VISANDID INIMESEST. POOSI VISANDAMINE · MERI Kujuta ette, et seisad suvel mere ääres. ... Värvi ring primaarvärvuste (kollane, sinine ja punane) ja sekundaar-värvustega (violetne,

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................Kunst 1

VISANDID INIMESEST. POOSI VISANDAMINE

Moekunstnikud joonistavad inimesi nii, et nende seljas olevad rõivad paistaksid võimalikult võluvad ja huvitavad. Enamasti on modellide kujud vähemalt kaheksa pea pikkused. 1. Kõigepealt visanda poseeriv modell. Abi saamiseks võid kasutada mõnd moeajakirja. Proportsioonid tee nagu päris inimesel.

2. Pikenda kehakuju, eriti käsi ja jalgu. Muudad modelli veelgi elegantsemaks.

3. Keha ümber joonista rõivaste piirjooned. Võimalikult lihtsustatult.

4. Lõpuks lisa puuduolevad detailid.

KEELEKÜMBLUS


VISANDID INIMESEST

Nägu on inimese keha kõige väljendusrikkam osa. Näo järgi võib kindlaks teha, missugune on inimese meeleolu (kurb, rõõmus, vihane jne). Näod on kujult erinevad – on ümmargusi, ovaalseid, kandilisi, kolmnurkseid nägusid. Näojoonte järgi võib määrata ka inimese rahvust (aasia maadest – kissis silmad, aafriklased – paksud huuled jne.) Silmad asuvad kõigil näo-ovaali keskjoonel. Silmade, nina ja suu asukoht muutub pea pööramisel. Näo joonistamisel eksitakse selle vastu sageli.

Kui joonistad naljapilti, on moonutused näo ilmekuse suurendamisel hädavajalikud.

1. Vaatle kahe inimese nägu. Kirjuta, missuguseid erinevusi märkasid?Näide: Maril – kitsad huuled, suured silmad jne….

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

2. Vaatle nüüd erineva nahavärvusega inimesi. Mida märkad?

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

KEELEKÜMBLUS


VISANDID INIMESEST. MOENÄGU

Uuri moeajakirju. Vali sealt modell, kellele tahad tugineda. Võimalusel kleebi tema näo pilt siia.

1. Joonista hariliku pliiatsiga ovaal. Lisa näojooned. Joonista ühele poole vaatavad silmad.

2. Joonista ka juuksed hariliku pliiatsiga. Üks pool peast ja nina joonista pruuniga. Lisa kulmud.

3. Lisa ülemised ripsmed. Silma värvilised osad joonista terava pliiatsiga.

4. Varjuta nägu õrnalt helepruuniga. Lisa natuke tumedamat pruuni ühele näopoolele ja lõua alla.

5. Värvi huuled punaseks. Ülahuulele lisa pruuni, muudad seda tume- damaks. Juuksed värvi pikkade, sujuvate tõmmetega.

KEELEKÜMBLUS


PUUDE KUJUTAMINE ERINEVATEL AASTAAEGADEL

Eestis on neli aastaaega – kevad, suvi, sügis, talv. Aastaaegade vaheldumine mõjutab puude elu. Aastas neli korda muutub puu lehestiku värv. Kuula A. Vivaldi teost „Aastaajad“. Visanda puud teksti kõrvale.

KEVADKevadel hakkavad kasvama lehed.Puu on algul heleroheline. Puudel puhkevadõied. Puu võra värvimiseks sega kollast, sinist ja natuke pruuni. Õite värvimiseks kasuta valget ja roosasid toone.

SUVISuvel on puude lehestik tihe. Kasuta värvimiseks sooje rohelisi toone.

SÜGISSügisel muutub puude lehestik värviliseks.Võid segada pruuni, punast, kollast, rohelist.

TALVTalvel on puu raagus. Okstele võid lund joonistada.

KEELEKÜMBLUS


PEEGELDUS

Kaunid lossid, mõisad ja kindlused ehitati jõe või järve kaldale, et nende ilu veepeeglis tuleks rohkem esile. Kui looduslikku veekogu polnud, rajati purskkaevudega tiigid.

Indrek Raudsepa järgi

1. Missuguseid mõisaid, losse või kindlusi sa tead? Nimeta.

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………Eseme peegelpilt on peaaegu samasugune kui ese ise. Kõik eseme ja tema peegelpildi osad on nii ho-risontaalselt kui ka vertikaaljoonel kohakuti.

