ENUT-i UUDISED 1/04

1

ENUT ENUT ENUT ENUT ENUT-i UUDISED UUDISED UUDISED UUDISED UUDISED 1/04Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse väljaanne nr. 11

Sisukordlk 1 Toimetajaltlk 2 Prostitutsioon - naistevastane vägi-

vald või naiste vaba tahte avaldus

Marion Pajumets

lk 4 Utoopiline mõttearendus: Eestivõimalikud arengud

Ivi Proos

lk 4 Põhja- ja Baltimaadenaisorganisatsioonide koostöödkäsitlev seminar Stockholmis

Ilvi Jõe-Cannon

lk 6 ENÜ koostöö oluliselt laienenudReet Laja

lk 7 Baltimaade ja Loode-Venemaanaisorganisatsioonid Riias

Eha Reitelmann

lk 7 Erinevad, aga võrdsedKadi Mänd

lk 8 Soojale maaleJane Suviste

lk 9 2003.aasta ENUT-i raamatukogus

Marju Järve

lk 10 ENUT-i kodulehekülg uueneb

Birgit Soans

lk 10 ENUT liitub Kesk- ja Ida-Euroopaning Kesk-Aasia naiste infokeskustevõrgustikuga REWIND NET

lk 11 Eesti naisorganisatsioonide aasta-konverents 24.jaanuaril

Eha Reitelmann

lk 11 Asutati Võrumaa NaisteühenduseÜmarlaud

Eha Reitelmann

lk 12 Sündmused

Toimetajalt

Käesolevas “ENUT-i Uudiste” numbris on mitmes artiklis

arutlusteemaks prostitutsioon. Möödunud aastal viidi läbi

mitu prostitutsiooniteemalist uuringut, millest ühte, Eesti

Avatud Ühiskonna Instituudi poolt läbi viidut, tutvustati

detsembris Avatud Eesti Fondis ja teise tulemused tulevad

esitlemisele märtsis toimuval konverentsil, mida korraldab

ENUT. Loomulikult anname ülevaate ENUT-i viimase

aja tähtsamatest tegemistest ja infot Eesti Naisteühenduste

Ümarlauda (ENÜ) ja teisi naisorganisatsioone

puudutavatest teemadest ja sündmustest.

Numbrit alustab noor sotsioloog Marion Pajumets,

kes on teinud intervjuu prostitutsioonist meie naistevastase

vägivalla esiuurija Iris Pettaiga, lisaks sõnastab Ivi Proos

väga intrigeerivalt kaks teed, mida mööda Eesti võib selles

küsimuses minna.

Stockholmis toimunud Põhja- ja Baltimaade

naisorganisatsioonide koostööd käsitlevast seminarist teeb

kokkuvõtte Ilvi Jõe-Cannon, Tallinnas toimunud Gruusia

ja Eesti naiste kohtumisest kirjutab Reet Laja ning Riias

toimunud Baltimaade ja Loode-Venemaa

naisorganisatsioonide kokkusaamisest annab ülevaate Eha

Reitelmann.

Sügisel esitleti üht põnevat teatmikku soolisest

võrdõiguslikkusest “Erinevad, aga võrdsed”, mida tahame

teile tutvustada ja soovitada. Soouuringute lisaeriala on

jõudnud esimese semestri vahekokkuvõteteni ja ENUT-i

vabatahtlik Jane Suviste kasutas Euroopa Noorte

vabatahtlike programmi, et sõita meie külmast talvest

soojale maale, Kreekasse.

Meie toimekas raamatukoguhoidja Marju Järve

tutvustab ENUT-i raamatukogu saavutusi eelmisel aastal

ja kutsub huvilisi raamatukogusse ka sel aastal. Tubli ja

töökas infosekretär Birgit Soans kirjeldab kõiki neid

muudatusi meie koduleheküljel, millega ta viimasel ajal

rakkes on olnud. Ja loomulikult saate viimastelt

lehekülgedelt põnevat infot lähituleviku sündmuste

kohta. Head lugemist!

12

SÜNDMUSEDSÜNDMUSEDSÜNDMUSEDSÜNDMUSEDSÜNDMUSED

Toimetus ja küljendus: Selve Ringmaa

Käesoleva numbri väljaandmist toetab Norra Välisministeeriumi programm

Plan of Action for Candidate Countries to the EU

ENUTENUTENUTENUTENUT-i K-i K-i K-i K-i KONTONTONTONTONTAKTAKTAKTAKTAKT

Narva mnt. 25-410,

Tallinn 10120

Tel./ Fax (+372) 6409173

wwwwwwwwwwwwwww.enut.ee.enut.ee.enut.ee.enut.ee.enut.ee

E-post: enut@enut.ee

Prostitutsiooniuuringu tutvustus

5. märtsil 2004.a. toimub Põhjamaade MinistriteNõukogu, Sotsiaalministeeriumi ning ENUT-i koostöösvalminud uuringu “Prostitutsioon – kas ühiskondlikprobleem? Arvamused nähtuse olemuse, põhjuste jatagajärgede kohta” esitlus. Uuring viidi läbi Baltimaadesja Loode-Venemaal, kus küsitleti arvamusliidreid – inimesi,kelle tegevus mõjutab oluliselt prostitutsiooni olukordariigis ja kelle arvamusavaldused peegeldavad tõenäoliseltlaiema elanikkonna arvamusi.

Uurimusraporti esitlus on ühendatudkonverentsiga, mille eesmärk on selgitada prostitutsioonitagamaid ja sellega seonduvaid probleeme. Osalema onoodatud riigiametnikud, välissaatkondade töötajad,MTÜ-de ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad.

Esinema on lubanud tulla Põhjamaade MinistriteNõukogu direktor Thomas Christensen ja sotsiaalministerMarko Pomerants.

Lisainformatsioon:Katri EespereTelefon +372 6269 251, 05120163E-post: katri.eespere@enut.ee

EEEEEurururururoopa Liikumine Noopa Liikumine Noopa Liikumine Noopa Liikumine Noopa Liikumine Norras orras orras orras orras on palunud ENUT-itegevdirektori kohusetäitjal Ilvi Jõe-Cannonil esinedanende 5.märtsil toimuval konvrentsil Oslos kõnega eestinaiste minevikust ja tulevikust.

Seminar meedia rollist prostitutsioonikajastamisel

18. veebruaril 2004.a. korraldab Eesti Naisuurimus- jaTeabekeskus seminari “Prostitutsiooni käsitleminemeedias”.

Seminari sihtgrupiks on eesti ajakirjanikud, kelleleselgitatakse seoseid ühiskondliku ebavõrdsuse, soorollideja prostitutsiooni vahel. Analüüsitakse ka meedia rolli selletundliku teemaderingi edastamisel.

Interaktiivsel seminaril tutvustavad oma vaateid jauurimustulemusi Eesti tuntud ühiskonnateadlased ningspetsialistid. Eesti kogemusi prostitutsiooni kajastamiselvõrreldakse maailma teiste riikide vastavate kogemustening arengutega. Korraldajad loodavad, et meedia kaudukandub see teave kogu ühiskonda.

Seminari toetab Ameerika Ühendriikidevälisministeerium ning see toimub hotellis Radisson SAS.

Lisainformatsioon:Marion PajumetsTelefon +372 6409 173E-post: marionpajumets@yahoo.com

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud valis2003. aasta kõige sooteadlikumaksajaleheks Eesti Päevalehe

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud algatas 24. jaanuaril2004. a Tallinna Pedagoogikaülikoolis toimuval Eestinaisorganisatsioonide aastakonverentsil “Koostöö japartnerlus” aasta kõige sooteadlikuma ajalehetunnustamise traditsiooni.

