Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
2
Sisukord
Sissejuhatus .................................................................................................................................................................. 3 1. Tutvustus .................................................................................................................................................................. 3
1.1. Leisi Keskkooli moto, visioon, missioon, tegevuse eesmärk, ülesanded ja põhiväärtused. ........................ 3 1.2. Asend ................................................................................................................................................................. 4 1.3. Ajalugu, saavutused ......................................................................................................................................... 4 1.4. Pedagoogiline personal ja õpilaskond. ............................................................................................................ 5
2. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad ............................................................................................................ 5 2.1. Tulemuslikkuse hindamine .............................................................................................................................. 5 2.2. Hetkeseis ja arengueeldused ............................................................................................................................ 7
2.2.1. Hetkeseis ..................................................................................................................................................... 7 2.2.2. Arengueeldused ........................................................................................................................................... 9
2.3. Arengu üldeesmärgid ja prioriteedid ............................................................................................................ 11 2.4. Kooliarenduse valdkonnad, strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad ................................................... 11
3. Tegevuskava aastateks 2014 – 2016 püstitatud eesmärkide saavutamiseks ..................................................... 13 3.1. Juhtimine ......................................................................................................................................................... 13 3.2. Personalitöö ..................................................................................................................................................... 14 3.3. Koostöö huvigruppidega ................................................................................................................................ 14 3.4. Ressursside juhtimine .................................................................................................................................... 15 3.5. Õppe- ja kasvatustöö ...................................................................................................................................... 16
4. Arengukava uuendamise kord ............................................................................................................................. 19
3
Sissejuhatus
Leisi Keskkooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooli arendamise põhisuunad ja valdkonnad,
tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra.
Dokumendi koostamise tingis eelmise arengukava aegumine. Arengukava koostamisel osalesid Leisi
Keskkooli töötajad, Leisi valla ametnikud, kooli hoolekogu, vallavolikogu ja
-volikogu komisjonide liikmed. Arengukava arutelud toimusid vallavalitsuse, volikogu ja komisjonide
istungitel. Arengukava koosneb neljast osast. Esimeses osas antakse ülevaade kooli tegevusest, teises osas
tutvustatakse kooli arendamise põhisuundi ja tegevusvaldkondi, kolmandas osas on täpne tegevuskava ja
neljandas osas nähakse ette arengukava uuendamise kord.
Leisi Keskkooli arengukava lähtub Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, Eesti Vabariigi
haridussüsteemi arengukontseptsioonist, Eesti Vabariigi üldhariduse arengukavast 2007-2013, Leisi valla
arengukavast 2011-2020, kooli põhimäärusest, kooli hetkeolukorra analüüsist, kooliarenduse
prioriteetidest ning arengusuundadest.
1. Tutvustus
1.1. Leisi Keskkooli moto, visioon, missioon, tegevuse eesmärk, ülesanded ja põhiväärtused.
MOTO
Edukas õppimine on võti tulevikku!
VISIOON
Aastaks 2016 on Leisi Keskkool jätkusuutlik õppeasutus, kus tähtsustatakse vaimsust ja haritust ning
pööratakse tähelepanu iga õppija mitmekülgse arengu toetamisele. Säilitatakse gümnaasiumihariduse
andmine ja pakutakse õppuritele ööbimisvõimalust rekonstrueeritud internaadihoones. Leisi Keskkoolis
on parimad võimalused õppetöö, kultuuriharrastuste ja spordiga tegelemise ühildamiseks.
MISSIOON
Leisi Keskkool loob võrdsed võimalused heatasemelise hariduse andmiseks kõigile erinevate võimetega
õppuritele. Noortes kasvatatakse oluliste isikuomaduste – aususe, kohusetunde, töökuse, initsiatiivikuse,
koostöövalmiduse, nõrgematest hoolimise jms – väärtustamist, et tagada nende edukas toimetulek
edasises elus.
KOOLI TEGEVUSE EESMÄRK
Kooli põhieesmärgiks on arendada õpilast, anda õpilasele oskus otsustada ja valikuid teha haridustee
kavandamisel ja elluviimisel.
Luua koolis võrdväärsed võimalused ja tingimused õpilaste individuaalsusi arvestava arengu
toetamiseks ning õpi-, töö- ja elukeskkonnas toimetuleva vastutusvõimelise isiksuse kujunemiseks.
Kooli arengu võtmeküsimusteks on jätkusuutlikkus, uuendusmeelsus ja pidevalt täiustuv
õpikeskkond, kus on loodud head tingimused nii formaal- kui ka huvihariduse omandamiseks kõigis
kooliastmetes.
KOOLI ÜLESANDED
Kõigi õpilaste ja töötajate igakülgset arengut toetava turvalise õpi- ja töökeskkonna loomine
Kvaliteetse hariduse võimaldamine
Õpilaste individuaalsusega arvestamine ja õpijõudluse toetamine
Õpilaste õpihuvi, õpioskuste ja positiivse minapildi kujundamine ning toetamine
Õpilaste sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemise toetamine
Tingimuste loomine võimetekohaseks toimetulekuks järgmisel haridustasemel ja igapäevaseselus
KOOLI PÕHIVÄÄRTUSED
AUSUS - olla aus enda ja teiste suhtes
4
KOHUSETUNNE - Püstitada eesmärke ja vastutada nende täitmise eest. Kohustustega kaasnevad
ka õigused.
TÖÖKUS - viib sihile ja tagab eesmärkide täitmise
1.2. Asend
Leisi Keskkool on üks maakonnas viiest keskharidust andvast gümnaasiumist. Õpilaste arvult on ta
väikseim. Leisi Keskkool asub maakonna põhjaosas, suurtest keskustest ja põhimaanteest eemal. Kooli
teenindada on maakonna suuruselt kolmas omavalitsuspiirkond – Leisi vald (Kuressaare linna ja Kaarma
valla järel).
