Suur-Emajõe kalanduse arendamise tegevuskava 2007-2013 kalanduse... · Loomad said käsu kaevata kuninga vastuvõtuks jõgi, et kuningas võiks selle kaldal elada. Jõgi ... Jõe

Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit

Suur-Emajõe kalanduse arendamise tegevuskava 2007-2013

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus

Vihastas kord Vanemuine lindude ja loomade peale, et nad ei osanud elust rõõmu tunda, vaid kisklesid ja taplesid omavahel. Vanataat otsustas loomadele määrata kuninga, kes neid valitseks. Loomad said käsu kaevata kuninga vastuvõtuks jõgi, et kuningas võiks selle kaldal elada. Jõgi pidi olema ilus ja sügav ning selle kallastel pidi olema künkaid ja orge, varjurikkaid puudesalusid ja rohuniite, et kuningale rõõmu valmistada. Loomad hakkasidki vanataadi käsu järgi tööle. Jänes jooksis ees ja rebane vedas talle järele joostes sabaga maapinnale juti. Nii valiti jõele asukoht. Mutt kaevas esimese vao. Mäger süvendas seda ning hunt silus jõepõhja. Karu kandis mulla ja liiva hunnikutesse. Kui loomad olid tööga hakkama saanud, kallas Vanemuine kuldse kulbiga jõesängi vee ja määras, kuhupoole see voolama peab. Nii oli sündinud Emajõgi, Tartumaa sümbol.


Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 1. Taust .................................................................................................................................. 5

1.1. Suur-Emajõe üldiseloomustus .................................................................................... 5 1.2. Kalanduse ajalooline areng Suur-Emajõel ................................................................. 9

2. Olemasolev olukord......................................................................................................... 11

2.1 Suur-Emajõe kalastik................................................................................................. 11 2.2 Kutseline kalapüük .................................................................................................... 16 2.3 Harrastuskalapüük ..................................................................................................... 21 2.4. Piirangud kalandusega seotud tegevusele Suur-Emajõel ......................................... 25 2.5. Turism ja puhkemajandus......................................................................................... 27

3. Suur-Emajõe kalanduse arendamise tegevuskava aastateks 2007-2013 ......................... 33

3.1. Kutselise kalapüügi SWOT analüüs......................................................................... 33 3.2. Harrastusliku kalapüügi SWOT analüüs .................................................................. 34 3.3. Turismi SWOT analüüs ............................................................................................ 35 3.4. Huvigrupid................................................................................................................ 38 3.5. Eeldused kalanduse arendamiseks aastatel 2007-2013 ............................................ 39 3.6. Kalanduse arendamise tegevuskava aastateks 2007-2013........................................ 42

4. Lisad ................................................................................................................................ 44

3


Sissejuhatus Soodsate äravoolutingimuste tõttu on Eesti jõgede võrk tihe. Eestis on kokku loendatud üle 7000 vooluveekogu üldpikkusega 31 000 km. Suur-Emajõgi on üks Eesti suuremaid jõgesid. Vooluhulgaga on ta teine ja pikkusega üheksas jõgi Eestis. Ajalooliselt on Suur-Emajõgi olnud selle ääres elavatele inimestele väga oluline. Jõgi on pakkunud võimalust kala püüda ning olnud ajalooliselt oluline kaubatee. Oma suuruse tõttu kasutati seda varasematel aegadel palgiparvetusel. Harrastuskalastajate hulgas on Suur-Emajõgi olnud ja on ka edaspidi üks olulisimaid vooluveekogusid. Kalandus on läbi aegade olnud Suur-Emajõe äärsete elanike tegevusalaks ja elatusallikaks. Kalavaru on loodusressurss, millele avaldavad mõju looduslikud tingimused ja inimese tegevus. Teadliku kasutamise korral on kalavaru taastuv. Tänapäeval vajab kalavaru reguleeritud ja teadlikku kasutamist, et säilitada ajalooline tegevusala elujõulisena ning säilitada ajalooline elulaad Suur-Emajõe ümbruses. Erinevatel huvigruppidel on kindlad huvid ja nägemused oma tegevuste realiseerimisel. Harrastuskalastajad ja kutselised kalurid kasutavad sama kalavaru. Nii on tekkinud erinevad arusaamad ja teatud vastuolud erinevate huvigruppide vahel. Tegevuskava koostamisel on seatud eesmärgiks analüüsida kutselise kalapüügi, harrastuskalapüügi ning puhkemajanduse arendamise positiivseid ja negatiivseid külgi ning sellest lähtuvalt teha üldistusi ja ettepanekuid. Sageli riik ei arvesta kalavaru kasutamise korraldamisel paikkonna eripära ning kohalike huvigruppidega. Tegevuskava on dokument, mille abil saab kolmas sektor läbi rääkida riigi ja omavalitsustega. Tegevuskava koostamiseks viidi läbi kaks ümarlauda ja kolm töögrupi koosolekut, millest võtsid osa kutselised kalurid, harrastuskalastajad, teadlased, Tartumaa keskkonnateenistuse spetsialistid, Põllumajandusministeeriumi Kalamajandusosakonna spetsialistid ja puhkemajanduse korraldajad. Lisaks koostati ankeedid kutselistele kaluritele ja omavalitsustele, mille vastuseid kasutati tegevuskava koostamisel (ankeetide näidised Lisas). Arengukava koostamise töögrupis osalesid Meelis Tambets – Eesti Loodushoiu Keskus, Aimar Rakko – Tartumaa keskkonnateenistus, Ene Ilves – Põllumajandusministeeriumi Kalamajandusosakonna Jõgeva keskus, Lea Saan – Lõuna Eesti Kalastajate Klubi, Viktor Nukka – SA Emajõe Jõeriik, Suur-Emajõe kutseline kalur Urmo Saks, Urmas Pirk ja Risto Kalda – Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidust.

4


1. Taust

1.1. Suur-Emajõe üldiseloomustus Suur-Emajõgi algab Võrtsjärve kirdeosast Rannu-Jõesuus ning voolab peamiselt idasuunas. Peipsi järve suubub Suur-Emajõgi kolme haruna. Lättest Pede jõe suudmeni on Suur-Emajõgi Viljandi ja Tartumaa piirijõgi, edasisel teekonnal jääb aga jõgi Tartu maakonna piiresse. Suur-Emajõgi on madalate kallastega aeglane tasandikujõgi. Tema ürgorg on devoni liivakivis ning on jõe ülemjooksul kilomeetrid lai ja jõgi on madalas luhas väga käänuline. Käreveres, jõe algusest umbes 38 km kaugusel, ürgorg aheneb ja siit edasi voolab jõgi mõnevõrra sirgemana. Alates Kastrest on oruveerud jälle jõest kaugel ja jõe suudmeosa moodustab madala soise delta. Jõge ümbritsevad luhaheinamaad. Oru laiemates osades läheb jõeluht üle suurteks sooaladeks. Võrtsjärve-poolses otsas on Sangla soo, Meleski raba, Intsuveski raba jt., Ulilas Laugesoo, Peipsi ääres Emajõe Suur- ja Jõmmusoo. Need kohad on väga populaarsed paljude marjuliste hulgas. Mets kasvab ürgoru servaaladel ja ulatub peaaegu jõe äärde ainult Palupõhja, Kärevere ja Kastre kohal. Mujal leidub peale heinamaa puisniitu ja võsa. Pärast suurmajandite lagunemist on Suur-Emajõe luhaniidud ja kalda-alade põllud maha jäetud ja harimata ning seetõttu võsastuvad kiiresti. Põllumaa ulatub jõe äärde ainult alamjooksu-osas, Mäksa-Kastre piirkonnas.

Suur-Emajõe algus Rannu-Jõesuus. A. Rakko foto. Suur-Emajõe pikkus Võrtsjärvest Peipsini oli 1927 aasta andmetel 117 km. Peale õgvendamisi on Suur-Emajõgi lühenenud 100 kilomeetrini, sellest Võrtsjärvest Tartuni 57 ja Tartust Peipsini 43 km. Oma pikkusega on Suur-Emajõgi üheksas Eesti jõgi. Jõe laius on ülemjooksul keskmiselt 35 m, kohati 20 m, keskjooksul rohkem ja päris suudmes 145 m. Veepinda on juuni lõpus ligikaudu 780 ha. Jõe sügavus on enamasti 2-4 m. Suvise madalveeseisu ajal ulatub sügavus alamjooksul nn. Mäksa ja Kavastu hauas kuni 11

5


meetrini. Ülemjooksul leidub madalaid kohti, kust võib lausa jalgsi läbi minna. Madalaid ja kiviseid paiku esineb ka Tartu lähikonnas ja allpool kuni Luunjani. Jõe lang Võrtsjärvest Peipsini on ligemale 4 m, mis teeb suhteliseks languseks umbes 0,04 m/km, mis on väikseim võrreldes teiste Eesti suurjõgedega. Keskmine voolukiirus on kõigest paarkümmend sentimeetrit sekundis. Keskmise vooluhulga poolest suudmes (72 m3/s) on Suur-Emajõgi suuruselt teine Eesti jõgi Narva jõe järel. Jääaja lõpul voolas vesi Ürg-Peipsist piki Suur-Emajõe orgu Ürg-Võrtsjärve, sealt edasi mööda Väike-Emajõe orgu ja Viljandi orgu praegusesse Pärnu jõkke. Nüüdisaegne Suur-Emajõe säng ja voolusuund kujunesid välja alles ligikaudu 6000 aastat tagasi. Lisajõgesid on Suur-Emajõel kaksteist. Vasakpoolsed lisajõed on Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemisel tekkiv Pede jõgi, Laeva jõgi, Amme jõgi ja Lagina jõgi. Parempoolsed lisajõed on Kavilda jõgi, Elva jõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Mõra jõgi, Luutsna jõgi, Ahja jõgi ja Kalli jõgi. Suurim neist on Ahja jõgi. Suur-Emajõe peamiseks iseärasuseks on tema arvukad luhaveekogud, mida kokku on 102. 72 vanajõge sisaldavad vett iga aastaajal. Vanajõed on suuremalt osalt tekkinud jõesilmustest pärast voolutee looduslikku või kunstlikku õgvendamist. Enamik vanajõgesid paikneb jõe 35 km pikkuses lõigus Pede jõe suudme ja Kärevere küla vahel. Vanajõgede üldpindala kokku on ligikaudu 140 ha.

Suur-Emajõe soodid ehk vanajõed. M. Tambetsi foto. Võrtsjärve ja Peipsi vahel kuulub Suur-Emajõe jõestikku umbes 1600 km vooluveekogusid ning üle 130 järve kogupindalaga 3840 ha. Kui kaasa arvata ka Võrtsjärv ja sellese suubuvad jõed, siis hõlmab Suur-Emajõe jõgikond ligi neljandiku Mandri-Eesti pindalast. Suure jõgikonna ja arvukate lisajõgede tõttu kõigub Suur-Emajõe veepinna kõrgus tugevasti. Kõige kõrgem on veetase pärast lume sulamist aprillis, kõige madalam enamasti septembris. Veepinna kõikumise aastaamplituud võib olla 1,2-2,6 m. Kevadine suurvesi ujutab luha üle nii et ürgoru laiemates osades moodustub vahel kilomeetritelaiune veeväli.

