TALLINNA

LINNAVOLIKOGU

SIMULATSIOON

Resolutsioonid

TALLINNA LINNA NOORTEVOLIKOGU

TEGUSAD EESTI NOORED

2013

2

Transpordikomisjon

Linlaste liiklemine kodu, kooli või töö vahet on ebamugav ja aeganõudev pikkade

vahemaade ja halva liikluskorralduse tõttu. Kuidas arendada linna jätkusuutlikku

taristut ja vähendada linnapildis autode osakaalu?

Komisjonis: Elisabeth Abner (Tallinna 21. Kool), Erki Laansalu (Tallinna Prantsuse Lütseum), Raido Liiksmann (Tallinna Tehnikaülikool), Matthias Piiri (Tallinna Arte Gümnaasium), Anna-Maria Uulma (Saue Gümnaasium), Dmitri Moskovtsev (Rühmajuht, Tallinna Ülikool), Kaarel Vandler (Rühmajuht, Jõgeva Gümnaasium)

Eksperdid: Alina Tubli

EELNÕU

I HETKEOLUKORRA KIRJELDUS

A. Juhtides tähelepanu autode üleküllusele kesklinnas ja sellest tulenevatele liiklusprobleemidele,

B. Rõhudes Tallinna teede halvale kvaliteedile,

C. Olles teadlik jalgratta kasutamise ebapopulaarsusest, mis on tingitud:

i) Katkendlikust jalgrattateevõrgustikust,

ii) Vähestest turvalistest parkimisvõimalustest,

D. Sügavalt häiritud vananenud transpordivahendite kasutamisest linnaliikluses, mis ei arvesta reisijate

turvalisusega,

E. Soovides trammitaristu laiendamist,

F. Võttes arvesse paljude Euroopa linnade öise ühistranspordi praktikat;

II VISIOON

Antud eelnõu rakendamise tulemusel on kesklinnas vähem autosid ja liiklusummikuid, mis teeb liiklemise

mugavamaks. Tallinnas on arendatud edasi ühistranspordisüsteemi, mis võimaldab linnas kiiremini liikuda.

Linnaelanikud eelistavad kergliiklusvahendeid. Sõiduteede ehituskvaliteet ja seisukord on oluliselt paranenud.

Tallinlased kulutavad liiklemisele vähem aega.

III TEGEVUSED

1. Otsib võimalusi uudsete parkimiskohtade, nt automaatse maa-aluse parkimissüsteemi, loomiseks, et

vähendada liiklusvoogu kesklinnas ja soodustada ühistranspordi kasutamist;

2. Määrab automaksu kesklinnas, et vähendada autode osakaalu argipäeviti, lubades kesklinna siseneda selleks

ettenähtud loa alusel;

3. Kutsub üles valitsust lisama sätte liiklusseadusesse, mis lubab sõidukitel, milles on vähemalt neli inimest,

kasutada liiklemiseks ühissõidukirada;

3

4. Teeb ettepaneku kvaliteetsema teekatte hanke korraldamiseks, kasutades lisarahastust saadud automaksu

tulust;

5. Teeb ettepaneku Tallinna piires:

a) Luua ühtne jalgrattateevõrgustik,

b) Panna alus jalgratta laenutamise süsteemile,

c) Rajada turvalisi jalgrattaparklaid;

6. Nõuab järjepidevat ühistranspordivahendite uuendamist,

7. Toetab olemasolevaid trammiliinide arendusprojekte1 nagu projekt “Tallinna tramm” (Lasnamäe –

Vabaduse väljak ja Lennujaam – Balti jaam) ning julgustab uute sarnaste projektide käivitamist;

8. Rangelt soovitab käivitada Tallinnas tasulisi öiseid ühistranspordiliine, võttes arvesse eelnevate aastate

vastavate pilootprojektide tulemusi.

1

4

Keskkonnakomisjon

Kuigi palju on tehtud keskkonnasäästliku käitumise edendamiseks, seda ka

seadusandluses, määrab inimese käitumise eelkõige mugavus. Kuidas edendada

loodussõbralikku käitumist veelgi?

