A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

Taaselustamine kliinilisest surmast(kaasaegsed seisukohad)

A.Sipria 2006

USA-s sureb igal aastal• Kardiaalsesse äkksurma

500 000-700 000 inimest • Mittekardiaalsesse (mittetraumaatilisse)

äkksurma 170 000 inimest• Vigastustesse 150 000 inimest • 100 000 inimest surevad puudulikku

erakorralise meditsiiniabi põhjusel

A.Sipria 2006

EUROOPASkuni 700 000 kardiaalset äkksurma aastas

• Nendest haigetest surevad 50-60% haiglaeelses etapis

• Viimase 30a. jooksul surevus koronaararteritehaiguste tõttu on langenud kuni 40-50%

• Samal ajal ellu jäämine haiglavälise kardiaalseäkksurma korral ei ole oluliselt paranenud

A.Sipria 2006

Eestis sureb aastas• Kardiaalsesse äkksurma 3000 inimest• Vigastustesse 2300 inimest• Alkoholimürgistusse 300 inimest

• Üle 40 aastastel sagedaseim surma põhjus on südamehaigus (isheemiatõbi ja südamerütmihäired)

• Koronaartõvest tingitud äkksurma risk on noorematel meestel ligikaudu kaks korda suurem, kui vanemas vanusegrupis(Uusküla M, et al. 1998)

A.Sipria 2006

Äkksurm

• Kardiaalne (75%) • Mitte kardiaalne (25%)• Haiglaväline• Haiglasisene• Esmane südameseiskus• Esmane hingamisseiskus

A.Sipria 2006

Kardiaalse äkksurma definitsioon

• Ootamatu (mitte-eeldatud) surm suhteliselt hea tervisliku seisundi foonil eelnevate ägedate kardiaalsete sümptoomidega (valu rinnus, õhupuudus, minestus), mis on kestnud esimese 24 tunni jooksul (Kuller L, et al. 1967)

• 20-40% kardiaalse äkksurmaga patsientidel puudus südamehaiguse anamnees (Saxon LS, 2005)

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

Kardiaalse äkksurma esinemissagedus

• USA-s keskmiselt 55 haiglaeelset kardiaalsetäkksurma 100 000 elaniku kohta aastas (Rea TD, et al. 2004)

• Mujal kuni 0,2% üldpopulatsioonist • Kardiaalse äkksurma korral on Šotimaal ja viies

suuremas Euroopa linnas aastas teostatud 50-66 haiglaeelset elustamiskatset 100 000 elaniku kohta (Herlitz, 1999)Eestis 37, Tallinnas 57, Tartus 70 (2004)

A.Sipria 2006

Kardiaalne äkksurm

• Koronaartõbi 60-90%• Sümptoomid (valu rinnus, õhupuudus, minestus)

viimase surmaeelse tunni vältel 60-70% • VF 80-90% (Engdahl J, et al. 2002)

USA-s 21/100 000 elaniku kohta aastas (Rea TD, et al. 2004)

• Ellujäämine haiglavälise VF korral 24-33%(O´Nunain S. 1993)

A.Sipria 2006

HAIGETE ELLUJÄÄMINE HAIGLAVÄLISEL ELUSTAMISEL VF/VT

KORRAL (tunnistajatega kardiaalne äkksurm)

- King County,Washington 34% (1984-88)- Helsinki 33% (1996)- Gothenburg 30% (1994)- US (four rural areas) 9% (6-15%)- Scotland 9%- UK 2-7%- Estonia 21%, Tartu 37% (1999-2004)

A.Sipria 2006

Haiglavälised elustamiskatsed Eestis1999-2004a. (Kokku 3512 elustamiskatset)

Mehed: 2471 (73,4%) Elus 214 (9%)Keskmine vanus: 56

Naised: 895 (26,6%) Elus 104 (12%)Keskmine vanus: 63

Lapsed ≤ 14a.: 90 (2,6%) poisid 62

tüdrukud 2856 juhul sugu või vanus määramata

A.Sipria 2006

582(16,5%) Elus 36

(6%)

209 (6%) Elus 4 (2%)

297 (8,5%) Elus 18

(6%)

2424 (69%)

Elus 265 (11%)

SÜDAMEHAIGUS

MÜRGISTUSED

TRAUMA

MUUD

SURMA EELDATAVAD PÕHJUSED(1999-2004a. Kokku 3512 elustamiskatset)

A.Sipria 2006

HAIGLAVÄLISE ELUSTAMISE KOHT(kardiaalne äkksurm) 1999-2004a.

