Riina Orumaa

ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE

JA VORMISTAMINE ARVUTIL

Metoodiline juhend

Tallinn 2007

Koostaja: Riina Orumaa Keeletoimetaja: Tiina Müürsepp Konsultandid: Milvi Moks, Ene Kotkas Retsenseerinud: Mare Liin

SISUKORD

EESSÕNA 4 1. DOKUMENDID JA NENDE STRUKTUUR 5 2. LEHEKÜLJE KUJUNDAMINE 7

2.1. Lehe mõõtmete ja veeriste määramine 7 3. TEKSTI SISESTAMINE, VORMINDAMINE JA TEKSTILÕIGUD 8

3.1. Tööriistaribad, nuppude lisamine ja eemaldamine 9 3.2. Rea- ja lõiguvahed 10 3.3. Mõned näpunäited teksti sisestamiseks ja redigeerimiseks 11 3.4. Poolitamine 12 3.5. Sõnade ja ridade kooshoidmine 12 3.6. Vormingu kopeerimine, tühistamine ja asendamine 13 3.7. Lehekülgedeks jaotamine 13 3.8. Sektsioonid ja lehe orientatsiooni muutmine 14 3.9. Leheküljenumbrite lisamine 15 3.10. Lehekülgede nummerdamise muutmine 16

4. PEALKIRJADE VORMINDAMINE 17 4.1. Peatüki pealkirjastiil ja stiili muutmine 17 4.2. Alapeatüki/punkti pealkirjastiil ja stiili muutmine 20

5. SISUKORRA MOODUSTAMINE 21 6. JOONISTE, TABELITE NUMMERDAMINE 23 7. PRINTIMINE 25

7.1. Printimistingimused, printimise dialoogiaken 25 7.2. Prindi eelvaade 26

8. TABULAATORID JA TABULEERITUD TEKST 27 8.1. Teksti paigutamine lehel, tiitelleht 28 8.2. Pilgujuhi kasutamine 29

9. LOETELUD (NUMMERDAMINE JA TÄRNIMINE) 30 10. OBJEKTIDE LISAMINE TEKSTILE 33

10.1. Tabeli moodustamine ja vormindamine 33 10.1.1. Andmete sorteerimine 36 10.1.2. Raamjoonte lisamine 37 10.1.3. Tabeli importimine 38 10.2. Joonistusvahendite kasutamine 39 10.3. Tekstikasti kasutamine 41 10.4. Struktuurskeemide moodustamine 42 10.5. Matemaatiliste valemite sisestamine 44 10.6. Diagrammide lisamine 45

11. TEKSTI KOPEERIMINE INTERNETIST 46 11.1. Pehme reavahetus 47 11.2. Liigsete reavahetuste ja tühikute kaotamine 48

12. GRAAFILISTE OBJEKTIDE KOPEERIMINE JA LISAMINE 50 12.1. Graafika/pildi salvestamine internetist 50 12.2. Graafika/pildi lisamine dokumenti 50 12.3. Teksti paigutus objekti (pildi) suhtes ehk mähkimine (Wrapping) 51 12.4. Pildinupuriba, pildi vormindamine ja kärpimine 52

13. KORDUVAD TEKSTIOSAD 53 13.1. Automaatselt lisatavad tekstioasad (AutoText) 53 13.2. Teksti otsimine ja asendamine 54

14. ANDMEVAHETUS EHK OBJEKTIDE IMPORTIMINE 55 KASUTATUD KIRJANDUS 56

4

EESSÕNA

Käesolev juhend on mõeldud lisana Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli metoodilisele juhendile

”Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine”.

Juhendis käsitletakse mahukate ehk pikemate dokumentide ja kirjalike tööde koostamist

arvutil. Juhendis käsitletakse vormistamise üldnõudeid. Juhendisse on koondatud need

käsud (lähtutud on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vormistamisnõuetest), mis aitaksid

koostada arvutiga vajalikke kirjalikke töid. Juhendi kasutajalt eeldatakse varasemat arvuti

kasutamise kogemust.

Juhendi eesmärk on suunata kirjalike tööde tegija sobivate aega säästvate teksti-

töötlusvahendite kasutamisele ja dokumentide vormistamisele, mida on lihtne lugeda ning

arvutis töödelda.

Juhendi alguses on vaadeldud mitmest seisukohast dokumendi struktuuri, mis on määratud

tekstitöötlussüsteemiga. Vähesel määral on käsitletud baasoskusi vajavaid korraldusi teksti

sisestamise ja vormindamise kohta, enam on pööratud tähelepanu lehekülje kujundamisele

ja andmevahetuse põhimõtetele. Tekstitöötluses käsitletakse dokumenti seotud objektina,

mis on määratud tekstitöötlussüsteemiga. Juhend on abiks objektide (tabel, tekstikast,

struktuurskeem, matemaatilised valemid, diagramm) moodustamisel, muutmisel ja

vormindamisel ning tekstile lisamisel. Juhend selgitab joonistusvahendite kasutamist

objektide moodustamisel ja paigutamisel dokumenti. Internetilehekülgedelt teksti ja

graafika kopeerimiseks ja tekstidokumenti lisamiseks on välja toodud erinevad soovitused.

Juhendis on järgmised tegevuste automatiseerimist käsitlevad teemad: loetelude nummer-

damine ja tärnimine, korduvad tekstiosad, pealkirjade ja objektide nummerdamine,

sisukorra moodustamine, stiilide kasutamine jms. Teemade valikul on lähtutud

üliõpilastööde vormistamisnõuetest.

Kuigi materjal on on esitatud MS Wordi baasil, võimaldavad kõik tekstiredaktorid täita

samu funktsioone, kuigi realiseerimisvahendid on veidi erinevad.

Kõik ettepanekud on oodatud e-posti aadressil: riina.orumaa@ttk.ee

5

1. DOKUMENDID JA NENDE STRUKTUUR

Tekstitöötluses on dokument igasugune kirjutis üheleheküljelisest kirjast kuni raamatuni.

Dokumente võib jaotada lühemateks (kirjad, ametkirjad, haldusdokumendid, faksid,

memod, vormid) ja pikemateks ehk mahukateks (referaadid, kursuse-, lõpu- ja dip-

lomitööd, aruanded). Igal dokumendil on oma väljakujunenud struktuur, mida toetavad

kaasaegsed tekstitöötlusprogrammid.

Dokumendi struktuuri võib vaadelda erinevatest seisukohtadest. Dokumendi sisu

seisukohast on dokumendil sisuline struktuur. Sisu seisukohast võiks alata dokument

sissejuhatusega, jätkuda tekstiga, mis võib jaguneda jaotisteks ja lõppeda kokkuvõttega.

Jaotistel oleksid pealkirjad ja põhitekst. Põhitekst jaguneb lõikudeks, mis on tekstitöötluse

oluline mõiste.

Jaotise osadeks võivad olla joonised, tabelid, diagrammid, tekstikastid, pildid, struktuur-

skeemid jm objektid, mis on loodud tekstitöötlusvahenditega või imporditud teistest prog-

rammidest (näiteks tabeltöötlus-, graafikaprogrammist jm), internetist või skaneeritud.

Seega dokumendi sisuline struktuur skeemina on järgmine:

Sisukord

Sissejuhatus

Pealkiri

Lõik

Põhitekst Joonis Tabel Diagramm

Jaotis Kokkuvõte

Dokument Loeteludtabelite, jooniste jne

Jaotised võivad jaguneda alamjaotisteks, mis on samasuguse struktuuriga.

Lühemad dokumendid koosnevad enamasti ainult tekstist, kusjuures väga oluline osa on

teksti paigutusel (näiteks tiitelleht, haldusdokumendid).

Tekstitöötluses käsitletakse dokumenti omavahel seotud objektide kogumina, seega on ta

seotud loogilise struktuuriga, mis on määratud tekstitöötlussüsteemiga. Mahukate

dokumentide koostamisel on suur tähtsus mitmesuguste teksti ja objektide koostisosadel ja

õigete tekstitöötlusevahendite kasutusel.

Dokumendis on elementaarüksuseks märk (sümbol). Märkidest moodustuvad sõnad, neist

laused ja read ning lõigud. Nende osadel on teatud omadused, nendega saab teha erinevaid

tegevusi, mis on määratud tekstitöötlusprogrammidega. Dokumente loetakse ja töö-

deldakse arvutis ning edastatakse arvuti kaudu ja trükitakse välja paberkandjale. Lehekülje

seaded ehk kujundamine on määratud tekstitöötlussüsteemiga.

Seega tuleks kasutada tööde koostamisel sobivaid tekstitöötlusvahendeid. Antud töös on

vaatluse alla võetud tekstitöötlusvahendid, mis aitavad koostada mahukaid dokumente.

6

Järgnevalt on toodud dokumendi lehekülje koostisosad ja mõned selgitused.

üla- veeris Margin

Top

vasak veeris Margin

Left ala- veeris Bottom

Siit algab põhiteksti ala (Body Text) oma sõnade ja lausetega, millel on oma väljanägemine ja märgimäärangud, ning lõikudega, millel on oma väljanägemine ja lõigumäärangud. Dokumendi koostisosade määrangud on seotud vormindamisega (Format) Põhitekst jaguneb sisu järgi lõikudeks (Paragraph), mis on tekstitöötluse oluline mõiste. Lõik on kahe Enteri vahel olev tekst. Märk (Character) on mis tahes sümbol, sõnad on märkide jadad. Teksti ilmestamiseks kasutatakse märgivormindamist (Font), erinevaid kirjastiile ja –laade –paksu, kursiiv-, allajoonitud1 jne kirja

Lõigu kujundamisel kasutatakse lõiguvormindamist (Paragraph): See on tsentreeritud tekst

See on vasakjoondusega tekst See on paremjoondusega tekst

See on täisjoondusega ehk ploki- ehk rööpjoondusega tekst, see tähendab, et read algavad kohakuti ja read lõpevad kohakuti (Justify).

See on taandega tekst. Taane (Indent) - saab valida kas reapiirajaga või menüüst Format/ Paragraph. Esimesele reale taane (First line)

Loetelude puhul kasutatakse numbreid või tärne (Bullets and Numbering) 1. Puud • lepp • kask

2. Lilled • ülane • sinilill

Tabel (Table)koosneb ridadest (Rows) ja veergudest (Columns), kasutatakse andmete ülevaatlikumaks esitamiseks

nimetus hulk hind (kr)

printer 12 12 000 hiir 12 250

Joonistusvahendite abi saab kasutada skeemide ja muud objektide (Object) koostamisel.

ovaal knurk

_________________ s.o allmärkus ehk joonealune märkus (Footnote) 1Underline

Päis (Header)

Jalus (Footer) 1 lehekülje nr(Page Numbers #)

parem veeris Margin

Right

7

2. LEHEKÜLJE KUJUNDAMINE

Teksti paigutus lehel sõltub valitud paberilehe mõõtmetest ja sellel määratud vabadest servadest (teksti vaba äär) ehk veeristest (Margins) jm. Õiged leheseaded määravad tulemuse dokumendist paberkandjal. Esmalt määratakse dokumendi loomisel lehe üldmõõtmed. Lehekülje seadete tegemine toimub menüü abil File/Page Setup–

Fail/Lehekülje häälestus.

2.1. Lehe mõõtmete ja veeriste määramine

1. Esmalt määratakse lehe üldmõõtmed, (kirjalikud tööd formaadil A4) selleks kasu-tatakse käsku menüüst File/Page Setup/Paper–Fail/Lehekülje häälestus/Paber. Samast menüüst vahelehel Margins–Veerised saab seada ka paberi orientatsiooni ehk lehe suu-na lugemisel. See võib olla Portrait–Vertikaalpaigutus (leht võetakse ette pikuti) või Landscape–Horisontaalpaigutus (leht võetakse ette laiuti).

2. Järgmisena määratakse teksti vabad alad servades, veerised ehk äärised, see toimub vahelehel Margins–Veerised.

Köitevaru–Gutter: 0 • vasakul

• ülaservas

2 lehekülge lehel

Tehtud seadete mõju illustreerib aknaosa Eelvaade–Preview.

Veerised–Margins Top: ülaveeris Bottom: alaveeris Left: vasakveeris Right:paremveeris

Mirror margins–peegelveeris kahepoolse väljatrüki korral on vasakveerise asemel siseveeris ja paremveerise asemel välis-veeris s.t paarislehekülgedel vasak- ja paremveerise vahetamist

Valitud parameetrite väärtused muudetakse algmääranguks ehk vaikesätted väljal Default

Väljal Apply to–Rakenduskoht kehtivad Whole document–Terve dokumendi ulatuses või alates kursori asukohast This point

forward–Siit alates

Lehe orientatsioon

Lehe orientatsioon

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vormistamisnõuete kohaselt esitada üliõpilastöödes veerised: ülevalt 2,5 cm; alt 2,5 cm; paremalt 2,5 cm; vasakult 3 cm

Eestikeelne MS Word 2003

8

3. TEKSTI SISESTAMINE, VORMINDAMINE JA TEKSTILÕIGUD

Teksti sisestamisel ja vormindamisel kasutatakse teksti kujundamise vahendeid. Teksti ilmestamine hõlbustab teksti vastuvõttu, eraldab olulise jm. Varem sisestatud tekstiosa märgistatakse ja määratakse sellele osale soovitav vorming. Selleks kasutada menüüd Format–Vorming või vormindamise nupuriba: 1) Menüü Format/Font–Vorming/Font

Font vahelehel saab valida: • kirjatüüpi Font; • kirjalaadi Font style • kirjasuurust Size

Dialoogiaknas võib olla mitu vahelehte (page)

Font vahelehel saab valida: • teksti värvi Font color • allajoonimist ehk allakriip-sutamist Underline style

Valikud algmääranguks

Eriefektid

Loendi rullib lahti hii-reklõps nooleruudul

VÄIKEFORMAADILISED SUURTÄHED-

Small caps ehk kapiteelkiri SUURTÄHED- All caps peidetud kiri-Hidden

Allakriipsutuste loend

OK — täidab dialoogi-aknas valitud käsud

Cancel —sulgeb dialoogi-akna käsku täitmata

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (edaspidi TTK) vormistamisnõuete kohaselt esitatakse üliõpilastööd (kogu tekst) järgmiselt: Kirjastiil ehk Font – Times New Roman Kirjasuurus – 12pt Fondi ehk kirja laad – harilik/Regular

Superscript- Ülaindeks (m2) Subscript- Alaindeks (m2)

Menüüriba – antakse käske/korraldusi ja määratakse töörežiime

Märgivormindamise ehk Font dialoogiruut ehk aken

9

2) Vormindamise nupuriba

3.1. Tööriistaribad, nuppude lisamine ja eemaldamine

Enamkasutatavate käskude mugavaks kasutamiseks on need toodud tööaknasse korraldus-

ehk käsunnuppudena ehk ikoonidena. Need on samad käsud, mis esinevad menüüdes.