2003. aasta kõige sooteadlikum väljaanne valiti niieesti- kui ka venekeelsete üleriikliku levikuga päeva- ningnädalalehtede seast. Hindamise aluseks oli erinevate soolisevõrdõiguslikkusega seotud küsimuste asjatundlik ningjärjepidev käsitlemine ajalehe poolt. Arvamusi koospõhjendustega said esitada kõik ENÜ liikmesühendused20. jaanuariks.

2003.a kõige sooteadlikumaks ajaleheks sai EestiPäevaleht, kus avaldati aasta jooksul kõige rohkemanalüüsivaid ja asjatundlikke artikleid naiste ja meesteprobleemidest ning mille toimetuses töötab kõige rohkemajakirjanikke, kes valdavad kõrgel tasemel soolisevõrdõiguslikkusega seonduvaid valdkondi.

ENUT-i UUDISED 1/04

2

Prostitutsioon – naistevastane vägivaldvõi naiste vaba tahte avaldus?

Eesti naistevastase vägivalla esiuurija Iris Pettaidialoog argimõistusega, mida seekord püüab

kehastada sotsioloog Marion Pajumets

- Eesti Avatud Ühiskonna Instituut viis eelmisel suvel läbiuuringu Eesti täiskasvanud elanikkonna suhtumistestprostitutsiooni. See uuring kuulus uuringute kompleksi„Vägivald ja naise tervis“. Esitaksin nüüd ühe tüüpiliseargimõistusliku väite – miks peaks suhtuma prostitutsioonikui naistevastasesse vägivalda; võib ju olla, et üksikuidprostituute sunnitakse oma keha müüma, enamus teeb sedaikkagi vabatahtlikult?

Iris Pettai (IP): Paljudes riikides (sh ka Eestis) tehtuduuringud tõestavad, et enamik prostituutidest kannatabpideva alandamise, peksmise ja vägistamise all niisutenööride kui klientide poolt. Sellele vaatamata püsibpea kogu maailmas arusaam, et prostituutidele nende töömeeldib ja kindlasti on tegemist vabatahtliku valikuga. Kuisee nii ei oleks, siis nad seda tööd ju ei teeks. Arvatakse, etkerge vägivald pakub neile ehk isegi suuremaidseksuaalseid elamusi.

Pidevat alandamist, peksmist ja vägistamist saabtaluda vaid see inimene, kellel puudub igasuguneeneseväärikus, kelle isiksus on hävitatud, soov ja tahe endaeest seista on olematud. Selline inimene on asi, midatarbitakse ja mis tarbeväärtuse kaotades minema visatakse.Prostituut on tarbekaup, mis toob seksitööstusele väga suurikasumeid, teenides seejuures enesele minimaalseelamisraha. Selleks, et noorest neiust sõnakuulelikkutarbekaupa teha, kes on nõus päevas teenindama 10-20suvalises vanuses, suvalise välimusega, psüühilise võifüüsilise puudega meest, kasutakse jõulisi isiksusehävitamise meetodeid. Tsiteerin Ellias Canettit: ”Kes tahabteiste inimeste üle valitseda, see püüab neid alandada,murda nende vastupanu, võtta neilt kavalusega nendeõigused, kuni nad on abitud kui loomad ja kasutab neidsiis loomadena”. Sutenöörid ja lõbumajade pidajad onseda läbi ajaloo suutnud teha. Muidugi pole võimalik igastnaisest teha tarbekaupa. Ohvriteks valitakse madalaenesehinnanguga, alandlikud, otsustusvõimetud,alaväärsuskompleksiga või väljaarenemata isiksuseganoored naised, kelle psüühikat on lihtsam murda jaallutada

- Kas prostitutsioon on prostituudi suhtes vägivaldne ka siiskui viimane kinnitab, et on oma elukorraldusega igati rahul,sõidab Mercedesega ja omab nn vaatega korterit, millestteised võivad vaid unistada? Äkki on prostituut endale isekeha müümise tee valinud, sest see on kerge lahendus ja aitabtal vastata ühiskonna tarbimisideaalidele.

IP: Soomes prostituutide elu uurinud Reet Nurmi ontäheldanud, et “sageli prostituudid ei tahakaitsereaktsioonina oma armetut seisu tunnistada ningvaletavad kõigile, ka intervjueerijatele, suu ja silmad täis,lobisedes oma mõnusast elust ja vabatahtlikkusest.Paljudele “uurivatele” ajakirjanikele selline käsitlus sobib

ja sellest pasundatakse üle ilma, tekitades uusi müüteprostitutsiooni positiivsusest. On küll üksikuidseksteenindajaid, kes väidavad, et töö on mõnus,moodustavad isegi ametiühinguid, tegelikust prostituutidearvust on see pisike murdosa.” (Eesti Ekspress, 21.11.2002.)

- Aga kas eeldus, et prostitutsioon on naistevastase vägivallavorm ei sisalda mitte sooliselt vildakat arvamust, et naine eisaa seda tööd nautida, et naisel ei võigi olla kõrgenenudseksuaalseid vajadusi?

IP: Küsiksin vastu, millised seksuaalvajadused saavad ollanaisel, kelle isiksus on täielikult hävitatud ja kellest ontehtud rutiinne seksmasin? Reet Nurmi hinnangul onmõnda aega prostituudina töötanud naine nüristunud,tema mõttemaailm on muutunud tühiseks ja ükskõikseks,ta tunneb vastikust nii enese kui ka kõigi teiste suhtes. Taon sunnitud igatpidi elu läbi põletama nii alkoholi kuinarkootikumidega. Prostitutsiooni uurijad on ühiselseisukohal, et prostitutsioon ei võrdu inimese normaalseseksuaaleluga.

Iris Pettai, Eesti Avatud Ühiskonna Instituut

11

Eesti naisorganisatsioonide aasta-konverents “Koostöö ja partnerlus”

Laupäeval, 24. jaanuaril toimub TallinnaPedagoogikaülikooli ruumides järjekordne Eestinaisorganisatsioonide aastakonverents “Koostöö japartnerlus”. Ürituse korraldavad ENUT ja EestiNaisteühenduste Ümarlaud (ENÜ).

Konverentsi külalisteks on mitmete naabermaadenaisorganisatsioonide esindajad Ebon Kram Rootsist,Bente Friis Taanist, Iluta Lace Lätist, samuti esindajadLeedust ja Venemaalt. Kõik nad räägivad naiste koostööstoma kodumaal, samuti Euroopas tervikuna. Sõna saavadka Eesti naisühendused.

Juba kolmandat aastat järjest räägime naiste jameeste võrdõiguslikkuse seaduse eelnõust, mis Eestiskahjuks ikka veel seadusena vastu võtmata. Seekordtutvustab Riigikogu menetlusse antud uut seaduseelnõudMari-Liis Sepper. Raili Põldsaar räägib soolisevõrdõiguslikkkuse seadusandluse debatist Eesti meedias.Külla on kutsutud Vidmantas Dvilaitis Leedu soolisevõrdõiguslikkuse ombudsmani büroost. Väljakuulutatakse ka ENÜ poolt valitud 2003. aasta kõigesooteadlikum ajaleht. Konverentsile on oodatud kõigi Eestinaisühenduste esindajad.

Konverentsi toetab Avatud Eesti Fond ja TallinnaPedagoogikaülikool. Järgmisel päeval toimuva ENÜkoosoleku toimumist toetab Balti-AmeerikaPartnerlusprogramm.

