Jana Olak

1

Suuõõne mikrobioloogia Willoughby Dayton Miller (1853-1907) pani aluse hambahaiguste mikrobiaalsele uuringutele. Suuõõs on piirkond inimorganismis, kus leidub kõige rohkem mikroobe, mis jaotuvad püsimikroflooraks ja transiitmikroflooraks. Suuõõnes on ideaalsed tingimused mikroobide kasvuks: temperatuur on umbes 37 kraadi ja ka toitu on palju. Antud konspektis käsitletakse hambakaariesega ja parodontiidiga seotud mikroobe. Ligikaudne mikroobide jaotus suus:

• Streptococc 23% • S.mutans 2% • Actinomyces 42% • Bakteroides 8% • Neisseria 1,5% • Veillonella 13% • Fusobacterium0,4% • Lactobacillus 0,4%

Mikroobide paiknemine suus: Huultel – Fakultatiivsed anaeroobsed streptokokid Streptococcus vestibularis Suulae limaskestal - Actinomyces, Streptococcus Põskedel - Streptococcus oralis, S. mitis, S. sanguis, Haemophilus, Villonellae Neisseria.e Keskmiselt 5-25 mikroobi epiteeliraku kohta Keelel -

• Papillid võimaldavad kinnituda suurtel hulkadel mikroobidel 100 mikroobi ühe epiteeli raku kohta

• 100 mikroobi keele epiteeliraku kohta. Papillid võimaldavad suuremat pinda mikroobide kolonisatsioonil

• S. salivarius, S. mitis S. oralis –1/3 kõigist keelel olevatest mikroobidest • Veillonellae - 1/3 kõigist keelel olevatest mikroobidest • Stomatococcus mucilagenosus – ainult keelel • Porphyromonas, Prevotella, Fusobacterium, Treponema suurenenud hulk soodustab

lenduvate väävliühendite teket ja halitoosi Süljes leidub keskmiselt 10 x 8 - 10 x 9 mikroobi milliliitris

Gram positiivsed kokid Streptoccus Leidub suus kõikjal suus, nii limaskestal kui hammastel Jaotatakse nelja põhilisse gruppi: I Mutansi grupp: S. mutans (serotüübid c, e, f)

S. sobrinus (serotüübid d, g) S. rattus S. cricetus S. ferus S. macacae S. dowei

II Salivarius grupp: S. salivarius S.vestibulasris III Angiosus grupp: S constellatus

Jana Olak

2

S. intermedius S.angiosus IV Mitis grupp: S. sanguis

S. parasanguis S. crista S. gordonii S. mitis S. oralis

Mutans grupp (mutans streptococci) 1924 Clarke isoleeris hammastelt, varsti isoleeriti südameklappidelt ja seostati endokardiidiga

• Kõige kariogeensemad mikroobid loomadel • Kõrge suhkrusisaldus toidus suurendab S. mutansi hulka • Happe produktsioon (laktaathape) süsivesikutest • Lahustuvate ja mittelahustuvate glükaanide produtseerimine. S.mutans kasutab ära

sahharoosi, millest produtseerib lahustuvaid ekstratsellulaarseid ja lahustumatuid ektratsellulaarseid polüsahhariide (glükaan ja fruktaan), mis on seotud katu moodustumisega ja kaariese tekkega. S.mutans produtseerib ka intratsellulaarseid polüsahhariide, mis toimivad nagu süsivesikute reserv, ajal mil toidus süsivesikuid juurde ei tule. Salivarius grupp ▪ Leidub limaskestal, põhiliselt keelel, vähem hammastel ▪ Produtseerib samuti glükaane , kuid mitte nii suuses ulatuses kui S.mutans ja kaariesega teda

väga ei seostata S. angiosus grupp ▪ Võimalik on leida hambakatust ja limaskestalt. ▪ Seostatakse purulentsete protsessidega organites nagu abstsessidega ajus või maksas,

peritoniit, endokardiit S mitis grupp ▪ S.mitise grupi mikroobid on oportunistlikud patogeenid. Ekstratsellulaarsete glükaanide

produktsioon suhkrust on S. mutansist erinev ▪ S. sanguis toodab proteaase , mis lõhustavad sIgA, ▪ S. gordonii seob α-amülaasi

Lactobacillus spp.