2. Joonista peegeldus.

KEELEKÜMBLUS


VARI

Kus on valgus, seal on ka vari. Pilvise ilmaga õues või kuppellambiga toas on vari ebamäärane. Täis-kuu või küünla valgel muutuvad varjud aga lausa tontlikeks. Päikesepaistel on aga vari hästi selge. Tumedate varjudega muudad pildi seikluslikuks, salapäraseks või koguni õudseks.

Indrek Raudsepa järgi• Missuguseid varjude liike sa tead? Kirjuta.

………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………• On päikesepaisteline ilm. Millal ei teki kunagi varje? Kirjuta.

……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Miks? ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………1. Joonista pildile valgusallikas.

2. Värvi pildil varjud.

3. Märgi pildi juurde varjude erinevad liigid. (poolvari, täisvari, langev vari, läige ehk refleks)

KEELEKÜMBLUS


VALGUS JA VARI

Kui Sa tahad, et Su maal või joonistus paistaks paberi lamedal pinnal ruumiline, tuleb Sul kasutada varje. Varjud toovad esemete vormid välja ja muudavad need ruumiliseks. Varju-tamiseks kasuta pehmet pliiatsit.

1. Vaata, milliseid toone saab harilike pliiatsitega 2B ja 6B.

2B

6B

2. Proovi oma harilike pliiatsitega erinevaid toone saada.

Kohtadesse, kuhu suundub valgus, tekib peegeldus. Need kohad jäävad kõige heledamaks. Valguse eest peidetud pinnad jäävad varju ja seal tekib vari.

3. Varjuta. Arvesta valguse suunda.KUUP

SILINDER

KEELEKÜMBLUS


FAKTUURID. MERI

Kujuta ette, et seisad suvel mere ääres. Mida Sa tunned?1. Missugune on liiv, millel seisad paljajalu (nt külm või kuum) .........................

2. Kes hõikab taevas? (nt kajakas või tuvi) .........................................................

3. Kes peidab ennast kivi taga (sisalik või krokodill) ................................

Kunstnikke on kogu aeg võlunud mereäärne maailm. Selle kujutamiseks on mitmeid võima-lusi. Nii nagu igal inimesel on kirjutamisel oma käekiri, on ka igal kunstnikul joonistamisel oma käekiri. 4. Vaata, kahe erineva kunstniku teost, kus on kujutanud mereäärset maailma. Näiteks Maara Vint ja Naima Neidre teoseid. 5. Joonista, kuidas kunstnikud kujutavad samu asju.

Maara Vint Naima Neidre

Mereäärsed taimed

Kadakad

Kivid

6. Kumb vaadeldud teos meeldib sulle rohkem? Põhjenda.

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS


KONTRASTID

Kõrvuti olevad värvused mõjutavad üksteist. Kõrvuti asuvaid vastandvärvusi ehk täiendvärvusi ni-metatakse värvikontrastiks. Kontrasti võivad tekitada ka sooja – külma, heleda – tumeda värvuse vastandamine.

1. Vaatle paar minutit valget paberit ning pööra pilk sellelt kõrvale. Millise värvusega kujutist näed?……………………………………………………………………………………….……………………………………………………………………………………….

2. Vaatle paar minutit näiteks violetset värvi paberit ja seejärel valget paberit. Millise värvusega kujutis ilmub valgel paberil?……………………………………………………………………………………….……………………………………………………………………………………….Valgele paberile tekkinud näilist värvilaiku nimetatakse järelkontrastiks. See tekib silma väsimuse tagajärjel. Värvuste kõrvutamisel tekkivat kontrasti nimetatakse üheaegseks kontrastiks.

Kõige rohkem väsitab silma violetne, kõige vähem roheline värvus.

Vastandvärvused püüavad enda kõrval olevat värvust muuta. Kõige tugevamalt mõjutab suur värvus-pind väikest värvuspinda. Suurt värvuspinda teine värvus ei mõjuta, kuid võib esineda äärekontrasti.

3. Värvi mõlemad väiksed kastid seest mustaks. Üks suur kast värvi ro- heliseks ja teine oranžiks. Kirjelda, kuidas värvused üksteist mõjutavad.

…………………………………………………………………………………….……………………………………………………………………………………………………….…………………

4. Värvi väikesed kastid seest punaseks. Esimene suur kast jäta valgeks, teine värvi mustaks. Kirjelda kuidas värvused üksteist mõjutavad.

