1

Asendushoolduse teemaline küsitlus 2017 Tellija: Tervise Arengu Instituut

Teostaja: Turu-uuringute AS

Aruanne: Vaike Vainu

Pärnu mnt. 102, 11312 Tallinn Tel: +(372) 585 29 700

www.turu-uuringute.ee

Küsitluse taust

Perekonnas hooldamine on üks asendushoolduse vormidest, mida pakutakse alternatiivina asenduskodu

pakkumisele. Erinevalt lapsendamisest on perekonnas hooldamine ajutise iseloomuga ning eesmärgiks on seatud

lapse tagasipöördumine oma (bioloogilisse) perekonda. Eeskätt on see mõeldud olukorras, kus laps vanema

haiguse või mõne muu põhjuse tõttu ei saa oma perekonnas elada, kuid samas ei ole põhjendatud vanemalt

täieliku isikuhooldusõiguse ära võtmine.

Asendusperedele on seatud mitmeid nõudmisi, muuhulgas on vajalik läbida ka kasuvanemate koolitus.

Perekonnas hooldamiseks sõlmib kohalik omavalitsus asendusperega kirjaliku lepingu, riik maksab perele lapse

hooldamisega seotud kulude katteks igakuist toetust (240 eurot kuus ühe perre hooldusele võetud lapse kohta)

ning pakub tasuta psühholoogilist nõustamist. Täpsem info on leitav siit: https://www.sm.ee/et/asendushooldus-0

Selgitamaks elanike teadlikkust perekonnas hooldamise tingimustest, hoiakuid perekonnas hooldamise suhtes

ning valmidust hooldust vajavaid lapsi oma perre hooldusele võtta, viis Turu-uuringute AS Tervise Arengu Instituudi

tellimusel vastaval teemal läbi elanikkonnaküsitluse.

Küsitluse sihtrühm oli Eesti elanikkond vanuses 15-74 (ESA andmetel 01.01.2016 seisuga 982 231 inimest).

Andmekogumine viidi läbi Turu-uuringute ASi 2017. aasta maikuu silmast silma Omnibuss-küsitluse keskkonnas

(andmekogumine toimus perioodil 25. aprill – 9. mai). Kokku küsitleti 915 vastajat vanuses 15-74.

Vastaja valik toimus mitmeastmelise juhuvalikuna (100 küsitluspunkti üle Eesti; stardiaadressi meetodil igas

punktis ca 10 intervjuud inimestega vanuses 15+; vastaja valikul leibkonnasiseselt nn noorema mehe reegel ning

kvoot vanima vanuserühma jaoks). Andmed on kaalutud vastajate soo, vanuserühma, rahvuse ning elukoha järgi.

2

Valimi profiil, kaalutud andmed (1) n=kõik vastajad (915)

3

SUGU

Mees

Naine

VANUS

15-24 a.

25-34 a.

35-49 a.

50-64 a.

65-74 a.

HARIDUS

Alg- või põhi

Kutse-, kesk, kesk-eri

Kõrg

RAHVUS

Eesti

Muu

ASULATÜÜP

Pealinn

Suur linn

Väiksem linn, alev

Alevik, küla

48

52

14

17

28

29

11

12

65

24

72

28

31

18

19

32

0 25 50 75 100 %

REGIOON

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

STAATUS

Ettevõtja, juht, tippspetsialist

Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja

Oskustööline, operaator

Muu töötav

Õpilane, üliõpilane

Pensionär

Muu mittetöötav

NETOSISSETULEK LEIBKONNALIIKME KOHTA

Kuni 300 EUR

301-400 EUR

401-650 EUR

Enam kui 650 EUR

Vastamata

31

18

11

11

7

23

19

24

18

5

8

16

9

10

13

21

26

29

0 25 50 75 100 %

4

Valimi profiil, kaalutud andmed (2) n=kõik vastajad (915)

%

65

20

12

4

16

19

65

24

13

28

36

30

42

28

0 25 50 75 100

ALLA 18-AASTASTE LASTE ARV LEIBKONNAS

Ei ole lapsi

1 laps

2 last

3 ja enam last

LEIBKONNAS ELAVATE LASTE VANUSED

Leibkonnas on alla 7-aastaseid lapsi

Kõik lapsed leibkonnas on vähemalt 7-aastased

Leibkonnas pole lapsi

LEIBKONNA KOOSSEIS

Üksi elav

Abielu/vabaabielupaar, lasteta

Muu täiskasvanutest koosnev leibkond (kõik liikmed 18-a. võivanemad)

