TEEVIIT (22.11.2012)

Teeviit 22. november 2012 2

Rajaleidjas on läbimõeldud ja uuendatud infoKarjääriplaneerimist toetav portaal Rajaleid-ja on kümmekond aastat sihtgrupi tagaside põhjal edasi arenenud. Portaalil on kindel koostööpartnerite võrgustik ja infolaekumi-se süsteem, mis tagab pideva ajakohasuse ning kindluse, et sealt saadud info ka tege-likkusele vastab.

Rajaleidja käib ajaga kaasasRajaleidjas on fookuses info, mis hetkel päe-vakajaline. Kui kõik noored tegelevad kooli-desse sisseastumisega, siis on esiplaanil eri-alaotsingud koolide kaupa ning nõuanded eri-alavalikuks. Samuti leiab Rajaleidjast juba in-fot selle kohta, mis muutub seoses kõrghari-dusreformiga 2013/2014. õppeaasta alguses.

Rajaleidja lähtub sihtgrupistRajaleidja on esmalt jagatud kolmeks (noor, täiskasvanu ja suunaja) ning info on esitatud lähtuvalt sihtgrupist talle omases sõnakasu-tuses. Noore osas saab õppimisvõimaluste kohta infot vaadata lähtuvalt oma haridus-tasemest: põhikooli-, gümnaasiumi-, kutse-koolilõpetaja või on kool hoopis mingil põh-jusel pooleli jäänud. Esitatud on näiteks põ-hikoolilõpetajale lõpueksamite ajad, varase-mad lõpueksamite materjalid, eksamite ette-valmistuskursused, gümnaasiumid maakon-dade kaupa, kutsekoolid erialade kaupa jms. Rajaleidjas on väärtuslikke andmebaaseRajaleidja kõrgkoolide andmebaasist ning Rajaleidja kaudu leitavast kutseharidus.ee portaalist saab otsida sobivat kooli erialade

kaupa. Tasub teada, et kooli sisseastumisin-fo juurde viivad andmebaasides ka otselin-gid. Ametikirjelduste andmebaas sisaldab üle 400 kirjelduse, kust saab iga ameti koh-ta teada, mis töö see on, millised on töötin-gimused, nõuded tervisele ning haridusele, sobilikud iseloomuomadused jms.

Rajaleidja toetab välismaale tööle või õppima minekutVälismaale minek võib anda elule sootuks uue suuna – saab tutvuda uute kultuuride ja keeltega, kohata uusi inimesi ja avarda-da oma silmaringi. Rajaleidja Euroopa osast leiab vajaliku info, mida vaja teada välismaa-le suundumisel ning naastes.

Rajaleidjast saab teada, mis hetkel toimubRajaleidja noore osa esilehelt leiab kalendri, kust saab infot toimuvate infomesside, tea-bepäevade, konverentside, koolituste, kutse-meistrivõistluste, karjääripäevade jms koh-ta üle terve Eesti. Konkursside alt saab infot käimasolevate foto-, video-, jutu-, idee-, sti-pendiumi-, essee-, loovtöö-, teadustöö-, pro-

jektikonkursside jms kohta. Rajaleidja uudi-sed kajastavad hariduselu ja töömaailma Ees-ti meedia vahendusel – neid saab ka uudis-kirjana endale e-postile tellida.

Rajaleidja on interaktiivneLisaks vajalikule infole leiab Rajaleidja noo-re osast enesetundmise, töömaailma ning edasiõppimise teemalised töölehed. Leiab nii vastusevariantidega kui ka vabade lahtrite-ga töölehti, kus saab Rajaleidjast leitud info enda jaoks läbi mõelda. Töölehtede tulemu-sed saab saata koos Rajaleidja kommentaa-ridega enda e-postile või välja printida. Li-saks leiab mitme teema juurest lühikesi vi-deoklippe, mis aitavad infot kasutajale pare-mini edasi anda. Kolm korda aastas toimuvad ka Rajaleidja nännipäevad, mis kutsuvad kü-lastajaid lahendama väikesi ülesandeid ning võitma Rajaleidja sümboolikaga auhindu.

Rajaleidja ei ütle, mida teha, vaid annab juhiseid Rajaleidja ei ütle kasutajale, milline peaks ole-ma tema edasine suund – kas minna edasi õp-pima gümnaasiumi või kutsekooli või kõrg-

kooli või hoopis siseneda tööturumaastiku-le –, vaid annab infot ja juhiseid võrdväär-selt kõikide võimaluste kohta. Lõpliku otsu-se teeb inimene ise.

Rajaleidja sõbrad on Rajaleidja keskused üle EestiIgas Eesti maakonnas (Harjumaal kolm) on Rajaleidja keskused, kus töötavad karjääri-nõustajad ja -infospetsialistid. Keskuse poo-le võib julgesti pöörduda, kui on soov kelle-gagi rääkida oma elukutse või kooli valimi-sest, töö otsimisest ning enda tundma õppi-misest. Minna võib üksi, koos sõpradega või näiteks hoopis koos ema või isaga! Soovita-tav on eelnevalt aeg kokku leppida, teenus on kuni 26aastastele noortele tasuta.

Rajaleidja on tuntudRajaleidja lööb kaasa mitmete koostööpart-nerite tegevustes, et endast kogu aeg märku anda. Näiteks võib juba kaks aastat kõikide Valemivihiku vihikute vahelt leida Rajaleidja rubriigi. Kõik, mis on uus ja huvitav, kajasta-takse Rajaleidja Facebooki ja Twitteri konto-del, kus aeg-ajalt toimuvad ka põnevad kam-paaniamängud. Rajaleidja.ee on koos oma keskustega esindatud kõikidel suurematel ja väiksematel infomessidel. Teeviidal võib Ra-jaleidja karjäärikohviku leida kohe sissepää-su juurest, kus üheskoos Rajaleidja keskus-te töötajatega ühist võrgustikku tutvustatak-se. Ega muidu külasta Rajaleidjat keskmiselt 21 000 inimest kuus.

*Rajaleidja portaali haldab ja arendab SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste aren-duskeskus ning toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Kati Raudsaar, SA Innove

10 põhjust, miks teha elukutse valik Rajaleidja portaali abil

3 Teeviit 22. november 2012

Kristi VinterTallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi meediahariduskeskuse juht

Tänaste inimeste kogemus-te hulka kuuluvad märksa enam meediast pärinevad

vahendatud kogemused ning olu-liselt vähem reaalsed, “päris elu” kogemused, milles ise osaletakse. Digitaaltehnoloogiate kiire areng on viinud olukorrani, kus prakti-liselt kogu meediasisu – tekstid, pildid, helid, videod – saab kokku eri ekraanidel. Viimased on tänas-tele gümnaasiuminoortele paberist märksa tuttavamad.

Ekraanidelt tulvav informat-sioon ei satu sinna aga kunagi ju-huslikult. Ekraanile jõudmise ja meedia sisu loomise protsessis osalevad inimesed, kes kujunda-vad ekraanimaailma oma arusaa-madest, soovidest, huvidest, mo-tiividest jms lähtuvalt, mistõttu on sel alati väärtuseline ja mõju-

tav mõõde. Ekraanipilt pannakse kokku tekstidest, piltidest ja he-lidest ning need valikud pole ju-huslikud, vaid kindla eesmärgiga meie arusaamu, hoiakuid, suhtu-misi ja mõtlemist ühel või teisel moel emotsionaalselt mõjutada ja suunata.

Meedia informeerib, lahutab meelt, rõõmustab ja ärritab meid ning lisaks kõigele sellele kujun-dab meie arusaamu maailmast. Ehkki võib tunduda, et digitaal-seks põlvkonnaks nimetatud lap-sed ja noored toimetavad uute teh-noloogiatega justkui iseenesest, ei sünni nad teadlikena sellest, kui-das meedia sisu digitaalsetele va-henditele luuakse.

Meediahariduse eesmärkMeediahariduse abil soovitakse kujundada selliseid noori, kes on tekstilistest, pildilistest ja audiovisuaalsetest stiimulitest vähem manipuleeritavad, oska-

vad informatsiooni adekvaatselt ja kriitiliselt hinnata ning oma-vad uuri vat eluhoiakut, mille olulise osa moodustavad ka eeti-lised standardid.

Teadlikkus sotsiaalsetest ja päevakajalistest teemadest, kesk-konnaprobleemidest, teadmised kultuurist ja kodanikuühiskon-nas osalemine on vaid mõned näi-ted meedia positiivsetest ja õppi-mist toetavatest külgedest, kuid kõige selle saavutamiseks peaks meediaharidus pakkuma noorte-le “tööriistad”, taustateadmised ja looma eeldused uuriva eluhoiaku kujunemiseks.

Kriitilist suhtumist meedia si-susse ei maksa segamini ajada ano-nüümsete kommentaatoritega. Pi-gem vastupidi, meediaharidus ku-jundab muuhulgas ka väärtushoia-kuid, mis suunavad noori tarbima kvaliteetset meediat ning käituma meediamaailmas väärikalt ja läbi-mõeldult.

Meediaharidus ja tulevikuoskusedTänased noored ei ole enam pas-siivsed meediatarbijad, vaid osale-vad sotsiaalmeedia vahendusel ak-tiivselt nii meedia sisu loomises kui infovahetuses. Mõlemad vajavad sotsiaalseid oskusi, vastutustun-net ja eetilisi otsustusi – mida, kel-le kohta, kuidas ja kui palju avalda-da, kuidas tehnoloogia kaudu teis-tega arvestavalt suhelda. Internet teatavasti mäletab kõike.

Tulevikuoskustest, mis on roh-kemal või vähemal määral seotud meediahariduse abil saavutatavate pädevustega, võib välja tuua ka sel-lised oskused nagu rahanduslik, ma-janduslik ja ettevõtlikkust puudu-tav “kirjaoskus”, kodanikuteadlik-kus, teadmised tervist, keskkonda ja globaalseid probleeme puudutava-test teemadest. Nimetatud teadmis-te kujunemisele aitab kaasa see, kui noored oskavad tohutult rikkalikku ja vastulolulist meediasisu kriitili-selt analüüsida, teavad, kust ja kui-das usaldusväärset informatsiooni hankida ning kuidas informatsioo-ni usaldusväärsust konstrueeritud meediamaailmas hinnata.

Võimalused õppimiseksEhkki üldhariduskoolides pööra-takse meediale ja meediaõpetuse-

le veel võrdlemisi tagasihoidlikku tähelepanu, huvi valdkonna vastu kasvab, mistõttu oleme Tallinna ülikoolis õpetajakoolituses mee-diahariduse arendamisega aktiiv-semalt tegelema asunud. Meedia-õpetuse korraldamiseks üldhari-duskoolides saavad juba õige peat-selt tunduvalt põhjalikuma ette-valmistuse Tallinna ülikooli õpe-tajakoolituse üliõpilased.

Lisaks sellele on Tallinna üli-koolis mitmeid põnevaid meedia- ja kommunikatsioonivaldkonna erialasid, nagu suhtekorraldus, ajakirjandus, reklaam ja imago-loogia, mida võib omandada ba-kalaureuseõppes. Magistriõpe an-nab omakorda võimaluse ka muu omandatud eriala kõrvale koguda meediaühiskonnas edukaks tegut-semiseks vajalikke lisateadmisi.

Kuna meediat õpitakse kõige paremini tundma ise kaasa lüües, julgustaksin gümnaasiuminoo-ri osalema kursustel, mis anna-vad praktilisi oskusi digitaalteh-noloogiliste vahendite kasuta-miseks loomeprotsessis. Lisaks sellele saavad gümnaasiumiõpi-lased võtta juba sel kevadel osa TLÜ Õpilasakadeemia kommuni-katsiooni kursusest “Kommuni-katsioon: reklaam, suhtekorral-dus, ajakirjandus”.

Meediat mõistmata ei saa edukalt tegutsedaMeediast on saanud meie elu loomulik osa, nii et sageli unustame selle olemasolu enda üm-ber, rääkimata selle võimalike mõjude tead-vustamisest. Meedia aga mõjutab suuresti seda, mida me maailma asjadest arvame.


Sõjaväes on elu lihtne ja selgeSelle loo kirjutamise ajal valmistub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli õhuväe kadett Bert Põder kooli lõpetamiseks ning nooremleitnandi auastme saamiseks. Paras aeg koolile tagasi vaadata!Anne-Mari Alver

Kõrgem Sõjakool annab võimaluse saada rakenduskõrgharidus kol-mel sõjaväelise juhtimise erialal

– ette valmistatakse maaväe, mereväe ja õhuväe ohvitsere.

Õppeaeg KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli maaväe põhikursusel on kolm aastat, me-reväe põhikursusel koostöös Eesti Mereaka-deemiaga kolm aastat ja õhuväe põhikur-susel koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat. Kursuse lõpetajad saa-vad rakenduskõrghariduse sõjaväelise juh-timise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Bert, miks te valisite just sõjaväelise hariduse?Otsustasin selle kasuks ajateenistuse käi-gus, Kuperjanovi Jalaväepataljonis. Sain kaitseväes aru, et see temaatika istub mul-le, et ma tunnen end siin hästi.

Mis ajateenistuses nii meeldivat oli?Distsipliin ja selgus. Käsk on käsk. Lah-tisi otsi ei ole, kõik ülesanded on kind-lad ja selged. See mulle meeldiski ja ma tahtsin, et minu edasine elu kulgeks sa-mamoodi.

Enne ajateenistust olite jõudnud lõpe-tada keskkooli...?Sain kutse ajateenistusse kaks aastat pä-rast keskkooli lõppu, seega olin jõudnud enne ka tööl käia. Olin töötanud mööbli-paigaldajana ja pangas tellerina.

Kas Kõrgemas Sõjakoolis õppimine on teie jaoks olnud kerge või raske?Kindlasti on see olnud huvitav. Mis rasku-sesse puutub, siis erinevalt teistest ülikoo-lidest meil valikaineid ei ole – kõik, mis õppekavas on, on kohustuslik. Seega tu-leb igaühel enese jaoks õppimine ise hu-vitavaks teha, midagi valida ega vaheta-

da pole võimalik. Samas on võrreldes teis-te ülikoolidega meil võimalik (kohustuslik ka!) ainult õppimisele pühenduda.

Kadettidel pole vajadust tööl käia ega enese ülalpidamise pärast muretseda. Kool tagab kõik vajaliku, lisaks stipendiu-mi. Ühiselamu on tasuta, sööklas on suu-repärane toit sümboolse hinnaga. Õppi-mis-, elamis- ja treenimisvõimalused on meil suurepärased.

Aga miks just õhuvägi?See tundus olevat midagi sellist, mida aja-teenistuses üldse kogeda ei saanud. Kooli tulles õhuväe kasuks otsustades tundsin, et olen teinud õige valiku, ma pole seda kordagi kahetsenud.

