TALLINNA 32. KESKKOOLI VALIKKURSUSED 10. KLASSIDELE 10. klassile 2013-2014.pdf3 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: PRANTSUSE KEELE JA KULTUURI

1

TALLINNA 32. KESKKOOLI VALIKKURSUSED

10. KLASSIDELE

õppeaastal 2013-2014

Valikkursus: SEGAKOOR .................................................................................................... 2

Valikkursus: PRANTSUSE KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS ........................ 3

Valikkursus: SAKSA KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS .................................. 5

Valikkursus: ÕPIOSKUSED ................................................................................................. 7

Valikkursus: KUNSTITEHNIKAD: joonistamine ja maalimine .......................................... 8

Valikkursus: ASTRONOOMIA ........................................................................................... 11

Valikkursus: KUNSTITEHNIKAD: paberi kaunistamise võtted ja köitetööd .................... 12

Valikkursus: FOTOGRAAFIA ............................................................................................ 15

Valikkursus: TELEVISIOONIKULTUUR .......................................................................... 17

Valikkursus: KUNSTITEHNIKAD: kalligraafia ................................................................. 19

Valikkursus: MAAILMAVAATEÕPETUS ........................................................................ 21

Valikkursus: LAVALINE ENESEVÄLJENDUS ............................................................... 22

Valikkursus: RAHVUSKÖÖGID ........................................................................................ 24

Valikkursus: TALLINNA AJALUGU ................................................................................. 26

2

TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME

VALIKKURSUSE AINEKAART

Valikkursus: SEGAKOOR

Õpetaja: Annely Leinberg

Kontakt: [email protected]

Maht ja aeg: 1 kursus läbi õppeaasta (kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: viisipidajad gümnaasiumiõpilased

Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame?

Koorilaulu puhul on tegemist juba väga pikaajalise Eesti rahvustraditsiooniga. Antud valik-

kursus aitab kaasa selle säilimisele ning edasisele levikule. Aine eesmärk on edendada ja

propageerida koorilaulu just koolinoorte seas ning arendada läbi isikliku kogemuse õpilaste

muusikaalaseid teadmisi ja vokaaltehnilisi võimeid. 2013/2014. hooaja peamiseks sihiks on

koori pääsemine XXVI üldlaulupeole.

Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme?

Tundide jooksul omandavad õpilased lauldes aina vilunumalt mitmekülgset koorirepertuaari

ja praktiseerivad kaaslastega ühiselt musitseerimist.

Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad?

Aine läbijad õpivad oma häält tajuma vähemalt 4-häälses koorifaktuuris, saavad juhiseid

hääle kasutamiseks, arendavad noodist lugemise oskust, omandavad teadmisi heliloojate ja

heliteoste kohta, õpivad väärtustama end ühe olulise osana kollektiivist ning saavad ühtse

eesmärgi nimel panustamise kaudu suurepärase team-building’u kogemuse.

Hindamine:

Kursus on arvestuslik. Arvestuse saamiseks tuleb osaleda aktiivselt kooriproovides.

Õppematerjalid:

2013/2014. hooaja peamiseks õppematerjaliks on XXVI üldlaulupeo segakooride laulik.

Muud olulised märkused:

Õppetöö toimub regulaarselt kord nädalas toimuvates kooriproovides, millele lisanduvad

vähemalt kord poolaasta jooksul nädalavahetusel toimuvad laululaagrid.

mailto:[email protected]

3



Valikkursus: PRANTSUSE KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS

(jätkukursused 11. ja 12. klassis)

Õpetaja: Gilbert Mandzolo

Kontakt: [email protected], [email protected]

Maht ja aeg: 2 kursust II kuni V perioodil

(II p 3 ja III p 2 tundi nädalas, IV p 2 ja V p 3 tundi nädalas;

kokku 35+35 tundi); gümnaasiumis kokku 5 kursust

Sihtgrupp: prantsuse keele õpinguid alustavad 10. klassi õpilased


Algtaseme vestluskursus kõigile, kes soovivad õppida prantsuse keelt ja tutvuda prantsuse

kultuuriga. Kursuse eesmärgiks on laiendada õpilaste silmaringi. Õpilane õpib paremini orien-

teeruma maailma kultuurierisustes ning omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ja vaja-

likud oskused. Võõrkeeleoskus on kaasaegses ühiskonnas ülimalt oluline.


Kasutame aktiivõppe meetodeid. Suulise eneseväljenduse arendamine toimub lihtsate mono-

loogide ja dialoogide abil. Pöörame suurt tähelepanu hääldusreeglitele, et kõne arusaadavaks

teha.

Käsitleme järgmisi teemasid:

enese tutvustamine (perekond, eelistused, päevakava)

suhtlus telefoni teel

elukoht, ruumide kirjeldamine, tee küsimine ja juhatamine

informatsiooni küsimine (nt. turismiinfokeskus, hotellis, rongijaamas jne)

kohvikus või restoranis tellimine, oma söögiharjumustest rääkimine

Prantsusmaa (loodus, linnad, prantslaste harjumused ja tavad)

vabaajategevustest, koolivaheaja plaanidest rääkimine


Kursuse lõpus tunnevad õppurid end julgemalt suulises kõnes ja suudavad väljendada oma

mõtteid õpitud sõnavara piires.


4

Hindamine:

Kursused on hindelised. Hinnatakse õpilase arengut. Sõnavara ja uute väljendite õppimisel

toimub pidev kontroll.

Õppematerjalid:

Methode: TAXI 1.

Barfety, Michele, Patricia Beaujouin 2004. Expression orale. CLE International.

Lisamaterjalid (õpetaja koostatud materjalid, internetist)


Grupi maksimaalne suurus on 16 õpilast.

5



Valikkursus: SAKSA KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS

(jätkukursused 11. ja 12. klassis)

Õpetaja: Liina Kitt


Maht ja aeg: 2 kursust läbi õppeaasta

(II p 3 ja III p 2 tundi nädalas, IV p 2 ja V p 3 tundi nädalas;

kokku 35+35 tundi); gümnaasiumis kokku 5 kursust

Sihtgrupp: saksa keele õpinguid alustavad 10. klassi õpilased


Kuigi tänapäeval on domineerivaks esimeseks võõrkeeleks inglise keel, siis rõhutatakse üha

enam, et haritud inimene võiks osata vähemalt kahte-kolme võõrkeelt. Samuti peaks meeles

pidama, kuigi inglise keel on lingua franca staatuses, ei räägi seda kogu maailma elanikkond.