Leibkond alla 18-a. lastega

VASTAJA ENDA LAPSED

Vastajal on lapselapsi/lapselapselapsi

Vastajal on lapsi, kuid mitte lapselapsi/lapselapselapsi

Vastajal pole lapsi

1. Arvamused asendushooldusele suunatavatest lastest ning

suhtumine perekonnas hooldamise teenuse kontseptsiooni

5

1.1. Arvamused asendushooldusele suunatavatest lastest –

kokkuvõte

Teema alustuseks paluti kõigil 15-74-aastastel vastajatel (vabas vormis) öelda, mis võiks nende arvates ajendada peresid

võtma oma perre hooldusele lapsi, kelle vanematelt on hooldusõigused ära võetud. Vastused liigitati sagedamini esinevate

märksõnade alusel. Kõige sagedamini nimetasid inimesed põhjuste seas empaatiaga seonduvaid märksõnu - kaastunnet,

altruismi, missioonitunnet, soovi teha head ja aidata (kokku mainis 58% vastajatest). Järgmisteks sagedamini mainitud põhjusteks

oli soov saada perre laps (kui neid peres veel pole) ning üksilduse leevendamine (kokku nimetas 30%). Küsitletutest 16%

pidas ajendiks materiaalseid huvisid - soovi saada riigilt rahalist toetust. Muid ajendeid mainiti harvemini. Näiteks öeldi ka seda,

et motivaatoriks võib olla see, et perel on piisavalt ressursse, mida veel ühe lapsega jagada (raha, ruumikas kodu, aeg) (mainis

7%), et tegu on tuttavate lastega (3%) või et soovitakse suurt peret (2%).

Empaatiat mainisid spontaanselt keskmisest pisut sagedamini naised (67%), kõrgharidusega inimesed (65%), inimesed, kel on

leibkonnas lapsi (65%) või kes vastaksid jaatavalt ettepanekule võtta perre hooldusele bioloogilistelt vanematelt ajutiselt ära

võetud laps (70%). Soovi saada perre laps nimetasid põhjuste seas keskmisest sagedamini eesti rahvusest inimesed (34%),

materiaalseid huvisid aga muudest rahvustest inimesed (26%). Regioonide võrdluses nimetasid nii empaatiat kui ka materiaalseid

huvisid kõige sagedamini Ida-Virumaa elanikud (vastavalt 69% ja 29%), soovi saada perre last aga Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikud

(vastavalt 54% ja 38%).

Selgitamaks võimalikku eelarvamuslikku suhtumist laste- või turvakodudes elavate laste suhtes esitati vastajaile hindamiseks neli

väidet, mis kirjeldasid (eeldatavaid) üldlevinud uskumusi nende laste suhtes. Kuigi 83% vastajaist nõustus väitega, mille

kohaselt on lastekodudes või turvakodudes elavad lapsed samasugused lapsed nagu kõik teisedki, arvas 43% ka seda,

et nad on enamasti raskesti kasvatatavad, 29% arvas, et nad on enamasti orvud, ning 27% arvas, et neil on enamasti

mõni püsiv terviserike.

Arvamus, et nende laste näol on enamasti tegu orbudega, on keskmiselt levinum meeste seas (nii arvas 34%). Vanuserühmade

võrdlus näitas, et kui 50-aastased ja eakamad arvasid keskmisest sagedamini seda, et neil lastel on mõni püsiv terviserike (50-64-

aastastest 34% ja 65-74-aastastest 44%), siis vanuserühmas 15-24 arvati keskmisest sagedamini seda, et need lapsed on

samasugused nagu kõik teisedki (90%).

Võrreldes eestlastega jagavad mitte-eestlased sagedamini arvamust, et laste- või turvakodudes elavad lapsed on enamasti orvud

(mitte-eestlastest arvab nii 37%) või et neil on mõni püsiv terviserike (vastavalt 35%).

6

1.2. Arvamused asendushooldusele suunatavatest lastest –

kokkuvõte

Selgitamaks, millisena tajutakse üldist suhtumist asendushooldusele suunatavesse lastesse, paluti vastajail anda hinnang

ka sellele, kuidas suhtuksid ümbritsevad inimesed sellesse, kui vastaja võtaks oma perre hooldusele bioloogilistelt

vanematelt ajutiselt ära võetud lapse. Tulemused näitavad, et võimalikku negatiivset suhtumist ei peeta enamasti

tõenäoliseks. Kõige sagedamini eeldati võimalikku negatiivset suhtumist lähisugulastelt ja sõpradelt (16% arvas, et nad

suhtuksid sellesse, et laps on hooldusele võetud, negatiivselt) ning naabritelt, töökaaslastelt jt. tuttavatelt (vastavalt 11%).

