t a s u t a

Kuidas läheb Värska vald?

Kokkusaamisel on eestlastel välja ku-junenud küsimus, kuidas läheb? Vas-tuseks võiks Värska vald öelda, et nor-maalselt. Miks normaalselt, miks mitte hästi?

Rääkides majandusest ja vaadates tagasi meie madalseisule ning suurelt langenud maksulaekumistele, siis selles konteks-tis on maksulaekumised stabiliseerunud ja maikuu lõpu seisuga on tulumaksu laekunud võrreldes eelmise aastaga 3% rohkem. Olen optimistlik ja loodan, et aasta lõpuks on meil tulumaksu eelmi-sest aastast rohkem laekunud vähemalt 6%, mis summaliselt võiks olla umbes 26 tuhat eurot. Tulevikus saab olema üheks majandu-se aktiviseerijaks kindlasti Koidula oma maantee- ja raudteetollipiirijaamaga, parkimisplatsidega ja sinna juurde kuu-luva teenindusega. Värskas toimunud teine Koidula teemaline infopäev tõi kokku hulgaliselt rahvast ja ootusi töö-kohtade osas. Selgeks sai see, et igale loodavale töökohale tuleb kindlasti suur konkurss ja töö saab see, kellel on vasta-vad oskused. Sellepärast soovitan julgelt tolli- ja piirivalvuri ametit õppima minna

ja loomulikult ameteid, mis seonduvad raudteega. Head meelt teeb ASi Paldis-ki Sadamad arenduse hoogustumine ja kõrvu jäi vähemalt 12 töökoha loomise lubadus.Suurem ehitustegevus käib meil Värska südames staadioni ümbruses. Ehitaja on taotlenud ehituse valmimise pikenda-mist augusti lõpuni, mille me oleme akt-septeerinud. Ehitus hakkab ilmet võtma

Raul Kudre, vallavanem

Volikogu tööst

21.04. 2011Otsustati nõustuda Värska valla kasuks seatava üleehita-mise- ja talumise servituudi ning teeservituudi seadmi-sega.Otsustati algatada Värska Lasteaia arengukava koosta-mine.

26.05.2011Otsustati algatada üldplaneeringut muutev detailpla-neering nimetusega „Risti detailplaneering “.Otsustati algatada üldplaneeringut muutev detailpla-neering nimetusega „Oleski kinnistu detailplaneering“.Otsustati muuta Värska valla 2011. aasta eelarvet.

•

•

•

•

•

Epp Volkov, sekretäri abi

ja loodame, et sügisel teeme esimesed stardid tartaankattega staadionil. Vald on sõlminud ehituse töövõtu- lepingu Saatse joogivee pumbajaama rekonstrueerimiseks. Puhas, normaal-se rauasisaldusega joogivesi jõuab tarbijateni juba sellel aastal.Üheks tähtsaks sündmuseks tuleb lugeda laululava platsil, Värskast üle 300 inimese küüditatute auks, mälestustahvli avamist. Lehe ilmumi-se ajaks on avamisüritus toimunud ja mälestusplaat kivile kinnitatud. Selle tänuväärse töö eestvedajaks on Eesti Eruohvitseride Kogu.Alates 1. juunist on Värska Güm-naasiumi direktoriks kinnitatud Rein Zaitsev. Soovime talle edu hariduselu vedamisel Värska vallas. Kokku on lepitud selles, et haridusteemalised ümarlauad jätkuvad uuesti sügisel ja seal ootame vallarahva panustamist oma ideedega.Kultuuripoolelt on kõikide ootused üles kruvitud seoses Peko muinasroki etendustega alates 1. juulist. Teater Vanemuine ja Värska Vallavalitsus on teinud erinevaid ettevalmistusi ning loodan etendusteks täismaja.Soovin vallarahvale päikeseküllast puhkusesuve, kus saab akusid laadida ja korraks ennast argipäeva rutiinist välja rebida. Turismisektoris töötaja-tele loomulikult palju külastajaid.

Väikeste vallakodanike vastuvõtt Värskas

JUUNI 2011NUMBER 3 (30)

Sündmusterohkest ja edukast kooliaastast Värska Gümnaasiumis lk 3

21-27. mail toimusid Itaalias Primieros Kooli-noorte Maailmameistrivõistlused lk 5

Värska valla sõnumidXVIII pitsivõistluse parimad selgunud lk 6

1. juunil tervitas Värska vallavanem Raul Kudre lasteaia saalis Värska vallas 2010.aastal sündinud pisikesi vallako-danikke.

Ehkki kutsed olid saadetud kaheksale lapsele, oli neist koos emme-issiga kohale tulnud neli. Esmane külaskäik lasteaeda näis kõigile pisikestele meeldivat. Eriti põnevana tundusid neile lasteaia- ja koolilaste esinemised. Kandlemängu ja lau-lu oli huvitav kuulata.Seejärel sai sõna vallavanem, kes rääkis erinevatest tegutse-misvõimalustest Värska vallas. Samuti arvas ta, et juba lap-seeas sõlmitud sõprus on kestev ja just need suhted jäävad püsima. Vallavanem julgustas lapsi Värska lasteaeda tooma ning peale seda ka kohalikku kooliteed jätkama. Peale sõ-navõttu said kõik uued vallakodanikud omanimelised käsit-simaalitud tassid. Koolipere poolt samuti pisikese meene. Üheskoos söödi torti ja nauditi päikselist päeva. Kõik soovi-jad said tutvuda lasteaia ruumidega.

Meelike Kruusamäe, kultuurikeskuse juhataja

Pisikeseste vallakodanike esimene vastuvõtt.Foto autor: Triin Kaaleste

Värskas käivad Vanemuise suvelavastuse „Peko“ proovidVärskas on käimas Vanemuise suvelavastuse „Peko“ proovid. Muistne muinasrokk esietendub 1. juulil kell 20 Värska Lau-lulaval.

„Peko“ autor on Kauksi Ülle ning kaasautorid Ain Mäeots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane. Lavastab Ain Mäeots, kunstnikutöö teeb Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater), helilooja on Kristjan Priks ning liikumisjuht Janek Savolainen.Lavastuse nimiosa hakkab mängima Andres Mähar. Teistes osades – Raivo E. Tamm, Sandra Uusberg (Tallinna Linnatea-ter), Birgit Õigemeel, Juss Haasma, Merle Jääger, Marje Met-sur, Riho Kütsar, Tanel Jonas, Ott Sepp, Maarja Mitt, Tarmo Ta-gamets (Võru Linnateater). Lavastuses osalevad ka ansambel Zetod, Pärimusteater “Taarka” noortestuudio ja laulukoorid.„Peko“ on muistne muinasrokk seto ajaloo ja seto pärimuse põhjal. Peko - on ta õieti kuningas või seto jumal? Nii küsitakse seda nime kuuldes. Vahest on ta hoopis seto mees oma maal - ida ja lääne vahel omast kinni hoidmas. Kas Peko sünnib muist-sel ajal või siinsamas ja nüüd? Kas ennem muutub inimene või maailm? Kuidas saada vihm Venemaale? Kas viia küünal kiri-kusse või viljasaagist osa kivi peale? Kumb on kõvem isamees - Koll a või Essu? Keda võtta, keda jätta? Nalja nabani, verd var-vasteni?Ajavahemikus 1. juulist kuni 10. juulini antakse Värskas kokku kaheksa etendust. Vanemuise teater on etenduste ajaks Tartu ja Värska vahele sõitma pannud ka teatribussi. Pileteid teatri-bussile saab osta Vanemuise kassast ja Piletimaailmast. „Peko“ etendustele eelneb laat, kus saab nautida seto toitu ja rahvus-likku muusikat ning osta kohalikku käsitööd. Teater ei soovita etendust lastele.

Etenduse päevadel on Tsäimaja ja Seto Talumuuseum avatud kuni 20.00ni

Lisainfo: Ave-Marleen Rei Vanemuise teatri pressiesindaja, tel: 744 0161, 535 85343, avemarleen@vanemuine.ee

Värska - hüä olõmisõ kotus laSteaed Ja VaRIa

Koolieelsete lasteasutuste sea-duse kohaselt koostab lasteasu-tus järjepideva arengu tagamiseks koostöös hoolekogu ja pedagoo-gilise nõukoguga arengukava.

Arengukava on pikaajaline kokkulepe ja valmib ainult osa-poolte ühistöö tulemusena. Selle protsessi käigus pannakse alus ühisele soovile lasteasutust eden-dada ja luuakse alus kavandatu elluviimisele. Kokkulepe on juba seepärast vajalik, et iga inimene või inimeste rühm kujutab arene- mist ja tulevikku ette omamoodi. Koos tegutsemiseks on vaja jõuda arusaamisele sellest, millised on probleemid, huvid ja vajadused. Kokkulepe arengusuundades on aluseks ühisele tegutsemisele. Toimiv arengukava on märgiks asutuse tugevusest ja arengusuut-likkusest.Värska Lasteaial on valminud aren-gukava aastateks 2011-2016. Aren-gukava määrab meie lasteasutuse visiooni lapse arengust lähtuvalt, tegevuskava planeeritud tegevused toetavad eesmärkide saavutamist.

Lasteaia arendustegevuse prioriteedid aastatel 2011-2016 on kindlustada:• Kvaliteetne õppe- ja kasvatuste-gevus• Kaasaaegne ja turvaline õpi- mängu- ja töökeskkond• Professionaalne personal• Hea meeskonnatöö• Kvaliteetne juhtimine

• Lastevanemate rahulolu• Hea infovahetus kõikide huvi-gruppidega• Toimiv koostöö teiste organisat-sioonidega• Säästlik majandamine ja kokkuhoid• Lasteaia hea maine

Tegevuskava planeeritud ülesanded on püstitatud nii, et need haakuk-sid nii looduse-sotsiaalse kui kul- tuurikeskkonnaga. Paljuski tuleb meil arvestada rahaliste võimalus-tega ja personali jõuvarudega. Tegevuskava on planeeritud täit-miseks aastatel 2011-2013.

