Targa Äri Teataja | �

Söö, palju jakSad!Restoranis CityPlatz on nüüd avatud SupiPlatz. Iga päev on valikus viis erinevat suppi. Hind 60 krooni. Söö nii palju, kui jaksad!

CityPlatz on avatud E–R kella 11.00–19.00. Tortide ja kringlite ettetellimine ning pitsa ja toidu tellimine telefonil 617 7338, e-post: info@cityplatz.ee

Targa Äri Jaanuar 2010

Teataja

Tartu Ülikool avab uksed ettevõtjatele

Intervjuu Marge Rahuga lk 2

Uued koolitused lk 3Hea koostöö tõi 50 miljonit! lk 4Ajujaht põnevatele ideedele lk 5

fIo

Tod

: ART

uR S

Ado

vSkI

Aeg: reede, 22. jaanuar 2010, algus kell 10. Koht: Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, Nooruse 1, Tartu Avatud uste päeval toimuvad ekskursioonid, saab kohtuda teadus­gruppidega (soovi korral ka personaalselt) ja antakse ülevaade ülikooli võimalustest. Samuti tutvutakse ülikooli arenduskeskuste ja teadus­linnakuga Maarjamõisa väljal.Päevakava10.00 Tehnoloogiainstituudi fuajee (Nooruse 1) – saabumine, kohv, ekskursioonidega tutvumine ja hiline registreerimine 10.30 Esimene ekskursioon 12.15–13.00 Lõunapaus (Tehnoloogiainstituudi hoone, kohvik DuNord) 13.00–15.00 Teine ekskursioon. Samal ajal toimub avatud ülikooli kesku­se lühikoolitus “Kuidas muudatustes ellu jääda?” 15.00–17.00 Kolmas ekskursioon 17.00 Kokkuvõttev suhtluskohvik koos teadlastega (Tehnoloogiainstituu­di hoone, kohvik DuNord)Registreeru http://www.ut.ee/et/ettevotlus

Kogu Päeva on avatud:• Avatud ülikooli keskuse kohvik • Ettevõtlussuhete koordinaatori nõuandeboks • keelekeskuse infolaud • Psühholoogiliste testide infolaud

valida Saab jäRgmiSi eKSKuRSioone:• Moodne biotehnoloogia • Infotehnoloogia ja arvutiteadus • füüsika ja Tartu Teaduspargi Protolab • keemia tulevik uues Chemicumis • Tulevikuarengud toiduainete turul ja arstiteaduses • Robootika ja energiatõhus ehitus • Ökotehnoloogiad ja kivimi-uuringud

Tähetark Igor Mangi sõnul tuleb inten-siivne ja ootamatusi täis aasta. Hästi läheb neil, kes on julged ja tegutsevad hea eesmärgi nimel.

2010. aasta 14. veebruaril

algab valge tiigri aasta.

� | Targa Äri Teataja

Naisteajakirjadel pole praegu just parimad ajad, mitu aja­kirja on lausa ilmumise lõpe­tanud. ajakirja Buduaar vas­tutav väljaandja Marge Rahu rõõmustab, et Buduaaril läheb hoolimata majanduskriisist päris hästi ja kriis on ajakirja arengut pigem soosinud.

Tekst Sirje Maasikamäe

Kuidas teie ajakirja ülinaiselik ja kaunis seltskond tunneb end üsna maskuliinses Ülemiste Citys, miks olete just siin?

Ülemistesse on koondunud innovaatili­sed ettevõtted ja Buduaar on meediaturul kahtlemata üks sellistest firmadest. Tunneme end Ülemiste Citys väga koduselt, oleme siit ka mitu koostööpartnerit leidnud.

Kuidas läks ajakirjal Buduaar �009. aastal?Juba 2008. aastal, mil enamik ajakirju oli

kahjumis, lõpetasime meie kasumiga, ka 2009. aasta majandustulemustest on sama oodata. Ma arvan, et tänasel päeval on eelisolukorras väiksemad ettevõtted, kus omanikud tege­levad aktiivselt ettevõtte juhtimise ja kulude kontrolliga – nii nagu see on meil. Loomulikult on oluline ka müük, tänu majanduskriisile oleme saanud kokku panna väga kogenud müügimeeskonna.

