Tervise Arengu Instituudile

Tallinna Kristiine LasteaedRästa põik 3, 13425 TALINN

AVALDUS

Tallinna Kristiine Lasteaed soovib liituda Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL) võrgustikuga.

HELLE LUMIS(Lasteaia direktor)

1

Lisa 1. TALLINNA KRISTIINE LASTEAIA TERVISEMEESKOND:

Tallinna Kristiine lasteaia tervisemeeskonna juht: HELLE LUMIS – direktor,

5212705; 6552655, direktor@kristiinealg.tln.edu.ee

Tervisemeeskonna juhi assistent: Aet Lillemäe – lasteaiaõpetaja

aet.lillemae@kristiinealg.edu.ee

Liikmed: Eha Sinivesi – õppealajuhataja, eha.sinivesi@kristiinealg.edu.ee

Margit Peterson – direktori asetäitja majanduse alal

Anne Noomen – liikumisõpetaja

Maarja Õunmaa – lasteaiaõpetaja

Maris Lampe – lasteaiaõpetaja

Ingrid Märtmann – lasteaiaõpetaja

Margit Timofejeva – lasteaiaõpetaja

Mari Sass – lasteaiaõpetaja

Mari Vimmsaare - lasteaiaõpetaja

Katrin Jaakson – lasteaiaõpetaja

Kadi Kosenkranius – lasteaiaõpetaja

Karmen Kruus – lasteaiaõpetaja

Saima Tomera – õpetaja abi

Anneli Meister – õpetaja abi

Salme-Helve Salvet – meditsiiniõde.

Tervisemeeskonda kuuluvad 17 lasteaia töötajat.

2

Lisa 2. TERVISE TEGEVUSKAVA

2.1. TALLINNA KRISTIINE LASTEAED

2.2.ÜLDANDMED

ALLINNA KRISTIINE LASTEAED

1.1. Juht - direktor HELLE LUMIS

1.2.

aadress

telefon

e-post

kodulehekülg

Rästa põik 3, 13425 Tallinn

655 2655; 5212705

direktor@kristiinealg.tln.edu.ee

www.kristiinela.ee

1.3.Pidaja, tema aadress Tallinna Haridusamet, Tallinn, Estonia pst 5A

1.4. Rühmade arv 11 (neist 2 sõimerühma)

1.5. Laste arv 244

1.6. Personali arv 48 + ( 2 lapsehoolduspuhkusel)

1.7. Pedagoogilise personali arv 26

1.8. Tervishoiutöötaja O,5 meditsiiniõde

1.9. Liikumisõpetaja 1,0 liikumisõpetaja

1.10. Logopeed 2 x õppeaastas ostame teenust

3

2.3. ÜLEVAADE.

Pedagoogilise personali analüüs: nõutava kvalifikatsiooniga pedagoogide osakaal pedagoogide üldarvust (ametikohtade järgi, protsentides)

Lasteaias Eesmärk

2006 - 2007 100 % 100%

2007 - 2008 76,2 % 100%

2008 - 2009 84, 5 % 100%

2009 - 2010 84,5 % 100%

2010 - 2011 96 % 100%

2006- 2007 õppeaastal töötasid lasteaia 15 pedagoogi: neist 15 õpetajat ja 1 vanemõpetaja 2007- 2008 õppeaastal 21 pedagoogi: neist 6 nooremõpetajat, 14 õpetajat ja 1 vanemõpetaja 2008 – 2009 õppeaastal 25 pedagoogi: neist 6 nooremõpetajat, 18 õpetajat ja 1 vanemõpetaja 2009 – 2010 õppeaastal 25 pedagoogi: neist 6 nooremõpetajat, 18 õpetajat ja 1 vanemõpetaja 2010 – 2011 õppeaastal 28 pedagoogi: neist 2 nooremõpetajat, 26 õpetajat ja 1 vanemõpetaja.

Hetkel on õpiprotsess 96 % kaetud kvalifikatsioonile vastava pedagoogilise personaliga.

Koolieelne iga on otsustav periood individuaalse tervisekäitumise ja harjumuste kujundamiseks, mis moodustavad edaspidi igaühe elustiili ja panevad aluse kogu eluks. Alahinnata ei tohiks tervisliku füüsilise- ja psühhosotsiaalse keskkonna osa ning kvaliteetsete terviseteenuste arendamist, mida saab pakkuda nii lasteaed kui paikkond. Koolieelses eas kujunevad suhtumine tervisesse, esmased oskused ja käitumine ning sotsiaalne vastutus. Koolieelsel lasteasutusel on seadusandlusest tulenevad kohustused ja parimad võimalused laste tervise edendamiseks.

Olgu kuhi kulda vai mägi hõbedat – kui tervist ei ole, ei massa kõik midagi (Nõo vanasõna).

Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (Maailma Terviseorganisatsioon WHO 1948).

Inimese tervis mõjutab märkimisväärselt tema võimet igapäevaelus toime tulla. Tervis on oluline ressurss, mis väärib sihi- ja kavakindlat arendamist.

