselt peaks tarbija mõiste hõlmama füüsilisi isikuid, kes tegutsevad väljaspool oma kaubandus-, äri- või kutsetegevust. Ent kahesuguse eesmärgiga lepingute puhul, mis sõlmitakse eesmärkidel, mis osaliselt seonduvad ja osaliselt ei seondu isiku kaubandus-, äri- või kutsetegevusega, ja milles kaubandus-, äri- või kutsetegevuse eesmärgid on sedavõrd piiratud, et ei ole üldiselt lepinguga seoses ülekaalus, tuleks vastavat isikut samuti käsitada tarbijana.32 Tarbija mõistet Brüsseli konventsiooni artikli 13 esimese lõigu ja artikli 14 esimese lõigu tähenduses tuleb tõlgendada kitsalt ja lähtuda tuleb selle isiku positsioonist konkreetses lepingus, arvestades lepingu iseloomu ja eesmärki, mitte selle isiku subjektiivset olukorda, kuna sama isikut võib teatavate tehingute suhtes pidada tarbijaks ja teiste tehingute suhtes majandus- või kutsetegevuses tegutsejaks.33 Euroopa Kohus on selle põhjal leidnud, et nimetatud konventsiooni erikohtualluvuse korra sätteid, mis puudutavad tarbija kaitset nõrgema poolena, kohaldatakse vaid lepingutele, mis on sõlmitud väljaspool majandus- või kutsetegevust, vaatamata nende eesmärgile, ning mis on sõlmitud neist olenemata ja mille ainus eesmärk on eratarbimise käigus rahuldada üksikisiku isiklikke vajadusi.34 Kui sõlmitud leping on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega nii nõrgalt, et seda sidet võib pidada teisejärguliseks, kuna sellel on vaid tähtsusetu roll kogu toimingu juures, milleks see leping sõlmiti, siis tuleb isikut käsitleda tarbijana.35 Ka ei ole Eesti kasutanud nn tarbijakrediididirektiivis 2008/48/EÜ36 sätestatud võimalust HLÜ-dele eristuste loomiseks. Nimelt võivad eelnimetatud direktiivi artikli 2 lõike 5 kohaselt liikmesriigid kehtestada, et organisatsioonid, kes toodavad kasumit üksnes oma liikmete tarbeks, samuti organisatsioonid, kes saavad ja haldavad üksnes oma liikmete sääste ning annavad krediiti üksnes oma liikmetele, peavad krediidilepingute sõlmimisel kohaldama ainult eelnimetatud direktiivi artikleid 1–4, 6, 7 ja 9, artikli 10 lõiget 1, artikli 10 lõike 2 punkte a–h ja punkti l, artikli 10 lõiget 4 ning artikleid 11, 13 ja 16–32. Seetõttu, nagu juba eespool rõhutatud, peab HLÜ oma (tarbijatest) liikmetele laenude andmisel kohaldama VÕS tarbijakrediidi kohta kehtestatud kõiki sätteid. Samuti peab HLÜ järgima neid KAVSi nõudeid, millele viitavad VÕS vastutustundliku laenamise sätted. Eeltoodud käsitlusega on õigusselguse huvides seletatud lahti õiguslikult mõnevõrra segane olukord, mis on tekitanud küsimusi nii järelevalvel kui ka turuosalistes. Kuna üldiste arusaamade kohaselt loetakse tarbijat lepingulises suhtes nõrgemaks pooleks, siis on tema õiguste ja huvide tasakaalustamiseks vajalik positiivne väline sekkumine, mida nii EL-i kui ka Eesti tasandil tehtud on. Seega HLÜ füüsilisest isikust

31 Hüpoteekkrediidi direktiiv, kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014L0017&qid=1497868419288&from=ET. 32 Lisaks tuleb mainida, et direktiivis 2014/17/EL sätestatud mõistetega määratakse kindlaks ühtlustamise ulatus (pp 14). Oluline

mõiste nagu „tarbija“ peab olema kooskõlas direktiivis 2008/48/EÜ sätestatud mõistega, nii et sama terminoloogiat kasutatakse

samade asjade kohta, olenemata sellest, kas tegemist on tarbijakrediidiga või elamukinnisvaraga seotud krediidiga. Seetõttu

peaksid liikmesriigid direktiivi 2014/17/EL ülevõtmisel tagama kõnealuse olulise mõiste ühtse kohaldamise ja tõlgendamise (pp

19). 33 3. juuli 1997. aasta otsus kohtuasjas C-269/95: Benincasa, EKL 1997, lk I-3767. 34 Kohtuasi C-464/01, p 36, kättesaadav: http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=9ea7d0f130d5a63102f8ede0418aadc4f645446dd646.e34KaxiLc3eQc40LaxqMbN4PaxuMe0?text=&docid=49857&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=263664. 35 Kohtuasi C-464/01, p 39, kättesaadav: http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=9ea7d0f130d5a63102f8ede0418aadc4f645446dd646.e34KaxiLc3eQc40LaxqMbN4PaxuMe0?text=&docid=49857&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=263664. 36 Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008L0048&rid=1.

25

liige, kellele HLÜ annab krediiti muul otstarbel, kui majandus- või kutsetegevuse jaoks, tuleb lugeda tarbijaks nii VÕSi kui TKSi kohaselt. HLÜde tarbijatest liikmete õigused peavad olema tagatud samaväärselt kõikide teiste finantsteenuseid pakkuvate ettevõtjatega. HLÜS §-d 29 ja 30 reguleerivad laenukomitee moodustamist, selle liikmelisust ja otsuste tegemist. Olulisemad põhimõtted on järgmised: laenukomitee tuleb moodustada, kui HLÜ-s on rohkem kui 50 liiget ja komiteesse peab kuuluma vähemalt 3 HLÜ liiget. Sisult on tegemist sarnase regulatsiooniga, mis on sätestatud KrAS §-s 58 ja mis reguleerib panga krediidikomitee loomist ja tegutsemist. HLÜS § 31 näeb ette HLÜ sise-eeskirjad, protseduurireeglid ja riskide juhtimise nõuded. Need nõuded on üsna minimalistlikud võrreldes pankadele ette nähtud samasuguste nõuetega. Lisaks eeltoodule puuduvad HLÜ-de poolt väljastavate laenude krediidi kulukuse määrade kohta täpsemad andmed HLÜ-de lõikes.

Seaduseelnõu väljatöötamise käigus vajavad täiendavat analüüsi järgmised küsimused: 22. Kas KAVS § 2 lõikes 6 sätestatud erand HLÜ-de suhtes on jätkuvalt põhjendatud või see tuleks

kehtetuks tunnistada või vähemalt alandada vastavaid künniseid? 23. Millises ulatuses võiks kohaldada HLÜ-dele krediidiandjate ja –vahendajate seaduse 6. ptk

sätteid, st tegevusnõudeid (laenutoimik, krediidivõimelisuse hindamine)? 24. Kas HLÜ-dele tuleks kohaldada krediidiandjate ja –vahendajate seaduse 7. ptk sätteid, s.o

elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi sätteid? 25. Kas seaduses vajaks täpsustamist see, et millisel juhul loetakse HLÜ liikmest laenusaajat

tarbijaks või millal mitte (eelkõige erinevate tõlgenduste vältimiseks)? 26. Kas ja kui suurel määral peaks olema seadusega reguleeritud HLÜ laenukomitee loomise ja

tegutsemise põhimõtted? 27. Kas ja kui palju peaks nõudeid sise-eeskirjade, protseduurireeglite ja riskide juhtimise osas

muutma ning täiendama, võttes näiteks eeskuju krediidiasutustele ettenähtud sarnastest nõuetest?

28. Kas tuleks kehtestada HLÜ sidus- või tütarettevõtjale laenu andmise keeld?

5.2.4. Nõuded juhtimisele HLÜS reguleerib HLÜ üldkoosoleku pädevuse ja sätestab täiendavad nõuded HLÜ juhtidele võrreldes tavaliste tulundusühistutega. HLÜS § 34 lõige 1 sätestab, et HLÜ juhatuses peab olema kolm liiget. See nõue on täpselt samamoodi ette nähtud ka krediidiasutustele, kuid samas teiste Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate subjektide puhul sellises suuruses juhatuse liikmete arvu nõuet ei ole. Eelnevast tõusetub küsimus, kas HLÜ juhatuses peaks olema tingimata kolm liiget või võiks olla ka vähem. Samas on küsitav, et kas piisab üksnes ühest juhatuse liikmest või peaks kehtima vähemalt nn nelja silma põhimõte (vähemalt kaks juhatuse liiget), arvestades, et HLÜ-de näol on tegemist ühistulises vormis tegutseva ühinguga. HLÜS § 36 näeb ette üsna sarnased nõuded juhtidele, mis on ette nähtud teiste Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate subjektide puhul. Lihtsustatult – HLÜ juhatuse ega nõukogu liikme varasem ärirenomee ei tohi olla problemaatiline (nt on ta põhjustanud äriühingu pankroti) ning tal peab olema HLÜ juhtimiseks vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus (nn „fit and proper“). Siiski on need nõuded võrreldes teistes finantssektori seadusest juhtidele sätestatud nõuetega vananenud ja vajavad vähemalt õigustehniliselt kohendamist. Erinevalt KrAS-ist määratleb HLÜS vähem kriteeriume, mille alusel saaks väita, et isikul puudub laitmatu ärialane reputatsioon. Näiteks HLÜS ei sätesta, et HLÜ juhiks ei või olla isik, kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid

26

küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima. Lisaks HLÜS §-le 36 kohaldatakse HLÜ-de suhtes RahaPTS seaduse §-i 522, mille kohaselt finantseerimisasutuse juhil, sh HLÜ juhil, ei või olla kehtivat karistust riigivõimuvastase, rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Seda kontrollib RAB tegevusloa väljaandmise käigus. See tähendab, et RahaPTS kohaselt kuulub juba osaliselt tegevusloa kontrolliesemesse juhtide usaldusväärsus. Ka rahvusvaheliselt on levinud, et HLÜ-de juhtide suhtes kohaldatakse sobivusnõudeid sarnaselt krediidiasutustega, seda ka juhul, kui HLÜ üle ei teostata finantsjärelevalvet. TÜS § 54 näeb veel omakorda ühistule ette volinike koosoleku. Selle kohaselt kui ühistul on üle 200 liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Ühistul peab olema vähemalt 20 volinikku.