Samas negatiivset suhtumist lapse õpetajate ja lasteaiakasvatajate või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate poolt pidas

tõenäoliseks vaid 5-6% küsitletutest.

Võimalikku negatiivset suhtumist (erinevate inimeste poolt) pidasid keskmisest sagedamini tõenäoliseks 65-74-aastased

inimesed. Võrreldes eestlastega pidasid lähisugulaste ja sõprade hukkamõistu sagedamini tõenäoliseks mitte-eestlased

(eestlastest eeldas negatiivset suhtumist 13% ja mitte-eestlastest 22%). Samuti pidasid lähisugulaste/sõprade negatiivset

suhtumist keskmisest sagedamini tõenäoliseks lihttöölised (29%) ning pensionärid (23%). Inimesed, kes ei sooviks võtta

oma perre hooldusele asendushooldusele suunatud last, olid keskmisest sagedamini mures ka lähisugulaste ja sõprade

ning naabrite, töökaaslaste jt. tuttavate negatiivse suhtumise üle. Samas inimesed, kes oleksid nõus olema asenduspereks,

eeldasid keskmisest sagedamini, et ka teised inimesed nende ümber suhtuksid nende sellisesse otsusesse hästi.

Uuriti ka seda, kas sellised lapsed peaksid vastaja arvates ajutiselt elama riigi poolt loodud kodudes (turvakodud, nn

lastekodud) või asendusperedes. Vastajatest 62% pooldas lapse hooldamist asendusperes (9% pooldas kindlasti ja

52% pigem pooldas), 30% pooldas lapse hooldamist riigi loodud laste- või turvakodudes (8% pooldas kindlasti ja

22% pigem pooldas) ning 8% ei omanud selget seisukohta.

Selged erinevused ilmnesid eestlaste ning mitte-eestlaste arvamuste vahel. Eestlased eelistasid ülekaalukalt lapse

hooldamist asendusperes (66%) ning laste- või turvakodudes hooldamist toetas märksa väiksem osa (27%). Ka mitte-

eestlased pooldasid üldjoones sagedamini asendusperes hooldamist (50%), kuid palju vähem polnud ka neid, kes pooldasid

lapse hooldamist laste- või turvakodus (40%). Eriti tugev on toetus lapse hooldamisele laste- või turvakodus Ida-Virumaal

(51%).

7

1.3. Mis võiks Teie arvates ajendada peresid võtma oma

perre hooldusele lapsi, kelle vanematelt on hooldusõigused

ära võetud? Spontaanne vastus, n=kõik vastajad (915)

8 17

3

2

0

2

3

7

16

30

58

0 20 40 60 80 100

Ei oska öelda

Muu

Mitteasjakohane vastus

Peres on samasoolised vanemad, kel pole võimalik lapsisaada

Perre soovitakse rohkem lapsi, soovitakse suurt peret

Tuttavate lapsed

Perel on piisavalt ressursse (raha, piisavalt ruumi, aega)

Materiaalsed huvid (soov saada riigilt rahalist toetust)

Peres pole lapsi, soov saada perre laps, üksildus

Empaatia, kaastunne, altruism, misssioonitunne, soovteha head ja aidata

%

1.4. Laste kohta, kes elavad lastekodus või turvakodus, on

erinevaid uskumusi. Palun öelge, kuivõrd Teie nendega

nõustute? n=kõik vastajad (915)

9

1

45

6

5

8

0

38

21

24

35

2

10

40

42

35

5

1

17

14

9

91

7

16

15

13

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Midagi muud

Nad on samasugused lapsed nagu KÕIKteisedki

Neil on enamasti mõni püsiv terviserike

Nad on enamasti orvud

Nad on enamasti raskesti kasvatatavad

Täiesti nõus Pigem nõus Pigem ei nõustu Üldse ei nõustu Raske öelda

1.5. Oletagem, et Te olete juba võtnud oma perre hooldusele bioloogilistelt

vanematelt ajutiselt ära võetud lapse. Mida Te arvate,

kuidas suhtuksid sellesse teised Teie ümber? n=kõik vastajad (915)

10

26

25

20

31

20

38

38

42

34

41

4

4

12

4

8

1

1

4

2

3

31

31

22

29

28

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Lapse lasteaiakasvatajad

Lapse õpetajad koolis

Teie lähisugulased ja sõbrad

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad

Teie naabrid, töökaaslased jt tuttavad

Positiivselt Pigem positiivselt Pigem negatiivselt Negatiivselt Raske öelda

1.6. Kas sellised lapsed peaksid ajutiselt elama riigi poolt loodud

kodudes (turvakodud, nn lastekodud) või asendusperedes?