Komisjonis: Grete Kingsepp (Tallinna 37.Keskkool), Remi-Marcus Maiste (Tallinna Arte Gümnaaisum), Elis-

Gret Mkrtumova (Tallinna Mahtra Gümnaasium), Silver Salundo (Tallinna Arte Gümnaasium), Henri Vaikre

(Tallinna Ülikool), Rainer Vann (Gustav Adolfi Gümnaasium), Linda-Riin Võeras (Gustav Adolfi

Gümnaasium), Omari Loid (Rühmajuht, Hugo Treffneri Gümnaasium), Jussi Valdsalu (Rühmajuht).

Eksperdid: Jaanus Välja ja Nikolai Kunitsõn

EELNÕU

I HETKEOLUKORRA KIRJELDUS

A. Juhtides tähelepanu liigsele autostumise tasemele ja õhusaastele Tallinnas,

B. Silmas pidades Eesti suurt ökoloogilist jalajälge Euroopa Liidus,

C. Tunnistades, et jäätmete sorteerimine ei ole piisavalt efektiivne ja taaskasutuse maht on liiga

väike,

D. Teadvustades kilekottide negatiivset mõju keskkonnale,

E. Sügavalt häiritud Tallinna haljasalade ja tänavate ebapiisavast korrashoiust,

F. Teadvustades Tallinna piirkonniti ebapiisavat ja ebaühtlast haljastust,

G. Täheldades väheseid jalgaratta parkimis- ja hoolduspunkte2 ,

H. Olles teadlik, et Tallinnas pole piirkonniti piisavalt kergliiklusteid,

I. Rõhutades, et õhukvaliteedi huvides ja transpordi keskkonnasäästlikumaks muutmiseks tuleb

kergliiklusteid rohkem ühendada,

J. Võttes arvesse vanemate inimeste vähest informeeritust jäätmesorteerimise kohta,

K. Muretsedes noorte vähese keskkonnasäästliku käitumise pärast;

II VISIOON

Meie eelnõu tulemusena oleks Tallinnas puhtam õhk ning transport muutuks

keskkonnasõbralikumaks: tänavatel oleks rohkem jalgrattureid ja keskkonnasõbralikumaid

mootorsõidukeid. Suuremal hulgal tallinlastest oleks võimalus nautida looduse võlusid kodule

lähemal, kogemata ebameeldivusi seoses ebapuhta keskkonnaga. Riidekoti kasutamine muutuks

populaarsemaks kui kilekoti kasutamine. Rohkem eakaid osaleks aktiivselt jäätmete

sorteerimisprotsessis; noored oleksid rohkem motiveeritud keskkonnasäästlikumalt käituma. Tallinna

uus keskkonnasõbralik eluviis oleks eeskujuks ka teistele Eesti linnadele.

2 Parkimis- ja hoolduspunkt – Koht, kus saab enda ratast hoida turvaliselt ning on olemas võimalus seda

tehniliselt parandada.

5

III TEGEVUSED

1. Innustab kasutama keskkonnasõbralikke riidekotte alternatiivina ebaökoloogiliste kilekottide

asemel;

2. Innustab autoomanikke muutma oma sõiduvahendit keskkonnasõbralikumaks, paigaldades sellele

gaasiseadme;

3. Soovitab korraldada rohkem noortele suunatud üritusi, et tõsta nende motivatsiooni läbi:

3.1. Infotundide ja loengute,

3.2. Väljasõitude ning õppekäikude;

4. Toetab eakate informeerimist jäätmete sorteerimise osas sihtrühmale populaarsete meediakanalite

kaudu;

5. Kutsub üles prügiveofirmasid vähendama jäätmete põletamist ning suurendama nende korduv- ja

taaskasutust ning ümbertöötlemist;

6. Teeb ettepaneku palgata juurde töölisi, kes hoiavad Tallinna tänavad ja pargid puhtana;

7. Otsustab parandada ühenduvust kergliiklusteede vahel erinevates Tallinna piirkondades, vajaduse

korral neid juurde rajades;

