Suhtekorralduse ajalugu

Aune Past

• Mõte kasutada kommunikatsiooni – draama ja loo loomine kaasa arvatud- inimeste käitumise muutmiseks pole kuigi uus.

• Suhtekorralduse juured viivad tagasi ajalukku, kuna avaliku arvamuse mõjutamine on olnud oluline läbi inimajaloo..

• Kaasaegses mõistes suhtekorraldus on läbinud järgmised etapid: pressiagenturu, infoagentuur ja kahepoolne kommunikatsioon

• Suhtekorralduse sünnimaa on Ameerika.• 1641 korraldati Harvardi kolledžis

heategevusfondi toetuskampaania• 1758 avaldas King’s Kolledž (praegune

Columbia ülikool) esimese pressiteate.• Suhtekorralduslikke võtteid kasutati, kui vajati

avalikkuse toetust või kui oli kriisisituatsioon.

• Samuel Adams viis Ameerika Isesisvussõja (1775–1783) ajal läbi tegevuse, mida me täna nimetaksime suhtekorralduskampaaniaks. Adams teadis, kuidas kasutada sümboleid, et luua emotsioone.

• Adams kasutas loosungeid, millel on jumet tänaseni: Taxation without representation is tyranny.

Pressiagentuur

• Phineas T. Barnum, 19. saj Ameerika meelelahutustööstur oli väga osav välja mõtlema pseudosündmusi, et saaks meediakajastust.

• Nii tegi ta Charles Strattonist, kääbusest meediakangelase Tom Thumb-i.

• Barnumi töö tulemusel sai Ameerikas tuntuks ka laulja Jenny Lind.

• Esimene avalikkusele, mitte eliidile suunatud presidendikampaania viidi läbi Andrew Jacksonile ( seitsmes Ameerika Ühendriikide president, aastail 1829–1837.)

• Tema kampaaniameeskonnas oli Amos Kendall, keda täna nimetatakse eismeses presidendi pressisekretäriks.

Konsultatsioonibürood

• 1900 esimene Bostonis• Santa Fe raudtee tegi kohatutrundust Läänele,

et turistid kasutaksid sinnajõudmiseks raudteed

• 1909 Chicago Edison Company kommunikatsioonijuht Samuel Insull kasutas esimesena filmi PR vahendina ja 1912 hakkas klientidele väljastatavate arvete peale panema reklaami.

Henry Ford

1. Positsioneerimine –krediit ja tähelepanu lähevad sellele, kes teeb midagi esimesena

2. Avatus pressile

• President Theodore Roosevelt, USA 26 president (1901-1906) alustas pressikonverentsidega

• Ivy Ledbetter Lee (1877-1934) on PR ajaloo suurkuju, esimene PR nõustaja.

• Antratsiidikaevandustes oli streik ja kaevanduse juhid ei suhelnud meediaga, Ivy nõustas neid ja tagas prssile igakülgse info.

• Ivy kirjuyas “Declaration of Principles”, mis lõpetas ajstu: avalikkus, mis see veel on?

• • Lee lõi eetilise suhtekorralduse. Ta on öelnud, et firma

suhted avalikkusega ei sõltu mitte niivõrd sellest, mida kompanii ütleb, vaid sellest, mida ta teeb.

• Lee andis maailmale vana armsa heategevusega hõivatud mehe kuju. See oli Rockefeller. John D. on tänaseks maailmakuulus legend.

• Lee sai kriitika osaliseks, kui töötas natsiorganisatsiooni heaks, samuti Stalini Venemaa heaks. Ometi on Lee karjäär jäänud suhtekorralduse ajalukku ennekõike esimese

• Pannsylvania Raudteekompaniid nõustades veenis Ivy juhte meediaga suhtlema ja varustama ajakirjanikke olulise infoga.

• Lee oli tohutult hinnatud PR nõustaja nii klientide kui ajakirjanike poolt, aga kaotas oma usaldusväärsuse 1920tel koostöö pärast bolševikega.

Esimene õpik

• Bernays “Chrystallizing Public Opinion” 1923.• Bernay andis ka esimesed akadeemilised PR

loengud New Yorgi ülikoolis.

• Esimene, kes Inglismaal (1926) kasutas avalikkussuhete korraldamist sellises tähenduses nagu meie seda mõistame oli Empire Marketing Board. 1931.a. oli väga edukas kampaania: Buy British.