Mida õhuväelased õpivad?Esimene aasta ja ligi pool teisest õppeaas-tast õpitakse üsna samu asju nagu maa-väeski. Siis algavad õhuväe- ja lennundus-

Kadett Põder (vasakul) Balti riikide merepäästeõppuse Baltic Bikini 2012 eelõppusel, mis oli osa õhuväe praktikast. Õhuväe päästeteenistus peab vajaduse korral teostama ka veepäästet ning abistama merehädalisi.

Vastuvõtt 2013: Audiovisuaalne meedia BARistmeedia tootmine BAFilmikunst MAMuusika ja filmikunsti helitehnoloogiad MARistmeedia tootmine MA

Täiendkoolitused 2012/2013:Tee lühifilm nelja päevaga! - 6.12.−9.12.2012Audiovisuaalsete õppevahendite loomine (sihtgrupp: õpetajad) - 17.11.2012−30.03.2013Animatsiooni loomine pedagoogilise õppemeetodina (sihtgrupp: lasteaia ja algklasside õpetajad) - 3.01.−4.01.2013Motion 5 - 12.01.−14.01.2013Final Cut Pro X - 17.01.−19.01.2013

bfm.ee/koolitused

Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool

rahvusvaheline filmi, televisiooni ja meedia kool

Lisainfo: bfm.ee


Tartu Ülikoolkutsub osalema

majandusarvestuse majandusõiguse kinnisvara projektitöö jt

KAUGKOOLITUS-KURSUSTELTallinnas.

Talvesemester

11.12.2012 – 8.06.2013

Registreeruda saab kuni 3.DETSEMBRINI

www.fi nance.ut.ee

alased loengud, millest suurem osa toimub Lennuakadeemias.

See kõlab meeldivalt turvaliselt...Mitte ainult ei kõla, see ongi turvaline. Täiendavat kindlustunnet lisab seegi, et kool garanteerib lõpetajatele töökoha.

Seega pole meil, erinevalt teistes üli-koolides õppivatest noortest, vaja muret-seda sellepärast, kus me oma haridust rakendama hakkama ning millest tule-vikus elame. Üks suur stress seega elus vähem... Olen kindel, et kui eriala meel-

dib, on Kõrgem Sõjakool parim koht õp-pimiseks.

Mis koolist kõige enam meelde on jää-nud?Tegelikult väga palju. Hiljutistest asjadest näiteks lennuakadeemia loengud. Viimati oli meil lennuväljaõpe – lennuvälja ehitus ja paigutus, millistele tingimustele peab lennuväli vastama, et see toimida saaks.

Hästi on meelde jäänud ka metsanäda-lad. Sõjandust ei ole võimalik õppida ainult teooriana – kõik, millest auditooriumis on

räägitud, on tulnud ka praktikas läbi teha. Metsanädal tähendab, et esmaspäeva hom-mikul liigutakse metsa ning see, mida seal tehakse, sõltub sellest, mis valdkonna õpe on enne läbitud.

Kui lõputöö kaitstud, mis saab edasi? Kas töökoht ongi ootamas?Lähen tööle Ämari Lennubaasi, aga kuna hetkel on valida kahe töökoha vahel, siis ma päris täpselt ei oska öelda, mida ma tege-ma hakkan. Laiemas plaanis küll, õhuväe ohvitseri ülesanne on hoolitseda maa peal selle eest, et lennukid lennata saaksid ning lennuväli tõrgeteta toimiks. Tihti arvavad inimesed, et piloot lendab – ja ongi kõik. Tegelikult see päris nii ei ole: selleks, et lennuk saaks lennata, on vaja, et see oleks hooldatud, et maandumis- ja laskumisra-da oleksid korras, et lennuvälja tuled töö-taksid korralikult... Olin Ämari lennuväl-jal neli kuud praktikal, maist septembrini, ning see oli minu jaoks väga huvitav aeg.

Kellele soovitaksite Kõrgemasse Sõja-kooli õppima tulekut?Siin õppimine sobib inimestele, kes on ava-tud uutele kogemustele ning kes ei karda vajaduse korral ohje enda kätte haarata ja juhirollis tegutseda. Kõik meie lõpetajad saavad nooremleitnandi auastme ja tule-vane töö tähendab päris suurt vastutust.

Kuna kooli astumisel on eelduseks aja-teenistuse läbimine, saab igaüks ajateenis-tuses mõelda – kas see on see elu, mida ta tahaks tulevikuski jätkata. Kui on, siis on tulijal ilmselt piisavalt motivatsiooni nii koolis kui ka hilisemas elus hakkama saada.

Veidi elust sõjakoolisElamine ja õppimine Kõrgemas Sõjakoolis on korraldatud lähtudes lihtsast, kuid olulisest eesmärgist: luua kadettidele elukeskkond, mis võimaldab neil pühenduda täielikult õppimisele.

Kadettidele on lisaks igakuisele riiklikule stipendiumile (485 eurot) tagatud tasuta majutus ja riietus, nende käsutuses on hästi varusta-tud jõusaal, võitluskunstide saal ning saun.

Kooli poolt antakse kadettidele kõik vajalikud õppevahendid ning kaitseväelasele laienevatest sotsiaalsetest garantiidest lähtuvalt on tagatud ka tasuta arstiabi ja hambaravi.

Õppetööst vabal ajal saavad kadetid aega veeta hubases kadeti-kasiinos, kus on võimalus mängida piljardit ja lauamänge, vaadata televiisorit ja kinnitada keha. Just kadetikasiino on koht, kus korral-datakse näiteks kadettide hulgas populaarset mälumänguturniiri ja käib koos taktikaring, kus jagavad kogemusi välisoperatsioonidel teeninud vanemad kolleegid.

Kadettide tegevus ei piirdu siiski ainult KVÜÕA Kõrgema Sõjakooliga seotuga: kadetikogu kuulub Eesti Üliõpilaskondade Liitu, mille kaudu ollakse tihedas suhtluses ka teiste Eesti kõrgkooli-de üliõpilastega.

Head õppurid ja õpetajad!Taotledes perioodil 22.11.-06.01.2013 endale www.minukool.ee ISIC või ITIC kaardi ja sisestades kampaaniakoodi lahtrisse märksõna "TEEVIIT“ võite lisaks 1000 kodu- ja 126 000 välismaisele soodustusele võita tahvelarvuti Prestigio Multipad 5080C Büroomaailmalt! Kohtumiseni Teeviidal!

Eesti Kool

Toomas Laigu

20/02/1993

39302201234

S 123 456 789 012 X

22.11.12–06.01.13 BÜROOMAAILMAS

5€5€Rutta Büroomaailma ja saad selle kupongigakõikidelt jõuluostudelt tagasi!Kupong kehtib alates 25€ ostust ning ainult ISIC- ja ITIC-kaardi omanikele. Ühe ostu kohta kehtib üks kupong ja teisi allahindlusi ei rakendata. Kampaania reeglid ja täpsem info www.byroomaailm.ee

Nutikad

jõulukingid

Büroo-maailmast!

ISIC/ITIC



foTod TimoThy henry Charles Tamm

Timothy Henry Charles Tamm

Algne entusiasm aga suri peagi, kui sain teada laag-ri maksumusest. 1850 eu-

rot pluss transport Göttingeni ja ta-gasi. Lootust ma siiski veel ei kao-tanud. Nii algas mu paari kuu pik-kune sponsorite otsing, mis kulmi-neerus tänu kuuele Eesti ettevõtte-le seiklusega Saksamaal.

Keskkooli ja ülikooli vahelXLAB on eksperimentaallabor Sak-samaal Göttingeni ülikooli juures. Labori eesmärk on täita tühimik keskkooli ja ülikooli vahel, pakku-des kursusi, teaduslaagreid ja tei-si võimalusi noortele teaduse te-gemiseks. Kõige populaarsemad on kaks korda aastas korraldata-vad kolme ja poole nädalased tea-duslaagrid, kuhu tullakse igal aas-tal kohale üle terve maailma. Laag-reid on toimunud nüüd juba 10 aas-tat, mille jooksul on osalenud noo-ri 41 riigist. Eestist olin mina kol-mas osaleja. Viiekorruselises värvi-lises majas on igal ainel oma kor-rus. Oranž – füüsika, kollane – kee-mia, roheline – bioloogia ja sinine – informaatika.

XLABi laborites on kõik mo-dernne ja kvaliteetne. Eestis lei-dub neile väärilisi laboreid väga vä-hestes kohtades. Puudust XLABis millestki ei tunta. Ligipääs on ka kõige kallimale teadusaparatuuri-le, kuna XLABist vaid paari minu-ti tee kaugusel asuvad Göttingeni ülikooli moodsad füüsika-, bioloo-gia- ja keemiahooned.

Nii sain ma näiteks kasutada

väga kallist elektronmikroskoopi ja keerulise nimega aparaati – tuu-mamagnetresonantsspektroskoopi. Mitte ainult varustus, vaid ka per-sonal on tipptasemel. Kõik XLABi õpetajad on oma ala eksperdid, kes naudivad õpetamist. Seega võib öelda, et XLAB on noore teadlase Disneyland.

Kolm ja pool nädalat kestev teaduslaager koosneb kolmest õp-penädalast ja kolmepäevasest rei-sist Berliini. Iga nädal läbitakse üks enda valitud kursus. Valida sai kol-me-nelja kursuse hulgast eri vald-kondadest, nagu näiteks laserfüü-sika, anatoomia ja neurofüsioloo-gia. Kuna enamikus keskkoolides

õpitakse küll reaalainetes teooriat, aga praktikani ei jõuta, on kõik laag-ri kursused laboratoorsed.

Kursus lõppeb alati teadusliku esitlusega, kus õpilased tutvusta-vad, mida nad nädala jooksul tegid. Pärast päeva laboris on õhtud si-sustatud mitmesuguste tegevus-tega, nagu näiteks linnaga tutvu-mine, teaduslikud loengud ja eks-kursioonid. Nädalavahetustel toi-musid väljasõidud. Esimesel näda-lavahetusel sõitsime Harzi mäge-desse, kus tegelesime geopeitusega, mis on ka meil tuntud – looduses-se peidetud “aarete” leidmine GPSi abil. Teisel nädalavahetusel veetsi-me päeva Kasselis, kus külastasime nüüdiskunsti näitust dOCUMENTA (13). Pärast kolme intensiivset õp-penädalat võtsime suuna Berliini, kus kolme päeva jooksul külasta-sime vaatamisväärsusi ja muuseu-me ning veetsime aega linna peal.

Kolm nädalat, kolm kursustMinu valitud kolm kursust olid or-gaaniline keemia, laserfüüsika ja mageveeökoloogia. Keemias tegi-me nädala jooksul läbi mitmeid sün-teesireaktsioone. Näiteks sünteesi-sime palju polümeere, estreid jne. Minu jaoks oli kursus äärmiselt ka-sulik, kuna saadud laboratoorsest kogemusest on mul kindlasti abi tulevastel keemiaolümpiaadidel. Füüsikas õppisime tundma mit-mesuguste laserite ehitust ja töö-põhimõtteid, valmistasime holo-gramme ja katsetasime laserpint-sette. Laserpintsettide katse oli

minu meelest terve laagri kõige ägedam eksperiment. Kõlab ab-surdselt, kui keegi ütleb, et ta suu-dab tavalise laserkiire abil asju liigutada, kuid see on võimalik! Kolmanda nädala tegelesin mille-gi enda jaoks uuega – ökoloogia-ga. Ka see kursus ületas mu ootu-si. Nädala jooksul analüüsisime eri veekogusid, mõõtes nende vee pa-rameetreid (PH, juhtivus jne), hin-nates olukorda ja uurides veekogus elavaid putukaid ja vetikaid. Kuna kolmas nädal oli augusti keskel, olid väljas väga ilusad ilmad, mistõttu oli ökoloogia kursus veel eriti hea, kuna sel ajal kui teised olid palava-tes laborites, said ökoloogid sooja-des järvedes ujuda.

Laagrisse oli kohale tulnud noo-ri üle terve maailma. Saksamaalt, Hispaaniast, Taist, Lõuna-Koreast, Ungarist jne. Kindlasti oli laagri üks lahedamaid kogemusi just kõi-gi nende erinevate inimestega tut-vumine ja nende kultuuritaustade tundmaõppimine.

XLAB on laager sulle, kui sind huvitab teadus. Hind on küll kallis, kuid see kogemus on seda väärt. Need kolm ja pool nädalat Saksa-maal olid ääretult lõbusad, kuid ka harivad. Ma sain uusi kogemu-si, teadmisi, sõpru ja ma kogesin korraga mitut eri kultuuri.

Noore teadlase Disneyland on suurepärane viis suve veetmiseks. Isegi kui sulle tundub, et sa ei saa seda endale lubada, ära kaota loo-tust. Mina ei kaotanud ja seetõttu soovin tänada neid, kes tegid mu unistuse reaalsuseks: Eesti Ener-gia, Silberauto, Tigma, Skype, Orient Kontoritarbed, Alfa-Omega Com-munications.

XLAB – Disneyland noorele teadlaseleEelmise aasta sügisel kuulsin teaduslaagrist Saksamaal. Kohe olin ma entusiasmi täis, kuna laager hõlmas minu kahte kirge – teadust ja reisimist.

Ökoloogia kursuslased mõõtmas jõevee happelisust.

Taime evolutsiooni kursuslased biokeemia laboris.Orgaanilise keemia kursuse tund. Pildil on sünteesitud nailoni kiudu.


Airi Razumova

Ülikooli eesmärk on aidata inimestel elus läbi lüüa, on öelnud EBSi asu-taja Madis Habakuk. Just seda ees-

märki silmas pidades peab EBS oluliseks, et igal ülikooli lõpetanul oleks võimalik leida

2013 tähistab EBS oma 25. tegutse misaastat. 25 aasta jooksul on EBSis õppinud üle 4000 inimese, kellest paljud on täna juhtiva-tel positsioonidel nii valitsusasutustes kui Eesti ettevõtluses.

hea töökoht tänasel rahvusvahelisel konku-reerival tööjõuturul.

Väikesed õppegrupid ja personaalne teenindus EBS on väike ülikool, kus õpib korraga um-bes 1500 üliõpilast, kuid mida võib julgelt nii sisu kui tudengite arvu poolest võrrelda mõne Eesti riigiülikooli majandusteaduskon-naga, sest EBS on spetsialiseerunud vaid ma-jandus-, juhtimis- ja ettevõtlusõppele. Just õp-pegruppide väiksus on see, mida tudengid EBSis ise suureks plussiks peavad. Väikestes õppegruppides on tulevastel ärijuhtidel ja et-tevõtjatel võimalik teha õppetööd interaktiiv-semalt ja praktilisemalt – loengud ei ole tu-dengitele ainult kuulamiseks, vaid võimalus teha praktilisi ülesandeid erinevate kaasus-tega, grupitöid, esitlusi ning miks mitte ka minna terve grupiga ettevõttesse kohapeale.

