SISUKORD - Viimsi vald

3

SISUKORD

SISUKORD ............................................................................................................................................3

SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................4

1 SUULISED INTERVJUUD, ARVAMUSLIIDRID...................................................................5

1.1 VIIMSI VALLAVALITSUSE KUVAND .....................................................................................6

1.2 OOTUSED VIIMSI VALLALE/VALLAVALITSUSELE ..............................................................7

1.3 SUHTED AVALIKKUSEGA, KOMMUNIKATSIOON ...............................................................9

2 SUULISED INTERVJUUD, ETTEVÕTJAD ............................................................................12

2.1 VIIMSI VALLAVALITSUSE KUVAND ...................................................................................13

2.2 OOTUSED VIIMSI VALLALE/VALLAVALITSUSELE ............................................................15

2.3 SUHTED AVALIKKUSEGA, KOMMUNIKATSIOON .............................................................18

3 SUULISED INTERVJUUD, HARIDUS- JA KULTUURIASUTUSTE NING MTÜ-DE JUHID ...................................................................................................................................................22




4 SUULISED INTERVJUUD, KÜLAVANEMAD.......................................................................33




5 SUULISED INTERVJUUD, MEEDIA .....................................................................................44




6 SUULISED INTERVJUUD, OMAVALITSUSTE ESINDAJAD ...........................................55




7 ANKEETKÜSITLUS, ELANIKUD ............................................................................................67



7.3 SUHTED AVALIKKUSEGA, KOMMUNIKATSIOON ...........................................................105

7.4 LISAKÜSIMUSED NOORTELE............................................................................................110

7.5 LISAKÜSIMUSED EAKATELE .............................................................................................114

8 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................117

8.1 VIIMSI VALLAVALITSUSE KUVAND .................................................................................117

8.2 OOTUSED VIIMSI VALLALE/VALLAVALITSUSELE ..........................................................118

8.3 SUHTED AVALIKKUSEGA, KOMMUNIKATSIOON ...........................................................120

LISA 1 SUULISTE INTERVJUUDE KÜSIMUSTIK ..................................................................123

LISA 2 ANKEETKÜSITLUS ...........................................................................................................124

LISA 3 INTERVJUEERITUD ISIKUD .........................................................................................128

4

SISSEJUHATUS Kommunikatsioonibüroo Powerhouse läbi viidud Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsiooniauditi eesmärk oli välja selgitada, milline on Viimsi Vallavalitsuse maine ja tuntus arvamusliidrite, ettevõtjate, haridus- ja kultuuriasutuste ning MTÜ-de juhtide, külavanemate, meedia, omavalitsusesindajate ning elanike hulgas. Lisaks uuriti sihtrühmade arusaamu valitud fookuse võtmeprobleemidest ja –teemadest ning arusaamade kokkulangevust Viimsi Vallavalitsuse esindajate ootuste ja arusaamadega – kas edastatud informatsioon on sihtrühmadeni jõudnud soovitud viisil ja kas sihtrühmad on sellest soovitud viisil aru saanud. Kommunikatsiooniauditi eesmärk on analüüsida tulemusi ning teha järeldused konkreetsete ettepanekutega Viimsi Vallavalitsuse maine ja tuntuse parandamiseks, samuti kommunikatsioonitegevuse tõhustamiseks ning tulemuslikumaks muutmiseks. Audit koosnes suulistest intervjuudest ja ankeetküsitlusest. Kommunikatsiooniauditi ankeetküsitlus ning suulised intervjuud viis Powerhouse läbi ajavahemikul 11.04-02.05.2008. Analüüs ja lõppkokkuvõte valmis ajavahemiku 05.-20.05.2008 jooksul. Suuliste intervjuude käigus kontakteerus Powerhouse paljude inimestega, intervjuud tehti nende seast viiekümne ühe inimesega. 28 inimesega tehti intervjuu telefoni teel, 16 inimesega kohtuti silmast silma ning 7 inimest vastas küsimustikule meili teel. Algsesse intervjueeritavate nimekirja tehti töö käigus erinevatel põhjustel mitmeid muudatusi. Iga sihtrühma puhul joonistusid välja just sellele sihtrühmale iseloomulikud arvamused, mida saab edaspidise kommunikatsiooni planeerimisel arvestada. Ankeetküsitlused viidi läbi Viimsi valla elanike seas, keda teavitati kahel korral (11. ja 25. aprillil) uuringu toimumisest valla ajalehes Viimsi Teataja. Ankeedile oli võimalik vastata täites Viimsi valla koduleheküljel online-ankeedi või Viimsi Vallavalitsuse infolauast saadud paberankeedi. Küsitlusele vastas 183 inimest, 171 inimest täitis ankeedi Internetis ning paberankeete laekus 12. Küsimustega selgitati välja vastajate arvamused järgmistel teemadel:

� Viimsi Vallavalitsuse kuvand; � Ootused Viimsi vallale/vallavalitsusele; � Suhted avalikkusega, kommunikatsioon.

Audit koosneb kaheksast sisulisest osast, millest seitse esimest käsitlevad sihtgruppide vastanute hoiakuid, hinnanguid ning assotsiatsioone seoses Viimsi Vallavalitsuse tegevusega. Kaheksandas peatükis on kokkuvõte auditi tulemustest. Auditi lisas on eelnevalt Viimsi Vallavalitsuse esindajatega kooskõlastatud küsimustikud ja intervjueeritute nimekirjad: 1. suuliste intervjuude küsimustik; 2. elanike ankeetküsitlus; 3. intervjueeritute nimekiri.

5

1 SUULISED INTERVJUUD, ARVAMUSLIIDRID Viimsi valda puudutavale küsimustikule olid nõus vastama kõik Viimsi arvamusliidrite grupi valimisse kuulunud inimesed, kellega intervjuu tegemiseks ühendust võeti. Kokku vastas kaheksa inimest, kellega tehti intervjuu telefoni teel. Enamik vastanutest ei olnud rahul Viimsi Vallavalitsuse planeerimisoskusega, eriti puudutas see infrastruktuuriga seotud küsimusi. Välja toodi Viimsi kiiret ehitusarengut ning liigse kiirustamise tõttu tagaplaanile jäänud teedeehitust, ühistranspordi organiseerimist ning kanalisatsiooniprobleeme. Negatiivsena nähti inimeste pidevat juurdevoolu Viimsisse, mille tõttu Viimsi rahulik elukeskkond muutub suurlinna omaga sarnaseks. Vallavalitsusele heideti ette läbipaistmatut tegutsemist ning korruptsiooni: seda eelkõige detailplaneeringute ning maaga seotud müügitehingute osas. Samuti mainiti ehituslubade kahtlast väljastamist ning sellega kaasnenud kohtuprotsesse. Ühel korral nimetati ka Urmas Arumäega seotud skandaale ning nende halba mõju Viimsi Vallavalitsuse mainele. Viimsit kui elukeskkonda peeti väärtuslikuks kauni looduse ning mere läheduse tõttu. Mitmele vastajale oli väga oluline Tallinna lähedus. Vastanud loodavad, et Viimsi säilitab lähimas tulevikus oma miljööväärtuslikkuse, et teed saavad korda, ühistransport paraneb ning veeprobleemid lahenevad. Väga positiivseks peeti Viimsi Vallavalitsuse head suhtumist järelkasvu, nt ühe vastaja elukoha valikul said otsustavaks just Viimsi kool ning lasteaiakoht. Üks küsitletu loodab, et Randveresse tehakse algkool. Vajalikuks peeti seda, et Viimsisse tehtaks rohkem toidukauplusi. Puudust tuntakse ka vaba aja veetmise ning söögikohtadest. Enamik vastajaid saavad põhilise informatsiooni Viimsi vallas toimuva kohta Viimsi Teatajast, mida peetakse kasulikuks ning vajalikuks ajaleheks. Vallavalitsuse kommunikatsioonitegevust peeti heaks, midagi konkreetset ei osatud sellele ette heita. Küsitletud olid kindlad, et Viimsi Vallavalitsusest ei ole raske informatsiooni hankida. Toodi välja kodulehe kasulikkust ning kiiret vastamist e-mailiga esitatud küsimustele. Vallavalitsuse suhtumist oma elanikesse peetakse soojaks (keskmine 4,1).

6

1.1 VIIMSI VALLAVALITSUSE KUVAND

1.1.1 Mis seostub Teile esimesena Viimsi Vallavalitsusega?

Kahele vastajale seostus Viimsi Vallavalitsus ainult positiivsete märksõnadega. Üks tõi välja, et Viimsi hoolib kultuurielu edendamisest, teine oli väga rahul sellega, kui hästi suhtub Viimsi Vallavalitsus uutesse elanikesse. Korruptsiooni mainiti neljal korral, peamise näitena toodi maade ostmisega seotud tehingud.

Kommentaarid:

- Viimsi vallas on lavastatud mitu muusikali, Viimsi hoolib kultuurist. - Ainult head kogemused, võeti valda kenasti vastu. - Vohab korruptsioon, kaks eelmist vallavanemat olid sulikari. - Maavahetustehingud, Viimsi kool, Toomas Tool, oskus mitte planeerida. - Vallavalitsus ise. - Mõttetu poolsaare täisehitamine, eiratakse kohalike inimeste huvisid. - Arumäe sõimas eelmist vallavalitsust. - Lasteaia järjekord, sünnitoetused, teede vilets olukord.

1.1.2 Missuguseks hindate Viimsi Vallavalitsuse mainet? (Abiks: nt hinne skaalal 1-5)

Kaks vastajat hindas vallavalitsuse mainet hindega viis ja kaks hindega neli, pidades seda vastavalt väga heaks ja heaks. Kahel juhul toodi välja skandaale, mistõttu peeti mainet viletsaks. Üks inimene leidis, et maine on üldiselt väga hea, kuid auklike teede tõttu hindaks ta vallavalitsuse mainet hindega kaks miinus.

Kommentaarid:

- 5. (2 korral) - 4. (2 korral) - Muidu 5, aga teed 2-. - Vilets. - Pigem negatiivne, skandaalid. Juurdekasvu pole ette nähtud ja sellel on tagajärjed.

1.1.3 Kas Viimsi Vallavalitsuse maine on viimase 5, 10 aastaga muutunud? Mismoodi?

Viimsi Vallavalitsuse maine pole nelja vastaja arvates viimaste aastatega muutunud. Kahe vastaja hinnangul on maine muutunud halvemaks – maadega sahkerdamine, valla kiire kasv (tagajärgedele ei ole mõeldud). Ühe intervjueeritava meelest on vallavalitsuse maine poliitilise võitluse tõttu kõikuv.

Kommentaarid:

- Maine on muutunud halvemaks, maade sahkerdamine, mereäärsed maad müüdi

imeodavalt. - Negatiivseks on muutunud – kiire kasv, aga tagajärgedele pole mõeldud. - Maine on kõikuv, põhjuseks poliitiline võitlus. - Viimsi kujundab mainet pressis, ehitatakse palju, aga poode on puudu. - Kogu aeg on skandaalid, maade ostmine, aga maine nii väga muutunud pole. - Ei oska öelda, tundub ühesugune. - Ei ole muutunud selle kolme aastaga, mis olen seal elanud.

7

- Ei ole.

1.1.4 Palun hinnake allolevaid väiteid Viimsi Vallavalitsuse kohta. (nt 1 – väga aeglane, 2 – aeglane, 3 – nii see kui teine, 4 – kiire, 5 – väga kiire)

Esimesele vastanduvale väitepaarile jättis vastamata kaks inimest, kuna neil puudus konkreetne kokkupuude vallavalitsuse tööga. Kõrgeima keskmise teenis vallavalitsuse suhtumine oma elanikesse (keskmine 4,1). Lisaks peetakse Viimsi Vallavalitsust eelkõige paindlikuks ning asjatundlikuks. Madalaimad keskmised hinded said vallavalitsuse töö kiirus (keskmine 3,0) ning läbipaistvus (keskmine 3,4).

Viimsi Vallavalitsus on asutusena

1 2 3 4 5 Keskmine

Aeglane/Kiire 2 2 2 3,0 Ebausaldusväärne/Usaldusväärne 1 1 4 2 3,9 Vanamoodne/Innovaatiline 2 1 2 3 3,8 Jäik/Paindlik 3 2 3 4,0 Ebaefektiivne/Efektiivne 1 4 1 2 3,5 Asjatundmatu/Asjatundlik 1 3 1 3 3,8 Läbipaistmatu/Läbipaistev 1 1 1 4 1 3,4 Külm/Soe 2 3 3 4,1

1.1.5 Mida peaks vallavalitsuse töös muutma?

Kaks intervjueeritavat märkis, et vallavalitsus peaks muutuma avatumaks ja läbipaistvamaks. Kahe vastaja arvates ei peaks vallavalitsuse töös midagi muutma. Ühel korral mainiti infrastruktuuri puudulikkust. Samuti ühel juhul toodi välja, et vallavalitsusel puudub nägemus poolsaare täisehitamisest – keskkond jäetakse tagaplaanile. Üks vastaja pidas suurimaks probleemiks teede auklikkust ning rõhutas, et vallavalitsus peaks suunama maksumaksja raha teede korrashoidu. Kommentaarid:

- Töö peaks muutuma ausamaks, läbipaistvamaks. - Raske küsimus, planeerimisele rohkem rõhku. Kõike tuleks teha järk-järgult, et

infrastruktuur jõuaks järele. Järelevalve võiks olla parem, kas või ehituses näiteks. - Põhiküsimustes avatum. - Peaks muutma nägemust poolsaare arengust, keskkond jäetakse tagaplaanile,

lubatakse liiga suuri krunte. - Kõigepealt tuleb teed korda teha, Viimsi elanikel on maksud makstud, miks siis teed

korras pole? - Ei oska öelda, kogu aeg on korras. - Ei pea midagi muutma. - Ei oska öelda.

1.2 OOTUSED VIIMSI VALLALE/VALLAVALITSUSELE

1.2.1 Missugused asjaolud on mõjutanud Teie otsust elada Viimsis? (* küsimust ei esita neile, kes vallas ei ela)

Kolm vastajat pidas tähtsaks Tallinna lähedust. Neljal korral mainiti ilusat loodust ning merd. Tõsteti esile ka Viimsi kooli ning Randvere ilusat lasteaeda. Üks vastaja kaalub liigse linnastumise tõttu Viimsist ära kolimist.

8

Kommentaarid: - Ilus ümbruskond, mere lähedus, puutumatu loodus. - Ilus loodus, Tallinna lähedal. - Esimene elurajoon, mis oli arendatud Rootsi moodi – vesi ja kanalisatsioon, elekter.

Kõik tänu eelmisele vallavanemale. - Viimsi on mere ääres. - Siin on uus kool, lapsel on palju võimalusi, transport korralik, asula on väike ja

kodune, pole prügikastiinimesi. - Kool, linna lähedus. Viimsi keskkond halveneb. Kaalun ära kolimist, sest arendus ja

tihedus on ebasobivad, arhitektuuriline läbimõtlematus. - 1984. aastal sain töökoha Viimsisse. - Tallinn on lähedal, koht mere ääres ning Randveres on ilus uus lasteaed.

1.2.2 Mis Teid häirib Viimsi vallas?

Kolm vastajat polnud rahul Viimsi teeoludega. Kahel juhul tunti puudust kauplustest, mis võiksid olla lähemal ja suurema kaubavalikuga. Kahel korral mainiti ummikuid ning infrastruktuuri mahajäämust. Üks vastaja leidis, et Rohuneeme teel võiks kiiruspiirang olla suurem kui 50 km/h. Ühte vastanut häirivad Püünsi tondilossid.

Kommentaarid:

- Püünsi tondilossid tuleks korda teha, veevärk ja kanalisatsioon samuti. - Rohuneeme teel peab 50-ga sõitma. - Planeerimatus, infrastruktuur ei arene. - Ummikud, teedeehitus mahajäänud. - Kaubandus võiks olla arenenum, suurem valik. - Arhitektuuriline planeerimatus, keskkond halveneb. - Kaupluste probleem, pole kauplusi lähedal. - Augulised teed, pole piisavalt vaba aja veetmise kohti, kus istuda ja kohvi juua.

1.2.3 Mis on Teie meelest Viimsi valla kolm kõige olulisemat lahendamata valupunkti?

Viis vastajat tõi välja vee ja kanalisatsiooni probleemid. Kolmel korral mainiti halbu ja auklikke teeolusid. Kaks vastajat ei ole rahul detailplaneeringutega – ehitatakse suuri korterelamuid, metsa võetakse maha, valitseb arhitektuuriline läbimõtlematus. Lisaks märgiti seda, et ida ja lääs on oma arengult vastuolus. Kahel juhul nimetati puudulikku transpordisüsteemi. Esile tõsteti ka veel liiga kõrget maamaksu määra, politsei aeglust ning söögikohtade ja lasteaedade vähesust.

Kommentaarid:

- Püünsi hooned, veevärk ja kanalisatsioon. - Vee kvaliteet, külavaheliste teede kvaliteet, liiga kõrge maamaksu määr. - Vilets infrastruktuur, vallavalitsuse töös võiks olla rohkem läbipaistvust. - Teed, kommunikatsioonid, lasteaiad, vesi ja kanalisatsioon. - Ehitatakse suuri korterelamuid, metsi võetakse maha, eramajade omanikud

kannatavad, söögikohti võiks olla rohkem, aga kindlasti ei tohi neid ehitada Viimsi Vabaõhumuuseumisse.

- Poolsaare detailne planeerimine, arhitektuuriline läbimõtlematus, ida on maha jäänud, lääs on arenenud.

- Vesi tuleb muuta paremaks, politsei on aeglane.

9

- Auklikud teed, kanalisatsioon korda, ühistransport on puudulik.

1.2.4 Mida peaks tegema probleemi(de) lahendamiseks?

Kaks vastajat ei osanud probleemide lahendamiseks midagi välja pakkuda. Kahel korral nimetati teeolude parandamist ning veepuhastusjaama tööle panemist. Mainiti infrastruktuuri puudujääkide likvideerimist ning järjekindlat planeerimist. Ühe lahendusena pakuti välja ka maamaksu alandamist.

Kommentaarid:

- Veepuhastusjaam tööle, teed korda, maamaksu alandada. - Infrastruktuur korda. - Järjekindel planeerimine. - Nägemust poolsaare arengust muutma. - Tuleb ehitada kanalisatsioon. - Tuleb eelarve teha nii, et rohkem raha jääb teede korda tegemiseks. - Ei oska pakkuda, nüansse on palju. - Ei oska öelda.

1.2.5 Missugusena näete elu Viimsis 5 aasta pärast? (*küsimust ei esita neile, kes vallas ei ela)

Seitse vastajat arvas, et elu Viimsis läheb paremaks. Kolmel korral öeldi, et 5 aasta pärast on teed ja transport saanud korda. Üks vastaja pakkus, et Haabneeme ja Rohuneeme on saanud satelliitlinnadeks, ülejäänud osa Viimsist on lihtsalt roheline eeslinn. Kahel juhul loodetakse, et Viimsi jääb samasuguseks vaikseks kohaks – suuri arendusi enam ei tehta. Ühel korral mainiti ka seda, et Randveres võiks olla algkool, samuti võiks tulla rohkem kohvikuid ning rannad võiks olla avalikud. Üks vastanutest arvas, et elu läheb halvemaks.

Kommentaarid:

- Loodetavasti ei tehta suuri arendusi, et Viimsi ei muutuks suureks keskuseks. - Veepuhastusjaam töötab, teed on korras ja maamaks normaalne. - Arengud on toimunud, kuid mitte nii kiiresti. Ehitus jahtub. Puudulik transport on

korras. - Haabneeme ja Rohuneeme on satelliitlinnad, ülejäänu on roheline eeslinn.

Ärikeskusel võib olla rohkem lööki kui arvatakse. - Võiks jääda samasuguseks – vaikseks, rahulikuks, koduseks. - Paremuse poole, rannad võiks teha avalikuks. - Randveres võiks olla algkool, teed võiks olla korras ning rohkem kohvikuid. - Elu halveneb.

1.3 SUHTED AVALIKKUSEGA, KOMMUNIKATSIOON

1.3.1 Missugused uudised/sündmused meenuvad Teile seoses Viimsi Vallavalitsusega?

Positiivsena nimetati erinevate ürituste korraldamist ning hõbelusika üleandmist uuele ilmakodanikule. Negatiivsete aspektidena toodi välja häälte ostmist, imelikke riigihankeid, maadega sahkerdamist, Urmas Arumäe probleeme ning Haabneeme korterelamute ehitamise jaoks lubade saamist. Ühte vastajat pani nördima see, et Viimsi Vallavalitsus tänas Liis Lassi. Üks vastanu oli pettunud selles, et jaanipäeva ürituse eest küsiti piletiraha.

10

Kommentaarid: - Häälte ostmine, maa varastamine, imelikud riigihanked. - Urmas Arumäe probleemid, maadega sahkerdamine. - Meenub Haabneeme korterelamute lubade saamine. Nördima paneb see, et Viimsi

Vallavalitsus tänas Liis Lassi. - Detailplaneeringud. - Jaanipäev, mille eest küsiti piletiraha – rahvapidu peaks ikka tasuta olema. - Hõbelusika üleandmine uutele ilmakodanikele. - Täpselt ei meenu, aga alati toimub midagi, erinevad üritused. - Ei oska nimetada.

1.3.2 Kui tihti jõuab Teieni üleriigilisest meediast Viimsi Vallavalitsusega seotud informatsioon?

Neli vastajat hindas, et Viimsiga seotud info jõuab nendeni vähemalt kord kuus. Üks vastaja nimetas, et põhiliselt jõuab temani negatiivne info, mida ta loeb suure huviga. Üks intervjueeritav märkis, et temani ei jõua info Viimsi kohta üleriigilisest meediast, vaid Viimsi Teatajast.

Kommentaarid:

- Kord kuus. (4 korral) - Ei jõua eriti, ainult Viimsi Teatajast. - Põhiliselt jõuab negatiivne info, loen huviga. - Vallaga seotu ei torka eriti silma, küll aga avaliku elu tegelastega seotu, kes Viimsis

elavad. - Päris tihti, kuna Viimsi on rikas ja suur vald.

1.3.3 Milliseks hindate Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsioonitegevust? (nt võrreldes teiste omavalitsustega)

Kaks küsitletut leidis, et vallavalitsuse kommunikatsioonitegevus on hea – ilmub valla leht ja infopuudust ei ole. Neli korda mainiti hea kommunikatsioonitegevuse võtmes Viimsi Teatajat. Kaks vastajat leiab, et vallavalitsuse kommunikatsioonitegevus on rahuldav.

Kommentaarid:

- Alati saab paremini, Viimsi Teataja on hea. - Viimsi Teataja on kasulik. - Hea, valla leht ilmub, vallavalitsus üritab, keskmine kommunikatsioonitegevus. - Käib Viimsi leht, palju infot on poodides teadetetahvlitel. - Viimsi reklaamib ennast hästi. - Hea, infopuudust ei ole. - Mitte kõige halvem. - Rahuldav.

1.3.4 Kas info, mida Viimsi Vallavalitsus edastab, on Teile kasulik ja kvaliteetne?

Viis vastanut leidis, et info, mida Viimsi Vallavalitsus edastab, on neile kasulik ja kvaliteetne; ühel puhul toodi välja, et info võiks olla täpsem. Üks vastaja mainis, et tegelikku pilti siiski edastatavast informatsioonist ei saa. Üks intervjueeritav ei osanud info kasulikkust ja

11

kvaliteetsust hinnata ning ühe vastaja arvates ei ole valla poolt edastatav info tema jaoks kasulik ja kvaliteetne.

Kommentaarid:

- Jah, on küll. (3 korral) - Kasulik kindlasti, aga võiks olla täpsem. - Ei oska midagi ette heita, täiesti OK on. - Ei oska vastata. - Kasulikud on otsused, sündmused, sünnipäevad. Aga rohkem on korruptsiooni,

tegelikku pilti ei saa. - Ei ole.

1.3.5 Millistest kanalitest saate infot Viimsi Vallavalitsuse kohta?

Kõik vastajat tõid välja, et nende peamine infoallikas Viimsi Vallavalitsuse kohta info hankimisel on Viimsi Teataja. Kahel korral nimetati infokanalina üleriigilist meediat. Üks vastanutest tõi esile stende, mis on kaubanduskeskustes. Lisaks saadakse infot vallavalitsuse kohta vallavalitsusest, Viimsi valla koduleheküljelt ja Internetist.

Kommentaarid:

- Viimsi Teatajast. (4 korral) - Üleriigilisest meediast, Viimsi Teatajast. - Viimsi Teatajast, vallavalitsusest. - Viimsi Teatajast, kodulehelt, kaubanduskeskuse stendidelt. - Viimsi valla lehest, üleriigilisest meediast, Internetist kindlasti.

1.3.6 Kui kerge või raske on Viimsi Vallavalitsusest vajalikku informatsiooni saada?

Kõik vastajad leidsid, et vallavalitsusest on lihtne vajalikku informatsiooni saada. Tõsteti esile ka valla kodulehte, kus on vajalikud kontaktid olemas.

Kommentaarid:

- Lihtne, tuleb kohale minna ja küll vajaliku info siis ka saab. - Kerge. - Pole vaja läinud, aga annavad kiiresti vastuse. - Asi paraneb, on kergem. - Kerge, alati vastatakse kiiresti – ka meili teel. - Lootusetu pole, kui vaja, saab vajaliku info kätte. - Ei ole raske. - Ei oska öelda, aga kodulehel on vajalikud numbrid ja meiliaadressid olemas,

nähtavasti saab küll.

12

2 SUULISED INTERVJUUD, ETTEVÕTJAD Ettevõtjate grupis tehti intervjuu kaheksa Viimsi vallas asuva ettevõtte juhiga. Seitsme intervjueeritavaga viidi läbi telefoni intervjuu ning üks ettevõtja vastas küsimustele meili teel. Ettevõtjatel tekkisid Viimsi Vallavalitsusega erinevad seosed – meenusid maatehingud, Urmas Arumäe, volikogu liikmeks olemine ja skandaalid meedias. Enamik Viimsi ettevõtjatest hindasid vallavalitsuse mainet heaks. Mainet halvaks hinnanud leidsid, et valla halva maine põhjuseks on nõrgad ja läbipaistmatud otsused. Poolte ettevõtjate arvates on Viimsi Vallavalitsuse maine viimaste aastatega paranenud või paranemas. Maine paranemise põhjusena toodi välja, et juurutatud süsteemid on muutunud läbipaistvamaks, maine langus on aga ettevõtjate arvates tinginud vallavalitsuse rohketest äriideedest ning sagedasest seotusest erinevate probleemidega. Ettevõtjate arvates peaks Viimsi Vallavalitsus muutma oma töö haldussuutlikkust, kaasama aruteludesse rohkem spetsialiste, arvestama rohkem naabervaldadega, täpsustama valla üldise arengu kontseptsiooni, keskenduma tervishoiule, lõpetama liigse ehitustegevuse ning tegema tihedamat koostööd oma allasutustega. Viimsi vallas häirivad ettevõtjaid vallavalitsuse mustad tehingud, opositsiooni ja koalitsiooni vastasseis, eelmise vallavalitsuse süüdistamine, ülerahvastatus, ülbed uusrikkad ja suhtumine paljulapselistesse perekondadesse. Olulisemateks lahendamata valupunktideks on Viimsi ettevõtjate hinnangul lasteaia- ja koolikohtade puudus, transpordi probleemid, halvad teeolud, puudulik infrastruktuur, liigne ehitustegevus, ülerahvastumine ning korraliku poe puudumine. Olulisemate valupunktide lahendamiseks soovitati kiirendada planeeringute menetlusi, konsulteerida valla planeeringu asjus oma ala ekspertidega, kaasata valla probleemide aruteludesse ka valla asutuste inimesi ning edastada rohkem infot olemasolevate sportimisvõimaluste kohta. Ettevõtjate prognoosid elule Viimsis 5 aasta pärast on väga erinevad. Mõned usuvad, et 5 aasta pärast on Viimsi Eesti kõige esinduslikum vald, kus on hea infrastruktuur, olme ning arvestatav teenuste ja koolide võrgustik. Leiti ka seda, et selleks, et ka tulevikus oleks Viimsis hea elada, peaks vallavalitsus juba praegu pidurdama ehitustegevust, korrastama ranna- ja sadamaalasid ning muutuma ettevõtja-sõbralikumaks. Ettevõtjatele meenusid seoses Viimsi Vallavalitsusega erinevad uudised ja sündmused – uue koolimaja ehitus, vabariigi aastapäeva tähistamine, kultuuripreemiate jagamine, vallavanema vastus kriitikale laenu osas, jaanituli, skandaalid, valla planeerimisega seotud faktid ning lood laste ja huvialaringide kohta Viimsi Teatajas.

Enamik ettevõtjaid saavad Viimsi Vallavalitsuse kohta infot üleriigilisest meediast vähemalt korra kuus ning nende hinnangul on Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsioonitegevus hea, sealhulgas tõsteti neljal korral kommunikatsiooni edendajana esile Viimsi Teatajat. Ettevõtjate hinnangul on Viimsi Vallavalitsuse poolt edastatav informatsioon kasulik ja kvaliteetne, lisati vaid seda, et info võiks koduleheküljele operatiivsemalt jõuda ning edastatava info hulk lasteaedadele võiks olla suurem.

Peamised kanalid, kust ettevõtjad Viimsi Vallvalitsuse kohta infot hangivad on Viimsi Teataja, kodulehekülg, otsekontaktid, haridus- ja noorsootöö osakond, vallasekretär ning Internet. Lisaks toodi välja, et valla kodulehekülje sisu on normaalne, kuid vorm võiks parem olla. Vajaliku info kättesaadavust vallavalitsusest hinnati enamasti kergeks. Lisaks tõsteti esile seda, et elektroonilised kanalid on hästi lahendatud ning seetõttu on võimalik paljusid probleeme elektrooniliselt lahendada.

13



Ettevõtjatel tekkis Viimsi Vallavalitsusega erinevaid seoseid. Mainiti maatehinguid, Urmas Arumäed, volikogu liikmeks olemist, skandaale meedias, muret lasteaia pärast, halbu teeolusid ja vallavalitsust. Ühele ettevõtjale, kes on vallas alles uus elanik, ei assotsieerunud Viimsi Vallavalitsusega mitte midagi.

Kommentaarid:

- Maatehingud. - Urmas Arumäe, vallavanem. - Olen volikogu liige. - Skandaalid ajakirjanduses. - Mure ja aeg-ajalt mõistmatus lasteaiaga seoses. - Oma küla (Laiaküla) teed – mis on nigelad. - Ühtegi mõtet ei tule pähe, uus elanik ka. - Vallavalitsus – see sõna seostubki.


Viis ettevõtjat hindavad vallavalitsuse mainet heaks (4 palli), ühe vastanu meelest on maine kolme vääriline ning kaks ettevõtjat leiavad, et vallavalitsuse maine on pigem kehvapoolne. Halva maine põhjustajatena toodi välja nõrgad ja läbipaistmatud otsused.

Kommentaarid:

- Heaks. (2 korral) - Paneks 4, viit päris välja ei venita. - 4 võib vabalt panna, pole häda midagi. - Paneks 4, aga pigem miinusega. - Kolme venitab välja. - Rahuldavaks. - Eks mu enda valdkond ole selline problemaatiline, seepärast ka arvamus kallutatud.

Aga väga hea see maine ei tundu olevat. Pigem kehvapoolne. On nõrku otsuseid, läbipaistmatuid tegusid ja otsuseid. Sellest tekib arusaamatusi mõlemat pidi. Noorematele vallavalitsuse liikmetele ei ole veel piisavalt tarkust antud (ülaltpoolt). Aga eks on ju probleeme ja vigadest saab õnneks õppida.


Nelja ettevõtja arvates on Viimsi Vallavalitsuse maine viimase 5, 10 aastaga paranenud ja/või paranemas. Kolm vastajat leiavad aga, et vallavalitsuse maine on viimasel ajal langenud. Maine paranemise põhjusena toodi välja, et juurutatud süsteemid on muutunud läbipaistvamaks, maine langus on aga ettevõtjate arvates tinginud vallavalitsuse rohketest äriideedest ning Viimsi sagedasest seotusest erinevate probleemidega.

Kommentaarid:

- Usun, et paranenud. See on minu subjektiivne arvamus. Siin on oma osa ka sellel, et

eelmised volikogud viisid maine alla. Nii et loodame, et maine paraneb.

14

- Vahepeal langes, on olnud tõuse ja mõõnu, aga praegu läheb tõusujoones. - Ma arvan, et viimasel ajal on maine tõusnud, kuna ei ole olnud konkreetseid

sahmerdamisi. - Kokkuvõttes liigub maine positiivses suunas – juurutatud süsteemid on muutunud

rohkem läbipaistvaks. - Ma ei ole nende tegevust nii väga jälginud, aga ise olen rahul. - Väheke on languse trendi märgata, aga ega eelmised paremad polnud. Tavaliselt on

tunne, et kui Viimsit mainitakse, siis on kindlasti mingi jama taas. - Halvemuse suunas. - Olen siin elanud alles 5 aastat. Aga tundub, et vallavalitsusel tükib tulema liiga palju

äriideid. Nii ei tohiks olla.


Viimsi ettevõtjate hinnangul on vallavalitsust iseloomustavateks omadussõnadeks soojus (keskmine 4,0), efektiivsus (keskmine 3,8), jäikus ja läbipaistmatus (mõlema keskmine 3,0). Lisakommentaarides tõsteti esile seda, et kui asjaajamisel on mängus erakondlikud või isiklikud huvid, siis on protsessid ülikiired, kui huvi puudub, võib asjaajamisega kuluda aastaid. Viimsi Vallavalitsus on asutusena

1 2 3 4 5 Keskmine

Aeglane/Kiire 4 1 1 3,5 Ebausaldusväärne/Usaldusväärne 1 1 6 3,6 Vanamoodne/Innovaatiline 1 1 5 3,6 Jäik/Paindlik 2 3 2 3,0 Ebaefektiivne/Efektiivne 1 4 1 3,8 Asjatundmatu/Asjatundlik 1 2 3 1 3,6 Läbipaistmatu/Läbipaistev 3 1 3 3,0 Külm/Soe 1 5 1 4,0 Lisakommentaarid:

- Kui on erakondlikud või isiklikud huvid, siis ülikiire – peab vaatama, et pärast paberitega järgi jõuaks. Kui huvi puudub, võib kuluda aastaid.

- Raha osas oleks lihtsam teha kokkulepe maffiaga, saab raha kätte. Vallavalitsuse puhul võib kindel olla, et raha ei jõua õigeks ajaks.

- Moodsus on vallavalitsuses omamoodi nähtus, tegeletakse ainult elamuehitusega, kust hea lüpsta tulu. Rae vallas nt on rohkem tööstust, innovaatilisem. Aga kohalik leht on lausa eeskujulik.

- Vanade töötajatega soe, vallavalitsuse liikmetega külm. - Pärast oma maja ehitamist tükk aega tagasi ei ole vallavalitsusega asjaajamist olnud,

seepärast ei ole alust hinnangu andmiseks. Aga ma usaldan neid. Kui oma valda ka ei usaldaks, keda siis veel?


Ettevõtjate arvates peaks Viimsi Vallavalitsus muutma oma töö haldussuutlikkust, kaasama aruteludesse rohkem spetsialiste, arvestama rohkem naabervaldadega, täpsustama valla üldise arengu kontseptsiooni, keskenduma ka tervishoiule (mitte ainult seda valdkonda riigile delegeerima), lõpetama liiga ehituskeskse tegevuse ning tegema tihedamat koostööd oma allasutustega. Kaks vastajat ei osanud öelda, mida peaks vallavalitsus oma töös muutma.

15

Lisaks peeti vajalikuks märkida, et Viimsi Teataja on tänuväärt uudistekanal ning et selle tasuta levitamine kõikidele valla elanikele näitab valla hoolivust. Kommentaarid:

- Parandama peaks haldussuutlikkust. Peaks olema kiirem, konkreetsem lahenduste

leidmisel ja otsuste vastuvõtmisel. - Kaasama rohkem spetsialiste, kuulama asjatundjate arvamust. Eks tüütu ole muidugi

teha ümarlaudu spetsialistidega, kui igaühel on oma arvamus. Vallavalitsus peaks ilmutama rohkem riigimehelikkust, nägema suurt pilti ja mitte jändama kohalike piiritülidega. Arvestama peaks rohkem ka naabervaldadega.

- Kontseptsioon võiks olla eluvaldkondade kaupa. Tervishoiu osas nägemus puudub. Võib-olla on see nii, kuna see valdkond on rohkem riigile delegeeritud, mistõttu on jäänud see vallavalitsuse vaateväljast välja. Aga see on viga, tuleviku huvides peaks see valda huvitama.

- Eks siin ole palju spetsiifilisi asju, mida oleks raske üles loetleda. Aga tuleks täpsustada üldise arengu kontseptsiooni, üldplaneering ja arengukava peaksid olema strateegilised ja pikemat perspektiivi silmas pidavad, neid ei tohiks muuta või täielikult ümber lükata/teha vallavalitsuse vahetudes. Vastavalt olukordadele võib vajadusel muuta taktikat.

- Tegevus on liiga ehituskeskne. - Koostöö võiks olla allasutustega tihedam ja soojem. - Ma ei oska öelda mida muutma peaks. Aga see, et on olemas valla leht, on õudselt

hea asi. Sealt saab teada, kes ja kus mida teeb, mis teenuseid pakutakse, kes mida reklaamib jne. See, et leht tasuta koju tuleb, näitab ikka seda, et vald hoolib.

- Mida sa ikka muudad, kui volikogu annab suunised? Niipalju oskan öelda, et poliitilisi otsuseid ei ole eriti tulnud – muidu ütleks kohe, et vähem poliitilisi otsuseid.



Kaheksast intervjueeritud ettevõtjast neli elavad Viimsi vallas. Asjaolud, mis on mõjutanud vastajate otsust Viimsisse kolimisel on erinevad (nt ammune kinnistu ost, põliselanik). Ettevõtja, kes oli sunnitud kolima Viimsisse töökoha vahetuse tõttu, tõstis esile Viimsi loodusläheduse ja infrastruktuuri. Ühele vastajale oli mõjuvaks asjaoluks lapsepõlves Viimsi rannas veedetud suved.

Kommentaarid:

- Kunagi sai siin maa muretsetud – kinnistu. - Olen põlisasukas, elan siin alates 1978. aastast. - Olen pärit Raasikult ja maast-madalast siinkandis rannas käinud. Ütleme, et eluaegne

rannaskäija siin kandis. See kant väga meeldib mulle, ei kujutaks ette krundi ostmist teisel pool Tallinna, nt Tabasalu kandis – isegi kui oleks kolm korda odavam.

- Elan Lubja külas, nüüd 5. aastat. Tulin töökoha vahetuse pärast. Aga meeldib, infrastruktuur on suhteliselt hea, meeldib looduslähedus. Ei ole päris linn ega ka kolkaküla – midagi vahepealset.


Viimsi vallas häirivad ettevõtjaid vallavalitsuse mustad tehingud (2 korral), opositsiooni ja koalitsiooni vastasseis (2 korral), eelmise vallavalitsuse süüdistamine, ülerahvastatus, ülbed

16

uusrikkad ja suhtumine paljulapselistesse perekondadesse. Üks intervjueeritav märkis, et Viimsi vallas ei häiri teda miski, pigem häirib teda kogu üldine Eesti poliitika.

Kommentaarid:

- Nii palju musti tehinguid, sahker-mahker. Ei tea ju ka neid tagamaid. - Natuke häirib opositsiooni ja koalitsiooni nääklemine. Ikka jõuab see lehtedesse, need

vaidlused. Lisaks eelmise vallavalitsuse süüdistamine. - Tihe rahvastatus, korterelamute ehk Lasnamäe ehitamine põllu peale eelmise

vallavalitsuse ajal. - See, et viimastel aegadel kiirelt rikastunud inimesed domineerivad oma ülbusega,

nende suhtumine ja mentaliteet on halb. Ja see kujundab mainet, mis on nördimapanev. Kuidas seda muuta, ei tea. Selleks oleks vaja kaasata lausa teadlasi – kuidas teha eputrilladest kogukond. On ka toredaid inimesi. Põlisasukad, vanad kalurid on teistmoodi – 5-6 talu. Neid aga koheldakse halvasti, võib-olla et võetakse maa käest ja saadetakse vanadekodusse. Kuidagi on kõigest sellest vaja kujundada toimiv ühiskond.

- Erakondlik sebimine, mustamine. Valikute tegemisel on minu meelest vahel tegemist ühtede huvide eelistamisega teiste huvidele. Muidu rikas vald, aga areng seetõttu ebaühtlane.

- Suhtumine paljulapselistesse peredesse – näiteks puudub lastel tasuta sõiduõigus. - Vallas ei häiri midagi. Kui miski häirib, siis kogu see üldine Eesti poliitika. - On palju pisemaid asju, mis ilmselt rohkem seotud minu töövaldkonnaga.


Olulisemateks lahendamata valupunktideks Viimsi ettevõtjate hinnangul on lasteaia- ja koolikohtade puudus (4 korral), transpordi probleemid (4 korral), halvad teeolud (4 korral), puudulik infrastruktuur (3 korral), liigne ehitustegevus (2 korral), ülerahvastumine (2 korral), üldine planeering (2 korral), korraliku poe puudumine (2 korral), kogukonna loomine, töökohtade puudus, valla suur laenukoormus, spordiväljakute nappus, vähe vaba aja veetmise kohti ning probleemid vee- ja kanalisatsiooniga.

Kommentaarid:

- Sotsiaalküsimused – koolid, lasteaiad. Liigne ehitus. Elanikkonna kiire kasv,

infrastruktuurid ei jõua järele. Nüüd kui on majanduslangus, siis vast kasv nii kiirelt ei jätku.

- Esimeseks kindlasti transport, nii teed kui infrastruktuur, teiseks lasteaiakohad ning kolmandaks uusasukad, keda on natuke liiga palju tulnud.

- Teed, vesi ja kanalisatsioon ning üldine planeering. - Ühiskond – kogukonna loomine, töökohtade puudus ning linna minek (mis on ka

eelmisega seotud), hommikused järjekorrad Russalka juures näiteks. - Valla laenude suur koormus, lasteaiakohtade nappus ning ühendus linnaga –

arusaamatu on kahe peatuse pärast 10-kroonise lisapileti ostmine (töötaja jaoks on see suur raha).

- Laiaküla teed on vallale üle andmata, küladevahelised teed ei ole heas korras. Põhiteed on enam-vähem korras. Vallas on 12-13 tuhat inimest, aga esimene korralik pood on Pirita Selver. Linnast tulles pole ju raske sealt läbi astuda, aga Viimsist seal poes käia on vaevaline. Vähe on ka spordiväljakuid.

- Kaubanduse olukord – elanike arvu kohta vähe poode. Samuti on vähe vaba aja veetmise kohti. Kõrvalteed võiks valla rahadega korda teha ning rohealad peaksid jääma, neid ei tohiks täis ehitada.

- Liiklus-ühendus Tallinnaga, mis loomulikult ei ole üksnes valla probleem. Valla üldarengu kavandamine, sotsiaalse infrastruktuuri perspektiivitundega kavandamine.

17

Praegu on nii, et kui probleem käes, siis hakatakse liigutama. Tuleks valmistuda ette, miski ei tohiks tulla üllatusena, arenguid on võimalik ette näha. Lisaks loomulikult lasteaiad ja koolid – nagu ka teised ilmselt on maininud.


Ettevõtjate poolt väljapakutud lahendused Viimsi valla olulisemate valupunktide lahendamiseks on väga erinevad – näiteks soovitati kiirendada planeeringute menetlusi, konsulteerida valla planeeringu asjus oma ala ekspertidega, kaasata valla probleemide aruteludesse ka valla asutuste inimesi ning edastada rohkem infot olemasolevate sportimisvõimaluste kohta. Toodi esile ka seda, et veeprobleemi lahendamiseks on ISPA-projektiga hiljaks jäädud, nüüd tuleks rohkem riigiga suhelda ning lobby-tööd teha.

Kommentaarid:

- Ei tea, igal juhul ärge tõstke maamaksu. - Kõik vajab lahendamist, aga raha taga kinni. Nii teed kui lasteaiad. Eks tahtmine on

taevariik. - Teede osas ei näe lahendust, riigilt raha ei saa ja omal on vaid piisavalt et valda püsti

hoida. - Vesi jne – ISPAga jäime hiljaks, aga tuleb riigiga rohkem suhelda, teha lobby-tööd. - Planeeringu menetlusi tuleb kiirendada. - Tuleks võtta ette samme, et tekitada oma kodu tunne, mitte kihvti mehe tunne. - Töökohtade osas võiks tekitada intelligentsi-põhiseid ettevõtteid, teaduslaboreid,

arvutifirmasid jms. - Transpordi osas ei tohiks eirata pakutud variante, näiteks tuntud ärimehe pakkumist

kasutada tema raudteetrassi kiirtrammi vms liikluse korraldamiseks ühenduses Lasnamäe kanaliga.

- Eriti keeruline on Viimsi valla insener-tehniline areng, mis on pigem hüperpolaarne. Väga on vaja tihedat igapoolset koostööd. Sest näiteks võib avastada maju keset plaanitud teedekoridore või avastatakse pärast tee asfalteerimist, et drenaaži pole pandud. See kõik on tingitud plahvatuslikust arengust, kusjuures raha eest saadi kiired otsused, tagantjärele aga tulevad ilmsiks probleemid ja siis on taas vaja valla abi.

- Viimsi saab olla paljudele nagu õppematerjaliks oma seaduslike, juriidiliste ja tehniliste kogemustega. Nagu õpiks Eesti jaoks, neile kel kiirem areng alles ees seisab.

- Kaasama peale poliitikute ka valla asutuste inimesi probleemide aruteludesse. - Tuleks rajada korralikke kauplusi, samuti rohkem spordiväljakuid ja muid

sportimisvõimalusi. Olemasolevate spordiväljakute kasutamise võimaluste osas peaks olema rohkem infot.

- Küllap nende asjadega ka tegeletakse, aga asjade seisu võiks elanikele rohkem tutvustada. Ilmselt seda Viimsi Teatajas ka tehakse, mul ei ole olnud aega seda palju lugeda.

- Lahendused on juba paljuski käiku antud teemaplaneeringute ja liiklusskeemide koostamise näol.

2.2.5 Missugusena näete elu Viimsis 5 aasta pärast? (* küsimust ei esita neile, kes vallas ei ela)

Ettevõtjate prognoosid elule Viimsis 5 aasta pärast on väga erinevad. Need, kes arvavad, et elu Viimsis on 5 aasta pärast paremaks muutunud, usuvad, et siis on Viimsi Eesti kõige esinduslikum vald, kus on hea infrastruktuur, olme ning arvestatav teenuste ja koolide võrgustik. Selleks, et ka tulevikus oleks Viimsis hea elada, peaks ettevõtjate hinnangul

18

vallavalitsus juba praegu pidurdama ehitustegevust, korrastama ranna- ja sadamaalasid ning muutuma ettevõtja-sõbralikumaks (kohtlema kõiki võrdselt). Kaks ettevõtjat näevad elu Viimsis 5 aasta pärast peamiselt mustades toonides – vald on rohkem linnastunud, aedlinna võlu ja privaatsus on kadunud.

Kommentaarid:

- Kindlasti tuleb kõva muutus, kuna tean projekte ja plaane, mis teoksil. 5 aasta pärast

on Viimsi Eesti kõige esinduslikum vald, seda ka infrastruktuuri, olme, teenuste kui koolide võrgu poolest.

- Olen üsna optimistlik. On ju neid, kes tahaksid Viimsis külaelu säilitada. Ma arvan, et päris nii see ei lähe. Pigem näen aleviku tüüpi linnastatust.

- Aga kindlasti ei tohiks ehitada kõrghooneid, muutuda osaks Tallinnast. Oma nägu tuleb säilitada. Merd tuleb rohkem ära kasutada, rannad korda teha. Meil on merepiir. Rohkem võiks tähelepanu pöörata sadamatele, rajada jahisadamaid, muuta Viimsi rohkem turismiobjektiks.

- Kindlasti ootaks rohkem ettevõtja-sõbralikkust. Muidu vald ei arene. Selle all mõtlen kõikide võrdset kohtlemist, et oleks vähem korporatiivsiust. Kui vaadata lähiajalugu, siis vallavalitsuse vahetudes tekkisid lihtsalt uued lemmikud.

- Hullumaja. Just liikluse osas Kadrioru ristil – kui sellega midagi ette ei võeta. Ei oska ette kujutada, kui kaua siis seal seisma peab. Muus osas näen küll arengut. Aga lasteaiakohtadega võib raskeks minna. Aga üldiselt läheb ikka paremaks, halvemaks küll ei lähe.

- Eks paar aastat tuleb rasket aega kogu Eesti jaoks, see puudutab ka meid. - Kardan, et rohkem linnastunud, läheneb Tallinnale. Kaob aedlinna võlu, vähem

privaatsust.



Ettevõtjatele meenusid seoses Viimsi Vallavalitsusega erinevad uudised ja sündmused – uue koolimaja ehitus (2 korral), vabariigi aastapäeva tähistamine (2 korral), kultuuripreemiate jagamine, vallavanema vastus kriitikale laenu osas, jaanituli, skandaalid, valla planeerimisega seotud faktid ning lood laste ja huvialaringide kohta Viimsi Teatajas. Ühe vastaja hinnangul on Viimsi muutunud kalli elamise sünonüümiks ning seda kasutatakse võrdlusena, kui tahetakse rääkida esinduslikkusest.

Kommentaarid:

- Uue koolimaja ehitus. (2 korral) - Vabariigi aastapäeva tähistamine, kultuuripreemiate jagamine. Hästi tore oli. - Vallavanema vastus kriitikale laenu osas. Olen vallavanemaga täiesti nõus. - Vabariigi aastapäeva tähistamine. - Igal aastal teeb vald rahva jaoks jaanitule. Loodame, et sel aastal ka. - Uudist pole. Viimsist on lihtsalt saanud kalli elamise sünonüüm. Kui sõna Viimsi suhu

võetakse, räägitakse kallist elupaigast. Kasutatakse võrdlusena, kui tahetakse rääkida esinduslikkusest.

- Meenuvad lihtsalt Viimsi skandaalid. Positiivset suurtest lehtedest ei leia. Viimsi Teatajas on ka toredaid asju laste ja huviringide kohta.

- Meenub erinevaid fakte valla planeerimise ja kavandamise valdkonnast, nii negatiivseid kui positiivseid.

19


Viis ettevõtjat saavad Viimsi Vallavalitsuse kohta infot üleriigilisest meediast vähemalt korra kuus, sealhulgas märkis üks vastaja, et tema saab infot paar korda nädalas. Kolme intervjueeritava hinnangul on valdav enamus infost, mis üleriigilises meedias Viimsi Vallavalitsuse kohta ilmub, negatiivne.

Kommentaarid:

- Aeg-ajalt jääb ikka midagi silma. Paar korda nädalas. - Üleriigilises meedias on kahjuks musta pesu pesemine. Minu meelest on midagi iga

nädal, Postimehe lehekülg 14 ongi nagu Viimsile pühendatud, Äripäevas ka palju. Tegemist ei ole niivõrd uudiste, kui just musta pesu pesemisega avalikkuse ees, kusjuures mina tihti tean, mis selle taga on ja see võib olla teistpidi. Aga sellisest “pasunasse andmisest“ on kahju mõlemale poolele. See mulje, et Viimsis on kõik pätid, tuleks muuta positiivsema kuvandi vastu. Uudisekünnis tuleks ületada positiivsete uudistega, nendega lehte pääseda.

- Kord kuus, Ekspress ikka kirjutab. - Paar korda kuus jõuab minuni olulisi asju ühest või teisest allikast. Pisteliselt loen ka

Viimsi Teatajat, mis on vahel päris huvitav. - Mitte eriti tihti, paar korda kuus. - Ikka loen aastas 2-3 korda midagi. Kahjuks tihti on see negatiivne, aga eks see ole

Eesti meedias üldse nii. - Harva ja siis tavaliselt kahjuks negatiivne. Kuigi see vist on üleüldine probleem, et

negatiivne väärib enam kajastamist kui positiivne. - Suurtes lehtedes märkan väga vähe, kes seal Viimsist ikka kirjutab.


Enamiku ettevõtjate hinnangul on Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsioonitegevus hea, neljal korral tõsteti kommunikatsiooni edendajana esile Viimsi Teatajat. Üks vastaja leidis, et vallavalitsuse kodulehekülg võiks olla parem, seda nii kujunduse kui tehnilise toimimise poolest.

Kommentaarid:

- Viimsi Teataja käib ikka aeg-ajalt. Ega kõik peagi olema nagu Tallinnas. Rahulik, ilma

kisa-kärata. Kui hinne panna, siis oleks see 4. - Heaks, hindeks paneks 4. - Viimsi Teataja tuleb kord kuus, kes tahab see saab sealt kõik teada. Suhteliselt

normaalne on. Igal juhul on see korraldatud ja väljund on olemas. - Viimsi Teatajat väga kiidan, see on kõrgel tasemel, võrreldav vabariiklike lehtedega.

Nii et valla sees on hästi. Aga vallast väljapoole on vaja saada positiivseid uudiseid, sest kõige keskel sünnib ka palju head.

- Viimsis on ikka oma Viimsi Teataja. Igas vallas ei ole sellist asja. Nii et tegevus on suhteliselt hea, ikka üritavad.

- Kasutaksin võimalust Interneti-lehekülje kritiseerimiseks – viimane kujundus on üsna eemaletõukav. Koduleht ei ole meeldiv ja ei toimi ka alati hästi.

20


Enamiku vastajate hinnangul on Viimsi Vallavalitsuse poolt edastatav informatsioon kasulik ja kvaliteetne. Samas leiti, et info võiks koduleheküljele jõuda operatiivsemalt ning lasteaedadele võiks edastatav info hulk suurem olla. Kommentaarid:

- On ikka oluline, muidu ju üldse ei teaks. Kvaliteetne? Siin puudub võrdlusmoment. - See info, mis on Viimsi Teatajas, ei ütle mulle just palju – kuna ma ise Viimsis ei ela.

Üldiselt on info rahuldav. Ettevõtjana saan infot vahetult vallavalitsuse ametnikelt ja see on asjakohane.

