Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2014 määruse nr 22

„Tallinna vanalinna arengukava 2014–2021” LISA

TALLINNA VANALINNA ARENGUKAVA 2014–2021

Tallinna vanalinn idast. A. Olearius

Tallinn 2014

2

LÜHIKOKKUVÕTE ............................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 TALLINNA VANALINNA VISIOON 2021 .......................................................................... 5 1. UNESCO MAAILMAPÄRAND ja TALLINNA VANALINN .................................... 6

1.1. Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, kriteeriumid ja erakordse ülemaailmse väärtuse mõiste .................................................................................................. 6 1.2. Tallinna vanalinna erakordne ülemaailmne väärtus ja selle tunnused ......................... 6 1.3. Maailmapärandi ala ja selle kaitsevöönd ................................................................... 11

2. TALLINNA VANALINNA KULTUURIPÄRANDI SÄILITAMINE JA PÕHIVALDKONDADE ANALÜÜS .................................................................................... 16

2.1. Vanalinna kultuuripärandit kaitsvad õigusaktid ja institutsioonid ............................ 16 2.2. Vanalinna väärtuse säilitamine .................................................................................. 20

2.2.1. Rikkalik arheoloogiline kultuurikiht niihästi 800-aastasest linnalisest ajaloost kui ka sellele eelnenud inimasustusest 5000 aasta vältel ............................................................ 20 2.2.2. Suures osas säilinud ringmüür ja haljastatud muldkindlustusvöönd .................. 22 2.2.3. Hästi säilinud, tugeva keskaegse komponendiga mitmekihilised elu-, avalikud ja sakraalhooned ................................................................................................................... 28 2.2.4. Algupärasena säilinud keskaegne tänavavõrk .................................................... 35 2.2.5. Traditsiooniline kasutus elava keskkonnana ...................................................... 37 2.2.5.1. Rahvastik ........................................................................................................ 37 2.2.5.1.1. Püsielanikkond ............................................................................................ 38 2.2.5.2. Elukeskkonna iseloomustus ............................................................................ 41 2.2.5.3. Liikluskorraldus ja parkimine ......................................................................... 48 2.2.5.4. Kultuur ja vaba aeg ......................................................................................... 49 2.2.5.5. Haridus ............................................................................................................ 50 2.2.5.6. Turvalisus ja sotsiaalhoolekanne .................................................................... 51 2.2.5.7. Ettevõtluskeskkond ......................................................................................... 52 2.2.5.8. Turism ............................................................................................................. 53

2.3. Teadusuuringud ja teavitamine .................................................................................. 54 2.3.1. Teadusuuringud .................................................................................................. 54 2.3.2. Teavitamine ........................................................................................................ 55 2.3.3. Maailmapärandi logo kasutamine ....................................................................... 57

2.4. SWOT-analüüs ........................................................................................................... 57 3. TALLINNA VANALINNA VISIOON 2021 JA KAVA MÕJUINDIKAATORID .. 59

3.1. Visioon ....................................................................................................................... 59 3.2. Kava mõju indikaatorid ............................................................................................. 59

4. FINANTSPLAAN JA TEGEVUSKAVA 2014−2018 .................................................. 59 5. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKID JA NENDE MAANDAMISE VÕIMALUSED ....................................................................................................................... 66 6. ARENGUKAVA SEIRE JA MUUTMISE KORD ...................................................... 67 7. KASUTATUD MATERJALID ..................................................................................... 67

Rahvusvahelised konventsioonid ja hartad....................................................................... 69 Lisad ......................................................................................................................................... 69

Lisa 1. Tallinna vanalinna arengukava koostamises osalenud töörühma liikmed ................ 69 Lisa 2. Vanalinna korra lähteülesande projekt ..................................................................... 70

3

Joonised Joonis 1. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd ja vaatesektorid ............................ 9 Joonis 2. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (vastab UNESCO maailmapärandi ala piiridele) .................................................................................................................................................. 10 Joonis 3. Vanalinna ümbritsevad asumid ja miljööväärtuslikud alad ...................................... 13 Joonis 4. Hoonestuse absoluutkõrgused vanalinnas ja ümbritsevatel aladel ............................ 15 Joonis 5. Muinsuskaitset korraldavad asutused ja organisatsioonid......................................... 18 Joonis 6. Üksikmälestised ja kaitsealused piirkonnad Tallinna vanalinnas ja selle ümbruses . 21 Joonis 7. Vanalinna kaitseehitised ............................................................................................ 28 Joonis 8. Tallinna vanalinna elanike arvu dünaamika .............................................................. 37 Joonis 9. Elanike ruumiline paiknemine Tallinna vanalinnas .................................................. 39 Joonis 10. Vanalinna muinsuskaitseala maakasutus sihtotstarbe järgi ..................................... 40 Joonis 11. Vanalinna maaomanikud ......................................................................................... 42 Joonis 12. Vanalinna asutuste paiknemine ............................................................................... 44 Joonis 13. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ja selle funktsionaalne jaotus ....................... 47 Joonis 14. Tallinna kesklinna tasulise parkimisala kolm tariifitsooni ning elanike tsoonid .... 48

4

LÜHIKOKKUVÕTE Tallinna vanalinn võeti UNESCO maailmapärandi nimekirja 1997. aastal. Vanalinnale annavad erakordse ülemaailmse kultuurilise tähenduse rikkalik arheoloogiline pärand, hästi säilinud ajalooline hoonestus ja tänavavõrk, suures osas säilinud kindlustused ja traditsiooniline kasutus elava keskkonnana. Kava keskne ja läbiv eesmärk on vanalinna ülemaailmse väärtuse säilitamine ja kultuuripärandi edasiandmine tulevastele põlvedele. Selleks on detailselt esile toodud vanalinna olulisemad kultuuriväärtuslikud komponendid ning antud hinnang nende autentsusele ja terviklikkusele. Kavas on analüüsitud vanalinna väärtuse kaitseks rakendatavaid õiguslikke, majanduslikke ja administratiivseid vahendeid ning nende täiendamise vajadust. Lisaks on valdkonniti käsitletud mälestiste säilimist ohustavaid tegureid, aga ka eesmärke ja tegevust vanalinna unikaalsuse hoidmisel. Tallinna ajaloolise linnasüdamena on vanalinn meieni jõudnud unikaalse kooslusena mineviku materiaalsest ja vaimsest pärandist. Ehedal kujul säilinud ehituspärandi kõrval seisneb vanalinna suur väärtus tema toimimises elava keskkonnana. Kui materiaalset keskkonda hoidvaid muinsuskaitsenõudeid võib pidada üsna püsivaks, siis elava keskkonna vajadused muutuvad aja jooksul. Seetõttu on vanalinna arengukavas tähelepanu pööratud vanalinnas elava kogukonna hoidmisele ja tasakaalu saavutamisele elu-, ettevõtlus-, töö- ja külastuskeskkonna vahel. Võrreldes vanalinna praegu kehtiva arengukavaga on siinses dokumendis täpsemalt sõnastatud vanalinna ülemaailmne väärtus ja selle kaitsemehhanismid. See osutus võimalikuks tänu kohaliku kogukonna aktiivsele osavõtule kava koostamisest ning UNESCO maailmapärandi keskuse nõuannetele ja tehnilisele toele.

SISSEJUHATUS Eesti ühines UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooniga 1995. aastal. Sellega on riik endale võtnud kohustuse selgitada välja oma territooriumil asuv kultuuri- ja looduspärand, seda kaitsta, säilitada, populariseerida ja see tulevastele põlvedele edasi anda.1 Tallinna vanalinn kuulub maailmapärandi nimekirja 1997. aastast. Konventsiooni ja selle rakendusjuhiste kohaselt peab kõigil maailmapärandi paikadel olema adekvaatne kaitse- ja haldussüsteem, mis tagab paiga erakordse ülemaailmse väärtuse säilimise. Tallinna vanalinna kui maailmapärandi kaitseks ja säästvaks arendamiseks on aastateks 2014–2021 koostatud siinne dokument, milles on keskendutud maailmapärandi kaitsele kõigis linnaelu aspektides. Tallinna vanalinna arengukava eesmärk on tagada Tallinna vanalinna kui maailmapärandi paiga erakordse ülemaailmse väärtuse mõistmine, kaitse ja säilitamine. Tallinna vanalinn on keeruline maailmapärandi paik, kus kultuuripärand on ühel ja samal ajal nii tänapäevase elukeskkonna kui ka rahvusvahelise tähtsusega pärandipaiga rollis. Seepärast käsitleb arengukava nii pärandikaitse nõudeid kui ka kohaliku kogukonna vajadusi. Kava ülesanded on järgmised: - määrata kindlaks eri osaliste ülesanded vanalinna kaitsmisel ja säästval arendamisel; - tutvustada kohalikule kogukonnale ja külastajaile vanalinna unikaalseid väärtusi ning nende hoidmise võimalusi; - tuua välja vanalinna kui maailmapärandi paika ähvardavad ohud ja nende ärahoidmise viisid; - parandada vanalinna elukeskkonda; - suurendada vanalinna tuntust ja kasutust hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Kavale juriidilise jõu andmiseks oli peamine ülesanne luua sellele õigusraamistik. Selleks on kava koostatud territooriumi osa arengukavana kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, Tallinna põhimääruse ja Tallinna arengudokumentide menetlemise korraga. Lisaks on kava ülesehitamisel lähtutud UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonist, selle rakendusjuhistest ja UNESCO Saksamaa rahvusliku komisjoni käsiraamatust „Management Plans for World Heritage Sites. A Practical Guide”. Arengukava koostamisel tugineti strateegiale „Tallinn 2030” ja Tallinna linna arengukavale aastateks 2014–2020. Arengukava käsitleb lisaks vanalinna muinsuskaitsealale selle kaitsevööndit,

1 Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13118943

https://www.riigiteataja.ee/akt/13118943

5

vaatekoridore ja -sektoreid. Oluline on rõhutada, et käesolevas kavas on kasutatud vanalinna muinsuskaitseala ja maailmapärandi ala mõistet samatähenduslikuna, kuna UNESCO maailmapärandi ala ja vanalinna muinsuskaitseala piirid langevad kokku. Arengukava koosneb seitsmest osast: sissejuhatusest, Tallinna vanalinna visioonist, kaitsekorralduse käsitlusest, vanalinna kultuuripärandi, elu-, töö- ja külastuskeskkonna analüüsist, eesmärkidest ja nende täitmise tegevuskavast viieks aastaks. Tegevuskavas on esitatud aastateks 2014–2018 eesmärkide täitmiseks vajalikud meetmed ja tegevused, mille täitmist käsitatakse arengukava eesmärkide täitmise tulemusnäitajatena. Lisaks on loetletud arengukava elluviimisega seotud riskid ja nende maandamise võimalused ning viimases osas on esitatud arengukava täitmise seire korraldus ja allikaloend. Arengukava koostamist alustati 2011. aastal vastavalt Tallinna Linnavolikogus kehtestatud lähteülesandele. Kava koostamist koordineeris Tallinna Linnakantselei. Kokku korraldati kaheksa töötuba, mis olid pühendatud vanalinna eri valdkondadele ja avatud kõigile huvilistele. Samuti oli kõigil võimalik esitada ettepanekuid Tallinna Linnavalitsuse vanalinna arengukava kodulehel, kus sai tutvuda ka töömaterjalidega. Töörühma kuulusid eri huvirühmade esindajad: muinsuskaitsjad, linnaametite ja linnaosa valitsuste esindajad, riigi esindajad, kohaliku kogukonna esindajad, ettevõtjad, vabaühenduste ja teiste asjakohaste organisatsioonide ja partnerite esindajad, kes on huvitatud maailmapärandi paiga kaitsest ja haldamisest. Töörühma liikmed on loetletud arengukava lõpus. Töö käigus peeti nõu UNESCO maailmapärandi keskusega, rahvusvahelise mälestiste ja mälestisalade kaitse nõukoguga (ICOMOS), UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni, UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu, Tallinna Linnavalitsuse ametite, Kultuuriministeeriumi ja teiste asjakohaste organisatsioonide töötajatega. Töörühmades arutati eraldi teemadena Tallinna vanalinna muinsuskaitse aspekte, vanalinna kui elu-, töö- ja külastuskeskkonda ning nende toimimist tagavaid muinsuskaitselisi, õiguslikke, majanduslikke, sotsiaalseid ja looduskeskkonna mehhanisme. Samuti käsitleti hoonete autentset ja terviklikku säilitamist silmas pidades vanalinna funktsionaalseteks piirkondadeks jaotamisega seonduvat. Arengukava projekti tutvustati 15. juunil 2012 ja 5. märtsil 2014 toimunud avalikel aruteludel. Esitatud ettepanekute põhjal on kava täiendatud. Kava on heaks kiitnud UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu ja UNESCO maailmapärandi keskus Pariisis. Tallinna vanalinna arengukava on perioodiliselt uuendatav dokument, mis hõlmab ajavahemikku 2014–2021 ja tegevuskava perioodi 2014–2018. Arengukava täitmise seiret alustatakse järgmise UNESCO maailmapärandi keskusele esitatava raporti järel ehk 2015. aastal ja kava muudetakse vajaduse korral. Et tagada maailmapärandi paiga parem kaitse, moodustas Tallinna Linnavalitsus 2010. aastal UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu, mille ülesanne on kontrollida arengukava rakendamist. Vanalinna arengukava seiret korraldab Kesklinna linnaosa arengukava seire raames Kesklinna valitsus. Arengukava võetakse vastu Tallinna Linnavolikogu määrusega ja see on kättesaadav Tallinna linna veebilehel.