8. Võtab vastu otsuse rajada uusi ja turvalisemaid jalgaratta parkimis- ja hoolduspunkte;

9. Julgustab Tallinna elanikke kasutama tasuta ühistransporti, mille tulemusena:

9.1. Muutub reisimine tänu tihedamale sõidugraafikule mugavamaks,

9.2. Soetatakse kaasaegsemaid ja keskkonnasõbralikumaid ühistranspordivahendeid;

10. Kiidab heaks idee korraldada iga-aastaseid puude istutamise aktsioone Tallinna linnavalitsuse

eestvedamisel;

11. Väljendab rahulolu kodanike omaalgatuslike keskkonnasäästlike tegude kohta.

6

Noorsootöökomisjon

On olemas noored, kes sotsiaalsete või majanduslike võimaluste puudumisel jäävad ilma

tähelepanust, mida nad väärivad. Kuidas luua nendega parem kontakt ja neid

ühiskonnas kaasata?

Komisjonis: Kaidi Elmik (Tallinna Saksa Gümnaasium), Elina Udekjul (Sisekaitseakadeemia), Johanna Mägin

(Audentese Erakool), Triin Naudi (Gustav Adolfi Gümnaasium), Elisabeth Põldma (Tallinna 37.Keskkool),

Viktoria Rõbinkov (Tallinna Linnamäe Vene Lütseum), Sigrit Ustav (Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar),

Annika Ader (Rühmajuht, Tallinna Ülikool), Mari Liis Laanvee (Rühmajuht, Tallinna Ülikool)

Eksperdid: Ilona-Evelyn Rannala ja Margit Sarv

EELNÕU

I HETKEOLUKORRA KIRJELDUS A. Mõistes, et majanduslike raskustega noortel on raskem osa võtta ühiskondlikest tegevustest nagu kultuuri- ja

spordiüritustest ning huviringidest,

B. Juhtides tähelepanu sellele, et keelebarjäär nõrgendab noorte konkurentsivõimet töö leidmisel,

C. Märkides, et erivajadustega noortel pole piisavalt vaba aja veetmise kohti, kus suhelda oma eakaaslastega,

D. Muretsedes, et teismelisi emasid ei kohelda tööturul võrdväärsetena teiste kandidaatidega poolelijäänud

haridustee tõttu,

E. Kahetsusega märkides, et Tallinnas ei ole kõigile soovijatele õpilasmalevas kohta;

II VISIOON

Meie eelnõu rakendamise tulemusena on iga linnaosa noortekeskus muutunud erivajadustega noortele

ligipääsetavamaks. Sõpruskoolide koostööleping on aidanud kaasa noorte keelebarjääri vähendamisele, mille

tulemusena muutuvad nad tööturul konkurentsivõimelisemaks. Tänu uuele kohandatud e-õppesüsteemile on

teismelised emad suutnud lõpetada poolelijäänud haridustee. Oleme leidnud uued koostööpartnerid tänu kellele

suureneb õpilasmaleva kohtade arv. Noortel on võimalus saada toetust kultuuri- ja spordiüritustele ning

huviringidele oma linnaosavalitsuselt. Noored, kellel puuduvad sotsiaalsed ja majanduslikud võimalused, on

nüüd ühiskonnas rohkem kaasatud.

III TEGEVUSED

1. Kuulutab välja otsingu tööandjate leidmiseks õpilasmalevatesse, kelle abil tekib rohkem malevakohti;

2. Teeb ettepaneku luua kohandatud e-õppekava teismelistele emadele;

3. Soovitab muuta noortekeskusi erivajadustega noortele ligipääsetavamaks, kasutajasõbralikumaks ning

rakendada keskustesse tööle tugiisikuid nende abistamiseks;

4. Julgustab eesti- ja venekeelseid koole sõlmima sõpruskoolide koostöölepingut, mille tulemusena toimuvad

ühised keeletunnid aktiivõppemeetodil;

5. Kutsub üles Tallinna linnaosavalitsusi väljastama motivatsioonikirja alusel toetusi kultuuri- ja

spordiüritustele ning huviringidele.

7

Sotsiaalkomisjon

Hoolimata sellest, et on loodud ja luuakse erivajadustega inimesi abistavaid vahendeid,

ei ole neid piisavalt, seda nii tänavapildis kui ka avalikes siseruumides. Seega võivad nad

tunda end igapäevaelust tõrjutuna. Kuidas tagada erivajadustega inimeste aktiivsem

kaasatus igapäevaelus?