Nupuribade paigutamist ja eemaldamist juhitakse menüüst View/Toolbars–

Vaade/Tööriistaribad.

Nupu Customize – Kohanda abil saab endale vajalikke nuppe veel lisada/eemaldada. Nuppude teisaldamiseks tuleb hiirekursoriga haarata vajalik nupp ja vedada see nupuribale ning siis maha kukutada.

Nupuriba teisaldamiseks tuleb hiirekursoriga haarata nupurea algusest (tekib neljaotsaga nool) ja vedada nupud vajalikku kohta.

Font Vali fondisuurus Rööpjoonda

TTK vormistamisnõuete kohaselt esitatakse üliõpilastööd (kogu tekst): kirjaliik Times New Roman;

kirjasuurus 12pt; rööpjoondus (tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi, s.t mõlemad servad on sirged).

Paks/Bold; Kursiiv/Italic (kaldkiri)

aaaaLinnuke nimetuse ees näitab, et see nupuriba on ekraanil

Vaikimisi on kuvatavad nupuribad Standard ja Formatting –

Standardne ja Vorming

Justify

10

3.2. Rea- ja lõiguvahed

Dokumendi koostamisel liigendatakse see parema loetavuse kindlustamiseks lõikudeks.

Kui teksti sisestamise käigus vajutada klahvile Enter, lõpetatakse eelmine lõik, kursor

viiakse uue rea algusesse ja alustatakse uut lõiku. Seega lõik on kahe reavahetusklahvi

Enter vahel, mis on tähistatud tehnilise märgiga ¶, kui avada peitkoodide kuvamine (klõps

nupul ).

Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga, kuid ei moodustata uut tühja rida klahvi

Enter vajutamisega, vaid viiakse kursor lõigule ja valida käsk menüüst Format/Parag-

raph/Indents and Spacing/Spacing/After–Vorming/Lõik/Taanded ja vahed/Vahed/ Pärast

Joondus

Taane: vasakult paremalt

Vahekaugus: lõigu ees

lõigu järel Reavahe (lõigu sees): 1,5 lines (reavahe 1,5 rida); Single-ühekordne

Tabuleerimise dialoogiaken

Taanded pakuvad võimalust jätta lõigule vasakult või paremalt lisatekstivaba ruumi

TTK vormistamis-nõuete kohaselt esitatakse üliõpilas-töödes tekstilõigud järgmiselt: joondus – Justify–rööpne; lõiguvahe – 12 pt Vahed/Pärast–Spacing/After reasamm ehk reavahe – 1,5 lines 1,5 rida

Seega on dokumendi struktuur selline: Peatüki ja alapeatüki/punkti pealkiri ja sellele järgneb tekstiosa (Text Body). Teksti vorming: Kirjaliik Times New

Roman, 12p,

rööpjoondus, lõiguvahe – 12 pt, reasamm ehk reavahe–1,5 rida

Sel

line

on

teks

tios

a vo

rmin

gunõ

ue

Esimese rea taane

klõps ülenoolel suurendab ja allanoolel vähendab väärtust

11

3.3. Mõned näpunäited teksti sisestamiseks ja redigeerimiseks

1. Sõnad on tekstiosad, mis eraldatakse tühikutega. Tühikuklahvile vajutatakse ainult üks

kord sõna lõpul. Tühikut ei tohi kasutada pealkirjade jm joondamiseks. Tühikut

kasutatakse sõnade vahel ja kirjavahemärkide järel. Sõnale järgneb kirjavahemärk

tühikuta.

2. Dokumendi sisu moodustamisel rea lõpus ei tohi kasutada reavahetusklahvi Enter,

sest reavahetus toimub automaatselt. Klahvi Enter kasutatakse ainult lõigu lõpul.

Lõigu jaotamiseks tuleb tekstikursor/sisestuskriips viia jaotuskohta lause esimese

märgi ette, teha hiireklõps (tekib vilkuv tekstikursor) ja vajutada klahvile Enter. Kahe

lõigu liitmiseks üheks lõiguks tuleb tekstikursor/sisestuskriips viia esimese lõigu

lõppu ja vajutada klahvile Delete.

3. Märkide, klahvide Enter ning tühiku kasutamise kustutamine toimub kustutusklahviga

Delete või tagasilükkeklahviga Backspace. Klahv Delete kustutab kursorist paremale

jääva märgi. Klahv Backspace kustutab kursorist vasakule jääva märgi (tagasilükke–

klahvi Backspace võib kasutada kustusklavina ainult teksti sisestamisel).

4. Suurtähtede sisestamiseks vajutatakse esmalt klahvile Shift, hoitakse see all ja

vajutatakse soovitud täheklahvile. Vajutamisega klahvile Caps Lock lülitatakse sisse

režiim, mille puhul tähed sisestatakse suurtähtedena, lõpetamiseks vajutatakse uuesti

klahvile Caps Lock.

5. Kuna osadel klahvidel on mitu sümbolit, siis teiste märkide sisestamiseks tuleb hoida

all klahvi Shift (näiteks sisestamisel hüüumärki !), kolmandate märkide korral klahvi

AltGr (näiteks sisestamisel märki @).

6. Enamasti on arvutitesse installeeritud eesti klaviatuur. Tuleks jälgida, et tegumireal

(ekraani all ääres Start nupu kõrval olev riba) oleks tähis Et (mitte En, Ru vm).

7. Klaviatuuril puuduvaid märke saab lisada dialoogiga Insert/Symbol–Lisa/Sümbol.

Dialoogiakna kaartidel tehakse hiireklõps vajalikul sümbolil ning vajutatakse nupule

Insert–Lisa, lõpuks klõpsatakse nupule Close–Sule. Väljal Font saab valida erinevaid

sümbolite tabeleid.

8. Taandrida saadakse klahviga Tab, kuid kirjalikes üliõpilastöödes taandridu ei kasutata.

9. Sidekriips ehk lühike sidekriips sisestatakse klahvikombinatsiooniga Alt+0150 jää–

äär, pikk sidekriips ehk mõttejoon — Alt+0151 või Ctrl+numbriklaviatuuri kriips.

10. Täheregistri muutmine (suurtähtede muutmine väiketähtedeks ning vastupidi jm)

toimub menüü Format/Change Case–Vorming/Muuda täheregistrit abil (mõjub mär-

gistatud tekstile).

Tekst on selline tekst on selline (suurtähed väiketähtedeks)

(väiketähed suurtähtedeks)TEKST ON SELLINE Tekst On Selline

tEKST oN sELLINE

12

3.4. Poolitamine

Poolitada ei soovitata tavalise sidekriipsu abil, vaid peaks kasutama nn korrektset poolitust poolituskri ipsu abil.

Poolituskriips näitab programmile koha, kus võib sõna poolitada. Hariliku kriipsuga ei tohi poolitada – kriips jääb kriipsuks ka siis, kui pärast teksti muudatusi kaob poolitamisvajadus. Poolituskriips on kriips aga ainult siis, kui selles kohas toimub poolitamine, see on nähtav ainult rea lõpus. Kui poolituskriips satub rea keskele, siis ta peidetakse programmi poolt. Poolituskriips lisatakse sõnasse kiirkorralduse klahvikombi-natsiooniga Ctrl+Miinus (NB! Mitte numbriklaviatuurilt).

Poolitada saab ka poolitusrežiimi abil. Poolitamine lülitatakse sisse käsuga menüüst Tools/Language/Hyphenation–Tööriistad/Keel/Poolitus.

Sõnu saab poolitada automaatselt teksti sisestamise ajal või käsitsi peale sisestamist. Hiireklõps märkekastil Automatically hypenate document–Poolita sõnu dokumendis automaatselt ja käivitatakse automaatne poolitusrežiim.

Nupule Manual–Käsitsi vajutades on käsitsipoolituse dialoogiaknas silbitatud sõna ja näidatakse hiireklõpsuga poolituse koht, hallist püst-joonest paremale ei saa poolitust tekitada, ning vajutada vastavalt vajadusele Yes või No. (märkeruut Automatically hypenate document–

Poolita sõnu dokumendis automaatselt peab olema tühi ja valitud keel peaks olema eesti keel).

3.5. Sõnade ja ridade kooshoidmine

Kõva tühik (klahvikombinatsioon Ctrl+Shift+tühik) on selleks, et märkida koht, kus programm ei tohi rida murda, s.t hoida sõna, numbrit koos ühel ja samal real. Kasutatakse suurtes arvudes tuhandeliste eraldamiseks, nime ja initsiaalide sidumiseks jne (Kui arv on 4 000, siis ei tohi olla 4 eelmises reas, nullid järgmises, vaid kogu arv peaks olema ühel real; A. Lauteri; La Manche; 25 m2).

Mida väiksem väärtus, seda enam sõnu poolitab. Annab suurima pooli-tuste arvu, mis võib ühes veerus olla.

13

Sidekriips ja murdumatu ehk kôva kriips. Kui sidekriips asub kohas, kus ei tohi rida vahetada, näiteks seotud sõnas jne, tuleb kasutada murdumatut ehk kõva’ sidekriipsu (klahvikombinatsioon Ctrl+Shift+Miinus), näiteks jää-äär, maa-ala.

3.6. Vormingu kopeerimine, tühistamine ja asendamine

Vormingu kopeerimine toimub nupuga Format Painter–Kopeeri vorming (pintsel).

Selleks tuleb:

1. Kursor viia vorminguga sõnale, teha hiireklõps;

2. Kursor viia nupule Format Painter–Kopeeri vorming (pintsel), teha hiireklõps;

3. Kursor vedada töölehel (kursor võtab pintsli kuju) kohale, kuhu vajatakse samalaadset

vormingut. Hiire vasakut nuppu all hoides veedada kursor/pintsel üle soovitava teksti-

osa.

Et kopeerida kujundust mitmes dokumendiosas, tuleb teha topeltklõps nupul Format

Painter–Kopeeri vorming (pintsel).

Pintsel kaob, kui vajutada klahvi Esc või klõpsatada uuesti nupule Format Painter–Kopeeri

vorming.

Klahvikombinatsioon Ctrl+tühik tühistab vormingu ja taastab teksti normaalkuju.

3.7. Lehekülgedeks jaotamine

Lehekülgedeks jaotamine toimub automaatselt. Kui leht täitub tekstiga, siis ilmub

automaatselt uus leht. Kõik erinevad struktuursed osad peavad algama uuelt lehelt, näiteks

sissejuhatus, uus peatükk, kasutatud kirjandus jne.

Selleks kasutakse:

1. sundlehevahetust klahvikombinatsiooniga Ctrl+Enter;

2. käsku menüüst Insert/Break/Page Break–Lisa/Piir/Leheküljepiir.

Lõpuks klõpsatakse nupule OK.

14

3.8. Sektsioonid ja lehe orientatsiooni muutmine

Kui dokumendi erinevates osades tuleb kasutada erinevat lehevormingut (erinevaid

veeriseid, lehe asendit: muuta lehe orientatsiooni, hakata kasutama või loobuma päistest ja

jalustest, muuta lehekülje nummerdamist), siis tuleb dokument jaotada sektsioonideks

(Section). Sektsioon on dokumendi üks suvalise suurusega osa, enamasti koosneb töö ühest

sektsioonist.

Uue sektsiooni alustamiseks tuleb kursor viia vajalikku kohta ja valida menüü Insert/Break–Lisa/Piir ning ilmunud aknas valida piiritüübid: alustada uue lehe Page

Break–Leheküljepiir või uue veeru Column Break–Veerupiir moodustamist,

uus jaotis algab järgmiselt lehelt Next Page–Järgmisel leheküljel, kursori asukohast Continuos–Pidev, järgmiselt paarislehelt Even Page–Paarisleheküljel või järgmiselt paaritult lehelt Odd Page–Paaritul leheküljel.

Kui on vaja tagasi pöörduda eelnevate seadete juurde, siis tuleb alustada taas uut sektsiooni. N ä i t e k s t e k s t i p a i g u t u s e sektsioonis määratakse menüüst File/Page

Setup–Fail/Lehekülje häälestus — püstasend Portrait-Vertikaalpaigutus; Landscape–Hori-sontaalpaigutus, päiste/jaluste seaded menüüst View/Headers and Footers–Vaade/Päis ja jalus.