Väga suureks eeliseks peavad EBSi üliõpi-lased ülikooli klienditeenindust ehk õppeosa-konna töötajaid, kes on tudengitele nõuand-jateks kogu õpingute aja jooksul. Igal üliõpi-lasel on oma õppekonsultant, kes annab õp-petööalast nõu ning püüab koos tudengiga leida parimaid lahendusi, et õpingud saaks edukalt lõpule viidud. Ega ilmaasjata ei hin-nanud 2012. aasta kevadel lõpetanud ma-gistritudengid EBSi suurimaks plussiks oma õppekonsultanti Triin Sillaotsa.

Rahvusvahelisus ja välisõpingudEBS on aasta-aastalt muutunud üha rahvus-vahelisemaks. 2011. aasta sügisel avati Hel-singis EBSi filiaal, kus õpib rahvusvahelist ärijuhtimist praegu üle 150 Soome tuden-gi. Sel sügisel moodustas ülikooli vastu võe-tud välistudengite hulk koguni ligi 45% kõi-kidest vastuvõetutest, mistõttu lisaks ees-ti keelele kuuleb EBSi koridorides nii ingli-se, itaalia, prantsuse, soome, saksa keelt kui ka paljusid teisi. EBSil on üle 70 partnerüli-kooli üle maailma, kuhu on igal EBSi tuden-gil võimalik semestriks või aastaks õppima

minna ja mille tudengid tulevad EBSi vahe-tusõpinguteks.

Tõeliselt rahvusvahelise kogemuse saa-miseks pakub EBS bakalaureusetaseme üli-õpilastele võimalust saada õpingute lõpeta-misel topeltdiplom EBSist ja Lancasteri üli-koolist Inglismaalt. Topeltdiplomi saamiseks õpib tudeng kaks aastat EBSis ning seejärel kaks aastat Inglismaal, kus ülikooli lõpetab. Magistritasemel avatakse 2013. aasta sügi-sel ühisõppekava Nottingham Trent Univer-sityga, mille tudengid õpivad osa õpingute ajast Nottinghamis.

Üha rahvusvahelisemaks muutub ka üldi-ne õppetöö. Alates 2012. aasta sügisest õpe-tatakse bakalaureuseõppes täielikult ingli-se keeles päevaõppe rahvusvahelist ärijuh-timist ning 2013. aastast alates ka võõrkeel-te ja ärikorralduse eriala. Magistriõppes on ingliskeelseid õppekavasid tulevast õppeaas-tast samuti kaks – rahvusvaheline ärijuhti-mise MA ning ühisõppekava Nottingham Trent Universityga.

Kontaktid edasiseks eluks ja karjääriksKõige olulisem on see, mille saab tudeng kaa-sa ülikooli lõpetades. Kõik loengutest saadud teadmised ja oskused sulanduvad aja jooksul kogunevate teadmiste ja kogemuste hulka, mistõttu on 15–20 aasta pärast raske öelda, milline teadmine täpselt oli see, mis just üli-koolist tuli. Kuid paljud EBSi vilistlased saa-vad kindlalt välja tuua selle, mida neil ilma EBSita ei oleks. Need on kaasõpilaste ja õp-pejõudude kontaktid ja võrgustik.

EBSi aktiivsetest ja ettevõtlikest tudengi-test saavad õppetöö jooksul sõbrad ja tihti ka äripartnerid kogu edasiseks eluks. Seetõt-tu ootab EBS oma majja just eelkõige neid, kes tahavad ja julgevad suurelt mõelda, kõr-geid eesmärke seada, koostööd teha ning ka oma kogemusi jagada. EBSi eesmärk on pak-kuda nendele inimestele elus läbi löömiseks parimat keskkonda, häid võimalusi ning va-jalikke kontakte.

EBS ootab suurte eesmärkidega noori

Lisaks teadmistele annab EBSis õppimine

hindamatu kontaktidevõrgu nii kodumaal

kui ka kaugemal.

foTo ebs

kuulutab välja vastuvõtu 2013/14. õppeaastaks

bakalaureuse- ja magistriõppe muusika ja muusikapedagoogika erialadele ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele

Dokumente võetakse vastu 12.–26. juunil tööpäeviti kell 10–16 Rävala pst 16, ruumis A103.

Sisseastumiseksamid toimuvad 27. juunist 2. juulini.

Lähemat infot vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA kodulehelt www.ema.edu.ee, telefonilt 667 5709 või 667 5762 ja e-posti aadressilt [email protected].


Kaja Karo Tartu ülikooli vastuvõtu peaspetsialist

Üliõpilane, kes asub õppima eesti-keelsel õppekaval täiskoormusega, saab järgmisest õppeaastast alusta-

da õpinguid õppekulusid hüvitamata ehk ta-suta. Alates teisest semestrist sõltub õppe-kulude hüvitamine juba läbitud õppekava mahust. Vastuvõtt ülikooli hakkab toimuma õppekavati ühtse lävendi või pingerea alusel sõltumata sellest, kas üliõpilased hüvitavad oma õppekulusid või mitte.

Ülikoolil on õigus hakata õppekulude hü-vitamist nõudma üliõpilaselt, kes õpib osa-koormusega või võõrkeelsel õppekaval. Sa-muti üliõpilaselt, kes on kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud ja uuesti immatrikulee-ritud samale õppekavale või kes on õppinud kauem kui pool nominaalset õppeaega samas kõrgharidusastmes tasuta.

Täpsed numbrid, kui palju järgmisel suvel

üliõpilasi Tartu ülikooli vastu võetakse, selgu-vad loodetavasti järgmise aasta alguses. Õp-pekohtade arv tõenäoliselt ei vähene, pigem on see suurem kui senine ülikooli riiklik koo-litustellimus. Milliseks kujunevad aga üliõpi-laste käitumismudelid uutes oludes, sõltub juba nende endi nõudlikkusest enda suhtes ning soovist omandada ülikoolis pakutavat teadmist maksimaalselt.

Vastuvõtutingimused ei muutuVastuvõtt 2013. aastal Tartu ülikooli vastuvõ-tutingimuste osas märkimisväärselt ei muu-tu. Peamine tingimus on jätkuvalt riigieksa-mid ning umbes kolmandikul õppekavadest ka sisseastumiseksamid. Ennekõike toimu-vad sisseastumiseksamid õpetajakoolituses, loomingulistel õppekavadel ning sotsiaaltea-dustes. Eksamivormiks on kõige sagedami-ni test, kirjalik eksam või intervjuu. Sotsiaal-teadustes on üks sisseastumiseksam akadee-miline test, mille sooritamine on kohustus-

lik vaid ajakirjanduse ja kommunikatsiooni, psühholoogia, riigiteaduste või sotsioloo-gia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppeka-vale kandideerimisel.

Eritingimused ja lisapunktidVaatamata sellele, et akadeemiline test on teatud õppekavadel sisseastumiseksamiks, on testi eduka sooritamise korral võimalik Tartu ülikooli sisse saada ka eritingimustel ehk muid vastuvõtutingimusi arvestamata.

Tartu ülikooli vastuvõtu eesmärk lähiaas-tatel on tagada üliõpilaskandidaatide ühtla-selt kõrge akadeemiline tase ning soodusta-da võimekate ja motiveeritud üliõpilaskan-

didaatide vastuvõttu. Seetõttu on vastuvõ-tul loodud ka mitmeid eritingimusi ja soo-dustusi. Vabalt valitud õppekavale võetakse vastu kõik üliõpilaskandidaadid, kes soorita-vad akadeemilise testi 80 punktile või roh-kem ning ka üleriigiliste aineolümpiaadide viis paremat abiturienti ja rahvusvahelistel aineolümpiaadidel osalenud. Gümnaasiumi parimale lõpetajale (kuld- või hõbemedaliga või parima keskmise hindega lõpetajale) li-satakse vastuvõtu punktisumma arvutami-sel kolm lisapunkti.

Täpsemat infot Tartu ülikooli vastuvõtu-tingimuste kohta saab lugeda www.ut.ee/sisseastumine.

Tartu ülikooli vastuvõtutingimused ja kõrgharidusreformNii nagu kõikides Eesti kõrgkoolides, mõjutab ka Tartu ülikooli 2013. aasta vastuvõttu kõige enam kõrgharidusreform.

foTo vallo kruuser


Meie loome tulevikku.Praktilised erialad, teaduspõhised lahendused.

Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend tunnus-tas kõrgkooli aupäeval, 9.

novembril teiste üliõpilaste seas ka tehnoökoloogia III kursuse tu-dengit Anne Ruusmanni. Millega Anne tunnustuse pälvis? Anne on vabatahtlikuna aktiivselt tegutse-nud Teeme Ära talgute korralda-misel ja jõudnud otsaga maailma-koristuse meeskonda.

Seoses Teeme Ära Maailmako-ristusega viibis Anne 16.–18. no-vembrini El Salvadoris, kus toimus Maailmakoristuse Ameerika konve-rents, mida Anne aitas ka korralda-da. El Salvadori meeskond on Anne sõnul tegutsenud vaid aasta, kuid selle aja jooksul juba väga palju ära teinud. Tähelepanuväärne on, et meeskond koosneb ennekõike tu-dengitest ja sinna kuuluvad väga erinevate erialade üliõpilased – ar-hitektuuri, marketingi, bioloogia, majanduse jt erialadelt.

“Vaatamata keerulisele olukor-rale riigis on olemas uus põlvkond noori haritud inimesi, kes tahavad kujundada tulevikku enda tõekspi-damistele vastavaks. Ehk siis kohan-dumise asemel on nad otsustanud reaalsuse endale sobivamaks muu-ta,” selgitab Anne.

Teeme Ära Maailmakoristuse meeskonda jõudis Anne 2011. aasta augustis, kui otsiti koordinaatoreid eri riikidele. Annet kõnetas see sõ-num kohe. Vabatahtliku tegevuse peale oli ta mõelnud juba varem, kuid see sobis ka väga hästi õpita-va erialaga Tallinna Tehnikakõrg-koolis. Eesti kaardistamistalgute vedamiseni jõudis ta alles hiljem.

Eestiga seotud asjadest korral-das Anne Eestis prügikaardistami-se talguid sel kevadel ja prügivaba Eesti teemalisi mõttetalguid 4. no-vembril. Nüüdseks on 2008. aasta talgupäevast välja kasvanud üle-maailmne liikumine, millega on

liitunud juba 96 riiki kõigilt kon-tinentidelt.

Kõige inspireerivam on vaba-tahtlikuna Teeme Ära projektides osalemise juures see, et Anne on kohtunud toredate aktiivsete kesk-konnast ja oma ümbrusest hooliva-te inimestega eri riikidest, kes usu-vad nagu temagi, et me kõik saame muuta maailma paremaks.

Õppimisega seotudOtsus asuda Tallinna Tehnikakõrg-koolis tehnoökoloogiat õppima oli Anne Ruusmanni jaoks väga tead-

lik valik, sest ta usub, et keskkon-da tuleb hoida ja kaitsta, kuna sel-lest sõltub otseselt meie kõigi hea-olu ja elukvaliteet. “Inimühiskon-nas on tootmise ja tarbimise tule-museks tohutud hulgad jäätmeid. Kuidas viia keskkonnaprotsessid ta-sakaalu nõnda, et säiliks inimestele elamiseks sobiv keskkond, et me ei mattuks jäätmete alla? Need on kü-simused, millega tegelevad tehno-ökoloogid,” selgitab Anne.

Tehnoökoloogia õppekava sü-vatähelepanu on suunatud inim-tegevuse tagajärjel tekkinud jäät-

mete normaalsesse aineringesse tagastamise võimaluste tundma-õppimisele, kasutades selleks tä-napäevaseid teadmisi ainete töötle-mise võimaluste kohta, sealhulgas uusimaid jäätmekäitluse tehnoloo-giaid. Suurt tähelepanu pööratakse keskkonnaga seotud probleemide-le ning neile lahenduste otsimisele.

Üliõpilased osalevad aktiivselt rahvusvahelises koostöös, näiteks NordPlusi programmi raames kor-raldatud õppekäikudel on nad tut-vunud Islandi ja Soome energiatoot-misega ja sellega seotud keskkon-naprobleemidega. Mitmed on õppi-nud Erasmuse programmi raames semestri või kaks välismaal (Soo-mes, Saksamaal, Taanis, Portuga-lis ja Türgis) ja avardanud oluliselt oma maailmapilti.

Pärast lõpetamist on enamik leidnud endale erialase töö. Kol-mandik lõpetanutest on aga kohe jätkanud õpinguid magistrantuu-ris, osa neist välismaal (Taanis, Portugalis).

Mida Anne pärast kõrgkooli lõ-petamist tegema hakkab, näitab aeg. Kindel on, et kuna keskkonna-probleemid ei kao kuskile, siis on kogu maailm tema ees lahti!

Malle Jürves

Tüdruk, kes koristab maailmaTallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilane Anne Ruusmann tegutseb nii koolitöös kui ka vabatahtlikuna selle nimel, et maailm puhtamaks ja paremaks paigaks muutuks.

Kes teeb, see jõuab: Anne Ruusmanni missiooniks on puhtam planeet.


Tule õpi kommunikatsiooni:

suhtekorraldus ajakirjandus reklaam ja imagoloogia

BA, MA, PhD

ajakirjandus reklaam ja imagoloogia

tlu.ee/komm

reklaam ja imagoloogia

KOMMUNIKATSIOONIINSTITUUT

Leia meid ka Facebook’ist!

TLÜ Kommunikatsiooni InstituutTLÜ Reklaami ja imagoloogia osakondTLÜ ajakirjanduse õppesuund

Kariina Tšursin

Kui ma vestluseks taimefüsio-loogia osakonna teaduri Stef-fen M. Noega kohale jõudsin,

oli ta veel hõivatud Eesti Televisiooni meeskonnaga, kes oli äsja lõpetanud taimefüsioloogia labori filmimise tea-dussaate “Püramiidi tipus” tarvis. Saa-te üks juhte Astrid Kannel oli ilmselgelt elevil ning ma saan aru, miks. Kui ma esimest korda kuulsin Ülo Niinemetsa, meie taimefüsioloogia professorit, tai-mede stressist rääkimas, tundus mõte sellest, et taimed lenduvate ühendite abil omavahel “suhtlevad”, ülimalt võ-luv. Maaülikoolis on aga terve osakond inimesi, kes uurivad, kuidas taimed rea-geerivad muutustele valguse intensiiv-suses või niiskustasemes ning isegi kah-juritele! Steffen Noe on üks osakonna teaduritest.

