TEISIPÄEV, 8. MÄRTS 2011 · 2011. 7. 22. · Alustuseks sooviksin tänada kõiki, kes osalesid selle raporti koostamisel, eelkõige erinevate fraktsioonide variraportööre. Meie

TEISIPÄEV, 8. MÄRTS 2011

ISTUNGI JUHATAJA: RODI KRATSA-TSAGAROPOULOUasepresident

(Istung algas kell 9.00.)

1. Istungjärgu avamine

Juhataja. – Kuulutan Euroopa Parlamendi 2011.–2012. aasta istungjärgu taasalanuks.

2. Osaistungjärgu avamine

Juhataja. – Tere hommikust, lugupeetud parlamendiliikmed! Täna, 8. märtsil onrahvusvaheline naistepäev. Parlament on kavandanud mitmeid üritusi. Meil on võimalusühineda selle päeva sajanda aastapäeva tähistamisega ning väljendada oma mõtteid selleüle, mida naised on saavutanud ja mida saaks veel ära teha.

3. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

4. Teatud dokumente puudutavad otsused (vt protokoll)

5. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine(esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine) (vt protokoll)

6. 2012. aasta eelarvemenetluse suunised – muud jaod (arutelu)

Juhataja. – Osaistungjärk jätkub nüüd. Esimene päevakorrapunkt on eelarvekomisjoninimel José Manuel Fernandesi koostatud raport 2012. aasta eelarvemenetluse suunistekohta, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu –kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – RegioonideKomitee, VIII jagu – Euroopa Ombudsman, IX jagu – Euroopa andmekaitseinspektor,X jagu – Euroopa välisteenistus [2011/2017(BUD)] (Α7-0049/2011).

José Manuel Fernandes, raportöör. – (PT) Lugupeetud juhataja! Lubage mul väljendadaoma tänu teile, austatud juhataja, volinikule ja kõigile kolleegidele, kes on siin. Alustusekssooviksin tänada kõiki, kes osalesid selle raporti koostamisel, eelkõige erinevatefraktsioonide variraportööre.

Meie töö tulemusel on saavutatud laiaulatuslik konsensus, nagu näitas eelmisel nädalaleelarvekomisjonis toimunud hääletus, mille käigus kõnealune raport kogus 34 poolthäältja 1 vastuhääle ning erapooletuid oli 1. Selle raporti eesmärk on tasakaal ja kooskõlahetkeolukorraga: majandusliku, finants- ja sotsiaalse olukorraga, millega me püüame toimetulla; kriisiga, mis meid on tabanud, ning samal ajal sellega, mida Euroopa inimesed EuroopaLiidult ja selle institutsioonidelt soovivad.

Meid ootavad ees eelarvekärped ja kokkuhoiupoliitika ning samal ajal peame koostamaeelarve, mis annaks institutsioonidele ja Euroopa Parlamendile vahendid Euroopa projektijätkamiseks ja Euroopa inimeste ootuste täitmiseks.

1Euroopa Parlamendi aruteludET08-03-2011

Meie eesmärk on kõrgetasemeline õigusloome ning oleks väga kurb, kui meil puuduksidselle eesmärgi saavutamiseks vajalikud vahendid: see oleks praegusajal kohutav märk meiejaoks ning sellega kaasneksid kulud, mida Euroopa üldsus ikkagi kandma peaks.

Selle eesmärgi saavutamiseks vajame vahendeid. Lissaboni lepingu alusel on antud meileuued volitused. Praegust olukorda arvestades pooldame siiski neutraalset kasvu, stinflatsiooniga võrdset kasvu.

Selles lähtume voliniku kirjast ja soovitusest, mille ta saatis parlamendile ja teisteleinstitutsioonidele. Seega kui seda on vaja või kui ühel hetkel selgub, et seda on siiski vaja,koostame kirja või paranduseelarve selliste kohustuste täitmiseks, mille Euroopa Liit onvõtnud seoses Horvaatiaga või mis tulenevad Lissaboni lepingust seoses kaheksa uueliikmega.

Selleks et suudaksime koostada säästueelarve, on selge, et peame rohkem kui iial varemlähtuma hea halduse ja majandamise ning tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetest. Needpõhimõtted peavad väljenduma ranges, lihtsas ja läbipaistvas eelarves. Juba nendepõhimõtetega suudame edukalt määrata kindlaks kärped ning seda mitte ainult praegukoostatavates eelarvestustes, vaid me soovime säästa ka 2012. aasta eelarve rakendamisel.

Sel moel suudame täita oma kohustusi. Lisaks soovime nullpõhist eelarvet – ning mekavatseme selle idee teoks teha –, milles iga kulu on põhjendatud ja muutuvkulud onkorralikult eristatavad. Kui selleks on alust, võib teha nende kulude tasuvusanalüüsi.

Ilmselgelt ei sea me ohtu juba alustatud projekte, sest selle näol ei oleks tegemist mittesammuga tagasi, vaid pigem kaotusega. Osutan sellistele projektidele nagu KonradAdenaueri hoone laiendamine, Euroopa Ajaloo Maja. Need projektid jätkuvad selle eelarveraames piiranguteta. Sellele tuginedes väidame ühtlasi, et tulevased eelarved peaksid olemamitmeaastased, nii et juba algusest peale oleks võimalik üldine planeerimine, mis onvastavuses ja kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga.

Janusz Lewandowski, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Lubage mul edastadasüdamlikud õnnesoovid rahvusvahelise naistepäeva puhul. Ma nõustun raportöörFernandese nimetatud eelarve ranguse põhimõttega, eelkõige Euroopa Liidu halduseelarvetepuhul. Olen veendunud, et praeguste majandustingimuste korral tuleb Euroopa Liidus justseda teed minna.

Seda silmas pidades palusin oma kolleegidel komisjonis suhtuda eriti ettevaatlikulthalduskulude suurendamisse ning me võime lubada, et meie kulude kasv jääb alla 1%.Arvestades, et meil on mõningad lepingulised kohustused, tähendab see seda, et 2012. aastaeelarves kärbitakse infotehnoloogia, koosolekute, konverentside ja missioonidega seotudkulusid ning samuti kulusid uuringute ja trükiste valdkonnas.

Kirjutasin teiste institutsioonide juhtidele kirja ning selline on nende vastus. Arvan, ethalduskulude puhul tuleb just see tee valida. Nõukogu on meile märku andnud, et ka nemadkavatsevad oma eelarvet kõvasti piirata.

Sama põhimõtet tuleks kohaldada ka tulevase laienemise suhtes. Arvan, et esialgsedeelarvestused tuleks lisada eelarvesse siis, kui on langetatud ametlik otsus ühinemiskuupäevakohta, ning seda tuleks teha kirjaliku muutmisettepaneku või paranduseelarve kujul. Peanteile praegu siiski meelde tuletama, et halduskulud moodustavad vaid alla 6% EuroopaLiidu eelarvest, nii et proportsioonid on üsna hästi paigas.

08-03-2011Euroopa Parlamendi aruteludET2

Talitluskulude puhul on Euroopa eelarvel oma sisemine loogika. Programmid muutuvadajaga küpsemaks. Seega on sellesse etappi jõudnud enamik programme, millega alustati2007. aastal. Euroopa eelarve on peamiselt investeerimiseelarve, mitte aga tarbimisegaseotud ja sotsiaaltoetusi pakkuv eelarve. Ühelt poolt peaksime olema halduskuludegaseoses väga ranged, kuid teiselt poolt peaksime mõistma Euroopa eelarve sisemisedünaamika loogikat. Muidu tekitame palju täitmata maksekohustusi (nn RAL, reste à liquider),mis kujutavad endast tervet hunnikut kulutamata raha, täitmata kohustusi ning see ei olekooskõlas korraliku eelarvemenetlusega.

Seepärast lubage mul veel kord avaldada heameelt José Manuel Fernandese raportisnimetatud põhimõtete üle. Kavatseme suuniste alusel arutelu läbi viia 30. märtsil ning maootan seda kolmepoolset kohtumist põnevusega.

Monika Hohlmeier, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid!Esiteks soovin väljendada kahetsust ja kohkumust, et kohal ei ole ei peasekretäri ega kahteasepresidenti, kellel on Euroopa Parlamendi ees omad kohustused. Me ootame üldiseltkomisjonilt, et selle institutsiooni vastutavad liikmed oleksid kohal. Peaksime sama ootamaka meie kõrgeima positsiooniga esindajalt.

Teiseks sooviksin käsitleda Euroopa Parlamendi hoonete haldamise küsimust. Mul on heameel asjaolu üle, et Luxembourgis asuva Konrad Adenaueri hoone projekt edeneb ning ettundub, et kulud on justkui kontrolli all ja kõik sujub plaanikohaselt. Kui nimetatud hoonelaiendamise projekt on lõpule viidud, peaks personali koondamine ühe katuse allasuurendama tõhusust ja sünergiat ning ühtlasi vähendama iga-aastaseid kulusid, sestkaheksa büroohoonet suletakse. On väga tähtis, et see eesmärk saavutatakse, sest me vajameneid rahalisi vahendeid muuks otstarbeks, nagu kolleeg Fernandes ütles.

Usun, et Euroopa Ajaloo Maja on tähtis projekt, sest see meelitab ligi palju külastajaid,kellele pakutakse võimalust tutvuda põhjalikult Euroopa Liidu tähtsuse, eesmärkide jaotstarbega Euroopa ajaloo kontekstis.

Kolmandaks soovin paluda, et Luxembourgis ametisse määratud personal paigutataksümber Brüsselisse. Kuna nad peavad sageli töötama Brüsselis, reisivad nad pidevaltedasi-tagasi, põhjustades sellega probleeme ka parlamendiliikmetele. See puudutab ainultväikest arvu alamvaldkondi ning tõhususe huvides tuleks ümberpaigutamist tõesti kaaluda.

Neljandaks on mul hea meel selle üle, et Euroopa Parlament kavatseb kulutusi suurendadavaid tagasihoidlikus ulatuses. Asjaolu, et teistes valdkondades suurendatakse kulutusimõõdukalt, ei peaks Euroopa välisteenistus käsitlema kui põhjust kulude massilisekssuurendamiseks. Kutsun kõiki institutsioone viima sel majanduslikult ja finantsiliselt raskelajal oma kulutused kooskõlla olemasolevate vahenditega.

Derek Vaughan, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Soovin öelda tänusõnadvolinikule. Samuti soovin tänada raportööri raporti eest, kuid ka tema lähenemisviisi eest,et ta pani kokku suunised ka teistele institutsioonidele. Ta teeb õigesti, kui tasakaalustabvajaduse tagada ühelt poolt Euroopa Parlamendi ja teiste institutsioonide suutlikkus toimidanõuetekohaselt ning teiselt poolt eelarvemahu võimalikult väike kasv.

Eelkõige on mul hea meel tema ettepaneku üle hoida kasv inflatsioonimääraga samaltasemel. Arvan, et esialgses ettepanekus kavandatud 5,2% kasv on liiga suur. Loomulikulttuleb selleks, et saavutada raportööri ja teiste parlamendiliikmete soovitavat mõõdukatsäästu, tagada, et säästmine kajastuks ka eelarves. Seepärast olen pakkunud välja võimaluseteha raportööriga koostööd, et need säästmiskohad kindlasti ka leitaks. Usun, et säästmine


on võimalik sellistes valdkondades nagu kinnisvarapoliitika ja laienemine – mida ka volinikise mainis –, kuid samuti seoses Euroopa Liidule mittekuuluvate büroohoonete kavandatudkuludega, mis minu arvates on sellisel ajal luksus, mida me ei saa endale lubada.

Lõpetuseks lubage mul öelda, et me peame tegema väga tihedat koostööd teisteinstitutsioonidega, eelkõige Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- jaSotsiaalkomiteega, kus oldi minu andmetel samuti väga mures oma 2012. aasta eelarvepärast. Peame tagama, et nii nagu meie suudavad ka nemad toimida nõuetekohaselt, kuidsamal ajal siiski piirata oma tulevaste kulutuste kasvu. Seega võin öelda, etsotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon on täiesti valmis koostööks raportööriga.Me toetame neid suuniseid käsitlevaid ettepanekuid ning ootame põnevusega järgmiselnädalal numbrite üle toimuvat arutelu.

Juhataja. – Soovin vastata Monika Hohlmeieri märkusele. Asepresident Pitella, kes vastutabeelarve eest, on siin saalis ja kuulab arutelu.

Alexander Alvaro, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Ma tänan kolleegFernandest suurepärase raporti eest. Hea eelarvehalduse puhul on peamisteks põhimõtetekstõhusus, arukas majandamine ja meie käsutusse usaldatud rahaliste vahenditevastutustundlik kasutamine. Kuid ikka ja jälle ilmneb kõikide eelarveläbirääkimiste käigusmidagi, mida me peame siinkohal taas vältima – nimelt ahnus ja soov jätkata vanaviisi.Peame tegema vahet ahnusel ja vajadusel.

Pole kahtlustki, et Lissaboni lepingus loetletud ülesanded ja lepingust tulenevad tööd onvajalikud. Hoolt tuleks kanda selle eest, et tagatakse tasakaal fraktsioonides ningkomisjonides ja halduslikel ametikohtadel täidetavate ülesannete vahel. Nagu minu kolleegjuba täheldas, oleks olnud hea, kui peasekretär oleks sellel istungjärgul osalenud. Siis taoleks kuulnud, mida meil öelda on. Kui me kasutame mõistlikult ära selles parlamendistekkiva sünergia mõju, ei ole kolleeg Vaughani osutatud uusi osakondi sellisel kujul vaja.Meil on erinevates peadirektoraatides küllalt pädevaid inimesi ning ma olen kindel, etsuudame nende oskused tõhusal viisil koondada.

Mis puudutab Euroopa Ajaloo Maja, siis nõustun kolleeg Hohlmeieriga, et väga tähtis onsee, et selliste projektide puhul oleks algusest peale olemas äriplaan. Me ei peaks sellesnägema mingit soovisaadet, kus igaüks saab seda, mida tahab. Peame haldama omavahendeid targalt ja lähtuma seejuures mõistlikust eelarvest.

Lõpetuseks soovin lisada, et me ei tohiks teha viga ja loobuda investeerimast tulevikku,lähtudes ekslikust soovist säästa raha. Tänased investeeringud näiteks IT-vahenditessevõivad eelolevatel aastatel säästa meie jaoks palju raha ning just seepärast ei tohikskokkuhoid saada omaette eesmärgiks. Kokkuhoid peab olema tulevikku silmas pidadesmõistlik.

Helga Trüpel, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinikLewandowski, kallid kolleegid! Arutleme praegu parlamendi 2012. aasta eelarve üle ningma sooviksin rõhutada, et Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni arvates tuleks leidaõige tasakaal peamiselt Lissaboni lepingu alusel antud uutest volitustest ja pandud uutestkohustustest tuleneva piiratud ja põhjendatud eelarvekasvu ning enesedistsipliini javaoshoituse vahel ajal, mil avaliku sektori vahendeid napib. Välismaailma jaoks onparlamendi eelarve ikka midagi Euroopa Parlamendi visiitkaardi taolist ning sel on jätkuvaltsümboolne tähendus: kuidas me käsitleme kokkuhoiupoliitikat – vajadust selle poliitikajärele –, sest see avaldab meile otsest mõju?


José Manuel Fernandes kasutab selliseid sõnu nagu „konsolideerimine”, „vaoshoitus” ja„konservatiivsus”. Siiski oleme siiani kuulnud vaid mõnda tõelist ettepanekut selle kohta,kus ta kavatseb kärpeid teha ja kus kavatsetakse vahendeid vähendada. Loomulikult onõige nõuda parlamendi haldamisel suuremat tõhusust ning mina omalt poolt näen mitutaspekti, mida saaks parandada.

Sooviksin nüüd käsitleda Euroopa Ajaloo Maja küsimust. Põhimõtteliselt olen ma täielikultselle projekti poolt. Usun siiski, et projektil peavad olema sõnaselged äriplaanid. Kui sellistprojekti soovitakse käsitleda prioriteetsena – ütlen seda otse taas kord José ManuelFernandesele – ning kui sõnadel „enesedistsipliin” ja „konsolideerimine” on tõepoolest tõsitaga, siis peame olema valmis tegema kärpeid ka muudes valdkondades.

Kui prioriteedid on poliitilise tahte tulemusel kindlaks määratud, tuleb konsolideeritudeelarve koostamiseks jätta mingid muud valdkonnad tähtsuselt teisele kohale. Rääkidakonsolideerimisest asjakohaseid soovitusi esitamata on teemast kõrvalepõiklemine. Asitoimib ainult siis, kui inimesed on valmis ütlema, kus kärpeid tehakse – seda eelkõige uuteprioriteetide puhul. Seda pidasin ma Euroopa Parlamendi visiitkaardile osutades silmas:piiratud kasvu ja ka ilmselget vaoshoitust.

James Elles, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Soovin tänada raportööri raportieest, mis minu arvates on väga hästi tasakaalus. See ilmneb eelkõige selles, et raportispüütakse saavutada rahaliste vahendite konsolideerimist ja kokkuhoidlikku eelarvet.

Tema nimetatud põhimõtteid – kõrgetasemeline õigusloome, hea halduse põhimõtted,õigsus ja lihtsus ning kulude kärpimise kavade esitamine – ei peaks kohaldama mitte ainultkõikide teiste institutsioonide suhtes peale komisjoni, vaid ka komisjoni enda eelarvesuhtes.

Kui vaadelda raportööri esitatud tehnoloogilist aspekti käsitlevaid seisukohti, ei peaks mepüüdma säästa mitte ainult pikemas perspektiivis, vaid me peaksime suutma esitada kalühikest perspektiivi käsitlevaid kärpekavasid.

Minu fraktsiooni jaoks valmistab muret eelkõige turvalisuse küsimus. Tundub, et mepaneme liialt rõhku sellele, et takistada inimesi institutsioonidesse tulemast. Me ei annaneile piisavalt juurdepääsuvabadust või liikumisvõimalust. Kui te lubate, siis teeksinettepaneku, et kui asepresidendid jõuavad selle konkreetse küsimuse juurde, peaksid nadpilgu pöörama USA Kongressi poole, mis tagab majja sisenevate inimeste turvalisuse, kuidlubab neil siis majas vabalt liikuda. Seda võimaldab professionaalse turvateenistusekasutamine.

Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! On häbiväärne, et praegusemajanduskriisi tingimustes on juba esitatud ettepanek suurendada meie parlamendi eelarvet2012. aastaks 5% võrra. Parlamendiliikmete assistentide hüvitisi suurendati taas alleseelmisel nädalal 1500 euro võrra kuus. Selle parlamendi kolme asukohaga seotud tohututlaristamist ei ole püütud kuidagi ohjeldada. Mis veelgi hullem, Euroopa Parlament on nüüdotsustanud 60 miljoni euro eest üles vuntsida Euroopa Ajaloo Majana kasutusse võetavahoone, nagu meil ei oleks Euroopas muuseume. Kas EL soovib ajalugu ümber kirjutada?Ja kuidas on lood välisteenistusega, kus kavatsetakse muu hulgas palgata 50 ametnikku,kes teenivad 20% rohkem kui Briti peaminister ja vajavad uut hoonet, mis läheb maksma10,5 miljonit eurot aastas.

Lugupeetud juhataja, Briti maksumaksjate nimel palun teil sellele röövimisele lõpp teha.


Angelika Werthmann (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! KolleegFernandese koostatud projektis 2012. majandusaasta kohta viidatakse kulutasuvusele jakonsolideerimisele. Euroopa kodanike esindajatena peame meie siin parlamendis esitamaselle kohta oma märkused. Kulutasuvus on äärmiselt tähtis.

Siiski on Horvaatia ühinemisest ning Euroopa välisteenistuse ja kolme uue finantsasutuseloomisest tulenevad lisakulutused mõjutanud ELi eelarvet. Tõsi on see, et uued kulutusedei peaks ilmtingimata tähendama – ja tegelikult üldse ei tohikski tähendada – eelarvesuurenemist. Kõikides liidu institutsioonides on võimalik säästa näiteks personali- võikinnisvarapoliitika või haldustegevuse raames. Teen taas kord ettepaneku, et erinevaidasutusi tuleks auditeerida ning püüda leida sünergiat liikmesriikide vahel.

Giovanni La Via (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallidparlamendiliikmed! Kõigepealt sooviksin ma tänada raportöör Fernandest suurepärasetöö eest.

Ei ole kerge rääkida institutsioonide eelarvetest ja rahaliste vahendite haldamisest, eriti kuipüüda arutleda nende eelarvete toimimise parandamise üle ja teha seda olukorras, kusesineb vajadus majandusliku konsolideerimise järele, millega liikmesriigid ja Euroopa Liitpeavad praeguses nii tundlikus olukorras silmitsi seisma. Just seepärast toetan ma täielikultraportööri käsitlusviisi, milles rõhutatakse selliseid väärtusi nagu kõrgetasemelineõigusloome ja usaldusväärne finantsjuhtimine, mis on juhtpõhimõtted, millel kõikideinstitutsioonide tegevus peaks põhinema.

Kriisiajal, mil meie peamine eesmärk peab olema Euroopa majanduse taaskäivitamine,peaksid tõepoolest eeskujuks olema just institutsioonid. Eeskuju ei tähenda pelgaltkokkuhoidu, vaid pigem suurenenud haldustõhusust, et tagada rahaliste vahendite õiglaneja parem kasutamine, mis võimaldab kõikidel institutsioonidel töötada nii tõhusalt kui katulemuslikult, andes neile võimaluse saavutada peamised eesmärgid, mille Euroopa onendale viimastel aastatel püstitanud.

Kui konkreetsemalt parlamendi eelarvet vaadelda, siis nii nagu raportöörgi usun ka mina,et 2012. aasta eelarve peaks olema konsolideeritud, võttes arvesse asjaolu, et sellest võikssaada pigem lähtepunkt, mitte aga praegune arutelu mitmeaastase finantsraamistiku üle.

Leian siiski, et osa rahalistest vahenditest tuleks kasutada selleks, et vajadustest lähtuvaltolukorda natuke parandada ja võimaldada liikmetel täita oma ülesandeid kvaliteetseteteenuste toel.

Seepärast arvan, et kärped peaksid hõlmama ühiseid teenusi, aga lisajõupingutusi tuleksteha ka kinnisvarapoliitika puhul, ratsionaliseerides meile juba kättesaadavate ruumidekasutust ning võttes vastu keskpikka ja pikka perioodi hõlmava kava, mis võimaldabkinnisvaraga seotud kulutusi ette planeerida ning muuta meie otsused selles valdkonnasläbipaistvamaks ja ratsionaalsemaks.

Jens Geier (S&D). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid!Loomulikult peaksime arutlema kulusid, mida tuleks selles eelarves vältida või mille arvelton võimalik eelarves kokku hoida. Kutsuksin teid kõiki siiski üles olema natukeobjektiivsemad oma etteaimatavas vastuses ametitega seotud arutelus. Miks nii? Esitekssellepärast, et eelarvekontrollikomisjon on pidevalt kaasatud sellesse arutellu ja juhibtähelepanu sellele, kuidas koostööd ametite vahel ja nende ülesannete täitmist saaksparandada, ning samuti sellepärast, et me ootame Euroopa Kontrollikojalt sel aastaleriaruannet ametite kohta ning siis on meil objektiivsem alus aruteluks, mis praegu on


natuke mõttetu. See puudutab eelkõige seda, kuidas ameteid juhitakse ja kuidas me suudamevajalikul määral säästa.

Säästmisest rääkides sooviksin nüüd pöörduda järgmise teema juurde, milleks on meiekinnisvarapoliitika. Tõsi ta on, et Euroopa Liidu kinnisvara puhul saame rahalisi vahendeidkindlasti säästa. Mina isiklikult sooviksin teada, kas on tõesti hea mõte ehitada EuroopaParlamendi jaoks Brüsselisse uued hooned, sest see strateegia on mõttekas ainult siis, kuiBrüsseli kinnisvarahinnad pidevalt tõuseksid. Praegu paistab olukord turul teistsuguneolevat. Kui kinnisvarahinnad turul ei tõuse, on mõttekam pigem üürida kui osta, eriti kuikõndida Euroopa kvartalis lahtiste silmadega ringi ja näha, kui palju büroopinda ontegelikult selles piirkonnas välja üürida.

Ning see toob mind Euroopa Ajaloo Maja teema juurde. Usun, et selles küsimuses on vajasuuremat legitiimsust, sest meile ei piisa sellest, et tänaseni tuginevad kõik Euroopa AjalooMaja loomisega seotud algatused parlamendi juhatuse resolutsioonidele ja neil algatustelpuudub igasugune demokraatlik legitiimsus. See ei saa nii jätkuda. Ennekõike peameteadma, kuidas kaetakse selle institutsiooni tegevus- ja järelkulud.

Anne E. Jensen (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Ka mina soovin tänada José ManuelFernandest suurepärase raporti eest ning volinik Lewandowskit eelkõige institutsioonidelesuunatud kirja eest, mis sisaldas palvet kärpida sel aastal oma halduskulusid. Leian, et seekiri on väga kohane ning aitab valida lähenemisviisi, mis meie arvates muudab säästmisenõudmise meie jaoks lihtsamaks. Ühtlasi arvan, et see peaks kohalduma kõikideleinstitutsioonidele. See peab kehtima Regioonide Komitee, Majandus- ja Sotsiaalkomiteeja Euroopa Kohtu kohta, kelle kulud on mõistagi järsult suurenenud. Samuti peab seekehtima kontrollikoja kohta. See on natuke raskem väikeste institutsioonide, näiteksEuroopa Ombudsmani ja Euroopa andmekaitseinspektori puhul, ning sellega me peameloomulikult arvestama.

Arvan siiski, et eelkõige meie siin parlamendis peame näitama, et suudame kulutusi piirata.Lissaboni lepinguga on meile antud uusi ülesandeid, millega kaasnevad lisakulutused, kuidjärgmine, 2012. aasta peab olema konsolideerimise aasta. Räägitud on laienemisest. LisameHorvaatia ühinemisega kaasnevad kulud paranduseelarvesse. Paljud on maininud kaEuroopa Ajaloo Maja teemat. Minu arvates on suurepärane idee luua see Euroopa AjalooMaja, mis moodustaks ühe osa meie külastajatele pakutavatest teenustest. Paljud nooredei tunne väga hästi ajalugu, mis tõi kaasa ELi loomise, ning öeldakse, et kui me ei tea omaajalugu, siis jäämegi seda kordama. Minu arvates on ülitähtis rääkida üle Euroopa hiljutineajalugu ning seepärast kavatseme seda Euroopa Ajaloo Maja toetada.

Viimasena, aga siiski mitte vähem tähtsana sooviksin öelda, et meie kulutused onloomulikult suures osas seotud asjaoluga, et meil on mitu asukohta ja see maksab raha.Peame seda teemat hoolikalt kaaluma. Kahjuks on meie suurimad kulud seotud millegagi,mille puhul me ei saa midagi ette võtta. See puudutab nimelt asjaolu, et me peame sõitmaStrasbourgi ja Brüsseli vahet. Kui Euroopa Ülemkogu tõepoolest usub, et tuleb säästa, siispeaksid Euroopa riigipead seda küsimust arutama. Ma tänan teid, lugupeetud juhataja.

Hynek Fajmon (ECR). – (CS) Austatud juhataja! On selge, et ka veel 2012. aastal tunnebkogu Euroopa Liit, aga ka tema liikmesriigid majandus- ja finantskriisi pikaldast mõju.Seepärast peab Euroopa Parlament võtma oma eelarvestrateegiat kohaldades seda asjaoluarvesse. Peame püüdlema maksimaalse eelarvedistsipliini ja kokkuhoiu poole. Mul on heameel, et seda asjaolu on kajastatud ka raportis ning et seda raportis rõhutatakse. Kokkuhoidei saa aga siiski tähendada seda, et kulud suurenevad käsikäes inflatsiooniga. Meie eesmärk


peab olema hoida parlamendi kulud käesoleva aasta kuludega samal tasemel. Tuleb tehakõik endast olenev, et tagada kokkuhoid ja kasutada parlamendi käsutuses olevaid vahendeidparemini. Seda tuleb teha kõikides Euroopa Parlamendi tegevusvaldkondades, alustadeskinnisvarahalduse ratsionaliseerimisest, kasutades selleks paremini ära infotehnoloogiatja inimressursipoliitikat. Siin on võimalik säästa ning meil peab olema julgust seda teha.

Claudio Morganti (EFD). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Üldisemajanduslanguse perioodil on Euroopa institutsioonide põhiülesanne olla eeskujuks.

Selles raportis on väga õigesti keskendutud tõhususe kriteeriumi täitmisele ning kulude jateenuste haldamisele. Seepärast mõtlen, et äkki tuleks reaalselt ja võimalikult ruttukontrollida teatavate väljast hangitud teenuste tõhusust. Viitan eelkõige parlamendiinfotehnoloogiateenustele ja sisemisele turvateenusele, pidades osaliselt silmas hiljutisisündmusi, millest me kõik teadlikud oleme: nimelt postkontori röövimist eelmisel kuul.

Lisaks tuleb kritiseerida Euroopa välisteenistust. Loodud teoreetiliselt null kuludega jaeesmärgiga vähendada raiskamist ja parandada Euroopa Liidu välissuhete tõhusust, kipubkõnealune teenistus osutuma ebaõnnestunud projektiks mõlemal rindel, st nii poliitiliseltkui ka majanduslikult. Soovin, et Euroopa Parlament oleks selles valdkonnas karm.

Philip Claeys (NI). – (NL) Lugupeetud juhataja! Eelmisel nädalal küsis mitu valijat minultFlandrias, kuidas on võimalik, et meie kui Euroopa Parlamendi liikmed saame ikka veel1500 eurot kuus selleks, et palgata lisapersonali sel majanduslike probleemide ja ebakindluseajal, mil tavainimesed peavad oma püksirihma pingutama. See, mida me praegu teeme,on tegelikult veelgi rohkem kulutamine.

Valijate küsimused ja märkused on täiesti asjakohased. Meie kui Euroopa Liit peaksimeolema eeskujuks. Peaksime elama oma võimaluste järgi ning just praegu ei ole meil muudvõimalust kui jõuda järeldusele, et see José Manuel Fernandese raport on natuke käestlastudvõimaluse moodi. On langetatud otsused – ja minu arust õiged otsused –, nimelt et meiltuleb suhtuda eelarvesse vastutustundlikult ja vaoshoitult. Isegi põhjenduses A kutsutakseüles „kokkuhoiu saavutamiseks võtma kasutusele ranged haldusmenetlused”.

On siiski kahju, et kõnealuses raportis ei täpsustata, kus täpselt me neid kärpeid tehavõiksime. Loomulikult on üsna mitu valdkonda, kus neid teha võiks – pean silmas Majandus-ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed ning Brüsseli ja Strasbourgi vahet sõitmist,mis maksab aastas 200 miljonit eurot. Kutsun komisjoni ja nõukogu, aga ka parlamentiastuma vajalikke samme ja korda majja lööma, otsima võimalusi säästmiseks ja koostamaselle kohta reaalse kava, et saaksime mitmed punktid arutluse alla võtta ja tõesti säästa.

Ville Itälä (PPE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Ka mina soovin tänada raportööri vägatasakaalustatud, suurepärase raporti eest. Kõik räägivad siin kokkuhoiust ja sellest, et seeon suurepärane asi. Vajame eelarvedistsipliini ja tõhusust ning peaksime rangelt järgimaseda, mis on meie peamine ülesanne, ega minema kaugemale sellest ülesandest, millekson seadusandlik töö.

Enamik ütleb, et peame olema kokkuhoidlikud, kuid räägivad ikkagi sellest, mida me eipeaks kärpima. Peaksime rääkima konkreetsetest meetmetest, mis võimaldaksid meil säästa.Suudaksime säästa, kui lõpetaksime kolme töökoha vahet sõitmise. Me loomulikult teame,kui raske oleks seda poliitiliselt ellu viia.


Soovin tõstatada ühe teema ja selleks on turvalisuse mõiste, mida ka James Elles siin nimetas.Aasta jooksul on meil siin toimunud pangarööv, lisaks on röövitud sööklat ja kapostkontorit. Kedagi ei ole isegi kätte saadud. Turvalisus on suisa naljanumber.

Me kukkusime läbi ühes ilmselges valdkonnas: parlamendiliikmed sisenevad hoonesse,kus puudub nõuetekohane kontrollitud sissepääs. Peaksime nõudma elektronallkirjakasutamist. Praegu on meil nimekirjad ja büroo, kus töötab palju inimesi, kes küsivadnimesid ja sisestavad need arvutisse. See on raha raiskamine: me peaksime säästma ningkasutusele võtma parema ja usaldusväärsema turvasüsteemi. Me peame selle vaid ärategema, kuid parlamendiliikmed keelduvad sellest pidevalt ning ütlevad, et nad ei nõustuelektronallkirjaga, kuigi sel moel suudaksime ilmselgelt säästa ja kasutusele võtta parematurvasüsteemi.

Ma ei mõista, kuidas see töötab USA Kongressis. Seal on kõik süsteemiga nõus, kuid siinei jõuta mingil põhjusel üldse tegudeni. Loodan, et keskendume nüüd valdkondadele, kustõepoolest õnnestub säästa.

Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja! Pean poliitilisest vaatenurgast vägatähtsaks, et 2012. aasta eelarve koostamise suunised peegeldaksid majanduslikku ja poliitilistolukorda, milles see eelarve koostati.

Ajal, mil liikmesriigid peavad tegema kärpeid ning meie kodanikud kannatavad finants-ja poliitilise kriisi tagajärgede all, ei saa me oodata eelarve suurt kasvu võrreldes eelmiseaastaga. Vastupidi, peame uurima oma tegevusvaldkondi, kus saaksime säästa meiekodanikelt kogutud maksutulu, vähendamata meie töö kvaliteeti.

Usun, et meil on piisavalt ruumi parandada seda, kuidas me oma tööd korraldame. EuroopaParlamendi kolm peakontorit ning tuhandete töötajate ja parlamendiliikmete regulaarnetransportimine Brüsselist Strasbourgi 12 korda aastas on üldsusele hästi teada. Austatudkolleegid! Selline avaliku sektori vahendite pillamine ei näita midagi muud kui põlgusttegeliku olukorra vastu.

Igasugused jutud kulude kärpimisest näivad valed seni, kuni see Euroopa Parlamendiedasi-tagasi transportimine lõpeb.

Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Alustuseks sooviksintänada José Manuel Fernandest, et ta koostas Euroopa Parlamendile ja teisteleinstitutsioonidele suunised. Minu arvates ühendavad need tema koostatud suunised endasvajaduse teha kärpeid, või siis pigem kärbete hädavajalikkuse, millest me kõik EuroopaLiidu praegust majanduslikku olukorda arvestades teadlikud oleme, ning heaksõigusloomeks sobivate tingimuste tagamise.

Soovin siinkohal rõhutada, et me ei tohi unustada, et Lissaboni leping ja peagi toimuvlaienemine tähendavad, et Euroopa Parlamenti ootavad ees uued ülesanded. Seepärast onmeie kodanike heaolu silmas pidades äärmiselt oluline leida lahendused, mis hõlbustaksidEuroopa Parlamendi nõuetekohast ja õigeaegset toimimist.

Soovin rõhutada, et loodan jätkuvalt teha raportööriga koostööd, mille käigus õnnestukstagada, et Euroopa Parlamendi koostatav 2012. aasta eelarve oleks selline, midaiseloomustab finantsdistsipliin, kuid et see eelarve oleks ka selline, milles ei mõeldaks ainultjärgmisele aastale või kahele-kolmele sellele järgnevale aastale, vaid millega suudetaksekehtestada ajakohastavad meetmed, mis hõlbustavad Euroopa Parlamendi tööd, ja ettenäha investeeringud, mis loodetavasti võimaldavad säästa tulevikus.


Jan Kozłowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Soovin tänada José Manuel Fernandestselle suurepärase raporti eest. Ka mina usun, et 2012. aasta eelarve peaks olema realistlikja kohandatud praegusele majanduslikule olukorrale. Omades aastatepikkust kogemustpiirkondliku eelarve haldamisel ja kuuludes eelarvekomisjoni, panen kulude planeerimiseleriti suurt rõhku distsipliinile. Usun siiski, et peaksime vältima valet majandamist, mis võibkaasa tuua majanduskasvu aeglustumise ja majandusliku konkurentsivõime vähenemise.Tõusnud tööhõivemäärad ning kvaliteetsete ja säästvate töökohtade loomine onmajanduskasvu ja kriisi mõjudest toibumise eeltingimused. Euroopa Liidu eelarve peabaitama kaasa tööhõive suurenemisele. Majanduskasvu võti ei seisne kulude vähendamises,vaid tõhususe suurendamises ning Euroopa rahaliste vahendite suunamises strateegilisteja mõõdetavate tulemuste saavutamisse. Ma tänan teid.

Giovanni Collino (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Olentänulik José Manuel Fernandesele tehtud töö eest ning selle eest, et ta keskendus meiehalduskulude võimalikele kärbetele. Personali- ja kinnisvarapoliitika on kaks peamistvaldkonda, kuhu meie halduskulud on koondunud, nagu ka raportis selgelt näidatakse.

Võttes arvesse Horvaatia peatset ühinemist Euroopa Liiduga ja tulevast personalivajadust,on vajalik ja asjakohane hallata personali, seda eelkõige liikuvuse kaudu. Kui ühelt pooltpakub selline personalipoliitika suurt paindlikkust, siis teisalt nõuab see Euroopa Liidupersonali suuremat koolitamist.

Kinnisvarapoliitikaga seoses nimetatakse dokumendis sõnaselgelt tsentraliseerimisepõhimõtet. See karm poliitika, mida me eelarvete suhtes kohaldame – alustades liikmesriigieelarvest –, peaks meid keskpikas perspektiivis sundima kaaluma, kui hea mõte on säilitadaparlamendi kolm asukohta. See on vaieldamatult keeruline küsimus, kuid siiski küsimus,mida ei saa tähelepanuta jätta.

Gianni Pittella (S&D). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Olen arutelu vägahoolikalt kuulanud ning ma võin teile kinnitada, et juhatuse ettepanek on karmuse,läbipaistvuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise musternäidis, ning ma soovin rõhutadaeelkõige kolme punkti.

Esiteks, meie ettepanekus sisalduv kasv ei ületa Euroopa Liidu keskmist inflatsioonimäära.Teiseks olen ma mureküsimustes teiega sama meelt ning me teeme tööd, et jõuda turvalisuseja personali huvides mõistliku ja tulevikku vaatava kinnisvarapoliitikani. Kolmandaks,1500 euro suurune kasv oli kokku lepitud ning eelarvekomisjon oli selle reservi pannud.

Nimetatud komisjon on reservi vabastanud. Tegemist ei ole parlamendiliikmete taskussemineva rahaga – see arusaamatus ja valeteave vajab selgitamist –, vaid see raha lähebassistentidele, kes aitavad parlamendiliikmetel paremini täita neid kohustusi, mis neile onLissaboni lepinguga pandud.

Indrek Tarand (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Soovin esile tõsta ühe väikese valdkonna,milles me võiksime raha säästa – selleks on tarkvara. Me maksame Bill Gatesile igal aastaltohutu summa tema Windowsi tarkvara eest. Ta võib ju olla tore mees, kes annetab paljuraha heaks otstarbeks, kuid kui me kasutaksime siin parlamendis julgemalt avatud tarkvara,oleks see samm puhtama, odavama ja tänapäevasema halduse suunas.

Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Soovin küsida volinik Lewandowskilt, millineon konkreetne menetlus euro turvavõrgu, teisisõnu Euroopa institutsioonide poolt väljakäidud raha hindamiseks 2012. aastal. Kas komisjon esitab ettepaneku, kui konkreetneriik avaldab soovi seda turvavõrku kasutada? Kas Euroopa Parlamendil on täielik roll selles


kaasotsustusprotsessis ning kas seda küsimust arutatakse ka sel nädalal turvavõrgulaiendamise kontekstis?

Teiseks soovin kommenteerida assistentidele makstava hüvitise 1500 eurost kasvu. Palun,et kõik parlamendiliikmed, kes ei kasuta täiel määral ära assistentide hüvitist, ütleksidavalikult, kui palju raha nad ise säästavad – lõppude lõpuks on tegemist valdkonnaga, kuskuritarvitamine on väga tõenäoline. Võib juhtuda, et on parlamendiliikmeid, kes ei peakõnealust hüvitist üldse kasutama, sest nad osalevad parlamendi töös väga harva. Selliseljuhul ei peaks neid summasid täiel määral kasutama. Vaid need, kes teevad kõvasti tööd,tohiksid hüvitist kasutada täies mahus. Kõik ülejäänud peaksid selle raha maksumaksjaletagastama.

Milan Zver (PPE). – (SL) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Ka mina soovin alustusekstänada José Manuel Fernandest suurepärase raporti eest. Nõustun siiski nendeparlamendiliikmetega, kes ütlesid, et raha tuleb säästa ning seda eelkõige eelarves.

Vastab tõele, et Euroopa eelarve on aastakümnete jooksul kokku kuivanud. Vaadates SKPd,mida me ELis toodame, on selle maht pidevalt vähenenud. Volinik ütles hiljuti, etfinantsperspektiivi alguses oli ELi sisemajanduse koguprodukt umbes 1,3%. Täna on seenäitaja vaevu 1,12%. Kuid samal ajal on Euroopa riikide eelarved märkimisväärseltsuurenenud.

Näiteks on viimase kümne aasta jooksul Ühendkuningriigi üldtuntud mõõdukas eelarvesuurenenud 100%, st 2,5 korda rohkem kui ELi eelarve. Soovin kuulda volinikukommentaari eelkõige selle kohta, kas on tõenäoline, et ta puutub järgmise eelarverakendamisel 2012. aastal kokku raskustega just seetõttu, et Euroopa eelarve onliikmesriikide eelarvetega võrreldes tegelikult vähenenud.

José Manuel Fernandes, raportöör. – (PT) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada omakolleege nende osaluse eest. Tahaksin öelda, et praegu oli meie eesmärk koostada suunised.Kuid oleme juba suunistest kaugemale läinud ja seadnud konkreetse eesmärgi: soovimeneutraalset kasvu, mis tähendab, et 2012. aasta eelarve kasv ei ole suurem inflatsioonist.

Ma tean väga hästi, et meil on uued ülesanded. Ma tean väga hästi, et me vajame nendeülesannete täitmiseks vahendeid, kuid me peame järgima hea halduse põhimõtteid ningsaavutama säästmise hea majandamise, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtete abil.

Neid põhimõtteid ei kasutata mõttetuks säästmiseks – selliseks, mis tulevikus muutubkuluks. Meie säästud ei tohi ohustada meie seatud eesmärki, st eesmärki saavutadakõrgetasemeline õigusloome.

Seda eelarvet võiks kindlasti nimetada ka lepituseelarveks: selles ühendatakse praegused,kriisiaegsed vajadused ja nõuded, mida see aeg kehtestab institutsioonidele, et reageeridatõhusalt, lähtudes inimeste, Euroopa avalikkuse soovidest.

Vaid paar sõna ühe segadust tekitanud punkti kohta: parlamendiliikmete eelarve eisuurenenud ja ka järgmisel aastal ei ole kasvu ette näha. Summa, millele kõik viitavad –mis ei ole ette nähtud parlamendiliikmetele ja on seotud võimalusega kasutada teiseassistendi abi –, määrati kindlaks juba 2010. aastal ning eelarvesse ei ole selles mõttesmuudatusi tehtud. 2011. aastal ei ole eelarve suurenenud.

Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kolmapäeval, 9. märtsil 2011 kell 11.30.


Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Valitud esindajatena on kõik siin parlamendisteadlikud neist paljudest ohvritest, mida meie valijad ja riikide valitsused on pidanud viimasekolme aasta jooksul tooma. Kogu Euroopas on kärbitud hariduse, tervishoiu, transpordija muude oluliste teenustega seotud kulusid. On oluline, et Euroopa Parlamendil olekseelarve, mis võimaldaks tal Euroopa inimeste antud volitusi nõuetekohaselt täita. Lisakson siiski vajalik ka see, et parlamendiliikmed esindaksid neidsamu Euroopa inimesi, tagades,et ei kulutataks kergekäeliselt, et ei oleks ebavajalikke hinnatõuse ning et turul, kus tarbijadja ärimehed võitlevad iga viimase kui euro eest, oleks võimalik kasu teenida. Usun, et niiminu kolleegid siin parlamendis kui ka kõikides teistes Euroopa institutsioonides võtavadseda põhimõtet järgnevatel aastatel arvesse.

7. Naiste vaesus – Naiste ja meeste võrdõiguslikkus – 2010 (arutelu)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on tänasele päevale kohane ja selleks on ühisarutelujärgmiste ELis naisi käsitlevate raportite üle:

- Mariya Nedelcheva naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel esitatudraport soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2010 (2010/2138(INI))(Α7-0029/2011) ja

- Rovana Plumbi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel esitatud raportnaiste vaesuse olemuse kohta Euroopa Liidus (2010/2162(INI)) (A7-0031/2011).

Mariya Nedelcheva, raportöör. – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud Euroopa Komisjoniasepresident, head kolleegid! Sündisin 1979. aastal, s.o ajal, mil Euroopa kodanikud valisidesimest korda oma esindajaid otse. Olen uhke, et selsamal aastal sai esimest korda EuroopaParlamendi presidendiks naine – naiste õiguste julge toetaja Simone Veil.

Nüüd olen ma üks siin parlamendis esindatud naistest, kes moodustavad 35% koguarvust.Kunagi varem ei ole naiste osakaal olnud Euroopa Parlamendis nii suur. Kellele me agaselle eest tänu võlgneme? Võlgneme tänu kõikidele nendele naistele, kellel oli tarkust,südikust ja julgust ühineda ning nõuda õigust hääletada, töötada ja saada haridust. Võlgnemeseda kõikidele naistele, kes soovisid lihtsalt, et neid austataks nende väärikuse ja õigusteeest. Oleme võidelnud nüüdseks sada aastat, et saata võitu ebaõiglase ja alusetudiskrimineerimise üle. Kahtlemata on tehtud suuri edusamme, kuid soolise ebavõrdsusevastu tuleb võidelda iga päev ning meil on veel palju teha.

EL on olnud alati soolise võrdõiguslikkuse küsimuses eestvedaja rollis. Arvan, et siinneparlament peab tagama, et ta on selle võitluse esirinnas ka siis, kui tegemist on kõigetundlikumate teemadega.

Praegune majanduskriis on sundinud meid seisma vastamisi meie enda vastuoludega. Naguraportis toonitatud, on kriis mõjutanud enim naisi ning see mõjutab neid kauem kui mehi.Nagu ma aga esile tõin, tuleb meil lõpetada enese haletsemine, asuda tegutsema ja leidavastused. Peaksime kasutama võimalust ning muutma oma mõtteviisi ja liikuma edasi.

Nüüd on oluline rõhutada koolide rolli sooliste stereotüüpide vastu võitlemises. Edendadeshariduse, kutseõppe ja tööhõive võimalusi, parandame naiste juurdepääsu suuremavastutusega töökohtadele. Samuti on kätte jõudnud aeg kaotada püsiv palgalõhe meesteja naiste vahel ning arvan, et peaksime kiiremas korras parandama ka börsil noteeritudsuurettevõtete juhatuse liikmeskonnaga seotud olukorda. Vaid 3% börsil noteeritud


suurettevõtete juhatuse liikmetest on naised. See on vastuvõetamatu. See olukord vajabkiiresti parandamist. Mis juhtub aga siis, kui suured ettevõtted takistavad seda endiselt,hoolimata meie jõupingutustest? Siis tuleb meil kahjuks võtta kasutusele kvoodid ja siduvadeesmärgid. Räägin kvootidest vastumeelselt, sest üldiselt ma ei poolda neid. Kui agapräänikust ei piisa, tuleb võtta kasutusele piits. Keegi ei saa eitada tõsiasja, et naiste osaleminetööturul tuleb majanduskasvule ainult kasuks.

Euroopa majanduse elavdamise kava edukuse tõenäosus on tänapäeval suurem, kui soolisevõrdõiguslikkuse meetmed moodustavad selle lahutamatu osa. Esitada tuleb konkreetsedettepanekud töö- ja eraelu parema ühitamise kohta, näitamaks, et meie eesmärgid onmidagi enamat kui pelgalt unistus, sest just seda meilt oodataksegi. Seda toetavad küllväärtused ja ideaalid, kuid meie töö peab olema ka praktiline ja tõhus.

Lugupeetud juhataja, lõpetuseks soovin tuua esile veel ühe punkti. Mul oli hea meel kuulda,et Euroopa Komisjonil on kevadel kavas esitada ettepanek naistevastase vägivalla vastuvõitlemise kohta. Naistevastase vägivalla kõigi vormide vastu tuleb meil võidelda kogujõust. Austatud volinik, tahan tänada teid nii ettenägeliku tegutsemise eest.

Lugupeetud juhataja, ma ei ole pessimist ja soovin seega lõpetada hea sõnumiga, kui lubate.Arvan, et täna, rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeval peaksime avaldama kiitustTuneesia, Liibüa, Iraani, Egiptuse ja paljude teiste riikide naistele nende julguse, visaduseja meelekindluse eest inimõiguste nimel peetavas võitluses.

Põhja-Aafrikas puhuv vabadusetuul peaks aitama kaotada autoritaarsuse, vaesuse jasotsiaalse tõrjutuse viimasedki riismed, et nende riikide naised saaksid ühiskondlikult,poliitiliselt ja majanduslikult täieõiguslikeks liikmeteks, kes austavad samal ajal oma kultuurija traditsioone. Ka meie, Euroopa Parlamendi liikmed, peaksime neile kiitust avaldamaning julgustama ja toetama neid nende meeleheitlikus võitluses demokraatia ja inimõigusteeest. Pange tähele, ma räägin inimõigustest nende kõige laiemas mõttes.

Rovana Plumb, raportöör. – Lugupeetud juhataja! Lubage mul kõigepealt soovida kõikidelenaistele head naistepäeva sellel tähtsal päeval, 8. märtsil, mil tähistatakse rahvusvahelisenaistepäeva 100. aastapäeva – 100 aastat naiste õiguste eest võitlemist.

Soovin tänada kõiki kolleege, variraportööre ja sekretariaadi liikmeid nende kaastöö eestselle raporti koostamisel.

Minu raport käsitleb teemat, mis on küll üldine, kuid samal ajal väga konkreetsetetagajärgedega, nimelt naiste vaesust. 85 miljonit eurooplast elab allpool vaesuspiiri ja 17%kõigist naistest ELis on liigitatud vaesuses elavaks. Need on faktid. Majandus-, finants- jasotsiaalkriis mõjutab meid kõiki, kuid eriti ebasoodsasse olukorda asetab see naised niitööturul kui ka eraelus, sest neil on suurema tõenäosusega ebakindel töökoht, nendekoondamine on tõenäolisem ja neil on väiksema tõenäosusega sotsiaalkindlustus.

Niisugune on olukord praegu. Mida me saame ette võtta? Naised ootavad, et me esitaksimekonkreetsed ettepanekud ja meetmed. Täna on 8. märts ning ma püüan oma raporti kokkuvõtta kaheksa punktiga.

Kõigepealt kutsume liikmesriike üles võtma oma majanduslangusest taastumise kavadesarvesse soolist mõõdet, edendades ja stimuleerides naiste tööhõivet ning võttes erimeetmeid,samuti kohandama eelarveid, et tagada võrdne juurdepääs avaliku sektori kulutustele niiselleks, et tõhustada tootmisvõimsust, kui ka selleks, et täita naiste sotsiaalseid jakeskkonnaga seotud vajadusi.


Teiseks kutsume komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, mis on vajalikud sooliseebavõrdsuse kaotamiseks tööhõives ELi 2020. aasta strateegia raames. Palun tungivaltseada eesmärgiks meeste ja naiste palgaerinevuse vähendamine 1% võrra aastas, et saavutadasiht, s.o kahandada 2020. aastaks palgaerinevust 10% võrra. Rõhutan ühtlasi, et vaja onpositiivseid meetmeid naiste esindatuse suurendamiseks otsuseid tegevates poliitilistes jamajandusorganites ning äriühingutes.

Kolmas punkt on seotud töö- ja eraelu ühitamisega. Kutsun nõukogu ja liikmesriike vaatamaläbi ja täitma Barcelonas püstitatud eesmärkidega seonduvaid kohustusi, mis puudutavadkättesaadavate, soodsa hinnaga ja kvaliteetsete lastehoiuvõimaluste tagamist, ning seadmauued eesmärgid seoses ülalpeetavate eest hoolitsemisega.

Neljandaks palume komisjonil ja liikmesriikidel kujundada tervishoiupoliitikat nii, et sellegasaaks võidelda tavade vastu, mis on ohtlikud naiste tervisele ning põhjustavad sotsiaalsettõrjutust ja vaesust, ning niisuguseid tavasid ennetada.

Viiendaks palume liikmesriikidel võtta vajalikke meetmeid, et pakkuda naistele haridusesparemaid võimalusi, võideldes seejuures stereotüüpidega ja kaotades koolide õppekavadestraditsioonilised rollimudelid.

Meie kuues punkt käsitleb asjaolu, et perekonna sotsiaalsete tingimuste ja laste isiksusekskujunemise vahel on otsene seos. Seepärast kutsume komisjoni ja nõukogu üles töötamavälja ja rakendama strateegiat, mis aitaks vähendada laste vaesust 2012. aastaks poolevõrra.

Seitsmendaks, me ei tohi eirata naistevastast vägivalda. See mõjutab üha enammarginaliseerumise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Kutsun komisjoni üles kehtestamanaistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa aasta.

Kaheksandaks lubage mul rõhutada struktuurifondide, eriti Euroopa Sotsiaalfondi kuipeamise vahendi tähtsust, sest need aitavad liikmesriikidel võidelda vaesuse ja sotsiaalsetõrjutusega. Arvan, et saame sellega hakkama. Meil on võimu. Meil on südikust ja tarkust,et lahendada see tähtis küsimus nii Euroopa tasandil kui ka kõikides liikmesriikides.

Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Lugupeetud juhataja! See on tore, etrahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeval juhivad tänast istungit naised. Arvan, et seeon väga sümboolse tähendusega ning sümboolne on ka asjaolu, et saame täna tänuraportöörile Mariya Nedelchevale arutada neid päevakorra väga tähtsaid teemasid. Seenäitab suurt toetust komisjoni tööle soolise võrdõiguslikkuse vallas ja võimaldabkeskenduda tähtsatele küsimustele, mida komisjon on rõhutanud ja ka edaspidi rõhutab.

Sada aastat võitlust ning me ei näe ikka veel selle lõppu. Pean seda kahetsusväärseks, sestloodan alati, et saame lõpetada – kui nii võib öelda – naiste võitlemise iga-aastasetähistamise, kuid seni, kuni me ei ole saavutanud eesmärki, ei saa me seda teha, ningeesmärki me veel saavutanud ei ole. Euroopa Parlamendi raport toob selgelt esilekitsaskohad. Kitsaskohaks on vaesus – me kuulsime ka teist raportit, mis seda käsitleb.Vaesuse poolest on naised esirinnas, seega selles mõttes lõhet ei ole. Kuid mida me teeme,et aidata naistel pääseda vaesuse lõksust? Sellele vastab minu kolleeg László Andor.

Teine teema puudutab naiste osalemist tööhõives. Pere- ja tööelu ühitamisega on endiseltmõningaid probleeme. On ka palgalõhe probleem, sest naised teenivad ikka veel keskmiselt17% vähem kui mehed. Te võib-olla panite tähele, et 5. märtsil oli meil Euroopa võrdsepalga päev, mil toodi esile arvud selle kohta, kui palju peavad naised meestest rohkem


töötama, et saada samaväärset palka. Tegelikult oleksime pidanud töötama kuni 5. märtsinitasuta. Alates 5. märtsist oleks hakatud meile palka maksma. Loodan, et ühel päeval onvõrdse palga päev 1. jaanuaril, mis tähendaks seda, et naised ja mehed saaksid siis võrdsetpalka.

Euroopa Komisjoni poliitilised kohustused sisalduvad meie uues strateegias. Selles strateegiaskäsitletavad teemad on samad, mida ka raportöör nimetas: naiste majanduslik sõltumatus,naiste ja meeste palgalõhe, naistevastane vägivald ning soolise võrdõiguslikkuse edendaminevälistegevuses.

Alustades välistegevusest, siis te võib-olla panite tähele, et pöördusime 8. märtsil CatherineAshtoniga väljaspool Euroopat elavate naiste poole ja kiitsime kõiki neid naisi, kes võitlevadellujäämise ning demokraatia kehtestamise nimel, nende julguse eest. Meil tuleb selgeksteha, et oleme nende poolel. Rääkides kõikidest neist murrangulistest pööretest, sõdadestja genotsiidist, mis kahjuks endiselt jätkuvad, siis te kõik teate, et naised on seal esirinnas.Naised ja lapsed on kõige kaitsetumad nii meie ühiskonnas kui ka mujal ning seepärastteeb komisjon tööd selle nimel, et ühtlustada oma mitmesuguseid meetmeid, mis käsitlevadnaistevastast vägivalda, ja saavutada sarnaste eesmärkidega valdkondade vahel koostoime.

Niisugune on olukord selle suure probleemi käsitlemiseks sidusa poliitilise lahenduseväljatöötamisel. Viitan konkreetsetele meetmetele niisugustes valdkondades, millel ontulemusliku tegevuse tagamiseks selge õiguslik alus. Sellega seoses tutvustan selle aastamais kuriteoohvrite õigusi käsitlevaid meetmeid, milles on mõistagi tähtsal kohal õigusaktidnaiste ja laste abistamiseks.

Võib-olla peaksin lõpetama teemaga, mida on viimastel päevadel ohtralt kajastatud. Teteate, et 1. märtsil kutsusin börsil noteeritud Euroopa suurettevõtete juhid ühise laua taha,et öelda neile, et me ei nõustu enam meeste 90% osakaaluga juhatustes – sest just nii seeon. Iga kümne mehe kohta on juhatustes üks naine ning seega on meeste osakaal faktiliselt90%. Oleme seisukohal, et see küsimus vajab lahendamist, sest kõik majanduslikud tõendidning teadusuuringud majanduse toimimise kohta näitavad selgelt, et otsuste tegemisetasakaalustatud struktuuriga ettevõtted teenivad investeeringutelt rohkem ning nendekasum on suurem kui ettevõtetel, milles on otsustajateks vaid mehed.

Niisiis täidavad naised äris tähtsat osa ning nende suurem vastutus on majandusarenguhuvides. Kutsusin börsil noteeritud Euroopa äriühingute juhte kirjutama 2012. aastamärtsiks alla lubadusele suurendada naiste osalust ettevõtete juhatuses. Sellega annavadnad lubaduse võtta juhatusest lahkuvate meeste asemel tööle kvalifitseeritud naised – kunaselliseid on väga palju, ei tohiks nende leidmine raske olla. Me vaatame, jälgime, analüüsimeja hindame olukorda alates tänasest kuni järgmise aasta 8. märtsini ja kui miskit ei muutu,olen valmis võtma meetmeid ELi tasandil, et parandada soolist tasakaalu ettevõtete juhatuses.

(Aplaus)

Juhataja. – Austatud asepresident, tänan teid! See, mida te ütlesite, on väga sümboolneja sisukas. Nüüd annan sõna volinik Andorile, et tagada tasakaalustatud esindatus.

László Andor, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Täna on tõesti tähelepanuväärnetähtpäev ning selles arutelus osalemisega kaasneb suur vastutus.

Kõigepealt soovin tänada naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning kaasatudtööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportööre raporti eest. See raport esitati väga õigel ajal,sest selles käsitletav teema on päevakorras olnud juba mõnda aega, kuid finants- ja


majanduskriisi mõju ühiskonna haavatavatele rühmadele on muutnud selle eritikiireloomuliseks.

Lubage mul tuua esile mõningad minu tööhõive- ja sotsiaalpoliitika põhielemendid, misminu arvates parandavad naiste töövõimalusi ja -tingimusi. Liikmesriikidel tuleb nendesvaldkondades võtta kiireloomulisi meetmeid. Näiteks tuleb neil vähendada tööturukillustatust, tasakaalustades töökaitsenorme, mis kehtivad alalise lepinguga töötajatele janeile, kes töötavad tähtajalise või ebakindla töölepingu alusel – ja selle alusel sageli justnaised töötavadki.

Samuti tuleb neil leida paremad võimalused töö- ja eraelu ühitamiseks ning kaotada tõkked,mis muudavad leibkonna teiste palgasaajate – seega peamiselt naiste – osalemise tööhõivesebasoodsaks.

Oluline on tõsta tööhõive määra ELis ning peamine proovikivi selles valdkonnas on kõikidetöötajate, nii naiste kui ka meeste kaasamine tööturule. Usun, et Euroopa Sotsiaalfondituleb edaspidi kasutada paremini ja jõulisemalt, et toetada nõudluspõhiseid meetmeid,mille abil pakkuda naistele, eriti neile, kes naasevad tööturule pärast lapse sünnitamist,uusi võimalusi.

Komisjon on väga mures asjaolu pärast, et praegu on ELis üle 80 miljoni inimese vaesuseohus. Vaesuse vastu võitlemine on küll peamiselt liikmesriikide kohustus, kuid ka ELil onsiin oma osa täita. Just seda arvavad Eurobaromeetri küsitluse kohaselt peaaegu kolmneljandikku, s.o 74% meie kaaskodanikest.

Juhtalgatus „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm”hõlmab ettepanekuid praktiliste meetmete kohta, mille abil on võimalik saavutada mituvaesuse vähendamise eesmärki. Tegevusprogrammis keskendutakse tööturust kõigekaugemale jäänud inimeste aktiivse kaasamise jätkuvale tähtsustamisele. Nagu ma jubaütlesin, moodustavad suure osa sellest kategooriast naised. 2012. aastal esitab komisjonteatise, milles analüüsib põhjalikult aktiivse kaasamise strateegiate rakendamistliikmesriikides.

Ütlesin, et tänapäeval on ELis rohkem kui 80 miljonit inimest vaesuse ohus. Veelgimurettekitavam on asjaolu, et nendest 20 miljonit on lapsed ja see näitaja ei ole aja jooksulparanenud. Kui tahame aidata need lapsed vaesusest välja, peame aitama vaesusest väljaka nende vanemad, eriti üksikvanemad, kellest enamik on naised. See eeldabmitmemõõtmelist käsitlusviisi, sealhulgas tööhõivemeetmeid, mis võimaldaksid vanemateltööd leida, maksusoodustussüsteemide väljatöötamist ning niisuguste põhiteenustetagamist, nagu eluase, kvaliteetne lastehoid ja haridus ning laste õiguste kaitse. Nagutegevusprogrammis öeldud, on komisjonil kavas esitada 2012. aastal laste vaesust käsitlevsoovitus. Selles kavandatakse ühtsed põhimõtted ja tõhusad seirevahendid varases lapseeastekkiva vaesuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

Rahaliste vahendite tagamine nende ülesannete täitmiseks on samuti oluline. Peaaegu ükskolmandik Euroopa Sotsiaalfondile praeguseks programmitöö perioodiks eraldatud 21,7miljardist eurost läheb meetmetele, mille abil parandatakse juurdepääsu tööhõivele. Sellestpeaaegu 3 miljardit eurot – täpsemalt 2,77 miljardit eurot – antakse füüsilisest isikustettevõtjate ja tegevust alustavate ettevõtjate toetuseks ning toetuse saajad on sageli naised.

Peale selle loodi hiljuti Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”, et toetada töökohtadeloomist ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist. Rahastu raames antakse laenuinimestele, kes on kaotanud töökoha ning soovivad luua oma väikeettevõtte või seda


arendada. Selles pööratakse eritähelepanu naistele ja noortele. Neljaks aastaks on eraldatud100 miljonit eurot, kuid rahalisi vahendeid võib rahvusvaheliste finantseerimisasutusteühisel algatusel suurendada rohkem kui 500 miljoni euroni.

Viimase kümne aasta jooksul on aidanud ELi koostöö sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalkaitsevaldkondade avatud koordineerimise meetodi raames suurendada teadlikkust ja edendadavõitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseEuroopa tegevusprogrammiga luuakse raamistik, mille abil vähendada vaesust enamikuspoliitikavaldkondades. Tehkem kõik endast olenev, et need eesmärgid saavutada.

ISTUNGI JUHATAJA: ROBERTA ANGELILLIasepresident

Nadja Hirsch, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud juhataja!Võrdõiguslikkust käsitleva raporti arvamuse koostajana keskendusin tööturule. Kahjukson naiste ja meeste palgalõhe endiselt 17% ning mitte kõikides juhatustes ja nõukogudesei ole ikka veel naisliikmeid. Seepärast on vaja kiiresti tegutseda.

Me ei saa enam lubada naiste potentsiaali raiskamist ühiskonnas, olenemata sellest, misvanuses nad on. Meil on hea haridustasemega naised ning riigid investeerivad nendessenoortesse naistesse ja emadesse. Meil tuleb siin tõepoolest edusamme teha ja nõuda, etettevõtted hakkaksid oma ilusaid sõnu ellu viima. Sellega seoses on mul hea meel asjaoluüle, et ettevõtted astuvad tõepoolest samme vabatahtlike kvootide suunas.

Võrdõiguslikkust käsitleva raporti puhul ei tohiks aga siiski unustada, et ka mehed onmõnes mõttes ebasoodsas olukorras. Näiteks ei anta poistele mitte alati koolis võimalustareneda. Puudujäägid on ka koduste tööde ja laste eest hoolitsemise valdkonnas. Mehedvõiksid ka nendes aktiivsemad olla. See on üks ülesandeid, mida me kõik peaksime täitma.Meil kõigil peaks olenemata soost olema võimalus leida oma tee ja elada nii, nagu soovime.

Gabriele Zimmer, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Lugupeetudjuhataja! Sada aastat tagasi nõudsid naised õigust hääletada ja osaleda valimistel ning katänapäeval võitleme naiste õiguste eest paljudes valdkondades – see puudutab esmajooneskarjäärivõimalusi, aga ka töötasu ning sotsiaalseid õigusi eeskätt vanemas eas. See ei avaldumitte ainult meeste ja naiste palgalõhes.

Kuigi naiste osalus tööturul suureneb üha enam, ohustab arvandmete kohaselt kõigis 27ELi liikmesriigis vaesus neid rohkem kui mehi. On palju põhjusi, miks vaesus on naisteprobleem. Võin aja puudusel käsitleda vaid ühte neist. Ebakindlate töökohtade arvusuurenemine kahjustab naisi mitmest küljest. Üle 30% naistest töötab osaajaga, samal ajalkui meestest teeb seda vaid 7,4%. Uuringud näitavad, et isegi osaajaga töökohtadel töötamisekorral makstakse naistele samade töötundide ja võrdse töö eest palju vähem palka. Seevähendab võimalusi tööturul lõimuda ja karjääri teha. Vähenevad pensioniõigused – seegaon vaesus ette ära määratud – ning võimalus elada üksi ja sõltumatult. Me siiski usume, etvaesuseta elu võib saavutada poliitiliste vahendite abil, töötades väljasotsiaalkindlustussüsteemid, mille puhul on tagatud vaesuspiirist suurem pension jamiinimumpalk, ning vähendades töötunde üldiselt.

Me ei taha oodata veel sada aastat, saamaks teada, et naistel on endastmõistetavalt õiguskorraldada oma elu meeste otsustest sõltumatult ja seda olenemata asjaolust, et neil onülalpeetavad lapsed.


Barbara Matera, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Tänatähistame rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva ning hääletame kahe raporti üle,mis käsitlevad valdkondi, milles naised on marginaliseeritud ja sotsiaalselt tõrjutud.

Tavapäraselt ohustab vaesus rohkem naisi, eriti üksikemasid ja üle 65-aastaseid naisi.Euroopa Komisjoni koostatud ELi 2020. aasta strateegia üks viiest eesmärgist on võitlusvaesuse vastu, mistõttu on Rovana Plumbi raport väga oluline, eriti seoses võrdõiguslikkusepoliitikaga majandus- ja finantskriisi taustal.

Naised on kaitsetumad, mistõttu ohustavad neid vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ning seegaka isoleeritus. Seepärast on institutsioon, mida me esindame, kohustatud kehtestamakonkreetsed strateegiad ja programmid. Tänan ka Mariya Nedelchevat hea raporti eest,mis aitab edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ELis. Naiste esindatus on nii avalikuskui ka erasektoris meestega võrreldes väga väike. Finantssektoris on need arvnäitajad veelgihalvemad: börsil noteeritud Euroopa suurettevõtete juhatuse liikmetest on vaid 10% naisedning nende juhatuste esimeestest on vaid 3% naised.

Seetõttu toetan ma kvootide kehtestamist, et suurendada naiste osalust avalikus jaerasektoris, eriti hariduses. Selle toetamine aitab otsustavalt vältida olukorda, kus õpetajadsuunavad õpilasi ametialastesse sektoritesse sooliste stereotüüpide alusel.

Oma sõnavõtu kokkuvõtteks tuletan meelde teile Ameerika ühe esimese naislinnapeasõnu. Ta ütles, et ükskõik mida naised teevad, nad peavad tegema kaks korda sama paljukui mehed, et neist peetaks pooltki nii palju lugu kui meestest. Lõpetuseks lubage mulöelda, et õnneks ei ole see meie, naiste jaoks raske.

Vilija Blinkevičiūtė, fraktsiooni S&D nimel. – (LT) Lugupeetud juhataja! Täna, mil metähistame rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva, pöörame siin parlamendiseritähelepanu soolist võrdõiguslikkust ja naiste vaesuse kaotamist käsitlevatele küsimustele.Rohkem kui sada aastat tagasi võitlesid naised õiguse eest töötada ning nüüd peavad nadvõitlema selle eest, et saada sama töö eest võrdset palka. Me liigume küll edasi, kuid soolisevõrdõiguslikkuse valdkonna edusammud on väikesed. Töökohal on diskrimineerimineendiselt levinud, samuti on tööturul levinud sooline eristamine, palgalõhe püsib, vastutavatelametikohtadel ja poliitikas on naisi vähe ning emasid ja üksikemasid ei toetata piisavalt.Euroopa Parlamendi raportiga, milles käsitletakse soolist võrdõiguslikkust, selgitasimevälja, et perekonnas ja ühiskonnas on vaja edendada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet,et lõpetada naistevastane vägivald ja naistekaubandus, tagada rasedus- ja sünnituspuhkus,luua sobivad tingimused lastehoiuteenuste kasutamiseks, vähendada naiste vaesust ninghinnata naiste osa perekonna, ühiskonna ja majanduse arengus. Nende sihtide saavutamisekspeavad Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja liikmesriigid tegema koostööd. Tänaseltähtsal päeval soovin tervitada kõiki naisi ning kutsuda neid üles jätkama võitlust omaõiguste ja võrdsete võimaluste eest.

Antonyia Parvanova, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Lubage mul kõigepealtavaldada kiitust kõikidele mu kolleegidele aastate jooksul tehtud viljaka töö eest, mis onkokku võetud minu raportis, mis käsitleb meeste ja naiste võrdõigusetust, ning RovanaPlumbi raportis, mis käsitleb olulist vaesuse teemat.

Tähistame rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva ja seega on tähtis, et siinne parlamentvõtaks arvesse, kui palju on meil veel vaja teha, et tagada sooline võrdõiguslikkus koguELis ning laiendada seda süvitsi kõikides sektorites ja valdkondades.


Alustagem tööhõivesektorist ja palgalõhest. Kui kaua me istume ja arutleme arvude üle,mis näitavad naiste ja meeste ebavõrdset seisundit, mis väljendub selles, et mõnes ELiliikmesriigis saavad naised kuni 34% vähem palka kui mehed? Peame nõudma meetmeid –vajaduse korral õiguslikke meetmeid –, et saavutada konkreetseid tulemusi ka tegelikkuses,mitte ainult paberil.

Naiste seisund Euroopa tööturul ja arvukad tõkked, millega neid diskrimineeritakse,põhjustavad olukorra, kus vaesus puudutab järjest enam naisi. Liiga palju naisi on suhtelisemajandusliku ebakindluse seisundis ega saa elada sõltumatult. Nad kalduvad töötamaosaajaga ja ajutistel töökohtadel, mille puhul on palk väiksem, või madalamal ametikohal.

Vaesus soodustab naistekaubandust, vägivalda ja igasugust muud liiki ärakasutamist. Teameka, et vaesuse tagajärjel ei võta koduvägivallaohvritest naised rahandusliku kindlusepuudumise tõttu enda kaitseks midagi ette.

Lugupeetud volinik Reding, tänasel sümboolse tähendusega päeval tahame öelda, et ootameELilt naistevastase vägivalla vastu võitlemise strateegiat, mida te meile ka juba lubanudolete.

Marije Cornelissen, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Lugupeetud juhataja! 8. märts2011 on rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäev. Sellel päeval tuleb tähistada edusamme,mida saavutanud oleme, näiteks naiste valimisõigust, soolist võrdõiguslikkust jareproduktiivtervisega seotud õigusi, vähemasti tsiviliseeritumates ühiskondades. See onaga ka päev, kui kurvastatakse asjade üle, mis ei ole nii, nagu need peaksid olema. ELis onnaised otsuste tegemises endiselt alaesindatud, hoolduskohustused on peaaegu täielikultnaiste õlul ning meeste ja naiste palgalõhe püsib, sealhulgas väljaspool ELi, ning mõnedriigid ei ole isegi veel alustanud tööd selle nimel, et anda naistele valimisõigus.

Rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeval tuleb tuua esile ka üks tähtis võrdlus. Naistejaoks toimus tööturul esimene tõeliselt suur muutus kahe maailmasõja, eriti Teisemaailmasõja ajal. Toona ei olnud lihtsalt piisavalt mehi, kes teeksid tööd vabrikutes jakontorites. Tööandjatel ei olnud enam valikut ning suur hulk naisi sisenes tööturule.Niisugune olukord on meil ka praegu. Seekord ei ole põhjuseks õnneks mitte sõda, vaidelanikkonna vananemine. 5–10 aasta pärast on taas lihtsalt liiga vähe mehi, et täitamitmesugustes sektorites vabu ametikohti. Tööandjad peavad püüdma naisi tööturulekaasata ja tegema nii, et nad sealt ei lahkuks. Rahvastiku vananemine võib anda suurepärasevõimaluse soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks.

Meie, Euroopa poliitikud, peame koos kolleegidega liikmesriikide parlamentides soodustamaseda arengut. Selleks tuleb tagada emadele kvaliteetne rasedus- ja sünnituspuhkus ja isadelekvaliteetne isaduspuhkus, kvaliteetsed ja soodsa hinnaga lastehoiuteenused, õiguspaindlikule tööajale ja osaajatööle koos asjakohaste sotsiaalõigustega ning kehtestadakvoodid naiste kaasamiseks ettevõtete juhtorganitesse ja poliitikasse või usaldusväärsedsanktsioonid nende täitmata jätmise korral. Üheskoos saame teha nii, et meeste ja naistevõrdsete õiguste ja võimaluste tagamiseks kõikides valdkondades ei kulu veel üht aastasada.

Andrea Češková, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Lugupeetud juhataja! Olen Euroopa naistevaesuse olemust käsitleva raporti variraportöör ja keskendun seega sellele raportile. Raporthõlmab mitmesuguseid probleeme, mis annavad hea ülevaate naiste seisundist ELis. Olenrahul, et raportis tuuakse esile mitu punkti, mis näitavad vajadust kasutada paindlikketööhõivevorme, seejuures pean silmas nii tähtajalist kui ka osaajatööd, sest minu arvatespeaksid eeskätt üksikemad, aga ka lastega perekonnad üldiselt kasutama kõiki tööturu


võimalusi, et nad saaksid ühitada töö- ja pereelu. Samal ajal on mul mõistagi hea meelasjaolu üle – ja ma toetan seda –, et taas pööratakse siin tähelepanu püsivalt suurele naisteja meeste palgalõhele. Soovin lühidalt öelda, et raport hõlmab ka mõningaid teemasid,mida meil on raske toetada. Näiteks kutsutakse selles üles koostama naiste õiguste hartatning viidatakse rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlevale raportile, mida ei ole liikmesriigidteatavasti vastu võtnud. Seda arvestades toetasime mõningaid muudatusettepanekuid.Soovin tänada raportööri, sest tegemist on tõepoolest hea ja põhjaliku raportiga.

Eva-Britt Svensson, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Lugupeetud juhataja!Võrdõiguslikkuse eest võitlemise 100. aastapäeval tuleks minu arvates tuua esile ka neid,kes sada aastat tagasi seda võitlust alustasid ja kes sillutasid teed edusammudele, mida mekõigele vaatamata saavutatud oleme. Soovin tänada kõiki kolleege ja vabaühendusi – kõikineid, kes jätkavad võitlust võrdõiguslikkuse eest. Arutame küll naiste olukorda ELis, kuidarvan, et täna peaksime olema ka solidaarsed kõigi nendega, kes on just praegu mujalmaailmas tänavatel ja väljakutel, et näidata üles tohutut julgust ja osaleda võitlusesdemokraatia ja õigluse eest. Arvan, et peaksime ka neid naisi täna meeles pidama.

Raportid, mille üle me arutleme, näitavad ebavõrdsust tööturul, kus naised töötavadebakindlatel töökohtadel ning kannatavad palga alusel diskrimineerimise tõttu – keskminepalgalõhe on 17%. Vaid 60% Euroopa naistest osaleb tööturul ning kui neil on töökoht,on tegemist sageli ebakindla osaajatööga, mis ei võimalda inimväärset elu. Selles ei olemidagi imelikku, sest võimsad jõud on lastehoiuvõimaluste ning teiste niisuguste tingimusteparandamise vastu, mis võimaldavad naistel töötada.

Võrdsed võimalused tööturul tähendavad seda, et meil peab olema rasedus- jasünnituspuhkust käsitlev direktiiv, mis loodetavasti reguleeriks ka isaduspuhkust. Loodan,et saame varsti arutada vanemakindlustuse teemat, mille kohaselt kuuluks perekonna, agaka laste eest hoolitsemine võrdselt nii meeste kui ka naiste vastutusalasse. Kui naisedtöötaksid ELis sama palju kui mehed, suureneks jõukus rohkem kui veerandi võrra. Me eisaa lubada seda, et naised ei osale tööturul.

Nõutakse kvootide kehtestamist. Usun, et kvoodid on vajalikud niisuguses ühiskonnas,kus vaid 3% suurtest ettevõtetest juhivad naised. Kvoote võib võrrelda antibiootikumidega.Mulle ei meeldi, kui antibiootikume kasutatakse liiga palju, kuid kui keegi on haige, onmul nende olemasolu üle hea meel. Kui suurte ettevõtete juhtkohtadel on vaid 3% naisi,näitab see, et tegemist on haige ühiskonnaga. Seega aitavad kvoodid parandada meieühiskonda.

Godfrey Bloom, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Täna, rahvusvaheliselnaistepäeval tegeldakse siin ELis kõvasti enesekiitmisega. Minu arvates olete korraldanudsuure segaduse. Te räägite rasedus- ja sünnituspuhkusest. Lugupeetud juhataja, lubage mulöelda, et range rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu on tekkinud olukord, kus minu riigissaab järjest vähem noori naisi tööd, sest väikeettevõtja peaks olema täiesti pöörane, kuivõtaks tööle noore naise. Niisiis ei ole te neile mitte mingisugust teenet osutanud.

Euroopa Kohtu ühe hullumeelse otsuse tõttu on meil võrdsed õigused liikluskindlustusepuhul, mis tähendab seda, et isegi kui noored naised saavad töökoha, ei saa nad sinnakohale sõitmist endale lubada, sest nende liikluskindlustus läks just kaks korda kallimaks.Ja nüüd me räägime kvootidest. Milline järjekordne hullumeelsus see on? Naistesse, keson teinud kogu elu tööd selleks, et saada ettevõttes vastutavat ametikohta – töötavatessenaistesse – hakataks kvootide tõttu suhtuma üleolevalt. Edukad naised istuvad siis juhatusesning inimesed vaatavad seal ringi ja küsivad, kas nad on siin kvoodi tõttu või said nad selle


koha seepärast, et tunnevad oma eriala. Kogu see asi on täiesti mõttetu ning see on kurb,et keegi teist ei ole elu jooksul tõelist tööd teinud, sest muidu te mõistaksite seda.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

Eva-Britt Svensson (GUE/NGL). – (SV) Austatud juhataja! Godfrey Bloom,vanemakindlustuse soovimine ja usk, et see on hea, ei tee kellestki hullu. Te peaksite vaatamavaid neid liikmesriike, kus on hästi välja töötatud vanemakindlustuse süsteem. Nendesriikides – Põhjamaades näiteks Rootsis – on ka naiste tööhõive määr kõrgeim. See näitab,et hea vanemakindlustus tähendab muu hulgas seda, et meil on naiste – ja mõistagi kameeste – tööhõive määr kõrgem. Vanemakindlustus on hea võrdõiguslikkuse tagamisekstööturul. Naised võivad aidata kaasa ka jõukuse suurenemisele ELis.

(Aplaus)

Godfrey Bloom (EFD). – Lugupeetud juhataja! See ei ole lihtsalt tõsi ning seda ei toetaka minu riigi kohta käivad arvandmed. Kui soovite, rääkige minu riigis ükskõik milliseväikeettevõtjaga. Mind ei huvita austatud kolleegi või teiste inimeste riikide olukord, vaidminu riigi ja selle majanduse olukord ning võin teile öelda, et kõik ettevõtjad, olenematanende soost, ütlevad, et nad ei võta tööle noori naisi emadust käsitlevate rangete õigusaktidepärast. Soovin väga, et te tuleksite maa peale. Need, kes on tõelist tööd teinud, tõstku käsiüles!


Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Härra Bloom, Te teate ju, et Euroopas on naised haritumadkui mehed, sealhulgas ka Teie koduriigis. Miks Te siis arvate, et kui ettevõtetesse sätestataksekvoodid, siis selle ühe kolmandiku alla satuvad just need harimatud naised, keda võib-ollaka meie ühiskondades on?

Godfrey Bloom (EFD). – Lugupeetud juhataja! Vastuseks Siiri Oviirile soovitan tal lihtsaltlasta ettevõtetel teha oma tööd. Mida vähem te reguleerite, seda vähem maksustate ja sedavähem sekkute ning seda kiiremini taastub meie majandus. Just selles küsimus seisnebki,kuid austatud parlamendiliige ei mõista seda.


Edite Estrela (S&D). – (PT) Lugupeetud juhataja! Godfrey Bloom, kas te teate, mis onÜhendkuningriigi probleem? Seal kehtiva korra järgi kestab rasedus- ja sünnituspuhkus52 nädalat ja selle eest makstakse väga väikest tasu. Esimesel kuuel nädalal makstakse vaid60%, 33 nädalat makstakse vaid sümboolset tasu ning 13 nädalat on tasuta. See on vaidrikaste perede jaoks, kus naised saavad jääda koju ja kus on võimalik tulla toime väiksemaeelarvega. Ühendkuningriigi probleem seisneb selles, mitte meie rasedus- ja sünnituspuhkustkäsitlevates ettepanekutes.

Godfrey Bloom (EFD). – Lugupeetud juhataja! Vastuseks Edite Estrelale võin kinnitada,et minu riigi probleem seisneb selles, et me ei valitse enam oma riiki ise ning et me kuulumeELi. Just selles seisneb minu riigi probleem.


Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada Godfrey Bloomiarvamuse esitamise eest, sest niisugune seisukoht on valdav. Vastasel korral oleksimesaavutanud palju edu. Vahe on ainult selles, et paljud inimesed on tasa. Godfrey Bloom,


soovin küsida teilt, kas teie arvates on lapsed vaid naiste omad ning et isad ei kanna mittemingisugust vastutust nende eest, et nad ei vaja isaduspuhkust ega pea hoolitsema pereeest muul viisil, kui vaid töötades?

(Aplaus)

Godfrey Bloom (EFD). – Lugupeetud juhataja! Vastuseks Anneli Jäätteenmäkile ütlen,et laste eest vastutavad nende vanemad ja mitte keegi teine. Ma ei nõustu sellega, et keegihakkab vastutama oma naabri laste eest. Laste eest vastutavad vanemad ja nii see peabkiolema. Mida rohkem me Euroopas – ja ka maailmas – ise vastutame, seda parem on minuarvates olukord.

Angelika Werthmann (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja, volinik, head kolleegid! Meieühiskonna täieliku vaesuse märk on see, et peame endiselt arutama meeste ja naistevõrdõiguslikkuse küsimust. Naised ei ole ebasoodsamas olukorras mitte ainult töökohal,vaid ühiskonnas üldiselt. See loetelu näib olevat lõputu ning seepärast piirdun vaid mõnemärksõnaga: palgatase, töötingimused ja töökoha saamise tingimused, ebakindladtöölepingud, pensioniõigused, lastehoid, sotsiaalkindlustus ning mitmesugused naistevastasevägivalla liigid.

On palju naisi, kelle kvalifikatsioon on parem kui meestel, kuid siiski peame arutama samatöö eest võrdse tasu saamise küsimust. See on uskumatu! Samavõrd uskumatu on asjaolu,et vaesus ohustab naisi rohkem kui mehi, eriti suures ohus on vanemad naised jaüksikvanemad. Lubage mul meelde tuletada, et 2010. aasta oli vaesuse vastu võitlemiseaasta. Vaesus on naiste probleem. See avaldab ühiskonnale väga halba mõju, sest vaesuspõhjustab haigusi ning lõppkokkuvõttes võib põhjustada ka töötust.

Edit Bauer (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Täna on parlamendis arutlusel kaks teemat,mille aluseks on kolleegide kiiduväärt raportid. Nende teemade kohta on väga raske midagiuut öelda, sest olukord on jäänud peaaegu samaks ning teatud mõttes aastate jooksul isegihalvenenud. Näiteks naiste ja meeste palgalõhet puudutavates aruteludes räägime igalaastal, et erinevus on endiselt suur, ehkki võrdse töö eest võrdse palga maksmise põhimõtesätestati juba 1957. aastal Euroopa Liidu toimimise lepingus. Peale selle on meil alates1975. aastast teisene õigusakt selle teema kohta, kuigi tõsi on ka see, et kui peaksimekoostama loetelu jõustunud õigusaktidest, mis ei toimi, siis see oleks tõenäoliselt üksesimesi. Nagu siin juba öeldud, näitavad viimased arvandmed, et praegune erinevus on17,5%, kuid mõned meist mäletavad veel, et mõned aastad tagasi oli see 15%, ning riigition see väga erinev. See ei ole ainult väikeste ja suurte ettevõtete probleem ning mitte ainultnaiste probleem, vaid ka sotsiaalse õigluse probleem. Me ei väsi kordamast – kolleegid onsiin enam-vähem sedasama mõtet esile toonud –, et palgaerinevus on karistus naisteleemaduse eest ning tekib siis, kui noored naised naasevad tööturule. Selles seisneb agatõeliselt suur probleem: väikesed ettevõtted ei lahenda ühiskonna kitsaskohti. See, midaEuroopa Parlament sellega seoses palus – tagada palkade läbipaistev soopõhine eristaminening hoolitseda selle eest, et need, kes seda nõuet jätkuvalt rikuvad, ei saaks toetustvähemasti Euroopa fondidest –, ei ole minu arvates palju tahetud. Tõsi, mõningaidedusamme on tehtud: võrdse palga päeva kehtestamine tähistab mõningast edu, kuidtõeliselt hea saavutus oleks see, kui seda päeva saaks tähistada 1. või 2. jaanuaril, mitte5. märtsil.

Edite Estrela (S&D). – (PT) Lugupeetud juhataja! Naised on ülikoolis enamuses ja neilon parem kvalifikatsioon, kuid kui asi puudutab vastutavaid ametikohti, takistab nendeedasiliikumist klaasist lagi. Seepärast vajame kvoote. Kahju, et Godfrey Bloom on juba


lahkunud. Mis puudutab poliitikat ja majandust, siis tuleb märkida, et keskpangas on vaidüks naisjuht. Naised ei olnud süüdi finantskriisi tekkimises, kuid oleksid saanud aidata sedaära hoida.

Miks on see nii, et kui räägime kvootidest, toob keegi alati esile väärtused? Kas need onüksnes naiste väärtused, mis seatakse kahtluse alla? Kas meestel ei ole väärtusi? Kvoodidon vajalik ja ajutine lahendus, mis aitab edendada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatustotsuste tegemisel. Seetõttu soovin ma avaldada kiitust komisjonile nende jõupingutusteeest, mida ta on teinud selle nimel, et ka majanduses osaletaks otsuste tegemises võrdselt.

Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Ilusat kevadist naistepäeva kõigile! Soolise võrdõiguslikkusepuhul ei ole küsimus üksnes erinevolemises ja sotsiaalses õigluses. Sooline võrdõiguslikkuson jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuseeeltingimus. Soolise võrdõiguslikkuse meetmetesse investeerimine tasub end ära naistetööhõivemäärade kõrgema tasemena, naiste panusena SKPsse, suuremate maksutuludenaja jätkusuutlike sündimusmääradega. Meie arusaam soolisest võrdõiguslikkusest on paljudeltäna veel keskaegsel tasemel. Eks me kuulsime seda ka mõnest esinemisest.

Teemas nähakse kolli ja selle kolli nimi on kvoot. Unustatakse ära või ei taheta seda näha,et kvoot ei too otsustuskohtadele, ei too võimu juurde rumalaid naisi. Euroopas on naisedenamharitud, nad on võimelised võtma vastutust, nad on võimelised hästi töötama jasaama oma töö eest õiglast palka. Ja need riigid, kus kvooti kasutatakse, kus hakati sedakasutama juba paarkümmend aastat tagasi, ma mõtlen siin põhjamaa riike, on ju näidanud,et eesmärgi saavutame selle vahendi kaudu ja tänaseks on ühiskonnas käitumine ümbermõtestatud – kvoote enam sellisel määral nagu varem ei vajata. Ühiskond peab loomulikuksnaiste osalemist igas ühiskonna valdkonnas. Ma tahaks rääkida muidugi palju nii vaesusestkui ka üksikemadest, kuid kahjuks mu aeg ei luba. Tänan kõiki, kes esinesid mõtestatudkõnedega – ükskord me võidame niikuinii!

Franziska Katharina Brantner (Verts/ALE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Rahvusvahelisenaistepäeva 100. aastapäev annab meile hea põhjuse tähistamiseks, tänamiseks ja edasiseksvõitluseks.

Me arutame raportit, mis käsitleb naisi ja vaesust, ning selle probleemi üks peamisi põhjusion naiste ja meeste palgaerinevus. Nagu kuulsime, on võrdse palga maksmise põhimõtesätestatud juba ELi toimimise lepingus ja Euratomi asutamislepingus, mis kehtivad alates1957. aastast. Palgaerinevus on aga kogu Euroopas endiselt 17,5% ja Saksamaal koguni23%. 2008. aastal võttis Euroopa Parlament tänu Edit Baueri suurepärasele tööle vasturaporti, mis käsitleb palkade ebavõrdsuse probleemi. Raportis kutsuti komisjoni ülesesitama seadusandlik algatus palkasid käsitleva ebavõrdsuse vastu võitlemiseks. Alatessellest ajast ei ole aga midagi ette võetud. Volinik Reding, te ei ole teinud muud, kuinimetasite 5. märtsi Euroopa võrdse palga päevaks ning sellest teatasite te reedel, 4. märtsil.Õnneks oli teil ikka meeles seda päev varem teatada.

Meil ei ole enam aega tähtsusetuteks pressiteadeteks. Me ei taha kuulda teilt ilusaid sõnu.Soovime, et te lõppude lõpuks tegutseksite, et ELi toimimise lepingu ja Euratomiasutamislepingu 100. aastapäeval ei oleks naiste ja meeste palgaerinevus rohkem kui 0%.Soovime võrdset palka juba praegu.

Soovin käsitleda nüüd naiste kvootide küsimust ning küsin kolleegilt Inglismaalt, kas tatõepoolest usub, et vaid 3% Inglismaa ja kogu Euroopa naistest teab, kuidas oma erialal


läbi lüüa. See ju selgitaks asjaolu, miks juhatustes on nii vähe naisi. Ma ei usu, et see niioleks. Vajame kvooti.

Volinik Reding, te ütlesite, et ettevõtted peavad võtma endale järgmiseks aastaks kohustusenimetada juhatuse liikmeteks naisi. Kas te soovite, et nad võtaksid endale kohustusejärgmiseks aastaks, või tuleks naised juba järgmiseks aastaks ametisse nimetada? Ma sainaru, et te soovite viimast.

Tadeusz Cymański (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Arutlusel olevas resolutsioonis ontoodud esile naiste vaesuse probleem, mis on väga tähtis teema. Peaksime endale meeldetuletama, et finantskriisi suurim koorem lasub naistel. Kriisi tagajärgede – tööhõivetasemelanguse, väiksema palga ja ümberkorraldusmeetmete – pärast on kannatanud peamiseltnaised. Ka laste eest hoolitsemise ja laste kasvatamise eest vastutavad peamiselt naised, kespeavad ühtlasi osalema tööturul, mille olukord on keeruline ja muutub pidevalt.

Naiste olukord ELi liikmesriikides on väga erinev ning seepärast on väga tähtis näidata ülessolidaarsust ja mõistmist nende piirkondade naiste suhtes, kus vaesuse probleem on erititerav. Ebavõrdse palga probleem peaks sundima meid peatuma ja mõtlema, sestpalgaerinevused esinevad ka ettevõtetes, mida juhivad ja mille omanikud on naised. Seeon murettekitav asjaolu ning peaks panema meid mõtlema, kas põhjused ei ole mittesügavamal ning kas halduseeskirjadest ja -määrustest – siduvatest õigusaktidest – piisabvõi oleks vaja suurendada inimeste teadlikkust ja muuta seega üldist kultuuri. Miski ei saaasendada lugupidamist ja ühiskondlikku kultuuri ning õigusaktidest üksi ei piisa.

Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Lugupeetud juhataja! See on eriti tähelepanuväärne,et just sel aastal arutame rahvusvahelisel naistepäeval raporteid, mis püüavad juhtidatähelepanu püsivale ebavõrdsusele ja diskrimineerimisele. Mõningates riikides toimubkoguni taandareng.

Kui me toome esile päeva, mis on seotud naiste võitlusega tunnustuse ja nende õigustekasutamise eest, toome esile ka töötust ja ebakindlaid töökohti käsitleva olukorrahalvenemise, sest palgad on väikesed ning naistöötajaid diskrimineeritakse palga ja emadusealusel. Nende probleemide väljendus on eriti rabav ja vastuvõetamatu noorematepõlvkondade jaoks.

Järjest sagedamini jäädakse ilma sissetulekust ning naised vaesuvad. Puuetega inimeste,sisserändajate ning väikest pensioni või palka saavate naiste olukord on eriti kriitiline.

Järjest sagedamini seisavad probleemidega silmitsi maapiirkondades elavad japõllumajandusega tegelevad naised ning mikro- ja väikeettevõtjatest naised. Mõnes riigis,nagu Portugal, Kreeka ja Iirimaa, avaldavad naistele kui töötajatele, kodanikele ja emadelehalba mõju kokkuhoiumeetmed.

See on seotud asjaoluga, et palkasid on sihipäraselt vähendatud, peatatud on vastuvõttkõrgkoolidesse ning takistatakse kollektiivläbirääkimisi, samuti on kärbitud tervishoiu-,haridus- ja sotsiaalkindlustuskulusid ning vähendatud sotsiaaltoetusi.

Seepärast on oluline hoida ära kriisi ettekäändel niisuguste meetmete võtmine, misohustavad võrdõiguslikkust ning vajalikku majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.Ilusatest sõnadest ja headest kavatsustest ei piisa. Aeg on lõpetada stabiilsuse ja kasvu paktiuusliberaalsed meetmed, sealhulgas liberaliseerimine ja erastamine, ning vaba konkurents,mis teenivad alati sidusrühmade majandus- ja finantshuve. Aeg on tähtsustada naisi janende õigusi, võrdõiguslikkust ning majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, et meil


oleks parem ühiskond, et me saaksime tõepoolest austada inimõigusi ja kiirendadaühiskonna arengut, millele naised on nii palju kaasa aidanud.

Teresa Jiménez-Becerril Barrio (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Täna on vägatähelepanuväärne päev selleks, et rääkida soolisest võrdõiguslikkusest, sest me tähistamerahvusvahelist naistepäeva ning mälestame neid, kes võitlesid saja aasta eest naiste töö- jahääleõiguse ning majanduslike õiguste eest.

Oleme saja aastaga saavutanud suuri edusamme, kuid teha on veel palju. Tõelinevõrdõiguslikkus on alles unistus ning naiste diskrimineerimine elu tõsiasi.

Usun, et me kõik – nii mehed kui ka naised – saame teha palju enam, et saavutada naistetõeline emantsipatsioon. Maailmas on palju naisi, kelle õigust elule ohustatakse, kelleväärikust rikutakse ja kelle vabadust piiratakse.

Lubage mul täna, rahvusvahelisel naistepäeval näidata üles toetust ja lootust kõigi naistesuhtes, kes võitlevad Põhja-Aafrikas revolutsiooni abil oma demokraatlike õiguste eest.See on lubamatu, et naised oleksid araabia riikides või kuskil mujal maailmas väärt vaidpoole meeste väärtusest. Me oleme samavõrd väärtuslikud ja väärime samu õigusi. Jätkanvõitlust, et saavutada võrdõiguslikkus, ning rahvusvahelist naistepäeva tähistatakse seni,kuni see eesmärk on täidetud.

Ehkki paljud ei taha seda mõista, on tegelikkuses siiski naisi, kes teenivad poole vähem kuimehed, ning koduvägivald puudutab peamiselt naisi ja lapsi. Kordan, et Euroopa Parlamentpeab jätkuvalt nendest asjaoludest teada andma, ning mõistagi luban, et teen selle nimeltööd.

Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Kõigepealt soovin kiita kolleegideMariya Nedelcheva ja Rovana Plumbi tööd.

Sel sümboolse tähendusega päeval, mis märgib rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva,võiksin korrata peaaegu sõna-sõnalt seda, mida ütlesin eelmisel aastal, sest võitlus jätkubendiselt.

See on tõsi, et praeguses kriisis ohustab töökohast ilmajäämine naisi rohkem. Mis puudutabnaistevastase vägivalla vastu võitlemist, siis soovime komisjonilt saada teada, millised ontema kavatsused, ning tahame, et ta nõustuks meie üleskutsega kehtestada seda teematkäsitlev Euroopa aasta ja koostaks strateegia. Mulle öeldi, et see juhtub peagi, ning mul onselle üle hea meel.

Võrdne palk ei ole veel kahjuks mõningate liikmesriikide ja eriti Euroopa Komisjoniarvukatest jõupingutustest hoolimata tegelikkuseks saanud. Kahetsusväärne on ka asjaolu,et liikmesriigid ei nõustunud vaatamata Euroopa Parlamendi ühistele püüdlusteleisaduspuhkusega ja et õigust aborti teha ei tunnustata ikka veel neljas liikmesriigis ningmõningates on see küsimus vaidlustatud.

Mul on hea meel Belgia uue õigusakti üle, mis käsitleb naiste esindatust ettevõtetes ja nendejuhatustes, ning tänan volinik Redingit ja president Buzekit selleteemalise kiiduväärsekäsitlusviisi eest, mille nad tõid esile ajakirjanduses isegi teisel pool Atlandi ookeani.

Lõpetuseks tahan öelda, et peaksime tähistama siiski seda, et pärast sadat aastat oleme tänuEuroopa ja liikmesriikide õigusaktidele poolel teel soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseni.Püsigem kursil, et tõelise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ei kuluks veel sadat aastat.


Emma McClarkin (ECR). – Lugupeetud juhataja! Nagu paljud parlamendiliikmed onesile toonud, on naiste õiguste valdkonnas aastate jooksul tehtud pidevalt edusamme. 30aasta jooksul alates esimestest Euroopa Parlamendi valimistest kuni 2009. aastani, milmind siia valiti, on naiste osakaal suurenenud üle kahe korra. Näeme nüüd naisi nii poliitikas,äris, tööstuses kui ka ajakirjanduses olulistes rollides. Veelgi olulisem on võib-olla see, etoleme ühiskonnas hakanud hindama naise rolli vajalikkust ning tunnustama nende osa,saavutades järk-järgult võrdõiguslikkuse.

Peaksime olema aga teadlikud ka sellest, kui kaugele me läheme võrdõiguslikkust käsitlevatenõuetega ja millises valdkonnas seda saavutada soovime. Peaksime keskenduma sellele,mis on praegu valesti. Ühendkuningriigi parlamendi liikmete seas on naisi endiselt alla20%, peaaegu pooltes Londoni börsi indeksi FTSE 250 all loetletud ettevõtetes ei olejuhatuses naisi ning vaid iga viies inseneri-, loodusteaduse või infotehnoloogia erialalõpetanu on naine. Arvestades meie ühiskondade mitmekesist olemust, on ilmne, etliikmesriigid peavad seda küsimust kindlasti käsitlema, kuid ilma ELi kehtestatudmeelevaldsete kvootide ja eesmärkideta.

Peale esindatuse tuleb võtta arvesse, et ELis ja maailmas üldiselt on tuhandeid naisi, keskannatavad vägivalla, ärakasutamise ja tõrjutuse all. Nemad on need, kelle häält ei olekuulda. Just need naised, kes kannatavad diskrimineerimise all, keda on sihipäraseltheidutatud mitte ennast teostama või kes on mahasurumise ohvrid, väärivad meie jäägituttähelepanu.

Astrid Lulling (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt soovin tervitada neidväheseid mehi, kes on ühinenud väheste naistega siin täiskogu istungil. Mõistagi olen naisteja meeste võrdõiguslikkuse ning võrdsete võimaluste poolt. Olen selle eest võidelnudedukalt üle 50 aasta nii oma riigis kui ka Euroopas.

Kahjuks hõlmab raport, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus aastal 2010,taas liialdatud nõudmisi, mis avaldavad naistele lõppkokkuvõttes vastupidist mõju. Mulei ole aega neid kõiki siin selgitada. See ei ole raportööri süü, aga paljudmuudatusettepanekud on muutnud selle raporti väga raskesti käsitatavaks.

Mis puudutab vastuolulist küsimust, kas EL peaks kehtestama börsil noteeritud ettevõtetelenaisi käsitleva kvoodi, siis pean siiski hoiatama, et niisuguse meetme särava näitena eikasutataks Norrat. Miks? Alates naisi käsitleva kvoodi kehtestamisest 2003. aastal on börsilnoteeritud ettevõtete arv kuni 2009. aastani vähenenud 554-lt 362-le. Iga kolmas ettevõtenimetas aktsiaturult lahkumise põhjusena selle kvoodi kehtestamist. Norras on 70 naist,keda teatakse kuldsete seelikute nimetuse all, hõivanud juhatustes 300 kohta. See on veider,kuid huvitav. Kui räägin endast, siis ma võiksin samuti olla huvitatud „kuldse seeliku”karjäärist, sest ei ole seni kuulunud ühtegi juhatusse. Komisjon peaks mõtlema hoolikaltja kaaluma tagajärgi, enne kui reageerib sellele probleemile liiga rutakalt.

Pean kahetsusväärseks ka asjaolu, et raportis rõhutatakse samasuguse hooga, etrasestumisvastased vahendid ja abort peaksid naistele olema lihtsalt kättesaadavad. Teisisõnuasetatakse abort rasestumisvastaste vahenditega samale pulgale ja seda loetakse lihtsakspereplaneerimise vahendiks. See on naiste solvamine. Ma ei nõustu sellega ning pealegi eiole ELil subsidiaarsuspõhimõtte järgi selles valdkonnas volitusi. Pean kahetsusväärseksasjaolu, et mõned Euroopa Parlamendi naisliikmed vahetavad need kaks omavahel pidevaltära. See ei ole vajalik.



Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Tahan esitada AstridLullingile lihtsa küsimuse. Kas tema arvates takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamistisegi veel 2011. aastal just nimelt niisugused seisukohad nagu tema – ja seega ka naise –omad, mida ta nii väga meiega täna jagada soovib?

Astrid Lulling (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Ma ei tea, miks olukord on halvenenud.Ma ei ole öelnud midagi olukorra kohta enne 2011. aastat. See ei halvene, kui olemejätkuvalt realistlikud, kuid halveneb siis, kui võtame omaks utoopilise ja ebarealistlikukäsitlusviisi.

(Aplaus)


Marc Tarabella (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja! Kolleeg Lulling, ehkki võiksin ollaväga uhke, et te tänasite neid väheseid mehi, kes siin arutelul on, sest olen üks vähestestnaiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni meesliikmetest, saan ma siiski vägapahaseks, kui te mõõdate mind sama mõõdupuuga, millega kolleeg Bloomigi. Soovinteada, kas te teete vahet kolleeg Bloomi ja minu vahel või peaksin näitama üles kahetsust,et te seostate meid ühe ja sama võitlusega, sest meil on tõepoolest täiesti vastandlikudseisukohad.

Astrid Lulling (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Kolleeg Tarabella, ma ei maininudkolleeg Bloomi. Te osutasite talle suure teene, sest esitasite talle küsimusi ning andsitevõimaluse särada rambivalguses. Mul on hea meel, et need küsimused tõstatati, sest seeannab mulle kõnelemiseks vajalikku aega juurde.

Kolleeg Tarabella, pean aga ütlema, et te olete naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkusekomisjoni lugupeetud liige. Võin alati teile loota, kui on vaja teha kuuldavaks mõistusehäält, ning mul on kahju, et ei teid ega mind ei võetud kuulda seoses nende raportitemõningate lõigetega.

Zita Gurmai (S&D). – Austatud juhataja! Rahvusvahelisel naistepäeval, mil me arutamePlumbi raportit, mis käsitleb naiste vaesuse olemust, ja Nedelcheva raportit, mis käsitlebsoolist võrdõiguslikkust ELis, ning kui institutsioonid keskenduvad juhatustes naiste kvoodikehtestamisele, pühendab ühendus PS Women’s Group oma 2011. aasta kampaaniapensionisüsteemide ja naiste vaesuse küsimusele. Kõik Euroopa ühiskonnad seisavadsilmitsi vananeva rahvastikuga ning kõikjal Euroopas reformitakse pensionisüsteeme.Sellepärast peab EL edastama sõnumi, et tavaliste naiste elu on meie mure keskmes.

Pensioneid käsitleva olulise küsimuse puhul peaks Euroopa Komisjon täitma juhtrollinaiste ja meeste struktuurierinevuste kaotamises. Naised ei peaks olema ebasoodsamasolukorras põhjuste pärast, mida nad muuta ei saa: palgalõhe, mida kolleeg nimetas, lähedasteeest hoolitsemine ja ebaväärikas töö. Meie esimene ülesanne on suurendada naisteteadlikkust. Peame rõhutama, et käimasolevatel läbirääkimistel pensionide üle on naistesträägitud väga vähe. Tahame, et poliitikakujundajad oleksid selle mõjust teadlikud ning etavalikustataks naisi ja pensioneid käsitlevad täpsed andmed.

Komisjon peaks uurima pensionireformide soolist mõju Euroopas ning olen kindel, etViviane Reding teeb seda. Peaksime vaatama liikmesriikide parimaid tavasid ja kaalumaEuroopa käsitlusviisi rakendamist. Käes on viimane hetk, et mõelda selle üle, mida meoleme viimase saja aasta jooksul saavutanud. Vajame selget tulevikku meie laste jaoks.


Samuti tuleb meelde tuletada, mida tegi Clara Zetkin sada aastat tagasi, sest sugudevahelisepalgalõhe kaotamine oli tema mõte. Peale selle on väga oluline muuta ka Ginger Rogersija Fred Astaire’i tegutsemisega seotud käsitlusviisi – siinjuures tuletan teile meelde, et GingerRogers tegi kõike samamoodi nagu Fred Astaire, kuid tagurpidi ja kõrgetel kontsadel.

ISTUNGI JUHATAJA: DAGMAR ROTH-BEHRENDTasepresident

Lena Kolarska-Bobińska (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Raportid, mis käsitlevadsoolist võrdõiguslikkust ELis, hõlmavad mitmesuguseid soovitusi soolise ebavõrdsusevähendamise kohta. Tänan siiralt volinik Redingit meetmete eest, mida ta võtab Euroopatasandil naiste ja meeste vaheliste erinevuste vähendamiseks. Enamikku neist tuleks agavõtta liikmesriikides. Just seal võib aga sageli kohata poliitikute, institutsioonide ja avalikuarvamuse teravat vastuseisu. Naisorganisatsioonid paluvad seepärast sageli komisjoniltabi. Rohujuuretasandi tegevus on aga otsustava tähtsusega, seda näiteks Poola puhul, kusvastuseis ületati tänu naiste ühiskondlikule liikumisele, mida teatakse ka Naiste Kongressina.Kogusime sotsiaalse ja õigusliku algatuse jaoks üle 100 000 allkirja ning tänu ulatuslikuleavalikule arutelule võttis Poola parlament vastu nõude, et kõikides valimisnimekirjades,sealhulgas Euroopa Parlamendi valimistel, peab naisi olema 35%. Olen väga uhke, et Poolakuulub nende riikide hulka, kus pariteet on õigusnõue, ning et ta on uutest liikmesriikidestesimene, kes niisuguse suure muutuse ellu viis. Jälgime nüüd hoolikalt, millist mõju seeavaldab naiste osalusele poliitikas. Soovin öelda, et peaksime seadma endale kohe uuedeesmärgid ning nendeks peab olema võrdne tasu naiste erinevatele rühmadele ning pariteetjuhtorganites. Tänan teid väga.

Silvia Costa (S&D). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Tänanraportööre ning pühendan samuti selle aasta 8. märtsi Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida naistele,kellest paljud avaldavad praegu meelt Kairos ja Iraanis ning võitlevad oma riigi demokraatiaja vabaduse eest. Sellega seoses loodan, et võetakse kindlaid meetmeid, sealhulgas EuroopaKomisjoni välistegevuses, et luua sidemed nende naistega.

Isegi Euroopas on suurenenud naiste teadlikkus nende osalusest, alustades soovist, etajakirjandus ja institutsioonides töötavad mehed austaksid naiste väärikust, mida nõudismiljon Itaalia naist ja paljud mures olevad mehed 13. veebruaril linnaväljakutel.

Mis puudutab arutlusel olevaid raporteid, siis soovin märkida, et kõik on omavahel tihedaltseotud: töökohal ja noorte naiste elus suurenev ebakindlus, kuigi neil on parem haridus japaremad oskused, ebatüüpiliste naistöötajate – mida enamik noori naisi on – ebapiisavkaitse raseduse ja laste kasvatamise ajal, praeguste poliitikavaldkondade puudujäägidtasakaalu saavutamisel ning naiste tööhõive madalam määr, naiste ja laste järjest sagedasemvaesumine ning nende madalam pensionimäär ja seega ka nende tõrjumine juhtorganitest.

Ehkki nõustun volinik Redingi juhatusi käsitleva algatusega, ei toeta ma täielikult kindlustustkäsitlevat algatust, sest on oht, et sellega karistatakse just naisi. Ilma selleta ei saavuta meELi 2020. aasta strateegiat.

Elisabeth Morin-Chartier (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, headkolleegid! Kõigepealt soovin öelda, et minu jaoks ei ole soolise võrdõiguslikkuse eestvõitlemisel midagi pistmist vasak- või parempoolsete vaadetega. See ei ole ka ei meesteega naiste võitlus, vaid võitlus kogu ühiskonna eest.


Milline tänapäevane ühiskond investeeriks tüdrukute koolitamisse nii, nagu meie sedateeme, ning seejärel jätaks töökohal kasutamata poole olemasolevast potentsiaalist? Seeei tohi olla see ühiskond, kus meie elame. Kutsun teid, komisjoni, nõukogu ja EuroopaParlamendi esindajad, ühendama jõud, et jätaksime endast maha võrdsema ja õiglasemaühiskonna, kus rakendataks rohkem tüdrukute teadmisi ja oskusi.

Austatud volinik, teine punkt puudutab võrdset juurdepääsu vastutavatele ametikohtadele.Nagu te teate, olen ma prantslane ja olin kvootide vastu. Pärast kümmet aastat olen agamõistnud, et kvootideta ei saavuta me midagi. Kvootideta ei ole kunagi nii palju naisi, kuion mehi

(Aplaus)

vastutavatel ametikohtadel. Kuulsin, et eelmisel nädalal toetas seda seisukohta ka EuroopaParlamendi president.

Arvan, et peame tõepoolest seda teed minema. Te teate, et olin kvootide vastu, sest minuarvates on veidi alandav, et naisi, kes peaksid saama karjääri teha oma oskuste alusel, tulebkaitsta. Nüüd aga arvan, et peame selle käsitlusviisi omaks võtma.

Kolmas ja viimane punkt puudutab vajadust võidelda meeste ja naiste võrdse palga eest.Tänan teid teie osavõtu eest.

(Aplaus)

Antigoni Papadopoulou (S&D). – (EL) Lugupeetud juhataja! Täna me austame naistevõitlust läbi aegade ja nende saavutusi. Me toome esile demokraatliku korra püsivadpuudujäägid, mida majanduskriis praegu veelgi halvendab. Nendeks on vaesus, ebaseaduslikkaubitsemine, vägivald, töötus, seksuaalne ärakasutamine, palgalõhe, rünnakud meedias,stereotüüpide püsimine ja alaesindatus võimukeskustes – need kõik on kreeka keelesnaissoost nimisõnad – ning need kahjustavad enim üksikemasid, vanemaid naisi,naississerändajaid ja puuetega naisi.

Vajame Euroopas ja liikmesriikides kooskõlastatud tegevust: tõhusamat tööhõivet jasotsiaalkaitsemeetmeid vaesuse vastu võitlemiseks, meetmeid, mille abil ühitada töö- jaeraelu, tegevust, mis on suunatud töötavate naiste toetuseks, ja ennetavaid meetmeid ningkvoote tasakaalustatud esindatuseks võimukeskustes. Meil on vaja asjakohast haridust jasuurendada teadlikkust, et juurida välja vägivald ja stereotüübid. See tee on pikk, kuid meiltuleb seda mööda minna, sest naised vajavad paremaid võimalusi, ilma et eelarvamusedneid kahjustaksid.

Joanna Senyszyn (S&D). – (PL) Lugupeetud juhataja! Naisi diskrimineeritakse elu kõikidesvaldkondades, neid pekstakse ja vägistatakse. Pooled Euroopa naised on langenud vägivallaohvriks ning üle ühe miljoni neist kannatab selle all iga päev. Töö naistevastast vägivaldakäsitleva direktiivi kallal jätkub, kuid samal ajal on ELis riike, sealhulgas Poola, kusvõimaldatakse naiste suhtes kahjuks kasutada õiguslikult heaks kiidetud vägivalda seksuaal-ja reproduktiivtervise valdkonnas.

Asjakohase seksuaalhariduse puudumine ja lihtne juurdepääs rasestumisvastastelevahenditele tähendavad seda, et naised, kes jäävad rasedaks, sealhulgas alaealised, onõigusaktide kohaselt kohustatud sünnitama. Rasedat naist koheldakse inkubaatorina, taon jäetud ilma õigusest otsustada, sealhulgas oma tervise üle, samuti õigusest eraelupuutumatusele, mis on igal mehel olemas. Abordi keelustamine ei vähenda niisugustetoimingute arvu. Abordivastased õigusaktid tuleb hukka mõista, sest need kujutavad endast


riigi vägivalda naiste vastu ja naiste institutsioonilist diskrimineerimist. Kui mehed jääksidrasedaks, oleks abort püha toiming.

Iratxe García Pérez (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Soovin väljendada tunnustustja tänu kõikidele naistele, kellest paljud on hästi tuntud ja kellest on palju kirjutatud, kuidsamas on paljud neist ka anonüümsed. Nad on viimased sada aastat töötanud ja võidelnudselle nimel, et saavutada võrdsed standardid, mis meil praegu on.

Teha on siiski veel palju ning nende raportitega me käsitleme niisuguseid küsimusi nagutöö- ja pereelu ühitamine, raskused tööturule juurdepääsul ning võitlus soopõhise vägivallavastu, mis on üks suurimaid hädasid nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Soolinevõrdõiguslikkus ei ole ikka veel tegelikkus. Seepärast peame nüüd alustama uut etappi,mille jooksul saab lubadustest tegelikkus.

Euroopa institutsioonides ja kogu Euroopa ühiskonnas tuleb meil püüelda edusammudepoole, et saavutada tõeline sooline võrdõiguslikkus. Niisugune võrdõiguslikkus võib andavõimaluse luua õiglasem ja võrdsem ühiskond ning selle poole püüdlemises täidavadmehed endastmõistetavat osa. Palju on veel teha ning me viime selle koos lõpule.

Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Täna on meil võimalustuletada endale meelde inimeste õigust võrdsele kohtlemisele olenemata soost. Kuigivõrdõiguslikkuse tagamiseks on võetud mitmeid meetmeid, on sugudevahelise palgalõheküsimus endiselt lahendamata. Naised on jätkuvalt raskemas olukorras. Tööandjad ei hindanaiste sobivust sageli mitte nende kvalifikatsiooni järgi, vaid selle järgi, kas neil on lapsivõi mitte, ja kui neil on lapsed, siis lähtuvad sellest, kes nende järele haiguse ajal vaatab.Keegi ei küsi meestelt või isadelt nende töölevõtmisel niisuguseid küsimusi. Seepärastrõhutan, et vaja on muuta süsteemi ja võtta meetmeid, mis muudavad seda, kuidas ühiskondseda probleemi tajub, ja mis tagavad, et naised vabanevad ka ise seesmisest usust, et vaidnemad vastutavad laste kasvatamise eest, ja võimaldavad seega ebavõrdsuse välja juurida.Teades volinik Redingi võimeid ja otsustuskindlust, usun, et see saavutatakse kindlasti.Tänan teid.

Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Rahvusvahelisel naistepäeval tasub uurida,kuidas võrdõiguslikkust Euroopas tegelikult ellu viiakse. Meil on uus ühine mure – vaesusemuutumine naiste probleemiks. Ehkki naised töötavad rohkem kui mehed, saavad mehedrohkem palka ja pensioni. See on vale, et mehed muutuvad rikkamaks ja naised vaesemaks.See kehtib eriti vanemate naiste kohta ning seepärast tulebki neid igal võimalikul viisilaidata.

Vananemine ja vanemaks saamine ei peaks olema koorem, eriti naiste jaoks. See ei tohiksolla mitte paratamatus, vaid võimalus ja vahend, mis rikastab ühiskonda ja Euroopatüldiselt. Maailma, sealhulgas Euroopa tulevik sõltub peamiselt naistest ja eeskätt emadest.Ilmselgelt on hea, et emade poegadel ja abikaasadel – näiteks kolleeg Bloomil ja mul endal –on midagi mõttekamat teha kui sõdida. Õnnitlen teid!

(Aplaus)

Ivo Vajgl (ALDE). – (SL) Lugupeetud juhataja! Viini Filharmoonikud, mis on tõenäoliseltparim klassikalise muusika orkester maailmas, lubas mõned aastad tagasi ühineda ja esinedanendega vaid naisliikmetel. Kujutage vaid ette, milline näeks välja ja kuidas kõlaks meietegevus siin parlamendis, kui meil ei oleks naisliikmeid, kes elavdavad seda oma isikupäraja sisuka aruteluga.


Ilmselge on see, et niisugune päev nagu täna, mil meile tuletatakse meelde naiste ebavõrdsetolukorda, on enam kui vajalik. Palgapäeval, päeval, mil töökohal jagatakse ülesandeid, jakõikidel päevadel, mil peab hoolitsema laste ja perekonna eest, ei ole naised võrdsed. Meieülesanne Euroopa Parlamendis ja meie kolleegide ülesanne liikmesriikide parlamentideson kehtestada asjakohased õigusaktid, et tekiks võrdõiguslikkus. Arvan aga, et me edendamevõrdõiguslikkust sellega, kui näitame iga päev üles hoolivust ja tähelepanelikkust naistesuhtes.

Anna Záborská (PPE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Oluline on, et me arutaksime tänanaiste vaesuse küsimust. Samal ajal on kahju, et lahenduse otsimisel on meie mõtteviisliiga ühekülgne.

Naiste vaesuse probleemi lahendamine eeldab rohkem kui vaid jõulist sekkumist perekonda.Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) viimane uuring näitab, et niisugunesekkumine on vähe tulemuslik. Naised pühendavad kodutöödele ja lastehoiule rohkemaega kui mehed. See kehtib ka siis, kui mees on isaduspuhkusel. Nad ei tee seda mittesellepärast, et peavad, vaid sellepärast, et tahavad. Nad eelistavad töötada osaajaga.

OECD andmete järgi ei kajastu 30–50% naiste majandustegevusest kasutusel olevatesmajandustegevuse näitajates, näiteks SKPs inimese kohta. Naiste vaesuse probleemilahendamiseks tuleb tunnustada ka nende tööd põlvkondadevahelise solidaarsuse raames.Selle töö tunnustamisega astume otsustava sammu vaesuse kaotamise suunas.

Sylvana Rapti (S&D). – (EL) Lugupeetud juhataja! Soovin öelda midagi teistsugust: misminusse puutub, ei ole täna põhjust pidutsemiseks. Täna peaksime mälestama naist, kessuri Ameerikas ülestõusu käigus mitte sada, vaid 157 aastat tagasi. Me ei tohiks ka tedaunustada. Kui soovime edasi liikuda, on meil vaja kolme peamist asja:

- esiteks on vaja töötavatele naistele toetusstruktuure – lastehoiuasutusi;

- teiseks, volinik Andor, tuleb toetada naisi rahaliselt ja

- kolmandaks tuleb muuta hoiakuid koolides. Volinik Reding, siinjuures soovitan kehtestadakvoodid. Neid ei peaks aga kehtestama mitte ainult juhatustes, sest sellisel juhul püüaksimejustkui remontida maja katusest alustades, vaid ka lastehoiuasutuste ja koolide õpetajateseas, et saaksime elada soolise võrdõiguslikkuse keskkonnas.

Lugupeetud juhataja, lõpetuseks kutsun teid kui naissoost juhatajat üles hiilima eeskirjadestmööda ning andma sel naistepäeva jaoks erilisel puhul sõna ülejäänud kümnele naisele.

Ulrike Lunacek (Verts/ALE). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegidnii siin saalis kui ka rõdul! Võitlus, mida peetakse naiste õiguste tagamiseks töökohal,perekonnas, demokraatlikus ühiskonnas, samuti naiste majandusliku sõltumatusesaavutamise nimel ning meeste vägivalla, naiste vaesuse ja üksikemade, lesbide janaississerändajate diskrimineerimise vastu, on kestnud juba liiga kaua. Täna tähistamerahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva. Õnneks saame ka tulevikus tähistada meiesaavutusi ega kaota samal ajal silmist tööd, mida on veel vaja teha.

Kolleeg Morin-Chartier ütles enne, et kümme aastat tagasi ei olnud tal kuigi palju uskukvootidesse, kuid ta on muutnud meelt – kvoodid on vajalikud. Aitäh selle eest! Naisedvajavad tõepoolest kvoote, kui soovivad kuskile jõuda. Meil on kõikides juhatustes jakomisjonides, poliitikas ja majanduses meeste kvoodid. Meeste võrgustikud töötavadtõrgeteta. Mehed ei ole vastutusrikastel ametikohtadel mitte ainult oma tulemuste pärast –


mõned küll, aga mitte kõik –, vaid lihtsalt sellepärast, et nad kuuluvad nendesse poistevõrgustikesse. Seetõttu vajame kvoote ja võrdset palka.

Nikolaos Salavrakos (EFD). – (EL) Lugupeetud juhataja! Arvan, et täna on väga tähtispäev. Me tähistame naistepäeva, s.o nende naiste päeva, keda armastame ja austame, keson meie emad, abikaasad, õed ja tütred, nii töötavad naised kui ka koduperenaised. Soovintänada kõiki naisi ning rõhutada, et toetan isiklikult naiste võitlust ühiskonnas ja töökohalvõrdõiguslikkuse, võrdse palga ja võimukeskustes kvootide saavutamise eest. Tauninigasugust naistevastast vägivalda ja naiste ärakasutamist.

Sellega on kõik öeldud, mul ei ole enam midagi lisada. Lugupeetud daamid, tänan teidkõiki – nii neid, kes on siin kohal, kui ka neid, keda ei ole.

Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Soovin pöörataeritähelepanu kõikidele naistele, kes võitlevad iga päev oma õiguste austamise eesttänapäevases ühiskonnas, kõikidele naistele, kes otsustavad muretseda lapse, ehkki teavad,et see muudab töö ühitamise nende uue rolli – emarolliga – raskeks, kõikidele naistele, kes,olles teadlikud oma võimetest ja oskustest, otsustavad jätkuvalt pürgida oma eesmärgipoole, hoolimata paljudest tõketest.

Just sellepärast toetan ma naisi käsitlevate kohustuslike kvootide kehtestamist vähemastiesialgu, sest see aitab muuta kultuuri, mis soodustab vaid mehi. Olen veendunud, et seeloob võimaluse, mida paljud noored naised on oodanud, ning olles relvastatud ametialasteoskuste ja haridusega, ei lase nad kindlasti seda käest.

Minu laps on vaid mõnekuune ning mul on üks unistus: loodan, et minu tütar Vittoria eipea võitlema nii nagu meie, et neid klaasist lagesid lõhkuda, ning et naiste annet ei peetatulevikus enam mitte kohustuseks, vaid tõeliseks lisaväärtuseks.

Andrew Henry William Brons (NI). – Lugupeetud juhataja! Marksistliku klassivõitlusemuutsid trotskistid nurinat täis rühmadevaheliseks võitluseks. Ühiskond jagunes rühmadeks,kes teadsid, et neil on põhjust nurisemiseks, või ei teadnud seda seni, kuni abivalmis nooredvõitlejad neile seda selgitasid. Rühmad jagunesid rahvuse, usutunnistuse, soo, seksuaalsesättumuse, vanuse või puude alusel. Neid kõiki julgustati osalema nende rõhujate vastusuunatud ühistegevuses.

Trotskistid said vanemaks ja kasvasid suureks. Mõningatel juhtudel asusid nad tööle võimu-ja jõuametkondadesse. Nende mõtted levisid palju kiiremini ja kaugemale, kui nad isejõudsid. Sõna „diskrimineerimine”, kui sellele järgnes sõna „vastu”, sai tõeliseks vaenlaseks.Paljudel juhtudel konkreetne süüdlane puudub. Diskrimineerija on kogu ülejäänudühiskond. Me kõik oleme süüdi. Olenemata nende tõelisest probleemist, peavad inimesedmõistma, kui nendega manipuleeritakse, ning sellele vastu astuma.

Karin Kadenbach (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Rahvusvahelisenaistepäeva 100. aastapäev peaks olema võimalus mõtisklemiseks ja vahekokkuvõtetetegemiseks. Täna tahan tänada naisi, kes sillutasid meile teed ning tegid võimalikuks selle,et nii paljudel naistel on nüüd võimalus osaleda poliitikas ja äris.

Tänane päev aga peaks meid hoiatama ka selle eest, et me ei seaks ohtu seniseid saavutusi.Paljude liikmesriikide mitmesugused meetmed, mida rakendatakse eelarve konsolideerimisenimel, kahjustavad naisi, nende haridusvõimalusi, nende võimalusi teenida õiglast palka,mis võimaldaks neil toime tulla, ja nende võimalusi anda oma osa poliitika arengusse.Kutsun üles mehi – näen, et neid on meie seas mitu – tegema meiega koostööd, et


saavutaksime meie edasipüüdlikud eesmärgid, nii et rahvusvaheline naistepäev olekstulevikus tõeline pidupäev.

Viviane Reding, komisjoni asepresident. – (FR) Lugupeetud juhataja, austatudparlamendiliikmed! Tänan teid, sest teie sõnum jõudis mulle hästi kohale. Võin selle kokkuvõtta ühe lausega: enamik teist ei nõustu enam sellega, et 90% meie ettevõtete juhtideston mehed, ning arvab, et see peab muutuma.

(Aplaus)

Tehkem koostööd, et olukorda muuta.

komisjoni asepresident. – Olles kuulanud ära teie raportööri ja teie kõigi sõnavõtud ninganalüüsinud öeldut, arvan, et me kõik nõustume sellega, et naistel läheb poliitikas üsnahästi. Teha on veel palju, kuid me oleme õigel kursil.

Kahjuks ei lähe meil majanduses kuigi hästi. Me ei osale otsuste tegemises ning ma saanaru, et te soovite seda muuta. Me töötame väikese palgaga töökohtadel, kuigi 60%kõrgkoolide lõpetajatest on naised. Nad kaovad ära, kui püüavad jõuda sinna, kus me neidkriisi ajal vajame, et majanduse olukorda parandada.

Meil ei ole valikut. Kuidas me saavutame 75% tööhõivemäära, kui ei rakenda nende haritudnaiste kasutamata võimeid ja oskusi? Meil tuleb tõepoolest muuta tööhõive käsitlusviisi,andes naistele võimaluse ning võttes kasutusele võimed ja oskused, mille me koolitamiseja hariduse abil omandanud oleme ning mis on tööhõive tarbeks olemas.

Kuulasin hoolikalt sõnavõtte, milles käsitleti ohvreid. See on tõsi, et mitte kõik ohvrid eiole naised või lapsed. Nendeks võivad olla ka mehed, kuid peamiselt siiski naised, sealhulgastüdrukud. Seepärast võetakse kuriteoohvrite meetmetes, mida ma teile mais tutvustan,seda asjaolu ka arvesse.

Varsti pärast tänast istungit tähistame rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva. Me eitohiks unustada, et tähistame ka saja aasta täitumist sellest, kui Marie Curiele anti Nobeliauhind. Tahan öelda kõikidele naistele siin saalis, et peaksime olema uhked selle üle, etoleme naised.

(Aplaus)

László Andor, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Usun, et meil tuleb austada sadaaastat kestnud võitlust ja tehtud edusamme, kuid peame ühtlasi tunnistama, et tänapäevaEuroopa on veel kaugel sellest, et siin valitseks sooline võrdõiguslikkus. Palju sellestebavõrdsusest kajastub tööturgude ebavõrdsuses ja meeste eelistamises paljudes tööturuvaldkondades ja institutsioonides.

Seepärast usungi, et edu saavutamiseks tuleb kasutada Euroopa meetmeid ja rahanduslikkevahendeid, et parandada olukorda selles valdkonnas, naiste võimalusi tööhõives ja nendetöötingimusi. Võimalik on võtta paljusid konkreetseid meetmeid. Mis puudutab näiteksEuroopa vahendeid, siis võimaluse korral ja kui see on mõistlik, tuleks kasutada võrdseidvõimalusi käsitlevat tingimuslikkust, ning me oleme selle ka endale eesmärgiks seadnud.

Otsene töökohtade loomine on samuti oluline. Tulevase aastakümne jooksul keskendutaksetöökohtade loomisel muu hulgas eeskätt nn valgetele töökohtadele – tervishoiu ja pikaajalisehoolduse valdkonna töökohtadele. Siin tuleb meil keskenduda võimaluste loomisele, sestsuurt osa sellest tööst teevad igal juhul naised, kuid seda ilma piisava palgata ning


võimaluseta järk-järgult suurendada oma õigusi, sealhulgas pensioniõigusi nende vanemakseaks.

Mis puudutab pensioneid, siis neid käsitlevas valges raamatus, mis avaldatakse selle aastakolmandas kvartalis, pöörame rohkem tähelepanu soolisele mõõtmele. Nimetatud valgeraamatu kallal töötab rühm volinikke, sealhulgas asepresident Reding, ning meil õnnestubkäsitleda pensionide soolise mõõtme küsimust tunduvalt jõulisemalt kui rohelises raamatus.

Nõustun Gabriele Zimmeriga. Üks teema on ka tööaja reguleerimise küsimus. See on vägatähtis. Vajame ELi tööaja määrust, mis võimaldab käsitleda paremini tööga seotud vajadusija perekondlikke kohustusi. Töö ja eraelu parem tasakaalustatus on väga oluline. See onosa meie inimväärse töö tagamise suunistest. Nõustun nendega, kes ütlesid, et see ei olevaid ELi küsimus: see on rahvusvaheline kohustus, mida meil tuleb täita.

Selleks, et rõhutada veel ühte seost – tööturu ja hariduse seost – tuleb meil tegutseda süvitsi,et parandada hariduse kvaliteeti, suurendada teadlikkust, teavitada õigustest, eeskätt naisteõigustest ja – mis eriti oluline – Euroopa vähemuste õigustest, olenemata sellest, kas tegemiston sisserändajate või muude rahvusvähemustega.

Ja viimaseks, mis puudutab kvoote juhatustes, siis mul oli eelmisel nädalal võimalus arutadaseda küsimust Briti Tööstuse Keskliidu uue juhiga. Usun, et Godfrey Bloomile pakub seehuvi. Sellel küsimusel on mitu tahku. Peale stereotüüpide ning organisatsiooniliste jakultuuriliste külgede arutasime ka vajadust korraldada kõrgel ametikohal töötamise korralaja vähesuse tõttu pereelu teistmoodi. Seepärast peame tegutsema mitmel rindel. Me eitohi selle küsimuse arutamisel keskenduda üksnes töö- ja avalikule elule. Usun, et kuijätkame arutelu ja komisjon täidab oma kohustusi nõuetekohaselt, saavutame tulevikusedu.

Mariya Nedelcheva, raportöör. – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinikud! Soovintänada kõiki kolleege osavõtu ja sõnavõttude eest.

Tänane arutelu näitab veel kord, kui palju läheb soolise võrdõiguslikkuse küsimus meilekorda. Kõigil meil on ühised väärtused ja põhimõtted: inimväärikuse austamine ningebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu võitlemine.

Austan väga isiklikke ja rahvuslikke tähendusvarjundeid, mille igaüks meist nendeleväärtustele ja põhimõtetele lisab. Selles seisnebki kõnealuste küsimuste euroopalikukäsitlusviisi rikkus. Nende erinevate tähendusvarjundite puhul ei tohi me aga kaotadasilmist ühist sihti. Peame tegema jätkuvalt tööd naiste tingimuste parandamiseks töökohalning era- ja pereelus. Neid tuleb veelgi rohkem julgustada osalema tööturul, eriti vastutavatelametikohtadel, ning selle eest peaksid vastutama riiklikud ametiasutused, institutsioonid,poliitilised organid ja ettevõtted. Peaksime kõik näitama, et seatud eesmärgid onsaavutatavad. Täna öeldi mitmel korral, et soolise võrdõiguslikkuse eest tuleb võidelda igapäev. Tugevat poliitilist tahet peab toetama konkreetne tegevus. Mul on hea meel kõikidemeetmete üle, mida komisjon on kavandanud, ning tänan ette ka kõiki kolleege nendemeetmete toetamise eest.

Veel üks punkt: arutelude ajal arvustati mind teksti pikkuse eest ning näib, et see muutubigal aastal järjest pikemaks. Põhjus seisneb ilmselgelt selles, et varasemaid soovitusi ei oletäielikult arvesse võetud. Peame tegema nii, et kõik võtaksid neid arvesse. Samuti usun, etpõhjus seisneb selle küsimuse keerulises olemuses ning pidevas arengus. Rõhutan, et sellearengu eest peame ise hea seisma. Nii ei jää me iganenud mõtete kammitsasse ja saameseda arengut juhtida.


Ja viimaseks, arvan, et sooline võrdõiguslikkus on jätkuvalt meie kõigi probleem. Usun, etmeil kõigil on vaba tahe seda tunnustada ning teha tööd selle tegelikkuseks saamise nimel.2011. aasta on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta ning meie suurim ühine algatus peaksolema tõelise edu saavutamine soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

Rovana Plumb, raportöör. – Lugupeetud juhataja! Soovin tänada volinik Redingit javolinik Andori nende innuka osavõtu eest nende oluliste küsimuste lahendamises. Samutitänan kõiki kolleege tänases arutelus esitatud jõuliste sõnumite eest.

Tahan öelda eeskätt seda, et sooline võrdõiguslikkus ei ole vaid sotsiaalse õigluse küsimus,see on ka edasiliikumise küsimus. Me peame üheskoos rajama õiglase ühiskonna meiekõigi jaoks. Järgmiseks tahan öelda seda, et toetan kindlalt kvoote. Jah, me vajame naisikõrgetele ametikohtadele, kuid ärgem unustagem ka vaesust. Peame vaesust ennetama javähendama ning selle probleemi lahendama. Selleks vajame konkreetseid meetmeid.Vaesuse ennetamine ja vähendamine on sotsiaalse solidaarsuse tähtis osa ning ma usunveendunult naiste solidaarsusesse. Meil tuleb toetada kõiki kodanikke ja kogu ühiskondaning ma soovin tänada vabaühendusi, sotsiaalpartnereid ning kõiki naisi ja mehi, kesvõitlevad ühiskonnas päev päeva ja aasta aasta järel soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseeest.

Sooline võrdõiguslikkus peab saama tegelikkuseks. Saame täna protsessi kiirendada, muutaühiselt olukorda. Soovin veel kord kõikidele naistele õnnelikke päevi.

Juhataja. – Ühisarutelu on lõppenud.

Kahe kõnealuse raporti hääletus toimub täna, 8. märtsi keskpäeval.

Sellele järgneb rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva tähistamine. Kõik naised siinsaalis, Euroopa Parlamendis, komisjonis ja nõukogus on lahkelt palutud osalema ühiselpildistamisel, mis toimub pärast pidulikku tseremooniat. Loodan, et seda teadaannetkuulevad kõik naised ja mehed oma kontorites ning tulevad otse siia täiskogu saali.


Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäevatähistamisel on asjakohane rõhutada, kui rikastavat osa täidavad naised perekonna,ühiskonna ja majanduse arengus, ehkki seda rolli sageli alahinnatakse ega tasustata piisavalt,mis suurendab vaesuse ohtu märkimisväärselt.

Peamised probleemid on naiste piiratud ligipääs tööle, töötingimused ja ka ligipääsametikohale, mis on vastavuses nende kvalifikatsiooniga. ELi liikmesriikides valitsevmajanduskriis on naiste tööhõive olukorda veelgi halvendanud, sest naised kalduvadtöötama ebakindlatel töökohtadel. Võrdõiguslikkuse parandamine hõlmab endas ka võitlustnaistevastase vägivalla vastu, olgu see siis kas füüsiline, psühholoogiline võiseksuaalvägivald, mille vastu tuleb võidelda ja mida taunida. Selleks tuleb võtta vastusihipärased programmid, mis võimaldavad edendada naiste aktiivset kaasamist või naasmisttööturule ja luua konkreetsed võimalused elukestvaks õppeks, et tagada neile oskused jakvalifikatsioon, suurendada nende enesekindlust ning arendada oskusi, mis on vajalikudELi 2020. aasta strateegia jaoks.

Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Päeval, mil tähistame rahvusvahelistnaistepäeva, tahan öelda, et toetan põhimõtteid, mida hõlmab raport soolisevõrdõiguslikkuse kohta aastal 2010. Arvan aga, et edaspidi tuleb meil minna õiglastelt


põhimõtetelt üle konkreetsete meetmete vastuvõtmisele, et vähendada praegust soolistebavõrdsust. Rumeenia, kust ma pärit olen, asus 2010. aastal soolise diskrimineerimisesuhtes üleilmse soolise ebavõrdsuse indeksi pingerea keskel, täpsemalt 64. kohal. Üldiselton Rumeenia naistel parem haridus kui Rumeenia meestel ning naiste osakaal kõrgkoolilõpetajate seas suureneb üha enam. Praegu on lõpetajatest 60% naised ja vaid 40% mehed.Naiste sissetulek on aga jätkuvalt väiksem kui meestel. Soopõhised ohud, mis mõjutavadnaiste võimalusi tööturul, on endiselt väga võimsad, alates vaesuse ohust kuni selleni, ettakistatakse naiste juurdepääsu vastutavatele ametikohtadele. Loodan, et tööturg hakkabkohtlema naisi õiglasemalt, ning soovin, et ka meie aitaksime seda olukorda muuta. Raporton oluline samm selles suunas.

Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Soolise võrdõiguslikkuse küsimus vääribasjakohast tähelepanu, eriti rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeval. Minu arvates onpaljud raportis käsitletavad teemad väga olulised. Üks teemasid, mida soovin toonitada,on meeste ja naiste pensionierinevus. Selle erinevuse on põhjustanud asjaolu, et naisedkatkestavad oma karjääri sagedamini kui mehed, et hoolitseda laste või haige või eakalähedase eest, ning nad on perekondlike kohustuste tõttu nõus meestest sagedamini töötamaosaajaga või ajutisel töökohal. Just see asjaolu toob kaasa pensionierinevuse. Minu arvatesei ole vähem oluline ka nõue pöörata erilist tähelepanu haavatavate naiste rühmadele:puudega ja eakatele naistele, sisserändajatele, lesbidele, bi- ja transseksuaalidele,konkreetsesse vähemusrühma kuuluvatele naistele ning abivajajate eest hoolitsevatele väheharitud või ilma hariduseta naistele. Viimaseks pean oluliseks tagada ligipääs tugiteenustele,mille eesmärk on ära hoida soolist vägivalda ning kaitsta naisi sellise vägivalla eest,olenemata nende õiguslikust seisundist, rassist, vanusest, seksuaalsest sättumusest, etnilisestpäritolust ja usutunnistusest, ning raportis kutsutakse komisjoni ja liikmesriike seda kategema.

Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Sooline võrdõiguslikkus on meieajastu aluspõhimõte, kuid sooline võrdõigusetus püsib endiselt. Naiste protsent teadlasteja inseneride seas on oluliselt suurenenud. 59% kõrgkooli lõpetajatest on ELis naised ningdoktorikraadi omanike seas on naisi 41%. On aga paradoksaalseid arve, mille üle tasubmõelda.

Kui me räägime teaduse valdkonna juhtkohtadest, siis naised on seal alaesindatud. Vaid19% kõrgkoolide professoritest ELis on naised. Need arvud näitavad, et naistel on probleemeligipääsuga kõrgematele akadeemilistele ametitele. Oluline on otsida lahendusi, misvõimaldavad ühitada edukat teaduskarjääri stabiilse pereeluga. Viitan näiteks uutetehnoloogiliste võimaluste kasutamisele, mis võimaldaks teadlastest naistel töötada kodus.Vaid nii kaotame meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse teaduses ja teadusuuringutes –tõkke, mis takistab jätkuvalt saavutamast ELi eesmärke seoses konkurentsivõimesuurendamise ning uuendustegevuse võimaluste maksimeerimisega.

Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Praegune majandus- ja sotsiaalkriisavaldab ELis väga halba mõju meeste ja naiste elamistingimustele. See halvendab oluliseltnaiste olukorda niisugustes küsimustes nagu sooline võrdõiguslikkus, töötingimused jajuurdepääs tööhõivele. Naistele avaldavad ränka mõju ka töötingimused ja sissetuleku tasening kui kiiresti ei võeta asjakohaseid meetmeid, on oht, et olukord halveneb veelgi.

Naiste seisundit tuleb võtta arvesse ka vaesusevastase võitluse raames. Arvandmete kohaseltelab kogu maailmas vaesuses 17% rohkem naisi kui mehi. Naiste osa perekonna jaühiskonna arengus ei hinnata samuti vääriliselt. Sooline ebavõrdsus, eriti seoses ligipääsuga


haridusele või perekondlike kohustuste jagamisel, suurendab naiste vaesust. Kasugudevaheline palgalõhe või nn klaasist lagi toob kaasa raskeid tagajärgi, sest see takistabnaisi asumast tööle juhtivale või vastutavale ametikohale.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamine aitab võidelda naistevastase vägivalla vastu. Võideldatuleb kõikide vägivallavormide, nii füüsilise, vaimse kui ka seksuaalvägivalla vastu,olenemata nende raskusastmest. Ka seoses selle teguriga peaksid ELi liikmesriikide valitsusedning Euroopa institutsioonid toetama mehhanisme, millega saavutatakse sotsiaalse,majandusliku ja poliitilise elu erinevates tahkudes sooline võrdõiguslikkus.

Ville Itälä (PPE), kirjalikult. – (FI) Soolise võrdõiguslikkuse küsimuse käsitleminerahvusvahelisel naistepäeval on mõistagi asjakohane, kuid sellest ei piisa. Selle küsimuseolulisus peab olema nähtav ka kõikidel teistel päevadel, mil me võtame vastu otsuseid.Võrdõiguslikkuse lahutamatu osa on muu hulgas igaühe vääramatu õigus oma kehale. Seehõlmab seega õigust kasutada rasestumisvastaseid vahendeid või teha aborti ja õigust healeseksuaaltervisele. Neid teemasid on kajastanud ja ilmselgelt kajastab ka edaspidi parlamendihääletus. Kahjuks näitavad niisugused vaidlusküsimused sageli hoiakut, mis toetab naisteorjastamist.

Filip Kaczmarek (PPE), kirjalikult. – (PL) Võrdõiguslikkus on üks Euroopa põhiväärtusining see on vaieldamatult hea väärtus. Ainus probleem on see, et võrdõiguslikkusttõlgendatakse mitmeti ning mõnel äärmuslikul juhul ei võeta arvesse tõelisi inimestevahelisierinevusi. Mitmesugused võimalikud tõlgendused on tekkinud niisuguse ideoloogiatagajärjel, mida seostatakse võrdõiguslikkusega ja mis on selle terminiga otseselt seotud.Varem on olnud juhtumeid, kus võrdõiguslikkuse nimel, mida mõisteti väga eripäraselt jaühekülgselt, sooritati koguni kuritegusid ning pandi toime isegi genotsiid. Kui asi puudutabsoolist võrdõiguslikkust, on väiksem dogmatismioht, kuid liiga äärmuslikke seisukohtiesineb siiski. Sooline võrdõiguslikkus ei saa piirduda üksnes poliitiliste avalduste jaõigusaktidega. Võrdõiguslikkusel põhinevate standardite rakendamine on väga tähtis ningselle elluviimiseks tuleb muuta mentaliteeti. Peame edendama ja toetama haridus- jateavitusmeetmeid ning häid tavasid. Peame tagama, et teadlikkus võrdõiguslikkusest onpigem reegel kui erand. Tõeline võrdõiguslikkus peab olema inimestes, nende hoiakutesning nende igapäevases, iseeneslikus käitumises. Võrdõiguslikkus ei ole ka eraldiseisevväärtus. Me ei tohiks nõustuda niisuguse võrdõiguslikkust toetava sõnastusega, millegavälistatakse teised väärtused, nagu vabadus, väärikus ja õiglus.

Jan Kozłowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Soovin kõigepealt avaldada kiitust raportöörideleraportite eest, milles tuuakse esile võrdõiguslikkust käsitlevad tähtsad küsimused. Naguühes raportis on öeldud, on rohkem kui 20 miljonil eurooplasel – peamiselt naistel –piiratud juurdepääs tööturule, sest nad tegelevad täiskasvanud abivajajate hooldamisega.Samuti teame, kui raskes olukorras on vanemad, kes püüavad ühitada laste kasvatamistoma tööeluga. Usun, et konkreetsete meetmete võtmine töö- ja pereelu ühitamiseks onväga tähtis nii Euroopa sotsiaalse kui ka majandusliku arengu seisukohast. Meil on vajameetmeid, et toetada kohalike tugisüsteemide loomist perekondade jaoks, kus hoolitsetakselaste eest ja hooldatakse täiskasvanud abivajajaid. Samuti tuleb vaadata läbi õigusaktid jakasutada rohkem uusi tehnilisi vahendeid, et kaotada paindliku töökorralduse tõkked.Usun, et EL peab tegema kõik selleks, et tagada võimekate ja hästi haritud naiskodanikesuure potentsiaali täielik rakendamine.

Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Soovin käsitleda mitut selles raportisesile toodud teemat. See raport võimaldas meil hoolimata sellest, millises komisjonis me


töötame, leida mitmesuguseid seoseid, mida tuleb käsitleda, et saaksime paremini aidatakaasa ELi 2020. aasta eesmärkide saavutamisele. Nagu nägite, nõuti naiste seas ettevõtluseedendamiseks riiklike ja ELi meetmete võtmist: koolitus-, kutse- ja õigusnõustamisesüsteemide loomist ning avaliku ja erasektori rahastamisele juurdepääsu võimaldamist.Mul on hea meel eeskätt selle üle, et toodi esile vajadust arendada kohalikku ja piirkondlikkuettevõtlust, mis on töökohtade loomise ja majandusarengu peamine allikas. Naiste võimeidon ettevõtete juhtimises kasutatud väga vähe. Seepärast olengi seisukohal, et EuroopaSotsiaalfond ja Euroopa Regionaalarengu Fond peavad toetama naiste ettevõtluse arendamistedendavaid meetmeid. On kindlasti kultuurilisi, materiaalseid või majanduslikke erinevusi,mis takistavad meid seda tegemast. Neid tegureid tuleb aga silmas pidada ning koostadaraamistik, mille abil need kõrvaldada.

Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Sada aastat pärast naiste esimest avalikkumeeleavaldust oma õiguste eest võitlemiseks ei ole ikka veel jõutud soovitud tulemuseni.Vastupidi, praegune kriis kahandab oluliselt soolise võrdõiguslikkuse kehtestamiselsaavutatud edu. Kogu maailmas tulevad naised tänavale nagu sada aastat tagasi. Nad onmeeleavalduste esirinnas Kreekas, Hispaanias, Tšehhis ja Belgias, aga ka Põhja-Aafrikariikides. Veel hiljuti sai EL uhkusega öelda, et on parandanud naiste olukorda tööturul ninghariduse ja inimväärse elatustaseme tagamisel, edendanud nende juurdepääsu tervishoiuleja suurendanud nende esindatust põhiseaduslikes organites, kuid kriisi süvenemine näibolevat tõrjunud need teemad ühenduse huvides tagaplaanile. Kriisivastased meetmed onsuunatud peamiselt meessoost elanikkonnale. Naiste vajadusi tajutakse teisejärgulisena.Viimased sada aastat on näidanud, mida naised on andnud maailmale ja milline on nendeosa arengus, samuti kui paljud neist on jätnud oma elu võitluses rahu eest ja kui palju elusidon nad maailmale andnud. See ei ole teisejärguline küsimus. Maailm ei ole aga omakohustusi naiste ees täitnud. Küsimus ei seisne mitte neile teene osutamises, vaid nendevõrdse sotsiaalse seisundi selges kuulutamises. Lõppude lõpuks ei võitle need naised iseenda,vaid parema ja humaansema maailma eest.

Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Soovin kõigepealt avaldada kiitustraportöörile kolleeg Nedelchevale selle raske ja suure töö eest. Soolise võrdõiguslikkusenimel võideldakse liikmesriikides iga päev. Minu põlvkond oli üks esimesi, mis nägi naisijõudmas vastutavatele ametikohtadele ja eeskätt valitavatesse ametitesse. Mul on hea meelnäha, et naised on nüüd esindatud paljudes valdkondades, milleks neil alles hiljuti võimaluspuudus. Sellegipoolest püsib ebavõrdsus ning palju võitlusi on veel ees, vähemasti seosespüsiva palgalõhe ja naiste osalemisega suurte ettevõtete juhatustes. Viimaseks soovinrõhutada, kui oluline on tagada kõikidele naistele võimalus kvaliteetselereproduktiivtervisele. Alates ajast, mil ma alustasin tööd poliitikas, olen ma võidelnudnaiste õiguse eest teha aborti ohutus raviasutuses. Neil peab olema ka võimalus kasutadarasestumisvastaseid vahendeid. Seepärast toetan põhimõtet, et rasestumisvastased vahendidoleksid tasuta kättesaadavad, eriti alaealistele.

Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Naiste kvootide esitlemine mingisugusesaavutusena on puhas populism. Naised vajavad tegelikult elus tõelist valikuvabadust. Nadvajavad kindlustunnet, et nende otsuseid ei peetaks vähem väärtuslikuks. Oluline sammselles suunas oleks see, kui kõikides liikmesriikides kehtestataks perekonnal põhinevmaksusüsteem, et perekond ei muutuks vaesuse lõksuks. Naiste kvootide kehtestamistjuhatustes toetavad vaid naised, kes teenivad juba keskmisest suuremat palka, kui sedaüldse toetatakse. Norra kehtestas naiste kvootide nõude börsil noteeritud ettevõtetejuhatustele, kuid nendel ametikohtadel on vaid väike arv naisi, kes kuuluvad korraga


mitmesse juhatusse. Nende naiste kohta öeldakse sageli halvustavalt „kuldsed seelikud”ning see ei tekita kuigi soodsat tööõhkkonda. Peame alustama valdkondadest, kus naisedon tõepoolest halvemas olukorras: peame käsitlema hooldajate tasustamata ametikohti,osaajatööd ja nende paljude naiste halba olukorda, kes näevad suurt vaeva, et ühitadapereelu ja karjääri.

Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Sotsiaalne solidaarsus ja Euroopa sotsiaalmudelon väärtused, mis eristavad Euroopat maailma teistest ühiskondadest. Kui arvestada agaüleilmsest konkurentsist tulenevat nõuet vähendada tööjõukulusid, lõdvendada tööõigusenorme, vähendada töötajate sotsiaalkaitset ja nõrgendada riigi rolli, on nende väärtustepüsimajäämine küsitav. Tõenäoliselt ei suurenda me nende nõuetega kuigi paljukonkurentsivõimet rahvusvahelisel areenil, vaid vastupidi – vähendame pigem sotsiaalsetühtekuuluvust ning tekitame lõhesid ühiskonnas. Ärge tehke seda viga. Niisugused meetmedohustavad naisi. Palgaerinevus avaldab suurt mõju, samamoodi nagu eelarvekärped avalikussektoris. Sellest seisukohast lähtudes peavad riiklikud pensioni- ja tervishoiureformid olemaõiglased mõlema soo suhtes. See ei ole juhus, et Euroopa vaesuse küsimus puudutabsagedamini eakaid naisi. Võitlus ebavõrdsuse vastu ei ole kujuteldav reaalsus. See puudutabtõelisi inimesi.

Jutta Steinruck (S&D), kirjalikult. – (DE) Kui me arutame täna, rahvusvahelise naistepäeva100. aastapäeval Mariya Nedelcheva raportit, on viimane aeg, et meie sõnadele hakkaksidjärgnema teod. Euroopa naiste ebasoodsate tingimuste vastu saab tõhusalt võidelda vaidsiis, kui me kehtestame vabatahtlike kohustuste asemel siduvad eeskirjad. Need hõlmavadettevõtete juhatustele ja ka muudele tasanditele naisi käsitlevate kohustuslike kvootidekehtestamist, järjepidevat võitlust ebakindlate töötingimuste vastu, mis mõjutavad naisipalju rohkem kui mehi, naiste kutsealaste väljavaadete parandamist juba õppimise ajal,suurendades korrapäraselt nende kutsevalikuid, keeldu kehtestada naistele maksustamiseja sissetuleku valdkonnas rahanduslikke tõkkeid, naiste edutamiseks kohustuslikkevõrdõiguslikkuse kavasid ettevõtetes ja tööstuses ning korrapärast kontrolli ja aruandeidEuroopas saavutatud edusammude kohta, kui neid on.

Lubage mul lõpetuseks öelda järgmist: sada aastat pärast rahvusvahelise naistepäevakehtestamist ei ole meie, naised, enam rahul pelga silmakirjalikkusega. Soovimekohustuslikke siduvaid õigusakte ning seda, et lõppude lõpuks tunnistataks, et naiste töötäidab otsustavat osa meie heaolus.

(Istung katkestati korraks.)

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEKpresident

8. Rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäev

Juhataja. – Mul on väga hea meel juhatada Euroopa Parlamenti koos oma naiskolleegidega.Neist kuus on Euroopa Parlamendi asepresidendid, kaks kvestorid, ning naiste õiguste jasoolise võrdõiguslikkuse komisjoni aseesimees istub minu kõrval. See on mulle suur au japrivileeg.

Ma jätkan istungit. Järgmine päevakorrapunkt on arutelu rahvusvahelise naistepäeva100. aastapäeva üle. Alustuseks vaatame selle tähelepanuväärse päeva ajalugu kokkuvõtvatlühifilmi. Palun hakake filmi näitama.