Kokku 2424 elustamiskatset

235 (10%) Elus 7%

53 (2%) Elus 23%

167 (7%) Elus 20%

99 (4%) Elus 10%

380 (16%) Elus 13%

1490 (61%)

Elus 11%

KORTER AVALIK KOHT TÖÖKOHTKIIRABIAUTO TERVISHOIUASUTUS MUJAL

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

HAIGLAVÄLISE KLIINILISE SURMA TUVASTAMINE(kardiaalne äkksurm) 1999-2004a.

Kokku 2424 elustamiskatset

395 (16%) Elus 8 (2%)

589 (24%) Elus 127

(21%)

1440 (60%)

Elus 130 (9%)

TUNNISTAJAD KIIRABIBRIGAAD LEITUD SURNUNAA.Sipria 2006

ESMASTE ELUSTAMISVÕTETE KASUTAMINE(tunnistajatega kardiaalne äkksurm) 1999-2004a.

Kokku 1440 elustamiskatset

87 (6%) 38 (3%)

200 (14%)

65 (4%)1050 (73%)

Elus 8%

Juhuslik abistaja Töökaaslane SugulaneTervishoiutöötaja Ei elustatud

Elus 12%

A.Sipria 2006

ESMANE VERERINGESEISKUSE VORM(tunnistajatega kardiaalne äkksurm)

1999-2004a. Kokku 1440 elustamiskatset

224 (15,6%)Elus 1 (0,5%)

674 (46,7%)Elus 14 (2,1%)

7 (0,5%)Elus 1

535 (37.2%)

Elus 114 (21,3%)

VF P-ta VT AS ESA.Sipria 2006

Kas Eestis on haiglavälise taaselustamise tulemused

viimase 6 aasta jooksul paranenud?

A.Sipria 2006

Haiglavälised elustamiskatsed Eestis 1999-2004

3512

1092

323(9%)32

460146

51(11%)

475160

52(11%)

4

546173

50(9%)

7

628212

64(10%)

3

685186

54(8%)

13

718215

52 (7%)

50500

1000150020002500300035004000

Kokku 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Elustamiskatsed HospitaliseeritudHaiglast v.k. säilinud KNS-ga Saatus määramata

A.Sipria 2006

Haiglaväline elustamine ja ellujäämine Eestis 1999-2004a. (tunnistajatega kardiaalne

äkksurm)

Elustamiskatsed Haiglast v.k. säilinud KNS-ga

Eestis 1440 130 (9%) Tallinnas 568 46 (8%) Tartus 265 55 (21%) Teistes piirkondades

607 29 (5%)

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

HAIGLAVÄLISE ÄKKSURMA KÄSITLUSE AJALISED INTERVALLIDAeg 0.00 Kollapsi tuvastamine tunnistaja poolt

EsmaabiKutse vastu võtmine

Kutse Kutse töötlusHäirekeskusele Nõustamine

Call-response interval Korraldus kiirabibrigaadileKiirabi sündmuskohale jõudmine

Defibrillatsioon esmase VF/p-ta VT korral Spetsiaalsed ravivõtted (ACLS)

4 3

1

2

A.Sipria 2006

Ajalised intervallid ja ellujäämine Eestis 1999-2004 (tunnistajatega kardiaalne äkksurm)

Ajaline intervall Elus(Kokku 1440 elustamiskatset) (130)

• Call-response interval ≤ 6 min (32%) 458/73 (16%)7-8 min (28%) 396/34 (9%) 9-10 min (15%) 215/13 (6%)> 10 min (26%) 371/10 (3%)

• Eeldatav vereringe seiskus - spetsiaalsed ravivõtted ≤ 10 min (61%) 93%

A.Sipria 2006

Tunnistajatega kardiaalne äkksurm (VF/VT)