6


Suur-Emajõe suue Praagal. A. Rakko foto. Ülemjooksul, Võrtsjärve ja Pede jõe suudme vahel (nn. Järvejõgi) voolab vesi mõnikord kevadeti pärast lume sulamist vastupidi, Võrtsjärve poole. Järve veepind on siis Pede jõe omast madalamal. Vastassuunalise voolu tekkimisele aitavad kaasa ka püsivad põhjakaarte tuuled, mis ajava Võrtsjärve vee lõunaotsa. Vahel juhtub ka, et Järvejõe vesi mõni päev päris paigal püsib. Jõe kaldad on suuremalt osalt madalad, kas turbased, liivased või savised; ülemjooksul esineb mõnes kohas järvekriiti. Põhi on enamasti ülemjooksul liivane, keskjooksul kivine, liivane või savine, alamjooksul mudane. Vanajõed on mudapõhjalised. Vee pinnakihi temperatuur on kõrgeim juulis-augustis, ulatudes 22 kraadini. Vertikaalsuunas on veetemperatuur enam-vähem ühtlane, vanajõgedes aga seisva vee tõttu kihistunud. Suur-Emajõe vesi on hägune. Vee läbipaistvus kõigub 0,4 m (suvel) ja 1,75 m (talvel) vahel. Lisajõgedes ja vanajõgedes on vee läbipaistvus suurem. Kaldaäärne taimestik kasvab enamasti kitsa, paarimeetrise ribana. Levinumad suurtaimed on pilliroog, järvekaisel, konnaosi, kollane vesikupp. Vanajõgedes on taimestik lopsakam. Suur-Emajõe alati rahvarohke ümbrus on rikas ajalooliste sündmuste ja mälestiste poolest. Jõe läheduses on teada ligi 40 arheoloogilist muistist alates linnamägedest ja lõpetades üksikleidudega, mis näitavad jõe kallaste asustatust juba keskmisel kiviajal. Siin on kindlusi-Tartus, Vana-Kastres ja Kantsil – ning kloostreid – Tartus ja Muugel. Praegu on jõeäärne ala tihedamini asustatud Käreverest Kastreni. Väikesed külad asuvad veel Jõesuus, Rekul, Palupõhjas ning Praagal. Suur-Emajõgi on muistsetest aegadest kasutusel olnud laevasõiduteena. Vanasti veeti seda mööda kaupa Pihkva ja Pärnu vahel. Suur-Emajõge ja selle lisajõgesid kasutati 60 aastateni sageli metsaparvetamisel. Tänapäeval kasutatakse Suur-Emajõge kauba vedamiseks harva. Põhiliselt kasutavad Suur-Emajõge veeteena lõbusõitjad ja kalamehed.

7


Haldusjaotus Suur-Emajõgi Võrtsjärvest Pede jõeni on Tartumaa ja Viljandimaa piirijõeks. Emajõe ääres asuvad 10 valda ja 1 linn. Suur-Emajõe vasakul kaldal asuvad Laeva, Tartu, Luunja ja Vara vald, paremal kaldal asuvad Rannu, Tähtvere, Ülenurme, Haaslava ja Mäksa vald. Tartu linn ja Puhja vald asuvad mõlemal kaldal. Kaitsealad Suur-Emajõgi voolab läbi kahest suurest kaitsealast: Alam-Pedja looduskaitsealast ja Emajõe-Suursoo maastikukaitsealast. Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos. Kaitseala suurus on 342,2 km2. ¾ maa-alast moodustavad sood. Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurtest soomassiividest esineb siin kõige rohkem rabasid. Väga palju esineb siin endiseid jõeheinamaid. Mitmekesise maastiku tõttu on siin leitud 647 liiki seeni, 646 liiki taimi, 26 liiki kalu, 6 liiki kahepaikseid 196 liiki linde ja 43 liiki imetajaid. Emajõe-Suursoo maastikukaitseala moodustab Eesti kõige suurema deltasoostiku ning selle suuruseks on ligikaudu 200 km2. Seal asuvad 8 tumedaveelist järve, mis on olulised kalade kudepaigad. Enamuse Emajõe-Suursoost moodustab madalsoo. Ka Emajõe-Suursoo on rahvusvahelise tähtsusega märgala ja linnuala.

Suur-Emajõgi kevadiste üleujutuste ajal. M. Tambetsi foto. Ajalugu Vanimateks leidudeks inimese tegevusest Suur-Emajõe kallastel on Jänese silla lähedalt leitud luust ahinguotsad, mis pärinevad 7.-6. aastatuhandest e.m.a. Tartumaa vanimad seni teada olevad kiviaegsed asulapaigad olid Suur-Emajõe alamjooksul keset Emajõe-Suursood Akalis ja Kullamäel. Läti Henriku „Liivimaa kroonikas“ on esimesed ülestähendused Emajõest kirjas 1211. aasta hilissügisest.

8


Võrtsjärve väljavoolu tamm Alates Vene ajast saati on palju räägitud Võrtsjärve veetaseme reguleerimisest, mis omakorda eeldab, et Suur-Emajõe lättesse ehitatakse regulaator. Viimasel kümnendil on Suur-Emajõe regulaatori ehitamisest räägitud seoses sademete vaeste suvedega, mil Võrtsjärve veetase langeb väga madalale. Selle tulemusena kahjustuvad Võrtsjärve kalapopulatsioonid. Jõesuu paisu ehitamine eeldab väga mahukaid maapandustöid. Näiteks tuleks kevadiste suurvete Võrtsjärvest paremaks ärajuhtimiseks kaevata Suur-Emajõega paralleelne kanal läbi Alam-Pedja looduskaitseala. Varasemate uurimistöödega on näidatud, et Võrtsjärve veetaset ei ole võimalik inimese tahtmist mööda püsival tasemel hoida. Täielikult reguleeritavaks ei saa Võrtsjärve muuta isegi ulatuslike kanalite ning paisude abil. Reguleeritud veerežiimi saaks tagada vaid juhul, kui suudetaks prognoosida kevadist suurvett ja sügisesi vihmatulvasid. Paisu ehitamisega kaasneksid üleujutuse ohud Võrtsjärve ümbruses, negatiivne keskkonnamõju Alam-Pedja looduskaitsealale ja takistatud saaksid kalade rändeteed, mis omakorda mõjutab negatiivselt kalavarusid.

1.2. Kalanduse ajalooline areng Suur-Emajõel Nii kaua kui on kestnud inimpõlv on tegeldud ka kalapüügiga, seda ka Suur-Emajõel. Püügiviisid ja -võtted on olnud aga erinevatel aegadel erinevad. Möödunud sajandi alguses oli kalapüügi õigus või õigus seda rentida maaomanikel kelle territooriumile veekogu jäi. Ühtlasi oli temal ka õigus püügi kitsenduste seadmiseks ja püügi reguleerimiseks. Möödunud sajandi 20-ndatel alustati ka riikliku seadustiku väljatöötamist. Kalapüügiseadus kisendas kalade püügiaja, püügiviisi ja püütavate kalade mõõdud, et võimaldada kaladele arenemist ja kasvamist ning et neid hoida hävitamise eest röövpüügi teel. Suuremad piirangud kalapüügi reguleerimiseks andis Looduskaitse seadus, mis avaldati 17.detsember 1935 Riigi Teataja nr. 106.

Emajõe-Suursoo kalurid. Erakogu.

9


Kuni II Maailmasõjani oli peamiseks püügivahendiks Suur-Emajõel noot. Peale sõda kollektiviseerimise ajajärgul hakati kasutama rohkem mõrrapüüki ja hiljem ka võrgupüüki, mida eriti suurel määral pole aga võimalik kasutada küllaltki kiire voolu ja jõe omapära tõttu. 1958–1976 aasta töötasid Suure-Emajõe kalurid Lenini nimelise kalurikolhoosi alluvuses, hiljem 1976. aastal Ministrite Nõukogu määrusega moodustati kalurikolhoos Peipsi Kalur ning ka kogu Suur-Emajõe kalandus allpool Tartut liideti selle kolhoosiga. Eelmise sajandi 90-ndate alguses seoses taasiseseisvumisega toimus kalanduse reorganiseerimine ja selle järgselt jäid püügile Suur-Emajõel eraettevõtjad. Üldiselt on kutseliste kalurite arv jõel aastatega vähenenud. Samas on suurenenud harrastuspüügi osatähtsus. Suurim püügihuvi oli 90-ndate esimesel poolel, kui kõik lootsid kiiret rikastumist. Väga erinev on olnud ka kalapüügihuvi erinevate kalaliikide vastu. Nii oli püügil esimese vabariigi ajal suur huvi haugi vastu. Saksa ajal oli aga väga suur huvi viidika vastu. Nõukogu ajal tekkis kõige suurem huvi aga särje vastu, kuna hakati kuivatama voblat. Samuti püüti kalapüügiplaanide täitmiseks välja suurtes kogustes väikest ahvenat ja viidikat. Samas püüti kaitsta haugi. Viimasel ajal põhiliseks püügikalaks on aga kujunenud latikas, olgugi et teda on püütud ka varasematel aastatel. Allikad: Metsur, M., 2006. Võrtsjärv, Emajõgi ja meie. Eesti Loodus, 9, 6-11. Ristkok, J., 1971. Emajõgi. Eesti Loodus,7, 413-417. Järvet, A., 1995. Kui Emajõgi voolab tagurpidi. Eesti Loodus, 5, 144-146. Paju, M., Soover, E., 2000. Emajõe Jõeriik. Eesti Loodus, 7, 302-307. Ristkok, J., Külmet, J., 1976. Mööda Emajõge, kirjastus Eesti Raamat. Alam-Pedja looduskaitseala - www.alam-pedja.ee Emajõe-Suursoo looduskaitseala - www.emajoe-suursoo.ee Tartu linna ja maakonna turismiinfo - www.visittartu.com

10


2. Olemasolev olukord

2.1 Suur-Emajõe kalastik Suur-Emajõe kalastik on mitmekesine. Esindatud on kõik Eestile omased mageveekalad. Rikkalikult esineb haugi, särge, roosärge, teibi, säinast, latikat, nurgu, koha ja ahvenat. Need kalaliigid moodustavad ka suurema osa Suur-Emajõe kalasaakidest. Arvukusskaala teise otsa kuuluvad näiteks jõeforell ja harjus, kes satuvad aegajalt Suur-Emajõkke juhukülalistena lisajõgedest. Suur-Emajõe kala- ja sõõrsuuliigid Klass SÕÕRSUUD, CYCLOSTOMATA

Selts silmulised, Petromyzontiformes Sugukond silmlased, Petromyzontidae

Ojasilm, Lamperta planeri (Bloch) Klass LUUKALAD, OSTEICHTHYES Selts lõhelised, Salmoniformes Sugukond lõhelased, Salmonidae Jõeforell, Salmo trutta morpha fario L. Rääbis, Coregonus albula L. Peipsi siig, Coregonus lavaretus maraenoides Poljakow Harjus, Thymallus thymallus L. Selts tindilised, Osmeriformes Sugukond tintlased, Osmeridae Peipsi tint, Osmerus eperlanus morpha spirinchus Pallas

Selts haugilised, Esociformes Sugukond hauglased, Esocidae

Haug, Esox lucius Linné Selts angerjalised, Anguilliformes

Sugukond angerlased, Anguillidae Angerjas, Anguilla anguilla (Linné)

Selts karpkalalised, Cypriniformes Sugukond karpkalalased, Cyprinidae

Särg, Rutilus rutilus (Linné) Roosärg, Scardinius erythrophthalmus (Linné) Teib, Leuciscus leuciscus (Linné) Säinas, Leuciscus idus (Linné) Turb, Leuciscus cephalus (Linné) Tõugjas, Aspius aspius (Linné) Lepamaim, Phoxinus phoxinus (Linné) Mudamaim, Leucaspius delineatus delineatus (Heckel) Linask, Tinca tinca (Linné) Rünt, Gobio gobio (Linné) Viidikas, Alburnus alburnus (Linné) Tippviidikas, Alburnoides bipunctatus (Bloch) Latikas, Abramis brama (Linné) Nurg, Blicca bjoerkna (Linné)

