ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA MODERNISEERIMINE PÕLLUMAJANDUS- JA

TOIDUTOOTMISE VAATEPUNKTIST

Roomet Sõrmus

Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda

ÜPP TULEVIK: AVALIKU KONSULTATSIOONI TULEMUSED

Source: European Commission

ÜPP POSITIIVNE MÕJU: PÕLLUMAJANDUSLIK MAAKASUTUS TAASTUB

Põllumajanduslik maakasutus, ha

1990 1 357 800

1995 1 084 000

2001 890 400

2004 792 400

2016 1 003 505

Maakasutuse vähenemine 1990-2004 -42%

Maakasutuse suurenemine 2004-2016 +27%0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

1 200 000

1 400 000

1990199520012004200520062007200820092010201120122013201420152016

Kokku kasutatav põllumajandusmaa Eestis, ha

sh põllumaa, ha

Allikas: SA

ROHESTAMISE JA KSM TOETUSE MÕJU EESTIS:KAUNVILJADE KASVUPIND JA OSAKAAL SUURENEB

Allikas: SA

4,3 4,4 4,6 5,7 4,8 4,97,3 8,6

1113,6

19,1

31,3

55,4

65,8

0,9% 0,8% 0,9% 1,0% 0,8% 0,9%1,2% 1,5%

1,9%2,3%

3,1%

5,1%

8,2%

9,9%

0,0%

2,0%

4,0%

6,0%

8,0%

10,0%

12,0%

14,0%

16,0%

18,0%

20,0%

0

10

20

30

40

50

60

70

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Legumes (dried pulses) Share in total field crops

ÜPP POSITIIVNE MÕJU: ARENGUHÜPE MAHEPÕLLUMAJANDUSES

▪Alates Eesti liitumisest EL-iga on mahepõllumajandusliku maa pind kasvanud pea 4 korda

▪2016. aastal 184 754 ha mahepõllumajanduslikku maad

▪18% kogu põllumajandusmaast on mahe

Allikas: Mahepõllumajanduse leht 1/2017

PRIORITEETSED TEEMAD

▪ Õiglased ja võrdsed konkurentsi-tingimused kõikide liikmesriikide tootjatele

▪ Rohestamine, keskkonnahoid ja täppisviljelus

▪ Lihtsustamine

▪ Riskijuhtimine ja turgude stabiilsus

▪ Vähemsoodsate alade rahastamine

▪ Põlvkondade vahetus põllumajanduses

▪ ÜPP tugev eelarve, nii esimese kui teise samba toetamine

▪ Tasakaalukas lähenemine toetuste piiramisele lähtuvalt ettevõtte suurusest

▪ Ühtsed reeglid ÜPP rahastamisel ja rakendamisel

▪ Piiratud mahus seotud toetused, eelkõige loomakasvatusele

▪ Toiduainete tarneahela hea toimimine; ühistegevuse toetamine

OTSETOETUSED ON OLULINE OSA SISSETULEKUTE STABILISEERIMISEST

▪ÜPP tuleviku aruteludes tuleks silmas pidada ÜPP üldisi eesmärke, mis on sätestatud EL aluslepingutes.

▪ÜPP eesmärgiks on tootlikkuse kasv, põllumeeste õiglane elatustase, turgude stabiliseerimine, toidu kättesaadavus ja mõistlikud tarbijahinnad.

▪ÜPP peab tagama põllumajandustootjatele rahuldava elatustaseme, seega on eelkõige vaja meetmeid, mis mõjutavad põllumeeste sissetulekut.

▪FADN andmed kinnitavad, et ilma toetusteta enamus traditsioonilisi põllumajandusharusid toime ei tuleks.

▪Statistikaameti andmetest selgub, et taime- ja loomakasvatuses on töötajate keskmine sissetulek tunduvalt madalam kui kõikide tegevusalade keskmine.

OTSETOETUSED – „JAH“ VÕI „EI“!?

