TALLINNA 32. KESKKOOLI VALIKKURSUSED 11. KLASSIDELE 11. klassile 2013-2014.pdf · Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Aine läbijad õpivad oma häält tajuma vähemalt

1

TALLINNA 32. KESKKOOLI VALIKKURSUSED

11. KLASSIDELE

õppeaastal 2013-2014

Valikkursus: SEGAKOOR .......................................................................................................2

Valikkursus: PRANTSUSE KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS 3-4 .....................3

Valikkursus: SAKSA KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS 3-4 ...............................5

Valikkursus: INGLISE ÄRIKEEL ............................................................................................7

Valikkursus: PSÜHHOLOOGIA ..............................................................................................9

Valikkursus: ETIKETT ...........................................................................................................11

Valikkursus: MAJANDUS- JA ETTEVÕTLUSÕPPE LÜHIKURSUS ................................13

Valikkursus: RÕIVADISAIN .................................................................................................15

Valikkursus: EESTI FILMI AJALUGU .................................................................................16

Valikkursus: LAVALINE ENESEVÄLJENDUS 2 ...............................................................18

Valikkursus: LADINA KEEL .................................................................................................20

Valikkursus: KULTUURIDEVAHELINE KOMMUNIKATSIOON ....................................22

Valikkursus: ENESEKAITSE .................................................................................................24

2

TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME

VALIKKURSUSE AINEKAART

Valikkursus: SEGAKOOR

Õpetaja: Annely Leinberg

Kontakt: [email protected]

Maht ja aeg: 1 kursus läbi õppeaasta (kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: viisipidajad gümnaasiumiõpilased

Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame?

Koorilaulu puhul on tegemist juba väga pikaajalise Eesti rahvustraditsiooniga. Antud valik-

kursus aitab kaasa selle säilimisele ning edasisele levikule. Aine eesmärk on edendada ja

propageerida koorilaulu just koolinoorte seas ning arendada läbi isikliku kogemuse õpilaste

muusikaalaseid teadmisi ja vokaaltehnilisi võimeid. 2013/2014. hooaja peamiseks sihiks on

koori pääsemine XXVI üldlaulupeole.

Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme?

Tundide jooksul omandavad õpilased lauldes aina vilunumalt mitmekülgset koorirepertuaari ja

praktiseerivad kaaslastega ühiselt musitseerimist.

Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad?

Aine läbijad õpivad oma häält tajuma vähemalt 4-häälses koorifaktuuris, saavad juhiseid hääle

kasutamiseks, arendavad noodist lugemise oskust, omandavad teadmisi heliloojate ja heliteoste

kohta, õpivad väärtustama end ühe olulise osana kollektiivist ning saavad ühtse eesmärgi nimel

panustamise kaudu suurepärase team-building’u kogemuse.

Hindamine:

Kursus on arvestuslik. Arvestuse saamiseks tuleb osaleda aktiivselt kooriproovides.

Õppematerjalid:

2013/2014. hooaja peamiseks õppematerjaliks on XXVI üldlaulupeo segakooride laulik.

Muud olulised märkused:

Õppetöö toimub regulaarselt kord nädalas toimuvates kooriproovides, millele lisanduvad

vähemalt kord poolaasta jooksul nädalavahetusel toimuvad laululaagrid.

mailto:[email protected]

3



Valikkursus: PRANTSUSE KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS 3-4

(10. klassis alanud prantsuse keele kursuste jätkukursused)

Õpetaja: Gilbert Mandzolo

Kontakt: [email protected], [email protected]

Maht ja aeg: 2 kursust läbi õppeaasta

(I-V p 2 tundi nädalas; kokku 35+35 tundi)

Sihtgrupp: õpilased, kes on 10. klassis läbinud prantsuse keele 1. ja 2. valikkursuse


Kursuse eesmärgiks on tekitada huvi prantsuse keele ja kultuuri vastu. Metoodiliseks aluseks

on suhtlemiskeele õpetamise põhimõtted. Sealjuures pöörame tähelepanu ka grammatilistele

struktuuridele. Prantsuse keele õpetusega taotleme ,et õppija huvitub võõrkeele õppimisest ja

selle kaudu silmaringi laiendamisest.