Tulemused:• Lasteaial on toimiv kodulehekülg• Kogu lasteaia personal on kaasa-tud arendustegevusse• Hea meeskonnatöö rühmades ja kogu lasteaias• Huvigruppidele on loodud või-malus info kiireks kättesaamiseks lasteaia koduleheküljelt.• Koolitused toetavad lasteaia arendustegevust• Kaasajastatud õppe- ja mänguva-hendid• Õppekava on täidetud õpivaraga• Lapsevanemad on aktiivselt kaa-

satud õppe- ja kasvatustöö prot-sessi juhtimisse• Suurenenud hoolekogu osatäht-sus lasteaia juhtimises ja informat-siooni ning tagasiside edastajana lapsevanematele• On loodud tingimused õues- õppeks• Õppe- ja kasvatustegevuses ra-kendatakse õuesõppe metoodikat• Tegevuskavas planeeritud lastepärane pärimuskultuurialane tegevus• Erinevaid õpivõimalusi kasutades saavutatud laste koolivalmidus• Huvigrupid on kaasatud väärtus-kasvatusse.• Lastele on tagatud ohutu mängu- ja õpikeskkond

Oma arengukava elluviimiseks vajame:• Rahaliste vahendite olemasolu• Koostööd kõigi osapoolte vahel-laps-lasteaia personal-lapsevanem-omavalitsus.Positiivne suhtumine lasteaia töösse, toetab positiivset mikroklii-mat ja motiveerivat töökeskkonda, mis on omakorda igasuguse arengu aluseks.

Noorte luulenurk

Värska Lasteaias on saanud tra-ditsiooniks kevadeti korraldada üritust „Öölasteaed“. Tänu selle mõtte algatajale õpetaja Urvele, toimus lastele väga oodatud sünd-mus juba kolmandat korda.

26.mai hommikul kogunesid lapsed lasteaeda nagu tavalisel päeval. Kella 10.00 olime kutsutud Värska Muusikakooli, kus muusi-kaõpetajad Rita Marits ja Ott Kaa-sik tutvustasid lastele erinevaid pille, mängisid ja joonistasid koos lastega. Lastel esimene muusika-kooli kogemus olemas!Peale lõunasööki ootas meid park-las buss ja sõitsime OÜ Värska Vesi tootmishoone juurde, kus Mikk Mehine tutvustas lastele, kuidas jõuab pudelitesse meie väga tun-tud ja palju kiidetud mineraalvesi „Värska“. Nii väikestel kui suurtel oli väga huvitav!Jalutasime tagasi läbi metsa ja kohtasime Metsa-Jänkut, kellega oli õnnetus juhtunud. Aitasime teda ja tuletasime koos meelde, mida tuleks teha siis, kui laps on hätta sattunud. Väga kiiresti on vaja täiskasvanule sellest teatada!Peale õhtuoodet läksime lasteaia õuele mängima ja üllatust ootama, mis varsti tuligi, mürinal metsa seest. Õpetaja Olga koos oma poja

Kristjaniga tulid motorolleriga ja ATV-ga lasteaia õuele lapsi sõidu-tama. Oh seda põnevust!Samal ajal korraldas õpetaja Urve grillimise koos laste poolt kaasa võetud suupistetega. Kui olime parajalt väsinud, läksime rühma, et ennast pisut korrastada. Seejärel läksime Värska Kultuurikeskusesse, kus lapsevanem Eeri Tirp korraldas lastele nende lemmikmultifilmide vaatamise. Tagasi lasteaeda jõudes, läks lahti pidzaamadisko…..Vaatamata pikale ja üllatustekül-lasele päevale, olid kõik lapsed

väga reipad ja rõõmsameelsed ka hilja õhtul. Rahuliku loodushelide muusika saatel uinusime magama, et ärgata juba uues päevas. Lapsed ja õpetajad tänavad abi eest ürituse korraldamisel: Värska Muusikakooli direktor Tiina Kadarpik, OÜ Värska Vesi tootmis-juht Mikk Mehine, Värska Kul- tuurikeskuse juhataja Meelike Kruusamäe ja helitehnik Eeri Tirp.

Olga Rõbkina,Värska Lasteaia õpetaja

Öölasteaed toimus juba kolmandat korda

Gaseel ,,Kuristik rukkis“ teemal

rukkis mullast tärkab põllulohtu keegi seal ei märkaelu on lõbus ja muretumängumaailmast ei loobu- ei ärkapõhimõtteid- ausust- siirustkeegi naljalt enam ei märkaoht varitseb- uinutab sügavaltseda kinnisilmi ei märkaEfka olen ja otsin üht kohtakuni kuristiku põhjas ärkan

Evelin Ämarik 12. klassõp. I. Hoidmets

eripreemia maakondlikul õpilastööde konkursil

Lapsed lõunaeinet söömas. Foto autor: Olga Rõbkina

Värska Lasteaia arengukava lühiülevaadeElle Suss, Värska Lasteaia direktor

Värska Lasteaia missioon:Tähtsaim Värska Lasteaias on laps ja kõik see, mis tagab lapsele hea enesetunde, turvalise keskkonna ja eduka arenemise. Lasteaed on

perekondlikku kasvatust toetav ja abistav haridusasutus.

Visioon:Mitmekülgne areng - parim algus. Värska Lasteaed on omanäoline lasteaed, kust suundub kooli rõõmsameelne, avatud, uudishimulik,

loov ja teistega arvestav laps.

Suvi on ilusaim ja toredaim aeg aastaringis, mil tahaks nautida võimalust käia paljajalu, päevi-tada ja lihtsalt mõnusalt olla. Kahjuks aga leidub meie seas selliseid inimesi, kes küll tun-nevad elust ise rõõmu aga muu-davad oma õnnetundega teiste elu nukraks ja kurvaks.

Kui ma mõned päevad tagasi töölt tulin ja bussile kiirustades juba etteruttavalt mõtlesin, et ehk jääb veel aega õhtul mõnusat su-veilma nautida ja ehk jõuaks veel mõne peenra enne sääskede rün-net ära rohida, võtsid mõtted mu peas aga hoopis teise pöörde. Saatse bussijaama jõudes, valdas mind meeletu kurbus ja ahastus, sest kuulsin seal prügikastide kõrval katkistest prügikottidest nähtavate kasutatud piknikujäät-mete kurba sosinat - korista mind ära. Tuli meelde oma esimese klassi lugemikust tuttav lugu, kus mahavisatud kõneleva paberitüki kõnet kuulis vaid klassis üks laps. Saatse bussijaamast vist võiks kuulda lausa karjuvat appihüüet, et jätke ometi järgi ja ärge tooge oma isiklikku prügi oma koduküla prügikonteinerisse. Miks peaks kellegi piknikujäätmeid koristama töötuks jäänud inimene, kes ise ei saa võibolla endale ühtki pikni-kuõhtut suvel lubada.Mõelgem korrakski, kuidas mõjub selline bussijaama ümbrus võõrastele, kes tulevad vaata-ma Saatse kirikut, muuseumi ja oma kodukohta. Ilmselt ei ole keegi meie üle enam uhked, sest mõned tilgad tõrva rikuvad ära ju kogu meepurgi.Olgem mõistlikud ja hoolivad! Nautige suve ja mõelge ka natukene teistele. Tuletage meel-de oma esivanemate elutarkusi ja püüdke ikka elada oma elu ausalt ja väärikalt.

Südamelt ära!

Tea Korela, vallaelanik

Kevadel toimus taas Värska raama-tukogus mälumänguturniir. Tur- niirist võttis seekord osa neli kahe-liikmelist võistkonda, osalejad olid erinevatest vanuserühmadest.

Küsimused koostas ja mänge juhtis Omar Kaljuvee, kes on ise väga tubli kilbar, sel aastal saavutas ta Eesti paarismälumängu karikavõistlustel 10. koha. Turniiri jooksul tuli vastata kokku 120 küsimusele, millest üksikud jäid ka vastuseta ning andsid seega mängi-jaile juurde uusi teadmisi. Punktisüs-teemi kohaselt jagati igal võistlusel nn teadmiste punkte ja kohapunkte. Kõige teadjamateks osutusid Värska Gümnaasiumi õpetajad. Turniiri või-tis taas paar koosseisus: Maret Hunt ja Piret Ziugand, kes kogusid enim punkte kõikidest osamängudest.

Pakun ka lehelugejale nupu-tamiseks turniirilt 3 küsimust:1. Missugune maailmaaja- looline sündmus juhtus kell 19.33 25. detsembril 1991. aastal?2. Õlipuu perekonda kuulub 33 liiki igihaljaid puid ja põõsaid, mis kasva-vad looduses Vana Maailma troopi-kas ja parasvöötme lõunaosas. Ees-tis kasvatatakse taimedena õlipuu lähisugulastest forsüütiat, sirelit, li-gustrit, harvem lumepuud, fillüüreat ja osmantust. Eestis kasvab ka üks looduslik õlipuuline (Fraxinus excel-sior). Küsime selle puu eestikeelset nimetust? 3. Milline on ainus mosle-mienamusega linn, kes võõrustanud olümpiamänge?

Kindlasti on kavas tuleval aas-tal mälumänguturniiriga jätkata. Raamatukogu mahutab aga pisut enam kui neli võistkonda, seepärast ootame tuleval aastal pisut ak- tiivsemat osalemist. Antud üritust toetas Värska valla haridus- ja kul-tuurikomisjon

TähestikuluuletusPoliitiline maastik

Ansip Stenbocki majas valitsebErgma riigikogu talitseb Heimar Lenk saateis osalebIlves ajakirjanikke tõrelebJänes ERSO- t kui koori juhatabKallas Brüsselis millestki jorutabLigi eurost rahvale pajatabMaripuu pargis üksinda jalutabNool see varem tegi sportiOjuland sõi Eestis tortiPalo Värskast pärit on Reiljanil on vara tonnSavisaar Moskvast raha küsisTarand Europarlamenti trügisUrmas Klaasist kui Põlvamaa mehestVahel võib lugeda Setomaa lehest Õunapuid lauas on istumas kaksÄra ei arva isagi - miksÖelda tahaksin minagi sõnaÜtleb üks seadus “sa pole nii vana”

Mirjam Mehine 6. klassõp. I. Hoidmets

3. koht maakondlikul õpilastööde konkursil

Mälumäng on mäng, milles kaotajaid ei ole, on ainult võitjad

Noorte luulenurk

Eha Kütt,Raamatukogu juhataja

lK �

lK 3

Sündmusterohkest ja edukast kooliaastast Värska Gümnaasiumis

Killadi-kolladi koolikotid, tinnadi-tännadi tindipotidnüüd peab kinni kruvitama – aeg on sõita suvitama!/Leelo Tungal/

Päikeseline suvevaheaja algus on kindlasti rõõmustanud paljusid peresid. Loodetavasti tõstab luge-jate meeleolu veel seegi, kui saate ülevaate õppeaastal 2010-2011 koolis tehtust ja saavutatust.

