MÕJUD NABALA LUBJAKIVI MAARDLAS - envir.ee · 2018. 7. 4. · Lubjakivi ja dolokivi kaevandati aastatel 2004 – 2010 kokku 9 maakonnas. Nagu ka varemalt, kaevandati kõige enam

MTÜ GEOEDUCATION CENTER

TALLINN, 2012

PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVI

MAARDLAS

PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS. TALLINN, 2012.

Koostasid: HeiKKi Bauert (MtÜ GeoGuide Baltoscandia)

rein Perens (eesti GeolooGiaKesKus)

© MtÜ Geoeducation center

ülevaate koostamist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

SISUKORD

PaeKivi varu ja KaevandaMine eestis �� 2

PaeKivi varu eestis �� 2

PaeKivi KaevandaMine aastatel 2004 – 2010 �� 2

MiKs ollaKse Huvitatud KaevandaMisest naBala luBjaKiviMaardlas? �� 5

naBala Maardlasse taotletavad PaeKarjäärid �� 9

nõMMKÜla �� 9

taGadi �� 10

nõMMevälja �� 11

taMMiKu �� 12

KoKKuvõte �� 13

Kust saaB tuHala nõiaKaev vee? �� 14

nõiaKaev ja tuHala Karstiala �� 14

nõiaKaevu Ülevoolu PõHjustavad tuHala jõe tulvaveed �� 16

Kas nõiaKaev on iGavene? �� 17

naBala “Karstiala” ja tuHala – naBala “salajõed”? �� 18

KarstivorMid Kavandataval naBala MaastiKuKaitsealal �� 18

“salajõGedest” naBala Karstialal �� 23

naBala MaastiKuKaitseala ettePaneKu loodusväärtuste inventuur �� 27

naBala MKa ettePaneKu loodusväärtuste inventuuri aruande KoKKuvõte �� 27

KoMMentaar loodusväärtuste inventuuri aruandele �� 30

nõMMKÜla Karjäär: KaevandaMise Mõju taiMestiKule, looMastiKule,

roHevõrGustiKule ja natura 2000 aladele �� 32

nõMMevälja Karjäär: KaevandaMise Mõju taiMestiKule, looMastiKule,

roHevõrGustiKule ja natura 2000 aladele �� 35

taMMiKu Karjäär: KaevandaMise Mõju taiMestiKule, looMastiKule,

ja natura 2000 aladele �� 38

KoKKuvõte �� 43

PAEKIVI VARU EESTIS

Paekivi enamlevinud erimid on lubjakivi – CaCO3 ja

dolokivi – CaMg(CO3)2. Ehituseks sobivat paekivi

leidub enamikes Ordoviitsiumi ja Siluri lademeis, mis

avanevad peaaegu kõikjal Põhja-, Lääne- ja Kesk-

Eestis. Piiratud maa-aladel Kagu-Eestis (Tiirhänna,

Marinova) ja Eesti lõunapoolseima Naha küla lähedal

(Kalkahju) avanevad väikeses paksuses ka Ülem-

Devoni aegsed paekihid.

Lubja- ja dolokivi ehk paekivi varu moodustab kogu

Eesti ehitusmaavarade varust vastavalt 12% ja 5%.

Seisuga 31. detsember 2010 oli Eestis arvel 56 lubjakivi ja 31 dolokivi maardlat (maardla on geo-loogiliste töödega uuritud ja piiritletud ning keskkon-naregistris arvele võetud maavara lasund). Lubja- ja dolokivi maard laid leidub enamikes Eesti maakonda-

des. Varu ei ole arvel ainult Põlva, Tartu ja Valga maa-

kondades ning suhteliselt väike varu on Hiiu, Viljandi

ja Võru maakonnas.

Vastavalt maapõueseadusele on kõik keskkonnare-

gistri maardlate nimistusse kantud maardlad jaotatud

üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maard lateks. Ülerii-gilise tähtsusega lubjakivimaardlaid on 9: Aavere,

Harku, Karinu, Kunda, Nabala, Metsla, Vasalemma,

Võhmuta ja Väo. Üleriigilise tähtsusega dolo-kivi maardlaid on 6: Anelema, Hellamaa, Kaarma, Koonga, Kurevere ja Orgita-Haimre.

Vastavalt kasutusalale liigitatakse lubja- ja dolokivi

järgmistesse kategooriatesse:

• 0801 – tsemendilubjakivi, 0802 – tehnoloogiline lubja kivi, 0803 – ehituslubjakivi

• 0901 – tehnoloogiline dolokivi, 0902 – viimist-lusdolokivi, 0903 – ehitusdolokivi, 0904 – täite-dolokivi

PAEKIVI KAEVANDAMINE AASTATEL 2004 – 2010

Eesti maavaravarude koond bilansside andmetel kae-

vandati aastatel 2004 – 2010 keskmiselt 2901 tuhat m3

paekivi aastas (min. kaevandamis kogus oli 1542.4

tuhat m3 aastal 2010 ja maksimaalne – 3923.2 tuhat

m3 aastal 2007), seejuures kaevandati aastas lub-

jakivi 3 – 6 korda rohkem võrreldes dolokiviga. Kui lubjakivi kaevandamise puhul on jälgitav aasta-tel 2004 – 2007 toimunud tootmismahtude kasv, millele järgnes siiani kestev tootmise langus, siis dolokivi kaevandus mahud on püsinud stabiilsena.

PAEKIVI VARU JA KAEVANDAMINE EESTIS

EHITUSMAAVARA 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Ehituslubjakivi(0803) 1547.1 1921.6 2343.8 2738.7 2585.2 1787.6 1172.1

Tehnoloogiline lubjakivi(0802) 94.0 86.3 84.4 132.5 145.8 86.9 73.7

Tsemendilubjakivi(0801) 430.5 335.1 343.5 484.9 475.8 219.9 296.6

Ehitusdolokivi(0903) 321.4 260.2 378.3 432.9 525.3 389.7 389.9

Tehnoloogiline dolokivi(0902) 171.9 155.3 128.4 133.1 0 23.8 171.6

Viimistlusdolokivi(0901) 1.3 2.0 1.8 1.1 1.0 3.2 4.7

Täitedolokivi(0901) 0 0 0 0 0 64.8 5.1

LUBJAKIVI kokku(0801+0802+0803) 2072.0 2268.1 2771.7 3356.1 3206.8 2094.4 1542.4

DOLOKIVI kokku(0901+0902+0903+0904) 494.6 417.5 508.5 567.1 526.3 481.5 571.3

Ehitusmaavarade kaevandamise mahud aastatel 2004 – 2010. Alus: Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilansid aastatel 2004 – 2010. Maa-amet.

2 PaeKivi KaevandaMise Mõjud naBala luBjaKiviMaardlas

Lubjakivi ja dolokivi kaevandati aastatel 2004 – 2010 kokku 9 maakonnas. Nagu ka varemalt, kaevandati kõige enam Harjumaal. Teisel kohal oli ajavahemikus 2004 – 2010 paekivi kaevandusmah-

tudelt Lääne-Virumaa (eelkõige tsemendilubjakivi

kaevandamisega) ning kolmandal Jõgeva maa. Võr-

reldes aastal 2010 toimunud paekivi kaevandamis-

mahte Eesti maakondade lõikes aastatel 2004 – 2008

toimunud kaevandamisega, on näha paekivi kaevan-

damise osatähtsuse olulist vähenemist Harjumaal ja

Pärnumaal.

Ehituslubjakivi (0803): vaadeldes aastatel 2004 – 2010 toimunud lubja- ja dolokivi kaevandamise

dünaamikat, on näha lubjakivi kaevandusmahtude

kuni 1.6-kordne kasv aastatel 2004 kuni 2007 ning

sel lele järgnev suur langus 2010. aastaks. 2010.

aastal toimus kaevandusmahtude pea kahe kordne

vähenemine võrreldes kaevandamisega tippaastatel

2007 – 2008. Maakondadest kaevandati ehituslubja-

kivi kõige enam Harjumaal (2/3 kogu kaevandamis-

mahust), järgnesid Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa

enam kui 10%-ga. 2009. aastal alustati ehituslubjakivi

kaevandamist ka Suurkõrtsi karjääris Ida-Virumaal.

Tsemendilubjakivi (0801) kaevandamise mahud on läbi aegade suhteliselt suured, kuigi seda kivimit

kaevandatakse ainult Kunda tsemenditehase tarbeks

Aru-Lõuna karjääris Lääne-Viru maakonnas. Kaevan-

datud kogused jäid vaadeldaval perioodil 220 – 476

tuhande m3 vahemikku, olles keskmiselt 369 tuhat m3

aastas.

Tehnoloogilist lubjakivi (0802) kaevandati aastatel 2004 – 2010 neljas maakonnas. Peamiselt kaevandati

AS-i Nordkalk poolt Karinu karjääris Järvamaal, kus

kaevandatud kivist toodeti Rakke lubja tehases lupja

ja peenestatud kivimfraktsioone (fillereid). Aastatel

2004 – 2009 kaevandati tehnoloogilist lubjakivi ka

Rummu lubja kivikarjääris Harju maal ning Võhmuta

karjääris Järvamaal. Väga väikestes aasta kogustes

(100 m3) kaevandatakse seda kivimit AS-i Limex poolt

Tolmu karjääris Saaremaal, et toota käsitöönduslikult

lupja. 2010. aastal toimus tehnoloogilise lubjakivi

kaevandamine vaid Karinu ja Tolmu karjäärides.

Ehitusdolokivi (0903): Kui aastatel 2004 – 2008 toi-mus ehitusdolokivi kaevandamine peamiselt Ane-

lema karjääris Pärnumaal, siis 2009. aastast on

Pärnumaal kaevandamine vähenenud ning kõige

L i i v i l a h t

S o o m e l a h t

Võrts-järv

Peipsijärv

Pihkvajärv

SaueKeila

Paldiski

TALLINN

Rapla

Haapsalu

Lihula

PÄRNUSindi

Paide

Türi

Võhma

Maardu

Kehra

Suure-Jaani

VILJANDI

Jõgeva

Põltsamaa

Mustvee

Kallaste

TARTU

Räpina

Põlva

Elva

Otepää

VõruPetseri

Valka/Valga

Tõrva

Karksi-Nuia

Abja-PaluojaMõisaküla

Oudova

Slantsõ

NARVA

Narva-Jõesuu

SillamäeJõhvi

KiviõliRakvere

Kunda

Tamsalu

Tapa

Loksa

Kärdla

Kuressaare

PIHKVA

Osmus-saar

Naissaar AegnaPrangli

Vormsi

Kihnu

Ruhnu

Piirissaar

Devon

O3 Ülem-Ordoviitsium

O1-2Alam- ja Kesk-Ordoviitsium

SilurCa Alam-Kambrium

PR

1

kristalne aluskord

V Vend Põhja-Eesti klint

25 km

Lubja- ja dolokivikarjäärid, kus 2010. a. toimus kaevandamine

(alus: Eesti geoloogiline kaart)

S

D

Karinu

Kareda

Eivere

AnelemaTarvaOtisaare

Marinova

Rõstla

Sopimetsa

TolmuKogula

Kaarma

TagavereVallakivi

HarkuMaarduPärtli

Määra

Lubja

Orgita

Esivere

Reinu

Sutlema

Sepaküla

Vasalemma

Valkla

VäoAru-Lõuna

Suurkõrtsi

Paekivi varu ja kaevandamine eestis 3

suuremahulisem ehitusdolokivi kaevandamine toi-

mub nüüd Rõstla karjääris Jõgevamaal. Vaadeldud

ajavahemikul avati kaks uut dolokivi karjääri – Mari-

nova karjäär Võrumaal (2007) ning Kareda karjäär

Järvamaal (2009). 2010. aastal alustati ehitusdolokivi

tootmist ka Tagavere karjääris Saaremaal. Suhteliselt

väikestes kogustes toodetakse ehitusdolokivi Orgita

karjäärides Raplamaal.

