1

SISUKORD

Tervisevaldkonna uuringute infopäev 1. oktoobril 2019 ....................................................................................... 2

Ettekanded ............................................................................................................................................................... 2

TEEMAVALDKOND: TERVISERISKIDE VÄHENDAMINE .......................................................................................... 2

TEEMAVALDKONNAD: KVALITEETNE JA KÄTTESAADAV TERVISHOIUTEENUS, TÕHUS JA KVALITEETNE RAVI .... 4

Postrid ja interaktiivsed esitlused (kell 13.15-14.15) ............................................................................................... 7

TEEMAVALDKOND: TERVISERISKIDE VÄHENDAMINE .......................................................................................... 7

TEEMAVALDKONNAD: KVALITEETNE JA KÄTTESAADAV TERVISHOIUTEENUS, TÕHUS JA KVALITEETNE RAVI ..11

2

TEEMAVALDKOND: TERVISERISKIDE VÄHENDAMINE

10.25-10.40 Küsitlusuuringud ühiskonnas toimuvate protsesside tervisemõju hindamisel: Eesti täiskasvanud

rahvastiku tervisekäitumise uuring 1990-2018 Rainer Reile (Tervise Arengu Instituut)

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU) on kõige pikem järjepidevalt toimunud Eesti elanike tervist käsitlev uuring Eestis. Pea kolmekümne aasta vältel on see olnud oluliseks sisendiks tervise ja sotsiaalvaldkonna poliitikate tõenduspõhisele kujundamisele ning andnud materjali ligi poolsaja teadusartikli ja üliõpilastöö tarvis. Ettekanne käsitleb TKU ja teiste sotsiaalepidemioloogiliste uuringute olulisust ühiskonnas toimuvate protsesside tervisemõju hindamisel.

10.40-10.55 Noorte tervisekäitumine - arengud ja pidurid Leila Oja, HBSC töögrupp (Tervise Arengu Instituut)

Ettekanne põhineb HBSC Eesti uuringu andmetel, mis on läbi viidud aastatel 2002-2018. Ettekandes tehakse ülevaade noorte tervise- ja riskikäitumise hetkeseisust ja vaadatakse arenguid eelnevate uuringuperioodidega võrreldes. Samuti kõrvutatakse tulemusi tausta -andmetega, nagu elupiirkond, kodus räägitav kõnekeel, pere struktuur ja majanduslik olukord. Et uuring hõlmab laia tervise ja heaoluga seotud temaatikat, nagu tervis ja tervishoid, tervise alane kirjaoskus, tervise- ja riskikäitumise, pereelu, koolielu ja sotsiaalmeedia kasutamine, siis ettekandes tehakse ülevaade vaid osadest teemades. Tulemustest. On positiivne, et väga heaks või heaks hindab oma tervist 86% noortest ja oma eluga on rahul samapalju. Oma muredest on ema või isaga (väga) kerge rääkida 92%-l noortest. Veidi üle poole õpilastest peab koolis käimist meeldivaks ja samas ka koolikiusamine on vähenenud. Riskikäitumise osas on positiivne, et alkoholi mittetarvitanute osakaal on tõusnud ning vähemalt kord nädalas suitsetanud ja alkoholi tarbivate noorte hulk on langenud 15-aastaste seas. Tervisekäitumise osas on positiivne märkida, et sagedamini süüakse köögi- ja puuvilju nii tüdrukute kui ka poiste hulgas. Nii poliitikakujundajatele, õpetajatele, tervise spetsialistidele kui ka lapsevanematele on oluline märkida murekohtadena, et uuringu andmetel esineb tervisekaebusi ligi kolmandikul õpilastest. Samuti on ülekaaluga noorte hulk tõusnud, ja seda just rohkem poiste kui tüdrukute seas. Toiduvalikute osas selgub, et liiga sageli tarbitakse maiustusi ja energiajooke tarbib kusjuures kaks korda enam poisse kui tüdrukuid. Samuti on kehaline aktiivsus langenud rohkem poiste kui tüdrukute seas. Pereeluga seoses on oluline teada, et peaaegu kolmandik õpilasi ei maga koolipäevadel piisavalt ööund. Õpilaste hulgas, kelle eluga rahulolu on kõrge, esineb soovitavast uneajast vähem maganuid kaks korda vähem, kui nende noorte hulgas, kelle eluga rahulolu on keskmine või madal.

10.55-11.10 Eesti arstide suitsetamisuuringud Kersti Pärna (Tartu Ülikool)

Üks pikemaajalisi rahvatervishoiu valdkonna uuringuid Eestis on arstide hulgas läbi viidud suitsetamise uuringud. Esimest korda viidi uuring läbi 1978., seejärel 1982., 2002. ja 2014. aastal. Elektrooniliselt on olemas andmed kolme viimase uuringu kohta. Vaatamata mõningastele metoodilistele erinevustele uuringuaastati on rahvatervishoiu aspektist kogutud andmetelsuur väärtus. Arstide uuringute valimi alused põhinesid järgmistel andmebaasidel: Tervishoiuministeerium –1978 ja 1982, Haigekassa 2002 ja Tervishoiutöötajate register – 2014. Tegemist oli postiküsitlustega, mille käigus saadeti kolmes esimeses uuringus küsimustikud arsti töökoha aadressile ja viimasel korral kodusele aadressile. Uuringutesse kaasati kõik Eestis töötavad arstid: 1982. aastal 4704, 2002. aastal 4140 ja 2014. aastal 5666 arsti, uuringutes osales vastavalt 3792, 2747 ja 2903 arsti. Vastamismäär oli 1982. aastal 80,7%, 2002. aastal 66,3% ja 2014. aastal 52,0%. Täpsustatud vastamismäär oli 2002. aastal 67,8% ja 2014. aastal 53,2%. Vanusele standarditud (Euroopa rahvastik) suitsetamise levimus oli meestel 39,7% (95% CI 35,2–44,3) 1982. aastal, 20,9% (95% CI 17,4–24,4) 2002. aastal ja 14,3% (95% CI 11,6–17,1) 2014. aastal, naistel vastavalt 12,2% (95% CI 10,5–13,9), 8,0% (95% CI 6,9–9,1) ja 5,2% (95% CI 4,3–6,0). Vanusele standarditud (Euroopa rahvastik) igapäevasuitsetamise levimus oli meestel 38,3% (95% CI 33,8–42,9) 1982. aastal, 15,0% (95% CI 11,9–18,1) 2002. aastal ja 11,7% (95% CI 9,2–14,2) 2014. aastal, naiste hulgas vastavalt 10,3% (95% CI 8,9–11,7), 4,7% (95% CI 3,9–5,6) ja 3,9% (95% CI 3,2–4,7). Suitsetamise alustamise keskmine vanus oli meestel 20,4 (95% CI 20,0–20,8) 1982. aastal, 19,9 (95% CI 18,9–20,8) 2002. aastal ja 19,3 (95% CI 18,1–20,5) 2014. aastal, naistel vastavalt 24,5 (95% CI 24,0–25,0), 22,3 (95% CI 21,5–23,0) ja 20,4 (95% CI 19,7–21,1). Uuringute tulemuste põhjal on viimase 30 aasta jooksul Eesti arstide suitsetamine oluliselt vähenenud, kuid suitsetamist alustatakse nooremas vanuses.

Tervisevaldkonna uuringute infopäev 1. oktoobril 2019 Ettekanded

3

11.10-11.25 Alkoholitarvitajate elukvaliteet Eestis Tõnu Jürjen (Tartu Ülikool)

Enamasti kasutatakse uuringutes alkoholitarvitamise muutmisele suunatud sekkumistes esmase tulemina alkoholitarvitamist. Samas võib psühhosotsiaalne sekkumine parandada isiku elukvaliteeti hoolimata aine tarvitamise muutumisest. Elukvaliteedi hindamine võib ka aidata leida eluvaldkondi, kus on vaja teha muudatusi, et ravi oleks tulemuslikum. Nii saab patsiendi siduda sekkumisega, mis on tema jaoks kõige sobivam. Eelnevast tulenevalt soovitatakse patsiendi multidimensionaalset hindamist ning tarvitamise kõrval teiste tulemite arvestamist uuringutes. Üldised elukvaliteedi hindamise küsimustikud ei pruugi olla nii tundlikud patsiendi elus toimuvate muutuste suhtes kui spetsiifilised küsimustikud. Oleme eestindanud alkohol-spetsiifilist elukvaliteeti hindava mõõtvahendi, mida Eesti oludes esmakordselt rakendame. Ettekandes tutvustatakse alkoholitarvitamise ja alkohol-spetsiifilise elukvaliteedi seoseid Eesti elanike seas. Andmeid koguti kahel viisil. Veebiküsitluse käigus koguti andmeid 427 täisealiselt Eesti elanikult. Lisaks koguti andmeid 51-lt meessoost perearstikeskuse patsiendilt. Alkoholitarvitamise hindamiseks kasutati AUDIT testi ning alkohol-spetsiifilise elukvaliteedi hindamiseks eestindatud testi AQoLS (Alcohol Quality of Life Scale). Uuringus osalejatelt koguti andmeid ka sotsiaalmajanduslike taustategurite kohta. Korrelatsioonanalüüsi abil esitatakse seosed alkoholitarvitamise ja alkohol-spetsiifilise elukvaliteedi vahel soo ja vanuserühmade kaupa. Samuti kirjeldatakse tarvitajate elukvaliteeti nende alkoholitarvitamise mustrist lähtuvalt.