• Ellujäänud patsiendid (VF/VT) 114/1- esmaabivõtted: 49 juhul (43%)- defibrillatsioon: 106 juhul (92%),

ainult üks kord 32 juhul (30%),keskmiselt 3 korda (maks. 11 korda)

- adrenaliin: keskmine annus 3,6 mg(max 30 mg), ei ole kasutatud 43 juhul (37%)

- elustamise aeg: keskm.14 min (maks.60 min)

A.Sipria 2006

Ellujäämise tähtsamad asjaolud

• Millal kliiniline surm tuvastati?• Kas juuresolijad rakendasid esmased

elustamisvõtted?• Millal jõudis sündmuskohale kiirabi?• Missugune oli esmane vereringeseiskuse vorm?

VF korral millal defibrilleeritud?• Millal on rakendatud muud spetsiaalsed

elustamisvõtted?

A.Sipria 2006

Ellujäämise täiendavad asjaolud

• Elanikkonna esmaabialane ettevalmistus• Häirekeskuse töökvaliteet• Kiirabibrigaadiliikmete erialane

ettevalmistus ja kiirabivarustus• Haiglaravi kvaliteet elustamisjärgse

perioodi käsitlemisel• Taastusravi ja rehabilitatsioon

A.Sipria 2006

Tegevusjuhised taaselustamisel kliinilisest surmast (BLS, ALS, PLS)

- International Liaison Committee on Resuscitation (ILCOR) 1992- American Heart Association (AHA) 1974, 1980, 1986, 1992- European Resuscitation Council (ERC)- Heart and Stroke Foundation of Canada (HSFC)- Australian Resuscitation Council (ARC)- Resuscitation Council of Southern Africa (RCSA)- Council of Latin America for Resuscitation (CLAR)

- Guidelines 2000 for CPR and ECC (Circulation 2000)- European Resuscitation Council Guidelines 2000 (Resuscitation 2001)

2005 American Heart Association Guidelines for CPR and ECC

European Resuscitation Council Guidelines forResuscitation 2005

Resuscitation (2005) 67S1, S1-S189, www.erc.edu

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

ABIKUTSE ÄKKSURMA KORRAL (abiosutaja on üksi)

* Phone first (enne helista, siis tegutse)- eeldatav südamehaigus (ka lastel)

Eesmärgiks on varane defibrillatsioon

* Phone fast (tegutse kuni 1-2 min, siis helista)- trauma, uppumine, lämbumine- lapsedEesmärgiks on varane kunstlik hingamine

A.Sipria 2006

Kas ABC või CAB ?

• Eeldatav südame äkksurm tunnistajate juuresolekul (säilinud agonaalne hingamine) - CAB tegevus

• Tunnistajateta südame äkksurm (hingamine puudub), samuti surm üle esmase hingamisseiskumise - ABC tegevus

A.Sipria 2006

ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112)

Juhtumi lühikirjeldus ja asukoht (aadress, ristmikud)Telefoni number, kust helistatakseKes kutsub abi?MIS JUHTUS? Juhtumi asjaolud (õnnetus, äkkhaigestumine)Kannatanute arv?Kas kannatanu hingab?Kas tema on teadvusel? Millist abi osutatakse?

A.Sipria 2006

Taaselustamise oskuste tase

• BLS - basic life support(esmased elustamisvõtted - esmaabi)

• ILS - immediate life support (2002 UK) (meditsiinipersonal, üliõpilased, päästeteenistus, kaitsevägi)

• ALS - advanced life support (spetsiaalsed elustamisvõtted)

A.Sipria 2006

Taaselustamise uute seisukohtade tähtsamad eesmärgid

• Tegevusjuhiste lihtsustamine (universaalne algoritm)

• Rindkere kompressioonide minimaalne katkestamine

A.Sipria 2006

Nende eesmärkide tagamiseks• Üks abiosutaja teostab rindkere kompressiooni ja

ventilatsiooni vahekorras 30:2 nii täiskasvanul kui lapsel (v.a. vastsündinutel)

