Hagi Šein

Televisioon

- muutuv aeg, muutuvad kultuurimured.Kas ka ettevõtjate jaoks?

Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide

ja kommunikatsiooni instituut

12.12..2018

A

u

d

i

t

o

o

i

u

m

i

d• ringhäälingujärgne ajastu

• televisioon kui kultuurivorm

• võistluslik diskursus versus ühise kultuuriruumi diskursus

• mis mõttes väike?

• millised me väikesena suurte seas olla tahame?

• millised me olla suudaksime ?

Telekultuur, videokultuur, televisuaalne kultuur

Televisuaalne kultuur

Videokultuur

Telekultuur

Platvormideülene

audiovisuaalne digikultuur

Telekultuuri mõiste hõlmab eelkõige

telekanalite programmide tarbeks

institutsionaalselt toodetud professionaalset

telesisu sõltumata edastusplatvormidest ja

kasutusviisidest. See on kõige kitsam kogu

mõisteväljal.

Videokultuuri mõiste on laiem ja hõlmab kõigil

audiovisuaalsetel platvormidel toimivaid

tekste, nende loomise ja jagamise

tehnoloogilisi iseärasusi ja videoruumi

arenguid.

Televisuaalse kultuuri käsitluses tõusevad esile

audiovisuaalsetele tekstidele omased vormi-,

stiili-, esteetilised ja kunstilised aspektid, mis

on omased sidustuvale televisiooni- ja

videokultuurile.

Platvormideülese audiovisuaalse digikultuuri

mõiste sobiks katusterminiks kõigile

eelnevatele tasandaitele ja tähistab

kultuuriprotsesse, milles osalevad kõik

audiovisuaalsed tekstivormid ringhäälingus,

kaablis ja internetis.

Televisiooni mõiste komplekssus

Institutsionaliseeritud ja reguleeritud

loome(majandus)vorm

Telesisu

Spetsiifiline

kultuurivorm

Sotsiaalne

kasutus-

praktika

Leviplatvorm, tehnoloogia

Telekultuuri alamstruktuurid

tootmiskultuur

institutsionaalne kultuur

regulatsioonikultuur

representatsioonikultuur

tarbimiskultuur

tootmise,

loomise

praktikad

institutsionaalsed,

regulatiivsed

praktikad

representativsed

praktikad

kasutuspraktikad

Telekultuuri närvisüsteem

Eesti tegevusloaga telekanalid 2018

Televisiooniteenus Kanal Teenuse osutaja

1 Vaba juurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus ETV Eesti Rahvusringhääling

2 Vaba juurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus ETV2 Eesti Rahvusringhääling

3 Vaba juurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus ETV+ Eesti Rahvusringhääling

4 Vaba juurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Tallinna Televisioon SA Tallinna Televisioon

5 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Kanal 2 Eesti Meedia AS

6 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Kanal 11 Eesti Meedia AS

7 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Kanal 12 Eesti Meedia AS

8 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus MyHits Eesti Meedia AS

9 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus TV3 All Media Eesti AS

10 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus TV 6 All Media Eesti AS

11 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Alo TV OÜ Alo TV

12 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Kidzone TV OÜ Kids Network Television

13 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Kidzone Plus OÜ Kids Network Television

14 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Filmzone OÜ Kids Network Television

15 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Filmzone+ OÜ Kids Network Television

16 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Smartzone OÜ Kids Network Television

17 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus Orsent TV OÜ Orsent

18 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus TV-N MTÜ AB Video

19 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus ENTUSIAST TV ÖÖLoom Produktsioon OÜ

20 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus EESTI KANAL Eesti Audiovisuaalse Kultuuripärandi OÜ

21 Tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenus EESTI KANAL+ Eesti Audiovisuaalse Kultuuripärandi OÜ

Koostatud Tehnilise Järelevalve Ameti andmete andmete põhjal

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Ringhäälingujaamad kokku 14 14 14 14 17 18 19

Aruande esitanud 12 12 13 13 15 18 19

Avalik- õiguslikud ringhäälingujaamad 2 2 2 2 3 3 3

Kohaliku omavalitsuse

ringhäälingujaamad1 1 1 1 1 1 1

Eraõiguslikud ringhäälingujaamad 11 11 11 11 13 14 15

Saadete üldmaht, tundi 73,881 76,576 84,264 85,407 92,714 125,744 137,825

..eestikeelsete saadete osatähtsus, % 95.7 95.4 90.6 .. 95.0 92.4 ..