Seaduseelnõu väljatöötamise käigus vajavad täiendavat analüüsi järgmised küsimused: 29. Mis peaks olema HLÜ optimaalne juhatuse liikmete minimaalne arv? 30. Kas ja kui suurel määral peaks HLÜ nõukogu ja juhatuse liikmetele sätestatud sobivusnõudeid

(nn fit and proper) kaasajastama ning kas need peaks täies ulatuses ühtlustama teistes finantssektori seadustes juhtidele ettenähtud analoogiliste nõuetega?

31. Kas vajaks täpsustamist volinike koosoleku korraldus (st mis on ikkagi selle koosluse roll ja ülesanded jms)?

5.2.5. Andmete ja aruannete avalikustamine Rahvusvahelise Ühistegevuse Alliansi (ICA) printsiipide kohaselt peab ühistu tegevus olema läbipaistev ja ühistu juhid on aruandekohustuslikud neid valinud liikmete ees. Liikmetele peab olema igakülgselt tagatud õigus saada teavet ühistu tegevuse ja majandustulemuste kohta. Vastavalt TÜS §-le 27 on õigus igal ühistu liikmel õigus majandusaasta aruandega tutvuda. Samas teised finantssektori järelevalve subjektid (krediidiasutused jt) peavad üldjuhul oma majandusaasta aruande oma veebilehel avalikustama. Äriregistri vahendusel on võimalik HLÜ-de majandusaasta aruannetega tutvuda. TÜS § 28 kohaselt on ühistu liikmel õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta. Ühistu dokumentidega on liikmel õigus tutvuda vaid üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve. On kaheldav, kas selline regulatsioon on kooskõlas eelviidatud ICA printsiipidega. Ühistu liikmel peaks olema õigus saada asjakohast teavet ilma eraldiseisvate päringuteta, sest ühistul peaks olema oma tegevuse avalikustamise kohustused seaduse alusel. TÜS § 28 lõike 3 kohaselt võib põhikirjaga ette näha liikmete suuremad õigused teabele, kuid antud küsimus ei tohiks olla ühistu põhikirjaga määratav, vaid peaks tulenema seadusest. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole HLÜ-del kohustust oma tegevust piisavalt avalikustada ja seetõttu ei pruugi HLÜ-de tegevus olla piisavalt läbipaistev (võrreldes nt krediidiasutustega). Seetõttu ei ole seaduse kohaselt HLÜ liikmetele tagatud piisavas mahus teavet HLÜ tegevuse ja majandustulemuste kohta. Lisaks TÜS teabe saamise regulatsiooni puudusele viitab ka see, et antud teemalisi vaidlusi on korduvalt jõudnud Riigikohtusse.37 Eesti Panga seadus § 34 lõige 1 sätestab, et Eesti Pank kogub andmeid oma ülesannete täitmiseks vajaliku raha-, finants- ja maksebilansistatistika saamiseks ning avaldamiseks riikliku statistika seaduses sätestatud alustel ja korras. Selle sätte alusel on kehtestanud Eesti Panga president määruse, mille kohaselt HLÜ bilansi aruandeperiood on kuu ja kasumiaruande aruandeperiood on kvartal. Eesti Pank avaldab

37 Vt tsiviilasjad 3-2-1-139-16 ja 3-2-1-6-15.

27

koondinfona need andmed oma kodulehel, st üksikute HLÜ-de kohta ei ole see info Eesti Panga kodulehelt kättesaadav. Praktikas on HLÜ-de tegevuse avalikustamise tase väga erinev. Mõnedel väiksematel HLÜ-del ei ole oma veebilehte, mitmete HLÜ-de veebilehed ei ole eriti informatiivsed, vaid üksikute HLÜ-de veebilehelt on kättesaadav informatsioon HLÜ majandustulemuste, liikmete kaasamise ja finantskirjaoskuse edendamise kohta. Ka mitmete üsna suurte HLÜ-de veebilehtedelt ei ole kättesaadavad majandusaasta aruanded ega isegi põhikirjad. HLÜ revisjonikomisjoni, st siseauditi aruanded ei ole liikmetele kättesaadavad väljaspool üldkoosolekut. Võrdluseks – teiste finantssektori järelevalve subjektide, näiteks makseasutuste ja e-raha asutuste majandusaasta aruande avalikustamise kord on sätestatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 83, mis sätestab, et majandusaasta aruanne peab olema kättesaadav makseasutuse või e-raha asutuse asukohas, makseasutuse või e-raha asutuse kõigis filiaalides ning makseasutuse või e-raha asutuse veebilehel. Viimase puudumise korral esitab makseasutus või e-raha asutus avalikustatava aruande Finantsinspektsioonile avalikustamiseks tema veebilehel.

Seaduseelnõu väljatöötamise käigus vajavad täiendavat analüüsi järgmised küsimused: 32. Millist informatsiooni ja aruandeid peaksid HLÜ-d avalikustama? Kas HLÜ-delt tuleks nõuda

kohustuslikus korras veebilehe olemasolu? 33. Millise perioodilisusega peaks aruanded avalikustama – kas lisaks majandusaasta aruandele

tuleks sarnaselt teiste finantsjärelevalve subjektidega kohaldada vahearuannete (nt kvartaliaruannete) avalikustamise kohustust?

34. Kas ja millist informatsiooni tuleks lisaks veel eeltoodule HLÜ kohta avalikustada – nt riskijuhtimise põhimõtteid?

5.2.6. Isikuandmete kaitse HLÜ-s

Kehtiv HLÜ-s ei reguleeri liikmete/hoiustajate isikuandmete kaitset. Teatavasti on krediidiasutuste seaduses pangasaladuse instituut kehtestatud eelkõige hoiustajate isikuandmete kaitse vajadusest lähtuvalt. Käesoleval ajal peavad HLÜ-d praktikas kohaldama isikuandmete kaitse seadust ja alates 2018. aasta 25. maist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). HLÜ-de käsutuses on suur hulk isikute majanduslikku seisu puudutavaid andmeid, sh võib olla ka perekonda, kodust olukorda jmt teavet. Teisalt ei ole käesoleval ajal reguleeritud, millistel alusel saavad HLÜ-dest teavet kohtud, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Näiteks krediidiasutuste kohustused pangasaladuseks oleva teabe kolmandatele isikutele edastamise kohta on sätestatud krediidiasutuste seaduse §-s 88.38

Seaduseelnõu väljatöötamise käigus vajavad täiendavat analüüsi järgmised küsimused: 35. Millist isikuandmete kaitse regulatsiooni tuleks HLÜ-des kohaldada lisaks üldregulatsioonile

(s.o. isikuandmete kaitse seadus ja isikuandmete kaitse üldmäärus)? 36. Kas on põhjendatud KrAS §-s 88 sätestatud pangasaladuse sätete kohaldamine HLÜ-dele?

5.3. Jagunemine, ühinemine ja lõpetamine TÜS ei reguleeri tulundusühistute ühinemist, jagunemist ega ümberkujundamist. Tulundusühistute ühinemisele ja jagunemisele kohaldatakse äriseadustikku, st tulundusühistute ühinemisele kohalduvad äriühingute ühinemise üldnormid (ÄS §-d 391 kuni 405) ning tulundusühingute ühinemise erinormid ÄS 38 Näiteks Läti HLÜS sätestab, et HLÜ-de kohustusele edastada riigiasutustele isikuandmeid kohaldatakse krediidiasutuste seaduse sätteid. Sama säte on ka Leedu krediidiühistute seaduses.

28

§-d 428–433. HLÜ-de ühinemisele kohaldatakse lisaks äriseadustikule HLÜS §-des 42–44 sätestatud erinorme. Tulundusühistu ümberkujundamine, samuti tulundusühistuks ümberkujundamine ei ole lubatud (vt ÄS § 478 lõige 1). Vastavalt HLÜS § 42 lõikele 1 ei ole HLÜ jagunemine lubatud. Eeltoodud keeld on sarnane kuni 2011. aasta 1. jaanuarini kehtinud KrAS § 64 lõikega 2, mis sätestas imperatiivse keelu krediidiasutuste jagunemise kohta. Nüüdseks on vastav piirang KrAS-st kaotatud. ÄS § 428 sätestab, et tulundusühistu võib ühineda ainult tulundusühistuga. HLÜS § 42 lõike 2 kohaselt võib ühinemine toimuda uue HLÜ asutamisega või HLÜ ühinemise teel teise HLÜ-ga, st HLÜS § 17 lõikest 1 või 2 tulenevaid liikmeskonna territoriaalsuse, töö- või kutseala või ühise huvi alaseid piiranguid ühinemisel ei kohaldata. Enne 2010. a oli HLÜ-del võimalik ühineda vaid teise sama omavalitsusüksuse haldusterritooriumil asuva või sellega piirneva omavalitsusüksuse haldusterritooriumil asuva HLÜ-ga.39 HLÜS-s on HLÜ ühinemise regulatsioon väga napp. HLÜ-de ühinemise korral omab ühinenud ühingu jätkusuutlikkuse seisukohalt suurt rolli üleantava vara hindamise korrektsus. Vastavalt ÄS § 432 kohaselt tuleb ühendatava tulundusühistu poolt üleantav vara hinnata ühistu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras ja vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse äriregistrile. Äriseadustiku kohaselt võib ühineva tulundusühistu liige tulundusühistu kulul nõuda ühinemislepingu audiitorkontrolli, kuid ÄS ei arvesta ühistegevusliku ettevõtluse omavastutusliku kontrolli põhimõtet. ÄS ega TÜS ei näe ette, et ühinemislepingut või ühinemise käigus üleantava vara väärtuse hindamist peaks kontrollima ühistu revident. HLÜS § 42 lõige 3 sätestab, et HLÜ-de ühinemislepingut kontrollivad lisaks audiitorile ka ühinevate ühistute revisjonikomisjonid ja koostavad kontrollimise kohta kirjaliku aruande. HLÜS ei sätesta revisjonikomisjoni õigust kontrollida üleantava vara hindamist. Kehtiv HLÜS ei reguleeri keskühistut. Vastavalt TÜS § 2 lõikele 2 võib ühistu, mille kõik liikmed on ühistud, kasutada ärinimes sõna „keskühistu“, kuid rohkem sätteid keskühistu asutamise või tegevuse kohta TÜS-ist ei leia.40 HLÜS § 44 kohaselt võivad HLÜ-d ühineda selliselt, et asutavad ühistupanga vastavalt krediidiasutuste seaduse sätetele. Ühinevad HLÜ-d loetakse sel juhul lõppenuks. Eeltoodust tuleneb, et ühistupanka on võimalik asutada HLÜ-de ühinemise teel kooskõlas ÄS § 391 lõikega 2. ÄS § 391 lõige 2 ütleb, et äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue äriühingu. Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks. Eeltooduga haakub KrAS § 41, mis sätestab, et ühistupanga võib asutada HLÜ-de ühinemisel HLÜS-s ettenähtud korras. Ühistupanga asutajateks on ühinevad HLÜ-d. Ühinemise teel asutatud ühistupank peab taotlema krediidiasutuste tegevusloa kooskõlas KrAS-i sätetega. Eeltoodud võimalus on kehtinud alates 1999. aastast, kuid käesoleva ajani ei ole HLÜ-de ühinemise teel ühtegi ühistupanka asutatud. Vaatamata sellele on mõni HLÜ näidanud üles soovi ühistupank tulevikus luua.