Kasutame aktiivõppe meetodeid. Suulise eneseväljenduse arendamine toimub monoloogide ja

dialoogide abil. Pöörame suurt tähelepanu hääldusreeglitele, et kõne arusaadavaks teha.

Käsitleme järgmisi teemasid:

tervitamine ja hüvastijätmine nii isiklikult kui telefoni teel;

palumine ja tänamine;

vabandamine, kahetsemine;

ulatamine ja vastuvõtmine;

loa küsimine ja andmine;

soovi väljendamine;

millestki keeldumine;

heakskiidu, nõustumise, üllatuse, meeldimise ja mittemeeldimise väljendamine;

tee juhatamine.


Õppur omandab prantsuse keele õige häälduse ja intonatsiooni.

Õppur õpib kuulama ja mõistma igapäevast lihtsat prantsusekeelset kõnet ja vestlust.


4

Õppur omandab minimaalse sõnavara, mis võimaldab tal end väljendada igapäevases

suhtlemises ning vestluses;

Õppur julgeb omandatud teadmisi ja oskusi praktikas kasutada.

Õppur tunneb prantsuse kultuurile ja rahvale iseloomulikke käitumis- ja suhtlusvorme.

Hindamine:

Kursused on hindelised. Hinnatakse õpilase arengut. Sõnavara ja uute väljendite õppimisel

toimub pidev kontroll.

Õppematerjalid:

Methode: TAXI 1.

Barfety, Michele, Patricia Beaujouin 2004. Expression orale. CLE International.


Õppegrupi maksimaalne suurus on 16 õpilast.

5



Valikkursus: SAKSA KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS 3-4

(10. klassis alanud saksa keele kursuste jätkukursused)

Õpetaja: Liina Kitt


Maht ja aeg: 2 kursust läbi õppeaasta

(I-V p 2 tundi nädalas; kokku 35+35 tundi)

Sihtgrupp: õpilased, kes on 10. klassis läbinud saksa keele 1. ja 2. valikkursuse


Kuigi tänapäeval on domineerivaks esimeseks võõrkeeleks inglise keel, siis rõhutatakse üha

enam, et haritud inimene võiks osata vähemalt kahte-kolme võõrkeelt. Samuti peaks meeles

pidama, kuigi inglise keel on lingua franca staatuses, ei räägi seda kogu maailma elanikkond.

Pealegi on nii prantslastel kui ka sakslastel rohkemal või vähemal määral varjatud viha inglise

keele vastu. Viimane tuleneb sellest, et mõlema riigi keel on erinevatel ajaetappidel nautinud

kõige tähtsama võõrkeele staatust. Oma olukorra parandamiseks tehakse mõlema riigi poolt

ponnistusi enda emakeele edendamiseks kogu maailmas.

Saksa keelt räägib oma emakeelena kuskil 90 miljonit inimest. Teist samapalju räägib saksa

keelt võõrkeelena. Saksa keelt räägitakse (erinevas ulatuses) pea kümnes riigis. Kas teadsite, et

saksa keel on Namiibias rahvuskeeleks? Eelneva alusel võiks tõdeda, et saksa keele osatähtsus

pole kuskile kadunud.

Eestlasena on saksa keele ja kultuuri tundma õppimine seotud ka eestlaseks olemise tundma

õppimisega. Väga suures osas on meie kultuur seotud saksa kultuuriga ning eesti keel saksa

keelega. Miks see nii on? Sest 700 aastat Saksa valitusaega meie regiooni üle on jätnud para-

tamatult oma jälje.

Seega olekski antud kursuste eesmärk tutvustada saksa kultuuri ja keelt ning leida nii sarnasusi

kui ka erinevusi eesti kultuuri ja keelega. Valikkursuse eesmärgiks on aga eelkõige panna alus

edasistele saksa keele õpingutele ning tekitada huvi antud kultuuri vastu.


