Head Eesti taasiseseisvumispäeva!Kristiine Linnaosa Valitsus

Kristiine Linnaosa Valitsus korraldab toidufestivali es-makordselt. Toidufestivalil

pakuvad degusteerimiseks ja tutvustamiseks toitu kodukokad ja professionaalid käsikäes. Teiste osalejate seas tutvustavad oma kööki ka Kristiine linnaosa toitlustusettevõtted. Meie toidufestivali moto on „Maitseelamus Kristiinest“.

„Erinevad gurmeetoidule ja kulinaariale pühendatud ettevõtmised on hoogustunud nii Eestis kui ka välismaal, sellest räägivad eri-nevad kohvikutepäevad üle riigi, hoovi- ja tänavakohvikute üritused jne. Meil on hea meel tõdeda, et Kristiine on Tallinna linnaosa-

dest esimesena initsiatiivi haaranud ja korral-dab ise toidufestivali. Nii nagu ikka, on sisse-pääs kõigile meie linnaosa elanikele ja külalistele tasuta. Lisaks pakume maitsva söögi kõrvale suurepärast kultuuriprogram-mi, mis tipneb Laura Põldvere esinemisega“, lisas Kristiine linnaosa vanem Vadim Belob-rovtsev .

Oma köögi meisterlikkust tulevad meile tutvustama: Amore, Food@ttack, Coffee Truck, Naan Kohvik, Mero Mero Food Truck, Baar Argo, Uulits, JES Sandwich Studio, Wrap’n’Roll, Antalya, Lõunapäike, GKR Trade, Papa Joe Falafel, Belgian Frites, Streat Fish, fritz-kola & sõbrad, Menu Catering, NOA Relax

& Focus, Co� ee Point, Terrass Cafe, Kuldkala, The Rocket Street Gastro jpt

Avatud on lasteala, kus pakutakse erine-vaid huvitavaid tegevusi erinevas vanuses lastele. Kohal on: batuut, näomaalingud, kummist põrkepaadid, veepallid, Ufo põrke-auto, ponisõit, laste karusell, taluloomade aed jne. Meeleolukat kuulamist-vaatamist pakub mitmekülgne kultuuriprogramm ja toimub ka palju muud huvitavat. Toidufesti-vali peaesinejaks on Laura Põldvere.

Tule maitsma head sööki ja nautima mõ-nusat seltskonda!

Nr 7 (178) 18 . august 2016 Kristiine linnaosa ajaleht www.tallinn.ee/kristiine

UUDISED

Kristiine Leht

Tere tulemast esmakordselt toimuvale Kristiine toidufestivalile

Meeldetuletus! Alates 1. jaanuarist 2016 ei väljasta linnaosava-litsuse sotsiaalhoolekande osakond abivahen-dikaarte tehniliste abivahendite soodustingi-mustel ostmiseks või üürimiseks. Palume selles küsimuses pöörduda Sotsiaalkindlustusame-tisse, Endla tn 8, mis on avatud E 8.30–18.00, T, K, N 8.30–16.30, R 8.30–13.00, täpsem info telefonil 16106. Kaardi taotlemisel tuleb esitada isikut tõendav dokument ja arstitõend või rehabilitatsiooni-plaan, kus on välja toodud abivahendi nimetus või kirjeldus.

Kristiine korteriühistute infopäev7. september kell 18 (Tulika 33b saalis)Korteriühistute infopäev teeb kokkuvõtte suvistest tegemistest ja annab ülevaate sügi-sestest toimetustest. Täpne ajakava avaldatakse Kristiine linnaosa kodulehel ja edastatakse korteriühistute e-postile. Lisainfo: Marju Korts, tel 645 7125.

Kristiine Linnaosa Valitsus pakub alates augustist taas tasuta juristi õigusabi Juristi vastuvõtt algas taas 16. augustist ja toimub igal teisipäeval kell 10–13 ja neljapäe-val kell 10 – 12 kabinetis 208. Selle aasta algusest saadik nõustab Kristiine elanikke linnaosavalitsuse ruumides kogenud jurist. Ta nõustab teid erinevates valdkonda-des: tööõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, üüri- ja võlasuhted jne. Vastuvõtule tuleb registreerida, tasuta õigusabi pakutakse nii eesti kui ka vene keeles. Registreerimine telefonil 645 7125.Klientide soovile vastu tulles pikendatakse vastuvõttu ühele inimesele kuni 45 minutini. Olete oodatud!

Kristiine LOV pakub eakatele inimestele tasuta saunakülastust

Alates 15. augustist pakub Kristiine Linna-osa Valitsus taas koostöös Tallinna Kesklinna Valitsuse ja Raua Saunaga võimalust eakatele inimestele tasuta külastada Raua Sauna (Raua tn 23).

„Kristiine Linnaosa Valitsuse poole on palju pöördutud palvega võimaldada Kristiine eaka-tele elanikele tasuta saunakülastust, nii jätka-me taas sügisel seda toredat traditsiooni. Koostöös Raua tänava saunaga kingime meie linnaosa eakatele elanikele kord kuus tasuta saunakülastuse. Tasuta sauna kutse ootab kõi-ki soovijaid Kristiine Tegevuskeskuses. Sauna külastamise võimalus kehtib esmaspäevast reedeni kell 11–15. Kutse on personaalne, pa-lume see sauna kassas vahetada pileti vastu,“ seletas Kristiine linnaosa vanem Vadim Belob-rovtsev.

Tasuta Raua Sauna külastamiseks tuleb Kristiine linnaosa elanikel pöörduda Kristiine Tegevuskeskusesse (Sõpruse pst 5). Täpsem info: Pille Vahtra, telefon 651 2703.

AJAKAVA12.00 KRISTIINE TOIDUFESTIVALI AVAMINE, Kristiine linnaosa vanem Vadim Belobrovtsev12.15 TEOTEATRI ETENDUS „Tirts ja tigu“. Osades: Jane Meresmaa -Roos ja Piret Viisimaa 13.30 MTÜ Tantsuteater Polly, juhendaja - Polina Žukova-Lazartšuk14.30 Ikevald Rannap Bänd16.00 esineb Laura Põldvere

Ekskursioonid teemal „Ajalugu ja loodus Löwenruh pargis“. Kutsume kõiki huvilisi tutvuma Löwenruh pargi ajalooga, saame teada, millised taimed pargis kasvavad ja mis linnud seal elavad. Giidiks on Martin Suuroja. Kogunemine lõviskulptuuri juures.

Eesti keeles kell 12.30, 14.00 ja 15.30Vene keeles kell 13.15, 14.45 ja 16.15

Lastealal lõbusad tegevused- batuudid, näomaalingud, karussellid, bumper boats ja veepallid

Avatud PINKSIKLUBI ala koos mõnusa muusikaga. Mängida saab lauatennise mängu, milles osaleb korraga enam kui 10 lauatennise entusiasti. Mänguvahendite pärast muretsema ei pea, need saab kohapealt.

Kristiine Toidufestival 20. august 2016 kell 12 – 18

18 . august 20162

Mooni-Kasvu taas -tusremont

Head Mooni ja Kas-vu tänava elanikud, peagi on algamas Mooni tänava (lõigul Paldiski mnt – Endla tn) taastusremont ja Mooni tn 30b ette restkaevude rajamine.

Tööde planeeritud aeg on augusti lõpp –

1. november ning palume teilt kõigilt sel perioodil kannatust, kui vahel on koju pääsemisega ebamugavusi. Eelmi-sel aastal rekonstrueeriti Kibuvitsa–Kannikese–Kullerkupu ning ülekatte sai Loo tänav. Seega on meil väga hea meel, et selle kandi tänavatevõrk saab lõviosas korrastatud.

Heakorrast, asotsiaalidest ja haljastusest

Suvi on siiani olnud väga toimekas – prügikoristus, haljasalade niitmine ja ohtlike puude raied on Kristiines iga-päevane nähtus.