Kuigi teema on juba iseenesest pae-luv, ei saa ma jätta küsimata, mis on kõi-gist neist uuringutest kasu. Selle peale Steffen Noe kohmetub veidi ning vas-tab, et eelkõige on tegu teadusliku hu-viga, kuid möönab siiski, et taimede ning nende reaktsiooni uurimine kesk-konnamuutusele on tähtis, kuna nad moodustavad olulise osa meie toidu-lauast. “Näiteks, kui õhus on rohkem sü-sihappegaasi, kasvatavad taimed enda-le suuremad lehed, kuid lehtede suurem pindala tähendab ühtlasi suuremat au-rumist, õhuniiskuse suurenemist.” Või-malik, et rohkem süsihappegaasi tähen-dab ühtlasi rohkem toitu – teravili hak-kab kiiremini kasvama –, kuid Noe sõ-nul võib see omakorda tähendada seda, et taimed muutuvad suuremaks ja ras-kemaks ning ei pea enam nii hästi tu-gevale tuulele vastu ja langevad maha

Pigem matemaatik kui taimeteadlaneTeadusliku huvi juurde tagasi tulles sel-gitab Noe, et modelleerijana on tema huvi arendada ja luua uusi mudeleid ehk lõppkokkuvõttes ennustada, kuidas süs-teemid käituvad. “Lihtsustatult öeldes on taim nagu toru, mis kulgeb mullas asuvatest juurtest õhus asuvate lehte-de või okasteni. Samas on ta osa komp-lekssest ökosüsteemist, mille tingimusi – kuidas päike paistab, kuidas tuul pu-hub – ei ole meil võimalik reguleerida, kuid mõõtes laboris taime reageerimist eri teguritele, on võimalik luua mude-leid, mis aitavad ennustada ökosüstee-

mi reaktsiooni.” Modelleerijana huvitab teda, mis läheb “süsteemi” sisse, mis tuleb sealt välja ning miks see nii on – sõltumata sellest, kas tegemist on raku või ökosüsteemi tasemega.

Kuigi oma proovimaterjali käib Stef-fen Noe Järvselja katsemetskonnast ise korjamas, on tema töö pigem matemaa-tilist laadi. Ülikoolis õppiski ta matemaa-tikat ning bioloogia oli kõrvaleriala, kuid magistritöö kirjutas ta juba taimebioloo-giast, kasutades uuri misobjektina veti-kaid, mis on üherakulised organismid, ning uurides nende reageerimist valgu-se, temperatuuri ja niiskuse muutumi-sele. Doktorantuuris lisandus lenduvate ühendite teema, ning doktoritöö teema oli lenduvate ühendite modelleerimine taimede fotosünteesi kaudu.

Lapsepõlv möödus viinamarjaistandustesEdela-Saksamaal Frankfurdist 60 kilo-meetrit lõunas asuvas Laudenbachi kü-las sündinud Steffen Noe kasvas üles va-nemate veiniistanduses, mis tootis 700–1000 liitrit veini aastas. “Pidime teadma, kuidas taim kasvab, kuidas teda kaitsta – neil on ju omad haigused.” Ehkki Noel on ka Eestis väike aed, ei ole ta siin vii-namarjade kasvatamisele veel tõsiselt mõelnud – kohalikud kuivad marjavei-nid pidavat olema niigi head ning maa-ülikooli teadlaste pingutused kohalikku viinamarjaveini valmistada on tema ar-vates paljutõotavad.

Kuigi Saksamaal algasid põllutööd juba veebruaris, kui meil Eestis veel krõ-bedad talveilmad, ei ole Steffen Noel meie kliimale midagi ette heita – tege-likult talle meeldibki pigem jahe kui pa-lav ilm. Ja suusatada meeldib talle ka. Lapsena, kui Edela-Saksamaal talvel mõ-neks nädalaks veidi lund maha tuli, ta-vatses ta ikka koos sõpradega külava-heteedel ning viinamarjaistanduste va-hel võidu suusatada.

Kavatseb Eestisse jäädagi“Mulle meeldib, et saan minna metsa ja seal üksi olla, nii et ei näe seal keda-gi peale iseenda,” räägib Noe lausa hel-dinult, kui pärin temalt selle kohta, kui-das talle Eestis meeldib. Saksamaa on ju niivõrd tihedalt asustatud, et põlismet-sa, kuhu saaks ära eksida, on sinna jää-nud väga vähe. Nüüd, kui rahvaarv on kasvanud, on maa niivõrd hinda läinud, et inimesed ei saa endale suurt maalap-pi lubada ning elavad tihedalt üksteise

kõrval. “Privaatsust ei ole enam üldse,” ütleb Steffen Noe. “Kui olin väike, asus meie kodu küla serval, nüüd võib öel-da, et küla keskel, sest küla on nii pal-ju kasvanud.”

Eestisse sattumise kohta ütleb Steffen Noe, et see oli juhus. Teadus-keskus, milles ta doktorantuuris olles Saksamaal töötas, võttis suuna raken-dusuuringutele ehk sellele, mis tegeli-kult raha sisse tõi. Steffen Noe huvi oli aga mujal – alusuuringutes, nii et kui ta kuulis, et Eestisse otsitakse model-leerijat, otsustas ta võimalusest kinni haarata ning pärast Ülo Niinemetsaga kohtumist ühel Itaalias toimunud kon-verentsil tuligi ta koos naise ja lapse-ga Eestisse tööle.

“See ei olnud raske otsus, kuna olen juba lapsena palju reisinud – koos va-nematega võtsime ette kämpingurei-se koguni diktatuuriaegsesse Hispaa-niasse,” selgitab Noe, kelle arvates on see aidanud paremini toime tulla tead-laste rahvusvahelises seltskonnas. “Eri kultuuridest pärit inimesed saavad mõ-nikord asjadest eri moodi aru.” Samas möönab ta, et eestlased ja sakslased on üsna sarnased.

Muide, vestlen Steffen Noega eesti keeles. Õigupoolest ei jõuagi ma tema käest küsida, kas võiksime rääkida mõ-nes muus keeles, sest ta jõuab viivitu-se pärast seoses saate filmimisega su-laselges eesti keeles vabandada. 2004. aastast Eestis elanud teadur naljatab, et tema 12aastane tütar heidab talle mõnikord ette, et ta ütleb eesti keeles asju valesti. “Kuid mul ei ole õpetajat, nagu sinul,” on tal vastus Tartu Kom-mertsgümnaasiumis õppivale tütrele varrukast võtta.

Tütar on üle poole elust elanud Ees-tis ning kipub Noe sõnul teinekord sak-sakeelseid sõnu eesti keele moodi kir-jutama. Kui Steffen Noel ja tema saks-

Sakslasest matemaatik ning taimeteadlane Steffen M. Noe töötab Eesti Maaülikoolis ja tunneb suurt rõõmu Eesti põlismetsadest.

Eestlased ja sakslased on üsna sarnased

Vaimustunud: Steffenil lähevad tööst rääkides silmad särama.

lannast abikaasal tuli viimati ID-kaar-te uuendada, otsustasid nad, et on pii-savalt kaua Eestis elanud, et taotleda alalist elamisluba. “Võib öelda küll, et me ei kavatse Eestist kusagile minna,” ütleb teadlane, naeratus näol.

ee

sT

i m

aa

ül

iko

ol

i a

rh

iiv



Ingrid VäravasEesti Noorsootöö Keskus

Põhjuseid selleks on mitmeid, kuid töö-andjate silmis võib olla üks suurimaid miinuseid noorte tööle palkamisel va-

rasemate töökogemuste puudumine. Eesti Noorsootöö Keskuse poolt loodud noortepor-taal Stardiplats (www.stardiplats.ee) võimal-dab noortel oma õpi- ja töökogemused kok-ku koguda, neid analüüsida ning tööandjale meelepäraselt CVs kirjeldada.

Millega rikastada oma CVdNoorte jaoks võib tööturule sisenemine olla raske seetõttu, et oma varasemaid kogemusi ei osata piisaval määral rõhutada või hinnata.

On loomulik, et kooli lõpetanud noorel puudub töökogemus, kuid samas võib tal olla kogemusi projektide juhtimisega noortekes-kuses, vabatahtliku töö kogemus noorteühin-gust või rohkelt esinemisvilumust näiterin-gist, mis kõik on kirjeldatavad kasuliku koge-musena, ent noored ise ei oska seda märgata. Samuti ei pea noored tihti oluliseks esitleda tulevasele tööandjale oma kooliaja töökoge-musi, näiteks õpilasmalevas töötamist. Oma karjääri kujundamisel ja tööotsingutel on aga sellised kogemused plussiks ning loovad kon-kurentsieelise.

Selliste vilumuste saamiseks on loodud soodne pinnas noorsootöö kaudu, mis võimal-dab noortel koolivälisel ajal tegelda meelepä-raste tegevustega ning saada väärtuslikke ko-gemusi, mis võivad osutuda oluliseks ka tule-vase tööandja silmis. Osalemine noorsootöös annab noortele tulevase tööandja poolt kõrgelt väärtustatud oskusi, nagu näiteks hea suhtle-misoskus, meeskonnatöö kogemus, enesekeh-testamise, probleemide lahendamise, protses-side ja inimeste juhtimise kogemus.

Näidetena võib tuua, et noorsootöö pro-jektide eestvedajad puutuvad kokku noor-

Johanna Hink Avastasin Star-diplatsi tänu sellele, et mul-le anti võima-lus seda aastal 2011 Teeviida messil esitleda, ja minu jaoks oli loo-mulik, et olen lähemalt tutvunud sel-lega, mida tutvustan. Seega tegingi sinna kasutaja. Mulle meeldib Star-diplatsi puhul väga see, et seal on alati olemas tööpakkumised noor-tele ja ka pakkumised vabatahtlikele nii Eestis kui välismaal. Veel meeldib mulle see, et Stardiplats kajastab uu-diseid, mis on seotud noorte töötu-ruga. Tänu Stardiplatsile olen avas-tanud, et leidub palju võimalusi vä-lismaal töötamiseks ja lisaks saab tänu artiklitele ja “Küsimuste-vas-tuste” rubriigile end “tööturukõlb-likuna” hoida.

Annely Veidik Stardiplatsi portaali ka-sutajaks re-gistreerusin mina, kuna seal on palju huvitavaid pakkumisi, kasulikke ma-terjale ja head informatsiooni. Ma ise olen koostanud CV Stardiplatsis ole-vate juhiste järgi ja lugenud ka eri materjale näiteks noorsootöö koh-ta. Soovitan kindlasti selle portaali-ga tutvuda.

CV koostaja meelespea• CV peaks olema hästi strukturee-ritud ning ei tohiks sisaldada kirja- ega faktivigasid.

• Ära loetle kõiki läbitud koolitusi, projekte ja kursusi, mis teatava töö-koha kontekstis olulist rolli ei mängi.

• Koosta igaks kandideerimiseks vastavalt kandideerimise nõuetele eraldi CV.

• CVs ei ole sobiv kajastada palga-soovi, kui see pole tööandja poolt nõutud.

• Pildi lisamine CV-le võib olla nii kasulik kui ka kahjulik (võib kujun-daja tööandjas sinu välimuse põhjal subjektiivse eelarvamuse, kuid pilt annab CV-le personaalse lähenemise).

• Lisa CV-le kindlasti ka eraldi kaas-kiri (motivatsioonikiri). Paljud tööle

kandideerijad ei lisa CV-le motivat-sioonikirja, kuid just hea motivat-sioonikiri aitab saada positiivset tähelepanu ning jääda silma kõikide CVde hulgas. Motivatsioonikirja ees-märk on rõhutada sinu kogemust ja sobivust just sellele kohale ning vas-tata tööandja küsimusele: miks just sina oled sellele kohale sobilik?

• Kui koostad CVd arvutis, kasuta lihtsaid, kergesti loetavaid kirju (nt Times New Roman).

• CVs ei ole kohustuslik märkida oma vanust, perekonnaseisu, sugu ega rahvust!

• Hoidu kindlasti CVs vale informat-siooni esitamisest, sest informat-siooni võidakse kontrollida.

• Lõpuks lase kellelgi tuttaval (vane-mal, õpetajal, karjäärinõustajal) oma CV üle lugeda, et kontrollida, kas selle sisu ja ülesehitus on selgesti ja kergesti mõistetavad.

Eesti on Euroopa Liidus ikka veel üks suurema noorte tööpuudusega riike, kus 15–24aastas-test noortest on töötu iga kolmas, kusjuures pooled neist on pikaajalised töötud.

Kui palju arves-tate noorte töö-levõtmisel nen-de varasemaid väljaspool kooli omandatud koge-musi (osalemine huviringis, õpi-lasmalevas, vaba-tahtlik töö jms)? Kindlasti on eeliseks, kui noor tööotsija toob oma CVs välja huvialad, millega ta tegeleb või on tegelnud. See näitab tema suhtlemis-oskust, mis võib olla eeliseks teatud ameti-kohtadel, näiteks kandideerimisel kliendi-teenindajaks. Küll aga ei ole tööotsija vara-sem kooliväline aktiivne tegevus eeltingi-

museks tööle saamisel. Noorte puhul, kellel puudub eelnev töökogemus, on kõige oluli-semaks nende suhtumine töösse ja isiksu-seomadused.

Kas noored oskavad CVs mitmesuguste kooliväliste tegevuste kasulikkust töö-andjale esitleda? Kahjuks puudub paljudel noortel oskus en-nast “müüa”. Kirjutavad nad ju tihtipeale oma esimest CVd ja veel pole omandatud “nippe”, kuidas ennast paremini presen-teerida. Samas ei kehti ka reegel “mida roh-kem, seda uhkem” ehk päris kõike, kus käi-dud ja mida tehtud, ei pea CVsse kirja pa-nema. Siinkohal saavad noortekeskused olla abiks ja aidata noortel oma CVd koostada.

foTo: liis kuusk

Kas noortel on võimalik varasema töökogemuseta tööle saada?

teürituste planeerimisega ja ressursside ka-vandamisega.

Nii projektis kaasalööjad kui ka liidri rol-lis olijad saavad hulga koostöökogemusi nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning õpivad suhete loomist ja hoidmist. Areneb noorte meeskonnatöö oskus. Samuti saadak-se rahvusvaheliste projektide käigus hea võõr-keelepraktika.

Noored saavad projekte juhtides tõestada ennast liidri ja juhi rollis, omandatakse juh-timiskogemust. Malevas osalemine kasvatab noortes tööharjumust.

Noortevolikogudes osalemine võimaldab kaasa rääkida otsuste tegemisel, mis puudu-tavad noorte elu. Sealt saab noor oskuse ja julguse kaitsta oma seisukohti ning ka argu-menteerimisoskuse, kindlasti aitab volikogu-des osalemine kaasa suhtlusoskuse arengule.

Noorsootöös osalemine arendab loovust – noor saab väljaspool kooli, vabatahtlikult ja mitteformaal ses keskkonnas tegelda oma hu-vialaga või projektiga, mis talle tõesti korda lä-heb ning on algatatud noore enda initsiatiivil.

Stardiplats aitab alustadaHaridus- ja teadusministeeriumi algatatud, Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluvii-dava programmi “Noorsootöö kvaliteedi aren-damine” raames valminud noorteportaal Star-diplats on unikaalne tugi noorele tööotsijale. Portaalis on võimalik kokku koguda kõikvõi-malikud õpi- ja töökogemused, analüüsida oma õpitulemusi ja lisada juurde tunnistused, ser-tifikaadid, diplomid vms tõendamaks õpitut.