Buduaaril on nii korralik portaal kui ka esinduslik ajakiri. Kas arendate võrdselt mõlemat poolt? Mis on sinu arvates n-ö puhas veebiteema ja mis eeldab paber-väljaannet?

Loomulikult arendame mõlemat poolt ja tekitame kahe toote vahel sünergiat. Meil on veebis ja paberväljaandes tööl eri oskustega inimesed. Kahe meediakanali omamine on väga suur eelis ka reklaamiostjale, kes saab oma sõnumi ühe rahasumma eest edastada sihtgrupile nii veebis kui ka printmeedias.

Veebis anname lugejatele ja koostööpart­neritele rohkem võimalusi sisu luua. Näiteks on veebis šopingu­ ja ilu­uudised, mida meie partnerid saavad ise lisada ja ka nende loeta­vust jälgida. Lisaks kuulub meile B­turg.ee ehk Buduaari kauplemisfoorum, kus äritsevad nii firmad kui ka eraisikud ning müüakse kõike riietest iluteenusteni.

Paberajakirjas on rohkelt kauneid pilte moelavadelt, originaalseid Buduaari fotolavas­tusi, üle 500 hea ostuidee ja palju staaritee­

masid, mille glamuur ja ilu kaoks veebis ära. Lisaks sellele mahutab 308leheküljeline ajakiri ka huvitavat lugemist, mis kõik hiljem veebis avaldatakse.

Ma usun, et lähema viie aasta jooksul mahuvad meediaturule ära nii paber­ kui ka veebiajakiri, mõlemal on oma lugejaskond. Buduaari paberajakirja eeliseks on algusest peale olnud õige formaadi valik: müügi­numbrid näitavad, et inimestele meeldib väiksemõõduline, aga hästi paks ajakiri. Meie kui trendiajakirja plussiks on seegi, et ajakiri ilmub 4 korda aastas, sest ka trendid on hooajakesksed. Näha on, et ka reklaamiostja arvab, et masuajal on mõistlikum reklaamida end ajakirjas, mis on müügil 2,5 kuud.

Kas majanduskriis on teie arenguplaane pidurdanud?

Majanduskriis on meie arengut pigem soosinud, sest konkurentide tegevusetus või majandusraskused on võimalusi juurde loonud. Meie tugevuseks on loominguline reklaamimüük, mis on üles ehitatud paber­ajakirja ja veebi sünergiale, mida konkurendid alles avastavad. 2009. aastal kasvas Buduaar veebis ligi kaks korda suuremaks.

Kuigi räägitakse paberajakirjade langus­trendist, suurendasime meie oma viimase numbri tiraaži, sest ka müük on näidanud pidevat tõusutrendi. Ehkki oleme juba praegu naiste veebiajakiri number üks, on 2010. aastal plaanis kasvatada nii portaali kui paberajakirja turuosa veelgi.

Minul ja mu äripartneril Annika Urmil, kellega koos oleme Buduaari üles töötanud, on käsil ka mõned teised internetiprojektid. Aasta alguse suurem eesmärk on tuua Lõuna­Euroopas edukalt turule uus veebiajakiri.

Praegu vajatakse palju soovitusi ja nõuan-deid, taas on popid sensitiivid ja eneseabi-õpikud. Kas sul on mõni hea praktiline nõuanne või nipp, kuidas säilitada närvili-sel ajal rahulik meel ja olla ka ilus?

Ma usun, et me ise loome meelte ja taju abil oma maailma. Kas see on ilus ja rõõmus või närviline ja raske, sõltub 100% igaühest endast. Eneseabiõpikud ja sensitiivid aitavad neid, kes end ise aidata ei oska, aga ka see võib olla hea niidiots, kust hakata vastuseid otsima. Enesega rahulolu ja õnne leiab siiski ainult enda seest, mitte raamatust või nõia­kaartidest.

inTeRvjuu

foTo

: LIf

EbEA

CH

Buduaar Ülemistes

Ajakirja Buduaar vastutav väljaandja

Marge Rahu arvab, et majanduskriis on

ajakirja pigem tugevamaks teinud.

Targa Äri Teataja | �

KooliTuS

Neljapäeval, 18. veebruaril räägib 30aastase meediakogemusega Alan Stevens sotsiaal­sest meediast ning annab näpunäiteid, kuidas Twitter, LinkedIn ja paljud teised sotsiaalse meedia vahendid enda kasuks tööle panna.