TOETUSTE TÄHTSUS PIIMATOOTMISES JA TAIMEKASVATUSES

TOETUSTE TÄHTSUS LAMBA- JA KITSE- NING LIHAVEISEKASVATUSES

TOETUSTE TÄHTSUS SEA- JA LINNUKASVATUSES NING SEGATOOTMISES

ÜPP EESMÄRK: PÕLLUMEESTE ÕIGLASE ELATUSTASEME KINDLUSTAMINE

78%

81%

83%

82%

84%

82%

80%

75%

76%

77%

78%

79%

80%

81%

82%

83%

84%

85%

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Keskmine brutopalk taime- ja loomakasvatuses võrreldes tegevusalade keskmisega

VÕRDSED KONKURENTSITINGIMUSED

▪Vajame võrdseid konkurentsitingimusi EL ühisturul!

▪Kuigi toetused on lahti seotud, siis põhimõtteliselt põhineb suur osa ÜPP-st jätkuvalt ajaloolistel referentstasemetel.

▪Eesti põllumajandustootjate otsetoetused jäävad ka selle perioodi lõpul tunduvalt madalamaks EL keskmisest.

Allikas: Maaeluministeerium

VÕRDSED KONKURENTSITINGIMUSED

▪Isegi kui vaadata esimese ja teise samba toetusi koos, on Eesti toetuste tase EL keskmisest madalam.

▪Eesti kuulub seejuures liikmesriikide hulka, kus mahepõllumajandusliku põllumajandusmaa osakaal on üks suuremaid, samuti oleme Natura toetuste suurimaid maksjaid EL-s jne.

Allikas: Maaeluministeerium

ROHESTAMINE – LIHTSUSTAMINE VAJALIK

▪Rohestamise keskkonnakasu on palju kritiseeritud, kuid liblikõieliste (sh kaunviljade) pinna kasv on suur väärtus muldade ja kohaliku proteiinsööda tootmise seisukohalt;

▪Rohestamine lisanud siiski palju bürokraatiat;

▪Lihtsustamiseks ja keskkonnakasu suurendamiseks tuleks liikmesriikidele anda suurem paindlikkus rohestamise rakendamisel või võimalus rohestamise asemel rakendada (mitmeaastaseid) põllumajandus-keskkonna programme;

▪Enam tuleks arvestada liikmesriikide kohalike keskkonnatingimustega;

▪Metsasuse erisuse säte tuleks üle vaadata – metsa hulka tuleks arvata ka sood, rabad ja muud puudega kaetud alad;

▪Püsirohumaade säilitamise kohustus: ettevõtetele tuleb anda suurem paindlikkus, võimalus säilitada turule orienteeritus ja reageerida turumuutustele;

VÄETAMINE JA SAAGIKASV PEAVAD KÄIMA KÄSIKÄES

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

0

5000

10000

15000

20000

25000

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Tera- ja kaunvilja saak ja mineraalse lämmastikväetise kasutamine

Tera- ja kaunvili; lämastik (N), tonni Tera- ja kaunvilja saak, tuh tonni

0,025

0,015

0,021

0,016

0,025

0,019

0,023

0,022

0,0190,021

0,018

0

5000

10000

15000

20000

25000

0,000

0,005

0,010

0,015

0,020

0,025

0,030

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Mineraalse lämmastiku kasutamine tera- ja kaunvilja saagiühiku kohta

Tera- ja kaunvili; lämastik (N), tonni

Mineraalse lämmastikväetise kasutamine tera- ja kaunvilja saagiühiku kohta

Allikas SA; autori arvutused

KESKKONNAHOID LÄBI TÄPPISVILJELUSE JA TEADMISTE KASVU

▪Põllumehed peavad langetama väga kompleksseid otsuseid tootmise korraldamiseks.

▪Ilma kaasaegse tehnoloogia ja digitaalsete lahendusteta pole mõeldav ressursse, muldasid ja keskkonda laiemalt säästva täppisviljeluse rakendamine.