Siin on näide, kui mingi osa tekstist (näiteks tabel, skeem) on teise orientatsiooniga — vali-tud on Landscape-horisontaalpaigutus (lehe pi-kem serv alumiseks servaks). Toimida järgmiselt:

1. Kursor viia eelneva lehe lõppu, kus on lehe orientatsiooni vaja muuta ja anda käsk sektsioonivahetus menüüst Insert/Break/

Next Page–Lisa/Piir/Järgmisel leheküljel. NB! Kui seal on sundlehevahetuse käsk s.t Page Break–Leheküljepiir, siis tuleb see kustutada. 2. Valida käsk menüüst File/Page Setup/

Margins /Landscape–Fail/Lehekülje häälestus/Veerised/Horisontaalpaigutus. (vt kõik järgmised lehed dokumendis on horisontaalasendis s.t et lehe pikem serv on alumiseks servaks). 3. Kui on vaja tagasi pöörduda lehe püstasendi juurde, siis tuleb alustada taas uut jaotist ehk anda korraldus sektsiooni- vahetus menüüst Insert/Break/ Next Page–

Lisa/Piir/Järgmisel leheküljel; 4. Valida käsk menüüst File/Page Setup

/Magins/Portrait–Fail/Lehekülje häälesus/Veerised/Vertikaalpaigutus

Lehe püstasend

Lehe püstasend

Lehe horisontaalasend

lehele ilmub

1

15

3.9. Leheküljenumbrite lisamine

Kui päisessse või jalusesse tahetakse paigutada ainult leheküljenumber, siis on otstarbekas kasutada menüüd Insert/Page Number–Lisa/Leheküljenumbrid. Dialoogiakna ilmumisel saab määrata, kus asuvad numbrid (Position–Paigutus), kuidas nad paiknevad (Alignment–Joondus). Nupu Format–Vorming abil saab määrata, millisest arvust nummerdamist alustada (Start at–Alusta numbrist).

Leheküljenumbrite vormindamine

Joondusviisid (paigutus lehel): vasakule Left paremale Right keskele Center siseäärele Inside välisäärele Outside

Märgistada märkeruut, kui leheküljenum-ber peab olema nähtav ka esimesel lehel

Leheküljnumb-rite asukoht: Bottom-allservas; Footer-ülaservas

Leheküljenumbrite kaotamiseks toimida nii: a) hiire topeltklõps leheküljenumbril (tekib raam), b) märgistada leheküljenumber (inveteeritus/tume tagapõhi); c) kustutada kustutusklahviga Delete/Del

Lisada peatüki number

Jätkuv numeratsioon

Alustada numbrist alates (valida loendist) Start at–.saab määra-

ta, millisest numbrist lehekülje nummer-damist alustada

16

3.10. Lehekülgede nummerdamise muutmine

Kui leheküljenumbrid on nähtavad teatud numbrist ja eelnevatel lehtedel puuduvad leheküljenumbrid s.t ei soovita lehekülje numbreid dokumendi esimestele lehtedele, siis tuleks tegutseda järgmiselt: 1. Kursor viia selle lehe lõppu, millest järgmisel nummerdamine on nähtav, ja valida korral-

dus sektsioonipiir menüüst Insert/Break/Next Page – Lisa/Piir/Järgmisel leheküljel.

NB! Kui seal (lehe lõpus) on sundlehevahetuse korraldus s.t Page Break–Leheküljepiir, siis tuleb see kustutada. Seda on parem teostada, kui on sisse lülitatud Show/Hide–Kuva/Peida nupp. 2. Valida korraldus menüü View/Header and Footer–Vaade/Päis ja jalus ning panna lehe-

külje numbrid soovitavasse kohta. Jalusesse liikumiseks kasutada nuppu, mis lülitab päiselt jalusele Switch Between Header and Footer–Vali päise ja jaluse vahel.

Lisada lehekülje numbrid nupuga Insert Page Number–Lisa leheküljeväli. Õigesse

kohta paigutamiseks kasutada näiteks joondusnuppu (paremale või keskele ). Vt leheküljenumbrid ilmusid igale lehele.

3. Selleks, et näiteks esimesel neljal lehel numbrid ei oleks nähtavad, peab eemaldama eelmise sektsiooni päisekirjelduse nupuga Same as Previous–Lingi eelmisega (klõp-satada).

4. Kursor viia eelmisele leheküljele, s.t kuhu ei soovita lehekülje numbrit, ja kustutada sealt lehekülje number ära. Selle tulemusena on nähtavad ainult soovitud leheküljenumbrid, kuid üldnumeratsioonis säilivad ka nähtamatud leheküljenumbrid.

Näiteks alustatakse nummerdamist numbrist 5 ning eelmisel neljal lehel numbreid ei ole.

TTK nõue – lehekülje numbrid lisatakse alla paremale või keskele

Insert Page Number

Lisa numbriväli

Same as Previous-Lingi eelmisega

Vali päise ja jaluse vahel

6

Siin on sektsioonivahetus

5

lehele ilmub, kui on aktiivne

17

4. PEALKIRJADE VORMINDAMINE

Tesktitöötlussüsteemis loetakse pealkirjaks:

• üherealist lõiku, mille môlemad naaberlõigud on tühjad; • lõik, mis algab suure tähega ja mille lõpus ei ole punkti. Pealkirja stiile/laade (vorminguparameetrite komplekte) võib iga kasutaja ise koostada, kuid kavalam on kasutada valmistehtud stiile nn pealkirjastiile Heading–Pealkiri, sest nendega on seotud mitmed MS Wordi vahendid. Stiilid Heading–Pealkiri 1…9 moodusta-vad kuni 9-tasemelise pealkirjade süsteemi, mida väiksem number, seda tähtsam pealkiri. Nad moodustavad dokumendi struktuuri ja neid on mugav korduvalt kasutada mahukates dokumentides, milles peab olema ühtne stiil: Heading1–Pealkiri 1— 1.astme pealkiri ehk peatüki pealkiri, Heading2–Pealkiri 2 — 2.astme pealkiri ehk alapeatüki pealkiri jne.

4.1. Peatüki pealkirjastiil ja stiili muutmine

1. Kursor viiakse pealkirjale, siis avatakse stiilinupp (hiireklõps Normal–Laad nupul), ilmub stiililoetelu Heading1, Heading2–Pealkiri1, Pealkiri 2 jne ning valitakse pealkirjastiil Heading1– Pealkiri 1.

2. Kui pakutud Heading1–Pealkiri1 stiililt/laadilt ei sobi, siis stiili üheks muutmise

võimaluseks on toimida nii: tuua ekraanile vormingupaan (tekib ekraani paremale

poole) vormingupaani nupu abil, mis on stiili nupu ees (kalduA) või valida käsk menüüst Format/Styles and Formatting–Vorming/Laadid ja vormingud (MS Word 2000

ja varasem versioon, siis stiili muutmiseks käsk Format/Style/Modify ja kõik edasi nagu siin juhendis). 3. Sealt valitakse pealkirjastiil Heading1-Pealkiri1, siis klõpsatakse loendinupul

või hiire paremaga klõps ning avaneb kiirmenüü. 4. Kiirmenüüst valitakse käsk Modify–Muuda, ilmub aken Modify Style–Muuda laadi,

kus on nupp Format–Vorming, mille abil saab laadi omadusi muuta.

Vormingupaan tekib ekraani paremale poole

2a

1

3

4

2

2 Vormingupaani saab ekraanile tuua ka menüü abil Format/Styles and

Formatting–Laadid ja vormingud

Loendi-nupp

18

Eestikeelne MSWord 2003

5. Aknas Modify Style–Muuda laadi on võimalik muuta pealkirjastiili vastavalt

vajadustele: TTK-s peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega rasvases kirjas (Bold) tähesuurusega 12 punkti. Pealkirjades sõnu ei poolitata ja lõppu ei panda punkti. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja on nummerdatud. Peatüki pealkirja ja temale järgneva teksti vahekaugus 24 pt. Nende nõuete täitmiseks vajutada nupule Format–Vorming ja ilmub menüü, mille abil saab valida vajalikud korraldused (TTK-s on vaja muuta stiili: font, lõik ja nummerdus).

5a) Esmalt klõpsatakse nupul märgistiil Font-Font, ilmub aken, kus saab valida vajaliku kirjaliigi, kirjalaadi ja suuruse.

Eestikeelne MS Word2003

1

2

2a

4

5

5

Nupu Format–Vorming abil viiakse sisse laadi muutused (valida/klõps )

5a

5b

5c

5a

5b

5c

3

2

Tekib ekraani paremale poole vormingupaan

Vormingupaani saab ekraanile tuua ka menüü abil Format/Styles and

Formatting–Laadid ja vormingud

Loendi-nupp

19

Seega valitakse märgistiil: klõpsatakse nupule Format/Font–Vorming/Font, ilmub aken, kus saab valida vajaliku:

Lõpuks klõpsatakse nupule OK

Siis klõpsatakse uuesti nupul Format–Vorming ja

5b) valitakse lõigustiil Paragraph–Lõik. Ilmunud aknas saab valida lõigukorraldusi. KunaTTK-s kehtib nõue, et peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahekauguseks on 24 pt, siis valida osas Spacin/After: 24pt –Vahed/Pärast: 24pt ja OK

Siis klõpsatakse uuesti nupule Format–Vorming ja

5c) valitakse numbristiil Numbering–Nummerdus. Ilmunud aknas saab valida pealkirjade automaatse nummerduse vahelehel Outline Numbered–Numberliigendus ja valitakse võimalus pealkirjastiil

Nupu Customize–Kohanda abil saab igat taset eraldi kirjeldada (vajadusel) ja lõpuks klõpsatakse nupule OK.

Stiili/laadi muutmise lõpetuseks klõpsatakse uuesti nupule OK.

Vahekaugus Spacing: Lõigu ees Before Lõigu järel After

Lõik 5b

Nummerdus 5c

TTK nõue: peatüki pealkirja ja temale järgneva teksti vahekaugus 24 pt

TTK nõue: kirjaliik Times

New Roman

rasvane kirjastiil - Bold/Paks, kirjasuurus 12pt, suurtähed All caps

Suurtähtkiri ja OK

Valida pealkirjastiil

20

4.2. Alapeatüki/punkti pealkirjastiil ja stiili muutmine

Alapeatükistiili vormindamine toimub analoogselt peatüki pealkirja vormindamisega: 1. Kursor viiakse pealkirjale ja valitakse stiilinupp (hiireklõps nupul Normal–

Laad) Heading2–Pealkiri2. Kui programmi poolt pakutud vorming ei sobi, peab muutma laadi/stiili.

2. Klõpsatakse vormingupaani ekraanile ilmumise nupul või valitakse käsk menüüst Format/Styles and Formatting–Vorming/Laadid ja vormingud (ekraani pare-male poole ilmub vormingupaan).

3. Vormingupaanil valitakse pealkirjastiil Heading2–Pealkiri2, siis klõpsatakse loendinupul või klõpsatakse hiire parema nupuga ja ilmub kiirmenüü.

4. Kiirmenüüst valida käsk Modify–Muuda, ilmub aken Modify Style–Muuda laadi, kus on nupp Format–Vorming, mille abil saab laadi omadusi muuta.

Klõpsatakse nupule Format–Vorming ja valitakse

5a) märgistiil Font–Font, ilmub aken, kus saab valida vajaliku, ja lõpetuseks klõpsatakse nupule OK.

Siis uuesti klõpsatakse nupule Format–Vorming

5b) ja valitakse lõigustiil Paragraph–Lõik. Ilmunud aknas saab valida lõigukorraldusi. TTK-s kehtib nõue: alapeatüki/punkt pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse lõiguvahe 24 punkti. Selleks: valitakse osas Spacing–Vahed Before–Enne 24 pt ja After–Pärast 24 pt

Lõpetuseks klõpsatakse nupule OK.

2

3

4

5

5a

5b

TTK-s alapeatükkide ja jaotuste vormindamisnõue: kirjaliik Times New Roman,

kirjalaad Bold-Paks, kirjasuurus 12pt

4a

TTK nõue Before–Enne 24 pt After–Pärast 24 pt

5a

5b Lõik

1

21

1

1 1

5. SISUKORRA MOODUSTAMINE

Sisukord moodustatakse töös toodud peatükkide järjestuses koos alguslehekülje numbriga.

Sisukord järgneb tiitellehele, miniuurimis-, kursuse- ja diplomitöödes tiitellehe ja

kokkuvõtte järele. Sisukorra moodustamine tuleks lasta teha arvutiprogrammil, sest siis ei

puudu ükski pealkiri ja leheküljenumbrid on tööga vastavuses.

Selleks:

• esmalt määrata pealkirjastiilid Heading 1–Pealkiri1, Heading2–Pealkiri2 jne; • kursoriga näidatud kohta moodustada sisukord menüü Insert/Reference/Index and

Tables/–Lisa/Viide/Register, sisukord, loendid abil ja valida sisukorra vormingustiil (MSWord 2000 ja varasem versioon Insert/Index and Tables/Table of Contents) Võimalik on muuta soovi kohaselt sisukorra vormingustiili nupu Modif–Muuda abil.

Sisukorra moodustamise käsk valitakse menüüst Insert/Reference/Index and Tables–

Lisa/Viide/Register, sisukord, loendid (eelnevalt pealkirjad on vormindatud pealkirjastiilis Heading–Pealkiri)

Ilmub aken Index and Tables–Register, sisukord, loendid ja valida vaheleht Table of Contents–Sisukord

Sisukorra vormingustiili muutmiseks vajutada nupule Modify–Muuda

2

3

2

3

Sisukorra vormingu stiilid: From Template-Mallist korral saab muuta sisukorra vormingut

Prindi eelvaate aknaosas on näha sisukorra stiil. Kui see ei vasta nõuetele, siis muudetakse nupu Modify–Muuda abil

Modify-Muuda

3

2 2

3

22

4

4

TTK nõue sisukorra moodustamisel: Kiri Times New Roman, 12pt, Regular/Harilik; peatüki pealkirjad (TOC1-SK1) trükitähtedega, (TOC2-SK2): selle allosade punkti pealkirjad kirjatähtedega; reavahe ehk reasamm 1,5 rida

Ilmub aken Style–Laad, kus näidata, millise pealkirja taseme muutust soovitakse

Ilmub aken Modify Style–Muuda laadi, kus nupu Format–Vorming abil kiirmenüü loetelust valida sisukorra stiili muutumise: TTK-s on vaja muuta stiili:font, lõik.