Alan Stevens: “Tänapäeval ei saa ühtki äri teha sotsiaalset meediat ignoreerides. Kah­juks mõistetakse sotsiaalset meediat sageli valesti ning kasutatakse vääralt. Oskuslik meedia kasutamine ettevõtte turunduses ja avalikes suhetes võimaldab jõuda õigete sihtturgudeni minimaalse eelarvega, suu­rendades märkimisväärselt äri edukust.”

Mitmekülgne nõustajaAlan Stevens on tunnustatud suhtekorral­dus­ ja äriekspert, raamatute autor ning ajakirjanik. Ta on andnud üle 2000 raadio­ ja teleintervjuu, jagades meedianõuandeid ning aidates parandada organisatsioonide imagot. Ta on endine Professional Speakers Associationi president ja Global Speakers Federationi valitud president.

Alan on üle 30 aasta regulaarselt esine­nud paljudes meediakanalites, nagu BBC, Sky News, CNN, BCC Radio 4. 2006. aastal nimetas The Independent Alan Stevensi üheks top 10 meediaeksperdiks Ühend­kuningriigis.

Stevensi kompanii MediaCoach õpetab juhtidele, poliitikutele ja professionaalsetele kommunikatsiooniinimestele, kuidas suhel­da meediaväljaannete, eelkõige televisiooni ja raadioga, ning kuidas viia oma sõnumid sihtturgudeni minimaalse eelarvega.

Alan Stevensi populaarseim raamat “The

Pocket Media Coach” ilmus 2005. aastal. 2009. aastal avaldas ta koos Jeremy Ni­cholasega teose “MediaMasters” ning tema viimane raamat “Ping” ilmus 2009. aasta oktoobris.

Tema klientide hulka kuuluvad Virgin, BP, Glaxo, MacMillian, Sony Ericsson, Guinness World Records, BMW jt. Alan Stevens on ainus Euroopas, kes on omandanud kõrgei­mad kraadid nii avaliku esinemise (FPSA) kui ka avalike suhete valdkonnas (MCIPR).

Seminaril jagab Alan Stevens näpu­näiteid, mille abil kombineerida lihtsaid sõnumeid jõulise turunduskampaaniaga. Edukate ettevõtete näidetel selgub, kuidas Twitter, LinkedIn ja paljud teised sotsiaalse meedia vahendid võivad muuta 2010. aasta teie jaoks läbi aegade edukaimaks äriaas­taks.

Alan Stevensi kohta saad lähemalt lugeda tema koduleheküljelt http://www.alanstevens.net/.

INTellekTuaalSe oMaNdI jäTku­SeMINaRNeljapäeval, 4. märtsil toimuv Targa äri hommikuseminar keskendub infotehnoloogia ja intellektuaalse omandiga seo­tud õiguslikele küsimustele. koolituse viivad läbi Luiga Mody Hääl boreniuse advokaadibüroo tehnoloogia ja intellektuaalomandi kaitsele spetsialiseerunud tunnustatud vande-advokaadid.

2009. aastal oktoobri lõpupäevadel toimunud koolitusel “Mida peaks iga ettevõtja teadma intellektuaalsest omandist?” tutvustati ärilinnakus asuvatele ettevõtjatele intellektuaalse omandi olemust ja selle peamisi valdkondi. Lisaks anti soovitusi ja juhtnööre, mida peaksid ettevõtjad silmas pidama, et intellektuaalse omandi õiguspä-rase kaitsega suurendada oma ettevõtte väärtust ning vältida reguleerimata õigustega seonduvaid hilisemaid vaidlusi ja planeerimatuid suuri kulusid. Seminari viisid läbi vandeadvokaadid kairi kurisoo ja viive kaur, kes on pikaajalise ja mitmekülgse kogemusega spetsialistid. Nad pakuvad õigusabi intellektuaalse omandi objektide omandamise, registreerimise ja kaitsega seotud küsimustes. kairi ja viive on eelmisel aastal Äripäeva sarjas “Juht ja seadus” ilmunud käsiraamatu “Intellek-tuaalne omand” kaasautorid. Eelkõige ettevõtja-tele mõeldud väljaanne käsitleb kõiki olulisemaid intellektuaalomandi liike.