TALLINNA VANALINNA VISIOON 2021 UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv Tallinna vanalinn on ajaloolist ja kultuurilist järjepidevust kandev terviklik ja kvaliteetne elu-, töö- ja külastuskeskkond, kus hoitakse au sees vanalinna erakordset ülemaailmset väärtust ning tagatakse selle säilimine tulevastele põlvedele. Tallinna vanalinna kaitse korraldus lähtub ajaloolise autentsuse ja terviklikkuse säilitamisest. Tallinna vanalinna säästva arengu juhtimine põhineb väärtustel, mis austavad eelnenud põlvkondade loodut, kannavad edasi kultuuritraditsioone ning toetavad kohaliku kogukonna osalust kultuuripärandi hoidmisel ja elukeskkonna kujundamisel. Vanalinn, Tallinna linnasüda, on füüsiliselt ja visuaalselt hästi lõimitud oma naabruskonnaga ning on elamiseks, töötamiseks ja vaba aja sisukaks veetmiseks kvaliteetne, kestlik ja inimsõbralik linnakeskkond. Visiooni viiakse ellu laiapõhjalises koostöös, kuhu on kaasatud eri osapooled nii kohalikul kui ka riigi ja rahvusvahelisel tasandil.

6

1. UNESCO MAAILMAPÄRAND JA TALLINNA VANALINN

1.1. Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, kriteeriumid ja erakordse ülemaailmse väärtuse mõiste ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon ehk UNESCO kiitis oma 1972. aastal Pariisis toimunud peakonverentsil heaks ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni. Eesti liitus konventsiooniga 1995. aastal. Konventsiooni eesmärk on tagada sellega liitunud riikide vabatahtlik kultuuri- ja looduspärandi kaitse. Maailmapärandi nimekirja kuulumine tähendab ennekõike ülemaailmse tähtsusega kultuuri- või loodusväärtusliku paiga rahvusvahelist tunnustamist. Samuti tähendab see jagatud vastutust maailmapärandi edasiandmisel tulevastele põlvedele. Maailmapärandi paiga staatus annab eelise pärandi säilitamiseks finantsvahendite taotlemisel rahvusvahelistest fondidest ning üha enam aitab maailmapärandi nimekirja kuulumine muuta paiga turismimagnetiks. Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni järgi peab maailmapärandi säilitamine olema tagatud kohalike õigusaktidega. Samuti kohustuvad konventsiooniga liitunud riigid konventsiooni ja selle rakendusjuhiste järgi tutvustama maailmapärandit oma maa elanikele ja külastajatele, korraldama oma riigi maailmapärandi kaitset ja andma maailmapärandi keskusele perioodiliselt ülevaate selle seisukorrast. Selleks, et maailmapärandi nimekirja pääseda, peab esitatud paigal olema erakordne ülemaailmne väärtus (ingl outstanding universal value ehk OUV), mis tähendab objekti kuulumist kõige silmapaistvama kultuuripärandi hulka ülemaailmses mastaabis.2 Erakordse väärtuse täpsemaks määratlemiseks on maailmapärandi komitee kehtestanud kümme kriteeriumit, millest ühele või mitmele peab esitatud kandidaat vastama (kuus kriteeriumit käsitlevad kultuuripärandit ja neli looduspärandit). Maailmapärandi paiga nimekirja arvamisel kinnitab maailmapärandi komitee ühtlasi selle koha erakordse ülemaailmse väärtuse määratluse, mis on esmatähtis alusdokument maailmapärandi kaitse ja haldamise korraldamisel.3 Maailmapärandi erakordne ülemaailmne väärtus tuleneb selle autentsusest ja terviklikkusest. Autentsuse all mõistetakse kõige laiemas tähenduses paiga võimet oma kultuurilist tähendust tõepäraselt väljendada paljude tunnuste, näiteks materjali, vormi, kujunduse ja traditsioonide kaudu.4 Terviklikkus tähendab paiga algupärasena säilimist, mida hinnatakse konkreetsete kultuuriväärtuslike osade säilimise põhjal.5 Autentsust on selgitatud ka paiga võimena oma kultuurilist tähendust ajas edasi kanda.6 Allpool on autentsuse ja terviklikkuse aspekti analüüsitud nii Tallinna vanalinna kui terviku puhul kui ka viie maailmapärandi põhitunnuse alusel.

1.2. Tallinna vanalinna erakordne ülemaailmne väärtus ja selle tunnused Tallinna vanalinna erakordne ülemaailmne väärtus, mille säilitamisele käesolev arengukava keskendub, väljendub viies põhitunnuses: 1) rikkalik arheoloogiline kultuurikiht niihästi 800-aastasest linnalisest ajaloost kui ka sellele eelnenud inimasustusest 5000 aasta vältel; 2) hästi säilinud, tugeva keskaegse komponendiga mitmekihilised elu-, avalikud ja sakraalhooned; 3) algupärasena säilinud keskaegne tänavavõrk; 4) suures osas säilinud ringmüür ja haljastatud muldkindlustuste vöönd; 5) traditsiooniline kasutus elava keskkonnana.

2 The Operational Guidelines for the Implementation of the World Heritage Convention (2012) art 49. 3 21COM VIII. C. Erakordse ülemaailmse väärtuse määratluse nõue viidi ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni rakendusjuhistesse 2005. aastal. Varem nimekirja arvatud paigad, sh Tallinn, on koostanud või koostavad dokumendi tagantjärele. Tallinna vanalinna erakordse ülemaailmse väärtuse määratluse kinnitas maailmapärandi komitee 2012. aastal. 4 The Operational Guidelines for the Implementation of the World Heritage Convention (2012) art 82. 5 The Operational Guidelines for the Implementation of the World Heritage Convention (2012) art 88, Jokilehto J. 2006, Considerations on authenticity and integrity in world heritage context. City & Time 2 (1): 1. 6 Stovel, H. 2007, Effective use of authenticity and integrity as world heritage qualifying conditions. City & Time 2 (3): 3.

7

Alljärgnevalt on toodud arengukava eesmärkide ja tegevuste aluseks olev Tallinna vanalinna erakordse ülemaailmse väärtuse sõnastus (ingl Statement of Outstanding Universal Value), mis esitati UNESCO maailmapärandi keskusele 2011. aastal ja kinnitati 2012. aastal maailmapärandi komitee istungil Peterburis.

Lühiülevaade Tallinna vanalinn on terviklik ja hästi säilinud keskaegne Põhja-Euroopa kaubalinn Läänemere kaldal. Linn kujunes välja Hansa Liidu õitseajal 13.–16. sajandil ja oli selle suure kaubandusorganisatsiooni oluline keskus. Kõrgel paeklindil paiknev ülalinn ja selle jalamil laiuv arvukate kirikutornidega all-linn moodustavad muljetavaldava silueti, mis paistab kaugele nii merel kui ka maal. Ülalinn Toompea, kus asuvad loss ja toomkirik, on alati olnud riigivõimu keskus. All-linnas on väga hästi säilinud keskaegne tänavavõrk ning praegugi on paljudel kitsastel ja käänulistel tänavatel keskajal saadud nimed. Alles on palju uhkeid avalikke ja linnakodanikele kuulunud ehitisi, nagu linnamüür, raekoda, apteek, kirikud, kloostrid, kaupmeeste ja käsitööliste gildide hooned ning kaupmeeste elumajad. Kinnistute piirid pole 13.–14. sajandist saadik kuigivõrd muutunud. Tallinna vanalinna erakordne ülemaailmne väärtus väljendub selles, et tegu on väljapaistva, tähelepanuväärselt tervikliku ja hästi säilinud keskaegse Põhja-Euroopa kaubalinnaga, millel on tänapäevalgi tollasele majanduslikule ja sotsiaalsele kogukonnale iseloomulikud tunnused. 2. kriteerium: Tallinna vanalinn oli 13.–16. sajandil üks Hansa Liidu kaugemaid ja võimsamaid eelposte Kirde-Euroopa koloniseerimisel. Siin kohtusid tsistertslaste, dominiiklaste, Saksa ordu ja Hansa Liidu traditsioonid, mille tulemusena kujunes välja rahvusvaheliste mõjutustega ilmalik ja kiriklik kultuur. See levis kogu Põhja-Euroopasse. 4. kriteerium: linnaplaan ja ehitised kõnelevad ilmekalt sellest, kuidas ühiste müüride ja kaitserajatiste varjus toimisid külg külje kõrval nii feodaalvõimu kui ka hansakaubanduse keskus.

Terviklikkus 2008. aastal muudeti maailmapärandi nimekirja kantud ala ja selle kaitsevööndi piire, et ühtlustada need Tallinna vanalinna muinsuskaitseala piiridega, mis on Eestis riikliku kaitse all. Nii kasvas nimekirja kuuluv ala 60 hektarilt 113 hektarile. See hõlmab nüüd Toompead ja keskaegse linnamüüriga piiratud all-linna, samuti kogu vanalinna ümbritsevaid 17. sajandi muldkindlustusi ning põhiliselt 19. sajandist pärinevaid rajatisi ja tänavaid, mis moodustavad keskaegse linna ümber roheala. Muudatus suurendas märgatavalt maailmapärandi nimekirja kantud ala terviklikkust. Nüüd kuuluvad sellesse kõik põhielemendid, mis annavad Tallinna vanalinnale erakordse ülemaailmse väärtuse. 2008. aastal 370 hektarilt 2253 hektarile suurendatud kaitsevöönd haarab nüüd terviklikumalt ka vanalinna lähiümbrust. Vööndit laiendati merelegi, nii et selle sisse jääb nii Viimsi kui ka Kopli poolsaarelt avanev vaade. Laiendatud kaitsevöönd hõlmab üheksat vaatesektorit ja viit vaatekoridori (joonis 1). Praegu paistab Tallinna ainuomane siluett nii merelt kui ka maalt. Seda võivad aga ohustada kaitsevööndist väljapoole kavandatavad kõrghooned.

Autentsus Vanalinnas on märkimisväärses ulatuses säilinud 13. sajandil välja kujunenud keskaegne linnapilt ja linnaplaan koos kinnistute, tänavate ja väljakutega. Kiirjalt paiknevaid tänavaid ääristavad peamiselt 14.–16. sajandist pärinevad hooned. Suur osa linna kaitserajatisi on praeguseni püsinud keskaegses pikkuses ja kõrguses, mis kohati ületab 15 meetrit. Arhitektuurilise ilme kõrval on vanalinn säilitanud ka oma funktsioonid: siin paiknevad elu- ja ärihooned ning kirikud. Toompeal asub jätkuvalt riigivõimu keskus. Sellegipoolest korrastatakse ajaloolisi elumaju üha rohkem turistide või ühiskondliku kasutuse jaoks. Sealjuures peavad need vastama rangetele ohutus- ja juurdepääsunõuetele. Maailmapärandi nimekirja kantud autentsel alal asuvad ka paljud tähtsad arhitektuurimälestised 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Nende seas on koole ja teatreid ning haruldased

8

puiteeslinnad, mis moodustavad vanalinna ümbritseva ajaloolise linnaruumi lahutamatu osa. Veel hiljaaegu ohustasid puitasumeid iseseisvuse taastamise järgsed segased omandisuhted ja elamispindade halb maine, sest hooneid kas ei hoitud korras või remonditi ja ehitati ümber sobimatul viisil. Praeguseks on olukord täielikult muutunud: puitasumeid hinnatakse kõrgelt ja autentse miljöö säilitamiseks toimitakse kohasel moel.