n=kõik vastajad (915) Joonisel on sinise kastikesega tähistatud keskmisest oluliselt kõrgem tulemus ning

punase kastikesega keskmisest oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool

11

Kindlasti riigi loodud laste- või

turvakodudes8%

Pigem riigi loodud laste- või

turvakodudes22%

Pigem asendusperedes

52%

Kindlasti asendusperedes

10%

Raske öelda8%

62

59

64

64

62

62

61

60

66

50

63

53

69

60

63

59

46

63

70

65

30

32

28

30

29

28

32

34

27

40

24

41

29

31

24

33

51

28

26

30

8

8

8

6

10

10

7

6

7

10

13

6

2

9

13

9

3

9

4

5

0% 25% 50% 75% 100%

Kõik vastajad

SUGU

Mees

Naine

VANUS

15-24 a.

25-34 a.

35-49 a.

50-64 a.

65-74 a.

RAHVUS

Eesti

Muu

ASULATÜÜP

Pealinn

Suur linn

Väiksem linn, alev

Alevik, küla

REGIOON

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

Kindlasti/pigem asendusperedes

Kindlasti/pigem riigi loodud laste- või turvakodudes

Raske öelda

2. Teadlikkus perekonnas hooldamise tingimustest.

Hinnangud riigipoolsele toele

12

2.1. Teadlikkus perekonnas hooldamise tingimustest.

Hinnangud riigipoolsele toele – kokkuvõte

Küsitluses kaardistati ka inimeste teadlikkust sellest, millised on lapse perekonda hooldamisele võtmise tingimused ning millist abi

pakub siinkohal perele riik. Kõige enam ollakse kursis sellega, et riik maksab asendusperele lapse hooldamise eest toetust

(teab 64%), kuid samas ei olda üldjuhul teadlikud selle toetuse suurusest. Toetuse suurus oli 2017. aasta kevadel 240 eurot kuus

ühe asendushooldusele võetud lapse kohta. Vastajatest, kes olid teadlikud, et riik asendusperele toetust maksab, teadis enam-vähem

õiget suurusjärku (200-299 EUR) vaid 5%. Samas 5% pidas toetuse summat väiksemaks ja 10% suuremaks. Üldse ei osanud toetuse

suurust numbriliselt öelda 81% vastajatest (kes olid teadlikud, et riik toetust maksab).

Sama kõrge, kui teadlikkus sellest, et riik asendusperedele rahalist toetust maksab, oli teadlikkus ka sellest, et hoolduspere sobivust

hindab kohaliku omavalitsuse töötaja (teadis 62%), et hoolduspereks soovija peab läbima vastava koolituse (62%) ning et

lapse perre ajutisele hooldusele võtmise aeg on tähtajaline (lõpptähtaeg lepitakse eelnevalt kokku) (63%). Vastajatest pooled

pidasid kehtivaks ka seda, et hoolduse ajal võimaldab riik hooldusperele tasuta psühholoogi nõustamisteenust. Selles, kas hooldusele

võetaval lapsel on õigus perre jäämise osas ise otsustada, olid arvamused erinevad – 33% vastajatest arvas, et lapsel on selleks

võimalus, 47% aga arvas, et ei ole. Keskmisest paremini on perekonnas hooldamise tingimustest teadlikud naised.

Samuti uuriti, kas inimese hinnangul pakub riik asendusperele täna vajalikku ja igakülgset tuge. Küsitletutest 35% nõustus, et

riik seda täna teeb (sealjuures 8% vastas: „jah, kindlasti“ ning 27%: „pigem jah“) ning 26% arvas, et riik täna asendusperele

vajalikku ja igakülgset tuge ei paku, sealjuures 19% vastas „pigem ei“ ning 6% „kindlasti mitte“. Selget arvamust ei omanud antud

küsimuses 39% vastajatest.