Lisainformatsioon:Eha ReitelmannTelefon + 372 52 65927, +372 6042 717E-post: ehare@hot.ee, eha.reitelmann@enut.ee

Esialgne kava:

10.00 Osavõtjate registreerimine10.30 ENÜ eesistuja Reet Laja avasõnad10.45 Taani naiste nõukogu esindaja Bente Friis Taaninaisorganisatsioonide koostööst11.15 Läti esindaja Läti naisorganisatsioonide koostööst11.35 Leedu esindaja Leedu naisorganisatsioonidekoostööst11.55 Kohvipaus12.15 Rootsi Naiste Lobby esindaja Ebon Kram Rootsinaisorganisatsioonide tegevusest Rootsis ja Euroopas12.45 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liikmes-organisatsioonide sõnavõtud13.30 ENÜ poolt valitud 2003. aasta sooteadlikumaajalehe väljakuulutamine14.00 Lõuna15.00 Eesti Naisteühenduste Ümarlaualiikmesorganisatsioonide sõnavõtud15.30 Leedu ombudsmani nõunik Vidmantas DvilaitisLeedu kogemustest võrdõiguslikkuse seaduserakendamisel16.00 Mari –Liis Sepper Eesti naiste ja meestevõrdõiguslikkuse seaduse eelnõust16.30 Raili Põldsaar võrdõiguslikkuse seadusandlusedebatist Eestis16.50 Arutelu, sõnavõtud17.30 Konverentsi pöördumise vastuvõtmine17.45 Konverentsi lõpetamine

Võrumaa Naisteühenduste Ümarlaua asutamine 11.detsembril 2003.a.

Asutati Võrumaa NaisteühendusteÜmarlaud

11. detsembril2003. a asutasidüksteist Võrumaae r i n e v a t e s tnurkadest –M i s s o s t ,M e r e m ä e l t ,Lasvalt, Kasaritsastja mujaltki Võrulinna kokku tulnudaktiivset naistV õ r u m a aNaisteühendusteÜmarlaua. Sellegavõime tõdeda, et

oma naiste ümarlauad on loodud kõigis Eestim a a k o n d a d e s .Võrumaa naisteümarlaud otsustasliituda ka EestiNaisteÜhendusteÜmarlauaga. Suurevaeva nägijaksVõrumaa ümarlauakokkukut sumi sejuures oli TiiuReiman VõrumaaPerekeskusest, kesvaliti ka ümarlauaesindajaks EestiNa i s t e ü h e n d u s eÜmarlauas.

ENUT-i UUDISED 1/04

3

- Te olete toonitanud, et kui soomlased lähevad üle nn rootsi-mudelile, suunduvad soome mehed massiliselt üle mere naisiostma? Samas on rootsi poliitika loojad-pooldajad alatirõhutanud, et seksi ostmist keelav seadusandluse peaminepositiivne mõju seisneb selles, et see muudab ühiskonnasuhtumise naiste asjastamisse negatiivseks. Kas siin ei peitumitte vastuolu – miks peaks seksi ostmisesse taunivaltsuhtuvate ühiskondade liikmed sõitma naaberriiki jahakkama seal oma põhimõtete vastaselt tegutsema?

IP: Rootsis, kus lõbumaju on külastanud 13 % sealsetestmeestest, mõni aasta tagasi tehtud uuringust selgus, et ca80 % bordellide klientuurist kavatseb ka edaspidiseksteenuseid osta. Küll aga planeerivad nad seda tehamõnes teises riigis puhkuse ajal või nädalavahetustel.Rootsi seksturistide väljasõite on juba nördimusegatäheldatud Soomes, Norras, Taanis jt ümberkaudsetesriikides. Siit järeldus, seksteenuseid ostma harjunud meesteväärtusi ja mõtteviisi on äärmiselt raske muuta. Neile polekuigivõrd mõjunud Rootsis 20 aastat kestnud järjepidevselgitustöö, et prostitutsioon on naistevastane vägivald.Arvan, et ka soomlastest seksteenuste ostjad jätkavadbordellide külastamist ja tõenäosus, et nad hakkavad pärastseksiostu keelustamist Soomes senisest märksa sagedaminiEestisse sõitma, on arvestatavalt suur.

- Kuidas kommenteerite mitmete positsioonikateühiskonnaliikmete ennustust, et seksi ostmise keelamine mitteei vähendaks seksiäri, vaid suruks selle sügavamale põrandaalla?

IP: Rootsi kogemus näitab, et teatud osa seksiärist läkstõepoolest põranda alla. Kuid on tähelepanuväärne, etRootsis on järel vaid 3 prostituuti 10 000 elaniku kohta,mis on Euroopa madalaim suhtarv ja jääb Euroopakeskmisele alla rohkem kui 4 korda. Ja see on minuhinnangul tõeline saavutus. Põhjuseks nõudluse langus,sest seksteenuse ostjaid on Rootsis ka juba reaalseltkaristatud.

Eesti jaoks saaks seksi ostmise keelustamine kaasatuua kaks positiivset tulemust. Esiteks sarnaselt Rootsilenõudluse languse. Kuna meie seksiäri tugineb peamiseltturistidel, oleks keelustamine neile selge sõnum -seksturism Eestisse on riskantne, turvalisem on valida mõniteine riik. Teiseks ei oleks siis võimalik reklaamida Eestitodava seksturismi riigina, mis on minu hinnangul Eestimainet tugevalt kahjustanud.

- Oletame, et Eesti keelustaks seksi ostmise ja sellega koosväheneks klientide hulk. Kuidas selline muutunud olukordmõjuks peamiselt slaavi päritolu naistele, kelle jaoks kehamüümine on pea ainus reaalne võimalus end kuidagi äramajandada. Kas te ei näe ohtu, et selline poliitiline muutus

halvendaks veelgi juba niigi marginaliseeritud ja tõrjutudühiskonnagrupi eluvõimalusi Eesti Vabariigis?

IP: Seksi müük on illusoorne ja ajutine lahendus. Seksiäriskaua vastu ei pea ja mõne aasta pärast tuleb prostituutidelikkagi oma elumured lahendada. Paraku on pärast ränkaseksuaalset ekspluateerimist olukord märksa hullem, sesttaastamist vajavad nii psüühika kui füüsis. Tihtipealepuuduvad prostituutidel selleks rahalised vahendid, poleisegi korterit, kuhu elama minna. Tegevuse lõpetanudprostituutidel on suuri raskusi kõrvalise abita hakkamasaamisel. Vaja on spetsiaalseid tervise- jarehabiliteerimiskeskuseid, kus oleks võimalik taastadanende psüühikat, aidata neil omandada uut elukutset.Saksamaa, kus on 400 000-line prostituutide armee,kulutab igal aastal suuri summasid maksumaksjate raha,et prostituute normaalsesse ellu tagasi tuua.

- Oletame, et Eesti läheb seksi ostmise keelustamise teed, kassee samm ei oleks hoolimatu ning egoistlik meiepostsotsialistlike naaberriikide, iseäranis Läti vastu? Praeguoleme ise hirmul Rootsi käitumisest ning Soome oletatavastkäitumisest, kas peaksime omakorda põhjendama hirmulätlastes ja leedulastes?

IP: Läti ja ka Leedu võiksid samuti seksiostu keelustada.Arvan, et Eesti eeskuju mõjub neile hoopiski julgustavalt,mitte hirmutavalt. Mulle on jäänud mulje, et lätlased jaleedulased suhtuvad eestlaste valikutesse suure usaldusega,võibolla siis ka selles küsimuses. Kuigi Läti on jõudnudseksiäri legaliseerida, ei pruugi see välistada teisi valikuid.