ÕppetöötulemusedÕppeaasta viimasel päeval õnnes-tus VG direktoril kiita 2010-2011 õppeaasta õpitulemuste alusel väga hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest 15 Värska Gümnaa- siumi õpilast. Nemad said kingituseks tänuraamatu ja peatselt lisandub sellele ka kiituskirjaga lõpetajate ühispilt. Hea ja väga hea õppimise ning käitumise eest oli tunnustuse saajaid 48. Kokkuvõtlikult läheneb selle õppeaasta õppeedukuse kvali-teediprotsent neid arve silmas pi-dades 50le, st et neljadele-viitele õpivad peaaegu pooled Värska Gümnaasiumi 148st õpilasest.Riigieksamid on selleks aastaks sa-muti seljataga. Nende korralduses, eksamite vormis ja hindamise alus-tes olulisi muudatusi võrreldes möö-dunud aastaga ei olnud. Gümnaa- siumi lõpetamiseks tuli sooritada viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm riiklikud. Kõigile 12. klassi õpilastele oli kohustuslik eesti keele riigieksam (kirjand). Ülejäänud riigieksamid sai õpilane ise valida kooli õppekavas olevate õppeainete hulgast. Juba 20. jaanuariks teatasid gümnaasiumiastme kahe viimase klassi õpilased kooli juhtkonnale oma valikud. Sel õppeaastal eelis- tati geograafiat (eksami tegid kõik 11. klassi õpilased - 13), suur hulk noortest otsustas ühiskonnaõpe-tuse eksami kasuks (8 õpilast) ning valikusse jäid veel keemia (4 õpilast 11. klassist), vene keel ja bioloogia (1 õpilane). Gümnaasiumilõpu koo-lieksamina on aga edukalt soori-tatud 9 õpilase kirjanduse eksam ainealase uurimistööna. 8 gümnaa- siumilõpetajat tegi bioloogia, 2 majandusõpetuse ja 1 kehalise kasvatuse koolieksami – üldiselt lõpetati heade ja väga heade, kuid siiski ka üksikute rahuldavate lõpptulemustega. Kool sai 18. juunil toimunud ak-tusel lõputunnistuse väljastada 12. klassi õpilastele (meil 10 lõ-petajat), kellel on kõikide õp-peainete kooliastmehinded vähe-malt rahuldavad ja kes on kõikide lõpueksamite eest saanud posi- tiivsed tulemused.Põhikooli lõpetamiseks tuli soorita-da kaks kohustuslikku (eesti keel ja kirjandus ning matemaatika) ja üks valikeksam. Viimaste õppeained kipuvad kattuma gümnasistide omadega: ühiskonnaõpetus (6), geograafia (4), inglise keel (3), keemia ja bioloogia (1) – otsused said langetatud ja ettevalmistus- tööd tehtud ikka oma südame järgi. Põhikoolilõpetajaid on sellel aas-tal 14 ning tunnistused anti kätte 17. juunil kell 17.00 Värska Kul- tuurikeskuses toimunud lõpuaktu-sel.

Olulisemad ainealased saavutused nii maakonnas, riigis kui väljaspoolMaakonnas ja riigis toimub igal aas-

tal õpilastele hulgaliselt mitmesu-guseid ainevõistlusi. Olulisemateks nende hulgas on olümpiaadid - mit-mevoorulised ainevõistlused, kus selgitatakse välja esmalt maakonna ja siis riiklikul tasemel parimad ainetundjad. Maakondlikud voorud on lõppenud sellelgi aastal meie õpilastele väga edukalt: koju on toodud 6 esikohta ja 6 teist koh-ta. Tunnustamist väärivad Laura Kruusamäe (käsitöö kodunduse osa I koht), Daniel Kütt (matemaatika I koht), Mati Ilisson (inglise keele I koht), Kristel Kõivo (inimese-õpetuse II koht), Maria Leping (bioloogia II koht), Anneli Palopson (eesti keele II koht), Doris Kudre (inimeseõpetuse ja matemaatika II koht) ning jätkuvalt Ruti Kirikmäe (käsitöö osa II koht ja matemaatika, keemia, füüsika I koht). Ruti kasutas otstarbekalt omandatud teadmisi ka Internetipõhisel vabariiklikul ühis-konnaõpetuse olümpiaadil ning tuli seal oma vanuseklassis väga kõrgele II kohale. Maakonna esindajana naases ta veel nii loodusteaduste- kui ka keemiaolümpiaadilt eduka 9. kohaga. Oma võro ja seto keele oskuse väga head ja head taset näitasid Värska Gümnaasiumi 8. ja 11. klas-side õpilased vabariiklikul võro keele ja kultuuri tundmise olümpiaadil: kiitust väärivad vanemas astmes Jete Suure (I koht), Ingrid Vako (4. koht) ja Kristjan Linnus (9. koht) ning nooremas astmes Angelica Lõvi (4. koht) ja Liisi Lõiv (5. koht).Olümpiaadide kõrval ei tohi ära unustada ka erinevaid ainealaseid konkursse, võistlusi, teemapäevi. Kõige suuremal hulgal võeti lõp-penud õppeaastal osa loodusteema-listest viktoriinidest ja -mängudest ning arvutipõhisest peastarvutamis-võistlusest ehk pranglimisest. Kui riiklikust metsaviktoriinist osavõtjad said kõik mälestusmeene, siis üheks suurimaks auhinnaks Kagu-Eesti kol-me maakonna tublidele loodusvik-toriinis osalenud loodusetundjatele oli Keskkonnaameti poolt korral-datud ja finantseeritud kolmepäe-vane looduslaager vaheaja esime-sel nädalal Karula rahvuspargis. Neljakümne parima hulka pääsesid ja laagrimõnusid nautisid 14 meie kooli 5.-8. klasside õpilast. Loodus-teemalistest võistlustest tasub veel ära mainida Tartu Zooloogiamuu-seumis korraldatud vabariiklikku lin-nuviktoriini, kus osalenud 8.-9. klas-side segavõistkond (Jane Vako, Tanel Päkk, Reigo Jänes) jäi jagama 5.-6. kohta ning eriti nobedad ja oskajad olid Taevaskojas peetud loodus-tee-

malisel maastikumängul meie 5. ja 7. klassi segavõistkonna liikmed (Kristel Kõivo, Doris Kudre, Kevin Hallop) - koju toodi I koht. Juba teist aastat on Noore Teadlase võistlusel osalenud meie kooli kaheliikmeline võistkond (Ruti Kirikmäe, Peeter Sepp). Loodusteaduslike uurimus- ülesannete lahendamise tule- museks sel aastal vabariiklik 12. koht.Matemaatikat armastatakse meil samuti. Põlvamaa väga head (4. klasside arvestuses võistkondlik II koht: Krete Auser, Kristel Jaago, Rasmus Talas) ja parimad nu-putajad (7. klasside arvestuses võistkondlik I koht: Doris Kudre, Kevin Hallop, Omar Purik) õppisid sellel õppeaastal just meie koolis. 7. klassi võistkond osales ka vabariik-likul Nuputamise lõppvõistlusel hästi. Maakondlikku pranglimise finaali olid oodatud 19 meie kooli õpilast. Suurepärase treenitusega Ruti Kirikmäe arvati maakonna pari-mana Eesti võistkonna liikmeks ja ta osales Sloveenias toimunud prang-limise MM-l – tulemuseks 7. koht. Maakonnasisestel spordivõistlustel pjedestaalikohtadel saadud tun-nustusi - diplomeid, medaleid, kari-kaid - on ette näidata väga paljudel õpilastel. Eriliselt edukad on aga ol-nud need, kes said osaleda ka välis-võistlustel: Daisy Kudre – juunio-ride MMil suusaorienteerumises individuaalne 8. koht. Kuueliikme-line põhikooliastme orienteeru-misvõistkond kahe saatjaga oli just nädal enne kooli lõppu Itaalias, kus koolinoorte MMil orienteerumises jõudsid kõige kõrgematele kohta- dele Doris Kudre (5. koht) ja Maria Leping (7. koht). Mai lõppu jäid ka Leedus toimunud Balti meist-rivõistlused orienteerumisjook-sus, kus osalesid Reigo Teervalt ja Kristjan Linnus. Loovust ja teotahet näitavad üles mini- ja õpilasfirmades tegutsejad. Oli üsna tavaline, et õpilasfirma Vajalik naases riigisisestelt võistlus-telt erilise auhinna või preemiaga. Neid märgati ja tunnustati ka Riias toimunud rahvusvahelisel õpilas-firmade üritusel.