• VF/p-ta VT korral ühe elektrilise šoki järgi tuleb teostada 2 min vältel rindkere kompressiooni ja ventilatsiooni vahekorras 30:2 sõltumata olemasolevast südamerütmist

• Ülemiste hingamisteede kaitsmisel (endotrahheaalneintubatsioon, LMA, Combitube) tuleb teostada kunstliku hingamist sagedusega 8-10 k/min ja pausideta rindkere kompressioonid

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

ESMANE TEGEVUS TAASELUSTAMISEL KLIINILISEST

SURMAST (BLS)

• Kui oled üksi ja abistad täiskasvanut• KINDLUSTA OHUTUS SÜNDMUSKOHAL• KONTROLLI TEADVUST

Kui teadvus on säilinud:- Jäta kannatanu olemasolevasse asendisse- Hinda üldseisundit- Tee seda korduvalt

A.Sipria 2006

- Kutsu appi haige juurest lahkumata, või kaalutle lahkumist selleks, et kutsuda abi

- Ava ülemised hingamisteed võimalusel jätteskannatanut esialgsesse asendisse (oluline trauma korral), kontrolli, kas kannatanu hingab

- Kui see ei õnnestu, aseta kannatanu selili ning korda hingamisteede avamist

- Pea liigne painutamine kuklasse on ohtlik kaela trauma kahtlusel

Kui teadvus puudub:

A.Sipria 2006

Airway Opening

A.Sipria 2006

• Triple Airway Manoeuvre (Esmarch, Heiberg, Safar)- Head Tilt, Mouth Open, Jaw Thrust

Võtet kasutab elukutseline abiosutaja

A.Sipria 2006

Avatud hingamisteede korral kontrolli, kas kannatanu hingab:

• Vaata, kas rindkere liigub• Kuula, kas kostub hingamiskahinat• Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool• Vaata, kuula ja tunneta kuni 10 sekundit enne kui

järeldad et hingamine puudubKui kannatanu hingamine on normaalne

• Aseta kannatanu püsivasse külili asendisse • Kutsu abi, jätkuvalt kontrolli hingamist

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

PÜSIV KÜLILI ASEND

• Kannatanu peab olema sellises külili asendis, mis tagab vedeliku äravoolu ülemistest hingamisteedest

• Külili asend peab olema püsiv ning muudetav iga 30 min tagant

• Väldi survet rindkerele, mis takistab hingamist• Jälgi hingamist ja hinda ülemiste hingamisteede

läbitavust• Ole valmis pöörama kannatanut tagasi selili asendisse

(arvesta võimaliku kaelatraumaga)• Külili asend ei tohi suurendada olemasolevaid vigastusi

A.Sipria 2006

KUI KANNATANU EI HINGA VÕI HINGAMINE ON HÄIRITUD

• Kutsu appi, kui abi ei ole kutsutud, või lahku korraks kannatanu juurest abi kutsumiseks

• Pööra kannatanu selili, kui asend oli teistsugune

• Alusta kohe kaudse südamemassaažiga(teosta 30 rindkere kompressiooni sagedusega 100 k/min), selle järgi ava uuesti ülemised hingamisteed

A.Sipria 2006

Jätka kopsude kunstliku ventilatsiooni ja kaudse südamemassaažiga vahekorras (2:30)

• Eemalda nähtavad võõrkehad (ka lahtised hambaproteesid) kannatanu suust (?)

• Ülemiste hingamisteede avamise ja nina sulgemise järgi haara hermeetiliselt oma suuga elustatava suu ning tee 2 efektiivset kunstlikku sissehingamist mahuga 6-7mL/kg (500-600mL) ja kestvusega umbes 1 sek ühe hingamise kohta

A.Sipria 2006

Direct Mouth-to-mouth and Mouth-to-nose Ventilation

A.Sipria 2006

Ohud kunstliku hingamise teostamisel

• Maosisu väljumine ja aspiratsioon kopsudesse(10-35% juhtudel)

• Hiline alustamine kaudse südamemassaažiga• Olemas vähene risk saada nakkust suust suhu

hingamisel (Helicobacter pylori, Mycobacteriumtuberculosis, meningococcus, herpes simplex, shigella, streptococcus, salmonella, SARS, HIV-nakatamine ei ole registreeritud)