Enam kui 4400 noort on avanud konto Stardiplatsis ning alustanud oma väärtuslike kogemuste analüüsimist ja talletamist.

Kuigi Stardiplats on loodud eelkõige noor-te vajadusi silmas pidades, sobib portaal kasu-tamiseks ka juba vanemas eas inimestele, kes soovivad talletada oma varasemad kogemused.

Lisaks leiab Stardiplatsist palju põnevat ning vajalikku informatsiooni tööle kandi-deerimise kohta, portaal vahendab vabataht-liku töö, praktikate, projektides kaasalöömis-te, koolituste, seminaride ja muudes noortele huvipakkuvates üritustes osalemise võimalusi.

Kogemustest on kasu, kui neid osatakse väärtustadaStardiplats aitab juhtida noorte, aga ka hari-dustöötajate ja tööandjate tähelepanu noor-te väga arvestatavatele kogemustele, mis on omandatud mitteformaalse õppimise teel for-maalse hariduse või töökogemuse kõrval või ka asemel, ning õpetab noori oma väärtuslik-ke kogemusi hindama ja esitlema.

Tagamaks tööandjate teadlikkust noorte varasematest kogemustest on suur roll noor-tel endil, kes eelkõige ise peavad oma koge-musi väärtustama ning need kogemused töö-turul maksma panema.

Ulvi Vallimäe-Lahtein, OÜ Kontaktikeskuse ärijuht

foTo: erakogu

foTo: erakogu


Anne-Mari Alver, Greta Kaupmees

Kanada on imeline maa – täis võimalusi nii õppijate-le kui ka praktikategijate-

le, töötajatele või lihtsalt noortele seiklejatele, selgub vestluses suur-saadik John Morrisoniga.

“Tegu on suuruselt maailma tei-se riigiga, see aga tähendab, et Ka-nadas on võimalik kogeda väga pal-ju,” selgitab suursaadik. “Seda nii klimaatiliselt, looduse mitmekesi-suse mõttes kui ka lõpmata erine-vate inimeste poolest.”

Kanada on maailma pikima ran-najoonega riik ning John Morriso-ni sõnul erinevad ida- ja läänekal-las teineteisest suuresti. Kanadas on käibel kaks riigikeelt – inglise ja prantsuse. Kanada idaosas, Québeci piirkonnas on valdavaks prantsu-se keel ja kultuuriruum, lääneosas, näiteks Vancouveri piirkonnas, aga räägitakse peamiselt inglise keelt ning see piirkond on kõige multi-kultuursem, sealhulgas ka aasiapä-rasem. Kokku on Kanadas kümme provintsi ning kolm territooriumi.

John Morrison mainib, et To-ronto piirkond on Eestiga klimaa-tiliselt ja kultuuriliselt kõige sar-nasem – ning just sinna on kogu-nenud suurem osa Kanadas elava-test eestlastest.

Suursaadiku enda silmadesse tekib eriline sära, kui ta meenutab oma tudengipõlve aegseid suve-sid, mil ta käis tööl arktilises põh-jas. “Meie põhjala on imeliselt kau-nis,” ütleb ta.

Tänu Kanada kahele riigikeelele võiks see võimas, kaunis ja südam-

lik riik saada ülikoolimaaks nii ing-lise kui ka prantsuse keelt rääkiva-tele õppijatele. Kõrgharidus on või-malik omandada mõlemas keeles.

Kanadasse ülikooliÜlikoolid ootavad õppureid kõiki-desse astmetesse. Bakalaureuse-õppesse minnes tasub uurida sti-pendiumivõimalusi huvipakkuva ülikooli kodulehelt, doktorantide töö rahastamiseks on aga loodud ka riiklikud stipendiumid.

John Morrison mainib, et mitme Kanada ülikooli tase kuulub maail-ma parimate hulka, samas on aga õppimiseks ja elamiseks kuluvad summad Kanadas märksa väikse-mad kui näiteks Ameerika Ühend-riikides või Suurbritannias.

Kanadas on välistudengitele rohkem kui 10 000 bakalaureuse- ja magistriõppe tasemel programmi ning 95 avaliku ja erasektori mitte-tulunduslikku ülikooli ja kraadiõppe

Loendamatute võimaluste KAnADAKui otsid oma rada ning tahaksid end kodust kaugel proovile panna, uusi olusid, inimesi ja võimalusi avastada. Detsember on sobiv aeg mõnda Kanada ülikooli sisseastumisavaldus kirjutada.

1, 2, 3 – ja õppima!Alltoodud aadressilt võid hõlpsasti leida endale sobiva kooli kas eriala või nime järgi.

Uuri välja, mida on vaja, et õppida Kanadas. See on sama liht-ne nagu 1-2-3!

www.educationau-incanada.ca lehel on väga lihtne otsingu tööriist 1-2-3.

www.educationau-incanada.ca/educationau-incanada/templa-te-gabarit/step-etape.aspx?view=d.

Sealt leiad kõik esialgsed vastused küsimustele, mis võivad tekkida Kanadas õppimise kohta, alates sellest, millised prog-rammid on olemas, ja lõpetades sellega, kui palju see koolitus maksab ja milliseid dokumente on vaja.

Samm 1: vali programm või kool, mis sind huvitab.

Samm 2: uuri välja, kui palju see maksab.

Samm 3: uuri välja, milliseid dokumente on vaja, et Kanadasse õppima suunduda.

Tee taotlus.

Mõni põhjus, miks õppida KanadasKvalifikatsiooni-raamistik, mis on hinnatud üle terve maailma

Mitmekultuuriline ühiskond

Tervislik ja ohutu ühiskond

Maailmatasemel keeleõpe

Põnev üliõpilaselu

Palju uuenduslikke teadusasutusi

Võimalus sisserändeks

tasemel kolledžit. Lisaks on üle 8000 kolledži tasemel õppeprogrammi.

“Õppima võib tulla kohe ülikoo-li, ent on võimalus ka enne aasta või paar mõnes kolledžis õppida ja nii oma keeleoskus paremaks aren-dada,” soovitab ta. Toimib ka kesk-koolinoortele mõeldud vahetus-programm.

Ülikoolide sisseastumistingimu-sed on erinevad, kindlasti kuulub nõuete hulka korralik keeleoskus, head hinded keskkoolis ning sage-li ka varasem erialane tegevus, näi-teks süvendatud õpe, osavõtt olüm-piaadidest vms.

Kanadasse praktikale ja tööleKanadas töötamine eeldab töövii-sat, mille saamiseks on vaja eelne-

vat töölepingut. Noorte jaoks on aga Kanada ja Eesti riigil tore kahe-suunaline programm International Experience, mis kutsub 18–35aas-tasi noori vabalt reisima ning ene-sele praktika- või töökohti otsima.

Kanada-Eesti noortevahetus on suurepärane võimalus oma inglise ja/või prantsuse keele arendami-seks ning silmaringi avardamiseks.

Töö leidmine pole kohustuslik. John Morrison ütleb, et mõned leia-vad töö kohe, mõned paarikuuli-se otsimise peale, mõned aga ta-havadki rohkem seigelda ja näha ning raha selleks on neil endal ole-mas või siis teenitakse seda väikes-te tööotsadega lisaks. Noortevahe-tuse ajaks on aasta ning ühel noorel on võimalik selle raames Kanadas viibida kaks korda. Kellele see maa

aga väga meeldima hakkab ning kes sealsel tööturul kanda kinnita-da tahab, peab kahe aasta möödu-des tööviisa vormistama.

Suursaadik kinnitab, et töövõi-malusi on Kanadas tohutult palju, enim hinnatud on aga need prakti-ka- või tööotsijad, kelle pagasis on konkreetsed kutseoskused. Paljud noored on leidnud unistuste töö näiteks mõnes Kanada spaas või suusakuurordis. Maa on hiiglaslik – kes leiab oma väljakutse mõnes suurlinnas, kes aga hoopis mõnel looduskaitsealal, põllumajanduses või tööstuspiirkonnas.

Teeviida messil on Kanada saat-konna boks. Kes selle põneva maa vastu suuremat huvi tunneb, on teretulnud lähemalt uurima ja in-fot koguma.

Üks maailma kuulsamaid looduslikke vaatamisväärs

susi: Niagara juga asub umbes tunnise bussisõidu

kaugusel Torontost.

Maailma kõrguselt viies vabalt seisev ehitis: teletorn CN Tower Torontos.

foTod anna Turoka

Suursaadik John Morrison julgustab noori Kanadasse õppima ja tööle tulema.


Triinu loomuses on soov üha enam ja enam õppida. Tänu sellele ta teenin-dusvõistlustele sattuski. Teenindajate

võistlus kuulutati välja just siis, kui Triinu oli otsustanud osa võtta sekretäride võistlusest.

“Minu nõrk külg on see, et ma kipun ava-likult esinedes paanikasse sattuma,” räägib Triinu. “Seepärast tahtsingi võistlustel osale-da, et sellest hirmust üle saada. Oleks ju piin-lik, kui tekib vajadus teiste ees midagi teha või rääkida, minul aga hajuvad mõtted laia-li...” arvab tippsekretär.

Triinu ainsaks eesmärgiks oli osalemis-kogemus, üllatusena tuli Triinu Maksimile võit kõigepealt Tallinna, seejärel Eesti pari-ma teenindajana. “Pärast võistlust kuulsin, et žürii oli minu kohta öelnud, et ma võit-sin tänu X-faktorile. Aga mida selle all täp-selt mõeldi, seda ma ei tea,” naerab Triinu. Ka tippsekretäri aunimetus tuli talle suure üllatusena, sest praegu Tallinna Majandus-koolis õppiv neiu läks võistlustele peamiselt uut kogemust saama.

Esmalt rõivakorralduse erialaKui Triinu Maksim Tallinna Ühisgümnaasiu-mi lõpetas, astus ta Tallinna Tehnikakõrg-kooli, kus asus õppima rõiva- ja tekstiiliala

ressursikorraldust. “Mõtlesin, et müümist ja ostmist on elus ikka vaja...” põhjendab ta.

Õppimine edenes ülimalt hästi ning neiu diplomil ilutsevad sõnad “cum laude”. Kah-juks ei osutunud valitud eriala kõige õige-maks. Kui Triinu hakkas tööd otsima, siis maandus ta hoopis sekretäritoolil.

“Tagantjärele tunnistan, et ma ei tead-nud siis veel sekretäritööst mitte midagi,” räägib Triinu. “Arvasin, et see töö tähendab alati ilus olemist ja kohvikeetmist. Täna ma tean, et see ei ole üldse nii.”

Triinu esimeseks töökohaks sai EHTE ehk Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool, kus tema ülesanded olid õpilaste probleemide lahen-damine ja andmebaaside korrashoid. Triinu mõistis üsna pea, et tahab oma tööst märk-sa enam teada saada ja palju rohkem osata, ning järgmine samm oli sisseastumine Tal-linna Majanduskooli.

Uus kooliringTriinu kiidab kooli ja õpetajaid, öeldes, et õpe-tajad on seal kõik oma ala profid ja neilt oli väga palju õppida. Ta on veendunud, et ühel erialal õppimine ja töötamine on hea mõte, nii praktika ja teooria toetavad teineteist.

“Kui ma töötan sekretärina, siis ma mõis-

tan väga hästi, miks midagi õpetatakse, ja oskan seda järgmisel päeval oma töös kasu-tada. Suur pluss on see, et ma ei pea prakti-kakohta otsima, vaid kogu praktika on oma töö juures.”

Tõsi küll, õhtune õpe tähendas Triinu-le olulisi loobumisi eraelus ja mujal. “Päeval käisin tööl, õhtuti koolis ja nädalavahetustel tegin koolitööd ning millekski muuks enam aega ei jäänudki,” ütleb ta.

Triinu on veendunud, et rasku-sed on end ära tasunud, nüüd vei-di vanemana tundub kooliminek arukam kui kohe pärast keskkoo-li. “Keskkooli järel oli mul tun-ne, et ilmtingimata tuleb või-malikult kiiresti kuhugi kooli sis-se saada. Nüüd, kui olen saanud ennast proovile panna, olen aru

saanud, mis mind tegelikult huvitab.” Olles saanud sekretärikutse, kaalub Triinu Maksim taas edasiõppimist ja neiul on tekkinud huvi personalitöö vastu.

Millised omadused peavad olema parimal noorel sekretäril? Triinu Maksimil on vastu-sed kiirelt olemas. “Peab olema avatud uute-

le proovikividele,” sõnab ta. “Sekretäritöös tuleb täita väga erinevaid ülesandeid:

täna abistan riigihangete koostami-sel, homme aga võõrustan tähtsaid külalisi ning kindlasti peab ole-ma positiivne suhtumine! Ma ei suuda ette kujutada mossis sek-retäri – selline visiitkaart ei so-biks ühelegi edukale ettevõtte-le. Töös arenetakse koos ette-

võttega, niisiis peab sekre-tär olema avatud kõigele uuele ja mõistma firma-saladuste olulisust.” Kui-gi sekretäridena ollak-se harjunud nägema naisi, sobib Triinu ar-vates see töö ka här-rasmeestele.

Sekretäritöö X-faktor pole enam mi-dagi müstilist. Tõe-poolest – teadmised, hoiak ning avatud el-

lusuhtumine. Anne-Mari Alver

X-faktoriga tippsekretär2011. aastal võitis Triinu Maksim kutsevõistlused Parim teenindaja ja Tippsekretär. “Võidud tulid ausalt öeldes suure üllatusena,” tunnistab ta.

Triinu Maksim on kogenud, et samal alal töötamine ja õppi

mine on arukas mõte.


Pärnumaa Kutsehariduskeskuse rätsepa eriala õpilane Liis Laadi valis kooli selle järgi, et see asuks kodule lähedal ning eriala seepärast, et talle meeldib käsitöö ning ise midagi valmistada.

Kuidas sattusid saatesse?Kooli kaudu, aga mitte n-ö vabatahtlikult, kuna too päev jõudsin kooli hiljem ja õpetaja oli otsuse siis juba vastu võtnud.

Millised on muljed osalemisest?Sain koostööd teha huvitavate ja toredate inimestega ning puutusin kokku sellise vald-

konnaga, millest iga päev võib-olla väga ei räägita, seega sain uusi kogemusi juurde. Paun-küla hooldekodu juhataja oli väga tore meesterahvas, selline omamoodi ja hästi sõbralik

Mida plaanid teha tulevikus?Hetkel on plaan minna välismaale vabatahtlikuks, kaugemaid plaane ei ole veel paika pannud.

Leia oma amet ja ole kursis värskete kutsehariduse uudistega www.kutseharidus.ee

Kutseharidus annab tööd ja aitab olla inimestele vajalikKui tahad teha midagi, mis on tõeliselt vajalik, vali eriala ametikoolist, siis pole põhjust muretseda, et omandatud kutse tulevikus töötuks jätab.

