KUIDAS OMA LAST

TÕELISELT ARMASTADA

www.mentorinspira.ee

GREG BAER

www.reallove.com

ME KONTROLLIME LAPSI

1.Vihaga 2.Reeglitega

3. Või anname neile kõik, mida nad soovivad

KUIDAS ME PANEME LAPSE KUULETUMA?

• peame epistlit • karistame • manipuleerime • tõmbume eemale • palume • anname „altkäemaksu“ (ostame asju) • viime psühholoogi juurde

KUI LAPS EI KUULETU, SÜÜDISTAME

• kooli • televisiooni • valitsust • valesid sõpru • ja lapsi endid

MEIE ÜLESANNE VANEMANA ON MITTE ANDA LAPSELE KÕIKE, MIDA TA TAHAB,

VAID ÕPETADA TEDA

KUIDAS OLLA

ÕNNELIK, ARMASTAV JA

VASTUTUSTUNDLIK

TEGELIK PÕHJUS, ET LAPS EI KUULETU

ME POLE KUNAGI ÕPPINUD OLEMA

TÕELISELT ARMASTAVAD LAPSEVANEMAD

MU LAPS VAJAB KÕIGE ENAM ARMASTUST

Kujutle, et istutad taime ja mõne päeva pärast on ta närbunud

MU LAPS VAJAB KÕIGE ENAM ARMASTUST

Sa võid • vihastada ja karjuda taime peale • solvuda, pettuda, et ta ei vasta sinu ootustele • võid ta lehed roheliseks värvida Aga kõige lihtsam oleks teda KASTA

SÜMPTOMID

Nii nagu taim ei suuda öelda, et kasta mind, ei saa ka laps täpselt aru, miks tal on ebamugav tunne ja ta lihtsalt muutub • pirtsakaks • sõnakuulmatuks • vinguvaks • vastutustundetuks

SÜMPTOMID

Vanemaks saades muutub • vihaseks • mossitavaks • väldib vanemaid • on vägivaldne • on sõprade meele järgi • kasutab narkootilisi aineid

SÜMPTOMID

KUI LAPS KÄITUB „HALVASTI“,

SIIS SEE ON MÄRK,

ET TEMA ARMASTATUD OLEMISE VAJADUS ON RAHULDAMATA

TINGIMUSLIK ARMASTUS

IGA „HALB“ KÄITUMINE

ON VAID REAKTSIOON VALULE, MIDA LAPS TUNNEB,

KUI TEDA ARMASTATAKSE AINULT SIIS KUI TA ON „HEA“ LAPS

MITTE SELLEPÄRAST, KES TA TEGELIKULT ON

TEGELIK PROBLEEM ON VAJA LAHENDADA,

MITTE TEGELEDA SÜMTOMITEGA

Sajandeid surid meremehed skorbuuti ja ikka raviti nende haavu või igemeid, kuid ei teatud, et on meremeestele on vaja C vitamiini. Lapsele on vaja tõelist armastust, kuid seda kahjuks ei teata

TÕELINE ARMASTUS = VITAMIIN C HINGELE

TÕELISE ARMASTUSE DEFINITSIOON

TÕELINE ARMASTUS ON HOOLIDA TEISEST

INIMESEST ILMA MIDAGI VASTU OOTAMATA "Ma hoolin su tunnetest.„ MITTE : "Mulle meeldib, kuidas sa mind ennast tundma paned.“

IGA TINGIMUSTETA AKTSEPTEERIMINE SEOB MEID LAPSEGA, MILLEST OMAKORDA TEKIVAD TUGEVAD SIDEMED, MIS TÄIDAVAD MEID TÕELISE JA PÜSIVA ÕNNETUNDEGA

LAPSE TUNDED

Kui me hoolime lapse tunnetest, siis nad tunnevad • et kuuluvad meie ellu • meiega tugevat sidet • end terviklikuna, kindlalt ja mitte üksikuna

KUI VIHASTAME JA PETTUME LAPSES

Olenemata sellest, kui palju • raha • energiat • aega me kulutame lastele - iga kord kui me väljendame oma viha ja pettumust, nad tunnevad ennast • tühjana • hirmununa • ära tõugatuna ja üksikuna

EMOTSIOONIST

REAKTSIOONINI

Neokorteks lubab meil mõelda ja tegutseda

ratsionaalselt, inimlikult

Limbiline

süsteem emotsioonide eest vastutaja

(rõõm, viha, mure, hirm, üllatus, vastikus)