Õppimist, heade tulemuste saa-vutamist ja silmaringi laienemist toetavad tegevusedKooliaasta on olnud vaheldusrikas. Igasse nädalasse on ikka juhtunud või planeeritud mingi üritus, õp-pekäik vms tegevus, mis toetab konkreetset õppeainet või on üld-hariva eesmärgiga (nt metsaistu-

tustalgud, keskkonna- ja riigikait-selaager jne). Mitmed sügisel TÜ Teaduskooli poolt pakutud kursus-tel osalejad said koolilõpuaktusel kätte tunnistused läbitud teemade kohta – hea võimalus täienda-vaks koduseks enesearenduseks. Teaduskooliga tegi kool koostööd veel teisitigi: liitusime nende poolt pakutud füüsika ja keemia õpiko-dade programmiga, kus huvilistel õpilastel (8.-10. klassid, 15 osale-jat) oli võimalik nende teadus-tega lähemat tutvust teha. Tasuta lisaõpe – st põhjalikud, eksperi-mentide ja laboratoorsete töödega illustreeritud teadustunnid toimu-sid Värska Gümnaasiumis 14 kor-ral õppeaastas, tunniväliselt ja iga kord 4 tundi korraga. Loodusvald-konda puudutavaid I-II kooliastme keskkonnahariduslikke ettevõtmisi ja kolme teemapäeva (vesi, maa, õhk) läbiviimist toetas KIK. Jätku-valt on olnud terve rida üritusi ja ettevõtmisi seotud majandusõpe-tuse (sh õpilasfirmade tegevus) ja kodukoha kultuurilooga (nt Seto-maa koolide ühised ettevõtlus- ja pärimuspäevad). Soiku ei ole jää-nud ka huvialaringide töö. Mudi-laskoori lauljad ja sügisel loodud I kooliastme rahvatantsurühma liik-med osalesid mai viimasel püha-päeval maakonnakeskuses Kolme Põlvkonna Peol ning ettelaulmisel I kategooria pälvinud lastekoor ning II kooliastme rahvatantsijad paki-vad varsti vajalikud asjad ja sõida-vad Tallinnasse koolinoorte laulu- ja tantsupeole. Värska Gümnaasiumi aulas on ol-nud alati palju huvilisi, kui Värska Muusikakool on organiseerinud siia järjekordse koolikontserdi (viimane lausa õpitoaga!). Muusika-kooliga on ikka tore koostööd teha. Kui majas on külalised (nt mai kes-kel käisid meil lahtiste uste päeval Mikitamäe kooli 8. ja 9. klass) või tegemist kooli korraldatud ürituse-ga, siis toredad Sõõriq´, kes lühi-kese ajaga populaarsust kogunud nii piirkonnas kui maakonnas ja ehk kaugemalgi, on meelsasti olnud nõus oma pillilugudega üles astu-ma. Kooli õpilasomavalitsuse juhi, peatselt lõpetava gümnasisti Evelin Ämariku lõõtsamäng on kõlanud ka Brüsselis võõrsil elavate eesti laste ees. Alati on tore esinemas näha ka meie Hysteria tüdrukuid. Need on eeskuju väärivad õpilased ja tegevused. Omaalgatuslikult ja pideva treenimise-harjutamisega jääb nii klassi- kui koolikaaslastele kindlasti meelde ka Jaan Roose – andekas slackline rider, kes osales ka selle ala rahvusvahelistel võist-lustel Saksamaal. Saksamaaga on seotud ka meie selle õppeaasta õpilasvahetuspro-jekt. Kevadine sakslaste võõrusta-mine meie peredes jättis külaliste-le sügava mulje ja vaid positiivsed emotsioonid ning seetõttu on suur bussitäis Värska ja naaberkooli Mikitamäe õpilasi oodatud juuli teisel nädalal vastukülaskäigule Saksamaale. Aitäh võõrustanud peredele ja toredat reisi lastele!Tänud kõikidele vanematele, kooli töötajatele, teistele toetaja-tele-abilistele-mõttekaaslastele. Koostöös on tehtud, jõutud ja saa-vutatud palju. Head puhkuseaega!

KOOl

Eve Kapten,VG õppealajuhataja

Maastikumäng gümnaasiumi õuel. Foto autor: VG erakogust

Triin Kaaleste, arendusnõunik

28. aprillil toimus Värska Kul-tuurikeskuses haridusteemaline ümarlaud „Meie kooli suunad ja tulevik“. Osalejaid oli üle kolme-kümne, nende seas vallaamet-nikud, õpetajad, lapsevanemad, õpilased ja külalised.

Ümarlaual püstitati kaks põhi-küsimust: „Millised võiksid olla Värska kooli gümnaasiumiastme põhisuunad?“ ning „Mis on Vär-ska Gümnaasiumis väärt hoid-mist?“.Esimest küsimust arutleti laudkon-dades neljast erinevast vaatenur-gast: Setomaa õpilased, noored kaugemalt, lapsevanemad, kogu-kond. Arutelu tulemusena koorus välja viis võimalikku põhisuunda: sport, kultuur, keele- ja majan-dusõpe, sisekaitse. Mõttetöö on jätkunud väiksemas ringis või-maluste, rakenduste ja rõhuase-tuste osas ning uue õppeaasta alguses toimub järgmine, veel sügavamale teemasse viiv ümar-laud.Teisele küsimusele vastates toodi välja, et hoida tasub: kooli turval-ist keskkonda, sõbralikku suhtlust ning ühtekuuluvustunnet; tradit-sioone ja omakultuuri; huvitege-vuse võimaluste mitmekesisust; valla doteeritud koolilõuna või-malust läbi kooliastmete ning häid õpetajaid ja tublisid õpilasi.Gümnaasiumi säilimist peeti oluliseks sõnadega: „Kool on ise Värska väärtus!“

Meie kooli

suunad ja tulevik

Värska - hüä olõmisõ kotus

Värska Muusikakool võttis kolman-dat aastat järjest osa Eesti Pärimus-muusika Keskuse korraldatavast üleriigilisest pilliõpilaste võistu-mängimisest Viljandis. Esimesest võistumängimisest (2009) alates on meie õpilasi saatnud suur edu.

Sel korral läks Värskasse 3 parima pillimängija tiitlit ja 1 eripreemia: näppepillid (vanem) - Ivo Laanelind - õpetaja Kristjan Priks; viiul (noo-rem) - Laura Kruusamäe - õpetaja Ott Kaasik; lõõts (noorem) - Doris Kudre - õpetaja Toomas Valk; kannel (vanem) - Ruti Kirikmäe - eripreemia tantsulise ja stiilse pillimängu eest.Rõõmustav on, et meie kooli vilist-lane, hetkel juba H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis viiulit õppiv Gloria Kadarpik (2009. ja 2010. aasta vanema vanuseklassi võitja) osales taas võistlusel ja pälvis eri-preemia kaasahaaravalt tantsulise mängu eest. Iga osaleja esitas kaks vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, mil-lest üks pärines tema kodukandist. Lisaks võistlemisele käis meie koo-li viiuliansambel Pärimusmuusi-ka Aidas ka muusikalist külakosti pakkumas. See sai teoks võistluse korraldaja Sofia Joonsi kutsel. Män-giti seto viiulilugusid, mis ootasid arhiivis avastamist kuni 2009 aasta sügiseni. Tagasi juurte juurde aitas meid Eesti Kirjandusmuuseumi Ees-ti Rahvaluule Arhiivi teadur Andreas Kalkun.

Kolm peapreemiat üleriigiliselt võistumängimiselt

Tiina Kadarpik,Värska Muusikakooli direktor

Värska - hüä olõmisõ kotus lÕPetaJad Ja KUltUUR

Jälle on saabunud kevad, õitsevad nurmed ja niit.Jälle täis saginat maja, teele teid saadame siit.Õppige, targaks kõik saage, see on me südamesoov.Kasvage, sirguge suureks, sügis edukat kooliteed tooks!

Pole kaunimat teadmisest, et on kevad, alati oodatud, iga kord omanäo-line, seda ilusat aastaaega on seostatud lastega, on ju lapsepõlv inimelus samuti kevad. Kevad on ka pereheitmise aeg. Kuidagi märkamatult on osa lapsi nii suu-reks sirgunud ja targaks saanud, et kooliaeg kipub vägisi kätte jõudma. Meie lasteaiast lendavad 40 lennuna välja kaks poissi ja kaks tüdrukut - Mait, Birgit, Ergo ja Anzella.Me loodame, et neile jääb lasteaiast meelde palju meeldivaid hetki. Soo-vime, et nende koolitee oleks päikseline, et saabuv kooliaeg tooks endaga kaasa rõõmu, kordaminekuid ja häid võimalusi.Täname kooliminejate laste vanemaid meeldiva koostöö eest!

Lasteaia kollektiiv

Tänavused lasteaia lõpetajad: Ergo, Birgit, Anzella ja Mait

Last

eaia

lõpe

taja

d ko

os k

asva

taja

tega

. Fo

to a

utor

: Olg

a Rõ

bkin

a

Muusikakooli 7. klassi lõpetajad

7. klassi lõpetajad vasakult:Rainer-Robert Suun, Maria Leping, Katre Korela, Anet Suure, Jane Vako

Foto autor: Paul Hunt

Tänavused 9. klassi lõpetajad

Tänavused 12. klassi lõpetajad

lK 4

Eest vasakult: Kristjan Kullasaar, õp. Olga Nagibina, Katre Korela, Kairi Kaar, Tuuli Kotov, Evelin Ämarik

Tagant vasakult: Sander Hüdsi, Pirko Pilv, Reimo Teervalt, Valmar Lassik, Jaan Roose

Eest vasakult:Kristjan Kattai, Reigo Jänes, Peeter Sepp, õp. Anneli Lätt, Tanel Päkk, Mario Heil

Tagant vasakult: Laura Kruusamäe, Kerda Kukk, Ruti Kirikmäe, Helis Kraav, Helen Saar, Noora Nahkor, Helina Kõllamägi, Kristiina Sokk

Värska Vallavalitsus ja Värska Vallavolikogu õnnitlevad lõpetajaid ja soovivad edukat haridustee jätkumist!

9. juuli Treski külas Treski jaanituli19.00 palvus tsässona juures20.00 peoõhtu algusEsineb ansambel Mesipuu Täpsem info: 567 89116 (Veiko Kõopuu)

Värska - hüä olõmisõ kotusetteVÕtlUS Ja SPORt lK 5

Kui Eestis on tendents pigem selles suunas, et noored lahkuvad maa-kohtadest pealinna või sootuks välismaale, siis on ka positiivsemaid näiteid. Tänase persooniloo keskmes on noor mees, kes põlise tallinlase-na otsustas naasta oma lapsepõlve-maadele elu ja äri alustama. Alates 2010. aasta detsembrikuust toimetab Värska Sanatooriumi baaris uus noor peremees Elari Labe.

22-aastane Elari on kasvanud Tallin-nas, käinud seal koolis, teinud kõvas-ti sporti ja unistanud isegi professio-naalse võrkpalluri karjäärist. Samas möödusid tema lapsepõlve kõik vabad hetked just Värskas. „Mõle-mad minu vanemad on Värskast pärit, lapsena sai tihedalt siin viibi-tud. Mulle on siin kogu aeg meeldi-nud, mäletan, et alati kui Värskasse tulime, siis oli näol naer, sest ees ootasid sõbrad ja seiklused,“ kirjel-dab Elari oma emotsioone seoses Värskaga.