11


Vimb, Vimba vimba (Linné) Koger, Carassius carassius (Linné) Hõbekoger, Carassius auratus gibelio (Bloch) Karpkala, Cyprinus carpio (Linné)

Sugukond hinklased, Cobitidae Hink, Cobitis taenia Linné Vingerjas, Misgurnus fossilis (Linné)

Sugukond, Balitoridae Trulling, Barbatula barbatula (Linné) Selts sägalised, Siluriformes Sugukond sägalased, Siluridae Säga, Silurus glanis (Linné)

Selts tursalised, Gadiformes Sugukond tursklased, Gadidae

Luts, Lota lota lota (Linné) Selts ogalikulised, Gasterosteiformes

Sugukond ogaliklased, Gasterosteidae Luukarits, Pungitius pungitius (Linné)

Selts ahvenalised, Perciformes Sugukond ahvenlased, Percidae

Ahven, Perca fluviatilis Linné Koha, Sander lucioperca (Linné) Kiisk, Gymnocephalus cernuus (Linné)

Selts meripuugilised, Scorpaeniformes Sugukond võldaslased, Cottidae

Võldas, Cottus gobio Linné

Säga – Emajõe suurim kalaliik. R. Kalda foto. Suur-Emajõe kalastiku eripärad tulenevad eelkõige asjaolust, et jõgi ühendab kahte suurt järve – Peipsit ja Võrtsjärve – ning on paljudele järvekaladele tähtsaks rändeteeks ja koelmualaks. Suur-Emajõe kalastikus toimuvad regulaarselt suured sesoonsed muutused,

12


eelkõige kudemis- ja talvitusrännete tõttu. Kevadel rändab Suur-Emajõkke kudema massiliselt kalu, peamiselt latikat, särge ja haugi. Latikaränded ulatuvad Suur-Emajõe ülemjooksul asuvate vanajõgede ja luhtade koelmuteni, osa kaladest rändab ka Võrtsjärve. Sügisel toimuvad suured talvitumisperioodi-eelsed liikumised. Suur-Emajõe kalaliikidest kuuluvad Eestis looduskaitseseaduse alusel kaitse alla harjus, tõugjas, hink, vingerjas, säga ja võldas. Põhiliseks ohuteguriks nende liikide jaoks on praegu elupaikade muutmine ja rändevõimaluste ahendamine, seega tuleb piisava kaitstuse tagamiseks tegelda eelkõige preventiivsete meetmetega, hoiduda kaladele kahjulikest vesiehitustöödest. Koostamisel on kaitsekorralduskava tõugjale, see näeb ette muuhulgas täiendava asustamise süsteemi loomist. Suurimat potentsiaalset ohtu Suur-Emajõe kalastikule kujutab aegajalt päevakorrale kerkiv plaan ehitada jõe lähtesse pais. Suur-Emajõe kalastikus toimuvad pidevad muutused. Seda kajastab ilmekalt näiteks praeguste püügimahtude võrdlemine poole sajandi tagustega (Joonis 1). Viie aastakümne jooksul toimunud muutustest on kõige tähelepanuväärsem latikavarude järsk suurenemine, väheolulisest püügikalast sai põhiline püügiobjekt, kelle osakaal kogusaagis moodustab ligikaudu kolmveerandi.

01020304050607080

latika

sha

ugsä

rg

viidika

sko

haah

ven

ange

rjas

säina

smuu

d

%2000.1949-51.

Joonis 1. Suur-Emajõe kalasaakide liigiline kooseis 1941-1945 ja 2000. Latika arvukus Suur-Emajões on eriti kõrge kevadise kuderände perioodil, tavaliselt märtsist mai lõpuni, ja sügisese talvitumiseelse rände perioodil, tavaliselt septembris ning oktoobris (Joonis 2).

13


0102030405060708090

100

1.apr 1.mai 31.mai 30.juuni 30.juuli 29.aug 28.sept 28.okt

%

Joonis 2. Latikasaakide dünaamika Suur-Emajõe katsepüükides. Latikavarude seisund ei ole stabiilne, põlvkondade arvukus võib, sõltuvalt eelkõige looduslikest tingimustest, oluliselt kõikuda. Ülevaate eri põlvkondade arvukusest annab joonis 3.

0

2

4

6

8

10

12

35 40 45 50 55 60 65 70

012345678

35 40 45 50 55 60 65 70

Joonis 3. Latikate pikkuseline (cm) jaotus (%) Suur-Emajõe kalurite saakides 2001 (ülal) ja 2006. aastal.

14


Sajandivahetusel domineerisid suured (üle 50 cm) isendeid, nooremad põlvkonnad olid väga nõrgad. See põhjustas saakide langemise vanemate põlvkondade ammendumise järel. Praegune latikavarude seisund - esineb ühtlaselt mitmeid põlvkondi - lubab lähematel aastatel suhteliselt stabiilset saaki oodata. Alates 2000. aastast on latikate rändeid ja paljunemist lähemalt uuritud peamiselt märgistamise-taaspüügi meetodiga. On selgunud, et latikal esineb tugev koelmutruudus, kord Suur-Emajões kudenud latikad tulevad edaspidi kudemiseks Suur-Emajõkke tagasi.

Märgistatud latikas. M. Tambetsi foto. Latika, aga ka mitmete teiste liikide põhiline paljunemisala on Suur-Emajõe ülemjooksu vanajõgedes ja üleujutatavatel luhtadel. Paraku on paljudel vanajõgedel ühendus peajõega jõesängi liikumiste ja settimise tulemusena ahenenud, tendents on vanajõgede peajõest isoleerumise suunas. Sellega kaasneb teatud aastatel hapnikudefitsiit ja kalastiku massiline hukkumine. Niisugused vanajõed muutuvad elustiku, eriti kalastiku seisukohalt väheväärtuslikeks. Viimaste aastate uuringud näitavad, et latika koelmutruudus on ka vanajõe-spetsiifiline, see tähendab, et koetakse alati ühes ja samas vanajões. Seega on iga vanajõe kalastik ainulaadne, iga vanajõe kui koelmu hävimisega hävib unikaalne kalakooslus. Suur-Emajõe kalastikulise kvaliteedi jaoks on väga oluline tagada vanajõgede suudmete avatus. Avatuse korral paraneb lisaks rändevõimalusele ka vanajõgede veevahetus, mille tulemusena paraneb veekvaliteet. Viimastel aastatel on toimunud ka koha arvukuse järsk tõus. Selle põhjus on eeldatavasti sisseränne Peipsi järvest ja/või Võrtsjärvest. Seniste kohamärgistamiste käigus on saadud tulemusi, mis lubavad oletada koha rännet Peipsi järvest Võrtsjärve, aga ka vastupidi.

15


Täis settinud vanajõe suue. M. Tambetsi foto.

2.2 Kutseline kalapüük Kalapüügiga on Suur-Emajõel tegeletud pikka aega ning see on kujunenud kohaliku elulaadi osaks. Praeguse Eesti Vabariigi ajal on toimunud kalapüük kutseliste kalapüügivahenditega suhteliselt stabiilselt kehtestatud püügivahendite piirarvude alusel. Pisut suurenesid piirarvud 2004. a. seoses piiratud püügi kadumisega (Tabel 1). 2008. a. asendati angerjavalguspüünis avaveemõrraga. Ajalooliselt on Suur-Emajõest püütud eelkõige ühe tiivaga mõrraga ja kaldanoodaga. Tabel 1. Püügivahendite piirarvud 2004-2008 Jkr nr

Püünised Piirarvud aastate kaupa

2004 2005 2006 2007 2008 1. Mõrd ühe tiivaga 59 59 59 59 59 2. Kaldanoot tiibade

kogupikkusega kuni 50 m 7 7 7 7 7

3. Avaveemõrd 0 0 0 0 2 4. Nakke- või raamvõrk 11 11 11 11 5. Ääremõrd suu kõrgusega

kuni 1 m 9 9 9 9

6. Angerja valguspüünis 2 2 2 2 0

Püügiõigusetasudena laekus 2006. ja 2007. a ca 41000 krooni. Ühe tiivaga mõrra püügiõigusetasu olenes püügikohast. 2008. a. vähendati püügiõigusetasusid oluliselt lähtuvalt arvutusmetoodikast (laekuv püügiõigusetasu 7970 krooni) ja kaotati ühe tiivaga mõrra püügiõigusetasu sõltuvus püügikohast.

16


Mõrra vaatamine. A. Rakko foto. Kutseline kalapüük on olnud eelkõige jõeäärsete elanike tegevuseks ( Tabel 2). Ajalooliselt on välja kujunenud mõrdade püügikohad, mida kõik püüdjad aktsepteerivad. Kalurkonnas on toimumas põlvkondade vahetus. Muutused ettevõtjates ongi eelkõige seotud püügivõimaluse üleminekuga isalt pojale või teistele lähisugulastele. Ettevõtlusvormis on asendunud mõned füüsilisest isikust ettevõtjad osaühinguga, kus põhjuseks on riigi maksu- ja pärimispoliitika ning sellest tulenev seadusandlus. Püügilolevad ettevõtjad väärtustavad kalapüügi seotust elukohaga. Ettevõtjate kasutuses olevad ajaloolised püügivõimalused võimaldavad olulist osa sissetulekust ainult kahel. Teistel on kalapüügist saadav sissetulek tühine. Küll mitmekesistab nende tegevus külaelu ning toob kala toidulauale kaluriperel, lähinaabritel ja puhkajatel. Tabel 2. Püügivahendid ettevõtjate kaupa 2004-2008 Jkr nr

Püügivahend /ettevõtja Aastad/ püügivahendite arv

2004 2005 2006 2007 2008 Mõrd ühe tiivaga 1. FIE Manivalde Evert 2 2 2 2 2 2. FIE Argo Hindo 2 2 2 2 2 3. FIE Vello Ilves 5 5 1 1 0 4. FIE Vello Jaanson 1 1 1 1 0 5. FIE Evald Kõiv 15 15 15 15 15 6. FIE Lembit Ojamaa 1 1 1 1 1 7. FIE Mati Paju 14 14 13 14 14 8. FIE Kaarel Pensa 2 2 2 2 0

17


9. FIE Andres Põhjala 0 0 0 0 2 10. FIE Jüri Raid 2 2 2 0 0 11. FIE Arvo Ruul 2 2 2 2 2 12. FIE Heino Saar 3 3 3 3 3 13. FIE Urmo Saks 2 2 2 2 2 14. FIE Allan Sonn 1 2 2 2 2 15. FIE Jaan Toom 3 3 3 3 3 16. FIE Rando Tumala 3 3 3 3 3 17. OÜ Ilvesmaa 0 0 4 4 5 18. OÜ MIF Laine 1 1 2 1 1 19. OÜ PIPA 0 0 0 2 2 Nakke- või raamvõrk 1. FIE Vello Jaanson 0 1 1 1 0 2. FIE Vello Ilves 1 1 0 0 0 3. FIE Kaarel Pensa 1 0 0 0 0 4. FIE Andres Põhjala 0 1 1 1 1 5. FIE Jüri Raid 3 3 3 0 0 6. FIE Allan Sonn 1 1 1 1 2 7. FIE Jaan Toom 1 1 1 1 1 8. FIE Väino Vaino 1 1 1 1 1 9. OÜ Ilvesmaa 0 0 1 1 1 10. OÜ Kalanaan 3 2 2 2 2 11. OÜ PIPA 0 0 0 3 3 Kaldanoot 1. FIE Evald Kõiv 2 2 2 2 2 2. FIE Rein Nadel 1 1 1 1 1 3. FIE Kaarel Pensa 1 0 0 0 0 4. FIE Andres Põhjala 0 1 1 1 1 5. FIE Jüri Raid 1 1 1 0 0 6. FIE Jaan Toom 1 1 1 1 1 7. OÜ Jõesuu Puhkemaja 1 1 1 1 1 8. OÜ PIPA 0 0 0 1 1 Angerja valguspüünis/mõrd 1. FIE Evald Kõiv 2 2 2 2 0 Avaveemõrd 1. FIE Evald Kõiv 0 0 0 0 2 Ääremõrd suu kõrgusega 1m 1. FIE Riina Kalda 0 0 2 2 2 2. FIE Mati Paju 0 0 0 1 1 3. FIE Väino Vaino 1 1 2 2 2 4. OÜ Griko 1 1 2 2 2 5. OÜ Kalanaan 2 2 2 2 2

Seoses muudatustega kalapüügiseaduses 2008. a. vähenes püügiloa omanike arv ühe võrra ja mõnel määral püügilubadele kantud kalurite arv (Tabel 3).