Ajutüvi ütleb, millal joosta ja millal peituda,

hoiab keha käigus ja elus

PALJUDE ARGIPÄEV

Positiivsed

emotsioonid

Negatiivsed

emotsioonid

„PÕHJUSTAJAD“

Ulakad lapsed

Eriarvamused

abikaasaga

Finants-

probleemid

Vanemad

Pinged

pereliikmete

vahel

Teiste viha ja negatiivsed

emotsioonid

Kaotused

Füüsiline ja

mentaalne kurnatus

Alkohol, rohud

Krooniline või

korduv stress

Haigused

Liiklus

VIHJED

Kulmud

kortsus

Lõualihased

pinges

Veri voolab

kätesse ja

jalgadesse

Hingamine

kiireneb

Sundmõtted

ajavad närvi

Adrenaliini

tulv - tahaks

kohe rünnata

LEKKIV PANG kui ärrituvuse analoog

VIHAGA TOIMETULEK

ÄRRITAJA

HINNANG/JÄRELDUS

VIHA

PIDURID

REAKTSIOON

VIHA TÜÜBID

Viha enese poole

Viha väljapoole

Pettumus

Konstruktiivne

viha

VIHAGA TOIMETULEK

ÄRRITAJA

VIHA

PIDURID

REAKTSIOON

HINNANG/JÄRELDUS

VIHAGA TOIMETULEK

* Saavad alguse kasvatusest ja kogemustest * Neil on kaugeleulatuvad tagajärjed, sest meil on veendumusi, mis puudutavad: - meid ennast - teisi (mis mõjutavad meie järeldusi) - viha ja selle väljendumist - pidureid - reaktsioonide põhjendatust

VIHAGA TOIMETULEK

Kõnekeeles öeldakse, et on „heas“ või halvas tujus Mõjutavad sarnaselt veendumustega meie elu igast küljest Peamised meeleolu mõjutajad on: - tervislik seisund - ööpäevarütm - liikumine - toitumine - sõltuvusainete tarvitamine - uni, selle kvaliteet - stress - sotsiaalsed tegurid

????

VIHAGA TOIMETULEK

ÄRRITAJA

HINNANG/JÄRELDUS

VIHA

PIDURID

REAKTSIOON

Su

Me õpetame oma käitumisega lapsele • kui sa käitud hästi, siis ma armastan sind

• kui sa käitud halvasti, siis ma sind ei armasta

Su

Laps õpib, et peab hakkama meie heakskiitu/ armastust oma käitumisega OSTMA

Su

„Enamus aega olen ju armastav, aga vahel valan viha välja. Peab ju ennast väljendama!“

MIDA TEEB VIHA?

Kujutle, et kohtume 10-ks minutiks. 9 minutit 10-st olen ma soe, sõbralik ja mõistev, aga viimasel minutil karjun su peale ja ajan sind rihmaga mööda tuba taga.

Mis on efekt? Kas sa mäletad neid toredaid 9 minutit? Kas sa tunned ennast kindlalt ja armastatuna nüüd minuga koos? Muidugi mitte.

1 minut hirmu ja valu ületavad 9 minutit rahu ja rõõmu

MIKS ME EI ANNA LAPSELE TÕELIST

ARMASTUST?

• sest meil endal pole seda

• me oleme tühjad ja hirmunud ja täiesti haaratud omaenda vajaduste rahuldamisega ja enesekaitsega

MIKS?

Sest meie vanemad reageerisid meie eksimustele • kulmukortsutuse • ärritunud ohke • silmade pööritamise • kurjustamisega

• Ka meie õpetajad ei andnud heakskiitu kui olime aeglase taibuga või rahutud

• Ja meie sõbrad olid meie sõbrad siis kui olime nende meele järgi

Selline TINGIMUSLIKU HEAKSKIIDU muster on meid saatnud kogu elu

ÕPPISIME KUNAGI, ET..

...INIMESED KIIDAVAD MEID HEAKS, KUI ME TEEME, MIDA NAD TAHAVAD JA ME TEEME, MIDA IGANES, ET NENDE HEAKSKIITU PÄLVIDA

Me ei suuda oma lapsi tingimusteta armastada sellepärast, et ka me ise pole tõelist armastust alates lapsepõlvest saanud. Me ei saa anda seda, mida meil pole.

