Toimetulekutoetuse maksmine 2017. aastal
2017. aastal kulus toimetulekutoetuse maksmiseks
(toimetulekupiiri kindlustamiseks) ja täiendavaks toetuseks
toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik teised pereliikmed on
alaealised[footnoteRef:1], 18,3 miljonit eurot. [1: 2011. aastast
alates 15 eurot leibkonna kohta.]
Toimetulekutoetust maksti 14 056 leibkonnale ning kokku
rahuldati 88 726 toimetulekutoetuse taotlust (keskmiselt 7394
taotlust kuus).
Arvestuslikult sai üks leibkond aasta jooksul toimetulekutoetust
6,3 korda.
Kokku sai 2017. aastal toimetulekutoetust (sõltumata toetuse
saamise kordade arvust aasta jooksul) 25 360 inimest, mis on 1,9%
Eesti elanikest (2016. aastal – 2,1%).
Ühe taotluse keskmine arvestuslik suurus oli 206,30 eurot.
Arvestatuna ühe elaniku kohta maksti 2017. aastal
toimetulekutoetust summas 13,90 eurot.
Andmed toimetulekutoetuse maksmiseks kulunud vahendite, toetust
saanud leibkondade ning rahuldatud taotluste arvu kohta viimasel
viiel aastal on toodud alljärgnevas tabelis.
Tabel 1. Toimetulekutoetuse üldandmed, 2013–2017
2013
2014
2015
2016
2017
Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv
19 320
16 571
14 605
15 300
14 056
Toimetulekutoetust saanud inimeste (leibkonnaliikmete) arv
35 070
30 103
26 301
27 990
25 360
Keskmine leibkonnaliikmete arv
1.82
1.82
1.80
1.83
1.80
Rahuldatud taotluste arv
118 492
101 273
89 950
99 305
88 726
Leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes
209 345
181 953
161 327
183 386
158 465
Keskmine leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes
1.77
1.80
1.79
1.85
1.79
Keskmine rahuldatud taotluste arv kuus (taotlused /12)
9 874
8 439
7 496
8 275
7 394
Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv (taotluste
arv/leibkondade arv)
6.1
6.1
6.2
6.5
6.3
Toimetulekutoetust saanud inimes-te osatähtsus rahvastikus¹,
%
2.7
2.3
2.0
2.1
1.9
Toimetulekutoetuseks ja täiendavaks toetuseks kasutatud
vahendid, eurot
18 476 529
17 103 492
15 004 137
21 122 425
18 304 537
Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, eurot
155.93
168.89
166.81
212.70
206.30
Toetuse keskmine suurus arves-tatuna ühe elaniku kohta¹,
eurot
14.00
13.01
11.41
16.05
13.90
Toimetulekupiir
76.7
90
90.0
130
130
¹ Arvestustes on kasutatud 1. jaanuari rahvaarvu andmeid seisuga
16.01 2018.
²Alates 2015. asatast on alaealiste leibkonnallikmete
toimetulekupiir võrdne esimese leibkonnaliikme
toimetelukupiiriga.
Olulisemad muutused 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga:
· toimetulekutoetust saanud leibkondade arv vähenes 1244
leibkonna võrra ehk 8,1%;
· toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv vähenes 2630
inimese võrra ehk 9,4%;
· rahuldatud taotluste arv vähenes 10,7% ehk 10579 taotluse
võrra. See tähendab, et arvestuslikult sai 2017. aastal ühes kuus
toetust 881 leibkonda vähem kui aasta tagasi;
· leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes vähenes 13,6% ehk
24 921 inimese võrra (s.o arvestuslikult 2077 inimest kuus);
· kuigi toimetulekupiir ühe leibkonnaliikme kohta ei muutunud,
vähenes toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta 3% (6,4 eurot).
Sellele avaldas mõju toimetulekutoetuse määramisel arvesse
võetavate sissetulekute kasv (6,4%) ning keskmise leibkonnaliikmete
(peamiselt laste arvel) arvu vähenemine ühes taotluses. Nende
koosmõju oli suurem toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate
eluasemekulutuste kasvust (kasv 8,8%).
Eespooltoodust järeldub, et toimetulekutoetuseks arvestatud
vahendite kulu vähenemine 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga
toimus peamiselt rahuldatud taotluste vähenemise arvel (77,4%
vähenemise summast) ning ühe taotluse kohta toetuse keskmise
suuruse vähenemise arvel (22,6% vähenemise summast).
Kokku vähenesid toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahendid
enam kui 2,8 miljonit eurot ehk 13,3%.
Muutused eelmise ja viimase viie aastaga võrreldes on esitatud
tabelis 2.
Tabel 2. Toimetulekutoetuse üldiste näitajate võrdlus vastava
perioodiga (protsenti)
2014/ 2013
2015/ 2014
2016/ 2015
2017/ 2016
2017/ 2013
Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv
85.8
88.1
104.8
91.9
72.8
Toimetulekutoetust saanud inimeste (leibkonnaliikmete) arv
85.8
87.4
106.4
90.6
72.3
Rahuldatud taotluste arv
85.5
88.8
110.4
89.3
74.9
Leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes
86.9
88.7
113.7
86.4
75.7
Toimetulekutoetuseks ja täiendavaks toetuseks kasutatud
vahendid, eurot
92.6
87.7
140.8
86.7
99.1
Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, eurot
108.3
98.8
127.5
97.0
132.3
Toimetulekutoetuse rahuldatud taotluste arv ja
toimetulekutoetuse maksmiseks kulutatud vahendite muutused viiel
viimasel aastal kvartaalses lõikes on näha joonisel 1.
Joonis 1. Toimetulekutoetuse rahuldatud taotlused ja toetusteks
kasutatud vahendid kvartalite lõikes, 2013─2017
Nagu ülaltoodud jooniselt nähtub, siis 2017. aastal toimus
toimetulektoetuse rahuldatud taotluste ning toetuseks kasutatud
vahendite vähenemine ka kvartalite lõikes (võrreldes 2016. aasta
vastava perioodiga).
Kui 2017. aasta I kvartalis vähenes rahuldatud taotluste arv
võrreldes 2016. aasta I kvartaliga 3,5% (970 taotluse võrra) ning
toetuseks kasutatud vahendid 5,8% (s.o 359,5 tuhat eurot), siis
2017. aasta II kvartalis võrreldes 2016. aasta II kvartaliga
vähenes taotluste arv 6,5% (1671 taotluse võrra) ja toetuseks
kasutatud vahendid 6,3% (s.o 334,8 tuhat eurot). 2017. aasta III
kvartalis võrreldes 2016. aasta III kvartaliga olid need arvud
vastavalt 15% (3302 taotlust) ja 18,4% (807,1 tuhat eurot) ning
2017. aasta IV kvartalis võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga
vähenes rahuldatud taotluste arv veelgi enam - 19% (4636 taotluse
võrra) ja toetuseks kasutatud vahendid 25,2% ehk enam kui 1,3
miljoni euro võrra.
Toimetulekutoetuse saamise sagedus
Toimetulekutoetuse saamise sagedust 2013─2017. aastal
iseloomustab alljärgnev tabel.