Reklaami osatähtsus, % 12,1 9,8 10,6 10,4 10,7 9,4 10,9

Teksti-TV, tundi 16,59 15,434 11,874 11,283 9,238 8,314 9,761

Töötajad 712 712 702 423 410 .. ..

..loomingulised töötajad 258 274 250 190 220 .. ..

..tehnilised töötajad 207 182 198 91 83 .. ..73 881

76 576

84 264 85 407

92 714

125 744

137 825

0

20

40

60

80

100

120

140

160

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Eesti telekanalite saatemaht 2011-2017

Koostatud Statistikaameti andmete põhjal

Elisa Elamus

Telia Minu TV

Starman

seenior

Eesti uus televisuaalne ruum

kava.ee

Taasedastavad 21 Eesti telekanalit, portaalid loovad oma sisu

Starmani TV Everywhere

Elioni Minu TV

2014 2015 2016 2017 2018

48,052,0

58,163,4

73,2

86,6

114,3 111,2

70,966,0

72,24 72,46

84,088,05 92,64

94,10101,2

0,0

20,0

40,0

60,0

80,0

100,0

120,0

140,0

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Eesti reklaamituru maht 2001-2017 mEUR

Eesti reklaamituru muutus 2001-2017 %

23,0

8,4

11,5

9,3

15,418,3

32,0

-2,7

-26,2

-6,9

9,4

0,3

15,9

4,8

5,2

1,6

7,5

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Koostatud Kantar Emor andmete põhjal

38,0

85,0

49,2

76,9

29,0

61,0

29,0

41,2

19,0

47,0

28,0

39,0

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2002 2003 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Eesti

Läti

Leedu

Reklaamikulutused isiku kohta (EUR per capita)

Baltimaades 2002-2017

Koostatud Kantar Emor andmete põhjal

8,8 9,0 9,0 8,8 8,5 9,1

15,1 15,8 16,8 18,6 20,1 21,1

8,4 9,3 9,510,0 10,9 11,19,2 9,0 9,79,5

9,910,4

28,128,7 28,4 27,4

26,826,8

6,06,2 6,3 6,2 5,9

4,9

24,4 22,1 20,3 19,3 17,9 16,7

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

70,0

80,0

90,0

100,0

2012 2013 2014 2015 2016 2017

Ajalehed

Ajakirjad

Televisioon

Raadio

Internet

Otsepostitus

Reklaamikulutuste osakaal meedialiikide kaupa 2012-2017

mEUR 72,4 84,0 88,05 92,64 94,10 101,1

Koostatud Kantar Emor andmete põhjal

Telereklaamituru maht Eestis 2001-2017 mEUR

10,612,5

14,816,2

19,8

23,1

30,630,0

20,8

21,122,9 22,3

24,125,0 25,4 25,2 25,3

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

35,0

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Telereklaamituru muutus 2001-2017 %

10,6

17,5

19,5

9,5

22,0

16,8

32,3

-2,1

-26,6

1,4

8,5

-2,3

7,83,8

1,8

-0,9

0,4

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Koostatud Kantar Emor andmete põhjal

Andres Jõesaar (2015). The Undercurrents of Estonian Broadcasting Regulation, 1992–2014. BFM ja äriregister 2015-2017