6


Kursus algab sõnavara ja keele õpingutega. Tavapärane keeleõpe kestab kuni jaanuari kesk-

paigani. Pärast seda hakkab keeleõpinguid toetama kultuuriline pool. Õpime tundma tähtpäevi

ja nendega seonduvaid traditsioone. Loeme ja tõlgime vastavaid tekste, kuulame muusikat ning

vaatame vahel ka mõne filmi. Eelkõige paneme rõhku suulisele eneseväljendamisele, mille

arendamine toimub läbi lihtsamate monoloogide ja dialoogide.


Kuulamisel: Õpilane oskab täita kuulatud teksti põhjal koostatud lünktekste ja harjutusi. Oskab

vastata suuliselt ja kirjalikult teksti kohta esitatud küsimustele. Oskab adekvaatselt reageerida

erinevates situatsioonides erinevatele ütlustele, käskudele ja pöördumistele.

Kõnelemisel: Õpilane oskab esitada küsimusi ja vastata neile õpitud temaatika piires. Oskab

adekvaatselt reageerida erinevates suhtlussituatsioonides, oskab teha ettepanekut, keelduda,

väljendada oma soovi, heakskiitu, kahetsust, üllatust.

Lugemisel: Õpilane oskab täita loetud teksti kohta käivaid ülesandeid, mis nõuavad erinevate

lugemisstrateegiate kasutamist.

Kirjutamisel: Õpilane oskab kirjutada ennasttutvustavat kirja, õnnitluskaarti, küllakutset. Oskab

täita ankeeti, lünkteksti, lõpetada lauseid ja fraase, koostada ja täiendada dialooge.

Kultuur: Õpilane tunneb saksa kultuuri ning selle eripärasid.

Hindamine:

Valikkursuse käigus hinnatakse eelkõige õppuri arengut. Hindamine toimub viiepallisüsteemis.

Sõnavara ja väljendite õppimisel toimub pidev kontroll.

Õppematerjalid:

Raamat + 2 CD ja töövihik : Elster, U., Körner, E. (u.a.). 2008. Team Deutsch. Deutsch

für Jugendliche. A1. Verlag: Klett.

Raamat + 2 CD ja töövihik : Elster, U., Körner, E. (u.a.). 2012. Team Deutsch. Deutsch

für Jugendliche. A2. Verlag: Klett.

Saksa–eesti sõnaraamat

Eesti–saksa sõnaraamat

Õpetaja koostatud lisamaterjalid



7



Valikkursus: INGLISE ÄRIKEEL

Õpetaja: Heikki Silvet


Maht ja aeg: 1 kursus I perioodil (kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. klassi õpilased


Tutvustada ingliskeelset ärialast ja pagandusalast terminoloogiat neile, kel tulevase eriala tõttu

seda vaja läheb.


Erialase terminoloogia omandamine.

Tutvumine erialaste tekstidega.

Terminoloogia kasutamine vestlusgruppides.

Erialaste tekstide kirjaliku kasutamise harjutamine (esseed, etteütlused, sõnavaratööd).

Erialased ettekanded õpilastelt.


Õpilane on suuteline pärast sissejuhatava kursuse läbimist orienteeruma inglise ärikeele termi-

noloogias ja tekstides, mõistma erialast kõnet ning õppima äriga seotud erialasid edasi kõrg-

koolis, sealhulgas ingliskeelse õppega kõrgkoolis.

Hindamine:

Kursuse lõpphinne kujuneb järgmise kuue hinde keskmisest ning aktiivsuspunktidest:

1. Ettekanne

2. Terminoloogia:

a) passiivne; b) aktiivne

3. Kirjalik:

a) essee; b) etteütlus; c) sõnavaratöö


8

Õppematerjalid:

1. Isiklikult ingliskeelse erialakirjanduse alusel koostatud materjalid.

2. Elli, Mark, Christine Johnson 1994. Teaching Business English. Oxford University

Press.

3. Internetimaterjalid.


Õppegrupi maksimaalne suurus on 16-18 õpilast.