- Jah, minu jaoks on küll. - Oma ametist tulenevalt on mul otsepääs vajaliku informatsiooni juurde. - On kasulikku ka, Viimsi Teatajast ikka leiab midagi. Ma loen seda lehte vähe, aga

mitte sellepärast, et ei meeldiks, vaid lihtsalt aega napib. - Ei viriseks väga, samas aga võiks informatsioon operatiivsemalt kodulehele välja

jõuda - Lasteaiale kahjuks edastab ta otseselt väga vähe infot – pigem soovib meilt aru

pidevalt. Ainus info, mis meieni alati jõuab on üritustekalender, mida peame täiustama.


Ettevõtjate jaoks on peamised kanalid Viimsi Vallvalitsuse kohta info hankimiseks Viimsi Teataja (4 korral), kodulehekülg (2 korral), otsekontaktid (2 korral), haridus- ja noorsootöö osakond, vallasekretär ning Internet. Lisaks märgiti, et valla kodulehekülje sisu on normaalne, kuid vorm kole – tänapäeval võiks kodulehele üha rohkem rõhku panna.

Kommentaarid:

- Viimsi Teatajast ja kodulehelt. Lisaks külajutud. - Ma kasutan otsekontakte. - Vallavolikogu liikmena on mul omad volitused. Viimsi Teatajat loen, sealt saab palju

teada. Nüüd ilmub ta ka sagedamini. Just lugesin uue numbri läbi. - Saan infot oma väljatöötatud kanalite kaudu enne kui teised. - Enamasti haridus- ja noorsootöö osakonnast. - Kui midagi vaja peaks minema, eks siis võtan telefoni teel vallasekretäriga ühendust.

Viimsi Teataja on muidugi väga kasulik, sealt saab teada mida kohapealt on võimalik osta või mida pakutakse – et ei peaks linna sõitma.

- Valla kodulehel ei ole küll kordagi käinud. - Internetist. Aga ka valla lehest. Kui on vaja midagi konkreetset või tööalast, siis võtan

otse ühendust. - Jooksvalt kasutan kodulehekülge. Kodulehe sisu on päris normaalne, vorm aga kole.

Samal on Internet kõige moodsam ja lihtsam võimalus infot saada. Eks on ka neid, kes rohkem Viimsi Teatajat loevad või armastaksid kohapeal käia, aga tänapäeval võiks kodulehele üha rohkem rõhku panna.


Nelja ettevõtja jaoks on vajaliku info kättesaamine Viimsi Vallavalitsusest kerge. Lisaks tõsteti esile seda, et elektroonilised kanalid on hästi lahendatud (palju suunavat abi) ning seetõttu on võimalik paljusid asju elektrooniliselt lahendada. Kolme ettevõtja arvates ei ole info

21

kättesaamine kerge – tuleb ise vaeva näha ja infot nõuda. Üks vastaja märkis, et kõige paremini saab info kätte otse vallavanemalt.

Kommentaarid:

- Täitsa normaalselt saab informatsiooni kätte. - Üsna normaalne. Kui tean, mida mul vaja on, siis olen alati saanud ka. Ei saa

viriseda. - Kui ilusti küsid, siis vastatakse ka ilusti. Ei ole midagi mu eest varjatud, info liigub

hästi. - Kerge on. IT pool on tugev, kõik saab kätte portaalist. Elektroonilised kanalid on hästi

lahendatud, on palju suunavat abi. Vanemad inimesed peavad vallavalitsuses ikka kohal käima, aga üldiselt saab kõike lahendada elektrooniliselt.

- No tuleb ikka nõuda, aga õnneks on mul õigus minna ja küsida. - Tuleb veidi vaeva näha. - Suhteliselt raske. Kõige paremini saab seda kätte otse vallavanemalt.

22

3 SUULISED INTERVJUUD, HARIDUS- JA KULTUURIASUTUSTE NING MTÜ-DE JUHID

Haridus- ja kultuuriasutuste ning MTÜ juhtide grupis vastas küsimustikule kümme inimest. Nelja inimesega tehti telefoni intervjuu, kolm organisatsiooni juhti vastasid küsimustele meili teel ning kolme inimesega kohtuti silmast silma. Üks kultuuriasutuse juht palus võimalust vastata küsimustele meili teel, kuid ta ei tagastanud täidetud küsimustikku. Kõige enam seostub Viimsi Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriasutuste ning MTÜ-de juhtidele koostöö ja tööalaste suhetega. Pooled antud grupi intervjueeritavad hindavad vallavalitsuse mainet keskmiseks. Märgiti ära seda, et valla maine on madal halva PR-töö tõttu. Valdava enamuse vastajate hinnangul on vallavalitsuse maine viimase 5, 10 aastaga paremaks muutunud või samaks jäänud. Intervjueeritavate ettepanekud vallavalitsuse töö muutmise kohta on väga erinevad. Vallavalitsuse töötajatel soovitati olla avatumad, motiveeritumad ja eetilisemad. Samuti tehti ettepanek luua juurde uusi ametikohti, edastada inimestele rohkem infot, suurendada vastuvõtuaegade arvu, formuleerida selgemalt ametnike tööülesanded ja suurendada vallavalitsuse ametite omavahelist koostööd. Vastajaid häirib Viimsi vallas kõige enam ülerahvastatus, halvad teeolud, transpordi probleemid, magalarajooniks muutumine, lasteaia- ja koolikohtade puudus ning täisehitatud mereäär. Paljud Viimsi valla häirivad asjaolud (nt lasteaia- ja/või koolikohtade puudus, transpordi probleemid, halvad teed) on intervjueeritavate meelest ka valla kõige olulisemateks lahendamata valupunktideks. Olemasolevaid probleeme aitaks lahendada elanike arvu pidurdamine, ehitustegevuse peatamine, tihedam koostöö vallaametnike ja elanike vahel, lasteaiakohtade ja huviringide juurde tekitamine, silla ehitamine Tallinna, tervikliku kultuurikeskuse rajamine ning inimese ja tema töö väärtustamine. Ootused Viimsi valla tuleviku suhtes on haridus- ja kultuuriasutuste ning MTÜ juhtidel erinevad – näiteks loodetakse, et 5 aasta pärast on praegused probleemid lahendatud, idapoolsed piirkonnad on arengule järele jõudnud ning valminud on kultuurikeskus. Intervjueeritavad, kes arvasid, et Viimsi elu on 5 aasta pärast senisest halvem, tõid peamise põhjusena välja seda, et elanikkond kasvab pidevalt ning seetõttu süveneb üha enam Viimsi kui magalarajooni maine.

Viimsi Vallavalitsusega seotud uudistest ja sündmustest meenusid vastajatele eelkõige negatiivsed uudised. Hinnangud vallavalitsuse kommunikatsioonitegevusele on väga erinevad. Need, kes hindavad kommunikatsioonitegevust väga heaks või heaks, põhjendasid seda sellega, et vallavalitsus on hakanud oma kommunikatsioonitegevust arendama ja innovatiivsemaks muutma ning kui vallavalitsusele antakse võimalus mingit teemat kommenteerida, siis nad seda ka teevad.

Enamik haridus- ja kultuuriasutuste ning MTÜ juhtide jaoks on vallavalitsusest saadav info kasulik ja kvaliteetne. Peamiselt saadakse infot Viimsi Vallavalitsuse kohta Viimsi Teatajast, valla koduleheküljelt, otsekontakti kaudu, ajalehtedest, spordi- ja kultuuriametist, TV-st, otseselt ülemuselt, faksi või e-maili teel ning Internetist. Enamik intervjueeritavate jaoks on Viimsi Vallavalitsusest info kättesaamine kerge.

23



Kõige enam seostub Viimsi Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriasutuste ning MTÜ-de juhtidele koostööga/tööalaste suhetega (3 korral). Lisaks toodi välja veel järgnevaid märksõnu: kooli pidaja, eelarve, bürokraatia, korraldamatus, ametnikud, suur töömaht, lubaduste täitmine ja kompromisside leidmine. Positiivsetest tendentsidest tõsteti esile vallavalitsuse head suhtumist huvikoolidesse, valmisolekut ja head tahet rahva ees esineda ning valla suhtumist pensionäridesse. Kommentaarid:

- Kui enda seisukohalt võtta, siis huvikoolidesse suhtumine on olnud positiivne. Võimaluste piires on alati aidatud. Kunagi ei öelda, et neid asju ei ole vaja.

- Kooli pidaja, koosööpartner, eelarve. - Bürokraatia ja korraldamatus. - Konkreetsed isikud, ametnikud. Ametnikud on minu meelest mitte praktilise tööga

kursis olevad isikud. - Suur ja järjest laienev töömaht. - Koostöö. - Lubaduste täitmine ja kompromisside leidmine, nt teederemondi arvelt maamaksu

mittetõstmine, valmisolek ja tahe rahva ees esineda ja kontakti võtta. - Tendentslik küsimus. MTÜ poole pealt ei saa midagi halba öelda, täiesti positiivne,

pensionäridega arvestatakse. - Avalikkuse kõrgendatud tähelepanu. - Tööalased suhted.


Antud grupi intervjueeritavad andsid kõige sagedamini vallavalitsuse mainele hindeks kolm, kolm pluss või keskmine (5 korral). Ühe vastaja hinnangul ei ole vallavalitsuse maine kunagi kõrge olnud ning see tulenevat sellest, et vald asub sellises kohas, kus on pidevalt probleeme ja see tekitab meedias huvi. Märgiti ka seda, et valla maine on madal halva PR-töö tõttu. Neljal korral hinnati Viimsi Vallavalitsuse mainet hindega neli. Üks vastaja ei osanud vallavalitsuse mainele hinnangut anda.

Kommentaarid:

- 4. (3 korral) - 4, alati annab paremini teha. - 3-4 vahele. Ega nad väga eeskujulikud minu jaoks ei ole, aga samas pean arvestama

seda, et nad peavad tegelema väga paljude asjadega, ega meie ei ole ainuke asutus. - Keskmiseks, sest vallavalitsuse maine ei ole kunagi kõrge olnud, hoolimata sellest,

kes valda juhib. See on ilmselt tingitud sellest, et asukoha mõttes on vald sellises kohas, et pidevalt on probleeme ning on ka seetõttu rohkem meedia huviorbiidis. Ja seda mitte positiivses võtmes. Teisest küljest elanike arv on niipalju tõusnud, teistel vallavalitsustel sellist probleemi ei ole. Tööd on tohutult palju ja seetõttu on ka probleeme palju.

- 3, halb PR. - Väga kehva, 3+. - 3. - Ei oska hinnata.

24


Nelja vastaja hinnangul on vallavalitsuse maine viimase 5, 10 aastaga paremaks muutunud. Kolm intervjueeritavat leidis, et maine ei ole muutunud. Ühe vastaja hinnangul on maine paranenud ja osaliselt ka halvenenud. Halvenemise põhjusena toodi välja seda, et varem töötasid vallas Viimsi elanikud, aga nüüd on palju selliseid inimesi, kes ei ela ise Viimsis, kuid kes töötavad siin, seega neid Viimsi elu nii palju ei huvita. Ühe vastaja hinnangul on maine halvenenud, kuna on ilmsiks tulnud fakte, mis on eelmised vallavalitsuse liikmed pahasti teinud.

Kommentaarid:

- Sama, ei ole muutunud. (2 korral) - Kogu aeg on maine samasugune olnud, hoolimata sellest, kes valitseb. - Maine on aastatega ikka pigem paremaks läinud. Võib olla sellepärast, et ühed

liikmed olid kaks korda järjest valla eesotsas, mingi hetk oli lihtsalt muudatust vaja. - Minu meelest maine peaks olema muutunud paremaks. Mainet kujundab ju

ajakirjandus, kõik artiklid ja TV saated – need tõmbavad mainet alla. Pisut on maine minu meelest ikkagi tõusnud.

- Viimastel aastatel on maine tunduvalt paranenud. - Ei oma nii pikka kogemust, kuid senise aastase kursisoleku ning teistelt kuuldu põhjal

on maine tunduvalt tõusnud. - On muutunud paremaks, kuid osaliselt ka halvemaks. Halvemaks selles osas, et

varem töötasid vallas inimesed, kes elasid ise ka Viimsis, aga nüüd on palju selliseid inimesi, kes ei ela ise Viimsis, kuid kes töötavad siin, kuid keda tegelikult Viimsi elu niipalju ei huvita.

- Ma arvan, et on muutunud halvemaks. Seda seetõttu, et on ilmsiks tulnud fakte, et mis on eelmised vallavalitsuse liikmed pahasti teinud.

- Ei tea, olen Viimsiga tööalaselt seotud alla viie aasta.


Haridus- ja kultuuriasutuste ning MTÜ juhtide hinnangul iseloomustavad Viimsi Vallavalitsust kõige enam järgmised positiivsed omadussõnad: soe (keskmine 4,3), usaldusväärne ja innovaatiline (mõlema keskmine 4,1). Negatiivsemate aspektidena tõsteti esile vallavalitsuse aeglust, läbipaistmatust (mõlema keskmine 2,8) ning ebaefektiivsust (keskmine 3,0). Viimsi Vallavalitsus on asutusena

1 2 3 4 5 Keskmine

Aeglane/Kiire 1 3 3 3 2,8 Ebausaldusväärne/Usaldusväärne 2 5 3 4,1 Vanamoodne/Innovaatiline 1 7 2 4,1 Jäik/Paindlik 2 1 7 3,5 Ebaefektiivne/Efektiivne 1 4 3 1 3,0 Asjatundmatu/Asjatundlik 4 4 1 3,3 Läbipaistmatu/Läbipaistev 1 3 3 3 2,8 Külm/Soe 1 2 5 3 4,3 Lisakommentaar:

- Inimesed on erinevad, on võhikuid ja spetsialiste [asjatundmatu-asjatundlik].

25


Intervjueeritavate ettepanekud vallavalitsuse töö muutmise kohta on väga erinevad. Vallavalitsuse töötajatel soovitati olla avatumad, motiveeritumad ja eetilisemad. Samuti tehti ettepanek luua juurde uusi ametikohti, edastada inimestele rohkem infot, suurendada vastuvõtuaegade arvu, formuleerida selgemalt ametnike tööülesanded ja suurendada vallavalitsuse ametite omavahelist koostööd. Üks vastaja lisas, et muutused peaksid toimuma vastavalt elanike soovidele. Kaks haridus- ja kultuuriasutuste ning MTÜ juhti leidis, et vallavalitsuse töös ei pea midagi muutma – kõik toimib ning probleemid leiavad lahenduse.

Kommentaarid:

- Peaksid olema avatumad. - Vallavalitsuses tuleks teha kaadrivahetus ja sellega muutuks palju. Vallavalitsuses

peaks töötama inimesed, kes oleks motiveeritud. Hetkel ei taheta midagi paremaks teha, vaid pigem pidurdatakse arengut.

- Kui enda valdkonnast rääkida, siis peaks looma ametikohti juurde, mille tulemusena probleemid laheneksid. Meil on probleeme tööjõuga, ei ole seda piisavalt.

- Seda on raske öelda. Muutused peaksid olema vastavalt elanike soovidele. - Üldiselt peaks rohkem inimestele infot andma ja vallavalitsuse vastuvõtuaegu peaks

olema rohkem. Praegu on vastuvõtuaegu väga vähe ja kui on vastuvõtuaeg, siis ametnik peaks olema kohal. Tihti on nad nendel päevadel komandeeringus või väljasõitudel. Nad peaks ka inimesi vastu võtma siis, kui inimene tuleb väljas pool vastuvõtuaeg.

- Vallavalitsuse ametite omavaheline koostöö vajaks parandamist, samuti võiks olla ametnike tööülesanded selgemalt formuleeritud ja avalikult loetavad.

- Eetilisust. - Kõik tundub toimivat, meedias kajastatud seisukohad on selged ja piisavalt

põhjendatud. - Minul ei ole olnud vallavalitsusega suheldes takistusi. Põhjani ma seda asutust ei

tunne ning sellepärast ei oska öelda, et mida peaks muutma. - Ei olegi ettepanekuid, kõik probleemid leiavad lahenduse.



Haridus- ja kultuuriasutuste ning MTÜ juhtide grupis intervjueeritute otsust elada Viimsis on mõjutanud erinevad asjaolud – nt hea looduslik keskkond, lapsepõlv, suvilakrundi olemasolu ja töökoha vahetus. Kaks vastajat, kes on mitmeid aastaid Viimsis elanud, märkisid, et kui nüüd peaks uuesti elukoha valiku üle otsustama, siis enam Viimsisse elama ei tuleks. Üks Viimsis mitte elav intervjueeritav märkis, et ta ei koliks kunagi Viimsisse, kuna see koht on eelmiste vallavalitsuste poolt meedias liiga üles haibitud kui eliitelamurajoon, kus paljud lähtuvad ainult materiaalsetest väärtustest.

Kommentaarid:

- Ei ela Viimsi vallas. (2 korral) - Hea looduslik keskkond. - Lapsepõlv. - Kunagi ammu saime suvilakrundi siia ja pere on siin. - Ammu juba tulin siia elama – Kirovi kalurikolhoosi ajal. Oli enne töökoht siin ja siis

tulin elama.

26

- Olen siin kaua elanud. Kas nüüd oleks siia elama tulnud, see on iseküsimus. Mulle enam ei meeldi siin.

- Kaua aega olen elanud Viimsis, ca 30 aastat juba. Kui nüüd peaks tegema otsuse Viimsisse kolimise kohta, siis ei oleks see enam sama.

- Ei ela siin ning ilmselt ei koliks ka kunagi siia, kuna vald on eelmiste vallavalitsuste poolt meedias liiga üles haibitud kui eliitelamurajoon ja paljud lähtuvad ainult materiaalsetest väärtustest.


Vastajaid häirib Viimsi vallas ülerahvastatus (3 korral), halvad teeolud (3 korral), transpordi probleemid (2 korral), magalarajooniks muutumine (2 korral), lasteaia- ja koolikohtade puudus (2 korral), täisehitatud mereäär, puudulikud vaba aja veetmise võimalused, valla halb imago, isoleeritus saarel, korraliku kaubandus- ja meditsiinikeskuse puudumine, lubadustest mitte kinnipidamine ning suhtumine.

Kommentaarid:

- Linna ja transpordi küsimus. Poolsaar on nagu pudelikael, enne sõitsid 15 minutit

Tallinna, nüüd kulub selleks teatud ajal 1,5 tundi. Enne sai ümbrust nautida. Nüüd on Haabneeme keskmes majad nii tihedalt ja õhuruumi ei ole majade vahel. Elad nagu Lasnamäel. Elukeskkond on ääretult palju muutunud. Mereääred on täis ehitatud. Võib olla need, kes tulevad mujalt siia elama, vaatavad, et pole hullu.

- Ülerahvastatus ja paljude teede kehv olukord, just kõrvalteede. Lasteaia- ja koolikohtade puudus.

- Mind häirib valla kuvand – Viimsi on magalarajoon. On lastud tekkida sellisel mainel. Ei ole panustatud infrastruktuuri ja vaba aja veetmise võimalustesse. Kultuurielamuste vms tarbeks peab linna sõitma. Peaks midagi ette võtma imago muutmiseks. Elanikud ei tunne valla ajaloo vastu huvi.

- Siin on palju valedel alustel tehtud otsuseid. Meelitatakse valda palju elanikke, aga nendele ei pakuta ka esmavajalikke teenuseid, alates nt lasteaiakohtadest. See pool on vallas puudulik.

- Häirib Viimsis suur elanike arvu kasv. Ei ole enam sellist privaatsust nagu vanasti. Ei ole enam ka seda ringkonda, keda tunneks ehk siis kokkuvõttes häirib liigne linnastumine.

- Saare sisukohalt vaadates häirib isoleeritus. - Lagunenud teed, korraliku kaubandus- ja meditsiinikeskuse puudumine. - Lubadused antakse, aga nendest ei peeta kinni ja asjad venivad. Lehes kirjutatakse

ühte, aga asi käib tegelikkuses teisiti. Parteiline suhtumine ja kuulumine paneb meie vallas asjad paika. Kui on vaja teed teha, siis ei ole ju vahet, kas otsustaja on Isamaliidust või muust parteist. Asi tuleb ära teha!

- Valla äärealadel on kehv ühistranspordi ühendus. Kommunaalamet ei saa tööga alati hästi hakkama. Osa teid on väga viletsas olukorras.

- Ülerahvastus, suhtumine.


Olulisemateks Viimsi valla lahendamata valupunktideks on vastajate arvates lasteaia- ja/või koolikohtade puudus (5 korral), transpordi probleemid (3 korral), halvad teed (3 korral), tööhõive probleemid (3 korral), ülerahvastatus (2 korral), elukeskkond, ühtse kultuurikeskuse puudumine, infrastruktuur, puudulik laste haridus, vähene kodukoha populariseerimine, puudulik loodushoid, elektri probleemid ja kaubandus.

27

Kommentaarid: - Transpordi probleem, elukeskkond ja ühtse kultuurikeskuse puudumine. - Eelpool nimetatud kolm punkti – ülerahvastatud, lasteaiakohtade puudumine ning siis

teed ja infrastruktuur. - Puudulik laste haridus ja lasteaia kohad. Meie jaoks on probleemiks ka ühendus

Tallinnaga. Üks suuremaid probleeme ongi see, et vähe on tehtud tööd kodukoha populariseerimise teemal, seda peaks tegema haridusasutused ja vald koostöös.

- Kõige olulisemad lahendamata valupunktid puudutavad üldiselt sotsiaalvaldkonda – lasteaia- ja koolikohtade puudus. Enamus probleeme on ikkagi seotud selle liigse rahvamassiga. Teede olud ei vasta reaalsele liiklus koormusele.

- Saare seisukohalt vaadates oleks uut transpordipaati vaja, samuti jätab soovida loodushoiud (krossirattad lõhuvad teed ja loodust). Kolmandana tooks välja saarerahva tööhõive probleemi.

- Ühistute siseteed, elektri probleemid ja puudulik bussiliiklus. Praegu puudub näiteks korralik bussiliiklus Muuga külast valla keskuseni. Liiklus on seal liiga hõre, paljud inimesed käivad seal seetõttu jala, õnneks valmis seal nüüd uus kergliiklustee, aga see ei lahenda ju probleemi. Otsuste delegeerimine on ühest paigast teise. Lubati ehitada kool Randveresse, aga nüüd tahetakse ehitada Haabneeme keskusesse. Randveres on selleks krunt ka juba olemas. Ja nüüd on suured vaidlused, et miks see kool tahetakse nüüd uude kohta teha.

- Lasteaia järjekord, tööjõu puudus, kaubandus. - Lasteaia-, kooli- ja töökohtade puudumine.


Vastanute arvates aitaks olemasolevaid probleeme lahendada elanike arvu pidurdamine (4 korral), ehitustegevuse peatamine (3 korral), tihedam koostöö vallaametnike ja elanike vahel (2 korral), lasteaiakohtade (2 korral) ja huviringide juurde tekitamine, silla ehitamine Tallinna, tervikliku kultuurikeskuse rajamine ning inimese ja tema töö väärtustamine. Kaks vastajat lisasid ka seda, et probleemide lahendamisega tegeletakse juba praegugi.

Kommentaarid:

- Ei tea, mis teha transpordiga. Äkki aitaks, kui ehitada sild Tallinna? Oleks pidanud

juba ennem täpsemalt planeerima. Igal piirkonnal on oma piirid ja vald oleks pidanud juba omal ajal elanike sissevoolu piirama. Terviklik kultuurikeskus tuleks rajada.

- Inimesi ei tohiks rohkem juurde tulla, kuigi kui kaarti vaadata, siis keskelt on poolsaar tühi, teatud kohtades on asustus hõre. Ebaturvalisus ja anonüümsus on vallas kasvanud, turvalisus kannatab. Tuleks peatada elamuehitus.

- Lasteaiakohti ja huviringe tuleks juurde tekitada. Käiakse ikkagi Tallinnas vaba aega veetmas ja lapsed ei taha koledates ruumides käia. Raha taha jäävad paljud asjad. Eestvedajatel ei ole palju initsiatiivi. Asi on personalis kinni, ja ka motivatsioonis. Koostöö erinevate asutuste vahel on täielikult passiivne, võiks kokku kutsuda ka valla elanikke ja nende arvamust ka kuulda võtta. Koostöö peaks olema võimalikult lai ja nende ring võiks olla suur. Võiks pidada regulaarselt koosolekuid ja need võiksid olla ideede genereerimise kohaks.

- Peaks piirama elanike juurdekasvu – seda ei saa piirata muidugi. Elamuehitust saaks piirata.

- Tööhõive näide – sadamavalvurid lastakse lahti, aga tegelikult on neid vaja ning töötus ka veel kasvab seetõttu.

- Inimeste nõuandeid tuleks võtta rohkem kuulda. On ju olemas külavanemad ja külaseltsid. Peaks kohtuma rohkem rahvaga ja valupunktid kirja panema. Meil elab vallas ka väga palju tarku inimesi.

- Ehitada uusi lasteaedu, panustada olemasolevatesse, väärtustada inimest ja tema tööd.

28

- Teeb seda juba, loob uusi lasteaia- ja koolikohti ning ehitab teid. Vald peaks peatama ehituslubade väljastamise ja elanike juurdevoolu. Viimsi on muutunud täiesti Tallinna magalaks, siin saab ainult magada, puudub oma kogukond.

- Lahendamine on käsil.


Kolm vastajat märkis, et näevad elu Viimsis 5 aasta pärast üsna samasugusena. Ootused Viimsi valla tuleviku suhtes on haridus- ja kultuuriasutuste ning MTÜ juhtidel erinevad – näiteks loodetakse, et 5 aasta pärast on praegused probleemid lahendatud, ida poolsed piirkonnad on arengule järgi jõudnud, valminud on kultuurikeskus, elamuehituse kasv on pidurdunud ja infrastruktuur on elanikkonna hulgale järgi jõudnud, Viimsit külastab rohkem turiste ning esmavajaduste rahuldamiseks ei pea enam sõitma Tallinna. Intervjueeritavad, kes arvasid, et Viimsi elu on 5 aasta pärast senisest halvem, tõid peamise põhjusena välja seda, et elanikkond kasvab pidevalt ning seetõttu süveneb üha enam Viimsi kui magalarajooni maine. Üks vastaja märkis, et usutavasti on elu parem – peaasi, et utoopilisi asju (nt ooperiteater mäe otsa) ei ehitataks.

Kommentaarid:

- No ikka paremana. Kui eelnevad probleemid [vt küsimus 9 vastust] saaks lahendatud, siis oleks ka elu parem.

- Kindlasti on asjad paremaks läinud, ühtteist ikka tehakse ja asjad liiguvad. Usun, et elu läheb edasi. Peaasi, et utoopilisi asju ei ehitataks, ooperiteater mäe otsa jne. Ida poolsed piirkonnad on jäänud aktiivsest tegutsemise piirkonnast välja, neid peaks rohkem arendama.

- Elanikkond suureneb ja selles mõttes ei lähe midagi paremaks – ehitus ju veel käib. See on kindlasti miinus. Positiivne on see, et on juttu olnud kultuurikeskuse ehitusest.

- Näeks nii, et rohkem elamuehituse mõttes ei ole kasvanud ja et infrastruktuur oleks elanikkonna hulgale järele jõudnud. Siis pärast seda võib võib-olla veel elamuehitust jätkata, aga seda ainult siis, kui teised asjad järgi jõuavad.

- Suhteliselt samana, aga tahaks loota, et Viimsil on selleks ajaks tekkinud nö oma märk, et see ei oleks mahhinatsioon või kavaldamine või kellelegi liiga tegemine. See võiks olla pigem kultuurimärk, siia võiks ka meelitada rohkem turiste.

- Väga palju ei muutu, ma arvan. Siia jäävad elama need, kes töötavad Tallinnas ja kes ei taotlegi või ei otsigi oma elus rahulikku elukeskkonda. Magalarajooni maine ainult süveneb.

- Ei usu, et saare rahvaarv väheneks, ega usu ka seda, et selle aja jooksul midagi kardinaalset muutuks. Stabiilsena näen elu, vähemalt meie saarel, 5 aasta pärast,

- Keskus, kust põhivajaduste rahuldamiseks ei pea Tallinna sõitma.



Eelkõige meenusid vastajatele seoses Viimsi Vallavalitsusega negatiivsed uudised –maadeskandaalid, sh maadejagamine Esmariga (4 korral), padruni leidmise lugu (2 korral), paari aasta tagune kohtuprotsess, kohalike valimistega seotud pettused, majanduslikult keeruline hetkeseis, tehtud vigade päevavalgele toomine ning skandaalid kooli ja lasteaedade ümber. Positiivsetest ja neutraalsetest uudistest/sündmustest meenusid intervjueeritavatele üle-vallaline prügikorjamise aktsioon, hästi korraldatud Vabariigi 90. aastapäeva üritus, aktiivne sporditegevus, vallavanema sõnavõtud ning Viimsi kooliteater.

29

Kommentaarid: - Rohkem on juttu olnud lehes maadejagamisest Esmariga ja maatehingutest. - Vabariigi 90. aastapäev oli hästi korraldatud ja kool oli hästi sellesse üritusesse

kaasatud. Padruni lugu. - Ainult skandaalid, halvamaigulised uudised. - Tänases lehes oli kooli juhtum [padruni lugu]. Meenub ka see, et vallavalitsusega

seoses oli kohtuprotsess, paari aasta tagune, mille kohta tuleb palju trahvisummasid maksta. See mõjutab otseselt meie eelarvepoliitikat paari aasta jooksul. Enne seda meenub kohalike valimistega seotud pettused ja loomulikult ka igasugused maadevahetuse ärid. Mitte midagi positiivset ei meenu.

- Esimesed uudised, mis meenuvad, on sellised ebameeldivad ja ebaseaduslikud, nt maaprobleemid. Paraku jääb ebameeldiv rohkem pinnale.

- Üle Viimsi valla on prügikorjamine ja meie saarel on 4. mail ka selline üldine suurpuhastus.

- Majanduslikult keeruline hetkeseis, tehtud vigade päevavalgele toomine ning lahenduste leidmine.

- Viimsi Teataja käib, aga konkreetselt ei oska kohe midagi välja tuua. Põhilised uudised on Viimsi Teatajas MTÜ-de kirjutatud.

- Enamasti negatiivsed. Samas nt Viimsi uus kool on saanud palju positiivset avalikkuse tähelepanu.

- Aktiivne sporditegevus. Vallavanema vastuvõtud. Viimsi kooliteater. Skandaalid kooli ja lasteaedade ümber, probleemid Esmariga.


Neli intervjueeritavat märkisid, et nendeni jõuab valdav enamus üleriigilises meedias olnud Viimsi Vallavalitsust puudutav info, kuna nad jälgivad pidevalt üleriigilises meedias toimuvat. Kaks vastajat tõdesid, et nendeni jõuab vallavalitsusega seotud info üleriigilisest meediast korra kuus või paari kuu jooksul. Ühe vastaja sõnul jõuab vallavalitsust puudutav info temani periooditi erinevalt, kord tihedamalt ja siis jälle harvemini. Ühe küsitletava hinnangul on viimasel ajal üleriigilises meedias Viimsist vähem kirjutatud, kuna praegune vallavalitsus ei ole eriti suurte ämbrisse astumistega pildis olnud (va maamaksu probleem). Lisaks märgiti seda, et rohkem on üleriigilises meedias vallavalitsuse kohta negatiivseid uudiseid ning seda põhjendamatult palju.

Kommentaarid:

- Kogu info jõuab minuni, kuna jälgin pidavalt. - Kord kuus kindlasti. - Üsna operatiivselt, ikka iga päev saab lehti loetud ja Viimsi koha peal jääb ikka silm

pidama, kuna ise ju elanik. - Juhuslikult ikka tilgub, kui sagedust hinnata, siis korra kuus või üle paari kuu ikka. - Vastavalt suurematele päevalehtedele ja televisioonile. - Ei oska hinnata, perioodiliselt. Vahel tihedamini ja vahel harvemini. - Jälgin seda infot ja kui ka ise ei suuda jälgida, siis keegi ikka räägib nö kohvitubades

ja mitte hästi alati. Rohkem on ikka negatiivset ja seda on ebaõiglaselt palju. Aga selge on see, et kui hinnata ajakirjandust, siis 90% on negatiivne, seega on positiivse uudisega lehte peaaegu et võimatu sattuda.

- Viimasel ajal vähem, aga vahepeal oli maade jamadega väga palju. Praegune vallavalitsus ei ole eriti suurte ämbrisse astumistega pildis olnud, viimane oli maamaksu probleem. Sellest oli ka saates „Aeg luubis“ lõik.

- Ca 5 korda aastas. - Mitte sageli.

30


Kolm vastajat hindavad vallavalitsuse kommunikatsioonitegevust väga heaks või heaks, põhjustena toodi välja seda, et vallavalitsus on hakanud oma kommunikatsioonitegevust arendama ja innovatiivsemaks muutma ning kui vallavalitsusele antakse võimalus mingit teemat kommenteerida, siis nad seda ka teevad. Kahe vastaja hinnangul on kommunikatsioonitegevus keskmine/toimiv. Puudulikuks või nõrgaks hindas vallavalitsuse kommunikatsioonitegevust kaks intervjueeritavat. Lisaks leidis üks vastaja, et vallavanem võiks esitada allasutuse juhtidele korralduse teavitada valda sellest, kui allasutusest info meediasse läheb.

Enamik vastajaid ei osanud võrrelda Viimsi kommunikatsioonitegevust teiste omavalitsuste kommunikatsioonitegevustega, üks vastaja märkis vaid, et ilmselt on Harjumaa valdadest kirjutatud kõige rohkem.

Kommentaarid:

- Teiste omavalitsuste kommunikatsioonitegevusega ei oska kõrvutada, aga eks nüüd see liin areneb igal pool. Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsioonitegevus on tasemel. Eks vallavalitsusel ole ka sellel teemal tehtud arendusi ja innovatsiooni.

- Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsioonitegevus on minu meelest hea. - Kommunikatsioonitegevus on väga heal tasemel, kui antakse võimalus tekkivat või

tekkinud situatsiooni kommenteerida ja selgitada, siis seda ka tehakse. - Ei ole kogemust, ei oska jälgida ka. Põhimõtteliselt kommunikatsioon toimib. Mida

suurem on omavalitsus, seda raskem on seda toimima panna. On kaks äärmust, kas tekib liigne infomüra või vaakum. Kui ilmnevad probleemid, siis sellega tuleb tegeleda. Meil on koolis tihe võrgustik, paljud listid toimivad. Kuid kõik ei toimi ka 100%, koolis oli hiljuti infosulg ning sellega seoses tekkisid mõned probleemid. Vallavanem võiks anda allasutuse juhtidele korralduse selle kohta, et kui midagi allasutustelt meediasse läheb, siis nad teavitaksid sellest ka valda (rakendada eelkõige kriisisituatsioonides).

- Ei oska teiste omavalitsustega võrrelda, kuid valla kommunikatsioonitegevus on puudulik, koordineerimatu ja kaootiline ning midagi ette ei võeta. Keegi ei genereeri positiivseid uudiseid. Viimsi Teataja on sisutu ja mittemidagiütlev leht. Seal võiks lahata probleeme ja tõstatada diskussioone. Ma arvan, et kolmandiku sellest lehest täidab hetkel Viimsi Muuseumid. Tsensuur on lehel kõva ja see on niivõrd läbinähtav. Puuduvad kriitilised artiklid ja arutelud näiteks volikogu otsuste üle. Võiks olla ka peatoimetaja artikkel näiteks mingi mõtiskluse teemal.

- Võib olla jääb rohkem silma ikkagi Viimsi vallaga seotud uudised, kuna olen sellega palju seotud. Harjumaa valdadest on vast kirjutatud kõige rohkem. Ei oska hinnata vallavalitsuse kommunikatsioonitegevust.

- Mis Viimsi Teatajasse puutub, siis leht on läinud mahukamaks ja ilmub 2 korda kuus. Aga näiteks raadiosaateid ei ole kuulnud.

- Keskmiseks. - Välja arvatud mõningad erandid – nõrgaks. - Ei oska hinnata.


Enamiku (9 korral) haridus- ja kultuuriasutuste ning MTÜ juhtide jaoks on vallavalitsusest saadav info kasulik ja kvaliteetne. Lisamärkustena toodi välja seda, et vahest unustatakse infot levitada ja siis peab ise aktiivsust üles näitama ning et vald ei taha eriti kirja teel infot edastada. Ühe vastaja hinnangul sõltub vallavalitsuse poolt edastatava info kasulikkus ja

31

kvaliteet eelkõige info sisust – on ette tulnud vallaametnike poolset vassimist info edastamisel.

Kommentaarid:

- Jah. (5 korral) - On, vallavalitsus teavitab suhteliselt vähe, aga teavitab väga konkreetsetest asjadest,

ülejäänud asju peab ise otsima. - See on kasulik, vahest unustatakse meid ära, kuid ise peab ikka ka huvi tundma. - On, kuna sisaldab otseseid konkreetse nime ja ametikohaga seotud väljaütlemisi. - Jah, kui lähen ise küsima, siis saan ikka seda infot, mida vaja on. Kirju nad eriti saata

ei taha, ei tea mis kardavad. Võib olla seda, et kui on midagi mustvalgel välja käinud, siis ei saa seda enam nii kergesti tagasi võtta?

- Nii ja naa, kui küsin, siis tavaliselt saan infot. Kahe otsaga on kõik, sõltub mis infot tahan saada. Oli probleem, kus juhtus nii, et valdkonnaga seotud ametnikud andsid eri infot sama asja kohta. Nikerdavad seal omaette ja vassivad, usaldus teatud isikute vastu on minul kadunud.


Vastajad saavad infot Viimsi Vallavalitsuse kohta Viimsi Teatajast (9 korral), valla koduleheküljelt (8 korral), otsekontakti kaudu (6 korral), ajalehtedest (2 korral), spordi- ja kultuuriametist (2 korral), TV-st, otseselt ülemuselt, faksi või e-maili teel ning Internetist. Kaks vastajat märkisid, et vallavalitsuse koduleheküljelt on väga raske infot leida.

Kommentaarid:

- Internetist, ajalehtedest, suusõnaliselt ja TV-st. - Otseselt ülemuselt, valla Interneti koduleheküljelt, Viimsi Teatajast.

Dokumentatsiooni ja volikogu määrused jms saab kodukalt kätte, neid enam ei saadeta ja see on mõistlik ka. Ja eile saadeti nt faks, vahest saadetakse neid asju faksiga, mis otseselt mind puudutavad.

- Kultuuriametist, kui väga vaja, siis vahest otsime Viimsi Vallavalitsuse koduleheküljelt infot (väga raske on sealt midagi leida). Viimsi Teataja ei ole eriti kasulik, sealt saab ainult teada, et mis kultuuriüritused toimuvad. Muu meedia ülesanne jääb Viimsi Teatajas väga kesiseks.

- Otseste isikute kaudu, ametnikelt või siis kodulehelt (otsused ja volikogu päevakord nt), Viimsi Teataja on ka vajalik infokanal.

- Meediast ja otsekontaktide kaudu. Viimsi Teataja on kohaliku info seisukohalt minu jaoks nr 1, vallavalitsuse koduleheküljelt saan ka infot (vajalikke kontaktnumbreid, infot määruste kohta jne).

- Viimsi Teataja, valla kodulehelt ja tööalane info tuleb ka e-mailitsi. - Veebilehelt, Viimsi Teatajast. Tööga seonduvat infot saan spordi- ja kultuuriametilt,

sekretärilt ning raamatupidamisest. - Viimsi Teatajast, otsekontaktide kaudu, vahest kasutan ka kodulehekülge. Pärast

kodulehekülje muutmist on seal palju tehnilisi takistusi, sellepärast külastan seda nüüd vähem. Kodulehel on põhiliselt asjalik info, diskussiooni või arutelu seal ei ole.

- Vallavalitsuse töötajatelt, Viimsi Teatajast. - Koduleheküljelt, Viimsi Teatajast.

32


Seitsme intervjueeritava jaoks on Viimsi Vallavalitsusest info kättesaamine kerge, kolm vastajat lisasid, et infot on seda kergem kätte saada, mida rohkem initsiatiivi ise üles näitad. Kahel vastajal on olnud raskusi vallavalitsusest info kättesaamisel – näiteks ühele vastajale ei ole info uute määruste ja korralduste kohta kohale jõudnud. Märgiti ka seda, et ametnikud ei saa infot, mis oleks vajalik nende töö arendamiseks, sest infot varjatakse või hoitakse saladuses kuskil kitsas ringis. Ühe vastaja hinnangul sõltub informatsiooni kättesaadavus info sisust. Kommentaarid:

- Kerge. (3 korral) - Kui hinnata 5-pallisüsteemis, siis 4. - Kui ikka ise tunned huvi, siis saab info kätte. Tavainimesena on kindlasti raskem, siis

sõltub asi rohkem vastuvõtuaegadest jms. - Väga kerge kui tead, mida ja kust küsida. - Meil on kerge, kui ei saa infot, siis esitame ametliku infopäringu. Peab olema isiklik

initsiatiiv, muidu ei saa infot, sest sind võidakse unustada. Kultuuriamet tunneb huvi oma valdkonna vastu ja nad on tublid.

- Teinekord ei tea, et on tekkinud mingi uus korraldus või määrus, sellest infot tunnen puudust. Aga hetkel ei meenu, et sellepärast oleks mingi probleem tekkinud.

- See info, mis meid huvitab, mis on nö salajane, seda ei saa kätte, aga see info, mis on kõigile levitamiseks mõeldud, seda on lihtne kätte saada. Ametnikud ei saa infot, mis oleks vajalik nende töö arendamise suhtes, seda infot varjatakse või hoitakse saladuses kuskil kitsas ringis. Ei avaldata ka kindlate valdkondade plaane.

- Kuidas kunagi, sõltub informatsioonist. Lisakommentaarid:

- Ruumi on vähe, peaks olema vähemalt kaks korda niipalju ruumi. Eelarve on väike, rohkem tööjõudu oleks vaja. Maja on amortiseerunud. Keegi ei taha tulla siia enam kultuuri nautima. Noortekeskuse ruumid on vanad, lagunevad ja kitsad. Kui oleks rohkem ruumi, saaks pakkuda rohkem tegevusi.

- Alarahastatuse probleem, on raske ennast tõestada. Ei saada aru, et muuseum ei ole äriettevõte, vaid see viib pigem raha välja.

- Viimsi Vallavalitsusele tuleks teha juhtkonnakoolitus, seal on liiga seisev vesi. Seal on inimesed võimelised arenema, ainult mõned peaks leidma endale töö, kus ta on vähe pädevam. Organisatsioon võiks olla rohkem innovatiivsem ja keevam, juhtkond peaks ära kuulama altpoolt tulevad ideed ja mõtted. Iga inimene peaks end tundma kellenagi.

33

4 SUULISED INTERVJUUD, KÜLAVANEMAD Kõik külavanemate gruppi kuulunud kaheksa inimest olid nõus küsimustikule vastama. Kahe külavanemaga tehti intervjuu telefoni teel, kuue intervjueeritavaga kohtuti silmast silma. Viimsi Vallavalitsusega seostuvad külavanematele esimesena eelkõige erinevad probleemid. Muu hulgas märgiti, et vald tegutseb nagu äriühing ning et teravamad probleemid jäävad selgeks rääkimata. Enamik külavanemaid hindas Viimsi Vallavalitsuse mainet rahuldavaks ning nende hinnangul on vallavalitsuse maine viimase 5, 10 aastaga langenud. Maine languse põhjustena toodi välja uut kooliehituslepingut Merkoga, valla suuri võlgasid, liiga hoogsat ehitamist, majanduslikult mitte kasuliku Viimsi Keskkooli ehitamist ja rohealade kärpeid. Külavanemate hinnangul on Viimsi Vallavalitsust iseloomustavateks positiivseteks märksõnadeks innovaatilisus, soojus ja asjatundlikkus, negatiivsete omadustena tõsteti enim esile vallavalitsuse läbipaistmatust ning ebausaldusväärsust. Intervjueeritavad leidsid, et vallavalitsus peaks muutma oma suhtumist inimestesse, seda eelkõige rohkem elanikega kommunikeerudes ja nende arvamusi ära kuulates ning püüdes leida lahendusi ka elanike väiksematele probleemidele. Kõige enam häirib külavanemaid Viimsi vallas ülerahvastumine, uue kooli ehitusleping Merkoga, valla kaalutlemata otsused rahaga ringi käimisel, vallaametnike ärihuvidest lähtuv kallutatus ning kodanike vastuvõtu aegade vähesus. Olulisemateks lahendamata valupunktideks peetakse liigset linnastumist, mis on ühtlasi külavanemate meelest ka enamike valla lahendamata valupunktide tekitajaks. Valla probleemide lahendamist tuleb külavanemate meelest alustada eelkõige linnastumise pidurdamisest. Tulevikku hinnates arvas kolm külavanemat, et 5 aasta pärast on osad probleemid lahendatud, kuid ilmselt on ülerahvastumise jätkumise tõttu tekkinud probleemid veelgi rohkem süvenenud. Intervjueeritavatele meenusid seoses Viimsi Vallavalitsusega peamiselt ainult negatiivsed uudised või sündmused. Lisaks märgiti, et vallavalitsuse otsused ei ole läbipaistvad ning Viimsi Teataja sisu on vallavalitsuse kontrolli all. Positiivsetest sündmustena märgiti vabariigi aastapäeva pidustusi, aastavahetuse üritusi ning mainiti ka seda, et valla asutamise tähtpäevad on alati pidulikult tähistatud. Külavanemate hinnangul saavad nad Viimsi Vallavalitsuse kohta üleriigilisest meediast ennem infot kui vallavalitsusest või Viimsi Teatajast. Halva info kättesaadavuse tõttu hindas suur osa vastanutest vallavalitsuse kommunikatsioonitegevust kehvaks või olematuks – elanikud ja külavanemad ei saa infot kätte ning Viimsi ei ole meedias viimasel ajal eriti heas valguses kajastatud. Valla poolt edastatav info ei ole osa külavanemate arvates neile kasulik ja kvaliteetne, kuna vallavalitsuse infoedastus on selektiivne ning Viimsi Teataja artiklid sisaldavad väärinformatsiooni. Kahe külavanema jaoks on vallast saadav info kasulik ja kvaliteetne, ühe intervjueeritava meelest on info kasulikkus ja kvaliteet muutlikud. Rohkem soovitakse näha vallavalitsuse initsiatiivi info edastamisel. Kõige enam hangivad külavanemad Viimsi vallavalitsuse kohta infot Viimsi Teatajast, otsekontaktide kaudu, sh teistelt külavanematelt, volikogust, komisjonist ja Internetist. Poolte külavanemate meelest on vallavalitsusest kerge infot kätte saada, kaks vastajat leidis, et info kättesaadavus sõltub info sisust. Ühe intervjueeritava jaoks on vallavalitsusest info kättesaamine raske, kuna infot ei edastata õigeaegselt, kui üldse.

34



Neljale vastajale seostuvad Viimsi Vallavalitsusega kõigepealt erinevad probleemid. Muu hulgas märgitakse, et vald tegutseb nagu äriühing ning et teravamad probleemid jäävad selgeks rääkimata. Kahele vastajale seostub Viimsi Vallavalitsusega vald ja/või kohalik omavalitsus. Üks külavanem ei nimetanud midagi Viimsi Vallavalitsusega seonduvat.

Kommentaarid:

- Praeguse hetkega tuleb meelde see, et Viimsi Vallavalitsus on unustanud ära, mis on

tegelikult valla ülesanded, vald on muutunud äriühinguks. Vallavanem, kes on vandeadvokaat, peaks tundma kohaliku omavalitsuse seadust. Asi hakkas juba paigast ära minema reformikate ajal, nüüd viimasel kahel aastal on see jätkunud täitel tuuridel. Ehitame teede asemel jahisadamaid ja ostame hõljukeid jms.

- Probleemid. Erinevatele küsimustele ei suudeta adekvaatselt vastata, eriti siis, kui nad [vallavalitsuse töötajad] saavad aru, et on jama, siis nad ei vastagi. Nt kooli teema jne. Teravamad probleemid jäävad selgeks rääkimata, suletakse meid oma liistude juurde ja surutakse meid kõrvale. Alguses laua taga istudes tundub, et asi saab lahenduse, aga lõppkokkuvõttes tehakse ikka seda, mida ise tahetakse. Kodanikuühiskond on väga toores ja noor asi meie vallas.

- Viimsi valda on rajatud palju ehituobjekte, aga järgi ei jõua kommunikatsioon ning ka arengukava ei jõua järele. Kas meil ehitusi on niipalju vaja? Peaksime teed korda tegema, külas pole tänavavalgustust ja kokkutulekukohta, kommunikatsioonid on tegemata. Praegu uusehitustel veedrenaažid puuduvad, mistõttu teed lagunevad. Valla asjadega jätab soovida. Peaks rohkem elanikega arvestama, kõik ei ole rikkurid. Põliselanikud on Viimsi poolsaare korras hoidnud.

- Karvad tõusevad püsti – probleeme on palju. - Seostub see, et Viimsis on ikkagi kohalik võim ja tänu nende initsiatiivile olen

külavanem. - Vald, kohalik omavalitsus. - Olen seal eelarve- ja arengukomisjoni liige see tähendab, et olen valla arenguga hästi

kursis ning tean, mis möödunud ja mida ees oodata. Olen kaua ka vallas elanud, 75. aastast alates.

- Ei oska midagi nimetada.


Viis külavanemat hindas Viimsi Vallavalitsuse mainet rahuldavaks. Üks vastaja pani mainele hindeks kaks, tuues madala maine põhjusena välja valla suurt võlga ning üks intervjueeritav leidis, et Viimsi Vallavalitsuse maine on tema silmis ühte väärt. Lisaks märgiti, et vald tegutseb rohkem kui aktsiaselts, mitte kui rahva huvide eest seisja.

Kommentaarid:

- Külavanema seisukohalt annaks mainele hindeks 4- või 3+. Nad ikka saavad oma

asjadega hakkama, kuigi kõikide asjadega ei ole ma rahul. - Harju keskmine. Eks igal asjal on mingisugused puudujäägid, alati saaks paremini

teha. - Tehtud on ikka ka midagi, ütleme, et rahuldav. - Küla seisukohalt võttes ei saa üle 3 punkti anda, kuna Viimsi valla idakülg on vähe

tähelepanu saanud. Kaks viimast aastat on midagi ka hakatud tegema, muidu on kõik tegemised ja toimetamised ja investeeringud tehtud läände ja ka Viimsi keskusesse.

35

- Kõik see, mis läbi ajakirjanduse käinud, on rahuldav. Probleeme on nähtavasti. - Maine hindaks kahele, kuna head mainet niisugusel Viimsi Vallavalitsusel olla ei saa,

kus on nii suured võlad peal. - Rohkem tegutseb kui aktsiaselts, mitte kui rahva huvide eest seisja. Oma kildkonna

huvid on mängus. - Minu silmis 1, midagi ikka vahest teevad, st päris 0 ei saa anda.


Viis külavanemat leidis, et Viimsi Vallavalitsuse maine on viimase 5, 10 aastaga langenud; kaks külavanemat ei osanud mainemuutust hinnata ning üks vastanu märkis, et maine on natuke tõusnud. Maine languse põhjustena toodi välja järgmisi asjaolusid: uus kooliehitusleping Merkoga (2 korral), valla suured võlad, liiga hoogne ehitamine, majanduslikult mittekasuliku Viimsi Keskkooli ehitus ja rohealade kärped.

Kommentaarid:

- Eks maine ikka tõuseb natuke. Olen kaks aastat olnud külavanem, ennem ei ole meie

külas vanemat olnud. Küla on arenenud stiihiliselt. Möödunud aastal avati meie külas algkool-lasteaed ja kergliiklustee.

- Maine hakkas muutuma [langema] alates Viimsi nn luksusliku keskkoolihoone ehitusega. Ei arvestatud ehitusel kliimavööndit, me ei asu Hispaanias, oleme Põhjamaal. Klaasseinad ei ole majanduslikult kasulikud, kütet kulub liiga palju – kulud kütteks 62 miljonit. Teine uue kooli ehitus, kus tahetakse võtta 30-aastased kohustused, leping Merkoga – see ületab kõik eelmised vägiteod.

- Lõppkokkuvõttes jõuab ikka samasse kohta välja, kuigi alguses võib tunduda, et on nagu parem. Oma kasu tagaajamine, enda ja toetajate. See toimub küll varjatult ja otse välja ei paista. Rahva häält võetakse vähe kuulda, kui üldse võetakse.

- Eks maine on seetõttu madal, et ei suudeta majandada. Ei tea palju eelmised valitsused mõjutavad, kuid praegu on eelarve väga suures miinuses. Tegeletakse Viimsi vallaga nagu aktsiaseltsiga, lastakse eelarvelised suured kulutused sinna, kus on erahuvid taga, rahva huvides raha ei liigu. Uputatakse raha nt sadamatesse, mida külaelanikele vaja ei ole.

- Maine on langenud viimase 5 aasta jooksul. See on tingitud suurest ehitamisest. Viimsi vallal on suured võlad kaelas ja millest need võlad on tekkinud? Viimsi Vallavalitsus peaks tegema aastaaruande koosolekuid ja andma ka rahvale aru. Vanasti olid aastaaruande koosolekud, kus seletati, kuhu ning miks on kulutatud. Kõik oli välja toodud. Nüüd saab ainult kaks korda nädalas valda ja selleks peab ka end ette registreerima. Tahtsime kohtumist vallavanemaga üks kord kuus, kuid see on nüüdseks ära jäänud. Paar esimest korda kohtusime, kuid nüüd on sellega JOKK. Koostöö võiks olla parem, rahvast võiks rohkem informeerida. Tundub, et valla eesotsas on ettevõtjad, Merko jne. Kuhu me niimoodi välja jõuame? Kas meil on vaja ikka niipalju teha – nt sadamad jne?

- Maine on viimaste otsuste tõttu pigem langenud. Maa ja lepingu asjad – algkool lasteaed, uue vallamaja arendamine, rohealade kärped. Põhiliselt ikkagi maatehingud on need, mis silma torkavad.

- Nii eelmise kui ka praeguse vallavalitsuse ajal on skandaale olnud. Raske on hinnata, kuna valitsemisaegade kestvused ei ole võrreldavad.

- Ei oska öelda. Vallarahvas peaks meie saare elanikega rohkem kontakti pidama.

