Sotsiaalne kapital, vallarahva Sotsiaalne kapital, vallarahva tervis ja elukvaliteettervis ja elukvaliteet

ehk ….ehk ….

Kas Robin Hood teadis midagi?Kas Robin Hood teadis midagi?

Anu Kasmel Anu Kasmel Tervishoiu InstituutTervishoiu Instituut

Tartu ÜlikoolTartu Ülikool

Rahvastiku keskmine eeldatav eluiga EL liikmesriikides, 2004 (WHO, 2006).

66 68 70 72 74 76 78 80

EU kandidaadid

Eesti

Taani

Soome

Saksamaa

Rootsi

Prantsusmaa

Portugal

Luksemburg

Kreeka

Itaalia

Iirimaa

Holland

Hispaania

Belgia

Austria

Vigastuste ja mürgistuste standarditud Vigastuste ja mürgistuste standarditud

suremuskordajad EL riikides, 200suremuskordajad EL riikides, 2004 4 (WHO 2006)(WHO 2006)

0 20 40 60 80 100 120 140 160 180

EU kandidaadid

Eesti

Taani

Soome

Saksamaa

Rootsi

Prantsusmaa

Portugal

Luksemburg

Kreeka

Itaalia

Iirimaa

Holland

Hispaania

Belgia

Austria

Laste ja noorukite (0-19) vigastussuremus, Laste ja noorukite (0-19) vigastussuremus, 2000-20042000-2004

Laste ja noorukite (0-19) suremus mürgistustesse, Laste ja noorukite (0-19) suremus mürgistustesse, 2000-20042000-2004

Taoliste tervisenäitajate tõttu peaks Taoliste tervisenäitajate tõttu peaks valitsus tagajalgadel püsti olema.valitsus tagajalgadel püsti olema.

… … ehkehk Kas Robin Hood teadis midagi? Kas Robin Hood teadis midagi?

SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS TERVISESSOTSIAALNE EBAVÕRDSUS TERVISES Vanusele standardiseeritud suremuse määr kõrg-ja Vanusele standardiseeritud suremuse määr kõrg-ja

algharidusega meestel ja naistel 1987–1990 ja 1999–2000. algharidusega meestel ja naistel 1987–1990 ja 1999–2000. 20 aastased ja vanemad. 20 aastased ja vanemad.

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

1987–1990 1999–2000 1987–1990 1999–2000

AS

MR

per

100

000

Kõrgkool Algkool

Mehed Naised

SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS TERVISESSOTSIAALNE EBAVÕRDSUS TERVISES‘Halb’ subjektiivne tervis, depressioon ‘Halb’ subjektiivne tervis, depressioon ((vanusvanusgroup 25–79) group 25–79) ja funktsionaalne puudulikkusja funktsionaalne puudulikkus ( (vanusgvanusgroup 60–79) roup 60–79) erineva erineva

sissetuleku järgisissetuleku järgi

0

5

10

15

20

25

‘halb’ subj. tervis Depression Funkts. puudulikkus

Pro

tse

nt

1 madal 2 3 4 kõrge sissetulek

Allikas: Kunst et al. 2002Allikas: Kunst et al. 2002

Subjektiivne tervisehinnang erineva Subjektiivne tervisehinnang erineva haridustaseme ja vanusgrupi järgi, haridustaseme ja vanusgrupi järgi,

19941994

20

30

40

50

60

70

80

90

Mehed Naised 25–44 45–59 60–79

Pro

tsen

t

Kõrgkool Keskkool Põhikool

Sotsiaalne ebavõrdsus on rahvastiku tervisele hukutav.Sotsiaalne ebavõrdsus on rahvastiku tervisele hukutav.

Inglismaa-Rootsi tervisepoliitika Inglismaa-Rootsi tervisepoliitika ühisuuring, ühisuuring,

Dahlgren ja Whitehead,1991Dahlgren ja Whitehead,1991

Mida Gustav II Adolf tegi?Mida Gustav II Adolf tegi?

Miks ma täna räägin sotsiaalsest kapitalist?Miks ma täna räägin sotsiaalsest kapitalist?