Juuksur Kaubi Koch: “Kutse omandamine on mu elu üks parimaid otsuseid”

Kaubi Koch alustas Tartu Kutsehariduskesku-ses juuksuriõpinguid 2011. aasta veebruaris ja lõpetas kooli 2012. aasta juunis.

Miks just juuksuritöö?Ma mäletan, kui olin laps, sain lõigata vana-ema ja vanaisa juukseid, see mälestus on väga erksalt meeles. Olin siis kõigest kümneaasta-ne ja tädi arvas, et minust saab juuksur. Sel-lega ma küll ei nõustunud, mina tahtsin saa-da ikka rohkem bussijuhiks või politseinikuks. Mu tädi on juuksur ja minu põhikooliaegsest heast klassiõest on saanud juuksur ning arvan, et kõik see mõjutas mu valikut.

Mis sulle selle ameti juures meeldib?Juuksuriamet on põnev ja samal ajal raske. Juuksuritöö ei ole kunagi üksluine, nii palju on erinevaid võimalusi ja veel rohkem on vaja õp-

pida. Töö muudavad eriti nauditavaks rahul-olevad kliendid.

Miks on kutseharidus vajalik?Kutse on see, mis avab minu ees rohkem uksi. Ma pean seda oma elu üheks parimaks otsu-seks, et asusin õppima Tartu Kutseharidus-keskusesse.

Kuidas sattusid saatesse?Saatesse sattusin juhuslikult. Olin sellel ajal kooli õppesalongis tööl, kui tuldi küsima, kes sooviks osaleda. Algul jättis see ettepanek mind külmaks, sest minu ajagraafik oli tihe, kuid kui kuulsin, et tegu on eakate inimeste aitamise-ga, mu suhtumine muutus. Olen oma elus tei-nud vabatahtlikku tööd juba kümme aastat.

Eredamad muljed saatest?Osalejate otsing toimus septembris 2011 ja saate salvestus oli 2012. aasta aprillis. Selleks ajaks olin juba ära unustanud, et casting’ust osa võtsin, kui äkki avastasin Facebookis kir-ja, et olen saatesse valitud. Saates pidime n-ö tuunima filmilegend Leida Rammot. Tartu Kut-

sehariduskeskusest valiti kaks juuksu-rit – mina ja mu klassiõde Kris-tel – ja Tallinna Tööstusha-riduskeskusest ka kaks juuksurit, kes “tuuni-sid” operetiprimadon-na Therese Raidet.

Saime väga palju kasutada varem õpi-tud tehnikaid ja osku-si. Kindlasti olid kasuks ka salongis töötamisel saa-dud kogemused. Tänu heade-le õpetajatele saime eelnevalt kaasa palju soovitusi.

Millised on su tulevikuplaanid?Pärast kooli lõpuaktust kolisin kohe Londo-nisse. Üritan siin oma erialal n-ö jala ukse va-hele saada. See on väga raske, kuna mul pole veel tööstaaži.

Plaanid on areneda välismaal, saada koge-musi eri valdkondades. Siin on põnev – eri kul-tuurid ja erinevad juuksetüübid. On väga-väga palju õppida. Just eneseareng on kõige tähtsam.

Selle aasta suvel rõõmustasid kutseõppu-rid Paunküla hooldekodu elanikke, muu-tes vanaaegse mõisa tänapäevasemaks.

Saates osalenud noorte arvates võib telesaadet “Tuuni mu mõisa!” lugeda kordaläinuks. Esialgu oli küll veidi kahtlusi, kuid lõpuks puhuti hool-dekodule uus vaim sisse ja noored kutseõppurid said väärtusliku kogemuse. Valitud ametite vajalik-kust tõestati kaamerate vahendusel kogu Eestile.

Liis Laadi: “Mulle meeldib ise asju teha.”

Filminäitljeja Leida Rammo oli üks neist, kes andis noortele kutseõppijatele võimalusi oskusi enese peal katsetada.

Kaubi Koch paneb Eestis saadud juuksurihariduse Londonis proovile.

Eesti Rahvusvaheline Iluteeninduse Erakool Organisation Mondiale Coiffure School

INTERNATIONALSCHOOL

NB! Eesti Rahvusvaheline Iluteeninduse Erakool – Organisation Mondiale Coiffure School on OMC Organisation Mondiale Coiffure rahvusvaheline eksamikeskus ja Eesti Töötukassa koostööpartner.

KÕIK KURSUSED ÜHEST KOHAST!

Parimate hindadega kosmeetiku- ja juuksuriteenused Eesti Rahvusvahelise Iluteeninduse Erakooli praktikakeskuses Lootsi 10, II korrus, tel 680 1665.

OMC Organisation Mondiale Coiffure rahvusvaheline eksam juuksuritele, jumestajatele ja küünetehnikutele 100 €.

OMC Organisation Mondiale Coiffure rahvusvahelise kohtuniku eksam juuksuritele, jumestajatele ja küünetehnikutele 350 €.

SOOdSaiM võiMaluS OSaleda kOOlituStel alateS jaanuariSt 2013:kosmeetik, juuksur ja massöör

lühikurSuSed:maniküürija, pediküürija, küünetehnik, jumestaja, ripsmetehnik

uuS kurSuS!Jumestaja-küünetehnik-ripsmetehnik(sisaldab jumestamist, maniküüri, pediküüri, depilatsiooni, kangas-, geel- ja akrüültehnikat ning ripsmete paigaldamist)

Juuksurite intensiivõpe (õhtuti ja nädalavahetustel).

õismäe tee 24, ii korrustel 641 2214, 506 6520www.kursused.ee


Talvine vastuvõtt keskhariduse baasil

www.tptlive.ee

Tallinna Polütehnikum

Sisseastumine keskhariduse omamist kinnitava koolilõputunnistu-se, testi ja vestluse alusel.

Dokumente võtame vastu 25. jaanuarini 2013.

MULTIMEEDIUM

NÕRKVOOLU-SÜSTEEMIDE PAIGALDAJA

(VEEBISPETSIALIST)

Päevaõpe

Sessiooniõpe

Sessiooniõpe

ÕPE KA VENE KEELES

ELEKTROONIKA-SEADMETE KOOSTAJA

Õppetöö algab juba veebruaris 2013.

Pärnu mnt. 57, Tallinntel. 610 3601, [email protected]

EESTI HOTELLI- JA TURISMIKÕRGKOOL

Puuvilla 19, TallinnTelefon 668 8707

SISSEASTUMISKATSED11. juulil (s.h. tasuta kohtadele) ja 1. augustil

[email protected] www.ehte.ee

RAKENDUSKÕRGHARIDUS

º Hotellimajandus

º Reisikorraldus

º Toitlustusteenuste korraldus

º Hospitality Management(hotellimajanduse õpe, mis toimub inglise keeles)

KUTSEHARIDUSRiigieelarvelised tasuta kohad

º Hotelliteenindus

º Toitlustusteenindus

º ReisikorraldusPeale kutsehariduse õppekava lõpetamist võimalik jätkata õpinguid rakendus- kõrghariduse 3. kursusel.

Lahtiste uste päev 19. märtsil.

Kohtumiseni Teeviidal!

väljaandja AS Eesti Ajalehed

Toimetaja AnneMari Alver

kujundaja Tuuli Prees

keeletoimetaja Katrin Hallas

Projektijuht Kerli Kiidma kerli. [email protected], tel 669 8247

Eesti Rahvusvaheline Iluteeninduse Erakool pakub terve rea põnevaid õppimisvõimalusi. Kooli on oodatud

nii vastselt keskkooli lõpetanud noored kui ka need naised, kes on varem millegi muu-ga tegelenud, siis aga tundnud soovi või va-jadust uue eriala omandamiseks.

Õppida saab kosmeetikuks, juuksuriks, maniküüri- ja pediküürimeistriks või massee-rijaks. Olemas on nii pikad õppekavad, mis sobivad uue elukutse omandamiseks, kui ka lühemad kursused, mis on mõeldud eelkõi-ge enesetäiendajatele.

Palju huvitavaid õppeaineidEesti ja Soome kosmeetikakoole võrreldes märgib Liivia Ribelus, et teab kui suurt va-het nende vahel enam pole. “Õppekavad on riiklikult kinnitatud, neid järgitakse nii Ees-tis kui ka Soomes ning Eesti õppekava koos-tamisel on üsna palju toetutud pikema ko-gemusega tegijatele. Olen kindel, et meil pa-kutava haridusega on õige kerge läbi lüüa ka Soomes – või mujal maailmas. Loomulikult on siis lisaks erialateadmistele vaja keelteos-kust. Lisaainetena on võõrkeeled ka meie koo-lis õpitavad.”

Kosmeetikute pooleteistaastane õpe koos-nebki üld-, eriala- ja lisaainetest. Esimesed kaks rühma on kõigile kohustuslikud, lisa-

ainete hulgast võib igaüks valida neid, mida enesele kõige vajalikumaks peab.

“Õppida tuleb meil siin palju,” kummutab Liivia sujuvalt müüdi, nagu oleks kosmeetika ainult beibede rida. “Beibelik välimus võib ju olla, aga õppimine ja töö peavad ikka oluli-sed olema,” ütleb ta.

Kosmeetikute üldained on näiteks ana-toomia, nahahaigused, mikrobioloogia, ma-jandus, arvutiõpe, psühholoogia alused. Eri-alatundides õpitakse kõike, mida töös vaja lä-heb – näo-, käte-, jalgade ja kehahooldust ja jumestamist. Lisaks on võimalik õppida kee-li, aroomiteraapiat, kunstküünte hooldust ja paigaldamist ja paljut muudki.

Kooli direktor Aimar Karu märgib, et kel-lele pooleteistaastane õpe tundub liiga pikk või liiga kallis, saab valida ka lühema, 320tun-nise jumestaja-küünetehniku-ripsmetehniku kursuse. Koolitus sisaldab jumestamist, pedi-

küüri, depilatsiooni, kangas-, geel- ja akrüül-kunstküünetehnikaid ja erinevaid ripsmete-paigaldamise võimalusi. Vajalikud ja nõutud teenused on need kõik. Eesti Rahvusvaheline Iluteeninduse Erakool on oma omaniku OÜ Iluteeninduse koolituse kaudu ka Eesti Töö-tukassa koolituskaardi partner.

Suurepärane praktikabaasKa kõige paremate õpetajate käe all õppi-des saavad ametioskused kõige kindlamalt selgeks siis, kui neid on võimalik praktikas ellu rakendada.

Eesti Rahvusvahelise Iluteeninduse Era-kooli praktikabaas on mõnus ja avar salong otse kesklinnas, sadama D-terminali vahe-tus läheduses, ajaloolises ja kaunis Kochi Ai-tade kompleksis.

Lisaks erialatööle saavad õpilased korra-liku praktika ka võõrkeelses suhtlemises –

paljud kliendid on otse laevalt tulnud soom-lased, rootslased, venelased või mõne muu rahvuse esindajad.

Aimar Karu toob välja, et juuksuri- ja kos-meetikaõpilaste jaoks on oluline töötada ka võimalikult erineva naha- ja juuksetüüpide-ga inimestega – nii näiteks erinevad afro-ameeriklaste juuksed europiidide omast tu-gevalt. “Kui tahta tulevikus töötada ka mu-jal kui Eestis, on see kogemus väga kasulik,” kinnitab ta. Lisaks on praktikakeskuses linna parima hinnaga iluteenused.

Liivia Ribelus märgib, et iluteenindus-kooli noored on tugevad ka võõrkeeltes ning kõik praktikandid saavad ilusasti hakkama. “Juhtub sedagi, et soomlane, kes on aastaid Eestis käinud, suhtleb juba ka eesti keeles.”

Naiselik hoiakLiivia Ribelus arutleb, et ka sel juhul, kui kos-meetikuks õppinu selle eluala peale ei jää, on tal õpinguajast hilisemas elus omajagu kasu.

“Kosmeetika on naistele igas mõttes ha-riv teema,” ütleb ta. “See kool annab hea ko-gemuse ja sellised väärtushinnangud, mille-ga on ka muudel aladel kergem läbi lüüa. Näi-teks oskus ja harjumus alati hoolitsetud välja näha, kenasti riides käia, ümbritsevasse po-sitiivselt suhtuda ning inimestega nii suhel-da, et nad end hästi tunnevad.”

Liivia kinnitab, et kool tagab ka head klienditeenindusoskused, mida läheb vaja praktiliselt kõigil erialadel töötades. “Olen kuulnud arutlusi, et eestlased ei ole kliendi-suhtluses väga tugevad, kuid tegelikult on see puhtalt õppimise ja treenimise teema,” on ta veendunud.

Iluteeninduse erialadel on Eestis võimalik töötada nii palgatöölise kui ka ettevõtjana – ning mõlemaks suunaks annab Eesti Ilutee-ninduse Erakool hea ettevalmistuse.

Koolitustele ja kursustele on võimalik registreeruda veebikeskkonnas www.kur-sused.ee.

Anne-Mari Alver

Iluteeninduse õppimine loob ellu palju võimalusi

“Kas kosmeetikaõpila-sest saab hea kosmee-tik, selgub sageli alles töö käigus,” arutleb Eesti Iluteeninduskoo-li kosmeetikaõpetaja Liivia Ribelus. “Aga kosmeetikutöö õppimi-ne annab midagi igale naisele.”

Koolimisside kaunistamine on õpilastele hea väljakutse.


• Autotehnika• Elektritehnika• Hoonete ehitus• Masinaehitus• Rakendusarhitektuur• Rakendusgeodeesia• Raudteetehnika• Rõiva- ja tekstiiliala

ressursikorraldus• Rõivaste tehniline disain

ja tehnoloogia• Teedeehitus• Tehnomaterjalid

ja turundus• Tehnoökoloogia• Transport ja logistika

RAKENDUSKÕRGHARIDUSTule õpi inseneriks ja arenda Eestit!

www.facebook.com/tuletallinnatehnikakorgkooli

TULE TUDENGIVARJUKS!Registreeri TTK vastuvõtu kodulehel vastuvott.tktk.ee.

Lahtiste uste päev kevadisel koolivaheajal!

Rakendusarhitektuur Rakendusgeodeesia

Rõiva- ja tekstiiliala

Rõivaste tehniline disain

Transport ja logistika

www.tktk.eePärnu mnt 62

tel 666 4569

Triinu Püvi

Plaan oli maha istuda ning rääkida tema töö-dest-tegemistest, olevikust ja tulevikust. Olin juba veendunud, et kiire elutempo ja

paljude projektide kõrvalt ei leiagi me kohtumiseks aega. Siiski leidus septembri alguses see hetk, kui saime NoKu klubis kokku, et süüa koos hiline lõu-na või siis varajane õhtusöök ning rääkida Ivarist – andekast ning lootustandvast noorest operaato-rist, kel käsil õpingute lõpetamine BFMis.

Et mitte sekunditki väärtuslikku aega kaotada, asun kohe küsimuste juurde ning uurin algatuseks Ivarilt tema erialavaliku kohta – operaatoritöö Bal-ti Filmi- ja Meediakoolis.