Tabel 3. Toimetulekutoetust saanud leibkondade jaotus toetuse
saamise kordade arvu järgi (aasta jooksul)
Leibkondade arv
Osatähtsus, %
2013
2014
2015
2016
2017
2013
2014
2015
2016
2017
1 kord
3 303
2 897
2 517
2 563
2 241
17.1
17.5
17.2
16.8
15.9
2 korda
2 062
1 727
1 562
1 499
1 436
10.7
10.4
10.7
9.8
10.2
3 korda
1 599
1 423
1 187
1 175
1 143
8.3
8.6
8.1
7.7
8.1
4 korda
1 510
1 268
1 065
973
1 059
7.8
7.7
7.3
6.4
7.5
5 korda
1 293
1 085
975
938
928
6.7
6.5
6.7
6.1
6.6
6 korda
1 081
936
856
806
855
5.6
5.6
5.9
5.3
6.1
7 korda
1 075
939
816
758
781
5.6
5.7
5.6
5.0
5.6
8 korda
929
757
665
714
707
4.8
4.6
4.6
4.7
5.0
9 korda
834
709
675
703
613
4.3
4.3
4.6
4.6
4.4
10 korda
882
737
609
768
618
4.6
4.4
4.2
5.0
4.4
11 korda
1 033
957
856
1 061
742
5.3
5.8
5.9
6.9
5.3
12 korda
3 719
3 134
2 822
3 342
2 933
19.2
18.9
19.3
21.8
20.9
Kokku
19 320
16 571
14 605
15 300
14 056
100
100
100
100
100
Toetuse saamise sageduselt on olnud kogu vaadeldaval perioodil
kõige rohkem neid leibkondi, kes said aasta jooksul toetust igal
kuul (2017. aastal 2933 leibkonda, s.o 20,9% toetust saanud
leibkondadest) ning neid leibkondi, kellele maksti toetust vaid
ühel kuul aastas (2241 leibkonda, s.o 15,9% toetust saanud
leibkondadest) (tabel 3 ja joonis 2).
Joonis 2. Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv toetuse
saamise kordade arvu järgi 2013., 2015. ja 2017. aastal
Toetuse saajad leibkonnatüübi järgi[footnoteRef:2] [2: Lisa 1
tabelites on toodud andmed toimetulekutoetuse maksmise kohta
erinevates leibkonnatüüpides aastatel 2013─2017. ]
Alljärgnevas osas on esitatud andmed toimetulekutoetuse saajate
kohta kolme suurema leibkonnatüübi järgi: lastega, registreeritud
töötuga ja pensionäriga leibkonnad.
Toetust saanud leibkondade ja rahuldatud taotluste arvu,
keskmist toetuse saamise kordade arvu ja toimetulekutoetuseks
arvestatud toetuse summat leibkonna tüüpide lõikes kahel viimasel
aastal iseloomustab alljärgnev tabel 4. Tabelis 5 on esitatud
võrdlusandmed osatähtsusena leibkondadest ja keskmise leibkonnaga
võrreldes.
Tabel 4. Toimetulekutoetuse maksmine erinevates leibkonna
tüüpides¹, 2016. ja 2017. aastal
Leibkonnatüüp
Leibkondade arv
Rahuldatud taotluste arv
Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv
Toimetuleku-toetuseks kasutatud vahendid, miljonit eurot
Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, eurot
2016
2017
2016
2017
2016
2017
2016
2017
2016
2017
Kokku
15 300
14 056
99 305
88 726
6.5
6.3
21.12
18.31
212.70
206.30
Lastega
4 875
4 411
32 581
28 125
6.7
6.4
10.49
8.65
321.83
307.41
sh ühe täis-
kasvanuga
3 226
2 938
21 700
18 960
6.7
6.5
6.59
5.46
303.49
287.69
Registreeritud töötu(te)ga
8 126
7 552
47 628
42 438
5.9
5.6
11.15
9.71
234.15
228.83
sh lastega
2 459
2 232
13 681
11 828
5.6
5.3
4.84
3.97
353.48
335.72
sh pikaajalis(t)e
töötu (te)ga
1 482
1 344
10 256
9 275
6.9
6.9
2.32
2.03
225.97
218.86
Pensionäri(de)ga
5 608
5 224
31 966
29 880
5.7
5.7
4.56
4.10
142.55
137.33
sh vanadus-
pensionäri (de)ga
833
761
2 738
2 961
3.3
3.9
0.30
0.32
110.47
107.87
sh töövõimetus-
pensionäri (de)ga
4 204
3 933
24 177
22 531
5.8
5.7
3.48
3.13
143.94
139.06
1Tabelis on toodud välja vaid peamised leibkonnatüübid.
Sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja sama leibkond kuuluda
mitmesse erinevasse leibkonnatüüpi. Näiteks, pensionäriga leibkond
võib kuuluda samal ajal lastega või töötuga leibkondade hulka.
Seetõttu ei ole tabelis toodud näitajad (taotluste ja leibkondade
arv ning toetuse summad) summeeritavad.
Olulisemad muutused 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga:
· kõikides eespoolnimetatud leibkonnatüüpides on vähenenud
toetust saanud leibkondade arv (registreeritud töötu(te)ga
leibkondade arv 7,1% ehk 544 leibkonna võrra, lastega leibkondade
arv 9,5% ehk 464 leibkonna võrra ning pensionäri(de)ga – 6,8% ehk
384 leibkonna võrra);
· rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste arv vähenes samuti
kõikides leibkonnatüüpides (49,1% ehk peaaegu pool sellest olid
registreeritud töötuga leibkondade taotlused), v.a
vanaduspensionäriga leibkonnad, kelle taotluste arv kasvas 223
taotluse võrra ehk 8,1%;
· toimetulekutoetuse saajate arv vähenes ka kõikide nende
sotsiaalsete seisundite puhul, v.a. vanaduspensionäride rahuldatud
taotlustes (kasv 234 võrra). Nii protsentuaalselt kui
absoluutarvudes vähenes kõige enam toimetulekutoetuse saajatest
laste ning registreeritud töötute arv;
· toimetulekutoetuse saamise sagedus vähenes lastega
leibkondadel, registreeritud töötu(te)ga leibkondadel kokku ning
töövõimetuspensionäriga leibkondadel. Pikaajalis(t)e töötu(te)ga
leibkondadel jäi toetuse saamise sagedus 2016. aasta tasemele (6,9
korda). Vanaduspensionäriga leibkondadel toimetulekutoetuse saamise
sagedus veidi kasvas (3,3 korralt 3,9 korrale);
· kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks vähenesid aastaga
13,3%. Kulutuste vähenemine toimus kõikides leibkonnatüüpides, v.a.
vanaduspensionäriga leibkonnad, kelle puhul toimus kulutuste kasv
rahuldatud taotluste kasvu arvel. Kõige rohkem mõjutas kulutuste
vähenemist kulutuste vähenemine lastega leibkondades (1,8 miljonit
eurot, mis on 65,3% kulutuste vähenemisest);
· toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta vähenes kõikidel
leibkondadel. Suurim vähenemine oli lastega registreeritud töötuga
leibkondadel (17,76 eurot) ja väikseim – vanaduspensionäriga
leibkondadel (2,6 eurot).