Komisjonis: Anna Victoria Kuzmenko (Tallinna 37.Keskkool), Linda Ranne (Audentese Erakool), Ilja Samoilov

(Tallinna Läänemere Gümnaasium), Marii Selberg (Tallinna 21.Keskkool), Canny Tamberg (32.Keskkool),

Robert Tuisk (Mahtra Gümnaasium), Joosep Tiks (Rühmajuht, Tartu Ülikool), Marian Võsumets (Rühmajuht,

Tallinna Ülikool)

Eksperdid: Sven Kõllamets ja Merike Martinson

EELNÕU

I HETKEOLUKORRA KIRJELDUS A. Rõhutades hooldajate motivatsioonipuudulikkust ning sellest tulenevat ebaprofessionaalsust,

B. Kahetsusega märkides universaalsuspõhimõtte3 puudumist spetsiaalsete teenuste või vahendite

pakkumisel,

C. Rahuloluga märkides hooldekodude kohtade arvu suurenemist ja kvaliteedi paranemist,

D. Silmas pidades, et hooldekodude teenustasu on liiga kõrge, mis omakorda koormab lähedasi,

E. Tunnustusega märkides, et Haigekassa on ravimikulu võimeline hüvitama vastavalt vajadusele,

F. Juhtides tähelepanu toetuste ebapiisavale suurusele abivahendite soetamiseks,

G. Sügavalt häiritud avaliku ruumi piiratud ligipääsetavusest erivajadustega inimeste jaoks,

H. Juhtides tähelepanu ebatolerantsele meediakäsitlusele sotsiaalhoolekandesüsteemist,

I. Rõhutades teadlikkuse ja positiivse kuvandi puudumist erivajadustega inimestest,

J. Veendunud teavitustöö vajalikkuses:

i) Erivajadustega inimeste võimalustest,

ii) Puudega inimeste olukorrast,

K. Teadvustades sotsiaalse isoleerituse suurenemist erivajadustega inimeste seas,

L. Sügavalt häiritud, et tulenevalt perekonnaseadusest on perekonnaliikmetel esmane kohustus oma

erivajadustega lähedasi ülal pidada,

M. Silmas pidades, et suuremal osal puuetega inimestel on piiratud töötamis- ja õppimisvõimalused:

i) Liigse bürokraatia tõttu,

ii) Asutuste piiratud ligipääsetavusest,

N. Mõistes erivajadustega inimeste madalat kaasamisaktiivsust,

3 Universaalsuspõhimõte - on loodud võimalikult paljudele sihtgruppidele kasutamiseks.

8

O. Teadvustades erivajadustega inimeste piisavate võimaluste puudumist meelelahutuslikest

üritustest osavõtmiseks;

II VISIOON

Meie eelnõu näeb ette, et erivajadustega inimestel võiksid olla samaväärsed võimalused kõigi teiste

ühiskonnaliikmetega.

Meie eelnõu rakendamise tulemusel saab iga erivajadusega inimene abivahendite soetamiseks toetust. Riigi

ülesanne on tagada toetusi nii hooldajatele kui ka hooldekodudele. Sealjuures peaks riik suurendama

erivajadustega inimestele mõeldud liiklemisvõimalusi. Teavituskampaania kaudu vähendaksime erivajadustega

inimeste sotsiaalset isoleeritust ning saaksime luua puuetega inimestest tõepärasema kuvandi. Meie resolutsioon

tagab sihtrühmale sotsiaalse garantii, mis võimaldab nende aktiivsema kaasamise igapäevaelus.