Tallinnas elades õppis Elari Auden-tese Erakoolis tippspordi õppesuunal. “Mängisin ise võrkpalli ja soovisin täisprofessionaaliks saada. Tegelik-kuses läks kõik aga teistmoodi,“ üt-leb Elari. Gümnaasiumi lõppedes pa-kuti talle Audentese Võrkpalliklubis noortespordi juhi kohta, pikalt mõt- lemata võttis noormees pakkumise vastu. Sellele järgnes ettepanek asu-da klubi esindusmeeskonna Selver Tallinna manageri kohale. „See oli tõsine väljakutse ja jällegi nõustusin pakkumisega. Selles ametis olen töötanud nüüdseks juba kolm aas-

tat. Olen tulnud meeskonna esinda-jana kolmekordseks Schenker Liiga võitjaks, kahekordseks karikavõitjaks ja kolmekordseks Eesti Meistriks,“ on Elari saavutuste üle uhke. Samas olid kiirel ja väljakutsete roh-kel Tallinna elul ka oma pahupooled. „Tallinna töökoormus oli meeletu, kolme aasta jooksul sain ainult ühe nädala puhkust võtta. See on karm, aga selline see töö on. Palju aega pi-din viibima välismaal võistlustel, see jällegi omakorda kurnas,“ meenutab Elari.

Kuna mehe südames oli nagunii soov veeta rohkem aega Värskas, et rahulikum elu, vaikus, värske õhk, kaunis loodus, siis pani info sana-tooriumi juures oleva baaripinna rendile andmisest tema südame põksuma. „Kuna olen töötanud ka baarmanina Tallinna ööklubis Holly-

wood, siis teadsin, et see on amet, mis mulle meeldib ja sobib,“ märgib Elari. Tema sõnul oli selles otsuses ka natuke kodukoha patriotismi hõn-gu sees: „Kui oleks pakutud kuskil mujal baari- pidamist, siis vaevalt ma oleks selle pakkumise vastu võtnud. Ma tõesti soovin anda endast kõik, et Värska elu muutuks paremaks ja tekiks rohkem võimalusi“.

Seitse kuud on nüüd Elari Sanaka baari nime all kohalikku ettevõtlust arendanud ja on enda sõnul otsuse-ga väga rahul. Hinnanguid äritege-vusele ta veel andma ei kipu, aga on veendunud, et kui uskuda sellesse ärisse ja oma püüdlustesse, siis see viib edasi. Hetkel käivat rahvast päris korralikult, toimuvad elava muusika-ga peoõhtudki, aga arenemisruumi olla noore peremehe sõnul kindlasti veel. Ja ega Elari pelgalt omaniku-paberid taskus ringi käi, enamusest lahtioleku ajast toimetab mees ise ka leti taga. Lisaks ei ole Elari un-ustanud ka oma esimest kirge- võrk-palli, aga nüüd annab ta oma oskusi edasi juba ka kohalikele Värska valla noortele, olles gümnaasiumis laste võrkpalli treener.

Linnaelust kannapöörde teinud mees julgeb innustada ka teisi noori maaelu võlusid üles leidma. „Maa-kohtades on tegelikult vägagi palju teha, tuleb vaid õige tegevus enda jaoks välja mõelda,“ leiab Elari. Ja oma valiku – Värska suhtes jätkub mehel vaid tunnustussõnu: „Värskas elamist saab hinnata 10 palli süs-teemis 10 palliga. Puudust ei tunne milleski, kõik on nii, kuis peab“.

Vallalehe toimetus

Noor ettevõtja hindab elu- ja tegutsemisvõimalusi Värskas kõrgelt

Tulemas on Värska valla külade mängud

Igaaastaselt on kavas korraldada Värska valla külade mänge, mis esma-kordselt toimuvad 16. juulil 2011 algusega 10.30 Lobotka külaplatsil Lo-botka külaseltsi eestvedamisel.Mängudest on oodatud osa võtma kõik vallaelanikud ja küladega seotud kodanikud. Võistkonnas peab olema vähemalt viis liiget ning võib ka moo-dustada naaberküla(de)ga liitvõistkonna. Mõõtu võetakse võistkondlikus arvestuses kuuel sportlikul alal, kus selgitatakse välja alade ja üldarvestuse paremusjärjestus. Sel aastal on kavas korvpalli vabavisked, saapavise, kala-püük, veekandmisvõistlus, kiirkabe ja köievedu. Õhtu lõppeb autasustami-se ja kultuuriprogrammiga.Ürituse läbiviimist toetavad Kohalik omaalgatuse programm ja Värs-ka Vallavalitsus. Küla võistkond registreerida hiljemalt 10. juuliks triin@verska.ee või 530 94672. Lisainfo Triin Kaaleste 530 94672 või Heldur Kotov 534 21789.

Triin Kaaleste, arendusnõunik

Värska orienteerumispäevakud

Arvestades Värska valla elanike huvi orienteerumise vastu, korraldatak-se ka sellel aastal orienteerumisklubi Peko eestvedamisel ja Värska valla toetusel Värska Orienteerumispäevakuid.

Selleks, et meie noored ja täiskasvanud ei peaks hobiga tegelemiseks kau-gele sõitma, korraldame valla piires õhtuseid kaardiga metsaminemise või-malusi ja neid nimetatakse päevakuteks. Päevakud on koht, kus iga osaleja valib, kas ta kasutab seda tõsiseks ponnistuseks, mõnusaks treeninguks või lausa puhkuseks. Osalejatele pakutakse nelja erineva raskusastme ja pikku-sega rada, ning arvestust peetakse 16 vanuseklassis ja 5 etapi kokkuvõttes autasustatakse võitjaid karikaga. Sellel aastal sundis pikk ja lumerohke talv meil oma plaanidesse korrektiive tegema. Nimelt oli esimene päevak plaanitud algselt 14. aprillile, kuid on tänaseks otsustatud läbi viia alles septembris. Teisel korral õnnestus siiski algust teha ja Kõvera järve lähedal peetud päevakul jõudis starti 24 soovi-jat. Teine Õrsava silla juures toimunud päevak pälvis tähelepanu ehk selle-ga, et seal tegi oma rajameistridebüüdi Kristjan Linnus. Kolmanda päevaku märgusõnaks võiks olla “viimane lihv enne MM-i”. Nimelt tegid seal Itaa-liasse koolinoorte Maailmameistrivõistlustele sõitvad noored oma viimase treeningu. Seni viimasena toimunud päevakul joosti Värska kõige värske-mal kaardil, mis jääb Värska alevi ja Sanatooriumi vahele ja rajameistriks oli samuti esmakordselt ametit proovinud Reigo Teervalt. Nelja etapi peale kokku on seni tehtud 79 stardikorda 31 osaleja poolt. Ootame kõiki seni kohalkäinuid ja kõiki teisi viimasele päevakule, kaardiga metsamööda kontrollpunkte otsima/läbima. Viimane päevak on kavas sep-tembri alguses Määsovitsa kaardil, stardiga Värska alevikust, täpsem info OK Peko kodulehel www.peko.ee.

Rein Zaitsev, peakorraldaja

21-27. mail toimusid Itaalias Primieros Koolinoorte Maailmameistrivõistlused orienteerumises

Eestit esindas Värska Gümnaasium, võistkonda kulusid: Doris Kudre, Maria Leping, Liis Toomas, Kevin Hallop, Mauno Kapten ja Jaspar Jõesalu. Treeneritena olid kaasas Rein Zaitsev ja Daisy Kudre, Eesti Koolispordiliitu esindas Helle Ait-sen. Koolinoorte MM orienteerumises toimus sel aastal neljateistkümnen-dat korda. Ametlikult toimus esi-mene võistlus 1995. aastal Põlvas, kus Eesti koolide võistkonnad ka esikohtadele jõudsid. MM toimub iga kahe aasta tagant ning ürituse eesmärgiks ei peeta mitte niivõrd parimate orienteerujate väljaselgi-tamist, kuivõrd just rahvusvaheliste suhete ja sõpruse loomist. Eesti delegatsioon saabus Itaaliasse 21. mail. Kuna enamus polnud va-rem Itaalias käinud, olime väga vai-mustuses suurtest mägedest, soojast kliimast ja ilusast loodusest. Meid võõrustas Põhja-Itaalia väike linn Primiero, mis asub UNESCO maail-mapärandisse kuuluvate Dolomiitide jalamil. Esimese võistluspäevana oli kavas ta-varada, mis toimus kümneminutilise

bussisõidu kaugusel linnast. Eestlas-test tegi väga hea jooksu Doris Kudre, kes saavutas enda vanusklassis viienda koha. Dorise sõnul tegi ta küll ka vigu, kuid mitte väga suuri. Rada oli tehniliselt üsna keerukas, kuna ta ei olnud harjunud sellisel maastikul jooksmisega. 60 tüdruku konkurent- sis saavutas Maria 23. ja Liis 45. koha. Poistest tegi parima jooksu Kevin, jõudes 19. kohale. Pärast ta-varada ja puhkepäeva toimus lühi-

rada. Võistluse muutis raskeks kuum ilm. Eestlastest tegi väga tubli jooksu Maria, kes saavutas 7. koha. Tema sõnul meeldiski talle lühirada roh-kem, kuna seal olid lühemad etapid ja vähem mäkkejooksu. Maastiku eripäraks tõi ta soode puudumise, sest oli harjumatu näha kaarti ilma soodeta. Koha esikuuikus viisid aga paar väikest viga. Poistest tegi hea jooksu Mauno Kapten, kelle koht 2,6 km pikkusel rajal oli 12. Ka tema tegi

punktide võtmisel väikseid vigu, kuid oli üldiselt oma jooksuga ra-hul. Individuaalsete tulemuste põhjal koostati ka koolide ja riikide edeta-bel, kus olid kokku liidetud kõikide ühes klassis jooksvate sportlaste ajad. Nii poisid kui tüdrukud olid kahe päeva summas 10. kohal. Individuaalsed võistlused olid pärast lühirada läbi ning ees ootas sõprusvõistlus, ingliskeelse nimega Friendship event. Tund aega enne starti anti igale võistkonnale kolm kaarti. Ülesandeks oli kolme peale läbida kõik punktid ja võimalikult kiiresti finišisse jõuda. Starditi koos ning igaüks suundus enda punkte otsima. Rajaplaneerimisosku- sest ja teiste võistkonnakaaslaste taseme tundmisest sõltus see, kui kaua pidid kiiremad teisi neis punktides ootama. Raja viimased kolm punkti tuli kolmekesi koos läbida ning finišisirgel joosta üks- teisel käest kinni hoides. Eestlas-test saavutas parima koha Mauno Kapten, kes oli ühes võistkonnas Rootsi tüdruku ja Poola poisiga. Kokkuvõttes olid nad 19. kohal ja kaotus võitjatele 5.19. Tund aega Mauno võistkonnast kauem oli