L. casei L. fermentum L. acidophilus L. salivarius L. plantarum L. previs L. cellobiosus L. buchneri • Moodustavad suuõõne mikroobidest umbes 1% • Palju on süljes, katus vähe • Hulk tõuseb järsult, kui suhkru sisaldus toidus on suur • Suurel hulgal dentiini ulatuvates kaviteetides • Intensiivselt happeid tootev mikroob • Oluline roll kaariese progresseerumisel

Jana Olak

3

Actinomyces

• A.naeslundii (juurekaaries, gingiviit) • A. israeli, (oportunistlik patogeen, põhjustab actinomükoosi) • A. gerensceriea • A.meyeri (vähesel hulgal gingiva piirkonnas) • A.odontolyticus (seostatakse algavas faasis emaili demineralisatsiooniga) • A.georgiae (juhuslikult igemetaskus, patoloogiat ei põhjusta)

• Osaleb katu moodustumisel • Leidub peamiselt hambakatus, eriti aproksimaalsetel pindadel, hambakaela piirkonnas • Seostatakse juurepinna kaariesega • Hulk tõuseb gingiviidi korral • Fermenteerib glükoosi, moodustab laktaathapet

Bakteriaalne katt

• Pelliikula- atsellulaarne, mineraliseermata kiht • Biofilm – tsellulaarne, mineraliseerumata • Materia alba – tsellulaarne, mineraliseerumata • Toidujäägid - tsellulaarne, mineraliseerumata • Pigment - tsellulaarne, võib olla mineraliseerunud

või mitte • Supragingivaalne kivi - tsellulaarne,

mineraliseerunud • Subgingivaalne kivi - tsellulaarne, mineraliseerunud

Biofilm

Geelisarnane kiht, mis on tihe, mineraliseerumata, kõrgelt organiseerunud mikroobide kolooniate mass • Bakterite arv 1mg hambakatus on 10 x 10

Pelliikula • Esimene õhuke kiht biofilmi tekkes, katab ka hambakivi • Kleepjas atsellulaarne valgukiht, mis koosneb süljest pärit glükoproteiinidest • Poolläbilaskev kaitsebarjäär happele • Kleepuvad vabad mikroobid • Kohe peale hamba pinna puhastamist hakkab uuesti formeeruma • Võib pigmenteeruda (tanniin)

Pelliikula koosneb kolmest kihist • Pinnaalune kiht • Pindmine kiht (1µm) • Pinnapealne kiht (1-10µm)

Hambakatu orgaanilise osa moodustavad

• rakulised komponendid, milledeks on epiteelirakud, makrofaagid, leukotsüüdid • katu ekstratellulaarne maatriks, mis moodustub sülje ja bakterite komponentidest, nagu

valgud ja lipiidid Hambakatu anorgaanilised komponendid

• Peamised komponendid on kaltsium ja fosfaat ja need pärinevad süljest Bakteriaalse katu formeerumise staadiumid

• I staadium - pelliikula moodustumine

Jana Olak

4

• II staadium- bakterite koloniseerumine

• III staadium - katu küpsemine

Bakterite koloniseerumine

• 1 - 2 päevane katt koosneb põhiliselt kokkidest: S.mutans, S. sanguis, S.sanguis, S. mitis Ka Haemophilus ja Neisseria on varajased koloniseerujad (Vaata fotol a, b)

• 4 -7 päev – filamendid, kepikesed (Veilonella, Actinomyces, Fusobacterium) leukotsüüdid,