Keskmisest sagedamini andsid riigipoolsele toele positiivse hinnangu 65-74-aastased (47%), mitte-eestlased (51%), alg- või

põhiharidusega inimesed (49%), suurte linnade (v.a Tallinna) elanikud (53%), Ida-Virumaa (60%) ja Kesk-Eesti (50%) elanikud,

lihttöölised (50%), pensionärid (43%) ning kuni 300-eurose isikliku netosissetulekuga inimesed (50%). Keskmisest sagedamini

hindasid riigi abi kas mitteasjakohaseks või ebapiisavaks Lääne-Eesti elanikud (37% andis negatiivse hinnangu) ning üllataval kombel

ka inimesed, kes vastaksid jaatavalt ettepanekule olla asenduspereks (35%). Kuna asenduspereks olla soovivate inimeste seas on

vähem neid, kes riigi toetusmeetmete kohta selget seisukohta ei osanud võtta, on nende kõrgem kriitilisus tingitud paremast

informeeritusest.

Teadlikkus perekonnas hooldamise tingimustest ning suhtumine riigipoolsesse abisse on omavahel seotud – keskmisest teadlikumad

olid perekonnas hooldamise tingimustest inimesed, kes hindasid riigipoolset tuge piisavaks (st kes olid nõus, et riik pakub

asendusperedele vajalikku ja igakülgset tuge).

13

2.2. Teadlikkus täna kehtivast olukorrast lapse oma perre

ajutisele hooldusele võtmisel, n=kõik vastajad (915)

14

64

62

61

50

33

20

4

5

7

7

19

17

32

33

32

43

47

63

0% 25% 50% 75% 100%

Riik maksab asendusperele lapsehooldamise jaoks toetust

Hoolduspere sobivust hindab kohalikuomavalitsuse töötaja

Hoolduspereks soovija peab läbimavastava koolituse

Hoolduse ajal võimaldab riikhooldusperele tasuta psühholoogi

nõustamisteenust

Laps võib asendusperre jäämise üle iseotsustada

Lapse oma peresse ajutiselehooldusele võtmise aeg on tähtajatu

(lõpptähtaega eelnevalt kokku ei lepita)

Kehtib Ei kehti Ei oska öelda

Neist, kes teadsid, et riik maksab lapse hooldamise jaoks toetust, teadis 5% ka üldjoontes selle summa suurust (nimetas õige suurusjärgu: 200-299 EUR) 5% nimetas väiksema summa, 10% nimetas suurema summa ja 81% ei osanud midagi välja pakkuda

2.3. Kui pere on võtnud lapse hooldusele, siis kas riik täna

Teie arvates pakub asendusperele vajalikku ja igakülgset

tuge? n=kõik vastajad (915)

15

Jah, kindlasti8%

Pigem jah27%

Pigem ei20%

Kindlasti mitte6%

Raske öelda39%

35

34

37

39

29

32

37

47

29

51

31

31

60

19

50

37

33

36

30

41

35

18

39

40

38

41

43

38

38

37

44

27

46

37

12

44

32

43

32

39

50

36

37

66

26

26

25

21

28

31

26

16

27

22

23

32

28

37

18

20

35

26

20

23

28

16

0% 25% 50% 75% 100%

Kõik vastajad

SUGU

Mees

Naine

VANUS

15-24 a.

25-34 a.

35-49 a.

50-64 a.

65-74 a.

RAHVUS

Eesti

Muu

REGIOON

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

VALMIDUS OLLA ASENDUSPEREKS

Kindlasti/pigem nõus

Kindlasti(pigem vastu

Raske öelda

KAS POOLDAB PEREKONNAS HOOLDAMIST

Pooldab riigi loodud laste- või turvakodusid

Pooldab asendusperesid

Raske öelda

Kindlasti/ pigem jah Raske öelda Kindlasti/ pigem ei

3. Valmidus võtta perre hooldusele asendushooldusele

suunatud lapsi

16

3.1. Valmidus võtta perre hooldusele asendushooldusele

suunatud lapsi – kokkuvõte

17

Kõigilt 15-74-aastastelt vastajatelt küsiti, kas ta on mõelnud, et tema pere võiks praegusel ajal olla asenduspereks

mõnele lapsele, kelle vanematelt on hooldusõigused ära võetud. Sellele on mõelnud 10% küsitletutest. Keskmisest

enam on sellele mõelnud inimesi leibkondades, kus on alaealisi lapsi (15%), eriti 2 lapsega leibkondades (17%) või kus

kasvab ka eelkooliealisi (alla 7-aastaseid) lapsi (17%). Inimesi, kes olid asenduspereks olemisele mõelnud, oli keskmisest

enam rühmas „muu mittetöötav“ (18%) – st rühmas, kuhu liigituvad nt lapsehoolduspuhkusel olevad, kodused ning muud

mitteaktiivsed (ei tööta ja ei otsi tööd) inimesed.