Luiga Mody Hääl boreniuse intellektuaalse omandi töögrupp pakub suurt valikut teenuseid, mis on seotud intellektuaalse omandi kaitse ja selle väärtuse suurendamisega. Lisaks on bürool mitmekülgne ja pikaajaline praktika intellektuaal-omandiga seotud vaidlustes.

Seminar toimub 4. märtsil kella 10–13 Zappi maja 2. korruse seminariruu-mis. Rohkem infot intellektuaalse omandi kaitsega seotud teenuste kohta leiate büroo kodulehel www.lmh.ee.

Seminaril osalemine on tasuta, vajalik eelregistreerimine aadressil karin@ulemistecity.ee.

kuidas kasutada sotsiaalset meediat?

Alan Stevens

Targa Äri Seminar koostöös Tallinna ettevõtlusameti eksportmentorklubiga kutsub ettevõtjaid, juhte ja müügi-inimesi selle aasta esimesele koolitusele �8. veebruaril.

SeMinARi AjAKAvA: 18.00–19.30 ettekanne 19.30–20.30 küsimused, suhtlemine ja suupisted

Üritus toimub Ülemiste Citys Lõõtsa 6 teisel korrusel asuvas seminariruumis. Ettekanne on inglise keeles, ilma tõlketa.

Seminaril osalemine maksab 264 krooni.

Seminaril osalemiseks tuleb täita registreerimisleht hiljemalt 15. veebruariks!

Registreeru seminarile lehel www.tallinn.ee/eksportmentorklubi.

� | Targa Äri Teataja

MAjAnduS

Alates aastast �007 kuni aastani �0�� jõuab eestisse 5�,� miljardi krooni ulatuses euroraha. Ülemiste City Aguri maja üheksanda korruse rentnik AS innopolis Konsul-tatsioonid on eurorahaga tegelenud nüüdseks üheksa aastat.

Struktuurivahenditest toetatavad valdkonnad on haridus, tööturg, teadus­ ja arendustege­vus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ja hoolekanne.

Innopolis Konsultatsioonid on üheksa tegutsemisaasta jooksul avaliku sektori ja teiste asutusteni vahendanud üle 4,5 miljardi krooni. Üks ettevõtte omanikest, partner­konsultant Meelis Niinepuu peab Innopolise edu saladuseks rutiinivaba töökeskkonda ja motiveeritud meeskonda. “Me kohtume iga päev uute inimestega ja sellest tulenevalt oleme seotud väga erinevate väljakutsetega – nanotehnoloogiast taastuvenergeetikani,

põllumajandusest tervishoiu infrastruktuuride arendamiseni. See hoiab vaimu ärkvel ja muu­dab töö ääretult põnevaks,” ütleb Niinepuu.

Innovatiivsed energia­projektidÜheks 2009. aasta olulisemaks õnnestumiseks peab Innopolis koostööd energiaettevõttega BEN Energy, mille kontor asub Ülemiste City Puusepa tornis. BEN Energy OÜ on 2004. aastal asutatud Eesti erakapitalil põhinev energiavaldkonda investeeriv ettevõte, mis arendab energiaprojekte Balti riikides ja Ukrainas. Ettevõtte tuntuim arendusprojekt on hakkepuidul töötav elektri ja soojuse koostootmise jaam Väol.

2009. aastal kaasas BEN Energy Innopolise konsultantide kaasabiga uutesse taastuv­energeetika investeeringuprojektidesse ligi 50 miljonit krooni euroraha. Investeeringu abil rajatakse kaks uut biogaasijaama Tartu­ ja Järvamaale ning biomassil töötav koostoot­misjaam Võrru. Innovatiivsete jaamade abil vähendatakse lähiaastatel nendes piirkonda­des fossiilsete kütuste paiskamist atmosfääri, parandatakse maapiirkondade elektrienergia varustuskindlust ja alandatakse toasooja hinda.

BEN Energy taastuvenergeetika valdkonda koordineeriv juhatuse liige Priit Mikelsaar hindab koostööd kogenud konsultandiga. “Projektiarendusfirmaga on hea koostööd teha eeskätt sellepärast, et meil on võimalik keskenduda oma põhitegevusele, samas kui konsultant tõlgib meie äri projektimaailmas arusaadavasse keelde,” ütleb Mikelsaar. Oluli­seks väärtuseks peab energiaettevõte ka seda, et konsultant hoiab ettevõtte arendustege­vusel ja sellega haakuvatel finantseerimisvõi­malustel silma peal. “Üheks meie oluliseks töö­riistaks on reaalajas toimiva toetusvõimaluste andmebaasi haldamine, mille toel saame oma klientide vajadused ja saadaolevad toetused operatiivselt kokku viia,” tutvustab Niinepuu andmebaasi, mida ettevõte arendab koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.