• Kihistumine ühekihilisest mitmekihiliseks • Tekib mikroobidevaheline aine, mis ühendab mikroobide kolooniad. Koosneb sülje ja

mikroobide poolt toodetud polüsahhariididest ja on kleepuv • Alates 8 päevast hakkab vähenema streptokokkide hulk, suureneb anaeroobide hulk • Polüsahhariidid on toidu reserviks mikroobidele • 7-14 päev. G- mikroobid, spiroheedid. Nähtav põletik (vaata fotod d,e) • 14-24 päev Katu küpsemise käigus toimivad metaboolsed seosed mikroorganismide vahel

Tavaliselt organiseeruvad ühte tüüpi mikroobid. Mõned mikroobiliigid ühinevad-koonduvad teiste mikroobidega (filamendid kogunevad ümber sfäärilise organismi) moodustades erinevaid kooslusi, mida nimetatakse (vaata foto f)

Osad mikroobid toodavad suktsinaati, mis on omakorda kasvufaktoriks teistele Streptococcus toodab ühendit, mida kasutavad Campylobacter liigid

Spiroheetide kasvu soodustab isobutüraat Umbes 7 - 14 päeval avaldub gingiviit

Jana Olak

5

Fissuurikatt

• Põhiliselt on G+ kokid, G- kokke on üksikuid. Võrreldes hamba sileda pinnaga on vähem S. mutansit ja laktobatsille

• 7 päevases katus võib olla kivi, mis on iseloomulik kaaries-inaktiivsele hammaskonnale • Vanas fissuurikatus tavaliselt domineerivad kokid, mis sõltuvalt inimesest võivad erinevad

olla. Erinevates fissuuri osades domineerivad erinevad mikroobid.

Faktorid, mis mõjutavad mikroobide kinnitumist 1. Sülje glükoproteiinid ( soodustavad bakterite kleepuvust) 2. Spetsiifilised bakterite kinnitumismehanismid (elektrostaatiline mehhanism, retseptorid,

hüdrofoobne mehhanism) 3. Bakterite konkurents ja mikroobide vastastikused seosed (S. sanguis ja S. mutans on

antagonistid, S.sanguis kinnitub paremini) 4. Hammaste puhastamine, hügieen 5. Dieet

Mikroobide kinnitumise elektrostaatiline teooria

• Email laetud “+” • Pelliikula “-” • Ca-sillad “+” • mikroobid

Mikroobide kinnitumise retseptorite teooria

• S.mutansi korral on ekstratsellulaarsed glükaanid katu strukuraalseks komponendiks ja sillaks bakterite ja kõvakoe vahel.

Jana Olak

6

Glükaanid • Produtseerivad: S.mutans, S.sanguis, S. salivarius, Latobacillus, Rothia, Eubacterium, A.

naeslundii • Suureneb katu happelisus • Hambaemaili demineralisatsioon • Mikroobide toimel tekib sahharoosist laktaathape • Happed moodustuvad ekstra- ja intratsellulaarsete polüsahhariidide katabolismil • Katu polüsahhariidid nagu f ruktaanid ja heteropolüsahhariidid

Lahustuvad • Toitaine reserviks mikroobidele Süsivesikute metabolism

Supragingivaalse katu bakteriaalne koostis

• Õhuke kiht, 1-20 raku kihti • Peamiselt gram positiivsed fakultativsed anaeroobsed • Peamiselt S. sanguis, A. naeslundii • A.israelii, S. mutans, Veilonella, Fusobacterium, Treponema, Capnotcytophaga

Normaalse tservikaalse katu koostis Igemevagu – toimub bakteriaalne poliferatsioon ja stagnatsioon. See mõjutab igemetasku vedeliku hulka, epiteelirakkude deskvamatsiooni, bakteriaalse happe produktsiooni Mikroobide tüvede hulk on enam-vahemühesugune inimestel kõigil Erinevate mikroobide tüvede hulk kõigub sõltuvalt inimesest ja võib olla erinev ka suu erinevates piirkondades S. mitis, S. sanguis, A. Naeslundii, A. odontolyticus A.meyerii, S. mutans,, Fusobacterium, Treponema, Eubacterium Hambakivi koostis