Järgnevalt küsiti: Kui Teie perele tehtaks ettepanek võtta hooldusele bioloogilistelt vanematelt ajutiselt ära võetud laps ning

see otsus sõltuks ainult Teist, siis kas Te vastaksite eitavalt või jaatavalt? Küsimus esitati ainult neile vastajatele, kes olid

vähemalt 21 aastat vanad. Jaatavalt vastaks ettepanekule olla asenduspereks 22% elanikest vanuses 21-74 (sealjuures

5% arvas, et vastaks kindlasti jaatavalt, ning 17% pigem jaatavalt). Eitavalt vastaks sellisele ettepanekule 63% 21-74-

aastastest elanikest (29% kindlasti eitavalt ning 34% pigem eitavalt). Vastust ei osanud anda 15% küsitletutest.

Jaatava vastuse andnud inimeste osatähtsus on keskmisest kõrgem 25-49-aastaste seas (30%), Põhja-Eestis (32%),

alaealiste lastega leibkondades (34%) ning 651-1000-eurose isikliku sissetulekuga inimeste seas (30%). Eitava vastuse

andnud inimesi on keskmisest enam 50-aastaste ja eakamate seas (71%), Kesk-Eestis (82%), ilma lasteta leibkondades

(67%) ning pensionäride seas (75%).

Vastajatelt, kes väljendasid valmidust olla asenduspereks (vastaksid sellisele ettepanekule kas kindlasti või pigem jaatavalt),

küsiti ka seda, millistele küsimustele sooviksid nad enne otsustamist vastust saada. Vabas vormis antud vastused liigitati

sagedamini esinevate teemade alusel. Kõige sagedamini tunneksid asenduspereks soovivad inimesed huvi lapse

tausta kohta – tema päritolu kohta (vanemad jm lähisugulased, varasem elu-olu) (mainis 42%) ja lapse enda kohta (lapse

tervis, erivajadused, probleemne käitumine, harjumused) (mainis 42%). Muude küsimustena, millele enne otsustamist vastust

soovitakse saada, nimetati ka seda, milline on riigi või kohaliku omavalitsuse poolne toetus (rahaline toetus, nõustamine ja

koolitused) (mainis 13%), millistel põhjustel on laps vanematelt ära võetud (11%), millised on asenduspere kohustused (9%)

ning kui kauaks laps perre jääb (mis on lepingu kestus, kas last oleks võimalik ka lapsendada) (8%). Muid, eelpool nimetamata

teemasid mainis lisaks 8% vastajatest.

3.2. Valmidus võtta perre hooldusele asendushooldusele

suunatud lapsi – kokkuvõte

18

Suur osa (49%) asenduspereks olemisest huvitatud inimestest eelistaks võtta perre hooldusele eelkooliealise lapse:

23% mainis, et laps võiks olla kuni 3-aastane, ning 37% eelistas 3-6-aastast last (vastaja võis märkida ka mitu eelistatud

vanusevahemikku). Kooliealist last eelistaks võtta 27% vastajatest, kuid siiski oli ka siin kõige enam neid, kelle eelistuseks

oleks sel juhul 7-10-aastane laps (23%). Last vanuses 11-13 oleks valmis perre hooldusele võtma 8% vastajatest ja last

vanuses 14-17 vastavalt 2%. Siiski oli vastajate seas ka 30% neid, kelle sõnul poleks lapse vanus antud otsuse

tegemise juures oluline.

Asenduspereks olemisest huvitatud inimestelt küsiti ka seda, kas nad oleksid valmis suhtlema ka lapse bioloogiliste

vanemate ja sugulastega. Vastajatest 57% arvas, et nad oleksid selleks (pigem) valmis, 26% aga oletas, et pigem mitte.

Selget seisukohta ei osanud võtta 17% vastajatest.

Lisaks uuriti ka seda, et kui otsuse olla asenduspereks on teinud keegi teine vastaja leibkonnast, kas vastaja seda otsust

toetaks. Küsimus esitati kõigile 15-74-aastastele vastajatele. Leibkonnaliikme otsusesse võtta perekonda hooldamisele

bioloogilistelt vanematelt ajutiselt äravõetud laps suhtuks 54% küsitletutest toetavalt, sealjuures kindlasti toetavalt 20%

ja pigem toetavalt 34%. Sellist otsust ei toetaks 31% vastajatest, sealjuures 15% pigem ei toetaks ja 16% oleks kindlalt vastu.

Küsimusele ei osanud vastust anda 13% vastajatest.

