TAR

TU Ü

LIK

OO

LIA

AST

AR

AA

MA

T 20

11

Tartu Ülikool

PostiaadressÜlikooli 1850090 Tartu Ülikool EESTI

Infotelefon 737 5100E-post info@ut.eeKoduleht www.ut.eeTwitter www.twitter.com/tartuuniversityFacebook www.facebook.com/tartuylikoolYouTube www.youtube.com/TartuUniversity

Turundus- ja kommunikatsiooniosakond 737 5683Teadus- ja arendusosakond 737 6192Õppeosakond 737 6215Rektoraadi büroo 737 5600

Tartu Ülikool. Aastaraamat 2011

Teksti koostaja Anneli MiljanToimetaja Kadri KunnusKeeletoimetaja Marika KullamaaKujundaja Maarja Roosi, TÜ multimeedia talitusFotod Andres Tennus (TÜ), Ove Maidla (TÜ), Maarja Roosi (TÜ), Aldo Luud (Scanpix), Renee Altrov, Mihkel Maripuu (Scanpix), Fredrik Punga, Jaak Nilson, Sille Annuk (Scanpix), Kristjan Teedema (Scanpix), Ain Protsin (Scanpix), erakogud

Autoriõigus Tartu Ülikool 2012

ISSN 1406-7072

Kaanel hetki Tartu tähetorni avamiselt

3

Tartu Ülikool

PostiaadressÜlikooli 1850090 Tartu Ülikool EESTI

Infotelefon 737 5100E-post info@ut.eeKoduleht www.ut.eeTwitter www.twitter.com/tartuuniversityFacebook www.facebook.com/tartuylikoolYouTube www.youtube.com/TartuUniversity

Turundus- ja kommunikatsiooniosakond 737 5683Teadus- ja arendusosakond 737 6192Õppeosakond 737 6215Rektoraadi büroo 737 5600

Tartu Ülikool. Aastaraamat 2011

Teksti koostaja Anneli MiljanToimetaja Kadri KunnusKeeletoimetaja Marika KullamaaKujundaja Maarja Roosi, TÜ multimeedia talitusFotod Andres Tennus (TÜ), Ove Maidla (TÜ), Maarja Roosi (TÜ), Aldo Luud (Scanpix), Renee Altrov, Mihkel Maripuu (Scanpix), Fredrik Punga, Jaak Nilson, Sille Annuk (Scanpix), Kristjan Teedema (Scanpix), Ain Protsin (Scanpix), erakogud

Autoriõigus Tartu Ülikool 2012

ISSN 1406-7072

Kaanel hetki Tartu tähetorni avamiselt

SISUKORDRektori eessõna

Õppetöö

Üliõpilased

Teadus

Innovatsioon

Rahvusvaheline koostöö

Ülikoolilt ühiskonnale

Organisatsioon

Majandamine

Rektoraat

Struktuur

Liikmeskond

4

6

8

10

13

15

17

20

22

24

25

26

3

2011. aasta oli Tartu Ülikoolile mitmete tähtsate teadusal-gatuste ja ülikooli juhtimise muudatuste ettevalmistamise aasta. Samuti suurenes ülikooli nähtavus maailmas.

Tartu Ülikool on 3% maailma parimate ülikoolide hulgas vastavalt edetabeli Times Higher Education Word Uni-versity Ranking aastate 2011–2012 tulemustele. Nii kõrge koha on meie ülikool saavutanud ainsana Balti riikide üli-koolidest. Tartu Ülikool on ühtlasi maailma tipus elutea-dustes (QS World University Rankings) ning esimesena Eesti ülikoolidest 1% enim tsiteeritud institutsioonide seas ka tehnikateadustes (Thomson Reuters Web of Science). Selliste tulemuste üle on põhjust rõõmu tunda.

Rõõmustada on põhjust ka selle üle, et üha enam väga hea-de hinnete ja kõrgete olümpiaadisaavutustega noori tuleb õppima Tartu Ülikooli. Akadeemilisele nõudlikkusele sai tähelepanu pööratud 2011. aastal vastuvõtutingimusi muutes: lävendipõhise vastuvõtu asemel toimus üliõpilas-kandidaatide vastuvõtt paremusjärjestuse alusel. Suurenes ka välisüliõpilaste soov tulla Tartusse õppima, rahulolu valmistavad nende senisest paremad akadeemilised tule-mused. Tähelepanuväärseks kordaminekuks tuleb 2011. aastal pidada 152 Tartu Ülikoolis kaitstud doktoriväitekirja. Ülikool on kasvanud ka suurimaks täiendusõppe pakkujaks Eestis – aasta jooksul käis eri kursustel õppimas üle 30 000 inimese.

Tartu Ülikooli teadustegevus on mitmes valdkonnas tipp-tasemel. Sellele viitab rahvusvaheline tunnustus, aga ka paljud meie ülikooli teadlaste teaduspreemiad. On tore, et igapäevase teadustegevuse kõrval loodi aasta jooksul huvi-tavaid ja uuenduslikke tehnoloogilisi rakendusi ning tuule tiibadesse said mitmed ülikooli ja kogu Eesti jaoks tähtsad algatused teaduskoostöö vallas. 2011. aastal moodustati ülikoolis 6,1 miljoni euro suurune teaduse arengufond, mille abil on edaspidi võimalik ülikooli teadust valitud suundades toetada.

Ülikooli rahvusvahelistumise ja välissuhete areng on olnud lootusrikas. Aasta jooksul pidasid Tartu Ülikoolis loenguid paljud mainekad teadlased, nagu näiteks Robert Gallo, Keith Devlin, Ronald Inglehart jt. Ülikooli väisasid ka maailma-

REKTORI EESSÕNA

4 5

REKTORI EESSÕNA

mainega poliitikud. Coimbra grupi toel korraldati ülikoolis rahvusvaheline sümpoosion „Keel ja identiteet“, mis tõi kokku eri maade semiootikuid, keeleteadlasi, sotsiolooge ja filosoofe. Samuti olid paljud Tartu Ülikooli teadlased ja õppejõud edukad õppe- ja teadustöös teistes ülikoolides ja teadusasutustes raja taga.

Ülikool on paindlik ja muutumisvõimeline organisatsioon. 2011. aasta oli uuele juhtimisstruktuurile ülemineku ette-valmistuste aasta: moodustati teistsuguse funktsiooni ja koosseisuga ülikooli nõukogu ja senat. Ülikooli juhtimisse on nüüd kaasatud ülikoolivälised partnerid, mis sidustab ülikooli ja ühiskonda senisest enam.

Ülikooli eelarve on tasakaalus, suure panuse ülikooli tu-lude kasvu andsid Euroopa Liidu tõukefondid. 2011. aastal renoveeriti Philosophicumi õppehoone Jakobi 2 ning sot-siaal- ja haridusteaduskonna õppehoone Lossi 36. Alustati Narva kolledži õppehoone ehitusega. Panustatud on tähe-torni renoveerimisse ja uue füüsikahoone projekteerimisse. See kõik loob Tartu Ülikooli õppe- ja teadustööks paremad tingimused.