• 70-90% anorgaanilised ained • Mikroobid on samad, mis gingivaalses vaos

Jana Olak

7

• Peamine osa parodontiidi tekkimisel on mikroobide arvu kasv Hambakaaries Kaariese aregnuks on olulised 1. Kariogeense mikroobide olemasolu 2. Happeproduktsiooni hulk 3. Peremeesorganismi vastuvõtlikkus 4. Toitumine 1. Kariogeensed mikroobid Streptococci, lactobacilli, actinomyces. Vaata eespoolt. 2. Happe produktsioon katus Bakteriaalsel fernentatsiooniil intensiivistub hapete produktsioon, mis viib emaili dekaltsifikatsiooni tekkele. Kariogeenne katt, mille pH langeb, tkitab emaili dekaltsifikatsiooni mõne minuti jooksul, pH taastub umbes 40 minuti pärast, isegi kui sülg puhastab suu kiirelt jääb pH happeliseks umbes 20 minutiks. Olulised momendid happeproduktsiooni protsessis

• Katu hulk • Katu asukoht • Sülje hulk • Mikrofloora • Toitaine koostis

3. Peremeesorganismi vastuvõtlikkus

• Hambakoed Kaariese teket mõjutab hambaemaili morfoloogia, emaili resistentsus kaariese suhtes Email on vastupidavam kaariesele kui teised hambakoed.

• Sülg Kliirens Puhverdusvõome Bakterite agregatsioon Antibakteriaalne funktsioon ( IgA, lüsotsüüm, sülje peroksüdaas) 4. Toitumine

• Suhkur on peamine toitaine kariogeensele mikrofloorale, kes produtseerivad happeid ja glükaane. Suhkru tarbimise tõus soodustab kaariese intesiivistumist

• Tärklised Madala kariogeensusega Tõenäoliselt soodustab kariogeense mikrofloora arengut Lutipudelikaariese korral

• Domieerivad laktobacillus, S. mutans, A.israelii, Veillonella, Gandida • Predominantmikrofloora S.oralis ja S.milleri grupp

Igas kahjustatud kohas rohkem kui 1 SM genotüüp Hambakaariese tekkimise teooriad 1.Spetsiifilise katu hüpotees

• Hambakatus on mõned spetsiifilised kaariese tekitajad

• Ravi: Spetsiifiline antikaariese ravi

Jana Olak

8

2.Mittespetsiifilise katu hüpotees

• Hambakatt on mikroobide kooslus. Haigus tekib kogu koosluse mõjul

• Ravi: katu eemaldamine 3.Ökoloogilise katu hüpotees

• Haigus tekib katu mikrofloora tasakaalust väljaviimisel Parodondihaigused Bakterite seos parodondihaigustega

• Mikroobe hulk on sõltuvuses haiguse staadiumiga ja haiguse intensiivistumisega

• Mikroobide hulga vähendamine või elimineerimine kõrvaldab või pidurdab haiguse

• Peremeesorganismi seisund mõjutab tekkivat haigus arengut

• Mikroobid toetavad patogeenseid mediaatoreid, mis võivad soodustada haiguse arengut Bakteriaalne biofilm ja parodondihaigused 1. Faktorid, mis määravad parodondihaiguste intensiivsuse on järgmised

• Suuhügieen • Mikroobide tüüp ja olemus biofilmis • Peremeesorganismi vastupanu ja immuunsus

2. Faktorid, mis soodustavad parodondihaiguste teket • Gram negatiivseid mikroobe seostatakse parodondihaigustega • Katus, mida seostatakse gingiviidi ja parodondiidi tekkega on erinevad mikroobid