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

Mouth-to-mask Ventilation

• O2-ga ventilatsioon mahuga 6-7 mL/kg (400-600 mL) ja kestvusega umbes 1 sek ühe sissehingamise kohta

A.Sipria 2006

KONTROLLI, KAS KANNATANUL ON VERERINGE TUNNUSED

• Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib

• Kontrolli pulssi une või reiearteritel (juhul, kui oled elukutseline abiosutaja)

• Kuluta selleks aega mitte rohkem, kui 10 sekundit

A.Sipria 2006

Kui oled kindel, et 10 sek jooksul suutsid määrata vereringe tunnused

• Jätka kunstliku hingamist, kuni kannatanul taastub omahingamine

• Iga minuti tagant kontrolli vereringe tunnused, kuid mitte üle 10 sekundi

• Juhul kui taastub normaalne hingamine, kuid teadvus puudub aseta kannatanu püsivasse külili asendisse

• Ole valmis pöörama kannatanut uuesti selili ja alustama kunstliku hingamisega juhul, kui hingamine seiskub

A.Sipria 2006

Juhul kui puuduvad vereringe tunnused, samuti mitte normaalse hingamise korral

• Alusta kaudse südamemassaažiga• Tee kaudset südamemassaaži sagedusega

umbes 100 korda minutis. Kompressiooni ja dekompressiooni kestvus peab olema võrdne

• Tee kaudset südamemassaaži ja kunstliku hingamist vahekorras 30:2 sõltumata abiosutajate arvust

• Agonaalse hingamise säilimisel (∼ 40% juhtudel)esimese 4-6 min jooksul kunstlik hingamine ei ole obligatoorne

A.Sipria 2006

SM korral süstoolne arteriaalne rõhk püsib 60-80 mmHg juures ning keskmine rõhk unearteris ületab harva 40 mmHg

SM on ülimalt tähtis defibrillatsiooni hilinemisel > 5 min

SM teostajad vahetuvad võimalusel iga 2 min tagantA.Sipria 2006

Spetsiaalsed (ACLS) taaselustamise võtted täiskasvanul (ERC 2005)

• Prekordiaalne löök• Varajane defibrillatsioon VF/pulsita VT

korral• Hingamisteede käsitlus ja kopsude kunstlik

ventilatsioon• Erinevate südameseiskuse vormide käsitlus

(šoki ravile alluvad (VF/p-ta VT) ja mitte alluvad (asüstoolia, PEA/EMD) rütmid)

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

Spetsiaalsed taaselustamise võtted

• Prekordiaalne löök- Võtet kasutavad elukutselised abiosutajad jälgitud

südamerütmi korral ning vereringe seiskumisel (VT/VF) vahetult enne defibrilleerimist kui viimane ei ole koheselt teostatav

- Vereringeseiskumisel tunnistajate juuresolekul võte võibolla efektiivne esimese 10 sek jooksul.

- Efektiivsus p-ta VT korral on olnud 10-25% juhtudel

- Korduvad prekordiaalsed löögid MAS hoogude korral (fist pacing) enne elektrilist kardiostimulatsiooni

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

Kardiaalne äkksurm ja varajane defibrillatsioon(<5 min haiglaeelsel etapil ja <3 min haiglas)

A.Sipria 2006

Spetsiaalsed taaselustamise võtted

• VF/pulsita VT- Monofaasiline voolukõver (360J) - Bifaasiline voolukõver (150-200J)

Efektiivsus VF katkestamisel:Monofaasiline vool 66%Bifaasiline vool 92% (Shneider et al. 2000, Circulation 102: 1780-1787)

Transtorakaalne impedans

A.Sipria 2006

Kardiopulmonaalse reanimatsiooni ja defibrillatsiooni teostamise vahekord

• Eeldatava üle 5 min kestnud vereringeseiskuse korral teosta enne defibrilleerimist vähemalt 2 min jooksul südamemassaaži ja kunstliku hingamist vahekorras 30:2

• Kasuta ühte šoki (MFD 360 või BFD 150-360J), mille järgi teosta 2 min jooksul südamemassaaži ja kunstliku hingamist vahekorras 30:2 sõltumata olemasolevast südamerütmist