Tabel 5. Toimetulekutoetust saanud erinevate leibkonnatüüpide
võrdlusandmed, 2016. ja 2017. aastal (protsenti)
Leibkonnatüüp
Toimetuleku-toetust saa-nud erinevate leibkonna-tüüpide
osa-tähtsus kõigist leibkondadest
Erinevate leibkonnatüü-pide rahuldatud taotluste osatähtsus
kõigist rahuldatud taotlustest
Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv võrreldes
keskmisega
Toimetuleku-toetuseks kasutatud vahendid kõigist
toimetuleku-toetuseks kasutatud vahenditest
Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta erinevates
leibkonna-tüüpides võrreldes keskmise näitajaga
2016
2017
2016
2017
2016
2017
2016
2017
2016
2017
Lastega
31.9
31.4
32.8
31.7
103.1
101.6
49.6
47.2
151.3
149.0
sh ühe
täiskasvanuga
21.1
20.9
21.9
21.4
100.0
103.2
31.2
29.8
142.7
139.5
Registreeritud töötu(te)ga
53.1
53.7
48.0
47.8
88.1
88.9
52.8
53.1
110.1
110.9
sh lastega
16.1
15.9
13.8
13.3
94.9
84.1
22.9
21.7
166.2
162.7
sh pikaajalis(t)e
töötu (te)ga
9.7
9.6
10.3
10.5
123.2
109.5
11.0
11.1
106.2
106.1
Pensionäri(de)ga
36.7
37.2
32.2
33.7
82.6
90.5
21.6
22.4
67.0
66.6
sh vanadus-
pensionäri (de)ga
5.4
5.4
2.8
3.3
57.9
61.9
1.4
1.7
51.9
52.3
sh töövõimetus-
pensionäri (de)ga
27.5
28.0
24.3
25.4
175.8
90.5
16.5
17.1
67.7
67.4
Registreeritud töötuga leibkonnad
Suurema osakaalu toimetulekutoetuse saajatest moodustavad
endiselt registreeritud töötuga leibkonnad. Kokku maksti 2017.
aastal toimetulekutoetust 7552 registreeritud töötuga leibkonnale
(tabel 4). Võrreldes 2016. aastaga vähenes registreeritud töötuga
leibkondade arv keskmisest veidi aeglasemalt – 7,1% ehk 574 võrra.
Selle tulemusel kasvas registreeritud töötuga leibkondade
osatähtsus kõikidest toetust saanud leibkondadest 53,1%-lt 53,7-le
(tabel 5).
2017. aasta jooksul rahuldati 42 438 registreeritud töötuga
leibkondade toimetulekutoetuse taotlust (47,8% kõikidest rahuldatud
taotlustest). Võrreldes 2016. aastaga vähenes see arv võrreldes
keskmisega kiiremini – 10,9% ehk 5 190 taotluse võrra.
Registreeritud töötuga leibkondadele arvestati 2017. aastal
toimetulekutoetust summas 9,71 miljonit eurot, mis on 53,1%
toimetulekutoetuseks kulutatud vahenditest (2016. aastal 11,15
miljonit eurot ehk 52,8% kulutatud vahenditest).
Võrreldes 2016. aastaga vähenes registreeritud töötuga
leibkondadele arvestatud toetuse summa 1,44 miljonit eurot ehk
12,9%. See on enam kui pool kõikidele leibkondadele arvestatud
toetuse summa vähenemisest.
Arvestuslikult maksti 2017. aastal registreeritud töötuga
leibkonnale toimetulekutoetust ühe taotluse kohta 228,83 eurot, mis
on 22,53 eurot (10,9%) rohkem kui riigis keskmiselt. Võrreldes
2016. aastaga vähenes see näitaja 5,32 euro võrra ehk 2,3%.
Pikaajaliste töötuga leibkondade ning rahuldatud taotluste arv
vähenes võrreldes 2016. aastaga vastavalt 9,3% ehk 138 leibkonna
ning 9,6% ehk 981 taotluse võrra. Kuna toetuse suurus ühe taotluse
kohta vähenes 3,1% ehk 7,11 eurot, siis vähenesid nendele
leibkondadele toimetulekutoetuse maksmiseks kulutatud vahendid
12,4% ehk 288 tuhat eurot.
Vaadeldes töötu leibkonnaliikmega leibkondade taotlusi laste
seisukohast, näeme, et 2017. aastal oli nendest leibkondadest
11 828-s ka lapsed. Võrreldes 2016. aastaga vähenes nii
lastega töötuga leibkondade arv (9,2% ehk 227 leibkonna võrra), kui
ka nende leibkondade rahuldatud taotluste arv (13,5% ehk 1853
taotluse võrra). Nende leibkondade osatähtsus registreeritud
töötuga leibkondades vähenes aastaga 30,3%-lt 29,6%-le ja
rahuldatud taotluste osatähtsus 28,7%-lt 27,9%-le.
Lastega töötuga leibkondadele arvestati 2017. aastal
toimetulekutoetuseks 4,0 miljonit eurot. See on 21,7%
toimetulekutoetuseks kasutatud vahenditest ning 40,9% töötu
leibkonnaliikmega leibkondadele arvestatud toetuse summast.
Lastega töötu leibkonnaliikmega leibkondade keskmine toetuse
suurus ühe rahuldatud taotluse kohta oli endiselt kõige suurem –
335,72 eurot (162,7% keskmisest ja 146,7% töötuga leibkonna
keskmisest toetusest). Lasteta töötuga leibkonnaliikmega
leibkondade ühe taotluse keskmine arvestuslik suurus oli 187,53
eurot (s.o 55,9% lastega töötu leibkonnaliikmega toetuse
suurusest). Lastega töötu leibkonnaliikmega leibkondade keskmine
toetuse suurus ühe rahuldatud taotluse kohta vähenes 2017. aastal
võrreldes 2016. aastaga 5% ehk 17,76 eurot samal ajal kui lasteta
töötu leibkonnaliikmega leibkondadel isegi veidi kasvas (1,47 euro
võrra ehk 0,8%).
Pensionäriga leibkonnad
Kokku sai 2017. aastal toimetulekutoetust 5224 leibkonda (37,2%
kõigist toimetulekutoetust saanud leibkondadest), mille koosseisus
oli vähemalt üks pensioni saav leibkonnaliige.
Võrreldes 2016. aastaga on pensionäriga leibkondade arv
vähenenud 6,8% ehk 384 leibkonna võrra. Kuna aga pensionäriga
leibkondade arv vähenes võrreldes toimetulekutoetust saanud
leibkondade koguarvust aeglasemalt, siis nende osatähtsus kõikidest
toetust saanud leibkondadest kasvas 36,7%-lt 37,2%-le.
Toimetulekutoetuse saanud pensionäriga leibkondade ning nende
rahuldatud taotluste arv vähenes toimetulekutoetust saanud
leibkondade üldarvust ning rahuldatud taotlustest aeglasemalt
(vastavalt 6,8% ja 6,5%). Seetõttu kasvas pensionäriga leibkondade
osakaal toimetulekutoetust saanud leibkondadest 36,7%-lt 37,2%-le
ja rahuldatud taotluste osakaal 32,2%-lt 33,7%-le. Pensionäriga
leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv ei muutunud,
moodustades keskmssielt 5,7 korda aasta jooksul.
Pensionäriga leibkondadele toimetulekutoetuseks arvestatud summa
vähenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 9,9% ehk 453 tuhande
euro võrra, moodustades 4,1 miljonit eurot.
Toetuste osatähtsus toimetulekutoetusteks arvestatud vahendite
kogusummas kasvas 21,6%-lt 22,4%-le.
Võrreldes 2016. aastaga vähenes 2017. aastal pensionäriga
leibkonna arvestuslik toetuse summa ühe rahuldatud taotluse kohta
3,7% ehk 5,22 euro võrra, moodustades 137,33 eurot. See on 66,6%
vabariigi keskmisest näitajast ning jääb võrreldes teiste
leibkonnatüüpidega, endiselt kõige väiksemaks toetuseks ühe
taotluse kohta.
Toimetulekutoetust saanud pensionäriga leibkondadest ¾ (75,3%)
moodustasid töövõimetuspensionäriga leibkonnad, mis on 28%
kõikidest toimetulekutoetust saanud leibkondadest. Võrreldes 2016.
aastaga on nende arv vähenenud 6,4% ehk 271 leibkonna võrra.
Töövõimetuspensionäriga leibkondade rahuldatud taotlused
moodustasid 75,4% pensionäriga leibkondade rahuldatud taotlustest
ja 25,4% kõigist rahuldatud taotlustest. 2017. aastal said
töövõimetuspensionäriga leibkonnad toimetulekutoetust keskmiselt
5,7 korda, mis on keskmisest toetuse saamise kordade arvust 0,6
võrra väiksem.