3. Katubakterite patogeenne mehhanism • Kinnitumismehhanismid. Kinnitumine võib sõltuda esmastelt kinnituvatest mikroobidest • Bakterite ainevahetuse produktid. Näiteks endotoksiinid ja ensüümid (kollagenaas,

lüsotsüüm, hüaluronidaas) • Mikroobide ellujäämise mehhanism ja tingimused

4. Hormonaal-immuunreaktsioonid • Antikehade produktsioon suureneb • Täiendavad süsteemid aktiveeruvad. Immunoloogilised reaktsioonid, põletikureaktsioonid

Parodondihaiguste klassifikatsioon 1. Gingiviit

• Algav gingiviit 100-300 rakuline kiht, gram positiivsed, Actinomyces

• Krooniline gingiviit

Anaeroobid, gram negatiivsete hulk suureneb Fusebacterium nucleatum, Prevotella intermedia, Veillonella parvula

Gram positiivsed predominantsed mikroobid, mida seostatakse gingiviidiga A. naeslundii, A. odontolyticus, Lactobacillus, S. mitis, S. angiosus, Propionibacterium acnes, Peptpstreptococcus micros, Eubacterium Gingiviidid, millede arengut soodustab hambakatt on järgmised

• Endogeensed steroidhormooni produktsiooniga seotud haigused (puberteediea gingiviit, raseduseaegne gingiviit)

Jana Olak

9

• Diabetes mellitusega seotud gingiviit • Hematoloogiline gingiviit (leukeemia) • Toitumisega seotud gingiviit

Katuga mitteseotud gingiviidid

• Gingiva patoloogia, mis on esile kutsutud mikroobide, viiruste, seenet poolt • Geneetilised häired • Organismi süsteemsetest häiretest põhjustatud gingiit • Tratumaatilised põhjused

2. Nekrotiseeruvad parodondiidid a. Nekrotiseeruv haavandiline gingiviit

• Anaeroobne infektsioon põhjustab haavandumist, gingiva ja selle all asetseva luu destruktsiooni.

• Esmalt kahjustuvad interproksimaalsed pinnad. • P. intermedia, spiroheedid, fusobakterid

b. Nekrotiseeruv haavandiline parodondiit • Gingiva, peroidontaalsete ligamentide ja luu destruktsioon • Kudede nekroos, kaasneb valu • Kiire parodondi destruktsioon • Mikroobid, mida seostatakse nekrotiseeruva parodondiidiga

Actinobacillus actinomycetemcomitans Fusobacterium nucleatum, Prevotella intermedia Candida albicans Poprhyromonas gingivalis

3. Kroonilised parodontiidid

• Põletikulised muutused sügavamates kudedes, kaaseneb luukadu • Paljusid mikroobe seostatakse kroonilise parodontiidi arenguga. Vaata järgmist loetelu

Porhyromonas gingivalis Prevotella intermedia Fusobacterium nucleatum Tanerella forsythensis

Porhyromonas gingivalis Fusobacterium nucleatum

Actinobacillus actinomycetemcomitans

Jana Olak

10

4. Agressiivne parodondiit Esineb alla 35 aasta vanustel, ja iseloomulik on haiguse kiire kulg, millega kaasneb parodondikudede kiire hävimine Kaasneb alati mikroob Actinobacillus actinomysetemcomitans Siia alla kuuluvad prepuberteetiline parodontiit ja juveniilne parodondiit Actinobacillus actinomycetemcomitans P. intermedia Eikenella corrodens Capnocytophaga sputigena

Süljetestid Võimaldavad meil hinnata sülje hulka, sülje puhverdusvõimet ja hambakaariest tekitavate mikroobide hulka – seega kaariese arengu intensiivsust. Võimalik on kasutada kahe firma teste, mis on üsna sarnased Antud materjalides tutvustatkse süljeteste Orion Diagnostika baasil. Järgnevalt tutvustavaid teste on võimalik kasutada hambaarstil hambaravi tooli juures, mikrobioloogia laborit kaasamata. Vajalik on vaid termostaadi olemasolu. Orion Diagnostica