Seaduseelnõu väljatöötamise käigus vajavad täiendavat analüüsi järgmised küsimused: 37. Kas HLÜ liikmete ja/või revisjonikomisjoni õigused peaks HLÜ-de ühinemisel korral olema

täpsemalt reguleeritud? Kui jah, siis millised täiendused oleksid vajalikud? 38. Kas on põhjendatud, et HLÜS keelab HLÜ-de jagunemise?

39 Krediidiühistute ühinemise kohta on HLÜS § 42 lõikega 2 sarnane säte olemas näiteks ka Leedu krediidiühistute seaduses, kuid Leedu seadus krediidiühistute jagunemist ei keela (art 68). Vähemalt üks jagunemisel tekkiv ühistu peab olema krediidiühistu. Kuna Leedus teostatakse krediidiühistute üle järelevalvet, siis ühinemine toimub järelevalveasutuse ehk Leedu Keskpanga loal ja järelevalve all. Ka Lätis toimub HLÜ-de ühinemine järelevalveasutuse loal. 40 Näiteks Leedus on eraldi Keskkrediidiühistu seadus, mis reguleerib keskühistu tegevust. Keskkrediidiühistu liikmeteks ei ole füüsilised isikud, vaid krediidiühistud, nende assotsiatsioonid või muud finantseerimisasutused. Keskkrediidiühistu on käsitletav krediidiasutusena, mis võib osutada tegevusluba vajavaid finantsteenuseid oma liikmetele ning võtta hoiuseid ja osutada makseteenuseid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, usuühingutele, ametiühingutele jmt ühingutele. Keskühistu pakub oma liikmesühistutele likviidsustuge, aga teostab ka teatud ulatuses järelevalve funktsiooni tehingute kontrollimise osas.

29

39. Kas HLÜS võiks reguleerida HLÜ-de keskühistut? 40. Millised võiksid olla Eestis keskühistu ülesanded ja pakutavad teenused?

5.4. Kontroll ja järelevalve HLÜS 7. peatükk näeb ette nõuded hoiu-laenuühistu tegevuse kontrollimisele. Eelnimetatud peatüki §-d 37–40 sätestavad nõuded HLÜ revisjonikomisjoni tegevusele. Lisaks vastavalt HLÜS §-i 41 kohaselt peab HLÜ-l olema audiitor, kes peab muuhulgas esitama nn eriotstarbelise raporti HLÜ usaldusväärsuse nõuete täitmise kohta. Nagu eespool märgitud, siis Finantsinspektsioon ei teosta käesoleval ajal järelvalvet HLÜ-de üle, v.a nende HLÜ-de üle, kes tegutsevad ka makseasutustena (Kambja HLÜ ja Maaelu Edendamise HLÜ). HLÜ-del on küll olemas RAB-i tegevusload vastavalt RahaPTS § 52, kuid HLÜ-de tegevuse osas RAB finantsjärelvalvet ei teosta. RABi järelevalve on suunatud üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele. 5.4.1. Audiitorkontroll ja auditi tulemuste avalikustamine

ICA printsiipide kohaselt peavad ühistu majandustegevust kontrollima eelkõige ühistu oma liikmed, kes peavad olema demokraatlikel alusel valitud revisjoni läbi viima. Vastavalt TÜS §-le 65 sätestatakse ühistu raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustus audiitortegevuse seaduse või ühistu põhikirjaga. Kui ühistul ei ole audiitorit, peab üldkoosolek valima majandustegevuse kontrollimiseks ühe või mitu revidenti. Vastavalt HLÜS §-le 41 peab HLÜ-l olema audiitor ja seega tuleb HLÜ üldkoosolekul nimetada HLÜ audiitor (HLÜS § 32 lg 1 p 4). Sealjuures peab HLÜ audiitor auditeerimise käigus kontrollima HLÜS §-des 27 (HLÜ usaldusväärsuse tagamine)41 ja 28 (nõuded laenudele)42 sätestatud nõuete täitmist ning esitama HLÜ-le aruande, milles avaldab arvamust nende

41 HLÜS § 27 sätestab nõuded HLÜ usaldusväärsuse tagamisele. Nimetatud § lg 1 kohaselt peab HLÜ oma tegevuses järgima kõiki alljärgnevaid nõudeid: esiteks, hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt 5 protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutusse; teiseks, hoiu-laenuühistu võib omandada ainult oma peamiseks ja püsivaks tegevuseks vajalikke kinnisasju; kolmandaks, hoiu-laenuühistul on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus; neljandaks; hoiu-laenuühistu investeeringud põhivarasse, sealhulgas finantspõhivarasse ei tohi kokku olla suuremad hoiu-laenuühistu omakapitalist; viiendaks, hoiu-laenuühistu bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa kokku ei või ületada kümnekordset omakapitali summat. HLÜS § 27 lg 1 punktis 2 sätestatut ei kohaldata, kui hoiu-laenuühistu on omandanud kinnisasja kahjude ennetamiseks või vältimiseks ja hoiu-laenuühistu on kinnisasja kolme aasta jooksul võõrandanud (HLÜS § 27 lg 2). Hoiu-laenuühistu ei tohi puhaskasumist teha väljamakseid, kui majandusaastal ei ole kolme kuu vältel kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatust või kui hoiu-laenuühistu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmneb, et hoiu-laenuühistu omakapital jääks väiksemaks käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatust (HLÜS § 27 lg 3). 42 HLÜS § 28 sätestab nõuded laenudele. Nimetatud § lg 1 kohaselt on HLÜ kohustatud laenude andmisel järgima krediteerimise häid tavasid ning kontrollima laenusaaja maksevõimelisust, usaldusväärsust ja piisava tagatise olemasolu. Laenuandmise otsus peab tuginema eelnevale laenuanalüüsile (HLÜS § 28 lg 2). HLÜS § 28 lg 3 kohaselt peab laenuandmise otsusele eelnev laenuanalüüs peab olema suunatud eelkõige laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisele. Krediidivõimelisuse hindamisel peab hoiu-laenuühistu arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust. Laenuanalüüsi sisu ja ulatus peab sõltuma laenu suurusest, laenutootest, laenusaajast ja sellest, kui oluline mõju on analüüsitaval laenul hoiu-laenuühistule tervikuna ja kui suurt riski see laen kujutab. HLÜS § 28 lg 4 täpsustab, et nimetatud §-s sätestatud põhimõtete rakendamiseks peab hoiu-laenuühistu koguma kogu laenuperioodi jooksul informatsiooni laenusaajatelt nende laenukoormuse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid liikmete jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Nimetatud andmete säilitamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaegadest. Hoiu-laenuühistu on kohustatud informeerima laenuvõtjat võimalikest riskidest laenude võtmisel (HLÜS § 28 lg 5). Hoiu-laenuühistu üldkoosoleku otsusega määratud piirmäärast suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub laenukomitee igakordse otsuse või üldkoosoleku otsuse alusel, kui hoiu-laenuühistus ei ole laenukomiteed moodustatud (HLÜS § 28 lg 6). Laenu andmine hoiu-laenuühistu liikmest juhatuse, nõukogu või revisjonikomisjoni liikmele ja nendega samaväärset majanduslikku huvi omavatele isikutele võib toimuda ainult üldkoosoleku otsusega ettenähtud korras (HLÜs § 28 lg 7). Hoiu laenuühistu võib hüpoteegiga tagatud laene välja anda tähtajaga kuni kümme aastat ja muid laene tähtajaga kuni viis aastat (HLÜS § 28 lg 8). Ühele hoiu-laenuühistu liikmele antud laenude summa kokku ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist (HLÜS § 28 lg 9).

