Tellija: Tallinna Ettevõtlusamet Teostaja: HeiVäl Consulting ja projekti ekspertgrupp

Tellija: Tallinna EttevõtlusametTeostaja: HeiVäl Consulting ja projekti ekspertgrupp

Mehhatroonika valdkonna inimressursi võtmekompetentse ning nende arendamisvõimalusi sisaldav analüüs

INNOREG projekt

HeiVäl ConsultingKollane 8/10-7, 10147 Tallinn [email protected] www.heival.ee

2 09.05.2012

Uuringu tutvustus• Sissejuhatus• Eesmärk• Teostamine• Projekti piirkond: Lõuna-Soome ja Põhja-Eesti• Küsimustiku ülesehitus• Raporti ülesehitus• Tellija ja teostaja

SISUKORD

3 09.05.2012

Uuringu tulemuste tutvustus• Sissejuhatus• Mehhatroonika valdkonna inimressursi pädevusalad• Mehhatroonika valdkonna töökohad• Mehhatroonika valdkonna töökohad grupeeritult• Valimi iseloomustus

- Ettevõtete töötajate arv- Ettevõtete käive ja kasum- Ettevõtete käive töötajate kohta- Ettevõtete suuruse seos käibega töötaja kohta- Ettevõtete kasum töötaja kohta- Kasum töötaja kohta võrrelduna töötajate arvuga- Kasum võrrelduna mehhatroonika valdkonna töötajate arvuga

• Kokkuvõte valimi iseloomustusest

SISUKORD

4 09.05.2012

Uuringu tulemuste tutvustus•Töötajate vajadus mehhatroonika valdkonnas•Mehhatroonika valdkonnas täna vajatavad ametid•Töötajate vajaduse suurenemine ametite lõikes•Töötajate vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast•Kompetentside arvuline vajadus ametite lõikes •Kompetentside grupeering•Enimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast•Ettevõtetepoolne väljaõpe täna ja 3-5 aasta pärast•Väljaõppe osakaalud täna ja 3-5 aasta pärast•Koolitusvajadus•Koolitusvajadus ja pakkumine•Ettevõtete soovid haridusasutustele•Koostöösoovid•Kokkuvõte uuringu tulemustest

KokkuvõteSoovitused

SISUKORD

5 09.05.2012

Uuring „Mehhatroonika valdkonna inimressursi võtme-kompetentside analüüs“ on korraldatud INTERREG IVA projekti “INNOREG - Uudsete äristruktuuride arendamine konkurentsivõime tagamiseks” raames.

INNOREG on Lõuna-Soome ja Põhja-Eesti piirkonnale keskenduv rahvusvaheline projekt, mille põhieesmärgiks on regiooni mehhatroonika valdkonna ettevõtete konkurentsi-võime suurenemine läbi tehnoloogiaplatvormi kujundamise, innovatsioonikeskuse loomise ja koostöövõimaluste parendamise.

UURINGU TUTVUSTUSSissejuhatus

6 09.05.2012

Uuringu eesmärgiks oli koostada Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome mehhatroonika valdkonna inimressurssi kvalitatiivne analüüs, mis sisaldab järgmisi ülevaateid:1. mehhatroonika valdkonna tööjõu kompetentsid ja tase erinevate ametite lõikes,2. Põhja-Eesti haridusasutuste poolt mehhatroonika valdkonnas läbiviidavad täiendkoolitused kompetentside lõikesning saadud tulemuste põhjal töötada välja mehhatroonika valdkonna inimressursi kompetentsuse arendamise võimaluste soovitused.

UURINGU TUTVUSTUSEesmärk

7 09.05.2012

Uuringu käigus korraldati perioodil 2012. aasta jaanuar kuni aprill viie Põhja-Eesti ja viie Lõuna-Soome (vt. joonis 1 lk. 8) mehhatroonika valdkonna ettevõtte ning kahe Põhja-Eesti haridusasutuse küsitlus ning saadud info analüüs. Uuringu lõppraport koostati aprillis 2012.

Andmekogumismeetoditena kasutati isetäidetavaid elektrooni-lisi ankeete ja intervjueerimist.

Käesolev uuring viidi läbi pilootprojektina, millele järgneb vajadusel samalaadne suurema valimiga uuring.

UURINGU TUTVUSTUSTeostamine

8 09.05.2012

UURINGU TUTVUSTUS Projekti piirkond

Allikas:http://www.centralbaltic.eu/programme, HeiVäl Consulting`u täiendustega

Lõuna-Soome

Lõuna – Soome ja Põhja – Eesti

Projekti piirkond

Külgnev ala

EL riik

Mitte EL riik

Põhja-Eesti

Joonis 1. Projekti piirkond

Projekti piirkond

Valimisse kaasatud ettevõtete asukohtade piirkonnad

http://www.centralbaltic.eu/programme

9 09.05.2012

Uuringu läbiviimisel kasutati kahte ankeeti – ühte ettevõtete ja teist haridusasutuste küsitlemiseks. Mõlemad küsimustikud on üles ehitatud kaheosalistena: 1.) üldandmed ja 2.) kompetentsid. Esimene osa oli organisatsioonide tausta määramiseks ja teine osa ettevõtete poolt mehhatroonika valdkonnas vajatavate ja haridus-asutuste poolt pakutavate kompetentside kaardistamiseks.