11.40-11.55 Narkomaania olukorrast Eestis Sigrid Vorobjov, Maris Salekešin (Tervise Arengu Instituut)

Ettekanne annab ülevaate eri uuringutest uimastite tarvitamise valdkonnas. Põgusalt tutvustatakse Eesti täiskasvanud rahvastiku ja kooliõpilaste hulgas läbi viidud uuringute tulemusi narkootikumide tarvitamise ja seotud riskikäitumise kohta. Lisaks tutvustatakse narkootikume süstivate inimeste hulgas läbiviidud uuringute tulemusi.

11.55-12.10 Regulaarsete uuringute olulisus Eesti HIV epideemia mõtestamisel Liis Lemsalu, Tervise Arengu

Instituudi uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Kuigi uute HIV-diagnooside arv on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt langenud Eestis (2009: 30,7/100,000; 2018: 14,4/100,000), oleme inimese immuunpuudulikkuse viiruse leviku osas Euroopas jätkuvalt esirinnas. TAI uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna eesmärgiks on kaardistada ehk seirata Eesti rahva teadmisi, hoiakuid ja käitumisi HIViga seoses, et muu hulgas hinnata rakendatavate sekkumiste mõju ja leida üles probleemkohad, mida peaks parendama. Selleks uurime rahvastikku (noored, täiskasvanud) ja riskirühmi (narkootikume süstivad inimesed (NSI), meestega seksivad mehed (MSM), prostitutsiooni kaasatud (PK)) sõltumata nende HIV-staatusest. Lisaks ka HIViga elavaid inimesi, kelle teadmised, tervis, elukvaliteet ning ravisoostumus on olulised, suurendamaks kvaliteetselt elatud eluaastaid, mis võimaldab panustada ühiskonda, ning et viirus ei leviks HIViga elavatelt inimestelt edasi. Seire lahutamatuks osaks on regulaarsete samadel põhimõtetel läbi viidavate uuringute korraldamine. Näiteks viime noorteuuringut läbi iga kahe kuni viie aasta tagant aastast 2003, MSMde seas iga kolme aasta tagant aastast 2004, PKde seas iga viie aasta tagant aastast 2006. NSIde seas korraldame kolmes linnas uuringuid aastast 2005, kusjuures ühes linnas iga nelja aasta tagant. Seega on meil esmakordselt iga uuringurühma kohta vähemalt kolm mõõtmist, mis võimaldab hinnata muutusi ajas. HIViga elavaid inimesi küsitlesime iga viie aasta tagant vahemikus 2005-2013. 2018. aastal avaldasime raporti, mis hindas HIViga elavaid inimesi retrospektiivse kohortuuringu raames, ja võimaldas vastata seni adresseerimata küsimustele (nt kui palju on HIV-diagnoositud inimesi elus ja mis põhjustesse surnud, kui regulaarselt käiakse infektsioonhaiguste arsti juures). Väliskolleegidega koostöös oleme matemaatiliste mudelitega hinnanud veel diagnoosimata HIViga elavate inimeste arvu Eestis. Esimest korda viisime 2017. aastal läbi ka täiskasvanute seksuaalkäitumise uuringu, sest uute HIV juhtude registreerimise andmed viitasid väga suurele HIVi seksuaalsele levikule täiskasvanute seas. Oleme analüüsinud, mil määral vastavad Eesti tervishoiutöötajate HIV-testimise praktikad 2012. aastal avaldatud riiklikele HIV-testimise juhistele ning kui palju on olnud möödalastud võimalusi HIVi varasemaks avastamiseks. Need on mõned näited meie osakonna uurimissuundadest, millest soovime infopäeval anda lühiülevaate.

12.10-12.25 Kehaline aktiivsus ja sooritusvõime rahvastikupõhistes uuringutes Leila Oja (Tervise Arengu

Instituut)

Ettekanne põhineb Tervise Arengu Instituudis läbiviidud rahvastikupõhistes uuringutes ja teadusuuringutes kasutatud

kehalise aktiivsuse ja füüsilise sooritusvõime tunnustel.

Kehaline aktiivsus on üks sagedamini kasutatud tunnus, mida on küsitud rahvastiku tervise uuringutes. Vähem on aga

uuritud sooritusvõimekust. Teades, et efektiivse kehalise aktiivsuse tagamiseks peab olema omandatud teatud

kehalise võimekuse tase, siis on hädavajalik selgitada, milline on rahvastikus kehalise aktiivsuse kõrval ka nende

4

sooritusvõime tase. On hea märkida, et TAI-s on läbi aegade nii küsitlusuuringutes enesehinnangulisena, kui ka

objektiivselt mõõdetud nii kehalist aktiivsust kui sooritusvõimeid.

Ettekandes tehakse ülevaade TAI-s läbiviidud uuringutest ja olemasolevatest andmestikest, mis võimaldavad

hinnata erinevas vanusastmes nii kehalist aktiivsust kui sooritusvõimekust. Ettekandes tutvustatakse sooritusvõime

tulemusi, mis on saadud nii laboriuuringutes, välitöödel kui ka küsitlusuuringutes ka nii noortel kui täiskasvanutel.

Samuti tutvustatakse rahvastiku tervise küsitlusuuringutega kogutud andmestike võimekust analüüsida inimressurssi

riigikaitse seisukohalt.

12.25-12.40 Laste liikumisprogramm Liikuma Kutsuv Kool – mida räägib meile pilootuuring? Kerli Mooses,

Merike Kull, Tartu Ülikooli liikumislabor

Uuringud näitavad, et Eesti lapsed ei liigu tervisliku arengu seisukohalt piisavalt – vaid ligi veerand 7-13-aastastest lastest täidab Maailma Terviseorganisatsiooni soovituse olla igapäevaselt vähemalt 60 minutit kehaliselt aktiivne. Otsides lahendusi istuva ajastu väljakutsetele, alustati 2016.a. laste liikumisprogrammi Liikuma Kutsuv Kool arendustegevustega ning aastatel 2016-2018 viidi läbi pilootkoolidega tegevusuuring. Pilootkoolideks oli 10 eri tüüpi (õpilaste arv, piirkond, olemasolevad liikumisvõimalused) kooli üle Eesti. Programmi arendamise eesmärgiks oli toetada õpilaste liikumisvõimalusi koolipäeva jooksul läbi liikumist toetava koolikultuuri kujunemise. Programmi arenduses lähtuti sotsiaalsete muutuste kujunemise teoreetilisest raamistikust: 1) liikumise tähenduse muutus – liikumine ei ole ainult sport, vaid võib olla loomulik osa koolikultuurist; 2) uute oskuste ja kogemuste kujunemine lõimimaks liikumist erinevatesse koolipäeva osadesse; 3) liikumist soodustava keskkonna arendamine. Arendustegevused koostöös koolidega olid suunatud koolipere kaasamisele, aktiivsema koolitee, vahetunni ja ainetunni tegevuste toetamiseks ning liikumist toetava koolikeskkonna ja koolipäeva ülesehituse kujunemisele. Pilootkoolide tegevuste analüüs näitas, et kõigis kümnes pilootkoolis suurenesid õpilaste võimalused liikumisaktiivsuseks ning samal perioodil vähenes õpilaste kooliväsimus. Pilootuuring tõi samas välja ka mitmed probleemkohad liikuvama koolipäeva osas, mis vajavad eraldi tähelepanu ja koostööd eri valdkondade ekspertide ja institutsioonide vahel.

12.40-12.55 Elu- ja töökeskkonna ohutegurite mõju tervisele Eestis ja nende vähendamise võimalused Hans

Orru, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, Keskkonnatervishoiu uurimisgrupp

Hoolimata suhteliselt puhtast keskkonnast, põhjustab välis- ja siseõhu saastatus igal aastal Eestis sadu varajasi surmasid, veelgi suurema hulga elanike tervis halveneb äärmuslike õhutemperatuuride tõttu (nii kuuma kui külmalained) ning tuhanded inimesed on häiritud välisõhus levivast mürast, mis viib stressi, unehäirete ja südame-veresoonkonna haigusteni. Nende samade teguritega puutuvad kokku töötajad, millele lisanduvad füsioloogilised riskid, mis viivad luu-lihaskonna kaebuste ning haigestumisteni. Kuigi poliitikakujundatele võib tunduda, et olukord läheb paremaks, on paljud töötajad järjest enam mures töökeskkonna pärast ning suureneb luu-lihaskonna vaevuste ja nendega seotud haigestumiste hulk. Käesolevas ettekandes antakse ülevaade kokkupuutest elu- ja töökeskkonna riskiteguritega Eestis, sellega kaasuvatest tervisemõjudest ning arutatakse kuidas neid mõjusid vähendada. Peale selle tutvustatakse erinevaid uuringuid, mis on läbi viidud ning töös Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis.