Sotsiaalne kapital on üks olulisimaid Sotsiaalne kapital on üks olulisimaid tervisemõjureidtervisemõjureid

Sotsiaalset kapitali on omavalitsustel suhteliselt Sotsiaalset kapitali on omavalitsustel suhteliselt väheste pingutuste ja investeeringutega võimalik väheste pingutuste ja investeeringutega võimalik tõhusalt kasvatadatõhusalt kasvatada

Sotsiaalsel kapitalil on omadus laieneda Sotsiaalsel kapitalil on omadus laieneda väiksemategi hea tahte avaldustega väiksemategi hea tahte avaldustega

Kogukonnas, kus on kõrge sotsiaalne kapital, Kogukonnas, kus on kõrge sotsiaalne kapital, jäävad lapsed elama, on kõigil paremad jäävad lapsed elama, on kõigil paremad tervisenäitajad ning kõrgem elukvaliteet ja tervisenäitajad ning kõrgem elukvaliteet ja heaolu.heaolu.

See on võimas vahend ja eesmärk iga See on võimas vahend ja eesmärk iga omavalitsuse käes.omavalitsuse käes.

SSotsotsiaiaaallnene kkapital apital jjaa tervisepoliitikatervisepoliitika

Teadusuuringud demonstreerivad sotsiaalse Teadusuuringud demonstreerivad sotsiaalse kapitali ja rahvastiku tervise omavahelist kapitali ja rahvastiku tervise omavahelist tugevat positiivset seost (ka hariduse tugevat positiivset seost (ka hariduse kvaliteeti, tööhõivet, elamumajandust, kvaliteeti, tööhõivet, elamumajandust, transporti, keskkonda ja turvalisust);transporti, keskkonda ja turvalisust);

Suurendades sotsiaalset kapitali oma Suurendades sotsiaalset kapitali oma kodukandi piires saavutame nii üldise kodukandi piires saavutame nii üldise terviseolukorra paranemise kui sotsiaalse terviseolukorra paranemise kui sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemise tervisesebavõrdsuse vähenemise tervises

SoSotsiaalse kapitali all mõistametsiaalse kapitali all mõistame::

Neid ressursse, mis on ühel sotsiaalsel grupil Neid ressursse, mis on ühel sotsiaalsel grupil (pere, paikkond, organisatsioon, omavalitsus) (pere, paikkond, organisatsioon, omavalitsus) kättesaadavad kättesaadavad

Neid võrgustikke, kus vastastikku üksteist Neid võrgustikke, kus vastastikku üksteist abistatakse, usaldatakse ja üksteisest hoolitakse;abistatakse, usaldatakse ja üksteisest hoolitakse;

SoSotsiaalset kapitali saab kasvatada koostööga, tsiaalset kapitali saab kasvatada koostööga, ühiste probleemilahenduste otsimise, ühiste probleemilahenduste otsimise, planeerimise ja elluviimisega ja koos mõnusa planeerimise ja elluviimisega ja koos mõnusa seltsielu loomisega nii peredes, töökohtades, seltsielu loomisega nii peredes, töökohtades, naabruskonnas, kodukandis kui laiemalt.naabruskonnas, kodukandis kui laiemalt.

Kuidas sotsiaalne kapital toimibKuidas sotsiaalne kapital toimib?? Paraneb informatsiooni kättesaadavusParaneb informatsiooni kättesaadavus; ; Sotsiaalsed võrgustikud loovad Sotsiaalsed võrgustikud loovad

vastastikkuses abistamise keskkonnavastastikkuses abistamise keskkonna; ; Identiteeditunne seob ja loob sotsiaalse Identiteeditunne seob ja loob sotsiaalse

toetuse süsteemitoetuse süsteemi; ; Koostöö ja ühised eesmärgid seovad muidu Koostöö ja ühised eesmärgid seovad muidu

erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesierinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi;; Kollektiivne tegutsemine loob uusi Kollektiivne tegutsemine loob uusi

võrgustikke;võrgustikke; Identiteeditunde kasv ja solidaarsus Identiteeditunde kasv ja solidaarsus

suurenevad sotsiaalsete võrgustike suurenevad sotsiaalsete võrgustike laienemisega – suureneb “meie” tunnetuslaienemisega – suureneb “meie” tunnetus..

Mida me tervise all mõistame?

Põhimõtteliselt on tervis meie üksteisega Põhimõtteliselt on tervis meie üksteisega suhtlemise kvaliteedisuhtlemise kvaliteedi peegeldus. peegeldus.

Ühiskonna tervis on suuresti Ühiskonna tervis on suuresti demokraatiademokraatia ja selle ja selle ühiskonna sotsiaalse kvaliteedi peegeldus. ühiskonna sotsiaalse kvaliteedi peegeldus.