Muinsuskaitsenõuded ja haldamine Tallinna vanalinna muinsuskaitseala loodi 1966. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega number 360. Tegemist oli endise NSV Liidu esimese muinsuskaitsealaga, mille eesmärk oli kaitsta nii hästi säilinud ehitisi kui ka vanalinna ajaloolist terviklikkust. 1996. aastal kinnitas seda otsust Eesti Kultuuriministeerium. Peale selle reguleerib Tallinna vanalinna kultuuriväärtuste kaitsmist ja haldamist mõni hilisem õigusakt ja Tallinna Linnavalitsuse määrus, näiteks Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, mis põhineb 2002. aastal vastu võetud ja 2011. aastal täiendatud muinsuskaitseseadusel. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus kehtib kogu maailmapärandi nimekirja kantud alal ja selle kaitsevööndis 2008. aastal määratud piirides. Määruse keskmes on säilitamis-, konserveerimis-, planeerimis- ja ehitustegevus ning sellega seotud halduskorraldus. Õigusaktiga kaitstakse maailmapärandi nimekirja kantud alal kinnistute ajaloolist jaotust, hoonete ehitusmahtu ja -tihedust ning kõiki ajaloolisi ehitisi ja detaile. Täiendatud muinsuskaitseseaduse järgi on maailmapärandi nimekirja kantud alal paiknevate mälestiste ja ehitiste uurimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja nendega seotud projekteerimistöödeks vaja muinsuskaitseameti luba. See tuleb muretseda ka nende ehitiste jaoks, mis ei ole muinsuskaitse all. Nii on kindel, et alati tehakse enne ehitustööde alustamist vajalikud ajaloolised ja arheoloogilised uuringud. Nende õigusaktide ja põhimääruse täitmise eest vastutab muinsuskaitseamet riigi tasandil ja Tallinna Linnavalitsus kohalikul tasandil. Muinsuskaitseamet teeb üldist järelevalvet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Tallinna Linnavalitsuse esindajana aga vastutab põhimääruse elluviimise eest. Üksikküsimustes annavad nõu muinsuskaitse nõukogu eksperdid. Maailmapärandi nimekirja kuuluva ala planeeringut ja ehitustegevust puudutavad otsused langetavad muinsuskaitseamet ja Tallinna Linnavalitsus üheskoos. 2010. aastal loodi UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu, mille eesmärk on tõhustada koostööd ja tööjaotust vanalinna kaitsmise eest vastutavate asutuste, vabaühenduste, kohaliku kogukonna ja teiste huvirühmade vahel. Nõukogu ülesanne on kontrollida Tallinna vanalinna arengukava koostamist, täitmist ja ajakohastamist. Uus, aastaid 2014–2021 hõlmav arengukava vahetab välja 28. augustil 2008 jõustunud arengukava aastateks 2008–2013 ning selle põhirõhk on vanalinna erakordse ülemaailmse väärtuse kaitsmisel. Vanalinna kaitsemeetmetele pakub tuge ka Tallinna linn – et tõhustada uute projektide arheoloogilist järelevalvet, töötab kultuuriväärtuste ametis 2010. aastast täiskohaga arheoloog. Samuti on vanalinna kaitse seisukohalt olulised avalikel aruteludel jagatud nõuanded, näiteks peeti 2002. aasta mais konverents „Alternatiivid ajaloolisele rekonstruktsioonile UNESCO maailmapärandi linnades”, mille lõppotsus sisaldab mitut vanalinna tuleviku seisukohalt olulist aluspõhimõtet. Nii käesolevas kui ka tulevastes kaitsekorralduskavades on oluline pöörata tähelepanu maailmapärandi nimekirja kantud ala autentsuse ja terviklikkuse säilitamisele. Tuleb püüda saavutada tasakaal vanalinna elukeskkonna ning muud laadi avaliku ja erakasutuse vahel, mis võib seada ohtu kogu ala autentsuse. Vanalinna terviklikkust võib ohustada kõrghoonete kavandamine väljapoole kaitsevööndit. Seda aitab osaliselt kontrollida Tallinna Linnavalitsuses 2008. aastal kehtestatud teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”. Teemaplaneeringuga kaitstakse linna siluetti, sellega seotud vaatesektoreid ja -koridore. Et aga planeering aitaks maailmapärandi nimekirja kantud ala visuaalset tervikut säilitada, tuleb selle rakendamiseks jõuda iga vaatesektori asjaosalistega eraldi kokkuleppele.

9

Joonis 1. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd ja vaatesektorid

10

Joonis 2. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (vastab UNESCO maailmapärandi ala piiridele)

11

1.3. Maailmapärandi ala ja selle kaitsevöönd Praegune olukord Maailmapärandi säilitamiseks on Tallinna vanalinnale kehtestatud kaks kaitseala. Väiksem, Tallinna vanalinna maailmapärandi ala ehk muinsuskaitseala hõlmab vanalinna müüriga piiratud territooriumi koos ümbritsevate muldkindlustuste ja sellel paikneva haljastusega (kokku 113 ha, joonis 2). Maailmapärandi ala ümbritseb omakorda kaitsevöönd, mille pindala on 2253 ha koos sellega liituvate vaatekoridoride ja -sektoritega (joonis 1). Nii kaitsevööndi kui ka vaatesektorite peamine eesmärk on hoida vanalinna unikaalsed vaated Tallinna eri punktidest avatuna ja vähendada ehitussurvet vanalinnale. Vanalinn koos kaitsevööndiga asub Kesklinna territooriumil, olles ümbritsetud eriilmelistest ja eri funktsioonidega piirkondadest, millest paljud on miljööväärtuslike ajalooliste asumitena linnaruumis väärtustatud (joonis 3).7 Nende piirkondade väärtuse ja väljakujunenud funktsioonide teadvustamine lihtsustab tunduvalt vanalinna ja lähiümbruse kultuuripärandi kaitsmist ja elukeskkonna planeerimist tulevikus. Allpool on toodud vanalinnaga külgnevate asumite lühiiseloomustus ja seosed maailmapärandi paigaga ning probleemkohad, eesmärgid ja kavandatavad tegevused.8 Vanalinna vahetus läheduses paiknevates eeslinnades on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt paranenud nii hoonete ja linnaruumi heakord kui ka piirkondade üldine maine ja elanikkonna koosseis ning on tõusnud kinnisvarahinnad. Kui veel 1990. aastate alguses peeti paljusid ajaloolisi eeslinnu nn kõdurajoonideks, kus leidus väga halvas seisukorras ja osaliselt hüljatud hooneid ning oli hulgaliselt sotsiaalseid probleeme, siis praeguseks on olukord muutunud. Paljud majad on korrastatud ja paljud piirkonnad, näiteks Kalamaja ja viimastel aastatel ka Kassisaba, on elukohana noorte perede ja loovisikute seas populaarsed. Kui vanalinna ümbritsevates puitasumites elas ajalooliselt peamiselt töölisklass, siis nüüdseks on piirkonnad elukohana atraktiivsed ka jõukama keskklassi silmis. Elukeskkonna poolest on eeslinnad muutunud vanalinnale tõsiseltvõetavaks alternatiiviks ja võivad oma rahulikuma miljööga meelitada seniseid vanalinna püsielanikke. Positiivne on asjaolu, et heakorra ja turvalisuse paranemise tõttu on võimalik pakkuda ajaloolisi eeslinnu välja alternatiivsete turismipiirkondadena vanalinna kõrval. See peaks vanalinnaga omalaadses sünergias toimides suurendama ühelt poolt veelgi Tallinna kui vaatamisväärsuse atraktiivsust, teisalt aga aitama vähendada kõrghooaja liigset turismisurvet vanalinnale. Vanalinna kaitsevööndisse jääv ajalooline Tõnismäe asum on koos Toompeaga üks Tallinna vanimaid asustusalasid. Esimene märge Tõnismäe kohta pärineb aastast 1348. Praeguse nime on asum saanud seal asunud surnuaia kabeli järgi. Oma loodusliku eripära tõttu (suhteline kõrgus merepinnast 30 m) on piirkonnas ajaloo vältel esinenud sõjategevust, mistõttu hoonestus on mitmel korral hävitatud. Tõnismäel asub mitu valitsusasutust, saatkonnad, Kaarli kirik ja Eesti Rahvusraamatukogu. Kuna vanalinna kaitsevööndi piir Tõnismäe lõigus kulgeb mööda Kaarli puiesteed, vajavad muinsuskaitse kooskõlastust hoonestuse kõrguse muutmist puudutavad taotlused. Kassisaba asum on miljööväärtuslik piirkond, mis paikneb Toompuiestee, Paldiski maantee, Tehnika ning Endla tänava vahelisel alal (joonis 3). Esimest korda mainitakse Kassisaba kohanime 1732. aastal (Kassi sabba). Enne raudtee rajamist aastail 1869–1870 ulatusid ida-läänesuunalised teed üle praeguse raudteevalli. Esialgu Toompea eeslinnana 17.–19. sajandil arenenud ajaloolist piirkonda iseloomustavad puitlaudisega korterelamud. Kassisaba asum kui üks Tallinna vanematest eeslinnadest säilitab ka tulevikus oma miljöö ja on valdavalt elufunktsiooniga piirkond, mida peab toetama piisav infrastruktuur. Kassisaba arengus oli tähtis koht Toomgildi oldermannil Hans Heinrich Falckil, kes 1849. aastal sillutas omal kulul Paldiski maantee alguse. Suurem ehitustegevus Kassisabas algas 1877. aastal, mille tulemusena laienes linnaosa lõuna poole.

7 Miljööväärtuslike alade kaitset reguleerib teemaplaneering „Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine”. Vanalinna vaadete kaitsmise ja kaitsevööndi ehituspiirangute aspektist on oluline teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”. 8 Kesklinna linnaosa arengukava aastateks 2012–2016.

12

Süda-Tatari asum, mis on suuremalt jaolt elamupiirkond, asub Tallinna kahe peamagistraali – Liivalaia tänava ja Pärnu maantee vahel. Kõrghaljastuse ja enamasti kahe- või kolmekordsete korterelamutega miljööala ajalugu ulatub 14. sajandisse. Praegune hoonestus pärineb 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Nõukogude okupatsioon ja II maailmasõda, eriti 1944. a märtsipommitamine, tekitasid asumis suuri purustusi. Aastast 1999 asub Süda-Tatari asumis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 21. sajandi algul lisandus puitasumisse mitu uut büroohoonet. Süda-Tatari asumi struktuuris suuri muudatusi ette näha ei ole, kuid senisest enam vajab tähelepanu piirkonna hoonete restaureerimine. Sadama asum on sajandite vältel olnud Tallinna merevärav. Asumi keskmes on Tallinna reisisadama terminalid, kuhu saabuvad liinilaevad eelkõige Helsingist ja Stockholmist, aga ka ristluslaevad kogu maailmast. Sadama-alal jätkub kiire areng, asumisse koonduvad turistidele mõeldud kaubandus-, majutus- ja meelelahutusettevõtted. Arendamisel on oluline arvestada, et mere poolt säiliksid väga head vanalinnavaated. Kesklinna naabruses asuvasse Põhja-Tallinna jäävad nii elamu- kui ka tööstusarhitektuuri ja miljöö poolest väärtuslikud asumid. Neist omanäolisemaid on Tallinna kesklinnast loodesse jääv Kalamaja – muinasaegsele kalurite peatus- ja elukohale ja hilisemate Patarei kasarmute piirkonda rajatud töölislinnaosa. Sealses hoonestuses domineerivad kahekorruselised puitelamud, mis on pärit 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Samuti on Kalamajas hästi esindatud Tallinnale iseloomulik kivitrepikojaga puitelamutüüp ehk nn Tallinna maja. Asumi omapära ja miljööväärtuslikkuse ning kesklinna läheduse tõttu on Kalamaja piirkond kujunemas loominguliselt mitmekesiseks linnaruumiks, millel on potentsiaal areneda loovmajanduse keskuseks. Tallinna linnahalli lähedusse endistesse tööstushoonetesse rajatakse eksperimentaalkultuuri ja loomemajanduse keskust Kultuurikatelt. Vanalinna naabrusesse mere poole jääb miljööväärtuslik Rotermanni kvartal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ehitatud terviklike paekivist tööstushoonetega, millest mitu on eraldi kaitse all. Asumi läbimõeldud arendamine loob eeldused asumi kasutuselevõtuks multifunktsionaalse linnakeskkonnana, kus on tasakaalus ettevõtlus, kultuur ja elukeskkond.