TEEMAVALDKONNAD: KVALITEETNE JA KÄTTESAADAV TERVISHOIUTEENUS, TÕHUS JA KVALITEETNE RAVI

14.15-14.30 Väga enneaegsena sündinud laste arengu jälgimine - kas jälgimiskava ja kasutatavad mõõdikud on

ajakohased? Liis Toome, Heili Varendi, Mairi Männamaa, EPICE/SHIPS uurimisgrupp (Tartu Ülikool)

Väga enneaegsena sündinud laste elulemus on Euroopas ja Eestis viimasel kahel aastakümnel oluliselt tõusnud, jõudes üle 90%, kuid on täheldatud olulisi probleeme nende laste arengus. Eestis on enneaegsena sündinud laste hilist arengutulemit vähe uuritud, kuid see on oluline meedikutele, peredele, haridussüsteemile ja teistele valdkondadele. Ettekande eesmärk on tutvustada tegevusi, mis on läbi viidud, et hinnata Eesti väga enneaegsena sündinud laste arengut 2 ja 5 aastaselt ja võrrelda seda teiste riikide tulemustega uuringu SHIPS (Screening for Health of Very Preterm Infants in Europe) raames. Sooviks on arutleda Eestis hetkel kehtivat riskivastsündinu jälgimiskava ning tuua välja probleeme, mis on seotud laste arengu eri tahkude hindamise mõõdikute kättesaadavuse, valideerituse, aga ka

jälgimisaja pikkusega.

14.30-14.45 Enneaegsena sündinud laste tervis Heili Varendi, Liis Toome, Mairi Männamaa, EPICE/SHIPS

töögrupp (Tartu Ülikool)

5

Vastsündinute tervis on oluline rahva tervise vundament. Süstemaatiliselt kogutud andmed võimaldavad anda hinnangut perinataalabi ravikvaliteedile: Eestis on siiani kogutud vastsündinute terviseandmeid Eesti Meditsiinilise Sünniregistri raames, mis hõlmab peamiselt andmeid raseduse ja sünnituse kohta. Vastsündinu terviseandmeid kogutakse väikeses mahus ning vanuseni 7 ööpäeva. Mitmed vastsündinute grupid (sh enneaegsena sündinud) on haiglaravil nädalaid ja kuid, neil on arengu ja tervise riskid. See on laste grupp, kes vajavad pärast sündi pikalt intensiivravi, kuid tänu meditsiini, tehnoloogia, teadmiste ja kogemuste arengule on viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud suremus. Kõrge elulemus toob kaasa arengu ja tervise probleeme. Lapse prognoosi mõjutavaid varaseid andmeid Eestis ei koguta ja hilisemast haigestumise andmebaasist ei ole võimalik saada andmeid perinataalsete faktorite ning edasise prognoosi kohta. Oleme uurijate initsiatiivil kogunud populatsioonipõhiseid andmeid väga enneaegsena e rohkem kui 2 kuud enne oletatavat sünnitähtaega sündinud laste varase ja hilise tulemi kohta Eestis aastatel 2002-2003 ja 2007-2008. Alates 2011 osaleme Euroopa Komisjoni poolt finantseeritud projektides EPICE (Effective Perinatal Intensive Care in Europe), SHIPS (Screening for Health of Very Preterm Infants in Europe ja RECAP (Research on Children and Adults Born Preterm), mis tegelevad väga enneaegsete populatsioonipõhiste sünnikohortide uurimisega. Süstemaatiliselt edasivaatavalt ja longituudselt kogutud, hästi defineeritud andmed koos laste arengu tulemuste ja haigestumusega annavad võimaluse hinnata tervishoiuteenuste kvaliteeti ning võrrelda Eesti andmeid rahvusvaheliste andmetega. Ettekandes tutvustatakse Eestis väga enneaegsena sündinud laste terviseuuringuid ja arutletakse, kuidas oleks võimalik paremini tagada tervishoiuteenuste kvaliteet, ligipääsetavus ja ühilduvus erinevate teenuseosutajate ja huvigruppide aspektist.

14.45-15-00 Näo- ja lõualuude piirkonna funktsioonianomaaliate märkamine ja sekkumine õigeaegselt aitab

ennetada paljusid terviseprobleeme Triin Jagomägi, TÜ Hambaarstiteaduse instituut

Näo- ja lõualuu piirkonna terviklikuks arenguks on vajalik selle piirkonna õige funktsioneerimine. Ettekandes kutsun kaasa mõtlema, miks täiesti terved lapsed muutuvad ühtäkki suuhingajateks ja mida see kaasa toob. Kes on meie meditsiinisüsteemis see spetsialist, kes peaks märkama, diagnoosima ja ravile suunama suu kaudu hingava lapse. Laste uneaegsed hingamishäired on aladiagnoositud. Valed suuõõne funktsioonid ja uneaegsed hingamishäired viivad tõsiste terviseprobleemideni ja mõjutab elukvaliteeti vanuse lisandumisel. Ennetamine on tunduvalt kuluefektiivsem kui hiljem probleemidega tegelemine, mil ravi ei annagi enam alati tulemust.

15.00-15.15 Hüpertensiooni ja düslipideemia ravi innovatiivsed tehnoloogiad Margus Viigimaa, TTÜ

Kardiovaskulaarse meditsiini keskus

Täiesti uueks suunaks arteriaalse hüpertensiooni tekkepõhjuste ja ravitulemuse hindamiseks on hemodünaamiliste parameetrite kasutamine ravi optimeerimisel ja tõhustamisel, mis on eriti oluline raviresistentsetel haigetel. Oleme läbi viinud rea uuringuid, mille tulemused võivad hüpertensiooni ravi muuta oluliselt efektiivsemaks ja sihipärasemaks. Perekondliku hüperkolesteroleemia diagnoosimise ja ravi suunas oleme TTÜ ja PERHi koostöös välja töötanud ja rakendanud alates 01.01.18 kliiniliste kriteeriumide skoori e-rakenduse. PERH-s toimuvad perekondliku hüperkolesteroleemia ja teiste raskete düslipideemiatega haigete ateroskleroosi uuringud TTÜ-s väljatöötatud seadmega. Selgitame perekondliku hüperkolesteroleemia geeniuuringute, varajase ateroskleroosi tunnuste ja biokeemiliste ateroskleroosi markerite rolli nende haigete ravi täppisravis. Lisaks selgitame südame-veresoonkonna haiguste proaktiivse ennetusstrateegia tervisemõju kõrge polügeense pärilikkusriskiga isikutel. Kasutades Eesti Geenivaramu doonorite geeniandmeid ja Eesti Tervise Infosüsteemi andmeid leiame hüpertensiooni ja düslipideemia ravi tulemuslikkuse sõltumist geneetilisest riskist ja ravisoostumusest.

15.15-15.30 Eesti apteekidesse tagastatud ravimite analüüs Merle Kiloman, Liina Neier, Eilen Noor-Nigul, Marija

Šaginova (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool)

Elanikkonna vananemise seoses kasvab nii ravimite tarbimise kasv kui ka tarvitamise aja pikenemine. Avastatakse üha uusi ravimmolekule, mis konstrueeritakse võimalikult püsivaks, et tagada haiguse tekke kohani jõudmine ning kahjutustamine. Ravimjääkidel on soovimatud keskkonna- ja majandusmõjud. Farmatseutiliselt aktiivseid aineid on leitud ka heitvetest ja merekeskkonnast. Keskkonda satuvad ravimjäägid inimtegevuse kaudu. Iirimaal tehtud uurimuse põhjal hävitas 398 küsitlusele vastanust 74% ravimeid keskkonda ohustades. Eesti Vabariigis on ravimjääkide tagastamine riiklikult reguleeritud Ravimiseadusega. Aastane ravimjäätmete üldkogus Eestis 2014 aastal oli 89,19 tonni, 2017 aga 105,75 tonni. Eraisikul on utiliseerimiseks 2 võimalust: viia need apteeki või jäätmejaama.

6

Metoodika. Pilootuuringu raames koguti andmeid apteeki tagastatud kõlbmatute ravimite kohta Tallinna ja Haapsalu apteekides. Apteekidesse viidi ka küsitlusankeedid, milles anonüümselt ja vabatahtlikkuse alusel küsiti ravimi tagastaja demograafilisi andmeid ja ravimite tagastamise põhjust (valikuna). Tagastatud ravimeid koguti ja analüüsiti 2018. aastal. Uurimiseks ja analüüsimiseks loendati vaid Ravimiameti poolt registreeritud müügiloaga retsepti- või käsimüügiravimeid. Iga tagastatud preparaadi kohta pandi kirja järgmised andmed: nimetus, toimeaine, annuse tugevus, ravimvorm, pakendi originaalkogus, tagastatud kogus ja kehtivuskuupäev. Tagastatud ravimeil analüüsiti ATC klassifikatsiooni kuulumist. Juba tehtud kulutuste arvutamiseks hinnati ka aegumist. Hinnakalkulatsioonist jäid välja ravimid, millele ei leitud hinda, kuna neid enam ei toodeta või turustamine Eestisse on lõppenud. Ravimjäägi protsent arvutati, jagades tagastatud preparaadi allesjäänud kogus algse originaalkogusega. Tulemused. Tagastatavate ravimite kogus on suur, arvestades, et pilootuuring teostati vähestes apteekides piiratud ajavahemiku jooksul. Enim tagastati südame- ja veresoonkonna, närvisüsteemi ning seedekulgla ja ainevahetuse ravimeid. Väga palju tagastati aegumata kasutuskõlblikke ravimeid ning nende rahaline väärtus oli suur, sh aegumata soodustusega retseptiravimitel, lisanduvad ka utiliseerimise kulud. Näiteks antibiootikumide puhul tagastati sageli umbes pool ravikuurist, vererõhuravimite puhul ka täiesti puutumata ja avamata pakendid. Apteekril on suur roll raviskeemi jälgimisel ja nõustamisel kõrvaltoimete osas. Võimalusel peaks soovitama mitte osta korraga välja nt poole aasta kogus ravimeid, eriti kui varasemalt pole seda toimeainet tarvitatud.