Arvestuslik toetuse suurus ühe taotluse kohta oli
töövõimetuspensionäriga leibkondadel 139,06 eurot, mis on 67,4%
keskmisest ja 128,9% vanaduspensionäriga leibkonna arvestuslikust
toetuse suurusest. Võrreldes 2016. aastaga on
töövõimetuspensionäriga leibkondade toetuse suurus ühe taotluse
kohta vähenenud 3,4% ehk 4,88 eurot.
Kokku kulus 2017. aastal töövõimetuspensionäriga leibkondadele
toimetulekutoetuse maksmiseks 3,13 miljonit eurot, mis on 17,1%
toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahenditest. Võrreldes
2016. aastaga vähenesid toimetulekutoetuse kulutused
töövõimetuspensionäriga leibkondadele 10% ehk 347 tuhat eurot.
Toimetulekutoetust saanud vanaduspensionäriga leibkondi oli
kokku 761 ehk 14,6% pensionäriga leibkondadest ja 5,4% kõigist
toetust saanud leibkondadest. Võrreldes 2016. aastaga vähenes nende
arv 8,6% ehk 72 leibkonna võrra.
Vanaduspensionäriga leibkondade rahuldatud taotlused moodustasid
9,9% pensionäriga leibkondade rahuldatud taotlustest ja 3,3%
kõikidest taotlustest. Võrreldes 2016. aastaga kasvas
vanaduspensionäriga leibkondade rahuldatud taotluste arv 8,1% ehk
223 taotluse võrra. Kasvas ka keskmine toetuse saamise kordade arv
– 3,3-korrast aasta jooksul 3,9-korrale.
2017. aastal oli keskmine toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse
kohta vanaduspensionäriga leibkonnal vaid 107,87 eurot, mis on
52,3% keskmisest.
Kokku kulus 2017. aastal vanaduspensionäriga leibkondadele
toimetulekutoetuse maksmiseks 319,4 tuhat eurot, mis on 1,7%
toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahenditest. Võrreldes
2016. aastaga kasvasid toimetulekutoetuse kulutused
vanaduspensionäriga leibkondadele 5,6% ehk 16,9 tuhat eurot.
Lastega leibkonnad
2017. aastal maksti toimetulekutoetust 4411 lastega leibkonnale,
mis on 9,5% ehk 464 leibkonda vähem kui 2016. aastal. Lastega
leibkondade osatähtsus moodustas 31,4% kõikidest toetust saanud
leibkondadest ning võrreldes 2016. aastaga on nende osatähtsus 0,5
protsendipunkti võrra vähenenud.
2017. aasta jooksul rahuldati 28 125 lastega leibkonna
toimetulekutoetuse taotlust, mis on võrreldes 2016. aastaga 13,7%
ehk 4456 taotluse võrra vähem. See tähendab, et lastega
leibkondadel vähenes toetuse saamise sagedus (6,7 korrast 2016.
aastal 6,4 korrani 2017. aastal).
Lastega leibkondade taotlused moodustasid 2016. aastal 31,7%
kõikide leibkondade taotlustest (2016. aastal 32,8%).
Lastega leibkondade rahuldatud taotlustes moodustasid 42,1%
nende leibkondade taotlused, kus oli vähemalt üks registreeritud
töötu leibkonnaliige (2016. aastal – 42,0%). Kokku vähenes 2017.
aastal võrreldes 2016. aastaga eespool nimetatud leibkondade
rahuldatud taotluste arv 13,5% ehk 1853 taotluse võrra.
Lastega leibkondade rahuldatud taotlustest laste arvu järgi olid
alla pooled (44,9%) ühe lapsega leibkonnad ning 67,4% olid sellised
leibkonnad, kus leibkonnas oli vaid üks täiskasvanu (vähemalt
18-aastane liige) (tabel 6).
Lastega leibkondade rahuldatud taotluste muutus on üldiselt
seotud laste arvuga.
Võrreldes 2016. aastaga vähenes kõige kiiremini kolme ja enama
lapsega leibkondade rahuldatud taotluste arv (27,5% ehk 1433
taotluse võrra. Ühe ja kahe lapsega leibkondade rahuldatud
taotluste arv vähenes vastavalt 9,4% (1305 taotluse võrra) ja 8,4%
(867 taotluse võrra).
Ühe täiskasvanuga lastega leibkondade rahuldatud taotluste arv
vähenes mõnevõrra aeglasemalt (22,2% ehk 2740 taotluse võrra)
võrreldes kõikide lastega leibkondade rahuldatud taotlustega.
Nendest omakorda kiiremini vähenesid suurema laste arvuga
leibkondade rahuldatud taotlused.
Tabel 6. Lastega leibkondade toimetulekutoetuse taotlused laste
arvu järgi, 2017 aasta
Laste arv leibkonnas
Lastega leibkondade rahuldatud taotlused
sh ühe täiskasvanuga leibkondade taotlused
Taotluste arv
% kõikidest lastega leibkondade taotlustest
Taotluste arv
% kõikidest ühe täiskasvanuga leibkondade taotlustest, %
% vastava laste arvuga kõikidest lastega leibkondade
taotlustest
Kokku
28 125
100
18 960
100
67.4
1 laps
12 615
44.9
9 572
50.5
75.9
2 last
9 474
33.7
6 454
34.0
68.1
3 last
3 405
12.1
1 905
10.0
55.9
4 last
1 653
5.9
652
3.4
39.4
5 last
561
2.0
271
1.4
48.3
6 last
272
1.0
91
0.5
33.5
7 ja enam last
145
0.5
15
0.1
10.3
Kokku arvestati lastega leibkondadele 2017. aastal
toimetulekutoetuseks 8,65 miljonit eurot ehk 47,2%
toimetulekutoetuseks arvestatud vahendite kogusummast (2016. aastal
10,5 miljonit eurot ehk 49,6%). Seega vähenes võrreldes 2016.
aastaga lastega leibkondadele arvestatud toetus 17,5% ehk 1,839
miljonit eurot, mis on 65,3% toimetulekutoetuseks arvestatud
vahendite vähenemisest.
Kõigile lastega leibkondadele arvestatud toetuse summast maksti
45,9% nendele leibkondadele, kus oli üks või rohkem registreeritud
töötut liiget (2016. aastal 46,1%).
Keskmine arvestuslik toetuse suurus ühe lapsega leibkonna
rahuldatud taotluse kohta oli 2017. aastal 307,41 eurot, mis on
101,11 eurot ehk 49% kõrgem vabariigi keskmisest (206,30 eurot ühe
taotluse kohta). Võrreldes 2016. aastaga vähenes toetuse suurus ühe
taotluse kohta 14,42 eurot ehk 4,5%.
Toetust saanud leibkonnaliikmed sotsiaalse seisundi järgi
Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv ja osatähtsus
kõikidest toimetulekutoetuse saajatest rahuldatud taotluste ja
toetust saanud leibkondade järgi, on toodud tabelis 7.