Võimalik on kasutada nelja testi • Dentobuff® Srtip • Dentocult® SM Srip mutans • Dentocult® LB • Dentocult® CA

Ivoclar Vivadent AG Saab kasutada kolme erinevat testi

• CRT®Bacteria Tests • CRT ® buffer Tests Strips • Plaque Test

Sülg • Ööpäevas eritub umbes 1,5 liitrit sülge • Sülje pH 6,8-7,0 , neutraalne

Sülje hulka määratakse kogudes sülge teatud aja jooksul. Uuringutes kasutatakse tavaliselt stimuleeritud sülge.

• Stimuleerimata sülje eritumiskiirus norm. 0,25-0,35 ml/min hüposalivats. 0,10-0,25 ml/min

• Stimuleeritud sülje eritumiskiirus

norm 1-3 ml/min hüposaliv. 0,7-1,0 ml/min

Sülje hulk indiviiditi on erinev, sõltudes paljudest teguritest , näiteks

• vanusest • toitumisest • KNS seisundist ja psühholoogilistest faktoritest • Inimese tervislikust seisundist (diabeet) • Paljud ravimid mõjutavad süljeeritust (antidepressandid, neuroleptikumid) Sülje puudus soodustab hambakaariese arengut ja võib soodustada limakesta patoloogiate arengut. Vt. kserostoomia

Jana Olak

11

Sülje puhverdusvõime • Puhvrid on ained, mis takistavad suuri muutusi sülje pH tasemes. • Puhvriteks on bikarbonaat ja anorgaaniline fosfaat • Õhukeses süljekihis on puhverdusprotsess dünaamiline. Süljekihi vahetus hambal toimub

2-3 korda minuti jooksul. • Sülje puhverduvõime määramiseks saab kasutada Dentobuff Strip testi

Dentobuff Strip Sõltuvalt indikaatorriba värvumisest on sülje puhverdusvõime madal, keskmine või kõrge madal keskmine kõrge alla 4,0 4,5 – 5,5 üle 6,0

Dentocult® SM Strip mutans Test on Streptococcus mutansi hulga määramiseks katus ja süljes Kui patsient on suuteline närima, siis lastakse patsiendil eelnevalt spetsiaalset parafiini närida, et saaksime uuringu teha stimuleeritud süljega.

Streptococcus muatnsi hulka hinnatakse juhendis ette antud skaala järgi 48 tunni pärast peale testi tegemist. Kus „0“ = 1000mikroobi milliliitris, „3“ = miljon mikroobi milliliitris. „0“ väärtust täiskavanute puhul ei peeta oluliseks mikroobide hulgaks. Alla kolme- aastaste laste puhul on tähtis, kas testi järgi S. mutansit esineb või mitte. 0 1 2 3 10x3 10x4 10x5 10x6

Jana Olak

12

Dentocult LB

Testiga saab määrata laktobatsillide hulka süljes. Laktobatsille seostatakse dentiinikaariesega ja tavaliselt on laktobatsillide tase kõrge avatud, parandamata kaviteetidega hammaste korral.

• 1 minut närida parafiini • Lasta süljel voolata plastmasstopsi • Plastamasstopsist tõmmata sülg pipetti ja lasta söötmele • Termostaadia kasvab 4 päeva 37 juures • Üle 100 000 mikroobi/ml on tase kõrge • Alla 10 000 on LB tase madal

Dentocult CA Suuõõnes esineva seente määramiseks süljes

• Candida glabrata • Candida tropicalis • Candida guillirmondi Kandida esineb sagedamini keelel ja/või tagumiste hammaste papillide läheduses Aegajalt annab ägenemisi Ägeneb ortodontiliste aparaatide, proteeside kandmisel

Sülg kantakse söötmele, mis mis tuleb panna termostaati 4. päevaks. 10x3 10x4 10x5 10x6