15.45-16.00 Olemasolevate andmete kasutus tervisepoliitika nõustamisel ja personaalmeditsiinis TÜ

peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi töö näitel. Mikk Jürisson, TÜ peremeditsiini ja

rahvatervishoiu instituut

Kuigi infosüsteemides meditsiiniandmed seni struktureeritud ei ole, on retrospektiivsete andmete alusel juba täna võimalik suhteliselt kiire ja odav otsustamine. Oleme aastaid kasutanud haigekassa andmeid tervisepoliitiliste küsimuste lahendamiseks (puukentsefaliidi vastase vaktsineerimise mõju hindamine, eesnäärmevähi sõeluuring jne). Täna pakub uusi võimalusi geenivaramu andmebaas, mida lingitakse regulaarselt haigekassa andmebaasiga ja mille abil viime läbi personaalmeditsiini alast südame-veresoonkonna haiguste ennetuse uuringut. Rahvatervise magistrantuur pakub raviandmete analüüsiga tuge tulemuste hindamiseks kliinilises meditsiinis.

16.00-16.15 Tervishoiu digitaalsete andmete kvaliteet ja andmekvaliteedi parandamise võimalused. Janek

Metsallik, Peeter Ross, TTÜ E-meditsiini keskus, Tervishoiutehnoloogiate instituut

Ettekandes käsitletakse tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna andmete sobivuse hindamist uute teenuste arendamiseks. Hinnatakse kasutusel olevate tervise-, meditsiini- ja sotsiaalvaldkonna andmete kvaliteedi olukorda ning võimalust välja töötada ja rakendada andmekvaliteedi kontrollmehhanisme. Samuti arutatakse, kuidas välja töötada toimivad tervisevaldkonna andmemudelid ja hallata neid toetavaid taksonoomiaid e-tervise teenuste testkeskkonna loomiseks. Kvaliteetsed tervishoiuandmed on aluseks otsustustugede uurimisele ja arendamisele. Antakse ülevaade, kuidas peaks edasi minema kogutud digitaalsete tervise, tervishoiu, meditsiini ja sotsiaalvaldkonna andmete väärtustamisel ning nende kasutamisel.

16.15-16.30 Registripõhiste epidemioloogiliste uuringute roll tervishoiusüsteemi tõhususe hindamisel Kaire

Innos, Tervise Arengu Instituut epidemioloogia ja biostatistika osakond

Kuidas registripõhised epidemioloogilised uuringud võimaldavad hinnata tervishoiusüsteemi tõhusust (haiguste õigeaegne avastamine, diagnostika, ravi), millised vead võivad tekkida trendide tõlgendamisel - vähiregistri, sünniregistri jt terviseregistrite põhjal.

16.30-16.45 Terviseandmete kasutamine kliinilises teadustöös Katrin Kaarna (Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli

Kliinikum)

Tegelemine kliinilise teadustööga on kaasaaegse arstiteaduse lahutamatu osa ning tõenduspõhiste teadusuuringutega saadud teadmised aluseks uute diagnostika-ja ravitaktikate ning ravimite ning meditsiiniseadmete väljatöötamisel. Ettekandes antakse ülevaade kliiniliste teadusuuringute trendidest ja suundadest Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi näitel. Selgitatakse ravitöö käigus juba kogutud andmetel põhinevate ning prospektiivsel andmete kogumisel põhinevate kliiniliste teadusprojektide peamisi erinevusi ning sarnasusi. Samuti antakse ülevaade terviseandmete kasutamisest kliinilises teadustöös anonümiseeritud, pseudonüümitud ning isikustatud kujul. Puudutatakse algandmete ja kliinilise teadustöö tarvis loodud andmekogude kvaliteedi olulisust ning andmete haldamise turvalisuse aspekte.

7

TEEMAVALDKOND: TERVISERISKIDE VÄHENDAMINE

1. Kooliõpilaste alkoholi tarvitamine 2003−2015: Eesti võrdlus naaberriikidega Daisy Kudre, Kersti Pärna, Sigrid Vorobjov (Tartu Ülikool) TAUST. Kooliõpilaste alkoholi tarvitamine on seotud täiskasvanuea alkoholi tarvitamise ja alkoholisõltuvuse väljakujunemisega. EESMÄRGID. Töös uuriti Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi 15‒16-aastaste kooliõpilaste alkoholi tarvitamist aastatel 2003‒2015. Töö eesmärkideks oli 1) kirjeldada Eesti kooliõpilaste alkoholi tarvitamise levimusmäärasid võrreldes naaberriikidega, 2) kirjeldada Eesti kooli-õpilaste lahja ja kange alkoholi tarvitamise levimus¬määrasid võrreldes naaberriikidega, 3) analüüsida alkoholi tarvitamise seost perekonna, kooli ja riskikäitumisega seotud tegurite ning alkoholi tajutud kättesaadavusega Eestis ja naaberriikides. MATERJALID JA MEETODID. Töö põhines Euroopa 15–16-aastaste kooliõpilaste alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamise küsitlusuuringu (ingl k European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs) 2003., 2007., 2011. ja 2015. aasta Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi andmetel. Koguvalimi suurus oli 57 779 kooliõpilast. Kirjeldati viimase 30 päeva alkoholi tarvitamise levimusmäärasid koos 95% usaldusvahemikega. Levimusmäärade trendi olulisuse hindamiseks kasutati hii-ruut trenditesti. Igale riigile koostati eraldi logistilise regressioonanalüüsi mudel, kus hinnati alkoholi tarvitamise (jah vs ei) seost kirjeldavate teguritega. Arvutati kõigile teguritele kohandatud šansisuhted koos 95% usaldusvahemikega. TULEMUSED. Alkoholi tarvitamise levimusmäärad langesid perioodil 2003‒2015 statistiliselt olulisel määral kõigi riikide poiste ja tüdrukute hulgas. Aastal 2015 olid poiste ja tüdrukute viimase 30 päeva alkoholi tarvitamise levimusmäärad Eestis vastavalt 36,1% ja 39,1%, Lätis 44,3% ja 45,9%, Leedus 32,4% ja 35,6%, Soomes 32,3% ja 31,8% ning Rootsis 22,4% ja 29,1%. Kõigis riikides oli lahja alkoholi tarvitamise levimusmäär kõrgem kui kange alkoholi tarvitamise levimusmäär. Kõigi riikide poistel ja tüdrukutel oli suurem šanss alkoholi tarvitada neil, kelle vanemad ei teadnud alati/tihti, kus laps laupäeva õhtud veetis; kes puudusid viimase 30 päeva jooksul põhjuseta koolist, suitsetasid, tarvitasid kanepit ja kes tajusid, et alkoholi kättesaadavus on kerge. JÄRELDUSED. Uuringutulemuste põhjal on võimalik tõhustada Eesti rahvatervishoiu alast poliitikat kooliõpilaste alkoholi tarvitamise ennetamiseks ja vähendamiseks.

2. Eesti arstide suitsetamisest loobumise soov ja sellega seotud tegurid Mariliis Põld, Kersti Pärna (Tartu Ülikool)

Töö eesmärk oli kirjeldada suitsetamisest loobumise soovi ja analüüsida loobumisega seotud tegureid Eesti arstide hulgas aastatel 2002 ja 2014. Töö põhines postiküsitlusena läbi viidud Eesti arstide suitsetamisuuringu andmetel aastatest 2002 ja 2014. Uuringusse kaasati kuni 65-aastased suitsetavad arstid (n=322 aastal 2002 ja n=189 aastal 2014). Seose hindamiseks suitsetamisest loobumise soovi ning eriala, soo, vanuse, rahvuse, elukoha, uuringuaasta ja suitsetamiskäitumuslike tegurite nagu suitsetamise staatus, loobumiskatsete arv, mure suitsetamise kahjulikkuse pärast, motivatsioon suitsetamisest loobuda suitsetamise taasalustamise põhjused vahel kasutati logistilist regressiooni. Arvutati välja kõigile teguritele kohandatud šansisuhted (OR) koos 95% usaldusvahemikega (CI). Suitsetamisest loobuda soovis 2002. aastal 55,3% ning 2014. aastal 52,9% arstidest. Suitsetamisest loobumise soovis ei olnud 2002. aastal kindel 30,1% ning 2014. aastal 22,2% arstidest. Eriarstidega võrreldes oli hambaarstide hulgas soov suitsetamisest loobuda oluliselt suurem (OR=2,32; 95% CI 1,20–4,52). Vähemalt kolm korda suitsetamisest loobuda proovinute hulgas oli šanss suitsetamisest loobumise sooviks oluliselt kõrgem kui nende hulgas, kes ei olnud kordagi proovinud loobuda (OR=10,78; 95% CI 5,11–22,71). Võrreldes arstidega, kes ei muretsenud suitsetamise kahjulikkuse pärast, oli šanss suitsetamisest loobumise sooviks suurem nende hulgas, kes muretsesid suitsetamise kahjulikkuse pärast (OR=9,14; 95% CI 4,16–20,08). Võrreldes arstidega, kelle jaoks olulisim motivaator loobumiseks oli nende tervis, oli loobuda soovimise šanss suurem nende hulgas, kelle jaoks heaks eeskujuks olemine oli olulisim ajend loobumiseks (OR=2,25; 95% CI 1,05–4,82). Mõlemal uuringuaastal soovis üle poole arstidest suitsetamisest loobuda. Suitsetamisest loobumise soov oli seotud arstide eriala ja suitsetamiskäitumuslike teguritega nagu suurem loobumiskatsete arv, muretsemine suitsetamise kahjulikkusse pärast ja tahe näidata head eeskuju. Uuringu tulemusi saab kasutada arstide suitsetamisest loobumise nõustamise teenuse arendamisel.