III TEGEVUSED

1. Nõuab tungivalt, et sotsiaalhooldajad täidaksid täies mahus neile ettenähtud tööülesandeid;

2. Teeb ettepanekud:

a) tööviljakuse parendamiseks tõsta sotsiaaltöötajate palka Eesti keskmiseni,

b) rõhutada meedia kaudu hooldajate töö vajalikkust;

3. Kutsub üles lähtuma universaalsuspõhimõttest ning võimaldama teenuseid kõikidele sihtrühmadele,

4. Teeb ettepaneku hoolekandeasutuste teenustasude subsideerimiseks vastavalt leibkonna igakuisele

sissetulekule,

5. Rõhutab vajadust tõsta füüsiliste abivahendite soetamiseks vajalikke toetusi,

6. Nõuab tungivalt liiklusohutuse ja liikumisvõimaluste parendamist avalikus ruumis järgnevate meetmetega:

a) Erivajadustega inimestele kohandatud teevõrgustik,

b) Ühistranspordi peatuste ja sõiduplaanide kohta Hääljuhtimissüsteem,

c) Teede tõhusam korrashoid,

d) Liikumist hõlbustavate vahendite laiem kasutuselevõtt;

7. Palub täiendada ajakirjanduseetika koodeksit, tagamaks erivajadustega inimeste tõepärase kujutamise

meedias,

8. Soovib vastavat teavitustööd meedias ja haridusasutustes,

9. Nõuab invaliidsusest ebatõest kuvandit tekitavate reklaamide eemaldamist;

10. Palub eraldada riikliku lisatoetust perekonnaliikmete inimväärseks hoolekandeks;

11. Teeb ettepaneku rakendada järgnevaid meetmeid teabetööks erivajadustega inimestega suhtlemisel:

a) Kampaaniad,

b) Loengud;

12. Julgustab erivajadustega inimestele mõeldud seaduste arendamist ning vajalike töö- ja õppevahendite

juurdehankimist;

13. Innustab looma laiaulatuslikku rehabilitatsioonisüsteemi, tagamaks erivajadustega inimeste parema

adapteerumise ühiskonda;

14. Juhib tähelepanu erikontrolliga turvameetmete kasutamisele meelelahutusüritustel.

9

Kultuurikomisjon

Tänase kultuuriga saame tutvuda pea igal pool, nii galeriides, muuseumides kui ka

internetikeskkonnas. Kuidas saaksime suurendada aga kultuuri nähtavust avalikus

linnapildis?

Komisjonis: Andra Aus (Jõgeva Gümnaasium), Saskia Jõers (Tartu Miina Härma Gümnaasium), Katre Liis

Kallas (Tallinna Lilleküla Gümnaasium), Nadezda Kazakevits (Tallinna Linnamäe Vene Lütseum), Krislin Raik

(Tallinna 21.Keskkool), Ave Täkker (Tartu Kesklinna Kool), Kati Lahtmets (rühmajuht, Tartu Jaan Poska

Gümnaasium), Eeva-Liisa Puidet (rühmajuht, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia)

Eksperdid: Reet Kost, Helina Pukk

EELNÕU

I HETKEOLUKORRA KIRJELDUS A. Juhtides tähelepanu sellele, et kultuuriasutused jäävad linnapildis kommertsehitiste varju,

B. Häiritud asjaolust, et linnapildis on vähe Eesti pärimuskultuuri,

C. Pööranud tähelepanu asjaolule, et pealinnal on liialt vähe eripära võrreldes teiste Eesti linnadega;

II VISIOON

Meie eelnõu rakendamise tulemusel muutub Tallinn eripärasemaks ja turistidele atraktiivsemaks. Tahame, et

linnapildis oleksid paremini näha kultuuriasutused ja kultuurisündmuste toimumispaigad. Soovime, et inimeste

teadlikkus Eesti pärimuskultuuri kohta kasvaks ja et see kajastuks paremini avalikus linnapildis. Meie

resolutsiooni rakendumisel muutuks Tallinn veelgi atraktiivsemaks sihtkohaks nii turistidele kui ka Eesti

kodanikele ja meelitaks neid linna uuesti külastama.