Sotsiaalne toetus, sotsiaalne sidusus ja Sotsiaalne toetus, sotsiaalne sidusus ja sotsiaalne kapitalsotsiaalne kapital on need näitajad, mis sotsiaal- on need näitajad, mis sotsiaal-psühholoogide mõistes tervist peegeldavadpsühholoogide mõistes tervist peegeldavad – ja – ja nende muutusi peaks ühiskonna regulaarselt nende muutusi peaks ühiskonna regulaarselt hindamahindama;;

Paikkonna suutlikkusPaikkonna suutlikkus ja paikkonna ja paikkonna võimestuminevõimestumine on need näitajad, mis kohalike inimeste on need näitajad, mis kohalike inimeste tegutsemist tegutsemist tervistervise nimele nimel iseloomustavad. iseloomustavad.

Sotsiaalne toetus ja tervisSotsiaalne toetus ja tervis

Sotsiaalne toetusSotsiaalne toetus

Te

rvis

ja h

eao

luT

erv

is ja

he

aolu

Madal KõrgeMadal Kõrge

Mille alusel omavalitsused Mille alusel omavalitsused tegutsevad?tegutsevad?

KIRJUTATUD KIRJUTATUD SEADUSEDSEADUSED

Vabariigi põhiseadusVabariigi põhiseadus Omavalitsuse Omavalitsuse

põhimääruspõhimäärus Teised seadusedTeised seadused KoalitsioonilepingudKoalitsioonilepingud KoostööleppedKoostöölepped

KIRJUTAMATA KIRJUTAMATA SEADUSEDSEADUSED

Eetilised kaalutlusedEetilised kaalutlused MissioonitunnetusMissioonitunnetus Moraali Moraali

tõekspidamisedtõekspidamised Kohalikud vajadusedKohalikud vajadused Inimeste muredInimeste mured

RAHVATERVISE SEADUS RAHVATERVISE SEADUS (21. 07. 1995)(21. 07. 1995)

§§10. Kohaliku omavalitsuse ülesanded10. Kohaliku omavalitsuse ülesanded

Kohaliku omavalitsuse ülesanded on:Kohaliku omavalitsuse ülesanded on:

1) tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise 1) tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal;alal;

2) elanikkonna haiguste ennetamisele ja 2) elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal.alal.

Kogukonna arengu filosoofiaKogukonna arengu filosoofia

a) rõhutab osavõtu olulisust ja kaasatust, a) rõhutab osavõtu olulisust ja kaasatust, b) tunnistab ressurssidele tuginemist ja b) tunnistab ressurssidele tuginemist ja

ressursside arendamist, ressursside arendamist, c) põhineb vajaduste analüüsil, c) põhineb vajaduste analüüsil, d) võimestab inimesi valikuid tegema, d) võimestab inimesi valikuid tegema, e) kaasab inimesi otsustetegemise e) kaasab inimesi otsustetegemise

protsessi, mis mõjutavad nende protsessi, mis mõjutavad nende igapäevast eluigapäevast elu..

Bracht, 1999.Bracht, 1999.

Omavalitsuse tervisesuutlikkuse Omavalitsuse tervisesuutlikkuse arendamine viib sotsiaalse kapitali kasvulearendamine viib sotsiaalse kapitali kasvule

Tervisesuutlikkus –see on omavalitsuse vTervisesuutlikkus –see on omavalitsuse võõimelisus imelisus

1)1) m määääratleda ja planeeritult lahendada ratleda ja planeeritult lahendada üühiseid hiseid

sotsiaalseid-, tervise- ja keskkonnaprobleeme sotsiaalseid-, tervise- ja keskkonnaprobleeme (Goodman, 1998; McLeroy, 1996);(Goodman, 1998; McLeroy, 1996);

2)2) v võõimelisus koostimelisus koostöööös kasutada teadmisi, oskusi, s kasutada teadmisi, oskusi,

ssüüsteeme ja ressursse, msteeme ja ressursse, mõõjutamaks paikkonna ja jutamaks paikkonna ja seal elavate indiviidide tervist ja elukvaliteeti seal elavate indiviidide tervist ja elukvaliteeti positiivses suunas (Rogers, Howard-Pitney, positiivses suunas (Rogers, Howard-Pitney, Lee,1995). Lee,1995).