UURINGU TUTVUSTUSKüsimustiku ülesehitus

10 09.05.2012

Uuringuraporti ülesehitus põhineb küsitluse aluseks olnud kahe ankeedi struktuuril ja tulemused on jagatud valdkondadesse järgmiselt:• Valimi iseloomustus• Ettevõtete vajadused mehhatroonika valdkonna

kompetentside osas täna• Ettevõtete vajadused mehhatroonika valdkonna

kompetentside osas 3 kuni 5 aasta pärast • Haridusasutuste poolt õpetatavad mehhatroonika

valdkonna kompetentsid täna• Haridusasutuste poolt õpetatavad mehhatroonika

valdkonna kompetentsid 3 kuni 5 aasta pärast

UURINGU TUTVUSTUSRaporti ülesehitus

11 09.05.2012

Uuring mehhatroonika valdkonna inimressursi võtmekompetentside kohta Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome piirkonnas on koostatud Tallinna Ettevõtlusameti tellimusel konsultatsiooniettevõtte HeiVäl Consultingu poolt. Uuringu teostamise aluseks on tellija poolt püstitatud lähteülesanne ja kohtumistel antud info ning teostaja poolt koostöös ekspertgrupiga väljatöötatud küsitlusankeedid. Ettevõtteid küsitlesid HeiVäl Consultingu ja Koneteknologiakeskus Turku OY töötajad.

Uuringu teostas HeiVäl Consultingu konsultantide töörühm koosseisus:Kaido Väljaots – klastrite valdkonna konsultant;Tõnu Hein – tehnoloogia konsultant;Ülly Aun – uuringu projektijuht.

UURINGU TUTVUSTUSTellija ja teostaja

12 09.05.2012

Käesoleva uuringu läbiviimine oli ajendatud tarvidusest selgitada välja Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome mehhatroonika valdkonna ettevõtete vajadused tootmistöötajate kompetentsuse tõstmise osas.

Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiliste süsteemide (samasuunalist) koos-toimet käsitlev tehnikaala (vt. joonis 2 lk. 13).

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSSissejuhatus

13 09.05.2012

Allikas: TTÜ, HeiVäl Consulting`u täiendustega

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Mehhatroonika valdkonna inimressursi pädevusalad

PERSONAALSED JA MEESKONNATÖÖ OSKUSED

Joonis 2. Mehhatroonika valdkonna inimressursi pädevusalad

14 09.05.2012

Mehhatroonika valdkonna töökohad võib jagada nelja peamisse gruppi (vt. joonis 3 lk. 13):•Numbrilise juhtimisega seadmed•Automatiseeritud juhtimissüsteemid•Kohtautomatiseerimise lahendid•Aparatuuri koostamine

Töökohad on jaotatud kolmeks tasemeks: insenerid, keskastmejuhid ja spetsialistid.

Kõige rohkem tegelevad mehaanika-, elektroonika ja infotehnoloogiliste süsteemide integreerimisega insenerid, vähem keskastmejuhid ja spetsialistid.

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Mehhatroonika valdkonna töökohad

15 09.05.2012

spet

sial

istid

kesk

astm

e-

juhi

dIn

sene

rid

Mehhatroonika

Numbrilise juhtimisega seadmed

CNC tööpingi seadistaja

Automaatik

Mehhatroonik

Hooldustehnik

Mehaanik

Automatiseeritud tootmissüsteemid

Liini operaator

Elektrik-seadistaja

Elektroonik

Hooldustehnik

Mehaanik

Koht-automatiseerimise

lahendid

Masina operaator

Hooldustehnik

Mehaanik

Elektrik

Automaatik

Aparatuuri koostamine

Koostaja / Koostelukksepp

Elektrik

Mehaanik

Elektroonik

Mehhatroonik

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Mehhatroonika valdkonna töökohad grupeeritult

Tootmisjuht

Arenduste juht / Tehnika juht

Mehaanika / Elektri / Elektroonika / Automaatika / Tehnoloogia / Tootearenduse / Tarkvara insener

TootmisjuhtTootmisjuht

Joonis 3. Mehhatroonika valdkonna töökohad grupeeritult

16 09.05.2012

Valimi koostamisel lähtuti ettevõtete osas piirkondlikust paiknemisest ja mehhatroonika valdkonna kompetentside kasutamisest, seejuures arvestati, et esindatud oleks nii väiksemad (aastakäibega 2-19 M€) kui ka suuremad (aastakäibega üle 20 M€) ettevõtted 2010. aasta andmete põhjal. (vt. joonis 4 lk. 17)

Haridusasutustest otsustati kaasata käesolevasse piloot-projekti kaks Põhja-Eesti kõrgemat õppeasutust.

Valimisse kaasatud Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome mehhatroonika valdkonna ettevõtteid nimetatakse uuringus edaspidi lühendatult Eesti ja Soome ettevõteteks.