(Filmi näitamine)

Kallid külalised, head kolleegid! Kaks minutit kestva filmiga ei saa näidata kõike, mis onviimase 100 aasta jooksul juhtunud. Tegelikult oleme Euroopat selle aja jooksul muutnudja eurooplastena võime olla uhked võrreldes Euroopat paljude kohtadega maailmas, kuidsamal ajal teame, et meie teekond ei ole veel lõppenud. Ikka veel on poliitikas väga vähenaisi ja siin, Euroopa Parlamendis moodustavad naissoost liikmed vaid 35% kõigistliikmetest. See arv on arvatavasti veidi kõrgem kui riikide parlamentides, kuid see ei olesiiski piisav. Õnneks on Euroopa Parlamendi peamistes otsuseid tegevates organites seearv tublisti üle 40% ja meil on selle üle väga hea meel. Nii on see ka komisjonide esimeesteosas.

Ometi sõltub Euroopa Parlamendi koosseis kolme aasta pärast, järgmiste valimiste järelpeamiselt riikide parlamentidest ja sellest, kuidas nad määravad oma esindajad EuroopaParlamenti. Meie riikide parlamendid peavad tagama, et naiste arv Euroopa Parlamendiskasvaks. Kutsume neid täna üles seda tegema ja kutsume oma kolleege riikide parlamentidestagama, et leitaks vastavad õiguslikud lahendused ja tehtaks vastavad otsused EuroopaParlamendis naiste arvu suurenemisele kaasaaitamiseks.

Samuti võime olla eeskuju naiste tööhõive puhul. Euroopa Parlamendi töötajatest 59% onnaised ja samas üle 50% neist naistest tegelevad oluliste küsimustega. Mul on sellesvaldkonnas tohutud kogemused ja ma võin uhkust tunda selle üle, et kui vastutasin omavalitsuse eest kodumaal, siis töötas umbes 50 naist kõrgetel kohtadel ministeeriumis jakõige olulisemate riigiametite direktoritena. Seda rekordit ei ole kordagi purustatud ei enneega paljude aastate jooksul pärast seda.

Euroopa Parlamendi presidendina olen samuti nõudnud, et Euroopa Komisjonis ja EuroopaLiidu kõrgetel ametikohtadel oleks rohkem naisi. Võime olla rahul, et liidu välisasjade jajulgeolekupoliitika kõrge esindaja on naine.

Ka Euroopa ettevõtetes on olukord muutunud, mis on väga kasulik mitte ainult naistele,vaid eelkõige ettevõtete tegutsemisviisile. Samuti peaksime tagama, et samade oskustegasamadel ametikohtadel töötavad naised ja mehed saaksid ühesugust töötasu. Meil on sellesvaldkonnas palju teha.

Oleme vägagi teadlikud, et ka naised suudavad võidelda demokraatia ja inimõiguste eest.Tahaksin avaldada lugupidamist kõikidele meie naiskolleegidele Euroopa Parlamendis jamõelda siinkohal Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida naistele, kes näitavad üles tõelist vaprustvõitluses demokraatia eest. Samuti ärme unustame, et eelmiste Sahharovi auhindade võitjateseas olid sellised suurepärased naised nagu Aung San Suu Kyi, Leyla Zana ja Ladies in White(Daamid Valges). Seega tahaksin veel kord korrata meie mittenõustumist sellega, et naisedjäetakse õigussüsteemi, usu või kultuuri nimel ilma oma väärikusest. Me ei nõustu sellega,et Euroopas või mujal maailmas on naistel vähem õigusi kui meestel. Me protestime naisteebaõiglase kohtlemise vastu.

Austatud kolleegid, 3. novembril 1793. aastal, 218 aastat tagasi raiuti Euroopas pea mahaOlympia de Gouges’il, sest ta koostas naiste ja naiskodanike õiguste deklaratsiooni. See oliainus põhjus. Sada aastat hiljem, 1906. aastal anti naistele valimisõigus. Kõigepealt tegiseda Soome. Pidagem seda meeles. Järgneval sajandil tegime tohutuid edusamme naiste jameeste vahelise võrdsuse saavutamisel. Tahaksin rõhutada midagi, mis on minu jaoks vägaoluline, nimelt seda, et 8. märts on naiste püha. See on tõsi. Ometi tuletab see püha meileesmalt meelde seda, et me ei tohiks unustada kõige olulisemat küsimust tänapäeva Euroopas,


nimelt naiste ja meeste võrdõiguslikkust ülejäänud 364 päeval aastas. Põhimõtted, midasoovime 8. märtsil tugevdada, peaksid kehtima ka ülejäänud 364 päeval aastas. See onmeie peamine väljakutse. Ei piisa vaid 8. märtsi tähistamisest; me peame mõtlema selleleka kõigil muudel päevadel aastas. Tänan teid väga.

Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – (HU) Austatud juhataja! Kui rahvusvahelise naistepäevatähistamine alguse sai, oli naiste võrdõiguslikkus väga uus ja murranguline idee. Sestsaadikon sooline võrdõiguslikkus olnud üks tänapäeva ühiskonna peamisi põhimõtteid. Sellelähtekoht on meeste ja naiste võrdne võõrandamatu inimväärikus. Ent nii nagu on kõigisaavutustega, siis ei piisa vaid selle kuulutamisest. Inimväärikust, kaasa arvatud konkreetseltnaiste väärikust, on rikutud erinevatel ajajärkudel ja erinevates kohtades. Meie tähelepanuja vastused peavad olema sellega kooskõlas.

Kõnekalt toimub see austusavaldus raporti „Naiste vaesuse olemus Euroopa Liidus” arutelujärel. Vaesus ja Euroopa Liit. Mõni aeg tagasi oleks see tundunud ebatõenäoline seos.Majanduskriis tabas vähem kaitstud rühmasid eriti tugevalt. Naiste üleesindatus selleskategoorias toob iseenesest välja teatud ülesanded, rääkimata paljude naiste tüüpilisestsaatusest; need annavad vaesusele naistega seotud olemuse väljaspool Euroopat, maailmatasandil. Püha Assisi Frantsiskuse sõnu laenates: proua Vaesus. Sõja ja näljahäda eestpõgenevad väikeste lastega naised, agulites elavad purunenud, isata perekonnad,prostitutsioonile sunnitud naised ja noored tüdrukud, isegi Euroopa Liidus.

Ungari eesistumise prioriteetide hulgas on mitu asja, mille edukas edendamine võiksavaldada mõju naiste tööhõive suurenemisele. Tähtsaim neist on Euroopa 2020. aastastrateegia koos oma tööhõivepoliitika eesmärkidega majanduskriisist taastumiseks javaesuse vähendamiseks. Naiste tööhõive tugevdab naiste väärikust. See võimaldab neilteha otsuseid ja kujundada vabalt oma elu.

Juhtalgatuses „Vaesuse vastu võitlemise tegevusprogramm” rõhutatakse, et vaesusevähendamiseks võetavad meetmed peavad arvestama ka naiste ja meeste erinevat olukorda.

Eesistujariik Ungari peab oluliseks saavutuseks tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- jatarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) eile tehtud otsust soolise võrdõiguslikkuse paktipikendamise kohta 2020. aastani. Lisaks majanduspoliitilistele meetmetele ei tohi meunustada ka naiste erilist rolli ühiskonnas. Peame andma naistele valikuvõimaluse ningvõimaluse ühitada karjääri ja pereelu. Seepärast töötame rasedate, hiljuti sünnitanud jarinnaga toitvate töötajate töökaitse täiustamist soodustavate meetmete kehtestamistkäsitleva direktiivi läbivaatamise kallal; asjaomane eduaruanne valmib juunis toimuvaksEPSCO kohtumiseks.

Ungari eesistumise prioriteetide hulgas on teadlikkuse tõstmine perekondade rollist seosessotsiaalsetele, majanduslikele ja demograafilistele probleemidele vastamisega. Seetõttukorraldame demograafianädala, kus osalevad vabaühendused ja toimub pereküsimustegategelevate ministrite mitteametlik kohtumine. Eesmärk on arutada iibe tõstmisekskasutatavate vahendite üle. Kõige selle juures on erakordne roll naistel ja muidugi nendevalikutel.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ELi raamistiku romasid käsitlevate riiklike strateegiatetõrjutud rühma kuuluvate naiste olukorrale. Need strateegiad kiidetakse loodetavasti heaksjuunis toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel ning Lívia Járóka ja teised – raportööridja abilised – on andnud sellesse Euroopa Parlamendis väga väärtusliku panuse. Loodetavasti


kinnitame ka nõukogus, et kavatseme rõhutada roma naiste rolli oma perekondadeühtehoidmisel, ning sellele oleks hea tugineda romade probleemidele vastuste otsimisel.

Lõpetuseks, kallid kolleegid, lubage mul teha väike kõrvalepõige. Ajaloolised kogemusedon näidanud, et ilma naiste aktiivse osaluseta ühiskonnas ei oleks tugevatkodanikuühiskonda. Nagu Jerzy Buzek juba mainis, nõudsid Kairos Tahriri väljakul teisteseas vabadust ka naismeeleavaldajad. Ka nemad soovivad olla toimuvate muutustekujundajad. Euroopa Liit peab toetama nende jõupingutusi: suuremeelselt, ilmaideoloogiliste stereotüüpideta, avatult ja poolehoidvalt.

José Manuel Barroso, komisjoni president. – (FR) Austatud juhataja, Enikő Győri,lugupeetud parlamendiliikmed! Täna meenutame nende naiste hääli, kes 19. märtsil 1911lahkusid Saksamaalt, Austriast, Taanist ja Šveitsist, kelle arv teel olles üha kasvas ning kesläksid üha kaugemale naiste üldise valimisõiguse kaitsmiseks ja töötingimusteparandamiseks.

Täna avaldame austust võitluse ja edu sajandile, mis on toonud kasu meile kõigile. Millisedoleks meie demokraatlikud põhimõtted ja eriti siin, Euroopa Parlamendis esindatud Euroopademokraatia ilma naiste täieliku osaluseta avalikus elus? Millised oleksid meie ühiskondja riikide majandus ilma naiste anneteta?

Euroopa naised on paljuski eeskujuks ülejäänud maailmale. Koht, mida Euroopa naisedmeie ühiskonnas täidavad, on kogu maailma naiste inspiratsiooni allikas. Sellega seosestahaksin meenutada vaprat võitlust, mida Põhja-Aafrika naised meeste kõrval peavad,andes endast kõik diktatuurile vastuhakkamiseks ja demokraatia loomiseks. Euroopa naistepraegune aktiivne roll Euroopa Liidu majandus- ja poliitikaelus on nende kindlapühendumise tulemus. Tunneme heameelt Euroopa lõimumise üle, mille üksaluspõhimõtteid on meeste ja naiste võrdõiguslikkus, Lissaboni lepingus täielikulttunnustatud põhimõte. Aastate jooksul on Euroopa poliitikavaldkondades võrdsetkohtlemist ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitlevad olulised õigusaktidvõimaldanud meil liikuda rohkem võrdsusele suunatud ühiskonna ja tööturu poole.

Ent me peaksime tundma pahameelt selle üle, mis jääb pettumust valmistavaks, lubamatuksvõi isegi talumatuks. Viitan naiste keskmisele tööhõive määrale, mis on 62,5% võrreldesmeeste 80%ga, naiste üha suuremale akadeemilisele edukusele, mis vastandub nendekarjääriväljavaadetele: see valmistab endiselt pettumust ja peab muutuma. Naised onüleesindatud madalamalt tasustatud ja ebakindlamatel töökohtadel ning alaesindatudvastutusrikastel ametikohtadel. Naiste ja meeste palgavahe jääb 18% juurde, millega kaasneboht, et 22% üle 65-aastastest naistest jääb allapoole vaesuspiiri, kuna neil puudub piisavpension: see on lubamatu ja peab muutuma. Hinnanguliselt on 20–25% naistest EuroopaLiidus kogenud vähemalt kord elus füüsilist vägivalda. See on talumatu ja peab muutuma.

Täna peame uuesti kinnitama oma kohustust jätkata koostööd selliselt, et soolisestvõrdõiguslikkusest saaks tõepoolest reaalsus. Me kõik võidame kas seoses sotsiaalse jamajandusliku ühtekuuluvuse, kestliku kasvu või konkurentsivõimega.

2010. aasta septembris võttis komisjon vastu strateegia, milles määrati viis prioriteetsetvaldkonda ajavahemikuks 2010–2015: võrdõiguslikkus tööturul, meeste ja naistevõrdväärne majanduslik iseseisvus, võrdne töötasu, võrdõiguslikkus juhtivatel ametikohtadelja võrdõiguslikkuse edendamine väljaspool ELi.

Komisjon on jätkuvalt solidaarne kogu maailma naistega, kes võitlevad iga päev hariduselejuurdepääsu ja õiguse eest töötada, kes võitlevad demokratiseerumise ja vabaduste ning


poliitiliste ja kodanikuõiguste kasutamise eest. Komisjon teeb kõik endast oleneva, et tagadanende eesmärkide täitumine. Ent me ei tohi unustada, et õigusaktid – ükskõik kui hästineid rakendatakse – ei ole vastus kõigele. Muutuma peavad ka käitumine ja hoiakud.

Lugupeetud parlamendiliikmed, täna mälestame naiste võitlust võrdõiguslikkuse eest. Tänavõime Euroopas öelda, et EL ei oleks võimalik ilma Euroopa naisteta, kõikide Euroopanaisteta. Nad aitavad oluliselt kaasa meie väärtustel, kaasa arvatud soolise võrdõiguslikkuseväärtustel, põhinevale projektile.

Eva-Britt Svensson, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esimees. – (SV)Austatud juhataja! „Naiseks ei sünnita, naiseks saadakse”. See tsitaat näitab, et meie mõistedmeeste ja naiste olemuse kohta on alus kõikidele meie elus tehtavatele valikutele – valikudsõltuvad meie soost, mitte meie huvidest, oskustest, pühendumisest jne. Soolisedstereotüübid seavad mehed ja naised eri lahtritesse ning sada aastat kestnud võitlusvõrdõiguslikkuse eest ei ole saavutanud edu nende sooliste stereotüüpide murdmisel.

Ent me keeldume ootamast veel sada aastat, sest nende sooliste stereotüüpide, nendenormide tulemus on muu hulgas see, et 97% suurettevõtetest juhivad mehed, naisedkannatavad palgaga seotud diskrimineerimise ja ebakindlate töökohtade tõttu – kui neilüldse on tööd –, ning see, et tegelikult vastutavad tasustamata koduse töö eest just naised.Peamiselt vastutavad laste eest naised. Naised langevad vägivalla ohvriks, sealhulgaslähisuhetes ja seksuaalvägivalla näol, ning naisi müüakse kaubana seksikaubanduses. Olemetunnistajateks vaesuse feminiseerumisele. Selle alged peituvad ühiskonna erinevatesnormides.

Saja-aastase võitluse kestel on tehtud suuri edusamme. Kui ma võrdlen enda eri eluvalikutevõimalusi oma ema või vanaema omadega, võin näha, kui palju edusamme on tehtud,kuid endiselt on veel väga palju teha. Seega jätkub võitlust aastaringselt, mitte ainult8. märtsil.

(Aplaus)

Lívia Járóka, fraktsiooni PPE nimel. – (HU) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Tänatähistame 100. rahvusvahelist naistepäeva, meenutades 19. sajandi keskpaigas New Yorgisvõrdsete palkade nimel protesteerinud naistööliste meeleavaldust. Nende rohkem kui150 aastat tagasi, 1857. aastal seatud eesmärk tagada võrdse töö eest võrdne tasu ontänapäeval endiselt asjakohane. Euroopa Liidus teenivad naised meestest 15% vähem, minukodumaal Ungaris on see arv 16,5%. Kuigi naised moodustavad üle poole kogu maailmarahvastikust, saavad nad ainult 10% üleilmsest tulust.

Peale soolise palgalõhe kõrvaldamise tuleb endiselt lahendada naiste perekondliku rolliasjakohase tugevdamise ja võrdse kohtlemise põhimõtte kinnitamise küsimus. Me ei tohilubada, et laste saamine kujutaks endast vaesusohtu Euroopas ja et naiseks või emaksolemine oleks puudus. Vaadates ÜRO või Euroopa Liidu raames käivitatud algatusi, ei olemeeste ja naiste tõelist võrdõiguslikkust paljudes kohtades veel rakendatud. Pöörame vähetähelepanu vaesuspiiri lähedal elavate naiste olukorrale, mitmekordse diskrimineerimiseilmingutele ning perevägivalla ja naiste suhtes toime pandud vägivallaga võitlemisele.

Britta Thomsen, fraktsiooni S&D nimel. – (DA) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Tänamöödub 100 aastat sellest, kui me esmakordselt tähistasime rahvusvahelist naistepäeva.Sada aastat tagasi võideldi muu hulgas naiste valimisõiguse eest, mida me tänapäevalvõtame enesestmõistetavana. Ent täieliku võrdõiguslikkuse saavutamiseks tuleb veel paljuära teha ja ma tahaksin rõhutada selle olulisust, et naised oleksid esindatud igal


otsustustasandil. Naisi tuleb kaasata poliitikasse, kuid neid tuleb kaasata ka ärimaailma.Naisi peab olema ka pankades.

Me ei tohi jätta poolt rahvastikust oluliste majandusotsuste tegemisest kõrvale. See ei oledemokraatia. Peame kasutama kogu oma talendibaasi. Asi on väga lihtne – kaalul on kameie konkurentsivõime. Seega tunnen heameelt volinik Viviane Redingi algatuse üle, milleeesmärk on suurendada naiste osalust ettevõtete juhatuses. On väga hea, et EL on taas kordteerajajaks võrdõiguslikkuse vallas, kuid meil peavad olema siduvad õigusaktid, kui juhatuseliikmete kvoodid peaksid olema midagi enamat kui sümboolne poliitika, ja loodetavastion teil julgust seda teha. Aitäh!

Silvana Koch-Mehrin , fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid!Kõikide inimeste võrdsus on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõigusteülddeklaratsiooni esimeses kahes artiklis. Selles on sätestatud: „Kõik inimesed sünnivadvabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus jasüdametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim”. Millineimeline lause! Ent isegi sada aastat pärast esimest rahvusvahelist naistepäeva ei ole me sedasaavutanud: endiselt pole märkigi meeste ja naiste tõelisest võrdsusest.

Jah, oleme Euroopas palju saavutanud. Täna ei ole enam meie peamine mure naiste õiguslikvabadus. Me oleme selle vabaduse suures osas saavutanud. Tahaksin tänada nii mees- kuinaissoost feministe nende varasematel aastatel tehtud töö eest. Praegu on meie peaminemure tegevusvabadus, et mehed võtaksid töö- ja pereelu ühitamise küsimuse enda pealening et naiste ettevõtete või poliitika tipus olemine muutuks tavapäraseks.

On suurepärane näha, kuidas Põhja-Aafrika vabastusliikumised meie, Euroopa naiste poolevaatavad. Nad vaatavad meie kui teerajajate poole. On äärmiselt oluline, et me ei kaotakssilmist oma eesmärki: vabadust elada vastavalt oma ettekujutustele. Siis saabvõrdõiguslikkusest midagi enesestmõistetavat ja rahvusvaheline naistepäev muutubmälestuspäevast vabaduse tähistamise päevaks.

Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid!Olukord, kust me end praegu leiame, ei vääri tegelikult püha, vaid peaks meid julgustamaleppima veel kord kokku tõelise võrdõiguslikkuse rakendamises. See 100. aastapäev peaksolema meie kui naiste jaoks võimalus vaadata tagasi ja anda hinnang.

Minu jaoks on tulemused järgmised: võrdõiguslikkus tuleb lisada põhiseadustesse jainimõigusdeklaratsioonidesse peamise põhimõttena. Ent me vajame õigusakte nendepõhimõtete elluviimiseks. Minu arvates tuleb selleks ka kvoote kasutada.

Euroopa institutsioone vaadates võime näha, et siin ei ole asjad paremad kui äriettevõtetetipus. Juhtivatel ametikohtadel ei ole peaaegu üldse naisi. Selle saavutamiseks, VivianeReding, José Manuel Barroso, vajame tõeliselt rangeid kvoodieeskirju. Oleksin tundnudheameelt teie ausa hinnangu üle naiste võrdõiguslikkuse puudumise kohta Euroopainstitutsioonides, sest siis oleksite mõistnud nende kvootide olulisust.

(Aplaus)

Minu arvates on kahju, et naistel, ükskõik kui hea on nende kvalifikatsioon, pole endiseltkohta juhtimisega seotud otsuste tegemise ja strateegilise poliitika kavandamise juures.Kvoodi abil võime selle saavutada.

Viviane Reding, sellel 100. rahvusvahelisel naistepäeval kutsume teid üles tõeliseltpühenduma kõige teist oleneva tegemisele juhtivatel ametikohtadel olevate naiste tegeliku


kvoodi edendamiseks – mis on juba Norra, Hispaania ja Prantsusmaa seisukoht. Ma eimõista, miks seda küsimust ei käsitletud juba José Manuel Barroso sõnavõtus.

Marina Yannakoudakis, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Eelmisel nädalalpidas lord Davies Ühendkuningriigis valitsusele kõne sellest, kuidas suurendada naisteosalust nõupidamissaalis. Tema aruanne koosnes vabatahtlikest eesmärkidest ettevõtetele.Kõik on nõus, et me vajame nõupidamissaali rohkem naisi. Ma ei saa nõustuda sellega, etvajame niisuguse eesmärgi saavutamiseks kvoote. Kui patroneeriv see on? Peaaegu samapatroneeriv kui igale siia saali sisenevale naisele roosi kinkimine. Ma andsin oma roosimehele.

Rõõmustava poole pealt teeb Ühendkuningriik tõesti edusamme soolise palgalõhekaotamisel. Viimased arvud näitavad, et täistööajaga töötavate meeste ja naiste palgalõheon langenud 10% ja see on kõigi aegade madalaim.

Lõpetuseks pean rahvusvahelisel naistepäeval avaldama lugupidamist emadusele. Tõelinevõrdõiguslikkus on õigus valida ja mitte olla arvustatud nende valikute pärast. Naisel onõigus valida, kas olla direktor nõupidamissaalis, kirurg haiglas, osalise tööajaga hooldaja,automehaanik või koduperenaine ja ema.

(Aplaus)

Ilda Figueiredo , fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja! Tunneme heameeltnaiste võitluse üle vabaduse, sotsiaalsete saavutuste ja rahu nimel ajal, mil tähistamerahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva. Naised on selle saja aasta jooksul paljuvõidelnud ja saavutanud, kuid sellest siiski ei piisa, et kõrvaldada olemasolev ebavõrdsus,jätkuv diskrimineerimine õigusi andvatele töökohtadele pääsul, palkade ebavõrdsus, miskajastub pensionides, karjääri tegemise ja tööalaste saavutusteni jõudmise keerulisus ningtakistused juhtimise ja otsuste tegemisega seotud ametikohtadele pääsul majandus-, sotsiaal-ja poliitikavaldkonnas; see olukord kipub majandus- ja sotsiaalkriisi ajal halvenema.

Kuigi emadus on ühiskonna arenguks hädavajalik sotsiaalne ülesanne, diskrimineeritaksejätkuvalt töötavaid emasid ning see on 21. sajandil ennekuulmatu. Kinnitame siinkohaltaas oma fraktsiooni solidaarsust naiste võitlustega. Nõuame jätkuvalt ebavõrdsuse jadiskrimineerimise ning kogu naiste vastu suunatud vägivalla lõpetamist ja soolistestereotüüpide murdmist. Selleks tuleb lõpetada mitte ainult neoliberaalne poliitika, vaidsamuti tõsiselt pühenduda alternatiivsele poliitikale, mis seab inimõiguste ja soolisevõrdõiguslikkuse teema otsuste tegemisel ja ELi poliitikas esiplaanile.

Mara Bizzotto , fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Paljueesmärke on saavutatud, kuid mõned lahingud ei ole isegi veel alanud. Täna on pakilineprobleem see, et teistest kultuuridest pärit naised elavad Euroopas ja mujal maailmastingimustes, kus nad võitlevad isegi minimaalsete väärikus- ja inimlikkusnormide nõudmisenimel.

Seda püha ei saa me tähistada ilma araabia-moslemi maailma naiste teemat esile tõstmata,muidu eitaksime jätkuvalt probleemi, mis praegu on nende probleem, kuid mis võib varstisaada ka meie omaks. Me ei saa eirata kriiside tõttu kannatajate arvu, mis kasvab aasta-aastaltEuroopas, meie linnades ja koolides, kus meie lapsed üles kasvavad.

Pikka aega on sagenenud igasugune mosleminaistevastane vägivald nende endi peredes.Seetõttu olen juba mõnda aega palunud Euroopal – ja palun täna uuesti – kehtestada


poliitika, mis on suunatud islamiäärmusluse leviku, sundabielude, auõiguste, naistesuguelundite sandistamise ja koduvägivalla vastu.

Meie, Euroopa mehed ja naised, peame võitlema nende naiste eest, kes elavad Euroopas jakaugemal, kellel puudub hääleõigus ja keda rõhub islamifundamentalismi koletis.

Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Ka mina tahaksin avaldada lugupidamistkõikidele naistele maailmas ja kõikidele neile naistele, kes on viimasel rohkem kui sajalaastal võidelnud võrdõiguslikkuse eest. 1893. aastal andis Uus-Meremaa naistelevalimisõiguse. Kui lubate mul avaldada lugupidamist mu oma kodumaale, siis 1970. aastalsurus leiborist Barbara Castle läbi esimese võrdse töötasu seaduse läänemaailmas.Loomulikult oli Ühendkuningriigil Euroopa esimene naispeaminister.

Ent minu arvates on Euroopa Parlament kaotanud sideme reaalsusega. Ma olen igasuguse,isegi positiivse diskrimineerimise vastane, kuna see toob paratamatult kaasa ohvreid. Naisiei tohiks kvootidega alandada, vaid tuleb hoopis kõrvaldada tõkked nende arengult.Liikmesriikidel oleks targem keskenduda sellistele küsimustele nagu vajadus paremalapsehoiu järele.

Hiljuti võeti vastu Euroopa Kohtu otsus sõidukikindlustuse kohta, mis boikoteeribtraditsioonilisi, järeleproovitud, mõistlikke riskihindamismeetodeid. Hoolimata ELiseisukohast positiivse diskrimineerimise suhtes naiste kasuks, on see näide poliitiliseltkorrektsest eurolobast ja veidrast otsusest, mis tegelikult teeb elu naiste jaoks keerulisemaksja kulukamaks. Terve mõistus on Euroopa Liidule võõras.


ISTUNGI JUHATAJA: DIANA WALLISasepresident

9. Hääletused

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on hääletamine.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad: vt protokoll)

9.1. Elmar Broki parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus (A7-0047/2011,Francesco Enrico Speroni) (hääletus)

– Enne hääletust:

Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Lugupeetud juhataja! Teile on see tuttav, sest EuroopaKohtus lükkas tagasi teie enda taotluse, mis oli esitatud minu puutumatuse äravõtmiseks.

Ma loodan, et sama leebed, kui oleme Elmar Broki suhtes selles finantsküsimuses, olemeka vähemust esindavate parlamendiliikmete sõnavabaduse suhtes.

Võrdsus, mis valitses Euroopa Parlamendis kahekümne aasta eest, oli parlamendile ja selleõiguskomisjonile tunnustuseks. Kahjuks on puutumatuse süsteemist saanud parteipoliitilineküsimus. Mina isiklikult mõistan selle hukka ja loodan, et meie institutsioon võtab endkokku.

(Aplaus)


Francesco Enrico Speroni , raportöör. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Tahantäpsustada vaid üht arvu. Arusaamatuse tõttu on raporti seletuskirjas mainitud summat2900 eurot, kui õige summa on tegelikult 2356,41 eurot.

9.2. Üldine tooteohutus ja turujärelevalve (A-0033/2011, Christel Schaldemose)(hääletus)

9.3. Gripiviiruse H1N1 ohjamine (A7-0035/2011, Michèle Rivasi) (hääletus)

9.4. Euroopa Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine (Harald Wögerbauer – AT)(A7-0048/2011, Inés Ayala Sender) (hääletus)

9.5. Vahemere üldise kalanduskomisjoni lepinguga hõlmatud piirkond(A7-0023/2011, Crescenzio Rivellini) (hääletus)

9.6. Innovatiivne rahastamine maailmas ja Euroopas (A7-0036/2011, Anni Podimata)(hääletus)

– Enne muudatusettepaneku 1 hääletust:

Jean-Paul Gauzès (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Mul on kahju, et selle Anni Podimataraportiga on mingi segadus, sest selles raportis tõstatatakse seoses uuenduslikurahastamisega mitu tähtsat küsimust. Tahaksin paluda, et Sotsiaaldemokraatide jademokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis võtaks oma esitatud alternatiivse ettepanekutagasi, et oleks võimalik lõpule viia töö, mis on resolutsiooni koostamisel seni ühiselttehtud.

Teiseks on mul kahju sellest, et finantstehingute maksu puhul on tekkinud pisut kunstlikopositsioon ja et esitatud on kaks väga sarnast muudatusettepanekut. Selle tulemusel eisaa Euroopa Parlament kahjuks väljendada sellele maksule oma väga suurt toetusttingimustes, mis on Euroopa konkurentsivõime seisukohast mõistlikud.

Martin Schulz (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Võin öelda Jean-Paul Gauzèsile üht:meil on tõepoolest kavas see alternatiivse resolutsiooni ettepanek tagasi võtta. Soovitasinseda oma fraktsioonile väga lihtsal põhjusel – järgnenud muudatusettepanek, millele onalla kirjutanud 120 parlamendiliiget kõikidest fraktsioonidest, näitab, et finantstehingutemaksu puudutavad ettepanekud ei ole vaid ühe fraktsiooni pärusmaa, olgu tegemistsotsiaaldemokraatide, konservatiivide, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide)fraktsiooni või Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooniga. Eesmärk on tehainstitutsiooniline ettepanek ja edastada institutsiooniline sõnum Euroopa Parlamendivõime kohta avaldada parteiüleselt soovi, et erasektor maksaks kriisikoormaga toimetulekuloma osa. See ei ole sotsiaaldemokraatide ega fraktsiooni PPE nõue, see on meie ühine soov.Kui me suudame seda täna institutsioonilisel tasandil väljendada, oleks see EuroopaParlamendi jaoks suur saavutus. Seepärast võtame selle ettepaneku tagasi.

(Aplaus)

Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Eile täiskogul esitas EuroopaRahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ühe teise ettepaneku, milles võiks peitudakompromiss. Meie ettepanek oli, et äkki oleks võimalik selgeks teha, et ELi eelarvesse jatoetusmehhanismi suunatakse vahendeid. Me esitasime selle teema eile arutluseks ja me


ootame vastust, et saaksime leida kompromissi ja edastada Euroopa Liidu institutsioonidelerõõmustava sõnumi.

9.7. Tervisealase ebavõrdsuse vähendamine (A7-0032/2011, Edite Estrela) (hääletus)


Margrete Auken (Verts/ALE). – (DA) Lugupeetud juhataja! Tahaksin pöörduda eeskätttaanlaste poole. Taanikeelses tõlkes on sõna „õiglane” tõlkimisel kasutatud sõna „ligelig”.See ei ole hea tõlge, sest inimesed mõtlevad, et see tähendab „ühtne”. Lõplikus raportiskasutatakse samas sõna „retfærdig”, mille tähendus on „õiglane”. Neil kahel sõnal on erinevtähendus ja loomulikult soovitan ma kõigil kolleegidel Taani delegatsioonis – ja vahest onka rootslastel sama probleem –hääletada selle poolt, et raportis see sõna parandada.

9.8. Koostöö arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseksmaksundusküsimustes (A7-0027/2011, Eva Joly) (hääletus)

9.9. Põllumajandus ja rahvusvaheline kaubandus (A7-0030/2011, GeorgiosPapastamkos) (hääletus)

9.10. ELi valgupuudjääk ja selle pikaajalise probleemi võimalikud lahendused(A7-0026/2011, Martin Häusling) (hääletus)


Martin Häusling, raportöör. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Selles raportisuuritakse, kuidas Euroopa Liidu 80% valgupuudujäägi vähendamiseks saab edendadavalgurikaste taimede kasvatamist Euroopas. Selle raporti mõte ei ole algatada arutelunulltolerantsi teemal ega hõlbustada geneetiliselt muundatud soja importi. Seetõttu palunteid tungivalt hääletada lõigete 3 ja 9 vastu. Nende muudatusettepanekutega muudetakstäielikult raporti olemust. Kui need kaks lõiget heaks kiidetakse, pean eemaldama raportiltoma nime.

– Pärast hääletust:

Martin Häusling (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Et hääletuse tulemus on olnudraportit muuta, palun eemaldada dokumendilt minu nimi. Soovin raporti tagastada.

(Aplaus)

9.11. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus – 2010 (A7-0029/2011, Maria Nedelcheva)(hääletus)

– Enne lõike 66 hääletust:

Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid!Teen suulise muudatusettepaneku lisada lõikesse 66 pärast teksti „rõhutab, et naistel peabolema kontroll oma seksuaalsete ja reproduktiivsete õiguste üle, eriti rasestumisvastasevahendite ja abordi lihtsa kättesaadavuse teel” järgmise teksti: „ent tunnistades ka sündimatalapse õigust elule, kutsub liikmesriike ja komisjoni üles rakendama konkreetsed sotsiaal-ja heaolumeetmeid raseduse jätkamise toetamiseks, et aidata naistel võimaluse korrallahendada olukorrad, mis sunnivad neid otsustama abordi kasuks”.


Selle suulise muudatusettepaneku eesmärk on tagada naistele vabadus katkestada ohutulviisil rasedus, kuid samas kinnitada põhimõtet, et abort ei ole mingi hiline rasestumisvastaneega pereplaneerimise vahend.

(Parlament ei nõustunud suulise muudatusettepanekuga.)

9.12. Naiste vaesus (A7-0031/2011, Rovana Plumb) (hääletus)

Juhataja. – Sellega on hääletus lõppenud.

10. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Christel Schaldemose (A7-0033/2011).

Francesco De Angelis (S&D). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Tahaksin tänadaChristel Schaldemoset raporti eest, mida tuleb kiita eelkõige raportis esitatud konkreetsetemeetmete tõttu, mis on nähtud ette selleks, et tugevdada järelevalvesüsteeme, mille abilkontrollitakse Euroopa tarbijatele ohutute toodete liikumist Euroopa ühisturul.

See on algatusraport, kuid sellega on võetud õige suund kujundada välja ühtne turg japarandada Euroopa tarbijate kaitset. Ohutuse tagamine tähendab seda, et tuleb ette nähajälgitavuse süsteemid, mis on usaldusväärsed kogu toote olelusringi jooksul. Ses suhtestehakse raportis tõhusad ettepanekud luua kaupade ohutuse andmebaas, tugevdada seoseskolmandatest riikidest pärit ohtlike toodetega ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi(RAPEX) ja suurendada vahendeid, et järelevalveasutustel oleks võimalik tõsist ohtukujutavad tooted turult kõrvaldada.

Lõpetuseks soovin rõhutada meie ülesannet tagada, et Euroopa turul liikuvad tooted oleksohutud ka kõige kaitsetumatele tarbijatele, iseäranis lastele, eakatele ja puudega inimestele.

Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tarbijate ohutuse üle seosestoidukaupadega on arutletud palju, ent ometi läheb meil mõnikord meelest, et ka iga päevkasutatavad tavalised kaubad võivad kujutada endast sama tõsist ohtu tervisele ja – eeskättväikelaste puhul – teinekord isegi elule. Põhivahend turule viidava kauba kontrollimisekson pidev turujärelevalve. Olulised on ka asjakohased õigusaktid, eriti e-kaubandusekontrollimise kohta.

On ütlematagi selge, et tähtis on asjalik koostöö tarbijaorganisatsioonide, riigiasutuste,tootjate ja müüjate vahel. Ärgem siiski olgem liig agarad ja mõtisklegem rahulikult ohtlikutoote määratluse üle. Ärgem unustagem, et tähtis pole üksnes kasutatava tootenõuetekohane kujundus ja nende valmistamine ohututest materjalidest. Sama tähtis onka see, et nende kasutamisel võetaks appi terve mõistus ja et lapsed pääseksid nendeletoodetele ligi vaid korraliku järelevalve all. Tänan teid väga.

Lara Comi (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Täna võttis EuroopaParlament vastu raporti üldise tooteohutuse kohta, mis on järjekordne tähtis samm Euroopatarbijate kaitse tugevdamise poole.

Raportis rõhutatakse, kui oluline on toodete jälgitavus kogu nende olelusringi jooksul, japalutakse komisjonil võtta meetmeid, et hinnata uusi tehnoloogiaid, mille puhul on tagatudtarbijate ohutus võimalikult väikeste kuludega. Kui Euroopa tarbijatele antakse võimalus


tunda toote kõiki tahke, suureneb tarbijate teadlikkus ja kaitse. Usun, et uute tehnoloogiateabil on võimalik võidelda võltsimise vastu, eriti tekstiilisektoris.

Selle raporti eesmärk on kaitsta tarbijaid, ent ka kõiki Euroopas tegutsevaid ettevõtteid,kes ei ole otsustanud rajada oma tegevust vaid allhangete tellimisele. Selle raportiga leiamekindlasti suurepärase lahenduse pidevatele vaidlustele väljastpoolt Euroopat pärit ja täielikultjälgitavate kaupade märgistuse üle.

Raport: Michèle Rivasi (A7-0035/2011)

Paolo Bartolozzi (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Michèle Rivasiraportis, mille aluseks on Euroopa Liidus 2009.–2010. aastal toimunud gripiviiruse H1N1ohjamise hindamine, püütakse kehtestada üldised käitumisreeglid, mida kohaldada tulevasteülemaailmsete tervist ohustavate hädaolukordade korral.

Pärast pikka ja edukat läbivaatamist seatakse raportis peamisteks põhimõteteks koostöö,sõltumatus ja läbipaistvus. Selles kutsutakse üles liikmesriikide tervishoiuasutuste ja Euroopainstitutsioonide suuremale ja paremale koostööle, et tagada ühtne ja asjakohane riskideohjamine.

Selle eesmärgid on muuta liikmesriikide strateegiat, mis on seotud gripiviiruse ohjamiseriiklike kavade, sealhulgas vaktsiinivarudega, avaldada kõikide Euroopa tervishoiuasutusinõustanud ekspertide nimed ning luua tõhusad ja usalduslikud suhted rahvatervistkäsitlevate sõnumite levitamise eest vastutava meediaga. Seetõttu hääletasime selle poolt.

Marisa Matias (GUE/NGL). – (PT) Lugupeetud juhataja! Me teame väga hästi, mis juhtusA-tüvega gripiviirusega, ja see peaks olema meile kõigile õppetund. Ma ei tea, kas te mäletate,kuidas see kõik alguse sai, kuid tõsi on see, et kuidagi see algas ja järgnenud reaktsioon eiolnud kuidagi vastavuses probleemi ulatusega.

See on põhjus, miks täna hääletatud raport on nii tähtis – peame tehtust õppust võtma javältima selle kordumist. Meil on õigus teada, kes langetas otsused, kuidas kõik juhtus jakes oli see inimene, kes otsustas sündmuste käigu. Samuti on meil õigus teada, millisedriigid ei reageerinud läbipaistvalt ja miks nad nii tegid, kusjuures nad ei äratanud mingitkikahtlust – kahtleme veel praegugi, kas mängus ikka olid ärilised huvid. Vajame tagatist, etolenemata sellest, kas selle gripiviiruse puhul lähtuti ärilistest huvidest või mitte, ei jääkssellest maha mingit jälge.

Lugupeetud juhtaja, just seepärast olen seda meelt, et tuleb püüda kõrvaldada kõikrahvatervisega seotud ohud, kuid peame jälgima, kuidas seda tehakse ja kes selle eestmaksab.

Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Täna hääletatud gripiviiruse H1N1ohjamise hindamist käsitleva raporti üks põhijäreldusi on see, et meil puudub liikmesriikideja Euroopa tervishoiuasutuste teostatav sõltumatu hindamine. Tagajärg on läbimõtlematarahvatervisealased otsused. On murettekitav, et ECDC endise direktori Zsuzsanna Jakabiarvates ei ole ühelegi vaktsiinile kunagi varem antud müügiluba nii väheste vaktsiini toimetpuudutavate andmete põhjal. Ta ütles seda, vastates küsimusele H1N1 gripi pandeemiavastase vaktsiini abiainete ohutuse kohta. Inimeste tervist mõjutavate otsuste jaoks ontarvis suuremat läbipaistvust. Poolas otsustas tervishoiuminister jätta meedia ja paljudeteiste rühmituste survest hoolimata vaktsiinid ostmata ja vaktsineerimiskava rakendamata.On põhjust arutleda selle üle, kui stressirohke oli see olukord kodanikele, keda pommitatiiga päev teabega, et nad peaksid laskma end vaktsineerida. On põhjust arutleda ka selle


üle, kas on eetiline keskenduda vaid kasumile ja jätta unarusse kodanike tervis ningõõnestada sellega ka ametlike vaktsineerimissoovituste usaldusväärsust, ehkki needvaktsineerimised peaksid kaitsma meid epideemiate eest. Tänan teid väga.

Raport: Crescenzio Rivellini (A7-0023/2011)

Antonello Antinoro (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Tänaseks onVahemere üldise kalanduskomisjoni vastu võetud soovitused võetud ajutiselt üle EuroopaLiidu õigusaktidesse iga-aastaste kalapüügivõimalusi käsitlevate määrustega. Need onseotud Vahemere kalandus- ja vesiviljelustooteid käsitlevate kaitse-, majandamis-, kasutus-,seire- ja turustusmeetmetega.

Nende soovituste püsiv iseloom nõuab aga püsivat õiguslikku vahendit nende ülevõtmiseksELi õigusesse. Seepärast on asjakohane võtta kõnealused soovitused üle ühe õigusaktina,millele saaks lisada tulevasi soovitusi. Just seda olemegi praegu teinud. See annab seadustelesuurema selguse ja on samas tähtis samm lihtsustamise poole.

Praegu on Vahemere üldise kalanduskomisjoni osalised kohustatud tagama, et alateskindlaks määratud kuupäevast rakendatakse kokkulepitud meetmed täielikult. Õigeaegneülevõtmine oli seega vajalik selleks, et muuta need rahvusvahelised meetmed vahetultkohaldatavaks ELi füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes ning tagada selle puhul õiguskindlus.

Marek Józef Gróbarczyk (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Meie fraktsioon toetas sedaraportit, sest see on tulevase ühise kalanduspoliitika kavandamise ülitähtis osa. Eesootavaidmuudatusi arvesse võttes on väga oluline piirkondadeks jaotamine, nagu ka see, et seepoliitika rajataks just nende piirkondade põhjal.

Meid on ootamas arutelu tagasiheite teemal – häbiväärne arutlus halvasti koostatud õigusaktiüle. Õigusakt peaks tuginema nimetatud meetmetele ehk teisisõnu piirkondadeksjaotamisele. Peaksime looma ühise kalanduspoliitika, milles seda arvesse võetaks. Tänanteid väga.

Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Kui me vaatleme, milline minevik on olnudmeie ühistel kokkulepetel – ühisel kalanduspoliitikal, ühisel põllumajanduspoliitikal –, ontulemus inimestele üsna selgelt näha.

Kui mõnes valdkonnas on see poliitika toonud kaasa kunstilike hindadega tootmisesuurendamise, siis mujal oleme näinud ka oma kalavarude kahanemist ja probleemetagasiheitega. On kaunis selge, et see süsteem on läbi kukkunud. Meil on aeg tunnistada,et parim viis edasi liikuda on süsteem, mis põhineb omandiõigustel ja nende ülekantavusel.Need õigused tuleb anda tulevastele põlvkondadele, kes on huvitatud sellest, et kindlustadavarud nii enda kui ka oma järeltulijate jaoks.

Kui me vaid saaksime tegutseda õigusriigi põhimõtte kohaselt ja kohaldada kalanduspoliitikasuhtes omandiõigusi, oleks meil jätkusuutlik kalanduspoliitika mitte üksnes ELi tasandil,vaid kogu maailmas ja meil ei oleks mingit vajadust nende korralduste järele.

Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Iga päev heidetakse üle parda merretuhandeid tonne surnud kalu. Nad vajuvad merepõhja, nende soomused ja kondid kuhjuvadning meri muutub seeläbi kuidagi kentsakaks ja kummaliseks – nii kirjutab üksÜhendkuningriigi poeet. Ometi kord on kasutatud metafoor täiesti sobiv. Nüüd on EuroopaKomisjon hilinenult üles ärganud – aastaid pärast selle tagasiheite probleemi esmakordsetilmnemist – ja on püüdnud midagi ses suhtes ette võtta.


Ent iga komisjoni välja pakutud lahendus tooks omakorda kaasa vastakad meetmed – saabpiirata laeva merel viibimise päevade arvu, saab piirata võrgusilma suurust, saab sundidakapteneid tooma kaldale iga viimasegi püütud kalamaimu. Kõige selle aluseks on ühisekalanduspoliitika eksistentsiaalne probleem – just see, et tegemist on ühise poliitikaga.Selles määratletakse kalavarud kui ühine vara, millele on kõigil rahvastel võrdne juurdepääs.Need varud ei kuulu kellelegi ja seepärast ei ole kellelgi huvi kohelda kalavarusid taastuvatevarudena.

Me peame järgima Islandi, Uus-Meremaa, Falklandi saarte ja teiste paikade eeskuju ningandma kaptenitele stiimuli kalavarude kaitsmiseks ja ka omandiõigused. Ainus viis selletegemiseks on taastada liikmesriikide kontroll territoriaalvete üle.

ISTUNGI JUHATAJA: STAVROS LAMBRINIDISasepresident

Raport: Anni Podimata (A7-0036/2011).

Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Suur enamus Euroopa Parlamendist onotsustanud taas, et peame toetama finantstehingute maksu. Kõikidest maksudest, mida onvõimalik vastu võtta, on kõige tobedam niinimetatud Tobini maks. Ainus hea asi, midavõib selle maksu kohta öelda, on see, et sellega pole kunagi kuskile jõutud – kui tegemiston mingi taeva kingitusega, miks ei rakendatud seda siis juba aastate eest?

Esimest korda võeti see vaatluse alla juba 1970. aastate alguses. Ent iga kord, kui käes onkriis, tiritakse see vana kronu lagedale ja mõne aja pärast jõuame järeldusele, et see ei oleeriti hea mõte. Maksu kehtestamine üksnes Euroopas ei ole lihtsalt hea mõte, sest tekiksidmaksuparadiisid ja kapital liiguks Euroopas kusagile mujale. See maks puudutab kaubandust,mitte kasumit. Tobini maks ei lahenda midagi – seda tunnistas mõne aasta eest kaJames Tobin ise.

Clemente Mastella (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Praegunemajandus- ja finantskriis on näidanud, et üleilmse finantssüsteemi õiguslikus jajärelevalveraamistikus on tõsiseid puudujääke.

Euroopa Liidus järgnes finantskriisile märkimisväärne eelarvekriis, mille oluline põhjustajaoli liigne ja mitmel juhul turgude õigustamata surve riigivõlakirjadele. Jällegi olid kriisikeskmes lühiajalised ja väga spekulatiivse iseloomuga tehingud ning seegi kriis rõhutasselget seost ühelt poolt finantsvaldkonna ebatõhusa reguleerimise ja järelevalve ning teiseltpoolt riigi rahanduse jätkusuutlikkuse vahel.

Kriisi majanduslikke kulusid ei ole veel täielikult hinnatud. Tänaseks on selge aga see, etmaailmal ja ELil ei ole võimalik sarnase ulatusega kriisi enam üle elada ning sellisel kriisilei tohi lasta uuesti tekkida.

Et reageerida kriisile põhjalikult ja integreeritult, vajame uusi ja uuenduslikkefinantsmehhanisme, mille abil oleks võimalik kärpida spekuleerimist ja taastadafinantssektori põhiroll. Seetõttu on vajadus muutusteks, muutusteks väga soodsas suunas.

Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Ma pooldan üleilmse tehingutemaksu kehtestamist. Komisjon peaks viima võimalikult ruttu läbi mõjuhinnangu sellekohta, kas sellise maksu võiks kehtestada esimese etapina Euroopa tasandil, ja pärast sedauuringut peaks EL langetama otsused.


Londonis saadakse täiendava börsimaksu näol igal aastal 7 miljardit eurot maksutulu. Seeei ole täpselt sama asi kui siin arutletav tehingute maks, kuid tulemused Londonis ja nendemõju on julgustavad. Niisiis peaks komisjon korraldama viivitamata mõjuhinnangu jaseejärel peaksime tegema ELi tasandil otsused.

Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Majandus-ja finantskriis, mis on Euroopas viimastel aastatel võimust võtnud, on paljastanudõigusraamistikus tõsiseid vajakajäämisi.

Peame valmistama ette uued vahendid, millega oleks võimalik kärpida spekuleerimist jataastada finantssektori roll. Tuleb rahuldada reaalmajanduse vajadused ja toetada pikaajalisiinvesteeringuid, ent samas tagada kohustuste õiglane jaotumine peamiste finantssektoriosalejate vahel. Sel viisil õnnestub meil luua uued täiendavad ressursid, et toime tulla sellisteüleilmsete ja Euroopa probleemidega nagu kliimamuutus ja Euroopa 2020. aasta strateegiaskehtestatud eesmärgid.

Loodan siiski, et uuenduslike rahastamissüsteemide avaliku järelevalve ja läbipaistvusemeetmetele pööratakse rohkem tähelepanu, sest see on nende kasutuselevõtmiseeeltingimus.

Salvatore Caronna (S&D). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Minu arvates onAnni Podimata raporti vastuvõtmine märkimisväärne samm tasakaalukama, edumeelsemaja tugevama Euroopa majandus- ja fiskaalpoliitika poole.

Nüüd on kõigile selge, et Euroopa kui 27 riigi tegevuse kooskõlastaja, peab tagama endalekiiresti majanduslikud ja finantsvahendid, mille abil oleks võimalik majandust kontrollida,mitte üksnes sellele alla heita. Seepärast on kavandatud finantstehingute maksustaminetekitanud üsna suurt ärevust ning toonud kaasa rohket vastukaja ja arvukaid mõttevahetusi.See, et lõviosa Euroopa Parlamendist hääletas selle määruse poolt, on tähtis jamärkimisväärne, sest esimest korda ei lastud asjadel lihtsalt oma rada minna – saavutasimehoopiski suure edasimineku.

Ma väga loodan, et komisjon ja nõukogu jätkavad sel teel.

Mario Pirillo (S&D). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Praegunemajanduskriis on paljastanud tõsised puudujäägid finantssektori järelevalveraamistikusning vajaduse reageerida uute vahendite ja uue fiskaalpoliitikaga.

Finantssüsteem on hakanud teenima kasumit spekulatiivsetest tehingutest ja on absurdne,et seda sektorit ei maksustata. Vajame ravi – finantstehingute maksu – ja seepärast hääletasinma raporti poolt.

Teistes valdkondades, näiteks energia ja keskkonna puhul, on Euroopa suutnud ollamaailmas juhtival kohal ning saada eeskujuks ja stiimuliks teistele riikidele väljaspoolEuroopa Liitu. Ma arvan, et peaksime saavutama sama finantssüsteemi puhul. Loodetavastireageerib komisjon üsna pea ja esitab õigusakti ettepaneku, millega on võimalik täitakõikide nende kodanike ootused, kelle õlule on langenud praegune kriisikoorem.

Lara Comi (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Uue maksu kehtestamineon meede, mida tuleb alati hoolikalt kaaluda. Kui see võimaldab ühelt poolt luua stiimulitesüsteemi, millega vähenevad riskid ja negatiivsed välismõjud, põhjustab see teiselt pooltkindlasti moonutusi, mis võivad olla nuhtluseks Euroopa finantsturgudele.


Olen veendunud, et spekulatiivse tegevuse ja finantstehingute teel saadud sissetulekudtuleks maksustada. Leian ka seda, et oleks asjakohane hinnata hoolikalt plusse ja miinuseidning et sellist maksu tuleks põhjalikult uurida, et see tooks soovitud tulemused, ent eilakkaks samas loomast rikkust.

Pean siiski juhtima tähelepanu sellele, et loogiliselt võttes võib isolatsioonis tegutsemiselväheneda liidu konkurentsivõime ja tal võib jääda puudu praktilistest vahenditest, ethõlmata oma eeskuju järgimisse teised üleilmsed majanduse valdkonnas tegutsejad. Justseepärast olen ma maksustamise poolt, tingimusel et see kehtestatakse üleilmselt ja pärastarutelu G20 liikmetega.

Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Täna oli meil rõõmvastu võtta Anni Podimata esitatud meetmed. Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidufraktsiooni Itaalia delegatsiooni liikmete jaoks, kes kuuluvad parteisse Italia dei Valori, olisee väga rahuldustpakkuv hetk, sest see näitab, et Euroopa Parlament teab, kuidas järgidaoma väljakuulutatud põhimõtteid.

Tegelikult olime pooldanud finantstehingute maksu juba siis, kui arutasime Prevenche Berèsikoostatud finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi käsitlevat raportit. Täna sai see teoks. Niisiison meil hea meel teatada, et meie hääletasime poolt, sest selle maksuga suunatakse rahalisedvahendid finantsmajandusest – ka finantsspekulatsioonide juurest – reaalmajandusse.Samuti on see maks kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega ja sellest on abi suurteleEuroopa projektidele infrastruktuuri, teadusuuringute, ökoloogiliste ümberkorralduste jameie tootmissüsteemi vallas.

Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Sellele finantskriisile tagasi vaadates peamekandma hoolt selle eest, et me õpiksime sellest midagi. Näiteks peame endale selgekstegema, et sobimatu reguleerimine võib põhjustada teinekord probleeme – nagu juhtusAmeerika Ühendriikides ühenduse investeerimisseadusega. Sellega ärgitati panku laenamaklientidele, kes ei olnud laenukõlblikud. Kui iga kümnes klient jättis oma kohustusedtäitmata, sai alguse riskilaenude kriis, mille tagajärgi me näeme seniajani.

Peame mõistma, millised on tagajärjed sellel, kui raha trükitakse liiga odavalt jaintressimäärasid hoitakse madalal, et inimesed teeksid halbadel otsustel põhinevaidinvesteeringuid, ning kui ei tunnistata, et rahalgi on oma väärtus. Nagu on öelnud Austriamajandusteadlane Ludwig von Mises, kui inimesed teevad halbu otsuseid javäärinvesteeringuid, kaotavad turu korrastudes kõik ja laenutsükkel läheb lõhki. Just sedame nägimegi. Peame õppima ka seda, et pankadel ei tohiks enam kunagi lasta olla niisuured, et see võiks kaasa tuua läbikukkumise.

Kui me kehtestame selle maksu raha saamiseks, siis millise sõnumi me edastame sellegapankadele? Pangad ütlevad endile, et nad võivad samamoodi, hoolimatult edasi tegutsedaning kokku variseda – küll maksumaksja nad hädast välja aitab.

On aeg võtta finantskriisist õppust.

Raport: Edite Estrela (A7-0032(2011)

Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Selge tõendselle kohta, et õigus Euroopa kodakondsusele ei ole ikka veel tagatud, on liikmesriikidevahel endiselt valitsev tõsine ebavõrdsus. Bulgaarias ja Rumeenias ei ole mingit õigusttervisele, mida saaks kasutada samas ulatuses kui teistes riikides. Seega on ilmselge, et seeresolutsioon saab olla hoolimata selle keerukusest kasulik lähtepunkt.


Täna tähistatakse rahvusvahelist naistepäeva. Pole kahtlust, et naistel on endiselt keerulisemjuurde pääseda ravile ja toetusele. Seepärast vajame rohkem teavet, rohkem ennetustegevust,ravi ja taastusravi ning tervislikemaid eluviise.

Tuleb valida õiged eluviisid – peame ütlema „ei” sõltuvustele, ülekaalulisusele, alkoholile,suitsetamisele ja nakkushaigustele. Selleks vajame tõelist ühtekuuluvuspoliitikat, millesseatakse õigus tervisele tõeliseks Euroopa eesmärgiks.

Christa Klaß (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Meie esimene mure peaks olema alatitervist hoida ja teine tervist taastada. Kõigis liikmesriikides on olulisim kasvatustöö. Erititähtsad on tervislik toitumine, kehaline liikumine ja üldhariduse hea tase. Sisuliselt on seeliikmesriikide teha. Euroopa peaks edendama eri valdkondades tervisekasvatusealastekogemuste vahetamist. Mina hääletasin selle raporti vastu, ehkki selles oli palju häid mõtteid.Ma olen täiesti vastu lõigetele 25, 26 ja 29. Neis ei ole mingit kohta tähtsatele eetilistele jamoraalsetele otsustele, mis liikmesriigid peavad langetama näiteks seosesviljastamistehnoloogiate ja abordiga. Mainida aborti samas lauses rasestumisvastastevahenditega, võtmata õigust elule isegi arvesse, ei kajasta kristliku Euroopa tahet.

Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Tõsi ta on, et tervishoiuerinevusedon Euroopa Liidus üsna suured. Liikmesriigid on väga erinevad, nagu ka nende tavad jakombed. On endastmõistetav, et kui me vaatame tulevikku ja tahame vähendada EuroopaLiidu tasandil tervishoiuteenuste erinevust, on meil vaja tervist mõjutavate tegurite vallasrohkem koolitust, kasvatustööd ja suuremat teadlikkust.

Selles raportis on pööratud ilmselgelt suurt tähelepanu sotsiaal-majanduslikule staatusele,ent mina leian, et tähtis on keskenduda kõige põhilisemale – tervishoiuteenustekättesaadavusele, toitumisharjumustele, kehalisele liikumisele ja teistele sellistele asjadele.Just neid peame esile tõstma ja nende tähtsust rõhutama, kui vaatame tulevikku ja tahameüles ehitada parema ning tervislikuma Euroopa. Minu arvates vajame parimate tavadevahetamist.

Mina ise jäin selle raporti hääletusel erapooletuks, sest minu meelest oli selles paljuebaolulist. Loodetavasti saame keskenduda sellele, et vähendada tervisealast ebavõrdsustkogu Euroopa Liidus.

Raport: Eva Joly (A7-0027/2011)

Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Viimastel aastatel, kui oleme arutanudrahvusvahelisel tasandil maksustamise mõtet, on üks mu põhimuresid olnud rünnak sellisteriikide vastu nagu Kaimanisaared, kes ei ole teinud muud kui võtnud kuulda nõu, mida meoleme sellele riigile arenguküsimustes andnud. Oleme rääkinud Kariibi mere saartele jateistele arenguriikidele aastaid, et nad peaksid mitmekesistama suhkru ja banaanide kõrvaloma tootmist, hakkama liikuma väärtusahelas kõrgemale ja hakkama hankima teenustepuhul teadmisi mujalt.

Kaimanisaared on seda teinud ja nüüd moodustavad tänu nende maksualase neutraalsusesüsteemile 40–50% nende majandusest finantsteenused. Mitte tänu maksudestkõrvalehoidumisele, vaid tänu maksualasele neutraalsusele. Nad ei maksusta sinnapaigutatavaid vahendeid kahe- ega kolmekordselt. Ent mida teevad Euroopa Liidusilmakirjalikud imperialistid, kui Kaimanisaared otsustavad neile maksustamise vallaskonkurentsi pakkuda? Nad otsustavad käituda nagu vana aja imperialistid ja proovivadKaimanisaari rünnata nende soovi pärast ELiga konkureerida. Häbi teil olgu selle EuroopaLiidu imperialismi pärast!


Nirj Deva (ECR). – Lugupeetud juhataja! Mul oli väga raske toetada oma sõbra Eva Jolyraportit, sest ta hakkas rääkima Euroopast ja üleilmsest maksust.

Arenguriikidest lahkub seaduslikul ja ebaseaduslikul teel 880 miljardi dollari väärtusesvahendeid, mis hoiustatakse Euroopa ja lääne pankades. Meie omakorda paigutame60–70 miljardi väärtuses Euroopa maksumaksjate raha arenguriikide vaesuse kaotamisekavadesse. Kui see raha – need 880 miljardit dollarit, mis arenguriikidest välja pääseb jahoiustatakse meie pankades – oleks jäänud nendesse riikidesse, et neid arendada? Kaspoleks mitte tunduvalt parem, kui need riigid kasvaksid kiiremini, kui neil oleks kapitalimoodustamise võimalused, omandiõigused ja kaubandustavad?

Raport: Georgios Papastamkos (A7-0030/2011)

Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Ajal, mil EuroopaLiitu ärgitatakse reformima ühist põllumajanduspoliitikat, on põllumajanduspoliitika javäliskaubanduspoliitika ühtsuse tagamine üha olulisem.

Põllumajandus ja kaubandus on tegelikult kaks omavahel ristuvat poliitikavaldkonda.Nende dünaamika mõjutab reguleerivaid sätteid mitmepoolsel, piirkondadevahelisel,piirkondlikul ja kahepoolsel tasandil ning on suuremal määral nendest ka mõjutatud. Needreguleerivad sätted ei ole staatilised, vaid nad moodustavad hierarhiaid ja neid arendatakseedasi läbirääkimiste teel.

Mitmekesisus regulatiivsel tasandil, erinevad kaubandushuvid, pinged ja vaidlusedkaubandusvaldkonnas peegeldavad kohaliku põllumajanduspoliitika ja rahvusvahelisekaubanduse keerukat olemust. Kuna põllumajandus ei ole ainult majandustegevus, vaidselle alla kuuluvate põllumajandus- ja toiduainete poliitikapõhimõtetega teenitaksepõhieesmärke, nagu toidu ja tarbijate ohutus, on selle peamine ülesanne kooskõlastadatõhusalt nii kaubandusalaseid kui ka kaubandusväliseid küsimusi.

Seepärast on meie kaubanduspoliitikal ülitähtis roll selles, kas põllumajandus jätkabtäielikku ja tulemusrikast osalemist nende eesmärkide saavutamises, kahjustamata samaspõllumajandussektori dünaamikat.

Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Toiduga kindlustatus on ühisespõllumajanduspoliitikas esmatähtis küsimus. Tõelise toiduga kindlustatuse saavutamisekspeaksime säilitama rahvusvahelises kaubanduses õiged proportsioonid. Selle puhul tulekstunnistada, et põhiroll on õiglasel konkurentsil. Euroopa põllumajandus- jatoiduainetetootjad peavad järgima ELi ülemäära rangeid standardeid ja kulutama paljuraha, et viia oma tooted vastavusse piiravate normide ja eeskirjadega.

Samas pole Euroopa Liidul mingit kontrolli kolmandate riikide tootjate japõllumajandustootjate üle, kellelt me impordime tohututes kogustes toiduaineid. Esitekson selline kord ebaõiglane meie kohalike tootjate suhtes ja teiseks on selline poliitika kaohtlik Euroopa tarbijate tervisele, sest ELil pole mingit tegelikku kontrolli nende toodetekvaliteedi üle. Seda olukorda tuleb viivitamata muuta.

James Nicholson (ECR). – Austatud juhataja! Tahaksin kõigepealt öelda, et hääletasinselle raporti poolt, sest minu arvates visandatakse selles eriti seoses kaubanduspoliitikagaväga selgelt Euroopa Liidu põllumajandussektori ja põllumajandustootjate ees seisvadprobleemid.


Lubage mul väga selgelt välja öelda – Euroopa Liidu põllumajandussektorit ei tohi mingilgikombel ohvriks tuua, et tagada näiteks Mercosuri kaubanduskokkulepe. Ent kahjuks onmul tunne, et asjad lähevad just selles suunas. Tundub valitsevat arusaam, et Euroopapõllumajandust saab kasutada hõlpsalt kauplemisvahendina. Kui tõepoolest nii arvatakse,näen ma ette suuri probleeme mitmes põllumajandussektoris, eelkõigeloomakasvatussektoris. Mis puudutab samaväärseid standardeid, siis meie nõue, et ELiimporditavad tooted peavad vastama samadele standarditele kui meie oma tootjate tooted,ei tohiks hirmutada kedagi. Meil on kahtlemata kohustus oma tarbijate ees tagada, et sellestnõudest peetakse kinni.

Mind kurvastab väga ka hoiak, mille komisjon on võtnud selles küsimuses EuroopaParlamendi suhtes. On lubamatu, kui komisjon peaks püüdma meid pimeduses hoida.Soovin, et läbirääkimiste jätkudes võetaks arvesse põllumajanduse ja maaelu arengukomisjoni seisukohta.

Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Georgios Papastamkose raportistehakse mõned väga head ettepanekud. Euroopa Liit peab arvukaid mitmepoolseid jakahepoolseid kaubandusläbirääkimisi erinevate rühmitustega, näiteks MaailmaKaubandusorganisatsiooniga. Põllumajandustoodetega kauplemisel on selles valdkonnasülitähtis roll, eriti kui kõne all on juurdepääs Euroopa Liidu turgudele.

Euroopa Liidu põllumajandustoodete import on ekspordist suurem. Suhkruturu reformilejärgnenud nelja aastaga muutusime netoeksportijast netoimportijaks. Me impordime 70%põllumajandustoodetest. Neid tooteid ekspordivad arenguriigid. Meil onkaubavahetusbilansi puudujääk Mercosuri riikide suhtes. Nagu ütles Jarosław Kalinowski,imporditakse Euroopa Liidu turgudele põllumajandustooteid, mis on toodetud kooskõlasmuude standarditega, samas kui Euroopa põllumajandustootjad kannavad seoses loomadeheaolu ja keskkonnakaitsega tohutuid kulusid.

Me ei saa hävitada ELi eelarvest rahastatava ühise põllumajanduspoliitika saavutusiotsustega, mis vähendavad selle poliitika tõhusust. Peame olema kindlad, et ELi ühisepõllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika vahel on olemas vajalik koostoime.

Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Minagi soovin öelda paar sõna selleGeorgios Papastamkose väga põhjaliku raporti kohta. Võiks ka öelda, et sellega antaksehea ja avar pilt Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika vahelistestseostest ning sellest, millise poliitika kujundamise vahendina põllumajanduspoliitikat ELiskasutatakse.

On kahtlemata tõsi, et kui vaatleme eelarvet, on põllumajandusel märkimisväärne osasiingi Seepärast kerkib põllumajanduse teema Euroopa Liidu poliitikast rääkides alati esile.Siinkohal tasub meelde tuletada, et kuna me impordime Euroopa Liitu väga palju toiduaineidka mujalt – eeskätt kolmandatest riikidest –, tuleb nendest eetilistest standarditest kinnipidada. Siin on väga tähtis teema puhtus.

Samuti on oluline meeles pidada seda, et peame hoolitsema põllumajandusliku tootmiseeest ka oma maailmajao eri paikades, sealhulgas äärepoolsetes riikides, ka Soomes, kus onväga suured teadmised, puhtad tooted ja nii edasi. Kui me kõnelemepõllumajanduspoliitikast ja jätkame tulevikus sellesse investeerimist, peame need kõrgedeetilised standardid säilitama.

Janusz Wojciechowski (ECR). – (PL) Hääletasin Papastamkose raporti poolt. Tahaksinväljendada imetlust selle raporti üle. Mul on hea meel, et Euroopa Parlament on pooldanud


kindlalt Euroopa toiduga kindlustatust, mida ohustavad rahvusvahelisteltoiduaineteteemalistel kaubandusläbirääkimistel kehtestatud ülemäärased soodustused.

Euroopa Liidus on tugev huvirühm, kes tegutseb selle nimel, et vähendada toiduainetetootmist Euroopas ja suurendada toiduainete importi kolmandatest riikidest, sest nadteenivad selle ekspordi pealt kasumit. Seda oli näha näiteks suhkruturu reformi ajal. EuroopaLiit ei tohiks sellele huvirühmale järele anda, vaid peaks sellele oma toiduainetegakindlustatuse huvides vastu astuma. Sellele huvirühmale allaheitmine ajal, mil nõudlustoiduainete järele üha kasvab, on pikas plaanis hukatuslik poliitika.

Inese Vaidere (PPE). – (LV) Austatud juhataja! Õiglane kaubandus põllumajandustoodetesektoris on üks tähtsamaid tõukejõude arenguriikide majanduse arengus. Oluline on kaaidata vähendada vaesust ja hoida ära toidukriise. Paljud Euroopa piirkonnad ja riigidsõltuvad põllumajandusest – eriti uusimad liikmesriigid, kus põllumajandusele antaksemärkimisväärselt väiksemaid otsetoetusi kui vanemates liikmesriikides. Pealegi peavadneed piirkonnad konkureerima Ladina-Ameerika tootjatega, kes ei pea järgima samarangeid kvaliteedistandardeid ja kellele tehakse tollitariifisoodustusi. Selline olukordvähendab märgatavalt meie põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja kasumit. Seetõttutoetasin seda raportit, sest selles tehakse ettepanek vaadata läbi Euroopa Liidukaubanduspoliitika, seda korrapäraselt hinnata, rakendada kolmandatest riikidest päritpõllumajandustoodete suhtes ühtseid standardeid ning avada turg kolmandatest riikidestpärit põllumajandustoodangule vaid juhul, kui meie põllumajandustootjatele makstaksehüvitist kahju eest, mida nad kannavad kolmandatest riikidest pärit põllumajandustoodeteimpordimahu suurendamisel. Tänan teid.

Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Kui ma vestlen paljudes maailma vaeseimatesriikides oma sõpradega ja küsin neilt, kuidas me saaksime kõige paremini aidata neilleevendada nende riigis vaesust ja selle vastu võidelda, ütlevad nad sageli, et abi ei olelahendus. Kasu oleks sellest, kui aitaksime nende riigi ettevõtjatel luua jõukust kohapealja pakuksime neile kaubavahetust Euroopa Liiduga. Me saame aidata oma turgudeavamisega.

Selle lahenduse puhul on üks suur probleem see, et meil on ühine põllumajanduspoliitika.Ka Ameerika Ühendriikidel on kõikvõimalikke toetusi. Valjuhäälsed sõnavõtud avatudkaubanduse teemal on silmakirjalikud, kui sulgeme oma turud arenguriikidest pärit vägaheale toodangule. Tagatipuks kasutame midagi, mida nimetatakse sanitaar- jafütosanitaarnõueteks. Tahame loomulikult kõik ohutumat toitu, ent tihti kasutatakse neidnõudeid arenguriikidest importimisel mittetariifsete tõketena.

On aeg usaldada tarbijaid. Seni kuni toit on ohutu, las otsustavad tarbijad, kas nad soovivadEuroopas või mujal kasvatatud toitu. Lõpetagem Euroopas kahjumit tootvate jamittetoimivate tootmissektorite toetamine.

Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Euroopa Liidu ühinepõllumajanduspoliitika on kordumatu oma raiskamise, korruptsiooni, tohutu bürokraatia,isekuse, silmakirjalikkuse ja ebamoraalsuse poolest.

1950. aastate lõpus oli Argentiina suursaadik ELi juures arenguriikide nimetatudeestkõneleja. Ta ütles, et kui Euroopa peab toetama oma põllumajandustootjaid, siis nadmõistavad seda, et neile küll ei meeldi oma toodete eemaletõrjumine, kuid nad saavadsellest aru, kuid ta palus, et me ei sunniks neid mitmekordselt kannatama ega saadaks oma


ülejääke dumpinguhinnaga nende turgudele. Euroopa Liit ei kuulanud ei siis ega kapärastpoole.

Viimased maailmakaubandust käsitlevad läbirääkimised toimusid optimistlikku deviisi all„Kõik peale relvade”. See muutus loomulikult kiiresti juhtlauseks „Kõik pealepõllumajandustoodete”, sest Euroopa Liit on otsustanud säilitada selles sektoris praegusekaitsva ja toetava seisukoha.

Mis siis on toimunud? Ühine põllumajanduspoliitika on meil olemas olnud alates1960. aastast. Sellega on EL tegelenud kõige kauem. Kui selle töö tulemus on ökoloogilineviletsus, vaesus, kõrgemate toiduhindade mõju inflatsioonile – mida me ometi mõtleme,kui tahame anda nendele samadele institutsioonidele lisavolitusi?

Nirj Deva (ECR). – Austatud juhataja! Tavaliselt olen oma sõbra Syed Kamalliga täiestinõus, kuid täna palun luba olla eriarvamusel. Pärast pikki ja põhjalikke mõtisklusi olenjõudnud arusaamisele, et toiduga kindlustatus on maailma elanikkonna suurenemisel vägaoluline tahk. Euroopa Liit peaks olema kindel omaenda toiduga kindlustatuses. See tähendabisemajandamist, mitte ületootmist, mille tulemusel saadame oma toodangudumpinguhindadega arenguriikidesse, ega alatootmist, mille tõttu tuleb näljased inimesedtoiduta jätta.

Seega peaksime otsustama isemajandava Euroopa, isemajandava Aasia, isemajandavaAafrika ja isemajandavate Ameerika Ühendriikide kasuks. Kui me seame oma kavadeseesmärgiks isemajandamise, siis kõik muu võib jääda rahvusvahelise kaubandusemängumaale. Toiduga ei saa mängida.

Raport: Martin Häusling (A7-0026/2011)

Christa Klaß (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Hääletasin Martin Häuslingi raportipoolt. Valk on tervislikus loomasöödas väga oluline. Euroopa peab võtma meetmeid, ettagada usaldusväärsed valguvarud. Peame kasutama siinkohal kõiki võimalusi – alatesteadusuuringute ja kasvatamise toetamisest kuni põllumajandustootjate teavitamise jakoolitamiseni kehtivate tavade eeliste ja külvikorra vallas. Ärgem unustagem järeleproovitudringmajanduse põhimõtet. Komisjon peab läbi vaatama keelu kasutada loomseid valkemittemäletsejate söödas, pidades samas siiski kinni kannibalismi keelust. Eriti tuleb kaaludaloomse valgu võimalikku kasutamist seoses sigadele ja kodulindudele söödetavakondijahuga. Need materjalid tuleb ette valmistada vastavalt praegustele rangetele inimestetervise kaitse ja keskkonnaalastele eeskirjadele. Praegu hävitatakse väärtuslikke valguallikaidvaid sellepärast, et me ei suuda korraldada korralikult nende toodetega ümberkäimist.

Janusz Wojciechowski (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Mul on kahju, et Häuslingiraport, mis on hea raport, jäi mõtlematute muudatusettepanekute tõttu ilma oma autoritoetusest. Ka mina hääletasin selle vastuvõtmise vastu. Minu arvates ei ole mingit põhjustkasutada selle raporti muudatusettepanekuid selleks, et toetada geeneetiliselt muundatudorganismidele Euroopa Liidus soodustuste tegemist – me ei tohiks soosida geneetiliseltmuundatud organisme. Euroopa peaks kaitsma traditsioonilist ja loomulikkupõllumajandust. Geneetiliselt muundatud põllukultuurid kujutavad endast ohtu Euroopapõllumajandusele ja toiduga kindlustatusele ning seepärast olen raportööriga nõus. Järgisinselles küsimuses tema eeskuju. Tänan teid väga.


Raport: Mariya Nedelcheva (A7-0029/2011).

Francesco De Angelis (S&D). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Alustusekstahaksin tänada tehtud töö eest raportöör Mariya Nedelchevat. Kõneledes meeste ja naistevõrdõiguslikkusest tänapäeva töömaailmas ei pea me ega tohigi pidada mingit ilukõnet.

Vastupidi – naiste tööhõive on Euroopa jaoks strateegiline küsimus nii kultuurilises kuimajanduslikus mõttes. Nagu selgub olemasolevatest andmetest, suureneks sisemajandusekoguprodukt 30%, kui naiste tööhõive määr oleks sarnane meeste omaga. Seepärast eitohi praegune kriis sundida meid astuma samme tagasi, vaid peab hoopiski suunama meidedasi aktiivse naiste tööhõive poliitika poole. Seetõttu on meil vaja eesmärgipärasttööhõivepoliitikat, millega oleks võimalik hinnata kriisi mõju naistele ja kaaluda üldistelesuundumustele vastupidiseid lahendusi.

Lisaks on raportil see hea külg, et selles keskendutakse naiste tööhõive edendamist, kutseõpetja naiste ettevõtlust puudutavatele edasiviivatele põhimõtetele. Lõpetuseks soovin öelda,et käsitlemist vajab veel üks nähtus – tõsine naistevastase vägivalla probleem. Euroopavajab nüüd kõikehõlmavat direktiivi kõikide naistevastase vägivalla vormide ärahoidmiseja nende vastu võitlemise kohta.

Jens Rohde (ALDE). – (DA) Lugupeetud juhataja! Kuulates arutelu kvootide üle, mistuleks kehtestada, et tagada naiste suurem osalus börsil noteeritud ettevõtete juhtkondades,on selge, et Euroopa Parlamendis peetakse taas kaevikusõda. See on kahtlemata häbiväärne.Ma ei hakka tegema saladust sellest, et olen kohustuslikele kvootidele väga vastu. Eeskättseepärast, et minu arvates on see halb ettevõtetele, ent ka seetõttu, et see on halb nendelekvalifitseeritud naistele, kes muutuvad nendes juhtkondades automaatselt marginaalseks.Mina ütlen kvootidele „ei”. Võiksime suhtuda küsimusse pragmaatiliselt ja arutada selleüle, kas me ei võiks nõuda börsil noteeritud ettevõtetelt oma soolise võrdõiguse strateegiateloomist ja eesmärkide püstitamist ning nad võiks ise otsustada, mis need eesmärgid on.See oleks hea nendele naistele, kes saavad selle lahenduse abil juhtkonda, ent ka ettevõtetele,sest nad saavad kehtestada rakendatavad eesmärgid ise. Minu meelest peaksime püüdmaolla asjaomaste ettevõtete ja naiste huvides pisut pragmaatilisemad.

Debora Serracchiani (S&D). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Andsinpoolthääle raportitele naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning naiste vaesuse kohta Euroopas.Mul on hea meel, et seda teemat arutati päeval, mil tähistame sajandat korda rahvusvahelistnaistepäeva.

Olenemata direktiivist 2002/73/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta seoses töösaamise, kutseõppe, edutamise ja töötingimustega, tuleb nõuetekohase ülevõtmisesaavutamiseks teha veel täiendavaid jõupingutusi. Piisab sellest, kui öelda, et kuigi naisteharidustase on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud ja naissoost koolilõpetajatearv on meessoost lõpetajate arvust suurem, keskenduvad naised endiselt traditsiooniliseltnaiselikele sektorile, neile makstakse pidevalt vähem palka ja nende käes on kõikidesvaldkondades vähem vastutavaid ametikohti.

Naisi takistab tööd tegemast see, et puuduvad nende ülalpeetavatele, näiteks lastele, puudegainimestele ja eakatele suunatud tugiteenused, piisavad puhkusesüsteemid ja paindliktöökorraldus.

Lõpetuseks soovin tervitada kõiki maailma naisi, kes võitlevad oma kõige põhilisemateõiguste eest. Palun Euroopa Parlamendil väljendada solidaarsust Iraani naisühendustega,kes on täna tänavatel ja kutsuvad naisi meelt avaldama katmata näoga.


Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Tahaksin lühidalt selgitada, miks ma eitoetanud resolutsiooni, milles hinnati 2010. aastat soolise võrdõiguslikkuse vaatenurgast.

Resolutsioonis toetatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkust mitmes valdkonnas, ent samastoetatakse aborti – uue elu lõpetamist. Dokument on vastuolus ÜRO resolutsiooniga,milles öeldakse, et aborti ei tuleks kunagi kasutada pereplaneerimisvahendina.

Selle resolutsiooni vastuvõtmisega Euroopa Parlament mitte üksnes ei sekku rahvusriikideasjadesse, vaid eirab eelkõige põhiõiguste hartas sõnastatud õigust elule.

Mul on kahju, et Euroopa Parlamendi enamus on seda dokumenti toetanud. See onmurettekitav märk. Kutsun kõiki liikmesriikide organisatsioone ja ühendusi esitama endEuroopa Parlamendis esindavatele parlamendiliikmetele protesti.

Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Minu meelest on väga tähtis rääkidaEuroopa Parlamendis naiste ja meeste võrdõiguslikkusest ning mitte üksnes tänaselpidupäeval – sellest tuleb kõnelda kogu aeg. On tõepoolest oluline meeles pidada, et meidon loodud meesteks ja naisteks. See on rikkus, ent see ei tähenda, et üks on kuidagimooditeisest halvem või nõrgem – meid on loodud ka võrdseks. Seetõttu on väga tähtis tagada,et nüüd, 2010. aastatel saame lõpuks olla Euroopas võrdsed, mis tähendab seda, et katööturul koheldakse mehi ja naisi samamoodi. Olukord on praegu muidugi selline, etnaised on olnud seoses palga ja muu sellisega pidevalt halvemas olukorras. Tsiviliseeritudühiskonnas ei saa see nii olla. Vastupidi, peame tagama, et võrdõiguslikkust oleks võimalikrakendada selle sõna tõelises tähenduses.

Mis puudutab kvoote, siis neid on vaja seni, kuni võtame omaks mõtteviisi, mille puhulon kõik võrdsed. Siis saab tööturul otsustavaks teguriks vaid pädevus.

Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Täna oleme taas üheettepaneku vastu võtnud, ent me peame – nagu ütles volinik – liikuma sõnadelt tegudele.

Meetmetest hoolimata kestab ebavõrdsus visalt edasi. Naised saavad hea hariduse. Ülikoolideviimaste andmete kohaselt saavutavad naised paremaid tulemusi, kuid meiediskrimineerimine jätkub. See peab eriti paika puudega naiste, eakate naiste ja naissoostsisserändajate puhul, kes kannatavad kahekordse diskrimineerimise all.

Täna oleme kuulnud peale selle ettepaneku mitmeid avaldusi, ent me ei ole valmis eeskujunäitama. Piisab sellest, kui vaadata, mis soost on komisjoni president, või vaadelda nõukoguliikmeid, vahelduvate eesistujariikide esindajaid, nõukogu eesistujat, Euroopa Parlamendipresidenti, Kontrollikoja presidenti, Euroopa Keskpanga liikmeid (kelle seas ei saa esimestkorda olema ühtki naist), Euroopa Parlamendi fraktsioonide juhatajaid või naiste puudumistmõne riigi delegatsioonis.

Euroopa poliitika kuvand on endiselt mehine. Meil tuleb läbida väga pikk tee. Seepärasthääletasin selle ettepaneku poolt. Ma usun kvootidesse kui viisi, kuidas teha edusammesel keerulisel teel ja eelkõige selle moto elluviimisel, millega ma alustasin – sõnadelt tegudele.

Inese Vaidere (PPE). – (LV) Lugupeetud juhataja! Ehkki olukord naiste õiguste vallas onparanenud, tahaksin sellegipoolest juhtida teie tähelepanu vähemalt kolmele asjaolule.Esiteks on palgaerinevused endiselt märkimisväärsed ja kriisi ajal on need erinevusedsuurenenud, sest me oleme otsustanud toetada panku, mitte koole ja lasteaedu, milletöötajad on ülekaalukalt naised. Teiseks ei pakuta naistele, tulevastele emadele ja värsketeleemadele piisavalt toetust, eriti uutes liikmesriikides. Diskrimineerimine toimub ka tööturul.Kolmandaks on poliitikas, kus ideaalis võiks mehi ja naisi olla võrdselt, naiste osalus ikka


veel märgatavalt väiksem. Sama ilmingut võib näha juhtivate ametikohtade puhul. Minuarvates ei suuda me anda selle raportiga uut hoogu nende probleemide lahendamisele.

Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Hääletasin raporti ja ka kvootidepoolt. Seoses sellega soovin tänada volinik Redingit, kes tegi ettepaneku – või vahest tuleksöelda, et esitas ultimaatumi –, et kui aasta pärast ei ole börsil noteeritud ettevõtetes rohkemnaisi, asub ta ise tegutsema. Seda tehes rakendab volinik tegelikult vaid ELi aluslepinguidja direktiive, kus öeldakse, et mehed ja naised on võrdsed.

Ma tean, et kvoodid tekitavad vastakaid tundeid ning et need ei esinda õiget demokraatiat,kuid seda ei tee ka praegu valitsev olukord. Soomes kehtestati kvoodid omavalitsustetasandil 10–15 aastat tagasi. Need kohtasid vastuseisu ja neid peeti naisi alandavaks. Arvatika seda, et nende ametikohtade täitmiseks ei leidu piisavalt naisi. Naised siiski leiti jakogemus on näidanud, et vähemalt Soomes toimivad need kvoodid kohalike omavalitsustetasandil väga hästi.

Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Tänan teid, et täitsite tühja koha ja asusiteseda istungit juhatama. Lubage mul tänada ka teie töötajaid ja tõlke. Hiljutine otsus sellekohta, et kindlustusandjad ei tohi diskrimineerida sõiduki juhtimise võime või pikaealisusegaseotud riskiteguri määramisel soo põhjal, on puudulik nii mitmel tasandil, et on keerulineotsustada, kust alustada. Võtkem alustuseks kulud. See läheb maksma täiendav miljardnaela. Kindlustusmaksed suurenevad ja kindlustuse kasuks otsustab vähem inimesi.

Teiseks vilets kohtupraktika – viis, kuidas Euroopa Kohus langetab otsuseid EuroopaInimõiguste Kohtu pretsedendi põhjal. Kolmandaks tegutsemine „halvas usus”. Kuivõrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise direktiivid vastu võeti, sai kohe selgeks, etkindlustusmatemaatiliselt põhjendatud eristamine on siiski õigustatud.

Neljandaks kohtunike agarus – see, kuidas meie kohtunikud on jätnud kõrvale seadusesöeldu ja eelistanud seda, mida seadus nende arvates öelda võiks. Viiendaks rünnak vabadelepingute vastu. Kui keegi tahab mind kindlustada, ja ma võtan tema pakutavad tingimusedhea meelega vastu, ei ole riigi asi meie vahele tulla ja meie tehing ebaseaduslikuks kuulutada.

Kuuendaks jalustrabav väide – mis on sellel kõigel pistmist Euroopa Liiduga? Iga riik suudakskindlasti töötada ise välja oma soolise võrdõiguslikkuse eeskirjad vastavalt omaendademokraatlikele mehhanismidele ja menetlustele. Lugupeetud juhataja, missioonitundegakohus on nuhtlus. Missioonitundega ülemkohus on türannia.

Raport: Rovana Plumb (A7-0031/2011).

Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Naiste vaesuson pikaajaline probleem, millel on ajaloolised põhjused ja mis ei ole kohe kindlastimajanduskriisi tagajärg.

Seetõttu hääletasin Rovana Plumbi raporti poolt, sest ma olen veendunud vajaduses nähaedaspidigi nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil tõsiselt vaeva selle nimel, et toetadaedasisi edusamme soolise võrdõiguslikkuse vallas. Usun, et selles raportis esitatud meetmedon kasulik tugi – vahest mitte piisav, ent pisut siiski – Euroopa Ülemkogus vastu võetudEuroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti rakendamise strateegiatele ja soolisevõrdõiguslikkuse tegevusraamistikule.

Ses suhtes on parim otsus see, et liikmesriigid peaksid edendama konkreetseid programme,mille eesmärk on soodustada naiste aktiivset kaasamist või taasintegreerimist tööturule.


Ent on tähtis, et selliseid programme ei kooskõlastataks vaid kohalikul, piirkondlikul jaEuroopa tasandil. Tuleb leida viise, kuidas kooskõlastada neid ka partneritega väljapoolEuroopa Liitu.

Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Naised on teinud alati sellisttööd, mida ei panda tähele – hoolitsenud majapidamise eest ja pakkunud emotsionaalsettuge. Selliseid asju ei ole võimalik osta ja selle töö peale ei saa kedagi palgata. Ent me ei oleseda väärtustanud.

Nüüd sisenevad naised tööturule. Ometi oleme endiselt vaesumisohus ja majanduskriisikontekstis see olukord vaid halveneb. Mina hääletasin selle ettepaneku poolt, sest meiekohus on kaotada vaesus naiste seas. Seda saab teha õigusaktide ja meetmete tugevdamisega,et oleks võimalik vähendada meeste ja naiste palgaerinevust.

Peame rakendama naisi soosivaid aktiivseid tööhõivestrateegiaid ja vaatama läbisotsiaalkaitsesüsteemid, võttes iseäranis arvesse eakamaid naisi ja puudega naisi.

Soodustagem naiste sisenemist tööturule, sest nad suurendavad kasumit, ning vähendagemmeeste ja naiste palgaerinevust, sest nagu selgub arvukatest uuringutest, suureneks sellegasisemajanduse koguprodukt 13%.

Küsimus on õigluses, ent eelkõige on see võimalus Euroopa konkurentsivõime jaoks.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Francesco Enrico Speroni (A7-0047/2011).

Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Vastavalt Saksamaa kriminaalseadustikule jamaksuseadustikule saab maksudest kõrvalehoidumise puhul karistada ainult siis, kuimaksumaksja on maksudest kõrvalehoidumisest teadlik ja teeb seda tahtlikult. Antud juhulpuudus selgelt kavatsus maksudest kõrvale hoiduda, sest kõnealune summa maksti avalikultparlamendiliikme jooksevkontole seejärel, kui ta oli esitanud selle kohta arve ettevõtteleSpeakers Agency. Pealegi on üsna tavapärane, et antud juhtumiga võrreldavate väikestesummade kogemata deklareerimata jätmise korral algatatakse üldjuhul vaid haldusmenetlus.

Täiesti erandlik on asjaolu, et selle hooletusega tegeleti sellisel viisil ning et Elmar Brokileotse isegi ei teatatud tema vastu tõstatatud süüdistusest. Asjaolu, et prokurör ei ole iseginimetanud täpset võlgu jäänud maksusummat (koos tasumata intressidega), viitab veelgitugevamalt fumus persecutionise juhtumile. Antud asjaoludel on parlamendiliikmeltpuutumatuse äravõtmine täiesti kohatu.

José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Olen nõus raportiga, milles leitakse, eton kohatu võtta ära parlamendiliikme puutumatus. Tõtt-öelda esitati tuntud poliitikulekriminaalsüüdistus seoses sellise rahasumma ja selliste asjaoludega, mis mõne tavakodanikupuhul oleksid käivitanud vaid haldusmenetluse. Tegemist on selgelt juhtumiga fumuspersecutionis, sest ilmneb, et menetluse ainus eesmärk oli asjaomase parlamendiliikme mainekahjustamine.

Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin Elmar Broki puutumatuse äravõtmisevastu, sest sellele tuntud poliitikule esitati kriminaalsüüdistus seoses sellise rahasumma jaselliste asjaoludega, mis mõne tavakodaniku puhul oleksid käivitanud vaid haldusmenetluse.Peale selle, et prokurör püüdis ebaõigete ja alandavate põhjendustega ning ilma sisulisepõhjuseta hoida Elmar Broki teadmatuses talle esitatud süüdistusest, tagas ta ka kohtuasjalelaialdase meediakajastuse, tekitades nõnda asjaomasele parlamendiliikmele suurimat kahju.


Tegemist on selgelt juhtumiga fumus persecutionis, sest ilmneb, et menetluse ainus eesmärkoli asjaomase parlamendiliikme maine kahjustamine. Kõike eelöeldut arvestades olekstemalt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmine täiesti vale.

David Martin (S&D), kirjalikult. – Loobusin seda raportit hääletamast. Kuigi ma üheltpoolt hindan kõrgelt Elmar Broki tööd, on mul teiselt poolt tõsiseid kahtlusi, kasparlamendiliikme puutumatust ikka peaks kasutama selleks, et takistada seoses maksudestkõrvalehoidumise juhtumiga toimuvat õiglast kohtupidamist.

Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Maksude maksmine on kohustus,millest ei tohiks õnnestuda mööda hiilida ühelgi kodanikul. Just sellele on juhitudElmar Broki tähelepanu. Puutumatuse eesmärk ei ole pakkuda kaitset kriminaalkorraskaristamise eest, vaid kaitsta sõnavabadust. Seepärast on mul hea meel, et ta on oma veaparandanud.

Raport on sellegipoolest mitmeski mõttes ebameeldiv. Härra Speroni, 5000 eurot ei oletühine summa ja keegi pole Elmar Broki sellesse olukorda sundinud. Seepärast onsüüdistused, mille kohaselt toimub „suhteliselt väikeste summade kogemata deklareerimatajätmise” pärast tagakiusamine, minu arvates täiesti kohatud. Mina hääletan vastu.

Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi liikmete mandaadi sõltumatusekaitsmine on Euroopa Parlamendi ülesanne ja seda sõltumatust ei tohi ohtu seada.Väidetavalt on parlamendiliige juhtumi fumus persecutionis ohver ehk teisisõnu oli menetluseainus eesmärk asjaomase parlamendiliikme maine kahjustamine. Seepärast ei poolda matema puutumatuse äravõtmist.

Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Hoolimata sellest, et Elmar Brok mulle isiklikultoma sobimatu käitumise ja Ukraina-vastaste sõnavõttude tõttu ei meeldi, peaksidpuutumatuse äravõtmiseks olema minu arvates veenvad põhjused. On hästi teada, etpuutumatuse äravõtmise taotlus esitati Bielefeldi prokuröri kirjas, kus ta väidab, etElmar Brok ei näidanud oma 2005. aasta tuludeklaratsioonis 5000 euro suurust tasu, mismaksti talle 28. oktoobril 2005. aastal Münchenis HypoVereinsbank Groupi korraldatudEuroopa Foorumil peetud esinemise eest ja mille pealt tuleb tasuda 2900 eurot tulumaksu.Teada on ka see, et Elmar Brok ei maksnud seda raha ja jäi sellega vahele. Tänapäevalkasutatakse immuunsust omamoodi vemblana oma arvete klaarimisel või vahetusrahanaEuroopa Parlamendi liikmetega manipuleerimisel.

Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Saksamaa prokurör on nõudnudEuroopa Parlamendi liikmelt Elmar Brokilt parlamendiliikme puutumatuse äravõtmist.See menetlus on seotud sellega, et Elmar Brok jättis kogemata avaldamatatuludeklaratsioonis Münchenis peetud esinemise eest saadud summa, mille pealt tulnukstasuda 2900 eurot makse, mis on nüüd makstud. Ent selles viidatakse õiguslikulehinnangule, et tavalise kodaniku puhul poleks kõnealust menetlust nii läbi viidud. Seegaon selgeid märke poliitilisest tagakiusamisest. Nendel konkreetsetel asjaoludel ja et tegemiston juhtumiga fumus persecutionis, hääletasin selle poolt, et mitte võtta Elmar Brokilt äraparlamendiliikme puutumatust.

Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selle raportiga otsustas EuroopaParlament Elmar Brokilt puutumatust mitte ära võtta.


Raport: Christel Schaldemose (A7-0033/2011).

Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt. Et siseturg toimikshästi, on vaja ohutuid tooteid ja tarbijate usaldust. Ehkki keskne eesmärk on muuta turgohutumaks, ei tohiks see olla takistuseks turu laienemisele. Isegi pärast seda, kui on vastuvõetud ühine käsitlusviis tehnospetsifikaatide määratlemiseks ja on toimunud edasiminek,mida kajastab toodete üldise ohutuse suurendamine siseturul, saab olukorda parandada,sest selles valdkonnas esineb – iseäranis lastega – endiselt liiga palju traagiliselt lõppevaidõnnetusi.

Direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta, millega reguleeritakse üldiseid toodeteohutusnõudeid, võeti vastu umbes kümme aastat tagasi. Seega on selle läbivaatamineesmatähtis ülesanne, et teha lõpp ühtlustatud kaupadele kehtivate erinevate turujärelevalveeeskirjade kahele tasandile, mille kohaldamine sõltub sellest, kas tegemist on tarbekaubagavõi mitte. Asjakohane õigusraamistik koosneb kolmest osast: uus õigusraamistik, üldisetooteohutuse direktiiv ja ühtlustamisdirektiivid valdkondade kaupa. Seepärast tuleb seekeeruline olukord ühtlustada.

Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Euroopa Liidu elanikel peab olema võimalusolla kindlad kõigi ELi turul müüdavate kaupade ohutuses. Samuti tuleb alati kohaldadarangeid tervishoiuja ohutusstandardeid.

See on õigeaegne ja tähtis raport ning selle sisu valmistab mulle heameelt, eriti seosestooteohutuse vallas tehtud uuringuid puudutava teabe jagamisega, millega on võimalikvältida topelttöö tegemist ning hoida kokku aega ja vahendeid.

Euroopa tarbijad peavad olema kindlad, et ELi imporditavad tooted vastavad samadelestandarditele kui ELis valmistatud tooted ning et kaubanduse laienemine ei mõjutatooteohutust. Toetan raportis leiduvat üleskutset komisjonile teha rahvusvahelisetarbekaupade ohutuse komisjoni raames rohkem tööd tagamaks, et ühtsele turule ei toodaksohtlikke aineid. On ülitähtis, et ühtne turg oleks võimeline tulema toime internetituruganing selle mõjuga tooteohutusele ja turujärelevalvele.

On andmeid, et suurenenud on nende toodete arv, mis ostetakse interneti teel kolmandatestriikidest ning mis ei ole vastavuses ELi standarditega ja seavad sellega ohtu ELi tarbijad.

Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa dokumendi poolt.Üldise tooteohutuse direktiiv 2001/95/EÜ, millega reguleeritakse üldiseid toodeteohutusnõudeid, võeti vastu peaaegu kümme aastat tagasi ja seda ei ole veel läbi vaadatud,ehkki viimasel kümnendil on toimunud üleilmselt ja ELis palju muutusi. Selles valdkonnason endiselt mitmeid küsimusi, millega tuleb tegelda, et ELi tarbijad saaksid end turvaliselttunda. Eriti hoolikat reguleerimist vajavad lastele mõeldud tooted. Igal aastal juhtub EuroopaLiidus õnnetusi lastega, kes kasutavad ohtlikke tooteid, ja teinekord lõpevad need õnnetusedisegi surmaga. Üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise põhiosana tuleks tugevdadaturujärelevalvet. Läbivaatamisega tuleks tagada toodete ja tootjate jälgitavus ning sätestadastandardimispõhimõtted, mis võimaldaksid meie tarbijaid paremini kaitsta ning annaksidneile täpsemat teavet ostetud toodete kohta.

Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Direktiivi 2001/95/EÜ läbivaatamise eesmärk ontagada tarbijatele kõrgetasemeline tervise ja turvalisuse kaitse. Selle käigus pööratakseerilist tähelepanu kõige kaitsetumatele tarbijatele, nimelt lastele ja eakatele. Sellega püütaksesisse seada läbipaistvus ja turgude aktiivsem järelevalve, samuti kiiremaidsekkumismeetmeid, mille abil oleks võimalik ohtlikuks peetavaid tooteid turult kõrvaldada.


Et siseturg hästi toimiks, on vaja ohutuid tooteid ja teadlikke tarbijaid, kes suudavad valida.Seepärast toetasin seda raportit.

Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Minu arvates hõlmab Euroopa ühtse turu heatoimimine ka tooteohutust ja tarbijate usaldust.

Soov edendada kaupade vaba liikumist ja laiendada veelgi toodete mitmekesisust ei tohijuhtida tähelepanu kõrvale tarbijakaitselt. Võttes arvesse turgude üleilmastumist, millepuhul tuleb üha enam tooteid välismaalt – ja eriti Hiinast –, muutub tooteohutusealanerahvusvaheline koostöö esmatähtsaks.

Direktiiviga 2001/95/EÜ reguleeritakse kaupade suhtes kohaldatavaid üldiseidohutusnõudeid. Ent direktiivi ülevõtmine pole toimunud kõikides liikmesriikidesühetaoliselt ja on tõstatanud mitmeid küsimusi nii selle kohaldamisala kui ka toodetegakaasnevate tegelike ohtude kohta. Seepärast on minu arvates ülioluline direktiiv läbi vaadata,et saaksime avastada ja tõkestada ohtlikud tooted ning tagada sellega Euroopa kodanikehuvide täieliku kaitse.

Lõpetuseks soovin öelda, et toetan täielikult Christel Schaldemose ettepanekut võtta toodetejälgitavuse vallas konkreetsed meetmed. Usun, et need meetmed aitavad asutustel, ettevõtetelja tarbijatel kindlaks teha tooted, mis ei osutu pärast Euroopa turule tulemist ohutuks.

Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Euroopa ühtne turg vajab praegu rohkem kuikunagi varem õigusakte, millega kehtestatakse meie riikides müüdava kauba ohutuseühtsed kontrollid.

Vajame neid hädasti, sest peame kaitsma oma tarbijaid meid uputavate toodet eest (eritikui need on pärit sellistest riikidest nagu Hiina), mille kavandamisel ja pakendamisel eivõeta sageli sugugi arvesse lõpptarbija ohutust. Peame kontrollima oma turgudele tulevatekaupade kvaliteeti ja nende vastavust meie tarbijaohutuse standarditele ning peame eelkõigekoondama turujärelevalvealased riiklikud tavad – mis on sageli väga erinevad – ühteõigusakti.

Seepärast tähendab selle raporti ettepanekute elluviimine seda, et saame võimalikult ruttuendale dokumendi, mille abil saab lahendada probleeme, mis esinevad praegu Euroopaõigusaktide puhul, kus mitmed direktiivid kattuvad ning ei hõlma teinekord kõikirakendusvaldkondi ja kõikvõimalikke turustatud kaupade ohutust käsitlevaidjuhtumiuuringuid. Häid tulemusi võib loota ka liikmesriikidevahelisest parimate tavadevahetamisest, mida soovitatakse tungivalt Christel Schaldemose koostatud raportis esitatudettepanekute lõppülevaates. Nimetatud põhjustel hääletan Christel Schaldemose raportipoolt.

Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Siseturul kättesaadavate toodete valikon viimase kümne aasta jooksul pidevalt laienenud ja mitmekordistunud. See algas umbessiis, kui jõustus üldise tooteohutuse direktiiv. Selles direktiivis reguleeritakse üldiseidnõudeid, millega tagatakse, et tooted ei ohusta inimeste turvalisust. Seetõttu on selledirektiivi läbivaatamise ettepanek rohkem kui õigeaegne. Praegu on meil direktiiv, miskattub vaid osaliselt 2008. aasta keskel vastu võetud uue õigusraamistikuga Eeskirjadekooskõlastamisega saaksime rohkem võimalusi saavutada ühtlustatud ja ühtlustamatatoodetele sidus siseturg ning pakuksime tarbijate huvidele igakülgset kaitset. Samal ajalpeavad need eeskirjad olema täiesti läbipaistvad, et nad oleksid tootjatele kättesaadavad.Seepärast on meie jaoks oluline saada lahti ühtlustatud toodetele kehtivate erinevate


turujärelevalve eeskirjade kahest kattuvast tasandist, mida kohaldatakse vastavalt sellele,kas tooted on tarbekaubad või mitte.

Turujärelevalve on tihedalt seotud tooteohutusega, sest see on oluline element, et tagadatoodete vastavus nõuetele, mis on kehtestatud ELi asjakohastes ühtlustamist käsitlevatesõigusaktides, ning tagada, et tooted ei ole ohtlikud.

Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Andsinoma poolthääle raportile, milles tehakse ettepanek vaadata läbi üldise tooteohutuse direktiiv.Olen tegelikult sügavalt veendunud, et ühtne turg saab toimida hästi vaid siis, kui tasuurendab tarbijate usaldust ja pakub tarbijatele ohutuid tooteid. Euroopadirektiiv 2001/95/EÜ, milles reguleeritakse kaupade üldisi ohutusstandardeid, kiidetitegelikult heaks kümme aastat tagasi. Nüüd on aeg seda ajakohastada, võttes arvesse uutetoodete turuletulekut. Tarbijate ohutus ja kaitse on olnud meie poliitilises tegevuses alatieelisvaldkonnad. Seetõttu on tähtis see direktiiv läbi vaadata, ajakohastada toodeteohutusnõudeid käsitlevaid eeskirju ja kooskõlastada uue õigusraamistiku õigusaktid.

Olen nõus vajadusega rakendada teatud meetmeid. Viitan näiteks vajadusele tugevdadaturujärelevalvet, astuda konkreetseid samme toodete jälgitavuse vallas ja kasutadatarbekaupade ohutuse andmebaasi loomiseks ka tänapäevaseid tehnoloogilisi vahendeidning pöörata rohkem tähelepanu lastele mõeldud toodetele. Lühidalt öeldes – nendemeetmete kiire rakendamise korral suureneks tarbijate usaldus Euroopa turul ostudesooritamisel.

Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan ettepanekut täiustada jatugevdada Euroopa meedet, et tagada turul ohutud tooted ning hoolitseda eelkõige tarbijateheaolu ja kaitse eest. Minu arvates on kohalikul tasandil (tootjad ja ettevõtted) kavandatudmeetmed – eriti need, mis on seotud jälgitavuse, tooteohutuse ja e-kaubanduseläbipaistvusega – olulised selleks, et kaotada selle küsimuse Euroopa käsitlusviisis esinenudlüngad ja tagada siseturu korralik toimimine. Soovin juhtida tähelepanu kaliikmesriikidevahelise koostöö tähtsusele. Selle abil saab ühtlustada ohutustaset ja tugevdadaturujärelevalvet.

Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu meeleston see vajalik, et tagada kõikide ühtsele turule viidavate toodete ohutus ja kõrgel tasemeltarbijakaitse. Liikmesriigid peavad kehtestama kooskõlastatult koostöös EuroopaKomisjoniga karistusi, sealhulgas suuri trahve majandustegevuses osalejatele, kes toovadteadlikult siseturule ohtlikke või mittevastavaid tooteid.

Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Tarbijate usalduse tagamiseks on tähtsad rangedeeskirjad turuleviidavate toodete kvaliteedi kohta. Euroopa Liidu eeskirjade puhul onmõningase eduga selle eesmärgi poole püüeldud. Ent minu arvates tuleb esitada nendeeeskirjade puhul kaks tingimust, mis on kui sama medali kaks poolt. Esiteks ei tohi needolla Euroopa tootjatele piiravamad kui nende rahvusvahelistele konkurentidele, kes viivadoma tooteid samale turule, järgimata samu eeskirju, ning teiseks ei tohi need eeskirjad ollanii ranged, et sellega seataks ohtu majanduslik konkurentsivõime. Seepärast peab komisjonvaatama neid kaht kitsendust meeles pidades läbi üldist tooteohutust ja turujärelevalvetkäsitleva direktiivi ning pöörama sealjuures erilist tähelepanu kõige kaitsetumateletarbijatele, eriti lastele. Me teame, et suurem osa arvukatest õnnetustest, mis leiavad asetsellepärast, et turuleviidud tooted ei ole ohutud, juhtuvad lastega. See nõuab konkreetseidmeetmeid, mis ei ole seotud üksnes lõpptoote ohutusega, vaid ka selle sobivusega tarbijale,kellele toode on mõeldud.


José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles raportis käsitletakse vajadustvaadata läbi peaaegu kümne aasta eest vastu võetud direktiiv üldise tooteohutuse jaturujärelevalve kohta. Euroopa Liidus on tehtud selles vallas viimasel kümnendilmärkimisväärseid edusamme. Seepärast tunnistavad kõik, et on nii võimalik kui kasoovitatav täiustada õigusraamistikku, millega tagatakse tooteohutus, kuid tuuakse samaskasu tarbijatele ja ettevõtetele. Esiteks tuleb direktiiv viia vastavusse uue õigusraamistikuga.Seejärel tuleb teha lõpp sellele, et on valdkondi, kus üldise tooteohutuse direktiiv ja uusõigusraamistik kattuvad, kuid samas on ka valdkondi, mida kumbki ei hõlma.

Olen nõus raportööri seisukohaga, mille kohaselt tuleb tooteohutuse eeskirju ajakohastadaja ühtlustada uue õigusraamistikuga, et optimeerida kvaliteetsete toodete pakkumise teeltarbijakaitset ja tagada tootjatele täielik läbipaistvus.

João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See raport sisaldab hulga suuniseid üldisttooteohtust ja turujärelevalvet käsitleva direktiivi tulevaseks läbivaatamiseks. Rõhk oneesmärgil suurendada toodete ohutust – teha edusamme, mis nõuavad suuremat järelevalvetja mille jaoks tuleb eraldada järelevalveasutustele piisavad vahendid, et tagada muu hulgasjälgitavus kogu tarneahelas. Käsitletakse ka tähtsat toote päritoluriigi ja vastutava tootjateemat. Peale selle, et raportis kaitstakse tarbija õigust saada teavet, kaitstakse sellega kaEuroopa Liidu riikide tootmissektoreid. Oleme kritiseerinud ühtse turu arendamist jasüvendamist, tuues põhjuseks ELis valitsevad majanduslikud ja sotsiaalsed erinevused. Entselles raportis esitatud konkreetsed ettepanekud, milles keskendutakse tarbijate huvidele,väärivad meie nõusolekut.

Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hoolimata meie vastuseisust Euroopasiseturu arendamisele, mis on selle raporti eeldus, paranevad raportis sätestatud konkreetseteettepanekutega ja raporti keskse küsimuse analüüsimisega tarbijate tingimused ja ohutus.

Raporti konkreetne eesmärk on näha ette suunised üldist tooteohtust ja turujärelevalvetkäsitleva direktiivi tulevaseks läbivaatamiseks.

Raportöör on pannud suurt rõhku vajadusele suurendada järelevalvet, et saavutadakõrgetasemelisem tooteohutus. Raportis toonitatakse ka vajadust eraldadajärelevalveasutustele piisavad vahendid, et tagada kogu tarneahelas jälgitavus, mis onoluline toote päritoluriigi ja vastutava tootja kindlaksmääramisel. Sellega kaitstakseimporditud toodete puhul ka Euroopa Liidu tootmissektoreid.

Seetõttu hääletasime poolt.

Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Võttes arvesse taani kolleegiChristel Schaldemose tehtud tublit tööd, anna poolthääle raportile, milles käsitletakseüldise tooteohutuse direktiivi ja turujärelevalvet. Sellel raportil on minu toetus seepärast,et see sisaldab jälgitavust puudutavaid meetmeid, mis on kasulikud selleks, et peatadatarbijatele potentsiaalselt kahju toovate toodete liikumine. Toetan raportit ka seetõttu, etselles rõhutatakse kolmandatest riikidest, eriti Hiinast, pärit toodete ranget kontrollimist.

Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Kõik Euroopa Liidu turul müüdavadkaubad ja tooted peavad vastama rangele ohutusstandardile, et kaitsta ELi tarbijaid.

Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult. – (PL) Toodete ohutus on tarbijate ükspõhimuresid – tarbijad ei taha, et ostetavad kaubad ohustaksid nende tervist. On ütlematagiselge, et tooteohutus sõltub peamiselt tootjatest ja importijatest, kes tooted turule viivad.Tohutu roll on ka turujärelevalvel, millega tagatakse, et turule jõuavad ainult need tooted,


mis vastavad nõutud standarditele. Euroopa Parlament saadab täna vastu võetud raportigajõulise sõnumi, tehes ettepaneku, et tooteohutusalased direktiivid peaksid olema ühtsedteiste õigusaktidega. See tagaks paremini toimiva turujärelevalve süsteemi, selged jaläbipaistvad eeskirjad ettevõtjatele ning annaks tarbijatele tagatise, et nende valduses olevtoode vastab seadusest tulenevatele nõuetele.

Ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi vahendusel on edastatud murettekitaval hulgalteateid, millest valdav enamus puudutab Hiinast pärit tooteid. Rahvusvahelise kaubandusekomisjoni arvamuses, mille ma selle raporti kohta koostasin, on üks minu nõudmisihoogustada meie peamiste kaubanduspartneritega tooteohutuse valdkonnas tehtavatkoostööd ja teha veel enam tööd RAPEX-Hiina süsteemi toimimise parandamiseks.Loodetavasti paraneb Hiinaga koostöö tugevdamisel Hiinast Euroopa Liidu turgudeleimporditavate toodete kvaliteet.

Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Üldise tooteohutuse direktiiv 2001/95/EÜ,milles sätestatakse ühenduse tasandil üldised ohutusnõuded tarbekaupadele, tuleb läbivaadata ja viia koondamise teel vastavusse 2008. aastal vastu võetud uue õigusraamistikuga,eelkõige turujärelevalve määrusega. Tooteohutuse ja turujärelevalve õigusraamistik koosnebkolmest õigusaktide kihist (üldise tooteohutuse direktiiv, uus õigusraamistik javaldkonnaspetsiifilised ühtlustamisdirektiivid) ning see põhjustab siseturul ebakindlust jasegadust. Turujärelevalve tase on liikmesriikides märkimisväärselt erinev. Mitmed neist eisuuda eraldada vajalikke vahendeid tõhusaks turujärelevalveks ja tõlgendavad tõsist ohtukujutavaid tooteid erinevalt, mis võib takistada kaupade vaba liikumist, moonutadakonkurentsi ja ohustada tarbijate ohutust siseturul. Praegune turujärelevalve õigusraamistikei ole piisavalt sidus, mistõttu tuleb see läbi vaadata ja seda tuleb rohkem kooskõlastada.Keeldusin hääletamast selle dokumendi poolt, sest vaid tarbijate ohutuse arvessevõtmisegavähendame minu arvates kaupade vaba liikumist ja nende suurt valikut. Vastu võetavadmeetmed peavad olema asjakohased, kuid tarbijate ohutuse kõrval tuleb arvestada kakaupade vaba liikumise ja toodete mitmekesisusega. Selge on ka see, et turujärelevalve onmitme liikmesriigi jaoks suur katsumus, sest nad ei suuda eraldada tõhusaksturujärelevalveks vajalikke vahendeid.

Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. – (CS) Toetan lõppversiooni raportist üldisetooteohutuse direktiivi läbivaatamise ja turujärelevalve kohta. Mulle valmistab heameeltsee, et lõppversioon ei sisalda ettepanekuid luua täiendavaid asutusi ega too seega kaasatäiendavaid ettekirjutisi eelarvele. Soovin esile tõsta selle, kuidas raportis pannakse rõhkustandardimisele kui vahendile, mis on oma olemuselt näide arukast reguleerimisest ehkreguleerimisest, mis ei ole suunatud ülalt alla, vaid tuleb altpoolt, asjaosalistelt. Just selpõhjusel tahaksin ärgitada turujärelevalveasutusi osalema rohkem ohutusstandarditeloomisel, sest see on võimalus tagada asjakohasel viisil nende asutuste teadmistearvessevõtmine standardimisprotsessis. Seoses suurema tegevusulatusegatooteohutusstandardite loomisel pean oluliseks keskenduda Euroopa standardimissüsteemistabiilsusele, Euroopa standardite lihtsustamisele ja standardite loomisele kuluva ajavähendamisele.

Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Alustuseks tahaksin kiita tehtud töö eestChristel Schaldemoset. Täna Euroopa Parlamendis vastu võetud raportis käsitletakse tähtsattooteohutuse ja sellest tulenevalt ka kodanike kaitse küsimust. Euroopa võetudmärkimisväärse kohustusega kaitsta tarbijaid defektsete ja ohtlike toodete eest on jubasaavutatud head standardid, ent minu arvates on veel arenguruumi, eriti seoses niinimetatudkaitsetute tarbijatega, näiteks laste, eakate ja puudega inimestega. Selles valdkonnas on


minu meelest ülioluline tugevdada piirikontrollide tõhususe suurendamise meetme abilturujärelevalve süsteemi ja tagada toodete täielik jälgitavus kogu tarneahelas. Lõpetusekskordan vajadust vaadata vastavalt tänase Euroopa Parlamendi hääletuse tulemuselkehtestatud suunistele läbi praegu kehtiv õigusraamistik, mida esindab üldise tooteohutusedirektiiv.

David Martin (S&D), kirjalikult. – Turul on ikka veel liiga palju tooteid, mis ei ole ohutud.Raport, milles öeldakse, et RAPEXit (Euroopa Liidu kiire teabevahetuse süsteemi ohtliketarbekaupade jaoks) tuleks veel täiustada, valmistab mulle heameelt. Eriti peavadliikmesriigid parandama toodete vähese ohutusega toimetulekul oma tollieeskirjade ja-asutuste tõhusust ja nähtavust.

Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Kuigi Euroopa Liidu siseturul on toimunudviimasel kümnel aastal toodetele esitatavate nõuete vallas vaieldamatult edasiminek –osaliselt tänu ühisele käsitlusviisile –, tuleb veel palju ära teha. Oleks tõepoolest tähtisvaadata läbi praegused seda teemat käsitlevad Euroopa õigusaktid. On selge, et enam kuikümne aasta eest heaks kiidetud üldise tooteohutuse direktiiv tuleb nüüd läbi vaadata. Seevõimaldaks järgida ka eelisõigusi, mis on sätestatud 2008. aastal heaks kiidetud uues tooteidkäsitlevas õigusraamistikus. Seejärel tuleb hakata tegelema tähelepanelikumaltturujärelevalvega, mis käib käsikäes tooteohutusega. Ent tõeline lahendamist vajavprobleem – mis oli seatud ka raportis kõige olulisemaks – on siiski pöörata tähelepanutoodetele, mis on mõeldud lastele, ja toodetele, mis lapsi ahvatlevad. Samuti oleks soovitatav,et komisjon kavandaks korraliku määruse üldise tooteohutuse ja turujärelevalve kohta.See peaks hõlmama selliseid tähtsaid aspekte nagu konkreetsete meetmete vastuvõtminejälgitavuse vallas, tootjate kohustus esitada toote kavandamisjärgus riskianalüüs ja jällegiranged eeskirjad toodete müügiks interneti teel.

Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Siseturu tugevdamine on tähtis Euroopa Liidurahuldava majandusarengu jaoks. Ent see püüdlus saab teoks vaid siis, kui tooted on turulohutud ja on olemas tarbijate usaldus. Meie olemasolevat eesmärki tagada turulkättesaadavate toodete vaba liikumine ja suurem mitmekesisus ei saa lahus hoida sellegaseonduvast tarbijate ohutusest. Viimastel aastatel on tehtud tooteohutuse vallas suuriedusamme. Ometi on vaja täiustamist jätkata, eriti seoses toodetega, mis on mõeldudlastele, kes kannatavad ohutuseeskirjade mittejärgimise korral kõige rohkem.

Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – See raport, mis võeti siseturu- jatarbijakaitsekomisjonis ühehäälselt vastu, on Euroopa Parlamendi omamoodi toetus üldisttooteohutust käsitleva direktiivi 2001/95/EÜ läbivaatamisele. Tähtis on see, et raportistoonitatakse kehtivate Euroopa õigusaktide läbivaatamise olulisust, et ohtlikud tootedsaaks üles leida ja nende liikumine peatada. Nii selle kui ka teiste meetmete eesmärk onkaitsta Euroopa Liidu elanikkonda ohtlike toodete turule ilmumise eest. Seepärast hääletasinraporti poolt.

Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Ligikaudu 60% toodetest, millest on teatatudkiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) vahendusel, on pärit Hiinast. Seega tuleb lõviosaohtlikest toodetest turult, mille kontrollimine on Euroopa Liidu jaoks peaaegu võimatu.Loodetavasti aitab uus RAPEX-Hiina süsteem seda olukorda parandada. EL peab asumaoma tarbijate ja nende tervise kaitseks kindlameelsele seisukohale. Ohtlike toodeteeemaldamine peab toimuma kiiremini ja tõhusamalt ning tuleb parandada jälgitavust kogutootmisahelas. Selles raportis liigutakse selle poole. Seetõttu hääletasin raporti poolt.


Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa turu tohutud mõõtmed nõuavadtõhusaid ja konkreetseid eeskirju, et tagada tarbekaupade ohutus. Sellepärast peab EuroopaLiit minu arvates ajakohastama turujärelevalve tagamiseks oma eeskirju.Christel Schaldemose raportis – mille poolt ma hääletasin – kinnitatakse vajadust vaadataläbi 2001. aasta direktiiv, võttes arvesse raskusi, mis oli liikmesriikidel seoses selleülevõtmisega. Et liikmesriigid ei ole seda direktiivi alates 2004. aastast kohaldanud, on nadtekitanud probleeme toodete järelevalve vallas ja ei ole taganud sertifitseerimist sellisesulatuses, nagu nad oleksid võinud seda teha. Olen nõus raportis rõhutatuga, et võltsimisevastu võitlemiseks tuleb tooteid tarbijaohutust silmas pidades uute tehnoloogiate abilparemini identifitseerida.

Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport on seotud üldisttooteohutust käsitleva direktiivi läbivaatamise ja turujärelevalvega. Kaupade vaba liikumistja turul kättesaadavate toodete mitmekesisuse pidevat suurenemist silmas pidades on tähtismitte unustada tarbijate ohutust. Nii valitsuste kui ka ettevõtete kohus on tagada suuremtooteohutus. Euroopa õigusaktid on juba osutunud edukaks, nendega on tugevdatud üldisttooteohutust siseturul. Ent olukorda saab siiski parandada, sest selles valdkonnas on lünki,mis ohustavad tarbijate ohutust ja millel võivad olla kahjulikud tagajärjed. Hääletasin selleraporti poolt, sest mul tuli nõustuda raportööri ettepanekutega, milles rõhutati, kui tähtison vaadata läbi Euroopas kehtivad tooteohutusalased õigusaktid, et ohtlikud tooted saakslõpptarbija huvides kindlaks teha ja turult kõrvaldada. Tahaksin juhtida tähelepanu eelkõigemuudatusettepanekutele, milles käsitletakse selliste toodete ohutuseeskirju, mis on mõeldudühtse turu kõige kaitsetumatele tarbijatele, nimelt lastele, eakatele ja puudega inimestele.

Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Soovin tunnustada Christel Schaldemosehiilgavat tööd.

Tarbijaid tuleb defektsete ja potentsiaalselt ohtlike toodete eest rohkem kaitsta. Selleraportiga anname komisjonile teada vajadusest vaadata läbi direktiiv ning tugevdadaturujärelevalve süsteemi ja tagada, et see süsteem oleks kogu ühtsel turul ühtne.

Et võidelda tõhusalt defektsete toodete ühisturule sattumise vastu, on minu arvates üliolulinetäiustada piirikontrolle, eriti sadamates. Palun komisjonil ja meie liikmesriikide valitsustelkehtestada karmimad sanktsioonid kolmandatest riikidest pärit impordile, mille puhulrikutakse ohutusstandardeid.

Toodete täielik jälgitavus kogu tarneahelas on teine põhiviis, kuidas tagada võime kõrvaldadadefektsed tooted turult, isegi kui neid toodetakse. Selleks peame tagama piiriasutustelepiisavad vahendid. Tahaksin, et suuremat tähelepanu pöörataks ka üha kasvavaleinternetimüügile, eriti selliste toodete puhul nagu ravimid ja toit, mis võivad tekitadatarbijale otsest kahju.

Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin üldise tooteohutuse direktiiviläbivaatamist käsitleva raporti poolt. Ma kahtlemata pooldan mõtet muuta selgemakskehtiv tooteohutusalane õigusraamistik, mis koosneb kolmest õigusaktide tasandist. Etturujärelevalveasutused ei peaks silmitsi seisma ebakindlusega, peaksime looma kõikidesiseturul olevate või sinna sisenevatele toodetele kohaldatava ühise Euroopa raamistiku.Pealegi, ärgem unustagem, et majandustegevuses osalejate ebaseadusliku tegevuseärahoidmiseks on tähtis võtta meetmeid nii trahvide näol, mida kohaldatakse nende suhtes,kes viivad teadlikult turule ohtlikke või standarditele mittevastavaid tooteid, kui kaläbipaistvuse vallas. Kõik toodete keelustamised tuleks avaldada. Raportis käsitletakse kaüht teist üliolulist teemat – tooteohutust üleilmsest vaatepunktist. Seoses sellega peab


Euroopa Liit seadma endale sihi parandada teabevahetust seoses kolmandatest riikidest,näiteks Hiinast ja Indiast, pärit ohtlike toodetega, et lahendada tooteohutuse ja toodetejälgitavuse probleem enne toodete Euroopa turule sisenemist.

Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Hästi toimiv ühtne turg tähendab kaohutuid tooteid ja tarbijate usaldust. Võttes turul eesmärgiks toodete vaba liikumise javeelgi suurema valiku, ei tohi jätta tähelepanuta tarbijate ohutust. Üldine pilguheittooteohutuse valdkonnale näitab, et viimasel kümnendil on toimunud Euroopa Liidustooteohutuse vallas edasiminek. Valitsused ja samuti ettevõtted võtavad vastutuse, et tagadaohutumad tooted ja asjakohased ELi õigusaktid, ning toodetele esitatavate nõuete puhulon oldud ühisel seisukohal. Sellega on paranenud üldine tooteohutus siseturul. Kuigi onnäha edusamme, on selles valdkonnas endiselt arenguruumi. Sellega tuleb tegeleda, sestvastasel juhul võib ohtu sattuda tarbijate turvalisus või teinekord isegi elu.

Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Selle resolutsiooni vastuvõtmisega rõhutab EuroopaParlament, kui tähtis on parandada piirikontrolli, eriti sadamates, et võidelda tõhusaltdefektsete toodete vastu ühisel turul.

Vastuvõetud dokumendiga palutakse komisjonil ja meie liikmesriikide valitsustel kehtestadakarmimad sanktsioonid kolmandatest riikidest pärit impordile, mille puhul rikutakseohutusstandardeid. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata ka üha kasvavale internetimüügile,eriti selliste toodete puhul nagu ravimid ja toit, mis võivad tekitada tarbijale otsest kahju.

Toodete täielik jälgitavus kogu tarneahelas on teine põhiviis, kuidas tagada võime kõrvaldadadefektsed tooted turult, isegi kui neid toodetakse. Selleks peame tagama, et piiriasutusteloleks kontrollide tegemiseks piisavad vahendid.

On tähtis toonitada nõuet, et tootjad peavad kontrollima võimalikke ohte turvalisusele jatervisele juba toote kavandamisetapis ning et tuleb luua avalik tooteohutuse andmebaas.

Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Direktiivi läbivaatamise eesmärk on ühendada jaühtlustada standardeid, mida kohaldatakse tarbekaupade suhtes ning mis praeguturujärelevalve vallas kattuvad ja erinevad.

Üleilmastunud maailmas, kus oleme tunnistajaks kaupade ja inimeste liikumisele, on ühasuurem vajadus süstemaatiliselt kontrollida müüdavaid tooteid.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata toodetele, mis pärinevad kolmandatest riikidest, millehügieeni- ja tervishoiustandardid, tootmisprotsessid ja Euroopas keelatud materjalidekasutamine ohustavad meie lauale või kätte jõudvaid kaupu.

Peame kontrollima mürgiste ainete sisaldust eelkõige laste mänguasjades, sest lapsedtopivad asju sageli suhu. See on praegu seda tähtsam, et peaaegu kõigil juhtudel onmänguasjad valmistatud Hiinas, mis on kahjuks tuntud oma madalate tootmiskulude jakehva kvaliteedikontrolli poolest. Erilist huvi pakub meile jälgitavus, mis on kasulik selleks,et peatada nende toodete liikumine, mis ei pruugi olla tarbijatele ohutud.

Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle sellele raportile, millessoovitatakse täiustada veelgi Euroopa Liidu kiire teabevahetuse süsteemi ohtlike kaupadejaoks. Tollieeskirjade tõhususe ja nähtavuse parandamine aitab lahendada vähesetooteohutuse probleemi ja toob lõppkokkuvõttes kasu tarbijatele.

Róża Gräfin von Thun Und Hohenstein (PPE), kirjalikult. – Turvaline siseturg on meiekodanike jaoks esmatähtis. Selles raportis tuuakse esile vajakajäämised tooteohutuse ja


turujärelevalvealastes õigusaktides ning nende rakendamises nii Euroopa Liidu kui kaliikmesriikide tasandil. Praegune vähene õiguskindlus, mille puhul mõne tootekategooriasuhtes kohaldatakse mitut õigusakti, samas kui teistes valdkondades leidub tühimikke, ontakistuseks turuohutusele ja ühtse turu nõuetekohasele toimimisele. Üldise tooteohutusedirektiiv ja turujärelevalvet reguleerivad eeskirjad tuleks asendada ühe määrusega, millegaoleks tagatud võimalikult suur selgus ja ühtlus.

Seetõttu olen seadnud selle eurooplaste ühtse turu akti käsitlevas Correia De Camposeraportis – mille variraportöör ma olen – üheks esmatähtsaks küsimuseks. Võttes arvesseseda, et üha enam inimesi sooritab oma oste interneti teel, tuleb tooteohutuse jaturujärelevalvealaseid õigusakte nüüd lisaks ajakohastada, et hõlmata selles valdkonnastarbijate usalduse suurendamiseks internetimüüki käsitlevad meetmed.

Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Christel Schaldemose resolutsiooniettepaneku poolt, sest selles käsitletakse tõsist ja päevakohast teemat. Olemasolevaid üldisetooteohutuse mehhanisme tuleb täiustada, sest see aitaks kindlustada tarbijate tervise jaturvalisuse kõrge kaitse.

Et olen pärit riigist, mis asub geograafilises mõttes ristteel, pean seda ettepanekut eritiedasiviivaks, sest paljud kolmandatest riikidest imporditavad tooted ei vasta Euroopa Liiduõigusaktides selgelt sätestatud tervishoiuja kvaliteedinõuetele. Suudame olla tõeliselttõhusad, aidata puhastada turgu ja tuua tarbijatele tõelist kasu vaid siis, kui nende toodetesuhtes kohaldatakse selliseid tõkestus- ja järelevalvemehhanisme.

Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Andsin poolthääle raportile üldisetooteohutuse direktiivi läbivaatamise ja turujärelevalve kohta sellepärast, et ma üldjoontestoetan turujärelevalve tugevdamist tõhusa tarbijakaitse huvides. Minu arvates on tähtiskaitsta lapsi, eakaid ja puudega inimesi, sest ühendusel on nende rühmade ees erilinekohustus. Pärast kümneaastast tühimikku oli ülim aeg direktiiv põhjalikult läbi vaadata,et lisada sellised uued kaubanduskanalid nagu internetimüük.

Raport: Michèle Rivasi (A7-0035/2011)

Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest olen nõus,et pandeemiatele reageerimise jaoks on vaja paremat koostööd ning et tuleb läbi vaadataEuroopa Liidu ja liikmesriikide koostatud ennetuskavad. Maailma Terviseorganisatsioonpeab kiiresti ümber hindama pandeemia määratluse ja võtma selles arvesse mitte üksnespandeemia geograafilist levikut, vaid ka selle tõsidust. Minu arvates tuleks seda küsimustparemini korraldada ja selleks tuleks hinnata soovitatud vaktsineerimisstrateegiaid. Sedaon võimalik teha vaid siis, kui Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus kui sõltumatuasutus kasutab oma volitusi tõhusamalt ja tal on selleks piisavad vahendid.

Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Mulle valmistab heameelt see ettepanek,millega soovitakse tagada suurem valvsus ja täielik läbipaistvus tervist ohustavatehädaolukordade korral kasutatavate soovituslike ravimite hindamisel ning täiustadavaktsineerimis- ja teavitusstrateegiaid, et pandeemiate jaoks valmis olla ja neid ennetada.Minu arvates peab Euroopa Liit eraldama rohkem vahendeid rahvatervise ennetusmeetmeidpuudutavale teadus- ja arendustegevusele, et suurendada investeeringuid gripiviiruse mõjuparemaks hindamiseks ja prognoosimiseks nii pandeemiate vahelisel etapil kui kapandeemia algusetapil. Seepärast hääletasin raporti poolt.


Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit oli sunnitud õppima Euroopaslevinud gripiviiruse H1N1 vastuolulisest ohjamisest 2009. ja 2010. aastal ning võtmavastu tulevaste ebaproportsionaalsete reaktsioonide ärahoidmiseks vajalikud meetmed.Seepärast andsin poolthääle sellele dokumendile, millega nähakse ette rohkem koostööd,rohkem sõltumatust ja rohkem läbipaistvust, et tulla tõhusalt toime tulevastepandeemiatega. Rohkem koostööd selles mõttes, et dokumendis kavandatu kohaselt tulebläbi vaadata Euroopa Liidu ennetuskavad ning peamiste osalejate rollid ja ülesanded ningtuleb kehtestada menetlus, mis võimaldab liikmesriikidel korraldada vaktsiinide ja ravimiteühishankeid. Dokumendis esitatakse üleskutse ka Maailma Terviseorganisatsioonile lisadaoma pandeemia määratlusse tõsiduskriteerium. Rohkem sõltumatust tähendab seda, etettepaneku kohaselt peaks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus kasutamasõltumatu asutusena oma volitusi, et saada teaduslikke uuringuid, mida ei mõjutaravimiettevõtted. Ja viimasena rohkem läbipaistvust selles mõttes, et dokumendis kutsutakseüles hindama vaktsineerimisstrateegiate tõhusust. Seega võimaldab see dokumentjärjepidevamat liikmesriikidevahelist teabevahetust.

Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. HaigusteEnnetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) 2010. aasta aprilli lõpus esitatud andmetekohaselt nõudis gripiviirus A(H1N1) 2009. aastal Euroopas 2900 inimelu. Seda on siiskimärgatavalt vähem kui Euroopa Komisjoni esitatud ametlikes hinnangutes iga gripihooajasurmajuhtumite kohta, kus on arvestatud, et keskmiselt kaotab gripi tõttu elu hinnanguliselt40 000 ja eriti raskel hooajal 220 000 inimest. Ja need hinnangud on veel paljuoptimistlikumad, kui Euroopa Liidu liikmesriikide tervishoiuasutuste esitatud kõigeoptimistlikumad prognoosid. Selle viiruse puhul kuulutati välja maksimaalne ohuaste jaselle tulemusel võeti mõnes liikmesriigis kasutusele hulganisti väga kulukaid meetmeid(näiteks kulud Suurbritannias ulatusid 1,3 miljardi euroni ja Prantsusmaal 990 miljonieuroni – võrrelduna 90 miljoni euroga hooajalise gripi vastu vaktsineerimise kuludega),mis olid gripiviiruse tegelikku tõsidust arvesse võttes ebaproportsionaalsed. Olen nõus, etMaailma Terviseorganisatsioon peaks pandeemia mõiste läbi vaatama ning lähtuma sellepuhul mitte üksnes viiruse levikust, vaid ka selle võimalikust tõsidusest, et võimaldadareageerida asjakohasemalt ja kaitsta Euroopa Liidu kodanikke tõeliste ohtude eest. Minuarvates on selles valdkonnas vaja liikmesriikide ning vastutavate asutuste jaorganisatsioonide paremat koostööd ning samuti peamiste osalejate ülesanneteläbipaistvamat jaotumist.

Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Gripiviiruse A(H1N1) põhjustatud gripp A(H1N1)avastati esialgselt 2009. aasta märtsi lõpus Mehhikos, kust see levis seejärel eri riikidesse.2009. aasta mais teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et gripiviirus A(H1N1) onmõõdukas, sama aasta juunis kuulutas WHO välja 6. ohuastme, mis tähendab pandeemiat.See WHO välja kuulutatud maksimaalne ohuaste ajendas võtma Euroopas hulganistimeetmeid. Mõnel juhul olid need meetmed väga kulukad (näiteks kulud Suurbritanniasulatusid 1,3 miljardi euroni ja Prantsusmaal 990 miljoni euroni – võrrelduna 87 miljonieuroga hooajalise gripi vastu vaktsineerimise kuludega). See reaktsioon oliebaproportsionaalne. Iga liikmesriik talitas oma äranägemist mööda, ilma ühtluse jasolidaarsuseta. Selles raportis, mida ma toetasin, jõutakse õigele järeldusele ning soovitataksekooskõlastada paremini liikmesriikide ja Euroopa tervishoiuasutuste tegevust. Selles tehakseka ettepanek muuta Euroopa tasandil selgemaks ja vaadata läbi peamiste osalejate jajuhtimisstruktuuride rollid ja ülesanded ning tervishoiuriskid. Lõpetuseks tunnistatakseselles vajadust korraldada vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite kohta ravimiettevõtetestsõltumatuid uuringuid, mis hõlmavad muu hulgas vaktsineerimise ulatuse jälgimist.


Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades mitme Euroopa Liidu riigireaktsiooniga gripiviiruse H1N1 võimaliku pandeemia vastu võitlemisel, olen nõus, ettuleks täiustada viisi, kuidas reageerida sellises olukorras kättesaadavat teaduslikku teavetaluseks võttes. Seetõttu toetan pandeemiaohu korral reageerimise ja pandeemiaohugaseotud ennetuskavade läbivaatamist. Igasuguse läbivaatamise eesmärk peaks olemaliikmesriikide tervishoiuasutuste ja Euroopa institutsioonide suurem koostöö ning nendetegevuse parem ühtlustamine. Üks teine tahk, mida ma pean väga tähtsaks, on nõutavläbipaistvus nii kasutatavate ravimite kui ka tervishoiuasutuste esitatavate teaduslikearuannete puhul, et vältida huvide konflikte ning tagada kodanike turvalisus ja nendeteavitamine.

Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit oli piirkond, millel oli maailma parimettevalmistus ja parimad võimalused, et reageerida sellele puhangule, ehkki seda nõrgestasidmärkimisväärsed erinevused liikmesriikide valmisolekus ja igasuguse tõeliseliikmesriikidevahelise koostöö puudumine. Valmisolek terviseriskideks ja nendelereageerimine kuulub ELis liikmesriikide pädevusse. Seepärast on väga tähtis parandadaliikmesriikide, institutsioonide ning rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidekoostööd ja nende tegevuse kooskõlastamist eriti viiruspuhangu varajases etapis, et kindlaksteha selle tõsidus ning võtta vastu asjakohaseid juhtimisotsuseid ja ühtne käsitlusviis. Erisoovitused, mida on antud Euroopa Liidus ja liikmesriikides seoses esmajärjekorrasvaktsineeritavate rühmadega, annavad märku tohutust ebakindlusest ja eriarvamustest,mis valitsevad sobiva reaktsiooni kujundamisel. Suurema koostööga liikmesriikide vahelning liikmesriikide ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse vahel oleks saanudvähendada ka kulusid, mis olid üsna märkimisväärsed. Toetan vajadust koostada Euroopategevusjuhend teaduseksperdi jaoks, kes tegutseb ükskõik millises ohutuse, riskijuhtimiseja riskide prognoosimise eest vastutavas Euroopa asutuses, et vältidakorruptsioonijuhtumeid edaspidi.

Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Gripiviiruse H1N1 epideemia ohjaminekukkus läbi, ehkki meid oli sellest haigusest varem hoiatatud. Seetõttu peame sellest kriisistõppust võtma, et ohjata kõikvõimalikke tulevasi pandeemiaohte tõhusamalt. Liikmesriigidpeavad tegema selgelt rohkem koostööd üksteisega, ent ka Euroopa institutsioonidega, etreageerida pandeemia korral tõhusamalt. Samuti tuleb meil selgitada nende struktuuriderolli, kes juhivad meditsiinilisi riske ELi tasandil, ja tagada, et WHO vaatab läbi üleilmsepandeemiahäire väljakuulutamise kriteeriumite määratluse. Lõpetuseks tundub, et onasjakohane kavandada liikmesriikide jaoks süsteem vaktsiinide ühishangeteks. Vähemtähtis ei ole ka see, et Euroopa riiklikke tervishoiuasutusi nõustavate ekspertide puhul peabvalitsema täielik läbipaistvus – sellega tehtaks lõpp võimalikele huvide konfliktidele.

Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et pandi hääletusele raport,mille puhul määrati mind Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonivariraportööriks. Nende ligikaudu 500 miljoni kodaniku pärast, keda me esindame, peamesellest kriisist õppima, et tulla igasuguste uute pandeemiaohtudega tõhusamalt toime.Tervishoiualase koostöö, sõltumatuse ja läbipaistvuse seisukohast oli eile vastu võetuddokument väga hea kompromiss.

Et liikmesriikide tõelise tervishoiualase koostöö läbikukkumine oli kord juba tõestustleidnud, tuli võtta vastu edasiviiv ja praktiline käsitlusviis, mille raames tuleb:

süvendada liikmesriikide koostööd ning kooskõlastada paremini liikmesriikide ja Euroopainstitutsioonide tegevust, et tagada tulevase pandeemia korral tõhusam reageerimine;


selgitada ELi tasandil tervishoiualaste riskide juhtimise eest vastutavate struktuuride rolli;

kutsuda Maailma Terviseorganisatsiooni üles vaatama läbi üleilmse pandeemiahäireväljakuulutamise kriteeriumite määratlus;

hinnata liikmesriikides kohaldatavaid vaktsineerimis- ja teavitusstrateegiaid, et võita tagasikodanike usaldus;

luua liikmesriikide jaoks vaktsiinide ühishangete süsteem, et vältida hinnaerinevusi;

avaldada kõikide Euroopa riiklikke tervishoiuasutusi nõustavate ekspertide huvidedeklaratsioonid, et hoida ära mis tahes huvide konfliktid.

Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates onepideemiaohule reageerimiseks vaja ELi tasandil paremat kooskõlastamist. Kõnealunegripiviiruse H1N1 juhtum tõi esile selle, et riskijuhtimine on üleilmsel tasandil vigane ningseda peamiselt seetõttu, et häiretasemed ja tegelikud ohud ei ole piisavas vastavuses.Tagajärjeks oli tohutu vahendite raiskamine. Seoses sellega peab Euroopa Liit minu meelestrakendama sõltumatut pandeemiaohu hindamise süsteemi ja kooskõlastama pareminiriskijuhtimist. Selleks peab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel olema vajalikudvolitused, et ta saaks mängida selles valdkonnas võimalikult aktiivset rolli.

Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin gripiviiruse H1N1 ohjamist käsitlevaraporti poolt, sest selles rõhutatakse, kui tähtis on suurendada tulevaste pandeemiateohjamisel koostööd, sõltumatust ja läbipaistvust ning et seda tuleks teha eelkõige HaigusteEnnetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse kui sõltumatu asutuse volituste parema ärakasutamiseteel.

Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) 2009. aastal haaras maailma hirm A-tüvega gripiviiruseees, mis ähvardas kujuneda suureks pandeemiaks ja tuua kaasa surmajuhtumeid. Õnneksei leidnud suurimad viirusesse H1N1 haigestumise ja suremisega seotud kartused kinnitust.Euroopas nõudis see viirus 2900 inimelu – tunduvalt vähem kui hooajaline gripp. MaailmaTerviseorganisatsiooni hoiatuste ja hirmu tõttu võtsid liikmesriigid selliseid erakorralisimeetmeid nagu massiline vaktsineerimine, mis tõi tervishoiusüsteemidele kaasamärkimisväärseid kulusid. Olulisem kui juhtida tähelepanu A-tüvega gripiviiruse ohjamisevigadele, on toimunust õppust võtta. Kõige tähtsam õppetund on minu meelest see, etikkagi on parem pigem üle pingutada kui midagi tegemata jätta. Teiseks peame õppima,kuidas ohjata tulevasi pandeemiaid, mis võivad olla tõsisemad, ning kuidas mõista, millalja kus tegutseda ning milliseid meetmeid võtta.

José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Haiguste Ennetamise ja Tõrje EuroopaKeskuse (ECDC) andmeil põhjustas gripiviirus H1N1 õnneks vähem surmajuhtumeid kuialgselt prognoositi. Praegu peetakse seda haigust Euroopa Liidus vähetõsiseks. Levimahakates tekitas see teatavat paanikat, mis sundis mitmeid liikmesriike tegemamärkimisväärseid investeeringuid vaktsineerimisprogrammidesse, mis osutusid liigseks –näiteks Poolas, kus ei võetud mingeid erakorralisi meetmeid, oli suremus sama suur kuiriikides, mis käivitasid hinnanguliselt mitmeid miljoneid eurosid maksma läinud riiklikkevaktsineerimiskampaaniaid.

Raportis on öeldud: „enamikus liikmesriikides oli vaktsiinide ostmise poliitika juba paikapandud 2007. aastal ravimiettevõtetega sõlmitud eelostulepingutega”. See näitab, et kunaliikmesriigid sõltuvad lubamatult ravimiettevõtetest, puudub nimetatud menetluse puhulläbipaistvus. Seetõttu nõustun raportööriga ja loodan, et komisjon ja kõik liikmesriigid


võtavad tema soovitusi arvesse, eriti seoses teabekindluse ja ettevaatuspõhimõttega, mispeab kasu tooma pigem patsientidele kui ettevõtetele.

João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse segadust gripiviiruse A(H1N1)väljakuulutatud pandeemia ohjamisel ja kinnitatud andmeid (samal aastal 2900 gripiviiruseH1N1 ja 40 000 hooajalise gripi põhjustatud surmajuhtumit), kutsutakse raportis ülesläbipaistvusele, mis on meie arvates kiiduväärne. Seda nii seoses sellega, mis juhtus – koostäieliku selgitusega vastu võetud menetluste ja vastutuse kohta – kui ka tulevaste olukordadelahendamise puhul. Esile tõstetakse järgmised küsimused: vaktsiinide ja viirusevastasteravimite hankimine; registreeritud juhtumite arv ja nende tõsidus; juurdepääsuvõimaldamine kliinilistele uuringutele, uurimisprotokollidele ja ravimite kõrvaltoimetpuudutavale (Euroopa Ravimiameti) teabele; ning Euroopa tervishoiuasutusi nõustavatespetsialistide huvide konfliktid. Raportis nõutakse ELis ja liikmesriikides kehtestatudtulevaste gripipandeemiate jaoks ette nähtud ennetuskavade ülevaatamist, et need oleksidtõhusamad ja järjepidevamad, sõltumatumad ja paindlikumad. Selles soovitatakse katugevdada antud valdkonnas liikmesriikide koostööd nii viirusepuhangute tõsidusemääratlemisel kui ka otsuste tegemisel. Kokkuvõttes on see raporti meie arvates hea jaseepärast hääletasime selle poolt.

Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Gripiviiruse H1N1 ohjamisel aset leidnuhindamisel peame tegema omad järeldused. Tuleb tunnistada, et riikidel peavad olemarahvatervise valdkonnas riiklikud tervishoiusüsteemid ja tugiteenistused, mis suudaksidtegutseda eri valdkondades, ent oleksid eelkõige võimelised:

– koostama ja hindama ravimiettevõtetest sõltumatuid teaduslikke uuringuid, milleskäsitletakse viirusevastaste vaktsiinide ja ravimite tõhusust, ohutust ning riski ja kasulikkusesuhet ning samuti soovituslikke sihtrühmi;

– hindama teavet tervist ohustavate hädaolukordade, eriti pandeemia puhul soovitatavateravimite kohta;

– tugevdama võimekust riskide juhtimise ja prognoosimise ning selle valdkonna teadus-ja arendustegevuse vallas ning samuti seoses rahvatervise ennetusmeetmetega.

Tuleb parandada liikmesriikide asutuste omavahelist koostööd ning nende asutustekoostööd asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike institutsioonide ja organisatsioonidega.

Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Toetan Michèle Rivasi raportit gripiviiruseH1N1 ohjamise hindamise kohta ELis 2009.–2010. aastal, sest selles rõhutatakse, etEuroopa Liit andis selle probleemi puhul liiga suurt häiret. Olen selle poolt, et ELi kodaniketervist puudutavatele küsimustele tuleb pöörata arvestatavat tähelepanu, ent ei kiida heaksülemäärase ärevuse tekitamist, mis toob kaasa pöörased kulutused rahvatervisele. Selpõhjusel hääletasin raporti poolt.

Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Vastuvõetud resolutsiooni ettepanekuga onseatud alus väga vajalikule mõtisklusele selle üle, milline oli Euroopa Liidu reaktsioonseagripi levikule.

Nagu kõik mäletavad, takerdusid liikmesriigid tollal individualistlikesse seisukohtadesseselle asemel, et leida ühiseid lahendusi. Liikmesriikide valitsuste reaktsioonid olid vägaerinevad ning ulatusid ulatuslikust vaktsineerimisest kuni – näiteks Poolas – täielikuvaktsineerimata jätmiseni. Kogemused peaksid innustama meid parandama riikliketervishoiuasutuste ja Euroopa institutsioonide tegevuse kooskõlastamist, vaatama läbi


ennetus- ja vaktsineerimisstrateegiad ning määratlema uuesti pandeemiahäireväljakuulutamise kriteeriumid.

Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et tõhusama koostööga ei kaasne mitte üksnes sellistekriiside ohjamisega seotud kulude vähenemine (näiteks kui liikmesriigid korraldavadvaktsiinide ühishankeid), vaid eelkõige saab sellega tagada inimestele parema kaitse, sestriigipiirid mõistagi viirust ei peata.

Lõpetuseks loodan, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele antakse toetus,mida see asutus väärib, et ta saaks jätkata oma tervist ohustavate hädaolukordade hindamiseja kontrollimise tööd täiesti sõltumatult.

Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle raportile gripiviiruse H1N1ohjamise hindamise kohta. Tahaksin sellegipoolest juhtida tähelepanu sellele, et seeohjamine oli tegelikult järjekordne alistumine niinimetatud ettevaatuspõhimõttele, millekohaselt tuleb tegutseda enne korralikku järelemõtlemist. Tõsiasi, et WHO peadirektorkuulutas välja pandeemiaohu, ent otsustas ennast mitte vaktsineerida, näitab ilmekaltvastuolu, mis valitses selle puhangu tõsiduse hindamisel isiklike arvamuste ja vastutavateasutuste väljendatud seisukohtade vahel. Pärast juhtumit saastunud verega ei soovi ükskitervishoiuametnik enam mingit vastutust võtta.

Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Gripiviiruse H1N1 juhtum oli äärmiselt õpetlik.Esiteks õpetas see meid raha tuulde loopima. Selle niinimetatud seagripi hind (kontrollikojaandmeil 900 miljonit eurot) ei ole põhjustatud ohvrite arvust. Gripiviirusel H1N1 oliohvreid kümme korda vähem kui tavalisel hooajalisel gripil. Ometi on tõsi, et need 2000iga-aastast ohvrit, kellest lõviosa on eakad või juba haiged, ei huvita kedagi. Nad ontunduvalt vähem erilised.

Järgmisena õpetas see meile, kuidas maskeerida otsustusvõimetust hoiatavate jaemotsionaalsete sõnavõttudega. Kümned miljonid ravimiannused telliti asjatult. Mejärgisime niinimetatud massilise vaktsineerimise programmi, mille läbiviimisel ei lähtutudpõrmugi kainest mõistusest. Teave oli nii ülepingutatud ja vastuoluline, et Prantsusmaainimesed keerasid neile antud korraldustele kahtlusega – ja õigustatult – selja.

Kahtlustati, et poliitiliste otsuste langetajatel ja nendest otsustest rahalise kasu saajatelvõisid olla ühised huvid. Lõpetuseks õpetas gripiviirus H1N1 meile seda, et Prantsusmaalei sunni ministrit tagasi astuma ükski asi – olgu ta nii eksimustele aldis, hooletu või ebapädevkui tahes. Igapäevased sündmused Prantsusmaa valitsuses on tõend sellest, et ses suhtes eiole miski, absoluutselt miski muutunud.

Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. – (DE) Viisis, kuidas me püüdsime tulla 2009. ja2010. aastal toime Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul pandeemilise gripiviiruseH1N1 pingega, jäi vajaka läbipaistvusest. Seda käsitletakse raportis gripiviiruse H1N1ohjamise hindamise kohta ELis 2009.–2010. aastal. See raport valmistab mulle heameelteelkõige seetõttu, et sellega nähakse kiire arstliku sekkumise ja pandeemia korralkasutatavate ravimite puhul ette täielik läbipaistvus.

Liikmesriigid tellisid ja kasutasid vaktsiine omavahel kooskõlastamata. Sellises olukorrason tähtis hinnata vaktsiinide varumise strateegiat ja töötada selle nimel, et liikmesriigidkorraldaksid tulevikus vaktsiinide ühishankeid. Oluline on ka liikmesriikide vastutavateasutuste ja Euroopa ametite tegevuse parem kooskõlastamine.


Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Tänu minu fraktsiooni, EuroopaRahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutele sisaldabsee raport edasiviivaid ettepanekuid, mis aitavad meil gripiviiruse H1N1 põhjustatudtervishoiukriisist õppida eeskätt Euroopa tasandil kooskõlastamise teel.

On tõsi, et esialges raportis oli mitmeid ebatäpsusi ja see oleks võinud panna inimesedvaktsineerimisest loobuma. Ent raporti täna vastu võetud versiooniga püütakse taastadameie kaaskodanike usaldus tervishoiukriiside ohjamise vastu. Pandeemia ennetamise jaselle vastu võitlemise strateegia koostamisse ja rakendamisse tuleb kaasata rohkemtervishoiutöötajaid. Me ei saa enam lubada seda, et vaktsineerimiskampaaniaid ümbritsebselline segadus ja kahtlused.

On ülitähtis täiustada teavitamist, võttes arvesse seda, kui lihtne on teadusliku alusetakuulujuttudel ringelda uues meedias ja internetis. Gripiviirus ei olnud õnneks nii tõsinekui kardeti, kuid oleks ohtlik alahinnata tulevaste pandeemiate ettearvamatust ja võimalikkutõsidust.

Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest MaailmaTerviseorganisatsioon peaks oma pandeemiamääratluse kiiresti läbi vaatama, et lisadaasjakohasema reageerimise võimaldamiseks pandeemia tasandite määratlusse haigusetõsiduse kriteerium. Pandeemiatele reageerimiseks on vaja paremat koostööd. Et tagadapandeemiatele reageerimisel sidus riskijuhtimine, mis on kooskõlas rahvusvahelistetervise-eeskirjadega, ning et liikmesriigid kooskõlastaksid oma tegevust paremini HaigusteEnnetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega, tuleb läbi vaadata ennetuskavad, selgemaks muutaja vajaduse korral ka läbi vaadata peamiste osalejate rollid ja ülesanded ning tugevdadaliikmesriikide koostööd. Tuleb kehtestada menetlus, mis võimaldab liikmesriikidelkorraldada ühishankeid vabatahtlikkuse alusel. Tootjad peavad vastutama täielikult omatoodete lubatud näidustuste eest ja liikmesriigid peavad kohaldama seda nõuet täies ulatuseskõikides vaktsiinide hankelepingutes. Ennetuskavad, mis on kehtestatud Euroopa Liidusja selle liikmesriikides tulevaste gripipandeemiate jaoks, tuleb läbi vaadata, et need oleksidtõhusamad, järjepidevamad, piisavalt sõltumatud ja paindlikud, tänu millele saaks neidkohandada asjakohasel teabel põhineva reaalse ohu korral võimalikult sujuvalt ja vastavaltkonkreetsele juhtumile. Olen nõus arvamusega, et vaktsineerimisstrateegiate edukuse tagaon kolm tingimust: vaktsiini peab olema tõhus, vaktsiinil peab olema hea kasulikkuse jariski tasakaal ning vaktsiin peab olema suunatud riskirühmadele.

Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Minu arvates paljastuvad resolutsioonis, milleskäsitletakse gripiviiruse H1N1 hindamist ELis 2009.–2010. aastal, ilmekalt tehtud veadning samas pannakse sellega alus uuele ja tõhusale gripipandeemiate ohjamisele. On hästiteada, et reageerimine gripiviiruse H1N1 levikule oli võrreldes probleemi tegeliku ulatusegaülepingutatud. Just sel põhjusel pean vajalikuks Euroopa gripipandeemia ennetuskavadläbi vaadata, et näha ette kiire, järjepidev ja tõhus reageerimine. Seoses sellega on minuarvates ülitähtis tugevdada liikmesriikide koostööd ja kooskõlastada rohkem nende tegevust,et leida sellele probleemile tõeline Euroopale omane strateegiline käsitlusviis. Peale selleleian, et nagu on mainitud ka resolutsioonis, oleks kasulik kaasata sellesse protsessifarmaatsiasektoris osalejate kõrval ka ravimitööstusest täiesti sõltumatud teaduseksperdid,kellel puuduvad selles vallas igasugused huvid.

Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Olles teadlik gripiviiruse H1N1tõsidusest ja meie kodanike tervise tähtsusest, on see raport minu arvates eritimärkimisväärne, sest selles tuuakse esile viis, kuidas oleks õige sellistes olukordades


reageerida. Maailma Terviseorganisatsioon kinnitas 2009. aastal selle haiguse mõõdukattõsidust, ent liikmesriikide rakendatud eri lahendused tõid kaasa tohutud kulutused, kiirestitoodetud vaktsiinide müügi ja vajaduse vaadata pandeemia määratlus läbi nii, et ei võetaksarvesse mitte üksnes haiguse geograafilist levikut, vaid ka selle tõsidust. Eespool nimetatuviitab sellele, et on lausa kohustuslik leida teistsugune käsitlusviis. Euroopa Liit nõuabnende olukordade lahendamisel rohkem koostööd, läbipaistvust ja sõltumatust.

Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Gripiteema tõuseb igal aastalmitte üksnes Euroopa Parlamendi, vaid ka paljude liikmesriikide parlamentide päevakorda.Minu meelest käsitletakse Rivasi raportis gripiviiruse H1N1 probleemi väga laiapõhjaliselt,sest seda teemat lahatakse nii koostöö, sõltumatuse kui ka läbipaistvuse seisukohast, mison tulevase pandeemia korral lausa eluliselt tähtis. Leian, et Euroopa Liit peab võtmaaktiivseid ja kiireid meetmeid, ning hääletasin seepärast gripiviiruse H1N1 ohjamist käsitlevaraporti vastuvõtmise poolt.