- Sageli väidetakse, et mõnedesse kultuuridesse on seksiäriäärmiselt sügavalt „sisse istutatud“ ning moodustab nendeloomuliku ja paratamatu osa? Sellisel juhul, kas tegu ei oleomamoodi kultuurilise imperialismiga kui läbi aegade seksigakaubitsenud rahvale hakatakse korraga selgeks tegema, et nadkäituvad valesti, et nende igipõline traditsioon onhoopistükkis vägivalla liik?

IP: Maailm tervikuna sh paljud tsiviliseeritud riigid onveel väga kaugel ideest keelustada seksiost ja tunnistadaprostitutsioon vägivallaks. Ka Euroopa Liidus puudubühtne arusaam prostitutsioonist ja praktiseeritakseerinevaid seadusandlikke regulatsioone. Tegemist onunikaalse ideoloogiaga, mis sai sündida võrdõiguslikusRootsi ühiskonnas. Ma ei pea eriti tõenäoliseks, et jäikpatriarhaalne ühiskond võtab vastu mõtlemisviisi, millekohaselt nende igipõline seksiäri on tegelikult vägivalla liik.Selle ideoloogia vastuvõtuks peavad eelnevalt muutumapaljud teised põhiväärtused ühiskonnas.

10

ENUT-i kodulehekülg uuenebBirgit Soans

ENUT-i infosekretär

ENUT-i kodulehel www.enut.ee on aset leidnud mõneduuendused. Alates 15.jaanuarist on võimalik sooritadaotsinguid BiblioLine soouuringute andmebaasis, missisaldab 542 723 täisteksti ja kokkuvõtet. Vastav link asubAndmebaaside all pealkirjaga Gender Studies andmebaas,lisatud on ka juhend ligipääsuks (kasutajanimi, parool).

Lehe uusimaks osaks on Kasulike viidete lingi allleiduv Valik soolist võrdõiguslikkust puudutavaid artikleidEesti ajakirjandusest, mida uuendatakse igal nädalal. Seelehekülg on mugav ja kasulik nii neile, kel tarvis materjalivastavateemaliseks uurimustööks, kui ka inimesele, kessoovib end ajalehtedes kajastatava sootemaatikaga kursishoida, sest kirjele on lisatud ka vastava artikli link.

Lisaeriala lingi alt saab lugeda soouuringutelisaeriala õppejõudude loengute kokkuvõtteid ja muidõppematerjale. Tehnilistel põhjustel on need hetkel

kättesaadavad vastavate linkide all asuvate täistekstidena,kuid lähitulevikus on loota mõningasi muudatusi meieveebilehe ülesehituses, mis peaksid võimaldama materjalenende kasutamise mugavamaks tegemise huvides kafailidena üles panna.

Kuna detsembrikuus lõpetas tehnilistel põhjusteltegevuse naisorganisatsioonide meililist, siis asendasimeselle ENUT-i kodulehel asuva teadetetahvliga, mis asubNaisorganisatsioonide lingi all. Sinna saab jättanaisorganisatsioone puudutavaid teateid, uudiseid jne,mida saab ülespanekuks saata aadressilbirgit.soans@enut.ee või enut@enut.ee, ja nendeülespanek toimub ühe tööpäeva jooksul.

Plaanis on peagi tagasi panna link ENUT-iprojektid, mille alt saab lehekülje lugeja tutvuda, millisteprojektidega ENUT on viimastel aastatel tegelenud jamillised projektid on parasjagu käimas.

Alati on teretulnud koduleheküljega seotudtagasiside ja nõuanded, mida võiks tulevikus veel ENUT-i kodulehelt leida või kuidas olemasolevat infot täiendada.

ENUT liitub Kesk- ja Ida-Euroopa ningKesk-Aasia naiste infokeskustevõrgustikuga REWIND NET

REWIND NET on Kesk- ja Ida-Euroopast Kesk-Aasianipostkommunistlikke maid haarav naiste infokeskustevõrgustik. Koostöösosalevateks maadekson: Albaania,Aserbaidzan, Bosniaja Hercegovina,Eesti, Horvaatia,M a k e d o o n i a ,M o l d o v a ,Mongoolia, Poola,Rumeenia, Serbia jaM o n t e n e g r o ,Slovakkia, Tšehhivabariik, Ungari,ningUkraina. Võrgustikloodi 2001. aastaalguses eesmärgigah õ l b u s t a d afeminismi, naisteõiguste ja soolisevõrdõ igus l ikkusealast infovahetust meie regioonis. Pooltes osalevatestmaadest ei olnud algselt taolist infokeskust, ning teistevõrgustiku liikmete abi ühiste eesmärkide ja metodoloogiamääratlemisel on aidanud neil tundma õppida vastava maavajadusi, välja arendada oma potensiaali ning leidaühiskonnas oma kohta.

Ühise töö tulemusteks on iga aasta täiendatavregionaalne naisorganisatsioonide teatmik, milletäiendamisel Eesti osales esimest korda juba aastal 2002.

Viimases 2003.a. teatmikus on andmed 525 naiste grupija organisatsiooni tegevuse kohta. Andmebaasi leiateelekroonilisel kujul aadressilt http://www.zinfo.hr/indoc/IndocHomeW.htm ja paberkandjal ENUT-iraamatukogust.

Lisaks on igal aastal planeeritud läbi viia üks ühiseteema, ajastuse jam e t o d o l o o g i a g ameediamonitooring.Eelmisel aastal oliühiseks teemaksnaistevastase vägivallakajastamine meedias,tulemused ilmusidühise raamatuna Un-til It Stops, mis ilmuseelmise aasta lõpus jaon kättesaadavE N U T - iraamatukogus. Selaastal on ühiseltotsustatud uuridanaiste poliitikaso s a l e m i s em e e d i a k a j a s t u s i .Loodame tutvustada

nii Eesti tulemusi eraldi kui võrdlevaid andmeid osalevatemaade kohta 2004. aasta lõpus.

Sel aastal on üheks oluliseks ülesandeks veel RE-WIND NET-i veebilehe loomine, seni on andmeidvõrgustiku tegevuse kohta lingitud Zenska infotekaleheküljele, muutes selle liiga mahukaks ja keeruliseks.

Projekti koordineerib Zagrebis, Horvaatias asuvZenska infoteka, rahastus tuleb Sorose fondidevõrgustikult, Eesti osalust toetab Avatud Eesti Fond.

Djurdja Knezevic (Zenska infoteka), Eva Foldvari (Sorose fondidevõrgustiku naisprogramm, Budapest) ja Anastasia Posadskaja (Sorosefondide võrgustiku naisprogramm, New York)

ENUT-i UUDISED 1/04

4

Utoopiline mõttearendus: Eestivõimalikud arengud pärast seda kuiSoome keelab Rootsi eeskujul seksiostmise

Ivi ProosEesti Avatud Ühiskonna Instituut

Esimene stsenaarium: Turu kiirelaienemine ja seksiäri varjatudedendamine

Seksiäri kiireks arenguks Eestis annab tugevaimpulsi eelkõige Soome seksituristide kasvav vool jakaristuste eest Eestisse „põgenemine“. Eesti seksiärimuutub seeläbi senisest tunduvalt kasumlikumaks janõudlus teenindajate ehk uute prostituutide järele kasvabhoogsalt.

Esimese stsenaariumi liikumapanevaks jõukskujunevad ärimeeste ringkonnad, kelle jaoks seksituristidetäiendav vool tähendab suurenevaid kasumeid ja võimalusioma äritegevust laiendada. See tähendab majanduslikultmõjukate huvigruppide aktiivset lobi senise ebamääraseolukorra jätkuvaks seadustamiseks. Pole kahtlust, et seksiärivõtmeisikud üritavad summutada avalikku huvi javõimalikke diskussioone prostitutsiooni reguleerimise jateenuse ostmise kriminaliseerimise teemal.