Tervis on igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (Maailma Terviseorganisatsioon WHO 1986).

Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (Maailma terviseorganisatsioon WHO 1999).

Maailma Tervise Organisatsiooni käsitluse järele on tervis füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.

4

Tervisedenduse all mõistame protsessi või tegevust, mille tulemusena inimese või inimeste koosluse võime oma tervist parandada kasvab. See võib sündida tänu teadlikkuse ja motivatsiooni kasvule, aga ka võimaluste ja tingimuste paranemisele. Nii on tervisedenduse tegevusväli väga lai, hõlmates näiteks nii teadmiste ja väärtushinnangute levitamist kui spordi- ja terviserajatiste ehitamist.

Tervisekäitumist mõjutavad otseselt isiku enda hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, teadlikkus, oskused ja motivatsioon. Inimest ümbritsev elukeskkond oma keskkondlike, sotsiaal-majanduslike ja psühhosotsiaalsete mõjudega määrab suures osas ära, milliseid tervist puudutavaid otsuseid inimene langetab ja kuidas inimene enda ja teiste tervise suhtes käitub.

Lasteaed ja kodu saavad kaasa aidata laste tervislikule arengule. Lasteaia arengukavas on planeeritud tegevusi, mis aitavad luua lastele tervislikke tingimusi, edendada koostööd laste ja personali tervise nimel, tõsta personali kompetentsust laste tervise edendamisest, rakendada uusi algatusi jne.

Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatusprotsessi üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaed lapse kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel:

terviklik ja positiivne minapilt ning ümbritseva keskkonna mõistmine; otsustus- ja vastutusvõime; oskus mõista häid käitumistavasid ja nende vajalikkust igapäevaelus; enesevalitsemise ja koostöö oskus; kehaline aktiivsus ja arusaam oma tervise hoidmise tähtsusest; õpihuvi- ja tegutsemisoskused; 

Üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaia õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

Tervise üle võib arutleda ja talle ka hinnanguid anda järgneva kuue valdkonna kaudu: (Lepik, 2007)

Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis on inimene terve. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. (Lepik, 2007)

Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsionaalse tervise halvenemisele võib inimene tunda end halvasti ka teistes tervise valdkondades. (Lepik, 2007)

Vaimne tervis. Viimastel aastatel rõhutatakse vaimse tervise olulisust ja pööratakse palju tähelepanu sellele, et inimesed oleksid vaimselt terved. Mida see tähendab? Vaimne tervis on seotud inimese ajutegevusega ja selle kaudu kogu organismiga. Tavaliselt ei tunta selle komponendi mõju seni, kuni

5

vaimne tervis on töökorras. Märku annab see aga siis, kui hakkavad esinema häired aju tööga seotud tegevustes. Olles väsinud ja õppides õhtul hilja, ei taha õppimine hästi edeneda. Tegelikult on inimese ajule väga oluline, et ta saaks tööd teha. Aju töötab küll kogu aeg, aga lugemine, arvutamine, pähe õppimine ja teised tegevused on aju arenemiseks väga vajalikud. Inimene peab endale teadvustama ja vastavalt sellele ka tegutsema, et vaimne ja füüsiline tegevus oleksid tasakaalus. (Lepik, 2007)

Sotsiaalne tervis. See tervise valdkond sõltub inimese läbisaamisest teiste inimestega. Suheldes koduste, sõprade või hoopis võõraste inimestega meeldivalt ja huvitavalt on enesetunne hea. Tülitsedes muutub suhtumine vaenulikuks, ka kõrvalised isikud võivad saada pahameele osalisteks, mis rikub paljude tuju. Sagedasti teeb riid haiget ka kehalisele ja vaimsele tervisele. Järelikult, head suhted hoiavad sotsiaalse tervise korras. (Lepik, 2007)

Isiksuslik tervis. Palju sõltub inimesest endast. See tähendab seda, et kuidas inimene ise endasse suhtub, nii terve ta ka on. Inimene, kes ei pea endast lugu, räägib endast halvustavalt ja kelle sõnavarasse kuuluvad sageli väljendid “ei oska”, ei saa”, ei taha”, rikub ise enda vaimset tervist ja suhteid teiste inimestega. Tema pahur olek teeb halva tuju. Inimene ei saa ka kehaliselt täiuslikuks areneda või võivad kergesti vigastused tekkida, kui iga tegevus on juba enne proovimist ebaõnnestumisele suunatud. Positiivne suhtumine endasse ja uutesse väljakutsetesse arendavad inimest ja muudavad tugevamaks ka teised tervise valdkonnad. (Lepik, 2007)

Eetiline tervis. Kuidas tulla toime eluga? Mis on nooruki jaoks oluline? Otsides neile küsimustele vastuseid ja arvestades kõiki eelnevaid tervise komponente, võib otsustada inimene oma tervisliku seisundi üle. (Lepik, 2007)

TERVISE EDENDAMISE EESMÄRGID KRISTIINE LASTEAIAS

Laste tervise edendamine on laste tervise väärtustamine ja positiivse tervise suurendamine. See on planeeritud ja teadlik sekkumine, mille kaudu on võimalik parandada laste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist ning ennetada haigestumist:

tervisliku eluviisi kujunemine/kujundamine lapsel/lastel, lapse tervise säilimine/hoidmine ja tugevnemine/tugevdamine, haigestumise ja krooniliste haiguste väljakujunemise vähendamine, igale lapsele võimetekohaseks arenguks vajalike tingimuste loomine.