David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, sest selles ei leidunudmidagi, mis oleks kutsunud esile vastuväiteid. Ent arvestades gripiviiruse H1N1tagasihoidliku mõjuga, ei mõista ma, miks Euroopa Parlament otsustas kulutada selleleaega ja vahendeid.

Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Tahaksin tänada raportööri väga üksikasjalikuja ausa raporti eest, milles on mitu murettekitavat sõnumit. Pole kahtlustki, et ühinekäsitlusviis, mida Euroopa Liit pandeemia ajal rakendas, näitas ühistegevuse potentsiaali,ent paljastas samas ka tohutud vajakajäämised eelkõige ennetustegevuse, objektiivsestatistika ning ohutute ja tõhusate ravimite ostmise vallas. EL on puutunud viimasel ajalohtliku viirusnakkusega kokku kahel korral. Nendest kogemustest ei ole piisavalt õppustvõetud. Kiidan heaks ettepanekud, milles nõutakse ravimite tõhususe rangemat kontrollimistja objektiivsete andmete kogumist ning samuti kõigi Euroopa Liidu kodanike kaitsmistolenemata tervishoiusüsteemist. Minu arvates on väga tähtis nõue rahastada teadus- jauurimistegevust ning seda on ka eeskiri, et ravimiettevõtete roll on nõuandev, mitte otsustav.Sama kehtib seoses vaktsiine ja muid ravimeid puudutavate uuringute ja kontrollidega,mis tuleb korraldada ravimiettevõtetest sõltumata. Toetan ka nõuet kehtestada rangemadeeskirjad Euroopa institutsioonide heaks töötavate ekspertide ja nõustajate jaoks. Avalikkusttuleb teavitada selgelt ja läbipaistvalt, ent ilma paanikat tekitamata – esitatav teave peabolema professionaalne ja arusaadav. Euroopa Parlamendi liikmete ja töötajate tervisekaitsmise eest vastutava kvestorina soovin öelda, et parlamendis võetud meetmed on olnudtõhusad, ent mitte odavad.

Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Raportis esitatud statistiliste andmete põhjalei olnud gripiviiruse H1N1 levikule reageerimine vastavuses haiguspuhangu tegelikuolemusega ning tõi mitmes liikmesriigis kaasa väga kulukad vaktsineerimiskampaaniad.Sellega seoses pidas raportöör asjakohaseks tõstatada väga tähtsad küsimused eelkõigeseoses ravimiettevõtete ülisuure mõjuga. Ta nõudis, et viirusevastaste ravimite uuringudpeavad olema ravimiettevõtetest sõltumatud. Kiirendatud loaandmise menetlus on näidanudoma piiratust, sest selle jaoks puuduvad teaduslikud tõendid ja seepärast kasutatakse endiseltfarmaatsiasektori esitatud andmeid. Vaja on ka paremat koostööd, tuleb nõudaennetuskavade ja peamiste osalejate rollide läbivaatamist ning võimaldada liikmesriikidelkorraldada vabatahtlikkuse alusel ühishankeid. Maailma Terviseorganisatsioon peaksvaatama võimalikult kiiresti läbi oma pandeemiamääratluse, et arvestada omaklassifikatsioonis ka viiruse nakkavust. Seoses sellega peab vaktsiin olema tõhus, sellelpeab olema hea riski ja kasulikkuse tasakaal ning see peab olema suunatud tõepoolest


riskirühmadele. Lõpetuseks peame vältima igasuguseid huvide konflikte, sest need võivadtekitada avalikkuse seas kohe kahtlusi ja asjatuid pingeid.

Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selle raporti hea omadus on see, etselles mõistetakse hukka Euroopa Ravimiameti vähene läbipaistvus ning samutiravimiettevõtete ning vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite valdkonna ekspertideomavahelised seosed. Seetõttu on kahetsusväärne, et raportis ei kutsuta üles peatama kunitõelise, põhjaliku reformimiseni selle ameti tegevus. Hääletan selleks, et julgustada raportööriminema järgmine kord kaugemale.

Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Gripiviiruse H1N1 ohjamisel Euroopa Liidus onilmnenud mitmeid raskusi, eriti seoses viiruse tegeliku tõsiduse ja ulatusega. Liikmesriikidereaktsioon oli ebaproportsionaalne ja väga kulukas, kui võrrelda seda igal aastal tavalisegripi põhjustatud surmajuhtumite arvuga ja summadega, mida liikmesriigid kulutavadselle vastu võitlemisele. Analüüsis gripiviiruse H1N1 ohjamise kohta Euroopas tõstetakseesile põhiprobleem – riiklike ja/või Euroopa tervishoiuasutuste korraldatava sõltumatuhindamise puudumine ning sellest tulenev suutmatus kohandada tervishoiumeetmeidkõige paremal viisil ja reaalajas vastavalt tegelikule kliinilisele ja epidemioloogiliselestatistikale. Seetõttu tuleb muuta tulevaste pandeemiajuhtude ohjamist, et vältida rahvaseas üleüldist paanikat ja samuti tarbetuid kulusid.

Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Selles raportis hinnatakse gripiviiruse H1N1ohjamist Euroopa Liidus 2009.–2010. aastal ja toonitatakse, et tulevaste pandeemiateohjamisel tuleks parandada Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse pädevuseparema ärakasutamise teel koostööd, sõltumatust ja läbipaistvust.

Ühest hinnangust siiski ei piisa. Ma ei ole märganud kiire ja tõhusa haiguspuhangutelereageerimise puhul mingit edasist arengut ega kuulnud sõnagi ennetusmeetmete kohta.Nagu alati, on raport ebamäärane ja laialivalguv. Hääletasin poolt, sest teist raportit meilei ole.

Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Gripiviirus A/H1N1 nõudis 2009. aastal väheminimelusid kui hooajaline gripp. Kuigi WHO liigitas gripiviiruse H1N1 väheohtlikukshaiguseks, hoiatas ta samal ajal kõige kõrgema, 6. ohuastme pandeemia eest. Et täita rahvaees oma kohustusi, kulutasid liikmesriigid seejärel miljardeid võitluseks gripipuhanguga,mille potentsiaalne oht oli märksa väiksem tavalise gripi omast. Paanika tekkimisele aitaskaasa ka meedia. Kui väljakuulutatud üliohtlik pandeemia osutub tormiks veeklaasis, eivõeta tulevasi hoiatusi kahjuks enam tõsiselt. See näitab selgelt, et WHO peab omapandeemiakriteeriumid läbi vaatama.

Pandeemia korral tulevad loomulikult kasuks ka hea koostöö ja ühishangete korraldamine,millest on abi hinnaalanduste saamisel. Ent kui uutele ravimitele antakse luba kiirendatudkorras, et tegeleda kujutletava pandeemiaga, seisame silmitsi tohutu probleemiga. Meediaja ravimiettevõtete osatähtsust paanika õhutamisel ei ole siin arvesse võetud. Seepärastjäin hääletusel erapooletuks.

Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sestpandeemia tõsiduse ja selle kulgemise etteaimamine on keeruline ning pandeemiailmnemisel tehakse sageli palju ebaproportsionaalseid otsuseid. Seetõttu tuleb pööratasuurt tähelepanu koostöö, sõltumatuse ja läbipaistvuse tagamisele. Eelkõige tulebjärjekindlalt läbi vaadata nii Euroopa Liidus kui ka selle liikmesriikides tulevastegripipandeemiate jaoks kehtestatud ennetuskavad, et need oleksid paindlikud ja et neid


kohandataks tõhusalt iga kord, kui ilmneb gripipandeemia oht. Peale selle peame edendamarahvusvahelisel ja piirkondlikul tasandil koostööd ning tegevuse kooskõlastamist, et tagadakorralik riskijuhtimine ja reageerida pandeemiaohu korral viivitamata. Minu arvates tuleberaldada rohkem vahendeid teadus- ja arendustegevusele. Selleks peame suurendamainvesteeringuid gripiviiruse mõju hindamisse ja prognoosimisse. On oluline tagada, etvaktsiini ostmiseks sõlmitavad eellepingud ja tarneprotsess oleksid läbipaistvad. Sellegaväheneks kõnealuses valdkonnas korruptsioon. Peame piirama ravimiettevõtete mõjumitte üksnes ravimite müügi puhul, vaid ka vaktsiine ja viirusevastaseid ravimeidpuudutavate uuringute läbiviimisel. Teaduseksperdid peavad kuulutama avalikult, et neilei ole farmaatsiatööstuses ei finants- ega muid huve.

Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Andsin poolthääle raportile gripiviiruseH1N1 ohjamise hindamise kohta ELis 2009.–2010. aastal. Mitmel juhul, sealhulgas Kreekas,vähenes institutsioonide ja riigi tähelepanu sedavõrd, kuivõrd harvenes selle teemakajastamine. Arutelud gripi üle on lõppenud, kuid viirus ei ole mitte üksnes alles, vaid onvarasemast isegi surmavam. Näiteks Kreekas suurenes hiljuti nii sellesse viirusessehaigestunute kui ka selle põhjustatud surmajuhtumite arv, küündides üle 100 inimelu.Väidetavalt on peamine põhjus teabe puudumine – kaitsetud rühmad, näiteks kroonilisedhaiged, kes oleks pidanud laskma ennast vaktsineerida, ei teinud seda, sest nad arvasid, etoht on möödas.

Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis gripiviiruse H1N1 ohjamisekohta ELis 2009.–2010. aastal toonitatakse, et statistilises mõttes oli selle viiruse tõsiduseaste Euroopas madal (inimlikust vaatepunktist on iga inimelu kaotus korvamatu kahju).Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmeil tõi viirussesse H1N1 nakatumine2009. aastal Euroopas kaasa 2900 surmajuhtumit. See arv on väiksem kui EuroopaKomisjoni ametlikud hinnangud hooajalise gripi põhjustatud surmajuhtumite arvu kohta.Samuti on see arv märkimisväärselt väiksem Euroopa Liidu liikmesriikide tervishoiuasutustekõige optimistlikumatest prognoosidest. Liikmesriikide ja Euroopa institutsioonidejoondumine Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) välja kuulutatud maksimaalseohuastme järgi tõi kaasa hulgaliselt meetmeid, mis olid gripiviiruse H1N1 tegelikku tõsidustarvesse võttes liiga kulukad ja ebaproportsionaalsed. Ent arvestades WHO soovitustega,ei leiagi ma, et oleks saanud toimida kuidagi teisiti. Selle juhtumi üle tuleb siiski veelmõtiskleda. Nõustun raportööri seisukohaga, et Euroopa Liit vajab oma liikmesriikidesuuremat koostööd, rohkem sõltumatust ja suuremat läbipaistvust, eriti seosesmärkimisväärse finantsmõjuga meetmete kulukuse ja kasulikkuse hindamisel.

Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – Raportis leitakse, et pandeemiatele reageerimisekson vaja paremat koostööd ning tehakse ettepanek vaadata läbi Euroopa Liidus ja selleliikmesriikides kehtestatud ennetuskavad. Selles kutsutakse ka üles tugevdama liikmesriikidekoostööd ning kooskõlastama paremini liikmesriikide ja Haiguse Ennetamise ja TõrjeEuroopa Keskuse (ECDC) tegevust. Samuti ärgitatakse selles WHOd vaatama läbi pandeemiamääratlus ning lähtuda selle puhul viiruse geograafilisest levikust ja tõsidusest. ECDCd kuisõltumatut asutust kutsutakse üles kasutama oma volitusi, et anda hinnang ja teavetnakkusohu tõsiduse kohta ELis ning jagada parimatel tavadel põhinevaid soovitusi sellistesvaldkondades nagu kriisiohjamistehnikad, vaktsineerimine ja teavitusstrateegiad. Pealeselle tehakse raportis ettepanek hinnata ELis soovitatavate ja liikmesriikides rakendatavategripivastase vaktsineerimise strateegiate puhul vaktsiinide tõhusust, riski ja kasulikkusetasakaalu ja soovituslikke sihtrühmi, et vaktsiine saaks kasutada ohutult ja tõhusalt ninget liikmesriigid saaksid edastada komisjonile asjakohast teavet (nt ostetud ja tegelikult


kasutatud vaktsiinidooside arv, gripiviirusesse H1N1 nakatunute arv ja viiruse põhjustatudsurmajuhtumite arv jne). Euroopa Liit peab parandama tulevaste pandeemiate ohjamiselkoostööd, sõltumatust ja läbipaistvust.

Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Soovin kiita Michèle Rivasid suurepärasetöö eest. See raport on tähtis katse tõsta esile need kahtlused, mis on tekkinud seosesebaproportsionaalse reageerimisega seagripile Euroopas ja ravimiettevõtete võimalikumõjuga võetud meetmetele.

Olen kriitiline selle suhtes, kuidas Euroopa Liit reageeris 2009.–2010. aastal niinimetatudseagripile ehk gripiviirusele H1N1. Soovitan korraldada tulevikus raha kokkuhoidmiseksvaktsiinide ühishankeid ja kehtestada huvide konfliktide ärahoidmiseks tõhusamad eeskirjad,näiteks näha ette Euroopa tervishoiuasutusi nõustavate ekspertide huvide deklaratsioonideavaldamine. Seoses sellega märgiksin, et Euroopa õigusaktide kohaselt vastutavad vaktsiinideeest tootjad, mitte liikmesriikide valitsused.

Ühtlasi kutsun Maailma Terviseorganisatsiooni üles vaatama läbi pandeemia määratlusning võtma arvesse mitte üksnes viiruse geograafilist levikut, vaid ka selle nakkavust. Etanda liidule võime hoida ära pandeemiad, tuleb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuseletagada toetus, mida ta vajab, et täita seda ülesannet täiesti sõltumatult.

Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Parlament on võtnud tänatähelepanu keskmesse ebaproportsionaalse reageerimise seagripipuhangule Euroopas.Liikmesriigid kulutasid miljardeid eurosid vaktsiinidele, millele anti luba kiirustades,hoolimata sellest, et viirus oli mõõdukas. Tervishoiueelarved on kurjakuulutavaltülekoormatud ja on märksa olulisemaid lahendamist vajavaid tervishoiualaseid ülesandeidkui suurte ravimiettevõtete toetamine. Euroopa Parlamendi liikmed on nõudnud täna ELitervishoiuvaldkonna reageerimismehhanismide läbivaatamist. Valmisolekukavad peaksidmuutuma piisavalt iseseisvateks ja paindlikeks, et neid saaks kohandada võimalikult sujuvalttegelikule ohule. Ravimite hindamine peab olema täiesti läbipaistev ja avaldada tuleb kõikhuvide deklaratsioonid, et üldsus saaks kontrollida võimalikke huvide konflikte. EuroopaLiit järgis seagripi puhangule reageerides pimesi Maailma Terviseorganisatsiooni ja sedakäitumist tuleks muuta. Euroopa Parlament on nõudnud, et ELi riske hinnataks sisukaltning et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele antaks kõikide selle ülesannetetäitmiseks, sealhulgas nakkusohu tõsiduse hindamiseks, piisavad vahendid.

Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Ehkki gripiviiruse H1N1 nakkavus ei ole olnudEuroopas eriti äge, on see viirus põhjustanud seni vähemalt 4700 surmajuhtumit.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse avaldatud aruandes märgitakse, et EuroopaLiit ei ole suutnud viiruse ohjamisel kohanduda kiiresti tervishoiumeetmetega, mis onvajalikud nakatumise piiramiseks. Selle põhjus on suuresti liikmesriikides vastu võetudennetusstrateegiad, mis töötati Maailma Terviseorganisatsiooniga konsulteerimise teelvälja aastate eest ja mida pole kunagi arvestatavalt ajakohastatud.

Et vältida selliste olukordade kordumist ja pidades silmas teravat kriitikat vaktsiinidelevitamise viisi kohta, peame keskenduma tulevikus oma jõupingutustes eeskätt sellele, etoptimeerida menetlust, millega antakse luba turustada tervishoiualastele kriisidelereageerimisel kasutatavaid ravimeid.

Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Me toetame seda algatusraportit, sest oleme kõikteadlikud, et liigse häire andmine niinimetatud linnugripi puhul läks Euroopa Liidulemaksma ligikaudu kümme korda rohkem kui tavaline gripikampaania.


See, et Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas välja häire, tegutsemata sõltumatult Euroopaasutuste, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning Euroopa Ravimiameti tehtudkulu- ja riskianalüüside põhjal, tõi kaasa kulukad ja tarbetud vaktsineerimiskampaaniadning eelkõige ärgitas see inimesi ostma tohututes kogustes steriilseid ühekordseid materjaleja desinfektsioonivahendeid. Surmajuhtude arv, millest peab lähtuma seadusandja, olikokkuvõttes isegi väiksem kui tavalise hooajalise gripi puhul.

Seepärast on ülitähtis, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile kuue kuu jooksul kooskulude ja tulude analüüsiga üksikasjaliku aruande, milles on öeldud, kuidas kavatsebkomisjon reageerida sarnastele olukordadele tulevikus. WHO peaks vaatama läbi omapandeemiamääratluse, et võtta arvesse nii geograafilist ulatust kui ka viiruse nakkavust.

Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetasin raportit, milles hinnatakse gripiviiruseH1N1 ohjamist ja kutsutakse üles looma vaktsiinide ostmiseks ühishangete korraldamisemehhanism. On tähtis võtta eelmistest puhangutest õppust, et saaksime end tulevikusparemini kaitsta.

Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin raporti poolt pärast seda, kuikomisjonil õnnestus süüdistusi ja väärhinnanguid veidi siluda. Raport on kriitiline ja selleson välja toodud viisid, kuidas Euroopa Liit saaks korraldada oma tegevust tulevikus pareminija võtta pandeemia ärahoidmiseks rohkem ühiseid meetmeid.

Marina Yannakoudakis (ECR), kirjalikult. – Konservatiivide ja reformistide fraktsioonon küll selle poolt, et parandada niisuguste tervisega seotud ohtude nagu epideemiatepuhul liikmesriikide teabevahetust ja koostööd, ent raportis gripiviiruse H1N1 kohtavalgustatakse liikmesriike gripiviirusega seotud faktidest ja järjekordse epideemia korralvõetavatest ettevaatusabinõudest halvasti. Raportis ja seletuskirjas on mitu küsitavat fakti,mis võivad kaasa tuua selle, et viiruse H1N1 olemusest ja mõjust Euroopa ühiskonnale javalitsuste reageerimiskavadele saadakse valesti aru. Meie arvates ei ole sammud, midasoovitatakse liikmesriikidel tulevaste epideemiatega kokku puutumisel astuda (alatesvaktsiinide ostmisest kuni faktide teatamiseni ELi organitele), mõistlikud ning nendega eiõnnestu lahendada ühtki gripiviirusega H1N1 või tulevaste pandeemiatega seotud tõsistprobleemi.

Samuti pannakse raportis vastutus vaktsiinide eest tootjatele, mis võib takistada vaktsiinidetarnimist ja muudab ähmaseks vastutusliini. Peale selle püütakse dokumendis laiendadaECDC volitusi ja selle töösuhteid liikmesriikidega, mis on soovimatu, sest sellega võivadsuureneda liikmesriikide eelarveeraldised. Seetõttu on konservatiivide ja reformistidefraktsioon hääletanud raporti vastu.

Raport: Inés Ayala Sender (A7-0048/2011)

Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan parlamendikomisjonissaavutatud positiivset hääletustulemust, mille põhjal nimetatakse Harald Wögerbaueruueks kontrollikoja liikmeks. Oma otsuses lähtun tema elulookirjeldusele antud soosivasthinnangust ja kirjalikest vastustest, mis ta andis kõnealusele ametikohale kandideerinutelevälja jagatud küsimustikus.

Catherine Grèze (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Täna, mil tähistame sajandat kordarahvusvahelist naistepäeva, hääletasin Harald Wögerbaueri Euroopa Kontrollikoja liikmeksnimetamise vastu, sest selles asutuses ei ole piisavalt naisi.


Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Olin selle ettepanekuga nõus, sestHarald Wögerbauer vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatudtingimustele ja tema nimetamine Euroopa Kontrollikoja liikmeks on leidnud toetust.

David Martin (S&D), kirjalikult. – Loobusin hääletamast Harald Wögerbaueri EuroopaKontrollikoja liikmeks nimetamise üle, sest minuni on jõudnud kolleegide kaudu kuuldusedtema ebaselgest minevikust Austria Kontrollikojas.

Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Kontrollikoda on täiesti sõltumatu järelevalveasutus,mis kontrollib Euroopa Liidu tulude ja kulude seaduslikkust ja korrektsust ning teostabjärelevalvet liidu finantsjuhtimise üle. Sellest tulenevalt tuleb selle liikmete nimetamisellähtuda võimekuse ja sõltumatuse kriteeriumist. Seetõttu esitati nõukogu eestvõtmiselkontrollikoja liikme kandidaadiks Harald Wögerbauer. Ta esitas oma elulookirjelduse,täitis kirjaliku küsimustiku ja käis eelarvekontrollikomisjonis vestlusel. Ta tõestas omasobivust piisavalt hästi, et uskuda tema võimesse täita sõltumatult oma ülesandeid jaõigustada oma nimetamist kontrollikoja liikmeks.

Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) 2010. aasta Lissaboni lepinguga ette nähtudpõhiseaduslike ümberkorralduste tulemusel kehtestasid Austria võimuparteid mõneEuroopa Liidu ametikoha jaoks omamoodi standardse kandideerimismenetluse. Tundub,et Austria konstitutsiooni artiklis 23c esitatud nimekirjast puudub hulk tähtsaid ametikohti.Selle artikli kohaselt tuleb kõrgete ametikohtade täitmisega seotud otsustest teada andavähemalt Austria presidendile või peab Austria valitsus saavutama ametissenimetamisepuhul üksmeele Austria Rahvusnõukoguga. Harald Wögerbauerist, Austria Rahvaparteifraktsiooni poliitikadirektorist, saab Euroopa Kontrollikoja täitevkomitee uus liige. Tundub,et Harald Wögerbauer vastab kõikidele kriteeriumitele. Ent kuna Austria Rahvaparteitundub ajavat Euroopa Liidu ametikohti puudutavate otsuste langetamisel sõltumatut rida,mis on vastuolus demokraatia põhimõtetega ja pidevate üleskutsetega suurendada ELiametissenimetamiste puhul läbipaistvust, loobusin hääletamast.

Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle raportile, milleskäsitletakse Harald Wögerbaueri nimetamist kontrollikoja liikmeks. Kõik esitatud andmed,millele tugineb minu otsus, viitavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1sätestatud kriteeriumite, eriti sõltumatuse tagamise kriteeriumi täitmisele. Seetõttu kiidanheaks Harald Wögerbaueri nimetamise kontrollikoja liikmeks.

Raport: Crescenzio Rivellini (A7-0023/2011)

Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest mitmedVahemere üldise kalanduskomisjoni vastu võetud ja selle lepinguosalistes riikides jubakohaldatavad soovitused tuleb üle võtta ühe Euroopa Liidu õigusaktiga. See lihtsustamineon tarvilik selleks, et vältida vajadust koostada õigusaktide ajakohastamiseks iga-aastaseidmäärusi, nagu on tehtud minevikus.

Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt. Ühisekalanduspoliitika eesmärk on tagada vee-elusressursside säästev kasutamine ja ökosüsteemikõrgetasemeline kaitse. Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) loodi 1949. aastalrahvusvahelise lepinguga ja Euroopa Ühendus on selle komisjoni liige. Sellel komisjonilon tähtis roll seoses kalanduspoliitika põhieesmärkidega edendada vee-elusressurssidearendamist, kaitset ja mõistlikku majandamist, määratleda ja soovitada kaitsemeetmeidning edendada ühiseid koolitusprojekte. Et GFCMi vastu võetud soovitused onlepinguosalistele kohustuslikud ning et ühendus on üks nendest lepinguosalistest, tuleks


lepingu sätted ühenduse õigusesse üle võtta ning tagada sel moel selle poliitika järjepidevusja kohaldamine.

Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Andsin poolthääle sellele dokumendile, milleeesmärk on ühendada teatud Vahemere üldise kalanduskomisjoni vastu võetud meetmedühte ELi õigusakti. Seni on Euroopa Ühendus võtnud olemasolevate eeskirjadekooskõlastamiseks vastu iga-aastaseid määruseid. See raport on samm bürokraatia jahalduskorra lihtsustamise poole, mis on üks Euroopa Liidu eesmärke.

Dokumendil on ka see hea omadus, et sellega tuuakse selgust isegi puhttehnilistessetahkudesse. Selles kehtestatakse näiteks selged meetmed kalapüügi piiramiseks Lioni lahesning sätestatakse võrgusilma miinimumsuurus kalapüügi puhul Vahemerel ja Mustal merel.Samas keelatakse sellega veetavate tragide ja traalnootade kasutamine sügavamal kui1000 meetrit. Toetan ka muudatusettepanekut 27, millega seatakse sisse nõue koostadaigal aastal nimekiri üle 15-meetrise üldpikkusega laevade kohta, millel on lubatud kalastadaväljastatava püügiloa alusel Vahemere üldise kalanduskomisjoni lepinguga hõlmatudpiirkonnas.

Antonio Cancian (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvatestehakse sellega Euroopa jaoks üliolulises majandussektoris ehk kalanduses kiiduväärtsamm. Minu meelest peaks iga ELi sekkumine alati alguse saama analüüsist, milles uuritakse,millised vajadused on asjaomasest tegevusest sõltuvatel kohalikel ettevõtetel, kelleks onsageli majanduse ja ühiskonna jaoks nii tähtsad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

Et selliste ettevõtete arvukus iseloomustab paljusid Vahemere piirkondi, on väga oluline,et selle piirkonna kalandust käsitlevad seadusandlikud ettepanekud lähtuksid selgeltsubsidiaarsuse põhimõttest, et mitte seada ohtu kogu süsteemi. Olen kindlalt veendunudka selles, et eelkõige on tähtis pakkuda kaitset antud valdkonnas tegutsevatele väikesteleja keskmise suurusega ettevõtetele, kaasata neid otsuste tegemisse ja anda neile võimalikultpalju toetust, sest nende ümberkujundamine on väga keeruline. Kui seda eripära eeskirjadesarvesse ei võeta, võidakse tekitada korvamatut kahju väiksematele turgudele ning sundidapeale suundumine teise valdkonda, mis on väga raskesti teostatav.

Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõustun seadusandliku resolutsiooniprojektiga ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavatekalapüüki käsitlevate sätete kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoni lepinguga hõlmatudpiirkonnas. Et vältida Euroopa Parlamendi volituste omastamist, tuleks artikkel 28 sellestettepanekust välja jätta, sest sellega nähakse ette, et kõnealuse määruse sätteid tuleks muutakomiteemenetluse kohaselt. Sellega vähendatakse parlamendi rolli ja jäetakse talle vaidõigus saada komisjonilt teavet korralduskomitee menetluste kohta.

Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Vahemere üldise kalanduskomisjoni(GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonda käsitleva raporti poolt, sest sellega võetakse GFCMivastu võetud ja selle liikmesriikides juba kohaldatavad soovitused üle ühe Euroopa Liiduõigusaktiga.

Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) onvõtnud vastu soovitusi oma iga-aastastel istungitel. Käesolevas ettepanekus võtta vastumäärus seatakse eesmärk võtta vastuvõetud soovitused üle ühe ELi õigusaktiga, millelevõib ka lisada tulevasi soovitusi. GFCMi vastu võetud soovituste sisu ja nendega kaasnevadkohustused on hõlmatud täielikult või osaliselt mitme varem vastu võetud ELi õigusaktiga,üle tuleks võtta vaid mõned aspektid, mis on erinevad. Hääletatud määrust kohaldatakse


ELi kalalaevade ja liikmesriikide kodanike igasuguse kutselise kalapüügi ja vesiviljelusegaseotud tegevuse suhtes GFCMi lepinguga hõlmatud piirkonnas. Seda ei kohaldata kalapüügisuhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute eesmärgil ning liikmesriigi loal ja järelevalveall. Sellisel juhul tuleb ainult Euroopa Komisjoni ja liikmesriiki, kelle vetes püük toimub,eelnevalt teavitada. Leian, et komisjoni ettepanek, eelkõige selle artikkel 28, võib olla antudküsimuses vastuolus Euroopa Parlamendi volitustega. See artikkel tuleb asendada, et tagadanii parlamendi tõhus osalemine määruse tulevases muutmises kui ka parlamendi eelisõigusteaustamine.

José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ettepanekus võtta vastu EuroopaParlamendi ja nõukogu määrus seatakse sihiks teatavate Vahemere ühise kalanduskomisjoni(GFCM) vastu võetud soovituste ülevõtmine. Selle lepingu muutmine üheks ELi õigusaktikson märkimisväärne edusamm, mis võimaldab paremini kontrollida määrusega reguleeritudvetes kalaliikide püügimahtu ning samuti parandada Euroopa Komisjoni, liikmesriikide jaGFCMi sekretariaadi koostööd ja teabevahetust. Arvestades asjaoluga, et see tähendabmenetluse lihtsustumist – tehakse lõpp iga-aastastele määrustele – ning et neid soovitusiGFCMi liikmesriikides juba kohaldatakse, on mul selle ettepaneku (millega ma täiesti nõusolen) üle hea meel. Jään ootama selle määruse korralikku rakendamist.

João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me tunnistame ja teadvustame mitmepoolsekoostöö tähtsust mere bioloogiliste ressursside nõuetekohase kaitse ja majandamiseedendamisel, mis on kõnealuse lepingu teema. Ent heakskiidetud ettepanek võtta vastumäärus sisaldab sätet, mis on meie jaoks vastuvõetamatu ja mida me püüdsime muuta,tehes ettepaneku jätta artiklist 28 välja üks lõige. Et enamus lükkas selle muudatusettepanekutagasi, hääletasime lõpliku ettepaneku vastu. Ettepaneku eesmärk on anda komisjonilevolitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis võivad mõjutada üht liikmesriigimajandusvööndisse kuuluvat piirkonda. See piirkond on Eratosthenese veealune mägi jasee on osa Küprose Vabariigi majandusvööndist. Nimetatud võimalus on vastuolus KüproseVabariigi suveräänsusega, eriti seetõttu, et tegemist on poliitiliselt väga tundliku alaga –kõnealuse piirkonna eest võitleb ebaseaduslikult üks kolmas ELi liikmesust taotlev riik.

Selles piirkonnas leidub merepõhjas loodusvarasid, mille kasutamiseks on KüproseVabariigil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni kohaseltseaduslik õigus. Seoses sellega ei tohiks Euroopa Liidu pädevus ulatuda kaugemale ühisekalanduspoliitikaga seotud küsimustest.

Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Oleme alati pidanud mere bioloogilisteressursside nõuetekohase kaitse ja majandamise edendamisel – mis on kõnealuse lepinguteema – väga tähtsaks mitmepoolset koostööd.

Ent heakskiidetud ettepanek võtta vastu määrus sisaldab sätet, mis on meie jaoksvastuvõetamatu ja mida me püüdsime muuta, tehes ettepaneku jätta artiklist 28 välja ükslõige. Et enamus lükkas selle muudatusettepaneku tagasi, hääletasime lõpliku määruseeelnõu vastu.

Selles seatakse kahtluse alla Küprose Vabariigi suveräänsus, eriti seetõttu, et tegemist onpoliitiliselt väga tundliku alaga – kõnealuse piirkonna eest võitleb ebaseaduslikult ükskolmas ELi liikmesust taotlev riik. Selles piirkonnas leidub merepõhjas loodusvarasid, millekasutamiseks on Küprose Vabariigil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõigustekonventsiooni kohaselt seaduslik õigus. Seoses sellega ei tohiks Euroopa Liidu pädevusulatuda kaugemale ühise kalanduspoliitikaga seotud küsimustest.


Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Olin selle dokumendiga nõus, sest Vahemereüldise kalanduskomisjoni (GFCM) põhiülesanded on edendada vee-elusressurssidearendamist, kaitset ja mõistlikku majandamist, määratleda ja soovitada kaitsemeetmeidning edendada ühiseid koolitusprojekte. Käesolev ettepanek võtta vastu määrus on nähtudette lihtsalt selleks, et võtta mitmesugused GCFMi vastu võetud ja selle lepinguosalistesriikides juba kohaldatavad soovitused üle ühe ühenduse õigusaktiga. See on tähtis sammlihtsustamise poole, võttes arvesse, et seni on Euroopa Komisjon võtnud olemasolevateeeskirjade kohandamiseks ja ajakohastamiseks vastu lihtsalt iga-aastaseid määruseid.Ettepanekus on hulk arukaid lahendusi. Näiteks püügivahendite puhul täpsustatakse sellesüksikasjalikult võrgusilma miinimusuurus Vahemerel (artikkel 15) ja Mustal merel(artikkel 16) kasutamiseks ning keelatakse veetavate tragide ja traalnootade kasutaminesügavamal kui 1000 meetrit (artikkel 17). Selles käsitletakse ka küsimusi, mis on seotudebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata kalapüügiga jne.

David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM)lepinguga hõlmatud piirkonda käsitleva raporti poolt. Käesolev ettepanek võtta vastumäärus on ette nähtud lihtsalt selleks, et võtta mitmesugused GFCMi vastu võetud ja sellelepinguosalistes riikides juba kohaldatavad soovitused üle ühe ühenduse õigusaktiga, midasaaks tulevaste soovituste lisamiseks muuta. See on tähtis samm lihtsustamise poole, võttesarvesse, et seni on Euroopa Komisjon võtnud olemasolevate eeskirjade kohandamiseks jaajakohastamiseks vastu lihtsalt iga-aastaseid määruseid.

Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) See ettepanek võtta vastu määrus on EuroopaLiidu liikmesuse jaoks Vahemere üldises kalanduskomisjonis (GFCM) oluline pöördepunkt.Ettepanek on osutunud tegelikult väga huvitavaks, sest sellega nähakse ette teatavate GFCMivastu võetud soovituste ülevõtmine ühe ELi õigusaktiga. See õigusakt on praegusestõigusaktist kahtlemata stabiilsem ja tulevasi soovitusi saab teha sellesse vaid õigusakti endamuutmise teel. See on suur samm õiguskindluse parandamise poole ja ühtlasi aitab seekaasa eeskirjade lihtsustamisele. Ent märkimisväärsem kui tähtsad sätted võrgusilmamiinimumsuuruse kohta on see, et kavandatava määruse artiklis 28 seatakse muu hulgaskahtluse alla Euroopa Parlamendi volitused. Sellega nähakse ette, et kõnealuse määrusesätteid saab muuta komiteemenetluse kohaselt, kusjuures komisjoni abistavadkorralduskomiteed, mille esimeheks on komisjoni esindaja ja mis koosnevad liikmesriikideesindajatest. Sel moel jääks Euroopa Parlament kergesti ilma oma volitustest. Seepärasttundub olevat tervitatav komisjoni tegutsemine delegeeritud õigusaktide kaudu, mis jätaksparlamendile ja nõukogule võimaluse delegeeritud volitused tühistada.

Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) Olen nõus raportööriga vajaduses lihtsustadakalapüügieeskirju määruse abil, millega saaks rakendada Vahemere ühise kalanduskomisjonivastu võetud soovitusi ühes õigusaktis.

Nõustun ka ühises kalanduspoliitikas kohaldatavate eesmärkide ja põhimõtetega, ent leian,et kõik rannikuäärsed liikmesriigid peavad tagama ökosüsteemi kaitse jasotsiaal-majandusliku väärtuse õige tasakaalu. Teisisõnu olen seda meelt, et peame nõudmakohalike kogukondade huvide kaitsmist vastavalt üldpõhimõttele.

Määruses nr 1967/2006 määratakse ülitäpselt kindlaks võrgud, millega tohib püüda GFCMipiirkonna vetes, meie konkreetse juhtumi puhul Vahemerel. Kutsun Euroopa Parlamentiüles võtma teadmiseks, et eesmärk kaitsta looduslikke elupaiku toob praegu kehtivaideeskirju järgides teinekord mõnele kalapüügiga tegelevale kogukonnale kaasa tõsiseidtagajärgi.


Seoses sellega ootab Itaalia, et komisjon vabastaks keelu alt kahe kalandussektoris vägaolulise liigi püüdmise. Seetõttu annaksin kõigile 27 liikmesriigi esindajatele ja nende kauduka komisjonile teada vajadusest kaaluda nende vahendite paindlikumaks muutmist, etanda kohalikule kalapüügisektorile võimalus püsima jääda.

Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) loodi1949. aastal rahvusvahelise lepinguga. Selle volialasse kuuluvad Vahemeri, Must meri jaühendavad veed, mere bioloogiliste ressursside arendamise, kaitsmise ja majandamiseedendamine, kaitsemeetmete määratlemine ja soovitamine ning ühiste koolitusprojektideedendamine. Määruse eelnõu eesmärk on lihtsalt võtta teatud GFCMi vastu võetud ja sellelepinguosalistes riikides juba kohaldatavad soovitused üle ühe Euroopa Liidu õigusaktiga,mida saaks tulevaste soovituste lisamiseks muuta.

Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Raport on mõeldud selleks, et võtta üle erinevadVahemere üldise kalanduskomisjoni vastu võetud soovitused. Nendes soovitusteskäsitletakse tehnilisi meetmeid. Üks neist soovitustest valmistab aga kalanduskomisjonilemuret. Väga kahtlane tundub ettepaneku artikkel 28 muudatuste tegemise korra kohta,sest see võib ohustada Euroopa Parlamendi eelisõigusi ja praegust institutsioonilist tasakaalu,suurendades komisjoni rakendusvolitusi sedavõrd, et määruse igasugune muutmine jääbtulevikus komisjoni pädevusse. Seepärast teeb kalanduskomisjon ettepaneku artikkel 28välja jätta. Paistab, et Euroopa Komisjon ei ole end Lissaboni lepinguga täielikult kurssiviinud, ja tundub, justkui oleks mõned ametnikud otsustanud teha otsuseid, mille langetajakspeaks olema tegelikult Euroopa Parlament. Seda ei tohi mingil juhul lubada. Andsin omapoolthääle, sest minu arvates läheb komisjon oma häbematuses lihtsalt liiga kaugele.

Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle reolutsiooni poolt, sest kalapüük,eriti Vahemerel, on enamat kui vaid majandustegevus – see on osa kultuurist ja elamiseviis. Kalapüügiga seotud tegevustele tuginevad terved piirkonnad. Seepärast on vajalikpöörata selle piirkonna kalandusele erilist tähelepanu. Vahemerel toimuval kalapüügil onmujal toimuva püügiga võrreldes rohkem iseärasusi ja selle suhtes tuleks kohaldadaerimeetmeid. Minu arvates on mõistlik võtta erinevad Vahemere üldise kalanduskomisjonivastu võetud soovitused üle ühe ühenduse õigusaktiga, võttes arvesse seda, et kõnealuseidsoovitusi juba kohaldatakse. Peale selle oleks soovitatav sätestada tehnilised meetmed,tugevdada piiranguid kalapüügile Lioni lahes, karmistada nõudeid võrkude kohta ja andakalapüügitegevuse jaoks välja lube.

Olen nõus, et laevadele, millel on lubatud püüda harilikku kuldmakrelli, tuleks kehtestadarangemad eeskirjad ning neil tuleks keelata kasutada veetavaid tragisid ja traalnootasidsügavamal kui 1000 meetrit. Veel oleks mõistlik reguleerida kontrollimeetmeid ning nähaselle käigus ette võimalused kontrollida kolmandate riikide kalalaevade lossimist jaümberlaadimist ning juhtumid, mille puhul liikmesriigid ei tohi lubada kolmanda riigilaeval oma sadamaid kasutada. Mul on hea meel ettepaneku üle teha aktiivset koostööd javahetada Vahemere üldise kalanduskomisjoniga teavet.

Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Crescenzio Rivellini raporti poolt,sest olen täiesti nõus, et on tähtis lihtsustada liidu eeskirju. Raportiga võimaldataksekoondada kõik Vahemere üldise kalanduskomisjoni soovitused ühte Euroopa õigusakti.Tänu sellele pääseb avalikkus lihtsamini juurde dokumentidele ja asjakohased asutusedsaavad teha igasuguseid tulevasi muudatusi. Minu arvates on meie kui seadusandjate kohuslihtsustada kodanike ja sidusrühmade huvides eeskirju kiiresti ja hoolikalt, et võimaldada


mõista ELi pakutavaid võimalusi, ent eelkõige selleks, et kaotada halduskoormus, mistekitab nii palju lisakulusid.

Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Vahemere üldine kalanduskomisjon(GFCM) loodi 1949. aastal rahvusvahelise lepinguga. Selle lepinguga hõlmatud piirkondakuuluvad Vahemeri, Must meri ja ühendavad veed. GFCMi põhiülesanded on edendadavee-elusressursside arendamist, kaitset ja mõistlikku majandamist, määratleda ja soovitadakaitsemeetmeid ning edendada ühiseid koolitusprojekte. Käesolev ettepanek võtta vastumäärus on nähtud ette lihtsalt selleks, et võtta mitmesugused GFCMi vastu võetud ja sellelepinguosalistes riikides juba kohaldatavad soovitused üle ühe ühenduse õigusaktiga, midasaaks tulevaste soovituste lisamiseks muuta. Selle määruse sätetes käsitletakse tavapäraseidküsimusi, mida sellised organisatsioonid reguleerivad. II jaotis sisaldab piiranguidpüügivahenditele ja -tegevusele ehk tehnilisi meetmeid. III jaotis koosneb sellistestkontrollimeetmetest nagu aruandlusnõuded, kontrollid jne. IV jaotises, milles käsitletaksekoostööd, teavitamist ja aruandlust, nähakse ette, et komisjon ja liikmeriigid teevadkoostööd ja vahetavad teavet GFCMi täitevsekretäriga.

Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest minuarvates on Vahemere üldise kalanduskomisjoni reguleerimistegevus olnud väga tähtis, ettagada Vahemere piirkonnas jätkusuutlik kalapüük.

Värskeima kalavarusid käsitleva statistika kohaselt liigitub enam kui 54% kontrollitudvarudest ülepüügiks. Seepärast on esmatähtis võtta merekeskkonna kaitseks õiguslikkemeetmeid ja viia kalavarude kasutamine tagasi jätkusuutlikule tasemele. Nüüd on vajaliikmesriikide täielikku koostööd, sest nad peavad võtma võimalikult ruttu arvesse uusistandardeid ja kehtestama asjakohaseid sanktsioon nende suhtes, kes neid standardeid eijärgi.

Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle raportile, millega püütakselihtsustada Vahemere üldise kalanduskomisjoni lepinguga hõlmatud piirkonda käsitlevatolemasolevat korda.

Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Euroopa Ühendus ja Kreeka on Vahemere üldisekalanduskomisjoni lepinguosalised. Ettepanekuga võtta vastu määrus, mis sisaldabVahemere üldise kalanduskomisjoni lepinguga hõlmatud piirkonna kalandust reguleerivaidsätteid, on nähtud ette selleks, et võtta teatud GFCMi vastu võetud ja selle lepinguosalistesliikmesriikides juba kohaldatavad soovitused üle ühe ühenduse õigusaktiga. Hääletasinselle resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates kaitsevad selles välja pakutudkontrollimeetmed looduskeskkonda ja toovad sellega kasu GFCMi liikmetele.

Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Andsin poolthääle raportile ettepanekukohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavate kalapüüki käsitlevatesätete kohta GFCMi lepinguga hõlmatud piirkonnas. Kokkulepitud soovituste koondamisegaühte ühenduse õigusakti muutub lihtsamaks halduskord ja suureneb tõhusus, mille ületuleb vaid rõõmu tunda. Mõned välja pakutud tehnilised kohandused kajastavadvastutustundliku kalanduspoliitika ajakohaseid nõudeid.

Raport: Anni Podimata (A7-0036/2011)

Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Kiidan selle raporti täielikult heaks, sest selleeesmärk on algatada finantssektori uus maksustamisvorm, mis on iseenesest kiireloomulinemeede, ning millega täiendatakse ka hiljuti heaks kiidetud õigus- ja järelevalvevahendeid.


Seoses sellega rõhutan, et „finantstehingumaks tuleks kehtestada võimalikult ulatuslikult”,nagu dokumendis soovitatakse, see tähendab nii, et see hõlmab igat liiki tehinguid. Muudekasutegurite hulgas muudab finantstehingumaks turu õiglasemaks ja läbipaistvamaks,vähendab spekulatsiooni ja maksupettuste määra ning jaotab kriisikoorma finantsosalistevahel. Sellest meetmest tulenevad täiendavad ressursid peaksid aitama võidelda vaesusega,toetada töökohtade loomist, rahastada heaoluriiki, saavutada kliima- ja keskkonnaeesmärgidning rahastada teisi Euroopa 2020. aasta strateegiast tulenevaid tahke. Toetan omakordaseda, et komisjon uuriks eurovõlakirjade süsteemi võimalikkust tulevikus ning Euroopaühiste projektivõlakirjade kavandatavat emissiooni kui investeeringute stimuleerimisemeetmeid. Samuti toetan põhimõtet „saastaja maksab”. Lisaks ei saa me jätta tähelepanutaarengu toetamist, sest oluline on säilitada kohustus eraldada iga liikmesriigi kogurahvatulust0,7% arengumaadele.

Marta Andreasen (EFD), kirjalikult. – Hääletasin uuenduslikku rahastamist käsitlevaPodimata raporti vastu, sest sellega soovitakse kehtestada finantstehingumaks, mida onväidetavasti vaja selleks, et kaitsta majandust riskantse kauplemise eest ja tagada fondjärgmise kriisi korral kasutamiseks, ning mis kehtestatakse ainult hulgimüügi jakutsetegevuse suhtes, ent mis kandub paratamatult tarbijale ja kodanikust maksumaksjale,kes on kriisi tõttu niigi hädas. Maks avaldab kohutavat mõju Londoni linnale, finantsteenustesektorile, mis on Briti suurim ja ulatuslikem riigikassa täitja. See põhjustab ettevõtetelahkumise Ühendkuningriigist, mis toob kaasa töökohtade kadumise ja maksutuluvähenemise.

Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Praeguseid eelarvekärpeid arvestades onuuendusliku rahastamise arutelu mitte ainult vajalik, vaid lausa vältimatu. Mina isiklikultpooldan finantstehingumaksu kehtestamist eelistatavalt rahvusvahelisel tasandil võivähemalt Euroopa tasandil. Olen rahul, et enamik minu kolleege võttis selle meetme vastu.

Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult . – (LT) Ülemaailmne majandus- ja finantskriistõi esile ülemaailmse finantssüsteemi õigusliku ja järelevalveraamistiku tõsised vead. Praeguon selge, et me vajame uusi vahendeid, mille abil saab ohjeldada spekuleerimist ja taastadafinantssektori põhirolli, tagades koormuse õiglase ja proportsionaalse jagunemisefinantssektori peamiste osaliste vahel. Me peame hakkama arutama finantssektorimaksustamist, mis erinevalt teistest sektoritest on siiani vähe maksustatud. Kogu põhilinefinantsmajanduslik tegevus on ka käibemaksust vabastatud. Nõustun finantstehingumaksukehtestamisega, mis aitaks võidelda finantsturgudel levivate äärmiselt kahjulikekauplemismudelitega, suurendada turu enda efektiivsust, vähendada hindade volatiilsustja anda finantssektorile stiimuleid pikaajaliste, reaalmajandusele lisandväärtust andvateinvesteeringute tegemiseks.

Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. – (FR) Selle hääletusega on Euroopa Parlamentjõudnud taas ühe verstapostini teel ülemaailmse finantsregulatsiooni suunas. Olemeväljendanud selgelt toetust G20 eesistujariigi Prantsusmaa projektidele. Kui majanduseson esimesed elavnemismärgid, siis peame tegema koostööd, et edendada hästi läbimõeldudja tasakaalustatud liberalismi. Euroopa vasakpoolsed üritasid võtta endale kogu aufinantstehingute maksustamise mõtte eest. Ent see oli ekslik samm. Eurooplased teavad,millal olla pragmaatiline. Tänane hääletus näitab, et see põhimõte kehtib sõltumatapoliitilistest erinevustest.

Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. – (NL) Ma ei saa Podimata raportit toetada, sestliikmesriigid vastutavad maksupoliitika eest. Raport ei kinnita seda olukorda. Raportiga


tahetakse kehtestada rida makse ELi tasandil, sealhulgas finantstehingumaks ja energiamaks.Kui finantssektori maks on vajalik, siis peaks sellest saadud tulu minema liikmesriikidekassasse. Pealegi on just nemad pidanud pankasid käendama. Liikmesriikidel oleks heakasutada seda tulu valitsemissektori võla vähendamiseks, mis on kriisi ajal kasvanud. Entraportis eeldatakse kõhklusteta, et see tulu võiks aidata kaasa ülemaailmsetele ja ELipoliitikaeesmärkidele. See hõlmaks siis ka kliimamuutust ja arengukoostööd.

Peale selle pooldatakse raportis lennupiletite solidaarsusmaksu, nii et me saame võideldarahvatervise probleemidega ja vähendada tasusid transpordisektoris. Pean õigeks, et mevõiksime püüelda nende oluliste poliitikaeesmärkide poole ning et oleks soovitatav kaaludaselle jaoks rohkemate vahendite eraldamist. Ent kuna see mõjutaks meie maksumeetmeid,siis peaksid selliseid algatusi tegema liikmesriigid, selle asemel et Euroopa seda neile ülaltette kirjutab. Kardan, et see käsitlusviis võib pärssida viljakat koostööd nõukoguga.

Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Rohkem kui kolm aastat pärast kriision finantsturgude reguleerimise vahendid kohapeal üsna kesised. Seoses sellega võimaldaksuus maks luua uusi rahastamisallikaid ja reguleerida kõige küsitavamaid finantstavasid.Olgem otsekohesed: praegu pole võimalik öelda, et edaspidi ei või korduda see, mis juhtuskolm aastat tagasi. Sellest piisab meeleheitele ajamiseks. Seepärast on vaja teada, kasEuroopas on olemas kriitiline mass, et võtta erimeetmeid. Minu arvates on ning midakiiremini Euroopa selles küsimuses meetmeid võtab, seda parem!

Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Selle raporti vastuvõtmine täiskogusosutab rajale, mida Euroopa Liit tundub soovivat käia. Ehkki finantstehingumaksukehtestamise mõte tundub toetavat üldsust, isegi kui G20 juhid ei suutnud leppida kokkusellises maksus ülemaailmsel tasandil, pean vajalikuks märkida, et see võib keskmise japika aja jooksul avaldada kahjulikku mõju. Sellise maksu mõju, mis kehtestatakse vaid ELisloodud kapitalile, põhjustab kindlasti selle kapitali liikumise arenenud või arenevatesseriikidesse väljaspool ELi. Teine stsenaarium on vähemalt esialgu see, et maks kantaksekuludena üle laenutarbijale või muudele finantsteenustele. Olenemata olukorrast on sellehalb mõju see, et EL liigub veelgi lähemale ohtlikule olukorrale, kus ta kaotabkonkurentsivõime teiste riikidega, nagu USA, Jaapan või BRIC-riigid. See aeglustabmajanduskasvu ning tekitab probleeme, sealhulgas reaalmajanduse jaoks, mis sõltubodavaimatest võimalikest rahastamisallikatest.

Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest olen nõus,et Euroopa Liit peab leidma uusi uuenduslikke rahastamisvahendeid. Sellised vahendidvõimaldaksid tegelikult ELil praeguste raskustega toime tulla, kuna nendel oleks niireguleeriv kui ka tulutoov roll.

Siin Euroopa Parlamendis on sageli märgitud, et majanduskriis on toonud esile ülemaailmsefinantssüsteemi puudulikku regulatsiooni ja järelevalvet. Me teame ka seda, et praegu onmaksumaksjad esimesed, kes kannavad kriisi kulusid, mitte ainult otseste maksude kaudu,vaid ka töötuse suurenemise ja palkade vähenemise tõttu ning vähendatud juurdepääsutõttu sotsiaalteenustele ning ebavõrdsuse suurenemise tõttu. Et reageerida kriisile terviklikultja integreeritult, on vaja uusi vahendeid.

Seepärast olen nõus pikalt arutatud eurovõlakirjade kehtestamisega, mis võib tuua kaasavõla ühise haldamise võlakohustuste osalise koondamise kaudu. Raportöör pakub väljaka muid rahastamisvahendeid, mille eesmärk on kärpida spekuleerimist: näiteksenergiasektori ühtne ja tõhus maksustamine ning ettepanekute koostamine maksude kohtaarengult, mis toob kaasa suuremad vahendid aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks.


Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Oleme ELis jätkuvalt silmitsi finantskriisitagajärgedega, mis läks 2009. aastal üle eelarvekriisiks, mille oluline tahk oli riigivõlakirjadeliigne emiteerimine. Erinevalt heakskiidetud raportist ei näe ma selles siiski turusurvet,vaid pigem paljude riikide valitsuste, kes ei soovi reformida oma pensioni-, tervishoiu- jatööhõivesüsteeme, vastutustundetut eelarvepoliitikat,. Minu arvates on turutõrgetesüüdistamine ekslik ning näitab, et meil pole julgust viia ellu vajalikke reforme. Olemenüüd kiitnud heaks rangema finantsregulatsiooni ja finantsturu järelevalve eeskirjad ningme peaksime lisaks võtma meetmeid Euroopa majanduse elavdamiseks, näiteks rahastadesühiseid taristuprojekte ja pakkudes maksusoodustusi ettevõtetele, et need investeeriksidteadus- ja uurimistöösse. Tahan hoiatada finantstehingumaksu ja erinevate pangamaksudekehtestamise eest, sest see pärsiks finantsturu arengut ja moonutaks konkurentsi.Eurovõlakirjad ei ole lahendus, sest need üksnes kannavad maksudega seotudvastutustundetuse üle Euroopa tasandile, kohtadesse, mis on veelgi enam väljaspool üldsusekontrolli ja kus ülemäärase kulutamise katsed avaldaksid veel tõsisemaid tagasilööke kuiriigi tasandil. Samuti pole ma üleeuroopalise süsinikdioksiidimaksu poolt, sest see tekitaksebaproportsionaalse koorma eelkõige energiasektorile ning lõppkokkuvõttes vähendaksELi energiajulgeolekut.

Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Finantstehingud moodustavad suure osafinantssektori vahenditest ning erinevad spekulatiivsed tehingud finantsturgudel mängisidolulist rolli ülemaailmses finantskriisis. Kindlasti ei ole õiglane, et maksumaksja kannabkogu finantskriisi koormat, sest osa sellest koormast tuleks kanda üle ka finantssektorile,et kulusid jagada. Raportis keskendutakse eelkõige tehingutele, mis on väga riskantsed jaspekulatiivsed, ning raportiga luuakse seega suurem vastutus finantssektoris finantstehingutetulevase maksustamise kaudu, mis toob paradoksaalselt kaasa ülemaailmse finantssektorisuurema stabiilsuse. Teine põhjus finantstehingumaksu kehtestamiseks on asjaolu, etenamikus riikides ei kohaldata finantsteenustele käibemaksu.

Antonio Cancian (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et seeon positiivne samm tulevaste uuenduslike rahastamisvahendite suunas, mis toetavadEuroopa majanduse taastumist. Arvan, et Euroopa jaoks on tähtis leida turul vahendeid,et rahastada meie majanduse põhisektoreid kooskõlas Euroopa 2020. aasta eesmärkidega,eelkõige üleeuroopalist transpordi-, energia- ja kaugsidetaristut, mida on vaja kriisistväljumiseks.

Oluline on Euroopa majandust edasi viia. ELi ülesanne ei ole kehtestada ja/või suurendadamakse, vaid julgeda turul valitsevat olukorda tunnistada. Lahenduseks on see, kui suudameleida uusi rahastamisvõimalusi, mis võivad tagada projektide täieliku saavutamisevõimalikult lühikese aja jooksul, luues sihtfondid, mis põhinevad selliste väärtpaberiteemiteerimisel, mis on otse seotud töö rakendamise ja majandusliku kasutamisega ja midanimetatakse ka projektivõlakirjadeks.

Igasugune finantstehingute maksustamine tuleks Euroopas välja pakkuda üksnes siis, kuisee kehtestatakse kogu maailmas. Arvan, et komisjon peaks uurima võimalust kehtestadasee maks ELi tasandil, üritades prognoosida, kas see toob kaasa ELi konkurentsivõimevähenemise.

Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa Parlamendiresolutsiooni poolt, sest olen nõus komisjoni eesmärgiga suurendada ELi eelarve mahtu,kasutades uuenduslikke maksuvahendeid, ning tunnistan võimalikku kasu, mis tulenebsellest, et suurendatakse erasektori rahastamist riiklikke vahendeid kasutades. Peale selle


usun, et nende meetmetega peaks kaasnema läbipaistev aruandlus koosinvesteerimissuuniste, riskijuhtimise, piirmäärade ning piisavate järelevalve- jakontrollimenetlustega, mis võetakse kasutusele demokraatlikult vastutustundlikul viisil.

Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel selle üle, et Euroopa Parlamenttoetas täiskogu hääletusel finantstehingumaksu kehtestamist Euroopa tasandil. Euroopatasandil karistatakse finantstehingumaksuga väga spekulatiivseid ja sotsiaalselt tarbetuidfinantstehinguid, teenides samal ajal Euroopa Liidule aastas tulu 200 miljardit eurot.Hääletamine kahjustab konkurentsivõime pakti. Riikide ja kodanike karistamise asemelpeame maksustama finantsturge. Komisjon ja nõukogu peavad seda kiiresti arvesse võtma.

Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan mõningate eranditega Podimata raportituuendusliku rahastamise kohta. Jagan raportööri muret majandus- ja finantskriisi pärast,mis meil valitseb, ja sellest tuleneva investeeringute vähesuse pärast. Samuti olen nõus, etinvesteeringuid peaks kasutama ulatuslikuma arengu ja uuenduse huvides ning et Euroopapeab suurendama oma intelligentse investeerimise suutlikkust. Ent kardan, et üldjoontestundub raport olevat liiga palju kaldunud maksude tõstmise suunas, samas kui mitmesriigis (näiteks Portugalis) on juba niigi ülemäärane maksukoorem. Raporti lõppversiooniskutsutakse üles kehtestama finantstehingumaks (ülemaailmsel või vähemalt Euroopatasandil), samas nentides, et tuleb uurida selle vajaduse tagajärgi (tuginedes sel puhuljäreluurimisele). Tunnustan eurovõlakirjade käivitamise kaitset, mis hõlbustaksidhaavatavamate euroala riikide juurdepääsu turule, ning seisukohta, et see oleks „kasulikkõigile osalevatele liikmesriikidele ning euroalale tervikuna“.

Frédéric Daerden (S&D) , kirjalikult. – (FR) Mõned inimesed ei toeta finantstehingumaksuEuroopa tasandil, sest see moonutaks konkurentsi finantsturgudel Euroopa kulul. Ma eiusu, et üksnes 0,01% maks nendelt tehingutelt sunnib investoreid maailma suurimaltfinantsturult taanduma.

Kui me loodame, et G20 teeb selle algatuse ülemaailmsel tasandil, siis jäämegi ootama.Seepärast on mul hea meel, et Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatidefraktsiooni esitatud muudatusettepanek Euroopa tasandil finantstehingumaksu kohta onvastu võetud. See tooks aastas ligikaudu 200 miljardit eurot tulu, võimaldades seega liiduloma eelarvet nõuetekohaselt rahastada ajal, mil nõukogu liikmed juba teatavad omakavatsusest seda kärpida, hoolimata lisandväärtusest, mis tuleneb Euroopa kulutustest.

Finantsturu osaliste tekitatud kriisi kasutavad meie parempoolsed valitsused argumendina,et nõuda eelarvekärpeid, eriti sotsiaalkulude vallas. Seega maksavad Euroopa kodanikudvigade eest, mida nad ei ole teinud. Finantstehingumaks taastaks sotsiaalse õigluse Euroopaotsuste puhul, koondades riikide rahanduse nende isikute kulul, kes on seda esmajärjekorrasnõrgestanud. Seega oli just nüüd õige aeg see otsus teha.

Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Majandus- ja finantskriis on tõstnud esiletäielikku eetikapuudust selles valdkonnas. Uue heaolumajanduse paradigma, mille kohaselttoob igaühe heaolu kaasa ühise heaolu, mis moodustub osadest, on ilmne kogu selleebapiisavuses. Selle käsitlusviisi kohaselt ei sea individuaalne huvi mingeid piiranguidühisele huvile ega ka üldhuvile. Ent kuna riigi valitsus peab tegutsema üldhuvi järgivasraamistikus ning jätma ruumi vabadusele ja sellega kaasnevatele individuaalsetele õigustele,siis peab ta toetama seda õiglase ja progressiivse maksusüsteemiga. Selle käsitlusviisikohaselt, mida peavad kogu maailmas toetama EL ning kõik G8 ja G20 riigid, peabfinantstehingutest saadav tulu olema võrreldav muu tuluga eraldi maksusüsteemi kaudu,mis soosib ettevõtjate suuremat vastutust koos teiste eeskirjade ja uute paradigmadega.


Eurovõlakirjade kasutuselevõtt, mis on mõeldud kriisifondi ja taristuprojektide jaoks, võibtugevdada ELi suutlikkust võtta meetmeid, kui need täiendavad ELi eelarvet. Mulle tundub,et meie vastu võetud raport liigub selles suunas, ehkki aeglaselt.

Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Praegune majanduskriis on tõstnud esilefinantssektori järelevalve puudujääke. Seepärast vajame uusi vahendeid ja uutmaksupoliitikat. Finantssüsteem on tõepoolest teeninud märkimisväärset kasuspekulatiivsetest tehingutest ega pea maksma mingeid makse. Hääletadesfinantstehingumaksu poolt, mille tulu võiks kasulikult suunata arenguabiks, on EuroopaParlament näidanud, et ta soovib selle ebaõigluse peatada. Seda maksu tuleks loomulikultkohaldada rahvusvaheliselt, aga kui seda ei tehta, siis palume ELil täita oma kohustusi,rakendades seda Euroopas. Sel viisil oleks Euroopa eeskujuks nii uuendusliku rahastamisekui ka arengumaade suhtes üles näidatava solidaarsuse puhul. Nüüd on Euroopa Komisjoniülesanne esitada meile seadusandlik ettepanek, mis vastab ootustele, mida on väljendanudväga suur enamus siin Euroopa Parlamendis.

Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel selle hääletuse ülefinantstehingumaksu teemal, sest Euroopa Parlament palub Euroopa Liidul rakendada seemaksukava, ootamata võimalikku otsust selles küsimuses ülemaailmsel tasandil. EuroopaLiidu finantssektor on maailma suurim. Seepärast peaks liit olema eeskujuks.

Erinevate uuringute tulemuste kohaselt aitaks ligikaudu 0,05% maksu kehtestaminetehingutele teenida aastas peaaegu 200 miljardit eurot, mida saab kasutada majanduseelavdamise ja arengukoostöö rahastamiseks ning keskkonnakaitseks, ohjeldades samalajal finantsspekulatsiooni. Peale selle olen endiselt veendunud, et vajame sellelaadset maksurahvusvahelisel tasandil: liit peab julgustama oma partnereid võtma vastu määrusedfinantsmaksude kohta.

Ütlen seda seepärast, et kui seda maksu kohaldatakse ainult Euroopa Liidus ega kohaldatarahvusvaheliselt Euroopa peamiste finantskonkurentide poolt, siis kannatab liidu rahandusväga palju. Eelkõige loodan, et selles küsimuses saavutatakse kompromiss sel ajal, kuiPrantsusmaa on G20 eesistuja.

Harlem Désir (S&D), kirjalikult. – (FR) Üle kümne aasta on Euroopa sotsialistid võidelnudEuroopa Parlamendis finantstehingumaksu poolt. Sellest maksust oleks kasu mitmel viisil:see mitte üksnes ohjeldaks finantsspekulatsiooni, vaid sellega saaks rahastada ka abiarengumaadele ja nende kohanemist kliimamuutusega, aidates samal ajal suurendadaEuroopa Liidu eelarvet.

Maailmas valitseb praegu teistsugune olukord: surutis on tekitanud veelgi suurema vajadusestabiliseerida finantsturge ning Euroopa Liit vajab uusi vahendeid, et surutisest väljuda –ta peab sellest väljuma elavnemise ja mitte kokkuhoiu abil.

Samal ajal kogub maksu pooldav seisukoht jõudu: aina rohkem valitsusi toetab seda ideedning Euroopa Parlament on juba korduvalt hääletanud finantstehingumaksu kehtestamisepoolt. See uus hääletus maksu poolt on oluline samm: Euroopa Parlament ütleb, et mepeame Euroopa tasandil kohe tegutsema, isegi kui ei ole ülemaailmset kokkulepet. EuroopaParlamendi soov on selge ning hääletus oli ülekaalukas: nüüd peame asuma sõnadelttegudele ning finantstehingumaksu rakendama.

Lena Ek (ALDE), kirjalikult. – (SV) Uuenduslikku rahastamist käsitlevas raportisvaadeldakse mitut olulist tahku. Kahjuks sisaldab see ettepanekut, et Euroopa kehtestaksühepoolselt finantstehingumaksu. Arvan, et tuleks võtta arvesse Rootsi näidet sellise


finantstehingumaksu ühepoolsest kehtestamisest 1980ndatel, mis tõi kaasa selle, et suuremosa aktsiate, võlakirjade ja optsioonidega kauplemisest kolis Londonisse, et me ei teekssama viga Euroopa tasandil. Minu arvates esineb suur oht, et finantsturg ei stabiliseeru, kuiEL kehtestab sellise maksu sõltumatult. Oht, et aktsiate, võlakirjade ja optsioonidegakauplemine kandub üle vähem läbipaistvatele ja vähem avatud turgudele väljaspoolEuroopat, on suur. See ei loo paremaid tingimusi finantsturu kontrollimiseks. Seepärasthääletasin muudatusettepaneku vastu, milles pakuti välja Euroopa Tobini maks, agahoolimata asjaolust, et see ettepanek läks läbi, otsustasin lõpphääletusel hääletada raportipoolt.

See valik tugines asjaolule, et Euroopa liberaalide ja demokraatide liidu fraktsiooni nimelEuroopa 2020. aasta eesmärkide läbirääkijana oleksin vastasel korral riskinud sellega, etoleksin nõrgestanud fraktsiooni läbirääkimispositsiooni meie jaoks olulistel teemadel,nagu tõelise siseturu loomise tähtsus, taristuprojektide rahastamise võimaldamine Euroopaprojektivõlakirjade abil ning võimalik lahendus seoses Euroopa süsinikdioksiidimaksuga.

Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest sellega kaitstakseerivahendite loomist, näiteks finantstehingumaksu kehtestamine, mis võiks suurendadaturgude efektiivsust, suurendada läbipaistvust, vähendada hindade liigset volatiilsust ninganda finantssektorile stiimuleid pikaajaliste, reaalmajandusele lisandväärtust andvateinvesteeringute tegemiseks.

Göran Färm, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog ja Åsa Westlund (S&D), kirjalikult.– (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid oleme väga selle poolt, et kehtestada ülemaailmselttehingumaks. EL peaks väga aktiivselt tegutsema, et selline süsteem kehtestada. Kuirahvusvaheline kokkulepe peaks aja jooksul osutuma poliitiliselt võimatuks, siis tuleksväga hoolikalt kaaluda alternatiivset võimalust kehtestada tehingumaks ainult ELis. Seepeaks tuginema hästi tasakaalustatud mõjuhinnangule. Komisjon koostab praegu analüüsi,aga see pole takistanud tema esindajatel ennetada mitmel juhul sündmusi, väljendadesselgelt negatiivseid seisukohti ELi tasandil maksu kohta. See on meie arvates vastuvõetamatu.Seepärast oleme otsustanud selleks, et anda komisjonile selgelt märku, et sellesse küsimussetuleks suhtuda tõsiselt ning et protsess peab olema objektiivne, hääletadamuudatusettepaneku poolt, milles käsitletakse eelkõige ELi maksu kehtestamist. Vägaoluline on selles küsimuses seada eesmärk ja luua põhjalikult kaalutletud alus otsusetegemiseks.

José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles raportis käsitletakse vajadustleida uusi võimalusi avaliku sektori rahastamiseks maailmas ja Euroopa tasandil.Tegelikkuses sunnib praegune majandus- ja finantskriis liikmesriike hankima tulu, et omaeelarvekriisi leevendada. Uued rahastamisvahendid hõlmavad finantssektori ja CO2

heitkoguste rahastamist.

Viimasel ajal on finantssektor moonutanud oma majandusarengu rahastamise eesmärkening, tuues vabanduseks vajaduse katta riske, tõstnud intressimäärasid, saades kohe vägasuurt kasumit, mis mõjutab tõsiselt riigirahandust ja kodanikke. Samal ajal muudaks CO2

heitkoguste maks põhimõtte „saastaja maksab” õiglasemaks ja järjekindlamaks, aidatesmitte ainult kliimamuutust vähendada, vaid ka selles valdkonnas investeerimisprojekterahastada. Olen nõus finantstehingumaksuga ülemaailmsel tasandil. Leian, et enne sellekehtestamist Euroopa tasandil tuleks teha mõju-uuring. Peale selle olen nõus eurovõlakirjaderakendamisega, sest minu arvates on need ühine vahend võlahalduseks.


João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selles raportis kõneldakse uuenduslikustrahastamisest. Ent tegelikkuses ei saa see mööda vanadest kulunud seisukohtadest, miseiravad kõige elementaarsemat tõde. Finantsturgu oleks pidanud tõhusalt kontrollima jareguleerima juba ammu. Juba ammu oleks pidanud pidurdama spekuleerimist, olenematasellest, kas see hõlmas tooraineid, sealhulgas toidukaupu, kinnisvara, hüvitisi ja pensioneidvõi riikide võlakohustusi (need on vaid mõned näited). Ent Euroopa Komisjon keeldubkangekaelselt nende ettepanekutega tegelemast. Seda hoolimata teadmisest, et maksupettuseja maksudest kõrvalehoidumise põhjustatud finantskahjud Euroopas on hinnangutekohaselt 200–250 miljardit eurot aastas. Sellest summast piisaks eelarvepuudujäägivähendamiseks, ilma et oleks vaja tõsta tööjõumakse – see on vana lahendus. Samuti keeldubta kangekaelselt kehtestamast finantstehingumaksu ELi tasandil ega nõua selle vastuvõtmistülemaailmsel tasandil.

Sama kehtib maksuparadiiside häbiväärse jätkuva olemasolu kohta. Need oleksid viisid,kuidas teenida tulu, et võidelda vaesuse ja muude püsivate majanduslike ja sotsiaalseteprobleemidega. Praegused hinnangud isegi madala määraga finantstehingumaksust saadavatulu kohta näitavad, et ELi tasandil suudetaks teenida ligikaudu 200 miljardit eurot aastas.

Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. – (IT) Mul on hea meel uuenduslikke rahastamisvahendeidkäsitleva resolutsiooni üle, mis näitab Euroopa Parlamendi osalust arutelus, kuidas tekitadauut tulu, tagada õiglane maksupoliitika ning maksimeerida tulu teenimise suutlikkust.Toetan finantstehingumaksu kehtestamist: hiljutine kriis – milles võime süüdistada teatavatspekulatiivset rahastamist – näitab, kuidas riigid ja kodanikud maksavad lõpuks isiklikultteiste põhjustatud kahju kinni.

Finantstehingute maks paisutaks ELi eelarvet 200 miljardi euro võrra igal aastal ning aitaksohjeldada spekulatiivset tegevust, muutes selle kallimaks ja seega vähem ligitõmbavaks.Ent arvan, et see maks tuleks kehtestada kogu maailmas ja mitte ainult Euroopas, et vältidaebasoodsa konkurentsiolukorra tekitamist Euroopa enda jaoks, mis, ärgem unustagem,on väga atraktiivne, sest see on suurim ülemaailmne turg. Me kõik peaksime tundmaheameelt ka Euroopa Parlamendi toetuse üle eurovõlakirjadele ja projektivõlakirjadele,mis soodustavad elavnemist, stimuleerides reaalmajandust ja julgustades Euroopa majandusejaoks olulise taristu loomist.

Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Pikka aega on esinenud vajadus kontrollidaja tõhusalt reguleerida kapitaliturgu, hoides ära spekuleerimist väga paljude toodetega,sealhulgas toorainete, kinnisvaratehingute, hüvitiste, pensionide ja kindlustusega ningterve rea tuletisinstrumentidega, sealhulgas spekuleerimist valitsussektori võlaga.

Kahjuks ei ole Euroopa Komisjon teinud nende ettepanekute puhul mingeid edusamme,samal ajal kui on hästi teada, et maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise põhjustatudfinantskahjud Euroopas on hinnangute kohaselt 200–250 miljardit eurot aastas. Ainuüksisellest summast piisaks eelarvepuudujäägi vähendamiseks, ilma et oleks vaja tõstatööjõumakse.

Ent kui meil oleksid ka finantstehingute maksud ülemaailmsel ning seega ka Euroopa Liidutasandil ja poleks enam maksuparadiise ja spekulatiivseid finantstooteid, siis oleksid meilveelgi suuremad summad, millega lahendada majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme.

Praegused hinnangud isegi madala määraga finantstehingumaksust saadava tulu kohtanäitavad, et Euroopa Liidu tasandil suudetaks teenida ligikaudu 200 miljardit eurot aastas.


Seda arvestades ei saa me olla nõus, et selge seisukohaga finantstehingumaksu kehtestamisekohta tuleks viivitada täiendavate uuringute ja hinnangute ettekäändel.

Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Kui finantssüsteemi, mis vastutabjärelemõtlematute tehingute ja spekuleerimise eest, peetakse üheks peamiseks finantskriisipõhjuseks, siis on õige, et vastutavad isikud peaksid tasuma oma osa, pakkudes kõigeulatuslikumat majanduslikku tuge. Sellegipoolest arvan, et selles raportis välja pakutudmeetod mõjutab konkurentsi ebakindlat tasakaalu, nõrgestades selle alustalasid, sest sedatuleks kohaldada kogu maailmas. Seetõttu ning selleks et hoiduda ohtliku pretsedendiloomisest Euroopa maksusüsteemi puhul, ei toeta ma Anni Podimata raportit ja hääletasinselle vastu.

Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Hääletasin muudatusettepanekute poolt ja nendeteksti osade poolt, mis on seotud finantstehingute maksustamisega. Tegelikult hääletasinselle põhimõtte poolt, et kaasata finantsasutused, et aidata kanda surutise kulusid, milleeest nad vastutavad, ning tugevdada meie avaliku sektori vahendeid.

Ent selle raporti puhul, mille vastu ma hääletasin, on probleemiks see, et raporti põhieesmärkon kehtestada uuenduse kaudu uusi makse, mida hallatakse võimaluse korral Euroopa võiülemaailmsel tasandil või vähemalt rahvusvaheliste asutuste poolt, mis otsustavad, kes onabisaajad ja kuidas raha kasutatakse. Peale selle puudub garantii, et tööjõumakse alandataksemärkimisväärselt. Samamoodi olen kindlasti vastu süsinikdioksiidimaksule igal tasandil,sest see karistaks alati kõige kehvemas seisus kodanikke, nagu näitab Sarkozy ebaõiglaneja ebapopulaarne projekt.

Olen vastu ka Euroopa võlakirjade emiteerimise eest vastutava Euroopa asutuse loomisele,et koondada avaliku sektori võlakohustusi – see on tõeline boonus hullumeelsete jaoks,kelle eest maksavad arukamad inimesed. Lisaks on mul kahju, et ehkki arengu rahastamiselepühendatud osas taunitakse õigesti valitsuse korruptsiooni ja maksuparadiise, hoidutaksehoolikalt mõistmast hukka rahvusvaheliste ettevõtete häbiväärseid tavasid ja eelkõigenende ülekandehindade kasutamist.

Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Uuenduslikku rahastamist käsitlev raport annabfinantsasutustele ja eelkõige pangandussektorile kindlalt teada, et on aeg täiendavaltreguleerida finantssektorit, pannes pangad halduslikult vastutama ja seaduslikult aru andmaoma hooletu tegevuse ja ebatõhusate riskijuhtimistavade eest. On ilmnenud, etfinantsteenuste turg ei suuda tihti end piisavalt reguleerida ning tarbijakaitse ja tagatistekvaliteeti finantsteenuste sektoris tuleb märgatavalt ja kindlalt parandada, eriti seosesjärelevalve ja jälgimisega. Praegust olukorda võib kasutada võimalusena tugevdadafinantsteenuste valdkonda ning taastada kodanike ja tarbijate usaldus sektori vastu, sestjust nemad maksavad praegu kinni suurte eksimuste kulud ning käendavad suurifinantsasutusi.

Seda arvestades peaks komisjon esmalt hindama mõju, mida finantstehingumaks avaldabEuroopa majandusele, sest mis tahes tulevased ettepanekud ei tohiks põhineda üksnesotsustel, mis on tehtud vaid hetkevajaduste rahuldamise ajel, vaid peaksid tuginemapragmaatilisele käsitlusviisile, mis suudab ületada hetke probleemid ning taastada Euroopakodanike usalduse finantsturgude vastu.

Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) Podimata raporti vastuvõtmine andis EuroopaParlamendile võimaluse näidata sõnaselget toetust finantstehingumaksu kehtestamiseleEuroopa tasandil. Seni olid Euroopa parempoolsed kas parlamendikomisjonides või


täiskogu istungitel alati nurjanud sotsialistide ettepanekud selles küsimuses. Tõsiasi, etparlamendiliikmete enamus ning seega ka osa parempoolsetest on võidetud selle projektipoole, mida sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis onmitu aastat toetanud, on hea uudis. See näitab, et hakkame üheskoos tasapisi mõistmaselle projekti häid külgi. See hääletus on uus etapp finantsvahendi kehtestamisel, midakasutatakse eelkõige selleks, et hankida täiendavaid omavahendeid ELi eelarvesse, aga kaarengualgatuste toetamiseks rahvusvaheliselt. Ent võitlus pole läbi. Siiani on see ainultpoliitiline seisukoht. Peame püsima valvel, kas Euroopa riigipead või valitsusjuhid, kellestsuur enamus on parempoolsed, soovivad lisaks sõnadele ka tegelikult seda maksukehtestada.

Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Oleme mitu aastat võidelnudfinantstehingumaksu kehtestamise nimel. Hoolimata mitmetest reservatsioonidest, mison selle mõttega kaasnenud, on selle resolutsiooni vastuvõtmine suure enamuse pooltoluline samm. Toetades finantstehingute rahvusvahelist maksustamist ning igal juhulsoovitades kehtestada selline maks Euroopa Liidus, loob Euroopa Parlament aluse uueksülemaailmseks finantskorraks. Pealegi peaksime välja tooma uued finantsväljavaated, midasee maks pakub, sest selle kehtestamine võib tuua kasu 200 miljardit eurot aastas. Seehääletus on suur võit, nüüd peavad rahvusvahelised asutused olema sama julged nagu onolnud Euroopa Parlamendi liikmed.

Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Finantstehingute maksustamine on teema,mille nimel Euroopa sotsialistid ja vasakpoolsed on pikka aega võidelnud. Minu Kreekakolleegi Anni Podimata raporti vastuvõtmine suure häälteenamusega kinnitab EuroopaParlamendi poliitilisi edusamme. See on suur võit Euroopa vasakpoolsete jaoks ning võimeselle üle uhked olla. Ehkki tekstil puudub otsene seadusandlik mõju, on see otsustavpoliitiline edusamm: nüüdsest ei suuda Euroopa parempoolsed Euroopa Parlamendis sellisemaksu kehtestamist takistada. See on tõeline samm eelarvega seotud föderalismi suunas,mis on ainus viis, kuidas Euroopa Liit saavutab oma eesmärgid seoses majanduskasvu,tööhõive ja surutisest väljumisega.

Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult . – (LT) Nõustusin selle raportiga, sest uuenduslikerahastamisvahendite üks põhieeliseid on see, et nendest võib tõusta topeltkasu, kuna needvahendid aitavad saavutada tähtsaid poliitilisi eesmärke, näiteks finantsturgude stabiilsustja läbipaistvust, ja pakuvad märkimisväärset tulupotentsiaali, ent arvesse tuleks võtta kanende vahendite mõju finantssektori tegevuse negatiivsele välismõjule. Olen nõus sellega,et nähakse ette ja kutsutakse üles kasutama uuenduslikke finantsmeetmeid, et saada sellestsektorist suuremat tulu ning vähendada tööjõu maksukoormat. See võiks aidata parandadaturgude efektiivsust, suurendada läbipaistvust ja vähendada spekuleerimist ning isegihindade liigset volatiilsust ja anda finantssektorile stiimuleid pikaajaliste, reaalmajanduselelisandväärtust andvate investeeringute tegemiseks ning aidata rahastada ülemaailmseidavalikke hüvesid ja vähendada eelarvepuudujääki. Toetan Euroopa ühiste projektivõlakirjadeemiteerimise mõtet, et rahastada Euroopa suuri taristuga seotud vajadusi ja ELi 2020. aastastrateegia tegevuskavas sisalduvaid tõukeprojekte, eeldatavaid uusi ELi strateegiaid, naguuus energiataristu arengustrateegia, ja muid ulatuslikke projekte. ELi projektivõlakirjadtagaksid vajalikud investeeringud ja looksid piisava kindlustunde ning muutuksid seeläbioluliseks vahendiks avalikkuse toetuse võimalikult tõhusaks kasutamiseks. Need projektidpeavad aitama kaasa meie majanduskeskkonna teisenemisele, sillutades teedsüsinikdioksiidiheitevaba majanduse suunas.


Arturs Krišjānis Kariņš (PPE), kirjalikult. – (LV) Uus finantstehingumaks ei lahendaEuroopa Liidu liikmesriikide eelarveprobleeme. Seepärast ei toetanud ma raportit, miskäsitleb uuenduslikku rahastamist ülemaailmsel ja Euroopa tasandil. Vastupidi mõneinimese arvamusele hakkavad seda maksu maksma mitte pangad, vaid nende kliendid,seega samad maksumaksjad. Me ei tohiks majanduse taastumise ajal kehtestada uusi makse,vaid peame selle asemel vähendama valitsussektori kulutusi. Uus maks vaid varjaks valitsustesuutmatust kulusid vähendada ega omaks soovitud mõju.

Giovanni La Via (PPE), kirjalikult . – (IT) Täna Euroopa Parlamendis hääletusele pandudraport on seotud uuenduslike finantsvahendite kehtestamisega. Soovisin resolutsioonileoma hääle anda, sest viimaste aastate majanduskriis on selgelt osutanud puudulikuleregulatsioonile ja vajadusele luua uusi finantsvahendeid, mis suudavad ohjeldada ulatuslikkefinantsspekulatsioone. Selle ELi meetmega suudetakse seega kahtlemata taaskehtestadavajadus vastata reaalmajanduse huvidele, toetades pikaajalisi investeeringuid ja luues uusitäiendavaid vahendeid, mis seisaksid vastu suurtele ülemaailmsetele ja Euroopaprobleemidele ja lahendaks need, saavutades ELi 2020. aasta strateegiale vastavadmajanduskasvu- ja arengueesmärgid. Finantstehingute tohutu kasv on paljastanud kasvavalõhe finantssektori ja reaalmajanduse vahel. Finantstehingumaksu kehtestamine, Euroopaühiste võlakirjade emiteerimine ja oodatav süsinikdioksiidimaks on mõned ettepanekud,mis on suunatud uute protsesside loomisele, mida on vaja meie majanduse jaoks, aga misei tohi siiski omada negatiivset mõju kõige haavatavamatele tarbijatele.

Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Tunnen väga suurt heameelt maailma jaEuroopa tasandil uuenduslikku rahastamist käsitleva raporti hääletuse tulemuste üle. Sellesraportis on hõlmatud kaks väga olulist küsimust, nimelt finantstehingumaks jaeurovõlakirjad. Need võivad olla olulised rahastamisallikad, et suurendada ELi rahalist jamajanduslikku suutlikkust, võimaldades tal rakendada suuri ja strateegilise tähtsusegaprojekte, sealhulgas transpordija energiaprojekte, ning võimaluse korral hõlbustadaerakapitali kaasamist. Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon EuroopaParlamendis on sellist lahendust soovinud juba mõnda aega. Mul on hea meel, et selgeenamus hääletas nende uuenduslike lahenduste elluviimise poolt.

Sabine Lösing ja Sabine Wils (GUE/NGL), kirjalikult. – (DE) Vasakpoolsed on toetanudfinantstehingumaksu kehtestamist mitu aastat. Euroopa Parlament kiitis selle mõtte tänaüldjoontes heaks. Podimata omaalgatuslik raport, mille Euroopa Parlament vastu võttis,ei väljenda kindlat seisukohta finantstehingumaksu poolt või vastu. Pole selge, kas võimeoodata vastavat ettepanekut komisjonilt ja kui võime, siis millal. Meil on veel pikk tee enneseadusandliku protsessi käimalükkamist. Praegu koostab komisjon üksnesteostatavusuuringut. Selle teostatavusuuringu üks raamtingimusi on asjaolu, etfinantstehingumaks ei tohi kahjustada konkurentsivõimet. On üsna ebarealistlik loota, etfinantstehingumaks kehtestatakse praegu kogu maailmas. Omaalgatuslikus raportis eikäsitletud vaid finantstehingumaksu küsimust, vaid ka konkurentsipoliitika sujuvattoimimist ELis ja käibemaksumudeli põhjal süsinikdioksiidimaksu kehtestamist, millegamaksustatakse iga toode siseturul.

Me ei saa seda süsinikdioksiidimaksu heaks kiita. See on konservatiivide keskkonnapoliitikanõue, nemad soovivad energialiikide kombinatsiooni, milles ühendatakse tuuma- jataastuvenergia. Tuumaenergia jääks sellest maksust puutumata. Kutsume üles maksustamaenergiasisendeid, hõlmates ka tuumaenergia, ühise primaarenergia-/süsinikdioksiidimaksukaudu. Jäin lõpphääletusel erapooletuks, sest ma ei saanud hääletada raporti poolt, milles


ühendatakse hea idee ehk tehingumaks meetmetega, mis tekitaksid veelgi suurema koormaEuroopa kodanike jaoks.

Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Viimastel aastatel on ülemaailmnemajandus- ja finantskriis toonud esile ülemaailmse finantssüsteemi õigusliku jajärelevalveraamistiku tõsised vead. Finantstehingutele on iseloomulik nende mahu jõulinekasv ning märgatav lahknevus finantstehingute mahu ja reaalmajanduse vajaduste vahel.Lühiajalised investeeringud, mis on valdavad, on toonud kaasa liigse volatiilsuse ja riskidevõtmise. Lühiajalised spekulatiivsed tehingud olid kriisi keskmes ning on rõhutanud selgetseost finantsvaldkonna ebatõhusa reguleerimise ja järelevalve ning riigi rahandusejätkusuutlikkuse vahel. Hääletasin selle raporti poolt, sest sellise turukäitumise põhjustatudprobleemid on avaldanud suurt mõju riigi rahandusele, Euroopa kodanikele jne. Raportigasoovitakse luua vahendid, mille eesmärk on vähendada spekuleerimist, tagada koormuseõiglane jagunemine finantssektori peamiste osaliste vahel ning luua uusi täiendavaidressursse põhiliste probleemide lahendamiseks.

Maksudest kõrvalehoidumine ja maksupettus lähevad hinnangute kohaselt ELiliikmesriikidele praegu maksma ligikaudu 250 miljardit eurot aastas. Uudne element onfinantstehingumaks, mis tooks tulu ligikaudu 200 miljardit eurot aastas ELile ning ohjeldaksspekulatiivseid tehinguid.

David Martin (S&D), kirjalikult. – Selle raporti poolt hääletades vastavad EuroopaParlamendi liikmed üldsuse üleskutsele tagada finantssektori õiglane maksustamine.Finantssektor on suures osas käibemaksust vabastatud ning liiga madala maksukoormusega,samal ajal kui tavakodanikud on pidanud kandma finantskriisi kulusid, sealhulgas 9500euro suuruse valitsuse toetusega igalt täiskasvanult ja lapselt ELis. Sellel hääletusel onEuroopa Parlamendi liikmed toetanud sadu tuhandeid kampaaniakorraldajaid, kestegutsevad aktiivselt Robin Hoodi maksu nimel – üliväike maks finantstehingutelt, misvõib tuua sisse miljardeid, et lahendada enda prioriteetsed probleemid ning täita meiekohustust võidelda vaesuse ja kliimamuutusega rahvusvaheliselt.

Ülemaailmne kokkulepe oleks parim viis sellise maksu kehtestamiseks, agaÜhendkuningriigi tempelmaks aktsiatelt näitab, et on võimalik kehtestada toimivat, hästikavandatud finantstehingumaksu konkurentsivõimet kahandamata. Kogu Euroopa Liituhõlmav kooskõlastatud finantstehingumaks oleks esimene samm ülemaailmsefinantstehingumaksu suunas. Praegu on aeg tegutseda ning EL saab juhtida seda kampaaniatülemaailmse õiglasema maksustamise nimel.

Arlene McCarthy (S&D), kirjalikult. – Fraktsiooni Labour Euro parlamendiliikmedreageerivad üldsuse üleskutsele finantssektori õiglaseks maksustamiseks. Finantssektor onsuures osas käibemaksust vabastatud ning liiga madala maksukoormusega, samal ajal kuitavakodanikud on pidanud kandma finantskriisi kulusid, sealhulgas 9500 euro suurusevalitsuse toetusega igalt täiskasvanult ja lapselt ELis. Sellel hääletusel on fraktsiooni LabourEuro parlamendiliikmed toetanud sadu tuhandeid kampaaniakorraldajaid, kes tegutsevadaktiivselt Robin Hoodi maksu nimel – üliväike maks finantstehingutelt, mis võib tuua sissemiljardeid, et lahendada enda prioriteetsed probleemid ning täita meie kohustust võideldavaesuse ja kliimamuutusega rahvusvaheliselt. Ülemaailmne kokkulepe oleks parim viissellise maksu kehtestamiseks, aga Ühendkuningriigi tempelmaks aktsiatelt näitab, et onvõimalik kehtestada toimivat, hästi kavandatud finantstehingumaksu konkurentsivõimetkahandamata. Kogu Euroopa Liitu hõlmav kooskõlastatud finantstehingumaks oleks


esimene samm ülemaailmse finantstehingumaksu suunas. Praegu on aeg tegutseda ningEL saab juhtida seda kampaaniat ülemaailmse õiglasema maksustamise nimel.

Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Finantstehingumaksu ideed onvasakpoolsed aastaid toetanud. Praegu valitseb selle idee suhtes konsensus. See meieseisukohtadele järeleandmine on teretulnud. Sellegipoolest peaks finantstehingumaksueesmärk olema üksnes inimeste üldise huvi edendamine, mitte vabakaubanduse sujuvtoimimine ega saasteõigustega kauplemine, mida mõned – ja tõepoolest ka see tekst –nimetavad süsinikuturuks. Hääletan selle hea idee julma ülevõtmise vastu.

Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Hoolimata nõustumisest suure osaga selle raportisisust, ei saanud ma hääletada selle poolt, sest sellega toetatakse finantstehingumaksukehtestamist (ülemaailmsel või vähemalt Euroopa tasandil), ehkki selles mööndakse, etsellise teguviisi tagajärgi tuleb uurida (pakkudes selleks välja tagantjärele toimuva uuringu).Fraktsioon, mida ma esindan, on alati võidelnud sellise finantstehingumaksu kehtestamisevastu Portugalis, pidades silmas kahjulikku mõju, mida see võib avaldada finantsturgudele.Portugal on kurnatud ega suuda võtta täiendavat maksukoormat, arvestades seda, etlõppkokkuvõttes maksaks seda maksu kodanikud, sest finantsasutused kannavad selle üleoma klientidele. Sellise maksu kehtestamine ainult Euroopa tasandil võib tuua kaasa selle,et teised turud omandavad konkurentsieelise Euroopa finantsturgude ees.

Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin Podimata raporti poolt, miskäsitleb uuenduslikku rahastamist maailma ja Euroopa tasandil, sest sellega viiakse elluidee, mis on olnud üks vasakpoolsete alustalasid maailmas: finantstehingumaksukehtestamine. Tekstis võidaks kindlasti olla palju julgem ja mitte panna seda maksu sõltumasamasuguse maksu kehtestamisest ülemaailmsel tasandil.

Minu poliitiline organisatsioon on alati toetanud vajadust kehtestada maailma kapitalivoolemaks, näiteks nn Tobini maks. Seetõttu arvan, ehkki raportis tehtud ettepanek tundubmulle ebapiisav, et see on samm õiges suunas.

Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ülemaailmse majandus- ja finantskriisi saabudes2007. aastal saime jälgida ülemaailmse finantssüsteemi õigusliku ja järelevalveraamistikusuuremaid vigu. Võitlesin kindlakäeliselt Euroopa Parlamendis uuendusliku rahastamisepoolt, luues töörühma rahvusvahelistelt tehingutelt makstava maksu teostatavuse teemal.Olen veendunud, et selline maks mitte ainult ei võimaldaks finantssektori parematregulatsiooni, piirates puhtspekulatiivset tegevust, vaid aitaks ka kõige vaesematel riikidel,eelkõige arengumaadel, ning sealhulgas vähim arenenud riikidel saavutada aastatuhandearengueesmärgid ning võtta meetmeid kliimamuutusega kohanemiseks.

Finantstehingumaks Euroopa tasandil võiks tekitada ligikaudu 200 miljardit eurot tuluaastas Euroopa Liidus ning ligi 650 miljardit USA dollarit aastas kogu maailmas. Kuiteeksime pidevaid edusamme Euroopa tasandil, kohaldades rahvusvahelistelefinantstehingutele maksu, siis säilitaksime tugeva sõnumi, mille edastasime 2010. aastadetsembris, kui võtsime vastu soovituse pealkirjaga „Finants-, majandus- ja sotsiaalkriis:soovitused meetmete ja algatuste võtmiseks“.

Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Selle raporti vastuvõtmine oleks esimene kindelsignaal Euroopa Parlamendilt finantstehingumaksu poolt ajal, mil komisjon kasutabebaselget käsitlusviisi, näidates nii soovi reguleerida finantssektori osalisi, aga vabastadesnad maksustamisest. Oluline on osutada mõnede parempoolsete liidrite silmakirjalikeleseisukohtadele, kes kutsuvad üles finantssektorit maksustama, aga ainult maailma tasandil,


kus selle rakendamine on meile kõigile teadaolevalt väga ebatõenäoline. Komisjon peaksandma täpselt ja selgelt märku asjaolust, et tehingumaksu peab maksma igaüks. Olukord,kus põllumajandustootjad maksavad maksu ja finantssektor ei maksa, pole vastuvõetav.Sotsiaalne ebaõiglus tekitab vimma ning keeldude puudumine muudab valitsusasutusedpankade loodud liivakastiks. Hääletasin poolt.

Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Finantstehingumaksu kehtestamine on õigessuunas astutud samm ning mõjutab peamiselt riskifonde ja sarnaseid tooteid, millest tundubreaalmajandusele väga vähe kasu olevat. Euroopal on kindel õigus selles vallas juhtohjadvõtta – pealegi peaksime jäämagi ootama, kui üritaksime kaasata ka ameeriklasi. Entfinantstehingumaksu ei tohiks kasutada võimalusena kehtestada ELi maks tagaukse kaudu.Ent kahjuks juhib Anni Podimata raport meid just selles suunas. Liikmesriigid peavad jäämamaksuvaldkonnas suveräänseks. Kui Brüssel ei suuda saada hakkama rahaga, mida ta saab,siis ta peab oma rihma koomale tõmbama. Juba on piisavalt volitusi, mida saab pareminireguleerida riigi ja mitte ELi tasandil. Teised raportis esitatud üleskutsed, nimelteurovõlakirjade ja süsinikdioksiidimaksu kehtestamine, tuleks tagasi lükata. Ühest küljeston eurovõlakirjad toode, mis on vastuolus igasuguse majandusliku mõtlemisega, ningteisest küljest peavad maksustamisel nõuetekohaselt käituvad euroala riigid jälle ebaõiglaseltkulusid katma. EL muutuks lihtsalt vahendajaks. Peale selle kahjustaks küsitavateeesmärkidega süsinikdioksiidimaks Euroopa majandust ja kaotaks töökohti ning avaldaksseega enamikule inimestest ebasoodsat mõju. Seetõttu tuleks raport tagasi lükata.

Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti vastu ning ehkki mõte,et tuge peaks pakkuma finantssüsteem, mida tuleks suurel määral süüdistada viimase kaheaasta kriisis, tundub õige, siis selle rakendamise viis viib mind suurde hämmingusse.

Pean ütlema, et mul on hea meel eurovõlakirjade loomise ettepaneku üle, mida peankasulikuks vahendiks, aga mulle valmistab muret raporti põhiosa, mis käsitlebfinantstehingumaksu kehtestamist. Minu arvates on liiga riskantne kohaldada seda ainultühel Euroopa Liidu tasandil, sest see võib muuta kogu ELi finantssüsteemikonkurentsivõimetuks ning ettevõtjad saaksid sellest suuremate raskusteta hoiduda,keskendudes teistele turgudele.

Peale selle ei soovi ma, et see maks sillutaks teed võimaliku tsentraliseeritud ELimaksusüsteemi loomiseks, millele ma olen täielikult vastu.

Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE Tänini on Euroopa maksumaksja kandnudmajanduskriisi põhilist finantskoormat. Seepärast on oluline, et tuleks kasutada muidvahendeid, et tagada, et finantsturgude osalised ja spekulandid võtaksid osa vastutusestenda õlule. See oleks õiglane. Ent finantstehingumaksu ei tohiks kasutada vabandusenaBrüsseli poolse otsese maksustamise kehtestamiseks. See vähendaks liikmesriikidemaksusuveräänsust ja üldist suveräänsust. See raport kaldub sellesse suunda, mistõttu mahääletasin selle vastu.

Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, mis käsitlebuuenduslikku rahastamist maailma ja Euroopa tasandil. Euroopa oma maailma suurimafinantsturuga üritab tasapisi taas jalule tõusta pärast kriisi, mille mõjusid on tunda veelmitu aastat. Seega on väga oluline kehtestada uuenduslikud finantsmeetmed, mis tagaksidfinantsstabiilsuse ja läbipaistvuse. Praegu on suurem osa finantsteenuseid käibemaksustvabastatud. Seepärast läheb oluline osa tulust finantssektori kaudu kaduma jamaksukoormus kasvab töötava elanikkonna jaoks. Leian, et finantstehingumaks on tõhusrahastamismeede, mis aitaks vähendada spekuleerimist ja riigieelarve puudujääki. Olles


nõuetekohaselt hinnanud selle võimalikku negatiivset mõju ELi konkurentsivõimelemaailmas, peame igakülgselt pingutama, et tagada selle kohaldamine ka ülemaailmseltasandil. Lisaks oleks kõikide riikide SKP suurendamiseks soovitatav kehtestada makspankade varadelt, mis oleks proportsionaalne asjaomase krediidiasutuse süsteemsetähtsusega ning tegevusega kaasneva riskitasemega. Olen nõus ettepanekuga emiteeridaEuroopa projektivõlakirju kui ühist võlahaldusvahendit, mis aitab meelitada ligi suuremaidinvesteeringuid Euroopa taristuprojektidesse. Peale selle on süsinikdioksiidimaksustmaksimaalse kasu saamiseks vaja kehtestada kohustuslikud miinimumnõuded kõikideliikmesriikide jaoks, hoidudes suurema osa koorma panekust madala sissetulekugatarbijatele.

Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Euroopa Parlamendiomaalgatusliku raporti poolt, mis käsitleb uuenduslikku rahastamist maailma ja Euroopatasandil. Finants- ja võlakriis on toonud esile lüngad finantssektori toimimises ja kontrollis.Maksu kehtestamine ülemaailmsetele finantstehingutele ei ole uus ettepanek ning kindlastion see ebapopulaarne eranditult kõikides arenenud riikides ja eriti nendes, kus kasutataksemadalate maksude poliitikat. Ent kui ülemaailmne kokkulepe osutub võimatuks, siis aitabfinantstehingumaksu kehtestamine ELis, kui see ei kahjusta tema konkurentsivõimet,parandada selle sektori toimimist ning samal ajal tekitada olulist tulu riigile. See on põhilinemuudatusettepaneku 2 eesmärk, mille poolt ma hääletasin.

Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport on seotud uuenduslikerahastamisvahenditega maailma ja Euroopa tasandil. Raportis tuuakse välja meetmedülemaailmse finantssüsteemi õigusliku ja järelevalveraamistiku tõsiste vigade parandamiseks,mis tulid ilmsiks 2007.–2009. aasta ülemaailmse majandus- ja finantskriisi ajal.Finantstehinguid iseloomustab praegu väga suur mahu kasv ning oluline mittevastavusfinantstehingute mahu ning nendega nii-öelda tegelikus maailmas seotud vajaduste vahel.Uued kauplemisvõtted, näiteks lühiajalised investeeringud ja automaatne välkkauplemine,mis on omandanud keskse rolli ülemaailmsetes finantssuundumustes ning toonud kaasaliigse volatiilsuse ja riskide võtmise, väärivad valitsuse liikmete tähelepanu. Need on piisavadpõhjused, miks Euroopa Parlament peaks oma pädevuse raames andma oma panuse jaosutama meetmetele, mida ta peab praeguse olukorra lahendamisel asjakohaseks.

Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. – (SV)Uuenduslikku rahastamist käsitlev raport puudutab mitut olulist tahku, näiteks tõelisesiseturu loomise tähtsust Euroopa majanduskasvu alusena, Euroopa projektivõlakirjadeabil Euroopa taristuprojektide rahastamise võimaldamise olulisust, samuti võimalikkulahendust Euroopa süsinikdioksiidimaksu näol, et saaksime Euroopas minna üle kestlikuletootmisele. Asjaolu, et raportis märgitakse, et ELi liikmesriigid peavad täitma oma seatudabieesmärke, on samuti oluline.

Sellegipoolest otsustasime jääda lõpphääletusel erapooletuks, sest meie arvates ei ole heamõte, et Euroopa kehtestab finantstehingumaksu sõltumatult, kui teised riigid seda ei tee.Usume, et arvesse tuleks võtta Rootsi näidet 1980ndatel sellise finantstehingute maksuühepoolsest kehtestamisest, mis tõi kaasa selle, et suurem osa aktsiate, võlakirjade jaoptsioonide kaubandusest kolis Londonisse, et me ei teeks sama viga Euroopa tasandil.

Leiame, et on suur risk, et stabiliseeriv mõju, mida me loodame, et finantstehingumaksfinantsturgudel avaldab, ei avaldu, kui EL kehtestab sellise maksu sõltumatult. Oht, etaktsiate, võlakirjade ja optsioonidega kauplemine kandub üle vähem läbipaistvatele javähem avatud turgudele väljaspool Euroopat, on suur. See ei tekita paremaid tingimusi


finantsturu kontrollimiseks ning kahjustaks finantsturu ühist järelevalvet Euroopas, milleoleme kehtestanud.

Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ülemaailmse finantskriisi ja sellest tulenevaulatusliku surutise ületamiseks on mitu valitsust suurendanud valitsussektori võlakohustusijätkusuutmatu tasemeni eesmärgiga päästa finantsettevõtteid ning stimuleerida oma riigimajandust. Samal ajal koguneb pankadel kasum tulenevalt erinevustest, mis esinebkeskpankadelt peaaegu intressivabalt saadud laenude ning klientidele ja riigile antava laenuhinna vahel. Seega on finantsasutuste moraalne kohus võtta endale vastutus nendepõhjustatud kriisi eest. Finantstehingumaks on vähim, mida saab nõuda.

Neile, kes soovivad selle kohustuse edasilükkamist ettekäändel, et sellise maksu võibkehtestada üksnes ülemaailmsel tasandil, ütleksin: 1) et selle maksu ühepoolne kehtestaminetugevdaks oluliselt ELi positsiooni; 2) kui osa spekulatiivsetes tehingutes kasutatavatkapitalist peaks EList lahkuma, siis tooks see kaasa finantsturgude volatiilsuse vähenemise,millest tõuseks kasu; 3) kui ülemaailmne finantsregulatsioon ei ole elujõuline ega soovitatav,siis on vaja arukaid eeskirju kapitali ringluse kohta. Raport on samm selles suunas.

Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. – (DE) Hääletasin raporti poolt, sest on ülim aeg, etEL võtaks juhtohjad ning kehtestaks Euroopa tasandil finantstehingumaksu. Leian, et kuime astume selle esimese sammu, siis see suurendab tõenäosust, et saavutatakse ülemaailmsefinantstehingumaksu eesmärk. Minu fraktsiooni esitatud muudatusettepanek, milleskutsutakse üles kehtestama finantstehingumaks ELi tasandil viivitamata (näiteks edasisiuuringuid tegemata) võeti napi enamusega vastu. Palun nüüd vastutaval volinikul AlgirdasŠemetal lõpuks meetmeid võtta.

Resolutsioon võeti vastu suure häälteenamusega: 529 poolthäält, 127 vastuhäält ja 18erapooletut. See on Euroopa Parlamendi kindel märguanne, mida komisjon ei saa eirataega nõrkadel põhjendustel teisiti tõlgendada. Kutsun president Barrosot üles võtmameetmeid, kasutama komisjoni algatusõigust ning esitama meile, seadusandlikule kogule,ettepaneku eelnõu. Sel viisil oleks võimalik hankida kokku 200 miljardit eurot – vahendeid,mida on hädasti tarvis ning mille võiksid tagada need, kes on kriisi põhjustanud. Me eipeaks pöörduma maksumaksja poole, et hüvitada finantskriisi põhjustatud puudujäägid,vaid selle asemel nõudma, et erasektor maksaks lõpuks oma osa. Seda raha tuleks kasutadanii eelarve tugevdamiseks kui ka eraldi tuluallikana ELi eelarve jaoks.

Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Parlament kordas tänaüleskutset kehtestada ELi tasandil finantstehingumaks, mis on uuenduslikku rahastamistkäsitleva, Euroopa Parlamendi liikmete vastu võetud raporti osa. Rohelised on juba ammusoovinud finantstehingumaksu kehtestada ning tundsid hääletuse üle heameelt, seejuuresroheliste parlamendiliige Philippe Lamberts kommenteeris: „Euroopa Parlament on jätkuvaltavaldanud survet finantstehingumaksu kehtestamiseks ELi tasandil. Ehkki lõppeesmärkpeaks olema kehtestada ülemaailmne finantstehingumaks, siis on ELi jaoks selgeid eeliseid,kui ta ise algatust üles näitab. Euroopa Parlamendi liikmed kutsusid täna komisjoni ülesastuma selles suunas samme. Rohelised on pikka aega võidelnud finantstehingumaksukehtestamise nimel, mis aitaks ohjeldada kahjutoovat spekuleerimist ning oleks ka uueksriigile tulu teenimise allikaks. Peale selle, et finantstehingumaks on võimalik väga suurtuluallikas ajal, mil riigikassad on hädas, on see sotsiaalselt õiglane. Finantstehingumakslahendaks selgelt ka süsteemse riski, mis tuleneb välkkauplemisest, toimides riskantsespekuleerimise piirajana. On aeg, et komisjon ja liikmesriigid lõpetaksid ettekäänetetoomise.“


Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hiljutine majanduskriis on paljastanud ülemaailmsefinantssektori õigusliku ja järelevalvesüsteemi puudused.

Pahatihti on nende tehingute maht ületanud kõvasti tegeliku maailma vajadused,põhjustades spekuleerimist, mis on aja jooksul muutnud seonduva kapitali äärmiseltvolatiilseks ja seadnud selle maksejõuetusohtu. Esimesena on hoobi saanud maksumaksjad,seda ka töötuse suurenemise ja palkade vähenemise tõttu ning sotsiaalteenustele vähendatudjuurdepääsu ja ebavõrdsuse suurenemise tõttu.

Tulevaste kriiside ärahoidmiseks peab EL nüüd toetama tegelikke muudatusi reguleerimiselja järelevalvel, kujundades välja tervema ja kindlama finantskeskkonna.Finantstehingumaksu ettepanekul on eriti sellise kriisi järel nagu praegune kriis olulisedeelised: turgude stabiliseerimine, pikaajaliste investeeringute stimuleerimine ning igatehingu kontrollijälje tagamine nende auditeerimiseks.

Spekulatsiooni ohjeldamine, pikaajaliste investeeringute toetamine ja suurema pikaajalisekasvu saavutamine ELi 2020. aasta strateegia alusel: seda kõike on oluline täiendada, võttessarnase rahastamissüsteemi kasutusele ka väljaspool Euroopa Liitu, et mitte tekitada meiejaoks ebasoodsat konkurentsiolukorda.

Vilja Savisaar-Toomast (ALDE), kirjalikult. – (ET) Lugupeetud juhataja, lugupeetudkolleegid! Tänasel hääletusel leidis toetust raport, mis käsitleb uuenduslikku rahastamistmaailmas ja Euroopas. Toetust ei leidnud ainukesena ettepanek, milles palutakse komisjoniluurida, kuivõrd teostatav on ELi süsinikdioksiidimaks, mis käibemaksu eeskujul kehtestatakssiseturul igale tootele. On hea meel tõdeda, et toetust leidsid peamised punktid, millespaluti komisjonil uurida erinevate uute maksude otstarbekust, teostatavust ning nendegakaasnevaid tagajärgi. Pangamaksudel, finantstegevuse maksul ja finantstehingumaksul onigaühel oma majanduslik eesmärk ja nende tuluandmise potentsiaal on erinev, mistõttuon oluline, et enne täiendavate maksude kehtestamist tehakse põhjalik analüüs.

Toetati ja oldi seisukohal, et finantstehingumaks, kui see kehtestatakse, tuleks kehtestadavõimalikult ulatuslikult. Samuti nõudsid parlamendisaadikud, sealhulgas ka mina, etmäärataks kindlaks, kes hakkab lõppkokkuvõttes seda maksu maksma, kuna maksukooremlangeb tavaliselt tarbijale, kelleks antud juhul oleksid jaeinvestorid ja üksikisikud. Aitäh!

Edward Scicluna (S&D), kirjalikult. – Toetasin Podimata raportit, mis sisaldab mituthead mõtet ülemaailmse finantstehingumaksu kohta. Tõtt-öelda peab suur osafinantssektorist, eelkõige investeerimispangad, ennast veel reformima, arvestades vigu,mille finantskriis on esile toonud. Isegi Inglise keskpanga president Mervyn King nentismöödunud nädalal, et Ühendkuningriigis ja kogu Euroopas võetavate kokkuhoiumeetmetekulud kandsid „isikud, kes olid täiesti süütud“, samal ajal kui finantssektor on taasomandanud mentaliteedi, et tegemist on tavapäraste teemadega.

See on õige, et erasektor peaks maksma oma osa finantskriisi tagajärgede eest ning pakkumaedaspidi käendust, arvestades seda, et on palju panku, mida endiselt peetakse liiga suureks,et lubada nende kukkumist. Nüüd peavad Rahvusvaheline Valuutafond ja Euroopa Komisjonhindama ülemaailmse finantstehingumaksu plusse ja miinuseid.

Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Tänasel hääletusel uuenduslikku rahastamist käsitlevaPodimata raporti kohta hääletati eraldi muudatusettepanekut, milles paluti komisjonilpakkuda välja ettepanekud ELi tasandil finantstehingumaksu kohta, kui puuduvad algatusedG20 tasandil.


Hääletasin muudatusettepaneku poolt, et olla fraktsiooniga solidaarne ning seepärast, etarvan, et Euroopas finantstehingumaksu põhimõtte selge toetamine võib innustadatäiendavat arutelu G20s.

Ent olen sügavalt veendunud selles, et finantstehingumaksu kehtestamine ELi tasandil sedaülemaailmselt rakendamata võib põhjustada ohte Ühendkuningriigi kui finantskeskusekonkurentsiseisundile, mis avaldab selget mõju Kagu-Inglismaa kodanikele. Olen vägaettevaatlik üksnes ELis kehtestatava finantstehingumaksu suhtes ning minu arvates tuleksiga ettepaneku kohta teha väga põhjalik mõjuhinnang, et tagada soodsate mõjude ülekaalebasoodsate suhtes minu valijate jaoks. Enne sellise mõjuhinnangu tulemusi olenkategooriliselt vastu ettepanekutele kehtestada üldine 0,05% finantstehingumaks kõikideltfinantstehingutelt, sest pean seda meelevaldseks ja läbimõtlematuks.

Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. – (DA) Hääletasin raporti vastu, sestselles ei tagata, et finantstehingumaksu kasutatakse eesmärgil, milleks tõelist Tobini maksutuleks kasutada, nimelt arengumaade ja kliimainvesteeringute jaoks. Raportis ei väljendutaselgelt, kas maks läheb ELi eelarvesse, mis loob täiendavate probleemide võimaluse. Esiteksolen kindlalt vastu ELi omavahendite suurendamisele. Teiseks raiskame võimalusekehtestada tõeline Tobini maks, kui ELil on õigus maks endale võtta – vt komisjoniettepanekut maksust ELi projektide ja ELi eelarvetühimike rahastamise kohta. Minu häältei tohiks tõlgendada kui vastuseisu finantstehingumaksule ELis. Toetan täielikult tõelistTobini maksu. Peale selle toetan raporti positiivseid punkte, näiteks maksupettuse vastastvõitlust, põhimõtet „saastaja maksab“ ja üleskutset energiatõhususele.

Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Täna hääletasin jälle finantstehingumaksukehtestamise poolt ning nõustusin, et kui me ei suuda kehtestada finantstehingumaksuülemaailmsel tasandil, siis peaks EL ikkagi astuma esimese sammu. Me peame seda hetkeära kasutama ning piirama finants- ja pangandussektori ahnust. Pealegi nõuab ülemaailmnekriis ülemaailmseid lahendusi ning Euroopa kui suurim finantsturg võib selles vallasjuhtrollis olla. Finantstehingumaks võiks anda liikmesriikidele piisavalt tulu, ettasakaalustada nende eelarveid ning säilitada nende majanduse toimimine.

Kuna 0,05% suurusest finantstehingumaksust võidakse saada tulu ligikaudu 200 miljarditeurot ELis ja 650 miljardit USA dollarit kogu maailmas, siis võib see maks olla ka olulineosa lahendusest, kui otsime uusi ja kestlikke tuluallikaid. Finantstehingumaks võib piirataspekuleerimist ja stabiliseerida turge, luua stiimulid pikaajalisteks investeeringuteks ning,kuna igal tehingul on kontrolljälg, tugevdada läbipaistvust ning panna finantssektoriosalised vastutama oma osa eest kriisikuludest. Peale selle kutsutakse raportis üles uurimapõhjalikumalt võimalusi emiteerida eurovõlakirju ja kehtestada süsinikdioksiidimaks.

Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Erinevalt minu Šotimaa konservatiivide jaliberaalide hulka kuuluvatest kolleegidest olen toetanud seda raportit, milles käsitletaksemitmeid võimalikke rahastamisallikaid, sealhulgas finantstehingumaksu. Peale sellekutsutakse selles üles arutama finantstehingumaksust saadava tulu kasutamist.

Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin kindlalt finantstehingumaksukehtestamist ülemaailmsel tasandil uuenduslikku rahastamist maailma ja Euroopa tasandilkäsitleva raporti hääletusel. Ent võimalust kehtestada see maks ainult Euroopa tasandiltuleks enne käsitleda Euroopa Komisjoni teostatavusuuringus. Me peaksime tõesti tegemakindlaks, kas seda maksu saab rakendada Euroopa tasandil Euroopa rahvusvahelistkonkurentsivõimet kahjustamata.


Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Ülemaailmne majandus- ja finantskriis on toonudesile ülemaailmse finantssüsteemi õigusliku ja järelevalveraamistiku tõsised vead. Tulebleida lahendus kriisile, kasutades uusi vahendeid, mis suudavad peatada spekuleerimise,taastada finantssektori rolli, tagada koormuse õiglase jagunemise ning luua uusi täiendavaidressursse ülemaailmsete probleemide lahendamiseks, nagu kliimamuutus, arengueesmärgidning arukas, kestlik, kaasav majanduskasv Euroopa 2020. aasta strateegia raames. Seeomaalgatuslik raport tuleneb soovist leida uusi uuenduslikke rahastamisallikaid. Tuluteenimisel põhinevaid maksustamisvahendeid ei loeta piisavaks. Dokumendis arutataksejärgmisi uuendusliku rahastamise võimalusi: finantssektori maksustamine, eurovõlakirjadja energiasektori maksustamine. Minu arvates on vaja uuendust, leides alternatiivseidrahastamisvahendeid, mis vastavad praegustele probleemidele ning on kooskõlas tänapäevamaailmaga, aga seda pole soovitatav teha eelnevalt tegelikku mõju uurimata. Sama olulinekui kasvav tulu on ka turu reguleeriva rolli suurendamine, luues mehhanismid turuläbipaistvuse, tõhususe ja stabiilsuse tugevdamiseks. Neil põhjustel hääletasin täiskoguistungil dokumendi poolt.

Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raportiga solvatakse töötavaelanikkonna ja ühiskonna madalamate kihtide arukust, kes kannatavad julma sõja tõttu,mille on vallandanud nende vastu kapital ja selle poliitilised esindajad. Raportis selgitataksekohe alguses, et kapitali maksustamist ei saa küsimuse alla seada: „rõhutab, et olemasolevate[…] maksumäärade tõstmine ja kohaldamisala laiendamine […] ei saa olla piisav egajätkusuutlik lahendus“. Ent selleks, et töötavat elanikkonda petta, kutsutakse selles ELi ülesvõtma vastu 0,01% suurune finantstehingumaks, mida esitletakse kui väidetavat kriisi„koormuse õiglast jagunemist“ kapitali ja töötava elanikkonna vahel ning püüet piiratakapitalipoolset spekuleerimist. Samal ajal suureneb ühiskonna vaesemate madalamatekihtide otsene maksustamine ja kaudne maksustamine, mis sisuliselt sööb ära töötavaelanikkonna ja madalamate kihtide tulu, kasvab ülikiirelt. Finantstehingumaks ei olefinantssektori maks, see on järjekordne kaudne maks. Koos selle uue kaudse maksugapakutakse välja ka mitu nii-öelda uuendusliku rahastamise meedet või pigem uued maksudühiskonna madalamatele kihtidele, näiteks süsinikdioksiidimaks, lennupiletitesolidaarsusmaks ja isegi ülemaailmne loterii, et võidelda näljaga. Kreeka kommunistlikpartei hääletas selle raporti vastu, toonitades, et ainus rahvast toetav viis kapitalistlikustkriisist väljumiseks on tegeleda monopolide kasumiga.

Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. Minu arvates on AnniPodimata raport väga hästi tasakaalustatud ja selge ning mul on hea meel raportigakehtestatud nelja rahastamisvahendi üle. Kõik neli meedet on uuenduslikud ning tahanrõhutada, et tegemist pole vaid finantstehingumaksu küsimusega. Me peaksime hoolikaltvalima, milliseid vahendeid rakendada: minu arvates peaksime jätma välja maksu teatavateltsektoritelt – näiteks energiasektor – millel on mitmekordistav mõju elukallidusele. Seegaselle küsimuse viimase etapi puhul peaks komisjon hindama nende vahendite kasutamisetõhusust ja võimalikke tulemusi.

Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Raportis on mõned head ideed, näiteks vaid0,05% suuruse finantstehingumaksu kehtestamine, mis tooks ELi eelarvesse 200 miljarditeurot. Praegu me sellest rahast kasu ei saa, mis muudab lihtsalt spekuleerimisekeerulisemaks, aga mitte võimatuks. Huvipakkuv küsimus on see, mida teeb ministritenõukogu selle omaalgatusliku raportiga. Meil on veel pikk tee käia.

Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Samal ajal kui kodanikud kogu ELis on silmitsifinantskriisi kasvavate kuludega, on selles raportis nimetatud meetmetega võimalik teenida


miljardeid eurosid ning leevendada survet perekondadele praegustes keerulistesfinantsoludes.

Võidakse kehtestada üliväike finantstehingumaks, et võidelda vaesusega Ühendkuningriigisja kogu maailmas ning leevendada kliimamuutuse mõjusid. Selle nii-öelda Robin Hoodimaksu nimel võitlejad, sealhulgas leiboristlikud Euroopa Parlamendi liikmed peavad nüüdoma edusamme täpsemalt kirjeldama ning avaldama jätkuvalt survet ülemaailmselefinantssektorile, et laiendada seda kava ülemaailmse finantstehingumaksu kehtestamiseks.

Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, milleeesmärk on edendada uuenduslikku rahastamist finantstehingumaksu kaudu, suurendadesmajanduse elavnemise võimet ning toetades üleminekut keskkonnasäästlikulemajanduskasvule, jätkates samal ajal arengumaade abistamist. Majanduskriis näitas vägailmekalt seda, kui oluline on kehtestada ülemaailmne finantsjuhtimine, et tagada meiepääsemine ohjeldamatu finantskapitalismi tujude käest. Seda soovib G20 eesistujariikPrantsusmaa ning me peame tegema kõik endast oleneva, et see eesmärk saavutada.Finantsspekuleerimine, mida on süvendanud puudulikud eeskirjad ja järelevalve, onhävitanud miljoneid töökohti, kahjustanud tõsiselt riigi rahandust ning alandanudmärkimisväärselt väga suure enamuse eurooplaste elatustaset. Nüüd on aeg liikuda edasisellelt lühiajaliselt majandusväljavaatelt, mille puhul raha on kõige olulisem ja lokkabvastutustundetus ning mis on viinud meid kuristiku servale, et finantssüsteem saaks taastäita oma rolli teenida reaalmajandust ja rahvast. Euroopa Liit peaks selles vallas eeskujunäitama ning Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsioon saadab kindla märguandemeie partneritele.

Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin Anni Podimata raporti poolt,mis käsitleb uuenduslikku rahastamist maailma ja Euroopa tasandil. Siiani on ainult Euroopamaksumaksja kandnud 2007. aasta ja järgnevate aastate finants- ja majanduskriisi koormat.See on esimene raport, kus arutatakse erinevaid uuenduslikke mehhanisme, mille eesmärkon tagada, et finantsturgude osalised kannaksid ka osa kuludest. Ettepanekut kehtestadafinantstehingumaks võimaluse korral ülemaailmsel tasandil tuleb tunnustada ning teisevõimalusena tuleks tõsiselt kaaluda sarnast kava ELi tasandil.

Selle maksu suur eelis ei ole üksnes võimalik tulu sektorist, mida varem on väga vähe võipole üldse maksustatud, aga ka samaaegne reguleeriv mõju. On hästi teada, et finantssektor,mis tugineb sageli spekuleerimisele, on reaalmajandusest lahku kasvanud. Finantssektorimaksustamisega saaksime taas luua motiivid pikaajaliseks investeerimiseks, arvestadesseega reaalmajanduse vajadusi.

Raport: Edite Estrela (A7-0032/2011)

Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest nagu raportismärgitud, on ebavõrduse vähendamine tervishoiu valdkonnas tihedalt seotud sotsiaalseebavõrdsuse vähendamisega. Tervisealane ebavõrdsus algab nooruses ja jätkub kogu eluning kandub üle isegi järgmistele põlvkondadele. Seda arvestades peavad liikmesriigidvõtma vastu põhimõtte, mis näeb ette „tervise arvessevõtmist kõigis poliitikavaldkondades“.Peale selle toetan kindlalt raportööri soovitusi kaitsta vajadust edendada üldist juurdepääsutervishoiule, sealhulgas dokumentideta sisserändajate puhul, ning rasedatele naistelejuurdepääsu oma riigi õigusaktides määratletud sotsiaalkaitsele.

Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Edite Estrela raportis käsitletakse tervisealastebavõrdsust, mis esineb Euroopa Liidus, ning meetmeid, mida peab võtma selle


vähendamiseks. Seega on see kasulik raport ning ma hääletasin selle poolt, et eelkõige taaskinnitada abordiõiguse vääramatut olemust ning vajadust tagada lihtne juurdepääsrasestumisvastastele vahenditele ajal, mil need õigused veel ei kehti kõikides Euroopa Liiduliikmesriikides. Edasiminek võrdsuse suunas jätkub.

Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult . – (LT) Euroopa Liidu riikide ja piirkondade vahelesineb väga suur tervisealane ebavõrdsus. Majandus- ja finantskriisi tõttu on mõnedliikmesriigid võtnud kokkuhoiumeetmeid, mis on toonud kaasa rahvatervise, haigusteennetamise ja pikaajalise hoolduse teenuste rahastamise vähenemise Kõigil ELi kodanikelei ole juurdepääsu kvaliteetsetele tervishoiuteenustele. See kehtib eelkõige ELi vaesematepiirkondade puhul, kus patsientidel puudub juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiu- jaraviteenustele. Esineb väga suur ebavõrdsus nii ravimikulude hüvitamisel kui ka teatavatekomplekshaiguste ravil, nagu Alzheimeri tõbi, mis takistab mõne liikmesriigi patsientidelsaamast oma riigis ravimikulude hüvitist ja ravi, mida nad vajavad. Minu arvates peabEuroopa Komisjon võtma meetmeid, et vähendada kvaliteetsetele tervishoiuteenustelejuurdepääsul esinevat ebavõrdsust, millega puutuvad kokku isikud ELis, ning kehtestadamehhanismid tervisealase ebavõrdsuse jälgimiseks. Komisjon peaks koostama ka algatuse,mille eesmärgiks oleks julgustada ja toetada liikmesriikide integreeritud riiklike võipiirkondlike strateegiate väljatöötamist tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks.

Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa kodanike eluiga on tänapäeval pikemja nende tervis parem. Ehkki keskmine tervishoiutase on Euroopa Liidus aja jooksulparanenud, esinevad Euroopas liikmesriikide vahelised ja sisesed suured erinevused tervises.Tulenevalt praegusest majandus-, finants- ja sotsiaalkriisist kipuvad need erinevusedkasvama. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse variraportöörina tõstsin esile vajadustleida lahendusi. Need hõlmavad tingimata kõiki osalisi: Euroopa Liitu, liikmesriikidevalitsusi, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning sotsiaalmajanduses osalejaid. EuroopaLiidu ees seisvad probleemid, mis tulenevad demograafilistest muutustest, nõuavad kindlatkava, kuidas võidelda tervisealase ebavõrdsuse vastu maapiirkondades.

Kvalifikatsioonide tunnustamise mehhanismi tugevdamine lihtsustab oskuste ringlust ELisning spetsialistide liikuvust. Tervislikke eluviise edendavad kampaaniad ning konkreetsetelerühmadele suunatud ennetus- ja jälgimisprogrammid on samuti olulised tervisealaseebavõrdsuse vähendamiseks. Kõikidel eeltoodud põhjustel toetasin seda raportit.

Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ajal, mil me tunneme oma Euroopaühiskonnas veel täielikult majandus- ja finantskriisi sotsiaalseid mõjusid, oli oluline tänahääletada Edite Estrela raporti poolt, mis käsitleb tervisealase ebavõrdsuse vähendamist.See raport tuletab meelde, et ebavõrdsus mõjutab ka tervishoiuteenuseid ning et on olulinetegeleda selle ebavõrdsuse algpõhjustega, et kõik Euroopa kodanikud saaksid lõpukskasutada oma põhilisi sotsiaalseid õigusi. Kodanikud ei ole võrdsed ei eluea, vaesuse egasotsiaalse tõrjutuse poolest ning kõiki terviseriskid ei ohusta. Raportis mainitakse kadokumentideta sisserändajaid, kellel on tihti ülisuuri raskusi asukohariigistervishoiuteenustele juurdepääsuga.

Seega kutsume liikmesriike üles parandama kõikide, nii kodanike kui ka mittekodanikejaoks juurdepääsu tervishoiule ning palume neil oma riigi tervishoiupoliitikat veelgikooskõlastada. Juurdepääs kvaliteetsele tervishoiule on tõepoolest üks peamisi põhiõigusining peaks seepärast olema prioriteet liidu ja liikmesriikide jaoks, kellel on selles valdkonnasveel pädevus.


Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidus esineb märkimisväärne tervisealaneebavõrdsus ning selle ebavõrdsuse vähendamiseks võetavad meetmed erinevad suurelmääral liikmesriigiti. Kuna minu arvates võivad need erinevused tervishoiuküsimustesavaldada isikule märkimisväärset mõju kogu tema elu jooksul, siis on see probleem, mistuleb lahendada otsustavalt ja uuendusliku poliitilise väljavaatega.

Selles raportis on ka väga huvitavad lahendused, et tunnustada kodanike eriõigusttervishoiule, keskendudes eelkõige nii elanikkonna koolitamisele kui ka tervishoiuteenustekatmisele. Hiljutise majandus- ja finantskriisi sotsiaalsed tagajärjed on ilmselged: kriisialgusest saadik on töötute arv kasvanud viie miljoni võrra, surutis on mõjutanud paljusidleibkondi ning nad on suuremas vaesusse sattumise või ülelaenamise ohus. Minu arvateson oluline pidada selle ebavõrdsuse vähendamist prioriteetseks kõikidel otsustustasanditel.Samuti kutsun komisjoni üles arvestama seda rohkem ELi 2020. aasta strateegias ningtagama, et tervisealase ebavõrdsuse vähendamise eesmärki võetakse täielikult arvessetulevastes algatustes.

Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult . – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sesttervisealane ebavõrdsus on probleem, mida tuleb kiiresti lahendama hakata. See algab jubanooruses ning kestab mitte ainult vanaduseni, vaid ka järgmistes põlvkondades. Nooruseskogetud ebavõrdsus seoses juurdepääsuga haridusele, töökohtadele ja tervishoiule, aga kasooline ja kultuuritaustast tulenev ebavõrdsus võib mõjutada inimeste tervist oluliselt kogunende elu jooksul. Peale selle avaldavad tervislikule seisundile väga suurt mõju vaesus jasotsiaalne tõrjutus. Tihti on sellised tervisealased erinevused välditavad ja ebaõiglased.Tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks tuleb võtta erimeetmeid, eriti kõige haavatavamaterühmade puhul. Oluline on see, et tervisealase ebavõrdsuse vähendamist peetakse oluliseksprioriteediks, tagades tõhusad mõjuhinnangud tervishoiuvaldkonnas.

Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Kriis on mitmes ELi liikmesriigistervishoiuteenuseid tugevalt tabanud nii pakkumise kui ka nõudluse poolest. Pakkumisepoolelt on majandus- ja finantskriis põhjustanud rahvatervise ja tervishoiuteenuste jaokseraldatud vahendite vähenemise ning ka pikas perspektiivis tulenevalt eelarvekärbetest javäiksemast maksutulust. Teisest küljest on tervishoiuteenuste nõudlus kasvanud kapikaajaliselt eri tegurite tõttu, mis põhjustavad üldiselt elanikkonna tervisliku seisundihalvenemise. Paljud liikmesriigid on oma taastumispakmetesse lisanud meetmeidmajanduskriisi mõju leevendamiseks tervishoiusektoris ning sel eesmärgil teinudinvesteeringuid tervishoiu taristusse, optimeerinud tervishoiusektori rahastamist, ümberstruktureerinud ja ümber korraldanud tervishoiusüsteemi.

Kuid tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks võetud meetmete ulatus varieerub siiskiliikmesriigiti oluliselt. Kõikide avalike teenuste juures on kõige tähtsam nende kättesaadavus.Tõhusate strateegiate, poliitika ja meetmete kohta tõendite kogumine ja nende jagamineaitab riiklikus ja teistes sektorites toetust leida.

Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Olen nõus raportöör Edite Estrela väitega, etesineb väga suur tervisealane ebavõrdsus ELi eri piirkondades elavate isikute vahel ningsoodsamas ja ebasoodsamas olukorras elanikerühmade vahel. See ebavõrdsus kipub saamaalguse sündimisel ning kestma kuni kõrge eani ning seda mõjutab terve elu jooksuljuurdepääs haridusele, töökohtadele ja tervishoiule ning seda võivad süvendada soost jarassist tulenevad erinevused. Väga oluline on vähendada praeguse ebavõrdsuse ulatust,mis ohustab ELi võetud kohustusi seoses solidaarsuse, sotsiaalse ja majanduslikuühtekuuluvuse, inimõiguste ja võrdsete võimalustega, mille tulemusena see on üks


prioriteetseid meetmeid ELi 2008.-2013. aasta tervishoiustrateegia raames. Ent oluline ontunnistada, et tervishoiupoliitika on liikmesriikide kohustus koos isikutele vastavatesüsteemide loomisega, et tagada juurdepääs tervishoiule. Raportis kirjeldatakse mituthuvitavat meedet, aga ei vaadelda nende finantsmõju. Samuti pole ma rahul abordi küsimuselisamisega, mis kuulub liikmesriikide ja mitte Euroopa pädevusse.

Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Universaalsuse, kvaliteetse ravikättesaadavuse, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtted peavad olema Euroopa Liidutervishoiusüsteemi alus. Seepärast võttis Euroopa Parlament suure enamusega vastu Estrelaraporti. Endiselt võib täheldada mitmeid erinevusi 27 liikmesriigi tervishoiusüsteemides.Seepärast on Euroopa Parlamendi liikmed kutsunud üles parandama üldist juurdepääsuvastuvõetava hinnaga tervishoiuteenustele. Põhiravi peab olema odavam ning juurdepääsravimitele taskukohasem. Erinevate ühiskonna- ja vanuserühmade vahelist ebavõrdsusttuleb vähendada. Liikmesriigid peaksid suurendama oma tervishoiusektori kulutustetulemuslikkust, keskenduma ennetamisele ning pakkuma kõige haavatavamatele rühmadelesihtprogramme. Euroopa Parlamendi liikmed paluvad Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidevalitsustel seda teha, et tagada Euroopas tervishoiustandard, mis on vääriline meie soovitudEuroopa sotsiaalsele mudelile.

Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin väga Edite Estrela raportit tervisealaseebavõrdsuse vähendamise kohta Euroopa Liidu riikide vahel aga ka nende siseselt. Sedalihtsal põhjusel, et raportis nimetatakse väga paljusid püsivaid erinevusi selles valdkonnasEuroopa Liidus. Need erinevused, mis on ebaõiglased, on tingitud paljudest majanduslikest,keskkonna ja elustiiliga seotud teguritest, aga ka raskustest juurdepääsul tervishoiuteenusteleühtaegu nii majanduslikel põhjustel kui ka meditsiiniressursside ebavõrdse jagunemisetõttu liidu teatud piirkondades. Ehkki tervishoiupoliitika jääb (suuremas osas) liikmesriikidekohustuseks, on meil, Euroopa Parlamendi liikmetel, kohustus innustada oma liikmesriikejätkuvalt pingutama, et vähendada sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust, vähendades seegaka ebavõrdsust tervishoius.

Liikmesriigid peavad tagama, et haavatavate rühmade (puudega isikute, eakate, sisserändajateja ka naiste) jaoks on tervishoiuteenused õiglaselt kättesaadavad. Eritähelepanu tulebpöörata ka tervishoiualasele ennetusele ja teavitusele koostöös kodanikuühiskonnaorganisatsioonidega.

Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Hoolimata asjaolust, et raport sisaldab sätteid, midama pean väga oluliseks seepärast, et aina tähtsamal kohal on eakatele tervishoiuteenusteosutamine ning tuleb parandada teadmisi haigustest, mis mõjutavad eelkõige eakaid, eiole raportis öeldud midagi uut. Üritades nimetada kõike, muutub see tegelikult lõpuksnii-öelda soovide loeteluks, millele raportöör on lisanud „tervisealase ebavõrdsusevähendamise“ ettekäändel rea erinevaid teemasid – mis ei ole seotud võrdse juurdepääsugatervishoiule – nagu koduvägivald, ravimisektori uuring ning liikmesriikide poliitika seosesraseduse vabatahtliku katkestamisega ning homoseksuaalsete isikute juurdepääsugaviljatusravile. Minu arvates pole see õige koht, kus neid küsimusi käsitleda. Me teame, etabordi kättesaadavus ja homoseksuaalsete paaride kunstlik viljastamine on liikmesriikidesvastuolulised küsimused ning ainult liikmesriigid saavad teha nende kohta otsuse. Ka selpõhjusel ei saa ma raporti poolt hääletada.

José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Tervis ja eluiga on tihedalt seotudsotsiaalsete tingimustega. Oluline on see, et ebavõrdsuse vähendamist peetakse kõikidelpoliitikatasanditel põhiprioriteediks, üritades tagada strateegiat, mis tähendab „tervise


arvessevõtmist kõigis poliitikavaldkondades“, ning tagades tõhusate mõjuhinnangutekorraldamise. Ebavõrdsus püsib, nagu näitab asjaolu, et 2007. aastal oli ELi liikmesriikidelõikes eeldatava eluea erinevus sünnihetkel meeste puhul 14,2 ja naiste puhul 8,3 aastat.Tuleb parandada üldist juurdepääsu tervishoiusüsteemidele ja tervishoiule, mis on kõikidejaoks taskukohane. On tähtis täiustada haiguste ennetamise, tervise edendamise, esmaseja eriarstiabi teenuste kättesaadavust ning vähendada sotsiaalsete ja vanuserühmade vahelistebavõrdsust.

Ent ma ei hääletanud raporti poolt, sest ma ei ole nõus lõikega 29, milles on sätestatud, et„palub ELil ja liikmesriikidel võtta kõik vajalikud meetmed seoses kunstliku viljastamisetehnoloogiate kättesaadavusega, et lõpetada naiste diskrimineerimine perekonnaseisu,vanuse, seksuaalse sättumuse, etnilise või kultuurilise päritolu alusel“.

João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport sisaldab suuniseid, mida me peamekehtivaks ja õigeks. Ent me peame tegema mõned märkused.

Nii-öelda kokkuhoiupoliitika, mis on oma olemuselt ja sisult ülimalt ühiskonnavastane,sest sellega kaasnevad avaliku sektori investeeringute ja riigi sotsiaalsete funktsioonide –eriti seoses tervishoiuga – kärped lisaks muudele tagajärgedele, mis on majanduslikust jasotsiaalsest seisukohast äärmiselt kahjulikud, süvendavad ebavõrdsust katervishoiuvaldkonnas.

Kui eelarvepuudujäägi vähendamise nimel kasvavad riiklikele tervishoiuteenustelejuurdepääsu kulud, tõusevad ravimite hinnad ja seda isegi krooniliste haiguste puhultulenevalt riiklike toetuste vähendamisest ning kaotatakse toetused patsientide transpordiksravile ja tervishoiuasutustesse piirkondades, kus puudub ühistransport, siis tervisealaneebavõrdsus kasvab, nagu ka praegu Portugalis. Sellest tingituna muutub madalamasissetulekuga inimeste jaoks tervishoiuteenuste kättesaadavus aina keerulisemaks.

Sõnade asemel on vaja muutust tegutsemisviisis. Neoliberaalne poliitika tuleb peatada ningtagada tõhusad võrdsed võimalused ja seda ka seoses tervishoiuteenuste kättesaadavusega.

Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selles raportis käsitletakse mitut olulistküsimust, aga ei süveneta probleemidesse, mida praegu põhjustavad kokkuhoiupoliitikaja ühiskonnavastane poliitika, mis suurendavad ebavõrdsust tervishoiuvaldkonnas.

Seega sõnadest ei piisa! Neoliberaalne poliitika tuleb lõpetada ning esikohale tuleb seadaennetamine ja rahvatervis, et tagada tegelikud võrdsed võimalused tervishoiuteenustelejuurdepääsul.

Stabiilsuspakt tuleb kõrvale jätta, et vältida riiklikele tervishoiuteenustele juurdepääsukulude kasvu, ravimihindade tõusu (sh krooniliste haiguste puhul) ning patsientide ravileja tervishoiuasutustesse transpordiks makstava toetuse kaotamist, isegi piirkondades, kuspuudub ühistransport – kõik eelarvepuudujäägi vähendamise vajaduse nimel.

Me teame, et selle poliitika tagajärjel suureneb tervisega seotud ebavõrdsus, nagu praeguPortugalis. Madalama sissetulekuga isikutel on aina keerulisem tervishoiuteenustele juurdepääseda. Seepärast on ilusate sõnade asemel vaja peatuda ja muuta tegutsemisviisi: seadaprioriteetsele kohale inimõiguste austamine ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus.

Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Me peame tunnistama, et selles raportis onmitu väga huvitavat punkti seoses õigusega tervishoiule selle tegelikus tähenduses(juurdepääs raviteenustele, elanikkonna koolitamine, teenuste hõlmatus jne).


Ent me oleme sunnitud väljendama mõningaid kahtlusi, mis tulenevad dokumendispeituvatest vastuoludest, mis on käivitanud laialdase arutelu. Võrdsust tuleks mõistategelikus tähenduses ja mitte eraldades isikuid (eriti naisi) nende suhtest partneriga, lastestja sotsiaalsest kontekstist, kus järglaste saamine tegelikult toimub. Samuti tunnen muretnii-öelda uute õiguste kuulutamise üle, näiteks õigus teha turvaliselt aborti, sest see avaldusvähendab teiste isikute õigusi või isegi eirab neid (isa ootused või sündimata lapse eluiga).

Samamoodi võime tuua esile mõningaid puudusi, näiteks seda, et dokumendis ei ole kordaginimetatud selle valdkonna spetsialiste: selles pole sõnagi nende rolli ja kohustuste kohta,nendesse suhtutakse kui robotitesse ja mitte kui spetsialistidesse, kellel on oma oskused javõimed ning eelkõige südametunnistus.

Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Selles raportis on mõned solvavad ettepanekud.Näiteks soovitakse sellega „võimaldada“ tervishoiutöötajatel „omandada kultuuridevahelinelähenemine, mille aluseks on mitmekesisuse […] tunnistamine“ sisserännanud patsientideravil. Lisaks soovitakse sellega kaotada diskrimineerimine seoses juurdepääsuga kunstlikuviljastamise tehnoloogiatele – eelkõige diskrimineerimine vanuse või seksuaalse sättumusealusel – väites samal ajal, et me peame edendama üldist juurdepääsu abordile. Läbiv teemaon siinkohal surmaga seotud kultuuriliste vaadete süntees ja väärtuste pahupidi pööramine.Peale selle on raporti eesmärk lasta kõikidel liikmesriikidel kehtestada riikliku arstiabigasamaväärne süsteem – nimelt juurdepääs tasuta ravile ebaseaduslike sisserändajate jaoks.

Tuletagem meelde, et Prantsusmaal on selline ravi tegelikult kättesaadav igaleebaseaduslikule sisserändajale mis tahes kaebuse puhul – selle esmane eesmärk oli lahendadahädaolukorrad või vältida epideemiaohtu – ning sellise juurdepääsu tingimused onminimaalsed ja kontrollimatud. See süsteem, mida ei kontrollita ja millel pole piiranguid,võimaldab palliatiivravi, edendab ebaseaduslikku sisserännet ning soodustab raviturismi,samuti kõikvõimalikke pettusi, millega kaasnevad aina kasvavad kulud. Ajal, mil meiehaigla- ja meditsiinisüsteemid on väga kehvas seisus ning aina rohkem kaaskodanikkepeab jääma ravita, sest nad ei saa seda endale lubada, on selline ettepanek häbistav.

Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb tervisealaseebavõrdsuse vähendamist ja milles tegeletakse mitmete lünkadega, mis 27 liikmesriigitervishoius esinevad. Raportöör toonitab asjaolu, et kogu liidus tulenevad kodaniketervisealased erinevused mitmel juhul erinevatest võimalustest teenustele ja materiaalseteleressurssidele juurdepääsul, sotsiaalsest taustast, sissetulekust ja haridusest ning et finantskriison neid erinevusi veelgi süvendanud. Olen nõus mitme selles raportis tõstatatud teemaga– üks neist on soovitus, et komisjon teeks liikmesriikidega koostööd, et edendada ravimitehinnakujunduse ja ravimikulude hüvitamise parimaid tavasid, et muuta ravimidtaskukohasemaks ja vähendada ebavõrdsust ravimite kättesaadavuses; teiseks soovitatakseELil ja liikmesriikidel tunnistada igasugust vägivalda, mida mehed naiste kallal tarvitavad,rahvatervise probleemina; lisaks üleskutse, et liikmesriigid kohandaksid omatervishoiusüsteeme ühiskonnas kõige ebasoodsamas olukorras isikute vajadustega,kujundades tervishoiutöötajate nõutavate tasude määramise meetodeid, mis tagavadkõikidele patsientidele ravi kättesaadavuse. Ent ma pole nõus raporti viidetega, mis toetavadabordi pooldamist.

Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Äärmiselt oluline oli võtta raportis arvessevanusel põhinevat tervisealast ebavõrdsust, mida ka tehti.

Vanusel põhinev tervisealane ebavõrdsus toob kaasa piiratud juurdepääsu nõuetekohasteletervishoiuteenustele ja uuenduslikule ravile. Eakamad peaksid saama kasutada ravimeid,


mille tõhusust ja ohutust on katsetatud samas vanuses isikute peal. Sellesse vanuserühmakuuluvad isikud jäävad endiselt liiga sageli kliinilistest katsetest välja. Kõrgvererõhktõveravimite kliinilistes katsetes osalevate patsientide keskmine vanus on 63, ent 44%patsientidest on üle 70aastased, kui neil see probleem esmakordselt diagnoositakse.

Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad ilma täiendava aruteluta koostama kava Euroopaelanikkonna vananemise sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta ning võtma arvesseseda demograafilist muutust.

Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Võitlus tervisealase ebavõrdsuse vastu ELiriikide ja piirkondade vahel – ebavõrdsus, mida majanduskriis on süvendanud – on tänuEdite Estrela raporti vastuvõtmisele lõpuks muudetud prioriteediks. Naiste õiguste ja soolisevõrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse raportöörina hääletasin selle raporti poolt, milleeesmärk on parandada juurdepääsu tervishoiule kõikide ja eelkõige ebasoodsas olukorrasrühmade jaoks ning toetada meditsiinilisi ja farmaatsiaalaseid uuringuid. Raportis väidetakseka, et liikmesriigid peaksid tegema lõpu tervishoiuteenuste eelarve kärbetele. Peale sellevõetakse raportis arvesse tervisealase ebavõrdsuse soolist tahku ning parandatakse naistejuurdepääsu viljatusravile. Need olulised edusammud on alles tervisealase ebavõrdsusevastase võitluse algus ELis.

Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult . – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest hoolimatatervishoiusektoris tehtud edusammudest jääb lõhe sotsiaalse skaala tipus ja selle põhjasasuvate inimeste tervisenäitajate vahel suureks ning mõnedel aladel kasvab see jätkuvalt.Nooruses kogetud ebavõrdsus seoses juurdepääsuga haridusele, töökohtadele ja tervishoiule,aga ka sooline ja kultuuritaustast tulenev ebavõrdsus võib mõjutada inimeste tervist oluliseltkogu nende elu jooksul. Kui vaesusele lisanduvad muud tundlikkust suurendavad tegurid,nagu lapseealisus, vanadus või puue, suurendab see tervisealase ebavõrdsuse ohtu veelgi,ning teisest küljest võib halb tervis kaasa tuua vaesuse ja/või sotsiaalse tõrjutuse. Sotsiaalsetetegurite ja tervisealase ebavõrdsuse seost tunnistatakse üha laialdasemalt. See tähendab, etsotsiaalseid probleeme hakatakse üha enam vaatlema kui terviseprobleemidega seotudnähtust, mis vajab integreeritud käsitlusviisi. Nüüdseks on ilmnenud majandus- jafinantskriisi sotsiaalsed tagajärjed. Praegu on viis miljonit töötut rohkem kui kriisi alguses.Paljude leibkondade sissetulek on vähenenud, oluline arv inimesi on vaesusse sattumise jaülelaenamise ohus ning mõned on kaotanud kodu. Majanduslangus tabas kõigepealt neidtöötajaid, kes töötasid lühiajaliste lepingute alusel. Eriti rängalt mõjutas see sisserändajaidning noori ja vanemaid töötajaid, kes on tavaliselt ebakindlamas olukorras, kuid samutijäid töötuks ka sellistesse töötajate kategooriatesse kuuluvad inimesed, kes olid seniniolnud suhteliselt hästi kaitstud. Vaja on uuenduslikku seisukohta poliitika suhtes tervisealaseebavõrdsuse lahendamiseks, eriti madalamatesse sotsiaalmajanduslikesse rühmadessekuuluvate isikute puhul.

Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. – (FI) Siiani on tervisealase ebavõrdsusevähendamisele Euroopas pööratud ebapiisavat tähelepanu. See probleem tuleb lahendada.Elanikkonnarühmade tervisealast ebavõrdsust põhjustavad mitmesugused tegurid. Needon seotud näiteks elutingimuste, hariduse ja koolitusega, töökohaga, haiguste ennetamisening tervist edendavate teenustega. See on hea, et inimesed on aina rohkem hakanudmõistma seost teatavate probleemide ja terviseprobleemide vahel. Need probleemid tulebhoolikalt lahendada.

Tervisealast ebavõrdsust põhjustavaid tegureid saab mõjutada sotsiaalpoliitiliste meetmetekaudu. Näiteks alkoholi tarbimist saab lahendada riigi tasandil rakendatava poliitika kaudu


(näiteks hinnakujundus ja maksupoliitika), regionaalpoliitika kaudu (suurendades kontrolli)ning kohalike poliitikameetmete kaudu (näiteks arendades noorte vabaajategevusi).

Euroopa tasandil peame liikmesriikide vahel vahetama teavet parimate tervishoiutavadekohta. Oluline on see, et me rõhutaksime vajadust vähendada tervisealast ebavõrdsust igalotsustustasandil. Eelkõige on vaja kestlikku koostööd kõikide osalejate vahel, et vähendadatervisealast ebavõrdsust.

Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Me kõik oleme väga teadlikud tervisetähtsusest. Kahjuks ei oska me seda sageli õigesti hinnata, enne kui meie pereliige või sõberhaigestub või me ise haigestume. Juurdepääs tervishoiuteenustele on vaid üks mitmesttegurist, mis määravad mis tahes riigi või piirkonna kodanike tervise. Teised tegurid, millelon sama oluline mõju kodanike tervisele, on tööalane seisund ja sellest tulenev materiaalneolukord, juurdepääs haridusele, kõrgem iga või puue, kuulumine vähemusse jne. Nii-öeldasotsiaalne kihistumine ja arhailine klassidesse jagunemine toovad kaasa ka tervisega seotudebaproportsionaalsed erinevused eurooplaste hulgas. Meie prioriteet ja Euroopa Liiduprioriteet peaks olema tagada, et kõikidel meie maailmajao elanikel on võrdne juurdepäästervishoiule, ning kõrvaldada sotsiaalsed erinevused.

Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Kodanike tervis ja heaolu on prioriteet, milleEuroopa Parlament peab tagama ja kindlustama. Pealegi usume, et on ülioluline, et seeõigus tagataks kõikidele Euroopa riikidele.

Sotsiaal-majanduslik, kultuuriline ja struktuurne ebavõrdsus tekitab sageli mitmesuguseidstsenaariume, mille puhul kõikidel ei ole võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele jaarstiabile. Seepärast juhtub, et kõige ebasoodsamas olukorras rühmad, sisserändajad, eakad,lapsed ja puudega isikud maksavad kõrget hinda ja mõnikord oma eluga, sest neilekeeldutakse tervishoiuteenuseid osutamast. Seda ei tohiks juhtuda ei Euroopa ega liikmesriigiega piirkondlikul tasandil. Kahjuks laialt levinud puuduliku tervishoiusüsteemi ohvrid onsama süütud kui isikud, kellel ei ole võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele.

Hääletasin selle resolutsiooni poolt, millega soovitakse kaotada ebavõrdsus liikmesriikidevahel seoses riiklike tervishoiustandarditega ning edendatakse tervishoiupoliitikat, mis ontõhusam ja vastuvõetavama hinnaga kõikide jaoks, mitte ainult kasutajate jaoks, aga kanende jaoks, kes töötajate ja meditsiinipersonalina saavad sobivamad töötingimused, etnad saaksid kõikide hüvanguks tulemuslikumalt töötada.

Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Tahan teatada, et hääletasinEstrela raporti vastu, mis käsitleb tervisealase ebavõrdsuse vähendamist, tingituna tekstilõikest 25, milles rõhutatakse muu hulgas, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad tagamanaistele õiguse teha turvaliselt aborti.

Tahan märkida, et eelnimetatud dokumendis käsitletakse mitut olulist tervishoiuküsimustning pakutakse meile huvitavat materjali, mida kasutada edasises töös, aga ma ei saanudhääletada selle vastuvõtmise poolt tulenevalt viitest abordile. Rõhutan alati, et aborti ei saavaadelda eraldi veendumustest selle kohta, millised on seksuaalelu elamise tagajärjed, sestinimelu väärib enamat.

Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Tervisealane ebavõrdsus on probleem, mistuleb lahendada Euroopa tasandil. Põhjused tulenevad sageli erinevatest võimalustestjuurdepääsul teenustele ja materiaalsetele ressurssidele ning erinevatest valikutest, milleinimesed elus teevad. Me vajame uuenduslikku poliitilist väljavaadet nende lahendamiseks.


Viimaste aastate majandus- ja finantskriis on toonud kaasa tervishoiuteenuste ja pikaajalisehoolduse rahastamise vähenemise tulenevalt eelarvekärbetest ja madalamast maksutulust,samal ajal kui nõudlus tervishoiuteenuste ja pikaajalise ravi järele on kasvanud. Mituliikmesriiki on lisanud oma elavdamiskavadesse meetmed, nagu investeeringud tervishoiuümberkorraldamisse ja tervishoiusüsteemide täiendav rahastamine.

Ent sekkumine tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks erineb suurel määral liikmesriigiti.Andmete kogumine ja jagamine strateegia, poliitika ja ebatõhusa sekkumise kohta aitavadsaada valitsustelt toetust.

Väga oluline on, et tervisealase ebavõrdsuse vähendamist peetakse tähtsaks prioriteediks,rakendades sellega käsitlusviisi „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ ning tagades tõhusadmõjuhinnangud, kus võetakse arvesse tervisealase võrdsuse näitajaid.

David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt ning mul on hea meel,et selles keskendutakse tervisealasele ebavõrdsusele madalamate sotsiaalmajanduslikerühmade seas. Mul on hea meel selle üle, et tervise puhul on pööratud tähelepanu elu- jatöötingimustele. Samuti nõustun sellega, et raportis juhitakse tähelepanu rasvumise,suitsetamise ja alkoholi tarvitamise suuremale ohule madalamates sotsiaalmajanduslikesrühmades.

Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Soovin tunnustada raportööri suurepärasetöö eest ning tänada teda minu muudatusettepanekute arvessevõtmise eest.Tervishoiuteenustele võrdse juurdepääsu küsimus on üks meie ühise poliitika alustalasidnii praegu kui ka eelkõige tulevikus. Majanduse ebavõrdne toimimine ja praegune kriis eitohiks piirata võrdsete võimaluste tagamist tervishoiuteenuste osutamisel ELi kodanikele,hoolimata tervishoiusüsteemide vahelistest erinevustest. Minu arvates on vägamärkimisväärne, et tekstis rõhutatakse patsientide paremat teadlikkust ning kvaliteetsetõigusabi sisserändajatele, samuti teistele isikutele, sealhulgas ebaseaduslikele sisserändajatele.Aluspõhimõte peab olema see, et iga kodaniku tervis tagatakse territoriaalse ja rahalisekättesaadavuse kaudu ja mitte ainult ravimitele. Tervishoiutöötajate hariduse ja kutsealasekoolituse kooskõlastamine on oluline edu tegur koos miinimumstandardite kehtestamisegaravi kvaliteedi ja ohutuse kohta. Raportöör rõhutab õigesti seda, et tuleb hoidudasuitsetamisest ja rasvumisest ning muudest aktiivse eluea pikkust mõjutavatest tingimustest.Toetan rõhutatud palvet komisjonile julgustada liikmesriike pakkuma ja rahastama ravipatsientidele, kes põevad näiteks Alzheimeri tõbe, diabeeti ja sclerosis multiplex’i. Nendehaiguste ravi ei rahastata mõnes liikmesriigis. Need haigused puudutavad nii eakaid kui kaeelkõige noori ning põhjustavad sotsiaalset tõrjutust.

Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selles raportis rõhutatakse ELi kodanike,naiste ja meeste, noorte ja vanade vahelist ebavõrdsust tervishoiuvaldkonnas, mis on seotudväga paljude eri teguritega: majanduslik, sotsiaalne, hariduslik ja kutsealane olukord jaelutingimused. Raportis rõhutatakse, kui oluline on säilitada ja parandada universaalsustja kvaliteetse ravi kättesaadavust kõikidele isikutele ning teiste ebasoodsas olukorrasrühmade seas ka dokumentideta sisserändajatele. Selles juhitakse tähelepanu asjaolule, etmajandus- ja finantskriis koos liikmesriikide kehtestatud kokkuhoiumeetmetega onavaldanud väga suurt mõju tervishoiusektorile ning see muudab ebavõrdsuse veelgisuuremaks. Raportis palutakse komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja mitmed ühisednäitajad ebavõrdsuse jälgimiseks tervishoiuvaldkonnas ning võtta jätkuvalt tervist arvessekõikides poliitikavaldkondades. Selles rõhutatakse ka ennetavate meetmete tähtsust ning


kohalike tervishoiuteenuste käsitlusviisi. Eeltoodut arvestades ning raportis esitatudsoovituste edendamiseks hääletasin selle poolt.

Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kõikide, nii kodanike kui kamittekodanike, dokumentidega või dokumentideta isikute jaoks ravile juurdepääsu tagamineon avaliku julgeoleku aluspõhimõte. Parim viis kaitsta isikute tervist on kaitsta igaühetervist. Mul on hea meel selle raporti üle, milles muudetakse see rahvatervist toetav argumentühise heaolu nimel möödapääsmatuks.

Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Siin hääletatud raportis käsitletakse mõningaidolulisi küsimusi, peamiselt seoses tervishoiu kõikide jaoks võrdse kättesaadavusekaitsmisega, olukorda, mis ELis kahjuks veel ei valitse, eelkõige mõnede ebasoodsamasolukorras rühmade puhul, nagu lapsed, eakad ja mõnel juhul ka naised. Ent minu arvateson käsitletud veel mitut küsimust, millel ei ole mingit pistmist tervishoiuga. Kõige rohkemhämmastab mind see, millist käsitlusviisi kasutatakse liikmesriikide poliitika suhtes seosesraseduse vabatahtliku katkestamisega ning juurdepääsuga homoseksuaalsete isikuteviljatusravile, mille puhul tuleks minu arvates järgida subsidiaarsuse põhimõtet ning midatuleks käsitleda vähem varjatud viisil. Seetõttu hääletasin selle raporti vastu.

Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin Estrela raporti poolt, mis käsitlebtervisealast ebavõrdsust ELis.

Tervishoiuteenuste kättesaadavus kõikidele kodanikele, olenemata sellest, kas nad on EListvõi sisserändajad, dokumentidega või ilma, on üks põhilisi inimõigusi. Just need isikud,kes on kõige suuremas tõrjutusse sattumise ohus, peavad jälgima, et see põhiõigus ontagatud. Seepärast hääletasin ma raporti poolt.

Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Nooruses kogetud ebavõrdsus seosesjuurdepääsuga haridusele, töökohtadele ja tervishoiule, aga ka sooline ja kultuuritaustasttulenev ebavõrdsus võib tõepoolest mõjutada inimeste tervist oluliselt kogu nende elujooksul. Tuleb rõhutada, et keegi ei soovi selle probleemiga tõsiselt tegeleda. Seepärast onEdite Estrela raport tõesti õigeaegne. Kui me suudame tagada võrdse arstiabi kõikideleühiskonnakihtidele, siis muutub ühiskond tulemuslikumaks nii majanduslikus,rahanduslikus kui ka poliitilises mõttes. Hääletasin selle raporti poolt.

Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Rahvatervis on jätkuvalt meie suurim vara ningvalitsused peaksid seda pidama absoluutseks prioriteediks. Ent endiselt esineb suurikõrvalekaldeid ELi eri riikides seoses elanikkonna tervisega. Mõjud on eriti selged, kui võttaarvesse eluea erinevat taset, mis meeste puhul võib kõikuda 5,6 aasta võrra ja naiste puhullausa 6,6 aastat ELi 27 liikmesriigi lõikes. Selle põhjused tulenevad osaliselt vähesestharidustasemest ning suurest vaesuse ja töötuse tasemest. Seepärast pole sugugi üllatav,et majanduskriisile järgnenud koondamislaine ei ole rahvatervisele positiivset mõjuavaldanud. Pealegi vähendab sissetuleku kaotus märkimisväärselt juurdepääsutervishoiuteenustele paljudes riikides. Ma ei hääletanud raporti poolt, sest selles ei olepiisavalt täpsustatud probleemi lahendamiseks kasutatavat strateegiat.

Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Püüdeid vähendada tervisealast ebavõrdsustEuroopa Liidus tuleb kindlasti tunnustada jätkuva sotsiaalse ja majandusliku arengu nimelning seepärast hääletasin Edite Estrela raporti poolt. Soovitused tervishoiusektoriparandamiseks Euroopas tervishoiualase hariduse, ravi kättesaadavuse, andmetestteadlikkuse ning teabe mõõtmiseks, jälgimiseks, hindamiseks ja edastamiseks kasutatavatemehhanismide kasutamise kaudu aitavad oluliselt arendada poliitikat, mis on tulemuslik


tervisealase ebavõrdsuse vähendamisel. Nende tegevuste puhul arvan ma siiski loomulikult,et sama oluline on järgida subsidiaarsuspõhimõtet ning teatavaid riikide jooni ja omadusi,mida minu arvates tuleb kaitsta ja hoida.

Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles ELis tervisealase ebavõrdsusevähendamist käsitlevas raportis on sätestatud mitmesugused meetmed, mis on minu arvatesvajalikud ja olulised. Sellegipoolest jäin lõpphääletusel erapooletuks, sest ma ei saanudnõustuda sellega, et EL ja liikmesriigid peavad tagama naistele täiesti vaba juurdepääsuabordile. Investeeringuid tuleks alati teha pereplaneerimise ja rasestumisvastaste vahenditetasandil ning abort peaks jääma viimaseks abinõuks erandolukorras. Samuti ei arva ma,et peaks olema vaba juurdepääs kunstliku viljastamise tehnoloogiatele, mille puhul tulekslähtuda subsidiaarsuspõhimõttest ning mida ei tohiks kunagi kasutada naistevastasediskrimineerimise vahendina tulenevalt nende perekonnaseisust, vanusest, seksuaalsestsättumusest või etnilisest või kultuurilisest päritolust.

Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Eluea erinevused varieeruvad ELis liikmesriikidelõikes, ulatudes meeste puhul 14,2 aastani ning naiste puhul 8,3 aastani (Rumeenias meestepuhul 11,86 ja naiste puhul 7,38). Isegi riikide siseselt on erineva hariduse ja sotsiaalsestaatusega rühmadel erinevad terviseväljavaated. Töötuse suurenemine jakokkuhoiumeetmed võivad süvendada ELis juba esinevat tervisealast ebavõrdsust. Hääletasinselle resolutsiooni poolt, et kutsuda üles parandama jälgimis- ja ennetusmeetmeid haigustepuhul, ning pöörata tähelepanu ebasoodsas olukorras rühmadele.

Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kuna raporti projektis oli juba hõlmatudenamik olulisi küsimusi, ei olnud vajadust muudatusettepanekuid esitada. Ehkki meie,Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon, kirjutasime koos raportööri ja variraportööridegaalla mitmele muudatusettepanekule, olime me ainsad, kes üritasid kritiseerida praegust,patentidel põhinevat ravimite väljatöötamise mudelit, mis toob kaasa meditsiiniliseuuenduse kõrge maksumuse ja puuduliku juurdepääsu taskukohastele põhiravimitele.Kutsusime üles koostama uusi mudeleid meditsiiniliseks uuenduseks ning taskukohastelepõhiravimitele juurdepääsu võimaldamiseks. Kutsusime üles looma uued mudelidmeditsiiniliseks uurimistööks (uuendusauhindade kavad, õiglane litsentsimine,patendikoondised, avaliku ja erasektori partnerlused ning sotsiaalsed tingimused ELiteadusuuringute rahastamiseks), aga neid muudatusettepanekuid ei võetud vastu.

Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Eurostati 2010. aasta andmed on selged: endiseltvalitseb suur ebavõrdsus 27 liikmesriigi vahel seoses pakutavate tervishoiuteenustekvaliteediga.

Sellised näitajad nagu eluiga eri liikmesriikides osutavad endiselt liiga suurtele piirkondlikeleerinevustele, näidates seda, et tervishoiuteenuste kvaliteedi standardid on ELis ikka veelliiga erinevad. Juurdepääs alg- ja põhiharidusele, stabiilne ja rahuldav töökoht, sugu,kultuuriline taust ja juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele on tegurid, mis aitavadparandada kodanike elukvaliteeti rohkem kui miski muu.

Seetõttu tuleks raportis seada esikohale kõige nõrgemate õigused ning eriti naised ja nendeerivajadused.

Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Ehkki me oleme nõus raporti peamise põhimõttega,nimelt sellega, et keskmine tervishoiutase Euroopa Liidus on jätkuvalt paranenud, hoolimatasuurtest erinevustest tervishoius tulenevalt liikmesriikide erinevatest süsteemidest, on seepuudulik sisserändajate õiguste puhul. Neid loetakse kõige ebasoodsamas olukorras


rühmade hulka kuuluvaks, nagu puudega isikud, eakad ja lapsed, jättes arvesse võtmataasjaolu, et paljud sisserännanud on ebaseaduslikud ning on seega saabunud Euroopasseseadusevastaselt.

Me ei saa seega kohelda sisserännanuid samamoodi nagu puudega isikuid, kes on ebasoodsasolukorras rühm, mis vajab erihooldust ja -abi, mis vastab nende vajadustele. Raportis onühiskond jaotatud klassideks – rikkad, vaesed, rahvusvähemused, mehed, naised ja lapsed–, kohaldades iganenud meetodeid, selle asemel, et kõnelda õigustega kodanikest, ningselles soovitakse mõõta seda oletatavat tervisealast ebavõrdsust asjakohaste õigusnormidekaudu.

Heakskiidetud muudatusettepanekud muutsid teksti tegelikult kehvemaks, lisades eriteemad, nagu kliimamuutus, naistevastane vägivald, kunstlik viljastamine ja võrdnejuurdepääs tervishoiule ebaseaduslike sisserändajate jaoks.

Christel Schaldemose (S&D), kirjalikult. – (DA) Nelja Taani sotsiaaldemokraadi nimelEuroopa Parlamendis (Dan Jørgensen, Christel Schaldemose, Britta Thomsen ja OleChristensen). Hääletasime ELis tervisealast ebavõrdsust käsitleva raporti poolt. Raportison palju olulisi ettepanekuid tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks. Ent selles tehakseka ettepanek, et dokumentideta sisserännanutel oleks samuti õigus ja tagatud juurdepäästervishoiuteenustele liikmesriikides. Me ei jaga seda seisukohta. Ent me arvame, et õiguserakorralisele ravile on inimõigus, mis ei sõltu isiku staatusest ühiskonnas.

Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, et toetada raportöörikäsitlusviisi, kes on sätestanud põhimõtted, mis peaksid tegelikult olema olulised seosesnaiste tervisega. Paljudel naistel Euroopa ühiskonnas puuduvad põhiõigusedtervishoiuprogrammidele ja juurdepääs võimalustele tulenevalt nende sotsiaalsest jamajanduslikust seisundist meie ühiskonnas, eriti rahvusvähemustel ja sisserännanud naistel,kellel ei pruugi olla dokumente. Kuigi on oluline tagada kaitse nii-öelda tervishoiuturismieest, nagu seda kahjuks nimetatakse, on samuti väga oluline pidada meeles meie kohustustaustada põhilisi inimõigusi.

Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, milles vaadeldaksetervisealase ebavõrdsuse eri vorme liikmesriikides ning kutsutakse liikmesriike üles pidamatervishoidu finantskriisi ja elavnemise ajal prioriteediks. Väga tähtis on, et see ebavõrdsusei suureneks, kui valitsused üritavad kokku hoida.

Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin ELis tervisealast ebavõrdsustvähendamist käsitleva raporti poolt, sest minu arvates esinevad praegu suured erinevusedliikmesriikide vahel seoses tervishoiuga. Kõik liidu liikmesriigid peavad tagama, et naisteloleks lihtne juurdepääs rasestumisvastastele meetoditele ja näiteks õigus teha aborti.

Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti vastu, sest minu arvates ei oleselles käsitletud tervisealase ebavõrdsuse teemat ning asuti hoopis teistsuguse käsitlusviisijuurde. Ehkki raportil on mitu osa, millega ma ei nõustu, siis tahaksin keskenduda nii-öeldadokumentideta sisserändajate vabadustele, nagu neid raportis nimetatakse, mis on iseenesestteine nimetus ebaseaduslikele sisserändajatele. Raportis toetatakse mitmetekodanikuvabaduste ja tervishoiuga seotud vabaduste andmist isikutele, kes onebaseaduslikult sisenenud ELi riikidesse.

See raport tekitab mitmeid raskusi liikmesriikide jaoks, kes peavad sisserändeküsimusegaiga päev tegelema, näiteks Kreeka ja Itaalia. Peale selle, et raportiga antakse ebaseaduslikelesisserändajatele õigus nõuda võrdset juurdepääsu tervishoiule, lisab see ühe põhjuse, miks


nii-öelda varjupaigataotlejad soovivad veelgi enam Euroopasse saabuda, üritades kasutadatasuta tervishoiuteenuseid, mida ei eksisteeri enamikus Kolmanda Maailma riikides.

Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin raporti vastu, sest selles toetatakseebaausal viisil jälle aborti. Inimesed on jumala loodud ning me ei tohiks võtta endale õigustotsustada elu ja surma üle. Siin ei ole mingit kompromissivõimalust. Ehkki ma ei kuuluselle seisukohaga enamuse hulka, ei kavatse ma oma arvamust muuta ning keeldunohverdamast ainsatki inimelu tänapäeva kommete tõttu. Tegin sama otsusepreimplantatsiooni diagnostika kohta.

Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Edite Estrela raportis käsitletakse tervisealaseebavõrdsuse vähendamist ELis. Mul on väga hea meel selle dokumendi üle, sest ehkkipraegune finants- ja majanduskriis tähendab, et me peame peamiselt tegelema majanduslikeja õiguslike küsimustega, ei tohiks me kunagi jätta tähelepanuta küsimusi, nagu tervishoid,haridus ja sotsiaalkindlustus. Ühenduse kõrgemaid eesmärke, nagu ELi 2020. aastastrateegia, on võimalik rakendada ainult siis, kui meil on jätkusuutlikud süsteemid laiasvaldkonnas, nagu sotsiaalkindlustus ja võrdsed võimalused. Seetõttu hääletasin raportipoolt.

Raport: Eva Joly (A7-0027/2011)

Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma pooldan seda raportit, võttes arvesseEuroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni esitatudmuudatusettepanekuid. Meil on kohustus anda edasi oma kogemusi majanduse juhtimisevallas, et arenguriigid saaksid oma maksusüsteemid välja töötada. Ainult nii on võimalikluua ausam, õiglasem ja jätkusuutlik maksusüsteem, võidelda maksudest kõrvalehoidmisevastu ning seeläbi edendada parema rahvusvahelise maksukeskkonna tekkimist. Raporton oluline ka seetõttu, et selles rõhutatakse tungivat vajadust kaotada maksuparadiisid.See on ülivajalik samm läbipaistvuse tagamisel, tänu millele saab võimalikuks maksualaseteabe automaatne vahetamine.

Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Maksustamine võib olla usaldusväärne jajätkusuutlik rahastamisallikas, kui on kehtestatud progressiivne maksusüsteem ja tõhusmaksuhaldus ning kui maksutulude kasutamine on läbipaistev ja vastutustundlik. Paljudarenguriigid ei suuda aga kohaldada miinimummaksumääragi, et rahastada avalikketeenuseid. Seepärast peab Euroopa Liit tegema nende riikidega koostööd, et edendada headmaksuhaldustava. Just sel põhjusel hääletasin raporti poolt – see võimaldab luua stabiilsemaksusüsteemi, mis on tõhusam ja ka õiglasem, et vähendada vaesust neis riikides, ninglisaks aitab kaasa läbipaistva, koostööl põhineva ja õiglase rahvusvahelise maksukeskkonnakujundamisele.

Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Arenguriikidel on maksusüsteemide(maksude kehtestamine, kogumine ja haldamine) loomisel raskusi. Võitlus maksuparadiisidevastu on üks peamisi aastatuhande arengueesmärkidega seoses püstitatud ülesandeid, sestmaksuparadiisid nõrgestavad arenguriikide institutsioone ja poliitilisi süsteeme.Offshore-keskused ja maksuparadiisid hõlbustavad aastas 1 triljoni USA dollari ulatusestoimuvat kapitali ebaseaduslikku väljavoolu; see summa on umbes kümme korda suuremkui rahaline abi, mis antakse arenguriikidele vaesuse leevendamiseks ja majandusarenguedendamiseks. Olen nõus raportis tehtud ettepanekutega, et rahalise abi andmisel peaksidrahastajad toetama arenguriikide jõupingutusi maksuhalduse parandamisel ning tagama,et abi kasutatakse läbipaistvalt ja vastutustundlikult.


Vito Bonsignore (PPE) , kirjalikult. – (IT) Raport on kooskõlas komisjoni seisukohtadeganing keskendub eelarve- ja arengupoliitika sünergia tugevdamisele. Seda eesmärki silmaspidades on komisjon avaldanud kaks uuringut, ja aasta tagasi võttis Euroopa Parlamentsamal teemal vastu resolutsiooni. Hääletasin raporti poolt, kuna toetan aastatuhandearengueesmärkide saavutamist ja maksusüsteemi juhtimist, kohustust toetada arenguriikidemaksusüsteeme ning dialoogi ja rahvusvahelist koostööd maksustamise vallas.

Samas on asjakohane juhtida tähelepanu jätkuvalt puudulikule tollitulude haldamisele,Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) praegustele puudustele ja maksutuludevähenemisele. Minu arvates on õige, et Euroopa Liit peab tegema rohkem, võitlemaksebatõhususe vastu, sealhulgas maksuparadiiside, kauplemishindadega manipuleerimise jarahvusvahelise struktuuri nõrkuse vastu. On aeg piirata kauplemishindadegamanipuleerimist ja nn loodusvarade needust ning laiendada maksubaasi, edendades abiandjate paremat koostööd.

Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Turgude üha ulatuslikumaglobaliseerumise ja maksumaksjate liikuvuse tõttu on maksustamine tänapäeval muutunudkeeruliseks küsimuseks. Veelgi keerulisem ja raskem on parandada arenguriikide olukorda,mis on tingitud niisugustest sisemistest teguritest nagu suured mitteametlikud sektorid,põllumajanduse domineerimine ja uute tehnoloogiate vähene kasutamine. Ma kiidan heakskomisjoni algatuse asuda nende riikidega koostööd tegema, et edendada headmaksuhaldustava. Raportis tuuakse esile peamised probleemid ja lahendused, misvõimaldavad edendada maksu- ja arengupoliitika vahelist sünergiat, muutes mõlemadtõhusamaks.

Carlos Coelho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Tõhusad, läbipaistvad ja õiglased maksusüsteemidon arenguriikide arengu seisukohalt väga olulised, sest neil on oma osa avalike hüvedepakkumise rahastamisel, nende riikide institutsioonide jätkusuutlikkuse tagamisel, välisabistsõltuvuse vähendamisel ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel. Seetõttu leian,et EL peaks ühelt poolt pühenduma võitlusele maksuparadiiside ja maksudestkõrvalehoidmise vastu (mis õõnestavad arenguriikide poliitilisi ja majandussüsteeme,soodustades finantskuritegevust ja ebavõrdsust maksutulude ümberjagamisel) ning teiseltpoolt alustama koostööd ja dialoogi nende riikide maksuametitega.

Samuti tahaksin rõhutada neis riikides maksubaasi laiendamise tähtsust. Tuleb märkida,et arenguriikide maksusüsteeme iseloomustab tuginemine kaudsele maksustamisele (suuremosa tuludest saadakse kaupade ja teenuste maksustamisest). See piirab maksutulusid jamuudab süsteemid ebaefektiivseks. Jõupingutused tuleb suunata otsese maksustamisearendamisele. Sama oluline on vajadus edendada kooskõla Euroopa Liidu arengu- jakaubanduspoliitika vahel.

Marielle De Sarnez (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Arenguriikide tollitulud on turuliberaliseerimise tulemusena vähenenud. Tulude vähenemist on võimalik korvata paremavalitsemistava ning õiglasema ja tõhusama maksusüsteemi abil. Seetõttu peaksime õiglase,progressiivse ja läbipaistva maksusüsteemi loomist silmas pidades arendama välja parematehnilise ja õigusliku toetuse neile riikidele; näiteks peaksime kaotama kõik suvalisedmaksuvabastused ja -soodustused rahvusvahelistele ettevõtetele ja kaevandustööstusele.Teine viis arenguriike veelgi aidata on teha lõpp maksuparadiisidele, mis tõsiselt takistavadnende riikide arengut. Kahtlemata soodustavad õiglasem maksusüsteem ja suuremõiguskindlus välismaiseid erainvesteeringuid ning seeläbi lõpptulemusena kamajanduskasvu. Kõik see ei tohi aga viia ametliku arenguabi vähenemiseni. Me peaksime


selles küsimuses säilitama valvsuse, sest liikmesriigid on alati valmis vähendama ametlikuksarenguabiks eraldatavat SKP osa.

Anne Delvaux (PPE) , kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt järgmistel põhjustel:selles rõhutatakse vajadust tõkestada lõunapoolsetes riikides maksukonkurentsi jamaksudest kõrvalehoidmist; selles märgitakse, et automaatne teabevahetusmaksuküsimustes peaks aset leidma igas olukorras; selles toonitatakse kõigi rahvusvahelisteettevõtete poolt esitatavate, riikide kaupa liigendatud aruannete põhimõtte tähtsust; sellespooldatakse maksuparadiiside vastu võitlemist OECD ebapiisavast tegevusest tõhusamalmoel; ja selles rõhutatakse vajadust suurendada kooskõla Euroopa nendepoliitikavaldkondade vahel, mis on suunatud arengu toetamisele.

Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Raporti aluseks on komisjoni dokument, millestunnistatakse, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine ja hea maksuhaldustava onomavahel seotud. Raporti eesmärk on edendada maksu- ja arengupoliitika vahelist sünergiat,muutes mõlemad tõhusamaks; seetõttu määratletakse raportis arenguriikide probleemid,mis on seotud maksutulude kasutuselevõtmisega. Samuti pakutakse raportis väljamooduseid, kuidas liit võiks olemasolevaid rahalisi ja muid vahendeid paremini kasutada.Raportis rõhutatakse vajadust toetada tõhusaid ja jätkusuutlikke maksusüsteeme, eelkõigepettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemise teel, et aidata kaasa läbipaistva jaõiglase rahvusvahelise maksukeskkonna tekkimisele. Selleks tuleb esmalt aidata võttameetmeid maksuparadiiside vastu. Hea majandusjuhtimise kaudu saavad need riigidvähendada sõltuvust välisabist ning soodustada seeläbi avaliku ja erasektori arengut jamajanduskasvu.

José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Raport käsitleb maksustamist ja arengutarenguriikides. Et saavutada ÜRO poolt 2000. aastal aastatuhande deklaratsioonis püstitatudeesmärgid, peavad need riigid teadma, kuidas edendada head maksuhaldustava, kasutadesmaksimaalselt ära kogu välistoetuse. 2009. aastal avaldas Euroopa Komisjon, kes onhuvitatud koostööst nende riikidega, dokumendi pealkirjaga „Maksundus ja areng. Koostööarenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes”, milles seadiseesmärgiks edendada sünergiat arengu- ja maksupoliitika vahel, et muuta need õiglasemaks,läbipaistvamaks ja tulemuslikumaks. Euroopa Parlament võttis 2010. aastal samal teemalvastu resolutsiooni.

EL leiab, et õiglasemad ja ühtlasemad maksusüsteemid aitavad vähendada vaesust ja korvatamõningad saamatajäänud tulud. Seepärast toetan seda raportit, milles nõutakse lõputegemist arenguriikide tõelistele „massihävitusrelvadele” – maksuparadiisidele , võitlustmajanduskuritegude vastu, meetmeid maksudest kõrvalehoidmise ja ebaausa konkurentsivastu ning arengut hea valitsemistava kaudu.

João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Raportis määratletakse mitu küsimust, mison asjakohased ja vägagi aktuaalsed: maksuparadiiside ja korruptsiooni vastase võitluseseadmine esmatähtsaks ülesandeks; arenguriikide raskused siseriiklike tulude suurendamisel;suurtele kodumaistele ja välisettevõtetele tehtavad erandid, mille eesmärk on meelitadaligi investeeringuid; rahvusvaheline finantstehingute maks, mis esimese sammunakehtestatakse ELi tasandil; väikese sissetulekuga riikide vajadus saavutada võime pidadarahvusvaheliste korporatsioonidega tõhusaid läbirääkimisi, et kehtestada kapitalikontrollimeetmeid ja täiel määral teostada oma suveräänsust. Kuid see raport ei ole vaba kavastuoludest. Raportis määratletakse küll majanduspartnerluslepingute rakendamisest


tulenevad probleemid, milleks on eelkõige maksutulude vähenemine, kuid ei võeta selgetseisukohta neist lepingutest loobumise kohta.

Samuti ei võeta selles põhimõttelist kriitilist seisukohta seoses Maailmapanga,Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni vastutusega niisugusepoliitika elluviimisel, mis soodustab tootmise infrastruktuuri ja avalike teenuste hävitamist,tekitab töötust ja kahjustab riikide siseturgu, õõnestades seeläbi veelgi nende riikidemaksutulusid, eelarveid, suveräänsust ja iseseisvust.

Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Mõistes, et koostöö maksustamise vallasvõib olla vajalik, ei tohiks me samas eirata asjaolu, et maksupoliitika on majandus- jasotsiaalpoliitika oluline vahend, mille määratlemine sõltub selgetest poliitilistestkriteeriumidest ja hinnangutest.

Seetõttu ei ole Euroopa Liidu asi eksportida nn head maksuhaldustava. Arenguriikidesuveräänsust, valikuid ja võimalusi tuleb täiel määral austada ning arvesse tuleb võtta nendeolukorda ja tingimusi.

Nn majanduspartnerluslepingud, mida me oleme arenguriikidele nende vastuseisusthoolimata peale surunud, piiravad tõsiselt arenguriikide maksusüsteeme, vähendadesolulisel määral tollitulusid ja tuues kaasa muudki tõsist kahju.

Lisaks jääb maksuparadiiside jätkuva olemasolu tõttu arenguriikidel igal aastal saamatasuurtes summades maksutulu.

Seega peab Euroopa Liit muutma oma poliitikat ja need vastuolud lahendama.

Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult . – (LT) Hääletasin dokumendi poolt, sest sellesmääratletakse positiivsed aspektid, milleks on näiteks selge arusaam maksundusest, mison oluline selleks, et panna alus vastutusvõimelisele ja paindlikule demokraatlikulesüsteemile. Teiseks aspektiks on asjaolu, et EL järgib arengustrateegiates omavastutusepõhimõtet ning peab õigeks seda, et arenguriigid ise kannaksid esmavastutust omamaksusüsteemide eest, sõltuvalt oma majanduslikest ja poliitilistest oludest ning omaendaotsustest. Komisjoni eesmärk on kasutada ELi vahendeid paremini ära arenguriikidemaksusüsteemide väljakujundamiseks ja heade maksuhaldustavade rakendamiseks, pööratesrohkem tähelepanu heade maksuhaldustavade rakendamisele riigi ja piirkondlikestrateegiadokumentide kavandamisel, ellurakendamisel ja tulemuste kontrollimisel.Komisjon toetab hargmaiste ettevõtete puhul riigiti erinevate finantsaruandluse standarditerakendamist, hinnates neid kui vahendeid, millega on võimalik avastada rahvusvahelisimaksudest kõrvalehoidmise ja nende vältimise juhtumeid. Oluline on ka rõhutada, etettevõtte sotsiaalset vastutust käsitlevas teatises kaalutakse võimalusi sellise süsteemiväljaarendamiseks, millega tehakse kohustuslikuks juhtimisteabe avalikustamineaastaaruannetes. Komisjon püüab tõhustada rahvusvahelist maksundusalast dialoogi jakoostööd ning pöörab sealjuures erilist tähelepanu arenguriikide osaluse suurendamiseleasjaomastel rahvusvahelistel foorumitel. Komisjon rõhutab vajadust sõlmida ja rakendadamaksualase teabevahetuse lepinguid, kasutades muu hulgas mitmepoolset mehhanismining võttes arvesse ELi hoiuste maksustamise direktiivis sätestatud mudelit, mis põhinebautomaatsel teabevahetusel.

Jarosław Kalinowski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Asjakohased maksusüsteemid onjätkusuutliku majanduskasvu ja finantsstabiilsuse aluseks. Arenguriikides, kus sellisedsüsteemid ei toimi korralikult või ei toimi üldse, on tõsiseid majanduslikke ja poliitilisiprobleeme.


Rahvusvahelistel õigusnormidel, mis toetavad maksustamissüsteemide nõuetekohasttoimimist, peaks olema positiivne mõju nende riikide majandusele. Pidagem siiski meeles,et me ei tohiks mingil juhul suruda teistele maksupoliitikat peale, sest iga riik peab ise omamaksustamissüsteemide üle otsustama, võttes arvesse olemasolevaid sotsiaalseid, poliitilisija majanduslikke tingimusi. Seega, toetagem head maksupoliitikat, kuid ärgem surugemseda peale.

Elisabeth Köstinger (PPE) , kirjalikult. – (DE) Jõupingutused, mida tehakse selleks, etmuuta maksusüsteemid jätkusuutlikumaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks, aitavadedendada ka demokraatlike süsteemide loomist. Üleilmastumise tõttu on riikide vahelliikuva kapitali maksustamine muutunud keeruliseks. Arenguriike tuleb toetada, et neiloleks piisavalt poliitilist manööverdamisruumi spekuleerimise tõkestamiseks jafinantsstabiilsuse tagamiseks. Tervitan ühisalgatusi maksuparadiiside vastu võitlemiseks,samuti tegevust, mis hoogustab rahvusvahelist dialoogi asjaomaste riikide vahel.Vastutustundlikul maksustamisel peab olema püsiv positiivne mõju nende riikide arengule.

David Martin (S&D) , kirjalikult. – Toetan raportit, sest selles keskendutakse vajaduseletugevdada arengu nimel heade maksuhaldustavade alast suutlikkust ja peetakse vajalikuksluua reguleeriv raamistik, mis toetaks rahvusvahelist maksualast koostööd, läbipaistvust,avaliku ja erasektori arengut ja majanduskasvu; rõhutatakse, et maksude suhe SKPsse onarenguriikides 10–20%, samal ajal kui arenenud riikides on see 25–40%; väljendataksekahetsust selle üle, et abi andjad on seni andnud nii vähe maksundusega seotud abi;väljendatakse sellega seoses rahulolu komisjoni ettepanekuga, milles nähakse ettetõhusamalt toetada arenguriike maksureformide teostamisel ja maksuametite tugevdamisel,kasutades sel eesmärgil Euroopa Arengufondi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeanipiirkonna riikide toetamiseks, samuti arengukoostöö rahastamisvahendit ning Euroopanaabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendit, ja milles nähakse ette toetada riikidejärelevalveasutusi, parlamente ja valitsusväliseid jõude; ning märgitakse, et senisest enamrõhku tuleks panna haldussuutlikkuse suurendamisele arenguriikides, et nad saaksidteabevahetust tõhusalt kasutada ja oma riigi õigusaktide abil tulemuslikult võideldamaksudest kõrvalehoidmisega.

Clemente Mastella (PPE) , kirjalikult. – (IT) Komisjon teeb head tööd, edendades koostöösarenguriikidega hea maksuhaldustava põhimõtteid ja kriteeriume. Läbipaistvuse,teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi kriteeriumid on hädavajalikud. Komisjonpüüab selles protsessis tugevdada maksu- ja arengupoliitika sünergiat, et selgitada väljanimetatud riikide raskused tulude kasutuselevõtmisel maksustamise kaudu. Teisalt jätabkomisjon endiselt tähelepanuta mitmed küsimused, mis nõuavad kiiret vastust. Meie arvateson aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks vaja otsusekindlalt võideldamaksuparadiiside vastu (ent mitte mingil moel piirata täiendavaid meetmeid), pöörateserilist tähelepanu maksulepingutele. Seetõttu on soovitav, et enamikul rahvusvahelistelorganisatsioonidel oleksid erivolitused maksuparadiiside vastu võitlemiseks. Lisaks onoluline laiendada maksubaasi, viies läbi maksureformi ja arendades otsest maksustamist,et lahendada regressiivsest käibemaksusüsteemist tulenevad probleemid maksudekogumisel.

Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Offshore-ettevõtete ja muus vormismaksudest kõrvalhoidmise vastu on vaja võidelda. Euroopa Parlamendi enamus onriskifondidele andnud peaaegu täieliku tegevusvabaduse. Mis mõte on sel juhul neildeklaratiivse iseloomuga piirangutel raportis? Majanduspartnerluslepingud, millesõlmimiseks avaldati häbiväärsel moel survet, laostavad AKV riike, jätmata neile võimalust


pikemas perspektiivis jalule tõusta. Raportis pole selle kohta sõnagi. Mis veelgi hullem –selles öeldakse, et igasugusest riigistamisest või taasriigistamisest tuleks loobuda. Mahääletan raporti vastu.

Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Reaalsus on selline, et vilets maksuhaldus kahjustabliikmesriikide rahuldavat majanduslikku suutlikkust. Komisjon tunnistab nüüd seostaastatuhande arengueesmärkide saavutamise ja hea maksuhalduse vahel. Seepärast onhädavajalik võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu ja astuda konkreetseid samme, etühtlustada vastavad meetmed kogu ELis; on ju hästi teada, et mõned riigid tulevad pettusteja maksudest kõrvalehoidmise tõkestamisega teistest paremini toime.

Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – Me peaksime arenguriike aitama maksudestkõrvalehoidmise vältimiseks vajaliku poliitika väljatöötamisel ja vastavate mehhanismideloomisel; sellega kaasneb suurem läbipaistvus. Samuti peaksime jagama oma majandusejuhtimise kogemusi konkreetsete riikidega, et aidata neil luua oma maksusüsteeme.Arenguriikide stabiilsuse ja tasakaalu eelduseks on korruptsiooni vähendamine ja tuludesuurendamine. See kõrvaldab pinged ja võimaldab vähendada ELi rahalist abiarenguriikidele. Tegemist on väga ajakohase ja olulise raportiga, mistõttu hääletasin sellepoolt.

Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Ma leian, et arenguriigid vajavad hädasti tõhusatmaksusüsteemi. Kõnealuses raportis sisalduvad ideed on väga asjakohased. Kui uusimaksusüsteeme rakendatakse ELi toel, tuleks hoolitseda selle eest, et ELi ja arenguriikidevahelised majanduspartnerluslepingud edendaksid seda eesmärki, mitte ei töötaks sellevastu. ELi investeerimispoliitika peab looma investorite jaoks ettevõtjasõbraliku keskkonnanii kodu- kui ka välismaal. Kõigi võetavate meetmete tulemuseks peab olema elutingimustemärkimisväärne paranemine suurema osa elanikkonna puhul, kelleni praegu ei jõuatoorainete müügist saadav tulu ja kes on sageli sunnitud kodumaalt lahkuma. Hääletasinraporti poolt, sest selles esitatakse põhjalik ülevaade paljudest asjaomastest teguritest.

Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) On vaja võtta konkreetseid meetmeid, ettulemuslikumalt edendada maksustamise valdkonnas vastutustundliku käitumisepõhimõtteid, näiteks seoses läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsiga.Parandada tuleks maksu- ja arengupoliitika vahelist sünergiat. Raportiga liigutakse sellessuunas ja seepärast hääletasin selle poolt.

Rolandas Paksas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Arvestades, et arenguriigid on kaotanudmärkimisväärsel hulgal kaubandusmaksude tulusid , on väga oluline tagada tulemuslikkoostöö nii maksude kui ka arengu valdkonnas. On tähtis, et iga riik kehtestaks tõhusa jatulemusliku maksusüsteemi ja poliitika selle süsteemi rakendamiseks, sest see on riigirahanduse selgroog ja annab võimaluse meelitada riiki investeeringuid. Seepärast peamejätma arenguriikidele selles valdkonnas otsustusõigust. Koostöö peab põhinemavastastikusel abil ja sellega ei tohi kummalegi poolele tekitada lisatakistusi ega -koormust.Olen nõus ettepanekuga, et me peame aitama tagada arenguriikide oma tuludekasutuselevõtu kvantitatiivse ja kvalitatiivse paranemise. Arenguriikidele eraldatav abipeaks olema sihipärane ja tulemuslik ning seda tuleks eraldada ainult siis, kui see onhädavajalik, kusjuures riikidel endil ei tohiks olla õigust otsustada, kas see on vajalik võimitte.

Ma ei usu, et oleks mõistlik tekitada ELile lisakoormust arenguriikidele tollituludevähenemise hüvitamise näol. Minu arvates tuleks meil kehtestada finantstehingute maks,


mis vähendaks spekuleerimist ja paneks turu paremini toimima. Lisaks peame tegema kõikendast oleneva, et seda maksu ei kohaldataks mitte ainult ELi tasandil, vaid kogu maailmas.

Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Ma andsin poolthääle Eva Joly raportile, miskäsitleb koostööd arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes,kuna lähtudes ELi 2020. aasta strateegiast ,on minu arvates vaja ülemaailmset juhtimist,mis toetaks ülemaailmset dialoogi ja rahvusvahelist koostööd maksustamise valdkonnas.Nõustun raportis soovitatuga, et tuleks suurendada eelarve- ja arengupoliitika sünergiatmaksualase teabe vahetamise ja mitmepoolsete mehhanismide kaudu, mis võtavad arvesseELi hoiuste maksustamise direktiivis sätestatud mudelit, et võidelda maksudestkõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu. Arenguriikidega tehtava maksustamisalasekoostöö konkreetne eesmärk on vältida nende muutumist rahvusvaheliste ettevõtetemaksuparadiisideks ja seega määratleda maksuparadiisid konkurentsimoonutusena, millelon negatiivne mõju majandusprotsessidele, arvestades maailmamajanduse süsteemi sisemisiseoseid.

Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti „Maksundus jaareng – Koostöö arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes”poolt, kuna olen raportööriga nõus, et see on tähtis arenguriikides tõhusa maksusüsteemiväljaarendamise seisukohalt. Maksusüsteemist peab tõepoolest saama arenguriikide riiklikurahanduse selgroog. ELi uus arenguriikidesse investeerimise poliitika peab toetamavälismaiste ja kohalike erainvesteeringute jaoks soodsama keskkonna kujundamist ningtingimuste loomist tõhusama rahvusvahelise abi andmiseks. ELi investeerimispoliitikapeab majanduskasvu soodustamiseks keskenduma väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetearengule, sealhulgas mikrokrediidi abil, edendama tõhusaid avalikke teenuseid, avaliku jaerasektori koostööd ning teadmussiiret. Euroopa Komisjoni töödokument pealkirjaga„Maksundus ja areng. Koostöö arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseksmaksundusküsimustes”, mis avaldati 2009. aasta aprillis, sisaldab näpunäiteid ja meetodeidarengu- ja maksupoliitika vahel sünergia edendamiseks, et muuta need mõlemadtõhusamaks.

Miguel Portas (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, kuna selles tuuaksevälja selge seos aastatuhande arengueesmärkide saavutamise ja maksuhalduse vahel. Samutileitakse, et maksustamine progressiivse maksusüsteemi kaudu on demokraatia seisukohaltoluline. Raportis tunnistatakse, et offshore-keskuste ja maksuparadiiside eesmärk onebaseaduslik kapitali väljavool, ning koos nullmaksumääraga süsteemidega, midarakendatakse selleks, et meelitada riiki raha ja investeeringuid, suunatakse koormustöötajatele ja väiksema sissetulekuga peredele, vähendades vaestes riikides avalike teenustekvaliteeti ja kvantiteeti ning nende riikide suutlikkust vähendada vaesust. Arenguriikidekohtuasutuste ja korruptsioonivastaste asutuste abistamine progressiivse maksusüsteemiarendamise püüdlustes oleks ELi poolt suurepärane abi.

Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Euroopa Parlament rõhutas tänaarenguriikide maksutulude vähenemise tõkestamise tähtsust ja ennekõike vajadust tehavõitluses maksuparadiiside vastu ära rohkem. Et selles tegevuses usaldusväärne olla, peabEL muidugi kõigepealt paremini ohjama omaenda maksuparadiise, minnes kaugemaleOECD raamistikust. Raportis nõutakse ka, et võetaks vastu rahvusvaheline konventsioon,mis sisaldaks sanktsioone, mida saaks rakendada nii koostööd tõrjuvate jurisdiktsioonidekui ka nende finantsasutuste suhtes, kellel on sidemed maksuparadiisidega. Lisaks rõhutasidEuroopa Parlamendi liikmed vajadust tagada riikide kaupa liigendatud aruandluse abilrahvusvaheliste ettevõtete suurem läbipaistvus seoses maksuõigusaktide täitmisega


arenguriikides (eriti puudutab see kaevandustööstust). ELi maksustamisalane abi peakssoodustama progressiivsete maksustamissüsteemide väljaarendamist arenguriikides, mistagaksid eelkõige ettevõtete kasumist õiglase osa saamise. Hea maksuhaldus on arengutagamisel oluline ja seetõttu peaks EL arenguriike toetama, arvestades eritikaubandusmaksude vähenemist tulenevalt kaubanduse liberaliseerimisest kogu maailmas.Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi liikmed toetasid seda raportit, milles visandatakseselgelt asjakohased ettepanekud.

Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti teksti poolt, kuna jaganarvamust, et suurem sünergia maksu- ja arengupoliitika vahel võib arenguriike aidata.

Maksustamist ja arengut käsitlevate viimaste komisjoni aruannete kohaselt võibmaksustamine olla arengupoliitika üks rahastamisallikaid, kui see on korralikult kavandatud.Ei ole juhus, et paljudel arenguriikidel puuduvad minimaalsed tulud, mis on vajalikudpõhiliste avalike teenuste rahastamiseks.

Seda tegevust peab toetama koostöö maksusüsteemi tugevdamiseks ning võitlus kapitaliebaseaduslikku väljavoolu soodustavate maksuparadiiside vastu. Protsess peaks soodustamafinantsaruandluse nõuete kehtestamist igale riigile, sest see aitab kaasa vaesusevähendamisele.

Czesław Adam Siekierski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Hea maksuhaldus on riigi tõhusatoimimise üks peamisi eeldusi. Kui arenguriigid soovivad maailmamajanduses kaasa lüüa,peavad nad oma maksusüsteeme reformima ja need integreerima. Maksudel ondemokraatlikes riikides majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne roll. Maksud ei ole üksnes riigipeamine tuluallikas, vaid nad võimaldavad saavutada ka äärmiselt olulisi sotsiaalseideesmärke. Maksudest rahastatakse selliseid põhiteenuseid nagu tervishoid, haridus,sotsiaalhooldus ja pensionid.

Arenguriigid saaksid oma maksutuludest rahastada jätkusuutlikult riigi arengut ja parandadakodanike elukvaliteeti. Praegu jääb maksutuludest aga põhiliste avalike teenuste kuludekatmiseks või vaesusega võitlemiseks sageli väheks. Üleilmastumise ajastut iseloomustabmaksustatava kapitali suurem liikuvus ja kaubandustõkete kaotamine. Selle tulemusenavähenevad maksutulud ja see probleem ei puuduta üksnes vaesemaid riike. Vaatamata omailmsetele eelistele vähendab kaubanduse järkjärguline liberaliseerimine tollitulusid. Vägaoluline on asendada välismaised maksud riigisiseste maksudega. Kui jõukates riikides ontulumaks üks peamisi maksuliike, siis arenguriikides on tulumaksu panus minimaalne.Suurem osa inimesi töötab mitteametlikult põllumajanduses ja neil puuduvad korrapärasedsissetulekud. Seetõttu on tulumaksu tulemuslik rakendamine keeruline.

Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma toetasin seda raportit, mis käsitleb maksustamisetähtsust arengupoliitika rakendamisel ja soovitab viise, kuidas EL saaks selle eesmärgisaavutamiseks olemasolevaid rahalisi vahendeid ja meetmeid tulemuslikumalt kasutada.

Michèle Striffler (PPE) , kirjalikult. – (FR) Raporti „Maksundus ja areng – Koostööarenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes” vastuvõtmineon eriti oluline Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni poolt arenguriikideleantava arenguabi tulemuslikkuse seisukohalt. Hea maksuhaldustava põhimõtete(läbipaistvus, teabevahetus ja õiglane maksukonkurents) järgimise tagamine ja võitlusmaksuparadiisidega, mis takistavad vähim arenenud riikide arengut, on hädavajalik ja minuametiaja üks prioriteete.


Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, kunaleian, et arenguriikide maksusüsteemide reformimine ja ajakohastamine on kõige olulisemviis kapitali ebaseadusliku väljavoolu vältimiseks ja maksudest kõrvalehoidmise vastuvõitlemiseks. Sellel kapitalil, mis lõpptulemusena tihti jõuab maksuparadiisidesse, onotsene mõju nende riikide majandusele, eriti just praeguse majanduskriisi ajal.Maksusüsteemide parandamine annab meile võimaluse mõjutada positiivselt arenguriikidemajanduskasvu, kohaldada hea majandusjuhtimise raamistikku, edendada läbipaistvustja saavutada kodanike usaldus.

Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Hääletasin Eva Joly raporti poolt. Täielikulttoimiv maksusüsteem on iga vastutustundliku demokraatliku riigi aluseks. Raportiskutsutakse üles toetama arenguriike vastavate struktuuride loomisel, et edendada kestvatvastutustundlikkust neis riikides. Lõppude lõpuks ei piisa ju ainuüksi arenguabistaastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks. Raportis käsitletakse lühidalt ka nnröövellike laenufondide probleemi. Sellised fondid peaksid minu arvates olema täiestikeelatud. Maailma finantsturgude osalistel ei tohiks lasta rahvusvahelise arenguabigamängida.

Raport: Georgios Papastamkos (A7-0030/2011)

Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Toetan Georgios Papastamkose raportit jatõstaksin esile selles sisalduvate soovituste tähtsust. Nimelt märgitakse raportis, etläbirääkimistel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga tuleks rohkem arvesse võttakaubandusväliseid küsimusi. Samuti ilmneb selgelt vajadus ühise põllumajanduspoliitikaja ELi väliskaubanduspoliitika vahelise sidususe järele – ELi tootjatele tuleb tagada võrdnekonkurentsiolukord maailmaturul, mis ei tohi soosida ebaausat konkurentsi. Kui selleskokku ei lepita, peavad Euroopa põllumajandustootjad taluma võrreldes väljaspool EuroopaLiitu tegutsevate konkurentidega edaspidigi ebaausat konkurentsi ja diskrimineerimistning kaotama sissetulekuid.

Elena Oana Antonescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Ma olen nõus, et põllumajandussektorilon väga oluline roll tööhõive tagamisel ja Euroopa põllumajandusliku toiduainetööstusemudeli säilimisel, mis on Euroopa majanduse strateegiliselt oluline koostisosa. Arvestades,et Euroopa Liit on maailma suurim põllumajandustoodete importija, peavad kolmandateriikide, kes ekspordivad oma kaupa ELi, tootmismeetodid andma Euroopa tarbijatele samadtagatised tervise, toiduohutuse, loomade heaolu, säästva arengu ja minimaalsetesotsiaalstandardite osas, nagu nõutakse ELi tootjatelt. Hääletasin raporti poolt, kuna leian,et põllumajandus- ja toidupoliitika peavad teenima teatavaid põhieesmärke, milleks onnäiteks toiduga kindlustatus ja toidu ohutus.

Richard Ashworth (ECR), kirjalikult. – Briti konservatiivide delegatsioon toetab kindlaltvabakaubanduse põhimõtet. Vabakaubandus loob jõukust ja aitab olulisel määral kaasaEuroopa riikide majanduse elavnemisele. Leiame, et raportis pannnakse liiga suurt rõhkuELi põllumajandustoodete turgude kaitsele väliskonkurentsi eest, kuid ei pöörata piisavalttähelepanu eksportivate riikide tootmisstandarditele. ELi põllumajandustootjad peavadvastama rangetele keskkonna- ja loomade heaolu standarditele, mis neile osaliseltkompenseeritakse toetuste süsteemi kaudu. Kuid tooted, mis imporditakse ELi kolmandatestriikidest, neile kõrgetele standarditele sageli ei vasta. ELi piiride sulgemine kolmandateriikide põllumajandustoodetele ei ole lahendus.

EL peaks aktiivselt püüdma eksportida oma rangeid loomade heaolu jakeskkonnastandardeid kõikjale maailmas, eelkõige avatumate rahvusvaheliste turgude


kaudu, ning mitte keskenduma kaitsvatele, protektsionistlikele lahendustele. Seetõttuhääletas Briti konservatiivide delegatsioon kõnealuse raporti vastu.

Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Selle raportiga palub Euroopa Parlamentselgesõnaliselt, et nõukogu ja Euroopa Komisjon võtaksid rahvusvahelistelkaubandusläbirääkimistel paremini arvesse põllumajanduslikke huve, eriti aruteludesLõuna-Ameerikaga, mis on suur looma- ja teraviljakasvatuspiirkond ning mis ei pruugialati vastata Euroopa kvaliteedistandarditele. Minu arvates on tegemist väga olulise raportigaja seetõttu hääletasin selle poolt.

Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) ELi põllumajandussektor annab Euroopamajandusele märkimisväärset lisandväärtust ning etendab strateegilist rolli ELi ees seisvatemajanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamisel. Seega ei tohiväliskaubanduspoliitika ega lepingud välismaiste importijatega seada ohtu ELi võimetsäilitada tugev ja elujõuline põllumajandussektor. Komisjon peab võtma MaailmaKaubandusorganisatsioonis selge seisukoha ja viima läbi mõju hindamised seoses teisteriikidega peetavate läbirääkimistega teatavate toodete ELi turule importimise teemal. Meiltuleb tagada vastavus põhimõttele, et ELi eksporditavate toodete tootmismeetodidkolmandates riikides peavad andma Euroopa tarbijatele samad tagatised tervise,toiduohutuse, loomade heaolu, säästva arengu ja minimaalsete sotsiaalstandardite osas,nagu nõutakse ELi tootjatelt. See on ainus võimalus tagada ELi tootjatele kolmandateriikidega konkureerimisel võrdsed tingimused ja kindlustada meie põllumajandustootjatehuvide kaitse.

Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. – (IT) Hääletasin Georgios Papastamkose raporti poolt.Rahvusvahelisel kaubandusel on ELi jaoks väga suur tähtsus, arvestades eriti Euroopapõllumajandustootjate ebasoodsat olukorda tulenevalt toodete importimisest kolmandatestriikidest ja vastastikkuse põhimõtte kohaldamata jätmisest, mis annab liiduvälistelepõllumajandustootjatele põhjendamatu eelise, kuna sageli ei ole viimased kohustatudjärgima sama rangeid ja kulukaid eeskirju, mille täitmist siseturul tegutsemiseks nõutakseEuroopa põllumajandustootjatelt, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete vallas. Majätkan võitlust selle nimel, et Euroopas tagataks ühise põllumajanduspoliitika ja ELiväliskaubanduspoliitika vahel suurem sidusus. See sidusus peab kindlustama, et Euroopapõllumajandusmudeli puhul on ELi tootjad maailmaturul võrdses konkurentsiolukorras.

Jan Březina (PPE) , kirjalikult. – (CS) Minu arvates on oluline rõhutada seost ELipõllumajandusliku tootmise ja väliskaubanduse vahel, mis väljendub selles, et EL on maailmasuurim põllumajandustoodete importija ning samal ajal maailma suurim töödeldudtoidukaupade eksportija. Olen veendunud, et kaubavoogude võimalikult sujuvaks muutmineannab tootjatele rohkem paindlikkust ja aitab vähendada kaubavahetuskulusid; sellelomakorda oleks soodne mõju nii tootjate tuludele kui ka tarbijate kuludele. Seetõttu ei saama nõustuda heakskiidetud resolutsioonis sisalduva väitega, et kaubanduse liberaliseerimineei võimalda kaotada maailmast näljahäda ohtu. See ei ole ega saagi olla kaubanduse roll.Ma tunnustan komisjoni selle eest, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames peetavatelläbirääkimistel, kahepoolsetel läbirääkimistel ja piirkondadevahelistel kahepoolsetelläbirääkimistel on ta kasutanud käimasolevatest pikaajalistest reformidest tulenevaidmeetmeid ettepanekutena põllumajanduse valdkonnas, pidades samas alati silmas ühisepõllumajanduspoliitika tingimusi kui piiri, millest üle ei astuta. Sellega seoses näib mulle,et heakskiidetud resolutsiooni fookus on vildakas ja õõnestab komisjoni poolt senikaubanduse valdkonnas peetud poliitilistel läbirääkimistel astutud samme. Suurempaindlikkus eelseisvatel läbirääkimistel on minu arvates ühemõtteliselt perspektiivikas ja


kasulik. Mis puudutab kriitikat mõningate sammude, näiteks banaanideimporditollimaksude vähendamise või suhkrukaubanduse korra muutmise kohta, siis matahaksin lisada, et nende sammude aluseks olid eelkõige WTO raames toimunud vaidluselahendamise tulemused, mis mõjutasid ka ELi edasiste meetmete tingimusi.

Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma olen nõus vajadusega tagadasuurem sidusus ühise põllumajanduspoliitika ja väliskaubanduspoliitika vahel, et säilitadaEuroopa põllumajandusmudel ja kindlustada ELi tootjatele maailmaturul võrdnekonkurentsiolukord. Kaubandusküsimuste ja kaubandusväliste küsimuste kooskõlastaminening õigusnormide lähendamine on hädavajalik.

Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Põllumajandus on Euroopa Liidu jaoksstrateegilise tähtsusega sektor. Kuigi nimetatud sektori mõju tööhõivele ja SKPle ei pruugiolla samaväärne teiste sektoritega, on sel suur tähtsus meie piirkondade eripära jatoidutraditsioonide seisukohalt, kuna see tagab isevarustamise paljude toorainete puhulmeie toiduainete (traditsiooniliste ja muude) jaoks. Lisaks on põllumajandusel väga olulineroll keskkonna kaitsmisel ja meie piirkondade jätkusuutliku arengu tagamisel. On ilmselge,et kaubanduslepinguid on vaja sõlmida, eriti Maailma Kaubandusorganisatsioonikaubandusläbirääkimistel. Seejuures peab Euroopa Liit aga rohkem tähelepanu pööramakvaliteetsete, traditsiooniliste ja sertifitseeritud toodete kaitsmisele rahvusvahelisel tasandil,et vältida välisturgudel toime pandavaid pettusi toodetega, mida valelikult seostatakse meieriikidega. Heakskiidetud raport tundub põhiliselt liikuvat õiges suunas.

Marielle De Sarnez (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Euroopa põllumajanduse ebaõiglanekäsitlemine kaubandusläbirääkimistel kolmandate riikidega ei tohi jätkuda. See on äsjavastu võetud raporti põhisisu. Raportis osutatakse mitmetele põhimõtetele ja nõutakse,et läbirääkimistel võetaks rohkem arvesse kaubandusväliseid küsimusi. Euroopaloomakasvatajad peavad õigustatult järgima toiduhügieeniga seotud siduvaid keskkonna-ja tervishoiustandardeid, samas kui mõned konkurendid saadavad Euroopa turule tooteid,mille puhul need standardid ei ole alati täidetud. Tõepoolest, meie põllumajandustootjadkannatavad mõningate kolmandate riikidega seoses liiga tihti ebaausa konkurentsiolukorraning sellest tulenevate konkurentsimoonutuste tagajärjel. Komisjon peab arvesse võtmaEuroopa Parlamendi ja põllumajandustootjate hoiatusi, eriti seoses läbirääkimistegaMercosuri riikidega, mis võivad ohustada Euroopa loomakasvatust ning äärepoolseimatepiirkondade puu- ja köögiviljatootjaid.

Philippe de Villiers (EFD), kirjalikult. – (FR) Raport ELi põllumajanduse ja rahvusvahelisekaubanduse kohta osutab Euroopa põllumajanduse elujõu katastroofilisele vähenemiseleja püüab hoiatada Euroopa institutsioone, kes selle läbikukkumise eest vastutavad.

Euroopat on praegu raske toita; komisjon on ühisest põllumajanduspoliitikast teinudpõllumajandussektori hauakaevaja. Piirangud vajutavad aina raskemaltpõllumajandustootjate õlgadele.

Euroopa põllumajandusele varem kuulunud jõud ja ekspordivõime on järsult vähenenud,sest Euroopa avab end mujalt pärinevatele põllumajandustoodetele, mille tootmiselkasutatavad meetodid ei vasta neile standarditele, mille eurooplased on iseendale seadnud.

Kaalul on põllumajanduse tulevik ning seda ei tohi enam mingil juhul jätta liidu ja temainstitutsioonide hooleks. Liikmesriigid peavad saama aidata oma põllumajandustootjaid;see oleks kõigi huvides.


Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin ELi põllumajandust ja rahvusvahelistkaubandust käsitleva raporti poolt, sest selles rõhutatakse vajadust kaasata Dohaarengukavasse kaubandusvälised küsimused, näiteks sotsiaal-, keskkonna- jatervishoiuküsimused ning loomade tervishoiu ja heaoluga seotud küsimused, et tagadavastavus kõrgeimatele keskkonna- ja sotsiaalsetele standarditele ning hoida ära ELipõllumajandustootjate konkurentsivõime langus maailma põllumajandusliku tootmisekontekstis.

Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Põllumajandusel on sotsiaalsed funktsioonid, misei piirdu toidu tootmisega – näiteks maa kasutuse reguleerimine ja kavandamine,keskkonnakaitse ja kultuuritraditsioonide säilitamine. Minu arvates väärivad needfunktsioonid igati liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide kaitset ja toetust. Kuigi masuhtun põhimõtteliselt pooldavalt turgude suuremasse avatusse, leian, etpõllumajandussektori puhul tuleb eriti rangelt pidada silmas vastastikkuse nõudeid jaEuroopa tarbijate toiduga varustamise vajadust. Euroopa Liit peaks võtma arvessevastandlike väärtuste tasakaalustamise vajadust ning – eriti praeguse majandus- jafinantskriisi ajal – kaubanduslepingute mõju Euroopa põllumajandustootjate elule jaettevõtlusele.

José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Põllumajandus on olnud üks neidsektoreid, mida inimeste ja kaupade vaba liikumine enim mõjutab. Vaatamata ühisepõllumajanduspoliitika (ÜPP) kui Euroopa integratsiooni ühe sümboli pidevale muutmiseleon olukord selles sektoris jätkuvalt väga ebakindel, sest see sektor peab täitma rangeidkeskkonnakaitse- ja tooteohutuse nõudeid. Olukorra muudab veelgi keerukamaks praegunefinantskriis. Põllumajandussektoril on kokkupuutepunkte teiste valdkondadega, näitekskaubanduse, keskkonna, tööstuse, transpordiga jne, mistõttu on väga raske kehtestadakõiki osalisi rahuldavat õigusraamistikku. Vaatamata sellistele edusammudele nagu sanitaar-ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping ning tehniliste kaubandustõkete leping, onveel väga palju vaja teha.

Toetan raportit, kuna selles tunnustatakse põllumajandusliku toidutööstuse olulist rolliELis. Tegemist on väga tundliku sektoriga, mis ei tule toime agressiivse konkurentsiga;seda tuleb uute lepingute sõlmimisel arvesse võtta. Samas loodan, et ühisepõllumajanduspoliitika uus majanduslik raamistik parandab ühilduvust tootlikkuse jarahvusvahelise turu vahel.

João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) See raport on täis vastuolusid. Raportisosutatakse kaubanduse liberaliseerimise negatiivsetele tagajärgedele, kuid ei esitatavastuväiteid ELi liikmesriikide (ja ka arenguriikide) põllumajanduse peamiste probleemidealgpõhjuseks olevale poliitilisele kursile. Selle kursi muutmiseks pole esitatud ühtkisoovitust. Raportis kritiseeritakse õigustatult komisjoni lähenemisviisi, mille alusel tööstuseja teenindussektori huvid seatakse põllumajanduse huvidest kõrgemale ning põllumajandusearvelt tehakse järeleandmisi, et saavutada kolmandates riikides (teistes valdkondades) paremjuurdepääs turule. Raportis tuuakse näiteid sellise poliitika hukatuslike tagajärgede kohta– üks ilmekamaid neist on näide suhkru kohta. Raportis tunnistatakse, etpõllumajandustoodete maailmakaubanduse tugevam liberaliseerimine, millele on kaasaaidanud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kokkulepped, ei ole seni suutnudpidurdada näljahäda ohtu maailmas. Sellegipoolest ei mõisteta raportis hukka liikumistmaailmakaubanduse suurema liberaliseerimise ja dereguleerimise suunas, mida EL edendabnii WTO raames kui ka arvukate kahepoolsete lepingutega.


Vastupidi – raport pigem kaitseb seda. Me oleme neoliberaalse poliitika läbikukkumiselejuba pikka aega kriitiliselt osutanud. Ka raportis tehakse seda, ehkki väga lünklikult jakohati ebamäärasel viisil, et siis taas seda hukatuslikku poliitikat toetada. Meie arvates onsee vastuvõetamatu.

Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Me oleme näinud palju näiteid selle kohta,kui katastroofilised on maailmakaubanduse liberaliseerimise tagajärjedpõllumajandussektorile. Raport juhib tähelepanu mitmetele juhtumitele ega varja asjaolu,et põllumajandust on kasutatud vahetuskaubana muude huvide – nimelt suurteteeninduskontsernide, rahvusvaheliste kaubanduskontsernide ja teatavate juhtivatetööstusharude huvide – edendamisel Maailma Kaubandusorganisatsioonis peetudläbirääkimistel.

Kuna raport ei ole järjekindel, siis meie pooldame teistsuguseid lahendusi.

Me tahame, et rahvusvaheline kaubandus oleks konkurentsi asemel suunatud riikide,tootjate ja tooteliikide vastastikusele täiendavusele. Me tahame, et vastandina liberaliseeritudturu jaoks tootmise ohtlikule anarhiale oleks põllumajandus suunatud toiduainetegavarustamise sõltumatuse ja toiduga kindlustatusega tagamisele kõikides riikides.

Lorenzo Fontana (EFD) , kirjalikult. – (IT) Ma sooviksin tunnustada kolleeg Papastamkostsuurepärase koostöö ja raporti eest, mida ma toetan. Tahan rõhutada rahvusvahelisekaubanduse suurt tähtsust ELi jaoks ja juhtida kõigi tähelepanu sellele, et Euroopapõllumajandustootjad on ebasoodsas olukorras seoses toodete importimisega kolmandatestriikidest; vastastikkuse põhimõtet ei kohaldata ja sageli ei vasta imporditudpõllumajandustooted samasugustele nõuetele, mida peavad täitma Euroopapõllumajandustootjad, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete vaatepunktist. Seeprobleem ei mõjuta üksnes toodete tervislikkust, vaid ka nende kvaliteeti. Seega tulebtagada ühise põllumajanduspoliitika ja ELi väliskaubanduspoliitika vaheline sidusus. Seesidusus peab kindlustama Euroopa põllumajandusmudeli säilimise ja ELi tootjate võrdsekonkurentsiolukorra maailmaturul.

Pat the Cope Gallagher (ALDE) , kirjalikult . – (GA) Toetan raporti peamisi soovitusi.Üks väga oluline punkt, mis raportis esile tuuakse, on see, et Euroopa Komisjon teebkaubandusküsimustes sageli järeleandmisi, et saavutada tööstustoodete ja teenuste paremjuurdepääs kolmandate riikide turgudele.

Raportis märgitakse ka, et kolmandatest riikidest imporditavate toodete tootmismeetoditepuhul peaksid olema täidetud samasugused tervise, toiduohutuse, loomade heaolu jasäästva arengu standardid ning minimaalsed sotsiaalstandardid, nagu nõutakse ELi tootjatelt.

Nathalie Griesbeck (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Kuigi ma hääletasin muidugi selleresolutsiooni poolt, tahtsin kasutada oma häält (eriti teatud muudatusettepanekute puhul)selleks, et näidata oma pühendumist mitmetele põhimõtetele. Ma soovisin rõhutada, etneil arvukatel läbirääkimistel, mida praegu ELi partneritega kaubanduslepingute ülepeetakse, tuleb jõuda tasakaalustatud kokkulepeteni, mille aluseks on vastastikkusepõhimõte. Kolmandatest riikidest imporditavad tooted peaksid vastama samasugusteletervishoiu- ja sotsiaalstandarditele ning tarbija-, keskkonna- ja loomakaitsenõuetele, mison kehtestatud ELis. Lisaks tehakse põllumajandusküsimustes liiga tihti järeleandmisi, etsaavutada tööstustoodete ja teenuste parem juurdepääs kolmandates riikide turgudele.Selline lähenemisviis ei ole enam vastuvõetav ja tahtsin oma häälega veel kord kinnitada,et Euroopa põllumajandust ei tohi vaadelda ELi kaubanduspoliitika huve teeniva vahendina.


Lõpetuseks: geneetiliselt muundatud organismide kasutusse lubamist ja turustamistkäsitlevad ELi eeskirjad on küsimus, mida ma pean eriti tähtsaks. Kuna need eeskirjadsatuvad WTOs üha sagedamini rünnaku alla, peab Euroopa Komisjon neid kindlasti kaitsma.

Mathieu Grosch (PPE) , kirjalikult. – (DE) Seost meie rahvusvahelise kaubanduse, arengu-ja põllumajanduspoliitika vahel ei saa eitada. Euroopa põllumajandusel tekib üha rohkemraskusi seoses toodete eksportimisega maailmaturule, kuna maailmaturu hinnatase onmadal, ent tootmiskulud on ELis suuremad kui mujal. See jätkuv tendents avaldab edaspidiginegatiivset mõju, kui ei kehtestata põllumajanduse toetamise programme. Seetõttu tervitankõnealust algatusraportit, mis muu hulgas näeb ette hüvitised põllumajandustootjatelejuhul, kui siseturu edasine avamine impordile tekitab neile kahjusid.

ELi lepingud kolmandate riikidega ei ole iseenesest problemaatilised, kuid nende lepinguteüldine suunitlus raskendab kõrgete standardite säilitamist ELis. Seetõttu nõutaksealgatusraportis muu hulgas suuremat sidusust ELi põllumajanduspoliitika ja ühisekaubanduspoliitika vahel. Sellega seoses toetan üleskutset, et komisjon viiks läbikaubanduslepingute mõju hindamise ja avaldaks selle enne läbirääkimiste alustamist.

Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult . – (LT) Hääletasin dokumendi poolt, sest nüüd, kuiEL peab aru oma ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku üle, on põllumajandus- javäliskaubanduspoliitika vahelise sidususe tagamine väga oluline. ÜPP ja ELiväliskaubanduspoliitika vaheline sidusus peab kindlustama Euroopa põllumajandusmudelisäilimise ja ELi tootjate võrdse konkurentsiolukorra maailmaturul. Meie jaoks peaks kõigeolulisem olema toiduga kindlustatuse, toiduohutuse ja kvaliteedi tagamine ELi kodanikejaoks mõistlike hindadega. Nõudlus toidu järele on suurenenud üle kogu maailma ningselle põhjuseks on suuremad tootmiskulud, põllumajandusturgude suur ebastabiilsus,maa, vee ja energiavarude vähenemine. Tugev ÜPP on äärmiselt oluline ka ELimaapiirkondade säilimiseks, jätkusuutlikuks arenguks ja majandusarenguks ning nendepiirkondade kaitsmiseks maa kasutamata jätmise eest ja elanikkonna lahkumise eest. ELipõllumajandussektoril on selge lisandväärtus ning suur roll ELi 2020. aasta strateegiasning ülesanne nii sisemise kui ka juhtiva globaalse osalejana lahendadasotsiaalmajanduslikke ja keskkonnaprobleeme, millega EL silmitsi seisab. ELikaubanduspoliitikal on otsustav roll selles, kas põllumajandus annab edaspidigi täielikuja positiivse panuse nende eesmärkide saavutamisse. Kaubanduspoliitika ei tohiks takistadaELi põllumajandussektori dünaamikat. Vastupidi, kaubanduspoliitika japõllumajanduspoliitika saavad teineteist toetada ning koguni peavad seda tegema.

Peter Jahr (PPE) , kirjalikult. – (DE) Maailmas viljeldav põllumajandus ja eelkõige Euroopapõllumajanduspoliitika on toidu- ja arengupoliitikas suure tähtsusega. Seetõttu tuleksrahvusvahelist kaubandust selles valdkonnas kindlasti tugevdada ja edasi arendada. Sedaei ole aga võimalik teha Euroopa põllumajanduspoliitikale vastu töötades, vaid üksnestihedas kooskõlas selle poliitikaga. Samuti on oluline kohaldada Euroopa rangeidstandardeid ka imporditavate toodete suhtes.

Kui seda ei tagata, satuvad ohtu Euroopa põllumajandussektori ranged kvaliteedi- jaohutusnõuded ning sellel oleks negatiivne mõju Euroopa tootjatele ja tarbijatele. Me vajameja soovime vaba kaubavahetust. Selle põhiliseks eelduseks peab aga olema aus konkurents.

Sandra Kalniete (PPE) , kirjalikult. – (LV) Euroopa põllumajandustootjatel on tähtis rollenam kui 500 miljoni eurooplase toiduga varustamisel ja ka kogu ülejäänud maailmatoiduga kindlustatusel. Kahjuks ei ole suhtumine põllumajandustootjatesse alati olnudõiglane. Ma toetan täielikult vabakaubanduslepinguid teiste riikidega või riikide rühmadega,


kuid nende lepingute sõlmimisega ei tohi me seada oma põllumajandustootjad ebasoodsassekonkurentsiolukorda. Ebaõiglase konkurentsi tõttu kannatavad eelkõige Euroopa Liiduselavad inimesed, kellele me peame tagama suure toiteväärtusega ja kvaliteetse igapäevasetoidu mõistlike hindadega. Sageli võetakse seda enesestmõistetavalt, mõtlemata, et sellekindlustunde annavad meie põllumajandustootjad, kelle sissetulekud on sageli tunduvaltväiksemad kui on riigi keskmine. Me ei pea tegema midagi üleloomulikku, vaid lihtsaltsätestama, et Euroopa Liitu imporditavate põllumajandustoodete puhul tuleb kohaldadasamasuguseid keskkonna-, sotsiaal-, loomade heaolu ja ohutusstandardeid, mida peavadjärgima Euroopa põllumajandustootjad. See oleks õiglane ja asetaks Euroopa Liidus omatooteid müüa soovivad põllumajandustootjad võrdsesse konkurentsiolukorda.

Elisabeth Köstinger (PPE) , kirjalikult. – (DE) Raportis kutsub Euroopa Parlamentkomisjoni üles jõulisemalt esindama Euroopa põllumajandustootjate ja tarbijate huverahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel. Me ei tohiks arvukaid majanduslepinguidsõlmides kergekäeliselt loobuda ELi põllumajandussektorit iseloomustavatestkriteeriumidest, milleks on põllumajandusliku tootmise kõrgeimad kvaliteedija sotsiaalsedstandardid ning elanikkonna varustamine kvaliteetseima toiduga. Pooldan põhimõtet, etturu võib põllumajandustoodete impordile avada ainult siis, kui on kindel, et seejuuressäilib Euroopa põllumajanduse konkurentsivõime. Leian, et Doha vooru läbirääkimistelei tohiks põllumajanduse vallas teha enam ühtki järeleandmist. Mul on hea meel, et raportison esitatud selged nõudmised.

Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Tänase hääletusega saadame komisjonile tugevasignaali: Euroopa Liit ei saa jätkata põllumajandussektori arvelt järeleandmiste tegemist,et saada juurdepääs kolmandate riikide turgudele! Ajal, mil Euroopa Liit peab aru ühisepõllumajanduspoliitika tuleviku üle, on põllumajanduspoliitika ja väliskaubanduspoliitikavahelist sidusust tagavate mehhanismide leidmine üks esmatähtsaid eesmärke. Euroopapõllumajandussektor tagab paljud avalikud hüved, sealhulgas toidu ohutuse ja kvaliteedi.

Seega peab Euroopa põllumajandustootjate huvide kaitse olema prioriteet ja sellega seosesolen ma rahul, et kõnealune dokument sisaldab lõikeid, mis tagavad Euroopapõllumajandustootjate jaoks vastastikkuse, nõudes, et tarbijate ohutuse ja ausakaubandusliku konkurentsi kindlustamiseks peavad liha Euroopasse eksportijad täitmasamasuguseid nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa põllumajandustootjatele. Nüüd, milpeetakse läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks Mercosuri riikide ja Marokoga, on minuarvates oluline selgelt väljendada komisjonile meie muresid ja ka meie kindlat seisukohtaEuroopa ja Itaalia põllumajandustootjate huvide kaitsel.

Constance Le Grip (PPE) , kirjalikult. – (FR) Ma andsin poolthääle Georgios Papastamkoseraportile ELi põllumajanduse ja rahvusvahelise kaubanduse kohta. Eelkõige tahtsinväljendada toetust Euroopa Parlamendi soovile rõhutada ohtusid, mida Euroopa Komisjonikaubandusstrateegia Euroopa Liidu põllumajandusele kaasa toob.

Nüüd, mil liidu ja mõne tema partneri (Mercosur, Kanada, Ukraina jne) vahel on käimasmitmed läbirääkimised kaubanduslepingute üle, on meie ülesanne meenutada EuroopaKomisjonile vajadust luua kaubanduspartnerlussuhted, mis on realistlikud ja vabadnaiivsusest ning mille aluseks lisaks vabakaubanduse põhimõtetele on ka vastastikkusepõhimõte – nii seoses tervishoiuja sotsiaalnormidega kui ka tarbija-, keskkonna- jaloomakaitsenormidega – ning mis ei ohusta Euroopa teatavaid tegevusvaldkondi. Ma peaneelkõige silmas põllumajandussektorit, mis tuuakse kaubandusläbirääkimistel liiga sageliohvriks tööstustoodetele ja teenustele.


Seda eesmärki silmas pidades peab Euroopa Liit tagama kooskõla praegu läbivaatamiseloleva põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika vahel, et säilitada tugevpõllumajandussektor ja seeläbi tagada toiduainetega kindlustatus turu suurenenudvolatiilsuse tingimustes.

Astrid Lulling (PPE) , kirjalikult. – (FR) Ma andsin poolthääle kolleeg Papastamkoseraportile, sest see kirjeldab väga realistlikult Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelisikaubandussuhteid põllumajandussektoris.

Meie kaubandusbilansi puudujääk kaubavahetuses Mercosuri riikidega on selles sektorismurettekitav. Ekspordi- ja impordimahu vahe on vähem kui kümne aastagakahekordistunud; meie impordimahu rahaline väärtus on nüüd 19 miljardit eurot, samaskui meie poolt nendesse viide riiki eksporditava kauba väärtus on vaid üks miljard eurot.

Euroopa Komisjon teeb liiga sageli põllumajandustoodete osas vastuvõetamatuidjäreleandmisi, ohustades Euroopa põllumajandusettevõtete püsimajäämist. Seejuurestuuakse ettekäändeks, et me peame parandama oma tööstustoodete ja teenuste juurdepääsukolmandate riikide turgudele.

ELi väliskaubanduspoliitika ei tohiks ohvriks tuua meie põllumajandussektorit, mis tagabtoiduga kindlustatuse meie kaaskodanikele, arvestades eriti turu suurenenud volatiilsust.Konkurentsimoonutuste vältimiseks peavad Mercosuri riigid kohaldama samasuguseidtervise, toiduohutuse, loomade heaolu ja säästva arengu standardeid, mille järgimistnõutakse meie põllumajandustootjatelt, kes lisaks sellele kannavad ka suuremaid sotsiaalseidkulusid.

David Martin (S&D) , kirjalikult. – Mina hääletasin raporti vastu, sest parlament edastabsellega äärmiselt protektsionistliku sõnumi oma suhtumise kohta kaubandusse. Kui raportitsõna-sõnalt järgida, ei saaks EL kokku leppida üheski mõttekas vabakaubanduslepingusega viia lõpule ka Doha arenguvooru läbirääkimisi.

Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis rõhutatakse, et EL peaks andmaoma panuse ülemaailmsesse toiduga kindlustatusse ja ma tunnustan seda. Kuid vaatamatasellele, et raportis mainitakse turu liberaliseerimise mitmeid hävitavaid tagajärgipõllumajanduse jaoks, osutavad esitatud lahendused taas vabakaubanduse tugevdamiseleja nendega allutatakse põllumajanduspoliitika Maailma Kaubandusorganisatsiooni ( WTO)huvidele. Raportis ähvardatakse selgesõnaliselt Argentinat, kes ei allu WTOle ja piirabselliste toidukaupade sissevedu, mis konkureerivad vahetult nende oma tootjate kaubaga.Samas aga nõutakse, et EL kehtestaks rohkem omapoolseid impordipiirangud. Lisaksnõutakse ELi põllumajanduslike huvide aktiivset edendamist. Ka ei räägita täpsemalt Brasiiliaolukorrast. Seetõttu, ning kuna raport tähtsustab liberaliseerimist ja konkurentsipõllumajandusturgudel, hääletasin vastu.

Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Georgios Papastamkoseraporti poolt, sest sellega edastatakse tugev signaal selle kohta, milline peab olema Euroopapõllumajanduse kaal rahvusvahelistel läbirääkimistel. Ajal, mil Euroopa peab tugevdamaoma põllumajanduslikku tootmist, et tagada toiduga kindlustatus, seataksepõllumajandussektor rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistelsageli ebasoodsasse olukorda. Et me teaksime juba varakult, millised tagajärjed on neillepingutel Euroopa põllumajandusele, kutsume Euroopa Komisjoni üles koostama jaavaldama põhjalikke mõjuhinnanguid kaubanduslepingute kohta enne läbirääkimistealustamist. Lisaks tuleb Euroopa territooriumile toodavate toodete suhtes kohaldada ELi


rangeid standardeid seoses tervise, keskkonna ja loomade heaoluga. Liikmesriikidepiirikontrolli kaudu tuleb tagada Euroopa õigusaktide nõuetekohane rakendamine sellesvaldkonnas.

Iosif Matula (PPE) , kirjalikult. – (RO) ELi edasise ühise põllumajanduspoliitikaga seosespeame arvesse võtma liidusisese tootmise ja impordi vahelist tasakaalu. Meie jõupingutusedpeavad olema suunatud paremale kooskõlale turu liberaliseerimise ja omamaisemajandussektori kaitse vahel. Liikmesriikides tagab toiduga kindlustatuse stabiilnepõllumajandussektor, mida turu suurenenud volatiilsuse tingimustes ei ohustaväliskaubanduspoliitika. Väiketootjad annavad olulise panuse toiduga kindlustatusessepiirkondades, kus nad tegutsevad. Leian, et põllumajandustoodete importimist käsitlevatekaubanduslepingute sõlmimisel kolmandate riikidega tuleb ette nähapõllumajandustootjatele võimalike kahjude hüvitamine. Samas toetanpõllumajanduspoliitikat, mis on võimalikult suures ulatuses suunatud sellele, et tagada ELipõllumajandustoodete pääs kolmandate riikide turgudele. ELi piirkondlikku märgistkandvate toodete edendamise eesmärk on teha need tooted tuntuks väljaspool ELi ja seeläbisuurendada nende tarbimist. Viimaste uurimuste kohaselt kasvab maailma elanikkondpalju kiiremini kui maailma teraviljatootmine. ELis on palju piirkondi, mis oleksidvõimelised tõhusamalt kasutama oma teravilja tootmise potentsiaali ja aitama tulemuslikultkaasa selle vahe vähendamisele.

Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Raporti kiituseks tuleb öelda, et sellesväljendatakse muret ülemeremaade kodanike pärast ja pooldatakse toiduga kindlustatust.Ma hindan seda. Samas toetatakse raportis Euroopa Liidu põllumajanduslike huvide aktiivsetedendamist, vabakaubanduspiirkondi ning kaubanduslepinguid ELi ja Chiquita või Dole’ivahel. Mis veelgi hullem: selles ähvardatakse Argentinat selgelt sanktsioonidega otsusteeest, mida mina soovitaksin omaenda kodumaalegi. Ma hääletan selle raporti vastu.

Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Põllumajandustooted moodustavad rahvusvaheliseskaubanduses olulise osa ja seetõttu tuleb neid sellistena ka käsitleda. Pole kahtlust, et toormekallinemisest tingitud pidev toiduainete hinnatõus on ELis muutumas üha pakilisemaksprobleemiks. Lisaks peab põllumajandussektor rahuldama aina suurema hulga inimestetoiduvajadusi olukorras, kus loodusvarad vähenevad ja tootmissisendite hinnad on kõrged.Lisada võib veel mure keskkonna ja loodusvarade säilitamise pärast. Kõik see võib tekitadakonkurentsimoonutusi, eelkõige arenenud riikides. Mõeldes tulevikus tekkivatelevajadustele, saab selgeks, et põllumajandusest saab ELi ja kogu maailma majandusarenguseisukohalt strateegiliselt tähtis sektor – ütleksin isegi, et elutähtis sektor.

Alajos Mészáros (PPE) , kirjalikult . – (HU) Kuna põllumajandus ei ole lihtsaltmajandustegevus ning kuna põllumajandus- ja toidupoliitika peavad teenima põhieesmärke,nagu toiduainetega kindlustatus ja toiduohutus, on peamine ülesanne viia kaubandusalasedja kaubandusvälised küsimused omavahel kooskõlla. EL on maailma suurim arenguriikidepõllumajandustoodete importija, importides rohkem põllumajandustooteid kui USA,Jaapan, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa kokku. Kui nendele riikidele anda suuremjuurdepääs turule, võib sellel olla kahjulik mõju nii ELi põllumajandustootjatele kui kaneile arenguriikidele, kes on kõige ebasoodsamas olukorras. Seetõttu peaks ELkaubandusläbirääkimistel aluseks võtma eri sektorite vajadusi paremini tasakaalustavakäsituse ning edendama nii oma passiivseid kui ka aktiivseid põllumajanduslikke huve.ELi põllumajandussektoril on ELi 2020. aasta strateegias seoses mitmesugustesotsiaal-majanduslike ülesannetega eriline osa. ELi kaubanduspoliitikal on tähtis ja otsustavroll selles, kas põllumajandus annab edaspidigi täieliku ja positiivse panuse meie eesmärkide


saavutamisse. Olen nõus, et kaubanduspoliitika ei tohi takistada ELi põllumajandussektoridünaamikat, ja seetõttu hääletasin kõnealuse raporti poolt.

Willy Meyer (GUE/NGL) , kirjalikult. – (ES) Ma ei hääletanud põllumajandust jarahvusvahelist kaubandust käsitleva raporti poolt, sest see tugineb ELi kaubanduspoliitikakesksele osale – vabakaubanduslepingutele.

On tõsi, et raport sisaldab positiivseid punkte, mis väärivad tunnustust. Näiteks tõstetakseesile äärepoolseimad piirkonnad seoses vajadusega tagada nende sõltumatus toiduainetegavarustamisel. Sellegipoolest toetab raport ELi põllumajanduslike huvide aktiivsetedendamist, võtmata seejuures arvesse asümmeetriat kaubavahetuses ELikaubanduspartneritega ja kohustusi vabakaubanduspiirkondade ees, rääkimata kahjulikesttagajärgedest neis piirkondades elavate inimeste jaoks. Lisaks ähvardatakse raportisArgentinat protektsionistlike meetmete rakendamise eest selgesõnaliselt sanktsioonidega.Seetõttu jäin ma erapooletuks.

Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Kuigi toiduainete hinnad on juba mõnda aegapidevalt tõusnud – ja ilmselt kerkivad mõningate põllumajandustoodete hinnad järsultseoses ettenägematute ilmastikutingimuste, tõusvate kütusehindade japõllumajandussaadustega spekuleerimisega –, ei peegelda kauplustes makstavad hinnadkuidagi tasu, mida väikepõllumajandustootjaid oma raske töö eest saavad. Lisaks on ELitootjatel peaaegu võimatu maailmaturul hinna alusel konkureerida, sest meie sotsiaalsed,kvaliteedi-, loomakaitse- ja keskkonnastandardid on nii ranged. Samas on tegemiststandarditega, mille täitmist me imporditud toiduainete puhul ei suuda või ei tahakontrollida. Kui me ei taha, et meie maapiirkonnad aeglaselt välja surevad japõllumajandustootjate arv jätkuvalt väheneb, mis kujutab endast tõsist ohtu ELiliikmesriikide isevarustamisele, siis on viimane aeg lõpetada põllumajandustoetustemaksmine suurtele põllumajanduskontsernidele ja selle asemel anda raha neile, kes sedatõesti ellujäämiseks vajavad – väikepõllumajandustootjatele.

Kui see pole tsentraliseeritud ELis võimalik, on põllumajandustoetuste taasriigistamineainus lahendus. Raport ei osuta selgele pühendumisele väikestele ja keskmise suurusegapõllumajandustootjatele, kellest paljud teevad ränka tööd sandikopikate eest. Seepärastjäin erapooletuks.

Vital Moreira (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin põllumajandust ja rahvusvahelistkaubandust käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastu, sest minu arvates allutabsee liidu kaubanduspoliitika täielikult põllumajanduspoliitikale, kuigi on hästi teada, etainult kaubanduspoliitika võib tagada meie tööstusele, teenustele ja isegi põllumajanduselepääsu välisturgudele, mis on väga oluline liidu majanduskasvu ja töökohtade loomiseseisukohalt. Kui me tulevikus jätkame sellise poliitilise suunaga, mis resolutsiooni läbib,siis on praktiliselt võimatu sõlmida kaubanduslepingud riikide või piirkondadega, millelon mahukas põllumajandussektor, näiteks Brasiilia ja Indiaga. Ühine kaubanduspoliitika– mis mõjutab kogu Euroopa Liitu ja kõiki liikmesriikide – ei saa täielikult sõltudapõllumajandussektori huvidest, mis tegelikult mõjutab vaid väikesel arvul liikmesriike.Samuti on minu arvates kahetsusväärne, et resolutsioon sisaldab süüdistusi Brasiiliaaadressil, mis on täiesti alusetud, nagu Brasiilia pool on igati näidanud.

Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Ühise põllumajanduspoliitika tulevik jaELi väliskaubanduspoliitika on omavahel tihedalt seotud. Need on kaks reaalsust, mida eisaa käsitleda eraldi ning millele Euroopa Liit peab pöörama erilist tähelepanu.


Me ei saa eraldada kaubandusläbirääkimisi nende mõjust liikmesriikide põllumajanduslikuletootmisele. Seetõttu toetan sellist liberaliseeritud turgu, mis võtab arvesse ELi majandus-ja kaubanduspartnerite nõudeid, kuid olen samas ka seda meelt, et põllumajanduspoliitikatuleks teemana kaasata läbirääkimistesse lepingute üle, mis käsitlevad meie turuleeksporditavate (meie poolt imporditavate) toodete kvaliteedi jälgimist ning Euroopa tootjateja meie toiduvaliku kaitset.

Seega ma toetan kolleeg Papastamkose raportit. Siiski on mõnes kaubandusvaldkonnastekkinud tasakaalustamatus, mis on tingitud vastutusalade jaotumisest Euroopa Parlamendipõllumajandus- ja kaubanduskomisjoni vahel. Need komisjonid peaksid kooskõlastatultmääratlema Euroopa Liidu põllumajandussektori mitmesuguste kaubanduslepingutetasakaalu.

Rareş-Lucian Niculescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Hääletasin lõigete 49, 53 ja 54 pooltjärgmistel põhjustel. Mis puudutab esimesena nimetatud lõiget, siis on absurdne, kuiMercosuriga peetavate läbirääkimiste aluseks on 12 aastat tagasi antud volitused. Seoseslõigetega 53 ja 54 tahaksin teile meenutada, et Euroopa põllumajandustootjad peavadtäitma ülirangeid kvaliteedi-, toiduohutuse, keskkonnakaitse- ja loomade heaoluga seotudnõudeid. Leian, et me peaksime samasugused nõuded esitama kõikidele omakaubanduspartneritele – mitte ainult Euroopa põllumajandustootjate huvides, vaid kakaitset vajavate tarbijate huvides.

Wojciech Michał Olejniczak (S&D) , kirjalikult. – (PL) Euroopa Parlament võttis tänaseltäiskogu istungil Strasbourgis vastu resolutsiooni Euroopa Liidu põllumajanduse jarahvusvahelise kaubanduse kohta. Mitmed viimaste aastate sündmused osutavad ELipõllumajanduse olukorra halvenemisele; muu hulgas on märkimisväärselt vähenenud ELiosakaal ülemaailmses põllumajandustoodete ekspordis. Lisaks kasvab kaubanduspuudujääkpõllumajandustoodete puhul ja ELi arvukad soodustused ei ole olnud vastastikused.

Seda arvestades on tähtis, et ELi põllumajanduspoliitikas ja ühises kaubanduspoliitikasmääratletaks põllumajanduse, kaubanduse ja arenguvaldkonna ühised suunad. Dokument,mille me vastu võtsime, edastab olulise sõnumi ELi toidusektori kaitseks. Selles taunitakseEuroopa Komisjoni liigset kompromissivalmidust ja rõhutatakse, et meie turu edasiseksavamiseks tehtavatel otsustel tohi olla negatiivne mõju ELi põllumajandustootjatele.

Rolandas Paksas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin ELi põllumajandust ja rahvusvahelistkaubandust käsitleva resolutsiooni poolt. EL on maailma suurim põllumajandustoodeteimportija, kuid tema osakaal ülemaailmses põllumajandustoodete ekspordis on vähenemas,sest teiste peamiste põllumajandusvaldkonna kaubanduspartnerite majanduskasv on kiiremja maailmaturu hinnad on madalad, ent liidu toomiskulud on kõrged. Kuna EL on maailmasuurim arenguriikide põllumajandustoodete importija, tuleb kaitsta ELipõllumajandustootjate huve ja näha ette mehhanism nende kahjude hüvitamiseks. ELipõllumajandustootjad vajavad kaitset ebaõiglase konkurentsi eest; seetõttu tulebsamasuguseid standardeid, mida kohaldatakse ELi põllumajandussektoris, kohaldada kakolmandatest riikidest eksporditavate toodete suhtes. Need tingimused tuleb lisadakahepoolsetele kaubanduslepingutele. Lisaks tuleb anda igakülgset toetust selleks, et ELitooted pääseksid kolmandate riikide turgudele. Leian, et komisjoni ettepanek andaPakistanile nullmääraga imporditariifikvoot ELi 100 000 tonni etanooli eksportimiseksaastas järgmise kolme aasta jooksul ei taga otsest ja esmast abi ning avaldab negatiivsetmõju ELi taastuvenergia tööstusele. Kuna Ukraina teraviljatoodang on äärmiselt


konkurentsivõimeline ja selle suhtes kohaldatakse vähendatud tariife, peab komisjon olemaUkrainaga läbirääkimisi pidades järeleandmiste tegemisel ettevaatlikum.

Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) See põllumajandust ja rahvusvahelist kaubandustkäsitlev raport keskendub ELi ja kolmandate riikide vahelistele kaubanduslepingutelepõllumajandustoodete valdkonnas. Euroopa Parlament mõistab raportis Euroopa Komisjonihukka selle eest, et viimane teeb liiga sageli otsuseid, mis ei ole Euroopapõllumajanduspoliitika seisukohalt jätkusuutlikud. Komisjoni on põllumajanduspoliitikagaseoses varemgi korduvalt kritiseeritud. Hääletasin raporti poolt, sest pean EuroopaParlamendi poliitilist rolli hädavajalikuks, kuigi komisjon väldib Euroopa Parlamendigakonsulteerimist, kui kõne all on kaubandussuhted kolmandate riikidega. Olen nõuskomisjonile tehtud üleskutsega peatada lepingu sõlmimise Mercosuriga, kuni on koostatuduus leping asjaomaste riikidega, et tagada Euroopa tarbijatele kvaliteetsed ja ohutud tooted,samuti kulutasuvus välisturgudel.

Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin raporti poolt, kunasee kaitseb selgelt Euroopa põllumajandustootjate huve rahvusvahelises kaubanduses.Leian, et väliskaubanduspoliitikaga ei tohi seada ohtu ELi võimet säilitada tugevpõllumajandussektor ja tagada toiduga kindlustatus, võttes arvesse turu suurenenudvolatiilsust. Siiski ei ole harvad juhud, kui komisjon ohverdab põllumajanduse huvid, etsaavutada tööstustoodetele ja teenustele parem juurdepääs kolmandate riikide turgudele.Lisaks eeltoodule on oluline meeles pidada, et ELi põllumajandussektoris tuleb järgidakõrgeimaid standardeid kvaliteedi, tootehügieeni, säästvate tootmismeetodite, taimetervise,loomatervise ja loomade heaolu, jälgitavuse, pestitsiidijääkide kontrolli, veterinaaria jalisaainete osas; kuna need aspektid suurendavad tootmiskulusid, tuleks neid arvesse võttamitmepoolsetel ja kahepoolsetel läbirääkimistel. Üldiselt olen seisukohal, et otsuseid ELituru edasiseks avamiseks imporditud põllumajandustoodetele ei tohiks teha ilma eelnevatemõjuhinnanguteta ja ilma tagatisteta, et ELi põllumajandustootjatele hüvitatakse nendekahjud.

Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on ELiintegratsiooni sümbol ning esindab ühte ELi riigiülese otsustamisprotsessi kõige kõrgemaltarenenud vormi. ELi sisemine surve liikuda ÜPP turule orienteerituse suunas ning pööratarohkem tähelepanu muudele Euroopa Liidu poliitikavaldkondadele peegeldub ka ELiväliskaubanduspoliitikas, mille eesmärk on avada põllumajandusturg vastutasuks Euroopatööstustoodete ja teenuste parema pääsu eest kolmandate riikide turgudele. See hõlmabka Euroopa põllumajandusmudeli säilimist ja ELi tootjate võrdset konkurentsiolukordamaailmaturul. ELi põllumajandussektori multifunktsionaalne roll võib toimida uuteparadigmade – toiduga kindlustatuse, toiduohutuse ja ELi kodanikele mõistlike hindadegapakutava kvaliteedi – katalüsaatorina.

Nõudlus toidu järele on suurenenud üle kogu maailma ning selle põhjuseks on suuremadtootmiskulud, põllumajandusturgude suur ebastabiilsus, maa, vee ja energiavarudevähenemine. Tugev ühine põllumajanduspoliitika on äärmiselt oluline ka ELimaapiirkondade säilimiseks, jätkusuutlikuks arenguks ja majandusarenguks ning nendepiirkondade kaitsmiseks maa kasutamata jätmise eest ja elanikkonna lahkumise eest.

Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Me hääletasime tänasel täiskogu istungilpõllumajandust ja rahvusvahelist kaubandust käsitlevat raportit.


Georgios Papastamkose raportis märgitakse, et rahvusvaheline kaubanduspoliitika ei tohiseada ohtu ELi võimet tagada turu volatiilsuse tingimustes toiduainetega kindlustatus jasäilitada tugev Euroopa põllumajandussektor.

Raportis on mõistetud hukka komisjoni lähenemine, mille alusel tehaksepõllumajandusküsimustes järeleandmisi, et saavutada paremat tööstustoodete ja teenustejuurdepääsu kolmandate riikide turgudele. Raport käsitleb tervet rida küsimusi, sealhulgasmõjuhinnanguid, rahalisi hüvitisi, WTOd/Dohat, kuid eelkõige probleemseid kahepoolseidkaubanduslepinguid, näiteks lepinguid Maroko, Pakistani, Ukraina ja Mercosuriga. Lisakspeetakse vastuvõetamatuks asjaolu, et komisjon jätkas läbirääkimisi, avaldamatamõjuhinnangut ja algatamata asjakohast poliitilist arutelu nõukogu ja EuroopaParlamendiga.

Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Ummikseisu tõttu mitmepoolseteskaubandusläbirääkimistes on EL jätkanud läbirääkimisi kahepoolsete ja piirkondadevahelistekaubanduslepingute üle, mis täiendavad mitmepoolseid kokkuleppeid. Praegu võistlevadUSA ja EL omavahel selle pärast, kes ning millistel tingimustel pääseb esimesena uuteleolulistele turgudele. Nii on see näiteks Maroko puhul. Kolleeg José Bové seadis oma raportisINTA komisjonis kahtluse alla kahepoolsete lepingute aluseks olevad põhimõtted Marokopuhul, mistõttu komisjoni kavandatav leping võidakse tagasi lükata. Me hääletasime poolt.

Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti poolt, kuna usun, et see tugevdabpõllumajanduspoliitika positsiooni, arvestades, et põllumajanduspoliitika on Euroopamajandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse nurgakivi – vähemalt Euroopa 2020. strateegiasttulenevate ülesannete kontekstis.

EL on seni olnud maailma suurim põllumajandustoodete importija, eriti arenguriikidetoodete puhul. ELi imporditava kauba väärtus on viimase kümne aasta jooksul peaaegukahekordistunud, moodustades praegu ligi 20% maailma impordist.

Seda olukorda arvestades on meil vaja töötada välja Euroopa Liidu tugev kaubanduspoliitika,mis rakendaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208, mis sätestab, et Euroopa peabtegema koostööd arenguriikides majanduskasvu poliitika rakendamisel. Nüüd on esmatähtistagada, et kaubanduspoliitika ja Euroopa põllumajanduspoliitika toimiksid ülemaailmseskontekstis ühiselt, hõlbustades pääsu arenguriikide turgudele, võimaldades samal ajal neilriikidel edendada oma majanduslikku arengut.

Daciana Octavia Sârbu (S&D) , kirjalikult. – (RO) Tahaksin rõhutada selle raporti tähtsust,eriti ühise põllumajanduspoliitika reformimise seisukohalt. Leian, et meil tuleb tagadaühise põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika sidusus. Kahjuks on mitmetekolmandate riikidega sõlmitud kaubanduslepingud väga sageli põhjustanud suurt kahjuEuroopa põllumajandussektorile ja põllumajandustootjatele. Ma loodan siiski, et tulevikusenam nii ei juhtu. Lisaks tahan rõhutada, et meie põllumajandustootjad on kohustatudvastama väga kõrgetele kvaliteedi-, keskkonnakaitse- ja loomade heaoluga seotudstandarditele. Me peaksime kohustama kolmandate riikide tootjaid, kes ekspordivad omakaupa ELi, järgima samu standardeid, et tagada aus konkurents.

Vilja Savisaar-Toomast (ALDE) , kirjalikult . – (ET) Lugupeetud juhataja, lugupeetudkolleegid! Tänasel hääletusel leidis toetust raport põllumajanduse ja rahvusvahelisekaubanduse kohta, mis käsitleb suurel määral ka geneetiliselt muundatud toiduainete jasöötade importi Euroopasse. On hea meel, et toetust leidis ka punkt, milles palutaksekomisjonil otsustavalt kaitsta geneetiliselt muundatud organismide kasutusse lubamist ja


turustamist käsitlevaid ELi eeskirju WTOs esitatavate nõudmiste eest. Sisuliselt tähendabsee, et igasugune GMOde kasutamine jääb rangelt reguleerituks ning see suurendab niitoiduohutust kui ka meie põllumeeste olukorda. Samuti leidsid toetust mitmed punktid,mis käsitlesid erinevate põllumajandusest tulenevate tootegruppide impordi maksustamistning nende toodete kvaliteedinõudeid.

Lisaks GMOga seotud teemadele käsitleti ka üldisi toiduohutuse küsimusi, näiteks Brasiiliapuhul ei ole siiani suudetud jätkuvalt saavutada ELi tootja- ja tarbijastandardeidtoiduohutuse, loomade tuvastamise ja jälgitavuse, loomatervise ja haiguste järelevalvekohta. Samuti on muret tekitav Euroopas keelustatud pestitsiidide massiline kasutusBrasiilias ning selle tulemusel saadud toodangu import Euroopasse. Aitäh!

Brian Simpson (S&D), kirjalikult. – EPLP esindajana ei toetanud ma ELi põllumajandustja rahvusvahelist kaubandust käsitlevat raportit. Kuigi raport sisaldab mõningaid häidmõtteid meie põllumajandusliku tootmise huvide kaitsmise kohta – näiteks osutataksevajadusele kaitsta mitmepoolsete lepingute kaudu geograafilisi tähiseid –, olen arvamusel,et raport sisaldab osi, mis on liiga protektsionistlikud ja millega luuakse ebarealistlikudtingimused ELi käimasolevateks ja tulevasteks läbirääkimisteks kaubanduslepingute üle.

Lisaks ei ole ELi protektsionistlike meetmete säilitamine eesmärgiga kaitsta ELipõllumajandustootjaid väliskonkurentsi eest kooskõlas EPLP seisukohaga ühisepõllumajanduspoliitika reformi kohta. Me oleme alati pooldanud kaubandustõketekõrvaldamist, et edendada tõhusamat ja konkurentsivõimelisemat põllumajandussektorit,pakkuda tarbija jaoks kasulikumat lahendust ning anda turulepääsu võimalusimajanduslikult vähem arenenud riikidele.

Michèle Striffler (PPE) , kirjalikult. – (FR) Ma andsin poolthääle ELi põllumajandust jarahvusvahelist kaubandust käsitleva raporti lõigetele 53 ja 54, kuna leian, et EuroopaParlamendi liikmete kohus on kaitsta Euroopa põllumajandustootjaid ja tarbijaid ohu eest,mis tuleneks halva kvaliteediga põllumajandustoodete, eriti teatavatest Ladina-Ameerikariikidest pärinevate toodete suurtes kogustes importimisest. Me ei tohi ohverdada omapõllumajandustoodete kvaliteeti, lähtudes pelgalt ärilistest kaalutlustest.

Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Mul on kolleeg Papastamkose raportivastuvõtmise üle hea meel. Raportis on esile toodud põhilised kriteeriumid, millest EuroopaLiidu läbirääkijad peaksid lähtuma, ja selles rõhutatakse, et läbirääkimistel tuleks rohkemarvesse võtta kaubandusväliseid küsimusi.

Samuti ei saa me enam nõustuda olukorraga, kus meie loomakasvatajad, keda piiravadväga ranged keskkonna- ja tervisekaitsenõuded (eriti tootmishügieeni, säästvat tootmistja loomade heaolu puudutavad nõuded), ohverdatakse rahvusvahelise kaubandusele,ebaausale konkurentsile ja häbiväärsetele konkurentsimoonutustele, mis on seotudkolmandate riikidega, kes toovad karistamatult Euroopa turule tooteid, mis ei vasta liiduskehtestatud tootmistingimustele. Kutsun komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles olemaülimalt valvsad eelkõige Mercosuriga sõlmitavate lepingute puhul, sest need ohustavaltselgelt Euroopa loomakasvatust.

Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. – (PT) Põllumajandus-, arengu- ja ühisekaubanduspoliitika vaheline tasakaal on Euroopa Liidu jaoks hädavajalik. Euroopapõllumajandussektor väärib erilist tähelepanu. Ühine põllumajanduspoliitika on vanimühine poliitika ja see peab jääma tugevaks. Tuletan teile meelde, et põllumajandussektortäidab mitut rolli ning tuleb siduda muude sotsiaalsete ja poliitiliste eesmärkidega, näiteks


Euroopa 2020. aasta strateegiaga. Siiski ei eksisteeri Euroopa põllumajandus eraldiseisvaltEuroopa välissuhetest, eriti mis puudutab rahvusvahelist kaubandust ja arenguabi.Rahvusvaheliste suhete (näiteks selliste lepingute nagu ELi ja Mercosuri vaheline leping)tähtsust peegeldab majandusliku, poliitilise ja strateegilise partnerluse tasand. Seetõttu onoluline edendada standardite järjepidevust, eriti põllumajandusega seotud küsimustes. Seeon põhjus, miks ma hääletasin raporti lõigete 53 ja 54 vastu. Lisaks seavadvabakaubanduslepingud põllumajandussektori uude olukorda ja tekitavad uusi lahendamistvajavaid probleeme. Ma viitan äärepoolseimatele piirkondadele, mille nõrk majandustugineb peamiselt samadele põllumajandustoodetele, mida toodavad meie Ladina-Ameerikapartnerid. Ühest äärepoolseimast piirkonnast pärit parlamendiliikmena tahaksin rõhutada,et on tähtis võtta arvesse nende piirkondade eripära ja püüda edasiste läbirääkimistegamitte seada ohtu nende arengut.

Silvia-Adriana Ţicău (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin ELi põllumajandust jarahvusvahelist kaubandust käsitleva raporti poolt, sest tuleb tagada ELi põllumajandus-,kaubandus- ja arengupoliitika vaheline sidusus. ELi põllumajandusel on tähtis rollmaapiirkondade tööhõive tagamisel ja elujõulisuse säilitamisel, ning Euroopapõllumajandusliku toiduainetööstuse mudel on Euroopa majanduse strateegiliselt olulinekoostisosa. Nõudlus toidu järele on suurenenud üle kogu maailma ning selle põhjusekson kliimamuutus, suuremad tootmiskulud ning kasutatava haritava maa ja joogiveevarudevähenemine. Ma tahaksin rõhutada põllumajandustoodetega kauplemise tähtsust vaesuselikvideerimise ja majandusarengu seisukohalt. Kutsun ELi üles võtma meetmeid, et toetadariike, mis toidukriisi tõttu kõige enam kannatavad. ELi osakaal ülemaailmsespõllumajandustoodete ekspordis on vähenemas. Selles kontekstis on ELi-Mercosuriassotsiatsioonileping minu arvates ülimalt tähtis. Seetõttu peaks Euroopa Parlament olematihedalt kaasatud kõikidesse läbirääkimistesse. Me nõuame, et ELi imporditavatepõllumajandustoodete puhul antaks Euroopa tarbijatele tarbijakaitse, loomade heaolu,keskkonnakaitse ja minimaalsete sotsiaalnormide osas samad tagatised, mis on ette nähtudEuroopa tootmismeetodite puhul.

Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. – (FR) Kasutasin oma häält selleks, et veel kordkinnitada oma kindlat seisukohta: me ei tohi ohverdada oma põllumajandusmudelit ärilistekaalutluste altaril. Euroopa Liidu ja tema partnerite vahelise kaubanduse avamine jaliberaliseerimine ei tohi viia toidu kvaliteedi ja ohutusega seotud nõudmiste muutmiseni;nende nõudmiste eesmärk on kaitsta tarbijaid. Seetõttu tahtsin selgelt välja öelda, etpõllumajanduslikes suhetes kolmandate riikidega peab kumbki osapool järgima teatavaidkaubandus-, tervishoiuja sotsiaalnorme ning et täiendavaid soodustusi ei tohi teha, kuinendega ei kaasne tagatised. Ka ei nõustu ma sellega, et me peaksime vähendama valvsustEuroopa põllumajandustootjate huvide kaitsmisel. Üksnes tänu põllumajandustootjatetööle on Euroopa suutnud luua tiheda seose oma põllumajanduse ja territooriumi vahelning saavutada põllumajanduslikus tootmises tipptaseme. Seega on meie kohus tagadakaubandussuhetes Euroopa Liidu ja tema partnerite vahel aus konkurents. Seetõttu kutsunüles kehtestama Euroopa tasandil põllumajandustootjate jaoks kaitsemehhanisme, et aidatatootjatel toime tulla võimalike konkurentsimoonutustega.

Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Ma andsin poolthääle GeorgiosPapastamkose raportile ELi põllumajanduse ja rahvusvahelise kaubanduse kohta.Austerlasena tean meie põllumajandustootjate probleeme omast käest. Euroopapõllumajandus on üks Euroopa Liidu peamisi alustalasid, meie ühine kultuur ja eluala.Raportöör teeb komisjonile üleskutse esindada ELi huve põllumajanduse valdkonnas


jõulisemalt ja ettevaatavamalt. EL on maailma suurim põllumajandustoodete importija.Äärmiselt oluline on tagada, et imporditud tooted vastaksid sama kõrgetelekvaliteedistandarditele nagu EList pärinevad põllumajandustooted.

Raport: Martin Häusling (A7-0026/2011)

Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Hääletan raporti poolt, kuna olen nõus, etkomisjon peab ühise põllumajanduspoliitika reformimisel võtma vastu sobivad jakonkreetsed meetmed, mille eesmärk on toetada külvikorrasüsteemide parandamistpõllumajandustootjate poolt. ELi valgupuudujäägi vähendamine peaks moodustama oluliseosa ühise põllumajanduspoliitika reformimisest Euroopa põllumajandustootjate ja siseturuhuvides. Sellised meetmed on väga kasulikud, arvestades, et valgurikaste kultuuridekasvatamine hõlmab praegu ainult 3% põllumaast ning et EL impordib 40 miljonit tonnivalgurikkaid kultuure, mis moodustavad 80% sisetarbimisest.

Elena Oana Antonescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Valgurikaste kultuuride import onsamaväärne väljaspool ELi haritava 20 miljoni hektariga ehk üle 10% ELi haritavast maastning imporditud kultuuride suhtes ei kohaldata samasuguseid keskkonna- ja tervisenõudeidnagu Euroopa kultuuride puhul. Ebapiisav import tekitab loomakasvatus- ja söödasektorilelisakulusid ning seab ohtu kohaliku lihatootmise majandusliku elujõulisuse. Tasakaalutaastamine teravilja, valgurikaste kultuuride ja õliseemnetega varustamisel ja nendetarbimisel Euroopa Liidus võiks anda põllumajandustootjatele ning toiduaine- jasöödatööstusele suurt majanduslikku kasu ning aitaks parandada ka tervisliku ja kvaliteetsetoidu valikut tarbijate jaoks. Kliimamuutuse seisukohast võib valgurikaste kultuuridekasvatamine vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid lämmastiku assimilatsiooni jasidumise kaudu pinnases, mille tulemusena saab hiljem vähem kasutada sünteetilistlämmastikväetist. Need kultuurid aitavad vähendada ka mulla hapestumist, parandadamulla struktuuri, vähendada herbitsiidide kasutamist ja suurendada bioloogilistmitmekesisust, mis aitab kaasa tolmlemisele. Ma hääletasin raporti poolt, kuna toetantaimse ja loomse valgu tootmise vahelise tasakaalu parandamist ning kohalike valgurikastekultuuride kasutamist.

Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Seitsekümmend protsenti Euroopa Liidustarbitavatest õli- ja valgurikastest kultuuridest on imporditud, peamiselt Brasiiliast,Argentinast ja Ameerika Ühendriikidest. Kuna nende riikide tootjate suhtes ei kohaldataalati samasuguseid keskkonna, tervise ja geneetiliselt muundatud organismidega seotudreguleerivaid piiranguid nagu Euroopa tootjate suhtes, on Euroopa Liit otsustanud vaadataläbi valke puudutava poliitika ja suurendada valgurikaste kultuuride kasvatamist liidus.See võimaldaks Euroopa tarbijatele pakkuda tervislikumat ja mitmekesisemat toitu. Selpõhjusel hääletasin raporti poolt.

Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle olulise resolutsiooni poolt.Valgurikaste kultuuride kasvatamine on Euroopa Liidus viimase kümne aasta jooksuloluliselt vähenenud; samal ajal on meie turg suurel määral muutunud sõltuvaks impordist.Selle olukorra põhjuseks on varasemad rahvusvahelised kaubanduskokkulepped, misvõimaldasid ELil kaitsta oma teraviljatootmist, ent vastutasuks nõudsid valgurikastekultuuride ja õliseemnete tollimaksuvaba importi ELi. See lõi tingimused vajaliku toodanguodavaks impordiks ja põllumajanduse, eriti loomakasvatussektori konkurentsivõimetagamiseks. Kuid ELi enda sees kaotasid põllumajandustootjad ja töötlevad ettevõtted sellesektori vastu huvi. Taimse valgu uurimisprogrammide arv vähenes, haiguskindlate jasaagirikaste sortide aretamine lõppes ning kogu Euroopas on läinud kaotsi valgurikaste


kultuuride kasvatamisega seotud praktilised kogemused. Praegune olukord, midaiseloomustavad pidevalt muutuvad turuhinnad ja valgurikka sööda kõrge hind, võibavaldada negatiivset mõju ELi loomakasvatussektorile, mis suurel määral sõltub impordist.Komisjon peaks viivitamatult kaaluma meetmeid, et edendada valgurikaste kultuuridekasvatamist ja säilitamist ELis, ning toetama neid kultuure kasvatavaidpõllumajandustootjaid. Need meetmed peaksid kajastuma ühise põllumajanduspoliitikareformis. See hõlbustaks kõnealuse sektori taastumist, kaitseks põllumajandustootjatesissetulekuid ja aitaks kaasa jätkusuutlikule põllumajandusele ELis.

Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. – (IT) Mõne Euroopa majandussektori sõltuvusliiduvälistest turgudest on probleem, mis ei puuduta ainult tooraineid, vaid ka sööta.

Martin Häuslingi raportis tuuakse muu hulgas esile, et igal aastal imporditakse Euroopasseenam kui 40 miljonit tonni valgurikkaid kultuure, peamiselt sojauba ja maisigluteensööta,mis moodustab 80% ELi valgurikaste kultuuride tarbimisest.

Seda olukorda arvestades hääletan kahe käega kolleeg Häuslingi üleskutsete poolt, kesloodab, et tulevase ühise põllumajanduspoliitika raames soodustatakse Euroopapõllumajandussektoris tegevuspõhimõtteid, mille eesmärk on lõpetada see sõltuvusimpordist. Sellel oleks kahtlemata positiivne mõju kvaliteedikontrollile ja tarneahelajätkusuutlikkusele.

Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Kuna valgurikaste kultuuridekasvatamine on ELis viimase kümne aasta jooksul vähenenud, tuleb meil kiiresti hajutadarahvusvahelistest turgudest sõltumise ja turuhindade volatiilsuse oht. Seetõttu toetanesitatud ettepanekut, et ühise põllumajanduspoliitika reformimisel lisataks uued sätted,mis lisaks põllumajandustootjate toetamisele külvikorrasüsteemide parandamiseledendaksid ka teadusasutuste teenuseid ja teadusuuringuid valgurikaste kultuurideseemnekasvatuse vallas. Lisaks tahaksin rõhutada detsentraliseeritud lähenemisviisiteadusprogrammidele, mis võtab arvesse põllumajandustootjate kohalikke teadmisi jajätkusuutlikke põllumajandustootmise süsteeme. Seepärast toetan komisjoni ettepanekutkaaluda põllumajandusuuringute üksuse taasloomist põllumajanduse ja maaelu arengupeadirektoraadi raames.

Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Raporti andmete kohaselt on valgurikaste kultuuridekasvatamine Euroopa Liidus viimase kümne aasta jooksul 30% vähenenud. Samas ütlebraportöör, et „ELis kasvatatakse valgurikkaid taimi vaid 3% [...] põllumaast [...]. Hoolimatasellest, et sektorit on [...] toetatud, on kuivatatud kaunviljade tootmine [...] jälle vähenenudligikaudu ühe miljoni hektarini 2008. aastal. Igal aastal imporditakse enam kui 40 miljonittonni valgurikkaid taimi, [...] mis moodustab 80% ELi valgurikaste taimede tarbimisest.”Neist arvudest peaks piisama, et püüda juhtpoliitikute tähelepanu ja õigustada poliitikamuutmist. Ajal, mil toiduainete hinnad tõusevad rekordkõrgustesse, seades ohtu toidugakindlustatuse, peab Euroopa Liit, mis tegeleb oma ühise põllumajanduspoliitikaläbivaatamisega, käsitlema valgurikaste kultuuride kasvatamise probleemi ja püüdma leidasellele lahenduse. Lahendus peab hõlmama suuremat tähelepanu kõnealustele kultuuridele,mis lisaks impordi vähendamisele suurendavad põllumajanduse panust keskkonnakaitsesse,sest valgurikkad kultuurid võivad oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatudandmete kohaselt on valgurikaste kultuuride kasvatamine Euroopa Liidus tohutult –ligikaudu 30% võrra – vähenenud, mis näitab, et ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) onmidagi valesti läinud. See olukord sunnib ELi importima üle 40 miljoni tonni valgurikkaid


kultuure ning tuleneb pikaajalistest lepingutest, mis lubavad õliseemnete ja valgurikastekultuuride tollimaksuvaba importi, näiteks üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe ja BlairHouse’i leping. Viimaste aastate kliimamuutus on toonud selle teema päevakorda ja mapean seda oluliseks osaks ÜPP reformist, mis eeldatavasti peagi teoks saab. Valgurikastekultuuride kasvatamine ja teiste kultuuride laiendatud külvikord toovad suurt kasu niikeskkonna seisukohalt kui ka tänu kulude vähenemisele, sest need kultuurid rikastavadmulda lämmastikuga.

Ma hääletan raporti poolt, sest selle eesmärk on vähendada valgupuudujääki ELis. Loodan,et raportis sisalduvaid soovitusi, näiteks soovitust toetada põllumajandustootjaid, kessoovivad hakata külvikorras kasvatama valgurikkaid kultuure, võetakse uue ÜPPkujundamisel arvesse.

João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Valgupuudujääk Euroopas ning tasakaalupuudumine loomse ja taimse valgu tootmisel kujutavad endast süvenevat probleemi, mismõjutab inimeste tarbimisharjumuste muutusi, toidu kvaliteeti ja toiduga kindlustatustning karjakasvatajate rasket olukorda. Raportöör esitab arvud, mis on õpetlikud jamurettekitavad. Need arvud nõuavad, et probleemile pöörataks tähelepanu ja et sellelahendamiseks võetaks meetmeid. Tasakaalu puudumise algpõhjus on kehtivpõllumajandus- ja kaubanduspoliitika, mida muutmata ei ole võimalik lahendust leida.Raportis seda ei mainita. Praeguse puudujäägi ja tasakaalustamatuse ületamise alusekspeab olema valgurikaste kultuuride kasvatamise suurendamise ja mitmekesistamisetoetamine ning impordi järkjärgulise asendamise poliitika. Raportis tunnistatakse sedavajadust ja soovitatakse mõningaid olulisi meetmeid, mis meie arvates on positiivsed,näiteks kohalikku tootmist, müüki ja tarbimist soosivate turutingimuste loomist ninggeneetiliselt muundatud organisme (GMO) mittesisaldavate toodete lühikeste tarneahelatemudelite edendamist.

Samas avatakse raportiga uks lahendustele, mida me peame murettekitavateks ja millegame ei saa nõustuda. Ma pean silmas näiteks imporditud söödas GMOde sisalduse suhtesnulltolerantsi kaotamist, mis seab ohtu ettevaatuspõhimõtte täieliku kohaldamise.

Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Raporti eesmärk on otsida lahendustvalgupuudujäägi probleemile Euroopas ning loomse ja taimse valgu tasakaalustamatuletootmisele. Me teame, et tegemist on süveneva probleemiga, mis mõjutab inimestetarbimisharjumuste muutusi, toidu kvaliteeti ja toiduga kindlustatust ning karjakasvatajaterasket olukorda.

Tasakaalu puudumise algpõhjuseks on kehtiv põllumajandus- ja kaubanduspoliitika, midamuutmata ei ole võimalik lahendust leida. Raportis seda paraku ei mainita.

Me väidaksime, et praeguse puudujäägi ja tasakaalustamatuse ületamise aluseks peab olemavalgurikaste kultuuride kasvatamise suurendamise ja mitmekesistamise toetamine ningimpordi järkjärgulise asendamise poliitika. Kuigi raportis tunnistatakse seda vajadust japakutakse välja mõningad meie arvates positiivsed meetmed, avatakse samas ukslahendustele, mida me peame murettekitavateks ja millega me ei saa nõustuda. Ma peansilmas näiteks imporditud söödas GMOde sisalduse suhtes nulltolerantsi kaotamist, misseab ohtu ettevaatuspõhimõtte täieliku kohaldamise.

Lorenzo Fontana (EFD) , kirjalikult. – (IT) Valguimport kolmandatest riikidest on suurprobleem, kui imporditavate kaunviljade puhul ei ole tagatud samaväärsed nõuded. Neidvalgurikkaid kultuure kasutatakse peamiselt loomakasvatuses ja see seab ohtu


hinnasüsteemi, kuna hinnakõikumised kasvavad rahvusvahelistel turgudel astmeliselt.Seetõttu nõustun kolleeg Häuslingiga, et tuleb jätkata impordisõltuvuse vähendamist ELis.

Martin Häusling (Verts/ALE) , kirjalikult. – (DE) Põllumajanduse ja maaelu arengukomisjoni raportis „Proteiini nappus ja selle pikaajalise probleemi võimalikud lahendusedEuroopa Liidus” esitatakse mitu suurepärast lahendust valgurikaste kultuuride puudujäägiületamiseks ELis. Näiteks võiks üle vaadata Ameerika Ühendriikidega sõlmitud Blair House'ilepingu, mis võimaldab importida valgurikkaid kultuure Ameerika Ühendriikidesttollimaksuvabalt. Muud lahendused on valgurikaste kultuuride lisamine külvikordadesse,teadusuuringute ja konsultatsioonide tõhustamine ning valgurikaste kultuuridekasvatamiseks seemnematerjali aretamise laiendamine ja infrastruktuuri arendamine.Kahjuks esitas kolme fraktsiooni – Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni,Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni ning Euroopa Demokraatide jaLiberaalide Liidu fraktsiooni – liikmete enamus muudatusettepanekuid, mis lähevad EuroopaParlamendi selle selge seisukohaga vastuollu. Nende ettepanekutega nõutakse valgurikastekultuuride, eriti soja importimise lihtsustamist; see nõue puudutab ka geneetiliseltmuundatud organisme (GMO), mis on ELis keelatud. Kahjuks võeti muudatusettepanekudEuroopa Parlamendi täiskogu hääletusel napi häälteenamusega vastu. Mina olen agaveendunud, et geneetiliselt muundatud soja suurema importimise nõue on vastuolus meietegeliku eesmärgiga tugevdada ELi isevarustamist. See seisukoht ei kajasta valdava osaeurooplaste tahet, kes välistavad GMOde kasutamise põllumajanduses. Ma peanhääletustulemust kahetsusväärseks ja olen raportöörina otsustanud raportist loobuda.

Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult . – (LT) Ma hääletasin selle dokumendi poolt, sestühise põllumajanduspoliitika reformimine peab sisaldama piisavaid ja usaldusväärseiduusi meetmeid ja vahendeid, mis aitavad põllumajandustootjatel parandadakülvikorrasüsteeme, et oluliselt vähendada praegust valgupuudujääki ja hinnakõikumisi.Valgupuudujääk kasvab ELis järk-järgult, sest EL kasvatab ainult 30% valgurikkaid kultuure,mida kasutatakse loomasöödaks. Valgurikkaid kultuure kasvatatakse vaid 3% ELi põllumaastja seetõttu on EL sunnitud importima 70% loomasöödaks vajaminevatest kultuuridest.Valgurikaste kultuuride laiem kasutamine külvikorras pakub suurt põllumajanduse jakeskkonnaga ning kliimamuutuse leevendamisega seotud eelist. Kliimamuutuse osas võivadkaunviljasordid oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid lämmastikuassimilatsiooni ja sidumise abil mullas, vähendades sellega lämmastikväetise kasutamist.Kui külvikorras on suurem osakaal valgurikastel kultuuridel, pareneb mulla viljakus jastruktuur, toitainete talletamine ja ka järgmiste kultuuride tervis. Alalised loomasöödakskasutatavad rohu-ristiku segud ning teraviljade ja valgurikaste kultuuride segud katavadpinnast paremini ja vähendavad seega toitainete kadumist põhjavette ja jõgedesse, samutipakuvad need paremaid tingimusi mesilastele ja teistele tolmeldavatele putukatele.Laiendatud külvikord vähendab vajadust taimekaitsevahendite järele ning võib aidatasäilitada metsikute ja kultiveeritud liikide ja sortide mitmekesisust.

Peter Jahr (PPE) , kirjalikult. – (DE) Valgurikaste kultuuride kasvatamine on Euroopa Liidusviimastel aastatel oluliselt vähenenud. Selle tulemusena sõltume nüüd murettekitavaltsuurel määral impordist. Seetõttu tahaksin tänada raportööri, kes kutsub komisjoni ülesastuma samme keskmises ja pikemas perspektiivis selle probleemi lahendamiseks. Niikauakui Euroopa Liit ei suuda end piisavalt ise varustada, peaksime kaaluma ka muudatusi omaimpordikorras. Tehniline lahendus seoses imporditud valgutoodete vähese GMO-sisaldusegavõiks tagada Euroopa turu jaoks piisavad sojavarud.


Jarosław Kalinowski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Praegune valgurikkaid kultuure käsitlevEuroopa poliitika on kahjulik põllumajandustootjatele, kes on sunnitud maksma nendeeest kvooditasusid, mis sõltuvad kõikumistest maailmaturul, aga ka tarbijatele, kes ostavadvalgurikka söödaga toidetud loomadelt saadud liha ja piima. Piirkondlike jailmastikutingimuste tõttu on valgurikaste kultuuride kasvatamises ELis toimunudstruktuurimuutused ning selliseid muutusi võib pidada isegi soovitatavaks, pidades silmasbioloogilist mitmekesisust ja kliimamuutuse tõkestamise meetmeid. Kolmandatest riikidestimporditavat sööta ei kontrollita nii rangelt kui Euroopa sööta ja seega ei saa me olla 100%kindlad selle kvaliteedis. Ka ei tea me täpselt sööda valmistamiseks kasutatud toormepäritolu. Järelikult peaksime olukorra muutmiseks kiiresti meetmeid võtma, sest vastaseljuhul osutuvad meie kinnitused, et Euroopa toit on ohutu, tervislik ja kvaliteetne, tühjadekssõnadeks. ELi valgupuudujäägi ületamiseks tuleks järgmise sammuna leevendada eeskirju,mis keelavad loomade söötmise liha- ja kondijahuga. Kodulindude ja sigade puhul ei olesellise söötmisviisiga seoses haiguste leviku ohtu tuvastatud ning liha- ja kondijahukasutamise keeld kehtestati ju tegelikult veiste spongioosse entsefalopaatia tõttu.Loomakasvatuses liha- ja kondijahu kasutamise võimaldamine vähendab tootmiskulusid,mis on äärmiselt tähtis, arvestades lihatootmise kasumlikkuse vähenemist. See võimaldaksmeil ka vähendada valgurikka sööda importi Ameerikast.

Sandra Kalniete (PPE) , kirjalikult. – (LV) Mitmed uuringud näitavad, et valgupuudujääkon Euroopa Liidus viimase kümne aasta jooksul märgatavalt kasvanud. Seetõttu onsuurenenud Euroopa Liidu sõltuvus imporditud valgust. Mitmes sektoris on tekkinud oht,et rahvusvahelise turu hinnakõikumiste tõttu ei ole võimalik valgurikkaid kultuure mõistlikuhinnaga hankida. Kui kaubanduslepingud teiste riikidega mitu aastat tagasi sõlmiti, loodinendega ELis valgurikaste kultuuride kasvatamiseks paraku ebasoodsadkonkurentsitingimused. Nüüd mõjutavad meid nende läbimõtlemata otsuste tagajärjed.Seetõttu on oluline mõista, mis juhtus, et panna paika, millises suunas peaksimevalgupuudujäägi ületamiseks liikuma. Me tegeleme praegu aktiivselt ühisepõllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisega. Tähelepanu keskmes on aktiivsetepõllumajandustootjate toetamine, keskkonnakaitse ja maaelu areng. Kuid ÜPP reformimiselei tohiks me teisi küsimusi tähelepanuta jätta. Resolutsioonis rõhutatakse, et valgurikastekultuuride suurem kasutus külvikorras parandab oluliselt põllumajanduskeskkonda jaaitab leevendada kliimamuutust. Leian, et need argumendid on piisavalt veenvad, etlahendada valgupuudujäägi küsimus ÜPP reformi raames.

Elisabeth Köstinger (PPE) , kirjalikult. – (DE) EL on väga sõltuv loomakasvatussektoriskasutatava sööda impordist, kuna ei tooda ise vajaminevat sööta. Seitsekümmend protsentiloomasöödaks vajalikest valgurikastest kultuuridest imporditakse Brasiiliast, Argentinastja Ameerika Ühendriikidest. Valgupuudujääki käsitlevas raportis on see probleem selgeltvälja toodud ja söödaga seoses nõutakse rangeid standardeid. Imporditud kaup peabvastama ka kvaliteedi-, keskkonna- ja sotsiaalsetele standarditele. Lisaks tuleb söödatootmiseks sobivat toorainet tõhusamalt kasutada. Oluline on vähendada meie tohututsõltuvust kolmandatest riikidest, sest sõltuvuse tulemuseks on hindade kõikumine jaläbipaistvuse puudumine seoses tootmistingimustega. See õnnestub vaid siis, kui mevõtame valgurikaste kultuuride kasvatamise jälle endi kätesse, nagu soovitatakse ka raportis.Samas olen ma kategooriliselt vastu geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamiseleEuroopa põldudel.

Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Asjaolu, et ELis kasvatatakse valgurikkaid kultuurevaid 3% ELi põllumaast ning praegu suudetakse liidus toota ainult 30% loomasöödana


kasutatavatest valgurikastest kultuuridest, osutab olukorrale, mida enamikul inimestel onväga raske mõista.

Valgurikaste kultuuride pakkumise vähenemine ajal, mil nende kultuuride kasvatamiseloleks mitmesuguseid põllumajanduse ökosüsteemi, loomakasvatussaaduste kvaliteedi jaturuhindade kontrolli all hoidmise seisukohalt kasulikke tagajärgi, on paradoksaalne.Arutelu, mis sai alguse juba parlamendikomisjonis, on määrava tähtsusega, võimaldadesuuesti määratleda valgurikaste kultuuride kasvatamise osa Euroopa põllumajanduse eesseisvate tulevaste ülesannete lahendamisel. Ma viitan kliimamuutuse vastu võitlemisele jaloodusvarade asjakohasele kasutamisele, mis pälvivad tulevase ühise põllumajanduspoliitikaraamistiku koostamisel vajalikku tähelepanu.

Ma toetasin raportit, sest minu arvates tähistab see uut etappi, mis peab nüüd algama, etvalgupuudujääki oleks võimalik vähendada. Ma pean äärmiselt oluliseks spetsiaalseraamprogrammi loomist detsentraliseeritud põllumajandus uuringute tarbeks, et parandadakoostööd, jagada parimaid tavasid ja kiirendada kohalikele oludele kohandatud valgurikastekultuuride tõhusamat aretust, et muuta see innovaatiliseks valdkonnaks eri liikmesriikides.

Petru Constantin Luhan (PPE) , kirjalikult. – (RO) Valgurikaste kultuuride kasvatamineon ELis viimasel kümnendil vähenenud. Neid kultuure kasvatatakse praegu vaid 3% EuroopaLiidu põllumaast ning praegu suudetakse liidus toota ainult 30% loomasöödanakasutatavatest valgurikastest kultuuridest. Ma toetan raportööri seiskohta, et olukordatuleb muuta: see oleks kasulik inimese tervisele, samuti keskkonnale ja bioloogiliselemitmekesisusele. Euroopa Komisjon peaks koostama aruande võimaluste kohta, kuidassuurendada ELis valgurikaste kultuuride kasvatust uute poliitikavahendite abil. Ka ELiimporditavate valgurikaste kultuuride päritolu kontrollimise mehhanismi loomine onkasulik.

David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma olen raportiga rahul, sest selles juhitakse tähelepanuvalgupuudujäägile ELis ja vajadusele see puudujääk tasa teha, kuid olen vastu meetmetele,mille tulemusena hakatakse valgurikaste kultuuride kasvatamise tagamisekspõllumajandustootjatele maksma suuremaid toetusi. Minu seisukoht on, et valgurikastekultuuride ELis kasvatamise soodustamine peab toimuma kooskõlas reformitud ühisepõllumajanduspoliitikaga, mis näeb ette ELi liikumise jätkusuutlikku põllumajanduse jasuurema turule orienteerituse suunas ning – mis veelgi tähtsam – eemaldumise kaubandustmoonutavatest toetustest.

Jiří Maštálka (GUE/NGL) , kirjalikult. – (CS) Valgurikaste kultuuride kasvatamisevähenemisel ja omamaise toodangu ulatuslikul asendamisel odava impordiga võivadlõppkokkuvõttes olla negatiivsed tagajärjed, kuna nii kaotame nüüdisaegseidviljelusmeetodeid puudutavat oskusteavet. Selle tulemusena võivad oluliselt vähenedauuringud kõnealuste kultuuride kasvatamise kohta kohalikus keskkonnas. Ma pean tähtsakska nende kultuuride piisavalt suure mitmekesisuse ja laia sortimendi säilitamist. Sarnaseltpaljudele raportitele või ettepanekutele, mida Euroopa Parlamendis arutatakse, mainitakseselleski raportis vajadust tagada kvaliteetne toodang. Lisaks on mainitud toodangu puhulvaja kontrollida tegelikke proove ning ühendada see kohapeal kasutatavatepõllumajanduslike protsesside ja ressursside kontrollimisega. Kvaliteeti tuleb importimiselväga hoolikalt ja põhjalikult kontrollida, kasutades nüüdisaegseid laboratoorseid meetodeidning tuvastades üheselt kauba päritolu. Paljudes ELi liikmesriikides on olemas teatavadtüüpilised põllukultuurid. Tšehhi Vabariigis on selleks näiteks hernes, mille kasvatamine


on pikaajaline traditsioon. Hernekasvatus on nüüd aga vähenemas. Tšehhi Vabariigiseisukoht esitatud raporti suhtes on üldiselt pooldav.

Clemente Mastella (PPE) , kirjalikult. – (IT) Valgurikaste kultuuride kasvatamine EuroopaLiidus on suures languses ja olukord on murettekitav. Valgupuudujäägi tulemuseks ontasakaalustamatus nii põllumajanduslikus tootmises kui ka maaharimisviiside uurimisesja arendamises. Põllumajandustootjad on tegelikult järk-järgult kaotanud huvi valgurikastekultuuride vastu, mille tulemusena on Euroopas kaotsi läinud nende kultuuridega seotudpraktilised kogemused. Seega on vaja raportis kirjeldatud murettekitavale olukorralereageerida ja sõnastada tõeliselt terviklik Euroopa strateegia. Uusi probleeme, nagukliimamuutus ja põllumajandusliku bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, on võimaliklahendada vaid siis, kui valgurikka taimetoodangu pakkumine ja tarbimine on ELis rohkemtasakaalus. Seetõttu loodame, et Euroopa Komisjon uurib võimalusi praegusevalgupuudujäägi ületamiseks ühise põllumajanduspoliitika radikaalse reformimise kaudu,mille tulemusena suudab see poliitika vastata uutele väljakutsetele. Samuti oleks asjakohanekehtestada lisatoetus, kui põllumajandustootjad kasutavad kohustuslikus külvikorrasvähemalt nelja eri kultuuri, sealhulgas vähemalt üht valgurikast kultuuri. Lõpetuseks:komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadis oleks vaja luuapõllumajandusuuringute üksus, et motiveerida tarbijaid ja toitlustajaid valimakeskkonnasõbralikumat toitu.

Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin ELi valgupuudujääki käsitlevaalgatusraporti poolt. Peamiselt loomasöödaks kasutatavate valgurikaste kultuuride osassõltub Euroopa suuresti impordist. Selle sõltuvusega kaasnevad suuremad riskid, mis onseotud hinnakõikumistega rahvusvahelistel turgudel. Selle nähtuse vastu võitlemiseksteeme ettepaneku, et ühise põllumajanduspoliitika reformiga nähtaks ette uued sätted,mille eesmärk on abistada põllumajandustootjaid külvikorrasüsteemide parandamisel,investeeringud valgurikaste kultuuride seemnete teaduslikesse uuringutesse ningpõllumajandustootjate parem koolitus külvikordade ja segakasvatuse vallas.

Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Kolleeg Häuslingi raport oli hea.Liidu valgusõltumatuse suurendamine, lühemate tarneahelate edendamine jakasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele kaasa aitavate põllumajandustootjatetoetamine – need kõik on meetmed, mida ma toetan.

Kuid geneetiliselt muundatud organisme propageerivatel lobistidel ja nende esindajatelõnnestus muuta see raport üleskutseks lubada Euroopasse siseneda saastunud toidul.Raport pooldab ka naasmist loomse jahu kasutamise juurde koos kõigi sellega kaasnevateohtudega. Valgurikaste kultuuride kasvatamise asukohta tuleb muuta. Raport oma uuelkujul ei võimalda meil seda teha. Ma hääletan selle raporti vastu, kui Euroopa Parlamentkiidab heaks geneetiliselt muundatud organismid ning liha- ja kondijahu.

Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Valgurikaste kultuuride kasvatamist on vajasuurendada, et vähendada sõltuvust imporditavast sojast, säilitada toiduga kindlustatus jatuua kasu keskkonnale. Teadusuuringute kohaselt on valgurikkad kultuurid keskkonnalekasulikud kasvuhoonegaaside heitkoguste, bioloogilise mitmekesisuse ja mulla kvaliteediaspektist. On väga murettekitav, et ainult 3% Euroopa põllumajandustoodangust koosnebvalgurikastest kultuuridest. Lisaks on vastuvõetamatu, et me katame 80% oma vajadustestimpordiga. Seetõttu on väga oluline võtta meetmeid olukorra muutmiseks 2013. aastajärgse ühise põllumajanduspoliitika alusel antava abi raames.


Willy Meyer (GUE/NGL) , kirjalikult. – (ES) Martin Häuslingi raport, mis käsitlebvalgupuudujääki Euroopas ja lahenduste otsimist, sisaldab mõningaid häid ideid, näiteksnende põllumajandustootjate toetamist, kes aitavad kaasa kasvuhoonegaaside heitkogustevähendamisele.

Ma hääletasin siiski raporti vastu, sest selles pooldatakse selgelt geneetiliselt muundatudorganisme ja sellega avatakse Euroopa täielikult saastunud toidule ja loomset päritolujahule.

Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – Raportis kutsutakse komisjoni üles lisamareformitud ühisesse põllumajanduspoliitikasse piisavaid ja usaldusväärseid meetmeid javahendeid, mis aitavad põllumajandustootjatel parandada külvikorrasüsteeme. Samutitehakse üleskutse esitada õigusakti ettepanek, millega lubataks kasutada tapajäätmetesttöödeldud loomset valku monogastrilistele loomadele (sead ja kodulinnud) söödatootmiseks. Mis muutub, kui see luba antakse? Keelamist on võimatu kontrollida. Millekskulutada aega raportile, mis on tarbetu ja raskesti mõistetav, lihtsalt selleks, et raportöör„saaks linnukese kirja”? Ma jäin erapooletuks, sest ma ei hääleta ebaselgete, kokkuklopsitudalgatuste poolt.

Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. – (DE) Valgurikkad kultuurid on söödatööstuse jaoksoluline komponent ning seega ka märkimisväärne majanduslik tegur. Kuid valgurikastekultuuride kasvatamine on küsimus, mis on Euroopas äratanud vähe huvi. Viimase kümneaasta jooksul on nende kultuuride kasvatamine vähenenud kuni 30%; ainsaks erandiks onsoja, mille kasvatamine on vähenenud vaid 12%. Valgurikkaid kultuure kasvatatakse vaid3% ELi põllumaast. Uuringud näitavad, et olukord on majanduslikult väga ebasoodne,kuna selle tulemuseks on 80%line impordikvoot. Lisaks on see kahjulik ka põllumajanduseletervikuna. Seda seetõttu, et valgurikaste kultuuride kasvatamine võiks rikastada muldalämmastikuga, edendades lõpptulemusena viljakust. Teadusuuringute valdkond kannatab,kuna nõudlus valgurikaste kultuuride seemnete järele on väike. Allakäiguspiraal on jubaalanud. Ma hääletasin raporti vastu, kuna kardan, et see võib takistada traditsioonilisteseemnete kasvatust.

James Nicholson (ECR) , kirjalikult. – Raport pooldab üldiselt seisukohta, et kolmandatestriikidest valgu importimise asemel peaksime julgustama põllumajandustootjaid tootmaseda siin, Euroopas. See seisukoht ei arvesta asjaolu, et looduslike piirangute tõttu ei oleEuroopas lihtsalt võimalik kasvatada piisavates kogustes soja ja maisi, et rahuldada meiepõllumajandustootjate nõudlust konkurentsivõimelise hinnaga. Taskukohase hinnagaimporditud valk kolmandatest riikidest, näiteks Ameerika Ühendriikidest, on oluline, ettagada toiduga kindlustatus ja luua põllumajandustootjatele tingimused põllumajandusestinimväärse elatise teenimiseks. Lisaks viidatakse raportis sellele, et me peaksime uurimavõimalust kasutada loomasöödas loomset valku. Pärast meie kogemusi veiste spongioosseentsefalopaatiaga ei arva ma, et me peaksime seda teed minema. See ei ole ka vajalik, kuipõllumajandustootjatel on kasutada piisavalt soja ja maisi. Seetõttu hääletasin raportivastu.

Rareş-Lucian Niculescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Ma andsin oma poolthääle selleleraportile, milles tuuakse esile mitu olulist probleemi Euroopa põllumajanduses. Samasleian, et me peaksime keskenduma rohkem lahendustele. Sellega seoses leian, et peameolema avatumad, kasutades biotehnoloogia sektori uusimaid teaduslikke lahendusi.

Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Raport toetab geneetiliselt muundatudorganismide ja kondijahu kasutamist. Üldiselt tuleks loomasöödas loomse valgu kasutamist


lubada ainult siis, kui on olemas kõik negatiivsete tagajärgede vältimiseks vajalikudteaduslikud tõendusmaterjalid ja kontrollimehhanismid (meenutan teile veiste spongioosseentsefalopaatia skandaali). Seepärast hääletasin selle raporti vastu.

Rolandas Paksas (EFD) , kirjalikult. – (LT) Valgupuudujääk ELis on asjakohane ja olulineküsimus. Kuna probleem on ELis sügavalt juurdunud ja valgu puudujääk suureneb pidevalt,peame tegema kõik endast oleneva, et lahendada see võimalikult kiiresti ja suurendadakohalike valgurikaste kultuuride kasvatamist. Usun, et resolutsioon on vajalik sammprobleemi lahendamise suunas. Valgurikaste kultuuride kasvatamine leevendabkliimamuutuse mõju ja avaldab positiivset mõju ka põllumajandustootjate sissetulekutele.Lisaks on tegemist olulise teguriga, mis tugevdab ELi loomakasvatussektorit, kuna vähendaksselle sektori sõltuvust valgurikaste kultuuride impordist ja suurendaks konkurentsivõimet.Leian, et komisjon peab võtma kiireid meetmeid, et peatada ka vähese geneetiliseltmuundatud organismide sisaldusega põllukultuuride sisenemine ELi turule. Me ei saalubada isegi vähest geneetiliselt muundatud organismide sisaldust ELi imporditavatesvalgurikastes kultuurides, mida kasutatakse toidu ja loomasööda tootmiseks. Olen nõusettepanekutega toetada teadusuuringuid, mis käsitlevad valgurikaste kultuuride seemnetearetamist ja pakkumist, ning luua maaelu arengut toetavate meetmete raamistik, millegaluuakse loomasööda tootmiseks tõhusam, detsentraliseeritud infrastruktuur. Leian, et EListuleb põllumajandustootjate rahalise toetamise kaudu aktiivselt edendada külvikorrakasutamist; see vähendaks praegust valgupuudujääki ja hinnakõikumisi.

Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin Martin Häuslingiraporti (A7-0026/2011) poolt, kuna selles pooldatakse loomasöödaks vajaliku valgupakkumist, mille puudumine on juba pikka aega olnud Euroopa põllumajanduse madalakonkurentsivõime põhjuseks. Euroopa Liidus on viimase kümne aasta jooksul valitsenudvalgurikaste kultuuride kasvatamise murettekitav puudujääk ja nüüdne olukord osutabsuurele langusele. Peamiste kuivatatud kaunviljade tootmine on vähenenud 30% ja sojaoatootmine 12%. See suundumus suurendab liidu niigi murettekitavalt suurt sõltuvustpeamiselt loomasöödaks kasutatavate valgurikaste kultuuride impordist ning kujutabendast arvestatavat ohtu eelkõige ELi loomakasvatussektorile. Probleemi süvendab asjaolu,et hinnakõikumised rahvusvahelisel turul on oluliselt suurenenud. Komisjoni esmaneülesanne on kiiresti tagada katkematud sojatarned ELi turule ning töötada välja tehnilinelahendus seoses ELi sisseveetavate, toiduks ja söödaks kasutatavate valgurikaste kultuuridevähese GMO-sisaldusega. Imporditud sojakoguste ebapiisavus toob ELi loomakasvatus-ja loomasöödasektori jaoks kaasa täiendavad kulud ning seab ohtu kodumaise lihatootmisemajandusliku elujõulisuse.

Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Valgurikaste kultuuride kasvatamine ELishõlmab praegu ainult 3% liidu haritavast maast (v.a puu- ja köögiviljad). Kuivatatudkaunviljade tootmine langes 2008. aastal ligikaudu ühele miljonile hektarile. Igal aastalimporditakse enam kui 40 miljonit tonni valgurikkaid kultuure, peamiselt sojauba jamaisigluteensööta, mis moodustab 80% ELi valgutarbimisest. Kolmandates riikides ELiimportimiseks kasvatatavate valgurikaste kultuuride all olev maa moodustab 10% ELiharitavast maast ehk 20 miljonit hektarit. Arvestades ELi võetud kohustust osaleda aktiivseltüldise toiduga kindlustatuse tagamises ja võitluses kliimamuutuse vastu, peab tulevanepõllumajanduspoliitika edendama loomse ja taimse valgu tasakaalustatumat tootmist, etvähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja toitainete kadu vesikondadesse, ning lisakssellele motiveerima tarbijaid, avalike hangete korraldajaid ja toitlustajaid valima toidulaualetasakaalustatumat, keskkonnasõbralikumat ja mitmekesisemat toitu.


Komisjon peab esitama seadusandlikud algatused, et vähendada toidu raiskamisttoiduahelas, sh tapajäätmete ja vedelate toidujäätmete osas, mida ei ole ikka veel piisavaltreguleeritud.

Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. – (DE) Ma hääletasin eile ELi valgupuudujääki käsitlevaraporti vastu, sest minu arvates ei saa seda probleemi lahendada geneetiliselt muundatudtoodete sisseveo lubamisega Euroopa Liitu. Fakt on see, et 80% meie valgurikaste kultuuridevajadusest kaetakse juba impordiga. Kaduma on läinud raporti esialgne eesmärk – ärgitadameetmete võtmist valgurikaste kultuuride omamaise tootmise suurendamiseks, et võideldavalgutootmise vähenemise vastu ELis.

Geenitehnoloogia lobistidel on selgelt õnnestunud edendada positiivset suhtumistgeneetiliselt muundatud valgu importimise suhtes, mis on raportisse jõudnudmuudatusettepanekute kaudu, mille parlamendiliikmete enamus täiskogu istungil parakuvastu võttis. Isegi raportöör oli sunnitud hääletama oma raporti vastu. AustriaSotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmena pooldan (nagu ka minu kolleegid EuroopaParlamendis) nulltolerantsi geneetiliselt muundatud organismide suhtes.

Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. – (IT) Tänasel osaistungjärgul võeti vastu MartinHäuslingi raport ELi valgupuudujäägi kohta.

Peamiselt loomasöödaks kasutatavate valgurikaste kultuuride osas sõltub EL suurestiimpordist. Sellega kaasnevad märkimisväärsed riskid, eriti Euroopa loomakasvatussektorijaoks. Mitme kompromissettepanekuga on esialgset raportit oluliselt parandatud.

Vastu võetud raportis kutsutakse komisjoni üles valgurikkaid kultuure käsitlevat poliitikatläbi vaatama, pidades silmas keskpikka ja pikka perspektiivi, ning võtma ühisepõllumajanduspoliitika reformimisel vastu uued sätted, mille eesmärk on toetadapõllumajandustootjaid külvikordade parandamisel ning vähendada taimsete valkudepuudujääki ja hinnakõikumisi. Samuti nõutakse raportis teadusuuringute läbiviimist, miskäsitlevad seemneid ja nende osa haigustõrjes.

Raportis palutakse komisjonil tagada katkematud sojatarned ELi turule ning töötada väljatehniline lahendus seoses ELi sisseveetavate, toiduks ja söödaks kasutatavate valgurikastekultuuride vähese GMO-sisaldusega.

Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Raporti peamised ettepanekud onjärgmised: luua raamistik valgurikaste kultuuride kasvatamiseks ja kasutamiseks ELis, etasendada valgurikaste kultuuride import kolmandatest riikidest; loobuda Blair House’ilepingust ja parandada ühise põllumajanduspoliitika reformi raames külvikordi; töötadavälja uus teaduslik lähenemine ning parandada põllumajandustootjate koolitust jainfrastruktuuri. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis toimunud hääletuse tulemusoli rahuldav, välja arvatud see, et raportisse tehti ALDE ja PPE ettepanekute põhjal mitmeidmuudatusi, mis „saastasid” selle geneetiliselt muundatud organisme pooldavate sätetega.Geenitehnoloogiasektor on teinud lobitööd, et kaotataks ELi nulltolerantsi poliitika, misei võimalda tuua ELi keelatud geneetiliselt muundatud organisme sisaldavat sööta. Kahjuksei õnnestunud meil täiskogu istungil raportit puhastada rünnakust, mis oli suunatudgeneetiliselt muundatud organismide suhtes rakendatava nulltolerantsi vastu.Parlamendiliikmete enamus oli täiskogu istungil meie positsioonile siiski palju lähemalkui põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis. Seega tasub näha vaeva ja püüda muutatäiskogu enamuse suhtumist geneetiliselt muundatud organisme puudutavatesseküsimustesse. Kolleeg Häusling (roheliste fraktsioonist) astus raportööri ülesannetest tagasi.


Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. – (IT) Viimased andmed valgurikaste kultuuride sektorikohta osutavad Euroopa Liidus valgurikaste kultuuride kasvatamise murettekitavavähenemise suundumusele. Igal aastal väheneb Euroopas kaunviljade tootmine 30% jasojaubade tootmine 12%, mistõttu on vaja importida 40 miljonit tonni taimset valku.

Raport näitab, et hinnakõikumiste suhtes tundlik Euroopa loomakasvatussektor sõltubliigselt võimalusest kasutada imporditud taimset valku. See sõltuvus ohustab omamaiselihatootmise majanduslikku tasuvust ja nõrgestab lihatootmise sektorit seosessöödaimpordiga kaasnevate lisakuludega. Pidades silmas kliimaeesmärke, aitaks valgurikastekultuuride kasvatamine (lisaks majanduslike probleemide lahendamisele) samas oluliseltkaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele.

Oreste Rossi (EFD) , kirjalikult. – (IT) Kaunviljade kasvatamine on viimastel aastatelvähenenud ja selle tulemuseks on suur sõltuvus kolmandatest riikidest imporditudtoodangust, sest kaunvilju kasutatakse nii toidu kui ka loomasööda tootmisel.

Lisaks sellele, et nende põllukultuuride kasvatamine vähendaks Euroopa Liiduvalgupuudujääki, on need pärast saagikoristust ka suurepäraseks mullaparandajaks, sestmuld vajaks siis vähem keemilist väetist. Hea põllumajandustava peaks hõlmama külvikorrakasutamist, mis vähendab vajadust väetiste järele ning aitab säilitada metsikute jakultiveeritud liikide ja sortide mitmekesisust.

Me toetame nõudmist, et tulevase ühise põllumajanduspoliitika raames kehtestataksmeetmed ELi valgupuudujäägi ületamiseks valguimpordi järkjärgulise vähendamise teel.

Daciana Octavia Sârbu (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin raporti poolt, sest sellesrõhutatakse vajadust vähendada sõltuvust imporditavast valgust, eriti kuna see sõltuvustekitab suuri riske Euroopa Liidu loomakasvatussektori jaoks. Samas tahan märkida, etgeneetiliselt muundatud organismid ei ole ainus lahendus, et vähendada sõltumistkolmandatest riikidest imporditavast valgust. Geneetiliselt muundatud sojale on olemasasendajad, mis võivad aidata rahuldada valguvajadust, näiteks põldhernes, põlduba, lupiin,lääts ja kikerhernes, rääkimata lutsernist ja ristikust, mis võivad samas oluliselt vähendadaka kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Eirata ei tohiks ka valgurikaste kultuuride, näitekssoja kasvatamise potentsiaali uute liikmesriikides Rumeenias ja Bulgaarias.

Bart Staes (Verts/ALE) , kirjalikult. – (NL) Raportööri esialgne raport oli parem tekstist,mis nüüd vastu võeti. Sellepärast hääletasin ma lõppteksti vastu. Üleskutse, et komisjontagaks katkematud sojatarned ELi turule, leides tehnilise lahenduse seoses söödakskasutatavate valgurikaste kultuuride vähese GMO-sisaldusega, annab intensiivsepõllumajanduse lobistidele kahtlemata suure võidu. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioontoetab ELi enda valgurikaste kultuuride kasvatamise arendamist võimalikult suures ulatuses.Selline poliitika oleks kasulik põllumajandustootjate tulude seisukohalt ning annaks olulisepanuse võitluses kliimamuutuse vastu, bioloogilise mitmekesisuse säilitamises jamullaviljakuse suurendamises.

Oluline on luua mehhanism, mille abil me saame jälgida imporditud valgurikaste kultuuridepäritolu ja seeläbi kontrollida päritoluriigis rakendatavate põllumajandustavadejätkusuutlikkust. Korrapärased kohapealsed kontrollid on kindlasti vajalikud. Arutelu selleüle, kas lubada taas sigade ja kodulindude sööda tootmiseks kasutada tapajäätmetesttöödeldud loomset valku, peab toimuma üksnes (toidu-) ohutuse ja rahvatervise kontekstis.Liigisisese ringlussevõtu ja sunniviisilise kannibalismi keelud on hädavajalikud, nagu ka


loomasööda sektori usaldusväärne kontrollimine ja ELi olemasolevate õigusaktidenõuetekohane kohaldamine.

Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma tänan kolleeg Häuslingit tema olulise raportieest, kuigi olen selle lõppversioonis pettunud, mistõttu ma hääletasin lõpphääletusel sellevastu, nagu raportöörgi. Minu arvates on kahetsusväärne, et raport rikuti nulltolerantsiküsimuse lisamisega. Üleskutse leevendada geneetiliselt muundatud organismideimportimise tingimusi, ei lahenda Euroopa Liidu valgupuudujäägi probleemi ja seda eioleks olnud vaja käsitleda. Küll aga tuleb meil tingimata pidurdada valgurikaste kultuuridekasvatamise suurt langust Euroopa Liidus ja seega vähendada oma sõltuvust – mis on jubamurettekitav – taimse valgu impordist.

Ma mõistan selgesõnaliselt hukka Blair House’i lepingud, mis oma turulesuunatuse tõttuon aidanud kaasa äärmuslikele hinnakõikumistele. Lisaks on need lepingud täielikultvastuolus Kyoto protokolli ja selle eesmärkidega, mis puudutavad globaalset soojenemist.Ratsionaalse ja vastutustundliku mullamajanduse tagamiseks peame tulevikus kaasamavalgurikkad kultuurid külvikorra tsüklisse.

Artur Zasada (PPE) , kirjalikult. – (PL) Ma hääletasin kolleeg Häuslingi raporti vastuvõtmisepoolt. Mul on hea meel, et raportöör tõstatas Euroopa valgupuudujäägi küsimuse ja andismeile selle teema kohta olulist teavet. On ilmselge, et see küsimus nõuab kiiret tegutsemist.

Valk on meie igapäevases toidus üks tähtsamaid komponente ja valgupuudus võibpõhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Veelgi enam, raportis viidatud uuringust nähtub, etvalgurikaste kultuuride kasvatamine ja külvikorrapõhimõtte laialdane rakendaminevähendaks tootmiskulusid ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Arvestades Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike halbu toitumisharjumusi ja Euroopapõllumajandustootjate väheseid kogemusi valgurikaste kultuuride kasvatamisel, leian, etme peaksime esmajoones keskenduma haridusele. Ma pean ennekõike silmas vajadustsuurendada inimeste teadlikkust valgu positiivsest mõjust inimese tervisele (praegu EuroopaLiidus rakendatav koolipuuvilja programm on üks näide sarnase eesmärgiga programmist)ning töötada välja valgurikkaid kultuure kasvatavatele põllumajandustootjatele suunatudsoodustuste süsteem.

Raport: Mariya Nedelcheva (A7-0029/2011)

Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma annan poolthääle aastaaruandele soolisevõrdõiguslikkuse kohta ELis 2010. aastal ja raportis sisalduvatele soovitustele. Praeguselkriisil on olnud naistele laastav mõju, kuigi kõige rängemalt tabas kriis majandusharusid,kus töötavad põhiliselt mehed. Ma rõhutaksin ka, et naiste ja meeste palgaerinevus onendiselt ligikaudu 18%, ehkki kõrgkoolilõpetajate seas on rohkem naisi kui mehi. Soovitatudmeetmete seas tõstaksin esile võrdõiguslikkuse kavade väljatöötamise ja võitlusekoduvägivalla vastu sellele teemale pühendatud Euroopa Aasta väljakuulutamise kaudu.

Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Me tähistame täna rahvusvahelise naistepäevasajandat aastapäeva. See päev sümboliseerib võitlust sotsiaalse võrdsuse nimel ning sellenimel, et vabaneda diskrimineerimisest ja allasurumisest, mida naised on pidanud talumaja mille all nad siiani kannatavad.

Igas maailma riigis on erinev arusaam naisest; palju räägitakse islamimaadest ja sellest,kuidas seal naiste üle kohut mõistetakse ja neid koheldakse, mida omakorda mõjutabreligioon. Meil Läänes valitseb õnneks arusaam, et mehed ja naised on võrdsed. Paraku


näitavad faktid häirivat olukorda. Euroopas on endiselt palju ebavõrdsust, mille puhulkannatajaks pooleks on tüdrukud ja naised. See ebavõrdsus puudutab tööhõivet, eraelu jatervist ning juurdepääsu haridusele ja kutseõppele, aga ka töökohtadele ebatraditsioonilistesvaldkondades ja suurema vastutusega ametikohtadele. Kuid see pole veel kõik: lisaks sellele,et naistele saab osaks mitmekordne diskrimineerimine, on naised ka kõikvõimaliku vägivalla– nii psühholoogilise kui ka füüsilise vägivalla – ohvrid.

Seetõttu on vaja naisi kaitsta ja luua tingimused selleks, et naised võiksid elada elu, mis onkvalitatiivselt meestega võrdne. Sooline võrdõiguslikkus ei ole üksnes sotsiaalse õigluseküsimus – see on ka Euroopa 2020. aasta strateegias ette nähtud jätkusuutlikumajanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkidetäitmise üks eeltingimus.

Charalampos Angourakis (GUE/NGL) , kirjalikult. – (EL) Töö- ja lihtrahva hulkakuuluvatel naistel, noortel, sisserändajatel ja pagulastel pole vähimatki kasu sellestetendusest, mida neile korraldatakse, ega soovide nimekirjadest ja valedest, midaplutokraatia puistab, et ohjata ekspluateerimisel ja odaval tööjõul põhinevat kapitalistlikkusüsteemi ja suurendada kapitaliringkondade kasumit. Elu ise näitab, et plutokraatia väide,nagu edendataks kapitalistliku barbaarsuse ja Euroopa Liidu poliitika raames meeste janaiste võrdõiguslikkust, on valelik ja solvav. Euroopa Liidu, kodanlike valitsuste,Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste imperialistlike organite lihtrahvavaenulik poliitikaannab hoobi õigustele, mille naised on saavutanud. Massiline tööpuudus, järsud palgakärpedja sotsiaaltoetuste vähendamine, paindlikud tööhõivevormid, pensioniea tõstmine,paindlikud töölepingud ning selliste sotsiaalteenuste nagu tervishoid, hoolekanne ja haridusviimine kommertsalustele halvendab naiste, nagu ka tervete töö- ja lihtrahva hulka kuuluvateperekondade elutingimusi. ELi 2020. aasta strateegia, majanduse juhtimine ningRahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpanga kehtestatud eelarvedistsipliin näevadette uued liht- ja töörahvavaenulikud meetmed naiste vastu. Selline poliitika tuleb väärata.Kutsume naisi üles tõhustama võitlust, liituma töölisklassi ametiühinguliikumisega ningühinema lihtrahva võimu ja lihtrahvale kasuliku majanduse eesmärkidega.

Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Ma nõustun mitme resolutsioonis esitatudmõttega ja hääletasin resolutsiooni poolt. Näiteks analüüs, mis ütleb, et riigid, kus mehi janaisi koheldakse tööturul võrdselt, arenevad sotsiaal-majanduslikult kiiremini, näib olevattäiesti põhjendatud. Minu arvates on soolise võrdõiguslikkuse edendamineiseenesestmõistetav vajadus nii sotsiaalsest kui ka majanduslikust vaatepunktist.

Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on üks ELi õigusealuspõhimõtteid. Euroopa Liidu eesmärk on esiteks tagada kahe sugupoole võrdsedvõimalused ja kohtlemine ning teiseks võidelda soopõhise diskrimineerimisega. Hoolimatakõigist meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamiseks tehtud jõupingutustest esineb sellesvallas Euroopa Liidus tänagi ebavõrdsust. Naiste tööhõivemäär (58,6%) on endiselt madalamkui meestel (70,7%), kuigi enamik üliõpilasi ja ülikooli lõpetanuid on naised. Vaid igakümnes juhatuse liige ELi ettevõtetes on naine ja ainult 3% tegevdirektoritest on naised.

Meeste ja naiste keskmine palgaerinevus on ELis jätkuvalt 18%. Et Euroopal oleks võimaliksaavutada oma jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime ja sotsiaalseühtekuuluvuse eesmärgid, peab ta jätkama võitlust meeste ja naiste vahel püsivaebavõrdsusega. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

Jean-Luc Bennahmias (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Aastaaruanne soolise võrdõiguslikkusekohta annab võimaluse tuua esile probleemid, mis meie ees sel majandus- ja sotsiaalkriisi


ajal seisavad. Raportit, mis võeti vastu rahvusvahelisel naistepäeval, tuleks vaadelda koosRovana Plumbi raportiga naiste vaesuse kohta Euroopa Liidus. Naised on tõesti nendeühiskonnagruppide seas, mida nimetatakse haavatavateks ja millele kriis kõige enam mõjuavaldas. Kuna naised töötavad meestest sagedamini osalise tööajaga, kuna nad teevad nnjuhutööd teenindussektoris, kuna nende karjäär on killustatud, kuna tänagi saavad nadsama tüüpi töö eest vähem palka kui mehed ja kuna nende pensionid on kõige selle tõttuväiksemad, peame naised alati oma tähelepanu keskmes hoidma.

Kõige tundlikum küsimus selles raportis puudutas sookvoote seoses naiste esindatuseganii era- kui ka avaliku sektori suurte organisatsioonide juhtkondades. Kvoodid ei ole muidugiimerohi ja ideaalses ühiskonnas tahaksime ilma nendeta hakkama saada. Kuid kvoodid onkahtlemata vajalikud selleks, et muuta inimeste mõtteviisi.

Sergio Berlato (PPE) , kirjalikult. – (IT) Oma aruandes 2010. aasta kohta tõi EuroopaKomisjon esile Euroopa ees äsjase majandus- ja finantskriisi tõttu seisvad probleemid, mison seotud soolise võrdõiguslikkusega. Kriisi üks märkimisväärne tagajärg on seotud naistetööhõivega: kriis hakkas naisi mõjutama meestest hiljem, kuna naised on tegevadvaldkondades, mis pidasid kriisi mõjule kauem vastu (tervishoid, haridus jne). Nüüdähvardab kriis aga mõjutada isegi neid valdkondi, tuues kaasa töötavate naiste pikaajaliseebakindluse võrreldes meestega.

Osaliselt seetõttu leian, et sooline võrdõiguslikkus tööhõives ei peaks enam olema pelgalteesmärk, mille poole püüelda, vaid see peab saama tegelikkuseks. Seetõttu peavadliikmesriigid ja komisjon võtma kohustuse hoida soolise võrdõiguslikkuse poliitikatpäevakorras ning ennekõike tagama, et selle rahastamist ei vähendata. Lõpetuseks märgin,et minu arvates tuleb võrdõiguslikkust edendada kodanike ja eriti noorte hariduse jakoolituse kaudu, ja tahaksin seetõttu juhtida komisjoni tähelepanu võimalusele õigeaegseltuuendada selles küsimuses teadlikkuse tõstmise kampaaniaid.

Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Soolinevõrdõiguslikkus on tõhusa sotsiaalse turumajanduse – milleks Euroopa on alati armastanudend nimetada – arengu üks tugisambaid. Seetõttu olen veendunud, et me peamekõikvõimalike vahenditega tagama, et naistele pakutaks samasugust kohtlemist jasamaväärseid tööalaseid võimalusi nagu meestele. Sellele vaatamata ei saa ma toetadakolleeg Nedelcheva soovitatavat strateegiat ega selle poolt hääletada, sest ma leian, et kõigivõimaluste süsteemse analüüsi asemel ühe rahvusrühma probleemide kesksest rollistlähtumine ei ole sobiv ega otsustava tähtsusega meetod.

Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt ja olenrahul, et Euroopa Parlament on pööranud soolise võrdõiguslikkuse küsimustele erilisttähelepanu. Peame tunnistama, et meil on veel palju teha, parandamaks naiste positsioonisoolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, tööturul ja poliitikas. Naiste õiguste küsimust tulebarvesse võtta kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades ning kaunid ideed ja algatusedei tohiks jääda paberile, vaid neid tuleks rakendada kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.Seetõttu otsustasime Euroopa Parlamendi raportis meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta,et tuleb kõrvaldada sooline palgaerinevus, lõpetada naiste vastu suunatud vägivald janaistega kaubitsemine, tagada sünnituspuhkus, luua vajalikud tingimused lastesõimede ja-aedade teenuste kasutamiseks ning vähendada naiste vaesust. Seoses soolisevõrdõiguslikkusega ärimaailmas tuleks tähelepanu juhtida asjaolule, et ainult 3% ettevõtetejuhtkonna eesotsas on naine, kuna naised põrkuvad diskrimineerimisele ja takistustele,mis ei lase neil karjääriredelil ülespoole liikuda ja juhiks pürgida. Üha suurem hulk Euroopa


Parlamendi liikmeid on nõus kvoodisüsteemi kasutuselevõtmisega, sest kui ettevõtted iseei tee soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks muudatusi, on kavas juurutada kvoodidõigusaktidega. Loodan, et tulevikus leiame lahendused ja meetmed, mis tugevdavad soolistvõrdõiguslikkust ja naiste võrdseid võimalusi perekonnas ja ühiskonnas.

Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti vastu, sestkuigi ma nõustun mitme vastuvõetud ettepanekuga, on raportis punkte, mis minu arvatestuleks eemaldada. Seoses praeguse kriisiga on naiste töötingimused ja tööhõivevõimalusedhalvenenud. Seetõttu nõustun ma Euroopa Komisjoni aruandes käsitletava küsimusega,mis puudutab vajadust kaasata sooline võrdõiguslikkus kõikidesse poliitikavaldkondadesseja ka Euroopa laste haridusse algusest peale. Tuleb jätkata võitlust naistevastase vägivallavastu ning teha ennetustööd teavituskampaaniate ja koolides õpetatava kaudu. Samas eiole ma nõus kvootidega erasektoris, haavatavate naiste nimekirjadega ega garanteeritudmiinimumpalgaga, sest neid meetmeid on minu arvates võimatu rakendada.

Carlos Coelho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Täna, 8. märtsil, rahvusvahelisel naistepäeval,tahaksin ma õnnitleda Mariya Nedelchevat tema raporti puhul, mis käsitleb soolistvõrdõiguslikkust. Olen nõus raportööri hinnanguga, et praegune majandus- ja finantskriison eriti rängalt mõjutanud naisi. Kõik märgid viitavad sellele, et muu hulgas tööhõive,tervishoiu, hariduse ja sotsiaalse toetuse vallas tunnetavad naised kriisi tagajärgi teravamaltja kauem kui mehed.

Sissetulekute, töö- ja töölevõtutingimuste ning tööhõivevõimaluste osas näib naiste olukordhalvenevat kiiremini kui meeste oma. Seetõttu on oluline luua uusi võimalusi ja tugevdadasoolise võrdõiguslikkuse sünergiat, mis aitab kaasa majanduse elavnemisele jamajanduskasvule. Kuna 2010. aasta oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseEuroopa aasta, olen rahul viitega vaesuse vastu võitlemisele, mille puhul erilist tähelepanupööratakse kõige haavatavamatele naistele. Minu arvates on kahetsusväärne, et EuroopaParlamendi vasakpoolsed tõid sellesse teemasse poleemika abordi teemal, mõtlemata liidupädevusele.

Proinsias De Rossa (S&D) , kirjalikult. – Ma olen rahul raportiga soolise võrdõiguslikkuseteemal, milles korratakse Euroopa Parlamendi üleskutset kuulutada välja naistevastasevägivalla vastu võitlemise Euroopa aasta ja nõutakse naistevastase vägivalla vastu võitlemistkäsitleva direktiivi koostamist. Vägivallaga puutub oma elu jooksul kokku hinnanguliselt20–25% naistest. Majanduskriisil on naiste jaoks tõsised tagajärjed; naised on meestegavõrreldes suuremas vaesusriskis. Naistele makstakse samaväärse töö eest keskmiselt 18%– mõnes liikmesriigis koguni 25% – vähem palka kui meestele. Ka töötavad naised meestesttõenäoliselt sagedamini ebakindlatel töökohtadel ja/või osalise tööajaga. Töö kaotamisekorral on risk tööd mitte leida suurem naiste jaoks. Selle kõige tulemusena on naistelhilisemas elus väiksem pension. Võitlus soostereotüüpidega on vajalik, kuid sellest ei piisa.Niisuguse halvemuse ületamine nõuab kaheldamatult riiklikke investeeringuidlastehoiuasutustesse. Kuid Barcelona Ülemkogul seatud eesmärgid lastehoiu vallas on veelsaavutamata ja see mõjutab kõige enam madalama sissetulekuga peresid. Me peame kaasamarohkem naisi Euroopa kõikidele poliitilise esindatuse tasanditele. Sooline võrdõiguslikkusei ole üksnes sotsiaalse õigluse küsimus, vaid ka sotsiaalse ja majandusliku arengu ükseeldusi.

Karima Delli (Verts/ALE) , kirjalikult. – (FR) Ma olen rahul hääletusega soolistvõrdõiguslikkust käsitleva raporti üle. Näiteks – vaatamata selleteemalisteleõigusloomealastele püüdlustele Euroopa tasandil – teenivad naised Euroopa Liidus


samaväärse töö eest keskmiselt 18% vähem kui mehed. Samuti tahaksin rõhutada, et mepidime Euroopa Parlamendis pikka aega võitlema ainuüksi selle nimel, et mainitaks niisugustpõhiõigust nagu rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus. Euroopa parempoolsetemainele ei mõju selline vastupanuvõitlus küll hästi.

Õnneks on raporti lõplik versioon hea. Selles seatakse eesmärgiks, et 2020. aastal peabpalgaerinevus olema alla 5%, ja kutsutakse liikmesriike üles tegema kõik võimaliku, etrakendada võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet, kusjuures liikmesriikidesuhtes, kes seda ei tee, rakendatakse sanktsioone. Samuti nõutakse siduvaid eesmärke, ettagada võrdõiguslikkus ettevõtete, riigiasutuste ja vastutusrikastele poliitilisteleametikohtadele pääsemisel.

Anne Delvaux (PPE) , kirjalikult. – (FR) Täna, 8. märtsil 2011, rahvusvahelise naistepäevasajandal aastapäeval, pidi Euroopa Parlament suure häälteenamusega vastu võtma2011. aasta aruande soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus! Kuigi soolisevõrdõiguslikkuse põhimõte on sätestatud asutamislepingus ja põhiõiguste hartas, peametunnistama, et võrdõiguslikkuse eesmärki ei ole saavutatud. Naisi takistavad endiselt nnnähtamatud tõkked tööturul, kus meestest märksa enam naisi teeb juhutööd, tasustamisel– naised teenivad samasuguse vastutusega ametikohtadel meestest keskmiselt 18% vähem– ning seoses karjäärivõimalustega. Naisi karistatakse ka selle eest, et neil on lapsed.

Nurisemise põhjuste nimekiri on pikk. Täna hääletatud raport sisaldab konkreetseidlahendusi, nagu liikmesriikidele siduvate eesmärkide kehtestamine, sanktsioonidmittetäitmise eest ning kvootide kehtestamine (kahest halvast parem) eesmärgigasuurendada veidi meie püüdlusi võrdõiguslikkuse suunas liikumisel. Meie lootus on, etühel päeval ei ole enam vaja pühendada igal aastal eraldi päeva enam kui poolele maailmaelanikkonnast.

Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma olen Euroopa Parlamendis juba varem öelnud:„Mehi ja naisi on vaja õiglaselt kohelda, andes neile samad õigused, kuid arvestades kanende vastavate vajadustega. Naiste puhul on see eriti asjakohane sellistes valdkondadesnagu ematoetus, pereelu ja tööelu ühitamine.” Seetõttu on mul hea meel, et raportisväljendatakse muu hulgas muret emaduse kaitse õiguste pärast ja eakate eest hoolitsemisetoetamise pärast – laste ja eakate eest hoolitsemine on ülesanded, mis on perekonnas sagelinaiste õlul, mistõttu on neil raske tööd leida. Kuigi ma tunnistan, et raportööri mõnedideed on väga selgepilgulised, ei nõustu ma temaga selles, et soolist võrdõiguslikkust oleksvõimalik saavutada kvoodisüsteemide abil. Kvoodid alavääristavad naisi, kes lõpuks jõuavadteatavatele ametikohtadele ainult tänu oma soole, mitte tänu oma teadmistele, oskustelevõi võimetele. Eraettevõtetes kvootide rakendamise ettepanek on seega vastuvõetamatu.Lõpetuseks: ma olen subsidiaarsuse põhimõtte jäägitu toetaja ja usun, et paljud sellesraportis analüüsitud teemad – mis on tõepoolest olulised ja asjakohased – peavad jäämaliikmesriikide pädevusse. Ka seetõttu hääletasin vastu.

José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Raporti eesmärk on aidata kaasa EuroopaLiidus soolise võrdõiguslikkuse tingimuste loomise protsessi kiirendamisele. Täna, mil metähistame rahvusvahelise naistepäeva sajandat aastapäeva, tahaksin tervitada kõiki naisi,kes on viimase 100 aasta jooksul võidelnud naiste õiguste tunnustamise ja soolisevõrdõiguslikkuse eest. Tahaksin väljendada ka oma solidaarsust kõigi vägivalla ohvrikslangenud naistega ning kõigi nendega, kes on viimasel ajal Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikasvõidelnud oma rahva enesemääramise õiguse nimel. EL on naiste õiguste kaitsmisel alatiolnud esirinnas ja seetõttu olen ma selle raporti vastuvõtmisega rahul. Raporti eesmärk


on teha lõpp paljudele senini eksisteerivatele vastuoludele, milleks on näiteks palgaerinevus,hariduse omandamise võimaluste ja tööhõivevõimaluste erinevused, raskused era- ja tööeluühitamisel ning vastutavatelt ametikohtadelt eemalejäämine. Loodan, et EL liigub teooriastpraktikasse ja võimaldab naistel näidata oma väärtust.

João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) On eriti tähendusrikas, et arutelu ja hääletusselle raporti üle, mille eesmärk on juhtida tähelepanu püsivale ebavõrdsusele jadiskrimineerimisele, toimus rahvusvahelisel naistepäeval, mille sajandat aastapäeva2011. aastal tähistatakse. Nende 100 aasta jooksul on peetud palju lahinguid. On saavutatudka palju võite. Kuid need ei ole olnud piisavad, et likvideerida püsiv ebavõrdsus, endiseltaset leidev diskrimineerimine seoses juurdepääsuga töökohtadele, mille puhul on tagatudtöötaja õigused, palkade ebavõrdsus, mis hiljem peegeldub pensionides, raskused karjääritegemisel ja kutsealases arengus ning takistused juhtivatele ja vastutavatele ametikohtadelepääsemisel majanduslikus, ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses; majandus- ja sotsiaalsekriisi ajal kipub kirjeldatud olukord veelgi halvenema.

Naisi diskrimineeritakse jätkuvalt , kui nad on ühtaegu emad ja käivad tööl. 21. sajandilon selline olukord häbiväärne. Kõikidel nimetatud põhjustel on oluline jätkuvalt nõudaebavõrdsuse ja diskrimineerimise lõppemist. Selleks on vaja loobuda neoliberaalsestpoliitikast ja tõsiselt pühenduda teistsugustele põhimõtetele, mis asetavad inimõiguste javõrdõiguslikkuse küsimuse ELi otsustusprotsessi ja poliitika keskmesse.

Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Tänasel päeval, mida seostatakse naistevõitlusega selle nimel, et leida tunnustust ja teostada oma õigusi, on tähelepanuväärne, etnaissoost töötajaid mõjutab halvenev tööhõiveolukord ja ebakindlate töökohtade arvukasv. Sellele lisanduvad madalad palgad ning diskrimineerimine seoses palkade jaemadusega. Need probleemid väljenduvad kujul, mis on eriti šokeerivad ja vastuvõetamatudnoorema põlvkonna jaoks, nagu on näha Portugalis.

Tagajärjeks on kasvav vaesus naiste seas. Eriti kriitiline on puudega, sisserännanud janaispensionäride, madalapalgaliste naissoost töötajate ning maapiirkondades elavateüksikemade olukord.

Enamik Euroopa Liidus vaesuses elavast 85 miljonit inimesest on naised. Naiste vaesusemäär on ületanud 18%. Seetõttu on hädavajalik tõkestada kriisi ettekäändel meetmetevõtmist, mis ohustavad naiste õigust võrdsusele ning vajalikule majanduslikule ja sotsiaalseleühtekuuluvusele.

On aeg seada naised ja nende õigused, võrdsus ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvusesikohale, et saavutada parem ühiskond, tõeliselt tagada inimõigused ja kinnistadatsivilisatsiooni edusammud, millele naised on kaasa aidanud.

Bruno Gollnisch (NI) , kirjalikult. – (FR) Võrdsed võimalused ja mittediskrimineerimineei tähenda meeste ja naiste olemuse, püüdluste ning maailma ja elu nägemise viisi erinevusteja vastastikuse täiendavuse eitamist ega kaotamist. Selle väljaütlemine ei tähendastereotüüpide ümberlükkamist. Kui sugude mitteeristamise filosoofia viia äärmuseni, ontulemuseks absurd. See viib näiteks niisuguse absurdsuseni nagu naiste „õigus” – võikohustus – töötada öösel. See on sotsiaalne tagasilangus. See on teie õigus. See viib kaniisuguse absurdsuseni nagu Prantsusmaa otsus lisada meestele pensioni saamiseks vajalikkukindlustusstaaži, mis seni oli ette nähtud naistele ning mis vähesel määral korvas emadusestja laste kasvatamisele pühendatud ajast tulenevaid võimalikke karjääriprobleeme.


See on absurdne, kuna ohustab naistele antud eelist. Sama absurdne on Euroopa Kohtuäsjane otsus, mille kohaselt meeste ja naiste vahelisi statistilisi erinevusi ei tohikindlustusmaksete arvutamisel arvesse võtta, kuigi need erinevused on aluseks riskiarvutamisel. Daamid, sellega lõpeb teie väike rahaline eelis, mille te saite selle eest, et oleteettevaatlikumad autojuhid ja elate kauem. Millega see soolise võrdõiguslikkuse terrorismlõpeb?

Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Hääletan raporti poolt, kuna see propageerib – vägaotsusekindlalt ja konkreetselt – naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet. Onkahetsusväärne, et vaatamata mitmetele pingutustele ja uuringutele selles valdkonnasjätavad mõne riigi seadusandjad endiselt tähelepanuta diskrimineerimise hävitava mõju,mis süvendab soolist ebavõrdsust ja seab ohtu Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise.Pidades silmas, et meeste ja naiste vahel esineb jätkuvalt lõhe tööhõive määras, palgas jajuurdepääsus juhtivatele ametikohtadele, kutsun liikmesriike üles paremini rakendamadiskrimineerimise ja ahistamise vastu suunatud meetmeid. Sidusrühmad tuleb kaasatarohujuure tasandil, kasutades selleks teavituskampaaniaid, valitsusväliseid organisatsiooneja ka ametlikumaid vahendeid, nagu näiteks erisätete lisamine kollektiivlepingutesse jariiklikesse soolist võrdõiguslikkust käsitlevatesse õigusaktidesse.

Ma olen nõus mitme raportis välja toodud ettepanekuga, nagu naiste kaasamise meetmetetõhustamine ja naistele vastutavate ametikohtade tagamine, tööhõive ja sissetulekuteõiglase jaotumise edendamine, kvaliteetsemate töökohtade loomine, kvaliteetsete avaliketeenuste kättesaadavuse tagamine ja sotsiaalhoolekande parandamine. Samas ei saa matoetada lõikeid, milles viidatakse abordi propageerimisele.

Nathalie Griesbeck (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Ma olen väga rahul selle resolutsioonivastuvõtmisega täna, rahvusvahelise naistepäeva sajandal aastapäeval. Kuigi meeste janaiste võrdse palga põhimõte on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes, teenivad naisedtänapäeval meestest 17,8% vähem. Selline ebavõrdsus esineb ühiskonna kõikidesvaldkondades: näiteks on üksnes 3% suurettevõtete juhtkonna eesotsas naine ningtööpuudus ja juhuslik tööhõive mõjutavad naisi kõige enam. Siit tuleneb ka murettekitavtähelepanek, et 2008. aastal loeti 17% naistest Euroopa Liidu 27 liikmesriigis elavat vaesuses.Meil on vaja võita veel muidki lahinguid, et tagada näiteks perekondlike kohustuste paremjaotus ja naiste parem kaitse koduvägivalla eest. Eeltoodud arvud näitavad, et on aegkehtestada siduvaid meetmeid. Seetõttu otsustasin hääletada kvootide kehtestamise poolt,kuigi ma olin varem põhimõtteliselt sellise idee vastu, ning majandus- ja poliitilises sfäärispositiivse diskrimineerimise poliitika kujundamise poolt. Me oleme täna sunnitudtunnistama, et ei saavuta tõelist võrdõiguslikkust ilma poliitikata, mille aluseks on tegeliktahe olukorda muuta.

Sylvie Guillaume (S&D) , kirjalikult. – (FR) Rahvusvaheline naistepäev annab igal aastalvõimaluse teha kokkuvõtteid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kohta EuroopaLiidus. Mõnes mõttes on olukord kindlasti märgatavalt paranenud, kuid on selge, et me eiole võrdõiguslikkust veel täielikult saavutanud, ei tegelikkuses ega ka inimeste mõtteviisis.Samas on võrdõiguslikkus ELi majanduskasvu, tööhõive, ja sotsiaalse ühtekuuluvuseeesmärkide saavutamise üks eeldustest. Seetõttu andsin oma poolthääle sellele raportile,milles rõhutatakse vajadust võtta luubi alla kriisi tagajärjed naiste jaoks ja need kõrvaldada.Samuti rõhutatakse hariduse rolli ning kutsutakse Euroopa Liitu üles võitlema naiste vaesuseja igasuguse naistevastase vägivalla vastu. Leian, et raporti veel üks oluline mõte on toodudlõikes 66, milles kinnitatakse naiste õigust rasestumisvastaste vahendite ja abordi lihtsale


kättesaadavusele. Pidagem meeles, et Euroopa Liidu 11 liikmesriigis ei ole abort veeltäielikult lubatud.

Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult . – (LT) Ma nõustusin selle raportiga, sest meid praegumõjutaval finants-, majandus- ja sotsiaalkriisil on laastav mõju tööhõivele, kodanikeelutingimustele ja ühiskonnale üldiselt. Kriisil on naistele olnud ränk mõju, seda nii seosestöötingimuste, tööhõivevõimaluste kui ka nende kohaga ühiskonnas üldiselt ja eelkõigeseoses soolise võrdõiguslikkusega. Naistel peab olema võimalus jõuda oma võimetelevastavatele ametikohtadele, olgu tegu börsil noteeritud suurettevõtete juhatuse võipoliitikaga. Naistel ei ole alati võimalik jõuda vastutavatele ametikohtadele, mistõttu nendeseisund ei vasta nende haridustasemele. Aasta 2010 on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastuvõitlemise Euroopa aasta, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata kõige haavatavamatelenaistele. Kui nende haavatavus tuleneb puudest, sisserändaja staatusest või vähemusrühmakuuluvusest, tuleb võtta konkreetseid meetmeid, et takistada naiste sattumist ebakindlasseolukorda ning soodustada nende sotsiaalset integratsiooni. Võrdõiguslikkuse edendaminetähendab ka võitlust naistevastase vägivalla vastu. Siinkohal tuleb märkida, et võideldatuleb igasuguse füüsilise, psühholoogilise ja seksuaalse vägivalla vastu, olenemata selleraskusastmest, ning see hukka mõista. Kuna me tähistame rahvusvahelise naistepäevasajandat aastapäeva, sooviksin edastada oma õnnitlused kõigile naistele.

Tunne Kelam (PPE) , kirjalikult. – Ma ei pooldanud originaalteksti lõikes 66 sisalduvatüleskutset tagada abordi lihtne kättesaadavus. Kuigi ma tunnustan inimese õigust otsustadaoma keha üle, rõhutan, et igasugune abordiotsus tähendab otsustamist ka teise inimolendielu üle. Lisaks peaks sellise otsuse aluseks olema mõlema lapsevanema nõusolek (väljaarvatud raske haiguse või vägistamise korral). Üleskutse tagada abordi lihtne kättesaadavuson seega eksitav ja saadab ühiskonnale sõnumi, et aborti võiks kasutada rasestumisvastasevahendina ning seejuures ei pea arvesse võtma mingeid moraalseid ega eetilisi väärtusi.

Tänapäeva Euroopa ühiskonnas, kus inimesed on paremini informeeritud ja neil on lihtsamjuurdepääs tervishoiuteenustele kui kunagi varem, peame toetama vastutustundlikkukäitumist, mis sisaldab vastutuse võtmist oma tegude eest. Üleskutse tagada abordi lihtnekättesaadavus on vastutustundlikkusega vastuolus. Aborti kasutatakse liiga tihti lihtsaväljapääsuna raskest olukorrast. EL ei peaks sellist käitumist toetama, vaid järgimaliikmesriikidele subsidiaarsuse põhimõtet.

David Martin (S&D) , kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna selles osutataksevajadusele tugevdada soolist mõõdet vaesuse vastu võitlemisel. Aasta 2010 on vaesuse jasotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta, kusjuures erilist tähelepanu tulebpöörata kõige haavatavamatele naistele. Kui nende haavatavus tuleneb puudest, sisserändajastaatusest või vähemusrühma kuuluvusest, tuleb võtta konkreetseid meetmeid, et takistadanaiste sattumist ebakindlasse olukorda ning soodustada nende sotsiaalset integratsiooni.

Jiří Maštálka (GUE/NGL) , kirjalikult. – (CS) Euroopa Parlamendi liikme ja arstina nõustunraporti järeldustega. Enamiku ELi liikmesriikide valitsuste antisotsiaalse poliitikaga tekitatudkahju ilmneb varem või hiljem paljude sotsiaalselt nõrgemate kodanikerühmade, eritinaiste tervises. Ma pidin seda raportit toetama, kuna olen mures Euroopa praeguse jatulevase elanikkonna terve arengu pärast, mis on otseselt seotud naiste tervise kvaliteedija täieliku sotsiaalse võrdsusega. Kui me hoolime Euroopa tulevikust, teisisõnu, ELi elujõustja arengust, ei saa me püüda lahendada ELi probleeme, tagamata naiste võrdõiguslikkust.Selle küsimuse alahindamine tähendab 50% ELi kodanike õiguste eiramist. Lõppkokkuvõttesvõib see tähendada paljude kodanike võõrandumist EList vaatamata sellele, et Euroopa


2020. aasta strateegia sisaldab lahendust nendele probleemidele. EL koosneb meestest janaistest, kes kehastavad liidu potentsiaali ja loovat arengut. Niikaua kui vaesus ja sotsiaalnetõrjutus mõjutab peaaegu iga kuuendat kodanikku, nagu näitavad ELi statistilised uuringud,peame meie, Euroopa Parlamendi liikmed, tegema üleskutseid komisjonile ja liikmesriikidelening lisaks sellele avaldama tulemuslikult survet konkreetsete meetmete rakendamiseks,mis on vastu võetud eesmärgiga võidelda vaesuse ja ühiskonnavaenuliku kulude kärpimisevastu, ja pidurdama sotsiaalvaldkonna edasist allakäiku, eriti seoses naistega.

Clemente Mastella (PPE) , kirjalikult. – (IT) Meid praegu mõjutaval finants-, majandus-ja sotsiaalkriisil on laastav mõju tööhõivele ning meie kodanike, eriti aga naisteelutingimustele. Mõelgem või naiste töötingimustele, tööhõivevõimalustele ja kohale meieühiskonnas.

Oma aruandes 2010. aasta kohta tõstis Euroopa Komisjon õigesti esile probleemid soolisevõrdõiguslikkuse valdkonnas, rõhutades, et praeguses kriisis tuleb näha võimalust mõtestadaümber meeste ja naiste roll meie ühiskonnas, eelkõige strateegia kaudu, millega nadkaasatakse täielikult kõikidesse poliitikavaldkondadesse. Võrdõiguslikkuse ideaal tulekssaavutada konkreetsete ja jätkusuutlike meetmetega, eelkõige hariduse valdkonnas.

Me rõhutame naiste tähtsust vastutavatel ametikohtadel, mis on traditsiooniliselt olnudmeeste pärusmaa. Võrdõiguslikkuse edendamine tähendab ka võitlust naistevastase vägivallavastu. Siinkohal tuleb märkida, et võidelda tuleb igasuguse füüsilise, psühholoogilise jaseksuaalse vägivalla vastu, olenemata selle raskusastmest, ning see hukka mõista. Soolisevägivalla vastu võitlemine tähendab teadlikkuse tõstmise kampaaniate algatamist ninglaste ja noorte harimist vägivallaga kaasnevate ohtude suhtes.

Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, kuna sellesrõhutatakse vajadust seada esmatähtsaks eesmärgiks meeste ja naiste palgalõhelikvideerimine ning toetatakse võrdse töö eest võrdse palga maksmise põhimõtet. Mahääletasin poolt ka seetõttu, et raportis kutsutakse komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üleseelistama soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas mittesiduvate strateegiate asemel siduvaidmeetmeid ning pöörama erilist tähelepanu haavatavatele naistele: puudega naistele,eakamatele naistele, sisserändajatele, lesbidele, biseksuaalidele ja transseksuaalidele, etnilistevähemuste hulka kuuluvatele naistele, vähese või olematu haridusega naistele ja nendeülalpeetavatele, ning üksikemadele.

Samuti osutatakse raportis vajadusele, et naistel oleks kontroll oma seksuaalsete jareproduktiivsete õiguste üle, eriti rasestumisvastaste vahendite ja abordi lihtsakättesaadavuse teel. Ma mõistaksin hukka ka igasuguse naistevastase vägivalla. Kahjukson selline raport täna, 8. märtsil 2011, vajalik.

Erminia Mazzoni (PPE) , kirjalikult. – (IT) Seekordne aastaaruanne soolise võrdõiguslikkusekohta keskendub majanduskriisi tagajärgedele naiste jaoks, tuues esile eelkõige kriisi mõjuolemasolevates kriitilistes valdkondades.

Kolleeg Nedelcheva on otsustanud minna ettepanekute, mitte pelgalt nõudmiste ja ohvriteotsimise teed. Sihipäraste meetmete lähtepunktiks on naiste tööturu majandusandmete(mis kõik on negatiivsed) analüüs. Varasemate uuringute tulemused näitavad, et naistenõrgem sotsiaal-majanduslik seisund avaldab mõju kogu majandusele ja tekitab süsteemilemärgatavat kahju. Seepärast tuleb arendada tegevussuunda, mille eesmärk on küllebavõrdsuse vähendamine, kuid mis sisaldab süsteemseid meetmeid ja on seeläbi suunatudavalikkusele.


Ma ei nõustu raporti selle osaga, milles propageeritakse naiste seksuaalseid õigusi jakinnitatakse kavatsust muuta abordi tegemine „lihtsaks” – arvestades eriti seda, et EuroopaParlament hääletas kolleeg Silvestrise suulise muudatusettepaneku vastu, mille eesmärkoli lisada viide sündimata laste kaitsmisele. See on tundlik teema, mida ei saa esitada mitmetitõlgendatavate loosungite vormis. Ma ei ole nõus, et naiste vabadus ja ühiskondlik tunnustussaavutatakse abordi kaudu.

Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL) , kirjalikult. – (FR) Kolleeg Nedelcheva raportis tehaksekurvastav ülevaade liidu edusammudest soolise võrdõiguslikkuse vallas. On kurb, et meiltuli oodata 8. märtsini, meenutamaks, et 50% Euroopa kodanikest on naised ja et nendeõigust võrdsele kohtlemisele ei järgita kogu Euroopas.

Ma olen raportiga rahul, kuna selles väljendatakse soovi kehtestada võrdsete õigustejõustamiseks siduvad meetmed. Samas on kahetsusväärne, et selles uhkeldatakse Euroopa2020. aasta strateegiaga ja 64-aastaselt pensionileminemisega ning märgitakse, et „perekondon meie ühiskonna alustugi”. Meie ühiskonna aluseks on kodakondsus ja õigus. Ma peantaunima seda protsessi, millega meid püütakse panna alla neelama ühiskonnavaenulikkeja kultuurilist tagasiminekut tähistavaid ettepanekuid, mis on rüütatud jõuetutesse headessekavatsustesse.

Willy Meyer (GUE/NGL) , kirjalikult. – (ES) Täna, teisipäeval, 8. märtsil 2011, hääletasinma Mariya Nedelcheva raporti poolt, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus.Raportis väljendatakse muret liikmesriikide ebapiisavate edusamme pärast soolisevõrdõiguslikkuse saavutamisel. Seetõttu kutsutakse raportis liikmesriike üles loomamehhanisme võitluseks ebavõrdsuse vastu.

Louis Michel (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Sooline võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu üksaluspõhimõtteid. Kahjuks esineb naiste ja meeste vahel tänagi mitmes valdkonnasebavõrdsust. Praegune majandus-, finants- ja sotsiaalkriis on tõsiselt mõjutanud naistetöötingimusi, tööhõivevõimalusi ja palka ning kohta ühiskonnas.

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus tööhõives peab saama tegelikkuseks. Võrdõiguslikkusetagamise poliitika tuleb säilitada ja selle eelarvet ei tohi vähendada. Sooline võrdõiguslikkustuleb kaasata kõikidesse poliitikavaldkondadesse konkreetsete ja jätkusuutlike meetmetenäol, eriti sellistes valdkondades nagu haridus, koolitus ja kutsenõustamine.

Naistel peab olema ka oluline roll otsuste tegemisel, nii juhtkonna liikmetena kui kapoliitilistel ametikohtadel. Lõpetuseks ei saa ma jätta mainimata naistevastase füüsilise,vaimse ja seksuaalse vägivalla kohutavat probleemi. Selliste kuritegude vastu peamesõltumata raskusastmest võitlema kogu oma energiaga,.

Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. – (FR) Täna, 8. märtsil 2011, rahvusvahelisenaistepäeva sajandal aastapäeval, ja seoses soolist võrdõiguslikkust käsitleva raportihääletamisega küsin ma endalt, milline ühiskond jätaks end ilma 50% oma tarkusest ja50% oma energiast.

Ent ometi elame sellises maailmas – ja meil on saanud küllalt. Mulle meeldiks, kuikuulutataks välja üldine kampaania võrdõiguslikkuse edendamiseks. Kui me vaatamenoorte naiste koolitusteks investeeritud summasid, siis näeme, et erinevused inimestetööalaste võimaluste vahel kasvavad.

See on vastuvõetamatu. Seetõttu toetan hääletusele pandud raportit: see toob esile kõikraskused, mida naised kogevad. Asi ei ole võitluses parem- ja vasakpoolsete vahel: me


peame asuma ühisesse võitlusse, milles kõik – nii naised kui ka mehed – peavad tegemakoostööd.

Rareş-Lucian Niculescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin nende lõigete poolt,milles viidatakse naiste reproduktiivtervisega seotud õigustele ja vabadusele teha aborti.Euroopa Parlamendi liikmena, kes esindab riiki, kus raseduse katkestamine oli üle 25 aastakeelatud, olen ma täiesti teadlik, kui oluline on see õigus ja kui tõsised tagajärjed on selleõiguse kahtluse alla seadmisel.

Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) See, mida naised tegelikult vajavad, onvalikuvabadus: neil peab olema kindlustunne, et ühtki nende otsust ei alavääristata. Üksvajalik samm selles suunas oleks kõigis liikmesriikides peremaksu kehtestamine, etperekonna loomine ei muutuks vaesuslõksuks. Naiste kvootide kehtestamine on aga valesamm. Me peame alustama valdkondadest, kus naised on tõepoolest ebasoodsamasolukorras: me peame käsitlema tasuta töötavate hooldajate olukorda, osalise tööajagatöötamist ja nende paljude naiste rasket olukorda, kes näevad vaeva, et tulla toime pere-ja tööelu raskustega. Raport ei käsitle ühtki neist küsimustest, mistõttu ma hääletasin sellevastu.

Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Aastaaruanne soolise võrdõiguslikkuse kohta2010. aastal rõhutab vajadust, et Euroopa pühenduks soolise võrdõiguslikkuse tagamiselemajanduskriisi ajal, mis ähvardab nullida naiste õiguste toetuseks seni tehtud pingutused.Töötuse ja majanduslanguse tõttu võib laieneda meeste ja naiste tööalane ebavõrdsus.Seetõttu keskendub kolleeg Nedelcheva raport valdkondadele, kus on võimalikdiskrimineerimise vältimiseks midagi ette võtta: tagada kõigile kodanikele rahaline jamajanduslik õiglus, s.t õiglus seoses töötasu, sissetulekute ja pensionidega, tegutseda sellenimel, et suurendada kvootide kaudu naiste esindatust, ja tagada naiste isiklikud õigused.Samas leian, et seda tehes tuleb kinni pidada subsidiaarsuse põhimõttest ja arvestadateatavaid rahvuslikke omapärasid, mida minu arvates tuleb hoida ja kaitsta.

Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Praegune üldine kriisiolukord mõjutabenamikku eurooplasi, kuid naisi kõige tõsisemalt. Seetõttu on karta, et suuri võite, millenaised ELis on aeglaselt ja vaevarikkalt saavutanud, tabab märkimisväärne tagasilöök, mismõjutab otseselt ja ebaõiglaselt naisi endid, kuid lisaks sellele võib kahjustada ka meieriikide ühiskonda, sest ühiskond, kus on tagatud sooline võrdõiguslikkus, on alati tervemja kindlamate arenguvõimalustega. Seetõttu on oluline jätkata investeerimistvõrdõiguslikkuse poliitikasse, tagades muu hulgas meeste ja naiste võrdõiguslikkusetöötingimuste, sissetulekute ja tööhõivevõimaluste osas ning seoses meeste ja naiste kohagaühiskonnas laiemalt. Võrdõiguslikkuse poliitika puhul tuleb tagada kahe eri tegevussuunavastastikkune täiendavus: väljastpoolt sissepoole suuna puhul luuakse tingimused soolisevõrdõiguslikkuse olemasoluks ja seestpoolt väljapoole suuna puhul luuakse tingimusednaiste vabanemiseks sellest, mis muudab nad alaväärtuslikumaks. Sellegipoolest, ja kuigima nõustun paljude raportis sisalduvate väidetega, jäin ma lõpphääletusel erapooletuks,kuna ma ei ole nõus abordi üldise vaba kättesaadavusega ega eeldusega, et abort onrasestumisvastane meetod, mida see selgelt ei ole.

Miguel Portas (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, kuna sellesrõhutatakse vajadust seada esmatähtsaks eesmärgiks meeste ja naiste palgalõhelikvideerimine ning toetatakse võrdse töö eest võrdse palga maksmise põhimõtet. Lisakskutsutakse raportis komisjoni, nõukogul ja liikmesriike üles eelistama soolisevõrdõiguslikkuse valdkonnas mittesiduvate strateegiate asemel siduvaid meetmeid ning


pöörama erilist tähelepanu haavatavatele naistele: puudega naistele, eakamatele naistele,sisserändajatele, lesbidele, biseksuaalidele ja transseksuaalidele, etniliste vähemuste hulkakuuluvatele naistele, vähese või olematu haridusega naistele, kellel on ülalpeetavaid, ningüksikemadele. Samuti osutatakse raportis vajadusele, et naistel oleks kontroll oma seksuaal-ja reproduktiiv-õiguste üle, eriti rasestumisvastaste vahendite ja abordi lihtsa kättesaadavuseteel. Raportis mõistetakse hukka igasugune naistevastane vägivald. Kahjuks on sellistraportit 8. märtsil 2011. aastal vaja.

Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkusekomisjoni nimel Mariya Nedelcheva poolt koostatud raport võeti vastu häältega366 : 200 : 32. Meie seisukohalt olid raporti projekt ja lõplik versioon vastuvõetavad. Onhea, et vastu võeti järgmised ettepanekud: soolise palgalõhe vähendamine 2020. aastaks0,5%ni; liikmesriikide kohustus rakendada nõuetekohaselt võrdse töö eest võrdse palgamaksmise põhimõte (lõige 27); sanktsioonid liikmesriikide suhtes, kes seda ei tee (lõige 27,algselt Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni muudatusettepanek naiste õiguste jasoolise võrdõiguslikkuse komisjonis); siduvad eesmärgid, et tagada naiste ja meeste võrdneesindatus (lõige 53); kvoodid, et tagada võrdsus ettevõtete juhtkondades, nagu seda tehakseHispaanias ja Prantsusmaal (lõige 53); siduvad eesmärgid meeste ja naiste võrdse osakaalutagamiseks ettevõtete, avalike asutuste ja poliitiliste organite vastutusrikastel ametikohtadel(lõige 56); tervisega seotud ja reproduktiivsed õigused, rasestumisvastaste vahendite jaabordi lihtne kättesaadavus (lõige 67).

Oreste Rossi (EFD) , kirjalikult. – (IT) Kuigi raport tugineb konstateeringutele, millegatuleks nõustuda, kumab sellest soov tunnustada teatavaid kodanikerühmi, antud juhulroma naisi, keda diskrimineerimise tõttu peetakse eriti ebasoodsas olukorras olevaks. Meei ole nõus sellega, et naiste õigustatud nõudmine saada tööga seoses tähelepanu jatunnustust (seoses võrdse osalemisega tööturul, palkadega ja juurdepääsuga vastutavateleametikohtadele) muudetakse rassiliseks diskrimineerimiseks.

Me ei ole nõus, et liikmesriigid peaksid pöörama romade kaasamist käsitleva ELi strateegiarakendamisel erilist tähelepanu roma naistele: esiteks seetõttu, et soolist võrdõiguslikkustkäsitleval meetmel ei ole mingit pistmist romadega, ning teiseks seetõttu, et kui üldse kedagidiskrimineeritakse, siis meie arvates on selleks kodanikud, kes kannatavad romade sageliebaseadusliku riigis viibimise tõttu.

Seega – ja arvestades ka nõudmist lihtsustada abordi tegemist ja kehtestada naiste jaokskvoodid – hääletame raporti vastu.

Birgit Schnieber-Jastram (PPE) , kirjalikult. – (DE) Seoses lõikega 66 leian, et väljend„lihtne kättesaadavus” läheb liiga kaugele. Samas tuleb aga abordi võimalus jätta alles.

Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Tänasel hääletusel toetasinma mitut olulist ettepanekut, mis sisalduvad raportis soolise võrdõiguslikkuse kohtaEuroopa Liidus 2010. aastal. Tahaksin erilist tähelepanu juhtida võrdõiguslikkuseleärimaailmas.

See on oluline samm selleks, et tagada naistele meestega võrreldes võrdne positsioonettevõtete juhtkondades. Meie eesmärk ei ole muuta sugu juhatuse liikmeteametissenimetamisel ainsaks kriteeriumiks. Küll aga soovime tagada, et ambitsioonikaidnaisi, kelle kvalifikatsioon on samaväärne nende meessoost konkurentide kvalifikatsiooniga,valitaks ametikohtadele, mis tavaliselt kuuluvad vaid meestele, sest uuringute kohaselt


võib see aidata kaasa ettevõtete paremale ja jätkusuutlikumale juhtimisele ning seega kaparemate majandustulemuste saavutamisele.

Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin kolleeg Nedelcheva raportist tulenevaresolutsiooni vastuvõtmise poolt, sest minu arvates on soolise võrdõiguslikkuse küsimusväga tähtis. Ma olen nõus raportööri esitatud järeldustega. Raportöör leiab, et kõnealuseprobleemiga tegelemisel võetavaid meetmeid tuleb tõhustada Euroopa tasandil, näiteksasjakohaste strateegiate ja rahastamisvahendite loomise kaudu. Minu arvates on hariduseja teavitamisega seoses välja pakutud lahendused eriti väärtuslikud, sest nende eesmärk onkaotada palgaerinevused ja tagada juurdepääs juhtivatele ametikohtadele.

Kuid peamine initsiatiiv selles valdkonnas jääb liikmesriikidele. Euroopa Parlamendi kuiELi kodanike esindaja roll on avaldada survet valitsustele, Euroopa Komisjonile ja ELiNõukogule, et soolise võrdõiguslikkuse eest võitlevate organisatsioonidega peetava dialoogiraames võetaks järjekindlaid ja tulemuslikke meetmeid.

Poolas toimuvad võrdsete õiguste teemal üha laialdasemad arutelud, kuid lisaks võrdsusenõude kehtestamisele seoses valimisnimekirjadega on veel palju teha, näitekssotsiaalvaldkonnas. Leian, et ELi tõuge oleks minu kodumaa jaoks eriti vajalik.

Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma andsin oma poolthääle raportile, mille eesmärkon võidelda soolise ebavõrdsusega liikmesriikides. On kahetsusväärne, et rahvusvahelisenaistepäeva sajandal aastapäeval otsustasid minu Briti konservatiividest kolleegid raportitmitte toetada.

Michèle Striffler (PPE) , kirjalikult. – (FR) Raport „Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Liidusaastal 2010” on väga tähtis, sest me tähistame täna rahvusvahelise naistepäeva sajandataastapäeva. On üsna selge, et Euroopas valitseb meeste ja naiste vahel veel märkimisväärneebavõrdsus. Tuleb nõuda siduvate eesmärkide seadmist, et tagada meeste ja naiste võrdneesindatus vastutavatel poliitilistel ametikohtadel ja ka ettevõtetes. Sel põhjusel hääletasinraporti poolt.

Alf Svensson (PPE), kirjalikult. – (SV) Tänasel hääletusel, mis puudutas soolistvõrdõiguslikkust Euroopa Liidus 2010. aastal, hääletasin ma vastu, kuigi täna on ükstähtsamaid rahvusvahelisi naistepäevi. Ka paljud minu kolleegid Euroopa Rahvapartei(kristlike demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist ja teistest fraktsioonidesthääletasid kõnealuse algatusraporti vastu – igaüks omadel kaalutlustel. Lubage mul lühidaltkirjeldada oma põhjuseid. Minu jaoks on kõige problemaatilisemad lõiked need, millessoovitatakse sookvootidega seoses liikmesriikidele siduvate eesmärkide kehtestamist.Lisaks asjaolule, et sellega riivatakse liikmesriikide enesemääramisõigust ELis, olen mavastu ka kvootide ideele kui niisugusele. Nagu ei saaks naisi hinnata nende väärtuste alusel,nii nagu seda tehakse meeste puhul! Tekst sisaldab ka lõike miinimumpalga kohta, kuigiselle küsimuse peavad lahendama tööturu osapooled, mitte riikliku või rahvusvahelisetasandi poliitikud. Nende lõigete tõttu otsustasin mitte hääletada raporti poolt. Sellegipoolestvõeti raport Euroopa Parlamendis vastu.

Silvia-Adriana Ţicău (S&D) , kirjalikult. – (RO) Ma andsin poolthääle raportile, miskäsitleb soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus aastal 2010. Kuigi 59%kõrgkoolilõpetajatest ELis on naised, ei kajastu see osakaal poliitilises sfääris egamajanduselus. Vaid 35% Euroopa Parlamendi liikmetest on naised, liikmesriikideparlamentides on naisi üksnes 15% ja ainult 3% Euroopa suurettevõtete juhatuse eesotsason naine. Naiste esindatuse määrade kehtestamine on oluline, sest see aitab julgustada naisi


kavandama karjääri poliitikas ning kandideerima vastutavatele poliitilistele, haldus- jafinantsalastele ametikohtadele. Sooline palgalõhe on ELis 17% ja alla 3-aastastele lasteleei jätku kohti lastehoiuasutustes. See tähendab, et noored emad peavad sagedamini töötamaajutiste töölepingute alusel või riskima töötuks jäämisega. Ma nõuan riiklikul ja Euroopatasandil meetmete võtmist, et edendada naiste hulgas ettevõtlust ning hõlbustadajuurdepääsu avaliku ja erasektori rahastamisele. Me kutsume komisjoni üles ergutamaliikmesriike edendama meedias ja eelkõige reklaamis sellist naise kuvandit, mis austabnaise väärikust, rollide mitmekesisust ja identiteeti.

Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Ma hääletasin selle raporti vastu, sest sellegapüütakse taas tagaukse kaudu abortide tegemist juurutada. Muus osas on see raport lihtsaltrida klišeesid.

Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Ma andsin poolthääle kolleeg Nedelchevaraportile, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust Euroopa Liidus. Meeste ja naistevõrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine on üks ELi aluspõhimõtteid. Pidevad avalikudarutelud naiste arvu üle ettevõtetes, jätkuvalt suur erinevus palgatasemete vahel ja arvukadtegurid, mille tõttu naised on töömaailmas ebasoodsamas olukorras, näitavad aga, et meilon soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseni veel pikk tee käia. Liikmesriike kutsutakse ülesnägema kriisis võimalust käsitleda oma poliitikavaldkondi teistsugusest vaatenurgast jatõhustama jõupingutusi selles tähtsas valdkonnas.

Marina Yannakoudakis (ECR), kirjalikult. – Euroopa Konservatiivide ja Reformistidefraktsioon tunnistab, et soolise võrdõiguslikkuse aluspõhimõte on sätestatud Euroopaaluslepingutes ning kõik ELi liikmesriigid austavad ja kaitsevad seda põhimõtet.Sellegipoolest ei olnud meil mitmel konkreetsel põhjusel võimalik kõnealuse raporti poolthääletada. Esiteks oleme põhimõtteliselt vastu ELi tasandil eesmärkide ja kvootidekehtestamisele eesmärgiga tagada naiste esindatus teatavatel ametikohtadel, sest meiearvates peaksid selle teemaga tegelema liikmesriigid. Teiseks, me ei tahaks poliitilistesraportites näha südametunnistusega seotud küsimusi ja leiame, et abordi jarasestumisvastaste vahendite teemat peaksid oma õigusaktidega reguleerima liikmesriigid.Kolmandaks, tööhõivega seotud küsimused, nagu näiteks pensionid, pensioniiga ja töötasu,tuleks otsustada liikmesriikide tasandil, ning kuigi me oleme igati soolise palgalõhekaotamise poolt, ei ole ELi pädevuses kehtestada kohustuslikke eesmärke.

Raport: Rovana Plumb (A7-0031/2011)

Luís Paulo Alves (S&D) , kirjalikult. – (PT) Ma annan poolthääle sellele raportile, millesrõhutatakse vaesuses elavate naiste, eriti emade ja eakamate naiste rasket olukorda. Euroopason selliseid naisi 17%. Samuti tuuakse raportis esile, et 16 liikmesriigis on naiste äärminevaesus veelgi suurem ning et naiste panust majandusse alahinnatakse ja alatasustataksepidevalt. Tuleks meeles pidada, et Euroopa 2020. aasta strateegia üks eesmärke on vaesusevähendamine ning et seda on võimalik saavutada ainult sotsiaal- ja tööhõivepoliitika ningpereelu ja töö ühitamise kaudu ja tagades, et kõikidel naistel on vajalikud vahendidinimväärseks eluks.

Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Vaesus ohustab üha enam naisi, iseäraniserivajadustega naisi, nagu üksikemad, puudega naised ja eakamad naised, kelle palgad japensionid ületavad sageli vaevu elatusmiinimumi. Pole mõtet korrata, et vaesusriskiennetamiseks ja vähendamiseks tuleb tagada naiste ja meeste võrdne osalemine tööturul.Kahjuks töötavad Euroopa naised meestega võrreldes neli korda tõenäolisemalt osalise


tööajaga ja tähtajalise töölepingu alusel ning osalevad sageli varimajanduses, midaiseloomustab töölepinguta töötamine. Kuid vaesuse feminiseerumisega seotud küsimusedei hõlma üksnes tööd, vaid ka lastehoiuvõimaluste puudumist ja eakate hooldamist.

Liikmesriigid peavad rakendama erikavasid, edendamaks naiste aktiivset kaasamist võitaasintegreerimist tööturule ning konkreetseid võimalusi elukestvaks õppeks eesmärgigapakkuda vajaminevaid oskusi ja kvalifikatsioone. Samal ajal tuleb ebasoodsas olukorrasolevatele naistele tagada võrdne juurdepääs riigi tervishoiusüsteemile, ning samutigünekoloogilisele ja sünnitusabile, korralikule eluasemele, õigusabile, spordile ja kultuurile.

Sophie Auconie (PPE) , kirjalikult. – (FR) Selles resolutsioonis esitatakse naiste vaesuseanalüüs, millega ma nõustun. Pole kahtlust, et tööpuudus on tingitud äsjasestmajanduskriisist, kuid selle põhjuseks on ka mitmesugused muud tegurid, näiteksstereotüübid, palgalõhe meeste ja naiste vahel, halb tasakaal pere- ja tööelu vahel, pikemeluiga jne. Sellega seoses jagan ma raportööri rõõmu Euroopa mikrokrediidirahastu loomiseüle. Selle eesmärk on muuta mikrorahastamine paremini kättesaadavaks neile naistele,kellel on raskusi tööturule sisenemisel või kes soovivad tegutseda füüsilisest isikustettevõtjana või asutada oma mikroettevõtte.

Liam Aylward (ALDE) , kirjalikult. – (GA) Tavapäraselt ohustab vaesus rohkem naisi,eriti üksikemasid ja üle 65-aastaseid naisi. Naiste vaesuse määr on hinnanguliselt 36%võrreldes meeste 11%ga. ELis on kõige suuremas ohus eakamad naised – nende vaesusemäär on 22% võrreldes eakate meeste 16%ga – ning selle põhjuseks on raskused seosesjuurdepääsuga sotsiaalkindlustusele ja pensionisüsteemile.

Hääletasin kõnealuse raporti poolt. Raportöör ütleb õigesti, et naiste vaesus on varjatud,sest naised moodustavad kaks kolmandikku „mittetöötavast tööealisest elanikkonnast”.Ma olen rahul, et raportis rõhutatakse vajadust tagada, et naised, kes hoolitsevad laste,patsientide, eakate või puudega inimeste eest, ei tohi seetõttu kannatada, sest teiste eesthoolitsemine on pere ja kogukonna jaoks oluline.

Nende naiste jaoks tuleb vanaduse puhuks ette näha korralik sotsiaalhoolekanne. Olennõus, et ELi 2020. aasta strateegia peab parandama võrdset esindatust ja osalust tööturul,ning toetan täielikult tööjõu- ja sotsiaalpoliitika reformimist eesmärgiga tagada naistemajanduslik ja sotsiaalne võrdsus.

Zigmantas Balčytis (S&D) , kirjalikult. – (LT) Ma toetasin seda raportit. Vaesus on ELisendiselt suur probleem ning vaesuse vastu võitlemine on üks komisjoni viiest mõõdetavasteesmärgist, mis sisaldub Euroopa 2020. aasta strateegias. Euroopa 2020. aasta strateegiakoondsuuniste (sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja vaesuse vastu võitlemiseks) eesmärkon kaitsta inimesi vaesusriski eest. Eriti puudutab see naisi, ühe vanemaga peresid ja eakaidinimesi, kelle puhul vaesusrisk on ülejäänud elanikkonnaga võrreldes suurem.Sotsiaalkindlustus- ja tööhõivepoliitikal on väga oluline roll inimeste vaesuse vähendamisel.Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peavad kokku leppima tulemuslikumates meetmetes,et tagada kõige haavatavamate ühiskonnarühmade õigus korralikule haridusele kooskutseõppega ja õpingutega ülikoolis, mis võimaldaks neil paremini integreeruda aktiivseletööturule ja peatada vaesusriski.

Elena Băsescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin selle teksti poolt. Raportis tehakseettepanek mitmete meetmete võtmiseks, et võidelda naiste vaesusega Euroopa Liidus. Matoetan paljusid neist, näiteks naiste paindliku tööaja soodustamist ja ühesuguse töö puhulsoolise palgalõhe vähendamist. Naised on keerulises olukorras. Nad peavad hoolitsema


kodu, oma laste ja abikaasa eest ning samas ka tööl käima. Naised on väga sageli töökohaldiskrimineerimise ohvrid või vägivallaohvrid – probleem, mis on kogu Euroopa Liidusendiselt laialt levinud. Tegelikkus on tõesti kohutav, eriti maapiirkondades ja roma naistepuhul. Seetõttu tuleks kasutada struktuurifonde, et luua programmid, mis parandavadnaiste võimalusi tööturule sisenemiseks. Nende meetmete toetuseks tuleb parandadaväikerahastamise kättesaadavust ning edendada ja arendada naiste ettevõtlusalaseid oskusi.

Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Vaatamata naiste ja meeste võrdõiguslikkuse nimeltehtud pingutustele on naiste vaesusrisk endiselt suurem (17%) kui meestel (15%); vaheon veel suurem eakate inimeste puhul (naistel 22% ja meestel 17%). Naiste suurem vaesusriskon osaliselt tingitud naiste ja meestele palgaerinevustest. Palgavahe on Euroopa Liidusendiselt umbes 18% ning see mõjutab kogu elu jooksul saadavaid sissetulekuid, sotsiaalsetkaitset ja pensione.

Raportis, mida ma toetasin, kutsutakse liikmesriike üles võtma oma majanduslangusesttaastumise kavades arvesse soolist mõõdet, edendades ja stimuleerides naiste tööhõivet,sihipärast kaasamist tööturule, paindlikku tööaega ja võrdset töötasu ning vaadates läbimaksu- ning pensionisüsteemid.

Sergio Berlato (PPE) , kirjalikult. – (IT) Äsjane majandus- ja finantskriis on toonud kaasamitmeid negatiivseid tagajärgi, mis on mõjutanud kodanike, eelkõige naiste elatustaset jatööelu. Naiste olukord ilmneb selgelt statistikast: ligi 17% Euroopa naistest elab vaesuses.

Kuna 2010. aasta kuulutati vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise Euroopa aastaks,leian, et sel aastal algatatud tegevuses tuleks arvesse võtta ka sotsiaalse tõrjutuse ohtu, mison naiste puhul meestega võrreldes suurem. Samuti olen seisukohal, et töö ja eraelu vahelisetasakaalu edendamine, võimaldamaks naistel soovi korral arendada karjääri või töötadatäistööajaga, peaks olema peamine element võitluses naiste vaesusega ja naisi ohustavateriskide vähendamisel.

Struktuurifondid, eriti Euroopa Sotsiaalfond, on peamine vahend liikmesriikide abistamiseksvaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel. Seetõttu juhin komisjoni tähelepanuvõimalusele kaasrahastada kas erikavasid naiste aktiivseks kaasamiseks võitaasintegreerimiseks tööturule või koolituskursusi, mis on suunatud konkreetsekutsekvalifikatsiooni omandamisele.

Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. – (IT) Ma ei kavatse hääletada raporti poolt. Põhjuseksei ole mitte raporti eesmärgid, vaid meetodid, mida mu kolleeg on kirjeldanud. Vaesus onEuroopas 2011. aastal süsteemne probleem. Ülemaailmne majanduskriis on mõningaidrühmi kindlasti valusamalt mõjutanud kui teisi. Sellegipoolest ei ole ma veendunud, etsool või konkreetsetel rühmadel põhinev lähenemisviis oleks probleemile ideaalne lahendus.Vastupidi, sellise suurusjärgu probleemi lahendamiseks tuleb luua positiivsed mõjuringid,millega ei eelistata väheseid, vaid hõlmatakse kõik huvitatud pooled.

Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest me peamesaama jagu naiste vaesusest, mis on majanduslanguse tulemusena süvenenud. Kuigimajandus- ja finantskriis on avaldanud olulist mõju nii meeste kui ka naiste tööhõivele,on kriisi tagajärjed naistele siiski raskemad. Majanduslanguse ajal langesid palgad järsultsektorites, kus töötavad põhiliselt naised, või kaotasid naised töö sootuks. Väiksematepalkade tõttu saavad naised kõrgesse ikka jõudes väiksemat pensioni ning satuvad seegasageli vaesusse. Naiste vaesus, mis majanduslanguse ajal muutus eriti laialt levinuks, eritiaga üksikemade vaesus, mõjutab otseselt laste vaesust; praegusel ajal elab umbes 20 miljonit


last Euroopas vaesuses. Kui ei võeta konkreetseid meetmeid, mis aitavad vähendada naistevaesust, on laste vaesuse vähendamine võimatu. Tahaksin rõhutada, et me peame võtmasoolist mõõdet arvesse nii Euroopa kui ka liikmesriikide õigusaktides. Euroopa Liiduliikmesriigid peaksid töötama välja erikavad naiste kaasamiseks ning nende tööturulenaasmisele kaasa aitamiseks. Lisaks tuleb kõigile naistele tagada rasedus- ja sünnituspuhkus.Kahjuks on emadus ja töö kodu, laste, eakate või puudega inimeste eest hoolitsemiselpraegu täiesti alaväärtustatud. Loodan, et liikmesriigid võtavad edaspidi asjakohaseidmeetmeid, et ületada naiste vaesus ning väärtustada naiste panust perekonda, ühiskondaja majandusse.

Vito Bonsignore (PPE) , kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle raporti poolt, mis kiideti täiskoguistungil heaks päeval, mil me tähistame naistele pühendatud päeva sajandat aastapäeva.Hiljutiste andmete kohaselt elab 17% Euroopa naistest ikka veel vaesuses ning – mis veelgihalvem – nad on ka tööturul ja sotsiaalse kaitse valdkonnas ebasoodsas olukorras. Naistepanust perekonna, ühiskonna ja majanduse arengusse alahinnatakse ja alatasustataksepidevalt.

Vastavalt komisjoni aastaaruandele on vaesusrisk naiste seas suurem ning seetõttu esinebnende puhul rohkem sotsiaalset tõrjutust, eriti eakate naiste seas, kellest 2008. aastal elasvaesusriskis 22% võrreldes eakate meeste 16%ga ja üksikvanemate 35%ga, aga ka teistekategooriate naiste, näiteks puudega naiste ja rahvusvähemustesse kuuluvatel naiste seas.Eelkõige nõustun raportöör Nedelcheva üleskutsega aidata tasakaalustada tööd ja eraeluvõi võtta edasisi meetmeid üksikemade toetuseks.

Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. – (PT) Ma andsin poolthääle resolutsioonile,mille eesmärk on võidelda naiste vaesusega tööjõu- ja sotsiaalkaitsepoliitika kaudu. Samastahaksin osutada arvukatele kordustele tekstis ja väljendada mittenõustumist lõigetega,mis käsitlevad ühist maksustamist ja toetusi ülalpeetavate eest hoolitsemise eest, sest needon vastuolus Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni seisukohaga.

Andrea Češková (ECR) , kirjalikult . – Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonmöönab, et mitmed selles raportis sisalduvad ettepanekud on vajalikud selleks, et julgustadanaisi tööturule sisenema, näiteks paindlik tööaeg, lapsehoiuvõimalused ning rasedus- jasünnituspuhkus. Me oleme rahul ka üleskutsetega likvideerida sooline palgalõhe.Sellegipoolest on meie fraktsioon seisukohal, et nende poliitikavaldkondadega tulekstegeleda liikmesriikide, mitte ELi tasandil. Euroopa Konservatiivide ja Reformistidefraktsioon on vastu ebavajalikule ja bürokraatlikule naiste hartale ning igasugustelesammudele sotsiaalkindlustussüsteemide ühtlustamiseks kogu ELis. Seetõttu otsustasimejääda raporti lõpphääletusel erapooletuks ning hääletada konkreetsete lõigete poolt, mismeie arvates on olulised, näiteks lõigete 34, 58, 60, 65 ja 69 poolt.

Ioan Enciu (S&D) , kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, kuna leian, et valitsusedpeavad senisest rohkem tähelepanu pöörama haavatavatele ühiskonnarühmadele, sealhulgasnaistele. Majandus- ja finantskriis on mõjutanud kogu elanikkonda. Kuid kõige teravamalton kriisi mõju tunnetanud eakad naised, maapiirkondade naised ja üksikemad. EuroopaLiit ja liikmesriigid peavad neid tegureid arvesse võtma ja aitama parandada haavatavaterühmade sotsiaalset olukorda. Seetõttu on eesmärk vähendada ebaõiglast soolist palgalõhet1% võrra aastas põhjendatud ning see tuleb tegelikkuses saavutada, kasutades erinevaidmeetmeid liikmesriikide ja ELi tasandil.

Diogo Feio (PPE) , kirjalikult. – (PT) Üks Euroopa 2020. aasta strateegia viiest peamisesteesmärgist on võitlus vaesuse vastu. Seetõttu oli vaja eraldi analüüsida naiste vaesust


Euroopa Liidus. Raportis tuuakse esile naiste vaesuse põhjused ja tagajärjed ning rõhutataksesoolise võrdõiguslikkuse saavutamise tähtsust jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive,konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohalt. Praegu elab 17% naistest EuroopaLiidus vaesuses; see näitaja on võrreldes meeste vaesuse näitajaga viimasel ajal märgatavaltsuurenenud. Järelikult on vaesus feminiseerunud, nagu öeldakse ka raportis. Liit jaliikmesriigid peavad kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega kiiresti leidma moodusedvaesusega, sealhulgas naiste vaesusega võitlemiseks. Tuleb teha jõupingutusi sooliselvõrdõiguslikkusel põhineva tööjõu- ja sotsiaalkaitsepoliitika nimel ning pereelu ja tööühitamise nimel. Samuti on vaja dialoogi tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga, etsaavutada egalitaarsem ühiskond.

José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Olles teadlikud vajadusest suurendadaavalikkuse ja liikmesriikide teadlikkust vaesusega võitlemise probleemist, võtsid EuroopaParlament ja Euroopa Liidu Nõukogu 2008. aastal vastu otsuse kuulutada 2010. aastavaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Kriiside, sõdade jagenotsiidide ajal on naised ja lapsed need, kes kõige rohkem kannatavad. Seetõttu väärivadnad erilist tähelepanu ühiskonnalt, eelkõige aga institutsioonidelt. Euroopa institutsioonidja liikmesriigid on kohustatud võitlema selle nimel, et parandada naiste elutingimusi, ningsuurendama ettevõtete teadlikkust, et naistele pakutaks paremaid võimalusi, sest naisedon tööturu oluline osa. Ma olen raporti vastuvõtmisega rahul, sest see kinnitab, et võitlusvaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega on jätkuvalt ELi poliitiline prioriteet. Lisaks loodan, etstruktuurifonde, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi, tugevdatakse, et kooskõlas Euroopa2020. aasta strateegia eesmärkidega vähendada vaesust ja tõrjutust.

João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Sel ajaloolisel päeval, mis seostub naistevõitlusega oma õiguste eest, ei saa eirata naiste, eriti töötavate naiste arvukaid sotsiaalseidprobleeme: kasvavat tööpuudust ja ebakindlaid töökohti koos madalate palkadega,palgaerinevust ja emadusest tulenevat diskrimineerimist. Järjest enam esineb sissetulekutekaotamist ja naised muutuvad vaesemaks. Eriti kriitiline on puudega naiste, sisserändajatestnaiste, töötute ja pensionäridest naiste ning madalapalgaliste naistöötajate olukord.

Mõnes riigis, näiteks Portugalis, Kreekas ja Iirimaal, mõjutavad kokkuhoiumeetmed naistekui töötajate, kodanike ja emade elu. Selle näiteks on palgakärped, ülikoolidesse vastuvõetavate inimeste arvu külmutamine, kollektiivlepingute sõlmimise peatamine, tervishoiu-,haridus- ja sotsiaalkindlustuse valdkonna eelarvete kärpimine ning mitmesugustesotsiaaltoetuste vähendamine. Tänase päeva puhul öeldud ilusatest sõnadest ja headekavatsuste deklareerimisest ei piisa. Vaja on tegelikku muutust poliitikas, mis on kogu selleolukorra tinginud.

Lorenzo Fontana (EFD) , kirjalikult. – (IT) Ma arvan, et naiste probleemide arutamine janeile ühiste lahenduste otsimine on alati vajalik. Ent Euroopa Parlamendisotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni esindaja Rovana Plumbi raport on täisviiteid romade kogukonnale. Minu arvates ei ole raporti toon asjakohane ja raportist, miskeskendub roma naistele, ei ole kasu Euroopa töötavate naistele. Seepärast hääletasin maselle raporti vastu.

Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult . – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest me peame ületamanaiste vaesuse, mis on finants- ja majanduskriisi ajal süvenenud. Peaaegu 17% Euroopanaistest loetakse vaesuses elavaks; võttes arvesse tööturu ja sotsiaalse kaitsega seotudnäitajaid, avaldavad vaesuse struktuursed põhjused naistele ebaproportsionaalset mõju.Majanduslanguse ajal langesid palgad järsult sektorites, kus töötavad põhiliselt naised, või


kaotasid naised töö sootuks. Väiksemate palkade tõttu saavad naised kõrgesse ikka jõudesväiksemat pensioni ning satuvad seega sageli vaesusse. Naiste vaesus, mis majanduslanguseajal muutus eriti laialt levinuks, eriti aga üksikemade vaesus, mõjutab otseselt laste vaesust;praegusel ajal elab umbes 20 miljonit last Euroopas vaesuses. Kuna naiste panust pere,ühiskonna ja majanduse arengusse pidevalt alahinnatakse ja alatasustatakse, on hädavajalikvõtta meetmeid naiste vaesuse vähendamiseks.

Jarosław Kalinowski (PPE) , kirjalikult. – (PL) Laialdastele jõupingutustele jateavituskampaaniatele vaatamata on naised meestega võrreldes endiselt vaesemad ja neiddiskrimineeritakse sagedamini. Sellised olukorrad esinevad isegi meie demokraatlikusEuroopa Liidus, mis kaitseb inimõigusi. Naised teenivad sama töö eest vähem kui mehedja lisaks langevad nad suurema tõenäosusega ahistamise ohvriks. Naised on tõenäolisemaltneed, kes hoolitsevad laste eest ja kellel seetõttu puudub oma eraldi sissetulekuallikas võiraha, mida nad saaksid kasutada enesearenduseks või et endale raske päevatöö järel midagihead lubada. Inimesed, kes kasvatavad tulevasi põlvkondi ja õpetavad noori, kes tulevikusmeid valitsevad; inimesed, kes meid ravivad, meile sildu ehitavad ja meie eest haiglashoolitsevad, ei saa õiglast tasu. Kõigepealt tuleks muuta õigusakte, et tagada tasuta lastehoidlastesõimedes ja –aedades, anda noortele emadele võimalused enesearenduseks ning muutavõimatuks naiste vallandamine pärast sünnitust või pärast rasedus- ja sünnituspuhkuseltnaasmist. Maal elavate naiste olukord on kõige raskem. Nad elavad piirkondades, kussissetulekud on tunduvalt madalamad ELi või isegi vastava riigi keskmisest. Neil puudubjuurdepääs kultuuriteenustele ja -väärtustele. Nende töö on raske ja alati pole neil võimalikka puhkust võtta. Demograafilise kriisi hirmutav tont peaks mobiliseerima meid võtmaviivitamata meetmeid, et parandada naiste olukorda meie mandril.

Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. – (IT) Nii olulisel päeval, mis meenutab meile, kui tähtison naiste roll kaasaegses ühiskonnas, on selle raporti toetamine ei rohkem ega vähem kuimeie moraalne kohustus tuhandete vaesuses elavate naiste ees.

Vaesuspiir, ebakindlus, ebapiisav töötasu, sooline diskrimineerimine töökohtadel: needon kahjuks korduvad väljendid, mida me eelistaksime naistega seoses mitte kuulda ja näha– mitte ainult täna, vaid mitte ühelgi muul päeval. Paraku on tegelikkus teistsugune janumbrid räägivad enda eest. Kõigil erialadel ja kõigis majandusvaldkondades esineb nähtusi,mis jätkuvalt marginaliseerivad naisi madalate palkade, sotsiaalse tõrjutuse ja normaalsesotsiaalse elu saavutamise ilmselge raskendatuse kaudu.

Eakad naised, puudega lapsi kasvatavad naised, puudega naised, naised, kes ei leia tööd –mina ja selle raporti poolt hääletanud kolleegid toetame neid, et tulevikus ei näeks memeedias ja Euroopa statistikas enam väljendit „vaesuse feminiseerumine”.

Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE) , kirjalikult. – (PL) Minu arvates aitab naistevaesust käsitlev Rovana Plumbi raport suurel määral kaasa naiste olukorra parandamiseletänapäeva maailmas. Seetõttu hääletasin ma selle dokumendi vastuvõtmise poolt. Raportistõstatatud küsimused ei hõlma üksnes vaesuse feminiseerumist, pereelu ja karjääri ühitamist,võitlust eelkõige eakate naiste vaesusega ja vägivalla mõju naiste olukorrale, vaid ka – jama pean seda väga oluliseks – rahastamise tagatisi, tööhõivepoliitikat ja sotsiaalset kaitsetkui vaesuse vastu võitlemise meetmeid.

David Martin (S&D) , kirjalikult. – Kuigi naiste vaesus on olnud pikka aega reaalsus, onhakatud selle probleemiga süstemaatiliselt tegelema alles suhteliselt hiljuti. PraeguneEuroopa Liitu ja ülejäänud maailma mõjutav majandus-, finants- ja sotsiaalkriis tekitabkonkreetset negatiivset mõju, mis avaldub otseselt naiste elu- ja töötingimustele ning nende


kohale ühiskonnas üldiselt. See kontekst tingis vajaduse asetada soopõhine lähenemisviisvaesusele naiste vaesuse olemust käsitleva raporti kaudu Euroopa Parlamendi tegevuskavastähtsale kohale. Ülemaailmsel tasandil on naised võrreldes meestega vaesed. Sama kehtibka kõigi ELi liikmesriikide kohta, kuigi sõltuvalt riigist võib märgata spetsiifilisi erinevusi.Peaaegu 17% Euroopa naistest loetakse vaesuses elavaks. Võttes arvesse tööturu ja sotsiaalsekaitsega seotud näitajaid, avaldavad vaesuse struktuursed põhjused naisteleebaproportsionaalset mõju. Samal ajal võib öelda, et naiste panust pere, ühiskonna jamajanduse arengusse pidevalt alahinnatakse ja alatasustatakse.

Clemente Mastella (PPE) , kirjalikult. – (IT) Praegusel finantskriisil on teatavad negatiivsedtagajärjed, mis mõjutavad otseselt naiste elu, nende tööd ja kohta ühiskonnas.

Ligi 17% Euroopa naistest elab praegusel ajal vaesuses. Enne mis tahes poliitilise strateegiakoostamist tuleks teha põhjalik analüüs, võttes arvesse kõiki soolisi aspekte; me usume,et naiste integreerimine tööturule on oluline selleks, et võidelda vaesuse ja sotsiaalsetõrjutusega.

Töö ja eraelu ühitamise edendamine eesmärgiga võimaldada naistel, kes seda soovivad,teha karjääri või töötada täisajaga, on põhiline tegur naiste vaesuse mõju piiramises ja naisiohustavate riskide vähendamises.

Me kutsume üles võtma täiendavaid meetmeid, et toetada töötavaid emasid, hõlbustadespaindliku tööajaga töökohtade leidmist, et emad saaksid täita oma teistest suuremaidkohustusi pere ees, või pakkudes piisavaid teenuseid, mis on seotud laste, eakate ja teisteülalpeetavate pereliikmete eest hoolitsemisega.

Oleme veendunud, et Euroopa 2020. aasta strateegia abil saavutatakse sooliste aspektidearvessevõtmine, et parandada võrdset esindatust ja osalemist tööturul, purustada tööturulvahetegemise mallid ja tagada naiste esindatus tippametikohtadel.

Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) Me hääletame rahvusvahelise naistepäeva sajandalaastapäeval kaht raportit, mis käsitlevad küsimust, miks naised on endiselt liialt tihtialaväärtustatud ja sotsiaalselt tõrjutud.

Tavapäraselt ohustab vaesus rohkem naisi, eriti üksikemasid ja üle 65-aastaseid naisi.Vaesuse vastu võitlemine on üks viiest mõõdetavast eesmärgist, mille komisjon Euroopa2020. aasta strateegiaga seoses välja pakkus. Seega on see raport väga aktuaalne, eriti mispuudutab soolise võrdõiguslikkust poliitikat Euroopat laastava majandus- ja finantskriisikontekstis.

Naise tegelik haavatavus asetab ta suuremasse vaesumise ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu ningseega ka isolatsiooni ohtu. See seab institutsioonile, mida me esindame, kohustusekehtestada Rovana Plumbi raportis nimetatud konkreetsed strateegiad ja kavad.

Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt. Kõikide näitajatejärgi on naised kogu maailmas keskmiselt meestest vaesemad. Majanduslanguse aegadelmuutuvad juba vaesumise ohus olevad inimesed veelgi haavatavamaks; enamik neist onnaised. Raportis tunnistatakse, et kõikjal ELis rakendatavatel rangetel kokkuhoiumeetmetelon eriti laastav mõju naistele, iseäranis juba praegu mitmekordselt ebasoodsas olukorrasolevatele naistele. Märkimisväärse osa üle 65-aastaste Euroopa naiste pension pole muudkui näljapajuk.

Naiste vaesus ei ole ainult äsjase majanduskriisi tulemus, vaid on tingitud ka muudestteguritest, mille põhjuseks on diskrimineerivad soostereotüübid, sooline palgalõhe ning


raskused töö- ja pereelu mõistlikul ühitamisel, mis on eriti märkimisväärsed ühe vanemagaperedes. Tulemuseks on vaesuse feminiseerumine, mille vastu on vaja kiiresti meetmeidvõtta.

Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt, kuna mul on vägaraske leppida sellega, et Euroopas elab 17% naistest endiselt allpool vaesuspiiri. Enneolematumajanduskriis, mis Euroopa Liitu hiljuti tabas, on muutnud selle kurva olukorra veelgihullemaks. Seega on õige aeg rõhutada probleemi tähtsust ja võtta vastu meetmete pakettselle lahendamiseks. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad tegema lõpu naiste vaesuseleja sotsiaalsele tõrjutusele Euroopas. Selleks tuleb eelkõige tagada naistele juurdepääskvaliteetsele haridusele ja kvaliteetsetele töökohtadele, aidata neil leida tasakaal pere- jatööelu vahel ning tõhustada võitlust vägivalla vastu, mille ohvriks naised paraku liigagitihti langevad. Seepärast toetan seda algatusraportit, milles tuuakse esile meie tänapäevademokraatlike riikide üks puudus – naiste diskrimineerimine.

Erminia Mazzoni (PPE) , kirjalikult. – (IT) Vaesus ja võrdõiguslikkus on majanduslikuvõrrandi kaks pöördvõrdelist muutujat. Meetmed, mille eesmärk on muuta naised tööturulaktiivseks, tingivad ka üldise vaesuse vähenemise.

Euroopas elab üle 17% naistest vaesuses. Majandus- ja finantskriis on neid näitajaid, mison juba praegu jahmatavad, mõjutanud ja võib veelgi mõjutada. Võitlust vaesusega eikäsitata alati soolise võrdõiguslikkuse poliitika osana, mistõttu selle tähtsus väheneb.Asjaomaste komisjonide töös rõhutatakse nimetatud seoste arvessevõtmise tähtsust jaanalüüsitakse seoste põhjal võimalikke meetmeid. Meetmed on hõlmatud ELi 2020. aastastrateegiaga, milles vaesuse vähendamine on määratletud ühena viiest mõõdetavasteesmärgist.

Rovana Plumbi raport lähtub vaesuse kolmest mõõtmest (soolisest, põlvkondlikust jageograafilisest) ning on erakordselt konkreetne ja uuenduslik, kavandades protsessi, misennetab kriisi tagajärgedega võitlemisel kokkuhoiumeetmete võtmist. Raportis esile toodudseitse huvipakkuvat valdkonda, mis hõlbustavad vajaliku süsteemse tegevuse elluviimist,on raportis hästi raamistatud.

Ettepaneku positiivne suunitlus ei saa jätta komisjoni, nõukogu ega liikmesriike külmaks.Ma ootan neilt hästi kooskõlastatud lahendusi.

Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. – (PT) Naiste vaesus on väga tõsine probleem, mille EL peablahendama. Praegune kriisiolukord ei aita selle tõsise probleemiga võitlemisele kaasa, seegapeame tegema lisapingutusi. Kuna vaesuse vähendamine on üks Euroopa 2020. aastapeamisi eesmärke, tuleb teha kõik, mis võimalik, et see saavutada, eriti naiste, iseäranisebasoodsamas olukorras olevate naiste ja eakamate naiste puhul. Me vajame niisiis tööjõu-ja sotsiaalkaitsepoliitikat, mille eesmärk on leida lahendused, et võimaldada naistel pere-ja tööelu ühitada. Et saavutada õiglasem ja võrdväärsem ühiskond, on vaja ka dialoogitööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga.

Willy Meyer (GUE/NGL) , kirjalikult. – (ES) Täna, 8. märtsil 2011, on rahvusvahelinenaistepäev. Hääletasin selle raporti poolt, sest naiste vaesuse ennetamine ja vähendaminemoodustab olulise osa sotsiaalse solidaarsuse aluspõhimõttest, mida Euroopa Liit onkohustunud järgima.

Naiste vaesus ei ole ainult äsjase majanduskriisi tulemus, vaid tuleneb ka mitmesugustestmuudest teguritest, sealhulgas stereotüüpidest, soolisest palgaerinevusest, töö- ja pereelu


ühitamise võimatusest tulenevatest takistustest, naiste pikemast elueast ja üldisemalt mitutliiki soolisest diskrimineerimisest, mille ohvriks langevad peamiselt naised.

Raportis kutsutakse ELi liikmesriike üles rakendama mehhanisme, võitlemaks vaesusega,millel on naise nägu. Seetõttu hääletasin poolt.

Louis Michel (ALDE) , kirjalikult. – (FR) Kuigi naiste vaesus on pikaajaline tõsiasi, onmajandus-, finants- ja sotsiaalkriis olukorda oluliselt raskemaks muutnud – me olemetunnistajaks vaesuse feminiseerumisele. Vaesus on valdkond, kus erinevused meeste janaiste vahel on püsivad. Naiste osalemine tööturul on üks vahend võitluses vaesuse jasotsiaalse tõrjutusega. Lisaks tuleks märkida, et me peame samal ajal ergutama võrdsetöötasu maksmist, võrdset juurdepääsu vastutavatele ametikohtadele ning isiklikepensioniõiguste ja sotsiaalkindlustuse tagamist. Naistevastane vägivald, sealhulgasinimkaubandus, on tõsine probleem, mis tuleb välja juurida, kasutades kõiki vahendeid,mis meie käsutuses on.

Terviseprobleemide ja töökoha kaotamise järel on seda tüüpi vägivald liigagi sageli üksnaiste vaesuse põhjustest. Me peame nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil säilitama kindlakohustuse tegutseda soolise võrdõiguslikkuse saavutamise nimel ning võidelda sotsiaalsetõrjutusega konkreetsete ja püsivate meetmete abil, mida toetavad piisavad rahalisedvahendid.

Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult. – (SK) Vaesuse probleem on Euroopas püsivnegatiivne nähtus, mis mõjutab paljusid eurooplasi ja eriti naisi.

Üha rohkem naisi kannatab puudust ja viimaste uuringute kohaselt elab kuni 17% naistestallpool vaesuspiiri. Naiste olukord on Euroopas endiselt mitterahuldav ning halveneb veelgiseoses majanduskriisiga ja avaliku sektori ümberkorraldamisega, arvestades, et avalikussektoris töötas enne kriisi suurim hulk naisi.

Minu arvates tuleks ELi 2020. aasta strateegia raames, mille üks peamisi eesmärke onvähendada vaesust 25% võrra, rohkem pingutada naiste vaesuse probleemile konkreetsetelahenduste otsimise ja väljatöötamise nimel. Tahaksin rõhutada naiste hindamatut panustperekonna tervesse arengusse ja laste kasvatamisse, mida ei tohi õõnestada naistediskrimineerimisega, sest sellel ebasoovitaval nähtusel on suur mõju kogu ühiskonnale.

Seepärast toetan algatusi, mis aitavad vähendada põhjendamatuid erinevusi ja parandadanaiste seisundit ühiskonnas – mitte ainult õigusaktidest tulenevalt, vaid ka igapäevaelus.

Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – Ma tutvusin raportiga põhjalikult. Tooksin väljapeamised punktid naiste vaesuse vähendamisel: võitlus naiste vaesusega tööhõivepoliitikaja sotsiaalkaitse abil; sotsiaalse dialoogi ja kodanikuühiskonna tähtsus võitluses naistevaesusega; rahalise abi tähtsus võitluses vaesuse vastu. On väga tähtis, et Euroopa Parlamentvõttis 8. märtsil vastu nii olulised resolutsioonid, mis annavad lootust, et ebaõiglusületatakse. Ma hääletasin poolt.

Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma toetan raportit naiste vaesusekohta Euroopa Liidus, kuna see näitab, kui suures ulatuses naised esimestena vaesuseohvriks langevad. Kutsun Euroopat üles võtma praktilisi meetmeid, et vähendada meesteja naiste palgalõhet.

Kui kaua me peame veel leppima sellega, et naised teenivad vähem kui mehed? Miks peabnaine töötama viis aastat, et teenida välja palk, mille mees teenib nelja aastaga, ning


ennekõike, miks peab naine olema hilisemas elus vaesem, kuna ta on kasvatanud omalapsi?

See ei ole ühiskond, mille ma tahaksin jätta oma lastele ja lastelastele. Naiste tööeluebakindlus seab nad liiga raskesse olukorda, eriti pärast pensioniikka jõudmist. Euroopapeab olema ettevaatlik, et tõeliselt võrdse tasustamise poliitika edendamisega naisi mitteveelgi vaesemaks teha.

Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Minu arvates on eakate üksikute naistevaesus eriti šokeeriv. Nad on kogu elu töötanud ja aidanud lapsi üles kasvatada; kui nadtöötasid, saavad nad ebapiisavat pensioni; kui nad saavad üksnes riiklikku pensioni, siison olukord veelgi hullem.

Pensionisüsteemid ei ole nende suhtes helded. Võib-olla katkestasid nad karjääri, et lapsikasvatada, ja osalise tööajaga töötamise tõttu on nende sissetulekud kogu tööelu jooksulolnud väikesed. Ehk pidid nad hoolitsema haigete, eakate või puudega pereliikmete eestning sotsiaalhoolekande süsteem ei vastanud nende vajadustele. See ei ole kindlastikadestamisväärne olukord.

Me peame Euroopa Sotsiaalfondi toel käivitama programmid, et pakkuda abi ja toetust.Kohalik omavalitsus – kas otse või vabaühingute kaudu – peaks võtma vastutuse nendeküsimuste eest ja tegema koostööd piirkondadega, et paremini suunata struktuurifondidevahendeid. Võitlus vaesusega ei tohiks jääda statistikaametite töölaudadele, vaid liikumapuudustkannatavatele naistele lähimatele haldustasanditele.

Euroopas on ikka veel liiga palju naisi, kelle palk on väiksem kui meestel; naisi, kes peavadleidma töö ja lisaks teenused, mis aitavad neil lapsi üles kasvatada; liiga paljud naised onvägivalla ohvrid; liiga paljudel sisserändajatest tüdrukutel moonutatakse suguelundid, ningkaugelt liiga palju on üksikuid, eakaid ja unustatud naisi.

Franz Obermayr (NI) , kirjalikult. – (DE) Naiste vaesus on traagiline probleem, eritiarenguriikides. Sellegipoolest ei tohiks raportile omast kaude ütlemist kasutadaliikmesriikide sisserändepoliitika lõdvendamiseks. Seepärast hääletasin raporti vastu.

Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. – (IT) Euroopa Liit peab võtma selge seisukoha jatöötama välja kavad majanduskriisiga võitlemiseks. Antud juhul on küsimus naistekaitsmises vaesusriski eest, et lõpetada olukord, kus naised on meestega võrreldeshaavatavam osa ühiskonnast ja seega vähem võimelised reageerima tööpuudusega seotudkriisile. Et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk vähendada vaesust, peametagama naistele rohkem vahendeid, parema tööjõupoliitika, suurema rahastamise EuroopaSotsiaalfondist ning võimaluse saavutada töö ja eraelu vahel tasakaal, ilma et naised peaksidloobuma oma emarollist. Nagu ma ütlesin juba teiste täna hääletatud raportite kohta, leian,et neid soovitusi rakendades tuleb kinni pidada subsidiaarsuse põhimõttest ja arvestadateatavaid rahvuslikke omapärasid, mida tuleb hoida ja kaitsta.

Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Ma andsin poolthääle raportile, miskäsitleb naiste vaesust ELis. Ka praeguse majanduskriisi ajal rakendatavatelkokkuhoiumeetmetel on naistele negatiivne mõju, seades naised tööturul halvemasseolukorda. Kreekas on töötavate naiste vaesusriski määr 10% (mis on palju kõrgem kuimeestel) ning Euroopas on naiste vaesuse määr 36%, meeste puhul on see näitaja aga 11%.Peamine eesmärk on kõrvaldada sooline palgaerinevus ja sellest tulenev ebavõrdsus ningvõtta meetmeid üksikemade toetuseks, muutes tööaega paindlikumaks. Liikmesriikekutsutakse üles looma võimalusel uusi töökohti naistele ja hõlbustama naiste juurdepääsu


heale haridusele, et nad saaksid omandada oskused ja kvalifikatsiooni ja kandideeridakvaliteetsetele töökohtadele.

Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) On tehtud piisavalt uuringuid jameil on küllaldaselt täpseid andmeid, et otse välja öelda: üldiselt mõjutab vaesus ennekõikenaisi ja seda kõigis ühiskondades, alates kõige jõukamatest – üheski ühiskonnas polesuudetud vaesust täielikult likvideerida – kuni kõige vaesemate ühiskondadeni, kus vaesuslevib nagu nakkushaigus, mis lühendab eluiga ja röövib elulootuse. Kuid me vajamesügavamat ja üksikasjalikumat arusaamist Euroopa Liidu eri liikmesriikides valitsevastolukorrast, et tegutseda paremini kohandatud ja tulemuslikumal moel, pidades silmasnaiste vaesuse ennetamise ja vähendamise ühist eesmärki. Naiste vaesus väärib tähelepanuka seetõttu, et teatavad üldised näitajad viitavad naiste vaesuse suurele mõjule ühiskonnasotsiaalsele struktuurile: on tõestatud, et kuna naistel on perekonnas oluline ja püsiv roll,siis mida enam investeeritakse nende haridusse ja sotsiaalsesse heaolusse, seda kõrgem onühiskonna sotsiaal-majanduslik arengutase. Naiste vaesuse vähendamine on moraalnekohustus, ent ka investeering ühiskonda. Seetõttu andsin poolthääle raportile, mis käsitlebnaiste vaesust Euroopa Liidus.

Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – EL seisab silmitsi suure majandus-, finants- jasotsiaalkriisiga, mis mõjutab meid kõiki – nii naisi kui ka mehi. Kuid eelkõige mõjutab kriisnaisi nii tööturul kui ka eraelus, kuna neil on suurema tõenäosusega ebakindel töökoht,nende koondamine on tõenäolisem ja neil on väiksema tõenäosusega sotsiaalkindlustus.Kõikjal ELis rakendatavad kokkuhoiumeetmed avaldavad kahjulikku mõju eriti naistele,kes on avalikus sektoris ülekaalus nii töötajate kui ka teenuste saajatena. Naiste vaesuseennetamine ja vähendamine on oluline komponent sotsiaalse solidaarsuse aluspõhimõttes,mille EL on endale kohustuseks võtnud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3. See eeldab soolistvõrdõiguslikkust, sotsiaalset õiglust ja kaitset ning võitlust sotsiaalse tõrjutuse jadiskrimineerimise vastu. Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, mis onvajalikud soolise ebavõrdsuse kaotamiseks tööhõives ELi 2020. aasta strateegia raames.Ma kutsun tungivalt üles seadma eesmärgiks vähendada meeste ja naiste palgaerinevust1% võrra aastas, et saavutada siht vähendada 2020. aastaks palgaerinevust 10% võrra.Ühtlasi rõhutaksin, et vaja on positiivseid meetmeid naiste esindatuse suurendamisekspoliitiliste ja majandusorganisatsioonide ning äriühingute juhtorganites.

Miguel Portas (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt. Kõikide näitajatejärgi on naised kogu maailmas keskmiselt meestest vaesemad. Majanduslanguse aegadelmuutuvad juba vaesumise ohus olevad inimesed veelgi haavatavamaks; enamik neist onnaised. Raportis tunnistatakse, et kõikjal ELis rakendatavatel rangetel kokkuhoiumeetmetelon eriti laastav mõju naistele, iseäranis juba praegu mitmekordselt ebasoodsas olukorrasolevatele naistele. Märkimisväärse osa üle 65-aastaste Euroopa naiste pension pole muudkui näljapajuk. Naiste vaesus ei ole ainult äsjase majanduskriisi tulemus, vaid on tingitudka muudest teguritest, mille põhjuseks on diskrimineerivad soostereotüübid, soolinepalgaerinevus ning raskused töö- ja pereelu mõistlikul ühitamisel, mis on eritimärkimisväärsed ühe vanemaga peredes. Tulemuseks on vaesuse feminiseerumine, millevastu on vaja kiiresti meetmeid võtta.

Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE) , kirjalikult. – Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkusekomisjoni nimel Rovana Plumbi koostatud raport võeti häälteenamusega vastu. Metoetasime mitut lõiget, mille eraldi hääletamist nõudsid S&D, PPE ja ALDE fraktsioon. Needlõiked olid enamasti kordused. Lõpptulemus on samuti vastuvõetav. On hea, et vastu võetijärgmised ettepanekud: kaotada sooline ebavõrdsus ELi 2020. aasta strateegia raames


(lõige 38); tagada naistele rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal täispalk, nagu on soovitatudEdite Estrela 20. oktoobri 2010. aasta raportis (lõige 39); suurendada naiste esindatustpoliitiliste ja majandusorganisatsioonide ning äriühingute juhtorganites. Kvaliteetseteavalike teenuste osutamise aeg peaks sobima kokku täistööajaga (lõige 43). Samas onkahetsusväärne, et ei võetud vastu ettepanekut majanduslangusest taastumise kavadessoolise mõõtme arvessevõtmise kohta (lõige 15).

Joanna Senyszyn (S&D) , kirjalikult. – (PL) Ma toetasin raportit naiste vaesuse kohtaEuroopa Liidus. Viimase 10 aastaga on vaesuses elavate naiste arv meeste vastava arvugavõrreldes suurenenud ebaproportsionaalselt. Enam kui 84 miljonit ELi kodanikku elabvaesuses ja naised moodustavad neist üle poole. See olukord on tingitud majanduskriisist,ent ka naiste ja meeste palgaerinevustest, raskustest töö- ja pereelu ühitamisel, naistepikemast keskmisest elueast ja mitmesugusest soolisest diskrimineerimisest, mille ohvrikson peamiselt naised. Ma kutsun üles võtma otsustavaid meetmeid nii ELi kui ka kõigiliikmesriikide tasandil, et võidelda palgaga seotud diskrimineerimisega ja tagada juurdepääsatraktiivsetele töökohtadele. Tahaksin rõhutada vajadust tugevdada õigusakte, mille eesmärkon kaotada naiste ja meeste palgalõhe. Palgaga seotud ebavõrdsus on jätkuvaltmärkimisväärne: mehed teenivad naistest keskmiselt 20–25% enam, selle tulemuseks onüksikute naiste, pensionäridest naiste ja leskede suur vaesus. Oluline on Euroopa 2020. aastastrateegia raames võtta vastu ELi programmid naiste elukestva õppe ja kutseõppe kohta,et suurendada naiste tööhõivet. Need programmid peaksid suurel määral keskendumaametitele, mis on tulevikus vajalikud, ja kõrvaldama õpitavate ametitega seotudsoostereotüübid; samuti tuleks koolide õppekavades kaotada traditsioonilised rollimudelid.

Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) Vaesuse feminiseerumine on nähtus, midatäheldatakse ja millega puututakse kokku üha sagedamini nii Euroopas kui ka väljaspoolEuroopat ning see on muude tegurite seas tingitud east, perekondlikest kohustustest,etnilisest päritolust ja naistevastasest vägivallast. Suur osa naisi töötab madalapalgalisteltöökohtadel või osalise tööajaga, mis tähendab seda, et vaesuspiiril elab tõenäoliselt rohkemnaisi kui mehi.

Seda nähtust tuleb Euroopa tasandil tõhusamalt uurida, sest uuringud võimaldavad tehakindlaks täpsed ja tulemuslikud meetmed naiste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusevähendamiseks. Peamine meetod, mis aitaks naistel vaesusest välja murda, on naistelekeskendumine tööhõivepoliitikas (paindliku tööhõive meetodid, karjäärinõustamine,koolituse tagamine kõrgema kvalifikatsiooni omandamiseks ja maapiirkondades elavatelenaistele suunatud meetmed).

Kõnealuse probleemi lahendamisel mängib suurt rolli ka haridus. Selleks tuleks ära kasutadaELi rahalist potentsiaali ja erilist rõhku tuleks panna sooküsimuste sidumiselemajanduskriisist väljumise ja Euroopa 2020. aasta strateegia tulemusliku rakendamisekavadega. ELi meetmeid selles valdkonnas peavad väljendama sotsiaalset solidaarsust.

Catherine Stihler (S&D) , kirjalikult. – Ma toetasin seda raportit, milles tunnistatakse, etvaesus mõjutab kogu ELis naisi meestest enam ja et me peame selle probleemi lahendamisekstegema koostööd. Olen pettunud, et rahvusvahelise naistepäeva sajandal aastapäevalotsustasid Briti konservatiivid sedagi raportit mitte toetada.

Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Võitlus vaesusega on üks Euroopa 2020. aastastrateegia eesmärke. Naiste vaesus on suures osas tingitud nende diskrimineerimisest.Hiljutine majanduslangus on halvendanud naiste seisundit ühiskonnas, suurendanud nendediskrimineerimist ja lükanud nad vaesuspiirile lähemale. Oma raportis naiste vaesuse kohta


Euroopa Liidus on Rovana Plumb püüdnud leida tulemuslikke lahendusi, mis võimaldaksidparandada naiste positsiooni ühiskonnas laiemalt, mistõttu ma hääletasin selle poolt.

Derek Vaughan (S&D) , kirjalikult. – Naised teenivad ELis keskmiselt 17,5% vähem kuimehed ning see määr on viimased 15 aastat püsinud muutumatuna – on aeg võtta meetmeid,et seda palgalõhet vähendada. Liikmesriikides tuleb nõuetekohaselt rakendada võrdse tööeest võrdse tasu maksmise põhimõtet, et tagada naiste õiglane kohtlemine. Me peametingimata mõtlema mõjule, mida sooline palgaerinevus avaldab naiste pensionidele; paljudeljuhtudel tuleneb naise õigus saada pensioni tema perekonnaseisust. Naistele tuleks tagadavõrdsed pensionid. Seetõttu toetasin ettepanekut tagada naistele pensionide jasotsiaalkindlustuse osas samad õigused. Kuna umbes 17% kõigist naistest elab ELis allpoolvaesuspiiri, on oluline kohandada sotsiaal- ja tööturupoliitikat nii, et naistele oleks tagatudmiinimumsissetulek ja sotsiaalne õiglus. Ma olen nõus nõudmistega, et EL eraldaks vaesuseja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi kaudu rohkem raha, sest naistetäielik integreerimine tööturule on hädavajalik.

Angelika Werthmann (NI) , kirjalikult. – (DE) Ma andsin poolthääle raportile, mis käsitlebnaiste vaesust Euroopa Liidus. Komisjoni aruanne soolise võrdõiguslikkuse kohta2010. aastal näitab, et vaesus on üks valdkondi, kus sugudevahelised erinevused on ilmsed.Majandus-, finants- ja sotsiaalkriis on viinud vaesuse feminiseerumiseni. Järjestikusedeelarvekärped ja avaliku sektori ümberkorraldamine on eelkõige ohustanud neid töökohti,kus peamiselt töötavad naised. Samal ajal on valitsuste toetatud meetmed kriisigavõitlemiseks peamiselt keskendunud majandusvaldkondadele, kus domineerivad mehed.Vaesuse feminiseerumise nähtuse analüüs, mida raportöör nõuab, on seega hädavajalik,et võtta asjakohaseid vastumeetmeid.

Raportid: Mariya Nedelcheva (A7-0029/2011) ja Rovana Plumb (A7-0031/2011)

Sebastian Valentin Bodu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Need kaks resolutsiooni, mille esitasnaiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon ja mida arutati rahvusvahelisenaistepäeva sajandal aastapäeval, näitavad, et Euroopa Parlament edendab ja toetab naisteja meeste võrdset kohtlemist. Meie seadusandliku kogu president märkis, et liikmesriikideparlamentides on liiga vähe naisi, ehkki Euroopa Parlamendis on olukord muutumas. Võinkinnitada, et see kehtib ka Rumeenia kohta, mis saatis Euroopa Parlamenti end esindamarohkem naisi võrreldes naiste osakaaluga Rumeenia parlamendis. Kuid peale selle olukorragategelemise, mida võib pidada vaid jäämäe tipuks, on paindliku ja realistliku poliitika abilvaja kaotada sooline palgalõhe, tagada, et rohkem naisi nimetataks vastutusrikasteleametikohtadele, ning suurendada naiste tööhõivet, sest tööpuudus mõjutab naisi rohkem.Analüüsid näitavad, et asi pole üksnes meeste ja naiste võrdse kohtlemise vajaduses, vaidet sellisel poliitikal oleks ka suur mõju majandusele, kuna see suurendaks SKPd 30% võrra.Keskmine sooline palgalõhe on ELis endiselt 18%. Ma olen rahul üleskutsega, et liikmesriigidrakendaksid võrdset tasustamist käsitlevad õigusaktid.

11. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

(Istung katkestati kell 14.25 ja seda jätkati kell 15.00.)

ISTUNGI JUHATAJA: SILVANA KOCH-MEHRINasepresident

12. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)


13. 11. märtsil 2011 toimuva euroala tippkohtumise ettevalmistamine (arutelu)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni presidendi avaldus 11. märtsil 2011toimuva euroala tippkohtumise ettevalmistamise kohta (2011/2615/RSP).

José Manuel Barroso , komisjoni president. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetudparlamendiliikmed! Me oleme praegu tunnistajaks ühele neist erakordsetest hetkedest ajas,mil ajaloo kulg näib kiirenevat. Meie vahetus naabruses, teisel pool Vahemerd, on hakanudpuhuma vabaduse tuuled. See on nii oluline ja kiireloomuline küsimus, et ma tahaksinkõigepealt teile öelda, et kolleegium võttis äsja vastu otsuse komisjoni panuse kohta, milleeesmärk on aidata Vahemere lõunakaldal olevaid riike nende üleminekuprotsessis ja andauus tõuge suhetele Vahemere-äärsete naabritega. Ma räägin sellest panusest liidu välisasjadeja julgeolekupoliitika kõrge esindaja paruness Ashtoniga Euroopa Ülemkogu erakorraliselkohtumisel järgmisel reedel.

Vahemere lõunakaldal näitavad mehed ja naised, eriti noored, et nad ütlevad lahtiautoritaarsetest režiimidest ning soovivad püüelda poliitilise vabaduse ja sotsiaalse õiglusepoole.

Kuigi me oleme teadlikud olukorra äärmisest keerukusest ning sellega kaasnevatestprobleemidest ja raskustest, ei saa Euroopa Liit endale mingit ebamäärasust lubada. Mepeame seisma õlg õla kõrval nendega, kes nõuavad poliitilist vabadust ja inimväärikuseaustamist. Euroopa Liit ei saa väljendada end mitmetimõistetavalt. Režiimil, mis tulistabomaenda rahvast, ei ole riikide kogukonnas kohta.

Me pakume neile rahvastele partnerlust demokraatia ja ühise heaolu nimel, mis tuginebkolmele sambale: demokraatlikule ümberkujundamisele, kodanikuühiskonnaga suhtlemiseleja vastastikku toetavale arengule.

Me oleme teadlikud probleemidest, mis meid ees ootavad. Diktatuuri kukutamine ei tooautomaatselt kaasa õigusriiki ja demokraatiat. Tee demokraatiani ei ole kunagi kerge. Seetee võib mõnikord olla käänuline, ja see on alati raske. Euroopa peab aga seisma õlg õlakõrval nendega, kes püüdlevad poliitilise vabaduse ja sotsiaalse õigluse poole.

Austatud parlamendiliikmed, ma räägiksin nüüd teisest kohtumisest, mis toimub reedel,11. märtsil, ehk euroala liikmesriikide mitteametlikust tippkohtumisest.

Kriis on näidanud, kui suurel määral on meie riikide majandused omavahel seotud, jatoonud esile teatavad struktuursed nõrkused. See on üks põhjus, miks me peame tugevdamamajanduse juhtimist.

Komisjon on kaua võidelnud liikmesriikide majanduspoliitika suurema kooskõlastatuseja Euroopa majanduse tugevama juhtimise nimel. Teeme ettepaneku arendada edasi meiemajandus- ja rahaliidu aluseks olevat majanduse tugisammast. Me rõhutasime seda vajadustaruandes euro esimese kümne aasta kohta (EMU@10). Samas tuleb öelda, et mõnedvalitsused väljendasid sellise arengu suhtes erakordselt suurt vastumeelsust.

Täna tunnistavad kõik vajadust Euroopa tõelise majandusliku juhtimise järele; selle olulisustmeenutavad meile pidevalt ka turud. Seetõttu jõudsid liikmesriigid Euroopa Ülemkogueesistuja juhitud töörühma lõppjäreldustes laiapõhjalisele üksmeelele komisjoni esitatudettepanekute kohta, mis käsitlesid majanduse juhtimise tugevdamist. Need ettepanekudon praegu arutlusel ka siin parlamendis ja nõukogus.


Lisaks jõudsime kokkuleppele Euroopa poolaasta rakendamise kohta, mis aitab majandusejuhtimist laiendada, hõlmates nii liikmesriikide eelarvepoliitika kui ka majanduspoliitikaja struktuurireformid esimestest etappidest peale. Majanduse tugevdatud juhtimisekontekstis kerkis hiljuti esile idee konkurentsivõime pakti kohta, mis eeldab euroalaliikmesriikidelt lisapingutusi konkurentsivõime suurendamiseks ning keskendub eelkõigeliikmesriikide pädevuses olevatele valdkondadele.

Tuleb tõdeda, et kui Euroopa Liidu liikmesriikide majandused on üksteisest väga sõltuvad,siis euroalasse kuuluvate riikide majanduste vastastikune sõltuvus on veelgi suurem.

Konkurentsivõime erinevused on ühist vääringut kasutavate riikide jaoks tõeline probleem.Nende riikide konkurentsivõime ning majanduste lähendamine on väga vajalik tugeva jastabiilse euroala elujõulisuse tagamiseks, mis on kasulik kogu Euroopa Liidule.

Me peame siiski tunnistama, et see idee on tõstatanud mitmeid murettekitavaid küsimusi,mis on seotud kartusega kahekiiruselise Euroopa Liidu (euroala ja teised riigid) pärast jaohuga mitte saavutada majanduse elavnemise teatavaid aspekte, mis on konkurentsivõimegavõrreldes sama olulised; kohati on ka ühenduse meetod kahtluse alla seatud. Need kõik onõigustatud küsimused ja me peame neile ühetähenduslikult vastama. Asi on vastastikusesusalduses ja usaldusväärsuses.

Austatud parlamendiliikmed, eelmisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel 4. veebruaril üllatasmind veidi asjaolu, et ma pidin rõhutama, et igasugune konkurentsivõimet ja euroalapuudutav konkreetne algatus peab olema kooskõlas asutamislepinguga, mis on ometiilmselge.

Oma järeldustes kinnitas Euroopa Ülemkogu, et „majanduse juhtimise uuele raamistikuletuginedes võtavad riigipead ja valitsusjuhid edasisi samme, mille abil saavutada euroalamajanduspoliitika koordineerimise uus kvaliteet, et parandada konkurentsivõimet,saavutades seeläbi suurema lähenemise taseme ilma ühtset turgu kahjustamata”.

Lisaks oli mul väga hea meel näha, et järelduste lõpuosa sisaldas selget viidet vajaduseletagada, et need lisasammud tehtaks „kooskõlas aluslepinguga”. Võiks ju arvata, et see onenesestmõistetav, kuid parem on see välja öelda.

Seetõttu andis Euroopa Ülemkogu oma eesistujale volitused pidada (tihedas koostöösEuroopa Komisjoni presidendiga) euroala liikmesriikidega konsultatsioone, et määratakindlaks edasiliikumiseks vajalikud konkreetsed vahendid.

Need konsultatsioonid näitasid selgelt, et üldiselt pooldavad liikmesriigid ühenduse meetodikasutamist.

, komisjoni president. Nüüd tahaksin selgelt välja tuua põhimõtted, mida komisjoni arvatestuleb tingimata järgida seoses konkurentsivõime paktiga, mida oleks ehk asjakohasemnimetada lähenemise ja konkurentsivõime paktiks, kuna see hõlmab meetmeid, milleeesmärk on vähendada erinevusi euroalal ja ka kogu Euroopa Liidu piires.

Esimene põhimõte on, et pakti tuleb rakendada asutamislepingus sätestatud tingimustekohaselt ja majanduse juhtimise olemasoleva süsteemi raames. Nii saame olla kindlad, etkasutatav meetod on tõepoolest ühenduse meetod. Ajalugu ja eelkõige stabiilsuse ja kasvupaktiga seoses saadud kogemused on näidanud, et ainult ühenduse meetodi abil on võimaliksaavutada tulemusi, mis on Euroopa Liidu tasandil demokraatlikult legitiimsed ning ühtlasisiduvad ja kontrollitavad.


Muidugi tuleb pakti puhul aktsepteerida ka komisjoni rolli. See on oluline selleks, et tagadaliikmesriikide jõupingutuste kontrollimisel objektiivsus ja sõltumatus, ühtse turu jaühenduse õigustiku terviklikkus ning vahetegemine euroala algatuste ja kogu EuroopaLiitu puudutavate algatuste vahel.

Ma rõhutan ka Euroopa Parlamendi rolli lähenemise ja konkurentsivõime pakti täitmiseüle järelevalve teostamisel, sest komisjonil on loomulikult kavas Euroopa Parlamentitäielikult kursis hoida.

Pakt peab jääma avatuks ka teistele liikmesriikidele, kes soovivad selles osaleda, kuigi nadei kuulu euroalasse. Minu arvates on oluline vältida Euroopa Liidus igasugust kihistumist,sest see oleks vastuolus solidaarsuse põhimõtetega, mis meie liidu eesmärgi keskmes on.

Et see pakt – mis hõlmab liikmesriikide võetavaid meetmeid – end õigustaks, peab ta andmamajanduse juhtimise kohta esitatud ettepanekute kontekstis juba paikapandule lisaväärtust.Meenutaksin teile, et vastavalt asutamislepingu artiklile 121 peavad liikmesriigid omamajanduspoliitikat kooskõlastama. See pakt ei tohi kahjustada ühtse turu terviklikkust,vaid peab pigem aitama seda veelgi suurendada. Lisaks tuleb pakti puhul arvesse võttasotsiaalset dialoogi ja seostada konkurentsivõime suurendamiseks võetavad meetmed meiekesksete eesmärkidega, milleks on majanduskasv ja tööhõive, nagu on sätestatud Euroopa2020. aasta strateegias.

Konkurentsivõime on meie riikide majanduse jaoks tõepoolest ülioluline. See on töökohtiloova majanduskasvu kinnistamise vajalik eeldus. Seetõttu on oluline tagada, et pakt pakukstõelist lisaväärtust ega juhiks meid kõrvale kõige olulisemate eesmärkide – majanduskasvuja tööhõive – poole püüdlemisest. Minu arvates on majanduskasv ja tööhõive kõigeolulisemad lõppeesmärgid. Seetõttu rõhutangi ma majanduskasvu – sellist kaasavat jajätkusuutlikku majanduskasvu, mis on Euroopa 2020. aasta strateegias kesksel kohal.

See on ka põhjus, miks ma rõhutan sotsiaalset mõõdet, sest pingutused, mis tuleb teha, onvaja õiglaselt jagada. Sellega seoses jätkab komisjon tööd finantstegevuse maksustamiseettepanekuga. Kui eelarve tasakaalustamine ja struktuurireformid on konkurentsivõimesuurendamiseks olulised, siis sama vajalikud on investeeringud tuleviku seisukohalttähtsatesse valdkondadesse, näiteks teadus- ja uuendustegevusse.

Lisaks peaksime meeles pidama, et pakt on vaid üks osa meie meetmetest, mille eesmärkon tagada euroala stabiilsus. Edusamme tuleb teha kõigis muudes valdkondades, midameie meetmed hõlmavad, s.t Euroopa finantsstabiilsuse fondi tegeliku rahastamissuutlikkusesuurendamisel ja fondi rakendamisala laiendamisel, alates 2013. aastast kasutatava alalisemehhanismi loomise ettevalmistamisel ja eelseisvatel kuudel pankadele rangematestressitestide läbiviimisel. Kõik see aitab kaasa suurema läbipaistvuse, usalduse jausaldusväärsuse saavutamisele.

Lähenemise ja konkurentsivõime pakt võiks seega anda olulise panuse, kui me käsitameseda ühena paljudest meetmetest nende jõupingutuste seas, mille eesmärk on tagada euroalastabiilsus ja mida alates märtsist loodetavasti tegema hakatakse.

Pakti näol võiks tegemist olla olulise lisapingutusega Euroopa õiglase ja jätkusuutlikumajanduskasvu saavutamiseks, kui see on kooskõlas ühenduse juhtimissüsteemiga. Mausun, et kui see nii on ja kui seda meedet rakendatakse tulemuslikult vastavalt ühendusemeetodile, nagu on komisjoni ja Euroopa Parlamendi soov, siis toob lähenemise jakonkurentsivõime pakt lisaväärtust ning võib tugevdada majandus- ja rahaliidu aluseksolevat majanduse tugisammast. See on see, mida Euroopa Parlament ja komisjon tahavad.


Komisjon ei kavatse säästa ühtki jõupingutust, et see eesmärk saavutada. Tänan teidtähelepanu eest.

Joseph Daul , fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud komisjonipresident ja kolleegid! Mida me finantskriisist oleme õppinud?

Teise maailmasõja õppetunniks oli, et meie riigid peaksid tegema koostööd ja lõpetamaüksteise lõhestamise.

Berliini müüri langemisega seoses saime õppetunde autoritaarsete ja kommunistlikerežiimide kohta ning suutsime koondada oma mandri taas selliste väärtuste ümber naguvabadus, demokraatia ja sotsiaalne turumajandus.

11. septembri terrorirünnakust õppisime, et meil tuleb leida uus tasakaal julgeoleku javabaduse vahel.

Sellest finantskriisist peame õppima, et meie liikmesriigid peaksid lõpetama eelarve-,maksu- ja sotsiaalvaldkonnas tehtava koostöö käsitamise tabuteemana. Ma toetunpraeguseks läbitud teekonnale. 27 liikmesriigi vahel nende eelarveprioriteetidega seoseskoostöö sisseseadmine sel aastal tähistab juba iseenesest suurt nihet suhtumises. Eeskirjad,mille me oleme iseendale kehtestanud, et muuta finantsturud eetilisemaks, on samuti vägahea näide, kuid neist ei piisa.

Meie fraktsioon nõuab, et enne suve sõlmitaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelkokkulepe majanduse tõhusama juhtimise kohta. Meie fraktsioon nõuab ka sotsiaal- jamaksuküsimuste kooskõlastamiseks jõupingutuste tegemist. See on konkurentsivõimepakti põhisisu, mille esialgset versiooni on juba muudetud, et see oleks paremini kooskõlasühenduse väärtustega. Kuid me peame minema veelgi kaugemale ja tagama, et nii EuroopaParlament kui ka komisjon kasutaksid kõiki eesõigusi, mis neile selles valdkonnas kuuluvad,ja selles osas loodame komisjoni presidendile.

Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon on nende ettepanekutega rahulja toetab neid, nagu tegid ka riigijuhid Helsingis.

Daamid ja härrad, kuidas me selgitame oma kaaskodanikele, et samal ajal, kui me olemeigal aastal juuli keskel raskes finantsolukorras, jätkab enamik meie liikmesriike kulutustetegemist, nagu poleks midagi valesti? Kuidas saab liikmesriikide ülelaenamine ollavastuvõetavam, lubatavam ja talutavam kui kodumajapidamiste või ettevõtete ülelaenamine?Ma olen olnud sellise olukorra tunnistajaks ettevõtte tasandil. Kriis on toonud kaasatöökohtade kaotused ja peretragöödiad; vähim, mida saame teha, on sellest õppida jarääkida asjadest nii, nagu need on.

Esimene õppetund on, et me ei peaks enam kergelt suhtuma liikmesriikidele – olenematanende suurusest – pandud kohustusse järgida eelarvepiiranguid.

Teine õppetund on see: Euroopa solidaarsus saab toimida üksnes ja ainult siis, kui meiesotsiaal- ja finantsvaldkonna õigusaktid on vähemalt võrreldavad. Need ei pea tingimataolema identsed – lihtsalt võrreldavad. Praegu ei ole see kaugeltki nii.

Kolmas õppetund on see, et Euroopa Liit peab varustama end stabiilsusmehhanismiga,mis kaitseks meie sotsiaalset turumajandust.

Neljas ja viimane õppetund on, et isegi tormi ajal seisab Euroopa Liit kindlalt püsti jaEuroopa integratsioon muutub tugevamaks.


Meie Ameerika ja Jaapani partnerite võlamäärad on meie omast palju kõrgemad, kuid tulebnentida, et nad ei ole selle pärast kuigivõrd mures. Alatiseks see ilmselt nii ei jää. Meil onaeg tugevdada oma majandust ja suurendada oma konkurentsivõimet. On aeg teha töödselle nimel, et luua tulevikuks töökohti. On aeg rääkida asjadest nii, nagu nad on. Ärgemlaskem seda võimalust käest!

Martin Schulz, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid –need vähesed, kes siia veel jäänud on! Me oleme nädalaid arutanud kantsler Merkeli japresident Sarkozy dokumenti, mida tegelikult justkui polnud olemaski. Kuigi sedadokumenti polnud, korraldati Euroopa Ülemkogu tippkohtumise ajal sel teemal siiskipressikonverents. Nüüd teame kindlalt, et see dokument oli olemas ja sisaldas nii mõndagihuvitavat. Vahepeal on aga dokumendi sisu kuidagi kaduma läinud. Dokumendipõhipunktid ei tule kunagi päevavalgele. Küll aga kuuleme selle tulemusest, nimeltturvavõrgu laiendamisest. Niisiis, tabamatu sisuga olematu dokument, mida esitletikunstlikul pressikonverentsil, on viinud turvavõrgu laiendamiseni. Tore on. Kuid olukordon pehmelt öeldes kafkalik. Niimoodi eurot ei päästeta.

Ma tahaksin komisjoni presidendile öelda, et minu meelest tegi ta hea avalduse. See oli hea,kuna paljastas sotsiaalse tasakaalu puudumise kõnealustes ettepanekutes. Mõnikord olenma veidi üllatunud: Saksamaa koos oma kantsleriga, nagu ka arvamusküsitluste patriootpresident Sarkozy, nõuab meetmeid, mida Saksamaa ise kunagi sellisel kujul ei ole võtnud.Kreeka eelarvet – tegelikult kõiki eelarveid – tuleb kärpida. Kas te jagate seda arvamust,volinik Rehn?

Mida tegi Saksamaa oma sügavaima kriisi ajal? Ta tuli välja nn lammutamishüvitisega ehkteisisõnu kasutas riigieelarvet rahastamisskeemiks, mille eesmärk oli stabiliseeridaautotööstust. Tööaja vähendamise toetused, mis aitasid hoida tööpuudust Saksamaalkontrolli all, oli riigipoolne sekkumismeede. Miks ei või teised riigid rakendadasamasuguseid meetmeid, et lahendada oma probleeme?

Reitinguagentuur Moody’s langetas hiljuti Kreeka reitingu allapoole Valgevene ja Egiptusereitingut. Nii võib tõesti hakata kahtlema, kas majanduses ikka ilmneb mingeid taastumisemärke. Ma ei tea. Kreeka reiting on kehvem isegi Vietnami reitingust. Sedasama draamatmängitakse alati kolm päeva enne Euroopa Ülemkogu tippkohtumist. Midagi sellist onkolm päeva enne Euroopa Ülemkogu tippkohtumist alati toimunud. Inimesed aga kuulavad,mida Moody’s ütleb. Kas te teate, mida Moody’s ütleb? Ta ütleb, et langetab riigi reitingut,kuna see ei ole kärbete tõttu enam võimeline investeerima, mistõttu ei teki kamajanduskasvu.

Me räägime seega nn juukselõikusest. Mind vaadates saate aru, et ma tean omast käest:juukselõikus ei lahenda kõiki probleeme. Tegelikult lausa vastupidi – sest mis pärast sedajuhtub? Eesmärk näib olevat parandada riigi krediidireitingut sel teel, et laenuandjateleantakse märku, et nad ei saa mahakantud summasid iialgi tagasi. Milleni see lõpuks viib?Muidugi turvavõrguni. Seega on õige turvavõrku laiendada ja teha kõik, mis meie võimuses,et eurot stabiliseerida. Pakt on niisiis igati loogiline. Kuid selle sisu ei ole tasakaalustatud.Austatud president, kui teie ettepanekud sellesse pakti sisse kirjutatakse ning kui taastataksemajanduslik ja sotsiaalne tasakaal, nagu te ütlesite, siis on pakt jälle õigel teel. Seetõttu peanma teie ettepanekut suurepäraseks.

Ma ei taha kulutada aega institutsioonide küsimuse käsitlemisele. Institutsioonide mõttesoli kogu idee algusest peale vildakas. Kui süsteem korraldatakse ümber nii, et kõikoperatiivsed otsused teeb asjakohane vastutav asutus, ehk teisisõnu komisjon, tagades


demokraatliku legitiimsuse Euroopa Parlamendi kaasamisega, siis kõik on hästi. Seega,kuigi algus oli konarlik ja vahepeal on olnud veidi segadust, on kavas turvavõrku laiendadaja see on suurepärane. Ideega on kaasa tulnud ka Saksamaa Vaba Demokraatlik Partei, mison teretulnud uudis. Austatud juhataja, ma olen kindel, et ka teie erakond Saksamaal toetabseda pakti, nii et selle kandepind muutub veelgi laiemaks. Kui meil õnnestuks nüüd andapaktile sobiv nimi, nimelt „Europakt”, siis oleme ehk lõpptulemusena midagi väärtuslikkusaavutanud.

Guy Verhofstadt, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Ma arvan esiteks, etkui aastaid on majandusliidu ideed peetud vastuvõetamatuks, siis nüüd võime lõpuks öelda,et rahaliidu kõrval aktsepteeritakse ka majandusliidu olemasolu, mis on samm edasi. KolleegFarage muidugi nii ei arva, kuid kõigi teiste jaoks on see samm edasi.

Austatud juhataja, ma arvan siiski, et sõna, mida me kasutame, ei ole õige. Mis on „pakt”?Pakt on riikidevaheline leping. Meil ei ole liikmesriikide vahelist lepingut vaja. Meil on vajahoopis ühenduse õigusakti, Euroopa Liidu tasandi algatust, mitte aga liikmesriikide vahelistlepingut, mis on juba olemuslikult valitsustevaheline lepe. Seega, see sõna ei ole õige, kunaon eksitav.

Teiseks, meetod. Meil ei ole vaja mingit valitsustevahelise tasandi algatust.Valitsustevahelised algatused ei ole Euroopa Liidus kunagi toiminud. Lissaboni strateegiaoli valitsustevaheline ja see kukkus läbi. Kui Saksamaa ja Prantsusmaa ei suutnud 2003. ja2004. aastal järgida stabiilsuspakti eeskirju, tõestas see, et valitsustevaheline meetod ei oleõige. Me peame kasutama ühenduse meetodit.

Austatud komisjoni president, ma leian, et esitatud ettepanek ei ole piisav või keskendubväga konkreetsetele meetmetele. Angela Merkeli ja Nicolas Sarkozy konkurentsivõimepakt hõlmab kuut konkreetset meedet. Näiteks pensionide osas keskendub see pensionieale.Kuid pensionisüsteem on palju keerukam – see ei hõlma ainult pensioniiga, vaid kapensionistaaži, eelpensioniskeeme ja teise samba olemasolu või selle puudumist.

Seega me ei vaja kuut konkreetset meedet valitsustevahelises paktis, mis ei saa kunagi teoksega hakka toimima. Me vajame Euroopa Liidus laialdast majanduse juhtimist(pensionisüsteemid, tööturg, palgapoliitika, maksupoliitika), mille puhul komisjon teeksjuhtimisotsuseid, mida liikmesriigid täidavad lähenemiskoodeksi – teie kasutasite sõna„lähenemine” – eeskirjade täitmise kaudu. See on see, mida me peame võimalikult kiirestitegema.

Minu palve on väga lihtne. Ma olen näinud seda 25. veebruari dokumenti, mille te koosEuroopa Ülemkogu eesistujaga koostasite. Arvan, et nüüd peaks komisjon koostama omaalgatuse. Seda tuleb teha nüüd kohe. Teil on veel aega, et eelolevatel nädalatel koostadaneed ühenduse aktid majanduse juhtimise ja lähenemise kohta ning need nõukogule jaEuroopa Parlamendile esitada. Meie asi on siis otsus teha ja teid toetada. See, mida mepraegu teeme, on minu arvates tagajärgedele reageerimine. Selles 25. kuupäeva dokumendison kirjas – mul on see siin olemas ja võin ette lugeda:

fraktsiooni ALDE nimel. „kontrollimine riigipeade ja valitsusjuhtide poolt” ning „riigipeadeja valitsusjuhtide võetud konkreetsed kohustused”.

fraktsiooni ALDE nimel. ––(FR) Nii see asi ei toimi. Liikmesriigid ja peaministrid ei hakkaennast ise reguleerima! See ei ole minevikus kunagi toiminud ega hakka ka tulevikustoimima!


Lõpetuseks – ja see on minu viimane punkt – leian, austatud komisjoni president, et esimeselvõimalusel tuleks esitada algatus pankade kriisimehhanismi kohta ja mitte liikmesriikidetasandil, nagu öeldud, vaid Euroopa Liidu tasandil. Teil on õigus seda teha, sest teiekontrollite konkurentsieeskirjade täitmist Euroopa Liidus ja teil on võimalik sellist algatustteha.

Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, daamid ja härrad!Ma arvan, et ei pea enam midagi ütlema konkurentsivõime pakti piinlikuvõitu ajaloo kohta.Üsna veider oli kuulda, et seda dokumenti ei ole olemas, kuigi seda jagati nõukogupeakontori koridorides Brüsselis. Nagu ma ütlesin juba Brüsselis – viis, kuidas nõukoguhoonetes reaalsust eitatakse, meenutab igati sotsialistlikku või kommunistlikku režiimitolle lõpupäevil.

Mina leian, et juba mitu kuud ei valitse Euroopas mitte üksnes rahakriis, vaid meie riikidevalitsuste võimetus võtta probleemi eest ühine vastutus ja järgida ühist strateegiat, misvõiks meid raskustest välja aidata.

Kui me muudame nüüd kriisimehhanismi alaliseks – ükskõik, kuidas me selle saavutame–, siis astume sammu edasi. Kui aga vaadata Kreekat, siis ma ütleksin, et me ilmselt petameennast, kui usume, et oleme kriisi kontrolli alla saanud. Samavõrd selge on Kreeka puhul,et ühekülgsed meetmed – keskendumine üksnes kokkuhoiumeetmetele ja kärbetele – eitoimi. See riik peab olema suuteline tegema ka investeeringuid. Kui selline riik nagu Kreekavähendab kulutusi nii järsult, peab ta teadma, kust tulevad tema tulud.

Ma olen pahane, kuna enne Euroopa Ülemkogu sellenädalast kohtumist ja oma avaldustes14 päeva pärast toimuva Ülemkogu kohtumise kohta ütleb Saksamaa, et ta ei ole valmisarutama Kreekaga seotud tingimusi ega vajalikke muudatusi. Ikka ja jälle tehakse samaviga: ühepoolsus ja ühe kindla meetodi nõudmine. Kui me tahame järgida kolleegVerhofstadti kirjeldatud mudelit ja otsuseid eelarvete tasakaalustamise konkreetsetemeetmete kohta, peab majandusliit olema tõeliselt solidaarne. Seega peaks Kreeka ootamameilt rohkem, kui me seni andnud oleme.

Olen täiesti nõus kolleeg Schulzi ja eelkõnelejaga ning tahaksin oma fraktsiooni kõigiliikmete nimel, kes selle teemaga on mitu kuud töötanud, kinnitada: ühenduse meetod onmidagi erilist. Meil on Brüsselis vaja tõelisi, arusaadavaid otsustusprotsesse, et kodanikudKreekast Taanini ning Saksamaal ja Hispaanias usaldaksid meid. Kui me tõepoolest loomeselle „kinnise klubi”, mida soovitatakse väikese arvu valitsusjuhtide koostatudkonkurentsivõime paktis, kaotame Euroopa Liidus arutelu usalduse üle. Selles tegelikultkriis seisnebki. Võin vaid loota, et me saame sellest rumalusest üle ja et ülemkogu kohtumiselilmutatakse rohkem mõistlikkust.

President Barroso, kuna te mainisite jätkusuutlikku majanduskasvu, lubage mul veel midagilisada. Ma ei saa aru, miks komisjoni energeetikavolinik leiab, et kaugeleulatuvadkliimakaitseeesmärgid tähendaksid Euroopa deindustrialiseerimist. Saksa keskkonnaministeroli 14 päeva tagasi Brüsselis, kus ta esitles uuringut, mille kohaselt oleks Euroopa Liidusvõimalik luua kuus miljonit töökoha, kui me seame 30% kliimaeesmärgi. See tähendakskijätkusuutlikku majanduskasvu. Härra Barroso, te peate volinik Oettingeri peatama.

Vicky Ford , fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja, kriisis tuleb mõnikord tegutsedakiiresti – ja on selge, et euroala ei ole kriisist üle saanud, – kuid seejuures tuleb tegutsedaka arukalt. Ühendkuningriik taastas turu usalduse reformidega, mille eesmärk oli saada


kulutused kontrolli alla ja vähendada riigivõlga. Samad meetmed kuuluvad nüüdkonkurentsivõime pakti peamiste ettepanekute hulka.

Euroopa Parlamendi menetlused ei võimalda tal teha kiireid otsuseid, kuidparlamendiliikmed on esitanud ettepanekuid, mida Euroopa Ülemkogu ehk kasulikukspeab. Mis puudutab Iirimaa intressimäära, siis need meist, kes on teisele riigile raha laenanud,väärivad intressimäära, mis kajastab riski, kuid me tahame ka oma raha tagasi. Ma olenteinud ettepaneku laenu ennetähtaegse tagastamise preemia kohta. Majanduse juhtimisepakett kohustab liikmesriike oma eelarvete osas läbipaistvamad olema. Teeksin ettepaneku,et sama peab olema tagatud maksumaksjate puhul, kes ELi eelarvesse oma panuse annavad.

Loodan, et vaatamata kriisile võtavad liikmesriikide valitsused Euroopa Parlamendi soovitusikuulda ja teevad konstruktiivselt koostööd.

Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud komisjonipresident! Mul oli hea meel kuulda, et te peate selles küsimuses tähtsaks sotsiaalset mõõdetja pooldate sotsiaalset tasakaalu. See on kindlasti vajalik. Mul pole mõtet korrata seda, midakolleegid on öelnud, sest ma olen paljus nendega täiesti nõus.

Olen väga skeptiline pakti suhtes, mille on esitanud kantsler Merkel ja president Sarkozy.Miks? Sest me tegelikult ei tea, miks nad selle esitasid. Kas see pakt osutub kasulikuks võimitte, on hoopis teine teema. Nad mõlemad on osavad strateegid. Ma ei saa uskuda nendeväidet, et asjad lihtsalt läksid nii. Samas usun, et nad mõtlevad seda, mis paktis kirjas on.See on küsimus, mille juurde ma tahaksin veel kord tagasi tulla. Minu arvates on tegemistväga tõsise küsimusega. Nad arvavad, et palkade indekseerimine on lahendus – mina ei oleselles nii kindel. Põhimõtteliselt võib pensioniea tõstmist kirjeldada ka pensionidevähendamisena. Võlgade vähendamine on äärmiselt raske. Isegi Saksamaa jaoks on seeväga keeruline. Ma kujutan ette, et Iirimaa ja Kreeka satuvad sellega seoses tohututesseraskustesse.

Ma olen natuke skeptiline ka selle suhtes, mida tahetakse pakutud lahendusega saavutada.Ma ootan selles küsimuses selgust. Euroopa Parlament toetab teid, kui te annate oma osa,edendades läbipaistvust ja tagades, et selliseid mänge ei mängita meie selja taga. Kui needinimesed tahavad teha sotsiaalvaldkonnas kärpeid, siis nad peavad selle selgelt välja ütlemaja mitte üritama lugematuid kõrvalteid pidi jõuda eesmärgini, mida ei toeta teie, härraBarroso, ja meie ammugi mitte.

Me oleme valmis teiega arutama Euroopa Liidu majanduse kooskõlastatud juhtimisttingimusel, et see juhtimine on oma nime väärt, teisisõnu, et see on ülesehituseltdemokraatlik ning et see aitab rajada jätkusuutlikku, sotsiaalselt vastutustundlikku Euroopariikide kogukonda. Samuti oleme valmis arutama asutamislepingu muudatusi, näiteksseoses sotsiaalse progressi sättega. Samas eeldame üksikasjalikumat ja varasemat teavitamistja konsulteerimist. Ainult nii saab Euroopa Parlament sellel protsessil silma peal hoida.Infosulu olukorras seda teha ei saa!

Nigel Farage, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja, mulle meeldis kuulata härraBarroso seisukohti maailmas toimuva kohta, kuigi tema avaldus kukkus välja ehkiroonilisemana kui see oli mõeldud.

Ta rääkis sündmustest Egiptuses ja mujal, öeldes, et on imetore, kui inimesed nõuavaddemokraatiat. Ma meenutaksin talle, et demokraatia on meetod, mille puhul inimesedvalivad kellegi end valitsema ja kui valitsejate tegevus neile ei meeldi, siis on võimalik neist


valitsejatest lahti saada ja valida kedagi teist. Iroonilisel kombel ütles ta järgmiseks, et seeon põhjus, miks meil eurokriisi tõttu tuleb Euroopas Liidus tugevdada ühenduse meetodit.

Neile, kes seda arutelu jälgivad – ja neid on aina rohkem –, ütlen teadmiseks, et ühendusemeetod tähendab õigusaktide salajast kavandamist bürokraatide poolt, keda ei ole valitud– selliste inimeste poolt nagu teie, härra Barroso. Ma tean, et Euroopa Parlament hääletasteie poolt, kuid te olite ainus kandidaat, keda meile välja pakuti. See ei ole demokraatia!

Niisiis ütleb härra Barroso, et demokraatia on hea, kuid et Euroopas meil demokraatiatolla ei saa. Seda kinnitas kolleeg Verhofstadt, kes on pärit Belgiast ja kes arvab, et kõikrahvusriigid tuleks kaotada. Paistab, et tema enda koduriik ehk kaobki lähiajal. Ta ütleb,et me tahame majandusliitu. Keegi ei ole selle poolt hääletanud. Kelleltki pole küsitudki,kas ta seda tahab. Tema võib-olla hääletab selle poolt, kuid Euroopa rahvad ei ole sellepoolt hääletanud.

Tegelikult tuleks reedel toimuval tippkohtumisel arutada Portugali küsimust. Pärast Kreekaja Iirimaa päästmist on üsna selge, et turgude sõnum on: „Number kolm, astuge ette, teieaeg on läbi”. Portugali võlakirjade intressimäär jõudis esmaspäeval 7,6%ni. Härra Barrosoteab seda isegi. Iirimaad tuli päästma hakata siis, kui intressimäär jõudis 7%ni. Aprillis tulebmeil restruktureerida Portugali tohutu võlg – veel 20 miljardit eurot. Meenutagem, etviimase kuue kuu jooksul on Euroopa Keskpank ostnud 80% Portugali võlast.

Me ei saa Euroopa Liiduna jätkata, ostes kokku omaenda võlgu. Kui me seda teeme, siis eisatu järgmisse võlakriisi mitte mõni riik, vaid Euroopa Keskpank ise.


Martin Schulz (S&D). – (DE) Aitäh, austatud juhataja. Härra Farage, mul on teile küsimus,ehkki ma eeldan, et te vastust ei tea. Te viitate pidevalt Belgiale kui olematule riigile. Teolete öelnud seda Herman Van Rompuyle ja nüüd mainisite midagi sarnast kolleegVerhofstadtile. Kas te teate, millistel alustel Belgia riik loodi?

Nigel Farage (EFD). – Austatud juhataja, mul on hea meel, et härra Schulz minult sedaküsis.

Probleem on selles, et kui moodustada kunstlik riik, milles elab rohkem kui ükskeelekogukond (nagu see ilmselgelt on Belgias), siis võib mõnda aega olla võimalik sedamoodustist koos hoida, kuid täiesti erinevate keelte ja kultuuride korral ei püsi see kauakoos – olgu tegemist Belgia, Jugoslaavia või Euroopa Liiduga. Kas pole nii, et põhjus, mikste Belgia pärast nii väga ärritute – ning miks härra Van Rompuy kohutavalt pahaseks saija miks härra Verhofstadtile see teema kunagi ei meeldi – , peitub selles, et see ongi tõsi,kolleeg Schulz? Belgia on kui kogu Euroopa Liidu mikrokosmos.

Martin Schulz (S&D). – (DE) Austatud juhataja, mul kulub vaid 30 sekundit. Ontähelepanuväärne, et end Ühendkuningriigi Iseseisvusparteiks nimetava erakonna esindajaei tea, et Belgia Kuningriik asutati Ühendkuningriigi ettepanekul.

Proinsias De Rossa (S&D). – (Sinise kaardi küsimus Nigel Farage’ile kodukorra artikli 149lõike 8 alusel) Austatud juhataja, ma loodan, et härra Farage’i ei solva Iiri Vabariigi kodanikuküsimus. Ma tahaksin temalt küsida, mis on Ühendkuningriigi aluseks? Minu arusaamistmööda koosneb see Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Kas see pole riikideliit, ja pealegi väga uhke liit?


Nigel Farage (EFD). – Austatud juhataja, see on hea küsimus. Härra Schulz, teil on täiestiõigus: Belgia oli Suurbritannia leiutis ja Suurbritannia viga. Me oleme aastate jooksul paljuvigu teinud. Me oleme mõned asjad teinud õigesti ja mõned valesti – nagu teiegi kodumaaSaksamaa. Te arvatavasti nõustute, et Saksamaa ajalugu pole olnud puhtamast puhtam.

Teil on täiesti õigus. Tegelikult ongi Ühendkuningriigi kooshoidmine olnud vägaproblemaatiline. Minu meelest läks Iirimaa oma teed 1921. aastal, kui kuulutati välja Iirimaaiseseisvus. Teil on õigus. Erinevaid kultuure on väga raske koos hoida. Ma arvan, etInglismaa, Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa liit toimib hetkel, sest selle aluseks on nõusolek.Kui seda nõusolekut poleks, siis nõuaksid inimesed rahvahääletusi ja need riigid võiksidüksteisest eralduda. Mina tahan aga öelda, et Euroopa Liidus ei anta kellelegi seda võimalust.

Corien Wortmann-Kool (PPE). – (NL) Austatud juhataja, nõukogu tahab suurematotsusekindlust, et meil oleks võimalik tugevdada konkurentsivõimet ja suurendadavastastikust lähenemist. See on muidugi ainult tervitatav. Ma tahaksin liitudaaustusavaldustega president Barrosole selle eest, et ta võttis väljakutse vastu ja tuli siia, etanda meile selgitusi konkurentsivõime pakti kohta, tehes seda nii, et isegi Martin Schulzon täna leebelt meelestatud. See on mainimist väärt. Te võtsite koos eesistuja Van Rompuygakinda üles.

Samas näib, et paktiga on mõnevõrra keeruline algust teha, kuna Euroopa Parlament peabtegelema suure õigusaktide paketiga. See on esimene kord, kui Euroopa Parlament etendaboma kaasseadusandja rolli majanduse juhtimise vallas. Seetõttu on väga oluline tegutsedakooskõlastatult, sest on tekkinud mõningad kattuvused. Kolleegid, me oleme esitanud2000 muudatusettepanekut ja peaaegu kõik küsimused, mida konkurentsivõime pakthõlmab, kajastuvad neis muudatusettepanekutes. Ka Euroopa Parlament soovib suurematotsusekindlust ja see teebki mulle muret. Kuidas me ühendame konkurentsivõime paktiELi 2020. aasta strateegiaga? Lisaks, president Barroso, kas te kavatsete aktiivselt kasutadameie algatusõigust, et luua seos konkurentsivõime pakti ja õigusaktide paketi vahel? Kuite seda ei tee, siis võtab Euroopa Parlament kaasseadusandjana kinda ise üles.

Elisa Ferreira (S&D). – (PT) Austatud juhataja, ma esindan riiki, mis on püsinud jubakaheksa sajandit ja mis siiski on selles globaliseerunud maailmas huvitatud tugeva EuroopaLiidu olemasolust, mis suudab Hiina, India ja Ameerika Ühendriikidega võrdsetel alustelsuhelda. Praegune kriis ei ole euroala toimimise kriis: see on – nagu keegi juba ütles –euroala olemuslik kriis. Põhjuseks on asjaolu, et ühisraha saab toimida ainult siis, kuitehakse usaldusväärset ja püsivat tööd euroala eri piirkondade lähendamiseksmajanduskasvu määrade, sissetulekute ja tööhõive vallas, s.t kui lähenemine on tegelik.Seni oleme tegelenud nominaalse lähenemise näitajatega, mis pole kaugeltki sama asi.

Seega peab Euroopa alustatu kindlasti lõpule viima. Et alustatu – nimelt ühisraha – lõpuleviia, peab Euroopa Liit looma tugeva stabiilsusfondi, mis võimaldab raskustes olevatelriikidel lähenemiseesmärkide poole liikuda intressimääradega, mis on vastuvõetavad, mittetakistavad, ning mis ei sunni neid loobuma lähenemiseks vajalikest strateegilistestinvesteeringutest, nii et neil oleks võimalik kasutada majanduskasvu selleks, et makstatagasi kriisi ajal laenatu.

Lugupeetud president, me vajame aktiivset komisjoni – komisjoni, mis osaleb sellestabiilsusfondi loomisel, ent ka eurovõlakirjades, ning mis võtab kuulda sõnumit (milleEuroopa Parlament on tänagi edastanud) omavahendite uue allika kohta, mis tugevdaksoluliselt eelarvet, sest see on selgelt ebapiisav. Me võtsime äsja vastu Anni Podimata raporti,milles ühemõtteliselt pooldatakse finantstehingute maksu kehtestamist. Et püsima jääda,


peab Euroopa Liit praegu kurssi muutma. Euroopa Liit vajab tugevat parlamenti, ent kakomisjoni, mis suudab tagajärgedele reageerimise asemel ennetavalt tegutseda – esitadaalgatusi, mida me kannatamatult ootame, nii et see eksperiment ei lõpeks läbikukkumisega,vaid kannaks vilja.

Sylvie Goulard (ALDE). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud komisjoni president javolinik! Siin on öeldud paljugi, millega ma olen nõus. Ma kasutaksin vaid kolme sõna.

Esimene sõna on „lugupidamine”: Euroopa Parlament ei määranud end ise majandusejuhtimise vallas kaasseadusandjaks. Selle otsustasid Lissaboni lepingus valitsused. Meie kuiraportööride arvates ei ole õige, et me saame juhtimispaketiga seotud olulistest aruteludestteada Google’i või ingliskeelse ajakirjanduse kaudu. Kõigepealt tahaksin ma paluda teilt,härra Barroso, ja ka Herman Van Rompuy kolleegidelt, kes on praegu siin saalis, et teaustaksite meid ja laseksite Euroopa Parlamendil oma tööd teha.

Teine sõna on „demokraatia”. Me pole alates 18. sajandist näinud, et demokraatlik süsteemeiraks võimude lahusust nii, nagu seda nüüd teeb Euroopa Ülemkogu. Võimude lahususekorral on olemas otsustajad ja kontrollijad. Mängides teiega kokku, härra Barroso, võtabEuroopa Ülemkogu nüüd endale õiguse nii otsustada kui ka kontrollida ehk sisuliselt mittemidagi teha.

Kolmas sõna on „tulemuslikkus”. Kui meie ettepanekute sisu edaspidigi lahjendatakse, siisjõuame madalaima ühisnimetajani – ja me teame, mis see on. See on Lissaboni strateegia!See on 10 aastat, mis meid kuhugi ei viinud.

Me teeme oma tööd. Euroopa Parlament nõuab lugupidamist ning kavatseb kaitstademokraatiat ja tulemuslikkust.

Miguel Portas (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja, kaks nädalat tagasi analüüsitirahvusvahelises ajakirjanduses teie avaldusi seoses võimalusega, et Portugal palub abiEuroopa finantsstabiilsusvahendist (EFSF). Neid avaldusi tõlgendati julgustusena seda teha.Kuna president Barroso on komisjonis kindlasti inimene, kes Portugali olukorda kõigeparemini mõistab, siis ma esitaksin talle kolm küsimust ja sooviksin saada kolm avameelsetvastust.

Esimene küsimus: mis kasu saab Portugal tuginemisest EFSFile ja RahvusvaheliseleValuutafondile selle praegusel kujul?

Teine küsimus: millised EFSFi muudatused on teie arvates hädavajalikud, et vältida Iirimaaltekkinud häbiväärse olukorra kordumist? Ma pean silmas takistavate intressimääradegalaenu, vähendatud palku ja jätkuvat maksudumpingut seoses suurettevõtetega.

Kolmas ja viimane küsimus: kuidas on teie arvates võimalik taastada usaldus, kui kõikrahapoliitilised otsused – viimased neist tegi Euroopa Keskpank – kahjustavad jätkuvaltkõige haavatavamaid riike, pannes panti nende majanduskasvu?

Jean-Paul Gauzès (PPE). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik ja kolleegid! Mulei jää üle muud kui nõustuda sellega, mida Sylvie Goulard äsja ütles põhiliste eeldustekohta, mis tähendavad seda, et kuigi me oleme täiesti teadlikud vajadusest tegutseda otsustelangetamisel tõhusalt ja kiiresti, on oluline kaasata Euroopa Parlament. Ainult nii on meiekaaskodanikel, kelle valitud esindajad me oleme, võimalik toimuvat mõista ja meil võimalikseda neile selgitada.


Ma tahaksin tõstatada ühe väga konkreetse küsimuse. Meid raputavad igapäevaseltfinantsturud, mis kujutavad üheaegselt kõike ja eimidagi ning mis kubiseb noortestinimestest, kes on vahetanud pikemalt mõtlemata Game Boy konsooli arvuti vastu, entkes ometi panevad enda ees värisema terved riigid. Turgude kontrolli alla saamiseks ei peafinantsturge likvideerima. Mina ei kuulu nende hulka, kes tahaksid turud kaotada. Kuidmida turud tahavad? Nad tahavad hoiduda riskidest, ja turu mängureeglite kohaseltsokutatakse risk edasi kellelegi teisele. See tähendab, et ükski turuosaline pole rahul, kuita peab liigselt riskeerima.

Kui me tahame finantsturge mõjutada, siis minu arvates peab Euroopa suutma kehtestadamõningad väga selged piirid ja mitte muutma ülepäeviti suunda ega paiskama väljalugematuid ideid, mida kunagi ellu ei viida.

Selle rahalise aspekti ohjamiseks – ja see on oluline meie liikmesriikide majanduslikustabiilsuse seisukohalt – peame suutma anda omapoolse tõuke: seadma selged eesmärgid,panema paika ühesed meetmed ja ilmutama sihikindlust majanduse hea kooskõlastamisetagamisel. See on teie roll, lugupeetud komisjoni president.

Proinsias De Rossa (S&D). – Austatud juhataja, majanduse juhtimise ja pangandusereguleerimise tahtlik vältimine nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil viis meid kriisi.Töökohtade, majanduskasvu puudumise, kaotatud pensionide jms seoses tunnetavad sedakriisi kõik. Seetõttu, president Barroso ja volinik Olli Rehn, ei pea te mind veenma, etmajanduse juhtimine on vajalik, et see peab olema tugev ning et kõik liikmesriigid ja eritieuroala liikmesriigid peavad selle omaks võtma. Kuid me peame veenma eurooplasi, et seeon vajalik. Selleks peame tagama, et meie tegevus on õiguspärane. Õiguspärasuse tagamisekspeame lükkama tagasi kõik ettepanekuid, mis ei põhine aluslepingutel ja ühenduse meetodil.

Seda ideed ei võeta vastu, kui inimesed tunnetavad, et see on ühe, kahe, kolme, nelja võiviie majanduslikult tugeva riigi huvides. Tegelikkus on selline. Seega on liidu tuleviku jaoksväga tähtis, et Euroopa üldsus toetaks seda, milles lepitakse kokku ülemkogu mitteametlikulkohtumisel 11. märtsil, ja seda, milles lepitakse kokku märtsi lõpus.

Iirimaal äsja valitud valitsusel on tugev mandaat. Tsiteerin programmi, milles hiljuti kokkulepiti: „Me peame riigi maksejõuetuse äärelt tagasi tooma [...] ELi ja IMFi toetusprogrammiabil ei ole seni suudetud taastada usaldust Iirimaa majanduse suhtes [...] see peegeldabebakindlust päästepaketi taskukohasuse suhtes [...].”

Kui lubate, siis ma lõpetaksin selle olulise järeldusega. Programmi ebaõnnestuminesuurendab euroala laiemat ebastabiilsust.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

Sharon Bowles (ALDE). – Austatud juhataja, igal nädalal on ajakirjandus täis uudiseiduute või muudetud ettepanekute kohta, mille on teinud mõni riik, Euroopa Ülemkogu võiEuroopa Komisjoni president. Ma kiidan Euroopa Keskpanga presidenti, kes ontähelepanelikult jälginud Euroopa Parlamendi arutelusid ja raporteid ning tunnustab meietegevussuunda ja otsusekindlust.

Konkurentsivõime pakt ja selle areng on asjakohane näide. Meie muudatusettepanekutesmajanduse juhtimise paketi kohta on juba rikkalikult ideid; seega ei ole meil kuigi keerulineliikuda kaasotsustamismenetlusse, et ühendada Euroopa Parlamendis ja nõukogus esitatudseisukohtade tulemused.


Samas ei tohiks me ühtselt turult ainult rosinaid välja noppida ega seda jätkuvalt valestikäsitada. Ühtne turg ei tähenda kindlust, mille sees on võrdne mänguruum. Selle eesmärkon rahvusvaheline konkurentsivõime, mille suur ühtne turg saab tekitada, ning seega onsee tihedalt seotud majanduse juhtimise selle aspektiga, mis puudutab majanduse elavdamist.

Me vajame ka püsivat finantsstabiilsuse mehhanismi, mis suudab aja jooksul vastavaltjuhtimisele ja prioriteetidele areneda. Saksa rahvale, keda „rahasiirdeliidu” idee panebjudisema, ütleksin: „Vaadake, mis kaasneb teie enda valitsuse nõudmistega – pankaderekapitaliseerimine ja riigivõla ülesostmine järelturul”. Saksamaa pankadel kulub kümmeaastat, et tulla toime kriisi tõttu langenud väärtusega varadega; nende hulka kuulub kariigivõlg. Saksamaa pangad ei suuda tulevikus täita uusi rahvusvahelisi reegleid pankadekapitali kohta – seega on siirded ka teie puhul asjakohased. Seetõttu on teil seda mehhanismivaja – nagu kogu euroalal.