18


Kalurite kalasaak. M. Tambetsi foto. Tabel 3. Püügilubade omanikud, väljastatud püügiload ja püügilubadele kantud kalurid 2006-2008

Selgitus Aasta 2006 2007 2008.02.20 Püügiloa omanikke 23 23 22 Väljastatud püügilube 26 27 21 Kantud püügilubadele kalureid 30 35 30

Suur-Emajõe kalavaru on olnud viimasel kümnendil suhteliselt stabiilne, mida näitavad ka väljapüügid (Tabel 4). Püügistatistikast paistab mõnel määral silma Peipsist püütava koha kandmine Suur-Emajõe väljapüüki. Enampüütav kalaliik on latikas. Tabel 4. Kalasaagid kilogrammides 2005-2007. Jkr nr

Kalaliik Kalasaak aastate kaupa (kg)

2005 2006 2007 1. Ahven 56 159 186 2. Euroopa angerjas 166 13 31 3. Haug 1429 1823 1119 4. Karpkala 19 9 14 5. Koger 8 9 6. Koha 1772 1214 549 7. Latikas 17603 21015 34730 8. Linask 150 197 387 9. Luts 35 20 19

19


10. Roosärg 12 11. Säinas 357 453 347 12. Särg 2176 4215 3076 13. Nurg 158 35 Kokku 29176 29144 40479

Põhilise sissetuleku kalurkonnale annab latikas (Tabel 5). Ettevõtjate sissetuleku tõstmiseks on oluline latikale lisaväärtuse andmine tema töötlemisega kohapeal. Läbi töötlemise on latikat ka parem müüa. Jahutatud kalana on raske väiksemaid isendeid müüa. Vajalik on väikeste kalaköökide rajamine, kus saaks kala suitsetada, rookida, teha hakklihaks jne. ning tooteid realiseerida kohapeal külaelanikele, puhkajatele ja turistidele. Praegust elatustaset arvestades võimaldab Suur-Emajõgi jätkusuutlikku tegevust ainult ühele kutselisele kalurile, mis aga arvestades jõe pikkust, juurdepääsetavust jne ei ole realiseeritav. Seetõttu on Suur-Emajõe kutseline kalapüük oluline maaelu mitmekesistamisel. Tabel 5. Kalasaagiväärtus kroonides 2005-2007 kalaliikide kaupa.

Jkr nr

Kalaliik Kalasaagi väärtus kroonides aastate kaupa

2005 2006 2007 1. Ahven 1456 3919 5961 2. Euroopa angerjas 15141 1203 2755 3. Haug 19692 23943 16125 4. Karpkala 228 56 67 5. Koger 0 14 5 6. Koha 55942 39823 25655 7. Latikas 101217 114532 205949 8. Linask 17655 2246 4579 9. Luts 244 173 155 10. Roosärg 0 0 6 11. Säinas 2106 1973 2186 12. Särg 6158 10790 13565 13. Nurg 196 39 0

Kokku 220035 198711 277008 Allikas: Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ametlik kalandusstatistika.

20


2.3 Harrastuskalapüük Suur-Emajõgi jääb suures osas Tartumaale ning vaid Võrtsjärve väljavoolu ja Pedja jõe suudme vahelisel alal jääb jõe vasakkallas Viljandi maakonda. Harrastuspüügi korraldamisega tegeleb terve jõe ulatuses Tartumaa keskkonnateenistus. Suur-Emajõgi on olnud ja on ka praegu harrastuskalastajate seas väga hinnatud püügiveekogu. Võrreldes teiste Eesti suuremate jõgedega, on Suur-Emajõgi harrastuskalastajate seas populaarsuse poolest kindlasti esikolmikus. Peamisteks püügikaladeks on latikas, särg, haug, säinas, ahven, koha, luts, linask ja angerjas. Harrastuslik kalapüük on uue tähendusena kasutusel alates 2004. aasta 16. jaanuarist. Enne seda eristati kalapüügiseaduses kolme liiki kalapüüki: kutseline, piiratud ja harrastuslik kalapüük. Piiratud kalapüük andis õiguse püügiks nakkevõrguga, kuni 100 konksust koosneva põhjaõngejadaga ning kuni 1 meetrise suukõrguse ääremõrraga. Alates 2004. aastast kaotati seadusest piiratud kalapüügi mõiste ning selle alusel varem väljastatud püügivõimalused liideti harrastuskalapüügi alla. Ääremõrd jäeti aga harrastuskalapüügivahendite nimistust välja. Sõltuvalt kasutatavast püügivahendist võib harrastuspüügi Suur-Emajõel jagada kahte ossa: püük harrastuspüügiõiguse alusel ning püük kalastuskaardi alusel. Lisaks, kalapüügiseadusest tulenevalt, tohib igaüks tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval või eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul päikesetõusust päikeseloojanguni, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid.

2007. aasta septembris seirepüügil 5 nakkevõrguga saadud saak Suur-Emajõest Praagal. A. Rakko foto.

21


Sõltuvalt perioodi pikkusest on harrastusliku kalapüügiõiguse tasu järgmine: 1) kuni 1 nädal – 25 krooni; 2) kuni 6 kuud – 120 krooni; 3) kuni 12 kuud – 180 krooni. Allikas: Keskkonnaministri 22. veebruari 2005. a määrusega nr 11 “Kalastuskaardi vorm ja andmise kord, harrastuspüügi andmete esitamise kord ja vorm ning püügiandmete esitamise tähtaeg, harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendavale dokumendile kantavatele andmetele esitatavad nõuded ning harrastusliku kalapüügiõiguse tasu” Kalastuskaardi alusel on Suur-Emajõel alates 2005. aastast lubatud püüda nakkevõrgu (pikkus kuni 35 meetrit) ja põhjaõngejadaga (kuni 100 konksu). 2005. aastal oli harrastuslikul kalapüügil kasutada lubatud nakkevõrgu maksimaalne pikkus 70 meetrit, mida aga vähendati Tartumaa keskkonnateenistuse ettepanekul. Selle arvelt suurendati väljastatavate lubade arvu ühes kuus 6-lt 10-le. Kalastuskaardi alusel väljastatavate lubade arv on limiteeritud ning piirmäärad ja -hinnad kehtestab iga-aastaselt keskkonnaminister määrusega. Kalastuskaartide väljastamise ning püügiõiguse kohta annab ülevaate tabel 6. Enne 2004. aastat oli piiratud kalapüüdjatel lubatud kasutada kuni 1 meetrise suukõrgusega ääremõrda. Alates 2004. aastast, mil piiratud püük kaotati ning sellesse kategooriasse kuulunud püügivahendid liideti harrastuskalapüügi alla, jäeti ääremõrd harrastuskalapüügivahendite nimistust välja. Tabel 6. Kalastuskaardi alusel lubatud püügivahendite piirarvud ja tasud, väljastatud kuuajaliste lubade hulk ning laekunud püügiõiguse tasu Suur-Emajões

Aasta Piirarvud Tasu kuus (EEK)

Väljastatud kalastuskaarte

Laekunud püügiõiguse tasu

KOKKU (krooni)

Võrk 1 Õ-jada 2 Võrk Õ-jada Võrk Õ-jada Võrk Õ-jada 2005 6 10 100 100 44 19 4400 3800 8200 2006 10 10 100 200 51 39 5100 7800 12900 2007 10 10 100 200 58 32 5800 6400 12200 1 kuni 70 m (2005) ja kuni 35 m nakkevõrk (2006-2007) 2 kuni 100 konksust koosnev põhjaõngejada Väljastatud kuuajaliste kalastuskaartide arv on jäänud vahemikku 44-58. Kasv 2006. ja 2007. aastal on tingitud nakkevõrkudele väljastatavate kalastuskaartide piirarvu suurendamisest. Juunist kuni augustini võetakse kõik kalastuskaardid välja ning kõigile soovijatele neid ei jätku. Kalastuskaardi alusel harrastusliku kalapüügiga tegelevate isikute arv on jäänud vahemikku 20-30. Teiste püügivahenditega püüdvate harrastuskalastajate hulk pole teada, kuid nii harrastuspüügi korraldamise kui ka puhkemajanduse planeerimise seisukohast tuleks vastav uuring läbi viia. Projekti “Tartumaa veekogude kalastiku ja jõevähi seire 2007” (vastutav täitja Väino Vaino) lõpparuande alusel tehti kalastuskaardi alusel väljastatavate harrastuspüügivahendite piirarvude kohta järgmised soovitused: • Arvestades püügikoormust, varu seisundit ning nõudlust võiks harrastusliku

võrgupüügi kalastuskaartide piirarvu tõsta 21-ni tingimusel, kui kaovad kutselise võrgupüügi võimalused.

22


• Arvestades madalat püügiintensiivsust võiks Suur-Emajõel lubada püüda ühes kuus

kuni 20 õngejadaga. Lisaks võiks Suur-Emajõel kehtestada piirarvud liivile ja kuuritsale. Mõlemad püügivahendid on lubatud praegu teistes Lõuna-Eesti maakondades. Piirarv võiks ühes kuus olla 1-3. Püük perioodil 2005-2007 Andmed harrastuskalastajate saakide kohta on olemas vaid kalastuskaardi alusel püütud kala kohta. Ülejäänud püügivahenditega püütud kala kohta pole aga kalastajatel kohustus andmeid keskkonnateenistusele esitada. Kalastuskaardi alusel püütud kalakoguste kohta annab ülevaate tabel 7. Perioodil 2005-2007 on harrastuslike nakkevõrkude ja õngejadade aastased väljapüügimahud üsna sarnased, jäädes vahemikku 614-685 kg. Võrreldes kutselisel kalapüügil saadavate kogustega, moodustab harrastuslik püük sellest ca 1,5-2,5 %. Kõige enam püütakse võrkudega latikat, haugi, koha ja linaskit; õngejadadega latikat, koha, lutsu ja angerjat (joonis 4). Tabel 7. Kalastuskaardi alusel püütud saagid Suur-Emajões perioodil 2005-2007

Nakkevõrk Õngejada KOKKU 2005 2006 2007 2005 2006 2007 2005 2006 2007 Ahven 13 1,5 1,8 12,2 4,1 2,7 25,2 5,6 4,5 Angerjas 0 0 0 59 33,8 46 59 33,8 46 Haug 62 8,1 41,4 14 6,5 1,5 76 14,6 42,9 Karp 0 3 0 0 0 0 0 3 0 Koger 0 0 1,8 0 0 0 0 0 1,8 Koha 10,5 4,5 11,7 21 11,2 1 31,5 15,7 12,7 Latikas 177,6 257,9 333,3 86,5 134,2 87,8 264,1 392,1 421,1 Linask 1,2 4 9,8 0 0 0 1,2 4 9,8 Luts 8,5 0 0 70 16,4 15 78,5 16,4 15 Säinas 13 7,9 20 7 19 9,4 20 26,9 29,4 Särg 82,6 58 33,8 30 28,3 22,1 112,6 86,3 55,9 Turb 2 0 0 13 0 3,6 15 0 3,6 Muu 0 12 0 2 3,5 6 2 15,5 6 KOKKU 370,4 356,9 453,6 314,7 257 195,1 685,1 613,9 648,7

Võrkudega püütakse põhiliselt juunist septembrini ning keskmiselt kasutab loa saaja püügivahendit 2 korda kuus. Keskmine saak päevas oli 4,7 kg, kuus 8,5 kg. Ligikaudu 15-20 % välja ostetud lubadest jäetakse realiseerimata (ei käida püügil). Projekti “Tartumaa veekogude kalastiku ja jõevähi seire 2007” raames läbi viidud katsepüükidel olid keskmised päevased võrgusaagid 2-4 kg, mis kinnitab harrastuspüüdjate esitatud andmete usaldusväärsust.