Tehnoloogilist dolokivi (0901) kaevandati aastatel 2004 – 2008 vaid AS Nordkalki karjäärides Läänemaal

(aastal 2007 ammendati varud pea täielikult Kurevere

karjääris ning 2009. aastal avati tootmine Esivere

karjääris). Tehnoloogiline dolokivi ja tehnoloogiline

lubjakivi on ainukesed Eesti paekivi erimid, millel on

ekspordi potentsiaali. Nende peamisteks kasutaja-

teks on väetisetööstus, põllumajandus, metallurgia,

paberi- ja tselluloositööstus, ehitusmaterjalide töös-

tus ja toidu ainetetööstus. Tehnoloogilist dolokivi ja

lubjakivi on purustatud kujul eksporditud edasiseks

töötlemiseks Saksamaale (pea 50% Nordkalk AS

ekspordikogustest), Soome, Rootsi, Leetu, Lätisse ja

Vene maale.

Viimistlusdolokivi (0902) kaevandati ainult Saare-maal. Kuigi tegutsevaid karjääre-kivimurde on Saare-

maal kokku 6, jäid aastatel 2004 – 2008 kaevandatava

viimistlusdolokivi kogused 1000 – 2000 m3 vahele.

Samas aastatel 2009 – 2010 on toimunud kaevanda-

mise mahtude hüppeline kasv Kaarma karjääris, kus

OÜ Saare Dolomiit-Väokivi kaevandas 2009. aastal

1700 m3 ja 2010. aastal 3400 m3 viimist lusdolokivi.

Teiste Saaremaal kaevandajate aastased tootmisko-

gused olid marginaalsed.

Täitedolokivi (0904) kaevandati aastatel 2009 – 2010 ainult Tarva karjääris Pärnumaal. Kaevandatava kivimi

kogused olid vastavalt 64.8 ja 5.1 tuhat m3 aastas.

koostas: Heikki Bauertkasutatud kirjandus:Eesti Vabariigi maavaravarude koond bilansid

2004 – 2010. Tallinn.

Uurimistöö “Looduslike ehitusmaterjalide kasutami-

se riikliku arengukava 2010 – 2020 koostamiseks”.

OÜ Inseneri büroo STEIGER. Tallinn, 2009.

Lubjakivi (0801+0802+0803) Dolokivi (0901+0902+0903+0904)

400

800

1200

1600

2000

2400

2800

3200

3600

02010200920082007200620052004

Lubja- ja dolokivi kaevandamine (tuhat m3) aastatel 2004 – 2010 (alus: Maavaravarude koondbilansid)

Harju37%

16%

8%

8%22%

Harju

Saare 2%

Ida-Viru

MIKS OLLAKSE hUVITATUD KAEVANDAMISEST NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS?

Põhjuseks on jätkuvalt suur nõudlus killustiku järele

nii teede- kui ka elamuehituses, teiselt poolt aga pae-

ressursside ammendumine mitmete suuremate Tal-

linna lähedaste maardlate mäeeraldistes. Ehkki pae-

kivi tarbevaru võib nendes maardlates veel järel olla,

on uute mäe eraldiste taotlemine raskendatud mitme-

suguste inimasustusest tulenevate vastu olude tõttu.

Tallinna lähedale jäävatest suurematest maardlatest

on pikaajaliselt ehituslubjakivi mäe eraldistega kaetud

vaid Harku maardla, samas Väo ja Maardu maard-

lates võib eeldada mäe eraldistes ressursi ammen-

dumist lähimatel aastakümnetel (seda isegi Harju

maakonnas viimastel aastatel oluliselt vähenenud

kaevandusmahtude juures). Kõige aktuaalsem on

varude küsimus Väo maardlas. Ainuke lahendus

oleks maardla laiendamine naaberaladele, aga see

ei ole mõeldav linna lähedusest tingitud tiheda asus-

tuse tõttu. Linna lähedus on kergitanud tugevalt maa

ehituslikku väärtust, mis ahvatleb omavalitsusi maa

sihtotstarbe määramisel eelistama elamu- või töös-

tusmaad potentsiaalsele mäetööstusmaale. Kohati

kavandatakse ehitusplaneeringuid isegi maavara

aktiivsele varule, seda kas teadmatusest või seadu-

sest möödahiilivalt.

Teisalt on viimastel aastatel aktiveerunud elanike

vastuseis kaevandustegevusele. Inimestele seondub

maavarade kaevandamine tavaliselt tolmu, müra,

lõhkamiste ja rikutud maapinnaga. Kuid selline pilt oli

tüüpiline varem kasutusel olnud tehnoloogiate puhul.

Tänapäeval kasutatakse enamikes karjäärides mit-

mesuguseid tehnilisi lahendusi tolmu, müra ja seis-

miliste mõjude leevendamiseks keskkonnale nagu

lõhkamis katted, piserdussüsteemid tolmuallikate

juures, teede kastmine; müratõkked (näiteks kõrg-

haljastus); väiksemad lõhkelaengud, viitlõhkamine ja

mehaaniline raimamine.

Kaevandamise tarbeks mäe eraldiste taotlemisel on

takistavaks asjaoluks veel loodus- ja muinsuskaitse-

lised piirangud, milleks on kas kaitsealused taimed

või kooslused, loomad ja linnud, samuti muistsed

kalmed ja põllud.

Selleks et minimeerida kaevandamise mõju inim-

asustusele, vältida muinsuskaitselisi piiranguid ning

samas garanteerida Harju- ja Raplamaa teedeehitu-

seks ja ehitustegevuseks vajalikku ehituslubjakivires-

surssi, ongi mitmed kaevandajad teostanud geoloo-

gilisi uuringuid ja keskkonnamõju hindamist Nabala

lubjakivimaardlas. Kokku on Nabala maardla piires

taotletud nelja – Tammiku, Tagadi, Nõmmevälja ja

Nõmmküla – lubjakivikarjääri avamist.

Nabala lubjakivimaardla teevad kaevandajate jaoks atraktiivseks eelkõige:

1) kasutuselevõtmata tarbevaru suur kogus maardlas

2) tootsa paekihindi paksus

3) minimaalne mõju inimasustusele

4) lähedus suurtarbijatele ja veoteedele

5) lähedus olulistele lähitulevikku planeeritud tee-ehi-

tusobjektidele

6) oluliselt väiksem keskkonna mõju võrreldes Tal-

linna lähedaste maardlatega

1) kasutuselevõtmata tarbevaru suur kogus: Nabala lubjakivimaardla on üleriigilise tähtsusega

maardla. Maardla paikneb Harju maakonna Kiili,

Kose ja Saku ning Rapla maakonna Kohila valla maa-

del. Pindala poolest on Nabala maardla Eesti suuru-

selt neljas ehituslubjakivimaardla.

Nabala lubjakivimaardla on Tallinna piirkonna ehitus-

lubjakivi oluline ressurss. Tallinna piirkonnas on pind-

ala poolest Nabala maardlast suuremad Sõrve (Ran-

namõisa) maardla Harku ja Saue vallas ning Maardu

ehituslubjakivimaardla Jõelähtme vallas. Kuid pea-

mine ei ole mitte maardla pindala, vaid maard las

olev ehituslubja kivi tarbevaru. Ehkki Maardu maa-

rdla on pindlalalt suur, moodustab elamu-, puhke-

ja hoiualade ekspansiooni tõttu praegu Maardu

lubjakivi maardla aktiivne tarbevaru (st. varu, millele

saab taotleda kaevandamisõigust) vaid 1% Harju

maakonna maardlate lubjakivi varust. Keskkonnare-

gistri maavarade nimistus oleval Tallinna lähedasel

Sõrve (Rannamõisa) maardlal puudub aktiivne tarbe-

varu üldse, mistõttu temast ei saa enam rääkida kui

maardlast.

Nagu nähtub Eesti Vabariigi 2010. aasta maavara-

varude koondbilansi alusel koostatud tabelist, on

Nabala lubjakivimaardla tarbevaru 39531 tuhat m3,

Miks ollakse huvitatud kaevandamisest nabala lubjakivimaardlas 5

HARJUMAAmaardlad

tarbevaru jääk

maardlas% maakonna tarbevarust

mäeeraldis(karjäär)

tarbevaru jääk

mäeeraldises

kaevandatud kogus (2010)

Nabala 39 531.0 38.8 – – ei

Harku 13 877.8 13.6

Harku IV karjäär – 5.4 (Ra)

Harku II karjäär 151.3 116.6

Harku karjäär 1 093.5 0

Jägala 3 028.0 3.0 – – ei

Kernu 0 0 – – puudub Ta

Maardu 987.8 1.0

Maardu VI karjäär 53.2 10.8

Maardu II karjäär 258.3 16.6

Maardu Lõunakarjäär 0 0

Maardu V karjäär 192.7 41.7

Maardu IV karjäär 49.6 16.1

Maardu III karjäär 52.4 30.8

Pärtli paemurd 34.8 0.7

Määra 6.7 0.01 Määra karjäär 6.7 0.1

Rummu 2 395.3 2.3 Rummu karjäär 0 ei

Sookaera 21.1 0.02 – – eiSõrve(Rannamõisa) 0 0 – –

puudub Ta ja Ra

Valkla 154.7 0.15 Valkla karjäär 154.7 3.6

Vasalemma 29 549.0 29.0 Vasalemma karjäär 13 512.0 215.2

Väo 12 251.9 12.0

Väo III karjäär 324.4 23.8

Väo-Lagedi karjäär 17.0 0

Tondi-Väo karjäär 1 249.2 99.7

Väo II karjäär 920.2 119.8

Väo karjäär 2 081.1 84.5

Harjumaa(kokku) 101 803.3 100 20 151.1 785.4

RAPLAMAAmaardlad

tarbevaru jääk

maardlas% maakonna tarbevarust

mäeeraldis(karjäär)

tarbevaru jääk

mäeeraldises

kaevandatud kogus (2010)

Nabala 12 727.0 56.7 – – ei

Lubja 712.5 3.2 Lubja karjäär 105.5 6.5

Reinu 3 034.7 13.5 Reinu karjäär 1 373.7 13.0

Sutlema 5 979.4 26.6Sutlema II karjäär 353.0 0

Sutlema I karjäär 457.4 6.4

Raplamaa(kokku) 22 453.6 100 20 151.1 785.4


mis moodustab 39% kogu Harju maakonna ehitus-

lubjakivi tarbevarust. Nabala maardla lõunapoolsem

osa, mis jääb Rapla maakonda, omab 12727 tuhat

m3 tarbevaru, mis moodustab enam kui 50% kogu

Rapla maakonna ehituslubjakivi tarbevarust. Sel-

liste tarbevaru kogustega on Nabala maardla näol

tegemist suurimat ehituslubjakivi tarbevaru omava

maard laga mõlemas maakonnas.

2) tootsa paekihindi paksus: Nabala lubjakivi-maardla Tagadi, Tammiku ja Nõmmevälja uuringuruu-

mide aladel moodustab OÜ Eesti Geoloogiakeskus

andmetel kaevandamiseks sobiva kihindi Ülem-

Ordoviitsiumi Nabala ja Rakvere lademete (Saunja,

Paekna ning Rägavere kihistud) lubjakivi keskmise

paksusega 21 meetrit. Kasuliku kihi keskmiseks pak-

suseks Nõmmküla II uuringualal on OÜ Inseneribü-

roo Steiger andmetel 16 meetrit.

3) minimaalne mõju inim asustusele: Nabala maard la alal ja lähikonnas puuduvad tiheasumid

ning enamikku alast katab erineva boniteediga mets.

