TÜRI VALLA ÜHISVEEV˜RGI JA Œ KANALISATSIOONI … · 2010. 10. 28. · TÜRI VALLA ÜHISVEEV˜RGI JA ... ühisveevärgi ja Œkanalisatsioonitorustikud on rajatud 1960-ndatel aastatel

ÜVK arengukava (31 08 2007).doc

1

Tellija: Türi Vallavalitsus Töö nr 6117

TÜRI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA �

KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

Aastateks 2007-2019

Tallinn 2006-2007.a

id10847921 pdfMachine by Broadgun Software - a great PDF writer! - a great PDF creator! - http://www.pdfmachine.com http://www.broadgun.com

pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!

Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the

“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!

http://www.pdfmachine.com?cl


2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................4 1 LÄHTEANDMED...........................................................................................................5

1.1 Õiguslik baas ............................................................................................................5 1.2 Planeeringud, projektid.............................................................................................8 1.3 Põhjaveevarude uuringud .......................................................................................10 1.4 Tehnovõrkude joonised ..........................................................................................11 1.5 Vee-erikasutusload .................................................................................................12

2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD JA KESKKONNA NÄITAJAD ...........................13 2.1 Omavalitsusüksus � Türi vald ................................................................................13 2.2 Elanikkond..............................................................................................................15

2.2.1 Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniteenuste kasutajad ........................................16 2.2.2 Leibkonna sissetulek ja maksevõime, tööpuuduse faktor................................19 2.2.3 Teenindav infrastruktuur ja asutused/ettevõtted ..............................................20 2.2.4 Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond.............20

2.3 Keskkond ................................................................................................................21 2.3.1 Maastik, geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused .....................21 2.3.2 Pinnavesi..........................................................................................................23 2.3.3 Kaitsealused objektid ja kaitsealad ..................................................................23 2.3.4 Reostusohtlikud objektid .................................................................................24 2.3.5 Ülevaade puurkaevudest ja kaevuvee kvaliteedist ..........................................25

3 ÜHISVEEVÄRGI JA �KANALISATSIOONI OBJEKTID.........................................33 3.1 Ühisveevärgi objektid .............................................................................................33

3.1.1 Puurkaev-pumplad ...........................................................................................33 3.1.2 Veetorustikud ja veevõrgu vahekaevud ...........................................................34 3.1.3 Siibrid, siibrikaevud.........................................................................................37 3.1.4 Hüdrandid, veereservuaarid .............................................................................38 3.1.5 Ühisveevõtukohad ...........................................................................................38

3.2 Ühiskanalisatsioon ..................................................................................................39 3.2.1 Kohtpuhastusseadmed .....................................................................................39 3.2.2 Purglad .............................................................................................................39 3.2.3 Kanalisatsioonitorustikud, -kaevud .................................................................40 3.2.4 Reovee ülepumplad .........................................................................................42 3.2.5 Reoveepuhastid................................................................................................44 3.2.6 Sademeveekanalisatsioon ................................................................................46

3.3 Reovee kogumisalad ...............................................................................................47 4 VEE-ETTEVÕTTED ....................................................................................................49

4.1 OÜ Türi Vesi ..........................................................................................................49 4.2 Türi Tehnika- ja Majanduskool ..............................................................................50 4.3 Veeühisused ............................................................................................................50

5 TÜRI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA �KANALISATSIOONI ARENDAMINE........51 5.1 Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniga seotud probleemid..........................................51 5.2. Ülevaade eelnevalt valminud arendusprojektidest ................................................52 5.3 Valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendusettepanekud ning arendusettepanekute orienteeruvad maksumused .........................................................54

KOKKUVÕTE .................................................................................................................66






3

LISAD Lisa 1. Türi valla ülevaatekaart Lisa 2a. Türi linna veerajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 2b. Türi linna kanalisatsioonirajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 3. Särevere aleviku vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 4. Türi-Alliku küla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 5. Kirna ja Poaka külade vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 6. Laupa küla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 7. Taikse küla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 8. Oisu aleviku vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 9. Metsaküla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 10. Kabala küla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 11. Kahala küla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 12. Ollepa vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 13. Türi valla asulate ühisveevärgi surve kontrollarvutused, Eesti Veevärk

Konsultatsioon 2007 Lisa 14. Türi linna reoveekogumisala joonis (seisuga 03.2007.a) Eesti Veevärk

Konsultatsioon 2007 Lisa 15. Laupa reoveekogumisala joonis (seisuga 03.2007.a) Eesti Veevärk Konsultatsioon

2007 Lisa 16. Taikse reoveekogumisala joonis (seisuga 03.2007.a) Eesti Veevärk Konsultatsioon

2007 Lisa 17. Oisu reoveekogumisala joonis (seisuga 03.2007.a) Eesti Veevärk Konsultatsioon

2007 Lisa 18. Kabala reoveekogumisala joonis (seisuga 03.2007.a) Eesti Veevärk

Konsultatsioon 2007 Lisa 19. Kahala reoveekogumisala joonis (seisuga 03.2007.a) Eesti Veevärk

Konsultatsioon 2007 Lisa 20. �Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid� 31. 07. 2001.a

(RTL 2001, 100, 1369) Lisa 21. �Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord� 31. 07. 2001.a (RT I 2001,

69, 424)






4

SISSEJUHATUS Türi vald paikneb Kesk-Eestis Järva maakonna edelaosas. Türi valla kujunemine algas 19. sajandi teisest poolest. Alates 23.10.2005. koosneb Türi vald neljast endisest omavalitsus-üksusest: Kabala, Oisu ja Türi vallast ning Türi linnast. Valla administratiivkeskuseks on Türi linn. Valda ümbritsevad Käru vald, Vändra vald, Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma

linn, Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn. Käesoleval ajal on Türi valla territooriumi suurus 598,82 km² ning valla elanikke arv

seisuga 01.01. 2006 oli 11 357 inimest. Valla piires on 38 asulat, neist suuremateks (suurima elanike arvuga) on Türi (6525 inimest), Särevere (849 inimest), Türi-Alliku (531 inimest), Oisu (410 inimest), Kabala (388 inimest), Taikse (219 inimest). Valla asulate ühisvee- ja kanalisatsiooni areng algas 20. sajandi II poolel. Esimesed ühisveevärgi ja �kanalisatsioonitorustikud on rajatud 1960-ndatel aastatel. 2006. a on ühisveevärk ja �kanalisatsioon olemas Türi linnas, Säreveres, Türi-Allikul, Laupal, Taikses, Oisus, Kabalas ja Kahalas. Vee- ja kanalisatsiooniteenuseid osutab valla piires ühisveevärgi

ja �kanalisatsiooniga haaratud piirkondades OÜ Türi Vesi. Lisaks on valla piires

väiksemamahulisis veevärgi- ja/või kanalisatsioonisüsteeme, mida haldavad korteriühistud

või veetarbijate ühisused. Mõningad veevärgi- ja/või kanalisatsioonisüsteemid on

peremeheta. Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise aluseks on Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ning Eesti Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu poolt kohalikele omavalitsustele mõeldud soovitusliku iseloomuga

Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend. Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on koostatud AS Maves spetsialistide Peeter Kais ja Silver Riige poolt. Valla asulate ühisveevõrkude surve

kontrollarvutused teostas AS Eesti Veevärk Konsultatsioonid. Arendamise kava koostamisel käigus on kasutatud järgmisi materjale: 1) Türi valla arendamise kava 2007-2013, 2) Pärnu alamvesikonna veemajanduskava, kinnitatud Keskkonnaministri käskkirjaga nr

253 10 märtsil 2005. a., 3) Türi valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava, AS Maves, 2005. a, 4) Türi valla Särevere ja Türi-Alliku asulate ühisveevärgi joogivee kvaliteedi uuringud ja

abinõude kavandamine olukorra normaliseerimiseks, AS Maves 2002. a 5) Oisu valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava 2002-2014, 6) Kabala valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava, OÜ Monoliit, 2004, 7) Eesti Statistikaameti andmebaas http://www.stat.ee Arendamise kava koostajad tänavad Türi Vallavalitsust, Järvamaa Keskkonnateenistust, OÜ

Türi Vesi ja Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli hea koostöö ja osutatud abi eest.




http://www.stat.ee/

http://www.stat.ee



5

1 LÄHTEANDMED

1.1 Õiguslik baas Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ja arendamine tugineb kehtivale seadusandlusele. Käesoleva arendamise kava koostamisel on lähtutud järgmistest Eesti Vabariigis kehtivast

õigusaktidest: Asjaõigusseadus [09.06.1993.a., parandustega terviktekst RT paberkandjal (RT I

1999,44,509), muudetud RT I 2001,34,185; 93,565; 2002,47,297; 53,338; 99,579; 2003,13,64; 17,95; 78,523; 2004,20,141; 37,255; 2005,39,308; 59,464],

Asjaajamise rakendamise seadus [terviktekst RT paberkandjal (RT I 1999,44,510), muudetud RT I 2000,51,325; 88,576; 2001,31,171; 42,234; 94,582; 2002,47,297; 53,336; 99,579; 2003,13,64; 51,355; 78,523;81,546; 2004,14,91],

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus [terviktekst RT paberkandjal (RT I 1999,82,755), muudetud RT I 2000,51,322; 2001,82,489; 100,642; 2002,29,174; 36,220; 50,313; 53,336; 58,362; 61,375; 64,390; 64,393; 68,407; 63,387; 82,480; 96,565; 99,579; 2003,1,1; 4,22; 23,141; 88,588; 2004,41,277; 56,399; 2005,31,230,; 32,235; 2006,29,218; 32,244)],

Veeseadus [terviktekst RT paberkandjal (RT I 1996, 13, 240), muudetud RT I 1998,2,47; 61,987; 1999,10,155; 54,583; 95,843; 2001,7,19; 42,234; 50,283; 94,577; 2002,1,1; 61,375; 63,387; 2003,13,64; 26,156; 51,352; 2004,28,190; 38,258; 2005,15,87; 37,280; 67,512; 2006,28,211],

Looduskaitseseadus [RT I 2004,38,258, muudetud RT I 2004,53,373; 2005,15,87; 22,152; 2006,30,232; 2007,25,131],

Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni seadus [10.02.1999 (RT I 1999,25,363), muudetud RT I 2000.39,238; 102,670; 2001,102 668; 2002,41,251; 61,375; 63,387; 2003,13,64; 2005,37,280],

Planeerimisseadus [13.11.2002 (RT I 2002,99,579), muudetud RT I 2004,22,148; 38,258; 2005,15,87; 22,150; 2006,14,111],

Ehitusseadus [15.05.2002 (RT I 2002,47,297), muudetud RT I 2002,99,579; 2003,25,153; 2004, 18,131; 2005,39,308],

�Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine� [30.01.1997.a (RTL

1997, 25, 145)]; �Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid� [31.07.2001.a (RTL

2001, 100, 1369), muudetud RTL 2002,84,1299; 2005,69,971; 2007,8,131]; �Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee

kvaliteedi- ja kontrollinõuded� [02.01.2003.a (RTL 2003, 9, 100)]; �Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused

ning veeklasside määramise kord� [22.06. 2001.a (RTL 2001, 81, 1108)]; �Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende

veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad�. [09.10.2002.a (RTL, 2002, 118, 1714)].

�Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord� [31.07.2001.a (RT I 2001, 69,

424), muudetud 2003,83,565; 2006,10,67];






6

�Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded� [16.05.2001.a (RT I 2001, 47, 261), muudetud 2006,40,310];

�Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded�

[10.05.2004.a (RT I 2004,64,1056)]; �Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja

reostustundlikkuse järgi kinnitamine� [06.12.1999.a (RT I 1999, 167, 2446)]; �Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid

1� (RTL 2003,64,917);

�Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded� [16.05.2001.a (RT I 2001, 47, 262),

muudetud RT I 2001,99,628); 2005,65, 500; 2006,12,86], �Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja

sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded1� [27.02.2004.a

(RT I 2004,13,89), muudetud 2002,15,89; 2004,13,89] Pärnu alamvesikonna veemajanduskava [kinnitatud Keskkonnaministri 10.03.2005

käskkirjaga nr 253] Vastavalt kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) korralduse seadusele on kohalike omavalitsuste ülesandeks korraldada oma territooriumil veevarustust ja kanalisatsiooni.

Sama seaduse §37 "Arendamise kava" määrab, et linnal või vallal peab olema arendamise

kava, mis peab sisaldama omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalisi arengu eesmärke arvestades

majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Veeseadus reguleerib õiguslikult vee, kui loodusvara, kasutamist ja kaitset, maaomanike ja

veekasutajate vahelisi suhteid. Veeseaduse §3 lg. 2 "Vee kasutamise korraldamine"

sätestab, et KOV oma halduspiirkonnas annab nõusoleku vee erikasutuseks, korraldab oma

territooriumil olevate veekogude haldamist ning korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse

tagajärgede likvideerimist, kehtestab ajutised piirangud avalikult kasutatavatele

veekogudele. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega

varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, KOV, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Seaduse §4 "Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine ja arendamine" lg 1 järgi rajatakse

ühisveevärk ja -kanalisatsioon KOV volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel, selle puudumisel detailplaneering alusel kuni ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava valmimiseni. Lõige 1

1 Ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Lõige 2

koostatakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse 12-aastase perioodi kohta ning vaadatakse üle iga nelja aasta tagant Arendamise kava peaks sisaldama

vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas

reoveekogumisalade sademe- ja drenaa�ivee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste

põhiskeemi (veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; tulekustutusvee saamise

lahendusi ja veevõtukohti; 3) kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid) 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.






7

Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna

veemajanduskavaga ning olema kooskõlastatud enne kinnitamist kohaliku

keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitlusega. Määrus "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" käsitleb joogivee

kvaliteeti ja kvaliteedikontrolli; veeanalüüside tegemise korda ja meetodeid (vt. lisas 20

määruse tervikteksti). Määrus �Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna ja põhjavee

kvaliteedi ja kontrollinõuded� kehtestab kvaliteedi- ja kontrollnõuded joogivee tootmiseks

kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku

koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest, samuti

joogivee allikate valikut. Määrusega "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord" määratakse kindlaks,

millise kontsentratsiooniga heitvett ja saastunud sademevett tohib juhtida veekogusse või

pinnasesse kaitsmaks keskkonda reostamise eest. Määruse lisas 2 �Heitvee reostusnäitajate

piirväärtused ja reovee puhastusastmed� järgi peab alates 31. 12. 2004 a. asulates

reostuskoormusega 2000 - 9999 ie veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajad vastama

järgnevatele piirväärtustele või reovee puhastusastmetele:

Reostusnäitaja

Piirväärtus (mg/l)

Reovee puhastusaste %

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15,0 90

Keemiline hapnikutarve (KHT) 125,0 75

Heljum 25,0 80

Üldfosfor 1,5 80

Ühealuselised fenoolid 0,1 75

Kahealuselised fenoolid 15,0 70

Naftasaadused 1,0 75 Määruse § 6 järgi väikese reostuskoormusega (alla 2000 ie) reostusallikatest pärinev

reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et see vastaks vee erikasutusloas toodud nõuetele, millised aga ei tohi olla karmimad kui 2000 � 9999 ie toodud nõuded,

lisaks peab reostustundlikkusse suublasse juhitaval heitveel olema tagatud fosforiärastus. Määruse §9 järgi võib pinnasesse hajutatult juhtida heitvett, kui selle kaugel asuvasse

veekogusse juhtimine on ebamajanduslik ning ei ole põhjavee reostamise ohtu järgmistes

kogustes: 5 � 50 m3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist, kuni 5 m3 ööpäevas pärast reovee mehhaanilist puhastamist. Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine

keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Väljaspool

reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt

bioloogiliselt puhastama. Määruse "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord" terviktekst on esitatud lisas 21. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava põhieesmärkideks lähtuvalt antud arendamise kava

temaatikast on:






8

- kogu elanikkonna varustamine ohutu joogiveega, - põhjavee kvaliteedi ja hulga tagamine, - pinnaveekogude võimalikult looduslähedane seisund sõltuvalt veekogu tüübist ja

kasutamisest. Eelpool mainitud eesmärkide saavutamiseks on välja pakutud neli meetmeprogrammi:

joogivee, pinnavee, põhjavee ja keskkonnakaitse ning lisatud meetmete investeeringute

tabelid. Türi valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud

meetmeprogrammides esitatust. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on tuginetud ka Türi

Vallavolikogu poolt vastu võetud määrustele ja eeskirjadele: - Türi valla põhimäärus, vastu võetud 29.09.2005; - Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord Türi vallas

Türi valla põhimäärust on iseloomustatud ptk 2.1.

1.2 Planeeringud, projektid Türi valla arengukava 2007-2013 [vastu võetud Vallavolikogu 27.09.2006 määrusega 67]. Arengukava peatükis 3.2 �ARENGU VÕTMEVALDKONNAD�, Valdkond 1, ptk 1.6 Tehniline infrastruktuur: Valdkonna üldeemärgiks on vallas välja arenenud kaasaegne ning keskkonnasäästlik elu- ja ettevõtlustegevuseks vajalik tehniline infrastruktuur. Lähieesmärgid selle saavutamiseks on: 1.6.1 Valdava enamuse tihealade vee- ja kanalisatsioonisüsteemid on korrastatud,

veevarustus ja reoveekäitlus vastab keskkonnanõuetele Vee ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisel järgitakse vastavust Türi valla

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavale, sh teostatakse Laupa, Änari ja Kolu

reoveesüsteemide rekonstrueerimine, Kirna ja Türi-Alliku kanalisatsioonitorustike väljaehitamine (II etapp), Oisu ja Metsaküla vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimine, Kabala ja Kahala ühisveevärgi ja �kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine. Osaleti Pärnu jõe

valgala ISPA Tehnilise Abi projekti elluviimises. ptk 1.8 Keskkond: Valdkonna üldeesmärgiks on kõrge miljööväärtusega ja jätkusuutliku looduskeskkonnaga

piirkond. Lähieesmärgid selle saavutamiseks on: 1.8.3 Jääkreostusallikad on likvideeritud, toimub looduskeskkonna jätkusuutlik kasutus,

tagatud on loodusväärtuste säilimine Likvideeritakse Särevere elamutsooni ja Lokuta katlamaja masuudihoidlad. Viiakse ellu

Natura 2000 võrgustiku põhimõtteid. Mõõdukalt toetatakse seniseid maavarade

kaevandamist ja uute karjääride avamist. Kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgitakse

tegevuste keskkonnasäästlikkust, minimaalset kahju loodusele ning suletavate karjääride

(nende osade) rekultiveerimist. Türi valla üldplaneering on koostamise staadiumis. Aruande koostamise ajal on kehtivad:

- Türi linna üldplaneering aastateks 2000-2009 [kehtestatud linnavolikogu 08.10.1999 määrusega nr 47],






9

- Türi valla üldplaneering Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni seisukohast olulisemad Türi vallas kehtestatud

detailplaneeringud (seisuga 01.01.2007) on: 1. Türi linn, Pika tänava ja vana raudteetammi vahelise maa-ala detailplaneering (Pikk

tn 7, 7a, 7b, 7c krundid), 2. Türi linn, Allika tänava ja Pärnu jõe vahelise maa-ala detailplaneering (Allika 4, 4b,

4c, 4d, 4e krundid), 3. Türi linn, Kaare tn 26 krundi detailplaneering, 4. Türi linna Kalevi tn näituseväljaku detailplaneering, 5. Türi linn, Kastani tn 1, 3, 5 ja Viljandi tn 60 maaüksuste detailplaneering, 6. Türi linn, Ristiku tn 5 krundi detailplaneering, 7. Türi linn, Tehnika tn 12a ja 12b kruntide detailplaneering, 8. Türi linn, Kuresoo peakraavi ja Tehnika tn 14 krundiga piirneva ala

detailplaneering, 9. Türi linn, Mäekalda tn 13 (uus aadress Kastani 18) krundi detailplaneering, 10. Türi linn, Vabriku tn 1 krundi detailplaneering, 11. Türi linn, Viljandi tn 17b krundi (jäätmejaam) detailplaneering, 12. Türi linn, Paide tn ja Kohtu tn ristmiku piirkonna (krundid Paide tn 22, 24 ja 26)

detailplaneering, 13. Türi linn, Kalevi tn 9a, 9b, 9c ja 11 ning Tehnika tn 9a kruntide detailplaneering, 14. Türi linn, Viljandi tänavaga, Viljandi tn 13b, 13, 13c ja 15 kinnistutega piirneva ala

detailplaneering, 15. Türi linn, Männiku tn 15 krundi detailplaneering, 16. Türi linn, Kooli tn 2 krundi ja tootmisprotsessiks vajaliku jahutusvee torustiku

detailplaneering (krundi aadress muudetud Viljandi tn 11a), 17. Türi linna keskosa (Tallinna, Hariduse, Paide, Viljandi tänavate ristmiku piirkond)

detailplaneering, 18. Türi linn, Kaare tänav 33b krundi detailplaneering, 19. Türi linn, Väike-Pärnu tn 20a ja 20 c ala detailplaneering, 20. Türi linn, Tallinna tn 28 kinnisasja detailplaneering, 21. Türi linn, Raja tn 27 krundi detailplaneering, 22. Türi linn, Raadiojaama tänava, Pärnu jõe, raudtee ja kõrgepingeliiniga piirneva

endiste Türi saatejaamade ala detailplaneering, 23. Türi linn, Viljandi tänav 13 krundi ja sellega piirneva ala detailplaneering, 24. Türi linn, Väike-Pärnu tn 16 krundi detailplaneering, 25. Türi tehisjärve ja Türi lauluväljaku piirkonna detailplaneering, 26. Türi linn, Koidula tn 27b krundi detailplaneering, 27. Türi linn, Allika tn 4a kinnisasja ja sellega piirneva ala detailplaneering, 28. Türi linn, Hariduse tn 1 ja 3, Wiedemanni tn 2c ja 4a kruntide detailplaneering, 29. Türi linn, Staadioni ja Mäe tänavate ning Staadioni 1 ja 3 kinnistutega piirneva ala

detailplaneering, 30. Türi linn, Koidula tn 3 krundi detailplaneering, 31. Türi linn, Väike-Pärnu tn 7 maaüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering, 32. Türi linn, Äikla maaüksuse osa-ala detailplaneering, 33. Türi linn, Aia tn 2b maaüksuse detailplaneering, 34. Türi linn, Põllu tn 3 maaüksuse detailplaneering, 35. Türi linn, Koidula tn 38 krundi ja sellega piirneva ala detailplaneering, 36. Türi linn, Uus tn 1 krundi ja sellega piirneva ala detailplaneering.






10

Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni seisukohast olulisemad Türi valla territooriumil algatatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud (seisuga 01.01.2007) on:

1. Türi linnas Paide tn 15, Põhja puiestee 6, Väike-Pärnu tn2 ja 2a kruntidega piirneva

ala detailplaneering, 2. Türi linn, Aiamaa tn kruntide detailplaneering, 3. Türi linn, Tolli tn 55 krundi detailplaneering, 4. Türi linn, Puiestee tänava äärse ala detailplaneering, 5. Türi linn, Viljandi tn 5 krundi detailplaneering, 6. Türi linn, Tolli tn 33 krundi detailplaneering, 7. Türi linn, Mediato kinnisasja detailplaneering, 8. Türi linn, Staadioni ja Savi tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering, 9. Türi linn, Ravila ja Vanemuise tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering, 10. Türi linn, Kohtu tänava äärse Kohtu tn 9, Vanemuise tn 3 ja 3a kinnisasjadega

piirneva maa-ala detailplaneering, 11. Türi linn, Teguri maaüksuse osa-ala detailplaneeringud (2), 12. Türi linn, Viljandi tn 10 ja 12 kruntide detailplaneering, 13. Türi linn, Väike-Pärnu tn 1 detailplaneering, 14. Türi linn, Jaama tn 13 krundi detailplaneering, 15. Türi linn, Lai tn 10 krundi detailplaneering, 16. Türi vald, Kirna küla, Pae ja Lukka kinnistu detailplaneering - on kavandatud maa-

ala krundistada eramuehituse otstarbeks. Planeeritud on rajada alale 20 ühepereelamut ja 1 viie pere ridaelamu. Kavandatava elamurajooni tarbevesi

saadakse OÜ Türi Vesi puurkaevust (katastri nr 17216) ning eramutes formeeruv reovesi soovitakse suunata OÜ Türi Vesi poolt hallatavasse reoveepuhastisse,

1.3 Põhjaveevarude uuringud Veeseaduse §12 (4) Põhjaveehaarde rajamisel tootlikkusega üle 500 m

3 ööpäevas tuleb

eelnevalt uuringutega määrata põhjaveevaru. Türi valla haldusterritooriumi asulate ühisveevärgist tarbitav põhjavee ööpäevane kogus

ületab 500 m3 vaid Türi linnas. Sellest tulenevalt on põhjavee varude uuringuid Türi linna

veehaarde osas. AS Maves poolt on tehtud 1999. a Türi linna põhjaveevarude uuringuks alljärgnevad

uurimistööd: - Türi linna põhjaveevarude eeluuring, AS Maves, töö nr 29/98, - Türi linna põhjaveevarude eeluuringu II etapp, AS Maves, töö nr 9079,

Põhjavee varude eeluuringute tulemusena tehti ettepanek: Kinnitada põhjavee tarbevarud Türi veehaardes koos Türi-Alliku ja Särevere veehaaretega

silur-ordoviitsiumi veekompleksis 1570 m3/d aastani 2023 T1 kategoorias ja ülejäänud 980

m3/d aastani 2023 T1 kategoorias. Türi linn Türi-Alliku Särevere

Veekihid Vajalik tarbevaru (m3/d)

Kinnitatav tarbevaru (m3/d)

Vajalik tarbevaru (m3/d)


Vajalik tarbevaru (m3/d)


Silur-ordoviitsium 1880 900 335 335 335 335

Kokku (m3/d)

T1 kategooria 900 335 335 1570 T2 kategooria 980 980 Kokku 1880 335 335 2550






11

Türi linna põhjaveevarud on kinnitatud Keskkonnaministri määrusega nr 15 03.03.2000. a

�Türi linna veehaardel silur-ordoviitsiumi põhjaveekihist põhjavee kinnitamine�

[RTL2000,30,382]. Keskkonnaministri käskkirjaga 06.04.2006 nr. 407 on keskkonnaregistris põhjaveehaarete

nimistus Türi linna põhjaveevarude suuruseks antud 1880 m3/d. Türi-Alliku ja Särevere

varu registris ei ole. Tegelik veevõtt 2004-2005 oli EKG andmetel 600-700 m3/d. Särevere,

Türi-Alliku ja Kirna asulate veevõtt kokku jääb veeloa andmetel alla 250 m3/d. Põhjavee

kogusega probleeme ei ole.

1.4 Tehnovõrkude joonised Digitaalsed vee- ja kanalisatsioonirajatiste joonised valla ühisvee- ja kanalisatsiooni-varustusega asulate kohta on puudulikud või puuduvad üldse. Türi linna ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni rajatised on osalise kantud digitaalsele alusplaanile skemaatiliselt projekti �Eesti 17 väikelinna veemajanduse renoveerimise

programmi� ja �Pärnu jõe valgala väikeasulate veeprojekti ISPA tehnilise abi� raames. 2005. a koostatud Türi valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava raames on Särevere, Türi-Alliku, Kirna, Laupa, Änari, Lokuta, Kolu ja Pala asulate vee- ja kanalisatsioonirajatised (eelkõige torustikud) digitaliseeritud (märgitud skemaatiliselt

alusplaanidele kasutades omaaegseid projektjooniseid ning vallavalitsuse ja vee-ettevõtete

töötajate teadmisi). Torustike läbimõõtude ja torumaterjali kohta käiv teave on puudulik. 2004. a koostatud Kabala valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava raames on Kabala, Kahala, Ollepa asulate vee- ja kanalisatsioonirajatised (eelkõige torustikud)

digitaliseeritud (märgitud skemaatiliselt alusplaanidele kasutades omaaegseid

projektjooniseid ning vallavalitsuse ja vee-ettevõtete töötajate teadmisi). Torustike

läbimõõtude ja torumaterjali kohta käiv teave on puudulik. 2002.a koostatud Oisu valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava raames on Oisu ja Taikse vee- ja kanalisatsioonitorustikud märgitud skemaatiliselt alusplaanidele. Hetkel koostatava ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava raames on kavas on täpsustatud ja täiendatud (eelkõige torustike läbimõõtude osas) eelnevalt digitaliseeritud

veevõrgu ja kanalisatsiooni skemaatilisi plaane. Lisaks on digitaliseeritud Oisu ja Taikse asulate skemaatiline ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu plaan. Suureks puuduseks eelkõige vee- ja kanalisatsioonivõrke haldavale vee-ettevõtele on

asulaid (sh Türi linna) terviklikult hõlmavate geodeetiliste alusplaanide puudumine. Infotehnoloogia arengut ja selle võimalusi arvestades võiks hakata looma Türi valla

tehnovõrkude geoinfosüsteemi, mis hõlmaks eelkõige valla territooriumil paiknevaid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ning millele hiljem saab lisada ka muude tehnovõrkude (side,

elekter, jne) andmestik. Geoinfosüsteemi e ruumilisi andmeid haldav, analüüsiv ja levitav

süsteem, mis on kombinatsioon andmetest, tarkvarast, riistvarast ja oskajatest inimestest: võimaldaks saada ajakohast (hetkeolukorda kajastav) ülevaadet:






12

- infrastruktuuride (torustikud, kaevud, kraanid jne) täpsest asukohast,

ehitusandmetest, tehnilisest spetsifikatsioonist (materjal, läbimõõt, jne),

tehnilisest seisundist, - klientide paiknemisest, tarbimismahtudest, jne, - planeeritavatest infrastruktuuri projektidest (teed, trasside ehitus) ja

kinnisvaraprojektidest, levitada ja koguda veebilehe ning veebikaardi kaudu Türi valla infrastruktuuride ja

klientide kohta käivat informatsiooni: - Valla- ja Maavalitsusele ning teistele kohaliku- ja riigivõimu asutustele, - valla elanikele ja muudele huvitatud isikutele,

planeerida Türi valla infrastruktuuride arengut koostöös tehnovõrkude valdajate ja

Vallavalitsuse spetsialistidega.