2011. aastal kordasaadetu põhjal võib tõdeda, et Tartu Üli-kool on töötanud tulemuslikult. Soovin, et Tartu Ülikoolil läheks hästi ka edaspidi ja ülikool oleks usaldusväärne partner nii Eesti ühiskonnas kui ka maailmas tervikuna.

Alar KarisTartu Ülikooli rektor

4 5

Parimad koolilõpetajad valisid õpingute jätkamiseks Tartu Ülikooli

Tartu Ülikoolis asus 2011/2012. õppeaastal õppima 4578 üliõpilast – 735 üliõpilast vähem kui varasemal õppeaas-tal. Vastuvõetud üliõpilaste arvu vähenemine tulenes üli-kooli eesmärgist kahandada koolitusvõimsust, suurendada akadeemilist nõudlikkust ning korraldada lävendipõhise vastuvõtu asemel üliõpilaskandidaatide vastuvõtt pare-musjärjestuse alusel.

Kõikidest Eesti güm-naasiumi lõpetanutest, kes olid vähemalt ühe riigieksam sooritanud 100 punktile, kandidee-ris Tartu Ülikooli 55%. 2011/2012. õppeaastal asus Tartu Ülikooli õp-pima 129 olümpiaadidel edukalt esinenud üliõpilast, kelle populaarsemateks va-likuteks osutusid õigusteadus, arstiteadus, füüsika, infor-maatika ja keemia.

Gümnaasiumi parimatest lõpetajatest asus 2011/2012. õp-peaastal Tartu Ülikoolis õppima 433 kuld- ja hõbemedaliga ning kaheksa oma gümnaasiumi parima keskmise hindega lõpetajat.

Medaliga lõpetanute populaarsemaks valikuks osutus ars-titeadus, järgnesid õigusteadus, bioloogia, majandusteadus, eripedagoogika ja geenitehnoloogia.

Aasta e-kursuse tiitel tuli Tartu ÜlikooliAprillis toimunud e-õppe arenduskeskuse kevadkonverentsil kuulutati välja kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste aasta parim e-kursus, mille sai Tartu Ülikooli stomatoloogia kliiniku suu- ja hambahaiguste assistent Riina Runnel e-kursuse „Suu- ja hambahaiguste propedeutika“ eest. Aasta e-kursuse tiitlile kandideeris neli kursust, kes valiti välja 31 e-kursuse kvaliteedimärgi taotleja hulgast.

ÕPPETÖÖ

2010/2011 astus Tartu Ülikooli 42% rohkem olümpiaadidest osavõtnuid kui möödunud aastal

Riina Runnel

6 7

ÕPPETÖÖ Rahvusvaheline õpe näitas kasvutrendi

Välisüliõpilastelt laekus TÜsse õppi-ma asumiseks pea 40% rohkem nõue-tele vastavaid avaldusi kui möödunud aastal, seega asusid Tartu Ülikoolis õppima akadeemiliselt tugevamad vä-lisüliõpilased kui vara-sematel aastatel. Kokku laekus ligi 470 avaldust ü le maailma. Enim tuli avaldusi Soomest, kust laekus ligi 15% avaldustest, järgnesid Vene-maa, Ukraina ja Gruusia.

Tartu Ülikoolis õppis 2011. aasta lõpu seisuga 484 välisüliõpilast, mis moodustas 2,7% üliõpilaste üldarvust. Doktoriõppes moodustas välisüliõpi-laste osakaal kõigist üliõpilastest ligi 7% ja magistriõppes ligi 5%. Päritolu-maadest olid enim esindatud Soome, Venemaa, Läti, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid.

TÜ ingliskeelsetele magistriõppeka-vadele asus sügisel õppima ligi 80 vä-listudengit. Enim huvitas välisüliõpi-lasi TÜ tarkvaratehnika ingliskeelne magistriõppekava. Võrreldes eelmise aastaga suurenes ka TÜ ingliskeelse-tele õppekavadele avaldusi esitanud Eesti üliõpilaskandidaatide arv.

2010/2011. õppeaastal kasvas välis-üliõpilaste arv Tartu Ülikoolis aasta-ga 10% ja väliskülalisüliõpilaste arv 12%.

Tudengid tunnustasid parimaid õppejõude

Juba kuuendat korda tunnustas ülikool õppeaasta avaaktusel nelja peamise õp-pevaldkonna parimaid õppejõude. Tu-dengite küsitlusest selgusid valdkon-dade 10 paremat õppejõudu, kellest iga valdkonna parim pälvib aasta õppejõu aunimetuse. Tartu Ülikooli 2010/2011. õppeaasta parimateks õppejõududeks tunnistati humaniora valdkonnas fi-

losoofiateaduskonna inglise filoloogia as-sistent Pille Põiklik, socialia valdkonnas sotsiaal- ja haridus-teaduskonna ingli-se didaktika lektor Kristel Ruutmets,

realia et naturalia valdkonnas loodus- ja tehnoloogiatea-duskonna analüütilise keemia dotsent Koit Herodes ning medicina valdkon-nas arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.

Ülikoolis õpib välis-tudengied kokku 64 rahvusest

484

438

343

314

294

2011

2010

2009

2008

2007

Tartu Ülikoolis õppivate välisüliõpilaste arv 2007–2011

Pille Põiklik

Mihkel Zilmer

Koit Herodes

Kristel Ruutmets

6 7

Lõviosa üliõpilaste teadustööde konkursi preemiatest tuli Tartu Ülikooli

Tartu Ülikooli üliõpilased pälvisid suure osa riikliku tea-dustööde konkursi auhindadest, sealhulgas 13 esimest preemiat. Ühe kahest peapreemiast võitis TÜ vilistlane, Cambridge’i ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Leopold Parts. Bio- ja keskkonnateadustes Partsile võidu toonud uurimistöö „Raku omaduste geneetiline kaardistamine” on tipptasemel töö bioin-formaatika vallas, mille meetod võimaldab korra-ga kaardistada eri geene kõrge täpsusastmega.

ÜLIÕPILASED

Erasmuse tudengid on Eestis õppimisega rahul

Õppetööga rahulolu näitavas tabelis sai Eesti 25 riigi ar-vestuses kümnenda koha. Keskmine rahulolu õppetööga oli erasmuslaste seas viie punkti skaalal 4,06, Eestis õppinud

üliõpilastel aga 4,15. Õppekvaliteedi tabelis pälvis esikoha USA, järgnesid Taani, Šveits, Iirimaa ja

Rootsi. Eesti ülikoolidest kõrgemini hinnati ka Kanada, Austria, Hollandi ja Saksamaa õppe-asutusi. Samas edestas Eesti Norrat, Soomet, Suurbritanniat, Belgiat ning kõiki osalenud Ida-Euroopa riike ja Vahemere maid.