Kanal 2 ja TV3 summaarsed majandustulemused 1996-2017

-0,9 -0,8

1

-2,5-2,2

-1,1

0,4

1,51,8

2,5

3,4

6,8

2,4

-4,1

-2,4

-1,6

-2,7 -2,5-2,1

-0,34

-0,85-0,89

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

mEUR

TV3

Eesti Meedia kasum 2015 2,7 mEUR

Eesti Meedia kasum 2016 5,9 mEUR

Eesti Meedia kasum 2017 7,1 mEUR

võimalus küsida

retransleerijatelt

kompensatsiooni

2012

ETV

reklaamiturult

ära

2002

üleriigiliste

litsentside arvu

piiramine

2002

meedia-

kontsentratsiooniga

leppimine

1990ndad

kanalite

litsentsimaksust

vabastamine

2010

Eesti toodangu

väiksem nõue

praimtaimis

2000 pikajalised

tegevuslitsentsid

2015

suurkanalite

vabalevist

lahkumine

2017

Eratelevisioone toetav ringhäälingupoliitika

loobumine

välisomanike omandiosa

piirangutest

2000

1,17

0,94

0,730,68

0,63

0,67

0,66

0,59 0,54

0,690,68

0,67

0,59

0,55

0,54

0,53

0,45

0,46

0,42

0,41

0,38

0,33 0,33

0,36

0,42

0,35

0,33

0,40,38

0,340,31

0,29 0,28

0,250,25

0,34

0,23

0,220,19

0,190,17

0,190,21

0,190,17

0,16 0,16 0,15

0,160,19

0,16

0,15

0,00

2,00

4,00

6,00

8,00

10,00

12,00

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

1,2

1,4

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Ringhäälingu kulude %

riigieelarve kuludest

Ringhäälingu kulude % SKPst

Riigieelarve kulud

mljrd EUR

Avaliku ringhäälingu toetus riigieelarvest 1992-2018

Koostatud riigieelarve ja ERR majandusaasta aruannete põhjal

% mljrd EUR

28,36

24,23

22,45 22,4523,32 23,81

24,66

28,01

30,3 30,7232,00

33,76

37,3638,06

38,9639,86

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2019 2020 2021 2022

ERR tegevustoetus riigieelarvest 2008-2019

ja vajaduste prognoos 2019-2022 arengukavas

ETV+ETV 2

ERR arengukavad ja majandusaruanded 2008-2022

portaalid

mlj EUR

28,3626,66

24,36 24,95 25,63 25,3226,99

30,67

37,52

33,0934,02

35,56

39,3740,07

40,9741,87

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2019 2020 2021 2022

Riigi toetus ERRile koos investeeringutega 2008-2019

ja vajaduste prognoos 2019-2022 arengukavas

15,7% 1,8% 2,1% 2,1%

ERR arengukavad ja majandusaruanded 2008-2022

mlj EUR

ERR toetus riigieelarvest – taotlus ja tegelik

28,01

30,3 30,7232,00

37,3638,06

38,9639,86

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

33,7

Riigieelarvest tegevuskuludeks

- 9,6%

mlj EUR

23,0923,56 23,54

24,34

27,88 28,3528,94

29,54

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Riigieelarvest programmikuludeks

ERR arengukavad ja majandusaruanded 2015-2022

mlj EUR

25,65

- 8%

universaalsus

kvaliteet

sõltumatus

aruandekohustus

innovatiivsus

mitmekesisus

• Universaalsus

• Sõltumatus

• Kvaliteet

• Mitmekesisus

• Aruandekohustus

• Innovatiivsus

Teenida inimesi, ühiskonda

ja avalikku huvi:

• olla universaalne sisu ja kättesaadavuse

mõttes kõigil platvormidel, pakkuda kogu

ühiskonnale informatsiooni, teadmisi,

kultuuri ja meelelahutust, edastada

mitmekesist programmi, mis vastaks kõigi

elanikegruppide vajadustele;

• tagada toimetuslik sõltumatus, käsitluste

tasakaalustatus ja erapooletus, olla

sõltumatu majanduslikust ja poliitilisest

võimust ning aruandekohustuslik avalikkuse

ees;

• toetada ühiskonnaliikmete sotsiaalset,

poliitilist ja kultuurilist kodanikuteadvust,

stimuleerida ühiskonna ühtekuuluvustunnet;

• olla kvaliteetse meedialoome suunanäitajaks

Avalik-õigusliku meedia (ringhäälingu) põhiväärtused

2012

2018

Rahvusringhäälingu arengukava

Missioon Rahvusringhääling arendab ja hoiab Eestit.

Loome kvaliteetset ja loominguliselt vaba ajakirjandust.

Visioon Meie teeme kõige kvaliteetsemat, mõjukamat ja

usaldusväärsemat eesti ajakirjandust maailmas. ERR on

organisatsioonina tõhus ja uuenduslik.