Täname tähelepanelikke linnakoda-nikke, kes on meile operatiivselt märku andnud asotsiaalse seltskonna kogune-miskohtadest. Taoliste kohtadega käib kaasas avalik alkoholitarbimine, kõva lärm ja suures koguses prügi, mille ko-ristamisele

tuleb ressurssi kulutada. Teisiti ka ei saa, sest linnaosa peab korras olema, et siin oleks turvaline ja mõnus elada. Sa-geli ei ole sellised kohad linnamaal,

seega täname koostöö eest kõiki era-maa omanikke, korteriühistuid, MUPO-t ja Politsei- ja Piirivalveametit – ühiselt

saame linnaosa korras hoitud. Oleme selgi aastal päris palju ohtlik-

ke ja kuivanud puid langetanud ning mõned tuleb kahjuks veel maha võtta. Vastukaaluks aga jätkub programm „50 puud Kristiinesse“ ning meil on hea

meel, et 32 puud on juba istutatud ja ülejäänud 18 istutame ära sügise poole.

Istutusalade kohta oleme saanud mitmeid ettepanekuid linnakodanikelt ning võite jätkuvalt neid saata meie e-postile: kristiinelov@gmail.com või kir-jutada meile Facebooki, kus oleme Kristiine Linnaosa nime all.

Väljaandja: Kristiine Linnaosa ValitsusAadress: Tulika 33b, 10615 TallinnToimetaja: Kristel TammE-post: kristiineleht@tallinnlv.eeTelefon: 645 7117Reklaam: veronika.kotilevits@tallinnlv.ee, tel. 645 7134Kristiine Leht veebis: www.tallinn.ee/kristiine/Kristiine-LehtJärgmine leht ilmub 23. september 2016

LINNAOSAVANEMA VEERG

Vadim BelobrovtsevKristiine linnaosa vanem

Lugupeetud Kristiine elanikud!

Tundub, et seekord on suvi seljataha jäänud ja juba ongi sügis ukse ees, aga puhata justkui polekski jõudnud – kes koolist, kes tööst. Samas on sellel ka positiivne külg: suvelõpp Kristiines on alati sündmusterohke ning nii ka sel aastal.

20. augustil tähistab Eesti Vabariik oma 25ndat taasise-seisvumise aastapäeva, mille puhul õnnitlen meid kõiki. Tähtpäev on tõepoolest kaunis ja tähtis ning kogu riigis toimuvad erinevad pidustused, aga ka vähem ametlikud üritused.

Mis puudutab meie linnaosa, siis 20. augustil toimub Löwenruh’ pargis ajaloo esimene Kristiine Toidufestival. See on gastronoomiline pidupäev, kus oma roogasid ja kulinaaria saavutusi pakuvad degusteerimiseks ning tut-vustamiseks muuhulgas ka meie linnaosa tuntud kohvi-kud ja restoranid. Sellised üritused muutuvad üha popu-laarsemaks nii Eestis kui ka välismaal ning meil on hea meel, et Kristiine on Tallinna linnaosadest esimene, kes selliseid üritusi korraldab. Nagu ikka on sissepääs tasuta ning loodame, et ilm soosib meie võimalust nautida head sööki ja saada osa ulatuslikust meelelahutusprogrammist, kus leidub midagi igale maitsele. Peaesineja on kõigile tuntud Laura Põldvere ning lapsi ootavad eri atraktsioonid ja mängud, seega võib üritust kindlasti kogupere pidu-päevaks nimetada.

27. ja 28. augustil toimub Löwenruh’ pargis teist aastat järjest heategevuslik Sibulalaat, mida korraldame koostöös MTÜga Kopli Selts ning tänu millele suutsime möödunud aastal toetada kümneid meie linnaosa vähekindlustatud peresid laste jõulukinkide ostmisel. Heateod ei puudu ka sel aastal. Soovitan kõigil kindlasti laata külastada, kuna sellist suurepärast Peipsiveere sibulat pole muul ajal sugugi lihtne leida.

4. septembril ootame kõiki Löwenruh’ parki sügislaa-dale ja traditsioonilisele Kuninganna Kristina päeva tähis-tamisele. Kultuuriprogrammi haripunkt on Tanja Mihhai-lova vabaõhukontsert ning kõigile külastajatele mõeldud 100kilogrammine tort, mille soovijate vahel täiesti tasuta ära jagame, et üheskoos oma linnaosa kaunist pidupäeva väärikalt tähistada!

Kristiine linnaosa valitsus naaseb oma tavapärase töö-rütmi juurde ning enamik suvepuhkuse ajaks peatatud teenuseid on taas endises mahus kättesaadavad. Siinko-hal tahan veel kord meelde tuletada, et alates 16. augus-tist on taas käepärast ka tasuta õigusabiteenus, mille raa-mes aitas jurist Marina Samsonova viimase aasta jooksul sadadel inimestel oma juriidilistele küsimustele lahendu-sed leida. Tasuta konsultatsioonid toimuvad linnaosava-litsuse hoones nii eesti kui ka vene keeles. Eelregistreeri-mine telefoni teel.

Lisaks on kõigil eakatel soovijatel võimalus tasuta külas-tada Tallinna kesklinnas asuvat Raua tänava avalikku sauna. Piletid on saadaval juba alates 15. augustist Kristiine Tegevuskeskuses (endine Sotsiaalmaja päevakeskus), Sõpruse pst 5.

Samuti soovin õnnitleda kõiki õpilasi ja nende vanemaid 1. septembri ja uue õppeaasta alguse puhul! Edu õpingutes ja rohkem häid hindeid!

Kristiine linnamajandusosakonna ettevalmistused töiseks sügiseks

Raivo TammusKristiine linnaosa vanema asetäitja

Suvelõpp Kristiines – terve rida pidupäevi

Selleks aastaks on lõp-penud suve suur mit-

metahuline muusikaprogramm „Muusi-kasuvi Löwenruh’s“. Kristiine Linnaosa Valitsuse eestvedamisel toimus meie linnaosa suurimas pargis 15. juunist kuni 10. augustini üheksa vabaõhu-kontserti. Meile esinesid Eduard To-man, ansambel Vanaviisi, Reet Linna ja Are Jaama. Külas oli Leelo Tungal, keda saatis Urmas Lattikas ja bänd, esines Kristjan Robert Rebase Trio ja Triin Lu-tsoja, ansambel Kõrsikud, L`Dorado, Dopamiin, Trio Romance ja muusikasu-ve lõpetas ansambel Tuulelõõtsutajad.

Igal kontserdil oli taas kohal 400–500 kuulajat. Kes tuli kohale jalutades, kes jalgrattaga sõites, kes autoga. Kont-serdid toimusid igal kolmapäeval alates

kella seitsmest õhtul Löwenruh’ pargi vabaõhulaval (Mustamäe tee 59a) ja olid kõigile kuulajatele tasuta.

Kristiine linnaosa vanema Vadim Belobrovtsevi sõnul leidus selle suve kontserdisarja programmist meelepä-rast muusikat igale vanusele ja kuula-jaid üllatasid noored andekad artistid. Muusikasuve kava sisaldas erinevaid stiilinäiteid ning publikule esinesid Ees-ti parimad muusikud.

„Suur tänu ka ilmataadile, kes tegi sel suvel meiega koostööd! Tore oli kohtuda igal kolmapäeval ilusat õhtu-muusikat nautides Löwenruh’ pargis rohkete muusikasõpradega. Esimest korda toimus ka suur jaanipidu Kristiine linnaosas – loomulikult koos suurepä-rase kontserdiga! Sellega panime alus-

tala uuele ilusale traditsioonile,“ ütles linnaosavanem.

„Mul on siiralt hea meel, et see kont-sertsari tutvustab meie vahvat linnaosa ja meie ajaloolist Löwenruh parki ning toob Kristiinesse palju külalisi ka teis-test linnaosadest ja isegi kaugelt välis-maalt. Luban teile, armsad Kristiine elanikud ja meie linnaosa külalised, et me jätkame toredate suvekontsertide sarja ka järgmisel suvel. Proovime muu-ta kontsertkava veelgi mitmekülgse-maks, tuua Löwenruh’ parki uusi noori ja vanu tuntud esinejaid,“ lubas Vadim Belobrovtsev.