23


Õngejadadega püütakse peamiselt juulist septembrini ning püügivahendit kasutatakse keskmiselt 1,2 korda kuus. Keskmine saak päevas oli 3,2 kg, kuus 5,2 kg. Ligikaudu 20-25 % välja ostetud lubadest jäetakse realiseerimata (ei käida püügil).

0

50

100

150

200

250

300

Latikas Särg Haug Säinas Muu Koha Ahven Luts Angerjas

Kog

us, k

g

NakkevõrkÕngejada

Joonis 4. Suur-Emajõe keskmine kalasaak kalastuskaardi alusel püütud kala kohta perioodil 2005-2007.

Seirepüükidel domineeris võrgusaakides säinas. A. Rakko foto. Harrastuskalastajate ühendused 2007. aasta seisuga on Suur-Emajõel kaks harrastuskalastajate organisatsiooni: MTÜ Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi (www.kalastusinfo.ee) ning MTÜ Emajõe Nupuklubi (www.nupuklubi.ee).

24

http://www.kalastusinfo.ee/

http://www.nupuklubi.ee/


2.4. Piirangud kalandusega seotud tegevusele Suur-Emajõel Kalapüügieeskirjast tulenevad piirangud (Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määrus nr 144) Keelatud on: • püük nakkevõrguga 1. aprillist 31. maini; • püük Suur-Emajões suudmest kuni Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini; • püük Suur-Emajõe vanajõgedes ja sootides vahemikus Pedja jõe suudmest Kärevere

maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini; • püüda peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini; • püüda haugi jäävabas vees – 15. märtsist 10. maini, välja arvatud Võrtsjärves; • püüda latikat – 1. maist 20. Juunini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja

põhjaõngega; • püüda linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja

põhjaõngega; • püüda koha jäävabas vees – 15. aprillist 15. juunini. Kalade alammõõdud on samad, mis teistes veekogudes, v.a latikal, millel kehtib Suur-Emajões alammõõt l=30 ja L=35. Piirangud kaitsealadel Suur-Emajõgi läbib kahte suurt kaitseala: ülemjooksul Alam-Pedja looduskaitseala ning alamjooksul Emajõe-Suursoo maastikukaitseala. Piirangud kaitsealadel on kehtestatud looduskaitseseadusega ja kaitseala kaitse-eeskirjaga. Viimane on olemas praeguse seisuga vaid Alam-Pedja looduskaitseala. Emajõe-Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri on hetkel (veebruar 2008) eelnõus staadiumis.

Suur-Emajõega külgnevad Natura 2000 alad (Allikas: Maa-ameti kodulehekülg).

25


Kalapüügiga ja veeliiklusega seotud piirangud Alam-Pedja looduskaitsealal • Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud loodusreservaadis ja jõgede sootides 1.

veebruarist 30. juunini Põltsamaa raba sihtkaitsevööndis ja 15. aprillist 30. juunini Emajõe luha sihtkaitsevööndis.

• Veesõidukite maksimaalseks lubatud kiiruseks kaitsealal on 30 km/h, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevuses, sihtkaitsevööndis kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

Kalapüügiga ja veeliiklusega seotud piirangud Emajõe-Suursoo maastikukaitsealal. (kaitse-eeskirja eelnõu tekst) • Kaitsealal on lubatud kalapüük. • Kaitseala teedel ja Suur-Emajõe ja Peipsi järve püsival jääkattel on lubatud sõidukiga

sõitmine, jalgrattaga sõitmine on lubatud ka radadel. Mootoriga sõidukiga sõitmine väljaspool teid, jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine väljaspool Suur-Emajõe ja Peipsi järve püsivat jääkatet on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

26


2.5. Turism ja puhkemajandus Suur-Emajõe teele Võrtsjärvest Peipsi järveni jäävad paljud Tartumaa omavalitsused, mida jõgi kas läbib või siis teatud ilmakaarest piirab. Suur-Emajõgi läbib Puhja valda ning Tartu linna. Suur-Emajõega piirnevad osaliselt Rannu, Laeva, Tähtvere, Tartu, Haaslava, Ülenurme, Luunja, Vara ja Mäksa vallad. Väike piir Suur-Emajõega on ka Viljandimaal asuval Kolga-Jaani vallal.

Olemasolev informatsioon erinevate sildumis- ja randumisalade ning -rajatiste kohta Suur-Emajõel on väga lünklik ning ühtset ülevaadet neist ei ole toodud ühegi organisatsiooni infomaterjalides ega ka varasemates vastavasisulistes töödes. Olulisemate informatsiooni-allikatena saab mainida omavalitsuste kodulehekülgi, Tartumaa maakonnaplaneeringut, SA Emajõe Jõeriik erinevaid tasuvus-teostatavusanalüüse ja strateegiaid, turisminduse alaseid infomaterjale ning valdkondlikke eksperte. Rannu vald • Rannu-Jõesuu sildumisala Rannu-Jõesuus paiknevad jõe mõlemal kaldal väikesed randumis-sildumisalad, seda väiksemate veesõidukite tarbeks. Jõe vasaku kalda ala kuulub Kolga-Jaani valla kooseisu. Olulisemaks objektiks on Rannu-Jõesuu, kus on olemas puhkeala koos telkimis- ja lõkkekohtadega (seda ka teisel pool jõge Kolga-Jaani vallas). Rannu valla arengukavas on planeeritud puhkeala terviklikum väljaehitamine, kuid täpsemaid plaane pole selle kohta võimalik välja tuua.

Kuivematel suvedel kaotab Suur-Emajõgi märgatavalt oma laiusest. R. Kalda foto. Rannu-Jõesuus asub ka Jõesuu turismitalu (www.joesuu.ee), mis pakub järgnevaid teenuseid: paatide laenutus; grillplats suvepäevade, sünnipäevapeo vms. korraldamiseks;

27


telkimisvõimalus; kämpingutes viibimise võimalus. Jõesuu roostikuala pakub häid võimalusi linnuvaatlejatele. Puhja vald Puhja vallas voolava Suur-Emajõe nii vasak- kui ka osaliselt paremkaldale jääb ulatuslik Alam-Pedja looduskaitseala (www.alam-pedja.ee). Suur-Emajõe paremkaldal on vallas looduskaitseala piir parajalt nii lai, et see enamikes asukohtades takistab igasugust arendustegevust.

• Palupõhja küla randumiskoht • Reku sildumis-randumisala Palupõhja küla randumiskoht asub Suur-Emajõe vasakkaldal ning on mõeldud kanuu ja paadimatkajate vastuvõtuks – seoses looduskaitseliste piirangutega pole seal tulevikus ette näha märkimisväärset veetranspordi intensiivistumist. Esimeseks oluliseks Emajõe Jõeriigi tegevuse raames olevaks prioriteetseks veeinfrastruktuuriobjektiks on Suur-Emajõe paremkaldal asuv Reku, mis on kalastajate üks meelispaiku. Reku sildumisrajatisele lisaks on planeeritud ka valvurimaja ning parkla ehitamine. Laeva vald • Kärevere küla Vallas puuduvad olulised Suur-Emajõe äärsed sildumis- ja randumisrajatised. Valla ainus paatide vettelaskmise koht asub Kärevere silla all, kuhu on logistiliselt väga hea ligipääs – Tallinn-Tartu-Luhamaa-Võru maantee. Antud asukohta kasutatakse ka aktiivselt lähedalasuva paatide laenutusega. Kuna Kärevere jõeala on riigi omandis siis hetkel vallal puudub huvi selle väljaarendamisel. Tähtvere vald Elanike vabaaja sisustamiseks ja tervisespordiga tegelemiseks on rajatud järgnevad objektid. Jänese matkarada algab Tartu laululava taga asuvast ujumiskohast ning kulgeb Tähtvere ja Vorbuse külas piki Suur–Emajõe kallast kuni Vorbuse raudteesillani. Rada on ligikaudu 5 km pikk. Matkajatele on ette valmistatud 5 puhkekohta, kus saab väsinud jalgu puhata, lõket teha ja pikniku pidada. Linnutee matkarada, mis algab Ilmatsalust vallamaja parkla juurest ja lookleb mööda Ilmatsalu jõe kallast kuni Kärevere maanteesillani. Kokku on see 5,2 km pikkune matkarada, kus saab liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel või ratsa ning kus väsinud matkajate tarvis on 5 puhkekohta. Rada ühendab Tartumaa ühed põnevamad linnupaigad ühtseks ketiks, mille lülideks on Ilmatsalu kalatiigid, Kärevere linnuhoiuala ja Alam–Pedja looduskaitseala. Suur-Emajõele lähedalasuvaks majutusasutuseks on Ilmatsalu motell (http://www.ilmatsalumotell.ee), mille juurde on võimalik sõita ka veesõidukiga. Koostöös ettevõttega Paadilaenutus OÜ pakutakse loodushuvilistele inimestele paketti „Linnukevad Emajõel“, mis seisneb lindude rände jälgimisel Ilmatsalu kalatiikidel ning Suur-Emajõel. Eelpoolnimetatud ettevõttele OÜ Ilmatsalu Kala kuuluv kalakasvatus on samuti üks võimalikke turismiobjekte. • Kärevere sildumiskoht • Prosta-Jaani sildumiskoht

28


Vallas olulised sildumis- ja randumisalad puuduvad. Maatükk Kärevere sillast lõunas, Leetsi kinnistu ja Suur-Emajõe vahel, on planeeritud võimaliku sildumisrajatise, piknikuplatsi ja matka teeninduspunkti tarbeks. Konkreetses asukohas on Linnutee ja Luha matkaraja kokkupuutekoht.