Uuringu tulemused on esitatud joonistel ja järjestatud suuruse järgi.

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSValimi iseloomustus

17 09.05.2012

Series1

1

10

100

1000

10000

Eesti

Soome


töötajate arv(logaritmiline skaala)

ettevõttedJoonis 4. Eesti ja Soome ettevõtete töötajate arv

Ettevõtete töötajate arv

Enam kui 100 töötajaga ettevõtteid oli valimis neli, vahemikku 25-99 töötajat jäi viis ja vähem kui 25 töötajat oli ühes firmas. (Joonisel on kasutatud logaritmilist skaalat.)

18 09.05.2012

Series1

110

1001,000

10,000100,000

1,000,000Eesti ettevõtete käive

Eesti ettevõtete kasum

Soome ettevõtete käive

Soome ettevõtete kasum


tuhat EUR(logaritmiline skaala)

Joonis 5. Käive ja kasum ettevõtete lõikes järjestatuna käibe järgi ettevõtted

Valimis oli kolm ettevõtet käibega üle 20 M€ (Eestist) ja seitse vahemikus 2-19 M€. 2010. aasta oli majanduses raske aeg ja kasum jäi nii Eesti kui Soome ettevõtetel vahemikku 0,7-10,4% käibest v.a. kahel aasta kahjumiga lõpetanud firmal.

Ettevõtete käive ja kasum

19 09.05.2012

Series1

0

50

100

150

200EestiSoome

Eesti keskmine Soome keskmine


ettevõtted

Joonis 6. Eesti ja Soome ettevõtete käive ja keskmine käive töötaja kohta

Ettevõtete käive töötaja kohta

Valimisse kaasatud Soome ettevõtete keskmine käive töötaja kohta on kaks korda kõrgem Eesti samast näitajast (piiritletud joonisel punase joonega).

tuhat EUR

20 09.05.2012

Series1

10

100

1000

10000 Eesti ettevõtete käive töötaja kohtaEesti ettevõtete töötajate arvSoome ettevõtete käive töötaja kohtaSoome ettevõtete töötajate arv


tuhat EUR / töötajate arv

Joonis 7. Käive töötaja kohta ja töötajate arv ettevõtete lõikes järjestatuna käibe järgi

ettevõtted

Valimisse kaasatud Eesti ettevõtetest teenivad rohkem käivet töötaja kohta suurema töötajate arvuga firmad (v.a. üks). Valimisse kaasatud Soome ettevõtetest kolme puhul ilmnes tendents, et suuremates on käive töötaja kohta väiksem.

Ettevõtte suuruse seos käibega töötaja kohta

(logaritmiline skaala)

21 09.05.2012


Joonis 8. Eesti ja Soome ettevõtete kasum töötaja kohta ja keskmine kasum töötaja kohta

Ettevõtete kasum töötaja kohta

Kui jätta arvutustest välja kaks suurima kasumiga Eesti ja 2010. aasta kahjumiga lõpetanud kaks Soome ettevõtet, siis ilmneb, et keskmiselt on Soome firmade kasum töötaja kohta kaks korda kõrgem (piiritletud joonisel punase joonega).

Series1

-15

-10

-5

0

5

10

EestiSoome

ettevõtted

tuhat EUR

Välistuste puhul keskmine Eesti Soome

Arvutuslik kõigi ettevõtete keskmine Eesti Soome

22 09.05.2012

Series1

0.1

1

10

100

1000

10000 Eesti ettevõtete kasum töötaja kohtaEesti ettevõtete töötajate arvSoome ettevõtete kasum töötaja kohtaSoome ettevõtete töötajate arv



Joonis 9. Kasum töötaja kohta ja töötajate arv ettevõtete lõikes järjestatuna kasumi järgi

ettevõtted

Kasum töötaja kohta ei sõltunud valimisse kaasatud ettevõtetel firma suurusest.

Kasum töötaja kohta võrrelduna töötajate arvuga


23 09.05.2012

Series1

1

10

100

1,000

10,000 Eesti ettevõtete kasum

Eesti ettev. mehhatroonika valdkonna töötajate arv

Soome ettevõtete kasum

Soome ettev. mehhatroonika valdkonna töötajate arv



Joonis 10. Ettevõtete kasumi ja mehhatroonika valdkonna töötajate arvu võrdlus järjestatuna kasumi järgi

ettevõtted

Eesti ettevõtete puhul joonistub selgelt välja tendents, et rohkem teenivad kasumit ettevõtted, kus on rohkem mehhatroonika valdkonna töötajaid (v.a. üks ettevõte).

Kasum võrrelduna mehhatroonika valdkonna töötajate arvuga


24 09.05.2012

Uuringus käsitleti ettevõtete üldandmete all töötajate arvu, tegevusala, käivet ja kasumit.

2010. aasta näitajaid aluseks võttes oli uuringu valimisse kaasatud nii väiksemad kui ka suuremad mehhatroonika ettevõtted: kolm ettevõtet käibega üle 20 M€ (Eestist) ja viis vahemikus 2-19 M€.