3. TAI uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna uuringud Sigrid Vorobjov, Tervise Arengu Instituudi

uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Postrid ja interaktiivsed esitlused 1. oktoober 2019 (kell 13.15-14.15)

8

Anname ülevaate uimastite ja nakkushaiguste seire jaoks olulistest uuringutest. Tutvustame regulaarselt

läbiviidavaid uuringuid ja tulevikuplaane, mis andmekogumised oleksid vajalikud olukorrast parema ülevaate

andmiseks.

4. Eesti 15–16-aastaste kooliõpilaste kanepi tarvitamine ja sellega seotud tegurid Merili Tamson, Kersti Pärna, Sigrid

Vorobjov (Tartu Ülikool)

Taust. Alaealiste kanepi tarvitamisega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid, sest nende aju ja kesknärvisüsteem pole veel täielikult välja arenenud. Eesmärgid. Uurida Eesti 15–16-aastaste kooliõpilaste kanepi tarvitamist ja sellega seotud tegureid aastatel 2003–2015. Materjalid ja meetodid. Töö põhines “Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide tarvitamise küsitlusuuringu“ andmetel. Valim koosnes 9590 õpilasest. Analüüsis kasutati χ2-trenditesti ja logistilist regressiooni. Tulemused. Eestis tarvitas 2003. aastal kanepit viimase 30 päeva jooksul 7,3% ja 2015. aastal 9,4% poistest ning vastavalt 3,5% ja 6,2% tüdrukutest. Aastatel 2003–2015 suurenes õpilaste kanepi tarvitamise levimus, oluliselt tüdrukute hulgas. Kanepit hindas kergesti kättesaadavaks 2003. aastal 25,0% ja 2015. aastal 33,2% poistest ning vastavalt 19,8% ja 32,8% tüdrukutest. Kanepi ühel-kahel korral tarvitamisega seotud terviseriski hindasid puuduvaks 2003. aastal 8,4% ja 2015. aastal 15,6% poistest ning vastavalt 3,3% ja 6,5% tüdrukutest. Aastatel 2003–2015 suurenesid oluliselt kanepit kergesti kättesaadavaks hindamise levimus ja kanepi ühel-kahel korral tarvitamisega seotud terviseriski puudavaks hindamise levimus nii poiste kui tüdrukute hulgas. Kanepi tarvitamine oli nii poiste kui ka tüdrukute puhul seotud uuringuaastaga, tajutud kanepi kättesaadavusega ja kanepi tarvitamisega seotud terviseriskiga, vanemate teadlikkusega lapse laupäevaõhtute veetmisest, õpilase alkoholi tarvitamise ja suitsetamisega. Vaid poistel oli kanepi tarvitamine seotud vanemate reeglite kehtestamisega väljaspool kodu. Kanepi tarvitamisel ei leitud seost õpilase vaba aja tegevustega. Järeldused. Aastatel 2003–2015 suurenesid Eesti kooliõpilaste kanepi tarvitamise levimus, kanepit kergesti kättesaadavaks hindamise levimus ning kanepi ühel-kahel korral tarvitamisega seotud terviseriski puuduvaks hindamise levimus. Kanepi tarvitamine oli seotud uuringuaastaga, tajutud kanepi kergema kättesaadavusega, kanepi tarvitamisega seotud terviseriski alahindamisega, vanemate väiksema teadlikkusega lapse laupäevaõhtute veetmisest, alkoholi tarvitamise, suitsetamisega ning vaid poiste hulgas seotud vanemate leebema reeglite kehtestamisega väljaspool kodu. 5. Uimastiennetuse käsitus ühe Eesti kutsekooli näitel Brith Kupper (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool)

Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega alustatakse Eestis alkoholi ja tubakatoodete proovimisega keskmisest nooremalt (ESPAD Report … 2016). 13aastaselt või nooremalt on Eestis tubakatooteid proovinud 46% õpilastest ja alkoholi 58% õpilastest. Eesti kutsekoolide õpilaste seas on sõltuvusainete tarvitamine enam levinud kui üldhariduskoolide õpilaste seas (Lõhmus jt 2016). Uimastiennetuseks nimetatakse tegevusi, mille eesma rgiks on ennetada, edasi lükata või vahendada uimastite tarvitamist ja sellega kaasnevaid negatiivseid tagaja rgi. Uimastiennetust koolis võib ka sitleda kui õppekavapõhiseid tegevusi, kooli poliitikat ja muid tegevusi, mille eesma rk on tervise edendamine ja uimastite tarvitamise ennetamine, va hendamine. Oluline on turvaline ja toetav koolikeskkond, õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamine ning uimastivaba koolikeskkonna tagamine. Kutsekoolil on oluline roll ning võimalus mõjutada noore inimese tervisemõjureid ja seela bi edendada nii noore inimese praegust kui ka edasist elu ja tervist. Eestis puuduvad lahendused ja ettepanekud, kuidas kutsekoolides süsteemselt uimastiennetusega tegeleda. Ettekanne annab ühe Eesti kutsekooli näitel ülevaate uimastiennetuse käsitusest ning selle elluviimise võimalustest ja takistustest. Keskendutakse kolmele järgnevale uurimisküsimusele: 1. Kuidas tõlgendab uimastiennetust kutsekoolis töötav koolipersonal? 2. Milliseid tegevusi viiakse ellu õpilaste uimastite tarvitamise ennetamiseks kutsekoolis? 3.Millised võimalused ja takistused on koolipersonali hinnangul uimastiennetuse elluviimiseks kutsekoolis? Ettekande käigus tuuakse välja antud valdkonna väljakutsed (näiteks koolipersonali vähesed teadmised uimastiennetusest, koostöö puudumine, õpilaste vähene kaasamine ning suhtumine õpilastesse kui täiskasvanutesse) ning vajalikud arendustegevused selle parendamiseks (näiteks tõhusama ennetustöö planeerimine riiklikul tasandil, eluoskuseid arendavate ja enesearengut toetavate ainete mahu suurendamine).

6. TAI epidemioloogia osakonna uurimissuunad Kaire Innos, Tervise Arengu Instituut epidemioloogia ja biostatistika

osakond

9

Poster, mis annab skemaatilise ülevaate TAI epidemioloogia osakonna peamistest uurimissuundadest ja uuringutulemuste rakendusvõimalustest rahvatervishoiu tegevuste planeerimisel ja hindamisel, tervishoiusüsteemi hindamisel jne. Teemavaldkond on laiem kui ainult terviseriskide vähendamine. 7. Eesti täiskasvanute vaba aja kehaline aktiivsus ja sellega seotud tegurid 2000−2016 Marii Mikk, Kersti Pärna

(Tartu Ülikool)

TAUST. Maailmas on laialdaselt uuritud vaba aja kehalise aktiivsuse (KA) seoseid tervisega ning leitud, et see aitab vähendada haigestumust ja suremust. Ülemaailmselt ei ole iga neljas inimene kehaliselt piisavalt aktiivne. Soovitatav KA täiskasvanutele on vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit tugeva intensiivsusega liikumist nädala vältel või kombinatsioon erineva intensiivsusega koormustest. EESMÄRGID. Töö eesmärgid olid 1) kirjeldada täiskasvanute vaba aja KA trendi 2000–2016 ja 2) analüüsida vaba aja KA seoseid sotsiaaldemograafiliste, -majanduslike, tervise ja tööga seotud tunnuste ning riskikäitumisega. MATERJALID JA MEETODID. Töö põhines läbilõikeliste Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringute 2000–2016 andmetel. Töösse kaasati 25–64-aastased täiskasvanud (n = 16 903), kelle tervislik seisund võimaldas neil olla kehaliselt aktiivne. Vaba aja KA muudeti andmeanalüüsi jaoks kaheväärtuseliseks: kehaliselt aktiivne (vähemalt 2−3 korda nädalas) ja mitteaktiivne (kord nädalas või vähem). Vaba aja KA levimuse trendi uuringuperioodi jooksul hinnati χ2-trenditestiga. Vaba aja KA (aktiivne vs mitteaktiivne) seoseid erinevate tunnustega hinnati logistilise regressioonanalüüsiga. Arvutati välja kõigile teguritele kohandatud šansisuhted koos 95% usaldusvahemikega. TULEMUSED. Aastal 2000 olid Eesti meestest vabal ajal kehaliselt aktiivsed 26,2% ja aastal 2016 42,6% (p < 0,001) ning naistest vastavalt 28,0% ja 43,6% (p < 0,001). Nii meestel kui naistel oli vaba aja KA positiivselt seotud uuringuaasta (2016), perekonnaseisu, kõrghariduse, mittetöötamise, kõrgema sissetuleku ning mittesuitsetamisega. Vaid meestel oli võrreldes noorima vanuserühmaga vanemates vanuserühmades oluliselt väiksem šanss olla vabal ajal kehaliselt aktiivne. Vaid naiste hulgas oli mitte-eestlastel ja alkoholi harva või mitte kunagi tarvitajatel väiksem šanss olla kehaliselt aktiivne. Vaba aja KA-l ei leitud statistiliselt olulist seost töö iseloomuga. JÄRELDUSED. Ajavahemikus 2000−2016 suurenes Eesti meeste ja naiste vaba aja KA oluliselt. Vaba aja KA oli seotud sotsiaaldemograafiliste, -majanduslike, tervisega seotud tunnuste ning riskikäitumisega. Uuringutulemustest lähtuvalt tuleb KA alasel tervisedenduslikul tegevusel pöörata tähelepanu KA-ga seotud teguritele.

