Embed Size (px)
DESCRIPTION
VAATLUSLIKUD ALUSED TAEVASFÄÄR TÄHTKUJUD TÄHISTAEVA LIIKUMINE MAA ASEND JA LIIKUMINE KOORDINAATSÜSTEEMID. TALLINNA TÄHETORN. TAEVASFÄÄR ENAMUS KOSMILISTEST OBJEKTIDEST NÄIB ASUVAT MÄÄRAMATU KAUGUSEGA S FÄÄRIL SEEGA ON ASUKOHT MÄÄRATUD SUUNAGA - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
TALLINNA TÄHETORN
VAATLUSLIKUD ALUSED
TAEVASFÄÄR
TÄHTKUJUD
TÄHISTAEVA LIIKUMINE
MAA ASEND JA LIIKUMINE
KOORDINAATSÜSTEEMID
TALLINNA TÄHETORN
TAEVASFÄÄR
ENAMUS KOSMILISTEST OBJEKTIDEST NÄIB ASUVAT MÄÄRAMATU KAUGUSEGA SFÄÄRIL
SEEGA ON ASUKOHT MÄÄRATUD SUUNAGA
ASTRONOOMILISTE OBJEKTIDE ASUKOHA MÄÄRAMISEKS KASUTATAKSE SFÄÄRILISI KOORDINAATE
TALLINNA TÄHETORN
HORISONT, ZENIIT
• TAEVAST VÕIB KUJUTLEDA KUPLINA
– HORISONT OLEKS SIIS KOHT, KUS SEE MÕTTELINE KUPPEL KOHTUB MAAGA
– ZENIIT ON PUNKT TÄPSELT PEA KOHAL– SELLISEL JUHUL NÄIB, ET MAA
PÖÖRLEMISE TAGAJÄRJEL PÖÖRLEB TAEVAS
TALLINNA TÄHETORN
TALLINNA TÄHETORN
TAEVASFÄÄR
TALLINNA TÄHETORN
TÄHTEDE NÄIV LIIKUMINE
• SARNASELT KUU JA PÄIKESEGA KA TÄHED TÕUSEVAD JA LOOJUVAD MAA PÖÖRLEMISE TAGAJÄRJEL.
– NAD TÕUSEVAD IDAST JA LOOJUVAD LÄÄNES.
– POOLUSELÄHEDASED TÄHED EI LOOJU.
TALLINNA TÄHETORN
a) EKVAATORI LÄHEDASED TÄHED
b) POOLUSE LÄHEDASED TÄHED
TÄHTEDE NÄIV LIIKUMINE
TALLINNA TÄHETORN
TÄHTEDE NÄIV LIIKUMINE
ERINEVATEL LAIUSKRAADIDEL
TALLINNA TÄHETORN
POOLUSE KÕRGUS= GEOGRAAFILINE LAIUS POOLUS
TALLINNA TÄHETORN
PÖÖRLEMINE, TIIRLEMINE
• PÖÖRLEMINE ON MAA LIIKUMINE ÜMBER OMA TELJE– MAA TEEB TÄISPÖÖRDE ÖÖPÄEVA
JOOKSUL ÜMBER OMA TELJE
• TIIRLEMINE ON OBJEKTI LIIKUMINE ÜMBER TEISE– MAAL KULUB ÜHE TIIRU TEGEMISEKS
ÜMBER PÄIKESE 365,26 PÄEVA.
TALLINNA TÄHETORN
KINNISTÄHED JA RÄNDTÄHED
• ÜRGAJAST ON TEADA SEITSE TÄHTE MIS LIIKUSID TAEVASFÄÄRIL (PÄIKE, KUU, MERKUUR, VEENUS, MARS, JUPITER, SATURN). NEID KUTSUTI PLANEETIDEKS (KREEKA KEELES – HULKUVAD TÄHED).
• NEED ON KÕIK PALJA SILMAGA NÄHTAVAD TÄHESARNASTENA.