Eesti Rahvusringhäälingu tegevus defineerib Eesti ajakirjanduse

standardi ning selle, et ühiskonnas on olemas moonutusteta

avalik arutelu. Seda rolli ei suuda täita erameedia,

sotsiaalvõrgustikud ega muu meedia. Seetõttu on oluline 2019.

aastal ning sealt edasi aastani 2022 tegutseda järgmiste

eesmärkide täitmise nimel:

Strateegilised eesmärgid:

Kasutaja- ja teemakeskne lähenemine

Ühiskonnas oluliste teemade tõstatamine

Inforuumi kvaliteet

Mitmekülgsus ja uuenduslikkus (platvormide lõimimine)

Digitaalteenused ja multimeedia laienemine

Ristmeediaformaadid noortele ja auditooriumi monitooring

Uue telekompleksi ehitus

Muutused ERRi rahastuses

ERR arengukava 2019-2022

78 76 77 7671

7669

99 9 9

129

8

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2008 2010 2011 2013 2015 2016 2017

ERR usaldusväärsus

Turu-uuringute AS

kogu elanikkond

eestlased

(Loome)majandus-

valdkond

Tehnoloogiline

meedium

Demokraatia-

institutsioon

Igapäevaelu osa,

kasutuspraktika

Tekstivormid*Kultuurilise

representatsiooni

platvorm

Telekultuuri väljad

* Teletekstid (saated, programmid) ja nendele põhinevad ristmeedia paratekstid

Telekultuur

Jason Mittelli järgi

Ajalooline kontekst

Lähiaja kontekst

Arengukontekst

Meedia-, kultuuri-

ja ühiskonnateooriad

Teleteaduse raamistik

Tele

tekst

Marksistlik teooria

Organisatsiooniteooriad

Pragmaatilised teooriad

Retoorikateooriad

Kultuuriteooriad

Psühhoanalüütlised teooriad

Feministlikud teooriad

Sooliste erinevuste teooriad

Retseptsiooniteooriad

Sotsioloogilised teooriad

Naudingu- ja rahuloluteooriad

Ökoloogilised teooriad

majandus

regulatsioon

teleprogramm

levitamine

kasutamine

Telekultuur

Telekultuur on komplekssne nähtus

TV

Telekultuur on kõik see, kuidas asjad televisiooniga ühiskonnas ja kultuuris on

Ajamõõde - teleajastud, teleajad

kasinuseajastu

ringhäälinguajastu

ühine kultuuriruum

külluseajastu

portaalide ajastu

kogukonnad

paljususeajastu

televõrkude ajastu

sihtauditooriumid

Teleajastu I Teleajastu II Teleajastu III

Mitmekesisus

Konvergents

Meediakontsentratsioon

Portaalsus

Tellimuspõhisus

Paindlik vaatamispraktika viiel ekraanil

Tohutu sisupakkumine

Auditooriumite killustumine

Teleaegade üheaegsus ja platvormide koostoime

• Broadcasting TV teleringhääling

• Terrestrial TV maapealne televisioon

• Cable TV kaabeltelevisioon

• Satellite TV satelliittelevisioon

• Multi-channel TV paljukanaliline televisioon

• Streaming TV voogedastustelevisioon

• Online TV onlaintelevisioon

• SMART TV nutitelevisioon

• IPTV internetitelevisioon

• Participatory TV osalustelevisioon

• Tentpole TV telktelevisioon

• Portal TV portaalitelevisioon

• Newsportal TV teleuudiste portaal

• Facebook TV facebookitelevisioon

• Remake TV uuskasutustelevisioon

• OTT televõrguülene televisioon

• On-demand TV nõudeltelevisoon

• Cloud TV pilvetelevisioon

• Mobile TV mobiilitelevisioon

• Hybrid TV hübriidtelevisioon

• à la carte TV eritellimustelevisioon

• Apparitional TV leitud televisioon

Televisiooni lõpu paanika

Televisiooni mõiste hägustumise paanika

Algoritmipõhise sisujagamise võimu paanika

Reitingute vähenemise paanika

Ühtse kultuuriruumi kaotamise ehk identiteedipaanika

Uute põlvkondade kaotamise paanika

Väikeste kultuuride suurtele allajäämise paanika

Eestis ka vene telekogukonna kaasamise ebaõnnestumise paanika

77,1%

2,8%

5,7%

12,9% 1,4% Netflix

TV – telerist otse

Youtube

Videosisu päevane tarbimine Eestis

TNS Emor, Meediapäev 2016, Teleauditooriumi mõõdikuuring, Aprill 2016, Sihtrühm: 15-74 aastased Eesti elanikud.