Tabel 7. Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv
sotsiaalse seisundi¹ järgi, 2016 ja 2017. aasta
Rahuldatud taotluste järgi
Toetust saanud leibkondade järgi
arv
% des kõigist leibkonna-liikmetest
arv
% des kõigist leibkonna-liikmetest
2016
2017
2016
2017
2016
2017
2016
2017
Leibkonnaliikmete arv kokku
183 386
158 465
27 990
25 360
lapsed (vanus 0-17)
65 356
54 082
35.6
34.1
9 578
8 652
34.2
34.1
registreeritud töötud
50 502
44 858
27.5
28.3
8 709
8 027
31.1
31.7
sh pikaajalised töötud
10 556
9 522
5.8
6.0
1 521
1 377
5.4
5.4
pensionärid
33 322
31 025
18.2
19.6
5 847
5 445
20.9
21.5
sh vanaduspensionärid
2 787
3 021
1.5
1.9
845
771
3.0
3.0
töövõimetuspensioni
saajad
24 934
23 208
13.6
14.6
4 328
4 074
15.5
16.1
¹ Ühel inimesel võib olla mitu seisundit, seega ei ole arvud
summeeritavad. Tabelis on toodud vaid põhiseisundid.
Tabeli andmetest nähtub, et võrreldes 2016. aastaga on 2017.
aastal vähenenud toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv
kõikide peamiste sotsiaalsete seisundite järgi.
Suurimat mõju toimetulekutoetuse saajate arvu vähenemisele
avaldas laste arvu vähenemine.
Võrreldes 2016. aastaga vähenes 2017. aastal laste arv
toimetulekutoetuse saajate hulgas 9,7% (926 lapse võrra) ja
rahuldatud taotlustes ─ 17,3%. Kuna aga toimetulekutoetuse saajate
koguarv vähenes mõnevõrra aeglasema tempoga, vähenes laste osakaal
toetust saanud leibkondade hulgas 0,1 protsendipunkti ja rahuldatud
taotlustes 1,5 protsendipunkti. Kokku moodustasid lapsed 2017.
aastal toimetulekutoetust saanud leibkondade ja rahuldatud
taotluste järgi ─ 34,1%.
Võrreldes 2016. aastaga vähenes toimetulekutoetuse saajate
hulgas registreeritud töötute arv 682 inimese võrra ehk 7,8%. Nende
osatähtsus toimetulekutoetuse saajate hulgas kasvas 31,1%-lt
31,7%-le.
Registreeritud töötute arv rahuldatud taotluste järgi vähenes
11,2%, kuid nende osatähtsus toimetulekutoetuse saajatest kasvas
0,8 protsendipunkti (27,5%-lt 28,3%-le).
Pikaajalisi töötute arv vähenes nii kõigi töötute kui
toimetulekutoetuse saajate arvust kiiremini. Rahuldatud taotluste
järgi vähenes aga nende arv töötute ja kõikide toimetulekutoetuse
saajate arvust aeglasemalt.
Kõige aeglasema tempoga vähenes 2017. aastal võrreldes 2016.
aastaga toimetulekutoetuse saajatest pensionäride arv (sõltumata
toetuse saamise kordadest) – 6,9% ehk 402 inimese võrra. Selle
tulemusena kasvas pensionäride osatähtsus toetuse saajate hulgas
võrreldes 2016. aastaga 0,6 protsendipunkti (20,9%-lt
21,5%-le).
Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlustes kasvas pensionäride arv
2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 41,9% ning nende osatähtsus
taotluste järgi toetuse saajate koguarvust – 3,6 protsendipunkti
(14,6%-lt 18,2%-le).
Kui 2012. aastast kuni 2016. aastani pidevalt kasvas
pensionäridel toimetulekutoetuse saamise sagedus, siis 2017. aastal
oli see jäänud 2016. aasta tasemel – 5,7 korda.
Pensionäridest umbes ¾ (2017. aastal 74,9%) moodustavad
töövõimetuspensioni saajad. Keskmiselt sai üks töövõimetuspensionär
2017. aasta jooksul toetust 5,7 korda (2016. aastal ─ 5,6
korda).
Vanaduspensionäre oli 771 inimest, mis on 14% kõikidest 2017.
aastal toimetulekutoetust saanud pensionäridest või 3%
toimetulekutoetust saanud isikute üldarvust. Võrreldes 2016.
aastaga nende arv on vähenenud 8,8% ehk 74 inimese võrra. Samal
ajal aga kasvas 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga
vanaduspensionäride arv rahuldatud taotlustes 8,4% ehk 234 inimese
võrra. Selle tulemusena kasvas vanaduspensionäride osatähtsus
toimetulekutoetuse saajatest 8,2%-l 9,2%-le ning 1,5%-lt 1,9%-le
pensionäridest rahuldatud taotluste järgi. Keskmiselt sai üks
vanaduspensionär toetust 3,9 korda aastas (2016. aastal – 3,3
korda).
Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse
järgi
Rahuldatud taotluste järgi oli 2017. aastal ühes leibkonnas
keskmiselt 1,79 liiget (1,18 täiskasvanut ja 0,61 last (2016.
aastal ─ 1,85 liiget, sh 1,19 täiskasvanut ja 0,66 last). Kõikidest
leibkondadest 62,7% moodustasid üheliikmelised leibkonnad, 16,1% ─
kaheliikmelised, 10,5% ─ kolmeliikmelised ning 10,7% ─ nelja- ja
enamaliikmelised (tabel 8).
Võrreldes 2013. aastaga on leibkondade struktuur
leibkonnaliikmete arvu järgi mõnevõrra muutunud. Rahuldatud
taotlustes on kasvanud ühe- ning nelja ja enamaliikmeliste
leibkondade osatähtsus ja vähenenud kahe- ning kolmeliikmeliste
leibkondade rahuldatud taotluste osatähtsus.
Kaheliikmelistest leibkondadest 67% koosnesid täiskasvanust ja
lapsest ning 33% ─ kahest täiskasvanust (2013. aastal ─ vastavalt
61,4% ja 38,6%).
Tabel 8. Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna
suuruse (leibkonnaliikmete arvu) järgi, 2013–2017
Aasta
Taotluste arv kokku
Liikmete arv
% rahuldatud taotlustes
1 liige
2 liiget
3 liiget
4 + liiget
1 liige
2 liiget
3 liiget
4 + liiget
2013
118 492
72 329
21 615
12 941
11 607
61.0
18.2
10.9
9.8
2014
101 273
61 705
17 638
11 175
10 755
60.9
17.4
11.0
10.6
2015
89 950
55 869
15 036
8 939
10 106
62.1
16.7
9.9
11.2
2016
99 305
60 817
16 000
10 269
12 219
61.2
16.1
10.3
12.3
2017
88 726
55 620
14 286
9 346
9 474
62.7
16.1
10.5
10.7
Toimetulekutoetuse maksmine kohaliku omavalitsuse üksuste
lõikes[footnoteRef:3] [3: Ülevaates on kasutatud haldusreformi
järgset kohaliku omavalitsuse üksuste arvu (79).]
Toimetulekutoetuse saajate osatähtsus rahvastikus, toetuse
saamise sagedus ning keskmine arvestuslik toimetukutoetuse suurus
ühe rahuldatud taotluse ja elaniku kohta[footnoteRef:4] erinevad
oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes. [4: Arvestustes
kasutatud rahvaarv on 1. jaanuari 2017.aasta seisuga]
Tabel võrdlusandmetega toimetulekutoetuse maksmise kohta
kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes 2017. aastal on toodud lisas
2.
Arvestuslikult sai 2017. aastal toimetulekutoetust 19 inimest
1000-st (2016. aastal – 21).
44 kohaliku omavalitsuses üksuses (55,7% omavalitsuste
koguarvust) oli toimetulekutoetuse saajaid 1000 elaniku kohta üle
19 (joonis 3).
Omavalitsuste koguarvust oli kõige rohkem selliseid omavalitsusi
(13 ehk 16,5%), kus arvestuslikult sai 1000 inimestest
toimetulekutoetust 15–19 inimest ning 12-s (15,2%) kohaliku
omavalitsuse üksuses – 25–29 inimest.