Mis puudutab intressimäärasid, siis tuleb leida tasakaal jätkusuutlikkuse ja moraaliriskivahel.


Diogo Feio (PPE). – (PT) Austatud juhataja, rasked ajad nõuavad julgeid poliitilisi otsuseid.Just sellepärast me oma tööd teemegi ja seetõttu tahaksin ma tunnustada ka presidentBarrosot nende mõtete eest, millest ta meile siin rääkis. Euroopa Parlament on jubaväljendanud selgeid seisukohti mitmes raportis, mis käsitlevad eurot, stabiilsuse vajadustja majanduskasvu probleemi. Me ei saa probleemile läheneda ainult ühest küljest.

Näiteks eeldab kriisist väljumine seda, et alalise fondi rakendamisel võetakse arvessekonkreetset olukorda neis liikmesriikides, kes maksavad oma riigivõlalt aina kõrgemaidintresse. On vaja poliitikat, mis on suunatud ka konkurentsivõimele, paremale krediidile,maksupoliitikale, mis aitab meelitada ligi investoreid – sisuliselt kõigele, mis on seotudjõukuse loomisega. See on ka põhjus, miks me vajame aktiivsemat tegutsemist EuroopaLiidu institutsioonidelt. Euroopa Parlamendi seisukohad on selgelt välja toodud ja mitteajakirjanduse vahendusel. Praegu ei ole aeg teha ideoloogilisi otsuseid, vaid mõeldaavalikkusele. Nad ootavad meilt mõistlikke ja kiireid otsuseid.

Jacek Saryusz-Wolski (PPE). – Austatud juhataja, meil ei ole tegemist mitte euroalakriisiga, vaid riigi rahanduse kriisiga mõnes liikmesriigis, mis juhtuvad olema euroalaliikmed. Sama küsimus puudutab näiteks ka Ungarit. Miks korraldatakse sel juhul ainulteuroala 17 riigipea kohtumine ja teised jäetakse kutsumata? Milleks luua põhjendamatuideraldusjooni, mille me kuus aastat tagasi laienemise kaudu kaotasime, ja milleks tekitadakahekiiruseline liit?

President Barroso, teie juhitav komisjon valvab asutamislepingu täitmise järele. Milliselasutamislepingu sättel see kõrvalejätmine põhineb? Miks jäetakse kõrvale need, kes soovivadja suudavad osaleda? Miks me ei kohaldada artikleid 5 ja 121, et süvendada maksu- jasotsiaalpoliitikat? Miks me ei rakenda asutamislepingu alusel tõhusamat koostööd, andeskeskse rolli Euroopa Komisjonile?

Nii nagu ühtne turg hõlmab 27 liikmesriiki, puudutab ka konkurentsivõime probleem 27liikmesriiki. Nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjon peaksid juhtima ELi 27 liikmesriikija mitte toimima valitud liikmesriikide rühma sekretariaadina.


Roberto Gualtieri (S&D). – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad! Eile õhtul võttispõhiseaduskomisjon suure häälteenamusega vastu Euroopa Parlamendi arvamuselepingumuudatuse kohta, millega luuakse stabiilsusmehhanism.

Dokumendis tehakse ettepanek muuta Lissaboni lepingut, sätestades menetluse, mis kaitsebfondi valitsustevahelist olemust ja ühtlasi põhjendab eeskirja lisamist lepingule. Samutisisaldab see mõningaid konkreetseid ettepanekuid mehhanismi toimimise kohta, milleeesmärk on viia see kooskõlla ülesannetega, mis lepingust Euroopa institutsioonideletulenevad, ning vajadusega tagada tõeline majanduse juhtimine, mis lihtsalt ei toimiks, kuisee oleks valitsustevaheline.

Kui korrata metafoori, mida teie, komisjoni president, viimase arutelu ajal kasutasite, siisEuroopa Parlament teeb ettepaneku panna see valitsustevaheline vagun Euroopa Liiduveduri taha ja anda komisjonile vedurijuhi roll.

Kuidas komisjon Euroopa Parlamendi ettepanekutesse suhtub? Kas komisjon on valmisaitama neid lähipäevil peetavatel läbirääkimistel läbi suruda?


Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Austatud juhataja, minu kodumaa Iirimaa on väikeavatud majandusega riik, kus ülisuur tähtsus on välismaistel otseinvesteeringutel. 12,5%-lineettevõtete tulumaksu määr on hädavajalik, et toetada meie majanduse taastumist, säilitadameie elanike töökohti ja saavutada tööhõive kasv. Tänu madala maksumäära kehtestamiseletegutseb minu kodumaal kaheksa maailma suurimat tipptehnoloogia ettevõtet. Igasugunesamm ettevõtete tulumaksu määra lähendamise või ühtlustamise suunas Euroopa Liiduskahjustaks märgatavalt Iirimaa suutlikkust kaasata välismaiseid otseinvesteeringuid jaseega meie majanduse taastumist.

Oluline on meeles pidada, et Iirimaa – nagu ka teised väiksemad riigid – on geograafiliseltja ajalooliselt Euroopa ääreala ja et madal maksumäär on vahend, mis aitab korvata äärealaksolemisest tulenevaid majanduslikke piiranguid. Ma tahaksin esitada küsimuse komisjonipresidendile. Kas ta võib kinnitada, et vastavalt Lissaboni lepingule on maksustamineliikmesriikide pädevuses?

Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja, seoses rahvusvahelise naistepäevatähistamisega laususid täna kõik kauneid sõnu naiste õiguste kohta. Nüüd aga, mil meräägime majandus- ja finantsküsimustest, on ülekaalus finantshuvid, mis on seotud nnmajanduse juhtimisega, koos nõudmisega karmistada stabiilsuse ja kasvu paktikriteeriumide, võtmata hetkekski arvesse iga riigi eripärasid, suuri majanduslikke erinevusi,sotsiaalset ebavõrdsust, tööpuudust ja vaesust.

Järelikult muutuvad sellise konkurentsivõime pakti tulemusena kõik olemasolevadsotsiaalsed probleemid veelgi teravamaks. Tulemuseks on ka töötajate, naiste ja noortemeeleavaldused, mis on Portugalis juba eelseisvateks nädalavahetusteks kavandatud,eelkõige Portugali töötajate ametiühingute keskliidu meeleavaldus Lissabonis 19. märtsil.See annab lootust, et me saavutame vajalikud muudatused.

Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Austatud juhataja, ma tahaksin kõigepealt asepresidentVerheugenile meenutada, et Euroopa Liidu loomise aluseks oli kokkulepe sõltumatutesuveräänsete riikide vahel, kes vabatahtlikult otsustasid loovutada osa oma volitustestuuele institutsioonile – Euroopa Liidule –, mille nad ühiselt lõid selleks, et ühiselt jakooskõlastatult hallata teatavaid suveräänsetele riikidele kuuluvaid volitusi. Seega, kui


Euroopa riigid otsustavad majanduse ühise juhtimise kasuks Euroopa Liidu õigusaktideraames, siis peab see olema nende vabatahtlik otsus, mitte Brüsseli käsk.

Kui me räägime paktist, s.t suveräänsete riikide vahelisest lepingust, mis puudutab edasistkoostööd Euroopa Liidu egiidi all, on kõik korras. Kui küsimus on tihedamas koostöösmajanduse juhtimise vallas, siis kahtlemata peaksid seda koostööd ennekõike tegemaeuroala riigid, kes on võtnud kasutusele ühisraha.

Armsad sõbrad, ärgem loogem siiski asjatuid illusioone. Majandus- ja maksuseadused onriigiti erinevad, mistõttu see protsess saab olema väga keeruline. ..


Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Suur tänu, eriti selle eest, et olite õiglaneja kõnelejate nimekirja eelnevalt ette lugesite. Lisaks ühtsele pensionieale nõutakse rahaliitupuudutavates ettepanekutes ka käibemaksumäärade ja palgapoliitika ühtlustamist. See onveel üks samm lähemale majanduse juhtimisele ja kujutab endast tõsist sekkumistliikmesriikide iseseisvasse maksupoliitikasse. Selle muudab hullemaks asjaolu, et EuroopaParlamendil pole nendes küsimustes midagi öelda ja et Lissaboni lepingu artikkel 136 võibkäiku minna. Tõenäoliselt õnnestub Merkelil ja Sarkozyl oma ettepanekud läbi surudavaatamata teiste euroala riikide vastuseisule.

Mis puudutab päästepaketi tugevdamist, siis on ilmselge, et spekulantidel on ka edaspidivõimalik avaldada survet raskustes olevatele euroala riikidele, kandmata mingit sellesttulenevat riski. Niipea, kui tekib kriis, kasutatakse päästepaketti. Kasumid erastatakse,kahjud kannab aga kogu euroala avalikkus. President Barroso, te ütlesite, et majanduskasvutuleb õiglasemalt jaotada. Ma tahaksin teil küsida järgmist: kuidas on lugufinantskohustustega? Päästepaketi tulemusena jaotatakse koorem veelgi ebaõiglasemalt.Lisaks tekitab see sotsiaalseid probleeme ja seab netorahastajate heaolu hoolimatult ohtu.

José Manuel Barroso , komisjoni president. – (PT) Austatud juhataja, siin esitati mõnedkonkreetsed küsimused Portugali kohta, millele ma vastan. See, kas Portugal peaks kasutamaEuroopa finantsstabiilsusvahendit (EFSF) või mitte, on Portugali valitsuse otsustada. Seeon Portugali riigi otsus, kuna see on seotud riigivõlaga. Muidugi võin ma öelda teile seda,et EFSFi ja Rahvusvahelise Valuutafondi abile tuginemine peaks olema viimane abinõu –ultima ratio. On selge, et kui riik saab vältida selle mehhanismi kasutamist, siis peakski taseda vältima, sest niisugusel abil on oma hind – ja mitte ainult maine mõttes. Niisiis, kuiriik saab ise hakkama, tuleks neid võimalusi vältida. Samas kordaksin, et päästefondikasutamine või vähemalt selle rakendamise taotlemine on riigi valitsuse otsustada.

Teiseks, mis puudutab seda, millisena mina tahaksin EFSFi näha, siis küsimus ei olemeeldimises, vaid poliitikas: komisjon teeb liikmesriikidega, eriti euroala liikmesriikidega,aktiivselt koostööd EFSFi laenamissuutlikkuse suurendamiseks, et laiendada EFSFitegevusulatust ja suurendada ka selle paindlikkust. Mõned küsimused on turgude seisukohaltväga tundlikud, mistõttu mulle tundub, et poleks mõistlik rääkida kavatsustest, mis ei oleveel kindlad, kuid euroalaga seoses töö käib. Lisaks, nagu te teate, on komisjon omaiga-aastases majanduskasvu analüüsis esitanud selge ettepaneku EFSFi tugevdamiseks jaselle tegevuse laiendamiseks.

Seoses sellega, kas seda poliitikat tuleks või saaks muuta, ütlen teile, et kõige haavatavamateriikide puhul seda muuta ei saa. Nii suure avaliku või erasektori võlaga riikidest oleks praegutäiesti vastutustundetu vähendada oma jõupingutusi eelarve tasakaalustamisel jastruktuurireformide elluviimisel. Kui riigil on nii suur võlg, siis tuleb lasta taastuda turgude


usaldusel, sest vastasel juhul muutub riigi majanduslik olukord talumatuks. Seega, kui metahame aidata riike, mis on praegu kõige haavatavamad, ei tohi me pakkuda neile miraaževõi midagi ebarealistlikku. Vastupidi, me peame toetama kõiki mõistlikke pingutusi, midanad eelarve tasakaalustamiseks ja struktuurireformide elluviimiseks teevad. See on ainusviis tagada turgude usaldus. Loomulikult ei puuduta see ainult üksikuid riike: see peabolema kogu euroala ühine pingutus. Nii me praegu tegutsemegi, kusjuures eri osapooltepanused on muidugi erinevad.

Ma võin teile kinnitada, et komisjon on teinud kõik endast oleneva, et me oleksimeotsusekindlamad. Siiski, nagu austatud parlamendiliikmed teavad, esitab komisjon ainultettepanekuid, kuid otsuse teevad lõpuks liikmesriigid, eelkõige euroala liikmesriigid ja eritiküsimustes, mis kuuluvad rangelt liikmesriikide pädevusse, näiteks küsimustes, mis ei oleette nähtud asutamislepingus, milleks on ka EFSF.

, komisjoni president. – (FR) Igal juhul tahaksin kogu Euroopa Parlamendile öelda, et kui maõigesti aru sain, siis suur osa kriitilistest märkustest, mida ma täna siin kuulsin – ehkkisuurem osa teist toetas komisjoni üldist lähenemisviisi –, olid suunatud konkreetsetelevalitsustele või konkreetsetele liikmesriikidele. Mina ei saa nende eest rääkida.

Küll aga saan ma öelda, et komisjon on esitanud ettepanekute paketi majanduse juhtimisekohta. Kompasime liikmesriikide valitsuste otsusekindlust viimse piirini. Isegi juhtimispaketipuhul, mille me koos kolleeg Rehniga esitasime, ei olnud liikmesriigid valmis aktsepteerimaesialgseid eesmärke. See on fakt. Me esitasime õigusaktide ettepanekud.

Seejärel tekkis uus idee, nimelt konkurentsivõime pakt, mida me püüame – ma tahansiinkohal olla väga selgesõnaline ja väljendada oma lugupidamist Euroopa Parlamendisuhtes – võimalikult hästi sobitada ühenduse meetodiga.

Ma olen teile täiesti läbipaistvalt aru andnud komisjoni jõupingutustest, mille eesmärk onmuuta see idee konkurentsivõime mõju kohta kasulikuks ja luua lisaväärtust kas seosesmajanduskasvu ja tööhõivega – mis on jätkuvalt komisjoni prioriteedid, nagu ma jubaütlesin, – või isegi selleks, et tugevdada juhtimissüsteemi. Muidugi ei vaja komisjonmeeldetuletust, et ta peab valvama asutamislepingu täitmise järele. Me oleme seda alatiteinud, olgu siis siseturuga, konkurentsiga või mittediskrimineerimisega seotud küsimustes.Võin teile veel kord kinnitada, et komisjon ei kõhkle kasutamast kõiki tema käsutusesolevaid vahendeid, kui me leiame, et mõni asutamislepingu põhimõte või eeskiri satub kasEuroopa Ülemkogu või mis tahes muu institutsiooni otsuse tulemusena ohtu.

Töö, mida me teeme, on seega pikaajaline. Muidugi on see ka tõsine töö, mida me teemevastutustundlikult. Nagu te teate, on meil praegu väga keeruline aeg, mil valitsused vaatavadhommikuti esimese asjana seda, kui suureks on paisunud riigivõlg.

See, mida me ütleme, on niisiis oluline. Lootused, mida me tekitame, on olulised. Seetõttupeab komisjon oma ettepanekute tegemisel olema otsusekindel, ent samas kavastutustundlik ning teadma, et neid ettepanekuid on võimalik ellu viia ja tegemist ei olepelgalt reklaamitrikiga, millele järgneb pettumus. Pettumus on see, mida ma tahan vältidaja mida komisjon peab vältima. Me peame vältima pettumust või lausa lõhestumist niieuroala piires kui ka kogu Euroopa Liidus.

Seetõttu võin kinnitada, et komisjon peab silmas kaugelevaatavaid eesmärke. Praegu räägibkomisjon kõikidele valitsustele, et Euroopa Parlament tuleb konkurentsivõime pakti kaasata.Komisjon räägib valitsustele, et talle peab konkurentsivõime pakti puhul jääma keskneroll – mitte institutsioonilise lojaalsuse või egoismi tõttu, vaid kuna ma kahtlemata usun,


et komisjon ja ühenduse meetod annavad garantii, et euroala ja ülejäänud Euroopa Liiduvahel ei teki lõhet. See garantii on vajalik, et vältida rünnakuid ühtse turu terviklikkuseleja et kahtluse alla ei seataks teisi mehhanisme, näiteks stabiilsuse ja kasvu pakti. See garantiion vajalik ka selleks, et Euroopa Liidus valitseks edaspidigi euroopalik solidaarsus.

Niisiis, ma vastasin väga siiralt ja avameelselt. Komisjon teeb oma tööd äärmiselt läbipaistvaltja muidugi konstruktiivselt, püüdes hoida alal ideed, mis – erinevalt mõningateparlamendiliikmete öeldust – võiks anda lisaväärtust meie pingutustele juhtimise vallas,kui seda hästi esitatakse ja ühenduse meetodi kohaselt ellu viiakse. Jõupingutused, midameie liikmesriikide valitsused on hoogustanud ja mille eesmärk on tagada majanduspoliitikakooskõlastamine, on alati olnud osa Euroopa Komisjoni ja enamiku Euroopa Parlamendiliikmete üldisest lähenemisviisist.

See annab meile võimaluse. Kui riigipead ja valitsusjuhid on nüüd valmis osalemamajanduspoliitika kooskõlastamises, isegi teatavates valdkondades, mis seni loeti kuuluvatüksnes liikmesriikide pädevusse, siis minu arvates tuleks seda tervitada, kuivõrd see aitabtugevdada majanduskasvu ja tööhõivet ning on kooskõlas ühenduse juhtimissüsteemiga.See kõik ongi kaalul.

Ma leian, et sellest seisukohast on arutelu olnud väga kasulik. Lisaks usun, et EuroopaParlamendi sõnum on jõudnud Euroopa Ülemkoguni. President Buzek edastas selle siis,kui ta viimati Euroopa Ülemkogu kohtumisel osales. Arvan, et olulistes küsimustes kaitsevadnii komisjon kui ka Euroopa Parlament kindlalt ühenduse meetodit, olles veendunud, etsee on ainus viis, kuidas Euroopa Liit saavutab euroala, stabiilsuse ning kogu liidumajanduskasvu ja tööhõivega seoses seatud eesmärgid.

ISTUNGI JUHATAJA: RODI KRATSA-TSAGAROPOULOUasepresident



João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Draama, mis meie silme ees taas avanes, onmuutumas häirivalt korduvaks ja paljastab Euroopa Liidu olemuse – selle, kes lõpuksmääravad reeglid, ja milliste huvirühmade nimel seda tehakse. Nagu tavaliselt, ei puuduselles draamas peategelased, teisejärgulised tegelased ja pelgalt statistid. Nnkonkurentsivõime pakt, mille koostasid Saksamaa ja Prantsusmaa, on põlastusväärnepettus, mis surutakse peale kõigile teistele euroala riikidele. Pakti, mille olemasolu selleloojad algselt eitasid, esitleb ja toetab nüüd Euroopa Parlamendis Euroopa Komisjonipresident Barroso. Mõni nädal varem kritiseeris president Barroso kantsler Merkelitsoovimatuse eest tunnustada komisjoni rolli. Nüüd on siis selge, mis on komisjoni ja temapresidendi roll. Nimetatud pakt, mida president Barroso sõnul ei tohi eraldada tööhõiveja majanduskasvu eesmärgist, on tõeline revanšistlik ristisõda töö- ja sotsiaalsete õigustevastu, millega rünnatakse palku, tõstetakse pensioniiga, püütakse hävitadakollektiivläbirääkimised ja vähendada sotsiaalseid õigusi. See on ka katse mõista sellisedriigid nagu Portugal koloniaalstiilis majanduslikku sõltuvusse.

14. Türgi 2010. aasta eduaruanne (arutelu)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused Türgi 2010.aasta eduaruande kohta.


Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – (HU) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Kõigepealt tahaksinväljendada oma rõõmu selle üle, et olete laienemise teemal nii suurt huvi üles näidanud.Kuigi nii liikmesriigid kui kandidaatriigid peavad tulema toime märkimisväärsetekatsumustega, peab laienemisprotsess lähtuvalt riikide saavutatud tulemustest minu arvatespidevalt ja järjekindlalt edasi minema. Selleks peavad mõlemad pooled jätkuvatpühendumust üles näitama. Euroopa Parlamendi tegevust tundes on selge, et parlamenton foorum, mille kõik osalejad teavad, kui tähtsad on meie suhted Türgiga.

Türgiga on meil pikaajalised suhted, mille on muutnud veelgi tihedamaks kandidaatriigistaatus. Samal ajal on Türgi ka oluline piirkondlik jõud, mis täidab tähtsat rolli paljudesolulistes valdkondades nagu energiajulgeolek ja piirkondlik julgeolek ning tsivilisatsioonidevahelise dialoogi edendamine. Samal ajal tõstavad meie vahetus naabruses aset leidvadehmatavad rahvusvahelised sündmused Türgi tähtsust nimetatud valdkondades veelgienam. Ühinemisläbirääkimised selle riigiga jätkuvad kooskõlas Euroopa Ülemkogu janõukogu asjakohaste järelduste ja läbirääkimisraamistikuga. Vaatamata läbirääkimistele,mis on juba üksikasjalikud ja muutuvad ka aina keerulisemaks, on eesistujariik Ungarivõtnud kindlalt ülesandeks saavutada edu kõikides peatükkides, kus vähegi võimalik. Tööläheb edasi ka praegu ning hetkel keskendutakse peamiselt kaheksandale peatükile, miskäsitleb konkurentsipoliitikat.

Olen veendunud, et meie Türgi partnerid jätkavad oma jõupingutusi ning me jõuame peagitulemusteni. Eelmise aasta detsembris vastuvõetud järeldustes tunnustas nõukogu Türgijärjekindlat pühendumust läbirääkimisprotsessile ja toetas riigi poliitilist programmi.Põhiseadusreformi pakett, mille Türgi 2010. aastal vastu võttis, esindab järjekordset olulistsammu õiges suunas, sest see hõlmab ühinemispartnerluse mitmeid prioriteeteõigusemõistmise, põhiõiguste ja avaliku halduse valdkonnas. Kõige olulisem ülesannepraegu on tagada reformide elluviimine kooskõlas Euroopa Liidu normidega jakonsultatsioonide abil, mis hõlmavad võimalikult palju osalejaid, st kõiki parteisid jakodanikuühiskonna organisatsioone.

On selge, et poliitiliste kriteeriumide kallal edasitöötamine on väga tähtis. Paljudesvaldkondades on edaspidi vaja teha tõsiseid jõupingutusi, nagu on rõhutatud nõukogu 14.detsembri 2010. aasta järeldustes, Euroopa Parlamendi resolutsiooni projektis ja komisjoni2010. aasta eduaruandes.

Lubage mul mõned neist valdkondadest esile tuua. Türgi peab parandama veelgi põhiõigusteja -vabaduste, eeskätt sõnavabaduse ja usuvabaduse austamist nii õigusaktides kui tegelikuselus. Lisapingutusi tuleb teha ka Kopenhaageni kriteeriumide täielikuks järgimiseks, muuhulgas omandiõiguse, ametiühingute õiguste, vähemuste õiguste, naiste ja laste õiguste,diskrimineerimise vastase võitluse, soolise võrdõiguslikkuse ning piinamise ja ebainimlikukohtlemise vastase võitluse valdkonnas.

Sõnavabadusega seoses kuuluvad muret tekitavate aspektide hulka ajakirjandusvabadusepiiramine, ajakirjanike õiguste ebapiisav kaitse, sage ja laiaulatuslik veebilehtede keelamine,millele on tähelepanu juhitud ka Euroopa Parlamendi resolutsiooni projektis. Lubage mulsiinkohal osutada viimase paari päeva sündmustele. 3. märtsil arreteeris Türgi politseihulga ajakirjanikke. Peame seda juhtumit väga tõsiselt jälgima ning me peame Türgiametiasutustele pidevalt meelde tuletama, kui oluline on vabadused järjekindlalt maksmapanna.

Usuvabaduse osas peab Türgi looma selle rakendamiseks nii õiguslikud kui praktilisedtingimused. Euroopa normidega kooskõlas oleva usulise pluralismi tagamiseks on vaja


laiahaardelist õiguslikku lahendust. Samuti valmistavad eesistujariigile muret paljud uuedteated piinamiste ja ebainimliku kohtlemise kohta, ning eriti väljaspool ametlikkukinnipidamiskeskust toimuva väärkohtlemise kohta. Inimõiguste rikkumise ärahoidmisekstuleb jälgida 2007. aastal muudetud politsei tegevuse ja volituste ulatust käsitleva õigusaktiranget rakendamist. Nagu Euroopa Parlamendi resolutsiooni projektis on rõhutatud,esindab ÜRO piinamisvastase konventsiooni fakultatiivse protokolli kinnitamine jakaristamatuse vastane võitlus selles osas olulist sammu.

Türgi-kurdi suhete ja kagupiirkonna küsimuses toob demokraatliku avanemise protsessielluviimine ja jätkumine loodetavasti varsti oodatud tulemusi ning toob viimaks kaasaselle piirkonna majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu. Lubage mul meelde tuletadaka seda, et nõukogu mõistab jõuliselt hukka Türgi territooriumil toimepandudterrorismiaktid. Rõhutada tuleb ka seda, et Kurdistani Töölispartei kuulub endiselt ELiterrorirühmituste nimekirja.

ELi ja Türgi suhetest kõneldes pean sügava kahetsusega märkima, et vaatamata korduvatelepöördumistele Türgi poole, keeldub viimane ikka täitmast oma kohustusi rakendadatäielikult ja mittediskrimineerival viisil assotsieerimislepingu lisaprotokolli. See on keskneprobleem ning seepärast säilitab nõukogu oma 2006. aasta meetmed, millel teisest küljeston teatavasti selge mõju ühinemisläbirääkimiste käigule, nagu me kõik teame.

Nõukogu jälgib jätkuvalt saavutatud edusamme ja vaatab need läbi. Samamoodi ei oletoimunud mingit edasiminekut Küprose ja Türgi vaheliste suhete normaliseerumise osas.Nõukogu ootab, et Türgi toetaks aktiivselt ka ÜRO egiidi all toimuvaid läbirääkimisi, milleeesmärk on vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohastele resolutsioonidele ning ELialuspõhimõtetele jõuda Küprose küsimuses õiglase, kõikehõlmava ja teostatava lahenduseni.Türgi pühendumus ja panus on niisuguse kõikehõlmava lahenduse puhul tõesti oluline.

Tahaksin rõhutada ka seda, et Türgi peab võtma selgesõnalise kohustuse arendadaheanaaberlikke suhteid ja vaidluste rahumeelset lahendamist. Türgi on üks peamine ELisaabuvate ebaseaduslike sisserändajate päritolu-ja transiidiriike ning seepärast tunnemeheameelt asjaolu üle, et tagasivõtulepingu üle peetavad läbirääkimised ELi ja Türgi vahelon lõpule viidud. Nõukogu ootab huviga lepingu võimalikult kiiret allkirjastamist ja edukatrakendamist. Teame hästi, et viimasel justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel leidissee aset ning me ootame nüüd, et Türgi lepingule alla kirjutaks. Kuni see juhtub, rõhutabnõukogu veel kord kohustust rakendada täiel määral ja nõuetekohaselt olemasolevaidkahepoolseid tagasivõtulepinguid.

ELi ja Türgi vahelise tolliliiduga seoses tahaksin märkida, et Türgil on aeg täita mitmeidkohustusi, millega ta seni ei ole tegelenud. Need hõlmavad tehnilisi ja haldustõkkedkaubandusele, registreerimiseeskirju, impordilitsentse, riigiabi, intellektuaalomandiõigustemaksmapanekut ja diskrimineerivaid tavasid ja sätteid. Need on kõik kiiresti lahendustvajavad probleemid. Samuti peab Türgi kõrvaldama kõik piirangud, mis mõjutavadkaubandust ja transporti ELi liikmesriikide ja Türgi vahel. Tänan teid kannatlikkuse eest javastan rõõmuga küsimustele.

Štefan Füle, komisjoni liige . – Lugupeetud juhataja! Tahaksin tänada Euroopa Parlamentining eeskätt Ria Oomen-Ruijtenit Türgit käsitleva raporti eest. Praegune arutelu ja teieresolutsioon tuleb ELi-Türgi suhete jaoks olulisel ajal ning resolutsiooni projektis onrõhutatud mitmeid komisjoni jaoks väga olulisi probleeme.


Komisjon on jätkuvalt pühendunud Türgi ühinemisprotsessile. Laienemisprotsess soodustabriigi poliitilist ja majanduslikku reformimist. ELi ja Türgi vahelised suhted on tugevad.Türgi vajab Euroopa Liitu ja Euroopa Liit vajab Türgit – see tasakaal ei ole muutunud.Euroopa Liit on ja jääb Türgi jaoks oluliseks partneriks.

Suhted tuginevad sügavatele majandussidemetele: 40% Türgi väliskaubandusest tuleb ELija 80% välismaistest otseinvesteeringutest Türgisse pärineb EList. Tehnosiirdega, Türgikaasamisega ELi haridus- ja uurimisprogrammidesse ning ühinemiseelse finantstoetuseabil aitab Euroopa Liit tulemuslikult kaasa Türgi moderniseerimisele.

Samal aja on ühinemisläbirääkimised aeglustunud. Ka läbirääkimispeatükid, mida Türgivõib püüda praegustes tingimustes avada, nõuavad märkimisväärseid reforme ja parandusi.Selle taustal tunnen veelgi suuremat heameelt hiljutiste edusammude üle, eeskättkonkurentsipeatüki osas. Juhul kui Türgi täidab viimased järelejäänud tingimused, saameselle peatüki kindlasti õige pea avada.

Loomulikult mõjutab läbirääkimisi Küprose probleem. Rõõmustavad sammud Ankaralepingu lisaprotokollide rakendamises või lahenduse saavutamiseks peetavatesläbirääkimistes mõjutaksid ühinemisläbirääkimisi positiivselt.

Lubage mul käsitleda nüüd Türgi reforme. Tunnen heameelt möödunud aastapõhiseadusreformi ning sellele järgnenud õigusaktide muutmise üle, mis on samm õigessuunas. Õigustiku kordasaamine on oluline. Sellegipoolest tagab ainult uute õigusaktideobjektiivne ja erapooletu kohaldamine põhiseadusreformide edu. Türgi peaks põhiseadusereformimist jätkama. Protsess peaks olema võimalikult kaasav ja läbipaistev ning hõlmamaeri parteide, kodanikuühiskonna, vabaühenduste ja avalikkuse aktiivset osalemist.

Komisjon jälgib murega hiljutist ajakirjanike vastast tegevust. Ajakirjanduse sõltumatusja vabadus on demokraatia jaoks ülimalt oluline. Oma 2010. aasta eduaruandes on komisjontoonud juba esile, kui palju on algatatud kohtuasju ajakirjanike vastu ning liigse surve,mida avaldatakse meediale. See õõnestab kõnealust põhiõigust. Ajakirjandusvabadusekohaselt tuleks lahkarvamusi ja vastuseisvaid seisukohti kuulata ning, mis veel olulisem –sallida. Ajakirjandusvabadus tähendab seda, et vabadeks aruteludeks tagatakse vaba ruum,sealhulgas ka internetis. Euroopa Parlamendi resolutsiooni projektis on need küsimusedõigustatult esile toodud.

Usuvabaduse osas tunneme heameelt sammude üle, mis on tehtud Türgis mittemuslimitestusuliste kogukondade heaks. Mittemuslimite ja aleviitide probleemide lahendamisega tulebaga süsteemselt edasi tegelda.

Lubage mul nüüd käsitleda rändeprobleemi. Kaks nädalat tagasi kinnitas nõukogu ELi-Türgitagasivõtulepingu. See leping toob ELi liikmesriikidele kasu, sest Türgi on üks peamisitransiidiriike, kust sisserändevood Euroopa Liitu suubuvad. Tagasivõtulepinguväljatöötamine loob Türgiga ka esimest korda uued ja konkreetsed väljavaated edasisekskoostööks viisa- ja rändepoliitika valdkonnas, mille puhul on eesmärk tõhustada liikuvustja kontakte meie kodanike ja ettevõtete vahel.

Türgil ja Euroopa Liidul on ühine huvi teha kõnealuses valdkonnas tihedat koostööd teha.On palju häid põhjuseid, miks suurendada Türgi kodanike, ettevõtjate ja üliõpilastevõimalusi Euroopa Liitu reisida – et põhjalikum tutvumine Euroopa standarditega, niiEuroopa Liidu kui Türgi ettevõtjate hüvanguks ELi-Türgi kaubanduse tõhustamine ningvajaliku tõuke andmine meie koostööle Türgiga. Lugupeetud juhataja! Kinnitan teile, et


Euroopa Parlament osaleb nõuetekohaselt nii tagasivõtulepingu kui viisadialoogi küsimuses,nagu alusleping ette näeb.

Suhteid Türgiga tuleb näha ka laiemas kontekstis. Türgi aktiivne välispoliitika on EuroopaLiidu jaoks võimalik tugev vahend, kui seda arendatakse Türgi-ELi ühinemisläbirääkimisteraames. Euroopa Liit on valmis tõhustama Türgiga peetavat dialoogi vastastikkust huvipakkuvate välispoliitiliste küsimuste teemal.

Rääkides Türgi hetkesisust, ei saa me eirata toimuvaid suuri muutusi piirkonnas laiemalt.Sündmused Tuneesias ja Egiptuses on toonud esile Türgi stabiilsuse, jõukuse ja demokraatia.Nimetatud riikide kodanikud vaatavad Türgit samal pilgul nagu Euroopa Liitu – eeskujuna.Nad näevad, kuidas Türgi toetab norme ja väärtusi, mille eest nad nüüd ise võitlevad jamida seostatakse Euroopaga.

Olgem ausad – teistele eeskujuks oleval Türgil on ikka veel palju tööd ees. Paljud neisteelseisvatest ülesannetest on teie raportis esile toodud. See tähendab Türgi jaoks võimalustEuroopa Liidu poliitiliste kriteeriumide täielikule täitmisele veelgi lähemale jõuda. Valitsuselon väga oluline kohustus seda privilegeeritud positsiooni kaitsta ning olla oma kodanike,kuid ka kogu piirkonna jaoks eeskujuks.

Ria Oomen-Ruijten, fraktsiooni PPE nimel. – (NL) Lugupeetud juhataja, Enikő Győri,volinik, kolleegid! Praegune arutelu ja raport leiavad aset kolm kuud enne Türgiparlamendivalimisi. Seepärast olen enam kui varasematel aastatel teinud oma parima, ettagada raporti väga objektiivne ja asjalik toon. Seda tõestavad väliskomisjonis hääletuseletulnud 22 kompromissmuudatusettepanekut. Viimase aasta arengu põhjal soovime meiekui Euroopa Parlament seada paika oma prioriteedid – prioriteedid Türgi uuele parlamendileja järgmisele valitsusele. Minu arvates on neid prioriteete kuus.

Esiteks lasub valitsusel ja opositsioonil suur vastutus leida edasiste reformide osaskompromiss ja üksmeel. Opositsioon ja ka valitsus on viidanud, et nad soovivad viia lõpulepõhiseadusreformi ja loodetavasti nad seda ka teevad.

Teiseks on kontroll ja tasakaal iga demokraatliku süsteemi alus. Edasisi meetmeid tulebvõtta sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteemi, parlamendi kui järelevalvaja rolli ning eeskättajakirjandusvabaduse ja sõnavabaduse tugevdamiseks. Eriti valmistab mulle muretajakirjandusvabadus, kuid tulen selle teema juurde hiljem tagasi.

Kolmandaks vähemuste õigused. Avaldan Türgile tunnustust tehtud sümboolsete sammudening dialoogi eest, mille poole valitsus selgesti on püüelnud. Dialoogist üksi aga ei piisa.Riigi kaguosa elanikud, aleviidid, kristlikud vähemused ootavad konkreetseid samme. Justavaldus Mor Gabrieli kohta näitab, et ees on veel palju tööd ning kahtlustan, et Türgivalitsuse jaoks oleks kahjulik, kui taas kord Euroopa Kohus selle juhtumi lahendama peab.Seepärast tuleb demokraatliku avanemise osas midagi ette võtta.

Neljandaks naiste õigused. Eelmisel aastal tehti ära palju, kuid õigustikust üksi ei piisa. Olenkülastanud naiste varjupaiku. Olen kõnelnud Türgi naisorganisatsioonidega. On selge, etjõupingutusi on teinud nii Türgi valitsus kui parlament nii riigi kui kohalikul tasandil, kuidpolitseisse ja kohtusse jõudnud, näivad asjad alati soiku vajuvat. Selles osas peab olukordmuutuma. Seadused on kõik väga head, kuid oluline on neid ka jõustada. Täna,rahvusvahelise naistepäeva sajandal aastapäeval tahaksin veel kord avaldada toetust naistesuuremale esindatusele Türgi parlamendis. Selles osas peavad asjad eelseisvatel valimistelmuutuma.


Viiendaks on Ankara protokoll minu arvates ülioluline. Siinkohal lasub vastutus Türgil.Just see on läbirääkimispeatükkide ummikseisu allikas – lubage mul seda veel kord öelda.

Kuuendaks välispoliitika. Meie, eurooplased, pooldame Türgi aktiivset rolli piirkonnas.Sellegipoolest märgiksin, et Türgi saab sellega seoses täita silla ülesannet üksnes seni, kuisillasammas kindlalt ka Bosporuse väina Euroopa-poolsele osale kinnitub. Catherine Ashtonpeab ka selles küsimuses taotlema Türgiga väga aktiivset kooskõla – aktiivsemat, kui seni.Need muide ei ole ainult minu prioriteedid. Kõik, mida olen maininud, on olnud arutluseall ka Türgi ühiskonnas. Nüüd peavad poliitikud kujundama sellest arutelust konsensuseja kompromissi.

Kokkuvõttes on veel ainult kaks probleemset valdkonda. Meid on ärevaks teinud KurdistaniTöölispartei teadaanne, mille kohaselt soovib ta relvarahu lõpetada. Volinik on sellesträäkinud. Ajakirjandusvabadusest – möödunud reedel sain selle kohta avaliku kirja. Lubagemul veel kord öelda, et igaüks, kes piirab sõnavabadust teatud riigis, ründab selle riigikultuuri. Vaba ja salliv arutelu on iga riigi jaoks ülimalt tähtis.

Richard Howitt, fraktsiooni S&D nimel. – Lugupeetud juhataja! Demokraatia ja inimõigustejätkuv tugevdamine, mis peaks viima Euroopa Liidu täisliikmeks saamiseni, muutub Türgisaina olulisemaks, sest Araabia- ja Lähis-Ida riigid kohe Euroopa piiride taga püsivad kriisis.Seepärast peaksime tundma heameelt tõsiasja üle, et Türgi reformiprotsess on taashoogustumas ning eelmise septembri referendumi vastuolusid tunnistades nõudma, etsellest saaks lähtealus põhjapanevale põhiseadusreformile, mida toetavad edaspidi kõikpooled.

Kiidan siinkohal siiralt heaks volinik Füle töö ning tema tänased sirgjoonelised mõttedsõnavabaduse kohta eeskätt seepärast et mind ja mu Euroopa Liidu esindajatest kolleegetakistati alles möödunud kuul toimimast õigusliku vaatlejana KCK juhtumite juuresDiyarbakiri kohtus. Palun volinikul tegelda edasi viisaküsimusega, eeskätt ettevõtjateviisadega, ning sundima Türgit jõulisemalt pidama kinni lubadusest koostada ametiühinguseaduse eelnõu.

Meie sotsiaaldemokraatide fraktsioonis usutakse, et ühinemist ei ohusta mitte nii-öeldarongiõnnetus, vaid lämbumissurm. Kaheksa kuu jooksul ei ole avatud ühtegi peatükki ningsee on läbirääkimiste algusest alates pikim periood. Homme hääletame põhiõiguste jakohtusüsteemi ning ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevate peatükkide avamise üle,mitte seepärast, et tahame neis küsimustes järele anda, vaid seepärast, et tahame olla tugevad.Me ei tee seda seepärast, et Türgit Küprose saarega lepituse saavutamiseks igakülgseltsurvestada.

Hoogu on juurde vaja nii Türgi reformiprotsessis kui ka riigi liikmelisuse üle peetavatelläbirääkimisel Euroopa Liiduga.

Alexander Graf Lambsdorff, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! ŠtefanFüle andis just äsja täiesti selgelt mõista, et Türgi ja Euroopa Liit vajavad teineteist. Meoleme teineteise jaoks tähtsad naabrid, oleme liitlased NATOs ja paljud Türgi päritoluinimesed elavad Euroopa Liidu liikmesriikides. Peame üksteise vastu austust üles näitama.Toetan väga kõne all olnud viisakorra lihtsustamist ettevõtjate ja üliõpilaste jaoks. Pooldanka Türgi tihedamat lõimimist ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika struktuuridesse. Soovin,et Küpros lõpetaks selles valdkonnas oma blokaadi. Kui vaadata Põhja-Aafrikat, siis onselge, et Türgi on paljude selle piirkonna riikide jaoks eeskuju. See kõik on väga hea.


Ühinemisprotsessi osas on aga paljud peatükid blokeeritud. Uute peatükkide avamine onülimalt keeruline. Alles on veel vaid kolm peatükki ja konkurentsipeatükk on peaaeguavamiseks valmis. Mis juhtub, kui avatud on viimased peatükid? Kas Türgil ja EuroopaLiidul ei ole teineteisele enam midagi öelda? Nii ei saa kindlasti juhtuda! Seepärast peameväga hoolikalt kaaluma, kuidas ühinemisprotsessiga edasi minna ning kas me saame võiei saa jääda praeguse menetluse juurde, kus Euroopa Parlament kommenteerib resolutsiooniabil komisjoni eduaruannet.

Meie 2010. aasta raport on väga kriitiline, kuid edasiviiv. Selles käsitletakse põhiõigusi,mis on enesestmõistetavad, eeskätt liberaalide jaoks – ajakirjandusvabadus, sõna- jakogunemisvabadus, üliõpilaste meeleavaldused, ametiühinguõigused ja usuvabadus. Olemeaastaid nõudnud usuvabaduse olukorra parandamist, kuid ilmselgelt on liiga vähe edusammetehtud. Ahmet Şıki js Nedim Şeneri arreteerimine ning poliitiliste sihtasutuste töössesekkumine Türgis annavad meile muretsemiseks rohkelt põhjust. See kuulub esimeseKopenhaageni kriteeriumi alla. See on keskne küsimus, sest tegemist on poliitilisekriteeriumiga. Kui Türgi ei suuda oma sisemise demokraatliku põhiseaduse osas edasiliikuda, siis on meil minu arvates mõnes valdkonnas endiselt tõsiseid probleeme lisaksummikseisule nõukogus.

Diplomaatilises plaanis vajame meie Türgit ja ka Türgi vajab meid. Demokraatlikus plaanison Türgis ikka veel palju tööd ees.

Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja! Tahaksin kasutadavõimalust tänada tehtud töö eest Ria Oomen-Ruijtenit, kes on esitanud põhjalikuddokumendid ja koostanud raporti kõige paremas usus eesmärgiga saata selged poliitilisedsõnumid just Türgi seadusandliku kogu valimiste eel, ning ma avaldan sellele tööletunnustust.

See raport – erinevalt teist, lugupeetud minister, kuid see on mõistetav – rõhutabsõnavabadust ja ajakirjandusvabadust. Paraku on see ilmselgelt väga vajalik ning sedameenutavad meile praegused sündmused ajakirjanike Nedim Şeneri and Ahmet Şikiarreteerimise näol Ergenekoni ja Sledgehammeri juhtumi uurimise raames. Esitasin selteemal muudatusettepaneku ning kutsun teid üles seda tööd toetama, eesmärgiga asetadaEuroopa Parlament positsioonile, mis võimaldab tal jälgida suurima valvsusega sedaajakirjandusvabaduse olulist probleemi, mis mõjutab ka kohtusüsteemi sõltumatust ja uuepõhiseaduse koostamist.

Tahaksin aga esitada teile järgmise poliitilise küsimuse: kui näeme ühinemisprotsessilämmatamist ja paigalseisu nende peatükkide osas, mis on olulised, kui tahamepõhivabaduste, kohtusüsteemi sõltumatuse ja uue põhiseaduse küsimuses edu saavutada,kas sellisel juhul ei anna meie ja nõukogu otsus kasutada peatükkide sulgemist karistusenaning võimatus peatükke avada ja sulgeda praegu täiesti vastupidist tulemust?

Ei ole loogiline, et Euroopa Liit jätab end ilma ühest peamisest Türgit mõjutavast hoovast,st läbirääkimistest – eeskätt peatükkide 22, 23 ja 24 üle – ning tahaksin paluda nõukogulolukorda veel kord uurida, sest praegu näib, et ühinemisprotsess on kinni sanktsioonidetaga, millel on lõppude lõpuks mõju ainult juhul, kui ühinemisprotsess püsib elujõulisena.Kõik aga näevad, et nii see ei ole. Seepärast oleme ülimalt murettekitavas poliitilisesolukorras ajal, kui kõik Vahemere lõunapiirkonna riigid näevad Türgit omaendademokraatliku ülemineku jaoks inspiratsiooniallikana.


Ma ei palu Türgi ühinemise kohta otsust langetada. Palun seda, et otsused, mis me teemekõikidel tasanditel, oleksid täielikus kooskõlas meie läbirääkimisprotsessi usutavuse,usaldusväärsuse, tõsiduse ja lojaalsusega. Praegu on see ilmselgelt küsitav.

Geoffrey Van Orden, fraktsiooni ECR nimel . – Lugupeetud juhataja! Tunnistan, et Türgiühinemise osas on lahkarvamusi nii Euroopa Parlamendi fraktsioonide sees kui nendevahel, sealhulgas mu enda fraktsioon. Mina isiklikult olen Türgi Euroopa-püüdluste suhtesalati toetav olnud. Loomulikult on murekohti, kuid ütleksin, et praegu Põhja-Aafrikas jaLähis-Idas toimuvate rahutuste ja islami terrorismi pideva ohu taustal ei ole meie jaokskunagi varem olnud tähtsam anda Türgile märku, et ta on Euroopa demokraatlike riikideklubisse teretulnud.

Paluksin meie Küprose kreeklastest ja eriti Kreeka sõpradel loobuda Küprose probleemiühepoolsest käsitusest, olla õiglane ja jõuda türklastega sisukale lahendusele enne, kui onliiga hilja. Me kritiseerime Türgit lisaprotokollide pärast – kuulsime seda täna pärastlõunalka nõukogu eesistujalt –, kuid sellegipoolest ei ole keegi poole sõnagagi maininudsuutmatust viia ellu Euroopa Liidu Nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsust.

Türgi on Atlandi liidu põhiliige, demokraatlik riik, kellel on lääne ja ida ühendamises keskneroll; see on ka riik, mis muutub kiiresti ning mille kasvumäär asetab ta globaalsete liidritesekka. Võtkem midagi ette! Me ei tohi Türgit praeguses etapis kaotada.

Takis Hadjigeorgiou, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Lugupeetud juhataja! HoidunGeoffrey Van Ordeni väiteid kommenteerimast esiteks seepärast, et ma ei taha oma kõneaegaära kulutada ning teiseks seepärast, et ta on – ja mitte esimest korda – ajanud segi, kes onKüprosel kurjategija ja kes ohver. Pooldame Türgi ühinemist, kui see on Türgi rahva soovning kui riik täidab kõik ühinemiskriteeriumid.

Selleks peab Türgi kurdide küsimuses tõelise poliitilise lahenduse leidma ning vabastamavanglatest sajad kurdi linnapead ja volikogu liikmed; ta peab töötama õigusriigi loomisenimel, tunnistama Armeenia genotsiidi ning lahendama oma probleemid Kreekaga, eeskättEgeuse küsimuses.

Küprose osas ei saa ta enam peituda 2004. aasta sündmuste taha. Praegu on juba aasta2011. Türgi peab Famagusta linna viivitamata selle elanikele tagasi andma – me räägimesiinkohal Euroopa linnast, mille Euroopa ajalugu ulatub mitme tuhande aasta taha; linnast,mis on jäetud ligi neljaks aastakümneks aja hävitada – ning ta peab kõigepealt omaokupatsiooniväed viivitamata Küproselt välja tooma.

Lugupeetud Geoffrey Van Orden! Lõpetuseks tuletaksin teile meelde Küprose türklasteproteste, millega nõuti, et Türgi laseks neil nende endi asjades kaasa rääkida. Selle asemelon Eroglu nõudnud meeleavaldajate kohtu alla andmist. Türgi peab Küprose türklastesoove austama ning selleks peab ta lubama viia okupeeritud alal läbi rahvaloenduse,lõpetama koloniseerimise ja lubama kanda linnade ja külade nimed kaardile nagu needolid tuhandeid aastaid.

Nikolaos Salavrakos, fraktsiooni EFD nimel. – (EL) Lugupeetud juhataja! Tunnustan RiaOomen-Ruijtenit esitatud dokumendi eest, mis annab meile Türgi olukorrast tasakaalustatudja täpse ülevaate. Eriti hindan Štefan Füle seisukohta. Ria Oomen-Ruijteni raporti sõnumon järgmine: kui Türgi soovib Euroopa Liiduga ühineda, peab ta täiel määral täitma omakohustused liidu ees. Kui ta Euroopa Liiduga ühineda ei taha, peaks ta seda ütlema, sestTürgi-suuruse riigi puhul olen selle vastu, et küsimust loobitakse edasi-tagasi ja kõneldakseainult diplomaatilises keeles. Hoolimata aga Euroopa Liidu selgest märguandest Türgile


käitub viimane vastuoluliselt. Just nagu oleks poliitilise juhtkonna ja sõjaväe vahel probleem.Samas näitab ta ühel hetkel oma naabrite suhtes üles häid kavatsusi ning muudab järgmiselhetkel Egeuse sõelapõhjaks oma lennukite ja laevadega, mis läbivad ja rikuvad iga päevKreeka maa- ja õhupiire.

Austame Türgit ja türgi rahvast, kuid meie arvates on Türgil viimane aeg näidata omanaabrite ja Rooma lepingus väljendatud Euroopa-idee suhtes üles austust.

Barry Madlener (NI). – (NL) Lugupeetud juhataja! Räägime siin Türgist, kuid peaministerErdoğan eelistaks hoopis Türgi-Araabia liitu. Türgi on diktaator Ahmadinejadi suur sõber.Türgi ei taha enam ilmalik riik olla. Türgi okupeerib jätkuvalt Põhja-Küprost ja Türgi ei oleenam Iisraeli sõber. Selle asemel on ta valinud Hamasi Muslimi vennaskonna. Türgikeskendub aina enam islamimaailmale.

Lugupeetud kolleegid! Millal me selle teesklemise lõpetame? Euroopa ei taha Türgit jaEuroopa ei taha islamit. Nicolas Sarkozy on seda juba öelnud. Angela Merkel on seda jubaöelnud ning ka enamik Euroopa Liidu kodanikke ei taha Türgit Euroopa Liidu liikmeks.Türgi on end aastaid Euroopa Liidu raha ja ELi liikmekssaamise lubaduse nimel alandanud.Tagurlikul islami kultuuril ei ole aga Euroopas kohta. Lugupeetud peaminister Erdoğan!Kas te olete tõeline mees või allaheitlik argpüks? Kui kaua te veel Türgi rahvast häbistate?Astuge püstipäi mängust välja ja lõpetage see.

Ioannis Kasoulides (PPE). – Lugupeetud juhataja! Need, kes siin parlamendis toetavadTürgi ühinemist Euroopa Liiduga, või mõned neist, tunnevad kohustust toetada Küprosevastaseid muudatusettepanekuid. Peatükid hakkavad Türgi jaoks otsa saama jaühinemisprotsess ähvardab seiskuda. Neliteist peatükki on külmutatud, sest Türgi keeldubkangekaelselt Ankara protokolli laiendamast.

Küprose okupeerimise lahendamiseks peetavate praeguste läbirääkimiste edukas tulemusmuudaks 14 peatükki automaatselt lahtiseks. Ban Ki-moon rõhutas tungivalt, et kõikrahvusvahelised jõud keskenduksid jõupingutustele niisuguse lahenduse nimel. Hääletamineselliste muudatusettepanekute poolt nagu 26. aprilli ettepanek otsekaubanduse kohtakaheks jagunenud Küprosel – mis küll ühendatud riigi puhul ei oleks vajalik –, soodustabjäreleandmatust, lahenduse leidmiseks tehtavate jõupingutuste nurjumist ning süvendabpeatükkide külmutamist. Küprose kallal norimine ei vii Türgit kuhugi.

Raimon Obiols (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Arvan, et homme saab selgeks, etSotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis on püüdnud leidaparlamendis võimalikult laiaulatuslikku konsensust, sest me soovime, et kõikides ELiinstitutsioonides valitseks ühine seisukoht.

Juba aastaid on läbirääkimisprotsess aidanud Türgis poliitilisi ja majanduslikke reformeedasi viia – on olnud vastuolusid, tagasilööke ja edusamme, kuid üldiselt on läbirääkimistestabi olnud. Nüüd võiks olla ehk tõehetk ning Vahemere piirkonnas aset leidvad sündmusedtuletavad seda meile meelde.

Oma hiljutisel esinemisel väliskomisjoni ees nõudis volinik Füle uut realistlikku suhtumist,mis väldib rangelt lühiajalist käsitust. Niisugune uus realistlikkus on just see, mida meilläbirääkimisprotsessis Türgiga on vaja – äärmine ettevaatlikkus, kuid ka kogu pühendumusja tõsidus, mida on vaja selleks, et vältida protsessi aeglustumist ja usaldusväärsusekaotamist, ülemääraseid vihjeid; ning selleks, et öelda selgelt, et kokkulepetest jakohustustest tuleb kinni pidada. Et see nõuab kõikidelt osalistelt otsusekindlat suhtumist.


Loodetavasti saame järgmisest raportist lugeda, et läbirääkimisprotsessis on astutud veelüks samm edasi.

Graham Watson (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Praegu teevad islamimaade rahvadmidagi sarnast nagu Türgi rahvas, kui ta üheparteilise diktatuuri 1950. aastal kõrvaletõukas. Egiptus, nagu ka Türgi, võib alles nüüd avastada, et nii-öelda juurdunud riigikukutamine on märksa raskem ning seepärast on Ergenekoni juhtum ja teised sarnaseduurimised niivõrd olulised.

Euroopa Parlamendi liberaalid soovivad peaminister Erdoğanile palju edu tõeliseltdemokraatliku riigi loomiseks ning selle kinnistamiseks meie demokraatlike riikide Euroopaklubis. Tolliliit on olnud väga edukas ja sama edukas võib olla Türgi liikmestaatus EuroopaLiidus.

Tunneme kahetsust ühinemisprotsessi seiskumise pärast ning kuigi Türgil lasub osa süüst,on meie liidule häbiks teatud liikmesriikide pahatahtlikkus, mille on paljastanud WikiLeaks.Nicolas Sarkozy ei räägi Türgi asjus Euroopa Liidu nimel rohkem kui ta räägib VahemereLiidust. Tema külaskäik Ankarasse oli provokatiivne ja on kahju, et Saksa kristlikuddemokraadid ei võta kuulda Max Fischeri nõu ega heida pilku peeglisse, sest praeguneÕigluse ja Arengu partei (AKP) on 1950. aasta Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu(CDU) peegelpilt – mitte kristlik-demokraatlik, vaid islamistlik-demokraatlik – ningkahtlemata just sellepärast mõistab ja jagab volinik oma sõnul Türgi pettumust.

Käesolev raport on aus – mõne jaoks liiga aus. Türgil on palju saavutada, kuid kui me eitoeta islamistlikke demokraatlikke riike nagu Türgi ja Indoneesia ega tee nendega koostööd,on meil palju kaotada.

Paweł Robert Kowal (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Tahaksin tunnustada raportöörihuvitava ja tasakaalustatud raporti eest, kuigi teatud küsimustes on mul oma kahtlused.Näiteks kahtlen ma, kas rõhk tuleks panna Türgi suuremale kaasamisele Lõuna-Kaukaasias.

Tegemist on piirkonnaga, mis nõuab iseäranis delikaatset ja tasakaalukat poliitikat. Tulebsiiski öelda, et kõige rohkem loeb hoiakute muutmine Türgi jõupingutuste suhtes. Kõike,mida toob kaasa assotsieerimislepingu rakendamine, mis on hea ettekuulutus Türgi jaEuroopa Liidu koostöö laienemise kohta, tuleks vaadelda lootusega, et tegemist ontulevikuvõimalusega ning et uksed Euroopasse on valla ka Türgi jaoks.

Seda tuleb siin parlamendis täna selgesõnaliselt märkida, eeskätt seepärast, et eeldatavastivõivad konsultatsioonid ja koostöö Põhja-Aafrika sündmuste osas osutuda Türgiga tehtavahea koostöö põhiaspektiks. Seepärast on meie tänane peamine eesmärk näidata Türgiväärtust ELi partnerina energiaküsimustes ning ELi poliitilise partnerina tulevikus.

Charalampos Angourakis (GUE/NGL) . – (EL) Lugupeetud juhataja! Kriis on süvenenudja see on andnud uut hoogu imperialistlike jõukeskuste vahelisele võitlusele turu,energiaallikate ning nende edastusvõrkude üle kontrolli saamise nimel.

Seda tõendavad sündmused Liibüas, hiljutine nafta leidmine Vahemere piirkonnas ningsellest põhjustatud pinged. Samal ajal tõhustavad NATO ja Euroopa Liit piirkonnas omasekkumistegevust. Türgi seevastu püüab parandada oma strateegilist positsiooni piirkonnas,kus konflikte on arvukalt ja vastupanu suureneb. Seda eesmärki teenis hiljutinepõhiseadusreform, millele Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid innukalt aplodeerisid.Samal ajal jätkab Türgi aga Põhja-Küprose okupeerimist, oma õigusrikkumisi Egeusel ningpõhiliste inimõiguste ja demokraatlike vabaduste jultunud eiramist. Türgi töötajad teavad,


et Euroopa Liidult ei ole midagi kasulikku oodata, sest töötajate ja inimeste põhiõigusedvõetakse Euroopa Liidus ära ning seepärast, et Euroopa Liit on toetanud ja toetab jätkuvaltkõnealuses piirkonnas mitmeid tagurlikke režiime.

Lorenzo Fontana (EFD). – (IT) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Kui Türgi küsimus olekspelgalt majanduslik, siis minu arusaamist mööda mingeid probleeme ilmselt ei oleks.Probleemid on aga tõsised, sest Türgi küsimus ei ole ilmselgelt üksnes majanduslik.

Eeskätt tahaksime tuua esile Türgis kahjuks puuduva usulise sallivuse – mitte üksnesseepärast, et võiksime nimetada mitme preestri, sealhulgas Itaalia preestri Monsignor LuigiPadovese ja Don Andrea Santoro tapmist, vaid ka seepärast, et kahjuks hääletasid Türgidelegaadid viimasel Euroopa Nõukogu kohtumisel vastu ettepanekule mõista hukkakristlaste vastased rünnakud kõikjal maailmas.

See hämmastab meid ja mõtlen, kuidas saame aktsepteerida riiki, kes ei pea usuvabadustpõhiväärtuseks. Küsime ka, kuidas on võimalik, et peaminister Erdoğani asetäitja härraBabacani on nimetanud Euroopa Liitu kristlikuks klubiks. Mida ta leida lootis? Pealegi kasta ei arva, et probleem ei ole vahest mitte niinimetatud Euroopa kristlik klubi, vaid usulisteõiguste puudumine Türgis.

Andreas Mölzer (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud Štefan Füle! Üks Türgivanasõna ütleb, et inimesi peegeldavad nende teod. Sõnad ei tähenda midagi. Türgi toetajadon aga lasknud end ilusatest ja tühjadest sõnadest petta. 2010. aasta eduaruanne ontegelikult vigade aruanne. See näitab, et Türgi on paljutki, kuid kindlasti ei ole ta valmisEuroopa Liiduga ühinema. Põhiõigused eksisteerivad sageli vaid paberil ja sõnavabadusesuhtes kehtivad märkimisväärsed piirangud. Seda on kinnitanud kahe ajakirjaniku hiljutinearreteerimine. Etniliste ja usuliste vähemuste, näiteks kurdide ja kristlaste diskrimineerimiseküsimuses ei ole toimunud mingeid muutusi. Peaminister Erdoğan süüdistab silmakirjalikultEuroopa riike islamofoobias, kuigi erinevalt kristlastest Türgis on muslimitel ELis õigusoma usku järgida. Vaidlused Mor Gabrieli kloostri maa üle on selle järjekordne näide. KuigiErdoğani valitsus väidab vastupidist, tõukab ta islamiseerumisprotsessi tagant. Me teameseda.

Hiljutine uuring näitab, mida türklased tegelikult EList arvavad. Nad on ELiga ühinemisepoolt, kuid samal ajal suhtuvad eurooplastesse suure umbusuga. Me peaksimeühinemisläbirääkimised võimalikult kiiresti katkestama.

Elmar Brok (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, Enikő Győri, Štefan Füle! LugupeetudGraham Watson! Teie ajaloolised võrdlused ei saaks enam vääramad olla. Te ei peaksvõrdlema Õigluse ja Arengu parteid parteiga, mis pärast natsismiajastut viis Saksamaatagasi demokraatliku valitsusemisvormi juurde ja ehitas üles õigusriigi. See on tõeliselthirmutav, eeskätt seepärast, et kõnealune Saksa partei tegi 1950. aastatel liberaalidegakoostööd ja moodustas koalitsiooni.

Pooldan tugevaid sidemeid Türgi ja Euroopa Liidu vahel. Türgi on meie jaoks strateegiliseltoluline, kuid mitte iga hinna eest. Esiteks ei saa me kaotada ära ühinemiseks vajalikketingimusi, sealhulgas sõnavabadust, sõltumatut kohtusüsteemi, vähemuste õigusi jausuvabadust. Seda on näidanud selgelt komisjoni aruanded ja Ria Oomen-Ruijteni raport.Teiseks ei tohi me Euroopa Liidu integreerimisvõimet ohtu seada. Peame leidma muudmeetodid. Kolmandaks on Türgil kohustus tagada protsessi tõketeta edenemine ning täitaviimaks näiteks Ankara protokolli raames antud lubadusi.


Türgil on võimalus anda selgelt märku, et Euroopa Liiduga lõimumine on teostatav. Kuiaga peaminister Erdoğan ütleb oma kõnes Saksamaal, et Saksa kodakondsusega türklasedpeavad esmajoones Türgile lojaalsed olema, on meil integratsiooniga tõsine probleem. Seepeegeldab teatud mõtteviisi, mida soovitakse juurutada.

Seepärast arvan, et Türgi ei ole veel valmis. Oleme aga kutsunud Türgit tegema tihedamatesidemete loomiseks meiega edasiviivat koostööd Berlin Plusi kokkuleppe raames ningmuudes valdkondades. Mor Gabrieli näide kuulub samuti selle küsimuse alla.


Graham Watson (ALDE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Elmar Brok!Lõuna-Hispaanias elab ligikaudu kaks või kolm miljonit sakslast ja britti. Mida ütleksidneed inimesed, kui Hispaania valitsus nõuaks, et nende lapsed enne saksa või inglise keeleõppimist õpiksid hispaania keelt? Loomulikult oleksid nad selle vastu. Te lihtsalt ei saaSaksamaal öelda, et inimesed peavad kõigepealt saksa keelt õppima. Loomulikult peaksidnad õppima mõlemat keelt, kuid Saksamaal on tõelise integratsioonipoliitikani ikka veelpikk tee minna.

Elmar Brok (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud Graham Watson! Inimeste jaoks,kes elavad Saksamaal ja kavatsevad oma koduriiki naasta, on nende emakeel loomulikultesimene keel. Inimesed, kes tahavad Saksa kodakondsust ja jääda püsivalt Saksamaale,peavad õppima kõigepealt saksa keelt, et neil oleks võimalus saada koolis hästi hakkama,omandada haridus ning teha edukat karjääri ja ühiskonda lõimuda. Sellisel juhul onkeeleküsimusel suur tähtsus. Peame tegema vahet inimestel, kes lähevad talvepuhkuseksvälismaale, ning neil, kes tahavad alaliselt teise riiki jääda. Integratsiooni seisukohast tulebsiin vahet teha. Ei saa võrrelda inimesi, kes lähevad puhkuseks Mallorcale ja neid, kestahavad võtta riigi kodakondsuse ja sinna püsivalt elama jääda.

Maria Eleni Koppa (S&D). – (EL) Lugupeetud juhataja, volinik! Türgi Euroopa Liidugaühinemise protsess on endiselt strateegiliselt tähtis nii Euroopa kui Türgi enda jaoks. Seeprotsess mõõdab Euroopa Liidu usaldusväärsust ja Türgi valmisolekut viia läbidemokraatlikud reformid. Faktid lükkavad aga ümber valitsuse väljendatud kavatsuse viialäbi demokraatlikke muudatusi. Viimase paari päeva jooksul oleme murega tunnistanudajakirjanike järjestikusi arreteerimisi. 20. veebruaril arreteeriti koos kuue kolleegigaajakirjanik Nedim Şener, kes on tuntud kriitika poolest, mida ta on avaldanud politseisuhtumisele Armeenia ajakirjaniku Hrant Dinki mõrvas. Nad pandi kõik vangi, süüdistatunaterroristlikkusse organisatsiooni kuulumise pärast. See tähendab, et vangis olevaidajakirjanikke on kaugelt enam kui sada. Nende juhtumite puhul seisneb tegelik süü pigemErdoğani valitsuse vastases kriitikas kui kriminaalses tegevuses.

Euroopa Liit toetas valitsuse jõupingutusi suruda maha riigivastased jõud. Seda ei saa agakasutada isikuvabaduste, eeskätt arvamusvabaduse piiramise vabandusena. Palun volinikFülel meile öelda, kuidas kavatseb komisjon neile sündmustele reageerida.

Andrew Duff (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Kahetsen sügavalt, et Türgiühinemisprotsess on peatunud. Türgi ei suuda teha meie soovitud edusamme, Küproseprobleem ei allu kontrollile, Prantsusmaa ja Saksamaa on lepitamatult Türgi liikmekssaamisevastu ning Euroopa Parlamendis on Türgi suhtes ilmselgeid eelarvamusi.

Peame tulema toime tohutu strateegilise kriisiga. Euroopa Liit kaotab Türgi ja Türgi kaotabEuroopa Liidu. Me peame pühendama 2011. aasta tõelistele partnerlussuhetele, misrajanevad mõlema poole tegelike huvide radikaalsele ümberhindamisele.


Evžen Tošenovský (ECR). – (CS) Lugupeetud juhataja! Türgi 2010. aasta eduaruanneon kahtlemata üks kõige keerulisemaid, mida me siin arutanud oleme. Vaatamata kogukeerukusele ei peaks me aga ajalool põhinevatel eelarvamustel end mõjutada laskma.Hiljutised sündmused Türgis kujutavad endast vaieldamatult tegureid, mis euroopalikedemokraatlike põhimõtete vaatepunktist on vastuvõetamatud. Seda enam peame tõhustamaläbirääkimisi Türgiga. Lähis-Ida keerulise piirkonnaga seoses on Türgil Euroopa jaokspõhjapanev geopoliitiline tähtsus. Seda positsiooni ei tohi loomulikult kuritarvitada. Kuisuudame pidada Türgiga avatud ja põhimõttekindlat dialoogi, võib see viia agademokraatlike reeglite parema mõistmiseni. Türgi majanduslik areng on viimastel aastatelolnud tõepoolest märkimisväärne ning riigi tööstusest on saamas paljudes valdkondadesEuroopa ettevõtete jaoks oluline partner. Seepärast on oluline, et need majanduslikudsidemed haakuksid Türgi-ELi vaheliste vastavate poliitiliste sidemetega, millel on selgetulevikuväljavaade. Kui Türgi soovib tõepoolest ELiga ühineda, ei saa ta teha sellised samme,mida me hiljuti oleme näinud. Mitmel põhjusel olen tungivalt selle poolt, et Türgi EuroopaLiidule lähenemise protsess jätkuks.

Philip Claeys (NI). – (NL) Lugupeetud juhataja! Peame lõpetama mõiste „eduaruanne”kasutamise, kui räägime läbirääkimistest Türgiga. See on väärnimetus, sest Türgi ei oleELiga ühinemise tingimuste täitmise osas mingeid põhimõttelisi edusamme teinud.

Oleme Küprose probleemiga täiesti jänni jäänud, sest türklased keelduvad endiselt pidamastkinni oma kohustustest ning nad jätkavad saare põhjaosa ebaseaduslikku sõjalistokupeerimist. Ka demokraatlike õiguste vallas ei ole mingit edasiminekut. Inimesi kiusataksetaga oma arvamuse avaldamise eest, veebilehekülgi blokeeritakse ning kristlasi ja teisimittemuslimeid kiusatakse kõikvõimalikul viisil. Kui Euroopa Parlamendi liikmed ikka jajälle selle kohta küsimusi esitavad, vastab komisjon, et jälgib Türgi olukorda tähelepanuja murega. Komisjon ei ole aga võtnud mingeid konkreetseid meetmeid ja läbirääkimisedvenivad lõputult.

On avalik saladus, et paljud Türgi ühinemise pooldajad komisjonis, liikmesriikides jaEuroopa Parlamendis tunnistavad eravestlustes, et kogu idee on katastroofiline. Peamelõpetama enesepettuse, peame lõpetama Euroopa Liidu ja Türgi avalikkuse petmise ningme peame viimaks lõpetama läbirääkimised Türgiga.

Elisabeth Jeggle (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Nõustun ausa ja kriitilisehinnanguga, mis on antud läbirääkimistele Türgi praeguses eduaruandes. Läbirääkimistekäivitumisest on antud palju lubadusi, kuid tehtud on väga vähe konkreetseid edusamme.Arvestades riigi ilmekat islamistlikku iseloomu peavad kõikidel kristlikel ja muudelmittemuslimi kogukondadel olema võrdsed õigused, mis tähendab vabadust järgida omausku ilma et neid diskrimineeritaks. See on minu arvates kõige olulisem. Türgi peab võtmaendale ülesandeks eraldada täielikult riik ja religioon ning aktsepteerima mitte-islamistlikkeusutunnistusi. Mor Gabrieli kloostri juhtum on probleemi üks näide.

Tahaksin Euroopa Liidu liikmesriikidele meenutada kohustust nõuda kõikides Türgigapeetavates läbirääkimistes tungivalt, et riik austaks universaalseid inimõigusi ning eritiusuvabadust.

Wolfgang Kreissl-Dörfler (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja, kolleegid! On tõsi, etpeame Türgiga läbirääkimisi ELiga ühinemise asjus, mitte mõnel muul teemal, ning minaolen Türgi ühinemise poolt. Tunnustan reforme, mille Türgi valitsus eelmise aasta jooksulkäivitas. Siiski peab Türgi läbirääkimiste edasiliikumise nimel täitma ka oma kohustusi ja


rakendama Ankara protokolli. Ta ei tohi pidevalt süüdistada ELi või Küprost ummikupärast, nagu teie, lugupeetud peaminister Erdoğan, meelsasti teete.

Türgi peab viimaks lõpetama režiimi kritiseerivate ajakirjanike arreteerimise. Ahmet Şık,Nedim Şener ja teised vajavad õigussüsteemi meelevaldsuse eest kaitset. Need on ainultmõned 23. peatüki avamiseks vajalikud eeldused. Lugupeetud peaminister Erdoğan! Tepeate tegema selle kohta selge avalduse, mitte astuma vastu oma kaasmaalaste lõimumiseleega levitama oma türgimeelset maailmapilti nagu Düsseldorfis. Just seda me teilt ootame.Loomulikult peab ka EL läbirääkimiste edule kaasa aitama ning näitama, et on valmis uusiliikmeid vastu võtma. Mõlemal poolel on oma kodutöö teha. Pall on nüüd teie väravas jateie kord on meetmeid võtta.

Metin Kazak (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Tean, et kõnealune raport on vägavastuoluline ning et kompromissini jõudmine Euroopa Parlamendis võib vahel ülimaltraske olla, kuid sellegipoolest peaksime püüdma hoida oma arutelud tasakaalukad jafaktipõhised.

Kõigepealt tuletagem meelde, et Ankara lepingus nähti ette neli liikumisvabadust ja tolliliitTürgi ja ELi vahel. Ka mitu Euroopa Kohtu otsust ning teistele kandidaatriikidele ette nähtudolemasolev viisarežiim on tõendanud, et viisavabadus Türgi kodanikele, eeskätt ettevõtjateleja üliõpilastele tuleks raportis selgesõnaliselt heaks kiita.

Teiseks peaksime nõudma, et Küprose tardunud olukorra suhtes uuesti tegevusthoogustataks. Nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsuse rakendamine ergutaks suuresti Türgitrakendama EÜ-Türgi assotsieerimislepingut. See ei tooks mõlemale poolele kaasa üksnesmajanduslikku ja poliitilist kasu, vaid võimaldaks kõikidel saare asukatel vabalt kaubeldaning see kõrvaldaks ELis praegused topeltstandardid. On aeg näidata, et Euroopa Parlamentsuudab olukorda muuta.

Peter van Dalen (ECR). – (NL) Lugupeetud juhataja! Türgi ühinemine Euroopa Liidugaoleks üks suurimaid ajaloolisi vigu, mis kunagi on tehtud. Meiega ühineks 80 miljonielanikuga riik ja hakkaks esitama nõudmisi Euroopa Liidu eelarve, otsusetegemise javälispoliitika suhtes. Mida see kaasa tooks, võib näha Türgi suhetest Hamasi, Hezbollah’ja Iraaniga.

Türgi ühinemine mõjuks halvasti ka integratsioonile. Võime seda juba praegu näha –peaminister Erdoğan kutsus hiljuti Saksamaa Türgi immigrante ennekõike türgi keeltõppima. Minu jaoks on aga loomulik, et Saksamaal elajad peaksid esikohale seadma saksakeele õppimise.

Peaminister Erdoğani tegevuskava lähtub islamistliku partei seisukohast ning ka sellestaspektist tooks Türgi ühinemine ELiga kaasa tasakaalunihke. Meil oleks miljoneid inimesi,kes ei tunne kahjuks Euroopa juudi-kristlikke alustalasid ning kes sooviks neid muuta.Seepärast tuleb tagada, et 2010. aasta eduaruanne oleks viimane. Peame need mõttetudläbirääkimised peatama. Privilegeeritud partnerlussuhted – see ühendaks mõlema maailmaparimad küljed.

Emine Bozkurt (S&D). – (NL) Lugupeetud juhataja! Progress ja vastastikune usaldussaab tekkida ainult siis, kui nii Türgi kui Euroopa Liit on oma kokkulepitud kohustusedtäitnud. Uute läbirääkimispeatükkide avamine toob inimõiguste ja õigusvaldkonna progressiosas kaasa just sellise uue dünaamika, mida me soovime näha.


Suur probleem on ajakirjandusvabadus. Selle raskeid aegu üle elanud vabaduse kaitsmineon hinnaline. Demokraatlikus riigis on ajakirjandusel võimulolijate kontrollijana olulineroll. Loomulikult lasub Türgil endal suur kohustus rakendada ELi õigusakte, kuid ka EuroopaLiidul on kohustusi. Näiteks peab ta hoidma oma lubadusi, mis on antudassotsieerimislepingus inimeste vaba liikumise kohta ning rakendama ellu nõukogu 2004.aprilli järeldusi Küprose kohta.

Rahvusvahelise naistepäeva sajandal aastapäeval tahaksin veidi mõelda naiste õigusteleTürgis. Seaduste tasandil on olukord palju paremaks muutunud, kuid kutsun Türgi valitsustüles tegema kõik võimaliku, et tagada nende seaduste nõuetekohane rakendamine ning –eelseisvate valimiste taustal – vastata Euroopa Parlamendi kvoodinõudele, millegasuurendada naiste hulka esinduslikel ametikohtadel.

Konrad Szymański (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Minu meelest on ilmne, et Türgistvõib olla tohutut kasu meie enda poliitikale, mida me nii Kaukaasia kui Lähis-Idaga seosesselles piirkonnas tahame arendada. Türgi uued ja ebatavaliselt aktiivsedpoliitikasuundumused kõnealuse piirkonna osas tõstatavad loomulikult küsimuse, kassellest saab Türgi poliitika Euroopa Liidu lipu all või Türgi abil teostatav Euroopa Liidupoliitika. Nii või teisiti on tegemist hinnalise väljavaatega.

Mul on tunne, et see koostöö tuleks võimalikult kiiresti viia märksa pragmaatilisemalealusele ning pikaleveninud arutlused liikmestaatuse üle on täiesti asjatult mõlema poolejaoks pettumust valmistanud. On mitmeid põhjusi, miks läbirääkimised nii pikka aega onkestnud ning väljavaated neid lõpule viia ei ole praegu eriti head. Täna tahaksin väljendadaoma tänu Ria Oomen-Ruijtenile raporti eest, mis on tasakaalustatud dokument nagutavaliselt. Eriti olen tänulik, et Türgi kristlaste usuvabadusega seotud küsimusi on nii hästikäsitletud. See küsimus on jätkuvalt probleemne ning hõlmab kristlaste kogukonda kuijuriidilist isikut, vara tagastamist ja vaimulikkonna koolitamise võimalusi. Peaksime sedameeles pidama.

Jarosław Leszek Wałęsa (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahaksin tänadaRia Oomen-Ruijtenit, kes on taas kord koostanud Türgi edusammude kohta väga põhjalikuaruande. Igal aastal võtab Euroopa Komisjon vastu niinimetatud laienemispaketi ning mekoostame selle paketi alusel raporti, kus hinnatakse edusamme, mida iga kandidaatriikviimase 12 kuu jooksul Euroopa Liiduga ühinemise osas on teinud. Komisjoni hinnangukohaselt täidab Türgi poliitilisi kriteeriume piisaval määral. Hiljutised põhiseadusreformidon pakkunud võimalusi parandada mitme valdkonna, näiteks kohtusüsteemi ja põhiõigusteolukorda. Eelmise aasta referendumil heakskiidetud põhiseadusmuudatuste pakett onsamm õiges suunas, kuid nende reformide väljatöötamisele ja heakskiitmisele ei eelnenudparteisid ega kodanikuühiskonda hõlmavat konsultatsiooniprotsessi. On kiiduväärt, etreform loob aluse ombudsmani ametisse nimetamiseks ning riikliku inimõigusteinstitutsiooni rajamiseks.

Nüüd on põhiline tagada, et uusi ettepanekuid rakendatakse läbipaistvalt ja Euroopa Liidunormidega kooskõlas oleva demokraatliku menetluse alusel. Kahjuks varjutavadläbirääkimisprotsessi pidevalt Türgi suhted naaberriikidega. Usun, et kui Türgi näitab üleshead tahet, loob soodsad tingimused käimasolevateks läbirääkimisteks Küprose asjus janeid läbirääkimisi toetab ning kui riik aitab reaalselt kaasa probleemi sisukale lahendamisele,võetakse Türgi nii Euroopas kui rahvusvahelisel areenil soojemalt vastu. Tänan teid!

Kyriakos Mavronikolas (S&D). – (EL) Lugupeetud juhataja! Lähtudes Ria Oomen-Ruijteniresolutsiooni ettepanekust, soovin kommenteerida eeskätt Küprose probleeme. Aasta edasi


ja koloniseerimine jätkub, okupatsioonivägi on endiselt Küprosel ja mitte ainult seda; jubaligi kuu aega oleme näinud, kuidas Küprose türklased avaldavad meelt Türgi vägede kohaloluvastu saarel ning okupeeritud ala majandusliku olukorra vastu, mille on põhjustanud Türgiokupatsiooniväe kohalolu.

Kuidas vastas Türgi peaminister? Ta ütles, et okupatsioonivägi ei ole Küprosel Küprosetürklaste pärast, vaid Türgi strateegiliste huvide pärast.

Euroopa Liidu moraalsed väärtused ja põhimõtted ei luba ohverdada Küprost Türgiühinemise huvides ning pean ütlema, nagu sotsialistist kolleeg Euroopa Parlamendismeenutas – ning see paneb mu kuklakarvad püsti tõusma –, et mitte Küpros ei tunginudTürgisse, vaid Türgi tungis Küprosele. Ärgem seda unustagem.

(Aplaus)

James Elles (ECR). – Lugupeetud juhataja! Tahaksin ühineda nendega, kes on tunnustanudraportööri väga põhjaliku ja tasakaaluka raporti eest, kuid ühinen nendega, kes on jubaöelnud, et vaevalt on tegemist eduaruandega – seda tuleks nimetada pigem olukordakirjeldavaks aruandeks.

Rõhutamaks seda, et tegemist on dokumendiga, mis väljendab arutletavate olulisteküsimuste suhtes saavutatud väga vähest edu, on ta väga ettevaatlikult märkinud lõikes 40vajadust viia Türgi väed Küproselt välja; lõikes 47 taunib ta nagu teisedki sõnavõtjad asjaolu,et Türgi ei ole rakendanud lisaprotokolli; seejärel viitab ta – erinevalt teistest sõnavõtjatest– ka Berlin Plusi kokkulepete raamidest väljuva NATO-ELi strateegilise koostöötõkestamisele.

Minu arvates on väga oluline, et Euroopa Liit ei teeks järeleandmisi üheski küsimuses egaavaks enam ühtegi läbirääkimispeatükki enne, kui näeme Türgit arutelus koostöövalmipartnerina. Võibolla aga mõtlete lõpuks kogu protsessi vaadeldes, kas mõlemal poolel onselle lõpuleviimiseks eestvedamist või kas tegemist oli ainult 20. sajandi ideega, mis 21.sajandi tingimustes sugugi loogiline ei ole.

Georgios Koumoutsakos (PPE). – (EL) Lugupeetud juhataja, minister, volinik! Türgi onstrateegilise tähtsusega suurriik, kuid kas ta on Euroopa jaoks valmis? Ei, veel mitte. KasEuroopa on Türgi jaoks valmis? Ei, veel mitte. Kas Türgi on loobunud püüdlustest ühineda?Ei, veel mitte. Lugupeetud volinik! Need on kolm küsimust ja kolm vastust, mis kajastavadrealistlikult kriitilist pöördepunkti, kuhu Türgi on oma ühinemisteekonnal jõudnud. Needväljendavad lühidalt ka Türgi ja Euroopa Liidu keerulisi suhteid. Ajaloolistel, poliitilised jakultuurilistel põhjustel on need suhted alati kõikunud usalduse ja kahtluse, ligitõmbavuseja vastumeelsuse vahepeal. Selle tegelikkuse poliitiline väljendus on Türgi pikk ja valulineteekond ühinemise poole.

Vaatamata Türgi tähelepanuväärsetele edusammudele annab riik endiselt põhjustinimõiguste küsimuse pärast muretsemiseks. Ta kaupleb endiselt iga väikese kohustusepärast, mis tal Euroopa Liidu ees on. Ta keeldub normaliseerimast suhteid ühe ELiliikmesriigi, Küprose Vabariigiga; ta väljendab jätkuvalt teise liikmesriigi, Kreeka suhtessõjaohtu ning keeldub tunnustamast ja kohaldamast mereõiguse konventsiooni.

Viimasel ajal on Türgi juhtide ülbus isegi Küprose türklased vihale ajanud. Euroopa Liitsaadab omalt poolt ikka veel liitumise kohta mitmemõttelisi sõnumeid, millest ei ole mingitabi. Seepärast vajame selgemat seisukohta. Ainult võetud kohustuste täielik täitmine võiks


olla ja – see on ainult õiglane – peaks olema tingimus, mis Türgi ühinemisele viib. Kui meaga juba õiglased oleme, peame Türgiga ka karmid olema.

Lõpetuseks tunnustan Ria Oomen-Ruijtenit raporti eest, mille poolt hääletan ma ise jakutsun hääletama ka oma kolleege.

Michael Cashman (S&D). – Lugupeetud juhataja! Kiidan uhkusega edusamme, midaTürgi on ELiga ühinemise protsessis teinud. Olen Türgi ühinemist pikka aega toetanud.See teenib ELi huve ja tõepoolest ka Türgi huve. Võime võtta kitsarinnalise ja populistlikuseisukoha või näidata üles juhtimisvõimet ja ettenägelikkust. See juhtimisvõime jaettenägelikkus peab tooma Türgi Euroopa Liitu, kuhu ta kuulub.

Mõningane rõõmustav areng on toimunud, kuid veel rohkem on veel ees. Esitan mõnedasjalikud soovitused. Rohkem on vaja teha võitluses diskrimineerimise vastu soolise,rassilise või etnilise päritolu, usu või veendumuste, vanuse ja seksuaalse sättumuse aluselning võrdsuse edendamises. See peaks olema seadusega tagatud. Seepärast palun Türgiametiasutustel lisada uuesti diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu võitlemist käsitlevasseseaduseelnõusse viide seksuaalsele sättumusele.

Aeg jookseb. Võiksin sellest küsimusest pikalt kõnelda. Tasub meelde tuletada, et Türgion moodne ilmalik riik ning et Türgis said naised hääletada palju varem kui mõnes ELiriigis – see on miski, mida peaksime meeles pidama, kui meenutame feminismi saja aastapikkust ajalugu.

Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Türgi ümberkujunemine tõeliseltpluralistlikuks demokraatiaks, mille aluseks on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse, näibendiselt olevat problemaatiline.

Võrreldes eelmise aastaga ei ole Türgi teinud ühtegi märkimisväärset edusammu reformideelluviimise ja Kopenhaageni kriteeriumide osas, mille täielik täitmine on ELi liikmekssaamisehädavajalik eeltingimus. Puudujäägid püsivad eeskätt kohtusüsteemis, kus õigus õiglaseleja kiirele kohtumõistmisele ei ole endiselt tagatud; vähemuste ja naiste õiguste valdkonnasning samuti usuja sõnavabaduse, vaba ajakirjanduse ja korruptsiooni vastase võitluseküsimustes. Eriti silmnähtav on usuvabaduse puudumine.

Türgi peab oma välispoliitika paremini ELi välispoliitikaga kooskõlastama ning seeläbinäitama, et jagab Euroopa Liiduga ühiseid väärtusi ja huvisid. Selle konkreetseksväljendamiseks võiks ta näiteks toetada Euroopa Liitu jõupingutustes takistada Iraanisoetamast tuumarelvi ning allkirjastada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi, midaTürgi ilmselgelt jätkuvalt edasi lükkab. Loodan ka, et Türgi näitab Küprose küsimuselahendamisel üles märksa suuremat aktiivsust ning – nagu slovakid ütlevad – tõmbaksoma sõjalised jõud sellelt okupeeritud territooriumilt välja.

Franz Obermayr (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Tänan teid väga, et andsite mulleküsimuste esitamiseks võimaluse, kuid kahjuks on nüüd veidi liiga hilja. Nagu näete, onMichael Cashman juba istungisaalist lahkunud. Oleksin soovinud talle esitada paar olulistküsimust. Tahaksin paluda, et annaksite parlamendiliikmele kohe sõna, kui ta kasutabvõimalust esitada sinise kaardi menetluse alusel küsimus. Vastasel juhul võibparlamendiliige, kellele küsimus on adresseeritud, istungisaalist lahkuda, nagu praegujuhtus. Kuid vahest on mul edaspidi võimalus eelnevalt registreerimata sõna võtta ningtahaksin teid selle eest juba ette tänada.


Eleni Theocharous (PPE). – (EL) Lugupeetud juhataja, minister, volinik! Nagu RiaOomen-Ruijten üsna õigustatult oma raportis ütleb, ei saa Türgi Euroopa Liiduga ühinedaenne, kui Küprose probleem on lahendatud, kuni okupatsioon on lõpetatud, kuni sõjavägion Küproselt lahkunud. Türgi ise on see, kes ühinemisprotsessi ümber silmust koomaletõmbab. Lugupeetud volinik! Just seepärast peaks kõik Türgit aidata soovijad kuulama,mida ütlevad Küprose türklased, kes ei avalda praegu meelt mitte otsekaubanduse või selleteisendamise eest, millest kuulsime täna seoses 26. aprilli otsusega, vaid selle eest, et Küprosvabastataks okupatsiooni alt ning et nemad isiklikult vabastataks ja päästetaks. Lugupeetudvolinik! Ma ei usu, et Türgi võib ühineda ELiga Küprose hävitamisprotsessi kaudu ja kõik,kel on soov Türgit aidata, ei tohi tegutseda Küprose vastu. See on põhiline aspekt, midame kõik peame järgima, sest kui Küprose probleemi õiglaselt ei lahendata, on see EuroopaLiidu enda jaoks katastroof.

Mario Mauro (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Pean tunnistama, et RiaOomen-Rujteni suurepärase ja silmapaistva töö taustal oleme meie hõivatud aruteluga,millega kaasneb Türgi teemast kõneldes siiski tubli annus silmakirjalikkust.

Me ei suuda sellest silmakirjalikkusest üle saada, kuid kui arvestaksime mõnda üldisttaustategurit, võiksime asjadega paremini toime tulla. Esiteks peame tunnistama tõsiasja,et me ei ole kuidagi suutnud või vahest ei ole me kunagi püüdnudki viia ellu tõeliststrateegiat Vahemere piirkonna lõunakaldal asuvate riikide suhtes. Türgi probleem on selleasjaoluga tihedalt seotud.

Kui läksime mõni päev tagasi oma missioonile Tuneesiasse, ütles ainus islamistlik parteial-Nahda meile siiralt, et sai Recep Tayyip Erdoğani Õigluse ja Arengu Parteist inspiratsioonining et mõneti vaatavad inimesed Türgi suunas selleks, et olla äärtpidi Euroopa poole, kuidnad ei tea, kas teisel pool, Euroopas, seda arvesse tahetakse võtta.

Peame endilt küsima, mida tasub Türgi suhtes ette võtta – kas tasub olla läbinisti aus jaliikuda kiiresti privilegeeritud partnerlusvormide poole, mis hõlmavad kogu Vahemerepiirkonda, või kas tasub püüda jätkuvalt aega võita ja lükata otsustamine määramata ajaksedasi, et türklased ise ütleksid viimaks oma suures uhkuses meile lõpliku „ei”, mis muudaksolukorra Vahemere piirkonnas veelgi keerulisemaks.

Minu meelest oleme meie need, kes peaksid otsustama ega ootama seda teistelt. Meil onkonkreetsed kohustused ja me peame need tervenisti oma õlule võtma. Meil peab olemajulgust öelda „jah” või „ei” ning siis näeme positiivseid tulemusi.

Andrey Kovatchev (PPE). – (BG) Lugupeetud juhataja! Tunnustan Ria Oomen-Ruijtenithea töö eest. Peame Türgit oluliseks Euroopa-Atlandi partneriks. Seepärast olen veendunud,et vaatamata oma erimeelsustele nõustume kõik selles, et meil on vaja reformitud,demokraatlikku, ilmalikku ja euroopalikku Türgit.

Mulle isiklikult valmistab muret Türgi sise- ja välispoliitika võimalik islamile keskendumine.On näha, et osal Türgi poliitilisest ladvikust ei ole ilmselgelt mingit soovi pidada kinni usuja poliitika range lahususe põhimõttest, mida nägi ette Atatürk.

Euroopa peab aitama Türgil saada üle ühiskonna sisemisest kahestumisest. See hõlmabvähemuste olukorra parandamist ja suhete parandamist naabritega. Loomulikult ei saa menäpuga üksnes Türgile näidata. Ka Türgi naabrid peavad samas suunas liikuma.

Loodetavasti hakkame kõikide üldist huvi pakkuvate ühiste küsimuste, eeskätt NATOstehtava koostöö ja energiainfrastruktuuri kallal partneritena tööd tegema. Loodan ja ootan,


et Türgi allkirjastaks võimalikult kiiresti eeldatava tagasivõtulepingu Euroopa Liiduga, eilükkaks seda edasi ega esitaks lisatingimusi.

Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Lugupeetud juhataja! Türgi võimalik ühinemineELiga tooks kaasa tõsiseid majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi tagajärgi, mida EL ühegilaienemise juures varem ei ole näinud. Vaatamata erinevustele võrreldes Euroopa kultuuri,traditsioonide ja väärtustega ei ole Türgi siiski fundamentalistlik riik ning usk on iga inimesevaba väljendus.

Ei saa keelata Türgil püüda täita ELiga ühinemiseks vajalikke kriteeriume, kuigi soovitavamon loomulikult võtta jõulisemaid meetmeid, et lahendada vaidlusi Küprose türklaste jakreeklastega. Küprose küsimuse lahendamine võib tuua kaasa ka suurema stabiilsuse,õitsengu ja julgeoleku Vahemere piirkonna idaosas ning see võib mõnel määral aidatakiirendada Türgi ELiga ühinemise protsessi.

Lõpetuseks tahaksin öelda aga üht. Lugupeetud kolleegid! Nagu meie kolleegid komisjonisja nõukogus, oleme siin selleks, et olla ausad ning kui me kinnitame, et Türgi täidabjärk-järgult kriteeriumid, ei tohi me eelnevalt rääkida privilegeeritud partnerlusest. Paremoleks öelda Türgile otse, et vaatamata kriteeriumide täitmisele ei saavuta ta täielikku ELiliikmestaatust. Minu meelest oleks see meie poolt aus.

ISTUNGI JUHATAJA: ROBERTA ANGELILLIasepresident

Jelko Kacin (ALDE). – (SL) Lugupeetud juhataja, Enikő Győri, volinik! Järsud ja sügavadpoliitilised muutused, mida oleme näinud, tuletavad meelde, et samal ajal, kui araabiamaades toimub demokratiseerimisprotsess, saame meie aina teadlikumaks energiavarustusehaavatavusest ja oma energiasõltuvusest.

Türgi on meie kõige hinnalisem, ilmsem ja veenvam näide toimivast demokraatiast araabiamaailmas ning loomulikult näide õitsvast majandusest. Nii Euroopa Liitu kui Türgit hoiabtagasi aga lahendamata Küprose probleem. Mõned olulised peatükid jäävad Türgi jaokssuletuks. Täna peame juhtima tähelepanu energiat käsitleva peatüki võimalikult kiireavamise hädavajalikkusele ning me peame saatma oma Küprose sõpradele Nicosias jõulisesõnumi, et kõnealuse peatüki avamine oleks kasulik nii meile kui ka Küprosele ja Türgile.Peatüki blokeerimine teeb kahju Küprosele, Türgile ja kogu Euroopa Liidule, piirkonnastabiilsusele ja stabiilsusele maailmaturul.

Kui avaksime peatüki sel aastal, näitaksime oma tegevusega, et meie siin Euroopa Liidusoleme eesmärgipärased ning suudame tõhusalt tunnistada ja tunda ära varasemaid jatulevasi probleeme ja lõkse. Kui me ei suuda seda peatükki uuesti avada, oleme edaspidigiüksnes jõuetud ja mõjutud kõrvalseisjad.

Charles Tannock (ECR). – Lugupeetud juhataja! Türgi hoog ELiga ühinemise suunas onendiselt vankumas. Üks põhjus on loomulikult Ankara lisaprotokollide täitmata jätminening Küprose jätkuv okupeerimine ja selle mittetunnistamine.

Türgi valitsuse keeldumine oma sadamate ja lennujaamade avamisest Küprose Vabariigikaubandusele on vastuvõetamatu, kuid samuti tahaksin mainida tõsiasja, et Türgi võikska oma naaberriiki Armeeniasse suhtuda edasiviivamalt, taasavada mõlema riigi ühise piirija tunnistada 1915. aastal toimunud armeenlaste ettekavatsetud massimõrva. Lisaks võibTürgi vaevu varjatud poliitiline toetus Iraanile raskendada jõupingutusi, mida EL teeb


selleks, et takistada Teherani islamistlikul teokraatial ehitamast tuumapommi ning see onsügavalt kahetsusväärne.

Mulle valmistab ka sügavat muret Türgi kasvav vaenulikkus Iisraeli, meie liitlase vastu.Sellest annab tunnistust Gaza laevastiku kriis ja Türgi ametlikult avaldatud järeldused.Türgi hoiab ilma igasuguse põhjuseta jätkuvalt suletuna Kreeka Õigeusu kloostrit Halkisning eitab vanade Süüria kristlaste täielikke kogukonnaõigusi. Minu meelest ei ole kahtluski,et kui Türgi soovib ELi ja euroopalike väärtuste osas edasisi edusamme astuda, peab tanüüd oma pingutusi kahekordistama.

Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – (EL) Lugupeetud juhataja! Kõikide probleemideseas, millega Türgi oma ühinemisteekonnal toime peab tulema – nagu need on kirjasraportis, mille on koostanud Ria Oomen-Ruijten, keda ma tänan –, näiteks kurdideprobleem, Armeenia probleem, ajakirjandusvabadus ja vajadus austada naiste õigusi, onKüprose probleem kõige konkreetsem.

Kandidaatriik ei saa okupeerida Euroopa Liidu territooriumi. Kui ta soovib omaühinemisteekonda jätkata, peab ta oma väed Küproselt välja viima ning lõpetama Küprosetürklaste ja kreeklaste okupeerimise.

Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahaksin avaldada kiitustTürgi valitsusele püüete eest lähendada oma poliitilisi struktuure euroopalikuväärtussüsteemiga. Teisalt on võimatu eirata püsivaid probleeme inimõiguste, eeskättvähemuste ja naiste õiguste valdkonnas, ja usuvabaduse mahasurumist.

Kõige tõsisem probleem näib olevat aga tõsiasi, et Türgi okupeerib ikka veel ligi 50% ühemeie liikmesriigi, Küprose territooriumist. Seega osaleb EL kaudselt sõjalises konfliktisTürgiga. See konflikt on paljudele Küprose elanikele läinud maksma nende kodud ningseni puudub lootus ebaseaduslikku olukorda lahendada.

Seepärast nõuab Brüsseli ja Istanbuli vaheline dialoog minu arvates suuremat avatust, etmeie Türgi sõbrad võiksid mõista, et tee Euroopa Liitu viib ainult läbi kriteeriumide, millestei saa mööda minna. Kui meie Türgi sõprade jaoks tundub, et nad ei ole valmis ELi nõudlikkekriteeriume täitma, oleks õige seda ausalt tunnistada ja pakkuda meie vastastikusekskooseksisteerimiseks mõistlik alternatiiv.

Andrew Henry William Brons (NI). – Lugupeetud juhataja! Kõnealune aruanne jääbliiga tagasihoidlikuks. Tsiteerin: „põhiõiguste osas on vaja teha olulisi jõupingutusi”. KirjanikOrhan Pamuk pääses Türgi ajaloo ketserliku käsitlemise süüdistuste eest ainult tänu omarahvusvahelisele kuulsusele. Seadus kehtib endiselt. Kas EL suudaks tõepoolest taludaketserlikuks peetava akadeemilise arvamuse mahasurumist liikmesriigis?

Edasi märgitakse raportis, et Küprosega suhete normaliseerimise osas ei ole saavutatudmingit edu. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et Türgi okupeerib endiselt relva jõul Küprosepõhjaosa, võõrandab Küprose kreeklaste vara, rüvetab ja rüüstab nende pühakodasid jamatmiskohti. Kuni Türgi oma vägesid tingimusteta välja ei vii, vara ei tagasta ega kahju eihüvita, ei peaks selle riigiga üldse mingid sidemeid hoidma, kõnelemata läbirääkimistestELi liikmestaatuse üle.

Štefan Füle, komisjoni liige . – Lugupeetud juhataja! Arutelu on olnud tõesti hea jatulutoov ning kajastanud paljusid arvamusi ja seisukohti.


Kuid – nagu paljud teist on rõhutanud – kui Türgi täidab tõesti kõik olulisedühinemiskohustused ning me jääme kindlaks ja tõsiseks, siis suudame vältida enamikkupettumust valmistavaid asjaolusid, millele mõned teist viitasid, ning edasi liikuda.

Nõustun ka nendega, kes ütlevad selgesõnaliselt, et edasiminek lisaprotokolli, Ankaralepingu osas ning edu põhjalikes läbirääkimistes, mida peetakse Küprose asjus lahenduselejõudmiseks, paneks ühinemisprotsessi liikuma.

Nõustun ka nendega, kes ütlesid, et mängureegleid ei tohiks muuta mängu ajal. Kuid lubagemul end täiesti selgelt väljendada. Minu jaoks ei ole tegemist mänguga. Minu jaoks on seetõsine protsess. Olen veendunud, et selle protsessi lõpus näeb enamik Euroopa Liidu jaTürgi kodanikke selgelt, missugust kasu toob uue ja moodsa Türgi kuulumine EuroopaLiidu liikmete hulka.

Teiseks märgiksin, et selle aasta raport on tõepoolest väga tasakaalukas. Mida ma vägahindan ning mida raportöör ning ka tänane arutelu on suutnud suurel määral arvesse võtta,on vajadus näha üldpilti, mitte esitada parlamendile ainult nimekiri juhtumitest japrobleemidest.

Kolmanda punktina nõustun ma ka nendega, kes väljendavad täiesti selgelt arvamust, etlahendus paljude peatükkide osas on meie Türgi partnerite käes.

Olen üks neist, kes sooviksid, et avataks sellised peatükid nagu energiat käsitlev peatükk15 ning eeskätt peatükk 23, mis käsitleb kohtusüsteemi ja põhiõigusi. See on väga olulinening eriti tähtis on peatükk 23.

On öeldud, et 14 peatükki on Ankara protokolli tõttu külmutatud. Lubage mul teha isiklikmärkus. Minu arvates tuleb eristada peatükke, mis on külmutatud ühepoolselt, ning neid,mis on külmutatud komisjoni soovituse alusel – sest Türgi ei täida tolliliiduga seotudkohustusi – ning mille suhtes on liikmesriigid seejärel konsensuse põhjal kokkuleppelejõudnud. Peatükid 23 ja 15 kuuluvad ühehäälselt külmutatud peatükkide hulka.

Viimase punktina tahaksin käsitleda ka küsimust, mis meil praegu meeles mõlgub –ajakirjandusvabaduse olukord Türgis. Möödunud neljapäeval tegin selgesõnalise avalduse,tagamaks, et meie Türgi kolleegidele on saadetud sõnum – Euroopa inimõiguste japõhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohaselt ei taga Türgiseadused piisaval määral sõnavabadust – ning andmaks selgesti märku, et Türgi peab kiirestimuutma oma õigusraamistikku, et parandada ajakirjandusvabaduse kasutamist praktikasning teha seda olulisel määral.

Tõstatasin selle teema peaaegu samadel tingimustel eelmisel reedel Türgi välisministriDavutoğluga kohtudes. Kuid lubage mul märkida ka järgmist. Minu arvates on olulinemitte karta probleemidele kriitiliselt tähelepanu juhtida. Kuid oluline on ka aidata Türgilkujundada seadustik selliseks, mis on eelnimetatud konventsiooniga kooskõlas.

Mõtlen, kuidas kaasata sellesse protsessi nii Euroopa Nõukogu kui Majanduskoostöö jaArengu Organisatsioon ning ma teavitan Euroopa Parlamenti nende konsultatsioonidetulemustest ning suunast, mida mööda soovitan edasi minna.

Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – (HU) Lugupeetud juhataja, volinik, kolleegid! Tänanteid väga suurepärase arutelu eest. Türgi valmisoleku ja kogu ühinemisprotsessi suhtes onesitatud rohkelt poolt- kui vastuargumente. Ka see viitab olukorra keerukusele ja annabmärku Ria Oomen-Rujteni ülesande raskusest. Minu arvates tegi ta suurepärast tööd ning


koostas raporti, milles näidatakse väga hästi, kui raske on hinnata olukorda ja Türgivalmisolekut.

Sellegipoolest on punkte, mille osas oleme ühel nõul, ning minu arvates kajastus see kaarutelus. Minu arvates ei ole poolte vahel kokkuleppele jõutud üksnes siin, vaid ka komisjonija nõukoguga. Esimene neist punktidest on järgmine: me vajame euroopalikku Türgit ningmeie endi huvides on läbirääkimisprotsessile kaasa aidata. Räägime siinkohal strateegilisestpartnerist. Rõhutan ikka ja jälle, kui oluline on see, et Euroopas asuva väikeseterritooriumiosaga riik oleks meie sõber. Kahtlemata on tegemist ka tingimustel põhinevaprotsessiga ning Türgi peab täitma kõiki kohustusi, mis ta on võtnud, ning läbirääkimisteedu tagamiseks peab ta täitma meie kujundatud normid ja ootused. Kahtlemata peab Türgipüüdlema heanaaberlike suhete poole. See on teema, mida ei seata kahtluse alla ühegiläbirääkimisprotsessi raames.

Oleme näinud, et arutlemisel on olnud küsimus, kui palju on tehtud edusamme ning kuipalju ülesandeid on Türgi täitnud. Minu arvates ei saa me seada kahtluse alla saavutusipõhiseadusreformi vallas ning edusamme, kuigi poolikuid, mis on tehtud näiteks vähemusteküsimuses. Keegi ei ole kahelnud tõsiasjas, et käia on veel pikk tee. Piisab sellest, kui viidataveel kord ajakirjandusvabaduse probleemile, naiste olukorrale või õigussüsteemitoimimisele. Kui mõtleme, kuidas puhuda läbirääkimistesse uut elu, peaksime mõtlemaoma tegevusraadiusele. Nagu ütles volinik Štefan Füle, on avatuks jäänud 13 peatükki ningme oleme suutnud sulgeda ainult ühe; samal ajal on külmutatud 16 peatükki, millega eisaa me praegu kuidagi edasi liikuda. Faktiliselt saame töötada kolme peatüki, nimeltkonkurentsi, riigihankeid ning sotsiaalpoliitikat ja tööhõivet käsitlevate peatükkide kallal.Neist kõige paremini on ette valmistatud konkurentsipeatükk ning ka Belgia eesistumiseajal on tehtud peatüki avamise nimel palju tööd; komisjon töötab meie maksimaalseltoetusel väga tõsiselt selle nimel, et avada kõnealune peatükk vähemalt Ungarieesistumisperioodi jooksul. Jällegi peab aga Türgi selleks arvukaid tingimusi täitma. Usun,et selles osas suudame edasi liikuda ning ma tõepoolest ei soovi näha olukorda, kus me eisuuda kuude kaupa ikka veel uut peatükki avada.

Palju on küsitud, kas viisaküsimuste edasiliikumine oleks tervitatav, või on sellele teemaleviidatud. Lubage mul aus olla. Eesistujariik Ungari julgustaks komisjoni alustama dialoogi,kuid me kõik teame, et nõukogu kohtumisel ei olnud seisukord selles küsimuses selge ningpaljud liikmesriigid on väljendanud oma kahtlusi. Mina ning eesistujariik Ungari usume,et dialoogi käivitamine oleks meie huvides. Mitu korda on viidatud usuvabadusele jakristlaste tagakiusamisele. Ka nõukogu on probleemi käsitlemata jätmise pärast kritiseeritud.Kuigi teema kuulub Catherine Ashtoni kui välisasjade nõukogu esimehe pädevusse, lubagemul öelda, et küsimus lisati välisasjade nõukogu jaanuarikuu kohtumise päevakorda. Tollalkokkuleppele ei jõutud, kuid veebruarikuisel välisasjade nõukogu kohtumisel võeti vasturesolutsioon, milles mõisteti hukka kõikide religioossete vähemuste tagakiusamine, nii etnõukogu on siiski probleemiga tegelenud.

Lõpetuseks lubage mul meile kõigile üks küsimus esitada, sest oleme kõnelnud sellest,mida on teinud Türgi, kas ta on teinud piisavalt ning kas ta teeb ühinemise nimel asjakohasttööd. Kuid mõelgem ka kõigele sellele, mis sõltub meist. Kui tahame olla ausad, näeme, etEuroopa Liidus ei ole praegu kaasav periood. Me analüüsime Põhja-Aafrika sündmusi, kuidkui vaatleme, mis toimub Euroopa Liidus või meie veelgi vahetumas naabruskonnas, võitenäha, et Türgi on üks viiest kandidaatriigist, kuid lisaks sellele on veel neli teist kandidaatriiki.Mil määral saame me neid protsesse toetada? Kui valmis oleme me viima lõpuleühinemisläbirääkimised Horvaatiaga? Kui valmis oleme me võtma Rumeenia ja Bulgaaria


vastu Schengeni alasse. Kui valmis oleme me tõstma kõrgemale kohale Euroopa raskesaatusega romade kogukonna? Kaasamine on päevakorras paljudes eri kontekstides.

Euroopa on muutunud mõnevõrra sissepoole suunatuks. Ütlen seda suure avatusega.Tunneme laienemisväsimust. Peame saama hakkama oma avalikkusega, oma avatusegakõnealuste probleemide suhtes. Usun, et vahest peaksime mõtlema mõnevõrra pikemasperspektiivis. Kui mõtleme sellele, et Euroopa Liidu pikaajaline huvi on jääda ligitõmbavaksnii ELi kodanikele kui meie lähinaabritele, olgu selleks Türgi või kõik Põhja-Aafrika riigid,siis usun, et peaksime muutuma uuesti kaasavamaks Euroopa Liiduks. Loomulikult ei saasee mingil juhul olla tingimusteta ning me ei tohi vähendada töö hulka, mida ootamekõikidelt kandidaatriikidelt. Minu arvates oleks see Euroopa Liidu jaoks väga tõsine asi,kui Türgi meie vastu huvi kaotaks.

Ria Oomen-Ruijten (PPE). – Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahaksin veel kord märkida,et mina – ja meie – koostasime raporti üsna hoolikalt. Tahaksin märkida korraküsimusesjärgmist: paluksin kolleegidel mitte esitada uusi muudatusettepanekuid, sest kui me tahamesel teemal polariseerimata arutelu pidada, kui tahame terve täiskogu suurt pühendumust....


Juhataja. – Mulle on kodukorra artikli 110 lõike 2 alusel esitatud üks resolutsiooniettepanek (1) .

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 9. märtsil 2011.


Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Tunnustan samme, mida Türgi siiamaanion teinud, kuid rõhutan, et palju tööd on veel ees. Konkreetseid meetmeid tuleb võttasellistes valdkondades nagu ajakirjandusvabadus, naiste staatus Türgi ühiskonnas, dialoogparteide vahel ning eeskätt Euroopa Liidu liikmesriigi Küprose tunnustamine. See konfliktheidab suurt varju läbirääkimistele, mida Türgi peab ELiga ühinemiseks. Seepärast peabTürgi tõestama, et soovib tüliküsimust lahendada.

Kuna Türgi on araabia maadele eeskujuks, peaksid ühinemisläbirääkimised minu meelestsiiski edasi liikuma, et soodustada riigis reforme. Türgi aitaks levitada stabiilsust muutlikespiirkondades oma ida- ja lõunapiiri taga.

Oluline on ka mainida, kui tähtis on Türgi Euroopa Liidu jaoks energiasektori põhitoimijana.Türgi lõimumine Euroopa Liiduga võib tuua kasu mõlemale poolele nii lühikeses kuikeskpikas ning kõige rohkem pikas perspektiivis.

Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Tahan tunnustada tähelepanuväärseid edusamme,mida Türgi on teinud Euroopa Liiduga ühinemiseks. Minu arvates on see riik näidanud, etsoovib kindlameelselt täita kõik kriteeriumid, mida on vaja ELi täisliikmeks saamiseks ningmeie ülesanne on seda toetada. Paljud minu kolleegid siin parlamendis on tõstatanud tänaarutelu põhiõiguste küsimuse üle. Tahaksin aga teada, miks ei kutsuta selles raportisnõukogu üles algatama läbirääkimisi kohtusüsteemi ja põhiõigusi käsitleva peatüki üle.Nõukogu on kõnealuse peatüki blokeerinud, kuigi kui rääkida Türgi vastamisest ELi

(1) Vt protokoll.


standarditele, on tegemist kõige olulisema peatükiga. Lugupeetud kolleegid! Homme peamehääletama muudatusettepaneku üle, milles taotletakse kõnealuse peatüki avamist. Vastaseljuhul saadab Euroopa Parlament Türgile negatiivseid märguandeid ning see kahjustab meieusaldusväärsust.

Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Meid lahutab olulisest tähtpäevastkaks aastat. Sel aastal möödub 48 aastat sellest, kui Türgist sai kandidaatriik ELigaühinemiseks. Kahtlemata on sellest ajast saadik palju juhtunud. Oma osa on kindlasti olnudriigi majandusarengul ning ELi turgude avanemisel. Riigis on sellegipoolest probleememitmes vallas, mis ulatuvad tagasi moodsa Türgi riigi loomisaega. 1924. aasta lepingusdeklareeritakse selgesõnaliselt, et islamiusku tunnistavad kodanikud on türklased, kuidmuid uske tunnistavad kodanikud on kreekakatoliiklased. Lepingus ei tunnistata muidetnilisi rühmi. Sellel, mis oli edumeelne 1924. aastal – tunnistada tõsiasja, et keegi võibjärgida muud usutunnistust kui islam –, on praegusel ajal üsna teistsugune tähendus. Türgilei ole kindlasti lihtne tunnistada muud etnilist kuuluvust kui türklased, olgu siis tegemistkurdide, tšerkesside või muude rahvustega, kes on ilmselgelt eksisteerinud Türgis vägapalju aastaid, kuid kelle tegelikus elus tunnistamine, kaasa arvatud nende etniliste õigusteedendamine võtab sellegipoolest palju aega. Läbirääkimistest johtuva probleemse olukorrapõhiküsimused on suutmatus leida lahendus Küprose okupeerimisele, tegevusetus ÜROFamagustat käsitleva resolutsiooni osas ning võimetus täita eelmistes raportitest lähtuvaidnii-öelda ülesandeid. Sõjaväe rolli piiramine on rõõmustav, kuid ainult siis, kui võimulejäävad ilmalikud jõud. Vastasel juhul võib ohtu sattuda kogu piirkonna stabiilsus.

Cristian Dan Preda (PPE), kirjalikult. – (RO) Tunnustan jõupingutusi, mida mu kolleegRia Oomen-Ruijten tegi kõnealuse raporti koostamiseks, kuid jätan enesele õiguse mittenõustuda kogu selle sisuga. Esiteks arvan, et ühinemisläbirääkimisi tuleks alustadapeatükkidega, mille juures on tehnilised ettevalmistused juba lõpule viidud. Põhjus onlihtne. Nii oleks meil võimalus dialoogiks, mis sunnib Türgit ühenduse õigustiku vastuvõtma. Samal ajal, kui tunnustame Türgi edusamme, mida riik teeb konkurentsi käsitlevateläbirääkimiste avamiseks vajalike tehniliste kriteeriumide täitmiseks, peame ütlema kaametiasutustele Ankaras, et kõnealuses valdkonnas on vaja teha rohkem jõupingutusi.Arvan ka, et läbirääkimiste avamine kohtusüsteemi ja põhiõigusi käsitleva peatüki üle võibluua suurepärase tausta, et motiveerida Türgit astuma selles valdkonnas reformide teele,mis on minu arvates meie ühine eesmärk. Arvan ka, et peaksime paluma nõukogulsüvendada Türgiga dialoogi välispoliitika vallas, sest eriti Põhja-Aafrika hiljutistesündmusega seoses võib Türgi toimida liitlasena, kes edendab selles piirkonnasdemokratiseerumist ja arengut.

Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Igal aastal toimub meil arutelu Türgiliikmestaatuse kohta ELis. Üldreeglina on tõstatatud probleemid alati samad – Türgi viibend mõningal määral ELi nõuetega kooskõlla, kuid edusammud ei ole kunagi piisavaltrahuldaval tasemel, et anda selge märguanne ligikaudsest ühinemiskuupäevast või andateada, kas riik üldse kunagi ELiga ühineb. Juba tehtud muudatused on kasulikud, kuid ELisuutmatus võtta Türgi ühinemise kohta vastu selge seisukoht tekitab pettumust nii Türgiametiasutuste kui selle riigi kodanike jaoks. Loomulikult ei saa me nõuda, et liikmesriigidsuhtuksid teemasse ühtmoodi, kuid meie otsustamatus tähendab, et EL ei ole usaldusväärne.Türgi kodanike seas väheneb toetus ELi liikmelisusele. Riik võib hakata otsima uusi liitlasija ning pöörduda läänemaailmast eemale, mis oleks Euroopa jaoks halb. Türgi on meiestrateegiline partner majandus-, piirkondlikes ja energiaküsimustes ning ta on kamärkimisväärne sõjaline ja poliitiline jõud Lähis-Idas. Probleemsed valdkonnad on alati


samad – inimõigused ja kodanikuvabadused, naiste ja rahvusvähemuste õigused, õigusriik,kohtusüsteemi reformimine, korruptsioon, ajakirjandusvabadus ja sõnavabadus – ningvaatamata pingutustele jäävad nad kaugelt alla euroopalikele standarditele. Läbirääkimistevõimalik kiirendamine sõltub sellest, kui kiiresti ja tulemuslikult suudab Türgi täita talleesitatud tingimused, ning ELi pakutava liikmestaatuse vormist.

Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Türgi kuulumine EuroopaLiitu on kahtlemata lahkarvamusi tekitav küsimus – paljud on ühinemise vastu ja paljudselle poolt. Kahtlemata on Türgi euroopastumise protsessi osana viidud läbi ka arvukaltdemokraatlikke reforme, mille tulemusena lepiti 3. oktoobril 2005 kokku Türgi ühinemiseläbirääkimisraamistikus. Läbirääkimiste avamine ei tähenda edu ainult Türgi, vaid kaEuroopa jaoks, sest Türgi peamine reformide läbiviimise motiiv oli Euroopa-püüdlus. Türgisenitehtud edusamme tunnustades tuleks sellegipoolest meeles pidada, et riigi lõimumistEuroopa Liitu takistavad paljud probleemid. Eeskätt hõlmavad need põhiseadusreformi,ajakirjandusvabadust, naiste õigusi ja rahvusvähemuste kaitset. Tänapäevase demokraatlikuriigi alus peab olema võimude lahususe põhimõte ning tasakaal täidesaatva, seadusandlikuja kohtuvõimu vahel, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning eeskätt sõnavabadusja õigusraamistik, mis tagab naiste õigused ja soolise võrdõiguslikkuse. Tundsin heameeltTürgi valitsuse ja opositsiooni avalduse üle, mille kohaselt on nad valmis viima läbi reforme,et muuta Türgi täielikult väljakujunenud pluralistlikuks ja demokraatlikuks ühiskonnaksning ma loodan, et kõik parteid ja ühiskond kaasatakse kogu põhiseaduslikku protsessi.

Zbigniew Ziobro (ECR), kirjalikult. – (PL) Türgil on Kaukaasia ja Lähis-Ida piirkonnasstabiliseeriva jõuna strateegiline roll. Tal on ka oluline osa plaanis, mille eesmärk onmitmekesistada Euroopa Liidu kütusetarneid. Ankara poliitilised suundumused võivadpiirkonnas araabia maadele eeskujuks olla. Seepärast peaks Euroopa Liit jätkuvalt suhtumaaktiivselt suhete ehitamisse Türgiga ning muuhulgas suurendama selleks ühiste strateegilisteenergiainvesteeringute, näiteks Nabucco gaasijuhtme rahastamist ning toetama rohkemkaubandussuhete arendamist. Brüssel peab näitama, et tunnustab edusamme, mida Ankaraviimastel aastatel Euroopa Liiduga lõimumise nimel on teinud. Sellegipoolest nõuavadpaljud küsimused endiselt, et EL avaldaks Türgile survet ning läbirääkimiste edenemineenne nende küsimuste lahendamist ei tule kõne alla. Mul tarvitseb vaid mainida Küproselepitamist ja taasühendamist, Ankara poolset vastutuse võtmist Armeenia genotsiidi eestning demokraatliku süsteemi edasist arendamist.

15. Montenegro Euroopaga integreerumise protsess (arutelu)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused MontenegroEuroopaga integreerumise protsessi kohta.

Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – (HU) Lugupeetud juhataja! Austatud volinik! Kallidparlamendiliikmed! Homme hääletate te resolutsiooni üle, milles käsitletakse MontenegroEuroopaga integreerumise protsessi. Mina pean Euroopa Parlamendi pühendumist EuroopaLiidu avatuse säilitamisele ülimalt kiiduväärseks. Samal ajal on teil samuti tähtis ülesannevõita liikmesriikide üldsuse poolehoid tingimuste täitmisel põhinevale laienemisele.Resolutsioon, mille te homme vastu võtate, kinnitab selle kohustuse täitmist.

Lubage mul öelda, et ka nõukogu on selle täiel määral oma südameasjaks võtnud. KooskõlasEuroopa Ülemkogu heakskiidetud uue laienemiskonsensusega kinnitas nõukogu oma 14.detsembri 2010. aasta järeldustes, et EL toetab jõuliselt Lääne-Balkani riikidelaienemisprotsessi jätkumist vastuvõetud põhimõtete ja järelduste alusel.


Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Ungari on samuti selle eesmärgi oma kindlakskohustuseks võtnud. Soovin tänada teid suurepärase töö eest ja resolutsiooni kaudu antavatoetuse eest Montenegro saavutuste tugevdamisel, mida on kogu ühinemisprotsessi jooksulväga vaja.

Oleme korduvalt kinnitanud Montenegro väljavaateid ühineda Euroopa Liiduga. Riigistabiilsus ja Euroopa poole suunatud pilk, mida toetavad kõik erakonnad ja kodanikeenamus, ning eri rahvusrühmade vahel valitsev suur üksmeel on omadused, mis muudavadMontenegro Lääne-Balkani piirkonda stabiliseerivaks riigiks.

Ärgem unustagem, et Montenegro saavutas viisavabaduse, sõlmis stabiliseerimis- jaassotsieerimislepingu ning omandas kandidaatriigi staatuse 12 kuu jooksul. Need onmärkimisväärsed tulemused, mis tõestavad, et väljavaated ühineda Euroopa Liiduga onriigi ettevalmistuste tegemisel liikumapanev jõud. Niisiis peab EL kandidaatriikide püüdeidja saavutusi tunnustama. Tänu tehtud edusammudele on riigi Euroopa programmi raamesvõimalik astuda järgmisi samme, võtta uusi kohustusi ja sõnastada uusi nõudeid. Sellekskohtuvad ELi institutsioonide delegatsioonid ja liikmesriigid eri tasanditel ja erivaldkondades praegusel ajal lausa iga päev.

Seega on meil hea meel Montenegro astutud sammude üle, eelkõige aga tegevuskava üle,mille riigi valitsus on just vastu võtnud ja mis on koostatud vastuseks komisjoni arvamusessõnastatud soovitustele. Samuti tunneme rõõmu kasutatud meetodi üle, nimelt selle üle,et valitsus pidas enne tegevuskava koostamist põhjalikult nõu kodanikuühiskonnaga.

Lubage mul kiiresti loetleda niinimetatud prioriteetsed valdkonnad, kus on vaja edasiliikuda. Neid on nimetatud ka komisjoni 2010. aasta novembri arvamuses. Need valdkonnadhõlmavad õigusriigi tugevdamist, avaliku halduse reformimise jätkamist ja haldussuutlikkuseedendamist, põhiseadusele vastava valimisseaduse vastuvõtmist ning meediavabadusesuurendamist. See on tähtis õiguslikust vaatepunktist ja ühtlasi on see ametivõimudepoliitilise küpsuse proovikivi. Peale selle on ülimalt oluline tagada nende isikute õiguslikseisund, kes olid sunnitud oma kodudest lahkuma, ning samuti tuleb austada nende õigusi.Sama kehtib organiseeritud kuritegevuse ja korruptsioonivastase võitluse kohta. Ootameka selles vallas Montenegrolt jõulisi edusamme.

Et stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess üldises plaanis edasi liiguks ja seda eelkõigeühinemisläbirääkimiste alguses, on Montenegro edenemine neis valdkondades ja täiendavatejõupingutuste tegemine väga tähtis. On hädavajalik, et Montenegro täidaks oma kohustusija suudaks näidata käegakatsutavaid tulemusi.

Austatud parlamendiliikmed! Montenegro mängib piirkondlikus koostöös tähtsat osa. Tateeb tihedat koostööd oma naabritega ning me tunneme siirast heameelt edasiviiva rolliüle, mida ta täidab piirkonna stabiliseerimisel ja heanaaberlike suhete edendamisel eelkõigeriigina, kes on Kagu-Euroopa koostööprotsessi eesistuja.

Peale selle on Montenegro koduriigiks piirkondliku koostöönõukogu uuele töörühmalekultuuri ja ühiskonna alal – Cetinje parlamentaarsele foorumile. Integratsioon on ilmapiirkondliku koostööta mõeldamatu ja Montenegro annab selles valdkonnas head eeskuju.

Euroopa Parlamendi vastuvõetav resolutsioon kujutab endast tegelikult saavutusteinventuuri. See on täpne ülevaade praegusest olukorrast ja kasulik suunis seoseskandidaatriigi ülesannetega. Kiidan raportööri ja kõiki neid, kes osalesid aktiivseltdokumendi loomisel.


Lõpetuseks tahan julgustada Montenegrot ja selle ametivõime jätkama oma reformipingutusining püüdma vastata oma kodanike ootustele.

Štefan Füle, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Mul on suur au võtta sõna EuroopaParlamendi ees Montenegro Euroopaga integreerumise protsessi teemal. Lubage mulalustada sealt, kus eesistujariik lõpetas. Kiidan Montenegro raportööri Charles Tannockitraporti eest ning tänan kõiki auväärt parlamendiliikmeid, kes sellesse oma panuse andsid.Euroopa Parlament mängib laienemispoliitikas võtmerolli. Usun, et kõikide Euroopainstitutsioonide kooskõlastatud tegevuse abil suudame saavutada enamat.

Montenegro üldine edasiliikumine Euroopa Liidu liikmesuse kriteeriumide täitmisel onolnud märkimisväärne. Poliitiline üksmeel kasvab. Riik on astunud tähtsaid edusammeoma õigus- ja institutsioonilise raamistiku sisseseadmisel. Samuti on ta võtnud oma kindlakskohustuseks piirkondliku koostöö. Struktuursete majandusreformide alal on saavutatudhäid tulemusi ja enamikus ELi õigustiku valdkondades on tehtud edusamme.

Euroopa Ülemkogu otsus anda Montenegrole kandidaatriigi staatus on tunnustus nendesaavutuste eest ning jõuline märguanne, mis kinnitab Euroopa Liidu laienemispoliitikausaldusväärsust. Riik on jõudnud otsustavasse etappi. Kandidaatriigi staatusega kaasnebMontenegrole suur vastutus. Et Montenegro saaks liikuda Euroopaga integreerumiseljärgmisse etappi, on vaja käegakatsutavaid tulemusi. Olen veendunud, et EuroopaParlamendi resolutsioon saadab Montenegrole õige sõnumi minevikusaavutustetunnustamise kohta, aga viitab ka kindlale ootusele, et reformiprotsessiga liigutakseotsusekindlalt edasi ja et kõikide põhiliste probleemidega Montenegro teel Euroopa Liiduliikmesuse poole tegeletakse põhjalikult.

Kohtusin eelmisel nädalal Montenegro uue peaministri, dr Igor Lukšićiga. Tema püüdjätkata reformiprotsessi ja jõuline meelekindlus tegeleda komisjoni arvamuses esitatudprioriteetsete valdkondadega on lootustandev. 17. veebruaril võttis valitsus pärast avalikkuarutelu kodanikuühiskonnaga ja kõnelusi komisjoni talitustega vastu tegevuskava, milleskäsitletakse prioriteetseid valdkondi. Nüüd on ülimalt tähtis keskenduda heade tulemustepüstitamisele ja saavutamisele.

Arvamuses esitatud prioriteetsed valdkonnad on raske, kuid saavutatav ülesanne, millekson vaja kõikide osaliste kaasamist ja pühendumist Montenegros. Eelnev laienemine onnäidanud, kui tähtis on tegelda poliitilistes kriteeriumides ja 23. peatükis sätestatudpõhiküsimustega kohe ühinemisprotsessi alguses. Montenegro varajased jõulised saavutusedselles vallas ning eriti avaliku halduse apoliitiliseks muutmise, kohtute sõltumatusetugevdamise ning korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastase tõhusa võitlusevaldkonnas tagavad hiljem ladusad läbirääkimised ja sujuva integreerumise Euroopa Liiduga.

Montenegro peab parandama oma valimissüsteemi kooskõlas OSCE DemokraatlikeInstitutsioonide ja Inimõiguste Büroo (ODIHR) ning Veneetsia komisjoni soovitustega.Tugevdada tuleb parlamenti ja see on tähtis eelisküsimus nii komisjoni kui ka EuroopaParlamendi jaoks. Euroopa standardite tõhus täitmine inimõiguste alal on hädavajalik.Eelkõige puudutab see sõnavabadust ja suhteid kodanikuühiskonnaga.Diskrimineerimisvastase poliitika ning eriti soolise võrdõiguslikkuse ja haavatavate rühmadekorraliku kaitse tugevdamiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi. Ümberasustatudisikute jaoks tuleb leida jätkusuutlikud lahendused.

Samuti tuleb tegeleda muude arvamuses ja teie resolutsiooni projektis märgitudpuudujääkidega. Montenegro peab suurendama oma haldussuutlikkust ning täiustama


ettevalmistusi mitmes Euroopa Liidu õigustiku valdkonnas. Kahtlemata peitub Montenegrotulevik Euroopa Liidus ning meil tuleb tegutseda vastutustundlikult. Meie laienemispoliitikausaldusväärsus põhineb sellel, et laienemisprotsessis osalevad riigid järgivad tingimustetäitmise kriteeriumi Euroopa Liidu suhtes ja Euroopa Liit täidab oma kohustusilaienemisprotsessis osalevate riikide ees.

Meie kõikide huvides on tagada, et Montenegro edusammud Euroopa Liidu suunastuginevad kindlatele saavutustele ja konkreetsetele tulemustele. Montenegro selle aastatulemusi hinnatakse 2011. aasta oktoobri laienemispakme raames. Komisjon saab soovitadaläbirääkimiste avamist alles siis, kui ta on tuvastanud, et Montenegro vastab vajalikul määralühinemiskriteeriumidele ja seda eelkõige arvamuses märgitud seitsmes prioriteetsesvaldkonnas.

Charles Tannock, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Oleme koos kolleegi AnnaIbrisagiciga, kes on fraktsiooni PPE variraportöör, käinud Montenegros viimasekaheksateistkümne kuu jooksul kaks korda, et kujundada oma hinnangut riigiedasiliikumisest kõigepealt kandidaatriigi staatuse poole ja nüüd ELi liikmesuse poole.

Kogu Montenegro valitsuse püüdlikkus ja pühendumus on minu jaoks ülimaltmuljetavaldav. Ükskõik, kui väike see riik ka on, ta teeb väga palju tööd. Minu erilisedtänusõnad kuuluvad endisele peaministrile Milo Ðjukanovićile ja tema hiljutiseleametijärglasele Igor Lukšićile, kes on mõlemad olnud pragmaatilised ja samal ajalsihiteadlikud oma suhtumises ja püüdlustes juhtida riiki ELiga ja NATOga ühinemisesuunas.

Praegu on Montenegro kohustus vastata ELi ootustele. Montenegro valitsus peab eelkõigetegelema seitsme prioriteetse valdkonnaga, millele viitas volinik Füle ja mis sisalduvadkomisjoni arvamuses. Eriti rõhutan seejuures korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuseprobleemi, mille puhul on edusammude mõõtmiseks olemas selged ja kindlapiirilisedkriteeriumid.

Mul on hea meel, et eelmisel kuul võttis valitsus vastu väga hästi sõnastatud tegevuskava,mille eesmärk on reageerida prioriteetsetele valdkondadele ja nõudmistele. Minu arvateson Montenegro nüüd ametliku kandidaatriigina valmis alustama läbirääkimisi ELi liikmesuseüle ning on veider, et komisjoni nõudmise kohaselt peaks ametliku kandidaatriigi staatuseandmise ja läbirääkimiste avamise vahele jääma pikk ajavahemik. Nii nagu mina saan arualuslepingutest, ei ole sel viivitusel mingit õigustust ega alust. Veelgi tähtsam on, et kindlastiei edasta see eriti rõõmustavat sõnumit Podgoricale ega teistele piirkonna riikidele, näiteksMakedooniale, kes näevad kandidaatriigi staatuse saamiseks palju vaeva.

Jääb vaid loota, et see pealesunnitud ootus, mis on nüüd paratamatu ja mis valmistabMontenegrole pettumust, ei vii selleni, et riigi soov siduda end Euroopa Liiduga nõrgeneb.

Montenegrot tuleks hinnata üksnes tulemuste, faktide ja saavutuste põhjal. Selle olukordaei tohiks siduda teiste Lääne-Balkanis asuvate naaberriikide edusammudega. Montenegroon väike, kuid ilus riik, kus on valitsenud tähelepanuväärne stabiilsus ja majanduskasvsellest ajast saadik, mil riik Serbiast rahumeelselt lahku lõi. Erinevalt mõnest suurestnaaberriigist on seal vähe sisemisi etnilisi või usulisi probleeme või siis puuduvad needüldse. Riigil on Horvaatiaga väike piirivaidlus, mis lahendatakse rahumeelseltRahvusvahelises Kohtus. Hiljuti pidas riik Serbia ja Horvaatiaga läbirääkimisi ja ratifitseerisväljaandmislepingud seoses võitlusega organiseeritud kuritegevuse vastu.


Montenegros on kasutusel euro: uskuge või mitte, aga riigis kehtib euro ilma euroalassekuulumata. Riigi majandus ei ole kahjuks eriti mitmekesine ning tugineb peamiselt turismileja ühele alumiiniumitehasele. Montenegrol tuleb luua rohkem töökohti veejõuenergiaekspordiks ning teiseks lahenduseks võiks olla finantsteenused.

Isiklikult jään optimistlikuks selle põhimõtteliselt väga eduka riigi suhtes Lääne-Balkanipiirkonnas.

Anna Ibrisagic, fraktsiooni PPE nimel. – (SV) Lugupeetud juhataja! Mina soovin EuroopaRahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni Montenegro variraportöörina tänadakõigepealt Charles Tannockit suurepärase koostöö ning tulemusliku ja tasakaalustatudraporti eest. Samuti kutsun oma kolleege üles toetama homme meie ees olevat raportit.

Eriti tahan rõhutada asjaolu, et pean kiiduväärseks Euroopa Ülemkogu 2010. aastadetsembri otsust anda Montenegrole kandidaatriigi staatus väljavaatega ühineda EuroopaLiiduga. Samal ajal on tähtis, et me ei jääks siinkohal seisma, vaid jätkaks kiiresti liikumisteesmärgi poole, milleks on Montenegro ühinemine ELiga. Poliitiline ja majanduslikstabiilsus, mis on Montenegros valitsenud selle iseseisvumisest saadik, on mõõtmatu. Riikikirjeldatakse sageli kui üht edulugu ning seda kuulsime täna ka nõukogult.

Just nagu Charles Tannock, pean ka mina kahetsusväärseks seda, et kandidaatriigi staatuson lahutatud läbirääkimiste avamise õigusest. Niisiis leian, et komisjon peaks alustamaühinemisläbirääkimisi võimalikult kiiresti ning määrama kuupäeva läbirääkimistealustamiseks Montenegroga. On selge, et reformimine peab jätkuma näiteks kohtutevaldkonnas ning võitluses huvikonfliktide vastu avalikus halduses. Samuti tuleb tegeledakomisjoni soovitatud prioriteetsete valdkondadega, kuid sellegipoolest soovin kiitaMontenegro valitsust tulemuslike reformide eest, mille elluviimine tal siiani õnnestunudon.

Täna viibib meiega siin istungisaalis Montenegro suursaadik ning ma ootan lootusrikkaltja kannatamatult päeva, mil saame tervitada nii suursaadikut kui ka kogu Montenegro riikijuba ELis ja Montenegro esindajaid Euroopa Parlamendis.

Göran Färm, fraktsiooni S&D nimel. – (SV) Austatud juhataja! Soovin tänada CharlesTannockit edasiviiva koostöö eest ka Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide jademokraatide fraktsiooni nimel. Mul on hea meel, et Montenegro saab nüüd liikuda ELiliikmesuse poole. Olen nõus, et komisjon peaks alustama läbirääkimisi võimalikult kiiresti,mille eeldus on muidugi, et Montenegro liigub jätkuvalt ELi eesmärkide suunas.

Tõsiasi, et Montenegrole on nüüd antud kandidaatriigi staatus, edastab kindla sõnumi ELipühendumise kohta kogu endise Jugoslaavia tulevikule ELis. Sarnaselt Horvaatiale saab kaMontenegro näidata ülejäänud riikidele teed ELi liikmesuse poole. Heade suhete loomineELiga on põhitegur nii õitsengu kui ka stabiilsuse saavutamiseks piirkonnas. See on täiestiselge.

Montenegro on väike, uus ja rahumeelne riik, kes on võtnud oma kindlaks kohustusekspiirkondliku koostöö. Tal on head suhted oma naaberriikidega ning seega head eeldusededu saavutamiseks eelseisvatel ühinemisläbirääkimistel. Siiski on riigis valdkondi, midaon vaja jõuliselt reformida. Suurendatud on õiguslikku ja haldussuutlikkust, et luua täiestielujõuline ja õigusriigil põhinev ühiskond, kuid vaja on veelgi enamat. Korruptsioon jaorganiseeritud kuritegevus on laialt levinud ning ELi nõuete täitmiseks on õigussüsteemivaja veel palju parandada.


Olen esitanud mõne muudatusettepaneku, mille eesmärk on rõhutada, et Montenegropeab tugevdama ka naiste olukorda, tagama ajakirjandusvabaduse, kaitsma töötajate javähemuste põhiõigusi ning edendama eelkõige kodanikuühiskonda. Me ei tohi unustada,et need on samuti ülimalt tähtsad valdkonnad eelseisvatel ELi läbirääkimistel. Mina kiidanheaks Montenegro võimalikult kiire ühinemise Euroopa Liiduga.

Ivo Vajgl, fraktsiooni ALDE nimel. – (SL) Lugupeetud juhataja! Kiidan härra Tannockitraporti eest ja samuti koostöö eest, mida ta tegi selle sõnastamisel. Kui soovime Montenegrotkäsitleva resolutsiooni vastuvõtmisega kinnitada põhimõtteliselt uuesti kava, mille kohaseltjätkatakse Euroopa Liidu laienemisprotsessi ja antakse kõikidele meie kontinendi riikidelevõimalus areneda edasi Euroopa Liidu liikmesuse egiidi all, peame tagama järgmistesammude astumise kõigepealt seoses Montenegroga ja seejärel ka Serbia, Makedoonia,Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaaniaga ja unustada ei tohi muidugi ka Türgit.

Montenegro jaoks tähendab see, et kandidaatriigi staatuse andmisele ja põhimõtteliseleotsusele läbirääkimiste alustamise kohta peaks järgnema läbirääkimiste tegelik avamine.Samal ajal ootab Montenegro valitsust ees veel palju tööd seoses õigussüsteemideühtlustamise ja haldussuutlikkuse suurendamisega. Jätkuma peab võitlus korruptsioonivastu selle kõikides eri vormides ning selle tulemusena tuleb esitada süüdistuskorruptsioonijuhtumitega seotud isikutele.

Võrdõiguslikkuse ja naiste austamise tagamine ei ole ülesanne, mida tuleks esile tõsta ainulttäna. Sõnavabadus, meedia sõltumatus ja vähemuste kaitse on kõik väärtused, millele igaEuroopa Liiduga ühineda sooviv kandidaatriik peab tingimusteta vastama.

Montenegro noor demokraatia peab tagama vabaühendustele oma ühiskonnas õige jasilmapaistva koha. Austatud volinik! Juhin teie tähelepanu erilisele soovile, mida kuulsin,kui olin Montenegros ja vestlesin sealsete poliitikutega. On tähtis, et Montenegro ja Serbiasuhted areneksid ilma Serbia püüdluseta sekkuda oma naabri arengusse Serbia etnilisteparteide kaudu. See mõtteviis on põhjustanud Kagu-Euroopa ajaloos juba niigi palju kahju.

Ulrike Lunacek, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Kamina soovin tänada kolleeg Charles Tannockit suurepärase ja tasakaaluka raporti eest.Tunnen heameelt, et oleme siin üksmeelel, pidades kahetsusväärseks asjaolu, et Montenegrokandidaatriigi staatus on lahutatud läbirääkimiste avamise õigusest. Sarnaselt eelkõnelejatelesoovin samuti, et Montenegro liiguks läbirääkimistega edasi. Loodetavasti ei kesta viivitusliiga kaua. Mul on hea meel kuulda ka eesistujariigilt Ungarilt, et nad on laienemisprotsessikindlad toetajad. Niisiis loodan, et edasi liigutakse hiljemalt pärast eduaruande avaldamistsel aastal. Montenegro on saavutanud minevikus ja viimastel aastatel palju, kuid siiskivalmistab nii mõnigi valdkond veel muret. Tahan mainida neist kolme: korruptsioonivastanevõitlus, diskrimineerimine ja keskkonnaküsimused.

Mulle teeb heameelt, et korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse puhulnõuame me raportis riigivõimudelt, et nad loobuksid surveavaldamisest vabaühendusteleja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes uurivad korruptsiooni ja organiseeritudkuritegevust. Neil peaks olema vabadus teha oma tööd ja toetada riiki korruptsiooni jaorganiseeritud kuritegevuse likvideerimisel.

Teine aspekt on diskrimineerimisvastane võitlus. On endiselt palju rühmi, kus hoolimatatõhusatest õigusaktidest diskrimineerimisvastane võitlus ei toimi: need on romad, aškalid,egiptlased, homo-, bi- ja transseksuaalid. Samuti tuleks rahvusvahelisel naistepäeval mainidasoolist võrdõiguslikkust.


Mis puutub keskkonnaküsimustesse, siis Montenegro määratleb end põhiseadusesökoloogilise riigina, mis on suurepärane. Probleem seisneb aga selles, et kuikeskkonnahinnangute koostamise kaudu tulemuslikke ja läbipaistvaid edusamme ei tehta,siis on see kaunis maa hoolimata ilusast rannikust ja võrratutest mägedest hävimisohus.Seega loodan, et riik liigub edasi, kaasab rohkem kodanikuühiskonda ning tegutseb omaökoloogilistes piirkondades läbipaistvalt ja seda eriti hüdroelektrijaamade vallas.

György Schöpflin (PPE). – Austatud juhataja! Nõustun enamiku eelkõnelejatega selles,et Montenegro on hoolimata kehvast lähtekohast teinud märkimisväärseid edusammeELiga integreerumise suunas. Koos teiste endise Jugoslaavia vabariikidega on ta pidanudtulema toime kommunismi kokkuvarisemisega, mis sattus ühele ajale riigikokkukukkumisega, sellele järgnenud sõjaga ning olukorraga, kus uus süsteem tuli ehitadavana süsteemi riismetele.

See ei ole lihtne ülesanne ning eelmise süsteemi mõned halvad tunnusjooned on jäänudkestma uues kuues. Samas on tähtis, et esile on kerkinud noorem eliit, kes on võtnud omakohustuseks Euroopa tuleviku, mida soodustas kindlasti ebaõnnestunud liit Serbiaga.Probleemid loomulikult jäävad. Oleme juba kuulnud mõningatest tavalistest probleemidest,millega endised kommunistlikud riigid on pidanud toime tulema: korruptsioon, kuritegevus,õigusemõistmisel toimepandud rikkumised, mitte eriti tõhusad avalikud teenused ja muuseesugune.

Nende ja samalaadsete vigade parandamiseks poliitilises, majanduslikus, õigus- jahaldussüsteemis on vaja riigijuhtide suurt jõupingutust. Nad peaksid olema valmis niiaktiivseks kui ka passiivseks vastupanuks, mida osutavad need, kes lõikavad praegusestsüsteemist kasu. Kõik endised kommunistlikud riigid on pidanud olema silmitsi sarnasteraskustega. Nii eliidi kui ka avaliku arvamuse meelekindlus pakkuda Euroopa tulevikkuon ilmselt kõige tähtsam tegur, mis tagab Montenegro lõpliku ühinemise ELiga.

Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Lugupeetud juhataja! Euroopaga integreerumiseprotsessi raames tehtud edusammud on üks Montenegro edasist arengut soodustavatestpõhiteguritest. Majanduslikust vaatenurgast on riik saavutanud teatud makromajanduslikustabiilsuse ning liikunud edukalt edasi Kopenhaageni tippkohtumisel või Kopenhaagenistoimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud poliitiliste kriteeriumide täitmisega.

Siiski peame me rohkem survet avaldama ja seda eelkõige õigusriigi tugevdamise, sealhulgaskohtute ümberkorraldamise valdkonnas ning samuti on hädavajalik jätkata praegusijõupingutusi seoses korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega. Samution soovitatav teha edusamme avaliku halduse ja valimiste reformimisel ning andaparlamendile suurem roll.

Rõhku tuleb panna sõna- ja meediavabaduse rakendamisele. Samuti oleks kohane tehakoostööd kodanikuühiskonnaga ning püüda lahendada diskrimineerimise ja elanikkonnaseas elavate vähemusrühmade, sealhulgas romade, sotsiaalse ja majandusliku integreerumiseprobleem. Piirkondlik koostöö ja laitmatud heanaaberlikud suhted on kahtlemata veel ükseeltingimus edukaks Euroopaga integreerumise protsessiks.

Austatud volinik, kallid kolleegid! Montenegro on teinud suuri jõupingutusi, et täitakriteeriume, mis on kehtestatud edukaks integreerumiseks Euroopa Liiduga. Niisiis on aegkaaluda talle kandidaatriigi staatuse andmist. Usun, et seda saadab edu.

Eduard Kukan (PPE). – Lugupeetud juhataja! Tahan kõigepealt tänada ja kiita raportöörTannockit suurepärase raporti ja asjakohase resolutsiooni kiiduväärse koostamise eest.


Montenegro on teinud integreerumise protsessis suuri edusamme. Samuti täidab riikedasiviivat osa piirkondliku stabiilsuse säilitamisel. Ta on õigel teel ning seda kinnitasideelmisel aastal ka komisjon ja nõukogu, kes andsid Montenegrole kandidaatriigi staatuse.Loodetavasti tagab see, et ülejäänud kriteeriumid ühinemisläbirääkimiste avamisekstäidetakse peagi ja see võimaldab neid läbirääkimisi alustada.

Senikaua peab Montenegro valitsus keskenduma edusammudele prioriteetsetesvaldkondades, millele on selgelt osutatud. Lubage mul need kokku võtta: need on õigusriik,korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, valimist käsitlevad õigusaktid,parlamendi järelevalveülesande tugevdamine valitsuse suhtes ja kodanikuühiskonnalaialdasem kaasamine koostöösse valitsusega, kohtute ümberkorraldamine, mille käigustugevdatakse jätkuvalt kohtunike ja prokuröride sõltumatust ning riigiasutusi, majandus-ja sotsiaalarengut ja avaliku halduse toimimist õõnestava korruptsiooniga tegelemine.

Lõpetuseks lisan, et mul on hea meel näha, et Montenegro liigub integreerumise protsessisedasi järjekindlalt. Seepärast loodan, et nõukogu otsustab peagi avada selle riigigaläbirääkimised.

Zoran Thaler (S&D). – (SL) Austatud juhataja, eesistujariik Ungari ja volinik Füle! Kiidanraportöör Charles Tannockit saavutuse eest, milleks on Montenegrot käsitlev resolutsioon,mille üle me homme hääletame. Montenegro on Lääne-Balkani riikide seas Euroopa Liidulaienemisprotsessi mõttes suurim lootus. Montenegro on riik ja ühiskond, kellel puuduvadobjektiivsed probleemid, mis võiksid takistada tal teha seda, mis on Euroopa Liidu liikmekssaamiseks vajalik. Kahjuks ei ole tema naabritel, Bosnial ja Hertsegoviinal ning Makedoonial,nii hästi läinud.

Euroopa Komisjoni seitse prioriteetset valdkonda on selged ning soovitan peaminister IgorLukšići valitsusel tegeleda nendega otsusekindlalt. Selle tulemusel avatakse läbirääkimisedMontenegro täisliikmeks saamise üle. Seda tehes peaks valitsus tuginema Montenegrokodanikuühiskonnale, vabamõtlejatest haritlastele ja vabaühendustele. Kriitikud egasõltumatu meedia ei ole Montenegro vaenlased, vaid need kujutavad endast Montenegrojaoks hinnalist vara. Ilmselgelt on kõige tähtsam võidelda korruptsiooni ja organiseeritudkuritegevuse vastu. Tsiteerin ühte Montenegro rahvalaulu: „Montenegro võib küll ollaväike, kuid ta on auväärne ja õiglane.“

Elena Băsescu (PPE). – (RO) Lugupeetud juhataja! Tänu sellele, et Euroopa Komisjon onsoovitanud anda Montenegrole kandidaatriigi staatuse, tugevneb stabiilsus Lääne-Balkanipiirkonnas veelgi. Samal ajal tahan märkida, kui tähtis on järgida täpselt Kopenhaagenikriteeriume, mis on ELiga integreerumise edenemisel hädavajalikud. Kuigi tehtud on suuriedusamme, peavad Montenegro ametivõimud jätkuvalt põhilisi sektoreid reformima.Näiteks tunnen kohustust mainida komisjoni aruannet korruptsiooni ja maksurikkumisteleviku kohta. Seda silmas pidades on kõige tähtsam samm luua nende probleemide vastuvõitlemiseks eristruktuurid.

Teisalt ei ole vähemuste õiguste kohta – viitan siinkohal eelkõige romadele – endiseltvajalikku õiguslikku alust. Põhiseadusesse lisatud viitest vähemuste staatusele ja nendeõigustele saab kiiduväärt märguanne Euroopaga integreerumiseks. Mul on hea meelMontenegro kui rohelise liikumise eest võitleva riigi edenemise üle. Üks ELipõhieesmärkidest on keskkonnakaitse. Selles mõttes tahan juhtida tähelepanu kahjulikulemõjule, mida avaldab liigne ja halvasti korraldatud turism. Selle üks tagajärg võib ollatulevaste ühinemisläbirääkimiste pikendamine.


Lõpetuseks soovin öelda, et Montenegro väljavaade ühineda ELiga aitab Euroopal leppidaoma minevikuga Balkani piirkonnas tervikuna.

Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Lugupeetud juhataja, austatud nõukogu eesistujaproua Győri ja volinik Füle! Tunnen rõõmu, et eesistujariik Ungari peab laienemistLääne-Balkani piirkonnas üheks oma eelisküsimuseks ning olen veendunud, et see aitabsuuresti kaasa Montenegro liikumisele kandidaatriigi staatuse juurest ühinemisläbirääkimistealustamiseni. Minu kolleegid on juba märkinud, kui tähtis on ühe Lääne-Balkani riigiühinemise puhul korruptsioonivastane võitlus, kuid samas on vaja tegeleda veel kahepõhivaldkonnaga. Üks on naabrussuhete kvaliteet. Selles suhtes on Montenegro jõudsalttegutsenud ning allkirjastanud lepingud Horvaatia ja Serbiaga.

Teine valdkond on vähemuste teema. Montenegrol on eeskujulik vähemusi käsitlev seadus,mis rajaneb paljudes aspektides kogemustele, mis on omandatud minu koduriigi Ungarivähemuste omavalitsuse mudeli põhjal. Siiski märgin kahetsusega, et praegu kukkusvalimisseadus läbi just seepärast, et vähemuste esindatuse küsimus jäi lahendamata.Loodetavasti lahendavad meie Montenegro sõbrad ka selle probleemi.

Jan Kozłowski (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Kiidan kõigepealt Montenegrotkandidaatriigi staatuse saamise eest 2010. aasta detsembris eesmärgiga ühineda EuroopaLiiduga. Poliitilise dialoogiga selle riigi ja ELi institutsioonide vahel on jõutud ülimaltkaugele, hoolimata tõsiasjast, et see ei ole väga kaua kestnud. Montenegro suuri jõupingutusija tugevat poliitilist tahet muutuste sisseviimisel tõendab viis, kuidas riik on näiteks Bolognaprotsessi alusel viinud ellu reforme või parandanud tööturu toimimist.

Kuid nagu selgub komisjoni teatisest Montenegro avalduse kohta, osutab jätkuvalt kõrgetööpuudus lahknevusele olemasolevate ja vajalike oskuste vahel, mis paljastabharidussüsteemi nõrgad küljed. Niisiis peaks Montenegro tegema kõik endast oleneva,tagamaks, et kõikidel ühiskonnarühmadel, sealhulgas neil, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus,on võimalik omandada kvaliteetne üldharidus ja väljaõpe, et kodanikel oleks oskused, missuurendavad nende tööhõivet.

Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Arutelu on näidanud, etMontenegro on üha enam valmis ühinemiseks Euroopa Liidu struktuuridega. On ütlematagiselge, et see on tähtis Montenegro enda jaoks, kuid soovin juhtida teie tähelepanu asjaolule,et sellel protsessil on veel kaks mõõdet. Esimene on Euroopa mõõde, mis näitab, et EuroopaLiidu tegevust reguleerivad põhimõtted ja väärtused on endiselt ülejäänud Euroopa jaokshuvipakkuvad. Teine mõõde on seotud Balkani riikidega, sest tänu sellele protsessile näevadteised Balkani riigid, millise tee nad saavad ja peaksid valima. See on raske teekond, kuidselle läbimine ei ole võimatu.

Mul on üks väga lühike küsimus: kas volinik Füle oleks nõus esitama meile ajakavaMontenegro edasise ühinemise kohta Euroopa Liiduga? Tänan teid väga.

László Tőkés (PPE). – Lugupeetud juhataja! Minul kui Rumeenia kodanikul, kellel onkindel usk rahumeelsel kooseksisteerimisel ja rahvustevahelisel leppimisel põhineva edukamitmerahvuselise ühiskonna hüvedesse, on hea meel Montenegro jõupingutuste üle, midata on teinud Kopenhaageni kriteeriumide täitmiseks demokraatiat tagavate institutsioonidestabiilsuse vallas ning Euroopa ja rahvusvaheliste standardite järgimiseks.

Montenegro on parlamentaarse demokraatiaga riik, mille aluseks on põhiseaduslik jaõigusraamistik õigusriigi, inimõiguste ning vähemuste austamise ja kaitse kohta.


Siiski on õigusaktide rakendamises suuri puudujääke. Korruptsioon lokkab, organiseeritudkuritegevus on endiselt tõsine probleem ja muret teeb kohtute töö tulemuslikkus.

Soovitan Montenegrol jätkata tulemustele orienteeritud osalemist piirkondlikus koostöösja tugevdada kahepoolseid suhteid naaberriikidega.

Katarína Neveďalová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Volinik Füle külaskäik eelmiselnädalal näitab, et Montenegro valitsuse tahe Euroopaga integreeruda on tõeline ja see onparim valik riigi jaoks, kes liigub Euroopa Liidu suunas.

Sotsiaalsed ja poliitilised muutused, mis on Montenegros viimastel aastatel toimunud, onhea märk nii ELi kui ka Montenegro naaberriikide jaoks. Montenegro valitsus on samutisaanud kiita ÜROlt, sest on suutnud lahendada palju probleeme. Kooskõlas ÜROArenguprogrammi aruandega on Montenegro suuteline täitma aastatuhandearengueesmärke, sealhulgas kaotama 2015. aastaks vaesuse, tagama üldise põhihariduseja vähendama väikelaste suremust.

Montenegro peaminister Igor Lukšić märkis oma hiljutise külaskäigu ajal Brüsselisse, etMontenegro esmatähtsad eesmärgid on ELi ja NATO liikmesus. Niisiis pean isiklikultMontenegro jõupingutusi ülimalt tähtsaks ning pooldan täielikult toetust ja abi, mida ELsellele riigile annab. Usun, et see riik ühineb ELiga lähitulevikus.

Raffaele Baldassarre (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja ja volinik! Kallid kolleegid! Kuigiteel Euroopaga integreerumise suunas on siiani saavutatud suurepäraseid tulemusi, onendiselt veel mõningaid vajakajäämisi valdkondades, mis on demokraatliku süsteemiarenguks ja õigusriigi täielikuks kehtestamiseks väga tähtsad.

Hoolimata edusammudest, mida on tehtud kriminaalmenetlust käsitlevate õigusaktide jamuude esmatähtsate seaduste muutmisel, ollakse mõnede aspektidega endiselt ajakavastsuurel määral maas. Eelkõige viitan kiireloomulisele vajadusele tagada kohtunike vastutusja tõhusus ning läbipaistvus, ja sama kehtib ka prokuröride puhul. Ühtlasi tuleb hoolitsedaselle eest, et nad oleks sõltumatud poliitilisest mõjutamisest.

Selleks on vaja märkimisväärselt muuta kohtunike ja prokuröride ametisse määramisesüsteemi ning lõpetada nende ametissemääramine üksnes parlamendis ja valitsuses.

Lõpetuseks, (...) tuleb hõlbustada juurdepääsu õigusemõistmisele ja tasuta õigusabile.