Suutlikkuse valdkonnad ja indikaatoridSuutlikkuse valdkonnad ja indikaatorid

Kogukonna aktiviseerumineKogukonna aktiviseerumine (osav (osavõõtt, liidrite tt, liidrite olemasolu, gruppide ja volemasolu, gruppide ja võõrgustike olemasolu)rgustike olemasolu)

Kogukonna pKogukonna päädevusdevus (teadmised ja oskused (teadmised ja oskused vajaduste analvajaduste analüüüüsiks, tsiks, tõõenduspenduspõõhiste lahenduste histe lahenduste elluviimiseks ja tegevuste/tulemuste elluviimiseks ja tegevuste/tulemuste hindamiseks)hindamiseks)

Probleemilahenduste juhtimise oskusedProbleemilahenduste juhtimise oskused (meeskonnat(meeskonnatöööö, paindlikkus, juhtimisoskused, , paindlikkus, juhtimisoskused, kaasamisoskused)kaasamisoskused)

Toetava keskkonna loomineToetava keskkonna loomine (poliitiliste (poliitiliste otsuste motsuste mõõjutamise, finantsressursside jutamise, finantsressursside hankimise, sihtgruppide ja vhankimise, sihtgruppide ja võõrgustike koolituste rgustike koolituste ja sotsiaalsete suhete arenduse oskused)ja sotsiaalsete suhete arenduse oskused)

Erinevate tasandite Erinevate tasandite ressursside arenduseressursside arenduse

suutlikkussuutlikkus

Koordineerivkeskus

Maavalitsusetasand

Omavalitsusetasand

STRUKTUUR SUUTLIKKUS-Struktuuriehituse suutlikkus -Struktuuri võimestamise suutlikkus-Ressursside (intellektuaalsete, sotsiaalsete, poliitiliste ja finantsiliste) kindlustamise suutlikkus-Pädevuse jagamise suutlikkus-Programmijuhtimise suutlikkus

-Struktuuriehituse suutlikkus-Struktuuri võimestamine suutlikkus-Võrgustikutöö suutlikkus-Padevuse jagamise suutlikkus

-Probleemilahenduse suutlikkus-Võrgustikutöö suutlikkus-Ressursside (intellektuaalsete, sotsiaalsete, poliitiliste ja finantsiliste) mobilisatsiooni suutlikkus

Valitsuse tasand

Tervise arengu sotsiaalne süsteemTervise arengu sotsiaalne süsteem

Tervis Haigus

Kliiniline meditsiin Teadus Poliitika Perekond

Haridus Võrdsus

Sõbrad Meedia

Keskkond Majandus Kultuur

Tervisedenduse peamised funktsioonidTervisedenduse peamised funktsioonid

Teha tervislikud valikud kergeimaks Teha tervislikud valikud kergeimaks valikuteks;valikuteks;

Teha tervis igaühe Teha tervis igaühe tegevusvaldkonnaks;tegevusvaldkonnaks;

Kindlustada võrdsed võimalused Kindlustada võrdsed võimalused igaühele.igaühele.

Sotsiaalne (tSotsiaalne (terviseervise) ) auditaudit

Süstemaatiline tegevus paikkonna/ organisatsiooni terviseprobleemide määratlemiseks, ulatuse ja olulisuse hindamiseks, lahendusteede leidmiseks, nende elluviimiseks ja progressi ning protsessi järjepidevaks hindamiseks.

Endogeenne protsess Põhineb salutogeenilisel orientatsioonil

Kolm juhtprintsiipiKolm juhtprintsiipi

Terviseaudit on loomuliku koostisosana Terviseaudit on loomuliku koostisosana integreeritud KOVi/organisatsiooni integreeritud KOVi/organisatsiooni püsitegevustesse;püsitegevustesse;

Õigused ja kohustused on demokraatlikud Õigused ja kohustused on demokraatlikud - see on koostööprotsess- see on koostööprotsess audiitori, audiitori, tervisedendajatervisedendaja ja ja kohalikekohalike inimeste vahel; inimeste vahel;

Terviseauditi eesmärk on aidata paikkonna Terviseauditi eesmärk on aidata paikkonna inimestel kasutada enese-hindamist inimestel kasutada enese-hindamist parandamaks oma tegevusi, saada seeläbi parandamaks oma tegevusi, saada seeläbi tugevamaks, muutuda tulemuslikumaks ja tugevamaks, muutuda tulemuslikumaks ja otsustada oma asju ise.otsustada oma asju ise.

Miks sotsiaalne audit aitab omavalitsuses Miks sotsiaalne audit aitab omavalitsuses rahvastiku elukvaliteeti mõjutada?rahvastiku elukvaliteeti mõjutada?