Omavalitsuste järgi oli kõige rohkem toimetulekutoetuse saajaid
Kehtna vallas, kus sai 2017. aasta jooksul 1000-st inimesest
toimetulekutoetust 101 inimest. See on 5,3 korda enam kui
vabariigis keskmiselt. Loksa linnas oli 1000-st inimesest
toimetulekutoetuse saajaid 92, Valga vallas – 59, Setomaa vallas –
53, Lääneranna vallas – 52 ning Saarde, Väike-Maarja vallas ja
Maardu linnas –51 inimest.
Kõige vähem toimetulekutoetuse saajaid oli Kiili vallas, kus
1000 inimesest sai toetust vaid 1. Järgnesid Rae vald 2 inimesega,
Harku ja Viimsi vald 3 inimesega 1000 elanikust. Nagu varem, ei
makstud ka 2017. aastal toimetulekutoetust Ruhnu vallas.
Joonis 3. Kohaliku omavalitsuse üksuste jagunemine toetust
saanud inimeste arvu järgi 1000 elaniku kohta, 2017. aasta
Arvestuslikult maksti ühe elaniku kohta 2017. aastal
toimetulekutoetust keskmiselt 13,90 eurot. Keskmisest suuremat
toetust ühe elaniku kohta maksti 37-s kohaliku omavalitsuse üksuses
(46,8% omavalitsusüksuste koguarvust). Suurim toimetulekutoetuse
summa, arvestatuna ühe elaniku kohta, oli Loksal – 81,39 eurot,
ületades riigi keskmist 2,6 korda. Toetuse suuruse poolest ühe
elaniku kohta järgnesid Kehtna vald (69,61 eurot), Valga vald
(47,56 eurot), Setomaa vald (38,42 eurot), Kohtla-Järve linn (38,14
eurot) ning Lääne-Harju vald (37,53 eurot). Kõikide nende
omavalitsuste puhul oli põhjusteks nii keskmisest suurem saajate
osatähtsus rahvaarvus, kui ka suurem toimetulekutoetuse keskmine
suurus ühe taotluse kohta.
Kõige vähem maksti toetust ühe elaniku kohta Kiili, Rae,
Raasiku, Nõo ja Saku vallas. Seda mõjutas väike toetuse saajate
arv.
Kõige rohkem oli omavalitsusi (17 ehk 21,5% omavalitsuste
arvust), kus arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe elaniku
kohta oli vahemikus 5,01 kuni 10 eurot (joonis 4).
Joonis 4. Kohaliku omavalitsuse üksuste jaotus arvestusliku
toimetulekutoetuse suuruse ühe elaniku kohta järgi, 2017. aasta
Arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta erineb
kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes samuti oluliselt.
Kõige väiksem arvestuslik toimetulekutoetus ühe taotluse kohta
oli Jõelähtme vallas (107,14 eurot), Muhu vallas (121,83 eurot),
Raasiku vallas (129,3 eurot), Kihnu (143,66 eurot) ja Vormsi vallas
(152,1 eurot).
Suurim toetuse suurus ühe taotluse kohta oli Viimsi vallas
(401,12 eurot), mis on 3,7 korda suurem kui väiksema toetuse
suurusega vallas ning 194,4% vabariigi keskmisest (206,3 eurot ühe
taotluse kohta). Toetuse suuruse poolest ühe taotluse kohta teisel
kohal oli Harku vald (305,24 eurot), Loksa linn (282,4 eurot),
Tartu linn (258,76 eurot) ning Kehtna vald (254,6 eurot).
Toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta sõltub leibkonna
eluasemekulude ja sissetulekute suurusest (täpsemalt nende vahest)
ning leibkonnaliikmete ja laste arvust leibkonnas.
Viimsi vallas mõjutasid toetuse suurust kõige suuremad
normeluasemekulutused ühe taotluse kohta (390,75 eurot), mis
ületasid sissetulekuid ligi 96 euro võrra ning keskmisest suurem
leibkonnaliikmete (2,35 liiget) ning laste arv rahuldatud
taotlustes. Harku vallas ja Loksa linnas toimetuleku suurust
mõjutasid nii suuremad normeluasemekulud võrreldes sissetulekutega
kui ka keskmiselt suurem leibkonnaliikmete arv. Kehtna vallas ja
Tartu linnas toetuse keskmist suurus mõjutas keskmisest suurem
leibkonnaliikmete arv.
Keskmisest (206,3 eurot) suurem oli toetuse suurus ühe taotluse
kohta 23-s kohaliku omavalitsuste üksuses, mis on 29,5%
toimetulekutoetust maksnud omavalitsustest.
Joonis 5. Kohaliku omavalitsuse üksuste jaotus toetuse keskmise
suuruse järgi ühe taotluse kohta, 2017. aasta
Lisa 1. Toimetulekutoetuse maksmine erinevates leibkonna
tüüpides, 2013─2017
Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv
Leibkonnatüüp
2013
2014
2015
2016
2017
2017 / 2013, %
Kokku
19 320
16 571
14 605
15 300
14 056
72.8
Lastega
6 123
5 294
4 561
4 875
4 411
72.0
sh ühe täiskasvanuga
3 956
3 480
3 038
3 226
2 938
74.3
Registreeritud töötu(te)ga
12 244
9 742
8 308
8 126
7 552
61.7
sh lastega
3 698
2 960
2 412
2 459
2 232
60.4
sh pikaajalise töötu(te)ga
3 499
2 318
1 708
1 482
1 344
38.4
Pensionäri(de)ga
5 180
4 887
4 428
5 608
5 224
100.8
sh vanaduspensionäri(de)ga
861
715
610
833
761
88.4
sh töövõimetuspensioni saaja(te)ga
3 881
3 698
3 293
4 204
3 933
101.3
Toimetulekutoetuse rahuldatud taotluste arv
Leibkonnatüüp
2013
2014
2015
2016
2017
2017 / 2013, %
Kokku
118 492
101 273
89 950
99 305
88 726
74.9
sh eluasemekulude katteks
70 781
56 948
45 483
42 885
38 499
54.4
Lastega
36 752
32 528
28 440
32 581
28 125
76.5
sh ühe täiskasvanuga
24 380
21 851
19 337
21 700
18 960
77.8
Registreeritud töötu(te)ga
74 438
56 505
47 381
47 628
42 438
57.0
sh lastega
20 395
15 852
12 960
13 681
11 828
58.0
sh pikaajalise töötu(te)ga
25 680
16 537
11 716
10 256
9 275
36.1
Pensionäri(de)ga
23 917
23 854
22 738
31 966
29 880
124.9
sh vanaduspensionäri(de)ga
2 245
2 043
1 833
2 738
2 961
131.9
sh töövõimetuspensioni saaja(te)ga
18 600
18 310
17 044
24 177
22 531
121.1
Toimetulekutoetuseks arvestatud summa, eurot
Leibkonnatüüp
2013
2014
2015
2016
2017
2017/ 2013, %
Kokku
18 476 529
17 103 492
15 004 137
21 122 425
18 304 537
99.1
sh eluasemekulude
katteks
6 047 146
4 927 663
3 927 321
3 938 671
3 764 077
62.2
Lastega
8 043 211
7 860 824
6 939 356
10 485 410
8 645 874
107.5
sh ühe täiskasvanuga
5 110 589
5 017 874
4 495 125
6 585 740
5 454 604
106.7
Registreeritud töötu(te)ga
12 577 485
10 405 806
8 546 518
11 151 995
9 711 123
77.2
sh lastega
4 890 489
4 208 270
3 433 885
4 835 997
3 970 843
81.2
sh pikaajalise
töötu(te)ga
4 282 130
2 976 890
2 039 039
2 317 588
2 029 924
47.4
Pensionäri(de)ga
2 435 328
2 641 324
2 484 333
4 556 834
4 103 507
168.5
sh vanadus-
pensionäri(de)ga
183 072
192 738
174 856
302 454
319 394
174.5
sh töövõimetuspensioni
saaja(te)ga
1 924 308
2 035 216
1 846 290
3 480 070
3 133 182
162.8
17
5
Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv sotsiaalse
seisundi järgi
Leibkonnatüüp
Rahuldatud taotluste järgi
Toetust saanud leibkondade järgi
2013
2014
2015
2016
2017
2017/ 2013, %
2013
2014
2015
2016
2017
2017/ 2013, %
Kokku
209 345
181 953
161 327
183 386
158 465
75.7
35 070
30 103
26 301
27 990
25 360
72.3
Lapsed (vanus 0-17)
66 085
60 908
54 904
65 356
54 082
81.8
11 145
9 891
8 717
9 578
8 652
77.6
Õpilased vanuses 18-19
3 707
2 940
2 400
2 604
2 284
61.6
848
688
574
566
515
60.7
Registreeritud töötud kokku
81 003
60 853
50 522
50 502
44 858
55.4
13 536
10 641
8 922
8 709
8 027
59.3
sh pikaajalised töötud
27 276
17 338
12 129
10 556
9 522
34.9
3 732
2 433
1 758
1 521
1 377
36.9
Pensionärid kokku
24 664
24 637
23 482
33 322
31 025
125.8
5 366
5 068
4 590
5 847
5 445
101.5
sh vanaduspensionärid
2 262
2 069
1 879
2 787
3 021
133.6
869
726
622
845
771
88.7
sh töövõimetuspensioni saajad
19 004
18 718
17 446
24 934
23 208
122.1
3 980
3 792
3 377
4 328
4 074
102.4
¹ Toimetulekutoetuse saajad vanuses 18-19, kelle sotsiaalne
seisund on „õpilane“. Siia kuuluvad õppijad, kes omandavad üld-,
kutse-, eri- või ametialast haridust (riiklike õppekavadega
fikseeritud ning organisatsiooniliselt tagatud haridust)
formaalharidussüsteemis, st üldhariduskoolis,
kutseõppeasutuses.