Eduka koostöö eelduseks peavad mõle­mad ettevõtted head kommunikatsiooni. “Kõrvalmajas asuva ettevõttega on hea operatiivselt asju ajada!” näitab Mikelsaar Puusepa tornist Aguri tornmaja üheksanda korruse akent. “Meil on siin, jah, tasuta video­telefon, aga kui väga tuiskab ja nähtavus on halb, siis peame ikka kohvikus duetti laulma,” naljatab Niinepuu.

foTo

: bEN

EN

ERg

y

kahe torni duett tõi 50 miljonit euroraha

keS Nad oN?innopolis Konsultatsioonid

• Euroopa Liidu arendus-projektide algatamisele ja juhtimisele spetsialiseeru-nud konsultatsioonifirma

• Projektide rahastamise edukusemäär üle 80%, rahastatud projektide kogumaht üle 4,5 miljardi krooni

• www.innopolis.ee

ben energy

• Energiavaldkonna investeerimisettevõte, energiaprojektid baltikumis ja ukrainas

• koostootmisjaamade aren-damise oskusteave (väo elektrijaam), bio- ja taastuv-energeetika projektid

• www.ben.ee; www.baltic-biogas.ee

väo elektrijaam – Ben energy seni suurim elektri ja soojuse koostootmise investeering.

Targa Äri Teataja | 5

innovATSioonfo

To: v

IRg

E vI

ERTE

k

“Vahet ei ole, kuidas meil tänavu läheb, igal juhul oleme Ajujahi konkursil mõne uue ideega väljas ka järgmisel korral,” kinnitab Ülemiste Citys töötav tarkvaraarendaja Märt Pikkani, kes sai esimesel Ajujahil kolmanda koha ja 100 000kroonise preemia. Tookord oli tema ja tema meeskonna ideeks TextMarker, mis töötab nüüd aadressil www.marker.to. TextMarkeri idee on võimaldada interneti­kasutajatel märkida kodulehekülgedel olev oluline info enda jaoks üles. “Pakume kollase neoonmarkeri omaga sarnast funktsionaal­sust ka internetis ehk kasutaja saab interneti­lehel endale olulise info kollase taustaga esile tõsta,” selgitab Pikkani.

koostööplatvorm alustavale ettevõtteleTeisel korral enam nii hästi ei läinud ja tookord üksinda oma ideega esinenud Märt edasi ei pääsenud. Küll aga jõudis ta koos oma meeskonnakaaslase Martin Lengiga 156 väljavalitu sekka 2009. aastal, mil konkur­sile esitati ühtekokku 1756 ideed.

“Seekord on meie ideeks ClusterWeb, suhtlusvõrgustikul põhinev koostööplatvorm alustavatele ettevõtetele. See võimaldab ettevõttel keskenduda oma põhitegevusele

ja koostöö raames vahetada oskusteavet teiste omalaadsete ettevõtetega, kes on keskendunud mõnele teisele valdkonnale. Midagi LinkedIni sarnast, aga juba koos vajalike tööriistadega jms,” selgitab Pikkani, kelle hinnangul on väikeses Eestis ühe väike­ettevõtte edu eelduseks just koostöö. “Meie kõige suuremas ettevõttes, Eesti Energias, töötab ligikaudu 8000 inimest. Samal ajal Ameerikas WalMartis töötab kaks miljonit. Nende arvude erinevus näitab, kui pisikesed me tegelikult oleme. Meie sõnum on, et kui väikesed ja keskmised ettevõtted tahavad olla edukad, tuleb teha koostööd, luua pidevalt uusi kontakte, vahetada oskusteavet jne. Just selliseks suhtlemiseks vajaliku IT­platvormiga me seekord välja tulimegi.”