Pealegi on nii prantslastel kui ka sakslastel rohkemal või vähemal määral varjatud viha inglise

keele vastu. Viimane tuleneb sellest, et mõlema riigi keel on erinevatel ajaetappidel nautinud

kõige tähtsama võõrkeele staatust. Oma olukorra parandamiseks tehakse mõlema riigi poolt

ponnistusi enda emakeele edendamiseks kogu maailmas.

Saksa keelt räägib oma emakeelena kuskil 90 miljonit inimest. Teist samapalju räägib saksa

keelt võõrkeelena. Saksa keelt räägitakse (erinevas ulatuses) pea kümnes riigis. Kas teadsite,

et saksa keel on Namiibias rahvuskeeleks? Eelneva alusel võiks tõdeda, et saksa keele osa-

tähtsus pole kuskile kadunud.

Eestlasena on saksa keele ja kultuuri tundma õppimine seotud ka eestlaseks olemise tundma

õppimisega. Väga suures osas on meie kultuur seotud saksa kultuuriga ning eesti keel saksa

keelega. Miks see nii on? Sest 700 aastat Saksa valitusaega meie regiooni üle on jätnud para-

tamatult oma jälje.

Seega olekski antud kursuse eesmärk tutvustada saksa kultuuri ja keelt ning leida nii sarnasusi

kui ka erinevusi eesti kultuuri ja keelega. Valikkursuse eesmärgiks on aga eelkõige panna alus

edasistele saksa keele õpingutele ning tekitada huvi antud kultuuri vastu.


6


Kursus algab sõnavara ja keele õpingutega. Tavapärane keeleõpe kestab kuni jaanuari kesk-

paigani. Pärast seda hakkab keeleõpinguid toetama kultuuriline pool. Õpime tundma tähtpäevi

ja nendega seonduvaid traditsioone. Loeme ja tõlgime vastavaid tekste, kuulame muusikat

ning vaatame vahel ka mõne filmi. Eelkõige paneme rõhku suulisele eneseväljendamisele,

mille arendamine toimub läbi lihtsamate monoloogide ja dialoogide.


Kuulamisel: Õpilane oskab täita kuulatud teksti põhjal koostatud lünktekste ja harjutusi.

Oskab vastata suuliselt ja kirjalikult teksti kohta esitatud küsimustele. Oskab adekvaatselt

reageerida erinevates situatsioonides erinevatele ütlustele, käskudele ja pöördumistele.

Kõnelemisel: Õpilane oskab esitada küsimusi ja vastata neile õpitud temaatika piires. Oskab

adekvaatselt reageerida erinevates suhtlussituatsioonides, oskab teha ettepanekut, keelduda,

väljendada oma soovi, heakskiitu, kahetsust, üllatust.

Lugemisel: Õpilane oskab täita loetud teksti kohta käivaid ülesandeid, mis nõuavad erinevate

lugemisstrateegiate kasutamist.

Kirjutamisel: Õpilane oskab kirjutada ennasttutvustavat kirja, õnnitluskaarti, küllakutset.

Oskab täita ankeeti, lünkteksti, lõpetada lauseid ja fraase, koostada ja täiendada dialooge.

Kultuur: Õpilane tunneb saksa kultuuri ning selle eripärasid.

Hindamine:

Valikkursuse käigus hinnatakse eelkõige õppuri arengut. Hindamine toimub viiepallisüs-

teemis. Sõnavara ja väljendite õppimisel toimub pidev kontroll.

Õppematerjalid:

Raamat + 2 CD ja töövihik : Elster, U., Körner, E. (u.a.). 2008. Team Deutsch.

Deutsch für Jugendliche. A1. Verlag: Klett.

Raamat + 2 CD ja töövihik : Elster, U., Körner, E. (u.a.). 2012. Team Deutsch.

Deutsch für Jugendliche. A2. Verlag: Klett.

Saksa–eesti sõnaraamat

Eesti–saksa sõnaraamat

Õpetaja koostatud lisamaterjalid



7



Valikkursus: ÕPIOSKUSED

Õpetaja: Merit Masso


Maht ja aeg: 1 kursus II perioodil (kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 10. klassi õpilased


Valikkursus on mõeldud õpilastele, kes soovivad leida enda jaoks sobivaimad meetodid

õpioskuste ja õpiharjumuste kujunemiseks.


Õppetöö toimub õpilaste aktiivsel osalusel: loeng, arutelu, rühmatööd, praktilised harjutused,

küsimustikud, iseseisvad tööd.

Õppesisu: mälu ja tähelepanu, mälu liigid, mälu tüübid, õpimotivatsioon, õpioskused, õpi-

oskuste põhiliigid, õpistrateegiad, metakognitsioon, õpistiilid, vaimne võimekus (intelligent-

susteooria, andekus, alasooritajad, õpiraskused) ja soovitusi erinevate kirjalike tööde koos-

tamiseks/vormistamiseks.


Õpilane teab erinevaid õpistiile, õpistrateegiaid ning oskab leida endale sobivad õpimeetodid.

Hindamine:

Hindamine on arvestuslik. Kursuse lõpuks peab õpilasel valmima õpimapp.


Õppegrupi suurus maksimaalselt 20 õpilast.


8



Valikkursus: KUNSTITEHNIKAD: joonistamine ja maalimine

Õpetaja: Leeve Eero


Maht ja aeg: 1 kursus II perioodil (kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 10. klassi õpilased, kes soovivad tegeleda erinevate kunstitehnikatega,

kellele meeldib joonistada, maalida ning luua erinevaid kunstitöid.