13

Joonis 3. Vanalinna ümbritsevad asumid ja miljööväärtuslikud alad

14

Maakri asumis, mis on kaitse all 13.–16. sajandi asulakohana, paiknesid siin varem voolanud Härjapea jõe ääres kesk- ja varauusajal veskid ja töökojad. Sellest nn tööstuseelsest piirkonnast arenesid 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul välja moodsad tööstusettevõtted, näiteks Johansoni paberivabrik, Birki keemilise puhastuse tööstus ja nahatööstusettevõtted. Nüüdisajal on paberivabrikust alles üks tööstushoone ja ühe korstna alus. Samuti on säilinud juugendlikud tööstus- ja haldushooned, näiteks Maakri 23 eraldi kaitse all olev keemilise puhastuse ja värvimistööstuse hoone ning Maakri 19–21 endise nahatööstuse hooned. Varasematesse kihistustesse ehk nn veskite aega kuuluvaid hooneid enam linnaruumis pole, kuid nende jäänuseid on leitud ja tõenäoliselt leitakse edaspidigi arheoloogilistel kaevamistel. Härjapea jõgi suleti kollektorisse 1920.–1930. aastail. Maakri piirkonnas paiknes ka keskaegne Püha Johannese hospidal ehk Jaani seek, mis haigla ja hooldusasutusena tegutses kuni 20. sajandi esimese pooleni. Kunagisest seegikompleksist on säilinud seegi kirik. Tartu maantee pikenduse ehitamise aegsetel arheoloogilistel kaevamistel tulid lisaks kiriku juurde kuulunud kunagisele kalmistule välja seegihoonete vundamendid, millest osa on konserveeritud ja selleks otstarbeks ehitatud paviljonis eksponeeritud. Erinevalt paljudest teistest ajaloolistest eeslinnadest on selles piirkonnas säilinud vaid üksikuid näiteid varem siin asunud puitehitistest. Lähikonnas paiknenud arvukatest 18.–19. sajandi puitelamutest suur osa hävis juba II maailmasõjas, teised lammutati 1960.–1990. aastail. Juba nõukogudeaegsete generaalplaanidega sellesse kanti kavandatud kõrghooned hakkasid kerkima 1990. aastail ja 21. sajandi algul.

Probleemkohad Viimaste kümnendite planeerimis- ja ehitustegevus Kesklinnas on kohati valusalt puudutanud vanalinna kaitsevööndit. Kuigi kaitsevööndisse on varem kerkinud mitu hoonet, mis sinna ei sobi, on viimastel aastatel linnal õnnestunud ära hoida vanalinna vaadeldavust rikkuvate ehitiste, näiteks Viru hotelli laienduse rajamine. Vanalinna kaitsevööndisse kõrghoonete ehitamise keelab ka teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”, mis muu hulgas näeb ette nii kõrguspiirangud kui ka täiendava vanalinna vaatesektori. Samas tuleb vanalinna visuaalse terviku säilitamise huvides hinnata kaitsevööndi piirile kavandatavate kõrghoonete puhul ka nende mõju maailmapärandile (joonis 4).

http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2594http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8164http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=1105

15

Joonis 4. Hoonestuse absoluutkõrgused vanalinnas ja ümbritsevatel aladel

16

Vanalinna paremaks ühendamiseks nii Põhja-Tallinna kui ka Sadama asumiga on esmatähtis nüüdisajastada liiklusskeemi, vähendada kesklinna liikluskoormust, sh transiitliiklust, ning parandada ühissõidukite ja jalgrataste liiklustingimusi. Oluline on parandada eri transpordiliikide sidusust, suurendada linnakeskkonda säästvate sõidukite osatähtsust ja jätkata uute kõnni- ja jalgrattateede rajamist. Infoviitade süsteemi on vaja täiustada, et olulisemate liikumisteede ristmikel vanalinnas oleksid viidad. Samuti peavad tähistatud olema suuremate linnaväljakute juurde- ja läbipääsuteed, mida mööda turistid valdavalt liiguvad. Seniste arengusuundumuste põhjal võib prognoosida, et paljud vanalinna kaitsega seotud linnaehituslikud ülesanded on tulevikus seotud just vanalinna kaitsevööndiga. Seetõttu on oluline kaasata muinsuskaitsjad ja teha pärandimõju uuringud juba planeerimise varases etapis. Samuti on tähtis linnaplaneerijate, muinsuskaitsjate ja kinnisvaraarendajate senisest parem suhtlus. Uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt võimaldab hästi visualiseerida kavandatavate ehitiste sobivust maailmapärandiga. Kõigile olulistele maailmapärandi säilitamist puudutavatele küsimustele peab hinnangu andma selleks otstarbeks 2010. aastal Tallinna linna eestvedamisel moodustatud UNESCO Tallinna maailmapärandi nõukogu.

Eesmärgid - On võetud meetmed, et säilitada vanalinna ümbritsevat väljakujunenud miljööväärtuslikku keskkonda - On leitud võimalused ühendada vanalinn paremini ümbritsevate piirkondadega - Varem kasutuseta kultuurirajatised on kasutusele võetud ja toimiv loomemajandus - Vanalinna ümbritseva haljasvööndi säilitamiseks on võetud kasutusele tõhusad abinõud - Puhkealad on välja arendatud - Vanalinna vaadete säilitamise eest kantakse hoolt

Tegevused - Linnaehitusliku uurimuse korraldamine vanalinna ja ümbritseva linnaruumi seoste määratlemiseks (UNESCO Tallinna nõukogus täpsustatud temaatikast lähtuvalt) (linnaplaneerimise amet) - Kultuurikvartalite tegevuse soodustamine (ettevõtlusamet, kultuuriväärtuste amet ja Kesklinna valitsus) - Vanalinna haljasalade parem sidumine ümbritseva rohevööndiga (keskkonnaamet) - Käiguühenduste parandamine vanalinna ümbritseva vööndiga (Rotermanni kvartal, Maakri suund, sadama-ala, Balti jaam) (kommunaalamet) - Kergliiklusteede märgistamine linna liiklusruumis (transpordiamet) - Kultuurimälestiste tähistamine (kultuuriväärtuste amet) - Konkursside korraldamine vanalinna hoonete ja vaateakende kujundamiseks, siltide, viitade jms paigaldamiseks (Kesklinna valitsus)

2. TALLINNA VANALINNA KULTUURIPÄRANDI SÄILITAMINE JA PÕHIVALDKONDADE ANALÜÜS

2.1. Vanalinna kultuuripärandit kaitsvad õigusaktid ja institutsioonid

Praegune olukord ja probleemkohad Peamised õigusaktid, mis käsitlevad vanalinna kaitsmist, on muinsuskaitseseadus ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus.9 Nimetatud dokumendid selgitavad mälestise mõistet (kultuuriväärtuslik paik, ehitis või ese) ja määravad kindlaks selle säilitamise tingimused. Samuti on neis kirjeldatud nii mälestiste omanike kui ka valdajate õigusi ja kohustusi ning seda nii Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal kui ka kaitsevööndis. Maailmapärandi alal olulisimad on eeluuringute nõue, tööde tegemiseks vastava tegevuslitsentsi olemasolu ja kõigi tööde kooskõlastamise ning muinsuskaitselise järelevalve olemasolu. Muinsuskaitseseaduses on Tallinna vanalinn kajastatud nii muinsuskaitseala, UNESCO maailmapärandi, arheoloogiamälestise ala kui ka vanalinna territooriumil asuvate üksikmälestiste

9 Muinsuskaitsealadele viitavad teiste seas ehitusseadus ja planeerimisseadus.

17

(u 140) kaudu. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus konkretiseerib muinsuskaitseseadust, määrates kindlaks Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ja kaitsevööndi täpsed piirid ja konserveerimis- ja ehitustingimused. Käesolevale vanalinna arengukavale annab juriidilise jõu vastuvõtmine Tallinna linnavolikogus kohaliku omavalitsuse arengudokumendina. Selleks on kava koostatud territooriumi osa arengukavana kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, Tallinna põhimääruse ja Tallinna arengudokumentide menetlemise korraga. Lisaks on kava ülesehitamisel lähtutud osalevatele riikidele siduvast UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonist, selle rakendusjuhistest ja UNESCO Saksamaa rahvusliku komisjoni käsiraamatust „Management Plans for World Heritage Sites. A Practical Guide”. Allpool toodud probleemkohtade, eesmärkide ja tegevuste määratlemisesse kaasati nii riigi kui ka vabaühenduste esindajad ning vanalinna elanikud. Tallinna vanalinna muinsuskaitse institutsionaalne korraldus tugineb paljus aastakümnetepikkusele traditsioonile, kogemusele ning institutsionaalsele arengule. Riigi- ja linnavõimul on vanalinna kultuuripärandi kaitse korraldamisel pikaajaline koostöökogemus, mida on võimalik edasi arendada. Tallinna vanalinna kui maailmapärandi paiga kaitse korraldamine on Eesti vabariigi ja Tallinna linna vahelise halduslepinguga delegeeritud Tallinnale.10 Riigi ja Tallinna linna vahel kehtib selline koostööleping alates 1999. aastast. Muinsuskaitset korraldavad institutsioonid on riiklikul tasandil Muinsuskaitseamet ja Tallinna linna tasandil kultuuriväärtuste amet. Halduslepinguga on Tallinna linna ülesandeks antud enamik kultuurimälestiste restaureerimise, järelevalve, dokumenteerimise ja omanike teavitamisega seotud ülesandeid. Sellest tulenevalt vastutab Tallinna linn vanalinna kui maailmapärandi paiga kaitse ja säästva arengu korraldamise eest ja sealhulgas vanalinna seisukorra aruandluse esitamise eest UNESCO maailmapärandi keskusele. Vanalinna halduskorraldus kohalikul tasandil võtab arvesse nii territoriaalset aspekti kui ka muinsuskaitseala staatust. Tallinna vanalinn on territoriaalselt Kesklinna osa. Seepärast kuuluvad avalikke teenuseid ja vanalinna elukorraldust puudutavad küsimused Tallinna Kesklinna Valitsuse kompetentsi. Vanalinna kultuuripärandi kaitse küsimused on Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti pädevuses, mis on ühtlasi esmane institutsioon, kuhu pöörduda vanalinna muinsuskaitset puudutavates küsimuses. Kuna paljusid küsimusi on vaja kaaluda nii elukeskkonna kui ka muinsuskaitselisest aspektist, on moodustatud püsikomisjonid, kuhu on kaasatud mõlema ameti esindajad. Vanalinna kaitse ja elukeskkonna hoidmisel on oluline roll eri huvirühmi esindavatel mittetulundusühingutel. Tinglikult võibki vanalinna kultuuripärandi kaitsega seotud institutsioonid jaotada riigi, kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori tasandil tegutsevateks (joonis 5).

10 Muinsuskaitse korralduses võib lepingu järgi esile tuua ülesanded, mis on kultuuriväärtuste ameti ainupädevuses, ja ülesanded, mille täitmiseks on vaja Muinsuskaitseameti nõusolekut. Mõlema institutsiooni kooskõlastust vajavad ennekõike vanalinna muinsuskaitsealal ehk UNESCO maailmapärandi alal tehtavate tööde, planeeringute ning vanalinna kinnistute ja kruntide piiridega seotud küsimused.

Foto 1. Raekoja plats 12 keskaegse kaupmeheelamu hästi säilinud näide, kus asub Tallinna muinsuskaitset korraldava kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse ja miljööalade osakond. Foto 2013.