Täname ka oma head koostööpart-nerit Tallinna Filharmooniat, kelle abiga oleme koostanud mitmekülgse muusi-kasuve meeleoluka programmi.

Selle aasta meeleolukas Muusikasuvi Löwenruh’ pargis on lõppenud

Kristiine Leht

AS Mustamäe Haljastus teostab koristustöid Marja poe lähistel oleval haljasalal.

Muusikasuvi Löwenruh`s, esinesid Reet Linna ja Are Jaama . Foto: J. P. Tamm.

18 . august 2016 3

Unustuste hõlma on vajumas need kolm päeva 1991. aasta augustis, mil seni viimast korda te-gelikult otsustati Eestimaa saatus.

Täna, 25 aastat tagasi, teatasid raadio ja te-levisioon hommikul, et Mihhail Gorbatšov on „äkitselt haigestunud“ ja riigivõim terves NSVL-is läinud erakorralise komitee kätte. Oli selge, et uus võim kavatseb muuhulgas kõva korra maksma panna ka Maarjamaal. Selleks olid Eestisse saabunud Pihkvast suunatud dessant-väelased – sõlmpunkte (raadio, televisioon, teletorn, Toompealoss jne) hõivama.

Eestis hakati valmistuma kaitseks. Peeti laiaulatuslikke mii-tinguid, streigiti ja korraldati muid aktsioone, et äratada maail-ma üldsuse tähelepanu.

Tegelikuks jõu kasutamiseks läks siiski õnneks vaid teletorni juures, mida blokeerisid teele risti jäetud raskeveokid. Siiski, vaatamata takistustele suutis dessantväerühm edasi jõuda te-letorni. Teletorni ülemist osa ei suudetud aga siiski vallutada, alumistel korrustel tekitati aga lõhkumise läbi märkimisväärseid kahjustusi.

On oletatud, et kui teletorn oleks suudetud seal valves olnud kodukaitse liikmetelt üle võtta, oleks ka Eestis olnud hukkunuid, nii nagu see juhtus naaberriikides Lätis ja Leedus, kus toimus

teletorni valvajate ja dessantväelaste lahingtegevus.21. augusti varahommikul kell 4.30, kui dessantväelased olid

teletorni territooriumi hõivanud, algasid läbirääkimised, milles-se kaasati ka kaitse- ja sõnajõud. Sinna suundusid Eesti Ukraina Seltsi esindajad Nina Ohrimenko ja Anatoli Litjuk, kelle ülesan-deks oli vastaspoolele selgitada kujunenud olukorda kogu Nõu-kogude Liidus.

21. augusti keskpäeval tuli teade, et Tallinna lahe reidil sei-sab dessantlaev, pardal ca 1200 relvastatud merejalaväelast, lisaks on kaks suurt alust 3000 mehega avamerel ning oodatak-se käsklust Tallinna ründamiseks.

Tallinna lennujaama saabusid GRU ja KGB ametnikud, kes pidid koordineerima siin paiknevaid eriüksusi. See on nende sündmuste seni avalikustamata fakt, kuid tänaseks on need augustikriisi saladused ilmsiks tulnud.

Peagi sai aga selgeks, et riigipööret ei õnnestunud korda saata, samas segadust tekitati küll.

21. augustil kell 15.00 algasid läbirääkimised. Kella18.00 olid teletorni ümbruses paiknenud ja seal peremehetsenud des-santväelased juba lahkumas.

Huvitavaid üksikasju Toompeal toimunu kohta saab nüüd, 25 aastat hiljem, avalikustada kogu Eesti rahvale.

Kriitilistel hetkedel suunati Toompeale tuletõrjeformeerin-

gud veekahurite ja meestega, kes pidid Toompeal paiknenud valitsuse ja kriisimeeskonna ründamise korral tegutsema kor-ralduste kohaselt. Kogu võim oli koondunud Toompeale.

Tuletõrjeautod olid varustatud vastava vedelikuga paakides ja oldi valmis vajaduse korral sekkuma. Kuid sel keerulisel aja-loolisel hetkel oli ka neid, kes oma käitumisega näitasid oma tegelikku olemust …

Ei ole liigne tähendada, et tolleaegne Eesti tuletõrje oli osa-liselt sõjaväestatud organisatsioon, ja kanti sõjaväevormi ning paguneid. Käsk oli pagunitest vabaneda, kuid oli neid, kes seda ei teinud …

Toompea hoovis tekitas küsimusi okupatsioonivormi kand-jate meelsus ja need isikud vahetati usaldusväärsemate vastu.

Fotodena säilinud ainulaadsed dokumentaalkaadrid heida-vad üksikasjaliku ülevaate augustisündmustele Tallinnas. Kõik see on väike osa sellest, mida vaenulikud jõud alguses püüdsid korda saata, et olukorda destabiliseerida ja näidata, et kohe on kõik muutumas.

Aasta oli siis 1991, 19. - 21. august

Eesti saab uue presidendiSel sügisel asutakse valima Eesti Vabariigi presidenti. Minu arva-tes on see piisavalt tähtis ame-tipositsioon, et seda saaks vali-da rahvas otse, mitte ei pea see sündima poliitikute tagatoa-kokkulepete põhjal. Just nii on viidud miinimumini risk, et po-liitikud ei saa endale mugavus-presidenti, kes tegeleb vaid vä-l i s a s j a d e g a n i n g v ä l d i b

sisepoliitiliste tegemiste kritiseerimist, kui just neist sõltub tegelikult elanikkonna käekäik.

Riigikogu valikudTänases süsteemis valib presidenti esmalt Rii-

gikogu. Riigikogus kandidaadi ülesseadmiseks on vajalik 21 Riigikogu liikme toetus. Lihtne pilk Riigikogu koosseisule näitab, et hoolimata sel-lest, et täna on igal erakonnal olemas oma kan-didaat, on puhtalt ühe erakonna poolt ülessead-miseks vajalikud hääled koos vaid kahel suuremal erakonnal, väiksemad peavad aga sel etapil kas ideest loobuma või leidma kompromisskandi-daadi. Riigikogu valib kandidaati 29. ja 30. augustil, kusjuures tänase seisuga võib väita, et 99% tõenäosusega ei saa ei Mailis Reps ega Siim Kallas Riigikogus vajalikku 68 häält kokku.

Valijameeste koguJärgmisena liigub valiku tegemine valija-

meeste kogu kätte, kelle kogunemisajaks on het-kel planeeritud 24. september. Valijameeste kogu koosneb 101 riigikogu liikmest ning 234 kohaliku omavalitsuse esindajast, ehk kokku ot-sustab tulevase presidendi nime 335 inimest. Arvestades seda, et valimiskogus on presidendi-kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt 21 valimiskogu liikmel, võib olla enam kui kindel, et siinkohal tekib võimalus ka väiksematel erakon-dadel. Valimiskogus korraldatakse kuni kaks voo-ru – esimeses saavad kandideerida kõik, teises vaid kaks enim hääli saanud kandidaati.

President ei tohi omavalitsustele selga pöörata

Arvestades, et valijameeste kogus on kõige rohkem kohaliku omavalitsuse esindajaid, on president asetatud olukorda, kus programmili-selt peab ta keskenduma kohaliku elu küsimus-tele. See oligi omal ajal seadusandja ja rahva mõte – et president tegeleks eeskätt mitte välis-poliitika ja muude abstraktsete teemadega, vaid just kohalike muredega ja Eesti rahva igapäeva-elu küsimustega!

Vaadates presidendikandidaate, kuulub minu eelistus Mailis Repsile – seda mitte ainult seetõt-tu, et ta kuulub Keskerakonda, vaid selle pärast, et tänu tema „näoga rahva poole“ võetud suuna-le on seekordses debatis väga olulisele kohale seatud ka sisepoliitilised teemad.