1.3. Ajalugu, saavutused
Teadaolevatel andmetel hakati Leisis haridust andma 1851. aastal. Hariduse andmisest Leisi vallas ja
kooli arengutest annab väikese ülevaate tähtsamate sündmuste loetelu:
1851 esimesed andmed Leisis, Tuulingu talus tegutsema hakanud kihelkonnakooli kohta
1950 nov. kooli reorganiseerimine üldhariduslikuks keskkooliks
1953 I lend lõpetas keskkooli
1959-64 tootmisõpetuse väljakujundamine
1980 dets. uuele koolihoonele nurgakivi panek
1.09.1983 algas õppetöö uues koolihoones
1997 kaasaegse arvutiklassi avamine
1998 raamatukogu üleviimine uutesse ruumidesse
1999 poiste tööõpetuse klassi seadmete uuendamine
2000 kooli uue sümboolika kujundamine
2002-2003 tahvli- ja uue klassivalgustuse paigaldamine
2004 tuletõrje signalisatsioonisüsteemi väljaehitamine
2005 akustilise koolikella ja uute arvutite kasutuselevõtmine
2006 videovalve paigaldamine
2008 traadita internetiühenduse paigaldamine koolimajja, üleminek E-koolile, õpetajatele
sülearvutite soetamine
2010 EAS toetusel renoveeritud koolimaja avamine
Keskharidust antakse Leisis alates 1950. aastast. Keskharidust tõendava lõputunnistuse on Leisist saanud
1188 õpilast, kelle hulgas on 15 kuld- ja 37 hõbemedaliga lõpetajat (2013. a seisuga). Allolevas graafikus
on esitatud 10 viimase aasta andmed gümnaasiumi lõpetajate edukuse kohta (Graafik 1).
Graafik 1. Gümnaasiumi lõpetajate edukus aastatel 2004-13
Õpilased on olnud edukad vabariigi riigieksamite sooritamisel - kolmel viimasel aastal oldi riigieksamite
keskmise punktisumma arvestuses esimese 100 edukama gümnaasiumi hulgas. Viimasel aastal olid Leisi
KK õpilased emakeele riigieksamite tulemustega vabariigis 12. kohal ja inglise keeles 13. kohal.
Allolevas tabelis 1 on välja toodud Saaremaa gümnaasiumide kohad pingereas, mis on koostatud viimasel
kolmel aastal Eesti koolides sooritatud riigieksamite keskmiste punktisummade alusel.
5
Kooli nimetus 2011 2012 2013
koht punkte koht punkte koht punkte
Saaremaa Ühisgümnaasium 25 72,92 22 71,76 32 71,62
Leisi Keskkool 74 66,51 42 68,9 44 70,07
Kuressaare Gümnaasium 76 66,32 73 66,15 59 68,01
Orissaare gümnaasium 99 63,61 131 61,95 60 68,01 Tabel 1.Koht koolide pingereas riigieksamite keskmise punktisumma tulemuste põhjal
1.4. Pedagoogiline personal ja õpilaskond.
2013/14 õppeaastal töötab koolis 29 pedagoogi (õpetajat, ringijuhti, kasvatajat). Õpetajate pedagoogiline
ettevalmistus vastab Eesti Vabariigi poolt kehtestatud nõuetele. Kõigil õpetajatel on pedagoogiline
kõrgharidus. Üks õpetaja on vanempedagoog, ülejäänud on pedagoogid. Õpetajate keskmine vanus on 50
aastat. Järgnevas tabelis on ülevaade pedagoogide vanuselisest jaotuvusest (Tabel 2).
Vanus Arv Osakaal %
õpetajad Ringijuhid,
kasvatajad
Alla 40 aastased 2 1 10,3
40 – 49-aastased 7 2 31,0
50 – 59-aastased 15 2 58,6
60 ja vanemad 0 0 0
kokku 24 5 100
Tabel 2. Pedagoogide vanuseline jaotuvus.
2013/14 õppeaastal on koolis 12 klassikomplekti, kus õpib 174 õpilast, neist 4 õpib lihtsustatud õppekava
alusel. Lihtsustatud õppekava alusel õppivad õpilased õpivad eraldi oma tunniplaani alusel, osa tunde
toimub koos põhiklassiga. Allolevas tabelis on õpilaste arvud kooliastmeti (Tabel 3).
Kooliaste ja klassid Õpilaste
arv
Poisse Tüdrukuid
I kooliaste (1.-3.klass) 53 31 22
II kooliaste (4.-6.klass) 43 20 23
III kooliaste (7.-9.klass) 51 26 25
IV kooliaste (10.-12.klass) 27 11 16
kokku 174 88 86
Tabel 3. Õpilaste arvud kooliastmeti 2013/14 õppeaasta alguses.
Koolis töötab kaks pikapäevarühma: 1.-2.klassile (29 õpilast) ja 3.-4.klassile (25 õpilast). Erinevaid
huviringe tegutseb 18 ja neist võtab osa 126 õpilast. Õpilastel on võimalus osaleda laulukoorides,
rahvatantsu-, pilli-, näite- ja kunstiringides, spordiringides (aeroobika, rahvastepall, võrkpall,
kergejõustik), anda välja koolilehte ning võtta osa Kodutütarde ja Noorkotkaste tegevusest. Koolis
tegutseb ka bänd, kuid ilma juhendajata.
2. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad
2.1. Tulemuslikkuse hindamine
Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestatud
järgnevates dokumentides: “Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise
küsimustes” (Haridus- ja teadusministri määrus nr 62, vastu võetud 13.08.2009) ja “Leisi Keskkooli
sisehindamise läbiviimise kord” (kinnitatud 22.09.08 Leisi Keskkooli direktori kk. nr. 1-1/6).
6
Sisehindamise tulemused:
Tugevused
1. Juhtimine
Hoitud on kodurahu.
Rollid on paigas.
Distsipliin on paranenud.
2. Personalitöö
Õpetajatel on antud võimalus kaasa rääkida arengustrateegia kujundamise küsimustes.
Kollektiiv on kaasatud sisehindamisprotsessi.
3. Koostöö huvigruppidega
Õpilaste ja õpetajate head suhted.
Lapsevanemad on muutunud aktiivsemaks ja toetavad kooli.
Koostöö vallaga on hea.
Korraldatakse rahuloluküsitlusi ja huvipoolte rahulolu on paranenud.
4. Ressursside juhtimine
Õpi- ja töökeskkond on hea.
Kaasajastatud töökeskkond ja –vahendid.
5. Õppe- ja kasvatustöö
Head õppetöö tulemused.
Olümpiaadide, võistluste ja konkursside head tulemused.
Riigi- ja lõpueksamite hea tase.
Õppetöös on tagatud individuaalne lähenemine õpilastele. Erinevate õppekavade rakendamine.
Tugisüsteemide ja -isikute olemasolu ja toimimine (eripedagoog, karjäärinõustamine,
konsultatsiooniajad).
Mitteedasijõudnuid on vähem, koolikohustuse täitmine hea.
Parendustegevused
1. Juhtimine
Suurendada alljuhtide vastutust.
Nõuda kõigilt kõigi eeskirjade täitmist.
2. Personalitöö
Töötajate motiveerimine ja tunnustamine.
Kaasata enam kooli kollektiivi arendustegevusse.
Suurendada töötajate koostöövalmidust ja vastutust.
Leida sobivaid koolitusi kogu personalile.
Suurendada töötajate pühendumust ning kasutada efektiivsemalt tööaega.