TÜ tudengid võitsid üli-õpilaste riiklikul teadus-tööde konkursil 61% au-hindadest

Erasmuse tudengid hinda-sid Tartu ja Eesti esikoha vääriliseks tabelis, mis näi-tab välistudengite rahulolu sihtriigis veedetud semestriga

152

60

20

15

3

1

Tartu Ülikool

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Ülikool

Eesti Maaülikool

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Kunstiakadeemia

Tartu Ülikoolist tuleb kõige rohkem uusi doktoreid

Leopold Parts

8 9

TÜ tudeng tuli maailma füüsikaolümpiaadil teiseks

Tartu Ülikoolis füüsikat õppiv Ants Remm pälvis aasta lõpus toimunud maailma füüsikaolümpiaadil väga hea-de tulemustega teise koha ning võitis sellega kuldmedali. Indoneesias Lom-bokis toimunud maailma füüsikao-lümpiaadi (WoPhO – World Physics Olympiad) finaalvõistlusel osales 109 õpilast 15 riigist. Maailma füüsikao-lümpiaad on terve aasta kestev kolmest etapist koosnev võistlus, kus finaali pääsevad vaid parimatest parimad. Remm lunastas pääsme lõppvõistlusele läinud suvel maailma koolinoorte füü-sikaolümpiaadil Bankokis, kus pälvis samuti kuldmedali. Järgmine ülemaa-ilmne koolinoorte füüsikaolümpiaad toimub 2012. aasta suvel esmakordselt Eestis Tartus.

ÜLIÕPILASED

Noorim doktorikraadi omanik on Margus Niitsoo

24 aasta, 4 kuu ja 13 päeva vanuselt kaitses oma doktoriväitekirja TÜ ar-vutiteaduste instituudi teadur Margus Niitsoo, saades sellega viimase 50 aas-ta noorimaks doktoriks Tartu Ülikoo-lis. Oma doktoritöös „Oraakliga musta kasti eraldustehnikad rakendustega ajatembeldusele“ keskendus Niitsoo Eesti IT-firma GuardTime’i ajatempli lahenduse turvalisusele. Lisaks teadus-tööle õpetab Margus Tartu Ülikoolis juba kolmandat aastat tudengeid.

Tartu Ülikoolist tulid esimesed materjaliteaduse doktorid: Margus Kodust, Martin Järveküljest ja Sergei Vlassovist said esimesed materjaliteaduse eriala doktorid, kes kaitsesid väitekirja Eestis.

Tartu Ülikoolist tuleb kõige rohkem uusi doktoreid

Ants Remm

Margus Niitsoo

8 9

Tartu Ülikool kuulub üheksas valdkonnas maailma tippu

Mainekas maailma ülikoole reastavas edetabelis QS World University Rankings asub Tartu Ülikool eluteadustes (Life Sciences - bioloogia, meditsiin, psühholoogia) enam kui 15 000 ülikooli seas 301.–350. kohal.

Thomson Reuters Essential Science Indicators’i andmetel on Tartu Ülikool 1% maailma mõjukaimate institutsiooni-de seas ka bioteadustes ja maateadustes. 2011. aasta jooksul on Tartu Ülikool 1% kõige tsiteeritumate ülikoolide hulka kuulunud kokku üheksas teadusvaldkonnas: kliiniline meditsiin, keemia, keskkonnateadus ja ökoloogia, taime ja loomateadus, maateadused, üldine sotsiaalteadus, mater-jaliteadus, bioloogia ja biokeemia ning tehnikateadused.

Tartu Ülikooli teadlased pälvisid suure osa riiklikest teaduspreemiatest

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antava riigi teaduspreemia sai Tartu Ülikooli emeriitprofessor, füüsikateadlane ja akadeemik Vladimir Hižnjakov.

TÜ teadlastest pälvisid riigi teaduspreemiad eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest

XX Gennadi Vainikko – täppisteadustes uurimuste tsükli „Südamlikud Volterra integraalvõrrandid“ eest;XX Eduard Maron – arstiteaduses uurimuste tsükli „Paa-nikahäire teket ja kulgu mõjutavad neurobioloogilised tegurid“ eest; XX Asko Lõhmus – põllumajandusteadustes uurimuste tsükli „Metsakasvatuse ökoloogilise säästvuse edendamine“ eest; XX Tiit Tammaru – sotsiaalteadustes uurimuste tsükli „Rahvastikurühmade linnastumine, eeslinnastumine ja vastulinnastumine Eestis“ eest; XX Valter Lang – humanitaarteadustes uurimuste tsükli „Eesti ja Baltimaade pronksi- ja rauaaeg“ eest.

Ka Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia pälvis Tartu Ülikooli teadlane, arvutiteaduste ins-tituudi krüptograafia professor Peeter Laud.

TEADUS

Thomson Reuters Web of Science paigutas Tartu Ülikooli esimesena Eesti kõrgkoolidest 1% maailma mõjukaimate institutsioonide hulka tehnikateadustes

Vladimir Hižnjakov

Gennadi Vainikko

Valter Lang

Eduard Maron

Asko Lõhmus

Tiit Tammaru

10 11

Arvutiteadlased said valmis unikaalse

koduhooldusrobotiTartu Ülikooli arvutiteadlased eesot-sas vanemteadur Satish Sriramaga demonstreerisid avalikkusele Eesti esimest koduhooldusrobotit, mis on mõeldud abistama eakaid ja süda-mehaigeid. Robot võimaldab jälgida patsientide seisundit hooldaja kohal-olekuta, andes patsientidele võimaluse elada kodus iseseisvalt ja privaatselt. Roboti loomise eesmärk on paranda-da patsientide elukvaliteeti ja ühtlasi vähendada koduhoolduse hinda nii patsientidele kui ka haiglatele.

Rakkudes toimiv lülitus-süsteem meenutab

ribakoodi TÜ tehnoloogainstituudi teadlased on avastanud, et raku jagunemist regu-leerivas lülitusmehhanismis toimib ülitäpne ja korrapärane mehhanism, mis meenutab kaubanduses kasuta-tavat ribakoodi. TÜ noorte teadlaste töörühm eesotsas molekulaarbio-loogia vanemteaduri Mart Loogiga leidsid pagaripärmiga tehtud katsetes, et rakkude pooldumist kontrollivad proteiinkinaasid toimivad oma märk-laudvalkude suhtes justnagu ribakoo-dilugejad kaupluse kassas. Kinaaside märklaudvalkudes on piirkonnad, kus on teatavad kindlad fosforüleeritavate kohtade mustrid ehk protsessoralad. Signaali väljundiks on teatav digitaal-ne kombinatsioon fosfaadiga ja fosfaa-dita positsioonidest. Nende paigutus ei ole aga suvaline, nagu varem arvati, vaid kindla seaduspärasusega, mida teadlased ise nimetavad multifosforü-leerimise koodiks. Suurem osa sellest koodist on TÜ teadlastel nüüd õnnes-tunud lahti muukida. Avastus võimal-dab pikemas perspektiivis aidata kaasa näiteks biokütuste tootmisele või efek-tiivsemate ravimite väljaarendamisele.

Artikkel ilmus ajakirjas Nature.