8. Kooliõdede kogemused ülekaalulisuse ennetamisega: kvalitatiivne uurimus Tartu ja Tallinna üldhariduskoolides

Ljudmila Schmidt, Kadri Kööp, Ere Uibu (Tartu Ülikool)

Kooliealiste laste ülekaalulisus on tõsine rahvatervise probleem. Õpilaste ülekaalulisuse ja kaasnevate terviseriskide vähendamiseks on vajalik kooliõdede poolt tehtav ennetustöö. Ennetustöö tulemuslikkus sõltub kooliõe koostööst koolijuhtide, õpetajate ja lapsevanematega. Kooliõed peaksid nõustama õpilasi ja lapsevanemaid tervisekäitumisega seotud küsimustes, kuid ei ole teada, kas nad nõustavad õpilasi ülekaalulisuse ennetamise osas. Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada kooliõdede kogemusi ülekaalulisuse ennetamise ja sellealase nõustamisega. Andmed koguti ajavahemikul september kuni detsember 2018. Uuritavateks olid Tartu ja Tallinna üldhariduskoolides töötavad kooliõed (n=15). Andmete kogumiseks kasutati poolstruktureeritud intervjuud. Andmed analüüsiti induktiivse sisuanalüüsi meetodil. Uurimistöö tulemustest selgus, et kooliõed jälgivad õpilaste tervist, nõustavad õpilasi ja lapsevanemaid elustiiliga seotud küsimustes, motiveerivad lapsi rohkem liikuma ja õpetavad tegema tervislikke toiduvalikuid. Kooliõed kirjeldasid, et ülekaaluliste õpilaste arv suureneb. Nende arvates on selle põhjusteks õpilaste vähene füüsiline aktiivsus, ebaregulaarne toitumine ja keskkondlikud tegurid, näiteks mõjutab õpilaste toitumisharjumusi ja füüsilist aktiivsust ka koolikeskkond. Kooliõed soovivad teha õpetajatega koostööd ja ootavad ülekaalulisuse ennetamise võimaluste loomisel veelgi rohkem tuge kooli juhtkonna poolt. Kooliõed leidsid, et nõustamisel on oluline õpilast kuulata, toetada, julgustada ning olla seejuures sõbralik ja abivalmis. Elustiili nõustamist takistavate teguritena tõid kooliõed välja õpilaste vähese huvi nõustamise vastu, ajapuuduse kooliõdede suure töökoormuse tõttu ja nõustamiseks vajalike teadmiste või oskuste puudumise. Kooliõed kogesid raskusi nende lapsevanematega suhtlemisel, kes ei soovinud koostööd teha ning neil oli raske õpilasi ilma vanemate piisava osaluseta abistada. Uurimistöö tulemustest lähtuvalt saab järeldada, et õpilaste ülekaalulisuse ennetamisel on koostöö kooliõe ja lapsevanemate vahel vajalik ning selle saavutamiseks vajavad kooliõed kooli juhtkonna toetust. Probleemiga tegelemiseks on oluline saavutada ühine arusaam ülekaalulise ennetamisest kooliealistel lastel ning luua vastav strateegia nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil.

9. Seleeni sisalduse määramise metoodika välja töötamine ja valideerimine Margit Juurmaa, Ave Vainoja, Monika

Drews, Laine Parts (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool)

Eesti kuulub seleenivaeste piirkondade hulka. Eestis ei ole tehtud esindusliku valimiga uuringut elanikkonna seleeni saadavuse kohta. Teostatud uuringud on näidanud, et seleenisisaldus Eesti pinnases on madalam kui

10

Skandinaaviamaades, Eesti veiste seleeniga varustatus on puudulik ning Eesti elanike keskmine seleenitase jääb alla soovitusliku normi. Uurimistöö eesmärgiks on esimeses etapis välja töötada seleeni määramise metoodika leek-aatomabsorbtsioonspektrofotomeetriaga (leek-AAS) ning teises etapis valideerida metoodika uurides Eesti apteekides müüdavaid seleenipreparaate. Traditsiooniliselt määratakse seleeni grafiitahju AAS-i meetodil või induktiivselt seotud plasma spektroskoopiaga, kuid suurema hulga analüüside odavamaks seleeni määramiseks on vajalik metoodika välja töötamine leek-AAS-iga, kompenseerides väiksema tundlikkuse suurema proovi kogusega. Uurimistöö esimese ja teise etapi tulemused näitavad, et väljatöötatud ja valideeritud metoodika võimaldab seleenisisaldust määrata seleeni sisaldavates toidulisandites. Kolmandas etapis planeerime finantseerimise leidmisel koostöös Tervisearengu Instituudiga laiemat seleenisisalduse uuringut Eestis müüdavates toiduainetes, saamaks uusi ja täpsemaid andmeid Nutridata andmekogusse. Seleeni sisalduse määramine toiduainetes nõuab väljatöötatud metoodika edasist kohandamist ja valideerimist erinevatele toidumaatriksitele. Seleeni määramise meetodi sobivust toiduainetes leek-AAS-iga tuleb hinnata korduvuse, korratavuse ja mõõtemääramatuse osas.

10. Probiootikumidega rikastatud toit tervise heaks Reet Mändar, Epp Sepp, Imbi Smidt, Jelena Štšepetova, Marika

Mikelsaar, Tiiu Rööp (Tartu Ülikool) Inimese kehas on rohkem mikroobirakke kui keharakke ning mõlemad osapooled mõjutavad teineteist. Mikroobid aitavad lõhustada toitaineid, toodavad meile kasulikke metaboliite ning treenivad immuunsüsteemi, inimene omakorda pakub mikroobidele toitaineid ning hoiab koosluste tasakaalu kontrolli all. Meie tervis sõltub kõigi nende koosmõjude tasakaalust. Tänapäeval seostame mikroobidega mitte ainult infektsioonhaigusi, vaid ka näiteks „elustiilihaigusi“ nagu allergia, rasvumine, diabeet ja kasvajad. Seetõttu on inimese tervise mõjutamine tema mikroobikoosluste moduleerimise kaudu muutunud tõsiseltvõetavaks suunaks haiguste ärahoidmisel ja leevendamisel. Levinuim meetod selleks on probiootikumide manustamine, mida võib teha apteegipreparaatide abil, aga ka probiootikumidega rikastatud toiduainete abil. Tuleb rõhutada, et probiootikumiks võib nimetada vaid põhjalikult uuritud omadustega bakteritüvesid ning nende toimete spekter on tüvespetsiifiline, seepärast tuleb probiootikume valida vastavalt tervise riskiteguritele.

11. Pestitsiidide jäägid Eestis müüdavates piparmündi-, kummeli- ja põieteedes Kaie Eha, Laine Parts (Tallinna

Tervishoiu Kõrgkool)