Margus Paasi joonis

TV

arvutist,

tahvlist või

mobiilist

järelvaatamine

TV

telerist

järelvaatamine

Koguaeg:

4 tundi 39 minutit

TV sisu kokku 85,6%

videosisu tarbitakse

peamiselt telerist ja

otse

2016

7,8

7,7 7,0 7,3

7,6

7,7

8,1

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember

Telesaadete järelvaatamine Eestis 2014-2018

%

2017

2018

2016

2015 2014

Koostatud Kantar Emor andmete põhjal + Margus Paasi joonis

Keskmine televaatamise aeg päevaseestlased 4+, põhihooajal (september-mai) 2007-2018

3:433:46

3:47

3:543:49

3:47 3:48

3:58 3:58 4:00 4:03

0:00

0:50

1:40

2:31

3:21

4:12

5:02

5:52

2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18

Koostatud Kantar Emor andmete põhjal

Keskmine televaatamise aeg nädalaspõhihooajal (september-mai) 2000-2018

mitte-eestlased

keskmine

eestlased

Koostatud Kantar Emor andmete põhjal

28:43

29:58

26:51

26:01

27:19

26:15

27:39 27:47 28:00

28:21

31:45

32:58

28:38

31:53

32:1232:34

30:41

28:35

26:3627:04

27:18

28:14

21:36:00

25:12:00

28:48:00

32:24:00

36:00:00

0

60

120

180

240

300

360

2012 2013 2014 2015 2016

4-11

20-29

12-19

Keskmine vaatamisaeg päevas vanusegruppides, 2012-2016

Andres Jõesaar 2014, täiendatud Kantar Emori andmete põhjal

60+

45-59

30-44

6 tundi

5 tundi

4 tundi

3 tundi

2 tundi

min

Arti Paas (2016). Eesti televaatajate kirjeldus sotsiaal-demograafiliste näitajate alusel. Bakalaureusetöö. TÜ

Vaatajarühmad % päevas

1. Pühendunud vene kanalite vaataja 1,8 6:02

2. Vanemaealised Eesti televaatajad 16,2 4:47

3. Peavoolu teletarbija 18,6 5:38

4. Lapsed ja populaarsete saadete vaatajad 9,4 4:00

5. Peavoolust eristujad, isikupärase maitsega vaatajad 5,5 4:33

6. Vene meelelahutussaadete vaatajad 3,1 4:12

7. Telerit vähe vaatavad inimesed 45,3 2:16

Keskmine päevas 3:45

Teleauditooriumi mõõdikute põhine analüüs, kirjeldab vaatagrühmi

reaalse vaatamise põhjal (2015 aprill), 2640 saadet 22 kanalit, 827

inimest 4+, peakomponentide ja klasteranalüüs . Televaatamine ei

ole elu keskmes enamikul arvukatest vaatajagruppidest, pole

selgeid malle. Noored väga vaatavad vähem. On suur grupp, mis

seab trendi, need, kes vatavad veidi üle keskmise ja kelle

huvikeskmes on populaarsed saated. Seda tasakaalustavad gupid

täpsema vatamiseelistustega. Keskmine vaatamisaeg 3:45

päevas. Vaatamisotsuste langetamise selgitus: tasude ja tarvete

teooria (Cantril,1942), Bourdieu habituse teooria.

Vaatajarühmad reaalse vaatamisvaliku põhjal

Eesti telekanalite summaarne katvus% eestlastest 4+ -99 vähemalt 15 järjestikust minutit nädalas

93,1 93,0 92,0 92,8 92,7 92,0 92,5 92,2 91,489,9 88,5 88,7 89,4 88,7 88,8 89,0

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Koostatud Kantar Emor andmete põhjal

Eesti telekanalite summaarne osakaal televaatamises

88,2 88,4 87,3 88,7 89,886,1

83,7

78,576,4 75,9 75,0 75,3 74,2

72,469,0

65,8

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Koostatud Kantar Emor andmete põhjal