5a) Valida korraldus Font–Font ja ilmunud aknas anda vastavad korraldused,

siis valida uuesti nupp Format–Vorming ja kiirmenüüst valida 5b) lõiguvormingu korralduse Paragraph–Lõik korraldus Line spacing/1,5 lines –Reasamm/1,5 rida.

Lõpetuseks vajutada nupule OK (nii mitu korda OK, kuni aknad on sulgenud)

TOC1-SK1 on peatüki pealkiri, TOC2-SK2 alapeatüki pealkiri jne, siis vajutus nupule Modify–Muuda, Ilmub aken Modify Style–Muuda laadi

5

5

5a

5b

5a

5b

Modify-Muuda

Vorming

Lõik

vt TTK nõuded

23

Sisukorra uuendamiseks, näiteks lehekülje numbrite või pealkirjade nimetuste muutu-misel, märgistada sisukord ja vajutada funktsionaalklahvile F9, ilmub aken

Hiireklõps sisukorras oleval pealkirjal (Ctrl + klõps) toob esile soovitud lehekülje (omab

järjehoidja funktsiooni). Seetõttu on mõttekas koostada ja aegajalt uuendada sisukorda

juba töö tegemise käigus, et kiirendada liikumist vajalikule tekstiosale.

Näide sisukorra kohta:

6. JOONISTE, TABELITE NUMMERDAMINE

Pildid, diagrammid, tabelid ja muud korduvad objektid varustatakse automaatse nummer-

dusega. Selleks kasutatakse käsku menüüst Insert/Reference/Caption–Lisa/Viide/Pealdis.

(MS Word 2000 ja varasem versioon Insert/Caption).

Objektid jagunevad:

1. tabelid

2. joonised (pilt/graafika, diagramm, skeem jm)

TTK vormistamisnõue:

samalaadsed objektid kannavad sama nime ja kogu tööd läbivat numeratsiooni.

Tabelite pealkirjad vormistatakse nii:

Tabel 1. Ravimtaimede kogumine.

Pealkiri asub tabeli ees/kohal joondatult vasakule rasvases kirjas.

Jooniste pealkirjad vormistatakse nii:

Joonis 1. Ravimtaimede kogumine.

Pealkiri asub joonise all/järel joondatult vasakule rasvases kirjas.

24

1

3

Valitakse käsk menüüst Insert/Reference/Caption–Lisa/Viide/Pealdis

Avanevas aknas valitakse väljal Label–Silt, millist objekti (tabel, joonis) nummerdatakse. Kõik samalaadsed objektid kannavad sama nime ja tööd läbivat numeratsiooni.

Lõpetuseks vajutatakse nupule OK.

Objektide automaatne nummerdamine võimaldab ka automaatselt koostada jooniste, tabelite loendeid koos lehekülje numbrite ja pealkirjadega (valida käsk menüüst Insert/Reference/Index and Table/Tables of Figures–Lisa/Viide/Register, sisukord, loendid/ Illustratsiooniloend).

2

3

Objektide nimesid/silte (tabel, joonis) saab lisada nupu New

Label–Uus silt abil

3

2

Objektide nimed kustutatakse nupuga Delete Label–Kustutada

Nummerdusviisi täpsus-tatakse nupu Numbering–

Nummerdus abil

25

7. PRINTIMINE

7.1. Printimistingimused, printimise dialoogiaken

Printimiseks on 2 võimalust: 1. Printimisnupule vajutades trükitakse välja kogu dokument lisaküsimusi

esitamata. 2. Menüü abil File/Print–Fail/Prindi, kus saab määrata printimistingimused

Dialoogiaknas väljal Page range–Leheküljevahemik määrata, millist dokumendiosa trükkida: • All–Kõik – trükitakse välja kogu dokument; • Current page–Praegune lehekülg - trükitakse

välja lehekülg, millel asub tekstikursor; • Selection–Valik – trükitakse välja

märgistatud dokumendiosa; • Pages–Leheküljed - saab määrata, milliseid

lehekülgi valikuliselt printida (lk nr eraldami-seks koma)

Printeri nimi

Teha prindifail (nt. faili printimiseks teise arvutiga ühendatud printeril) märgistada märkeruut Print

to file–Prindi fail

Nupp Options–Suvandid avab akna, kus on võimalik teha trükiga seondavaid seadeid Seal võiks olla märgistatud: Backround printing (muu arvutitöö taustal printimine); Drawing objects (tekstile lisatakse joonised); Allow A4/Letter paper resizing (lubada A4/Letter paberite suuruse muutmist)

Copies–Eksemplarid -. saab määrata koopiate arvu väljal Number of copies–Eksemplaride arv Mitme koopia välja trükkimisel on 2 võimalust: • lehthaaval – trükitakse välja

igast leheküljest vajalik arv koopiad, mis oli määratud

• eksemplarhaaval (märkeruut Collate märgistatud) – trükitakse välja kõik leheküljed ja seejärel alustatakse uut eksemplari

Väljal Print What-Prin ditav määratakse, mida printida, tavaliselt on selleks dokument

Väljal Print näidatakse, milline osa lehekülgedest vajab printimist: • All Pages In Range - prinditakse kõik

etteantud leheküljed • Odd Pages - vaid paaritud leheküljed • Even Pages - vaid paarisleheküljed

Printimistingimuste määramise eestikeelne aken

Loetelust valida vajalik/kasutatav printer, kui printereid on rohkem

Näidis, kui-das sisestada väljatrükil valikulised lehekülje numbrid

26

Kui printimiskäsk on antud, siis

7.2. Prindi eelvaade

Üllatuste vältimiseks vaadelda enne väljatrüki teostamist kindlasti dokumenti tervikuna eel-

vaatluses. Selleks eelvaatlusnupp või menüü File/Print Preview–Fail/Prindi eelvaa-

de. Ekraanil esitatakse dokumendist kas üks–One Page või mitu lehekülge–Multiple Pages.

Eelvaatluses saab hinnata teksti vm paigutust lehel, vajadusel muuta veeriseid või reapiirajaga rea pikkust (joonlauad peavad olema nähtavad).

Nupp Zoom–Suum võimaldab vaadata vähendust protsentidena, mida väiksem number, seda rohkem lehekülgi on korraga ekraanil. Kui tahetakse näha mõnd osa lehel normaalsuuruses, peab nupp Magnifer–Luup olema sisse lülitatud (kursor on luubikujuline, sees plussmärk), luubikujuline kursor viia vajalikku kohta, siis teha hiireklõps, teine hiireklõps (luubi sees miinusmärk)

viib dokumedi eelvaatlusesse. Magnifier–Luup võimaldab teksti vm lehel redigeerida kursori asukohas

(kursor püstjoone kujuline), näiteks ridu juurde lisada/kustutada jne.

Prindib dokumendi Täisekraan-

vaade

Shrink to Fit–Kahanda sobivaks– parajaks vähendamine- mõne reaga viimase lk korral vähendatakse kõiki dokumendis, et need mahuksid eelmisel leheküljele

Zoom–Suum

Mitu lehekülge

Magnifer–Luup

lehekülgede arvu mää-ramiseks lohistada üle vajaliku arvu lehtede

View Ruler– Kuva joonlaud– eemaldab/toob esile joonlaua

Close sulgemis-nupp tagasimine-kuks dokumenti

Ekraani paremasse alanurka klaviatuuri keeletähise, kellaaja jm juurde tekib printeri märk. Kui printeri märgi kõrvale tekib ka küsimärk, siis on tekki-nud tõrge - tuleb otsida viga (pole paberit vm)

NB! Korduvat printimise korraldust ei tohi anda Printeri sümbolil teha topeltklõps, siis avaneb printeriaken ja printimist ootavate dokumentide nimekiri, menüü Document–Dokument käskude abil saab peatada, loobuda või eemaldada dokumendi printimise järjekorrast (eelnevalt aktiveeritud/märgistatud dokument)

27

8. TABULAATORID JA TABULEERITUD TEKST

Vasakust servast vajalikule kaugusele liikumisel ehk taande või tabuleeritud teksti moo-dustamisel ei tohi kasutada tühiku klahvi (mitut tühikut kõrvuti pole kunagi vaja), ega klahvi Tab (ka mitu Tab vajutust pole vaja). Selleks tuleks kasutada reapiirajat või tabeldussätteid ehk tabulaatorimärgiseid.

Paigutades üht tüüpi andmed täpselt kohakuti ehk tulpadesse, muutub esitatu (näiteks nimekiri) paremini loetavaks ja korrektsemaks. Selleks valitakse mõõtjoonlaual (hiire-klôps) vajalik kaugus ja vastava joondusega tabulaatormärk: Left Tab vasaktabulaator,

Center Tab kesktabulaator, Right Tab paremtabulaator, Decimal Tab küm-nendtabulaator (kohakuti paigutatakse arvu ühelised).

Tabulaatormärgise eemaldamiseks tuleks ta joonlaualt ära lohistada (tõmmata alla), jälgida punktiirjoone ilmumist. Kõigi tabulaatormärgiste eemaldamiseks käsk Format/Tabs/Clear

All–Vorming/Tabelduskohad.

Tabulaatormärgise asukoha muutmiseks lohistada (hiire vasakut nuppu all hoides) ta joonlaual teise kohta. Nii saab ka tulpade ehk veergude paigutust üksteise suhtes muuta.

Tavaliselt läheb teksti korral vaja ainult vasaktabulaatorit . Mitme tulba korral tuleb:

1) valida hiireklõpsuga joonlaual vajalikud vahekaugused, siis

2) sisestada tekst, järgmisele tabulaatorimärgisele jõudmiseks vajutada klahvile Tab,

3) rea lõpus vajutada klahvile Enter.

Tabulatsioonisätete kasutamine on vajalik, et � tööd kiiresti teostada: � kiiresti ja korraga muudatusi teha

Muudatuste tegemisel: 1. Märgistada kogu tabuleeritud tekst

(tekib tume ala). 2. Kursor viia tabeldussättele, teha

hiireklõps (tekib punktiirjoon) ja vedada tabulatsioonisäte vajalikku kohta (hiire vasakut nuppu all hoides).

Punktiirjoon

Vasaktabulaatori asukoht joonlaual

Tabulaatormärgised

Ülemine osa-mõju lõigu esimesele reale Keskmine osa – mõju lõigule, väljaarvatud esimene rida Alumine osa – mõju kogu lõigule

Vasak taanet (teksti paigutust teatud kaugusele vasakust servast) võib tekitada ka reapiiraja abil. NB jälgida reapiiraja erinavate osade mõju

reapiiraja

28

8.1. Teksti paigutamine lehel, tiitelleht

Teksti sisestamisel teatud kaugusele lehel tuleks jälgida kursori asukohta. Kaugust ülaservast näitab oleku-reas At–Mõõt järel olev arv (koos ülaveerise väärtusega), näiteks At 7 cm–Mõõt 7cm s.t kursor asub lehe ülaservast 7 cm kaugusel. Doku-mendis jõutakse sellise kauguseni teksti sisestamisel või klahvi Enter vajutamisel.

Joonlaualt saab infot kursori asukoha kohta lehe vasakust servast, kuid tuleb arvestada, et lehel on ka vasakveeris ehk teksti vaba äär. Joonlaual näitab veerise suurust (laiust) hallikas värv oma mõõdustikuga, seega, et saada kursorit lehe vasakust servast teatud kaugusele, näiteks 6 cm, tuleb teada veerise väärtust (siin näites 3cm). Veerise valik File/

Page Setup/Margins/Left–Fail/Lehekülje häälestus/Veerised/Vasakul ja arvestada lisaks veel puudu jääv osa, joonlaual teha hiireklõps vajalikul kaugusel (siin näites 3cm), mis määrab tabulatsioonimärgise asukoha (Tab klahvi sammu pikkuse) ja vajutus klahvile Tab viib kursori lehe vasakust servast 6 cm kaugusele.

Tiitellehe sisestamisel tuleks jälgida järgmist: 1) lehe pikema serva pikkus on ca

30 cm (29,7cm), lehele pai-gutatavad tekstiosad jaotatakse 3 ossa, seega 10+10+10 cm a) esimesele kolmandikule

sisestatakse kooli, õppetooli (farmaatsia õppetool), kursuse nimi (F1) ja töö teostaja nimi. Järgmisele reale liikumiseks vajutada klahvile Enter, jäl-gida olekureal olavat At–Mõõt järel olevat arvu umbes 11 cm

b) teisele kolmandikule sises-tatakse töö pealkiri (suurtähed), töö liik, mis aines (Referaat arvutiõpetuses), siis vajutada klahvile Enter ja jälgida olekureal olavat At–Mõõt järel olevat arvu umbes 20-21 cm

c) kolmandale kolmandikule sisestatakse juhendaja nimi, (siin võib kasutada ka

paremjoondust või tabeldussätet) ja kooli asukoht ja aasta (Tallinn 2007)

klahv Tab viib kursori tabeldusmärgi kohta

olekuriba

Kaugus lehe ülaservast 11,5 cm

Vasakveerise laius

29

Kokku ..............................toimikut (punktiirjoon lüngaks) Kokku ----------------------- lehekülgi (punktiir lüngaks) Kokku ___________raamatuid (pidevjoon lüngaks)

8.2. Pilgujuhi kasutamine

Pilgupüüdjaga (Leader–Pilgujuht) määratakse teatud kauguseni jäetavat vaba ruumi joonega: 1) lugemise hõlbustamiseks, 2) hilisemaks lünkade täitmiseks (näiteks

küsitlused, ankeedid).