Eesmärkide realiseerumine põhineb lapsest lähtuvatel printsiipidel.

Laps on tervik. Maailm on tervik. Mängulist õpiprotsessi ei killustata osadeks.

Laps on võimeline suhtlema sajas keeles: matkides, vigu tehes, neid parandades,

uurides, joonistades, suheldes jne.

Laps on subjekt, kes on suhetes teiste subjektidega (teiste laste, täiskasvanutega) ning

oma arengus sõltub neist.

6

Laps kasutab nii oma kui teiste nägemusi maailmast.

Laps on terve, andekas, ta on omandanud eakohased oskused; tal on olemas oma

sisemine jõud, et areneda ja kasvada aktiivselt tegutsejaks.

Laps õpib “ahhaa-elamuste” kaudu .

Laps areneb aste-astmelt e samm-sammult

Iga laps on ainulaadne, kes kasvab ja areneb erineva kiirusega – omas rütmis.

Laps vajab näitlikustamist - näitliku õpetamise printsiip:

☺ kõik, mis on silmale nähtav, see olgu lapsele nägemiseks;

☺ kõik, mis on kõrvale kuuldav, see olgu lapsele kuulamiseks;

☺ kõik, mis on maitstav, see olgu lapsele maitsmiseks;

☺ kõik, mis on kombitav, see olgu lapsele katsumiseks;

☺ kõik, mis on haistmiseks, see olgu lapsele nuusutamiseks.

Mida noorem on laps, seda enam on vaja näitlikustada!

Tervist edendava lasteaiana oleme lähtunud oma strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel järgmistest põhimõtetest:

koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel.

lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine.

Tervishoiualane kasvatus peaks algama kodust ning jätkuma igapäevategevuse loomuliku osana lõimitult nii lasteaias kui edaspidi koolis. Ka hügieenialast kasvatust ei saa lahutada üldisest kasvatusest. Harjumused, mis kujunevad varases eas, vajavad kinnistamist.

Tervisekasvatus on abiks õigete väärtuste kujundamisel lasteaias.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 28 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Siit tuleneb iga inimese õigus olla terve, samas ka kohustus oma tervist hoida, milleks ühiskond ja riik nii oma seadusandlike aktidega kui tegevusega kaasa aitavad.

Maailma Tervise Organisatsiooni käsitluse järele on tervis füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.

TERVISEDEMNDUSE PÕHIMÕTTED LASTEAIAS

Tervisekasvatus lasteaias algab integreeritult – lõimitult juba väga väikeste laste rühmas. Tervisekasvatuse all mõistame inimese käitumise teadlikku ja soodsat mõjutamist oma tervise nimel, teabe abil, mis pöörab tähelepanu tervislikule eluviisile ja harjumuste kujundamisele (hügieeniharjumuste kujundamisele).

7

Terviseteavitamise kui inimestevaheliste sõnumite vahetamise eetika põhimõtted on: anda lastele õiget ja kasulikku terviseteavet; õpetada käitumisoskusi tervislike eesmärkide saavutamiseks; selgitada, et tervis on tähtis inimlik väärtus ning seepärast tuleb juba lasteaias hakata kujundama arusaamu ja harjumusi tervisest tuleneva heaolu kaitsmiseks; selgitada, et isikliku hügieeni esmane nõue on keha puhtuse eest hoolitsemine, sest sellega luuakse tingimused kogu organismi normaalseks talitluseks. Pesemiseks on vajalikud: soe vesi, seep ja nuustik.

Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on:

lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine; lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine; lapse loovuse toetamine; mängu kaudu õppimine; humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine; lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; üldõpetusliku tööviisi rakendamine; kodu ja lasteasutuse koostöö; eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

kavandada oma tegevust, teha valikuid; seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega; kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes; arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle; hinnata oma tegevuse tulemuslikkust; tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestavad pedagoogid lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

Rühma(de) õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi.

Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist.

8

Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks tehakse lasteaias st lapse kasvukeskkonnas ( vajadusel rühma tegevuskavas) muudatusi või kohandusi (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm). Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava.