õpime end väljendama loominguliselt kunstivahendite kaudu

omandame teadmisi erinevatest joonistamis- ja maalitehnikatest

rakendame baasteadmisi värvi-, kompositsiooni- ja perspektiiviõpetusest

õpime tundma oma loomingulisi võimeid, arendame tehnilisi oskusi

analüüsime loomingut, põhjendatakse valikuid


Tegeleme loomingulise eneseväljendusega praktiliste tööde kaudu. Õpilane otsib teavet,

uurib, kavandab, katsetab, loob. Aine peamine rõhuasetus on praktilisel loovtegevusel, mille

käigus toimub erinevate kunstitehnikate tundmaõppimine ja tehniliste oskuste arendamine.

Rakendatakse nii ühekordseid kui ka paljundusgraafika tehnikaid, maalitehnikaid, kasutatakse

erinevaid materjale ja töövahendeid. Aine osaks on ka näituse korraldamine või ruumi kaunis-

tamine tähtpäevaks, osavõtt konkursitest ja võistlustest. Loomingulisi töid tehakse nii ette-

kujutuse, mälu, eeskuju järgi või teemat vabalt tõlgendades.

Joonistamine erinevate materjalidega: grafiit-, värvi-, vilt-, geel-, tindi ja pastapliiatsid, süsi,

sangviin, õli- ja kriitpastellid. Graafikatehnikad: kõrgtrükk, lametrükk, võimalusel sügav-

trükk. Maalimine erinevate materjalidega ja nende omavahelised kombineerimisvõimalused:

akrüül-, akvarell- ja guaššmaal (monokroomne ja polükroomne maalimine), kollaaž, assam-

blaaž, installatsioon. Kunstiteose või -stiili kasutamine oma loomingu eeskuju või lähte-

punktina.

Värvi-, kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus. Värviõpetus: tonaalsus, koloriit, värvi-

modulatsioon. Piiratud arvu värvidega maalimine (monokroomsus). Värvide kontrastid,


9

vastastikused mõjud, kooskõlad ja tasakaal. Värvide optiline segunemine. Värvide psühho-

füsioloogiline mõju (külmad-soojad, eenduvad-taanduvad, kerged-rasked). Kompositsiooni

tasakaal. Dominant. Kompositsiooniskeemid. Dünaamiline ja staatiline kompositsioon.

Kaader ja kadreerimine. Perspektiiviõpetus: õhu- ja värviperspektiiv, joonperspektiiv.

Disain. Keskkonna kujundus sise- ja välisruumis (koolikeskkond). Tootedisain, tarbe-

eseme kujundus.

Kujutamis- ja vormiõpetus. Inimese kujutamine: täisfiguur, näo proportsioonid.

Krokii. Visandamine natuurist. Vaikelu (natüürmort). Vari – langev vari, omavari, täisvari,

poolvari, peegeldused. Deformatsioon ja stilisatsioon.


Kursuse lõpul õpilane

väljendab end julgelt erinevate joonistus- ja maalivahendite kaudu.

kasutab erinevaid tehnikaid ja materjale. Loob erinevaid tekstuure ja faktuure.

suudab valida iseseisvalt oma idee teostamiseks sobivaid vahendeid ja tehnikaid.

tunneb kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maal, graafika, tarbekunst, disain).

kujutab vaatluse järgi ees asetsevaid objekte arvestades nende kuju, suurussuhteid ja

paiknemist üksteise suhtes.

arvestab täisfiguuri kujutamisel keha eri osade proportsionaalsust.

leiab vajalikku infot, näidiseid ja eeskujusid ning kasutab neid loominguliselt oma

töös.

kujundab oma lähemat ümbrust lähtudes otstarbest.

teab originaali, koopia ja reproduktsiooni erinevust.

kasutab õpitud ainealaseid mõisteid.

väärtustab kunstikultuuri.

Hindamine:

Kursuse lõpus saab õpilane hinnangu „arvestatud“/“mittearvestatud“. Tagasiside andmine

kursuse jooksul toimub suulise hinnangu vormis. Hinnang antakse praktilise tööprotsessi

kulgemise ja tulemuste kohta. Hinnangu andmisel arvestatakse mitmeid aspekte töö teosta-

misel: tööprotsess, kavandid, harjutused, visandid, pikemaajalise praktilise töö vaheetapid,

lõpetatud teos, teose kontseptsiooni selgitamine ja oma valikute põhjendamine.

10

Tingimused hinnangu „arvestatud“ saamisel:

Õpilane esitab kursuse lõpus oma töödest õpimapi, kuhu on koondatud kõik kursuse

jooksul tehtud tööd.

Kõik õpetaja poolt ette antud tööd peavad olema teostatud nõutud tasemel.

Õpetaja selgitab õppeülesande sooritamise miinimumtaset õppeülesande alguses.


Grupi suurus maksimaalselt 18 inimest. Tunnid toimuvad paaristundidena. Kursusel osale-

miseks on õppevahendite ja -materjalide soetamiseks nõutav õpilase isiklik materiaalne panus,

mille abil õpetaja tagab vajalikud õppevahendid.

Vajalikud õppevahendid: lauakate 70 x 90cm, guaššvärvid, akvarell- ehk vesivärvid,

akrüülvärvid, pintslid (vähemalt 2 guaššvärvi- ja 2 akvarellipintslit õpilase kohta), veetopsik,

segamisalus, lapp pintslite kuivatamiseks ja koristuseks, harilikud pliiatsid (HB-6B), värvi-

lised pliiatsid, viltpliiatsid, joonistussüsi, fiksaator, sangviin, kuldne ja hõbedane geelpliiats,

must tindipliiats, markerid, kustutuskumm, kriitpastellid, õlipastellid, lõhnatu lahusti (spets.

kunstitöödeks mõeldud, allergiavaba), vatipadjad, joonistuspaberid ja akvarellpaberid A4-A2,

värvilised paberid ja kartongid (80 g – 240 g) A4-A2, siidipaberid, krepp-paber, liimipulk,

PVA liim, liimipüstol ja -pulgad liimipüstolile, käärid, joonlaud, eritaja, muu vajalik: papp,

ajalehed-ajakirjad jm.

11



Valikkursus: ASTRONOOMIA

Õpetaja: Tiiu Niidas


Maht ja aeg: 1 kursus III perioodil (kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 10. klassi õpilased, v.a keskkonna- ja majandusõpetuse õppesuund


Kursuse raames käsitletakse teemasid, nagu mis on päikesesüsteem, mis on tähed, mis on

galaktikad, mis on universum. Samuti arutletakse teemadel, milline on meie maailm, st meie

elu planeedil Maa, kes me inimesed oleme ja milline on meie tulevik siin Maa peal.