Selleks: 1) sisestada vajalik tekst, 2) valida tabulaatormärgise koht joonlaual (hiireklôps pilgujuhi alguses ja vajutus klahvile

Tab ja kursor liigub pilgujuhi algusesse), 3) teine klõps joonlaual tähistab pilgujuhi lõppu, valida käsk Format/Tabs–Vorming/

Tabelduskohad,

4) valida ilmunud aknas vajalik Leader–Pilgujuhi tüüp (märgistada raadionupp 1, 2, 3, 4), lõpetuseks vajutada nupule OK,

5) vajutades klahvile Tab ilmub pilgujuht ja kursor peatub valitud kohas (stop posit-

sioonis ehk tabelduskohas pilgujuhi lõpus). Rea lõpus vajutada klahvile Enter.

NB! Väljal Tab stop positsion–Tabelduskoht peab olema selle tabulaatormärgise asukoha väärtus, kuhu tahetakse pilgujuhi lõppu. Selleks valida (hiireklõps) loetelust pilgujuhi lõpu tabulaatormärgi asukoha väärtus. Ühele reale mitme pilgujuhi ja tekstiosa sisestamiseks tu-leb eelpool kirjeldatud protsessi korrata.

Siin ei tohi kasutada 1. kõrvuti mitut tühikut ja punkti, kriipsu 2. joonistusvahendit joone tõmbamiseks

Pilgujuhi/Leader tüübid: 1-puudub 2-punktiirjoon 4-pidevjoon lüngaks klõps vastava numbri ees oleval raadionupul

Kustutab: • valitud tabulaa-tormärgise Clear–Kustuta; • kõik tabulaator-märgised Clear All–

Kustuta kõik

Rea lõpus klahv Enter vajutus

Rea lõpus klahv Shift+ Enter

Klahv TAB vajutus viib kursori tabel-dusmärgini ehk pilgujuhi alguseni

Selles näites on Show/Hide–Kuva/peida nupuga tehtud tehnilised märgid nähtavaks (on näha, milliseid klahve on vajutatud)

30

Numbering-nummerdus

Bullets-

täpid

1. Süda 2. Neerud

vasak parem

3. Kopsud

9. LOETELUD (NUMMERDAMINE JA TÄRNIMINE)

Nummerduse sisse- ja väljaviimine ning muudatuste tegemine on kiireim nummerdus- ja tärnimisnupu abil ehk kasutades automaatset nummerdamist, mis hoolitseb muudatuste korral ka numbrite õige järjekorra eest.

Vajutada nummerdus- või tärnimisnuppu. Nummerdamise lõpetamisel vaju-

tada taas nupule ja jätkuvad normaalsed lõigud või vajutada kaks korda klahvile Enter.

Vajutus klahvidele Shift+Enter annab korralduse (Skip), mis jätab valitud lõigu nummerdamata.

Nummerdustingimuste määramine toimub dialoogiaknas Format/Bullets and Numbering–Vorming/Täpp- ja numberloendid.

Uue numeratsiooni alustuseks Restart num -

bering (saab numbriks 1)

klõpsatada sobilikul nummerdusviisil

Nupuga Customize–Kohanda avatavas alamdialoogis saab määrata oma nummerdustingimusi

Lro

Number format–Numbrivorming saab numbrit vormindada, näiteks sisestada sulg või punkt: 1) või 1.

Numbrite kirjaliik

Numbri kaugus veerisest

Text position–Teksti paigutus teksti kaugus veerisest (mää-rab teksti kauguse numbrist)

31

Täpploendi aknas saab valida erinevaid tärne/täppe ja nupu Customize–Kohanda avatavas alamdialoogis saab määrata oma nummerdustingimusi.

Erinevaid täppe/märke valitakse nupu Character–Märk abil, ilmub sümbolite vaheleht, kus väljal Font–Font võimaldab valida palju erinevaid märke/sümboleid.

Klõps vajalikul sümbolil ja klõps nupul Insert–Lisa. Lõpetuseks vajutada nupule Close–Sule

Tärnimise korral vahelehel Bulleted–Täppidega ja nupp

Customize–Kohanda aknas saab määrata tärni kauguse veerisest (Bullet position–

Täpi paigutus); teksti kau-guse veerisest (Text position–

Teksti paigutus), mis määrab täpi ja teksti kauguse nupp Character–Märk avab akna Symbol, kust saab valida väga erinevaid tärne

32

Liigendloetelu saab moodustada vahelehe Outline Numbered–Numberliigendus abil (Word 95 käsk Multilevel).

Peatükil on alapeatükid või teemadel alateemad või liikidel alaliigid

Liigenduse tekkimiseks tuleb loetelus määrata tasemed Increase Indent–Vähenda taanet või Decrease Indent–

Suurenda taanet nuppudega või klahviga Tab taseme alandamine (liikumine paremale), taseme tõstmine klahvidega Shift+Tab (liikumine vasakule).

1.Puud 1.1 lehtpuud

1.1.1 kask 1.1.2 lepp

1.2 okaspuud 1.2.1 mänd 1.2.2 kuusk

Nummerdustingimuste muutmine nupuga Customize–Kohanda

Pealkirjade nummerdamiseks

Liigendloetelu korraldus Format/Bullets and

Numbering/Outline Numbered–Vorming/Täpp- ja numberloendid/Numberliigendus ja valida vajalik nummerdusviis

Määratakse teksti kauguse vasakveerisest— Text position–Teksti paigutus

Liigendloetelus kirjeldatakse iga tase eraldi (kuni 9 taset). Loendis Level–Tase keritakse iga tase ette. Igale tasemele saab määrata:

1) oma nummerdusviisi Number style–Numbri laad 2) numbri järele lisatavad märgid Number format–Numbrivorming (punkt, koma) 3) numeratsiooni algusnumbri Start at–Alusta numbrist

Määratakse numbri kauguse vasakveerisest— Number position–Numbri paigutus

1. Süda 1.1 koda 1.1.1 vasak 1.1.2 parem 1.2 vatsake 1.2.1 vasak 1.2.2 parem

Näide nummerdustingimuste muutustega saadud loetelust

33

10. OBJEKTIDE LISAMINE TEKSTILE

10.1. Tabeli moodustamine ja vormindamine

Tabel on sageli kasutatav vahend info organiseerimiseks, süstematiseerimiseks ja ülevaat-

likumaks esitamiseks. Tekstitöötlussüsteemis vaadeldakse tabelit objektina.

Tabeli moodustamiseks on mitu võimalust: 1) Menüüst Table/Insert/Table–Tabel/Lisa/Tabel ja täita Number of columns–Veergude

arv ja Number of rows–Ridade arv

2) Tabelit saab moodustada tabelinupu Insert Table–Lisa tabel abil

Dieedid

üldlaud suhkruhaige soolavaba Kuupäev

Pal

at

10 9 7

Veerud tehakse ühelaiusteks “Auto” puhul on tabel eelneva tekstiala laiune; võimaldab mää-rata iga veeru laiust

Sobitada tekstiala-ga, suurendab automaatselt veer-gude laiust, et ma-hutada nende sisu

Sobitada aknasse, muudab automaat-selt veergude laiust, et tabel paremini dokumenti mahutada

Viib dialoogikasti, milles saab valida valmisvormingu

Saab muuta tabeli vaikevorminguks

Lahtrivõrgustik (abijooned) (Gridlines)–ilmuvad iga veeru, rea või lahtri piirile ja neid välja ei prindita. Lahtri-võrgustiku omadusi seatakse menüü Table/ Show Gridline/

Hide Gridline–Tabel/Peidaruudujooned (muuta võrgustik kuvatavaks/mittekuvatavaks), ekraanil hallid jooned.

Raamjoon -Äärised (Border) Lahtritevahelised jooned (Grid)

Tabeli päiserida Veerg (Column) Lahter (Cell)

Rida (Row)

34

3) Tabelit saab joonistada pliiatsiga, käsk Table/Draw Table–Tabel/Joonista tabel või

nupp Loo tabel nupuribalt Tables and Borders– tabelid ja äärised

Lahtrite suuruse muutmine 1) Kursor viia veeru/rea lahtrijoonele (kursor muutub kahe noolega paarisjooneks) ning

hiirenuppu all hoides vedada vajalikus suunas soovitud suuruseni või saab muuta joonlaual veeru/rea laiust/kõrgust vastavalt

veerujoonetähist või reajoonetähist vedades.

2) Teiseks lahtrite suuruse muutmise võimaluseks on menüü Table/Table Properties–

Tabel/Tabeliatribuudid kasutamine, kus vahelehel Row–Rida ja Column–Veerg saab valida täpsed ridade ja veergude mõõtmed.

Dialoogiakna Table/Table Properties –

Tabel/Tabeliatribuudid vahelehel Column– Veerg saab muuta veeru laiust Preferred widt–Eelistatav laius. Järgmise veeru laiuse valimiseks vajutada nupule Next Column–

Järgmine veerg.

Tabeli paigutus lehel – Tabeli paigutus ja mõõtmed määratakse menüü Table/Table

Properties–Tabel/Tabeliatribuudid abil.

Kogu tabeli märgistamine hii-reklõpsuga neljaotsaga noole märgil, siis saab kogu tabelit lohistades liigutada

Kogu tabeli mõõtmete muutmine (viia kursor pidemele ja kahe otsaga noole tekkimisel vedada soovitava suurusega tabeliks)

esmalt joonistatakse kogu tabeli piirkond diagonaalse tõmbega,

siis jooned tabeli sisse s.t ülalt alla ja vasakult paremale lahtrite vahejooned

Kerida vajaliku reakõrguse

Eelmine rida Järgmine rida

Luba rea katkestamist päisereana (veeru pealkirjad) lehekülgede vahel

Loendikastis Row height is valida: At least-read oleksid vähemalt valitud kõrgusega Exactly-read oleksid ühekõrgused

Korda tabeli päiserida (veeru pealkirjad) iga lehekülje algul (vajalik pikkade tabelite korral)

35

Tabelis kustutamine 1) Lahtrites oleva sisu kustutamiseks kasutada kustutusklahvi Delete või tagasilükke-

klahvi Backspace. 2) Lahtrite kustutamine — märgistada mittevajalikud lahtrid ja valida menüü

Table/Delete– Tabel/Kustuta ja valida vajalik

Table–Tabel või Columns–Veerud Rows –Read või Cells–Lahtrid

Lahtrite lisamine

Lahtrite lisamine tabeli lõppu — kursor peab olema tabeli viimases lahtris ja vajutus klahvile Tab lisab ridu juurde. Lahtrite lisamine tabeli keskele — märgistada vajalik rida/read (uusi lahtreid tekib vastavalt märgistud ridade arvule) või veerg/veerud ja valida menüü Table/Insert–

Tabel/Lisa ning näidata kuhu lisatakse rida/veerg.

Lahtrite ühendamine ja tükeldamine — käsu Table/Merge Cells–Tabel/Ühenda lahtrid abil ühendatakse märgistatud lahtrid (kõrvutiolevad märgistatud lahtrid), käsu Table/Split

Cells–Tabel/Tükelda lahtrid abil jaotatakse märgistatud ala näidatud tükkide arvule (ilmub aken, kuhu sisestada arv, mitmeks reaks ja veeruks lahter jagada).

Tabelis liikumine

Lahtrist lahtrisse edasi liikumiseks vajutatakse klahvile Tab või kasutatakse liikumise nooleklahve, tagasi liikumiseks vajutatakse klahvile Shift+Tab. Vajutus klahvile Enter tekitab uue rea lahtri sees (kahekordistub kõrgus), tabel moondub, aga mõnikord võib seda rida kasutada teksti sisestamiseks.

Arvutused tabelis

Kursor viia lahtrisse, kuhu soovitakse tulemust, teha hiireklõps, kasutada AutoSum nuppu või kasutada menüüd Table/Formula–Tabel/Valem. Keerukamad arvutused teha tabelarvutusprogrammis (näiteks MS Excel), tabel või arvutustulemused kopeerida tekstidokumenti.

Need on tabeli tehnilised märgid, mis ilmuvad Show/Hide–Peida/Kuva nupu vajutusega ¶

märgistatud veerust vasakule märgistatud veerust paremale

märgistatud reast üles

märgistatud reast alla

36

10.1.1. Andmete sorteerimine

Sorteerimise all mõeldakse tabeli ridade järjestamist alfabeetiliselt (tähestikuliselt), num-briliselt või kuupäevaliselt. Kursor viia tabelisse, valida menüüs Table/Sort–Tabel/Sort väljal Sort By–Sortimisalus, millise sorteerimisvõtme järgi sorteerimine teostada ja mil-lises suunas järjestada: Ascending–Tõusev järjestus või Descending–Laskuv järjestus.

Loeteludes toimub järjestamine sama käsuga.

1.Valida loendist veerg, mille järgi sorteeritakse

2.Valida loendist and-metüüp – teksti-, arv-, kuupäevaandmed

3.Märgistada kasvava (Ascending) või kahaneva (Descending) sorteerimise suund

4.Märgistada, et tabeli päiserida ei läheks sor-teerivate ridade hulka

Nimetus Kogus Hind (kr) Võilill 2 14 Raudrohi 3 19 Saialill 4 16

Nimetus Kogus Hind (kr) Võilill 2 14 Saialill 4 16 Raudrohi 3 19

Tabel on järjestatud hinna suurenemise järgi

• Võilill • Raudrohi • Arukask • Nõges

• Arukask • Nõges • Raudrohi • Võilill

Ravimtaimed on tähestiku järjekorda seatud käsuga Table/Sort–Tabel/Sort

37

10.1.2. Raamjoonte lisamine

Raamjoonte lisamiseks on mitu võimalust: 1) Automaatvorming menüüst Table/Table AutoFormat–Tabel/Tabeli automaatvorming. 2) Menüüst Format/Borders and Shading/Borders–Vorming/Äärised ja varjutus/

vahelehel Shading–Varjutus valida raamitud lõigu taustavärvi või viirutust. 3) Raamjoonte lisamine ja tabeli vormindamine nuppude abil. Nuppe saab ekraanile tuua

menüüst View/Toolbars/Tables and Borders–Vaade/Tööriistad/Tabel ja äärised. Teha hiireklõps vahendil või avada nupuga loend.