9



Valikkursus: PSÜHHOLOOGIA

Õpetaja: Kristi Raava (koolipsühholoog)


Maht ja aeg: 1 kursus I ja II perioodil

(I p 3 tundi ja II p 2 tundi nädalas; kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. klasside õpilased


Psühholoogia kursus tutvustab vastavat valdkonda laiemalt, käsitletakse erinevaid psühholoo-

gilisi meetodeid ja tehnikaid. Erinevate harjutuste kaudu õpivad kursuslased iseennast paremini

tundma.


Käistletavad teemad:

Psühholoogia eriala ja teadusena.

Kuidas ja kus tegutsevad psühholoogid.

Psühholoogia erinevad suunad. Õpilaste huvidest lähtuvalt süveneme teatud valdkonda-

desse rohkem.

Suhtlemispsühholoogia ja eluks vajalike suhtlemisoskuste harjutamine.

Erinevad enesearedamise võtted.


Õpilased saavad laiema pildi psühholoogiast kui ühest valdkonnast. Samuti parendavad õpi-

lased oma suhtlemisoskusi ning õpivad iseennast ja oma kaaslasi tundma.

Hindamine:

Kursus on arvestuslik. Arvestuse jaoks tuleb õpilasel ette valmistada teda ennast huvitaval

teemal ettekanne. Oluline on ka kohtumistest aktiivne osavõtt.

Õppematerjalid:

Davis, Martha, Patrick Fanning, Matthew McKay 2007. Suhtlemisoskused.

Juul, Jesper 2011. Ei ütlemise kunst.

10


Õppegrupi maksimaalne suurus on 18 õpilast. Õppetöövormina on kasutusel arutelud, rühma-

tööd, praktilised harjutused. Iga nädal toimub 1-2 tundi auditoorset tööd ja 1 tund individu-

aalset tööd.

11



Valikkursus: ETIKETT

Õpetaja: major Ragnar Koemets


Maht ja aeg: 1 kursus I ja II perioodil

(I p 2 tundi ja II p 3 tundi nädalas; kokku 35 tundi)



Anda teadmised protokollist ja etiketist ehk kuidas käituda teatud situatsioonides?

Anda teadmised tervitamis- ja tutvumiskommetest.

Anda teadmised ametikohtumiste, vastvõttude, joogietiketi ja riietumise kohta.


Käsitletavad teemad:

Mis on protokoll ja etikett?

Tervitamine ja tutvumine ametialases suhtluses ja isiklikus suhtluses. Noogutamine ja

kummardamine; tervitamine ja peakatted; vastu- ja kaasatervitamine. Püstitõusmine

tervitamise ajal. Kätlemine. Tutvumine üritusel. Külaliste vastuvõtt ja saatmine ning

tervitamine ärisuhetes ja diplomaatias. Hüvastijätmine.

Visiitkaartide liigid; vormistamine; kasutamine, vahetamine.

Ametikohtumiste ettevalmistamine; kutsed ja teadaanded; kohtumised.

Riietumine ja enda eest hoolitsemine. Lauaetikett.


Kursuse lõpuks on õpilasel selge ülevaade, mida tähendavad protokoll ja etikett. Õpilane on

omandanud teadmised ja oskused ametikohtumiste ettevalmistamisest, riietumis- ja laua-

etiketist ning ametialase suhtlemise korralduslikest aspektidest. Kursuse jooksul käiakse ka

õppekäikudel ja sooritatakse praktilisi ülesandeid.

Hindamine:

Kursus on arvestuslik. Arvestuse saamiseks tuleb osaleda nii teoreetilistes tundides kui õppe-

käikudel ja täita teoreetilis-praktilised ülesanded.