3. Koostöö huvigruppidega
Kaasata õpilasesindus kooli arendustegevusse.
Kaasata kogukonda kooli arendamisse.
Tõhustada hoolekogu ja kooli koostööd.
Korraldada lastevanemate rahuloluküsitlusi.
4. Ressursside juhtimine
Muuta kooli finantstegevus avalikumaks.
Tõhustada olemasoleva ressursi kasutamist (inimesed, ruumid, töövahendid).
Tõhustada majasisest infoliikumist.
Uuendada kooli kodulehte.
Enam teavitada üldsust oma tegemistest.
Kasutada info levitamiseks erinevaid infokanaleid.
Parandada kogutud andmete valikut ja analüüsi ning avalikustada osapooltele analüüsi tulemused.
5. Õppe- ja kasvatustöö
Pöörata enam tähelepanu andekatele õpilastele.
Tõhustada tugiteenuste kasutamist.
Tõhustada arenguvestluste läbiviimist ja kontrolli nende toimumise üle.
Tõsta õpilaste õpimotivatsiooni.
7
2.2. Hetkeseis ja arengueeldused
2.2.1. Hetkeseis
Õpilaskond
Leisi Keskkool on säilitanud oma koha maakonna haridussüsteemis, andes aastas üldharidust ligemale
180-le maakonna õpilasele. Valdavalt on õpilased Leisi vallast. Käesoleval hetkel õpib koolis 4 õpilast,
kes ei ole Leisi valda sisse kirjutatud – neist 2 elavad reaalselt Leisi vallas. Kaks õpilast käib koolis
Eiklast (Kaarma vald) ja kuus õpilast Kuressaarest.
Alljärgnevalt on ülevaade õpilaste arvudest kahel eelmisel õppeaastal ning prognoos tulevikuks (Tabel 4).
I II III IV V VI VII VIII IX PK
Kokku X XI XII G
kokku Kool
kokku
2011/12 23 12 15 17 17 18 17 10 21 150 12 11 16 39 189
2012/13 16 23 13 15 16 16 16 15 10 140 15 10 10 35 175
2013/14 17 14 22 13 15 15 18 16 17 147 4 12 11 27 174
2014/15 18 17 14 22 13 15 15 17 17 148 10 3 12 25 173
2015/16 8 18 17 14 22 13 15 16 17 140 10 10 3 23 163
2016/17 20 8 18 17 14 22 13 15 16 143 10 10 10 30 173
Tabel 4. Õpilaste arvud klassiti 2011-2017
Graafik 2. Õpilaste arvu muutuse dünaamika kooliastmeti 2011-2017.
Graafikult 2 on näha, et alates 2013/14 õppeaastast on õpilaste arvu tõusutrend vaid II kooliastmes.
Algklassides oli õpilaste arv enam-vähem stabiilne, kuid hakkab lähiaastatel vähenema. Iga viie-kuue
aasta tagant on vallas laste sündivus madal ning kooli tulijate arv seetõttu väike. 2015. aastal on vallas
kooli tulemas vaid 8 last. Teises kooliastmes oli langus, kuid lähiaastatel on märgata õpilaste arvu
suurenemist. Kolmandas kooliastmes jõudis põhikooli lõpetamiseni eelmisel aastal aegade väikseim lend,
mis mõjutas oluliselt ka järgneva õppeaasta gümnaasiumi vastuvõttu. 2007.aastal lõpetas viimane
paralleelklassidega lend. Alates sellest ajast on õpilaste arv pidevalt vähenenud. Gümnaasiumi osas
langeb õpilaste arv aasta-aastalt. 2013. aasta sügisel tuli X klassi vähe õpilasi, kuna põhikooli lõpetajaid
oli vaid 9. Järgnevatel aastatel on põhikooli lõpuklassid taas suuremad (15-18 õpilast klassis). Tuumiku
moodustavad gümnaasiumis oma kooli põhikooli lõpetajad. Teistest koolidest tulijaid eriti ei ole.
Murelikuks teeb gümnaasiumisse tulijate arv ja õpilaste valmidus jätkata õpinguid gümnaasiumis.
Järgnev graafik kajastab lendude kaupa gümnaasiumist väljalangenud õpilaste arvu. See näitab, et kõik
õpilased ei ole oma valikus kindlad olnud ning õppimine gümnaasiumis pole olnud neile jõukohane.
8
Graafik 3. Gümnaasiumi sama lennu lõpetajate ja väljalangejate arvud 2006-2016.
Õppetöö
Gümnaasiumi uue riikliku õppekava rakendamine nägi ette kolme õppesuuna sisseviimist. Kool tegi oma
valikud, valmistades ette ja pakkudes õpilastele keele-, looduse- ja majandusõppe suunda. Iga õppesuund
erines kolmeaastase õppeperioodi jooksul teistest suundadest vähemalt 8 erineva valikkursuse võrra.
Õpilaste koormus suurenes tänu uue õppekava sisseviimisele 7 kursuse võrra. Vanas õppekavas oli
kursuseid 100, uues 107. Käesoleval ajal ei eksisteeri enam kolme õppesuuna pakkumise nõuet ja kool
pakub 85 kohustusliku kursuse kõrval 11 valikkursust rõhuasetusega IT- ja majanduskursustele.
Head meelt valmistavad saavutused õppetöös, 40% õpilastest õpib hästi või väga hästi. Saavutatud on au-
hinnalisi kohti maakonna aineolümpiaadidel. Edukamad ained on olnud inglise keel, geograafia,
matemaatika ja emakeel. Hästi on läinud õpilastel ka majandusõppe ja õpioskuste olümpiaadidel.
Õpilased tahavad ja julgevad esindada oma kooli aineolümpiaadidel. Jätkuvalt on koolis kiituskirjaga
põhikooli ja medaliga gümnaasiumi lõpetajaid.
Aasta-aastalt väheneb nende õpilaste arv, kes on õppetööga raskustes. Kolme eelneva aastaga on nende
protsent õpilaste üldarvust langenud 5,5 protsendilt 4 protsendini. See on saavutatud tänu õpiraskustesse
sattunud õpilastele individuaalse õppekava rakendamisele. Abiks on olnud ka lihtsustatud õppekava
rakendamine neile õpilastele, kellele riiklik õppekava on üle jõu käiv. Klassikursuse kordajaid oli
eelmisel õppeaastal 2.
Pedagoogid
Kool on kaadriga varustatud ja tunnijaotusplaanile vastavalt on kõik õpetajakohad täidetud. Üle
normkoormuse töötavad 4 õpetajat, osalise tööajaga töötab 5 õpetajat. Üle normkoormuse töötamine on
tingitud asjaolust, et vastavale erialale pole võimalik võtta lisatöötajat, kuna talle jääks liialt vähene
tundide arv (väike koormus). Gümnaasiumiosa võimaliku sulgemisega kaoks 5,8 ametikohta ja õpetajate
arv, kes jääks tööle osalise tööajaga, suureneks veelgi.