TALLINNA TÄHETORN
TÄHTKUJUD EKLIPTIKAL
Sodiaagi (Loomaringi) moodustavad need kolmteist tähtkuju, mida Päike näivalt oma aastasel liikumisel läbib (ekliptika).
TALLINNA TÄHETORN
TÄHTKUJUD• PÄRITOLU
– TÄHTI LIIGITATAKSE SÜMBOLITEKS VÄGA AMMUSEST AJAST. NIMESID ON JUMALATE, LOOMADE, KOLETISTE JA KANGELASTE JÄRGI.
– TÄHTKUJUSID TEATAKSE PRAEGU NII NAGU 3000 AASTAT e.m.a.
TALLINNA TÄHETORN
TALLINNA TÄHETORN
Tähtkujud, mida ekliptika läbib:
Ambur 18. Dets. - 18. Jaan. 32Kaljukits 19. Jaan. - 15. Veeb. 28Veevalaja 16. Veeb. - 11. Märts 24Kalad 12. Märts - 18. Apr. 38Jäär 19. Apr. - 13. Mai 25Sõnn 14. Mai - 19. Juuni 37Kaksikud 20. Juuni - 20. Juuli 31Vähk 21. Juuli - 9. Aug. 20Lõvi 10. Aug. - 15. Sep. 37Neitsi 16. Sep. - 30. Okt. 45Kaalud 31. Okt. - 22. Nov. 23Skorpion 23. Nov. - 29. Nov. 7Maokandja 30. Nov. - 17. Dets. 18
Aastate lõikes on täpsus +/- üks päev.
TALLINNA TÄHETORN
Aga kui lähtuda sodiaagi enamlevinud definitsioonist
- tähtkujud, mida läbivad Päike, Kuu ja planeedid, siis neid pole mitte 12 vaid 24:
SODIAAGI TÄHTKUJUD:
Ambur, Hüdra, Jäär, Kaalud, Kaaren, Kaksikud, Kalad, Kaljukits, Karikas, Kilp, Lõvi, Madu, Maokandja, Neitsi, Orion, Pegasus, Sekstant, Skorpion, Sõnn, Vaal, Veevalaja, Veomees, Vähk ja Väike Peni.
TALLINNA TÄHETORN
TÄHTKUJUD
• KOKKU ON 88 TÄHTKUJU. 48 NENDEST ON VANAD TÄHTKUJUD JA 40 UUEMAST AJAST.
• TÄHTKUJUD TÄNAPÄEVAL:– TÄHTKUJUD EI OLE TÄNAPÄEVAL AINULT
TÄHTEDEST MOODUSTUNUD TAEVAALAD.
– KUNI 1922. a. KINNITATI Rahvusvahelise Astronoomiauniooni POOLT PRAEGU KEHTIVAD
TÄHTKUJUDE NIMETUSED JA PIIRID. – TÄNAPÄEVAL ON KOGU TAEVASFÄÄR JAGATUD
TÄHTKUJUDE VAHEL.
TALLINNA TÄHETORN
TALLINNA TÄHETORN
PRETSESSIOON
• MAA TELG EI OLE KOGU AEG SAMAS ASENDIS.– TELG TEEB PÖÖRDE 25725 AASTAGA.– TELJE PRETSESSEERUMINE
PÕHJUSTAB TAEVAPOOLUSTE NIHKUMIST PIKEMA AJA JOOKSUL.
– AVASTAJA 129. e.m.a. Hipparhos.
TALLINNA TÄHETORN
pretsessioon – taevakehade ja nende orbiidi orientatsiooni aeglane perioodiline muutumine teiste taevakehade gravitatsiooniväljas. Maa telje pretsessiooni põhjustab Maa lapikus ja sellest tingituna laperdab Kuu ja Päikese gravitatsiooniväljas. Maa orbiidi pretsessiooni põhjustavad planeetide gravitasioonide häiritused.