TEADUSÖkoloogid tutvustasid

tumeda elurikkuse ideedTartu Ülikooli ökoloogid, botaanika-professor Meelis Pärtel, taimeökoloo-gia professor Martin Zobel ja teadur Robert Szava-Kovats tulid välja ideega, et looduses on liigirikkuse hävimise kirjeldamisel puuduolevad liigid vähemalt sama olulised kui ole-masolevad. Neid puuduolevaid, aga kooslusesse sobivaid liike nimetavad ökoloogid tumedaks elurikkuseks.

Tume elurikkus võimaldab hinnata, kas eluskooslusi reguleerivad pigem lokaalsed ökoloogilised või regionaal-sed evolutsioonilised protsessid. Suur tume elurikkus näitab lokaalsete koos-luste vaesumist, aga ka kahjustunud ökosüsteemide taastamise potentsiaali. Tumedat elurikkust käsitleva artikli avaldas teadusajakiri Trends in Eco-logy and Evolution.

Robert Szava-Kovats

Martin Zobel ja Meelis Pärtel

Mart Loog

10 11

Sõnar – kiire keeleabi mobiiltelefonisTartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala ja keeleteadlane Peeter Tinits on valmis saanud uudse mobiilirakenduse Sõnar, mis võimaldab nutitelefonis lihtsalt ja kiirelt kontrollida õigekirja ning jõuda vajaliku reeglini.

Sõnar on mõeldud nii tavakasutajatele õigekirja kontrol-limiseks kui ka kooliõpilastele reeglite omandamiseks. Rakendus esitab lihtsaid valikvastustega küsimusi, mis juhivad kiiresti (üldjuhul kolme valiku järel) õige reeglini. Ka on rakendust lihtne kasutada, sest kui traditsiooniline õigekirjakäsiraamat sisaldab sageli üsna spetsiifilisi gram-matikatermineid, siis Sõnaris esitatakse määratlused kõigile arusaadavas keeles koos illustreerivate keelenäidetega.

Inimese 16. kromosoom juhib kaaluosutitTartu Ülikooli teadlased koostöös Šveitsi kolleegidega on avastanud inimese 16. kromosoomil väikese fragmendi, mis mängib olulist rolli kehakaalu reguleerimisel, põhjustades kas üle- või alakaalulisust. Lausanne i ülikoolis tegutsev rahvusvaheline töörühm, kuhu kuuluvad ka TÜ Eesti Gee-nivaramu, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning TÜ kliinikumi ühendlabori geneetikakeskuse teadlased, leidis, et inimestel, kellel väike fragment 16. kromosoomil esineb tavapärase kahe genoomse koopia asemel kolmena, on väiksem kehamassiindeks ja oluliselt suurem risk olla alakaaluline.

Tulemuseni jõudmisel oli oluline osa projekti käigus uuritud Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse patsientidel ja Eesti geenivaramu geenidoonoritel. Geenivaramusse kogu-tud rohkem kui 50 000 eestimaalase DNA ja küsimustiku andmeid kasutatakse praegu väga palju teadustöös eesmär-giga rakendada saadud tulemusi rahva tervise parandami-seks. Uurimus avaldati ajakirjas Nature.

12 13

Koostöö kosmosetarkvara arendajaga Logica

Tartu Ülikool ja kosmosetarkvara arendav firma Logica sõlmisid koos-tööleppe, mille järgi hakatakse ühiselt välja töötama Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 missioonijuhtimistark-vara.

Logica on ligi 41 000 töötajaga 40 riigis tegutsev, üle 40-aastase koge-musega ja üle 4 miljardi euro suuruse aastakäibega rahvusvaheline äri- ja infotehnoloogiateenuste ettevõte.

Eesti esimene satelliit ESTCube-1, mis valmib eestlaste, soomlaste, lätlaste, sakslaste jt koostöös, viiakse Maa orbiidile 2012. aasta lõpus ning selle missioon on uudse kosmoselaevade mootori komponentide katsetamine. TÜ tudengisatelliidi meeskonna juht, loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan Mart Noorma pälvis oma teadust populariseeriva töö eest presidendi Valgetähe V klassi teene-temärgi.

Ülikool paneb 6,1 miljonit eurot arendusprojektidesse

Tartu Ülikool valis 23 kandidaadi seast välja kolm suure rahvusvahe-lise potentsiaaliga arendusprojekti, mille elluviimiseks eraldatakse üli-kooli arengufondist aastatel 2011–2015 kokku kuni 6,1 miljonit eurot. Toetu-se abil rajatakse Tartu Ülikooli juurde Euroopa Liidu–Vene uuringute keskus, siirdegenoomika keskus ning haigus-mudelite keskus.

Ülikoolist väljakasvanud idufirma aretab C-hepatiidi

ravimkatseteks geneetiliselt muundatud hiiri

Ülikoolist väljakasvanud firma KPA Scientific aretab oma laboris geneetili-selt muundatud hiiri, kellel on inimese päritolu geenid, mida C-hepatiidi vii-rusel on vaja maksarakku tungimiseks. Neil loomadel põhinevat katseplatvor-mi kasutakse HCV-vastaste ravimi-kandidaatide testimiseks ravimiaren-duse eelkliinilises faasis. Loomkatse platvorm aitab ravimiarendajatel lä-bipõrunud kliiniliste katsetuste arvelt väga palju raha ja väärtuslikku aega säästa. Praegu võib olla turul rohkem kui 1500 ravimikandidaati, mis vajak-sid kiiret testimist.

Äriidee tõi KPA Scientificule ja selle tegevjuhile, Tartu Ülikooli tehnoloo-giainstituudi transgeense tehnoloogia tuumiklabori juhatajale Mario Plaa-sile 2011. aasta ettevõtluskonkursil „Ajujaht“ kolmanda koha.

INNOVATSIOON

Mario Plaas

Mart Noorma

12 13

Ülikool tihendab koostööd ettevõtetega2011. aastal sõlmis TÜ ettevõtetega teadus-arendustöö le-pinguid kogumahus 1,39 miljonit eurot. Oluliselt on suure-neud ülikooli koostöö Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega. Kui 2010. aastal alustasid ülikooliga koostööd 30 uut ettevõtet, siis 2011. aastal asus uute partneritena üli-kooliga koostööd tegema ligi 90 Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Ettevõtjate huvi on suurenenud eelkõi-ge ülikooli poolt pakutavate analüüsi- ja testimisteenuste ning tootearenduse valdkonnas. Populaarne oli jätkuvalt Tartu Ülikooli iga-aastane ettevõtluspäev, mida külastas üle 160 huvilise.

Tartu Ülikool käivitas ideelaboriIdeelabor on tudengitele ja teadlastele mõeldud keskkond, mille eesmärk on leida keerulistele ja ehk pöörastelegi probleemidele unikaalseid lahendusi. Ideelaborisse on ooda-tud nii ettevõtluse, teaduse kui ka sotsiaalsete valdkondade lahendamist vajavad projektid. Laboris tööle hakkavate meeskondade üks kriteerium on valdkonnaülesus – mees-konda peavad kuuluma vähemalt kahe eri valdkonna spet-sialistid.