1.5 Vee-erikasutusload Türi vallas omavad KKM Järvamaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatud kehtivaid vee-erikasutuslubasid järgmised ettevõtted: Loa omanik / Vastutav isik

Vee erikasu-tusloa nr

Kehtib kuni Tegevuse iseloom Põhjavee ja/või

heitvee lubatud kogus m3/d

OÜ Türi Vesi / Ivo Raudsepp

L.VV.JÄ-32067

01.01.2011

Türi linnas põhjavee pumpamine ja

jaotus, reovee kogumine ja puhastus ja suublasse juhtimine,

1000


L.VV.JÄ-17543 01.07.2008 Särevere alevik, Türi-Alliku ja Kirna küla elanikkonna joogiveega

varustamine, reovee kogumine ja puhastamine

236

Vallaasutus Tuluke / Peeter

Vaheoja

99

31.12.2007

Kabala, Kahala, Ollepa

elanikkonna varustamine veega

169

Türi Tehnika- ja Majandus-kool / Eugen Jasinski

L.VV.JÄ-13984

- 31372

31.12.2010

kutsehariduse asutus, s.h õpilaste

praktiline väljaõpe, Särevere asula lõunaosa veevarustus

110


L.VV.JÄ-38599

01.06.2010

Oisu, Taikse elanike joogiveega varustamine, heitvee puhastamine

ja juhtimine suublasse

234,3

AS Taure / Jaak Laiksoo

L.VV.JÄ-12425 01.01.2009 Autode tehnohoole ja remont, traktorite müük

3,84 (heitvesi)

Dessert AS / Anti Rõ�ikov

L.VV.JÄ-141313 01.01.2012 Toiduainetetööstus, toodetakse

glasuurkohukesi ja pulbreid 20

OÜ Terme /

Raimond Didrichson

L.VV.JÄ-139585

01.01.2012

Soojuse tootmine, heitvee

juhtimine suublasse

5,5 (heitvesi)

Veskisilla motell / Indrek

Mardo

L.VV.JÄ-12426

01.01.2010

Inimeste varustamine veega

6,5

KÜ Laupa

Kaseke / Taimi Nielson

L.VV.JÄ-13470

01.01.2008

Elanikkonna varustamine olmeveega, heitvee juhtimine

suublasse

13

Änari elamud / Merike Pihle

L.VV.JÄ-17986 01.07.2008 Änari elanike varustamine

olmeveega ja heitveejuhtimine suublasse

10,4

Sohlumäe

elamud / Jüri

Loikmaa

L.VV.JÄ-14597

01.01.2008

Elamute varustamine joogiveega,

9,3






13

Laupa Põhikool

/ Kaarel Aluoja L.VV.JÄ-22105 01.01.2009 Laupa Põhikooli joogiveega

varustamine ja reovee puhastamine 2,74

Estonia OÜ /

Ain Aasa L.VV.JÄ-44194 14.11.2010 Veise kasvatus, piima tootmine 256

Kabala Agro OÜ / Margit

Raudkats

12

01.07.2007

Taimekasvatus, piimakasvatus,

seakasvatus

151,5

Lülle talu /

Raivo Simson 82 01.01.2009 Piimakarja kasvatus 21,9

OÜ Vacca /

Leeni Kruus L.VV.JÄ-14598 01.01.2008 Piimakarja kasvatus 36

OÜ Virika Farm

/ Merike. Tigavas

L.VV.JÄ-14608

01.01.2008

Liha- ja piimatootmine

33

Takkasaare talu / Aivi Kuutok

L.VV.JÄ-49671 15.03.2011 Piimakarja kasvatus, piima tootmine

10,9

AS Järva Tarim/

Aarne Rohtvee L.VV.JÄ-14159 01.01.2008 Betoonisegu tootmine 9,6

AS Termoran L.VV.JÄ-13986 01.01.2008 Elektriradiaatorite tootmine 10,7 AS TAC-

Ettevõtted / Olev Aavik

L.VV.JÄ-141267

01.01.2012

Taime ja loomakasvatus

47,45

Piglet AS / Agnes Jürgens

77 01.01.2007 Seakasvatus 12,3

2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD JA KESKKONNA NÄITAJAD

2.1 Omavalitsusüksus � Türi vald Türi vald asub geograafiliselt Kesk-Eestis, haldusjaotuslikult Järva maakonna edelaosas.

Vald moodustati endise Türi külanõukogu aladel 1990-nate alguses, 23.10.2005.a liitusid Türi vallaga Türi linn, Oisu ja Kabala vald. Käesoleval ajal on Türi valla territoorium 598,82 km², elanike arv seisuga 01.01. 2006 oli 11 357 inimest. Valla piires on 38 asulat, neist suuremateks (suurima elanike arvuga) on Türi (6525 inimest), Särevere (849 inimest), Türi-Alliku (531 inimest), Oisu (410 inimest), Kabala (388 inimest), Taikse (219 inimest). Piirkonna tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine, jaekaubandus,

töötlev tööstus, metsamajandus. Peamine osa valla ettevõtetest on koondunud Türi linna ja

selle lähiümbrusesse. Linnas paiknevates suuremateks ettevõteteks on Edelaraudtee AS,

Taure AS, AS Prelvex, AS Turgel Grupp, OÜ Krive Ehitus. Türi lähiümbruse

olulisemateks tööandjateks on TAC-Ettevõtted AS, AS Termoran, OÜ Veskisilla, OÜ

Vacca, Oisu piirkonnas on olulisem tööandaja OÜ Estonia ning Kabala piirkonnas Kabala

Agro OÜ, HTM Grupp, OÜ Bauindustrie. Türi valla kui omavalitsusüksuse juhtimine toimub tuginedes Kohaliku omavalitsuse

korralduse seadusele [terviktekst muudatustega 17.12.2003 (RT I 2003, 88, 588)] ja Türi

valla põhimäärusele (kinnitatud vallavolikogu poolt 29.09.2005.a määrusega nr 22). Türi valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende

komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.






14

Valla ülesanne on korraldada ja pakkuda vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, noorsootööd,

vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, vallasisest ühistransporti, territoriaalplaneerimist, valla teede ja tänavate

korrashoidu. Vallavolikogu liikmete arvu määrab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallavolikogu eelmine koosseis. Käesoleva

ajal koosneb Türi Vallavolikogu 23 liikmest. Vallavolikogu valitakse kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks. Vallavolikogu tööd juhib

volikogu esimees. Vallavolikogu töö paremaks ja laiaemapõhjalisemaks korraldamiseks on moodustatud

volikogu eestseisus, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, vallavolikogu alatiste komisjonide esimehed, vallavanem ja vallasekretär. Eestseisus aitab ette valmistada vallavolikogu istungeid ning koostab vallavolikogu päevakorra eelnõu. Samuti võib eestseisus teha ettepanekuid vallavolikogu töökorra kohta.

Vallavolikogu võib oma otsustega anda eestseisusele ka muid ülesandeid. Vallavolikogu moodustab vallavolikogu tegevuse kavandamiseks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi

ja ajutisi komisjone. Komisjonid annavad oma tööst aru vallavolikogule. Vallavolikogu alatised komisjonid (edaspidi komisjon/komisjonid ) on vallavolikogu volituste ajaks moodustatud volikogu tööorganid. Türi vallavolikogul on kaheksa alalist komisjoni

(revisjoni-, eelarve- ja arenduse-, majanduse- ja keskkonna-, sotsiaal- ja tervishoiu-, haridus-, kultuuri- ja spordi-, korrakaitse- ja turvalisuse-, külaliikumise komisjon).

Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja

lõpevad koos vallavolikogu volituste lõppemisega või lõpetatakse need vallavolikogu otsusega. Volikogu ainupädevusse kuuluvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1

sätestatud küsimused. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või

kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib

delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Vallavalitsus on volikogu poolt kinnitatav täitevorgan, mida juhib vallavanem. Valitsuse liikmete arvu, valitsuse struktuuri ja isikulise koosseisu kinnitab volikogu poolthäälte

enamusega vallavanema ettepanekul. Vallavalitsus: 1) kinnitab vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse, 2) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse

seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest, 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või

otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele, 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu

ainupädevusse ja mille vallavolikogu on delegeerinud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel vallavalitsusele,

5) võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti

läbivaatamist, 6) esitab vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.






15

Volikogu ja vallavalitsus annavad üldaktidena määruseid, üksikaktidena võtab volikogu

vastu otsuseid ning vallavalitsus korraldusi, mis kehtivad Türi valla haldusterritooriumil.

Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees, tema äraolekul asendaja.

Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem, kaasallkirja annab

vallasekretär. Alljärgnevalt on esitatud väljavõte Türi valla 2006.a eelarvest.

Eelarve tulud (tuh EEK) Eelarve kulud (tuh. EEK) 2006 2006

MAKSUD (tulumaks füüsilistelt isikutelt,

maamaks) 53 646 ÜLDISED VALITSEMISSEKTORI

TEENUSED 21 877,567

KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜGID

(riigilõiv, laekumised haridus- ja teadusasutuste, kultuuri- ja kunstiasutuste, sotsiaalasutuste

majandustegevusest, elamu- ja kommunaaltegevuse tulud, jne)

3 971,48 AVALIK KORD JA JULGEOLEK 294,9

TOETUSED (mittesihtotstarbelised ja sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks, sihtotstarbelised toetused riigilt, riigiasutustest,

Siseministeeriumilt)

21 446,070 MAJANDUS 8 037,45

MUUD TULUD (intressid ja viivistulud hoiustelt, trahvid, rendi- ja üüritulu)

552 KESKKONNAKAITSE 4 457,66

KULUDE KATTEKS SUUNATUD JÄÄGID 12 367,173 ELAMU- JA KOMMU-NAALMAJANDUS

4 834,83

TERVISHOID 640,715 VABA AEG, KULTUUR, SPORT 18 707,94

HARIDUS 33 898,135

FINANTSEERIMISTEHINGUD 19 042,08

SOTSIAALNE KAITSE 10 191,446

KOKKU 111 024,803 KOKKU 102 940,643

Türi vallavolikogu 22.02.2006 otsusega nr 23 kinnitatud valla eelarvet on muudetud

29.03.2006, 31.05.2006, 28.06.2006, 26.07.2006, 30.08.2006, 27.09.2006, 25.10.2006.a. 2005.a lõpetasid ühtseks Türi vallaks ühinenud omavalitsused eraldi majandusaasta

aruannete kinnitamisega. Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla majandusaasta

2005 kinnitatud aruanded ja audiitorite otsused on saadaval Türi valla kodulehel

http://www.tyri.ee/index.php?page=389&.

2.2 Elanikkond Vallas elab 01.10.2006 seisuga 11 561 inimest. Valla elanikest on 61% tööealised, 22%

pensioniealised, 17% lapsed vanuses kuni 15. a. Türi valla elanike arv (endiste omavalitsuste lõikes) seisuga 01.01.2001-01.01.2006 Statistikaameti andmetel (allikas: Türi valla arengukava 2007-2013):

2001 2002 2003 2004 2005 2006 Türi linn 6299 6262 6220 6174 6174 6137 Kabala vald 1058 1044 1041 1030 1022 1020 Oisu vald 1347 1336 1330 1331 1321 1313 Türi vald 2906 2913 2906 2890 2883 2887

Ó 11 610 11 555 11497 11 425 11 373 11 357 Alljärgnevas tabelis on esitatud valla administratiivpiirides paiknevate asulate elanike arv

(allikas: Türi valla arengukava 2007-2013): Asula Elanike arv Asula Elanike arv Asula Elanike arv

Türi linn 6525 Kärevere 125 Tännassilma 56




http://www.tyri.ee/index.php?page=389&

http://www.tyri.ee/index.php?page=389&.



16

Särevere 849 Lokuta 117 Jändja 56 Türi-Alliku 531 Änari 101 Kurla 54

Oisu 410 Poaka 92 Meossaare 53 Kabala 388 Ollepa 89 Saareotsa 36 Laupa 237 Pala 81 Rassi 34 Taikse 219 Raukla 77 Tori 34 Retla 191 Arkma 76 Vilita 24

Kahala 180 Karjaküla 72 Pibari 16 Kirna 173 Mäeküla 64 Sagevere 15

Põikva 138 Äiamaa 62 Rikassaare 10 Kolu 133 Metsaküla 58 Näsuvere 0

Villevere 129 Väljaotsa 57 Nelja omavalitsuse liitumise järgselt moodustunud Türi valla rahvaarv on viimase viie aasta jooksul püsinud suhteliselt stabiilsena, vähenedes viimase viie aasta lõikes vaid 2% võrra.

2.2.1 Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniteenuste kasutajad

Valla asulatest on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga suuremal või vähemal määral

varustatud kolmteist asulat või selle osa � Türi linn, Särevere ja Oisu alevikud ning Türi-Alliku, Taikse, Kabala, Kahala, Laupa, Kirna, Änari, Kolu, Metsaküla, Ollepa külad. Türi linn Linna ühisveevärk koosneb neljast veevõrgu puurkaevust ja veevõrgu torustikest

kogupikkusega 32 km. Ühisveevõrgu tarbijate arv on 5368 inimest, mis moodustab linna

elanikkonnast 82%. Veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 167 000 m3, aasta keskmine

veekadu ühisveevõrgust on 15% (2005. a andmete põhjal). Linna ühiskanalisatsioon koosneb seitsmeteistkümnest reovee ülepumplast ja

kanalisatsioonitorustikest kogupikkusega 41,1 km (s.h Türi-Alliku ja Särevere

kanalisatsioonitorustikud). Kanalisatsiooniteenuse tarbijate arv on 6165 inimest, mis moodustab linna ühiskanalisatsiooniga haaratud piirkonna (s.o Türi, Türi-Alliku, Särevere,

Lokuta) elanike arvust 85%. Kanalisatsiooniga reoveepuhastisse suunatava reovee aastane kogus on 215 000 m3, sellest eeldatav aastane liigvee osakaal on 20% Linna, Särevere aleviku, Türi-Alliku ja Lokuta külade reovesi puhastatakse linna reoveepuhastis. Reoveepuhastiks on fosfori ärastusega biotiigid. Heitvee suublaks on Pärnu

jõgi. Särevere alevikus Alevikus on kaks eralditoimivat ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni süsteemi, s.o Särevere

Ülejõe asulaosa ning Türi Tehnika- ja Majanduskooli (edaspidi Särevere Tehnikum) vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Särevere Ülejõe asulaosas on ca 600 elanikku varustatud ühisveevärgi ja �

kanalisatsiooniga. Tarbevesi saadakse asulaosa põhjaservas paiknevast puurkaevust ning

formeeruv reovesi suunatakse kahe asulaosas paikneva reovee ülepumpla abil

puhastamiseks Türi linna reoveepuhastile. Veevõrgust tarbitava vee aastakogus on

16 482 m3 (2004. a andmeil). Türi linna reoveepuhastisse suunatavate reovee koguste üle

arvestus puudub, reovee kogus võrdsustatakse tarbitava vee kogusega. Särevere Tehnikumis on ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniga varustatud 115 asula püsielanikku ja Türi Tehnika- ja Majanduskool (100 töötajat ja kuni 500 õppurit), millele






17

lisanduvad ka Kopli farm (206 veist) ja Särevere hobusetall (26 hobust ja 4 varssa seisuga

veebruar 2005). Ühisvee puurkaevuna kasutatakse asulaosa põhjapoolses osas olevat Türi

Tehnika- ja Majanduskoolile kuuluvat kaevu. Asulaosas formeeruv reovesi suunatakse kahe asulaosas paikneva reovee ülepumpla abil puhastamiseks Türi linna reoveepuhastile.

Veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 32 413 m3 (2004. a andmeil). Türi linna

reoveepuhastisse suunatavate reovee koguste üle arvestus puudub, reovee kogus

võrdsustatakse tarbitava vee kogusega. Türi-Alliku küla Elanike arv on 535 inimest, nendest 390 inimest e 73 % on varustatud ühisvee ja

kanalisatsiooniga. Küla piires on neli eralditoimivat ühisvee süsteemi. Küla kirdepoolseima osa korruselamud

(kuus maja ja kauplus) saavad oma tarbevee küla põhjaservas paiknevast ühisvee

puurkaevust. Oma veevarustussüsteeme koos ühisvee puurkaevudega omavad nn

Kelmiküla (25 tarbijat) ja Veskisilla (15 tarbijat). Oma puurkaev on Veskisilla motellil. Türi-Alliku külas formeeruv reovesi suunatakse ülepumpamisega Türi linna ühiskanalisatsiooni, misjärel puhastatakse koos linna reoveega Türi linna reoveepuhastis. Küla veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 11 117 m3 (2004. a andmeil). Türi linna

reoveepuhastisse suunatavate reovee koguste üle arvestus puudub, reovee kogus võrdsustatakse tarbitava vee kogusega. Oisu aleviku elanike arv on 410 inimest, nendest ca 130 inimest ehk 31% on varustatud ühisveevärgiga ja 280 inimest e 68% ühiskanalisatsiooniga. Aleviku ühisveevärk koosneb kahest puurkaevust ning ühisveevõrgu torustikest kogupikkusega 3,3 km. Ühisveevärgiga on varustatud aleviku keskosa korrusmajad ja OÜ

Estonia tootmishooned. Ühisveevõrguga on ühendamata asula lääne- ja lõunapoolseima osa

eramud. Aleviku veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 45-100 m3/d (2006. a andmeil). Veetarbimine on suvel suurem Oisu aleviku ühiskanalisatsioon koosneb reovee ülepumplast, kanalisatsiooni torustikest ja

reoveepuhastist. Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse aleviku

elamufondi, asutuste ja OÜ Estonia tootmishoonete reovesi. Aleviku ühiskanalisatsiooniga

reoveepuhastisse suunatav reovee aastakogus on 12 000 m3 ehk ca 33 m3/d (2006. a andmeil). Taikse küla elanike arv on 219 inimest, nendest ca 100 inimest e 45% on varustatud ühisvee ja kanalisatsiooniga. Küla ühisveevärk koosneb veevõrgu puurkaevust ning ühisveevõrgu torustikest

kogupikkusega 1,35 km. Ühisveevärgiga on varustatud küla lõunaosa korrusmajad ja OÜ

Estonia tootmishooned. Ühisveevõrguga liitumise võimalus puudub küla põhjaosa

eramutel. Küla veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 5 000 m3 ehk ca 14 m3/d (2006.a

andmeil). Küla ühiskanalisatsioon koosneb reovee ülepumplast, isevoolsetest kanalisatsiooni-torustikest ja reoveepuhastist �Clarec�. Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse






18

reoveepuhastisse küla elamufondi reovesi. Küla ühiskanalisatsiooniga reoveepuhastisse

suunatav reovee aastakogus on 1 700 m3 e ca 4,6 m3/d (2006.a andmeil). Kabala küla elanike arv on 388 inimest, nendest ca 215 inimest e 51% on varustatud ühisvee ja kanalisatsiooniga. Küla ühisveevärk koosneb veevõrgu puurkaevust ning ühisveevõrgu torustikest

kogupikkusega 2,7 km. Ühisveevärgiga on varustatud küla korrusmajad, osaliselt eramud ja

endise põllumajandusühistu tootmishooned. Ühisveevõrguga liitumise võimalus puudub küla põhjaosa eramutel. Küla veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 12 000 m3 e ca 33 m3/d (2006.a andmeil). Küla ühiskanalisatsioon koosneb kolmest reovee ülepumplast, isevoolsetest

kanalisatsioonitorustikest ja reoveepuhastist BIO-100. Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse korrusmajade, osaliselt eramute ja endise põllumajandusühistu

tootmishoonete reovesi. Küla ühiskanalisatsiooniga reoveepuhastisse suunatav reovee

aastakogus on 9 000 m3 e ca 25 m3/d (2006. a andmeil). Kahala küla elanike arv on 180 inimest, nendest ca 114 inimest e 63% on varustatud ühisvee ja kanalisatsiooniga. Küla ühisveevärk koosneb veevõrgu puurkaevust ning ühisveevõrgu torustikest

kogupikkusega 3,0 km. Ühisveevärgiga on varustatud küla tiheasustatud keskosa korrusmajad, osaliselt eramud ja endise põllumajandusühistu tootmishooned. Küla

veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 12 000 m3 e ca 33 m3/d (2006 .a andmeil). Küla ühiskanalisatsioon koosneb reovee ülepumplast, isevoolsetest kanalisatsiooni-torustikest ja reoveepuhastist BIO-100+biotiik pindalaga 2900 m2. Ühiskanalisatsiooniga

kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse viie korrusmaja, nelja eramu ja endise põllumajandusühistu tootmishoonete reovesi. Küla ühiskanalisatsiooniga reoveepuhastisse

suunatav reovee aastakogus on 7 000 m3 e ca 20 m3/d (2006.a andmeil). Laupa küla elanike arv on 237 inimest, nendest ca 100 inimest e 43% on varustatud ühisvee ja kanalisatsiooniga. Küla ühisveevärk koosneb veevõrgu puurkaevust ning ühisveevõrgu torustikest kogupikkusega 0,53 km. Ühisveevärgiga on varustatud küla tiheasustatud keskosa

korrusmajad. Küla veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 2920 m3 e ca 8 m3/d (2004. a

andmeil). Küla ühiskanalisatsioon koosneb reovee ülepumplast, isevoolsetest kanalisatsiooni-torustikest ja reoveepuhastist, milleks on neli biotiiki suurusega 2860 m2. Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse korrusmajade reovesi. Reoveepuhastisse suunatavate reovee koguste üle arvestus puudub, reovee kogus

võrdsustatakse tarbitava vee kogusega. Eraldi vee- ja kanalisatsioonivarustusega on kindlustatud Laupa mõis, mida kasutatakse

Põhikooli ruumidena. Tarbevesi saadakse koolile kuuluvast puurkaevust (uus kaev rajatud

2004 aastal mõisaparki), hoones formeeruv reovesi puhastatakse koolile kuuluval pinnase filterväljakul, puhastatud heitvesi suunatakse Pärnu jõkke.






19

Kirna küla elanike arv on 173 inimest, nendest ca 75 inimest e 42% on varustatud ühisvee

ja kanalisatsiooniga. Küla ühisveevärk koosneb veevõrgu puurkaevust ning ühisveevõrgu torustikest

kogupikkusega 0,35 km. Ühisveevärgiga on varustatud Kirna mõis, kaks korruselamut ja

neli eramut. Küla veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 648 m3 (2004. a andmeil).

Küla ühiskanalisatsioon koosneb isevoolsetest kanalisatsioonitorustikust ja reoveepuhastist (septik ja pinnase filterväljak). Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse

reoveepuhastisse kahe korruselamu reovesi. Reoveepuhastisse suunatavate reovee koguste üle arvestus puudub, reovee kogus võrdsustatakse tarbitava vee kogusega. Kirna külaosas (asub ca 1 km kaugusel küla vanast osast lõuna pool, edaspidi Sohlumäe) on ühisveega varustud ca 12 eramut. Ühisveevõrgu kaev asub Türi-Paide mnt ja eramute vahel. Eramutes formeeruv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse ning tühjendatakse

äraveoga lähimasse reoveepuhastisse. Ülejäänud veevarustusega ja/või kanalisatsiooniga külad Änari küla � 111 elanikust on ühisvee- ja kanalisatsiooniga ühendatud 55 inimest e 50 %

elanikkonnast. Ühisveevärk koosneb veevõrgu puurkaevust ning ühisveevõrgu torustikest

kogupikkusega 0,2 km. Ühisveevärgiga on varustatud kaks korruselamut ja kuue korteriga

ridaelamu boks. Küla veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 402 m3 (2004.a andmeil).

Küla ühiskanalisatsioon koosneb isevoolsetest kanalisatsioonitorustikust ja reoveepuhastist (biotiik). Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse kahe korruselamu ja ridaelamu reovesi. Reoveepuhastisse suunatavate reovee koguste üle

arvestus puudub, reovee kogus võrdsustatakse tarbitava vee kogusega. Kolu külas - on ühisveega varustatud kaks korruselamut. Puurkaev asub majadest ida

suunas, tarbijaid ca 30 inimest, tarbitavat vett ei mõõdeta. Majades formeeruv reovesi

kogutakse kogumiskaevudesse. Metsaküla � ühisvee kaevust saavad vett küla 38 elanikku. Ühisveevõrgust tarbitavaks

veekoguseks on ca 1 700 m3/aastas e ca 4,6 m3/d (2006. a andmeil). Majapidamistes tekkiv reovesi kogutakse suunatakse läbi reovee ülepumpla reoveepuhastisse (biotiiki).

Reoveepuhastisse suunatavat reovee kogust ei mõõdeta, Ollepa küla - ühisvee kaevust saavad vett küla umbes 25 elanikku (üks korrusmaja ja

eramu). Majapidamistes tekkiv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse, millede veepidavus on kaheldav või immutatakse hajutatult pinnasesse, Lokuta külas ühisveevärk puudub. Külaelanikud saavad tarbevee isiklikest salv- või

puurkaevudest. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud küla uue osa 12 majapidamist.

Kanaliseeritav reovesi juhitakse ülepumpamise teel Türi linna ühiskanalisatsiooni.

2.2.2 Leibkonna sissetulek ja maksevõime, tööpuuduse faktor

Statistikaameti koduleheküljel http://www.stat.ee esitatu alusel on leibkonnaliikme keskmised sissetulekud ja kulutused järgmised:

Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek EEK/kuus

Leibkonnaliikme keskmine kulu eluasemele EEK/kuus

2003 2004 2005 2003 2004 2005 Eesti 2 788,9 3029 3475,5 401.9 431,9 479,7 Järvamaa 2 522,2 2727,1 3356,1 365 344,1 416,7




http://www.stat.ee/

http://www.stat.ee



20

Leibkonnaliikme netosissetulekust kulus Järvamaal maakonnas eluasemele kuus

2003.aastal 14,5% (Eesti keskmine 14,4%), 2005.aastal 12,4% (Eesti keskmine 13,8%). Statistikaameti andmeil oli Järva maakonnas seisuga 2005 aasta registreeritud töötuid 5,6%

(Eesti keskmine 7,9%) tööhõivelisest elanikkonnas.

2.2.3 Teenindav infrastruktuur ja asutused/ettevõtted

Kuigi põllumajanduse ümberkorraldamise tulemusena on tööhõivelise elanikkonna hõivatus

põllumajanduses vähenenud, on Türi vallas olulisemaks majandustegevuse haruks põllu- ja metsamajandus. Peamine osa Türi valla ettevõtlusest on koondunud Türi linna ja selle lähiümbrusesse.

Linna suurimateks tööandjateks on Edelaraudtee AS, Taure AS, AS Prelvex, AS Turgel

Grupp, Mediato, OÜ Sampo Grupp, OÜ Krive Ehitus, AS Türi Puit jne. Kõige rohkem

tegutseb linnas osaühinguid, kelle levinumaks tegevuseks on jaekaubandus, järgnevad

puidu- ja metsatöötlemine, metallitööstus. Türi lähiümbruse tööandjateks on TAC-Ettevõtted AS, AS Termoran ja OÜ Veskisilla.

Oisu piirkonna olulisem tööandja on OÜ Estonia ning Kabala piirkonna olulisemaks

tööandjaks on Kabala Agro OÜ. Vallaasutustest paiknevad vallamaja Türi linnas ning valla teeniduspunktid Oisu alevikus ja

Kabala külas, kultuurimajad Türi linnas, Oisu alevikus, Kabala ja Taikse külades.

Haridusasutustest on Türi linnas Majandusgümnaasium, Gümnaasium, toimetulekukool, muusikakool, TÜ Türi Kolleed� ja kaks lasteaeda, Särevere alevikus Türi Tehnika- ja Maamajanduskool ja lasteaed, Laupal, Oisus, Kabalas põhikoolid ning Türi-Allikul, Kabalas ja Oisus lasteaiad.

2.2.4 Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond

Valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga asulatest puudub vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutamise võimalus asulate tiheasustatud osa äärealade majapidamistel (tarbevesi saadakse

oma kaevust ning reovesi kogutakse kogumiskaevu). Kirna (Sohlumäe), Kolu, Pala, Põikva ja Ollepa külade üksikud elamud on varustatud tsentraalse veevarustusega, elamutes tekkiv

reovesi aga kogutakse kogumiskaevu. Poaka külas (asub Kirna külast ida poole Pärnu jõe vasakul kaldal) on paarkümmend aasta

tagasi rajatud suvilarajoon, kus olemasolevaid suvilaid ehitatakse intensiivselt ümber

aastaringseks elamiseks. Käesolevaks ajaks on püsielamuteks ümber kujundatud juba

kolmandik endistest suvemajadest ning lähiaastatel ennustatakse suvilapiirkonnas

püsielanike juurdekasvu. Hetkel kasutatakse tarbeveekaevudena suvilaelanike isiklikke madalaid salv- või puurkaeve. Majapidamistes formeeruva reovee kogumiseks on kasutuses

kogumiskaevud, osades majapidamistes reovee kogumist ei toimu. Arvestades soodsat asukohta (suurasula ja/või liiklussõlme lähedus) võivad lähitulevikus

püsielanikega tiheasuatatud piirkondadeks kujuneda Marjamaa (~70 krunti), Raademetsa,

Kõltsi (~80 krunti), Väljaotsa, Retla, Sohlumäe, Mäeküla.