Lastega leibkondade toimetulekutoetuse taotlused laste arvu
järgi
Laste arv leibkonnas
Lastega leibkondade rahuldatud taotlused
Lastega leibkondade taotlustest ühe täiskasvanuga leibkondade
taotlused
2013
2014
2015
2016
2017
2017/ 2013,%
2013
2014
2015
2016
2017
2017/ 2013,%
Kokku
36 752
32 528
28 440
32 581
28 125
76.5
24 380
21 851
19 337
21 700
18 960
77.8
1 laps
18 328
15 310
12 779
13 920
12 615
68.8
13 263
11 225
9 802
10 522
9 572
72.2
2 last
11 548
10 331
9 102
10 341
9 474
82.0
7 606
6 919
5 973
6 903
6 454
84.9
3 last
4 323
4 310
3 981
4 838
3 405
78.8
2 381
2 418
2 298
2 801
1 905
80.0
4 last
1 528
1 516
1 524
2 117
1 653
108.2
716
829
795
964
652
91.1
5 last
770
711
705
836
561
72.9
381
385
371
382
271
71.1
6 last
130
174
207
334
272
209.2
27
58
83
115
91
337.0
7 ja enam last
125
176
142
195
145
116.0
6
17
15
13
15
250.0
Lisa 2. Toimetulekutoetuse maksmine kohaliku omavalitsuse
üksuste lõikes,
2017. aasta
Rahu-datud taot-luste arv
Toetust saanud leib-kondade arv
Toetust saanud inimes-te (leb-konna-liimete) arv
Toetust saanud inimeste arv 1000 elaniku kohta
Ühe leib-konna keskmine toetuse saamise kordade arv
Keskmine arvestuslik norm-eluaseme-kulu ühe taotluse kohta,
eurot
Keskmine sissetulek, mida võeti arvesse toetuse määramisel, ühe
taotluse kohta, eurot
Kulutused toimetuleku-toetuse maksmiseks, eurot
sh elu-aseme-kulude kompen-seeri-mine, %
Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, eurot
Toetuse kesk-mine suurus ühe elaniku kohta, eurot
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
Kokku/keskmine
88 726
14 056
25 360
19
6.3
133.03
157.5
18 304 537.25
20.6
206.30
13.90
Tallinn
15 197
2 398
3 928
9
6.3
182.70
178.7
3 354 401.28
27.8
220.73
7.86
Harju maakond
8 017
1 329
2 555
16
6.0
148.16
177.4
1 755 163.17
19.8
218.93
11.25
Keila linn
200
37
77
8
5.4
181.03
218.0
44 360.83
17.9
221.80
4.58
Loksa linn
760
119
243
92
6.4
148.48
127.1
214 625.39
25.6
282.40
81.39
Maardu linn
2 461
403
762
51
6.1
172.42
210.4
518 783.40
19.5
210.80
34.41
Anija vald
236
37
91
15
6.4
105.57
230.8
42 075.76
11.0
178.29
6.81
Harku vald
124
21
43
3
5.9
262.80
211.4
37 850.22
35.3
305.24
2.76
Jõelähtme vald
145
27
46
7
5.4
127.07
210.6
15 534.80
9.6
107.14
2.50
Kiili vald
6
3
5
1
2.0
84.29
123.1
1 097.26
17.7
182.88
0.22
Kose vald
428
74
138
19
5.8
99.33
167.7
74 451.92
13.3
173.95
10.48
Kuusalu vald
207
36
70
11
5.8
94.26
173.4
34 127.13
6.6
164.87
5.25
Lääne-Harju vald
2 278
348
616
49
6.5
117.09
134.6
474 449.38
19.5
208.27
37.53
Raasiku vald
64
14
27
5
4.6
62.45
164.2
8 275.49
3.2
129.30
1.66
Rae vald
47
15
37
2
3.1
224.81
294.7
11 527.48
22.7
245.27
0.69
Saku vald
115
24
54
6
4.8
131.92
247.1
19 125.70
9.0
166.31
2.02
Saue vald
798
147
294
14
5.4
152.47
177.3
199 512.69
16.6
250.02
9.41
Viimsi vald
148
29
65
3
5.1
390.75
295.1
59 365.72
34.2
401.12
3.18
Hiiu maakond
1 330
297
468
50
4.5
113.70
114.2
296 055.44
21.7
222.60
31.71
Hiiumaa vald
1 330
297
468
50
4.5
113.70
114.2
296 055.44
21.7
222.60
31.71
Ida-Viru maakond
19 618
2 726
4 355
31
7.2
103.69
120.7
3 681 727.24
21.0
187.67
26.23
Kohtla-Järve linn
6 529
936
1 510
43
7.0
136.80
140.1
1 336 940.22
26.8
204.77
38.14
Narva linn
6 544
874
1 395
24
7.5
75.51
101.9
1 171 292.85
16.8
178.99
20.50
Narva-Jõesuu linn
709
96
165
35
7.4
98.34
128.4
132 801.19
14.4
187.31
28.54
Sillamäe linn
1 596
229
351
26
7.0
100.71
121.6
289 803.37
17.1
181.58
21.81
Alutaguse vald
346
45
83
17
7.7
58.19
85.9
56 089.62
15.1
162.11
11.41
Jõhvi vald
1 718
240
352
30
7.2
105.68
126.2
291 214.61
21.2
169.51
25.06
Lüganuse vald
1 786
250
402
45
7.1
107.01
123.1
331 319.46
20.7
185.51
36.99
Toila vald
390
59
100
21
6.6
60.64
90.7
72 265.92
14.5
185.30
15.16
Jõgeva mk
1 296
263
541
18
4.9
93.47
164.3
238 977.69
10.4
184.40
8.10
Jõgeva vald
498
109
228
16
4.6
105.99
175.8
81 692.39
13.1
164.04
5.89
Mustvee vald
303
54
97
17
5.6
29.17
70.9
55 609.71
7.9
183.53
9.90
Põltsamaa vald
495
100
216
22
5.0
120.22
209.9
101 675.59
9.7
205.41
10.13
Järva maakond
2 390
386
719
23
6.2
87.33
144.9
416 145.62
12.4
174.12
13.43
Paide linn
606
111
192
18
5.5
140.59
199.6
105 498
13.6
174.09
9.63
Järva vald
786
119
239
26
6.6
60.38
134.1
125 526.10
6.6
159.70
13.82
Türi vald
998
157
292
27
6.4
76.22