30

nõuete järgimise kohta. HLÜ audiitoril on kohustus auditi käigus kontrollida, kuidas on korraldatud HLÜ-s usaldusväärsuse tagamiseks varade paigutamine (likviidsusreserv krediidiasutuses, põhivarasse tehtud investeeringud, sh kinnisasjade omandamise piirangud, puhaskasumi väljamaksete piirangud) ja kuidas on korraldatud laenamistegevus, sh ülemääraste krediidiriskide vältimine. HLÜS-s sätestatud nõuete täitmist tuleb kontrollida kooskõlas audiitortegevuse seaduse §-s 4643 sätestatud standarditega.44 Vastavalt TÜS § 72 lõikele 2 esitab ühistu juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruande) ning kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Aruannetele tuleb lisada revidendi arvamus või vandeaudiitori aruanne. Ühistu majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek. Vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla 20 liikme, võivad ühistult nõuda, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor või arvamuse andnud revident peab olema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma vandeaudiitori aruande või arvamuse kohta selgitusi, kui liikmed on esitanud vastava kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne üldkoosoleku toimumist. HLÜS ei sätesta majandusaasta aruande üldkoosolekul kinnitamise protseduuri kohta erinorme. Seega –HLÜ majandusaasta aruande kinnitamisele kohaldatakse TÜS-s sätestatut. Kui HLÜ-l on piisaval hulgal aktiivseid liikmeid, võivad liikmed esitada taotluse, et audiitor osaleks üldkoosolekul. HLÜS-st ei tulene samuti erinormi, et juhatus, nõukogu või audiitor peaks esitama üldkoosolekule koos majandusaasta aruandega hinnangu HLÜS §-des 27 ja 28 sätestatud nõuete täitmise kohta. HLÜS peaks samas andma piisava kindluse, et HLÜ liikmed saaksid täieliku ülevaate HLÜ usaldusväärsuse ja HLÜ jätkusuutlikkuse kohta üldkoosolekul. Ka need ühistu liikmed, kes ei osale üldkoosolekul, peaks saama tutvuda HLÜ audiitori arvamusega HLÜS §-des 27 ja 28 sätestatud nõuete täitmise kohta, ilma, et oleks vajadus otsida andmeid äriregistri kaudu. Isegi, kui HLÜ liikmed otsivad infot HLÜS §§ 27 ja 28 nõuete täitmise kohta äriregistrist, siis ei ole see abiks. Sõltumatu vandeaudiitori aruandes, mis lisatakse HLÜ majandusaasta aruandele, väljendub HLÜS §-de 27 ja 28 kontrollimise ülevaade/tagasiside heal juhul pelgalt ühelauselise fraasiga. Tavapäraselt on nimetatud lause järgnev: „Audiitor ei tuvastanud midagi, mis viitaks sellele, et ettevõte ei ole aruande aluseks oleva majandusaasta jooksul täitnud HLÜS §-des 27 ja 28 sätestatud nõudmisi.“. Enamikel juhtudel ei ole HLÜS §-de 27 ja 28 kontrollimise kohta informatsiooni lisatud. Samas ei ole kuskil täpsustatud, milline peaks olema HLÜS §§ 27 ja 28 ülevaade vandeaudiitori aruandes. Probleemiks võib olla ka asjaolu, et audiitoritel puudub (kohustuslik, st Audiitorkogu poolt kinnitatud) HLÜ-de auditeerimise metoodiline juhend eelkõige HLÜSist tulenevate nõuete osas, mida tuleks nimetatud ühistute kontrollimisel järgida. Vastavalt TÜS § 72 lõikele 3 esitab ühistu juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja müügitulu jaotuse äriregistrile. Sama sätte alusel on kohustus esitada äriregistrile ka vandeaudiitori aruanne, kui audiitorkontroll on kohustuslik, elektrooniliselt äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Justiitsministri 28.12.2005. a määruse 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ § 123 kohaselt määrab raamatupidamiskohustuslase esindusõiguslik isik aruandluskeskkonnas raamatupidamise aastaaruande auditeerimiseks audiitori, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Määratud audiitor peab määramise aruandluskeskkonnas aktseptima. Kui audiitorkontroll on kohustuslik, vormistab audiitor aruandluskeskkonnas vandeaudiitori aruande. Vandeaudiitori aruanne peab olema digitaalallkirjastatud.

43 Vt täpsemalt ISA 700 „Arvamuse kujundamine ja aruandlus finantsaruannete kohta” punktid 43-45, A61-A63. Kättesaadav: https://www.audiitorkogu.ee/uploads/ISA-d%20alates%202016-12-15%20koos%20copyright%20notice-ga/ISA%20700%20%28EE%29%20muudetud.pdf. HLÜ nõuete kontrolli peaks audiitor tegema ISAE (EE) 3000 (muudetud) „Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused“ kohaselt. Kättesaadav: https://www.audiitorkogu.ee/uploads/ISA-d%20alates%202016-12-15%20koos%20copyright%20notice-ga/ISAE%203000%20%28EE%29%20muudetud.pdf. 44 Näiteks Lätis on HLÜ-del auditi kohustus vaid juhul, kui HLÜ varade maht on bilansipäeva seisuga üle 400 000 euro.

31

HLÜS-s vastavad erinormid puuduvad ja seega kohaldub kõigile HLÜ-dele TÜS § 72 ja ka eelviidatud justiitsministri määruse nõuded. Kuivõrd HLÜ-dele on audiitorkontroll kohustuslik, peab koos majandusaasta aruandega esitama audiitori arvamuse HLÜS §-des 27 ja 28 sätestatud nõuete täitmise kohta. Vastavalt Rahandusministri 1. aprilli 2010. a määrusele nr 25 “Auditi audiitorteenuse vandeaudiitori aruande vormide kehtestamine“ lisale 1 tuleb nii märkuseta kui märkusega arvamuse, arvamuse andmisest loobumise ja ka vastupidise arvamuse korral esitada aruandes muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta. Kokkuvõttes tuleks hinnata, mis ulatuses oleks vaja audiitorile ja auditi läbiviimisele ettenähtud nõudeid uuendada. 5.4.2. Ühistu revident või revisjonikomisjon TÜS § 65 lõige 2 sätestab, et kui ühistul ei ole audiitorit, peab üldkoosolek valima majandustegevuse kontrollimiseks ühe või mitu revidenti. Revidendi võib nimetada üheks majandusaastaks või pikemaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks (TÜS § 67 lg 4). Revidentide arvu määrab ja revidendi nimetab üldkoosolek, kes määrab ka revidendi tasustamise korra. Nagu eespool märgitud, siis HLÜS §-d 37–40 sätestavad nõuded HLÜ revisjonikomisjoni tegevusele. Samas terminit „revisjonikomisjon“ muudes õigusaktide ei kasutata ja tegemist on seetõttu vananenud terminiga. HLÜS-i inglisekeelses tõlkes kasutatakse terminit „internal audit commitee“, mida võib käsitleda auditikomiteena ja selguse huvides tuleks seega kaaluda nimetatud termini kasutusele võtmist. Samamoodi tuleb hinnata, kas kõik revisjonikomisjonile ettenähtud nõuded ja ülesanded on asjakohased ning millisel kujul tuleks neid uuendada. Näiteks võib aluseks ja eeskujuks võtta krediidiasutuste seaduses erinevatele komiteedele ettenähtud nõuded ja ülesanded. Krediidiasutuses tuleb moodustada sisemiseks kontrollimiseks riskijuhtimise komitee, nomineerimiskomitee ja auditikomitee. HLÜS § 37 lõike 2 kohaselt peab HLÜ revisjonikomisjoni liikmel olema majandusalane või juriidiline haridus või vähemalt kolmeaastane töökogemus raamatupidamise või rahanduse või äriühingu majandustegevuse revideerimisega seotud ametikohal. HLÜ-de revidentidele esitatavad nõuded on kõrgemad TÜS-s sätestatust. HLÜS ei sätesta revisjonikomisjoni volituste tähtaega, seega kohaldub ka HLÜ revisjonikomisjoni volituste tähtaja kohta TÜS § 67 lõikes 4 sätestatu (st revisjonikomisjon valitakse üheks majandusaastaks või pikemaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks). TÜS § 67 lõike 3 kohaselt võib ühistu revidendiks olla teovõimeline füüsiline isik, kellel on selleks piisavad majandus- ja õigusalased teadmised. Revidendiks ei või olla ühistu liige, juhatuse liige, nõukogu liige ega ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda ühistuga samal tegevusalal või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. TÜS § 67 lõikes 3 sätestatud ühistu liikmetele kehtestatud keeld olla ühistu revidendiks ei ole aga kooskõlas ICA printsiipidega. ICA printsiipide kohaselt kontrollivad ühistu tegevust demokraatlikult valitud ühistu liikmed, kes osalevad aktiivselt ühistu tegevuses ja kes on aruandekohustuslikud neid valinud liikmete ees. HLÜS reguleerib revisjonikomisjoni kohustusi puudustele reageerimisel täpsemalt kui TÜS. HLÜS § 40 kohaselt teatab revisjonikomisjon HLÜ usaldusväärsuse tagamise meetmete ja laenudele esitatavate nõuete rikkumisest juhatusele. HLÜ juhatus on kohustatud võtma tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks kahe kuu jooksul. Kui kahe kuu jooksul rikkumisi ei kõrvaldata, kutsub revisjonikomisjon TÜS-s määratud korras kokku HLÜ erakorralise üldkoosoleku. HLÜS-s tulenevalt võib revisjonikomisjon ise koosoleku kokku kutsuda, ilma, et oleks vaja oodata, et juhatus üldkoosoleku kokku kutsub. TÜS § 40 kohaselt peab üldkoosoleku kokku kutsuma juhatus, kui üldkoosoleku kokkukutsumist nõuab audiitor või revident. Kui juhatus ei täida üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet mõistliku aja jooksul, võivad nõude esitanud liikmed, nõukogu, audiitor või revident koosoleku ise kokku kutsuda.

32

HLÜ revisjonikomisjonil on rikkumiste avastamise korral, sh usaldusväärsuse tagamiseks kehtestatud nõuete ja laenutegevuse nõuete rikkumise korral, küllaltki laialdased volitused sekkumiseks ja üldkoosolekule ettepanekute tegemiseks. Kooskõlas TÜS-ga esitatakse revisjonikomisjoni arvamus koos majandusaasta aruandega elektrooniliselt äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. HLÜS-s ei ole erinorme ja kohaldamisele kuulub TÜS §-s 72 sätestatu. Äriseadustiku § 67 lõike 4 alusel antud justiitsministri 28.12.2005. a määrus nr 59 „Kohtule dokumentidele esitamise kord” reguleerib küll audiitori arvamuse esitamist äriregistrile, kuid revidendi või revisjoni komisjoni aruande esitamist ei sätesta. Eeltoodust tulenevalt ei ole revisjonikomisjoni arvamus avalikkusele kättesaadav ja selle kättesaamisega võib esineda raskusi ka HLÜ liikmetel.