Vaatame kosmoloogiaga seotud filme ja kuulame nn kosmosemuusikat. Tutvume astronoomia

ja astroloogia ajalooga. Uurime meie universumit, kuulates klassikaaslaste esitlusi. Vaidleme

eksistentsi võimaluste üle siin maa peal ja mujal.


Õpilased saavad kursuse käigus teadmisi universumi kohta, õpivad lugema tähekaarte, kuula-

ma kosmosemuusikat. Samuti arendavad õpilased oma esinemisoskust ja arvuti kasutamise

oskust.

Hindamine:

Valikkursuse lõpphindamine on arvestuslik. Arvestuse saamiseks tuleb esineda klassile ette-

kandega, sooritada kontrolltöö ja võtta aktiivselt osa aruteludest. Samuti läheb arvesse

tundides kohalkäimine.

12



Valikkursus: KUNSTITEHNIKAD: paberi kaunistamise võtted ja

köitetööd



Maht ja aeg: 1 kursus III perioodil (kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 10.klassi õpilased, kes soovivad tegeleda kunstitehnikatega ja luua ise

erinevaid töid.


Kursusel käsitletakse paberi kasutamise (sh. taaskasutuse) ja dekoreerimise erinevaid võtteid,

omandatakse esmaseid teadmisi lihtsatest köitetehnikatest.

Väljendame end loominguliselt kunstivahendite kaudu

Omandame teadmisi erinevatest paberi kasutamise (sh taaskasutamise) ja dekoreeri-

mise viisidest

Omandame esmaseid teadmisi lihtsatest köitetehnikatest

Rakendame baasteadmisi värvi-, kompositsiooniõpetusest

Õpime tundma oma loomingulisi võimeid, arendame tehnilisi oskusi

Analüüsime loomingut, põhjendatakse valikuid

Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme

Tegeleme loomingulise eneseväljendusega praktiliste tööde kaudu. Õpilane otsib teavet,

uurib, kavandab, katsetab, loob. Aine peamine rõhuasetus on praktilisel loovtegevusel, mille

käigus toimub kunstitehnikate tundmaõppimine ja tehniliste oskuste arendamine. Kasutatakse

erinevaid materjale ja töövahendeid. Keskendutakse paberi kasutamise ja dekoreerimisvõtete

erinevatele võimalustele. Aine osaks on ka näituse korraldamine või ruumi kaunistamine

tähtpäevaks, osavõtt konkursitest ja võistlustest.

Ülevaade tegevusest: isetehtud paber (valmistame ise paberit); paberi kaunistamise võtted:

kliistribaber, marmoreerimine, tilgatrükk, batika, kraklee, decoupage jm; pabervool; Jaapani

köide; kopti köide; pikapisteline köide; origamimärkmikud; tähtpäevakaartide kujundamine.

13


Väljendab end julgelt loominguliste tööde kaudu.

Kasutab erinevaid tehnikaid ja materjale. Loob erinevaid tekstuure ja faktuure.

Suudab valida iseseisvalt oma idee teostamiseks sobivaid vahendeid ja tehnikaid

Tunneb paberi valmistamise- ja dekoreerimisega seotud võtteid

Tunneb esmaseid köitetehnikate võtteid

Kujundab oma lähemat ümbrust lähtudes otstarbest.

Kasutab õpitud ainealaseid mõisteid

Väärtustab kunstikultuuri.

Suhtub mõistvalt ja kriitiliselt enda ja teiste töödesse ning ümbritsevasse kunsti (sh

massimeedia, kommertskunst).

Hindamine:

Kursuse lõpus saab õpilane hinnangu: „arvestatud“/„mittearvestatud“. Tagasiside andmine


kulgemise ja tulemuste kohta. Hinnangu andmisel arvestatakse mitmeid aspekte töö teosta-

misel: tööprotsess, kavandid, harjutused, visandid, pikemaajalise praktilise töö vaheetapid,

lõpetatud teos, teose kontseptsiooni selgitamine ja oma valikute põhjendamine.






Muud märkused:

Grupi suurus maksimaalselt 18 inimest (pool klassi). Tunnid toimuvad paaristundidena.

Kursusel osalemiseks on õppevahendite ja -materjalide soetamiseks nõutav õpilase isiklik

materiaalne panus, mille abil õpetaja tagab vajalikud õppevahendid.

Vajalikud õppevahendid: värvivann, raamile pingutatud võrk, pott kliistri keetmiseks,

pliit, triikraud, saumikser, liimipüstol, pitsativaha püstol, auguraud, kujunditega augurauad ja

ääristusrauad, metallist joonlaud, kautšukist lõikealus, naaskel, nõelad – sirge ja kaarjas,

käärid, vigurkäärid, voltimisluu; lauakate 70 x 90cm, guaššvärvid, akvarell- ehk vesivärvid,

akrüülvärvid, marmoriseerimisvärvid, tärpentin, pintslid (vähemalt 2 guašvärvi- ja 2 akvarelli-

14

pintslit õpilase kohta), veetopsik, segamisalus, švamm, lapp pintslite kuivatamiseks ja koris-

tuseks, harilik pliiats (HB), värvilised pliiatsid, viltpliiatsid, kuldne ja hõbedane geelpliiats,

must tindipliiats, markerid, kustutuskumm, teritaja, õlipastellid, tušš (must ja värviline),

decoupage lakk ja krakleelakk, jahu kliistri keetmiseks, joonistuspaberid ja akvarellpaberid

A4-A2, värvilised paberid ja kartongid (80 g – 240 g) A4-A2, siidipaberid, piltidega salvrätid,

krepp-paber, liimipulk, PVA liim, liimipulgad liimipüstolile, templid ning templivahad,

kuldamispasta, kolmnurk, papp, paber taaskasutuseks (vanad ajalehed, koopiapaberid, paber-

hundi puru jne), lõikenoad, puuvillane köiteniit, vahatamismaterjal ja švamm.