…………………………………………………………………………………….……………………………………………………………………………………………………….…………………

KEELEKÜMBLUS


KONTRASTID II

1. Värvi ring primaarvärvuste (kollane, sinine ja punane) ja sekundaar- värvustega (violetne, oranž ja roheline).Pea meeles!• Sekundaarvärvused saadakse kahe primaarvärvuse segamisel. Näiteks oranži värvi saame kollase ja punase segamise.• Jälgi, et värvid satuksid värviringi õigesse järjekorda. Selleks värvi kõigepealt primaar-värvuste sektorid ja seejärel nende vahele sekundaarvärvused. Näiteks: Värvi üks sektor kollaseks, jäta üks sektor vahele ja värvi sellest järgmine sektor punaseks. Nüüd värvi kollase ja punase sektori vahel olev tühi sektor oranžiks.

2. Leia antud toonidele täiendvärvused ehk vastandvärvused. Täiendvärvused asuvad värviringis üksteise vastas.

SININE –

VIOLETNE –

ROHELINE –

KOLLANE –

ORANŽ –

PUNANE –

KEELEKÜMBLUS


VÄRVINIMETUSEDMaailm meie ümber on värviline. Inimese silm suudab eristada päikesevalguse spektris kuni 150 värvitooni. Kuidas leida värvide kirjeldamiseks õigeid sõnu?

1. Kirjuta siia kõik värvide nimetused, mida tead.…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………Võrdle tulemust kaaslase omaga. Täiendage oma loetelu.

Ühel värvitoonil võib olla palju erinevaid varjundeid. Värvitoon võib olla hele või tume, särav või tuhm. Sageli lisatakse värvi nimele mõni täpsustav sõna. Nii saame värvitooni paremini iseloomustada.

2. Moodusta nendest sõnadest värvinimetusi. Mõnda sõna saab kasutada mitu korda. Süsi-, taeva-, lumi-, kohvi-, sidruni-, veri-, öö-, ronk-, rohu-, kirsi-, kuld-, kastan-, tuli-, oliiv-, sinepi-, särav-.………………….. ……………………………………….. punane ……………………kollane………………….. ………………………………………..

………………….. ………………………………………..valge ……………………must

………………….. ………………………………………..sinine ……………………roheline

………………….. Mõtle ise!…………………..pruun …………………………………………………..Pane kirja sõnad, mis ei olnud arusaadavad?…………………………………………………………………………………

Arutage neid ühiselt. Mitu uut sõna õppisid? …….

3. Lõika vanadest ajakirjadest või kataloogidest välja vastavat värvi ruudukesed. Kleebi iga ruut sobiva värvinimetuse juurde.Teine võimalus: moodustage väikesed grupid. Leidke klassiruumist igale värvitoonile vastav ese.

KEELEKÜMBLUS


VÄRV JA VARJUNDVärve saab kokku segada. Ka värvide nimetusi saab liita.Näiteks: kollane + oranž = kollakasoranž; lilla + sinine = lillakassinine.

1. Jooni näidetes alla silp, mille abil on värvisõnad ühendatud. kollakasoranž lillakassinineLiitsõna esimene pool näitab varjundit ja teine pool põhitooni.2. Kumb on kollasem, kas kollakasroheline või rohekaskollane? ……………………………………..Kumb on lähemal sinisele, kas sinakasroheline või rohekassinine?……………………………………..

3. Mõtle, kas sellised värvused on võimalikud. Tõmba maha sobimatud sõnad.sinakasmust rohekaspunaneoranžikassinine hallikasvalgelillakasroosa mustjaskollanekollakaspruun punakashall

4. On olemas väljend “karjuvad värvid”. Mida see võiks tähendada?………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

4. Värvi muster ruudu sees ühe värvitooni erinevate varjunditega.Näide: 4 erinevat punast

5. Palu oma paarilisel kirjutada nende toonide nimetused, mida sa kasutasid.........……………………………………………………………………………………………………........……………………………………………………………………………………………………

KEELEKÜMBLUS


SÜMMEETRIA

Sõna “sümmeetria” on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest “syn” ja “metros” ning tähendab võrdmõõtu ja tasakaalu.

Looduses võivad olla sümmeetrilised puulehed, pungad ja õied, putukad ja liblikad ning loomad ja inimene.

Sümmeetriline kujund on üksteise suhtes teatavas korrapärasuses asetsev võrdsetest elementidest koosnev kujund.

Sümmeetriapind on peegelduspind.