5.4.3. Riikliku finantsjärelevalve võimalik kohaldamine HLÜ-dele

Täna kuuluvad riikliku finantsjärelevalve ehk Finantsinspektsiooni järelevalve alla krediidiasutused, kindlustusseltsid ja -vahendajad, krediidiandjad ja -vahendajad, pensioni- ja muud fondivalitsejad, investeerimisühingud, makseasutused, e-raha asutused, reguleeritud turu (väärtpaberibörs) korraldajad ja väärtpaberite keskdepositoorium. Sisuliselt on hoiu-laenuühistud üks väheseid gruppe finantsteenuste pakkujad, kelle üle Finantsinspektsioon järelevalvet ei teosta. Teatud eranditena võib ära märkida HLÜ-de kõrval ka ühisrahastusplatvormid, kelle üle ka Finantsinspektsioon järelevalvet ei teosta (osad platvormid kvalifitseeruvad krediidiandjateks või –vahendajateks), samuti valuutavahetusteenuste osutajad ja krediidilepingutest tulenevaid võlgnevusi sissenõudvad ettevõtjad (inkassofirmad). Üldiselt on finantsjärelevalve eesmärk kindlustada stabiilne finantssektor, mis väärib usaldust nii avalikkuse silmis kui ka üksikisiku tasemel. Põhiseaduse §-st 13 tuleneva riigi kaitsekohustuse täitmiseks peab riik tagama iga finantssektoris tegutseva ettevõtja usaldusväärsuse vähemalt minimaalsel aktsepteeritaval tasemel. Riikliku järelevalve tegevus on suunatud sellele, et iga äriühing finantssektoris tegutseks kindlalt ja usaldusväärselt ning omaks piisavalt kapitali ja reserve oma tegevusest tulenevate riskide katteks. Vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse §-le 3 teostatakse finantsjärelevalvet finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust. Finantsjärelevalvet teostatakse ja finantskriisi lahendatakse üksnes avalikust huvist lähtuvalt. EL liikmesriikides on järelevalvepraktika erinev. Paljudes liikmesriikides on sellised ühistud allutatud finantsjärelevalve alla. Samas mitmetes liikmesriikides ei ole seesugused ühistud tingimata allutatud finantsjärelevalvele, vaid järelevalvet tehakse läbi keskühistu (nt Leedu ja Rumeenia), kusjuures osa pädevust on jäetud keskühistule ja osa pädevust on finantsjärelevalveasutusel. Kindlasti on sellist järelevalve pädevuste jaotamist mõistlik kaaluda ka Eesti puhul. Samas nagu käesoleva VTK alguses märgitud, siis Eesti Hoiu-laenuühistute Liitu ei kuulu kõik HLÜ-d ning Liit ei teosta järelevalvet ka Liitu kuuluvate HLÜ-de üle. Vaatamata sellele on HLÜL teinud ettepanekuid oma pädevuste laiendamiseks ja näidanud üles valmidust täita teatud osas järelevalve ülesandeid. Kui vaadata HLÜ-de tegevuse mahtu, siis HLÜ-de välja antud laenude ja kaasatud hoiuste maht on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud (vt joonist nr 5).

33

Joonis 5. HLÜ-de laenude ja hoiuste maht. Allikas: Finantsinspektsioon

HLÜ-d kaasavad hoiuseid peamiselt eraisikutelt (91% on kaasatud eraisikutelt, 7% äriühingutelt). Laene antakse rohkem äriühingutele (65% äriühingutele, 32% eraisikutele). Hoiuste ja laenude mahud on viimase kolme aastaga sisuliselt kolmekordistunud. Jooniselt nr 6 on näha, kui kiiresti on eraisikutelt kaasatud hoiuste maht viimastel aastatel kasvanud, samas eraisikutele välja antud laenude maht on kasvanud üsna tagasihoidlikult.

Joonis 6. Eraisikutelt kaasatud hoiused ja antud laenud aastatel 2006 – 2016 (tuhandetes eurodes). Allikas: Eesti Pank

Kuigi hoiuste mahud HLÜ-des liiguvad tõusvas joones (vt joonist nr 7, kus on HLÜ-de hoiuste mahud võrreldes pankadega), on absoluutmahud kogu finantssektori kontekstis jätkuvalt väikesed.

3 6

92

3 9

73

4 8

33

4 4

33

4 4

44

4 6

80

4 8

43

5 4

00

7 8

50 12

21

4 18

41

5

79

1

1 0

39

94

7

94

0

1 9

47

2 2

30

4 9

78 9 5

22

19

66

5

40

94

9

60

35

7

2 0 0 6 2 0 0 7 2 0 0 8 2 0 0 9 2 0 1 0 2 0 1 1 2 0 1 2 2 0 1 3 2 0 1 4 2 0 1 5 2 0 1 6

Laenud eraisikutele Eraisikutelt kaasatud hoiused

34

Joonis 7. HLÜ-de hoiuste maht võrreldes pankadega. Allikas: Eesti Pank45

Viimaste aastate jooksul on hoogsalt kasvanud ka HLÜ-de liikmete arv. Käesoleva aasta aprilli lõpu seisuga oli kõikide HLÜ-de liikmete koondarv juba üle 10 000 liikme.

Joonis 8. HLÜ-de liikmete arvu kasv aastatel 2009 - 2016. Allikas: Eesti Pank

Kui võrrelda üksikuid HLÜ-sid omavahel, siis hoiuste/laenude mahtudelt ja liikmete arvult on nad üsnagi erinevad. Eriti jõudsalt on liikmete arvu poolest viimastel aastatel kasvanud näiteks Tallinna Hoiu-Laenuühistu. Tallinna Hoiu-laenuühistu 2016. a majandusaasta aruande kohaselt kasvas nende liikmete arv möödunud aastal ligi 300 liikmete võrra ja seisuga 31.12.2016 oli liikmete arv kokku 1354. Suurimas HLÜ-s, Tartu Hoiu-laenuühistus, on aga liikmete arv ligikaudu 2500. Samas kui Tartu HLÜ alustas tegevust aastal 2006, siis Tallinna HLÜ alles aastal 2010. Tartu HLÜ varade maht küündib 20 mln euroni, Tallinna HLÜ varade maht on ligikaudu 17 mln eurot selle aasta jaanuarikuu lõpu seisuga. Arvestades seda, et HLÜ-d osutavad teenuseid oma liikmetele ja tegutsevad enesekontrolli põhimõttel ning nende majandustegevuse mahud on jätkuvalt väiksed, on vajalik põhjalikult kaaluda HLÜ-de riiklikule

45 Kättesaadav: https://www.eestipank.ee/press/asepresident-madis-muller-hoiu-laenuuhistute-riskid-jaavad-nende-liikmete-

kanda-01112016.

2 987 3 144 3 4034 060

4 660

5 656

7 712

9 63810 267

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

2 009 2 010 2 011 2 012 2 013 2 014 2 015 2 016 2017 aprill

Hoiu-laenuühistu liikmete arv (tk)

35

järelevalvele allutamise otstarbekust ja proportsionaalsust. Tulenevalt eeltoodust võib asuda seisukohale, et HLÜ-de tegevus ja nn liikmetepoolse kontrolli läbiviimine ei pruugi täna olla enam piisavalt läbipaistev. Ka ei ole praktikas piisavat kindlust, et HLÜ-de raamatupidamine ja vastav aruandlus on õige ja õiglane ning vastaks täielikult Eesti Panga Presidendi 06.11.2012. a määruse nr 8 „Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord” nõuetele. Samuti ei ole võimalik avalikkusel (sh isikutel, kes sooviskid HLÜ-de liikmeks hakata) kontrollida, kas HLÜ-d täidavad korrektselt kohustusliku reservi nõuet, samuti HLÜS § 27 jj sätteid (nõuded usaldusväärsusele jms) ning laenude andmisele kohaldatavaid nõudeid. Teadaolevalt on ka vandeaudiitorite praktika HLÜ-de auditeerimisel üsna ebaühtlane, kuna vastavat Audiitorkogu juhendmaterjali ei ole. HLÜ-dele ei ole samuti kehtestatud avaliku aruandluse kohustust. Teisalt nagu eeltoodud joonistelt näha, siis on HLÜ-de välja antud laenude ja kaasatud hoiuste maht viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. Eeltoodust lähtuvalt tuleks seega kaaluda tõsiselt täiendavate kontrolli- ja järelevalvereeglite kehtestamist HLÜ-de üle. Eesti mõistes on ka HLÜ-del suhteliselt suur liikmeskonna arv (võttes võrdluseks näiteks väiksemate krediidiasutuste klientide arvu).

Põhimõtteliselt on võimalik kaaluda HLÜ-de järelevalve osas järgmisi variante: a) HLÜ-de suhtes kehtivaid sisemisi kontrollireegleid tõhustatakse ja määratakse selle tarvis

seadusega täpsemad alused, kuid välist järelevalve organit ei määratleta; b) HLÜ-de üle hakkab osaliselt või täielikult järelevalvet teostama Eesti Hoiu-laenuühistute Liit või

HLÜ-de Keskühistu; c) HLÜ-de üle hakkab järelevalvet teostama Finantsinspektsioon (selle variandi alamalternatiivina

saab kaaluda üksnes suuremate HLÜ-de allutamist Finantsinspektsiooni järelevalve alla); d) HLÜ-de üle hakkab järelevalvet teostama mõni muu organ (nt Eesti Pank või antakse volitusi

RAB-le juurde); e) Võimalik võib olla ka mitme eelneva variandi omavaheline kombineerimine, saavutamaks

mõistliku tasakaalu väikeste ja suurte HLÜ-de halduskoormuse vahel.

Variant b ei tundu samas ülemäära asjakohane, mida tasuks põhjalikult kaaluda ja analüüsida. Eelkõige põhjusel, et Hoiu-laenuühistute Liidul napib vahendeid laiaulatusliku järelevalve teostamiseks ja selline praktika ei ole Eestis siiani ülemäära kasutust leidnud. Ka variant d puhul on selgelt küsitav, kas riikliku ja keskse järelevalvekohustuse panemine mõnele muule organisatsioonile peale Finantsinspektsiooni (nt Eesti Pangale) on põhjendatud ja seega käesolevaga seda pikemalt antud VTK-s ei analüüsita. Seega eeltoodu põhjal peaks eelkõige kaaluma HLÜ-de allutamist Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Finantsinspektsiooni järelevalvet toetab ka asjaolu, et juba täna teostab kõikide finantsteenuste pakkujate üle riiklikku finantsjärelevalvet Finantsinspektsioon ning sel on olemas ka vastav kompetents. Ühe variandina võib siin kaaluda üksnes suuremate HLÜ-de allutamist Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Sellise lähenemise puhul võib aluseks võtta HLÜ varade või kohustuste mahtu. Nt Hollandis on krediidiühistud, kelle varade maht on alla 10 mln euro, ühistute oma süsteemi alusel isereguleeritud (selfregulatory system) äriühingud; kui varade maht on 10-100 mln eurot, peavad krediidiühistud järgima likviidsuse, maksevõimelisuse ja heade juhtimistavade nõudeid ja keskpank teostab järelevalvet; kui varade maht on üle 100 mln euro, kohaldatakse ühistule krediidiasutuste kohta kehtivat regulatsiooni.46 Kui vaadata Eestis tegutsevate HLÜde varade mahtu, siis võivad sobilikud künnised olla nt 5 mln või 10 mln eurot. Alternatiivina on võimalik kaaluda ka järelevalvele allutamist liikmete arvu järgi (nt kui HLÜ-l on enam kui 1000 liiget, siis peaks HLÜ taotlema FI-lt tegevusloa). Finantsinspektsiooni järelevalve variandi puhul tuleb arvestada ka järelevalvetasuga, kuna Finantsinspektsiooni tegevust rahastatakse peamiselt finantsjärelevalve subjektide tasutavast

46 Info on pärit Euroopa hoiuste tagamise skeemi (EDIS) eelnõu koostamisel läbiviidud küsitlusest ja tegemist on ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud teabega.