Pliiatsi (Draw Table) ja kustutuskummi (Eraser) kasutamisel tehakse vastaval vaheldil/nupul hiireklõps ja vahendi kasutamise lõpetamiseks uuesti klõps vastaval vahendil või vajutada klahvile Esc. Teksti vertikaalne orientatsioon menüüst Format/Text Direction–Vorming/Muuda teksti suunda või nupp (iga hiireklõps muudab suunda 90o võrra) Jaota read/veerud ühelaiusteks menüüst Tabel/Automaatsobitus–Table/ AutoFit/Distribute

Rows Evenly või Distribute Columns Evenly või kasutada nuppe

Teksti joondamiseks ehk paigu-tuseks lahtris tuleks lahter või veerg esile tõsta ehk aktiveerida ning tabeli ja ääriste vorminguribas joondamisnupp ja loend avada. Selle abil saab teksti joondada nii vertikaalselt kui hori-sontaalselt (teksti paigutamisel lahtris ei tohi kasutada klahvi Enter ja tühik).

Pealkiri keskele

Pöö

ratu

d

Loo tabel Draw

Table

Kustutus-kumm Eraser

Line Style

joone •tüüp •paksus • värv • asukoht

Varjutuse värv

Teksti orien-tatsiooni muut– Text

Direction–

Lülita tekstivoog sisse/välja

Sorteerimine kasvavas kahanevas

järjekorras

Lahtrite sisu summeerimine

Joon-damis-nupud

lahtrid ühendada tükeldada

Ühelaiuseks võrdsustada read veerud

Tabeli valmis-vormingud

Line Weight

Raami lisamisel nuppudega märgistada ala, millele soovitakse raamjooni/ääriseid ning valida joone: 1. tüüp/liik 2. paksus 3. asukoht ehk äärised

Teksti pai-gutamine lahtris verti-kaalseks

Lisa tabel jm

Äärised: välisääris, kõik, ülaääris, vasakääris jne

Teksti paigutus lahtris

või

Joonistusvahendi pliitsi DrawTabel–Loo tabel või joone liigi valimisel muutub kursor pliiatsikujuliseks, kui kursor viia töölehele. Pliiatsiga tõm-mata jooned vajalikku kohta.

Võrdse laiusega lahtrid

38

10.1.3. Tabeli importimine

Windows-il on ühtsed rakendused s.t mistahes Windowsi rakendusprogrammis vôib

märgistatud tabeli käsuga Copy–Kopeeri viia lõikelauale (vahemällu) ja sealt kleepida

teise dokumenti käsuga Paste–Kleebi. Selleks:

1. Märgistada tabel. 2. Valida käsk Copy–Kopeeri (menüü Edit/Copy–Redigeeri/Kopeeri või nupp või

kiirkorraldus Ctrl+C). 3. Kursor viia vajalikku kohta teises dokumendis (ka teise programmiga loodu). Teise programmi avamiseks tuleb startida teine programm (näiteks Excel), kui programm on avatud, siis vajutada ekraani allosas Start nupu kõrval tegumireal vastavale nimelipikule.

4. Valida käsk Paste–Kleebi (menüü Edit/Paste-Redigeeri/Kleebi vôi nupp või kiirkorraldus Ctrl+V).

Kui h i l j e m o n v a j a t a b e l i t r e d i g e e r i d a (muuta/parandada), siis tuleks käsk Paste–Kleebi asemel valida menüü Edit/Paste Special–Redigeeri/Kleebi teisiti.

Märgistada raadionupp Paste–Kleebi, väljal As–Kleepimisviis peab olema näidatud kleepi-mise objekt: Excelga moodustatud tabel (Microsoft Excel Worksheet Object/Chart Object–

Microsoft Excel tööleht objekt

Sellisel juhul lisatakse tekstidokumenti teises programmis tehtu kui objekt, mille ümber ilmuvad 8 pidemeruutu. Topeltklõps lisatud objektil (tabelil) avab lähterakenduse (näiteks MSExcel) menüü ja lubab seda kohapeal Wordis redigeerida. Hiire topeltklõps tabelil ning Wordi menüü asendatakse Exceli omaga. Tabeliga töötades saab kasutada kõiki tabelarvutuse võimalusi. Hiireklõps tabelist väljaspool kaotab Exceli menüü ja töö dokumendiga jätkub. Selliselt imporditud objekt on dünaamiline. Seega saab tabeli lisada dokumenti 2 viisil kopeerides ja kleepides kasutades: • Copy–Paste — Kopeeri–Kleebi viisi: tabel lisatakse dokumenti, mis on loodud teise

programmiga (Exceli tabel) või sama programmiga loodud ühest dokumendist teise (Wordi tabel teise Wordi dokumenti)

• erikleepimist Paste Special–Kleebi teisiti viisi: (Exceli tabelina Wordi).

39

Joonitamislõuendi saab kaotada vajutades klahvile Esc. Püsivaks väljalülitamiseks valida käsk Tools/Options/

General/Automaticaly create drawing canavas when

inserting AutoShapes–Tööriistad/Suvandid /Üldist/Loo automaatkujundite lisamisel automaatselt joonistuslõuend ja märkeruududust linnuke eemaldada.

�

�

saab pöörata kujundit varasemas versioonis nupp

10.2. Joonistusvahendite kasutamine

Teksti illustreerimiseks võib lisada pilte, skeeme, mõistekaarte jm objekte joonistusvahendite abil. Joonistusvahenditega saab joonistada erineva paksuse, stiili, värviga jooni ja kujundeid ning täita neid värviga, lisada varju, muuta ruumiliseks 3-D.

Joonitusnupud

Joonistusnuppe saab ekraanile tuua View/Toolbars/Drawing–Vaade/Tööriistad/Joonistus. Esmalt valida vajalik kujund/objekt (klõps kujundil) ja viia kursor töölehele. MS Word2003 kasutades ilmub joonistamist piirav raam (joonistamislõuend).

Kursor muutub ristiks, mis tuleb viia kohta, kuhu kujund soovitakse paigutada ning klõpsatada ja lohistada hiirt diagonaalselt allapoole või muus suunas vajaliku suurusega objekti saamiseks ning vabastada hiirenupp (kujundi ümber ilmuvad nupukesed-ringid/ruudud). Kujundi ümber/küljes on kaheksa käepidet-pidemenuppu (handle).

Nendest saab muuta objekti mõõtmeid. Viies kursori pideminupule, võtab ta kahe otsaga noole kuju ning hiire vasakut nuppu all hoides vedada/lohistada soovitavas suunas. Objekti saab vormindada vaid siis, kui ta on ümbritsetud ringidega/

ruudukestega s.t aktiveeritud. Lõpetamisel klõpsatada kursoriga töölehel. Kustutamiseks vajutada klahvile Delete. Objektide l iigutamiseks viia kursor kujundile (muu-tub nelja otsaga nooleks), hiire vasakut nuppu all hoides

saab objekti paigutada lehel suvalisse kohta. Lohistamise ajal Ctrl klahvi all hoides saab objekti kopeerida.

Joonistamise ajal klahvile Shift vajutamine võimaldab joonistada korra-päraseid objekte (ruut, ring).

Käsu-menüü

Vali objektid

Lisa WordArt objekt

Valmis kujundid Joon

Rist- külik

Joone värv

Nool

Ellips

Teksti boks- tekstikast

Ilukiri Täite- värv

Fondi värv teksti

Joone laad jämedus

Noo-led

Ruumiline kujund

Var-jud

Lisa lõikepilt

Lisa pilt

Lisa salves-tatud pilt

Kriips-joon

Freeform– vabakujuline joon, ka murdjoon

Curve – kõverjoon

40

Nuppude Curve–Kõver ja Freeform–Vaba kuju kasutamisel tuleks alguspunktis teha klõps, viia kursor lõpp-punkti ja lõpetuseks hiire topeltklõps või vajutus klahvile Esc. Murdjoone või mitme kõverusega kõverjoone saamisel klõpsatada hiirega joone alguses ja seejärel igas suunamuutmise punktis. Lõpetuseks topeltklõps või vajutus klahvile Esc.

Nupp Draw avab joonistamise nupureal käsumenüü kujunditega mitmesuguste toimingute tegemiseks.

Mitut kujundit kasutades (skeemid, joonised) tuleks moodustada liitkujund ehk grupp (Group–Rühmita). Selleks: 1) noppida objektid kokku — klõpsatada ükhaaval kujunditel klahvi Shift all hoides või

nupuga Select Objects–Vali objektid (lohistada punktiirjoon objektide ümber) 2) valida käsk Draw/Group–Joonista/Rühmita (neist moodustunub üks objekt, mida saab

koos muuta: suurendada/vähendada, nihutada, jne). Objektide lahutamiseks valida käsk Draw/Ungroup–Joonista/Tühista rühmitamine. Grupi taastamiseks käsk Regroup–Taasrühmita. Valmiskujunditel (AutoShapes—Automaatkujund) saab objekti kuju muuta kollastest rombidest.

Teksti kirjutamiseks kujundi sisse: 1) klõpsatada kujundil (tekivad kujundi ümber 8 pidemeruutu/ringi) 2) klõpsatada hiire paremat nuppu ja valida kontekstmenüüst käsk Add Text–Lisa tekst,

ilmub vilkuva sisestuskriipsuga tekstikast, 3) tekstikasti saab teksti sisestada (näiteks

sõna ovaal). Sama toimingut võib teha tekstikasti (TextBox—Tekstiboks) abil: valida nupp ning joonistada tekstikast ümber kujundi ja sisestada tekst.

Mistahes kujundit saab vormindada käsuga Format–Vorming. Selleks teha topeltklõps kujundil või viia kursor kujundile ja teha parempoolne hiireklõps ning valida menüüst käsk Format AutoShape–Vorminda automaatkujundit, ilmub vormindamise aken.

Moodustada liitkujund ehk grupp Lahutada grupp Taastada grupp Muuta kujundite paikne-mise järjekorda ülestikku Koordinaatvõrk Nihutada Joondada(horisontaalselt ja vertikaalselt) Pöörata või peegeldada Redigeerida kõverjoonelist kujundit

üles alla vaskule paremale

Too kõige ette Vii kõige taha

Too ettepoole Vii tahapoole

Too tekstist ettepoole Vii teksti taha

41

Ravim

10.3. Tekstikasti kasutamine

Tesktikaste on hea kasutada mitmesuguste skeemide koostamisel. Tekstikast Text Box–Tekstiboks — kujund, millesse saab sisestada teksti, muuta asukohta ja suurust sõltumata muust tekstist.

Neljasuunalise noole kujulise kursoriga saab tekstikasti liigutada ja kaheotsalise ↕noole kujulise kursoriga saab tekstikasti mõõtmeid muuta. Tekstikasti saab vormindada (joonistus-nuppudega või topeltklõps avab akna Format Text Box–Vorminda tekstiboksi). Teksti tekstikastis vormindatakse teksti vormindamisvõtete abil. Teksti orientatsiooni (vertikaalseks) muutmiseks kasutada nuppu või valida käsk Format/Text Direction–Vorming/Teksti suund. Mistahes kujundi saab muuta tekstikastiks: kujundil olles vajutada hiire paremat

nuppu ning ilmunud kiirmenüüst valida Add Text–Lisa tekst. Kujundile ilmub vilkuva sisestuskriipsuga tekstikast, kuhu saab sisestada teksti.

Tekstikasti saab vormindada käsuga Format Text Box–Vorminda tekstiboksi, kui teha topeltklõps tekstikasti raamjoonel või valida menüüst Format/TextBox–Vorming/Tekstiboks. Vahelehtedelt saab valida tekstikasti raamjoone paksust, laadi, värvi jne. Vahelehel TextBox–Tekstboks saab määrata tekstikasti paigutatud teksti kaugused tekstikasti raamjoonest vaskult (Left), paremalt (Right), ülalt (Top), alt (Bottom).

Vahelehel Layout–Paigutus saab määrata tekstikasti paigutuse dokumendis (Horisontal alignment) ja välise teksti (mitte tekstikastis olev tekst) paigutuse tekstikasti suhtes ehk dokumendis oleva teksti mähkimist tekstikasti ümber Wrapping style–Mähkimislaad.

Tekstikasti täpsemaks paigutuseks nupp Advanced –Täpsemalt ja vaheleht Picture Positsion–Pildi paigutus ning vahelehel Text Wrapping–Teksti mähkimine saab täpsustada muu teksti paigutust

tekstikasti suhtes: näidata väljal Wrapp text–Mähi teksti välise tekstiga kokkupuutuvad küljed — Both sides – Mõlemal küljel, Left only–Ainult vasakul, Right only–Ainult paremal, Largest only–Ainult laiemal küljel.

Võimalik valida tekstikasti kaugus tekstist.

Tekstikasti saab mugavalt liigutada ja vormindada

Tek

st T

ekst

42

10.4. Struktuurskeemide moodustamine

Skemaatilisi diagramme kasutatakse tavaliselt siis, kui on vaja moodustada mõistekaarte, asutuse vm struktuurskeeme. Käivitamiseks käsk Insert/Diagram–Lisa/Skemaatiline diag-ramm ja ilmunud aknas valitakse sobilik tüüp.