Seega võib lubjakivi kaevandamislubade taotlustega

seoses teostatud keskkonnamõju hindamiste aruan-

nete alusel väita, et Nabala maardla alal planeeritava-

tes karjäärides kaevandamise mõju asumitele ja kom-

munikatsioonirajatistele (elanikele, nende elamutele,

kaevudele, teedele, trassidele, jne.) on kokkuvõttes

tunduvalt väiksem võrreldes paekivi kaevandami-

sega enamikes teistes Harju maakonna maardlates.

Planeeritav Nõmmküla karjäär: Mäeeraldist taotle-

takse Harju maakonnas Saku vallas. Lähim elamu

(Saku vallas) asub mäe eraldise põhjapiirist 230 m

kaugusel (Priimetsa). Sookaera ja Arusta külade (Kiili

vallas) lähimad elamud asuvad 1 – 1.5 km kaugusel

ida suunas. Piirkonnas on alustatud uute elamute

ehitustega, millest üks jääb mäeeraldisest 230 m kau-

gusele põhja suunas ning neli alustatud ehitusobjekti

jäävad 700 m kaugusele lõunasse.

Planeeritav Nõmmevälja karjäär: Nõmmevälja uurin-

guruumi geoloogilise uuringu aruande (EGK, 2007)

alusel paikneb uuringuala 4 – 5 km Tagadi külast idas

ning 5 – 6 km Nabala külast lõunas. Lähimad ehitised

jäävad uuringualast umbes 2 – 3 km kaugusele. Muin-

suskaitselisi objekte uuringualal ei ole. Ka puudub

teedevõrk, esinevad ainult piki metsasihte kulgevad

kohalikud teed.

Planeeritav Tagadi karjäär: Tagadi mäeeraldis jääb

Tagadi külast 2 km ida poole ja Nabala külast 4 – 5

km lõuna poole. Teedevõrk mäeeraldisel puudub,

esinevad ainult piki metsasihte kulgevad kohalikud

teed, mis viivad põhja suunas Nabala külas teele, mis

on Vaelas seotud Tallinna ringteega ja lõuna suunas

Tammiku külas Kohila – Kose-Uuemõisa teele, mis 6

km kaugusel ristub Tallinn – Tartu maanteega. Lähi-

mad ehitised asuvad karjäärist 2 – 3 km kaugusel.

Planeeritav Tammiku lubjakivikarjäär asub Harju

maakonnas Kose vallas Tammiku külas valdavalt

Paunküla metskonna maatükil M-17. Taotletav mäe-

eraldis paikneb 2 km Tammiku külast põhja pool ja

4 – 5 km Nabala külast lõuna pool. Lähimad ehitised

asuvad mäeeraldise põhjapiirist umbes 0.7 – 0.8 km

kaugusel. Tammiku lubjakivikarjääri mäeeraldise pii-

res puudub hoonestus. Ala on kaetud jääajasetetega

ja seda iseloomustab pinnase liigniiskus – kalduvus

soostumisele. Valdav osa alast on kaetud okas- ja

lehtpuumetsaga.

4) lähedus suurtarbijatele ja veoteedele: ehitus-maavara maardla peab olema tarbija lähedal ja seo-

tud peamiste veoteedega. Suurimaks kauguseks

loetakse Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi and-

metel tinglikult 50 km. Seejuures kaugus maanteeni

(karjääritee pikkus) ei tohiks olla üle 5 km. Nabala

maardla vastab neile tingimustele, jäädes Tallinnast

25 km kaugusele, Viljandi ja Tartu maanteede vahele.

5) lähedus olulistele lähitulevikku planeeritud tee-ehitusobjektidele nagu Tallinn – Tartu maantee laiendus. Kuigi elamuehitus ei ole Eestis hetkel nii

aktiivne kui aastatel 2007 – 2009, planeerib riik siiski

muid suuremahulisi ehitusi – näiteks Tallinn – Tartu

maantee laiendamise, kus planeeritakse Kose ja Mäo

vahele neljarajalist teelõiku. Selle maanteelõigu tee-

katendi ehitus vajab suures mahus killustikku, samas

puuduvad planeeritava teelõigu läheduses lubjakivi-

karjäärid (ainsaks paekarjääriks selles piirkonnas on

Anna lähedale jääv Eivere karjäär).

6) oluliselt väiksem keskkonnamõju võrreldes Tal-linna lähedaste maardlatega: keskkonnamõju all mõeldakse siin mõju asumitele ja kommunikatsioo-

nirajatistele, mõju teistele loodusvaradele ja mõju

Ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru (tuhat m3) Harju ja Rapla maakonna maardlates ja mäeeraldistes seisuga 31.12. 2010. Ta – tarbevaru, Ra – reserv-varu.Alus: “Eesti Vabariigi 2010. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2010)”. Maa-amet. Tallinn, 2011.

Miks ollakse huvitatud kaevandamisest nabala lubjakivimaardlas 7

looduskeskkonnale. Mõju asumitele ja teistele loo-

dusvaradele on Nabala maardla piires minimaalne.

Mõju looduskeskkonnale avaldub vahetult mäeeral-

diste piires, kus avakaevandamisega seoses loodus-

keskkond hävib ning seoses põhjaveetaseme alane-

misega esineb mõju ka mäeeraldiste lähiümbruses.

Kuna Nabala maardla piires katab aluspõhja kivimeid

mõne meetri paksune moreeni (liivsavi) kiht, mis

takistab sadevete imbumist pinnasesse, siis on juba

Nõukogude Liidu ajal rajatud piirkonnas tihe kuiven-

duskraavide võrgustik metsamaade kuivendamise

eesmärgil. Seetõttu võib põhja veetaseme alanemine

karjääride vahetus naabruses olla hoopis positiivse

mõjuga ümbritsevatele puistutele.

Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi 2008. aastal valminud uurimustöös “Lubjakivi kaevandamise vajalikkus Kohila valla piiresse jäävas Nabala lub-jakivimaardlas järgneva 20 aasta jooksul” jõuti järeldusele, et lubjakivi kaevandamise vajadus Nabala lubjakivimaardlas kasvab järgneva 20 aasta jooksul, kuna:

• vastava klassi ehituskillustiku vajadus (eriti tee-

ehituses) ei vähene ja Tallinna, Maardu ning Saue

linnade lähedased lubja kivimaardlad ammenduvad

selle aja jooksul. Uued karjäärid vahetult Tallinna lähi-

konnas oleksid aga tugeva keskkonnamõjuga

• Nabala maardla on kõrge majandusväärtusega

üleriigilise tähtsusega maardla

Alternatiivsed võimalused ehituslubjakivi kaevanda-

misele Nabala maardlas oleksid:

• graniidi kaevandamine Maardu graniidimaardlas.

Selle kaevanduse avamine on samuti takerdunud

kohaliku omavalitsuse vastuseisu tõttu. Samuti on

allmaakaevandamisel toodetava graniitkillustiku hind

kordi kõrgem kui avakaevandatud lubjakivikillustikul.

• killustiku tootmine põlevkivi rikastamisjääkidest.

Paraku on sellise killustiku tehnilised näitajad kehve-

mad kui Nabala lubjakivikillustikul. Teisalt suurendab

killustiku transport Ida-Virust Harjumaale oluliselt kil-

lustiku maksumust.

koostas: Heikki Bauertkasutatud kirjandus:Eesti Vabariigi maavaravarude 2010. aasta koondbi-

lansid. Tallinn, 2011.

Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi uurimustöö

“Lubjakivi kaevandamise vajalikkus Kohila valla pii-

resse jäävas Nabala lubjakivimaardlas järgneva 20

aasta jooksul”. Tallinn, 2008.

Kattel, T. “Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbru-

ses”. Talveakadeemia, 2004.

Kattel, T. Tallinna ümbruse looduslike ehitusma-

terjalide maavarade arengukava koostamine ja

perspektiiv alade selgitamine. Vahearuanne. TTÜ

mäeinsti tuut, Tallinn, 2004.

Tabel. Nabala lubjakivimaardlasse taotletavate mäeeraldiste lühiiseloomustus (alates 2009. aas-tast on OÜ Merko Kaevandused õigusjärglaseks AS Riverito). Alus: maavara kaevandamise loa taotlu-sed ja geoloogiliste uuringute aruanded.


NABALA MAARDLASSE TAOTLETAVAD PAEKARJääRID

2010. aastal valminud ja 10. märtsil 2011. aastal

Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud “Ehitusmaava-

rade kasutamise riiklikus arengukavas 2011-2020”

on ära toodud Maanteeameti prognoos suurte tee-

ehitusobjektide rajamiseks ja teede hoolduseks ning

remondiks aastatel 2010 – 2020. Prognoosi kohaselt

on suuremate ehitusobjektide jaoks vaja lubjakivi-

killustikku ligi 2.6 mln m3, millest Harjumaa vajadus

moodustab 0.9 mln m3. Riigimaanteede remondiks ja

hooldeks kulub samal perioodil paekillustikku ligi 3.2

mln m3, sealhulgas Harjumaal 0.2 mln m3.

Kuna Tallinna lähedastes paemaardlates on varud

otsa lõppemas, siis tagamaks Harjumaa varustatuse

ehituslubjakillustikuga pikemaks perioodiks, pöör-

dus ehitusmaavarade kaevandajate huvi juba 2004.

aastal suurte ressurssidega Nabala lubjakivimaardla

suunas. Samal aastal väljastati geoloogilise uuringu

load OÜ Paekivitoodete Tehasele (Tagadi uuringuala –

51.4 ha, Tammiku uuringuala – 73.7 ha), OÜ Merko

Kaevandustele (Nõmmküla – 52.3 ha, Nõmmküla

II – 54.8 ha, Tammiku II – 75.5 ha) ja AS Kiirkandu-

rile (Nõmmevälja – 59.2 ha, Nõmmevälja I – 45.1 ha).

Geoloogiliste uuringute tulemusel on taotletud luba nelja karjääri (Tagadi, Nõmmküla, Tammiku ja Nõmmevälja) avamiseks Nabala lubjakivimaa-rdlas.

NÕMMKÜLA

Mäeeraldist taotletakse Harju maakonnas Saku val-

las. Vaadeldav ala jääb umbes 1.5 km Tallinn – Rapla

maanteest ida poole, ca 1.5 km Sookaera külast

lõuna poole ja ca 1.5 km Arusta külast lääne poole.

Taotletav mäeeraldis ja selle ümbrus on kaetud sega-

metsaga, kus valdavaks okaspuuks on kuusk, kuid

esineb ka mändi. Lehtpuudest esineb kaske, leppa,

haaba ja ka sarapuud.

Lähim elamu (Saku vallas) asub mäeeraldise põhja-

piirist 230 m kaugusel (Priimetsa). Sookaera ja Arusta

külade (Kiili vallas) lähimad elamud asuvad 1 – 1.5 km

Tabel. Nabala lubjakivimaardlasse taotletavate mäeeraldiste iseloomustus (Alates 2009. aastast on OÜ Merko Kaevandused õigusjärglaseks AS Riverito)

taotletavad mäeeraldised NÕMMKÜLA NÕMMEVÄLJA TAGADI TAMMIKU

taotleja OÜ Merko Kaevandused AS KiirkandurOÜ Paekivitoodete

TehasOÜ Paekivitoodete

Tehas

mäeeraldise pindala 47.8 ha 103.91 ha 27.67 ha 70.86 ha

tarbevaru 7454 tuhat m3 22660 tuhat m3 6005 tuhat m3 1556 tuhat m3

kaevandatav varu 7454 tuhat m3 22642 tuhat m3 6005 tuhat m3 1556 tuhat m3

kaevandamise kesk-mine aastamäär 250 tuhat m

3 500 tuhat m3 200 tuhat m3 520 tuhat m3

kivimi kasutusala ehituskillustik ehituskillustik ehituskillustik ehituskillustiktaotletav loa kehtivusaeg 30 aastat 45 aastat 30 aastat 30 aastat

kaevandatavmaavara ehituslubjakivi ehituslubjakivi ehituslubjakivi ehituslubjakivi

kasuliku kihi keskmine paksus 15.6 m 21.9 m 21.7 m 15.6 m

kattekihi keskmine paksus 6.0 m 3.2 m 3.4 m 6.0 m

keskmine veetasemaapinnast - 1.1 m -1.5 m

ehituskillustikpurustatavuse mark 800 800 800 800

külmakindlus F-25 F-25 F-25 F-25

Los Angelese klass III IV III III

nabala maardlasse taotletavad paekarjäärid 9

kaugusel ida suunas. Piirkonnas on alustatud uute

elamute ehitamisega, millest üks jääb mäeeraldisest

230 m kaugusele põhja suunas ning neli alustatud

ehitusobjekti jäävad 700 m kaugusele lõunasse.