Sümmeetriatelg on sirge, mis jagab kujundi kaheks ühtivaks pooleks.Kesksümmeetria on see, kui me pöörame kujundit ümber oma

kujutletava telje (360 kraadi)

1. Joonista liblikas.

sümmeetriatelg

KEELEKÜMBLUS


ORNAMENT

Tarbeesemete kaunistamiseks kasutatakse tihti ornamenti.

1. Palu oma paarilisel nimetada kolm tarbeeset. Kirjuta need siia:………………………………………..………………………………………...

Ornament tuleb ladinakeelsest sõnast ornamentum - `kaunistus`.Kolm tähtsat põhimõtet ornamendi loomisel on: kordus, rütm ja sümmeetria.Ornamendi paigutamise võimalused:• Ribana eseme pinnal või ümber ääre• Eseme keskkohas• Terve pind on kaetud. Sel juhul võib öelda ka muster. Näiteks kangamuster.Rahvakunstis öeldakse mustri asemel kiri. Näiteks vöökiri, kindakiri.

2. Lõika vanadest kataloogidest välja 4 eset, millel on muster või ornament. Näiteks pildil on vaibad, nõud, kangad.

Kleebi pildid siia.

3. Otsusta, millised ornamendid piltidel on geomeetrilised (koosnevad joon-

test, ringidest, rombidest jne). Kirjuta nende juurde G. Looduslike ornamentide (koosnevad taimede või elusolendite motiividest) juurde kirjuta L.

KEELEKÜMBLUS


VAIBA KUJUND ORNAMENDIGA ORNAMENDI LIIGID

geomeetriline(kasutatakse geomeetrilisi kujundeid:

kolmnurk, ring, ruut, ristkülik, jooned vm)

looduslik(kasutatakse lihtsustatud vorme: õis, leht,

kala, putukas, loom, inimene)

Loodusmotiivi valimisel peame vaatepunkti valima nii, et motiiv omaks pinnalise ilme, kõneleks tema siluett, kuid seejuures säiliks tema iseloom.Ruumilisi geomeetrilisi kujundeid paigutame rühmadena ja sümmeetriliselt. Nii näivad nad pinnalisena ja rühm mõjub ornamendina.

Kujunda vaip.Värvi kõik pinnatükid. See on töö, kus värvide kokkusobitamine tuleb kasuks. Abiks võid kasutada ülaltoodud jooniseid.

KEELEKÜMBLUS


RIBAORNAMENT

Siin lehel saad ühe kujundi abil luua erinevaid mustriribasid. Seda võib teha mitut moodi.A Kui kasutad arvutit, võta MS Word. Vali üks automaatkujund. Kopeeri, kleebi ja pööra. Pöörata saab rohelisest täpist, mis ilmub kujundi kohale.B Lõika paksemast paberist väike lihtne kujund. Näiteks õis, leht, kala, süda, rist, nool.C Kasuta plastmassist žablooni.Kui kujund on sümmeetriline, paiguta see kaldu, mitte otse. Jälgi näidiseid.

1. Kujund kordub võrdsete vahedega. Jätka oma kujundiga.

2. Rida kordub peegelpildis.

3. Alumine rida nihkub poole kujundi võrra edasi.

4. Alumise rea kujundid pöörduvad vastassuunda.

5. Kujund peegeldub ja pöördub ühes reas.

6. Kujund peegeldub vertikaalselt ja horisontaalselt.

Kui tahad, värvi oma mustrid ära. A. Hansen „Ornamendi kujundamise alustest” järgi

KEELEKÜMBLUS


SKULPTUUR

Itaalia kujur ja kullassepp Benvenuto Cellini (1500–1571) on skulptuuri ja maali vahekorda iseloo-mustanud järgmiselt: ”Erinevus skulptuuri ja maali vahel on niisama suur kui eseme ja selle varju vahel”. Skulptuur on konkreetne, kolmemõõtmeline, vaadatav ja kombatav ese. Skulptuur jaguneb kahte suurde alaliiki: valatud skulptuur ja raiutud skulptuur.

1. Koosta ideeskeem. Vajadusel täienda skeemi nooltega.(vase ja tina segu, savi, kips, pronks, valatud skulptuur, basalt, puit, raiutud skulptuur, vaha, kivi, puit, liivakivi, graniit) SKULPTUUR

………………….. …………………..