SEE ON SELGITUS, MITTE SU VANEMATE

SÜÜDISTAMINE

• Kui mitu korda su isa sind kallistas ja ütles, et ta armastab sind? • Kui mitu korda su ema lihtsalt kuulas sind või enamalt jaolt andis nõu • Kui sa tegid vigu, kas sa tundsid, et oled ikkagi vanemate poolt armastatud?

Kujutle, et sul on nälg ja sul on laual 5 EUR - su viimane raha. Sa kavatsed just selle eest midagi süüa osta, aga ma tulen ja võtan 5 EURi laualt ja põgenen Kuidas sa ennast tunned? Muidugi vihasena ja pettununa

Aga nüüd kujutle sama stsenaariumit, ainult sul

on panga arvel 20 miljonit EUR Kuidas sa suhtud minusse kui ma jooksen nüüd Selle 5 EURiga minema?

Olukord oli mõlemal juhul sama, aga sa OTSUSTASID reageerida erinevalt Sa said vihaseks esimesel korral ainult sellepärast, et sul polnud 20 miljon EURi See ongi vahe Kui sinus endas on piisavalt armastust, siis teiste käitumine ei röövi sinu meelerahu

Su

ME VIHASTAME TEISTE PEALE MITTE SELLEPÄRAST, MIDA NAD TEEVAD VAID SELLEPÄRAST, ET MEIL ON

ARMASTUSEPUUDUS (meil on ainult 5 emotsionaalset EUR)

VIHA on ARMASTUSEPUUDUSE TUNNUS

ARMASTUSE IMITATSIOON

KUI POLE VÕIMALIK SAADA

TÕELIST ARMASTUST,

SIIS KASUTATAKSE

IMITATSIOONI

ARMASTUSE IMITATSIOON

1. IMETLUS

2. VÕIM

3. NAUDING

4. TURVALISUS

PROBLEEMID IMITATSIOONIGA

• aetakse sassi päris armastusega

• rahulolu tekitav mõju on lühiajaline

• imitatsiooni saamine tuleb välja teenida

• tekitab sõltuvust, sest “maitseb” hästi

• iga järgmise doosi saamiseks tuleb rohkem ja rohkem panustada (sõltuvuse põhimehhanism)

SAAMISE JA KAITSE

KÄITUMINE

1. VALETAMINE

2. RÜNDAMINE

3. OHVRI MÄNGIMINE

4. PÕGENEMINE

5. KLAMMERDUMINE

LAPSEVANEMA 3 PEAMIST KOHUSTUST

1.Armastada oma last

2.Õpetada oma lapsele KUIDAS armastada teisi

inimesi

3.Õpetada oma lapsele vastutust

KUI MU LAPS KÄITUB „HALVASTI“

(valetab, ründab, klammerdub, mängib ohvrit,

põgeneb)

SIIS SEE NÄITAB, ET TA EI TUNNE ENNAST ARMASTATUNA

1. VALETAMINE

VALETAMINE

MIKS LAPS VALETAB?

• tahab vältida vanema pettumust ja viha

• või meeldida teistele

KUIDAS LAPSED VALETAVAD?

1.„Ma ei tea, ema, kes tegi selle akna katki“ (kuigi ise tegi)

2.Süüdistavad teisi: „Tema tegi!“

3.Ütlevad „Aitäh!“ mitte sellepärast, et on tõeliselt tänulikud, vaid vanemad vihastavad kui ma tänulik pole

KUIDAS LAPS VALETAMA ÕPIB ?

• jälgides ja imiteerides sõpru

• jälgides meid

• ise katsetades

JUBA MA SALAJA PROOVIN SU KINGI.....

LAHENDUS

Ema võiks võtta Mari sülle ja öelda: „Mäletad ma rääkisin, et ära mängi mu kleitidega õues, aga sa tegid seda ja sellepärast on mu kleit nüüd määrdunud. Lähme paneme selle nüüd koos pesumasinasse.“ NB! Kõik on öeldud ilma vihase toonita!

Me ise valetame ka mitu korda päevas, ilma et seda ise märkaksime • Kui hilineme, laseme käiku hädavale: "Liiklus

oli õudne" ( et mitte võtta vastutust oma viletsa ajaplaneerimisoskuse eest)

• "Polnud aega seda asja ära teha" (aga tegime terve päev kõike muud)

• Kui me ei taha telefonis kellegagi rääkida, palume abikaasat või last, et ta ütleks: "Teda pole kodus."