18

Joonis 5. Muinsuskaitset korraldavad asutused ja organisatsioonid

Nõuandvad kogud ja komisjonid 1. Vanalinna kultuuripärandi kaitse aspektist on olulisim UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu, mis ühendab riigi, linna ja kohaliku kogukonna esindajaid ning eksperte.11 2010. aastal linnavalitsuse korraldusega moodustatud nõukogu ülesanne on nõustada Tallinna Linnavalitsust UNESCO maailmapärandi kaitse küsimustes ja teha vanalinna erakordse ülemaailmse väärtuse hoidmiseks linnavalitsusele sellekohaseid ettepanekuid. Üks peamisi ülesandeid on vanalinna arengukava täitmise ja ajakohastamise jälgimine. Samuti pakub nõukogu platvormi kõigi vanalinnaga seotud teemade arutamiseks ja strateegiate väljatöötamiseks. Nõukogu esimees on kultuurivaldkonda kureeriv abilinnapea. Nõukogu koguneb vähemalt neli korda aastas. 2. Muinsuskaitsenõukogu on vanim riiklik muinsuskaitseseaduse alusel kultuuripärandi kaitseks moodustatud nõuandeorgan Eestis, mille juured ulatuvad 1925. aasta muinsuskaitseseadusega asutatud muinsusnõukoguni. Praeguse muinsuskaitseseaduse alusel on muinsuskaitsenõukogu Kultuuriministeeriumi juures tegutsev kogu, millel on vähemalt seitse liiget. See kogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi kõigis muinsuskaitseseadusest tulenevates küsimustes. Nõukogu otsused on Muinsuskaitseameti ja kohaliku tasandi muinsuskaitse korralduse väljatöötamisel soovituslikuks aluseks.12 3. Muinsuskaitseameti ekspertnõukogud on Muinsuskaitseameti juures oma põhimääruse alusel tegutsevad ekspertrühmad, mille ülesanne on anda eksperthinnanguid valdkondlikes küsimustes. Kokku tegutseb Muinsuskaitseameti juures kuus ekspertnõukogu: arheoloogiamälestiste, 11 UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/428052013034 12 Muinsuskaitseseaduse § 8 lg 4

MUINSUSKAITSEAMET

KULTUURIMINISTEERIUM

Ajalooliste looduslike püha-paikade ekspert-komisjon

Kunstimälestiste ekspertnõukogu

Maastiku-arhitektuuri ekspertnõukogu

Ehitismälestiste ekspertnõukogu

Arheoloogia-mälestiste ekspertnõukogu

Muusikariistade ekspertkomisjon

EESTI MUINSUSKAITSE SELTS

TALLINNA KULTUURI-

VÄÄRTUSTE AMET

TALLINNA KESKLINNA VALITSUS

UNESCO EESTI RAHVUSLIK KOMISJON

VANALINNA SELTS

Mittetulundusühing Eesti ICOMOS

MUINSUSKAITSENÕUKOGU

TALLINNA LINNAVALITSUS / TALLINNA LINNAVOLIKOGU

UNESCO TALLINNA NÕUKOGU

UNESCO

19

ehitismälestiste, kunstimälestiste, ajalooliste looduslike pühapaikade, maastikuarhitektuuri ja muusikaliste instrumentide valdkonna nõukogu. 4. Eesti võeti UNESCO liikmeks 1991. aastal. UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, mis moodustati Vabariigi Valitsuse korraldusega 1992. aastal, tegeleb nelja suurema valdkonnaga – hariduse, teaduse, kultuuri ja info-kommunikatsioonitehnoloogiaga. Kultuurivaldkonnas on UNESCO Eesti rahvuslik komisjon andnud olulise panuse kultuurilise mitmekesisuse, sh maailmapärandi hoidmisel, olles sillaks UNESCO maailmapärandi keskuse ja Eesti kogukonna vahel ning korraldades sellekohast teavitustööd, koolitus- ja stipendiumiprogramme. 5. UNESCO ekspertorgani, rahvusvahelise mälestiste kaitse organisatsiooni ICOMOS põhimõtteid esindab Eestis Mittetulundusühing Eesti ICOMOS, mis ühendab kultuuripärandi kaitse, sh restaureerimise vallas tegutsevaid eksperte ja uurijaid ning mille peaeesmärk on Eestis olevate kinnismälestiste teadvustamine, säilitamine ja nüüdiskeskkonda integreerimine.13 Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt on nii UNESCO kui ka ICOMOSi heakskiidetud soovitused muinsuskaitsealale ehitise püstitamiseks loa andmise üks lähtealuseid.14 6. Eesti Muinsuskaitse Selts on 1987. aastal asutatud kõige laiapõhjalisem muinsuskaitsevabaühendus Eestis. Muinsuskaitse selts ühendab ligikaudu tuhandet aktiivset liiget ja üle 50 kultuuripärandi kaitsmisega tegeleva seltsi.15 Muinsuskaitse seltsi tegevuses on olulisel kohal muinsuskaitsealane teavitustöö ja kodanikualgatuste julgustamine muinsuskaitseküsimustes. 7. Vanalinna Selts on 2010. aastal asutatud vanalinna elanikke ühendav mittetulundusühing, mille eesmärk on väärtustada vanalinna kui ainulaadset ja mitmepalgelist elukeskkonda. Praegu töötab selts aktiivselt kaasa vanalinna elukeskkonna hoidmise pika- ja lühiajaliste eesmärkide kujundamisel.16

Probleemkohad - Praegused Tallinna vanalinna puudutavad õigusaktid on valdavas osas keskendunud füüsilise keskkonna säilitamisele ega paku kuigi palju võimalusi säilitada vanalinna põhiväärtuseks olevat traditsioonilist elavat keskkonda. Vanalinnas tasakaalustatud elukeskkonna arengu soodustamiseks tuleb õigusakte täiendada viisil, mis võimaldab maailmapärandi säilitamiseks eelistada avalikke huvisid eraomandile, nähes vajaduse korral ette lisakompensatsioonimehhanismid. - Eri liiki piirangute rohkus vanalinnas ja kaitsevööndis võib tekitada arusaamatust mälestiste omanike, ettevõtjate ja vanalinna elanike hulgas. - Linna ja riigi ladusama koostöö korraldamine kultuuripärandi kaitsmisel. - Maailmapärandi paiga rahastamise korralduse parandamine linna ja riigi koostöös. - Tihedama koostöö korraldamine teiste maailmapärandi paikadega, et tutvuda sealsete kogemuste ja nende rakendamise võimalustega.

Eesmärgid - Tallinna vanalinna puudutavaid õigusakte on täiendatud viisil, mis võimaldab senisest paremini võtta meetmeid selle elava keskkonna kaitseks ja funktsioonide määramiseks. - Vanalinna huvirühmad on teadlikud vanalinna väärtustest ja piirangutest. - Riikliku ja kohaliku tasandi muinsuskaitse koostöö on ladus. - UNESCO Tallinna nõukogu on tihedamalt kaasatud vanalinna maailmapärandi kaitsmise küsimuste lahendmisse. - Linnal on piisavad ressursid Tallinna vanalinna mälestiste ja muinsuskaitseala tähistamiseks. - Regulaarselt tehakse koostööd ja vahetatakse kogemusi ühe või mitme UNESCO maailmapärandi linnaga.

Tegevused - Tallinna linna, riigi ja huvirühmade esindajate ühise töörühma loomine vanalinnaga seonduvate õigusaktide täiendamiseks (Tallinna Linnavalitsus). - Kultuurimälestiste kaitsekohustuse teatiste koostamine ja väljastamine (kultuuriväärtuste amet). - Vanalinna muinsuskaitse esindajad osalevad vähemalt korra aastas rahvusvahelisel või Põhjamaade UNESCO maailmapärandi paikade koosolekul (kultuuriväärtuste amet). 13 ICOMOSi põhikiri, http://www.icomos.ee/pohikiri/# 14 Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse § 10 lg 6, https://www.riigiteataja.ee/akt/795759 15 Eesti Muinsuskaitse Selts, http://www.muinsuskaitse.ee/ 16 Vanalinna Selts, http://www.vanalinnaselts.ee/cmtls/node/247

http://www.icomos.ee/pohikiri/https://www.riigiteataja.ee/akt/795759http://www.muinsuskaitse.ee/http://www.vanalinnaselts.ee/cmtls/node/247

20

2.2. Vanalinna väärtuse säilitamine Vanalinna erakordse väärtuse ja selle säilimise hindamine on alati teatud määral subjektiivne. Maailma konserveerimispraktikas on üldtunnustatud põhimõte, et mälestis ja tema osad peavad olema säilinud võimalikult autentsel ehk algupärasel kujul ja terviklikuna. Sellest tulenevalt on allpool toodud vanalinna väärtus viiest aspektist – arheoloogia, kindlustused, hoonestus, tänavavõrk ja elav keskkond – ning nende senise säilivuse, terviklikkuse ja võimalike ohtude analüüs. Samuti on allpool seatud lähiaastate eesmärgid ja tegevused.

2.2.1. Rikkalik arheoloogiline kultuurikiht niihästi 800-aastasest linnalisest ajaloost kui ka sellele eelnenud inimasustusest 5000 aasta vältel Praegune olukord ja probleemkohad Maailmapärandi ala on arheoloogiamälestis ning seega muinsuskaitse all. Seetõttu on kaeve- ja ehitustööd kogu maailmapärandi alal rangelt reguleeritud. Kõik sellealased projektid tuleb kooskõlastada kultuuriväärtuste ametis ning töödele eelnevaid arheoloogilisi uuringuid tohivad teha ainult Muinsuskaitseameti tegevusluba omavad asutused ja ettevõtted. Senised arheoloogilised uurimistööd on näidanud, et kesk- ja varauusaegne kultuurikiht koos ehitussäilmete ja arheoloogiliste leidudega on säilinud kogu Tallinna vanalinna alal. Lisaks sellele on eraldi ehitusmälestisena riikliku kaitse all kogu Tallinna vanalinna ümbritsev bastionivöönd, mis hõlmab nii tänapäeval maapinnal nähtavaid kui ka maa all säilinud linnakindlustusi. Tallinna vanalinna rikkaliku arheoloogilise kultuurikihi säilitamise vajadus on sätestatud nii muinsuskaitseseaduses kui ka Tallinna muinsuskaitseala põhimääruses.17 Kuna maapõues olev kultuurikihistus on ohustatud juba alates päästekaevamistega alustamisest, on keskne ülesanne leida väljakaevatud ehitussäilmete ja arheoloogilise leiumaterjali säilitamise ja eksponeerimise võimalused. Tallinna vanalinna arheoloogilist uurimist ja dokumenteerimist nõukogude perioodil võib pidada eeskujulikuks. Restaureeritavate mälestiste puhul ja trasside kaevamise18 juures hakati 1970. aastate lõpul esimest korda kasutama ka arheoloogide tööd. Seetõttu on olemas nii põhjalikud väliuurimiste aruanded kui ka muuseumides eksponeeritud rikkalik eri perioodidest pärit vanalinna leiumaterjal. Seoses Tallinna vanalinna restaureerimistöödega võib esile tõsta aadressil Lai 29 asuva maja uuringute ajal päevavalgele tulnud esinduslikku 18. sajandist pärinevat klaasi- ja portselanikollektsiooni. Vanalinna kaitsevööndis arheoloogiliste uuringute nõude kehtestamisega kasvas 1990. aastate keskpaigas arheoloogiliste uuringute maht märkimisväärselt. Samas jäi nii vanalinnas kui ka kaitsevööndis vajaka avaliku ja erasektori koostööst uurimistööde käigus avastatud ehitussäilmete konserveerimisel ja eksponeerimisel. Teadlased uurisid päästekaevamise ajal välja tulnud ehitussäilmed küll läbi, kuid valdavalt neid kohapeal ei säilitatud.19 Praeguseks on veelgi paranenud nii arheoloogiamälestiste säilitamine kui ka eksponeerimine. Tallinna linna eestvedamisel korraldati 2008.−2009. a Vabaduse väljaku parkla rajamisel Eesti kõigi aegade ulatuslikem arheoloogiline päästekaevamine, mille käigus tuli välja haruldasi leide eri ajastutest. Kaevamise ajal satuti kiviaegsele asulakohale, mille leidude vanus ulatus 3000 aastani eKr. Hilisematest kihistustest õnnestus kohapeal eksponeerida Harju eesvärava torni säilmed ja valdav osa bastioni vallikraavi tugimüüridest. Valminud Vabaduse väljakul on tähistatud ka kunagiste väravaehitiste asukoht. Tähtis on ka see, et linn lõi 2010. aastal kultuuriväärtuste ameti juurde linnaarheoloogi ametikoha. Linnaarheoloogi ülesanne on teha järelevalvet kõigi linnas tehtavate arheoloogiliste kaevamiste üle.