▪Täppisviljeluse potentsiaal avaldub läbi mulla-, väetamis-, taimekaitse-, ilma- ja saagiandmete integreerimise, mille eelduseks on andmete kättesaadavuse, liikuvuse ja kasutusmugavuse parandamine.

▪Tehnoloogiline lõhe suuremate ja väiksemate ettevõtetevahel. Tehnoloogilist arengut toetavad investeeringutoetused

▪Kriitilise tähtsusega koolitus ja nõustamine ning teadus-ja arendustegevus

26%

34%

67%

36%

26%28%

45%

30%

19% 19%

55%

29%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

<100 ha 100-399 ha >400 ha Average

Täppisviljeluse erinevate tehnikate kasutamine Eesti taimekasvatusettevõtetes

Crop protection Sowing Fertilizer application

Source: Estonian University of Life Sciences, based on 2013 survey

TASAKAALUKAS LÄHENEMINE TOETUSTE PIIRAMISELE ETTEVÕTTE SUURUSE JÄRGI

44%

22% 22%

14%

10%

14%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

<21 21-<51 51-<101 101-<301 301-... Keskmine

Piimatootjad 2014: toetuste (v.a inv toetus) osakaal sissetulekutes (ettevõte suurus lehmade arvu järgi)

75%

12%

5%8%

12% 11% 10%

67%

5%7% 7%

81%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

0-15000 EUR 15000-50000 EUR 50000-100000 EUR >100000 EUR

Põllumajanduse struktuur Eestis 2016

Number of holdings Utilised agricultural area, ha Standard output, EUR

Allikas: SA Allikas: MMI, FADN

PÕLLUMEHE RISKID: TURU VOLATIILSUS JA ILM

Allikas: SA

2330

2694

2210

3009

2794 2761

24642598

3412

3136

3669

4382

2658

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Teravilja saagikus, kg/ha

107

94

105

169

145

98

145

183

207

175

150 150

133

0

50

100

150

200

250

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Teravilja kokkuostuhind EUR/t

-40%-36%

TURGUDE VOLATIILSUS JA RISKIJUHTIMINE

Allikas: SA

-50%335

194

403

200

326

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

Jaa

nua

r

Juun

i

Nove

mber

Ap

rill

Septe

mb

er

Veeb

rua

r

Juul

i

Dets

em

ber

Mai

Okto

ober

Märt

s

Aug

ust

Jaa

nua

r

Juun

i

Nove

mber

Ap

rill

Septe

mb

er

Veeb

rua

r

Juul

i

Dets

em

ber

Mai

Okto

ober

Märt

s

Aug

ust

Jaa

nua

r

Juun

i

Nove

mber

Ap

rill

Septe

mb

er

Veeb

rua

r

Piima keskmine hind, EUR/t▪Hindade volatiilsusel ja poliitiliste otsustel on tõsised tagajärjed põllumajandusettevõtete sissetulekutele –ebakindlus kasvab;

▪Vajame paremaid riskijuhtimise meetmeid. Riskijuhtimise meetmed peaksid olema paindlikud ja kiiresti rakendatavad.

▪Riskijuhtimise fondist tuleks katta turukõikumiste, loodusõnetuste ja poliitiliste otsuste tagajärjel tekkivad tootjate kahjud. Fondi kaudu saaks toetada kõige enam kannatanud riikide või sektorite tootjaid.

▪Luua tuleks võimalus turukorralduse meetmete raames turvavõrgustiku rakendamiseks regionaalsel tasemel.

KOKKUVÕTTEKS

Vajame tugevat ja hästi rahastatud Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliikat, mis oleks senisest oluliselt lihtsamate reeglitega ja õiglasem,

soodustaks keskkonnahoidlikku ja ressursitõhusat tootmist ning pakuks põllumajandustootjatele

suuremat stabiilsust