Skeemi elemente saab:

kustutada – klahviga Delete (akti-veerida kast - klõps tekstikasti raa-mil, vajutada klahvile Delete; l isada - käsunupp Lisa kujund – Insert Shape; paigutada – nupp Layout–Paigutus

Ilmuvad ringikujuli-sed pide-med (saab klahviga Delete kasti kustutada)

Tekstikasti raam – ilmunud tekstikursor võimaldab teksti kasti sisestada

Aktiveerida kast, millele soovitakse lisada kast ja klõpsatada käsunupul Insert Shape– Lisa kujund ning valida:

Subordinate – Alluv (uus kast lisatakse valitud kastist allapoole, tekib uus tase); Coworker – Kolleeg (uus kast lisatakse valitud kastiga samale tasemele: vasakule, paremale); Assistant – Abi (uus kast lisatakse valitud kasti ja järgneva taseme vahele).

Automaatvorming - organisatsiooniskeemi laadigalerii (erinevad stiilid)

Neist pidemenuppudest saab struktuurskeemi piirkonda muuta (suurendada/vähendada)

43

Veel mõned vormindamise võimalused:

Nupu Layout – Paigutus abil saab kiiresti muuta kastide asukohta (vt näidet): MS Word 2000 ja varasem versioon – Käivitamiseks käsk Insert/Object-Lisa/Objekt, valida ilmunud dialoogiakna Create New loendist MS Organization Chart 2.0 ja OK Ilmub Organization Chart oma enda

aknas (uus aken)

Õe roll ja tegevused

Suhtlemine ja koostöö

Ravimeeskond Patsiendi perekond Patsient

Artiveeritud kastile lisatakse juurde uus kast: allapoole(Subordinate), vasakule, paremale, või kastide vahele (Assistant)

Pöördumine Wordi do ku ment i . Valida käsk Organization Chart menüüribalt Files/Exit and Return…, et pöörduda oma dokumenti tagasi. Peale seda, kui rakendus küsib, kas tahetakse oma dokumendis objekti värskendada (Update), klõpsatada Yes nupul

Automaatvorming/AutoFormat - organisatsiooni stiili ehk laadigalerii, millest saab valida erine-vaid vorminguid: akna vasakul pool on erinevate stiilide loend (klõps nimetusel) ning akna paremal pool on näha valitud stiil. Lõpetuseks klõps nupul Apply- Kinnita

Õe roll ja tegevused

Suhtlemine ja koostöö

Ravimeeskond Patsiendi perekond Patsient

44

10.5. Matemaatiliste valemite sisestamine

Valemite sisestamiseks tuleks kursor viia kohta, kuhu soovitakse valem tekstis paigutada, teha klõps, tekib vikuv tekstikursor ja valida käsk Insert/Object–Lisa/Objekt. Ilmunud aknas Create New–Objekti tüüp valida loendist Microsoft Equation 3.0 ja OK. Tekstiredaktori menüüriba asendub võrrandiredaktori menüüribaga ning kuvatakse võrrandiredaktori nupuriba, mille ülemises reas on sümbolite ja alumises reas mallide nupud ja valemikast.

Valemikastis on punkttiiriga ümbritsetud pesa/kast muutuva osa jaoks.

Mallide puhul kuvatakse malli püsisümbol (näiteks ruutjuuremärk) ja muutuvate osade pesad (arvu jaoks).

Kui valem on valmis, klõpsatada väljaspool valemit töölehel. Võrrandiredaktor suletakse ja saab jätkata tööd tekstidokumendis. Valemi redigeerimiseks (muutmiseks/parandami-seks) topeltklõpsatada sellel, et käivitada uuesti võrrandiredaktor. Näide:

Selle valemi sisestamisel on algul valemikasti sisestatud S= ja valitud malli sümboliks algul murd, siis sisestada “3”, “a”, siis malli sümbol ülaindeks, sisestada “2” (jälgida kursori asukohta), siis malli sümboliks ruutjuur,

sisestada „3”, lõpuks murru nimetajasse “2”. NB! Kursori asukoha muutmisel on mugav kasutada klaviatuuri liikumisklahve (nool paremale, vasakule jne).

Valemi koostamisel avada hiireklõpsuga nupuriba, teha klõps vajalikul sümbolil, et viia see valemisse

Murrud, ruut-juured

Seosed, tühikud, lisandid Tehtemärgid, nooled Loogika, huldateooria, varia Kreeka tähed

Sulud

Ala- ja üla indeksid

Summad

Integ raalid

Jooned ja nooled all/peal

Noole tähised

Korrutised, hul-ga teooria sümboli

Maat riksid

Pesa täitmiseks tuleb sellel teha klõps ja sisestada vajalik märk klaviatuuri või valemi nupuriba abil.

45

10.6. Diagrammide lisamine

Diagrammide lisamiseks on mitu võimalust: 1) Otse Wordi tabeli test diagrammide moodustamiseks märgistada tabel/tabeli osa ja valida käsk menüüst Insert/Picture/Chart–Lisa/Pilt/Diagramm.

Teha hiireklõps diagrammist väljaspool ja töö dokumendiga jätkub.

Kui diagramm on tõpeltklõpsuga aktiivseks tehtud saab: a) valida diagrammitüüpe menüüst Chart/Chart Type–Diagramm/Diagrammi tüübid, b) muuta vorminguid menüüst Chart/Chart Options–Diagramm/Diagrammisuvandid. 2) Diagrammi lisamine tabeli moodustamiseta. Valitakse käsk menüüst Insert/Picture/Chart–Lisa/Pilt/Diagramm ja sisestatakse tabelisse vajalikud andmed (mitte vajalikud read ja veerud märgistada ning kustutada klahviga Delete).

3) Windowsi ühtne rakendus võimaldab diagrammi lisada lõikelaua s.t Copy-Paste–Kopeeri-Kleebi kaudu. Teise programmiga, näiteks MS Exceliga, moodustatud diagramm lisatakse tekstitöötlussüsteemis moodustatud dokumenti. Selleks: a) Märgistada diagramm. b) Valida käsk Copy–Kopeeri (menüü Edit/Copy–Redigeeri/Kopeeri või nupp või

kiirkorraldus Ctrl+C). c) Kursor viia vajalikku kohta (hiireklõps) teise programmiga loodud dokumendis .

Teise programmi avamiseks tuleb startida teine programm (n MS Excel), kui programm on avatud, siis vajutada ekraani allosas Start nupu kõrval (tegumireal) vastavale nimelipikule.

d) Valida käsk Paste–Kleebi (menüü Edit/Paste-Redigeeri/Kleebi vôi nupp või kiirkorraldus Ctrl+V).

Keerukamate diagrammide moodustamisel ja vormindamisel kasutada tabelarvutus-süsteemi (näiteks MS Excel).

Nimetus Hind (kr) Võilill 15

Raudrohi 19

Saialill 17

Esialgu Word käivitab Microsoft Graph

ning kuvab akna, kus on tabel ja diagramm. Tabelisse tuleb sisestada vajalikud andmed ning märgistada ja kustutada mitte vajalik klahviga Delete

0

5

10

15

20

Hind (kr)

Võilill

Raudrohi

Saialill

0

5

10

15

20

Hind (kr)

Võilill

Raudrohi

Saialill

46

11. TEKSTI KOPEERIMINE INTERNETIST

Teksti märgistamisel ehk aktiveerimisel peab olema tähelepanelik, et oleks märgistatud ainult tekstiosa, mitte kogu internetilehekülg. Kopeerimine: 1. Märgistada vajalik 2. Valida käsk kopeeri Edit/Copy–Redigeeri/ Kopeeri

3. Liikuda tagasi oma dokumendi aknasse (vajutada ekraani all Start nupu kõrval avatud

dokumendi nimelipikul) või avada tekstitöötlusprogramm. 4. Kopeeritava teksti kleepimiseks dokumenti käsu Paste–Kleebi kasutamine ei ole soovi-

tav, vaid tuleks kasutada erikleepimist menüüst Edit/Paste Special–Redigeeri/ Kleebi teisiti ja valida kleepimisviisiks Unformatted Text–Vormindamata tekst. Sellisel juhul saadakse vormindamata tekst s.t eemaldatakse originaalteksti ehk internetist kopeeri-tava teksti kujundus ning teksti vormindamisel saab kasutada vajalikke nõudeid.

Internetilehekülgedelt kopeeritud teksti korral võib esineda palju probleeme. Mõned neist:

1. Tekst on tabelis. 2. Tekstis on kasutatud pehmet reavahetust. 3. Tekstis on kasutatud järjestikku mitu sundreavahetust või tühikut.

Kui internetist kopeeritud tekst on paigutatud tabelisse, siis peab selle teksti oma dokumenti sobitamiseks konverteerima.

Raamjoonte/ääriste (hallid jooned) järgi saab ära tunda, et tekst on tabelisse paigutatud. Esimese lubaduse on minister täitnud, õppekavade ümber kobrutab aga juba pea aasta tüli, mis siiani päris vaibuda ei taha. Tegevus õppekavade ümber on tagajalgadele ajanud paljud nimekad haridustegelased.

Esimese lubaduse on minister täitnud, õppekavade ümber kobrutab aga juba pea aasta tüli, mis siiani päris vaibuda ei taha. Tegevus õppekavade ümber on tagajalgadele ajanud paljud nimekad haridustegelased.

või hiire paremklõps ja käsk Copy–Kopeeri

Järgnev on konverteeritud tekst, mis on nüüd tavaline tekstilõik Tabelis olev tekst on konverteeritud tekstilõiguks

47

Seega, kui tekst on kujundatud tabelilaadsena, siis märgistatakse ja valitakse käsk menüüst Table/Convert/Table to Text–Tabel/Teisenda/Tabel tekstiks ning saadakse tavaline tekstilõiguline tekst ehk tabel on konverteeritud tekstiks.

11.1. Pehme reavahetus

Sageli muutuvad sõnade vahekaugused suureks, kui tekstilõigule kasutada täisjoon-dust s.t kui kopeeritud tekst on algselt vasakult joondatud (Align Left–Lõik vasakule) ja tekstilõigule kasutada täisjoondust — valida käsk Justify–Rööpjoonda 1) Alljärgnev tekst on internetist kopeeritud ja on vasakult joondatud:

Harilik võilill kasvab kiiresti paljuneva umbrohuna kõikjal, eriti elamute ümbruses, aga ka tarade ääres, niitudel, võsastikes, metsaservadel ja mujal. See on mitmeaastane rohttaim, mille püstine, seest õõnes ja piimamahla eritav õisikuvarb võib kasvada kuni 30 cm kõrguseks. Püstine, jäme, lihav juur tungib sügavale maa sisse.

2) Tekstilõigule on kasutatud täisjoondust — valitud on käsk Justify–Rööpjoonda

Harilik võilill kasvab kiiresti paljuneva umbrohuna kõikjal, eriti elamute ümbruses, aga ka tarade ääres, niitudel, võsastikes, metsaservadel ja mujal. See on mitmeaastane rohttaim, mille püstine, seest õõnes ja piimamahla eritav õisikuvarb võib kasvada kuni 30 cm kõrguseks. Püstine, jäme, lihav juur tungib sügavale maa sisse.

3) Teksti normaliseerimiseks tuleb ära kustutada pehme reavahetuse märgid, selleks

Harilik võilill kasvab kiiresti paljuneva umbrohuna kõikjal, eriti elamute ümbruses, aga ka tarade ääres, niitudel, võsastikes, metsaservadel ja mujal. See on mitmeaastane rohttaim, mille püstine, seest õõnes ja piimamahla eritav õisikuvarb võib kasvada kuni 30 cm kõrguseks. Püstine, jäme, lihav juur tungib sügavale maa sisse.

Lülitada sisse Show/Hide–Kuva/Peida nupp,

on näha

märgid , mis tuleb kustutada ja tekst norma-liseerub

Tekstilõigu-le on kasu-tatud vasak-joondust

Tekstilõigule on kasutatud rööpjoondus-Justify ja tekkisid sõnade va-hele suured vahekaugu-sed

48

2

1

11.2. Liigsete reavahetuste ja tühikute kaotamine

Teksti sisestamisel on kasu-tatud järjestikku mitu reavahetuse. või tühiku klahvi. Teksti redigeerimi-sel tuleb need kaotada

Kustutusklahvi kasutamine on aeganõudev. Liigseid reavahetusi ja tühikuid on otstarbe-kam eemaldada asendamise korraldusega. Selleks: 1) Valida käsk menüüst Edit/Replace–Redigeeri/Asenda (vt ka punkti 13.2). 2) Ilmub aken Find and Replace–Otsing ja asendus, kus nupu More–Rohkem abil saab

nupu Special–Muud alt ripploendist valida erimärgid 3) Nupp Special–Muud avab ripploendi, kus saab valida erimärke

4) Ilmunud loendist saab valida reavahetus-märgi Paragraph Mark–Lõigumärk, kuna reavahetusi võib järjestikku mitu olla, siis väljale Find what–Otsitav sisestada mitu lõigumärki ning

väljale Replace With–Asendaja sisestada üks lõigumärk.

Tehniliste märkide aktiveerimine võimaldab näha liigseid reavahetusi ja tühikuid (lülitada sisse Show/Hide–Kuva/Peida nupp

2

4

3

4

3

4

4

49

5

5) Asendatakse kui vajutada nuppu Replace All–Asenda kõik või Replace–Asenda. Käsku Replace All–Asenda kõik peab kordama mitu korda, kui tekstis on ka-sutatud rohkem kui kahekordset rea-vahetust. Ilmub aken info asenduste kohta ja lõpetuseks vajutus nupule OK. Tekstis peab olema sõnade vahel üks tühik. Kui on mitu, siis on hea kasutada asenda-mist: topelt sõnavahede/tühiku asendamist ühekordse sõnavahega/tühikuga. Valida käsk menüüst Edit/Replace–Redigeeri/Asenda. Ilmunud aknas väljale Find what–Otsitav sises-tada erimärk Tühimik ja väljale Replace With–Asendaja sisestada klaviatuurilt tühik. Asenduse teostamiseks vajutus nupule Replace All– Asenda kõik.