Lisaks näeb Märt oma ideel ka märksa laiemat väljundit, mis ei hõlma üksnes Eesti ettevõtjaid. “Potentsiaalsete kasutajatena näeme Euroopas ja Põhja­Ameerikas ühte­kokku umbes 100 miljonit väikest ja keskmist ettevõtet, meie esmases fookuses on aga teh­noloogiaettevõtted, mida on ca viis miljonit. Turgu oleks piisavalt.”

Seekord ka telesTänavuse Ajujahi peamine eripära võrreldes

varasematega on televisiooni kaasamine. Kanal 2 teeb Ajujahi konkursist neli kevadel eetrisse minevat erisaadet, kus tutvustatakse uusi ideid ja mõtteid, mis seekord parima­teks osutusid. “Eks meie, konkursil osalejate elu teeb televisioon mõneti raskemaks, sest oma ideed tuleb žüriile ju n­ö maha müüa. Pole kahtlustki, et telekaamerate ees on seda märksa raskem teha. Kindlasti jäi seekord nii mõnigi hea mõte liigse pabistamise pärast välja ütlemata,” tunnistab Pikkani, kes terviku­na peab Ajujahi konkursi laiemat kajastamist siiski väga heaks. “Mida rohkem inimesi sellele kaasa elab, seda suurem on tõenäosus, et tule­val aastal jõuavad žüriini ka ideed, mis tänavu infopuuduse vms tõttu esitamata jäid.”

Esimesele Ajujahi konkursile 2007. aastal laekus 104 ideed, millest 20 pääses finaali. Võitjaks osutus võistkond CellTells posit­sioneerimispõhise kalendrilahendusega mobiiltelefonidele.

Teisel konkursil 2008. aastal oli juba 259 ideed, võitja valiti välja 24 finalisti seast. Tookord võitis meeskond Growfish sensorite toel toimiva kalakasvatussüsteemiga.

2009. aasta konkursile laekus 1756 ideed, mida oli nii palju, et enne žürii ette minekut oli vaja teha eelselektsioon. Ülemiste Citys detsembri alguses koos istunud žürii palge ette pääses 156 meeskonda, kellest omakorda pääseb lõppfinaali 20 parimat. Konkursi lõpli­kud tulemused tehakse avalikkusele teatavaks Kanal 2 vahendusel.

ajujaht uutele ideedele Tekst Tõnu Tramm

juba kolmandat korda käib Ülemiste Citys ajujaht uutele ideedele ja seekord on auhinnafondis tervelt miljon krooni. Igal aastal osalenud Märt pikkani hinnangul on konkurss uute ideede genereerimiseks suurepärane stiimul.

Märt Pikkani (paremal) jõudis koos meeskonna-kaaslase Martin lengiga �009. aasta Ajujahile esitatud �756 idee autorite hulgast �56 parima sekka, finaal on veel ees.

6 | Targa Äri Teataja

Roland ja jääpurjetamineRoland on tegelenud jääpurjetamisega 1977. aastast ning paremat hobi on tema sõnul raske leida, sest aastakümnete pikkune treeni­mine annab võimaluse võistelda nii Euroopa kui ka maailmameistrivõistlustel.

Roland sõidab jääpurjekaga klassist Monotype XV. Esimese säärase puieri ehitas legendaarne hollandlane Erik von Holst 1932. aastal Haapsalus. Kuni tänapäevani on seda klassi püütud hoida võimalikult algupära­sena. Puieri valmistamisel kasutatakse kaht materjali: puitu (kuuske, mis on väga kerge) ja roostevaba terast. Seda tüüpi jääpurjekaid toodetakse maailmas ainult Hollandis, Rootsis ja Eestis Hiiumaal. Kõik osad valmistatakse käsitsi ning seetõttu nõuab hobi harrastajalt peale tahtmise ja aja ka raha. Oma harulduse tõttu võib sääraste sõidukite valmimine võtta üsna kaua aega.

Adrenaliini pakub jääpurjetamine piisavalt – puieri kiirus võib kasvada kuni 150 km/h. Seega nõuab hobi ka julgust. Võistlusraja (rin­gi) pikkus on 3–5 km, mida ühe sõidu jooksul läbitakse tavaliselt kolm korda. Võistluspäeval toimub kuni kuus sõitu.

Eestis oli jääpurjetamine väga populaarne kuni 1980ndate lõpuni ning sai uuesti hoo sisse 1990ndate lõpus. Küsimusele, kus Eestis jääpurjetamist harrastada saab, vastab Roland lihtsalt: “Kõigil veekogudel, kus on sile jää.”