Inimesi, kes suhtuksid leibkonnaliikme sellisesse otsusesse toetavalt, on keskmisest enam naiste (59%), 15-34-aastaste

(66%), eestlaste (59%), Lääne-Eesti elanike (68%), ilma isikliku sissetulekuta (65%) või 651-1000-eurose isikliku

netosissetulekuga inimeste seas (61%), ettevõtjate/juhtide/tippspetsialistide (66%) ja õpilaste/üliõpilaste seas (67%) ning

alaealiste lastega leibkondades (64%), eriti 1 lapsega leibkondades (67%) või leibkondades, kus on eelkooliealisi lapsi (68%).

Inimesi, kes väljendaksid vastuseisu leibkonnaliikme otsusele olla asenduspereks, on keskmisest enam vanuserühmas 50-64

(42%), mitte-eestlaste seas (39%), Kesk-Eestis (61%) ning lihttööliste seas (48%).

Ootuspäraselt toetaksid leibkonnaliikme otsust olla asenduspereks sagedamini need inimesed, kes ka ise sellisele

ettepanekule jaatavalt vastaksid või kes peavad asendusperesid sobivamaks lahenduseks kui turva- või lastekodusid.

Negatiivselt suhtuksid pereliikme sarnasesse otsusesse eelkõige need, kes ettepanekule olla asenduspereks vastaksid

eitavalt või kes pidasid turva- ja lastekodusid asendusperedest sobivamaks lahenduseks.

AASA

3.3. Kas olete mõelnud, et Teie pere võiks praegusel ajal olla mõnele sellisele

lapsele asenduspereks? n=kõik vastajad (915) Joonisel on sinise kastikesega tähistatud keskmisest oluliselt kõrgem tulemus ning

punase kastikesega keskmisest oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool

19

10

8

11

8

11

13

8

4

10

10

10

12

7

12

6

9

10

6

12

10

9

11

7

16

12

10

4

5

10

5

6

11

4

23

6

7

6

9

9

11

81

81

82

75

77

77

88

91

80

85

84

78

88

65

88

84

84

85

78

79

0

0

0

1

0

1

0

0

0% 25% 50% 75% 100%

Kõik vastajad

SUGU

Mees

Naine

VANUS

15-24 a.

25-34 a.

35-49 a.

50-64 a.

65-74 a.

RAHVUS

Eesti

Muu

REGIOON

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

ASULATÜÜP

Pealinn

Suur linn

Väiksem linn, alev

Alevik, küla

Jah Raske öelda Ei Oleme juba praegu asenduspereks

HARIDUS

Alg- või põhi

Kutse-, kesk, kesk-eri

Kõrg

STAATUS

Ettevõtja, juht, tippspetsialist

Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja

Oskustööline, operaator

Muu töötav

Õpilane, üliõpilane

Pensionär

Muu mittetöötav

SISSETULEK LEIBKONNALIIKME KOHTA

Kuni 300 EUR

301-400 EUR

401-650 EUR

Enam kui 650 EUR

Vastamata

LEIBKONNA KOOSSEIS

Üksik

Abielus / vabaabielus, lasteta

Muu täiskasvanutest koosnev leibkond

Leibkond alla 18-a. lastega

LAPSED LEIBKONNAS

Leibkonnas on alaealisi lapsi

Leibkonnas pole alaealisi lapsi

8

9

13

14

9

9

6

5

4

18

13

8

10

6

13

7

8

6

15

15

7

15

9

6

12

4

10

9

12

5

15

8

7

6

10

11

8

11

5

12

11

7

76

82

81

74

86

81

86

81

90

67

79

85

84

84

76

85

81

89

73

73

86

1

0

1

1

0

0

0

0

0

1

0

0

0

0% 25% 50% 75% 100%

3.4. Kui Teie perele tehtaks ettepanek võtta hooldusele bioloogi-

listelt vanematelt ajutiselt ära võetud laps ning see otsus sõltuks

ainult Teist, siis kas Te vastaksite…?, n=vähemalt 21-aastased vastajad (842) Joonisel on sinise kastikesega tähistatud keskmisest oluliselt kõrgem tulemus ning

punase kastikesega keskmisest oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool

20

Kindlasti jaatavalt

5%

Pigem jaatavalt17%

Pigem eitavalt34%

Kindlasti eitavalt29%

Raske öelda15%

22

18

26

24

31

29

13

17

22

22

24

32

13

24

9

21

34

17

25

18

23

22

24

15

17

12

22

14

13

15

14

14

16

12

11

18

33

9

11

12

16

14

14

15

12

19

63

64

61

53

55

58

72

69

63

61

64

57

69

43

82

67

54

67

61

68

63

66

57

0% 25% 50% 75% 100%

Kõik vastajad

SUGU

Mees

Naine

VANUS

21-24 a.