Õppekava on koostatud lapsest lähtuvalt ja suunatud lapse arenemisele ja kasvamisele: õppekava taotlused:

avatuse taotlus - õppekava on pidevas uuenemises, kaasates sellesse protsessi lapsevanemaid ja õpetajaid;

turvalisuse taotlus - koostöös lastevanematega toetatakse lapse füüsilist ja psüühilist heaolu; arendav taotlus - lapsest lähtuva õpi- ja kasvukeskkonna loomine, et toetada kõiki

laste arengu aspekte; õpetav taotlus -  lasteaia lõpetamisel on  lapse edukal iseseisva toimetulekul ja 

edasijõudmisel nii koolis kui ka igapäevaelus suur roll; mängulisuse taotlus - toimub mänguliste tegevuste kavandamine,  laps ei taju õppimist kui

sellist, õppimine toimub läbi praktilise tegevuse; individuaalsuse taotlus - õppesisu on jaotatud vastavalt laste vanusele ja vajadustele, uute

teadmistega tutvumisel on lapsele lähtekohaks tema eelnevad kogemused ja teadmised; sõltumatuse taotlus - õppemeetodite, teemade ja vahendite valikul on õpetajal

valikuvõimalus ja vabadus; lõiminguline taotlus -  õppesisu esitatakse tegevusliikide vahelises lõimingus.

Õppe- ja kasvatustegevusi viiakse läbi lõimitult ja mänguliselt, rühmaõpetajal on vabadus valida temaatikat, mille kaudu tegevusi kavandada ja teadmisi omandada.

Õpisisu on jagatud tegevusliikide kaupa, igale nädalale annab oma näo” nädalateema, mis omakorda aitab erinevaid tegevusi omavahel lõimida.

Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika.

Sotsiaalne keskkond: Mina: nimi, laps, poiss, tüdruk; tunne iseennast; lapsepõlv: laps kasvab, sünnipäev; lapse

õigused; Perekond ja sugulased: ema, isa, õde, vend, vanavanemad; erinevad põlvkonnad, eluviisid ja

kombed; inimese eluring: sünd ja surm; noored ja vanad; lapsed ja täiskasvanud; Kodu: kodukoht: linn, tänav; kodumaja, koduõu, kodused tegevused, koduloomad; Lasteaed: lapsed, kasvatajad, suhted; sõber; mänguasjad, tegevused; Kool: lapsed, õpetajad; õppimine, õppevahendid; Täiskasvanute tegevus kodus ja tööl. Ametid, elukutsed, tööd; töö: vastutus ja kohustused, tasu. Kodumaa: : rahvus ja emakeel; rahvushümn, -lipp, -lill, -lind; teised rahvused Eestis Teised maad ja rahvad: lähemad naabrid, nende tavalisemad nimed, tavad; lapsed mujal maailmas; Tähtpäevad, pühad ja kombed; Üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid. Sõprus ja abivalmidus: tunded, abivalmidus. Hoolivus, turvalisus ja tähelepanelikkus. Suhtumine erinevustesse. “Kui näed viga laita, tule ja aita!” Tehiskeskkond: ehitised, kodumasinad ja seadmed (tehnika) – keerukad ja lihtsad, abilised ja

ohuallikad; sõidukid; jäätmed; Tervise väärtustamine;

9

Hammaste tervishoid; Tervislik toitumin Inimkeha tundmine Ohutus ja turvalisus; kasulik ja kahjulik, Looduskeskkond – kus me elame ja vajame puhast loodust, puhast õhku ja puhast vett. Kodukoha loodus: veekogud, kodupaiga mets- ja koduloomad; taimed, seened ja putukad. Loomad: erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv ja areng. Linnud: välimus ja käitumine erinevatel aastaaegadel, väliskuju, värvus, toitumine; pesa ehitamine;

järglaste kasv ja areng; Putukad: erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv ja areng. Taimed: erinevad kasvukohad ja vajadused, välimus, kasv ja areng. Kalad ja kahepaiksed: elupaigad, eluviisid, välimus, kasv ja areng. Põhja- ja lõunamaa loomad ning linnud, öö- ja päevaloomad ning -linnud; Öö ja päev: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses. Aastaajad nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses ning loomade ja inimeste

tegevused. Ilmastik: erinevad ilmastikunähtused: tuul, sademed, temperatuuri muutumine; Inimese mõju loodusele: loodushoid, säästev suhtumine. Valguse, temperatuuri, vee, õhu ja toitainete tähtsus taimedele ning loomadele. Liiklus: Valgusfoor ja tänava ületamine; Liiklusmärgid; Sõidukid; Helkur, turvatool ja turvavöö.

KRISTIINE LASTEAIA MOTO, MISSIOON, VÄÄRTUSED JA VISIOON

MOTO

MÄNGI ÕPPIMISE JA ÕPI MÄNGIMISE TARVIS

MISSIOON

Tallinna Kristiine Lasteaed on usaldusväärne koostööpartner kodule, lapsele parima turvalise, tervisliku õpi-ja arengukeskkonna loomisel.Selleks on lasteaias:

o loodud lapsele arengut soodustav kasvukeskkond, tagatud turvatunne ja eduelamused ning igapäevatöös toetame lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta;

o soodustame lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks;

o toetame last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel;

o toetame ja abistame last tervise ja liiklusalaste algteadmiste omandamisel;o toetame ja abistame vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel

nõustame.