Roland, jaala ja jahtaKuigi suvel pole jääd, ei loobu Roland pur­jetamisest, aga ka siis ei harrasta ta midagi tavalist. Suviti purjetatakse isevalmistatud Ruhnu hülgepüügipurjekatega. Roland kuulub Puulaevaseltsi Vikan, mille eesmärk on aidata Rannarootsi muuseumit traditsiooni­lise Ruhnu jaala (kahemastiline puupurjekas, mida ehitati XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses eelkõige hülgepüügiks) haldamisel ning propageerida traditsioonilist Eesti me­

rekultuuri. Jaala sai nimeks Vikan (viigerhüljes vanas ruhnu keeles) ja sellega on viidud kiri Rootsi kuningale.

Roland – kalamees ja muusikRoland armastab ka kalapüüki. Enda sõnul on ta n­ö paberitega rannakalur. “Headel aastatel püüan talve jooksul kuni 300 lõhet ja muidugi suvel Saaremaa inimesele kohaselt lesta ja angerjat,” räägib Roland.

Nagu õigele merekarule paslik, peab Roland lugu ka muusikast. Tegelikult on tal olemas isegi oma helistuudio. “Seal on nii mõnegi tuntud Eesti bändi loo põhjad sisse mängitud,” teatab Roland, jättes lugejale mõtlemisainet.

Muusikutest sõpradega on neil tekkinud traditsioon iga aasta esimesel juulikuu näda­lavahetusel kokku saada nn Kõruse päevadel (küla järgi, kus on Rolandi suvekodu). Siis võib laval näha 10liikmelist livebändi, millel nimeks Ogalik e Pista­Rulka.

Nii et sellised mehed elavad ja töötavad Saaremaal. Vägev!

Kasutatud Elektroskandia intranetis ilmunud artiklit.

hoBi

elektroskandia eesti aSi Saaremaa osakonna juhataja Roland pildre elab kuressaares. jääpurjetamisest paremat hobi on tema arvates raske leida. aga hobisid on tal veelgi.

RolAnd PildRePerekond – abielus (üle-eelmisel aastal täitus 25 aastat)

Haridus – keskeri (TPI jäi pooleli)

Kõige eredam sündmus – merest püütud 24,2 kg lõhe

Poliitilised vaated – pigem parem-poolsed

mida hindad/taunid inime-ses? “Hindan loomulikkust ja taunin silmakirjalikkust, kui inimesed tahavad paremad välja paista, kui nad tegeli-kult on. Minu silmis maksab sisu, mitte kest.”

millises olukorras tunned end hästi/halvasti? “Looduses (nii merel kui maal) tunnen end ülihästi, halvasti aga suurlinnades ja

rahvarohketes kohtades.”

Kuidas maandad pingeid? “Tegele-des oma hobidega.”

unistus? “Purjekaga ümbermaailma-reis.”

Hobid merel ja maal

2009. aaSTa SaavuTuSed Jääpurjetamise MM Poolas, 4. koht EM Poolas, 4. koht baltic Cup, 1. koht Poola lahtised meistrivõistlused, 3. koht

Targa Äri Teataja | 7

AjAlugu

Mälestus Nlkpstpõhja parkla lähedal asub kunagine metallitsehh, mille seinal on tänini säilinud üleskutse “elagu Nlkp!” . Teisel pool maja on kirjas “Slava kpSS!” . Tänapäeval asub hoones üks Eesti juhtivaid terasetöötlemise ettevõtteid, 1989. aastal asutatud OÜ Monik, mis toodab ja paigaldab teraskonstrukt­sioone, valmistab tehnilisi seadmeid paberi­ ja mäetööstusele jm.

Saada õige vastus aadressil sirje@menuk.ee. Eelmises Targa Äri Teatajas ilmunud ristsõna õige vastus oli “Tärkab uus elu”.

kaS TeadSId?1. 1897. aastal kinnitas venemaa viimane keiser Nikolai II oma residentsis Tsarskoje Selos uue ettevõtte, aktsiaseltsi dvigatel põhikirja. Tehas käivitus 1899. aasta 9. mail ja selle ajalugu ulatub kuni 2005. aastani. kuulsusrikas tehas on jõudnud ka ühe Eesti rokkbändi loo sisse. Mis on selle bändi nimi?