• Läinud sajandi alguses said paljudest ajakirjanikest Ameerika firmades kommunikatsioonijuhid. Ajakirjandus ja suhtekorraldus ei sõdinud omavahel. Ajakirjandusel ja suhtekorraldusel oli palju ühiseid huvisid ja võimalusi teineteise tegevusvaldkonda täiendada.

• Tema raamat Public Opinion (1922) on saanud klassikaks. Ta oli pettunud ajakirjanduses. Varem oli Lippmanni seisukoht, et ajakirjandus kirjeldab elu nagu see on. Pärast rindereporterina töötamist avaldas Lippmann arvamust, et inimkonna kõige ebaõnnestunum leiutis on pressikonverents. Kui varem võtsid inimesed ajalehe, et näha, mis on juhtunud, siis läinud sajandi alguses oli lugejaile selgeks, et ajalehest saab teada vaid seda, mida leht kirjutab. Jumala loodud sündmuste asemele oli tulnud ajakirjanduse loodud sündmused. Avalikkusel polegi enam oma arvamust, vaid see on solgitud ajakirjanduse poolt. Meedia edastab loosungeid ja stereotüüpe. Lippmann märgib samas, et mõjutamine on kahepoolne protsess.

• Maailma esimene suhtekorraldajate organisatsioon loodi 1917. aastal Ameerikas. Organisatsioon tegutseb tänini. Suhtekorralduse muutumisel professionaalseks tegevuseks on olulisel kohal Ameerika Suhtekorraldajate Assotsiatsiooni eetikakoodeksi vastuvõtmine 1954. aastal ja vabatahtliku akredeteerimise juurutamine 1964.aastal.

• 1948. aastal asutati Inglismaal Institute of Public Relations. Kasvas välja Kuninglikust Turundus Nõukogust. Erialaühendus koostas eetikakoodeksi ja litsenseerimisprogrammi.

Mis on mõjutanud kaasaegse suhtekorralduse teket?

Iga legaalne ettevõtlus saab toimuda vaid avalikkuse loal ja toelsuhtekorraldus on juhtimise vahendettevõtted peavad tegema kindlaks, mida sihtgrupid soovivad ja vastavalt sellele käituma

suhtekorraldus mõjutab sihtgruppe tegevuse, mitte sõnumite loomise kaudu.

Suhtekorralduse ajakoos on olnud 3 etappi:• manipuleerimine• informeerimine• järjepidev kahepoolne kommunikatsioon ja

heatahtlik suhtumine

• Manipulatsioon tähendab avalikkuse poolehoiu võitmist igasuguste vahenditega. PR spetsialiste selles staadiumis kutsuti pressiagentideks. Manipuleerimine on andnud PR- ile värvingu, mis mõjutab suhtumist erialasse tänaseni.

• Informatsioon - igakülgne info jõuab avalikkuseni. Tööle hakkasid infosekretärid. Ivy Ledbetter Lee oli esimene tõeliselt edukas praktik. Tema “Declaration of Principles” järgi ei ole avalikkus ega manipuleeritud. Suhtekorralduse eesmärk on faktidele tuginedes informeerida üldsust.

• Kahepoolne heatahtlik suhtumine - tööle hakkavad suhtekorralduskonsultandid. Oluline koht tegevuses antakse uuringutele. Uuritakse avalikku arvamust. Avaliku arvamuse uuringute analüüs on aluseks edasise strateegia koostamisele. Oma eesmärke sõnastades arvestatakse avaliku arvamusega. Oluliseks saab sotsiaalse vastutuse tähtsustamine.

• Rakendub põhimõte, et see, mida räägid, peab olema tõsi. Tähelepanu pööratakse sisemistele sihtgruppidele, areneb sisekommunikatsioon, tekivad sisemised ajalehed. Kliendisuhtlus muutub avatumaks, oma eesmärke tutvustatakse kliendilehtedes.

• Suhtekorraldajad ei muretsenud niipalju kriisikommunikatsiooni oskuste arendamise, kuivõrd plaanipärase suhtekorralduse pärast. Organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks pole vaja mitte niipalju kriisikommunikatsiooni, kuivõrd just plaanipärast ja pidevat tegevust. Firmad hakkasid toetama oma töötajaid, kes osalesid erinevates organisatsioonides, sest nii oli nende firma esindatud paljudes organisatsioonides.