• Me meelitame inimesi, et neile meeldida

• Miks me tahame inimestele meeldida ja ära hoida nende halvakspanu?

• Sest me tahame, et keegi armastaks meid vaatamata meie vigadele, eksimustele ja hirmudele

OLLA AKTSEPTEERITUD

=

OLLA ARMASTATUD

• Selleks et teised saaksid sind armastada ja aktsepteerida, on vaja teistel näha KES SA TEGELIKULT OLED

• Kui sa varjad oma tõelist olemust ja näitad vaid häid külgi, siis teised kiidavad su need küljed heaks, aga sa tunned ennast ikkagi üksikuna ja mittearmastatuna.

MIKS SA EI NÄITA OMA TÕELIST OLEMUST?

Sest sa usud, et neid külgi, mida sa ei näita, pole võimalik armastada

Me õpetame lapsi vihaga, pettumusega ja autasudega oma vigu peitma...

... seepärast peavad nad varjama, kes nad tegelikult on

...ja see paneb nad tundma end tühja ja üksikuna

ÕNNE VALEM

TÕDE – NÄITAD, KES SA OLED

TAGASISIDE – „MA NÄEN SIND“ „MA AKTSEPTEERIN SIND“ TULEMUS - TUNNED ENNAST ARMASTATUNA

RÜNDAMINE

vihaga

kriitikaga

sarkasmiga

süütunde tekitamisega...

...manipuleerime inimesi andma meile midagi

mida vajame kui tunneme ennast tühjana

KUIDAS LAPS ÕPIB VIHA KASUTAMA, ET SAADA

OMA TAHTMIST

2-aastane Mati saab vähem tähelepanu kui vastsündinud õde. Ühel päeval ta karjub EI, ja saab kogu ema tähelepanu endale.

Nii ta õpib, et viha on kasulik relv.

Hiljem elus tema pere ja töötajad kardavad tema viha, aga ta saab kõik, mis tahab viha abil. Kuigi inimesed täidavad tema soove, siis vaatamata võimule tunneb ta ennast üksi, sest inimesed ei taha olla tema läheduses kuna kardavad teda

KUI LAPS ON VIHANE....

... siis ta tahab olla • nähtud • aktsepteeritud • armastatud

• Me võiksime ka lastele õpetada, et kui keegi on vihane või valetab, siis ta ei tunne ennast tõeliselt amastatuna ja on õnnetu.

• Vihased inimesed ei saa kokkuleppele.

• Kui lapsed kaklevad videomängu pärast,

"Mõlemad lähevad oma tuppa, rahunevad ja mõtlevad millal ja kui kaua ta tahab mängida. Kui olete rahunenud, siis kohtute elutoas ja lepite kokku - kes millal mängib.“ TÄHTIS SIIN: rahunemine ja omaette oma soovidele ja lahendustele mõtlemine

KUIDAS ÕPETADA

LAPSELE

VASTUTUSTUNNET

• Hea on teha iga nädal pere koosolekuid, et jagada ülesanded ja pidada nõu

• Et laps õpiks vastutust tehke nimekiri kodutöödest

• Igaüks valib ise "objekti" ja vastutab. • Et ei oleks mitmeti mõistetavust, on igal

obejektil aeg, millal see "üle vaadatakse" N: iga laupäeva lõunaks on muru niidetud igal õhtul kella 10-ks on köök korras

• Lapsed õpivad vastutust samal moel nagu jalgpalli või klaverit mängima - praktiseerides

• Kui laps on vastutustundlik, siis on ta õnnelik ja tunneb ennast tugevana

Aga lapsel peaks olema VALIKUD, et tunnetada TAGAJÄRGI

„Ma vaatan, et sa pole valinud kodutööde ära tegemist ja see vaevab sind, kuigi me emaga pole selle kohta midagi öelnud. Teeme ühe eksperimendi, pühendu kodutöödele 3 päeva ja jäta kõik muu kõrvale, iga õhtu räägi mulle mis sa ära tegid, vaatame mis seis on 3 päeva pärast.“

Lapsed teavad mis on ÕIGE ja mis on VALE, nad tunnevad ennast õnnelikuna kui kohustused on täidetud. Me peaksime neile lihtsalt andma ÕIGED TÖÖRIISTAD, mitte sundima asju ära tegema

3 päeva pärast võiks küsida: „Sa tundud õnnelikum kui 3 päeva tagasi, kas kodutööd on nüüd KÕIK tehtud?“