Ivar muigab ja räägib loo sellest, kuidas eriala-valikul mängis suurt rolli just Jüri Sillart. Nimelt oli Ivar lootnud BFMi tulla hoopis filmirežii erialale, kuid pärast esimestel loomingulistel katsetel käi-mist oli ta saanud kõne Jüri Sillartilt, kes veenis, et just operaatoritöö on tema jaoks see õige. “Nii läks-ki, et asusin hoopis operaatoriks õppima ja kusa-gil poole aasta pealt oli selge, et suunitlus oli ainu-õige ja minust oleks tulnud elukogemuse ja aine-se puudumise tõttu üks ütlemata kehv režissööri-tudeng. Kuid operaatorina on lootust.

Oleme jutuotsaga jõudnud Tallinna ülikoo-li juurde ning uurin, milliseks peab Ivar BFMi õpikeskkonda. Kas see on temasugusele loova-le inimesele koht, kus võimetele ja võimaluste-le ei ole seatud piire?Ivar aga vastab: “Mina suhtun piiridesse tegelikult väga positiivselt. Olen näinud paljusid, kes on tul-nud filmikooli suure hurraaga – teha kalleid ja võim-said projekte, kus piire ei seataks, mistõttu ongi fil-mikooli eesmärk olnud ka paljusid meist maa pea-

le tuua. Mingis mõttes on sellised juhatavad piirid olnud kasulikud, sest on loonud sooja ja turvalise ruumi, kus katsetada oma ideid ja mõtteid. Vahel oli aga selle soojuse saamiseks tarvis pea ees külma vette hüpata ja siis mõelda, et kas ujuda ka oskan. Samas olen taibanud, et need seinad on kui võrgud, kust suure tahtmise korral saad alati ka läbi puge-da ning teha esmapilgul lubamatut või võimatut.”

Ivar vajub hetkeks mõttesse ja tõdeb: “Tegeli-kult jah, sa võid filmikoolis teha ükskõik, mida sa tahad. Samas on meid juhatatud ja juhendatud täp-selt sellises mahus, nagu me ise oleme soovinud ja palunud. Meie loovust ei ole BFMis sugugi pärsitud, seda on pigem igal sammul soositud – lihtsalt võta kätte ja tee ära!”

Palun Ivaril võrrelda BFMi teiste Euroopa fil-mikoolidega.Ivar räägib: “Kohtudes teiste ülikoolide tudengite-ga, on saanud kiiresti selgeks, et väga paljudes üli-koolides on paremad tehnilised võimalused, kuid siinkohal meenuvad kohe Jüri Sillarti sõnad, kes sel-le teema peale tavatses ikka öelda, et filmida võib ka püksirihmale. Selline vastus tegi meile alguses küll nalja ja pisut ehk ka kurjaks, sest tahaksime ju ka paremat tehnikat ja õppevahendeid, kuid olen jõudnud arusaamale, et see ei ole õppeeesmärgil siiski esmatähtis. BFMi üheks suurimaks plussiks on erialane spetsialiseerumine esimesest päevast. Sisse astudes sa juba tead, kelleks õpid ja kelleks tahad saada – nii oleme saanud algusest peale kes-kenduda konkreetselt just oma alale. Väga paljudes ülikoolides see nii ei ole ning kõik õpivad esimes-tel aastatel kõike.”

Ivar on siin-seal rääkinud Jüri Sillartist ja tema kui õpetaja rollist, edasi tulebki jutuks,

Filmida võib kas või püksi-rihmale

Olen pool suve püüdnud kokku leppida kohtumist Ivar Taimega – noore operaatoriga, kes pälvis sel kevadel esimest korda välja antud Eesti suure filmimehe Jüri Sillarti mälestuseks loodud Püha Jüri preemia.

Tööhoos: lühimängufilm “Viimane Romeo” peaks kinno jõudma veel selle aasta lõpul.

fo

To

d h

en

dr

ik m

äg

ar


Sul on hea idee, aga Sa pole kindel, kas programmistEuroopa Nooredsaab sellele toetust?

Oled 13-30-aastane ja soovid korraldada projekti koos teistega?

Sel juhul mine välismaale vabatahtlikuks Euroopa vabatahtlik teenistuse kaudu. Hüppa ellu tundmatus kohas! euroopa.noored.ee/evs

Noorte demokraatiaprojektiga saad proovida, kuidas otsustes kaasa rääkida. Pane oma sõna maksma! euroopa.noored.ee/demokraatiaprojekt

Korralda rahvusvaheline noortevahetus ja tšeki välismaa kultuure. euroopa.noored.ee/noortevahetus

Eesti oleks väga tore!

Vaata, kuidas noortealgatus võimaldab Sul oma idee ellu viia. Parem maailm – see on Sinu teha! euroopa.noored.ee/noortealgatus

Kohalik noorteseminar aitab Sul kaasa rääkida oma elu puudutavates otsustes. Pane oma sõna maksma! euroopa.noored.ee/noorteseminar

Ei, soovin üksi projektis osaleda Ei, soovin osaleda

rahvusvahelises projektis

Jah!Jah!Jah!

Vasta küsimustele ja saadki teada!

Sulle võib see tulla üllatusena, kuid õppida on võimalik ka väljaspool kooli, seda nii Eestis kui ka välis-maal. Reisida, õppida tundma teisi kultuure, suhelda erinevate noorte-ga, töötada erinevates meeskonda-des, korda saata midagi olulist on see, mis arendab Sinu suhtlemis- ja meeskonnatöö oskusi, sallivust ja mõistmist, projektijuhtimis- jm eluks vajalikke oskusi. Programm Euroopa Noored toetab just sellist õppimist.

Programm Euroopa Noored rahastab 13-30aastaste noorte ideid rahvusvaheliseks koostööks ja kohaliku elu arendamiseks. Programmi toel saab minna ka välismaale vabatahtlikuks.

Toetust saavad taotleda nii organisatsioonid kui noortegrupid ning taotlustähtaegu on kolm: 1. veebruar, 1. mai ja 1. oktoober. Eestis vahendab toetusi sihtasutu-se Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo. Vaata täpsemalt euroopa.noored.ee/voimalused

SIIN ONMUUDA ELU,

SIIN ONSIIN ONMUUDA ELU, MUUDA ELU,

SINUVÕIMALUS!

milline oli tema kokkupuutepunkt suure filmimehega.“Puutusin Jüri Sillartiga väga palju kokku, kohe esimesest aastast peale, kui meil kõi-gil oli kohustuslik läbida üks tema kursus. See oli sisuliselt oleng Jüriga, kus tema rää-kis oma filosoofilistest vaadetest ja meie püüdsime meeleheitlikult sellest sümbo-lite keelest midagi aru saada. Teiseks oli meil kõigil alati võimalus Jüri jutule min-na. Ka mina käisin.

Tema kabinet asus kohe meie õppeklas-si kõrval, see oli selline müstiline paik, kuhu võis minna ükskõik millest rääkima ja üks-kõik millal. Sinna mindi tihti ka väga sega-dusse sattununa ning välja tulles oli alati tun-ne, et saad maailmast taas aru. Eks filmikooli õppima minnes püstitame endale väga kõr-ged ootused ja seal on väga kerge ära eksi-da või kibestuda. Jüri aga oli niivõrd südame-ga asja juures ja lähenes meist igaühele väga personaalselt ning ta andis endast vist küll kõik, et meie kursus koos püsiks ja me mak-simumi koolist kaasa võtaksime. Ta oli väga suur mees ja asendamatu õpetaja. Tagantjä-rele mõtlen, et Jüri töötas väga kavalalt meie nõustaja ja õpetajana, ning alles nüüd, kui teda enam ei ole, saan aru, kui suur on see täitmata jäänud auk.”

Kas Jüri Sillarti nimelise Püha Jüri pree-mia võitmine tuli sulle üllatusena?“Tuli ikka. See on tegelikult ka raske koorem kanda, sest tunnen, et pean oma töös ja elus selle vääriline olema. See tunnustus on tege-likult väga tore. Samas olen seisukohal, et meie ligi 40inimeseliselt kursuselt oleks sel-le preemia võinud anda väga mitmele nende

andekuse ja töökuse eest. Alati pärast meie kursuse tööde esilinastust on tunne, et mul on nii suur au olla seal, kus tehakse niivõrd häid filme ja kus on koos sellised suurepära-sed inimesed. Olen veendunud, et vähemalt pool uutest teadmistest olen omandanud tänu kursusekaaslastele. Ma arvan, et mul on kursusega väga vedanud, ja olen veendunud, et paljud neist teevad tulevikus suuri asju.”

Kuidas on teie valdkonnas konkurentsi-ga: kas kursusekaaslased on sinu jaoks pigem konkurendid või elate te süda-mest teineteise kordaminekutele kaasa?“Ei, konkurentsi küll ei ole, või kui, siis ikka selline positiivne ja edasiviiv konkurents. Kon-

kurents on väga teisejärguline. Tegelikult on kõik üksteise suhtes väga toetavad. Näiteks, kui teen mõnd projekti ja vajan meeskonda inimesi, siis küsin esimesena ikka oma kursu-sekaaslastelt ja alles seejärel teistelt. Selline vastastikune abistamine ja just kursusekaas-laste kaasamine on meie alal väga levinud. Kõik see toimib sotsiaalse krediidi alusel.”

Ivar mõtleb natukene ja tunnistab see-järel, et on viimasel ajal mitmel korral seda krediiti võtnud oma kursusekaaslastelt ning plaanib nüüd lähiajal seda tööalaste teenete kaudu tagasi andma hakata.

Kui see saladus ei ole, siis mida sa te-gid Jüri Sillarti preemiarahaga? Kas see

läks kasutusele sihtotstarbeliselt fil-minduse valdkonda?“See ei läinud otseselt filmitegemise alla, küll aga minu hariduse rahastamiseks. Kuna mul läheb veel õpingutele pisut raha, siis osa sellest läks sinna. Lisaks proovisin sel suvel ka Inglismaa filmikooli National Film and Television School sisse saada, ka selle reisi peale kulus natukene sellest rahast. Kahjuks jäid sel korral selle kooli uksed mulle suletuks, aga ma ei anna veel alla ja proovin ühe korra kindlasti veel.”

Liigumegi edasi tulevikku ning küsin Ivarilt otse, mida ta plaanib pärast lõpe-tamist teha. “Soovin magistrikraadi teha mõnes välis-maa ülikoolis. Peamiselt seetõttu, et tahan kogeda teisi kultuure ning kohata uusi ini-mesi, kellega pole esmapilgul mitte mida-gi ühist. See aga ei tähenda, et ma Eestis-se naasta ei plaaniks. Ära peab käima, et siis targemana tagasi tulla.”

Millal võib Ivarit näha Jüri Sillarti jäl-gedes astumas just õpetaja rollis ehk noori tulevasi operaatoreid õpetamas?Ivari suu kisub taas laiale muigele ja ta vastab: “Võib-olla kunagi kauges-kauges tulevikus. See eeldab kasvamist ja peda-googiline külg minu erialal on mulle prae-gu veel väga tundmatu maa. Tegelikult on mitmed minu valdkonna inimesed pärast suurt ringi tagasi kodumaale jõudnud ning end ka õpetaja rollist leidnud. Kuna Ees-tis ongi see ringkond nii väikene, siis ei ole imekspandav, et paljud praktikud ka õpetavad.”

Hetk mängufilmi “Risttuules” võtetelt, kus Ivar Taim lõi kaasa valgustajana.


ÕPPIMINE VÄLISMAAL –SINU EDUKA KARJÄÄRI ALGUS!

International Language and Education Centre EVENORTartu mnt 43 / F. R. Kreutzwaldi 24, Tallinntel 648 5441, 648 5501 • [email protected]

KANDIDEERI ÜLIKOOLIDESSE VÄLISMAAL!Tasuta kõrgharidus Taanis ja Rootsis, õppelaenuga fi nantseeritavad erialad Inglismaal ja Hollandis, riiklikud ja eraülikoolid üle kogu maailma! See on hindamatu elukogemus, lisaks tekivad kasulikud ja huvitavad tutvused, samuti rahvusvahelised sõbrad.

Meie kontoris saab teha tasuta inglise keele testi! Dokumentide tõlkimine samuti tasuta!

Veel on võimalik esitada dokumente, alustamaks õpinguid veebruaris 2013!

KEELEKURSUSED: KEELEÕPE KEELEKESKKONNAS TAGAB PARIMA TULEMUSE! Aasta ringi alates 10. eluaastast. Suurbritannia, Iirimaa, Malta, Šveits, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Itaalia, Kreeka, Küpros, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Hiina, Jaapan jm. IELTS- või TOEFL-eksami ettevalmistavad kursused.

KORRALIK HARIDUS MAAILMA PARIMATEST KESKKOOLIDEST! Suurbritannias, Šveitsis, USAs, Kanadas, Austraalias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Iirimaal jm.Riiklikud ja erakoolid elamisega peredes või ühiselamus al 12 a.

Küsimuste korral võta julgesti ühendust.Loe ka noorte kogemusi meie kodulehelt.Võimalus taotleda tulumaksu tagastamist! www.evenor.ee

A-level-keskharidus Suurbritannias! Võimalus omandada kõrgelt hinnatud inglise keskharidus nii riiklikes kui ka erakoolides.The International Baccalaureate on rahvusvaheline keskharidusprogramm. Õppekeelteks on inglise, prantsuse või hispaania keel.

KULTUURIVAHETUSPROGRAMM − IMELINE AASTA VÄLISMAAL! Maailma populaarseim õpilasvahetusprogramm 15−18aastastele noortele annab kordumatu võimaluse avastada maailma, õppides võõrkeeli ja tutvudes teiste rahvaste elustiiliga. Programmid aasta ringi kestusega alates kolmest kuust. Suurbritannia, Šveits, Kanada, USA, Malta, Hispaania, Itaalia, Austria, Saksamaa, Austraalia, Uus-Meremaa, Argentina, Hiina, LAV, Brasiilia, Mehhiko, Belgia, Soome, Holland, Norra, Taani, Jaapan, Prantsusmaa jm.

Külastage meid TEEVIIDAL

boksis nr 51!

Martin Semm (23 a).

Lõpetas sel aastal Tartu Kunstikooli.

“Mulle meeldib ruumi ja vor-miga töötada. Teadsin eri-alavalikut tehes, mida ma

kindlasti ei taha, ja see oli ühe töövahendi-ga samas paigas töötamine ehk kontoris ar-vuti taga istumine. Kunsti teha, midagi oma kätega teha on mulle alati meeldinud. Ei ku-juta oma elu arvuti taga ette.

Pärast põhikooli lõppu läksin Tartu Kut-sehariduskeskusse ja õppisin seal pool aas-tat elektrikuks. Sain õppimise käigus aru, et see ala ei ole minu jaoks. Võtsin pool aastat akadeemilist ning mõtlesin järele, mida ma teha tahan. Mul oli teada, mida ma teha ei taha.