15



Valikkursus: FOTOGRAAFIA

Õpetaja: Iti Kasser


Maht ja aeg: 1 kursus IV perioodil

(28 tundi auditoorset ja 7 tundi individuaalset tööd, sh õppekäigud;

kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 10. klassi õpilased, v.a multimeedia õppesuund


Fotograafia õppeaine eesmärgiks on tutvustada fotograafia kui väljendusvahendi olemust ning

fotomeediumi praktilist rakendamist soovitud sõnumi edastamiseks ning loovaks eneseväljen-

duseks. Fotograafia valikaine kesksel kohal on ka õpilaste fotode vaatamis- ja analüüsioskuse

arendamine. Õppeaines õpitakse „lugema“ fotograafilist kujundit ning uuritakse fotograafia

erinevaid kasutusvaldkondi; tutvutakse fotograafia kujunemisloo ning erinevate Eesti ja maa-

ilma fotograafidega; samuti antakse alusteadmised fototehnoloogiast ja digitaalsest fototööt-

lusest kvaliteetse fotograafilise kujutise loomiseks.


Aineõpetaja loengud ja slaidiesitlused. Fotoraamatute ja -ajakirjade vaatamine. Fotograafide

kodulehekülgedega tutvumine. Rühmaarutelud ja diskussioonid. Fotoanalüüside kirjutamine

koduse töö või tunnikontrollina. Fotonäituste külastamine. Tutvumine fototehnikaga ja selle

käsitsemise harjutamine. Praktiline pildistamine ja digitaalne fototöötlus. Isiklike loomingu-

liste tööde teostamine fotograafias. Fotode avalik eksponeerimine ja esitlemine. Näituse kor-

raldamine kooli ruumides või veebikeskkonnas. Kursuse raames valminud tööde analüüs ja

arutelu.


Õpilane orienteerub fotoajaloos ja oskab nimetada nii Eesti kui ka maailma fotograafe; teab

erinevaid fotograafia kasutusvaldkondi ning eristab fotožanre; tunneb fotograafias kasuta-

tavaid teoreetilisi ja tehnoloogilisi põhimõisteid; oskab käsitseda digitaalset kompakt- ja

peegelkaamerat ning vajalikke seadistusi vahetada kaamera menüüdes; rakendades ja valides

sobivaid kompositsioonilisi võtteid, töövahendeid ja fototetehnoloogilisi lahendusi oskab luua

16

kvaliteetseid ja kõnekaid fotosid ja fotojutustusi; oskab ühildada fotot ja teksti, eksponeerida

oma fotosid; oskab esile tuua ja analüüsida nii vormilisi kui ka üldisi sisulisi parameetreid

enda ja teiste autorite töödes; õpilane oskab hinnata ja nõuda kvaliteetset fotot avalikus

ruumis ja meediakasutuses.

Hindamine:

Õppeaine hindamisel lähtutakse kujundava hindamise põhimõtetest ja kooli kehtestatud

hindamisjuhenist. Fotograafias hinnatakse õpilase teostatud loomingulisi fotoprojekte – nende

fototehnilist teostust ja kvaliteeti, sisulist kõnekust, originaalseid lähenemisviise teemade

lahendamisel, õpilase oskust verbaalselt esitleda ja tutvustada oma teostatud fotosid ning

põhjendada tehtud tehnoloogilisi ja loomingulisi valikuid. Hinnatakse ka fotoprojekti erine-

vaid valmimisetappe, tööprotsessi ja arengut. Kirjalikes fotoanalüüsides hinnatakse õpilase

oskust kirjeldada foto vormilisi ja kompositsioonilisi parameetreid, ära tunda arhetüüpseid

visuaalseid kujundeid, arutleda foto sisuliste tähendusväljade üle.

Õppematerjalid:

Digitaalne peegelkaamera (aku, mälukaart), statiiv, arvutiklass, fototöötlustarkvara, data-

projektor, ekraan; tunniblogi õppematerjalide jagamiseks, õpilaste praktiliste tööde eksponee-

rimiseks ja tagasiside andmiseks.

Õpilased võivad soovi korral kasutada ka isiklikke fotokaameraid ja statiive tunni-

tööde teostamiseks!


Grupi suurus on maksimaalselt 16 õpilast. Õppetöö toimub arvutiklassis.

17



Valikkursus: TELEVISIOONIKULTUUR

Õpetaja: Anniken Haldna


Maht ja aeg: 1 kursus IV perioodil (kokku 35 tundi)



Televisioonikultuuri valikkursuse eesmärgiks on arendada õpilaste teadlikku televisiooni vaa-

tamise ning tõlgendamise oskust. Õppeaine eesmärgiks on mõista ning kriitiliselt arutleda

televisiooni rolli üle tänapäeva ühiskonnas. Õpilased saavad teada televisioonikultuuri seos-

test ning olulisusest kaasaegsel meediamaastikul.


Televisioonikultuuri ainetundides tutvutakse peamisi televisiooniformaate, väljendusvahen-

deid ning mõju ümbritsevale ühiskonnale. Õpilased saavad teada televisiooni rollist kultuuri-

loos, ühiskonna representatsioonist (näiteks sugude erinev kujutamine) televisioonis, televi-

siooniprogrammi koostamisest, televisiooni ning veebimeedia koostööst jne.

Auditoorsetes tundides on kesksel kohal teadliku vaatamiskogemuse arendamine, vaadatud

materjali tõlgendamine, analüüsimine ning televisiooni ja ühiskonna vaheliste paralleelide

toomine nii suuliselt kui ka kirjalikult. Õpilased saavad proovida ise taasluua kirjalikke ja

visuaalseid materjale, mida võiks televisioonis kasutada.

Iseseisva tööna viivad õpilased läbi vaatlusi, analüüse ning võrdlusi televisioonikultuuri

kohta. Grupitööna koostavad õpilased televisiooniformaadi, mis vastaks etteantud kriteeriu-

mitele ning mida oleks võimalik tootmisse viia.

Kursuse jooksul tutvustatakse ka mõjusa ja esteetilise slaidiesitluse koostamise põhimõtteid.