• Avalikkus peab olema täielikult informeeritud. Avalikkussuhete korraldamise printsiibid: tõde, ausus ja kõigi faktide teatavakstegemine.

Rahvusvaheline Suhtekorraldajate assotsiatsioon (IPRA)

• • IPRA asutati mais 1955. Aastal viie maa

suhtekorraldusprofessionaalide liiduna. Liidu asutasid suhtekorraldajad Inglismaalt, Prantsusmaalt, Hollandist, Norrast ja USAst. IPRA on tunnustatud ÜRO konsultaatiivorganisatsiooniks, UNESCO konsultatiivorganisatsiooniks.

Nemad olid esimesed IPRA liikmed

Eestist: Ulli Sats, Kaja Tampere ja Aune Past. Ulli Sats ja Aune Past olid aastaid ka IPRA

nõukogu liikmed.

Eesti suhtekorralduse areng

• Eesti ühiskonnas toimusid muutused 1980test aastatest. See, mis toimus Eestis suhtekorralduse nime kordagi nimetamata, oli ehe näide survegruppide tegevusest, kommunikatsioonijuhtimisest, sümbolkommunikatsiooni teadlikust kasutamisest.

• 1986-1987 aasta fosforiidisõda on oma olemuselt survegruppide aktsioon, suhtekorralduslik tegevus oma õiguste eest seismisel.

• Rahvussümboolika kasutuselevõtt.17. juunil 1988 Lauluväljakul Rahvarinde esimene 100 000 osavõtjaga meeleavaldus.

• 23.augustil 1989 Balti kett.

• Suhtekorraldusega hakkasid tegelema nii ajakirjanikud kui turundusinimesed. Õigupoolest ühinesid suhtekorralduse kui uue ja põneva teema ümber ühiskonnas erinevates valdkondades aktiivsed inimesed.

• Tartus tegutses Kolme Krooni Klubi. Klubi liikmed hankisid suhtekorraldusalaseid väljaandeid ja raamatuid ning tutvustasid neid üksteisele. Koos organiseeriti nii eneseharimist, kui veedeti vaba aega. Klubi tegutses aktiivselt 1995-1997. aastatel. Koos tutvuti maailmas levivate kommunikatsioonisuundadega, hinnati üksteise tegevust, prooviti sõnastada, mis on suhtekorraldus. Klubis käibis oma raha: kolmekroonine.

Eesti Suhtekorraldajate Liit

• Suhtekorraldajate liidu loomise ettevalmistust alustati 1995. aastal. Ettevalmistavas grupis olid Aune Past, Kai-Riin Meri, Kaili Hendrikson, Kaja Tampere, Svea Talving, Peep Mühls ja Ivo Rull.

• 29. mai 1996. asutati Tartus Eesti Suhtekorraldajate Liit. Nagu näha kutsest, olid erialainimesed omavahel nii tuttavad, et nimedele polnud vaja tiitleid lisada. Olgu siis siin kirjas, et EPRA asutamise kohtumisel valgustasid suhtekorralduse hetkeseisu

• Suhtekorralduse areng Eestis Aune Past, AS Alexela PR juht, suhtekorraldusfirma PNH Konsultatsioonid üks omanikke.

• Suhtekorraldusfirmade tegevus Peep Mühls AS Hill&Knowlton Eesti juhatuse esimees

• Kolme Krooni Klubi tegevus Urmas Aunin, Tartu Ülikooli Teabetalituse juhataja

• Suhtekorralduse ümarlaua tegevus Henri Käsper, suhtekorraldusbüroo KPMS&Partner konsultant, üks omanikke

• Suhtekorraldus ja ajakirjandus Svea Talving, sotsiaalministeeriumi suhtekorraldusjuht

• 13.00-14.30 kerge lõuna• 14.30-17.30 ettekanded, läbirääkimised• 1.Suhtekorralduse lobbyitöö poliitikas Ingvar Bärenklau• 2.Suhtekorraldusharidus ülikoolist. Prof. Marju Lauristin, Tartu

Ülikool• 3.Suhtekorraldus finantsmaailmas. Kaupo Pollisinski, Eesti

Panga infojuht • 4.Suhtekorralduse kui eriala sünniraskused. Anssi Siukosaari,

Soome Suhtekorraldusliidu liige

• Asutajaid oli 42 inimest. EPRA on erialaliit, mis koondab valdkonna spetsialiste. Liit töötas välja eestikeelse terminoloogia ja eetikakoodeksi. Liidu põhikirja on tehtud üldkoosolekutel muudatusi, mis viivad liidu tegevuse kooskõlla ühiskonna muutustega.