36

Finantsinspektsiooni seadusega sätestatud kohustuslikust maksest (järelevalvetasu) ja menetlustasudest. Finantsinspektsiooni finantseerimise täpsemad põhimõtted on sätestatud Finantsinspektsiooni seaduses. Järelevalvetasu koosneb kahest komponendist: kapitaliosast, milleks on summa, mis sõltuvalt järelevalvesubjekti liigist võrdub ühe protsendiga järelevalvesubjekti kapitalinõudest: nt minimaalsest (neto)omavahendite, miinimumkapitali, minimaalse omakapitali või aktsiakapitali summast vmt; mahuosast, milleks on summa, mis võrdub rahandusministri poolt Finantsinspektsiooni nõukogu ettepanekul iga-aastaselt kehtestatud protsendi määraga sõltuvalt järelevalvesubjekti liigist kas selle varast, brutokindlustusmaksetest, vahendustasude kogusummast, tarbimiskrediidi jäägist või muust tasude arvestamise alusest. Järelevalvetasude suurus erinevate subjektide puhul on toodud järgmises tabelis.

Tabel 4. Finantsinspektsioonile makstavad järelevalvetasud (tuhandetes eurodes). Allikas: Finantsinspektsioon

Nagu eelnevast tabelist nähtub, maksavad kõige rohkem absoluutsummas Finantsinspektsioonile järelevalvetasu krediidiasutused. Krediidiasutuste järelevalvetasu määraks 2016. a oli 0,0175% varade mahust. Käesoleval ajal on avaldanud tegevusluba omavad HLÜ-d, et järelevalve tasud ei ole nende osas proportsionaalsed, mistõttu tuleks kindlasti analüüsida ka järelevalve tasude suuruse küsimust. Kuna HLÜ-d on ainukesed ettevõtjad, kes võivad lisaks krediidiasutustele hoiuseid kaasata, siis tõenäoliselt oleks mõistlik rakendada HLÜ-dele sama järelevalvetasude arvestamise metoodikat nagu on ette nähtud pankade puhul juhul, kui HLÜ-d otsustatakse allutada Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Küll peab aga eraldi hindama, mis suuruses järelevalve tasu määra peaks HLÜ-de suhtes rakendama. Nt 0,1% HLÜ-de varadelt moodustab ligikaudu 85 000 eurot. Finantsinspektsiooni enda hinnangul sõltub järelevalve hind sellele sektorile kapitali- ja teenuseregulatsioonide mahust ning keerukusest, kaasnevatest aruandluskoormustest, HLÜ-de arvust ning nende äri keerukusest, samuti järelevalve intensiivsusest ja järelevalvele pandud kohustustest. Finantsinspektsiooni poolt välja toodu kohaselt tuleks arvestada järgnevaga, kui allutada HLÜ-d nende järelevalve alla: võib tähendada nende jaoks ligikaudu 25 uut järelevalvesubjekti; laenuportfell, mille üle järele

valvatakse oleks ligikaudu 60 mln eurot ja pigem võiks eeldada, et aruandluskoormus HLÜ-de jaoks ei saa olema ülemäära suur (võrreldes nt krediidiasutustega);

samas, kuna puudub täpsemalt teadmine HLÜ-de tegevuse kvaliteedist, siis on võimalikud riskikohad teadmata;

37

Finantsinspektsiooni enda jaoks tähendaks HLÜ-de üle järelevalvamine ligikaudu 2-3 uue ametikoha loomist;

Finantsinspektsioon hindab järelevalvetasu suuruseks, mida kõik HLÜ-d peaksid kokku maksma, ligikaudu 75 000 – 100 000 eurot (nt 0,167% laenude mahust).

Kokkuvõttes on Finantsinspektsiooni hinnangul avalik finantsjärelevalve HLÜ-de üle teostatav, sellega kaasnevad kulud kvantifitseeritavad, kuid järelevalve kaasabil ärahoitud minetused ja kokkuhoid ühiskonnale raskesti mõõdetavad.

Seaduseelnõu väljatöötamise käigus vajavad täiendavat analüüsi järgmised küsimused: 41. Kas HLÜ-d tuleks allutada riiklikule järelevalvele ehk nende üle võiks järelevalvet teostada

Finantsinspektsioon? Kas peale Finantsinspektsiooni on mõni muu institutsioon, kes võiks HLÜ-de üle järelevalvet teostada?

42. Kas võiks kohaldada järelevalve osas nt kahetasandilist järelevalvelist lahendit – Finantsinspektsioon teostaks järelevalvet üksnes suuremate HLÜ-de üle, väiksemate puhul täiendatakse nõudeid auditile ja sisekontrollile. Millised võiksid sel juhul olla künnised, kuidas eristada suuri ja väikesi HLÜ-sid (kas nt varade mahu või liikmete arvu järgi või mõne muu asjakohase tunnuse alusel)?

43. Kas alternatiivina võiks väiksematele HLÜ-dele (st kes väljastavad laene väiksemas ulatuses) kohaldada lihtsustatud tegevusloa režiimi sarnaselt makseasutustega ja e-raha asutustega (vt makseasutuste ja e-raha seaduses §-des 11–13 sätestatut)?

44. Mille üle Finantsinspektsioon täpsemalt järele valvaks (kapitalinõuded, sisemised protseduurireeglid, teenused)?

45. Milline peaks olema sobilik järelevalvetasu metoodika (nt kas järelevalve tasu tuleks arvutada varade mahu või üksnes väljastatud laenude järgi) ja määr HLÜ-dele?

5.5. HLÜ liikmete vahendite kaitsmine 5.5.1. Täna toimiv süsteem pankades olevate hoiuste kaitsmiseks Eestis tegevusloa alusel tegutsevates pankades olevad hoiused, sealhulgas arvelduskontodel olev raha, on tagatud Eesti hoiuste tagamise skeemiga. Eestis tegutsevate välisriikide pankade filiaalides olevad hoiused on reeglina tagatud panga emamaa hoiuste tagamise skeemiga. Pankades olevad hoiused hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga 100 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes pangas. Täiendavalt hüvitatakse tarbijatele panga pankroti puhul elamukinnisvara võõrandamisest saadud vahendid kuni 70 000 euro ulatuses, kui tehingust saadud summa on pangas kas arveldus- või hoiukontol. Võõrandamisest saadud vahendid on tagatud kuue kuu jooksul elamukinnisvara müügist arvates. Tagatisfondi seadus näeb ette ka hüvitiste väljamaksmise korra, mille kohaselt hüvitiste väljamaksmine peab olema üldjuhul lõpule viidud seitsme tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast alates. Hoiuste peatamise päevaks ehk päevaks, millal tagatisskeem rakendub, loetakse seaduse kohaselt järgmisi päevi: a) kuues tööpäev pärast krediidiasutuse moratooriumi väljakuulutamist, kui hoiuste väljamaksmine

peatatakse moratooriumi kehtestamisel pikemaks ajaks kui viis tööpäeva; b) krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise päev; c) välisriigi krediidiasutusele Eestis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise päev; d) kohtu määruse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise päev; e) muu Eestis filiaali omava välisriigi krediidiasutuse asukohariigi õigusaktides sätestatud sündmuse või

toimingu päev, mis oma tagajärgedelt on sarnane punktides a–d loetletutega ja mille saabumisel kuuluvad hoiused nimetatud õigusaktide kohaselt hüvitamisele.

38

Juhul, kui konto on arestitud või hoiuse üle käib õiguslik vaidlus, lükatakse hüvitise väljamaksmine edasi kuni arestimise määruse kehtetuks tunnistamiseni või kohtuotsuse jõustumiseni. Samas tuleb arvesse võtta, et kui hoiuse omanikul on sama panga ees sissenõutavaks muutunud kohustusi (tähtajaks tasumata laenumakse või teenustasu), siis hoiust ei hüvitata nende kohustuste ulatuses. Hoiustajaid teavitatakse hüvitiste väljamaksmise täpsemast tähtajast ja korrast ning väljamaksmisel nõutavatest dokumentidest teatega kahes üleriigilises päevalehes. Hüvitis makstakse välja ülekandega hoiustaja teatatud pangakontole. 2016. a tegid pangad sissemakseid Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi 6,3 mln euro ulatuses. 5.5.2. Täna toimiv süsteem HLÜ-des olevate hoiuste kaitsmiseks Nagu eespool märgitud, siis Eestis ei ole HLÜ-de liikmete hoiused tagatud läbi riikliku süsteemi ehk Tagatisfondi poolt. HLÜL-i kuuluvad HLÜ-d on asutanud samas 2001. a sihtasutuse HLÜ-de Hoiuste Tagamise Fond.47 See fond toimib lepingulisel alusel. Fondiga liitumise eelduseks on, et HLÜ peab tõendama, et HLÜ tegevus on kooskõlas HLÜS-iga ja tema finantsseis on stabiilselt usaldusväärne. Fondi poolt on tagatud viie HLÜ hoiustajate hoiused: Kambja, Kehtna, Põlvamaa, Saaremaa ja Maaelu Edendamise HLÜ liikmete hoiused kuni 20 000 euro ulatuses. Fondiga liitunud HLÜ-d teevad regulaarselt fondi sissemakseid. 2016. a majandusaasta alguse seisuga oli sihtasutuse varade maht 118 560 eurot. 5.5.3. HLÜ-de võimalik allutamine Tagatisfondi kaitse alla või muud lahendid Euroopa Liidu õigus ei välista riiklike hoiuste tagamise skeemide laiendamist HLÜ-dele, st finantsteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele, kellele CRR-i ei kohaldata. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 2014/49/EL48, 16. aprill 2014, hoiuste tagamise skeemide kohta artikkel 4 lõige 3 sätestab, et liikmesriigis direktiivi 2013/36/EL artikli 8 alusel tegevusloa saanud krediidiasutus ei või võtta vastu hoiuseid, kui ta ei ole mõne oma päritoluliikmesriigis ametlikult tunnustatud skeemi liige. Seega on hoiuste tagamise skeemiga ühinemise kohustus krediidiasutustel, kellele on pädev asutus andnud tegevusloa. Eelnimetatud hoiuste tagamise direktiiv ei sätesta otseselt, et HLÜ-dele võiks kohaldada hoiuste tagatust sarnaselt krediidiasutustega. Siiski märgitakse direktiivi põhjenduspunktis 10, et direktiiv ei tohiks takistada liikmesriikidel lisamast direktiivi reguleerimisalasse neid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutusi, mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL reguleerimisalasse selle direktiivi artikli 2 lõike 5 alusel. Eelnimetatud pangandusdirektiivi artikkel 2 lõige 5 sätestab EL liikmesriikides hoiuste kaasamisega tegelevad erinevate ettevõtjate ja asutuste loetelu, kellele pangandusdirektiivi ei kohaldata. Artikli 2 lõige 5 punkt 7 kohaselt ei kohaldata pangandusdirektiivi Eestis „hoiu-laenuühistutele”, mis on hoiu-laenuühistu seaduse kohaselt tunnustatavad ühistud. Sarnaselt Eestiga on hoiu-laenuühistud välistatud pangandusdirektiivi kohaldamisalast Lätis, Leedus, Iirimaal, Suurbritannias jm liikmesriikides. Teadaolevalt kohaldatakse riigisisese regulatsiooni alusel HLÜ-de hoiustele 100 000 euro ulatuses hoiuste tagatust, (mille regulatsioon ühtib hoiuste tagamise skeemide direktiivi nõuetega või on sellega sarnane)