2010. aastal teenisid valimisse kaasatud firmad kasumit 0,7-10,4%. Nii Eesti kui Soome ettevõtetest (v.a. kolm) teenisid suuremat kasumit suurema arvu mehhatroonika töötajatega ettevõtted. Keskmine käive töötaja kohta oli Soome firmadel kaks korda kõrgem Eesti samast näitajast. Ka Eesti ettevõtete keskmine kasum ühe töötaja kohta (v.a. kaks firmat) oli kaks korda madalam kui Soome ettevõtetel.

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKokkuvõte valimi iseloomustusest

25 09.05.2012

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSTöötajate vajadus mehhatroonika valdkonnas

Series1

1

10

100

1000Eesti

Eesti 3-5 aasta pärast

Soome

Soome 3-5 aasta pärast

Eesti ja Soome kokku

Eesti ja Soome kokku 3-5 aasta pärast

töötajate arv (logaritmiline skaala)

ettevõttedJoonis 11. Eesti ja Soome ettevõtetes töötajate vajadus mehhatroonika

valdkonnas täna ja 3-5 aasta pärastValimisse kaasatud Eesti ja Soome ettevõtetes on täna kokku 519 mehhatroonika valdkonna töötajat. (piiritletud joonisel punase joonega) Firmad prognoosisid, et 3-5 aasta pärast on see number 728. Seega eeldatakse kokku 40%-list mehhatroonika valdkonna töötajate arvu tõusu.

+12

% +220

%

+28% +0

%

+89%

+38%

+16%

+50% +0

%

+18%

26 09.05.2012

Eesti ja Soome ettevõtetes on täna mehhatroonika valdkonnas ametikohti 35 nimetust. Arvuliselt kõige rohkem (vt. joonis 12 lk. 27) on töötajaid järgmistes ametigruppides:•SMA operaatorid•Elektroonikatehnikud•Keevitajad•CNC tööpingi operaatorid•Insener-programmeerijad•Seadistajad•Müügiinsenerid•Testitehnikud, testiinsenerid•Mehaanikud, mehaanika projekteerijad•Lõikajad•Elektromehaanikud

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSMehhatroonika valdkonnas täna vajatavad ametid

27 09.05.2012

0102030405060708090

SMA operaatorElektroonikatehnikKeevitajaCNC tööpingi opaatorerInsener-programmeerijaSeadistajaMüügiinsenerTestitehnik, testiinsenerMehaanik, mehaanika projekteerijaLõikajaAutomaatik, insenerElektromehhaanikMehhatroonik, insenerMontöörElektrikLaserlõikuse operaator, insenerLaooperaatorTootmistöötajadHooldustehnikTootmisinsenerKonstrueerijaRoboti programmeerijaMüügiesindajaKvaliteedijuhtEkspordi müügiesindajaTootearendusinsenerKoostaja

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Mehhatroonika valdkonnas täna vajatavad ametid

Joonis 12. Eesti ja Soome ettevõtetes täna mehhatroonika valdkonna töötajad arvuliselt ametigruppide lõikes

töötajate arv

ametid

28 09.05.2012

Valimisse kaasatud ettevõtted prognoosisid 3-5 aasta jooksul mehhatroonika valdkonna töötajate vajaduse arvulist kasvu kõige rohkem järgmistes ametites (vt. joonis 13 lk. 29):• Insener-programmeerija (+ 61 in.)• Mehhatroonik (+ 31 in.)• Automaatik (+ 30 in.)

Töötajate struktuuris suuri muutusi ette ei nähtud (vt. joonis 13 lk. 29). Uute ametitena märgiti:• Disainer (6 in.)• Metroloogia insener (2 in.)• Insener-projekteerija (3 in.)

Järgneval joonisel on küsitlusel mainitud ametitest ära toodud need 26, mille osas prognoositi töötajate arvu vajaduse kasv.

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSTöötajate vajaduse suurenemine ametite lõikes

29 09.05.2012

DisainerMetroloogia insenerInsener-projekteerijaProjektijuhtTarkavara projekteerijaKorrashoiuspetsialistLiinioperaatorPeainsenerKoostajaTootearendusinsenerEkspordi müügiesindajaKvaliteedijuhtRoboti programmeerijaHooldustehnikLaooperaatorLaserlõikuse operaator, insenerAutomaatik, insenerMontöörMehhatroonik, insener ElektromehhaanikTestitehnik, testiinsenerInsener-programmeerijaCNC tööpingi opaatorerKeevitajaElektroonikatehnikSMA operaator

020406080100120

Täna vajatavad töötajad arvuliselt ametite lõikes

3-5 aasta pärast töötajate vajaduse suurenemine arvuliselt ametite lõikes

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSTöötajate vajaduse suurenemine ametite lõikes

Joonis 13. Töötajate arvuline vajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast ametite lõikes

ametid

töötajate arv

30 09.05.2012

Protsentuaalselt kõige rohkem prognoositakse mehhatroonika valdkonnas töötajate arvu kasvu järgmistes ametites (vt. joonis 14 lk. 31) (kahanevas järjekorras):•Disainer (uus)•Insener-projekteerija (uus)•Automaatik, insener•Mehhatroonik, insener•Insener-programmeerija•Metroloogia insener (uus)•Projektijuht•Korrashoiuspetsialist•Tootearendusinsener

*Joonisel 14 (lk. 31) disainerite, metroloogia inseneride ja insener-projekteerijate kuvamisel on lisandumisprotsendi arvutamisel võetud aluseks eeldus, et täna on neid kõiki 1 töötaja.