25,3

32,6

25,3

24,1

24,1

19,2

2007 2017

89,9% 69,0%

Eesti telejaamade summaarne osakaaleestlased 4+

ERR gruppTV 3 grupp

Eesti Meedia

grupp

Summaarne osakaal Summaarne osakaal

Koostatud Kantar Emor andmete põhjal

Eesti rahvuslike telekanalite osakaal vaatamisajas (%) eestlased, 4+, põhihooaegade (september- mai) keskmine 2007-2018

Eesti Televisioon

Kanal 2

TV3

23,9

24,1

24,5 24,3

23,7 23,9

21,3

23,5

21,720,7

21,8

29,8

23,8

21,5

17,7 17,7 18,019,0

16,916,0 16,4

14,4

32,2

30,8

27,6

24,4

23,3

21,4

22,1

22,6

21,720,7

16,4

0

5

10

15

20

25

30

35

2007-08 2008-09 2009-10 2010-11 2011-12 2012-13 2013-14 2014-15 2015-16 2016-17 2017-2018

Koostatud Kantar Emor andmete põhjal

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

49,5%

22,7%

9,9%

5,1% 4,0% 2,6% 2,2% 2,0%1,0% 0,9% 0,1% 0,0%

Eesti telekanalite programmide koondstruktuur 2017

Koostatud Statistikaameti andmete põhjal

0,0%

5,0%

10,0%

15,0%

20,0%

25,0%

30,0% 26,8%

24,2%

9,0%8,0% 7,8% 7,7%

6,3%4,7% 4,7%

0,7% 0,3%

ETV+ ETV2 omasaadete esmaesituste koondstruktuur 2017

Koostatud ERR 2017. majandusaasta aruande põhjal

0,0%

5,0%

10,0%

15,0%

20,0%

25,0%

30,0%In

fote

inm

ent

Uu

dis

ed

Elu

sa

ate

d

Sp

ord

isaa

ted

Info

rmatiiv

se

d s

aa

ted

Me

ele

lahu

tussa

ate

d

Mu

usik

ae

situ

se

d

Ku

ltu

urisa

ate

d

La

va

stu

slik

ud

saa

ted

Re

ligio

onis

aate

d

Haridussaate

d

26,8

24,2

9,08,0 7,8

7,7

6,34,7 4,7

0,70,3

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

Lava

stu

slik

ud

sa

ate

d

Mee

lela

hutu

ssaa

ted

Uu

dis

ed

Elu

saa

ted

Pu

blit

sis

tika

sa

ate

d

Info

me

ele

lahu

tus

Sp

ort

Muu

sik

a

Ku

ltuu

ri-

ja te

ad

ussa

ate

d

Muud

Ha

rid

ussa

ate

d

Ususa

ate

d

49,5

22,7

9,9

5,1 4,0 2,6 2,2 2,01,0 0,9 0,1 0,0

ETV ja ETV2

omasaadete

esmaesitused

19 Eesti telekanalit

ETV+ ETV2 omasaadete esmaesituste struktuur

versus kõigi telekanalite struktuur 2017

Koostatud Kantar Emor ja Statistikaameti andmete põhjal

Identiteedimärgid ja ühtekuuluvuse anatoomia

Televisioon seob kohaliku ja globaase ja loob võimalused mobiilseks liikumiseks nende vahel. Paljud uurijad

rõhutavad lokaalse, kohaliku mõiste olulisust mistahes selgitustes televisiooni olemuse mõistmiseks. Kohaliku,

omakeelse teleprogrammi eelistamine vaatajate valikus viitab selle olulisusele personaalse ja rahvusliku

identiteedi protsessides, milles televisioon aktiivselt osaleb.

Rahvusliku

identiteedi

tähendus

Rahvusliku

identiteedi

sisu

Ainulaadsuse tunne

Ühine saatus

Ühine tegutsemine

Mure ühise heaolu pärast

Normid ja väärtused

Järjepidevuse tajumine

Ühised arusaamad

Kultuur

Ühine mälu

Keel

Territoorium

Rahvusliku

identiteedi

koostisosad

makrotasandil

Marin Ehala (2018). Identiteedimärgid. Ühtekuuluvuse anatoomia.