Lahendamist vajavaid probleeme võivad noortele esitada nii ettevõtted, õppejõud kui ka tudengid ise. Ideelabori pro-jekti tulemuseks võib olla nii sotsiaalne ettevõte, tarkvara, toode, teenus kui ka valdkonnaülene põnev teadustulemus.

Ülikool arendab koostöös Eesti suurima eksportööri ja Euroopa ühe suurima ehitusvahtude tootja Krimel-te OÜ-ga välja uut, maailmas ainulaadset, isotsüanaadi-vaba ehitusvahtu.

14 15

Tartu Ülikoolis anti üle maailma kultuuriauhinnad

Seni igal aastal maailma mõnes tipp-ülikoolis toimunud ja järjekorras juba 28. maailma kultuurinõukogu (World Cultural Council) auhinnatseremoonia leidis 2011. aastal esmakordselt aset Balti riikides ja Tartu Ülikoolis, kus anti üle nõukogu maailma teaduse ja kunstide auhinnad.

Kultuurinõukogu Albert Einsteini teadusauhinna pälvis Toronto ülikooli nanokeemia professor Geoffrey Alan Ozin. Leonardo da Vinci kunstide au-hinna sai USA kunstnik, kirjanik ning leiutaja Todd Siler. Lisaks peaauhin-dade üleandmisele tunnustas maail-ma kultuurinõukogu oma audiplomiga ka ülikooli akadeemilise kogukonna teenekaid liikmeid nende panuse eest haridusse, teadusesse ja kultuuri. Tun-nustuse pälvisid professor Rein Taa-gepera, professor Urmas Varblane, professor Jüri Talvet, professor Kalle Kasemaa, professor Toomas Asser, professor Richard Villems, professor Jaan Einasto, professor Peeter Saa-

ri ja dirigent Vaike Uibopuu. Rektor Alar Karis pälvis kultuurinõukogu teenetemedali oma panuse eest Eesti kõrghariduse tipptaseme kindlusta-misel.

Maailma kultuurinõukogu on 1981. aastal loodud organisatsioon, mis on pühendunud teadmiste leviku toetami-sele ning suhete arendamisele inimeste, riikide, valitsuste ning teadusvaldkon-dade vahel.

Nobeli meditsiinipreemia laureaat Edmond H. Fischer

pidas ülikoolis loenguSeoses maailma kultuurinõukogu au-hinnatseremooniaga viibis Tartu Üli-koolis ka nõukogu president, 1992. aastal koos Edwin G. Krebsiga Nobeli füsioloogia ja meditsiini preemia pälvi-nud Edmond H. Fischer. Fischer pidas ülikoolis avaliku loengu „The Origin of Reversible Protein Phosphorylation as a Regulatory Mechanism“ („Ümber-pööratava valkude fosforülatsiooni kui regulatiivmehhanismi päritolu“).

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

14 15

Ülikooli võõrustas kõrgeid väliskülalisi ja mainekaid teadlasi

2011. aastal käisid Tartu Ülikoolis mitmed väärikad vä-liskülalised: korralisele visiidile Eestisse ja ka ülikooli tulid Poola vabariigi president Bronisław Komorowski ja Leedu vabariigi president Dalia Grybauskaitė. Aprillis külastasid Tartu Ülikooli Läti ülikooli ja Vilniuse ülikooli rektorid, kes kirjutasid alla ülikoolidevahelisele stratee-gilise koostöö leppele. Koostöö Lätiga sai veelgi hoogu juurde aasta lõpus, kui Tartut väisasid Läti ülikooli rektor Marcis Auzinš, Läti haridus- ja teadusminister Robert Kilis, tervishoiuminister Ingrida Circene ja Riia Stradiņši ülikooli rektor Janis Gradovskis.

Tihe valdkonnaülene koostöö jätkus ka Nebraska Wesleyani ülikooliga (USA) – augustis kohtus sealne korvpallimees-kond Tartu Ülikooli meeskonnaga, maikuus andis Tartu Ülikooli aulas kontserdi Wesleyani ülikooli mainekas, ka Emmy muusikaauhinnale kandideerinud segakoor.

Septembris külastas Tartu Ülikooli dr Robert Gallo – vi-roloog ja HI-viiruse üks avastajaid, esimene, kes tõestas, et viirus põhjustab AIDSi. Gallo esines ka avaliku loengu-ga. Üliõpilastele pidasid loengu ka matemaatik, Stanfordi ülikooli teadlane Keith Devlin ja maailma üks tuntumaid politolooge, 2011. aastal Johan Skytte preemia pälvinud Ronald Inglehart.

Granö loengusarja raames esinesid Tartu Ülikoolis avalike loengutega Turu ülikooli rektor ja kultuuriajaloo professor Keijo Virtanen ning majandusteaduskonna lektor Ulla Hakala. Mõlema loengu teemaks oli 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitleid kandnud Turu ja Tallinn.

Viieteistkümnendat korda toimunud Saksa-Eesti akadee-miline nädal Academica tõi sel korral Tartusse TÜ partne-rülikoolide hulka kuuluva Greifswaldi ülikooli.

Oktoobris toimus Tartu Ülikoolis rahvusvaheline süm-poosion „Keel ja identiteet“, mis sai teoks Coimbra gru-pi rakkerühma „Culture, Arts and Humanities“ koostöös keeleteaduse, semiootika ja filosoofia doktorikooliga. Sümpoosioni peateema oli Euroopa väikeste keeleruumide ellujäämisvõimalused üleilmastuvas maailmas ning ülikoo-lide keelepoliitika. Teiste seas pidasid ettekande kunagise Euroopa vähemuskeelte büroo president Neasa Hegarty (Iirimaa), California osariigi Long Beach’i ülikooli keele ja antropoloogia professor Alexandra Jaffe ning Edinburgh’ ülikooli rakenduslingvistika professor John Joseph.

Robert Gallo

16 17

Tartu Ülikool on Eesti suurimaid

täienduskoolitajaid2011. aastal kasvas Tartu Ülikooli täiendusõppes õppijate arv varasema aastaga võrreldes ligi 20%. Kokku täiendas oma oskusi ja teadmisi ligi 1600 kursusel enam kui 30 000 õpi-himulist inimest.

E-õppe toega täiendusõppekursustel osalejate arv on viimastel aastatel pi-devalt kasvanud. 2011. aastal õppis täielikult veebipõhistel ja veebitoega koolitustel ning eri liiki kaugkoolitus-kursustel 5057 õp-pijat ehk iga kuues täiendusõppes õp-pija. Seda on 17% enam kui 2010. aastal.

Rahvusvaheline suveülikool tõi Tartusse 50 Hiina

tudengitTartu Ülikooli 2011. aasta rahvusva-heline suveülikool tõi esmakordselt Eestisse Hiina üliõpilased Shanghai ja Southeasti ülikoolidest ning Shanghai teaduse ja tehnoloogia ülikoolist. Kok-ku viibis kolme nädala jooksul Tallin-nas ja Tartus 50 Hiina tudengit. Tege-mist oli spetsiaalselt Hiina tudengite tarvis koostatud õppeprogrammiga.