Õpikeskkond
Pärast koolimaja renoveerimist on paranenud IKT-ga varustatus. Arvutiklassis on 20 terminal-töökohta.
Kõikides klassides on statsionaarne videoprojektor ja interneti püsiühendus. Kümnes klassiruumis on
Qomo interaktiivne tahvel. Õpetajatel on võimalik klassis kasutada laua- ja sülearvutit. Neljandat
õppeaastat on kasutusel e-Kool. Teist õppeaastat on see kasutusel ka huvihariduses.
Ujula taasavamine on mitmekesistanud õppurite sportimisvõimalusi ning loob baasi riikliku õppekava
maksimaalseks täitmiseks.
Huviharidus
Huvialaharidus on õppe-kasvatustöö protsessi toetav tegevus. Kooli õpilased on saavutanud häid tulemusi
üleriigilistel ja maakondlikel üritustel. Kooli traditsioonilised huviringid (rahvatantsu-, muusika-, spordi-,
kunstiringid) jätkavad oma tegevust. Noorematest klassidest lisandub ringidesse järelkasvu, tegevus
laieneb tänu järjepidevusele ka põhikooli vanematesse klassidesse. Tunnustatud on meie rahvatantsu
segarühm ja laulukoorid. Hästi on esinenud meie rahvapillimängijad - neid on kutsutud esinema
naabervaldadesse ja teistesse maakondadesse. On olnud ka välisesinemisi. Väga heal tasemel on töö
rahvakultuuriringidega (rahvatants, kapell, pilliringid), mis annab hea baasi etnograafilise töö
arendamiseks huviharidustöö ühe põhisuunana.
9
Kooliaste ja klassid Õpilaste
arv
Osaleb huvitegevuses (arv ja %
kooliastme õpilaste hulgast)
I kooliaste (1.-3.klass) 53 53 (100%)
II kooliaste (4.-6.klass) 43 38 (88,4%)
III kooliaste (7.-9.klass) 51 24 (47%)
IV kooliaste (10.-12.klass) 27 21 (77,8%)
kokku 174 136 (78,2%)
Tabel 5. Õpilaste hõivatus huvitegevuses 2013/14 õppeaasta alguses.
Tabelist 5 on näha, et hetkel on huvitegevusega 100%-liselt hõivatud vaid esimene kooliaste. Teises
kooliastmes ei ole meelepärast huvitegevust leidnud viis õpilast. Kõige madalam on hõivatus kolmandas
kooliastmes, kus 51 õpilasest on endale meelepärase huvitegevuse koolis valinud 24 õpilast (47%). Selle
vanusastme õpilased tegelevad kas võrkpalli, rahvatantsu või laulumisega. Gümnaasiumi õpilased
tegelevad kooli ajalehe väljaandmise ja rahvatantsuga. Tuleb otsida võimalusi huvitegevusega tegelejate
arvu suurendamiseks. Takistuseks ei ole ainult huvi puudumine vanemate õpilaste hulgas, vaid nende
õpilaste suurest tunnikoormusest tingitud ajapuudus ja transpordiprobleemid. Probleemiks on ka õpilasi
huvitavate hobide harrastamiseks vajalike juhendajate puudumine. Huvihariduse harrastamisel on
takistuseks saamas ka õpilaste arvu vähenemine aladel, kus olulist rolli mängib mõlema soo esindatus
(rahvatantsupaarid) või samasse vanuseklassi kuuluvate õpilaste arv pallimängudes.
Jätkuvalt on häid saavutusi ette näidata ka kooli sportlastel, kes on saavutanud meistritiitleid ja teisi
auhinnalisi kohti maakonna ja vabariigi spordivõistlustel. Viimastel aastatel on peale kasvamas uus
põlvkond noori võrkpallitüdrukuid ja -poisse. Maakonna esindusvõistkondades on vabariiklikele
võistlustele pääsenud võrkpalli ja kergejõustikuga tegelevad õpilased.
2.2.2. Arengueeldused
Õpilaskond
Põhikooli õpilaste arv on veidi langev, kuid jääb lähiaastateks 140-st suuremaks. 2015. aastal on kooli
tulijaid alla 10 kuid järgnevatel aastatel taas üle 15. Lähiaastate põhikooli lõpetajate arv eeldab, et 10.
klassi on tulemas õppeaastas 10 õpilast (tavapäraselt 60% lõpetajatest jätkab gümnaasiumis). Et oma
kooli põhikooli õpilased jääks Leisi, on vaja:
tõsta nende õpimotivatsiooni;
kinnistada oma kooli tunnet;
tõsta kooli usaldusväärsust.
Küsitav on gümnaasiumiosa jätkusuutlikkus. Ebapiisav riiklik rahastamine ning valla eelarve pingelisus
on selle probleemi materiaalne külg. Kuid olulised on ka gümnaasiumiosa õpilaste sisemise konkurentsi
vähenemine ning sotsiaalse suhtlusringkonna piiratus, mis võivad kujuneda pärssivaks noorte arengule.
Väljastpoolt oma valda õpilaste lisandumine gümnaasiumisse suurendaks õpilaste arvu, kuid hetkel
takistab seda halb ühistranspordi korraldus ning õpilaskodu seisukord.
Olukorda parandab:
uue õpilaskodu rajamine või muude majutusvõimaluste pakkumine Leisi vallas;
ühistranspordi parem korraldus Leisi suunal või õpilasliini lisamine (muutmine);
kooli tutvustamine maakonnas – PR töö.
Õppetöö
Rakendunud on uus riiklik- ja kooliõppekava kõigis kooliastmetes. Õpihuvi püsimise esimesest
kooliaastast viimaseni tagab võimetekohase õppetöö korraldamine läbi kogu stuudiumi nii andekatele, kui
ka õpiraskustega õpilastele. Tugev alg- ja põhiharidustase aitab õpilasel süvendada usku oma võimetesse
ning tagab raskusteta haridustee jätkamise järgmistes kooliastmetes. Traditsioonilistele õppemeetoditele
lisaks tuleb julgemalt kasutada kaasaegseid meetodeid, kus põhirõhk on õpilase arengu toetamisel, mitte
ainekesksel hindamisel. Kool peab osalema vastavates programmides, kus teostatakse õppekavaga seotud
projekte. Programmides osalemine ja projektiviisiline tegevus peab olema läbimõeldud, süsteemne,
omavahel sidustatud ja seotud ka õppekava täitmisega.
