TEEL

60

Ringiliikuvad taimed

LOODUSLIK LÕHKEAINEMõned taimed on väga kange iseloomuga! Nad plahvatavad kohe, kui neid õrnalt puu-dutada, sest valminud vilja koed on suure pinge all. Niisugusel moel – ja mõnikord üsna häälekalt – heidavad nad oma seemned või-malikult kaugele.

• Siin praksub midagi! Kes loobib tillukesi taimeosakesi üle heki? Ärge otsige kaugelt, tegemist on leetpõõ-saga: see taim lööb oma kaunad lahti ja heidab seemned justkui katapuldiga laiali.• Verevat lemmaltsa kutsutakse ka kannata-matuks või ära-puutu-mind lilleks. Sellest saate kohe aru, kui puudutate taime küpset pikliku kujuga kupart: see lõhkeb

ja rullib end lahti. Seemned võivad niiviisi paiskuda isegi rohkem kui 2 m kaugusele.• Nagu nimi vihjab, pritsib pritskurk oma seemned laiali. Vili on tuvimuna suurune, valminult eraldub see varrest ja lõhkeb ning seemned paiskuvad isegi 10 m kaugusele. Ärge võtke küpset vilja kätte või pange vähe-malt prillid ette!• Valangutena heidavad oma väikeseid seemneid välja ka kurerehad, kare jürilill ja jänesekapsas.• Põisakaatsia paisunud viljad aga lihtsalt veerevad mööda lagedat maad.

„Jala, hobuse, auto või purjelaevaga“. Kas see Prévert’i luuletus oli kirjutatud austus-avaldusena taimede põnevatele levikuviisidele? Sukelduge looduse luulesse...

61

TAIMSED NOOLEDTakja leiate kindlasti üles – see suur taim kasvab suvel teede ääres ja prahipaikades – tänu tema suurtele pallikujulistele viljadele, mis lausa kleepuvad möödujate riiete ja koerakarvade külge. Pange laskemoon valmis: kinnitage takjaviljad kolme kaupa üksteise külge (nad haakuvad iseenesest) ja torgake linnusulg nende keskmesse. Joonistage riidetükile märklaud, riputage see üles ja noolemängu meistrivõistlused võivad alata.

SELETUSÕPPIGE UUSI SÕNUIgal taimel on oma nipp, et levitada seem-neid võimalikult kaugele ja anda neile parim kasvuvõimalus.Levikuviisidele on antud keerukad nimed. • Anemohooria ehk tuulleviga on tegu siis, kui seemneid levitab tuul (võilill, vaher).• Zoohooria ehk loomlevi korral on levitaja-teks loomad (näiteks koer).• Hüdrohooria ehk vesileviga on tegu siis, kui taimed rändavad vee abil (vesiroosid, kaldataimed).Kas soovite veel termineid?• Barohooria ehk raskusleviga on tegu, kui seemned kukuvad lihtsalt maha.• Ombrohooria korral levitavad seemneid vihmapiisad.• Mürmekohooria ehk sipelglevi korral kan-navad seemneid laiali sipelgad, nii levivad näiteks sinililled, kannikesed ja kuldtähed.• Antropohooria korral on taimede riiki toojaks ja levitajaks inimene.• Räägitakse isegi polemohooriast, see tähendab, et seemned reisivad sõdade ajal.

MÕISTATUSKELLE PALLID? Kes kaotas aasale golfipallid? Lähemale tulles näete, et need on ümmargused valged seened: murumunad. (Üleküpsenult ämmatossud. Tlk). Kui leiate seene, mis on juba pruuniks tõmbunud, siis koputage sellele: välja tuleb hallikas toss. Tegu on miljonite spooridega, mida seen levitab.

MAAGIKAROHELISED TALLADKui käisite niiske ilmaga jalutamas, siis koguge koju jõudes kokku kogu jalatsite külge jäänud muld ja asetage see alustassile. Alustass sät-tige sooja ja valgusküllasesse kohta. Kastke ja oodake mõni päev: mullas olnud seemned hakkavad idanema ja varsti näete eri taimedega mikro-aeda. Neil taimedel aitasite teie levida.