21

Valla hajaasustatud alade majapidamised saavad oma tarbevee isiklikest salv- või

puurkaevudest ning majapidamises formeeruva reovee koguvad kogumiskaevudesse ja/või

immutavad hajutatult pinnasesse. Reeglina aastakümneid tagasi ehitatud reovee kogumiskaevud ei ole vedelikukindlad.

Lekkivad kogumiskaevud või nende puudumine on esmaseks ohuallikaks madalatele individuaalkaevudele (inimesed oma hooletu tegevusega reostavad endi poolt kasutatavat põhjaveekihti), aga ka veekeskkonnale üldiselt.

2.3 Keskkond

2.3.1 Maastik, geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

Türi vald (pindala 598,82 km²) asub maastikuliselt 3 eriilmelises piirkonnas � Türi

voorestik valla põhja- ja keskosas, Pärnu madalik jääb Türi linnast läände ja edelasse ning

Kesk-Eesti tasandik valla idaosas. Türi voorestik hõlmab 140 km

2 ala Türi ja Paide vahel, küündides lõunast kuni Laupani.

Maastikule annavad ilme arvukad põhjakirde-lõunaedela suunalised künnised ja seljakud,

mis tekkeliselt kuuluvad väikevoorte hulka. Peale voorte kohtab selles piirkonnas üksikuid

moreenkühme ning mõhnasid. Maapinna abs. kõrgused on valdavalt vahemikus 55�75 m. Erinevalt Vooremaast järved siin puuduvad, kuid tihe on jõgedevõrk. Mullastik on

mitmekesine, leostunud ja leetjad mullad vahelduvad niiskete kamarmuldadega ja madalsoomuldadega. Voored on valdavalt põldude, voortevahelised nõod aga niitude ja karjamaade all. Haritava maa suure osatähtsuse tõttu on piirkond metsavaene. Looduslik

taimkate koosneb kuuse-segametsadest ja soostunud metsadest voortevahelisel alal. Seevastu Pärnu madaliku regioon valla lääne- ja edelaosas on tasase pinnamoega. Geneesilt on see Balti jääpaisjärve liivakaist ja savikaist setetest koosnev tasandik. Maapinna

absoluutkõrgused on vahemikus 45�60 m. Madalam on lõunaosa, Karjaküla ja Jändja

piirkond, kõrgem Türilt läände jääv ala (Lokuta). Valdav osa maast on metsa all, kohati leidub soid. Iseloomulikud on liigirikkad lammimetsad ja �niidud Pärnu ja Lintsi jõe

orgudes. Võrreldes Türi voorestiku regiooniga, on siin haritava maa osatähtsus väiksem ja

asustus hõredam. Valla idaosa paikneb Kesk-Eesti tasandiku ja Pärnu madaliku siirdealal, mille pinnakate

koosneb liivakaist ja savikaist setetest. Valla kaguosa kuulub maastikuliselt Kesk-Eesti moreentasandike piiresse, kus on künklik reljeef ja madalamais paigus on levinud

jääpaisjärve tasandikud ja sood. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 50-70 m Kesk-Eesti tasandik on Eesti viljakamate muldadega ala ja tuntud heade põllumaadega juba

muinasajast alates. Pinnakate Türi vallas koosneb valdavalt jää- (moreen) ja jääjärvesetetest. Viimased on

esindatud peamiselt Pärnu madaliku regioonis ja voortevahelisel alal, koosnedes enamasti

liivsavist ja tolmjast saviliivast. Jääjärvesetted asetsevad kas moreenil või otse aluspõhjal.

Suuremad moreentasandikud esinevad Laupa-Jändja ja Särevere ümbruses, kuid ka Türi-Allikult idas ja valla põhjapiiri lähedal Pala ja Väätsa vahel aga ka Oisu, Kabala ja Kahala

piirkondades. Domineeriv on nõrgalt rähkne liivsavimoreen, valla idaosas saviliivmoreen.

Paiguti esineb ka jääjõe- ja soosetteid.






22

Voorestikus on pinnakatte paksus väga vahelduv � alates 2�5 m-st voortevahelisel alal kuni 20�25 m-ni voorte lagedel. Valla põhjapiiril Pala pkr juures ja Änari kandis ning

Türist lõunas ja edelas Oisu, Kabala, Kahala, Ollepa ümbruses võib pinnakatet olla ka alla 2

m. Valla Pärnu madaliku osas, kus on reljeef rahulikum, on ka pinnakatte paksus ühtlasem

� 3�10 m, valdavalt 5�8 m, üksikutel kõrgendikel ka üle 10 m. Põhjavesi on Türi valla enamusel territooriumil nõrgalt kaitstud või kaitstud. Kus on

pinnakatet alla 2 m, on põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata (Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord, VV määrus nr 269 31.07.2001).

Märkimisväärsed karstivormid Türi valla territooriumil puuduvad. Aluspõhja ülemise kihi moodustavad Alamsiluri Raikküla lademe (S1rk) helehallid ja kollakashallid kihitatud lubjakivid ja dolomiidid ning valla kesk-, lõuna- ja idaosas selle peal veel Alamsiluri Adavere lademe (S1ad) savikad lubjakivid. Aluspõhjas esineb kirde-edela suunalisi tektoonilisi rikkeid. Raikküla lademe lubjakive iseloomustab lõhede ja kavernide rohkus ning veerikkus.

Lademe veejuhtivus on reeglina üle 500 m2/d, kohati isegi üle 1000 m

2/d ja paksus 30�50 m (suurem lõuna pool). Adavere lade on valla piires alal 10�60 m paks ja tagasihoidlikuma veerikkusega. Raikküla lademe all avanevad Alamsiluri Juuru lademe (S1jr) lõhelised savikad lubjakivid

paksusega 20�25 m. Selle all paiknevad Ülemordoviitsiumi Porkuni lademe (O3pr) dolomiidistunud lõhelised ja kavernoosed lubjakivid paksusega 5�15 m. Porkuni lademe all lamava Pirgu lademe (O3prg) lubjakivide paksus on 55�60 m, savikaid Vormsi lademe (O3vr) lubjakive on ligikaudu 15 m. Ehitusgeoloogilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks on valla territooriumil rahuldavad. Va valla kirde- ja idaosas, kus pinnakatte paksus on kohati [Oisu, Ollepa piirkond] alla 2 m. Raskendavaks asjaoluks on kohatine kõrge pinnaseveetase ja

survelise põhjavee olemasolu savikate pinnaste all. Hüdrogeoloogilised tingimused. Valla piirkonnas saab eraldada 5 põhjaveekihti: pinna-kattes, Siluri lubjakivides, Ordoviitsiumi lubjakivides ning Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi liivakivides. Kaks viimast on suure sügavuse (alates 250 meetrist) tõttu

kasutamiseks ebaotstarbekad. Pinnakattes esineb vesi pidevalt vaid paksema pinnakattega aladel (voortel, vähestel oosidel ja liigniisketel aladel) ning ühisveevarustuses see tähtsust

ei oma. Peamiseks veevarustuse allikaks nii individuaaltarbijatele kui ka ühisveevarustuses on

Alamsiluri Adavere ja Raikküla lademetega seotud veekiht. Kivimite veerikkus on suurim kuni 30 meetri sügavuseni, sügavamal on juba vähe vettandvaid lõhesid. Allpool lamavaid Juuru lademe lubjakive ja mergleid loetakse suhteliselt vettpidavaiks, s.t nende veeand on vähene. Perspektiivi veetarbimise seisukohalt ei oma ka sellest sügavamate Ordoviitsiumi veekihtide kasutamine, sest suhteliselt vähese veeanni juures

tulevad kaevud üle 80 meetri sügavad ning on keeruka konstruktsiooniga ja kallid.






23

2.3.2 Pinnavesi

Türi vallale on iseloomulik, et jõgedevõrk on siin ligi kaks korda tihedam kui Eestis keskmiselt. Vastavalt maapinna üldisele kallakusele voolavad pinnaveed lõunaedelasse,

peamiselt Pärnu jõe ning selle lisajõgede Lintsi, Lokuta, Prandi ja Aruküla jõgede kaudu.

Aasta keskmiseks klimaatiliseks äravoolumooduliks on 8 l/s km2. Eriti veerikkad on Pärnu

ja Prandi jõed, mis saavad alguse Pandivere kõrgustiku jalamil asuvatest suurtest allikatest.

Looduslikele vooluvetele lisaks on rajatud arvukalt kraave, millega laialdased soostunud alad on vabanenud liigveest. Kõik eespool nimetatud jõed on reostustundlike suublate nimekirjas (Keskkonnaministri 16.11.1998 määrus nr 65), mis seab rangemad nõuded heitvee puhastamisele. Pärnu jõgi on

lõheliste elupaikadena kaitstavate jõgede nimekirjas (Keskkonnaministri 09.10.2002 määrus nr 58). See seab jõe veele rangemad kvaliteedinõuded. Türi valda läbivate

suuremate jõgede üldnäitajad on järgmised: JÕGI PIKKUS, km VALGALA, km2 AASTA KESKMINE VOOLUHULK, l/s Pärnu 144,0 6 920 4 635 (Türi-Allikul) Lintsi 67,0 279 2 230

Lokuta 38,5 81 650

Saarjõgi 30 191 2000 (Suure-Jaani � Kaansoo mnt silla juures)

Prandi 25,5 285 2 230 (Toris) Aruküla 30,0 79 630

Pala 11,2 44 350 Kuresoo 57 456

Kui jõgedevõrk on Türi valla territooriumil tihe, siis looduslikud järved puuduvad siin

peaaegu täiesti. Nimetada võib Kihli järvesid ja Kõltsi liivakarjääri järve. Pinnaveekvaliteeti on Türi valla territooriumil analüüsitud seoses Pärnu alamvesikonna

veemajanduskava koostamisega [vooluveekogude veekvaliteedi hindamisel lähtuti TTÜ-s valminud uurimistööst �Pärnu River Basin Watershed Management, 2002�]. Uuringu all

olid Pärnu jõgi ning Lintsi ja Prandi jõe alamjooksud. Kriteeriumiteks olid

keskkonnaministri 22. juuni 2001. aasta määrusega nr 33 kehtestatud veeklassidele

vastavad kvaliteedinäitajate väärtused. Uuritavateks komponentideks olid BHT7, üldfosfor

ja üldlämmastik. Selgus, et Lintsi ja Prandi jõgi kõigi kolme komponendi ning Pärnu jõgi BHT7 ja üldlämmastiku osas vastab väga heale veele. Seejuures olid ülemjooksudel

lämmastikusisaldused küll kõrgenenud (Pandivere intensiivsed põllumajanduspiirkonnad),

kuid Türi vallani jõudes isepuhastudes ning juurdetuleva vee arvel lahjenedes oli

saavutanud väga hea kvaliteediklassi. Halvenenud on Pärnu jõe ökoloogiline seisund allpool Paide ja Türi linna heitveeväljalaske.

Vahetult pärast Paide heitveesuublat on jõevesi fosfori sisalduse järgi halva

kvaliteediklassiga. Kuni Türini puhastub vesi hea kvaliteedini. Pärast Türi heitvee

sisselasku halveneb vesi rahuldava klassini. Prandi jõe suudmest allavoolu on Pärnu jõe

vesi taas hea kvaliteediklassiga.

2.3.3 Kaitsealused objektid ja kaitsealad

Valla põhjapiirilt ja Väätsalt kuni Türi-Allikuni ja Prandi jõeni ulatub Türi

Maastikukaitseala, mis on üks tuntumaid Eesti väikevoorestikke. Kaitseala ulatub ca 20 km






24

ulatuses põhjast lõunasse ja 8 km läänest itta. Kirdest edelasse voolav Pärnu jõgi jagab ca

140 km² suuruse viljaka pinnasega voorte ala peaaegu pooleks. Siin esineb ligikaudu 50

erineva suuruse ja kujuga voort. Kõrgemad nendest on Käomäe, Kirna, Pala, Raudemetsa, Poaka, Virika ja Pakamäe. Nendest Pakamäe paikneb väljaspool maastikukaitseala ja on

eraldi kaitse alla võetud (ürglooduse raamatu objekt). Türi MKA kuulub loodushoiualana

Natura 2000 võrgustikku. Teiste Natura 2000 loodusaladena on kaitse all:

- Pärnu jõgi Vodja jõe suudmest kuni suubumiseni Pärnu lahte, - Türi linna piiril Pärnu jõe kahe haru vahel asuv saar, mis on seisnud 30 aastat

inimtegevusest puutumatuna. Saar, mida ilmestavad langenud puud, koprapesad ja rikkalik linnustik, asub tiheda liiklusega Pärnu-Rakvere maantee ääres ning on

kuulutatud maastikukaitsealaks, - valla loodeosas paiknev Iidva raba, - valla lõunaosas Nõmme raba loodusala, - valla lõunaservas Saarjõe loodusala, mis on ka maastikukaitsealana kaitse alla võetud, - valla idaosas Määru loodusala.

Elusa looduse üksikobjektidest asub valla piires väike-konnakotka (I kaitsekategooria) ja metsise (II kat) elu- ja pesitsuspaigad ning kauni kuldkinga (II kat), hariliku ungrukolla (III kat) ja soo neiuvaiba (III kat) kasvukohad. Kaitse all Särevere, Laupa, Tori, Kolu, Oisu ja Kabala pargid ja Rõugu taluparki.

Kaitsealustest puudest võib nimetada Änari pärna, Vanga kaski, Eniste kuuske, Saare-Siimu tamme ja Raudemetsa ehk Raademetsa mändi. Ürglooduse raamatusse on kantud Sõjakivi

valla idaosas, Võstermäe rändrahn Muraka soo lähedal ja Undisaare Jõekivi Pärnu jõe ääres

Türi-Alliku ja Kirna vahel, Linnametsa rändrahn Taikse lähedal, Vassavere metsakivi ja

põllukivi ning Suur rändrahn Äiamaa lähedal, Vaki kivi Lüsingu karstiala lähedal,

Suurkivi, Villivere suurkivi, Ollepa suurkivi ja Saaremäe rändrahn Ollepa lähedal.

2.3.4 Reostusohtlikud objektid

Veekeskkonnale on kõige suuremaks ohuks vedelkütustega ning põlluväetiste ja

mürkkemikaalidega seonduv. Teadaolevad on hooletusse jäetud mürgi- ja väetisehoidlad

praeguseks likvideeritud. Vedelkütusega seonduvalt on kõige keskkonnaohtlikumad vanade amortiseerunud

naftasaaduste mahutite kasutamine ning kasutuseta või hüljatud naftasaaduste mahutid.

Sageli on naftasaaduste mahutite alused avariivannid amortiseerunud või mahutitealune

avariivann üldse puudub. Reostusohtlikkust suurendab ka põhjavee loodusliku kaitstuse

puudumine või nõrk kaitstus. Vedelkütusega seotud objektidest väärivad märkimist kõige pealt Türi linna ja Lokuta küla

piiril paiknevad AS Lukoil tankla, AS Taure autopesula (väljavool läbi õlipüüdja Lokuta

jõkke), Kabala kütusehoidla, Kahala kütusehoidla, Arkma väetisehoidla, OÜ Estonia

konteinertankla Oisus ja kütusetankla Taikses, OÜ Estonia tehnika pesuplats Oisus, SW

Energia katlamaja õlihoidla. Vedelkütusega köetakse ka AS Termoran hoonetekompleksi,

Türi-Alliku ja Oisus kortermaju, Kabalas endist vallamaja, rahvamaja ja spordihoonet. Säreveres asub OBB Kaubandus AS tankla ja kütusehoidla.






25

Suured keskkonnaohtlikud tööstusobjektid Türi vallas puuduvad, kuid märkimist vääriva

keskkonnariskiga ettevõteteks on Türi linnas paiknev AS Edelaraudtee tootmiskompleks ja

linna läbiv raudtee ning Türi linnas ja Laupal toimetav Farm Plant AS väetisetehas. Põllumajanduses on kõige keskkonnaohtlikumad farmide ja lautade sõnnikumajandus.

Enamusel farmidest on see korrast ära ja sõnnikuhoidlad ei vasta nõuetele (Vabariigi

Valitsuse 28. augusti 2001. a. määrus nr. 288 �Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla

kasutamise ja hoidmise nõuded�). Türi vallas paiknevad suuremad farmid on: OÜ Estonia uus kaasaegne Kõrtsi suurfarm

(~1300 veist), Oisu sigala koos tapapunktiga, Kabala suurfarm, Kahala suurfarm, Virika Farm (lihaveised), Lülle talu (~300 veist), AS TAC Ettevõtted Virika laut (~160 veist),

Änari kanala, AS TAC Ettevõtted Allikumõisa laut (~110 veist+sead), AS TAC Ettevõtted

Alliku lüpsilaut ja noorkarjalaut (kokku ~350 veist), AS TAC Ettevõtted Lokuta lüpsilaut

(~350 veist), Türi TMK Kopli Suurfarm (~190 veist), OÜ VACCA Laupa Suurfarm (~540

veist), Hiie farm (~200 veist), Kaasiku farm (~200 veist) jt.

2.3.5 Ülevaade puurkaevudest ja kaevuvee kvaliteedist

Käesolevas peatükis keskendume ühisveevarustuse kaevudele ja selle veekvaliteedile. Türi vallas on ühisveevärgiga varustatud Türi linn, Särevere ja Oisu alevikud ning Türi-Alliku, Kirna, Laupa, Taikse, Metsaküla, Kabala, Kahala, Ollepa, Kolu, Änari külad.

Suurematel asulatel (Türi, Särevere, Türi-Alliku, Kirna, Taikse, Oisu, Kabala, Kahala ja Ollepa) on veesüsteemide haldajaks AS Türi Vesi. Säreveres asuv Türi Tehnika- ja Majanduskool haldab oma veevarustussüsteeme ise. Väiksemates keskustes, nagu Laupa,

Kolu, Änari on veevarustuse haldamine eraisikute või ettevõtjate käes, kes müüvad vett ka

suuremate elamute elanikele. Metsaküla ühisvee haare ja ühisvee välisvõrk on OÜ Estonia

hallata. Ühisveevärgi kaevud tarbivad valdavalt maapinnalähedase põhjaveekihi, s.o Alamsiluri

Adavere ja Raikküla lademetega seotud vett. Kaevud on 14�80 m sügavused. Kirna

Sohlumäe eramute veehaarde puurkaevust võetakse Ülemordoviitsiumi Pirgu-Porkuni veekihi vett. Türi linna, Oisu aleviku ja Kabala küla ühisveevõrgu puurkaevude kaudu

kasutatakse Silur-Ordoviitsiumi või Ordoviitsiumi vett. Türi valla ühisveevarustuseks

kasutatavate kaevude iseloomustavad näitajad on toodud alljärgnevates tabelites.

Tabel. Türi linna ühisveevarustuses olevate kaevude iseloomustavad näitajad Türi linn

Keskuse PK Türi linn

Põhja pst PK Türi linn

Tolli tn PK Türi linn

Kungla tn PK Kataster nr 8861 8868 8867 8870

Pass nr A-101-M 3257 2821 5001 Kaevu valdaja OÜ Türi Vesi OÜ Türi Vesi OÜ Türi Vesi OÜ Türi Vesi

Puurimise aasta 1955 1972 1970 1981 Maapinna abs

kõrgus, m 61,7 58 59 61,5

Kaevu sügavus, m 124 183 123,5 190 Tarbitav veekiht O S-O S-O O

Kaevu töötava osa

vahemik, m 98-124 50,8-183 40,4-123,5 72,5-190

Kaevu tootlikus m3/h






26

Pumpla hoone Ja Ja Veemõõtja Ja Ja

Kraan proovivõtmiseks

Ja Ja

Sanitaarala San. tsoon 20 m San. tsoon 50 m San. tsoon 30 m San. tsoon 50 m Märkused reservis reservis

Tabel. Türi valla ühisveevarustuses olevate kaevude iseloomustavad näitajad

Särevere

Ülejõe PK Särevere

Õpetajate

tn PK

Türi-Alliku elamute PK

Türi-Alliku Kelmiküla

PK

Türi-Alliku

Veskisilla PK

Kirna küla PK

Kirna küla

Sohlumäe

eramute PK

Kataster nr 10279 10276 10472 17333 14529 17216 10285 Pass nr 4025 3451 4194 HGO-50 1266 PK08 5806

Kaevu valdaja Türi Vesi

OÜ Türi TMK Türi Vesi OÜ

T-Alliku Ühepereelamud

Veskisilla OÜ

Türi

Vesi OÜ

Jüri

Loikmaa

Puurimise aasta 1975 1972 1976 2000 (ren) 1998 1968 1999 (ren)

1987

Maapinna abs kõrgus, m

58 59 60 59 55,6 68 71

Kaevu sügavus,

m 45 41 80 40 37,5 26 105

Tarbitav veekiht S S S S S S O Kaevu töötava

osa vahemik, m 24-45 21,5�41 30�80 17,5�37,5 60�105


31,3 33,5 9,0 3,6 1,5 2,4 8,0

Pumpla hoone Ja Ja Ja Ja Ja Ja Ja Veemõõtja Ja Ja Ja Ja Ja Ja Ja


Ja Ja Ja Ja Ja Ja Ei

Sanitaarala Ja Türi-Ark-ma mnt

Põld, aed Elamu, WC,

põld Põld Ja

Elamu, WC, põld

Märkused Kasutatakse rauaeraldajat

Kasutatakse rauaeraldajat

Kasutatakse rauaeraldajat

Pumpla põrand

uputatud, hüdrofoor

roostes, katus laseb vett läbi

Laupa küla

elamute PK

Oisu aleviku PK

Taikse küla

PK Metsaküla

PK Kabala küla PK

Kahala küla PK

Ollepa küla PK

Kataster nr 10269 12512 12513 17308 13430 10390 17342 Pass nr 1729 69 87 HGO-38 6250 3983 HGO-53

Kaevu valdaja Taimi

Neilson Türi Vesi

OÜ Türi Vesi OÜ OÜ Estonia

Türi Vesi

OÜ Türi

Vesi OÜ Türi Vesi

OÜ Puurimise aasta 1966 1989 1990 2000 1990 1975 2000 Maapinna abs

kõrgus, m 53 66 64 64 65 67,6 62,5

Kaevu sügavus,

m 45 70 55 80 205 90 40

Tarbitav veekiht S S S S O S S Kaevu töötava

osa vahemik, m 26,4�45 36-70 31-55 98,5-205 24,8-90


38,2 Ja Ja Ja Ja Ja Ja

Pumpla hoone Ei Ja Ja Ja Ja Ja Ja Veemõõtja Ei Ja Ja Ja Ja Ja Ja


Ja Ja Ja Ja Ja Ja Ja

Sanitaarala Aed Aed Põld Mets,

kruusatee Park Põld

Elamud, kruusa-tee

Märkused Kanalisatsiooni-kaevu






27

luugiga kaetud �aht,

pinnavesi pääseb sisse

Veekvaliteedist. Vastavalt EÜ Joogiveedirektiivile (98/83/EÜ 03.11.98) on joogivee

kvaliteedinõuded määratletud Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 �Joogivee

kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid�. Joogivesi loetakse tervisele ohtlikuks kui on ületatud määruse nr 82 § 4 ja 5

mikrobioloogilised, radioloogilised ja keemilised piirsisaldused. Keemilistest näitajatest

kuuluvad sagedamini esinevatest siia nitraat (piirsisaldus 50 mg/l), nitrit (0,50 mg/l), boor (1,0 mg/l), fluoriid (1,5 mg/l). Määruse nr 82 §6 indikaatornäitajate raud, mangaan, pH, värvus, lõhn, hägusus,

elektrijuhtivus, kloriid ja sulfaat ületamise korral on joogivesi kvaliteedinõuetele

mittevastav ja sellist joogivett on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda kuni

31.12.2007.a. veevärkidel tarbijate arvuga üle 2000 inimese ning kuni 01.01.2013 .a

veevärkidel tarbijate arvuga vähem kui 2000 inimest.. Türi valla ühiskaevude ja -veevärgi veekvaliteeti iseloomustavad analüüsid on esitatud alljärgnevates tabelites. Detailsemalt on uuritud Särevere aleviku Ülejõe ja TMK ning Türi-Alliku elamute ühisveevarustus olukorda AS Maves�e 2002. a töös Türi valla Särevere ja

Türi-Alliku asulate ühisveevärgi joogivee kvaliteedi uuringud ja abinõude kavandamine olukorra normaliseerimiseks ja Kabala küla ühisveevarustuse olukorda AS Maves´e 2006. a

töös Kabala küla joogiveekvaliteedi uuring ja abinõude kavandamine olukorra

normaliseerimiseks. Mainitud uurimuse järeldusi on kasutatud ka käesolevas töös. Türi valla asula ühisveevõrkudesse pumbatav vesi on ülemäärase raua ja/või floriidi

sisaldusega:: - kõrge rauasisaldus � kohati üle 2 mg/l (norm 0,2 mg/l), millega kaasneb vee suur

hägusus ja halb lõhn (eriti pärast survekatkestusi ja remonditöid). Raud esineb piirkonna tarbitavas veekihis looduslikuna kahevalentse ühendina, mis õhuhapniku

käes oksüdeerub kolmevalentseks ja tekitab pruuni sadet. Valla suuremates asulates [Särevere alevik (kaasaarvatud TMK), Türi-Alliku elamud, Oisu alevik, Taikse küla] on paigaldatud veehaaretele rauaärastuse seadmed. Pärast seda on

joogivee kvaliteet tunduvalt paranenud � rauasisaldus joogivees, olles enne valdavalt üle 1

mg/l on nüüd alla 0,2 mg/l ehk lubatud piirides. Praegu on �rauarikkaim� vesi Kirna küla

Sohlumäe veevõrgus ning Laupa, Metsaküla, Kahala ja Ollepa ühisveevärgis. Igati normile

veeproovis määratud komponentide osas vastab toorvesi 2005.a puuritud Laupa mõisa

kaevus, kuid Põhikooli kraaniveest võetud veeproovis 10.01.2006.a oli raua sisaldus

joogivees 0,82 mg/l. Tagamaks ühisveevärgi tarbevee vastavust joogivee piirnormile raua sisalduse osas, on vaja

�rauarikkama� toorveega ühisveevärkide puurkaevud varustada rauaärastuse seadmetega.

- ülemäärane fluoriidi sisaldus põhjavees (norm 1,5 ml/l), näit Kabala veehaarde kaevuvees 2,4 mg/l, Türi linna Põhja pst kaevuvees 1,7 mg/l.

2003. a TÜ geoloogiainstituudi teadurite poolt koostatud uurimisaruande �Fluoriidi sisaldus

põhjavees� alusel joogivee piirkontsentratsiooni ületavaid looduslikke fluoriidi sisaldusi

eksisteerib peaaegu kõigis Eesti veekihtides ning ühe veekompleksi piires võivad fluoriidi

sisaldused kõikuda väga laiades piirides. Uuringu tulemustele tuginedes annavad S-O






28

veekihi sügavad puurkaevud F-rikkamat põhjavett kui madalamad. Seetõttu võib, olenevalt piirkonnast ning hüdrogeoloogilistest tingimustest, olla majanduslikult otstarbekas

madalamate puurkaevude rajamine. Fluoriidi piirsisalduse tagamiseks joogivees on põhimõtteliselt 3 võimalust: fluoriidiärastus

toorvees, fluoriidi lubatud sisaldusega põhjaveekihi kasutuselevõtt või põhjavee segamine

(kõrge fluoriidi sisaldusega põhjavesi segada madala fluoriidi sisaldusega põhjaveega). Kuna ülemäärase fuoriidi eraldamise seadmed on kallid ja nende ekspluatatsioon kulukas,

on ülemäärase flouriidisisaldusega ühisvee puurkaevude puhul Türi vallas peetud

otstarbekamaks uue madalama sügavusega puurkaevu rajamist (Kabala asula) ja põhjavee

segamist Türi linnas. Kabala küla ühisveevõrgus kasutatav puurkaevu vesi ülenormatiivse fluoriidide sisalduse

tõttu kehtivatele joogiveenormidele ei vasta ning on kahjulik inimeste tervisele. 2006.a teostatud uuringu Kabala küla joogiveekvaliteedi uuring ja abinõude kavandamine

olukorra normaliseerimiseks tulemusena peeti normidele vastava joogivee saamise parimaks lahendiks on uue madalama puurkaevu rajamist. Uus puurkaev soovitati puurida olemasoleva puurkaevu kõrvale. Käesolevaks ajaks, s.o juuli 2007, on Kabala asula ühisveevärgi uus kaev puuritud, on küll

hetkel ühisveevõrguga ühendamata. Uue 45 m puuraugu vesi fluoriidide sisalduse osas vastas joogivee piirnormidele, samas toorvees esines joogivee piirnormi ületavas koguses

rauda. Uus veevõrgu puurkaev ühendatakse asula ühisveevõrguga pärast rauaärastuse

seadmete paigaldamist. Türi linna neljast ühisveevõrgu kaevust veevõrgu toitekaevudena kasutatakse Keskuse

(Tehnika tn) puurkaevu ja Põhja pst puurkaevu ning reservis on Tolli tn ja Kungla tn

puurkaevud. Ülemäärase fluoriidisisaldusega on Põhja pst puurkaevu vesi. Joogivee

normidele vastava tarbevee saamiseks suurendatakse esialgse lahendusena Keskuse (Tehnika tn) puurkaevust väljapumbatava põhjavee mahtu, vähendades seevõrra Põhja pst

puurkaevust väljapumbatava põhjavee mahtu. Järgnevate sammudena on kavandatud: - Tehnika tn ja Põhja pst uute ühisveevõrgu puuraukude rajamine ning vanade

puuraukude tamponeerimine, - ja/või Türi linna veehaardele uue perspektiivse asukoha valik. Üheks võimalikuks

perspektiivseks veehaarde asukohaks võiks olla Tolli tn põhja poole jääva ala. Laupa elamute ja Ollepa korruselamute veevärkidel pumplahooned puuduvad, kaevud asuvad �ahtides ja kuigi pinda on tõstetud, on sademeteveel pääs kaevu �ahti ja selle

uputamiseks. Peale suure rauasisalduse ja hägususe on Laupa kaevu vees ülenormatiivne ka

ammooniumioonide kontsentratsioon ning lubatust suuremad olnud mõni kord joogivee

mikrobioloogilised näitajad kaevu korratuse tõttu. Veetorustiku ebarahuldava seisukorra tõttu on fikseeritud:

- normile mitte vastavaid mikrobioloogiliseid näitajaid Säreveres Põllu 20 maja

veesõlmest võetud joogivees. Viimast näitajat ei tohiks siiski üle kanda kogu aleviku

veevarustussüsteemile, - ühisveevärgist tarbitava joogivees piirnormi ületavas koguses rauda Särevere, Oisu,

Taikse, Laupa elamute veevõrkudes.