Corina Creţu (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Montenegrole kandidaatriigi staatuseandmine on Euroopa Liidu edendatava avatud uste poliitika lõpptulemus, mis on avaldanudkasulikku mõju Ida-Euroopale ja antud juhul ka Lääne-Balkani riikidele. Montenegro onalustamas teekonda, mis ei ole ei kerge ega lihtne, kuid tal on väljavaade ühineda ELiga jategevuskava. Samuti saab ta lõigata kasu piirkonna selliste riikide kogemustest, kes onmõni aeg tagasi ühinemistee läbi teinud. On tähtis, et järgmine riiki käsitlev aruanne oleksrõõmustav ja võimaldaks alustada tegelikke ühinemisläbirääkimisi.

Usun, et Euroopa Liit on edukalt andnud ülimalt suure panuse endise Jugoslaavialeppimisprotsessi. Kui kõik riigid, mis moodustati Jugoslaavia lagunemise tulemusel, onEuroopa Liitu vastu võetud, ravib see ühtlasi vägivaldse mineviku viimased haavad, mison endiselt terve Euroopa kogukonna jaoks probleem. Soovin Montenegro rahvale edutema jõupingutustes oma riigi ajakohastamisel, mille eesmärk on täita ühinemistingimused.

Andreas Mölzer (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Algselt eeldati, et viisavabadus Serbia,Montenegro ja Makedooniaga innustab turiste ja ettevõtjaid seda võimalust rohkem


kasutama. Selle asemel näeme majanduslikel põhjustel sisserändajate arvu kasvu. Sellesmõttes on teavituskampaaniad neis riikides kahtlemata tähtsad, sest nii saame selgitada,et turismiviisaga ei kaasne ELis varjupaika ega töökohta. Tõsiasi, et EL pidi avaldama survetselliste nn reisibüroode sulgemiseks, mis tegelesid ELi suunalise väljarände korraldamisega,näitab teadlikkuse puudumist probleemist. Peame veel ootama, et näha, kui tõhus onkavandatud massilise liikumise varajase hoiatamise süsteem, mis on seotud romadeprobleemiga.

Paljud inimesed paistavad arvavat, et nende tulevik ei ole seotud nende kodumaaga Balkaniriikides, näiteks Montenegros, vaid nad tahavad kasutada oma vast omandatudreisimisvabadust, et siseneda ebaseaduslikult ELi. Siiski ei ole neil õigust saada juurdepääsuEuroopa sotsiaalkindlustussüsteemidele.

Montenegro puhul on tähtis teha veelgi suuremaid jõupingutusi ELi standarditekehtestamiseks sellistes valdkondades nagu õigus, korruptsioonivastane võitlus ja vähemustekaitse, et luua väljavaade ühineda ELiga.

Štefan Füle, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Kallid parlamendiliikmed! Meie aruteluon osutunud tulemuslikuks, sest oleme taaskinnitanud järgmised sammud, mis on vajalikudselleks, et Montenegro saavutaks oma teel Euroopa Liitu edasisi edusamme. Nagu onmärgitud resolutsiooni projektis, mida täna arutasime, ja komisjoni eelmise aasta novembriarvamuses, on Montenegro saavutanud palju, aga teha on jäänud veelgi rohkem.

Riik on jõudnud nüüd otsustavasse etappi. Et Montenegro saaks liikuda Euroopagaintegreerumisel järgmisse etappi, on vaja käegakatsutavaid tulemusi. Hoog, mis on tekkinudtänu kandidaatriigi staatuse omandamisele, ei tohiks raugeda. Reforme tuleb jätkataotsusekindlalt. Eesmärgid on hästi teada: Montenegro ülesanne on täita vajalikudesmatähtsad eesmärgid ja kui riik on valmis, tuleb alustada läbirääkimisi. Tempo, millegaMontenegro liigub Euroopa Liidu liikmesuse poole, sõltub tema enda saavutustest. Seepeaks selgitama minu kõhklusi teha ennatlikke otsuseid laienemise ajakava kohta, midapaljud teist on palunud mul teha. Kuid olen veendunud, et tänu meie toetusele ja eriti selleriigi rahva meelekindlusele suudab Montenegro teha tõelisi edusamme Euroopa Liidusuunas.

Enikő Győri, nõukogu eesistuja. – (HU) Lugupeetud juhataja ja volinik! Kallid daamid jahärrad! Kõigepealt tahan teid tänada ülimalt viljaka arutelu eest. On julgustav näha, etEuroopa Parlament toetab jätkuvalt kogu südamest Montenegro püüdlusi Euroopagaintegreerumisel. Soovin teile kinnitada, et arutelu käigus mainitud mureküsimused jaülesanded on päevakorral ELi institutsioonide vahel käimasolevas dialoogis Montenegroväljavaate kohta ühineda ELiga. Teeme kõik endast oleneva, et nendega põhjalikult tegeleda.

On esitatud mitu märkust ja küsimust selle kohta, mis saab kandidaatriigi staatuse andmiseja ühinemisläbirääkimiste alustamise vahelisel ajal, teisisõnu, miks me ei alusta läbirääkimisikohe ilma igasuguse viivituseta. Ehk te teate ja me mõlemad volinikuga seda ka mainisime,et nüüd, mil Montenegro on saanud kandidaatriigi staatuse, on komisjon kehtestanudtingimused, mida riik peab täitma. Selliseid tingimusi on seitse ning nende hulka kuulubõigusriik, meetmete võtmine organiseeritud kuritegevuse vastu, korruptsioonivastanevõitlus jne. Komisjon hindab neis valdkondades tehtud edusamme, mille kohta esitataksesügisel nõukogule aruanne. Pärast seda saame otsustada, kas oleme jõudnud etappi, kussaab alustada läbirääkimisi.


Tänan teid veel kord selle arutelu eest. Minu arvates tõestab ka see, et Euroopa Parlamenton valmis saatma rõõmustava märguande Lääne-Balkani piirkonnale. See märguannenäitab, et laienemisprotsess käib, et sellega endiselt tegeletakse ja et see peab olemausaldusväärne. See tähendab, et piirkonna iga riigi puhul saavutatud edusammud põhinevaderineval meetodil ja sõltuvad tulemustest. Montenegro puhul viitab see sellele, mida siinjuba öeldi. Serbia puhul tähendab see, et saadud küsimustikule on koostatud vastused janüüd hindab neid komisjon. Horvaatia aga peab lõpetama oma kodutöö ja tegemakõikvõimalikke ettevalmistusi, et tagada läbirääkimiste lõpetamine Ungari eesistumisajal.Niiviisi säilib protsessi usaldusväärsus ja me saame tagada, et meie lähinaabrid – needtõelised Euroopa riigid – liiguvad õigel teel, ning kui nad on oma valmisolekus jõudnudvajalikku etappi, saavad nad lõpuks ELiga ühineda.

Juhataja. – Mulle on kodukorra artikli 110 lõike 2 alusel esitatud üks resolutsiooniettepanek (2) .

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 9. märtsil 2011.

16. Romade kaasamist käsitlev ELi strateegia (arutelu)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjadekomisjoni nimel Lívia Járóka koostatud raport romade kaasamist käsitleva ELi strateegiakohta (2010/2276(INI)) (A7-0043/2011).

Lívia Járóka, raportöör. – Austatud juhataja! Tahan tänada kõiki oma kolleege EuroopaParlamendis ning samuti kõikides kodanikuühiskonna organisatsioonides nende toetuseja hinnalise panuse eest selle keerulise raporti koostamisel.

Kui lubate mul teha ühe isikliku märkuse, siis praegu on just õige aeg ja koht tänada omakolleege büroost ja oma poliitilist nõunikku kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjadekomisjonist, sest nemad on seda strateegiat aastaid toetanud. Peale selle tänankabinetiülemat, kes on koos minuga viimastel aastatel seda võitlust pidanud.

Samuti võlgnen tänu oma perekonnale, kes lubasid mul juhtida võitlust, mis on lõpukstulemusi andnud. Meil on kokkulepe, mis hõlmab kuute fraktsiooni, 27 liikmesriiki ja viitväga tähtsat parlamendikomisjoni. Minu arvates suudame sel viisil saata komisjonile,nõukogule ja liikmesriikidele sõnumi, millega tuleb arvestada, ning seeläbi oleme teinudsuure sammu ELi tasandil tehtavate jõupingutuste suunas, mille eesmärk on meie kontinendisuurima rahvusvähemuse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamine.

Arvestatav hulk Euroopa romadest peab leppima niivõrd alaväärsete tingimustega – nadon peaaegu täielikult majandusest eraldatud, mille tulemusel nad on kõrvale jäetudpõhilistest inimõigustest –, et sotsiaalse kaasatuse edendamist ei saa vaadelda üldise poliitikaparandamise seisukohast, vaid sellesse tuleb suhtuda kui inimõiguste ja põhiseadusesttulenevate õiguste teostamise suurima lünga kõrvaldamisse Euroopas.

ELi tasandil tehtavates pingutustes Euroopa romade vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuseleevendamise nimel tuleks seetõttu peatähelepanu pöörata tööhõive, eluaseme, tervishoiuja haridusega seotud põhiõiguste teostamisele ning edendamisele.

(2) Vt protokoll.


Lubage mul teha lühike ülevaade raportis sisalduvatest kõige tähtsamatest põhimõtetestja soovitustest. See strateegia peab eelkõige olema ELi sisene strateegia ning prioriteetsetevaldkondade ja eesmärkide üldine järelevalve peab sellest tulenevalt toimuma ühendusestruktuuride raames. See ei tohiks mingil viisil tekitada killustumist ELis ega lahknevusiliikmesriikide vahel. Vastupidi, strateegia koordineerimiseks ja kontrollimiseks ei ole vajaluua uut organit, kuna see tooks kaasa liiga suured üldkulud.

Kontrollimine, koordineerimine ja järelevalve peab seega olema komisjoni töö ning seleesmärgil tuleks kaaluda romadega tegeleva töörühma säilitamist alalise organina.

Komisjon peaks strateegia edusammude kohta andma igal aastal aru, analüüsima tulemusija esitama nõukogule ajakohastamist puudutavaid ettepanekuid. Sellega seoses võiks väljatöötada Euroopa romasid käsitleva strateegia tulemustabeli, mis oleks ühtse turutulemustabeliga sarnane mehhanism.

Olulisi praktilisi eeliseid on samuti võimalik saavutada sellega, et riiklikuks kontaktpunktiksstrateegia eesmärkide rakendamiseks nimetatakse haldusorgan või valitsusametnik, kesannab strateegia üle järelevalvet teostavale komisjonile ka nõu ja aru.

Strateegias tuleb samuti arvestada tõrjutuse territoriaalsusega, sest sotsiaalsete probleemidepiirkondlik jaotus ei ole liikmesriikides ühtlane, vaid vaesus ja sotsiaalne tõrjutus onkoondunud vähearenenud mikropiirkondadesse, kus paljudes uutes liikmesriikides elavadpõhiliselt roma kogukonnad.

Ühtsed, võrreldavad ja usaldusväärsed näitajad on väga olulised, et oleks võimalik esitadaedusammude realistlik analüüs ning täita tõhusa järelevalve nõudeid. Soovitan võttakasutusele Laekeni näitajad ning nende parandatud komponendid, et mõõta sotsiaalset jaterritoriaalset tõrjutust ning hinnata edusamme.

Vaja on kogu Euroopat hõlmavat kriisikaarti, et hinnata mikropiirkondi ja määrata needkindlaks nende eripärade järgi.

Osa ühtekuuluvuse eelarvevahenditest tuleks järgmise mitmeaastase finantsraamistikuraames määrata strateegia tulemusreservi. See võiks tagada olulised vahendid ja stiimulidstrateegia rakendamiseks, sest vahendeid eraldatakse konkurentsi alusel, järgides kriteeriumi,kuidas kavandatava projekti või meetmega toetatakse ja rakendatakse strateegia eesmärke.

Sel viisil võiksime ühelt poolt järgida erandit üldisest praktikast, mille kohaselt suuredettevõtjad maksimeerivad oma kasutamata vahenditest saadud tulu, ning teiselt poolt võiksluua otsese seose rahaliste vahendite eraldamise ja tulemuste esitamise vahel.

Need on põhimõtted ja eelisküsimused, mida Euroopa romasid käsitlev strateegia peaksminu arvates toetama, ning ma ootan huviga teie märkusi raporti kohta.

(Aplaus)

Zoltán Balog, nõukogu eesistuja. – (HU) Lugupeetud juhataja ja volinikud! Kallidparlamendiliikmed! Eesistujariik Ungari peab romade integreerimise teemat väga tähtsaksning on tänulik Euroopa Parlamendi innuka toetuse eest selles küsimuses.

Ärgem unustagem, mis siinkohal kaalul on. Me räägime mitme miljoni oma Euroopakaaskodaniku elamisvõimalustest. Neil on õigus samasugustele võimalustele nagu kõikidelteistel ja meie ühiskond ei saa lubada endale neis peituva potentsiaali eiramist. Seepärastlubage mul tänada teid suurepärase resolutsiooni projekti eest, mille te peagi vastu võtateja mida ma jõuliselt toetan. Me jagame teie püüdlust tagada, et lubadustele järgnevad teod.


8. aprillil tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist romade päeva. Sel päeval korraldabeesistujariik Ungari Budapestis romade kaasamise integreeritud Euroopa platvormi viiendakohtumise, millel osalevad kindlasti ka paljud teist. Selle ürituse keskse joonena esitabkomisjon sel teemal oma strateegilise teatise ja me palume Lívia Járókal esitleda sealresolutsiooni põhipunkte.

Pärast seda koostab eesistujariik Ungari nõukogu järelduste eelnõu ja loodetavasti võtabtööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu selle vastu oma 19.mai kohtumisel. Järeldustes käsitletakse ainult romade integreerimise teemat ning mepüüame tugevdada ELi ja liikmesriikide vahelist koostööd romade majandusliku ja sotsiaalseintegreerimise vallas.

Peale selle plaanime korraldada komisjoni ideede teemal mõttevahetusi ka teistes nõukogukoosseisudes ning mai lõpus toimub üldasjade nõukogus poliitiline arutelu, et valmistudajuunikuiseks Euroopa Ülemkogu kohtumiseks.

Edu saavutamiseks tuleb meil heita kõrvale kõik stereotüübid, üldistused ja eelarvamused.Peame aru saama, et romade elutingimused ei ole igal pool kaugeltki ühesugused. Pealeselle peame arvestama nende sotsiaalse tõrjutuse ajalooliste põhjustega. Kesk- jaIda-Euroopas toimunud poliitilise uutmise ja turumajandusele ülemineku hüvesid ei saakõik kodanikud kasutada võrdselt. Paljud romad on triivinud ühiskonna äärealadele justviimase 20 aasta jooksul.

Praegu on eriti tähtis mõista jõuliselt hukka agressioon, mida innustavad rassipõhisedajendid, hoolimata sellest, kes seda toime paneb. Raskes majandusolukorras muutuvadkaitsetud veelgi kaitsetumaks ja sageli süüdistavad nad oma viletsuses üksteist. Kuid meilon olemas ühised väärtused ja vahendid nende kaitsmiseks, sest nüüdseks on möödunudenam kui kümme aastat ajast, mil nõukogu võttis vastu direktiivid, mille alusel keelatirassiline diskrimineerimine.

Eriti hea meel on mul selle üle, et erilist rõhku on pandud eraldatuse kaotamisele. Eraldatuson nõiaring, mis tekitab ühiskonnas lõhesid. Samuti teeb mulle rõõmu, et resolutsiooniskäsitletakse ka soolist võrdõiguslikkust. Lubage mul teile meenutada üht varasemat EuroopaParlamendi resolutsiooni, mis võeti vastu 2006. aastal ja milles käsitletakse roma naisteolukorda. Kõikidel naistel peab olema võimalik kasutada oma oskusi kasulikult. Samutituleb meil otsuste tegemisse kaasata rohkem roma naisi. Austatud parlamendiliikmed!Selle teema raportöör, Lívia Járóka, suudab meid kõiki – eriti naisi, aga ka mehi – ka sellesvallas innustada.

Soovin veel kord tänada proua Járókat ja teid kõiki selles ülitähtsas protsessis osalemiseeest. Tuletan teile uuesti meelde, et eesistujariik Ungari on otsustanud kindlalt sellesvaldkonnas kaalukaid tulemusi saavutada. Palun teie kõigi abi selle jõupingutuse tegemisel.

Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Teatavasti on Euroopa Liitrajatud õigustele ja väärtustele ning nende hulka kuulub vähemuste kaitse, vaba liikumisepõhimõte ja diskrimineerimise keeld. See kõik kehtib täies ulatuses ka romade puhul.

Romade sotsiaalne ja majanduslik integreerimine on minu arvates moraalne kohustus,kuid ühtlasi ka Euroopa ühiskonna majandushuvi, nagu rõhutati väga õigesti EuroopaParlamendi raportis. See on ELi jaoks eelisküsimus ning selleks on vaja riiklike ja kohalikeametivõimude, kodanikuühiskonna ja ELi institutsioonide tahet ja ühiseid jõupingutusi.


Kiidan Lívia Járókat imelise töö eest, mida ta teinud on. Ta on seda tehes püüdnud ühendadakogu Euroopa Parlamendi ja jõuda paberil oleva ettepanekuni, mis kajastab kõikidessefraktsioonidesse kuuluvate parlamendiliikmete tähendusrikast panust. Minu arvates onsee tõeliselt hea saavutus. Proua Járóka, see aitab meil hoida romade kaasamist poliitilisespäevakorras kõrgel kohal. See aitab meil astuda vajalikke samme, et parandada romadeolukorda ning soodustada nende sotsiaalset ja majanduslikku integreerimist ühiskonda.

Lubage mul viia teid kurssi praeguse olukorraga. Nagu te võib-olla mäletate, võttis komisjon7. aprillil 2010 vastu teatise „Romide sotsiaalne ja majanduslik lõimumine Euroopas“, misoli esimene vaid romadele pühendatud poliitikadokument.

Teatis sisaldab konkreetset loetelu meetmetest, mis aitavad liikmesriikidel muuta omaromade integreerimise poliitika tõhusamaks ja määratleda peamised eesseisvad ülesanded:võitlus diskrimineerimise, vaesuse, madala haridustasemega, takistused tööturulesisenemisel, eluaseme probleemid, eraldatus jne. Sellele järgnes hindamine, mille korraldaskomisjoni sisemine romadega tegelev rakkerühm, mis loodi 7. septembril 2010. See näitasselgelt, et puuduvad tõendid selle kohta, kas liikmesriikides on võetud tulemuslikke japroportsionaalseid meetmeid suure osa ELi roma elanikkonna sotsiaalsete ja majanduslikeprobleemide lahendamiseks.

Selline olukord ei ole vastuvõetav ega jätkusuutlik ning sellest tulenevalt koostab komisjonromasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku, mille ta esitab aprillialguses. Euroopa Parlament on palunud ELi strateegia koostamist ja komisjon reageeribsellele palvele. Minu arvates oleme kõik nõus, et meil on vaja poliitikat tõhusalt kavandadaja rakendada ning et meil on vaja strateegilist käsitlusviisi. Samuti nõustume minu uskumusekohaselt sellega, et põhivastutus roma elanikkonna eest lasub liikmesriikidel, kus romaelanikkond liigub, ja just sel põhjusel koostab komisjon selle ELi raamistiku romasidkäsitlevate riiklike strateegiate jaoks, sest meil on vaja mõlemat: meil on vaja teada, kuhume kõik koos liigume ja kuhu liigub iga liikmesriik, et kohandada konkreetne poliitikaromadega seotud probleemidega, mis esinevad asjaomases liikmesriigis.

Aprillis esitatav ELi raamistik tugineb teie resolutsioonile, proua Járóka, komisjoni romadegategeleva rakkerühma tööle ning loomulikult liikmesriikide ja kodanikuühiskonna laialdaseletoetusele. Vaja on konkreetseid meetmeid ja selgeid kohustusi ning erisuguseid õiguslikkeja rahastamisvahendeid tuleb läbimurde saavutamiseks tõhusamalt kasutada. Ma ei räägiEuroopa 2020. aasta strateegiast pikalt, sest selle dokumendi eest vastutab mu kolleeg,härra Andor, kuid see strateegia näitab uut teed järjekindlatele majandus- jasotsiaalmeetmetele, mis on mõeldud neile, kes on tõrjutud. Teame, et vaesus on Euroopasuurima vähemuse jaoks väga tõsine probleem. Siinkohal on otsustavat tegutsemist vajanii riiklikul kui ka ELi tasandil.

Samuti leiab komisjon, et väga tähtis on võtta mineviku vigadest õppust ja hoolitseda selleeest, et kõikide sidusrühmade jõupingutused on kõikidel tasanditel – alates EList kunikohaliku tasandini välja – väga hästi kooskõlastatud. Kooskõlastustööks on meil romadekaasamise Euroopa platvorm, mis on ainulaadne sidusrühmade osalemiseks ettenähtudvahend. Minu arvates on tähtis selle platvormi osatähtsust tulevikus suurendada.

Samuti kuulasin suure huviga Euroopa Parlamendi ettepanekut riiklike kontaktpunktidekohta ning me kaalume seda ELi raamistiku koostamisel. Peale selle tahan teile kinnitada,et raamistiku koostamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu vajadusele jälgida edasistarengut ning protsessi ja edusamme kohapeal. Siinkohal pöördun ma Euroopa Parlamendipoole. Tegemist ei tohi olla Euroopa Parlamendi väga kiiduväärt raportiga ja sellele järgneva


Euroopa Liidu huvitava raamistikuga. See peab olema pidev töö ning seda pidevat töödtuleb mõõta ja jälgida, et näeksime, kuhu me tulevikus liigume. Jätkame selles vallas tihedatkoostööd liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga ning samuti kõikide sidusrühmadega.

(Aplaus)

László Andor, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Ka mina tahan tänadakodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni suurepärase töö eest seoses romadekaasamist käsitleva ELi strateegiaga ning kiita raportöör Lívia Járókat muljetavaldava toetuseeest, mille osaliseks on raport Euroopa Parlamendis saanud.

Raport on kasulik ja innustav. Kasulik sellepärast, et see soodustab käimasolevat aruteluselle üle, kuidas edendada romade majanduslikku ja sotsiaalset integreerimist. Innustavaga seepärast, et see näitab, et komisjon ja Euroopa Parlament on liikunud samas suunasja et meie arvamused edasiliikumise kohta langevad suures osas kokku.

Esiteks, komisjon on nõus, et romade küsimus on üks kõige tähtsamaid strateegilisiülesandeid, millega Euroopa silmitsi on. Samal ajal on see üks kõige paljutõotavam võimalusmeie kontinendil. Rääkides võimalustest, peame silmas ka majanduslikke võimalusi.Siinkohal on sotsiaalne ja majanduslik vajadus tõepoolest seotud moraalse kohustusega.

Teiseks, Euroopa Parlamendi raport on veenev näide vajadusest kasutada romadesotsiaalmajandusliku olukorra lahendamisel terviklikku käsitlust. Selle alusel tulekskeskenduda mitmele esmatähtsale valdkonnale, näiteks haridusele, tööhõivele, eluasemeleja tervishoiule. Need on tõesti ülimalt tähtsad valdkonnad romade edukat integreerimistsilmas pidades.

Kolmandaks, mul on hea meel selle üle, et raportis rõhutatakse, kui oluline on kasutadaELi vahendeid kõige õigemal viisil. Poliitika toetamine piisavate rahaliste vahenditega onhädavajalik. Kuigi oleme selles valdkonnas edusamme teinud, on vaja teha veelgi rohkem.

Neljandaks, olen nõus Euroopa Parlamendiga, et me peame kehtestama jõulise mehhanismiromasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate järelevalveks.

Lõpetuseks, olen võtnud igati teadmiseks, et raportis toetatakse keskendumist vaesuseterritoriaalsele aspektile eelkõige vähearenenud mikropiirkondades. Komisjon uurib sedahuvitavat ettepanekut põhjalikult.

On selge, et mitu liikmesriiki ei suuda teha piisavalt edusamme Euroopa 2020. aastastrateegia eesmärkide saavutamiseks, kui nad ei võta konkreetseid meetmeid romadeintegreerimise edendamiseks. Seepärast on viimane aeg tegutseda otsustavalt nii riiklikulkui ka ELi tasandil. Kuigi liikmesriikidel lasub põhivastutus romasid käsitlevateintegratsioonistrateegiate kavandamise ja rakendamise eest, saab EL neid kindlasti aidata.Meil tuleb tagada, et kõikide tasandite jõupingutused moodustavad osa ühtsest jajärjekindlast poliitilisest raamistikust.

Olen veendunud, et romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik,mille komisjon esitab aprillis, nagu asepresident juba ütles, annab ELi institutsioonidele jakõikidele sidusrühmadele võimaluse ühendada jõud ja muuta märkimisväärselt romadeelu Euroopas.

Kinga Göncz, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. – (HU) Austatud juhataja!Lubage mul alustada ühe looga. 2009. aastal mõistis Ungari kohus József B.-le ja temaabikaasale 10kuulise vangistuse alaealiste ohtuseadmise eest. Nende kuritegu seisnes selles,


et nende kaks last ei käinud koolis. Kuid kui nad koolis käisid, saadeti lapsed sageli kojutagasi, sest nad saabusid kooli poriste ja määrdunud jalanõudega. Nende elukohaks olevasmustlaste koloonias ei olnud kattega teid. Niisiis pidid lapsed iga päev ületama põllumaaja kooli jõudes olid nende jalanõud poriseks saanud. Nad kannatasid alandusi, mis kaasnestõrelemise ja kojusaatmisega nii kaua kui suutsid ning otsustasid lõpuks üha sagedaminikoolist puududa. Selle eest mõisteti nende vanemad vangi.

József B. ja tema abikaasa lapsed ei puudunud koolist sellepärast, et nad ei tahtnud õppida.Pigem olid nende tingimused sellised, mis ei võimaldanud neil õppida. Ilma korralike riieteja jalanõudeta, koduse vee ja elektrita ning koolitarveteta ei olnud neil võimalik lõpetadaisegi algkooli. Ebasoodsates tingimustes elavate kogukondade järjele aitamine on keerulineprotsess, mida on võimalik saavutada vaid samm-sammult ja pikaajaliselt, lähtudeskohalikest vajadustest.

Euroopal on võimalik siinkohal abi osutada. Selleks tuleb püstitada tegelikel andmetelpõhinevad eesmärgid, tagada vajalikud vahendid, kutsuda liikmesriike üles vastutamapüstitatud eesmärkide saavutamise eest ja jälgida muutusi romade olukorras. Samuti tulebtöötada välja vähem bürokraatlikke, kiiremaid ja läbipaistvamaid meetodeid kui kunagivarem, toetades seeläbi eraldiseisvaid kogukondi pikas plaanis, kuni nad suudavad kindlaltenda eest ise hoolitseda.

József B. lastele kooli ehitamisest ei piisa. Nad vajavad elatise teenimiseks ka tööd ninglapsevanemad peavad olema suutelised oma lapsi toitma ja riietama ning neile haridustpakkuma. Vaja on korralikke elamistingimusi, kus lapsed saavad valmistuda koolitundideksning kus on valgustus ja küte. Vaja on läbitavaid teid, mis tagavad juurdepääsu koolile jatöökohale. Samuti on vaja inimlikku suhtumist, mis paneb unustama kõik need alandused.

Euroopa romasid käsitlev strateegia ei too kaasa kiiret muutust, kuid annab muutuseksvõimaluse. Tegelik küsimus on selles, kas me suudame luua eeskirju ja tingimusi, misaitavad neid, kes ei suuda võistelda vahendite eest ja kellel napib oskusi oma huve maksmapanna. Diskrimineerimiskeeld tuleb tagada mitte ainult tööturul, vaid kõikides ühiskonnaeluaspektides. Eraldamine tuleb linnades ja koolides kaotada, luua tuleb tõelised võimalusedning roma kogukonnad peavad olema kaasatud Euroopa, liikmesriikide ja kohalikul tasandil.Eelkõige on aga vaja poliitilist tahet igaühelt, kes saab aidata kaasa praeguse olukorraparandamisele ka Euroopa tasandil.

Sellest ei piisa, et luuakse raamistik romasid käsitlevate riiklike strateegiate jaoks. Vaja onkorralikku Euroopa romasid käsitlevat strateegiat, millega kaasneb vastutus Euroopatasandil. Sealjuures ei sea ma muidugi kahtluse alla liikmesriikide vastutuse vajalikkust.Kutsun komisjoni ja nõukogu üles lisama Euroopa Parlamendi resolutsiooni sisu täiesulatuses oma dokumentidesse ning andma Euroopa Parlamendile korrapäraselt aruedusammude kohta.

Andrey Kovatchev, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – (BG) Lugupeetudjuhataja! Kiidan proua Járókat suurepärase koostöö eest. Umbkaudu 12 miljoni romaEuroopa Liiduga integreerimist ei ole võimalik saavutada ilma romade enda ega asjaomaseliikmesriigi enamusrahvuse soovita.

Vastutus roma elanikkonna integreerimise eest lasub nii liikmesriikidel kui ka EuroopaLiidul. Euroopa vahendeid tuleb kasutada tehnorajatiste täiustamiseks, uute majadeehitamiseks või olemasolevate renoveerimiseks, parema hariduse pakkumiseks ja tööturulejuurdepääsu hõlbustamiseks.


Ei ole olemas üldist lahendust, mida saab kohaldada igal pool ühtemoodi. Isegi üheliikmesriigi erinevates piirkondades võib vaja minna erinevaid meetodeid. Usun, et Euroopavahenditest abisaajad peaks olema kaasatud oma kodu või keskkonna rajamisse, et nadmõistaksid pühendumist solidaarsusele, mida on nende vastu üles näidatud, ja seejärelsaavad neist kindlasti head majapidajad.

Poliitiline süsteem ja äriringkond peab romad taasavastama ja tagama neile paremajuurdepääsu tööturule, et nad saaksid anda oma panuse Euroopa Liidu majandusarenguleja õitsengule. Loodan südamest, et raportit rakendatakse täies ulatuses ja et see aitabparandada romade sotsiaalset ja majanduslikku integreerimist meie kontinendil.

Hannu Takkula, kultuurija hariduskomisjoni arvamuse koostaja. – (FI) Austatud juhataja!Kõike ühe hetkega valmis saada on üsna raske, kuid esitan romade küsimuses, mille puhulproua Járóka on teinud väga head tööd, mõne idee kultuurija hariduskomisjonivaatevinklist. Kui olin ise selle komisjoni raportöör, olime kindlal üksmeelel selles, ettegemist on inimõiguste teemaga.

Meil on ELis 10–12 miljonit roma, seega on nad liidu täieõiguslikud liikmed. Neile peavadkuuluma ka täiel määral kõik õigused: inimõigused selle sõna otseses mõttes. See tähendabka seda, et nad saavad osaleda ühiskonna ja Euroopa otsustusprotsessis.

Kui vaatame tulevikku, teame, et põhiküsimus on haridus. Haridus on ühtlasi õige viis,kuidas roma vähemus ühiskonda integreerida ja kuidas neid tegutsema julgustada. Näitekstuleb kiiresti parandada eluaseme ja taristuga seotud tingimusi. Kõige tähtsam on rõhutadavajadust muuta suhtumist meie, teiste eurooplaste seas. Eraldamine ja diskrimineeriminetuleb kaotada. Peame looma sobivad tingimused ja mõistma, et iga roma laps ja noor onainulaadne isiksus ja ainulaadne Euroopa Liidu kodanik, just nagu kõik ülejäänud meist.

ISTUNGI JUHATAJA: DIANA WALLISasepresident

Marian-Jean Marinescu , fraktsiooni PPE nimel. – (RO) Lugupeetud juhataja! Täna arutlemeEuroopa romasid käsitleva strateegia üle, mis on tähtis samm Euroopa Liidu suurimavähemuse integreerimisel. Euroopa Liit peab asuma lahendama romadega seotud tegelikkuprobleemi, mille on tinginud romade üldine majandusolukord ja eriti nende endi traditsioon:rändeluviis ja madal haridustase ning sellest tulenevalt kutseoskuste puudumine. Hariduson võimalus omandada kutseoskused, amet ja töökoht, mis on ülimalt hädavajalik sammromade sotsiaalse integreerimise suunas.

Vastutus integreerimise eest ei lasu täies ulatuses ametivõimudel. Roma kogukonnal tulebmõista, et ta peab tegema vajalikke jõupingutusi ja tõesti tahtma ühiskonda integreerudasõltumata päritoluriigist või elukohast. Strateegias käsitletud esmatähtsad valdkonnadpeavad hõlmama kodanikuhariduse taseme tõstmist, roma elanikkonna kultuuri jatraditsioonide kohandamist tänapäevase ühiskonnaga ning kutse- ja ümberõppe edendamist.Mina arvan, et lisaks haridusele peavad just need valdkonnad moodustama põhieesmärgi.

Kõige rohkem peavad integreerimisele kaasa aitama päritoluliikmesriigid, kuid ülimalttähtsat osa mängib ka ELi suhtumine. Tulevases strateegias, mille komisjon välja töötab,tuleb kavandada raamprogramme, mida on kohandatud mõne roma kogukonnarändeluviisiga, ning need tuleks koostada ja neid tuleks rakendada igas liikmesriigis sarnaselt.


Hannes Swoboda, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja! Minu fraktsioon onkülastanud Euroopas mitut roma kogukonda ja näinud seal valitsevaid kohutavaid tingimusi.On raske ette kujutada olusid, milles need inimesed mõnes Euroopa pealinnas elavad. Seeon nõiaring, millest neil on väga raske pääseda.

Olen tänulik mõlemale volinikule vaesuse teema esiletõstmise eest. Minu arvates on võitlusromade eest eelkõige võitlus vaesuse vastu ja seda mitte ainult romade seas. Peamehoolitsema selle eest, et me ei looks uut lõhet, kus roma kogukonda mittekuuluvad vaesedmuutuvad kriitiliseks tõsiasja suhtes, et romad saavad äkki suuri rahasummasid või paljutähelepanu. Meil tuleb tagada, et see on ühine võitlus, mille eesmärk on loomulikult võideldaka diskrimineerimise kõigi vormide vastu.

Tähtsad on ka kohalikul tasandil tehtavad jõupingutused. Sageli näeme, et kogukonnadvõi piirkonnad teevad palju ära, kuid kahjuks ei kaasne sellega alati valitsuse toetust. Meiltuleb leida viis, kuidas võtta Euroopa vahendid kasutusele kohalikul tasandil. Seega olemekoostanud alternatiivse resolutsiooni, millest lühidalt räägingi. Resolutsioon on esitatudpeamiselt kolleeg Enciu ettepanekul. Ka tema selgitab oma arvamust selle teema kohta, etprobleemile tähelepanu juhtida.

Loodetavasti töötab komisjon välja hea romasid käsitleva strateegia. Mõlemad volinikudütlesid väga õigesti, et küsimus on tegelikult olukorra jälgimises ja toetuse tagamises. Nendesõnul on see pidev töö. Meil tuleb välja selgitada, mis rahaliste vahenditega tegelikulttoimub, sest oleme liiga kaua olukorda pealt vaadanud ning teinud väga vähe. Ma ei tahaöelda, et toimunud ei ole midagi, kuid seda on kindlasti olnud liiga vähe. Vahendeid ei olekasutatud parimal võimalikul viisil.

Soovime eesistujariik Ungarile edu. Toetame teid selles küsimuses täiel määral, et saaksimekoostada uue strateegia. Siis on teil võimalik öelda, et see on üks edukas saavutus teieeesistumisajal. Me toetame teid.

Lõpetuseks tahan tänada kolleeg Járókat suurepärase raporti eest. Et soovime tema raportittoetada, võtame oma alternatiivse resolutsiooni tagasi. Soovisime lihtsalt tõsta esileprobleemi, mis on seotud kohalike ametivõimude ja kogukondadega. Kuid soovime siiskitoetada proua Járóka raportit kui Euroopa Parlamendi sõnaselget avaldust.

(Aplaus)

Renate Weber, fraktsiooni ALDE nimel. – Lugupeetud juhataja! Lõpuks ometi on jõudnudkätte aeg, mil peame raporti üle hääletama. Minu arvates ei ole see ilmtingimata hetk, midatähistada: eelistan näha seda hetkena, mil peame olema targad ja vaatama, mida olemesiiani saavutanud ning mida soovime saavutada tulevikus. Kuna tean, kui palju tööd selleraporti koostamiseks tehti, lubage mul kiita ja tänada raportööri ja ka teisi raportiga seotudparlamendiliikmeid, samuti kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni töötajaidning meie poliitilisi nõunikke.

Kui alustasime selle teema arutamist, lootsime kõik, et Euroopa Liit liigub tegelikult romadekaasamist käsitleva ELi strateegia poole. Selle asemel luuakse meile raamistik ja siisotsustavad liikmesriigid, kas nad koostavad oma strateegia või mitte. Pidades silmasvarasemaid kogemusi, kardan – palun lubage mul siinkohal olla pessimistlik –, et tegemistvõib olla protsessiga, mida ajendab suuresti raha või rahalised vahendid. Minu arvates„avastasid“ arenenud riikide elanikud romad mitte ilmtingimata sellepärast, et nad mõistsid,kui halbades tingimustes romad oma päritoluriigis elavad, vaid sellepärast, et neid häirisromade viibimine tänavatel ja äärelinnades.


Küsimus on milleski enamas kui rahastamises. Küsimus on selle elanikerühma põhilistesinimõigustes. Volinik rääkis pidevast tööst. Loodetavasti näeme lisaks tööle ka mõningaidtegelikke edusamme.

Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Kahjuks saame igapäev ajakirjandusest lugeda teateid romade vastu toime pandud diskrimineerivatest võirassistlikest tegudest. Niisiis on komisjoni teatist oodanud innukalt loomulikult romad ise,aga ka nende toetajad ja kõik teised, kes peavad Euroopa Liidu põhiväärtusi tähtsaks.

Komisjon peab seega töötama välja raamistiku – Euroopa strateegia – riiklike tegevuskavadejaoks. Tema vastutus ulatub palju kaugemale Euroopa raamistiku väljatöötamisest riikliketegevuskavade jaoks, sest liikmesriigid teevad selles küsimuses edusamme vaid siis, kuikomisjon pakub neile jõulist stiimulit sellega tegelemiseks. Raportis selgitatakse vägapõhjalikult, et selleks on vaja võrdlusaluste ja näitajate põhjal saavutatud tulemusi ülimalttäpselt hinnata. Samuti tuleb sellesse kaasata kõik sidusrühmad ja eelkõige romakogukonnad. Minu arvates on väga tähtis siduda see Euroopa Nõukogu programmigaromade vahendajate koolituse kohta. Kui soovitakse, et kaasamisprojekte saadakspiirkondlikul tasandil edu, on see hädavajalik eeltingimus.

Peale selle peab Euroopa Komisjon oma juhitud projektide – katseprojektide – kaudu iseka osalema. Need on ette pandud raportis ja need võiks korraldada näiteksmikropiirkondades, millest me oleme rääkinud. Seeläbi meelitaks edukad ja silmapaistvadprojektid kõiki huvitatud isikuid kaasamises osalema.

Usun, et Euroopa Komisjon peaks olema suuteline kasutama oma õigust avaldada avalikultrahulolematust, kui väärtused, Euroopa õigusaktid ja riiklikud tegevuskavad ei ole sellisednagu peaks, pidades silmas võrdset juurdepääsu kõikidele õigustele, diskrimineerimiskeelduja liikumisvabadust.

Cornelia Ernst, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Kallid kolleegid!Asun kohe asja kallale. Küsimus on 27 eraldiseisva ja erineva liikmesriigi strateegia asemelühtse kohustusliku ELi strateegia kehtestamises. Üksnes ühtse strateegia rakendamise korralon võimalik, et ELis elavaid romasid ja sinte koheldakse kui võrdseid ELi kodanikke.

Mida see tähendab? See tähendab liikumisvabaduse tagamist igaühele. See tähendab romadeerikoolide viivitamatut kaotamist ja – kui ma tohin ennast niimoodi väljendada – apartheidilõpetamist romade suhtes Euroopas. See tähendab võrdset juurdepääsu haridusele,tervishoiule ja sotsiaalteenustele. Me ei osuta neile inimestele mingit teenet. Me annameneile nende seaduslikud õigused.

Meie, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolseteliitfraktsioon, ei toeta mingil juhul ideed luua romade ja sintide jaoks eraldi poliitika. Meilon vaja poliitikat, mis oleks kohe alguses integreeriv ja mis korvaks ebasoodsad tingimused,millega romad ja sintid silmitsi on, näiteks seoses juurdepääsuga tööle, õigusega asudaelama või kasutada ELi vahendeid. Siiski on üks punkt, mille tahan lisada. Miski eeltoodustei avalda mingit mõju, kui me ei lahenda üht probleemi, mis puudutab rassismi ning romadeja sintide häbimärgistamise vastast võitlust kogu Euroopas. Seda tuleb pidada üheks Euroopakeskseks ülesandeks ja me peame võtma armutuid meetmeid diskrimineerimise vastuvõitlemiseks. Me ei tohi mingil juhul sallida ei liikmesriikide ega kogu ELi kahepalgelistsuhtumist. Peame rääkima ühel häälel.

Mario Borghezio, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja! Kallid kolleegid! Ma einõustu raportiga selles osas, kus öeldakse, et komisjon peaks liikmesriikidele kirjutama


ette romasid käsitleva poliitika. See meetod ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, kui ontõsi – ja nii see tõepoolest on –, et need meetmed tuleb välja töötada ja võtta kohalikul,piirkondlikul ja riiklikul tasandil, sest nende mõju avaldub siis piirkondadele ja nendepõliselanikele.

Nõustun täielikult kaasamisega, aga mitte diskrimineerimisega. Samas ootan endiseltvolinik Redingilt, millal lubatakse romade laagrid lõpuks ometi tema koduriiki –Luksemburgi Suurhertsogiriiki –, sest kui ma ei eksi, siis neid praegu sinna ei lubata. Raporttundub olevat veidi tasakaalust väljas, sest mitmes lõikes kutsutakse üles toetama romasid,olgu nad siis mehed, naised, lapsed või eakad (...). Üheski neist aga ei nõuta meetmetevõtmist nende romade karmiks karistamiseks, kelle käitumine on näiteks sotsiaalseteväärtuste vastane. Kes keelab roma lastel kooli minemast, kui seda ei tee teatud romalapsevanemad?

Minu arvates on tegemist teemadega, mille selgeks väljaütlemiseks peab meil olema julgust,eirates seejuures poliitilist korrektsust. Raha väljapressimist, laste ärakasutamist ja elunditegakauplemist aitavad meil välja juurida ranged ja täpsed meetmed, mitte heategevus.

Andrew Henry William Brons (NI). – Lugupeetud juhataja! Igaühe huulil on sõna roma,sõltumata sellest, millist teemat parasjagu arutatakse. Mina süüdistan selles härra Sarkozyd,sest ta püüdis neid välja saata.

Pidasin enesestmõistetavaks, et romad kerkivad esile finantstehingute maksu käsitlevasarutelus. Iga kord, kui roma hobusekaupmees püüab küsida jala eest paar lisaeurot, kargabvälja kõvakübaraga maksukoguja ja pahategija ning nõuab vaese looma ühte jäset andamikspresident Barrosole.

Kui saabus aeg arutelu pidamiseks Atlandi piirkonda käsitleva Euroopa strateegia üle,arvasin kohe, et tehakse ettepanek, mille kohaselt tuleks üks osa sellest ookeanist jätta selleülla hõimu vee-elanikele. Nad võiksid mööduvatele laevadele müüa kalandusraamatuidning lubada katta laevakered selle asfaltbetooniga, mis neil just üle jäi.

Minu arvates peaksime leidma ühe erilise roma, eelistatavalt puudega ja vastuoluliseseksuaalse sättumusega. Seejärel võiksime määrata ta komisjoni presidendiks. Ta alustakssellega, et müüks selle koha maha, ning mitte keegi ei julgeks vastu hakata.

Edit Bauer (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Kõigepealt tahan kiita Lívia Járókat. Temaaastatepikkune töö on täna jõudnud tähtsa verstapostini. Pärast pikka võitlust on nüüdsaanud selgeks, et romade probleem on Euroopa probleem ning see on tõsi isegi siis, kuipeame otsima lahendusi liikmesriikide tasandil, nagu ütles minu kolleeg Borghezio. Entühtses Euroopas on tõepoolest vaja ka ühtset strateegiat. Me ei saa vaadelda romasidkäsitlevat strateegiat üksnes kultuurilisest vaatepunktist. Tegemist ei ole pelgalt vähemuseküsimusega. Samamoodi ei saa seda lahendada vaid sotsiaalpoliitika abil. Seega on tähtis,et strateegia sisaldaks kõikehõlmavaid ja sihikindlaid meetmeid ning et selles olekssõnastatud kesksed eesmärgid. Strateegia põhivaldkondade seast tuleb esile tõsta haridustja juurdepääsu haridusele. Selle põhjus on tõsiasi, et haridus on tööhõive peamine aspekt.Paljudes liikmesriikides on suur hulk roma rühmi, kes on sattunud vaesusesse. Nende jaoksei teki iial piisavalt töökohti, sest kutseoskusteta on nad põhimõtteliselt tööalaseltkonkurentsivõimetud. Eritähelepanu väärib roma tüdrukute koolitamine, sest selgub, etnad kipuvad sagedamini koolist välja langema ja et tüdrukuid kasutatakse koduste töödejuures palju enam.


Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Lugupeetud juhataja! Käsitleme taas kord ühtülimalt tundlikku teemat ja minu arvates peavad selle lahendama Euroopa Parlament,komisjon ja nõukogu, sest romade kaasamine ei ole enam üksnes ELi liikmesriikide tasandilvõimalik.

Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon on selle probleemigapikka aega tegelenud. Ainuüksi viimase kaheksa kuu jooksul on meie töörühm külastanudpeaaegu kõiki liikmesriike, kus romade olukord on tõepoolest sageli väga keeruline. Saimekülastada asulaid, kus romad elavad ülimalt viletsates tingimustes, kuid nägime ka mõndakiiduväärset näidet. See hõlmab juhtumeid, kus kohaliku omavalitsuse tasandil on neisasulates elavate romadega tehtud head koostööd. Samuti nägime häid näiteid, kus kohalikudpoliitikud olid teinud suuri jõupingutusi, et lahendada olukord romade kasuks.

Meie probleem seisneb selles, et puutume oma ühiskonnas väga tihti kokku eelarvamustega– pean siinkohal silmas neid liikmesriike, kus romadega seotud probleemid on võib-ollasuuremad kui teistes liikmesriikides. Eelarvamused pärinevad enamusrahvuselt ja seepärastusun, et tegevuskava, mille te, volinik, meile esitate, peab sisaldama meetodit, kuidas nendeeelarvamustega enamusrahvuse seas toime tulla ja kuidas selgitada ühiskonna enamusele,et romade aitamine ja kaasamine ühiskonda toob kasu nii romadele kui ka kogu ühiskonnalening seeläbi ka enamusele.

Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Mul on väga hea meel Járókaraporti üle, sest see annab meile võimaluse rääkida mõnest konkreetsest punktist.

Romade kaasamist käsitlev strateegia peab juhinduma asjaosaliste enda käsitlusest, milleon koostanud romade jaoks romad ise. See tähendab romade võimaluste suurendamist,nende kaasamist otsustusprotsessi ning roma töötajate ja vahendajate töölevõtmistpõhilistele ametikohtadele kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil. Lõppema peab ebaseadusliktegevus, mis ELi liikmesriikides karistamatult jätkub: romade vastane vägivald, nende vabaliikumise õiguse rikkumine, äärmusparteide ja -poliitikute üha jõulisem tegevus, romalaste süstemaatiline eraldamine õppetöös, romade laiaulatuslik eraldamine seoseseluasemega, inimkaubandus, juurdepääsu keelamine tervishoiule ja sotsiaalteenustele ningroma naiste sundsteriliseerimine.

Niisiis on mitmeid põhjuseid, mis õigustavad seda raportit, ja veelgi enam põhjuseid, misõigustavad seda strateegiat. Seega on mul selle raporti ja strateegia üle väga hea meel ningnagu te, volinik, ütlete, jätkakem tööd.

Franz Obermayr (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ajal, mil kogu ühiskond on ELiskärmelt vananemas, kasvab roma elanikkond kiiresti. Ungaris, kus romad moodustavadpraegu umbes 6–8% elanikkonnast, on nende osakaal 2050. aastaks suurem kui 50%tööealisest elanikkonnast. Loomulikult muudab olukorra veelgi halvemaks see, et romadeelu ELis on alati saatnud töötus, keskmisest madalam haridustase, organiseeritud kuritegevusja prostitutsioon ning taandumine paralleelsesse ühiskonda.

Raportis käsitletakse küll mõnda probleemi, kuid seda tehakse ühepoolselt. Integratsioonei ole ühesuunaline. Romad peavad sellele kõigele kaasa aitama. Nad peavad saatma omalapsed kooli ja integreeruma tööturule. Sageli on eriti kehvas olukorras vanamoeliseülesehitusega roma kogukondade naised.

Hariduse puudumine ja romade tõrjumine tööturult, millest saab üha suurem mureküsimus,kui me kohe ei tegutse, raskendavad veelgi integreerimisega seotud probleeme, midapõhjustavad demograafilised muutused.


Marco Scurria (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Kallid kolleegid! Arutleme täna õhtul siinselle strateegia üle rahulolevalt ja uhkelt: rahulolevalt sellepärast, et kolleeg Járóka on teinudväga head tööd, mille eest ma teda tänan, ning uhkelt sellepärast, et tegemist on algatusega,mida meie, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, oleme innukaltsoovinud.

See on suurepärane raport, sest loomulikult mõistetakse selles hukka romade vastasediskrimineerimise ja rassismi kõik vormid ning meile meeldib see põhjusel, et sellesedendatakse tõelist integreerimist imetlusväärse kultuurilise lahenduse kaudu. Samuti onsee meie jaoks meelepärane sellepärast, et selles on sätestatud õigused ja ühtlasi esile tõstetudteatud vajadusi.

Käsitlesime seda ka oma arvamuses, mille esitasime kultuurija hariduskomisjoni nimel.Pean eriti silmas kogu seda osa, mis puudutab roma laste koolitamist ja kus me rõhutasime,et hariduse saamine on õigus, kuid ka kohustus, millesse peavad olema kaasatud ka lasteperekonnad.

Tahan samuti juhtida tähelepanu sellele, et tulevases strateegias roma vähemuse kohtatuleks eelkõige pöörata tähelepanu haridusele, mis on sotsiaalse kaasatuse suurendamiselkesksel kohal. Roma kultuuri propageerimise kõrval on tähtis ka tunnistada, et romadpeaksid püüdma õppida tundma nende rahvaste tavasid ja kultuuri, kelle hulgas nad elavad,et nad saaksid tõeliselt integreeruda.

Ainuke asi, mis ehk raportis puudub, on viide direktiivile 2004/38/EÜ ELi kodanike vabaliikumise kohta. Selles suhtes oleme pikka aega oodanud, et komisjon esitaks meiletõlgenduse, kuidas seda ellu viia. Nüüd on meil vaja teada, mille tegemist on õige ja õiglaneliikmesriikidelt oodata. Muus osas tänan veel kord raportööri kõige eest, mida tal tehaõnnestus.

Ioan Enciu (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Hindan kõrgelt head tööd, mida kolleegJáróka selle raporti koostamisel tegi. Tänan seda südamest. Siiski tahan rõhutada, etstrateegiate, avaldatud kavade või isegi rahaliste vahendite puudumine ei ole põhjus, miksromade integratsioonipoliitilised meetmed on siiani läbi kukkunud.

Tõelist integreerumist on võimalik saavutada üksnes seeläbi, et sellesse kaasatakse romakogukond, romad ise ehk teisisõnu inimesed, kes koos kohalike ametiasutustega onsuutelised ja eelkõige soovivad neid programme rakendada. Kes teaks paremini sellekogukonna sügavalt juurdunud probleeme, kui mitte kogukond ise? Sama kehtib kakohalike omavalitsusasutuste kohta, kus tegeletakse nende probleemidega iga päev. Tulevasestrateegia rakendamine peab põhinema struktureeritud dialoogil ja koostööl romakogukondade, kohalike ametivõimude ja vabaühenduste vahel. Romadel tuleb neilemõeldud meetmete rakendamisel vahetada pealtvaatajate roll osaliste rolli vastu. Käes onaeg muuta sõnad tegudeks.

Lambert van Nistelrooij (PPE). – (NL) Austatud juhataja, volinik ja proua Járóka! Kiidanteie raportit väga. Olete selle kallal kõvasti tööd teinud. Samuti olete viinud meid mitukorda külaskäikudele sellesse Ungari piirkonda, kust teie pärit olete. Pärast seda käisregionaalarengukomisjon Rumeenias, et näha, milline olukord valitseb seal. See võimaldastõepoolest mõista, milline on hetkeseis. Teid võetakse seal hästi vastu ja inimesedmusitseerivad, kuid sellel on ka teine pool: mahajäämus ja integratsiooni puudumine.Seepärast käsitlesin raportöörina selle olukorra muutmist eelmise aasta alguses EuroopaRegionaalarengu Fondis.


Nüüd on võimalik eraldada 4% regionaalarenguks mõeldud vahenditest kaitsetute rühmade– antud juhul romade – eluaseme jaoks. Peame tunnistama, et nendest vahenditest ei jätkuja et programmid ei too romade eluasemevajaduste täitmisel erilist kasu. See on aga tõeliseltveider. Euroopa pakub võimalusi, kuid seda ei kasuta keegi. Sama kehtib ka sotsiaalfondikohta. Me peame kindlasti üheskoos selleteemalise arutelu korraldama.

Regionaalarengukomisjoni eelseisva kohtumise ajal tuleb Rumeenia minister Udrea sedakoos meiega arutama. Komisjoni raamistiku alusel pakutakse paremat juhtimisvõimalustjuhul, kui riikidel ei õnnestu toetada piirkondi ega kohalikke ametiasutusi. Mul on sellessuhtes suured ootused. Kui tavapärased argumendid ei aita, tuleb mõnikord võtta appilausa sunnimeetmed. Üks väga hea plaan oleks teie katseprojektide elluviimine.

Corina Creţu (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Ka mina ühinen kolleegidega, keshindavad täna arutletava raporti koostanud inimeste jõupingutusi ja tööd. Samal ajal peamesiiski olema realistlikud ja mõistma, kui palju on meil romade olukorra kohta dokumente,mis ei kajastu alati konkreetsetes kohapeal nähtavates tulemustes.

Ametlikult ei ole üheski liikmesriigis otseseid ega kaudseid õiguslikke takistusi egadiskrimineerivaid põhimõtteid, mis romasid mõjutaks. Siiski diskrimineerimise vormeesineb ja neile on siin istungisaalis ka vihjatud, kui on viidatud Euroopa Liidu väljakuulutatudja vastuvõetud väärtustele. Samuti peame tunnistama, et on kultuurierinevusi, millegaleppimine tundub mõnikord võimatu. Minu arvates on haridus ükskõik millise muusotsiaalseks integreerimiseks mõeldud meetmega võrreldes kõige jõulisem vahend sellekogukonna olukorra parandamiseks.

Samas peame arvestama selle rahvusrühma eripäradega, mis üsna sageli ongi nendeprobleemide põhjuseks. Näiteks on Rumeenia rakendanud positiivse diskrimineerimisemeetmeid, mis hõlmab kohtade eraldamist keskkoolides ja kõrgkoolides. Pettumustvalmistab aga see, et need riiklikult rahastatavad kohad jäävad suures osas kasutamata.

Raportis esitatakse tähtsaid ja vajalikke meetmeid. Loodan, et neid rakendavad kõikideliikmesriikide valitsused. Samal ajal peab roma kogukond tegema koostööd, ta peab võtmavastutuse ja parandama oma olukorda.

Sari Essayah (PPE). – (FI) Austatud juhataja ja volinikud! Kõigepealt tahan tänada eelkõigeraportöör Járókat ja variraportööre suurepärase raporti eest, milles esitatakse EuroopaParlamendi jõulised suunised ühtse romasid käsitleva strateegia koostamiseks ELis. Komisjonpeaks nende alusel töötama välja strateegia, mis täiendaks ja toetaks liikmesriikide endameetmeid, sest just liikmesriikidel lasub praegu ja tulevikus põhivastutus oma kodanikeeest.

Tulevane strateegia peab tuginema kõikehõlmavale ja konkreetsele käsitlusele ningkomisjoni, liikmesriikide ja eriti roma organisatsioonide vahelisele koostööle. Minu koduriikSoome on valmis pakkuma oma romasid käsitlevat riiklikku strateegiat ühisekskasutamiseks. Samuti on ülimalt tähtis, et romad saaksid osaleda nende olukorraparandamiseks mõeldud meetmete kavandamises ja nende kavandamist ise mõjutada. Nadei tohi saada sellise poliitika objektideks, mida aetakse ülalpool.

Peale selle ei põhjusta ükski lühiajaline projekt, mille eesmärk on parandada romadesotsiaalmajanduslikku seisu, struktuurilisi sotsiaalseid muutusi ning sellest tulenevalt peabromade poliitika rakendamine olema tihedas seoses riikliku arenguga erinevateseluvaldkondades. Samamoodi tuleb ELi rahastamissüsteemid siduda tugevalt vastastikuseeksperdihinnangute andmisega. Lõpetuseks pakun komisjonile välja mõtte, et romade


poliitika järelevalve puhul tuleks omakorda kasutusele võtta pideva järelevalve süsteem.Liikmesriikide jaoks tuleb välja töötada romade meetmete rakendamise järelevalvesüsteem,mis peaks olema alaline.

Kinga Gál (PPE). – (HU) Lugupeetud juhataja, riigisekretär, volinik Reding ja volinikAndor! Lubage mul alustuseks tänada Lívia Járókat suurepärase raporti ja kogu töö eest,mida ta on alates 2004. aastast järjekindlalt Euroopa roma kogukondade kaitseks teinud.

Mina tahan vaadelda tänast arutelu laste seisukohast, sest praegu tuleks igale Euroopalapsele tagada tegelik juurdepääs võimalustele ja edasiliikumisele, sõltumata sellest, kastegemist on enamus- või vähemusrahvuse hulka kuuluvate lastega. See tähendab, et kõiklapsed peaksid saama võimaluse füüsiliseks ja vaimseks arenguks, millega kaasnevadigapäevased soojad toidukorrad ja samamoodi õigus haridusele.

Kõik see, mis peaks tänapäeval endastmõistetavalt eksisteerima laste, sealhulgas roma laste,õigustena, peaks teisalt eksisteerima riigi ning – ma rõhutan – vanemate kohustuste javastutusena. Praegu on ebasoodsas olukorras ja äärmises vaesuses elavaid lapsi ELi tasandil19% ning suur osa neist lastest on romad. Romasid käsitlev ELi strateegia, mille alusenatuleks kasutada Járóka raportit, peaks seega tugevdama liikmesriikide ja ühiskondlikkusolidaarsust näiteks kriisikaartide abil ning samuti soodustama kohalikke algatusi. Lõppudelõpuks on meie kõigi huvides tõestada, et meie suhtumist ümbritsevasse keskkonda onvõimalik muuta. Mul on hea meel, et eesistujariik Ungari vaatleb romasid käsitleva strateegiaarengut kui üht esmatähtsat valdkonda ja teeb selles küsimuses proua Járókaga tihedatkoostööd.

Csaba Sógor (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Romade sotsiaalse tõrjutusega ningmajandusliku ja sotsiaalse olukorraga seotud probleem on andnud põhjust aruteluks Kesk-ja Ida-Euroopa riikide ühinemisest saadik. See aga ei tähenda, et see nähtus varasemalt hästiteada ei olnud. Elan ise ühes liikmesriigis – Rumeenias –, kus muidu nii mitmekesine romakogukond on aastakümneid elanud külg külje kõrval rumeenlaste ja ungarlastega. Kuiginende suhted ei ole kunagi olnud päris pingevabad, on vastuolud pärast kommunismikokkuvarisemist kahe aastakümne jooksul suurenenud. Endistes kommunistlikes riikidesolid tegelikult just romad need, kes kaotasid turumajandusele ülemineku käigus enim, sesttegevusalad, mille abil romade kogukonnad traditsiooniliselt elatist teenisid, kadusid võikahanesid. Meil on ühine vastutus – me kõik vastutame. Kuid ka roma kogukonnadvastutavad oma saatuse eest ja samamoodi vastutab Euroopa selle probleemi senise eiramiseeest. Lívia Járóka raporti põhisõnumi kohaselt ei ole diskrimineerimise keelamine ja täielikkaotamine kaugeltki piisav selle – ma kordan – Euroopa probleemi lahendamiseks.

Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja! Tahan kiita eesistujariikUngarit ning volinikke Andorit ja Redingit tõelise pühendumise eest. Siiski, proua Reding,tuleb selgitada aluspõhimõtteid, mille eesmärk on kaitsta Euroopa rahvusvähemuste õigusi.

Esiteks ei ole ühegi rahvusvähemuse staatus ainuüksi riiklik probleem. See on Euroopaprobleem. Teiseks võiks rahvusvähemusi tõhusalt integreerida enamuse ja vähemusevastastikkuse ja ühise, kuid ebasümmeetrilise vastutuse kaudu. Enamusel lasub suuremvastutus, kuid teatud vastutus on ka vähemusel. Rahvusvähemused tuleks integreeridailma sundassimileerimiseta. Diskrimineerimiskeelust ei piisa. Rahvusvähemuste tegelikuleintegreerimisele võib kaasa aidata üksnes toetava tegevusega kaasneva sooduskohtlemisega.

Iosif Matula (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Roma elanikkonna sotsiaalmajanduslikintegreerimine on raske ülesanne enamiku ELi liikmesriikide jaoks. Tegemist on suure


rahvaarvuga mitmekesise elanikkonnaga, keda tuleb samas kohelda tervikuna. Nii mõnelgikorral on selle kogukonna saatusest saanud valimiskampaaniate teema.

Et anda vajalik panus roma kodanike heaoluks, on esmatähtis võtta tõukefondide vahendidkorralikult kasutusele ja panna need nende kasuks tööle. Uute majade ehitamine võiolemasolevate renoveerimine ning juurdepääsu hõlbustamine kommunaalteenustele,haridusele, tervishoiule ja töökohtadele on elujõulised lahendused, mis võimaldavad meiloma eesmärki saavutada. Samal ajal tuleb teenida kasu roma elanikkonna eriliste omaduste,nende tavade, kultuuri ja traditsioonilise käsitöö arvelt.

Romade integreerimise Euroopa aasta ellukutsumise kaudu aitaksime suurendadateadlikkust selle kogukonna probleemidest. Roma elanikkonna integreerimisele aitabkahtlemata kaasa ka rohujuuretasandi ja sooritusspordialad.

Rovana Plumb (S&D). – Lugupeetud juhataja! Rumeenia, kus elab umbes 1,5 miljonitselle vähemuse liiget, on kodu suurima roma kogukonna jaoks Euroopas. Romade sotsiaalneintegreerimine venib ning paljud nii valitsuses kui ka selles kogukonnas leiavad, et see onutoopiline. Tegelikult tegeleb Rumeenia valitsus selle vähemuse integreerimisega täiesulatuses. Seega on meil vaja Euroopa strateegiat, et koostada raamistik riiklikestjõupingutustest, mille eesmärk on tagada romade sotsiaalmajanduslik kaasamine ja pakkudaneile haridust, koolitusvõimalusi ja abi töökoha leidmisel ning seda eriti naiste hulgas.

On ülimalt oluline toetada tegevust, mille kaudu püütakse neile tagada pidev tööhõive, ethoida ära sotsiaalset tõrjutust ja vaesust. Toetan jõuliselt mõtet, et komisjon peaks esitamaigal aastal järelmeetmed romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta. Soovin tänadaproua Járókat ja Kinga Gönczi ning kiidan nõukogu ja komisjoni nende pühendumise eest.

Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Tõsiasi, et arutame täna roma kodanikkekäsitleva Euroopa strateegia koostamist, näitab viimaks seda, et see on ELi, mitte ainultriiklik probleem. Et tagada strateegia tõhusam rakendamine, toetan ideed luua Eurooparomade agentuur. See annab meile võimaluse kaotada edukalt diskrimineerimine etnilisepäritolu alusel koos kõikide sellega kaasnevate tagajärgedega.

Kui luuakse süsteem strateegia rakendamise jälgimiseks, tuleb seda kohaldada kõikidesliikmesriikides, mitte ainult neis, kus elab suur osa selle kogukonna liikmetest. On oht, etvabaühenduste hallatavad ELi vahendid ei anna konkreetseid tulemusi. Ametiasutusedpeaksid tegutsema nende projektide heategevusorganisatsioonidena. Samuti toetan raportisväljendatud ideed koostada Euroopa kriisikaart, milles määratletakse need ELimikropiirkonnad, mille elanikke mõjutab vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja diskrimineeriminekõige enam.

László Andor, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel, et see aruteluEuroopa Parlamendis toimus. Usun, et komisjon lõikab sellest Euroopa raamistiku esitamiseeelsel ajal palju kasu ning see tähendab mulle isiklikult väga palju tulevaseühtekuuluvuspoliitika ja eriti Euroopa Sotsiaalfondi tuleviku kavandamisel.

Teen arutelu põhjal järelduse, et peame lihtsustamisega edasi liikuma. Peame EuroopaSotsiaalfondist eraldama veelgi rohkem vahendeid sotsiaalse kaasatuse jaoks. Meil tulebluua territoriaalne käsitlus, mis sobib konkreetsete sotsiaaltingimustega piirkondades, kuselab enim romasid. Samuti tuleb meil teha rohkem, et luua töökohti kutseoskusteta võiväheste oskustega inimeste jaoks.


Siiski soovin väga lühidalt selgitada kahte asja. Esiteks mängib vaesus suurt rolli, kuid meei tohiks arvata, et romade kui üht liiki rahvusrühma olukord on sarnane vaeste olukorragaüldiselt, sest romade seas on vaesus ja tööpuudus palju suurem kui kogu ühiskonnas.Seepärast usun, et Euroopa 2020. aasta strateegia on hea raamistik ja aitab töötada väljasobivaid strateegiad, meetmeid ja rahalisi toetusvahendeid.

Lõpuks jõuame küsimuseni selle kohta, miks tegeleb komisjon Euroopa raamistikugavastandatuna Euroopa strateegiale kui sellisele. Mul ei ole aega seda põhjalikult selgitada,kuid lühidalt on põhjus kohapealse tegelikkuse erinevuses. Tegemist on Euroopa ühiseprobleemiga, kuid see, kuidas see esineb eri liikmesriikides ja kuidas seda tuleks kajastadariiklikes strateegiates, on erinev nii Rumeenias, Prantsusmaal, Slovakkias kui ka Portugalis.Meil tuleb sellega arvestada.

Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Lisan oma kolleegi sõnavõtulevaid seda, et tänane arutelu oli ülimalt tulemuslik. Sama tulemuslik oli enamjaolt ka teieettekanne. Seda võetakse komisjoni praeguse töö käigus arvesse.

ELi raamistik romasid käsitlevate riiklike strateegiate jaoks esitatakse kõigepealt romadekaasamise Euroopa platvormile, sest nagu paljud parlamendiliikmed ütlesid, tuleb romaelanikkond kaasata meie töösse ja romad ise peavad samuti võtma enda peale vastutuse.Peale selle on väga tähtis – siinkohal pöördun eesistujariigi poole –, et lähikuudel tehtavatöö suhtes võetaks järelmeetmeid. Niimoodi saame teha kindlaks, kuidas kõiki projektetegelikkuses rakendatakse. Nõustun parlamendiliikmetega, kes ütlesid, et regionaalarenguvahendeid ei kasutata kahjuks nii nagu võiks. Samuti olen nõus nendega, kes väitsid, etmõnikord suudavad parima lahenduse leida kohalikud ametiasutused. Peame aitama neiledasi liikuda.

Mõned parlamendiliikmed seadsid kahtluse alla vaba liikumise direktiivi. Valminud onanalüüs selle kohta, kuidas kõik liikmesriigid on direktiivi üle võtnud. 2010. aastal käisime21 liikmesriigis ja kuus külaskäiku on veel kavas. Suur osa liikmesriike on muutnud omaeeskirju või tegelevad sellega praegu, nii et vaba liikumise direktiivi hakatakse kohaldamapalju tõhusamalt, kui seda siiani tehti.

Zoltán Balog, nõukogu eesistuja. – (HU) Lugupeetud juhataja ja volinikud! Tänase aruteluajastus ei oleks saanud kuidagi parem olla. See on parim võimalik ajastus, sest aprillisavaldab komisjon oma teatise ja seejärel tahame me kasutada teatist nõukogu töös. Seetähendab, et pärast pädevates nõukogu koosseisudes toimunud arutelusid palume mejärelduste vastuvõtmisel ka Euroopa Ülemkogu toetust. Tahan sellega öelda, et romadeküsimusega tuleb tegeleda Euroopa Liidu kõrgeimal tasandil – seda peaksid tegema riigipeadja valitsusjuhid.

Soovin lisada mõne mõtte arutelule küsimuse üle, kas meil on tegemist etnilise teemagavõi mingit liiki sotsiaalse või majandusliku probleemiga. Mina ei taha ega saagi selle üleotsustada. Minu arvates on meil tegemist mõlema teemaga ja tähtis on jääda mõlemakäsitluse juurde. Nagu volinik Andor ütles, on see sotsiaalne ja majanduslik küsimus sellesmõttes, et äärmine vaesus on ELi liikmesriikide paljudes piirkondades endiselt üldineprobleem. Siiski kaasneb äärmise vaesusega etniline diskrimineerimine ja seepärast peamevõimaluste tagamisel pöörama erilist tähelepanu romadele. Kui me võimalusi ei anna, eiole meil mingit mõtet nõuda inimõiguste põhjal juurdepääsu mõnele üksikule võimalusele,sest siis ei ole seda juurdepääsu millekski vaja. Kuid kui me pakume võimalusi, siis nendeloomise käigus tuleb hoolitseda selle eest, et ka romadel oleks neile juurdepääs ja et neideemale ei trügita.


Minu arvates on meil kõigil vaja leida uus meetod. Oleks hea, kui me saaks teha kindlaksselle probleemiga seonduvad võimalused ja kui me saaks muuta oma arusaama romadeteemast nii, et probleemist saaks võimalus. Kujutage ette, millise suure tööjõu nadmoodustavad, milline tööalane varandus ja potentsiaal kaasneb selle inimrühma ja rahvaga,kui rääkida sisemisest tööjõu pakkumisest.

Nagu korduvalt öeldi, on parim investeering haridustaseme parandamine. Tõepoolest,haridus on investeering tulevikku. See on põhipunkt, kui räägime inimestest, kes ontegevusetud mitte sellepärast, et neil ei ole töökohta ega õppimisvõimalust, vaid kes ontegevusetud selle sõna sügavamas tähenduses, sest nad on loobunud lootmast. Nad arvavad,et neil ei ole niikuinii mingisugust võimalust ja seepärast ei oota nad elult enam midagi.Võib-olla on nad jõudnud punkti, kus abi andmine on kõik, mida nad riigilt ootavad. Onülimalt tähtis anda nendele inimestele võimalus saada nende meetmete objekti asemelsubjektiks ja osaleda partneritena kõiges selles ka ise.

Täna on vähe räägitud headest tavadest. Minu arvates on oluline, et heade tavade üle peetaksarvestust. Leian, et sama tähtis on teha seda halbade tavade puhul, sest me suudame sagelirohkem õppida halbade tavadega kaasnevatest vigadest kui heade tavadega kaasnevatestvigadest. Samuti arvan, et rahaliste vahendite kontrollimine ja nende kasutamisekontrollimine – viitan praegu Euroopa Liidu vahenditele – osutab nii heade kui ka halbadetavade olemasolule.

Lõpetuseks on ehk tõepoolest meie kõige tähtsam ülesanne veenda mitteromadest enamustEuroopas selles, et integreerimine ei tähenda ainult mingit humanitaarset ettekirjutust,vaid on suuresti ka nende enda huvides. Lõppude lõpuks kuulub Euroopa meile kõigile jaenamus tunneb end hästi vaid siis, kui ka vähemusel läheb hästi. Tänan teid südamest sellearutelu eest ja usutavasti saame ka edaspidi teie toetusele loota.

Lívia Járóka, raportöör. – Austatud juhataja! Teen väga lühidalt. Tahan teid kõikidehinnaliste märkuste eest siiralt tänada. Need kinnitavad minu ja minu suurepärastevariraportööride arvamust, et poliitilised loosungid ei saa tegelikkuseks ilma kindlaõiglusliku aluse, rahalise toetuse ja stiimuliteta ning ELi mehhanismita, mille abilkoordineerida sidusrühmade (alates kohalikest omavalitsusest lõpetades nõukoguga)meetmeid, kasutades mitmetasandilise juhtimise eeliseid. See asetab kogu olukorra uudevalgusesse. Usun kindlalt, et ülimalt jõulist romade kaasatust käsitlevat strateegiat saabrakendada sel juhul, kui see tugineb kõikides aluslepingutes määratletud ülesannetele,eesmärkidele, põhimõtetele ja vahenditele ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ningpeale selle jagatud pädevustele ja toetavatele, koordineeritud ja täiendavatele Euroopa Liidumeetmetele.

Lõpetuseks avaldan lootust, mis on mul tekkinud viimase kuue aasta jooksul, et eelseisvaskomisjoni teatises suudetakse need punktid heaks kiita ja tagada hea alus, mille põhjal saabeesistujariik Ungari anda oma lubaduse koostada romasid käsitlev Euroopa strateegia. Olenselle eest väga tänulik. Tean, et Euroopa strateegia probleemi ei lahenda. Tean, et paljusõltub meist, romadest. Sõnad ja lubadused ei tähenda väljaspool Brüsselit ja romadeasulates ilma tegudeta mitte midagi.

Valitsused ja romad peavad tegema seda, mida nad on lubanud: võtma otsustavaidmeetmeid, et saavutada konkreetseid tulemusi. Mõistame oma vastutust selles ja pooldametäielikult ühist partnerlust. Meie, romade, ja usun, et kogu Euroopa Liidu jaoks tähendabsee protsess midagi palju enamat kui vastastikkust usaldust. See tähendab ka selliste väärtustekogumi loomist, mida me saame kõik jagada ja kasutada ning mille tulemusel oleme tõesti


suutelised astuma vastu raskustele, millest oleme siin viimase kuue aasta jooksul rääkinud.Tänan teid väga kogu teie toetuse eest. Ühinen Renate Weberi ja teiste variraportöörideganende tänuavaldustes kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni sekretariaadileja kõikidele nõunikele, kes on selle teema eest koos meiega palju võidelnud.


Palun vabandust, et pidin olema kõneajaga nii range, kuid nagu näete, oleme järgmisepäevakorrapunkti, milleks on infotund, alustamisega palju hilinenud.


Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Eelmisel aastal toimunu – romade üheltmaalt teisele saatmine, selle rahvusrühma diskrimineerimine ja ühiskonnast eraldamine –andis Euroopa Liidule põhjust võtta konkreetseid meetmeid. Need hõlmavad EuroopaParlamendi algatatud Euroopa Liidu strateegiat romade kaasamise kohta. Selle rahvusrühmakaasamine pole üksnes inimõigustest tulenev kohustus, vaid ka majanduslik vajadus, jamitte ainult moraalne kohustus, vaid ka kõikide liikmesriikide otsene majanduslik huvi.Veelgi enam, arvestades tõrjutuse ulatust, on romade üldine kaasamine sisuliselt inimõigusteküsimus. Soovin rõhutada, et kui võtame romade kaasamiseks vastu kogu Euroopa jaoksühise strateegia, näitame siin Euroopa Parlamendis, et Euroopa Liit ei jäta romade lõimimiseprobleemi ainult liikmesriikide õlule. Nagu hiljutised sündmused meile näitasid, pole neidprobleeme üksnes riiklikul tasandil võimalik lahendada. Järelikult on vaja Euroopa Liiduja liikmesriikide tihedat koostööd. Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide jaoks on samutiväga oluline koondada olemasolevad Euroopa Liidu strateegiad ja meetmed, kooskõlastadategevust ning leida üksmeel, et tagada romade sotsiaalne ja majanduslik kaasatus. Strateegiathakatakse aktiivselt rakendama ainult juhul, kui Euroopa romade lõimimise küsimusteson leitud Euroopa ühine lähenemisviis. Lisaks peaksime romade teemat puudutava ELipoliitika kavandamisel kaasama nii palju kui võimalik romade kogukonna esindajaid.

Robert Dušek (S&D), kirjalikult. – (CS) Raportis romade kaasamist käsitleva ELi strateegiakohta loetletakse probleeme ja raskusi, millega ELi roma kogukonnad silmitsi seisavad.Kahe viimase aastakümne jooksul on vaesuse olemus Kesk- ja Kagu-Euroopas oluliseltmuutunud. Poliitiliste ja majanduslike muutuste tagajärjel on traditsioonilised kogukonnadlagunenud. Nii on romad kaotanud liikuva eluviisi võimaluse ning neist on saanud kõigetõrjutum ja madalaima haridustasemega ühiskonnarühm. Peale selle on näha romadeletüüpilist rahvaarvu suurenemist. Kui enamik ühiskonnast vananeb, siis romade osakaalühiskonnas nende arvu kiire kasvu tõttu suureneb. Kõigest sellest selgub, et kui romadetööhõive taset ei suudeta tõsta ning kui neid ühiskonna enamusega paremini ei lõimita,suurenevad kulud olukorra talutavana hoidmiseks pidevalt, muu hulgas vajatakse rohkemsotsiaalabi ja -toetusi, tekivad märkimisväärsed hariduskulud, lisakulud turvalisusetagamiseks, sotsiaalkulutuste järelevalveks vajalikud halduskulud ning ka suuremadtervishoiukulud. Seega pole romade lõimimine mitte üksnes moraalne kohustus egainimõiguste kaitsmisest lähtuv ülesanne, vaid eelkõige ka majanduslik vajadus. Enamikseni rakendatud meetmetest on n-ö õiguslikult jõustamatud eeskirjad. Ent kui sellesküsimuses tahetakse edu saavutada, peab romade kaasamist käsitlev ELi strateegia leebestseadusest kaugemale minema ja see tuleb võtta esmase õigusega kehtestatavate vahenditehulka.

Katarína Neveďalová (S&D), kirjalikult. – (SK) Usutavasti teame kõik nüüd, et romadeküsimus pole ainult mõne liikmesriigi või potentsiaalse kandidaatriigi probleem. See onüleeuroopaline probleem, mis tuleb lahendada viivitamata.


Suurim tõke romade lõimimisel ühiskonna enamusega on vaesus ja madal haridustase.Haridus on elatustaseme tõstmise ja pidevalt ihaldatud kodanikuühiskonna loomise võti.Töökohtade loomine on ülimalt keeruline. Mitme noorteorganisatsiooni liikmena tunnenma noorte praegust olukorda tööturul. Romade hulgas on see mitu korda hullem. Seepõhjustab romade tõrjutust ja kuritegevuse kasvu, mis üksnes halvendab olukorda tulevikus.

Polnud väga ammu, kui Prantsusmaa deporteeris Bulgaaria ja Rumeenia romad. Sedategevust asuti uurima nii põhiliste inimõiguste kui ka ELi eeskirjade rikkumise kahtlusetõttu. Seetõttu olen täiesti nõus komisjoni avalduses väljendatuga, et on vaja panustadaeri huvirühmade paremasse koostöösse riigi, rahvusvahelisel ja eriti Euroopa tasandil.

Algirdas Saudargas (PPE), kirjalikult. – (LT) Vaatamata sellele, et roma kogukondmoodustab suurima rahvusvähemuse, kannatab ta Euroopa Liidu liikmesriikides ikkadiskrimineerimise ja eraldatuse all. Olen nõus paljude kolleegidega, kes ütlesid, et vägatähtis on luua romade kaasamist käsitlev strateegia Euroopa tasandil. Selle kohta, kuidaspeaks romade tõrjutust vähendama, on meil igast liikmesriigist väljapaistvaid näiteidmitmesugustes valdkondades: haridus, kultuur, tööhõive, tervishoid, isegi romade osaleminepoliitilises ja ühiskondlikus elus. Ometi pole sellised algatused piisavalt nähtavad. Seepärastoleks Euroopa Liit minu arvates sobiv platvorm liikmesriikidevahelise koostööparandamiseks, heade tavade ja kogemuste kogumiseks ja levitamiseks ning toetusepakkumiseks. Kuigi ELi tasand on väga tähtis, usun, et kõige tõhusamaid tulemusi onvõimalik saavutada kohalikul või piirkondlikul tasandil. Üksnes konkreetsetes paikkondadesja linnades jõuame asjaomaste piirkondade probleemide, vajaduste ja sotsiaalse keskkonnaparema mõistmiseni, ja selle tulemusena on rakendatavad projektid lähemal nendele, kellejaoks need on kavandatud.

Monika Smolková (S&D), kirjalikult. – (SK) Mina jälgin romade küsimust väga lähedalt,sest elan Ida-Slovakkias, kus romad on enamuses. Toetan romade kaasamist käsitlevastrateegia resolutsiooni projekti.

Täna, 8. märtsil, tähistame naiste õiguste kaitsmise sajandat aastapäeva. Me arutame tänaka naiste diskrimineerimist ja seega on käesoleva strateegia üle arutledes samuti vaja rääkidaeriti vähemusrühmadesse kuuluvate naiste diskrimineerimisest. Romad on kogu Euroopaskõige tõrjutum rahvastikurühm. Olen lugenud Lívia Járóka avaldust: „Vaesus ähvardabuut põlvkonda – mitte noorte roma päritolu tõttu, vaid nende vanemate töötuse tõttu.”Lisaksin, et ka sotsiaalse tõrjutuse tõttu. Töötus püsib, eriti romade hulgas, kuid me teame,kuidas romasid kiiresti kultuuritegevusse ja ühiskonnaellu kaasata.

Vähemusrühmades on soolise võrdõiguslikkuse probleem tõsisem. Seepärast ei tohi meromade kaasamisest kõneldes unustada dialoogi roma naistega, kel on oma lastele jatulevastele põlvkondadele tugevam emotsionaalne mõju.

László Tőkés (PPE), kirjalikult. – (HU) Kõigepealt soovin väljendada siirast tunnustustselle pärast, et ELi eesistujariik Ungari võttis romade kaasamise küsimuse eesistumiseprioriteetide hulka. Ilmekas tõend Ungari valitsuse pühendumusest sellele teemale onasjaolu, et raportöör Lívia Járóka – ainuke romast Euroopa Parlamendi liige – on üksEuroopa Rahvapartei Ungari delegaatidest ning et teema esitaja Zoltán Balog, hiljuti asutatudkaasamise riigisekretariaadi juht, toetab ebasoodsa olukorra all mitmeti kannatava romarahva heaolu parandamist. Nende faktide põhjal võime tõesti järeldada, et ELi eesistujariikUngari näitab Euroopa liidrina romade küsimuse lahendamisel eeskuju. Minu arvates onseoses romasid käsitleva strateegiaga oluline rõhutada, et ELis elava 12 miljoni romalõimimine on Euroopa ühine probleem, mille lahendamine nõuab nii üksikute liikmesriikide


kui ka ELi institutsioonide panust. Ungari peaminister Viktor Orbán juhtis asjakohaselttähelepanu sellele, et kui me ei soovi äärmises vaesuses ning sotsiaalses ja etnilises tõrjutuseselavate romade probleeme rändlemise – mis tähendab nende väljarännet arenenud ELiriikidesse – kaudu eksportida, peame ühise tegevuse ja ühendatud jõupingutustega leidmanende praegusele väljakannatamatule olukorrale lahenduse. Soovin Euroopa Parlamendile,Euroopa Komisjonile, Euroopa Ülemkogule ja muidugi ka ELi eesistujariigile Ungariletulemuslikku tööd selle üliolulise romade lõimimise strateegia väljatöötamisel jalõpuleviimisel käesoleva aasta juuniks.

17. Infotund (küsimused komisjonile)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B7-0019/2011).

Kuna me oleme jäänud nii hilja peale, tahan enne infotunniga alustamist öelda paar sõnaselle kohta, kuidas ma hakkan infotundi läbi viima. Oleksin tänulik, kui kõik paneksidtähele, kaasa arvatud vastama asuvad volinikud, kui tohin viisakalt paluda. Lisaküsimusivõtan vastu vaid küsimuse autorilt, sest meil pole rohkemaks aega, kui tahame piisavahulga küsimusi läbi käia. Palun volinikel, kes hakkavad kommenteerima või oma esimestvastust andma, mitte lugeda meile ette pikka esseed. Meile meeldiks saada oma küsimuseleväga kena ja sisukas vastus, nii et teil tekiks küsijaga dialoog.

Komisjonile on esitatud järgmised küsimused.

Jörg Leichtfried (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja, pean tunnistama, et toetan teieargumente kasutada jäänud aja kohta, kuid paluksin arvesse võtta üht asja.Parlamendiliikmed, kes tahavad küsimusi esitada, ei ole süüdi selles, et meie tegemised onnii hiljaks jäänud. Minu mure on see, et esitasin nõukogule küsimuse asjas, mida nüüdkäsitletakse koos küsimusega nr 2. Minu küsimus nõukogule oli samasugune, ent nõukoguinfotund on nüüd tühistatud, ilma et seda oleks asendatud. See on muidugi pigem ebaõnnning ma paluksin teil oma muidu täiesti loogiline ja mõistetav seisukoht selle ühe küsimusepuhul uuesti üle vaadata.

Juhataja. – Mul pole täna õhtul tekkinud olukorras valikuid. Mul on kõikidest küsimusteesitajatest väga kahju, kuid parim, mida saan teha, on käsitleda nii paljusid küsimusi kuivõimalik ja anda küsijatele oma aeg. Ma ei naudi olukorda, millesse ma olen sattunud.Arvatavasti näete, et me võtame meetmeid, millega muuta infotunni vorm realistlikumaks,nii et see peegeldaks uut olukorda, milles me pärast Lissaboni lepingu jõustumist asume.Mida varem see juhtub, seda parem, ent jätkakem nüüd.

Esimene osa

– Küsimus nr 15, mille esitas Vilija Blinkevičiūtė (H-000075/11)

Teema: Euroopa Liidu miinimumsissetuleku raamdirektiiv

Eelmisel aastal kiitis Euroopa Parlament heaks raporti miinimumsissetuleku rolli kohtavaesuse vastu võitlemisel ja kaasava ühiskonna edendamisel Euroopas. Raportis öeldakse,et tuleks kehtestada raamdirektiiv miinimumpalga tagamise kohta ELis.

Arvestades sellega, et Euroopas elab juba rohkem kui 85 miljonit inimest allpool vaesuspiiri,kas komisjon ei arva, et oleks vaja raamdirektiivi süsteemi kohta, millega tagataks koguEuroopas piisav miinimumsissetulek?


László Andor, komisjoni liige. – Tihti öeldakse, et ühiskonna üle peaks otsustama sellejärgi, kuidas ta kohtleb oma nõrgimaid liikmeid. Kui meil ei õnnestu puudust kannatavaidinimesi piisavalt toetada, tõrjume neid kahtlemata tõenäoliselt edaspidigi ning raskendamenende ühiskonda lõimumist ja tööturule toomist.

Komisjon usub, et kõige haavatavamate inimeste kaitsmisel kriisi halvimate tagajärgedeeest võivad miinimumsissetuleku tagamise kavad lisaks oma automaatsele tasakaalustavaletoimele osutuda kaitsesüsteemide pakkumise kaudu väga oluliseks.

Nii komisjoni soovitus tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta kui ka tööhõive,sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 17. detsembri 2008. aastajäreldused aktiivse kaasamise ühise põhimõtte kohta, mille eesmärk on võidelda tõhusamaltvaesuse vastu, toonitavad kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse kõrval piisavate vahenditekättesaadavust ja kaasavat tööturgu.

Soovituses palutakse liikmesriikidel eriti „tunnustada üksikisiku põhiõigust inimväärikatelu võimaldavatele toimetulekuvahenditele ja sotsiaalabile, mis on ühtlasi osa üleüldisestja püsivast vajadusest võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu”.

Soovituses sisalduv käsitlusviis on eriti majanduskriisi ajal osutunud sammuks õiges suunas.Kuid aktiivse kaasamise reformide täielikuks rakendamiseks tuleb teha enamat.

Nagu komisjon oma teatises vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopategevusprogrammi kohta teatavaks tegi, esitab ta 2012. aastal aruande aktiivse kaasamiseühiste põhimõtete rakendamisest, keskendudes muu hulgas miinimumsissetuleku tagamiseskeemide tõhususele.

Komisjon teeb ettepaneku võtta selle hinnangu põhjal meetmeid, hõlmates viise, kuidasELi finantsinstrumendid võiksid aktiivset kaasamist toetada.

Vilija Blinkevičiūtė (S&D). – (LT) Aitäh, juhataja! Austatud volinik, tänan teid vastuseeest, kuid te ei vastanud minu küsimusele. Minu küsimuse sõnastus oli järgmine: kasEuroopa Komisjon kavatseb algatada raamdirektiivi, et tagada piisav miinimumsissetulek,sest vastasel juhul ei saa me kindlasti vaesusest jagu? Isegi eelmisel aastal, mis oli vaesuseja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta, suurenes vaesus mõningatesliikmesriikides. Lugupeetud volinik, veel üks punkt – kuna vaesusesse satub tegelikult suurhulk eakaid inimesi, siis mida te arvate komisjoni algatusest miinimumpensioni ühtsetekriteeriumide kohta Euroopa Liidu tasandil?

László Andor, komisjoni liige. – Komisjon on toetanud miinimumsissetulekut, samutimiinimumpalka, kuid me räägime siin liikmesriikide pädevusest ja liikmesriikide vastutusest,ning selles arutelus tuleb rangelt järgida subsidiaarsuse põhimõtet.

Olen nõus, et kriisi ajal peame erilist tähelepanu pöörama ühiskonna haavatavate rühmadeliikmetele, iseäranis neile, kes on jäänud ka töö puuduse tõttu sissetulekuta. Kuid me peamejulgustama liikmesriike kasutama mitmesuguseid vahendeid – ja see on kõigest üks võimalus–, et vältida inimeste sattumist vaesusse.

Nii et seadusandlikele algatustele on siin ruumi väga vähe, kuigi poliitiline nõudlus nendejärele on aeg-ajalt väga tugev.

Eakate vaesuse teema on väga keerukas. Seal peame tegelema tööhõive, sotsiaalteenusteja sotsiaalkaitsega ning sellega jõuan ma järgmise aasta kampaaniani – aktiivsena vananemiseaastani –, mida toetatakse tegevuskavadega tervishoiu ja elukestva õppe valdkonnas, sest


me usume, et suurimat edenemist eakate inimeste elutingimustes ja sotsiaalses kaasatusesvõime saavutada tööturul osalemise parandamisega. Sellele saame rajada edasisi uusitegevuskavasid.

Juhataja. Küsimus nr 16, mille esitas Silvana Koch-Mehrin (H-000084/11)

Teema: säästupirnid

Kas komisjon on kursis Saksamaa keskkonnaameti (Bundesumweltamt) uuringuga, millekohaselt võivad elavhõbedat sisaldavad säästupirnid koduses majapidamises purunedespõhjustada mürgistust? Milliseid järeldusi teeb komisjon nimetatud uuringust?

Kas komisjon on valmis tavaliste hõõgpirnide käibelt kõrvaldamise otsust veel kordkaaluma?

Kas komisjon on valmis tavaliste hõõgpirnide keelustamises vähemalt kodumajapidamisteleerandi tegema?

Günther Oettinger, komisjoni liige. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud SilvanaKoch-Mehrin, austatud parlamendiliikmed! Komisjon on Saksamaa föderaalsekeskkonnaameti aruandest teadlik ja muidugi fakte uuesti hoolikalt uurinud. Olukorrataust on järgmine. Euroopa Ülemkogu 2007. aasta otsuse ning sellele järgnenud EuroopaParlamendi ja energeetikanõukogu resolutsioonide tulemusena ehk pärast ulatuslikkekonsultatsioone Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega esitas komisjon 2009. aastal omaettepaneku võtta vastu ökodisaini määrus. See hõlmas järkjärgulist üleminekut tavalistelthõõgpirnidelt säästupirnidele, mis hoiavad elektrienergiat kokku. Usume, et Euroopavalgustus- ja lambipirniturul on võimalik saavutada kokkuvõttes 40 miljardikilovatt-tunnine sääst, mis vastab 5–10 miljardi euro suurusele elektrikulule. Direktiivsisaldab mitmeid, sh elavhõbedale ja selle piirnormidele keskenduvaid ohutusmeetmeid.Eelmise aasta septembris langetati neid piirnorme taas märkimisväärselt, et vähendadavõimalikku ohtu inimestele veelgi.

Saksamaa föderaalse keskkonnaameti tellimusel tehtud uuringu tulemuste tõttu palusimetervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteel koostada veel üks aruanne. Pärast terve hulgateaduskirjanduse läbivaatamist on komitee tulnud järeldusele, et on väga ebatõenäoline,et purunenud kompaktluminofoorlambid kujutavad inimese tervisele mingit ohtu.

Üks probleem selles vallas siiski on. Uuringud põhinevad täiskasvanuid hõlmanud katsetel.On muidugi ilmselge, et lapsi tuleb vaadelda eraldi. Seepärast teeme Saksamaa föderaalsekeskkonnaametiga koostööd, et jõuda lapsi puudutavate asjakohaste tulemusteni nii kiirestikui võimalik. Jälgime olukorda väga hoolikalt. Hoian ülalnimetatud ametiga ühendust, niiet saame kõiki ameti korraldatud lisauuringuid kiiresti ühiselt hinnata.

Meie üldine järeldus on selline, et kuna kõikide asjaosaliste seas on vaja usaldust, siis jätkamemääruse järkjärgulise rakendamisega. Ent teeme heameelega parlamendile uuesti ettekande,kui peaks ilmnema asjaolusid, mis annavad põhjust teistsugusteks hinnanguteks. Sellineon praegune olukord.

Silvana Koch-Mehrin (ALDE), kirjalikult. – (DE) Lugupeetud juhataja! Härra Oettinger,on hea, et olete tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteele andnud ülesande selleküsimusega uuesti tegelda. Mul on selle üle hea meel. Ent siiski jääb õhku küsimus: kuidasme saame Euroopa kodanikele selgitada seda, et ELi eeskirjade järgi peavad nad omakodudesse lubama asju, mis kujutavad ohtu nende laste tervisele? Teil on lapsed ja te teate,mida see tähendab. Tihtipeale lähevad asjad katki. Kolleeg Leichtfried Austriast ja mina


oleme selle pärast väga mures. Kuidas me saame selgeks teha, et tegu on millegi ohtlikuga?Näib, et me pole võimelised mineviku vigadest õppima. Ent teie ei vastutanud algse otsuseeest, niisiis saate näidata valmisolekut õppida, kartmata kaotada usaldust. Te oleksite võinudöelda, et me tühistame selle keelu, vähemalt kodumajapidamiste jaoks. Olete te valmisoma otsust uuesti vaagima?

Günther Oettinger, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja, vastuseks soovin juhtidatähelepanu sellele, et pirnid, mis ei kujuta endast mingit võimalikku ohtu, on turulkättesaadavad kohe pärast üleminekut. Küsimus puudutab kompaktluminofoorlampe.Seetõttu on meil vaja mõelda, kuidas parandada ökodisaini direktiiviga seotudsuhtekorraldustegevust, et saaksime anda kodanikele LED-lampide ja uue põlvkonnahalogeenpirnide kohta teavet. See võimaldab meil saavutada mõlemat: täita oma määrusesätete kohaseid keskkonna- ja energiasäästueesmärke ning vältida võimalikke ohte.Rõõmuga vaatlen seda uuesti ja põhjalikumalt.

Juhataja. – Küsimus nr 17, mille esitas Claude Moraes (H-000079/11)

Teema: kuriteoohvrite õiguste pakett

Stockholmi programmi üks oluline osa on kuriteoohvrite toetamise tõhustamine. Erititõsist muret valmistavad ELi kodanikele küsimused, mis puudutavad abi andmist piiriülestekuritegude ohvritele Euroopas. Praktilisi menetlusi välismaal kuriteo ohvriks langenud jatõsiselt vigastada saanud inimeste ning nende perede toetamiseks ja nõustamiseks leidubvähe. Mina osutan hetkel abi valijale, kelle poeg sattus Kreetal puhkusel viibides vägivaldsekallaletungi ohvriks. EL peab selles valdkonnas tõsiselt tegutsema, et täita kodanike Euroopaloomise lubadus.

Komisjoni liige Reding on teatanud kuriteoohvrite kaitsega seotud meetmete paketikavandamisest. Millal on komisjonil plaanis selle kuriteoohvrite paketi kohta ettepanekesitada? Kas komisjon võiks täpsustada, mida see seadusandlik ettepanek hõlmab? Kaskomisjon saaks lähemalt selgitada, millised muud meetmed paketti kaasatakse?

Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Lugupeetud juhataja! Igal aastal teatatakse enamkui 30 miljonist kuriteo ohvriks langenud inimesest üle Euroopa. On tähtis, et me tagameohvritele võimaluse kasutada oma õigusi ning saada vajalikku tuge ja kaitset. See onkomisjoni strateegiline prioriteet.

Lubage mul kasutada juhust tõsta esile ohvrite suuremate õiguste eest võitleva prouaHughesi julgust. Ma arvan, et tema meelekindlus peaks innustama meid kõiki tugevdamakuriteoohvrite õigusi ja suurendama kodanike usaldust meie kohtusüsteemide vastu. Sedasuuremat vastastikust usaldust vajame selleks, et tagada ohvrite vajaduste tunnustamineja kaitse nii kodumaal kui ka piiri taga. Peame ka tagama, et kohtu- ja õigussüsteem eiunusta kuriteoohvreid.

Just sellepärast esitab komisjon maikuus tervikliku kuriteoohvreid puudutava paketi, miskäsitleb seda, kui korralikult isikuid pärast kuriteo ohvriks langemist ja kriminaalmenetlusevältel koheldakse. Sellega kindlustatakse ohvrite kohtlemine samade miinimumstandarditejärgi kõikides ELi liikmesriikides, sõltumata nende rahvusest, riigist või päritolust. Meieettepanekute eesmärk on aidata muuta suhtumist ohvritesse, tagada paremini nendetaastumine ning vähendada ohtu, et nad menetluse kestel veelgi kahju saaksid ja ohvrikslangeksid.


Mida siis pakett täpselt sisaldab? Esiteks horisontaalset direktiivi ohvrite seisundi kohtakriminaalmenetluses. Sellega kehtestatakse selgelt näiteks järgmised täitmisele pööratavadõigused: kõigis liikmesriikides kergesti kättesaadavad ohvriabiteenused, õigus tõlkeleülekuulamiste ajal, kuriteo toimepanija ja ohvri minimaalne kokkupuude menetluse vältel– selleks tagatakse uutes projekteeritavates kohtutes eraldi ootealad – ning kõikidesliikmesriikides kehtiv õigus paluda süüdistuse kokkuvõtet.

Teiseks esitan ma ka ettepaneku võtta vastu määrus tsiviilasjades kohaldatavatekaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta, et kõikidele kuriteoohvritele, kes onohus ja kelle suhtes kohaldatakse ühes liikmesriigis kaitsemeetmeid võimaliku kurjategijasuhtes, kohaldataks selliseid meetmeid ka siis, kui nad kolivad või reisivad teise liikmesriiki.Seda õigusakti täiendab teine, mis käsitleb kriminaalõiguslike kaitsemeetmete vastastikusttunnustamist.

Kavatseme sisse viia ka ulatuslikud mitteseadusandlikud meetmed, et tagada uue õigusaktitõhus toimimine, ning esitame kuriteoohvrite õiguste tugevdamise tegevusplaani, etkindlustada nende õiguste tähtis koht järgnevate aastate poliitilises tegevuskavas.

Claude Moraes (S&D). – Nagu teate, külastasime Maggie Hughesiga, ühega paljudesttuhandetest vapratest kuriteoohvritest, möödunud nädalal teie bürood.

Pean ütlema, et pärast kõnelusi teie büroo töötajatega oleme meetmepaketi suhtes vägalootusrikkad – see võib taastada usalduse ja anda lisandväärtust kuriteo ohvriks langenudja abi vajavate kodanike jaoks.

Maggie Hughes ja paljud teised kuriteoohvrid on meile öelnud, et neile meeldivad teieesitatud meetmed, ent nad sooviksid näha abi kontsentreerimist. Näiteks kui on olemasohvriabi amet, peaks juurdepääs sellele olema kerge ning peaksid olemas olema isikud,kes on haiglas, politsei eeluurimiskambris ja kohtusüsteemis abiks.

Nimelt seda meie kodanikud paluvad ja seni pole neile vastu tuldud. Niisiis palutakse teiltõesti teha sellest üsna suuri võimalusi pakkuvast ettepanekust parim võimalik.

Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Ma olen sellega täiesti nõus. Ka mina olentundnud, et kuriteoohvrid on mõnevõrra kõrvale jäänud.

Menetlusõigustega seoses oleme tugevasti keskendunud inimestele, kellel tekivad võimalikukuriteo toimepaneku tõttu probleemid – nagu õigustel põhinevale ühiskonnale kohane,tunneme muret, et nende õigusi järgitaks. Ometi juhtub väga sageli, et kohtusse tulles saabkuriteo ohvrist ohver veel teistki korda ja selle pärast ei muretse keegi. Selline olukord onväga ebaõiglane – see tähendab õiguste eiramist. Seepärast loodan, et see kuriteoohvreidpuudutav pakett ei muuda mitte ainult õigusnorme, vaid ka mentaliteeti, ja et kõikidesmeie kohtutes, politseijaoskondades ja haiglates, nagu austatud parlamendiliige õigestitungivalt palus, saavad kuriteoohvrid erilise hoole osaliseks ja teavad, et neid ei koheldalihtsalt kui ükskõik keda. Ülimalt tähtis on kohaldada seda piiriüleselt, inimeste suhtes, kesviibivad liikmesriigis, mis pole nende päritoluriik.

Niisiis loodan, et parlament aitab komisjonil välja töötada parima võimaliku õigusakti, jaarvestades paketi kaasotsustamisaspekti, kiirendab protsessi, et paketi saaks esitadanõukoguga kokkuleppele jõudmiseks.

Teine osa


Juhataja. – Küsimus nr 18, mille esitas Marian Harkin (H-000063/11)

Teema: komisjoni ettepanekud ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kohta

Kas komisjon võiks selgitada, milline olukord on praegu seoses komisjoni ettepanekutegaühise konsolideeritud tulumaksubaasi kohta?

Algirdas Šemeta, komisjoni liige. – Ühtse turu ees seisvate takistuste kõrvaldamisel onühine konsolideeritud tulumaksubaas tähtis algatus ja iga-aastases majanduskasvu analüüsismärgiti see ära majanduskasvu suurendava algatusena. Tõepoolest, sellega püütakselahendada mõned olulised ettevõtete konkurentsivõimet takistavad fiskaaltõkked.

Ühtsete ettevõtte tulumaksu eeskirjade puudumine ja riiklike maksusüsteemide lahknevuspõhjustavad praegu sageli üle- ja topeltmaksustamist. Pealegi seisavad ettevõtted silmitsiraske halduskoormuse ja suurte kuludega maksueeskirjade täitmisel. Selline olukord eistimuleeri ELis investeeringuid tegema ja on vastuolus Euroopa 2020. aasta strateegiaskehtestatud esmatähtsate eesmärkidega.

Ühise konsolideeritud tulumaksubaasi ettepaneku tehnilisel ettevalmistamisel on tehtudsuuri edusamme. Nüüd on aeg pakkuda ettevõtetele ühtset eeskirjade kogumikku, et muutamajandustegevus ühtsel turul lihtsamaks ja odavamaks.

Volinike kolleegiumil on kavas ühise konsolideeritud tulumaksubaasi ettepanek vastuvõtta 16. märtsil 2011. Olen veendunud, et lõplik ettepanek parandab oluliseltettevõtluskeskkonda ning suurendab majanduskasvu ja tööhõivet ELis.

Marian Harkin (ALDE). – Lugupeetud volinik, tänan teid vastuse eest. Ainult kolmlühikest küsimust. Loodan, et oskate neile vastata.

Kas teie kujutluses on ühine konsolideeritud tulumaksubaas vabatahtlik?

Teiseks, kas te näete ette olukordi, kus liikmesriigi kohtud võivad kaotada oma pädevusemaksuküsimustes, kui iga nende langetatud otsus mõjutab teise liikmesriigi lahendeid?

Ja viimane küsimus. Eeldan, et praeguses järgus on jõutud mõne eri liikmesriikides makstavamaksu jaotamise valemini. Kas komisjon on teinud mõjuanalüüse võitjate ja kaotajatekohta – pean silmas võitjaid ja kaotajaid rahalises mõttes – ja millise valemiga te seejuuresüldse juba olete välja tulnud?

Algirdas Šemeta, komisjoni liige. – Vastuseks küsimusele, kas ühine konsolideeritudtulumaksubaas on vabatahtlik või kohustuslik, teen väga lühidalt. Vastus on: jah, see onvabatahtlik. Ettepanekus antakse ettevõtetele vaba valik ühise konsolideeritudtulumaksubaasi eeskirjade rakendamiseks.

Mis puudutab liikmesriikide kohtute rolli, siis ühise konsolideeritud tulumaksubaasiettepaneku kohaselt sätestatakse vaidluste lahendamise eeskirjad ja liikmesriikide kohtutetegevuse kahjustamist ettepanek endaga kaasa ei too.

Ettepanekus sätestatakse valem, kus müük, tööjõud ja varad on võrdselt jaotatud, ningtööjõutegur jagatakse kaheks osaks: palgafondiks ja töötajate arvuks.

Jah, me tegime mõjuhindamise ning see mõjuhinnang avaldatakse koos meie ettepanekuga.Ma olen täiesti veendunud, et ettepanekust on Euroopa ettevõtetele, sealhulgas Iiriettevõtetele kasu.


Juhataja. – Lugupeetud kolleegid, ma näen, et mõned parlamendiliikmed on tulnudistungisaali pärast infotunni algust ning pole teadlikud suurest ajasurvest, millega olemeedasijõudmise püüdluses pidanud arvestama. Eesmärk on vastata võimalikult paljudeleküsimustele. Seepärast ütlesin alguses, et ma ei võta vastu mingeid lisaküsimusi pealenende, mis tulevad küsimusi esitanud parlamendiliikmetelt endilt.

Praegu tahan öelda, et mu eesmärk on – ja see sõltub mingil määral volinike vastustepikkusest – käsitleda enne kella 20.45 küsimusi, mille on esitanud Anne E. Jensen, GeorgiosPapanikolaou, Bernd Posselt ja Silvia-Adriana Ţicău. Selline on plaan.

Küsimus nr 19, mille esitas Anne E. Jensen (H-000086/11)

Teema: põllumajandustooted ja käibemaksuvabastus Rumeenias

Rumeenia põllumajandussektorisse investeerinud Taani ettevõtetele on teatatud, et nad eipea tulevikus kohaldama käibemaksu vahendajatele müüdud toodetele. Seevastu peavadpõllumajandustootjad endiselt käibemaksu kohaldama lõpptarbijatele (leivatootjad, teisedpõllumajandustootjad jne) müüdud toodetele. Väidetavalt on Rumeenia valitsus komisjonimaksunduse ja tolliliidu peadirektoraadile teatanud ettepanekust, mille eesmärk onvabastada vahendajatele müüdud kaup käibemaksust.

Kas komisjon nõustus sellega, et vahendajatele müüdud põllumajandustooted käibemaksustvabastatakse? Kui jah, siis mis põhjusel? Kas komisjon arvab, et kõnealune mehhanismmuudab põllumajandustoodete kaubandusstruktuuri Rumeenias? Kas komisjoni arvatesvõiks see tekitada konkurentsimoonutusi siseturul, kui põllumajandustootjaidstimuleeritakse rahaliselt müüma oma tooteid teatavatele ostjatele? Kas komisjon kavatsebtagada, et kõigile Rumeenia põllumajandustoodetele kohaldataks ühtset käibemaksukorda?

Algirdas Šemeta, komisjoni liige. – Komisjon peab Rumeeniaga teatudpõllumajandustoodetega seotud käibemaksupettustest tingituna sidet, et teha kindlaksparim viis, kuidas selle probleemi lahendamisega edasi minna.

Selle sektori niinimetatud karussellpettuste käsitlemisel on üks võimalik lahendus kohaldadapöördmaksustamist. Sellise süsteemi (mis pole maksuvabastuskord) puhul maksustataksetarneid edasi, kuid isikuks, kes on kohustatud maksma käibemaksu maksuametile, poleenam tarnija, vaid kauba saav maksumaksja.

Tavalise korra kohaselt kogub käibemaksu ja maksab selle riigile kaupu teiselemaksumaksjale tarniv maksumaksja, samal ajal kui kauba saanud maksumaksja võib sellesumma oma käibemaksudeklaratsioonis maha arvata. Olukord, kus maksu on kohustatudmaksma tarnija asemel kaubasaaja, on üksnes tavalise korra erivorm.

Nii tavalise kui ka pöördmaksustamiskorra kohaselt peaks kaubasaaja olema lõpptarbija.Tema ei saa käibemaksu maha arvata, vaid kannab selle kulu täielikult.

Järelikult jääb käibemaks maksumaksjate suhtes siiski neutraalseks ja konkurentsimoonutustei esine. Et kaubasaaja võib ühe ja sama summa maksta ja samal ajal selle omakäibemaksutagastuse käigus maha arvata, on sel erivormil see hea omadus, et ta kaotabvajaduse teha maksuametile tegelikku makset. Järelikult hoiab see ära sellised petuskeemid,mis põhinevad käibemaksu maksmatajätmisel tarnija poolt pärast seda, kui tarbija, kellekäes on kehtiv arve, on käibemaksu maha arvanud.

Süsteemi ebameeldiv külg on asjaolu, et sellega võivad kaasneda muud pettuseohud, sestkäibemaks kogutakse tarneahela kõige viimases etapis.


Seega peaks selline süsteem komisjoni arvates piirduma eelistatavaltpõllumajandustoodetega, mida tavaliselt müüakse vahendajatele – maksustatavateleisikutele –, ega peaks olema suunatud lõpptarbijale tarnitavale kaubale.

Et selline korraldus kaldub kõrvale tavalistest käibemaksudirektiivis kehtestatudkäibemaksueeskirjadest, annab nõukogu Rumeeniale õiguse selliseks erandiks igal juhulselle direktiivi põhjal. Komisjon analüüsib veel seda küsimust.

Anne E. Jensen (ALDE). – (DA) Tänan teid, volinik. Ma pole kindel, et mõistsin kõikiüksikasju, aga saan neid hiljem muidugi lähemalt uurida. Nagu ma aru saan, on uus süsteemvälja töötatud pettuse ärahoidmiseks, kuid see võib siiski kujuneda eriliseks probleemiksteise riigi tootjate jaoks, kes on Rumeeniasse investeerinud ja kel seega tekivad teises riigiskäibemaksukulud, mida ei saa tasaarveldada Rumeenias saadud käibemaksuga, sest neilpole mingit käibemaksulaekumist. Kas komisjon on mõelnud, kuidas me saaksimelahendada selle probleemi, mis on teise ELi riigi tootjatel, kellel on kohustused nii Rumeeniaskui ka muudes ELi maades, nii et neil ei tekiks takistusi makstud ja saadud käibemaksutasaarveldamisel? Aitäh!

Algirdas Šemeta, komisjoni liige. – Soovin vaid öelda, et pöördmaksustamine pole uusmehhanism ja seda kohaldatakse mitmes liikmesriigis. Mõnes liikmesriigis kohaldatakseseda näiteks ka heitkogustega kauplemise süsteemis. On tõsi, et pöördmaksustamissüsteemtoob tegelikult kaasa käibemaksu kogumise tarneahela lõpus, selle asemel et koguda sedakogu tarneahela ulatuses.

Kui käsitleme liikmesriikide taotlusi pöördmaksustamise kohaldamise kohta, vaatameloomulikult kõiki üksikasju ja arvesse võetakse ka siseturu moonutamise küsimust. Seepärastei tee komisjon ettepanekuid automaatselt, vaid sellega kaasnevad uuringud, mille põhjalme esitame ettepaneku nõukogule.

Mis puutub Rumeeniasse, siis oleme juba üle poole aasta või isegi kauem püüdnud leidalahendust sellele, kuidas nimetatud riigis põllumajandusega seotud käibemaksupettustestjagu saada.

Gay Mitchell (PPE). – Olen siin olnud sellest peale, kui infotund pidi algama – kella19.30st. Minu riigis, mis saab homme uue valitsuse, on palju inimesi, kes on huvitatudküsimusest, mille ma volinik Rehnile esitasin. Palun teid väga lubada minu küsimus esitadaja anda volinikule luba sellele vastata, isegi kui peame mõneks lisaminutiks siia jääma.

Juhataja. – Osa parlamendiliikmeid on juba istungisaalist lahkunud, sest ma ütlesin neile,et ei saa nende küsimusi käsitleda või ei saa võtta lisaküsimusi. On olnud raske pärastlõunaja see jätkub raske õhtuga. Ma nimetasin küsimusi, mille tahan enne 20.45 ette võtta.Vaatame, kuidas suudame, kuid annan tõepoolest oma parima, et olla õiglane kõigiasjaosaliste suhtes ja just volinike suhtes, kes oma sõnavõttu ootavad.Küsimus nr 22, mille esitas Georgios Papanikolaou (H-000061/11)

Teema: OECD peasekretäri avaldus euroala liikmesriikide võla võimalikuümberstruktureerimise kohta ja komisjoni seisukoht

Neljapäeval, 27. jaanuaril 2011. aastal Davosi ülemaailmse majandusfoorumi töö käigusrõhutas OECD peasekretär Angel Gurría, et kui mõni riik võib võla ümberstruktureerimistvajada, siis on see Kreeka. Tuleb märkida, et see on esimene kord, kus paljudes poliitika-,majandus- ja sotsiaalküsimustes ELiga tihedat koostööd tegeva pädeva rahvusvahelise


organisatsiooni juht esineb avaliku seisukohavõtuga euroala liikme võlaümberstruktureerimise kohta.

Milline on komisjoni seisukoht selles küsimuses, eelkõige seoses OECD peasekretäriseisukohavõtuga?

Olli Rehn, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Koostöös Euroopa Keskpanga jaRahvusvahelise Valuutafondiga koostas komisjon hiljuti Kreeka kohta majanduse hindamiseprogrammi kolmanda ülevaate. Meie ühine üldhinnang koosneb kahest osast ja ma kirjeldanseda lühidalt.

Esiteks on programmi täitmisel tehtud suuri edusamme eesmärkide täitmise poole ja teisekson veel märkimisväärseid raskusi, millest tuleb jagu saada, et kindlustada riigi rahandusejätkusuutlikkus, taastada konkurentsivõime ja tagada elujõuline pangandussektor.

Viivituste tõttu mõnes valdkonnas pannakse praegu paika peamised eelarve- ja muudreformid, mis on vajalikud programmi keskpikkade eesmärkide täitmiseks. Et luua kindelalus riigi rahanduse jätkusuutlikkuse kindlustamiseks ja majanduse elavdamiseks, on siiskivaja välja töötada ja ellu viia suured reformid.

Nagu peaminister Papandreou märkis, toetatakse keerulisi konsolideerimispüüdlusi julgeerastamisprogrammiga. Valitsus on väljendanud tahet laiendada tublisti omaerastamisprogrammi ja loodab aastaks 2015 saada erastamisest tulu 50 miljardit eurot.See annab võimaluse vähendada järgmise viie aasta jooksul võla osakaalu rohkem kui20 protsendipunkti võrra SKPst. Pealegi tõhustab otsusekindlus erastamisprogrammielluviimisel majandust ning toetab investeeringute ja ekspordi kasvu.

Kõige selle pärast on valitsuse täielikul pühendumisel sellele erastamisprotsessile ja samapalju ka valitsuse otsustavusel privileegide ja seaduslike õigustega tegelema asudes tõestikriitiline tähtsus selles, et viia ellu kaugeleulatuvad eesmärgid ja kasutada nii ära võimalussuurendada oluliselt turu usaldust Kreeka vastu. Seepärast julgustab komisjon Kreekatnäitama oma erastamisprogrammi täitmisel kindlameelsust.

See seondub OECD peasekretäri märkusega, et käesolev, 2011. aasta on Kreeka jaoks omamajanduspoliitika usaldusväärsuse taastamise mõttes otsustav ja et see on eeldus turuletagasi pääsemiseks järgmisel aastal.

Selleks peaksid ametivõimud täitma või isegi ületama käesoleva aasta eelarve-eesmärgi jasõnastama töökindla keskpika eelarvestrateegia.

Lisaks peaks Kreeka saavutama lähinädalatel ja -kuudel otsustava läbimurdestruktuurireformides. Programmi otsustav elluviimine peaks suurendama usaldusväärsustning samamoodi kodanike ja investorite usaldust.

Kokkuvõttes saab sellega, kui kombineerida neid poliitilisi meetmeid – s.t eelarve-eesmärkidetäitmist ja erastamisprogrammi elluviimist – ning ELi meetmeid, mis seisnevad laenutähtajapikendamises ja hinnapoliitika ülevaatamises seoses võla jätkusuutlikkusega, võlaümberstruktureerimise muresid lahendada ja kindlasti need lahendataksegi.

Georgios Papanikolaou (PPE). – (EL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Eelmiselaastal kirjutasime Kreekaga ühiselt alla memorandumile, millega nähakse ette kolmeks japooleks aastaks antud laenu tagasimaksmise tingimused. Täna tegite isiklikult oma avaldusesettepaneku pikendada seda seitsme aastani, mis näitab selgelt, et on tehtud arvutusviga.


Samal ajal alandas Moody’s Kreeka krediidireitingu Angolaga samale tasemele. See olipõhjendamatu ja on vastuvõetamatu.

Kokkuvõttes, lugupeetud volinik, tahame me kõik teada, mis oleks lõppude lõpuks piisav,et Kreeka uuesti jalule aidata. Kas lihtne tähtaja pikendamine? Intressimäärade vähendamine,nagu te samuti mainisite? Memorandumi tingimuste uus läbirääkimine? Eurovõlakirjad?Euroopa diskontovõlakirjad? Need kõik või ehk midagi muud? Võib-olla rakendada Kreekasrohkem kokkuhoiumeetmeid? Mis, lugupeetud volinik?

Olli Rehn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Oluline asi ja vajalik tingimus on vastavaltmemorandumile pidada kinni eelarve konsolideerimise eesmärkidest ja viia otsustavaltellu struktuurireformid.

Veel enam, nagu oma eelmises vastuses ütlesin, on Kreeka jaoks oluline alustada vägapõhjaliku erastamisprogrammiga, mis aitab võlakoormust vähendada. Tervikliku strateegiaraames on samuti väga tähtis teha nüüd märtsis Euroopa Liidus otsus, et liikmesriigidkäsitlevad võla jätkusuutlikkuse küsimust. Saan ainult liikmesriike julgustada, et nadotsustaksid Kreeka laenude tähtaegu pikendada ja samuti vaataksid uuesti üle nende laenudehinnapoliitika.

Jim Higgins (PPE). – See on täielik farss ja mul on kodukorda puudutav märkus. Nagumeile öeldi, pidi infotund toimuma kella 19.30 kuni 20.30. Teie või kellegi teise otsusellubati eelmist arutelu pidada infotunni ajal. Infotund on inimeste jaoks üks väheseidvõimalusi volinikele küsimusi esitada. Iirimaal on kriis. Kolleegid Gay Mitchell ja Pat theCope Gallagher ning ma ise oleme esitanud küsimused. Kes tegi otsuse? Ma tahan praeguteada – see on õigustatud küsimus –, kes otsustas, et 20minutiline punkt – ja me olemesellest kulutanud vaid 8 minutit – tuleb lühendada 8- või 9minutiliseks. Kes selle otsusetegi, juhataja?

Juhataja. – Härra Higgins, tegelikult kavatsesin teha avalduse enne seda, kui annanvolinikule sõna viimasele küsimusele vastamiseks, sest uskuge, olen sama pahane kui teie.Mulle ei meeldi olla siin sellises olukorras, kus ma pean paljudele parlamendiliikmetelepettumust valmistama ja mitut komisjoni liiget kinni pidama. Inimesed, kelle poole teiltuleks pöörduda, on teie fraktsioonide juhid, ja ma ütlen veel kord kuuldavalt ja selgelt:fraktsioonide juhid on need, kes panevad kokku päevakorra ja jätavad meid peaaegu igaltäiskogu istungite nädalal olukorda, kus meil ei ole komisjoni või siis nõukogu osavõtultoimuva infotunni jaoks piisavalt aega. Olukord on ebarahuldav ja ma olen oma arvamusestvarem teada andnud. Palun igal parlamendiliikmel, kes selle pärast muret tunneb, pöördudaoma fraktsiooni juhi poole ja öelda talle oma arvamus, sest kui ma avastan selle istungijuhatamist üle võttes, jään päevakorraga jänni ja see ei tee mulle rõõmu.

Gay Mitchell (PPE). – Kuid kes otsustas, et volinik Šemetal võib olla kolm küsimust javolinik Rehnil ainult üks? Volinik Rehnile esitatud küsimustest oli teine Jim Higginsi jakolmas minu oma. Kuidas sai üks volinik mitu küsimust ja teine ainult ühe? Ma ei saa sellestaru.

Juhataja. – Kaht küsimust oleme käsitlenud, nüüd esitan volinik Šemetale küsimuse, misoli tegelikult mõeldud volinik De Guchtile. Selles on asi. Pean järgima kindlat korda ja mulon sellest kahju. Mul on kahju teie kolme pärast, kuid minu soovitus teile oleks selline:kuna Olli Rehn, nagu ma tean, on mõistev volinik, siis olen kindel, et istungisaalist lahkudeson ta valmis teie kolmega rääkima. See on ainus lahendus, mida saan pakkuda, ja ma tean,et see lahendus pole rahuldav.


Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Lugenud kolme küsimust – number 23 Higginsilt,number 24 Mitchellilt ja number 25 Gallagherilt –, saan vaid oletada, et volinik kogubneed kolm kokku, nii et kas me ei võiks käsitleda neid järgmise arutelu ajast või kas teil onselleks õigus? Alati kannatab infotund. Kui me võime ajas üle minna, siis vahest oleksidvolinikud nii kenad ja pühendaksid oma aega veel pärast kella üheksat.

Juhataja. – Härra Gallagher, ma ei saa võtta aega järgmise päevakorrapunkti algusest.Märkisin juba Bernd Posseltile, et võtan tema küsimuse, ja Silvia-Adriana Ţicăule, et võtaksintema küsimuse, ning teie kolme küsimus oleks olnud tõesti viimane, kui oleksime kiireminiedasi jõudnud, kuid me ei jõua. Nüüd on mul keeruline võtta isegi Bernd Posselti küsimust.Selline on reaalsus. Mul on tõesti kahju ja nagu ma ütlesin, olen ma pahane, kuid sellineon olukord, kuhu mind on pandud. Olete näinud, mis on kogu päeva jooksul päevakorragatoimunud, ja sellega ei saa rahul olla. Kui tohib, liiguksin edasi volinik De Guchtile esitatudküsimuse juurde, millele vastab, nagu öeldud, Algirdas Šemeta, ning ütlen suure kahetsusega,et see on tänase õhtu viimane küsimus.Küsimus nr 31, mille esitas Bernd Posselt (H-000068/11)

Teema: väliskaubandus ja idapartnerlus

Millise hinnangu annab komisjon kaubanduse arengule ELi ja idapartnerlusriikide vahelning milline osa on selles Musta mere strateegial ja Lõuna-Kaukaasia riikidel?

Algirdas Šemeta, komisjoni liige. – Üleilmne finants- ja majanduskriis on avaldanud ELija idapartnerlusriikide kahepoolsele kaubandusele negatiivset mõju. Kokku vähenes ELi jakuue idapartnerlusriigi kaubavahetus aastatel 2008–2010 kakskümmend protsenti.

Pean meelde tuletama, et idapartnerlust hakati rakendama siis, kui finantskriis oli täieshoos. Selle algust tähistav tippkohtumine toimus 7. mail 2009. Selles varases staadiumisloodi tööstruktuurid ja peeti mõned esimesed mitmepoolsed kohtumised. Idapartnerlusoli lihtsalt liiga noor, et leevendada finants- ja majanduskriisi kahjulikku toimet.

Mis puutub Musta mere sünergia ossa kaubanduses ELiga, võib öelda, et see on olnudkaduvväike, sest Musta mere sünergia algatus on piirkondlik koostööraamistik, mittekaubanduskord.

Lõuna-Kaukaasia riikidel pole ELi ja idapartnerlusriikide kaubavahetuse arengus ei üksiega ühiselt erilist kaalu olnud.

Käimas on ettevalmistused edaspidisteks läbirääkimisteks kahepoolse põhjaliku jakõikehõlmava vabakaubanduspiirkonna asjus Gruusia ja Armeeniaga ning samuti onparajasti ajakohastamisel Aserbaidžaaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingukaubandussätted.

Bernd Posselt (PPE). – (DE) Tänan teid, volinik, väga täpse vastuse eest. Ma teen vägalühidalt. Kas teie arvates on võimalusi kaubavahetust Lõuna-Kaukaasia riikidega suurendadaselle kaudu, et muu hulgas vähendataks nendevahelist pinget, eelkõige seoses energiaalasevälispoliitikaga?

Algirdas Šemeta, komisjoni liige. – Austatud juhataja, nagu ma oma vastuses ütlesin,tegeleme põhjaliku ja kõikehõlmava vabakaubanduspiirkonna küsimusega ning esitasimenendele riikidele peamised soovitused selle kohta, mida neil tuleks lepingu läbirääkimistealustamiseks teha.


Sellised lepingud kujutaksid endast muidugi märkimisväärset edasiminekut ning kui needriigid teevad ära oma kodutöö – ja vähemalt mõned neist püüavad seda tõesti teha –, onväljavaated kaubavahetuse hoogustamiseks palju paremad.

Brian Crowley (ALDE). – Lugupeetud juhataja, enne sekkumist ootasin, kuni oliteküsimustega lõpule jõudnud, sest teadsin, et olete ajahädas. Kuid nagu kolleegidki, tahaksinma protokolli lisada, et see on parlamendiliikmete, eriti parlamendi lihtliikmetepõhivõimaluste järjekordne piiramine. Arvan, et oli vale panna teid olukorda, kus te olitesunnitud päevakava kärpima, kuid samuti ei usu ma, et see on ainuüksi fraktsioonijuhtidesüü, sest päevakorrast kinni pidada tuleb juhatajal, olgu see kes tahes. Ilmselt see, kes juhatasistungit enne teid, lasi asjadel veidi omasoodu minna, nii et teie sattusite piinlikku olukorda.

Võib-olla saaksime jõuda kokkuleppele ning te võiksite juhatuse ja asepresidentidega kokkuleppida, et see osa, infotund, on püha, puutumatu ja muutmatu. Kui on vaja arutelu lõpetadaja seda pärast infotundi jätkata, siis peab nii tegema. Mina esitan ettepaneku oma fraktsioonijuhile ja loodan, et teised teevad sedasama, kuid palun teil tõstatada see ka juhatuses.

Juhataja. – Tõstatan selle fraktsioonijuhtide hulgas, sest pean kahjutundega ütlema, etprobleem algab päevakorda kokku panevast esimeeste konverentsist. Asi on selles, etinfotunnist ettepoole pannakse päevakorda liiga palju materjali. Teil on õigus. Tulebtõmmata mingi piir, et sellest ajast, mil parlamendiliikmed saavad komisjonilt ja nõukogultaru pärida, kindlalt kinni peetaks. Nõustun teiega ja kinnitan, et teen selle homme hommikuloma arvutis esimese asjana ära.

Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Ütlesite enne, et jõuame küsimuseni, mille minaesitasin volinik De Guchtile. Kahjuks saan ma aru nii, et volinik on lahkunud ja mina olenistunud siin istungisaalis vastust oodates asjata. Minu arvates pole korda üldse järgitud jama ei mõista, mis toimub.

Juhataja. – Proua Ţicău, tahtsin teie küsimust käsitleda, kuid ütlesin ka, et ajapiirangutõttu pidime kolmveerandist lõpetama, ja see kellaaeg saabus enne, kui jõudsime teieküsimuseni. Selline on lihtne vastus. Mul on kahju.

Nagu ma ütlesin, ei tee olukord, millesse meid on pandud, mind õnnelikuks, aga midagienamat poleks ma täna suuremat hulka küsimusi läbi võtta üritades ka teha saanud. Püüdesteha teie jaoks enamat, ei lubanud ma lisaküsimusi, kuid kahjuks ei jõudnud sellegipoolestteie küsimuseni.

Küsimustele, millele ajapuudusel vastata ei jõutud, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

Sellega on infotund lõppenud.

(Istung katkestati kell 20.50 ja seda jätkati kell 21.05.)

ISTUNGI JUHATAJA: ISABELLE DURANTasepresident

18. Üleilmastumise ajastu tööstuspoliitika (arutelu)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on tööstuse, teadusuuringute jaenergeetikakomisjoni nimel Bernd Lange koostatud raport üleilmastumise ajastu uuetööstuspoliitika kohta (2010/2095(INI)) (A70022/2011).


Bernd Lange, raportöör. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid!Kõnealuses raportis esitatakse Euroopa Parlamendi selge seisukoht. Ma tahan tänadavariraportööre, kes aitasid kaasa raporti kokkupanemisele, ja asjaomaste komisjonidearvamuste koostajaid.

Lugupeetud volinik, koos õnnestus meil anda edasi selge sõnum, et tahame asetadatööstuspoliitika poliitilisel maastikul nähtavamale kohale. Selleks on mõjuv põhjus.Tööstuspoliitika aitab meil esiteks luua Euroopas kvaliteetseid ja kindla tulevikuga töökohtining teiseks tagada Euroopasse investeerimine. Meie konkurendid kogu maailmas, näiteksAmeerika Ühendriigid, Hiina, Brasiilia ja India, kasutavad tööstuspoliitikat hästi ära.Kolmandaks on meie ees jätkusuutlikkusega seonduvad probleemid nii kliimaküsimusteskui ka oma ühiskonna majanduslike ja sotsiaalsete aluste mõttes. Seda arvesse võttes onoluline, et asetaksime tööstuspoliitika oma poliitilise maastiku keskpunkti.

Ühelt poolt tähendab see, volinik, et tööstuspoliitika peaks meie ootuste kohaselt olemaintegreeritud selliselt, et sellest saab Euroopa Liidu seadusandlike algatuste kese. Me ei tahanäha olukorda, kus esmalt luuakse keskkonna-, kaubandus- ja konkurentsipoliitika ningalles hiljem viiakse see kooskõlla Euroopa tööstuse huvidega. Vastupidi, me peame muudpoliitikavaldkonnad kindlaks määrama hoopis jätkusuutliku tööstuspoliitika strateegilistesthuvidest lähtuvalt.

Teiseks, austatud volinik, peame liikmesriikide tööstuspoliitikat paremini kooskõlastama.Seepärast tahan paluda, et te kasutaksite Lissaboni lepingu artikli 173 lõikes 2 sätestatudvõimalusi liikmesriikide tööstuspoliitika tõhusamaks kooskõlastamiseks, et me kõikliiguksime tõepoolest samas suunas. Oleme selle punkti lisanud ka raportisse.

Loomulikult peame keskendama oma tähelepanu mitmele konkreetsele valdkonnale.Horisontaalsel tasandil peame pöörama tähelepanu eelkõige innovatsioonipoliitikale koguväärtusahelas. Me peame tulemuslikult toetama tervet majandusahelat, alates aluseksolevatest teadusuuringutest ja lõpetades toodete turulelaskmisega, ning tooma turule meieühiskonna jaoks parimad lahendused.

Samuti peame pöörama suuremat tähelepanu ressurssidele. Ei piisa üksnes nende tähtsusemärkimisest. Me peame võtma vastu praktilised õigusnormid, mis suurendavad oluliseltressursitootlikkust. Tööstuses moodustavad tööjõukulud 20% ja ressursside kulud 40%.See on lähtealus tooraineid käsitlevatele meetmetele. Mobiiltelefonid, mida kasutame mekõik, sisaldavad haruldasi muldmetalle ja metalle, mida võetakse ringlusse harva.Ringlussevõtu määr on mobiiltelefonide puhul üksnes 1,5%. See on töökohtade loomiseja Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamise lähtepunkt.

Sellega seoses tahan rõhutada veel üht mõtet. Innovatsioon ja ressursitootlikkus ei tekiiseenesest. Need sõltuvad asjaomastest töötajatest. Sellepärast peab mõistlikustööstuspoliitikas võtma muu hulgas arvesse töötajate oskusi ja kaasatust. Kui me suudameselle saavutada, siis olen veendunud, et Euroopa tööstuses luuakse kindla tulevikugatöökohad.

Antonio Tajani, komisjoni asepresident. – (IT) Lugupeetud juhataja, austatudparlamendiliikmed! Kõigepealt tahan ma tänada raportöör Bernd Langet tema töö eest.Tean, et nõnda keerulise ülesehitusega parlamendis, kus on nii palju fraktsioone, ei olelihtne luua kooslust, mis võimaldab pidada tööstuspoliitika üle tulemuslikku arutelu.Seepärast tänan ma teid töö eest, sest kui me tõepoolest soovime asetada oma poliitilise


tegevuse keskmesse reaalmajanduse edendamise meetme, millega soodustatakse sotsiaalsetja turumajandust, peame komisjoni, parlamendi ja nõukogu vahel koostööd tegema.

Olen nõus teie üleskutsega tagada liikmesriikide poliitika suurem sidusus. Nõukogu onilmutanud julgustavaid märke, toetades komisjoni seisukohta. Peale selle on riikides, kuson olnud võimalik esitada tööstuspoliitika dokument, olnud mõningane valmisolek – kuigiselle määr on eri riikides erinev – osaleda tööstuspoliitika juhtimise ühismeetmes. Kunaliit ei taha üksikutele liikmesriikidele otsuseid peale suruda, on see jäänud püüdeks nendepoliitikat kooskõlastada.

See on minu meelest samm teie soovitud suunas, kuid samuti on see kinnituseks, et Euroopavajab oma tööstust, et lahendada kriisist väljapääsu otsides ette tulevad otsesed probleemid.Me ei saa loota, et praegustest raskustest – olukorra teeb halvemaks praegune Vahemerepiirkonna kriis – saab üle ilma jõuliste tööstus- ja ettevõtluspoliitika edendamise meetmeteta,sest need poliitikavaldkonnad on ainsad, mis võimaldavad meil areneda ja uusi töökohtiluua.

Lugupeetud Bernd Lange, teie koostatud raportis rõhutatakse asjakohaselt majandus-,keskkonna- ja sotsiaalprobleeme, millega me silmitsi seisame. Lühidalt öeldes käsitletaksemeie tööstuspoliitika jätkusuutlikkust. Selles asetatakse jätkusuutlikkus samale pulgalekonkurentsivõimega, sest need kaks omadust on omavahel tihedalt seotud. Ma olentõepoolest veendunud, et tänapäeva maailmas ei ole üks neist nähtustest võimalik ilmateiseta.

Eesmärgi saavutamiseks peame looma endale tänapäevase ja konkurentsivõimelise tööstuse,millel ei ole mingit seost tööstuspoliitika kujundamise endise metoodikaga. Mida tähendabtänapäevase tööstuse olemasolu? See tähendab, et meil on ressursi- ja energiatõhus ningvähe kasvuhoonegaase õhku paiskav tööstus – see omakorda tähendab eesmärki saadakeskkonnahoidlikuma majanduse kaudu tõeliselt keskkonnahoidlikuks majanduseks.Samuti peab see tööstus võtma vastutuse ning lahendama raskusi tööturu osapooltegapeetava pideva ja viljaka dialoogi kaudu.

Minu arvates tuleb anda tugevalt märku sellest, et 2010. aasta tööstusmudel ei saa põhinedariigiabil ning et konkurentsivõime tagamiseks üleilmsete raskuste ajastul ei saa Euroopamajandus endale lubada innovatsioonile ja teadusuuringutele keskendumata jätmist.Seepärast esitas komisjon innovatsioonipoliitikat käsitleva dokumendi ennetööstuspoliitikat käsitlevat dokumenti. Innovatsioonipoliitika on tõelise tööstuspoliitikaväljatöötamiseks minu arvates täiesti vältimatu ning samuti aitab see määrata kindlakssuunad teadusuuringuteks ja uuendusteks toorainesektoris.

Ei ole juhus, et üks komisjoni nimetatud innovatsioonialaseid partnerlusprogrammekäsitleb just tooraineid, selles uuritakse toorme ringlussevõtu ja asendamise viise. Sellepäraston selge – mitte üksnes seepärast, et me räägime hiljem, järgmise arutelu käigus haruldastestmuldmetallidest –, et innovatsioon, toorained ja tööstuspoliitika moodustavad osa ühtseststrateegiast, ning minu arvates kuulub väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act”läbivaatamine sama strateegia juurde. Kõnealuste poliitiliste dokumentide ja õigusaktiderakendamisega näitab komisjon, et tööstust ja ettevõtlust soosivate poliitiliste meetmeterakendamiseks on tahe olemas.

Seoses juhtimise ja tööstuspoliitikaga leian, nagu ma ka varem märkisin, et protsess edenebhästi nii komisjonis kui ka liikmesriikides. Nagu teate, palus president Barroso mul minu


ametiaja alguses võtta komisjonis enda õlule tööstuspoliitika eest vastutavate volinikerühma töö juhtimine.

Seni olen ma kokku kutsunud kaks rühma kohtumist, millest üks toimus enne teatisevastuvõtmist selleks, et arutada poliitilisi eelisküsimusi, ning teine selleks, et rääkida teatisepraktilisest rakendamisest, pöörates erilist tähelepanu konkurentsivõimelisusekontrollimisele ja standardimisstrateegiale. Leian, et volinike rühm on eriline tööorgan,mille eesmärk on anda poliitilisi suuniseid ning tagada algatusprogrammide kooskõlatööstuspoliitikaga.

Minu meelest on liikmesriikide reaktsioon olnud toetav. Nagu ma varem märkisin,alustasime 10. detsembril 2010 koos eesistujariigi Ungariga koostööd väikeste ja keskmisesuurusega ettevõtete krediidivõimaluste parandamiseks. Sellele järgnevad tihedas koostöösliikmesriikidega teised sarnased ühisettevõtmised. Me anname teile ka edaspidi vajalikkuteavet, et toetada koostööd parlamendi ja komisjoni vahel.

Austatud juhataja, enne sõnavõtu lõpetamist lubage mul palun öelda paar sõna selle kohta,kui oluline on toetada ettevõtlikkust naiste hulgas. Ei ole juhus, et täna on 8. märts, ja maolen alati öelnud, et meil on vaja rohkem naisettevõtjaid. Kuid kui nad on otsustanud endettevõtlusele pühendada, peame suutma neile ka vähemalt head nõu anda.

Just seda me otsustasimegi teha, lisades väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act”läbivaatamise käigus sellesse ajutise meetme. Tööd jätkab juba loodud naisettevõtlusesaadikute võrgustik, kuid me tahame minna pelgalt teadlikkuse suurendamisest kaugemale.Me tahame, et naisettevõtjad saaksid asjatundjatelt head nõu, ja sel põhjusel alustame peagikonsultatsioone, et toetada teatud ettevõtmisi, mille eesmärk on pakkuda mentoreid neilealustavatele naisettevõtjatele, kes seda soovivad.

Need inimesed saavad anda konkreetset nõu äritegevuse alustamise ja juhtimise kohta.Eesmärk on teha selle ettevõtmisega algust vähemalt kümnes liikmesriigis ja laiendadaseda hiljem ülejäänud liikmesriikidele.

Juhataja. – Austatud volinik, tänan teid selle lühida ülevaate eest naiste rollist ärimaailmas.Julgen arvata, et see ei ole täna, 8. märtsil tähistatava rahvusvahelise naistepäeva puhuljuhus, kuid igal juhul tunnustame teie ettevõtmisi selles vallas.

Francesco De Angelis, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja.– (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Tööstuspoliitika on meie piirkondade ja riikidemajanduskasvu ja tööhõive tagamise peamine tegur. Praeguses rängas majanduskriisiskiidame seepärast heaks komisjoni ettepaneku luua Euroopa jaoks ühine keskmise pikkusegaja pikaajaline käsitlusviis ning toetame igati Bernd Lange suurepärast raportit vähemaltkolmel põhjusel.

Esimene põhjus on, et raportis käsitletakse tööstuse arengu teemat selliselt, et tööstuse jaettevõtluse huvid ei ole jaotatud turusektorite vahel, vaid liidetud ühiste eesmärkide põhjal.Teine põhjus on, et selles rõhutatakse piirkondlike struktuuride tähtsust, toetades tõhusamaltklastreid, innovatsioonivõrgustikke, teadmussiiret, teadusuuringuid ning oskuste jainfrastruktuuri arengu parandamist.

Kolmas põhjus – millega ma ka lõpetan – on see, et raportis rõhutatakse väikeste ja keskmisesuurusega ettevõtete osatähtsust ja ülesandeid. Nemad vaatavad Euroopa poole, et leidaväljapääs kriisist, mis ähvardab nende tuleviku tõsiselt ohtu seada.


Gianluca Susta, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Lugupeetudjuhataja, austatud volinik, kallid kolleegid! Majandus- ja finantskriis on pannud paljusidinimesi avastama uuesti tööstuse keskset tähtsust. Hoolimata teie jõupingutustest, austatudasepresident, ei mõista komisjon seda siiski alati.

Väga paljud õigusaktid, mille hulgas Euroopa 2020. aasta strateegiat käsitlevad dokumendidvõi mõningad hiljuti heaks kiidetud või veel läbi räägitavad vabakaubanduslepingud ei jääviimasteks, on endiselt keskendatud teenusemajandusele ja teenuste arengu soodustamisele,eelkõige rahandus-, pangandus- ja kindlustussektoris. Seevastu reaalmajanduse märguandedmeile on vastupidised, nagu te olete öelnud. Tootmine ja eksport suurenevad ning meoleme tunnistajaks tootmise ümberpaigutamise trendi pöördumisele.

Me peame neid ilminguid julgustama, sest ühelgi maailma suurel majandusriigil ei oletööstussektori keskse tähtsuse tunnistamisest pääsu. Sellest tulenevalt peame viima lõpulesiseturu kujundamise ning kiirendama jõuliste algatusprogrammide elluviimistinnovatsiooni ja teadusuuringute, tehnoloogiasiirde, toodete jälgitavuse, intellektuaalomandiõiguste kaitse ja Euroopa toodangu edendamise toetamiseks, rääkimata tõhusatestdumpinguvastastest eeskirjadest ja kahepoolsete läbirääkimiste tõelisest vastastikkusest.Kõnealune raport on samm selles suunas ning ma tänan südamest Bernd Langet ja kõikiraporti koostamisel osalenuid.

Françoise Grossetête, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Kas Euroopa Liidudeindustrialiseerimisega silmitsi seistes on meil veel tõelist tahet? Me teame, et majanduseõitseng ei ole võimalik ilma rasketööstuseta ja et tööstus ei saa eksisteerida ilma tehasteta.

Me oleme kõik siia parlamenti kokku tulnud selleks, et seista Euroopa tööstussektorisolevate töökohtade eest. Tööstusel ei ole mõeldavat tulevikku, kui me ei usu teaduslikkuja tehnilisse arengusse. Seepärast peab komisjon mõistma, et ajal, mil Euroopa peaksalustama suuremahulisi töid tuleviku Arianede ja Airbuside väljatöötamiseks 2050. aastaks,ei rahulda kehtivad eeskirjad praeguse kriisi tingimustes enam tänapäeva majandusevajadusi.

Vabakaubanduse ning vaba ja moonutamata konkurentsi teemad on muutunud dogmadeks.Me ei saa olla maailma ainus majanduspiirkond, kus kohaldatakse ühepoolseltvabakaubanduse põhimõtteid, omamata ülevaadet sellest, mida teevad meie peamisedkonkurendid.

Seepärast, austatud volinik, on kahetsusväärne, et kui räägitakse Euroopa Liidudumpinguvastase arsenali tugevdamisega seonduvatel teemadel ning vastastikkuseüldpõhimõtte kohaldamisest kaubandussuhetes kolmandate riikidega, on märgatamõningast närvilisust. Halvim olukord on see, kui Euroopa turg on liiga avatud, võrreldesvõistlevate turgudega, mis on liiga suletud.

Võttes arvesse võitlust kliimamuutuste vastu, sooviksin ma veel, austatud volinik, etsaaksime rakendada ka muid vahendeid peale kasvuhoonegaaside heitkoguste kvootidegakauplemise süsteemi, näiteks meie piiridel kohaldatavat süsinikdioksiidi heite arvessevõtmisemehhanismi. Sel moel oleks meil võimalik taastada tasakaal, et vähendada meie ettevõtetehuvi paigutada tootmine kolmandatesse riikidesse ümber.

Me peaksime parandama oma VKEdele antavat abi ning vähendama nende kulutusi, mepeaksime tugevdama Euroopa patenti ja suurendama võltsimisvastast võitlust toodetepäritolu märkimise abil. Samuti ei saa me enam rääkida uuenduslikust tööstuspoliitikast,kui Euroopal ei ole juurdepääsu toorainetele.


Meie mureküsimused on seotud hariduse, koolituse ja teadusuuringutega, samutiinnovatsiooni- ja teaduskultuuriga, mis tuleb Euroopa Liidus taas aukohale seada.

(Aplaus.)

Patrizia Toia, fraktsiooni S&D nimel. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Ma ühinenkõigi oma kolleegidega, kes on märkinud, et me vähemalt räägime jälle ühisesttööstuspoliitikast, ning loodan, et peagi esitatakse taas asjakohased meetmed ja tehaksekonkreetsed otsused. Avaldan tänu Lange raporti, kolleegide suurepärase töö ja asepresidentTajani teatise eest.

See otsus tähendab mõningaid olulisi asju. Esiteks tähendab see, et Euroopa majandusetaaselavdamine ja majanduskasvu taastamine ning tööhõive paindlikumaks muutminesõltuvad, nagu juba mainiti, osaliselt ja võib-olla eelkõige kogu tootmissektori – nii selleeesrindlikuma kui ka traditsioonilisema osa – elavdamisest ja sellele antavast toetusest. Seeon nii sellepärast, et tootmissektori piire on veel siiski võimalik laiendada. Alles hiljaaeguei olnud see veel nii enesestmõistetav.

Teiseks tähendab Euroopa tööstuse elavdamine samuti, et meie konkurentsivõime poletähtis üksnes finants- või kolmandas sektoris, vaid see on oluline ka siin. Veel ei ole hiljaasuda suurendama Euroopa tööstuse võimet kogu muu maailma tööstusega konkureerida.

Kolmas aspekt on, nagu juba öeldud, et uus tööstuspoliitika on keskendatud pigem teguritelekui sektoritele. Selles pööratakse põhitähelepanu teguritele ja vahenditele, mis aitavadtõesti edendada uusi äriühinguid ja luua uut suutlikkust vastupidavuse ja ajakohasusetagamiseks.

Leian, et on oluline rõhutada veel kord neid uusi aspekte, millele tuginedes me peametegutsema: krediit – me kutsume üles tegema uusi ettepanekuid lisaks neile, mille komisjonon juba krediidi teemal välja kuulutanud –, toorained, energiahinnad, innovatsioon,teadusuuringud, vajadus parandada Euroopa ettevõtetes teadusuuringute ja innovatsioonitulemustel põhineva tehnoloogiasiirde suutlikkust seoses uute toodete ja tootmise uuelaadsekorraldusega.

Me peame kasutama ära Euroopa, eelkõige teatud riikide ainulaadset tööstusmaastikku,mis koosneb väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest, seisneb ettevõtete ja nendetoodete kvaliteedis ning Euroopa tööstuse kordumatus laadis. Minu arvates peaksime needtootmistraditsioonid ja tootmise juured paljudes riikides uuesti üles leidma, et neid uuendadaja muuta.

Lisaks tuleb lahendada asukoha küsimus, sest see on väga oluline. Euroopa poliitika onedukas, kui leitakse sellega toime tulev piirkond. Seepärast avaldame tänu Bernd Langeleja ootame kannatamatult suurepärast koostööd komisjoniga, et saavutada peagikonkreetseid tulemusi.

Jorgo Chatzimarkakis, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud volinik, ma tänan teidväga selle eest, et olete nii põhjalikult pühendunud Euroopa tööstuspoliitikale. Ma vaatankolleeg Langet ja mõtlen, et selle algatusraporti ümber on olnud palju kära. On esitatudkokku 500 muudatusettepanekut ja 50 kompromissmuudatusettepanekut, et muutaEuroopa tööstus taas maailma juhtivaks tööstuseks. Me suudame selle saavutada ainultlõimitud ja jätkusuutliku poliitika abil. Me peame tagama, et teadusuuringud ja innovatsioonon meie strateegia keskmes. Seepärast peame looma õigusraamistiku, mis toetabinnovatsiooni ja ühtlasi jätkusuutlikkust. Suureks proovikiviks teie raporti koostamisel oli


leida õige tasakaal keskkonnaeesmärkide ja majanduse konkurentsivõime tagamise vahel,vältides samas protektsionismi. Ma pööran pilgu Françoise Grossetête’i poole, sestprantslased soovivad alati lisada näpuotsaga protektsionismi. Samal ajal peame toetamaväikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, edendama Euroopa patenti ning vältima teadmistevargust, eelkõige seoses Hiinaga. Samuti tahame näha väiksema hulga bürokraatlikeõigusnormide kehtestamist Euroopa tööstuse suhtes. See tähendab, et peame keskendumabürokraatia vähendamisele. Austatud Bernd Lange, teil õnnestus see oma raportiga üsnahästi hõlmata, seepärast tänan ma teid raske töö eest.

See raport saab olla üksnes esimene samm. Me peame siduma tööstuspoliitika idee, milleüle arutamine valmistab raskusi paljude liikmesriikide inimestele ja millest eelkõige sakslasedei soovi eriti kunagi rääkida, järgmiste nädalate jooksul riigipeadele ja valitsusjuhtideleesitatava konkurentsivõime paktiga, mille eesmärk on kaitsta euroala. Kui me seda ei tee,siis on meil probleem. Me peame kooskõlastama selliseid valdkondi nagu ühtekuuluvus,tööstus, kaubandus, teadusuuringud ja innovatsioon, samuti sotsiaalküsimused, kliima jakeskkond.

Praegu Saksamaal biokütusega E10 seotud olukord on hea näide sellise kooskõlapuudumisest. Asi puudutab bioetanooli lisamist bensiinile. EL on kehtestanud olulisestrateegia, seadnud endale 20-20-20 sihid, ning me oleme öelnud liikmesriikidele, et needtuleb ellu viia. Liikmesriigid ja eelkõige ka Saksamaa osalesid otsuste tegemisel ja toetasidiga otsust. Kuid kui jõuti rakendamiseni oma riigis, vähendasid nad ootamatultmaksusoodustusi ja tarbijad loobusid edasisest koostööst.

Kui me tarbijaid veenda ei suuda, nagu juhtus Saksamaal E10ga, ei ole me võimelisedkliimapoliitikat koos tööstuspoliitikaga rakendama. Me peame tarbijad enda poole võitma.See on keskne sõnum. Sel põhjusel soovin tööstuspoliitika projektile igakülgset edu.

Reinhard Bütikofer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Paljud kolleegid,kes on arutelust osa võtnud, on Bernd Lange raporti tähtsust oma vaimustusega mõnevõrraüle paisutanud. See raport hõlmab peaaegu kõike ja sisaldab kohati vastuolulist teavet.

Sellest olenemata usun, et see raport on märk suurtest edusammudest. Varem juhtus sageli,et tööstuspoliitika kaitseks astusid välja ainult prantslased või need vasakpoolsed, kestoetasid jõulist riigipoolset kontrolli. Teiste jaoks oli see tabuteema. Nüüd oleme uuesolukorras, kus oleme saavutanud üksmeele selles, et meil peab olema Euroopatööstuspoliitika ning et see peab olema Euroopa tasandi ühine poliitika. Olen seisukohal,et see on märkimisväärne samm edasi, ja avaldan asepresident Tajanile tänu, et ta selle niiselgelt esile tõi.

Me ei saa vanaviisi jätkata ning Françoise Grossetête’il on selles täiesti õigus. Me ei saakäsitada tööstuspoliitikat kui nähtust, mis kerkib vaat et juhuslikult esile meievabakaubanduspoliitika lõpus. Me peame asja õigetpidi pöörama, kuid ei tohi seda tehariigipoolse kontrolli illusiooni kütkes ning meil ei tohi olla ettekujutust, et riik peabäritegevust reguleerima ja sellesse sekkuma. Riik peab looma mõistliku raamistiku, misedendab innovatsiooni, eelkõige keskkonnaalast innovatsiooni, ning mis võimaldabkonkurentsile tuginedes teha nendes valdkondades edusamme. Kuid me ei taha nähatugevat riigipoolset kontrolli või protektsionismi.

Tulevikus suudame tagada Euroopa tööstuse kindla koha üksnes siis, kui suhtumekeskkonnaalase innovatsiooni ülesandesse kesksel tasandil täie tõsidusega. Seepärast tahanlõpetuseks öelda, et olen teile, lugupeetud asepresident, väga tänulik selgituse eest, et


jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime ei ole vastandid, vaid et neid tuleb kohelda võrdsetelalustel ja omavahel kooskõlla viia.

Evžen Tošenovský, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Lugupeetud juhataja! Arutelu tööstuseteemal on Euroopa jaoks praegu väga oluline. Euroopa ettevõtete konkurentsivõime sõltubEuroopa majandusliku stabiilsuse püsimisest. Me kõik oleme kahtlemata nendest väidetestteadlikud, kuid teisest küljest püüame pidevalt võtta endale kohustusi, olgu siis äärmuslikekeskkonnakaitsenõuetena või kohustuslike maksukohustustena finantsstabiilsusetagamiseks. Kindlasti on tähtis hinnata rangelt tööstustoodangu mõju keskkonnale, kuidme ei tohi tööstust kaudselt koormata õigusnormidega, mis on peaaegu ülepaisutatud. Seevõib tuua kaasa olukorra, kus üleilmastunud maailmas rõhuvad poliitilised otsused Euroopatööstuslikku tootmist rohkem kui muu maailma oma.

Minu arvates on kõnealuse raporti kõige tähtsam omadus see, et rõhk on asetatud teadusening teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise olulisusele. Euroopa on pikka aega olnuduuenduslikkuse poolest esirinnas. Innovatsiooniprojektide toetamine on põhjapanevatähtsusega. Ma nõustun suuresti väitega, et innovatsiooniprojektide rahalise toetamisemenetlusi on vaja muuta. Meie eesmärk peaks olema lihtsustada haldust ning samal ajalmuuta ka üldisi põhimõtteid. Väga tähtis on võtta arvesse teadusuuringute tulemusterakendamist ettevõtluses ja rahastamist Euroopa fondidest.

Ilda Figueiredo, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja! On aeg kaitstaEuroopa Liidu tööstusettevõtteid igas Euroopa Liidu riigis. See nõuab seniste seisukohtademuutmist, arvestades, et Euroopa Komisjon ei ole tundnud vähimatki muret selle pärast,kuidas seada tasakaalu rahvusvaheline kaubandus ja vajadus kaitsta heal järjel tööstust,eelkõige töötlevat tööstust.

Tööstuslik tootmine on Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive jaoks vägaoluline, mistõttu on vaja sellist ELi ja väliskaubanduspoliitikat, mis kaitseks meie tööstust,sealhulgas sektoreid, mis aitavad tagada töökohti riikides ja piirkondades, kus tööpuuduson juba väga suur. Selleks on oluline pöörata täit tähelepanu väikestele ja keskmisesuurusega ettevõtetele (VKEdele) ning teadus- ja arendustegevusele, võtta arvessepiirkondlikku arengut ning iga riigi ja tööstussektori eripära, samuti parandada töötajatekutseoskusi ja koolitust.

Kuid praegu arutlusel olev raport sisaldab paljusid vastuolulisi seisukohti. Kui ühest küljestpooldatakse selles tööstuse ja VKEde kaitsmist, siis teisest küljest hõlmab see ettepanekuid,milles kutsutakse üles liberaliseerima rahvusvahelist kaubandust, ning ettepanekuid, milleskäsitletakse vaba konkurentsi, siseturu süvendamist ning avaliku ja erasektori partnerlust.Kuid selliste ettepanekutega ei kaitsta siiski meie tööstust vajalikul määral, nagu Euroopareaalsus on juba tõestanud. Seepärast esitasime mõned ettepanekud kõige kahjulikumateaspektide kõrvaldamiseks. Loodame, et need võetakse homme vastu.