Daisy Kudre, VG õpilane

metsas aga Dorise võistkond, kuhu peale tema kuulus veel lätlane ja ru-meenlane. Ka treeneritel oli võima-lus sellest üritusest osa võtta. Nii nagu noorigi, leidus ka väga erine-vate tasemetega treenereid – alates noortest rootslastest, kes olid napilt päris koondisest välja jäänud, lõ-petades hispaanlasteni, kes esimest korda orienteeruma läksid. Päevad olid alati väga huvitavate sündmustega täidetud ning kordagi ei tekkinud igavustunnet. Üheks tähtsaks ja põnevaks ürituseks oli kultuuri ja riigi tutvustamise õhtu. Igal riigil oli võimalus kodust kaasa- võetud asju teistele näidata. Itaalia sai suurepäraselt võistluste korraldamisega hakkama ning mitte millegi üle ei olnud nuriseda. Eestla-sed jäid reisiga väga rahule. Terve nädal oli sisutihe ja huvitav. Saadi suurvõistlusel osalemise kogemus, mis on kindlasti oluline. Täname kõiki, tänu kellele see reis teoks sai: Eesti Koolispordi Liit, Värska Vallavalitsus, Värska Güm-naasium, Värska OK Peko, Eesti Kul-tuurkapital, Grüne Fee, Eesti Gaas, Põlvamaa Spordiliit, Põlva Tarbijate Ühistu, Areal Disain, Klaasiteenin-duse AS, OÜ Santex, OÜ Marmil, AS Räpina Paberivabrik, AS Värska Sanatoorium. Koolinoorte MM erineb tavalistest tiitlivõistlustest oma pingevabaduse poolest ning see loob uute suhete loomiseks väga head eeldused. Kahe aasta pärast toimub sama võistlus Portugalis.

Värska sportlased Itaalias, fotod erakogust

Värska - hüä olõmisõ kotus MUUSeUMId Ja tURISM

Žürii koosseisus: Ulve Kangro - seto pitsi meister, Ülle Sarnit - Räpina Aianduskooli tekstiilieriala õpetaja ja Laine Lõvi - Seto Talumuuseumi direktor, selgitasid parimad õlaka-tete meistrid.

Õpilastest jagasid I-II kohta Doris Kudre (sall) Värska Gümnaa-siumi 7.klassist ja Elis Raudkett (rätt) Mikitamäe Põhikooli 9. klassist

ning III koha preemia teenis Värska Gümnaasiumi 8. klassi õpilane Ma-ria Leping keebi eest. Õpetajateks Pille Kruustik (Värska) ning Maret Vabarna (Mikitamäe). Lisaks eelpool nimetatud koolide õpilastele võtsid võistlusest osa Põlva Ühisgümnaa-siumis õppivad Üühelü ja Lumileid Hälvin, juhendaja Angela Reidla.Täiskasvanute peapreemia läks Tar-tumaale Vara valda Ene Läte`le ühe- kordse lõngaga motiividest heegel-datud õlaräti eest. Järgmised kolm

XVIII pitsivõistluse parimad selgunudTiiu Kunst, Seto Talumuuseum

Tiiu Kunst, näituse autor

Millest need hõbevalged anumad valmistatud on? Alumiiniumist. Alu-miiniumi tema keemilise aktiivsuse tõttu looduses lihtainena ei esine. Alumiiniumi saadakse boksiidist ja selle tootmine on väga energia- mahukas.

Et alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega, tõrjudes välja vesinikku ning reageerides ka leelistega, moodustades aluminaate, pole alumiiniumist anumad tervislikud ega püsi tarvitades ilusatena. Omal ajal, kui taoliste anumate tootmist alustati, sellest ei teatud. Ent alumiinium on endiselt hinnas ja kasutusel väga-väga paljudes elu-valdkondades. Tänapäeval märkame alumiiniumi ehk kõige enam linna- pildis - hoonetel, kus teda on kasutatud aknaraamide, uste, piirete, torude, valgustite jm. valmistamiseks.Kui vanad need köögianumad on? Käesoleva näituse anumad on aastatest 1934-1980, toodetud nii Eestis kui Venemaal. 1934. aastal avasid juudi ärimehed Tartus alumiiniumias-jade vabriku „Tav“, kus valmistati igasuguseid köögi- ja majapidamistarbeid nagu kohvi-, tee- ja piimakanne, keedupotte, panne, lusikaid jne. Toor- materjal veeti sisse välismaalt, kaubeldi nii sise- kui välisturul. Lusikaid müüdi Indiasse, Pärsiasse ja Aafrikasse. Ööpäevas valmistati 60 tuhat lusi-kat. Vabrik töötas 2 vahetusega, seal oli 93 töölist. Pärast Teist Maailmasõ-da jätkas samas kohas Tootmiskoondise „Vasar“ tsehh nimega „Almeta“ alumiiniumnõude tootmist.Alumiiniumist nõud olid Setomaal üsna levinud, sest nad olid kerged ja vastupidavad, eriti võrreldes vanemate savi- ning puuanumatega, mille valmistamine oli pealegi väga töömahukas.Muuseum ootab täiendavaid alumiiniumnõude pakkumisi. Eriti teretulnud on kruusid, erinevas suuruses kausid, kannud, visplid ja kuumaalused, aga pakkuda võib muudki. Ootame pakkumisi ja tulge tutvuma uue näituse-ga!

Seto Talumuuseumis on lisaks näitustele „Üte talo näpotüü“ ja „Tsusit kirä“ avatud uus näitus „ Hõpõvalgõ anoma“- söögiaidas

Suvised tegemised Saatse muuseumis

Suvised tööpäevad Saatse muuseumis algavad vara hommikul linnulaulu saatel. Tööle tulles võtavad meid vastu lindude kisakoorid. Ka hommi-kune tunnike paberite keskel töökabinetis kulgeb ikka ilusa linnulaulu saatel.

Peagi aga algab sagimine ja külastajate liikumisega vaibub veidikeseks lin-nulaul ning sukeldume oma mõtetega igapäevastesse askeldustesse muu-seumis. Igahommikune ringkäik tuleb teha nii majas kui õues, et üle vaa-data kogu muuseumi valmisolek külastajate vastuvõtuks. Oleme sel hooajal püüdnud pakkuda muuseumikülastusele lisaks ka mit-meid põnevaid tegevusi ja üritusi. Maikuu on olnud päris külastajaterohke ning ka üritusterohke.Alustasime aprillis lihavõtte-eelse tervisepäevaga muuseumis, kus hu-vilised said teada palju uut ja põnevat paastumisest ning vee tervendavast mõjust inimese organismile. Paastumisest rääkis preester Afrat ning vee tähtsust inimese elus tutvustas üritusel refleksoloog Ellen Toom.Samuti toimus muuseumi õuel Saatse nulga kevadine kirmask, mis on olu-line kogukonna üritus, mille toimumisele ka muuseum alati kaasa aidata püüab.Muuseumiöögi oli põnev ja külastajaterohke. Veetsime öö metsas, kus otsisime ja leidsime aardeid nii iseeneses kui enese ümber. Põnevaks ürituseks kujunes puutööpäev muuseumis, mis korraldati rah-vusvahelise metsa-aasta raames. Sellest võtsid osa Värska Gümnaasiumi 4. klassi õpilased ning uudistama tulid ka Misso kooli õpilased. Päev oli väga põnev ja loominguline. Kõik lapsed said oma oskusi arendada puu lõikamisel ja vormimisel puulõikevirtuoosi Olev Russi juhendamisel. Siinkohal suured tänud Värska Gümnaasiumi õppealajuhatajale Eve Kap-tenile, kes alati leiab võimalusi, et õpilased saaksid osa võtta Saatse muu-seumi üritustest. Rahvusvahelist metsa-aastat kajastab muuseumi õuealal metsateemaline fotonäitus „KUI ILUS ON VÄLJAS“, mis jääb avatuks kogu suveks.Juunis on veel ees eelmisel hooajal suure populaarsuse saavutanud sõi-rapäev ja muuseumi sünnipäev, mis sel aastal on pühendatud Renaldo Veeberi mälestuseks.Juulis aga pakume huvilistele võimalust nautida jaanipäevaegset Setomaa taimeriigi ilu ning korraldame ürituse, kus huvilised saavad õppida tundma siin kasvavaid taimi. Kõikide ürituste täpsema kirjelduse ja ajakavaga saab tutvuda Seto Talumuuseumi kodulehel. Nii mööduvadki suvepäevad Saatse Seto Muuseumis - tegusalt, põnevalt, linnulaululiselt aga tihti ka päris väsi-tavalt ja murederohkelt. Aga väsima-tud linnulaulukoorid jätkavad ikka vapralt igal hommikul uuesti oma tööga ning nii annavad nad meilegi jõudu jälle edasiliikumiseks. Püüame anda endast alati ikka parimat ning loodame, et suvi Saatse muuseumis on sel aastal põnev ning paljud leia-vad üles teeotsa meie muuseumisse.

Tea Korela, Saatse Seto Muuseum

Puutööpäev meeldis osalejatele. Foto autor: Tea Korela

Turismisuvi tuleb tihe ja mitmekesine

Juba on Setomaal märgata palju külalisi, kes uudistavad piirkonna omapärast kultuuri, naudivad ehedat seto sööki ning tutvuvad siinse eluoluga. Mis on selle suve tähtsündmused MTÜ Setomaa Turismi jaoks?