29

Türi valla põhjavee kvaliteedinäitajad

*allajoonitud � vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad

tugevamalt � ületatud on piirsisaldus

Näitaja Türi linn

Keskuse PK 17.03.2004

Türi linn Põhja pst PK 17.03.2004

Türi linn Tolli PK

17.03.2004

Türi linn Kungla PK 17.03.2004

Türi linn AS Dessert PK

12.03.2004 (15.03.2004)

Türi-Alliku Elamute PK 26.11.2003

(15.12.2003)

Türi-Alliku TAC-

Ettevõtted

PK 24.11.2006

Särevere Ülejõe PK

26.03.2003 (15.12.2003)

Särevere Türi TMK

PK 17.02.2005

Oisu Keskasula PK

26.03.2003

Oisu PK 01.04.2003

(28.04.2004)

Laupa elamute PK 20.11.2002

(28.10.2003)

Kirna elamute PK

31.08.1987

Laupa asula PK

30.10.2003 (10.05.2007)

Laupa Põhikooli

PK 09.07.2004

Piirsisaldus

Värvus Pt/CO muutusteta (2) 15 Tarbijale vastuvõetav

Lõhn pall (2) Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 16 (34) 1,0 mg/l Tarbijale vastuvõetav

pH 7,37 7,28 7,06 7,06 (7,28) 7,74 (7,12) 7,12 7,6 6,5-9,5 NH4 mg/l 0,09 0,17 0,16 0,29 0,29 (0,2) 0,66 (0,36) 0,14 0,36 0,12 0,50 NO2 mg/l 0,014 0,003 0,003 0,003 0,003 <0,02 0,02 0,013 (0,003) 0,008 0,005 0,50 NO3 mg/l 8,2 0,2 0,45 0,29 0,45 <0,1 0,2 3,52 (0,45) 13,5 0,45 1,1 50 SO4 mg/l 23 12 58,5 58,5 22 (14) 11,8 14 16,5 250 Cl mg/l 28 14 18 18 12 (14) 110 14 13,8 250 Fe mg/l 0,03 0,08 0,07 0,31 0,07 (0,71) 0,68 (0,83) 1,1 1,202 1,2 (1,1) 1,55 (0,74) 0,20 0,74 (0,73) 0,08 0,2 Mn ìg/l 10 (10) 5 (10) 0,00002 0,02 (29) 50

PHTMn mgO2/l 1,4 1,4 3,36 3,36 2,2 1,9 5 Üldkaredus mg-ekv/l

7,7 6,09 2,8 5,7 -

F mg/l 0,51 1,63 0,27 1,42 0,49 0,53 0,3 0,45 0,83 1,5 B mg/l 0,18 0,44 0,12 0,56 0,12 0,08 0,003 1,0 Al g/l 200 Cu mg/l 2,0 Na mg/l 34,5 11,8 200 Pb ìg/l 10,0 Cr ìg/l 50,0

PAH-d summa ìg/l 0,10 Benso(a)püreen 0,010 Elektrijuhtivus

S/cm 722 597 (718) 2500

Coli-laadsete bakterite arv PMÜ/100ml

(0) 0 <1 0 <1 (3) 3 0

Escherichia coli PMÜ/100ml

(0) 0 0 <1 (0) 0 0

Enterokokid PMÜ/100ml

(0) 0 <1 0 <1 (0) 0 0

Kolooniate arv 22ºC

PMÜ/1ml (0) 2 <1 0 >300 100






30

Türi valla põhjavee kvaliteedinäitajad

*allajoonitud � vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad tugevamalt � ületatud on piirsisaldus

Näitaja Sohlumäe PK 13.01.2003

Türi TMK PK

02.12.2002 Türi TMK PK 20.04.2004

Türi-Alliku Veskisilla PK 15.06.1998

Änari elamute PK 26.11.1998

Taikse PK 01.08.2006

Kabala asula PK 19.03.2002

Kahala asula PK 05.09.2003

Ollepa asula PK 19.03. 2002

Metsaküla asula PK

01.08. 2006 Piirsisaldus

Värvus Pt/CO 11 9 20 13 11 1 0 28 Tarbijale vastuvõetav

Lõhn pall 2 2 2 2 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 6,3! 7,5! <0,2 mg/l 1,4 31 23 3,5 Tarbijale vastuvõetav

pH 7,53 7,30 7,74 7,07 7,98 7,19 7,28 6,5-9,5 NH4 mg/l 0,19 0,01 1,05 0,07 <0,29 <0,29 0,34 0,50 NO2 mg/l 0,005 0,003 <0,003 0,013 0,004 0,013 0,50 NO3 mg/l <0,45 0,1 41,4 2,64 <0,45 8,8 50 SO4 mg/l 9,2 25,5 23 2 40 9 250 Cl mg/l 50 16,3 30 36,2 47,5 17,3 19,8 250

Fe mg/l 0,65 1,025 0,14

(27.07.04) 0,37 0,19 0,225 0,12 0,075 0,4 1,025 0,2

Mn ìg/l <10 50 PHTMn mgO2/l 0,96 5,6 0,9 5,0 5

Üldkaredus mg-ekv/l

6,61 8,3 2,45 7,37 -

F mg/l 2,2 1,5 Al g/l <15 200 Cu mg/l <0,01 2,0 Na mg/l 200 Pb ìg/l <0,6 10,0 Cr ìg/l <0,3 50,0

PAH-d summa ìg/l <0,001 0,10 Benso(a)püreen <0,001 0,010

Elektrijuhtivus S/cm 553 613 2500 Coli-laadsete bakterite arv

PMÜ/100ml 0 0 0 <1 0 0 0


0 0 0 <1 0 0

Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0 Kolooniate arv 22ºC

PMÜ/1ml 0 0 <1 100






31

Türi valla joogivee kvaliteedinäitajad

*allajoonitud � vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad

tugevamalt � ületatud on piirsisaldus

Näitaja Türi linn, Jaama

tn 17 veevõtukoht 15.11.2006

Türi linn, Jaama

tn 17 veevõtukoht

17.03.2004

Türi linn

Majandus-gümnaasium 11.04.2005

Türi linn Viljandi

13 elamu 12.04.2005

Türi-Alliku elamu nr 20 veesõlme kraan

12.07.2004 (19.07.2004)

Türi-Alliku elamu nr 20 kraan 13.06.2007

Türi-Alliku TAC- Ettevõtede veevärk

lasteaia köögi kraan 05.08.2005

Särevere Põllu tn 20 elamu kraan 27.07.2004

Särevere Põllu tn 20

elamu kraan 14.06.2006

Särevere, Türi TMK

Õpetajate elamu 1-3 kraan 09.05.2003

(20.04.2006)

Särevere, Türi TMK,

Lasteaia köögi kraan

25.04.2006 Piirsisaldus

Värvus Pt/CO 4 11 4 5 <2 16 10 10 Tarbijale vastuvõetav

Lõhn pall 1 1 1 1 1 2 1 2 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 0,78 0,79 0,35 <0,35 5,9 2,0 14,9 Tarbijale vastuvõetav

pH 7,70 7,66 7,47 7,6 7,37 7,1 7,27 7,19 (7,27) 7,46 6,5-9,5 NH4 mg/l 0,07 <0,02 0,08 <0,02 0,04 <0,02 0,12 0,06 0,09 (0,2) 0,22 0,50 NO2 mg/l <0,45 0,004 0,003 0,003 0,50 NO3 mg/l <0,003 <0,45 0,45 0,45 50 SO4 mg/l 22 24 77 53 22 12 24 35 250 Cl mg/l 32 32 23,5 20 18 12 18 23,5 250 Fe mg/l 0,081 0,045 <0,01 0,026 0,13 0,017 0,19 0,11 0,074 (0,25) 1,72 0,2 Mn ìg/l <5 <10 <5 <5 10 <5 22 25 50

PHTMn mgO2/l 1,4 2,9 0,46 0,8 1,2 4,8 1,4 2 5 Üldkaredus mg-ekv/l

-

F mg/l 1,7 1,3 0,26 0,31 0,57 0,84 1,5 B g/l 0,05 0,2 Al g/l 20 200 Cu mg/l <0,01 <0,01 0,021 0,01 2,0 Na mg/l 45 274,4 9,8 34,2 8,6 200 Pb ìg/l <1,5 1,4 1 1,1 10,0 Cr ìg/l <0,5 <0,4 0,4 1,2 50,0 Hg ìg/l 0,5 1,0 Ni ìg/l 0,8 20 Cd ìg/l 0,1 5,0

PAH-d summa ìg/l <0,001 <0,001 0,001 0,001 0,10 Benso(a)püreen <0,001 <0,001 0,001 0,001 0,010

Elektrijuhtivus S/cm 619 673 742 753 621 636 594 619 623 (684) 690 2500 Coli-laadsete bakterite

arv PMÜ/100ml 0

0 0 0 (0) 0 0


(0) 0 0

0 0 (0) 0 0


(0) 0

0 0


PMÜ/1ml (0)

7 3 100






32

Türi valla joogivee kvaliteedinäitajad

*allajoonitud � vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad tugevamalt � ületatud on piirsisaldus

Näitaja Kirna asula, elamu nr 43 29.06.2005

Änari elamu

63-6 kraan 28.04.2005

Laupa elamu 1-9 kraan

16.05.2006

Laupa elamu 3-5 kraan

28.09.2005 (elamu 1-4 kraan

10.10.2006)

Laupa Põhikooli

köögi kraan 03.05.2006

(12.10.2006)

Taikse küla elamu

veesõlme kraan 29.05.2003

(28.04.2004)

Taikse elamu 4-6 kraan

28.09.2005

Oisu alevik Retla 5 elamu veesõlme kraan

29.03.2003 (14.06.2007)

Metsaküla elamud

ühepereelamute kraan 27.04.2004

(01.08.2006)

Kabala Põhikooli

köögikraan 11.09.2003

(11.04.2007)

Kahala elamu nr 13 kraan 21.09.2004

Ollepa küla

Postkontori kraan 19 ja 23.11.2004

Ollepa küla

Postkontori kraan 28.09.2005

Piirsisaldus

Värvus Pt/CO 8 10 31 (28) (5) 6 Tarbijale vastuvõetav

Lõhn pall 1 2 2 2 (2) (1) 1 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 2,4 12,5 0,55 3,1 (3,5) (2,5) 0,94 Tarbijale vastuvõetav

pH 7,23 7,3 7,53 7,32 7,3 (7,09) 7,37 (7,1) 7,04 (7,28) (7,7) 7,44 6,82 7,09 6,5-9,5 NH4 mg/l 0,09 0,02 0,38 0,37 0,43 (1,2) 1,2 0,19 (0,02) 0,39 (0,34) 0,02 0,02 <0,02 0,50 NO2 mg/l 0,006 0,003 0,009 0,003 0,003 0,004 (0,21) 0,003 0,50 NO3 mg/l <0,45 12,9 0,45 0,45 0,45 0,45 10,7 50 SO4 mg/l 51 12 17 13 51 62,5 11 (8) 4,2 29 35 250 Cl mg/l 13,7 12 11,8 16 52 19,8 24 (19,8) 47,5 15,8 20 250 Fe mg/l 0,34 0,033 2,8 1,47 (0,82) (0,38) 0,1 0.86 (0,098) 1,1 (1,02) 0,075 (0,195) 0,01 0,12 0,12 0,2 Mn ìg/l 10 5 28 18 (17) 39 37 <10 10 10 31 50

PHTMn mgO2/l 3,3 3,6 2,1 1,9 (2,3) 2,7 2,4 5 (5) 0,9 0,32 2 1,6 5 Üldkaredus mg-ekv/l

2,8 -

F mg/l 0,23 0,08 0,45 0,41 0,56 0,37 2,2 0,08 0,21 1,5 B g/l 0,04 0,09 0,19 0,31 0,16 0,79 0,05 Al g/l 50 12 15 200 Cu mg/l <0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 2,0 Na mg/l 6,6 73,5 5,8 5,3 15 5,2 30,3 3,7 8,2 200 Pb ìg/l 10 1,5 1,5 0,6 0,6 0,6 1 10,0 Cr ìg/l <0,4 2,3 0,8 2 0,9 0,3 0,4 50,0 Hg ìg/l 0,3 0,3 0,5 0,5 0,5 1,0 Ni ìg/l 0,8 1,1 1 0,8 20 Cd ìg/l 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 5,0

PAH-d summa ìg/l <0,001 0,001 0,001 0,001 0,001 0,10 Benso(a)püreen <0,001 0,001 0,001 0,001 0,001 0,010 Elektrijuhtivus

S/cm 672 576 570 567 565 (928) 716 (727) 636 (613) (545) 645 936 748 2500

Coli-laadsete bakterite arv PMÜ/100ml

0 0 0 0 (0) (0) 0 0 0 (0) 0 (0) 0 8 0 0


0 0 0 0 (0) (0) 0 0 0 (0) 0 (0) 0 2 0 0


0 0 0 0 (0) 0 0 (0) 0 8 0 0


PMÜ/1ml 0 300 41 (61) (3) 0 (0) 0 300 24 100






33

3 ÜHISVEEVÄRGI JA �KANALISATSIOONI OBJEKTID

3.1 Ühisveevärgi objektid Türi vallas on ühisveevärgiga kindlustatud 13 asulat või asulaosa, milledest valla vee-ettevõtja (OÜ Türi Vesi) hooldada on kaheksa ühisveevärgi süsteemi [Türi linn, Särevere

aleviku Ülejõe osa, Oisu alevik, Türi-Alliku, Taikse, Kabala, Kahala, Kirna ja Ollepa küla].

Ülejäänud asulates või asulaosades vallaelanikke tarbeveega varustavad ühisveevärgi

süsteemid on vee- või korteriühistute (näit Laupa, Änari, Kolu) või ettevõtete (näit Türi

TMK, OÜ Estonia) halduses. Valla piires paiknevatest ühisveevõrgu süsteemidest tarbib

vett ca 8667 inimest. Alljärgnevalt kirjeldatakse detailsemalt valla asulate ühisveevärgi süsteemide

hetkeolukorda.

3.1.1 Puurkaev-pumplad

Türi vallas kasutatakse ühisveevõrkude toiteks 22 puurkaev-pumplat. Alljärgnevalt esitatakse puurkaev-pumplate tehnilised andmed ja nende lühikirjeldus. Puurkaevu nimetus ja katastri nr.

Puur-kaevu valmimis-aasta

Keskmine pumbatud vee kogus m3/d

Kasutusel oleva pumba mark

Puurkaevu passi nr või

akti nr

Iseloomustus ja hinnang tehn. seisukorra kohta

OBJEKTI HALDAJA � OÜ TÜRI VESI Keskuse, nr 8861

1955 200 MP-151-C/18

Pass nr A-101-M

Veehaarde san. tsoon 20 m Planeeritud rajada uus puurkaev

Põhja pst nr 8868

1972 300 MP-151-C/18

Pass nr 3257

Fluoriidi üle normi (kuni 1,7 mg/l), planeeritud rajada uus puurkaev

Kungla Nr 8870

1981 reserv MS 152-17 Pass nr 5001 Fluoriidi ja gaasi üle normi

Tolli nr 8867

1970 reserv 3F6252-8 Pass nr 821 Veehaarde san. tsoon 30 m Täielikult amortiseerunud, kaks pumpa sees

Särevere

Ülejõe PK, nr 10279

1989 40 4SD 10/12 Pass nr 6047 Kasutuses veepuhastusseadmed (rauaärastus).

Rauaärastuse paigaldamisega kaasnes ka PK

hoone rekonstrueerimine. PK ühe-poolne elektritoide

Türi-Alliku elamud, nr 10472

1976 25 4SD 10/12 Pass nr 4194 Kaev omas hoones. Seisund rahuldav. Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas.

Kasutuses veepuhastusseadmed (raua-ärastus).

Kirna küla PK, nr 17216

1968 1,8 Idea 0,75 SUMOTO&TESLA

Akti nr PK08 Kaev omas hoones. Seisund rahuldav. Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas. Kasutuses veepuhastusseadmed (raua-ärastus).

Oisu asula I nr 10521

1982 reserv 4FX-8-17-H Pass nr 361

Oisu asula II nr 12512

1989 80 4PX-8-17-H Pass nr 69

Elektri ja automaatika osa amortiseerunud, Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas. Kasutuses veepuhastusseadmed (raua-ärastus).

Taikse küla nr 12513

1990 20 8GF 22 Pass nr 87 Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas. Kasutuses veepuhastusseadmed (raua-ärastus).

Kabala küla nr 13430

1990 50 8GS30 Pass nr 6250 Floriidi üle normi. Veemõõtja ja proovivõtu-kraan olemas. Planeeritud uus puurkaev.

Kahala küla nr 10390

1975 50 6`` vene pump

Pass nr 3983 Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas.

Ollepa küla nr 17342

2000 0,83 NP178 4`` Akt HGO-53 Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas.

OBJEKTI HALDAJA � TÜRI TMK Türi TMK, nr 10276

1972 88,8 Rootsi pump Tootlikus 20 m3/tunnis

Pass nr 3451 Kasutuses veepuhastusseadmed (rauaärastus).

Kaev omas hoones, katus ebatihe, pumplasse imbub pinnasevesi (veekiht põrandal).

Veemõõtja ja proovi-võtukraan olemas.






34

OBJEKTI HALDAJA � Taimi Nielson Laupa elamud, nr 10269

1966 8 Pass nr 1729 Kanalisatsioonikaevu luugiga kaetud �aht,

pinnavesi pääseb sisse ja uputab kaevu aeg-ajalt. Proovivõtukraan olemas, veemõõtja

puudub. 2007. a finantseerib KIK seadmete vahetust

OBJEKTI HALDAJA � Merike Pihle Änari elamud,

nr 17217 1968 1,1 Akti nr PK09 Kaev omas hoones. Hüdrofoor roostes.

Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas.

OBJEKTI HALDAJA � Sohlumäe elamud Sohlumäe

elamud, nr 10285

1987 6,27 Kaev omas hoones. Katus laseb vett läbi,

põrand uputatud, kaevu päis pole veetihe,

hüdrofoor roostes. Veemõõtja olemas,

proovivõtukraan puudub.

OBJEKTI HALDAJA � Kelmiküla elamud Kelmiküla

elamud, nr 17333

2000 (ren) 1,2 Akt nr HGO-50 Kaev omas hoones. Seisund rahuldav, pumplale pandud uus katus. Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas.

OBJEKTI HALDAJA � Veskisilla elamud Veskiküla

elamud, nr 14529

1998 1,0 Pass nr 1266 Kaev omas hoones. Seisund rahuldav. Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas.

OBJEKTI HALDAJA � Kolu elamud Kolu elamud, nr 10493

1978 Veemõõtja

puudub Akt nr HGO-

138 Kaev omas hoones. Hoone seisund rahuldav. Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas.

OBJEKTI HALDAJA � OÜ Estonia Metsaküla I nr 17308

2000 2,5 (30 koos Farmiga)

166F40 Akt nr HGO-38 Kaev omas hoones, hoone seisund rahuldav, veemõõtjaga registreeritav väljapumbatav vesi

Tarbitav vesi rauarikas (6-10 mg/l) Metsaküla II nr 8

reservis 166F40

3.1.2 Veetorustikud ja veevõrgu vahekaevud

Alljärgnevalt esitatakse ülevaade valla asulate ühisveevõrgu torustike ja vahekaevude

seisukorrast. Türi linn � Türi linnas on ühisveevärgiga kindlustatud ca 5368 inimest. Linna ühisveevõrgu veetorustike pikkuseks on ca 32 km, sellest malmtorustikku on 12,1

km, raudtoru 1,9 km ja plasttoru 18 km. Linna kesk- ja põhjaosa veevõrk on kujundatud

ringvõrguna, lääne- ja lõunapoolses linna hoonestatud osas esineb pikki tupiktorustikke. Linna ühisveevõrgu veetorustike keskmine vanus on 25 � 30 aastat, malmtorustikud on enamjaolt 100 mm läbimõõduga. Viimase 15 aasta jooksul on torustike rajatud kasutades

plasttoru läbimõõtudega 32 � 80 mm. Tingituna omaaegsest perspektiivivajadusest torustike rajamisel ja vee tarbimise vähenemisest on suurem osa Nõukogude ajal rajatud

veetorustikest üledimensioneeritud. Vanu ühisveevõrgu torustike renoveeritakse uue plasttoru sissetõmbamise teel. Viimase

poole aasta jooksul on sel moel linna veetorustikke uuendatud ca 3500 m ulatuses. OÜ Türi Vesi andmeil on keskmine tarbevee kogus 167 000 m3/aastas e 457,5 m3/d ning veekadu ühisvee välisvõrkudest 15% (väljapumbatud ja realiseeritud veekoguse vahe %). Linna ühisveevõrgu torustike probleemideks on üledimensioneeritus, lekkivad malmtorud

ja pikad tupiktorustikud, aga samuti torustike paiknemine eramaadel.






35

Särevere alevik � tingituna asulat läbivast Prandi jõest on kaks eralditoimivat ühisveevarustuse süsteemi. Aleviku Ülejõe osa veevõrk on rajatud hargvõrguna ca 40 aastat tagasi ning hõlmab

suurema osa Ülejõe asulaosa hoonestusest. Omal ajal malm- ja raudtorudest ehitatud tarbevee jaotusvõrgu pikkuseks on 3,22 km. 2006. a on alevikuosa välisveevõrk

rekonstrueeritud, vanasse veetorusse on sisse tõmmatud väiksema läbimõõduga plasttoru. 2004 aastast on asulaosa veevarustust hallanud OÜ Türi Vesi. Veevõrgust tarbitav vesi on

mõõdetav, OÜ Türi Vesi andmeil on keskmine tarbevee kogus 45,2 m3/d ning veekadu ühisvee välisvõrkudest 15%. Aleviku lõunapoolse osa veevarustust haldab ja hooldab Türi TMK, jaotusvõrgu rajatiste

omanikuks on aga riik. Samuti ca 40 aastat tagasi rajatud ühisvee jaotusvõrk on ehitatud

hargvõrguna kasutades enamjaolt veetorusid läbimõõtudega 50 ja 100 mm, ühisvee

jaotusvõrgu pikkuseks on 3,5 km. 2006. a alevikuosa välisveevõrk on rekonstrueeritud,

vanasse veetorusse on sisse tõmmatud väiksema läbimõõduga plasttoru. Türi TMK andmeil

on keskmine tarbevee kogus 89 m3/d. Türi-Alliku küla � piires paikneb kolm eralditoimivat ühisvee jaotusvõrgu süsteemi. Türi-Alliku elamute ühisvee jaotusvõrk on rajatud ca 40 aastat tagasi hargvõrguna,

rekonstrueeritud 2004-2006. a. Ühisvee jaotusvõrgu torustike pikkuseks on ca 0,85 km ning torumaterjalina on kasutatud 80 ja 100 mm läbimõõduga survemalmist toru, millesse on

sisse tõmmatud väiksema läbimõõduga (50 ja 40 mm) plasttoru. Ühisvee jaotusvõrgu

haldaja on OÜ Türi Vesi, vee-ettevõtja andmeil on keskmine tarbevee kogus 27 m3/d ning veekadu ühisvee välisvõrkudest 10%. Türi-Alliku lasteaed ja raamatukogu, mis asuvad Pärnu jõe vasakul kaldal, saavad oma

tarbevee Alliku sigala puurkaevust. Kelmiküla piirkonna ühisveevõrk on rajatud hargvõrguna 10 eramu tarbeveega

varustamiseks. Veevõrgu pikkuseks on ca 0,32 km. Veetorustik on mõningad aastat tagasi

renoveeritud, s.t torustik vahetatud plasttoru vastu, majaühendused varustatud siibritega.

Puurkaevu ja ühisvee jaotusvõrgu omanik on eramute omanikest koosnev veeühisus,

keskmine tegelik veetarve veevõrgust 1,2 m3/d.

Veskisilla eramute ühisveevõrk on rajatud hargvõrguna kuue eramu tarbeveega

varustamiseks. Veetorustiku pikkuseks on ca 0,35 km ning veetorustikud on rajatud 40 mm läbimõõduga plasttorust. Vee jaotusvõrgu seisukorra kohta teave puudub. Puurkaevu ja ühisvee jaotusvõrgu omanik on eramute omanikest koosnev ühisus, keskmine veetarve

veevõrgust on 1,0 m3/d.

Oisu alevik � veevõrk on rajatud ca 25-40 aastat tagasi hargvõrguna. Veevarustusega on

kindlustatud aleviku keskosa korruselamud ja kirdeosas paiknevad põllumajandusühistu

tootmishooned. 2004 aastal on aleviku keskosa (korrusmajade piirkonna) ühisveevõrk renoveeritud � vanasse malmtorustikku on sisse tõmmatud väiksema läbimõõduga plasttorustik. Aleviku






36

veetorustike pikkuseks 3,2 km, sellest plasttorustikku on 0,72 km (läbimõõtudega 32-63 mm) ning 2,5 km malmtorustikku (läbimõõtudega 100-150 mm). Veetorustikke haldava vee-ettevõtte OÜ Türi Vesi andmeil on aleviku ühisveevõrgust

tarbitav vee kogus ca 45�100 m3/d (sõltub hooajast). Taikse küla � veevõrk on rajatud ca 25 � 35 aastat tagasi hargvõrguna, renoveeritud

(vanasse torustikku plasttoru sissetõmbamise teel) aastatel 2004 - 2006. Veevarustusega on kindlustatud küla lõunaosa korruselamud ja idaosas paiknevad põllumajandusühistu

tootmishooned. Küla ühisveevõrgu torustike pikkuseks on 1,26 km, sellest elanikkonda

varustava veetorustiku pikkus on 0,31 km. Veetorustikke haldava vee-ettevõtte OÜ Türi Vesi andmeil on küla ühisveevõrgust tarbitav

vee kogus ca 10-13 m3/d, millest elanikkonna tarbevesi moodustab kuni 3 m3/d. Kabala küla � ühisveevõrk on rajatud üle 30 aasta tagasi kasutades malmtoru hargvõrguna.

Veevõrgu kogupikkuseks on 2,7 km ning ühisveevärgiga on kindlustatud korruselamud,

küla lõunaosa eramud ja endise põllumajandusühistu hooned. Tingituna omaaegsest ehituskvaliteedist ja võimalikust perspektiivivajadusest on veevõrk

amortiseerunud � veetorustikud on üle dimensioneeritud ja lekkelised, sagedased on

veetorustike purunemised. 2001-2004 aasta jooksul on veetorustikke osaliselt renoveeritud endise vallamaja piirkonnas (vahetatud 32-40 mm plasttoru vastu), mis on tekitanud küla

veevõrgus nn pudelikaela. 2007. a koos asula uue ühisveevärgi puurkaevu rajamisega on

renoveeritud puurkaevu ja korrusmajade vaheline veevõrk 560 m ulatuses. Veetorustikke haldava vee-ettevõtte OÜ Türi Vesi andmeil on küla ühisveevõrgust tarbitav

vee kogus ca 12 000 m3/a e ca 33 m3/d. Kahala küla � veevõrgu kogupikkus on ca 3 km. veevõrk on rajatud ca 30 aastat tagasi

hargvõrguna kasutades malmtoru. Küla ühisveevõrguga on kindlustatud küla tiheasustatud

keskosa elamud ja endise põllumajandusühistu tootmishooned. Veetorustikke haldava vee-ettevõtte OÜ Türi Vesi andmeil on küla ühisveevõrgust tarbitav vee kogus ca 12 000 m

3/a e ca 33 m3/d. Tingituna omaaegsest ehituskvaliteedist ja võimalikust perspektiivivajadusest on veevõrk

amortiseerunud � veetorustikud on üle dimensioneeritud ja lekkelised, sagedased on

veetorustike purunemised. Tühjadena seisvate tootmishoonete poole suunduvad veevõrgu

torustikud on siibritega suletud. Laupa küla � ühisvee jaotusvõrguga on varustatud kolm korruselamut ja neli eramut.