Meil ei ole vaja ülemvälisministrit. Meil on vaja presidenti, kes kuulab Eesti rahvast, tunneb kohapealseid muresid. Mailis Reps on võtnud eesmärgiks külastada presidendivalimiste eel kõiki Eesti omavalitsusi ning kohtuda sealsete inimestega. Kõik omavalitsusi puudutavad tee-mad on talle olnud alati väga olulised. Seda mit-te ainult sõnades, vaid ka tegudes. Riigikogus on ta seisnud hea koolilõuna toetuse kehtestamise eest kõigis kooliastmetes ja kutsekoolides, tasu-ta ühistranspordi laiendamises üle Eesti. Võidel-nud aktiivselt tööaasta ja pensioniaasta arvestu-ses valitseva ebaõigluse ja väikekoolide sulgemise vastu.

Eestil on tänaseni olnud väärikad presiden-did, kellest igaühel on olnud oma tugevaid külgi, mis vastasid ühelt poolt ajastu vajadusele ning teiselt poolt tema varajasemale kogemusele. Loodan, et tulevane president huvitub tõesti rahva muredest ja on inimestele sama lähedane nagu nende koduvald, linn või linnaosa. Loodan, et president seisab omavalitsusi puudutavate teemade eest ning julgeb vajadusel oma autori-teediga juhtida tähelepanu valitsuspoliitika kit-saskohtadele. Täna vajame presidenti, kellel oleks Mailis Repsi kogemust, julgust ja teotahet!

Andrei NovikovRiigikogu liige

20. augustil möödub Eesti ise-seisvuse taastamisest 25 aastat. Kõik on oodatud laupäeval, 20. augustil Toompeale kell 7 lipu heiskamisele Toompeale Kuber-neri aeda Pika Hermanni jalamile ning kell 15 Lossi platsil algavale tasuta kontserdile „Ei ole üksi ükski maa“. Kontserdil esinevad Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus, Tanel Padar, Jüri Pootsmann, The Ilves Sisters, Singer Vinger, E STuudio noortekoor, Üllar Saaremäe, Justs (Läti), Micha-el Monroe (Soome). Sel päeval on Pika Hermanni torn kõi-kidele huvilistele avatud kell 10-14.

Üritused Riigikogus ja Toompeal 20. augustil 20167.00 Pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Toompeal, Kuberneri aias (ETV otseülekanne)10.00 Lillede asetamise tseremoonia 20. augusti mälestuski-vile11.00 Iseseisvuse taastamise 25. aastapäevale pühendatud tervikasja ja mündivoldiku esitlus Toompea lossi kunstisaalis12.00 20. Augusti Klubi ja XIII Riigikogu pidulik istung (ETV otseülekanne)13.00 Riigikogu esimehe vastuvõtt 20. Augusti Klubi liikmetele14.00 20. Augusti Klubi istung Valges saalis15.00 Kontsert „Ei ole üksi ükski maa” Lossi platsil

Vaesust pole mõtet häbenedaKuigi võiksime rõõmustada, et USA juhtiv konsultatsioo-ni� rma The Boston Consul-ting Group paigutas Eesti heaolult maailma esimesse viiendikku, sõltub vaate-nurk kahjuks sellest, milli-seid numbreid näha taha-me. Seni, kuni Eestis leidub piirkondi, kus vaesus lausa lokkab, ei ole mõtet uhkust tunda.

Juuli lõpus avaldas Sta-tistikaamet aastaraamatu, kust selgub, et 2014. aastal elas suhtelises vaesuses 21,6 protsenti ja absoluutses vaesuses 6,3 prot-senti Eesti rahvastikust. Suhteliselt vaeste hulka loeti neid, kelle sissetulek jäi alla 394 eurot tarbija kohta kuus ja absoluutselt vae-sed on need, kelle sissetulek ületab napilt 203 eurot kuus. Samuti nendib aastaraamat, et lasterikaste ja üksikvanematega perede suhteline vaesus süvenes.

Veel tekitab nördimust fakt, et 2015. aas-tal oli Eesti elanikel väga raske tulla toime ootamatute kulutustega, mida ei saanud en-dale lubada 36,7 protsenti rahvastikust. Pea-me möönma, et enam kui kolmandik rahvast elab palgapäevast palgapäevani ning oota-matute väljaminekute korral ollakse kohe raskustes.

Marika Tuus-Laul: „Muret tekitab ka eba-õiglane sissetulekute jaotus, mida mõõdab Gini koe� tsient ja millest lähtudes ei paista Eesti näiteks Soome ja teiste Põhjamaadega võrreldes üldse heas valguses. Kui meie pea-minister Taavi Rõivas räägib endiselt kursist Põhjamaade suunas, siis peakski alustama vaesuse vähendamisest. Kuni Eesti elu jõu-kus ei kajastu üle Eesti, eriti maapiirkonda-des, vaid vastupidi – maalt kolivad ära nii teenused kui ka inimesed, ei ole mõtet rääki-da Eestist kui heaoluriigist. Tunnistame vae-sust ning teeme kõik selle heaks, et iga üksik ühiskonnaliige tunneks ennast hästi ja turva-lisel.“

Marika Tuus-LaulRiigikogu liige, Kristiine Haldus-kogu liige

Teletorni juurest lahkuvad Pihkva dessantväelased tankettidega. Foto: U. Ojaste.

Marika Tuus-Laul: „Tunnistagem vaesust.”

Urmas OjasteAjalooliste sündmuste jäädvustaja

18 . august 20164

Tantsurühm Kateriine esines Kanepi V tantsupäeval

Kristiine noortekeskus osales rahvusvaheli-ses noortevahetuse projektis, mille nimi oli Re-Cycling. Noor-tevahetus, milles osa-lesid 18- kuni 24-aas-tased noored, toimus Hollandis ning lisaks Eesti grupile osalesid noored Hollandist, Bosniast, Serbiast ja

Itaaliast. Keskkonnateemadele keskendu-

nud noortekohtumine oli silmaringi avardav kogemus nii noortele kui ka juhendajatele. Kümne päeva jooksul oli võimalus osaleda erinevates töötu-bades, mis keskendusid biojäätmete kasutamisele, tuulegeneraatorite mõ-jule ning tulukusele, toiduainete tarbi-misele ja säilitamisele. Erilise kogemu-sena võib kindlasti ära märkida rattateede võrgu, mis võimaldas kõiki-

del noortel igapäevaselt rattaga liigel-da ning, mis peamine, oli turvaline. Keskkonnateemale lisaks said kõik noored ka rahvusvahelises projektis osalemise kogemuse ja oskused ning teadmised teiste riikide tavade ja väär-tuste kohta.

Lisaks mitteformaalsele õppele oli noortel võimalus tutvuda Hollandi pealinna Amsterdamiga, käia hülgeid vaatamas ning tutvustada oma tradit-sioonilisi toite ning jooke.

Kristiine noortekeskus, Sõpruse pst 4a

Rahvusvaheline kogemus noortevahetuses

Ege KirikKristiine noorte-keskuse juht

Kutse loengule „ Depressioon“T, 23. august kell 13.00Kuigi praegu on veel päikest ja meel on hea, siis varsti hakkab peale Eestimaa sügis ja pimedad õhtud. Pimedus mõjutab ka meeleolu negatiivselt, samuti teeb seda pikaajaline stress. Kõige levinum meelolu-häire on depressioon, mida põevad väga paljud inimesed, ka eakad. Depressioon on hästi ravitav, kui seda teha õigel ajal. Tule kuulama loengut depressioonist, kus rää-gitakse, kuidas seda ära tunda, kust abi saada, kuidas aidata ja kõige tähtsam ... kuidas depressiooni ennetada. Loengu viivad läbi TTK tudengid Meril Saarkoppel, Kertu Räpp ja TTK vaimse tervise õppejõud Marianne Annion.