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSTöötajate vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast

31 09.05.2012

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSTöötajate vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast

Joonis 14. Ettevõtetes mehhatroonika valdkonna töötajate arvu tõusu prognoos 3-5 aasta pärast väljendatuna protsendina ametite lõikes

%

Series1

0100200300400500600700

Disainer *Insener-projekteerija *Automaatik, insenerMehhatroonik, insener Insener-programmeerijaMetroloogia insener *ProjektijuhtKorrashoiuspetsialistTootearendusinsenerTarkavara projekteerijaEkspordi müügiesindajaKoostajaMontöörLiinioperaatorPeainsenerKvaliteedijuhtRoboti programmeerijaLaserlõikuse operaator, insenerCNC tööpingi opaatorerHooldustehnikKeevitajaElektromehhaanikLaooperaatorTestitehnik, testiinsenerSMA operaatorElektroonikatehnik

ametid

32 09.05.2012

Valimisse kaasatud ettevõtetes vajatakse mehhatroonika valdkonna kompetentse arvuliselt kõige rohkem (vt. joonis 15 lk. 33, LISA 1) järgmistes ametites (kahanevas järjekorras):•Mehhatroonik•Automaatik•Insener-mehhatroonik•Automaatikainsener•Korrashoiuspetsialist•Testiinsener•Hooldustehnik•Peainsener•Mehaanika projekteerija•Elektrik•Tarkvara projekteerija•Automaatikainsener

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKompetentside arvuline vajadus ametite lõikes

33 09.05.2012

Series1

01020304050607080

MehhatroonikAutomaatikInsener-mehhatroonikAutomaatikainsenerKorrashoiuspetsialistTestiinsenerHooldustehnikPeainsenerMehaanika projekteerijaElektrikTarkavara projekteerijaAutomaatika insenerTootmisinsenerTesti-automaatikatehnikMehaanikLasertehnoloogia insenerTootmistöötajadElektromehaanikSeadistajaMeetodi arendajaCNC-tööpingi operaatorKonstruktorKvaliteedijuhtTestitehnikkompetentside arv

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Kompetentside arvuline vajadus ametite lõikes

Joonis 15. Eesti ja Soome ettevõtetes mehhatroonika valdkonna kompetentside vajadus arvuliselt ametite lõikes

ametid

34 09.05.2012

Uuringu läbiviimisel kasutatud küsitlusankeetides (vt. LISA 1) on mehhatroonika valdkonna kompetentsid grupeeritud järgmiselt:Teadmised1.Mehaanika2.Hüdraulika3.Pneumaatika4.Peenmehaanika5.Elektromehaanika6.Elektroonika7.Infotehnoloogia8.Mehhatroonilised süsteemidOskusedIsikuomadused

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKompetentside grupeering

35 09.05.2012

Kompetentside arvulist vajalikkust firmadele hinnati summaarse töötajate arvuga, kes vajavad oma ametis antud kompetentsi.

Eesti ja Soome ettevõtted vajavad täna ja 3-5 aasta pärast arvuliselt kõige rohkem järgmiste gruppide kompetentse (vt. joonis 16 lk. 36) :•Isikuomadused•Mehaanika (teadmised)•Oskused (praktilised)•Mehhatroonilised süsteemid (teadmised)

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEnimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast

36 09.05.2012

PeenmehaanikaInfotehnoloogiaElektroonikaHüdraulikaPneumaatikaElektromehaanikaMehhatroonilised süsteemidOskusedMehaanikaIsikuomadused

0100020003000400050006000

Kompetentside tänane vajadus

Kompetentside vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast


Joonis 16. Kompetentside arvuline vajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast kompetentsigruppide lõikes

kompetentsigrupid

töötajate arv

37 09.05.2012

Kõigi töötajate puhul on erinevate erialaste oskuste kõrval väga olulised ka isikuomaduste kompetentsid. Eesti ja Soome ettevõtete mehhatroonika valdkonna töötajate jaoks on arvuliselt kõige vajalikumad neist järgmised (vt. joonis 17 lk. 38) (kahanevas järjekorras):

• Kohusetundlikkus ja vastutustunne• Individuaalse töö oskus• Meeskonnatöö oskus

Joonisel 17 (lk. 38) ära toodud eesti ja vene keele vajadus on täna ja 3-5 aasta pärast peamiselt Eesti firmadel. Soome keelt vajavad Eesti ning Soome ettevõtted mehhatroonika valdkonna töötajate puhul peaaegu võrdselt.