Telepõlvkonnad

Eva Maria Põldmäe (2015). Erinevad põlvkonnad teleauditooriumina 2014. aasta uurimuste põhjal. Magistritöö, TÜ

Põlvkondade tüpoloogia sündinud kujunemine vanus 2014 %

I Trükimeedia põlvkond 1935–1947 1952–1964 67-79 18

II Televisiooni põlvkond 1948–1959 1965–1976 55-66 20

III Ühiskonna-ajakirjanduse põlvkond 1960–1975 1977–1992 39-54 23

IV Vaba meedia põlvkond 1976–1988 1993–2005 26-38 20

V Digimeedia põlvkond 1989–1999 2006–... 15-25 19

Vaatajate tüpoloogia vaatamineDomineerivad

põlvkonnad

Vähem esindatud

põlvkonnad %

1.klaster Sage kultuuri- ja arutlussaadete jälgija 3,49 II 12

2.klaster Sage uudiste- ja meelelahutussaadete jälgija 3,14 I, II, 15

3.klaster Arutlus- ja uudistesaadete jälgija 3,06 I, 10

4.klaster Meelelahutussaadete jälgija 2,53 IV, V 16

5.klaster Mõõdukas uudiste jälgija 2,48 III 18

6.klaster Harv, kuid mitmekülgne vaataja 1,98 III, IV 18

7.klaster Ebaregulaarne jälgija 1,44 V 11

Z põlvkond (sünd 1990ndate keskpaigast - 2000ndate keskpaigani. Enamik on

kasutanud internetti varasest noorusest alates, valdavad tehnoloogiat ja

sotsiaalmeediat.

Y põlvkond ehk milleniumlased (sünd 1980ndate algusest -1990 keskpaiga või

2000ndate alguseni), baby-boomerite lapsed, kes on harjunud kommunikatsiooni,

meedia ja digitehnoloogiatega.

X generatsioon (sünd 1960ndadel - 1980ndate alguseni). MTV generatsioon,

mässumeelsed, keskeas aktiivsed, õnnelikud, punk, heavymetal, indifilmide

vaatajad, organiseerimisvõielised.

Baby boomerid (sünd varastel 1940ndatel või keskpaigast – 1960 keskpaigani).

Praegu 60 ja vanemad

Vaikne generation (sünd 1920 alguses või keskel – 1940 alguse või kespaigani)

Aastal 2018

Z generatsioon 1995 23

Y generatsioon 1985 33

X generatsioon 1965 53

Baby-boomerid 1945 73

Vaikne generatsioon 1925 93

Jõesaar, Andres (2015). One Country, Two Polarised Audiences: Estonia and the Deficiency of the Audiovisual Media

Services Directive. Media and Communication, Volume 3, Issue 4.

Kaks telemaailma Eestis – kanalite osakaal %

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

eestlased mitte-eestlased

muud

5 peamist vene

telekanalit

Eesti

eratelekanalid

ETV

Televisioon digiaja audiovisuaalsetes toiteahelates

sotsiaalse suhtlemisega

seotud sisu

identiteedipõhine sisu

üldhuvitav

tellimuspõhine sisu

Tahame usaldada telekeskkonna

kujunemise peamiselt turu ja

konkurentsi hoolde

keerukas

lihtsam

mõtestaminetegutsemine

Tahame jõuda teaduslikult

põhjendatud kõrgtasemel

rahvusliku telekeskkonna

kontseptsioonini

Tahame usaldada peamiselt

majanduslikke huve ja senisele

praktikale tuginevat arusaama

televaldkonnast

Eesmärgid ja valikud

Tahame jõuda rahvusliku

teleruumi kujunemist

soodustavate kultuuripoliitiliste

lahendusteni

Heades kätes hoitud televisioon

Täiustada Rahvusringhäälingu

ja Meediateenuste seadust

Euroopa Liidu

Audiovisuaalmeedia teenuste

direktiiv

John Hartley John Corner John Fiske Stuart Hall Raymond WIlliams Toby Miller Johnatan Gray

Amanda Lotz

Alexander

Dhoest

Ted Nanicelli Charlotte BrunsdonJostein Gripsrud

Andres

JõesaarIndrek

Ibrus

Salme

RannuAlessandro

Nani

Horace Newcomb David Morley Christine Gerathy Milli Buananno

Michele Hilmes Janet McCabe Jeremy Butler Graeme Turner Lynn Spigel Jason Mittell Jonathan Bignell Trine Syvertsen

Michael

KackmanJosé van

Dijck

Michael

WolffIlmar

Raag