12

Õppematerjalid:

Annus-Anijärv, Laivi. Protokoll ja etikett; http://www.lvrkk.ee/kristiina/proto/index.html


Õppegrupi maksimaalne suurus on kuni 16 õpilast.

http://www.lvrkk.ee/kristiina/proto/index.html

13



Valikkursus: MAJANDUS- JA ETTEVÕTLUSÕPPE LÜHIKURSUS

Õpetaja: Olev Pihlakas


Maht ja aeg: 1 kursus II perioodil (kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. klassi õpilased, v.a 11.b keskkond-majanduse õppesuund


Majandusõpetusega taotletakse, et õpilane

omandab majandusliku mõtlemise ja seosed teiste õppeainetega;

õpib tundma majanduses toimuvaid protsesse;

õpib orienteeruma ärimaailmas, ettevõtluses;

omandab teadmisi majandusseadustest, nende toimimisest;

mõistab majandussüsteemide erisusi ja sarnasust;

mõistab ettevõtluse rolli globaalmajanduses;

mõistab ettevõtete vastutust sotsiaalprobleemide lahendamise eest;

mõistab hariduse tähtsust töökohal;

oskab majanduse juhtimist modelleerida;

oskab käituda börsisituatsioonis.

Eesmärgiks on saada kogemus väikeettevõtlusest ning tunnetada ära oma sobilik roll tööjõu-

turul. Selleks õpime selgeks majanduse põhimõisted ja olemuse.


Õppetöö käigus läbitakse järgmised teemad:

Mis on majandusteadus?

Vaba ettevõtlus ehk turumajandus

Nõudlus ja pakkumine

Tarbijad ja säästjad

Ettevõtlus

Ettevõtte rahastamine

Turundus

Konkurents

Valitsus ja riigieelarve

Raha ja pangandus

Rahvusvaheline majandus

Investeerimine.

Lisaks on õpilastel võimalus kasutada ettevõtte simulatsioonimängu Titan, proovida kätt

aktsia simulatsiooniturul ning osaleda ettevõtlusalastel konverentsidel.


14


Kursuse läbinud õpilane:

teab põhilisi majandustermineid ning olulist kaasaegsetest majandussüsteemidest,

majanduspoliitikast ja olulisi rahvusvahelisi majandusorganisatsioone;

oskab iseloomustada oluliste majandusprotsesside käiku Eestis ja maailmas;

oskab määratleda majanduse põhiprobleeme maailmas;

oskab näha arengutendentse;

oskab koguda majanduslikku teavet;

tunneb turumajanduse põhijooni;

omab ülevaadet kaasaegse majanduse toimemehhanismidest.

Hindamine:

Kursus on hindeline. Jooksev hindamine ja tunnikontrollid. Kursus lõpeb lõputestiga, mille

edukal läbimisel on võimlus saada Junior Achievementi Eesti majanduskursuse diplom.

Õppematerjalid:

Majandusõpik (2011) (JAA)

Ülesandekogu I, II, III osa (JAA)

Titan simulatsioonimäng

Õpilasfirmajuhend (JAA)


Õppegrupi maksimaalne suurus on kuni 32 õpilast.

15



Valikkursus: RÕIVADISAIN

Õpetaja: Tiina Veldi


Maht ja aeg: 1 kursus II ja III perioodil

(II p 2 tundi ja III p 3 tundi nädalas; kokku 35 tundi)



Rõivadisain on kursus, mille jooksul areneb õpilase loovus disaini ja käelise tegevuse kaudu.

Tegu on silmaringi avardava kursusega, mis annab praktilise kogemuse õmbluses ja disainis.


Kursuse algul teisel perioodil õpitakse rõivakunsti ajalugu, kuulsamaid disainereid ja

moejoonise põhitõdesid, seeliku ja varrukateta pluusi lõigete konstrueerimist, põhilõigete

muutmist moejoonide järgi. Kolmandal perioodil tuleb valmistada enda loodud kavandi järgi

vähemalt kolmeosaline rõivakomplekt.


Õpilane tunneb rõivakunsti maailma, arendab enda disainimis- ja õmblemisoskust ning õpib

konstrueerima lihtsamaid lõikeid.

Hindamine:

Kursus on arvestuslik. Kõik vahepeal antud ülesanded peavad olema esitatud ja arvestatud.

Esitamata töö puhul saab ühe arvestusliku punkti teenida ka kooli moeshow korraldamise või

sellel esinemise eest. Kuruse lõpus tuleb esitada enda õmmeldud vähemalt kolmeosaline

rõivakomplekt.