Sellest tulenevalt tuleb õpetajatel pöörata tähelepanu:
õppekava üldpädevustele;
10
õpilaste õpioskuste kujundamisele;
õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisele;
õpilaste väärtushinnangute kujundamisele;
õpilaste kutse- ja karjäärinõustamisele;
erinevate õppemeetodite kasutamisele;
õpilaste arengu hindamisele.
Õpilaste arv põhikoolis stabiliseerub, jäädes lähiaastatel püsima 140-150 õpilasel. Õpilaste arvu vähesus
klassides võib hakata mõjutama meeskonnatöö harjutamisele suunatud grupitegevusi. Eelkõige
kannatavad kehalise kasvatuse tundides pallimängud, kus on raske kokku panna kahte täiskoosseisulist
ühtse meeskonnana tegutsevat võistkonda. Ilmselt tuleb sel juhul kaaluda võimalust moodustada kahe
järgneva klassi õpilastest liitrühmad.
Kaaluda liitrühmade moodustamise võimalust
Pöörates tähelepanu andekate õpilaste vajadustele ja rakendades neile võimetekohast lisaõpet, tagame
nende konkurentsivõime järgmisel koolitasemel. Konkurentsivõime järgmisel kooliastmel tagab ka
varajane tähelepanu pööramine kutse- ja karjäärinõustamisele.
Pöörata tähelepanu andekatele õpilastele:
o anda tunnis lahendada täiendavaid keerukama raskusastmega ülesandeid;
o jagada materjale või viiteid lisalugemiseks;
o suunata osalema veebipõhisesse teaduskooli;
o tunnustada edukalt kooli esindanud õpilasi.
Lihtsustatud õppekava alusel õpib 2013/14 õppeaastal 4 õpilast. Neist kolm on väikeklassis ja üks
tavaklassis, olles osa tundidest eraldi õpetajaga põhiklassist lahus. Jätkates tööd õpiraskustesse sattunud
õpilastega, suudame neile kindlustada nõutava põhihariduse ning koolikohustuse täitmise. Õpiabi
pakkumise ja võimetekohase töötempo võimaldamise eesmärgiks on nende õpihuvi säilitamine
võimalikult pikaks ajaks.
Õpiraskustega õpilaste toetamine:
o varajane õpiraskuste märkamine ja vajaliku õpiabi määramine;
o individuaalsete õppekavade jätkuv rakendamine;
o kohustuslik suunamine konsultatsiooni- ja järelaitamistundidesse;
o suunamine nõustamiskomisjoni.
Pedagoogid
Kooli innovaatilisuse üheks mõõdupuuks on IT lahenduste kasutamine ja arendamine. Tulenevalt IT-
arengust ja kooli varustatusest IT-vahenditega on tekkinud vajadus ajaga sammu pidada - koolitada
personali ning tõsta nende pädevust selles valdkonnas.
Gümnaasiumiosa sulgemise tulemusena võib väheneda õpetajate töökoormus ning mõnigi õpetaja võib
seetõttu kaotada töökoha. Küll aga jätkub kaadri uuendamise protsess (loobumismõtetega õpetajate
asendamine) ja olemasolevale kaadrile võimalikult efektiivse rakenduse otsimine (mitme aine õpetamine
või ümberkvalifitseerumine).
Koostada järgnevaks perioodiks:
koolituskava kogu personalile (aastate kaupa);
IT arengukava;
selgitada välja kaadrivajadus.
Õpikeskkond
Lähtudes riikliku õppekava nõuetest, tuleb täiendada õppevahendite hulka ja valikut. Õpetajad saavad
kabinettides kasutada kõiki enda valmistatud või muretsetud õppevahendeid, rakendada oma töös sellest
tulenevaid erinevaid õpetamismeetodeid ja muuta õppeprotsessi huvitavamaks. Tehniliste vahendite ning
õpitarkvara muretsemine ja kasutamine annab võimaluse demonstreerida õpilastele selliseid katseid,
loodusnähtusi ja tehnoloogiaid, mida muidu oleks raske õpetada või selgitada. Säilitada tuleb head
õpikeskkonda, hoides korras olemasolevad ruumid ja õppevahendid.
Õpikeskkonna arendamiseks:
panustada jätkuvalt õppevahendite täiendamisse ja uuendamisse, planeerida selleks iga-aastaselt
piisavalt vahendeid kooli eelarvesse;
täiendada vabavaralist õpitarkvara;
11
kooli õpi- ja töökeskkonna korrashoiuks tuleb eelarvesse planeerida piisavad vahendid.
Huviharidus
Traditsioonilised huviringid töötavad heal tasemel, kuid endiselt on koolis õpilasi, kes ei ole leidnud
sobivat huvitegevust koolis või kellel puudub vastav huvi. Huvitegevuste mitmekesistamine toob rohkem
õpilasi huviringidesse, loob võimalused õpilaste igakülgseks arendamiseks ja nende mõistlikuks vaba aja
sisustamiseks. Koos tegutsemine süvendab oma kooli tunnet. Igati on vaja toetada huvitegevuse
järjepidavust, kuna see tagab laste pikemaajalise harjumuse tunniväliseks tegevuseks ja võib suunata
nende tuleviku kujunemist.
Et saavutada head tulemust, peab olema tegevus mõtestatud ehk sellel peaks leiduma ka väljund.
Huvihariduse toetuseks on vaja:
huviharidus ja ringitöö tugevamini siduda kooli õppekavaga ning muuta süsteemsemaks;
siduda huviringides tehtu III kooliastme loovtööga;
toetada traditsiooniliste huviringide jätkumist;
leida uusi võimalusi uute huviringide avamiseks (uued ideed ja juhendajad);
organiseerida esinemisvõimalusi ning korraldada ühisüritusi;
tunnustada enam kooli esindanud õpilasi ja juhendajaid;
kasutada rohkem kooli õpi- ja töökeskkonda.
2.3. Arengu üldeesmärgid ja prioriteedid
Leisi Keskkooli arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppeka-
vas kehtestatud nõuetele.
Tagada kõigile õpilastele võimetekohane ja heal tasemel hariduse andmine, pakkudes selleks
võimetekohast töötempot ja igakülgset õpiabi. Lähtudes kooli põhiväärtustest (ausus, kohusetunne ja
töökus), valmistada õpilasi ette haridustee jätkamiseks oma kooli gümnaasiumis ning seejärel ameti- või
kõrgkoolides.
Suurema ühtsustunde ehk oma kooli tunde loomiseks edendada huvitegevust. Suurendada võimalusi
harrastajate ringi laiendamiseks kõigis kooliastmetes. “Oma kooli” tunde süvendamiseks seada rõhuasetus
traditsioonidele, ühisüritustele ja PR-tööle ning teavitada oma tegemistest avalikkust kõigi võimalike
meediakanalite kaudu.