TALLINNA TÄHETORN
TALLINNA TÄHETORN
A
B
TALLINNA TÄHETORN
nutatsioon – Maa pöörlemistelje pretsessiooni perioodiline häiritus. Suurimat nutatsiooni põhjustab Kuu orbiidi kalde perioodiline muutumine Maa ekvaatori tasandi suhtes (18 a.) Avastas Bradley 1737 aastal
TALLINNA TÄHETORN
• PÕHJANAEL EI ASU ALATI PÕHJAS.
• SIDEERILINE AASTA ERINEB Juuliuse AASTAST.
• ORION EI JÄÄ ALATI TALVE TÄHTKUJUKS
• HOROSKOOBID EI NÄITA MIDAGI
PRETSESSIOONI TÕTTU:
TALLINNA TÄHETORN
Tähtede omavaheline liikumine
TALLINNA TÄHETORN
MAA PÖÖRLEMISTELJE KALLE
• MAA PÖÖRLRMISTELJE KALLE EKLIPTIKA TASANDI SUHTES ON 23,5 KRAADI– SEE PÕHJUSTAB AASTAAJAD
TALLINNA TÄHETORN
TELJE
KALLE
TALLINNA TÄHETORN
AASTAAJAD
– MAA ON VEIDI LÄHEMAL PÄIKESELE JAANUARIS JA KAUGEMAL JUULIS
– POOLUSTEL ON SUVI JA TALV VAHETUSES
TALLINNA TÄHETORN
AASTAAJAD
TALLINNA TÄHETORN
AASTAAJAD
• 21 JUUNIL MAA TELG KÕIGE ENAM PÄIKESE SUUNAS
• PÄIKE ON KÕIGE KAUEM ÜLEVALPOOL HORISONTI
• VALGUS TULEB MEIE SUHTES KÕRGEMALT KUI DETSEMBRIS.
TALLINNA TÄHETORN
PÄIKESE LIIKUMISTEEKOND
TALLINNA TÄHETORN
AASTANE PÄIKESE TEEKOND
• 21. MÄRTSIL PÄIKE ÜLETAB TAEVAEKVAATORI, SEE ON KEVADPUNKT.
• 22 JUUNIL ON SUVINE PÖÖRIPÄEV, MIL PÄIKE ON KÕIGE KÕRGEMAL PÕHJAS.
TALLINNA TÄHETORN
AASTANE PÄIKESE TEEKOND
• SÜGISPUNKTIS ON PÄIKE 23. SEPTEMBRIL, KUI TA ÜLETAB TAEVAEKVAATORI.
• TALVINE PÖÖRIPÄEV 22. DETSEMBRIL.
TALLINNA TÄHETORN
PÄIKESE AASTANE TEEKOND
• SUVISEL PÖÖRIPÄEVAL:
– 23,5 KRAADI PÕHJALAIUSEL PÄIKE EI LOOJU. POLAARPÄEV.
– POLAARÖÖ ON SAMAL AJAL LÕUNAPOOLUSE PIIRKONNAS.
TALLINNA TÄHETORN
PÄIKESE VALGUSTUGEVUS
TALLINNA TÄHETORN
TALLINNA TÄHETORN
TALLINNA TÄHETORN
PÄEVA PIKKUS
• PÄEV ON DEFINEERITUD KUI AJAÜHIK, MILLE JOOKSUL MAA TEEB TÄISPÖÖRDE.
• PÄEVA SAAB DEFINEERIDA MITMETI:– SIDEERILINE PÄEV ON AJAVAHEMIK,
MILLE JOOKSUL MAA TEEB PÖÖRDE TÄHTEDE SUHTES.
– PÄIKESE JÄRGI.
TALLINNA TÄHETORN
PÄEVA PIKKUS
• PÄIKESE PÄEV ON PIKEM KUI SIDEERILINE PÄEV.– SIDEERILINE 23t 56min 4,091sek.
• AEG ON MÄÄRATUD PÄIKESE PÄEVA PIKKUSE JÄRGI.