KIGAÜKS VASTUTAB OMA TUNNETE JA

REAGEERIMISVIISI EEST

Hea oleks õpetada last vastutama oma reageeringute ja tunnete eest

KIGAÜKS VASTUTAB OMA TUNNETE JA

REAGEERIMISVIISI EEST

• 3 meest kõnnivad metsateel • Sa lähed ja müksad esimest meest, see

vihastab • Sa müksad teist mees - see ei tee väljagi • Sa müksad kolmandat meest - see naeratab ja

müksab vastu, on sõbralik LOO MORAAL: SEE ON SINU VALIK , KUIDAS SA ÄRRITAJALE REAGEERID

OHVRINA KÄITUMINE

Miks inimesed käituvad ohvrina? Et saada tähelepanu • „Vaata, mis nad mulle tegid“ • “Vaata, mis nad oleksid pidanud tegema“ • „See pole minu süü!“ • „Kui minul on valus, siis pead ka sina valu

tundma“

3. OHVRINA KÄITUMINE

OHVRINA KÄITUMINE

Ohvrid kasutavad nõudmisi ootusi süütunnet et panna teised tegema seda, mida nad tahavad

KUIDAS LAPSED KASUTAVAD

OHVRI KÄITUMIST...

• ...kui nad tahavad, et neile midagi ostetaks: "Aga kõigil mu sõpradel on IPad, see pole õiglane, et minul pole!"

• „Aga kõik teised ju lähevad!„ • "Paluuuuuuuuun!"

• Lapsed saavad ohvrina käitudes küll tähelepanu, kuid mitte tõelist armastust ja tunnevad ikka ennast üksi

• Tegelikult lapsed, kes käituvad ohvrina on vastutustundetud, laisad ja ära hellitatud ja seda käitumisviisi nad õpivad

MEILT

KUIDAS NII?

• Me kaebleme oma töökaaslaste, sõprade sugulaste üle laste läheduses

• Süüdistame teisi kuidas nad meiega käituvad, selle asemel et võtta...

... vastutus oma tunnete ja tegude ees

4. PÕGENEMINE

PÕGENEMINE

LAPSED • Ei suhtle meiega • Kasutavad narkootilisi aineid • Istuvad tundide kaupa internetis

MEIE • Ei puuduta neid • Ei vaata neile silma • Ei veeda nendega aega

KOKKUVÕTE

Lapsed kasutavad neid käitumisviise, mis on nende iseloomule sobilikud või mille kohta neil on edukogemus

1. VALETAMINE

2. RÜNDAMINE

3. OHVRI MÄNGIMINE

4. PÕGENEMINE

5. KLAMMERDUMINE

KUI INIMESED KASUTAVAD SAAMISE JA

KAITSE KÄITUMST....

......siis nad ütlevad selle käitumisega: • „Palun armasta mind, ma olen nii tühi!“

• „Ma ei armasta sind!“

Pea meeles, et laps käitub neil 5-l moel vad sellepärast, et ta on „uppumas“ ilma armastuseta

TULEME TAGASI VIHA JUURDE

Ilma tõelise armastuseta on inimene HIRMUL ja ta kaitseb ennast VIHAGA

HIRM VIHA

LAHENDUS

KUI SA TUNNED ENNAST ARMASTATUNA, SIIS SA POLE VIHANE

TULEME TAGASI VIHA JUURDE

• Me oleme õppinud, et laps kuuletub vihale, kuid see paneb ta ennast tundma õnnetuna ja üksikuna

• Sinu viha kogedes ta kuuleb „MA EI ARMASTA

SIND! Ja lapse hirm ja tühjusetunne kasvavad ja nad vastavad 5-l moel - põgenevad, käituvad ohvrina, ründavad, valetavad, klammerduvad

TULEME TAGASI VIHA JUURDE

NB! INIMENE EI KUULE SIND KUI SA OLED VIHANE, sest ta on hirmunud ja sisalikuaju mõju all • "Mitu korda ma pean sulle ütlema..." (laps ei

kuule sind kui sa oled vihane)

MIKS SA ÜLDSE VIHASTAD LAPSE PEALE?

• Sest sul on ootused oma lapse suhtes

• Sa ei vihasta ju oma naabri peale kui ta su

prügi välja ei vii, sest sul pole temale ootusi

MIDA ME LASTELT OOTAME?