36


Külavanemate hinnangul on Viimsi Vallavalitsust iseloomustavateks positiivseteks märksõnadeks innovaatilisus, soojus (mõlema keskmine 3,5) ja asjatundlikkus (keskmine 3,3); negatiivsete omadustena tõsteti enim esile vallavalitsuse läbipaistmatust (keskmine 1,5) ning ebausaldusväärsust (keskmine 1,9). Lisakommentaarides juhitakse kahel korral tähelepanu vallavalitsuse töö kiirusele. Üks vastaja märkis, et volikogu liikmetele infopäringutele vastamine on väga aeglane ning et ei hoolita isegi seadusest, mis kehtestab kirjadele vastamiseks ajalise piirangu. Teine külavanem tõi vallavalitsuse töö kiirusest rääkides esile tendentsi, et kui küsimus on vallavalitsuse huvides, siis läheb asjaajamistega väga kiiresti, kuid kui on küla huvid, siis läheb aega aastaid. Viimsi Vallavalitsus on asutusena

1 2 3 4 5 Keskmine

Aeglane/Kiire 3 3 1 2,3 Ebausaldusväärne/Usaldusväärne 3 1 2 1 1,9 Vanamoodne/Innovaatiline 1 2 2 1 3,5 Jäik/Paindlik 2 2 3 2,1 Ebaefektiivne/Efektiivne 1 2 2,3 Asjatundmatu/Asjatundlik 2 1 3,3 Läbipaistmatu/Läbipaistev 4 1 1 1,5 Külm/Soe 2 2 3,5 Lisakommentaarid:

- Volikogu liikmete dokumentidele vastamine on väga aeglane, vahest ootame isegi aasta aega vastust kirjadele, kuigi on olemas seadused selle kohta, et kui pikk on vastamiseks etteantud aeg.

- Vallavalitsuse töö võrdub aktsiaseltsi tööga, mitte vallavalitsuse tööga. [vanamoodne-innovaatiline]

- On inimesi, kes teevad oma tööd kohusetundlikult ja hästi, kuid juhtkond teeb oma tööd eluvõõralt. [asjatundmatu-asjatundlik]

- Kui on nende huvides, siis läheb asjaajamistega väga kiiresti, kuid kui on küla huvid, siis läheb aega aastaid.

- Kõiki tegemisi, kõiki planeeringuid, mis käsitlevad külaterritooriumi, ei arutata külarahvaga (rääkimata külavanemast) läbi. Saan info alles ajalehest. Möödunud aastal oli suur külavanemate valimise buum ja vallavalitsus lubas iga kuu anda külavanematele infot ja kooskõlastada tegevusi ja toimetusi, kuid sellest lubadusest ei peetud kinni. Hoopis rohkem hakati salatsema. Külavanem peaks olema eelkõige asjadega kursis. Külavanem ja rahvas peaksid ikka eelkõige planeeringutest teadma. Praegu juhivad valda pigem arendajad kui vallavalitsus. Asju ei arutata läbi ning ei arvestata elanike arvamusega.

- Vallavalitsus ei ole vallasõbralik ja keskkonnasõbralik ka mitte – ei arvestata kohalikke olusid. Kiputakse üle rahvastama. See on ikkagi poolsaar!

- Asjad on saanud aetud, selles suhtes ei ole pretensioone. Mind on vallavalitsuses aktsepteeritud. Eelmist projekti algatades olid külaelanikud minu vastu, kuid vald poolt, kuigi toimetasin küla arengukava kohaselt.

- Vallavalitsus on jäik, kuna seadused seavad neile teatud piirid ette. - Seda, kas vallavalitsus on ebaefektiivne või tõhus, saab hinnata alles mõne aasta

pärast. - Oma küla suhtes võin öelda, et meie küla on viimaste aastatega kõvasti edasi

arenenud. Oleme saanud omale päevakeskuse, noortekeskuse ruumid jne.

37


Külavanemad leiavad, et vallavalitsus peaks muutma oma suhtumist inimestesse (2 korral), seda eelkõige rohkem elanikega kommunikeerudes (nt avalikustama aruteludele tulevaid asju, tegema aruande koosolekuid) ja ka nende arvamusi ära kuulates ning püüdes leida lahendusi ka elanike väiksematele probleemidele.

Kommentaarid:

- Raske öelda. Suhtumist inimestesse ja ka nende väiksematesse probleemidesse, ka need peaksid leidma lahendusi. Ei tohiks tegeleda ainult suurte asjadega.

- Suhtumist. Küsimuse suunad peaksid olema rohkem elukeskkonna parandamise poole. Katkestama rahvaste sissevoolu. Lasteaiad, koolid, vesi ja kanalisatsioon ei jõua järgi. Nende eesmärk on pearaha suurendamine, kuid me ei suuda elanike nõudmisi ainult nende rahadega enam katta.

- Peaks muutma seda, et oleks rahval rohkem infot, et rahvas rohkem teaks. Aastaaruande koosolekuid peaks tegema, et oleks näha, kuidas rahad liiguvad. Rahvas on ju maksumaksja ja nad tahavad teada.

- Avalikustama. Iga asi, mis tuleb arutlusele ja algatatakse, peaks olema külavanemale teada.

- See, mis häirib kõige rohkem on see, et võiks asju ka külade tasemel läbi arutata, mitte nii, et loeme lehest, mis tegema hakatakse. Siis öeldakse, et külavanemad töötavad vastu. Info ei kipu tulema õigest kanalist.

- Võib-olla peaks olema rohkem kontakti elanikega, nende arvamust peaks küsima. Viimsi Teataja ilmub nüüd kaks korda kuus, seetõttu saab infot tihedamini. Viimsi Teatajas on ka selliseid teateid, mis kutsuvad elanikke osalema, nt planeeringute või keskkonna mõjude hindamise tulemustega tutvuma.

- Alguses üritasime asju lahendada, kuid nüüd saame ainult nuhelda, kui midagi soovitame. Kui tegime külavanematega ühiskirja, siis ta [Urmas Arumäe] muutis külavanemate reglementi, et iga külavanem saab ainult enda küla eest rääkida.

- Ma ei oska öelda.



Viis vastajat on terve elu Viimsis elanud, kaks vastajat kolisid Viimsisse 80ndate alguses. Lisaks märgiti, et Viimsi ei ole elanike arvu suure kasvu tõttu enam sama looduskaunis ja rahulik piirkond ning et paljud inimesed on liigse linnastumise tõttu Viimsist ära kolinud.

Kommentaarid:

- Olen põliselanik. (2 korral) - Olen põliselanik – sündinud ja kasvanud Viimsis ning esivanemad on siin elanud. - Olen 60 aastat ehk siis terve elu siin elanud. - Siin on mu sünnikodu ja siin oleme elanud 7 põlvkonda. - Sellepärast et 83. aastal kolisin siia. Olin esimene vallavanem, olen aidanud seda küla

rajada ning loodust kaitsnud. Mujale kui Pärnamäele, ma siit ei lähe, see on minule kodu ja sellepärast on kurb, kui praegune vallavalitsus seda keskkonda hävitada püüab. Tahetakse torne ehitada, 15- ja 16-kordseid! Enam ei saa Viimsist sisse ja Viimsist välja. Elanikke on niipalju peale tulnud, vald ahnitseb elanikke, et makse saaks, kuid inimestele peab midagi ka vastu andma. Maamaks taheti panna 2,5 kordseks, meil jäi maks madalaks, kuid mind heideti seetõttu koalitsioonist välja. Paljud kolivad ära, kuna siin on tekkinud liigne linnastumine.

38

- Aianduskooperatiivi asutajaliige, rajasin siia aiamaja 75. aastal ja kolisin siia 84. aastal. Viimsi kodanikuks sain u 2003. aastal.

- Loodus ja rahulik piirkond oli see tollel ajal, mis nüüd kahjuks on kadumas.


Külavanemaid häirib Viimsi vallas ülerahvastumine (2 korral), uue kooli ehitusleping Merkoga, valla kaalutlemata otsused rahaga ringikäimisel, vallaametnike ärihuvidest tulenev kallutatus ning kodanike vastuvõtuaegade vähesus. Kahte külavanemat ei häiri Viimsi vallas miski.

Kommentaarid:

- Kes neid jõuab üles lugeda! - Tüli tekkis seepärast, et Merko ehitab koolimaja. Linnastumine, korrusmajad ja tornid

(vallahärrade unistus Chicagost). - Rahadega ringikäimise valu on kõige suurem, kaalutletud otsuseid ei tehta. - Eelpool mainutud jutt. Inimesed on sõbralikud ja tunnevad asja, kuid nad on

kallutatud ärihuvidele. - Häirib ülerahvastatus. Vald kipub kõik põllud täis arendama. - Kodanike vastuvõtte võiks olla rohkem. Praegu on vastuvõtu ajad ainult kindlatel

päevadel ja tundidel. Kodanikel peaks olema võimalus esitada küsimusi ka Interneti teel ning küsimused ja vastused võiks kõikidele näha olla, et ei peaks vastamisel topelttööd tegema.

- Vallas ei häiri miski. (2 korral)


Külavanemad peavad Viimsi valla kõige olulisemaks lahendamata valupunktiks liigset linnastumist (5 korral), mis on ühtlasi külavanemate meelest ka enamike valla lahendamata valupunktide tekitajaks – infrastruktuur ei jõua rahvaarvu kasvule järele. Teiste valla olulisemate valupunktidena toodi välja järgmisi lahendamata kitsaskohti: lasteaia- ja koolikohtade nappus (4 korral), korraliku veevarustuse ja kanalisatsiooni puudumine (3 korral), tänavavalgustuse puudumine (3 korral), teede halb seisukord (3 korral), liiklusküsimused (3 korral), raha ebaotstarbekas kasutamine, vald hoiab infot kinni, rahvamaja puudumine, Muuga sadama ohtlikkus, valda kuuluv riigimets on hooldamata.

Kommentaarid:

- Linnastumine. Teiseks tuleb lahendada lasteaedade ja koolide küsimus, aga mitte

Merko suguste variantidega, vaid ikka normaaltingimustes. Kolmas probleem on veevarustus, meie külas ei ole see probleemiks, kuid paljudes külades ei ole siiamaani kanalisatsiooni ja tänavavalgustust.

- Külaseisukohalt teed ja valgustus, tegeletakse ainult suurte projektidega. Suhted maaomanikega ja maadetagastus probleemid. Raha raiskamine igasuguste projektide peale, mis rahva silmis on ebaotstarbekad.

- Esiteks koolide ja lasteaedade probleem – lepingud on väga kahjulikud Viimsi vallale. Praegune uus koolimaja on majanduslikult meile kahjulik, sest tekitab palju lisakulusid. Tahavad saada välisilu, et saada lehtede esikaantele. Teiseks valupunktiks on vesi ja kanalisatsioon. Üritatakse midagi teha, aga on arenguga palju maas, sest elanikke on viimasel ajal väga palju juurde tulnud. Kolmandaks kommunikatsioon – nt kui volikogus tehakse otsuseid, mis on nende jaoks hapud otsused, siis neid ei selgitata lehes lahti. Nt koolileping Merkoga. Seda teemat lehes ei käsitletud ja siis öeldakse, et lehes ei ole ruumi. Püütakse hämada ja varjata asju rahva eest.

39

- Ei oska öelda, mis on olulisemad, olen siin oma saarel. Valusaid kohti on palju, paistab et asjad jäävad rahapuuduse taha. Kui saare seisukohalt vaadata, siis meil on teed väga viletsas korras ning suvel on palju turiste ja nende ohjeldamiseks oleks abi vaja.

- Kooli teema – koolimaja vastu ei ole midagi, aga kas kõik koolid peab ehitama ühte kohta kokku? Randveres ei ole nt koolimaja. Miks peame vedama lapsi ühest saare otsast teise? Randvere kool võiks olla ikka Randveres. Maa ju selleks on olemas. Teine valupunkt – nt Lubja külas ei ole rahva kokkutuleku kohta. Vald on lubanud teha rahvamaja, aga seda ei ole tehtud. Kolmas teema on see, et ei ole ma rahul teevärgi ja tänavavalgustusega, kusjuures transiit käib läbi meie küla ja meil ei ole kõnniteed. Kraavid on kahel pool teed ja ei ole kõrvale astumise kohta ning liiklus on selle tee peal väga suur. Ei ole vaja enam nii palju ehitada, kui me ei jõua teiste asjadega järele.

- Valla üldplaneering tuleks üle vaadata, see on koostatud umbes 2000. aastal. Aeg on nii palju edasi läinud, et tuleks see asi üle vaadata ja asjad paika panna. Tuleks takistada elamumasside juurde tekkimist. Tee, kui ühendus Tallinnaga, ei ole arvestatav, tipptunnil ei saa ka tunni ajaga Tallinna.

- Muuga sadama ohtlikkus, liiklusküsimused ja arengukava peaks üle vaatama, Ülerahvastatus. Tendentsid näitavad, et iga aastaga rahvaarv Viimsis ainult suureneb. Pluss veel infrastruktuur ja kõik selle juurde käiv.

- Jätkuv ülerahvastumine. Sellele tuleks piir ette panna. Selle tõttu kannatab elukeskkonna kvaliteet – transport, lasteaia- ja koolikohtade defitsiit. Kõik probleemid saavad ülerahvastumisest alguse. Teiseks valupunktiks on see, et kohalikud teed on halvad seisukorras. Kolmanda olulise probleemina näen seda, et riigimets on hooldamata ja üraskite poolt tugevalt kahjustatud. Metskond kadus Viimsist ja metsamees on kaugenenud Viimsist (Anijal nüüd). Lisaks võiks veel märkida seda, et vesi on eelkõige läänerannikul väga vilets.


Valla probleemide lahendamist tuleb külavanemate meelest alustada eelkõige linnastumise pidurdamisest (3 korral). Ülerahvastumist aitaks vastajate arvates leevendada näiteks see, kui vallavalitsus eelistaks individuaalmaju. Olulisemate valupunktide lahendamiseks pakuti külavanemate poolt välja veel järgmisi ideid: Merkoga lepingu sõlmimise asemel tuleks rajada koolimaja Randveres olemasolevale krundile, vallavalitsus peaks rohkem arvestama elanike soovide ja ettepanekutega, Merkoga koolirendilepingusse peaks lisama väljaostmisvõimaluse, tuleks koostöös arendajatega panustada teedeehitusse, Muuga sadam peab hakkama keskkonnanõudeid täitma ning valda tuleb luua uusi töökohti.

Kommentaarid:

- Linnastumine tuleks peatada. Vana kool seisab tühjana, kuid vald ei soovi sellel

teemal läbirääkimisi pidada, vaid tahab Merko orjaks muutuda 30 aastaks. Randveres on ka väikese koolimaja jaoks krunt olemas, kuid sinna ei taheta ehitada, kuna väidetakse, et seal ei ole lapsi.

- Ülerahvastumise leevendamiseks peaks vallavalitsus planeerimist pidurdama. Kuigi see ei ole lihtne, sest eraomanik tahab ju raha. Teede probleem on eelarve küsimus, riigi abi saame ka vähe. Metsa osas peaks vald RMK-le peale käima, et metsaprobleemid saaksid lahendatud.

- Muuga sadam peaks täitma keskkonnanõudeid, nad ei täida ettekirjutusi. Ülerahvastuse suhtes saaks eelistada individuaalmaju, vähemate korrustega. Piirata elanikkonna suurenemist ja takistada liiklusprobleemi süvenemist. Koostöös Tallinnaga lahendada liiklussõlmede probleem. Rohkem tekitada Viimsisse töökohti, praegu oleme nagu magalarajoon.

- Rohkem arvestama ettepanekute ja soovidega, eriti rahva omadega.

40

- Kooliprobleemi juures saaks jätta 30-aastase rendiosa välja ja panna sisse lepingusse väljaostmise lahenduse. 3-aastane rendileping oleks viimane piir.

- Võib-olla mõningad asjad tuleks plaanist maha võtta ja tegeleda pisemate asjadega (teede-ehitus jne).

- Teede-ehitusse ei ole minu meelest Viimsi vald praktiliselt üldse viimasel ajal investeerinud. On kavatsused, aga reaalselt millal seda tehakse, ei tea. Peaks kaasama ka arendajaid, kes siin midagi teha tahavad, et see probleem saaks lahendatud.


Kolm külavanemat leidis, et 5 aasta pärast on osad probleemid lahendatud, kuid ilmselt on jätkuva ülerahvastumise tõttu olemasolevad probleemid veelgi rohkem süvenenud. Kaks vastajat arvas, et elu Viimsis läheb ikka paremuse poole. Üks vastaja märkis, et kui leping Merkoga allkirjastatakse, siis on vald juba 3 aasta pärast pankrotis ja see liidetakse Tallinna linnaga. Üks külavanem sooviks 5 aasta pärast näha Viimsi valda, mis on rohkem suunatud kodanikuühiskonnale.

Kommentaarid:

- Kui Merko leping alla kirjutatakse ja jääme üürnikuks, siis peame 5 aasta pärast

Merkole maksma ühes aastas 19 miljonit krooni renti, nii et pool eelarvet läheb kahe kooli ülalpidamiseks. Kui leping sõlmitakse, siis enam 3 aasta pärast ei eksisteeri Viimsi valda, vaid see on pankrotistunud ja ühendatud Tallinna linnaga.

- Ei ole selgeltnägija. Kipub üle rahvastuma. - Tundub, et rahvastiku suurenemine läheb samas tendentsis edasi ja probleemid

suurenevad. - Arvan, et 5 aasta pärast on teatud probleemid lahenenud ja teatud halvemaks läinud.

Ma ei usu, et suudetakse peatada ülerahvastumist. Selleks peaks tegema liiga järske samme ning vahepeal võib võim vahetuda jne.

- Ideaalis võiks rohkem rahva soove kuulda võtta ning et seltsid saaksid rohkem kaasa rääkida oma piirkondades. Rahva soovidele võiks rohkem vastu tulla, et kaoks poliitiline mõju selle raha liigutamise juures, mis on tegelikult valla elanike raha. Olla suunatud kodanikuühiskonnale.

- Loodame, et läheb paremuse poole. Mina olen optimist. - Tahaksin näha kõrgemal tasemel. Aga mitte suurte võlgadega. Otstarbekalt

majandav. - Ma arvan, et normaalsena. Et mingisugune osa probleeme on ära lahendatud. Elu

peaks ikka paremuse poole minema. On teada, et vallavalitsuse koosseis iga 4 aasta tagant muutub, seega ka kallakud muutuvad.



Viiele vastajale meenusid seoses Viimsi Vallavalitsusega ainult negatiivsed uudised või sündmused. Negatiivsetest uudistest tõstsid külavanemad esile järgmisi uudiseid: volikogu esimees ostis hääli kokku, keegi pandi hämarate tehingute tõttu kinni, valed otsused sadamatehingu juures, probleemid rannaala arendamisega, vargused, olmejäätmed metsa all ning rendileping Merkoga. Lisaks märgiti, et vallavalitsuse otsused ei ole läbipaistvad (2 korral) ning Viimsi Teataja sisu on vallavalitsuse kontrolli all.

41

Positiivsetest sündmustena märgiti vabariigi aastapäeva pidustusi (2 korral), aastavahetuse üritusi ning mainiti ka seda, et valla asutamise tähtpäevad on alati pidulikult tähistatud.

Kommentaarid:

- Meediast loen niipalju, et osa volikogu otsuseid ja külavanemate kirju avaldatakse ja

osasid ei avaldata. Viimsi Teataja on vallavalitsuse kontrolli alla. Avaldatakse neid asju, mis vallavalitsusele vajalikud on. Detsembrikuu lehes ei kirjutatud lahti kooli rendilepingut Merkoga. Tavaliselt kirjutatakse kõik detailselt lahti, kuid selle teema kohta oli vaid 3-realine kommentaar. Ka paljusid teisi otsuseid ei ole Viimsi Teatajas avaldatud.

- Tehingud ei ole nii läbipaistvad. Kuskilt sajab jälle mingi asi peale ilma eelneva informatsioonita.

- Sündmused on pidevalt halvast küljelt, a la kuidas volikogu esimees hääli kokku ostis, kus keegi on mingite hämarate tehingutega puuri pistetud jne. Sadamatehingu juures ei ole tehtud õigeid otsuseid, projekt kahjustab eelnevat seisukorda.

- Meil oli sadama ehitus, nüüd on probleem selles, kuidas saada uus sadamahoone. Tegime siin külaühingu ja hakkame koos vallavalitsusega toimetama.

- Esimesena tuleb meelde see, et külas olid probleemid rannaala arendamisega. - Lasteaed-algkooli ehituskava – leping Merkoga. Hiljutine vabariigi aastapäeva

vastuvõtt ja aastavahetuse üritused. - Kultuuri osa ja see on täiesti tasemel, igale poole vastuvõttudele kutsutakse, selle

kohta ei oska kurta. Vabariigi aastapäevad ja valla asutamise tähtpäevad on alati pidulikult tähistatud. Uue koolimaja avamine suure käraga, pärast tuli välja, et selle ülalpidamise kulud on väga suured.

- Viimsi vald on meedias väga palju telekas ja ajalehtedes. Lugusid on olnud nii positiivseid kui ka negatiivseid. Nt vargused ja olmejäätmed metsa all.


Kolm külavanemat vastas, et nemad saavad Viimsi Vallavalitsuse kohta käiva info peamiselt üleriigilistest päevalehtedest. Lisati ka seda, et üleriigilisest meediast saab tavaliselt erinevate tehingute kohta enne infot kui vallavalitsusest või Viimsi Teatajast. Üks vastaja märkis, et saab üleriigilisest meediast vallaga seotud infot hinnanguliselt korra nädalas ning tema arvates on Viimsi vallast kirjutatavate positiivsete ja negatiivsete artiklite suhe tasakaalus. Ühe külavanema sõnul on pärast Merkoga planeeritava lepingu ilmsiks tulekut hakatud info jõudmist meediasse ja ka Riigikontrollile blokeerima.

Kommentaarid:

- Tavaliselt lehtede kaudu saab ennem teada tehingutest kui Viimsi Vallavalitsuse enda

käest. - Lehes ikka vahest ilmub artikleid valla kohta, mujalt peale lehe väga ei saagi infot. - Tihti on valla info päevalehtedes, aga Viimsi Teatajas ei ole. - Nädalas korra ikka. Negatiivsete ja positiivsete artiklite suhe on üleriigilises meedias

vähemalt tasakaalus. - Jälgin üleriigilises meedias toimuvat. Alles hiljaaegu oli lasteaia järjekorra segadusest

lugu. Varem oli Viimsi vald meedias kui rikas vald, nüüd on esiplaanil suured võlakoormad.

- Varem jõudis, aga peale seda, kui hakkas kooliga jama pihta [leping Merkoga], siis nüüd eriti ei jõua, sest see blokitakse ära meedias ja ka Riigikontrollis.

42


Kaks külavanemat hindas Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsioonitegevust heaks, üks vastanu tugines oma hinnangus vallavalitsuse poolt tellitud uuringule, mis võrdles Viimsi valla kommunikatsiooni teiste omavalitsuste omaga. Kolme vastaja hinnangul on valla kommunikatsioonitegevus kehv või olematu. Madala hinnangu põhjustena toodi välja seda, et elanikud ja külavanemad ei saa infot kätte ning Viimsi ei ole meedias viimasel ajal eriti heas valguses. Üks külavanem märkis, et tema arvates on kõikide omavalitsuste kommunikatsioonitegevus sarnasel tasemel, kuna meediapildis on kõik enam-vähem võrdselt esindatud.

Kommentaarid:

- Viimsi vald on rohkem esile tõstetud kui teised omavalitsused. Tegime uuringu ja

sealt oli näha, et arvud olid kohutavad st Viimsi vallast kirjutatakse võrreldes teiste valdadega ikka väga palju.

- Raske öelda, mõnes suhtes on väga heal positsioonil. - Kommunikatsioonitegevust ei ole. Elanikud peaks saama kõik info kätte ja ka seda, et

nad müüakse Merkole maha 30 aastaks. Seda teab praegu võib-olla ainult 1% elanikest.

- Kehvaks, külavanemad ei saa infot kätte. - Kardan, et viimasel ajal ei ole Viimsi meedias olnud eriti heas varjundis. Meedias

tuleb halba valgust Viimsile ja see on seotud vallavalitsuse tegevusega. - Teiste omavalitsustega võrreldes on minu meelest kõik samal tasemel, kõik on

meediapildis suhteliselt ühtemoodi. - Teistega ei oska võrrelda. Ei ole huvi, ei jälgi.


Kolm intervjueeritavat märkis, et valla poolt neile edastatav info ei ole kasulik ega kvaliteetne. Tõsteti esile ka seda, et vallavalitsuse infoedastus on selektiivne (olulisemad ja määravamad asjad jäävad kontekstist välja) ning Viimsi Teataja artiklid sisaldavad väärinformatsiooni. Lisaks toonitati seda, et kvaliteetse info kättesaamiseks peab väga palju vaeva nägema. Kahe külavanema jaoks on vallast saadav info kasulik ja kvaliteetne, üks vastaja märkis, et info võiks olla kasulikum ja kvaliteetsem ning ühe intervjueeritu meelest on info kasulikkus ja kvaliteet muutlikud. Lisaks oodatakse rohkem vallavalitsuse initsiatiivi info edastamisel.

Kommentaarid:

- On küll kasulik ja kvaliteetne, kuid infot saan siis, kui tean, et see info on olemas. Aga

kui ma ei tea seda, siis ma ei tea ka küsida. Võiks olla rohkem valla algatuslikku infoedastust. Oleme mõnikord ka külavanematega kokku saanud ja teinud ühise pöördumise, kuid vald ei pea seda heaks tooniks, kuna see segavat valla tööd. Kõige teravam on hetkel selle uue kooli ja lasteaia ehitamine [leping Merkoga].

- Jah, ja mida vaja, selle saan ka kätte. - Võiks olla parem. Otsused oma aleviku kohta jõuavad minuni mujalt kui

vallavalitsusest. - Kuidas kunagi. - Ei ole. Info edastus on selektiivne, Viimsi Vallavalitsuse kasulikkust arvestades. Nt

Viimsi Teatajas on artiklite autoriks märgitud VT ning artiklites edastatakse väärinformatsiooni.

- Põhiline info käib Viimsi Teataja kaudu ning olulisemad ja määravamad asjad jäävad kontekstist välja, see kes asja ei jaga, sellele on kõik ilus. Vassitakse.

43

- Info ei ole kvaliteetne. Kvaliteetse info kättesaamiseks peab väga palju vaeva nägema. Kui küsin midagi, mida vallavalitsus peaks teadma, siis öeldakse, et nemad ei tea või ei oma seda infot.


Kõige enam hangivad külavanemad Viimsi vallavalitsuse kohta infot Viimsi Teatajast (8 korral), otsekontaktide kaudu, sh teistelt külavanematelt (4 korral), volikogust (2 korral), komisjonist (2 korral) ja Internetist (2 korral).

Kommentaarid:

- Viimsi Teatajast ja volikogust. - Viimsi Teatajast, suust suhu, otsekontaktide teel. - Kui keskkonna küsimuste suhtes on vaja midagi uurida, siis keskkonnakomisjonide

kaudu ja hr Lindemannilt, kuna tema kuulub volikogusse. Viimsi Teatajas ei ole ka info väga adekvaatne, nt enam ei julgeta ka allkirjastada tekste, vaid pannakse alla autoriks VT.

- Viimsi Teataja käib ja netist saan päevalehti lugeda. Kui vajadust on, siis käin ka vallavalitsusest infot hankimas.

- Viimsi Teatajast ja ka koosolekutelt ning ka volikogu istungitest osa võttes. Ning detailplaneeringutest saan ka infot.

- Teistelt külavanematelt, Viimsi Teatajast. Kolm külavanemat on rohkem vallavalitsuses tegevad (komisjonides ja volikogus) ja nendelt saan infot.

- Ajakirjandus, sh Viimsi Teataja. Teistelt külavanematelt ja ka kuskilt läbi külaelanike. - Internetist, eelarve- ja arengukomisjonist, Viimsi Teatajast.


Nelja külavanema meelest on vallavalitsusest kerge infot kätte saada, kaks vastajat leidis, et info kättesaadavus sõltub info sisust. Ühe intervjueeritava jaoks on vallavalitsusest info kättesaamine raske, kuna infot ei edastata õigeaegselt, kui üldse.

Kommentaarid:

- Kui tean, siis ei ole küsimus, aga keegi ei tule mulle infot pakkuma. See on minu

meelest puudujääk. Võiks ikka külavanemalt ka küsida, et kas see oleks küla seisukohalt õige tegu, kui mõnda uut projekti algatatakse.

- Üldiselt kui olen küsinud, siis olen kätte saanud. - Kerge. Saab, kui on vaja. - Minu meelest saab info kergesti kätte. - Oleneb asjaolust, mis infot sa tahad. Mõnda liiki infot ei saa üldse teada, või saab siis,

kui see juba kuskil meedias on. - Oleneb infost, salajased projektid on kättesaamatud. - Raske, kuna ei anta kiirelt vastuseid. Osadele inimestele tooks see kahju, kui nad

infot edastaks. Valla juhtkond ja volikogu esimees ei edasta infot õigeaegsel, kui üldse edastavad.

44

5 SUULISED INTERVJUUD, MEEDIA Ajakirjanike grupis vastas küsimustele kokku kaheksa inimest. Vastajatest kaks ajakirjanikku on Viimsis elanud – üks elas Viimsis üle 20 aasta ning teine elab seal siiani alates 2001. aastast. Suuline silmast-silma intervjuu viidi läbi kolme vastajaga, kolm ajakirjanikku nõustusid vastama meili ning kaks telefoni teel. Viimsi Vallavalitsusega seostasid ajakirjanikud eelkõige vallavanem Urmas Arumäed, samuti probleeme ning skandaale maa- ja kinnisvaraga. Vallavalitsuse maine on ajakirjanike silmis keskmine või rahuldav. Viimaste aastate jooksul on vallavalitsusele negatiivset tähelepanu tõmmanud nii maadevahetusega seotud skandaalid kui vallas toimuv võimuvõitlus. Samas leidsid ajakirjanikud, et vald on muutunud rikkamaks ning mõjuvõimsamaks, mis on valla mainet tõstnud. Positiivseks peeti ka võrreldes eelmistega praeguseid vallajuhte ning laste kõrget sündivust. Vastajad näevad Viimsi tulevikku positiivsena tingimusel, et maju juurde ei ehitata. Ajakirjanikud leidsid, et Viimsi Vallavalitsus pole piisavalt läbipaistev, mitte kuigi paindlik ega efektiivne organisatsioon. Samas on vallavalitsus oma suhtlemiselt soe ning innovaatiline. Ajakirjanikud sooviksid vallavalitsuse poolt vastu võetud otsustes enam avatust, läbipaistvust ning selgitustööd nii elanikele kui meediale. Soovitati lõpetada ka kinnisvaraarendus, rääkida teehoolduse ning veehinnaga seotud plaanidest, muuta vallavalitsuse vastuvõtuajad elanikele vastuvõetavamaks, võtta vastu otsuseid seoses lasteaiakohtade probleemiga, vähendada vallalehes poliitilist sõnumit ning korraldada paremini suhtekorraldustegevust.

Enamik vastajatest viitas Viimsi valla probleemide algpõhjusena sellele, et vallas elab rohkem inimesi, kui vald teenindada jõuab. Sellest tulenevad probleemid ühistranspordi, veevarustuse ja kanalisatsiooniga, samuti ei jätku lastele lasteaia- ja sõimekohti ning pole piisavalt poode. Samuti ei ole paljud Viimsisse kolinud inimesed ennast elukohta sisse kirjutanud ning ka see on üheks eelpool loetletud probleemide aluseks. Valupunktidena toodi veel välja mõõdutundetut üleehitamist, naftaterminali likvideerimist, avaliku ruumi puudumist uute korrusmajade vahel, elanike kõrget laenukoormust, korrastamata mereäärset ala ning arendusi Viimsile kuuluvatel saartel. Vastajate arvates ei peaks Viimsi jäljendama kõiki Tallinna linna poolt vastu võetud otsuseid ning vallavalitsus peaks probleemide ja nende võimalike lahenduste arutamisel rohkem suhtlema ja võtma arvesse ka külavanemate arvamusi. Probleemide lahendamisele aitaks kaasa nende arengukavasse võtmine ning efektiivsem inimeste teavitamine. Oluliseks peeti elanike suhtumise muutmist uute elanike vastuvõtmisel. Sissekirjutuse puudumise probleemide puhul pakuti välja kampaaniate korraldamist ning muude probleemide lahendamisel rahvaküsitlusi, külavanematega nõupidamist ning vallas mõjuvõimsatele inimestele sõna andmist.

Uudistest meenusid ajakirjanikele enim Viimsisse uue kooli ehitamine ja probleemid lasteaiakohtadega. Vallavalitsuse kommunikatsioonitegevuse hindab suurem osa ajakirjanike grupis vastanutest võrreldes teiste valdadega heaks ning info, mida nad sealt saavad, on olnud kasulik, kvaliteetne ning lihtsalt kätte saadav. Kõik ajakirjanikud leidsid, et Viimsi Vallavalitsus on koostöövalmis ja selle töötajatega on lihtne kontakti leida. Positiivseks peeti otsesuhtluse võimalust ning seda, et vallavanem on ajakirjanike jaoks isiklikult kättesaadav. Samas tõid kaks vastajat välja, et tõenäoliselt on ajakirjanikel vallavalitsuselt informatsiooni saada lihtsam kui elanikel. Vallavalitsusel soovitati vastu võetud otsuseid paremini põhjendada, tutvustada sagedamini valla tulevikuplaane ning maakonnalehtede ajakirjanikele edastada nädala eelinfot, et neil oleks võimalik vallas toimuvaid üritusi kajastada.

45



Pooled vastajatest seostasid Viimsi Vallavalitsusega vallavanemat Urmas Arumäed. Kolmel korral märgiti ära probleemid maa- ja kinnisvaraga (liigne ehitustegevus, kinnisvaraafäärid, probleemid seoses maamüügiga). Positiivses võtmes märgiti veel ära Randvere külavanem, Viimsi Teataja, Kadri Puusi (vallavalitsuse töötaja), julged otsused koolivõrgu arendamisel ning normaalne teedevõrk. Negatiivsete märksõnadena toodi välja suur laenukoormus ning põhjendamatult kõrge veehind. Kommentaarid:

- No seostub Urmas Arumäe. Rohkem vallavalitsusega küll mitte. - Kas ma pean nüüd vastama ajakirjanikuna või elanikuna? Ma olen Viimsis üle 20

aasta elanud ja mu vanemad elavad seal siiani. No elanikuna häirib eelkõige liigne ehitustegevus. Ikka liiga palju on sinna maju üksteise vahele tuubitud. Isegi kui vaatad, et nüüd on normaalne, siis nädal hiljem surutakse sinna kahe maja vahele ikka veel üks maja. Enne oli Viimsis ikka tunduvalt rahulikum elada.

- Kõigepealt meenuvad külavanemad, tööga seoses. Randvere külavanem näiteks. Siis Viimsi huvikeskuse meeskond, Viimsi Valla Teataja. Ära võiks märkida vallavalitsuse töötaja Kadri Puusi, kellega on väga toredad kokkupuuted. Siis võiks ütelda, et ka vallavanem meenub kindlasti. Ta on selline vallavanem, kes võtab ise niisama sõna pidevalt, et temalt ei pea midagi välja pigistama kunagi, ta on ise alati nõus kommenteerima ja probleemidest rääkima, kui on midagi. Üldiselt on kogemus selline, et kui küsid, siis räägitakse. Seal ei pea ringiga uurima asju.

- Urmas Arumäe ja kõige suurem laenukoormus. - Vallavalitsusega ei seostu midagi väga erilist, Viimsiga seostub, et on kena mereäärne

kant. - Kõikvõimalikud kinnisvaraafäärid, mis seal viimasel ajal on olnud. - Arumäe. Maamüügi jama. Kõrge vee hind. Ei, pane põhjendamatult kõrge veehind.

Julged otsused koolivõrgu arendamisel. Normaalne teedevõrk. Ja siis võiks kindlasti ütelda, et vähem möla ja rohkem tegusid!

- Seoses väga jõudsalt kasvanud vallaga lasub vallavalitsusel hulk pingeid.


Viis ajakirjanikku hindas Vallavalitsuse maine keskmiseks või rahuldavaks. Kaks vastajat leidis, et maine on alla keskmise (masendav, kesine), põhjendades seda maadevahetusega seotud skandaalidega. Üks vastaja hindas Viimsi Vallavalitsuse maine positiivseks.

Kommentaarid:

- Mainekas. Positiivne. - Normaalne, midagi negatiivset küll ei ole ütelda. - Minu silmis on nende maine selline Eesti keskmine täiesti. On olnud vigu ja on olnud

häid asju, mida nad on teinud. Täiesti tavaline vallavalitsus on minu arvates. - Kolme-nelja vahel. - Kesine ütleks. Skandaalid on seda muutnud kindlasti. Siis see maadevahetusega

sahkerdamine. Kinnisvara omade taskusse pigistamine. Maine ei ole jah kõige parem. Ja kui nüüd üldiselt rääkida, siis toimetuses, kui Viimsist juttu on, siis öeldakse et „ah need mehed“!

- Hindaks kusagil kolme juurde. - Masendav, minul ei ole seal head kogemust. 2 paneks hindeks.

46

- Rahuldav. Varem on olnud liiga palju jamasid. Sellise eelarve kasvuga vald võiks olla kindlasti parem. Tulevik on tõenäoliselt selline, et selle laenukoormusega ei saada hakkama, mis seal praegu peal on.


Kolm vastajat arvas, et maine on liikunud paremuse suunas – leiti, et vald on muutunud rikkamaks ning mõjuvõimsamaks. Positiivsena toodi välja ka positiivset iivet ning võrreldes eelmistega paremaid vallajuhte. Kaks ajakirjanikku leidis, et vallavalitsuse maine on läinud halvemaks. Kolm vastajat leidis, et maine ei ole oluliselt muutunud – ei ole olnud nii suuri skandaale, mis oleks vallavalitsuse mainet oluliselt halvendanud. Samas leidis üks vastaja, et võimuvõitlus Viimsi Vallavalitsuses on kindlasti vallale oluliselt enam meedia tähelepanu tõmmanud.

Kommentaarid:

- Paremaks on läinud, võrreldes eelmistega. Kaido Metsmaa oli ikka väga kole inimene.

Väga kole. - Muutunud on paremaks ikka, samamoodi nagu valdki. Kuna Viimsil on Eesti ühe

rikkaima valla maine, siis peetakse ehk ka Viimsi vallavalitsejaid üsna mõjukaiks. - Viimase viie aasta jooksul on küll maine muutunud – positiivsemaks. Viimsi on

võimsam, suurem ja rikkam ning probleeme on ka seepärast rohkem. Näiteks need jubedad liiklusummikud ja probleemid lasteaiakohtadega. Ja siis positiivne iive on neil. See on alati positiivne, kui iive on positiivne.

- Minu jaoks mitte. Ma ei tea sellest 10 aasta arengust midagi. Aga muidu skandaalid on viimasel ajal pigem halvemaks tõmmanud.

- Jah on. See võimuvõitlus mis seal oli, tänu sellele on muutunud. Ma ei ütleski, et negatiivsemaks, lihtsalt tähelepanu tekkis rohkem tänu sellele. Võimuvahetuse jama lihtsalt ületas uudistekünnise tõenäoliselt ja ajakirjanduse huvi suurenes selle tõttu.

- Mitte oluliselt, kui, siis halvemaks ühe punkti võrra. - Ei no 10 aasta kohta ma küll ei oska ütelda. Liiga noor olen selleks veel. Aga viimase

viie aastaga – tegelikult ei olegi eriti. Mingeid väga suuri prohmakaid ei ole olnud, mis elanikuna mu arvamust oleksid muutnud. Suhteliselt samasugune on ikka püsinud.

- Minu silmis, kõrvaltvaatajana, ei ole. Aga ma ei ole ka Viimsi Vallavalitsuse tööd ja arengut eriti põhjalikult jälginud.


Ajakirjanikud leidsid, et vallavalitsus on oma suhtluses soe ning innovaatiline organisatsioon (mõlema keskmine 3,9). Üks vastaja leidis, et vallavalitsus on väga innovaatiline asutus. Kõige madalama keskmise hinde (2,8) sai ajakirjanikelt Viimsi Vallavalitsuse „läbipaistvus“. Kolm inimest kaheksast hindas Vallavalitsuse tööd läbipaistmatuks Veidi paremaks hinnati vallavalitsuse efektiivsus ning paindlikkus, mõlemad said keskmiseks hindeks 3,1.

47


1 2 3 4 5 Keskmine

Aeglane/Kiire 4 4 3,5 Ebausaldusväärne/ Usaldusväärne 1 4 3 3,3 Vanamoodne/Innovaatiline 2 5 1 3,9 Jäik/ Paindlik 1 5 2 3,1 Ebaefektiivne/ Efektiivne 7 1 3,1 Asjatundmatu/ Asjatundlik 4 4 3,5 Läbipaistmatu/ Läbipaistev 3 4 1 2,8 Külm/ Soe 5 3 3,9 Lisakommentaarid:

- See küsimus on küll nüüd imelik. Ah et näiteks oma suhtlemise poolest? No selline keskmine ikkagi. [külm-soe]

- Ei no ma ei tea nüüd kui asjatundlik. Kui siin kommunikatsiooni on mõeldud, siis jah, nad võtavad ise alati ühendust toimetusega.

- Mitte paindlik, vaid mõistlik ütleks pigem. - Selle veehinna teema pärast võiks küll 2 panna. [läbipaistmatu-läbipaistev].


Peaaegu kõik ajakirjanikud soovisid vallavalitsuselt eelkõige avatust, läbipaistvust ja selgitustööd nii meedia kui elanike jaoks. Veel toodi välja, et vallavalitsus võiks olukordade tasakaalustamiseks enam anda sõna opositsioonile, muuta elanike jaoks vallavalitsuse ametnike vastuvõtuajad külastajasõbralikumaks, korraldada paremini suhtekorraldustegevust (et vajalik info jõuaks otse ajakirjanikeni), selgitada veehinna tõusu tagamaid, vähendada vallalehes poliitilist sõnumit, rääkida teehoolduskavast, asfalteerida Altmetsa elamurajooni teid ning peatada kinnisvaraarendus.

Kommentaarid:

- See läbipaistvus võiks suurem olla. Et nad avalikustaksid oma tegevust, ei varjaks ja

ei keerutaks. - Opositsioonile peaks ka sõna andma, et asjad oleksid tasakaalustatud. Et nad

selgitaksid oma tegevust rohkem ja teeks asju läbipaistvamalt. Siis elanikuna – need vastuvõtuajad on ka imelikud. Aga eks see on igal pool vist omavalitsustes nii, see ei olegi nende teha eriti. Aga kui on ikka ühel päeval kuus vastuvõtuaeg paar tundi, siis on see imelik minu arust.

- PR võiks parem olla. Viimsi teated ei ole eriti jõudnud meie lehte otse. Peab ise seda kodulehtedelt otsima. Aga no mõnes vallas on muidugi nii, et sa ei saa infot isegi siis kätte, kui ise kohale lähed ja aja kokku oled leppinud. Viimsiga seda probleemi ei ole muidugi. Et see ei olnud kriitika nüüd, aga teatud asjades võiks info lihtsalt otse meieni jõuda lihtsamini, ilma et ise sobrama peaks nii palju.

- Inimsõbralikumaks võiks muutuda. Kuna seal on palju rahvast, siis individuaalselt ei jõua inimestega suurt tegeleda. Avatud meelt võiks neil rohkem olla.

- Vallavalitsused üldse võiksid olla avatumad, nii ajakirjanike suhtes, kui ka oma elanike suhtes. Nendega võiks rohkem otseselt suhelda ja tegeleda. Ametnikud võiksid olla rohkem teenindajad, kaaskodanikud.

- Vee hind tuleb kontrolli alla saada. Aga hakkame maksma kaks korda rohkem kui sina praegu. Ega nad seda ei räägi muidugi, aga see uue rajooni veevärk on nii ropult kallis, et meie peame selle kinni maksma. Miks peame meie kinni maksma mingite rikkurite heaolu, selleks, et nemad seal ehitada saaksid? Ja see võetakse tavalise tarbija taskust kõik. Viimsi vallaleht võiks vähem poliitilist sõnumit kanda. Vahepeal Arumäel läks see ikka täitsa käest ära. Siis midagi võiks hoolimatute

48

kinnisvaraomanikega ette võtta. Näiteks, kui sõita sinna Haabneeme poole. Ja teehoolduskavast võiks rääkida. Ja selge on, et rääkimisest ka muidugi ainult ei aita! Altmetsa elamurajoon võiks olla asfalteeritud. Mõeldamatu, et kõige kiiremini arenevas vallas on tee nagu kuumaastik. Ja vald võiks lõpetada kinnisvaraprojektid – liiga palju elamumaad ja liiga vähe metsa on jäänud.

- Ei oska kahjuks öelda, olen Viimsi Vallavalitsusega kokku puutunud ainult lasteaiakohtade teemal – info on kenasti ja operatiivselt jooksnud.

- Ei oska öelda.



Vastajatest kaks olid Viimsi vallas elanud, kes mõlemad tõid Viimsis elamise positiivse asjaoluna välja elukeskkonda. Üks neist leidis, et Viimsi on Tallinnale lähedal ning samas maalähedasem kui Pirita. Samas teine vastaja on praeguseks Viimsist ära kolinud põhjusel, et Tallinnasse tööle sõita on liiga kauge.

Kommentaarid:

- Sündisin seal ju. Vanemad elavad seal siiani. Täiesti OK koht on elamiseks. Aga

kolisin linna, kui oma jalad alla sain. Lihtsalt ei viitsi sõita tööle nii kaugelt iga päev. Aga muidu on seal vahva – rand, poed on olemas.

- Elukeskkond. Maa- ja linnalähedus. See on ikkagi rohkem maalähedane kui Pirita näiteks. Kui rattaga mõni kilomeeter sõita, siis oled ikka täitsa metsas juba.


Kolme ajakirjanikku häirib Viimsi vallas liigne ehitus või juba valminud uued elamurajoonid ja seetõttu muutunud elukeskkond. Leiti, et tiheda ehitustegevuse ning kõrgete hoonete tõttu hakkab Viimsi võtma pigem linna mõõtusid. Veel toodi häirivatest teguritest välja kinnistutega seotud skandaalid, liiklusummikud Tallinna ja Viimsi vahel, liikluskorraldus Viimsile kuuluvatele saartele ja saarte elu arendamise unarusse jätmine ning veehind. Üks ajakirjanik märkis, et tema kogemusel ei püüa Viimsi Vallavalitsus probleeme varjata, vaid tegeleb nendega.

Kommentaarid:

- Otseselt ei ole mingeid ootuseid. Ma ei ela seal ja töö asjus käin üldiselt harva.

Tegelikult häirivad viimasel ajal järjest skandaalid kinnistutega ja mingid kahtlase väärtusega tehingud. Jah, see ehitusega seotud asi on küll silma hakanud.

- Liiga tihe asustus. Et Viimsi võtab linna mõõtu juba, kuigi peaks olema selline rahulik koht.

- Ei häirigi. Kahju, et on ummikud sinna minnes ja sealt tulles. Eks Viimsis on muidu asjad palju ka seadustes kinni, aga nii palju, kui mina näen, siis asjad lahenevad. Näiteks kui kirjutasime lugu nendest eralasteaedadest, siis tuli vallalavalitsus küll välja asja lahendama. Aga mulle meeldib, et nad ei püüa asju kinni mätsida. Et kui ongi midagi, siis kõik on lahendatav.

- Häirib saarte elu. Prangli näiteks, ja mis saared need veel Viimsile kuuluvad, on unarusse jäetud. Näiteks saarte liikluskorraldus. See uus sadam sai seal valmis, see on tore uudis. Ja turismi püütakse arendada, aga samas see pöörab pea peale inimeste elu saartel. Aga eks see on igal pool nii.

- Veehind endiselt [naerab]. Ja elukeskkonna peale võiks rohkem mõtelda. - Häirib nn rahvasuus “Uueks Lasnamäeks” ristitud ala (Viimsi kooli lähedal).

49

- Tõesti ei oska öelda, ei ela seal. Ei ole kursis. - Seda küsimust peaks küsima sealsetelt elanikelt, mina ju Viimsis ei ela.


Seitse vastajat kaheksast viitas Viimsi valla probleemide algpõhjusena sellele, et vallas elab rohkem inimesi, kui vald teenindada jõuab. Sellest tulenevad vastajate arvates probleemid infrastruktuuri, veevarustuse ja kanalisatsiooniga, samuti ei jätku lastele lasteaia- ja sõimekohti ning pole piisavalt poode, mis suudaksid kõiki elanikke teenindada. Üks ajakirjanik tõstis olulise valupunktina esile ka seda, et paljud Viimsisse kolinud inimesed ei ole ennast elukohta sisse kirjutanud ning nende maksud jäävad seetõttu valda laekumata.

Valupunktidena toodi veel välja mõõdutundetu üleehitamine, valglinnastumine, ühistranspordi probleemid, naftaterminali likvideerimine, avaliku ruumi puudumine uute korrusmajade vahel, elanike kõrge laenukoormus, korrastamata mereäärne ala, mille võiks elanikele ning turistidele ahvatlevamaks muuta. Samuti võiks parandada üldist elukeskkonda ning arendada elu saartel.

Lisaks märgiti ära, et Viimsi ei peaks jäljendama kõiki Tallinna linna poolt vastu võetud otsuseid, nagu näiteks alkoholimüügipiirang, ning probleemide ja nende võimalike lahenduste arutamisel tuleks rohkem suhelda ja arvesse võtta ka külavanemate arvamust.

Kommentaarid:

- See sama kinnisvara teema. Siis võib-olla see, et elanike on arv on seal kasvanud või

nii nad ise sellest kogu aeg räägivad. Et sellega kaasnevad probleemid infrastruktuuris. Ja siis see, et see veevarustuse ja kanalisatsiooni teema ei edene eriti.

- Lasteaiad. Ma ei tea, kas nad on nendega teinud midagi. Mul endal lapsi ei ole nii et ega see mind nii otseselt ei puuduta. Aga paljud on sinna ikkagi juurde kolinud, aga koole ja lasteaedu ei ole juurde tehtud. Siis kindlasti võiks arutada seda, et randu ja mere äärt arendada. Seal on ju kõik korda tegemata. Tõenäoliselt ei too see muidugi raha sisse. Aga üldse, hotelle on ka Viimsis vähe, ju siis on enamik spa-turistid, kes rannas ei käi. Sinna ei näita mingit korralikku viita ka. Võiks investeerida elukeskkonna paremaks muutmisele siis. Uutes elamurajoonides võib infrastruktuuriga ka probleeme olla. Vanades ei ole vist.

- Servast nad ju lahendavad. Seal elab rohkem inimesi, kui vald välja kannatada suudab. Näiteks lasteaiakohad, aga kas seegi on just Viimsi valla probleem ainult. Kiire valglinnastumine näiteks. Siis sealt ka elamuehitus ja infrastruktuuri probleemid. Inimesi elab vallas ju rohkem. Külavanematel olid seal ka nendega mingid probleemid. Et vallavalitsus võiks suhelda rohkem nii, nagu külavanemad seda sooviksid näha. Külavanem on ju vahendaja küla ja vallavalitsuse vahel. Siis kõige suurem probleem üldse on vist nende sissekirjutustega. Üks asi on kindlasti maksud, mis jäävad saamata. Et inimesed nõuavad lasteaiakohti ja poode ja mis kõik, aga ise ei ole sisse kirjutatud. See ongi kõige suurem mure vast.

- No see sama saarte elu. Siis üle ehitamine ja transport ka võiks olla. Ühistranspordi probleemid ütleme.

- Palju on elanikke vist juurde tulnud ja nagu olen aru saanud, ei taha nende lapsed ei lasteaedadesse ega isegi uude kooli ära mahtuda. Uute elanike massidega hakkama saamine vist ongi see peamine valupunkt hetkel.

- Infrastruktuur, liiklus ja mõõdutundetu arendustegevus. - Naftaterminali ära koristamine. Lasteaiaprobleemid on ka lahendamata. Ei suudeta

tagada piisavalt kohti lastele. Kaubandusvõrk on lahendamata, seal on ka ilmselgeid puudujääke. Ja kõiki Tallinna linna idiootseid otsuseid, nagu alkoholimüügipiirang, ei peaks kopeerima! Aga maamaksust [tõstmisest] loobumine oli tark otsus.

50

- Lasteaiakohad, lastesõimekohad, võiks olla ka rohkem avalikku ruumi väga tihedalt kerkinud korrusmajade vahel. Ilmselt saavad üheks valupunktiks ka raskused laenude tagasimaksmisel, kuna Viimsi valla elanike laenukoormus on keskmisest kõrgem.


Valupunktide lahendusena pakuti välja eelkõige probleemide arengukavasse võtmist ning inimestega otse suhtlemist ning nende teavitamist. Oluliseks peeti elanike suhtumise muutmist uute elanike vastuvõtmisel. Võimalike lahendustena pakuti veel välja sissekirjutuse probleemide puhul kampaaniate korraldamist, rahvaküsitlusi, külavanematega nõupidamist ning vallas mõjuvõimsatele inimestele sõna andmist.

Oluliseks peeti läbirääkimisi Tallinna linnaga näiteks teede korrashoiu asjus. Samuti edasiste arusaamatuste ja negatiivsete uudiste vältimiseks soovitati muuta avalikuks lasteaiakohtade järjekorrad.

Kommentaarid:

- Teha? Oi nii on rakse ütelda. Teha oleks palju. Mina ei oska kohe midagi välja

pakkuda. - Võiks need asjad arengukavasse võtta. Rand ei saa ju korda, kui seda korda ei tee. - Siin see moosimine ei aita. Sissekirjutuse osas aitaks võib-olla inimeste teavitamine

sellest probleemist. Olid vahepeal mingid kampaaniad, et a la loositakse mingi reis neile, kui sisse ennast kirjutavad, aga see ei aita tegelikult. Võiks äkki külavanemate käest küsida, mida teha. Et mida vallas jõudu ja mõjuvõimu omavad inimesed arvavad, et mida tuleks teha. Mõnes külas on põliselanike suhtumine selline, et on võõras ja on oma. Suhtumise muutmine võib-olla aitaks. Et annaks elanikele sõnaõigust rohkem. Jõelähtme vald korrutab näiteks pidevalt seda sissekirjutuse teemat, võib-olla aitaks seal ka.