Rajatud kuni 40 aastat tagasi hargvõrguna. Vee välisvõrkude pikkuseks on 530 m. Ühisvee

jaotusvõrgu haldajaks on elanikest moodustatud ühistu, keskmine veetarve veevõrgust on 8

m3/d. Tarbitava vee koguseid mõõdetakse vaid puurkaevus, üksitarbijate juures vesi

mõõdetav ei ole. Eraldi veevarustuse süsteemi (s.h puurkaevu) omab Laupa mõisas tegutsev Laupa põhikool. Kirna küla � piires paikneb kaks eralditoimivat ühisveevärgi süsteemi.






37

Küla vanas osas paikneb OÜ Türi Vesi hallatav ühisvee süsteem, mis on rajatud 1970-ndate aastate alguses. Vee välisvõrk on 2005. a rekonstrueeritud, vanad veevõrgu malm- või

raudtorud on välja vahetatud plasttorustiku vastu.. Ühisveevõrguga on kindlustatud Kirna

mõis, kaks korruselamut ja neli eramut, veevõrgu pikkuseks on 350 m. Vee-ettevõtja

andmeil on tarbevee keskmine kogus 1,8 m3/d. Küla vanast osast ca 1 km võrra lõuna suunas asub Kirna koosseisu kuuluv Sohlumäe, kus tsentraalne veevarustus eramutele on rajatud 1980-ndate lõpus. Rajatud on veevõrk

hargvõrgna ning omanikuks on eramute omanikest moodustatud ühistu. Vee välisvõrgu

pikkuseks on ca 500 m, torustike seisukorra kohta andmed puuduvad, elanike poolt tarbitav veekogus on mõõdetav puurkaevus. Tarbitava vee keskmine kogus 6,27 m

3/d. Änari küla � tsentraalse veevarustusega on ühendatud kaks korruselamut ja kuue korteriga

ridaelamu boks. Veevõrk on rajatud hargvõrguna 1970-ndate alguses, pikkusega ca 200 m, torumaterjalina tõenäoliselt kasutatud malm- või raudtorusid. Veevõrgu haldajaks on

tarbijatest koosnev ühisus. Tarbitava vee kogus on mõõdetav puurkaevus, veetorustike

seisukorra kohta teave puudub. Veevõrgust tarbitava vee keskmiseks koguseks on 1,1 m3/d. Kolu küla � kahe elamu elanikud (ca 30 inimest) on varustatud ühisveega, mis rajati

hargvõrguna 1970-ndate lõpus. Puurkaevu ja elamute vaheline veetorustik on 2006. a

rekonstrueeritud [40 mm läbimõõduga plasttoru]. Puurkaevu ja veevõrgu omanikuks on tarbijatest koosnev ühisus, arvestust vee tarbimise üle ei peeta. Metsaküla � küla veevõrgu pikkuseks on ca 2 km. Rajatud on torustik, kasutades 65 või

100 mm läbimõõduga malmtoru, hargvõrguna. Küla veevõrgu välistorustik on halvas

olukorras, torustikud on üle dimensoneeritud, mistõttu kohati vesi seisab torustikes ja

roiskub. Tarbitav joogivesi on rauarikas. Veevõrgu haldajaks on OÜ Estonia. Ollepa � külas on ühisveega varustatud üks eramu, üks 8-korteriga elamu ja üks 4-korteriga elamu. Ühisvee välisvõrgu pikkuseks on 110 m ning rajatud on see plasttorudes (läbimõõt

32-50 mm). Suurem osa torustikust (ca 65 m) on üle 15 a vana, on amortiseerunud ning

vajaks väljavahetamist. Türi valla ühisvee jaotusvõrgud on rajatud suuremas osas 30-40 aastat tagasi ning nende ehitamisel on lähtutud omaaegsetest veenormidest. Projekteeritud suurtele

perspektiivvajadustele ja ehitatud kaootiliselt, on veejaotusvõrgud üle dimensioneeritud.

Viimase kolme aasta jooksul on vee-ettevõtja poolt Särevere ja Oisu alevike, Türi-Alliku, Taikse, Kolu, Kirna (sh Sohlumäe), Kabala ühisvee välisvõrgud uuendatud, tarbijad on

kindlustatud veemõõtjatega. Amortiseerunud ja renoveerimist vajavad Kahala, Metsaküla ja

Laupa jaotusvee välistorustikud Asulatesse rajatud ühisvee hargvõrgustiku miinuseks on ka asjaolu, et veetorustike remonditööde korral jääb suurem osa tarbijaskonnast ühisveeta,

võimalused vee edastamiseks paralleeltorustikke mööda puudub.

3.1.3 Siibrid, siibrikaevud

Valla ühisvee jaotusvõrkudes olevate siibrite ja siibrikaevude seisukord on halb. Vanad siibrid suuremalt jaolt ei tööta ja/või lekivad. Vähesel määral on OÜ Türi Vesi Türi linnas,

Särevere Ülejõe asulaosas, Türi-Allikul, Oisus, Taikses, ja Kabalas vahetanud siibreid ja/või paigaldanud veevõrgu normaalseks opereerimiseks vajalikke siibrikaeve. Türi linnas

on sõlmkaevud vahetatud �17 linna projekti raames�.






38

Valla külade väikestel veevõrkudel reeglina siibrikaevud ja siibrid puuduvad või kui on, siis

ei tööta. Avariide puhul suletakse toide veevõrku puurkaev-pumplast, millejärgselt kogu

veevõrgu tarbijaskond on veeta.

3.1.4 Hüdrandid, veereservuaarid

Teadaolevalt on tuletõrjehüdrandid Türi linna ühisveevõrgu torustikel: Kurrikoffi kiriku nurgal vana Kungla 6 uus Kungla-Allika rist uus Kungla-Luha rist uus Kungla-Paide rist uus Paide-Jõe rist uus Paide 5a uus Paide 3 uus Tallinna-Kreutzwaldi rist uus Kraavi 1 uus TNB Tankla - E.Vilde-Liiva rist uus Liiva-Raudtee rist uus Tolli-Pikk rist uus Vabriku-Hariduse rist uus Aia-Koidula rist uus Tuletõrjevee reservuaarid on:

- Türi TMK puurkaevu taga (hoonest ida pool), - Kabala ühisveevärgi puurkaevu juures, - Kahala ühisveevärgi puurkaevu juures, - Särevere alevikus Sillaotsa tänava piirkonnas.

Valla teistes ühisveevõrkudes aruande koostajatele teadaolevalt tuletõrjehüdrandid või

tuletõrjevee reservuaarid puuduvad. Vastavalt standardi EVS-812-6:2005 nõuetele paigaldatakse hüdrandid torustikele, mille

nimiläbimõõt on 100mm (kahekorruselise hoonestuse korral erandina vähemalt 80 mm).

Kui piirkonnas olemasolevad ja rajatavad torustikud ja veehaarded ei suuda tagada vajaliku vooluhulka siis lahendatakse see lahtiste tuletõrjeveemahutite või veekogude baasil Tulekustutusvee normidele vastava veevõtu võimalus (hüdrantidest tuleb tagada vooluhulk

10 l/s kolme tunni jooksul) on Türi linna keskosa ühisveevõrgust. Hüdrantide paigutamisel

lähtutakse tema tööraadiusest 200 m ning hüdrantidega tuleb haarata kogu hoonestatav ala. Türi valla teiste ühisveevärgiga asulates tagatakse tuletõrjevee olemasolu veereservuaaride

või looduslike veekogude baasil.

3.1.5 Ühisveevõtukohad

Teadaolevalt ühisveevõtukohti (kolonka) valla ühisveevarustusega asulates ei ole. Ühisveevõtukohtadena võib ka käsitleda peenramaade kastmiseks ettenähtud veevõtukohti.

Türi-Alliku elamute puurkaevus ja Särevere Ülejõe puurkaevus on asulasse suunduvast

veetorust tehtud väljaviik peenramaade kastmisvee tarbeks. Väljaviik on varustatud

veemõõtjaga ning neist kasutatav kastmisvesi on maksustatav.






39

3.2 Ühiskanalisatsioon Türi vallas on ühiskanalisatsiooniga varustatud asulateks Türi linn, Särevere ja Oisu

alevikud ning Türi-Alliku, Taikse, Kabala, Kahala, Änari, Laupa, Kirna külad.

3.2.1 Kohtpuhastusseadmed

Türi valla ühiskanalisatsiooniga varustatud asulates on kohtpuhastusseadmed: - AS Taure autopesula ja tehnika seisuplatsil Türi linnas (õlipüüdja), - AS Mateko õlipüüdja, - Türi jäätmejaama õlipüüdja, - Türi linna kahel katlamajal (õli-mudapüüdjad), - Türi linna toitlustus ja haridusasutustel (Türi söökla, Kadri, Saara, Külla Jürile,

Majandus Gümnaasium, Gümnaasium, Türi Kolled�, Konsum, Veskisilla) 10

rasvapüüdjat, - Türi linna bensiinitanklad (Alexela, Lukoil) - kokku 2 muda-õlipüüdjat, - Türi linna neli autopesulat � kokku 4 muda-õlipüüdjat, - OOB Kaubanduse OÜ bensiinitanklal Säreveres (õlipüüdja), - Türi TMK sööklal Säreveres (rasvapüüdja), - Türi linna piiril paikneval AS TNB bensiinitanklal (õlipüüdja), - Laupa Põhikooli köögiplokil rasvapüüdjat, - Oisus OÜ Estonia tehnika pesuplats (õlipüüdja), - Oisu Põhikool (rasvapüüdja), - Kabala Põhikool (rasvapüüdja)

Kuna bioloogilised reoveepuhastid on projekteeritud olmereovee ja/või sellele lähedase

koostisega tootmisreovee puhastamiseks, ei tohi reoveepuhastisse juhitav reovesi sisaldada lahustamata õlisid, vaike, masuuti, bioloogiliselt mittelagunevaid pindaktiivseid aineid,

biogeenseid elemente vähem kui BHTt : N : P = 100 : 5 : 1 ning kahjulike aineid määruses

�Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord� §4 esitatud piirväärtusi ületavas

kontsentratsioonis. Sellest tulenevalt peaks Türi-Alliku lasteaial olema rasvapüüdja. Naftasaadustega kokku puutuvate ettevõtete (näit. kütusetanklad, masinate pesu, vedelkütust kasutavad katlamajad)

platsiveed peaksid enne juhtimist kanalisatsiooni või loodusesse olema puhastatud

õlipüüdjas.

3.2.2 Purglad

Türi valla territooriumil on ametlikuks reovee purgimissõlmeks Türi linna reoveepuhasti

eelsette biotiigis. Valla territooriumil paiknevaid reovee kogumiskaeve tühjendab OÜ Türi

Vesi. Reoveepuhasti juures purglaks kasutatav tiik hakkab täis saama, uus purgimissõlm

lahendatakse uue reoveepuhasti rajamisega Türi linna. Tõenäoliselt osutavad reovee kogumiskaevude tühjendamise teenust valla piires ka üksikud

eraettevõtjad ja/või põllumajanduse ühistud. Nende poolt äraveetava reovee koguste ja

reovee purgimiskohtade kohta informatsioon puudub.






40

3.2.3 Kanalisatsioonitorustikud, -kaevud

Alljärgnevalt on kirjeldatud Türi vallas ühiskanalisatsiooniga asumite kanalisatsiooni-torustike seisukorda. Türi linn � linna ühiskanalisatsioon on hakatud rajama ca 30-35 aastat tagasi. Praeguseks ajaks on ühiskanalisatsiooniga varustatud suurema osa linna kesk- ja lõunaosast.

Kanalisatsioonitorustike pikkuseks on 41,1 km, sellest 22,8 km on plasttoru. Varemehitatud torustike puhul on kasutatud asbotsement- või keraamilist toru. Kanalisatsioonitorustikke

haldava OÜ Türi Vesi andmeil on linna ühiskanalisatsiooni formeeruv aastane reovee

kogus 215 000 m3/aastas e 589 m3/d (sh Türi-Allikult ja Säreverest linna reoveepuhastile

suunatav reovee kogus), sademeterohkel ajal on linna puhastusseadmetesse suunatav reovee vooluhulk kuni 2000 m3/d. Linna ühiskanalisatsiooni vanem osa on halvas olukorras. Torustikud ja kanalisatsiooni

kontrollkaevud ei ole vettpidavad, mistõttu sademeterohkel ajal on puhastisse suunatav

reovee kogus kuni kaks korda suurem tavapärasest reovee kogusest. Samuti on olmekanalisatsiooni suunatud majade drenaa�i- ja platside sademeveed. Särevere alevikus � paikneb kaks eralditoimivat kanalisatsioonisüsteemi. Särevere Ülejõe asulaosa (põhjapoolne osa) kanalisatsiooniga on varustamata vaid

lõunapoolse osa eramud. Kanalisatsioonitorustikud on rajatud ca 30 aastat tagasi ning praeguseks ajaks on nende pikkuseks 2,86 km. Alevikuosa kanalisatsioonitorustikud on halvas seisundis, seda eriti Jõe tn piirkonnas, kus torustikesse imbub intensiivselt

pinnasevett. Samuti voolab olmekanalisatsiooni majade drenaa�i- ja platside sademeveed. Särevere aleviku lõunapoolse osa kanalistiooni haldab Türi TMK. Ehitatud samuti üle 30

aasta tagasi, hetkel on kanalisatsioonitorustike pikkuseks 4,14 km. Kanalisatsiooniga on haaratud alevikuosa elamufond, koolihooned ja Kopli farm. Kohapealt saadud informatsiooni põhjal on kanalisatsioonitorustikud ja kontrollkaevud halvas olukorras, pole

veetihedad, millest tingituna sademeterohkel ajal imbub sademevesi kanalisatsiooni. Aleviku reovesi suunatakse puhastamiseks Türi linna puhastusseadmetesse. Selleks on

1996.a rajatud survetorustikud Särevere Ülejõe alevikuosast pikkusega 713 m ja Särevere

aleviku lõunapoolsest osast pikkusega 951 m. Kanalisatsioonitorustikke haldava OÜ Türi Vesi andmeil on ühiskanalisatsiooni formeeruv aastane reovee kogus Särevere Ülejõe osas 128 m

3/d Särevere lõunapoolse osas 172 m3/d.

Türi-Alliku küla � kanalisatsioon on rajatud 1970-ndatel aastatel ning järgnevate

aastakümnete jooksul on laienenud vastavalt küla ja ka Türi linna arengule. 1997 a. on küla

kanalisatsioonitorustikke ca 1,2 km ulatuses uuendatud (renoveeritud). Kanalisatsiooniga on varustatud Türi-Alliku korruselamud, Kelmiküla ja Veskisilla eramud ning Veskisilla

motell ja AS Termoran. Kanalisatsioonitorustike pikkuseks on 3,25 km. Türi-Alliku piirkonna kanalisatsiooniga varustatud rajatiste reovesi suunatakse ülepumpamise teel Türi

linna kanalisatsioonivõrku. Kuus suunatakse Türi-Alliku külast Türi linna kanalisatsiooni

keskmiselt 385 m3 reovett.






41

Türi-Alliku piirkonna kanalisatsioonitorustikud ja kaevud on halvas olukorras, mistõttu

sademeterohkel ajal on linnakanalisatsiooni pumbatav reovee kogus kuni kaks korda suurem tavapärasest külas formeeruvast reoveekogusest. Oisu alevik � ühiskanalisatsioon on rajatud ca 35 aastat tagasi. Enamus kanalisatsioonist on ehitatud ilma projektita. 2004 a. koos uue reoveepuhasti rajamisega on paigaldatud uus reoveepumpla ning rajatud uus reovee survetorustik, mis ühendab asula ühiskanalisatsiooni

reoveepuhastiga. Ühiskanalisatsiooni formeeruv reovesi aleviku elamusektorist, asutustest ja OÜ Estonia

tootmishoonetest. Ühiskanalisatsiooni kogupikkuseks on 2,28 km. OÜ Türi vesi andmeil

formeerub ühiskanalisatsiooni sõltuvalt ilmastikust 45-400 m3/d. Aleviku ühiskanalisatsioon on amortiseerunud, omaaegsest ehituskvaliteedist tingituna ei ole torustikud ja kontrollkaevud vettpidavad, kohati on torustikud ära vajunud või

negatiivse languga. Taikse küla � ühiskanalisatsiooniga on kindlustatud viis korrusmaja, rahvamaja ja kümme

eramut. Rajatud on kanalisatsioon kasutades asbotsement torumaterjal, ühiskanalisatsiooni

pikkuseks on 0,75 km. Küla ühiskanalisatsioon on amortiseerunud, omaaegsest ehituskvaliteedist tingituna ei ole

torustikud ja kontrollkaevud vettpidavad, kohati on torustikud ära vajunud või negatiivse

languga. Kabala küla � ühiskanalisatsioon on rajatud 1970-ndatel aastatel ning järgnevate

aastakümnete jooksul on laienenud vastavalt küla arengule.. Ehitamisel on kasutatud

keraamilisi kanalisatsioonitorusid. Kanalisatsiooniga on kindlustatud külas lõuna ja keskosa

hoonestus (infratsruktuuri asutused, korrusmajad, eramud). Torustike kogupikkuseks on 3,0 km. 2003.a veekasutuse aruande kohaselt formeerus kanalisatsiooni ning suunati küla

reoveepuhastisse 7800 m3 reovett aastas e 21,4 m3/d. Küla ühiskanalisatsioon on halvas olukorras � torustikud ja kontrollkaevud ei ole vettpidavad, kohati on torustikud ära vajunud või negatiivse languga. Sagedased on

kanalisatsioonitorustike ummistused. Küla ühiskanalisatsiooniga on kindlustamata küla

tiheasustatud osa läänepoolsed eramud. Kahala küla � ühiskanalisatsioon on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Ehitamisel on

kasutatud keraamilisi kanalisatsioonitorusid. Kanalisatsiooniga on kindlustatud küla

tiheasustatud osa hoonestus s.o 6 korrusmaja, 3 eramut, söökla-kauplus ja saun ning tootmishoonetest sigala, suurfarm, töökoda ja kaks noorkarja lauta. Torustike

kogupikkuseks on 3,0 km. 2003.a veekasutuse aruande kohaselt formeerus kanalisatsiooni ning suunati küla reoveepuhastisse 8400 m

3 reovett aastas e 23 m3/d. Käesolevaks ajaks on küla ühiskanalisatsiooni torustikud ja kontrollkaevud halvas

olukorras � ei ole veetihedad, on kohati ära vajunud, sagedased on ummistused torustikes. Laupa külas paikneb kaks eralditoimivat ühiskanalisatsiooni süsteemi.






42

Laupa elamutest on kanalisatsiooniga varustatud kolm korruselamut. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike pikkuseks on 0,4 km ning kogutav reovesi suunatakse elamute reoveepuhastisse. Elamute kanalisatsioon on halvas olukorras. Tingituna projekteerimis- või ehitusvigadest,

koguneb osa elamutes formeeruvast reoveest lõunapoolseima maja kogumiskaevu.

Kogumiskaevu tühjendatakse regulaarsusega kord 2 aasta jooksul ning ühekordselt Türi

linna reoveepuhastile äraveetavaks reovee koguseks on ca 25 m3. Suure tõenäosusega

imbub osa reoveest kogumiskaevust pinnasesse. 2007. a korrusmajade väliskanalisatsioon

ca 300 m ulatuses renoveeritakse. Eraldi kanalisatsiooni (s.h reoveepuhastit) omab Laupa Põhikool. Põhikooli

väliskanalisatsiooni pikkuseks on ca 0,03 km ning kanalisatsioon on rahuldava olukorras. Kirna küla � kanalisatsiooniga on varustatud küla vanas osas kaks korruselamut ja neli

eramut. Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on rajatud eramute ja korrusmajade piirkonnas 30-40 aastat tagasi ning majadest kuni reoveepuhastini paar aastat tagasi. Hetkel on kanalisatsioonitorustike pikkuseks 0,6 km. Halvas olukorras on elamute ja korrusmajade kanalisatsioon, nii torustikud kui kontrollkaevud ei ole veetihedad. Änari küla � ligikaudu 0,4 km pikkune kanalisatsioon on rajatud ca 40 aastat tagasi. Kanalisatsioon on isevoolne ning suunab kahe korruselamu ja ridaelamu reoveed hoonetest lääne pool asuvasse reoveepuhastisse. Kanalisatsioonisüsteemide olukord on rahuldav. Metsaküla � külas on kanalisatsiooniga varustatud ühepereelamud. Isevoolne

kanalisatsioonitorustik on halvas olukorras ning suunab eramutes formeeruva reovee ülepumpla abil küla reoveepuhastisse (biotiiki). Valla ülejäänud asulates ühiskanalisatsioon puudub. Majapidamistes tekkiv reovesi

kogutakse kogumiskaevudesse või immutatakse hajutatult pinnasesse oma krundi piires. Aastakümneid tagasi rajatud asulate kanalisatsioonisüsteemid on amortiseerunud: kanalisatsioonitorustikud ja kaevud ei ole vettpidavad, mistõttu kuivaperioodil imbub

reovesi torustikest ja kontrollkaevudest pinnasesse, sademeterohkel perioodil aga imbub pinnavesi kanalisatsiooni,

sagedased on kanalisatsiooniummistused, mille on tinginud isevoolsete torustike negatiivsed langud ja torude äravajumised liitekohtadest.

See on tingitud omaaegsest materjalide kättesaadavusest ning materjali ja ehituse

kvaliteedist, aga samuti ca 10 aastasest perioodist, mil kanalisatsioonisüsteemide

hooldamiseks rahalised vahendid praktiliselt puudusid.

3.2.4 Reovee ülepumplad

Türi valla ühiskanalisatsiooniga asulates on kokku ühekas reovee ülepumplat. Alljärgnevalt

esitatakse reovee ülepumplate detailsem kirjeldus (s.h tehnilised andmed). Obj. tähis

Ehitus-aasta

Objekti nimi Kasutatava pumba mark

Tootlikus l/s

Üldhinnang

HALDAJA � OÜ Türi Vesi

RP-1 1972 Tallinna tn ülepumpla

S1074H3A611

105 5 m läbimõõduga betoonkorpus. Pumbad 1994.a,

remonditud 2001.a. elektroonilised mõõteandurid ei tööta.






43

Pumbad vajavad välja vahetamist

RP-2 1976 A.Haava ülepumpla ABS

ASO530 10

3 m läbimõõduga betoonist ülepumpla. Konstruktsioonid amortiseerunud, vajaks täielikku rekonstrueerimist.

RP-3 1975 Kraavi tn ülepumpla ABS

ASO530 10

Kaks metallist kessooni diam. 3 m. Amortiseerunud. Rekonstrueerimine kavas PÄRNU JÕE VALGALA

PROJEKTIGA

RP-4 1977 Wiedemanni ülepumpla

ABS ASO530

10 Kaks betoonis kõrvuti asetsevat kaevu läbimõõduga a` 4 m.

Amortiseerunud. Rekonstrueerimine kavas PÄRNU JÕE

VALGALA PROJEKTIGA

RP-5 1976 Mäekalda ülepumpla EBERA 0,75O

5 2,5 m läbimõõduga betoonist ülepumpla, vajaks

rekonstrueerimist

RP-6 2001 Kalevi tn ülepumpla Jung pump

UAK 4

1,2 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla

tehniline seisund hea.

RP-7 2003 Põhja pst ülepumpla Jung pump

UAK 5 1,2 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla

tehniline seisund hea RP-8 2003 Lutsu tn ülepumpla

Jung pump UAK 5


tehniline seisund hea RP-9 2003 Liiva tn ülepumpla

Jung pump UAK 5


tehniline seisund hea RP-10 2003 Vilde tn ülepumpla

Jung pump UAK

5 1,2 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla

tehniline seisund hea RP-11 2003 A.Haava ülepumpla

Jung pump UAK


tehniline seisund hea RP-12 2003 Aia tn ülepumpla

Jung pump UAK

5 1,2 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla tehniline seisund hea

RP-13 2003 Koidula tn ülepumpla Jung pump

UAK 5 1,2 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla

tehniline seisund hea RP-14 1997 Allika tn ülepumpla ABS 0830 20

3 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla tehniline seisund hea

RP-15 1976 Lokuta ehitis ABS 0530 10 Kaks betoonis kõrvuti asetsevat kaevu läbimõõduga a` 3 m.

Amortiseerunud.

RP-16 1982 Linnu tn ülepumpla

Sarlin S1074L6A

(2tk) Sarlin

S1054H6A (2tk)

Pumbad ja elektriseadmestik aastast 1994,Pumpasid mitmel korral remonditud, iga aasta oleks vaja üks neist välja

vahetada. Sademeterohkel ajal pumbad üle koormatud.

Ülejäänus seadmestik on amortiseerunud ning vajab

rekonstrueerimist

RP-17 1997 Särevere Ülejõe, Jõe

tn reovee ülepumpla Sarlin

SV024CM 8,5



RP-18 1997 Särevere Ülejõe,

reovee peaülepumpla Sarlin

SV024CM 8,5



RP-19 1997 Türi TMK, reovee

ülepumpla Sarlin

SV024CM 8,5



RP-20 1997 Türi TMK, Veski

reovee ülepumpla Sarlin

SV024CM 8,5



RP-21 1998-

99 Lokuta küla reovee

ülepumpla Jung

UAK08/2 5,5

1,2 m läbimõõduga ühe pumbaga plastpumpla. Pumpla

tehniline seisund hea. Koormuste kasvades tuleb välja

vahetada

RP-22 2001 Türi-Alliku elamute reovee ülepumpla

ABS AS0530 M

8,5 1,4 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla tehniline seisund hea.

RP-23 1998-

99 Türi-Alliku lasteaia reovee ülepumpla

ABS AS0320 L

5,5 1,2 m läbimõõduga ühe pumbaga plastpumpla. Pumpla


RP-24 1996 Veskisilla motelli

juures paiknev reovee ülepumpla

Sarlin SV034CM

8,5 1,4 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla


RP-25 2001 Veskisilla elamute (Kaljundi) reovee

ülepumpla

Sarlin SI074AH



RP-26 2000 Taikse asula ABS 0320 9 2 m läbimõõduga betoonrõngastest kahe pumbaga

ülepumpla

RP-27 2001 Oisu asula ABS 0830 20 3 m läbimõõduga betoonrõngastest kahe pumbaga

ülepumpla

RP-28 1985 Metsaküla asula Bioks 300/10

3 Täielikult amortiseerunud, rekonstrueeritakse 2007.a.

RP-29 1978 Kabala I GT 32-2-155 8 Pump aastast 2000 (korras), muu amortiseerunud RP-28 1976 Kabala II IS-CE2 5 RP-29 1978 Kabala III IS-CE2 5

Mõlemad amortiseerunud, vajavad rekonstrueerimist.

RP 1970-ndad

Kahala asula Dreno-100 8 Amortiseerunud, vajavad rekonstrueerimist. Kavandatud 2007.a pumpade vahetus ja elektriseadmestiku vahetus






44

3.2.5 Reoveepuhastid

Alljärgnevalt on esitatud valla territooriumil paiknevate reoveepuhastite tööparameetrid ja

nende iseloomustus: Türi linn, Särevere, Türi-Alliku, Lokuta

Puhasti valdaja/haldaja OÜ Türi Vesi Puhasti asukoht Türi linna lõuna osas

Puhasti tüüp Biotiigid (5 tk, pindalaga 17 500 m2) + fosforiärastus Valmimisaasta

Renoveerimisaasta 1996, 2005 a settest puhastatud Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb fosfori keemilise eelsadestuse hoonest, kahest eelsettetiigist (pindalaga 1200

m2) ning 3 biotiigist (pindalaga 16500 m2), projektvõimsus 2000 ie Ekspluatatsioonilised

andmed Türi linna, Särevere aleviku, Türi.-Alliku ja Lokuta küla ühiskanalisatsiooni formeeruva reovee

keskmine kogus on 589 m3/d, sademeterohkel ajal kuni 2000 m3/d. Järvamaa KKT tellimusel

teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire alusel olid reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused III kvartalis 2006.a heljumi osas 27 mg/l, BHT7 osas 108 mg/l,

Nüld osas 43,7 mg/l ja Püld osas 3,0 mg/l.

Reoveepuhasti on rajatud ca 30.a tagasi, hooldatud. Samas ei vasta reoveepuhasti VV määruse nr 171 (RTI

2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 269 (RTI 2001,69,424) nõuetele: 1) reoveepuhasti (biotiigid) on piirdega ümbritsemata, 2) puudub reovee puhastamise bioloogiline puhastusprotsess, 3) loodusesse suunatav puhastatud heitvesi ei vasta vee-erikasutusloaga kehtestatud puhtusastmele. NB! Vajaliku uue reoveepuhasti rajamine, kuna hetkel toimivas reoveepuhastis puudub purgimissõlm,

bioloogiline puhastustsükkel ja mudatöötlussõlm. Taikse küla

Puhasti valdaja/haldaja OÜ Türi Vesi Puhasti asukoht Taikse küla põhjaosas

Puhasti tüüp CLAREC Valmimisaasta 1996

Renoveerimisaasta Põhiandmed Reoveepuhasti projektvõimsuseks on: reovee vooluhulk Q = 8 m3/h e 27 m3/d ja reostuskoormus R=

8,5 kg BHT7 /d ehk kuni 141 ie. Ekspluatatsioonilised

andmed Taikse küla keskmine tarbevee kogus on 3 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei mõõdeta.

Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire alusel olid

reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused III kvartalis 2006.a heljumi osas 61 mg/l, BHT7 osas 110 mg/l, Nüld osas 98,3 mg/l ja Püld osas 3,3 mg/l.


2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 269 (RTI 2001,69,424) nõuetele 1) reoveepuhasti ala on piirdega ümbritsemata, 2) loodusesse suunatav puhastatud heitvesi ei vasta vee-erikasutusloaga kehtestatud puhtusastmele. Oisu küla

Puhasti valdaja/haldaja OÜ Türi Vesi Puhasti asukoht Oisu aleviku kirdeosas

Puhasti tüüp Aerotank Valmimisaasta 2004

Renoveerimisaasta Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb aerotankist, on projekteeritud jõudlusele: reovee vooluhulk Q = kuni 140 m3/d,

Ekspluatatsioonilised andmed

Oisu aleviku keskmine tarbevee kogus on 45-100 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei mõõdeta. Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire alusel olid reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused III kvartalis 2006.a heljumi osas

21 mg/l, BHT7 osas 11 mg/l, Nüld osas 1,9 mg/l ja Püld osas 1,3 mg/l.

Sademetevaesel ajal Töötab reoveepuhasti alakoormatuna � aleviku ühisveevõrgus tarbitav tarbevee kogus ca

40 m3/d. Kabala küla

Puhasti valdaja/haldaja OÜ Türi Vesi Puhasti asukoht Kabala küla kaguosas

Puhasti tüüp BIO-100 Valmimisaasta 1980

Renoveerimisaasta Põhiandmed Reoveepuhasti parameetrid (alus A. Maastik �Veekaitse põllumajanduses�) on: reovee vooluhulk Q =

80 - 150 m3/d, reostuskoormus R= 17,5 - 39 kg BHT7 /d ehk kuni 180 � 400 ie. Ekspluatatsioonilised Kabala küla keskmine tarbevee kogus on 33 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei mõõdeta.






45

andmed Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire alusel olid

reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused III kvartalis 2006.a heljumi osas 124 mg/l, BHT7 osas 37,5 mg/l, Nüld osas 9,3mg/l ja Püld osas 12 mg/l..


2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 269 (RTI 2001,69,424) nõuetele 1) loodusesse suunatav puhastatud heitvesi ei vasta vee-erikasutusloaga kehtestatud puhtusastmele 2) aktiivmudapuhasti BIO kipub talvisel ajal külmuma Kahala küla

Puhasti valdaja/haldaja OÜ Türi Vesi Puhasti asukoht Kahala küla idaosas

Puhasti tüüp BIO-100ja biotiik (pindalaga 2900 m2) Valmimisaasta 1970-ndad

Renoveerimisaasta Põhiandmed Reoveepuhasti parameetrid (alus A. Maastik �Veekaitse põllumajanduses�) on: reovee vooluhulk Q =

80 - 150 m3/d, reostuskoormus R= 17,5 - 39 kg BHT7 /d ehk kuni 180 � 400 ie. Ekspluatatsioonilised

andmed Kahala küla keskmine tarbevee kogus on 33 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei mõõdeta.

Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire alusel olid

reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused III kvartalis 2006.a heljumi osas 5 mg/l, BHT7 osas >3 mg/l, Nüld osas 5,9 mg/l ja Püld osas 6,9 mg/l..


2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 269 (RTI 2001,69,424) nõuetele 1) reoveepuhasti (BIO-100 + biotiik) on piirdeaiaga ümbritsemata, Laupa küla

Puhasti valdaja/haldaja Taimi Nielson Puhasti asukoht Laupa korruselamutest ca 170 m loode suunas

Puhasti tüüp Biotiigid (4 k, pindalaga 2860 m2) Valmimisaasta

Renoveerimisaasta 2004 (puhastatud mudast) Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb neljast järjestikku asetsevast biotiigist üldpindalaga 2860 m2. Reoveepuhasti

parameetrid (alus A. Maastik �Veekaitse põllumajanduses�) on: reostuskoormus R= 9,9 kg BHT7 /d ehk kuni 164 ie.

Ekspluatatsioonilised andmed Laupa elamute keskmine tarbevee kogus on 8 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei mõõdeta.

Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire alusel olid reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused IV kvartalis 2006.a heljumi osas 30

mg/l, BHT7 osas 20 mg/l, Nüld osas 8,4 mg/l ja Püld osas 1,3 mg/l..


2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 269 (RTI 2001,69,424) nõuetele 2) reoveepuhasti (biotiigid) on piirdega ümbritsemata, 3) puhastatud heitvesi suunatakse Laupa oja kaudu Pärnu jõkke, mis on reostustundlik. Sellest tulenevalt

peaks reoveepuhasti olema varustatud ka fosforiärastusega. Änari küla

Puhasti valdaja/haldaja Änari elamud/Merike Pihle Puhasti asukoht Kanaliseeritud elamutest ca 100 m kaugusel lääne suunas

Puhasti tüüp Biotiik (pindala 800 m2) Valmimisaasta

Renoveerimisaasta 2004.a (puhastatud mudast) Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb 800 m2-biotiigist. Reoveepuhasti parameetrid (alus A. Maastik �Veekaitse

põllumajanduses�) on: reostuskoormus R= 2,76 kg BHT7 /d ehk kuni 46 ie. Ekspluatatsioonilised andmed Änari elamute keskmine tarbevee kogus on 1,1 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei

mõõdeta. Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire

alusel olid reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused IV kvartalis 2006.a heljumi osas 28 mg/l, BHT7 osas 90 mg/l, Nüld osas 69,3 mg/l ja Püld osas 11 mg/l..

Reoveepuhasti on rajatud ca 30.a tagasi, on hooldatud. Samas ei vasta reoveepuhasti VV määruse nr 171 (RTI

2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 269 (RTI 2001,69,424) nõuetele 1) reoveepuhasti (biotiik) on piirdega ümbritsemata, 2) puhastatud heitvesi suunatakse Lintsi jõkke, mis on reostustundlik. Sellest tulenevalt peaks reoveepuhasti

olema varustatud ka fosforiärastusega. Kirna küla

Puhasti valdaja/haldaja OÜ Türi Vesi Puhasti asukoht Türi-Paide mnt ca 40 m kaugusel ida suunas

Puhasti tüüp Septik + filterväljak Valmimisaasta 2004






46

Renoveerimisaasta Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb septikust (maht 12 m2) ja pinnase filterväljakust. Reoveepuhasti jõudluseks

on Q= 84 m3/d, max Q= 1,05 m3/h. Ekspluatatsioonilised andmed Kirna elamute keskmine tarbevee kogus on 1,8 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei

mõõdeta. Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire

alusel olid reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused III kvartalis 2006.a heljumi osas 20 mg/l, BHT7 osas 4,6 mg/l, Nüld osas 27,3 mg/l ja Püld osas 10 mg/l..

Laupa mõis

Puhasti valdaja/haldaja Laupa Põhikool Puhasti asukoht Mõisahoonest ca 20 m kaugusel kirde suunas

Puhasti tüüp Septik + filterväljak Valmimisaasta Ca 2000

Renoveerimisaasta Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb septikust ja pinnase filterväljakust.

Ekspluatatsioonilised andmed Laupa Põhikooli keskmine tarbevee kogus on 1,36 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei mõõdeta. Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire

alusel olid reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused IV kvartalis 2006.a heljumi osas 29 mg/l, BHT7 osas 13,4 mg/l, Nüld osas 4 mg/l ja Püld osas 5,2 mg/l..

Metsaküla

Puhasti valdaja/haldaja Puhasti asukoht Metsaküla külast ida suunas

Puhasti tüüp Biotiik (pindalaga 2000 m2) Valmimisaasta

Renoveerimisaasta Põhiandmed Reoveepuhasti parameetrid (alus A. Maastik �Veekaitse põllumajanduses�) on: reostuskoormus R=

6,9 kg BHT7 /d ehk kuni 115 ie. Ekspluatatsioonilised andmed Metsaküla elamute keskmine tarbevee kogus on 4,6 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei

mõõdeta. Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire alusel olid reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused II kvartalis 2006.a

heljumi osas 16 mg/l, BHT7 osas 16 mg/l, Nüld osas 13 mg/l ja Püld osas 4 mg/l..


2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 269 (RTI 2001,69,424) nõuetele 1) reoveepuhasti ala on piirdega ümbritsemata, 2) loodusesse suunatav puhastatud heitvesi ei vasta vee-erikasutusloaga kehtestatud puhtusastmele.

3.2.6 Sademeveekanalisatsioon

Türi valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniga asulatest on sademeveekanalisatsiooniga vähesel määral kindlustatud vaid Türi linn. Türi linnas on neli eralditoimivat sademevee süsteemi:

- Wiedemanni tn Õmblusvabriku ümbrus, - Endine EPT kontori esine ja korterelamute rajoon, - AS Taure territoorium - Endine Metsakombinaadi territoorium.

Lisaks on sademevee kanalisatsiooniga varustatud endine EPT kaubabaasi territoorium. Seal formeeruv reovesi suunatakse sademevee kanalisatsiooni kaudu linna ühiskanalisatsiooni. Ca 31 sadeveekaevu, mis paiknevad peamiselt Paide, Viljandi, Tallinna

tänavatel, on kanaliseeritud linna ühiskanalisatsiooni. Tingituna linna ebapiisavast sademeveekanalisatsiooniga haaratusest, sademevee kanalisatsiooni puudumisest Türi-Alliku külas ja Särevere alevikus ning ühiskanalisatsiooni

halvast olukorrast (torustike veekindlus), on sademeterohkel ajal Türi linna reoveepuhastile

suunatav reovee kogus kuni kaks korda suurem samal aja jooksul tarbitavast tarbevee kogusest. Särevere Ülejõe alevikuosa on info alusel ühiskanalisatsiooni suunatud korrusmajade drenaa�iveed.






47

Tõsisemaks sademeveega seotud probleemiks väljaspool Türi linna on Särevere Ülejõe

alevikuosas Põllu 22 maja juures, kus lumesula- või vihmaperioodidel tekivad liikumist

häirivad pinnavee loigud. Sademeveega seotud probleemide lahendamiseks Türi linnas võiks kaaluda: - linna lõunaosa eramutepiirkonnas pinnaveekraavide süsteemi taastamist, mis korjaks ja

suunaks seal formeeruva sademevee linnaga piirnevatesse kraavidesse, - rajada Tallinna, Paide ja Viljandi tn sademevee kanalisatsioon, mis võimaldaks ära

juhtida linna keskosa kõvakattega aladele formeeruvad sademeveed. NB! Sademevee kanalisatsiooniga: - kogutava sademevee juhtimiseks loodusesse on vaja taotleda vee-erikasutusluba ning

kogutav sademevesi enne suunamist loodusesse vajab puhastamist reoainetest, välistamaks suubla seisundi halvenemist [�Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise

kord� §7]. Valla teistes ühiskanalisatsiooniga asulates sademeveega seotud probleemid (sademetest

tingitud veeloikude tekkimine, mis takistaks liikumist) otseselt puuduvad. Kõvakattega

aladele formeeruv sademevesi valgub reeglina haljasaladele ning imbub sealt ka pinnasesse. Türi valla asulate ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamisel lähtutakse põhimõtetest:

- sademeveekanalisatsiooni on otstarbekas rajada Türi linna keskossa, kus on suured

asfaltplatsid ning puudub võimalus sademevee hajutamiseks kõvakatteta aladele.

Eesvoolu puudumisel rajatakse sademeveekanalisatsiooni olmekanalisatsiooniga ühisvoolsena,

- Türi linna äärealadel ja valla teistes ühiskanalisatsiooniga asulates

sademeveekanalisatsiooni rajamise vajadus puudub.

3.3 Reovee kogumisalad Kehtiva �Veeseaduse� kohaselt on reoveekogumisalade määramine omavalitsuse kohustus

ja seda tuleks teha üldplaneeringuga ning Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni seadusest tulenevalt peab omavalitsuse ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava sisaldama ka reoveekogumisalade kaarte. Vastavalt �Veeseadusele� on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke ja

majandustegevust reovee kogumiseks kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse või heitvee

juhtimiseks suublasse. Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks tagama reovee

kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid on kehtestanud

keskkonnaminister 15.05.2003 määrusega nr 48. KKM määruse nr 48 �Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid

1� alusel tuleb reovee

kogumisalad moodustada, kui: 1) 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 30 inimekvivalenti (ie), 2) karstialadel ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, kus 1 ha kohta tekib orgaanilist

reostuskoormust rohkem kui 15 inimekvivalenti (ie), 3) karstialadel ja kaitsmata põhjaveega aladel, kus 1 ha kohta tekib orgaanilist

reostuskoormust rohkem kui 10 inimekvivalenti (ie).






48

Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga

rohkem kui 50 inimest ning reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumiga, s.o tuleb arvestada leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks,

mis ei või ületada 50% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. Keskkonnaministeerium on otsustanud omavalitsusi toetada eeltoodud ülesannete täitmisel

ja aidata kaasa reoveekogumisalade määramisel. Selleks on KKM ja AS Eesti Veevärk

Konsultatsioon sõlminud töövõtulepingu �Reovee kogumisalade määramine�. KKM-ga kooskõlastatuna lihtsustades reovee kogumisalade kriteeriume, so arvestades sisse

vaid asulaid, kus reostuskoormus on rohkem kui 10 ie 1 ha kohta, on AS Eesti Veevärk

Konsultatsioon poolt märtsiks 2007 välja pakutud reoveekogumisaladeks Türi vallas: - Türi linna reoveekogumisala � ühtsetesse piiridesse kuuluvad ka Särevere alevik, Türi-

Alliku küla ja väike osa Lokuta küla idapoolsest osast, - Laupa reoveekogumisala, - Oisu reoveekogumisala, - Taikse reoveekogumisala, - Kahala reoveekogumisala, - Kabala reoveekogumisala. Eelnevalt mainitud reoveekogumisalade joonised on esitatud arendamise kava lisas. Samas ei ole võetud vaatluse alla reoveekogumisalana alljärgnevat Türi valla tiheasustatud

ala: - Kirna-Poaka küla suvilate piirkond. Küla lääneservas Pärnu jõe kaldal paikneb kahest

aianduskooperatiivist koosnev 80 krundiga suvilaterajoon. Viimaste aastate jooksul on intensiivselt hakatud omanike poolt suvemaju ümber ehitama püsielamuteks. 2004. a lõpu seisuga olid püsielanikeks 1/3 krundi

valdajatest. Hetkel toimub eramute ja suvilakooperatiivide veevarustus isiklike salvkaevude baasil. Reovesi kogutakse kogumiskaevu või immutatakse oma krundi piires pinnasesse. Suure tõenäosusega kujuneb suvilate piirkonnast lähiaastatel välja püsielanikega elamuterajoon. Seega peaks

ala kuuluma reovee kogumisalade hulka ning tulevikus koostatavas valla üldplaneeringus tiheasustatud alade

hulka. Üksikmajapidamised ja hajaasustuse piirkonnad Reovee immutussüsteemide kasutamise võimaldamine eelkõige hajuasustusega (üksikute

majadega) piirkondades on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 269 �Heitvee

veekogusse või pinnasesse juhtimise kord� (RT I 2001, 69, 424), mille alusel: §10 (2) � kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse on ebamajanduslik ning ei ole põhjavee reostumise ohtu, võib heitvett immutada pinnasesse, v.a veehaarde

sanitaarkaitsealal ja mitte lähemal kui 50 m selle välispiirist, järgmistes kogustes: 1) 10 kuni 50 m3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist; 2) kuni 10 m3 ööpäevas pärast reovee mehaanilist puhastamist.

§10 (7) � kaitsmata põhjaveega aladel on süvapuhastamata heitvee pinnasesse immutamine

keelatud. NB! Süvapuhastatud tähendab reovee puhastamist mehaaniliselt ja bioloogiliselt, kasutades lisaks veel fosfori ja lämmastiku ärastamiseks täiendavaid puhastusmeetmeid. §10 (9) � nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse immutada kuni 10 m

3/d vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett.






49

§10 (13) � heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool

põhjavee kõrgeimat taset. Vabariigi valitsuse määruses nr 171 �Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded� (RT I 2001,

47, 261) on esitatud omapuhastite (üksikmajapidamise reoveepuhasti) rajamisel arvestatavad nõuded. Selle alusel: §6 Omapuhasti rajamisel peab arvestama:

(1) 1) selle kuja on vähemalt 10 m 2) septiku kuja vähemalt 5 m, 3) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna

suhtes allavoolu §7 Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogivee salvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks

olevast pinnasest ja selle omadustest, maapinna langust ning ei tohi olla väiksem kujast: Kuja (m)

Suublaks olev pinnas ja selle omadused Maapinna lang %

Keskliivast peenem liiv ja muu peeneterine pinnas, mille d10

1 <0,1 mm Peenliivast jämedam liiv ja muu keskterine pinnas,

mille d101 <0,1 mm

Moreen

< 5 30 50 30 5 - 15 20 30 20

Antud määrustest lähtuvalt: - on reovee immutusväljakute kasutamine välistatud kaitsmata või nõrgalt kaitstud

põhjaveega aladel � seda välistab immutatava reovee eelnev puhastusnõue, - immutussüsteemide rajamise külade kompaktselt asuvates piirkondades, mis ei ole

kriteeriumide alusel reovee kogumisalad, piirab omapuhasti kuja. Ühiskanalisatsioonita piirkondades (s.h reovee kogumisaladel) reoveekäitlusega seotud

probleemide lahendamiseks vajaks omavalitsus sellesisulist eeskirja � näit. �Omapuhastite

ja reovee kogumiskaevude rajamise ja ekspluateerimise eeskiri�, mis reguleeriks omapuhastite ja reovee kogumiskaevude ehitamise ning ekspluateerimise nõudeid.. Antud

eeskirjaga peaks kinnitatama omapuhastite ja kogumiskaevude projekteerimise, ehitamise, ekspluateerimise ja tühjendamise kord.

4 VEE-ETTEVÕTTED Türi valla asulate ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni rajatiste haldamisega ning ühisveevärgi

ja �kanalisatsiooni teenuse osutamisega tegelevad OÜ Türi Vesi, Türi TMK või tarbijate

moodustatud ühistud (edaspidi veeühistud).

4.1 OÜ Türi Vesi OÜ Türi Vesi põhitegevuseks on ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni rajatiste hooldamine ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine Türi linnas, Särevere Ülejõe asulaosas, Türi-Allikul ja Kirnas ning alates 2006.a keskpaigast Oisus, Taikses, Kabalas. Ettevõttes töötab 10 inimest [administratsioon ja raamatupidamine 4 töötajat, 6 (sh 2 osalise

tööajaga) hooldus- ja remonditöölist]. Vee-ettevõte teenindab praegu ca 32 km

veetorustikku ja ca 41,1 km kanalisatsioonitorustikku. Teeninduspiirkond on Rapla






50

maakonna piirist kuni Viljandi maakonna piirini (~ 40 km) Piirkonnas on 10 puurkaevu, 26 reoveepumplat ja 4 puhastit. Jooksvate vee- ja kanalisatsioonirajatiste remonttööde läbiviimiseks omab OÜ Türi Vesi

tehnilisi vahendeid (3 fekaaliauto, 2 JUM3 traktorit, töökojad). Teostatakse oma jõududega väiksemaid sanitaartehnilisi töid, pumplate ja torustike rekonstrueerimisi, lisaks aidatakse

ühistuid ja külasid remonditöödel. Suuremad remondi- ja renoveerimistööd ostetakse sisse.

Sisseostetud tööde maht pidevalt suureneb, vee-ettevõtte poolt tehtavate teenustööde

osakaal väheneb OÜ Türi Vesi 2005.a majandusnäitajad valla asulate vee- ja kanalisatsioonivõrkude

haldamisel: Türi linn Teenused Särevere Türi-Alliku

Kirna Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine KULUD 2 849 214 549 751 368 730 196 790

Kasum - 18 828 132 253 - 12 034 - 19 361

Alates 01 aprill 2007.a kehtivad Türi linnas, Särevere alevikus, Türi-Alliku külas

alljärgnevad vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad (krooni /m3, ei sisalda käibemaksu): Elanikkonnale realiseeritud tarbevesi 7,55 Asutustele realiseeritud tarbevesi 9,56 Elanikkonnalt kanaliseeritud reovesi 11,11 Asutustelt kanaliseeritud reovesi 13,69 Alates 01 aprill 2007.a kehtivad Kirna külas alljärgnevad vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad (krooni /m3, ei sisalda käibemaksu): Realiseeritud tarbevesi 7,55 Kanaliseeritud reovesi 18,33

4.2 Türi Tehnika- ja Majanduskool Türi TMK põhitegevuseks on kesk-eri hariduse andmine. Lisategevusena kuulub kooli kohustuste hulka riigile kuuluva ühisveevärgi ja � kanalisatsiooni haldamine Särevere

aleviku lõunaosas, kooli teenistujatele ja õppuritele ning asulaosa elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine. Asulaosa vee- ja kanalisatsiooni rajatiste hooldamisega tegeleb igapäevaselt kolmest inimestest koosnev meeskond (juhataja ja kaks lukkseppa). Avariitööd (ka välistrassidega seotud) tehakse TMK enda jõududega.

4.3 Veeühisused Kolus, Veskisillas, Kelmikülas, Laupal ja Sohlumäel omavad ja hooldavad ühisveevärki

ja/või �kanalisatsiooni tarbijatest koosnevad ühisused. Änari külas on vee- ja kanalisatsioonirajatiste omanik Türi vald, haldaja on tarbijatest koosnev ühisus. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijaist moodustunud ühistud kindlustavad veevärgi ning

Änaris ja Laupal ka kanalisatsiooni häireteta toimimise. Reeglina on eesotsas kaks-kolm aktiivselt vee ja vajadusel ka kanalisatsiooni varustuse probleemidega tegevat inimest, kes koguvat teenuse eest raha, avariide esilekerimisel organiseerivad avariitööde teostamise.






51

5 TÜRI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA �KANALISATSIOONI ARENDAMINE

5.1 Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniga seotud probleemid Türi vallas on ühisveevärgiga ja �kanalisatsiooniga varustatud kolmteist asulat [Türi linn,

Särevere alevik, Oisu alevik, Türi-Alliku, Lokuta, Kirna, Laupa, Änari, Taikse, Metsaküla,

Kabala, Kahala ja Ollepa külad]. Lisaks on veevarustusega haaratud Kirna külas Sohlumäe,

Türi-Alliku külas Kelmiküla ja Veskisilla ning üksikud korrusmajad ja/või eramud Kolus,

Palas, Karjakülas ja Põikvas. Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised on enamuses rajatud enam kui 15. a tagasi ning on käesolevaks ajaks osaliselt amortiseerunud. Ühisveevärk: - ühisveevärgi puurkaevudest pumbatav põhjavesi on sageli kõrge rauasisaldusega, suure

hägususega ja ebameeldiva lõhnaga.. Raud esineb piirkonna tarbitavas veekihis

loodusliku kahevalentse ühendina, mis õhuhapniku mõjul oksüdeerub kolmevalentseks,

tekitades pruuni sadet, - ühisveevärgi puurkaevudest (Türi linna Põhja pst, Kabala, Kahala) pumbatava põhjavee

fluoriidide sisaldus on kohati lubatust kõrgem, - puurkaev-pumplate ehituslik osa ja/või seadmestik on enamasti amortiseerunud, - asulate ühisvee jaotusvõrgud on hargvõrgud, mis koosnevad pikkadest ja ülemäära

suure läbimõõduga tupiktorustikest. Sageli joogivesi tupiktorustikes seisab ning

roiskub, - veevõrkudes puuduvad sulgsiibrid või on need amortiseerunud, mistõttu võimalike

avariitööde ajal veevõrk remonditavas asulas ei tööta, - enam kui 20 a tagasi rajatud veetorustikud läbivad asulates kinnistuid, paiknedes

ajamaade ja/või elamute all. Selline paiknemine raskendab veetorustike hooldamist ja teeb keeruliseks nende remonttööd.

Ühiskanalisatsioon: - arvestades omaaegset ehituskvaliteeti ja -materjale on kanalisatsioonitorustike ja �

kaevude olukord halb. Kanalisatsioontorustike ühendusmuhvid ja kanalisatsioonikaevud

ei ole veetihedad, mistõttu kuival ajal reovesi imbub kanalisatsioonist pinnasesse,

sademeterohkel ajal aga suureneb kanaliseeritava vee kogus pinnase- ja sademevee arvel. Näit Türi linna ja Särevere alevikus reoveepumplatesse kogunev reovee kogus on

sademeterohkel ajal kuni kaks korda suurem tarbitavast veekogusest, - kanalisatsioonitrassi halvast veepidavusest ja rajamisel tehtud ehituslikest vigadest

(ebapiisav või negatiivne torude lang) tingituna on torustikud tihti ummistunud, - Türi linna reoveepuhasti puhastusprotsessist puudub reovee bioloogiline

puhastustsükkel, millest tingituna Pärnu jõkke suunatav heitvesi oma puhastusastmelt ei

vasta vee-erikasutusloas esitatud nõuetele, - Laupa, Änari ja Metsaküla elamute reoveepuhastitel (biotiikidel) puuduvad reovee

mehaanilised puhastustsüklid, - ühisveevarustusega kuid kanalisatsioonita külades puuduvad veekindlad kanalisatsiooni

kogumissüsteemid. Majapidamistes formeeruv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse,

need aga ei ole vettpidavad � reeglina kogumiskaevud tühjendamist ei vaja, - enam kui 20 a tagasi rajatud kanalisatsioonitorustikud läbivad asulates kinnistuid,

paiknedes ajamaade ja/või elamute all. Selline paiknemine raskendab torustike

hooldamist ja teeb keeruliseks nende remonttööd..






52

Samuti on ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni seisukohast oluline põhjavee võimaliku

reostusohu vähendamisega seotud probleemid. Nendeks on: - omaniketa ja vanade mittekasutatavate puurkaevude tamponeerimine valla

territooriumil, - veekeskkonnale ohtlike objektide reostusohu vähendamine. Olulisemateks peaks

pidama peremeheta naftasaaduste jääke sisaldavatest kütusehoidlatest ja suurfarmide

veekaitsenõutele mittevastavatest sõnnikuhoidlatest tulenevat potentsiaalset reostusohtu

keskkonnale s.h veekeskkonnale.

5.2. Ülevaade eelnevalt valminud arendusprojektidest 2001.a OÜ Vetepere �Türi valla Kolu, Laupa ja Änari asulate reostusobjektide

riskianalüüs ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise eelprojektide koostamiseks

andmete kogumine� Uuring käsitles Kolu, Laupa, Änari asulate reoveepuhastuse hetkeolukorda, mille tulemusena on esitatud investeeringute pingerida asulate veevarustuse, kanalistsiooni ja reoveepuhastuse korrastamiseks. Töö tulemusena selguse, et asulate

kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud on: Laupa külas

954 130 EEK, Kolu külas 817 320 EEK, Änari külas 817 299 EEK. NB! Rekonstrueerimine nägi ette külade tiheasustatud keskosa elanikkonna pea 100%

kindlustamist kanalisatsiooniga. 2003.a OÜ Vetepere �Kirna asula veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise eelprojekt� Töö eesmärgiks oli küla veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine vastavalt valla

arendamise kavas ja koostatavas valla üldplaneeringus esitatule. Eelprojektiga kavandati

kindlustada küla vana osa tervenisti reoveekanalisatsiooniga, rajada vee- ja kanalisatsioonivarustus Poaka küla suvilate piirkonda ning reoveepuhasti

(pinnasfilterväljak) Kirna küla ja Poaka suvilate piirkonna jaoks. Kavandatava tegevuse

maksumuseks saadi 8 266 260 EEK (koos käibemaksuga). NB! Valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava koostamise ajaks on eelprojektis kavandatu alusel rajatud reoveepuhasti (septik + pinnasfilterväljak). Ühtekuuluvusfondi projekt �Türi, Väätsa ja Vändra valdade veeprojekt� Türi linn � kavandatavad tegevused projekti raames on:

- kahe uue puurkaevu rajamine Keskuse ja Põhja puurkaevude vahetusse lähedusse, - uute ühisveevärgi torustike (uue veetorustiku läbimõõt 40 � 110 mm) rajamine 13 km

ulatuses, - uute kanalisatsioonitorustike (läbimõõduga 90 � 200 mm) rajamine 5,02 km ulatuses, - olemasolevate kanalisatsioonitorustike (läbimõõduga 160 � 200 mm)

rekonstrueerimine 0,7 km ulatuses, - kaheksa reovee ülepumpla (3 uut, 3 vahetatavat ja 2 rekonstrueeritav) rajamine.

