Digitaalsed õppematerjalid ja nende koostamine Sigrid Litov

Helin Mäe

Digitaalsed õppematerjalid

• 1.Esinevad elektroonilisel/digitaalselkujul

• 2.Koosnevad erinevatestkomponentidest

• Kes teevad?

• Originaalmaterjalid (autorite loodud)

• Digitaliseeritud pabermaterjalid

• Kust leida?

• Otsingusüsteemid Internetis (Google, Altavista, jm)

• Õpiobjektide andmebaasid, repositooriumid (Koolielu, Miksike, Lemill, Ariadne, Merlot, jm)

Õppematerjalide sisu järjestamise

võimalused • Teemaline järjestus- sobib siis, kui on mitmed seotud teemad, mida võib

õpetada ükskõik mis järjestuses.

• Kronoloogiline järjestus - sündmused, üritused või avastused esitatakse nende toimumise järjestuses.

• Koht koha järel - sisu esitatakse ruumilise järjestusena. N. rääkides inimkehast alustatakse peast ja töötatakse läbi kõik kohad kuni varvasteni.

• Kontsentrilised ringid - ruumilise järjestuse üks variant, kus kirjeldatavad kohad omavad ühisosa neile järgnevate kohtadega. N. juhtimiskursus, kus sisu järgnevus on selline: juht, juht ja tema meeskond, meeskond organisatsiooni sees, organisatsioon riigis.

• Põhjuslik järjestus - sisu esitatakse põhjuste ja tagajärgede ahelana. See variant sobib siis, kui õppurid peaksid olema suutelised välja uurima ja selgitama põhjuse ja tagajärje vahelisi seoseid. N. meteroloogias ja geomorfoloogias.

• Struktuuriline loogika - sisu järjestus on dikteeritud aine loogilisest struktuurist.

• Probleemikeskne järjestus - sisu esitatakse probleemide tutvustustena ning julgustatakse otsima probleemidele lahendusi ja tõlgendusi.

• Spiraalne järjestus - sisu kontseptsioone käsitletakse kursuse käigus korduvalt, iga kord aga eelmisest korrast keerulisemal tasemel (N. ülevaade - põhjalikum uuring - analüüs).

• Tagurpidine järjestus - kõigepealt õpetatakse viimast sammu, siis eelviimast jne. See variant sobib juhul, kui tahetakse õpetada otsuste tegemist ning tulemuste tõlgendamist. N. keemiliste testide puhul (testi tulemused, testi läbiviimine, sobiva testi valimine).

Õppematerjalide ülesehitus

• Vormistus

• Kujundus

• Struktuur

• Liigendus

• Formaat

• Loetavus (arvutiekraanilt)

• Sisu

• Sõnastus

Õppematerjalide koostamise

soovitused

1.Vormistage tekst nii, et iga rida sisaldab ainult 8-15 sõna! Parim sellise lahenduse saavutamise viis on alljärgnev: tekst paigutatakse tabelisse, mille kogulaius on 550 pikselit, tekstiveeru laius 500 pikselit ning tühja veeru laius 50 pikselit.

2.Teksti lõigudei tohiolla liiga pikad!(8 rida ehk < 60 sõna) Vältige pikka katkematut teksti. Lühendage lõigud 8 rea ehk vähem kui 60 sõna pikkuseks (nn ajakirjanikustiil). Et dokument ei tuleks liiga pikk, kasutage kokkuvõtlikku sõnastusviisi.

3.Kuivõimalik, kasutagepidevateksti asemelloetelusid!

4.Joondage tekst vasaku ääre järgi! Tsentreeritud ning vasaku ja parema ääre järgi joondatud teksti on raskem lugeda.

5.Kasutage Sans-Seriffonte! (Verdana, Arial, Tahoma)

Serif fondid - tähtedel on nn jalad või sabad, Sans serif fondid - tähtedel puuduvad jalad.