38 09.05.2012

Saksa keel

Soome keel *

Juhtimisoskus

Vene keel *

Eesti keel *

Inglise keel

Iseseisva analüüsi ja otsustamise oskus

Arvuti kasutamise oskus - kontoritarkvara

Arvuti kasutamise oskus - spetsiaaltarkvara (inseneri)

Meeskonnatöö oskus

Individuaalse töö oskus

Kohusetundlikkus ja vastutustunne

0100200300400500600700800




Joonis 17. Isikuomaduste kompetentsigrupi kompetentside arvuline vajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast

kompetentsid

töötajate arv

39 09.05.2012

Mehhatroonika valdkonna oskuste kompetentsigrupist on Eesti ja Soome ettevõtetel arvuliselt enimvajatavateks kompetentsideks täna ja 3-5 aasta pärast järgmised (vt. Joonis 18 lk. 40) (kahanevas järjekorras):

• Dokumentatsiooni kasutamine• Elektriskeemide lugemine• Elektrimõõteriistade käsitlemine• Tööpingi käsitlemine


40 09.05.2012

Tööpingi seadistamine

Juhtimisprogrammide koostamine

Operatsioonitehnoloogia koostamine

Tööpingi käsitlemine

Elektrimõõteriistade käsitlemine

Elektriskeemide lugemine

Dokumentatsiooni kasutamine

0100200300400500600700




Joonis 18. Oskuste kompetentsigrupi kompetentside arvuline vajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast

kompetentsid

töötajate arv

41 09.05.2012

Mehhatroonika valdkonna teadmiste kompetentsigrupist on Eesti ja Soome ettevõtetel arvuliselt enimvajatavateks kompetentsideks täna ja 3-5 aasta pärast järgmised (vt. Joonis 19 lk. 42) (kahanevas järjekorras):

Mehhatrooniliste süsteemide osas• Seadmete kasutamine vastavalt nõuetele• Kvaliteedinõuded• Seadmete käitamine vastavalt nõueteleMehaanika osas• Dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine• Hooldus• Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (remont)• Installeerimine


42 09.05.2012

CAD-tarkvaraInstalleerimineTestimineValmistamineElektromehaaniliste komponentide valikLahtivõtmineInstalleerimineTestimine (elektriliste suuruste mõõtmine)Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (remont)Testimine (füüsikaliste ja füüsiliste parameetrite mõõtmine)Dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine Süsteemi projekteeriminKoostamineValmistamineInstalleerimineTalitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (remont)HooldusDokumentatsiooni kasutamine ja koostamineSeadmete käitamine vastavalt nõueteleKvaliteedinõudedSeadmete kasutamine vastavalt nõuetele

0100200300400500600


Joonis 19. Teadmiste kompetentsigrupi enimvajatavad kompetentsid täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast

kompetentsid

töötajate arv

Kompetentside vajadus täna: Mehhatroonilised süsteemid Mehaanika Hüdraulika Elektromehaanika Elektroonika Infotehnoloogia


43 09.05.2012

Valimisse kaasatud ettevõtted on teinud kõige rohkem väljaõpet järgmiste kompetentside osas (vt. joonis 20 lk. 44) (kahanevas järjekorras):•Meeskonnatöö oskus (isikuomadus)•Kohusetundlikkus ja vastutustunne (isikuomadus)•Seadmete kasutamine vastavalt nõuetele (mehhatroonilised süsteemid)•Kvaliteedinõuded (mehhatroonilised süsteemid)•Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (mehaanika)•Arvuti kasutamise oskus – spetsiaaltarkvara (inseneri)

Väljaõppe mahtu on hinnatud ettevõtete poolt mainitud vastava kompetentsi sisese koolitamise nimetamise alusel. Arvesse pole võetud seda, mitut inimest ja mitu korda on ettevõtted pidanud iga kompetentsi osas koolitama.

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEttevõtetepoolne väljaõpe täna ja 3-5 aasta pärast

44 09.05.2012

Installeerimine

Iseseisva analüüsi ja otsustamise oskus

Dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine

Seadmete käitamine vastavalt nõuetele

Arvuti kasutamise oskus - spetsiaaltarkvara

Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (remont)

Kvaliteedinõuded

Seadmete kasutamine vastavalt nõuetele

Kohusetundlikkus ja vastutustunne

Meeskonnatöö oskus

051015202530354045

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEttevõtetepoolne väljaõpe täna ja 3-5 aasta pärast

Joonis 20. Eesti ja Soome ettevõtete poolt korraldatud väljaõppe mahud täna ja prognoositult 3-5 aasta pärast kompetentside lõikes

kompetentsid

väljaõppe maht nimetamise kordade arvu alusel

Väljaõppe maht täna: Isikuomadused Mehhatroonilised süsteemid Mehaanika Väljaõppe maht 3-5 aasta pärast

45 09.05.2012

Täna 3-5 aasta pärast0

200400600800

100012001400

EttevõttedHaridusasutused

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSVäljaõppe osakaalud täna ja 3-5 aasta pärast

Joonis 21. Eesti ja Soome ettevõtete ning haridusasutuste poolt korraldatud väljaõppe maht täna ja prognoositult 3-5 aasta pärast

Eesti ja Soome ettevõtted prognoosivad 3-5 aasta pärast firmadepoolse töötajate väljaõppe mahu vähenemist 31% ning haridusasutuste poolt saadava koolituse osakaalu tõusu 52 %.