Muinsuskaitsealused objektid kavandatava mäeeral-

dise territooriumil puuduvad.

Lubjakivi kihi keskmine paksus on 15.6 m ja hõlmab

Ülem-Ordoviitsiumi Paekna ning Rägavere kihistuid.

Kasulikul kihil lasuvad Kvaternaarisetted (lokaal- ja

põhimoreen) kogupaksusega 4.5 – 7.3 m.

Kaevandamistingimused: Planeeritava lubjakivi kae-

vandamise võib tinglikult jagada kahte etappi. Esi-

meses ehk mäetööde alustamise etapis on lubjakivi

kaevandamine otstarbekas kahe astanguga, mil-

lede kõrgused oleks 7 – 8 m. Esimeses järjekorras

on kavas väljata lubjakivi ülemisest astangust kuni

50 meetri laiuse ribana, seejärel avada teine astang.

Töökoormust erinevatel astangutel saab reguleerida

vastavalt kivimi kvaliteedile või põhjavee rohkusele.

Teises etapis, kui teise astangu esi on liikunud mäe-

eraldise piirist samuti 50 m kaugusele, minnakse

üle ühe astanguga kaevandamisele. Karjääri pervele

ladustatud kattepinnas lükatakse karjääri küljele ja

tasandatakse. Lubjakivi raimamiseks on võimalik

kasutada nii hüdrovasarat, ekskavaator-ripperit kui

puur-lõhketöid. Lõplik valik tehakse karjääri projek-

teerimise käigus, arvestades piirkonna keskkonnatin-

gimusi.

Kaevandamisega rikutud maa korrastamine: Mäe-

töödega rikutud maa korrastamine on kavas teha

vastavalt väljastatavatele korrastamistingimustele,

mis peavad arvestama piirkonna geoloogilisi ja

hüdrogeoloogilisi tingimusi. Kuna kaevandatav maa-

vara lasub allpool põhjaveetaset, täitub kaevandatud

ala pärast pumpamise lõpetamist veega. Seega sisu-

liselt ainukeseks reaalseks korrastamise suunaks on

tehisveekogu rajamine.

Taotletava karjääri ja ümbruse looduslikud tingimu-

sed näitavad, et peamised probleemid karjääri raja-

misel on seotud põhjaveega (kaevandatav varu asub

põhjavee sees) ja mäe eraldisel esinevate kaitsealuste

taimedega (II ja III kaitsekategooria taimeliigid).

TAGADI

Taotletav Tagadi lubjakivikarjääri mäeeraldis asub

Harjumaa lõunaosas Saku vallas, jäädes Tagadi

külast 2 km ida poole ja Nabala külast 4 – 5 km lõuna

poole. Taotletaval mäe eraldisel puudub hoonestus ja

teedevõrk (esinevad ainult piki metsasihte kulgevad

kohalikud teed). Muinsuskaitse objekte mäeeraldise

teenindusmaa piires ei ole.

Maavaraks Tagadi uuringuruumis on Ülem-Ordoviit-

siumi Saunja, Paekna ja Rägavere kihistute lubjakivi,

mis moodustab ühtse lasundi keskmise paksusega

21.7 m ja lasub 3.4 m paksuse kattekihi all. Kattekihi

moodustavad kvaternaarisetted (paksus vahemikus

1.2 – 3.5 m; keskmiselt 2.5 m) ja lubjakivi porsunud

pealisosa (keskmiselt 0.9 m).

Maavaraks olev ehituslubjakivi on kõrgemargiline:

survetugevus 68 – 125 MPa ja temast valmistatud

killustiku purustatavus silindris vastab markidele

“800” – “1000”, purunemiskindlus Los Angelese kat-

sel vastab klassile III. Killustik on külmakindel.

Hüdrogeoloogilised tingimused: Tagadi mäeeraldise

hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu hakkaks lubjakivi

kaevandamisega kaasnema veeärastus ja järelikult

ka põhjaveetaseme alandamine. Töötamiseks kuiva-

des etes tuleb reeglina veetaset hoida 1.5 – 2.0 m all-

pool tööala. Karjääri töötamine on planeeritud kolme

astanguna, veetaseme alandamisega vastavalt 10 m,

16 m ja 22 m võrra. Karjääri süvendamisega suure-

neks veetaseme alandus ning laieneks alanduslehter.

Taotletaval Tagadi mäeeraldisel, kus põhjavee sis-

sevool karjääri lubjakivikihi lasumissügavuse suure-

nedes oluliselt väheneks, ei ole alanduslehtri laiene-

mine väga ulatuslik.

Kuna alanduslehtri olulise mõju piires võivad sõltuvalt

veealanduse ulatusest madalad salvkaevud ja puur-

kaevud kuivaks jääda, tuleks kaevandajal teha täien-

davaid kulutusi elanike veevarustuse parendamiseks.

Taotletavat mäeeraldist ümbritsevates metsades ei

mõjutaks alanduslehtri laienemine negatiivselt ala

taimkatte seisundit. Väheneksid hoopis kulutused

ümbritseva liigniiske metsa kraavide kuivendusvõrgu

korrashoiule, kuna soostumisprotsess peatuks. Kar-

jäärist ärajuhitav vesi on otstarbekas suunata Angerja

ojja, mille vooluhulk muutuks täiendava juurdevoolu

arvel reguleeritumaks.

Kaevandamistingimused: Mäeeraldisele on juurde-

pääs kohalikku kruusateed mööda, mis suundub

läänes Tallinn – Rapla maanteele. Karjäärivee ärajuh-

timine lahendatakse eriprojektiga.


Kaevandamine on planeeritud suunaga lõunast põhja

poole. Varude vee all paiknemine eeldab lubjakivi

kaevandamiseks pidevat vee pumpamist ja ärajuh-

timist karjäärist, mille tulemusena moodustuks kar-

jääri ümber vee alanduslehter. Vee kõrvaldamiseks

plaanitakse karjääri rajada pumpla. Väljapumbatud

vesi juhitakse sel juhul enne äravoolukraavi laskmist

läbi settetiigi, kus vesi selitatakse lubjakivi heljumist.

Karjääri põhja kogunenud sade- ja lumesulamisvesi

pumbatakse samuti settetiiki ja peale settimist juhi-

takse vesi mööda kraave Angerja ojja.

Abinõud vee juurdevoolu vähendamiseks karjääri:

Vee juurdevoolu vähendamiseks on otstarbekas

projekteerimisel näha ette katendikivimitest barjäär

mäeeraldise nõlvadele. Nii takistatakse vee sisse-

voolu karjääri ning vähendatakse alanduslehtri ula-

tust. Järgnevalt võiks kattepinnast karjääri põhjale

ladustada. Karjääri põhja ladustatud ja laiali lükatud

kattepinnas kaitseks nii vee sissevoolu karjääri põhja

kaudu kui ka põhjavett juhusliku reostuse eest.

Mäeeraldise teenindusmaale plaanitakse rajada

purustus-sorteerimissõlm. Lubjakivi on kavas kobes-

tada puur-lõhke töödega. Kaevetöid plaanitakse teha

kolme astanguga. Kobestatud maavara laadimiseks

kalluritele, millega kaevis veetakse karjääri paiguta-

tud purustussõlme vastu võtupunkrisse, soovitakse

kasutada pöördkoppekskavaatorit.

Kaevandamisega rikutud maa korrastamine: Lub-

jakivi varu ammendamisega kaasneks mäeeraldise

teenindusmaa korrastamine ja tagastamine maaval-

dajale. Kaevandatud alale kavandatakse rajada tehis-

järv. Korrastamistöödel kasutatakse ära paljandus-

tööde käigus kogutud kattepinnas ja muld, millega

antakse karjääri nõlvadele vajalikud kalded. Karjääri

korrastamisega moodustatakse veekogul teatud lõi-

gud kaldast laugemate nõlvadega ujumiskohtade

tarbeks ning osaliselt järsemad näiteks paadi sildade

rajamiseks. Samuti võiks tehisveekogus leiduda

madalama veega alasid taimestiku kasvu paikadeks

ja veelindude pesitsuspaikadeks. Karjääri maa-ala

korrastatakse vastavalt kaevandamisega rikutud

maa korrastamisprojektile. Korrastamisprojekt koos-

tatakse lähtudes korrastatava maa asukohajärgse

maakonna Keskkonnateenistuse poolt esitatud kor-

rastamistingimustest.

NÕMMEVäLJA

Taotletava Nõmmevälja lubja kivikarjääri mäeeraldis

(pind alaga 103.91 ha) jääb Rapla- ja Harjumaa pii-

rialale (Kohila vald Raplamaal ning Saku vald Harju-

maal). Mäeeraldise territoorium jääb Tagadi külast

4 – 5 km ida suunas ning Nabala külast 5 – 6 km lõu-

aluskaart: Maa-amet

0 1 km

TartuTallinn

Rap

la

Talli

nn

NABALAMAASTIKUKAITSEALA territoorium(MTÜ Tuhala Looduskeskuse ettepanek, 04.02.2010)

432

1

RVRVTATA

TATA

TUTU

PAPA

RARA

4 - Tammiku3 - Nõmmevälja

2 - Tagadi1 - Nõmmküla Planeeritavad lubjakivikarjäärid:

KAITSEALAD:

TA – Tammiku looduskaitsealaTU – Tuhala maastikukaitsealaRA – Rahaaugu hoiualaPA – Pahkla maastikukaitseala (loodud Kohila Vallavolikogu määrusega 05.05.2009, mis tühistatud Tallinna Halduskohtu otsusega 22.06.2011)RV – Rahkvälja maastikukaitseala (loodud Kose Vallavolikogu määrusega 22.11.2007, mis tühistatud Tallinna Haldus-kohtu otsusega 13.03.2008)

Planeeritavate paekarjääride asukohad Nabala lub-jakivimaardlas ning looduskaitseliste piirangutega alad kavandataval Nabala maastikukaitsealal.


nasse. Lähimad ehitised asuvad karjäärialast umbes

2 – 3 km kaugusel. Teedevõrk tulevase karjääri alal

puudub – esinevad ainult piki metsasihte kulgevad

kohalikud teed, mis viivad põhja suunas välja Nabala

külas olevale teele ning kagusse jäävas Tammiku

külas Kohila – Kose-Uuemõisa teele. Maastikuliselt

on tegemist soostumisele kalduva lainjas-künkliku

moreenmaastikuga.

Maavaraks on Nabala lademe Saunja ja Paekna

kihistike lubja kivi koos lamamis oleva Rakvere

lademe Rägavere kihistiku lubjakiviga. Kuna kõigi

kolme kihistiku ehituslubjakivi kvaliteediomadused

on sarnased, siis vaadeldakse neid ühtse kasuliku

kihina, mille keskmine paksus mäeeraldise alal on

21.8 meetrit. Maavara lasundit katab kasvukihist ja

liivsavimoreenist ning murenenud ja purustatud pae-

kivist koosnev kattekiht keskmise paksusega 3.2 m.