47 Eesti Hoiu-laenuühistu Liit, http://www.hoiu-laenu.ee/eesti-hoiu-laenuuhistute-liit/. 48 Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014L0049&rid=1.

39

Iirimaal, Poolas, Lätis ja Leedus. 49 Suurbritannias on HLÜ-de hoiused tagatud 75 000 naela ulatuses.50 Samas teadaolevalt Rumeenias ja Hollandis HLÜ-dele hoiuste tagatust ei kohaldata.

Seega, kui eesmärgiks on see, et HLÜ-de liikmetest hoiustajate hoiused oleksid piisavalt ja võrdselt pankade hoiustajatega kaitstud, on kaks peamist vairanti: a) kohustus ühineda kõigil HLÜ-del vastava eraõigusliku hoiuste tagamise skeemiga; b) Tagatisfondiga ühinemine, mis ühtlasi tähendaks ka Tagatisfondi seaduse muutmist ning

vajadusel Tagatisfondi juurde uue HLÜsid puudutava hoiuste tagamise osafondi loomist või olemasoleva hoiuste tagamise osafondiga ühinemise sätestamist (arvestades seda, et mitmetes Euroopa liikmesriikides see nii on).

Seaduseelnõu väljatöötamise käigus vajavad täiendavat analüüsi järgmised küsimused: 46. Milline variant on HLÜ-de hoiuste tagamise seisukohast mõistlikum? 47. Kui kehtestada HLÜ-dele Tagatisfondiga ühinemise ja vastavate osamaksete tasumise

kohustus, siis kas HLÜ-de hoiustajate hoiuste hüvitamiseks tuleks luua Tagatisfondi juurde eraldi osafond?

5.6. Muud HLÜ-de või ühistupankadega seotud küsimused Aja jooksul on tekitanud küsimusi ka HLÜ-de maksustamine – eelkõige hoiuseintresside maksustamine või eluasemelaenude (hüpoteeklaenude) intresside tulumaksustamine. On viidatud sellele, et HLÜ-d on seetõttu olnud võrreldes krediidiasutustega ebavõrdsemas olukorras.

Küsimus: 48. Kas ja milliseid õiguslikke teemasid tuleks veel HLÜ-de puhul arvesse võtta, mis vajaksid

lahendamist?

VI. MÄÄRATLETUD MÕJUD

Kavandatav meede nr 1: HLÜ tegutsemise nõuete muutmine, sh sisemise kontrollialase regulatsiooni muutmine

1.1. Mõju tervikuna: keskmine

Uute nõuete kehtestamine HLÜ tegutsemisele, sh sisemise kontrollialase regulatsiooni muutmine, suurendab kindlasti HLÜ-de halduskoormust (kapitali ja tööjõukulu). Samas teisalt võidavad eelkõige uute nõuete kehtestamisest HLÜ-de liikmed ise, teades, et nende vahendid on senisest kaitstud tõhusamalt (kehtivad kõrgendatud nõuded usaldusväärsusele). Samuti peaks reeglite ühtsustamine ja täiendamine seaduse tasemel looma võrdsema konkurentsiolukorra HLÜ-de endi vahel. Väheneks selgelt regulatiivne arbitraaž teiste finantsteenuste pakkujatega, kes kuuluvad täna FI järelevalve alla (eelkõige krediidiasutuste, makseasutuste ning krediidiandjate ja -vahendajatega).

49 Näiteks Läti vastav hoiuste tagamise regulatsioon (http://www.fktk.lv/en/law/general/laws.html) kehtestab HLÜ-de suhtes erisusi vähesel määral (regulatsioon on seega üsna sarnane krediidiasutuste suhtes kohaldatavaga). Hoiused on tagatud seal sarnaselt krediidiasutustega kuni 100 000 euro ulatuses iga hoiustaja kohta HLÜ-s. HLÜ tegevusloa saamiseks tuleb tasuda tagatisskeemi sissemakse 150 eurot. HLÜ-d teevad kvartaalseid makseid skeemi nagu krediidiasutused 0,05% kõlblikest hoiustest (arvestatakse eelmise kvartali kaasatud hoiuste mahust). Kõlbliku hoiusena ei käsitleta HLÜ-de kontosid, sarnaselt krediidiasutuste ja teiste finantssektori ettevõtjatega. Ka Leedus kohaldatakse vastava õiguse (http://www.lb.lt/en/legislation?page=2) alusel HLÜ-de hoiustele tagatust samas ulatuses kui krediidiasutuste kaasatud hoiustele ja HLÜ-d maksavad vastavale fondile makseid tagatud hoiuste mahult ja tulenevalt HLÜ riskisusest. 50 Kättesaadav: https://www.fca.org.uk/publication/publications/rru-dec-2015.pdf.

40

1.2. Mõju valdkond I Mõju laiemalt majandusele

Avalduv mõju: väike Hoolimata hoiu-laenuühistute viimaste aastate kiirest kasvust moodustavad nad hoiuste, laenuportfelli ja varade mahu poolest vaid ligikaudu 0,5% kuni 1% pangandussektorist ning seega on nende mõju finantssüsteemi riskidele väike.

1.3. Mõju valdkond II Mõju finantssektorile

Avalduv mõju: keskmine/suur

Uued nõuded võivad tähendada, et HLÜ-d peavad lisakapitali kaasama (minimaalsekapitalinõude kehtestamise korral), palkama juurde töötajaid sisekontrolli meetmete tõhustamiseks ning täiendava aruandluse koostamises ja esitamiseks. Hinnanguliselt võib täiendav tööjõuku aastas küündida vähemalt kokku kuni 2 mln euroni. Näiteks suurimatel HLÜ-del on hetkel ca 20 töötajat (nt Tartu HLÜ), väiksematel ja keskmise suurusega HLÜ-del (nt Kambja HLÜ) tunduvalt vähem (üksnes 3–4 töötajat). Kulude mõttes võivad uued nõuded mõjutada just eelkõige väiksemaid HLÜ-sid, kuna suuremate HLÜ-de puhul võivad ka hetkel tööl olevad töötajad täita uute nõuetega kaasnevaid funktsioone.

1.4. Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste korraldusele ja avalikule sektorile (riigieelarvele) tervikuna

Avalduv mõju: keskmine (juhul kui HLÜ-d allutatakse FI järelevalve alla)

Juhul, kui HLÜ-d allutatakse FI järelevalve alla, siis kaasneb mõju otseselt Finantsinspektsioonile (vt ka järgmist mõju hinnangut). Finantsinspektsioonile kaasneb täiendav järelevalvekohustus seoses HLÜ-de üle järelevalve teostamisega (tegevuslubade andmine, jooksvalt tegevuse kontrollimine, sh kohapealsete kontrollite läbiviimine jms).

1.5. Mõju valdkond IV Sotsiaalne mõju Avalduv mõju: väike

Otsene sotsiaalne mõju on väike. Samas kui arvestada, et HLÜ-de liikmeskond on ca 10 000 ja liikmeskonna arv näitab jätkuvat kasvu, on see üsna arvestatav osa Eestis oma vahendeid hoiustada soovivatest isikutest.

1.6. Mõju valdkond V Mõju õigusruumile

Avalduv mõju: väike

Uusi õigusinstituute võimalike muudatustega ei looda.

Olulisus Ulatus: väike Sihtrühma suurus: keskmine (FI ja HLÜ-d)

Sagedus:

väike Ebasoovitavate mõjude risk:

keskmine

Kavandatav meede nr 2: Järelevalve kohaldamine osadele HLÜ-de (vastavalt mahtudele) või kõikidele HLÜ-dele

2.1. Mõju tervikuna: keskmine

Finantsinspektsiooni hinnangul sõltub järelevalve hind sektorile kapitali- ja teenuseregulatsioonide mahust ning keerukusest, kaasnevast aruandluskoormusest, HLÜ-de arvust ning nende äri keerukusest, samuti järelevalve intensiivsusest ja järelevalvele pandud kohustustest. Näiteks kui krediidiandjad ja –vahendajad allutati FI järelevalve alla, siis tõi see kaasa nelja uue ametikoha loomise FI-s. Lisaks tuli ära kasutada ka FI tugiteenuseid (teisi olevaid funktsioone).

41

Kui eeldada, et HLÜ-de puhul saavad teenuseregulatsioon ja organisatsioonilised nõuded mitte ülemäära komplitseeritud, siis see ei too kaasa väga suurt aruandluskoormust. Samas keerukam regulatsioon võib ressursivajadust oluliselt kasvatada. Samuti tuleb FI puhul arvestada ka erinevate funktsioonide lisandumisest tulenevat koormust tugineetustele, eelkõige FI õigusosakonnale.