Endise Prosta-Jaani talukoha maadele nähakse võimalust ehitada sildumisrajatis ja paadislip. Jõerahu-Uduküla detailplaneeringu eskiis toob ära perspektiivse paatide sildumisala koos slipi ning parklaga. Tartu vald Tartu vallas märkimisväärsed Suur-Emajõe äärsed objektid puuduvad. Küll nähakse Tartu valla arengukavas 2007-2012 ja valla üldplaneeringu projektis potentsiaali erinevate sildumis- ja randumisalade ehitamiseks (ka koostöös arendajatega) nii Kärkna kui ka Amme jõe piirkonda. Üldplaneeringu projektis on reserveeritud randumiskoha jaoks maa Suur-Emajõel raudteesillast ca 500 m allavoolu, Maramaa külas (Maramaa-Amme paadisild). Maramaa-Amme paadisilla algsest asukohast on protsessi käigus loobutud seoses kohalike elanike vastuseisuga ning hetkel pole uue asukoha osas planeeringuid või projekte koostama asutud. Valla Kärkna piirkond kuulub Emajõe Jõeriigi all arendatava veeturismimarsruudi koosseisu. Olulise objektina saab mainida Amme jõe suudmealal paiknevaid Kärkna kloostri varemeid. Tartu linn • Kvissentali (MTÜ Tartu Kalevi veemotoklubi) • Kvissentali paadisild • Vetelpäästejaam ja lodjakoda • Marja paadisild • Sõudespordikeskus • Lubja paadisild • Liiva paadisild • Konsumi paadisild • Atlantise paadisild • Tartu Sadam (reisisadam ja jõesadam) • Turu silla slip • Väike-turu 10 paadisild • Väike-turu 8 Veeteede ameti kodusadam • Anne paadisild • Turu 18 paadisadam • Sõpruse silla sildumisala • Rebase slip ja Rebase paadisadam • Hipodroomi paadisild • Vana-Ihaste väikesadam Kuna Tartu linnas on infrastruktuur hästi välja ehitatud, siis on ülaltoodud objektidele ligipääs enamuses väga hea. Eranditeks on üksikud väljaarendatavad objektid, kus infrastruktuur tuleb lahendada koos planeeritava sildumis- ja randumisala välja-arendamisega ning see on sellisel juhul ka eraldi ära märgitud. Enamik alltoodud objektidest leiavad kajastamist ka Tartu Suur-Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste planeeringus. Objekte on käsitletud kooskõlas Suur-Emajõe voolu suunaga.

29


Turu 18 paadisadam. Suur-Emajõe suurim paadi hoidmise koht. R. Kalda foto Ülenurme vald • Aardlapalu karjääri sadam Aardlapalu karjääri on pärast rekultiveerimist planeeritud rajada puhkeala, tehisveekogu ning sadam. Hetkel on kogu tegevus alles planeerimisfaasis. Teostatavuse-tasuvuse analüüs on koostamisel. Haaslava vald Haaslava valla Suur-Emajõega piirnev osa on valdavalt soine. Suur-Emajõe vahetus läheduses asub Carpio kalakasvatus, mida on vaadeldud olulise võimaliku turismiobjektina. Kalakasvatuses pakutakse piknikupidamise, telkimise ja lihtsamat majutuse võimalust. Luunja vald • Sava paadisild • Luunja aleviku paadisild • Kabina karjäär • Kavastu • Emajõe-Suursoo külastuskeskus • Urmas Saksa ratsatalu Sava sildumisrajatise ehitamine on planeeritud Luunja valda Sava külla, eraomanduses olevale maale. Hetkel rajatised puuduvad, ette on nähtud järgnevate tööde teostamine: akvatooriumi süvendamine (ca 6000 m3) koos väljakaevatud pinnase paigaldamisega külgnevatele aladele, kalda kindlustamine kivimadratsitega filterkangal, juurdepääsutee, parkla, slip, statsionaarne kai, ujuv paadisild, teenindushoone, piknikuplats. Sildumiskohtasid oleks konkreetsel rajatisel 15 väikese veesõiduki jaoks.

30


Planeeritava Luunja aleviku paadisilla ala asub Luunja alevikus Suur-Emajõe kaldal ja osaliselt munitsipaal- ning osaliselt riigi omandis oleval maal. Olemasolevad juurdepääsuteed kulgevad planeeritavale alale põhja- ja loodesuunast. Planeeritud paadikanali asukohas on looduslik jõesopp, mida on kasutatud ja kasutatakse ka käesoleval ajal paadikanalina. Piirkonnas on vajadus veesõidukite sildumis- ja peatumiskoha järele ning kanali põhja puhastamise/süvendamise järel on jõesopil head eeldused kujuneda varjuliseks, jõe põhivoolust eraldatud sildumiskohaks. Kavastu on ajalooline sildumiskoht, kus minevikus peatus Tartu-Pihkva reisilaev. Kavastu parve kohas on head sildumistingimused nii väiksematele kui ka suurematele veesõidukitele. Kavastu on autoga hästi ligipääsetav. Emajõe-Suursoo külastuskeskuse juures on olemas nii randumis- kui ka sildumisvõimalused ning keskus omab head maismaaühendust. Väikesed randumiskohad on olemas ka Urmas Saksa ratsatalus ja Kabina karjääris. Kabina karjäär on oma sobiva kuju poolest tuntud kalastuse, ujumise, aga veesõidukitega (eeskätt skuutritega) sõitmise kohaks

Kevadine jääminek Suur-Emajõel. R. Kalda foto. Mäksa vald • Kaagvere • Veskimäe Kaagverre on planeeritud sildumiskoht, kuid hetkel ehitised puuduvad. Sildumiskoha detailplaneering näeb ette nii slipi, parkla, 12 väikesele veesõidukile mõeldud sildumisrajatise kui ka sildumiskoha teenindushoone ehitamist. Planeeringuga nähakse ette slipi kui ka paatide sildumisrajatise ehitamist. Veskimäe küla asub Kavastu vastas ning seal on analoogiliselt Kavastule olemas ajaloolised sildumis- kui ka randumisvõimalused. Konkreetsesse asukohta on tulevikus planeeritud nii slipi, parkla, teenindushoone kui ka sildumisrajatise ehitus.

31


Vara vald Praaga sadam asub Praaga külas Vara vallas, 6 km Varnjast lõunas Suur-Emajõe suudmes. Vara vallavanema andmeil on Praagal kolm tegutsevat sildumiskohta. Esimene on piirivalve Varnja kordon, mis asub Suur-Emajõe vasakul kaldal. Laevade sildumiseks on seal ujuvpontoon, mis sügisel viiakse kuni kevadeni talvekorterisse Tartusse. Jõe paremal kaldal on kaks sildumiskohta: üks neist kuulub Tartu Ülikoolile ning järveuurimise teadlaste laevale on seal 15 m pontoonsild, teine kinnistu on eravalduses ning seal on 20 m pikkune kai. Praaga pole ligipääsetav maismaad mööda.

32


3. Suur-Emajõe kalanduse arendamise tegevuskava aastateks 2007-2013

3.1. Kutselise kalapüügi SWOT analüüs TUGEVUSED

1. Kutseline kalapüük annab võimaluse elukohaga seotult saada teenistust ning kinnistada peret oma ajaloolisele elualale.

2. Kutselistel kaluritel-ettevõtjatel on pikaajalised kogemused ja traditsioonid. 3. Kutseline kalapüük on kogukonnakeskne. 4. Kohalike kutseliste kalurite „silm” aitab vähendada röövpüüki ja kaitsta seeläbi

kalavaru. 5. Kalapüük on osa piirkonna ajaloolisest ja traditsioonilisest elulaadist. 6. Kalavaru on stabiilne ja suhteliselt hästi uuritud. 7. Tartu lähedus. 8. Ressursi kiire taastumise võimalus tulenevalt ühendusest Peipsi ja Võrtsjärve

kalapopulatsioonidega. 9. Mõistlik püügikorraldus ja optimaalne püügikoormus.

NÕRKUSED

1. Kutseline kalapüük on kogukonnakeskne. 2. Infrastruktuur kutselise kalapüügi korraldusse on välja ehitamata. 3. Erinevate rajatiste rajamisel ja tegevuste korraldamisel tuleb arvestada

looduskaitseliste piirangutega, mis sageli tegevusi takistavad. 4. Piirkonna elanikud ei ole investeerimisvõimelised. 5. Piirkonna elanikud ei oma piisavalt teadmisi kalandusega seotud teenuste

osutamiseks. 6. Puudub koostöövalmidus. 7. Kala ei väärindata kohapeal (palju kala turustatakse töötlemata). 8. Kalapüügi piirangute kehtestamine ja ümberkorraldused on kohmakad (sõltuvalt

kevade eripäradest on otstarbekas keeluaegu nihutada). 9. Püügivahendid vananevad. 10. Püügivahendid on halvasti kaitstud (sõidetakse mootorpaatidega sisse, lõhkumine,

vargus jne). 11. Püügistatistika ei ole alati usaldusväärne. Selle järgi tehakse aga otsustusi. 12. Kalanduslik info on halvasti kättesaadav. 13. Omavalitsused ei huvitu kalandusega seonduvast. 14. Kalavaru tihe seotus Peipsi ja Võrtsjärve kalavaruga (ka seal toimuvate negatiivsete

arengutega). 15. Puuduvad mehhanismid ebasoodsate majandustulemuste kompenseerimiseks

kaluritele. 16. Kutseliste kalurite suhteliselt väikesed püügimahud (kas on ikka kutselised

kalurid). Väikeste püügimahtude tõttu dikteerivad kala kokkuostmise tingimused kaupmehed.

17. Avalikkuse hinnang ebasoodne. Harrastajad vs kutselised, igavene vastasseis.

33


VÕIMALUSED 1. Kalapüügiga seonduvalt mitmekesistada elu maal ja seeläbi aidata kaasa maa-elu

jätkusuutlikkusele ka nn ääremaal. 2. Arendada kalapüügile toetuvaid muid tegevusalasid (kalatöötlemine väikestes

kalaköökides, vähemalt paari kalaturu väljaehitamine enamkäidavatesse kohtadesse, harrastuskalastajate teenindus jne).

3. Töötada välja ühtne Suur-Emajõe kala kaubamärk. 4. Siduda kutseline kalapüük turismi ja puhkemajandusliku teenusega. 5. Väärindada kala kohapeal. 6. Kaitsta ja taastada koelmualasid. 7. Paremini teavitada üldsust kalandusega seonduvaga kohapeal ( stendid, posterid,

infovoldikud puhkekohtades jt). 8. Käivitada nn. kalandustalud (kaluritalud).

OHUD

1. Looduskaitseliste piirangute tugevdamine 2. Kalurid-ettevõtjad on pensioniealised ja järgmine põlvkond ei ole kalapüügist

huvitatud 3. Noored ei pea lugu kaluri elukutsest 4. Paisregulaatori ehitamine Võrtsjärve väljavoolule 5. Püügivahendite paigutamine vahetult Suur-Emajõe lähtesse ja suudmesse. 6. Ebasoodsad ilmastikutingimused (jää, jää puudumine, veetaseme muutused) 7. Püügivõimalused müüakse piirkonnast välja ja kaob püügikoha seotus elukohaga

ehk kalapüük ei ole enam maaelu mitmekesistamise osa 8. Püüniste omaniku vahetusega on oht, et kõik püünised võivad liikuda lõuna poole 9. Reostuse suurenemine 10. Rändetakistuste loomise oht (paisud, sadamad ja muud vesiehitised) 11. Veetaseme alandamine

3.2. Harrastusliku kalapüügi SWOT analüüs TUGEVUSED

1. Liigirikkuse poolest huvipakkuv erinevaid püügiviise harrastavatele püüdjatele. 2. Kalavaru hea seis võimaldab suuremat arvu püüdjaid. 3. Kaks harrastuskalastajate ühendust. 4. Teadlikule kalastajale kalastusinfo hea kättesaadavus (www.kalastusinfo.ee).

NÕRKUSED

1. Järelevalve kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle nõrk.

2. Puuduvad andmed harrastuspüügi mahtudest. 3. Infrastruktuur nõrk (vähe sildumiskohti, puhkealasid, paatide vette laskmise kohti). 4. Illegaalne võrgupüük vanajõgedes. 5. Kalastajate informeeritus ikkagi väga väike. 6. Kalastuskaarte ei jätku kõigile (samas ei peagi).