Dirigent Triin Koch pälvis helikunsti aastapreemia

Eesti Kultuurkapitali helikunsti siht-kapitali ja Eesti Muusikanõukogu heli-kunsti aastapreemia pälvis TÜ akadee-milise naiskoori ja TÜ kammerkoori dirigent Triin Koch. Triin Koch sai auhinna silmapaistvate saavutuste eest dirigendi ja koorimuusika arendajana.

ÜLIKOOLILT ÜHISKONNALE

Vanim õppija TÜ Väärikate ülikoolis 2010/2011 oli 86-aas-tane

Triin Koch

16 17

Tartu tähetorn avas oma 200. aastapäeval uksed muuseumina

Aprillis tähistas Eesti üks teadusajaloo pärle – Tartu tä-hetorn – oma 200. aastapäeva. Sel puhul avas omal ajal üheks maailma astronoomiakeskuseks peetud ehitis pärast põhjalikku renoveerimist uksed kaasaegse muuseumina. Tähetorni ehteks on samuti renoveerimiskuuri läbinud Fraunhoferi teleskoop. Osana Struve geodeetilisest kaarest kuulub Tartu tähetorn alates 2005. aastast UNESCO maail-ma kultuuripärandi nimekirja. Tähetorni restaureerimist ja muuseumiks seadmist toetas Euroopa regionaalarengu fond.

Ülikooli muuseumid kasvatasid jõuliselt külastajate hulka ning hiilgasid põnevate

näitustegaVarasemaga võrreldes kasvas muuseu-mide külastajate arv 2011. aastal ligi 1,6 korda. Külastatavus kasvas tänu restaureeritud ja uue ekspositsiooni saanud Tartu tähetorni avamisele ning teadust ja ülikooli popularisee-

rivate atraktiivsete ürituste, näituste ja programmide korraldamisele.

2011. aastal 35. tegevusaastat tähistanud TÜ ajaloo muu-seum eksponeeris Eesti kõige rikkalikumate panustega matuseid näitusel „Kukruse kaunitar ja tema kaasaegsed“. 2009. aasta lõpul ja 2010. aasta algul Tallinna–Narva maan-teel Kukrusel toimunud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele umbes 800-aastase kalmistu, mis koosnes viiekümnest matusest. Arheoloogide kinnitusel on tegemist ühe rikkalikuma kalmistuga muinas- ja keskaja piirilt.

TÜ kunstimuuseum esitles näitust „Puusse lõigatud pildid. Albrecht Dürer ja Saksa puulõikekunst 16. sajandil“. Tege-mist on Saksa maalikunstniku ja graafiku Albrecht Düreri virtuoossete puulõigete originaalide väljapanekuga, mida täiendavad tema kaasaja kunstnike tööd.

TÜ loodusmuuseum saavutas Eesti Teaduste Akadeemia egiidi all täisliikme staatuse organisatsiooni Consortium of European Taxonomic Facilities (CETAF) juures. Samuti käivitati Eesti teaduse infrastruktuuri projekt „Loodustea-duslikud arhiivid ja andmevõrgustik“ ning jätkusid sellega seotud elurikkuse infotehnoloogilised arendused (PlutoF pilv, eElurikkus).

Tartu Ülikooli muuseu-me külastati 2011. aastal 76 730 korda

18 19

TÜ teaduskooli medalisaak üks kõigi aegade suurimaid

2011. aastal osalesid TÜ teaduskoolis ettevalmistuse saanud Eesti võistkon-nad 16 rahvusvahelisel ainevõistlusel, sh üheksal ülemaailmsel olümpiaadil, kahel Euroopa olümpiaadil, kolmel Balti olümpiaadil ning kahel Eesti-Soome võistlusel.

Eesti võistkondade koosseisus osa-les rahvusvahelistel olümpiaadidel ja võistlustel 91 õpilast.

Rahvusvahelistel võistlustel Eestit esindanud võistkonnad komplekteeriti valikvõistluste põhjal, millest kutsuti osa võtma üle-eestilistel olümpiaadi-del ja teaduskooli korraldatud lahtistel võistlustel paremaid tulemusi saavu-tanud kooliõpilased.

Akadeemiline spordiklubi tunnistati taas Eesti

parimaksTartu Ülikooli akadeemiline spordi-klubi on Eesti kergejõustikumaailma valitsenud viimased 15 aastat ja tun-nistati 2011. aastal taas Eesti parimaks kergejõustikuklubiks.

Aasta naiskergejõustiklaseks valiti kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko ja aasta treeneriks tema juhendaja Mar-tin Kutman. Suvel võitis Anna oma

esimese tiitli-võistluste me-dali – pronksi ülemaailmsel universiaa-dil Hiinas Shenzhenis. Kergejõus-t iku maa-

ilmameist-r i v õ i s t l u s t e l

Daegus jõudis Anna lõppvõistlusele, saavutades tugevas konkurentsis 12. koha. Viljandi Big banki kuldliiga fi-naaletapis viis ta Eesti naiste kõrgus-hüpperekordi 196 cm-ni.

Grit Šadeiko – Eesti parim noorsportlane

Eesti Kergejõustikuliidu noorsooklassi parimaks naiskergejõustiklaseks va-liti Tartu Ülikooli akadeemilise spor-diklubi sportlane, seitsmevõistluse Euroopa meister U-23 vanuseklassis, Grit Šadeiko. Griti võidutulemus 6134 punkti täidab ka Londoni olümpiamän-gude B normi. Sise-EMil saavutas ta viievõistluses üheksanda koha ja tuli 2011. aasta jooksul eri kergejõustiku-aladel kaheksakordseks Eesti meist-riks.

Tartu Ülikool sai omanimelise

korvpallimeeskonnaEesti üks esindusmeeskondi, viima-sel kümnel aastal kuus korda Eesti meistriks tulnud korvpallimeeskond Tartu Ülikool/Rock vahetas hooaja al-gul nime ning on nüüd Tartu Ülikooli korvpalimeeskond, välismaal mängi-des University of Tartu. Nimemuutuse taga oli soov tuua Tartu Ülikooli ku-vand korvpalli ja sporditegevuse kau-du laiemalt senisest enam esile ning siduda ülikool tihedamalt spordi ja tervislike eluviisidega. Nimemuutus aitab ühtlasi kaasa ka ülikooli turun-dustegevusele Baltimaades ning teistes lähiriikides.