• Kuulekust • Tänulikkust • Austust • Koostöövalmidust • Mõjutatavust

AINUS PÕHJUS MIKS ME EI ARMASTA OMA LAST TINGIMUSTETA ON SEE, ET ME EI ARMASTA ENNAST KA TINGIMUSTETA

TUNNUSED, ET MA EI ARMASTA ENNAST

TINGIMUSTETA

1.Tülitsen 2.Põgenen tülisituatsioonist 3.Vihastan kiiresti 4. Pidevalt tahan tõestada, et mul on õigus 5. Süüdistan teisi enda eksimustes 6. Ootan komplimente teistelt

Inimesed, kes ennast tingimusteta ei armasta käituvad sel moel

KUIDAS ENNAST ARMASTADA

• Taha muutuda • Näita teistele, kes sa oled • Harjuta eneseusku • Lõpeta ise saamise- ja kaitsekäitumine -

põgenemine, valetamine, vihastamine....

LAHENDUS

Kui sa tunnistad kõigepealt endale oma vigu Siis tunnistad neid oma parimale sõbrale, kes aktsepteerib neid vigu sinus

Siis tunned, ennast armastatuna Ja siis suuad ka last rohkem aktsepteerida ja armastada

MIDA SIIS TEHA KUI MA VIHASTAN LAPSE PEALE

• Ütle lapsele: „Ok, ma pean rahunema, me räägime sel teemal hiljem.“ • Siis räägi sõbraga, tunnista talle oma vigu ja kasvatuses tehtud vigu. Vestle kuni sa pole enam vihane

SA PEAD RÄÄKIMA KELLEGAGI VÕI TEGEMA MIDAGI, MIS SIND RAHUSTAB

Ja siis jätka oma vestlust lapsega

KIIRE ESMAABI

VIHA PUHUL

HINGA 10 x SÜGAVALT

VIHAMEETER

Võta eesmärgiks peatada viha kasv

enne kui see jõuab viieni

VIHAMEETER

Konkreetsed tegevused:

* hingamine

* eemaldu

* ütle, et pole sobiv moment

* mõtle millegi meeldiva peale

...skaleeri uuesti ja kui number on

väiksem, siis jätka alustatut

VIHA-FOOR

SPIRITUAALSE ENESEHOOLITSUSE

PÄEVIK

Mis toidab minu hinge E T K N R L P

1. Meditatsioon + + +

2. Jalutuskäik looduses +

3. Sõpradega veedetud aeg +

4. Cappuchino joomine ja lugemine + +

5. Huupi tehtud hea tegu +

6. Inspireeriv film +

ALGUL TUNDUB MÕTE ARMASTADA

TINGIMUSTETA RASKE TÖÖNA, SEST...

....kui meie enda ämber on tühi (armastusest ja energiast) • siis meil endal pole midagi anda • järelikult on vaja kõigepealt oma ämber täita enda eest hoolitsedes ja teistelt täiskasvanutelt saadud tingimusteta armastusega • ja siis täita ka laste ämbrid

KUIDAS TÄITA LASTE ÄMBRIT

• räägi sõpradest, koolist, ütle tema nime • puuduta teda iga päev • vaata talle silma • kuula teda "Ohoo. Räägi mulle rohkem sellest." • veeda temaga aega • ära kunagi räägi temaga vihaselt siis muutub ta enesekindlaks ja õnnelikuks

KUI LAPS TEEB

PAHANDUST

LOOMULIKUD TAGAJÄRJED, MIS SOBIVAD

„KURITÖÖGA“

Kui laps lõhub akna

• siis ta koristab killud • maksab oma taskurahast uue akna

EI OLE ÕIGE KARISTADA SÜÜTUNDE JA

HÄBISTAMISEGA

„Vannituba on segamini, ah niimoodi sa tänadki meid selle IPadi eest, mis me sulle emaga kalli raha eest ostsime!“ • Laps õpib - kui mulle antakse midagi, siis minult oodatakse midagi • Kui ma teen midagi valesti, siis mind ei armastata ja pannakse ennast halvasti tundma

Lapsed aktsepteervad tagajärgi kui • neile on tagajärgedest varem räägitud • neile antakse valida erinevate tagajärgede

vahel

KUI LAPS TEEB VEA JA KÄITUB

VASTUTUSTUNDETULT

Küsi: "Mida sa õppisid sellest kogemusest?"