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

Spetsiaalsed taaselustamise võtted

• Hingamisteede käsitlus ja ventilatsioon

- Naso- ja orofarüngeaalsed õhuteed- Larüngeaalne mask, Combitube- Endotrahheaalne intubatsioon- Krikotüreotoomia- Ventilatsioon Ambu koti ja maski abil

A.Sipria 2006

Nasofarüngeaalne õhutee

A.Sipria 2006

Orofarüngeaalne õhutee

A.Sipria 2006

• Larüngeaalne(kõri) mask (Kasutamise efektiivsus 72-98%)

A.Sipria 2006

• Combitube(PtL) PharyngotrachealLumen Airway(Kasutamise efektiivsus 79-98%)

A.Sipria 2006

Endotrahheaalne intubatsioon• Sellick`i võtte• Visuaalne kontroll,

auskultatsioon, fikseerimine• Protseduur ei tohi kesta üle

30 sek• Trahhea intubatsioon

võimaldab teostada mitte sünkroniseeritud ventilatsiooni (8-10 k/min)ja südamemassaaži (100 k/min).

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

Krikotüreotoomia

A.Sipria 2006

Melker Emergency CricothyrotomyCatheter Sets

A.Sipria 2006

• Ventilatsioon Ambu koti ja maski abil 100% O2-ga (sissehingamismaht 400-600mL kestvusega umbes 1sek)

• Sellick´i võtte

A.Sipria 2006

Alternatiivne taaselustamise tehnika

• Südamemassaaž sagedusega >100 x /min

• Vahelduv rindkere ja abdominaalne kompressioon• CPR mehhaanilised vahendid:

-ACD pump (manuaalne aktiivne kompressioon-dekompressioon, vahelduv rindkere ja abdominaalnekompressioon-dekompressioon, ACD+ITD (spets. hingamisklapp), automaatne ACD-LUCAS -Vest CPR (AutoPulse seade), Thumper CPR system

• Sama-aegne ventilatsioon ja kompressioon• Otsene südamemassaaž, kehaväline vereringe

A.Sipria 2006

Vahelduv rindkere ja abdominaalnekompressioon

A.Sipria 2006

• Aktiivne kompressioon-dekompressioon

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006 A.Sipria 2006

LUCAS (Jolife, Lund, Sweden) automaatne süsteem rindkere aktiivse kompressiooni-dekompressiooni teostamiseks

A.Sipria 2006

Vest CPR (AutoPulse süsteem, USA)

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

• Guidelines forACLS, (AHA, ERC 1992)

A.Sipria 2006

VF / p-ta VT (ERC 2005)↓

Prekordiaalne löök (esimese 10 sek jooksul, kui defibrillatsioon ei ole kohe teostatav)↓

CPR (30:2) kuni defibrillaator/monitor on kättesaadav, samuti kui vereringeseiskuson kestnud üle 5 min

↓Defibrillatsioon x 1 (BV 150-200J, MV 360)

↓ 2 min CPR (30:2)Defibrillatsioon x 1 (BV 150-360J, MV 360J)

↓ 2 min CPR (30:2)Kui seni ei ole tehtud (trahhea intubatsioon, veenitee)

↓Adrenaliin 1 mg i/v (vajadusel korrata iga 3-5 min tagant)

↓Defibrillatsioon x 1 (BV 150-360J, MV 360J)

↓ 2 min CPR Amiodaroon 300 mg i/v (boolus)

↓ 2 min CPR Defibrillatsioon x 1 (BV 150-360J, MV 360J)

↓CPR - südamerütmi kontroll - ravim - šokk jne.