10

Maailmas leidub nii paljumeie kõigi jaoks,kui meil ainult on silmi seda näha,südant seda armastad ja käsi selle järele sirutamiseks. (L. M. Montgomery)

Lapsepõlv on omaette väärtus; ta on eluetapp, millest laps tahab rõõmu tunda ja kogeda.

Koolieelses eas on lapse arengus iga eluaasta määrava tähtsusega, sest varases lapsepõlves kujunevad väärtushinnangud ning laps saab alusteadmised ja -oskused lähtuvalt personaalsusest. Lasteaed, usalduslikus ja tihedas koostöös koduga, annab oma parima, et igast lapsest kujuneks kodanik, kelle kõrval kaaslased end hästi tunnevad.

VISIOON

Tallinna Kristiine Lasteaed on avatud, lapsest lähtuv, turvalise, tervist väärtustava kasvu- ja õpikeskkonnaga, peresid st lapsevanemaid kasvatus – ja õpiprotsessis toetav õppeasutus. Oleme lasteaed, kus laps tunneb end hästi, armastatuna, oodatuna ja turvaliselt.Oleme lasteaed, kuhu laps tahab tulla ja lapsevanem oma last aktiivselt tegutsema usaldab.

Põhimõtted visiooni ja missiooni täitmiseks:

lasteaias on kesksel kohal laps (iga lapse edusammude märkamine,

julgustamine ja tunnustamine, eduelamuse tagamine);

lasteaed on avatud ja paindlik ning ühiskonna vajadusi ja lapse - õppija eripära

arvestav;

laste koolivalmiduse kujunemise ja sujuva ülemineku lasteaiast kooli igakülgne

toetamine;

õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise kvaliteedi tagamine lasteaias, mille tagavad:

- pädevad pedagoogid;

- lapsest lähtuv, mänguline õpiprotsess, õppematerjalid ja –meetodid;

- kvaliteetne, eetiline, esteetiline, turvaline, tervist säilitav ja edendav mängu-,

arengu- ja õpikeskkond;

- linna teadus- ja kultuurivaramu aktiivne kasutamine;

- lasteasutuse asjatundlik juhtimine;

- sisehindamise süsteemi rakendamine.

lapsele/lastele ja lapsevanematele mõeldud info- ja nõustamissüsteemide sealhulgas tervise

väärtustamise propageerimise toimimine;

11

eraldatud ressursside otstarbekas ja põhjendatud kasutamine;

lapse igakülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

VÄÄRTUSED

Lasteaia põhiväärtused määravad selle, kuidas midagi tehakse.Kristiine Lasteaia põhiväärtused on meie tavareeglid, millest tegutsemisel lähtume:

hea maine; aktiivne ja rõõmus laps; hoolimine ja varajane märkamine; lapsest lähtuv õpiprotsess; tervislike eluviiside ja aktiivse liikumise väärtustamine; lapse sujuva ülemineku lasteaiast kooli toetamine; järjepidevate traditsioonidega; avatus ja paindlikkus; loovus ja innovaatilisus; usalduslikkus ja koostöövalmidus; õppimis- ja arenemisvõimeline meeskond; säästliku suhtumist väärtustav; pühendumus; lojaalsus - nii töötaja- kui tööandja poolne. hea – (tihedast liiklusest kaugemal) asukohaga lasteaed;

Tallinna Kristiine Lasteaias toimub tasakaalustatud õppe-kasvatustegevus: lapsekeskne õpetamine – toetume õppe- ja kasvatustegevuses lapse omaalgatusele ja aktiivsusele

, innustame last aktiivselt tegutsema; loovmõtlemine ja loovalt tegutsemine võimaldab plaane täiendada ja muuta, kui lastel tekib soov

või loomingulisem idee. Toetame lapse loovat enesealgatust ja aktiivselt tegutsemise soovi. individuaalsusega arvestamine – eripära, võimed, anne, huvid, teadmised, silmaring, tervis; õppimine läbi mängu – laps õpib mängulistes tegevustes turvalisus - turvatunne - laps tunneb, et teda armastatakse ja oodatakse lasteaeda loovuse arenemine/arendamine oleme abistavad, heasoovlikud, hoolivad ja hoidvad; oleme lapsele rõõmu ja eduelamust pakkuvad; õpetajad ja lapsevanemad on õppe- ja kasvatusprotsessis koostööpartnerid, lapsele parima

võimaliku õpi- ja kasvukeskkonna kujundajad.Oleme avatud – suhtleme lastevanematega ja kolleegidega avatult ja ausalt, toimib infovahetus.

3. ÜLEVAADE.

2008, 2009, 2010 – kolmel eelneval aastal tervise arengule suunatud tegevused ja näited.