Sellel aastal on Setomaa kü-lalistel esmakordselt võima-lus läbida turismimarsruut „Seto Külavüü“. See saab al-guse Võõpsust ning lõppeb Luhamaa kandis. Marsruut annab hea ülevaate Seto-maa kaunimatest paika- dest. Loodetavasti järg-miseks hooajaks on mars-ruut ka viidastatud, siis on lihtne sellel orienteeruda.Setomaa Turism on sel aastal loonud mitu paketti, millest

ühega saab suisa üle piiri Venemaal käia. Pakettide ning muu Setomaad puudutava turismialase info saab kätte meie veebilehelt www.visitse-tomaa.eeJuulis toimub Värskas Vanemuise muusikaline suvelavastus „Peko“. Usutavasti saab sellest sama suur hitt, kui kunagi Taarka etendusest

sai. Kellel huvi etendust vaatama minna, siis astuge julgelt läbi Seto-maa Turismiinfopunktist Värskas, sest meilt saate endale soetada pileti soodushinnaga (15 €). Et suvi on laatade aeg, siis kindlasti leiate Setomaa Turismi mitmelt suurürituselt: Vastseliina ja Lüüb-nitsa laadalt, Seto Kuningriigipäevalt

ja Seto Folgilt ka. “Peko” etenduste eel on meie telk samuti üleval. Telgi tunnete ära visitsetomaa.ee reklaami järgi.Anname oma rahvale ja kõigile külalistele teada, et 15.maist kuni 15.septemb- rini on Setomaa Turismi-infopunkt Värskas avatud teisipäevast reedeni kell 10.-18.00 ning nädalava-hetustel kell 10.-15.00. Tegusat turismisuve!

Ajakirjanikud mais Setomaal kultuuri uudistamas

Vastavalt konkursi korrale selgi-tati juuni alguses välja paremini ja kaunimalt heakorrastatud kodud ja ettevõtted.

5-liikmelisse komisjoni kuulus 4 val-la esindajat ja Põlva Maavalitsuse arenguosakonna planeeringute peaspetsialist Marika Saks. Eeltöö tulemusel planeeriti vaatama minna umbes 20 talu – ettevõtet. Ringreis viis läbi enamuse valla ter-ritooriumist. Üle 3 tunni kestnud vaatlusreisi kokkuvõtted tehti 2006. aastal parima heakorrastusega ettevõtteks tunnistatud Hirvemäe Puhkekeskuses. Komisjoni esimees tegi ettepaneku valida nähtu põh-jal 5 parimat talu ja 1 ettevõte. Tulemused tabelisse pannes sel-gusid parimad. Talude arvestuses pälvis kaunima kodu tiitli Vassili Kannu talu Sesniki külast. Komisjo-nilt said rohkelt hääli veel Marek Saunametsa talu Lutepäält, Vello Djomini talu Lobotka külast ja Hillar Heili talu Perdaku külast. Kokku said hääli 9 talu. Teises kategoorias olid komisjoniliikmed sellel aastal nõus üksmeelselt parimaks tunnistama Värska Gümnaasiumi territooriumi. Komisjon märkis ära veel Lobotka küla, kui terviku heakorra. Korter-majadest jäi silma Lasteaia tn 1 ja Pikk tn majad 22, 24, 26.Komisjoni hinnangul on vallas palju kauneid ja hoolitsetud kohti, mis on nõudnud aega ja vaeva.Värska Vallavalitsus kuulutab võit-

Juba 6. korda valiti Värska vallas kaunimat kodu

Marek Saunametsa kodu Lutepääl

Vello Djomini kodu Lobotkas

Einar Raudkepp, majandusnõunik

jad välja ja autasustab väikese preemiaga Värska jaanitulel. Lisaks on eelmiste aastate parimate hul-gast komisjoni ettepanekul valitud

talud, kellele antakse Eesti Kodu-kaunistamise Ühenduse esimehe poolt allkirjastatud tänukiri koos mastivimpliga.

MTÜ Setomaa Turism naiskond

võrdset preemiat teenisid Ulla Kaur (diagonaalpitsiga keep) Tartust, Terje Lillmaa (pontso) Obinitsast ja Taimi Auser (motiividest pontso) Räpinast.Publiku parimaiks osutus õpilastöö-dest ülekaalukalt Elis Raudkett`i valge motiividega rätik. Täiskasvanute ka-tegoorias oli võistlus väga tasavägine. Õige napilt Tatjana Smorodini (pleed) ja Ingrit Kala (sall) ees, osutus parimaks Ulla Kauri töö - keep.XIX pitsivõistluse teema on PEAKATE.Seto Talumuuseum tänab toetajaid: Setomaa kultuuriprogramm, Eesti Kul-tuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Värska vallavalitsus; arvukaid osavõt-jaid ja rohkearvulist publikut.

lK 6

Värska - hüä olõmisõ kotusSOtSIaal Ja KUltUUR

Suvi on käes. Juba on käimas koolilõpupeod, ees on pikk jaaniaeg ja suvised suurüritused. Polit-sei varasemad kogemused näitavad, et kurvaks- tegevalt sageli tuleb sel ajal tegeleda alaealiste ja noortega, kes alkoholijoobes satuvad pahuksisse seadusega, panevad toime õigusrikkumisi ning mis veelgi kurvem – satuvad ise õnnetuste ohvriks.

Siit tulebki politsei esimene palve lastevanematele – suviselt ülemeelikuks muutunud lastele tuleb ikka ja jälle meelde tuletada, et ka suvisel ja üri-tusterohkel ajal tuleb hoiduda alkoholist ning et isegi valgetel suveöödel ei tohi alaealised ilma täis-kasvanud saatjateta öö läbi ringi uidata. Järgmise lause peaks kirjutama aga päris suurte tähtedega: ALAEALINE EI TOHI MINGIT ALKOHOOLSET JOOKI TARVITADA! Igapäevaelus leidub vanemaid, kes löövad käega ja ütlevad, et noh… mis see paar siidrit ikka lapsele teeb. Olge hoolivad ja tähelepanelikud – tundke huvi ja teadke, millega teie lapsed tegelevad ning kellega koos aega veedavad. Paljud lapsevane-mad ei tea, millega nende võsukesed vabal ajal tegelevad. Üllatus ja pahameel on aga suured, kui politsei alkoholijoobes lapse koju toimetab. Selliseid näiteid saab tuua ka Räpina vallast, kui grupp noori otsustas klassiõhtut pidada, ning ootamatult kohale saabunud politsei avastas peolt kokku 17 alkoholi tarvitanud alaealist. Lastevanematele või vastutavatele noori üle andes oli tunda väga erinevaid suhtu-misi. Süüdistati politseid noorte peo rikkumises. Süüdistati lapsi, et nii „rumalalt“ politseile vahele jäid. Oli ka lapsevanemaid, kellel ei olnud õrna aimugi oma lapse viibimisest sellel klassiõhtul.Üks probleem, millele politsei ka tänavu tõsist tähelepanu pöörab, on alaealistele alkoholi ostmine kui keelatud tegevus. Alkoholiseadus keelab alaealistele alkoholi osta ja ka müüa, mõlemal juhul saab määrata rahatrahvi kuni 1150 eurot. Lõuna-Eesti maakondades registreeriti möödunud aastal 25-l korral alaealistele alkoholi ostmine täiskasvanute poolt ja tuvastati ka kaks alaealistele alkoholi müünud müü-jat. Alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele ja korduv alaealisele alkoholi ost-mine toob aga kaasa kriminaalvastutuse, mille eest on ette nähtud kuni üheaastane vangistus. Mullu alustati Lõuna Prefektuuris kaks sellist kriminaalasja. Politseile on ka teada juhtumeid, kus lapsevanemad ise on ostnud alaealistele alko-holi – mida need vanemad selle juures küll mõtlesid, on raske arvata, aga üks on kindel, et oma laste ja nende kaaslaste tervis ning tulevik neile korda ei lähe.Lisaks õnnetuste ja pahanduste ennetamisele ongi veel üks põhjus, miks lapsevane-mad peaksid olema huvitatud, et nende alaealine laps purjuspäi ringi ei jalutaks. See põhjus ei ole puhtalt rahaline, sest sageli kipuvad joobes alaealised avalikus kohas lõhkuma ning lõhutud asjade parandamine või asendamine tuleb vanematel lihtsalt kinni maksta - kõige tähtsam on ikkagi lapse tervis ja turvalisus. Näiteks eriti õnnetuks muutub asi siis, kui satuvad kokku alkoholijoobes alaealine ning veekogu. Alkoholi mõjul hinnatakse üle oma võimeid ujumises ning hüpatakse mõtlematult vette tundmatus kohas. Suviti katkevad sel viisil mitmed noored elud… Suvisel ajal on politsei suveüritustel väljas avalikku korda tagamas ja alkoholijoo-bes alaealiste väljaselgitamisele pööratakse tõsist tähelepanu. Aga igale poole polit-sei ei jõua ning seepärast on politseinikud tänulikud nendele inimestele, kes ala- ealiste tervise ja elu pärast muretsevad ning kodanikujulgust üles näidates teatavad, kui alaealistele alkoholi ostetakse või alaealised juba kusagilt kättesaadud alkoholi tarvitavad.

Alaealised ja alkoholHillar Heil, piirkonnapolitseinik

Ülevaade sotsiaalvaldkonnas toimunud muudatustest

Annan ülevaate sotsiaalvaldkonna aktuaalsematest teemadest, milles kajastub peretoetuste maksmine 16-aastastele ja vanematele õppu-ritele, pensionist tulumaksuvaba tulu arvestamine, toiduabi jaga-mine, tööturu olukord.