2.2. Mõju valdkond I Mõju laiemalt majandusele

Avalduv mõju: väike HLÜ-de teenuste osakaal tervikuna finantssektoris on üsna väike, seega ei ole ka muudatustel ülemäära suurt mõju majandusele.

2.3. Mõju valdkond II Mõju finantssektorile

Avalduv mõju: keskmine

Kui võtta aluseks see, et FI järelevalve alla hakkaks kuuluma 25 uut subjekti (HLÜ-d) ja järelevalvetasu ühe aasta kohta kokku HLÜ-de peale oleks 100 000 eurot, siis peab iga HLÜ aastas hakkama keskmiselt FI-le maksma 4000 eurot järelevalvetasu. Reaalselt iga üksiku HLÜ järelevalvetasu suurus sõltub aga tema tegevuse mahtudest (tulenevalt sellest, mille pealt täpsemalt järelevalvetasu arvutatakse).

2.4. Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste korraldusele ja avalikule sektorile (riigieelarvele) tervikuna

Avalduv mõju: keskmine

Meetmega kaasneb mõju eelkõige Finantsinspektsioonile. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleb HLÜ-de üle järelevalve teostamiseks luua kuni 3 uut ametikohta. Finantsinspektsiooni töötaja keskmine töötasu 2016. aasta lõpus oli 2304 eurot kuus. FI töötajate arv 31.12.2016 seisuga oli 86 (sh juhatuse liikmed). Samas riigieelarvele kulu ei kaasne, kuna FI ei ole riigieelarvest finantseeritav.

2.5. Mõju valdkond IV Sotsiaalne mõju Avalduv mõju: keskmine

Otsene sotsiaalne mõju on väike. Samas, kui arvestada, et HLÜ-de liikmeskond on ca 10 000 ja liikmeskonna arv näitab jätkuvat kasvu, on ilmselt liikmete jaoks oluline, et HLÜ-d on Finantsinspektsiooni järelevalve all samamoodi nagu krediidiasutused.

2.6. Mõju valdkond V Mõju õigusruumile

Avalduv mõju: väike

Uusi õigusinstituute võimalike muudatustega ei looda.

Olulisus Ulatus: väike Sihtrühma suurus: keskmine (FI ja HLÜ-d)

Sagedus:

väike Ebasoovitavate mõjude risk:

väike

Kavandatav meede nr 3: HLÜ-de hoiuste tagamine läbi Tagatisfondi

3.1. Mõju tervikuna: väike

Võrreldes eelmise kahe meetmega on mõju tõenäoliselt HLÜ-dele väiksem. Samuti on kaasnev administratiivne koormus Tagatisfondile tunduvalt väiksem kui järelevalve teostamise kulu Finantsinspektsioonile.

3.2. Mõju valdkond I Mõju laiemalt majandusele

Avalduv mõju: väike Majandusele tervikuna on antud meetme mõju väike või peaaegu olematu.

42

3.3. Mõju valdkond II Mõju finantssektorile

Avalduv mõju: väike Kui võtta aluseks ELi lähenemine, mille kohaselt pankade poolt kogutavad maksed tagatisskeemi peavad moodustama vähemalt 0,8% hüvitatavatest hoiustest, siis HLÜ-de puhul peaks sellise lähenemise kohaselt sihttase olema 65 mln x 0,8% = 520 000 eurot. Ehk 520 000 eurot on see summa, mida HLÜ-d peaksid teatud perioodi jooksul Tagatisfondile kokku tasuma. Konkreetse HLÜ poolt makstav summa sõltub samas tema poolt kaasatud (kõlblike) hoiuste mahust ja tema tegevuse riskisusest. Kõlblike hoiuste all peetakse silmas üldjuhul eraisikute ja äriühingute (mitte-finantsasutuste) hoiuseid. Näiteks kui võtta eesmärgiks, et HLÜ-d maksavad eelnimetatud summa Tagatisfondi kümne aasta jooksul, siis tähendaks see koondina ca 52 000 euro suurust makset HLÜ-dele aastas.

3.4. Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste korraldusele ja avalikule sektorile (riigieelarvele) tervikuna

Avalduv mõju: keskmine

Kaasneb täiendav administratiivne kulu Tagatisfondile. Nimetatud kulu ei tohiks aga olla ülemäära suur, kuna sisuliselt on antud juhul Tagatisfondi peamiseks ülesandeks vastavate osamaksete kogumine. Kahjujuhtumi korral (st mõne HLÜ maksejõuetuse korral) võib aga administratiivne kulu olla märkimisväärne. Samas riigieelarvele kulu ei kaasne, kuna Tagatisfond ei ole riigieelarvest finantseeritav.

3.5. Mõju valdkond IV Sotsiaalne mõju Avalduv mõju: keskmine

Otsene sotsiaalne mõju on keskmine. HLÜ liikmete ja potentsiaalsete liikmete jaoks on kindel, et nende hoius on riigi poolt tagatud kuni teatud summani (pankade puhul on see nt kuni 100 000 euroni, teatud juhtudel veel suuremas ulatuses).

3.6. Mõju valdkond V Mõju õigusruumile

Avalduv mõju: väike Uusi õigusinstituute võimalike muudatustega ei looda.

Olulisus Ulatus: väike Sihtrühma suurus: keskmine (Tagatisfond, HLÜ-d ja nende hoiustajad)

Sagedus:

väike Ebasoovitavate mõjude risk:

väike

43

VII. VÄLJATÖÖTAMISE TEGEVUSKAVA JA KAASAMINE

7.1. Ajakava

1. Käesoleva väljatöötamiskavatsuse esitamine avalikule konsultatsioonile 2017.a. juuli

2. Väljatöötamiskavatsuse kohta laekunud tagasiside läbitöötamine 2017. a III - IV kvartal

3. Eeldatav eelnõu ettevalmistamine 2018. a I – II kvartal

4. Eeldatav eelnõu esitamine avalikule konsultatsioonile 2018. a III kvartal

5. Seaduse eeldatav vastuvõtmise aeg Riigikogus 2019. a II kvartal

7.2. Kaasatavad valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid Käesolev väljatöötamiskavatus esitatakse arvamuse avaldamiseks Justiits-, Majandus- ja kommunikatsiooni- ning Maaeluministeeriumile, Riigikogu Maaelukomisjonile, Finantsinspektsioonile, Tarbijakaitseametile, Audiitorkogule, Eesti Pangale, Eesti Pangaliidule, Hoiu-laenuühistute Liidule, kõikidele hoiu-laenuühistutele, Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, MTÜ-le Eesti Ühistegeline Liit, Tartu Maakohtu registriosakonnale, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Juristide Liidule, Ettevõtluse Arendamise SA-le, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, MTÜ-le FinanceEstonia, Maaelu Edendamise Sihtasutusele, SA-le Hoiu-laenuühistute Hoiuste Tagamise Fond, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning ülikoolidele.

7.3. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Kadri Siibak, finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist, 611 3718, kadri.siibak@fin.ee; Paula Soontaga, finantsturgude poliitika osakonna nõunik, 611 3502, paula.soontaga@fin.ee; Helen Korju-Kuul, finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist, 611 3681, helen.korju@fin.ee; Thomas Auväärt, finantsturgude poliitika osakonna juhataja (lapsehoolduspuhkusel).

44

LISA 1. Hoiu-laenuühistute või krediidiühingute näitajad erinevates

Euroopa riikides

Hoiu-laenuühistute või krediidiühingute näitajad erinevates Euroopa riikides seisuga (2015. aastal)51

Riik Ühingud Liikmeid Hoiuseid Laene Reserve Varasid

Eesti 22 5,627 €28,381,986 €24,428,489 €2,243,420 €32,618,985

Suurbritannia 365 1,197,292 €1,378,474,281 €923,598,513 €169,984,577 €1,618,712,291

Iirimaa 479 3,300,000 €13,313,405,421 €4,967,180,595 €2,307,408,835 €15,754,032,735

Makedoonia 1 7,838 €2,048,210 €3,206,302 €1,503,169 €3,644,968

Holland 20 400 €4,511,967 €2,356,250 €150,399 €6,015,956

Poola 52 2,192,287 €2,936,342,004 €1,986,575,712 €68,266,058 €3,246,755,628

Rumeenia 20 63,938 €42,265,737 €128,028,348 €53,069,111 €49,225,146

Läti 31 25,788 €20,147,796 €16,232,134 €4,412,703 €22,751,512

Leedu 63 142,603 €457,209,095 €311,688,466 €57,491,375 €541,100,236

Moldova 359 121,104 €11,152,209 €18,397,160 €8,152,055 €25,999,865

Ukraina 589 821,600 €70,183,209 €128,028,348 €53,069,111 €150,130,314

51 Kättesaadav: http://creditunionnetwork.eu/cus_in_europe.

45

LISA 2. Eestis tegutsevad ja tegutsenud hoiu-laenuühistud

Hoiu-laenuühistu nimi Tegutses kuni

Leie Hoiu-Laenuühistu**

Loo Hoiu-Laenuühistu

Kehtna Hoiu-Laenuühistu **

Kambja Hoiu-Laenuühistu**

Lääne Hoiu-Laenuühistu

Maaelu-Edendamise Hoiu-Laenuühistu **

Maarjamaa Hoiu-laenuühistu

Saaremaa Hoiu-Laenuühistu **

Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu

Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu **

Ökobank Viiratsi Hoiu-Laenuühistu 03/2013

Tartu Hoiu-Laenuühistu**

Harju Hoiu-Laenuühistu 11/2009

Võru Hoiu-Laenuühistu 02/2009

NSCB Hoiu-Laenuühistu 12/2011

Lõuna Hoiu-Laenuühistu 03/2014

Metsa Hoiu-Laenuühistu 11/2015

Kesk-Eesti Hoiu-Laenuühistu 11/2015

Eesti Evangeelne Luterlik Hoiu-Laenuühistu**

Liivimaa Hoiu-Laenuühistu 12/2015

Tallinna Hoiu-Laenuühistu

Eesti Korteriühistute Hoiu-Laenuühistu

Kinnisvara Hoiu-Laenuühistu 12/2016

Raha Hoiu-laenuühistu

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu

Intus Hoiu-laenuühistu

Kodumaa Kapital Hoiu-laenuühistu

Hea Koostöö Hoiu-laenuühistu

HLÜ Geldex Eesti

Nordic Bankers HLÜ

* Allikas: Eesti Pank ** Kuulub Hoiu-laenuühistute Liitu