ÜKS VANA LUGUKUI LOODUS INSPIREERIB TEADUST1941. aastal märkas üks Šveitsi leiutaja jalutamast tul-les, kui raske on koera karva-dest takjanuppe kätte saada. Takjanuppe uurides märkas ta neid katvaid painduvaid konksukesi. Sellest lähtudes töötas ta välja kahest nakku-vast tekstiiliribast koosneva takjapaela Velcro.

TEEL

62

Lahedad punutisedSoovite punuda? Paju, kontpuu, liguster, lodjapuu jt on teie käsutuses. Käsitööpoodi polegi vaja minna, teeäärsed hekid pakuvad tasuta head materjali!

• Saite krooni, mida võib veel kaunistada. Või arendage võru kaelakeeks, liites omavahel mitmeid väikeseid võrusid.

Käsivarred ilusaks

Viskemäng

MAAGILINE RINGVõtke pikk painduv vits (vähemalt 50 cm) ja siduge see ettevaatlikult sõlme, nagu seoksite saapapaela. Pingutage sõlme ettevaatlikult, kuni saate soovitud läbimõõduga võru. Alustades vitsa peenemast otsast jätkake vitsa põimimist, nii et peenem ots keerdub ümber rõnga. Pärast tehke sama vitsa teise otsaga.

Võru ongi valmis. Kas see on kõik? Muidugi mitte. Võruga saab mängida mitmeid mänge.

Võruheide

• Lõigake hekist kaks sirget oksa. Okste ja võruga mängisid neiud vanasti mängu, mis olevat teinud käsivarred ilusaks. Võtke oksad kätte nii, et need on risti. Tõmmake need järsu liigutusega laiali, nii et võru paiskub vastas seisva mängijani, kellel on samuti oksad või pulgad käes. Ta peab võru oma pulkadega kinni püüdma ja siis järgmisele mängijale edasi viskama.

Võite ka võistelda, kelle võru lendab kõige kaugemale või kõrgemale. Viimase mängu kohtunikeks sobivad ainult linnud.

• Üks pulk, üks võru ja jupp nööri ja ongi viskemäng valmis, võru tuleb püüda pulga otsa.

• Vaja on suuremat võru ja maasse torga-tud tokki. Kõige osavam mängija on see, kes saab võru toki otsa visatud.

63

MAAGIKA LEGENDLEHT, MIS PÜSIB NÄHTAMATULT KOOSSaage tuttavaks kontpuu- lehega: see on hästi roheline (sügisel punane) ja seda aitavad ära tunda kaarjad leherood. Kontpuulehega saab trikke teha!

Rebige üks leht ettevaatlikult pooleks, tirides seda natuke- haaval tasakesi mõlemast lehe servast, kuni otsast mõne millimeetri kaugusele. Ja siis näete maagilist trikki: leheosad on teineteise küljes, kuigi nende vahel on lõhe! Vaadake lehte vastu valgust, tegelikult hoiavad seda koos paksud läbipaistvad taimemahla niidikesed.

UNENÄGUDE PÜÜDJAPõhja-Ameerika indiaanlased jutustasid lugusid ämblikust nimega Asibikaash, kes kaitses hõimu lapsi, kududes nende magamisasemete kohale võrke. Halvad unenäod, mõtted ja võnked jäid kõik võrku kinni ja hävisid hommikupäikese valguses. Aastatega kasvas hõim suuremaks ja osa indiaanlasi rändas kaugemale. Ämblik ei jõudnud kõik tipisid (nahkadega kaetud püstkoda. Toim) enam ise külastada. Ta palus hõimu naistelt abi. Niiviisi sündisidki omanäolised unenägude püüdjad.

Tehke nagu indiaaniemad peenest vitsast maagiline võru. Punuge võru sisse mõne ilusa niidiga võrk, kaunistage seda ilusate sulgede, lilleõite ja muude taime- osadega. Riputage võru voodi kohale ja unenägude püüdja ongi valmis!

TEEL

64

Must leeder, haldjate puu

KARTULIPÜSTOLSeda rahumeelse sõjamängu relva on lihtne meisterdada.