120.3
185 121.70
15.7
185.49
16.93
Lääne maakond
2 289
356
669
32
6.4
100.71
131.2
451 665.55
16.4
197.32
21.80
Haapsalu linn
1 258
210
415
31
6.0
130.00
156.1
271 768.72
19.6
216.03
20.57
Lääne-Nigula vald
995
144
258
36
6.9
66.53
104.6
174 421.17
11.6
175.30
24.57
Vormsi vald
36
4
4
10
9.0
22.10
0.0
5 475.66
14.5
152.10
13.32
Lääne-Viru maakond
5 310
864
1 789
30
6.1
122.37
175.7
1 077 286.26
15.7
202.88
17.83
Rakvere linn
1 240
186
380
24
6.7
194.70
218.8
290 130.49
22.2
233.98
18.69
Haljala vald
85
22
58
13
3.9
81.54
214.8
15 410.76
1.1
181.30
3.57
Kadrina vald
539
75
144
29
7.2
118.58
146.1
112 248.08
18.6
208.25
22.41
Rakvere vald
154
25
55
10
6.2
107.70
182.0
33 837.82
10.7
219.73
6.13
Tapa vald
1 414
224
431
39
6.3
106.11
156.2
254 328.41
16.6
179.86
22.77
Vinni vald
413
74
174
25
5.6
83.34
167.9
87 742.80
5.8
212.45
12.64
Viru-Nigula vald
746
136
252
43
5.5
118.02
172.2
150 664.53
14.8
201.96
25.58
Väike-Maarja vald
719
127
308
51
5.7
67.39
164.4
132 923.37
7.7
184.87
22.04
Põlva maakond
2 297
441
917
36
5.2
91.47
169.5
441 167.05
11.9
192.06
17.26
Kanepi vald
452
85
164
34
5.3
44.39
101.3
80 231.25
8.0
177.50
16.42
Põlva vald
1 526
300
645
45
5.1
107.44
191.1
307 951.97
13.4
201.80
21.72
Räpina vald
319
60
121
19
5.3
81.82
163.2
52 983.83
9.2
166.09
8.16
Pärnu maakond
7 268
1 212
2 205
26
6.0
130.39
146.4
1 531 524.60
21.1
210.72
17.77
Pärnu linn
3 597
588
1 088
22
6.1
191.36
187.9
876 290.83
26.4
243.62
17.37
Häädemeeste vald
417
62
117
24
6.7
32.09
94.0
69 652.35
4.8
167.03
14.28
Kihnu vald
75
14
17
25
5.4
23.19
28.3
10 774.72
10.4
143.66
15.71
Lääneranna vald
896
162
283
52
5.5
67.38
91.7
162 643.58
13.5
181.52
29.74
Põhja-Pärnumaa vald
944
159
268
32
5.9
91.65
116.9
157 504.26
21.6
166.85
18.74
Saarde vald
769
129
245
51
6.0
62.21
95.3
151 883.61
12.2
197.51
31.85
Tori vald
570
104
202
18
5.5
86.84
142.7
102 775.25
12.3
180.31
8.93
Rapla maakond
3 920
697
1 270
38
5.6
141.96
145.4
902 884.79
24.1
230.33
26.96
Kehtna vald
1 527
293
564
101
5.2
189.55
194.1
388 770.16
26.5
254.60
69.61
Kohila vald
480
68
103
15
7.1
89.62
73.9
95 168.18
21.9
198.27
13.73
Märjamaa vald
654
101
195
25
6.5
78.78
95.9
138 518.06
15.5
211.80
17.97
Rapla vald
1 259
240
421
32
5.2
137.04
139.3
280 428.39
25.6
222.74
21.15
Saare maakond
1 319
245
491
15
5.4
100.62
156.9
243 667.34
11.7
184.74
7.32
Muhu vald
69
10
16
9
6.9
28.25
145.6
8 406.49
0.0
121.83
4.61
Ruhnu vald
Saaremaa vald
1 250
235
475
15
5.3
104.62
157.6
235 260.85
12.2
188.21
7.50
Tartu maakond
7 041
1 097
2 215
15
6.4
208.40
230.7
1 696 170.48
22.8
240.90
11.36
Tartu linn
5 340
796
1 580
17
6.7
244.93
247.4
1 381 774.00
25.9
258.76
14.44
Elva vald
568
98
207
14
5.8
129.42
207.7
110 901.59
12.0
195.25
7.66
Kambja vald
202
34
59
6
5.9
76.90
129.5
31 756.22
8.7
157.21
3.20
Kastre vald
204
29
62
12
7.0
50.05
131.0
39 896.54
6.6
195.57
7.84
Luunja vald
86
12
27
6
7.2
62.05
140.4
14 156.04
3.2
164.61
3.37
Nõo vald
48
9
24
6
5.3
88.33
223.6
7 617.10
17.9
158.69
1.85
Peipsiääre vald
300
66
159
29
4.5
85.79
211.8
56 454.37
5.6
188.18
10.13
Tartu vald
293
58
106
10
5.1
84.83
157.5
53 614.62
8.6
182.99
5.24
Valga maakond
4 616
637
1 244
43
7.2
95.58
146.4
924 319.66
13.3
200.24
31.79
Otepää vald
393
63
123
19
6.2
59.43
145.4
75 126.45
7.0
191.16
11.38
Tõrva vald
503
85
171
27
5.9
61.55
128.3
81 410.52
8.3
161.85
12.86
Valga vald
3 720
492
957
59
7.6
104.00
148.9
767 782.69
14.5
206.39
47.56
Viljandi maakond
2 346
522
1 005
21
4.5
129.15
191.3
445 807.50
15.0
190.03
9.43
Viljandi linn
849
205
332
19
4.1
201.70
216.6
172 589.11
22.6
203.29
9.74
Mulgi vald
409
93
224
29
4.4
82.54
192.0
85 775.61
7.9
209.72
11.25
Põhja-Sakala vald
400
96
180
22
4.2
97.37
198.1
68 280.84
10.5
170.70
8.38
Viljandi vald
688
132
277
20
5.2
85.81
155.8
119 161.94
11.8
173.20
8.63
Võru maakond
4 472
652
1 166
32
6.9
86.01
121.7
847 573.58
15.5
189.53
23.26
Võru linn
1 406
199
330
27
7.1
148.22
160.9
281 009.65
24.7
199.86
23.10
Antsla vald
366
58
112
25
6.3
74.62
131.8
64 266.37
14.0
175.59
14.14
Rõuge vald
766
118
215
39
6.5
64.04
128.2
140 801.23
7.7
183.81
25.34
Setomaa vald
576
88
181
53
6.5
84.40
118.9
130 256.69
12.3
226.14
38.42
Võru vald
1 358
192
334
31
7.1
37.76
76.1
231 239.64
11.4
170.28
21.45