Me pooldame tööstust, kus kasutatakse tõhusalt süsinikdioksiidist vähem sõltuvaidressursse, väärtustatakse töökohti, millega kaasnevad õigused, ning tagatakse naistelevõrdsed õigused seoses juurdepääsuga töökohtadele, edutamisega, palgatasemega ningosalemisega juht- ja haldusorganite töös.

Kõige selle tagamiseks on väga oluline ELi raamistiku olemasolu ning siin on EuroopaKomisjonil oluline osa seoses VKEsid toetava tööstus-, väliskaubandus- ja finantspoliitikaganing uurimis-, teadus- ja uuendustegevusega, samuti seoses töötajate koolituse ja ümberõppevaldkonnas võetud kohustustega ning töötavate inimeste väärikuse tagamisega.


Niki Tzavela, fraktsiooni EFD nimel. – (EL) Austatud juhataja! Kõigepealt tahaksin ka minatunnustada Bernd Langet väga üksikasjaliku tööstuspoliitikat käsitleva raporti eest.Lugupeetud volinik! Majanduskriis on näidanud, et tööstusbaasiga riigid mitte üksnes eijää ellu, vaid nende jõukus ka kasvab. Vaadake Saksamaad, vaadake Hiinat, vaadakeHispaaniat! Hispaania peab majanduskriisis vastu, sest tal on tööstusbaas.

Austatud volinik! Minu kodumaal Kreekal oli tööstusbaas, kuid meil õnnestus sellest eripõhjustel lahti saada. Ma tahan keskenduda väga aktuaalsele probleemile, millega Kreekatööstus sel nädalal tegelema peab. Jean-Claude Trichet esines avaldusega, milles käsitlesEuroopa Keskpanga baasintressimäära võimalikku tõstmist järgmise kuu jooksul. See tõikaasa järsu tõusu kolme kuu Euribori pankadevahelises määras, millega on seotud tuhandedKreekas antud ettevõtluslaenud. Ühe päevaga registreeriti Euribori suurim tõus pärast2008. aasta septembrit ja see põhjustas hiiglaslikke probleeme Kreeka ettevõtetele, mismajanduslanguse tõttu juba niigi kannatavad.

Samal päeval väitis aga Rahvusvahelise Valuutafondi Euroopa juht, et Euroopa Liidurahapoliitika peab vastu ning seda ei ole vaja karmistada. Me ei ütle, et president Trichetpeaks intressimäärade suurendamisest hoiduma. Üleminek võiks aga siiski olla sujuv, etvältida laenumulli lõhkemist, mille tunnistajaks me praegu oleme. Lugupeetud volinik,kas te peate võimalikuks sekkuda?

Béla Kovács (NI). – (HU) Austatud juhataja! Mul on hea meel märkida, et tööstuspoliitikatkäsitlevas raportis nimetatakse mitu korda seda, kui tähtsad on Euroopa tööstuse, Euroopatöötajate ning meie kõigi oleviku ja tuleviku jaoks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.Nüüdsest peaks VKEde tegevuse hõlbustamine olema prioriteet kõigis dokumentides jateemavaldkondades. Väikeettevõtted loovad enamiku töökohti, neil on suurim suutlikkusend ümber suunitleda ning võtta enda kanda kõige suurem roll innovatsiooni edendamiselja Euroopa majanduse veel suurema mahajäämuse takistamisel. Oluline on, et needettevõtted maksavad meie eelarvesse suurima osa maksudest, mis tähendab, etbürokraatlikku haldussektorit peavad ülal peamiselt just nemad. Vastutasuks on bürokraatiakoos pangakraatiaga loonud institutsioonilise ja majandusliku õiguskeskkonna, miskavatseb muuta VKEde tegutsemise võimatuks. Selline lühinägelik toimimisviis, mis teenibrahvusvaheliste äriühingute kasumiahnust, ei saa enam jätkuda.

Raportis märgitakse õigesti, et finantsturgudel spekuleerimist tuleb takistada, kuid praeguselhetkel peame tegema veelgi rohkem. Tuleks ette näha kindlad karistused neile pankadele,kes oma laenupoliitikaga ei hõlbusta rahaliste vahendite andmist VKEdele. Raportisviidatakse põgusalt ka asjaolule, et uutes liikmesriikides on tööstus kõlapinda kaotamasning et EL peab leidma vahendid suurte ettevõtete ebaõiglaste tavade peatamiseks. Mepeame avalikult rääkima sellest, et viimastel aastatel ostsid vanade liikmesriikiderahvusvahelised ettevõtted ELi bürokraatia abiga üles ja laostasid suurema osa uuteliikmesriikide töötlevast tööstusest ning seejärel ajasid seal tegutsenud ettevõtted pankrottija võtsid nende turud üle. Selle tulemusena võeti miljonitelt inimestelt töö jatulevikuväljavaated. Idas saadi hõlpsasti kasumit ja läänes suurenes märgatavalt maksutulu.Samuti on bürokraatia abiga suur osa Euroopas kogunenud tehnoloogiat siirdatud kahjuksHiinasse.

Pilar del Castillo Vera (PPE). – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Ma tahansamuti alustuseks tänada kolleeg Langet jõupingutuste eest, mida ta tegi nii paljude EuroopaParlamendile omaselt lahknevate arvamuste ja ettekujutuste koondamisel. Tahan tänadaka eri fraktsioonide variraportööre.


Selles raportis püütakse tõepoolest leida vastust küsimusele, mida on arutatud juba pikkaaega: kas Euroopa tööstusel on üleilmastunud maailmas tulevikku?

Mina vastan, et on. On, sest Euroopa Liidu riigid tõestavad, et see on võimalik. On, sestmeil on konkreetsed Euroopa tööstusharud, mis tõendavad oma suutlikkust.

See kõik on seotud mitme asjaoluga. Osa neist puudutab tööturgu, sest meil on vajapaindlikku, mitte jäika tööturgu, teised seonduvad tootlikkuse, finantspoliitika jamaksusoodustustega. Lubage mul siiski rõhutada kolme aspekti, mis on praegu tihedaltseotud Euroopa Liidu endaga.

Esiteks nimetan innovatsiooni- ja ettevõtluskultuuri. Need on kaks peamist teemat.Ettevõtlus ja innovatsioon on iga Euroopa tööstussektori tuleviku kindlustamisel eritiolulised. Erilist tähelepanu tuleks pöörata noortele ettevõtjatele.

Teiseks nimetan siseturu tugevdamist ja selle tagamist, et siseturg olekskonkurentsivõimeline ja et ka selle sees valitseks vaba konkurents. Seepärast tuleksvähendada transpordija energiasektorile ning avalik-õiguslikele ettevõtetele siianimakstavaid toetusi, et tagada Euroopa siseturul vaba konkurents.

Kolmandaks tahan nimetada konkurentsitingimuste järgimist rahvusvahelisel tasandil:keskkonnapoliitikast ja toodete päritolust rääkides on väga tähtis konkureerida võrdsetelalustel.

Me ei taha Euroopa Liidus kohata protektsionismi, samuti ei soovi me protektsionisminäha siis, kui meie tööstusettevõtted konkureerivad kolmandate riikide ja piirkondadega.

Marita Ulvskog (S&D). – (SV) Lugupeetud juhataja! Mitu arutelul osalejat on alustanudsõnadega „lõpuks ometi”. See räägib arvatavasti nii mõndagi tööstuspoliitika kauaaegsestkohast sotsiaalküsimuste üle peetavas arutelus ja poliitikas. Nüüd on tööstuspoliitika igaljuhul taas päevakorral – see on selge ka kõnealuse raporti põhjal. Teenuste sektor onjätkuvalt tähtis, kuid samuti hakkab saama selgeks, et teenuste sektori areng sõltub suurelmääral sellest, kas meil on tugev tööstuslik tootmine ja tugev tööstussektor. Need kaksasja käivad käsikäes.

Tööstuspoliitikal on seega keskne tähtsus ühe olulisema poliitilise teema jaoks: töö tagaminekõigile, täielik tööhõive. Kuid kui tänapäevane tööstuspoliitika piirduks vaid sellega, eioleks viimase 25 aasta jooksul midagi toimunud. Tänapäevane tööstuspoliitika on midagipalju enamat. Praegu mängib see oma osa olulises üleminekuprotsessis – pöördelisessuunavõtus keskkonna ja kliima jätkusuutlikkuse tagamisele –, mitte sellele takistusi seades,vaid aidates üleminekule tegelikult kaasa. See on praegu tööstuse konkurentsivõimetagamise tegur ja see saab selgeks, kui vaadata, milliseid investeeringuid tehakse mitmesmeiega konkureerivas riigis.

Selles etendab oma osa ka toorme kättesaadavus, mis on tööstuse jaoks möödapääsmatu,kuid samal aja ka üleminekuprotsessi osa. See hõlmab kõike energiatõhususest kuniressursside majandamise ja ringlussevõtuni, mis seisneb näiteks kasulike materjalideeraldamises olmeprügist. Veel üks põhiküsimus tänapäevase ja jätkusuutliku tööstuse jaokson täienduskoolituse programmid. Meie konkurentsivõime ei saa ega tohi põhinedamadalatel palkadel ja halbadel töötingimustel, vaid see peab põhinema oskuslikel javäljaõppinud inimestel, kes töötavad ja tahavad töötada tööstuses.

Vladko Todorov Panayotov (ALDE). – (BG) Austatud juhataja, lugupeetud volinikTajani, kallid kolleegid! Euroopal on praegu võimalus ja kohustus võtta uus suund, luues


uue sidusa tööstuspoliitika. Selles on väga oluline lõimida kõik Euroopa Liidus tööstustmõjutavad tegurid. Ma nimetan neist vaid mõnda.

Esiteks jätkusuutlike ja pikaajaliste toorainetarnete tagamine Euroopa kõrgtehnoloogilistetööstussektorite arendamiseks. Sellega seoses kutsun ma tungivalt üles tegema rohkemkoostööd kolmandate riikidega, kellel on hulgaliselt tooraineid.

Teiseks innovatsioonil ja teadmiste vabal liikumisel põhinev majandus. Ma kutsun tungivaltüles tugevdama väga olulist seost hariduse, kutseõppe ja tööelu vahel. Euroopast tulebmaailmas kõige rohkem doktorikraadiga inimesi, kuid Euroopa ei suuda nende oskusi jateadmisi edukalt praktilisteks turule sobivateks lahendusteks muuta. Me peame loomaEuroopa innovatsioonikeskused, kus suurendatakse aktiivselt kooskõla teadmiste jaturuvajaduste vahel.

Kolmandaks on otsustavaks sammuks üleminek vähese CO2-heitega majandusele. Euroopakõrgtehnoloogiline eelis võimaldab meil kasutada tulevikus ära keskkonnahoidlikumajanduse täielikku potentsiaali ja kasu. Kõik need elemendid nõuavad liikmesriikide jaEuroopa institutsioonide uuel tasemel koostööd.

James Elles (ECR). – Lugupeetud juhataja! Ma tänan Bernd Langet suurepärase ja sisuliseraporti eest, mis paneb meid mõtlema tööstuspoliitika arengusuundade peale. Nüüd, kuime oleme väljumas viimase 60 aasta suurimast majanduslangusest, peame oma tööstusttõesti stimuleerima, et muuta see maailmaturul konkurentsivõimeliseks. Selleks peametoetama väikeettevõtteid, hoogustama ettevõtlust ja aitama kõiki neid, kes tahavad luuatöökohti. Seega on seos innovatsioonioskuste ja jätkusuutlikkuse vahel väga ilmne. See eitähenda tingimata rahaliste vahendite kasutamist, vaid me saame seda teha siseturutugevdamise, kaubanduse edendamise ja uuenduslikkust toetava raamistiku loomise kaudu.

Viimane mõte: minu jaoks on puudu üks osis – digitaalne tegevuskava. Igal eurooplasel,igal Euroopa ettevõttel peaks olema õigus kasutada parimat infotehnoloogiat, mobiilsidetja ülikiiret lairibaühendust. Austatud volinik, kas te teate, et Lõuna-Korea pani eelmiselnädalal paika eesmärgi, et aasta lõpuks peab igas kodus olema internetiühendus, mis on200 korda kiirem keskmises USA majapidamises olevast ühendusest? Ühe IT-valdkonnajuhtivtöötaja sõnade kohaselt tuleb aru saada, et Euroopa konkurentsivõime parandamisekson palju mõttekam panustada infotehnoloogiasse kui füüsilisse taristusse.

Miloslav Ransdorf (GUE/NGL). – (CS) Austatud juhataja! Ma tahan teha kõigest kolmmärkust. Esimene puudutab asjaolu, et Euroopa peab tahtma olla teerajaja. Ta peab seadmatehnoloogilised prioriteedid teatud valdkondades esikohale, et saada peale suhteliste eelisteka absoluutsed eelised, sest keskmise kvaliteediga toodetel on ka keskmine hind. Teisekstahan ma öelda, et on väga oluline püüelda suurte ja väikeste süsteemide vahel toimivakahesuunalise vahenduse poole, sest keskendumine suurtele süsteemidele ei anna soovitudtulemusi. General Motors on näide ebaõnnestumisest, mis läks USA maksumaksjatelemaksma 57,6 miljardit USA dollarit. Kolmas probleem on, et tööstuspoliitika ei tohikssõltuda ainult niinimetatud poliitilisest ja majanduslikust eliidist, vaid see peaks põhinemaaltpoolt tulevate väikeste uuenduste suurel jadal. Teisisõnu – suured tehnoloogilisedläbimurded põhinevad arvukatel väikestel uuendustel, mis saavad alguse töökollektiividest.

Claudio Morganti (EFD). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud asepresident Tajani, headkolleegid! Kõnealuse raporti pealkiri sisaldab juba peamist märksõna, sest sellega osutataksetööstuspoliitikale. Viimaste aastate, kui mitte kümnendite jooksul oleme olnud Euroopastunnistajaks kasvavale poliitilise huvi puudusele selles valdkonnas. See on tulenenud suurest


käegalöövast suhtumisest turgudesse ning usust, et kogu süsteem reguleerib end ise jasekkuda pole vaja.

Poliitiline sekkumine tähendab selliste reeglite kehtestamist, mis aitavad meie ettevõtetelturul olla, ning mul on hea meel märkida, et kõnealuses raportis osutatakse selgelt väikesteleja keskmise suurusega ettevõtetele ja töötlevale tööstusele, mis on varem liiga sagelitähelepanuta jäänud.

Kavandatavad halduskorralduse lihtsustamise vahendid ja paremad laenuvõimalused onsamm õiges suunas. Ma tahan lisaks toonitada osa, milles käsitletakse õiglast konkurentsikolmandate riikidega, sest varem oleme olnud selles küsimuses liiga järeleandlikud, mistõttuon ebaausa konkurentsi tulemusena põlvili surutud terved põhisektorid, näiteks Toscanatekstiilitööstus – selles olen ma üsna kindel, sest ma olen pärit Pratost. Sellist konkurentsioleks kindlasti tulnud takistada ja see oleks tulnud lõpetada selle tekkekohas.

Herbert Reul (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Ma tänan Bernd Langet ja variraportööreraske töö eest.

Neil õnnestus raportiks muundada meie kõigi kriisiaegne avastus – nimelt see, et tööstuson tõenäoliselt tähtsam, kui paljud inimesed arvasid – ning tagada, et tööstuspoliitikatuuakse Euroopa Parlamendi tegevuskavas tähtsuselt ettepoole. Asjaolu, et käesolev arutelutoimub õhtul, võib olla puuduseks. See teema on nii oluline, et me peame rääkima sellestka muul ajal.

Nagu mõni kolleeg juba ütles, ei tähenda tööstuspoliitika riigi sekkumist, vaid õigeraamistiku kehtestamist. Riik ei pea otsustama tööstuspoliitika sisu üle või tegema vahetheal ja halval tööstusel. Selle asemel peab riik looma tööstusele võimalused areneda omaraamistikus. Me peame keskenduma neile valdkondadele, kus me saame tõestiinnovatsioonis ja teadusuuringutes abiks olla.

Minu arvates on väga kasulik, et volinik Tajani andis meile teavet, millest selgub, etkonkurentsivõime küsimus on paljudes Euroopa poliitika valdkondades eriti tähtis.Tulevikus on väga kasulik kasutada seda ühe kriteeriumina ning kaaluda, kas meie poliitilisedotsused alati, sageli või piisavalt tihti aitavad või kahjustavad Euroopa tööstuse arengut.

Ma sooviksin, et me ei arutaks edaspidi üksnes raportit ja konkreetset teemat, vaidmuudaksime pärast seda oma käitumist ning võtaksime seda küsimust tõsiselt, sest tööstuson oluline.


Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Mul on küsimus Herbert Reulile. Tänahommikul tähistasime rahvusvahelise naistepäeva saja aasta juubelit. Seda arvesse võttestahan teilt küsida, millised on teie arvates naiste võimalused tuleviku tööstuspoliitikas.Millised väljavaated on naistel tööstuses? Ma nimelt usun, et meil on hädasti vaja nendepanust. Millised oskused ja millise kutsepädevuse peaksid naised omandama, et leida töödtööstussektoris?

Herbert Reul (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ma arvan, et neil on suurepärasedvõimalused, ja vajaduse korral käsitlen seda küsimust ise.

Teresa Riera Madurell (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Kriis on kahtlemata rõhutanudtööstuse tähtsust majanduse liikumapaneva jõuna. Lugupeetud volinik! Meil on hea meel


selle üle, et komisjon on seda mõistnud ja tööstuspoliitika Euroopa Liidu jaoks tagasipäevakorda võtnud.

Meie raportöör, keda ma tahan tänada väga hea töö eest, selgitas juba, kuidas me tõlgendameüleminekut nutikale, ressursitõhusale ning keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikuletööstuspoliitikale. Tema öeldust tahaksin rõhutada kõigest ühte aspekti, mis on minuarvates eriti oluline: inimkapital.

Eeldades, et iga töökoht peaks olema keskkonnahoidlik, on erakordselt oluline, et Euroopatöölistel oleksid asjakohased oskused. See mitte üksnes ei parandaks meie tööstusekonkurentsivõimet, vaid tagaks samas, et ükski tööline ei jää kõrvale.

Meil on tugev vundament – noored eurooplased ei ole kunagi varem olnud nii hästi ettevalmistatud –, kuid sellegipoolest on meil puudu inseneridest, noortest ettevõtjatest jauuenduslikust personalijuhtimispoliitikast. Seepärast peaksime soodustama koostoimettugeva ettevõtluskultuuriga ülikoolide ja tõeliselt teadmistepõhiste äriühingute vahel.

Koolitusega seoses peame kohandama tööoskusi uue majanduse nõudmistega ning tegemaseda töötajatele ja ettevõtetele majanduslikult kättesaadaval viisil.

Samuti peaks tööstus panema suuremat rõhku organisatsioonisisesele innovatsioonile,mille all mõistetakse riskide ja kohustuste paindlikumat ja dünaamilisemat jagamistettevõtete sees. Ainult siis on võimalik kaasata ettevõtte töötajate anded ja teadmised ningneist kasu lõigata.

Lubage mul lõpetuseks öelda paar sõna parlamendiliikmena, kes kuulub fraktsiooni, misseisis vastu tõhustatud koostöö alustamisele ELi patendi küsimuses. Me arvame, et seemõjutab siseturgu, territoriaalset ühtekuuluvust ja õiguskindlust. Euroopa Liidu Kohustoetas seda seisukohta oma 8. märtsil 2011 avaldatud arvamuses 1/09, milles ta leiab, etkavandatav kokkulepe Euroopa patendi ja ühenduse patendi kohtu loomiseks ei olekooskõlas aluslepingu sätetega.

Riikka Manner (ALDE). – (FI) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Kõigepealt tahanma tänada raportööri suurepärase ja väga olulise raporti eest. Küsimus on tegelikultüldjoontes selles, kuidas me saaksime muuta Euroopa tööstuspoliitikakonkurentsivõimeliseks, ja teisest küljest selles, kuidas me suudame reageeridastruktuurimuutusele, mis on tekkinud teatud valdkondade peamistes tööstusharudestöökohtade kaotamise tulemusena.

Usun, et tööstuspoliitika on osa sellest muutusest. Me peame seda muutust märkama jasamuti peame suutma sellega kohaneda. Me peame tööstuspoliitikas pöörama pilgutulevikku ja looma jätkusuutliku tööstuspoliitika, mis põhineb Euroopa tugevatel külgedelja meie piirkondlikel ressurssidel. Selle näide on bioenergia sektor, kus Euroopal on minuarvates suur potentsiaal.

Piirkondlikud struktuurid võimaldavad meil toetada Euroopas jätkusuutlikkutööstuspoliitikat ning sellest tulenevalt peame senisest rohkem rõhutamainnovatsiooniklastrite ja eri osalejate, haridusasutuste ja ettevõtete laiapõhjalise koostöötähtsust.

Rääkides Euroopa tööstuspoliitikast, on kahtlemata väga tähtis hõlmata VKEde sektor.Siin on juba mitmel korral märgitud, et me peame suutma vähendada bürokraatiat VKEdejaoks ja tegema kõik selleks, et nii praegu kui ka edaspidi toetada VKEde ettevõtlusvõimalusi.


Jacky Hénin (GUE/NGL). – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed!Raportis tuuakse lõpuks ometi esile tööstuse väga tähtis roll liidu tulevikku silmas pidadesja kinnitatakse vajadust Euroopa tööstuspoliitika järele. Selles tunnistatakse sõnaselgeltLissaboni strateegia läbikukkumist, taotledes õigesti 3% liidu sisemajanduse koguproduktistteadus- ja arendustegevusele ning tehes eelkõige ettepaneku erasektori suuremahuliseksärakasutamiseks.

Kahjuks esitatakse selles ettekujutus konkurentsivõimest, mis sõltub endiselt tööjõukuludejärsust vähendamisest, kuigi me peaksime arendama konkurentsivõimet hoopis koolitusele,kapitalisäästule, energeetikale ja toorainetele tuginedes. Raportis tunnistatakse samutisõnaselgelt finantsturgude suutmatust kasutada sääste rikkust loovateks investeeringuteks.Selle probleemi lahendamine nõuab ühiskondlikku kontrolli krediidi üle või krediidinõudmist tööhõive, teadus- ja arendustegevuse edendamise ja rikkuse loomise eesmärgil.Meil on vaja, et Euroopa ja riiklikud avaliku sektori finantskeskused annaksid tööstuserahastamisele garantii. Euroopa Parlament ei saa lihtsalt võtta meetmeid selle tagamiseks,et Euroopa suurtel tööstuskontsernidel läheks paremini. Meie peaeesmärk peab olemaluua liidu tööstussektoris rohkem ja kvaliteetsemaid töökohti.

Amalia Sartori (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Euroopaei ole kunagi pidanud oma tööstuspoliitikat nii palju ümber mõtestama kui praegu. Samutituleb uuesti läbi arutada mõningad minevikus tehtud otsused.

See Euroopa 2020. aasta strateegiaga seotud juhtalgatus on seega olnud ühtaegu nii kasulikkui ka õigeaegne ning selle eest avaldan ma tänu komisjonile ja eeskätt volinik Tajanile.Samuti tänan ma raportöör Bernd Langet töö eest ja kolleeg Françoise Grossetête’i, kesaitas Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel tublisti kaasa sellele,et voliniku esitatud seisukohad saaksid tugevamaks.

Mina otsustasin anda oma panuse muudatusettepanekutena, mis kajastavad väikeste jakeskmise suurusega ettevõtete rolli. Neid ettevõtteid peavad kõik Euroopa põhitööstusepäästerõngaks – sektoriks, mis teab kõige paremini, kuidas kriisiajal vastu pidada ja kuidaskasutada innovatsiooni, säilitades samas hindade konkurentsivõime.

Usun, et tuhandete Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rolli tuleb toetadalahendustega raskustele ja piirangutele, millele nad on mitmel juhul osutanud. Ma peansilmas laenuvõimaluste parandamist, võimalust osaleda läbipaistvamal ja vähem kulukalmoel pakkumismenetlustes ning eelkõige üldist halduskorra lihtsustamist, mida kõikpeavad meie maailmajaole praegu vajalikuks tõeliseks revolutsiooniks.

Mul on hea meel, et komisjon on rõhutanud tooraine tõhusa ja vastutustundliku kasutamiseteemat, ning ka mina pean oluliseks, et me võtame peagi arutlusele haruldased muldmetallid.Intellektuaalomandi õiguste kaitse küsimusele osutatud tähelepanu on suur.

Viimaks ometi näen ma, et on võetud kindel suund. Loodan, et see viib meid kogu EuroopaLiidus kehtivate standardite ja tagatiste kehtestamiseni. See tähendab lootuse andmisteelkõige noortele lahenduste kaudu, mida eurooplased ise sageli välja pakuvad.

Catherine Trautmann (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Ma tänan Bernd Langetsuurepärase töö eest. Homme kroonib tema koostöömeetodit edu. Lugupeetud volinik,peale selle on see hea võimalus komisjoni jaoks, kes koostas meile üsna pettumustvalmistava teatise.


Olles pärit suurest piirkonnast, mida kriis tabas rängalt siis, kui piirkond oli tööstuseümberkorraldamise tõttu juba kannatada saanud, kuulasin ma sõnumit, mida ametiühingudesitavad meile pidevalt. Meil on vaja tööstuspoliitikat, mille kõik osised teenivad samaeesmärki: luua strateegia, mis põhineb jätkusuutlikul, tööhõivele keskendunudmajanduskasvul, mille keskmes on oskuste optimeerimine ning mis tõestab, et sotsiaalsedja tehnoloogilised uuendused sobivad teineteisega kokku.

See on Euroopa konkurentsivõime peamine element – just see, mitte tööjõu kasutaminekohandamisel kasutatava muutujana, nagu komisjon Euroopa poolaasta raames väljapakkus. Parim, mida komisjon saaks teha, on lisada töötajate lähetamise direktiiv kiirestitööprogrammi ja alustada maksude valdkonna ühtlustamist, võttes kõigepealt käsileettevõtete maksustamise.

Peale selle tuleks seda poliitikat kujundada nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, kuid samutikohalikul tasandil tõhusa ühtekuuluvuspoliitika raames. Meie valik on reguleeritudfinantsturg ning me jagame soovi tugevdada ühtset turgu, kuid seda ei tohi teha ebavõrdsustja sotsiaalset dumpingut võimaldava tööturu hinnaga.

Austatud juhataja! Täna arutame auahnet tööstuspoliitikat ning täna hommikul hääletasimefinantstehingute maksustamist ja eurovõlakirju käsitlevate ettepanekute üle.

Kallid kolleegid, me peame kasutama neid vahendeid tööstuspoliitika rahastamiseks.

Maria Da Graça Carvalho (PPE). – (PT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Ma tahanalustuseks tänada raportöör Langet ja variraportööre, eelkõige Françoise Grossetête’i tehtudtöö eest. Euroopa konkurentsivõime maailmaturul on vähenenud. Seepärast vajab Euroopaviise oma tööstusbaasi tugevdamiseks, et tulla toime uute ülesannetega. Kõnealuse raportieesmärk on teha ettepanekuid Euroopa tööstuse elavdamiseks. Terviklik ja jätkusuutliktööstuspoliitika peab põhinema teadusuuringutel, innovatsioonil, suuremalressursitõhususel, toormestrateegial, VKEde seisundi tugevdamisel ja piirkondlike võrkudearendamisel. See on oluline eelkõige energiatõhususe tagamiseks ning info- jakommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtmiseks eesmärgiga käivitada uustööstusrevolutsioon, et suurendada konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet.

Mul on hea meel näha eriti seda, et raportis pannakse rõhku Euroopa traditsioonilisteletööstusharudele, mis on meie majanduse jaoks väga olulised. Eriti olulised on sellisedmeetmed nagu uue tehnoloogia kasutuselevõtt ning teadusuuringute ja innovatsioonijätkuv tugevdamine niisugustes sektorites nagu töötlev tööstus. See on ainus viis, kuidasme saame taastada Euroopa ülemaailmse juhtpositsiooni, mis on tema konkurentsivõimeja majanduskasvu jaoks nii vajalik.

Judith A. Merkies (S&D). – (NL) Austatud juhataja! Kõigepealt tahan ma tänada kolleegBernd Langet väga hea raporti ja suurepärase koostöö eest. Tööstuspoliitika naasebpäevakorda. See ei naase siiski üksi, sest see ei ole üksi. Koos kahe muu juhtalgatusega,kahe muu strateegiaga on see strateegia töökohti ja elujõulist majandust käsitleva Euroopategevuskava keskmes. Aga esmajoones pole see strateegia üksnes praeguse aja jaoks, vaidka elujõulise tuleviku jaoks.

Tööstuspoliitikat tuleks käsitleda koos kõigi muude strateegiatega, mis puudutavadinnovatiivset liitu, tooraineid ja loodusvarade tõhusat kasutamist. Need kolm onmoodustavad tuumiku. Tegemist peab olema tervikliku käsitlusega, kus eripoliitikavaldkondades tehakse tihedat koostööd. Kuid kas need on ikka täiesti erinevad


poliitikavaldkonnad, võttes arvesse, et tööstus – nagu te, austatud volinik, ise ütlesite – eiole mitte jätkusuutlikkuse vaenlane, vaid liitlane?

Tööstuspoliitika ei saa toimida lõimitud turuta. Siseturg on endiselt liiga killustatud ja vajabtervikuks liitmist. Sellest saaks kasu kogu tööstus, eelkõige väikesed uuenduslikud ettevõtted.Tootjatel on lubatud oma arvamust avaldada, kuid nad peavad ühtlasi võtma vastutuse.See tähendab lõpliku vastutuse võtmist toote eest. Eesmärk on edendadakeskkonnahoidlikku tootmist ja säästvaid tooteid, sest ma usun, et see on lõppkokkuvõttesEuroopa tulevik. See aitab meil luua toorme säästval kasutamisel põhinevat ja jäätmevabatööstust ning soodustada toorainete nutikat kasutamist ja heas seisus majandust.Tööstuspoliitika on jäänud tähelepanuta ja olnud turu meelevallas liiga kaua. Meil on aegolla taas eeskujuks nii endile kui ka teistele.

Jean-Pierre Audy (PPE). – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Ma tahan tänadateid tööstuse küsimustele tähelepanu pööramise eest ja tõsta esile kolleegFrançoise Grossetête’i erakordselt suurt tööd, mida ta meie fraktsiooni nimel tegi.

Tööstus annab tööd 60 miljonile inimesele. Lisaks on iga tööstuses loodud töökoha kohtaveel kaks töökohta sellega seotud teenuste sektoris. See teeb kokku 180 miljonit töökohta.See esindab kolme neljandikku meie ekspordist, nimelt 5,5 miljonit ettevõtet. Mida mepeame tegema? Me peame tegutsema ja end kaitsma. Enese kaitsmine ei ole protektsionism.Seepärast on meil vaja tööstuspoliitikat. Mõned nendivad: põllumajandus Lõuna-Ameerikas,tööstus Hiinas ja teenused Euroopas. Austatud parlamendiliikmed, kui me ei tooda rohkemautosid, rohkem lennukeid, laevu, ronge, satelliite, ravimeid, tuumaelektrijaamu, siis melaostume! Mis puutub teenustesse, siis teenused on meil sellepärast, et meil ontööstuspoliitika.

Sellest tulenevalt tahaksin teha kolm ettepanekut. Esimene on seotud tööstusstandarditega.Kui me kehtestame tööstusstandardid, peame viima läbi mõju-uuringud, et tagada omatoodete tootmine ELi territooriumil kooskõlas nende standarditega.

Teine ettepanek käsitleb haridust ja teadusuuringuid. Meil peavad olema maailma parimadinsenere koolitavad haridusasutused ja me peame neid toetama. Me peame üldsuse teaduselelähemale tooma. Teadusuuringutega seoses alustame seitsmenda raamprogrammiläbivaatamist. Meil on 30 miljardit eurot, mida kulutada aastatel 2011–2013. Eraldagemosa sellest rahast sellisele esmatähtsale valdkonnale nagu tööstus.

Kolmas ettepanek käsitleb rahastamist. Me võiksime luua Euroopa tööstusinvesteeringuterahastu. Mul on soovitus. Me võlgneme ELi töötajatele pensionidena 37 miljardit eurot.Pangem see raha pensionifondi, mis oleks pikaajaline säästmisvahend. Ma jagan arvamustrahapoliitika kohta. Me peame olema kriisist väljumisel väga ettevaatlikud. Me peamehoolitsema selle eest, et ei tõstaks intressimäärasid liiga palju, sest selle tulemus oleks tugeveuro ja tööstusekspordi pidurdumine.

Lambert van Nistelrooij (PPE). – (NL) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Töötlevtööstus jääb oluliseks ka tänase ja homse päeva teadmistepõhises majanduses. Väärtuslikutootmise säilitamine Euroopas on endiselt tähtis. Samal ajal on see paljude meie riikideinimeste teadmiste ja õppimise ning meie konkurentsivõime pideva arengu tugisammas.Raportis seatakse tööstus õigustatult Euroopa tegevuskava etteotsa ning see on oluline niisuurtööstuse kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Me saame Euroopasuhkustada tipptasemega paljudes valdkondades. Ma pean silmas energia-, kosmose- jaautotööstust, mis kõik on praegu suurepärasel järjel. Samuti pean ma silmas autotööstuse


tarneahelat, mis on Euroopa jaoks väga suure tähtsusega. Te vaadake, kui nutikas jakeskkonnahoidlik on ELi 2020. aasta strateegia!

Kuid üks asi valmistab mulle siiski muret, ja see on üleilmastumine. Me tegime õigesti, kuilõime Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, ja peagi on meil ka Euroopa patent.Sellest olenemata tõstatas volinik Tajani küsimuse üleilmsete võrdsete võimaluste tagamisevajalikkusest. On suurepärane, et Hiina ettevõtted investeerivad Euroopasse, kuid meilpeaksid olema seal võrdsed võimalused. Kui on tõepoolest tõsi, et sellesse investeeritaksesuuri summasid valitsuse raha, siis on midagi valesti. Protektsionismi taastamine ei olemeie eesmärk, nagu kolleeg Audy äsja ütles. Me peame tagama vajaliku läbipaistvusepeamistes valdkondades nagu IKT ja muud Euroopa tähtsaimad sektorid. Me ei paneEuroopa vetot. Me ei ütle, et need on aktsionärid ja see on nõukogu, kuid on tõesti tähtis,et me Euroopat esindades selle küsimusega põhjalikult tegeleksime. Selleteemalise arutelualgatamine Bernd Lange suurepärase raporti järjena oleks sobilik. Teema jätkub. Austatudvolinik Tajani, ma tahan kutsuda teid sellest arutelust osa võtma.

Kathleen Van Brempt (S&D). – (NL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, seosesBernd Lange raportiga näete, et homme on parlament tööstuspoliitika küsimusestõenäoliselt üsna ühtsel seisukohal. Teile, austatud volinik, on see ilmselt tõeliselt kosutav.Eri fraktsioonide vahel valitseb väga üksmeelne seisukoht, et Euroopa tööstuspoliitikal ontulevikku ja et seda tuleks toetada.

Sellega see üksmeel aga ka piirdub, sest kui me püüaksime kindlaks teha, millisttööstuspoliitikat me silmas peame ja milliseid selle osi tuleks tulevikus säilitada, siisilmneksid lahkarvamused. Te ise olete osutanud asjaolule, et meil on vaja tööstust, kusoleks väiksem energia- ja materjalikulu. Selles olen ma teiega ühel nõul, kui me räägimelühiajalistest eesmärkidest. Pikaajaliste eesmärkidega seoses on meil vaja palju kaugemaleminna. Nagu te, austatud volinik, teate, siis juhtimine tähendab tulevikku vaatamist. Meilpeab olema julgust öelda, et 2050. aastaks on meil energiavarustuse süsteem, mis põhinebtäiel määral taastuv- ja jätkusuutlikul energial, ning me peame alustama tööstuseettevalmistamist selleks juba praegu.

Teine küsimus on materjalide haldamine. Me peame tõepoolest hoolitsema selle eest, etmobiiltelefonide ringlussevõtt muutuks järgmiste aastate jooksul tõhusamaks, kuid edaspidipeame tagama, et meie mobiiltelefonid on toodetud täielikult nn hällist-hällini-põhimõttekohaselt, et kõik mobiiltelefonide olulised komponendid lähevad korrakindlalt taaskasutussening neid tarvitatakse uute mobiiltelefonide tootmiseks. Just sellist üldist poliitikat peamearendama aastaks 2050 ja ma loodan, et komisjon võtab juba praegu vastu otsused, mistagavad tööstusele kindla raamistiku, mille alusel tööd teha.

Antonio Cancian (PPE). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid!Minu arvates on Bernd Lange raport tasakaalustatud ning selle peamine väärtus seisnebselles, et raporti keskmes on mõningate eriti oluliste tegurite analüüs – eelkõige uuritakseEuroopa tööstuspoliitika elavdamist ja tähelepanu suunamist finantstegevuseltreaalmajandusele. Tuleb siiski märkida, et ettevõtetega otseselt ja kaudselt seotud teenusedkuuluvad lahutamatuna selle juurde.

Mul on mõni märkus ja ettepanek. Austatud volinik Tajani, seoses lõikega 89, milleskäsitletakse tõhustatud koostööd Euroopa patendi küsimuses, arvan, et ühtne Euroopapatent on väga oluline ja vältimatu, eelkõige meie, itaallaste jaoks. Patiseisu, mis tekkistõhustatud koostöö tõttu, saab minu meelest lahendada üksnes Euroopa patendi


edendamisega ainult inglise keeles, sest kolme keele kasutamine looks ennekuulmatupretsedendi.

Minu teine mure on uudsete rahastamisettepanekute puudumine. Tekstis nimetataksekorduvalt vajadust liikuda kiiresti üleeuroopalise infrastruktuuri rajamise poole, sest seeon maailmajao arenguks elulise tähtsusega, kuid väga vähe on juttu sellest, kuidas neidvõrke rahastada.

Täna võtsime vastu algatusraporti, milles analüüsitakse süvitsi avaliku ja erasektoripartnerluse süsteemi kuuluvat projektivõlakirjade süsteemi, millega antaks tagatisi selliseinfrastruktuuri ehitamiseks ja käitamiseks loodud äriühingute emiteeritud väärtpaberitekohta. Jean-Pierre Audy esitas äsja mõned näited.

Ei viidata seosele Euroopa Liidu tööstuspoliitika ja liidu selliste strateegilistepoliitikameetmete vahel nagu Galileo, ITER ja teised. Tuleb tugevdada teadusuuringute jainnovatsiooni seost. Volinik Tajani, ma usun, et meie ees seisev ülesanne on sotsiaalse sisusäilitamiseks väga tähtis. Majanduse mõningane elavnemine, mida me oleme täheldanud,ei suuda siiski pakkuda leevendust viimase kolme aasta jooksul koondatud inimestele.Paraku on vaja tegutseda õigel ajal ja kiiresti.

Henri Weber (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Bernd Lange suurepärasel raportil onkolm heameelt valmistavat joont.

Esiteks tehakse selles ettepanek luua Euroopa Liidu jaoks terviklik tööstusstrateegia – seetähendab strateegia, mis hõlmab tervet maailmajagu ja ühtlasi koostööd ning mis erinebkõigiti kitsalt riiklikust ja koostööd vältivast poliitikast, mida Euroopas on viimase 15 aastajooksul rakendatud.

Teiseks on selle tööstusstrateegia jaoks ette nähtud rahastamine ning siin on selge erinevus2000. aasta Lissaboni strateegiast. Kui rahastamist ei oleks, jääks see kõik tühjakssõnakõlksuks. Peamised rahastamisallikad on ELi projektivõlakirjad, eurovõlakirjad jaeuroprojektid. Tänahommikusel hääletusel me tegelesime sellega.

Kolmandaks kaitseb see strateegia meie tööstust. Raportis pooldatakse Euroopa avamistja ollakse vastu Euroopa käest ära andmisele. Selles pooldatakse vastastikkusel ja tasakaalulpõhinevat suhtlust. Neid tahkusid käsitletakse mitmes punktis. See on erakordselt oluline,sest selles valdkonnas näime me naiivsete ja nõrkadena.

Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Kriisi ajal nägimeoma silmaga, kui oluline on tööstus meie majanduse jaoks. Kahjuks põhineb meie asjaomanepoliitika sageli endiselt ideel, et turud peavad end ise reguleerima. Sellega seoses on Euroopa2020. aasta strateegia eesrindlik, sest seal tunnistatakse esimest korda vajadust uuemõtteviisi järele. Euroopa tööstus peab säilitama oma juhtiva koha peamistes valdkondadesja sellel ei tohi lubada sündmustest maha jääda.

Me peame esmatähtsana käsitlema finantssektori uut ülesehitust ja fiskaalsemakromajanduse kooskõlastamist, sest ainult nende reformimisega saame tagada omatööstuspoliitika edu. Meil on vaja uut, kõikehõlmavat õigusraamistikku, mis suudab juhtidafinantssüsteemi tagasi tootlike investeeringute juurde. Maailmas konkureerida suutevtööstusbaas ning teadmistepõhine ja tootmisele keskendunud tööstus peavad olema meietööstuspoliitika keskmes. Selleks on meil aga vaja kogu innovatsiooniahelat. Sellisel juhulei peaks me rääkima mitte üksnes tehnoloogilisest innovatsioonist, vaid tootedisaini jatoodete kvaliteediga seotud innovatsioonist.


Peale selle peame soodustama sektorisisest koostoimet. See hõlmab seost energiapoliitikaja tööstuspoliitika vahel. Energiavarustus on oluline tegur ning uus ja kasvav taastuvateenergiaallikate turg on võimalusi täis. See võib lõppkokkuvõttes tuua kaasa uute töökohtadeloomise. Usaldusväärne juurdepääs toorainetele on samuti määrava tähtsusega ja seabmeie ette üha tõsisemaks muutuva probleemi. Lisaks juba olemas olevate ressurssidekindlustamisele peame suutma ellu viia ka oma ringlussevõtu eesmärgid.

Me peame tegema kõik endast sõltuva, et tugevdada VKEsid, sest nemad on Euroopatööstusliku tootmise põhiosalised. Me peame soodustama nende võimalikult suurt osalemistriigihankemenetluses ja andma neile juurdepääsu soodsatele pangalaenudele.

Ioan Enciu (S&D). – Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahan ma avaldada Bernd Langeletänu selle olulise raporti koostamise eest. Praegusel majandusliku kokkuhoiu ajal on vägatähtis, et Euroopa institutsioonid edendaksid tugevat ja sidusat tööstuspoliitikat eesmärgigasäilitada Euroopas töökohad ja soodustada täiustatud konkurentsivõimet. AsepresidentTajani märkis, et tööstus on Euroopa süda ning hädavajalik selleks, et leida lahendusedmeie ühiskonna praegustele ja tulevastele kitsaskohtadele.

Fraktsiooni S&D seisukoht on, et tööstusel on oluline osa töökohtade loomisel Euroopas.Seepärast peame tõhustama jõupingutusi, et säilitada Euroopa tugev tööstusbaas. Matunnen erilist muret seoses vajaliku infrastruktuuri väljatöötamisega seal, kus seda ei ole.

Lõpetuseks tahan väljendada oma heameelt raportis kindlalt toetatud seisukoha üle, ettoorained on tööstussektori tuleviku jaoks olulised.

Lara Comi (PPE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Minu kiidusõnad volinikTajanile ja samuti raportööridele nende töö eest. Ma pooldan seda olulist raportit, miskajastab parlamendi panust Euroopa tööstuspoliitika üle peetavasse arutelusse.

Raport sisaldab mitut positiivset punkti, mida ma kindlalt toetan. Kõigepealt leian, et tulebteha kõik mis võimalik Euroopa tööstuse koha tugevdamiseks maailmas ning pakkudaerilist toetust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes on siseturu tähtistugisammas.

Peale selle nõustun täielikult sellega, mida raportis räägitakse kiireloomulisest vajadusestnäha ette Euroopa sätted päritolu märgistamise kohta, et suurendada ettevõtetekonkurentsivõimet ja anda Euroopa tarbijatele viimaks võimalus teha teadlikke valikuidtoodete puhul, mida tavaliselt seostatakse hea kvaliteediga. Kahjuks on hästi teada, et mõniriik on nõukogus sellele konkreetsele punktile alates 2005. aastast vastu olnud. Me peamesiiski püüdma sellest suluseisust välja pääseda, tuginedes parlamendis mitmel korral vastuvõetud väga soodsale seisukohale. See on oluline mitme ELi akti seadusandliku protsessikäigus. Euroopa üldsuse häält ei saa enam eirata, eriti kui see hääl tugineb nii kindlalealusele. Küsimus on selles, kuidas muuta meie poliitika demokraatlikumaks.

Veel üks oluline punkt on kahtlemata noorte ettevõtjate küsimus – neile osutasite te,austatud volinik, oma aruandes rohkem kui ühel korral –, sest ma usun, et noored ettevõtjadon meie tööstuspoliitika tõeline tulevik. Mul on siiski kahtlusi mõningates aspektides, naguon näiteks sõnaselge viide uuele ressursitõhusust käsitlevale õigusaktile, töörühmadeloomine riiklikul tasandil eesmärgiga juhtida restruktureerimistoiminguid ja eelkõigetõhustatud koostöö Euroopa patendi küsimuses.

Ivari Padar (S&D). – (ET) Austatud juhataja! Tahaksin kõigepealt tunnustada raportööri.Euroopa vajab uut lähenemist tööstuspoliitika ja sellega seotud taristu rahastamiseks.


Lisaks struktuursetele ümberkorraldustele Euroopa Liidu finantsperspektiivis tulebrõhuasetus panna innovatiivsetele rahastamismeetmetele. Ma ei räägi mitte ainulteurovõlakirjadest või projektide võlakirjadest, vaid täiesti uudsetest lähenemisviisidesttööstuspoliitika, teaduse ja arenduse ning innovatsiooni rahastamises. Me peame jõudmauuenduslike väikeste ettevõteteni ning aitama neil kasvada. Tuleb leida uusi viise, misaitaksid ettevõtjatega jagada riske ja kombineerida erinevaid instrumente, sealhulgas kaüleeuroopaliselt.

Eestil on kogemus näiteks uuenevate fondidega, mis garanteerivad riske, selle asemel etanda välja grante ja otsest abi. Innovatsioonitsüklis on selliste fondidega võimalik oluliselttõsta ettevõtjatele suunatud rahastamise mahtu. Grandid on küll olulised, ent seda rohkempeame alusuuringute faasis leidma uusi viise, kuidas riigi raha tõhusamalt kasutada.

Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Austatud juhataja! ELi tööstuspoliitikaga tuleb luuaasjakohane raamistik, mille abil suurendada tööstussektori panust ELi SKPsse. Samuti tulebsellega parandada Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja luua töökohti kogu liidus.Tööstusstrateegiaga tuleb määrata kindlaks strateegilised valdkonnad, millesse meinvesteerime, samuti vajalikud toormeallikad. Ma kutsun komisjoni ja liikmesriike ülestagama, et neid prioriteete toetatakse tulevase finantsperspektiiviga, iga-aastaste eelarvetegaja ELi sektoripõhise poliitikaga.

Energiatarbimine on tööstusliku tootmise indikaator. Meil on vaja ökotõhusattööstuspoliitikat, mis suurendab kogu ELi tootmisvõimsust jätkusuutlikul moel ja vähendabliidu energiasõltuvust. Liidu konkurentsivõime oleneb suuresti tema uuendus-, teadus- jaarendustegevuse suutlikkusest ning innovatsiooni ja tootmisprotsessi seosest. Avalikusektori poolset rahastamist tuleb teadusuuringutes ja arendustegevuses suurendada, etkaasata erasektori investeeringuid. Samal ajal on tööstuse suurema osalemise eelduseksmenetluste lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine.

Edit Herczog (S&D). – (HU) Austatud juhataja! Majanduskriis on näidanud, et teenustesektorid on palju haavatavamad kui tööstuspoliitika, ja Euroopa peab seepärast taaskeskenduma viimasele. Seepärast kiidan ma heaks nii volinik Antonio Tajani seisukohakui ka meie kolleegi Bernd Lange raporti selles küsimuses. On olnud suur rõõm selleraportiga tööd teha. Iga osaleja tahtis sellele midagi lisada. Me ei vaielnud selle üle, millesseisnesid erimeelsused, vaid pigem selle üle, kuidas saaksime seda protsessi kiirendada.Meil on väga oluline mõista, et Euroopa Liit peab oma eesmärkide seadmisel ja samutiliikmesriikide sellele teele juhtimisel ise ohjad haarama.

Euroopa Liit peab seda valdkonda kooskõlastama, olema liikmesriikide ees liider ja nõudmaneilt tulemuste kohta aru. Tööstuspoliitika annab Euroopale võimaluse saavutadakonkurentsieelis töötlevas tööstuses, biotehnoloogias, nanotehnoloogias, keemiatööstusesvõi isegi kosmosetööstusega seonduvates valdkondades. Me peame aru saama, et 21. sajanditööstuspoliitikas on teadmiste intensiivsus ja materjalikasutuse tõhusus suurenemas. Samalajal peame tugevdama vertikaalseid suhteid alates haridusest kuni teadusuuringuteni jasealt edasi turuvõimalusteni. Tuleb luua suhted tarnijatega, sealhulgas väikeste ja keskmisesuurusega ettevõtetega, samuti horisontaalsed suhted. Usume, et tööturu osapoolte dialoogiei ole võimalik vältida.

Alejo Vidal-Quadras (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Kõnealune tööstuspoliitikat käsitlevraport, mida me homme hääletame, sisaldab punkti, mida Hispaania parlamendiliikmedei toeta, sest selles nähakse tõhustatud koostööd asjakohase õigusliku vahendina ühtse ELipatendi kehtestamiseks.


Tõhustatud koostöö õiguspärasust ja selle sobivust õigusliku vahendina antud juhul ei seakahtluse alla mitte ainult Hispaania parlamendiliikmed, vaid ka teised eri liikmesriikidestpärit parlamendiliikmed. Samamoodi mõistetakse hukka suutmatus järgida ühehäälsusereeglit, mida tuleks kohaldada kõikide küsimuste suhtes, mis on seotud keelte kasutamiseeeskirjadega.

Minu sõnavõtu ajendiks, austatud juhataja, oli soov juhtida parlamendi tähelepanu tänaavaldatud Euroopa Liidu Kohtu arvamusele 1/09, milles kohus leiab, et Euroopa patendija ühenduse patendi kohus ei ole praegusel kujul kavandatuna aluslepingutega kooskõlas.

Kohtu sõnaselgelt väljendatud seisukoht on tõhustatud koostöö kohaldamisele suurekstakistuseks ning ma loodan, et see otsus annab teistele liikmetele julgust meiega ühineda,et kaitsta kõigi liikmesriikide võrdsust ja tagada ELi esmase õiguse range kohaldamine.

Giovanni Collino (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, auväärsed kolleegid! Tööstuspoliitikatkäsitlev raport on põhjalik, selles analüüsitakse süsteemi kõiki nõrku kohti ning näidataksemeile kätte suund, mida mööda käies tagame sotsiaalse turumajanduse põhimõtetejärgimise. Realistlikult võttes peame siiski tunnistama, et Euroopal ei ole seni omatööstuspoliitikat olnud.

Tootlikkus Euroopa tootmissektoris elab läbi raskeid aegu, samal ajal kui tärkavaturumajandusega riigid mitte ainult ei kasva, vaid ka investeerivad jõuliseltteadusuuringutesse ja tehnoloogiasse. Tööstuse ja tööhõive kasvu soodustamiseks Euroopaspeame lisaks praeguste eeskirjade kohaldamisele võtma erimeetmeid, isegi sel määral, ettuleb vaadata läbi pädevusvaldkondade jaotus liikmesriikide ja liidu vahel.

Poliitika ja süsteemide ümberjaotamist tuleb arutada ka kooskõlas uut kultuuri näitavasuhtumisega tööstussuhetesse, kusjuures meie mõttevahetuse keskmes peaks olemaäriühingu kasumijaotuse mudel. Euroopa 2020. aasta strateegiaga seatakse eesmärgiks, etEuroopa Liit ei saa endale lubada arengust maha jäämist, ning juhul kui liit soovib saavutadakõik seatud sihid, peab Euroopa tulema toime tööstuse kasvu takistavate probleemidega,tõhustades väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid toetavat koolitust ja uurimistegevust.

Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Ma tänan raportööri selle väga asjalikuraporti eest. On hea näha, et tööstus on taas võetud Euroopa tegevuskavva.

Ma arvan, et meil on vaja tasakaalustatud Euroopa majandust. Pean silmas peaasjalikultpõllumajandus- ja toidupoliitikat, kuid olin sunnitud käesolevas arutelus osalema sellepärast,et minu arvates on tööstusest, põllumajandusest ja teenustest väga oluline rääkida. Euroopalon vaja leida nende kolme valdkonna vahel tasakaal ja selle vajaduse eiramine oleks rumalus.

Ma tahan juhtida tähelepanu eelkõige lõikele 112, milles räägitakse sellest, et vabakaubanduson Euroopa majanduskasvu nurgakivi, kuid kõneldakse ka õiglasest ülemaailmsestkonkurentsist, ning mis peamine, kutsutakse tungivalt üles tagama, et mitme- jakahepoolsete kaubanduslepingute väljatöötamisel võetakse arvesse säästva arengupõhimõtteid, sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme ning nende lepingute asjakohaseid norme.Need meie hulgas, kes asuvad põllumajanduse poolel, ütleksid täpselt sedasama. Seepärastleian ma, et tegemist on olulise raportiga igal rindel.

Adam Gierek (S&D). – (PL) Lugupeetud juhataja! Üks otsustav tegur, mis mõjutabtööstuse kasvu Euroopa Liidus, on suund keskkonnahoidliku majanduse poole. See on heasõnum. Kuid see, mil moel toimivad praegused ELi õigusnormid, on lühinägelik jameelevaldne ning selle tulemus on kavandatule vastupidine – teisisõnu takistab see meie


edusamme selle eesmärgi poole. Euroopa vasetööstus on muutunud sellise kahjuliku mõjuheaks näiteks. Ei ole kahtlust, et nii kliima- ja energiapakett kui ka nn võrdlusaluste direktiivtoovad kaasa vasetoodangu vähenemise. Vask, nagu me kõik teame, on metall, mille järeleon suur nõudlus innovatiivses ja energiatõhusas tehnoloogias, eelkõige seoseselektriülekandega ja soojuse juhtimisega soojusvahetites.

Ma tahan küsida austatud volinikult, kas ei ole mitte õige hetk – kuni meil on veel aega –vähemalt vaadata läbi nende õigusnormide teatud aspektid ja lõpetada nende hävitavatemeetmete rakendamine?

Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Sügavrahvusvaheline majanduskriis on tabanud tööstust eriti rängalt. Idee, et turud peaksid endise reguleerima, on osutunud valeks. Euroopal on olnud puudu võimest reageerida ühtseltvõi viia läbi majandusanalüüs. Seepärast peab Euroopa tagama endale tugeva,konkurentsivõimelise ja mitmekülgse tööstusbaasi.

Euroopa uus tööstuspoliitika peab suutma vaadata tulevikku, käsitledes terviklikult omapoliitikavaldkondi, mille eesmärk on kinnitada veel kord tööstuse, eelkõige töötleva tööstusekeskset tähtsust. Tööstus peab jääma meie majanduse liikumapanevaks jõuks ning juhatamameid uute nutikate, jätkusuutlike ja kaasavate majanduskasvu viiside juurde.

Ma kiidan heaks Bernd Lange raporti, milles uuritakse kõiki neid tegureid ja antaksemõningast huvitavat mõtteainet, ning tänan teda selle eest.

Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Lugupeetud juhataja! Maailmamajanduses on nüüdseksjuba pikka aega toimunud suured muutused. Tavapäraste tööstuspiirkondade kõrval onhakanud arenema uued mõjukad tööstuskeskused. Tekkimas on tugev konkurents, milletingimustes peame tegema suuremaid jõupingutusi, et säilitada oma kodanike mõttekadtöövõimalused.

Selles konkurentsis teiste tööstuskeskustega halvendavad meie võimalusi kaks tõsistpuudust. Esimene tuleneb suurtest erinevustest õiguskeskkonnas, millega reguleeritakseettevõtete tegutsemist, vaidluste lahendamist või kohustuste jõustamist. Need erinevusedtakistavad piiriülese äritegevuse suuremat lubamist liikmesriikide jurisdiktsioonide kaudu.See on seotud teise puudusega – ülemäärane bürokraatia, mis mitte ainult ei neela tööstusetekitatud raha, loomata seejuures lisaväärtust, vaid lausa ahistab neid, kelle töö vilju tanaudib, tehes seda igasuguste avalduste, määruste ja suunistega.

Austatud volinik, üheski kiirelt arenevas riigis ei ole sellist bürokraatlikku sõjamasinatnagu meil Euroopas.

Antonio Tajani, komisjoni asepresident. – (IT) Austatud juhataja, auväärsedparlamendiliikmed! See, et õhtusel istungil on kohal nii palju saadikuid, tõestab minumeelest seda, kui oluline on tööstuspoliitika meie kõigi jaoks, ning asjaolu, et on saavutatudüksmeelne kokkulepe, on tõestus sellest, kui õige on asetada tööstus- ja ettevõtluspoliitika– tegelikult reaalmajandus, mis on samas ka siseturg, innovatsioon, konkurents jasotsiaalpoliitika – meie poliitilise tegevuse keskmesse, et teha lõpp kriisile, soodustadaarengut ja luua töökohti. Ma ütlen seda sellepärast, et me ei tohi arvata – ning ma leian, etma olen end selgelt väljendanud nii oma sõnavõtu ajal kui ka komisjonile esitatud aruandestööstuspoliitika kohta –, nagu oleks ettevõtlus ja tööstus kõigest majanduslik kapital, sestneed on ka inimkapital, piirkond ja kohalik kogukond, kus nendega tegeldakse.


Ma ütlesin ka Euroopa Parlamendis enne minu tööstusvolinikuks nimetamist toimunudkuulamisel, et selline on minu ettekujutus – üldisem ettekujutus –, mis põhineb niisuguselLissaboni lepingu osaks oleval ideel nagu sotsiaalne turumajandus.

Kõigi meie meetmete peaeesmärk on sotsiaalpoliitika, nii majanduspoliitika kui kareaalmajanduse mõttes. Meie eesmärk ei ole ettevõtjatele või investoritele rikkust luua,kuigi investoritele rahalise kasu toomine on üks vahend, kuidas Euroopa Liidu kodanikesoovidele vastata.

Nüüd peame rakendama ja kaitsma tehtud ja pooleliolevaid valikuid, mis on esitatudEuroopa 2020. aasta strateegiadokumendis, ning tegema suuri pingutusi langetatudpoliitiliste valikute elluviimiseks. Ma ei varja teie ega enda eest, et ohud ei ole kuskilekadunud. Spekulandid on endiselt aktiivsed ja ma ei välista võimalust, et nad võivad siiskiveel viimast korda õnne proovida.

Tuleb teha väga selgeks, et meie asume reaalmajanduse poolel. Spekuleerimine, millestsaavad kasu ainult need, kes teevad tehinguid, erineb suuresti tööstuse või ettevõtetetegevusest, millega luuakse jõukust paljude kodanike jaoks. Me peame siiski püsima valvel,tegema tööd ja kohaldama oma tööstuspoliitikat. Seepärast sisaldab komisjonitööstuspoliitika dokument tervet hulka konkurentsivõimelisuse kontrollimise vahendeid,mida kasutatakse selleks, et jälgida tõsiseltvõetava tööstuspoliitika kohaldamist, misvõimaldab meie ettevõtlussüsteemil selle probleemiga praegusel üleilmastumise ajastultoime tulla.

Ma ei väldi vastamist ka Lambert van Nistelrooij’ küsimusele: ma usun, et alati peab mängkäima võrdsetel tingimustel ja samade reeglite järgi. Austatud juhataja! Kui Anderlechtimeeskond mängib Liège’i vastu, peavad reeglid olema samad, olenemata sellest, kas mängtoimub kodus või võõrsil, ning samu põhimõtteid tuleb kohaldada meie tööstussüsteemisuhtes. Kui meie tööstusettevõtted mängivad Euroopas, peavad nad nägema samade reeglitekohaldamist nagu siis, kui nad mängivad väljaspool Euroopa Liitu.

Ma usun, et see on hea reegel selleks, et kaitsta lisaks turule, konkurentsile jamajanduskasvule ka Euroopa Liidu töötajate õigusi. Kui asi puutub Euroopa tööstussüsteemikaitsmisse, siis usun ikkagi, et on õige toetada põhimõtet, mis on esitatud praegu arutluselolevas dokumendis, kus pooldatakse päritolu märkimist. Minu arvates edastab parlamentkoos Euroopa Komisjoniga taas mõjusa sõnumi.

On kahtlemata palju ka muid asju, mida tuleb teha, et vähendada ettevõtete ja tööstusehalduskoormust. Nagu märgitakse muudetud väikeettevõtlusalgatuses „Small BusinessAct”, peame me lühendama ettevõtte asutamiseks kuluvat aega ning vähendamabürokraatiat, mis võib olla ülemäärane ja mis tallab ettevõtlustahte jalge alla. Me peameaitama noortel saada ettevõtjateks ja tegema palju tööd koolitusega. Seepärast usun sellisteklastrite tähtsusse, kus koolid, ülikoolid, VKEd, suurettevõtted teevad teadusuuringute jainnovatsiooni valdkonnas koostööd, et parandada meie ettevõtlussüsteemikonkurentsivõimet. Euroopas on juba 2000 klastrit ja ma usun, et see katseprojekt tulebkäima lükata.

Seoses krediidivõimalustega on palju juba ära tehtud, kuid palju saame veel teha. Mul onväga hea meel kuulda, et Londoni Börsi tegevdirektor – Ühendkuningriik on üks riikidest,kus on tehtud palju selleks, et aidata teenuste sektorit, panku ja finantssektorit – osalebaktiivselt krediidile juurdepääsu käsitleval foorumil, mille Euroopa Komisjon korraldab


selleks, et näidata, kuidas finantsringkonnad või osa finantsringkondadest tahavad osaledaVKEde ja meie tööstussüsteemi kasvu ja arengu edendamises.

See sõnum Londonist – ja see ei ole ainus Ühendkuningriigist tulnud sõnum – annab mullelootust, et praegune trend pöördub. Reaalmajanduse aitamiseks on vaja, et see Euroopasnii läheks.

Seoses toorainetega – see teema on esile kerkinud mitme arutelu käigus – olen täiestiveendunud, et me peame jätkama valitud teel. Euroopa Komisjon on andnud väljadokumendi ning oodata on arutelu, mistõttu me töötame praegu toormaterjali küsimustkäsitleva osa kallal. Nagu ma oma esimeses sõnavõtus ütlesin, pooldan igati toormaterjaliringlussevõttu käsitlevate teadusuuringute läbiviimist. Samuti saame tööd teha selle nimel,et leida haruldastele toormaterjalidele asendajaid.

Seepärast on meie innovatsioonipoliitikat puudutava tegevuse raames üks EuroopaKomisjoni kavandatud innovatsioonipartnerluse programmidest seotud justinnovatsiooniga toormesektoris. Ma kordan, et ringlussevõtt ja asendamine on valdkonnad,mida me peaksime minu arvates uurima, et pakkuda oma tööstusele konkreetseid vastuseid,sealhulgas rahvusvaheliste poliitikaalgatustena, nagu ma olen korduvalt öelnud.

Pärast seda, kui Aafrika Liiduga on kokkulepe sõlmitud ja Venemaa Föderatsioonigatoorainete üle arutelu alustatud, sõidan ma juuni alguses Ladina-Ameerikasse, et arutadatoorme teemat Brasiilia, Argentina ja Tšiiliga.

Euroopa peab tööstusele ja VKEde sektorile tagama asjakohased vastused. Seepärast peamejätkama väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” rakendamist. Teha on palju. Mepalusime kõigil liikmesriikidel nimetada VKEde saadiku, nagu seda tegi Euroopa Komisjon.Tagasiside on olnud soodne, mõni riik on juba saadiku nimetanud või andnud teada omakavatsusest seda teha ka laiemas kontekstis, sest me ei tohi suurtööstust VKEdest lahutada.Reaalmajanduse kasv on seotud siseturu, tööstuspoliitika ja VKEde poliitikaga.

Et mitu korda on märgitud ametiühingute rolli, tahan lõpetuseks öelda, et esimest kordakohtus tööstusvolinik tööstuse, VKEde ja ametiühingute esindajatega, et arutadarestruktureerimispoliitikat. Alanud on arutelude uus etapp, kus laua ümber istuvad koostöötajate ja tööandjate esindajad, et Euroopa Komisjoni korraldatud kohtumistel edendadamajanduskasvu ja kõigi ELi kodanike üldist heaolu.

Juhataja. – Austatud volinik, ma võtsin teadmiseks teie vihje ja viite Belgiameistrivõistlustele jalgpallis, kuid loodan, et ei pea nendesse suhtuma kui teatud laadiennustustesse.

Bernd Lange, raportöör. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik Tajani, kallidkolleegid! Tänan teid väga teie innustavate sõnavõttude eest.

Austatud volinik Tajani! On saanud selgeks neli põhisõnumit, mis meid ühendavad. Esitekstahame tagada, et tööstuspoliitika oleks ELi poliitika keskmes. Teiseks tahame sidudajätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime ning neid edasi arendada. Kolmandaks ei tohi meseada endale dogmasid, sest seda valdkonda ei saa reguleerida turg või riik üksi. Meil onvaja praktilisi ja mõistlikke meetmeid. Neljandaks, sellega alles algavad, mitte ei lõpe aruteludEuroopa Liidu tööstuspoliitika ajakohastamise üle.

Me toetame teid, volinik, kuid oleme ka teadlikud, et peame lähtuma teie antud sõnast. Meootame konkreetseid õigusakti ettepanekuid ja samuti konkreetseid meetmeid finantstoetuseandmiseks, eelkõige teadusuuringute vallas.


Austatud volinik! Kui me oleme edukad ning kui meie lubatud toetus ja teie esitatud avaldussobivad kokku, siis avastame end võib-olla olukorrast, mis sarnaneb suurepärase filmi„Casablanca” lõpustseeniga, kus Humphrey Bogart ütleb politseiülemale: „Ma arvan, etsellest saab ilusa sõpruse algus!”


Hääletus toimub kolmapäeval, 9. märtsil 2011 kell 11.30.


Adam Gierek (S&D), kirjalikult. – (PL) Kaubanduse rahvusvahelistumine ja riigiülesedkontsernid on ainult mõned üleilmastumise paljudest tahkudest. Arutades ELitööstuspoliitikat, peame vastama järgmisele küsimusele: missugust tööstust Euroopa vajab– kas kontserne oma tütarettevõtetega, mida iseloomustab suuremahuline masstootmine,või väikest piirkondlikku tööstust või isegi riiklikku tööstust?

Suured riigiülesed kontsernid, mis on mõnikord isegi mõnest riigist jõukamad, saavadsuuri kasumeid ja toovad maksutulu, sealhulgas käibemaks, ühes asukohas, milleks onkõige sagedamini nende päritoluriik. Kui tööhõive kõrvale jätta, siis jäävad tootmiskohariikidele ainult kulud. Näiteks Fiat on riigiülene kontsern, mille tulud moodustavadstatistilises mõistes 4% Poola SKPst, kuid kasum ja suurem osa sellest saadavast maksutulustläheb teise riigi eelarvesse.

Peale selle viis ettevõte oma Panda mudeli tootmise poliitilistel ja riiklikel põhjustel Itaaliasseüle, sest majanduslikult see kindlasti põhjendatud ei olnud. Siin ilmneb selgelt huvidekonflikt. Poolas sotsiaalne olukord halveneb, kuid Itaalias see paraneb. Riigiülesedkontsernid on Poolat juba laastanud sellega, kui on ostnud Poola Rahvavabariigi lõpuskokku tööstusettevõtteid ja maksnud ainult 10% nende tegelikust väärtusest. Liberaalsesuuna pooldajate, sealhulgas Balcerowiczi vigade tulemusena avati Poola piirid ning tuliasuda jõukate kontsernidega üleilmselt võistlema. See tõi kiiresti kaasa meie tööstusehävimise, konkureerivate tehaste ja teadusinfrastruktuuri sulgemise ja viimaks massilisetööpuuduse. Nüüd mõjutab see mõningase viivitusega ELi vanu liikmesriike. On vajatugevat tööstuspoliitikat, kuid mitte majanduslikku natsionalismi.

19. Haruldaste muldmetallide tarne tagamine Euroopas (arutelu)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on:

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid komisjonile fraktsiooni PPE nimel IoannisA. Tsoukalas, Paul Rübig, Daniel Caspary ja Birgit Schnieber-Jastram haruldastemuldmetallide tarne tagamise kohta Euroopas (O-000036/2011 – B7-0017/2011),

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid komisjonile fraktsiooni ALDE nimel Lena Ek,Vladko Todorov Panayotov, Fiona Hall, Marielle De Sarnez, Niccolò Rinaldi, MarietjeSchaake ja Michael Theurer haruldaste muldmetallide tarne tagamise kohta Euroopas(O-000043/2011 – B7-0020/2011),

– suuliselt vastatav küsimus, mille esitas komisjonile fraktsiooni ECR nimel KonradSzymański Euroopa toorainestrateegia kohta (O-000041/2011 – B7-0207/2011).

Ioannis A. Tsoukalas, esitaja. – (EL) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid!Haruldased muldmetallid on otsustava tähtsusega sadade kõrgtehnoloogiliste rakendustepuhul ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamisel. ELi tööstus sõltub täielikult


haruldaste muldmetallide impordist Hiinast, kelle käes on monopol rohkem kui 97%maailmatoodangu üle ja kellele kuulub 36% maailma teadaolevatest aktiivsetest varudest.Hiina on selle valdkonna teadusuuringutes tugev ja tal on sulamite ja lõpptoodete tootmiseloluline konkurentsieelis.

Samal ajal puudub ELi tööstusel nii juurdepääs toorainele kui ka oskusteave selletöötlemiseks. Ehkki haruldased muldmetallid ei ole nii haruldased, nagu nende nimetusütleb, arvavad eksperdid, et hästitoimiva tootmisliini ümberkorraldamiseks kulub10–15 aastat. Euroopa Liit arendab keskpika perioodi toorainestrateegiat, kuid haruldastemuldmetallide probleem on palju pakilisem. Hiina suurenenud sisevajadus ja temapüüdlused piirata keskkonnamõju on toonud juba kaasa väga ranged ekspordipiirangud,samal ajal kui nõudlus maailmas suureneb. Hiina kehtestas 2011. aasta esimeseks pooleksväiksemad ekspordimahud, mis langesid eelmise aastaga võrreldes kuni 35%, ja aasta teisespooles on oodata veel rangemaid piiranguid. Prognooside kohaselt muutub puudujääkjärgmise kuue kuu jooksul tuntavamaks. See suurendab haruldaste muldmetallide hinduja tekitab tootmisliinide katkestusi. Ekspertide hinnangul tekib 2014. aastal haruldastemuldmetallide maailmatoodangus 40 000tonnine puudujääk.

Küsimused komisjonile on otsesed ja pakilised.

- Milliseid lühiajalisi meetmeid kavatseb komisjon koos oma partneritega võtta, et leidamuid haruldaste muldmetallide allikaid?

- Millises seisus on meie selleteemalised läbirääkimised Hiina ja rahvusvaheliste partneritega?

Lena Ek, esitaja. – Austatud juhataja! Mõnikord mõtlen, kas Euroopa reageeribki kõigileprobleemidele sellega, et tardub hirmust Hiina ees ning nõuab kaubandussanktsioone jariigi sekkumist.

ELi eduka toorainestrateegia eesmärk peab olema vabakaubanduse ergutamine. See peakssisaldama jätkusuutlikku ja ressursitõhusat majandamist, uuenduslikkust ning Euroopaäriühingute juurdepääsu toorainetele. See ei tohiks kätkeda toorainevarude ladustamistmaksumaksja raha eest.

Euroopa sõltub järjest enam väikesest hulgast põhiressurssidest ja jääb alternatiivseteallikate tagamise võidujooksus maha, kuid varude soetamise vajadust saavad hinnata justeraettevõtted, mitte poliitikud. Kui selline ressursside kasutamine on tõhus, siis nad varuvadneid. Kuid me vajame siiski põhjalikku toorainestrateegiat, mis hõlmaks haruldastemuldmetallide kättesaadavuse kõiki tahke, sealhulgas kaubandust, teadusuuringuid,innovatsiooni, ringlussevõttu ning transpordi ja infrastruktuuri arengut, et võimaldadaomamaiste allikate arendamist. Me vajame toorainetarnete paremat haldamist Euroopasning tõhusaid meetmeid paremaks ringlussevõtuks ja jäätmete vähendamiseks.

Euroopa on loodusvarade poolest jõukas ja paikneb ressursirikka Barentsi mere piirkonnalähedust arvestades strateegiliselt heas kohas. Põhja-Euroopa suudaks oma mineraalide,metallide ja metsadega rahuldada ELi toorainevajadust jätkusuutlikul viisil.

Samuti peame alternatiivsete lahenduste leidmiseks soodustama innovatsiooni jateadusuuringuid ning otsima viise, kuidas asendada materjale, mis on Euroopa äriühingutemeelest liiga kallid. ELi strateegia peab tuginema vabakaubandusele ja tagama, et niiarenenud riigid kui ka arengumaad saaksid jätkusuutlikest toorainetarnetest kasu. Peaksimekasutama ka kaubandusabi mehhanismi.


Euroopa peab tegutsema uuenduslikkuse edendamise ja kolmandate riikide kaubandustõketeeemaldamise nimel ega vaja haruldaste ja oluliste toorainete ladustamise poliitikat ja muumaailma riikide demokraatia õõnestamist. Me vajame komisjoni ettepanekuid tooraineteja haruldaste muldmetallide kohta. Ootame neid ettepanekuid endiselt.

Konrad Szymański, esitaja. – (PL) Austatud juhataja! Euroopa tööstuse seisund jakonkurentsivõime sõltuvad juurdepääsust haruldastele muldmetallidele. Kui me ei taganende ainete kättesaadavust, kaotame oma majanduse tehnoloogiliselt kõige arenenumadsektorid. Seetõttu ei tohi me ühtegi oma poliitikavaldkonda hooletusse jätta. Peameoskuslikult kasutama oma juba olemas olevaid ressursse, mille me oleme tarbetult unarussejätnud. Peame kasutama kaubanduspoliitika vahendeid, et hoida tõhusalt äravabakaubandusega seotud rikkumised. Me ei saa piirduda vaid sellega, et kasutame kalleidja endiselt väga piiratud võimalusi, mida pakub meile kasutatud seadmetest pärit materjalidetaaskasutus.

On hulk küsimusi, mida tuleks Euroopa Komisjonile seoses tooraineid käsitleva teatisegaesitada. Esiteks: kas komisjon on hinnanud Hiina protektsionistliku toorainepoliitika mõjuEuroopa tööstusele? Teiseks: milline võib olla ringlussevõtu roll, kui mõeldakaubanduspoliitika pakutavatele võimalustele ja oma varudele? Milline on suhe nendekolme võimaluse vahel? Kolmandaks: kas komisjonil on olemas hinnang selle kohta,millised kulud kaasnevad ringlussevõtu suurendamisega Euroopa toorainepoliitikas?

Antonio Tajani, komisjoni asepresident. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetudparlamendiliikmed! Nagu teate, kiitis komisjon veebruari alguses heaks ELitoorainestrateegia, mis tugineb kolmele sambale.

Esimene sammas puudutab toorainete tarnet väljastpoolt Euroopa Liitu Aafrika Liidugasõlmitud kokkulepete põhjal. Oleme lisanud toorainete küsimuse Venemaa Föderatsioonigapeetavate kohtumiste päevakorda. Peale selle, nagu ma eelmisel arutelul ka mainisin, sõidanjuunis Brasiiliasse, Argentinasse ja Tšiilisse, et alustada diplomaatilist tegevust ka nendeLadina-Ameerika riikidega. Siis räägin suhetest Hiinaga.

Teine sammas puudutab jätkusuutlikuma tarne tagamist ELi piires. Sellega seoses olemekokkuleppel volinik Potočnikuga ajakohastanud Natura 2000 rakenduseeskirju. Me soovimetagada, et neid tõlgendatakse viisil, mis ei kahjusta kaevandustegevust, kuid samas arvestabloodusega.

Kolmas sammas puudutab ringlussevõttu ja ressursside tõhusat kasutamist. Tahaksinkorrata seda, mida ütlesin eelmisel arutelul – kavandame oma innovatsioonipoliitika raamesmitmeid innovatsioonipartnerluse programme eri sektorites, millest üks on toorainesektor.Üks innovatsioonipartnerluse programmidest keskendub eriti meie tegevusele tooraineteringlussevõtu ja asendamise valdkonnas.

Uues teatises rõhutatakse ennekõike haruldaste muldmetallide ja muude põhitoorainetetarnimise olukorda. On kindel, et Hiina poolt haruldastele muldmetallidele kehtestatudekspordikvoot vähendab märkimisväärselt üleilmseid tarneid. Me hindame olukorda, etteha kindlaks kõige sobivamad mitmepoolsed vahendid, unustamata seejuures MaailmaKaubandusorganisatsiooni ja meie kahepoolseid suhteid Hiinaga.

Algatasime 2009. aastal WTOs Hiina vastu vaidluse lahendamise menetluse seosesjuurdepääsuga üheksale põhitoorainele. Juhtumi uurimine on lõppjärgus ja selle järeldusedon mõistagi väga olulised meie aruteludes haruldasi muldmetalle käsitleva menetlusealgatamise üle WTOs.


Komisjon on tõstatanud selle teema kahepoolsetes suhetes Hiina valitsusega korduvalt niipoliitilisest kui ka tehnilisest vaatepunktist. 2010. aasta lõpus loodi ELi ja Hiina vahelinetöörühm, et lihtsustada dialoogi haruldaste muldmetallide ja teiste toorainetega seotudküsimustes.

EL rakendab strateegiliste partnerlussuhete ja tulevasi poliitikaeesmärke käsitlevatedialoogide raames aktiivset toorainediplomaatiat, mille eesmärk on tagada juurdepääskõnealustele ainetele ja ennekõike põhitoorainetele. Üks näide on, nagu ma mainisin,kahepoolse dialoogi algatamine 2011.–2013. aasta ELi-Aafrika ühisstrateegia raames, mishõlmab spetsiaalselt toorainetele pühendatud osa. Meie suhteid Venemaa jaLadina-Ameerikaga ma juba mainisin.

ELi piires toetab komisjon põhitoorainemaardlate otsimist ja seda eesmärki edendabennekõike 2009.–2013. aasta projekt ProMine, mis kuulub seitsmenda raamprogrammialla.

Ringlussevõtuga kaasnevad suured tehnoloogilised raskused, peamiselt seetõttu, et paljudestoodetes sisalduv tooraine hulk on väga väike. Meie strateegia eesmärk on edendadaringlussevõttu meetmetega, mille mõte on parandada ELi jäätmehoolduse õigusaktiderakendamist ja kohaldamist.

Peale selle tuleb meil ringlussevõtu ja asendamise sektoris jätkata teadusuuringute jainnovatsiooni edendamist, nagu seitsmenda raamprogrammi all on haruldastemuldmetallide asendamise projektide rahastamisel juba tehtud. Seoses sellega uuribkomisjon võimalust algatada toorainete valdkonnas innovatsioonipartnerlus ja loodabesitada konkreetse ettepaneku järgmiste kuude jooksul. Alustasime innovatsiooni teemalkoostööd ka Ameerika Ühendriikidega ja samuti uurime võimalust teha koostööd Jaapaniga.

Loomulikult peame põhitoorainete probleemil endiselt hästi silma peal hoidma, etmääratleda vajalikud esmatähtsad meetmed, kuid me usume, et toorainete tarnekindluseeest vastutavad ennekõike äriühingud. Me oleme aga valmis arutama tihedas koostöösliikmesriikidega tooraine ladustamiskava kulusid, võimalikku tulu ja lisandväärtust.

Sellega me praegu tegelemegi, kuid ma olen loomulikult alati valmis kuulama kõiki EuroopaParlamendi soovitusi, et tagada komisjoni töö aktiivne jätkumine selles küsimuses, mis onEuroopa ettevõtlussüsteemi konkurentsivõime tagamiseks ülimalt tähtis.

Paul Rübig, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Austatud volinik Tajani,suur tänu teile algatuse eest! Toorained aitavad tagada meie tööstussektori tulevaseelujõulisuse, seetõttu on meile oluline sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid Hiina ja paljudeteiste riikidega ka muudes valdkondades peale kaubanduspoliitika. Peaksime keskendumanäiteks ka investeeringute kaitse lepingutele, sest me võime allkirjastada selles valdkonnaspikaajalised lepingud, mis kaitsevad investeeringutasuvust uutes kaevandustes, mida meilon hädasti vaja. Teisisõnu pakuvad pikaajalised lepingud kaitset meie investeeringuteleselle kaudu, et olemasolevate kaevandustega konkureerivad uued kaevandused võivadsaada vajalikku rahalist toetust.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha vooru jätkukonverentsi raames saame uuridaka Singapuri küsimuste olukorda. Oleme Singapuris hea meetmepaketi juba koostanud japeame sellega edasi tegelema, võib-olla isegi kõrvuti praeguste Doha läbirääkimistega.

Tuleb välja selgitada, kas dumpinguvastaseid eeskirju on rikutud seoses hindadega, midaHiina tööstus teatud juhtudel töötlemiseks mõeldud toorainete eest maksab, ja seoses


Euroopa tööstusele kehtestatud lisatasudega. Selle väljaselgitamisega juba tegeldakse. Asiei puuduta siiski üksnes haruldasi muldmetalle, vaid näiteks ka magnesiiti, mis ontulekindlate toodete valmistamisel kõige olulisem tooraine ning väga vajalik terase, klaasi,tsemendi ja teiste materjalide tootmisel. Me peaksime mõtlema võimalikeleasendustoodetele, mida saaks tulevikus kasutada, ja võib-olla algatama nende toodete jaoksomaenda teadusuuringute programmi.

Mulle teeb heameelt ka volinik Hedegaardi ettepanek CO2-jalajälje maksu kohta, misvõimaldaks nõuda lisakäibemaksu toodetelt, mille valmistamisel paisatakse õhku paljuCO2 ja mida veetakse pikki vahemaid.

Marita Ulvskog, fraktsiooni S&D nimel. – (SV) Lugupeetud juhataja, austatud volinik!Minu arvates näitab käesolev arutelu, kui oluline on see, et toorainestrateegial olekspikaajaline ja laiaulatuslik mõju. Haruldased muldmetallid on haruldased muidugi turul,kuid mitte maapõues. Sellel on mitu põhjust. Kaevandamine kõigis kohtades, kus me teameneid leiduvat, ei ole lihtsalt olnud majanduslikult piisavalt huvipakkuv. Esinenud on kakeskkonnaalaseid ja töökeskkonda puudutavaid vaidlusi.

EL peaks teadus- ja arendustegevusse palju investeerima. Samuti peaks ta investeerimaressursitõhususse ja ennekõike ringlussevõttu, nagu sel pärastlõunal on korduvalt öeldud.Selleks on vaja muidugi kõike, alates arukatest, lihtsatest ja nutikatest kogumisstrateegiatestning lõpetades ökodisainiga, mis lihtsustaks patareide eemaldamist ringlussevõetavatestseadmetest. Samas tuleb meil teistes maailma osades asuvate riikidega koostööd tehessuruda alla oma koloniaalsed ajendid. See on midagi, millega me ei ole siiani veel pärishästi hakkama saanud.

Niccolò Rinaldi, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik,head kolleegid! Volinik, te jagasite juba mõningast teavet, kuid ma sooviksin kuulda rohkemüksikasju.

Esiteks WTO. Mida me täpselt teeme WTOs seoses juba 2009. aasta algatusega, mis minuandmete kohaselt puudutas magneesiumi ja boksiiti? Kas meil on WTOs käsil mõniharuldasi muldmetalle käsitlev menetlus? Kas selline tegevus on võimalik ja kas me algatameselle üksi või on meil võimalik teha seda koos USA ja Jaapaniga, nagu oleks minu meelestsoovitatav?

Teiseks mainisite, et meil on vaja suurendada tarneid teistest maardlatest, sealhulgas Euroopaomadest. Kas Gröönimaal on selles mingi osa? Milline on konkreetne seisukoht sellesküsimuses?

Kolmandaks haruldaste muldmetallide taaskasutus ringlussevõtu kaudu. Kas me liigumeolmeprügist kasulike materjalide eraldamist käsitlevate Euroopa eeskirjade poole? Kaskunagi valmib sellekohane direktiiv või määrus? Mida on selles küsimuses kavandatud?

Neljandaks, kas meil on kaheksandas raamprogrammis ka erisätteid seoses uuringute jauurimise arendamisega? Lisaks küsiksin ladustamissüsteemi kohta. Kas plaanitaksekehtestada ühised Euroopa eeskirjad ka ladustamise valdkonnas?

Lõpetuseks tahaksin teada, mil määral tegeldakse selle küsimusega kahepoolsetes suhetesHiinaga nii majandus- ja kaubandusküsimusi käsitleva kõrgetasemelise dialoogi kui kauusi partnerlus- ja koostöölepinguid hõlmavate käimasolevate läbirääkimiste raames.


Reinhard Bütikofer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Lühikesesja keskpikas plaanis kujutab meie sõltuvus Hiinast imporditavatest haruldastestmuldmetallidest kahtlemata probleemi. Ma ei näe, et Euroopa oleks strateegiliselt nõrk,kuid me ei tohi ka jääda sõltuvaks. Ausalt öeldes teevad hiinlased meile teene, kui näitavadselgelt, et me peame oma praegusest sõltuvast olukorrast pääsema.

Seepärast ei tohi me teha veel üht viga sellega, et loome Euroopa ja Hiina vahel vastasseisu.Selles valdkonnas on koostöövõimalusi. Kuid Aasia poole vaadates peaksime arvestamaka Jaapaniga. Eelmisel aastal oli Jaapanil Euroopast keerulisem haruldasi muldmetalle kättesaada. Jaapan on reageerinud aga palju kiiremalt ja tõhusamalt. Jaapani valitsus on kulutanudharuldaste muldmetallide asendamise ja ringlussevõtu teadusuuringutele miljard dollarit.Kui palju raha eraldame meie seitsmenda raamprogrammi raames?

On ütlematagi selge, et vajame kaubanduspoliitikat. Me peame arendama ka endi varusidseal, kus need on kättesaadavad. Arvan siiski, et meie haruldaste muldmetallide poliitikastrateegiline kese peaks olema innovatsioon, toorainetõhusus ja liidrikoht tehnoloogiavaldkonnas. Vajame toorainetõhususe saavutamiseks kohustuslikke eesmärke. Vajame kaüksikasjalikke ja konkreetseid haruldaste muldmetallide ringlussevõtu kavasid. Komisjoniteatises ringlussevõttu otseselt ei mainita. See ei ole enam tulevikulahendus, vaid lahendus,mida vajame praegu. Hulk ettevõtteid, näiteks Rhodia, BASF, Osram ja paljud teised onsellega juba mõnda aega tegelnud.

Asendamine on teine oluline tegur. Isegi Hiina asub praegu investeerima haruldastemuldmetallide asendamisse, sest on ilmselge, et ta ei saa jätkata nende ainete kasutamistpraegusel tasemel isegi ainult enda vajaduste rahuldamiseks.

Tegutsegem kiiresti, et kasutada ära võimalusi, mida praegune olukord meile pakub, jaärgem kurtkem nende võimaluste avanemise üle.

Zbigniew Ziobro, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Lugupeetud juhataja! Haruldasedmuldmetallid on sadade tehnoloogiliste lahenduste jaoks otsustava tähtsusega. Seetõttuon need tehnoloogia jätkuva arengu ja suurema uuendustegevuse põhitegur EuroopaLiidus. Tõsiasi, et neid kasutatakse nii laialdaselt, tähendab, et nõudlus on suurenenud.Samas on aga kaevandatavate koguste suurendamise võimalused vähenenud.

Praegu kaevandatakse terves maailmas kokku 124 000 tonni haruldasi muldmetalle aastasja nõudlus nende järele kasvab 2012. aastaks poole võrra. Ligi 97% kogu maailmatarnitavatest haruldastest muldmetallidest kaevandatakse Hiinas, ning see on oluline näitaja,sest Hiina on alates 2006. aastast kaevandamist ja eksporti vähendanud. Augustis teatasHiina, et vähendab eksporti üle 50% ja loob strateegilised varud. Peale selle kuuluvad paljudmujal maailmas haruldasi muldmetalle kaevandavad äriühingud tegelikult Hiinale. Hiljutipeatati Austraalias ühe haruldaste muldmetallide kaevanduse ülevõtmine Hiinakaevandusettevõtte poolt. See on väga tõsine probleem, kui mõelda nende toorainetekaevandamise monopolile. Me peame tegema kõik mis meie võimuses, et hoida äraigasugused ohud sellele äärmiselt olulisele majandussektorile, mis tagab Euroopamajanduskasvu ja tuleviku.

Helmut Scholz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik!Eelmise aasta sügisel väljendas Euroopa Parlament suurt heameelt, et Euroopa Liidu riigipeadja valitsusjuhid tunnustasid Madridi tippkohtumisel tehtud sõnaselget avaldust riikidesuveräänse õiguse kohta majandada ise oma loodusvarasid ja kontrollida nende kasutamist.Avalduses viidati konkreetselt ka säästlikkuse kriteeriumide tähtsusele. Tippkohtumisel


osalesid Ladina-Ameerika riigid, kuid samu õigusakte kohaldatakse ka Hiina ja teiste riikidesuhtes.

Haruldaste muldmetallide kaevandamine on põhjustanud Hiinas tõsist keskkonnakahju,samuti nagu juhtus minevikus Ameerika Ühendriikides ja mujal. See ei tohi jätkuda. Meilon vaja rahvusvahelist kokkulepet. Hiina ja teised potentsiaalsed tootjad vajavad meieeriteadmisi ja tehnosiiret, et tagada oma kaevandamisprotsesside keskkonnasäästlikkus jakaevurite palju ohutumad töötingimused.

Hiina on huvitatud ka haruldaste muldmetallide töötlemiseks mõeldud kõrgtehnoloogilistesttootmisrajatistest, sest ta ei taha olla vaid tooraine tarnija. Seepärast peaks komisjon olemaselles küsimuses vahendajaks.

Nüüdisaegset toorainepoliitikat peaks iseloomustama partnerlus. Samal ajal peate panemarõhku parema ringlussevõtu ja asendamistehnoloogia arendamisele, sest tulevikus muutuvadharuldastest muldmetallidest saadavad metallid veel haruldasemaks – liiga haruldaseks, etkasutada neid vaid üks kord.

Daniel Caspary (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Härra Tajani, teesitasite täna uusi teadaandeid selle kohta, mida komisjon kavatseb toorainetarneteküsimuses järgmise kahe kuu jooksul teha. Ka 2007. aastal esitas komisjon teadaande jatutvustas oma toorainestrateegiat. Minu mure seisneb selles, et teadaanded, mida meviimaste päevade ja viimase paari nädala jooksul oleme kuulnud, on vägagi sarnased2007. aasta teadaannetega. Mul on aga tunne, et vahepeal pole midagi erilist toimunud.

Midagi erilist pole tehtud vähemalt meie endi huvide maksmapanemiseks. Mulle tundub,et paljud teised riigid suruvad oma huve läbi väga agressiivselt. Seda nimetataksekoloniaalrefleksiks. Ma ei näe seda mitte Euroopa Liidu riikides, vaid peamiselt Hiinas, keskasutab tooraine- ja ennekõike haruldaste muldmetallide küsimust oma monopoolseseisundi hoidmiseks ja teiste riikide halvemasse olukorda panemiseks.

Austatud volinik, ma mõtlen järjest sagedamini, kes peaks vastutama selle eest, et midagika tegelikult ära tehtaks. Kas vastutama peaks teie peadirektoraat? Või teie? Kas seda peakstegema kaubanduse peadirektoraat? Või volinik De Gucht? Kas seda peaksid tegema teisedvolinikud? Kellel lasub tegelikult üldine vastutus? Milliseid konkreetseid samme tulebastuda? Kelle tegusid ja millal peaksime jälgima, et tagada tegelik meetmete võtmine EuroopaLiidu poolt? Oleksin väga tänulik, kui te seda küsimust uuriksite, sest me kõik teame, ethiinlased on endiselt juhtival kohal ning kehtestavad ekspordipiiranguid ja -tollimakse,mis seavad meie äriühingud silmitsi suurte probleemidega.

Kas komisjon on viimaks koostanud nimekirja kõikidest toodetest, mille puhul Hiinal onoma ekspordipiirangute tõttu konkurentsieelis? Kas komisjon kavatseb vajaduse korralvõtta dumpinguvastaseid meetmeid, et kaotada meie äriühingute ebasoodnekonkurentsiolukord? Oleksin väga tänulik, kui te pööraksite nendele küsimusteletähelepanu.

Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Lugupeetud juhataja! Haruldased muldmetallid onüliolulised monitoride ja mobiiltelefonide tootmiseks ning samuti tuuleturbiinides jaelektrisõidukites kasutatavate kõrgtundlike püsimagnetite, autode katalüüsmuundurite,trükkplaatide ja optiliste kiudude tootmiseks. Seetõttu on need olulised ka uuekeskkonnahoidliku energia jaoks. Vaatamata sellele, et nende elementidega kaubeldakseüleilmselt, ei ole teatud toorainete ja haruldaste muldmetallide turg eriti läbipaistev ningtehingute kogused on väikesed.


Euroopa Liit sõltub peaaegu täielikult haruldaste muldmetallide impordist, arvestades, et97% nende üleilmsest tootmisest koondub Hiinasse. Toorainenõudlust suurendavad tärkavaturumajandusega riikide majanduskasvu elavnemine ja uue tehnoloogia kiire levik.Haruldaste muldmetallide kaevandamise, rafineerimise ja ringlussevõtu protsessidetagajärjed keskkonnale on tõsised, kui neid ei majandata nõuetekohaselt. Euroopa Liitpeaks suunama oma jõupingutused haruldaste muldmetallide kasutamise ja ringlussevõtuprotsesside hõlbustamisele ning teadusuuringutele, mille eesmärk on kriitiliste tooraineteasendamine teiste, vähem kriitiliste ainetega.

Lugupeetud volinik, me kutsume üles ajakohastama korrapäraselt toorainete nimekirja.

Charles Goerens (ALDE). – (FR) Lugupeetud juhataja! Tähelepanekud, mis käesolevaarutelu aluseks olevate suuliselt vastatavate küsimustega esitati, on vaid veel üheks viiteksressursside piiratusele ja ennekõike teatud ülioluliste mineraalide kasvavale nappusele.Peale selle viitavad need importivate riikide haavatavusele nende riikide kõrval, kes hoiavadenda käes monopoli.

Euroopa Liit peab reageerima kahel tegevussuunal – ühest küljest hoolitsema selle eest, etme ei satuks kitsikusse, kui kaitseme oma olukorda kõigil asjakohastel foorumitel (WTO,G20 ja ÜRO), ja teisest küljest tegutsema Lissaboni strateegia raamistikus eesmärgigavähendada oma sõltuvust haruldastest muldmetallidest,. Meie võtmesõnad peavad olemakasutatud materjalide tõhus ringlussevõtt ning alternatiivseid tooteid käsitlevate teadus-ja arendusprogrammide edendamine.

Lõpetuseks peab EL aitama partnerlussuhete kaudu arenguriikidega hoida ära nendeleriikidele kuuluvate haruldaste muldmetallide riisumist.

(Aplaus)

Teresa Riera Madurell (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Olukordon selge: ELil on vaja tagada oma haruldaste muldmetallide tarned, kuid sellel turul onkonkurents järjest karmim.

Hiina kontrolli all on vähemalt 95% üleilmsest tootmisest ja tema jätkuvad ekspordikvootidekärped on seadnud selle küsimuse G20 päevakorra keskmesse.

Seega arutame kogu Euroopa majandusele äärmiselt olulist küsimust, mida tuleb lahendadamuidugi koostöös riikidega, kus on varusid, kuid samuti ja eelkõige teadus- jaarendustegevuse ning innovatsiooni kaudu.

On juba öeldud, et investeerimine teadus- ja arendustegevusse on ülitähtis, kui soovimetulla toime tehnoloogiliste raskustega, mis on seotud tõhusamate kaevandamisvõtete ningtoorainetele alternatiivide otsimisega sõltuvuse vähendamise ja ringlussevõtu eesmärgil,mis on äärmiselt oluline, sest kasulike materjalide eraldamine olmeprügist võib olla EuroopaLiidu jaoks tähtis toorainete allikas.

Seepärast kiidame volinikku tema pühendumuse eest sellele küsimusele ja jälgime pingsaltkõiki samme, mida komisjon selles valdkonnas astub.

Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Pean ütlema, et olen väga mures teatud asjaoludepärast, mida olen viimasel ajal siin parlamendis kuulnud. Täna räägitakse siin haruldastemuldmetallide nappusest, eile kõneldi 80% valgupuudujäägist ning paar nädalat tagasipeedisuhkruvabrikute sulgemisest ja sellest, et meil on nüüd suhkrupuudus. Arvan, et


Euroopa Liidul on aeg hakata end esikohale seadma ja ennekõike üritada oma tööstustedendada.

Loomulikult teeb mulle heameelt voliniku tahe tegelda uuendustega haruldastemuldmetallide asendamise (ja samuti ringlussevõtu) valdkonnas, kuid ennekõike pööratatähelepanu uuele tehnoloogiale. Osalesin paar nädalat tagasi Brüsselis seminaril, kuskirjeldati uusi tehnoloogilisi võtteid haruldaste ainete kaevandamiseks merepõhjast.

Lõppkokkuvõttes peame hoolitsema selle eest, et suudaksime end ise varustada. On tore,et volinik käib Brasiilias ja räägib Hiinaga, kuid kui diplomaatiast kasu ei ole ja need riigidei anna meile seda, mida me soovime, mida siis teha? Kui meil ei ole tugevat majandust,pole meil ka poliitilist kaalu.

Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Lugupeetud juhataja! Tooraine küsimus onlahutamatult seotud Euroopa Liidu majanduskasvu ja majandusliku edasiminekuga.Seepärast kiidame komisjoni toorainestrateegia eest. Kuid võimalik tulevane toorainenappusei peaks siiski panema meid keskenduma vaid toorainete kättesaadavuse probleemilahendamisele. Ma olen nõus, et see võib pakkuda väga head võimalust suunata EuroopaLiidu majandust palju tõhusamal ressursikasutusel põhineva mudeli poole. Toorainetekasutamise piiramine ja suurem keskendumine nende tõhusale töötlemisele on arvatavastikiireim viis, kuidas vähendada liidu impordivajadust. Piisav investeerimine uudetöötlemistehnoloogiasse ja asendustoorainete väljatöötamine võimaldaks vähendadatublisti sõltuvust imporditavatest haruldastest muldmetallidest. See võiks tagada Euroopaleselles valdkonnas liidrikoha ja aitaks suuresti kaasa Euroopa 2020. aasta strateegiaeesmärkide täitmisele.

João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Lugupeetud juhataja! Käesolev arutelu, mis käsitlebraskusi juurdepääsul sellistele toorainetele nagu haruldased muldmetallid, on järjest rohkemseotud maailma majanduse arengu hetkeolukorraga ja meid ümbritseva süsteemse kriisiga.See, mis kuulutati finantskriisiks, on tegelikult palju laiahaardelisem üleilmne kriis. See onkriis, mille juured ulatuvad ka vastuoluni kapitalistlikus käsitluses mõistetud majanduskasvuja helde, kuid mitte ammendamatute ressurssidega planeedi Maa vahel. Kõike kasumivõimule ja kokkukuhjamisele allutava kapitalistliku süsteemi juured peituvad ka võimetusesmõista loodust ja selle piire. Loodusel on aga siiski piirid.

Majanduslikust ja poliitilisest vaatepunktist mitmekeskuselise maailma poole liikuminetoob kaasa suurema konkurentsi ressursside pärast, tekitab konflikte ja hoiab neid üleval.Valuuta- ja kaubandussõjad, mille tunnistajaks me oleme olnud, on murettekitavad märgid,kuid mitte erandlikud. Silmapiirile kerkivad teisedki praegust aega ja tulevikku ähvardavadsõjad ning samamoodi on see kõigi muude asjadega, millest me räägime, kui arutame omatänast teemat.

Edit Herczog (S&D). – Lugupeetud juhataja ja volinik! Kui minu vanaema sündis, oli taüks kahest miljardist maakeral elavast inimesest. Kui mina sündisin, olin ma üks viiestmiljardist, ja kui sünnib minu tütretütar, on tema üks üheksast miljardist maakeral elavastinimesest. Seega tuleb ekstensiivne tehnoloogia kõikide ressursside, sealhulgas haruldasteainete puhul asendada intensiivse tehnoloogiaga. Tahaksin siinkohal meenutada inimest,kes sai sada aastat tagasi raadiumi ja polooniumi eraldamise ja puhastamise eest Nobelikeemiapreemia. See on Marie Skłodowska, keda tuntakse Marie Curiena. Meil on vaja MarieCuriesid, meil on vaja teadlasi, meil on vaja läbimurdetehnoloogiat. Seetõttu tahaksinpaluda teil, volinik, anda endast parim selleks, et Euroopa jääks paigaks noortelekeemiatalentidele.


Judith A. Merkies (S&D). – (NL) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid!Jah, me saaksime tooraineid importida, kuid peaksime neid hoopis säilitama. Võib-ollasaaksime hakata neid ise tootma? Teie algatus uue partnerluse kohta, mis hõlmab kaasendamist, teeb mulle rõõmu, kuid ma arvan, et teised parlamendiliikmed on seda jubamaininud ja et neil on õigus – me peame püüdma säilitada tooraineid siin Euroopas. Seeon väga oluline. Me peame suurendama kogumist. Me peame lülituma ümber teisteleärimudelitele, et taaskasutada ringlussevõtmiseks mõeldud haruldasi muldmetalle kõikjalkus võimalik. Me saame seda teha innovatsiooni kaudu ja selleks on meil vaja suuremattõhusust.

Mul on siiski üks väga suur mure – kas te kavatsete siis, kui haruldased muldmetallidmuutuvad veel haruldasemaks, tagada, et neid hoitakse vaid kõige olulisemate kasutusaladejaoks? Kas te tagate nende metallide veelgi haruldasemaks muutumise korral, et needkasutusalad, mis on meile kõigile kõige tarvilikumad ja hädavajalikumad, jäävad alles? Kaste kavatsete hoolitseda näiteks selle eest, et McDonaldsi toodetesse jõudmise asemel hoitaksneid metalle tuulegeneraatoritele? Kas te tegelete ka selle küsimusega? Minule tundub seeväga tähtis.

Adam Gierek (S&D). – (PL) Lugupeetud juhataja! Konkurentsi tõttu kalduvad turuosalisedtegema investeeringuid, mis annavad kiiret tulu, teisisõnu investeeringuid tehastesse, milletooted jõuavad otse tarbijateni. Investeerimine toorainete ja ennekõike maardlate otsimissekujutab endast pikka ja kallist protsessi, mis laseb kasu kaua oodata. Seetõttu saavadkisellega tegelda vaid suurimad investorid. Need on peamiselt monopolistid ja võivadkehtestada omaenda tingimusi, nagu oleme näinud haruldaste muldmetallide puhul.Nüüdseks on ilmnenud, et Euroopa majanduskasv on piiratud lantanoidide, ennekõikesamaariumi ja neodüümi puuduse tõttu, mida on vaja tuuleturbiinides ja elektrisõidukiteskasutatavate kõrgtundlike püsimagnetite tootmiseks.

Euroopa Liidul on aeg pöörata toorainevarustuse kindlusele sama suurt tähelepanu naguenergiajulgeolekule. See ei puuduta ainult haruldasi muldmetalle, vaid ka teisi haruldasitooraineid ja materjale, mida kasutatakse katalüsaatoritena – näiteks reeniumi japlaatinametalle, volframi, molübdeeni, liitiumi, seleeni ja muid aineid. Tänan teid!

Antonio Tajani, komisjoni asepresident. – (IT) Lugupeetud juhataja, austatudparlamendiliikmed! Tahaksin parlamenti tänada, sest selle aruteluga lisab ta tähtsustsammudele, mida Euroopa Komisjon, täpsemalt Barroso teine komisjon haruldaste ainetetundliku küsimuse lahendamiseks astub.

Nagu Helmut Scholz rõhutas, on Euroopa Komisjon alates Madridi kohtumisest hakanudsihikindlalt tegutsema. Teisisõnu pole ta piirdunud ainult teadaannetega, vaid on võtnudkonkreetseid meetmeid. Kui ma räägin konkreetsetest meetmetest, pean silmas loetelukoostamist 14 haruldasest toorainest, mille puhul on vaja tegutseda, ja ma kardan, et seeloetelu kahjuks pikeneb.

Esimene kokkulepe Aafrika Liiduga nõudis kuudepikkust tööd ning päädis Aafrika Liiduja Euroopa Liidu tegevuskava raames lepinguga, mis näeb ette Aafrika otsese kaasamiseEuroopa Liidu ja komisjoniga tehtavasse ühisesse töösse. See töö hõlmab nii seda, midame saame teha ELis oma vajaduste analüüsimiseks, kui ka analüüsi tegelikestkaevandamisvõimalustest Aafrikas, geoloogilise teenistuse võimalikku rakendamist ja kavaluua üleaafrikaline infrastruktuur, et toetada kaevandusi, mille kaudu on võimalikkaevandustööstust laiendada.


Teine konkreetne tulemus – tegu ei ole vaid teadaandega – on kokkulepe VenemaaFöderatsiooniga. Selle kohaselt võetakse toorainelepingud päevakorda ja kaks kohtumiston juba toimunud.

Samuti ei ole Euroopa Komisjoni dokument toorainete kohta pelk teadaanne, vaidkomisjonis heaks kiidetud tekst, milles piiritletakse, nagu ma teile ütlesin, selge ja täpnestrateegia, mis tugineb kolmele konkreetsele sambale, mille põhjal me kavatseme omatööd jätkata.

Otsus luua innovatsioonipartnerlus seoses tegevusega, mille kaudu osaleb erasektor – jama loodan, et osalevad ka parlament ja teised institutsioonid – uuendus- ja teadustegevuses,et teha kindlaks reaalseid tulemusi andvad kindlad ringlussevõtu ja asendamise meetmed,ei ole tühipaljas teadaanne, vaid Euroopa Komisjoni konkreetne meede. Volinike kolleegiumkiitis selle taotluse heaks ja seega kuulub see komisjoni innovatsioonistrateegiasse.

Mis puutub WTOsse, siis loomulikult peaksime jätkama küsimuse lahendamistdiplomaatiliste vahenditega. Sõit Ladina-Ameerikasse on veel üks konkreetne tegu, mittejärjekordne teadaanne, sest sellise tundliku teemaga seotud visiidid nõuavad hoolikatettevalmistust, millega peavad kaasnema reaalsed tulemused. Loomulikult teavitan matehtust Euroopa Parlamenti.

Neis Euroopa paikades, kus on võimalik kontrollida, kas aluspinnases on tooraineid – mapean silmas Gröönimaad, Barentsi merd ja teisi kohti Põhja-Euroopas –, peame uurima,kas kaevandamine on võimalik ja kas see on neis kohtades majanduslikult tasuv. Ent olemevalmis toetama kõiki algatusi, mille eesmärk on viia läbi võimalikke uurimisi.

Järgmisel nädalal toimub Brüsselis Euroopa Parlamendi hoones poliitiline arutelu, milleskäsitletakse ka tehnilisi aspekte. See keskendub Barentsi mere pakutavatele võimalusteleja ma osalen seal, et arutada mõnede ekspertide ja Rootsi ministritega, kas need võimalusedon majanduslikult tasuvad või mitte ja kas need on elujõulised ka keskkonna seisukohast– see on veel üks valdkond, kus me peame vaatama, kas uurimiste läbiviimine on õige jasobiv.

Mis puudutab WTOd, siis mina vastutan toorainete küsimuse tööstusliku külje eest. VolinikDe Gucht vastutab kaubandusvaldkonna eest. Ta on juba väga selgelt öelnud, et kavatsebkaitsta ELi huve. Ja mina ütlen nendele, kes on huvitatud, sealhulgas Daniel Casparyle, kesseda minu meelest küsis – kui ta soovib, siis edastan selle talle homme hommikuks –, ettooraineid käsitleva teatise lõike 5 punktis 2 on mainitud võimalikke dumpinguvastaseidmeetmeid ja kaubanduslikku tegevust.

Mis puudutab tegevust WTOs, mille eest vastutab volinik De Gucht, siis oleme alustanud,nagu ma oma kõnes juba mainisin, Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide puhul menetlustseoses üheksa toorainega, mille hulka ei kuulu haruldasi muldmetalle. Uurimine on jubalõppjärgus. Selle järeldused on üliolulised, sest näitavad samme, mida komisjon peaksseoses haruldaste muldetallidega edaspidi astuma. Tegeleme olukorra täpse hindamisega,et selgitada välja selles valdkonnas kõige sobivamad vahendid.

Seoses haruldaste muldmetallide ringlussevõtuga ja küsimusega, mille esitas oma kõnesNiccolò Rinaldi, võin vastuseks selgitada ringlussevõttu meetmeid, mida Euroopa Komisjonkavatseb võtta. Praegused õigusaktid hõlmavad 40% ELis toodetud jäätmetest.

Komisjon on teinud ettepaneku laiendada olulisel määral volinik Potočniku ettepanekut,mis ei ole minu ettepanek, kui arvestada haruldasi muldmetalle sisaldavate elektri- ja


elektroonikaseadmete jäätmete ringlussevõtu eesmärke. Kavandatakse ka teisi meetmeid,et parandada tooteid puudutavat tegevust ja lihtsustada kasutuselt kõrvaldatud toodeteringlussevõttu. Õigusakti eelnõu on juba valmis ja volinik Potočnik kavatseb sellekohasttööd jätkata.

Seoses haruldasi muldmetalle ja tooraineid käsitleva tööstuspoliitikaga on minu soovjätkata edasiliikumist ja mitte anda vaid lubadusi, sest ma ei ole harjunud seda tegema. Maolen harjunud täitma oma kohustusi, eriti neid, mida olen võtnud endale EuroopaParlamendi ees, ja täitnud neid alates ajast, mil ma võitsin nende komisjonide usalduse,mille ees ma kandideerisin. Mul on kavas jätkata edasiliikumist ja täita kõiki kohustusi,mida ma olen endale võtnud, tegemata tühje avaldusi ning püüdes pakkuda konkreetseidlahendusi Euroopa äriühingute ja kodanike vajadustele, sealhulgas selles tundlikustööstustarnete valdkonnas.

Juhataja – Arutelu on lõppenud.


Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Haruldased muldmetallid on Euroopamajanduse võtmetegurid. Võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatist tooraineid käsitlevaalgatuse kohta, peame püüdma tagada kaugeleulatuva ühisstrateegia kiire määratlemiseselle sektori jaoks. Me peame tõepoolest takistama Euroopa muutumist täiesti sõltuvakspraegusest monopolist, mis kuulub Hiinale, kes toodab praegu 97% nendestkõrgtehnoloogilise tööstuse jaoks hädavajalikest metallidest. Seetõttu pole oluline mitteainult vaadata üle Euroopa-siseseid kaevandamisvõimalusi, vaid ka võtta kõnealuseidväärtuslikke elemente tõhusama ringlussevõtu kaudu jäätmetest taaskasutusse. Sellegaseoses peab Euroopa Liit investeerima kiiresti rohkem vahendeid tehnoloogiauuringutesse,mille eesmärk oleks ennekõike leida lihtsam ja majanduslikult kasulikum viis haruldastemuldmetallide eraldamiseks elektroonikajäätmetest. Mõelda vaid, et näiteks ühest tonnistmobiiltelefonidest saab õige ringlussevõtu korral eraldada 350 grammi kulda! Tee nendeelementide jätkusuutlike tarnete tagamiseni on veel pikk ning me ei liigu sel teel edasi ilmastrateegiliste partnerlussuhete ja jätkuvate sidemete kaudu tehtava tihedama koostöötaressursirikaste riikidega. Lõpetuseks tahaksin näha, et kõnealuste Euroopa tööstuselestrateegiliselt oluliste ainete hinna tõusuga toimetulekuks võetakse õigeaegseid meetmeid.

Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult. – (PL) Oleme viimasel ajal muutunud järjestteadlikumaks sellest, et haruldased muldmetallid on tehnoloogilistele rakendustele ääretultolulised ja keskkonnahoidliku tehnoloogia, näiteks tuuleturbiinide, hübriidsõidukite jmarengu jaoks põhitähtsusega elemendid. Märkida tuleb ka seda, et nende kaevandamineon ülimalt keeruline. ELi tööstus sõltub täiel määral haruldastest muldmetallidest, midaimporditakse Hiinast, kellel on kõnealuses valdkonnas ilmselge monopol, sest tema kontrolliall on 97% üleilmsest toodangust. Hiinale kuulub 36% haruldaste muldmetallide tõendatudüleilmsetest varudest ja 59% hinnangulisest koguvarust, ning samal ajal püüab ta sõlmidakahepoolseid kokkuleppeid, et tagada juurdepääs tõendatud varudele kogu maailmas. ELitööstusel pole juurdepääsu haruldastele muldmetallidele ega toorainetele, samuti puudubtal nende töötlemiseks vajalik teadus- ja tööstusalane oskusteave. Samas on Hiina haruldastemuldmetallide järjest kasvava üleilmse nõudluse taustal kuulutanud välja järsudekspordikärped, nagu kirjeldas elavalt rühm Jaapani eksperte väga huvitaval esitlusel, kuinad külastasid 2011. aasta veebruaris Euroopa Parlamenti. Seoses ELi liikmesriikide tööstusevaieldamatu vajadusega haruldaste muldmetallide kasutamise ja nendega seotudteadusuuringute läbiviimise järele kutsun üles pidama Hiina Rahvavabariigiga dialoogi


nende toorainete ekspordi suurendamise teemal ja keskendama oma jõupingutused sellele,et leida nende ainete kaevandamiseks alternatiivseid allikaid.

20. Alternatiivsetest allikatest pärit gaasi kasutamise võimalus Euroopas (arutelu)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus alternatiivsetest allikatestpärit gaasi kasutamise võimaluse kohta Euroopas (2010/2978(RSP)).

Günther Oettinger, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetudparlamendiliikmed! See päevakorrapunkt käsitleb üht väga olulist küsimust, millele hakkamejärgmiste kuude jooksul vastust otsima: milliseks kujuneb gaasiturg järgmistel kümnenditel?Küsimus on selles, millise rolli saab gaas lähitulevikus soojuse ja elektrienergia tootmisel,tööstuses ja transpordikütusena ning järelikult ka meie 2050. aastani kokku lepitudenergiaalases ajakavas, kus tal on väga suur tähtsus.

Samuti peame kaaluma, kuidas arendada transpordimagistraale, sealhulgas gaasijuhtmeid,infrastruktuuri ja terminale. Küsimused hõlmavad ka investeerimiskulusid ja gaasihinnaprognoose energiaallikate kogumis. Euroopa gaasituru maht on praegu ligikaudu520 miljardit kuupmeetrit aastas. Osa sellest on pärit meie oma maardlatestÜhendkuningriigis ja Hollandis, kuid rohkem kui 60% gaasist on imporditud kolmandatestriikidest ja peagi ületab see arv 80%. Seetõttu on uued maardlad, näiteks geoloogilistesformatsioonides peituv gaas, kasulik täiendus olemasolevatele maardlatele ning vähendavadmeie sõltuvust impordist.

Praegu on hoogustunud USAst pärit kinnisgaasi ja kildagaasi müük. Kümme aastat tagasiei oleks keegi uskunud, kui kiiresti ja kui põhjalikult võib turgu muuta geoloogilistestformatsioonidest pärit gaas, mis saadakse kätte veesurve ja kemikaalide toimel. Veel mõneaasta eest oli USA gaasiimportija. Nüüd on ta eksportija, isegi vaatamata riigisisesegaasinõudluse suurenemisele. Seetõttu on gaasiturg, mis on alati olnud kontinentaalne,esmakordselt muutumas üleilmseks turuks, kus USAst pärit gaasi tarnitakse veeldatudmaagaasi terminalidesse Euroopas.

Ma ei tee sellisest sündmuste kulust praegu mingeid järeldusi. Selle kasuks räägivad sõltuvusekasvu vältimise küsimus, avatud turg ja maailmakaubandus. Samuti on see mõne liikmesriigihuvides. Teisest küljest peab olema selge, et meil kehtivad keskkonnaalased eeskirjad, misreguleerivad vooluvett ja põhjavett ning toorainete kaevandamist maapõuest. Samutikehtivad meil nafta- ja gaasivarusid käsitlevad õigusaktid, mille mõte on võimaldada vabajuurdepääsu ja samas kaitsta keskkonda. Lisaks kehtivad ELi kodanike huvides tervishoiu-ja tööohutuseeskirjad. Kõige sellega tuleb arvestada.

Uurimistegevus ja sobivuse korral ka kaevandamine on võimalikud kõigepealt Poolas ningseejärel ka Ühendkuningriigis ja Saksamaal. Saksamaal on siiski enne vaja heakskiitu. Sedagaasi ei ole võimalik ammutada neis piirkondades ja paikades elavate inimeste nõusolekuta.

Komisjon jälgib asjade kulgu ning on valmis koostama eksperdiarvamusi. Ma usun, et meilon kõige varem alles kolme kuni viie aasta pärast selge ettekujutus sellest, kui suure osamoodustab meie geoloogilistest formatsioonidest pärit gaas Euroopa turul. Me peame sedaarengut jälgima eelarvamustevabalt. Tuleb siiski öelda, et isegi kui hakkame neid maardlaidkasutama, saavad need üksnes täienduseks olemasolevatele gaasiallikatele. See tähendab,et tavapärase gaasi import kolmandatest riikidest nagu Norrast, Venemaalt ja Alžeeriastvõi meritsi Katarist ja teistest riikidest on kindlasti ka järgmistel aastakümnetel Euroopagaasituru vajaduste rahuldamisel esikohal. Infrastruktuur, nagu uued turvalised gaasijuhtmed


ja lisaterminalid veeldatud maagaasile jäävad sama tähtsaks kui seni. Ma arvan, et meil onküll võimalik täiendada importi oma ammutatud gaasiga, kuid kindlasti ei asenda seeimporditud gaasi.

Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, fraktsiooni PPE nimel. – (PL) Austatud juhataja jalugupeetud volinik! Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendil on õnnestunud algatadaarutelu alternatiivsetest energiaallikatest pärit gaasi, näiteks kildagaasi, kinnisgaasi jasöemaardlates leiduva metaani kasutamise võimaluste kohta.

Võttes arvesse energeetikanõukogu hiljutisi järeldusi energia teemal ning laiapõhjalistavalikku arutelu, usun, et kildagaas võib pikas plaanis kujuneda üheks võimaluseksenergiaallikaid mitmekesistada. Euroopa Liit ei peaks tühja tuult taga ajama, vaid vaatamalähemalt näiteks Ameerika Ühendriike, kus kildagaasi ammutamine on energiaturupõhjalikult ümber kujundanud. Eeldades, et sellel on üleilmsele turule tulevikus veelgisuurem mõju, peaks kildagaasi kättesaamine olema ka Euroopa jaoks esmatähtis, eritisellepärast, et teise strateegilise energiaülevaate kohaselt ületavad gaasivarud Euroopa Liidutavalise gaasi varusid neljakordselt.

Lugupeetud volinik! Euroopa Liit peaks tegema esialgsed analüüsid kildagaasi ammutamisekohta Euroopas. Kildagaasis peituvaid võimalusi on juba märganud muu hulgas Saksamaa,Prantsusmaa, Rumeenia, Bulgaaria, Holland, Rootsi, Poola ja Suurbritannia. Võimalusekorral tuleks tagada rahaline toetus uurimisprogrammidele, mille tulemusel on võimaliktöötada välja turvalised ja majanduslikult mõistlikud tehnoloogilised võtted gaasi tootmiseksalternatiivsetest energiaallikatest.

Ma võtan endale vabaduse esitada kaks küsimust. Esiteks: kas komisjon tegutseb selle nimel,et teha esialgsed analüüsid võimaluse kohta toota Euroopas kildagaasi alternatiivsetestallikatest, ning kas komisjon valmistab 2020. aastani seatud energiainfrastruktuuriprioriteetide kohase töö raames ette sellise tootmisviisi tehnilise ja majandusliku teostatavuseuuringuid? Minu teine küsimus on järgmine: kas komisjon on kavandatudfinantsperspektiivis (2014–2020) eraldanud raha geoloogiliste uuringute toetamisekseesmärgiga hinnata olemasolevate maardlate potentsiaali ja kildagaasi ammutamisevõimalikkust Euroopas, mis kiirendaks tehnoloogiaarendust antud valdkonnas?

Zigmantas Balčytis, fraktsiooni S&D nimel. – (LT) Lugupeetud juhataja! Paralleelseltliikmesriikide majanduse ja tööstuse elavnemisega suureneb nõudlus gaasi järele. Samasvõib meie maagaasivarude kiire ammendumine muuta Euroopa Liidu veelgi sõltuvamakskolmandate riikide tarnijatest ja nõrgendada tööstuse konkurentsivõimet. Alternatiivsetestallikatest pärit gaas võib olla tõhus pääsetee, mis kujundab põhjalikult ümber Euroopagaasitarnete kaardi ja jagab ümber majandushoovad. Kuid tegutseda tuleb kohe ja mevõiksime kasutada ära teiste riikide kogemusi. Viimasel ajal on palju räägitud kildagaasipotentsiaalist ning täna ütlesite te, volinik, et seda mainiti ka 4. veebruari Euroopa Ülemkogujäreldustes. Usun, et Euroopa Liit peab tõepoolest kiiremas korras panema paika konkreetsedplaanid ning alustama uuringuid selliste võimalike gaasimaardlate ja nende kasutamisekohta. Loomulikult, nagu te ka mainisite, ei pea kildagaas olema ega saagi olla ainus moodusenergiasõltuvuse vähendamiseks. Ent kui Euroopa Liidu geoloogide ennustused leiavadkinnitust, siis leidub gaasivarusid lisaks Poolale ja Saksamaale ka teistes riikides. Tulevikusvõib see aidata vähendada kolmandate riikide mõju Euroopa Liidu majandusele ja sellekonkurentsivõimele. Kahjuks oleme selles valdkonnas jäänud vähemalt kümme aastatmaha Ameerika Ühendriikidest, kus kildagaasi kasvavad tootmiskogused on gaasituru


täielikult ümber kujundanud. Minu arvates tuleb selles valdkonnas rohkem pingutada javõtta konkreetseid meetmeid, et neid allikaid majanduses kasutada.

Corinne Lepage, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja, volinik ja kallidkolleegid! Ma mõistan igati entusiasmi, mis on seotud kildagaasi olemasoluga Euroopamaapõues, ja soov saavutada energiasõltumatus on igati kiiduväärt.

Kuid arvan, et seda optimismi tuleks pisut talitseda, eelkõige Ameerika Ühendriikides, kuskildagaasi kasutatakse tõepoolest laialdaselt. Mitmed liikmesriigid liiguvad moratooriumipoole ning mõjuhinnangu tegemiseks, milleks kulub enam kui kaks aastat ja mille raamesanalüüsitakse sellise ammutamise mõju keskkonnale, on moodustatud sõltumatu ekspertiderühm.

Teiseks, ajal, mil me püüame oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet, oleks seetäiesti vastuolus ELi poliitikaga, kui enne mis tahes süvauuringu tegemist ei hinnataksnende maardlate kasutamise tagajärgi juba üksnes kasvuhoonegaaside kliimamõju mõttes.

Kolmandaks ütlesite te, lugupeetud volinik, et peame järgima keskkonnanorme. Me võtameselle teadmiseks ja pooldame seda. Sellele vaatamata on riikides, kus väljastatakseuurimislube – ja ma pean silmas eelkõige oma kodumaad –, praegu selge, et keskkonnaõiguson täiesti ära unustatud. Seda ei kohaldata ja me rikume seadust. Århusi konventsiooni eitäideta, inimesi ei ole hoiatatud, avalikku uuringut ei ole tehtud, mõju pole hinnatud jakasutatud ohtlikke kemikaale varjatakse.

Seepärast on niisugusel viisil jätkamine täiesti vastuvõetamatu ning tegelik küsimus,lugupeetud volinik, seisneb selles, kas kildagaasi ammutamine nii tiheda asustusega maa-alalnagu Euroopa, mis ei ole üldse sarnane Ameerika maismaaga, ei ole mitte vastuolus meieendi õigusaktidega, mis käsitlevad keskkonnakaitset ja inimeste teavitamist.

Ma ootan huviga teie vastuseid.

Michèle Rivasi, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik!Toetan igati kolleeg Corinne Lepage’i äsjaöeldud sõnu ja esitaksin järgmise küsimuse: kastegu on võimaluse või hoopis ennustatava keskkonnakatastroofiga?

Sellegipoolest oleme gaasiammutamisel Ameerika Ühendriikidest kümne aasta võrra mahajäänud. Mida me näeme? Me näeme, et põhjavesi on saastunud kemikaalidega, mida onkasutatud hüdrauliliseks purustamiseks. Samuti näeme õhusaastet. Nüüd näeme, et kõigiõhkupaisatud ainete tõttu on tekkinud lenduvad orgaanilised ühendid ja isegi osoon.Näeme, et see ei avalda mõju mitte üksnes läheduses elavate inimeste tervisele, vaid kakariloomadele ja loomulikult põhjavee kasutajatele, sest nad ei saa kemikaale sisaldavatvett enam juua. Möödunud nädalal teatas New York Times, et lisaks põhjavee saastamiselesüsivesinike ja biotsiididega hõlmab saaste ka radioaktiivseid elemente.

Prantsusmaal, nagu märkis Corinne Lepage, allkirjastati kaheksa luba ilma igasuguse arutelu,konsulteerimise ja mõjuhinnanguta. Ja teie räägite üldsuse heakskiidust? Käimas on tõelinemäss. Viimastel meeleavaldustel Ardèche’i departemangus osales rohkem kui 20 000inimest, just seetõttu, et nad hoolivad oma maast. Ja teie ütlete, et see on majanduslikvõimalus. Kuid kes saab sellest gaasist kasu? Kas me räägime, kelle huvides see on? Kas memitte ei vali tööstuse vajaduste rahuldamiseks vajalikku gaasi põhjaveevarude arvelt? NewYorgi moratoorium on selle probleemi hea näide.

Seetõttu palume lihtsalt, et need load tühistataks. Uuringute toimumine ilma, et meil olekstagatist, et need on vastavuses põhjavee raamdirektiiviga, õhukvaliteedi raamdirektiiviga


või Århusi konventsiooniga, ei tule kõne allagi. Niisiis jääme ootama teie vastuseid ningkeeldume nimetatud tagatiste puudumisel andmast luba uurida Euroopas, Prantsusmaalja asjaomastes riikides alternatiivseid gaasiliike.

Konrad Szymański, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Austatud juhataja! Uudse gaasi edukasmuutmine kaubaartikliks on teinud Ameerika Ühendriikidest kõnealuse kütuse eksportija,kelle potentsiaal on isegi Venemaa omast suurem. Ka turul on olukord muutunud. Pikatähtajaga lepingud ja nafta hinnal põhinevad hinnamehhanismid on asendunud paljupaindlikumate lepingutega ning hetketurg hakkab omandama järjest kaalukamat osa. Niiüksiktarbijad kui ka tööstus saavad sellest kasu nii, et me kõik maksame väiksemaid arveid.Euroopa ei saa endale lubada sellise potentsiaali ja võimaluse raiskulaskmist, eriti kuna ELirõhuasetus söekasutamisest loobumisele tähendab seda, et gaas muutub Euroopa riikidemajanduses järjest olulisemaks. Võimalus mitmekesistada gaasiallikaid ja suurendada omavarude osakaalu ning selle kaudu vähendada meie sõltuvust impordist on nüüd olemasmuu hulgas sellistes riikides nagu Poola, Prantsusmaa ja Saksamaa. Töö alternatiivsetestmaardlatest gaasi kättesaamise nimel on kõigis neis riikides juba kaugele jõudnud. Pidagemmeeles, et see sektor ei oota meilt raha ega erilisi eelistingimusi. See on valdkond, kuhuEuroopas on investeeritud juba sadu miljoneid eurosid ja mis vajab ainult üht – et selleteele ei veeretataks takistusi ja et seda koheldaks teistega võrdselt. Seda ootavad ka EuroopaKonservatiivid ja Reformistid siin parlamendis Euroopa Komisjonilt. Jäägem siis lootma,et meie, Euroopa, ei jäta seda võimalust kasutamata.

Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Lugupeetud juhataja! Tavapärastegaasiallikatega võrreldes moodustab alternatiivsetest allikatest ammutatud gaas praeguüksnes ligikaudu 5% kogu maailmas toodetud gaasist.

Alternatiivsetes allikates on toorainekontsentratsioon väiksem kui tavalistes maardlates.Lisaks kivisöemaardlate metaanile, raskemini läbitavates geoloogilistes formatsioonidespeituvale gaasile või gaashüdraatidele näib kildagaas olevat kõige paljulubavam. Selle gaasiammutamisel on parimad kogemused Põhja-Ameerikal, kus alternatiivsetest allikatestsaadi 2007. aastal kuni 42% kogu toodangust.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul võib Euroopas olla kuni 991 miljarditkuupmeetrit alternatiivseid gaasivarusid. Need paiknevad tõenäoliselt eeskätt Poolas,Saksamaal, Ungaris, Rumeenias, Rootsis ja Suurbritannias. Ajavahemikul 2007–2010andis Poola välja peaaegu 60 luba kildagaasi otsimiseks ja ammutamiseks. Nende lubadeomanike seas on suured üleilmsed energiakontsernid.

Seetõttu on öeldu põhjal selge, et need uued tavapäratud gaasiallikad on muutumashuvitavaks alternatiiviks uue horisontaalkaevandustehnoloogia kasutamisele.

Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Kui vaadata viimastelnädalatel energiaturul toimunud hinnakõikumisi, näeme, et nii paljude riikide võetavadpoliitilised riskid kui ka finantsturud ja paljud muud mõjutegurid ei võimalda turvalisttulevikustrateegiat välja töötada. Seetõttu peame lõikama energiapiruka võimalikultpaljudeks tükkideks ja on selge, et sellega seoses on gaasil tulevikus endiselt suurt osatähtsus.Loomulikult peame keskenduma gaasi tõhusale kasutamisele. Me ei vaja suuremat tõhusustmitte ainult tootmises, vaid ka tarbimisel. Peame tagama, et CO2 heitest tulenevaid maksetasuvad tarbijad, mitte tootjad, sest vastasel juhul moonutab see rahvusvahelist konkurentsi.See, kas CO2 tekitavat gaasi kasutatakse Euroopas või sellest väljaspool, ei tohiks olla oluline.


Euroopa on suurima ostujõuga piirkond. Kui impordime tooteid, millega kaasneb suurCO2 heitkogus, või veame neid Euroopas, ei tohiks see mõjutada meie konkurentsivõimet.

Samuti peame arvestama gaasijuhtmete tähendusega tulevikus. Gaasijuhe on umbes naguabielu. Mõlemad partnerid peavad jääma kokku pikaks ajaks, nii et kumbki sellest võidaks.

Reinhard Bütikofer (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Mul oli hea meel kuulda,härra Oettinger, et te ei läinud kaasa maad võtva kildagaasi-eufooriaga, vaid soovitasiteselle asemel mõistlikumat suhtumist. See valdkond on teatud piirini kahtlemata paljulubav,sest selle tulemusena võib väheneda meie sõltuvus gaasiimpordist. Tegelikult me jubasaamegi sellest kasu. Te viitasite asjaolule, et hinnad langevad, sest suur osa alternatiivsestgaasist tarnitakse Ameerika Ühendriikidest. Samas, nagu te ütlesite, peame loomausaldusväärse õhkkonna, kui soovime, et seda valdkonda uuritaks erapooletult.

Komisjon teeb ettepaneku vaadata läbi õigusraamistik. Ma olin üllatunud, kui kuulsinhiljuti teie pressiesindajalt, et eeskirjadesse jäävad kindlasti sisse möödahiilimiskohad.Igatahes on komisjon jätnud Ameerika Ühendriikidega võrreldes mitmed asjad tegemata.Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitseagentuur valmistab ette laiaulatuslikku uuringut.Sooviksin teada, miks ei tee meie midagi samalaadset või miks me vähemalt ei oota ennejärgmiste sammude astumist tulemusi ära. Praegu vajame poliitilist moratooriumikildagaasiga seotud tegevuse kohta, kuni suudame vastata paljude kodanike küsimustele,sest nad on aru saanud, et Ameerikas on tegutsetud liiga kiiresti. Seal on tekkinudprobleemid, mis on palju suuremad, kui inimesed esialgu oleksid uskunud, ja nüüd onAmeerika Ühendriigid omamoodi keerulises olukorras, mida meie tahame kindlasti vältida.

Seetõttu pöördun ma teie kui kõnealuse valdkonna eest vastutava voliniku poole ja palun,et te ei klammerduks kangekaelselt kavandatu külge, vaid viiksite usaldusväärse õhkkonnaloomiseks läbi rohkem põhjalikke uuringuid, nagu seda teevad ameeriklased.

Zbigniew Ziobro (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Alternatiivse gaasi, eriti kildagaasimaardlad on võimaldanud Ameerika Ühendriikidel saavutada viimase kümne aasta jooksulgaasitarnetes täieliku sõltumatuse. Tänu nendele maardlatele on Ameerika Ühendriigidmuutunud gaasiimportijast gaasieksportijaks ning nende maardlate kasutamine on toonudkäegakatsutavat kasu ka keskkonnale, näiteks piiranud kaevandatava kivisöe kogust jasellest tulenevat kahju.

Teadlased ennustavad, et sündmused võivad samamoodi areneda ka Euroopa Liidus.Uudsete gaasimaardlate kasutamine Euroopas on parim alternatiiv, võttes arvesse EuroopaParlamendi suuri ootusi CO2 heite vähendamise ja seega kivisöe kaevandamise vähendamisesuhtes. Pealegi oleme hiljuti näinud tavaallikatest pärit gaasi hinna märkimisväärset tõusu.Seda mõjutab kindlasti olukord Lähis-Idas. Maardlate võimalik kasutamine lubab tõepoolestvähendada energiatootmiskulusid, sest on alternatiiviks järjest ulatuslikumaks muutuvaleimpordile.

Alternatiivse gaasi ammutamine võimaldab vähendada ka tööpuudust, nagu selgusAmeerika Ühendriikides, kus kogemused on näidanud, et selline ammutamine tasub endära. Ainuüksi ühes USA osariigis – Pennsylvanias – on alternatiivse gaasi ammutamisel jatöötlemisel tööd leidnud ligikaudu 200 000 inimest ning kohalik majandus saab igal aastalmaksude, kaevandusettevõtete tellimuste ja kontsessioonitasudena üle kaheksa miljardiUSA dollari. Nii et ärgem jäägem maha, vaid astugem konkreetseid samme, et sellest tohutusuurest võimalusest ja potentsiaalist kasu saada.


Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tundkem heameelt selle üle, et meil onõnnestunud tekitada arutelu teemal, mis on Euroopa Liidus jäänud mõnevõrra hooletusse– arutelu alternatiivsetest maardlatest gaasi ammutamise üle. Nagu volinik juba ütles, ongeoloogilisi eeldusi sellise gaasi olemasoluks tõenäoliselt paljudes riikides. Poolas on gaasihinnanguliselt 1000–3000 miljardit kuupmeetrit ja ammutada on võimalik ligikaudu14 miljardit kuupmeetrit aastas. Euroopa ei saa endale lubada selle teema hooletussejätmist,kas või ainuüksi Ameerika turul toimunut arvestades. Pealegi jääb gaas kütusena oluliseksenergiaallikaks veel pikaks ajaks, nagu selgub teisest strateegilisest energiaülevaatest. Sellesülevaates tuuakse esile ka asjaolu, et Euroopa sõltub kolmandatest riikidest pärit tarnetest.Võttes arvesse näiteks praegusi Põhja-Aafrika konflikte, mis põhjustavad tagasilöökekütuseturul, peaksime esitama küsimuse, kas ehk ei leidu selliseid alternatiivseid allikaidEuroopaski.

On ütlematagi selge, et kerkib küsimus selliste ettevõtmiste keskkonnamõju kohta. Maarvan, et peaksime eraldama suure rahasumma alternatiivsetest allikatest, näitekskiltkivikihtidest pärit gaasi keskkonnasäästliku ammutamise uurimiseks. See näitaks, etEuroopa võib ka selles valdkonnas liider olla. Kui soovime saavutada omakeskkonnaeesmärke, peame ühest küljest leidma uued gaasiallikad ning teisest küljestmäärama kindlaks kaevandamistehnoloogia ja meetodid, mis hoiaksid ära ulatuslikukeskkonnakahju. Tänan teid väga.

Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! On juba hästi teada, et maailma nafta-ja gaasivarud on otsa lõppemas. See kajastub kõrgemates ammutamiskuludes, mis omakordatähendab liigsoolaseid hindu.

Alternatiivsetest allikatest toodetud gaasil oleks Euroopa energiaturul suur osatähtsus.Euroopa võiks seda kasutada oma energiaallikate mitmekesistamiseks ja vähendada niioma sõltuvust kolmandatest riikidest. Üks võimalus on kasutada Euroopa gaasivarusidmittetraditsioonilisel viisil. Rumeenias on selleks luba antud juba kolmele naftafirmale.Gaashüdraate, mida nimetatakse ka põlevaks jääks, leidub Mustas meres hulganisti. Kuineid oma tarbeks kasutada, aitab see varandus vähendada ELi sõltuvust Venemaagaasijuhtmetest.

Biogaasi turg on samuti üks paremini arenenud turge Euroopas. Sellistel riikidel naguRumeenia on biogaasi tootmise potentsiaal olemas, kuid selle kasutamiseks tuleb panustadatehnoloogiasse.

Arturs Krišjānis Kariņš (PPE). – (LV) Lugupeetud juhataja! Püüdke endale ette kujutadaseda rahakogust, mis läheb iga päev Euroopa Liidust välja tasuna importgaasi eest. Kuivedada seda raha suurte veoautodega, ulatuksid järjekorrad Vene piirist Põhja-Aafrika jaNorrani. Maailmas on kildagaasi ammutamisel aset leidnud vaikne revolutsioon, täpseltnagu praegu toimub Põhja-Aafrikas häälekas revolutsioon. Nagu paljud kõnelejad on jubaöelnud, on Ameerika Ühendriigid nende uute, kildagaasi kättesaamist lihtsustavatetehnoloogiliste võtete tulemusena viimase kümne aastaga muutunud netoimportijast gaasieksportijaks.

Lugupeetud kolleegid! Kui Euroopas on olemas võimalus rakendada neid uusi tehnoloogilisivõtteid ja kasutada Euroopas leiduvat maagaasi kildagaasi kättesaamiseks, saaksimeparandada oma ühist majandust sellega, et vähendame oma sõltuvust impordist.

Tänan tähelepanu eest!


Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Euroopa Ülemkogu soovitas4. veebruaril liikmesriikidel uurida Euroopa kildagaasi- ja põlevkiviressursse. Entalternatiivsete gaasiallikate kasutamine peidab endas märkimisväärseid keskkonnaohte jasotsiaalseid riske. Kildagaasi ei tohiks mingil juhul kasutada ilma mõju-uuringuta, mispaljastaks sellega seotud riskid ja milles toodaks esile vajalikud meetmed kohalike elanikeja omanike kaitsmiseks keskkonnaohtude eest.

Lugupeetud volinik! Euroopa Liidu energiajulgeoleku poliitika põhineb energiatarneallikateja magistraalide mitmekesistamisel. Sõltuvust Venemaa gaasist saab vähendada ka EuroopaLiidu jaoks esmatähtsate projektide, näiteks Nabucco gaasijuhtme, ning teiste väiksemateprojektide elluviimise kaudu, näiteks Aadria mere gaasijuhe, Türgi–Kreeka–Itaaliagaasiühendus ning Aserbaidžaani–Gruusia–Rumeenia gaasiühendus, mis rõhutavad Mustamere erilist tähtsust liidu energiajulgeolekus.

Bogusław Sonik (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tänan volinik Oettingeri Poolaajakirjanduses tehtud avalduse eest, kus ta ütles, et kildagaas on Euroopa Liidu võimalusning kuna me ei soovi sõltuda impordist, on kildagaasi kasutamine Euroopa Liidu huvides.

Ent täna, olles voliniku ära kuulanud, julgustaksin teda näitama üles suuremat entusiasmi,rääkides kildagaasist kui võimalikust varjatud aardest. Ma mõistan kõiki temakeskkonnakaitsealaseid kahtlusi, mis põhinevad ilmselt varasematel kogemustel. Siiskijulgustaksin komisjoni toetama seda väljavaadet innukamalt ning kasutama teie mainitudaega – te ütlesite, et esimesed tulemused võivad saabuda viie aasta pärast – selleks, et aidatakõigil kildagaasi otsijatel tagada, et kasutatavad meetodid ei tee looduskeskkonnale kurja.See peaks olema ennekõike komisjoni ülesanne. Julgustaksin volinikku Euroopas leidudavõiva kildagaasi nimel rohkem pingutama.

João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Fossiilkütused täidavad praeguvaldava osa maailma primaarenergia vajadusest: ühtekokku enam kui 80%, millest naftamoodustab 34%, kivisüsi 25% ja maagaas 21%. Nagu teame, on neid ressursse kasutatudpalju rohkem, kui need suudavad looduslikult taastuda, mis tähendab, et silmapiiril terendabhalastamatult nende ammendumine.

Maagaasi olukorda võib võrrelda nafta olukorraga, selle ainsa erinevusega, et maagaas onvähem levinud ning seda on keerulisem transportida ja hoida. Seetõttu peame ilmtingimatamitmekesistama oma energiaallikaid. Imerohtu ei ole olemas ning veel leiduvaidfossiilkütuse varusid tuleb majandada hoolikalt, targalt ja säästlikult. Kuid olenemata sellest,milliseid alternatiive energiatarnetele ka leitakse, on üks asi peaaegu kindel – üldineenergiatarbimine peab praeguse tasemega võrreldes vähenema, ja see ei ole iseenesest üldsepaha. Just selleks stsenaariumiks peame valmistuma ja alustada tuleb nüüd.

Alejo Vidal-Quadras (PPE). – Austatud juhataja! Energiavaldkonnas, kus Euroopa Liitseisab silmitsi suure sõltuvusega impordist, on meie haavatavusega seotud alaliste ohtudevähendamiseks juba palju korda saadetud. Selle kõige värskem ja ilmekam näide oligaasivarustuse kindlust käsitleva määruse heakskiitmine.

Sõltuvuse vähendamiseks energiaimpordist ei tohiks loobuda mitte ühestki võimalusestmeie tegevuskavas. Sel põhjusel esitasin ma koos kolleegidega kirjaliku deklaratsiooninr 67 Euroopa Liidus leiduvatest alternatiivsetest allikatest pärit gaasi kasutusvõimalusekohta. Jagaksin teiega kõnealuse teemaga seotud kolme fakti.

Esiteks moodustavad taastuvad energiaallikad järjest suurema osa meie energiaallikatejaotuses ja see seab gaasi tähtsale kohale tagavarakütusena. Teiseks on Ameerika Ühendriigid


tõestanud tehnoloogilise oskusteabe olemasolu ja nende alternatiivsete allikatemajanduslikku elujõulisust ning kolmandaks on Euroopa Liidus uudsete gaasiallikatevaldkonnas suur arenguvaru. Kui mõelda energiasõltuvusele, oleme olukorras, kus me eitohi maha magada ühtki võimalust.

Edit Herczog (S&D). – Austatud juhataja! Tore oli volinikku näha LjubljanasEnergeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti avamisel. Ma arvan, et see onmeie kolleegidele hea sõnum.

Kildagaas on ühtaegu nii võimalus kui ka osa lahendusest. Seetõttu peame meie, poliitikud,enne veel, kui saame seda kasutada, tegema kõik endist oleneva, et mitte kaotada avalikkuseheakskiitu, vaid hoopis võitma seda juurde.

Ameerika Ühendriikidega võrreldes on kahtlemata olemas üks erinevus. Euroopaasustustihedus on palju suurem kui Ameerika Ühendriikides. Seetõttu arvan, et peamepaluma komisjonil koostada mõjuhinnang. Me mõtleme katseprojekti elluviimisele javäikese summa kõrvalepanemisele, selle projekti vedamisele tööstuse, teadusuuringute jaenergeetikakomisjoni poolt ning mõjuhindamise rahastamisele ELi vahenditest. Ma arvan,et kui soovime ehitada asja üles sellele tehnoloogiale, mis võib olla osa lahendusest, vajameavalikkuse heakskiitu.

Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Esiteks olen sunnitud ütlema, et pean volinikuganõustuma, ning kiidan teda tasakaaluka ettekande eest. Energiavarustuse kindlus peabolema Euroopa tulevase energiapoliitika vältimatu eeltingimus. Ilmselgelt – ja see oleksideaalne – saavutaksime selle taastuvate energiaallikate abil ning sellealased tegevuskavadon meil juba olemas, aga kui mitte, siis peame saavutama selle teiste allikate kaudu. SõltuvusVenemaast ei saa enam edasi kesta – te nägite, mida Venemaa tegi Gruusias mõne aastaeest. Ja sellised valitsuskorrad nagu näiteks Gaddafi oma praegu mõjutavad hindasid.

Me loodame endile ning kui meil on alternatiivseid lahendusi – ja tänu kildagaasile meilon –, peame need täiel määral ära kasutama. On neid, kes muretsevad keskkonna pärast,ent Euroopa Liidu keskkonnaalased dokumendid on väga ranged. Küsige ükskõik milliseltEuroopa põllumehelt ja ta kinnitab teile, kui väga me hoolime keskkonnast ja selle kaitseksvõetavatest meetmetest. Sama kehtib ka siinkohal, kuid me peame uurima eraldi igavahendit, mille abil gaasi alternatiivsetest allikatest kätte saada, ning naljaga pooleks võiböelda, et nii võime saada head gaasi.

Günther Oettinger, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja! Püüdkem ennustada, kuhugaasiturg suundub. Täna tutvustasime oma teatist energiatõhususe kava kohta, milles muuhulgas pööratakse tähelepanu energia säästmisele, selle tõhusamale ja kokkuhoidlikulekasutamisele ning energiavarustuse kindlusele.

Teiseks suureneb Euroopa Liidus energianõudlus. Selle üks näide on liiklus – Saksamaalon 1000 inimese kohta 520 diiselsõidukit. Uutes liikmesriikides on see arv alla 200. Needkaks näitajat küll lähenevad üksteisele, kuid pigem liiguvad need üles kui alla Poola tasemepoole.

Kolmandaks on meie gaasivarud kokku kuivamas. Ühendkuningriigis on mahud viimaselkümnendil märkimisväärselt vähenenud ja järgmisel kümnendil jätkub see ka Hollandis.See omakorda tähendab sõltuvuse suurenemist. Lisaks on paljud meie lootused seotudgaasiga. Miks? Ehkki see on fossiilkütus, on see CO2 heite poolest kivisöest või naftasttublisti keskkonnasäästlikum ning tuumaenergiast või kivisöest märksa paindlikum.Seetõttu on gaas oluline selleks, et elektrienergiat oleks järjest rohkem võimalik toota


taastuvatest energiaallikatest. Kui võtta näiteks baaskoormus, mis praegu on 8000 tundiaastas, siis tuuleenergia puhul on see näitaja sõltuvalt olukorrast 2000–5000 tundi japäikeseenergia puhul ainult 600–2000 tundi aastas. See näitab selgelt, et vajame gaasi. Kuisoovime taastuvenergiat, siis on gaas selle loogiline partner, ükskõik kui raske on paljudelinimestel sellega leppida.

Seetõttu lähtun oma töös alusteadmisest, et nõudlus Euroopas on 600, mitte 300 miljarditkuupmeetrit aastas. Selle järgi on sõltuvus 80%. Seetõttu peame esmalt mitmekesistamaja ajakohastama oma transpordimagistraalid nii, et need vastaksid kõige uuemateletehnilistele nõuetele. Samuti peame kaotama energiasaared, suurendama hoiumahtu jamitmekesistama allikaid. See tähendab, et lisaks Venemaale, Norrale, Alžeeriale, Katarileja Liibüale peaksime tarnima gaasi ka Kaspia mere piirkonnast. Sellest piirkonnast saabgaasi Euroopa turule tuua Türgi–Kreeka–Itaalia gaasiühenduse ning Aadria mere ja Nabuccogaasijuhtme kaudu. Mitmekesistamise eesmärgil ei välista ma võimalust kasutadaliikmesriikides geoloogilistes formatsioonides peituvat gaasi. See protsess on alles alguses.

Endiselt küsitakse, kas vajame Euroopa reguleerivat sekkumist. Milleks seda võiks vaja olla?Oletagem, et Poola väljastab lube meelevaldselt ning see seab ohtu Poola põhjavee japinnase. Tõenäoliselt ei avalda see suurt mõju Poola piiridest väljaspool. Me peame mõtlemajärgmisele küsimusele, kui me ei soovi ennast üle tähtsustada: kas me siis ei usalda Varssavivalitsust selles, et ta tagab oma kodanike tervise huvides ja omandiõiguste kaitsmise nimelpuhta vee ja puhta pinnase? Ma usaldan kõiki demokraatlikult valitud Euroopa valitsusi,kes annavad oma tegudest aru parlamendile ja rahvale. Nii et kui me suhtumesubsidiaarsusesse tõsiselt, siis peame järele mõtlema, miks Poolas asuva puuraugukasutamise kontrolli, lubamise või keelamise üle peaks otsustama Brüssel, mitte Varssavi.Mina usun kindlalt riikide valitsustesse. Ma ei umbusalda neid. Sellegipoolest arutlen heameelega ühiste eeskirjade teemal.

Me peame uurima, kas Euroopa reguleeriv raamistik on piisavalt laiahaardeline ning kason tagatud keskkonnaõiguse, mullakaitse õigusaktide, põhjavett käsitlevate eeskirjade,asjaomaste töötajate ja kõnealuses piirkonnas elavate inimeste töötervishoiu ja -ohutusening omandiõiguste järgimine. Ma ei tea, kuid oletan, et see, mida minu pressiesindajaütles, on õige. Euroopa õigusaktidel on arenguruumi. See kehtib kõigis valdkondades – niinaiste osakaalu kohta tööhõives kui ka siin. Seetõttu uurime võimalusi olukorraparandamiseks. Samuti palume liikmesriikidel esitada ühine, kooskõlastatud loetelunõuetest, mida lubade andmisel kohaldatakse. See kõik on toimunud ilma, et oleks tehtudmingeid põhjapanevaid järeldusi. Ameerika Ühendriigid sarnanevad Euroopaga nii mõnestkiküljest, kuid mitte kõigist. Ameerika asustustihedus on hoopis teistsugune ning seetõttuon ka sellistel teguritel nagu kohalikud elanikud, tervishoid ja ohutus ning põhjavesi üsnaerinev tähtsus võrreldes tihedasti asustatud Kesk-Euroopa aladega, näiteks Poola, Saksamaavõi Prantsusmaaga.

Me tellime eksperdiarvamuse, kus uuritakse katsepuuraukude tüüpkasutuse ohtusid ELisning seda, kas Euroopa Liidu õigusraamistik on oma ülesande kõrgusel, kas liikmesriikideõigusaktid on piisavad ning kas ja kus peame ELi tasandil asja parandama. Ma soovitankõigil jätta selle teema puhul tunded mängust välja. Vastates prantslasest parlamendiliikmele,kes ütles, et Prantsusmaal ei ole huvid kaitstud, ütleksin, et Prantsusmaa puhul olen minarohkem huvitatud maksimaalselt ohututest tuumaelektrijaamadest kui kildagaasikatsepuuraukudest, vähemalt praegu.

Ütleksin välja veel ühe teemavälise mõtte. Ma olen väga tänulik, et olete tulnud täna siianõnda hilisel tunnil ja jäänud arutelul osalema. Mul on kahju, et üpris paljud


parlamendiliikmed lahkusid pärast oma sõnavõttu saalist, ja arvan, et mul on õigus sellekohta märkus teha, sest ka mina olen pikka aega olnud Euroopa Parlamendi liige. Ma eiarva, et mujal toimub olulisemaid üritusi. Olen veendunud, et minu ega teie endi suhtes eiole aus kohe pärast sõnavõttu lahkuda. Selline käitumine ei tee Euroopa Parlamendile au.



András Gyürk (PPE) , kirjalikult. – (HU) Uudse tehnoloogia abil ammutatud gaas võibELi tulevasel energiaturul mängida erilist rolli. Põhjus seisneb selles, et alternatiivsetegaasiallikate kasutamine ELis aitaks märkimisväärselt leevendada Euroopa üha suurematsõltuvust Kesk- ja Ida-Euroopa gaasi impordist ja tarnetest. Peale selle ei tohi me eirataasjaolu, et uute gaasiallikate levik ELis võiks aidata kulutõhusalt vähendadakasvuhoonegaaside heidet. Ameerika Ühendriikides on uus tehnoloogia toonud viimastelaastatel gaasiturule suuri muutusi. Et kasutatakse alternatiivseid gaasiallikaid, mis annavadpraegu enam kui poole Ameerika Ühendriikide toodangust, on gaasihinnadmärkimisväärselt langenud ja see riik ei pea enam sõltuma importallikatest. Euroopas,maailma suurimal gaasiturul, on alternatiivsete gaasiallikate kasutamine endiseltlapsekingades. Vaatamata Ameerika Ühendriikide edule ei ole Euroopas seni tehtudkatseinvesteeringud tulemusi andnud. Lisaks geoloogiliste tingimuste erinevustele seisavadinvestorid silmitsi ka Euroopa suuremate reguleerimisega seotud riskide jakeskkonnaohtudega. Saavutamaks ELis Ameerikaga sarnast edu, peab Euroopal olemasobilik alternatiivsete gaasiallikate strateegia. Euroopa tasandil on vaja põhjalikku hindamist,et määrata selgelt kindlaks alternatiivsete gaasiallikate võimalused ja ka ohud. Euroopa eisaa lubada endale seda luksust, et loobub võimalusest toota alternatiivset gaasi, mida saaksELis kasutada, samal ajal kui Põhjamere tavapärased gaasivarud on ammendumas.

Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Gaasitarnekindlus sõltub tulevikus niiELi suhetest kolmandate riikide gaasitootjatega kui ka gaasitootmise arengust ELis.Tehnoloogiaarendusse investeerimine alternatiivsetest allikatest maagaasi ammutamisevaldkonnas võib olla suuresti tuleviku huvides, sest aitab vähendada sõltuvustgaasiimpordist.

Ma arvan, et kildagaasi võimalikku olemasolu ja ammutamist Euroopas ei tohiks kahesilma vahele jätta, ning ootan, et komisjon valmistaks ette tehnilise ja majandusliku uuringuammutamise teostatavuse kohta. Euroopas on olemas erinevad rahastamisallikad, millekaudu võib toetada liikmesriike vajalike investeeringute tegemisel infrastruktuuri, tootmisseja meetmetesse, mille eesmärk on saavutada energiatõhusus piirkondlikul ja kohalikultasandil. Need hõlmavad eelkõige Euroopa Investeerimispanga laene ja tagatisi võiregionaal-, struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kaudu kättesaadavaid vahendeid. Tuginedesnendele rahastamisvahenditele ja 2014.–2020. aasta eelarveprognoosile, peab komisjonmäärama kindlaks ka rahastamislahenduse alternatiivsetest allikatest pärit gaasikasutamiseks, sest sellel võib olla kaugeleulatuv mõju Euroopa gaasi- ja energiaturule.

21. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)

22. Istungi lõpp

(Istung lõppes kell 00.15.)


Documents

TEISIPÄEV, 8. MÄRTS 2011 · 2011. 7. 22. · Alustuseks sooviksin tänada kõiki, kes osalesid selle raporti koostamisel, eelkõige erinevate fraktsioonide variraportööre. Meie