Õppematerjalid:

Õpetajalt saadud tunnikonspektid. Õmblemise kohta on palju õppematerjale, mis on ka

kooliraamatukogus saadaval.


Õppegrupi maksimaalne suurus on 20 õpilast. Õmblusvahendid nagu õmblusmasinad antakse

kooli poolt. Kangaste, õmblusniitide ja furnituuri eest tuleb aga tasuda õpilasel ise.

16



Valikkursus: EESTI FILMI AJALUGU

Õpetaja: Iti Kasser


Maht ja aeg: 1 kursus III perioodil (kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. klassi õpilased, v.a 11.c multimeedia õppesuund


Eesti filmi ajaloo kursuses antakse ülevaade eesti filmi kujunemisloost ja iseärasustest. Eraldi

leiavad käsitlemist nii eesti dokumentaal- kui ka animafilm. Filmiloo kursuse eesmärgiks on

tekitada õpilastes iseseisvat huvi filmikultuuri ja kinokunsti vastu, tõsta õpilaste teadlikkust

eesti filmist ning arendada filmi aktiivset vaatamis- ja tõlgendamisoskust.


Eesti filmi ajaloo valikaine tundides antakse loenguvormis ülevaade olulistemast etappidest

eesti filmi arenguloos. Igast perioodist vaadatakse täispikkuses filminäiteid. Filmivaatamisele

järgneb ühine arutelu ja analüüs. Õpilased täidavad vaadatud filmide kohta individuaalset

filmipäevikut.

Käsitletavad teemad:

Kinematograafia jõudmine Eestisse. Esimesed ringvaated. Esimene eesti mängufilm.

Filminäited 20ndate ja 30ndate eesti filmist.

Filminäited okupatsioonideaegsest eesti filmist.

Kaasaegne eesti filmikunst ja tuntumad režissöörid. Filminäited.

Eesti dokumentaalfilm. Filminäited.

Eesti animatsioon maailmakaardil. Eesti animatsiooni omapära. Filminäited.


Õpilased tunnevad eesti filmikunsti sünni üldist kujunemislugu ja olulisi arenguetappe, on

näinud täispikkuses filme erinevatest perioodidest ja žanritest eesti filmiloos; oskavad nime-

tada eesti autoreid ja nende filme. Õpilased on teadlikud eesti animatsiooni omapärasest käe-

kirjast ja hinnatud positsioonist maailmakaardil; mõistavad kodumaise dokumentalistika olu-

lisust meie ühiskonna peegeldamisel.

17

Hindamine:

Õppeainet hinnatakse arvestuslikuna. Positiivse arvestuse saamiseks peab läbi kursuse regu-

laarselt täitma filmipäevikut, osalema aktiivselt grupiaruteludes ja esitama nõutud tasemel

kõik teised tunni- ja kodused ülesanded.

Õppematerjalid:

Aineõpetaja koostatud õppematerjalid ja töölehed

Valiktekstid: Õie Orav „Tallinnfilm” I-II, Veste Paas „Olnud ajad”, „Teerajajad”, Ülo

Pikkov „Animasoofia” jt

Õpilaste individuaalne filmipäevik



18



Valikkursus: LAVALINE ENESEVÄLJENDUS 2

(10. klassi kursuse jätkukursus, st 11. klassi kursuse eeldus)

Õpetaja: Minna Kohjus


Maht ja aeg: 1 kursus IV perioodil (kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. klassi õpilased, kes 10. klassis läbisid lavalise eneseväljenduse

1. valikkursuse


Valikkursuse on eesmärk on arendada nii õpilase kõne- kui hääleosavust.


Õpime tundma ja kasutama oma häält nii kõnes kui hääleimprovisatsioonis. Kursuse põhirõhk

on suunatud nii enda kui kaaslaste häälte tajumisele ja ruumi sobitamisele.


Kursuse lõppedes õpilane:

oskab kasutada oma häält ökonoomselt ja tervislikult;

kohandub ja kohandab oma häält nii ruumi kui kaaslaste suhtes;

julgeb ja suudab häälega mängida ja katsetada.