Kogu ehituslubjakivi varu lasub vee all.

Hüdrogeoloogilised tingimused: teoreetiliste arvu-

tuste ja põhjavee seire käigus tehtud järelduste alu-

sel võib väita, et karjääri veealanduslehtri mõju ulatub

kuni 3 km kaugusele. Karjääri otsesesse mõjupiir-

konda jäävad kolm salvkaevu, millest kaks (nr. 224

ja 228) on sademetevaesel ajal jäänud kuivaks ka

looduslikes tingimustes. Kassaru talu salvkaev jääks

samuti praktiliselt veeta, kuid olemasolev puurkaev

katab täiesti talu veevajaduse. Juhul kui kaevanda-

mise tulemusena toimuks veetaseme alanemine

ümbruskonna kaevudes, kohustub kaevandaja

rajama sügavamad kaevud elanikele veevarustuse

tagamiseks.

Et selgitada välja karjääri veealanduse mõju ümb-

ruskonna kaevudele 3 kilomeetri raadiuses, viidi läbi

veevõtukohtade (salv- ja puurkaevud) revisjon. Revis-

joni käigus kontrolliti puurkaevude dokumentatsiooni

olemasolu, selgitati välja veetaseme hetkeseis ning

ka kõrgeim ja madalam veetase kaevudes. Selgus,

et 39-st puurkaevust on 37 ilma dokumentatsioonita

(vaid kaks on arvel puurkaevuregistris) ning 9 salv-

kaevu 17-st jäävad looduslikes tingimustes ajuti kui-

vaks.

Vee juurdevoolu vähenda miseks on soovitav kõige

veerikkam ülemine astang tõkestada katendi savika-

test kivimitest tehtud kaitsetammiga. Karjäärist välja-

juhitav vesi on otstarbekas suunata Angerja ojja, mille

vooluhulk muutuks täiendava juurdevoolu arvel regu-

leeritumaks.

Lubjakivi kaevandamine: lubjakivi on plaanitud kae-

vandada kolme astanguna. Kivimi kobestamiseks

soovitakse kasutada puur- ja lõhketöid, mis koos-

kõlastatakse kõigi asjaosalistega. Raimatud kivim

väljatakse ekskavaatoriga ja suunatakse purustus-

sorteerimis kompleksi.

Kaevandamisega rikutud maa korrastamine: mäe-

töödega rikutud alad rekultiveeritakse pärast kaevan-

damise lõpetamist veekoguks vastavalt karjääriala

korrastamise projektile. Rikutud maa korrastamiseks

kasutatakse aunadesse varutud kvaternaarisetteid ja

porsunud dolokivi. Tekkinud veekogu saaks olema

rekreatiivse väärtusega ja täiendaks asupaiga loo-

dusväärtusi.

TAMMIKU

Taotletava Tammiku lubjakivikarjääri mäeeraldis

(pindalaga 70.86 ha) asub Harju maakonnas Kose

vallas umbes 2 kilomeetrit Tammiku külast põhja pool

ja 4 – 5 km lõuna pool Nabala külast. Lähimad ehiti-

sed asuvad mäeeraldise põhjapiirist umbes 0.7 – 0.8

km kaugusel. Taotletavat ala läbib põhja-lõuna suu-

naline kruusatee, mis ühendab omavahel Tuhala – Kiili

ja Tuhala – Prillimäe maanteed ning ida-lääne suuna-

line kruusatee, mis suundub mäeeraldise põhjapiirilt

Tallinn – Rapla maanteele. Piirkonnas on kuivendav

dreenivõrk, mille äravool on suunatud Tuhala jõkke.

Mäeeraldise edela piir külgneb Tammiku looduskait-

sealaga.

Maavaraks on Rakvere (Rägavere kihistu) ja Nabala

(Paekna kihistu) lademete lubjakivi tootuskiht kesk-

mise paksusega 15.6 m, mis lasub keskmiselt 6.0 m

paksuse moreeni-liivsavisegust ja lokaalmoreenist

koosneva katendi all. Kogu kasulik kiht lasub allpool

põhja veetaset.

Hüdrogeoloogilised tingimused: Tammiku karjää-

ris töötamiseks kuivade kaevenditega on piirkonna

hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu vajalik vee ära-

juhtimine, millega kaasneb veetaseme alanemine.

Koos karjääri süvenemise ja Nabala –Rakvere veekihi

veetaseme alanduslehtri arenguga halvenevad vee-

taseme olulise alanduse piirkonda jääva elanikkonna

veevarustustingimused, sest salvkaevud ja madalad

puurkaevud jäävad kuivaks ning on vaja teha täien-

davaid kulutusi uute puurkaevude puurimiseks. Mis

aga puudutab naabruses asuvate Sõmeruoja SKV,

Reinu SKV ja Tammiku PV taimkatet, siis liigniiskuse


tingimustes veetaseme alanduslehter sellele mõju ei

avalda.

Geoloogilise uuringu käigus tehtud revisjoni tulemu-

sel selgus, et suurem osa salvkaeve on piirkonnas

jäänud looduslikes tingimustes või osaliselt kuiven-

dusvõrgu tõttu kuivaks. Tammiku karjääri vee taseme

alandamise tulemusel on piki Tuhalasse viivat teed

asuvate talude kaevudes oodata veetaseme alane-

mist 1 m võrra, mille tõttu tuleb vajadusel lasta pump

sügavamale. Taludes, kus vett võetakse ainult salv-

kaevudest, on pideva veevarustuse probleem väga

terav ka ilma veetaseme dünaamikat rikkuva karjää-

rita.

Kaevandamistingimused: taotletavale mäeeraldisele

on juurdepääs umbes 1 km põhja pool kulgevast

Tuhala – Kiili maanteelt ja ca 2 km lõuna poole jäävast

Tuhala – Prillimäe maanteelt.

Kaevandamise tingimused kavandatava Tammiku

lubjakivikarjääri mäeeraldisel on geoloogiliste tingi-

muste tõttu suhteliselt keerukad. Kogu kasulik maa-

vara kiht lasub praktiliselt allpool keskmist veetaset,

mis jääb maapinnast 1.5 meetri sügavusele.

Kaevandamine on planeeritud suunaga lõunast

põhja kahel alal – läänepool ja idapool mäeeraldist

läbivat teed. Enamuse varude vee all paiknemine

eeldab karjääris lubjakivi kaevandamiseks pidevat

vee pumpamist ja ärajuhtimist – selle tulemusena

moodustuks karjääri ümber alanduslehter. Vee kõr-

valduseks rajatakse karjääri pumpla. Väljapumbatud

vesi juhitakse enne äravoolu kraavi laskmist läbi set-

tetiigi, kus vesi selitatakse lubjakivi heljumist. Karjääri

põhja kogunenud sade- ja lumesulamisvesi pumba-

takse samuti settetiiki ja peale settimist juhitakse vesi

mööda kraave Tuhala jõkke.

Abinõud vee juurdevoolu vähendamiseks karjääri:

vee juurdevoolu vähendamiseks on otstarbekas pro-

jekteerimisel näha ette savikatest katendikivimitest

barjäär mäeeraldise nõlvadele. Nii takistatakse vee

sissevoolu karjääri ning vähendatakse alanduslehtri

ulatust. Järgnevalt võiks kattepinnast karjääri põhjale

ladustada. Karjääri põhja ladustatud ja laiali lükatud

kattepinnas kaitseks nii vee sissevoolu karjääri põhja

kaudu kui ka põhjavett juhusliku reostuse eest.

Lubjakivi kaevandamine: lubjakivi kobestamine toi-

muks puur-lõhketöödega. Kaevetöid plaanitakse teha

kolme astanguga. Kobestatud maavara laadimiseks

kalluritele, millega kaevis veetakse karjääri paiguta-

tud purustussõlme vastuvõtupunkrisse, kasutatakse

pöördkoppekskavaatorit.

Kaevandamisega rikutud maa korrastamine: Lubja-

kivi varude ammendamisega kaasneks mäeeraldise

teenindusmaa korrastamine ja tagastamine maaval-

dajale. Kaevandatud alale kavandatakse moodus-

tada tehisjärv. Korrastamistöödel kasutatakse ära

paljandustööde käigus kogutud kattepinnas ja muld,

millega antakse karjääri nõlvadele vajalikud kalded.

Karjääri korrastamisega moodustatakse veekogul

teatud lõigud kaldast laugemate nõlvadega ujumis-

kohtade tarbeks ning osaliselt järsemad näiteks paa-

disildade rajamiseks. Samuti võiks tehisveekogus

leiduda madalama veega alasid taimestiku kasvupai-

kadeks ja veelindude pesitsuspaikadeks.

Karjääri maa-ala korrastatakse vastavalt kaevandami-

sega rikutud maa korrastamisprojektile. Korrastamis-

projekt koostatakse lähtudes korrastatava maa asu-

kohajärgse maakonna Keskkonnateenistuse poolt

esitatud korrastamistingimustest.

KOKKUVÕTE

Keerukate hüdrogeo loogiliste tingimuste tõttu oleks

Nabalas mõistlik rajada eelnevalt väiksemal alal kat-

sekarjäär, et veenduda pakutud kaevandamisviisi

ohutuses ja vajadusel kavandada täiendavaid ette-

vaatusabinõusid. Katsekarjääri rajamise mõte on juba

välja pakutud 2007. aastal R. Einasto poolt (Eesti Päe-

valeht, 10.01.2007). Sest lubja kivikillustikku ei vaja ju

ainult Tallinn, vaid seda vajavad suurtes kogustes ka

ümbruskonna vallad. Üldteada tõsiasi on, et Eestis

kaevandatud killustikust kasutatakse enamik teede-

ehituseks ja teede korrashoiuks.

koostas: Heikki Bauertkasutatud kirjandus:Maavara kaevandamise loa taotlus – Tammiku lub-

jakivikarjäär. OÜ J. Viru Markšeideribüroo. Tallinn,

2007.

Maavara kaevandamise loa taotlus – Tagadi lubjaki-

vikarjäär. OÜ J. Viru Markšeideribüroo. Tallinn, 2008.

Nabala lubjakivimaardlasse kavandatava Nõmmküla

karjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkon-

namõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo Stei-

ger. Tallinn, 2009.

Rapla maakonna Nabala lubjakivimaardla Nõmme-

välja uuringuruumi geoloogiline uuring. Eesti Geo-

loogiakeskus. Tallinn, 2007.


KUST SAAB TUhALA NÕIAKAEV VEE?

Tuhala Nõiakaevu ülevoolu algus ületab ajakirjandu-

ses peaaegu alati uudistekünnise. Tuhala Loodus-

keskuse juhataja A. Talioja andmetel on Nõiakaevu

kaitseks antud Internetis üle 64000 allkirja, sealhul-

gas 109-st riigist maa ilmas (http://www.kohila.ee/

et/keskkond/2372-naeiline-vaikus-nabala-karstialal.

html). Kas Nõiakaev ikka vajab sellist üldrahvalikku

ja ülemaailmset kaitsmist? Tuhala maastikukaitseala

objektina on ta ju niigi riikliku kaitse all ning keegi ei

kavatse teda mingil viisil kahjustada.

NÕIAKAEV JA TUhALA KARSTIALA

Nõiakaev võlgneb oma erakordselt suure avalikkuse

huvi tänu karstile. Karsti arengu üheks põhitingimu-

seks on liikuva vee olemasolu, mis sisaldaks kivimi

lahustamiseks vajalikku agressiivset komponenti

ning kannaks ära lahustunud aineid. Karbonaatsete

kivimite lahustumise eelduseks on vees sisalduv CO2

või teised orgaanilised või anorgaanilised happed.