Lasteasutuse külastatavus 3 a lõikes:

12

Lasteaed Eesmärk

2006 - 2007 S 54% A 68 % Keskmine 61%

55 % 70 %

2007 - 2008 S 52 % A 63 % Keskmine: 57,4%

55 % 70 %

2008 - 2009 S 45,3% A 60,4 % Keskmine: 52,4 %

55 % 70 %

2009 - 2010 S 49,8 %A 60.8 %Kesmine

55%70 %

Laste kohalkäimine on 2009 – 2010 õppeaastal suurenenud ja on positiivne. Olukorda on analüüsitud ja on selgunud, et nooremad lapse haigestuvad sagedamini kui vanemate rühmade lapsed, kelle kohalkäimise % on tunduvalt suurem. Väiksematel lastele annavad lapsevanemad võimalusel lasteaiavabu päevi, et laps saaks melust puhata Samuti haiguste ennetamiseks püütakse väiksemad, nohused lapsed võimalusel kodus hoida, et ennetada raskemini haigestumist. Nohuste laste kollektiivi vähem toomine on õpetajate nõustamise ja selgitamiste tulem.

Rühmade täituvus. Keskmine laste arv rühmas:

Lasteaed Eesmärk

2006 - 2007 123 : 6= 20,5 19

2007 - 2008 158 : 8= 20,0 19

2008 - 2009 198 : 10= 19,8 18

2009 - 2010 220 : 10 = 22 20

2006 – 2007 oli rühmi 6, neist 1 sõimerühm ja 5 aiarühma 2007 – 2008 oli rühmi 8, neist 2 sõimerühma ja 6 aiarühma 2008 – 2009 oli rühmi 10, neist 3 sõimerühma ja 7 aiarühma 2009 - 2010 oli rühmi 10, neist 2 sõimerühma ja 8 aiarühma, neist 2 liitrühma.2011 on rühmi 11, neist 2 sõimerühma, 9 aiarühma, neist 2 liitrühma.

Rühmadesse registreeritud laste arvu on suurendatud lasteaia hoolekogu ettepanekul, (hoolekogu koosoleku protokoll 2002.a. nr 4 ja 2006.a. nr 3 ) Haridusameti juhataja käskkirja alusel.

2009.a. uuendati pedagoogide meeskonnatöö tulemusel lasteaia õppekava, mis on viidud vastavusse riikliku õppekavaga. Täiendati liikluskavatuse, tervisedenduse ja mina ja keskkond valdkondi. Lasteaia õppekavas on vanuseti välja toodud üldoskuste eeldatavad tulemused.

13

Tervisedenduse – tervisekasvatuse eesmärgid lasteaia õppekavas:

tugevneb lapse füüsiline ja vaimne tervis, ergutub psühhomotoorne (tegevuslikku), sotsiaalne (k.a kõlbeline ja emotsionaalne) ja tunnetuslik areng;

toetame lapse tervelt kasvamist ja igakülgset arenemist; äratame huvi aktiivse liikumise ja sportimise, spordi kui kultuurinähtuse vastu; laps omandab teadmisi-oskusi liikumisest ning liikumisohutusest; loome eeldused tervislike eluviiside kujunemiseks; on loodud igapäevased kehalise-, sotsiaalse- ja vaimse heaolu tingimused lapse arenemiseks.

Eelnimetatud eesmärkide kaudu soodustame lapse arenemist ja kasvamist last tervist positiivselt

mõjustavatele tegevustele ning nende tegevuste kaudu tagame lapse vaimse, füüsilise, emotsionaalse

ja sotsiaalse tervise arenemise;

füüsiline tervis on seotud lapse kehalise arenguga ja aktiivse liikumisega vaimne tervis väljendub lapse positiivses eneseväärtustamises ja tema kindlustundes tulla

toime emotsionaalne tervis tähendab võimet väljendada oma tundeid, arendada suhteid teistega,

tunda heasoovlikkust ja armastust ning vastata samaga sotsiaalne tervis avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasa

haaratud tegevustesse ja mängudesse

Käsitletavad valdkonnad:

Inimese keha ja selle tegevus. Tervisele kasulik ja kahjulik (toitumine, puhtus, terved hambad, jne); Ohutus ja tervis, esmaabi. Aktiivse liikumise ja tervise seos.

Käsitletavad teemad , millised toetavad laste tervisekasvatust – tervisedendust:

Inimene kui looduse osa Toitumine ja tervishoid Liikumine ja puhkus Tervislik toit Ohutus, esmaabi Kahjulikud harjumused Tervise teadvustamine ja juhtimine Omavahelised suhted; sõprus, emotsioonid jne Eluring, perekond, sugulased

Tervisekasvatus lasteaias on tihedalt seotud liikumistegevustega ja sportlike tegevustega.