VÕIMALUSED

1. Arendada kalaturismi. 2. Luua puhkealasid.

34


3. Koguda andmeid, kuna on olemas harrastuskalastajate organisatsioonid. OHUD

1. Puuduvad andmed harrastuspüügi mahtudest. 2. Püük keelualadel kalade kudemise ajal. 3. Püük keelatud püügivahenditega. 4. Rändetakistuste loomise oht (paisud, sadamad ja muud vesiehitised). 5. Püügivahendite paigutamine vahetult Suur-Emajõe lähtesse ja suudmesse. 6. Reostuse suurenemine. 7. Veetaseme alandamine.

Tõugjas – Suur-Emajõe kaitsealune kalaliik. R. Kalda foto.

3.3. Turismi SWOT analüüs TUGEVUSED

1. Suur-Emajõgi on ainus täielikult laevatatav jõgi, mis loob head alused puhke- ja turismireiside käivitamiseks.

2. Suur-Emajõe veetee omab keskaega ulatuvat ajaloolist traditsiooni, mida on lihtne ära kasutada veeteega seonduvate juttude ja legendide välja töötamiseks. Ühtlasi jäävad veetee lähedusse mitmed olulised ajaloolised objektid

3. Lähiperioodist (st nõukogude perioodist) on inimeste teadvusse jäänud varasem laialdane eraveesõidukite omamine (lisaks toetab seda Tartu olemine pikaajaline treeningkeskus vee(mootori)sportlastele)

4. Üldine kinnisvarabuum ja inimeste jõukuse suurenemine on tinginud olukorra, kus veeteest ei huvitu vaid Tartu linna elanikud vaid ka teiste Suur-Emajõega piirnevate valdade Suur-Emajõe äärsete alade elanikud.

5. Suur-Emajõe veetee atraktiivsust suurendavad nii Eesti kui ka terve Euroopa mastaabis haruldased linnu- ja taimeliigid ja looduskooslused (Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõe-Suursoo, Ropka-Ihaste plaanitav looduskaitseala, Kärevere luht).

35


6. Rahuldavas olukorras infrastruktuuriga tugeva tõmbekeskuse olemasolu (Tartu linn) veeteel, mis on heaks aluseks veetee edasisel arendamisel.

7. Tartu linnas on olemas esmane veeinfrastruktuur. Ühtlasi on Tartu näol tegemist Eesti mastaabis olulise turismialase tõmbekeskusega, mis kokkuvõetuna loob head alused nii turismi kui veetee ühiseks edasi arendamiseks.

8. Erainitsiatiivi tulemusena on rajatud mitmeid sildumisalasid (eeskätt siiski Tartu piirkonda), samuti on jõe äärde tekkinud ja tekkimas turismi- ja puhkealaseid teenuseid pakkuvaid ettevõtteid.

NÕRKUSED

1. Kaasaja nõuetele vastavate sildumis-randumisalade võrgustiku puudumine, mis kitsendab oluliselt vett mööda liikuvate turistide valikut turismimarsruutide iseseisval valimisel.

2. Nõuetele vastavate paadisadamate ja veesõidukite hoiukohtade puudumine, kus oleks ühelt poolt tagatud nii sobilikud tankimis kui pilsivee äraandmise võimalused ja ka pidev valve ning paatide aastaringse hoiustamise võimalus. Võrreldes väikepaatide omanikega on raskemas olukorras kindlasti suuremate kaatrite omanikud.

3. Nii riigi kui omavalitsuse vähene huvi ja piiratud vahendid, mis ei ole lubanud kasutada kogu Suur-Emajõe poolt pakutavat potentsiaali. Nõrk koostöö (seda nii erinevate avaliku sektori institutsioonide vahel kui ka avaliku-, era- ja kolmanda sektori vahel) piirkonna arendamisel. Eelnevaga seotult saab lühiajalise nõrkusena käsitleda mitme veetee äärse omavalitsuse madalat huvi veerajatiste arendamise kohta (pikaajaliselt võib vastav probleem kujuneda arvestatavaks veetee arengut takistama hakkavaks ohuks).

4. Olemasoleva vee- ja turismiinfrastruktuuri koondumine ainult Tartu linna piirkonda. Suuresti on see küll geograafilisi tingimusi arvestades ka mõistetav, sest tänu soodele ja muidu ligipääsmatule maastikule on takistatud olulise osa Suur-Emajõe kallaste kasutamine. Samas on selles valdkonnas läbimõeldud planeerimise korral siiski veel piisavalt kasutamata arenguvõimalusi.

VÕIMALUSED

1. Eesti liitumisel Schengeni leppega, lihtsustub ja ka odavneb venelastel Eestisse pääsemine (eeskätt muutuvad arusaadavamaks viisa saamisega seonduvad tingimused ning vähenevad ka viisa taotlemise lõivud), mistõttu on oodata idapoolsetest piirkondadest pärinevate turistide arvu kasvu.

2. Eesti ja Venemaa majandus- ja poliitiliste suhete potentsiaalne paranemine (arvestades käesoleva arengukava koostamise ajahetke, siis riikide vahelistel suhetel on raske muutuda oluliselt halvemaks, see-eest võimalusi suhete paranemiseks on mitmeid). Üheks oodatavaks suhete paranemise tulemiks on kauaoodatud Tartu-Pihkva laevaliini taaskäivitamine. Sellega seotult on sisemaiseks eesmärgiks Tartu ja Narva vahelise laevaliiklusega taasalustamine.

3. Kohalike elanike ja turistide veetee poolse huvi ära kasutamine ja edasi arendamine. Ennekõike hõlmab see vee- ja loodusturismi arendamist ning erinevate spordi-ja kultuuri ürituste sidumist Suur-Emajõega (ka traditsioone loovate ürituste juurutamist ja toetamist).

4. Suur-Emajõe turismi aitab populariseerida veetee äärsete loodus- ja ajalooväärtuste tutvustamine ja väärtustamine. Kindlasti kuuluvad sinna alla ajalooliste mõisakohtade renoveerimine.

36


5. Kuna alles hiljuti (st paarkümmend aastat tagasi) oli Suur-Emajõel võrreldes praegusega 3-4 korda rohkem veesõidukiomanikke ning toimisid edukalt lähilaevaliinid Tartu äärsete piirkondadega, siis kasutades rahva mälu on võimalik taaskord lähendada piirkonna elanikke ning turiste jõega. Samas on selle võimaluse kasutamise eelduseks kallasradade rajamise toetamine ning eeskätt Tartu lähedaste puhkealade (Kabina, Jänese, Ranna) uuesti kasutusele võtmine.

OHUD

1. Suur-Emajõe väljaarendamise otseseks eelduseks on piisavate rahaliste vahendite olemasolu (oluline osa arendustegevusest põhineb tagastamatutel toetustel), seega vahetuks ohuks on takistused plaaniliste finantseerimisallikate kasutusele võtmisel (eeskätt negatiivse vastuse saanud rahastamistaotlused).

2. Riikliku regionaalpoliitika ebamäärasus (ja huvipuudus kohalike omavalitsuste asjade vastu) on tinginud olukorra, kus väga paljud vesirajatiste väljaarendamiseks sobilike maa-alade staatuseks on olla endiselt reformimata riigimaa.

3. Maade erastamise tulemusena kuulub osa Suur-Emajõe kallastest eraomanikele, kellel aga tihtipeale puudub huvi neile kuuluva maa välja arendamiseks turismi- või veeinfrastruktuuri objektiks.

4. Üldine reostuskoormuse kasv seoses veeliikluse suurenemisega (olulisemad on mürareostus, jäätmereostus ja veereostus veesõidukite ekspluatatsioonist pärit õlide ja kütustega).

Tigutorn. Suur-Emajõe üldpilti Tartu linnas mõjutavad aina rohkem kõrghooned. R. Kalda foto.

37


3.4. Huvigrupid Suur-Emajõe kalanduse arendamisest on huvitatud järgmised huvigrupid • kutselised kalurid. Eesmärk on jätkata senist tegevust ning teenida tasa tegevusalasse

tehtud investeeringud. Ühtlasi tagada oma perele jätkusuutlik elamisvõimalus ajaloolisel elualal

• harrastuskalastajad – nii kohalikud kui kaugemate maakondade harrastuskalastajad. Võimalus meeldiva ja tervisliku vabaaja veetmiseks

• kohalikud turismi- ja puhkemajanduse arendajad. Võimalus paremini kasutada ära kohalikke olusid.

• kohalikud omavalitsused – kohaliku elu arendamisele kaasaaitajatena • looduskaitseliste tegevuste korraldajad – looduskaitseliste väärtuste ja kalavarude

säilitajatena. Tugev huvigrupp tekib, kui on ühendatud mitmed huvid. Suur-Emajõe kalanduse arendamise parim viis on kui kõik huvigrupid teeksid omavahel koostööd. Igal aastal võiks hakata koos käima erinevate huvigruppide esindajatest koosnev ümarlaud, arutamaks aktuaalseid probleeme Suur-Emajõe kalanduse korraldamisel.

38


3.5. Eeldused kalanduse arendamiseks aastatel 2007-2013 1. Säilitada kutseline kalapüük samas mahus ning praegune kalapüügikorraldus.

Suur-Emajõel on täidetud kalapüügi seadusega kehtestatud nõuded ettevõtja püügivahendite arvule ning on läbitud Rannakalur II kutsekoolitus ja omandatud kutsetunnistus. Nakkevõrkudega püüdvatel ettevõtjatel on kõigil lisaks 2 mõrda. Käesolev püüniste jaotus tagab ka püüniste mitmekesisuse Suur-Emajõel.

2. Analüüsida veelkord püügiõigusetasude arvutusmetoodikat. Kalavaru seisund ei ole halvenenud ja kalasaagi suurus ning rahaline väärtus on kasvanud. Seetõttu ei saa püügiõigusetasude vähenemist 2008. a. ligikaudu 400 % pidada põhjendatuks.

3. Suur-Emajõgi tuleks „püügipiirkondadeks“ tsoneerida. Tsoonide püügitingimusi (lubatud vahendite arv, hinnad, isegi püügiajad) tuleb eraldi vaadelda, kus igas tsoonis oleks lubatud kindel arv püüniseid. See väldib püüniste liikumise teatud kitsasse piirkonda, mis omakorda seab surve alla vastava piirkonna kalavaru.

4. EKF rannapiirkondade säästva arengu meetme raames ehitada koostöös puhke- ja turismiteenuse pakkujatega ning omavalitsustega välja kuni kaks väikest nn kalakööki, kus anda püütud kalale lisaväärtus. Üks kalaköök asuks Tartus lääne pool ja teine Tartus ida pool.

5. Kaluriperedes toimuva põlvkondade vahetuse tõttu aidata kaasa noorel põlvkonnal kalapüügi saagi sidumisele turismi- ja puhkemajandusliku teenuse osutamisega.

6. Parandada harrastuskalastajate ja kutseliste kalurite teadlikust ning teavitada senisest paremini üldsust kalavaru, kalapüügi jne seonduvaga

7. Üle vaadata teatud kindla perioodi järel kalaressursi jagamise põhimõtted harrastuskalastajate ja kutseliste kalurite vahel.

8. Parandada kalavaru kaitset ja tõhustada järelvalvet.

Autosilla ehitus Suur-Emajõel veebruaris 2008. a. Ehitustöödel tuleb vältida põhilisi rännete perioode. R. Kalda foto.

39


9. Kuna on teadmata harrastuskalastajate (harrastuspüügiõiguse tasu maksjad) püügimahud, on vaja läbi viia uuring püügimahtude väljaselgitamiseks. Sisse seada tuleb vabatahtlikkuse alusel püügilehtede täitmine.