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

Adrenaliin• Taaselustamisel 1mg i/v (2-3mg i/t) enne või peale šokki,

vajadusel korrata iga 3-5 min tagant. Suured (kuni 0,2mg/kg) adrenaliini annused ei ole soovitatud rutiinseks kasutamiseks

• Positiivne inotroopne toime 0,05-0,1 µg/kg/min, vasokonstriktiivne toime suuremates annustes

• Toime kestvus 10 min • Toime nõrgeneb kokkupuutumisel leeliste lahustega ja

atsidoosi korral

• Soovitatud kasutada: elustamine, anafülaksia, astmaatiline staatus, šokk (kombinatsioon teiste vasoaktiivsete ravimitega)

A.Sipria 2006

Adrenaliini kõrvaltoimed

- Müokardi isheemia süvendamise oht (O2 vajaduse suurendamine)- SRH (VES eriti digitaliseeritud haigel)-Vistseraalse verevoolu langus (laktaat↑,pH↓, pHi↓)- Hüpertensioon- Hüperglükeemia

A.Sipria 2006

Vasopressiin

Antidiureetiline hormoon Mitte adrenergiline perifeerne vasokonstriktor(otsene silelihaste V1 retseptorite agonist)

• Taaselustamisel ühekordselt (40Ü) i/v, eriti juhtudel, kus vereringeseiskuse aeg on olnud pikk; elustamisjärgselt ei ole võrreldes adrenaliiniga suurendanud O2 vajadust müokardis

Soovitatud kasutada: verejooks söögitoru veenilaienditestelustamine (pikemalt kestnud vereringeseiskus)

A.Sipria 2006

KordaroonPikendab repolarisatsiooni (K+ kanalite blokaator, pikendab aktsiooni potentsiaali ja efektiivset refraktaarset perioodi), siinussõlme ja AV sõlme pärssimine

• Taaselustamisel 300 mg i/v boolusena (püsiva VF/VT korral +150mg; elustamisjärgselt 1mg/min 6 tunni jooksul (360 mg), selle järgi 0,5 mg/min 18 tunni jooksul (540mg), maks.1,2g ööpäevas)

Soovitatud kasutada: VT, VF, SVT (arütmia), WPW, AFKõrvaltoimed: siinusbradükardia, AV blokaadid, TDP (harva

hüpokaleemia foonil), hüpotensioon (vasodilatatsioon), vähene negatiivne inotroopne toime, suurendab digoksiini kontsentratsiooni veres

A.Sipria 2006

Lidokaiin

Minimaalselt aeglustab depolarisatsiooni kiirust

Taaselustamisel manustatakse boolusena annuses 1-1,5mg/kg (mitte üle 3mg/kg esimese tunni jooksul)

Soovitatud kasutada: VES, VT (arütmia) eriti isheemilisemüokardi ja digitaalisintoksikatsiooni korral

Kõrvaltoimed: KNS-le (teadvushäired, krambid, hingamisseiskus), negtiivne inotroopne toime ainult suurte annuste korral, võimalikud siinusbradükardia, AV blokaad, asüstoolia

A.Sipria 2006

MagneesiumMitmete ensümaatiliste reaktsioonide kofaktorFüsioloogiline Ca++ kanalite blokaatorMg++ defitsiidiga on seostatud SRH, SP ja kardiaalne äkksurm

Taaselustamisel 1-2g i/v (2-4 ml 50% lahust lahjendada 100 ml 5% glükoosi lahuses, manustada 1-2 min jooksul)

Soovitatud kasutada: TDP korral (kuni 5-10g), hüpomagneseemia+VF/VT, digitaalisintoksikatsioon

Kõrvaltoimed (harva): hüpotensioon, asüstoolia, hingamisseiskus

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

Naatrium bikarbonaat

• Taaselustamisel 50 mmol (1mEq/kg) 20-25 min peale vereringeseiskumist metaboolseatsidoosi (pH <7,1; BE< 10mmol/l) vähendamiseks

Soovitatud kasutada: hüperkaleemia, atsidoos, uriini alkaliseerimine mürgistuste korral (tritsüklilisedantidepressandid, aspiriin, barbituraadid)

Kõrvaltoimed: koronaararterite perfusiooni halvenemine, rakuväline alkaloos (O2 kättesaadavuse langus), hüperosmolaarsus, hüpernatreemia, paradoksaalne rakusisene atsidoos müokardi ja peaaju rakkudes

A.Sipria 2006

• Guidelines for ACLS (AHA, ERC 1992)

A.Sipria 2006

• Guidelines for ACLS(AHA, ERC 1992)