4. OLUKORRA ANALÜÜS JA JÄRELDUSED/HINNANG.

Aktiivne liikumine lasteaias on lapse tegevuste ja mängude loomulik osa. Laps õpib suhtlema ja ümbritsevat maailma tunnetama aktiivselt tegutsedes. Tema loomulik liikumisaktiivsus (tegevusaktiivsus) kasvab alates kolmandast-neljandast eluaastast, saavutades maksimumi nooremas koolieas.

14

Õppimine toimub läbi mängu, vaatluste, õuesõppe ja õppekäikude kaudu. Õppekäikudel käiakse pargis, Sütiste metsas, käiakse teatris, tsirkuses, muuseumides (Kumu, Nukumuuseum). Õuesõppe jaoks on loodud tingimused, kohandatud hoovipealsed katusealused, kuhu paigutatud lauad, toolid, tahvel; mikroskoobi, luubid, vaatlusraamid võtab õpetaja metoodilisest kabinetist õue kaasa. Lasteaia õuealal on märgistatud looduse õpperada - meie õuealal kasvavad puud ja põõsad (20) – iga puu juures on vastava puu kohta informatsioon õpetajale, lapsele, lapsevanemale. Toimub õuesõpe. Valmistatud on puude tutvustamiseks teemakast, kus sees erinevate puuliikide näidised ja kiletatud pildid ning kirjeldused. Muretsetud on piisavalt õppevara (mikrofonid, helivõimendus, järjepidevalt uut liiva liivakastidesse, savi, arendavaid lauamänge), õpetajatel on võimalus ise valida sobivat ja vajalikku õppevara. Lasteaial on täiuslik metoodiline kabinet metoodilise materjaliga, suurte piltidega ja raamatukoguga, mida õpetajad rühmades õpiprotsessi mitmekülgsemaks muutmisel igapäevaselt kasutavad. Igas rühmas olemas arvuti ja interneti ühendus annab võimaluse illustreerida mõningate temaatikatega tutvumist.

2011 maikuus valmib lasteaia uuele asfaltkattele liikluse – liikumise õpperada, millel saame korraldada ka peredega ühistegevusi.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkust analüüsitakse, hinnatakse ja kavandatakse parendustegevused.

Lapsed saavad teha ettepanekuid õppe- ja kasvatustöö läbiviimisel, ilusa ilma korral viiakse kavandatud tegevused läbi õues – õuesõpe.

Järjepidevalt täiendatakse uute materjalidega metoodilise kabeneti teemamappe: liikluskasvatus, tervisedendus ning mina ja keskkond jt.

Lasteasutuse pedagoogid jälgivad, analüüsivad ja hindavad järjepidevalt lapse arengu edenemist. Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes. Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga. Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi. Rühmaõpetajad tutvustavad lapsevanematele lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust. Vähemalt üks kord õppeaastas (vajadusel mitu korda) viivad pedagoogid lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis:

annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest; selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.

Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.

Analüüsime arenguvestlusel osalemist. Arenguvestlusi viiakse läbi üks kord aastas, vajadusel ka 2 korda. Pedagoogid annavad järjepidevalt lastevanematele tagasisidet lapse arengu edenemisest..

15

Lastevanemate osalemine arenguvestlustel on aktiivne. Enamik lapsevanemaid peab arenguvestlust vajalikuks ja sageli tulevad arenguvestlusele nii ema, kui isa.

Lasteaed pakus tugiteenusena abi eripedagoog aastatel 2007 – 2010. 2010 sügisel kuulas lapsed läbi

logopeed ja nõustasvanemaid ning andis soovitusi erispetsialisti poole pöördumisest.

Tugisüsteemide kaudu toetatud laste osakaal laste koguarvust lasteasutuses (protsentides):

Lasteaed Eesmärk

2007 – 2008 10,1 % 10 %

2008 – 2009 10,1 % 10%

2009 - 2010 10% 10%2010 kevadel eripedagoogi koht koondati – eelarve nappus.

2010 sügisel kuulas lapsed läbi logopeed ja nõustas lapsevanemaid ning andis vajadusel soovitusi erispetsialisti poole pöördumise vajalikkusest.

Eripedagoogi poolt läbiviidud kooliküpsuskatsed näitasid, et koolipikendust vajavaid lapsi vaadeldaval perioodil ei olnud. Üks laps suunati 2008 aastal eripedagoogi poolt kooliks ettevalmistavasse rühma vene õppekeelega lasteaeda. 2009 ja 2010 ei olnud vajadust ühtegi last koolimineku pikendusele soovitada.

Lasteaias töötab meditsiiniõde 4 päeva nädalas kella 8.00 – 13.00

Tervislike ja sportlike tegevustena toimuvad 2 x nädalas liikumistegevused lasteaia saalis (90 m²) ja 1 x nädalas õuealal (õueala suhteliselt suur ja ronimisatraktsioonidega, kiikedega, liivakastidega). Ilusate ilmade korral toimuvad planeeritud liikumistegevused sagedamini õuealal. Igapäevaselt mängitakse õuealal liikumismänge. Traditsioonilised on 4 x õppeaastas toimuvad spordipäevad, kus osalevad kõik õpetajad ja õpetaja abid. Rühmade õppeaasta tegevuskavas on liiklusnädal ja tervisenädal ning palju muid teemanädalaid, millistesse on lõimitud tervisedenduslikud teemad ja tegevused.