2. Tõmba joon alla kuuele puuliigile, mida loetakse puuskulptuuride valmistamisel parimateks.pärn, tamm, saar, lepp, palisander, eebenipuu, õunapuu, pirnipuu, pukspuu, toomingas, pappel

3. Missuguseid tehismaterjale kasutatakse skulptuuride valmistamisel tänapäeval? Nimeta vähemalt nelja.

4. Nimeta 6 skulptorit, keda tead ajaloost. Missugused on nende tuntu- mad tööd?Näiteks: Amandus Adamson, Russalka figuur. Kadriorus 1902

………………………………………………………………………………...……………………………

…………………………………………………...………………………………………………………

……………………………………………………...………………………………………………….

…………………………………………………...…………………………………………………….

…………………………………………………...…………………………………………………….

KEELEKÜMBLUS


MAASTIKUPERSPEKTIIV

1. Seleta oma sõnadega järgmised mõisted.

Koondpunkt – .........................................................................................................

................................................................................................................................................................

Silmapiir – ...........................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

Koondumine – ....................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

2. Kanna joonisele järgmised sõnad ja vajadusel täienda joonist.

esiplaan, silmapiir, kirkamad värvid, koondpunkt, heledad värvid, keskplaan, veidi heledamad värvid, tagaplaan, koondumine

3. Joonist järgides tee pilt oma kodulinnast.

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

LINNUPERSPEKTIIV

Kõrgele tõstetud silmapiiri ehk horisondiga vaadet nimetatakse linnuperspektiiviks.

1. Märgi joonisele koondpunkt ja joonista kõikidest ruutudest kuubid.

2. Kirjuta lahtritesse, milliste perspektiividega on tegemist.

3. Tõmba horisont, märgi koondpunkt ja joonista vabalt valitud ese linnuperspektiivis.

Kunst 19

KEELEKÜMBLUS


KONNAPERSPEKTIIV

Madala silmapiiri ehk horisondiga vaadet nimetatakse konnaperspektiiviks.

1. Joonista pildil olevasse tuppa all olev laud ja lisa üks ese veel. Tuumpunkti ehk koondumispunktina kasuta pildil olevat punkti. Värvi pilt.

KEELEKÜMBLUS


PITSER

Pitsatiga vajutatakse paberile pitser. Pitser tõendab dokumendi ehtsust. Pitseriga märgistatakse kirju, et vältida nende soovimatut avamist. Linnapitsatid hakkasid laiemalt levima alles 1230. aasta paiku. Kohalikud orduametnikud vajasid dokumentidele pitserit. Keskaegsetest pitsatitest kujundasid linnad hiljem oma vapi.

Viljandi linnapitser 1465

Mõõgavendade ordu pitser 1204

Viljandi linnusekomtuuri pitser 1557

1. Selgita välja pitserite tunnusjooned.

KIRI…………………………………………………………………………….

PILT…………………………………………………………………………….

KUJU…………………………………………....................…………………...

ÄÄRIS…………………………………………………………………………..

2. Kujunda oma perekonnale pitser.

Allikas: Viljandi muuseum

KEELEKÜMBLUS


KESKAJA JALANÕUD

Keskajal tulid moodi terava ninaga jalatsid. Kinganina pik-kus saavutas ajapikku tohutud mõõtmed. Inglismaal 1363. aastal kehtestatud seadus määras kinganina pikkuse: lihtkodanikul 15 cm, mitteaadlikest härrasmeestel 37, 5 cm ja aadlikel isegi kuni 60 cm. Kirik kuulutas pika terava ninaga kingad pahelisteks ja sellest ajast peale hakkasid kinganinad laienema pardinoka sarnaseks. Kuigi terav nina on elanud üle korduvaid väikesi muutusi, püsib see moes siiani.

B. Cosgrave “Rõivas mood arengulugu”

1. Joonista pika terava nina ja kaunistustega jalats.

2. Kes võiks kanda sinu joonistatud jalatsit?

................................................................................................................................................................

3. Milliseid tegevusi on raske sooritada, kui jalatsid on pika ninaga?

................................................................................................................................................................

......................................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS


PIKTOGRAMMKui liigud ringi mööda Eestit, märkad tee ääres mitmesuguseid märke.

Piktogramm on piltmärk, mis thistab teatud kohta või viitab teatud tegevusele.

Osa neist on rahvusvaheliselt kindlakskujunenud tähendusega, näiteks liiklusmärgid.