Õpetajate professionaalset taset tuleb tõsta erialaste, infotehnoloogia- ja psühholoogiaalaste koolituste
kaudu ning saavutada hea koostöö õpilaste ja õpetajate vahel. Koolitustel omandatud teadmiste väljundina
tagatakse kõigi kooli töötajate professionaalsemad töö- ja suhtlemisoskused ning suutlikkus kooli üldise
arengu nimel koostööd teha.
Tänu tehniliste vahendite kasutamisele parandada õppetöö tulemuslikkust.
Töökeskkonna arendamisega tuleb tagada koolipere turvalisus ja luua võimalus majanduslikuks kok-
kuhoiuks.
2.4. Kooliarenduse valdkonnad, strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad
Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise:
1) juhtimine;
2) personalitöö;
3) koostöö huvigruppidega;
4) ressursside juhtimine;
5) õppe- ja kasvatusprotsess.
Arendusvaldkondade eesmärgid ja tegevussuunad on järgmised:
1) Juhtimine
Eesmärk: Kooli juhtimisel on väärtustatud koostöö, avatus ning vastastikune usaldus ja lojaalsus.
Tegevussuunad: Erinevate huvigruppide kaasamine kooli juhtimisse ning nende osalusaktiivsuse
suurendamine; juhtimise muutmine avatumaks ning efektiivsemaks.
2) Personalitöö
Eesmärk: Koolis töötab koostööd ja loovust väärtustav, professionaalne ning motiveeritud personal.
Tegevussuunad: Personali arengu toetamine ning tervise väärtustamine. Koostöö ja meeskonnatöö
väärtustamine ning tõhustamine. Infoliikumise parendamine.
3) Koostöö huvigruppidega
12
Eesmärk: Huvigrupid on kaasatud ja osalevad aktiivselt kooli arendustegevuses.
Tegevussuunad: Huvigruppide osalusaktiivsuse suurendamine kooli igapäevaelus ja arendustegevuses.
Uute koostööpartnerite leidmine ja koostöö kavandamine. Arendusprojektide algatamine ja rakendamine.
Erinevate kooliastmete vahelise koostöö tõhustamine.
4) Ressursside juhtimine
Eesmärk: Koolis kasutatakse olemasolevat ressurssi efektiivselt ning järgitakse säästlikku majandamist.
Tegevussuunad: Tõhustada olemasoleva ressursi kasutamist ja kaasata täiendavaid lisaressursse.
Tõhustada infoliikumist ja teavitustegevust. Täiendada õppevahenditega varustatust. Hoida ja säilitada
korrastatud koolimaja.
5) Õppe- ja kasvatusprotsess
Eesmärk: Koolis on loodud kõigile õpilastele võrdväärsed võimalused ja tingimused kvaliteetse ning
võimetekohase hariduse omandamiseks.
Tegevussuund: Kõigi õpilaste igakülgse arengu toetamine ja toimetuleku soodustamine. Õpilaste
individuaalsusega arvestamine ja õpijõudluse toetamine.
3. Tegevuskava aastateks 2014 – 2016 püstitatud eesmärkide saavutamiseks
3.1. Juhtimine
Eesmärk: Kooli juhtimisel on väärtustatud koostöö, avatus ning vastastikune usaldus ja lojaalsus
Tegevussuunad: Erinevate huvigruppide kaasamine kooli juhtimisse ning nende osalusaktiivsuse suurendamine; juhtimise muutmine avatumaks ning efektiivsemaks.
Tegevus Eesmärk Tulemus Tähtaeg Vastutajad Rahastamise allikad
Kooli strateegiate kavandamine ja
väljatöötamine lähtuvalt kooli
põhiväärtustest, visioonist ning
eesmärkidest
Strateegiate kavandamisse
kaasata kogu kooli personal
Kooli eripära ja tegevussuunad
on väljakujunenud
2014 Direktor
„Oma kooli” tunde süvendamine,
arendamine ja väärtustamine
Koolipereliikmeid kaasatakse
kooli juhtimisse ja
otsustusprotsessi.
Koolipere osaleb aktiivselt kooli
üritustel ja ühiskoolitustel
Püsib kooli positiivne maine ja
erinevate huvigruppide rahulolu
on positiivse trendiga.
Korraldatud on ühisüritusi ja –
koolitusi.
2014-2016 Juhtkond kooli eelarve
Kooli arengukava täitmise süsteemne
jälgimine, hindamine ja parendamine
Arengukava süsteemne ja
eesmärgipärane täitmine ja
eesmärkide saavutamine
Ajakohane ja kehtiv arengukava,
mis vaadatakse üle igal aastal
2014-2016 Juhtkond,
õppenõukogu,
hoolekogu
kooli eelarve
Personali kaasamine juhtimis- ja
otsustamisprotsessi
Personal osaleb kooli
arendustegevuses.
Tagatud on tulemuslik koostöö
ja arendustegevus, mis kajastub
rahuloluküsitlustes.
2014-2016 Juhtkond kooli eelarve
Kooli sisehindamise täiustamine,
regulaarne läbiviimine ja personali
kaasamine hindamisprotsessi.
Sisehindamissüsteem on ellu
rakendatud ja toimiv.
Toimub regulaarne tegevuste ja
tulemuste analüüs ja hindamine.
Tulemustega arvestamine
parendustegevuste kavandamisel
ja rakendamisel kajastub
arengukavas.
2014-2016 Juhtkond
kooli eelarve
Kooli tegevuse kajastamine meedias
ja PR tegevus
Üldsuse pidev informeeritus
kooli tegemistest.
Suurenenud on huvigruppide
informeeritus ja rahulolu.
Paljudes infokanalites on
kajastatud kooli tegemisi.
2014-2016 Juhtkond,
hoolekogu
kooli eelarve
14
3.2. Personalitöö
Eesmärk: Koolis töötab koostööd ja loovust väärtustav, professionaalne ning motiveeritud personal
Tegevussuunad: Personali arengu toetamine ning tervise väärtustamine. Koostöö ja meeskonnatöö väärtustamine ning tõhustamine. Infoliikumise parendamine
Tegevus Eesmärk Tulemus Tähtaeg Vastutajad Rahastamise allikad
Kooli eesmärkidest ja kooli
õppekava rakendamise vajadustest
lähtuva personalipoliitika
arendamine
Tagada kvalifitseeritud ja
professionaalse personali
olemasolu vastavalt õppekava
rakendamise vajadusele
Kool on varustatud
kvalifitseeritud ja
professionaalse personaliga.