Paljude liigsete tühikutega teksti korral teha asendus nii:

Selles näites on tekstist kõik reavahetused eemaldatud s.t peale asendust on kogu tekst ühes lõigus (väli Replace With –

Asendaja on tühi)

sisestada klahvilt Tühik

sisestada erimärk White Space–Tühimik

50

12. GRAAFILISTE OBJEKTIDE KOPEERIMINE JA LISAMINE

Graafiliste kujundusobjektide lisamisel tekstidokumenti saab mõnikord kasutada kopeerimist

lõikelaua kaudu Copy-Paste — Kopeeri-Kleebi viisi. Probleemide ennetamiseks interneti-

leheküljel esitatud graafilise objekti (pildi, diagrammi, digifoto, skaneeritud faili jm) lisami-

sel salvestada see ja lisada teksti pildifailina (käsk Insert/Picture/FromFile–Lisa/Pilt/Failist).

12.1. Graafika/pildi salvestamine internetist

1. Kursor viia internetileheküljel leitud pildile, teha parempoolne hiireklõps, ilmunud kiirmenüüst valida käsk Save Picture As–Salvesta pilt nimega (võib olla ka Save Image As; Save Background As...)

2. Ilmub aken Save Picture–Nimega salvestamine, näidata, millisesse kausta salvestada (algselt paku-takse kausta MyPictures–

Minu pildid). 3. Väljale File name–Faili

nimi sisestada pildi nimi (näiteks võilill).

4. Vajutada nupule Save–

Salvesta.

12.2. Graafika/pildi lisamine dokumenti

Kursor viia dokumen-dis vajalikku kohta, teha klõps ja ilmub vilkuv tekstikursor.

1. Valida käsk menüüst Insert/Picture/ FromFile – Lisa/Pilt/Failist.

2. Ilmub aken, kus valida kaustast (algselt pakutakse kausta MyPictures–Minu pildid)

vajalik pilt (näiteks võilill). Klõpsatada vajalikul pildil.

3. Klõpsatada nupul Insert–

Lisa (aknas all paremal pool)

ning pilt lisatakse dokumenti.

2

3 4

2

1

3

1

3

2

51

12.3. Teksti paigutus objekti (pildi) suhtes ehk mähkimine (Wrapping)

Pildi lisamisel on pidemenupud tumedad (mõnikord heledad) ruudud. Nendest saab pildi mõõtmeid muuta ja pilti lohistades viia vajalikku kohta.

Pilti saab paigutada teksti ehk teksti paigutada pildi või mistahes muu objekti ümber. Selleks kasutatakse käsunuppu Text Wrapping–Tekstimähkimine.

Täpsem paigutus vormindamisakna abil:

Hiireklõps pildil. Pilti ümbritsevad seest täis 8 pideme-nuppu/ruutu s.o paigutus Tekstireale pilt on kui tähemärk, pilt tuleks tekstiga seostada, selleks kasutada käsunuppu Text Wrapping–Tekstimähkimine

(nuppudest Picture–Pilt nupp koeraga) ja valida sobilik paigutusviis.

ning pidemed/ruudud muutuvad seest tühjaks/ läbipaistvaks ja pilti saab paigutada teksti paigutusstiilist sõltuvalt

Kui pildinuppe ekraanile ei ilmu, siis valida käsk View/Toolbars/

Picture–Vaade/Tööriistad/Pilt

Erinevad paigutusviisid ehk teksti ja pildi või muu objekti seostamine tekstiga ehk pildi (objekti) paigutusvalikud

Kursor viia pildile, topeltklõpsatada või teha parempoolne hiireklõps, ilmunud kiir-menüüst saab valida pildi vormindamise akna Format Picture–Vorminda pilti ning vahelehel Layout–Paigutus määrata teksti paigutus pildi suhtes ja pildi joondus dokumendis

Teksti täpsemaks paigutuseks pildi suhtes on nupp Advanced–Täpsemalt ja ilmub aken Advanced Layout–Täpsem küljen-dus, kus on vaheleht Picture Positsion– Pildi paigutus ja Text Wrapping–Teksti mähkimine

pildi joondus teksti suhtes

Top and

Bottom- Tekst pildi kohal ja all

Tekst võib voolata pildi vabadele äärtele

Väljal Wrapp text–Mähi teksti näidata pildi külg, mille poole jäävad tekstiread — Both sides–Mõlemal küljel; Left only–Ainult vasakul; Right only–Ainult paremal; Largest only–Ainult laiemal küljel ning määrata pildi kaugus tekstist

Top and

Bottom- Tekst pildi kohal ja all

Pildinupuriba

52

12.4. Pildinupuriba, pildi vormindamine ja kärpimine

Kui pildinuppe ekraanile ei ilmu, siis valida käsk View/Toolbars/Picture–

Vaade/Tööriistad/Pilt Pildinuppudega saab redigeerida ehk muuta pilti, anda pildile rohkem või vähem heledust – More või Less Brightness ning kontrastsust – More või Less Contrast.

Kärpimine:

1. Kursor viia pildile ja valida nupp Crop–Kärbi ja pildi ümber tekivad tumedad nurga- ja küljepidemed;

2. Kursor viia nurga- või küljepidemele, olenevalt asukohast võtab kursor

järgneva pööratud T-kuju: üleval , vasakul , paremal all 3. Äärejoont lohistades (allhoitud vasakpoolse hiirenupuga) saab

vajaliku osa pildist alles jätta ja mittevajalik lõigata ära (punktiirjoone ala jääb pildist alles);

4. Kärpimisvahendi väljalülitamiseks klõpsatada samal vahendil või vajutada klahvile Esc.

Originaalpildi saab tagasi nupuga Reset

Picture–Lähtesta pilt Crop– Kärbi – lõigata ära osa pildist (kursor viia pidemele ja lohistades punktiirjoont näidata, milline osa lõigata ära)

Pildi vormindamine nupp Format Picture–

Tuumobjek

Nupp Image Control –Pildijuhtimine võimal-dab pilti muuta halli-des toonides, must-valgeks või vesipildiks Watermark — kahvatu kujund teksti taustal

Text Wrapping –Tekstimähkimine teksti mähkimne pildi ümber

Osa pildist on ära lõigatud nupu Crop–Kärbi abil

Tihenda pildid – pilte/fotosid sisaldava failide optimeerimine (alates MS Word 2003)

Pööra 900 võrra vasakule

Pildi lisamine

53

Automaatteksti kasutamine: 1. Sisestada vajalikku kohta dokumendis

kirje nimetus ehk lühendnimi (näiteks TTK) ja ilmub automaatteksti kirje

2. Automaatteksti soovituse aktsepteeri-miseks vajutada klahvile Enter või vajutada funktsionaalklahvile F3, kui ei ole automaatteksti vaja, siis vajutada tühiku klahvile või sisestada teksti edasi.

3. Lühendnime asemele ilmub pikem nimetus või väljend.

13. KORDUVAD TEKSTIOSAD

13.1. Automaatselt lisatavad tekstioasad (AutoText)

Kui dokumenti on vaja korduvalt sisestada pikemaid nimetusi või väljendeid, siis neist moodustatakse automaatteksti kirjed. Andes pikale tekstiosale lühendnime, saab neid kasutada kõikides dokumentides, mistahes aja jooksul ja lühendnime abil tuua töösse vajutades klahvile Enter või vajutada funktsionaalklahvile F3.

Automaatteksti moodustamine: 1. Sisestada nimetus/väljend, vormindada,

märgistada. 2. Valida käsk

Insert/AutoText/ AutoText–

Lisa/Automaattekst/Automaattekst. 3. Sisestada aknas kirje nimetus ehk auto-

teksti lühendnimi (näiteks TTK) väljale Enter Autotext entries here–

Sisestage automaattekst siia 4. Klõpsatada nupule Add – Lisa

ja kirje läheb loendisse

Automaatteksti kirje kustutamine nupuga Delete–Kustuta Valitud kirje lisamine dokumenti nupuga Insert–Lisa dokumenti

Väljavalitud kirje kustutamine –Delete; Insert-väljavalitud kirje lisamine dokumenti

Preview väljal saab kontrollida, kas on valitud õiged kirjed

54

13.2. Teksti otsimine ja asendamine

Mahukate dokumentide korral tuleks sõnade/väljendite otsimine ja/või asendamine lasta arvutiprogrammil teha (kiirendab tööd, kui on vaja korduvaid asendusi teha). See toimub menüü Edit/Find või Replace–Redigeeri/Otsing ja asendus abil. Mõlema käsu korral tuleks väljale Find What–Otsitav sisestada otsitav või asendatav sõna/väljend. Asendamisel väljal Replace With–Asendaja sisestatakse tekst, millega olemasolev asendatakse.

Match Case–Erista suurtähti — eristatakse suur ja väiketähti; Find Whole Words Only–Otsi ainult terveid sõnu — otsitakse terveid sõnu; Use wildcards–Kasuta metamärke —

otsitakse metamärke kasutades; Sounds like–Kõlab sarnaselt — otsitakse häälduselt sarnaseid sõnu (märgijadasid); Find all word forms–Otsi kõiki sõnavorme — otsitakse käänd- ja pöördsõnade kõiki vorme

Väljal Seach —saab valida otsimissuuna, kui loetelu avada (paremal allapoole noolel hiireklõps) Down — tahapoole, Up — ettepoole, All — kogu tekst

Replace — asendatakse leitud tekst; Replace All — asendatakse leitud tekst üle kogu dokumendi; Find Next –otsitakse järgmine sobiv tekst

Ots

ingu

krit

eeri

umid

e m

äära

mis

eks

mär

ke

kast

il h

iire

klõp

s (t

ekib

linn

uke)

Vor-mingu asendamine

Erimärkide (näiteks lõigu lõpumärk, tabeldusmärk, poolituskriips) otsimine ja/või asendamine. Teha hiireklõps nupul Special–Muud ja valida loendist erimärk. Otsimisel on kursor väljal Find

What–Otsitav ning asendamisel väljal Replace with–

Asendaja.

Siia otsitav tekst

Siia asendatav tekst

Kui akna alumine osa ei ole nähtav, siis klõps nupul More–Rohkem avab selle ja asendab nupuga Less–Vähem

Kui akna alumine osa ei ole nähtav, siis klõps nupul More–Rohkem avab selle ja asendab nupuga Less–Vähem

55

Hind (kr)

0

5

10

15

20

Võilill Raudrohi Saialill

Hind (kr)

14. ANDMEVAHETUS EHK OBJEKTIDE IMPORTIMINE

Andmevahetus on info viimine ühest dokumendist teise. Windows-il on ühtsed rakendused s.t mistahes Windowsi rakendusprogrammis võib märgistatud tabeli, diagrammi vm objekti korraldusega Copy–Kopeeri viia lõikelauale (vahemällu) ja sealt kleepida teise dokumenti käsuga Paste–Kleebi. Lõikelaua sisust võib teha mitu koopiat. Selleks: 1. Märgistada objekt. 2. Valida käsk Copy–Kopeeri (menüü Edit/Copy–Redigeeri/Kopeeri või nupp

või kiirkorraldus Ctrl+C). 3. Kursor viia vajalikku kohta (teha hiireklõps, tekib vilkuv tekstikursor) teises sama

programmiga või mõne teise programmiga loodud dokumendis. Teise programmi avamiseks tuleb startida teine programm (näiteks Excel), kui programm on avatud, siis vajutada ekraani all Start nupu kõrval (tegumireal) vastavale nimelipikule.

4. Valida käsk Paste–Kleebi (menüü Edit/Paste-Redigeeri/Kleebi vôi nupp

või kiirkorraldus Ctrl+V. Lähteandmete muutumisel koopia ei muutu: imporditud objekt on staatiline (embedded).

Kui hiljem on vaja objekti redigeerida (muuta), siis tuleb korralduse Paste–Kleebi asemel valida menüü Edit/Paste Special–Redigeeri/Kleebi teisiti. Raadionupp Paste–Kleebi peab olema märgistatud ja väljal As–Kleepimisviis: näidata kleepimise objekt: näiteks

Exceliga moodustatud tabel või diagramm Microsoft Excel Worksheet

Object–Microsoft Exceli tööleht objekt

Formatted Text (RTF)–

Vormindatud tekst (RTF); Unformatted text– Vormindamata tekst;

Pilt–Picture, veebileht -HTML Format ja OK.

Sellisel juhul lisatakse tekstidokumenti teises programmis tehtu kui objekt, mille ümber ilmuvad 8 pidemeruutu. Topeltklõps lisatud objektil (tabelil, diagrammil) avab lähterakenduse me-nüü (n. MSExcel) ja lubab seda kohapeal Wordis redigeerida s.t kasutada kõiki tabelarvutuse võimalusi. Klõpsuga tabelist väl-jaspool kaob MS Exceli menüü ja töö dokumendiga jätkub. Selli-selt imporditud objekt on dünaamiline (dynamic data exchange).

Seega saab kasutada erinevaid viise objektide importimisel: • imporditud objekt on staatiline: Copy-Paste — Kopeeri-Kleebi viis; • imporditud objekt on dünaamiline: erikleepimine Paste Special–Kleebi teisiti.

Andmevahetusel saab kasutada ka failide importimist – menüüs Insert/File–Lisa/Fail, ilmuvas aknas olevas kaustapuu loendist valida fail ja vajutada nupule Insert–Lisa.

56

KASUTATUD KIRJANDUS

Jokk, V. Dokumendi kolm struktuuri. A&A, 2000, 6, 15-23. Jokk, V. Laadid ja nende kasutamine. A&A, 2001, 1, 29-36. Jokk, V. (2003). Dokumentide disain töökeskkonnas MS Word. Tallinn: TTÜ. Langer, M. (2001). Word 2000 Windows. Tallinn: Koge. Orumaa, R. (2003). Mahukate dokumentide koostamine arvutil. Tallinn: Printal. Tilk, T. (2005). Arvutiõpik MS Office. Kuressaare: Tallinna Raamatutrükikoda.