Hindamine:

Hinne kujuneb vastavalt:

tunnis kohalkäimine;

o sealjuures õpilane, kes pole osalenud 60% tundides, ei saa kursust arvestatud;

osalusaktiivsus tunnis;

arvestusel osalemine.

Õppematerjalid:

Videod

Tepandi, Tõnu 2012. Alguses on hääl. Tallinn: SE & JS.

Veinmann, Martin 2001. Vajadus olla mõistetav. Tallinn: Eesti Teatriliit.

Õpetaja käsikirjalised konspektid

19


Õppegrupi maksimaalne suurus on 16 õpilast. Kuulajaskonnaks on eelkõige oodatud need

õpilased, kes 10. klassis läbisid lavalise eneseväljenduse 1. valikkursuse.

20



Valikkursus: LADINA KEEL

Õpetaja: Heiki Haljasorg


Maht ja aeg: 1 kursus IV perioodil (kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. klassi õpilased, eelkõige ajaloo-õiguse ja humanitaaria õppesuund


Huvi äratamiseks Vana-Rooma kultuuri vastu

Ladina keele tähtsamate sõnade ja väljendite tundma õppimiseks

Ladina keele grammatika lühitutvustamiseks (pöördkonnad, käändkonnad)


Lisaks tavatundidele toimuvad kordavad tunnid ja kontrolltööd.

1. Salve, quod nomen est tibi?

2. Quot annos nata es?

3. Hic est imperium Romanum!

4. Ursula amica mea est

5. Barbara et Iulia Siciliam amant

6. Ubi est templum Saturni?

7. Alexander fratrem in foro quaerit

8. Liberos Romanos in pictura videmus

9. Quid amici in Italia faciunt?

10. Cuius filius est?

11. Multa templa in foro sunt!

12. Discipuli de magnitudine imperii

Romani audiunt

13. Clemens amicis Graecis forum

Romanum monstrat

14. De Gallis invictis

15. Quid liberi post meridiem faciunt?

16. Quam pulchrae sunt feriae!

17. De re publica Romana

18. Quid in schola facitis?

19. Quota hora est?

20. De imperatore simiorum


Õpilane saavutab kursuse algul püstitatud õpieesmärkides kirjeldatud tulemused.

Hindamine:

Õpilased teevad kirjalikke kontrolltöid. Õpilastel on valida testi või arutluse kirjutamise või

iseseisva kirjanduse analüüsi vahel.

21

Õppematerjalid:

e-õppematerjal: mail.32kk.edu.ee/hheiki/web

Ludus I 2002. Tallinn: TEA



22



Valikkursus: KULTUURIDEVAHELINE KOMMUNIKATSIOON

Õpetaja: Liina Kitt


Maht ja aeg: 1 kursus V perioodil (kokku 35 tundi)



Tänapäeva globaliseeruvas maailmas ei saa me rangelt võttes enam rääkida homogeensest

kogukonnast. Ühes riigis elavad tihti mitmete rahvuste esindajad, kes kannavad endaga kaasas

oma kultuuri, kogu selle ilus ja rikkuses. Taoline olukord toob aga tihti kaasa probleeme, sest

kõik kultuurid erinevad üksteisest oma uskumuste/religiooni, moraali, väärtushoiakute ja

kommete poolest. Et erinevad kultuurid üksteist mõistaksid, peavad nad olema kursis teise

kultuuri omapäradega ning nendega arvestama. Antud aine ongi selleks, et me mõistaks

paremini teiste kultuuride esindajaid ning näeksime, et mõiste „normaalne“ võib saada väga

laia tähenduse.


Kursuse käigus käsitletakse järgnevaid teemasid:

Mis on kultuur ja kommunikatsioon?

Kultuuridevahelised suhtlemistõkked

Kultuurišokk: „Mis see on?”, „Kuidas avaldub?”, „Selle astmed?”

Viis sotsiaalse elu võtmeküsimust

Kultuuride liigitus

Aja kasutamine

Kommunikatsioon ja keel

Kombed ja maneerid

Nende teemadega seoses teeme ettekandeid, rühmatöid ja viime läbi arutelusid.