III TEGEVUSED

1. Teeb ettepaneku kasutada kultuuriasutustele viitamisel tänavavalgusteid, kasutades selleks šablooni ja

valgusvihku, mis projekteerivad maapinnale informatsiooni aset leidva ürituse kohta;

2. Soovitab kasutada kõnniteesid linna eripärasemaks muutmisel:

a) Viitamisel kultuuriasutustele või kultuurisündmustele,

b) Eksponeerides kunsti tänavatel;

3. Innustab Kultuuriministeeriumi looma kultuurisündmuste esiletoomiseks ühtset märki „Siit leiad kultuuri“;

4. Kiidab heaks kaunistada pealinnas etnomustriga:

a) Ühistranspordi peatuste paviljone,

b) Laternaposte; 5. Toetab pärimuskultuuriõhtute korraldamist kohvikutes ja restoranides;

6. Kiidab heaks kohvikute ja muuseumide koostöö, mille käigus eksponeeritakse kesklinna kohvikute akendel

kunstiteoseid;

7. Kutsub üles korraldama teetõkete värvimise talguid.

10

Hariduskomisjon

Kõigil on õigus heale haridusele, ometigi võib täheldada, et koolide vahel esineb

pakutava hariduse osas suuri erinevusi. Kuidas tagada linnas noortele kvaliteetne

haridus?

Komisjonis: Lilian Karro (Kadrioru Saksa Gümnaasium), Kaspar Kitsing (Nõo Reaalgümnaasium), Elina

Januskevitsute (Tallinna Linnamäe Vene Lütseum), Luigi Mälk (Käina Gümnaasium), Mario Mäng (Tallinna

Ülikool), Helis Pajuste (Tallinna Reaalkool), Kristjan Pulk (Tallinna Ülikool), Valdo Purde (TTÜ), Marilind

Reemann (Tartu Kesklinna Kool), Elise Gertrud Vellet (Lasnamäe Gümnaasium), Heli Hirsik (Rühmajuht, Tartu

Ülikool), Kaarle Olav Varkki (Rühmajuht, Tallinna Ülikool)

Ekspert: Raivo Juurak

EELNÕU

I HETKEOLUKORRA KIRJELDUS A. Väljendades rahulolematust, et koolid ei taga õpilastele piisavalt tingimusi arenguks, eneseväljendamiseks ja

mänguks,

B. Kahetsusega märkides õpetajate ebasoodsat olukorda:

i. Pidev ülekoormus,

ii. Ebapiisavalt motiveerivad rahalised vahendid,

iii. Vähene väärtustatus ühiskonna poolt,

C. Silmas pidades, et koolides ei väärtustata piisavalt praktilist õppeviisi,

D. Sügavalt häiritud, et koolid ei paku piisavalt füüsilist haridust,

E. Muretsedes, et õppekava liiga kiire rakendamise tõttu on õppevahendid puudulikud,

F. Juhtides tähelepanu Eesti haridussüsteemile, mis ei arvesta mitteformaalse õppega;

II VISIOON

Iga õpetaja saab väärilist palka ning on oma töö üle uhke ja õnnelik. Igale õpilasele on tagatud individuaalne

lähenemine, kasutades alternatiivseid meetodeid käsikäes tänapäevaste haridusmeetoditega. Koolid on varustatud

modernsete õppevahenditega ning Internetti kasutatakse teadmiste edastamiseks. Informeeritakse õppureid

teistest, mitteformaalsetest võimalustest oma õpingute mitmekesistamiseks. Vastavalt saavutatud tulemusi

hinnatakse formaalse haridussüsteemi siseselt.

III TEGEVUSED

1. Kutsub üles koole tegema õppesüsteemis muudatusi:

a) Võttes kasutusele alternatiivsed õppemeetodid,

b) Tagades individuaalse lähenemise õpilastele,

c) Moodustades klassides õppegrupid,

11

d) Luues loovust soodustava keskkonna;

2. Teeb õpetajatele ettepaneku kasutada veebipõhiseid õppevahendeid, nagu:

a) Interneti vahendusel kättesaadavad õppematerjalid,

b) Õpilaste foorum,

c) Tagasiside keskkond,

d) Ainekohased õpperakendused;

3. Palub koolidel suunata õpetajaid rohkem läbi viima praktilist õpet;

4. Soovitab koolidel hankida praktiliseks tööks vajaminevaid katsevahendeid;

5. Kiidab heaks parema füüsilise hariduse saavutamiseks õppevahendite uuendamise ja kehalise kasvatuse aine

ümbermõtestamise koolis;

6. Innustab koole formaalses hariduses arvestama mitteformaalsete kogemustega.

12