Upload
dominic-poole
View
70
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Tere, Vastlanädal!. Kersti Ojavee Laura Aidak. Ühe kooli 5.- 9. klasside õpilased. Sihtgrupp. Ainevaldkonnad. Kirjandus Eesti keel Käsitöö ja kodundus. Eesmärgid. Vastlapäeva traditsioonide ja kommete tutvustamine Äratada õpilastes huvi enda kultuurile omaste traditsioone vastu - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Kersti OjaveeLaura Aidak
Ainevaldkonnad
Kirjandus
Eesti keel
Käsitöö ja kodundus
Eesmärgid
Vastlapäeva traditsioonide ja kommete tutvustamine
Äratada õpilastes huvi enda kultuurile omaste traditsioone vastu
Erinevate kultuuride traditsioonide võrdlemine
Õpilaste omavaheline suhtlemineProjekt tulemuste avaldamine
internetis
Oodatavad tulemused
Õpilased tutvuvad enda ja teiste rahvaste kultuuride Vastlapäeva kommetega
Kõik õpilaste tööd avaldatakse internetis
Koostöö ja aktiivne suhtlemine
Vajalikud eelteadmised
Õpilane oskab internetist infot otsida ja kasutada suhtlemiseks interneti foorumeid
Elementaarne viisakus ja eetika e-ruumisÕpilastel on käsitöös ja kodunduses.
Projekti kestvus
2 nädalat
Tegevused
Kokanduse tunnidVastlakuu kalendri koostamineFilmide vaatamineOma tööde esitamine internetisKlassikaaslaste tööde hindamine Koolilaada korraldamine
Esimene kokanduse tundPannkookide valmistamine
Teine kokanduse tund• Ülevaade eesti vastlapäeva toitudest(vastlakuklid, vastlakuklipärg, seajalad, herne- ja oasupp, soolaseened, tangupuder, ja lihakõrnetega mulgipuder)
Ülepanni-pannkoogidVideo link
Valmistusained• 1/2 l piima• 2 muna• 2 kl jahu• 50ml suhkrut• 1spl soola• Veidi rasvainet praadimiseks
Valmistamine
1. Klopi munad suhkruga lahti, lisa sool.2. Lisa vaheldumisi jahu ja piim.3. Lase taignal seista 1/2 - 1 tund, et jahu paisuks.4. Prae kuumal pannil õhukesed ülepannikoogid mõlemalt poolt helepruuniks.5. Serveeri suhkru, moosi või meega.
Hüva nõu:
• Kohevamate pannkookide saamiseks vahusta munavalge eraldi. • Ülepanni-pannkoogid sobivad ka täidisega pannkookideks: prae kook ainult ühelt poolt, aseta küpsetatud poolele täidis, pane kook kokku ja prae ahjus või pliidil üle. Hoia kuumas, et ka täidis ühtlaselt soojeneks.
Vastlapäeva kombed ajaloos
• Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud söömaaja• Pärast vastlapäeva algas suur paast • Vastlapäeva teatakse ka lihaheitepäevana, sest sel ajal sai liha otsa. • Mitmel pool oli tavaks süüa kuni seitse korda päevas.
• Hommikuks valmistati tangupuder.• Kui tangupudrule oli lisada soolaseeni ja lihakõrneid, sobis see ka pidusöögiks.• Lapsed said lisaks veel seasaba.• Lõunaks või õhtuks keedeti seajalgu, mida söödi ubade ja hernestega.• Seajala kontidest valmistati. • Ülejäänud kondid viidi mõnes piirkonnas seaasemele, nii loodeti sigade head kasvu.
• Vastlapäeval küpsetati pannkooke ja vastlapliine, enamasti kasutati tatrajahu.• Samuti tehti ka leiba ja karaskit, mida söödi lihakeeduvedelikuga. • Kui leiba küpsetati, siis tehti ka üks väike vastlakakk, mida hoiti tallel, kuni karjalaps karja läks. Siis söödeti pool kakust loomadele, teine pool raputati laiali tähtsatesse paikadesse.
• Vastlapäeval käidi ka palju külas, et koos pidutseda. • Seda päeva peeti rohkem naiste pühaks, sest naistetööd olid keelatud. Naised said siis ka kõrtsi minna.• Vastlaliug oli vanasti au sees. Vanasti sai mõõta liu pikkuse järgi linade võimalikku pikkust, tänapäeval on see lihtsalt tore komme.
Meetodid
Individuaal- ja grupitööd
Filmide vaatamine
Rahvalaulude kuulamine
PowerPointi presentatsioonid uue informatsiooni esitamiseks
Diskussioonid
Vahendid
Arvuti, InternetMasinad ja seadmed toidu
valmistamiseks ja meisterdamiseks
Kokandusraamatud- ajakirjadEesti õpikud ja töövihikudSeadmed muusika kuulamiseks
ja filmide vaatamiseks
Hindamine
1/3 hindest moodustab õpilaste poolt hindamine hääletamise teel
2/3 hindest moodustab vastlanädalal: aktiivseim klass, maitsvaim toit, huvitavaim müügilaua kujundus