Serif fondid, N. Times New Roman ja Garamond sobivad kasutamiseks trükiste puhul, kuid

ekraanilt on neid raske lugeda, eriti väikese tähesuuruse või väikese ekraani puhul. Sans-

Serif fontidest sobivad kasutada Verdana, Arial ja Tahoma. Kuna kõigil arvutitel ei pruugi

olla samu fonte, on kindlam kasutada Windowsi põhifonte ning määratud jõuga

fonditüüpe, mis on erinevatel arvutiekraanidel ja erinevate printerite väljatrükkidel

samasugustena nähtavad.

6.Olge kindel, et tekst on loetava suurusega! (min. 12 või 10, pealkirjad 18 või 16)

Tekst peaks olema vähemalt 12-punktise ja pealkirjad 18-punktise suurusega. Samas

arvestage sellega, et liiga suur tekst on sama raskesti loetav kui liiga väike.

7.Kasutage tausta, mis on tekstiga kontrastne!

•Valge kiri mustal taustal on raskesti loetav.

•Must kiri valgel taustal on 40 % kergemini loetav kui valge kiri mustal või hallil taustal.

•Musta ja punase kombinatsioonid on äärmiselt raskesti loetavad.

•Kõige kergem on lugeda musta kirja kollasel taustal.

•Tekst kirjul taustal võib osutuda päris loetamatuks.

•Mida väiksem on teksti suurus, seda lihtsam peab olema taust

8.Pealkiri peab olema põhitekstist eraldatud!

Pealkirjade puhul kasutage põhitekstist suuremat kirja suurust, erinevat fonti, rasvast

kirja, taustaga kontrastset värvi või keskele joondamist. Alapealkirjade suurus peaks

olema väiksem kui põhipealkirja suurus, kuid sama kirjatüübiga.

9.Tekst ei tohi olla igav! Rõhutada saab fondi, suuruse või värvi muutmisega

Materjal peab olema huvitav, väljendusrikas ja kergesti loetav. Keerulist teksti ei loeta

isegi siis, kui see sisaldab vajalikku informatsiooni. Rõhutama peab olulist infot. Üksikutele

teksti osadele saab tähelepanu pöörata fondi, suuruse või värvi muutmisega. Teksti

teatud osade puhul võib kasutada varjutamist (N. kõik tekstis esitatud

kordamisküsimused on nõrgal hallil taustal). Spetsiaalseid efekte ja varjutusi, mis loovad

illusiooni kolmemõõtmelisusest, saab lisada N. Microsoft WordArt`i kasutades.

Kolmemõõtmelisi animeeritud tekste võimaldavad luua modelleerimis- ja

animeerimisprogrammid. Piiranguid siin ei ole, kuna teksti saab käsitleda tavalise graafilise

elemendina.

• 10.Ärge kasutage teksti allajoonimist! Kuna veebis on lingid automaatselt allajoonitud, siis pole tavalise teksti puhul soovitav allajoonimist kasutada (lugeja võib ekslikult arvata, et tegemist on lingiga, mis millegipärast ei tööta). Tekstiosa eristamiseks, millele soovitakse tähelepanu pöörata, kasutage rasvast kirja, kaldkirja, teksti suuruse, värvi muutmist või teksti raamimist. Raamimist ei tohiks aga liiga tihti kasutada, sest see loob liigse eristatatuse ja isolatsiooni efekti ning informatsioon on raskemini haaratav.

Hüperlinkide ja viidete kasutamine

a) õppematerjali sees

b) internetilehekülgedele

• Sisemised viited- hüperlingid on peidetud sõnade, ikoonide, piltide alla.

• Välised viited sobivad lisamaterjalide juurde või esitatva info täpsustamiseks; esitatud

konkreetse veebiaadressi kujul või märksõna, pildina.

Kust leida digitaalseid

õppematerjale?

• Eestis (Koolielu,Miksike,Tiigrihüppe,Lemill

e-õppe repositoorium,TÜ DSpace,... jm.)

-Õpetajate lingikogud: Tiia Salm, Tuuli Koitjärv jt.

-Kogukondade veebilehed ja ajaveebid: Klop, Mott; Informaatika, Täiskasvanute koolitajad, INNOVE, Digitiiger

AITÄH KUULAMAST!