E, 12. september kell 13.00 – Vestlusringis on Kristiine linnaosa vanem Vadim Belobrovtsev

Meile tuleb külla muusikNikolai Tšentropov (sõpradele Koll)T, 20. september kell 13.30Eluaegne pillimees (klahvpillid) Nikolai Tšentropov on sündinud 1946. aastal. Oma muusikuteel on ta estraadikavades töötanud koos Ervin

Abeli ja Jaanus Orgulasega Arved Haugi saa-tebändis. Ta on mänginud � lharmoonia est-raadiorkestris Vana Tooma Moosekandid.

Nikolai on oma muusikuteel esinenud nii Eestis kui ka Nõukogude Liidu riikides solisti-dega, nagu Jaak Joala, Boris Lehtlaan, Rein Tuus, Marju Kuut jpt.

Koosviibimisel räägib Nikolai muusi-kuelust koos kuulsate Eesti solistide ja näitle-jatega ning juttude vahepalaks kuulame akordionimuusikat külalise esituses.

Terviseloeng ja tootetutvustusT, 13. september kell 13.30Veenidiagnostika ja � rma ScudoTex toodete tutvustust – OÜ-lt EPPTeeme jalaveenide diagnostikat, millega saab ülevaate jalaveenide olukorrast ja veenilaiendite tekkimise tõenäosusest.

Tutvustame spetsiaalseid tugisukki, sukkpükse ja põlvikuid, mil-lest on abi venoosse puudulikkuse, krooniliste tursete ja veenilaien-dite korral.

Tugisukad ScudoTex soodustavad tänu astmelisele rõhujaotuse-le venoosset vereringet ja lüm� ringet, hoides ära tursed ja vere ko-gunemise jalaveenidesse ning vähendavad veenitrombooside tekke riski.

ScudoTexi põlvikud, sukad ja sukkpüksid on elegantsed ja muga-vad ning näevad välja nagu klassikalised sukatooted, seetõttu sobi-vad need nii naistele kui ka meestele igapäevaseks kandmiseks.

Lisaks anname ülevaate ScudoTexi tugivöödest, -taldadest jm abivahenditest.

KRISTIINE TEGEVUSKESKUS

Kristiine päevakeskus, Sõpruse pst 5

Avatud üritused september 2016

Kristiine Tegevuskeskuse päevakeskuse saalis, Sõpruse pst 5

E, 5. september kell 12.30 – Lauluklubi alustab hooaega – Inda KõivaN, 8. september kell 13.30 – Vabadusvõitlejate koosolek – juhendaja Gunnar VompasE, 12. september kell 13.00 – Vestlusringis on Kristiine LO vanem Vadim BelobrovtsevT, 13. september kell 13.30 - Terviseloeng ja tootetutvustus „Veenidiagnostika ja � rma ScudoTex toodete tutvustus“ – OÜ EPPK, 14. september kell 15.00 – Vaegkuuljate infotund – Svetlana MaideK ja N, 14.–15. september - 2-päevane ekskursioon Saaremaale (eelregistreerimisega, tasuline, info ja registreerimine tel 6512 702T, 20. september kell 13.30 – Meil on külas muusik Nikolai TšentropovK, 21. september kell 15.00 – Piiblitund – Pastor Helari PuuK, 28. september kell 13.30 - Tantsime end terveks – juhendaja Ann AlasN, 29. september kell 13.00 – Infotund eakatele skautideleKristiine Tegevuskeskuse päevakeskuses alustavad huviringid septembris uut hooaega. Ootame uusi liikmeid keele-, tantsu- ja käsitööringidesse!

Päevakeskuse kohta saate infot tel 6512 702 või aadressil Sõpruse pst 5, I korrus.

Juba viiendat korda toimus 6. augustil Kanepis seltsimaja hoovis ja muruvälja-kul tantsupäev „Tants teeb südame rõõmsaks“. Üritusest võttis osa umbes 200 tantsijat 16 tantsurühmast üle Ees-

ti. Tallinna tantsijaid esindasid Kristiine linnaosa seenioritantsurühm Kateriine ja nende Õismäe kaaslased Haabersti õied.

Ürituse programmi kuulusid ühis-tantsud ja iga rühma sooloesinemised. Hommikul poole üheteistkümnest kuni

õhtu kella kuueni käis täiuslik tantsu-maraton. Päeva lõppedes oldi küll väsi-nud, kuid õnnelikud ja särtsu täis järg-misteks tantsupidudeks.

Kateriined tänavad kõiki abilisi, kes sellest vahvast tantsupeost osavõtu võimalikuks tegid!

Tantsurühm “Kateriine”

Kristiine noortekeskus osales rahvusvahelises noortevahetuse projektis, mille nimi oli Re-Cycling.

18 . august 2016 5

Huviringides osa-lemine on lastele h e a v õ i m a l u s arendada oma an-deid, vastutustun-net ja suhtlemis-oskust. Seal käies k o h t u v a d n a d teiste laste ja täis-kasvanutega, õp-pides sealjuures suhteid looma, koostööd tegema ja keerulisi suht-

lusolukordi lahendama. Lapsed saavad huviringis või

treeningutel käies kogemusi oma aja planeerimises ning muutuvad iseseisvamaks. Ja loomulikult õpivad nad midagi uut – arenevad need os-kused, millega lasteaias või koolis

põhjalikult ei tegeleta. Kui lapsel ei lähe koolis õppides hetkel kõige pa-remini või kui tal on keerulised suh-ted klassikaaslastega, siis põneva hobiga tegelemine annab palju po-sitiivseid emotsioone ja aitab lapse stressi maandada.

Kuidas huviringi valida?Lapse huviringi valikul on kõige

olulisemaks põhimõtteks arvestada lapse sooviga – laps võiks tegeleda sellega, mis teda innustab. Tema enda loomulik huvi on see, mis hoiab motivatsiooni ka siis, kui ringis või trennis käimine muutub vahel igavaks ja tüütuks.

Paljude laste juures on juba vara-sest east võimalik märgata nende andeid ja tugevaid külgi, mida saaks huvitegevuse kaudu edasi arenda-da. Enamasti on lapse anded ka

tema uudishimu aluseks ja siis on hea valida huviring just nende põh-jal. Kui lapsele hakkab aga meeldima mõni ala, milles ta hetkel veel väga osav pole, kuid soovib seda õppida, siis võiks lasta tal sellega tutvust teha proovitunnis. Kui see talle so-bib, siis miks mitte lastagi tal õppida midagi täiesti uut. Peamine on see, et lapse enda jaoks oleks tegevus meeldiv ja huvitav, ükskõik kas see on siis tema tugevus või mitte.

Huviringid algklassilasteleAlgklassilaste igapäevaelu kor-

raldades tuleks lähtuda põhimõt-test, et esmajoones vajab laps piisa-valt aega, et rahulikult koolis käia, koduülesandeid teha, perega suhel-da, puhata ja omaette olla. Edasi võiks juba koos lapsega arutada, mitmes huviringis osalemiseks jääb

tal veel jõudu ja tahtmist. Koolilaste-le on väga hea pakkuda vaimsele pingutusele lisaks mõni füüsilist te-gevust pakkuv treening, kus nad saavad liikuda ja ennast ka välja ela-da. Või leida lapsele huviring, kus ta saaks tegeleda mõne loomingulise

tegevusega, õppides oma mõtteid ja tundeid näiteks kunstiliselt väljen-dama. Igal juhul võiks algklassilapse elus olla vähemalt üks ehk isegi kaks kuni kolm huviringi, mille tegevuses ta osaleb.

Esmakordselt kooli mineva lapse toetus

Tallinna linn toetab 320 euroga jätkuvalt peresid, kus on esimesse klassi minev laps.

Toetus makstakse kahes osas: 50% toetusest makstakse lapse koo-liminekul ja 50 % toetusest juuni-kuus pärast esimese klassi lõpeta-mist tingimusel, et toetuse taotleja ja laps on katkematult rahvastikure-gistri andmetel Tallinna linna elani-kud ja laps õpib Tallinna koolis.