Teine stsenaarium: SolidaarsusPõhjamaade mentaliteediga, seksiäriotsustav piiramine

Eesti järgib Soome ja Rootsi eeskuju ning asub seaduslikulttõkestama prostitutsiooni levikut, keelustadesprostitutsiooniteenuse ostmise ja karistades seadusesttulenevalt teenuse ostjat.

Teise stsenaariumi käivitumise tõenäosus sõltubsuuresti Eesti naisliikumiste ja –organisatsioonidekollektiivsest valulävest ja tahtest hinnata prostitutsioonigaseonduvat äritegevust kui naiste vastu suunatudkuritegelikku käitumist.

TTTTTeise stsenaariumi käivitumise tingimused:eise stsenaariumi käivitumise tingimused:eise stsenaariumi käivitumise tingimused:eise stsenaariumi käivitumise tingimused:eise stsenaariumi käivitumise tingimused:1. Naisorganisatsioonid ja neid toetavad

vabaühendused peavad probleemi teadlikult ja kõigilearusaadaval kujul esile tõstma ja ennast selle nõudmise tagaselgelt positsioneerima („Miks taotletakse prostituuditeenuse ostmist kuriteoks tunnistamist?“ „Miksprostitutsioon on naistevastane vägivald ja mitte tavalineäri, kus on nõudlus ja sellele vastav teenuse pakkumine?“). Diskussioon on mõjuv kui ta on võimalikult avalikning „teine pool“ (praeguse olukorra säilitamise pooldajad)diskussiooni kaasatud. Avaliku elu tegelased jaarvamusliidrid pigem hoiduvad ennast sidumastdiskussiooniga, sest on oht, et seda klassifitseeritakse kuiisiklikku huvi prostitutsiooniteenuse ostmise suhtes;. Palju sõltub, kuidas kulgeb sellele ajaliselt eelnevSoolise võrdõiguslikkuse seaduse arutelu Riigikogus.Eelmise seaduseelnõu arutamisel lubasid paljud Riigikogusaadikud endale valimatuid solvanguid naiste aadressil jalõppkokkuvõttes andsid sellega tubli panuse naistesolidaarsuse edendamiseks ja miks mitte ka naisliikumiseaktiviseerumiseks Eestis. Kui uue võrdõiguslikkuse seaduseeelnõu arutelu kulgeb samuti kui eelmine arutelu, toobsee kaasa järjekordse ”naiste kollektiivse solvumise” jaavaliku protestilaine ning tugevdab naisorganisatsioonidepositsioone diskussioonis prostitutsiooni ostmisekeelustamise eest;2. Diskussioon peab olema avalikkuse tähelepanu allvõimalikult kaua. Mõnest artiklist ja intervjuust ei piisapäris kindlasti. See eeldab, et prostitutsiooni teematmõtestaks ja arendaks kriitiline hulk arvamusliidreid jaühiskonna analüütikuid;3. Mõni koalitsioonierakond peab olema valmisnaisorganisatsioonide nõudeid toetama ja asuma sellesküsimuses naisteühenduste poliitiliseks eestkostjaks.

Kokkuvõtteks

Pole kahtlust, et teise stsenaariumi käivitumine annaksjärjekordse uudse demokraatiakogemuse Eestiühiskonnale. Asetades aga kaks kirjeldatud stsenaariumimõttes kaalukaussidele, peab tunnistama, et esimesestsenaariumi tõenäosus ületab tunduvalt teise tõenäosust.Seksiäri niiditõmbajad ja nende varjatud toetajad on hetkelkindlasti tugevam lobigrupp kui naisorganisatsioonid janende toetajad.

Põhja- ja Baltimaade nais-organisatsioonide koostööd käsitlevseminar Stockholmis

Ilvi Jõe-CannonENUT-i tegevdirektor

Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt rahastatud Baltinaiste infokeskuste projekti raames osales ENUT-itegevdirektor Ilvi Jõe-Cannon kahepäevasel Põhja- ja

Baltimaade ühisseminaril 29.-30. novembril 2003.a.Stockholmis, Rootsis, mida korraldas PõhjamaadeNaisorganisatsioonide Võrgustik (NOKS).

Esimese päeva põhiteemaks oli Laste ÕigusteKonventsioon. Eva Geidenmark Rootsi organisatsioonist“Päästke lapsed” rääkis Rootsi laste olukorrast. Tema sõnulolevat inimesed, kes lastele ohtu kujutavad, tavaliselt päritlapsega samast perekonnast. Kõige suurem ohvrite arv onsisserännanute laste – nii poiste kui tüdrukute – hulgas.

9

keeruliseks protsessiks. Rahalist tasu aga suure vaeva eestpole, kasuks tuleb ainult oma vabatahtliku koolitamisekaudu värskete tuulte toomine organisatsiooni. Õnnekson antud projekti puhul koostöö ideaalselt sujunud. Kõikettevalmistused said valmis õigel ajal ning ilma suurematepingeteta. Minu kui vabatahtliku jaoks on antud projekthästi valitud: võimaldab nii mõndagi juurde õppida ninganda panust vastavalt oma võimetele. Oluline on see, etprojekt ka tegelikult toimima hakkab ja kõigileosapooltele kasu toob.

Tööülesanded on vabatahtlikel erinevad, needsõltuvad vastuvõtvast organisatsioonist ja vabatahtliku

enda teadmistest ja oskustest. Mina hakkan töötamadigitaalse video alal. Lisaks hakkan tegelemaveebilehekülgede, tõlkimise ning rahvusvahelistenoorsoovahetuste organiseerimisega. Samuti aitanvajadusel anda erinevaid arvutitunde lastele jatäiskasvanuile. Õpetamisega küll esialgu iseseisvalttegeleda ei saa, kuna kreeka keele tundides käimist allesalustasin.

Praegused muljed kogu Euroopa VabatahtlikuTeenistuse projektist on positiivsed. Kümne kuu pärast,kui lõpetan oma töö Kreekas, oskan saavutatut tagasivaateskindlasti paremini hinnata. EVT tingimuste kohta vaataEuroopa Noorte veebilehte http://euroopa.noored.ee

2003. aasta ENUT-i raamatukogusMarju Järve

ENUT-i raamatukoguhoidja

Möödunud 2003. aasta oli meie raamatukogu jaoks vägaedukas. Lisandus 147 uut lugejat, peaaegu poole rohkemkui aastal 2002. ENUT-i raamatukogu ajaloos on kõigesuurema uute lugejate arvuga aasta olnud 2000, milregistreeris end raamatukogu kasutajaks koguni 175inimest. Loodetavasti toob alanud 2004 aasta kaasa paljuuusi lugejaid ja sama ilusa arvu.

Lugejaiks registreerunutest on enamus tudengidTallinna Pedagoogikaülikoolist, Tartu Ülikoolist,Kunstiakadeemiast ja Eesti Humanitaarülikoolist. Lisakstudengitele lisandus lugejaid ka õppejõudude hulgast.ENUTi kodulehekülje kaudu on meie raamatukokkujõudnud ka inimesi väljaspoolt akadeemilist maailma,kellel antud teemade vastu huvi. Raamatukogus leiduvatkirjandust kasutavad ajakirjanikud ja saatejuhid (näitekstelesaate Mamma Mia ettevalmistamisel). Lugejate suurearvu tingib soo-uuringute lisaeriala käivitumine, milleraames ENUT-it ja siinseid võimalusi tudengitele eralditutvustatakse.