A. JMkE b. ultima Thule C. vennaskond

2. dvigatelis valmistati tuumajõuseadmeid. Raskeim neist kaalus 56 tonni, kui suur oli aga väikseim tuumajõuseade?

1. Pastakasuurune 2. Mahtus kirsasäärikusse 3. Mahtus suurde kohvrisse

Õiged vastused: 1. ultima Thule. Laulu “Ilmarine ja dvigatel” sõnad kõlavad nii: Takkajärgi iga loll on tark, lasnamäest võib saada rahvusparkriigihümn võiks olla regivärss, kuid maltsa täis on matsi leivamärsskalevipoeg kolevipoeg olevipoeg sulevipoeg ...ilmarine või dvigatel, eesti aeg aga moskva kell ...2. Mahtus kirsasäärikusse. kõige väiksem dvigatelis toodetud tuumaseade oli Jenissei 1, mis mahtus kirsasäärikusse.

8 | Targa Äri Teataja

�. Kui kaua on teie firma asunud Ülemiste Citys?

Oleme olnud poolteist aastat Lõõtsa 8 majas. Kuna aga olime mitmete Ülemiste City asukatega teinud koos­tööd juba aastaid, tundsime end siin koduselt juba ammu enne seda.

�. Millised on firma põhili-sed tegevusalad?

Pakume ettevõtetele tõlke­ ja keele­koolitusteenuseid eri keelesuundadel. Paljud meie kliendid tegutsevad info­ ja kommunikatsioonitehnoloogia vald­konnas, enim nõutud keeled on inglise ja vene keel, viimasel ajal üha rohkem ka läti ja leedu keel.

�. Mille üle valutad viima-sel ajal südant?

Ma ei ole väga südamevalutaja tüüpi, pigem püüan inimestes ja olukordades alati head näha ning nähtust rõõmu tun­da. Muidugi, tööl elame tihti oma klienti­

de projektidesse väga sisse, aga õnneks paneb muretsemisele enamasti punkti kliendi edu ja positiivne tagasiside.

�. Mis sind viimati süda-mest naerma ajas?

Tutvusin sellise teenusega nagu Google Trends, mis näitab graafiliselt otsingusõnade kasutamise sagedust. Sõnapaari weight loss (kaalu langeta­mine ingl k) graafiline pilt nägi välja nii, et valdav osa otsinguid oli tehtud iga aasta jaanuari alguses ja sealt edasi läks asi aina allamäge... Nii palju siis uusaasta­lubadustest.

5. Mida tahaksid muuta?Et järgmisel aastal kõikide uusaasta­

lubadused täidetud saaks!

6. Mis annab energiat?Uni, sport, päike, inspireerivad

inimesed, head mõtted ja igasugused edusammud.

AnKeeT

Nimi: Tuuli Semevsky (tuuli@keelestuudio.ee)Amet: Saag & Semevsky Keelestuudio Tallinna osakonna tegevjuhtharidus: Tartu Ülikool, inglise keel ja kirjandus

Toimetaja Sirje maasikamäe, sirje@menuk.ee Makett ja teostus menu Kirjastus Info ja reklaam Karin tamm, karin@ulemistecity.ee

Tuuli Semevsky

Menu Kirjastuswww.menuk.ee

tel: 670 055, info@menuk.ee

TARGA ÄRI

KONTORIHOTELL –

lihtne lahendus keerulisel ajal!

Uue aja büroo aeg Hind

elekter / küte / wi-fi /

vesi / signalisatsioon /

parkimine / postiaadress

2 töökohaga tuba 1 kuu 5555 krooni*

Tuba Ülemiste Citys: 5555 krooni kuus

* 3 töökohaga tuba 6666 krooni

* Ei mingeid siduvaid üürilepinguid ja leppetrahve

* Fikseeritud hind

* Võimalus rentida nõupidamiste ruume

* Eraldi kokkuleppel võimalik rentida mööbel

* Parkimine maja ees

* Lähiümbruses erinevad söögikohad

* Lisandub käibemaks

1 kuu 0 krooni

Targa Äri Kontorihotell Ülemiste CitysTelefon 610 1109 või info@ulemistecity.eeTäpsem rendiinfo: www.ulemistecity.ee

ı KliendiajaKirjad ı ı raaMatud ı