1. Otsige sirge ja umbes 15 cm pikkune pöidlajämedune leedrioks.2. Lükake see tugeva traadijupiga säsist tühjaks.3. Voolige oksa mõlemad otsad noaga teravamaks.4. Nüüd otsige kolbi jaoks pikk ja peenike saare- või sarapuuoks, mis mahub tühjaks- õõnestatud leedrioksa sisse. Proovige, kas seda saab seal edasi-tagasi liigutada. Oks peaks olema hästi sile ja leedrioksast kaks korda pikem.5. Valmistage ette umbes 5 mm paksused kartuliviilud. Sättige õõnsa leedripulga kummassegi teritatud otsa kartuliviil. Relv ongi laetud...6. Suunake relv sihtmärgi pihta. Ja lükake järsu kiire liigutusega kartuliviil kolbi abil välja.

Pauhti! Kartulisõda läks lahti ja 15–20 meetri kaugusele ulatuvad lasud on kindlustatud! Olge noaga vestes ettevaatlik: ärge kunagi hoidke pöialt tera kohal.

Rahvapärimuses kutsutakse maagia- ja ravimtaimena väga hinnatud musta leedrit haldjate puuks. Omapärase lõhnaga õite ja maitsvate viljadega must leeder (Teda kasvab meil rohkem saartel ja Lääne-Eestis. Toim) ongi maagiline, tema oksi on näiteks lihtne seest tühjaks õõnestada.

65

VÄLJAKUTSE LEIA ÕIGE LEEDRIOKSKes leiab kõige rutem leedrioksa, mis sobib ideaalselt vile või püstoli tegemiseks? Valige noor ja sirge oks, kust saate säsi eemaldada. Vanad oksad õõnestamiseks ei sobi. Need on see-eest aga hästi tugeva puiduga!

MIRLITON...Sedasi algab populaarne Prantsuse rahvalaul. (Kuulake seda www.chansons-net.com/Chansonsretros/index.php?param1=BO00737.php Tlk).

Sõna mirliton tähendab väikest leedripuust vilet, millega saab vilistada selle laulu meloodiat.

1. Lõigake umbes 10 cm pikkune ja 2 cm läbimõõduga leedrioksake.2. Tühjendage see traadijupi abil säsist.3. Jagage mõttes oks kolmeks võrdseks osaks ja lõigake väikese saega umbes esimese kolmandiku piirile sälk. Kui soovite, et pillitegu oleks autentne, siis poleerige oksa kuiva mullaga. Kuid lihvida võite muidugi ka liiva- paberiga.4. Asetage oksa teise otsa õhuke sigaretipaber või kiletükk. Kui tahate 100% looduslikku pilli, siis võite kasutada ka sibulakoort.5. Kinnitage see väikese kummirõngaga. Vilepill ongi valmis.

Mängimise juures on üks nõks. Ärge puhuge õhku sälgu-kohalt sisse. Ümisege sälgu kohal hoopis oma lemmikviisi. Huultega tekitatud võngete mõjul hakkab vile otsa kinni-tatud paber vibreerima ja see võimendab teie üminat.

ÜKS VANA LUGU

PUULE RIPUTATUD SÕÕRIKUDMustlastel tegi sõõri-kuid leedrihaldjas ja hommikul said häm-meldunud lapsed neid „sõõrikupuu” otsast korjata!

Paljastame selle triki saladuse: tegelikult tegid vanemad enne laste ärkamist taina valmis, valasid suurde kaussi tulikuuma õli ja viisid need õues kasvavate ja parajasti õitsvate mustade leed-rite juurde.

Nad painutasid oksi allapoole, kastsid leedriõisikud taina ja siis õli sisse, ilma et oleksid neid leedripuult murdnud.

Sõõrikuid saate ka lihtsamalt: korjake umbes 20 õiekobarat. Enne raputage neid, et teie toidu sisse ei jääks putukaid ja mutukaid, tegemist on siiski tai-metoiduga. Valmistage sõõrikutainas (vt lk 45). Kuumutage õli kõrgete servadega plekkkausis. Kastke õiekobarad var-rest kinni hoides tervelt tainasse, seejärel küp-setage neid õlis ning siis asetage majapida-mispaberile nõrguma. Puistake peale veidi tuhksuhkrut. Head isu!