Õpilased oskavad analüüsida erinevaid televisiooniformaate. Õpilased mõistavad ja suudavad

ise luua televisiooniuudiseid ja -formaatide stsenaariumeid. Õpilased oskavad koostada kriiti-

lisi artikleid/esseesid televisioonikultuuri kohta.

18

Hindamine:

Õpilasi hinnatakse televisioonikultuuriga seotud kirjalike ja suuliste tööde eest. Grupitööna

valmiva formaadi koostamisel hinnatakse originaalsust, huvitavat lähenemist teemale ning

vormistamise oskust.

Samuti hinnatakse meeskonnatöö oskust ning võimet mõjusalt ja esteetiliselt kvaliteetselt

esitleda oma iseseisva töö tulemusi.

Õppematerjalid:

Aineõpetaja koostatud õppematerjalid ja töölehed

Erinev visuaalne materjal avalikus ruumis, sh veebikeskkonnas. Slaidiesitluse koosta-

miseks on vajalik arvuti ja juurdepääs internetiühendusele, koolis on selleks võimalik

kasutada arvutiklassi.

Bourdieu, Pierre 1999. Televisioonist. Tallinn: Perioodika.

Fiske, John 2010. Televison culture. UK: Routledge.

Muud märkused:

Õpilasgrupi suuruseks on 30 õpilast.

19



Valikkursus: KUNSTITEHNIKAD: kalligraafia




Sihtgrupp: 10. klassi õpilased, kes soovivad saada algteadmisi ilukirjast ja raken-

dada õpitud oskusi praktilistes töödes


Õpime kalligraafia vahendeid kasutades kirjakunsti aluseid, käsikirjalise teose kujundus-

võtteid ja kirjakunsti üldiselt. Tutvume erinevate ajalooliste kirjastiilidega ja põhimõistetega.

Harjutame praktikas mitmeid sulekirju, joonistatud kirju, kujundatakse tekste, luuakse kalli-

graafilisi improvisatsioone, lahendatakse kirjakujundusülesandeid.


Õpime kirjastiile ja –tüüpe: laisulekirjad: laisule-antiikva, gooti kiri, untsiaalkiri,

laisule kursiivkiri; peensulekalligraafia; joonistatud kirjad: plokk-kiri (ehk grotesk-

kiri), joonistatud antiikva.

Loome kalligraafilisi improvisatsioone ja kirjakompositsioone erinevate vahendite ja

materjalidega, kujundame trükiseid.

Saame selgeks mitmed mõisted: šrift, kirja optika, initsiaal, kursiiv, minuskel, majus-

kel, monogramm, seriif, vinjett.

Tegeleme loomingulise eneseväljendusega praktiliste tööde kaudu.

Õpilane otsib teavet, uurib, kavandab, katsetab, loob. Aine peamine rõhuasetus on praktilisel

loovtegevusel. Aine osaks on ka näituse korraldamine või ruumi kaunistamine tähtpäevaks,

osavõtt konkursitest ja võistlustest.


Õpilane

teab käsikirjalisi kirjastiile ja –tüüpe;

tunneb ja kasutab õpitud ainealaseid mõisteid;

väljendab end julgelt kalligraafiavahendeid kasutades;

20

suudab valida iseseisvalt oma idee teostamiseks sobivaid vahendeid;

oskab leida vajalikku infot, näidiseid ja eeskujusid ning kasutab neid loominguliselt

oma töös.

Hindamine:

Kursuse lõpus saab õpilane hinnangu: „arvestatud“/„mittearvestatud“. Tagasiside andmine


kulgemise ja tulemuste kohta. Hinnangu andmisel arvestatakse mitmeid aspekte töö

teostamisels: tööprotsess, kavandid, harjutused, visandid, pikemaajalise praktilise töö

vaheetapid, lõpetatud teos, teose kontseptsiooni selgitamine ja oma valikute põhjendamine.






Õppematerjalid:

Mäemat, J. 2006. Kaunis kiri. Kirjaõpik. Tallinn: Ilo.

Winters, E. 2006. Kalligraafia algajatele. Tallinn: TEA.


Grupi suurus maksimaalselt 32 õpilast. Tunnid toimuvad paaristundidena. Kursusel osale-

miseks on õppevahendite ja -materjalide soetamiseks nõutav õpilase isiklik materiaalne panus,

mille abil õpetaja tagab vajalikud õppevahendid.

Vajalikud õppevahendid: kalligraafiamarkerid lõigatud otsaga nr.1-3,5; tušš, plakat- ja

redissuled, joonsuled, sulepea (sule kinnitamiseks), lauakate 70 x 90cm, lapikpintslid (laiem

ja peenem), akvarellipintslid, akvarellvärvid, guaššvärvid, veetopsik, värvialus, tuššialus, lapp

pintslite kuivatamiseks ja koristuseks, harilik pliiats (HB), värvilised pliiatsid, viltpliiatsid,

kuldne ja hõbedane lõigatud otsaga marker, must tindipliiats, kustutuskumm, värvilised pabe-

rid ja kartongid (80 g – 240 g), paberid A2 - A4 formaadis (80 g – 240 g), liimipulk, käärid,

joonlauad (30 cm).

21



Valikkursus: MAAILMAVAATEÕPETUS

Õpetaja: Heikki Silvet





Õpilased omandavad ülevaate maailmavaatega seotud küsimustest, mis on abiks paljude teiste

kursuste omandamisel nii gümnaasiumis kui kõrgkoolis.


1. Tutvumine maailmavaate eri aspektidega.

2. Transmaailmaga seotud küsimuste käsitlemine.

3. Eetikaga seotud küsimuste käsitlemine.

4. Tutvumine erinevate maailmavaateliste koolkondadega.

5. Õpilaste ettekanded või uurimistöö (hindele „5“ suunduvatele õpilastele kohustuslik).

6. Esseed suurte teadlaste ja mõtlejate maailmavaatelistele teesidele (Einstein jt).


1. Õpilased omandavad kogemusi maailmavaateliste küsimuste üle mõtlemisel ja

arutlemisel.

2. Õpilased omandavad kogemusi ettekannete tegemisel suures auditooriumis.

3. Õpilased omandavad ülevaate erinevate maailmavaadete kujunemisest.