17 Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 41 ja muinsuskaitseala põhimääruse § 6 lg 1 18 J. Tamm (2009). Agu-EMS ja linnaarheoloogia. − Aastaraamat. 2008, 83−91 19 J. Tamm (2002). Varemed ajaloolises linnas. − Kultuur ja Elu 3, 26−27

http://ise.elnet.ee/record=b1454502~S2*esthttp://kultuur.elu.ee/ke469_varemed_tallinnas.htm

21

Joonis 6. Üksikmälestised ja kaitsealused piirkonnad Tallinna vanalinnas ja selle ümbruses

22

Vanalinna arheoloogia seisukohast on oluline mälestise omanikke muinsuskaitsealal kehtivatest nõuetest aegsasti teavitada ja suhelda kinnisvaraarendajatega ning kontrollida mälestisel tehtavaid töid. Juba projekteerimisstaadiumis tuleb kavandada piisav aeg arheoloogilisteks uuringuteks. Eeltoodu põhjal võib nimetada vajadust luua muinsuskaitse, linnaplaneerimise ja erasektori vahel ladusamini toimiv koostöövõrk, mis hõlmaks kogu töötsüklit arheoloogiapärandi väljakaevamisest kuni selle linnakeskkonda integreerimise ja eksponeerimiseni. Vanalinna ja selle kaitsevööndi arheoloogiapärandi säilitamisel on määrava tähtsusega adekvaatse rahastamismehhanismi olemasolu.

Foto 2. Vaade Snelli tiigi äärest Toompea ordulinnusele ja muldkindlustustele, paremal pool on Pikk Hermann, keskel konvendihoone ja vasakul Pilstickeri torn. Täisvaates panoraamfoto on kättesaadav aadressil http://www.360.tallinn.ee/et/pano/show/1441785/separate

Eesmärgid - Vanalinnas töötavad ettevõtted on teadlikud arheoloogiliste eeluuringute vajadusest kaevetööde puhul - Arheoloogiline pärand on väärtustatud ja maksimaalselt eksponeeritud

Tegevused - Vanalinnas toimuvate arheoloogiliste kaevamiste konsulteerimine, kooskõlastamine ja järelevalve (kultuuriväärtuste amet) - Vanalinna ehituspärandi teaduslik uurimine ja publikatsioonide koostamine (kultuuriväärtuste amet)

2.2.2. Suures osas säilinud ringmüür ja haljastatud muldkindlustusvöönd - Pean üles tunnistama oma nõrkuse selle müüriga ümbritsetud linnakese vastu, milleks on Tallinn ehk Reval. /.../ Vanad linnad vajavad müüri samamoodi nagu maal vajab raami. Douglas Chandler, National Geographic, 193820 - Harva leiame vanades keskaegsetes linnades, mis tänaseni on püsinud, et nende linnamüür oleks nii hästi säilinud kui see on Tallinnas. Villem Raam, Eesti Raadio, 195821

Praegune olukord ja probleemkohad Tallinna keskaegsed linnakindlustused jagunevad kaheks eri aegadel tekkinud kindlustusvööndiks, mille iseloom ning tekke- ja arengulugu teineteisest erinevad. Neist hilisem, 17.–18. sajandil rajatud muldkindlustusvöönd on tänapäeval maaliline ringhaljasala, mis eraldab kaht omapärast hoonestusrühma – all- ehk pärislinna ja Toompea linnust – linna uuematest rajoonidest.22 16. sajandi alguses ümbritses linnamüür linna 2,35 km pikkuse kivivööna, millel asus 27 peamiselt

20 National Geographic Eesti, okt 2011 nr 1 21 V. Raam, R. Zobel (13.05.1958). Vanalinna kindlustusvöönd [fonogramm]. Tallinn: Eesti Rahvusringhääling 22 R. Zobel Tallinna linnamüür 1966, 5

http://www.360.tallinn.ee/et/pano/show/1441785/separatehttp://arhiiv.err.ee/vaata/vanalinna-kindlustusvoond-tallinn

23

kolmekordset kuni 14 m kõrgust torni.23 Sellest on nüüdisajani täielikult või osaliselt säilinud märkimisväärsed 1,85 km linnamüüri ja 26 kaitsetorni (joonis 7). Samuti lisanduvad veel nn teadvustamata linnamüüri osad nii majade seintena kui ka maapõues. Sõjatehnika areng sundis alates 1530. aastatest märkimisväärselt muutma Tallinna senist kaitsesüsteemi ja täiendama aegunud ringmüüre uuetüübiliste muldkindlustuste ehk bastionidega.24 Kõige intensiivsem muldkindlustuste ehitamise periood oli aastad 1670–1710, mil linna lõunaküljel lõpetati Rootsi ja Ingeri bastioni ehitus. Praegu on need bastionid vanalinna haljasalad – Lindamägi ja Harjumägi.25 18. sajandi lõpul kaotasid muldkindlustused sõjalise tähenduse ja anti järk-järgult linna valdusesse.26 Tallinna linnamüüri konserveerimise ajaloos on olulisel kohal olnud müüri didaktiline ülesanne ehk ehitusajaloo tutvustamine müüri enese kaudu.27 Linnamüüri tornide juures on ühe kauneima lõigu, Tornide väljaku tornide kaitsekiivrite kuju määramisel lähtutud 1728. ja 1738. aasta ülesmõõtmisjoonistest ehk ilmest, mis Tallinna tornidel oli 18. sajandil või juba varem. Bremeni torn aga restaureeriti kui näide 15. sajandi lahtistest tornidest.28 Tõepärase ettekujutuse andmiseks näiteks linnamüüri kujunemisest ja arhitektuurist on oluline jätkata eri ehitusetappide, sh arheoloogiliste kaevamiste käigus välja tulnud müürilõikude konserveerimist ja eksponeerimist. Linnamüüri ja muldkindlustuste säilitamise ja eksponeerimise aspektist on ülioluline tagada järjepidev hooldus ja parandada nende ligipääsetavust. Linnamüüri konserveerimisel on Tallinna Linnavalitsuse üks põhimõtteid olnud nii tornide kui ka kaitsekäikude avamine külastajatele. Viimaste aastate jooksul on linn avanud külastusteks juba mitu linnamüüri torni ning restaureerinud osa Ingeri ja Rootsi bastioni kaitsekäikudest, mis võimaldavad külastajatel teha ainulaadse ajarännaku. 2012. aasta suurim projekt oli Neitsitorni ja Tallitorni restaureerimine ja Neitsitorni ühendamine Kiek in de Köki torniga. Vanalinna kaitseehitiste puhul tuleb arvestada vajadust seni varjul olevaid linnamüüri ja muldkindlustuste osi edasi uurida ja eksponeerida, see võib muuta nii mõnegi projekti või ehitustegevuse kulgu. Kahtlemata eeldab see lisaraha panustamist nii linnamüüri konserveerimisse ja teadusuuringutesse kui ka leitu eksponeerimisse. Tallinna parkide ajalugu saab alguse juba keskajal, aastatel 1346–1561 hansalinn Revali kolmest avalikust aiast – Roosiaiast, Papagoiaiast ja Laskuri- ehk Ammuaiast. Roosiaed ja Papagoiaed asusid Paksu Margareeta ees. Laskuri- ehk Ammuaed asus tõenäoliselt Nunne värava lähedal. Esimene vanalinna haljasala rajati 19. sajandil keskaegsele kalaturule, mis nimetati ümber Roheliseks turuks, sest seal kaubeldi põhiliselt puu- ja juurviljadega. Vanalinnas asuvad veel Toompea aadlilinna ja all-linna piiril Taani Kuninga aed ning Kitse ehk Nunne haljasala, mis on rajatud 20. sajandil. Kõige uuem haljasala on Harju tänava haljasala, mis rajati II maailmasõjas hävinud hoonestusalale ning valmis 2007. aastal. Pärast Tallinna kustutamist kindluslinnade nimekirjast anti bastionid 1857.−1858. aastal linnale üle ning algas bastionivööndi ümberkorraldamine avaliku kasutusega pargivööndiks, mille tänapäeval moodustavad Tammsaare park, Jaani kiriku kõrval asuvad haljasalad, Harjumägi, Lindamägi, Hirvepark, Toompark, Tornide väljak, Rannamägi, Margareeta aed, Kanuti aed ja Virumägi ehk Musumägi. Kirjeldatud haljasvööndi lõpetas ringpuiestee ehk glassiipuiestee, mis on säilinud Estonia, Põhja ja Toompuiesteena. Eraldi tähelepanu väärib Kaarli puiestee kui esplanaad. Lisaks ajaloolisele, arheoloogilisele ja kultuuriväärtusele on vanalinnas ja bastionivööndis olevad pargid väärtuslikud ka looduskaitse seisukohast. Looduskaitsealused pargid on Tammsaare park, parkide kompleks (Harjumäe park, Hirvepark, Lindamäe park), Toompark, Tornide väljaku park, Kanuti aed, Viruvärava mäe ehk Musumäe park ja Roheline turg. Vanalinnas Niguliste kiriku

23 Kangropool, R., Bruns, D. (1972). Tallinn sajandeis. Ehituskunstiline ülevaade. 37 24 17. sajandi lõpus Rootsi riigi rajatud, varasemaid muldkindlustusi märkimisväärselt täiendav kaitsesüsteem pidi koosnema 11 bastionist ja 6 raveliinist. Neist jõuti täielikult valmis ehitada Rootsi (nr 8 joonis 7), Ingeri (nr 7 joonis 7) ja Skåne bastion (nr 9 joonis 7) ja Wismari raveliin (nr 12 joonis 7), mis on valdavas osas tänini säilinud. Varasema muldkindlustuse eeskujul ehitati 1980. aastatel Väikese Rannavärava bastion (nr 2 joonis 7). 25 R. Kangropool, D. Bruns. 1972. Tallinn sajandeis. Ehituskunstiline ülevaade, 100 26 R. Kangropool, D. Bruns. 1972. Tallinn sajandeis. Ehituskunstiline ülevaade, 113 27 Zobel, R. (1966). Tallinna linnamüür. 110. 28 Samas

24

kõrval kasvab looduskaitsealune Kelchi pärn.

Foto 3. Vaade Kuberneri aiast Toompeal. Taamal on Pika Hermanni torn. Täisvaates panoraamfoto on kättesaadav aadressil http://www.360.tallinn.ee/et/pano/show/1441768/separate

Foto 4. Vaade Tornide väljakule Loewenschede tornist. Järgnevad Köismäe, Plate, Eppingi ja Grusbecke-tagune torn. Täisvaates panoraamfoto on kättesaadav aadressil http://www.360.tallinn.ee/et/pano/show/1441819/separate

http://www.360.tallinn.ee/et/pano/show/1441768/separatehttp://www.360.tallinn.ee/et/pano/show/1441819/separate

25

Rekonstruktsioon. Tallinna kindlustused aastatel 1410–1414. Vaade loodest. R. Zobel 2011.

26

Rekonstruktsioon. Tallinna keskaegsetest kindlustustest säilinud ehitised või nende osad nüüdisajal. Ülevaade ilma kraavide, vallide ja varjavate ehitisteta. R. Zobel 2011.

27

Linnamüüridest seespool asuva haljastuse puhul tuleb leida kompromisse ehitatud keskkonna ning looduskeskkonna vahel. Esmajärjekorras tuleb saada ülevaade kogu kõrghaljastusest, seejärel selgitada koostöös asjaomaste ametiasutuste ning kodanikeühendustega välja, millised väärtuslikud puud tuleb kindlasti säilitada, ja luua neile edaspidi võimalikult hea kasvukeskkond. Samuti tuleb tegevuskavas ette näha sellekohased konkreetsed tööd. Praegu puudub kompleksne ülevaade kunagisel muldkindlustusvööndil paikneva haljastuse olukorrast, selle ökoloogilisest, dendroloogilisest, esteetilisest ja pargikunstilisest ning muinsuskaitselisest seisundist. Haljastuse väärtuse väljaselgitamiseks ning järgneva eesmärgipärase tegevuse planeerimiseks on vaja koostada vanalinna ümbritseva bastionivööndi haljastuse tegevuskava. Kava koostamisele eelneb haljastuse ajalooline ülevaade, sh maastikuarhitektuursete muutuste analüüs (tänavavõrk, vaated, haljastus, veekogud jms), mis toob välja ajas säilinud väärtused. Pärast olemasoleva olukorra kirjeldamist tuleb moodustada laiapõhjaline töörühm tegevuskava koostamiseks ning teha koostööd UNESCO maailmapärandi nõukoguga. Kaaluda tuleb parkide ala laiendamise võimalusi muldkindlustusvööndis. Bastionivööndi parkide taaselustamiseks on asjakohane korraldada ka arhitektuurikonkursse, et siduda väljaspool linnamüüri paiknevad rohealad Harjumäest Kanuti aiani ühtseks puhkealaks, unustamata ka Musumäge ja Tammsaare parki. Kontseptsioonis tuleb ette näha funktsionaalsuse ja turvalisuse parandamine. Bastionivööndi paremaks sidumiseks on otstarbekas rajada jalakäijate tunnelid Falgi tee ja Toompea tänava alt. Eriti suure potentsiaaliga on Skåne bastion maa-aluste kasemattide29 ja suure püssirohukeldriga, mida oleks võimalik atraktiivselt kasutada mitmel otstarbel, sh ajaloo tutvustamiseks. Tornide väljaku ja Skåne bastioni paremaks sidumiseks tuleb liiklus Rannamäe teelt suunata ümber bastioni. Samuti oleks võimalik kaaluda Rannamäe tee kohale jalakäijate silla rajamist. Et muuta Toompark atraktiivsemaks, tuleb esmajärjekorras lahendada maaküsimus, milleks tuleb lõpuni menetleda ala puudutav detailplaneering. Oluline on pöörata tähelepanu glassiipuiestee säilimisele: näha alleepuudele tänavate rekonstrueerimisel ette piisav kasvuruum ning mitte halvendada kasvavate puude kasvutingimusi, vaid pigem parandada. Vanalinna parkide ja ümbritseva bastionivööndi parkide kasutuskoormus on suur peamiselt just linna külaliste tõttu. Seetõttu vajavad eelnimetatud pargid kvaliteetset hooldust, et külastuskoormusele vastu pidada.