• ASTRONOOMID KASUTAVAD SIDEERILIST AEGA, KUNA UURITAKSE KAUGEMAID OBJEKTE.
TALLINNA TÄHETORN
SIDEERILINE AEG
TALLINNA TÄHETORN
KUU LIIKUMINE
• KUU PEEGELDAB PÄIKESE VALGUST.– KESKMISELT PEEGELDAB TA UMBES 7%
TALLE LANGEVAST VALGUSEST– KUU PAISTAB 400000 KORDA
TUMEDAMANA KUI PÄIKE• KUU FAASID ON TINGITUD TEMA
ERINEVATEST ASENDITEST MAA JA PÄIKESE SUHTES– TAVALINE VALE ARUSAAM ON ET KUU
FAASID OLEKS TINGITUD MAA VARJUST
TALLINNA TÄHETORN
KUU LIIKUMINE
• KUU SÜNOODILINE PERIOOD ON 29,5 PÄEVA. SEE ON AJAVAHEMIK MILLE JOOKSUL KUU FAASID VAHELDUVAD
• KUUL KULUB ÜHE TÄISTIIRU TEGEMISEKS TÄHTEDE SUHTES 27,3 PÄEVA (SIDEERILINE PERIOOD)
• KUU ORBIIT ERINEB 5 KRAADI EKLIPTIKA TASANDIST
TALLINNA TÄHETORN
KUU FAASID
TALLINNA TÄHETORN
VEENUSE FAASID
TALLINNA TÄHETORN
KUU LIIKUMINE
• KUU ON PÖÖRATUD ALATI ÜHE KÜLJEGA MAA POOLE
– TEINE VALE ARUSAAM ON, ET KUU EI PÖÖRLE
– KUU TEEB TÄISPÖÖRDE ÜHE TIIRUGA– KUU TAGAKÜLG EI OLE PIME,
MÕLEMAD POOLED ON VÕRDSELT VALGUSTATUD
TALLINNA TÄHETORN
KUU LOODED
TALLINNA TÄHETORN
TÕUS JA MÕÕN
TALLINNA TÄHETORN
VARJUTUSED
• KUU JA PÄIKE PAISTAVAD ÜHESUURUSTENA (0,5 KRAADI)
• IGA KEHA VARI KOOSNEB KAHEST KOMPONENDIST:– TÄISVARI ON SEE KUI PÄIKE ON
TÄIELIKULT KAETUD– POOLVARJUS ON PÄIKE OSALISELT
VARJUTATUD
TALLINNA TÄHETORN
VARJUTUSED
TALLINNA TÄHETORN
PÄIKESEVARJUTUS• KUNA KUU ORBIIT ON MUUTUV:
– TÄIELIK PÄIKESEVARJUTUS LEIAB ASET VAID SIIS KUI KUU ON MAALE KÕIGE LÄHEMAS ASENDIS
– KUI KUU POLE KÕIGE LÄHEMAL, SIIS ON OSALINE PÄIKESEVARJUTUS
TALLINNA TÄHETORN
PÄIKESEVARJUTUS
• KÕIGE PAREMATE TINGIMUSTEGA ON VARJU KOONUSE LÄBIMÕÕT MAAPINNAL 269 KILOMEETRIT– EKVAATORIL ON VARJU LIIKUMISE KIIRUS 1730
km/t– TÄIELIK VARJUTUS KESTAB 7,5 minutit
• TÄIELIK VARJUTUS LEIAB ASET IGA 18 KUU TAGANT KUSKIL MAAL
• SAMAS KOHAS LEIAB ASET 360 AASTA TAGANT– EESTIS LEIAB ASET JÄRGMINE 2126 AASTAL
TALLINNA TÄHETORN
KUUVARJUTUS
TALLINNA TÄHETORN
KOORDINAATSÜSTEEMID
TALLINNA TÄHETORN
KOORDINAATSÜSTEEMID
Sõltuvalt süsteemi valikust võib suuna objektile (taevasfääril) mingil ajamomendil defineerida järgmiselt:
vaatleja süsteem näide
maapinnal topotsentriline horisont
Maa tsentris geotsentriline ekvaator
Päikese tsentris heliotsentriline ekliptika
TALLINNA TÄHETORN
GEOGRAAFILISED KOORDINAADID
• Laius : nurkkaugus ekvaatorist pooluste suunas (põhja, lõuna)– 0o = ekvaatoril – 90o N= põhjapoolusel– 90o S = lõunapoolusel
• Pikkus : nurk ida ja lääne suunas nullmeridiaanist. • Meridiaan : põhja- ja lõunapoolust läbiv suurring.• Nullmeridiaan on kokkuleppeline, mis läheb läbi
Greenwhitchi Observatooriumi. See asub Suurbritannias.