Hindamine:

Kursusehinne kujuneb auditoorsete esseede, ettekannete või uurimuste ning aktiivsuspunktide

alusel teemade arutelu käigus.

Õppematerjalid:

Suurte teadlaste ja mõtlejate teeside valimikud esseede alusmaterjaliks (7 valikut)

Õpetaja varustab ettekandjaid teostega isiklikust raamatukogust ja internetist

d’Ormesson, Jean 1999. Õige vähe õige paljust. Tallinn: Olion.


22



Valikkursus: LAVALINE ENESEVÄLJENDUS

(jätkukursus 11. klassis)

Õpetaja: Eva Kalbus


Maht ja aeg: 1 kursus V perioodil (kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 10. klassi õpilased, v.a teatriõpetuse õppesuund


Õppeaine eesmärgiks on:

1) anda põhiteadmised lavalisest eneseväljendusest;

2) arendada õpilase loovust, esinemisjulgust ja –oskust;

3) arendada õpilase emotsionaalseid ja kommunikatiivseid oskusi.


Kursuse jooksul keskendutakse improvisatsioonioskuste arendamisele ja omandamisele, hääle

ja kõne kasutamise arendamisele ning individuaalsele tööle teksti, selle mõtte ja sõnaga.


Kursuse lõpuks õpilane:

1) suudab kohaneda erinevates improvisatsiooninõudvates olukordades;

2) oskab valmistuda kõneliseks tegevuseks;

3) oskab valitud tekstile leida kohaseid ja loovaid väljendusi;

4) suudab esineda tekstiga;

5) oskab teadlikumalt ja loovamalt liikuda.

Hindamine:

Hindamine toimub kujundava hindamise põhimõttel. Selle kaudu peab õpilane oma tegevust

planeerima, analüüsima ja endale tagasiside andma. Õpilasel on täpselt teada, millest

koondhinne kujuneb, kui suur osakaal mingil tööprotsessil on. Kujundava hindamise eesmärk

on, et õpilane võtaks vastutuse enda õppetegevuse eest, suudaks ennast adekvaatselt hinnata ja

et koondhinne tuleks nii objektiive kui võimalik.

Hindamisel jälgitakse:

23

kursusel kohalkäimist (õpilane, kes pole osalenud 60% tundides, ei saa kursust

„arvestatud“);

osalusaktiivsust tunnis;

(koduste) tööde sooritust;

koostööoskust kaasõpilaste ja õpetajaga;

tähtaegadest (kokkulepetest) kinnipidamist.

Õppematerjalid:

Veinmann, Martin 2001. Vajadus olla mõistetav. Tallinn: Eesti Teatriliit.

Rodenburg, Patsy 2008. Näitleja kõneleb: hääl ja esitaja. Tallinn: Eesti Teatriliit.

Tšehhov, Mihhail 2008. Näitlejatehnikast. Tallinn: Eesti Teatriliit.

Muud märkused:


24



Valikkursus: RAHVUSKÖÖGID

Õpetaja: Tiina Veldi





Kursus tutvustab eesti ja teiste rahvaste toiduvalikut ja valmistamist, toiduvalmistamise

töövõtteid, korrastustöid ning hügieenireegleid.


Grupp jaguneb neljaks rühmaks. Esimesel nädalal on teema eesti köök. Järgnevatel nädalatel

valib iga rühm endale meeldiva rahvusköögi, teeb sellest ettekande ja jagab retsepte. Ette-

kande pikkus 30 minutit, sisaldab ülevaadet geograafilisest asendist ja ajaloost, kõigest mis on

mõjutanud valitud rahvusköögi kujunemist. Saadud retseptide järgi jagavad grupiliikmed

omavahel ära toiduainete toomise ja järgnevates tundides on toiduvalmistamine. Kursuse

käigus külastame ka ühte rahvusköögiga restorani, näiteks Mustamäe teel asuvat ukraina

köögiga restorani Bogdan.


Õpilane tunneb erinevate rahvaste toite; oskab valmistada retsepti järgi toitu; teab ja kasutab

kõiki hügieeninõudeid toiduvalmistamisel ja säilitamisel.

Hindamine:

Hindeline arvestus esitluse eest. Jooksval hindamisel arvestatakse hügieeninõuete täitmist,

korrastustööde kvaliteeti ja õigeid töövõtteid toiduvalmistamisel.

Õppematerjalid:

http://www.hot.ee/nadka/profile/rahvuskoogid.html;

http://www.toidutare.ee/termin.php?g=640;

http://toiduteemal.blogspot.com/p/rahvuskookide-retsepte.html;

Ramsay, Gordon 2010. Maailma köök. Tallinn: Best Life Publishing.


http://www.hot.ee/nadka/profile/rahvuskoogid.html

http://www.toidutare.ee/termin.php?g=640

http://toiduteemal.blogspot.com/p/rahvuskookide-retsepte.html

25


Õplasgrupi suurus 16-20 õpilast, kes on põhikooli tööõpetuse tundides õppinud kodundust. Kursus

eeldab igal nädalal omapoolset finantseeringut, kuna toiduained toovad õpilased ise.

26



Valikkursus: TALLINNA AJALUGU

Õpetaja: Heiki Haljasorg



Sihtgrupp: 10. klasside õpilased, v.a ajaloo–õiguste aluste õppesuund


Valikaine „Tallinna ajalugu“ õppimine:

kujundab gümnaasiumiõpilastes kodulinna kui hea õpi-, töö- ja elukeskkonna tundmist

ja väärtustamist, varustades neid vastavate teadmiste ja oskustega;

avardab gümnasistide kultuurilist silmaringi ning toetab kõlbeliste väärtushinnangute

kujunemist ja hoolivat suhtumist oma kodulinna;

arendab noorte ettevõtlikkust ja aktiivset eluhoiakut;

toetab noorte sotsialiseerumist linnaelanikuna ja Eesti riigile lojaalse kodanikuna.


Õppetöö jaguneb auditoorseks ja iseseisvaks tööks. Kursuse jooksul peetavate loengute ja

õppekäikude teemad on järgmised:

Põhja-Eesti varase inimasustuse eripära, arheoloogilised leiud Tallinna aladelt ja lähi-

piirkonnast, kindlustatud küla Irus, nimekujud enne Tallinna.