-31%

+52%väljaõppe maht

46 09.05.2012

Eesti ja Soome ettevõtted vajavad kõige rohkem täiendkoolitust järgmiste kompetentside osas (vt. joonis 22 lk. 47, LISA 1):

•Meeskonnatöö (Isikuomadus)•Inglise keel (Isikuomadus)•Juhtimisoskus (Isikuomadus)•Iseseisva analüüsi ja otsustamise oskus (Isikuomadus)•Dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine (Elektromeh.)•Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (Elektromeh.)•Elektromehaaniliste komponentide valik (Elektromehaanika)•Soome keel (Isikuomadus)•Süsteemi projekteerimine (Mehaanika)

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKoolitusvajadus

47 09.05.2012

Tööpingi käsitlemine (Oskused)Elektriskeemide lugemine (Oskused)Dokumentatsiooni kasutamine (Oskused)Juhtimisprogrammide koostamine (Oskused)Arvuti kasutamise oskus - spetsiaaltark. (Isikuomadused)Valmistamine (Mehaanika)Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (Mehaanika)Süsteemi projekteerimine (Mehaanika)Soome keel (Isikuomadused)Elektromehaanil. komponentide valik (Elektromehaanika)Talitushäirete tuvastamine ja kõrvald. (Elektromehaanika)Dokumentatsiooni kasutam. ja koost. (Elektromehaanika)Iseseisva analüüsi ja otsustamise oskus (Isikuomadused)Juhtimisoskus (Isikuomadused)Inglise keel (Isikuomadused)Meeskonnatöö oskus (Isikuomadused)

0510152025

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKoolitusvajadus

Joonis 22. Eesti ja Soome ettevõtetes täna enim väljaõpet vajavad kompetentsid järjestatuna Eesti ettevõtete vajaduse järgi

kompetentsid

väljaõppe maht nimetamise kordade arvu alusel

Eesti Soome

48 09.05.2012

Järgneval joonisel (vt. joonis 23 lk. 49) on ära toodud: • 13 kompetentsi, millele märgiti Eesti ja Soome ettevõtete

poolt täienduskoolituse vajadust 10 ja rohkem korda ning• vastavad koolitusvõimalused Tallinna Tehnikaülikoolis

(TTÜ-s) ja Tallinna Tööstushariduskeskuses (THK-s).

Joonise tingmärkide tutvustus:Roheline – süvaõpeKollane – sissejuhatav õpeK – teadmised (inglise k.: knowledge)S – oskused (inglise k.: skill)T – tootmisseadme kasutamine (inglise k.: technology)

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKoolitusvajadus ja pakkumine

49 09.05.2012


koolitusvajadused koolituse pakkumineEesti Soome THK

Kompetentsid doktori magistri bakalaureuse tehniku

1. Mehaanika1.1 Süsteemi projekteerimine 9 8 KST KST KST K1.2 Valmistamine 7 8 KS KST KS1.6 Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (remont) 7 5 KS KST KS5. Elektromehaanika5.1 Elektromehaaniliste komponentide valik 10 1 KST KST KST KS5.5 Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (remont) 12 KS KST KS5.6 Dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine 10 KST KST KSOskused9.1 Juhtimisprogrammide koostamine 6 5 KS KST KS9.4 Tööpingi käsitlemine 1 9 KST KST9.7 Dokumentatsiooni kasutamine 5 5 KST KST KSIsikuomadused10.1 Meeskonnatöö oskus 20 10 KS KS K10.3 Juhtimisoskus 13 6 KS KS K10.4 Iseseisva analüüsi ja otsustamise oskus 12 10 KS KS KS K10.8 Inglise keel 18 4 KS KS KS K

TTÜ

Joonis 23. Eesti ja Soome ettevõtetel kõige enam täiendkoolitust vajavad kompetentsid ja TTÜ ning THK poolt pakutav

50 09.05.2012

Tallinna Tehnikaülikool pakub mehhatroonika valdkonnas bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpet, Tallinna Tööstushariduskeskus tehnikuõpet. Nimetatuga on praktiliselt kogu peamiste ning küsitluses loetletud (vt. LISA 1) kompetentside õpe (Eestis) teemade osas kaetud.

Täna ei paku TTÜ veel erialase soome, vene ja saksa keele, THK soome keele õpet. Samas planeerib TTÜ 3-5 aasta jooksul vene ja saksa keelt õpetama hakata. Erialase soome keele õpet ei paku täna ja ei planeeri ka 3-5 aasta pärast pakkuda kumbki õppeasutus. Samas mõned Eesti ettevõtted vajavad täna ja on ka tulevikku planeerinud osadele ametitele soome keele oskamise vajaduse.