Õpilane on teadlikum teistest kultuuridest ning nende eripäradest;

Õpilane tunneb vähemalt ühte võõrast kultuuri põhjalikumalt;

23

Õpilane oskab kasutada oma teadmisi võõrasse kultuurisituatsiooni sattudes;

Õpilane tunneb kuultuuridevahelise kommunikatsiooni käsitlemiseks vajalikku

sõnavara;

Õpilane mõistab, tänu kogutud uutele teadmistele, teisi kultuure paremini ning üritab

vältida teise kultuuri vaatlemist läbi oma kultuuri- prillide.

Hindamine:

Hindamine toimub viiepallisüsteemis ning hinnatakse õppuri arengut.

Õppematerjalid:

Hofstede, Gert Jan, Paul B. Pedersen, Geert Hofstede 2004. Kultuuri uurides ehk

kuidas mõista teisi kultuure. Tallinn: Väike Vanker.

Lewis, Richard D. 2007. Kultuuridevahelised erinevused. Kuidas edukalt ületada

kultuuribarjääre. Tallinn: TEA.

Muldma, Maia, Jelena Nõmm 2011. Õppimine ja õpetamine mitmekultuurilises õpi-

keskkonnas. Tallinn: Ecoprint. Lk. 8-68.



24



Valikkursus: ENESEKAITSE

Õpetaja: Meelis Mäekalle

Kontakt: meelis.mä[email protected], [email protected]

Maht ja aeg: 1 kursus V perioodil (kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. klasside õpilased


Terves kehas terve vaim! Oskus end ja oma lähedasi kaitsta on väärt oskus. Meie tänapäeva

ühiskonnas tunneb inimene end kindlasti paremini, julgemana ja eneseväärikamana, kui oskab

enda eest seista. Ole kaitstud ise ja aita hädas ligimest.


Õpime erinevaid kahevõitlusalasid, nagu vabamaadlus, kreeka-rooma maadlus, judo, karate,

MMA, Tai poks jne. Lisaks õpime lihtsamaid enesekaitse- ja kinnipidamisvõtteid. Üldfüüsi-

line treening. Akrobaatika. Inimese anatoomia ja füsioloogia.


Õpilane teeb vahet erinevatel kahevõitlusaladel ja maadlusviisidel. Õpilane valdab algtasemel

enesekaitse spetsiifilist harjutusvara ja osakab seda treeningtunnis kasutada. Õpilane oskab

algtasemel enesekaitse-, ründe-, heite-, kaitse-, ja kukkumistehnikaid ning nende põhialuseid.

Teab nende spordialade võistlusmäärusi ja oskab hinnata kohtunike tegevust.

Hindamine:

Õpilane osaleb aktiivselt tundides. Kursus on hindeline.

Õppematerjalid:

Pehme, Ando, Aleksander Zõkov, Herik Tölpt 2012. Karate ja enesekaitse. Treenerite

koolitus. Õppematerjal; http://ekf.ee/files/2012_INNOVE_karate%20ja%20enesekaitse_240412.pdf

Enesekaitse põhireeglid. Terviseportaal Inimene.ee;

http://www.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus&central_id=51&article_id=108&idr=5TMasm5d

1AE11g7vMMWje-CHF3f

mailto:meelis.mä[email protected]

http://ekf.ee/files/2012_INNOVE_karate%20ja%20enesekaitse_240412.pdf

http://www.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus&central_id=51&article_id=108&idr=5TMasm5d1AE11g7vMMWje-CHF3f

http://www.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus&central_id=51&article_id=108&idr=5TMasm5d1AE11g7vMMWje-CHF3f

25


Õppegrupi maksimaalne suurus on 18 õpilast. Praktilised tunnid ei toimu täies ulatuses

Tallinna 32 Keskkooli ruumides, kuna selle ala spetsiifika nõuab maadlusmattide või tatami

olemasolu.

Documents

TALLINNA 32. KESKKOOLI VALIKKURSUSED 11. KLASSIDELE 11. klassile 2013-2014.pdf · Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad? Aine läbijad õpivad oma häält tajuma vähemalt