Eesmärgid - Linnamüür ja muldkindlustused on konserveeritud, pidades silmas õppeotstarvet; välja on toodud ajaloolised ehitusjärgud - Linnamüür ja muldkindlustused on hooldatud, konserveeritud ja puhastatud kahjustavast juurestikust - Linnamüürile ja kaitseehitistele on tagatud hea ligipääs - Vanalinna haljastus on heas seisukorras ega kahjusta ajaloolisi ehitisi - Vahetult väljaspool linnamüüri paiknevad rohealad moodustavad tervikliku ja ühtse esteetilise ning funktsionaalse puhkeala

Tegevused - Linnamüüri restaureerimine (kultuuriväärtuste amet) - Bastionikäikude avamine (kultuuriväärtuste amet) - Vanalinnas kasvava haljastuse inventeerimine ja nii dendroloogilise kui ka muinsuskaitselise väärtuse määramine, sh olulisi vaateid varjava ja müüre lõhkuva haljastuse väljaselgitamine ja edasise tegevuskava koostamine (keskkonnaamet) - Vanalinna ümbritseva bastionivööndi haljastuse tegevuskava koostamine ja elluviimine (keskkonnaamet) - Vanalinna parkide ja aedade korrastamine (keskkonnaamet) - Rohelise turu rekonstrueerimine (keskkonnaamet) - Taani Kuninga aia korrastamise lõpetamine (kommunaalamet) - Lindamäe pargi korrastamine (kommunaalamet) - Tammsaare pargi renoveerimine (sh projekti koostamine) (kommunaalamet)

29 Tugeva betoonist vm. kattega pommi- ja mürsukindel ruum kaitseehitises

28

- Harjumäe rekonstrueerimise II etapp (kommunaalamet)

Joonis 7. Vanalinna kaitseehitised

2.2.3. Hästi säilinud, tugeva keskaegse komponendiga mitmekihilised elu-, avalikud ja sakraalhooned - Teddy Böckler on neid mõistuse sambaid, kellele Tallinna restaureerimine on toetunud aastakümneid. Temaga koos meenuvad siredad tornid ja sirged paekiviseinad /.../ - Temata poleks vana Tallinn see, millisena tunneme seda praegu.30Juhan Maiste

Praegune olukord ja probleemkohad Vanalinnas on lähtutud 1964. a vastuvõetud Veneetsia hartas kirjeldatud konserveerimispõhimõtetest, millest tulenevalt on olulisim hoonete ja rajatiste algse kehandi säilitamine, arvestades ka hilisemaid kihistusi. Oluline on maksimaalselt avada ning konserveerida uuringute käigus avastatud kultuuriväärtuslikke leide (sagedasemad leiud vanalinnas on maalitud talalaed, aga ka raidkivid, nagu portaalid ja müüritrepid). Vanalinna hoonestusele kehtib muinsuskaitseala kaitserežiim, lisaks on osa hooneid kaitse all 30 J. Maiste (17.06.1999). Teddy Böckler sisendab turvatunnet. − Eesti Päevaleht

http://www.epl.ee/news/arvamus/teddy-bockler-sisendab-turvatunnet.d?id=50773905

29

üksikobjektina – need on üksikehitised, millel on suur kultuuriline väärtus. Muinsuskaitsealal asuvate eraldi mälestiste ja nn mittemälestiste puhul kehtivad üldised kooskõlastus- ja järelevalvenõuded on viimastel aastatel ühtlustunud.31 Olulisima erinevusena koostatakse eraldi mälestistele nende väärtust ja säilitustingimusi kirjeldav kaitsekohustuse teatis. Restaureerimise alguseks Tallinnas võib lugeda Oleviste kiriku taastamist endisel kujul pärast 1625. aasta põlengut. Olulisemate tööde seas võib veel märkida 1685. aastal Püha Vaimu kiriku torni ja 1781. aastal Tallinna raekoja torni ennistamist.32 19. sajandil tehtud töödest tähtsamaid oli Oleviste kiriku restaureerimine pärast 1820. aasta 16. juunil piksetabamusest tekkinud tulekahju. Restaureerimistööd kestsid 20 aastat ja kirik õnnistati taas sisse 16. juunil 1840. aastal.33 Vanalinna väärtusliku mitmekihilisuse näite ning all- ja ülalinna erinevusena domineerivad all-linnas kaupmeheelamute gooti viilud ja ülalinnas klassitsistlikud ja baroksed aadlipaleed. Paljudes kaupmeheelamutes on tänini autentselt säilinud tüüpiline diele-dornse34-plaanilahendus ning olulisi arhitektuuriväärtuslikke elemente, nagu mantelkorstnad ja kerishüpokaustid (ahjud) ning hulgaliselt raiddetaile. Kuigi nii tänavaseinad kui ka ruumid on gootikajärgsetel stiiliperioodidel muutunud, on sellegipoolest terviklikult säilinud ligikaudu 3/5 keskaegsest hoonestusest ja müüristikust.35 Vanalinnale iseloomulik ehitusmaterjal on olnud paekivi. Eri paeliikidest on kasutatud varem Lasnamäe paasi, hiljem Märjamaalt Orgita ja Saaremaalt Kaarna dolomiiti.36 Nende paeliikide omaduste tundmine on restaureerimistööde tegemisel oluline. Teadlik vanalinna ajalooliste väärtuste kaitse algas 20. sajandi alguses, kui alustati restaureerimistöid linnamüüri lõikudel ja kaitsetornidel. 1936. aasta muinasvarade kaitse seadusega võeti kaitse alla ja arvati ajalooliste muinasvarade nimestikku 41 Tallinna vanalinna objekti, sh 12 linnakindlustuste objekti. Teine maailmasõda tähendas suuri kaotusi ka vanalinnale – 9. märtsi 1944. a õhurünnakus purustati mitu kvartalit Niguliste kiriku ümbruses, väiksemaid purustusi oli ka mujal vanalinnas, kokku hävis u 11% vanalinna hoonestusest. 1947. aastal moodustati esimene kaitseala Toompeal, lisaks oli vanalinnas 87 mälestist, sh linnakindlustused, nagu linnamüür, tornid, väravaehitised, bastionid ja vallikraav. Paljud taastamiskõlblikud varemed võeti kaitse alla lootuses need üles ehitada. Alates 1950. aastate lõpust saab rääkida vanalinna kui terviku teadlikust ja edukast kaitsest. Ajaloolist pärandit väärtustati Euroopas seda enam, mida rohkem hakati mõistma nii sõjapurustustest kui ka sellele järgnenud lammutamisest ja nüüdisajastamisest tekkinud katkestusi linnaruumis. 20. sajandi teisel poolel on vanalinna järjekindlal säilitamisel ja hoonete ennistamisel raske üle hinnata Helmi Üpruse ja Rein Zobeli rolli ning Tallinna muinsuskaitset aastatel 1958−1998 juhtinud Rasmus Kangropooli tööd. Samuti on tähelepanuväärne restaureerimisarhitekti Teddy Böckleri ligi poole sajandi pikkune panus vanalinna hoonete ja ennekõike kogu Põhja-Euroopas ainulaadse Tallinna raekoja säilitamisel. Raekoja säilitamine pälvis 2005. aastal edukaima konserveerimisprojektina Euroopa Liidu kultuuripärandi auhinna – Europa Nostra medali.37

31 Ennekõike on siin mõeldud muinsuskaitsealal töötamise tegevuslitsentsi olemasolu. 32 J. Tamm 33 Ü. Puustak. Muinsuskaitse ajalooline areng Eestis (1468−2008) 34 Alamsks diele − eeskoda; dornse − tagakamber 35 V. Raam (1989). Tallinn. Toompea linnus ja loss. Tallinn: Kunst, 38 36 H. Perens, E. Kala (2002). Paekivi kasutamisest Tallinnas. − Vana Tallinn XII, toim Raimo Pullat. Tallinn: Estopol 37 J. H. Stubbs, E. G. Makaš (2011). Architectural Conservation in Europe and the Americas, 199

http://muinas.struktuur.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=7585/ylo.PDF

30

Foto 5. Vaade Raekoja platsilt Tallinna raekojale. Täisvaates panoraamfoto on kättesaadav aadressil http://www.360.tallinn.ee/et/pano/show/1441808/separate

Foto 6. Vaade raekoja interjöörile. Täisvaates panoraamfoto on kättesaadav aadressil http://www.360.tallinn.ee/et/pano/show/1441811/separate

Juba vanalinna muinsuskaitseala esimene, 1966. aastal vastu võetud põhimäärus keelas vanalinnas üldjuhul uusehitiste püstitamise ning juurde- ja pealeehitused. Need olid võimalikud ainult täitevkomitee38 loal ja eritingimuste alusel. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist täpsustati esimeses, 1995. aasta vanalinna muinsuskaitseala põhimääruses neid nõudeid: uusehitisi on lubatud püstitada ainult II maailmasõjas hävinud hoonete asemele, sealjuures on ka peale- ja juurdeehitamisel kohustuslik järgida ajalooliselt väljakujunenud linnaehituslikku struktuuri, tänavavõrku, stiililis-ajastulist mitmekesisust, hoonestuse mastaapi, perspektiivvaateid, siluetti, katusemaastikku ja muud vanalinnale iseloomulikku. Vanalinna erakordse ülemaailmse väärtuse säilitamiseks peab vanalinna uusehitiste püstitamisel lisaks põhimääruses ette nähtule lähtuma soovitustest, mis on maailmapärandi nimistusse kuuluvate linnade jaoks heaks kiitnud ka UNESCO ja ICOMOS.39 Kuigi hoonestamata krunte on vanalinnas suhteliselt vähe (1944. aasta pommitamisest jäänud suuremaid tühikuid on Harju tänav), täiendati uushoonestamise põhimõtteid 2002. aasta rahvusvahelisel konverentsil „Alternatiivid ajaloolisele rekonstruktsioonile UNESCO maailmapärandi linnades” vastu võetud resolutsiooniga.40

38 Kohaliku tasandi täitevvõimu organ nõukogude perioodil 39 Samas § 10 lg 6 40 Alternatiivid ajaloolisele rekonstruktsioonile UNESCO maailmapärandi linnades. Alternatives to Historical Reconstruction in UNESCO World Heritage Cities. International Conference in Tallinn, Estonia. May 16–18, 2002. Tallinn: Estonian National Commission for UNESCO, 2003

http://www.360.tallinn.ee/et/pano/show/1441808/separatehttp://www.360.tallinn.ee/et/pano/show/1441811/separate