- Võiks küsitlusi korraldada. Just nende inimeste arvamust peaks küsima, kes on väikestes külades, et mis nende arvates on kõige suurem probleem.

- Rohkem tegelema inimestega. Rohkem nendega otse suhtlema. - Tööd. - Tuleb likvideerida naftaterminal ja sinna need majad ehitada. Tuleb linnaga läbi

rääkida, et linnast Viimsisse viivad teed omaksid mingisugustki kvaliteeti. Et ei oleks nagu munakivitee. See lõik, mis seal raudteeülesõidu juures on, on ikka katastroof. See tuleks Tallinna linnale selgeks teha! Tuleks ära teha lihtsalt. Ja minu meelest tuleks arutada inimestega, kuidas saaks elukeskkond parandada. Küsige siis rahvalt, kas või valimiste käigus. Mina oleks küll nõus arvamust avaldama.

- [Lasteaiakohtade] järjekorrad avalikuks, et inimestel oleks ka endal ülevaade ja lihtsam planeerida. Ja kohti juurde – ega siin muud varianti ei ole.


Mõlemad vastajad tõid heaolu takistava tegurina välja probleemid kinnisvaraga. Üks vasta näeb Viimsi tulevikku positiivsena tingimusel, et maju juurde ei ehitata. Teine vastaja avaldas kartust, et juba praegu ehitatud kortermajad jäävad tulevikus tõenäoliselt pooltühjaks.

Kommentaarid:

- Palju seal tõenäoliselt ei muutu. Kinnisvaraga on see probleem, et korterid jäävad

tühjaks. Juba praegu on palju tühje kortereid. Ei ma ei arva, et need majad tondilossiks muutuks nüüd muidugi.

51

- Paremana. Tingimusel, et juurde ei ehitata.



Uudistest meenusid ajakirjanikele enim Viimsisse uue kooli ehitamine, probleemid lasteajakohtadega (mõlemat teemat mainiti 2 korral). Veel märgiti ära uue tee ehitus, valimised ja sellega seoses häälte ostmine, maade sahkerdamine vallajuhtide kätte, kinnisvaraehituse tormiline kasv, positiivne iive, laenuprobleemid, korruptsioon ja vallavalitsuse töötajate vallandamine. Konkreetsetest uudistest toodi välja Postimehest Neeme Korvi arvamuslugu „Kuningas Koko jõulutervitus“ ning Urmas Arumäe sõnavõtt omavalitsuste lõhki laenamise teemal.

Kommentaarid:

- Viimasel ajal või? No see ei olnud küll nüüd hiljuti, aga Viimsi kooli ehitamine. Väga

uhke koolimaja on neil nüüd. Tee-ehitus, mis nüüd ära tehti. Just ma mõtlen sinna „vaeste Viimsi“ poole minev tee on parandatud. Ja kinnisvara tormiline kasv, igasugused muud ehitised.

- Valimised. Üks mees, nime täpselt ei mäleta, ostis väidetavalt hääli endale. Maad on sahkerdatud kuidagi vallajuhtide kätte. Siis kooli ehitamine oli näiteks positiivne uudis. Ma ise olen ainult korra valimas käinud seal, aga tundus väga vahva.

- Et igas tööpäevas sünnib laps. Hiljuti seoses selle riigieelarve küsimusega, et Arumäe võttis sõna sellel teemal, et see ei ole omavalitsuste lõhki laenamine. Arumäe sõnal on üldiselt kaalu, seda peab küll ütlema. Omavalitsuste kaitseks peab välja astuma!

- Laenuprobleem. - Seostuvadki peamiselt lasteaiakohtade probleemid. - Viimastel aastatel probleemid eelarve ja uusarendustega, varasemast ajast

korruptsioon, maa-afäärid ning naftatransiidi küsimused. - Postimehest Neeme Korvi arvamusartikkel „Kuningas Koko jõulutervitus“. Ta oli päris

pissed off Arumäe peale. Ja mingi lugu vallavalitsuse töötajate lahtilaskmisest. - Viimsi on kõige kiiremini kasvanud vald noorte sisserändajate näitel. Ja siis

probleemid lasteaiakohtadega, millest ise ka kirjutanud olen.


Ajakirjanikud ei saa üleriigilisest meediast infot Viimsi Vallavalitsuse kohta kuigi tihti. Vaid ühe vastajani jõuab info üleriigilise meedia kaudu tihti – paar korda nädalas. Sagedaste infoallikatena, Viimsi valla kohase info hankimisel, toodi välja vallajuhid, vallaleht, BNS, valla koduleht, omavalitsuste kodulehed ning otsekontaktid vallavalitsuses. Üks ajakirjanik märkis, et Viimsi Vallavalitsuse kohta laekuvast infost saab ta tunduvalt rohkem infot erinevate Tallinna linnaosade tegemiste kohta.

Kommentaarid:

- Päris tihti ikka jõuab. Kohe, kui kuulda on midagi. 1-2 korda nädalas isegi. - Kord kuus. - Kui on, siis jõuab. Iga päev vaatame BNSi ja kodulehte ja omavalitsuste lehti.

Viimsiga on meil muidu omad sidemed täiesti olemas, kust infot saab. Pigem jõuabki info meile enne, kui sellest kusagil kirjutada jõutakse.

52

- Üleriigiline mitte, rohkem nagu vallajuhtidelt. Viimsi Valla Teatajast võib-olla ka tuleb midagi meelde.

- Ei jõua palju. Kord paari kuu tagant võib-olla. Tallinna erinevate linnaosade kohta on tunduvalt rohkem. Kui pensionäridele vorsti jagatakse [naerab]. Aga uudiseid on nii negatiivseid kui positiivseid. Ei ütleks, et kummagi ülekaal oleks.

- Ei jõua eriti tihti. - Ajakirjanikuna täidan üleriigilist meediat ise. - Meenub lugu Eesti Ekspressist – kui kõige kiiremini kasvanud vallast noorte

sisserändajate näitel.


Suurem osa ajakirjanike grupis vastanutest hindab Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsioonitegevust heaks ning tavaliseks võrreldes teiste omavalitsustega, kuid arenguruumi suhtlemises veel on. Ajakirjanikeni on informatsioon võrreldes mõningate teiste valdadega hästi kohale jõudnud ja mitte kellelgi ei ole sellega probleeme tekkinud. Kiideti otsesuhtluse võimalust ning seda, et vallavanem on ajakirjanike jaoks isiklikult kättesaadav. Samas soovitati vastuvõetud otsuseid paremini põhjendada, tutvustada sagedamini valla tulevikuplaane ning edastada maakonnalehtedele nädala eelinfot, et neil oleks võimalik vallas toimuvaid üritusi kajastada.

Kommentaarid:

- Suhtlevad keskmiselt täiesti. Aga ma ütlen, ma ei ole eriti palju pidanud suhtlema

nendega. - Tavaline. Viimsi Teatajast jõuab info küll päris hästi kohale. Mingit meeletut infotulva

muidugi ei ole. Ma võin näiteks tuua, et Pärnu linn saadab ikka jubedalt palju infot mulle. 3-4 pressiteadet päevas mingeid kohalikke uudiseid on ikka liiast. Aga mis nad võiksid muuta? Peaks oma otsuseid paremini põhjendama kindlasti. Et valla lehes on küll palju infot toredate kultuuriürituste kohta, aga rohkem võiks rääkida olulistest asjadest, mis inimeste elukeskkonda parandab. Tulevikuplaanid näiteks.

- Võrreldes teistega kõva neli. Arenguruumi muidugi on, et info maakonnalehte jõuaks. Näiteks kultuurikava võiks saada iga nädala kohta. Mingit nädala tegevuskava või eelinfot, mida kas või uudisnuppudena saaks kajastada, et ei jääks midagi kahe silma vahele. Muidu me otsime ise seda kogu aeg.

- Keskmine. Kiita ei ole midagi, aga hullu ka ei ole. Mingi info toppama ei ole jäänud ja kõik on saanud korda ajada siiani.

- Ei ütleks, et on midagi erilist võrreldes teiste valdadega. Täiesti tavaline. - Üsna heaks – enamasti pole omavalitsustest võimalik üldse mingit infot saada või

saab seda väga pika viivitusega. - Kolm. Viie palli süsteemis. - Heaks. On tore, et vallavanem isiklikult lihtsalt kättesaadav, kuna suhtlust

otseallikaga on ikka kõige hinnatum.

5.3.4 Kas info, mida Viimsi Vallavalitsus edastab, on olnud Teile kasulik ja kvaliteetne?

Ajakirjanike jaoks on info, mida Viimsi Vallavalitsus edastab olnud kasulik ja kvaliteetne. Ühele vastajale ei meenunud, et ta oleks vallavalitsuselt infot saanud. Kolm ajakirjanikku tõi välja, et saavad infot Viimsi kohta enamasti vihje korras, algallikatelt või otse vallavanemalt ning börsilt.

53

Kommentaarid:

- Jah. (2 korral) - Ma saan oma info enamasti algallikatelt, helistan näiteks Urmas Arumäele või kellele

parasjagu vaja on. Nii on tunduvalt lihtsam kindlasti. Kui pressiesindaja kaudu ajaks, siis oleks palju keerulisem ja võtaks rohkem aega.

- Ajakirjanikuna saan infot enamasti vihje korras. Ja Muugalt tulnud uudised ka. Ah ma unustasin täiesti ära, et Muuga on ju ka Viimsi. Siis sadama kohta käivad asjad näiteks. Aga firmade kohta saame esimesena informatsiooni ikkagi äriregistrist või börsilt, meil on eraldi inimesed kes selle jaoks töötavad.

- Heaks. On tore, et vallavanem isiklikult lihtsalt kättesaadav, kuna suhtlust otseallikaga on ikka kõige hinnatum.

- Ei meenugi konkreetseid juhtumeid. Aga nagu ikka, võiks ikka rohkem suhelda tõenäoliselt.

- Enamasti küll jah. - Nii ja naa.


Nii Viimsi vallalehte, pressiteateid kui ka valla kodulehte tõid infokanalitena välja kolm ajakirjanikku. Veel märgiti ära algallikad ning vihjed, Kalev.ee, huvikeskuse meeskond, BNS ja Harju Maavalitsus. Kommentaarid:

- Vihjete ja pressiteadete kaudu enamasti. - Viimsi Teatajast, koduleheküljelt, Kalev.ee-st, huvikeskuse meeskonnalt ja inimestelt

küladest kindlasti ka. Ma olen juba seitse aastat siin tööl olnud, nii et on oma inimesed tekkinud.

- BNSist peamiselt. Ja pressiteated Harju maavalitsuse kaudu. Ja koduleht. - Pressiteadete kaudu. - www.viimsivald.ee, valla ajaleht, vallakodanikud. - Vallaleht. - Üleriigiline meedia.


Kõik ajakirjanikud leidsid, et Viimsi Vallavalitsus on koostöövalmis, selle töötajatega on lihtne kontakti leida ning sealt on lihtne informatsiooni saada. Üks ajakirjanik leidis, et võrreldes teiste omavalitsustega on Viimsi üks kontaktialtimaid omavalitsusi. Samas tõi kaks vastajat välja, et tõenäoliselt on ajakirjanikul vallavalitsuselt informatsiooni saada lihtsam kui elanikel.

Kommentaarid:

- Ei ole raske. Kui tahan, helistan otse abivallavanemale või mõnele teisele asjamehele. - Ütleksin, et hästi kättesaadav uudistetoimetuse jaoks. Ma ei ole muidugi mingites

paksudes paberites pidanud sorima. Aga teistele on raskem tõenäoliselt. - Kerge, põhjalik info. Inimesed, kes seal töötavad on asjatundlikud, ei ole tõrksad

suhtlema. - Oleneb täiesti, kes tahab. Ajakirjanikul ei ole raske, aga tavainimesel on tunduvalt

raskem. - Kui pressiesindaja või vallavalitsuse liikmed vastavad mobiiltelefonidele, siis

suhteliselt kerge.

54

- Võiks öelda, et Viimsi vald on selles osas olnud üks Eesti tublimaid. Panustage veebikülje arendamisse!

- Keskmine. Elanikuna raskem vist. - Võrdlemisi kerge, arvestades ka seda, et vähemalt minu kirjadele on vastanud alati

vallavanem või abivallavanem isiklikult.

Lisakommentaarid:

- Viimsi paremad päevad on läbi minu arust, selle hullumeelse arenduse tõttu. See elukeskkond ei ole ikkagi enam see, miks inimesed sinna kunagi kolisid. Et mis kasu sellest ilusast keskkonnast ikka on, kui kõik on tuubil täis ehitatuid. Ja seal on olnud need jamad maadega, mida inimesed on tahtnud, aga ei ole tagasi saanud. Ei teagi kas need on lahenenud?

55

6 SUULISED INTERVJUUD, OMAVALITSUSTE ESINDAJAD Omavalitsuste esindajate grupis viidi läbi üheksa intervjuud. Silmast silma kohtuti nelja inimesega, viis intervjuud tehti telefoni teel. Sihtgrupi valimisse kuulunud üheteistkümnest inimesest viibis üks puhkusel, teisega ei õnnestunud ühendust saada. Viimsi Vallavalitsuse maine on omavalitsusjuhtide silmis pigem hea. Kõige sagedamini seostub vallavalitsusega Urmas Arumäe isik, hästi ollakse teadlikud valla ülerahvastatuse probleemist. Valdava enamuse vastanute arvates on vallavalitsuse maine kas kergelt paranenud või stabiilne, maine paranemist seostatakse peamiselt praeguse valla koosseisu tegevusega. Omavalitsuste esindajate hinnangul on Viimsi Vallavalitsus eelkõige asjatundlik ja usaldusväärne. Asutusena hinnatakse vallavalitsust küllaltki kõrgelt. Rohkem rõhku soovitati panna PR-tööle ja IT-arendusele. Valla lahendamata valupunktidena mainiti kõige rohkem lasteaiakohtade nappust ning kooliharidusega seotud probleeme. Transpordiprobleeme soovitati lahendada koostöös Tallinnaga. Omavalitsuste esindajate hinnangul peaks Viimsi panema rõhku pikemate plaanide ja arengukava koostamisele, seda eriti Viimsi keskuse osas. Lisaks oldi arvamusel, et viimsilastest tuleks kujundada sidus kogukond. Viimsiga seoses meenusid vastanutele eelkõige negatiivsed, maatehingutega seotud uudised. Üleriigilises meedias märgatakse vallavalitsuse infot keskmiselt kord kuus. Vallavalitsuse kommunikatsioonitegevust hinnati heaks, väljastatav info on kõikide vastanute jaoks kvaliteetne ja kasulik. Omavalitsuste esindajad saavad Viimsi Vallavalitsusest infot peamiselt otsekontaktide kaudu, mingisuguseid raskusi neil info kättesaadavusega ei ole.

56



Kõige sagedamini (3 korral) seostus omavalitsusjuhtidel Viimsi Vallavalitsusega vallavanema isik, keda kahel korral nimetati ka nimepidi. Lisaks sellele mainiti ühel korral, et tegemist on uue vallavalitsusega. Kolmel korral mainiti erinevate sõnadega edukust, eesrindlikkust. Üleasustatust mainis neli vastajat, seda erinevate sõnadega ja mitte alati esimese seosena; kolmel korral nähti seda positiivses valguses. Üks vastanu tõstis esile vallavalitsuse head asukohta. Kommentaarid:

- Uued inimesed valitsuses, peale pikka perioodi. - Urmas Arumäe. - Vallavanem. - Urmas Arumäe nägu. Kindlasti mitte vee- ja kanalisatsiooniprobleemid. Eks me koos

võitleme maksumaksjate pärast. - Mõte läheb selles suunas, kuidas nad oma üleasustatud territooriumil toime tulevad,

on ju toimunud elanikkonna plahvatuslik kasv. - Ainult hea, kõige rahvarikkam ja eesrindlikum vald. - Asub korralikus hoones, kättesaadavas kohas. - Ennekõike meenub positiivne: kiire areng, rikkad inimesed, hädas vallavalitsus –

samas on see positiivne häda. Ei kujutaks ise ette, kui koridoride kaupa seisab inimesi, kel oma mured elukorraldusega.

- Kui kuulen sõna Viimsi, siis loomulikult meri. Kui sõna Viimsi Vallavalitsus, siis Urmas Arumäe. Kui veidi edasi mõelda, siis hakkan endas arutama, et kuidas reformikad ikka nii lollid olid ja oskasid võimu maha mängida. Ilmselt Viimsi kui märksõna on tugevam kui vallavalitsus, aga seostuvad sõnad on: rikas, meri loomulikult, kindlasti ka areng, kiire areng, erialapoolelt omavalitsusjuhina – probleemid. Kuna selge on see, et 15 aastaga on Viimsi valla areng olnud kõige kiirem Eestis, mitte ükski teine kohalik omavalitsus ei ole nii palju kannatanud valglinnastumise protsesside tagajärjel kui Viimsi. See tõi elanikkonna, finantside ja liiklusummikute kasvu, keskkonnaprobleemid ja rida muid sotsiaalseid probleeme. Edasi mõeldes nüüd, millised on migratsiooni tagajärjed? Viimase 14 aasta jooksul on Viimsi olnud meie tugevamaid migratsiooni-pumpasid, mis on imenud endasse Eesti aktiivsemaid inimesi, kes rahaliselt said sinna kinnistu või korteri soetada. On imetud ja eks imetakse veel, aga nüüd hakkab pump ka välja sülitama, osa adub, et on petetud, mindi otsima vete kohinat, linnulaulu ja vaikust, aga satuti samasse keskkonda kust lahkuti. Ja muutus keskkonnas tõi probleeme ennekõike liikluses. Kahe lapsega perele tähendab see kahte autot, 3 tundi autos, üks vanematest peab olema väga hea autojuht (taksojuht) – valglinnastumise probleem, et lapsed saaks liikuda. Ühistransporti pole, põllule buss ei käi. Nüüd avastatakse, et elu läks keerukamaks, et merelt tuleb vahel ka haisu, talved külmad, suvi hiljem, sügis pikem, kuid see ju pime ja vihmane aastaaeg. Nii mõnedki on hakanud lahkuma. Aga valdavale osale Eesti tavainimestest on Viimsi edukuse sümbol. Kuigi on olnud probleeme korruptsiooni poole pealt, siis tundub, et need on 6-8 järgulised asjad, mis meelde tulevad. Eelkõige ikka: Viimsi st oled edukas.


Omavalitsuste esindajate hinnangul on Viimsi Vallavalitsuse maine pigem hea. Seejuures pandi hindeks ühel korra viis, kahel neli (ühel neist lisasõnaga tugev). Küsitletud, kes hindasid vallavalitsuse mainet keskpäraseks või mitte eriti heaks, lisasid samas mõistvaid ja

57

julgustavaid kommentaare – kuna mõistavad omavalitsusejuhtidena valla valitsemise tagamaid. Kommentaarid:

- Positiivne imago, hindeks kindlalt 5. - Paneksin hindeks 4. - Paneksin hindeks tugev 4. - Maine tõusuteel. Olles vähe puutunud kokku, on raske hinnata. - Ilmselt on maine ikka suhteliselt keskpärane. Nad on osanud parasjagu ajakirjanduse

hammaste vahele jääda. Ilmselt on asju pressi jaoks vähe lahti räägitud. Mina vallavanemana saan ju aru ja ütlen, et pole midagi, aga lihtinimene aru ei saa.

- Paneks hindeks 3, aga ega see maine ühelgi kohalikul omavalitsusel hea ole. - Tegusalt toimiv vallavalitsus. Kuna tegemist on suhteliselt suure elanike arvuga,

kostab loomulikult hääli, mis räägivad sellest, mis ei meeldi. Aga eks see ole Eestimaale omane.

- Vallavalitsuse maine ei ole vast väga hea. Aga ega Rae, Harku või Saue oma parem pole. Kiili Vallavalitsusel on hea maine.

- Reformierakonna vallavalitsuse mainele oleks andnud 2, kuigi seal oli mu enda sõpru. Praegusele võib-olla isegi 3, sest viimase 2 aasta jooksul Urmas Arumäe juhitud vallavalitsusega erilisi skandaale pole olnud, olukord on nagu rahunenud. Neid kirgi, mis läbi jooksid, enam ei märka, kuigi tuha all mõni süsi hõõgub ehk.


Valdava enamuse arvates on vallavalitsuse maine kas kergelt paranenud (4 korral) või stabiilne (4 korral). Viie vastanu sõnad viitavad maine mõningasele paranemisele praeguse vallavalitsuse ajal. Halvemaks ei ole maine läinud kellegi meelest. Positiivsest küljest nimetati kahel korral praeguse vallavalitsuse asjatundlikkust. Kommentaarid:

- Uute inimeste näol ongi maine hakanud tõusma, see valitsus tundub kindlasti olevat

asjalikum. Segu erinevatest inimestest muidugi. - Maine on olnud üpris stabiilne. - Praegu nagu stabiliseerunud. Üks võim vahetus teisega, üleminekuperiood oli

agressiivne mõlemalt poolt. See on ka miski, mida press ära kasutab. Nii et mõnda aega tagasi oli segasem, mingi selginemine on toimunud.

- Edasi-tagasi ja üles-alla. Eelmisel vallavalitsusel olid maatehingud, ka nüüd omad küsitavused.

- Seda ei oska ma hinnata, aga nendega on meeldiv suhelda. Töine ja asjalik vallavalitsus.

- Kõrge maine olnud kogu aeg. Kõige tublim. On ju neid poliitilisi skandaale, aga neid on kaugelt raske kommenteerida.

- Olen elanud Viimsis 3 aastat, selle aja jooksul on maine liikunud positiivses suunas. - Maine kohapealt tundub, et läheb nagu paremaks. - Aga maine on nagu paranenud, vähemalt meediakajastus on oluliselt tasakaalukam ja

positiivsem, probleemivabam. Kui 2005 aastani oli alati negatiivne kontekst (kellelgi tõmmati nahk üle kõrvade, keegi ostis endale midagi), siis 2,5 aastaga on suudetud mainet parandada.

58


Omavalitsuste esindajate hinnangul on Viimsi Vallavalitsus eelkõige asjatundlik (keskmine 4,3), samuti küllaltki usaldusväärne (keskmine 3,8). Lisaks on vallavalitsus on vastanute arvates pigem innovaatiline, efektiivne ja soe (kõikide keskmine 3,6), kusjuures innovaatilisuse ja modernsuse osas andsid oma hinnangu kõik 9 küsitletud inimest. Kõige madalam (keskmine 3,2) oli hinne paindlikkuse osas, samas jäi suurem osa hinnanguid pigem positiivsesse võtmesse. Viimsi Vallavalitsus on asutusena

1 2 3 4 5 Keskmine

Aeglane/Kiire 1 2 1 1 3,4 Ebausaldusväärne/ Usaldusväärne 1 1 5 1 3,8 Vanamoodne/Innovaatiline 8 1 3,6 Jäik/Paindlik 2 1 1 1 3,2 Ebaefektiivne/Efektiivne 1 2 4 1 3,6 Asjatundmatu/Asjatundlik 6 2 4,3 Läbipaistmatu/Läbipaistev 1 3 2 1 3,4 Külm/Soe 1 2 4 1 3,6 Lisakommentaarid:

- Kindlasti on Viimsi Vallavalitsus efektiivne. Kui ta seda poleks, oleks kisa-kära selle kohta kindlasti kaugele kostnud.

- Asjatundmatud ametnikud ei saaks Viimsis töötada, neil on üliasjatundlikud ametnikud. Apse ikka juhtub, aga… Aga kliki olemus on sisse programmeeritud, mida väiksem oleks vallavalitsus seda selgem ehk oleks pilt. Grupeeringute vaheline võitlus. Läbipaistvus? Lastakse paista niipalju, kui vaja.

- Viimsi Vallavalitsus peab olema pigem külm kui soe, kuna vald nii keeruline. Põlisasukatele ehk soojem, uustulnukatele külm. Ärge palun enam tulge, enam ei mahu, buss on täis.


Sisuliselt vastas sellele küsimusele neli omavalitsusjuhti, kuna enamiku arvates oli kõrvaltvaatajana raske anda konkreetseid soovitusi vallavalitsuse töö muutmise osas. Kaks vastanut rõhutasid positiivsete sõnumite edastamist ja PR-töö olulisust, lisaks soovitati IT-rakenduste osakaalu tõstmist ja suurema tähelepanu pööramist paikkonna reklaamimisele. Märgiti ka, et vallavanem peaks igal juhul võtma osa vallavolikogu koosolekutest ning tuleks suurendada viimsilaste kogukonna tunnet.

Kommentaarid:

- Mulle on jäänud mulje, et vallavanem ei võta alati osa volikogu koosolekutest. See

peaks ikka olema väga harukordne asi, see peaks olema koostöö küsimus. Olen olnud natuke üllatunud selle üle.

- Ei oska öelda. Kui me milleski koostööd tegema peame, lepime asjad omavahel kokku.

- Raske öelda, alati on loomulikult kasvuruumi, et parandada erinevate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

- Rohkem positiivset sõnumit oleks vaja. Vallal on ju positiivse piirkonna imago, geograafiliselt. Seda tuleks ära kasutada. Tuleks paikkonda paremini müüa. Nagu näiteks Kiili vallas – oli (iga-aastane) ehitusmess, mille korraldajaks vallavalitsus. Kokku tuuakse kõik osapooled – arendajad, tuleohutuse spetsialistid – vald on kohal

59

oma lasteaiaplaanidega jne. Jube hea asi. Positiivseid sõnumeid tuleb välja anda. Kui rääkida SWOTi keelt, siis miinused on lasteaiakohtade puudus, tuul, joogivee puudus. Aga tuult ei saa pöörata, vett juurde ei saa, lasteaiakohti ka ei saa naljalt juurde tekitada. Samas võiks rõhutada, et tegemist on ihaldusväärse piirkonnaga, asja tuleks leevendada positiivsete sõnumitega: nautige maalähedast elu, viige ellu oma unistused, teades et joogivett pole ja veetrasse ei tule niipea. Loobun ühest-teisest, et nautida elu linnast väljas.

- Suur miinus on risk, et äkki tuleb mu vastu veel üks korruselamu. Inimene ei tea seda, on ebakindel. Läbi tuleks viia rohkem sotsiaalseid uuringuid, et saada teada, kes on tulnud valda elama. Kus lapsed koolis käivad, kuhu maetakse vanemad, kus tööl käiakse? Kas Viimsi rahvamajas käiakse? Kas peetakse end viimsilasteks? Kus on kodukoht? Hea on juhtida valda, kus elanikkond on juurtega, tunnevad kohalikest asjadest rõõmu ja on tänulikud. Aga kui tulevad juurteta inimesed, on neil ainult nõudmised.

- Risk on see, et Viimsis elavad võlgu võtnud inimesed, võlglased. Järjepidavust ei ole, talupidamist ei ole. Kooselu mõistes on see oluline asi. Meile on võõraid tulnud ca 10%, nad võetakse kogukonna poolt omaks. Üritame pakkuda täislahendust, lasteaiast kuni matmispaigani.

- Ei oska öelda, mida muutma peaks. Võti on tõhus PR-töö, ilmselt selle oskusliku rakendamisega on võimalik palju ära teha. PR-il on kasvatuslik moment, inimesed ja samuti ametnikud harjuvad ära sellega, et nad peavad rääkima asjadest, teavitama kes nad on ja mida nad teevad. Ilmselt on PR-i kaudu võimalik muuta kogu organisatsiooni. Võiks ju ka teha uue struktuuri, kärpida. Siis on nii, et pauk käib püssist, kõik linnud on korraks õhus. Siis langevad tagasi oma okste peale ja elu jätkub. Aga ei saa ka kuulipildujast, siis langevad maha, aga surnult. Aga kui anda teatud suund, see muudab tööharjumusi. See võiks olla üks võtmesõna: PR ja innovaatilised lahendused. Sest Viimsi klientuur elanike näol on selgelt aktiivsem, innovaatilisem ja ei ole päris veel IT ühiskonna põlvkond. Tõeline IT põlvkond ei jaksa veel Viimsisse osta, seal elab eel-IT-põlvkond, kes oskab arvutit kasutada, saab läbi arvuti tarbitud, aga oskab ka end ise pangakontoris teenindada.

- IT lahendused võiks olla see, mis tõstaks vallavalitsuse mainet, sest kui täna küsida, milline on Maksuameti maine, enamik ütleb et väga tore, lihtne suhelda, login sisse ja esitan andmed, 5 päeva ja raha arvel. 80% suhtub positiivselt. Kui vallavalitsus tunneb oma teenuste tarbijat ehk elanikkonda ja suudab neile lähemale ujuda läbi innovaatiliste lahenduste, tõstab see kogu mainet. Üksikud sotsiaalsed lahendused ei pruugi seda teha – raha tuleb, raha läheb, 1000 krooni kuus vallavalitsuselt ei ole märkimisväärne, käid korra poes. Ei mõju nii.

- Tuleks tõsta kõrgele tasemele IT teenused, lasteaiad, koolid, vanadekodud. Viimase kooli puhul võeti ilusti arvesse, millisest keskkonnast lapsed tulevad – uuest kodust, kus on laiekraanid jms, 10% kodus bassein. Kõik see peab olema ka koolis, ainult bassein peab olema suurem. Nii et: 1. positiivne meediaväljund ja 2. IT




Üle poole vastanutest (5 korral) ei leidnud Viimsi puhul midagi häirivat. Neist üks tunneb pigem heas mõttes kadedust Viimsi edu üle, teine vastaja märkis, et Viimsi on heaks eeskujuks teistele valdadele. Häirivate faktoritena mainiti tihedat asustatust ja liiga tormilist arengut, Viimsi vaimu devalveerumist, liikluskorraldust ning kodanikega vähest arvestamist.

60

Kommentaarid: - Tihe asustatus, väga tihedalt täis ehitatud. Liikluskorraldus. - Areng on olnud liiga tormiline, kokku on tulnud niivõrd palju võõrast rahvast, kellest

paljudel ilmselt puudub maal elamise kogemus. Seega pole Viimsi enam ei maa, ega linn, vaid midagi vahepealset. Selletõttu on ilmselt devalveerunud ja kahjustunud Viimsi vaim, aga küllap see siis nii pidi minema, eks see oli ka kohalike maaomanike huvi, mida vallavalitsus ka ei takistanud. Kiire areng on toonud kaasa oma kannatusi ja probleeme.

- Otseselt ei häiri miski. - Kuna ei ole otsene naaber, siis ei häiri midagi. - Ei saa väita, et miski häiriks. Kui me koos midagi ette võtame, leiame alati lahenduse.

Ei ole täheldanud midagi negatiivset. - Kadedaks teeb, et neil nii hästi läheb. - Ühistranspordi koordineerimatus Tallinna ühistranspordiga. Inimeste liikumisele oleks

vaja rohkem alternatiivseid võimalusi. - Häiribki see, et üha enam paistab välja, et kodanikega ei arvestata. Volikogu

otsustab, olles ise kaugel inimestest – selline mulje jääb. Räägin puhtalt muljest lähtuvalt. Kuuleme, et inimesed ei olnud rahul planeeringuga, loeme lehtedest. Kas ei saanud siis aega maha võta? Häirib kiire tõmblemine.

- Ei häiri mitte miski. Nagu hea meel, et Viimsi on olemas. Nad on paremad, rikkamad kui meie. Nende elanikkond on eneseteadvam kui meie oma. Edu sümbol. Kindlasti kõigil teistel on ka võimalus end nende aupaiste peal soojendada. Kui rääkida kuldsest ringist (Tallinna ümber), siis kui Harku on ringi lõpp, siis Viimsi on selle algus ja me oleme kõik kuldses ringis. Viimsi ja Harku aupaiste peegeldub kõigi peale, seetõttu on Viimsi nagu meremärk või loodusetähis, mille poole püüelda, aga ka õpetlik: võib ju kiiluvees sõita, aga mööda kunagi ei saa, tuleb valida teine kurss ja segamata tuuled, siis saad mööda. Puhtalt Eesti uuema KOVide arengu entsüklopeedia, on teinud ära kõik rumalused, mida tehti Kesk-Euroopas 70ndatel. Õpitakse ikka enda vigadest. Viimsi peale on selgelt võimalik näidata, ta on alati olnud edukas nurk – ka Nõukogude ajal oli tal (küll Kirovi kalurikülana) teatud oreool. Ja see on nendega kõik see aeg kaasas käinud, seda pole ka maha mängitud. Probleeme on ju kõikjal. Kui Viimsi Vallavalitsuse maine läkski vahepeal negatiivseks, siis nüüd tulid ju uued inimesed ja olukord on positiivne. Eelmine vallavalitsus läks ülbeks 10 võimuloldud aastaga. Viimsi peab olema! Näitab kuhu püüelda, mille poole liikuda. Märksõna: edukus.


Valla lahendamata valupunktidena mainiti kõige rohkem (5 korral) lasteaiakohtade nappust, lisaks sellele veel kolmel korral kooliharidusega seotud probleeme. Kolm korda viidati ka transpordiprobleemidele ning põhjavee nappusele ja veepuudusele, vee- ja kanalisatsiooniprobleemidele viidati kahel korral. Kaks korda leidsid omavalitsuste esindajate poolt mainimist ka puudused infrastruktuuris. Kommentaarid:

- Lasteaiakohad, eelarveküsimused, täpsemini suur laenukoormus. Ülejäänud juba iga

valla probleemid riburada pidi. - Lasteaiakohtade nappus, koolihariduse andmine ning Viimsi vaimu kahjustumine

suure linnainimeste tulva tõttu. - Üks vast see, et minu teada ei ole õigeaegselt tehtud terviklikke arhitektuurseid

lahendusi, nüüd on selle mõju märgata. Viimsi keskuse terviklikkust on pärast raske saavutada. Lisaks sama, mis meil: lasteaia- ja kooli kohad. Ka see, et infrastruktuuri

61

nõudmised on suuremad, kui nad on võimelised tagama. See on üldse raske Tallinna ümbruses.

- Veeprobleemid – põhjaveega hakkab kitsaks jääma. Tihedalt täis ehitatud. - Transpordi küsimus, lasteaiakohad. Üleüldine probleem: üleriigiline omavalitsuste

finantspoliitika. - Uue kooli projekteerimine. Mind huvitaks kuidas sellega läheb, sest omal sama

ettevõtmine käsil. KOFS mis pärsib rikkamate valdade tegevust. - Ühistransport, kaubandus ning tehniline infrastruktuur ei ole päris paigas. - Inimeste ebakindlus, võimalikud üleujutused ja veepuudus ning lasteaiakohtade

nappus. - Ühistransport, vesi ja kanalisatsioon ning põhjavee nappus.

Lisakommentaarid:

- Valdade probleemid on üldiselt üsna ühtemoodi, suurema ja kiiremini areneva valla

puhul nad lihtsalt võimenduvad. - Transport on päris hea juba.


Kolmel korral rõhutasid omavalitsuste esindajad (kaks neist transpordiga seoses) koostöö vajalikkust Tallinna linnaga. Konkreetsemalt pakuti transpordi osas lahendusena liikluse paremat koordineerimist Tallinnaga, kusjuures toodi eeskujuks Mexico City hästitoimiv linnaraudtee. Mainiti vajadust pikemate plaanide ja arengukava järele, näiteks panna paika Viimsi keskuse arhitektuuriline kava perspektiiviga kuni 100 aastat. Lisaks märgiti, et viimsilastest tuleb kujundada ühtsem kogukond. Paljud vastanutest olid arvamusel, et Viimsi Vallavalitsus juba tegeleb nimetatud probleemidega. Kommentaarid:

- Nad juba töötavadki selles suunas. Vajalik on konservatiivsem rahapoliitika, see

hõlmab kaudselt kõiki otsuseid. Ja siis ka arengukava, mis samuti on seotud rahaga. - Raske on kõrvalt konkreetselt midagi öelda, eks tuleb otsast pihta hakata nende

probleemide lahendamisega ja sellele teele on Viimsi ka asunud. Nii suurte ja jõuliste muutustega kaasnevad loomulikult ka suured ja mastaapsed probleemid. Siin tuleb kohapeal tunnetada ja leida õige tasakaal, millest alustada ja millega võib veidi oodata. Viimsi puhul on vast abi sellest, et Tallinn lähedal, Tallinn vast aitab olukordi leevendada vastavalt võimalustele.

- Ei tea, kui palju on keskuse arhitektuuriliste lahendustega tegeletud. Tuleks teha Viimsi keskuse arhitektuuriline kava perspektiiviga 50-100 aastat, millele tuleks allutada kogu arendus- ja ehitustegevus. Eesti riik peaks tekitama regionaalpoliitika ja saama aru, mis ümber Tallinna toimub. Vaja on pöörata sellele riigi juhtorganite tähelepanu. See on ju keerukas küsimus ka nende jaoks, seda tuleb teha koos. Kindlasti – nagu näitavad ka meie analoogilised probleemid – oleks vaja muuta riigi rahvastikuregistri seadust. On sadu inimesi, kes kasutavad valla teenuseid, kuid on Tallinna registris. Siin tuleb ise tööd teha, aga üksi ei liiguta samas midagi.

- Eks tuleb kasutada suure naabri, st Tallinna abi ja ressursse. Meriväljal vist on Tallinnaga ühine vesi, aga muus osas oleks vaja midagi ette võtta.

- Transpordi osas päästaks mõnevõrra olukorra efektiivsem ühistransport. Muus osas on keerukas kõrvalt midagi öelda.

- Kooli puhul soovin edu, eks siin on erinevad finantseerimise skeemid, mille vahel tuleb valida. KOFSi osas ongi Urmas Arumäe juba kõige rohkem ära teinud.

- Ühistranspordi osas tuleks läbi ühistranspordikeskuse kooskõlastada sõiduplaanid ja inimvoogude liikumised. Sotsiaalne tellimus on olemas mõlemalt poolt. Tehnilise infrastruktuuri osas tuleb teha vastavad investeeringud ja eraldada vahendid. Kaubanduse osas samme juba astutakse, kaubanduskeskusi hakatakse ehitama.

62

- Tuleb kuulata rohkem kohalikke inimesi, nendega arvestada. See mõte tundub hull, sest tahetakse kiiret arengut, et saaks aga planeeringutele pitsati alla. Aga planeerimisperioodid peaks olema pikemad, olemasolevatest inimestest tuleks kujundada viimsilased, siduda nad kokku, viia inimeste hulgas läbi uuringuid eesmärgiga neid sotsialiseerida. Muidu elavad oma kogumites otsekui ikka veel Mustamäe elu. Enne paraadnad, nüüd eri tänavad. Eks nad ole haritumad ja viisakamad, tere ikka ütlevad, aga naaber korda ei lähe. Kui on õnnetusjuhtum – kuidas kogukond toimib, on siis väga oluline. Et ei karjutaks, et miks sa oma asju ei kindlustanud ja ise oled loll. Sel hetkel on pigem abi vaja. On oht getostuda, ühesuguste inimeste kogum. Nagu Tallinnas Nõmme – kõik said korraga vanaks, elu nagu 30ndatel. Kui Euribor tõuseb, siis on kogu seltskonnal ühesugune probleem ja omavalitsusel tuleb raskusi.

- Kui oleks raha, küll lahendaks. Osad probleemid on ehk lahendamatud, aga koostöös Tallinnaga tuleks lahendada ühistransport, pikendada trammiliin kuhugi Viimsi keskusse. Mitte vallamajani, vaid ehk SPA või staadionini. Keskus on ju nii hajali. Rööbastransport võiks ulatuda paika, kus on kõrge elanike kontsentratsioon. Kas tramm, kaasaegne elektrirong vms. Mexico City’s on linnasisene railbus, mis veereb kummist ratastel, aga sõidab mingisuguse relsi või liini peal. Aga hind 2 peesot (1 peeso võrdub 1 krooniga), kusjuures miinimumpalk on 1000 peesot. Linnas on 27 miljonit elanikku, railbus katab 157 km. Maailma odavaim ühistransport!

- Viimsilase suurim mure on, kuidas saab tööle hommikul. Sõit võiks võtta 10 minutit, aga võib kuluda 1 tund või rohkem. Tallinn City-Viimsi keskuse liin on oluline. Kanalisatsioon – siin on vaja kasutada eurorahasid ja olukord lahendada, samuti on see valdkond, kus tuleb teha koostööd Tallinnaga. Piirkonna võimsaim heitvee puhastuse jaam on Tallinnas. Kas pumbata solk läbi linna Paljasaarde? Rumal? Aga puhastada on vaja. Võtmesõna on koostöö.




Üheksast vastanust kuuele meenus Viimsi Vallavalitsusega seotud uudistest või sündmustest midagi negatiivset, neljal juhul puudutas see negatiivne maatehinguid ja kinnisvara. Kolmel juhul tõdeti, et tegemist on vanemate st endise vallavalitsuse aegsete probleemidega, mille mõju kestab siiani; kahe vastaja silmis on märgata muutust paremuse suunas. Positiivsetest sündmustest mainiti ühistranspordi pilootprogrammi ja uut koolimaja. Mitte ühtegi Viimsiga seotud uudist ega sündmust ei meenunud kahele omavalitsusjuhile. Kommentaarid:

- Ei tule midagi meelde. (2 korral) - Viimsist sai alguse ühistranspordi pilootprogramm. Kooli avamine. - Maatehingud. Eks kuvand ole pikaajaline asi. Lasteaiakohad. Ikka jooksevad minu

meelest läbi sisekonfliktid – päris stabiilset muljet ei ole Viimsi veel suutnud ära kuvada, kuigi mingi liikumine selles suunas on.

- Just see, et kui KOFS jõustub, siis on Viimsi vald pankrotis – kuigi ta on rikas. - Maade küsimused. See, et väidetavalt ollakse maid omadele parseldatud. See on

miski, mida väidetakse. - Ei tulegi meelde midagi rabavat. Kui veidi mõelda, meenub Toomas Tooli lagunev

maja. Eks siin on tegemist vana otsusega, mis nüüd tunda annab. - Vaidlused! Keegi pole millegagi rahul. Ei saagi iial teada, kellel õigus oli ja see viib

maine alla.

63

- Reeglina ikka see, et kas oli jälle korruptsioon. See mälestus on vanast ajast, et kui midagi kirjutati, siis ainult sellest, kes mida tasku pani. Viimasel ajal kinnisvaravaidlused kindlasti, koolimaja vaidlus, planeeringu vaidlused. Viimane asi oli, et vald peab maksma kellelegi 24 miljonit krooni kahjutasu maade eest. Mineviku varjud. On palju artikleid, mille võiks panna rubriiki „Mineviku varjud“. 90ndate alguse jamad, esivanemate vara omanikele tagasi jagamine. Suppi, mis siis keedeti, lahendatakse siiamaani. Alles oli mingi vallaametnik, kes tahtis esivanemate talu (5ha mere ääres) jms. Ujub välja igasuguseid asju, halb oli Viimsis see, et (eelmise valitsuse aegsed) vallaametnikud hoidsid kümne küünega kinni oma otsustest, ei tunnistanud oma ämbreid. Tagajärjeks oli palju negatiivseid sõnumeid, tahulolematuid inimesi. Tekkis kahjuks teatud ülienesekindlus ja usk omaenda otsuste õigsusesse. See on mainet kahjustanud. Selge on see, et Viimsi Vallavalitsus ei ole kunagi kellelegi lihtne partner olnud. See tuleneb juba asukohast ja rollist, mida Viimsi Vallavalitsus on mänginud. Osaliselt on need asjad pärit juba Kirovi kalurikolhoosist, sest need, kes juhtisid seda hakkasid ka valda juhtima, siin on teatud järjepidevus. Valla valitsemine oli rohkem kapitali- ja omanikekeskne. Aga kohalik omavalitsus peab ehituma rohkem demokraatiale ja üldhuvidele, mitte omaniku või üksikisiku huvide kaitsmisele. Nüüdseks on see muutumas.


Kolme omavalitsusjuhini jõuab Viimsi Vallavalitsusega seotud info üleriigilisest meediast paar-kolm korda kuus, ühe vastajani kord kuus. Kaks vastanut märkavad Viimsi asju üleriigilises meedias sageli, üle päeva või naljaga pooleks iga päev. Ülejäänud kolm märkavad vallavalitsuse asju harva, kusjuures üks vastaja lisas, et silma hakkavad pigem suurte pealkirjadega negatiivsed uudised. Kommentaarid:

- Kuhu ma vaatan? Päevalehed, Delfi vahel, õhtused uudised. Sihilikult ise ei otsi.

Harva ikka jõuab, meie vallast on isegi vähem muidugi. - Üllatavalt mitte eriti tihti. Sellise sebimise ja tegutsemise peale võiks ju olla rohkem

uudistes. Aga eks uudiskünnist on raske ületada, kui just ei juhtu midagi väga erilist või väga halba. Sama kogeme ka ise.

- Paar-kolm korda kuus jääb ikka midagi silma, kui pidada silmas üleriigilisi päevalehti, televisiooni ja raadiot.

- Seda mida nad ise välja saadavad ma tähele ei pane. Kui juhtub midagi halba, siis on ikka tunne, et tuleb lugeda, et kursis olla. Need suured pealkirjad torkavad silma küll. Ja eks sama ole meie endagi puhul.

- Korrapäraselt ei jõua. Ilmselt on juttu siis, kui midagi olulist juhtub. Ütleksin, et 2-3 korda kuus.

- Iga nädal, peaaegu iga päev. Eks mul ole BNS ja Äripäev kogu aeg lahti ka. Ütleme nii, et üle päeva.

- Suhteliselt harva. Samas loen iga kuu Viimsi Teatajat, sealt saan kõik teada. Üleriigilisest märkan midagi vast paar korda kuus.

- Ikka jõuab, Postimehe lisast jne. Kord kuus. - Iga päev, kui aga leht taas kirjutab. Jälgin kõiki neid olulisi kanaleid, ikka jõuab.

Viimasel ajal on negatiivset selgelt vähem kui varasematel aastatel.

64


Neli vastanut hindasid vallavalitsuse kommunikatsioonitegevust heaks, üks neist professionaaleks. Kolmest olukorda negatiivsemas valguses näinud omavalitsusjuhist pidas üks halva kommunikatsioonitegevuse põhjuseks raskusi meediasse pääsemisel, teine juhuslikkust ja süsteemsuse puudumist. Mainiti ka kohaliku lehe liigset kontrollitust. Soovitati teha lehte kahasse mõne naabervallaga. Kaks inimest ei osanud Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsioonitegevusele hinnangut anda. Kommentaarid:

- Võimatu vastata. - Nad ehk edastavad seda, aga kuhugi ei jõua. Sõel on tugev ees. Kui Lennart Meri

veel elas, siis oli Viimsil rohkem tähelepanu, räägiti ehitustöödest ja teede ehitamisest. Aga ütleksin nii, et harju keskmine.

- Ma arvan, et see jääb nõrgaks suure valla kohta, kuna on juhusliku laadi, puudub süsteemsus. Siis jõuabki ajakirjanduse kaudu avalikkuseni negatiivseid asju. Pidevat tööd kuvandiga küll ei märka.

- Raske võrrelda. Oma leht neil on, aga see puudutab muidugi vallasisest kommunikatsiooni.

- Ütleksin, et suhteliselt normaalseks. Pigem paremaks, kui normaalseks. Tegevus on kindlasti olemas, valla tegemisi vaka all ei hoita.

- Päris hea. - Ütleme, et hinne oleks 4. Päris sisukas vallaleht on Viimsis, kõigil ei ole. Tallinnaga

võrreldes on see küll mannetu ja väike. - Nagu vähe on suure omavalitsuse jaoks. Alla keskmise. Ajaleht Viimsi Teataja on

hästi lokaalne. Ega oma valla lehte ei taheta lugeda. Ei taha kontrollitud lehte lugeda. Nagu Paremad Uudised, Kesknädal. Võiks mõelda näiteks Viimsi-Jõelähtme ühislehe peale. Ühised probleemid, tekib võrdluse võimalus. Ei tohiks olla nii, et avalehel vallavanema lugu ja tagalehel volikogu esimehe lugu vms.

- Üldiselt ikka professionaalne, on reageeritud õieti. Ei saa öelda, et ei oleks reageeritud.


Kõikide vastanud omavalitsusjuhtide hinnangul on Viimsi Vallavalitsuse poolt edastatav informatsioon kasulik ja kvaliteetne. Esile toodi head koostööd, Viimsi Vallavalitsuse läbipaistvust. Kiideti kodulehte, samuti tunnustati vallavanem Urmas Arumäe kompetentsi ja panust omavalitsuste eestkõnelejana juriidiliste probleemide lahkamisel ja avalikkusele tutvustamisel. Kommentaarid:

- Jah. (2 korral) - Mul on nendega hea koostöö, ühist vajalikku infot vahetame hästi. Selles mõttes

suhted head. - Läbipaistvuse osas: Viimsi Vallavalitsus on jätnud läbipaistva mulje. Võib ju olla, et on

ka asju, mille suhtes ei olda läbipaistvad, aga seda ei ole mul endal nendega suheldes ette tulnud.

- On. Ikka leiab üht-teist kogemuslikku, millega enda asju võrrelda. Seda saab kasutada oma töös.

- Mulle on küll. Olen ikka küsinud otse Urmase käest, kui midagi teada vaja. Kodulehe kohta ütleksin ka, et see on hea.

65

- Ikka kasulik, midagi ikka õpid ja saad teada. Kahjulik ikka ei ole. Annab selge ülevaate. Arvestades, et Urmas Arumäel on väga hea kogemuste pagas – olnud minister ja advokaat, tunneb avaliku halduse valdkonda, omab võimalust kasutada häid juriste, endisi kolleege jne. Analüüsitakse üldist KOV õigusmaastikku, millega ju tegelikult peaksid tegelema omavalitsuste liidud – siin on Urmas [Arumäe] teatud eestkõneleja, kes julgeb selgelt probleeme tõstatada ja ka lahata, öelda, mis on tema meelest õige või vale.


Kuus omavalitsusjuhti nimetasid infosaamise kanalina otsekontakte, neljal korral mainiti seda kas esmase või ainsa kanalina. Kodulehte nimetati viiel korral, sealjuures esmase kanalina kolm korda. Meediat mainiti infokanalina kahel korral, ühel juhul nimetati ka Viimsi Teatajat. Meediat esile tõstnud inimene rõhutas, et seda kanalit ta ei usalda. Kommentaarid:

- Kodulehelt. Kodulehekülg on rahuldav, leiab üles küll mis vaja. - Kodulehelt. - Kui vaja, hangin otse Viimsi valla spetsialistide kaudu. - Helistan, kui midagi teada vaja. - Kodulehelt. Samuti aitavad otsekontaktid. Meediat ma eriti ei usalda. Rõhutaksin, et

Eesti üleriigiline meedia ei ole usaldusväärne. Kui avaldatakse midagi negatiivset, uurin pigem ise otse nende käest, et mis siis tegelikult juhtus.

- Otsekontaktid ja koduleht. - Põhiliselt ikka Viimsi Teatajast. Lisaks sellele siis üleriigilisest meediast. Mind aitavad

ka tööalased suhted. - Omavahelisel suhtlemisel, läbi omavalitsuste liidu. - Päevaleht, Postimees, Äripäev. Ka Internet ja TV. Kui raadiot kuulan, siis sealt ka. Kui

juba jookseb, siis jookseb igalt poolt.


Sellele küsimusele vastanud seitse omavalitsusjuhti leidsid, et informatsiooni saamine Viimsi Vallavalitsusest on kerge. Kolmel korral lisati, et tähtis on ise aktiivne olla ja teada, mida vaja. Kommentaarid:

- Kerge. (2 korral) - Mulle tuleb info kergelt, aga ega palju pole vaja olnud ka. - Mina saan alati kätte, kui ma tahan – on nii kindlad kanalid. - Mul on see kerge. Kui vaja, helistan. - Suhteliselt kerge. - Ei ole raske. Tuleb vaadata kodulehte, kui seal pole, siis tuleb helistada kas

vallavanemale või ametlikule. Kui tead, mida tahad, siis pole probleemi. Kui tahad lihtsalt uurida, et mis elu elate, eks siis öeldakse lihtsalt, et tule ja vaata.

Lisakommentaarid:

- Naabervaldade juhtidena võiks ühiselt arutada kergliiklusteede küsimusi. Heaks eeskujuks on Viimsi Teataja, eks vallarahvas ikka loeb rohkem lehte kui käib kodulehel. On hea, kui lehes on arutelud, jooksvad elu asjad, võimalus mõtteid avaldada. Et leht ei oleks mitte poliitiline hääletoru. Väga tähtis on soe suhtumine

66

inimestesse, olla nende vastu viisakas, kui nad tulevad oma probleemidega. Ka ebameeldivate inimeste vastu peaks ametnik jääma viisakaks.

- Vaja oleks rohkem suhtlemist lähivaldadega, et arutada läbi päevakajalisi probleeme. Istuda maha ja rääkida kuidas on, muidu teeme asju oma tarkusest. Võiks omavahel jagada, kuidas siin või seal asjad toimivad, selliseid asju oleks hea teada.

- Viimsi Vallavalitsus teeb kindlasti tänuväärset tööd oma keerukas situatsioonis. Tegemist on ju Tallinna ümbruse ja valglinnastumise situatsiooniga. Kas seda just hinnatakse, see on iseküsimus. Siin näen süüdlasena meediat, kes tihti liialt rõhutab seda, mis halb.