Toetust makstakse avalduse alu-sel lapsevanemale, eestkostjale või lapse hooldajale tingimusel, et vähe-malt üks vanematest on rahvastiku-registri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta vahetult enne lapse kooliminekut ning laps on rahvasti-kuregistri andmetel Tallinna linna elanik, elab toetuse taotlejaga ühel aadressil ja asub õppima Tallinna kooli.

Avalduse saab esitada kolme kuu jooksul alates õppeaasta algusest ehk 1. septembrist kuni 30. no-vembrini 2016 sotsiaalhoolekande osakonnas kohapeal, saata postiga aadressile Tulika 33b 10615 Tallinn, e-posti teel digitaalselt allkirjastatu-na aadressile mari-liis.roomet@tal-linnlv.ee või internetis Tallinna uni-v e r s a a l t o e t u s t e t a o t l e m i s e iseteeninduskeskkonnas aadressil https://taotlen.tallinn.ee/.

Kuna õpilaste nimekirjad kinnita-takse septembri esimesel poolel, soovitame Kristiine linnaosas elava-

tel vanematel, kes soovivad avaldu-se esitada kohapeal, pöörduda sot-siaalhoolekande osakonda alates 12. septembrist.

Koolimineku kulude osaline hüvitamine

Õppeaasta alguses on vähekind-lustatud peredel võimalik saada toe-tust lapse koolimineku kulude osali-seks hüvitamiseks ka juhul, kui laps asub õppima 2.-12. klassi. Toetus on sissetulekust sõltuv ja määratakse reeglina isikutele, kelle perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast palga alammäärast (430 eurot) ja iga järg-mise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast palga alammäärast (344 eurot).

Seega olenevalt pere suurusest võib sissetulek olla alljärgnev:

2- liikmeline pere väiksem kui 774 eurot

3-liikmeline pere väiksem kui 1118 eurot

4-liikmeline pere väiksem kui 1462 eurot jne

Perekonna sissetulek arvestatak-se taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise netosissetuleku järgi. Toe-tuse avalduse saab esitada kolme kuu jooksul pärast kulutuste tege-mist. Avaldusele lisatakse kuludoku-mendid (ostukviitungid) ja vajadusel kolme eelmise kuu sissetulekut tõendavad dokumendid (palgatõen-did, pangakonto väljavõtted jne).

Samadel tingimustel on võimalik taotleda toetust ka laste huvi- ja sporditegevusega seotud kulu-tuste osaliseks hüvitamiseks. Toe-

tuse taotlemisel tuleb lisaks sissetu-lekut tõendavatele dokumentidele esitada ka huvi- ja sporditegevusega seotud kulutusi tõendavad doku-mendid. Kui aga lapsevanemal ei ole võimalik ise eelnevalt kogu arvet tasuda, siis on võimalik toetust taot-leda ka arve alusel. Sellisel juhul kan-takse toetus otse teenuseosutaja arvele.

Lisaks eeltoodule on 2016. aas-tal toimetulekutoetust saanud lastega peredel, kelle sissetulek jääb alla eelpool märgitud piirmää-ra, võimalik saada täiendavat laste kooliminekutoetust. Toetus määra-takse üldharidus- või kutseõppeasu-tuste kuni 19-aastastele (kaasa arva-tud) õpilastele tingimusel, et pere on saanud jooksval aastal toimetu-lekutoetust. Toetust ei maksta esma-kordselt kooli mineva lapse toetust saanud lapsele. Toetuse suurus on 32 eurot õpilasele.

Vajaduspõhine peretoetus Väikese sissetulekuga lastega pe-

redel on võimalik taotleda ka vaja-duspõhist peretoetust. Vajaduspõhi-se peretoetuse suurus on 45 eurot kuus ühe lapsega perele ning 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele.

Vajaduspõhist peretoetust on õi-gus saada perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks lapse-toetust saav laps, kui:

• perekonnale määrati vajadus-põhise peretoetuse taotlemisele eel-nenud kuul toimetulekutoetus või

• perekonna keskmine kuu neto-sissetulek taotlemisele eelneval kol-

mel kuul on alla vajaduspõhise pere-toetuse sissetulekupiiri.

2016. aastal on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir pere-konna esimesele liikmele 358 eurot kuus ja igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele 179 eurot kuus ning alla 14-aastasele pe-rekonnaliikmele 107,4 eurot kuus.

NÄIDE: Vajaduspõhist peretoe-tust taotleb 4-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut, üks 14-aasta-ne või vanem laps ja üks alla 14-aas-tane laps.

Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2016. aastal on 823,4 eurot (358 + 179 + 179 + 107,4 = 823,4).

Kui perekonna kolme eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 823,4 eurot kuus või kui perele määrati toetuse taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus, siis saab pere taotlemisele järgneval kolmel kuul 90 eurot vajaduspõhist peretoetust.

Kui perekonnale vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuul toimetulekutoetust ei määra-tud, siis tuleb taotlusele vajadusel lisada dokumendid, mis tõendavad perekonnaliikmete netosissetulekut

eelneval kolmel kalendrikuul. Juhul, kui mõni perekonnaliige on maks-nud elatist, siis ka dokumendid, mis tõendavad eelneval kolmel kuul makstud elatise suurust.

Kui perekonnale määrati vaja-duspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuul toimetuleku-toetus, siis kolme eelmise kuu sissetulekuid ei arvestata.

Vajaduspõhist peretoetust saab perekonnas taotleda see, kellele makstakse vähemalt ühe perekon-naliikmete hulka kuuluva lapse eest lapsetoetust. Seejuures peavad lap-sed olema lapsetoetuse saajad toe-tuse taotlemise kuul.

Kui pere tegelik elukoht on Kris-tiine linnaosas, siis tuleb taotlus va-jaduspõhise peretoetuse saamiseks esitada hiljemalt kuu viimaseks töö-päevaks Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale.

Taotlusi toetuste saamiseks võe-takse eelregistreerimise alusel vastu Tulika 33b, I korrus, tuba 118 ja 119

E 9.00 – 13.00 ja 14.00 – 18.00T, N 9.00 – 13.00 ja 14.00 – 17.00Eelregistreerimine ja täiendav

teave telefonil 645 7131, 645 7140.

Erinevate hobi-dega tegelemine on lisaks huvitavale ja arendavale aja-veetmisele ka pike-mas perspektiivis kasulik ettevõtmi-ne, sest võib olla abiks lapse eriala-valikute tegemisel – tulevaste õpingu-te ja töö sidumine

paeluvate huvialadega on ju ka suu-re tõenäosusega teekond õnneliku-ma eluni.

Kust aga alustada huviringi otsi-misega ning kuidas leida lapsele meelepäraseid tegevusi või spordi-treeninguid?

Huvitegevuste teatmik „No vaata“

Üks selline koht, kust hõlpsalt kas või arvuti või nutiseadme vahendu-

sel uue algava õppeaasta kohta infot otsida, on elektrooniline Tallinna hu-vitegevuse teatmik „No vaata“, mille leiab veebiaadressilt www.tallinn.ee/novaata (info on veebilehel kät-tesaadav alates 24. augustist).

Teatmik koondab infot ligi 200 erineva sügisesel õppeaastal algava huviringi ning treeningu kohta nii Tallinnas kui ka selle lähiümbruses. Huvikoolid ja tegevused on huviala-de kaupa kergelt leitavad. Esindatud on erinevate spordialade treenin-g u d , a l a t e s v õ i m l e m i s e s t , taekwondo’st ja taiji’st kuni jalgpalli ning korvpallini välja. Lisaks leiab teatmikust ringitegevusi kunsti, kä-sitöö, üldkultuuri, tehnika, muusika, laulu ning tantsu alal.