Tallinn kui osa kristlikust kultuurist, Tallinn erinevate võimude all, kloostrid ja kiri-

kud, linnakodanike elamud, Lübecki õigus, Tallinna vanalinna tänavavõrk, linnamüür,

tuntumad hooned, tähtsamad sündmused (aastani 1918), kodanikuks saamine keskajal,

rahvaarv ja rahvuslik kooseis keskajal ning tänapäeval, kodanikeühendused täna-

päeval, Tallinn kui hansalinn, Tallinna raad, linna valitsemine tänapäeval, linna eel-

arve, linnaosade kujunemine ja tänapäev.

Sotsiaalhoolekanne. Haigemajad, arstiabi ja supiköögid keskajal, raeapteek. Sotsiaal-

hoolekanne tänapäeval: lastetoetused, puuetega inimesed, eakate hoolekanne, elu-

raskustesse sattunud inimesed, haiglad.

Kroonitud pead Tallinnas, sõpruslinnad, erinevaid traditsioone Tallinnas.


27

Haljasalad ja pargid. Kadrioru park, Harjumäe park, Toompark, Tornide väljak, Hirve-

park, Virumäe park, Kanuti aed, Tammsaare park ja nende loomislugu. Tallinna

loomaaia saamislugu, tänapäevane loomaaed, loomaaed kui teaduskeskus.

Transport. Erasõidukite kasutus, ummikud, ühistransport (sh P&R süsteem), Tallinn

kui Eesti värav, keskkonnasäästlik transport.

Majandus. Tallinna keskmine äriettevõte, tööhõive, Tallinna suurimad eksportijad,

ettevõtlusinkubaatorid.

Turism. Tallinna vaatamis- ja kogemisväärsused, turistid, turismi majanduslik, öko-

loogiline ja sotsiaalne mõju.

Haridus. Esimesed koolid Tallinnas, Tallinnas tegutsevad riiklikud kutse- ja ülikoolid,

huvikoolid, silmapaistvate noorte tunnustamine.

Teater. Estonia teatri saamislugu, Eesti Draamateater, Tallinna Linnateater, Vene

Draamateater ning vabal valikul mõni modernne teater.

Muusikaelu. Kontserdipaigad, muusikafestivalid, muusikakollektiivid, noortemuusika.

Muuseumid kui teadusasutused ja kultuurivaramud, Tallinna Linnamuuseum, Eesti

Kunstimuuseum (sh Kumu, Kadrioru muuseum, Niguliste muuseum), Eesti Loodus-

muuseum, Eesti Vabaõhumuuseum.

Kirjanduslik Tallinn. Kirjanike maja, raamatukogud, kirjanikega seotud paigad ja

muuseumid, mõni vabalt valitud tänapäeva kirjanik.

Kunst. Raidkunst keskaegses Tallinnas, vapid, skulptuur, käsitöömeistrid tänapäevases

Tallinnas, õpitoad, mood.

Toitumine. Mida ja kuidas söödi keskaegses Tallinnas, kohvikukultuur Tallinnas,

kuulsad söögikohad.

Sport. Esimesed sportlikud ühendused, rahvasport, tippsport, suurvõistlused Tallinnas.

Osa õppetööst toimub individuaalse tööna, kuulates Tallinna ajaloo teemalisi raadiosaateid ja

külastades olulisi Tallinnas asuvaid arhitektuuriobjekte (Tallinna Linnaarhiiv, Niguliste kirik,

Raekoda jne).


Pärast kursuse lõpetamist õpilane:

teab põhifakte Tallinna ajaloost,

orienteerub Tallinnas kui kultuuri- ja majanduskeskuses,

omab ülevaadet Tallinna juhtimisest ja Tallinna sotsiaalsest keskkonnast,

28

omab ülevaadet edasiõppimisvõimalustest Tallinnas,

soovib saada väärikaks linnakodanikuks.

Hindamine:

Hindamisel lähevad arvesse:

aktiivne tundidest osavõtt,

õppekäikudel osalemine,

arutluse kirjutamine,

testi sooritamine,

ettekanne kokkulepitud teemal.

Õppematerjalid:

Peamine õppematerjal on kirjastuse AVITA õpik ja töövihik „Tallinna lugu“ (2011).

Kursuse raames kasutab õpetaja ka valitud osasid alljärgnevatest raamatutest ja allikatest:

Äripäevas ilmunud H. Haljasoru artiklid Tallinna ajaloost

Tallinna Entsüklopeedia

Goldman, I., P. Kaldoja 1991. Tallinna legendid. Tallinn: Perioodika.

Hahn, K.-R. 2001. Tallinna vanalinn ehk kõnelused kummitusega. Tallinn: Tallinna

Kultuuriväärtuste Amet.

Gustavson, H. 1969. Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816. Tallinn: Valgus.

Rannu, J. 1983. Mineviku Tallinn. Tallinn: Perioodika.

Vende, V. 1990. Ununenud Tallinn: jalutuskäik ümber vanalinna. Tallinn: Perioodika.

Pullat. R. 1976. Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni. Tallinn: Eesti Raamat.

Kangropool, R. noorem, D. Bruns 1972. Tallinn sajandeis: ehituskunstiline ülevaade.

Tallinn: Eesti Raamat.

Männisalu, M. 1972. Suurgildi hoone. Tallinn: Eesti Raamat.

Kangropool, R. noorem 1971. Raekoda: ajalugu ja kaasaeg. Tallinn: Eesti Raamat.

Gustavson, H. 1973. Raeapteek. Tallinn: Eesti Raamat.

Lumiste, M. 1971. Pühavaimu kirik. Tallinn: Eesti Raamat.

Leimus, I. 2004. Origines Revaliae: esmakordset Tallinnas ja Tallinnast. Tallinn:

Eesti Ajaloomuuseum.

Erinevad temaatilised internetileheküljed.


Õpilasgrupi suuruseks on maksimaalselt 36 õpilast.

Documents

TALLINNA 32. KESKKOOLI VALIKKURSUSED 10. KLASSIDELE 10. klassile 2013-2014.pdf3 TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE AINEKAART Valikkursus: PRANTSUSE KEELE JA KULTUURI