67

7 ANKEETKÜSITLUS, ELANIKUD Kommunikatsiooniauditi ankeetküsitluse viis Powerhouse läbi ajavahemikul 11.04-02.05. 2008. Ankeetküsitlused viidi läbi Viimsi valla elanike seas, keda teavitati kahel korral (11. ja 25. aprillil) uuringu toimumisest valla ajalehes Viimsi Teataja. Ankeedile oli võimalik vastata täites Viimsi valla koduleheküljel online-ankeedi või Viimsi Vallavalitsuse infolauast saadud paberankeedi. Küsitlusele vastas 183 inimest, 171 inimest täitis ankeedi Internetis ning paberankeete laekus 12. VASTAJA PROFIIL Keskmine ankeedile vastaja oli 25-34 aastane kõrgharidusega naine, kes on Viimsi vallas elanud 1-4 aastat. Vastanute hulgas oli 123 naist (67,2%) ning 58 meest (31,7%), kaks inimest jättis oma soo märkimata. Ankeedi täitnute hulgas olid esindatud kõik vanusegrupid. Kõige rohkem oli vastajaid vanusegruppides 25-34 (41,0%) ja 35-49 (30,6%) ning kõige vähem vastasid küsimustikule kuni 24-aastased (7,7%) ja üle 65-aastased (8,2%). Üle poole (58,5%) küsimustiku täitnutest omavad kõrgharidust, 21,3% on kesk- või rakendusliku kõrgharidusega ning 15,8% vastanutest on keskharidusega. Põhiharidus on kolmel (1,6%) küsimustiku täitnul ning viis inimest (2,7%) ei märkinud oma haridustaset. Sugu

Ei vasta 2 1,1%

Naine 123 67,2%

Mees 58 31,7% Vanus

Ei vasta 5 2,7%

... - 24 14 7,7%

25 - 34 75 41,0%

35 - 49 56 30,6%

50 - 64 18 9,8%

65 - … 15 8,2% Haridus

Ei vasta 5 2,7%

põhi 3 1,6%

kesk 29 15,8%

kesk/rakenduslik kõrg 39 21,3%

kõrg 107 58,5% Viimsi vallas elatud aeg

Ei vasta 5 2,7%

Kuni 1 aasta 14 7,7%

1-4 aastat 57 31,1%

5-9 aastat 38 20,8%

10-14 aastat 20 10,9%

15 aastat- … 49 26,8%

68


7.1.1 Mis seostub Teile esimesena Viimsi Vallavalitsusega? (183 vastust)

Vastajatele seostusid Viimsi Vallavalitsusega eelkõige negatiivsed asjad, peamiselt erinevad toimingud (nt korruptsioon, maadega sahkerdamine, skandaalid) ning valla arengut puudutavad küsimused (nt ülerahvastatus, suur võlg). Lisaks tõsteti negatiivsete aspektidena mitmel korral esile vallavalitsuse räämas ja lagunevat hoonet, aeglast ja bürokraatlikku asjaajamist, erakondlikke tülisid ning vallaelanike ja vallaametnike kaugenemist üksteisest („ …vallal on oma elu ja inimestel oma…“). Positiivsed ja neutraalsed assotsiatsioonid Viimsi Vallavalitsusega olid näiteks vallamaja, Viimsi Teataja, rikas vald, abivalmis ja sõbralik personal ning lapse sünni registreerimine. Sealjuures tõsteti mitmel korral esile vallavalitsuse töötajate häid iseloomuomadusi: avameelne, asjalik, meeldiv, sõbralik, abivalmis, mõistev, tubli, vastutulelik, hooliv ja heasoovlik. Konkreetsetest isikutest, kes seostus vastajale vallavalitsusega, tõsteti nimeliselt esile vallavanem Urmas Arumäed (10 korral), abivallavanem Jan Treid (1 korral) ning endist vallavanemat Kaido Metsmad (1 korral). Viimsi Vallavalitsusega assotsieerus vastajatele ka erinevaid valla elukeskkonda puudutavaid küsimusi, tõsteti esile valla mere lähedust ja looduskaunidust, kuid tähelepanu juhiti ka kitsaskohtadele – puhta joogivee probleem ja halvad teeolud. Kommentaarid: Vallamaja, ametnikud, toimingud vallavalitsuses (negatiivne):

- Korruptsioon. (12 korral) - Maadega sahkerdamine. (11 korral) - Skandaalid. (3 korral) - Mitte eriti palju, kole maja väljast, Vallavalitsus võiks ikka olla esinduslik hoone. - Punane lagunev telliskivimaja. - Räämas välimusega vallamaja. - Võlgades vald, vanas majas. - Logu maja, vanad kommunaalhooned. - Nii mõnegi endise ja praeguse ametniku sigatsemised ehk oma asja ajamine. - Praeguse seisuga ei ole saanud vallalt vastust oma kirjale juba 4 kuud. Leidsin ise

lahenduse juba. Kui käisin valla registripidaja juures enda peret uude elukohta registreerimas, siis selle töötaja suhtumine andis soovida. Minu hinnangul töötab ta valel töökohal. Olen elanud Viimsis 9-10 aastat ja enne oli minu hinnang vallavalitsusega suhtlemisel hinne 5, tänaseks on see langenud hindele 3.

- Skandaalsed vallaametnikega seotud korruptiivsed tehingud. - Vana vallavalitsus = korruptsioon, uus = ootused kõrged, aga pole eriti midagi

jõudnud paremaks teha. - Viimsi ülerahvastatusega hädas olemine. - Nõutus. - Paberimajandus. - Maadega sahkerdamine, just siis kui eelmine vallavalitsus oli... hetkel enam ei tundu

nii:) - Esimesena igasugused skandaalid ja tülid. - Kahtlased tegevused maadega äritsemises (vähemalt eelmise vallavalitsuse ajal). - Asukoht tundub olevat mitte nii hea. - Eelmise vallavalitsuse maade afäärid. - Esiteks kõik ebameeldiv, mis toimus maade erastamisega. - Katse maamaksu tõsta, load uutele ehitustele.

69

- Lapsehoiutoetuse pabereid viisin iga kuu sinna ja aastalõpu rahasid pidi kauem ootama, kuna vallal raha oli otsas... See siis minu esimene mõte.

- Kole maja, Reformikad ja – kõik rahaks. - Peale eelmise omavalitsuste valimisi üks suur pettumus. - Pidev eneseeksponeerimine, võimuvõitlus. - Ebaseaduslikud ja kahtlased kinnisvaratehingud; volikogu liikmete ja vallavalitsuse

töötajate erahuvide domineerimine. - Tülid AS Esmariga vana koolihoone ja Kaluri tee 3 ja 5 hoonetega.

Lasteaia/koolikohtade probleem. Ulatuslik kinnisvaraarendus. - Jutt on väga ilus, aga teod ei käi jutuga kokku. - Erakondlikud tülid. - Esimesena meenuvad sahkerdamine ja väga udused vastused kirjadele. - Spekulatsioon. - Vähe positiivseid kogemusi asjaajamisega seotult. Vallas on puudu heatahte kuma.

Seni on vallast saadud kiri olnud vaid piirav, keelav või eitav. - Kindlasti meenub vallavalitsusega seoses maade skandaalid. Vallas endas on

probleem veevarustus ja kanalisatsioon, vesi ise pole väga hea kvaliteediga. - Mingid mahhinatsioonid maadega, tohutult suur laenukoormus, otsus ehitada

hirmkallis jahisadam. - Vallaelaniku ja vallavalitsuse pidev kaugenemine üksteisest. Liiga, liiga suur ametnike

rohkus. - Aeglane ja bürokraatlik asjaajamine. - Palju tahtlike takistusi kõikides ehituse ja maaga seotud küsimustes. - Skandaalid, korruptsioon, tegusad ametnikud, laisad ametnikud, abivalmidus,

ebameeldivad ametnikud, bürokraatia. - Isikliku kogemuse põhjal asjaajamine lihtne ning kiire, kuid kohati ei suudeta/taheta

eriti ehitusosakonnas küsimustele vastata. Meediast kajab aga pidevalt läbi mingite jamade ning "omadega" tehtud tehingud ning kahtlased kokkulepped – nt pikaajalised ülikasulikud maa rendilepingud erafirmadelt. Samas tuleb tunnistada – sõltumata korrast, ei kannata Tallinna raad Viimsi oma kõrval mingit kriitikat. Mis aga seostus esimese asjana ... ei oskagi lühemalt vastata, kui eelpool olev tekst.

- Segadused, omakasu, korruptiivsus. Tänu praegusele vallavanem Urmas Arumäele ka töökus, probleemide lahendamine soov parandada Viimsi seniste valitsejate senist omakasupüüdlikku mentaliteeti.

- Räämas endine Viimsi Keskkooli hoone, koos selle ette vilistlaste istutatud tammedega, Hundi teel lõhutud auto põhi, mingid skandaalid.

- A. Osa skandaal. - Eesti kõige rikkam vald (väidetavalt), ei näe üldse selline välja, heakorda pole ollagi. - Pättused, sahkerdamised, varastamised, JOKK-itamised. - Hämarad maa-ja kinnisvara tehingud. "Kõik müügiks". - Kahjuks kõige esimesena eelmise vallavalitsuse poolne maadega sahkerdamine. Mida

kajastati pidevalt meedias. - Minuvanused tuttavad-naabrid, kelle lapsed töötavad praegu vallavalitsuses või

teevad nad seda ise. - Tundub, et vallal on oma elu ja inimestel oma. - Suhteliselt bürokraatlik riigiasutus. Probleemide lahendusi lükatakse edasi või ei

asutagi neid lahendama (sest kiiremat ja targematki on teha ametnike arvates). - Maa müügiga seotud skandaalid, looduskaitseala loomine. - Beebide tunnustusüritus, suured investeeringud ja suur võlakoormus, keerulised

poliitilised suhted, tüli Esmari maja omanikega. - Küsitavad planeeringud, mis tekitavad kahtluse selles, kas kellelgi vallavalitsuses on

isiklikud majanduslikud huvid mängus. - Väga palju segaseid maadega seotud tegevusi minevikus; suutmatus lahendada

lasteaaedadega seotud probleeme. - Väga vähe vallavalitsusega kokku puutunud, aga kusagil ajusopis tuleb ette mingi

kunagine maade jama. Ok üks hea asi tuli ka meelde see, et maamaksu ei tõstetud, see oli väga hea otsus.

70

- Läbipaistmatu diktatuurilik võim. - Liiga palju ametnikke, osad tuleks koondada ja valla raha kokku hoida. - Kohalik omavalitsus! Maine probleem – maatehingud. Nende seaduslikkus on küsitav. - Ei suuda tagada oma territooriumil (eriti tiheasustusega aladel kortermajades)

kvaliteetset joogivett - haldussuutmatus (nt pole lasteaiakohti piisavalt pikemat aega) - väärtuslike alade (rohealad, Vabaõhumuuseum) tükeldamine ja äriringkondadele kättemängimine. Prioriteediks on pigem koostöö ja järeleandmiste tegemine arendajatele kui nö põliselanike ja laiema elanikkonna huvide eest seismine.

Vallamaja, ametnikud, toimingud vallavalitsuses (positiivne, neutraalne):

- (Punane, lagunev, telliskividest) vallamaja. (15 korral) - Midagi ei seostu. (12 korral) - Rikas vald. (3 korral) - Viimsi Teataja. (2 korral) - Vallavalitsuse ametlikud teated valla lehes. - Viimsi Teataja (ajaleht), mille kaudu olen natuke Viimsi valla tegemiste kohta infot

saanud. - Viimsi ajaleht, mida vald välja annab. - Vallavalitsus kuskil kaugel, kes saadab meile ajalehte. - Aadress Nelgi 1. - Praktikakoht. - Käisime seal lapse sündi registreerimas. - Avatus, valmisolek inimestega suhelda ja aidata kaasa võimalike probleemide

lahendamisele. - Meeldiv suhtlemine. Olen seni sattunud vestlema meeldivate inimestega ning saanud

vastuse oma murele. - Normaalne valla juhtimine. - Sõbralik asjaajamine vallavalitsuses. - Abivalmis ja toredad inimesed. - Mõistev suhtumine. Viimati üllatas positiivse külje pealt. - Edasipüüdlikkus. - Tegusus. - Asine olemine. - Sõbralikud ja abivalmid töötajad. - Enamasti tublid ametnikud, kes peavad paraku sageli ellu viima poliitikute küsitavaid

otsuseid. - Asjalik ja avameelne lähenemine elanike probleemidele ja valla arengu suundadele. - Targad juhid ja lagunemakippuv punane maja, kus tehakse mõistlikke otsuseid. - Sündide registreerimine, valimised ja sellega seonduv kära. - Küllalt meeldiv suhtlemine ja asjade ajamine maja kasutusloa saamisel. - Vallavalitsuse hooliv suhtumine. - Klientide suhtes väga sõbralik kollektiiv! - Professionaalsus. - Suhteliselt aktiivne ja avalik tegevus - Tegus organisatsioon. - Väga hea infrastruktuuri arengu läbiviimine Viimsi vallas. - Hea teenindus Viimsi Vallavalistuses sisseregistreerimisel. - Vastutulelikkus. - Sotsiaalosakonna inimeste heasoovlikkus. Õigustavad artiklid meedias, et uus valitsus

ei oska eelneva valitsuse otsustega arvestada ja hinnangute andmine eelneva valitsuse tegudele.

- Erinevad juriidilised toimingud. - Elukorraldus vallas. - Asjaajamised ametnikega, paberimajandus. - Väiksed vaalakujud. - Lapse sünni registreerimine ja asjaajamine seoses maja ehitusega.

71

- Mina kui endine Pirita sovhoosi töötaja, siis seostub mulle esimesena sovhoosi kontorihoone.

- Kooli ja lasteaedade ehitus. - Lauluvõitlused, huviringid, sotsiaalamet. - Bussipeatus, kuna sõidan iga päev tööle ja tagasi ühistranspordiga:) - Millal on vastuvõtuajad? - Ehitusloa taotlemine vallavalitsusest. - Meenub see, et ta asub maakera kuklapoolel. Elan Laiakülas ning juhuslikult

sinnakanti ei satu. - Sotsiaalosakond. - Koht, kust vallarahvas esimesena abi otsib. - Ajakirjandusest on jäänud mulje, et raha peaks olema vallavalitsusel piisavalt. - Maksan makse vallale. - Isiklikul suhtlemistasandil vastutulelikkus ja sõbralikkus. - KOKS.

Elukeskkond:

- Mererand, värske õhk, loodus, eklektiline arhitektuur, üksikud tondilossid... Kohe näha, et on puudu pikaajalisest planeerimisest.

- Loodus, meri. - Meeldiv elukeskkond. - Korralik ja igati kaasaegne elukeskkond. - Koht, kuhu ma ammu unistasin kodu rajamisest ning seega "kodu“. - „Elava tule“ baar. - Elanikukeskne elukeskkond. - Ebakorras Nelgi tee ja teed, mis viivad raudtee poole. - Teeolud. - Puhta joogivee probleem. - Elukoht. - Minu koduvald. - Olen huvitatud, et infrastruktuuri parandamiseks rohkem ja kiiremalt tehakse jne. - Auklikud teed, kõnniteede puudumine.

Isikud:

- Vallavanem Urmas Arumäe. (9 korral) - Vallavanem. Viimsis on väga tubli ja asjalik juht. - Urmas Arumäe pundiga. - Vallavanema isikukultus. - Ülbe vallavanem. - Jan Trei. - Esimesena seostub kahjuks endine vallavanem Kaido Metsma ja kahtlased maa

tehingud.

7.1.2 Missuguseks hindate Viimsi Vallavalitsuse mainet?

41,0% vastajatest hindasid vallavalitsuse mainet heaks, 39,3% vastajatest leidis, et maine on kehv ning 12,0% ei osanud mainele hinnangut anda. Väga kehvaks pidas Viimsi Vallavalitsuse mainet 5,5% vastanutest ning väga heaks 2,2%.

Ei oska hinnata

Väga kehv Kehv Hea

Väga hea Kokku

Vastajaid 22 10 72 75 4 183

Protsent 12,0% 5,5% 39,3% 41,0% 2,2%

72

Viimsis elatud aeg Kuni aasta aega vallas elanud inimestest 42,9% leidis, et valla maine on hea, sama hulk vastanuid (42,9%) ei osanud valla mainele hinnangut anda. 14,3% kuni aasta Viimsis elanutest hindas valla mainet kehvaks. 1 kuni 4 aastat Viimsis elanud inimestest 52,6% hindab valla mainet heaks, 24,6% kehvaks ning 10,5% jättis mainele hinnangu andmata. Väga kehvaks hindas mainet 7,0% vastanutest ning väga heaks 5,3%. 5 kuni 9 aastat vallas elanud inimeste hinnangud Viimsi mainele jagunevad pooleks – 47,4% leidis, et maine on hea ning 47,4% et maine on kehv (42,1%) või väga kehv (5,3%). Mainele ei osanud hinnangut anda 5,3% vastanutest. Üle poole (60,0%) 10-14 aastat Viimsis elanud inimestest leidis, et Viimsi maine on kehv. 25,0% hindas mainet heaks, 10,0% ei andnud mainele hinnangut ning 5,0% märkis, et maine on väga kehv. 50,0% üle 15 aasta Viimsis elanud inimestest leidis, et valla maine on kehv. Heaks või väga heaks hindas Viimsi mainet 32,6% vastanutest, hinnangut ei osanud mainele anda 12,2% küsitletutest ning 6,1% arvates on valla maine väga kehv. Viimsis elatud aeg

Ei oska hinnata Väga kehv Kehv Hea Väga hea

kuni aasta 42,9% 0,0% 14,3% 42,9% 0,0%

1 kuni 4 10,5% 7,0% 24,6% 52,6% 5,3%

5 kuni 9 5,3% 5,3% 42,1% 47,4% 0,0% 10 kuni 14 10,0% 5,0% 60,0% 25,0% 0,0%

üle 15 12,2% 6,1% 50,0% 30,6% 2,0%

7.1.3 Viimsi Vallavalitsuse maine on viimase 5, 10 aasta jooksul…

Ligi pooled vastajatest (45,4%) leidis, et vallavalitsuse maine on viimase 5, 10 aasta jooksul paremaks muutunud, 31,7% märkis, et maine ei ole muutunud ning 23,0% vastajate hinnangul on maine halvenenud.

paranenud halvenenud ei ole

muutunud Kokku

Vastajaid 83 42 58 183

Protsent 45,4% 23,0% 31,7%

7.1.4 Palun hinnake allolevaid väiteid Viimsi Vallavalitsuse kohta. (Nt 1 – väga aeglane, 2 – aeglane, 3 – nii see kui teine, 4 – kiire, 5 – väga kiire)

Vastanute hinnangul on tabelis välja toodud omadussõnadest kõige enam Viimsi Vallavalitsust iseloomustavateks innovaatilisus, asjatundlikkus (mõlema keskmine 3,3), läbipaistmatus (keskmine 2,6) ning aeglus (keskmine 2,9).

73

Viimsi Vallavalitsus on asutusena 1 2 3 4 5 Kokku Keskmine

Aeglane - Kiire 8 35 74 32 3 152 2,9

5,3% 23,0% 48,7% 21,1% 2,0% Ebausaldusväärne -

Usaldusväärne 11 36 65 44 5 161 3,0

6,8% 22,4% 40,4% 27,3% 3,1%

3 25 63 54 14 159 3,3 Vanamoodne - Innovaatiline 1,9% 15,7% 39,6% 34,0% 8,8%

Jäik - Paindlik 8 31 75 34 6 154 3,0

5,2% 20,1% 48,7% 22,1% 3,9% Ebaefektiivne -

Efektiivne 10 34 62 45 3 154 3,0 6,5% 22,1% 40,3% 29,2% 1,9%

Asjatundmatu - Asjatundlik 6 19 61 60 10 156 3,3

3,8% 12,2% 39,1% 38,5% 6,4% Läbipaistmatu -

Läbipaistev 28 46 54 21 6 155 2,6

18,1% 29,7% 34,8% 13,5% 3,9%

Külm - Soe 11 38 60 37 12 158 3,0

7,0% 24,1% 38,0% 23,4% 7,6%


7.2.1 Missugused asjaolud on mõjutanud Teie otsust elada Viimsis?

Peamised asjaolud, mis on mõjutanud vastajate otsust elada Viimsis on seotud isikliku suhte ja/või elukeskkonnaga. Elukoha valiku otsust mõjutavatest isiklikest suhetest tõsteti mitmel korral esile järgmisi asjaolusid: olen Viimsis sündinud, olen kogu elu Viimsis elanud, esivanemate sünnikodu, abikaasa sünnikodu/elukoht ning aastaid tagasi soetatud suvila/maja. Kolm pikaajalist Viimsi valla elanikku märkisid, et nad ei ole enam Viimsi eluga rahul, kuna endine rahulik ja vaike piirkond on tänu suurele elanikearvu kasvule hävinenud, kaks vastajat lisasid, et on juba mõelnud Viimsist ära kolimisele. Elukeskkonnaga seotud olulisimad tegurid, mis on olnud määravad otsuse juures Viimsisse kolida, on järgmised: mere lähedus, Tallinna lähedus, asukoht, rahulik ja turvaline keskkond, loodus, rohelus, lastesõbralik elukeskkond, mets, hea ühendus linnaga, toredad naabrid, vaikus ning lasteaia ja kooli olemasolu. Vastajate hulgas oli ka selliseid valla elanikke, keda enam tänane Viimsi elukeskkond ei rahulda, põhjustena tõsteti esile: last tuleb liiga kaugele kooli viia, ülerahvastumine, Viimsi on muutunud linnalikuks eeslinnaks, privaatsust pole enam ning laste-, inim-, ja loodussõbralikkus on kadunud. Lisaks märgiti rohkem kui ühel korral Viimsisse elama asumise mõjutava asjaoluna ka juhuste kokku langemist ning sobivaimat kinnisvarahinda.

74

Kommentaarid: Isiklik suhe (positiivne, neutraalne):

- Olen siin sünnist saati elanud. (5 korral) - Olen Viimsis sündinud. (4 korral) - Abikaasa sünnikodu. (3 korral) - Tulin abikaasa/elukaaslase juurde. (2 korral) - Lapsena oli siin suvila, koht on saanud omaseks ning nüüd elan aastaringselt siin. - Elan Viimsis juba lapsest saati ja kuna keskkond on mulle tuttav ja sobiv, ei ole

plaanis kolida. - 12 aastat tagasi oli selleks soov elada maal, hõredalt asustatud ja looduslikult kaunis

kohas. - Olen elanud siin juba aastast 1984. - Kolisin Viimsisse elama, kuna vanemad ostsid elamu siia. - Suguvõsa elab siin mitmendat sajandit. - Isiklik ajalugu. - Kuna olen, elan siin üle 30 aasta, pean ennast põliselanikuks ja sellest tulenevalt olen

ilmselt harjunud ja kohanenud asukohaga. - Olin Mähe elanik ja hea meelega elan samas kandis. - Üle 30-ne aasta tagasi isa poolt soetatud majaosa. - 1980ndast aastast alates olemasolev krunt, asukoht linnast väljas, turvaline

elukeskkond lastele, piisavalt kodu lähedal paiknevaid sportimisvõimalusi. - Minu vanavanemate ja vanemate juured on siin. - Siin on minu esivanemate ja ka minu kodu. - Ostsin maja, enne olen suvitanud 42 aastat Viimsis, rand, linnalähedus,

väljakujunenud infrastruktuur. - Abikaasa lapsepõlvekodu on siin, lisaks on Tallinnale lähedal ja muidu mõnus. Meri

loomulikult ka. - Abikaasa töö. - Meie pere omab juba pea 40 aastat suvilakrunti, kuhu ehitasime maja. Tunneme

kogu oma küla rahvast ja see on väärtus. Tuleb säilitada külasid, sest nii säilib inimestel kodukoha identiteet.

- Olen elanud siin juba ca 30 aastat, küll 20 aastat ainult suviti. - Kogu oma teadliku elu olen Viimsis elanud, kuna ka vanemate kodu on siin. - Olen siin sündinud ja kasvanud. Kuna eluase on siin, siis ei ole ära kolinud. - Vanavanemad elavad juba siin ja ka lapsepõlv möödus Viimsis. - Kunagi (1975) sain siin tööd ja ka elamise, mis olid tuntavalt paremad kui Tallinnas. - Omasin suvilakohta, ehitasin maja. - Olen terve elu siin elanud ja ei kujutakski seda kusagil mujal ette. - Kuna tütre ja poja pered elavad juba kauemat aega Viimsi vallas, kolisin neile

lähemale. - Elukoht 1963. aastast. - Ma olin suht väike laps, 5 aastane, kui siia elama asusime ja ega ei oskagi kusagil

mujal oma kodu ette kujutada. - Siin on sündinud minu esivanemad juba mitu põlve tagasi. Seega ei ole pidanud

mõeldavaks kuskil mujal elada. - See, et ma olen sündinud siin ja et meil on oma majapidamine ongi piisav põhjus siin

elamiseks. Isiklik suhe (negatiivne):

- Viimsi põliselanikuna on tohutult häirima hakanud rohke uute elanike sissevool ning liigne ehitustöö, seega olen mõelnud siit ärakolimisele.

- Olen põliselanik, kuid mind ei rahulda praegune vaalavalitsus.

75

- Olen Viimsi elanik aastast 1981. Siis oli siin rahulik, aga nüüd närviline. Plaanin välja kolida mõeldes, võimu plaanile majutada poolsaarele 30 000 elaniku ja teadmatus koguses kontoreid koos ametnikega.

Elukeskkond (positiivne, neutraalne):

- Mere lähedus. (35 korral) - Tallinna lähedus. (13 korral) - Loodus. (8 korral) - (Rahulik) elukeskkond. (6 korral) - Asukoht. (5 korral) - Turvaline keskkond. (2 korral) - Oma kodu. (2 korral) - Meeldiv ümbruskond, lähedus ja hea ühendus Tallinnaga, meeldiv korter. - Looduslähedus, õhu parem kvaliteet, olemasolev infrastruktuur, üsna turvaline

keskkond. Seda kõike VEEL on, Tallinn jääb muidugi alati külje alla. - Soovime lastele looduslähedast ja turvalist kasvukeskkonda. - Sportimise võimalused (eelkõige metsarajad, rattateed). - Head õppimisvõimalused lastele, kiire ühistransport linnaga. - Vaikus. - Tööle ja kojusõit merega külgnevalt. PS! Elan küll ise Pirita linnaosas Meriväljal, aga

vaba aja kasutamise jm tegevused seostuvad enim Viimsi vallaga. - Keskkond, turvalisus, naabrid, ühendused linnaga. - Meeldiv elukeskkond, kompaktne keskus, loodus ja rohelus. Väike ja ühte hoidev

asula. - Võrreldes Piritaga oli lapsesõbralik, looduskeskne maanurk linna lähedal. - Mere ja metsa lähedus. Lastele hea kasvukeskkond. - Töökoha lähedus; laste turvalisem liiklemine kui kesklinnas; mere lähedus; piisavalt

võimalusi elu normaalseks korraldamiseks. - Rahulik rajoon, vähene kuritegevus, meri. - Looduskeskkond, mererand, vähene müra. - Elamurajoon, kus elan – on hea keskkond laste kasvatamiseks. Hea on ka mere

lähedus. - Tallinna lähedus, meri, kunagi armas kaluriküla imago, hea infrastruktuur (ca 10

aastat tagasi oli olukord parem, kuna kõik oli olemas, aga rahvaarv oli kordades väiksem).

- Asukoht, inimesed, turvalisus. - Keskkond, töö. - Peamiselt mere- ja metsalähedus. Samas lähedus Tallinnale. - Tallinna lähedus ja seni veel talutav liikluskoormus, kinnisvarahinnad. - Mere lähedus, Tallinnaga hea ühendus, ilusad uued majad. - Meri ja rahulik keskkond, lisaks võimalus elada oma majas. - Mere lähedus, head teed ja transport, looduslähedus, aga samas asub Tallinnale

lähedal. - Suhteliselt rahulik paik elamiseks ja suhteliselt lähedal linnale, ühistranspordiga on ka

enamvähem okei. - Hea ja meeldiv elukeskkond, mis asub mere lähedal ja kus on olemas selgepiiriline

eramajade keskkond. - Olemas on hädavajalik infrastruktuur – kool, lasteaed, meditsiin, postkontor jne. - kaunis loodus, suhteliselt väike kogukond. - Kohati veel säilinud looduskeskkond, soov elada Tallinna selles küljes ja nõuka

aegsed kontaktid Kirovi kolhoosiga. - Väike laps ja Viimsi asupaik – meri lähedal ja samas väga palju loodust. - Asukoht: mere lähedus, palju rohelust ja linnulaulu, tooniandvalt eestikeelne

kogukond. - Hea ja välja arenenud infrastruktuur ja Tallinna linna lähedus. Koolid, poed, lasteaiad

on lähedal. Samas on ka veel ilusat loodust alles jäänud siia.

76

- Algne rohelisus. - Perekond ja töö. - Reputatsioon, looduslik miljöö. - Sobiv loodus ja looduskeskkond, vajalik infrastruktuur käe-jala juures, Tallinna

lähedus. - Mets, samas Tallinna lähedus, toredad naabrid. - Lasteaia ja kooli olemasolu elukoha läheduses, korralik bussiliiklus, valla seltsielu,

kaunis loodus. - Kena mereäärne paik, kuhu perega kolida. - Püünsi põhikool, asukoht, suhteliselt hea ühendus linnaga. - Lähedus töökohale, vähene kuritegevus, rohelus. - Turvaline elu, linna lähedus, rohelisus. - Asukoht, keskkond, loodus, naabrid. - Puhas õhk oma aed, oma maja. - Oma kodu. - Siin on tore ja rahulik elada. Ei sõida tramme ja trolle, ei ole üldist linna müra. Suve

hommikul tõused, siis kuuled linnulaulu. - Viimsi on looduskaunis koht, põllud, metsad ja meri. - Terve elukeskkond, mere lähedus, hea kool ja lasteaiad. - Mere lähedus ja rahulik keskkond. Esimeseks eelistuseks oli Nõmme, kus olen

sündinud ja kasvanud, kuid Viimsi kinnisvarahinnad olid sel ajal paindlikumad, nüüd tundub, et Viimsi hakkab aina rohkem hinge pugema.

- Mere ja Tallinna lähedus, mahapõlenud suvila krundi olemasolu, millele praegu kerkib elamu.

- Arenev infrastruktuur, linna lähedus. - Lapse sünd, abikaasa kodu on siin, kaunis elukeskkond. - Ilus naabruskond, hooliv ühiskond. - Mets maja taga, vaikus, suhteliselt turvaline, naabrite kanad, heakord. - Ilus loodus ja hea elukeskkond. - Asukoht ja infrastruktuur. - Mere ja metsade lähedus. - Looduslikult kaunis koht elamiseks ning turvaline laste kasvatamiseks. - Looduskaunis koht, sugulased-sõbrad elavad samuti siinkandis. - Linnale lähedal, kuid samas puhas loodus. - Elukeskkond. - Minu elukoht Leppneemes on asustuselt suhteliselt hõre ja vaikne, mis on üks

tähtsamaid argumente. Palju metsa, ka väga oluline. - Rohkem rohelust, avarust ja puhast õhku kui Tallinnas, elanikele rohkem avatud

looduslikud rannaalad, uued kergliiklusteed – vähem asotsiaalset ja kriminaalset kontingenti – lapsega saab alati tasuta Viimsi Vabaõhumuuseumisse, looduspoed ja –kohvikud.

- Soov elada maal ja et laps saaks kasvada looduse rüpes. Mere lähedus. - Oma maa ja maja olemasolu. - Hea ja ilus asukoht Tallinna külje all. - Vaikus, rahu, rohelisus. - Looduslähedane elamispaik. - Hea transpordiühendus, infrastruktuuride olemasolu, vabaõhu spordirajad. - Loodus, rahulik keskkond, väljakujundatud infrastruktuur. - Linnast väljas! Loodus ja mere lähedus. Suur krunt, naabritest eraldi. - Töö ja lapsed. - Värske õhk, rattateed, lähedus kesklinnale. - Linnalähedus, rahulik elukeskkond. - Kindlasti linnalähedus, hea ühistranspordi ühendus linnaga, rohelus. - Ilus koht ja mugav.

77

Elukeskkond (negatiivne):

- 7 aastat tagasi oli hea keskkond – rahulik keskkond ning hea ühendus Tallinnaga. - Loodan, et ei pettu ja ei hakka uut elukohta otsima. Kuna lapsed elavad ka Viimsis

olime teinud otsuse neile lähemale tulla. Oleme kõik Viimsi elanike registris ning tublid maksumaksjad.

- Turvaline ja tollal veel elitaarne elupiirkond. - Uus kool, kuigi tuleb last kaugelt ise vedada. Otsus on kõikuv, sest oleme mõelnud ka

siit ära kolimisest. - Algselt meeldis just, et oli vähe inimesi ja rahulik. Nüüd kogu aasta elamine muutub

stressi tekitavaks. Suvel on super siin elada. - Maa koht linna lähedal, aga see on kadunud. Jäänud on linnalik eeslinn, kus pole

enam ei avarust, ega pääsusid looduse keskele. - Tundus hea, rahulik ning mitte väga kiiresti linnastuv. Viimases punktis ma kahjuks

eksisin. - Külale omane elustiil ja ei taha uusi Lasnamägesid. Avarust, rohelust, ranna

promenaadi tuleks rajada. - Eraldatus muust suuremast kärast, kuigi viimased aastad on kasvanud tormiliselt

elamuarendus, millele siiski vald on hakanud reageerima ning ei väljastata enam liiga kergelt detailplaneeringuid/ehituslubasid.

- Kunagi, veel 10 aastat tagasi, oli vald laste-, inim- ja loodussõbralik keskkond. Ei olnud ülerahvastatud.

- Otsisin privaatsust! - Omal ajal siiski rahulik koht, võõrad paistsid kohe silma. Praegu kortermajade alleed

enam küll Viimsisse elama ei kutsu. - Raske on oodata midagi positiivset. Kahetsen, et oman siin elukohta.

Muu:

- Juhus. (6 korral) - Kodu ostmise hetkel parim hinna ja kvaliteedi suhe. Seda ka praegu. - Arvestatakse vallaelanikega ning küsitakse arvamust. - Kinnisvara soetamise hind. - Viimsi Vallavalitsuse väga positiivne poliitika sotsiaal- ja arendusvaldkonnas. - Teenindus oleks sõbralikum. - Seos tööga. - Endine Concordia Ülikool. - Ei sa ehitusega seotud pabereid korda aetud. - Soodsam kinnisvara hind kui Tallinas. - Kõik käe jala juures. - Töökoha lähedus. - Meeldib:) - Ostu hetkel mõistliku hinnaga eluase, lastel rohkelt liikumisvabadust.


Kõige enam häirib Viimsi valla elanikke liigne ehitustegevus – ka põllud ehitatakse täis – ning ülerahvastatus. Enamik valla probleeme saab vastajate hinnangul alguse just linnastumisest ja elanike arvu kiirest kasvust – infrastruktuur ei jõua arengule järgi. Enam kui korra tõsteti Viimsi valla häirivate teguritena esile: lasteaia- ja koolikohtasid napib, puudlik korravalve, kauplusi on vähe, sportimisvõimalusi võiks rohkem olla, halb transpordiühendus Viimsi äärealadega, halvad teeolud, vee kvaliteet on halb ja hind kõrge, lagunevad ja räämas hooned Haabneeme keskuses, räpasus ja mustus, rohelisuse kadumine, ummikud, pangakontori puudumine, ATV-dega kihutajad ning osades kohtades puudub tänavavalgustus.

78

Viimsi Vallavalitsusele heideti mitmel korral ette läbipaistmatust ja omakasupüüdlikkust ning soovitati vallal arvestada rohkem elanike soovide ja arvamustega. Kommentaarid:

- Ülerahvastatus. (8 korral) - Ei häiri miski. (4 korral) - Et jätkuvalt arendatakse uusi elamupiirkondi, tõeline linnastumine. Samas ei suudeta

sellisele rahvamassile tagada vastaval arvul lasteaia- ja koolikohti, kauplusi, korravalvet.

- Võõrkeelse rahva arvu kasv, üldine ülerahvastatus, ümbruskonna rikkumine liigsete majade ehitamisega. Viimasel ajal on ka turvatunne vähenenud seoses tihenenud vargustega vallas. Ei poolda ka suuremate kaubanduskeskuste, kinode, büroohoonete jms ehitamist valda, see pigem ainult süvendaks praeguseid probleeme. Las need jääda Tallinna pärusmaaks, Viimsi võiks jääda ikka iseendaks.

- Liiga vähe infrastruktuuri (kultuur, poed, spordihallid). Lasteaedade probleemi jätkumine, kool ainult läänekaldal.

- See, et on lubatud ehitada liiga palju korterelamuid, nende asemel oleks võinud olla ridamajad või korterelamuid poole vähem. Kooli kõrvale need üldse ei sobi. Halb transpordiühendus Viimsi äärealadega – nt Laiakülaga.

- Teede kehv seisukord, olematu infrastruktuur (Pärnamäe küla), normaalse poe/kaubanduskeskuse puudumine, järsult suurenenud kuritegevus, liiga agar ehitamine.

- Elitaarsuse kadumine, korruptsiooniskandaalid ja elanikkonnaga mitte arvestamine ning elukeskkonna halvenemine sadama piiramatu tegevuse ning ohjeldamatu ehitustegevuse tõttu.

- Uued kortermajad on liiga tihedalt ehitatud ja iga viimanegi maatükk ehitatakse täis, et saada ainult kasu.

- Liigne kortermajade ehitamine. Lõbustusasutuste ehitamine (Paat) eramajade piirkonda. Viimsi turvalisus hakkab kaduma.

- Suured ehitised ja täisehitatud põllud. - Mustus, lagunevad hooned, jube bussipark keset Haabneeme keskust, lagunev Viimsi

haigla ja selle kõrval pooleli olev monstrum. Eriti kui uued majad on valmis ehitatud nt Idapõllu teel, kus majade vahel on hunnikus sodi ja prahti, ei ole kellegi asi korrastada nn eikellegi maad – selline asi on masendav. Ehitaja peaks enda järel siiski ära koristama ning miks jäetakse mingeid umbmääraseid maalappe keset elumajasid, millel pole mingit funktsiooni ja on ehitusrämpsu täis. Samuti häirib Kardikeskus (lagunev ja kole).

- Liiga kiire linnastumine. - Rohkelt maju, kasutamata pinda ehitamiseks kommunaalhoonetele nt Viimsi haigla

juurdeehitus. - Tuuline ilm. - Ühistranspordi ja väiksemate teede/tänavate kehv seis. Eriti vallaametnike suutmatus

või tahtmatus teede omanikke tegutsema sundida. - Lagunevad külavaheteed. - Valla tasakaalustatud arengu planeerimise suutmatus või tahte puudumine.

Teostatakse planeerimist, mis lähtub kitsa ringkonna majanduslikest huvidest, kaasaarvatud vallaametnikud.

- Lasteaia- ja kooli kohtade vähesus. - Hulkuvad suured koerad, kehv joogivee kvaliteet (kas kraanivett on ikka ohutu juua

ja lapselegi anda?), metsade ja põldude täitumine elanikega, looduse kadumine, ATV-dega ja mootorratastega kõnniteedel ja rannas kimavad noorukid (ja ka täisealised mehed), olematud lasteaiakohad, rämps-prügi-laga kõikjal (elanike hool lõpeb oma taraga), „suur“ võtab „väikese“ koha (nt suured toidupoed vs väikesed kauplused).

- Vee kvaliteet.

79

- Infrastruktuuri areng ei ole vastavuses inimeste juurdetuleku ja nende elukohtadega (nt kauplused, bussiliinid ja -ajad).

- Kortermajade ehitust võiks piirata. - Liiga ülerahvastatud juba, oleme elanud 5 aastat Hõbepaju teel, tänavavalgustus

pandi alles 2 kuud tagasi, teede eest hoolt ei kanta. Samas uued elamurajoonid kerkivad. Rohkem peaks tähelepanu pöörama ka vanemate nö AÜ-de poole, kuna sinna on ka väga palju inimesi kolinud elama aastaringselt.

- Pikk tee kesklinna, halvad bussiühendused. - Osad teelõigud. - Teede seisukord, ülerahvastatus, vabaaja veetmise võimaluse vähesus, kaubanduse

vähesus. - Näiteks külas, kus elan mina, ei ole korralikku asfalti. Pidime oma tänava inimestega

maksma asfalti eest. Õnneks mitte täissumma. Viimsi vald toetas ka. - Rahvaarvu kasv, uute elamute ehitamine, normaalse kaubanduskeskuse puudumine,

ummikud, vallavalitsuse poliitilised võitlused. - Amortiseerunud hooned Haabneeme keskuses. Kultuurikeskus on samuti ajast ja

arust, raske on tunnetada pidulikku õhkkonda mistahes üritusel vanade tolmunud kardinate jms keskel.

- Häirib see, et ei arvestata lastega peredega. Suur probleem on lasteaia kohtadega. Selle aasta algusest oli plaanis tõsta eralasteaia toetust vallal. Seda ei tehtud! Viimsi vesi ei kõlba kusagile. Pesta ju sellega võib, aga juua küll ei taha. Lubadusi ei täideta – Hundi tee ehitus on lükkunud mitu aastat edasi ja ei ole kindel, et seegi aasta midagi toimuma hakkab. See ka ei meeldi, et maamaksu tahetakse tõsta.

- Korrast ära väiksemad teed, lasteaia- ja koolikohtade vähesus, toidupoodide ja söögikohtade kehv valik. Halb vee kvaliteet. Liiga palju uusi elanikke ning sellest johtuvaid probleeme.

- Mõningaste teede olukord (Soosepa asumi ümber). Samuti tänavavalgustuse ja rattateede puudumine antud piirkonnas. Pärnamäe tee on väga ohtlik liiklemiseks nii jala kui ka ratastega just valgustuse ja vastavate teede puudumise tõttu.

- Mustus, ülerahvastatus, omanäolisuse kaotamine – ilmetud tüüpkastid üksteise kõrval – LAGEDATE PÕLLUMAADE HOOLIMATUD AUTOSTATUD ELANIKUD. Viimsi on maha mänginud oma ainulaadsuse. Kohutavad teeolud. Lapsevaenulikkus. Kõnni- ja rattateede puudus, samuti puudus mänguväljakutest, parkidest ning hubastest kohvikutest. Kasimatud teeninduseta rannad.

- Et ei ole ühtset vallakeskust. Et ei ole lasteaiakohti. Et ei ole suurt toidupoodi (Selver, Prisma või Rimi).

- Bussiliiklus ei ole siduv (st ühelt bussilt teisele ümberistumine ei ole võimalik lühikese aja jooksul). Prügikastide vähesus jalutamisaladel. Politseikonstaableid ei häiri suitsetavate laste/noorte paljusus. Lasteaiakohtade pikk järjekord. Palju hooldamata teid ja teeäärseid uuselamute vahel + sissesõit Meriväljalt ebaesindusväärne.

- Ülerahvastatus ja just eriti see, et ülerahvastatuse on põhjustanud vallavalituse liikmete isiklik kasuahnus koostöös asjatundmatute „kinnisvaraarendajatega“, kes on arendanud siia tohutul hulgas koledaid, ebakvaliteetseid maju ja poolikuid elamurajoone. Täna on Viimsi suures osas üks „porimülgas“ puuduvate külavaheteede tõttu ja „laialilaotatud Lasnamäe“.

- Räpasus. - Ülerahvastatus ning vallavalitsuse tegevus asja hullemaks muutmise suunas. - Vee ülikõrge hind, piirangud teenusepakkujate kohapealt, lasteaiakohtade puudus,

ühistranspordi liikumismarsruut. - Ära hakkab kaduma väikese kohakese võlu. - Teede korrashoid ning ühistransport ei ole piisavalt väljaarendatud. Miks ei käi

Soosepa elamurajooni ühtegi marsabussi, mis viiks otse kesklinna? Vesi on täiesti ebakvaliteetne.

- Sõiduteed, mis on täiesti korda tegemata. Ja neid on suhteliselt mitmel pool. Näiteks Pärnamäe külas pole varsti võimalik üldse enam autoga koju saada.

- Lasteaia (eriti sõimekohti) on vähe. Samuti on sotsiaaltoetused väiksemad kui näiteks Tallinnas (nt koolimineva lapse toetus).

80

- Liiklus on läinud paremaks, see on ok. Kuid osade teede olukord on kehv. Pidev ehitustegevus ja see, et vana koolimaja põld ehitati uusi maju täis. Kui oleksin sellist trendi teadnud 10 a tagasi, oleksin ostnud korteri Pirital. Tookord pidasin Piritat kärarikkaks/linnaks, nüüd on Viimsi seis peaaegu SAMA.

- Infrastruktuuri puudumine näiteks Pärnamäe külas, siin võiks kasvõi üks toidupood olla.

- Otseselt ei häiri midagi, sest suhe vallavalitsusega on peaaegu olematu ja valupunktid järgmisest küsimusest häirivadki.

- Liiga palju ehitatakse, kõik maatükid on maju täis. - Vastutustundetud koeraomanikud, ülikehv vallasisene bussiliiklus, kehv

kaubandusettevõtete valik (et mitte öelda olematu), pangakontorite puudumine, lagunenud ja räämas hooned nn Viimsi keskuses.

- Liiga palju kihutavaid autosid Rohuneeme teel. Aga nüüd tuli meelde, mis mind kõige enam häirib on keset Haabneeme alevikku kohutavalt kole lagunenud „tehas“ uskumatult jube näeb välja Eesti rikkama valla keskosa.

- Kõige rohkem tunnen puudust normaalse spordiklubi järele (kus saab tegeleda aeroobikaga, jõusaalis käia). Spas on, kuid see on liiga väike Viimsi jaoks. Mõned teed on ka väga auklikud.

- Probleemid bussiliiklusega, lasteaiakohtade vähesus. väga väga kehv veekvaliteet. - Linnastumine, kortermajade rohkus. Valla rahaasjade ja asjaajamise läbipaistmatus.

Liigkeeruliste majandamissüsteemide ehitamine – nt Viimsi Halduse loomine, et hallata muuhulgas lasteaia hooneid. Muule jääb arusaamatuks skeem: vald annab lasteaiale raha, et lasteaed saaks selle kanda renditasuna Viimsi Haldusele.

- Uute tihealade ehitamine, pidev vajadus planeerida nn pilvelõhkujaid ja kõrgeid büroohooneid, roheluse kadumine alevikest, lonkav ehitus- ja keskkonnapoliitika. Väga vähe tehakse väikeseid asju, näiteks – väikene rohenurgake ja pink kusagile külla, üks lamp harutee otsa jne.

- Igahommikused ja -õhtused ummikud – see on väga masendav. Ühtlasi häirib venekeelse elanikkonna teke vallas, häirib vallajuhtimisega seotud korruptsioonide ja susserdamiste olemasolu ning nende kajastamine avalikus meedias. Väga häirib valla elanikkonna metsik juurdekasv põldude jm ehitamise näol. Kortermajade tohutu mahu kasvuga on meie vald ammu minetanud oma head omadused ning sarnaneb aastate pärast kindlasti tüüpilise magala rajooniga. Kadunud on eksklusiivsus, rahu. Asemele on tulnud järjekorrad, ummikud, kuritegevus.

- Teeolud, kaabel tv, Interneti (kodulahendus) vähene valikuvõimalus. - Liiga kergelt antakse ehituslubasid, ülerahvastatus. - Heakord ning infrastruktuuride nõrk arendustegevus. - Otsuste korduv muutmine. Elanike arvamusega mitte arvestamine, üleolev suhtumine

ettepanekutesse, inimestel vahe tegemine (mõned on võrdsetest võrdsemad). - Tänu valla puudulikule tegevusele ja tegevuskavadele hakkab hävima see osa, mille

pärast on inimesed kalli raha eest siia elama kolinud – PRIVAATSUS. Palun ärge tehke Viimsi vallast teist Lasnamäed, mille üle enam keegi uhkust ei tunne. Maksumaksjatena ja heade palkadega suudame valda rahastada. Läbi aegade on Viimsis rõhutud kvaliteedile, mitte kvantiteedile, kuid kahjuks on see viimasel kahel aastal muutunud.

- Halvasti korraldatud infrastruktuur ja kergliiklusteedega peaks kindlasti veel tegelema.

- Väljakujunenud külakeskkonna hävimine liiga leebe ehitus- ja planeerimistegevuse tõttu.

- Lagunevad teed. - Liiga suureks ja tihedaks on lastud arendada elamuehitust, millele ei tule järgi

teedeehitus ja ka muud eluks vajalikud kommunikatsioonid. - Vähe korralike kauplusi. Peab alati linna sõitma. Ei ole turvatunnet. Pidevalt on näha

joodikuid. Heakorrale peaks rohkem tähelepanu pöörama. Liiga autostatud. - Lasteaia- ja koolikohtade nappus. Kaubanduskeskuse puudumine. Üldkasutatavate

heakorra-alade puudumine (pargid, promenaad mere äärde, mänguväljakud jm). Probleemid veega. Esmari vanad hooned ning nende seisukord.

81

- Lubadustest ei peeta kinni – praegune vallavanem lubas ametisse asudes, et kortermaju enam ei ehitata, nüüd aga räägitakse koguni tornmajade ehitamisest Miiduranna sadamasse! Üha süvenevasse veeprobleemi suhtutakse üleolevalt, ei pakuta efektiivseid lahendusi, vaid süüdistatakse vallaelanikke, et need „vett kulutavad“!!! Ehitatakse hiigellaiu jalakäijate-jalgratturite teid, aga autode sõiduteed on kitsad ja lagunenud. Eriti hea näide on Randveres, kus sõidutee on lausa ohtlik ja seeläbi ohustab selgelt ka kõrvale rajatud uhket jalakäijate teed.

- Viimsi teed, ei ole head toidupoodi ehk siis ühte ja suurt, lasteaiad, koolid, huviringid. - Ei ole korralikku kaubanduskeskust, isegi mitte arvestatavat toidukauplust. Vaba aja

veetmise võimalusi võiks rohkem olla nt mõni spordiklubi vms. - Linnastumine, kaupluste vähesus. - Vallavalitsuste kõrkus ja häbematu suhtumine põliselanikesse. Sisserändajate

enesekeskne mõttelaad. - Häirib kõige rohkem vanad kolhoosi ja sovhoosi ajast jäänud kasvuhooned ja

kalurikolhoosi varemed. Tallinaga puuduv ühine ühissõidukipilet ja sellega seonduv. Joogiks kõlbmatu vee kvaliteet.

- Teed, kohutavad siseteed!!! - Mõnes paigas liiga palju uusi ehitisi üksteise otsas. Kõrged elektri- ja vee hinnad. Ka

võiks olla linnaliinibussi 1A trajektoor pikendatud uutele elamutele lähemale. Lasteaia kohtade PUUDUS! Suurema supermarketi puudus.

- Vaiksesse Haabneeme alevikku sobimatu hoonestuse rajamine suurte (ühetaoliste) paljukorteriliste elamute näol.

- See, et liiga palju on ehitama hakatud viimasel ajal lagedatele põldudele ja isegi metsadesse, kus võiks olla ikka vaba loodus.

- Majaomanikust üle astumine, oled vaid vallavalitsuse jaoks, kui maksumaksja ühik, „huvide konflikti“ korral volikogu liikme erahuvidega muutud tühjaks kohaks.

- Linnastumine ning „privaatrajoonid“ mere ääres. Näiteks Rohuneeme tipu kant, Sambliku tee sulgemine Kelvingi küla juures, Aasamaa kivi kanti tekkiv rajoon, mis sulgeb jällegi ligipääsu merele. Mainimist väärib ilmselt ka väga segane olukord Tammneeme kandis, kus külavanemaga suhtlemine käib juba läbi Viimsi Teataja, kus vihjatakse koosolekute tulemuste ning otsuste võltsimisele. Mitte, et sigadusi peaks ja võikski korraldada vaikselt, vaid ilmselgelt tekib selline olukord suurema huvide konflikti puhul, kuid tegemist on siiski minu arusaamist mööda Tammneeme kandi probleemiga, mis võiks saada lahenduse laiema ning terve valla arengukava taustal.

- Tegeldakse vähe ääreala külade probleemidega. - Jätkuv elamu-ja äri massiivide ehitus. - Kõige enam häirib võimude meelevaldne käitumine ja ilmselge võimu kuritarvitamine.

Mõned ametnikud on väga manipuleerivad ja ülbed ka. - Viimsi vallas häirib see, et väga palju on ehitatud kõrgeid maju Haabneeme aleviku,

mis alati ei sobi kokku selle paigaga... Eramajad, ridaelamud sobivad ehk paremini ja kui ilmtingimata ehitada kõrgeid korterelamuid, siis võiks ju olla piirang näiteks 3-4 korrust ja et ehitised sobiksid keskkonda, et ei häiriks vaataja silma. Väga kurb on, et puudub tipp topp kaubanduskeskus ja üldse keskus, kus oleks erinevaid teenuseid, et ei peaks alati Järve kaubanduskeskusesse sõitma ning, et pole panka...Ja Haabneeme keskuses, no ma ei tea kuidas seda kutsuda, mingi kohutava maja müraka varemed vist Kirovi ajal algatatud ehitus....

- Praht ja prügi (näiteks Viimsi haigla bussipaviljonides). - Liigne ehitus, kõrge kanalisatsiooni liitumise tasu. - Häirib kodanikega mittearvestamine, valla plaanide läbi surumine iga hinna eest. - Uuselamute rajoonis inetute projektlahendustega uued elamud. - Vallasisese ühistranspordi korrald(amat)us. - Kehvad teed, kanalisatsiooni osaline puudumine, sadevete äravoolu ehitamise huvi

puudus. - Kehv bussiühendus Leppneemega, Tammneemes veetorudes õhk sees. Kehv vesi,

Pirita ummikud, aga see on Tallinna probleem. Leppneeme tee valgustamata ja puudub kõnnitee, Viimsi market.

82

- Haabneeme teede olukord, lünklik tänavavalgustus, hoogustunud sissemurdmised eramuisse ja autodesse, vargused, so turvalisus, joogivee kvaliteet.

- Teede olukord – talvel suuremad maanteed halvas olukorras. Suvel külade teed väga auklikud korrast ära – ei ole võimalik lapsevankriga mööda teed kõnniteeni jõuda. Samuti on veel palju kohti, kus puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Samuti ka vähene informeeritus – näiteks, mis kriteeriumite alusel tehti järjekord, milline piirkond ühendatakse esimesena kanalisatsioonivõrku ja mis põhjendustel osad välja jäid. Samuti osad piirkonnad on räämas, et kas on ka valla poolt mingi koristusettevõtte, kes paneb silma peale või vähemalt saab maaomanikult nõuda puhtust – eriti Randvere külas Hansunõmme bussipeatus ja seal juures olev kauplus.

- Külades (Püünsis) pole õiget külaelu ega juhti, pole jaanitule ega lastemängu platse jäätud, kõik on täis ehitatud.

- Hetkel häirib vee halb kvaliteet. Samuti on lasteaia kohti vähe. Sportimisvõimalusi võiks olla rohkem, kuid siinkohal on toimunud üsna hea edasiminek.

- Transport. - Vee kvaliteet. - Mind häirib uusarenduste vahele jäävad maalapid Haabneemes. väga kole :( - See, et põliselanikke peetakse teise järguliseks – ei võeta kõikki valla elanikke

võrdselt. - Väga kallis ühinemine veega ja kanalisatsiooniga. Väga häviväärne oli 2 aastat tagasi

nõuda ühistransporti sõitjatel lisapiletit (tsoon 2), kui inimestel polnud aimugi muudatustest!!!