A.Sipria 2006

Spetsiaalsed taaselustamise võtted (ERC 2005)

• Asüstoolia, PEA/EMD- Adrenaliin 1mg i/v. Suured adrenaliini annused (kuni 0,2 mg/kg) ei ole soovitatudKardiostimulatsioon võib olla efektiivne P-sakkide olemasolul- Atropiin 3mg i/v või 6mg i/t (ühe boolusena) bradükardia (<60/min) korral

A.Sipria 2006

Muud ravimid

• Aminofülliin 250-500 mg (5mg/kg)- asüstoolia, bradükardia resistentsus atropiinile

• Kaltsium kloriid (10%-10ml)- hüperkaleemia, hüpokaltseemia, kaltsium antagonistide üledoos

• Trombolüüs (kaalutleda KATE kahtlusel)

A.Sipria 2006

Spetsiaalsed taaselustamise võtted

• Bradükardiad PS < 40(60) k/min- Atropiin (vähendab kolinergilist bradükardiat ja vasodilatatsiooni)Soovitatud kasutada: siinusbradükardia, võib olla efektiivne kitsa QRS kompleksiga AV-blokaadi ja asüstoolia korralEi ole soovitatud: Mobitz II, laia QRS kompleksiga AV-blokaadKõrvaltoimed: tahhüarütmia, O2 vajaduse↑, annused <0,5 mg võivad olla parasümpaatilise efektiga (bradükardia)

A.Sipria 2006

A.Sipria 2006

Spetsiaalsed taaselustamise võtted

- Isoproterenool (β-adrenergiline agonist)Positiivne inotroopne ja kronotroopne toime, suurendab O2 vajadust müokardis (võib süvendada isheemiat ja põhjustada arütmiat) Ei ole soovitatud. Välise kardiostimulatsiooni võimaluse puudumisel adrenaliini infusioon väikestes annustes (2-10 mkg/min) (ERC) Võib ajutiselt kasutada väljendunud bradükardia korral 2-10µg/min atropiini ja dopamiini ebaefektiivsuse korral enne kardiostimulatsiooni rakendamist (AHA)

A.Sipria 2006

Spetsiaalsed taaselustamise võtted

• Tahhükardiad - Kiire ravi sõltuvalt patsiendi üldseisundist - Kardioversioon ebastabiilse hemodünaamikakorral - Kõik antiarütmikumid on proarütmilise toimega - Langenud müokardi funktsioon võib veelgi halveneda antiarütmikumi kasutamisel - Üle ühe antiarütmikumi kasutamine ei ole soovitav - Kui ravim ei toimi, kaalutle kardioversiooni

A.Sipria 2006

Spetsiaalsed taaselustamise võtted (ACLS)

• Elustamisjärgne periood- Adekvaatse ventilatsiooni, tsirkulatsiooni ja tserebraalne perfusiooni säilitamine Hüperventilatsioon (hüpokapnia) võib olla ohtlik v.a. peaaju pitsumise ohu korral

- Sedatsioon, veres glükoosisisalduse kontroll- Kehatemperatuuri kontroll (hüpertermia korral jahutamine ja antipüreetikumid, terapeutilinehüpotermia)

A.Sipria 2006

Mõõdukas indutseeritud hüpotermia (33°C) vereringe taastumisel (ROSC)

• Mitte invasiivsed meetodid: jääkotid, jahutatavad tekid, külm õhk (t°↓0,9°C/t), lisaks sedatsioon, neuromuskulaarne blokaad

• Invasiivsed meetodid: külmad 4°C lahused (Ringer) 30-40ml/kg 30 min jooksul, spetsiaalsed seadmed (endovaskulaarsed kateetrid), lisaks sedatsioon, neuromuskulaarne blokaad

A.Sipria 2006

Mõõdukas indutseeritud hüpotermia (33°C) vereringe taastumisel (ROSC)

• Hüpotermia kestvus 24 tundi, selle järgi keha ülessoojendamine 8 tunni jooksul

• Ellujäämine haiglaeelse kardiaalseäkksurma korral 49% (hüpotermia) vs. 26% (normotermia) N Engl J Med 2002; 346:549-556

A.Sipria 2006