Kokku võitsid TÜ teaduskooli kasvan-dikud 37 medalit, neist 5 kulda, 10 hõbedat ja 22 pronksi

Kokku võitsid spor-diklubi kergejõustik-lased 89 Eesti meist-ritiitlit ja püstitasid 12 Eesti rekordit

Grit Šadeiko

18 19

Tartu Ülikool tõusis 3% maailma parimate ülikoolide sekka

Üks kolmest maailma juhtivast ülikoolide pingereast, aja-kirja Times Higher Education edetabel (THE) paigutas Tartu Ülikooli oma parimate ülikoolide nimekirjas vahe-mikku 351–400. Seega kuulub Tartu Ülikool nüüd ainsana Baltimaade kõrgkoolidest 3% maailma parimate ülikoolide sekka. Tegemist on iga-aastase edetabeliga, milles tuuakse välja 200 parimat ülikooli üle kogu maailma. 2011. aastal märgiti esmakordselt eraldi ära suure tõusutee läbi teinud ülikoolid, kelle puhul avaldatakse lootust, et nad jõuavad lähiaastatel maailma 200 parima hulka. Tšehhi, Poola, Tür-gi, Iraani ja India ülikoolide kõrval ennustatakse peatset jõudmist esimese 200 hulka ka Tartu Ülikoolile.

Ülikool kaasab juhtimisse enam väliseid partnereid

Tartu Ülikool võttis kasutusele uue, ajakohastatud juhti-mismudeli, mis hakkab senisest enam kaasama ülikooli tegevusse ka väliseid partnereid. 2012. aasta jaanuarist alustasid ülikooli uute juhtorganitena tööd nii senat kui ka muudetud funktsioonidega nõukogu. Nõukogu koosseisu kuulub 11 liiget, kellest viis on nimetanud Tartu Ülikool, viis Haridus- ja Teadusministeerium ning ühe Eesti Tea-duste Akadeemia. Nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustus-kogu, kes vastutab ülikooli majandustegevuse ja pikaajalise arengu eest, muu hulgas kinnitab nõukogu põhikirja ning võtab vastu ülikooli arengukava ja eelarve.

Senat on ülikooli akadeemiline otsustuskogu, kes vastu-tab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest, tagades selle kõrge kvaliteedi. Senati koosseisu kuuluvad rektor senati esimehena ning 21 liiget, kellest 16 liiget va-lisid ülikooli õppejõud ja teadustöötajad ning viis esitasid üliõpilased.

Tartu Ülikooli nõukogu valis viis audoktorit

TÜ audoktoriteks valiti Vene psühholoogiaprofessor Vla-dimir Zintšenko, USA bioloog Scott Gilbert, Soome aja-loolane Seppo Zetterberg ja arstiteadlane Krister Höc-kerstedt ning Rootsi õigusteadlane Erik Nerep.

ORGANISATSIOON

VladimirZintšenko

KristerHöckerstedtSeppo

ZetterbergScott

Gilbert

20 21

Hea rahvusvaheline töökeskkond

Ajalehe Äripäev korraldatud mitme-kultuurilise ettevõtte ja töökeskkonna konkursil pälvis Tartu Ülikool avaliku sektori organisatsioonide kategoorias auväärse II–III koha. Tunnustus tuli tänu sellele, et Tartu Ülikoolil on ole-mas ingliskeelne välis- ja siseveeb. Lisaks sellele on mujalt tulnuil või-malik osaleda erinevatel keele- ja kul-tuurikoolitustel. Tartu Ülikoolis töötab kokku 126 välismaalast 34 rahvusest, ligi 90% neist on õppejõud ja teadus-töötajad.

Konkurss „Mitmekultuuriline ettevõte ja töökeskkond“ tunnustab ettevõtteid ja organisatsioone, kes väärtustavad ja toetavad mitmekultuurilist töökesk-konda ning loovad võrdsed võimalused kõikidele töötajatele, hoolimata nende rahvusest.

Rahvusmõtte auhinna pälvis Vello Salo

Rahvusülikooli 92. aastapäeva aktusel sai Tartu Ülikooli Rahvusmõtte au-hinna Eesti literaat ja tõlkija, katoliku vaimulik Vello Salo.

Tartu Ülikool andis Rahvusmõtte au-hinna välja kaheksandat korda. Au-hinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti riiklikku ja rahvus-likku eneseteadvust. Eelneval seitsmel aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloo-lane Ants Viires ning kirjanik Mats Traat.

Tartu Ülikool on jätkuvalt Eesti mainekaim kõrgkool

TNS Emori 2011. aastal korral-d a t ud Ees t i kõrg kool ide maineuuring k inn itas, et sarnaselt ka-hele varasema-le aastale on Eesti mainekaim kõrgkool jätkuvalt Tartu Ülikool – 52% vastanuist nimetas esi-mese eelistusena just Tartu Ülikooli.

Teise eelistusena nimetas Tartu Üli-kooli viiendik vastanuist. Tartu Üli-kooli tõid mainekaimana esile enim just kõrgharidusega ning juhtide ja spetsialistidena töötavad inimesed. Uuring tehti 15–74-aastaste elanike seas ja sellele vastas kokku 1018 ini-mest.

Kolm professorit pälvisid akadeemiku tiitli

Eesti Teaduste Akadeemia nimetas arstiteaduses akadeemikuks TÜ när-vikliiniku juhataja, neurokirurgia pro-fessor Toomas Asseri, biosüstemaati-kas ja ökoloogias TÜ loodusmuuseumi direktori, mükoloogia professori Ur-mas Kõljala ja keeleteaduses TÜ eesti keele ajaloo ja murrete professori Karl Pajusalu. Esmakordselt valiti akadee-mik ka muusika alal – selleks sai TÜ audoktor, helilooja Arvo Pärt.

72% elanikest peab TÜd kõige parema mainega kõrgkooliks Eestis

Vello Salo

Toomas Asser

20 21

Ülikooli tulud kasvavad Euroopa Liidu tõukefondide toel

Tartu Ülikooli eelarvesse laekus 2011. aastal 118,2 miljonit eurot. Seda on 4,1 miljonit eurot rohkem kui 2010. aastal. Seoses riigi konservatiivse eelarvepoliitikaga jäid riigi finantseeritavad teadustegevuse tuluread (teadusteemade sihtfinantseerimine, baasfinantseerimine, infrastruktuuri-kulude sihtfinantseerimine) samale tasemele 2010. aastaga. Riikliku koolitustellimuse mahu kasv 0,8 miljoni euro võrra tulenes üliõpilase baasmaksumuse väiksest tõusust ja üli-kooli edukaimast aastast doktoritööde kaitsmises. Hea on tõdeda, et Eesti inimeste huvi kõrghariduse omandamise vastu Tartu Ülikoolis on jätkuvalt suur – tasulise õppe tulud on viimasel neljal aastal olnud stabiilsed, vaatamata üldisele raskele majanduslikule olukorrale.

Olulise panuse ülikooli tulude kasvu andsid Euroopa Liidu tõukefondid. Kokku laekus 2011. aastal ülikooli eelarves-se tõukefondide meetmetest pea 14 miljonit eurot – see moodustas ligi 12% laekumistest. Teadustegevuse tuludest moodustasid tõukefondide vahendid ligi 22%.