- Augud Soosepasse viivatel teedel. - Totaalne ehituse jätkumine. Puudub igasugune infrastruktuur! Detailplaneeringud on

tehtud nii mõtlematult, et isegi kõnniteele pole mõistlikult ruumi, muust rääkimata. Idakalda küladele on tunduvalt vähem tähelepanu pööratud, mis tekitab pahameelt. Ühistransport Idakaldal ei rahulda praegu – valla buss peaks käima kuni Metsakasti külani.

- Kasutamiskõlbmatu kraanivesi, metsaaladele elumajade ehitamine. Et külavanemad ega vald ei soovi midagi ette võtta „ATV - persoonidega“ kes sõidavad rannas, rannaäärses olles sisse sõtkunud juba terved rajad. Põristatakse (Rohuneeme külas) rannas nädalavahetustel. Võrdub ehitusmüraga. Inimesed siiski elavad külas ja soovivad nädalavahetusel vaikust ja rahu. Randa sõidetakse autoga liiva peale! Jaanipäev on tulemas, taas rand autoparklaks?!

- Vee kvaliteet ja maksumus!!! - Muru ei niideta, üldist heakorda elanikelt ei nõuta, aia taga kasvagu või ohakad. Teed

koristamata. - Ebapiisav transport – bussid liiguvad harva ja puuduvad hilisõhtused liinid. Mere

kallas on kohati läbimatu ja praktiliselt igal pool korrast ära. Küladesisesed teed on väga viletsas seisus.

- Halb bussiühendus. - Rikkaima valla kohta liiguvad asjad aeglaselt või seisavad üldse paigal. Tilluke

maatükk, võiks olla viimseni timmitud nagu mõni Disneyland. Ei näe, et vallavalitsus tegeleks aktiivselt.

- Üleasustus (liiga palju ehitatakse maju juurde). - Valla äärsed külad on jäetud tähelepanuta (nt Muuga). - Tõusikute kontsentratsioon. - Väga halvas korras linna viiv tee ja sellest lappimisest ei ole kasu. - Liiga vähe lasteaiakohti. Puudulik info kanalisatsiooni ja veega liitumise osas. Nt kui

palju läheb maksma, millal võetakse kasutusele, mis siis saab kui inimene keeldub liitumast. Sellest võiks rohkem vald oma elanikele rääkida.

- Palju takistusi oma maaga asjade ajamises. - Hansapanga kontorit pole enam. Kusagil pole panditaara automaati. Haabneemes

puudub pakendikonteiner. Häirib, et Haabneeme rannas on lubatud autosid metsa alla parkida. See segab jalakäijaid ja rattaga sõitjaid, lisaks kurnab loodust, kuna autod sõidavad ju puu juurte peal. Võiks sinna paigaldada tõkkepuu, et ei pääseks autoga metsa- ja liivaalale. Vee kehv kvaliteet.

83

- Lasteaiakohtade nappus. - Läbimõtlematu arhitektuuripoliitika, kokkusobimatud või lihtsalt koledad uusehitised. - Õhtul toidupoes kohutavalt pikad järjekorrad, osad teed on sõidukõlbmatud, pole

lasteaiakohti jne. - Korruptsioon, linnastumine. - Meeletu ehitustegevus (eriti kortermajad) ja roheluse kadumine. Sellest tingituna

tulenevad probleemid nagu joogivee kvaliteedi vähenemine, ummikud linnasõidul jm. Loodusest vähe hoolimine. ATV-d lõhuvad metsaaluseid ja randu. Metsaalused prügimäed.

- Viimaste aastate ülerahvastumine ja sellega seonduvalt tihe liiklus. - Liiga kiire uute elurajoonide arendus ja ehitus. - Läbipaistmatud omandisuhted vallavalitsuses, nahaalne Esmar. - Lasteaiakohtade ja koolikohtade vähesus. - Maade müük, vahetus ja linnastumine. - Suure inimhulga kohta pole korralikke kaubanduskeskusi loodud. Kultuuri (teatri ja

kontserdi) näitamiseks kesised tingimused olemasolevas klubis. Et omal maal midagi arendada, tuleb kindlasti maksta kellelegi, muidu venivad kõik toimingud aastateks (4-5 ja pole veel korras).

- Töökohtade vähesus vallas, et peab linna tööle käima. - Ei ole nii turvaline, kui paistab olevat. - Meeletu inimmasside vool valda ja ehitustegevus. Lastel pole koolis õppimiseks kohti,

eluaegsetel vallaelanike lastel, kellel hinded koolis korras, tuleb otsida õppimiseks kool Tallinnas. Räämas vana koolimaja, räämas ESMAR’ile kuuluvad hooned Haabneeme alevikus.

- Suurenev elamuehitus ja selle tõttu looduslike alade vähenemine ja ala muutumine linlikumaks.

- Räpasus (Hunditee äärne metsapark on räämas, ilusate tammede alused on prügimäeks muudetud. (Põllul)

- Kohati auklikud teed. Lasteaia kohtade nappus. - Ühendus linnaga, ummikud, ebakvaliteetne vesi. - Infrastruktuuri mittevastavus elanike hulgale. - Vähene tähelepanu Viimsi idapoolsele osale. - Lasteaiakohtade nappus. Kohaliku turu puudumine. Ummikud Tallinna sõites. Kehvad

teed. Iga ettepaneku peale öeldakse vallast: raha ei ole, sest laenukoormus suur. - Lasteaiakohtadega on probleem – sajad emad ei saa lapse 3-aastaseks saamisel tööle

tagasi minna. Kohe on tekkimas probleem kooliga – ka koolis ei jagu kohti samale „põlvkonnale“ kellele ei jagu kohti lasteaias. Juba otsustatud Randvere kooli ehitamine lükati edasi ja hakatakse ehitama kohta, kus on lahendamata mitmed probleemid (nt looduskaitse). Otsused on läbipaistmatud või kumab otsustest läbi otsustajate isiklik kasu.

- Mõnede oluliste teede kehv seisukord, hommikune ummikuprobleem Pirita teel. - Teenused väga kallid, vähene info kättesaadavus. - Vee kvaliteet. - Segadused ehituslubade, detailplaneeringutega ja onupojapoliitika vähemalt eelmise

valitsemise ajal. Usun et käesolev on parem. Aikude ja petside firma võit prügiveonduse üle.

- Teede olukord. - Liiklustihedus, müra ja tolm. - HALB VEE KVALITEET!!! Halb ühendus Tallinnaga ehk ummikud Pirita teel. - Tallinna eelistamine, väga häirib kohaliku ühistranspordi väljumisaegade

mitteühtimine Viimsi Kooli tundide lõpuaegadega. - Häirib see tormakas ehitamine vallas, kus muude kommunikatsioonide jm vajaliku

ehitamisega ei jõuta sammu pidada kasvavale elanike arvule. Vald võiks endale jah eesmärgid ja piirid panna kui palju ikka on see mõislik elanike arv Viimsis ja ka tõesti siis seda üritada hoida ning hoida elanikele seda rohelist ala, mille päras enamik ju siia elama on tulnudki. Üldse keskkonnakaitsele tuleb oluliselt rohkem tähelepanu pöörata.

84

- Suuremaid poode võiks olla või näiteks üks korralik kaubanduskeskus, et ei peaks Tallinna poodi minema. Samuti väga kehv tee peale raudteed. Vesi võiks ka parem olla.

- Ülerahvastatusega seoses ei ole suudetud aga lasteaia kohti tagada, ega teid renoveerida/laiendada. On mulje, et meie tulusid soovitakse, aga vastu ei saa eriti.

- Korrusmajade ehitamine eramajade vahele, vahetult kõrvale või lihtsalt liiga lähedale. Väga jube.

- Viimsi Teataja võiks ilmuda 2 korda kuus ja informeerida rohkem vallas toimuvast. - Vee ja kanalisatsioon puudumine. Vesi tuleb sahtkaevust, mis pooleks suveks on tühi.

Puurida ei tohi. Veevärk on lähedal ning selle aasta lõpuks jõuavad oma trassidega ka minu kinnistu lähedale. See võrk ei ole Viimsi Vee oma. Liitumisel kulutuste kompenseerimist pole loota, seda enam, et maja on ehitatud enne 1953 aastat. No kas ei ole ülekohus?

- Linnastumine. - Ükskõiksed inimesed. - Kooli ülerahvastatus, halvad teed, pole ikka veel korralikku suurt keskust, kus oleksid

riietepoed, söögikohad, kino jne. - Vesi pole joogikõlblik, tihti liiga must ja kallis ka. - Ülerahvastatus ning korterjamade ehitamine tihedamalt, kui mägedel - hundi tee äär,

heki tee ning sealt edasi, mereäärsete eramute rajamine, kellel on täiesti vaba voli piirata rannas liikujaid ning randa saamist või sealt ära saamist

- Kvaliteetse joogivee puudumine ja probleemid olemasoleva veega (Haabneeme), lasteaiakohtade puudus (Haabneeme), väga halb ja järjest halvenev ühendus Tallinnaga. Uus teede planeering, mille käigus üritatakse Haabneeme Tammeõue, Heldri jt sisekvartalisse suunata ja tekitada suuremat liiklust uue tee rajamisega Tammepõllu tee haruga. Ei arvestata sellega, et alal on niigi palju juba liiklust/elanikke, tänavad on väga kitsad ja ka parkivaid autosid täis. Idapõllu teel puuduvad korralikud muust liiklusest eraldatud kõnniteed jne. Planeeritud teel puudub reaalne põhjendus ja vajadus. Pigem tuleks sisekvartalite liikluskoormust vähendada ja mõelda jalakäijatele, kergliiklejatele ja et autoliiklus ei hakkaks müra ja heitgaasidega elukeskkonda halvendama. Planeeringutega hävitatakse/killustatakse rohealasid ja ei arvestata infrastruktuuri, teede ja tänavate sh liikluse (ka ühendus Tallinnaga) olukorda. Puuduvad autodest eraldatud välja arendatud rekreatiivalad. Prügine avalik ruum ja erakinnistud, nende äärealad. Haabneeme supelrannas ranna külastajaid ja lapsi ähvardavad lahtiselt jooksvad ja roojavad koerad. Haabneeme rand ja vesi ei ole eeskujulikult puhas. Vabaõhumuuseumi tükeldamise oht ja kõrtsi/pubi rajamise plaan, kuigi olemas on kõrval 2 suuremat pubi/restorani juba olemas (Paat, poe juures asuv pubi). Ilma tükeldamata võiks rajada võimalused hoopis lastele. ATV-de jmt mootorsõidukitega rohealadel ja randadel sõitmine. Järjest kallinevad vee ja kütte hinnad (vene gaasil katlamaja). Suhteliselt kallid hinnad ning kuna pere suureneb ja on vaja suuremat korterit, aga seda Viimsis osta ei jõua, siis tuleb mujale kolimise plaane pidada. Liikluskoormus ja sellega seonduvad probleemid järjest kasvavad. Varem rajatud kõnniteed on kohati väga halvad, teede ristmikel kõrged äärekivid, ülekäigurajad üldiselt halvas korras ja halvasti tähistatud (Haabneemes). 1A buss on tippaegadel ülerahvastatud. Muud ülerahvastatusega, „Lasnamäestumisega” kaasnevad probleemid. Rannaalad pole kõikjal korras ja läbitavad. Milstrandi piirkonna ohtlikud ettevõtted.

- Kõik põllud ja väljad on täis ehitatud, isegi looduskaitse alase Soosepa raba äär. - Meie elamurajoonis ei toimu mingeid positiivseid muutusi, Viimsi valla initsiatiivil,

kõike tuleb lunida ja kaubelda. - Pisiasjad. - Keskusest eemalolevatele küladele ei pöörata võrdset tähelepanu (elades ise

Laiakülas!), paraku „kaob“ loodus tiheasustuse tagajärjel – krundid on metsaaladel liiga väikesed ning nende vahele ei jäeta rohealasid.

- Vastuolu võimu esindajate sõnade ja tegude vahel. Võimu ladvik suhtleb ennekõike arendajatega, kellest püsielanikele vaid ebemeeldivusi lisandub.

- Ei ole turgu, kauplusi on vähe. Elekter ja vesi on kallim, kui oli Tallinnas.

85

- Vallavalitsuse ja volikogu liikmete ülbus. Ei osata kuulata absoluutselt ka teistsuguseid arvamusi. Käitutakse lausa inetult ja mitte kultuurselt. Selline pole demokraatlikkus. Valitseb jõupoliitika – kel võim, sel vägi. Inetu on seda kõike jälgida ja kuulata. Lausa valus.

- Ülerahvastatus, halb vee- ja kanalisatsiooni probleemide lahendamine. Valla ametnike ülbe suhtumine [vallavalitsuse] külastajatesse.

- Uusehitised, vallaelanike liiga kiire kasv, transpordivõrgu probleemid. - Vesi. - Täisehitamata, reostatud krundid. - Vähe hoolivust, eriti invaliididest. - Vee maksustamine (puudub ühtne maksustamise hind kuupmeetrile). - Kõikidel varasematel elamute (elan ise just sellises rajoonis) arendusprojektidel

puuduvad asfaltteed sõiduautodele ja teed jalakäijatele. Kruusateed on augulised ja tolmavad meeletult.

- Kõnniteede puudumine. Vähe ühistegevust. - Korrusmajade juurdekasv. - Jube ehitusmaania, prügi on tekkinud igale poole, nii teeäärsetesse kraavidesse kui

ka metsa alla. Ja et oleks üks korralik kaubanduskeskus mitte 10 pisikest ja mõttetut poodi.

- Läbipaistmatud egotsentriline võim, demokraatia vähesus ja endise Isamaaliidu seotus selle kõigega, sest ma loll hääletasin Isamaaliidu poolt. Sai erinevalt Laari juhitud selgusest ja luua pühkimisest läbipaistmatu onupojapoliitika. Jääb üle hääletada Reformierekonna poolt!!! Tuleks vaid valimised rutem.

- Kõik teenindusasutused on ja planeeritakse valla keskusesse. Keskusest kaugemal asuvad külad on unustatud. Vallasiseste busside sõiduplaan on ääretult segane. Miks ei koostata sõidugraafik kindla süsteemi järgi? Laupäeval-pühapäeval sõidetakse lihtsalt harvemini.


Kõige olulisemaks Viimsi valla lahendamata valupunktiks on vastajate hinnangul kehv vee- ja kanalisatsioonisüsteem (50,8%). Teiseks oluliseks valupunktiks on ülerahvastatus (47,0%) ning kolmandaks lasteaiakohtade nappus (41,0%). Kõige vähem tähtsamaks peeti järgmisi valupunkte: külavanemate puudlik institutsioon (7,1%), vähe huvialaringe lastele (8,2%) ning vähesed sportimisvõimalused (10,4%). Muu variandina tõsteti lahendamist vajavate valupunktidena rohkem kui ühel korral esile vee hinna ja kvaliteedi probleemi, (kallist) prügivedu, kaubanduskeskuse puudumist, liigset ehitustegevust ning üldise heakorra puudumist. Viie vastaja hinnangul on Viimsi valupunkt seotud vallavalitsusega. Nende hinnangul on vallaametnikud ignorantsed, kõrgid ja ebainimlikud ning nad ei arvesta rahvaga. Vallavalitsuse plaanid on imelikud ning võimulolijad salatsevad ja hoiavad infot kinni. Lisaks märgiti valupunktidena näiteks veel järgmisi asjaolusid: taksod keelduvad Viimsisse sõitmast, kommunikatsioonid (telefon, Internet) on puudulikud, häirivad turvakaamerad Viimsi piiril, turgu pole, valitseb elektri monopol, traumapunkti pole ning Muuga sadam haiseb.

86

Vastus Vastajaid Protsent

Kehv vee- ja kanalisatsioonisüsteem 93 50,8%

Kehv vallasisene ühistranspordiühendus 23 12,6%

Kehv transpordiühendus Tallinnaga 43 23,5%

Kehvad teed 74 40,4%

Külavanemate puudulik institutsioon 13 7,1%

Lasteaiakohti napib 75 41,0%

Vähe huvialaringe lastele 15 8,2%

Vähe kaupluseid 55 30,1%

Vähe muid teenindusasutusi 43 23,5%

Vähesed kultuuritarbimise võimalused 29 15,9%

Vähesed sportimisvõimalused 19 10,4%

Ülerahvastatus 86 47,0%

Õhu- ja keskkonnareostus 32 17,5%

Ebaturvaline elukeskkond 20 10,9%

Muu 35 19,1%

JOONIS 1. Viimsi valla olulisemad lahendamata valupunktid.

87

Muu variandina märgiti ära: Infrastruktuur

- Väga kõrge vee hind. (2 korral) - Suuremat rõhku tuleks panna kruusateede hooldusele, mis hooajaliselt vajaksid

traktoriga ülekäimist. - Vesi. - Kesk tee ühesuunaliseks! - Prügivedu. - Taksod keelduvad siia sõitmast. - Kontrollimata arendustegevus. - Kaabliga Internetti ühendus Pärnamäe tee ja Mäe serva vahel, see kehtib ka

kanalisatsioonisüsteemi puhul. - Puudulikud kommunikatsioonid (telefon, Internet). - Ummikud. - Prügivedu – ma müün prügifirmale 2/3 õhku. - Häirivad turvakaamerad valla piiril. Kas nendest on olnud abi? Sooviks lehes näha

kokkuvõtet sellest. - Magalaks kujunemine, ilma muu eluks vajalikuga. - Vee kvaliteet on kummaline – kõikide kraanide ja duššide ümbrus katlakivistub. - Väga rohke ehitustegevus firmade poolt, mida vald on kergekäeliselt lubanud. - Ka soovitud kooli ei mahu enam esimesse klassi ära. - Põhikoolis ja gümnaasiumis pole võimalik õppida ka vallas terve elu elanud ja koolis

käinud lastel, kelle hinded on head, sest näiteks Viimsi Koolis lihtsalt pole kohti ja õpetajaid!

- Pole turgu. - Erakorralise arstiabi (traumapunkti) kättesaamatus. - Kohalik tööstuspark. - Elektri monopol. - Vaja oleks suuremat ostukeskust, kus oleks ka suurem tööstuskaupade sortiment. - Puudub kaubanduskeskus.

Elukeskkond

- Määramatus tuleviku suhtes – rannaalade jms täisehitamine?! - Mustus ja korratus. - Rohkem ühiskasutatavat ala. - Korralagedus metsarajal – ATVd, mootorratturid. - Olematu heakord. - Haljastus. - Haisev Muuga sadam.

Vallavalitsus, -ametnikud

- Vallaametnike ignorantsus. - Läbi aegade on vallavalitsuse imelikud plaanid ja kõrk käitumine valupunktiks.

Rahvaga mittearvestamine ja omavolitsemine. - Ebainimlik käitumine vallamajas. - Infopuudus ja salatsemine võimulolijate poolt. - Vallavolikogu võimupartei koosseis on suur valupunkt.

88


Kõige rohkem oldi arvamusel, et enamik Viimsi valla probleeme laheneks, kui vallavalitsus suudaks pidurdada või peatada ehitustegevuse ning ülerahvastumise, sest ankeedile vastanud elanike hinnangul on suur osa valla tänastest probleemidest tekkinud just liigse ehitustegevuse ja kiire elanikkonna kasvu tõttu. Probleemide lahendamist soovitati mitmel korral alustada pikema perspektiiviga (mitte teha otsuseid ainult valimistest valimisteni) valla arengukava paika panemisest ning ametikoosseisu muutmisest („Vahetada välja valla juhtkond“; „Vallavalitsus peaks tagasi astuma.“). Lisaks toonitati mitmel korral, et vallaametnikud peaksid rohkem elanikke kuulama ja erinevatesse aruteludesse kaasama, samuti võiks vald elanikke rohkem oma toimingutest informeerida. Rohkem kui ühel korral leiti, et probleeme aitaks lahendada järgmised toimingud: vald peaks ehitama korraliku marketi, parandama vee kvaliteeti, vähendama liiklust väiksematel teedel (muutes need ühesuunalisteks), lasteaedu ja koole juurde ehitama, parandama eelarve planeerimist, panema bussid tihedamalt liiklema, soodustama uute töökohtade teket ning teid remontima. Ummikuid aitaks vastajate hinnangul leevendada see, kui pandaks bussid tihedamalt liikuma, sest praegu nt ei klapi busside sõidugraafik koolitundide omaga ja kui kool lõpeb, siis sõidavad paljud lapsevanemad lastele autoga järgi. Kommentaarid:

- Probleemid likvideerima. (7 korral) - Ei tea. (5 korral) - Seda peaks vald ise teadma. (2 korral) - Õigeid otsuseid ja AINULT valla huvidest lähtuvalt. - Otsuseid tuleks teha mitte valimistest valimisteni, vaid pikema perspektiiviga. Praegu

tundub ikkagi valitsevat lühinägelikkus. Tuleks võtta karmimaid meetmeid nende teedeomanike suhtes, kes ei täida teeseadusest tulenevaid kohustusi. Tore oleks, kui suudetaks tagada politsei suurem nähtavus vallas.

- Uurima ja arvestama elanike tegelikke vajadusi erinevate teenuste pakkumisel. - Vallaametnikud peaksid kuulama rohkem inimesi ja muredesse tõsisemalt suhtuma. - Paljusi toetama/soodustama ettevõtlust. Just Viimsi endi ettevõtteid. - Suunata raha „valupunktidele“ või võtta nende kordategemine vähemalt lähima aasta

eesmärgiks. - Vallavalitsus peab küsima inimeste ja kodanikuühenduste arvamust neid otseselt

puudutavates küsimustes ja seda arvestama. - Räuskamise ja sarkasmiga ei jõua kuskile. Parim lahendus on normaalne diskussioon.

Kompromisse on peaaegu alati võimalik leida, seda tahaks kindlasti siinkohal vallale meelde tuletada. Võim unustab väga tihti, et suvaõigus pole suvaline käitumisvõimalus, vaid ka suur hulk kohustusi.

- Asjadega tuleb pidevalt ja professionaalselt tegeleda. - Lihtsad lahendused ju kõigil olemas, iseasi palju valla eelarve seda võimaldab. - Tegelema ühe probleemiga järjekindlalt ja visalt, samas uusi probleeme mitte juurde

tekitades (rohkem inimesi – rohkem probleeme). - Igale probleemile tuleks läheneda individuaalselt ja välja selgitada, kus piirkonnas

millised probleemid esinevad ja sellest lähtudes hakata lahendusi leidma. Muidugi informeerida ka elanikke plaanidest ja tegudest ja küsida nende arvamust asja koha.

- Vallavalitsus tuleb muuta elanikke teenindavaks ametiks, nii nagu kümmekond aastat tagasi. Otsustamisel eelistada vallarahva huvisid volikogu liikmete ja vallavalitsuse juhtivate ametnike huvidele.

- Tuleks teha raha jaotamisel ja ka taotlemisel rahvusvahelistest institutsioonidest õigeid valikuid.

89

- Plaani, kuidas kõike järgemööda lahendada ja kutsuma ka vallaelanikke üles ajurünnakutele, et millest alustada jne. Et näiteks loogiline on see, et kui kanalisatsioon puudub, ei tasu teha teed korda, et see siis hiljem uuesti ära lammutada.

- See näitabki vallavalitsuse suhtumist ja töö tegemist mõningates töölõikudes. - Vallavalitsusele mõelda rohkem valla elanike heaolust. - Normaalseid inimesi tööle võtma. - Vald peaks olema kontaktis oma inimestega, mitte ametnikud ei otsusta nende eest. - Kaasata vallaelanikud tegema otsuseid. - Eelkõige just välja uurima, millest puudust tuntakse ja alles siis otsima lahendusi. - Ei oskagi midagi pakkuda, küll vallavalitsus lahendab kõik jõudumööda. - Eraldama rohkem raha. - Ehk targemad, jõukamad, kes ei pea enam raha meeleheitlikult kokku kraapima,

inimesed etteotsa. - Peaks küsitlustest tegema üldistusi ja arutama, mida vallavalitsus saaks kiirendatud

korras muuta, et see oleks silmaga nähtav ja kõrvaga kuuldav. - Enda tasku kühveldamine. - Vallavalitsus peaks tagasi astuma. Volikogu peaks tegusamaks tagasi muutuma. - Suhtlema otse elanikega ja uurima, mis neile on oluline. - Vallavalitsus peaks oma jõupoliitika lõpetama ja ka teiste arvamust kuulda võtta.

Ettevõtmised olgu argumenteeritud ja läbipaistvamad. Rohkem arusaavat ja inimlikku suhtumist. Eriti võigas on Peeter Kuke sõnavara ja käitumine.

- Vahetada välja valla juhtkond. - Vallavalitsus pikaajalise projekti olukorra parendamiseks. - Võtta kuulda elanikkonna arvamusi. - Mul pole hetkel eriti suuri probleeme. - Lõpetama uusasumite arendamise ja püüdma luua inimväärsed tingimused

olemasolevale rahvastikule. - Viimane aeg on peatada majade ehitamine, lihtsad lubadused seda teha on üleliigsed,

see aitaks mingil määral peatada ülerahvastumist ning ka loodusele jääb oma koht. - Mitte lubada ehitada enam korterelamuid. Kuna vald ei suuda praegu

ülerahvastumisega hakkama saada. - Peatama Viimsist Lasnamäe tegemise. Ohjama sadama tegevust ja lähtuma selles

eelkõige elanikkonna huvidest. - Lõpetama uute majade ehitamise, parandama oluliselt vee kvaliteeti. Ehitama

korraliku marketi. - Olukord on lootusetu, sest kinnisvaraarendajad on juba saanud liialt palju maad

elumajade ehituseks ja neid peatada ei ole võimalik. Valla rahakott on tühi ja ei suudeta aina kasvavale elanikearvule tagada turvalist ja normaalse infrastruktuuriga elukeskkonda.

- Määrama kasvõi teatud aastateks alad, mida täis ei ehitata – inimestel langeb veidigi kivi südamelt; ehk kehtestama valda sisserändeks teatud piirarvu; mõtlema välja meetodi, kuidas tagada, et vallaelanikud end valda sisse kirjutaksid (mõni soodustus ehk?) – siit raha.

- Kortermaju mitte ehitada. - Peatama valla ülerahvastamise. Keelustama korruselamute ehituse, looma külarahva

poolt valitava külavanemate institutsiooni. - Piirama uute elurajoonide teket heinamaadele. Piirama korrusmajade ehitamist. - Eramajade piirkonda tuleks rangelt keelata kortermajade ehitamine, nii saaks vältida

ülerahvastamist ja säiliks piirkonna väärtus. - Kehtestada range kontroll ehitustegevuse üle. Kõrgeid paljukorterilisi elumaju mitte

juurde ehitada. Piirata liiklust väiksematel/vaiksematel teedel, muutes need ühesuunaliseks.

- Peatama kõik detailplaneeringud, mis näevad ette alla 3000m² elamukrunte. Peatada korruselamute ja ridamajadele ehituslubade väljastamine.

- Ei ole vaja Viimsi poolsaarele korrusmaju.

90

- Ehitustegevuse järsk vähendamine. Ummikute vähendamiseks luua valda rohkem töökohti, suurematesse küladesse kauplused, pigem 2-3 väiksemat koolimaja kui üks lahmakas, et hoida elus küla tunnet ja kaoks suurkoolidega kaasnev anonüümsus. Autoga ja ATVga randasõidu keeld ja selle kontrollimine, vajadusel munitsipaalpolitsei kaasamine. Viimsi metsad kaitse alla. Põliselanike arvamustega peaks rohkem arvestama (enne ehitusbuumi, 15 ja rohkem aastat tagasi juba siin elanud).

- Mitte valla elanikkonna arvu suurendama. - Valda rohkem töökohti meelitama läbi infrastruktuuri arendamise. - Vesi on kehvas seisus nii mõneski piirkonnas. Oleks vaja kanalisatsioon panna ning

vana süsteemi renoveerida. Rahvastiku seisukohast tuleks piirata kõrgete kortermajade ehitamist ning turvalisust tõsta ehk kontrollsõite tegevate patrullide hulga suurendamisega ning naabrivalve propageerimisega.

- Arengukavade elluviimine. - Perspektiivikad maalapid, mis seisavad tühjalt, lagunenult või tööstusejääkide all

võtta/osta/sanktsioone rakendada omanikule, et nendele tekiks mõistlike objekte, mida saaks kasutada vallarahvas ning mida poleks silmal valus vaadata.

- Loodan väga, et lasteaedasid ehitatakse juurde, kuna hetkel on endal see probleem aktuaalne. Kindlasti toimub erinevaid kultuuriüritusi, kuid tundub, et reklaam nende kohta jääb puudulikuks.

- Ehitage uusi kommunaalhooneid, võtke vanad kolahunnikud maha nagu Viimsi haigla juurde ehitus.

- Lisada liine, mis sõidaks otse Tallinnasse. - Ehitama välja korraliku kaubanduskeskuse ja parandama lagunevad külavaheteed. - Piirama laienemist, aga lahendama hetke olukord lasteaia kohtadega. Toetama uute

lastehuvialaringide teket. - Juurde ehitama. - Lahendama ära kooli probleemi. Kooli peaks esmajärjekorras saama valla lapsed ja

siis alles Piritalt, Meriväljalt või linnast. Kahjuks on hetkel nii, et siis oma valla laps, kes elab Pärnamäel enam ei mahu Viimsi keskkooli kuna Merivälja või Pirita laps on jõudnud enne avalduse kooli ära viia ja tekib situatsioon, „kes ees, see mees“. Pärnamäe laps mingu Püünsi kooli kasutades 2 valla bussiliini, selle asemel, et sõita 1 bussiga kooli ette. Veejaama võiks ka ikka valmis ehitada.

- Hoolikamalt planeerima eelarvet selle asemel, et teid freesitud asfaldipuruga iga aasta katta, mis 2 kuu pärast on lagunenud, tuleks eelarvesse planeerida korraliku asfalttee ehitamine (Hõbepaju, Lumemarja, Pihlaka).

- Arendama teenuseid Viimsis, parandama ühistranspordivõimalusi, looma jalgrattaparkla ühistranspordi sõlmekohtadesse (Miiduranna, Viimsi haigla), lastele rohkem ühiseid mänguväljakuid ja sportimisvõimalusi küladesse.

- Finantsjuhtimist üle vaadata või mõni muu nõrk lüli, mis vajab parandamist. - Parandama teid, rohkem tähelepanu pöörama uusarendustele, lasteaia kohti rohkem

looma, bussiühenduse sageduse tõstmine. - Mitte lubada maa sihtotstarbe muutusi, lobitöö Russalka ristmiku valmisehitamiseks/

ehitamise kiirendamiseks. - Mul on üks isiklikult puudutav probleem. Me elame koolist päris kaugel, Muugal, aga

lapsed käivad huvialaringides, trennis ja muusikakoolis. Tihtipeale tekkivad graafikusse „augud“, mil lastel ei ole kusagil olla. Huvikeskus on koolist päris kaugel, et sinna selleks ajaks jala minna. Ka koolis on see päris probleemiks, et lapsed (mitte ainult minu omad, vaid suuremal hulgal) „jõlguvad“ pärast tunde koolis ja ei lähe koju. Pikapäevarühma nad kõik ei mahu ja suuremad enam ei taha ka. Muidugi – kedagi teist ju kodus pole, miks nad peaksid tahtma seal üksinda olla. Tunduvalt lõbusam on sõpradega aega veeta. Kas oleks mingi võimalus koolile lähemal leida ruumid, kus lapsed saaks vaba aega pisut kasulikumalt mööda saata kui niisama kooli sees ja ümber kareldes? Ideaal oleks muidugi noortekeskus „mäest alla“ pukseerida.

- Rajama uusi lasteaiakohti, samuti toetama eralasteaedu, et ei oleks vanemal väga vahet rahaliselt, kas laps käib era- või riigilasteaias.

- Piirama elamuehituse laiendamist, suurendama lasteaia- ja koolikohtade arvu, tegelema teede ehitamisega.

91

- Tuleks päevakorda võtta Pärnamäe tee valgustamine ja rattateede väljaehitamine. Seda sama teha ka Vehemaa teel.

- Riigitasandi probleemid – kõigepealt piirkonna visioon: Mida üldse tahetakse? Oleme elanike arvult juba korralik Eesti linn. Palju võib? Kaua võib? Elanike arvu jätkuv kasv, rannaalade täisehitamine kasvatab praegusi probleeme ja tekitab juurde (kuritegevus; keskkonna reostus jms). Piirkonnal peaks olema oma üldarhitekt, aiandusarhitekt, keskkonnaspetsialist, eetik, esteetik jms, kes suudaksid ehk mõningaid kiirelt ettevõetavaid jamasid pidurdada.

- Arvestada bussiliikluse puhul ka koolitundide lõppemist (tundide ajad on avalikud), et paljud õpilased ei peaks ootama pea 1 tund, et bussile minna. Kui elamute teeäärsed on arendaja või kellegi teise omand, siis kohustada nende eest ka hoolt kandma jms. Kas keegi erakooli ei ole siia teha tahtnud? Klientuuri tõenäoliselt oleks...

- Tallinnasse võiks bussid liikuda poolsaare tipust alates. Teed elamu rajoonides tuleks korda teha või siis nõuda „kinnisvaraarendajatelt“ arendatud elukeskkondade kasutuskõlblikuks muutmist. Vähemalt korralikku traumapunkti oleks sellise asustusega kohta vaja. Veel parem korralik haigla või arstikeskus vajaliku tehnikaga. Praegune Viimsi haigla on üpris trööstitu koos oma alkoholilembeste arstidega.

- Tänavaid ja haljasalasid puhastama, korraldama parkimis- ja peatumisvõimalusi, korraldama et kergliiklusteedel ei pargitaks autosid, laste mänguväljakuid rajama, korrale kutsuma/karistama lohakaid koer/kassi peremehi.

- Lasteaedu juurde sh sõimerühmad. Praegune päevahoiusüsteem tuleks sellevõrra ümber muutma, et ei peaks iga kuu käima vallamajas toetuse tagasimaksmise avaldust esitama, see võiks käia otse, nagu seda tehakse Keila vallas. Teid tuleb parandada ja arendajatega kahasse uusi teid rajada. 1A bussi marsruut tuleks ümber teha – panna see läbi sõitma Viievelle bussipeatusest ja siis Lubja külavahelt alla haigla juurde selle asemel, et ta teeb Statoili ringi ja ülejäänud valla elaniku peavad arvestama harva sõitva marsaga.

- Minu jaoks on kõige suurem probleem üldse sõiduteede kehvus. Ainuke lahendus on teed korda teha. Kui asfalteerimiseks eelarvet napib, siis piisaks ka sellest kui aeg-ajalt auke täita.

- Lasteaedasid tuleks juurde ehitada ja sh ka sõimerühmasid. - Viimsi vald ei saa enam kasvada. Linnastumine hävitab mainet veel kõige rohkem!

Vald peaks prioriteedid paika panema, nt teed korda, lasteaia/kooli ehitus. Ka väike kaubanduskeskus oleks hea (nt poed, notar, pangakontor jms vajalikku). Mererand korda, korralikud käimlad ja kohvik.

- Teed korda, igasse külla külapood, rohkem lasteaedu. - Veetrasside uuendamine, suurte kortermajade ehituse peatamine...Tallinnal ja Viimsil

pole suures osas mingit piiri. - Esmajärjekorras välja ehitada kanalisatsioon. Vee kvaliteet halb. - Täielikult ümber korraldama vallasisese bussiliikluse arvestades tegelikke vajadusi,

ehitama juurde teenindusettevõtteid, vältima ülerahvastatust, looma rohke aktsepteeritavaid huvialaringe lastele ja ... siis need LASTEAIAKOHAD...

- Mõtlema rohkem, kuidas inimesed, kes on valda kolinud, ka siin tööd leiaksid, mitte ei elaks siin, aga töötaksid Tallinnas, siis on kodutunne suurem ja inimesed hakkaksid rohkem hoolima.

- Ehitama juurde vastavaid institutsioone st siis lasteaedu, spordikomplekse, teatrit/kino vast pole tegelikult mõtet siia teha, neid võin linnas ka külastada :)

- Bussiajad peaksid klappima koolitundide lõppemise aegadega. Peab parandama vee kvaliteeti, vesi lausa haiseb. Uued lasteaiad.

- Rajama vabadele valla maadele (Randveres) erafirmade poolt lasteaedu – andma neile soodustingimustel ehitus jm lubasid. Peatama uute elamute ehitamise tihedalt ja kehtestama kõrghaljastuse normid (nt 50%) krundil. Viimsi Vesi võiks oma suure kaadervärgi juures asjad korda ajada – mehaanik ütles, et neil paljudes kohtades puudub arvestus klientide üle ja vesi muudkui jookseb – aga teised maksavad selle kõik kinni.

- Nüüd on raske neid asju muuta, mis minu arvates halvad on – uusi maju ju maha ei lõhu:( Praktiliselt kõik negatiivne on valda tulnud rahvastiku kasvuga. Kohati on

92

jäänud mulje, et valla juhtkonnal on olnud täiesti ükskõik, kui palju, kuhu ja milliseid maju on ehitatud – arhitektuurilisi maiuspalu, nagu Rohuneeme teel asuva Ranna poe kõrval „betoon kõrvuti palkmajaga“, on vallas palju.

- Rohkem ehitada valda lasteaedu, piirata ehitust, keskkonnauuringud (radoon jms). - Tugevam järelevalve arendustegevuse üle ning rahastamisprobleemide lahenduseks

kohalikud maksud. - Eelkõige ühendus Tallinnaga, kuna on teada, et eelkõige kõik suunduvad Tallinna

poole. Ummikud. Propageerima nt võtma auto peale tuttavaid ja naabreid, et MITTE üksinda autoga sõita. Et oleks stabiilsem, siis mitte ehitada uusi elamuid Viimsisse, eelkõige keskenduma ka siis sellele, et oleks ka võimalik Viimsis töökoht leida. Õhu- ja keskkonnareostus tuleneb eelkõige üle autostumisest ja -rahvastumisest.

- Tõstma maamaksu, aga mitte kordades. - Tuleks leida võimalus vallale palgata oma politseinikud täiskohaga, mitte laenata neid

Tallinnast. Samuti peaks olema otse bussiliin Rohuneemest-Tallinna, nii nagu see oli 50 aastat (liin nr 114), ummikud on kohutavad, aga ilmselt see leevendaks liiklust.

- Tegema pidevat teavitustööd rahva hulgas, propageerima kodukoha hoidu. Tegema rohkem juttu kohalikus lehes rahva sissekirjutamise tähtsusest, millest sõltubki elukeskkonna kvaliteedi tõstmine. Kaasata, nõustada korteriühistuid aidates nende arengule (vanad majad, korraldada ümarlaudu).

- Lahendama olukorra AS-iga Esmar, et saaks teha korda Haabneeme keskuse, samuti looma parema juurdepääsu Haabneeme rannale. Ehitama ilmselt algkooli ja lasteaia. Mitte arendama niivõrd just eramajade ehitamist, kui ka avalikku ruumi ja ala – spordiväljakud, pargid.

- Need lihtsalt lahendama, eelarve ei peaks ju väga kasin olema, kuna maksulaekumistelt on tegemist siiski Eesti rikkaima vallaga. Võiks siis oma elanikele nende panuse eest üht-teist ka tagasi anda.

- Taotlema riigi olulist abi läbi ministrite keskkonna ja vee-kanalisatsiooni arendamisel. - Alustama tööd teedel, kauplus, lasteaiad, huviringid, sportimine, ei ole staadioni. - Peab looma soodsad tingimused ettevõtetele, et neil oleks soov ja võimalus tuua oma

äritegevus Viimsi valda ja pakkuda siin puuduolevaid teenuseid. - Taastada Tallinna Transpordiametiga läbirääkimised busside liinide pikendamise

teemal. Tõsiselt tegeleda siseteede korrastamisega, see mõjub ka elanike elukvaliteedile. Häbi on, peab teiste ees vabandama.

- Esiteks võiks Viimsi vallavalitsus organiseerida mõned lastesõimed ja lasteaiad juurde, teiseks teha võimalikuks mõnel supermarketil siia kanda kinnitada.

- Kehv vee- ning kanalisatsioonisüsteemi olukord – ilmselt raha taga kinni, kuigi lehest lugedes on antud teema jaoks eraldatud ka EL’ist suuri summasid. Vähe muid teenindusasutusi – ilmselt pole siin võimalik vallal väga midagi kaasa aidata – kui ära ei tasu, siis poodi lahti ei hoita. Ülerahvastatus – piirangud uuselamurajoonides kruntide suurusele, metsatukad „rajoonide“ vahel, et säiliks natukenegi ka tuulekaitset ning puhtama looduse tunnet (kasvõi vallal ära osta või vahetada osaliselt maid antud eesmärgil). Ilmselt tuleb välja arvutada palju suudab olemasolev teedevõrk inimesi hommikuti Tallinna ja õhtul tagasi liigutada ning selle järgi näiteks uuselamute arvu piirang. Ei ole ka mõtet hakata planeerima maanteid läbi Viimsi, et inimesed saaksid Tallinna kesklinna ja tagasi – selliseid maanteede äärseid rajoone on piisavalt juba Tartu ning Viljandi maantee ääres. Reaalsem variant on muidugi ärikvartalite loomine, kuid see eeldaks ka suuremat koostööd Tallinna linnaga, et moodustuks mitme keskusega terviklik linn. Vältida tuleb kindlasti rööbastranspordi planeerimist ning üldse massiivsete transpordimagistraalide loomist – Viimsi tuleb säilitada siiski pigem metsa kui majadega kaetuna.

- On mõeldamatu, et puudub otse bussiühendus Tallinnaga. Ümberistumised on ebamugavad. Liin 1a peaks sõitma ka Rohuneeme ja 1b Ida Viimsi.

- Arvan, et peaks ehitama ühe korraliku kaubanduskeskuse ja väga loodan, et Viimsis paraneb vee- ja kanalisatsioonisüsteem, kuna uus pumbajaam on vist tulekul. Väga loodan, et AS Cleanaway prügi äravedu toimib. Mõtlen juba õudusega, et kuidas ta sel suvel toimib. Meeles on veel eelmise aasta väga värvikad kogemused. Mul on vabastus prügiveost, kuid suvekuudel kasutan nende teenust ja siin kohal olen väga

93

imestunud, et kuidas on teised, kes ei ela aastaringselt eramutes, näiteks suvila omanikud, oma prügiprobleemi lahendanud, sest usun, et Viimsis ikka on veel suvilaid...Ja ausalt öeldes mitte kuidagi ei saanud jääda rahule eelmisel aastal Cleanaway tööde ja tegemistega...firmas ei liigu nähtavasti ka sisene info, väga kurb, aga noh loodame ikka, et asi on läinud paremaks.

- Investeerima veesüsteemi – esmaselt. - Ehitama juured vaba aja veetmise kohti, näiteks spordiklubid, ujulad soodushinnaga

vallakodanikele. Bussiliiklus Randvere külas, suunal Leppneeme, võiks ühendada Tallinnaga.

- Vallavalitsus peab tahtma, et kõik valla külakogukonnad oleksid jätkusuutlikud, mitte ainult keskkonna, vaid ka sotsiaalse õigluse, majandusliku elujõulisuse ja kultuurilise hoo poolest. Sest ainult siis tahab valla iga elanik olla tõsiselt hea globaalne valla kodanik. Sõpruse edendamine on tihti kerge ja odav ja võib tasuda end kuhjaga ära tehes inimesi õnnelikumaks. Miks ei peaks see olema valla avaliku poliitika keskmes. Ka väikesed positiivsed kogemused võivad mitte ainult parandada inimeste enesetunnet, vaid muuta nad ka abivalmimateks teiste suhtes. Heas tujus inimesed aitavad ka teisi rohkem. Seda nimetataksegi heatahte kumaks. Miks ei peaks niisugused väikesed sammud, mis võiksid sellist kuma tekitada, olema osaks vallavalitsuse tegevusest!

- Parandama koostööd naaberomavalitsuste, eelkõige Tallinna linnaga (sh ka Harju ÜTK osas), toetama kodukandi identiteedi hoidmist ja arendamist, parandama kergliiklusteid poolsaare sees, mitte ainult magistraalteede ääres.

- Välja ehitada lubatud kanalisüsteem, teed korda, puudub info rahade saamise ja kasutamise kohta, võibolla ei ole rahade kasutus õige.

- Selle raha eest, mis kulus Hundi tee pidevaks hööveldamiseks ja killustikuga katmiseks, oleks võinud ta lõpuks välja ehitada, nagu Kommunaalosakond seda 2004. aastal aastaks 2007 ka lubas. See jutt, et ehitusautod sõidavad teed puruks – käige Veskimöldres ära.

- Vallaametnikud võiksid näha elukeskkonda vallaelaniku tasemelt. Ühtegi planeeringut ei tohiks vastu võtta, kui ei ole tagatud lasteaia ja kooli kohad.

- Tuleks oskuslikumalt ära kasutada Euroopa Liidu rahasid, et rajada/renoveerida erinevad kommunikatsioonid.

- Näiteks, kui 1a jõuab 1 minut hiljem, ei oota vallabuss inimesi ära, vaid sõidab minema. Seda juhtub pidevalt, seejärel peab ootama pool tundi, kuni tuleks järgmine buss. Bussirajad võiks olla kõik omavahel seotud. Kaupluseid on hetkel vähe, aga tean, et uus suur keskus on käsil.

- Palkama hea palgaga finantsspetsialisti, kes ise ei ela Viimsis. Laskma teha finantsanalüüse, demograafilisi uuringuid. Ka see küsitlus on hea algatus.

- Kanalisatsioon areneb aastatega, siin ei olegi mingit võlulahendust. Lasteaiakohti võiks vaadata laiemas plaanis, on ju teada, kui palju on mingil aastal selle teenuse vajajaid ja sellele vastavalt planeerida, mis ei tähenda ainult reaalset lasteaiamaja, vaid ka nt koduhoidu, nagu põhjanaabrite juures. mis puudub uus-arendustesse, siis tuleb lihtsalt nõuda, et ülikorrastatud ühe arendaja lapikene sobiks teise omaga ja et vahepealset maad ei laastataks.

- Teid remontima, lasteaedu ehitama. - Vaata eelmise punkti „linnukesi“. Metsades sõidetakse ATV-de ja mootorratastega.

Selgitustöö lubatu ja keelatu kohta on ebapiisav. Rohuneeme jalgrattatee on piiramata võsa tõttu halva nähtavusega ja ohtlik. Autojuhid ei tunnista jalgratturite õigusi. “Paadi“ juures pargitakse autosid kõnniteele, “sebrale“ otse peatumise keelumärgi alla!!?? Politsei peaks aktiivsem olema.

- Süsteemne tegevuste planeerimine, mis ei tohiks olla niivõrd seotud poliitiliste ja isiklike huvidega. Külad peavad saama rohkem kaasa rääkida valla arengutes.

- Sellele küsimusele peaksid vastama vallavalitsuse töötajad. Selleks on teid ametisse pandud.

- Riik peaks aitama veevärgi ehitamisel, uusi lasteaedu on vaja, suuremat spordikeskust (Viimsi SPA on liiga väike ja ülerahvastatud).

- Koristama teid, niitma muru.

94

- Tuleks viia sünkrooni linnaliinide ja vallaliinide graafikud, lisada sõidugraafikusse hilisõhtused ajad. Asfalteerida külade põhiteed.

- Eraldama rohkem raha teede remondiks, liituma linna veevõrguga ja lõpetama uute elurajoonide rajamine.

- Ühe bussiga võiks saada sõita linna, ilma ümberistumiseta. - See ei käi nüüd punkt 7 probleemide lahendamise kohta. Vallas tuleks tekitada

elanike vahel ühtsustunnet – aga noh, see on muidugi võimudele ohtlik nähtus. Et oleks oma küla tunne, et oleks ühiseid üritusi – midagi on vabaõhumuuseumis toimunud, vist Jaanipäeval. Siis saaks mingid väiksemad probleemid ka kodanikualgatuse korras lahenduse. Nt turvalisus, korrakaitse, turvalisus jms.

- Ülerahvastatus (keelama juurdeehitust), vee- ja kanalisatsioonisüsteem (torustiku vahetus; kanalisatsioon peaks olema ühtne ka eramajadel), lasteaiakohti napib (kohti napib, sest Viimsis on ülerahvastatus), õhu-ja keskkonnareostus (hoida loodus puhtana; nt rohkem prügikaste).

- Kiirelt kujundada välja vallasüda, kus oleks ÜHES KOHAS nii kauplused, teenindusasutused, lõbustuskohad (kino, klubi-restoran jne), ka vallamaja ja kogu info vallas tegutsevate asutuste kohta.

- Tuleks teha natuke suurem väljaminek ühe asjapeale ja üks aasta, mitte seda asja iga aasta teha ja raha uputada. Näiteks tee linna alates Statoilist. Võtke asfalt üles ja pange uuesti maha korralik asfalt. See nõuab küll suuremat raha, aga siis oleks korras ja ei peaks iga kevad lappima ja ehitama seda.

- Kindlasti oleks vaja luua juurde lasteaiakohti, tarvis oleks ikkagi igale lasteaiale ära määrata kindlad teeninduspiirkonnad ja MLA Viimsi Lasteaia kodulehel oleva järjekord võiks olla iga lasteaia kohta eraldi, mitte ühine.

- Nagu ma aru saan, siis veesüsteemide, lasteaiakohtade ja teedega tegeldakse, Viimsi valla poolt võiks olla Viimsis elavatele inimestele Viimsi SPA-s mingi soodustus. Hinnad on väga kallid, kuid sporti tahaks teha ning ujuda samuti:)

- Ehitama lasteaedu, korraldama kasvõi rahvusvahelise konkursi Viimsi arhitektuurilisest tulevikust (kandilised, viilkatustega, palkmajad jne kõik läbisegi).

- No ülerahvastatusega ei ole võimalik võidelda. Lasteaedu saab aga juurde ehitada ja turvalisuse koha pealt peab ise enda eest seisma.

- Ühistransport tihedamalt liikuma, nt vallasisene liin ja marsruuttaksod erinevatele aegadele; teed korda; lasteaiakohti juurde; elumajade ehitus lõpetada; veesüsteemi parendus jne.

- Hea, kui nt Rimi või Selveri kett oma poe avaks Viimsi valda. - Kindel vastuseis uute elurajoonide tekkele, olemasolevate metsade 100% säilitamine, - Koos elamurajoonide ehitusega peaks ehitama ka koole ja lasteadu. Loogiline, kui

uutesse elamutesse tulevad elama põhiliselt noored pered! - Kanalisatsioonisüsteemi peaks kogu territooriumi jaoks välja ehitama ja juba

püstitatud elamud peaksid need saama suure soodustusega, vastasel juhul napib liitujaid (pensionäridel puudub vastav ressurss) ja jätkub hiiliv keskkonnareostamine.

- Vallas on peale vanurita ja laste ka keskealised inimesed. - Pikendama 1A liini. Majad muudkui kerkivad, bussi lõpp-peatus ikka samal kohal. Kõik

ei ole ju autodega. Lõpetama ükskord piiramatu ehitustegevus Viimsi poolsaarel. Viimsi Vesi!! Monopol!! Turvalisus: kaamerad igale poole ja politsei, ei miski muu.

- Palun lõpuks peatage see kortermajade ehitus ja inimeste juurdevool valda. Tahaks elada normaalses inimsõbralikus keskkonnas!

- Kehtestama rangemad ehitusalased piirangud ning soodustama kohaliku ettevõtluse arengut.

- Kaasama külaelanike koristustöödele. Puuduvad koertepidamiste eeskirjad ja vastavad kastid kõnniteede ääres.

- Leidma vahendeid, et likvideerida punktis 7 märgitud probleemid. - Veepuhastusseadmed, toidukauplusi juurde jne. - Peatama kortermajade ehitamise ja uute elanike massilise sisserände. - Prioriteedid üle vaatama – kas asfalt või lapsed... - Munitsipaallasteaiakohti juurde luua. Lasteaia asukoha lastele anda eelisõigus (nt

Randvere lastele Randvere lasteaias jne). Kehvad teed tuleks ära remontida (väga

95

hullus seisus on Randvere tee Ecolandi ristmikust kuni Hansunõmme ristmikuni). Transpordiühendus on vilets Leppneeme, Tammneeme, Randverega. Randvere ühendus võiks toimuda tihedamini kui 1 kord tunnis ja viimase bussi aeg võiks olla pigem kl 24.00 kui 22.00.

- Soodustama erasektori initsiatiivi valupunktide lahendamiseks. - Investeerima elukeskkonna parandamisse ning tooma valda rohkem ettevõtlust, nt

üks supermarket oleks hea. - Vähendama Tallinna eelistamist. Valla koolilastele tasuta sõiduõigus valla piires.

Tallinna koolilastel tasuta koolibuss olemas. - Eks enamuste probleemidega ka tegeletakse. Vaja arendada valla arengukava

koostamist, kus selgelt on välja toodud valdkondade kaupa probleemid, võimalused ja lahendused/tegevused ja jälgida arengukava täitmist. Läbi selle ka elanikele hoopis avatum ja lihtsam saada aru, millega on teatud aja jooksul vallas tegeletud.

- Suurem kaubanduskeskus ja puhtam vesi. - Eelkõige lasteaiakohti sh sõimerühmi avama; toetama ettevõtlust; koostöös

Tallinnaga võiks koolibuss sõita välja juba Rohuneemest; teede parandus/laiendus. - Hõreasustuse puhul on loomulik, et kanalisatsioonitrasse ei ole mõtet ehitada. (10

kuubine reovee mahuti ootab mul kaks aastat igaks juhuks maa sees) Kuid vee kättesaamine tuleks muuta lihtsamaks. Puurkaevu oma tarbeks puurida ei tohi. Sahtkaevust joogivett niikuinii ei saa ning vesiliiva tõttu ei saa seda sügavamaks kui 4-5m.

- Linnastumise ja ülerahvastumise piiramiseks tuleb keelata edasine korterjamade ning ridaelamute ehitamine. Võimalikult palju säilitada haljasalasid ning piirata ka ehituslubade arvu eramajadele – transpordivõrk ei kannata välja sellist kogust lisanduvaid inimesi/autosid. Nappima hakkab ka kooli ning lasteaiakohti. Viimsi on siiski targem säilitada väiksema ning elutervema elukeskkonnana, piirates rahvaarvu kui laste lihtsalt kasvada ning suht suvaliselt täis ehitada.