See on kSee on kõõigist teistest tervisedenduslikest ligist teistest tervisedenduslikest läähenemistest henemistest tulemuslikeim;tulemuslikeim;

Kaasab kKaasab kõõik paikkonna grupid, ik paikkonna grupid, kaka marginaalsed, marginaalsed, otsustetegemise protsessi – suurim kaastus tingib otsustetegemise protsessi – suurim kaastus tingib parimad lahendused;parimad lahendused;

Arvestab gruppide, organisatsioonide ja vArvestab gruppide, organisatsioonide ja võõrgustike rgustike vastastikuse svastastikuse sõõltuvusega ja seostega;ltuvusega ja seostega;

VVõõtab arvesse paikkonna mitmekesisustab arvesse paikkonna mitmekesisustt ja omap ja omapäärara, , arendab sotsiaalset sidusustarendab sotsiaalset sidusust;;

VVõõtab arvesse igatab arvesse igaüühe vastutushe vastutustt muutuste saavutamise muutuste saavutamise eest paikkonnas;eest paikkonnas;

Arendab paikkonna suutlikkust, loob jArendab paikkonna suutlikkust, loob jäärjepidevuse ja rjepidevuse ja pideva arengu paikkonna muudatuste saavutamisel pideva arengu paikkonna muudatuste saavutamisel seoses ressursside ja oskuste jseoses ressursside ja oskuste jäääämisega paikkondamisega paikkonda – – kasvatab kasvatab sotsiaalset sotsiaalset kapitalikapitali..

Ühiskonna kapitaliÜhiskonna kapitali arenguringarenguring

TERVISEKAPITAL

MAJANDUSKAPITAL

SOTSIAALNE KAPITAL

Kolm tulevikuprognoosi SKP per capita arengus sõltuvalt Kolm tulevikuprognoosi SKP per capita arengus sõltuvalt potentsiaalsest suremusmäära muutusest Eestispotentsiaalsest suremusmäära muutusest Eestis

Allikas: The economic consequences of ill-health WHO/SM/PRAXIS, 2006.

US$US$

Tõeline kTõeline kapitalismapitalism

Ei investeeri vaid ühte kapitali vormi Ei investeeri vaid ühte kapitali vormi - majanduskapitali- majanduskapitali – – ignoreerides ignoreerides teisiteisi

Arendab kõiki kapitali liike, nii Arendab kõiki kapitali liike, nii inimkapitali, sotsiaalsesse kapitali, inimkapitali, sotsiaalsesse kapitali, majanduskapitali, looduskapitali kui majanduskapitali, looduskapitali kui tervisekapitali. tervisekapitali.

Trevor Hancok, 2007Trevor Hancok, 2007

WHO väljakutse omavalitsusteleWHO väljakutse omavalitsustele

¤ Juhtida oma vallas/linnas tervise arengut ning investeerida tervisesse ¤ Kindlustada integreeritud investeeringute arengukava olemasolu, mis on suunatud tervise arengule. ¤ Püstitada kindlad sihid tervise arenguks regulaarse sotsiaalse auditi teostamise kaudu ¤ Määratleda selge vastutusmehhanism tervise eest ¤ Haarata otsuste tegemisse kaasa lokaalne elanikkond ning respekteerida kultuurilisi ja etnilisi erinevusi. ¤ Luua infrastruktuur tervise arengu programmide elluviimiseks ja koordineerimiseks. ¤ Publitseerida regulaarselt aruanded terviseinvesteeringutest, mida on tehtud lokaalsel tasandil.

Tõeline kapitalism eeldab nihet Tõeline kapitalism eeldab nihet juhtimismeetoditesjuhtimismeetodites

IntegrIntegreeritudeeritud plan planeerimisi koostöös erinevate eerimisi koostöös erinevate sektorite ja avalikkusega sektorite ja avalikkusega

Tervisemõju analüüsi kasutamisega poliitiliste Tervisemõju analüüsi kasutamisega poliitiliste otsuste vastuvõtmisel või uute programmide otsuste vastuvõtmisel või uute programmide algatamiselalgatamisel

InterseIntersekktoratoraaallne juhtimine, kaasatesne juhtimine, kaasates avalikku, era- ja mittetulundussektoritavalikku, era- ja mittetulundussektorit Vahendades, mitte käskides/keelatesVahendades, mitte käskides/keelates Osavõtul põhinevat demokraatiat arendadesOsavõtul põhinevat demokraatiat arendades Kogukondade, gruppide ja indiviidide Kogukondade, gruppide ja indiviidide

tervisesuutlikkust arendades.tervisesuutlikkust arendades.

““Ükski tervisenäitaja Euroopa riikides Ükski tervisenäitaja Euroopa riikides ei ole juhuse tulemus – need ei ole juhuse tulemus – need tulenevad otseselt nendest tulenevad otseselt nendest poliitilistest otsustest ja tingimustest, poliitilistest otsustest ja tingimustest, milles rahvused elavadmilles rahvused elavad””

William William Farr, 1866.Farr, 1866.