31

Vanalinna hoonestuse restaureerimist mõjutavad nüüdisajal uuel moel nii omandisuhted kui ka finantseerimisküsimused. 1990. aastal alanud erastamise tulemusena on enamik hoonetest eraomandis ning avalikes huvides oleva kultuuripärandi autentne säilitamine ja eksponeerimine on muutunud keerulisemaks. Mitut seni avalikus omandis olnud järjepidevalt konserveeritud ning sobivat avalikku funktsiooni kandvat hoonet ähvardab erakätesse minek, mis võib tähendada lisaks avaliku funktsiooni kadumisele ka ohtu, et lõpeb järjepideva konserveerimise finantseerimine. Sellest tulenevalt on oluline kaaluda Mustpeade maja kui linna ühe tuntuima kultuurimälestiste kompleksi säilitamist linna omandis. Mustpeade maja on linnale väga oluline aktiivses avalikus kasutuses olev kultuuripaik, kus toimub sadu üritusi aastas. Samuti on soovitatav jätta muuseumina riigi omandisse Niguliste kirik, mis vastutab riiklikult tähtsa kunstikollektsiooni eest. Niguliste kirik kuulub üleeuroopalise tähtsusega arhitektuurimälestiste hulka ning seal paiknev kunstikogu on kõige väärtuslikum ja kõige kõrgemal tasemel vana kunsti kollektsioon Eestis. Üks muresid vanalinnas on nn tondilossid, mille korrastamine on takerdunud kohtuvaidlustesse. Hoone valdajat on küll võimalik kohustada tegema avariitöid, kuid terviklik restaureerimine eeldab sellistel juhtudel siiski kohtulahendit. Seaduste ja hoonete omandivormi tõttu on avalikule sektorile restaureerimistegevuses mitmel juhul jäänud peamiselt nõustav, toetav ja kontrollifunktsioon. Nii on Tallinna linnal juba alates 2003. aastast traditsioon kord aastas valida kõige paremini restaureeritud hooned (nii vanalinnas kui ka sellest väljaspool) ja premeerida nende omanikke, arhitekte ja ehitajaid. Mälestiseks olevate hoonete omanikke on toetatud ka arhitektuurilooliselt väärtuslike detailide restaureerimisel ja projektdokumentatsiooni koostamisel. Lisandunud on ka riigi abi mälestiste tähistamisel. Hoonete konserveerimisel on oluline pöörata tähelepanu nii hoonete ajaloolise välisilme kui ka võimalikult algse ruumilahenduse säilitamisele. Samuti on tähtis säilitada arhitektuuriajalooliselt väärtuslikud detailid, millest vanalinnale on iseloomulikud paekivist raiddetailid, nagu raidportaalid, raidsambad, küünla- ja müürinišid. Samuti on paljudel majadel alles tõstepoomiga kaubaluugiavad, talalaed ja muud detailid. Väärtuslik ja terviklik on vanalinna katusemaastik, mille risustamist antennide ja sobimatute katuseehitistega tuleb vältida. Hoonete vaadeldavust ja ajaloolise välisilme mõjulepääsemist võivad kohati takistada sobimatud reklaamid, terrassid või muud ajutised rajatised. Et vältida vanalinnas vigu väikevormide kujundamisel ja paigaldamisel, on oluline saada nõuandekomisjoni kooskõlastus.

Eesmärgid - Vähenenud on visuaalne müra (reklaamid, tänavakohvikute platvormid jne) - Vanalinna hooned on korrastatud. Arhitektuuriajalooliselt väärtuslikud detailid on konserveeritud ja eksponeeritud - Avaliku kasutuse aspektist olulised hooned püsivad riigi või linna omandis - Toimib koostöö hoonete omanikega ja teavitustöö vanalinna väärtuste säilitamise võimalustest

Tegevused - Väliskonstruktsioonidele ja fassaadidele kehtivate nõuete järgimise kontrollimine, vajaduse korral nõustamine ja sanktsioonide rakendamine (kultuuriväärtuste amet) - Vanalinna ajalooliste hoonete ja rajatiste inventeerimine (kultuuriväärtuste amet) - Tallinna vanalinnas asuvate kultuuriväärtuslike hoonete, ajalooliste kindlusrajatiste, säilinud originaaldetailide ja -tarindite konserveerimine ning restaureerimise toetamine (kultuuriväärtuste amet) - Aadressil Uus 19 // Vene 30 asuva hoone (nn Okasroosikese loss) restaureerimine (kultuuriväärtuste amet) - Mustpeade maja restaureerimine (kultuuriväärtuste amet) - Rootsi bastioni käikude avamine (kultuuriväärtuste amet) - Ingeri bastioni käikude restaureerimine (kultuuriväärtuste amet) - Skåne bastioni ja külgneva staadioniala rekonstrueerimine (keskkonnaamet) - Linnavalitsuse, elanike ja ettevõtete ühistegevuse soodustamine; vanalinna püsielanike esindusorganisatsioonide kaasamine vanalinna elukeskkonda puudutavate küsimuste lahendamisse (ümarlauad, ühine haldus- ja hooldusteenus) (Kesklinna valitsus)

Pühakojad

32

Omaaegset moodsat arhitektuuri ja kunstilisi arusaamasid varasemaga oskuslikult ühendades on Niguliste sajanditepikkusesse arenguloosse jätnud suuremaid või väiksemaid jälgi enamik Tallinna nimekamatest ehitusmeistritest ja kunstnikest. Mai Lumiste, Rasmus Kangropool41

Praegune olukord ja probleemkohad Tähtis roll on Tallinna algses kujunemisloos olnud kloostritel ja kirikutel. Seda võib täheldada ka linna praeguses panoraamis, mida iseloomustavad kirikutornid.42 Tallinna vanalinna 13 pühakoda kannavad endas mõjutusi nii keskajast kui ka hilisematest perioodidest ning on vanalinna silmapaistvaimad ja väärtuslikemad hooned. Linna laia panoraami kõrglinnana valitseva Toompea südamik on alates 13. sajandist neitsi Maarjale pühitsetud Toomkirik, mis on püsinud Eesti tähtsaima pühakojana iga võimu ajal.43 Toomkirikus paikneb Eesti kõige rikkalikum hauaplaatide, epitaafide, sarkofaagide, hauamonumentide ja vappepitaafide kogu, mis on pärit 13.–20. sajandist.

Foto 7. Vaade vanalinna kirikutele Pika Hermanni tornist. Vasakult paremale: Toomkirik, Oleviste kirik, A. Nevski katedraal ja Niguliste kirik. Täisvaates panoraamfoto on kättesaadav aadressil http://www.360.tallinn.ee/et/pano/show/1441810/separate

Vanimate all-linna kirikutena ehitati 13.–14. sajandil Niguliste, Oleviste ja Püha Vaimu kirik. Üks vanimaid kirikuid oli vanalinnas Püha Katariina kirik, millest on säilinud sissepääs ja mille lõunaseinast on moodustunud Katariina käik. Niguliste kirik sai suuri kahjustusi 1944. aasta märtsipommitamises. Esimesed tööd kiriku taastamiseks tehti juba 1949 ja peamised restaureerimistööd toimusid aastatel 1953–1984, mil suur osa varisenud hoonest ehitati uuesti üles. Kirik kohandati muuseumiks-kontserdipaigaks. Kuna restaureerimistöödega kaasnes põhjalik väliuurimistöö, on Niguliste kirik üks paremini uuritud keskaegseid ehitisi Eestis. Ehituskunstilise tervikuna hoitud Niguliste kirik on nüüdse ilme omandanud varagootikast historitsismini ulatuvate stiiliperioodide kestel. Sealjuures on eri aegadel tehtud täiendused eelnevat rikastanud, jättes domineerima keskaegse loomingu.44 Praeguseni põhikujul muutumatuna püsinud Püha Vaimu kirikus asub Lübecki kuulsa meistri Bernt Notke suur topelttiibadega kappaltar. Norra kuninga Olaf II Haraldssoni järgi nime saanud Oleviste kirikut, millel on ilusaim tähtvõlvidega kooriruum Eestis, mainiti esimest korda 1267. aastal. Praeguse hilisgooti ilme ja mahu sai kirik 15. sajandil, olles keskaegse Tallinna suurim ehitis. Omaaegne 159-meetrine torn oli 1500. aasta paiku maailma kõrgeim.

41 M. Lumiste, R. Kangropool (1990). Niguliste kirik, 61 42 V. Raam (1989). Tallinn. Toompea linnus ja loss, 37 43 T. Vendelin, (2006). Vana Tallinn, 39 44 M. Lumiste, R. Kangropool (1990). Niguliste kirik, 61

http://www.360.tallinn.ee/et/pano/show/1441810/separate

33

Foto 8. Vaade Püha Vaimu kiriku interjöörile. Täisvaates panoraamfoto on kättesaadav aadressil http://www.360.tallinn.ee/et/pano/show/1441793/separate

13. sajandil rajatud naistsistertslaste kloostri kirik ehitati 18. sajandil ümber Issanda Muutmise kirikuks, sellest ajast pärineb ka praegune barokk-kiivriga torn. Kirikus paikneb 1732. aastal valminud silmapaistev rikkalikus barokkstiilis ikonostaas.45 19.−20. sajandist pärineb mitu historitsistlikus laadis kirikuhoonet. Arhitektuuriliselt üks kaunimaid kirikuid on Eestis haruldase kaksiktorniga Kaarli kirik (1862–1870), mis sai nime Rootsi kuninga Karl XI auks. Hilisgooti katedraaliarhitektuuri eeskujul on loodud Jaani kirik. Keskaegse dominiiklaste mungakloostri söögisaali alusmüüridele ehitati 1844. aastal neogooti stiilis roomakatolik Peeter-Pauli kirik, millele 1920. aastatel lisandus kahe jämeda ja madala torniga neoklassitsistliku kujundusega läänefassaad. Tallinna esimese kuppelehitisena on silmapaistev Vene tänaval asuv Nikolai kirik (1820–1827), aga ka vene sakraalarhitektuuri esindav linna suurim kuppelkirik Aleksander Nevski katedraal, mis on mõjukas nii linnasiluetis kui ka võimsaima kirikukellade ansambliga. Eesti kahekümnendate aastate sakraalarhitektuuri kauneimaks ehitiseks võib pidada seitsmenda päeva adventistide kirikut Mere pst 3 (1922–1923), mille eeskujud ja siinses kirikuarhitektuuris uued detailid olid saksa mõjudest lähtuv baieri tornikiiver ja väike ärkel torni jalamil.46 Visuaalselt vähem silmapaistvad, kuid pika ja huvitava ajalooga on vanalinnas tegutsevad Ukraina, Rootsi-Mihkli ja Katariina kirik. Algselt haiglahooneks ehitatud Rootsi-Mihkli kiriku omapära on torni puudumine, kiriku saal on Tallinna suurim kahelööviline saal. Nõukogude perioodil raskejõustikumajana kasutusel olnud kirikule anti pühakoja funktsioon tagasi 1990. aastal. Ukraina kreekakatoliku kirik on säilitanud keskaegse aidahoone ja 19. sajandi lõpu neogooti elementide sümbioosi. Kunagise tähtsa dominiiklaste kloostri asukohta markeerivad nüüd Katariina kiriku konserveeritud varemed. Praeguseni on säilinud kaks rikkaliku raiddekooriga teravkaarset lääneportaali, millest suuremal on säilinud Issanda koera (lad domini canus) sümboliseeriv jooksva koera motiiv.47 Tänapäeval on kirikute restaureerimise kõrval aktuaalne pühakodade avatumaks muutmine ja kunstiväärtuste laiem tutvustamine. Kuna kogudustele käivad keerulised konserveerimisprojektid sageli üle jõu, on siin riigi ja linna tugi määrava tähtsusega. Palju vanalinna kirikuid on restaureeritud Tallinna kirikurenessansi projekti raames. Projekt algas 2002. aastal eesmärgiga korrastada ja avada külastajatele Tallinna silmapaistvamad ja huvitavamad kirikud, mis on ühtlasi ka mälestised. Üks prioriteete oli kirikute väärtusliku sisustuse (altarid, kantslid, maalid, ikoonid 45 Ikoonide sein altariruumi ees 46 Kirikurenessansi programm 47 Kirikurenessansi programm

http://www.360.tallinn.ee/et/pano/show/1441793/separate

34

jne) restaureerimine. Tallinna kirikute seisukord on tänu kirikurenessansi programmile tunduvalt paranenud – paljud katused ja fassaadid on korrastatud. Praegu ei ole ükski Tallinna vanalinna pühakoda enam kriitilises olukorras. Alates 2000. aastast on Tallinna linn investeerinud kirikute restaureerimisse kokku üle kuue miljoni ja riik ligi miljon eurot. 2011. aastal on restaureerimisaktiivsus majandussurutise tagajärjel vähenen