51 09.05.2012

• On vaja, et mehhatroonikute väljaõppel oleks suurem rõhk sõna teisel poolel, seega elektrooniku teadmiste andmisel.

• Majanduse arenguks ei piisa nö kodulehe tegemise oskustest. Tootmisettevõte vajab, et suudetaks tootmises elektroonika mehhaanikat juhtima panna.

• On vaja ettevõtteid kaasavat õppekavade arendamise süsteemi.• Praktilised oskused võiksid/peaksid kooli lõpetanul olema kõrgemal

tasemel.• Töökultuur on probleemiks, seda võiks koolitada juba praktika käigus.• Kool peaks andma parema arusaamise näiteks talitlushäirete

tuvastamise valdkonnas.• Ettevõtete st tänapäevaseid seadmeid võiks rohkem kasutada

praktikaprotsessis.

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Ettevõtete soovid haridusasutustele

52 09.05.2012

IMECC-ilt: • Metalli pinna töötlemist ja katmist• Metalli kõrgtehnoloogilist töötlemist• Konkurentsivõimelise hinna ja kiirusega komponentide ja

detailide valmistamise allhanget• Uusi tehnoloogiaid, õpetajate täiendkoolitust jne.

Teistelt ettevõtetelt:• Koostööd raskeveokite tootjaga elektrooniliste seadmete

osas• Tootearenduse alast koostööd lõpptoote valmistajate ja

allhanke tegijatega • Metallist elementide tootmise ja montaaži tellimusi• Häid praktikakohti

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Koostöösoovid

53 09.05.2012

Eesti ja Soome ettevõtted prognoosivad 3-5 aasta pärast firmadepoolse töötajate väljaõppe mahu vähenemist 31% ning haridusasutuste poolt saadava koolituse osakaalu tõusu 52 %.

Ettevõtted ootavad haridusasutuste suuremat rolli täpselt ettevõtte vajadustele vastava töötaja koolitamisel. See võimaldaks vähendada töötajate täiendõppe vajadust ettevõtete poolt.

UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKokkuvõte uuringu tulemustest

54 09.05.2012

Ettevõtete soovid

Haridus-asutuste

pakkumine

KOKKUVÕTE

Joonis 24. Ettevõtete soovid ja haridusasutuste pakkumine pole kooskõlas

• Ettevõtted peavad paljusid kompetentse sisekoolitustega üle õpetama.• Ettevõtted soovivad tulevikus rohkem väljaõpet saada haridusasutustelt.• Haridusasutused arvavad, et õpetatakse kõiki kompetentse piisavalt.Järeldus: struktureerida õppepraktika kompetentsigruppide kaupa mitmetes ettevõtetes

55 09.05.2012

•Korraldada iga-aastaselt mehhatroonika valdkonna ettevõtete ja koolide “ümarlaudu”, et saada parem ülevaade tööturu tänastest ja homsetest vajadustest.

•Kaaluda n.ö. “garantiiremondi” süsteemi rakendamise võimalust. Antud kokkuleppe puhul teeks õppeasutus näiteks aasta jooksul peale diplomi/tunnistuse väljastamist tööandja soovil soodustingimustel täiendkoolitusi, kui lõpetanul ei piisa kompetentse vastaval tasemel töötamiseks. Samuti annaks see süsteem kohest tagasisidet haridusasutusele. Garantiiremondi süsteemi reaalseks toimimiseks tuleb luua motivatsioonisüsteem nii haridusasutustele kui ka ettevõtetele.

SOOVITUSED

56 09.05.2012

Kaasata ettevõtted õppekavade väljatöötamisse tunduvalt aktiivsemalt ja seda juba põhikooli lõpuklassi tasemest alates.

Käesolev uuring jõudis ameti tasemele. Samas ettevõtet huvitab iga antud ametis töötaja pädevus. Seega võiks ettevõtetele pakkuda keskkonda, kus kaardistavad iga töötaja koolitusvajadusi, samas näevad valdkonna teiste ettevõtete kompetentside üldist taset. (vt. www.innomet.ee kogemust) Haridusasutused võiks ettevõtete ametialaste kompetentside kaardistamise teostada perioodiliselt õppetöö raames. Sellest tekiks õppekavade arendamiseks vajalik vahetu tagasiside haridusasutustele. Selle tegevuse koordineerija võiks olla IMECC.

SOOVITUSED

57 09.05.2012

•Statistiliselt usaldusväärsemate tulemuste saamiseks võiks järgnevasse uuringusse olla kaasatud 10-15 ettevõtet Eestist ja Soomest.

•Haridusasutused võiks korraldada lisaks kompetentside kaardistamisele ka lõpetanute tasemega rahulolu-uuringut ettevõtete hulgas. Uuringut võiks korraldada igal aastal või üle aasta.

•Võimalusel viia kompetentside tänase olemasolu ja tuleviku vajaduse uuring läbi lisaks mehhatroonikale ka teistes õppeasutustele ja ettevõtetele olulistes valdkondades.

SOOVITUSED

Documents

Tellija: Tallinna Ettevõtlusamet Teostaja: HeiVäl Consulting ja projekti ekspertgrupp