- Soodustama ettevõtete tegevust, läbi avalike konkursside. - Veesüsteemi parandama, lubama teistel ka elektrit pakkuda, ning juurde lasteaia

kohti, hiljem ka koolikohti, et ka 6selt saaks kooli soovi korral. - Ülerahvastatuse piiramiseks tuleb koheselt lõpetada edasine kortermajade ehitamine.

Veevärgi osas on ilmselt ehitushinnad läinud eest nii mõnelgi eelarvel ning seega siin otsest rohtu pole. Sportimisvõimalustega on samuti nii, et rattateidki on väheseks jäänud st metsaradu ning väiksemaid teid – need on kas suletud või läbi kaevatud.

- Rajama parima võimaliku veepuhastusjaama, trassid, veehaarde. Mitte lubama uusi elurajoone, mis hakkaks niigi ebapiisavat veeressurssi tarbima ja kanalisatsiooni kasutama. Konsulteerima, mida saaks majade elanikud ise parema vee jaoks ette võtta. Tegema ja avalikustama kõige põhjalikumad veeanalüüsid regulaarselt ja need avalikustama. Põhjalik liikluse analüüs ja prognoos. Tallinna, Pirita, Viimsiga kokku leppida, et enne ei lubata uusi elurajoone rajada, kui Pirita tee ummikud ja ummikute kasv on vähenenud. Põhjaväila valmimine, Tallinn-Viimsi suunaline ühistranspordirada. Korralik ühistranspordisüsteem (piisavalt puhtaid busse, ilma lisapiletit ostmata saab Tallinna ühistransporti kasutada). Parem, ohutum kergliiklustee Viimsist Tallinnasse (Viimsi-Pirita lõik paremini läbitav). Rajatud korralikud sõiduteest eraldatud teed ja paremini korraldatud teele jäävate (nt market, bensiinijaam) rajatiste territooriumi, ristmike läbimine. Rajama piisavalt lapsesõbralikke lasteaedu (arvestades radooniohtu ja õhukvaliteeti), tõstma oluliselt toetust neile, kes aeda/sõime kohe ei saa jne.

- Poisslastele võiks olla meisterdamise ja tehnikaringid. Väga korralik kontserdisaal. Elamurajoonid on kerkinud ümber tööstusehitisi – kas saaks tööstust koondada elurajoonidest ära?!

- Looma ühtsuse keskuse ja äärealade vahel. - 12 000 000 kr kulutus valla elu juhtimiseks tuleb vähendada ca 30 %. Ebaefektiivsed

ametnikud valla elu juhtimisest eemaldada. - Ehitama kauplusi, paigaldama pinke tee äärde, rajama parke. - Rohkem peaks olema turvamehi või konstaableid, et oleks vargusi vähem. Võiks olla

ka keemiline puhastus ja kingsepp.

96

- Külaelanike aktiivsem kaasalöömine. Nõuda arendajatelt projektide lõpuleviimist. - Tramm linnast vähemalt Piritani. - Transpordiühendus Tallinnaga taastada otseühendusbussi näol kasvõi teatud tundidel

päevas: hommikul, lõuna ajal ja õhtul töölt tuleku ajaks. - Ehitada kultuurikeskus.

7.2.5 Missugusena näete elu Viimsis 5 aasta pärast?

Üle poole vastajatest leidis, et elu Viimsis 5 aasta pärast on läinud paremaks. Mitmel korral märgiti, et loodetavasti on Viimsis 5 aasta pärast: piisavalt koole ja lasteaedasid, toimiv infrastruktuur, turvaline, roheline, puhas, head teed, korralik ühistransport, puhtam vesi ning korralikum Haabneeme keskus. Vastajad, kelle hinnangul on 5 aasta pärast elu Viimsis (ilmselt) halvemaks läinud, tõid selle põhjustena peamiselt esile liigset linnastumist („…elu nagu Lasnamäel…“) ja ülerahvastumist ning sellest tingitud probleeme – lokkav kuritegevus, suuremad ummikud, vähem privaatsust, elanikest ei hoolita, maksab ainult raha võim, põliselanike konfliktid uuselanikega, vähem haljas- ja rohealasid, piiratumad võimalused looduses viibimiseks, vaikust ja rahu ei ole enam ning vald on suurtes võlgades. Lisaks märgiti mitmel korral, et kui ehitustegevus sama hooga jätkub, siis on plaanis Viimsist ära kolida. Kommentaarid: Positiivne:

- Loodan, et elu läheb paremaks. (10 korral) - Loodetavasti toimub areng vaid positiivses suunas ning ka kinnisvaraarendus on

peatunud. - Loodetavasti on see turvaline keskkond lapsele kasvamiseks, kus on hea lasteaed,

kool ja huviringid. Kus oleks hea kauplus, mis oma hindadelt oleks konkurentsivõimeline Tallinna suuremate marketitega.

- Korras pargid, koolid ja toimiv infrastruktuur. - Loodetavasti, tööstusrisust puhtana, arenenud keskuse ning infrastruktuuriga roheline

„äärelinn“, kus on mõnus lapsi kasvatada ning elada. - Kuna ehitusbuum hakkab vaibuma, siis on reaalne, et väga palju maju juurde ei

ehitata ja elanikkond ei kahekordistu iga aastaga. Nii et loodan, et infrastruktuur areneb vastavuses elanike arvu suurenemisega.

- Turvalisemana. - Rohelisena. - Vee- ja kanalisatsiooni tormiline hinnatõus on pidurdunud. Viimsisse on kerkinud

kaasaegne ostu- ja kultuurikeskus. Kõik teed ja tänavad on korras. Ka tänased uuselanikud suhtuvad oma kodukohta hoole, armastuse ja uhkusega.

- Loodetavasti saavad kitsaskohad lahendatud. - Turvaline ja sõbralik keskkond, kus on hea elada. - Normaalsena. - Loodan, et ehitused põldudel on ammu peatunud ja sisserännet enam ei toimu. Et

lasteaia ja kooliprobleemid on saanud lahenduse. Poes võime ju linnas käia, aga lapsed peaksid ikka koduvallas õppida saama!

- Veel mugavamana kui praegu, asjad liiguvad pidevalt paremuse poole. - Rahulik. Roheline. Sõbralik keskkond. Prügivaba. - Loodan, et rohkem ei arendata suuri põllupealseid elamurajoone. - Ilusaim, turvalisim ja korrashoitum vald. - Parem ühistransport linnaga. Ideaalis võiks linna liin Viimsis sõita ja kaduda võiks

valla liinid, millega jääks ära ümberistumised, paremad sõiduteed, korraliku kaubanduskeskuse olemasolu, mis tagab õiglase hinna taseme, uusarenduste lõplik valmimine.

97

- Loodetavasti paremad teed ja ikka vaikus ning vesi peaks kohe KINDLASTI parem olema.

- Ma usun, et mitmed probleemid on leidnud lahenduse selleks ajaks. - Loodetavasti elanike arv enam väga ei suurene, vaid jäetakse alles ka metsad ja

rohelised kohad. Suudetakse leida lahendused hetkel juba liiga suure elanike arvu ja puuduliku infrastruktuuri osas. Toetatakse erafirmasid, kes soovivad avada toitlustuse, meelelahutuse ja vaba aja veetmisega seotud ettevõtteid.

- Tunduvalt on paranenud transpordiühendus linnaga ning kogu piirkonnas on välja ehitatud korralik valgustusega teedevõrk.

- Aina paremaks läheb. - Puhtama ja tolmuvabamana autoliiklus korrastatum rannaala korrastatud ja ehk ka

mõned kõikidele kasutamiseks mõeldud vaba aja veetmise kohad kergliiklusteed võiks lõpuks ühtse süsteemi moodustada (praegu lõpevad kõik ootamatult poolel teel).

- Loodetavasti on ühistranspordiprobleemid lahenenud ja lõppenud uute korterelamute ehitus sh metsade maha müümine arendamise/kasu eesmärgil.

- Rohkem arenenuna, nn paika loksunud – kõik balansis. Hetkel on rahvastatus suurem, kui teenindav pool pakkuda jõuab.

- Loodan, et bussiga saab igast elamurajoonist otse linna ning teed on korras, sõidetavad.

- Loodan, et paranenud on lasteaia kohtade ja vee puhtuse kord. - Raske öelda. Tõenäoliselt on infrastruktuur parem. - Uhke Haabneeme, korras külatänavad, kõikjal naabrivalve, poed käeulatuses ka

jalameestel. Võib-olla isegi mingisugune teatri või kontserdimaja. Normaalne perearstikeskus.

- Loodetavasti on ehitamine peatunud, linna sõit on ilma probleemideta. On olemas kanalisatsioon!

- Loodan südamest, et Haabneeme keskus on ilusam. - Loodetavasti on 5a pärast olemas paremad tingimused sportimiseks ning ükski

lasteaiaealine laps ei peaks nukralt järjekorras ootama. - Loodetavasti on tehtud investeeringud veemajandusse, lisandunud on

tänavavalgustust, nt Leppneemes, Haabneeme keskuses on uued kauplused, ühistranspordi keskus, bussid sõidavad vallasiseselt tihemini ja ajad klapivad nii koolitundide aegadega kui ka Tallinnasse sõitmisel.

- Kindlasti läheb elu-olu paremuse poole. Rahvas muutub teadlikumaks keskkonna jm valdkondades. Oma elukeskkonda hakatakse järjest rohkem väärtustama.

- Ma loodan, et elukeskkond on paranenud (teed rohkem korras, bussid käivad tihedalt – on pikendatud linnaliin nr 1A Rohuneemeni, valmis on Leppneeme ja Kelnase sadamad koos hoonetega – kohalikud elanikud pakuvad turistidele tugiteenuseid, tekkinud on juurde 6-7 lasteaeda). Loodan, et on säilinud olemasolev rohelus ja ei ole ehitatud kõrgeid büroohooneid ega kortermaju. On tugev ja kindel ehituspoliitika – ei lubata küla hoonestusse sobimatuid hooneid, krundid ei tohi tihedalt asetseda, neile on ette nähtud roheluse kvoodid. Vallavalitsus ja ametnikud räägivad rohkem asju läbi elanikega, samuti nende allasutused (Viimsi Vesi) – toimub sõbralik ja läbipaistev mõlemapoolne koostöö kohaliku omavalitsuse aparaadi ja rahva vahel.

- Loodetavasti turvalisena. Tahaks, et Viimsil oleks kõrge maine, et arvestatakse viimsilaste soovide ja nõuetega. Et juhid oleks targad ja teeksid õigeid otsuseid.

- Vähem reostatud ja roheline elukeskkond. - Rahulikumana kui täna. 5 aasta pärast ehk ei ela enam ehitusplatsil. Täna tundub

kogu vald üks suur ehitusplats. - Loodan, et elu stabiliseerub ja lõppeb massiline ehitamine ning hakatakse tegelema

keskkonna säilitamise ja arendamisega. Näiteks Viimsist-Rohuneeme mereäärne promenaad.

- Ma tõesti loodan, et kõik areneb paremuse poole ja Viimsi võiks üha iseseisvamaks muutuda.

- Sisseränne on peatunud, elukeskkond on turvaline ja kasvanud rekreatiivse väärtusega, looduskeskkond säilinud vähemalt samas mahus kui praegu.

- Usun, et praeguse vallavanema juhtimise all läheb elu kindlasti paremuse suunas.

98

- Puhtana, turvalisena. - Rohkem kauplusi, avalikku ruumi, kus jalutada ning olla. Rahvastiku juurdevool on

pidurdunud. Lastel on tegevust siin palju, ei pea Tallinnasse sõitma. - Loodetavasti lahendatakse veeprobleem, tehakse teed korda, ehitatakse juurde paar

lasteaeda (mitte ainult erakapitalil), pakutakse elanikele rohkem turvatunnet (ühest Lasnamäe konstaablist terve Viimsi peale on selgelt vähe ja selle tõestuseks ei pea ootama kuritegevuse plahvatuslikku kasvu).

- Euroopa keskmine kindlasti. - Viimsis on võimalik elada nii, et pole sisulist vajadust Tallinna järele. - Loodan, et uhkusega ütlen, et elan Viimsi vallas. Heakord peaks ikkagi paranema, ei

ole enam väljanägemine nagu elaks maakolkas, kus on jubedad teed ja kus on hirm oma vara pärast.

- Tahaks väga loota, et elu Viimsis liigub positiivsuse suunas:) - Kui lõpetatakse suurte kortermajade ehitamine ning elanike ja autode arv ei suurene,

siis muutumatuna, stabiliseerununa. - Hea elukeskkonnaga ja turvalise kodukandina, kus on ka järgmisel põlvel tore ja hea

elada. - Lillelisena. - Viimsi on juba täna hea elukeskkond kõigile, 5 aasta pärast peaks see jääma samaks.

Peatada massiline kortermajade ehitus. Ehitada kaasaegne kunsti-ja muusikakooli hoone.

- Viimsis on elu 5 aasta pärast läinud paremaks. Linnaliini bussid sõidavad ka vallas on 1, 1 a ja 1b... Ei ehitata enam nii palju. Viimsi on saanud uue ja ilusa kaubanduskeskuse. On avatud uusi lasteaedu ja juurde on tulnud uusi töökohti, postkontor on saanud avaramad ruumid ja meil on lisa politseinike uues jaoskonnas...vallavanem on endine ja maamaks pole tõusnud...vee ja kanalisatsiooni kvaliteet ja hind on paigas. Fortum on ka parandanud kvaliteeti. On tehtud palju uusi teid, kus noored võivad sõita rulluiskude ja ratastega ning on tehtud kõnniteid juurde. Elu on rahulikum ja inimesed rõõmsamad. Haabneeme rand on puhas ja korras ning ka välisturistid on tulnud Viimsisse, kuna Viimsis on head võimalused puhkuseks......

- Korras ja puhas ümbrus. - Loodan, et eelmises punktis toodu on märgatav. - Rahulikuna :) - Kanaliseeritud, teed korras, mõnus elupaik, kuhu ei tuleks juurde suures hulgas

inimesi. Haabneeme rand hooldatud, ümbrus korras. - Elan siin. - Puhas keskkond, joogi- ja merevesi, -õhk, puhtad ja hooldatud rannad, metsad,

pargid. Välja ehitatud ja korralikult valgustatud ja hooldatud teedevõrgustik. Turvaline elukeskkond, lapsed oma valla lasteaedades ja koolides. Elamud maksimaalselt 3-korruselised, pigem eramud kui kortermajad. Palju terviseradu (jooksjaist suusatajateni), taskukohaseid sportimisvõimalusi. Tõhus vallavalitsus. Suurepärane ühtne transpordiühendus Tallinna kesklinnaga. Suure pere emadele tasuta sõit Harjumaa piires. Poed, postkontorid ja muu infrastruktuur käe-jala juures. Inimesed rõõmsad, puhanud, tolerantsed ja tegusad.

- Ikka paremana! Korralikud teed külades ja vee- ja kanalisatsiooni trassid välja ehitatud enamikes piirkondades.

- Kui ehitust pisut piirama hakata ja elanike arv jääb samasse suurusjärku, siis üsna positiivselt.

- Kaunis koht elamiseks ning loodetavasti on transpordimured vähenenud. Näen ka palju uusi elamurajoone, seega ülerahvastatust (mille vastu mul ei ole midagi).

- Väga kaunina, sellel kohal on oma võlu. Ehk on kõik kunagi ehitatud poolikud hooned leidnud oma funktsiooni ja arendustegevused jõudnud eduka lõpuni.

- Loodan vähemalt, et elu areneb veel rohkem paremuse poole. - Rohkem lasteaiakohti, parem transpordiühendus Tallinnaga. - Ilus. - Loodetavasti ei lasta siin vallas kogu mereäärset täis/kinni ehitada. Loodetavasti on 5.

aasta pärast alles veel metsaalasid, kus jalutamas käia.

99

- Ehk läheb paremaks. - Oleks ka Viimsi alevis vähemalt üks korralik kaubanduskeskus. Rohkem lasteaedu ja

koole. - Arvan, et asi paraneb igas valdkonnas. - Et, ka valla äärsed külad on saanud eluks vajaliku keskkonna (valgustus,

kanalisatsioon, teed jne). - 5 aasta pärast loodan, et Viimsis on rohkem lasteaiakohti, hetkel veel täisehitamata

ja puutumata põllud jäävad nii nagu nad on. Lastele oleks rohkem vaba aja veetmise võimalusi ja info nende kohta oleks paremini kättesaadav.

- Suuremalt jaolt samasugusena. Hoonestus on välja arendatud. Puhas, roheline keskkond. Rohkem parke.

- Hästi arenenud infrastruktuuriga Tallinna eeslinn. - Loodetavasti on parem vesi, paremad teed, ei pea muretsema, kuhu jätta oma laps,

kui tööle lähed. Sooviks ka kaubanduskeskust, et ei pea iga asja pärast linna sõitma. Ning läbimõeldud rannakasutus, et iga mats oma suure maasturiga ei saa otse vette sõita.

- Turvalisena ning rahulikuna. - Loodame, et ka meil on valla vesi ja kanalisatsioon. Vast on lahenenud ka lasteaia- ja

koolikohtade vähesus. - Mõnus looduslähedane koht Tallinna naabruses, kus on panustatud sellele, et

elanikkond iga päev linna vahet ei tuuritaks, vaid on ka siin töökohti. Rajatud mõnusaid matkaradu ja muid vaba aja veetmise võimalusi.

- Sooviksin näha heakorrastatuna, turvalisena ja Viimsi koolis õpilastele viisakuse ja korraarmastuse õpetamist.

- Loodetavasti paremana....kuid ilmselt veel suuremad ummikud... - Inimsõbralikumana – kõikide külade jalakäijatele ja jalgratturitele peaks olema

turvaline teedevõrgustik käimaks koolis, poes, suusarajal jne – ka pimedal ajal. - Suurepärane koht elamiseks ning lastele turvaline ja sõbralik koht kasvamiseks. - Eraomand on ausse tagasi toodud. Ei planeerita utoopilisi asju eraomandi aladele

ilma omaniketa konsulteerimata. Randveres on algkool ja kõik Randvere lasteaiaealised lapsed käivad Randvere lasteaias.

- Tasakaalustatumana. - Loodan, et siis on rohkem võimalusi nii lastele kui täiskasvanutele. Kuna siiani on vald

edusamme teinud, suhtun optimistlikult. - Elukvaliteet tõuseb. - Sama metsasena, et kitsed aia taga edasi käiksid. Dünaamiliselt arenenuna. - Mõnus, turvaline ja modernne elukeskkond. - Korruptsioon on viidud miinimumini, autostumine väheneb, sest ühistransport on

hästi toimiv. - Arvan, et kõik läheb ikka paremuse poole ning ka elukeskkond muutub veelgi

paremaks. - Vt eelmine punkt (lahendatud need probleemid) ning juurde enam ei ehitataks –

saaks sellegi elanikkonna rahuldavalt teenindatud, oleks juba saavutus! - Loodetavasti rahulikuna, põhiliselt eramajade piirkonnana, endiselt suure hulga

metsaga. - Arvan, et eduka vallana. - Ideaalvariant oleks – kraanist tuleb vesi ning nädalavahetusel saaks saunas käia ka

siis, kui paari nädala jooksul pole olnud võimalust vihmavett koguda. - Head. - On rahulik kuurordi koht, kus inimesed on väärtustanud loodusliku elukeskkonna. - Loodan, et põhi probleemid saava lahendatud ning kogu valla elanikke koheldakse

võrdselt. - Loodan, et ka meieni (Laiaküla, Altmetsa elamurajoon) on jõudnud vee/kanali trass,

asfaltteed ning transpordiühendus vallaga. - Stabiliseerununa. - Haabneeme võiks olla puhtam, ühistransport sõidaks ka uude elurajooni - Heki tee,

Heldri tee, Kesk Põik jne.

100

- Kasv stabiliseerunud. - Kasutult seisev maa korrastatud. - Idakallas on järele arenenud, mitmed rannad, väikelaevade sadamad. Kütuseterminali

asemel mõnus elukeskkond söögikohtade ja kaubandusega. Idakaldal kool lastele, lasteaedade probleem viidud miinimumini. Valla elanikel on võimalus valla territooriumil märgatavalt rohkem tööl käia (uued töökohad).

- Arvan, et siin on rohkem maju, inimesi ja kauplusi. - Et vesi oleks parem, ehitusmaania langenud ja mõeldakse ka looduse peale ning üks

korralik kaubanduskeskus, kus peale toidu ka muid tarbeesemeid nagu riided, jalanõud müüakse.

- Normaalne bussiühendus Tallinnaga. Teenindusasutused hajutatud ka küladesse. Negatiivne:

- Senise tempo juures väga kehvana ja probleemiderikkana. - Kui nii jätkub, siis elu nagu Lasnamäel. - Kui nii edasi jätkata, siis veel hullem kui praegu. - Kardetavasti ebameeldivalt linnastunud. - Viimsi ja eriti Haabneeme on pealinna ääreosa, kus lokkab kuritegevus, kus ei hoolita

inimesest ja maksab raha võim. - Kahjuks ei ole meie perel võimalik siin 5 aasta pärast arvatavasti elada, kuid ega ma

seda aega ka väga roosilisena näe – kui ka vee- ning lasteaiakohtade probleemid veidigi leevendust leiavad, siis kardan, et sisserändele vallavalitsuse tasemel küll vastu ei seista (peale kipub jääma mõtteviis: rohkem inimesi -> rohkem raha -> jõukam vald -> uhke tunne teiste valdade hulgas), kannatab looduskeskkond, vald muutub aina enam Tallinna eeslinnaks, kus elanikud vaid magamas käivad ning endast valla arengusse panustada ei taha, sellega kaob ka valla identiteet.

- Eks Viimsi peab ennast hakkama iseendale teadvustama kui väikest linna kõige sinna juurde kuuluvaga, aleviku aeg on möödas.

- Sõltub piirkonna kontseptsioonist. Minu väliskülalised, 20 aastat Viimsis käinud oigavad: „Mida te ometi teete selle poolsaarega?“ Tõenäoliselt ajab siin üks karbiküla teist taga. Rannas tuleb vette minekuks teistest üle astuda. Linna sõiduks peab varuma tubli tunni. Poed on rahvast tulvil. Noored lõnguvad sihitult, sest pole tõmbavaid kohti. Eks vanematelgi tuleb oma tuttavatega linna sõita või Piritale, et mere ääres kohvi juues jutelda. Jalakäijad (kui neid üldse ongi) hüplevad autode vahel, sest kõnniteid pole. Raudtee on terviseraja vms asemel tehtud tossu täis autostraadaks... jne, jne, sest keskne pole ju inimese heaolu, vaid ainus indikaator on RAHA.

- Ülerahvastatuna. - Veel hullemana – poolelijäänud ning tühjad elamud ja elamurajoonid lagunevad, igal

pool on porised teed ja umbrohi. - Kui areng liigub samas suunas ning rajatakse veel üks korruselamute rajoon, siis

tuleb ilmselt minema kolida. - Praegust tendentsi arvesse võttes on vald veelgi suurem, ummikud 2 korda pikemad

(praegu on võimalik veel tunni ajaga linna jõuda, aga siis tõenäoliselt mitte), rohelust veelgi vähem (praegu on ranna äärtes veel ju natuke maaribasid, mida siis „tublimad“ nn täidavad juurdeveetava pinnasega, et ehitusluba saada). Kahjuks tunduvad perspektiivid negatiivsed.

- Veel rohkem inimesi, veel rohkem probleeme. - Kuna elamuehitus ei ole peatunud, siis ei ole midagi võimalik parandada. Saan aru

mõttest, et mina elan Viimsis ja teised ei või elada, kahjuks ma ei jaga seda arvamust, sest varsti on seal kõigil paha, sest on toimunud ülerahvastumine.

- Ülerahvastatus ja valitsejate/ametnike omavoli on muutunud sedavõrd massiivseks, et inimesed lahkuvad vallast.

- Suuri muudatusi vaevalt on oodata, mitmed maaomanikud jäävad keeruliste juriidiliste käikude tulemusena omandist ilma, sagenevad konfliktid rahakate

101

uustulnukatega, kelle kohta ei kehti üldised kooselu normid ega Eesti Vabariigi seadused.

- Ilmselt linnastunud – väiksemategi haljasaladeta uuselamurajoonide sees või nende vahel. Süvenenud transpordiprobleemid ning võimalusteta liikuda vabas õhus/looduses ilma kellegi „eramaa“ silti eiramata.

- Näen Viimsis elu oluliselt kehvemana: võim on irdunud veelgi enam rahvast ja kaotanud veelgi enam reaalsusetaju. Palju konflikte uuselanikega, kes ei mõista Viimsi kui põlise valla traditsioone ja olemust, aga kandideerivad aktiivselt volikogusse ja üritavad igal pool esimestena sõna sekka öelda.

- Mitte eriti turvalisena, mitte ka miljööväärtuslikuna. - 5 x hullemana. Liiklusummikud, rahvas ei tunne teineteist. - Privaatsus väheneb. Asukoha võlu väheneb. - Kui eelpool nimetatud punktis mainitut ei tõhustata, siis on ette näha paljude

praeguste elanike ära kolimist. Valda tuleb hakata nägema kui tervikut. - Kardan, et tänasest rohkem on keskuseks kujunenud Viimsi, muudes piirkondades

puuduvad endiselt kauplused, puhkevõimalused jms. - Kui majanduse olukord lubab, siis hakkavad inimesed Viimsist lahkuma, et leida

rohkem privaatsust, mis siiani on pidevalt vähenenud. Tooli peldik Haabneeme keskuses on ka 5. aasta pärast samas seisus, miinus normaalne lagunemine.

- Veelgi enam ülerahvastatud kui praegu. Ehitatakse täis kõik üldplaneeringus elamumaana käsitatud tänased põllumaad.

- Ei usu eriti, et midagi OLULISELT muutunud on, kui kohe ja KIIRESTI midagi ette ei võeta.

- Negatiivsest küljest veel suuremat ülerahvastatust. - Ei usu, et asi paremaks läheb. - Veel rohkem rahvast ja liiklusummikud. - Nagu Lasnamäel. - Ülerahvastatuna, liiga palju autosid. - Usun jätkuvat sama tendentsi – inimesi tuleb juurde, väikesed tänavad on 20-25

aastat remontimata (iga uus ehitus tänaval teeb vähemalt ühe asfaldi lõhkumise), koju saab ainult marsaga, teenindusettevõtted peale ilusalongide (kirveste hindadega kohalikele) praktiliselt puuduvad, Haabneemes seisavad endiselt tähtsal kohal kohutavad objektid (akendeta monstrum aia sees haigla kõrval, kohutavas seisus parkla jne).

- Loodan siit enne 5 aastat ära kolida. - Kui jätkub selline meeletu kortermajade ehitus + üha uute inimeste kolimine valda,

siis tahaks siit juba minema kolida peatselt. Vaikus ja rahu, mis veel 6-7 aastat tagasi iseloomustasid Viimsi valda, on täielikult kadunud. Suured probleemid tulevikus Viimsi Koolis lastega, kes soovivad oma haridusteed ka peale algkasside (kuhu võetakse vastu meeletu arv õpilasi) jätkata ka põhikoolis ja hiljem gümnaasiumis, kuna siis lihtsalt „kaotatakse“ ära pooled klassid.

- Liiga palju rahvast. - Inimeste arv suureneb, maju ehitatakse juurde. - Madal Lasnamägi – naabreid ei tunne, kõik sportimise ning rohelised metsatukad on

maju täis, looduses ringiliikumine on mälestus. - Suurelt ülerahvastatult, mis ei ole hea...nii nagu on hetkel on piir....hiljem ei jää

enam loodusele vaba ruumi ja ei ole enam Viimsi vaid juba Lasnamägi. Ei tohi enam ehitada juurde uusi korterelamuid, seega ka mitte pilvelõhkujaid.

- Plaanis ära kolida, kuna minu tulevikunägemus praegust arengut vaadates ei meenuta küll elutervet elukeskkonda.

- Tingimused halvenevad järjest ja kolisime/kolime perega ära. Aga võib-olla on probleemid lahendatud ja siin on mõnus perega elada.

- Mustades toonides. - Ülerahvastatud piirkond, kus keegi ei hooli kellestki. Kaob kodune tunne. Naaber ei

tunne naabrit. - Ülerahvastatud, nigelad kommunaalteenused, suured võlad.

102

- Õudust. Praeguse 15 000 elanikule on sisse imporditud veel 5 000 inimest. Teada on valdkonnad, kus king pigistab ja hakkab veel rohkem pigistama. Sest võimu pangalaene ei kustutata, vaid neid suurendatakse.

- Hullemana. - Vist ei näe, sest kui senine areng jätkub, tuleb siit ära kolida. Tagasi maale.

Neutraalne:

- Samasugusena nagu praegu. (7 korral) - Ei oska öelda. (3 korral) - Siin on kaks varianti: Kui tehakse lõpp sellele meeletule sisserändele, siis arvan, et

lõpuks võib Viimsi endiselt elamiskõlbulik olla ka põlis-viimsilastele. Kui kõik aga samamoodi jätkub, siis ei näe ma Viimsis enam kohta, kus sooviks elada inimene, kes on näinud ja elanud Viimsis, mis eksisteeris enne selliseid suuri muudatusi.

- Kui nii, et ei tegutseta ja ei tehta muutusi eelpool nimetatust, ei juhtu midagi. - Tallinna linnaosa. - Et oleks kindlustatud merekallas! Kevad ja talv ajavad hirmu peale, kui kõrgele

merevee tase tõuseb! Kalda osa pole ollagi! - Praeguse tempo juures ei ole ilmselt 5 aasta pärast suurt midagi muutunud, peale

selle, et mõni põld või metsatukk on jälle tühje maju täis ehitatud. - Arvan, et see ei erine kuigi palju Tallinna elust. - Pole enam nn eliitvald. - Võib-olla liiga palju rahvast, lähenemine Tallinna elustiilile.

7.2.6 Kas pooldate pühapäevase ehituse ja müratekitamise keelu kehtestamist Viimsi vallas?

183st küsimustikule vastanust 102 inimest ehk 56,3% pooldas pühapäevase ehituse ja müratekitamise keelu kehtestamist Viimsis. 47 inimest (25,7%) oli keelu kehtestamise vastu ning 37 vastajat (20,2%) jäid erapooletuks. Ehituse ja müratekitamise keelu kehtestamise pooldajad põhjendasid oma otsust peamiselt sellega, et ehitamist ja müra on hoogsa ehitustegevuse tõttu Viimsis väga palju ning pühapäeval tahavad inimesed puhata. Paljud tegid ettepaneku keelustada ehitus ja müra tekitamine ka laupäeval ning argipäevade hilisõhtust alates. Üks keelu pooldaja märkis, et toidukaupluse ehitusega kaasneva müra kannataks ta kõik pühapäevad ja kasvõi kõik ööd ära. Keelu kehtestamise mitte pooldajad argumenteerisid oma vastust peamiselt sellega, et paljud töölkäivad inimesed remondivad ise oma kodu ning seda on võimalik teha vaid nädalavahetusel. Mitmel korral leiti, et selline keeld pärsiks elanike õigusi. Osa neutraalse hinnangu andjad ei pidanud keelu kehtestamist oluliseks, kuna siiamaani ei ole müra neid häirinud. Kaks vastajat leidis, et keelu võiks kehtestada selliselt, et pühapäeval võiks nt kell 12-17 ehitus ja müratekitamine lubatud olla. Kommentaarid: Pooldajad (102 vastust):

- Jah. (78 korral) - Jah, ehitustegevus oleks parem sättida tööpäevadele. - Kindlasti. Piirangu võiks kehtestada ka argipäevadele – mis kell võib alustada ja mis

kell tuleb lõpetada. - Suvine muruniitmise plärin on ju tõesti tüütu, selle jõuaks argipäeva õhtuti tõesti ära

teha.

103

- Loomulikult – kuhu meil selle täisehitamisega kiiret on? - Jah, olen täielikult selle poolt. Müratekitamise võiks ära keelata ka laupäeva, kuni

näiteks kella 10-ni hommikul. - Päris nutikas ja vajalik asi. Mujal maailmas seda praktiseeritakse...Mürareostus on

tõsine asi. - Jah. Kuid toidukaupluse ehitusega kaasneva müra kannataksin kõik pühapäevad ja

kasvõi kõik ööd ära. - Jah. Samuti mõistlike öörahu kellaaegade kokkuleppimist. - Minul pole selle vastu midagi, kui mõnel päeval keelatakse müra ära. Siis aga peab

olema ka tagatud sellest korrast kinni pidamine. Praegu on nii, et politseid meil puhkepäeviti ei ole Viimsis. Korrarikkumised leiavad aset päise päeva ajal (ATV-dega kihutamine, lahtised koerad, prahi maha loopimine), aga keegi ei tegele sellega, kui teatada sellest, siis on pikk-pikk reageerimisaeg, enne kui midagi tehakse, aga siis on juba hilja.

- Absoluutselt! Müra ja tolmu on liialt palju nii ehk naa. Laupäev ja pühapäev peaksid sellest vabad olema.

- Ma keelustaks ehituse ka laupäeval. Praegu ehitatakse ka riigipühadel, kaasaarvatud 1. jaanuar ja Suur reede.

- Pühapäev peaks olema hingamispäev, pooldan täielikult. - Jah, sest pühapäev on ikkagi see päev, kus inimesed puhkavad ja koos perega koos

ollakse ja tehakse omi asju. - Jah – samuti tuleb piirata müra tekitamist alates kella kaheksas igal õhtul. - Jah, eriti Muuga sadama tegevus on häiriv, kus tuleks piirata tegevust

nädalavahetustel ja alates kell 18:00 tööpäeviti, kui inimesed töölt koju naasevad, siis oleks soov puhata.

- Firmade puhul võib olla küll. - Jah, kuigi täna on see juba üsna vaikne. - Jah muidugi pooldan! Kui suvitajad hakkavad kõik nädalalõpus korraga muru niitma

ja oma plärakastidest õues muusikat kuulama! Jube! Ja need häälekad grillipeod! - Jah pooldan. Kui saaks veel keelata tugeva muusika, mis terve suve grillimistel

kaasneb. Igal inimesel on ju oma muusika mida kuulata armastab. Muusika jäägu ikka tuppa.

- Jah, sest millalgi tuleb ju puhata kah. - Jah. See on geniaalne idee. Tehke ära ja tagage ka selle toimimine. - Jah, kortermajades mõistlik. - Pigem jah (aga sõltub täpsematest tingimustest). - Jah, aga poolsaar on ju võimuesindajate poolt reklaamitud mõnusaks

elukeskkonnaks. Mitte pooldajad (47 vastust):

- Ei. (22 korral) - Ei. See pärsiks elanike vaba aja vabadust. - See populistlik keeld ei muuda midagi, kui põhimõtteid ei järgita. - Sellega ei peata ehitamist ja vaevalt seda ka keegi täitma hakkab, kui ehitajal tähtaeg

põleb. - Ei poolda. Professionaalsed ehitajad ehitavad nagunii nädala sees. Millal siis töölkäiv

inimene oma kodus veel remonttöid teeb kui mitte nädalavahetusel? - Kellele see vajalik on? Ja millal siis saavad ehitada ristiinimesed ja maksumaksjad? - Ei, töölkäivad inimesed, kes tahavad ise ehitada, neil polegi väga palju rohkem

võimalusi ju. - Ehitada on ju vaja – ei poolda. - Nii hull see ehitamise müra ka ei ole. - Ei, kuid pooldan öörahu kehtestamist aastaringselt kella 22.30-7.30 v.a. Uusaasta ja

Jaaniöö.

104

- Ei poolda, sellega puudutatakse liiga paljude inimeste õiguseid. Õiguste piiramine peab olema kooskõlas põhiseaduse ja teiste põhiseadusega kooskõlas olevate normatiivaktidega.

- Kuna nii palju on vaja veel ehitada või ehitus lõpetada, siis pole vaja praegu küll mingeid ehituse ja müratekitamise keelde.

- Teatud piirini – oma elamise remontimiseks või ehitamiseks võib pühapäev olla ainsaks võimaluseks.

- Ei, vajadusel peab ikka ehitama. - Ei, kõik ehitused saavad kunagi valmis ja mida kiiremini neid teha, seda kiiremini

saavad valmis. - Ei, sest tööpäevade õhtutel üksi ei jõua majapidamist korras hoida. - Ei, kuna ehitame ise, vajadusel kokkuleppel naabritega. - Ei poolda, niigi on Eestis kujunemas keeldude riigiks, miks peaks????? - Ei poolda. Äkki keelaks inimestel hingamise ka ära? - Ei poolda, sest mõned inimesed tegelevad vajalike ehitus-remonditöödega ka ise ja

saavad seda teha ainult töövabal ajal. - Ei poolda. Eesti ühiskond pole veel sellel tasemel, et lisapuhkepäevi anda – seega

tuleb säilitada võimalus ka pühapäevast päeva maksimaalselt kasutada. Minu jaoks ei ole ehitus ja müra pühapäeviti probleem olnud.

- Ei, kuna Viimsi on nagunii rahulik keskkond ja kui inimestel on vaja pühapäeval tööd teha, las siis teevad.

- Ei, kuna see laheneb iseenesest, kui lisaehitusi eriti juurde ei lisandu. Hetkel ka pole sellega meie seisukohast küll prioriteetne tegeleda (pigem demagoogia).

- See keeld võtaks võimaluse inimestel ise oma vabast ajast maja ehitada. Muruniitmist tiheasustusalal võiks küll reguleerida. Mind Laiakülas häirib müraallikana ainult ülelendav Soome lennuk.

- Ei, millal sa veel oma aias muru niidad! - Ei poolda, sest vastasel juhul ei olegi võimalik tööd teha. Tööpäevade õhtud jäävad

liiga lühikeseks.

Erapooletud (34 vastust):

- Ei ole oluline. (10 korral) - Vahet ei ole. (5 korral) - Ei oska öelda. (2 korral) - Võib, aga ei pea. Mida kiiremini maja valmis ehitavad, seda vähem müra ja tolmu. - Lähtuda vastavalt piirkonnast. - Ei ole tähele pannud, et pühapäeval rohkem müra oleks? - Ei – pole siiani häirinud. Arvan, et päevasel ajal on täiesti vastuvõetav. - Kui nad just kell 8 ei alusta, siis ei ole see probleem. - Ehitus ei pruugi alati tähendada müra. Tegeleda võiks ikkagi olulisemate teemadega. - Nii ja naa. Eks enamus käib meist 5 päeva nädalas tööl, et millal siis veel saaks muru

niita ja maja ümber toimetada ja kopsida. Muidugi, kui ise ei tee, oleks hea vaikust nautida :) Et kui siis mingis kellaajast, näiteks 12-17 lubatud. Õhtuti ja hommikul mitte. Siin muidugi ongi see, et ega nooremad inimesed ei hakka pühapäeva hommikul kell 6 muru niitma, et seda üldjuhul teevad inimesed, kes saaks oma müratööd ära teha ka tööpäevadel.

- Mõistuse piires loomulikult. Aga hädavajalikud tööd tuleb teha ikka siis, kui neid vaja teha on.

- See peaks olema reguleeritud kellaajaliselt. Pühapäev on paljudel ehituse jätkamiseks üks võimalusi töölt vabal ajal. Ehitusmüra võiks olla sallitud mõned tunnid päevas nt kl. 12-17.

- Vahet pole, mis päeval töötatakse, küsimus on kellaaegades. Nädalavahetusel peab see ajaaken olema teistsugune.

- Sõltub mürast. Ise on ikka aeg-ajalt vaja ka pühapäeviti haamriga toksida vms. Pigem teevad suuremat müra tsiklid.

- JABUR!

105

- Pole oluline, niigi piisavalt vaikne (Pringis). - Pole probleeme olnud. ATV-d keelaks küll üldse ära. - Ei ole seda täheldanud, ja siiani ei häiri, kui vaja ikka midagi teha, siis vaja teha. - Keelud ei vii elu edasi. Pigem arendada inimeses nädala rütmi kultuuri, et pühapäev

kuulub vaiksele hingamisele. - Juurdeehituste puhul, jah. Eramute puhul, ei.



Enamikule vastajatest meenusid seoses Viimsi Vallavalitsusega positiivsed või neutraalsed uudised ja/või sündmused. Vallavalitsusega seotud positiivsetest või neutraalsetest uudistest tõsteti kõige rohkem esile järgmisi uudiseid: Viimsi kooli ehitamine, maamaksu mitte tõstmine, alkoholimüügikeeld, laenud, ehitus, Miiduranna sadama uus planeering, uue kooli ehitamine, avati jalgrattatee Aiandi tänaval, sadamate loomine ning lasteaiakohtade olukorra kajastamine. Vallaelanikele meenus seoses vallavalitsusega mitmeid erinevaid sündmusi, näiteks valimised, beebide vastuvõtt muusikakoolis, Vabaõhumuuseumi üritused, sain valda iseloomustava voldiku, eakate jõulupidu, jaanituli, laadad, vallavanema vastuvõtt, fotonäitused, üritused kirikus, vabariigi juubeliaasta tähistamine, väikeste laste emadele tasuta sõit ühissõidukites, avalikud üritused Laidoneri pargis, muusikaüritused kohalike esinejate osavõtul (Dave Benton, Hanna-Liina Võsa jt), heategevusüritused, laulu- ja tantsuüritused, valla kodulehe muutmine ja laste töölaagrid. Mitmel korral märgiti Viimsi valla uudiseid ja sündmuseid kajastava allikana Viimsi Teatajat. Kolmekümnele inimesele ei meenunud seoses Viimsi Vallavalitsusega mitte ühtegi uudist või sündmust. Negatiivsetest Viimsi Vallavalitsusega seotud uudistest tõsteti mitmel korral esile: maadega sahkerdamine, vargused, liigne ehitamine, vaidlused Esmariga, võlad, veehinna tõus, võitlused eelmise ja praeguse vallavõimu vahel, altkäemaks, poliitilised arusaamatused, lasteaiakohtade nappus, Grossi poe lagunemine, naftaterminaali juurde lubatakse ehitada pilvelõhkuja, jõuetus koolilaste toitlustaja Eesti Eine suhtes ning Haabneeme lasteaia-algkooli imelik rendilevõtt. Vallaga seotud sündmustest tekitas vallaelanikes negatiivseid emotsioone Liis Lassi tunnustamine. Kommentaarid:

Positiivne, neutraalne:

- Ei meenu midagi. (30 korral) - Viimsi kooli ehitamine. (6 korral) - Maamaksu mitte tõstmine. (3 korral) - Valimised. (3 korral) - Maamaks. (2 korral) - Alkoholikeeld. - Antenniväljak. - Mitmed tähtsad üld- ja teemaplaneeringud on lõpusirgel. Uus Viimsi kool.

Vallavanema püüd institutsiooni läbipaistvaks teha. - Beebide vastuvõtt Muusikakoolis oli meeldiv. - Meenuvad Vabaõhumuuseumi üritused.

106

- Praegu mitte midagi, ehk vallaleht, kust saab kohalike uudiseid. Ettepanek oleks, et ei peaks alati lugema, mis on juba toimunud, vaid võiks olla juttu ka erinevatest tegevustest, kui need on tulemas, mitte kui nad on juba olnud.

- Viimasel ajal ei ole midagi halba kuulnud, ikka head. - Teede korrastus heakord. - Erinevad üritused ja toimetused, millest kirjutab Viimsi Teataja. - Ehitus. - Väikeste laste emade tasuta sõit ühissõidukites – aitäh! - Koolide (ja hoonetega) seonduv. - Laenud. - Peetakse alati meeles Viimsi eakaid inimesi. - Valla leht oli eile postkastis. On ju hea, et mingeid suuri asju meelde ei tule –

järelikult töö käib. - Tähtsündmuste korraldamine (aastapäevad jms). - Viimsi City ehitusplaanid. - Viimsi valda iseloomustav voldik, mis oli tõesti armas ja valla elanikule vajalik. - Ei tulegi kahjuks midagi ette kohe, armas on see, et Viimsi Teatajas teavitatakse

uutest sündidest. - Viimsi Vallavalitsuse vastuvõtt vabariigi aastapäeva puhul Viimsi koolis, pensionäride

jõulupidu, hea vallaleht, palju spordiüritusi, ilus jalgrattatee Aiandi teel. - Meenub kahjuks vaid ajaleht. - Kohalik leht kajastab samas väga palju positiivset, haridus- ja kultuurielu jne. - Vallavanema vastuvõtt. - Kui laps ei õpiks Viimsi koolis, siis midagi positiivset ei meenuks. Koolis toimuv on

positiivne. - Informatsioon Miiduranna pilvelõhkujate kohta. - Suured lindilõikamised „Viimsi Teataja“ esikülgedel. - Viimsi kooli avamine, plaan tõsta maamaksu. - Vallavanema otse suhtlemine elanike gruppidega erinevate eluvaldkondade osas on

väga hea ja vajalik. - Fotonäitused, kirikuüritused. - Jõulupidu eakatele. - Planeeringute algatamised ja kehtestamised. - Toredad üritused jaanipäeval, laadad. Vallamaja esisel haljastuse korrastamine. - Avalikud üritused Laidoneri pargis, jaanituli Vabaõhumuuseumis, muusikaüritused

kohalike esinejate osavõtul (Dave Benton, H.-L. Võsa jt). - Turvaliseks muutuv elukeskkond. - Sadamate loomine, Viimsi lasteaiakohtade olukorra kajastamine ajakirjanduses. - Kodulehe muutmine. - Iseseisvuspäeva pidu, maamaksu mitte tõstmine. - Huvitub kooli tööst. - Võsareporteri külaskäik sinna. - Meie beebile anti valla lusikas, mis oli äärmiselt armas lihtne ja tore üritus. - Lisaks eelnevatele ka meeldivuse poolt: lasteaedade ja koolide ehitamine, teedeehitus

ja korralik teede korrashoid, rahuldav bussiühendus, rahuldav turvalisus ja hea teede valgustamine.

- Lennukad hiigelprojektid. - Heategevusüritused. - Laste töölaagrite korraldamine, jaanituled. - Lööge „Viimsi“ ÄPi otsingusse. - Lauluvõistlused, tantsuvõistlused, pühade tähistamine. - Jäätmejaama rajamine. - Erastamised/ärastamised. - Kinnisvara tehingud. Detailplaneeringud. - Harju maavanema korraldusega on peatatud alkohoolsete jookidega kauplemine

maakonnas alates 30. aprilli kella 14.00-st kuni 1. mai hommikuni kella 10.00-ni.

107

- Meenub 2008. aasta vabariigi juubeli-aastapäeva tähistamise üritus koolimajas – tõeliselt tore üritus koos Huviklubiga tehtud.

- Ainult need, mis on kajastatud VT-s. - Maamaksu mitte tõstmine! Kuna olen elanud viimaste aastate jooksul enamus aega

välismaal, siis ei ole kõigega siin väga kursis. - Mäealuse MKA loomine, klindi võtmine kaitse alla. - Miiduranna sadama uus planeering. - Et tütrel võimalus saada autokooli eest raha tagasi vallalt:) - Beebide vastuvõtt, uue koolimaja ehitamine, vaidlused Esmari majaomanikuga. - Lapse sünni meelespidamine (beebipakk ja hõbelusikaga vastuvõtt). Vald huvitub

kuidas valla elu paremaks teha. - Viimsi valla leht, teated jms. - Otsus maamaksu siiski mitte tõsta. Suured teed on ikka juba päris kenad ja korras. - Kooliehitus. - Koosolek seoses Laiaküla küla probleemide lahendamiseks. - Head meenub, kui näed Viimsi alevikus spordiväljakut või parandatud teede ristmike. - Kultuurisündmused – Viimsi Keskkooli teatrietendused, kontserdid. - Vallavanema pöördumised. - Jõulutervitus vallavanemalt kirikus. - Viimsi Teataja. - Rõõmustas, et otsustati uus kool lisaks ehitada. - Hetkel ei seostu väga midagi. Kindlasti on hetkel vähem negatiivseid uudiseid. - Erilist pole, probleemid igas vallavalitsuses.

Negatiivne:

- Maadega sahkerdamine. (18 korral) - Skandaalid. (2 korral) - Prügimajandusega seonduv info puudulik ja ebakorrektne. - Eneseimetlemine ja teistega mitte arvestamine. Kriitiliste arvamuste summutamine. - Uudistest meenuvad kahjuks vargusi puudutavad: autokummide vargused ja

majavargused Suur-Kaare teel. - Viimsis tehakse liialt elumaju. - Enamasti need, mis on leidnud kõlapinda ka üleriigilises meedias st peamiselt

negatiivsed. - Viimane Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Viimsi keskkoolis, kus vallavanem

tänas valla väärikaid kodanikke, kes on andnud suure panuse – Liis Lass (laulusõnade eest laulule, mis esitati Eesti eurolaulude eelvoorus). Sel momendil oli saalis viibida kohutavalt piinlik ja samas kahju seal viibinud tõeliselt tunnustust väärivate vallaelanike pärast. Aga kontsert ise oli tore, ei saa märkimata jätta.

- Maamaksu tõstmine. Vaidlused Esmariga. - Maadevahetused, kruntide odavalt müümine ning hiljem kallilt tagasi ostmine. - Meenub, et analoogne küsitlus püüti läbi viia paberankeete kasutades, mis nn

otsepostitati ja siis paluti kas Viimsi Spa-sse või Viimsi Marketisse spetsiaalsesse postkasti panna. Postkaste ei olnud ja keegi asjast midagi ei teadnud... Inetu lugu.

- Kinnisvaraga sahkerdamine – Haabneeme piiride muutmine ilma inimesi kuulamata. - Võitlus endise ja praeguse vallavõimu vahel. - Pidevalt mingi kaklemine kellegagi, nt endiste vallajuhtidega jne. - Võlad. - Konkreetsetele küsimustele mitte asjakohase vastuse saamised. - Veehinna tõus. - Kuskilt kostis kõrvu, et vald on pankroti äärel. - Negatiivsest jamad maade- ja ehitustegevuse ümber, korruptsioon. Positiivsest pigem

see, mida ma ise näen, head on siin ikka ka. - Altkäemaksud. - Pidevad poliitilised arusaamatused.

108

- Ajaleheartiklid, mis käsitlevad kahtlasi tehinguid, rahvaga asjade mitte läbi arutamist, hullud ideed, manitsemised ja avalik peks. Tehakse ka häid asju, aga nii vähe, et ei meenugi midagi.

- Skandaalid maadega, Saretoki kahtlased tehingud, uue kooli ehitamine. - Lapse sünnitunnistuse väljastamine, negatiivselt. - Kemplemised ehitusplatside ümber. - Kahtlased maatehingud, seda nii eelmiste kui praeguse valitsuse ajal. - Külavanemate ja elanike initsiatiivi oskuslik allasurumine. Positiivsed: uus keskkooli

hoone (kuigi see on arusaamatult liiga väike). - Kahjuks domineerib jätkuvalt suhteliselt kallutatud suhtlemine vallakodanikega,

moonutatakse tegelikkust ja jäetakse paljud olulised momendid tihti välja ütlemata (passiivne vassimine).

- Absurdne jõuetus koolilaste toitlustaja Eesti Eine suhtes. - Maadega ja rahadega jamad, vald ei maksa lastele juurde toiduraha. - Esmar versus Viimsi Vallavalitsus. Vee kvaliteedi probleemid. Lasteaia- ja

koolikohtade nappus. Eelarveprobleemid. Urmas Arumäe. - Ei tulegi kohe ette – kui siis see, et Viimsi vald pidi suurtes võlgades olema. Kas see

nüüd otse vallavalitsust puudutab, seda ei tea. - Eelmise vallavalitsuse maatehingud. - Suutmatus kasutada efektiivselt vahendeid/ressursse. - Valimiseelne ja järgne erakondlik “poriloopimine“. - Valla laenukoormus. - Elagu Margus Valdes! Jääb üle imestada, kuidas ikka kuidagi sellistest vendadest jagu

ei saa. Käisime laste lauluvõistlusel – nii palju tublisid lapsi ja positiivne emotsioon. Kultuurikeskus ja Ita oma meeskonnaga on tasemel!

- Kunagised vallavanema tekitatud probleemid maade müügiga. - Midagi ei meenu, süüdistatakse vaid eelmisi valitsejaid. - Kurb, aga algul kipub ikka halb meenuma. Aga see vist palju kinni eelmise

vallavalitsusega. Samas on tunne, et vallaametnikele tuleks teha üks tugev kursus, mis õpetaks neid kõiki MITTEÜLEOLEVALT käituma!!!! Ametnikud peaksid teadma põhitõde, et nemad on kodaniku jaoks ja saavad nendelt palka, mitte vastupidi!!! See on palju jutuks olnud Viimsi elanike seas.

- Viimane uudis, mis meenub on et Viimsi vald on suurtes rahalistes raskustes. - Ainult ebameeldivad. - Nt Esmari ja Viimsi Vallavalitsuse koolisaaga. - Vana naftaterminaali juurde lubatakse ehitada pilvelõhkuja (sic!). - Kuna olen eluaeg ainult Viimsis elanud, siis vabariigi aastapäeval paljude viimsilste

meelespidamine (Liis Lass, Elmar Liitma jne Eurovisiooni lauluvõistlusega seotud KOLLASE AJAKIRJANDUSE PSEUDO-KANGELASTE) autasustamine. Selle uudise juures pani nii mind kui paljusid mu tuttavaid imestama – millega nad küll peale seltskonnaajakirjanduses „esinemisega“ tuntud on.

- Haabneeme lasteaia-algkooli imelik rendilevõtt. - Jamad vana kooli ümber. - Varasematest aastatest meenuvad härra Kaido Metsma mahhinatsioonid, praeguseks

on olukord paranenud, kuid jääb arusaamatuks, miks Viimsi Vallavalitsus lõppude lõpuks ei piira inimmasside juurdevoolu valda. Näiteks pole tagatud normaalne õppetöö Viimsi Koolis, kuna õpilastele lihtsalt ei jätku seal õppekohti. Lastele, kes terve elu on elanud vallas, ei jätku põhikoolis ja gümnaasiumis õppekohti, samas võetakse kooli vastu täiesti uusi, alles valda kolinud lapsi, mis on minu meelest ebavõrdne kohtlemine ning mõjub terve elu vallas elanud lastele psühholoogiliselt. Augulised teed ja meeletu ehitustegevus meenuvad mulle samuti automaatselt, kui mõtlen Viimsi Vallavalitsuse peale.