Nende ülesanne on edasi anda teateid (kus saab süüa või ööbida). Teateid antakse edasi piltide abil. Pildid peavad olema lihtsalt mõistetavad.1. Arutage pinginaabriga, milliseid piktogramme olete näinud.Kuidas valmib piktogramm? (Vaatame, kuidas valmib kohviku piktogramm.)1.1. Tuleb mõelda kujutis, mis on antud kohale kõige iseloomulikum. (Kohvikut iseloomustab kõige paremini kohvitass). (joonis 1)

Joonis 11.2. Kasuta vaadet, mis on sellele asjale kõige iseloomulikum. (Kohvitassil külgvaadet, et oleks näha tassi sang.)1.3. Kujutist peab lihtsustama. Vabasta üleliigsetest detailidest. (joonis 2). Joonis 2Tööd jätkata on mitu võimalust.1. Kasuta siluetti (joonis 3 ja 4).2. Kontuuriga kujutamine (joonis 5 ja 6).3. Faktuur. Kontuur ei ole välja joonistatud (joonis 7).4. Optiliste meetoditega (joonis 8).

Joonis 3 Joonis 4 Joonis 5 Joonis 6 Joonis 7 Joonis 8

2. Kas piktogrammidel kasutatakse kontrastseid või lähedasi värvitoone? Miks?………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Piktogramme kasutatakse ka hoonete sees ruumide märgistamiseks.3. Proovi kujundada piktogramm mõne klassiruumi märgistamiseks.

KEELEKÜMBLUS


KALLIGRAAFIA

Preester Henriku Liivimaa kroonika on ladinakeelne teos. See on kirjutatud käsitsi 1224–1227 aastatel. Kroonika käsitleb liivlaste, latgalite ja eestlaste ristiusustamist ning võõrvõimudele alistumist umbes 1184–1227. Liivimaa kroonika on Eesti ja Läti ajaloo tähtsaim ajalooallikas. Trükis on Henriku Liivimaa kroonika ilmunud 18 korda. Eriti suured ja rikkalikud kaunistused olid käsitsi kirjutatud raamatutes. Raamatu peatüki või lõigu suurt ja ka kaunistatud algustähte ni-metatakse initsiaaliks. Kunstipäraselt kirjutatud kirja nimetatakse kalligraafiaks.

Näidised

KUJUNDA PUUDUV ESITÄHT – H

1993. a. trükis

enriku

Liivimaa

Kroonika

KEELEKÜMBLUS


GOOTI KIRI JA KIRILLITSA. NIME KUJUNDAMINE

Kirjatähed pole olnud alati sellised nagu praegu. Ka kirjutusvahendid on palju muutunud. Aastasadu kirjutati sule ja tindiga. Ilukiri nõudis palju harjutamist. Seda loetakse isegi kunstiks – kirjakuns-tiks. Tänapäeval saab arvutiga kirjutades valida väga paljusid kirjastiile (fonte). Selleks tuleb teha ainult üks hiireklõps. Ometi tahab mõni inimene ikka veel ilukirja õppida!

1. Uuri lisalehtedelt vanade kirjade näidiseid. Leia üles oma nime tähed. Vali, kumba kirja tahad kasutada.

2. Mõõda valitud kirja tähe kõrgus. Täht on ……...mm kõrge. Mõõda selle kirja joone jämedus. Joon on ……… mm paks. Kui suurendad tähe kõrgust 2 või 3 korda, suurenevad ka kõik teised mõõdud. Mina teen ……….mm kõrged tähed. Joone paksus on siis …………mm.

3. Tõmba abijoon, et tähed tuleksid ühekõrgused. Kirjuta joonte vahele oma nimi. Kui soovid, värvi tähed ära.

____________________________________________________________________

on üks väga ……………………………. inimene! ☺

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

NIME KUJUNDAMINEEuroopas kasutati keskajal gooti kirja. Selle kirja kõige vanem vorm on tekstuur.

Gooti tekstuur 14. sajandi kirja eeskujul.

Ülemised 3 rida on suured tähed ehk majusklid.Alumised 3 rida on väiketähed ehk minusklid.

Kunst 25

Lisa 1

Kirillitsa (slaavi tähestiku) tähekujud on aja jooksul muutunud.Siin on üks lihtsaim ja sirgeim vorm. Pane tähele! Mõnel tähel on 2 varianti!

Kitsas vanaslaavi kiri 17.–19. sajandil.

Documents

VISANDID INIMESEST. POOSI VISANDAMINE · MERI Kujuta ette, et seisad suvel mere ääres. ... Värvi ring primaarvärvuste (kollane, sinine ja punane) ja sekundaar-värvustega (violetne,