Nõiakaevust lõunasse jäävast Mahtra soostikust ja

Leva rabast tulev pruunikas, humiinhapetest rikas,

madala pH väärtusega vesi loobki karsti protsesside

arenguks vägagi soodsa keskkonna.

Kivimite karstumise intensiivsus oleneb kliimast.

Karsti arengu seisukohast on oluline sademete hulk

ja jaotus aasta vältel ning ka õhutemperatuur. Viima-

sest sõltub, kas sademed langevad lume või vihma

näol ja kui kiiresti sulab ära lumikate. Karst kulgeb

kõige intensiivsemalt kevadel lume sulamise järel,

siis kui pindmiste vooluvete hulk on suurim.

Tuhala Nõiakaev. Foto: H. Bauert


Tuh

ala

jõe

valg

ala

skee

m n

äita

b,

et Ä

mm

aau

gu

ku

risu

s n

eeld

uv

Tuh

ala

jõe

vesi

pär

ineb

ku

risu

st l

õu

na-

ja

kag

u p

oo

le j

ääva

lt t

oit

um

isal

alt.

Kust saab tuhala nõiakaev vee 15

Tuhala (Kata) karstiala on kahtlemata Eesti üks

kõige paremini uuritud ja hoitud karstialasid. Seal-

seid koopaid ja karstinähtusi on põhjalikult uurinud

aastatel 1976 – 1994 Teaduste Akadeemia Geoloogia

Instituudi vanemteadur Ülo Heinsalu. Tähelepanu-

väärne on, et oma 1977. aastal ilmunud raamatus on

Ü. Heinsalu Kata karstivälja põhjalikus kirjelduses

Nõiakaevu mainitud vaid ühe lausega: “Väga vee-

rikkal ajal algab oja Nõiakaevuga, mis ajab siis vett

välja”. Aastal 1987 koostatud Kata karstiala koobaste

ja allikate kirjelduses ei ole Nõiakaevu aga mainitud

ühe sõnagagi (Heinsalu, 1987). Nõiakaevust on unikaalse loodusobjekti kuvandi loonud hoo-pis Tuhala Looduskeskuse juhataja Ants Talioja (Talioja, 2004).

Tuhala karstiala asub samanimelise jõe alamjooksul

Kose valla Kata külas. 1989. aastal loodi mitmesu-guste karstivormide poolest tähelepanuväärse maastiku kaitseks Tuhala maastikukaitseala, mille pindala on 188.1 ha. Karstiala paikneb Ülem-Ordo-viitsiumi Vormsi lademe avamusel, kus pinnakate on

esindatud õhukese moreenikihiga. Tuhala karstivälja

pikkuseks on 1.5 km ja laiuseks umbes 1.2 km. Kars-tialal voolav Tuhala jõgi kaob tavalise veeseisu ajal maa alla Ämmaaugu pugemites ja väljub maapin-nale umbes poolteist kilomeetrit põhja pool asu-vates Veetõusme allikates. Ämmaauk on umbes 25 m pikk ja 3.5 m sügav kurisu, mille neeldumisvõimet

on hinnatud ligikaudu 800 liitrile sekundis. Üldse on

maa-aluse jõe vooluala kohal loendatud maapinnal

üle 30 langatuslehtri. Suurvee ajal võib vesi neelduda

kuni 80 pugemis, mis asuvad pea 500 meetri pikku-

ses, sopilises ja mitmeharulises karstiorus. Suurimad

neeldumiskohad on Ämmaauk, Kihu kurisu, Virulase

org ja Kirstu auk.

Tuhala karstiala üks tähelepanuväärsemaid karsti-

vorme on Eesti pikim (58 m) Virulase koobas, mis

avastati 1986. aastal. Koobas asub maapinnast

kuni 7 meetri sügavusel ning väga väikesekasvu-

lise inimese poolt läbitavate käikude kogupikkus

ulatub kuni 90 meetrini. Virulase koobas on maa-

aluste avardunud lõhesüsteemide kaudu ühenduses

Nõiakaevu alt läbiminevate vooluteedega: kohalikud

elanikud on märganud, et kui langatusoru nõlval

olev koopa sissekäik jääb suurvee alla, siis hakkab

Nõiakaev varsti üle voolama. A. Talioja (2004) on

oma raamatus “Tuhala” märkinud, et Virulase koopa

ava asub Nõiakaevu rakmetest 2.35 meetrit kõrge-

mal ning hinnanud, et Nõiakaevu ülevoolu algami-

seks peaks kaevu toitva Tuhala jõe vooluhulk olema

vähemalt 5000 l/s.

Pendlimehed väidavad oma “geobiotopograafilisele”

meetodile tuginedes, et Tuhala jõe maa-alune osa

on kolmeharuline, pikkusega kokku 6 km. Tegelikult

võib maapinnalähedases karstunud paelasundis

olla rohkemgi voolukanaleid. Lõpeb ju Virulase koo-

baski lõhesüsteemiga, kust inimene edasi ei pääse,

küll aga pääseb vesi. See, et Virulase koopasse, Ämmaauku ja teistesse vee neelukohtatesse voo-lanud vesi ei mahu karstikanalitesse ära ja otsib endale Nõiakaevu kaudu väljapääsu maapinnale, põhineb lihtsalt hüdraulikal. Maapinna kõrgus Viru-lase koopa juures on ligikaudu 5 m kõrgem (60.5 m)

võrreldes Nõiakaevu alaga (55.5 m). Teisisõnu, kui kõik Nõiakaevust lõunapoole jäävad Tuhala jõe maasisesed vooluteed ja ka Kata karstiala maa-pealsed langatuslehtrid on Tuhala jõe tulvavetega täitunud, siis tõuseb pealetulvava jõevee surve tõttu veetase ka mitmeid meetreid madalamal asu-vas Nõiakaevus. Seega võib Sulu talu õuele rajatud 2.4 m sügavust salvkaevu vaadelda kui sesoonset

tõusuallikat, millest väidetavalt võib Tuhala jõe tulva-

vete ajal üle kaevurakmete voolata vett kuni 100 l/s.

NÕIAKAEVU ÜLEVOOLU PÕhJUSTAVAD TUhALA JÕE TULVAVEED

Eesti jõgede äravool oleneb suurel määral kliimast.

Eesti asub Läänemere idarannikul, mis on merelise

ja mandrilise kliima üleminekuvöönd. Harju alamvesi-

konna, kuhu kuulub ka Tuhala jõe valgala, ilmastikku

mõjutab Läänemeri ning siinne õhuniiskus on kõrge

(Tallinnas ligi 80%). Aasta keskmine sademete hulk

on Harjumaal Keilas ja Sakus 740 mm, Raplamaal –

747 mm (Kuusiku). Põhjavee toiteks arvatakse kesk-

miselt 10% sademetest ehk ligikaudu 70 mm aastas.

Aastane keskmine aurumine on 450 mm, keskmine

õhutemperatuur suvekuudel tavaliselt 15 – 18° C, tal-

vel -4 kuni -5° C. Sellised näitajad tekitavad pigem

liigniiskust kui veepuudust.

Kõik Harju alamvesikonna jõed voolavad kas kagust loodesse või lõunast põhja. Jõgede voo-lukiirus on erinev (0.1 kuni 2 – 3 m/s). Vooluhulga

sesoonsed muutused on väga suured. Aastaringsed

ööpäevase maksimaalse ja minimaalse vooluhulga

erinevused on tihti kuni sajakordsed.


Jõgede puhul on üleujutused tavalised nähtused,

mis tekivad vooluhulga järsul suurenemisel. Siis tõu-

seb jõevesi üle kallaste ja ujutab ümbritsevad maa-

alad veega üle. Tulv on jõevee juhuslik ja enamasti

lühiajaline kõrgseis, mida võib põhjustada paduvihm,

lume intensiivne sulamine äkilise soojalaine tõttu või

kestev vihma sadu. Nimetatud nähtused on omased

ka Tuhala jõele, põhjustades maapinnalähedases

paelasundis karstunud voolukanalite kiire täitumise

ning lõpptulemusena Nõiakaevu ülevoolu.

1990-ndate aastate lõpus koostatud valgalade kaar-

dikihi järgi on Tuhala jõe valgala pindala 112.1 km².

Nagu eelpool nimetatud, on Nõiakaevu ülevooluks

vaja Tuhala jõe vooluhulka 5000 l/s, mis jagatuna

valg ala pindalaga annab jõe äravoolu mooduliks

44.60 l/s·km². Kui erakordne selline äravool on?

Tuhala jõe kohta on andmed puudulikud. Küll aga

saab seda tulemust võrrelda teiste selle piirkonna

jõgede tulvavee äravooluga.

Eesti jõgedele on iseloomulik kaks tulvavee perioodi.

Seoses sügisvihmade saabumisega suureneb

jõgede vooluhulk. Nii ulatub sügisvihmadega seo-

tud tulvavee äravoolumoodul Pirita jõel 48.1 l/s·km²,

Tõdva jõel 41.8 l/s·km² ja Keila jõel 102.0 l/s·km². Eriti

oluline Eesti jõgede režiimifaas on kevadine suurvesi,

mille kestel toimub 30 – 40% summaarsest aastasest

äravoolust. Kõige suuremad vooluhulgad leiavad

reeglina aset sel perioodil. Pirita jõe pikaajaline kesk-

mine maksimaalne äravoolumoodul on sel perioodil

78.3 l/s·km² ja Tõdva jõel 67.2 l/s·km². Ühepäevane

maksimaalne äravoolumoodul Keila jõel võib ulatuda

kuni 203 l/s·km².

KAS NÕIAKAEV ON IGAVENE?

Nõiakaevu ülevooluks vajalik Tuhala jõe veehulk ei ole

seega midagi erakordset ja vastavate ilmastikutingi-

muste kokkulangemisel jätkab Nõiakaev oma tegut-

semist. Sellele annavad kinnitust ka Tuhala karstialal

tehtud mõõtmised. 1981. aastal asutati siin Geoloo-

gia Instituudi karstiuurimisjaam. Aastatel 1984 – 1985

toimus karstialal veeseire, mille käigus hüdrometeo-

roloogia teenistus mõõtis kaks korda kuus kuues

punktis Tuhala jõe vooluhulka. Selgus, et maa alla

voolab, eriti suurvee ajal, rohkem vett kui Veetõusme

allikates pinnale tõuseb. On selge, et selline võimas

lõunast ja kagust põhja ning loodesse suunduv pin-

nase- ja põhjaveevool, eriti suurveetulva kestel, on

mitu suurusjärku võimsam kui Nabala maardlasse

planeeritavate paekarjääride võimalik mõju Nõiakae-

vule. Seda kinnitavad ka Eesti Geoloogiakeskuse

poolt tehtud mudelarvutused.

Kokkuvõtteks võib kinnitada, et Nõiakaevu üle-voolu põhjustava Tuhala jõe ja sellega seotud Tuhala maastikukaitsealale jäävate karstumise tulemusel kujunenud maa-aluste vooluteede (salajõgede) toiteala asub Nõiakaevust kaugel kagu pool, seega kaevandamine ja pinnasevee taseme alandamine Nõiakaevust enam kui kolme kilomeetri kaugusel loode pool ei saa kuidagi Nõiakaevu ülevoolu mõjutada.

koostas: Rein Perenskasutatud kirjandus:Heinsalu, Ü., 1997. Karst ja looduskeskkondEesti NSV-s. Tallinn, Valgus. 93 lk.Heinsalu, Ü., 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus. 159 lk.Talioja, A., 2004. Tuhala. Maalehe Raamat. 127 lk.

Kust saab tuhala nõiakaev vee 17

NABALA “KARSTIALA” JA TUhALA – NABALA “SALAJÕED”?