Projektiga kavandatavate tööde ligikaudne maksumus 120 milj EEK. Oisu alevik � kavandatav projekti raames on planeeritud:

- rajada aleviku eramute piirkonda veetorustikke (läbimõõduga 50 � 63 mm) kokku 2,73 km ulatuses,

- renoveerida olemasolevaid veetorustikke (uue veetoru läbimõõt 90 mm) 0,5 km

ulatuses,






53

- rajada aleviku eramute piirkonda kanalisatsioonitorustikke (uue kanalisatsioonitorustiku läbimõõt 160 mm) 1,2 km ulatuses,

- renoveerida olemasolevaid kanalisatsioonitorustikke 2,7 km ulatuses. Projektiga kavandatavate tööde ligikaudne maksumus 10 mln EEK. 2007. a alguse seisuga on Pärnu jõe valgala väikeasulate veeprojekti jätkusuutlikus küsitav,

kuna Eesti riigi poolne initsiatiiv projekti reaalse elluviimise suhtes on leige. Ühtekuuluvusfondi projekt �Põltsamaa ja Pedja veeprojekt� Ühtekuuluvusfondi projekti on lülitunud 19 Põltsamaa ja Pedja jõgede piirkonnas olevat

valda, sh endine Kabala vald. Endise Kabala valla territooriumil paiknevate ühisveevärgiga

ja �kanalisatsiooniga asulate puhul on kavandatud järgnevat: Kabala küla � puurkaevu seadmestiku rekonstrueerimine, ühisveevärgi rekonstrueerimine

3000 m ulatuses, ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine 3700 m ulatuses, reoveepumplate

rekonstrueerimine ning uue reoveepuhasti rajamine. Kahala küla - puurkaevu seadmestiku rekonstrueerimine, ühisveevärgi rekonstrueerimine 3000 m ulatuses, ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine 3300 m ulatuses, reoveepumpla ja

reoveepuhasti rekonstrueerimine. Projektiga kavandavate tegevuste orienteeruv maksumus on 25,06 mln EEK. 2006.a AS Maves �Kabala küla joogiveekvaliteedi uuring ja abinõude kavandamine

olukorra normaliseerimiseks�. Kabala küla ühisveevõrgust tarbitav vesi sisaldab ülemäärases koguses fluori ning veevõrgu

välistorustikud on halvas olukorras ja lekked torustikest on ulatuslikud. Teostava uuringu

eesmärgiks oli ühisvee tarbimisega seotud probleemide kaardistamine ning ühisveevõrguga

seotud probleemide lahendamiseks vajalike tööde loetelu esitamine (sh tööde orienteeruvad

maksumused). Uuringu tulemusena peeti küla ühisveevärgi probleemide lahendamise tarvis otstarbekaks:

- küla ühisvee kvaliteedi parandamiseks rajada uue puurkaev ning jätta vana

ülemäärase flouriidisisaldusega puurkaev tuletõrjevee tarbeks. Küla uus rajatav

veehaare kindlustatakse rauaärastuse seadmetega, - ühisvee puurkaevust lõuna poole jääv küla ühisvee välisvõrk vajab rekonstrueerimist.

Kabala küla ühisvee kvaliteedi parandamiseks ja välisvõrgu rekonstrueerimiseks tehtavate

tööde orienteeruvaks maksumuseks saadi 2,244 mln EEK. 2007. a SWECO Eesti AS �Türi linna reoveepuhasti� 2007 aasta alguses on teostatud Türi linna uue reoveepuhasti eelprojekt. Projekti alusel

koosneks reoveepuhasti mehaanilisest puhastustsüklist [automaatvõre, liivapüüdja],

bioloogilisest puhastustsüklist fosforiärastusega [sh lämmastikuärastuse valmidusega],

liigmuda töötlemise sõlmest [muda veetustusseadmed, kompostväljak], purgimissõlmest.

Olemasoleva puhasti biotiigid jääksid uue reoveepuhasti järelpuhatustiikideks. Reoveepuhasti projektvõimsuseks on 2035 m

3/d, 8375 ie, 483 kg BHT7/d. Reoveepuhasti rajamise ligikaudne maksumus on 27,6 mln EEK.






54

5.3 Valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendusettepanekud ning arendusettepanekute orienteeruvad maksumused Türi valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arengusuundadeks on: - olemasolevate ühisveevärgi ja �kanalisatsioonirajatiste renoveerimine. Selle tulemusena

oleks tagatud säästlik põhjavee ressursside kasutamine, paraneks ühisveevõrgust

tarbitava joogivee kvaliteet ja loodusesse juhitava heitvee puhtusaste ning likvideeruks põhjavee reostamine olmereoveega,

- ühisvee jaotusvõrkude ringistamine, mille tulemusena paraneb nii joogivee kui ka

teenuse osutamise kvaliteet, - ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniga asulates vee- ja kanalisatsioonihaaratuse

laiendamine, - reoveekogumisaladel formeeruva reovee kanaliseerimise ja puhastamise kindlustamine. Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamisega seotud tegevusi võib tinglikult jaotada nelja

ossa, milledeks on: A. Pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamine B. Ühisveevärgi renoveerimine ja laiendamine C. Ühiskanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine D. Reoveepuhastite rekonstrueerimine ja/või rajamine Alljärgnevalt kirjeldatakse valla ühisveevarustuse ja �kanalisatsiooniga seotud renoveerimis- ja arendusettepanekutes teostamist vajavaid töid detailsemalt. A. Pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamine 1) Peremeheta ja/või kasutuseta puurkaevud likvideerimine Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud puurkaevude digitaalse andmebaasi alusel on Türi

valla piires ligikaudu 92 ametlikult registreeritud uuringu- või tarbevee puurkaevu (seisuga

1990-ndate lõpus). Lisaks paikneb valla territooriumil ridamisi registreerimata puurkaeve

(reeglina eraisikutele kuuluvad, üksikutel juhtudel ka endistele põllumajandusettevõtetele

mitteametlikult puuritud). Välistamaks piirkonnas põhjavee võimalikku reostamist peremeheta või ebakvaliteetselt

rajatud puurkaevude kaudu, vajaksid valla piires paiknevad puurkaevud inventariseerimist. Puurkaevude inventariseerimise järgselt tekkiks loetelu likvideerimist (tamponeerimist)

vajavatest kasutuseta ja/või amortiseerunud puurkaevudest. Erilist tähelepanu tuleks

pöörata nüüdseks kasutuseta seisvate loomapidamisfarmide juures paiknevatele puurkaev-pumplatele. Reeglina on just endiste põllumajandusettevõtete kasutuseta tootmisobjektidel

paiknevad puurkaevud kõige halvemas olukorras. 2) Potentsiaalse reostusohuga objektid Veekeskkonna on kõige suuremaks ohuks vedelkütustega ning põlluväetiste ja �

mürkkemikaalidega seonduv. Teadaolevad on hooletusse jäetud mürgi- ja väetisehoidlad

praeguseks valla territooriumil likvideeritud. Vedelkütusega seonduvalt on kõige keskkonnaohtlikumad kasutuseta jäänud ja/või mitte

kellelegi kuuluvad vanad jääke sisaldava naftasaaduste hoidlad või mahutid. Mainitud

objektidelt vajava naftasaaduste mahutid (s.h mahutites olevad jäägid) likvideerimist välistamaks potentsiaalset ohtu looduskeskkonnale (pinnas, pinna- ja põhjavesi) ja

inimestele (plahvatus-, lämbumis-, põlemisoht). Teadaolevalt valla territooriumil kasutuseta






55

jäänud ja/või mitte kellelegi kuuluvad vanad jääke sisaldava naftasaaduste hoidlad või

mahutid puuduvad. Toimivad naftasaaduste hoidlad (v.a autokütusetanklad) peab aastaks 01.01.2006 viima

vastavusse KKM määrusega nr 172 �Naftasaaduste hoidmisrajatiste veekaitsenõuded�.

Eelkõige ei vasta määruse nõutele toimivate naftasaaduste hoidlate mahutitealused avariivannid ja naftasaaduste laadimisplatsid. 3) Pinnavee reostuse vähendamine Keskkonnaohtlikud on reeglina ka farmid ja laudad, eriti nende sõnnikumajanduse pool.

Enamuse farmide sõnnikumajandus on korrast ära ja sõnnikuhoidlad ei vasta nõuetele

(Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a. määrus nr. 288 �Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla

kasutamise ja hoidmise nõuded�). Valla territooriumil paiknevad farmid on esitatud ptk 2.3.4. Tuginedes eelpoolmainitud määrusele on vaja sõnnikuhoidlad viia vastavusse määruse §5 lõigete 1 ja 2 nõuetega

aastaks 01.01.2010. a. Arendusettepanek Orienteeruv

maksumus (koos käibemaksuga)

Teostamise aeg

Võimalik

finantseerimise allikad

A. Pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamine Omanikuta ja/või kasutuseta puurkaevude likvideerimine. Tõenäoliselt

paikneb valla territooriumil omanikuta ja/või kasutuseta puurkaeve, mis

vajavad põhjavee reostuse ennetamise eesmärgil likvideerimist [näit

KIRNA külas �Kirna kõrtsi� PK, TÜRI linnas �Vana ETKVL� PK]

15 000 (ühe kaevu

tamponeerimise hind)

2007-2019

KIK, OV

Potentsiaalse reostusohuga objektid Türi linn (Mediato masuudihoidla), Särevere Ülejõe (Särevere katlamaja) Farrm Plant väetisetehas, Kabala (Kabala kütusehoidla), Kabala (Kahala

kütusehoidla), Kahala (Arkma väetisehoidla)

5 500 000

2007-2019

Omanik, KIK

Farmide sõnnikumajanduse korrastamine (renoveerimine) Lülle lüpsilaut (Raivo Simson), Allikumõisa laut (TAC Ettevõtted), Alliku

lüspi- ja noorkarjalaut (TAC Ettevõtted), Lokuta lüpsilaut (TAC Ettevõtted),

Laupa Suurfarm (OÜ VACCA), Põllema-Saare talu karjalaut Põikva külas,

Veeroja lüpsilaut (Leo Veeroja), Asmuse laut (Jüri Lõhmussaar),

Vahmuvere laut (Aleksander Amur), Arkma vasikalaut (Kabala Agro), Kahala Suurfarm (Kabala Agro), Kabala Suurfarm (Kabala Agro), Oisu sigala (OÜ Estpig), Tännassilma sigala (OÜ Estpig), Seafarm (Sepamangli

talu), Külma laut (Takkasaare talu), Taikse vasikalaut (OÜ Estonia), Margu noorkarjalaut (OÜ Estonia), Raukla lüpsikarjalaut (OÜ Estonia),

Tännassilma noorkarjalaut (OÜ Estonia), Intsu noorkarjalaut (OÜ Estonia),

50 860 000

2007-2010

EAGGF (Euroopa Põllu-majanduse Tagatise ja Garanteerimise Fond), õlluMin,

omanik

PINNA- JA PÕHJAVEE REOSTUSOHU VÄHENDAMINE KOKKU = 56 363 000

B. Ühisveevärgi renoveerimine ja laiendamine Eelpool mainitud probleemidest tulenevalt on valla ühisveevärgiga asulate arendamiseks

vajalikud meetmed järgnevad: 1) Ühisveevärgi laiendamine Mõningane osa ühisveevärgiga asulate elanikkonnast ei ole varustatud ühisveevõrguga,

reeglina on nendeks osadeks asulate servaaladel paiknevad majapidamised. Otstarbekas on asulate servaaladel paiknevad majapidamised ühendada ühisveevärgiga. Samuti on

olemasolevad ühisvee jaotusvõrgud rajatud hargvõrkudena. Pakutava teenuse kvaliteedi

(veekvaliteedi) parandamise eesmärgil on otstarbeks vee jaotusvõrgud ringistada. Omal ajal

rajatud veetorustikud läbivad erakinnistuid, probleemiks on avariitööde teostamine

erakinnistutel paiknevate torustike puhul. Rajatavad ja renoveeritavad veetorustikud peaksid paiknema transpordimaal.






56

TÜRI LINN � ühisvee jaotusvõrgustikuga on varustamata linna lõunaosas paiknev eramutepiirkond ja

linna keskosa (kesklinna kalmistut ümbritsev) eramupiirkond. Samuti on otstarbekas linna ühisveevärgiga

varustada Lokuta küla linnapiiril paiknevad eramud. Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuteks on:

- veetorustiku rajamine Tallinna tänavale ühendamaks Tallinna tänava veetorustikke. Veetorustike pikkuseks ca 950 m,

- veetorustiku rajamine Väike-Pärnu ja Raudtee tänavale Tallinna tänavast kuni Liiva tänavani.

Veetorustike pikkuseks ca 200 m, - veetorustiku rajamine Väike-Pärnu tänavale. Veetorustike pikkuseks ca 175 m, - veetorustike rajamine Vambola. Veetorustike pikkuseks ca 375 m, - veetorustiku rajamine Vana-Pärnu � Tsemendi tänavatele � rajatava torustiku pikkuseks 350 m, - veetorustiku rajamine Keskuse PK-st mööda Tehnika tn kuni Kaare teeni, veetorustiku pikkuseks ca

450 m, - veetorustiku rajamine AS Taure ja Lokuta vahel paiknevasse suvilatepiirkonda, veetorustiku pikkus ca

400 m, - veetorustiku rajamine Kaare tänavale. Veetorustike pikkuseks ca 475 m, - veetorustiku rajamine Kaare tn Edelaraudtee territooriumile mööda territooriumile kulgevat

sissesõiduteed � rajatava lõigu pikkus 170 m, - veetorustiku rajamine mööda Lembitu tänavat, torustiku pikkuseks ca 450 m, - veetorustike rajamine Koidula, Vabriku, Raadiojaama, Pargi pst, Rohu, Heina ja Ristiku tänavatele.

Veetorustike pikkus ca 1450 m, - veetorustiku rajamine mööda Jaama tn a/k Marjamaa poole, torustiku ligikaudne pikkus ca 600 m, - veetorustiku rajamine Marjamaa tänavale, rajatava torustiku pikkus on 620 m, - veetorustike rajamine Jaama, Roopa, Staadioni, Pärna, Viljandi, Linnu ja Kastani tänavatele.

Veetorustike pikkuseks ca 2850 m, - veetorustiku rajamine Mäe, Mäekalda, Nooruse põik tänavatele. Veetorustike pikkuseks ca 1400 m,

TÜRI-ALLIKU KÜLA � Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuteks on:

- rajatakse veetorustik Türi-Alliku kaupluse ja korrusmajade vahelistele eramutele, s.o veetorustik kaupluse veetorustikust kuni korrusmaja nr 1 veetorustikuni. Rajatava veetorustiku pikkus 350 m,

- rajatakse veetorustik korrusmaja nr 20 veetorustikust kuni ühisvee puurkaevu ja katlamaja vahelise

veetorustikuni. Rajatava veetorustiku pikkus 150 m, - paralleelselt Türi-Paide mnt-ga kulgeva veetorustiku rajamine Türi-Alliku kaupluse veetorustikust kuni

Kelmiküla veetorustikuni � rajatava veetorustiku pikkuseks 530 m. KIRNA JA POAKA KÜLAD � Kirna mõisat ümbritseva vana külaosa eramud on ühisveega

varustamata. Majapidamises tarbitakse isiklike madalate salv- või puurkaevude vett, milledest võetav

tarbevesi reeglina ei vasta kehtivatele kvaliteedinõuetele. Poaka küla suvilakooperatiivide ala, kus käesoleval

ajal toimub intensiivne suvilate ümberehitamine püsielamuteks. Kuna piirkond on muutumas tiheasustatud

alaks, on suvilapiirkonda otstarbekas rajada ühisveevarustus. Selleks (võetud aluseks OÜ Vetepere töö nr U-2003-002). Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuteks on:

- rajatakse veetorustikud Kirna mõisast põhja pool paiknevatele Türi-Paide mnt äärsetele

majapidamistele, rajatava torustiku orienteeruv pikkus 730 m, - rajatakse veetorustik Kirna mõisast lõuna suunas paiknevatele eramutele. Kavandatava veetorustiku

pikkus on 600 m. - rajatakse suvitaset ida poole ühisvee puurkaev-pumpla, - rajatakse suvilate piirkonna sisetänavatele veetorustike ringvõrk, veevõrgu orienteeruvaks pikkuseks on

kuni 1800 m. - rajatakse veetorustik Kirna veevõrgust arendatava Pae-Lukka kinnistuni. Rajatava veetorustiku

pikkuseks on 400 m. SÄREVERE ALEVIK � Ülejõe alevikuosa on pea täies ulatuses veevarustusega kindlustatud. Samas on

alevikuosa veevõrgud hargvõrgud. Uute veetorustike rajamise eesmärgiks on ühisvee ringvõrgustamine. Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuteks on:






57

- veetorustiku rajamine Põllu tn 4 eramu juurest kui Põllu tn 12 ja 14 majade juures paikneva

veetorustikuni. Rajatava veetorustiku pikkus 160 m, - Põllu ja Jõe tn veetorustike ühendamine korrusmaju eramutest eraldavat asulateed mööda. Rajatava

veetorustiku pikkus 120 m, Türi TMK alevikuosa (rajatavate veetorustike kogupikkuseks on 430 m).

- ühendatakse ühepereelamute kaks paralleelselt paiknevat veetoru tänava lõunaosas, - ühendatakse spordihoone esisel paiknev veetorustik ühiselamusse (200 voodikohta) kulgeva

veetorustikuga, - ühendatakse spordihoone kaguküljega paralleelselt kulgev veetorustik ühepereelamute juurde suunduva

veetorustikuga. Välistamaks veevõrgu puurkaevude avariidest tingitud võimalikke pikaajalisi veekatkestusi asulaosade

veevõrkudes on kaalutud võimalust ühendada alevikuosa eralditoimivad veevõrgus. Selleks ühendatakse

omavahel Ülejõe alevikuosa Jõe tn veetorustik Türi TMK alevikuosa 90 mm läbimõõduga

magistraaltorustikuga. Rajatav torustik paikneks paralleelselt Türi-Viljandi mnt-ga, Prandi jõe ületamiseks

kasutataks jalakäijate silda Rajatava lõigu orienteeruv pikkus on 250 m. LAUPA KÜLA � ühisveevärgiga on kindlustatud küla tiheasuatatud hoonestus. Probleem - tegemist on ühisvee hargvõrguga. Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuid ette näha ei ole. TAIKSE KÜLA � on ühisveevärgiga kindlustamata küla põhjapoolne ja lõunapoolne eramupiirkond.

Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuks on: - küla põhjapoolse eramutepiirkonna varustamine ühisvee jaotusvõrguga. Rajatavate torustike pikkuseks

on ca 600 m. OISU ALEVIK � on ühisveevärgiga kindlustamata aleviku idapoolne eramute piirkond. Veevõrgu

laiendamise arendusettepanekuks on: - küla põhjapoolse eramutepiirkonna varustamine ühisvee jaotusvõrguga. Rajatavate torustike pikkuseks

on 1200 m, - küla lõunapoolsed eramud varustatakse ühisvee jaotusvõrguga, rajatava torustiku pikkuseks on 520 m.

METSAKÜLA � ühisveevarustusega on haaratud kogu elamuhoonestus. Probleemiks on ühisvee

hargvõrk. Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuid ette näha ei ole. KABALA KÜLA �ühisveevärgiga on kindlustatud küla tiheasuatatud hoonestus. Probleem - tegemist on ühisvee hargvõrguga. Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuks on:

- rajatakse puurkaevust veetorustiku väljaviik lõuna pool asuvasse veevõrku, rajatava lõigu pikkuseks on ca 150 m

KAHALA KÜLA - ühisveevärgiga on kindlustatud küla tiheasuatatud hoonestus. Probleem - tegemist on ühisvee hargvõrguga. Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuid ette näha ei ole. OLLEPA KÜLA � ühisveevarustusega on kindlustamata küla tiheasustatud keskuse põhjapoolsed

eramud. Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuteks on: - rajada veevõrgustik küla tiheasustatud keskuse põhjapoolsetele eramutele, rajatava veetorustiku

pikkuseks on ca 300 m. NB! Uute veevõrkude rajamisele väikekülades peaks eelnema elanikkonna vajaduste selgitamine, s.o oluline on teada, kas inimesed on ühisveevõrguga liitumisest huvitatud.

Huvitatuse puudumise veevõrgu laiendustööd külades on ebaotstarbekad. Uued veetorustikud on kavas rajada olenevalt tingimustest ja otstarbest: kas Upoten PEH, PELM, Uponyl PVC või mõne teise firma analoogsetest torudest. Veetorustikele

paigaldatakse majaühendusotsikud (sadul, PELM toru DN 25 3-5 m, peakraan DN25, splindipikendus, kape). Veetorustike sõlmpunktid varustatakse siibritega (kas kummisiibrid






58

või maakraanid PN16, maa-alused koos splindipikenduse ja kapega või PA-VE siibrikaev PE plastist, malmluuk 40T, roostevabade kolmikute, nelikute ja kummikiilsiibritega). 2) Ühisveevärgi renoveerimine Suurem osa Türi valla ühisveevõrgu rajatistest on ehitatud enam kui 40 aastat tagasi.

Tingituna omaaegsest ehituskvaliteedist, projekteerimisel ja rajamisel perspektiivvajadusi silmas pidades, aga samuti vahepealsete investeeringute puudumist veevõrgu rajatiste

korrastamiseks, on puurkaev-pumplad ning veetorustikud suures osas amortiseerunud ja vajavad renoveerimist. TÜRI LINN � ühisvee jaotusvõrkudest ca 12,1 km on rajatud enam kui 20 aastat tagasi kasutades

malmtoru. Arvestades omaaegset veetorustike ehitamise kvaliteeti on ühisveevõrgu malmtorustikud

tõenäoliselt halvas olukorras [lekkelised ja sageli purunevad]. Ühisveevärgi puurkaevud on halvas olukorras,

Põhja pst PK põhjavesi on piirnorme ületava fluoriidiisaldusega. Linna ühisvee jaotusvõrgu renoveerimisettepanekutena on:

- ühisveevõrgu malmtorustike väljavahetamine plastmaterjalist torustike vastu, seda iga aastas ca 2 km

ulatuses. Esmajärjekorras renoveeritakse Allika ja Jõe tänavate veetorustik pikkusega ca 600 m, - Keskuse ja Põhja pst puurkaevude asemele uute puurkaevude rajamine ja vanade PK tamponeerimine.

Alternatiivse võimalusena on otstarbekas alustada ettevalmistustöödega linna ühisveevärgi veehaarde

rajamiseks väljapoole linna hoonestatud ala. SÄREVERE ALEVIK � Särevere aleviku nii Ülejõe osa kui ka Türi TMK veetorustikud on renoveeritud st vanad torustikud on välja vahetatud uute väiksema läbimõõduga plasttorude vastu. TÜRI-ALLIKU KÜLA � küla veetorustikud on renoveeritud st vanad torustikud on välja vahetatud uute

väiksema läbimõõduga plasttorude vastu. LAUPA KÜLA � ühisvee välisvõrgu renoveerimisettepanekuteks oleksid:

- olemasoleva puurkaev seadmestik (pump, elektri osa jne) vahetatakse kasutades kaasaegseid seadmeid. Rauaärastuse seadmete paigaldamine,

- UV- seadmete paigaldamine joogivee mikrobioloogiliste näitajate tagamiseks, - renoveeritakse olemasolev ca 530 m pikkune veevõrgu välistorustik, uus torustik kulgeks mööda

külateed. KIRNA KÜLA (SOHLUMÄE) � ühisvee välisvõrgu renoveerimisettepanekuteks oleks:

- renoveeritakse uusi veevõrgu rajamise materjale kasutades Sohlumäe elamute veevõrgu välistorustikud.

Renoveeritava torustiku ligikaudne pikkus 500 m. TAIKSE KÜLA � ühisveevõrgu renoveerimisettepanekuks on:

- ühisvee toorveepuhastuse renoveerimine. 2002. a paigaldatud raua ja ammooniumi eraldamise on

keeruline ja energiakulukas [kaheastmeline pumbamaja]. Renoveerimisega vajaks likvideerimist vahemahuti ja teise astme pumbamaja.

OISU ALEVIK � ühisveevõrgu renoveerimisettepanekuteks on:

- ühisveevõrgu puurkaevude elektrisüsteemide renoveerimine, - OÜ Estonia´le kuuluv aleviku läänepoolne veevõrgu [2500 m] renoveerimine.

METSAKÜLA � ühisveevõrgu renoveerimisettepanekuteks on:

- vee-ettevõttele või veeühistule üleantud puurkaevu seadmestiku renoveerimine ja rauaärastuse

seadmete paigaldamine, - küla ühepereelamute ühisvee jaotusvõrgu renoveerimine täies ulatuses [2000 m].

KABALA KÜLA � ühisveevõrgu renoveerimisettepanekuteks on:






59

- uue ühisveevõrgu puurkaevu rajamine eesmärgiga saada fluoriidi osas normsisaldusega ühisvee

toorvesi, - ühisvee jaotusvõrgustik [pikkusega 2000 m] renoveeritakse kasutades kaasaegseid materjale (plasttoru)

ja seadmeid (kuulsulgurid). KAHALA KÜLA � ühisveevõrgu renoveerimisettepanekuteks on:

- ühisveevõrgu puurkaevu seadmestiku renoveerimine ja rauaärastuse seadmete paigaldamine, - ühisvee jaotusvõrgustik [pikkusega 2200 m] renoveeritakse kasutades kaasaegseid materjale (plasttoru)

ja seadmeid (kuulsulgurid). OLLEPA KÜLA � ühisveevõrgu renoveerimisettepanekuteks on:

- ühisveevõrgu puurkaevu seadmestiku renoveerimine ja rauaärastuse seadmete paigaldamine, - UV- seadmete paigaldamine joogivee mikrobioloogiliste näitajate tagamiseks.

Ühisvee jaotusvõrkude renoveerimisel kasutatakse kaasaegset veevõrgu armatuuri, s.o

plasttorusid ja kuulkraaniga siibreid. Kuna olemasolevad jaotusvõrgu torustikud on reeglina

ülemäära suurte läbimõõtudega, on võimalik renoveerimisel kasutada uue veetoru

sissetõmbamise meetodit. Kindlasti peaks ühisveevõrgu süsteemide või nende osade

renoveerimisele eelnema projekt, mille käigus veevõrgu süsteem mõõdistatakse ning sellest

tulenevalt esitatakse renoveerimise lahendus Ühisveevõrgu renoveerimise tulemusena paraneb tarbitava vee kvaliteet, tekib veeavariide

korral võimalus süsteemist välja lülitada vaid remonditav lõik, mitte aga terve asula

ühisveevärgi süsteem. C. Ühiskanalisatsiooni laiendamine ja renoveerimine Türi valla ühiskanalisatsiooni rajatistega seotud olulisemad probleemid on: - kanalisatsioonivarustuse puudumine ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniga asulate

servaaladel, - moodustamist vajavatel reovee kogumisaladel ja/või tiheasuatatud aladel puuduvad

rajatised reovee kogumiseks - amortiseerunud (äravajunud ja ummistuvad, lekkivad) kanalisatsioonitorustikud, - sademekanalisatsiooni puudumisest tingitud sademevee imbumine või juhtimine

ühiskanalisatsiooni. 1. Ühiskanalisatsiooni laiendamine Kanalisatsioonivarustusega asulates on eramud või eramute grupid, milledel puudub

võimalus ühineda asula kanalisatsioonivõrguga. Neis eramutes formeeruv reovesi

kogutakse reeglina kogumiskaevudesse, millede veepidavus on aga kaheldav. Alljärgnevalt esitatakse ettepanekud asulate ühiskanalisatsioonide laiendamiseks: TÜRI LINN � ühiskanalisatsiooniga on kindlustatud 85 % linna elanikkonnas ja ettevõtetest. Linna

ühiskanalisatsioonita laiendamise käigus: - kanalisatsioonitorustiku rajamine Tallinna tänavale, rajatava lõigu pikkuseks ca 950 m, - rajatakse ca 375 m pikkune kanalisatsioonitorustik Väike-Pärnu ja Raudtee tänavale, - rajatakse ca 350 m pikkune kanalisatsioonilõik V-Pärnu ja Tallinna tänava vahele (Tsemendi, Päikese

tänav), - rajatakse isevoolne torustik AS Taurest Lokuta poole ja survetorustik Lokuta ülepumplast AS Taure

poole, Kanalisatsioonitorustike ligikaudne pikkus on 900 m, - rajatakse 150 m kanalisatsioonitorustiku lõik Kalevi tänavale, - rajatakse 350 m kanalisatsioonitorustiku lõik Vambola tänavale, - rajatakse ca 275 m pikkune kanalisatsioonilõik Lembitu tänavale,






60

- rajatakse ca 1450 m pikkune kanalisatsioonilõik Koidula, Vabriku, Raadiojaama tänavatele, Pargi pst,

Rohu, Heina, Ristiku tänavatele, - rajatakse ca 325 m pikkune kanalisatsioonilõik Vabriku puiesteele, - rajatakse ca 2050 m pikkune kanalisatsioonilõik Staadioni, Raja, Roopa, Pärna ja Jaama tänavatele - rajatakse ca 1800 m pikkune kanalisatsioonilõik Viljandi ja Linnu tänavatele, - rajatakse ca 600 m pikkune kanalisatsioonilõik Lokuta küla vanast osas Lokuta küla uues osas paikneva

linna ühiskanalisatsioonini. SÄREVERE ALEVIK � Ülejõe alevikuosas ühiskanalisatsiooniga varustamata Põllu tn lõunapoolsed

elamud. Aleviku ühiskanalisatsiooni laiendamise käigus: - rajatakse kanalisatsioonitorustik Põllu tn eramute nr 3-16 kindlustamiseks kanalisatsioonivarustusega.

Rajatava lõigu pikkuseks on 380 m, - rajatakse kanalisatsioonitorustik ja ülepumpla Vana-Pärnu mnt Sillaotsa piirkonda võimaldamaks

Jõekalda tn läänepoolsetel majapidamistel suunata reovesi ühiskanalisatsiooni. Rajatava lõigu

pikkuseks on 150 m, - rajatakse kanalisatsioonitorustik ja vajadusel kuni 2 kaevpumplat paralleelselt Vana-Pärnu mnt-ga,

võimaldamaks likvideerida aleviosa läänepoolsete korrusmajade amortiseerunud kanalisatsioon.