• Liit toimib organisatsioon kvaliteedigarantiina. Liidu liikmeks saab ainult kahe liikme soovitusega.

• 2000. aastast tegeldakse Kutsestandardite väljatöötamisega. Kutsestandardite väljatöötamist juhib EPRA juhatuse poolt Ivo Rull, kaasatud on Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni osakond kui Baltimaade erialakompetentsi keskus.

• Eesti Suhtekorraldajate Liidu presidendid 1996.-1997. Aune Past, 1997.- 1999. Peep Mühls, 1999. ja hiljem valitud juhatused veavad liitu kollektiivselt.

• Liidu juhatuse liikmed: 1996.-1997 Aune Past, Kai-Riin Meri, Kaja Tampere, Margus Mets, Svea Talving, Anu Õun, Kaili Hendrikson, Peep Mühls, Kaupo Pollisinski.

• 1997. -Peep Mühls, Aune Past, Kai-Riin Meri, Svea Talving, Margus Mets, Kaja Tampere, Kaja Kell, Juhan Kivirähk, Anu Õun.

Koolitus

• Alguspäevadest alates viis liit läbi erialakoolitust. Alustasime seminare erinevates firmades, kus tutvusime firma suhtekorraldusega. Tavakohaselt pidas iga võõrustaja ka mingi teoreetilise ettekande.

• Rahvusvahelise mastaabi sai koolitus 2000. aasta mais. 27. mail toimus Hansapanga konverentsikeskuse Balti saalis rahvusvaheliselt tunnustatud suhtekorraldusspetsialisti dr. Marieta Vosi loeng teemal "Muutused suhtekorraldaja elukutses".

• 31. mail 2001 esines EPRA 5. aastapäeva loenguga IPRA president Alasdair Sutherland. Loengu teemad olid:

• rahvusvahelise suhtekorraldusturu trendid• suhtekorralduse areng maailmas• globaalse turu areng ja selle mõju rahvusvahelistele

kompaniidele, brändidele ja suhtekorralduskampaaniatele

• viimistletud sihipäraste kampaaniate ja suhtekorralduse tulemuste mõõtmise meetodite arendamise vajadus.

• Integreeritud kommunikatsioonistrateegia alase koolitustsükli viis läbi Helsingi ülikooli professor Leif Åberg.

• Jätkusid ka kohalike koolitajate ja praktikute seminarid.

• EPRA kutsestandardite töörühm kogunes esimest korda Rahvusraamatukogus Tallinnas reedel, 20. aprillil 2001. kell 16. Töörühma moodustasid Ulli Sats, Aune Past, Peep Mühls ja Ivo Rull. Ühises arutelus leiti, et:1.Aeg suhtekorraldaja kutsestandardi väljatöötamisks EPRA poolt on küps;2. Kutsestandardi miinimumnõudeiks peaks olema kõrghariduse olemasolu, minimaalselt 2-aastane erialane tööstaaazh ning soovitused EPRA tegevliikmetelt. Lisaks kaaluti ka erialaste akadeemiliste loengute kuulamise arvestamist;3. Kutsestandardite väljatöötamisel ja vastaval atesteerimisel võiks teha kööstööd Kaubandus-Tööstuskojaga;

•4. Kutsestandardite rakendamine võiks toimuda etapiviisiliselt. Esimeses etapis, nö 0-variandina võiks väljatöötatud kutsestandardite kohaselt atesteerida EPRA liikmed; 5. Lepiti kokku, et alusdokumendi kutsestandardite väljatöötamiseks valmistab 11. maiks ette Aune Past;6. Töörühm jätkab alusdokumendi täiendamist eesmärgiga esitada kutsestandardite põhimõtted ning võimalikud atesteerimisprotseduuride kirjeldused 31. mail toimuvale EPRA üldkogule;

• Esimesena hakati avalikkussuhteid ja teabekorraldust õpetama Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis.

• Esimene lektor oli Ray Laakaniemi USA-st• Siis Jaakko Lehtonen Soomest• Loenguid on pidanud Leif Aberg, Dennis

Wilcox jt.

• Esimene eestikeelne suhtekorraldusõpik• A.Past “Juhtimine ja suhtekorraldus” Pegasus

2005