Võitlus ehitusmaavarade kaevandamise vastu on

Eesti Vabariigis viimastel aastatel aktiveerunud ja

kohati võtnud väga kummalise iseloomu. Mingilgi

moel võib veel aru saada kohalike elanike vastu-

seisust, kes kardavad naabruses olevate karjääride

puhul oma kaevudes veetaseme alanemist, ehkki

seaduse järgi on kaevandajatel kõikjal Eestis kohus-

tus tagada kohalikele elanikele joogivesi uute või

parendatud kaevude näol.

Vahel aga astuvad maavarade kaevandamise vas-

tasesse võitlusse ka kogenud geoloogid, kes oma

ettevõtmistes ei jää alati reaalsuse piiridesse. Näiteks

esitas suurte kogemustega hüdrogeoloog Hella Kink 07. juulil 2009. aastal Eesti Looduse Infosüs-teemi (EELIS) sissekandmiseks uue ürglooduse objekti – 8080 ha suuruse Nabala karstiala.

Selle EELIS-e andmebaasis registreeritud karstiala

alusel tegi MTÜ Tuhala Looduskeskus omakorda

04. veebruaril 2010 Keskkonnaministeeriumile ette-

paneku Nabala maastikukaitseala moodustamiseks.

Kaitse alla võtmise eesmärgiks on avalduses mär-gitud: “Nabala maastiku kaitseala moodustamise eesmärk on unikaalse maa-aluste jõgede võrgus-tikuga karstivälja veerežiimi säilitamine, kaitstes põhjavett, karsti ja haruldasi taimi. Tegemist on looduslikult nitraaditundliku alaga ehk avatud karstiga”.

KARSTIVORMID KAVANDATAVAL NABALA MAASTIKUKAITSEALAL

Nagu ettepanekust lähtub, on Nabala maastikukait-

seala eesmärk nitraaditundliku karstiala kaitse. Kuid

millised karstivormid paiknevad nitraadi tundlikul

Nabala planeeritaval maastiku kaitsealal? Allolevalt

kaardipildilt võib näha, et Tuhala Nõiakaev koos Tuhala karstiväljaga jääb juba eksisteerivale loo-duskaitsealusele Tuhala maastikukaitsealale.

Planeeritaval 8080 ha suurusel Nabala karstialal puudub seniste andmete alusel karstumine pea täielikult. Sellel alal ei ole kirjeldanud karstivorme ei sellised tuntud karstiuurijad nagu geoloogiadokto-

rid Ülo Heinsalu ja Enn Pirrus. Niinimetatud Nabala

karstiala karstivormid puuduvad ka H. Kingu 2006.

aastal ilmunud raamatus “Veeobjektid Eesti ürgloo-

duse raamatus”. Samas aga kolm aastat hiljem teeb

H. Kink ettepaneku 8080 ha suuruse Nabala karstiala

kandmiseks Eesti ametlikku keskkonnaregistrisse –

EELIS-e andmebaasi.

Tuleb siiski tunnistada, et EELIS-e andmebaasis kirjel-

datud Nabala karstiala põhjapiiril – Paekna allikajärve

ja sellest 1.5 km lõuna pool paikneva Kurevere küla

vahel esineb tõenäoliselt maa-alune vetevool avardu-

nud lõhesüsteemide kaudu. Samuti on paar madalat

karsti lehtrit teada Kurevere külas. Üksik karsti langa-

tuslehter on veel registreeritud Tuhala – Nabala tee


nabala "karstiala" ja tuhala – nabala "salajõed" 19

äärses Sõmeru külas. Nii Kurevere – Paekna karsti-

vormid kui ka Sõmeru karstilehter paiknevad sarna-

selt Tuhala karstiala karstiilmingutele avatud, metsa-

vabal maastikul.

Seega karsti kaitseks planeeritava Nabala maastiku-

kaitseala territooriumil karstinähtused praktiliselt puu-

duvad. Miks see nii on? Vastus on lihtne kui vaadata

Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud geoloogilisi

läbilõikeid, kus on näha, et Ülem-Ordoviitsiumi lub-

jakive katab kogu Nabala maardla piires keskmiselt

3 – 6 meetri paksune kvaternaarisetete kiht. Tege-

mist on viimase mandrijäätumise käigus kujunenud

moreentasandikuga, kus aluspõhja lubjakivid on (eri-

nevalt Tuhala karstialast) kaetud suhteliselt paksude

savikate jääajasetetega.

Lubja kividel lasuv mitme meetri paksune moreeni ja liivsavi kiht tõkestab oluliselt sademevete imbu-mist põhjavette ning seetõttu ei ole Tuhala Loo-duskeskuse poolt määratletud Nabala “karstialal” toimunud karsti kujunemist, avakarstist rääkimata.


Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni otsus 09. veebruarist 2010 Nabala karstiala kaitseväär-tustest, mis saadeti Keskkonnaministeeriumile, MTÜ Tuhala Looduskeskusele ning Kose, Saku, Kiili ja Ko-hila vallavalitsustele.


Teisalt näitab kiire pilguheit piirkonna ortofotole, et

enamik planeeritavast Nabala maastikukaitsealast

on kaetud metsadega. OÜ Tirts ja Tigu teostas 2010.

aastal MTÜ Tuhala Looduskeskuse poolt ettepandud

maastikukaitseala maa-alal loodusväärtuste inven-

tuuri, millega kaeti kokku 3161 ha. Inventuuri tule-musel leidis kinnitust fakt, et alal domineerivad rohunditerikkad kuusikud, järgnevad soostuvad ja soolehtmetsad ning umbes võrdväärselt vanad laialehised metsad ja liigirikkad madalsood. Kui rohunditerikkaid kuusikuid leidub siin-seal pea igal

pool, siis lehtmetsad ja soostuvad metsad levivad

just ala lõunaosas. Aruande autorite poolt oletatakse,

et uuritud piirkonna põhjapoolne ala on kuivendunud

pärast Angerja oja kraavitamist.

Teatavasti soovis aga MTÜ Tuhala Looduskeskus

oma ettepaneku raames moodustada Nabala maas-

tikukaitseala, et kehtestada kaitserežiim “looduslikult

nitraaditundlikul alal, kus on tegemist avakarstiga”.

Kuidas on rohunditerikkad kuusikud ja soostuvad

lehtmetsad seotud nitraaditundliku alaga ning ava-

karstiga, jääb allakirjutanule siiani arusaamatuks.

Kokkuvõttes jääb mulje, et kaitseala moodustamise

ettepaneku on teinud inimesed, kes ei ole vastavat

piirkonda ise üldse külastanud ning ei ole isegi vaa-

danud Maa-ameti Geoportaalis (http://xgis.maaamet.

ee/xGIS/XGis) taotletava maastikukaitseala kaarti ja

ortofotot, kus on selgelt näha tiheda kraavidevõrgus-

tikuga kaetud metsamassiivid.

Ka selline soliidne institutsioon nagu Eesti TA Loo-

duskaitse Komisjon on teinud 09.02.2010 esildise

“Nabala karstiala kaitseväärtustest”, mis on adres-

seeritud Keskkonnaministeeriumile, Nabala piirkonna

vallavalitsustele ja MTÜ Tuhala Looduskeskusele.

Vastava esildise punktis 4 rõhutatakse, et “ulatusliku

karsti olemasolu tõttu on ala kahtlemata nitraaditund-

lik”. Juhul kui seda tiheda kraavide võrguga kaetud

ning soostuvate lehtpuu- ja kuusemetsadega ala

peetakse komisjoni liikmete poolt maastikuliselt nit-

raaditundlikuks karstialaks, siis tekib küsimus nende

pädevuses. Eesti Vabariigis kehtiva Veeseaduse §26

(1) alusel loetakse nitraaditundlikuks ala, kus “põllu-

majanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjus-

tada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või

mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevu-

sest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus”.

Veeseaduse §2 defineerib aga karstiala “kui karsti

leviku piirkonda, kus puudub ajutiselt või alaliselt

sademevee pindmine äravool vooluveekogusse”.

Tuhala-Nabala piirkonna “maa-alused jõed”

(Eesti Loodus nr. 7, 2008, joonis lk. 49 järgi)

NABALA KARSTIALA8080 ha

TUHALA

TAMMIKU

ANGERJA

PAHKLA

TAGADI

PAEKNA

PRILLIMÄE

KURTNA

Angerja oja

Silma-allikas

Kõrnumäeturbakarjäär-

veehoidla

Veetõusmeallikad

Tuh

ala

jõg

i

Tuh

ala

jõg

i

Tuhalajõgi

kuivvoolusäng

Nõmme

Vääna jõgi

Pirita jõgi

Mölluallikad

Paeknaallikajärv

Tallinn-Viljandi

Tõdva-Nabala

Kohil

a-Kolu

Nabala – Tuhala

NõiakaevNõiakaev

Ämmaauk

Planeeritavad lubjakivikarjäärid:

1 - Nõmmküla

2 - Tagadi

3 - Nõmmevälja

4 - Tammiku

1

23

4

ViiraallikasooK

irdal

u

Kurtn

a

Kassaru

Kureve

re

Übina

Tamm

iku

Nõmmejõgi

Lutsa

Tuhala – Nabala piirkonna niinimetatud “maa-aluste jõgede” levikuskeem H. Potteri artiklis “Tuhala – Na-bala salajõed – kas vitsameetod valetab?” (Eesti Loodus nr. 7, 2008, lk. 49) esitatud joonise järgi.


“SALAJÕGEDEST” NABALA KARSTIALAL

Eestis on mitmetel karstunud aladel teada jõgede

voolusänge, kus kevadise suurvee aegu voolab vesi

mööda maapealset sängi, muul aastaajal aga niriseb

vesi mööda sängialust või mööda lähikonnas olevaid

kivimi lahustumise tulemusel kujunenud avardunud

lõhesüsteeme. Tuntumad neist salajõgedest voola-vad Kostivere karstialal Tallinna lähedal ja Uhaku karsti alal Kirde-Eestis. Läänemaal aga kannabki selline maa-alune jõgi Salajõe nime. Kuid ka kars-tialadele suubuvad maapealsed jõed annavad väi-

keste jõgede mõõdu välja vaid suurvete aegu. Tava-

liselt on siiski tegemist vähem või rohkem veerikaste

ojadega, mis karstialal jätkuvad maa all enam-vähem

samasuunaliselt mõnesaja meetri kuni paari kilo-

meetri pikkuselt.

Samalaadne on ka Tuhala jõe maa-alune teekond Tuhala maastikukaitsealal, mis Ämmaaugust ala-tes kulgeb mööda maa-alust vooluteed umbes 1.5 kilomeetrit põhjasuunas, tõustes uuesti maapin-nale veerikaste Veetõusme allikate alal.

Aastatel 2007 – 2008 läbisid aga meediat pidevalt

uudised pendli abil uute salajõgede avastamise

kohta Tuhala – Nabala piirkonnas. Kokku fikseeriti 8 niinimetatud maa-alust salajõge, mis 07. juulil 2009. aastal lisati hüdrogeoloog H. Kingu poolt Eesti Looduse ametlikku infosüsteemi EELIS.

Kui Salajõgi ja Jõelähtme jõgi voolavad enam-vähem

sirgjooneliselt kuni paari kilomeetri pikkuselt mööda

maapinnalähedasi laienenud lõhesüsteeme ning

voolamine toimub vabavooluliselt gravitatsioonisea-

duse alusel, st. vesi voolab kõrgemalt alalt madala-

male, siis hiljuti pendli abil Nabala – Tuhala piirkon-

nas registreeritud 8 uut “salajõge” on aga mitmes

mõttes ainulaadsed. Erinevalt põhja poole, Soome

lahte, suunduvatest maapealsetest jõgedest-ojadest

kulgevad mitmed neist hoopis ida-läänesuunaliselt,

tehes maa all uskumatult keerulisi lookeid ja isegi sil-

museid.