Populaarsemad teemad, mille kohta materjali otsitiolid: statistilised andmed Eesti kohta, EL riikide võrdlusnaiste olukorra kohta tööturul ja poliitikas, psühholoogia,seadusandlus, prostitutsioon ja inimkaubandus ningperekonnaga seotud valdkonnad. Ilmselgelt peegeldavadlugejate sellised huvid ka meie ühiskonnas toimuvat.

Kahjuks ei olnud möödunud aastal võimalikmuretseda raamatukokku märkimisväärselt uusiraamatuid. Siiski lisandusid riiulisse kõik 2003 aastalilmunud tähtsamad eestikeelsed nais- ja võrdõiguslikkusetemaatikaga seotud teosed: Barbi Pilvre artiklitekogumik“Formaat”, esimene eestikeelne soo-uuringute õpik“Võtmesõnad”, feministlik esseekogumik “Tilliga ja tillita”,Avatud Eesti Fondi poolt välja antud uurimus “Võrdsedvõimalused naistele ja meestele Euroopa Liidugaühinemise protsessis: kandidaatriikide aruannete võrdlevanalüüs, ülevaade Eesti aruandest” ja loomulikult AriadneLõnga kolmas number.

Käesoleval aastal on raamatute ostmiseks ettenähtud projektirahad Hollandi feministlikult fondiltMama Cash. Uute raamatute nimekirja aitavad koostadasoo-uuringute lisaeriala õppejõud ja soolise

võrdõigusl ikkuset e m a a t i k aa s j a t u n d j a d .Kavatseme hakatat e l l i m araamatukokku kasoo- janaisuurimuslikkeajakirju.Jaanuaris lõpebE N U T - ir a a m a t u k o g up õ h i a n d m e b a a s is i s e s t a m i n einternetipõhisessekõiki suuremaidTallinna ja Tartur a a m a t u k o g u s i d

ühendavasse andmebaasi ELNET http://helios.nlib.eening saame alustada andmebaasi täiendamist uuteraamatutega, sisestades sinna ülejäänud Estonian Wom-en’s Issues Project Toronto raames annetuseks saadudraamatud, mis seni ruumi- ja ajapuudusel oma järgeootavad. Uusi raamatuid sisestades toimub kirjete loomineedaspidi kohe paralleelselt nii ENUTi elektronkataloogikui ka ELNETi internetipõhisesse kataloogi. Meieraamatukogu elektronkataloog on täies mahus kättesaadavENUTi koduleheküljel http://www.enut.ee, kus lisaksraamatutele on kirjed ka eesti meedias ilmunudnaisuurimuslike ja võrdõiguslikkust kajastavate artiklitekohta alates aastast 1990, kirjed Eestis läbiviiduduurimuste kohta ning ENUTi videoteegi andmebaas.

Ligipääs andmebaasidele interneti kaudu lihtsustabtunduvalt nii lugeja kui ka raamatukogutöötaja tööd. Tihtijõuab raamatuhuviline raamatukokku juba konkreetseraamatusooviga, mis säästab kohapeal otsinguks kulunudaega.

Marju Järve, ENUT-iraamatukoguhoidja

ENUT-i UUDISED 1/04

5

Rootsis on naistest ja lastest vägivallaohvritele 140varjupaika. Alates 1. septembrist 2003 saab vägivaldsetmeest seadusega kodust eemaldada ning samuti taotledalähenemiskeeldu.

Ilvi Jõe-Cannon rääkis laste olukorrast Eestis. Eestiratifitseeris Laste Õiguste Konventsiooni 26. septembril1991.a. ja see jõustus 20. novembril 1991.a. Valitsusesitas esimese ja seni ainsa konventsiooni raporti 2001.aastal. 31. jaanuaril 2003.a. ilmus Laste Õiguste Komiteeraport, mis oli lapsi puudutavate seaduste teemaline:puuetega laste toetamine, alg-ja põhikooli puudutavateseaduste ülevaade, karistusseadused, pere- ja lastetoetused,emakeeleõppe juhendamine koolides, rahvusliktervisekindlustuse programm, koolilõuna programm.Eestis on olemas mitmeidlastekodusid ja varjupaikutänavalastele. Hiljutinekoduvägivalla uuringnäitab, et iga viies nainekannatab koduse füüsilisevägivalla all. Vastavvarjupaik asub Tartus;samuti on Tallinnas olemasvarjupaik peredele, kesootamatult kodutuksjäävad.

Teise päeva kavakeskendus peamiselt naisteteemadele. Rootsi NaisteLobby juhatuse liige EbonKram rääkis naistevastasevägivalla vähendamisekstehtud ettepanekutest.Kaalumisel on EL maadeserinevate mittetulundusühingute liikmetest koosnevate nnvaatlusgruppide moodustamine, et naistevastast vägivaldavaatluse all hoida. Samuti rääkis ta seksteenuse ostmistkriminaliseeriva prostitutsiooniseaduse mõjust Rootsis.Sellel seadusel on tänaseks 85% elanikkonna toetus. Rootsivalitsus eraldas politseile seaduse juurutamiseks esimeselkahel aastal lisaraha ning praegu on seksteenustevahendajatel hulga raskem tegutseda.

Põhjamaade üks suurimaid muresid on seotudpõgenike ja asüülitaotlejatega, eriti nende hulka kuuluvatenaistega. Enamus neist tuleb väga traditsioonilisest japatriarhaalsest ühiskonnast ning seetõttu pole neil lihtnekohaneda Põhjamaade olustikuga. Ettepanekute hulgasoli luua naissoost immigrantidele mõeldud veebileht,rakendada Norra ettepanekut varjupaika taotlevatenaispõgenike kohta ning ÜRO Julgeolekunõukogu pooltheaks kiidetud resolutsiooni nr. 1325, mis puudutab naisija rahutagamise operatsioone.

Pandi paika NOKS-i tegevuskava aastateks2005-2010:1. inimkaubandus ja prostitutsioon Põhjamaades2. pornograafia Internetis ja meedias

3. varjupaik soolise tagakiusamise all kannatavatelenaistele4. jätkuv toetus võrdse töö eest võrdse palga saamise,vanemapuhkuse ja naiste juhtpositsioonidel esindatuseküsimustes5. Põhja- ja Baltimaade naisorganisatsioonide koostöötugevdamine.

2004.aastal on NOKS-i tegevuse põhitähelepanusuunatud koolides asetleidvale seksuaalsele ahistamiselening soolise tagakiusamise all kannatavatele naistele.

Kohtumise lõpus koostati Põhjamaade MinistriteNõukogule kiri, mis kinnitas, et kuigi liikmesmaades onveel palju teha, on Põhja- ja Baltimaade naistegakaubitsemise vastane kampaania olnud väga edukas.

V ä l t i m a k sr a h v u s v a h e l i s ek u r i t e g e v u s evõimalikku tagasilöökis e n i s a a v u t a t u l e ,julgustasid osalejadP õ h j a m a a d eMinistrite Nõukogui n i m k a u b a n d u s evastast tööd jätkama.

NOKS loodi 1999.amärtsis TaaniRahvusliku NaisteNõukogu 100.a a s t a p ä e v at ä h i s t a m i s e k stoimunud üritusel, kuse s m a k o r d s e l ttunnistati vajadustsäärase regionaalse

naisi ühendava organisatsiooni järele. Katusorganisatsioonimoodustasid NYTKIS (Soome), SAMS ja SverigesKvinnologgy (Rootsi) ning Kvinderadet (Taani), esindajadon ka Norrast, Islandilt, Fääri saartelt ja Ölandilt. Üheskoosesindavad nad rohkem kui 5 miljonit naist. NOKS onplatvorm õppimiseks, kogemuste vahetamiseks, dialoogiks,debattideks, strateegiate tegemiseks, informatsioonivahetamiseks ning Põhjamaade naisorganisatsioonidekoostööks. Eesmärgiks on toetada uusi soolisevõrdõiguslikkuse visioone ja ideesid ning ühekspõhimõtteks on, et poliitilisi otsuseid tuleb langetadasooperspektiivist lähtuvalt.