Tartu Ülikool tegi 2011. aastal väljamakseid summas 127,2 miljonit eurot. Ülikooli rahavood kujunesid 2011. aastal negatiivseks summas 9 miljonit eurot, mis on tingitud tõu-kefondide vahendite menetlemise loogikast, s.o kõigepealt tuleb ülikoolil teha kulutused ning pärast aruande esitamist ja kontrollimist need kulud hüvitatakse. Kuna tõukefondide osakaal ülikooli tuludes on suur, siis mõjutab see olulisel määral üldisi rahavooge.

Renoveeriti kaks tähtsat õppehoonet 2011. aastal renoveeriti täies mahus kaks tähtsat õppe-hoonet: filosoofiateaduskonna õppehoone Philosophicum (Jakobi 2) ning sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoone (Lossi 36). Mõlema õppehoone finantseerimine tehti ülikoo-li põhitegevuse tulude arvelt ja laenude toel. Narva kolledži uue õppehoone ehitus jaguneb 2011. aasta ja 2012. aasta vahel ning finantseeritakse suures osas tõukefondide toel. Tartu Ülikool on viimase viie aasta jooksul investeerinud ehitistesse enam kui 70 miljonit eurot.

MAJANDAMINE

22 23

TULUD 2008 2009 2010 2011

1. Tulud õppetegevusest

1.1. Riiklik koolitustellimus 32 471,2 33 129,2 31 369,1 32 175,8

1.2. Õppeteenustasud 4 386,2 4 821,1 4 851,7 4 743,5

1.3. Õppeteenustasud avatud ülikoolis 4 258,7 4 391,9 4 389,1 4 363,2

1.4. Täienduskoolitus 1 764,7 1 410,9 1 367,4 1 654,0

1.5. Residentide koolitus 7 748,2 7 212,6 7 778,8 7 997,9

1.6. Tõukefondid 3 290,4 1 372,3 2 150,5 4 002,8

1.7. Muu õppetegevus 2 366,5 2 080,7 2 756,6 2 161,6

Kokku tulud õppetegevusest 56 286,0 54 418,7 54 663,2 57 098,8

2. Tulud teadustegevusest

2.1. Teadusteemade sihtfinantseerimine 12 056,2 11 573,9 11 247,2 11 405,6

2.2. Eesti Teadusfondi grandid 4 981,7 5 076,8 5 095,8 5 688,1

2.3. Teadus- ja arenduslepingud 5 686,5 5 109,5 5 825,6 6 476,3

2.4. Välislepingud ja -grandid 5 356,8 5 460,1 6 158,7 5 871,8

2.5. Infrastruktuurikulude sihtfinantsee-rimine

3 528,3 3 304,9 3 242,5 3 282,4

2.6. Baasfinantseerimine 3 815,0 3 716,1 3 414,1 3 402,0

2.7. Muu teadustegevus 6 424,6 4 346,5 7 692,1 7 738,0

Kokku tulud teadustegevusest 41 849,0 38 587,9 42 675,9 43 864,2

3. Muud laekumised

3.1. Õppetoetused 5 075,9 2 315,4 2 207,5 2 462,9

3.2. Investeerimislaen 5 752,0 0,0 4 320,0 5 400,0

3.3. Tõukefondide toetus ehitustele 61,4 18 620,6 1 778,0 359,8

3.4. Muud laekumised 7 728,8 9 961,5 8 487,5 8 991,6

Muud laekumised kokku 18 618,0 30 897,5 16 792,9 17 214,2

EELARVE TULUD KOKKU 116 753,1 123 904,2 114 132,0 118 177,3

KULUD 2008 2009 2010 2011

1. Tegevusvaldkonnad

1.1. Humaniora 9 973,1 10 517,2 10 906,7 12 442,9

1.2. Medicina 20 389,0 21 355,6 23 193,7 22 734,3

1.3. Realia et naturalia 31 904,2 33 407,0 36 593,0 40 112,8

1.4. Socialia 14 212,6 13 574,3 13 621,6 15 447,4

Tegevusvaldkonnad kokku 76 479,0 78 854,2 84 315,1 90 737,3

2. Asutused 5 479,9 5 900,2 5 880,8 6 245,6

3. Tugiüksused 8 576,9 9 415,7 8 999,4 9 456,0

4. Liikmemaksud 1 085,6 1 122,1 1 066,8 1 212,4

5. Investeeringud ehitustesse 23 495,5 16 360,8 5 504,4 11 666,6

6. Laenude tagasimaksed 1 947,8 1 641,8 2 275,4 2 251,6

7. Õppetoetused 4 906,1 2 597,0 2 474,2 2 378,1

8. Muud kulud 2 653,2 2 581,1 2 473,2 3 205,8

EELARVE KULUD KOKKU 124 624,0 118 473,0 112 989,4 127 153,4

Tartu Ülikooli eelarve tulud ja kulud (tuhandetes eurodes)

22 23

REKTORAATseisuga 31.12.2011

Andres LiinatKantsler

prof Alar KarisRektor

Rector

Martin HallikÕppeprorektor

Kristjan HallerTeadusprorektor

Taimo SaanFinantsjuht

Ivar-Igor SaarniitAkadeemiline sekretär

24 25

REKTORAAT TÜ STRUKTUURseisuga 01.01.2012

TEADUSKONNAD

USUTEADUSKOND

KEHAKULTUURITEADUSKOND

ARSTITEADUSKOND

MAJANDUSTEADUSKOND

ÕIGUSTEADUSKOND

LOODUS- JA TEHNOLOOGIA TEADUSKOND

FILOSOOFIATEADUSKOND

MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND

SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND

KOLLEDŽID

EUROOPA KOLLEDŽ

PÄRNU KOLLEDŽ

NARVA KOLLEDŽ

VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA

TUGIÜKSUSED

ASUTUSED

BOTAANIKAAED

TEADUSKOOL

MUUSEUMID

GEENIVARAMU

RAAMATUKOGU

NÕUKOGU SENAT

REKTOR

REKTORAAT

VALITSUS

24 25

ÜKSUS TÖÖTAJAID ÜLIÕPILASI

Usuteaduskond 22 288

Õigusteaduskond 93 2044

Arstiteaduskond 538 1509

Filosoofiateaduskond 383 3062

Kehakultuuriteaduskond 66 574

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 1 028 2 437

Majandusteaduskond 82 1 300

Matemaatika-informaatikateaduskond 150 944

Sotsiaal- ja haridusteaduskond 206 3062

Teaduskonnad kokku 2 568 15 220

Euroopa kolledž 18 103

Narva kolledž 51 742

Pärnu kolledž 59 947

Viljandi kultuuriakadeemia 167 1 035

Kolledžid kokku 295 2 827

Eesti geenivaramu 37

Raamatukogu 176

Muuseumid 84

Teaduskool 12

Botaanikaaed 14

Pedagogicum 7

Teduskonnavälised asutused kokku 330

Rektor 16

Teadusprorektor 24

Õppeprorektor 61

Kantsler 259

Finantsdirektor 43

Haldus- ja tugistruktuur kokku 403

KÕIK KOKKU 3 596 18 047

Tartu Ülikooli liikmeskond seisuga 31.12.2011

26

26

www.ut.ee

29