Rajatava lõigu pikkus ca 700 m. TÜRI-ALLIKU KÜLA � puudub kanalisatsioonivarustus Kelmiküla kolmel loodepoolseimal

majapidamisel. Küla ühiskanalisatsiooni laiendamise käigus: - Kelmiküla loodepoolseimate majapidamiste kanaliseerimiseks isevoolse kanalisatsioonitorustiku

pikendusena rajatakse 100 m pikkune kanalisatsioonitorustik, - paralleelselt Türi-Paide mnt-ga kulgeva kanalisatsioonitorustiku rajamine Türi-Alliku kaupluse

kanalisatsioonist kuni Kelmiküla kanalisatsioonini � rajatava torustiku pikkuseks 530 m. KIRNA JA POAKA KÜLAD � Kirnas on kanaliseerimata lõunapoolne küla vana osa. Poaka küla

tiheasustatud suvilate piirkonnas, ehitatakse suvilaid ümber püsielamuteks. Käsitlevas suvilate rajoonis

ühiskanalisatsioon puudub. Piirkonda ühiskanalisatsiooni laiendamise ja/või rajamise käigus: - rajatakse tuginedes OÜ Vetepere eelprojektile [töö nr U-2003-002] kanalisatsioonitorustikud pikki

Türi-Paide mnt, kindlustamaks ühiskanalisatsiooniga küla vana osa majapidamised Rajatava

kanalisatsiooniga (torustikud kogupikkusega 1420 m) kogutav reovesi juhitakse küla olemasolevase

kanalisatsiooni. - suvilakooperatiivide ala varustatakse ühisvee- ja kanalisatsioonivarustusega. Rajatavate isevoolsete

kanalisatsioonitorustikega (torustikud kogupikkusega 1900 m) juhitakse reovesi reoveepumplasse ning sealt ülepumpamise teel Kirna küla reoveepuhastisse,

- rajatakse kanalisatsioonitorustik Kirna veevõrgust arendatava Pae-Lukka kinnistuni. Rajatava kanalisatsioonitorustiku pikkuseks on 400 m.

LAUPA KÜLA � korrusmajadest ida poole jäävad eramud on varustatud ühisveega, kuid puudub

kanalisatsioon. Küla kanalisatsiooni laiendusena on ette näha: - eramajapidamistele kanalisatsiooni rajamist (torustik orienteeruva pikkusega 450 m), mis ühendatakse

küla ühiskanalisatsiooniga. TAIKSE KÜLA � ühiskanalisatsiooni haaratuse laiendamist ette näha ei ole. OISU ALEVIK � on ühiskanalisatsiooniga kindlustamata tiheasustatud keskuse põhjapoolseimad eramud.

Aleviku ühiskanalisatsiooni laiendusena rajatakse isevoolsed kanalisatsioonitorustikud aleviku põhjapoolsete eramute varustamiseks ühiskanalisatsiooniga. Rajatava torustiku pikkuseks on 420 m, METSAKÜLA - ühiskanalisatsiooni haaratuse laiendamist ette näha ei ole. KABALA KÜLA � on ühiskanalisatsioonita küla lõunapoolsed eramud. Küla ühiskanalisatsiooni

laiendusena rajatakse isevoolsed kanalisatsioonitorustikud küla lõunaosas paiknevatele eramutele. Rajatavate

torustike pikkuseks on ca 100 m.






61

KAHALA KÜLA � ühiskanalisatsioonita on küla tiheasustatud osa kirdepoolsed elamud.

Ühiskanalisatsiooni laiendusena nähakse ette isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamist ca 500 m ulatuses. OLLEPA KÜLA � tiheasustatud keskosas ühiskanalisatsioon puudub. Ühiskanalisatsiooniga

kindlustamiseks Ollepa külas rajatakse isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ca 600 m ulatuses. Uued rajatavad kanalisatsioonitorustikud on kavas ehitada olenevalt tingimustest ja otstarbest: isevoolne kanalisatsiooni osa Uponal PVC, Uponal Ultra PVC, Wavin Ultra PVC või analoogsetest mõne teise firma PVC torudest ning survekanalisatsioon Uponyl PVC, Upoten PEH või mõne teise firma analoogsete omadustega torudest. Vaatluskaevud

on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud (Uponor või analoogsed)

läbimõõdus DN 500 ning varustatud malmluukidega, kandevõimega (enamjuhul) 40 T. Reovee ülepumplate paigaldamise vajalikkuse korral on kavas kasutada ühe pumbaga

kompaktseid tehases valmistatud ja komplekteeritavaid plastist või klaasplastist

reoveepumplaid. Reoveepumplate paigaldamise vajaduse tingivad maapinna reljeef, rajatavate torustike pikkused. 2) Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Türi valla ühiskanalisatsiooni rajatised on ehitatud eelmise sajandi 70-ndatel aastatel. Tingituna omaaegsest ehituskvaliteedist (torustiku ja kaevud mitte veetihedad, isevoolsete torustike negatiivsed langud) ja vahepealsetest investeeringute puudumisest kanalisatsioonirajatiste korrastamiseks, on kanalisatsioonitorustikud suures osas amortiseerunud, mistõttu vajavad renoveerimist. TÜRI LINN � kanalisatsioonitorustikest ligi pool e 18,3 km on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi kasutades asbesttsement või keraamilist toru. Arvestades omaaegsest ehituskvaliteeti on enam kui 20 a tagasi

ehitatud torustikud amortiseerunud (halb hüdroisolatsioon, kergesti purunevad ja ummistuvad). Samuti on

renoveerimise eesmärgiks vanade kanalisatsioonitorustike ümberpaigutamine erakinnistutelt linnamaale.

Linna ühiskanalisatsiooni renoveerimise ettepanekuks on: - enam kui 20 a vanade kanalisatsioonitorustike renoveerimine. Renoveerimise aastane maht kuni 1,5

km. Esmajärjekorras renoveeritakse Pärna tn ja Väike-Pärnu tn kanalisatsioonitorustik ja Türi-Allikult Türi linna kulgev kanalisatsiooni survetorustik,

- rekonstrueeritakse ülepumplad Lokuta külas, Lokutal (Tehnika tn), Anna Haava, Wiedemanni,

Mäekalda ja Kraavi tänavatel. SÄREVERE ALEVIK � kanalisatsioonikaevud ja � torustikud pole veetihedad, mistõttu sademeterohkel

ajal immitseb kanalisatsioonisüsteemi ka arvestatavas koguses sademevett. Kanalisatsioonitorustike

renoveerimisettepanekuteks on: - Ülejõe alevikuosas renoveeritakse kanalisatsioonitorustikke ca 2 km ulatuses (s.h Jõe tn isevoolne

kanalisatsioonitorustik), - Türi TMK alevikuosa renoveeritakse 2 km ulatuses (s.h kooli töökodade, söökla, peahoone ja

ühiselamute väliskanalisatsioon). TÜRI-ALLIKU KÜLA � rajatud ca 30 aastat tagasi, on kanalisatsioonitorustikud ja �kaevud amortiseerunud (ei ole veetihedad). Kanalisatsioonitorustike renoveerimisettepanekuteks on:

- renoveeritakse korrusmajade kanalisatsioonitorustikud ja �kaevud kogupikkusega 771 m, - renoveeritakse Kelmiküla isevoolne kanalisatsioonitorustik kogupikkusega 244 m, - renoveeritakse Veskisilla hotelli ja Veskisilla ülepumpla vaheline kanalisatsiooni 300 m pikkune

survetorustik. LAUPA KÜLA � renoveeritakse olemasolev 450 m pikk korrusmajade kanalisatsioon kuni reoveepuhastini.






62

TAIKSE KÜLA � renoveeritakse olemasolev 650 m pikkune küla korrusmajade kanalisatsioon kuni

reoveepuhastini. OISU ALEVIK � aleviku elamute piirkonna ühiskanalisatsiooni renoveeritakse 1150 m ulatuses. METSAKÜLA � renoveeritakse olemasolev ühepereelamute kanalisatsioon kuni reoveepuhastini. Ühiskanalisatsiooni renoveerimise maht on ca 700 m. KABALA KÜLA � tiheasustatud keskuse kanalisatsioon on halvas olukorras, mistõttu vajab täiel määral

[3000 m ulatuses] renoveerimist. KAHALA KÜLA - tiheasustatud keskuse kanalisatsioon on halvas olukorras, mistõttu vajab täiel määral

[2200 m ulatuses] renoveerimist. Tegelikult vajaks ühiskanalisatsiooniga asulates renoveerimist kogu kanalisatsioonivõrk,

mis aga kogumahus on kulukas. Seepärast on otstarbekas ühiskanalisatsiooni renoveerimise

ettevalmistavas staadiumis käivituma kanalisatsioonivõrgu või selle probleemsemate

lõikude detailne uuring (s.h torustike TV-vaatlus). Kanalisatsioonitorustike TV-vaatluse alusel selguvad renoveerimist vajavad torustikulõigud, renoveerimistööde prioriteetsus ja

erinevate lõikude puhul optimaalsed renoveerimismeetodid. Renoveerimise meetodeid on mitmeid (kaeve-, mittekaeve meetod). Meetodi valik sõltub

otseselt renoveeritava kanalisatsioonilõigu seisukorrast, mis tehakse kindlaks torustike TV-vaatlusega. Arendamise kava autorid on seisukohal, et renoveerimisel peaks eelistama võimalusel mittekaeve meetodit (s.o PEH materjalist torude sissetõmbamist vanadesse

torudesse või INSITUFORM meetodit nn. "sukameetodil"). Sellega välistatakse torustike lahtikaevamisega seotud lisakulutusi, s.o kaeviste kindlustamine, asfaltkatte taastamine, tänavate sulgemine liikluseks. Arendusettepanek Orienteeruv


Teostamise aeg

Võimalik

finantseerimise allikad

B. Ühisveevärgi renoveerimine ja laiendamine C. Ühiskanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine

Ühisveevärgi renoveerimine Kabala külas. Uue puurkaevu rajamine normile vastava (<1,5 mg/l) fluoriidi sisaldusega põhjavees ja uue

veetorustiku rajamine 150 m ulatuses

600 000

2007

OV, KIK, VEE

Ühisveevärgi renoveerimine Laupa külas. Veehaarde puurkaevu uus seadmestik Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Laupa külas. Renoveeritakse korrusmajade kanalisatsiooni 300 m ulatuses

775 000

2007-2008

OV, KIK, VEE

Joogivee kvaliteedi parandamisega seotud tööd Rauaärastuse ja UV-seadmete paigaldamine raua ja mikrobioloogiliste näitajate tagamiseks Laupa elamute ja Ollepa ühisveevärkides

240 000

2007-2008

OV, KIK, VEE

Ühisveevärgi renoveerimine ja rajamine Türi linnas. Renoveeritakse 12 100 m veetorustikke ning rajatakse10 915 m uusi veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine Türi linnas. Rajatakse ca 9 200 m ning renoveeritakse 13 000 m ulatuses kanalisatsioonitorustikke

101 650 000

2007-2013

OV, KIK, Ühtekuuluvus-fond, VEE

Ühisveevärgi renoveerimine ja rajamine Oisu alevikus. Renoveeritakse 1720 m veetorustikke ning rajatakse 2500 m uusi veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine Oisu alevikus.

Rajatakse ca 420 m ning renoveeritakse 1150 m ulatuses kanalisatsioonitorustikke

11 580 000

2007-2013

OV, KIK, Ühtekuuluvus-fond, VEE

Ühisveevärgi rajamine Türi-Alliku külas. Rajatakse 1030 m uusi veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Türi-Alliku külas. Rajatakse ca 530 m ning renoveeritakse torustikke ca 1315 m ulatuses

4 221 000

2008-2011

OV, KIK, VEE

Ühisveevärgi rajamine Poaka külas. Rajatakse ühisveevõrgu puurkaev

ning veevõrgu välistorustikke 1770 m ulatuses Ühiskanalisatsiooni rajamine Poaka külas. Rajatakse kanalisatsioonitorustikke 1900 m ulatuses + reoveepumpla

6 700 000

2010-2013

OV, KIK, VEE






63

Joogivee kvaliteedi parandamisega seotud tööd Kvaliteedinormidele vastava joogivee suunamiseks asulate ühisvee-värkidesse paigaldatakse rauaärastuse seadmed Kabala, Kahala, Laupa Põhikooli, Metsaküla, Sohlumäe, Veskiküla puurkaevudele

900 000

2008-2013

OV, VEE,

veeühisused,

KIK Ühisveevärgi renoveerimine Kabala külas. Renoveeritakse 2000 m veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Kabala külas. Renoveeritakse torustikke ca 3000 m ulatuses

8 550 000

2013-2016

OV, KIK,

Ühtekuuluvus-fond, VEE

Ühisveevärgi renoveerimine Kahala külas. Renoveeritakse 2200 m veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine ja rajamine Kahala külas. Rajatakse 500 m ja enoveeritakse torustikke ca 2200 m ulatuses

8 575 000

2013-2016

OV, KIK,

Ühtekuuluvus-fond, VEE

Ühisveevärgi rajamine Ollepa külas. Rajatakse 300 m veetorustikke Ühiskanalisatsiooni rajamine Kabala külas. Rajatakse torustikke ca 600 m ulatuses

2 000 000

2013-2016

OV, KIK, VEE

Ühisveevärgi rajamine Särevere alevikus Säreveres (Ülejõe

alevikuosas). Rajatakse 280 m uusi veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine Särevere alevikus

(Ülejõe alevikuosa). Rajatakse ca 1230 m (Põllu tn, vana Pärnu mnt ) ning

renoveeritakse 2000 m ulatuses kanalisatsiooni-torustikke

6 305 000

2016-2018

OV, KIK, VEE

Ühisveevärgi rajamine Särevere alevikus (Türi TMK alevikuosas).

Rajatakse 680 m uusi veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Särevere alevikus (Türi TMK

alevikuosa). Renoveeritakse olemasolevaid torustikke 2000 m ulatuses

5 360 000

2016-2018

OV või omanik,

KIK,

Ühisveevärgi rajamine Kirna külas. Rajatakse veetorustikud küla

eramajapidamisteni, ehitatavate veetorustike pikkus 1730 m Ühiskanalisatsiooni laiendamine Kirna külas. Rajatakse uusi kanalisatsioonitorustikke 1820 m ulatuses

6 040 000

2016-2018

OV, KIK, VEE

Ühisveevärgi rajamine Taikse külas. Rajatakse 600 m uusi veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Taikse külas. Renoveeritakse olemasolevaid torustikke 650 m ulatuses

2 400 000

2016-2018

OV, KIK, VEE

Ühiskanalisatsiooni reoveerimine Änari külas. Olemasolevat kanalisatsioonivõrku renoveeritakse 400 m ulatuses

445 000

2018-2019

OV, KIK,

Ühisveevärgi renoveerimine Metsakülas. Renoveeritakse 2000 m veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Metsakülas. Renoveeritakse torustikke ca 700 m ulatuses

6 750 000

2018-2019

OV, KIK,

ÜHISVEEVÄRKU JA �KANALISASTIOONI RENOVEERIMINE JA LAIENDAMINE KOKKU = 173 071 000

D. Reoveepuhastite rekonstrueerimine ja/või rajamine Türi valla Särevere aleviku, Türi-Alliku ja Lokuta külade reovesi puhastatakse Türi linna

reoveepuhastis. Valla teistest asulatest omavad reoveepuhasteid Laupa ja Änari külad biotiike ning Kirna küla pinnase filterväljakut. Kanaliseeritud või planeeritavate

kanalisatsioonirajatistega asulatest ei oma reoveepuhastit Kolu küla. Käesolev ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette: TÜRI LINN � valla suuremate asulate (Türi linna, Särevere aleviku, Türi-Alliku ja Lokuta külade) reovesi

puhastatakse Türi linna reoveepuhastis. Samas puudub reoveepuhastil reovee bioloogiline puhastustsükkel.,

linna reoveepuhasti koosneb keemilisest fosforiärastusest, kahest eelsettetiigist ja viiest bio- e settetiigist. Linna reoveepuhastile bioloogilise puhastustsükli rajamisega kindlustataks reoveepuhastist loodusesse

juhitava heitvee seadusandlusele vastav puhtusaste. Türi linna reoveepuhasti arendamise ettepanekuks on:

- rajada olemasoleva reoveepuhasti alale uus kaasaegne mehaanilise, bioloogilis-keemilise puhastustsükliga reoveepuhasti, mille juurde kuuluksid ka purgimissõlm ning mudakäitlussüsteem.

Olemasoleva reoveepuhasti biotiigi jääksid uue reoveepuhasti puhul järelpuhastustiikideks. KIRNA JA POAKA KÜLA � reoveepuhastiks on 8 m3 septik ja 110 m2 FILTRALIT-P täidisega

pinnasefilter. Reoveepuhasti jõudluseks on Q= 8,4 m3/d, hetkel reoveepuhastisse suunatavaks reovee

koguseks on ca 1,8 m3/d. Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni haaratuse laiendamisega Kirna ja Poaka külas ning

uue väikeelamute rajooni (kuni 20 eramut) rajamisega puhastisse suunatav reovee vooluhulk ja

reostuskoormus oluliselt tõuseb. Seega vajab reoveepuhastus täiendamist lisaseadmetega, mis võimaldaksid

tõsta reoveepuhasti jõudlust olemasoleva reoveepuhasti laiendamist või vajaks olemasolev reoveepuhasti

lisaseadmestiku:






64

- Kirna-Poaka kanalisatsioonihaaratuse laienedes täiendatakse reovee mehaanilist puhastustsüklit - paigaldatakse teine paralleelselt töötav lamellsetitiga septik. LAUPA KÜLA � reoveepuhasti koosneb kahest biotiigist pindalaga 2860 m2. Küla reoveepuhasti

arenduse ettepanekutena on mehaanilise reovee puhastustsükli rajamine ja biotiikide piiramine piirdeaiaga.

Selleks - rajatakse elamute ja biotiikide vahelisele alale võrekaev reoveega kaasneva prahi kogumiseks ning

klaasplastist kolmekambriline läbivooluseptik mahutavusega 15 m3,

- ümbritsetakse olemasolevad biotiigid piirdega. TAIKSE KÜLA � reoveepuhasti koosneb septikust ja aktiivmudapuhastist CLAREC. Puhastusprotsessi läbinud ja loodusesse suunatav puhastatud heitvesi ei vasta vee-erikasutusloaga kehtestatud puhtusastmele. Küla reoveepuhastuse arenduse ettepanekuks on:

- vana aktiivmudapuhasti asendamine uue biofiltertäidisega reoveepuhasti vastu. Väljapakutavaks uueks reoveepuhastiks oleks BIOCLERE tüüpi puhasti AS Fixtec´lt või analoog mõnelt teiselt firmalt.

OISU ALEVIK � 2004 aastal rajatud reoveepuhastiks on aerotank projektjõudlusega 140 m

3/d. Oisu asulas formeeruv reovee ööpäevane kogus, mis suunatakse reoveepuhastisse, on vahemikus 25-100 m3/d. Tingituna asulas formeeruvast reovee kogusest ja asula kanalisatsiooni halvast olukorrast töötab reoveepuhasti

suurema osa aastast hüdrauliliselt alakoormatuna. Aleviku reoveepuhastuse arenduse ettepanekuks on:

- aerotanki mahuti jagamine vaheseinaga kaheks sektsiooniks, mis võimaldaks hüdraulilise

alakoormatuse ajal kasutada reovee puhastamiseks aerotanki vaid pooles mahus. METSAKÜLA � reoveepuhasti koosneb serpentiinbiotiigist pindalaga 2000 m2. Küla reoveepuhasti

arenduse ettepanekutena on mehaanilise reovee puhastustsükli rajamine ja biotiikide piiramine piirdeaiaga.

Selleks - rajatakse enne biotiiki võrekaev reoveega kaasneva prahi kogumiseks ning klaasplastist

kolmekambriline läbivooluseptik mahutavusega 15 m3, - ümbritsetakse olemasolev biotiik piirdega.

KABALA KÜLA � reoveepuhastiks on BIO-100. reoveepuhasti on amortiseerunud, töötab hüdrauliliselt

alakoormatuna ning puhastist loodusesse suunatav puhastatud heitvesi ei vasta vee-erikasutusloaga kehtestatud puhtusastmele. Küla reoveepuhastuse arenduse ettepanekuks on:

- uue reoveepuhasti rajamine vana asemele projektjõudlusega kuni 45 m3/d. Reoveepuhastiks võiks olla

filtertäidisega kompleksne tehases valmistatud puhasti, mis koosneb septikust, biofilterpuhastist ja fosforiärastuse seadmest (näit BIOCLERE tüüpi puhasti AS Fixtec´lt või analoog mõnelt teiselt

firmalt). KAHALA KÜLA � reoveepuhastiks on BIO-100ja biotiigid pindalaga 2900 m2. BIO-100 on amortiseerunud ning vajaks välja vahetamist uue kaasaegase bioloogilise puhasti vastu. Samuti on olemasolev reoveepuhasti territoorium piirdega ümbritsemata. Küla reoveepuhastuse arenduse ettepanekuks on:

- uue reoveepuhasti rajamine vana asemele projektjõudlusega kuni 45 m3/d. Reoveepuhastiks võiks olla

filtertäidisega kompleksne tehases valmistatud puhasti, mis koosneb septikust, biofilterpuhastist ja

fosforiärastuse seadmest (näit BIOCLERE tüüpi puhasti AS Fixtec´lt või analoog mõnelt teiselt

firmalt). OLLEPA KÜLA � koos ühiskanalisatsioon rajamisega külasse vajab arendamist ja rajamist ka

reoveepuhasti. Küla reoveepuhastuse arendamise ettepanekuks on: - võrekaevu, septiku ja pinnase filterväljaku rajamine projektjõudlusega kuni 12 m

3/d raudtee ja elamute vahelisele alale: Puhastatud heitvee väljavooluks oleks raudtee äärne pinnaveekraav.






65

NB! Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni renoveerimisele ja laiendamisele, reoveepuhastite rekonstrueerimisele ja/või rajamisele peavad eelnema arendatavate või renoveeritavate

piirkondade geodeetilised mõõdistused ning olemasolevate tehnovõrkude joonised, millede

alusel töötatakse välja arendatavate või renoveeritavate vee- ja kanalisatsioonivõrkude

tehnilised lahendused. Arendusettepanek Orienteeruv


Teostamise aeg Võimalik finantseerimise allikad

D. Reoveepuhastite rekonstrueerimine ja/või rajamine Türi linna reoveepuhasti rajamine 27 600 000 2007-2009 OV, KIK, VEE Oisu aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine [aerotanki poolitamine vaheseina kaheks sektsiooniks]

400 000 2008-2010 OV, VEE

Taikse küla uus reoveepuhasti 2 400 000 2009-2010 OV, KIK; VEE Kirna küla reoveepuhasti laiendamine 1 000 000 2010-2013 OV, KIK; VEE Kabala küla uue reoveepuhasti rajamine 4 000 000 2013-2016 OV, KIK, Ühtekuuluvus-

fond, VEE Kahala küla uue reoveepuhasti rajamine 2 400 000 2013-2016 OV, KIK, Ühtekuuluvus-

fond, VEE Ollepa küla uue reoveepuhasti rajamine 800 000 2013-2016 OV, KIK, Ühtekuuluvus-

fond, VEE Metsaküla reoveepuhasti rekonstrueerimine 400 000 2018-2019 OV, KIK; VEE

REOVEEPUHASTITE REKONSTRUEERIMINE JA/VÕI RAJAMINE KOKKU = 39 000 000 Türi valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2007�2019 esitatud arendus- ja renoveerimise ettepanekute orienteeruv maksumus on 268,434 mln EEK, millest: - pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamiseks tehtavate tööde maksumus on 56,363 mln

EEK, - ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni rajatiste renoveerimiseks ning haaratuse

laiendamiseks tehtavate tööde maksumus on 173,071 mln EEK, - reoveepuhastite renoveerimiseks ja/või uute rajamiseks tehtavate tööde maksumus on

39 mln EEK. NB! Väljapakutud arendus- ja/või renoveerimistööde maksumused täpsustuvad

eelprojektide ja hankepakkumistega.






66

KOKKUVÕTE Türi valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava koostamise aluseks on Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni seadus ning KKM ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu poolt

kohalikele omavalitsustele mõeldud soovitusliku iseloomuga �Ühisveevärgi ja �

kanalisatsiooniarendamise kava koostamise juhend�. Arendamise kava on koostatud AS

Maves töögruppi poolt. Käesoleva arendamise kava eesmärgiks on valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniga asulate vee- ja kanalisatsioonirajatiste hetkeolukorra analüüs, probleemide määratlemine ja

abinõude (arendusettepanekute) väljatöötamine ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni normaalseks ja keskkonnanõuetele vastavaks toimimiseks. Türi vald paikneb Kesk-Eestis Järva maakonna edelaosas. Türi valla kujunemine algas 19.

sajandi teisest poolest. 23.10.2005. aastast koosneb Türi vald neljast endisest

omavalitsusüksusest: Kabala, Oisu ja Türi vallast ning Türi linnast. Valla

administratiivkeskuseks on Türi linn. Türi valla territoorium suuruseks on 598,82 km² ning valla elanikke arv seisuga 01.01. 2006

oli 11 357 inimest. Valla piires on 38 asulat, neist suuremateks (suurima elanike arvuga) on Türi (6525 inimest), Särevere (849 inimest), Türi-Alliku (531 inimest), Oisu (410 inimest), Kabala (388 inimest), Taikse (219 inimest). Valla asulate ühisvee- ja kanalisatsiooni areng algas 20. sajandi II poolel. Esimesed ühisveevärgi ja �kanalisatsioonitorustikud on rajatud 1960-ndatel aastatel. 2006. a on ühisveevärk ja �kanalisatsioon olemas Türi linnas, Säreveres, Türi-Allikul, Laupal, Kirnas, Taikses, Oisus, Metsakülas, Kabalas ja Kahalas. Vee- ja kanalisatsiooniteenuseid osutab valla piires ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniga haaratud piirkondades OÜ Türi Vesi. Lisaks

on valla piires veevärgi- ja/või kanalisatsioonisüsteeme, mida haldavad korteriühistud või

veetarbijate ühistud või on peremehetud. Valla asulate veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatised on reeglina rajatud enam kui 25 aastat tagasi. Omaaegsest ehitusmaterjalide ja �tööde kvaliteedist sõltuvalt on vee- ja kanalisatsioonivarustusega seotud rajatised halvas olukorras. Ühisveevärgi ja �kanalistiooni põhilisteks probleemideks on: - ühisveevõrgu puurkaevudest tarbitav vesi on kõrge raua ja/või fluoriidide sisaldusega,

puurkaev-pumplate ehituslik osa ja/või seadmestik on amortiseerunud, - asulate ühisvee jaotusvõrgud on hargvõrgud, mis koosnevad pikkadest ja ülemäära

suure läbimõõduga tupiktorustikest. Sageli vesi tupiktorustikes seisab ning roiskub. Ka puuduvad veevõrkudes sulgsiibrid või on need amortiseerunud, mistõttu võimalike

avariitööde ajal veevõrk remonditavas asulas ei tööta, - lekkivad kanalisatsioonitorustikud ja -kaevud. Kanalisatsioontorustike ühendusmuhvid

ja kanalisatsioonikaevud ei ole veetihedad, mistõttu kuival ajal reovesi imbub

kanalisatsioonist pinnasesse, sademeterohkel ajal aga suureneb kanaliseeritava vee kogus pinnase- ja sademevee arvel,

- kanalisatsioonitrassi halvast veepidavusest ja rajamisel tehtud ehituslikest vigadest (ebapiisav või negatiivne torude lang) tingituna on torustikud tihti ummistunud,






67

- reoveepuhastid on amortiseerunud, mistõttu loodusesse juhitav heitvesi ei vasta vee

erikasutusloaga esitatud nõuetele. Türi valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2007�2019 esitatud arendus- ja renoveerimise ettepanekute on jagatud nelja alalõiku, milledeks on: - Pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamine � käsitleb valla territooriumil paiknevate

peremeheta ja/või kasutuseta puurkaevude tamponeeerimist ja vallas paiknevate farmide

sõnnikumajanduse korrastamist. Planeeritavate tööde ligikaudne maksumus on 56,363

mln EEK, - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine � käsitleb veevõrgu ja

kanalisatsiooni renoveerimise ja laiendamise töid ühisvee ja kanalisatsiooniga asulates

ning uutes kujunevates elamupiirkondades (näit. Poaka küla). Planeeritavate tööde

ligikaudne maksumus on 173,071 mln EEK, - Reoveepuhastite rekonstrueerimine ja/või rajamine � planeeritud töödena on peetud

otstarbekaks rajada uus nüüdisaegne reoveepuhasti Türi linna, rekonstrueerida Taikse,

Kabala, Kahala asulate reoveepuhastid. Tööde ligikaudne maksumus on 39 mln EEK.

Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni väljaarendamine ja puhtam elukeskkond tõstavad

elanikkonna elukvaliteeti ja loovad eeldusi valla edasiseks majanduslikuks arenguks.






68

L I S A D





Documents

TÜRI VALLA ÜHISVEEV˜RGI JA Œ KANALISATSIOONI … · 2010. 10. 28. · TÜRI VALLA ÜHISVEEV˜RGI JA ... ühisveevärgi ja Œkanalisatsioonitorustikud on rajatud 1960-ndatel aastatel