NOKS planeerib oma tegevust laiendada, haarateskaasa esindajaid Balti riikidest. Eestist on ENUT avaldanudsoovi NOKSi liikmeks astuda. Järgmine NOKS-ikohtumine leiab aset 10.-14.juunil 2004, Reykjavikis,Islandil, kus oodatakse väga Baltimaadenaisorganisatsioonide osavõttu. Novembris toimunudkohtumisel olid esindatud järgmised naisorganisatsioonid:Kvinderadet (Taani), NYTKIS (Soome), ENUT (Eesti),Women’s Issues Information Centre WIIC (Leedu),Kvindesaksforeningen (Island), Kvinnufelagasamskipan(Fääri saared) ning Rootsi Naiste Lobby.

Ilvi Jõe-Cannon (ENUT) ja Ebon Kram (Rootsi Naiste Lobby)seminaril Stockholmis

8

Pool õppeaastast möödasTiina Raitviir

Soouurimise lisaeriala õppejõud-koordinaator

Soouuringute lisaeriala ajalooline esimene poolaasta onlõppenud ja valdaval enamikul õppureist eksamidkitehtud.

Sügissemestril õpetati kolme ainet: sissejuhatust soo-uuringutesse, sugu ja ühiskonnateadused ning 2003/2004.õppeaasta valikainena sugu ja meedia. Kevadsemestrilõpetatakse kahte ainet: soo perspektiiv hariduses japsühholoogias ning soo aspekt kirjandus-, keele- jakunstiteaduses. Soouuringute lisaeriala õpetatakse-õpitakseühe õppeaasta jooksul.

15. jaanuaril kogunesid sügissemestril õppetöödteinud õppejõud, et teha kokkuvõtteid ja kaaluda, midateha järgmine kord teisiti, so paremini. Liina Järviste jaMirjam Hinrikus olid sissejuhatuse õppureile tagasisidesaamiseks koguni ankeedid laiali jaganud ja võivad omaõppetöö ümberkorralduses neile toetuda. Üks asjaolu,millele edaspidi rõhku panna, on akadeemiliste teadmisteselgem ja lihtsam esitamine.

Soo küsimustest huvituvaid üliõpilasi oli palju janende silmaring on küllap senisest pisut avaram. AinesSugu ja ühiskonnateadused olid taibukad ja aktiivsed KaidiArro ja Helina Lindma, alati valmis oma seisukohta väljaütlema Mikk Kasesalk ja Olavi Ollo, ning iseseisvamõtlejana paistis seminarides tehtud töödega silma MaaliKäbin.

Mõtteainet pakub kuulajate koosseis – TPÜüliõpilastest ¾ on sotsiaalteaduskonnast, ja 65% neistsotsioloogid. Viimastele järgnesid arvukuselt meediaüliõpilased. Ka väljastpoolt (TÜ, EHI) pärit õppuriteenamik on sotsioloogid või psühholoogid. TPÜüliõpilastest oli arvukamalt veel neid, kes õppisid eesti keelt

võõrkeelena. Andragoogika, kunstiõpetuse jarekreatsioonikorralduse eriala üliõpilasi oli vaid üks kunikaks.

On ju tore, et sotsiaalerialade üliõpilased avardavadoma silmaringi soolistes küsimustes. Viimased tunduvadlähedastena, sest lisaeriala ainetest võib viiest ainest kolmepidada kindlalt sotsiaalaineks. Ühe, sissejuhatuse õppeainetemaatika on osalt filosoofiline, osalt sotsiaal-ajalooline.Ainult üks aine seostub kultuuriga (kirjandus-keel-kunst).Ja lisaeriala paikneb sotsioloogia osakonna juures. Nii võibtegelik olukord kinnistada ettekujutlust, nagu olekssoouuringute lisaeriala sotsioloogidele-psühholoogidelemõeldud. Meil pole midagi sotsioloogide vastu, vastupidi.Pealegi pole õppurite arv (sel õppeaastal on neid u 40)piiratud.

Samas on soouuringute lisaeriala mõeldud kõigile,kes asja vastu huvi tunnevad. Nemad saavad lisaksteadmistele soouuringutest suuremat täiendavat kasu -teadmisi sotsiaalvaldkonnast, mis neil elus läbilöömiseksabiks on. Vestlused mitte-sotsiaalsete erialade üliõpilasteganäitasid, et neil oli tõepoolest sotsioloogidega võrreldesraskem õppida. Siit järeldub, et neile peab edaspidirohkem tähelepanu pöörama ning sotsiaalvaldkonnapeamised märksõnad lihtsalt ja selgelt lahti seletama.Näeksime hea meelega, et järgmistel aastatel tuleks sedalisaeriala omandama laiem õppurite ring, sh eriti need,kes kavatsevad tööle hakata pedagoogidena.

Meeste-naiste problemaatika vastu huvi tundvadinimesed saavad lähemal ajal ENUT-i koduleheküljeltlugeda sügissemestril õpetatud ainete üksikasjalikke pro-gramme ja kordamisküsimusi. See peaks parimal juhuljulgustama soouuringute lisaeriala õppima asuma, healjuhul aga abistama mõningate teemade iseseisvalomandamisel, sest temaatika esitatakse süstematiseeritudkujul ning koos põhikirjandusega.

Soojale maaleJane Suviste

Ateena, Kreeka

Lihtsalt tekkis vajadus võtta puhkust tavapärastesttegevustest, et valmistuda suuremaks tööks Eestis. Kaaludesoma tulevikuplaane tundus, et ennast kogudes niisamavedeleda oleks kurb. Tuli hoopis mõte osaleda EuroopaVabatahtlikus Teenistuses, mis on üks Euroopa Liidu pooltrahastatavatest haridusprogrammidest noortele. Valisinmultimeediaalase projekti Computer Adventure AteenasPiraeuses, kuna olen seotud multimeediaalase tegevusegaka Eestis.

Igasugune projekti ettevalmistamine ja läbiviimineon suur töö, kuid ka põnev kogemus. Päris üksinda oleksalgajal keeruline kõigega edukalt toime tulla. Seepäraston vaja sellise rahvusvahelise projekti toimumiseks kolmeosapoolt: vastuvõtvat organisatsiooni, saatvatorganisatsiooni ning vabatahtlikku. Minu saatvaks

organisatsiooniks on ENUT. Saatev organisatsioon on iseka mingis mõttes vabatahtlik, kuivõrd kodumaalt lahkuvainimese nõustamine ja toetamine võib osutuda üsnagi

Jane Suviste, ENUT-i vabatahtlik

ENUT-i UUDISED 1/04

6

ENÜ koostöö oluliselt laienenud

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud sõlmisTallinnas koostööleppe GruusiaNaisorganisatsioonide Koalitsiooniga.

Reet LajaENÜ eesistuja

Läinud aasta detsembri keskel oli Tallinnas õppereisil 41Gruusia naisorganisatsioonide liidrit, kes moodustasidoma koalitsiooni juba rohkem kui kolm aastat tagasi.Koalitsiooni Tallinna visiidi eesmärgiks oli tutvuda Eestikodanikuühiskonna demokraatliku arenguga, etmuutuste rikkal ajal Gruusias leida Eesti kogemusestsobivaid variante oma maa edasiseks arenguks. Samutioodati konkreetseid kontakte naisteorganisatsioonidegaEestis omaorganisa t s ioonigas o b i v a t e stegevusvaldkondades.Seetõttu oliplaneeritud õppereisikavasse kohtumistepäev erinevateorganisatsioonidegaTallinnas.