16-aastastele ja vanematele las-tele, kes lõpetavad tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine alates kooli lõpetamisele järgnevast kuust. Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal niisuguses õppeasu-tuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis makstakse suve-kuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamise või 19-aastaseks saamiseni.Igal inimesel on õigus üldisele mak-suvabale tulule suuruses 1728 eurot (27000 krooni) aastas ehk 144 eurot (2250 krooni) kuus. Pensionäridel on lisaks pensioni osas õigus täien-davale maksuvabale tulule 2304 eurot (36000 krooni) aastas ehk 192 eurot (3000 krooni) kuus. Kokku on võimalik saada tulumaksuvaba tulu

4032 eurot (63000 krooni) aastas ehk 336 eurot (5250 krooni) kuus.Kui mittetöötava pensionäri pen-sion on kuni 192 eurot (3000 kroo-ni) kuus, siis seda tulumaksuga ei maksustata. Kui mittetöötava pen-sionäri pension on 336 eurot (5250 krooni) kuus või rohkem, siis esitab ta maksuvaba tulu avalduse elu-kohajärgsele pensioniametile. Kui avaldus on juba korra saadetud, siis uuesti seda tegema ei pea. Juhul, kui avaldust ei ole tehtud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile. Need isikud, kes peavad/soovivad esitada tu-ludeklaratsiooni, saavad seda teha tagantjärgi 3 aasta eest (2008-2010.a). Seda, kas avaldus on esitatud, saate täpsustada elukohajärgse pensioniametiga tel 79 95 392 või helistades infotelefonil 16106. Mai alguses kohale jõudnud Eu-roopa Liidu toiduabi (kaerahelbed, spagetid, nisujahu) jagamine on sujunud edukalt. Toiduabi saaja- tena on eelistatud raskes majandus-likus olukorras olevad lastega pered, toimetulekutoetust ja rahvapen-sioni saavad isikud ning töötud. Sa-mas jagame toiduabi ka kõikidele teistele, kes seda vajavad. Abisaade-tisi saab küsida sotsiaalosakonnast.

Tulge ja küsige julgesti! Kui teil ei ole võimalik ise tulla või kui te teate, et teie naabril või teile teadaoleval isikul on toiduabi vaja, siis andke sellest teada ja me korraldame abi toimetamise abivajajani. Oluline on, et abi jõuaks inimeseni, kes seda kõige enam vajab.Töötukassas on aprillikuu lõpu seisuga Värska vallast registreeritud 65 töötut, nendest 16 leibkonda saavad toimetulekutoetust. Töötu-kassas registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötuskind-

lustushüvitis, töötutoetus, võimalus osaleda koolitustel, ravikindlustus jpm. Samas esitab riik töötule ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohus-tus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda, otsida ise tööd ja teavitada töötukassat tööotsimise protsessist. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud en-nast ei registreeri ning seega erineb registreeritud töötus tegelikust. Registreeritud töötu peab teavi-tama töötukassat kohe, kui ta asub tööle, õppima, ajateenistusse, talle määratakse ennetähtaegne vana-duspension või mõnel muul põhju-sel tuleks tema arvelolek lõpetada. Arvelolek lõpetatakse ka siis, kui isik on töötanud kasvõi ühe päeva.Töötuna arvelolek lõpetatakse ning tal puudub arveloleku lõpetamisele järgneval 90 päeval õigus töötuna arvele võtmiseks, kui isik ei pöör-du kolmandat korda või vähemalt kord 30 päeva jooksul vastuvõtule, keeldub kolmandat korda mõjuva põhjuseta sobivast tööst või tööotsi-miskavas kokkulepitud tegevuse täitmisest. Seega on töötukassa karmistanud meetmeid ning pikaaja-listel töötutel, kellel esinevad tõsise-mad tervisehäired, tasuks mõelda töövõimetuse taotlemisele.

Viimasel ajal on lisandunud Värska vallas seoses suvepuhkuste hooaja-ga, ettevõtte laiendamisega, Koidula tolli- ja piirijaama valmimisega mit-meid uusi tööpakkumisi. Olge ise aktiivsed, jälgige kuulutusi vallamaja seinal, Värska valla kodulehel: www.verska.ee uudiste rubriigis, võtke ühendust ettevõtjatega või pöör-duge info saamiseks sotsiaaltööta-ja poole. Töötukassale edastatud tööpakkumised leiate töötukassa töövahendusportaalist: https://iseteenindus.tootukassa.eeMuutused ühiskonnas ja elu-olus seavad peredele uusi nõudmisi ja olukordi, millega kohanemiseks vaja-takse ja otsitakse tuge. Koostöös pei-tub asja sisu ja oluliseks koostöönäi-tajaks on eelkõige omavaheline suhtlemine. Pean silmas igapäe- vast tihedat läbikäimist, murede-rõõmude jagamist. On juhtumeid, kus pere ise ei julge või ei oska abi paluda ja meie juurde pöördutakse viimases hädas. Siit ka üleskutse val-laelanikele: märgake abivajajaid sh abivajajaid lastega peresid ja andke sellest teada, ikka selleks, et enneta-da suuremaid probleeme. Toetades ja usaldades üksteist suudame ületada raskusi.Päikeselist suve kõigile!

Merike Tein, sotsiaaltöötaja

JUUNIKuupäev Kell Sündmus Toimumiskoht

05.05 – 01.10 NÄITUS: KASTTIKAND. Fondinäitus Seto Talumuuseumis

05.05 – 01.10 NÄITUS: Üte talo näpotüü – Anne Laaneviir

Seto Talumuuseumis

01. 06 – 31.12 NÄITUS: SÖÖGIANOMA. Fondinäitus Hõpõvalgõ anoma

Seto Talumuuseumis

25. IX Värska GP rattamaraton Värskas

25. Saatse Seto Muuseumi sünnipäev Saatse Seto Muuseumis

JUULI1-3 ja 7-10 20.00 Teater Vanemuine

Muistne muinasrokk „PEKO“ Värska laululaval

04. – 13. Purjetamise ja ratsutamise lastelaager Tonja külas

07. Jaanipäevaaegne „Taimeriigi pidu“ Saatse nurgas

Saatse Seto Muuseumis

09. TRESKI JAANITULI Treski külaplatsil

16. VEEPIDU Värska Sanatooriumi rannas

16. Värska valla külade mängud Lobotka külaplatsil

21. TÖÖPÄEVAD - Savitööpäev Seto Talumuuseumis

23. 14.00 SETO FOLK „Kirriv päiv III“ Värska Laululaval

28. Päätnitsapäeva puulpühä iloõtak Seto Talumuuseumis

29. Perdaku küla kokkutulek Perdaku külas

29. 14.0022.00

Päätnitsapäeva kirmas Tantsuõhtu

Saatses

AUGUST11. TÖÖPÄEVAD - Pakutrükk Seto Talumuuseumis

18. TÖÖPÄEVAD - Rauatööpäev Seto Talumuuseumis

27. Muinastulede öö Lobotka külaplatsil

SEPTEMBER

02. 19-23.00 Tarkusepäeva trall Värska Kultuurikeskuses

15. SETO TOIDU PÄEVAD - Seenetoidud Seto Talumuuseumis

22. Ümber Värska järve jooks info: www.peko.ee

26. 19.00 Tantsuklubi Värska Kultuurikeskuses

29. TÖÖPÄEVAD – Värvide päev Seto Talumuuseumis

29. Värska IX Rattasõit Info: www.peko.ee

KULTUURIKALENDER

lK 7

Märgake hädasolijaid ja ulatage abikäsi

Värska - hüä olõmisõ kotus

toimetuse info: Toimetus: MeelikekruusamäeKontakt: 5291619E-post:kultuurikeskus@verska.eemakett: anne-Lysumre

VärskaVallavalitsuswww.verska.ee

Trükk: ASTrükisTiraaź: 1300Ilmumisaeg: ülekahekuujärgmineleht: september2011

Värska Vallavalitsus ja Vallavolikogu õnnitlevad sünnipäevalapsi

Juuli

Viktor LemingLiidia LinnusSalme LaimetsIlse RämmalAnna LehtNikolai ToonõkurgAleksei LaanemetsMaria KozlovaNikolai VarblaAllu PüveLjudmilla PähnHilve KalmusLiivi HärmaPaul PalumaaAlexander BrilliantovSofia KullmannOlga UduNiina LiivamägiTaivo MägiElli PillakPaul LiivamägiAino SikkHarri Sööt

Valli MartihhinaPavel Jõesuu Mare LalluElle SussHelena KudrePaul KütimaaLeo TeresteHiie KikkamägiHeino RappuLembit MetsVolli SavimägiLinda AllasMati Tuik

AugustGustav SiskoMaria SaarMaria KülvjaLaine KunstNikolai PuideViiva SillakJaan TubliPaul MäesteNigul KihoLiide Puusaar

Ilmar SuurküttSvetlana KaalesteLeo LummoMaie OjapaluAino OjapervAnna KullasaarViktor LedjanovVello KalaRein KoitRaisa PokusajevaLeo PedastikMarie SoolindValentin ŠaloninAnatoli AnkipovLembit PruusapuuPaul OrasteVassili LinnumetsLiidia SalumetsEevi SemmPaul Liivik

IN MEMORIAMVärska Vallavalitsus ja Vallavolikogu mälestavad

manalateele lahkunuid

Henn Järveveer Vladimer Serbak

Maria TasanePaul Vähk

Valmar Pius

ReKlaaM lK 8

Tervitame pisikesi vallakodanikkeMarten Hüsson

Randi HarjusMarleen Alve

Oliver Gabriel Viks Mõtus Valk

Hillis KohvikKiirtoit, toitlustus, välitoitlustus, catering

Avatud 11.00- 18.00, E- L soe toit, seto söök ette-tellimisel. Soovijaile setokeelne teenindus, suvel

väliterass, sees 25 kohta, võimalus toitu kaasa pakkida.

Võimalus maksta kaardiga.Asukoht: Põlvamaa, Värska vald, Matsuri küla, 2 km enne Koidula piiripunkti Tartu- Koidula maanteel.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus „Meie Inimesed“ koostöös Oleski taluga korraldavad 27.06.-06.07.2011 Värskas

Oleski talus keelelaagri

Kavas: purjetamine, ratsutamine, ujumine, maali-mine, matkad, eesti keele õppeprogramm.Teine laste suvine laager Oleski talustoimub 18.07-27.07.2011. Kontakttelefon 518 9317

OÜ Marmil kauplus “Lemmik” võtab tööle täiskohaga müüja ja müüja puhkuste asendajaks.

Võimalus töötada 0,5 kohaga. Helistage numbril 516 0722 (Margus Karro)

HELENA PUHKEMAJA

VÄRSKA , KOSTKOVA KÜLAPÕLVAMAA

Perenaine Helena KudreTel. +372 5097 86

e-mail: helenaw@hot.ee

Kontakt: silver@piiriveere.ee

www.vahtraorg.eu

5299190