Olin ka varem juba mõelnud minna kunstikooli, kuid magasin ühed sisseastu-miskatsed maha. Kui ma veel Tartu Kutse-hariduskeskuse nimekirjas olin, käisin kuns-tikooli katsetel ja sain sisse. Kui nägin koo-li ja seda rahvast, sain kohe aru, et olen õiges kohas. Olen nendega ühes paadis.

Kunstikool pakkus tol ajal kaht eriala. Nüüdseks on valik suurenenud. Ma pole sugugi kindel, et kui ma uuesti sisse as-tuksin, et siis sama eriala valiksin. Kui on valikut rohkem, on alati raskem ot-sust langetada.

Alguses õpivad kõik kunsti üldaineid, s i i s a g a ühed valivad kujundaja, teised dekoraatori eriala. Mi-nule oli kohe selge, et arvuti taga ma en-nast töötamas ei näe, tahan teha midagi oma kätega. Mulle meeldib ka väga maa-limine ja joonistamine, seega saigi minu suund ruttu selgeks. Nüüd töötangi vaba-kutselisena ja teen dekoraatoritööd ning mulle meeldib väga. Tahan end kindlasti sel alal täiendada.”

Kristi Saar (33),

sekretär firmas OÜ Reiting PR, õpib Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis raamatupidamist.

“Elu suunas mind sellele kutse-valikule, sest töötan sekretäri-na firmas, mis tegeleb koolitus-

te korraldamisega ja sealhulgas raamatupi-damise koolituste korraldamisega. Tundsin, et peaksin teadma natuke rohkem sellest, mida me müüme.

Praegu mulle raamatupidamine meel-dib. See tundub tohutult põnev. Tahan kind-lasti tulevikus rohkem aega raamatupida-misele pühendada ja juurde õppida. Eks ole näha, mis siis saab, kui ma sellega igapäe-vaselt tegelema hakkan.

2010. aastal lõpetasin Elva täiskasva-nute gümnaasiumi ja astusin kohe Lääne-

Viru Rakenduskõrgkooli majandusarves-tust õppima. Nii et praeguseks õpin juba viiendat aastat.

Varem mul otsest ametit ei olnudki, olin pärast kooli lastega kodus ja tegin va-hepeal maalrina tööd. Läbisin Töötukas-sa toel kursused, et saada juba omal käel omandatud praktilistele oskustele juurde ka teooriat. Kui aus olla, siis sel kursusel vaid teooria oligi, praktikat tegin omal käel töö käigus.

Eks ametivalikuga ongi rohkem nii, et elu suunab, kuhu vaja, ja siis see hakkab-ki meeldima ja saab igapäevatööks. Mina küll ei teadnud lapsest saati, mis tööd ma teha tahan. Minu parim karjäärinõustaja on elu ise.”

Anneli Tammaru (38 a),

õpib Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis majandusarvestust ja koolitab end floristiks.

Anneli on töötanud aastaid raamatu-pidajana, kuid viimased aastad on tundnud, et tahaks teha ka mida-

gi loomingulisemat. Isa talus alustas ta abi-lisena maasikakasvatuse juures ja Peipsi-

äärsetele kohaselt ka sibula-küüslaugu-äriga. “Ma tahan oma oskusi niimoodi täiendada, et ühel hetkel oleksin vaba valima, mida teha ja mis suunas min-na. Raamatupidamine ja majandusar-vestus on ükskõik millise äritegevuse alus, seetõttu seda õppima asusingi.

Varem olin küll raamatupidaja-na töötanud, aga eks see

on ala, kus tuleb end pi-devalt täiendada ja muu-tustega kursis hoida.

Lilleseadet ja siseku-jundust läksin õppima seepärast, et

tundsin vajadust teha midagi ka ilma arvu-ti ja kalkulaatorita. Midagi reaalset ja oma kätega. Mine tea, võib-olla kunagi avan oma lillepoe ja maasikate kõrval hakkan ka lilli kasvatama. Kõik oskused tulevad kasuks.”

Argo Kuusik (20),

Tallinna Teeninduskooli III kursusel.

Argo on kokkamisega sina peal juba lapsest saati. Kui vanemad olid tööl, tuli endale ise süüa teha ja sealt see

kokkamispisik külge jäi. Kokana on noormees kuulsust kogunud ka saates “Tuuni mu mõi-sa”, kus tal tuli ka puupliiti kasutades oma

kokaanded mängu panna. Hakkama sai ta sellega suurepäraselt.

“Minu erialavalik tuli täiesti elu juhus-te kokkusattumise tõttu. Pärast põhikoo-li lõpetamist jäi mul kooliteel üks aasta vahele, läksin proovisin hoopis tööalaselt kätt ja sain tööle kohvikusse Komeet, kus ma olin laopoiss ja sain ka koka abilisena natuke kaasa lüüa. Nägin, mida kokaamet endast kujutab, ja mulle hakkas see väga meeldima. Kokkamine on mulle kogu aeg meeldinud.

Siis, kui mul oli taas koolivaliku aeg, kolisime Lasnamäele üsna Teeninduskooli lähedale ja loomulikult vaatasin erialasid ikka kodu lähedalt koolist. Eks ma vaata-sin ka muid erialasid, näiteks isegi IT peale mõtlesin, aga see tundus liiga keeruline ja pikk õppeprotsess. Nüüd, kokaks õppides aga tundub mulle, et ma võikski ainult õp-pida, õppida, õppida, et ükskord tõeliseks professionaaliks saada. Hetkel õpin Itaa-lias, kus olen välispraktikal. Mulle nii meel-dib see amet, sest hea on, kui saad klien-tidele maitsenaudinguid pakkuda ja kuu-led rahulolevat tagasisidet ja näed rõõm-said inimesi.”

Merin Varendi (18 a)

II kursus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, õpib ehitusviimistlust.

“Minu ametivalik tuli lambist, nagu öeldakse. Ma lihtsalt tahtsin saada keskharidust

ja vaatasin, kus seda kõige lihtsam omanda-da oleks. Leidsin, et Pärnumaa Kutseharidus-keskus on selleks õige koht. Kokata mulle ei meeldi, ma ei viitsi oodata, kuni see supp keeb. Tahan oma töö tulemust kohe näha. Pealegi, supp süüakse ära ja homme on jälle vaja hakata uut keetma. Seepärast siis vali-singi mingi sellise ala, kus tulemus kohe sil-maga näha ja püsib kauem.

Mulle meeldis siseviimistlus, seda tööd olin veidi teinud ka, aga nüüd koolis õppi-des on natuke isu üle läinud, kui saan ehi-tusest kõike – vundamendist fassaadini. Olen aru saanud, et see ei ole ikka minu ala, aga ma siiski otsustasin lõpetada. Olen lisaks võtnud kursusi kosmeetiku erialal ja see meeldib mulle tõeliselt.

Kosmeetikuna kavatsen tegelikult töö-le hakata. Need on küll väga erinevad alad – üks naiselik ja teine mitte nii väga –, aga elus ei jookse ükski oskus mööda külgi maha. Ilmselt kodused remonditööd saan küll ise tehtud.”

Elu on parim karjäärinõustajaElus on nii, et mõni teab kindlalt juba lapsest saati, kelleks tema saada tahab, ja nii ta oma rada tallab kindlas sihis. Teine proovib üht ja teist ametit ning teeb seda, mille saatus talle parasjagu teha annab, ning sealt süveneb tema tööarmastus ja koorub ametivalik. Ükski oskus pole üleliigne ja ükski töö ei anna häbeneda. Õppurid räägivad, kuidas kujunesid nende ametivalikud.

Argo Kuusik on praegu prakti

kal Itaalias.


ÕPPIMINE VÄLISMAAL –SINU EDUKA KARJÄÄRI ALGUS!

International Language and Education Centre EVENORTartu mnt 43 / F. R. Kreutzwaldi 24, Tallinntel 648 5441, 648 5501 • [email protected]

KANDIDEERI ÜLIKOOLIDESSE VÄLISMAAL!Tasuta kõrgharidus Taanis ja Rootsis, õppelaenuga fi nantseeritavad erialad Inglismaal ja Hollandis, riiklikud ja eraülikoolid üle kogu maailma! See on hindamatu elukogemus, lisaks tekivad kasulikud ja huvitavad tutvused, samuti rahvusvahelised sõbrad.

Meie kontoris saab teha tasuta inglise keele testi! Dokumentide tõlkimine samuti tasuta!

Veel on võimalik esitada dokumente, alustamaks õpinguid veebruaris 2013!

KEELEKURSUSED: KEELEÕPE KEELEKESKKONNAS TAGAB PARIMA TULEMUSE! Aasta ringi alates 10. eluaastast. Suurbritannia, Iirimaa, Malta, Šveits, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Itaalia, Kreeka, Küpros, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Hiina, Jaapan jm. IELTS- või TOEFL-eksami ettevalmistavad kursused.

KORRALIK HARIDUS MAAILMA PARIMATEST KESKKOOLIDEST! Suurbritannias, Šveitsis, USAs, Kanadas, Austraalias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Iirimaal jm.Riiklikud ja erakoolid elamisega peredes või ühiselamus al 12 a.

Küsimuste korral võta julgesti ühendust.Loe ka noorte kogemusi meie kodulehelt.Võimalus taotleda tulumaksu tagastamist! www.evenor.ee

A-level-keskharidus Suurbritannias! Võimalus omandada kõrgelt hinnatud inglise keskharidus nii riiklikes kui ka erakoolides.The International Baccalaureate on rahvusvaheline keskharidusprogramm. Õppekeelteks on inglise, prantsuse või hispaania keel.

KULTUURIVAHETUSPROGRAMM − IMELINE AASTA VÄLISMAAL! Maailma populaarseim õpilasvahetusprogramm 15−18aastastele noortele annab kordumatu võimaluse avastada maailma, õppides võõrkeeli ja tutvudes teiste rahvaste elustiiliga. Programmid aasta ringi kestusega alates kolmest kuust. Suurbritannia, Šveits, Kanada, USA, Malta, Hispaania, Itaalia, Austria, Saksamaa, Austraalia, Uus-Meremaa, Argentina, Hiina, LAV, Brasiilia, Mehhiko, Belgia, Soome, Holland, Norra, Taani, Jaapan, Prantsusmaa jm.

Külastage meid TEEVIIDAL

boksis nr 51!

Liina Vahter

Mul kujunes kindel eesmärk oma erialavali-kul välja keskkoolis. Olin Taanis vahetusõ-pilane, tulin Eestisse tagasi ja siis olin juba

enam-vähem otsustanud, et tahaks saada juuksuriks. Alguses olid vanemad mu valiku suhtes skeptilised, arvasid, et küll ma ümber mõtlen, ja siis olid nördi-nud, et lõpetasin heade hinnetega ega lähegi ülikooli.

Aga mina olin tohutult uhke oma erialavaliku üle. Vennanaine viis mind kokku oma sõbrannaga,

kes on üks Eesti tippjuuksureid Helen Heinroos. Sain Heleni kõrval tööle asuda administraatorina ja nägin, mida see töö endast kujutab. Natuke sain kätt proovida ka juuksuriabilisena. Pesin päid, sain selgeks, kuidas värve segada… Uurisin palju ja õp-pisin ise, olin selline aktivist. Minul läks küll väga lihtsalt see erialavalik. Lõpetasin keskkooli ära, te-gin matemaatika lõpueksami ära ja juba järgmine päev kolisin Tallinna ning ülejärgmisel päeval läk-sin tööle. Terve suve töötasin Pireti ilusalongis ja sügisel läksin juuksuriks õppima Tallinna Tööstus-hariduskeskusse.

Tööd ja kooli sai ilusti ühendada. Nüüd ülikoolis olles on hea, et juuksuritöö toob

leiva lauale, ja seda tööd saab teha ka ülikooli kõr-valt. Olen enda peremees.

Greta Kaupmees

Elu on parim karjäärinõustajaLiina Vahter (ülemisel pildil), Martin Semm (all vasakul) ja Kristi Saar töötavad eri aladel, kuid neid ühendab soov üha ja üha edasi õppida.

foTod mardo männimägi, erakogu

Tallinna Ülikool – kõige tudengisõbralikum ja avatum ülikool Eestis!

Üliõpilaste tagasisidele tuginedes on Tallinna Ülikool kõige tudengisõbralikum ja avatum ülikool Eestis, kus lisaks 10 000 Eesti üliõpilasele õpib igal aastal ka 500 välisüliõpilast.

} Tallinna Ülikoolis tegutseb 10500 üliõpilast, 1100 töötajat ning üle 15 000 täiendkoolitustel ja avatud tasemeõppes osaleja aastas.

} Tallinna Ülikool pakub laia ja paindlikku erialavalikut - tipptasemel õppimisvõimalused 61 bakalaureuse-, 72 magistri- ja 14 doktoriõppe (neist 31 rahvusvahelised) õppekaval seitsmes erinevas valdkonnas.

} Tallinna Ülikoolil on lepingud ligi 250 Euroopa ülikooliga, mis võimaldab õpingute täiendamist või jätkamist välisülikoolides.

} Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti õppejõudude ja tippteadlaste kõrval töötab ning peab Tallinna Ülikoolis külalisloenguid arvukalt välisõppejõudusid ja teadlasi.

} Tallinna Ülikooli uhiuus ja atraktiivne õpikeskkond asub kesklinna kampuses, lisaks mobiiline võimalus õppida ülikooli regionaalsetes kolledžites Haapsalus ja Rakveres ning Helsingi esinduses.

} Tallinna Ülikooli tudengid elavad aktiivset tudengielu. Ülikool pakub võimalust kaasa lüüa mitmetes huvialaühendustes ning professionaalsete kultuuri- ja spordikollektiivide tegevuses.

} Tallinna Ülikool asub võimalusterohkes ja tempokas pealinnas, kus on mugav leida elukoht üliõpilaselamus või üürikorteris ning alustada karjääri juba õpingute ajal.

Uuri lisa Teeviidal! Tallinna Ülikooli boksis toimub mitmeid põnevaid tegevusi, mis kajastavad meie igapäevaelu:

} Jälgi BFMi paremaid palasid või osale Informaatika Instituudi interaktiivses veebipõhises fotoatraktsioonis, mis näitab Sind üheksast erinevast küljest!

} Kujunda enda pildiga reklaam või artikkel! Küljenda see ajalehe esiküljeks ja prindi välja! Juhendab Kommunikatsiooni Instituut.

} Konfutsiuse Instituut õpetab valmistama Hiina Pekingi ooperi maske, osale ka teetseremoonial või proovi kätt Hiina kalligraafias. Laval Hiina kultuuri teemaline mäng ja Wu Shu esinemine!

Toimub palju muudki õpetlikku ja kaasahaaravat! Täpsem info: tlu.ee/teeviit

tlu.ee/vastuvott

Mis toimub Tallinna Ülikooli kampuse seinte vahel?

Miks tulla Tallinna Ülikooli?

Uutmoodi akadeemiline!

Documents

TEEVIIT (22.11.2012)