KUIDAS LAHENDADA

PROBLEEME

DDISNEY HARJUTUS

TEOSTAJAD

KRIITIKUD

IDEEDE

GENERAATORID

LOOM KAITSEB TERRITOORIUMI

• Turris kuklakarvad

• Madal urin

• Paljastatud kihvad

ALISTUMISE-KEHTESTAMISE-AGRESSIIVSUSE TELG

KEHTESTAV

KÄITUMINE

AGRESSIIVNE

KÄITUMINE

ALISTUV

KÄITUMINE

ALISTUV KÄITUMINE

Thomas Moriarty uuris erinevaid vanuserühmi

kehtestava käitumise osas

80% - ei ütle oma soove välja

15% - ütleb korra, kui see ei aita, loobuvad

5% - kordab soovi kuni saab soovitu

AGRESSIIVNE KÄITUMINE

a) võidab peaaegu alati kõik vaidlused

b) väljendab oma tundeid, mõtteid, vajadusi

c) võib tunduda, et on tülinorija tüüp –valjuhäälne,

ebaviisakas, sarkastiline, näägutav, domineeriv

KEHTESTAV KÄITUMINE

Inimene astub oma õiguste kaitseks välja

ning

väljendab oma isiklikke vajadusi, väärtusi, muresid

ja mõtteid otsekohesel ja sobival viisil

SITUATSIOON 1

Mees jõuab töölt koju füüsiliselt ja

emotsionaalselt kurnatuna ning vajab

aega, et hinge tõmmata.

Kuid niipea kui ta koju jõuab,

hakkab naine talle rääkima

kõikidest hädadest,

mis teda päeva jooksul on

tabanud.

SITUATSIOON 1

1) Mees kuulab poole kõrvaga naise juttu, piilub

ajalehte, on sisimas närviline ja mõtleb „Küll ta on

egoistlik. Kui ta mind armastaks, teaks ta kuidas ma

praegu ennast tunnen ja laseks mul rahus olla“

2) Mees tormab majas ringi ja

Karjub naisele: „Sa oled kõige

egoistlikum inimene, keda

ma tean. Ma tahan töölt tulles

rahu ja vaikust“

3) Pöördute ümber,

vaatate rääkijale otsa

ja ütlete „Teie jutt segab

mind filmi nautimast.“

SITUATSIOON 2

3) Kohe koju tulles ütleb mees:

„ Ma olen väga väsinud ja

tahan veidi puhata. Kui asi

just väga pakiline pole,

võiksime sellest rääkida

pärast sööki.

Siis olen valmis sind kuulama

ja ka oma päevast rääkima.“

ALISTUVA KÄITUMISE PLUSSID

a) sellise käitumisega õnnestub konflikte vältida ja

teisi kontrollida (piripill, lipitseja, märter on tihti

mõjukamad kui agressor)

b) võimalik teiste heakskiitu pälvida – „nii isetu“

c) väiksem vastutusekoorem - kui asjad viltu

veavad, siis ei süüdistata käsutäitjat

d) teised tahavad neid toetada ja kaitsta

ALISTUVA KÄITUMISE MIINUSED

a) alistuva käitumise hind on elamata elu, kuna

pillab oma aastaid teiste soove täites

b) teesklus varjab tõelist mina, tal võib olla palju

tuttavaid kuid mitte sügavaid suhteid

c) kui inimene alistub, hakkab teisel piinlik, siis

tekib ärritus ja lõpuks halvakspanu

d) teised tahavad neid toetada ja kaitsta

ALISTUV KÄITUMINE

Kui alustate end ohvriks tuues,

lõpetate vihates neid kellele end ohvriks tõite.

-George Bernhard Shaw-

ALISTUVA KÄITUMISE MIINUSED

Alistuvast käitumisest võivad tingitud olla

a) migreen

b) astmahood

c) paljud nahahaigused

d) haavandtõbi

e) artriit

f) krooniline väsimus, hüpertoonia

g) ärevus, depressioon, kompulsiivsus,

paranoia, impotentsus, neuroos

KEHTESTAVA KÄITUMISE PLUSSID

a) nad on nemad ise ja tunnevad endast rõõmu

b) täisväärtuslikud suhted, teistel on kehtestajaga

mugav. Intiimsus – võime teisele väljendada

oma soove, lootusi, hirme, süütundeid.

c) iseenda elu elamine, valikuvabadus

d) mõju avaldamine, edukus töös

VERBAALNE KEHTESTAMINE

Kehtestamine on nagu kirurgia – see eeldab

täpsust.