2014-16 Juhtkond kooli eelarve
Personal kaasamine kooli positiivse
maine kujundamisse ning PR
tegevusesse.
Kogu personal töötab kooli
positiivse maine nimel.
Kooli maine kujundamiseks
kasutatakse erinevaid
meediakanaleid
2014 Juhtkond kooli eelarve
Täienduskoolitussüsteemi
põhimõtete ja tegevuskava
eesmärgipärane arendamine ja
rakendamine
Täiendkoolitussüsteemi
tõhusam rakendamine ja edasine
kavandamine.
Kogu personal on saanud
osaleda vajalikel koolitustel ja
vajalik koolitusmaht on
saavutatud.
Toimunud on vähemalt 1
ühiskoolitus õppeaastas kogu
personalile.
2014-16
1 kord
aastas
juhtkond Kooli eelarve ja
riiklik toetus
Personali turvatunde ja rahulolu
kindlustamine
Tagada töötajate turvalisus ning
rahulolu.
Toimunud on regulaarsed
personaalsed koostöövestlused.
Töötajate rahulolu on säilinud
või kasvanud (rahulolu
küsitlused)
1 kord
aastas
1 kord
aastas
juhtkond kooli eelarve
3.3. Koostöö huvigruppidega
Eesmärk: Huvigrupid on kaasatud ja osalevad aktiivselt kooli arendustegevuses.
Tegevussuunad: Kooli igapäevaelus ja arendustegevuses huvigruppide osalusaktiivsuse suurendamine. Uute koostööpartnerite leidmine ja koostöö kavandamine.
Arendusprojektide algatamine ja rakendamine. Erinevate kooliastmete vahelise koostöö tõhustamine.
Tegevus Eesmärk Tulemus Tähtaeg Vastutajad Rahastamise allikad
Erinevatele huvigruppidele
rahuloluküsitluste süsteemne
korraldamine. Huvigruppide ootuste
ja ettepanekutega arvestamine.
Luua rahulolu–uuringute
regulaarne korraldamise
süsteem.
Läbiviidud rahuloluküsitlused.
Parendustegevuste kavandamisel
ja rakendamisel on arvestatud
uuringute tulemustega.
1 kord
aastas
juhtkond kooli eelarve
15
Lastevanematega koostöö
tõhustamine.
Koolituste korraldamine
lastevanematele.
Lastevanemate nõustamine.
Lastevanemate rahuloluküsitluse
korraldamine.
Tõhustada koostööd
lastevanematega.
Töötada välja lastevanemate
koolitus- ja
nõustamissüsteem.
Lapsevanemad osalevad kooli
ürituste ettevalmistamisel ja/või
üritustel ja/või erinevates
arendus- ja koostööprojektides.
Toimuvad regulaarselt vanemate
klassikoosolekud ja kooli
üldkoosolekud, koolitus- ja
nõustamispäevad, ühisüritused.
Lastevanemate rahulolu on
positiivse trendiga.
2014-16
Vähemalt 1
kord aastas
2014-16
Juhtkond,
klassijuha-
tajad
kooli eelarve
Keskkooli 65. juubeliürituse
ettevalmistamine ja korraldamine
Kaasata lapsevanemad ja
vilistlased kooli juubeliürituse
ettevalmistamisse ja
korraldamisse
Juubeliraamat, näitused.
Juubeliaktus, vilistlaste
kokkutulek, spordivõistlused.
ette-
valmistus
2014
üritus
oktoober
2015
Huvijuht,
hoolekogu,
vilistlaste
nõukogu
Kooli eelarve,
projektitoetused,
sponsorid
Ühis- ja arendusprojektide
algatamine.
Erinevate huvigruppide
kaasamine kooli
arendustegevusse ja koostöö
avardamine.
Erinevad huvigrupid osalevad
aktiivselt kooli arendustegevuses.
Loodud on uued võimalused
õppimiseks ja koostööks.
2014-16 Juhtkond,
hoolekogu,
õpilasesindus
Kooli eelarve,
projektitoetused
3.4. Ressursside juhtimine
Eesmärk: Koolis kasutatakse olemasolevat ressurssi efektiivselt ning järgitakse säästlikku majandamist.
Tegevussuunad: Tõhustada olemasoleva ressursi kasutamist ja kaasata täiendavaid ressursse. Tõhustada infoliikumist ja teavitustegevust. Täiendada õppevahenditega
varustatust. Hoida ja säilitada korrastatud koolimaja.
Tegevus Eesmärk Tulemus Tähtaeg Vastutajad Rahastamise allikad
Kooli arengukeskkonna
parendamiseks lisaressursside
soetamine
Täiendavate ressursside lisamine
kooli arengusse.
Lisaressursid on võimaldanud
arengu- ja õpikeskkonna
parendamist ning kaasajastamist.
2014-16 Juhtkond,
hoolekogu
projektid, sponsorid,
koostööpartnerid
Kooli kodulehekülje uuendamine
ning regulaarne täiendamine ja
arendamine
Koolipere ja üldsuse parem
teavitamine
Kooli kodulehekülg on
informatiivne ja asjakohane.
Suurenenud erinevate
huvigruppide informeeritus ja
rahulolu.
2014-16 Õppealajuha-
taja,
huvijuht
IT juht
kooli eelarve
16
Raamatukogu arendamine
õpikeskuseks
Kasutada raamatukogu
efektiivsemalt kooli õppetöös.
Kooli raamatukogust on
kujunenud õpilastele ja
õpetajatele õppimise ja vaba aja
veetmise keskus.
2014 Raamatu-
kogujuhataja
aineõpetajad
kooli eelarve
Õppevahenditega varustatuse
täiendamine
Parandada ja täiendada
õppevahenditega varustatust.
Igal aastal on täiendatud
õppevahendite hulka vastavalt
õppekava täitmise vajadustele
(õpikud, õppeinventar, materjalid
õppetöö läbiviimiseks, IT riist- ja
tarkvara).
2014-16
Juhtkond,
õpetajad
Kooli eelarve (iga-
aastaselt kuni 20000
€), projektitoetused
IT arengukava koostamine Koostada IT arengukava, mis
toetab kooli õppekava.
Koostatud on IT arengukava, mis
toetab kooli arengut ning
õppekava.
2014 Juhtkond kooli eelarve
Regulaarse sanitaarremondi
läbiviimine kõigis hooldust vajavates
ruumides
Hoida ja säilitada korrastatud
koolimaja.
Puhas ja korras koolimaja. 2014-16 Direktor,
majandus-
juhataja
kooli eelarve
Õpilaskodu renoveerimine Renoveerida õpilaskodu Õpilaskodu on renoveeritud 2014-16 koolipidaja Valla eelarve, EU
fondid (288 000 €)
3.5. Õppe- ja kasvatustöö
Eesmärk: Koolis on kõigil õpilastel võrdväärsed võimalused ja tingimused kvaliteetse ning võimetekohase hariduse omandamiseks.