- Tee-ehitus probleemid. - Lollakad maatehingud. Võltsitud valimissedelid. Kisa maamaksu ümber. - Kinnisvara skandaalid. - Palju poleemikat tekitanud meediakajastused maade ja kinnisvara teemadel. - Vabaõhumuuseumisse kõrtsi rajamine, negatiivne uudis.

109

- Eelmiste vallajuhtide halvad finantsotsused? - Esmari vaidlus; maade tehingud (kuigi tean, et on seotud eelmise linnavalitsusega). - Konkreetselt ei tule ette, aga kahjuks on üldine mulje kehv. - Viimsi kool ...Grossi kaupluse seina varisemine:( - Mineviku skandaalid. - Vald on võlgades. - Meenub seoses vallaga, MITTE just vallavalitsusega. Üks asi siiski on: võlad. - Probleemid Viimsi veega; Vabaõhumuuseumi miljöö rikkumise ja tükeldamise

äriplaanid; võlad, maamaksu tõus, arendajatele maade kantimised, probleemid maade tagastamisega, kooli rajamine.

- Segane meediakära. - Randvere rannaala vigane planeering. Rohealade räigelt eraomandit riivav planeering.

Teede parandamata jätmine. - Maamaksu tõus. - „Pimedad“ tehingud maadega ja maamaksu tõstmisest loobumine. - Igas ajalehes on vallajuhtide enese kiitmine. - Ebameeldiv on, et valla uus veebileht nii sitasti töötab ja et operatiivset infot

ametnikud sinna ei pane. - Keskajakirjanduses leviv teade, et Viimsi vald on ennast ülelaenanud. Otsest infot

pole vallast tulnud. Uue Viimsi kooli ehituse segased tagamaad. Usutav põhjendus puudub.

- Salatsemine. Eneseupitamine. Vassimine. Avaldustele ja kirjadele mitte vastamine. Keerutamine. Ja seda just peale viimaseid valimisi. Eriti hull on see seetõttu, et valla leht kogu aeg kisendab, kui tubli on Arumäe ja kuidas kõik muud on pätid ja kaabakad.

7.3.2 Milliseks hindate Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsioonitegevust? (Nt võrreldes teiste omavalitsustega)

44,3% vastajatest hindas Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsioonitegevust heaks, 30,1% ei osanud kommunikatsioonitegevusele hinnangut anda ning 15,8% leidis, et vallavalitsuse kommunikatsioon on kehva. Väga kehvaks hindas kommunikatsioonitegevust 5,5% ning väga heaks 4,4%.

Ei oska hinnata

Väga kehv Kehv Hea

Väga hea Kokku

Vastajaid 55 10 29 81 8 183

Protsent 30,1% 5,5% 15,8% 44,3% 4,4%


Enamiku vastajate (49,7%) hinnangul on Viimsi Vallavalitsuse poolt edastatav informatsioon kasulik ja kvaliteetne. 33,3% ei osanud info kasulikkust ja kvaliteetsust hinnata ning 16,9% vastajate hinnangul ei edasta vallavalitsus kasulikku ja kvaliteetset informatsiooni.

Jah Ei Ei oska öelda Kokku


Protsent 49,7% 16,9% 33,3%

110

7.3.4 Millistest kanalitest saate infot Viimsi Vallavalitsus kohta?

Kõige enam saavad vastajad infot Viimsi Vallavalitsuse kohta Viimsi Teatajast ja valla koduleheküljelt – vastavalt 94,0% ja 74,9%. Olulisemateks info hankimise kanaliteks on lisaks nendele veel üleriigilisest meediast (23,0%) ning otsekontaktide kaudu saadav info (15,9%). Vähem kasutatakse vallavalitse kohta info hankimisel reklaamvoldikuid (4,9%), üldtelefoni (4,4%) ja e-maili (1,1%).

Ko

du

leh

ekü

lg

Üld

tele

fon

Info

ü

leri

igilis

es

meed

ias

Viim

si T

eata

ja

Ots

eko

nta

kti

d

E-m

aili list

Bü

lletä

än

id,

rekla

am

vo

ldik

ud

Vastajaid 137 8 42 172 29 2 9

Protsent 74,9% 4,4% 23,0% 94,0% 15,9% 1,1% 4,9%

7.3.5 Kas Viimsi Teatajas edastatav informatsioon on kasulik?

Üle poole vastajatest (78,7%) leidis, et Viimsi Teataja kaudu edastatav info on kasulik, 13,7% ei osanud Viimsi Teatajas edastatava informatsiooni kohta hinnangut anda ning 7,7% leidis, et info ei ole kasulik.


Vastajaid 144 14 25 183

Protsent 78,7% 7,7% 13,7%


38,3% vastajatest ei oska hinnata, et kas Viimsi Vallavalitsusest on kerge või raske informatsiooni kätte saada. 34,4% hinnangul on info kättesaamine kerge, 19,7% arvates raske ning 4,9% meelest väga raske. Väga kergelt saavad Viimsi Vallavalitsusest info kätte 2,7% vastanutest.

Ei oska öelda

Väga raske Raske Kerge

Väga kerge Kokku

Vastajaid 70 9 36 63 5 183

Protsent 38,3% 4,9% 19,7% 34,4% 2,7%

7.4 LISAKÜSIMUSED NOORTELE

7.4.1 Kas Viimsis on noortele piisavalt tegevusvõimalusi?

39,8% vastanutest ei oska öelda, et kas Viimsis on noortele piisavalt tegevusvõimalusi. 31,3% arvates on noortele Viimsis piisavalt tegevusvõimalusi, 28,9% hinnangul mitte.

111



Protsent 31,3% 28,9% 39,8%

7.4.2 Missuguseid teenuseid ning vaba aja veetmise võimalusi võiks Viimsis veel olla?

rohkem tunnevad noored Viimsi vallas puudust erinevatest sportimisvõimalustest. Mitmel korral leidsid vastajad, et Viimsis võiks olla rohkem jalgratta- ja kõnniteid, uisuväljak, suusarada, kelgumäed, rula ja trikirattaga sõitmise kohad, lasketiir, tenniseväljak, ujula, staadion, keegli- ja bowlingusaal, surfi- ja jetirand ning golfiväljak. Lisaks märgiti, et Viimsis võiks olla rohkem laste huvialaringe, kino, teater, jalgrattaparkla, ATV rajad, uus raamatukogu, muusika- ja kunstikool ning mänguväljak. Mitmel korral täpsustati, et erinevaid tegevusvõimalusi on, kuid tihti on probleem selles, et rühmad/saalid on ülerahvastatud. Kaubandus- ja teenindusasutustest tuntakse kõige enam puudust pangast, korralikust ilusalongist, tööstuskaupade poest, elektroonika- ja arvutimängude poest, ööklubi-pubist, söögikohast, suurest toidupoest, turust, keemilisest puhastusest, kingsepast, kellassepast ja kullasepast. Vastajad tõstsid mitmel korral esile ka põhjendamatult kõrgeid teenusehindasid, näitena toodi välja seda, et trennid on teiste piirkondadega võrreldes kallimad. Lisati veel seda, et lastele ja noortele võiks olla rohkem odavamaid/tasuta vaba aja veetmise võimalusi. Osade elanike hinnangul on Viimsis piisavalt erinevaid vaba aja veetmise võimalusi. Üks vastaja märkis, et võimalusi on, kuid nendest teavitamine on kehva.

Kommentaarid:

- Kino. (3 korral) - Jalgrattateid. (2 korral) - Pank peaks ikka olema! - Elektroonika- ja arvutimängude poode. - Tööstuskaupade pood. - Korralik suur kauplus (nt Rimi, Prisma). - Tundub, et erinevaid võimalusi on, aga samas on need kõik ülerahvastatud ja meie

näiteks tantsutrenni ja ujumistrenni ei ole mahtunud. - Ma arvan, et Viimsis võiks toimuda rohkem kultuuriüritusi. - Tenniseplatsid, ATV ametlikud rajad, restoranid. Kaubandus/teenindus võiks olla

„võimsam“ ja kontsentreeritum (tean, et see on peatselt lahenemas). - Spordisaale on vähe, kõik ajad on kinni. Nii tennise kui korvpallisaale. Kaugel on kooli

spordiväljaku ehitus? - Lastele rohkem huvialategevust ja ringe, paremad spa- ja ujumisvõimalused. - Võiks olla ka odavamaid treenimise võimalusi. Teiste piirkondadega võrreldes on siin

suhteliselt kallis. - Kino, teater, spordisaalid on kitsaks jäänud. - Talvel: uisuväljak, kelgumäed. Kas oleks raske vedada mõni suur mägi kuhugi

Haabneeme lähedale, et lapsed saaks talvel kelgutada, suusatada, ning suvel pikniku pidada? Tänapäeval ei peaks olema kunstlik looduse lihvimine eriti raske, seda tehakse ju kogu maailmas.

- Sportimisvõimalused on küll väga mitmekülgsed. - Kindlasti peaks olema rohkem tegevusi, mis minimiseeriks noortel sattumise

kuritegelikule teele. Need tegevused ei tohi olla tasulised, sest just need noored, kes

112

on pärit vähemkindlustatud peredest, on potentsiaalne riskigrupp ja vajavad enim tähelepanu ja kaasatust.

- Praegune spordihall on juba jäänud kitsaks ning õhtuti seal vaba aega naljalt ei leia. Ka ujula spa-s on õhtuti pea maksimaalselt täis, et vald peaks hakkama mõtlema kuidas ja läbi kelle neid võimalusi laiendada.

- Rohkem lasteaia ja algklasside lastele sobivaid ringe. Mõtleme neid, mis ei toimu lasteaia või kooli raames.

- Erivajadustega lastele/noortele rohkem võimalusi. - Tähistatud tervisespordirada metsas. - Võiks olla kergejõustiku hall. - Tantsutrennisid (ka täiskasvanutele), lastele mägi kelgutamiseks + mingi tore ühine

mänguväljak, pühapäeviti võiks olla lastele tegevust rohkem, korralikud toidupoed, et ei pea linna sõitma, jalgrattaparkla, et saaks jalgrattaga bussini sõita!

- Rohkem kõnniteid. - Spordiklubi (jõusaal, aeroobika), korralik ilusalong. - Rannas võiks olla toitlustusasutus. Lastele võiks teha rohkem üritusi. - Kino, jäähall, keegel, korralikke peresõbralikke söögikohti. - Squash, suurem aeroobika/spordiklubi, nn ööklubi-pubi. - Puudus on spordiklubidest – miks ei tehta siia lisaks Viimsi Spa-le juurde spordiklubi

(aeroobika jne)? - Arvan, et ühest küljest on noortel head sportimisvõimalused. Teisalt, kui on pikk pime

aeg, väljas sportida ei saa, siis võiks olla noortele üks MOODNE keskus, kus on nt Internet, kino. Ärge unustage, et Viimsis on palju lapsi, kellest saavad ka kunagi murdeealised, kes tahavad kodunt väljaspool kohtuda ja hängida..

- Pensionäride vaba aega sisustatakse siin küll väga hästi, kuid meie külas mingeid teenuseid ei saa. Oleks üks väikegi pood.

- Spordiklubisid nagu õieti polegi, ka lastemänguväljakuid. - Ise võtaks osa kas või „kaalujälgijatest“, aga ei ole vist sedagi Viimsi vallas, vist kõik

on peenikesed siis ;)) - Kindlasti suurem spordiklubi/spordikompleks just aeroobika/jõusaali huvilistele. - Leppneemes puudub koht vaba aja veetmiseks. - Minule isiklikult on Viimsis piisavalt vaba aja veetmise võimalusi. Võiks ju olla üks

kontserdi-teatri-kino hoone, aga see pole primaarne. - Avalikud spordiväljakud; matkarajad ja puhkekohad korrastatud riigimetsades. - Valgustatud terviseradasid. Üldkasutatavaid palliplatse, rula ja trikirattaga sõitmise

kohtasid. Keemiline puhastus, kingsepp võiks olla. - Võiks välja kujundada ühtselt toimiva kergliiklusteede võrgu jalutajatele, jooksjatele,

jalgratturitele ja rulluisutajatele. - Võiks olla vähemalt üks universaalsemat laadi kaubanduskeskus; liikumisradade

võrgustik vajab väljaarendamist. - Huvikeskuses võiks olla veidi rohkem ringe ja üritusi. - Rohkem söögikohti, lastele pole kunagi piisavalt erinevaid meelelahutusi –

vabaõhumuuseumis võiks olla mingid interaktiivsed meelelahutused, miks mitte näiteks miniloomaaed traditsiooniliste taluloomadega.

- Aegna saarele Rohuneemest suvel otse kuidagi pääseda. - Staadion, huviringid. - Korralik spordiklubi. - Üldkasutatavad tenniseväljakud, kunstliku jääga liuväli. - Tuletõrje komando võiks Viimsisse tagasi tuua. Rohuneeme ja Tammneeme poolel

võiks ka mõni suurem toidupood ja bensiinijaam olla. Korralik vabaaja keskus võiks olla koos kinosaaliga.

- Rohkem üldkasutatavaid palliplatse. - Praegune tase on piisav. Viimsi ei saa ja ei pea konkureerima ja dubleerima Tallinna.

Võistlus selles on ebavõrdne. Eelkõige tuleb ehitada muusikakool ja kunstikool. Viimsi kaunite kunstide kool! Tuleb ära kasutada ka koolimaju näiteks Püünsi kool, mis seisab õhtuti (va võimla) tühjana.

113

- Jällegi sooviksin rõhutada, et Viimsi on kui kuldmünt kahe erineva küljega: Haabneeme on täiesti hästi arenenud ja heade kommunikatsioonidega piirkond, Randvere ja Muuga piirkond on kohati samal primitiivsel tasemel kui oli seda üle kümne aasta tagasi. Oleks hea tagada inimestele valikuvõimalused kasutada kvaliteetseid Interneti- ja kaabeltelevisiooni võimalusi, ka tasuks kaaluda mõne poe rajamise soodustamist ka Muuga poole, ka lasteaedu on ikka ja alati napivõitu.

- Hea ja kaasaegne spordikompleks, ujula. - Keemiline puhastus, jalatsiparandus jm. - Mere äär peaks olema rohkem kasutuses, ka väljaspool rannahooaega. - Söögikohti rohkem, Haabneeme rannas rohkem tegevust. - Sporti nii palju kui mahub! Haabneemes näiteks sõidavad noored õhtul autodega

Viimsi hiinaka ja haigla „varemete“ vahele ja siis kamplevad seal. Sportida olla kallis ja tülikas. SPA ja spordihall oma tasudega.

- Suurem kauplus Randvere küla piirkonnas. - Laste ja noorte mänguplatse küladesse. Jaanitule koht igasse külasse. - Võiks üks suurem vaba ajaveetmise keskus. Korralik kaubanduskeskus võiks ka olla,

kuid selle asukoht ei tohiks olla eramute või kortermajade vahel. Hea asukoht oleks Viimsi Marketi vastas üle tee (säästuka juurest alla tulles vasakut kätt). Tundub, et sinna see ka kunagi tuleb, vähemasti asukoha mõttes.

- Liuväli. - Raamatukogu on vilets, spordihall ülekoormatud. - Laste laulustuudiosse tahaks palju rohkem lauljaid pääseda. Muusika on lastele

üldarendav, seetõttu võiks lasteaiavanuses lastel rohkem võimalusi olla. Koolis on ok. - Kino, teater, rohkem sportimisvõimalusi, suur kaubanduskeskus. - Keemiline puhastus, pangakontorid, kino. Sport – talvised suusarajad, liuväli. - Võiks olla kingsepp ja keemiline puhastus. Ühispanga harukontor. - Tähistatud matkarajad, puhtad ja organiseeritud ranna-alad. Metsad, klint – küllalt on

võimalusi, mida saaks ära kasutada, mille loomiseks võiks kaasata ka elanikke. Igast aeroobikasaale on kasvõi linnas niigi. Meil on siin linnalähedane loodus, mille võimalused on täiesti kasutamata.

- Erinevad sportimisvõimalused võiksid olla ka tasuta. - Pangakontorid puuduvad, jalgratta teed. - Polegi ju eriti midagi. PS! Vald võiks organiseerida sellise laupäevase või pühapäevase

turu, mida kindlasti olete näinud igal pool Euroopas. KINDLASTI pole see esialgu kerge, aga ma arvan, et siiski võimalik. Seda enam, et kaubandus on nõrk vallas ja probleem korraliku köögivilja, mahesaaduste ja aianduskaupade kättesaamisega on raskendatud. See on võimalik, aga ainult juhul, kui see on VÄGA KÄIDAVA KOHA PEAL JA KÄIMATÕMBAJA ON TUBLI INIMENE!!!

- Kindlasti võiks olla bowlingu mängimise võimalus. - Üritusi eelkooliealistele lastele. - Rohkem huvialaringe. - Ujula, tenniseväljakud, kontsertmaja. - Oma surfi- ja jetirand. - Korralik staadion. - Teenuseid ja vaba aja veetmise võimalusi küll on, kuid tänu sellele, et vald on

ülerahvastatud, pole võimalik teenuseid kasutada, sest pidevalt tuleb vastus „kõik kohad on juba täis“. Järelikult on siiski vaba aja veetmise võimalusi vähe.

- Arvan, et tenniseväljak. võrkpalliplats Haabneemes. - Kohvikud ja pubid. - Kohalik turg, kust saaks osta kala, liha, juur- ja puuvilju. Suur laste mänguväljak. - Spordisaal. - Kino, squashiklubi. - Tantsida võiks saada, perepäevi ja laadad – kevadlaat, käsitöölaat vms. - Rohkem palliplatse. - Olulisim on tõsta olemasoleva kvaliteeti. Kuna Tallinn tahab lahti saada turust, võiks

Viimsis olla lisaks mahepoele korralik eesti turg (võrdlusena Helsingi sadamaturg või siis Stockholmi Östermalmshallen).

114

- Jooksurada, suusarada. - Pangakontoreid võiks rohkem olla. - Korvpalliplats, rulluisu/rularada. - Spordiklubisid rohkem. - Minu arvates on huvilistele tingimused loodud, kuigi lasteaiaealistele, eriti

sõimelastele on vähe ringe (tung nii suur, et võimatu löögile saada). - Valla inimestele korraldatud väljasõidud valla saartele. - Golf, vabaõhu lasketiir. - Kino, rohkem söögikohti, kaubanduskeskus. - Rahvasportlaste vajaduste paremaks rahuldamiseks tuleb ellu viia juba ammu võimu

poolt välja kuulutatud tegevused. Lubatud on valgustatud terviseradasid mitmele poole 2006.a.

- Teater, kontserdid. - Kellassepp, kullassepp. - Laste mänguväljakud. - Kino, kellasepp, kingsepp ning sellistele noortele, kellele meeldib grafiti, võiks mingi

sein olla, kus nad saaksid oma annet arendada mitte alajaamade seinu sodida :) - Rohuneeme tee äärse kunagise parima rulluisutamise kõnnitee võiks taastada st

liivast jms puhastada. See oleks odav, aga paljuandev. See oli ühel hetkel väga populaarne rada. Peale uputust ja pindamist on aga asi nadimast nadim! Muus osas on teenuste pakkumine paranenud või paranemas.

Võimalusi on piisavalt/ei tea:

- Neid on piisavalt. (8 korral) - Ei tea. (5 korral) - Võimalusi on palju, kuid nendest teavitamine on kehvapoolne ja kättesaadavus on

keskpärane. Suurem tegevus põhineb ikkagi kodanikualgatusel, millega vald kaasa tuleb või suhtub hoopis ükskõikselt.

- Kõik on nagu olemas. Kaubanduskeskust ka vist ehitatakse. - Sobib nii, nagu on, Tallinn ei ole ju kaugel. Linna ei pea maale tooma. - Viimsis on olemas väga head teenuseid pakkuvad asutused, kaasaarvatud meditsiin,

mis on ka igati heal tasemel ning ka piisavalt tihedalt on kauplusi.

7.4.3 Kas Viimsi vald on noortele piisavalt tähelepanu pööranud?

44,5% vastanutest ei osanud öelda, et kas Viimsi vald on noortele piisavalt tähelepanu pööranud. 33,6% arvates on vald noortele piisavalt tähelepanu pööranud, 21,9% leidis aga vastupidist.



Protsent 33,6% 21,9% 44,5%

7.5 LISAKÜSIMUSED EAKATELE

7.5.1 Kas Viimsis on eakatele piisavalt tegevusvõimalusi?

70,2% vastanutest ei osanud öelda, et kas Viimsis on piisavalt eakatele inimestele tähelepanu pööratud. 24,6% vastas, et Viimsi on piisavalt eakatele tähelepanu pööranud, kuid 5,3% leidis, et vald ei ole neile piisavalt tähelepanu pööranud.

115



Protsent 24,6% 5,3% 70,2%

7.5.2 Missuguseid teenuseid ning vaba aja veetmise võimalusi võiks Viimsis veel olla?

Vastanud eakate hinnangul võiks Viimsis olla suuremaid poode, pangateenuseid pakkuvaid asutusi, kohvikuid, jäätiseputka rannas, vesirataste laenutus, jalgpalliplats, palliväljakud, kino, söögikoht, mänguväljakud, rannad võiks korda teha, tenniseväljak, liuväli, ooperimaja, matkarajad ning rohkem jalgrattateid, harrastusklubid eakatele, laadad, turg, maleklubi, kontserdid Laidoneri pargis, tervisevõimlemise võimalused keskealistele ning eakate käsitööring. Lisaks märgiti, et vald võiks korraldada rohkem ühisüritusi külaelanikele (nt jaanituli) ning huvitatud ollakse ka vallaametnike avalikest esinemistest. Kommentaarid:

- Ei oska öelda. (5 korral) - Parema ja suurema valikuga poed. (2 korral) - Valik võiks olla selline, et ei tekiks vajadust Tallinna neid võimalusi kasutama minna. - Päevakeskuse tegevus rahuldab. - On piisavalt, va invaliididele. - Kohvikuid. Või tehakse olemasolevad liiga hilja lahti. - Selliseid külaüritusi nagu jaanituli mere ääres jne. Loob rohkem kokkuhoidvuse

tunnet, et meie ei ole Tallinnast, näiteks:) - Suvel võiks rannas olla jäätiseputka vähemalt ning miks mitte ka vesirataste laenutus.

Võiks olla jalgpalliplats väljas, samuti palliväljakuid lastele. - Jalgrattateid, tööstuskaupade pood. - Kino võiks olla. - Vallajuhtide avalikud esinemised, rääkimine valla arengust ja probleemidest. Iga

vastutav ametnik peaks oma valdkonna tegemistest infot jagama. Rääkige avameelselt inimestega ja olge ausad ning tunnistage möödalaskmisi. Näidake, et hoolite valla inimestest ja oskate neid ära kuulata. Rohkem võiks olla harrastusklubisid. Eakatele, kes ei tea, mis oma vaba ajaga peale hakata, tuleb pakkuda erinevaid võimalusi ja vald peab leidma juhendajad ning raha neile tasumiseks.

- Rohkem söögikohti, kus perega vahel õhtust söömas saaks käia. - Igas külas võiks oma jaanituli olla, võiks olla laatasid ja oma turg. - Ei ole veel selles eas, et oskaks vastata. - Lastele mänguplatse, noortele koosviibimiskohti. - Avalikud spordiväljakud; matkarajad ja puhkekohad korrastatud riigimetsades. - Mõned metsarajad, Viimsi Spa on eelkõige turistidele, ujula võiks korralik olla.

Rannad võiks ikka kõik korda teha. - Kõik olmega seotud teenindusettevõtted peaksid olema kodukohas, aga ei ole. Isegi

Hansapank lahkus ajutiselt. Loodan, et uues valmivad hoones on võimalik tarbida rohkem teenuseid.

- Maleklubi tegevus. - Võiksid olla rohkem kontserte, näiteks Laidoneri mõisas. - Üldkasutatav tenniseväljak, kunstliku jääga liuväli. - Sportimisvõimalused on head. Viimsi vabaõhumuuseum tuleb lõpuks ka AVADA. See

on ju valla üks visiitkaart. - Vaba aja veetmine on vabatahtlik, vägisi pole vaja palliplatse rajada. Randvere

keskusehoone võiks saada mitmekülgsemat kasutust igas plaanis, ka näiteks

116

(osaliselt?) valla sponsoreeritud huvitavad loengusarjad ja muu selline. Kindlasti oleks hea näiteks meililistis olla ja saada strateegilist infot, mis puudutab vallakodanikke.

- Parke ja rohealasid jalutamiseks napib. - Kindlasti võiks olla rohkem tasuta avalikke mänguväljakuid ja -platse, kus lapsed

saavad vaba aega sportlikult veeta. - Pangateenus, vabaõhukontserdid. - Nn "pühapäeva" jalutuskohti. - Jalgrattateed peaksid olema omavahel ühendatud, paremas korras ja turvalisemad. - Metsarajad tuleks sportimiseks korda teha. Randvere metsas spordib aastaringselt

hulk inimesi, praegu poris. Metsarajad võiks katta puukoorega, et oleks hea joosta, matkata ja jalutada. Valgustus spordirajal (kattub osaliselt loodusrajaga) oleks kah unistuseks.

- Keemiline puhastus, pangakontorid, kino. Sport – talvised suusarajad, liuväli. - Eakatele käsitööring, erinevad huvialaringid võiksid olla ka tasuta. - Tervisevõimlemise võimalused keskealistele. - Transport – väikebussid Tallinna. - Kultuurikeskus, kus näidatakse filme ja etenduvad teatrilavastused. - Teater. - Siin võiks olla ka mõni bowlingu-koroona-piljardi ja muu saalimängu paik (meil on nii

pikk tubaste tegevuste periood). - Võiks olla mingid klubiõhtud kohvilauaga ja mingil teemal. Inimene tuleb pidulikult

riides, kohtub tuttavatega, saab vestelda. Näiteks kord kuus. Pensionäride Ühendus korraldab küll midagi, kuid need on mõned korrad aastas. Võiks olla regulaarne, kord kuus mingil kindlal päeval. Vanad inimesed tahavad suhelda, sellest on ju kõige suurem puudus!

- Lastele huviringe, toidupood, pank (lähim pangakontor asub alates aprill 2008 nüüd Pirital).

- Haabneemes võiks olla raamatukogu ja hubane kohvik. - Korralik supelrand, täielik rattateede võrgustik, mis ei ristuks pidevalt sõiduteedega. - Rohkem sisespordivõimalusi. - Organiseerida ühiseid väljasõite kasvõi Eesti piires, loodus retked. - Kergliiklustee süsteemi rajamine Mäheni. Nn valla meistrivõistlused ei peaks olema

linnukese kirjasaamiseks, vaid sisulised. Näited: kergejõustik, suusatamine, tennis jne.

- Vabaaja keskus peaks kindlasti jääma. Tegevust peaks valla poolt rohkem toetama. - Arvan, et võiks olla korralik supermarket, kus ostmise võimalusele pakutakse ka muid

teenuseid. - Ooperimaja. - Avalikud pääsud randa ja metsa peaks korras olema. Matkaradu võiks olla. Jaan Alver

kunagi kavandas neid, pidid kohe-kohe tulema, aga nüüd on kogu rohevõrgustiku asi kusagil poliitilises kärukeeramises kinni. Kahjuks. Seda rohevõrgustiku oleks vaja 10 küünega hoida!

7.5.3 Kas Viimsi vald on eakatele piisavalt tähelepanu pööranud?

69,6% vastanutest ei osanud hinnata, et kas Viimsi vald on eakatele piisavalt tähelepanu pööranud. 18,6% arvates on vald eakatele piisavalt tähelepanu pööranud, 11,8% hinnangul mitte.



Protsent 18,6% 11,8% 69,6%

117

8 KOKKUVÕTE Auditi kokkuvõte on üldistav ning toob välja ainult tugevamad jõujooned. Täpse ning tervikliku pildi tulemustest saab, kui lugeda kõiki peatükke, eriti vastajate kommentaare.



Kõige enam assotsieerusid vastajatele Viimsi Vallavalitsusega erinevad maade ja kinnisvaraga seotud probleemid. Negatiivsete märksõnadena toodi välja veel suurt laenukoormust, halbu teeolusid, lasteaiakohtade nappust, bürokraatiat ning põhjendamatult kõrget vee hinda. Lisaks märgiti, et vald tegutseb nagu äriühing ning et teravamad probleemid jäävad selgeks rääkimata. Positiivsed ja neutraalsed assotsiatsioonid Viimsi Vallavalitsusega olid Viimsi Teataja, vallamaja, vald, kohalik omavalitsus, tööandja ning kultuurielu edendaja. Konkreetsetest isikutest seostub Viimsi Vallavalitsusega eelkõige vallavanem Urmas Arumäe, keda tõsteti mitmel korral esile meedia, ettevõtjate, omavalitsusjuhtide ning elanike grupis.


Enamik gruppe hindas Viimsi Vallavalitsuse mainet pigem heaks või heaks, kõige madalama hinnangu vallavalitsuse mainele andsid külavanemate ning haridus- ja kultuuriasutuste grupid, kelle arvates on vallavalitsuse maine pigem rahuldav.

Negatiivset hinnangut mainele põhjendati peamiselt maadevahetus skandaalide, suure võla, rahva huvide mitte arvestamise, nõrkade ja läbipaistmatute otsuste ning halva PR-tööga.


Enamiku vastajate hinnangul on vallavalitsuse maine viimaste aastatega paranenud või paranemas, külavanemate ning arvamusliidrite hinnangul on aga Viimsi Vallavalitsuse maine viimase 5, 10 aastaga pigem langenud või muutumatuna püsinud.

Maine paranemisele on vastajate hinnangul kaasa aidanud järgmised aspektid: vald on muutunud rikkamaks ja mõjuvõimsamaks, iive on positiivne, paremad ja asjatundlikumad vallajuhid (võrreldes eelmistega) ning juurutatud süsteemid on muutunud läbipaistvamaks.

Valla mainele negatiivselt mõjuvate aspektidena tõsteti esile Viimsi sagedast seotust erinevate probleemidega, võimuvõitlust, uut kooliehituslepingut Merkoga, valla suurt võlga, liiga hoogsat ehitamist, majanduslikult mittekasuliku Viimsi Keskkooli ehitust, vallavalitsuse rohkeid äriideid ning rohealade kärpeid.

118


Vastanute hinnangul on allolevas tabelis välja toodud omadussõnadest kõige enam Viimsi Vallavalitsust iseloomustavateks soojus (keskmine 3,9), innovaatilisus (keskmine 3,8), läbipaistmatus (keskmine 2,8) ning aeglus (keskmine 3,1). Kõige positiivsema hinnangu pälvis vallavalitsus arvamusliidritelt ning negatiivsema külavanematelt ja haridus-ja kultuuriasutuste ning MTÜ-de juhtidelt.

Viimsi Vallavalitsus on asutusena A

rvam

usl

iid

rid

Ett

evõ

tjad

Hari

du

s- j

a

ku

ltu

uri

asu

tust

e

juh

id

Kü

lava

nem

ad

Meed

ia

Om

ava

lits

ust

e

juh

id

Kesk

min

e

Aeglane/Kiire 3,0 3,5 2,8 2,3 3,5 3,4 3,1 Ebausaldusväärne/Usaldusväärne 3,9 3,6 4,1 1,9 3,3 3,8 3,4 Vanamoodne/Innovaatiline 3,8 3,6 4,1 3,5 3,9 3,6 3,8 Jäik/Paindlik 4,0 3,0 3,5 2,1 3,1 3,2 3,2 Ebaefektiivne/Efektiivne 3,5 3,8 3,0 2,3 3,1 3,6 3,2 Asjatundmatu/Asjatundlik 3,8 3,6 3,3 3,3 3,5 4,3 3,6 Läbipaistmatu/Läbipaistev 3,4 3,0 2,8 1,5 2,8 3,4 2,8 Külm/Soe 4,1 4,0 4,3 3,5 3,9 3,6 3,9


Arvamused selles osas, et mida peaks Viimsi Vallavalitsus oma töös muutma, olid väga erinevad. Vallavalitsuselt oodatakse avatust, eetilisust, läbipaistvust ning selgitustööd nii meedia kui elanike jaoks. Leiti, et vallavalitsus peaks eelkõige muutma oma suhtumist elanikesse – kuulates ära nende arvamused ning püüdes leida lahendusi ka elanike väiksematele probleemidele. Lisaks märgiti, et vallavalitsus võiks muuta vallavalitsuse ametnike vastuvõtuajad külastajasõbralikumaks, korraldada paremini suhtekorraldustegevust (sh edastada rohkem positiivseid sõnumeid), vähendada vallalehes poliitilist sõnumit (sh olukordade tasakaalustamiseks anda rohkem sõna ka opositsioonile), rääkida teehoolduskavast, muuta oma töö haldussuutlikkust, kaasata aruteludesse rohkem spetsialiste, arvestada rohkem naabervaldadega, täpsustada valla üldise arengu kontseptsiooni, keskenduda ka tervishoiule (mitte ainult seda valdkonda riigile delegeerima), lõpetada liiga ehituskeskse tegevuse, tõsta IT-rakenduste osakaalu, pöörata suuremat tähelepanu paikkonna reklaamimisele ning teha tihedamat koostööd oma allasutustega.



Peamised asjaolud, mis on mõjutanud vastajate otsust elada Viimsis on seotud isikliku suhte ja/või elukeskkonnaga. Viimsiga on isikliku suhte kaudu (põliselanik, esivanemate sünnikodu vms) kõige rohkem seotud külavanemad ja ettevõtjad. Teistes gruppides oli elukoha valiku

119

otsusel mõjutavamaks teguriks elukeskkond. Elukeskkonna positiivsetest aspektidest tõsteti kõige rohkem esile mere lähedust, ilusat loodust, Tallinna lähedust ning head infrastruktuuri.

Külavanemate, elanike, haridus- ja kultuuriasutuste juhtide ning arvamusliidrite gruppides esines mitmel korral ka sellist seisukohta, et kui liigne linnastumine Viimsis jätkub, siis on plaan ära kolida.


Viimsi vallas häirib vastajaid eelkõige liigne ehitus (sh ka juba valminud uued elamurajoonid) ning ülerahvastumine. Leiti, et tiheda ehitustegevuse ning kõrgete hoonete tõttu hakkab Viimsi võtma pigem linna mõõtusid ning infrastruktuur ei jõua nii kiirele arengule järgi.

Peamiselt liigsest ehitustegevusest ja ülerahvastumisest tingitud häirivatest teguritest toodi mitmel korral välja halvad teeolud, kaupluste väiksus ja vähesus, liiklusummikud Tallinna ja Viimsi vahel, liikluskorraldus Viimsile kuuluvatele saartele, saarte elu arendamise unarusse jätmine, vee hind, ülbed uusrikkad, puudulikud vaba aja veetmise võimalused, korraliku meditsiinikeskuse puudumine ning lasteaia- ja koolikohtade nappus. Viimsi Vallavalitsuse tegemiste või tegemata jätmiste juures häirivad vastanuid kõige enam kinnistutega seotud skandaalid, uue kooli ehitusleping Merkoga, valla kaalutlemata otsused rahaga ringikäimisel, vallaametnike ärihuvidest tulenev kallutatus, kodanike vastuvõtuaegade vähesus, eelmise vallavalitsuse süüdistamine, lubadustest mitte kinnipidamine, valla halb imago ning suhtumine paljulapselistesse perekondadesse. Ainuke intervjueeritavate grupp, kus vastajatest üle poole ei leidnud Viimsi puhul midagi häirivat, oli omavalitsusesindajate grupp.


Viimsi valla kolm kõige olulisemat lahendata valupunkti on liigne linnastumine, vee- ja kanalisatsiooniprobleemid ning lasteaia- ja koolikohtade nappus. Need kolm valupunkti olid välja toodud kõikide gruppide poolt, probleemide prioriteetsus gruppides oli aga erinev.

Ajakirjanike ja külavanemate hinnangul on kõige olulisemaks lahendamata valupunktiks liigne linnastumine, mis on ühtlasi ka paljude teiste Viimsi probleemide algallikaks. Arvamusliidrid ja elanikud olid aga arvamusel, et kõige olulisemaks lahendamata valupunktiks on vee- ja kanalisatsiooniprobleemid. Ettevõtjate, omavalitsusjuhtide ning haridus- ja kultuuriasutuste juhtide hinnangul on aga kõige teravamaks probleemiks Viimsi vallas lasteaia- ja koolikohtade nappus.

Lisaks toodi mitmes grupis Viimsi valla oluliste valupunktidena esile järgmisi probleeme: teede halb seisukord, liiklusküsimused, puudulik infrastruktuur, ühistranspordi probleemid, korraliku poe puudumine, töökohtade puudus, valla suur laenukoormus, vähe vaba aja veetmise kohti, ühtse kultuurikeskuse puudumine ning puudulik loodushoid.


Külavanemate, haridus- ja kultuuriasutuste juhtide ning elanike hinnangul laheneks paljud Viimsi valla probleemid, kui vallavalitsus suudaks pidurdada või peatada ehitustegevuse ning ülerahvastumise, sest suur osa valla tänastest probleemidest on nende arvates tekkinud just liigse ehitustegevuse ja sellest tingitud kiire elanikkonna kasvu tõttu.

120

Teiste gruppide poolt pakutud lahendused probleemidele olid väga erinevad. Meedia grupi hinnangul peaks vald alustama probleemide arengukavasse võtmisega ning suhtlema rohkem vallaelanikega. Võimalike lahendustena pakuti veel välja sissekirjutuse probleemide puhul kampaaniate korraldamist, rahvaküsitlusi, külavanematega nõupidamist ning vallas mõjuvõimsatele inimestele sõna andmist. Arvamusliidrite hinnangul peaks vald parandama teeolusid, panema tööle veepuhastusjaama ning alandama maamaksu.

Ettevõtjad soovitasid kiirendada planeeringute menetlusi, konsulteerida valla planeeringu asjus oma ala ekspertidega, kaasata valla probleemide aruteludesse ka valla asutuste inimesi ning edastada rohkem infot olemasolevate sportimisvõimaluste kohta.

Omavalitsusjuhtide hinnangul peaks Viimsi rohkem tegema koostööd Tallinnaga, seda eelkõige ühistranspordi küsimuste lahendamiseks. Lisaks soovitati panna paika Viimsi keskuse arhitektuuriline kava perspektiiviga kuni 100 aastat.


Valdav enamik vastajaist leidis, et elu Viimsis on 5 aasta pärast paremaks muutunud. Soovitakse, et Viimsi oleks 5 aasta pärast rohkem suunatud kodanikuühiskonnale, et teed ja transport on saanud korda ning olemas on arvestatav teenuste ja koolide võrgustik. Lisaks loodavad vastajad, et 5 aasta pärast on Viimsi ida poolsed piirkonnad arengule järgi jõudnud, valminud on kultuurikeskus, Viimsit külastab rohkem turiste ning esmavajaduste rahuldamiseks ei pea enam sõitma Tallinna.

Ohtu ja probleeme Viimsi valla arengus nähakse jätkuvas ülerahvastumises, mistõttu täna olemasolevad probleemid on tulevikus süvenenud – vald on rohkem linnastunud, aedlinna võlu ja privaatsus on kadunud ning Viimsi magalarajooni maine on veelgi rohkem kinnistunud. Lisaks märgiti ka seda, et kui leping Merkoga allkirjastatakse, siis on vald juba 3 aasta pärast pankrotis ja see liidetakse Tallinna linnaga.



Külavanematele, omavalitsusjuhtidele ning haridus- ja kultuuriasutuste juhtidele meenusid seoses Viimsi Vallavalitsusega peamiselt negatiivsed uudised. Kõige rohkem meenusid vastajatele maadeskandaalid, sh maadejagamine Esmariga, korruptsioon, paari aasta tagune kohtuprotsess, kohalike valimistega seotud pettused, majanduslikult keeruline hetkeseis, tehtud vigade päevavalgele toomine, vargused vallas, rendileping Merkoga ning skandaalid kooli ja lasteaedade ümber. Positiivsetest uudistest ja sündmustest leidsid kõige rohkem ära märkimist uue kooli ehitamine, positiivne iive, vabariigi aastapäeva pidustused, hõbelusika üleandmist uuele ilmakodanikule, kultuuripreemiate jagamine, jaanituli, ühistranspordi pilootprogramm, üle-vallaline prügikorjamise aktsioon, aktiivne sporditegevus, vallavanema sõnavõtud, avati jalgrattatee Aiandi tänaval ning Viimsi kooliteater.

121

Konkreetsetest artiklitest toodi välja Postimehes ilmunud Neeme Korvi arvamuslugu „Kuningas Koko jõulutervitus“ ning Urmas Arumäe sõnavõttu omavalitsuste lõhki laenamise teemal.


Enamik grupid (va meedia) saavad üleriigilisest meediast Viimsi Vallavalitsusega seotud informatsiooni keskmiselt korra kuus. Meedia hinnangul ei saa nad üleriigilisest meediast infot Viimsi Vallavalitsuse kohta kuigi tihti. Lisaks märgiti, et Viimsi Vallavalitsuse kohta laekuvast infost saadakse tunduvalt rohkem infot erinevate Tallinna linnaosade tegemiste kohta.


Kõikide gruppide (va külavanemad) hinnangul on Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsioonitegevus hea. Meedia pidas vallavalitsuse kommunikatsioonitegevuse juures eriti heaks seda, et nendega saab otse suhelda ning et vallavanem on ajakirjanike jaoks isiklikult kättesaadav. Teiste gruppide poolt tõsteti Viimsi kommunikatsioonitegevuste plussidena mitmel korral esile valla lehte ning seda, et vallavalitsus on hakanud oma kommunikatsioonitegevust arendama ja innovatiivsemaks muutma. Külavanemate grupp hindas vallavalitsuse kommunikatsioonitegevust pigem kehvaks. Madalat hinnangut põhjendati peamiselt sellega, et elanikud ja külavanemad ei saa infot kätte ning Viimsi ei ole meedias viimasel ajal eriti heas valguses olnud. Lisaks märgiti, et vallavalitsuse kodulehekülg võiks olla parem, seda nii kujunduse kui tehnilise toimimise poolest ning soovitati teha valla lehte kahasse mõne naabervallaga.

8.3.4 Kas info, mida Viimsi Vallavalitsus edastab, on olnud Teile kasulik ja kvaliteetne?

Suurem osa vastajatest (va külavanemate grupp) leidis, et Viimsi Vallavalitsuse poolt edastatav info on kasulik ja kvaliteetne. Esile tõsteti head koostööd, Viimsi Vallavalitsuse läbipaistvust ning kiideti valla kodulehte. Samuti tunnustati vallavanem Urmas Arumäe kompetentsi ja panust omavalitsuste eestkõnelejana juriidiliste probleemide lahkamisel ja avalikkusele tutvustamisel. Külavanemate hinnangul ei ole neile edastatav info kasulik ega kvaliteetne. Tõsteti esile seda, et vallavalitsuse infoedastus on selektiivne (olulisemad ja määravamad asjad jäävad kontekstist välja) ning Viimsi Teataja artiklid sisaldavad väärinformatsiooni. Lisaks toonitati seda, et kvaliteetse info kättesaamiseks peab väga palju vaeva nägema. Märkustena toodi välja seda, et vahest unustatakse infot levitada ja siis peab ise aktiivsust üles näitama ning et vald ei taha eriti kirja teel infot edastada.

122


Enamik informatsioonist Viimsi Vallavalitsuse kohta hangitakse peamiselt Viimsi Teatajast – va omavalitsusjuhid, kelle peamiseks infokanaliks on otsekontaktid. Teiste oluliste infokanalitena märgiti Viimsi valla kodulehekülge, üleriigilist meediat ja volikogu. Ajakirjanikud tõstsid olulise infokanalina esile ka pressiteateid.


Valdav enamus vastanutest oli arvamusel, et Viimsi Vallavalitsusest on kerge informatsiooni kätte saada. Mitmel korral rõhutati ka seda, et info kättesaamiseks tuleb ise vaeva näha ja initsiatiivi üles näidata. Tõsteti esile ka valla kodulehte, kus on vajalikud kontaktid olemas ning positiivseks peetakse ka seda, et elektroonilised kanalid on hästi lahendatud (palju suunavat abi) ning seetõttu on võimalik paljusid asju ajada elektrooniliselt.

123

LISA 1 SUULISTE INTERVJUUDE KÜSIMUSTIK Viimsi Vallavalitsuse kuvand 1. Mis seostub Teile esimesena Viimsi Vallavalitsusega? 2. Missuguseks hindate Viimsi Vallavalitsuse mainet skaalal 1-5? (1 – väga madal, 2 –

madal, 3 – ei oska hinnata, 4 – kõrge, 5 – väga kõrge) 3. Kas Viimsi Vallavalitsuse maine on viimase 5, 10 aastaga muutunud? Mismoodi? 4. Palun hinnake allolevaid väiteid Viimsi Vallavalitsuse kohta. (nt 1 – väga aeglane, 2 –

aeglane, 3 – nii see kui teine, 4 – kiire, 5 – väga kiire) Viimsi Vallavalitsus on asutusena

1 2 3 4 5

Aeglane Kiire Ebausaldusväärne Usaldusväärne Vanamoodne Innovaatiline/modernne/ajaga kaasas käiv Jäik Paindlik Ebaefektiivne Efektiivne (tõhus) Asjatundmatu Asjatundlik Läbipaistmatu Läbipaistev Külm Soe 5. Mida peaks vallavalitsuse töös muutma? Ootused Viimsi vallale/vallavalitsusele 6. Missugused asjaolud on mõjutanud Teie otsust elada Viimsis? (* küsimust ei esita

neile, kes vallas ei ela) 7. Mis Teid häirib Viimsi vallas? 8. Mis on Teie meelest Viimsi valla kolm kõige olulisemat lahendamata valupunkti? 9. Mida peaks tegema probleemi(de) lahendamiseks? 10. Missugusena näete elu Viimsis 5 aasta pärast? (* küsimust ei esita neile, kes vallas ei

ela) Suhted avalikkusega, kommunikatsioon 11. Missugused uudised/sündmused meenuvad Teile seoses Viimsi Vallavalitsusega? 12. Kui tihti jõuab Teieni üleriigilisest meediast Viimsi Vallavalitsusega seotud

informatsioon? 13. Milliseks hindate Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsioonitegevust? (nt võrreldes teiste

omavalitsustega) 14. Kas info, mida Viimsi Vallavalitsus edastab, on Teile kasulik ja kvaliteetne? 15. Millistest kanalitest saate infot Viimsi Vallavalitsuse kohta? 16. Kui kerge või raske on Viimsi Vallavalitsusest vajalikku informatsiooni saada?

124

LISA 2 ANKEETKÜSITLUS Küsimustiku täitmise juhend Palun vastake kõikidele küsimustele võimalikult ausalt. Äärmuslikke arvamusi ei ole vaja vältida/karta. Küsimustik on anonüümne. Vastustest teeb erapooletuse huvides kokkuvõtte kommunikatsioonibüroo Powerhouse. Uuringu kvaliteedi tagamiseks on tärnikestega tähistatud küsimustele vastamine muudetud kohustuslikuks. Küsimustikule vastanute vahel loositakse välja 5 Viimsi Spa kinkekaarti väärtusega 1000 krooni. Loosimises osalemiseks palume lisada ankeedi lõppu oma nimi ja kontaktandmed (e-mail või telefon). Anonüümsuse tagamiseks korraldab loosimise Powerhouse. Ette tänades Urmas Arumäe Viimsi vallavanem Viimsi Vallavalitsuse kuvand

1. Mis seostub Teile esimesena Viimsi Vallavalitsusega? 2. Missuguseks hindate Viimsi Vallavalitsuse mainet?

Ei oska hinnata

Väga kehv Kehv Hea Väga hea

3. Viimsi Vallavalitsuse maine on viimase 5, 10 aasta jooksul: paranenud halvenenud ei ole muutunud Lisakommentaarid:

4. Palun hinnake allolevaid väiteid Viimsi Vallavalitsuse kohta. (Nt 1 – väga aeglane, 2 – aeglane, 3 – nii see kui teine, 4 – kiire, 5 – väga kiire)


1 2 3 4 5

Aeglane Kiire Ebausaldusväärne Usaldusväärne Vanamoodne Innovaatiline/modernne/ajaga kaasas käiv Jäik Paindlik Ebaefektiivne Efektiivne (tõhus) Asjatundmatu Asjatundlik Läbipaistmatu Läbipaistev Külm Soe

125

Ootused Viimsi vallale/vallavalitsusele 5. Missugused asjaolud on mõjutanud Teie otsust elada Viimsis?

6. Mis Teid häirib Viimsi vallas?

7. Mis on Teie meelest Viimsi valla kolm kõige olulisemat lahendamata valupunkti?

Kehv vee- ja kanalisatsioonisüsteem Kehv vallasisene ühistranspordiühendus

Kehv transpordiühendus Tallinnaga Kehvad teed Külavanemate puudulik institutsioon Lasteaiakohti napib Vähe huvialaringe lastele Vähe kaupluseid Vähe muid teenindusasutusi Vähesed kultuuritarbimise võimalused

Vähesed sportimisvõimalused Ülerahvastatus Õhu- ja keskkonnareostus Ebaturvaline elukeskkond Muu:

8. Mida peaks tegema probleemi(de) lahendamiseks? 9. Missugusena näete elu Viimsis 5 aasta pärast?

10. Kas pooldate pühapäevase ehituse ja müratekitamise keelu kehtestamist Viimsi

vallas? Suhted avalikkusega, kommunikatsioon

11. Missugused uudised/sündmused meenuvad Teile seoses Viimsi Vallavalitsusega?

12. Milliseks hindate Viimsi Vallavalitsuse kommunikatsioonitegevust? (Nt võrreldes teiste omavalitsustega)

Ei oska hinnata Väga kehv Kehv Hea Väga hea Lisakommentaarid:

13. Kas info, mida Viimsi Vallavalitsus edastab, on Teile kasulik ja kvaliteetne?

Jah Ei Ei oska öelda

126

14. Millistest kanalitest saate infot Viimsi Vallavalitsus kohta?

Kodulehe-külg

Üldtelefon Info üleriigilises meedias

Viimsi Teataja

Otse-kontaktid

E-maili list Bülletäänid, reklaam-voldikud

15. Kas Viimsi Teatajas edastatav informatsioon on kasulik?


Lisakommentaarid:

16. Kui kerge või raske on Viimsi Vallavalitsusest vajalikku informatsiooni saada?

Ei oska öelda Väga raske Raske Kerge Väga kerge Lisaküsimused noortele

17. Kas Viimsis on noortele piisavalt tegevusvõimalusi?


18. Missuguseid teenuseid ning vaba aja veetmise võimalusi võiks Viimsis veel olla?

19. Kas Viimsi vald on noortele piisavalt tähelepanu pööranud?


Lisaküsimused eakatele

20. Kas Viimsis on eakatele piisavalt tegevusvõimalusi?


21. Missuguseid teenuseid ning vaba aja veetmise võimalusi võiks Viimsis veel olla?

22. Kas Viimsi vald on eakatele piisavalt tähelepanu pööranud?


127

Andmed Teie kohta: Loosimises osalemiseks palume kirjutada Teie nimi ja kontaktandmed (e-mail või telefon): Teie sugu (palume täita ristiga) Mees: Naine: Vanus …-24 25-34 35-49 50-64 65-… Haridus põhiharidus keskharidus kesk/rakenduslik kõrgharidus kõrgharidus Viimsi vallas elatud aeg Kuni 1 aasta 1-4 aastat 5-9 aastat 10-14 aastat 15 aastat- ….. Suur tänu, et leidsite aega vastamiseks!

128

LISA 3 INTERVJUEERITUD ISIKUD Arvamusliidrid: Romi Hasa raadio- ja teleajakirjanik Rein Leipalu Ragn-Sells AS juhatuse esimees Elmar Liitmaa muusik Ly Lumiste laulja Valdo Randpere IBM Eesti tegevjuht Henn Rebane muusik Aivar Sõerd Tallink Hotels tegevjuht Raivo Vare ärimees Ettevõtjad: Jaanus Aavik K&H Tallinn AS tegevdirektor Toivo Eensalu Viimsi Vesi AS juhatuse liige Peeter Kukk Viimsi Spa juhatuse esimees Margery Moorlat Eralastead Päikeseratas juhataja Ivo Saarna Fertilitas AS juhatuse esimees Margus Salu Milstrand juhatuse esimees Tiina Talijärv Viimsi Perearstikeskus OÜ Reeno Tedrema Viimsi Autopood Haridus- ja kultuuriasutuste ning MTÜ-de juhid: Riina Aarma Viimsi Muuseumid SA tegevjuht Viiu Nurmela Viimsi Pensionäride Ühendus esinaine Annika Orgus Viimsi Noortekeskus juhataja Merle Perm Leppneeme Lasteaed juhataja Tiina Piirisaar Prangli Põhikool direktori kt Kristiina Puura Viimsi Raamatukogu juhataja Elle Soop Viimsi Kunstikool juhataja Tiia Tamm Viimsi Spordihall Birgit Tammjõe-Tulp Püünsi Põhikool direktor Leelo Tiisvelt Viimsi Kool direktor Külavanemad: Raivo Kaare Tammneeme küla külavanem Madis Kaasik Randvere küla külavanem Elle Kristlepp Lubja küla külavanem Ants-Hembo Lindemann Kelvingi küla külavanem Arvi Piirsalu Leppeneeme küla külavanem Mati Preitof Haabneeme alevik külavanem Valter Puuström Prangli saar külavanem Lembit Suits Metsakasti küla külavanem Meedia: Lauri Hussar Vikerraadio toimetaja Kadri Ibrus Eesti Päevaleht reporter Mari Kodres Eesti Päevaleht reporter

129

Regina Lilleorg Harju Elu toimetaja Agnes Ojala Äripäev online toimetaja Triin Olvet Postimees reporter Kersti Ringberg Harju Ekspress toimetaja Urmas Tooming Postimees Tallinna lisa reporter Omavalitsusjuhid: Vambo Kaal Kiili vald vallavanem Ardo Lass Jõelähtme vald vallavanem Arvo Pärniste Saku vald vallavanem Kaupo Rätsepp Harku vald vallavanem Andre Sepp Raasiku vald vallavanem Tiit Siimon Tallinna Transpordiamet juhataja asetäitja Mati Tartu Saue vald vallavanem Raivo Uukkivi Rae vald vallavanem Orm Valtson Saue linn linnapea

Documents

SISUKORD - Viimsi vald