K ü l a s t a t iv ä i k s e m a t egruppidena TallinnaPuuetega InimesteKoda, MTÜ-dVaimse TerviseÜhing, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskust,naisettevõtjaid, hiljem ka MTÜ-d Vanurite Eneseabi- jaNõustamiskeskus. Kogukoalitsiooniga külastati Riigikogu,kus alustati ekskursiooniga jaseejärel kohtuti Riigikogu liikmeKatrin Saksaga, kes andis ülevaatevanemahüvitise seaduseelnõuväljatöötamisel tekkinudpoleemikast, tulemustest jamittetulundusühingute lobby-töösteelnõu väljatöötamise käigus.Kahjuks ei võimaldanud tihekoolituskava jõuda õppegrupilväljapoole Tallinna.

Samal õhtupoolikulkogunesid ühe laua taha EestiNaisteühenduste Ümarlauaesindajad kõikjalt Eestist ja GruusiaNaisorganisatsioonide Koalitsioon, kokku ligi 80 aktiivsetnaist. Nina Khtsishvili tutvustas Gruusia koalitsiooni jaselle töögruppide tegevust. Reet Laja aga Eesti

naisorganisatsioonide koostöö arenguetappe alates 1994.a.tänase päevani. Oma sõnavõtu lõpus pakkus Reet Laja välja

ü m a r l a u al i i k m e t epoolt tulnudettepanekuvormistadae d a s i n ek o o s t ö ökahe suureü h e n d u s ev a h e lkirjalikult.S e ee t t e p a n e k

võeti Gruusia poolelt vastu suure heakskiiduga. Ühiseltlepiti kokku leppe sisus ja juba järgmisel päeval,

18.detsembril 2003.a. kirjutati EestiNaisteühenduste Ümarlaua jaGruusia NaisorganisatsioonideKoalitsiooni koostöölepe mõlemapoole esindajate poolt alla. Edasinekoostöö ja teabevahetus toimub niikahe võrgustiku kui ka töögruppideja üksikorganisatsioonide vahel.Organisatsioonid said esmaseksomavaheliseks tutvumiseks aega niikohtumisõhtul kui ka paariljärgmisel koolituspäeval.Naiskoolituse Keskuse koolitajadReet Laja ja Lena Blum , kes oliGruusia õppekava ettevalmistajaks jaläbiviijaks, palusid Eesti parima

kogemuse tutvustamise päeval kodanikuühiskonna javõrdõiguslikkuse küsimuse arengut tutvustama Mall

Hellami, AndraVe i d e m a n n i ,Voldemar Kolga,Iris Pettai.K ü s i m u s ij ä t k u n u k se s i n e j a t e l emitmeks päevaks.

Õhtuti oliGruusia naistelvõimalik osa võttaE e s t ik u l t u u r i e l u s t .Ühel õhtulkohtuti ka Eestiselava gruusiak o g u k o n n a g a .Kohtumine oli

väga südamlik, siinsed grusiinlased soovisid oma kodumaalejõudu ja tarkust edasises arengus.

Reet Laja, ENÜ juhatuse eesistuja

Eesti ja Gruusia naiste koostööleppe

Gruusia naised ENUT-it külastamas

7

Baltimaade ja Loode-Venemaanaisorganisatsioonide kohtumine Riias

Eha ReitelmannENUT-i projektijuht

5.-6. detsembril toimus Riias Baltimaade ja Loode-Venemaa naisorganisatsioonide esindajate kontaktseminar.

Üritus sai teoks juba kaks aastat kestnud Baltiinfokeskuste projekti raames, milles koos Läti ja Leedusamalaadsete keskustega on osalenud ka EestiNaisuurimus- ja Teabekeskus. Korraldajateks olid seekordLäti partnerid organisatsioonist Coalition for GenderEquality.

Kokku olid tulnud 20 naisorganisatsiooniesindajad kolmest Balti riigist ning Venemaalt Pihkvaoblastist. Külalisena osales Põhjamaade naistekoostöövõrgustiku NOKS esindaja Elisabeth LeitnerRootsist.

Eesti poolt osalesid kohtumisel ENUTitegevdirektor Ilvi Jõe-Cannon, Eesti NaisteühendusteÜmarlaua asejuhataja Julia Kovalenko ja ENUTiprojektijuht Eha Reitelmann. Kahjuks jäid mitmed Eestinaisorganisatsioonide esindajad erinevatel põhjustelüritusele tulemata.

Kaks koosveedetud päeva kujunesid harvanähtavaltviljakaks. Suur teene selles oli kindlasti ka seminarimoderaatoril, kes suutis kõik osalejad töösse kaasa haarata.Peale omavahelise tutvumise, mis oli korraldatud üpris

Töörühm seminaril Jurmalas

tavatul moel, ja oma riikide naisliikumise arengute üldisetutvustamise toimus intensiivne töö gruppides. Valiti väljaküsimused, mis pakkusid enim huvi kõigile osalejatele ningasuti koostama konkreetseid projektikavandeid.Projektirühmad moodustusid vastvalt igaühe eelistustelening valminud projektikavandid olid vaatamata väheseleajale üllatavalt heatasemelised.

Kontaktseminar andis osalejatele palju uusi ideid,selle tulemusena said alguse mitmed ühised projektid,

millest räägime kindlasti edaspidi. Muuhulgas leppisimekokku kohtuda Leedu ja Läti naisorganisatsioonideesindajatega Eesti naisorganisatsioonide aastakonverentsil2004. aasta jaanuaris.

Erinevad, aga võrdsed

Eelmise aasta lõpul ilmus naiste ja meeste võrdõiguslikkusepõhimõistetest ja selle teemaga seotud hoiakutest raamat“Erinevad, aga võrdsed”. Koostajatelterendab silme ees pilttasakaalustatud ühiskonnast, kus igainimese anded ja oskused vabalt jasooliste piiranguteta arendamist jarakendust leiavad.

Piret Raua lõbusate piltidegaillustreeritud 28 leheküljel onvaadeldud läbi sooprillide võimu,majandust, töö- ja pereelu, tervist,vägivalda ning meediat. Teatmikustsaab infot selliste mõistete kohtanagu diskrimineerimine, soolineebavõrdsus ja võrdne kohtlemine.

Brošüüri koostaja KadiMänni sõnul arvavad paljud, etEestis valitseb soolinevõrdõiguslikkus, kuigi vastupidisttõestavad nii statistika kui elulisednäited. Kuigi Eestis on mehi veidi allapoole, on valitsuses, riigikogus ningkohalikes omavalitsustes tugev meeste ülekaal. Ka

makstakse paljudele naistele meestega samavõrdse töö eestvähem - seda nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Kuigi naisedteevad meestega võrdselt tööd ning toovad pere-eelarvesse

suure osa rahast, ei ole kodusedtööd jaotatud võrdselt ningsamuti on mehed paljudesperedes siiski perekonnapead,kellel on õigus käsutada jakaristada teisi pereliikmeid nagualluvaid, nentisid raamatukoostajad.

Meeste vastu suunatudebavõrdsusest toob raamat väljalapse kasvatamise õigusepeamiselt emale andmise ningsekretäri- ja müüjaametissepeamiselt naiste valimise.“Naised, kes soovivad kraanatjuhtida, ja mehed, kes soovivadämmaemandatena lapsi ilmaleaidata, ei tohiks omaerialavalikul nähtavaid võinähtamatuid takistusi kohata,”seisab raamatus.Raamatut jagatakse tasuta

Sotsiaalministeeriumi ja ÜRO Rahvastikufondi toel.