Laste ja noorte huvitegevuste mess tutvustab uusi huviringe

Laupäeval, 27. augustil kell 12.00–17.00 on kõik huvilised

oodatud laste ja noorte huvitege-vuste messile Kristiine keskusesse, kus uue algava õppeaasta huviringe ja treeninguid tutvustab üle 40 eri-neva huvikooli ja spordiklubi. Lisaks toimuvad töötoad ning meeleolukas lavaetendus. Laval astub üles särav

Grete Paia. Vaata lisa www.tallinn.ee/novaata.

Huvitegevuste infot koondab ja vahendab Tallinna spordi- ja noor-sooamet. Lisainfo www.tallinn.ee/noorteinfo ja Facebookist: Tallinna noorteinfo.

Auli Andersalu-TargoKoolipsühholoog ja Gordoni pere-kooli koolitaja

Margit SellikTallinna spordi- ja noorsooamet

Mida arvestada lapse huviringi valikul?

Huvihariduse võimalused Tallinnas

Teadmiseks lapsevanemateleKristiine Leht

18 . august 20166

pühapäeval kell 12–13

21. august - Külas on Kauboi ja Lumivalguke

28. august - Külas on Kloun ja Elsa

Lastehommikud Löwenruh pargi vabaõhulaval

Kristiine Linnaosa Valitsus

SISSEPÄÄS TASUTA!

Mustamäe tee 59a

Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi

KUULUTUSEDÜürin omanikult korteri 6229510

O s t a n v a n u r i n n a m ä r k e , vanaraha, postkaarte, trükiseid ja m u i d k o l l e k t s i o n e e r i m i s e esemeid. Tel. 6020906 ja 5011628 Tim

Halupuud. Lahtiselt, konteineris, võrkkotis. Brikett. Kõdusõnnik 40l. Kviitung. Tammaru Farm www.tg.ee 6541100, 5238852

Fa s s a a d i d e s o o j u s t a m i n e, k r o h v i m i n e , v ä r v i m i n e . P i i r d e a e d a d e e h i t u s j a ü l d e h i t u s t ö ö d . w w w .fassaadimeister.ee Tel 5196 9314

Müüa kütte-ja kaminapuud, (25, 30, 40, 50cm), lahtiselt ja võrgus, klotsid 40L võrgus, tulehakatus, saepuru kotis, koos toomisega, www.kaminapuud.com, tel. 5018594

Korstnate ehitamine 51 88889 (12a kogemust)

P o t t s e p a t ö ö d j a korstnapühkimisteenus (akti v ä l j a k i r j u t a m i s e g a ) . U u t e küttekehade ehitus ja vanade remont. 9- aastane töökogemus ja kutsetunnistus. Telefon: 56903327

Ehitus-remont, elektri, santehn.-maalritööd. Boilerite, segistite, pistikute paig. Keksküte läbipesu. Ummistuste kõr vald. Laon k o r s t n a o t s i . L a m e k a t u s t e remont, rullmat. SBC, eterniit, plekitööd, roovituse vahetus, soojustamine ja majavoodrid. Tel 5850 8713.

Bituumenkatuste remont SBS rullmaterjaliga. Plekitööd. Tel 5819 7445

Puulehtede ja puuokste äravedu.Pööningute, keldrite ja garaažide koristus igasugusest kilast-kolast.Tel.53476867

H e k k i d e j a p õ õ s a s t e väljajuurimine, puude saagimine j a k ä n d u d e f r e e s i m i n e , v ä i k e h o o n e t e l a m m u t u s .Tel.5201325

Santehnik otsib tööd. 5631 0529

Alates septembrist välja üürida pehme põrandaga võimlemissaal aadressil Tulika 64a. Õhtused vabad ajad E, K ja N kell 19.00-21.00. Küsi ka päevaseid aegu! Huvi korral võtta ühendust: 651 3261, 5553 6184

*Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaamide sisu ning teenuse kvaliteedi eest.

Tel 66 00 190, 51 36 999.Pärnu mnt 139E/7, Tallinn. www.kütteladu.ee

TA

SU

TA

TR

AN

SP

OR

T

JA

SO

OD

SA

D H

INN

AD

!

PUITBRIKETT al.119.-PELLETID al.189.-TURBABRIKETT al.109.-KIVISÜSI al.189.-KAMINAPUUD jaKÜTTEKLOTSID al. 2.50

PUITBRIKETT al.119.-PELLETID al.189.-TURBABRIKETT al.109.-KIVISÜSI al.189.-KAMINAPUUD jaKÜTTEKLOTSID al. 2.50 TA

SU

TA

TR

AN

SP

OR

T

JA

SO

OD

SA

D H

INN

AD

!

Kasuta võimalust ja reklaami end

kohalikus linnaosa lehes!Info Kristiine Lehe

reklaami kohta:veronika.kotilevitš@

tallinnlv.ee

Tel. 645 7134

VEO- ja KOLIMISTEENUS

MEIE

Vaata pakkumisi: www.1partner.ee

OST MÜÜK ÜÜR

HINDAMINE INVESTEERIMINE

TEEMETEHINGU

56 691 06066 84 700

MonikaMurumets

Säästuhoiused kuni 8% aastas

Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuwww.eestihoius.eeTel. 6 230 230Ahtri 12, Tallinn

Iga aastaga saab hoiu-laenuühistute tegevus järjest rohkem tuntuks ning kogub populaarsust kohalike elani-ke seas. Selles pole midagi imelikku, kuna aastate jooksul on paljud ise kogenud ja näinud antud finants organisatsiooni stabiilsust, kui meie hoiustajad saavad hoiuste eest mitu korda kõrgemat intressi kui pakuvad juhtivad pangad. Paljude inimeste jaoks on pangavälised � nantsteenu-sed , mida pakuvad kohalikud eesti ettevõtted nagu hoiu-laenuühistud, on suhteliselt uus nähtus. Kuid nõudlus tekitab pakkumise ja näi-teks munitsipaalpanga tekkimine tõestab taaskord teatud vaakumi olemasolu sektoris, kus rahavoogu-sid juhivad jätkuvalt välismaa kom-mertspangad. Selle sektori intensiiv-ne areng on põhjustatud eelkõige inimeste soovist ise hallata oma vara, see avaldab positiivset mõju nii kohalikele ettevõtetele kui ka Eesti majandusele tervikuna.

Nendele, kes esmakordselt puu-tuvad kokku hoiu-laenuühistutesse investeerimisega, soovime üle kor-rata tähtsaimad momendid.

Kuidas on tagatud hoiused?Kõik hoiustena kaasatud rahali-

sed vahendid paigutatakse laenu-desse, mis on tagatud kinnisvara hüpoteegiga. Samal ajal pööratakse erilist tähelepanu laenuvõtja taga-tiste ja maksevõime hindamisele,

see on rahvusvaheline tava ja aitab vähendada võimalikke riske. Sellist laenuväljastamise moodust võib pi-dada piisavalt usaldusväärseks ja turvaliseks nii � nantseerimist pakku-vale ühingule kui ka selle investori-tele, kelleks antud juhul on hoiusta-jad.

Millise summaga võib alustada kogumist?

Kogumist võite alustada isegi väikese rahasummaga. Tähtajalise hoiuse lepingu võib sõlmida sum-maga alates 500 eurost, kogumis-hoiuse alates 300 eurost ja pensioni-hoiuse alates lausa 20 eurost. Siiski, tasub arvestada sellega, et hoiuse summast ja hoiustamise perioodist sõltub intressimäär: mida suurem summa ja pikem periood, seda tasu-vam protsent.

Kui kaua Te olete tegutsenud ja milliseid on ühistu majandusnäi-tajad?

Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu on registreeritud 2013. aastal. Ühistu loomise hetkel oli nii juhatusel kui ka töötajatel juba varasemalt üle 6-aastane kogemus � nantssektoris. 3 tegevusaasta jooksul on meie hoiustajad kokku teeninud intressi rohkem kui 200 000 eurot ning mitte ükski laenuleping ei ole laenuandja-le kahjumlik.