TALLINNA TÄHETORN
GEOGRAAFILISED KOORDINAADID
TALLINNA TÄHETORN
HORISONDILISED KOORDINAADID
on seotud vaatleja asukohaga Maa peal ehk horisondi ja seniidiga vaatleja kohas.
Taevakeha asimuut (A) - nurk meridiaantasandi ja taevakeha läbiva vertikaaltasandi vahel ning seda loetakse lõunapunktist alates lääne poole 0-360°.
Kõrgus (h) - nurk taevakeha suuna ja horisondi vahel, mida mõõdetakse mööda vertikaali ehk kõrgusringi kaart.
Horisondilisi koordinaate on sobiv kasutada siis, kui me tahame leida taevakehade tõuse ja loojanguid, sest need nähtused on seotud horisondiga. Taevakehade horisondilised koordinaadid muutuvad pidevalt Maa pöörlemise tõttu.
HORISONT moodutub taevasfääri ja mõttelise taspinna (maapinna) lõkumisel
TALLINNA TÄHETORN
HORISONDILISED KOORDINAADIDHORISONT on taevasfääri ja mõttelise tasapinna lõikejoon.
TALLINNA TÄHETORN
EKVAATORILISED KOORDINAADID
on seotud Maa ööpäevase pöörlemisega ning seega on nad sarnased geograafilistele koordinaatidele.
Kääne ehk deklinatsioon mõõdetakse mööda taevaekvaatoriga risti asetsevat ning poolust ja taevakeha läbivat suurringi
Otsetõus mõõdab nurka kevadpunktist kuni taevakeha käänderingini läänest ittaKuna ekvaatorilised koordinaadid on tihedalt seotud aja mõõtmisega, siis kasutatakse otsetõusu mõõtmiseks tunde, minuteid ja sekundeid (0 kuni 24 tunnini).
.
TALLINNA TÄHETORN
EKVAATORILISED KOORDINAADID
TALLINNA TÄHETORN
EKLIPTILISED KOORDINAADID
Heliotsentrilised
- päikesesüsteemi kirjeldamisel
ekliptiline pikkus () - nurk piki ekliptikat alates kevadpunktist kuni ekliptika ja taevakeha laiusringi lõikepunktini (läänest itta, 0 kuni 360 kraadini).
ekliptiline laius () - on nurk taevakeha suuna ja ekliptika tasandi vahel (nurkkaugus ekliptikast).
kevadpunktis siis =0º, =0º
TALLINNA TÄHETORN
EKLIPTILISED KOORDINAADID
TALLINNA TÄHETORN
TALLINNA TÄHETORN
GALAKTILISED KOORDINAADID ON SEOTUD Galaktika EHK Linnutee PÖÖRLEMISEGA
ÜMBER OMA TELJE
- Linnutee objektide kirjeldamiseks
Galaktiline laius (b)- mõõdetuna Galaktika tasandist
Galaktiline pikkus (l)- piki Galaktika ekvaatorit
Galaktika keskmes b =0º, l =0º amburis
TALLINNA TÄHETORN
GALAKTILISED KOORDINAADID
