SÕITMINE RASKETES TEE-JA ILMASTIKUOLUDES

Jaan Kleemann

Viide

• Esitluses kasutatud pildi- ja videomaterjal on võetud B- kategooria mootorsõidukijuhi õppematerjalist. Eesti Autokoolide Liit 2008.

Aine üldeesmärgid

• Luua eeldused rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõitmiseks vajalike teadmiste kujunemiseks.

• Luua eeldused rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõitmisega seotud ohtude mõistmiseks ja teadmiste kujunemiseks kuidas neid ohte vältida.

Õpiväljundid

• Teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada.

• Teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida.

Sõidukit liikumisel mõjutavad jõud.

Sõidukilemõjuvad jõud

Liikumisenergia Kesktõukejõud Haardejõud

Liikumisenergia

• Igale liikuvale esemele on on omadus jätkata liikumist otsesuunas kiirust vähendamata.

• Liikuva sõiduki energia sõltub peamiselt auto massist ja kiirusest.

• Liikumisenergia kasvab ruutsõltuvuseskiirusest.

Liikumisenergia

• Massist on liikumisenergia lineaarsõltuvuses.• Pidurdusteekonna pikkust massi muutumine

ei mõjuta kuna raskusõud, mis kandub teele on samaväärselt suurem.

• Järelikult on kiirus see, mis kõige enam kokkupõrkel mõjutab purustuste ulatust!

• Kaks korda suurema kiiruse korral on pidurdusteekond neli korda pikem!

Liikumisenergia

Kesktõukejõud

• Sõltub kiirusest, massist ja kurvi raadiusest.

Kesktõukejõud

Kesktõukejõud

• Kesktõukejõud on ruutsõltuvuses kiirusest.

Kesktõukejõud

• Massi erinevus ei mõjuta kurvi läbimise sõidukiirust kuna rehvidele mõjub raskema sõiduki puhul suurem raskusjõud.

• Küll aga tuleb juhil arvestada massikeskme kõrgusega, mida kõrgemal seda roh-kem sõiduk kaldub.

Kesktõukejõud

Haardetegur

• Iseloomustab haardejõudu rehvi ja teepinna vahel

Haardetegur

• Sõltub ilmastiku- ja teeoludest

Jää, kiilasjää≤ 0,1Ülilibe

Vedel pori, kinnitallatud lumi, sulalumi

～ 0,3Libe

Märg, ligane asfalt, kohev külmunud lumi

～ 0,4Libedavõitu

Märg, puhas asfalt～ 0,5Märg

Kruus või kuiv asfalt0,6…0.8Kuiv

TeekattenäitedHaardetegurTeepinna

iseloomustus

Reageerimiseks kuluv aeg

• Ajavahemik takistuse märkamisest kuni piduripedaali vajutamiseni.

• Keskmiselt kulub juhil reageerimiseks 0,8-1 sekund.

Reageerimisteekond

� Kui juht ootab ohtu ja on valmis pidurdama, näit. näeb tee ääres lapsi, reageerib ta kiiremini ca. 0,6-0,8 sekundiga

• Kui on tegemist mõne lisatoiminguga, näit. möödasõit, siis reageerimisaeg pikeneb ca. 1,5 sekundile.

• Reaktsiooniaega pikendab ka juhi väsimusaste, joove, liikluse pingelisus, sõiduaja pikkus.

Peatamisteekond

• Reageerimisteekonnal kiirus ei vähene!• Pidurdusteekond algab pidurile vajutamisega

Õige sõidukiiruse valik

• Sobiva olukorrakiiruse valikul on juhil vaja hinnata tee- ja ilmastikuolusid, oma võimeid, nähtavust ette, sõiduki seisundit jne.

• Juht peab teadma kui pikaks kujuneb sõiduki peatamisteekond erinevatel sõidukiirustel. (Suvistes oludes jaga kiirus kümmnega ja tulemus tõsta ruutu. 70/10=7. 7*7=49m.). Talvisel teel on see ca kaks korda pikem.

Õige sõidukiiruse valik

• Sõidukiirus on õigesti valitud siis, kui juht saab oma sõiduki peatatud eespoolse nähtavuse piires, ükskõik millise etteaimatava teetakistuse ees.

Halba nähtavust põhjustavad asjaolud

• Udu• Vihmasadu• Madalalt vastu paistev päike• Märjast teekattest tulenev päikesepeegeldus• Lumesadu• Tuisk• Tolm

Halba nähtavust põhjustavad asjaolud

• Juhtide tüüpvead:

1. Sõidetakse sobivast olukorrakiirusest suurema kiirusega.

2. Sõidetakse eessõitja tagatulede järgi.3. Sõidetakse eessõitjale liiga lähedale.4. Sõidetakse sõidutee telgjoonel.

Halba nähtavust põhjustavad asjaolud

Halba nähtavust põhjustavad asjaolud

• Pimestav peegeldus, madalalt vastu paistev päike. Kuidas käituda?