Kes on Põhja-Eesti Hoiu-laenu-ühistu omanik? Kes on selle asuta-jad?

Hoiu- laenuühistutel ei ole üht-set omanikku, vaid on asutajad. Põh-ja-Eesti Hoiu-laenuühistul on 43 asu-tajat, nende hulgas eraisikud ja ettevõtted. Need on inimesed, kellel on pikaajaline kogemus ja kes oma-vad sissetulekuid teistes tegevus-

valdkondades, nagu näiteks tööstus, ehitus, puidutöötlus, konsultatsioo-ni- ja � nantsteenused.

Kuidas Teil on võimalik pakku-da teistest hoiu-laenuühistutest kõrgemat hoiuseintressi?

Jah, tõepoolest, praegu me pa-kume intressi tasemel 8% aastas. Kuid see intressimäär ei ole � kseeri-tud ja sõltub mitmest tingimusest: lepingu tüübist, perioodist, sum-mast, intressi väljamaksete sagedu-sest jne. Kõige kasulikumad lepin-gud on pikemate perioodidega ja intressi väljamaksetega mitte sage-damini, kui üks kord aastas.

Kas on olemas liitumistasu või lepingutasu, kui ma tahan saada teie kliendiks ja sõlmida hoiusta-mise lepingu?

Jah, selleks, et sõlmida leping, tuleb saada hoiu-laenuühistu liik-meks ja tasuda sisseastumismaks 6 eurot, ning samuti osanikumaks 30 €. See on ühekordne tasu, mistahes perioodilised tasud puuduvad. Seal-juures, iga klient saab täiesti tasuta sõlmida mitu lepingut, kuna lepingu sõlmimise tasu ei ole. Ühistust lah-kumise soovi korral 30 euro suurune osanikumaks tagastatakse.

Kes võib saada hoiu-laenuühis-tu liikmeks?

Ühistu liikmeks võib saada nii füüsiline kui ka juriidiline isik.

Milline on hoiu-laenuühistu tu-levane arengukava?

Üks lootustandvamaid tegevus-alasid on koostöö kohalike ettevõte-tega. Väikeettevõtted seisavad tihti silmitsi finantseerimisvõimaluste nappusega. Selline olukord toob kaasa ettevõtete aeglasema arengu

ja konkurentsieelise kaotuse sise- ja eksporditurgudel.

Samuti laiendasime pakutavate laenutoodete valikut. Käesoleval aastal hakkasime pakkuma autolii-singut ja laenu transpordivahendi tagatisel, need on osutunud pers-pektiivikateks suundadeks. Antud segmendis pakub Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (www.eestihoius.ee) ühte soodsamat paketti laenuturul.

Kuidas on võimalik saada teie kliendiks?

Selleks, et saada meie kliendiks, on vajalik esitada Ühistusse liikmeks astumise taotlus kas interneti teel www.eestihoius.ee või teha seda meie kontoris, tasuda sisseastumis-tasu 6 € ja minimaalne panus osaka-pitali 30 € ning sõlmida leping. Kõik dokumendid on võimalik täita korra-ga meie kontoris, aadressil Ahtri tn 12, Tallinn. Küsimuste korral palun helistage telefoninumbril 6 230 230.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet teatab:Ülevaade Kristiine linnaosa üldplaneeringu ava-

liku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest ja edasisest menetlusest.

Tallinna Linnavolikogu võttis 10. detsembril 2015 otsusega nr 198 vastu Kristiine Linnaosa üldplaneeringu ja esitas selle avalikule väljapanekule.

Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 4. jaanuarist - 4. veebruarini 2016 . Väljapaneku ajal esitas kümme riigiasutust ja eraisikut ettepanekuid ning vastuväiteid üldplaneer ingu tä iendamiseks. Ettepanekud ja vastuväited käsitlesid muuhulgas k aitseotstarbel is i ehit is i , mi l jööväär tusl ik ke üksikobjekte, tervisekaitselisi sh mürahäiringulisi ning liikluskorralduslikke küsimusi, miljööalade kaitse- ja kasutustingimusi, magistraaltänavaäärse ärivööndi ja väikeelamute ala maakasutus-ehitustingimusi, k o n k r e e t s e t e p i i r k o n d a d e i n f r a s t r u k t u u r i problemaatikat, üldplaneeringu skeemide täpsustamist.

Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 16. märtsil 2016. Kristiine Linnaosa Valitsuses. Arutelu tulemusel jäi 2 eraisikut oma vastuväidete juurde. Vastavalt üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustele on üldplaneeringut täiendatud. Täiendused ei muuda planeeringu põhilahendust.

wPärast täienduste sisseviimist esitati 28.aprillil 2016 Kristiine linnaosa üldplaneering Harju maavanemale planeerimisseaduse kohase järelevalve läbiviimiseks ja heakskiidu saamiseks.

20. juunil 2016 toimus Harju Maavalitsuses arutelu planeeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikutega, kelle vastuväiteid ei arvestatud ja kes avalikul arutelul vastuväidetest ei loobunud. . Arutelu tulemusel jäi 2 eraisikut oma vastuväidete juurde. Arutelu tulemusel osaliselt üldplaneeringu lahendust täiendati.

Harju Maavalitsus annab oma seisukoha vastuväidete osas lähiajal.

Reklaamtekst

*Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaa-mide sisu ning teenuse kvaliteedi eest.

18 . august 2016 7

Kristiine Linnaosa Valitsus

SIBULALAATHEATEGEVUSLIK

27. – 28. augustil kell 10.00-18.00 Löwenruh pargis (Mustamäe tee 59a)

Tulge kogu perega!kopliselts@gmail.com

MTÜ Kopli Selts ja Kristiine Linnaosa Valitsus kutsuvad

Välitreeningud Löwenruh´ pargis Mustamäe tee 59a

igal kolmapäeval kell 12Kohtumispaik lõvi juures!

Juhendab Aliis Sarapik, OÜ Treksi TeraapiadTreeningsari kestab kuni 2. november 2016

Treeningtunni pikkus 1 tund–

kepikõnd koos sirutus- ja venitusharjutustega.

Oodatud on kõik huvilised!

Kristiine Linnaosa Valitsus

KUNINGANNA KRISTINA PÄEV JA KRISTIINE SÜGISLAAT4. september 2016Löwenruh pargis, Laadal kauplemine algab kell 10, Kuninganna päeva avamine kell12.

KAVA: 12.00 päevajuht tutvustab päevakava ja laadal kauplejaid13.00 Kristiine linnaosa vanem Vadim Belobrovtsevi tervitus13.10 MULLIMEISTRI TEADUSLABOR13.35 esineb KT STUUDIO, Huvikeskus Kullo14.00 Päeva peaesineja Tanja Mihhailova & Co 15.20 esineb KT STUUDIO, Huvikeskus Kullo15.45 Kuninganna Kristina päeva tordi söömine16.15 EKSKLUSIIVNE PROGRAMM “TANTS MADUDEGA“17.00 konferansjee lõpusõnad

Laadale on oodatud kõik kauplejad, kes pakuvad mahetooteid, aiakaupu ningkäsitööesemeid mõistliku hinnaga.Kauplemistingimused Kristiine sügislaadal 04.09.2016http://bit.ly/2aYya3vKauplejate registreerimine: http://bit.ly/29UkTpY

Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas muudatusi

Mustamäe tee 59a SISSEPÄÄS TASUTA! Kristiine Linnaosa Valitsus

KESKLINNA SÜGISLAAT

TULEB TAAS!

Laupäev, 17. september kell 10–15

Tornide väljakul, Vanalinnas

Lastele poni, näomaalingud, batuut ja palju muud.

Esinevad Apelsin, Posõ jt

KÕIK SEE ON TASUTA!

Pakutakse kohalikke toiduaineid, kaup

u ja

käsitöömeisterite toodangut, kehakin

nitust ja muud

põnevat. Kohal on tervisetelk.

Laadal kaubelda soovijatel võtta ühendust telefonidel 645 7227 või 645 7226