10. Kutseliste kalurite ja harrastuskalastajate (kalastuskaartide) püüniste hinnad tuleb vastavusse viia. Käesoleval hetkel maksavad kutselised kalurid oma püüniste eest, võrreldes harrastuskalastajatega, märgatavalt vähem.

11. Latika püügil ei tohi kaotada alamõõtu ja püügikeeluaegasid. Latikas on Suur-Emajões väga oluline püügikala. Lisaks on Suur-Emajõgi oluline kudepiirkond mõlemast järvest pärit latikatele.

12. Jälgida püügivahendite selektiivsust. Eelkõige tuleb üle vaadata võrkude silma suurused, kohad kuhu neid võib paigaldada ja ajad millal nendega võib püüda.

13. Tuleb jätkata kalade märgistamist-taaspüüki rännete ja varude hindamise eesmärgil. Lisaks tuleb pidevalt jälgida koelmute seisundit.

14. Tuleb säilitada ja taastada vanajõgede ühendused Suur-Emajõega. Suur-Emajõe vanajõed on väga olulised kalade kudepiirkonnad, mille tõttu vanajõgede seisukorrast sõltub otseselt ka Suur-Emajõe kalavaru olukord.

15. Teha tihedamalt koostööd Võrtsjärve ja Peipsi järve kalapüügi korraldajatega. Nende kolme veekogu kalavaru olukord on omavahel väga tihedalt seotud

16. Koelmualasid tuleb taastada ja säilitada niitmise ja puhastamisega. Maaomanike maakasutust koelmualadel tuleb suunata (teha ettepanekuid, kompenseerida).

17. Harrastuskalastajate jaoks tuleb luua paatide vettelaskmise kohad. 18. Vastavalt varude paranemisele tuleb kaaluda tõugja staatuse muutmist püügikalaks. 19. Kehtestada harrastuskalastajatele Suur-Emajõele piirarvud liivile ja kuuritsale, kui

traditsioonilistele püügiviisidele. Piirarv võiks ühes kuus olla 1-3.

Esmakordne tõugjate asustamine Suur-Emajõkke 2007 a. sügisel. R. Kalda foto.

20. Teostada vähearvukate liikide taasasustamist Suur-Emajõkke. 21. Kontrolli alla viia või reguleerida laevaliiklust hoidmaks ära kaldavööndi kahjustumist

kus selleks on suurem oht. Näiteks võib mõnes piirkonnas keelata lainete tekitamise. 22. Mitte ehitada rändetõkkeid, ega reguleerida Suur-Emajõe veetaset.

40


23. Veekogul tehtavad tööd planeerida aega, mil häiringud kaladele on kõige väiksemad. Ehitustööde tegemisel tuleb vältida põhilisi rännete perioode.

24. Määratleda seadusega täpsemalt ära ujuvvahendite ankurdamine kalapüüniste lähedale. See välistab paatide ankurdamise otse püüniste külge ning vähendab püüniste lõhkumist. Paatide ankurdamise keelupiirkond peaks olema püünisest kuni 25 m ülesvoolu ja 25 m allavoolu.

25. Kohalikke omavalitsusi tuleb rohkem integreerida Suur-Emajõe kalanduse korraldamisse. Näiteks peaksid KOV-id rohkem tähelepanu pöörama harrastuskalastajatele mõeldud rajatiste loomise peale jne.

26. Tegevuskava efektiivsuse suurendamiseks integreerida selle põhimõtted asjakohastesse õigusaktidesse ja valdkondlikesse tegevuskavadesse (Kalapüügiseadusesse ja –eeskirja, Looduskaitseseadusesse, Veeseadusesse, Veemajanduskavasse, Kaitsealade Kaitseeeskirjadesse ja kaitsekorralduskavadesse, Eest-Vene kalanduskomisjoni tegevustesse, Riiklikku kalavarude taastootmise programmi, KOV arengukavadesse jne) ning elluviimiseks, kaasata selleks riiklike ja kohalike omavalitsuste vahendeid ning teadlasi ja kolmandat sektorit.

41


3.6. Kalanduse arendamise tegevuskava aastateks 2007-2013 Tegevus Teostajad Teostamise

aeg Võimalikud

finantseerijad Kalavaru kaitse ja taastootmine 1. Kalavaru kaitse ja

järelevalve tõhustamine

Keskkonnainspektsioon, politsei 2008-2013 Riigieelarve, KIK

2. Võrkude silmasuuruse ja paigaldamise kohad ja ajad üle vaatamine

Keskkonnaministeerium 2009-2011 -

3. Vähearvukate liikide asustamine

Keskkonnateenistused, Eesti Loodushoiu Keskus

2008-2013 KIK, LIFE

4. Suur-Emajõe püügipiirkondadeks tsoneerimine

ettepanek Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit

2009 -

5. Kalade märgistamis-tagasipüügi jätkamine

Eesti Loodushoiu Keskus 2008-2013 Keskkonna-ministeerium, KIK

6. Vanajõgede ühenduste taastamine Suur-Emajõega

Eesti Loodushoiu Keskus 2008-2013 LIFE, KIK

7. Koelmualade säilitamine niitmise ja puhastamisega

Maaomanikud, LKK 2008-2013 KIK, PRIA

8. Järelevalve tõhustamine laevaliikluses

Veeteede Amet, Keskkonnainspektsioon, politsei

2008-2013 -

9. Ümarlaua moodustamine, kuhu on kaasatud kõik huvigrupid


2008 -

Teaduslikud uuringud ja sellele tuginevad ettepanekud õigusloomesse 10. Püügivahendite

piirarvude üle vaatamine

Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, kutseliste ja harrastuskalastajate ühendused, teadlased

2011 -

11. Piirarvude kehtestamine liivile ja kuuritsale

ettepanek Eesti Loodushoiu Keskus

2009-2011 -

12. Püügiõigustasude arvutusmetoodika vastavusse viimine tegelikkusega


2009 -

42


13. Määratleda ujuvvahendite ankurdamine kalapüüniste lähedale


2009 -

14. Harrastuskalastajate püügimahtude väljaselgitamine

Harrastuskalastajate ühendused 2008-2013 KIK, MTÜ-de vahendid

Teadlikkuse tõstmine 15. Kutseliste kalurite

infopäevad 2 korda aastas


2008-2013 KIK, MTÜ-de vahendid

16. Kalapüügi-võimalusi tutvustav voldik (2 korda)


2008-2013 EKF meede 4.1, KIK, MTÜ-de vahendid

17. Harrastuskalastajate infopäevad 1 kord aastas

Harrastuskalastajate ühendused 2008-2013 KIK, MTÜ-de vahendid

18. Artiklid „Keskkonnalehes”

Tartumaa keskkonnateenistus 2008-2013 KIK

Investeeringud kalandusse ja kalanduspiirkonna väärtuse suurendamiseks 19. Ehitada välja kaks

nn kalakööki. (üks Tartust lääne poole ja üks Tartust ida poole)

Ettevõtjad 2009-2010 EKF meede 4.1

20. Juurdepääsuteede rajamine sildumiskohtade juurde, parklad ja stendid

Ettevõtjad, harrastuskalastajate ühendused omavalitsused

2008-2013 EKF meede 4.1, EAS

21. Paatide vette laskmise kohad

Omavalitsused, ettevõtjad 2008-2013 EKF meede 4.1, EAS

43


4. Lisad Kutseliste kalurite ankeet 1. Ettevõtluse vorm ( tõmba joon alla ) FIE OSAÜHING AKTSIASELTS 2. Oman ajaloolist püügiõigust järgmiste püügivahenditega - ühe tiivaga mõrd …. tk - kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m …. tk - angerja valguspüünismõrd …. tk - nakke- või raamvõrk …. tk - ääremõrd suu kõrgusega kuni 1m ….. tk 3. Oman täiendavalt ajaloolist püügiõigust ( veekogu, vahend, arv) …………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………… 4. Olen investeerinud ( püügivahendid, paadid, külmseadmed, transpordivahendid jm kalandusega seonduv ) kalapüügi korraldamisse ………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………….. 5. Püüan kala ( tõmba joon alla) - oma toidulauale - müün oma küla elanikele - müün kala esmakokkuostjale - ………………………………………………………………………… 6. Toon kala maale (tõmba joon alla) - oma kinnistul asuval randumiskohal - riigi- või munitsipaalmaal asuval randumiskohal - mujal ( selgita) ……………………………………………………………….. ………………………………………………………………………………… 7. Kas osutate teenust harrastuspüüdjatele (selgita)……………………………………… …………………………………………………………………………………………. …………………………………………………………………………………………. 8. Kas olete investeerinud puhkemajanduse korraldamisse? ( täpsusta)

44


……………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………. 9. Kui suure osa Teie aasta käibest moodustab kalandusega seonduv ( tõmba joon alla)

- 100 % - 75 % - 50 % - 25 % - vähem

10. Kas püüate looduskaitseliste piirangutega alal ? (tõmba joon alla) jah ei 11. Kas looduskaitselised piirangud on probleem kalandusega tegelemisel? jah ei Kui jah, siis täpsusta……………………………………………………………………………………… 12. Kas omate alalist elupaika (kinnistut ) oma püügipiirkonnas? jah ei 13. Kas kutseline kalapüük praeguses mahus peaks säilima ? ( tõmba joon alla ) jah ei 14. Kas kutseliste kalurite arv Emajõel peaks vähenema? ( tõmba joon alla) jah ei 15. Kas soovite jätkata kalanduses samas mahus, laiendada või vähendada ? ( tõmba joon alla) 16. Kas olete kavandanud lähiajal täiendavaid investeeringuid kalandusse kui tegevusalasse? ( tõmba joon alla) jah ei 17. Kuidas on sissetulek kalandusest muutunud viimase 3 aasta jooksul (tõmba joon alla )? palju paremaks veidi paremaks on jäänud samaks veidi kehvemaks palju kehvemaks 18. Mis aastast tegelete kalapüügiga Suurel Emajõel? …………………………….

45


Omavalitsuste ankeet

1. Mitu kalapüügiga tegelejat on teie omavalitsuse territooriumil kokku, sellest FIE, OÜ ja AS? Juriidilised isikud loetleda.

2. Mitu kala kokkuostu ja müügiga tegelejat on omavalitsuse territooriumil kokku, sellest FIE, OÜ ja AS? Juriidilised isikud loetleda.

3. Mitu kalatöötlemisega tegelejat on omavalitsuse territooriumil kokku, sellest FIE, OÜ ja AS? Juriidilised isikud loetleda.

4. Millised kalapüügi-, -töötlemise ja –müügiga seotud rajatised (investeeringud) on teie omavalitsuse territooriumil, nende omanikud?

5. Millised teadaolevad kalapüügi-, -töötlemise ja –müügiga seotud rajatised on lähiajal plaanis rajada, investeerijad, omavalitsuse roll selles?

6. Teadaolevad ettevõtjad, kes tegelevad harrastuskalapüügi korraldamisega (loetleda ja osutatav teenus).

7. Muud teadaolevad kalandusega, ka harrastuskalapüügiga, seotud tegevused ja nende osutajad (loetleda koos tegevusega).

8. Teadaolevad lähiajal tehtavad investeeringud, mis on seotud kalandusega (investeerijad).

9. Omavalitsuse vaatevinklist vajalikud kalandusega seotud rajatised. 10. Kas olete näinud ette valla arengukavas ja üldplaneeringus kalanduslikke rajatisi,

hooneid jne?

46

Documents

Suur-Emajõe kalanduse arendamise tegevuskava 2007-2013 kalanduse... · Loomad said käsu kaevata kuninga vastuvõtuks jõgi, et kuningas võiks selle kaldal elada. Jõgi ... Jõe