25-34 a.

35-49 a.

50-64 a.

65-74 a.

RAHVUS

Eesti

Muu

REGIOON

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

LAPSED LEIBKONNAS

Leibkonnas on alaealisi lapsi

Leibkonnas pole alaealisi lapsi

SISSETULEK ÜHE LEIBKONNALIIKME KOHTA

Kuni 300 EUR

301-400 EUR

401-650 EUR

651+ EUR

Sissetulekut ei ole/vastamata

Kindlasti/pigem jaatavalt Raske öelda Kindlasti/pigem eitavalt

3.5. Millistele küsimustele Te sooviksite enne otsustamist

vastust saada? Spontaanne vastus, n=vastajad, kes vastaksid jaatavalt

ettepanekule võtta perre hooldusele bioloogilistelt vanematelt ajutiselt ära

võetud laps (186)

21 11

8

8

9

11

13

42

42

0 20 40 60 80 100

Ei oska öelda

Muu

Kui kauaks laps perre jääb (lepingu kestus), kas onvõimalik teda lapsendada

Millised on pere (hooldaja) kohustused

Miks on laps perelt (vanematelt) ära võetud

Riigi/KOV poolne toetus (rahaline toetus, nõustamine,koolitused)

Taustainfo lapse kohta (tervis, erivajadused, probleemsekäitumine, harjumused)

Taustainfo lapse päritolu (vanemate, lähisugulaste javarasema elu-olu) kohta

%

3.6. Eelistused hooldusele võetava lapse vanuse osas

ning valmidus suhelda selle lapse bioloogiliste vanemate

ja sugulastega, n=vastajad, kes vastaksid ettepanekule võtta

hooldusele bioloogilistelt vanematelt ajutiselt ära võetud laps (186)

22 17

26

57

4

30

2

8

23

37

23

0 20 40 60 80 100

Raske öelda

Pigem ei

Pigem jah

Raske öelda

Vanus pole oluline

14-17 a

11-13 a

7-10 a

3-6 a

Kuni 3 a

%

Kui vana see laps, keda Te olete nõus hooldusele võtma, sel juhul võiks olla?

Kas oleksite valmis sel juhul suhtlema ka lapse bioloogiliste vanemate ja sugulastega?

3.7. Kui otsuse olla asenduspereks on teinud keegi teine

Teie leibkonnaliige, siis kas Te toetaksite seda otsust?

n=kõik vastajad (915) Joonisel on sinise kastikesega tähistatud keskmisest oluliselt kõrgem tulemus ning

punase kastikesega keskmisest oluliselt madalam tulemus 95% usaldusnivool

23

Kindlasti toetaksin

20%

Pigem toetaksin

34%

Pigem ei toetaks

15%

Kindlasti ei toetaks

16%

Muu2%

Raske öelda13% 54

49

59

66

66

55

44

47

59

42

54

61

39

68

26

59

64

49

54

42

52

57

58

14

16

13

12

11

15

14

21

12

19

12

13

21

17

14

14

10

17

14

21

15

13

12

31

35

28

22

23

29

42

32

28

39

34

26

40

15

61

27

26

34

32

37

32

30

29

0% 25% 50% 75% 100%

Kõik vastajad

SUGU

Mees

Naine

VANUS

15-24 a.

25-34 a.

35-49 a.

50-64 a.

65-74 a.

RAHVUS

Eesti

Muu

REGIOON

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

LAPSED LEIBKONNAS

Leibkonnas on alaealisi lapsi

Leibkonnas pole alaealisi lapsi

SISSETULEK ÜHE LEIBKONNALIIKME KOHTA

Kuni 300 EUR

301-400 EUR

401-650 EUR

651+ EUR

Sissetulekut ei ole/vastamata

Kindlasti/pigem toetaksin Muu/raske öelda Kindlasti/pigem ei toetaks

Tellija: Tervise Arengu Instituut Tellija kontaktisik: Helen Noormets (helen.noormets@tai.ee, tel. 659 3987)

Teostaja: Turu-uuringute AS

Aruanne: Vaike Vainu (vaike@turu-uuringute.ee, tel: 585 29 709) Küsitlustöö juhtimine: Kristel Merusk ja Kaja Södor

Programmeerimine ja andmetöötlus: Irina Strapatšuk Raporti keeleline toimetamine: Hella Kaldaru

Pärnu mnt. 102, 11312 Tallinn

Tel: +(372) 585 29 700

www.turu-uuringute.ee

24