Tegevussuund: Kõigi õpilaste igakülgse arengu toetamine ja toimetuleku soodustamine. Õpilaste individuaalsusega arvestamine ja õpijõudluse toetamine.
Tegevuse Eesmärk Tulemus Tähtaeg Vastutajad Rahastamise allikad
Õpilaste individuaalsusega
arvestamine, selle toetamine.
Õpioskuste ja õpimotivatsiooni
kujundamine ja toetamine
(jõukohasuse printsiibi rakendamine,
klassidevahelise koostöö
tõhustamine, koostöö- ja
arendusprojektide algatamine ja neis
osalemine, õpilasele ja vanemale
objektiivse ja regulaarse tagasiside
andmine, osapoolte tunnustamine)
Kõigi õpilaste võimetekohase
toimetuleku kindlustamine.
Kindlustatud on õpilaste
võimetekohane toimetulek
õppetööga ja klassikursuse või
kooli võimetekohane
lõpetamine.
Edukalt klassi lõpetajate arv.
2014-16 Õppeala-
juhataja,
klassijuha-
tajad,
Õppenõusta
miskeskus
(ÕNK)
kooli eelarve
17
Tugisüsteemi arendamine,
rakendamine ja mõjususe hindamine
(õpiabi, tugiõpe, pikapäevarühm,
ainekonsultatsioonid, koostöö
tugispetsialistidega, ringitundide
rakendamine ÕK toetamise
eesmärgil)
Kõigi õpilaste võimetekohane
toimetulek õppetööga,
õpimotivatsiooni säilimine ja
suurenemine. Käitumise ja
koolikohustuse täitmise
paranemine.
Kõik õpilased õpivad
võimetekohaselt.
Koolikohustuse mittetäitjaid ei
ole.
Abivajavatele õpilastele on
kohaldatud sobivad
tugiteenused.
2014-16 õppeala-
juhataja
kooli eelarve
Andekate õpilaste arengu ja tegevuse
tõhusam toetamine (lisaõpe,
ringitundide rakendamine,
raamatukogu, koostöö teiste
õppeasutustega, projektides
osalemine, ettevalmistus ja osavõtt
olümpiaadidest, konkurssidest,
võistlustest, tunnustamine ja
motiveerimine)
Andekate õpilaste
võimetekohase arengu toetamine
ja õpimotivatsiooni
suurenemine.
Andekad õpilased on koolis
märgatud ja toetatud (esindavad
kooli, lisaõpe, tunnustamine).
Edukalt klassi lõpetajate arv.
2014-16 Direktor,
õppeala-
juhataja,
huvijuht
kooli eelarve,
sponsorid
Õpilaste sotsiaalsete oskuste
arendamine ja toetamine (huvitöö,
õppekäigud, koostööprojektid,
koostöö teiste õppeasutustega,
raamatukogu)
Võimetekohaselt ja väärikalt
elus toimetuleva ning
ühiskonnas hakkama saava
inimese ettevalmistamine.
Huviringides osalevate õpilaste
arv. Huviringide arv.
Ühisürituste, esinemiste,
õppekäikude ja
koostööprojektide arv.
2014-16 Õppeala-
juhataja,
huvijuht
Kooli eelarve,
projektitoetused
Tähelepanu pööramine õpilaste
väärtuskasvatusele ja käitumisele
koolis (regulaarsed arenguvestlused,
pidev tähelepanu kõigi töötajate
poolt, koostöö lastevanematega,
õpilaste ja vanemate koolitamine
ning nõustamine).
Väärikalt käituvate õpilaste
kasvatamine.
Paranenud on kooli mikrokliima
ja kodukorra täitmine.
Suurenenud huvigruppide
rahulolu (rahuloluküsitlused).
Õpilastega läbiviidud
arenguvestluste arv ja tagasiside.
2014-16 Kõik
töötajad
Klassijuhata-
jad
Kooli eelarve
Kutse- ja karjäärinõustamissüsteemi
põhimõtete väljatöötamine,
tegevuskava koostamine ja
rakendamine.
Koostada karjäärinõustamise
korralduskava.
Tõhustada kutse- ja
karjäärinõustamist koolis.
Koostatud on karjäärinõustamise
korralduskava.
Lähtuvalt õpilaste soovidest ja
võimetest jätkavad õpilased
edukalt õpinguid järgmisel
haridustasemel.
Õppekäigud asutustesse.
2014
2014-16
Õppeala-
juhataja,
klassijuha-
tajad
Kooli eelarve
18
Keskkonnaalase tegevuse
rakendamine.
Teiste haridusasutustega ja
ettevõtetega koostööprojektide
rakendamine ja ühisürituste
korraldamine.
Õpilaste ja töötajate loodus- ja
keskkonnasäästliku mõtteviisi ja
käitumisharjumuste kujunemine.
Kogu koolipere käitub
keskkonda säästvalt.
Korraldatud on erinevaid
keskkonnasäästlikke
koostööprojekte.
2014-16 Õppeala-
juhataja,
huvijuht
Kooli eelarve,
projektitoetused
Huvitegevuse arendamine ja
võimaluste laiendamine.
Huvitegevuse mitmekesistamine
ja ringide tegevuse
eesmärgistatum toimimine.
Huviringide mitmekesisem
valik.
Igale ringile on leitud väljund
kooli õppekavas.
Huvitegevusse on kaasatud
suurem enamus õpilastest.
2014-16
Juhtkond,
hoolekogu
Kooli eelarve
Valla ja kooli
eelarve
Õpilasesinduse tõhusam kaasamine
ja aktiivsuse suurendamine.
Õpilasesinduse tegevuse aktiivsem
tutvustamine. Õpilaste juhtimisalane
koolitamine ja nõustamine.
Õpilasaktiivi koolitamine ja
kaasamine koolielu arendusse.
Ülekooliliste ürituste regulaarne
korraldamine; õpilaste
osalemine erineva tasandi
projektides. Koostöö teiste
koolidega, ettevõtetega ja
vilistlastega. Tunnustamine.
2014-16
Juhtkond,
õpilasesin-
dus
Kooli eelarve
Regulaarsete rahulolu – uuringute
korraldamine ja tulemustega
arvestamine.
Õpilaste rahulolu uurimine. Rahuloluküsitlused.
Parendustegevuste kavandamisel
ja rakendamisel on arvestatud
rahulolu – uuringute
tulemustega
1 kord
aastas
Õppeala-
juhataja,
klassi-
juhataja
Kooli eelarve