Kui tahad nuriseda – tee seda õigete sõnadega

KAS ON VÕIMALIK ENNAST MUUTA?

„Mul sõidab katus ära ja ma ei suuda ennast

kontrollida“ (agressor)

„Olen nagu halvatud. Istun vaikselt oma karbis ja

kannatan“ (alistuja)

Osa verd suunatakse ajust

tugimotoorikasse – põgene, võitle

Tuleb luua uued

käitumisharjumused

KOLMEOSALINE KEHTESTAV SÕNUM

TUNDED

...tunnen ma

MÕJU

sest...“

KÄITUMINE

„Kui sa..

KOLMEOSALINE KEHTESTAV SÕNUM

...tunnen ma

ärritust ja

viha

..sest see

tekitab mulle

lisatööd“

„Kui sa

lauda enda

järelt ära ei

korista

EBAEFEKTIIVSED MEETODID

Enamik kasutab konfliktis ebaefektiivseid

meetodeid

häbistamist

süüdistamist

teesulgusid –

moraali lugemist,

kohtumõistmist

ähvardamist

EBAEFEKTIIVSED MEETODID

„ Kuidas sa võid? Kui sa õpiks oma riideid

korralikult ära panema, teaksid sa kus nad on.

Kuidas ma sinu arvates sellises prügihunnikus su

kingad üles leian. Kui sa kohe oma kingi üles ei

otsi, saad karistada“

EFEKTIIVNE MEETODID

Hommikul - „ Otsi sina oma toast ja mina otsin

alumiselt korruselt “

Õhtul – „Ma tahan sinuga hommikul toimunust

rääkida. Kui sa hommikul oma kingi ei leia, ajab

see mind närvi, sest mul

on endalgi tegemist, et

õigeks ajaks tööle jõuda.“

VÄLJENDA TUNDEID

Tunnete väljendamine kehtestavas sõnumis

mõjutab teise poole otsust käitumist muuta.

Kui inimene suudab negatiivseid tundeid

väljendada, suudab ta ka

positiivseid leida ja väljendada

VÄLJENDA TUNDEID AUSALT

• Vahel ei osata tundele nime anda või aetakse segi („Ma

olen närvis“ – tegelikult vahutab vihast)

• Vahel inimesed liialdavad tunnete kirjeldamisega et

mõjuda veenvamalt , kuid seda ei jääda uskuma

• Vahel valitakse tunde kirjeldamiseks vale sõna

„Kui sa suitsetad, tunnen end ahistatuna, sest silmad

kipitavad.“ (hinnang)

„Kui sa suitsetad, tunnen end ärritunult,

sest silmad kipitavad.“

KONKREETSED MÕJUD VEENAVAD

Läheb raha maksma

Kahjustab omandit

Raiskab aega

Segab efektiivsust tööl

Tekitab lisatööd

KONKREETSED MÕJUD VEENAVAD

RAHA – Kui sa kasutad mu autot ja ei võta bensiini

asemele, tunnen ma et mulle tehakse ülekohut, kuna

pean sinu bensiini eest maksma

OMAND – Kui kasutad mu saagi ja jätad selle vihma

kätte – olen ma ärritunud, kuna saag läheb rooste ja

ma ei saa sellega enam tööd teha

AEG – Kui sa mulle järele tulles hilined,

olen pahane, kuna minu aeg läheb sind

oodates raisku

KONKREETSED MÕJUD VEENAVAD

EFEKTIIVSUS TÖÖL – Kui sa mulle tööle helistad ja

pikalt räägid, olen ma pinges, kuna ma ei saa oma

tööd valmis õigeaegselt

LISATÖÖ – Kui sa oma musti riideid pesukorvi ei

pane, olen ärritunud, kuna pean musta pesu otsima

AEG – Kui sa mulle järele tulles hilined,

olen pahane, kuna minu aeg läheb sind

oodates raisku

TEGELIKUD PÕHJUSED

Isa: „Ma saan vihaseks kui tööriistad välja ligunema

jäetakse, aga tegelikult ajab mind närvi, et 90% ajast

ei kohtle mu poeg mind viisakalt“

Naine: „Mind häirib kui mu kihlatu mulle CD plaadid

kriimustatuna tagasi saan, aga tegelikult mind häirib,

et ta peab endastmõistetavaks , et ma tema jaoks

olemas olen. „