Ravimtaimede kasutamine haiguste leevendamisel on üks vanimatest ravimeetoditest. WHO hinnangul kasutab 80% tänapäeva globaalsest populatsioonist haigestudes esmase vahendina ravimtaimi. Pestitsiidide ulatusliku kasutamise tõttu põllumajanduses, sh taimekasvatuses, on tõenäoline pestitsiidide jääkide sisaldumine ravimtaimedes. Erinevate uuringute põhjal on teada, et ravimtaimed võivad sisaldada mitmeid saasteaineid, nt raskmetallid või pestitsiidid. Terviseriskide vähendamiseks on seetõttu oluline kontrollida ravimtaimede preparaatide puhtust ja kvaliteeti enne tarbimist. Uuringu eesmärk oli määrata pestitsiidide sisaldus jaekaubanduses müüdavates piparmündi-, kummeli- ja põieteedes. Kõik analüüsitavad droogid osteti kohalikest apteekidest, tervisepoodidest ja supermarketitest. Valimi moodustasid kõik uuringu alguse hetkel müüdavad droogid. Proovid ekstraheeriti ning ekstraktid puhastati segavatest komponentidest. Kummeli droogid valmistati ette standardmeetodil Foods of plant origin - Determination of pesticide residues using GC-MS and/or LC-MS/MS following acetonitrile extraction/partitioning and clean-up by dispersive SPE - QuEChERS-method EN 15662. Drooge analüüsiti gaasikromatograafiliselt-massispektromeetriliselt seadmel Agilent Technologies 7890B/ 5977A, analüüsimisel kasutati tarkvara Agilent MassHunter Qualitative Analysis B.07.00 and Quantitative Analysis B.07.00. Uuringus käsitletud pestitsiidid valiti vastavalt Eesti Statistika andmebaasis esitatud kasutamise statistikale. Tulemused: Pestitsiidide jääke leiti 8 piparmündi droogi proovist, neist 4 proovis ületasid jäägid toiduainetele kehtestatud piirnorme. Kummeli droogidest leiti 6 pestitsiidi jääke 7 proovis, neist 2 proovis sisaldus kvantifitseeritavas koguses jääke. Põietee segus leiti üle 14 pestitsiidi jälje, millest 4 leidus kvantifitseeritavas koguses. Järeldused: Pestitsiidide sattumise teed mahetoodetesse on ebaselged, kuid leitud pestitsiidid esinevad valdavalt jääkkogustes. Seetõttu ei põhjusta need tarbimissoovitusi järgides olulist terviseriski tarbijatele. Ravimtaimedes samaaegselt esinvate mitmete saasteainete koosmõju on vähe uuritud ja seetõttu ei ole täpselt teada, milliseid sünergistlikke või antagonistlikke efekte sellised kooslused organismile avaldada võivad. Tootja poolt soovitatavate koguste mitte ületamisel ei esine ohtu tarbija tervisele. Kehtestatud piirnorme ületavaid koguseid sisaldus supermarketites ja väljaspool EL toodetud teedes ning seetõttu tasuks eelistada apteekides müüdavaid drooge.

11

12. Asovärvid ravimites ja toidulisandites Kaie Eha, Laine Parts, Lilith Napp, Elina Hermann (Tallinna

Tervishoiu Kõrgkool)

Asovärve kasutatakse tekstiili värvimisel, printimisel, värvifotograafias, ravimitööstuses, toiduvalmistamisel, kosmeetikas ja paljudes muudes valdkondades, igapäevaelus kasutatavatest värvidest moodustavad need poole. Asovärvid võivad põhjustada allergiat, astmat ning hüperaktiivsust, mitmed asovärvid on toksilisuse, kantserogeensuse ja mutageensuse tõttu EL-is keelatud. Enamik asovärve on vees lahustuvad, need imenduvad organismis kergesti ja muundatakse organismis aromaatseteks amiinideks. ADI ja sisalduse piirnormid on määratud ainult toiduainetele, kuigi asovärve kasutatakse ka ravimites ja toidulisandites, sh imikutele või lastele mõeldud toodetes. Uuringu eesmärk oli välja selgitada asovärvide sisaldus ravimites ning vastavus referentsväärtusele.

13. Ülemäärase sinise valguse mõju inimorganismile Vootele Tamme (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool)

Arvutitest, nutiseadmetest ja kunstliku valguse allikatest (LED lampidest) siseruumides emiteeruv sinine lühilaineline valgus mõjutab oluliselt ja samas märkamatult meie tervist ja igapäevaelu. Sinine valgus mõjutab inimkeha tsirkadiaanrütmi, põhjustab silmadele erinevaid probleeme ja võib tekitada nägemishäireid. Mõõdutundetust nutiseadmete ja arvutite kasutamisest tingitud suuremad ja väiksemad tervisehädad näitavad kogu maailmas tõusutrendi. Erinevate äppide, filterprillide ja kasutusrežiimide jälgimise abil on võimalik sinise valguse kahjulikku mõju vähendada.

14. Tark töörõivas ohutumaks ja terviseriske vähendavaks töökeskkonnaks Kristjan Pilt, uurimisgrupp

sensortehnoloogiad meditsiinitehnikas (Tallinna Tehnikaülikool)

Mis oleks kui meestel ja naistel, kes töötavad karmides tingimustes ja iga ilmaga, näiteks merel, laevadel või metsas oleks võimalik kanda töörõivast, mis kaitseb vihma ja tuule eest, laseb kehal hingata, on kaugele märgatav ja on mugav? Aga kui see töörõivas oleks nii nutikas, et vihmas ja tuules, tormisel merel, poleks vaja otsida paberit ja pliiatsit märkmete tegemiseks vaid saaks lihtsalt oma märkmed käed-vabasse mikrofoni lugeda ja tekstiks teisendatud märkmed jõuaksid otse peakontorisse, et seda analüüsida ja sellele reageerida? Veelgi enam – kui see töörõivas oleks nii tark, et kui töötaja juhtub kukkuma või mis veel hullem, merre kaduma, annaks reaalajas märku nii kukkumisest kui kukkuja asukohast? Lisaks oleks rõivastes valgustus inimese kiireks asukoha tuvastamiseks. Aga kui kõige tipuks pakuks tark töörõivas ka võimalust olla teadlik oma töö-ja liikumisharjumustest, mida saaks kasutada lähteandmetena tõhusama ja ohutuma töökeskkonna ning ajakasutuse planeerimiseks? Selline on visioon superkangelase kostüümist 21. sajandi kõrgendatud riskiga töökeskkonnas. Tehnikaülikooli teadlased on andnud oma panuse, et sellest visioonist saaks tegelikkus. Projekti eesmärgiks oli välja töötada tark töörõivas, mis oleks innovatiivne ja kaasaegne, arvestaks kõrgendatud riskiga töökeskkonnas viibivate töötajate vajadustega ning annaks kandjale täiendava turvalisuse ning mugavuse. TalTech teadlaste ja ettevõtete rakendusliku koostööprojekti lõpptulemusena loodi integreeritud terviklahendus - Targa töörõiva protüüp, mis reaalajas: 1) tuvastab kukkumise, 2) monitoorib füüsilist aktiivsust, 3) mõõdab keha- ja välistemperatuuri, 4) võimaldab GPS-positsioneerimist, 5) omab häältuvastus kõne-tekst-funktsionaalsust ja käed-vabad-süsteemi, 6) edastab automaatselt alarmid ning teated kukkumiste (k.a üle parda), vigastuste, üle- ja alatemperatuuride jms puhul, 7) salvestab sensorandmed ja alarmid pilve, 8) pakub võimalust sensorandmete analüüsiks ja kuvamiseks IoT platvormil. Projekti tulemused on rakendatud reaalselt prototüübis, mis on aluseks käega katsutava proof-of-concept demonstreerimiseks, täiendava klientide tagasiside kogumiseks ja tootestamiseks. Tark töörõivas pakub võimaluse olla teadlik oma töö-ja liikumisharjumustest, mida saaks kasutada lähteandmetena ajakasutuse planeerimiseks ja terviseriskide vähendamiseks.

TEEMAVALDKONNAD: KVALITEETNE JA KÄTTESAADAV TERVISHOIUTEENUS, TÕHUS JA KVALITEETNE RAVI

15. Varajase ateroskleroosi ekspressdiagnostika Kristjan Pilt (Tallinna Tehnikaülikool)

Südame-veresoonkonnahaigused on sagedaimaks surmapõhjuseks Eestis ja laiemalt ka Euroopas. Vanuse kasvades üldjuhul ka inimese arterite jäikus suureneb, mis mõnes mõttes on loomulik protsess. Siiski selle protsessi kiirust on võimalik mõjutada läbi tervisekäitumise – mõõdukas füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine jne. Noortel on arterite sisekest elastne, kuid vananedes või erinevate haiguste korral see kulub või kahjustub ning võib põhjustada ateroskleroosi ja naastude teket veresoonte seintele. Suurenenud arterite jäikus põhjustab südame koormuse tõusu, mis omakorda põhjustab erinevaid veresoonkonnaga seotud haiguseid nagu näiteks hüpertensioon, südame isheemiatõve jne. Sellised veresoonkonna seisundi muutused tuleks varakult avastada, kuna õige ravi ja tervisekäitumise korral on võimalik edasine haiguse süvenemine ära hoida.

12

Riski südamehaiguste tekkeks hinnatakse läbi erinevate riskitegurite – vererõhk, vere suhkru- ja kolesteroolisisaldus, suitsetamine jne. Siiski mitte ükski neist ei hinda otseselt arterite jäikust. Arterite seisukorra hindamiseks on välja töötatud erinevaid mitteinvasiivseid meetodeid, mis võivad paraku olla keerukad ning vajada selleks spetsiaalset välja õppinud operaatorit. Ühe võimaliku lahendusena on Tervisetehnoloogiate instituudis arendatud välja meetodit arterite jäikuse indeksi määramiseks, mis põhineb optiliselt registreeritud pulsilaine signaali kuju analüüsil. Selline meetod on mitteinvasiivne, mõõtmine võtab vähe aega, on lihtne läbi viia ning ei vaja eraldi välja õppinud spetsialisti. Samuti on võimalik saada tulemused kohe pärast mõõtmist (kiiretoimeline). Kuna meetodiga seotud tehnoloogia on suhteliselt odav, siis võiks näiteks selline seade vererõhuaparaadi kõrval olla kasutuses ka näiteks perearsti igapäevatöös. Esialgne metoodika toimivus on tõestatud uuringus, kus võrreldi kontrollgruppi ning diabeedihaigeid (haiged, kellel on arterite jäikus suurenenud). Hetkel on käimas uurimistöö metoodika täiendamiseks ja täpsuse suurendamiseks.