Halba nähtavust põhjustavad asjaolud

• Ohtu aitavad vähendada:1. Nähtavusele vastav sõidukiirus.2. Õige tulede kasutamise valik.3. Tavalisest suurem pikivahe eessõitjaga.4. Päikesesirm, -prillid.

PIDURDUSTEEKONNA PIKKUSE SÕLTUVUS TEEOLUDEST

KUIV ASFALT

MÄRG ASFALT

TALVINE TEE

Vesiliug

• Olukord, kus rehvi ja teepinna vahele jääb veekiht.

• Soodustavad tegurid:

1. Suur kiirus2. Sügav vesi

3. Kulunud rehvid

Vesiliug

Vesiliug

• Vesiliu tekkimise oht!

Kiilasjää

• Tekkepõhjused:

1. Märg teekate koos temperatuuri langemisega 0 C lähedale (hilissügisel ja varakevadel).

2. Vihmasadu või jäide külmunud teepinnale (talvel).

Kiilasjää

• Ennustamisel on abiks auto välisõhutermomeeter.

• Kahtluse korral võib proovida väikesel kiirusel pidurdada.

• Kiilasjäisele teelõigule sattudes tuleb hoida sõidujoon võimalikult sirge ja vähendada sujuvalt sõidukiirust.

Kiilasjää

Külgtuul

• Ohtlik külgtuul võib üllatada:1. Metsavahelisel teelõigul jõudes laia

metsasihini.2. Metsavaheliselt teelõigult lagedale sõites.3. Rannikuäärsetel teedel.4. Möödasõitu alustades, sõites suure sõiduki

varju.5. Möödasõitu lõpetades, varjust välja sõites.

Külgtuul

Külgtuul

• Ohutuse tagab:1. Oskus ennustada külgtuule võimalust.2. Tavapärasest väiksem sõidukiirus, eriti

suure külgpinnaga sõidukite puhul.3. Rooli hoidmine tuule suunale vastu.4. Möödasõitudel suure sõiduki varju ja

varjust välja sõites kasutatavad õiged sõiduvõtted.

Külgtuul

Talvised teeolud

• Millega arvestada?

Talvised teeolud

• Millega arvestada?

1. Pikem sõiduaeg.2. Väiksem sõidukiirus.

3. Suurem pikivahe.4. Suurem külgvahe.

5. Möödasõidul, sõidujälgedest väljumisel libisemise tekkimise võimalus.

Sõitmine väljaspool teed

• LS § 45. Sõiduki asukoht sõites(13) Sõidukiga ei tohi sõita haljasalale võisellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenudpinnasteele või väljaspool teed kohtades, misei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseksilma maaomaniku või -valdaja loata.

Sõiduteekonna planeerimine

• Millest juhinduda teekonna planeerimisel?1. Kaugus sihtkohani.2. Ilmateade, sealhulgas teeilmajaamad.3. Teeilmajaamade kaamerad.4. Teede seisunditaseme nõuded.5. Isiklik sõidukogemus.6. Vajadus teha puhkepause.

Infot saab www.mnt.ee

Kasutatud materjal

• B-kategooria mootorsõidukijuhi õppematerjalid. Eesti Autokoolide Liit 2008.

• Liiklusseadus. RT I, 31.12.2010, 5

1 rühm

• Millised jõud mõjutavad sõidukit liikumisel?• Liikumiseenergia• Hõõrdejõud• Kesktõukejõud• Millega arvestada halva nähtavusega sõites?• Kiirus• Tuled• Pikivahe• Rageerimisaeg• Pidurdusteekond

2 rühm

• Millest koosneb peatumisteekond?• Takistuse märkamine• Reageerimiskiirus• Pidurdusteekond• Millega arvestada külgtuules sõites?• Auto kaldub• Sõidukiiruse valik• Trajektoori valik• Metsasihd

3 rühm

• Kirjelda mis on vesiliug• Veekiilu tekkimine ,rehv sõidab vaa pinnal• Tekib suurel kiirusel, sügavas vees,

kulunud rehvid• Millega arvestada talvistes oludes sõites?• Sõiduaeg pikeneb, peatumisteekond,

rööpad, pikivahe, puhka, nähtavus, kiiruse valik.

• http://www.youtube.com/watch?v=LEHwnlbTigM

• http://www.youtube.com/watch?v=2Jha2QYnOAI