Tähelepanuväärseim neist on aga nn. Lutsa “maa-alune jõgi”, mida EELIS-e infosüsteemis kirjelda-takse järgmiselt: “Lutsa maa-alune jõgi algab Tuhala jõe ääres asuvast Laulukoja allikast ja avaneb Möllu allikates, mille vesi suundub Angerja oja kaudu Pirita jõkke”. Kaardipildis on näha 8.6 kilomeetri pikkuse Lutsa “maa-aluse jõe” veidrat silmust moodustav voolusuund kirdest edelasse, samas kui maapin-

nal voolava Lutsa oja voolusuund on täiesti vastu-pidine – edelast kirdesse. Kuid Lutsa “maa-aluse jõe” tõeline unikaalsus seisneb loodusseaduste täielikus eiramises, kuna AS Eesti Kaardikeskuse topograafi H. Potteri poolt 2007. aastal teostatud mõõdistusandmete alusel voolab Laulukoja alli-kast algav maa-alune jõgi 14 meetrit kõrgemale, avanedes uuesti Möllu allikates (Potter, H., 2008a). Koolis füüsikat õppinud inimestel on igatahes raske

välja mõelda seda jõudu, mis tõstaks ühes allikas

algava ning 8.6 km kaugusel teise allikasse suubuva

maa-aluse jõe veetaseme suubumiskohas 14 meetri

kõrgusele võrreldes jõe alguspunktiga. Rääkimata

sellest, et lisaks “voolamisele vastu mäge”, toimub

voolamine ka vastassuunas kõikide samal alal voola-

vate maapealsete ojadega.

Samalaadselt käitub ka H. Potteri poolt 2007. aastal

kaardistatud 9.3 km pikkune Kird alu maa-alune jõgi,

mis tõsi küll liigub ainult üle 3 meetrise “künka” jõe

keskosas (Potter, H., 2008a, lk 50).

H. Potteri arvates kinnitavad pendli abil avastatud

Tuhala – Nabala salajõgede olemasolu Soome firma

Roadscanners OY poolt 2008. aasta veebruaris läbi-

viidud uuringud georadariga (Potter, H., 2008b).

Roadscanner OY aruanne (2008) sisaldab siiski mit-

meid küsitavusi Nabala – Tuhala ala karstumise kohta:

• georadari mõõtmisprofiilide kogupikkuseks on aru-

ande alusel 15 km, kuid lisatud seitsmel joonisel on

märgitud vaid 12 kohta, kus soomlaste arvates võiks

esineda maa-aluseid vooluteid

• mingil põhjusel ei ole geo radariga kaardistatud

kõige ilmsema maa-aluse jõe ehk Tuhala jõe maa-alu-

seid vooluteid Ämmaaugu – Nõiakaevu – Veetõusme

allikate vahelisel alal

• georadari andmestik ei näita mitmel juhul H. Pot-teri poolt kaardistatud maa-aluseid jõgesid, seal-hulgas näiteks Lutsa maa-alust jõge, mis ristub kahel korral georadari profiiliga (georadari andme-tel esineb ristumiskohtades massiivne lubjakivi)

• masssiivne lubjakivi on märgitud ka Kirdalu geo-

radari profiili loodeosas (karttaliite 4), ehkki samas kohas peaks metsasihi alt H. Potteri kaardistusand-

metel (MTÜ Pakri Looduskeskus, 2007) läbi voolama

Kirdalu maa-alune jõgi

• ka ei tuvastata georadari profiilil (karttaliite 6) Kas-saru maa-alust jõge, mis H. Potteri joonisel (MTÜ


Pakri Looduskeskus, 2007) ristub georadariga uuri-

tud metsasihiga.

Seega OY Roadscanners 2008. aastal poolt läbivii-

dud georadari uuringud näitavad vaid Ordoviitsiumi

paemassiivi lõhelisust, mis on üldteada fakt kogu

Põhja- ja Kesk-Eestis. Üldteada on ka fakt, et vesi

liigub mööda lõhesid ning kui lõhesid ei oleks, olek-

sid paekihtidesse rajatud kaevud kuivad. Georadari

profiilidel välja eraldatud nn. urbse kivimi vööndid

(soome keeles huokoinen kallihorisontti) ongi suure-nenud lõhelisusega kivimid.

Intensiivsema veeliikumise tingimustes võib toimuda

lõhelise paekivimi osaline lahustumine, mis viib kivimi

karstumisele. Karstumist soodustab oluliselt humiin-

ainetest rikastunud soodest pärit happelise vee

(rabavee pH on tavaliselt 3.5 – 4.5) läbivool maapin-

nalähedasest lõhelisest lubjakivist. Seetõttu on mõis-

tetav Tuhala maastikukaitsealale jääva maa-aluse jõe

teke, sest Ämmaaugu alal maa alla kaduv Tuhala jõgi

toitub ju peamiselt lõuna poole jääva Mahtra soostiku

vetest. Siin on tuhandeid aastaid toimunud happe-

lise vooluvee tulemusel aastaringne karbonaatkivimi


L

ut

sa ma

a- al u

ne

jõ

gi

L

uts

a m

aa-

alun

e jõ

gi

TUHALA jõgi

Mö

llu

all

ika

d

TU

HA

LA

La

ulu

-k

oja

all

ika

s

NA

BA

LA

Lu

ts

a oja

H. P

ott

eri k

aard

ista

tud

Lu

tsa

“maa

-alu

ne

jõg

i”

alli

kas:

“K

esk

kon

na

-uu

rin

gu

d N

ab

ala

lu

bja

kivi

ma

ard

la p

iirko

nn

as”

. M

TÜ

Pa

kri

Loo

du

ske

sku

s, 2

00

7.

ge

ora

da

ri p

rofii

lid:

“Ma

atu

tka

mit

tau

kse

t Tu

ha

lan

alu

ee

lla”.

T.

He

rro

ne

n &

T.

Sa

are

nke

to.

Ro

ad

sca

nn

ers

, 2

00

8.

roh

eli

ne

– m

ass

iivn

e k

ivim

(e

i h

avai

nto

a)o

ran

ž –

po

orn

e k

ivim

(h

uo

kois

ta r

ake

nn

ett

a)


lahustumine. Samas kevadised suurveed on toimi-

nud surve pesuna, puhastades lõhesüsteemid lahus-

tumisel järelejäävast savimaterjalist.

H. Potteri, R. Hansteini ja A. Talioja poolt

Tuhala – Nabala piirkonnas pendli abil kaardistatud

teised salajõed (keskmine laius 4 meetrit, sügavus

maapinnast 5 – 8 m ja veesoone laius – 0.3 m, vt. H.

Potter, 2008a) on väga spekulatiivse iseloomuga.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) järgi mitmed neist algavad allikates ja suubuvad allikates või siis jätkavad edasi voolamist ojadena. Loogikavas-tane on väita, et maa-alune jõgi saab maapinnale

tõustes jätkata edasivoolamist ojana? Tuhala jõe

puhul (sarnaselt Jõelähtme jõele Harjumaal või Sala-

jõele Läänemaal) on olukord selge – jõgi kaob maa

alla ja mõne kilomeetri pärast maapinnale tõustes jät-

kab edasi voolamist jõena.

Isegi Paekna allikajärvest (kuhu väidetavalt peaks

suubuma Kirdalu, Kurtna, Kassaru ja Kurevere maa-

alused jõed) põhjapoole väljavoolav Vääna jõgi mee-

nutab esimestel kilomeetritel vaid põldude vahel kul-

gevat mõne meetri laiust magistraalkraavi.

Juhul kui ikkagi soovitakse tõestada Tuhala – Nabala

piirkonnas pendli abil määratud maa-aluste jõgede

olemasolu, tuleks Eesti Geoloogiakeskuse hüdro-

geoloog Rein Perensi soovituste alusel puurida nn.

salajõgede kohal kuni 10 meetri sügavused puurau-

gud ja selgitada salajõgede olemasolu kas televii-

sorsondi või puuraugu sisese vooluhulga-karotaaži

abil. Seniks aga tuleks tõestamata ning avalikkust segadusse ajavad KIrdalu, Kurtna, Kas saru, Kure-vere, Lutsa, Nõmme, Tammiku ja Übina nn. maa-alused jõed eemaldada ametlikust Eesti Looduse Infosüsteemist EELIS.

Kokkuvõtteks võib märkida, et kui tahetakse luua

Tuhala – Nabala piirkonda 8080 hektari suurune kait-

seala, siis võiks selle eesmärgiks olla rohunditeri-

kaste kuusikute ja soostuvate metsade kaitse (koos

sealse loomastiku ja taimestikuga).

Tuhala Looduskeskuse poolt välja pakutud maa-aluste jõgede olemasolu on tänaseni teaduslike meetoditega tõestamata ning kindlasti mitte ei ole väljapakutud Nabala maastikukaitseala raames tegemist nitraaditundliku avakarstialaga.

koostas: Heikki Bauertkasutatud kirjandus:Kink, H., 2007. Keskkonna-uuringud Nabala lubja-

kivimaardla piirkonnas. MTÜ Pakri Looduskeskus,

2007.

Potter, H., 2008a. “Kus voolavad Tuhala-Nabala piir-

konna salajõed?”, Eesti Loodus nr. 3.

Potter, H., 2008b. “Tuhala-Nabala salajõed – kas vit-

sameetod valetab?”, Eesti Loodus nr. 7.

Herronen, T. & Saarenketo, T. 2008. Maatutkamitta-

ukset Tuhalan alueella. OY Roadscanners.


NABALA MKA ETTEPANEKU LOODUSVääRTUSTE INVENTUURI ARUANDE KOKKUVÕTE

OÜ Tirts & Tigu viis 2010. aastal läbi Nabala maastiku-

kaitseala (MKA) loodusväärtuste inventuuri, mille ees-

märgiks oli anda “ülevaade kavandatava Nabala MKA

territooriumile jäävatest loodusväärtustest ja kaitseala

moodustamise põhjendatusest ja vajalikkusest”.

Inventuuriga kaeti 3161 ha kavandatavast Nabala maastikukaitsealast ning lisaks hinnati ka piirne-vaid alasid. Järgnevatel joonistel on kollase ristkü-likuga tähistatud ala, mille piires lisaks inventuurile

koguti OÜ Tirts & Tigu poolt taustaandmeid ka riik-

likest registritest. Punase joonega piiratud ala tähis-

tab MTÜ Tuhala Looduskeskuse poolt väljapakutud

Nabala maastikukaitseala piiri.

Nagu teada, taotletakse vabariikliku tähtsusega

Nabala lubjakivimaardlasse nelja mäeeraldist (Nõmm-

küla, Tagadi, Nõmmevälja ja Tammiku) ehituslubjakivi

kaevandamiseks. Samas on Tuhala Looduskeskus

teinud 04. veebruaril 2010 Keskkonnaministeeriumile

ettepaneku 8080 ha suuruse Nabala maastikukaitse-

ala moodustamiseks. Maastikukaitseala loomise

eesmärgiks on “unikaalse maa-aluste jõgede võr-

gustikuga karstivälja veerežiimi säilitamine, kaitstes

põhjavett, karsti ja haruldasi taimi. Tegemist on loo-

duslikult nitraaditundliku alaga ehk avatud karstiga”.

Kavandatava Nabala MKA territooriumile jäävad mit-

med looduskaitseliste piirangutega alad, milledest

suurimad on Rahaaugu hoiuala (

Documents

MÕJUD NABALA LUBJAKIVI MAARDLAS - envir.ee · 2018. 7. 4. · Lubjakivi ja dolokivi kaevandati aastatel 2004 – 2010 kokku 9 maakonnas. Nagu ka varemalt, kaevandati kõige enam