16. Tõhusam ja kvaliteetsem neeruasendusravi ureemiliste toksiinide seirega reaalajas Ivo Fridolin, TalTech Tervisetehnoloogiate instituudi biovedelike optika uurimisgrupp (Tallinna Tehnikaülikool) Tallinna tehnikaülikooli biovedelike optika uurimisgrupi teadustöö eesmärk on koostöös nefroloogidega välja töötada uudne optiline meetod ureemiliste toksiinide ja alatoitumuse, kroonilise põletiku, südame-veresoonkonnahaiguste ja ajukahjustuse riski potentsiaalsete markerite monitooringuks, mille tulemusena tekiks arstidel täiendavat infot kroonilise neerupuudulikkusega patsientide seisundi interpreteerimisel ja ravi modifitseerimisel. Fookuses on kolme traditsioonilise ureemiliste toksiinide grupi (väikesed, keskmised ja valkudega seotud molekulid) optilised monitooringuvõimalused ning samuti glükatsiooni kaugelearenenud lõppsaaduste (advanced glycoxidation end products, AGE) hulga hindamine biovedelikes, kasutades molekulide neeldumis- ja fluorestsentsomadusi. Neeruasendusravi kvaliteeti ja tulemuslikkust on traditsiooniliselt kontrollitud keemiliste analüüsidega, võttes perioodiliselt vereproove. Erinevate firmade praegu pakutavad hemodialüüsi monitorid põhinevad uurea kontsentratsiooni mõõtmisel ensüümi ureaas abil, mõõtes kas ammooniumioonide juhtivust või summaarset ioonidest tingitud juhtivust. Olemasolevate meetodite puuduseks on keemiliste reagentide kasutamine ja keeruline mõõteprotseduur. TalTech biovedelike optika uurimisgrupp koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Linköpingi Ülikoolihaigla nefroloogidega pakkus välja põhimõtteliselt uue lähenemise hemodialüüsi kvaliteedi kontrolliks ja monitooringuks, milles kasutatakse optilist kiirgust. Mõõtes optilise meetodi abil erinevate molekulide neeldumisspektreid dialüsaadis, on võimalik hinnata nende kontsentratsiooni ja seega jälgida dialüüsi reaalajas. Optilise meetodi eelisteks on, et mõõtmine toimub kasutatud dialüsaadil, pakkudes seega monitori lihtsaimat ühendamise võimalust, dialüüsi protsessi mingilgi moel häirimata. Ei ole vajadust võtta vereproove ega kasutada keemilisi aineid. Varieerides optilisi sagedusi ning neeldumis- ja fluorestsents-spektreid, on võimalik registreerida erinevaid molekule. Koostöös TTÜst (praegusest TalTechist) välja kasvanud spin-off ettevõttega Optofluid Technologies OÜ on aktiivselt käimas teadus-arendustöö MCM meetodi tehnoloogiasiirdeks. Euroopa Komisjoni poolt H2020 raames toetatava arendustöö tulemusena peaks arstide käsutusse jõudma sensor kliinilisteks katsetusteks Euroopa juhtivates neeruasendusravi tippkeskustes Linköpingis, Madridis, Gentis ja Tallinnas. Väikesegabariidiline ja lihtsalt dialüsaadi väljundkanalisse lülitatav sensor võimaldab meedikutel kohandada ja tõhustada neeruasendusravi vastavalt vajadusele, et parandada 3,6 miljoni kroonilise neerupuudulikkusega patsiendi ravitulemusi ja elukvaliteeti maailmas.

17. Ravimite kasutamise hindamise pilootprojekt Eesti üldapteekides Daisy Volmer (Tartu Ülikool)

Hulgiravimikasutusega patsientide ravimite riski- ja kasutegurite hindamist on peetud tõhusaks võimaluseks ebaratsionaalse ravimikasutuse pidurdamisel ja patsientide ohutuse tagamisel. Ravimite kasutamise hindamine (RKH) on patsiendi ravimite struktureeritud hindamine, mille eesmärgiks on vähendada ravimite tarbimisega seotud ohte ning tõsta ravi efektiivsust. RKH käigus tuvastatakse ravimite kasutamisega seotud probleemid ja leitakse võimalused nende lahendamiseks. Eesti üldapteekides ei ole tänaseni RKH teenust pakutud, kuid sellealase tegevuse arendamiseks kogunes tegevproviisoritest, perearstidest ja erinevate ametkondade esindajatest koosnev töörühm esimest korda 2017 a septembris. Praeguseks on välja töötanud RKH teenuse standard, mis selgitab teenuse erinevate tasandite põhimõtteid, koolitusvajadust ja suhtlemist arstidega. RKH pilootprojekt teostatakse Eesti üldapteekides jaanuarist detsembrini 2019. Pilootprojekti käigus pakutakse RKH teenust ainult esmasel tasandil: õpetatakse patsienti tema ravimite kohta - raviskeemi tutvustamine või kordamine (nt annustamine, kasutamine); ravimite regulaarse ja pideva kasutamise vajalikkuse selgitamine, ravimite kasutamisel esinevate probleemide (nt neelamisraskus, kõrvaltoimed) tuvastamine ja vajadusel Ravimiametile teatamine, vajadusel elustiilialaste soovituste jagamine.

13

Uurimistöö eesmärgiks on selgitada RKH käigus toimunud patsiendi teadmiste muutumist oma ravimite, nende nõuetekohase kasutamise ja ravijärgimuse kohta; hinnata proviisorite erialast kompetentsust RKH teenuse pakkumisel ning potentsiaalset koolitusvajadust kvaliteetse RKH teenuse pakkumiseks tulevikus; koguda tagasiside teistelt tervishoiutöötajatelt (perearsti ja pereõed) pilootprojekti toimumise ja osutatud RKH teenuse kvaliteedi osas. Pilootprojekti esimesed tulemused saadakse septembris. Sarnase metoodikaga pilootprojektid on käivitunud või käivitumas veel Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris, Bulgaarias, Horvaatias, Serbias, Slovakkias, Türgis ja Iraanis.

18. Ravimite ohutu kasutamise hindamine eakatel patsientidel Eestis ja Soomes Veera Bobrova, Uljana Baburina, Jyrki Heinämäki, Shane Desselle, Marja Airaksinen, Daisy Volmer (Tartu Ülikool) TAUST. Ravimite kasutamise hindamine (Medication Use Review, MUR) on farmatseutilise hoole lahutamatu osa, mis on suunatud ravimitega seotud probleemide tuvastamiseks, hindamiseks ja lahendamiseks. Paljud uuringud on näidanud, et eakad patsiendid puutuvad sageli kokku potentsiaalselt sobimatute ravimite (Potentially Inappropriate Medications, PIMs) tarbimisega ning see on seotud hulgihaigestumuse ja hulgiravimikasutusega. Vaatamata sellele, et viimaste aastate jooksul on välja töötatud erinevad MUR meetodid eakate patsientide jaoks, ei ole need siiski piisavalt levinud esmatasandi meditsiini tavapraktikas. EESMÄRGID. Uuringu eesmärgiks oli selgitada PIM ja ravimite koostoimete (Drug-Drug Interactions, DDIs) esinemist eakatel patsientidel, kes kasutasid ravimite personaalse pakendamise teenust (Multi-dose Drug Dispensing, MDD) hooldekodudes ja koduhoolduses piiratud MUR võimalustega. MATERJALID JA MEETODID. Uuringus kasutati EU(7)-PIM nimekirja ja Inxbase andmebaasi PIM ja DDI tuvastamiseks eakatel ≥65a patsientidel (n=303), kes elavad hooldekodudes Eestis ja kasutavad MDD teenust. Saadud tulemusi võrreldi varasema sama metodoloogiaga teostatud uuringu tulemustega, kus hinnati koduhoolduses olevate Soome eakate patsientide (n=208) ravimite kasutamist. Mõlemal juhul korraldati sõltumatu MUR eakatele patsientidele uuringu esimesel kuul ja kuue kuu pärast. TULEMUSED. Tulemused näitasid, et 56% eakatest patsientidest hooldekodudes kasutasid vähemalt ühte PIM ja 7% nendest esinesid kliiniliselt olulised DDI. Varasemalt korraldatud uuringu puhul koduhoolduses olid tulemused sarnased, vastavalt 64% ja 3%. Lisaks leiti, et kuue kuu jooksul kasvas kasutatavate ravimite arv nii hooldekodude kui ka koduhoolduse patsientidel. JÄRELDUSED. Kuigi kõigile koduhoolduse patsientidele korraldatakse MDD teenusega liitumisel kohustuslik MUR ning hooldekodude puhul on MUR pidevalt arendamisel, ei leitud olulist erinevust patsientide PIM ja DDI esinemises. Kuna uuringus ei vaadeldud konkreetsete raviplaanide vajalikkust patsiendi tasandil, PIM mõjusid ravitulemustele ega MDD teenust mittekasutavaid patsiente, siis tuleks kaaluda kõigile eakatele suunatud MUR loomist sõltumata ravimi väljastamise viisist; MDD puhul teenusega liitumisel ning järgnevalt vähemalt üks kord aastas.