Huvitegevusena pakume lasteaias 2 x nädalas spordiringi ja tantsuringi. Liikumise tervislikku tähtsust mõjutavad liikumisetõhusus e mõju tugevus, teostatavus – maht, koormus, harjutamistingimused, ökonoomsus – kulutuste ja efekti suhe, turvalisus – nii õnnetuste kui ülekoormusvigastuste, haiguste ägenemise vältimine ja sellekohase tegevuse levik eesmärgiga kaasata võimalikult palju lapsi.

Nooremas koolieas jätkub baasmotoorsete liigutusvilumuste, kehalise võimekuse  ning kiiruse ja osavuse arendamine koos vastupidavuse ja jõu treenimisega

Järjepidevalt tutvustame lastele tervisliku toitumise vajalikkust ja põhimõtteid ning propageerime lastevanemate hulgas tervisliku toitumise tähtsust. Toitumine. Üheks esmaseks vajaduseks inimesele on toit kui energiaallikas. Toitumisalane haridus tähendab õpetust sellest, mida ja miks süüa? Õigetest toitumispõhimõtetest ja nende järgimisest sõltub inimese tervis. Kõige tähtsam on hommikune toit, sest sa pead varustama end kogu päevaks. Toitumiseks vajavad inimesed

16

mitmekesist, kuid rasvavaest ning vitamiinirikast toitu. Hästi sobivad köögi-, puu- ja teraviljatoidud, mõõduka soola- ning suhkrusisaldusega toidud. Hea tervise huvides vajab inimene üle 40 erineva toitaine.

Õige toitumise kui vajaduse tunnetamine on oluline tingimustes, kus rahvastiku haigestumuses ja suremuses on esikohal südame-veresoonkonna haigused, mille riskitegurid saavad alguse juba varases lapseeas. Preventsioon lapseeas on kogu maailmas tunnistatud prioriteetseks ja perspektiivikaks, kuna lapse- ja noorukieas on inimeste käitumisharjumusi kergem muuta. Kõrvuti hügieeniharjumuste kinnistamise ja liikumisoskuste kujundamisega on oluline kujundada lapsel õiged toitumisharjumused.

 Oluline on koostöö vanematega ja nende teadmiste avardamine lapse õigest toitlustamisest. Edukalt kasutatakse lapse ja vanema poolt meeldivamate toiduretseptide koostamist ja nende koondamist rühma  kogumikku “ Meie maitsvamad toidud”. Kogumikud on  kõikidele lastevanematele vaatamiseks kättesaadavad ja nendega tutvumisel annavad vanematele häid mõtteid lapsepäraseks koduseks toiduvalmistamiseks.

 Rühmaõpetajad kasutavad laste toitumisteadlikkuse tõstmisel erinevaid mänge, audiovisuaalseid materjale, lasevad lastel endil koostada oma toidupüramiidi.

Eesmärk on kõigil tegevustel üks – lasteaiast lahkudes teab laps, mida ta peab sööma ja kuidas toit aitab tal olla terve ja tubli.

Rühmades toimuvad tervisliku salati (kodus valmistatud ja kaasa toodud) tegusteerimised.

Väga tähtsal kohal tervisedenduses on hammaste tervise tähtsustamine, mida käib lastele tutvustamas hambaarstist lapsevanem.

Regulaarselt uurime 5-6 a laste rahulolu lasteaiaga, kuulame soove ja võtame planeerimisel arvesse laste ettepanekud. Nooremate laste hulgas on õpetajad igapäevategevuste käigus teavet hankinud. Samuti saavad õpetajad igapäevastest vestlustest lastevanemate arvamusi ja teavet selle kohta, kuidas lapsele lasteaias meeldib ja mida lapsele kõige enam teha meeldib, ning kuidas vanema arvates lapsel läheb.

Toimuvad rahulolu-uuringud lastevanematele (küsitlused), kogutakse ettepanekuid, mis võetakse arvesse parendustegevuste planeerimisel. Uuringutest on selgunud, et vanemad lasteaia , lasteaia õppe- ja kasvatustegevusega rahul. Näited lastevanemate rahulolu-uuringust 2011:

Vastused skaalal 6 -1Kuidas Teie arvates Teie lapsele lasteaias meeldib? 5,0

Kuidas Teie last hommikul rühmas vastu võetakse ? 4,9

Kuidas Teid hommikul rühmas vastu võetakse ? 4,9

Kuidas Teiega käitutakse rühmas õhtul, lapsele järele tulles ? 5,0

Milline on Teie arvates lasteaia ja lapsevanemate vaheline koostöö ? 4,6

Kuidas arvestatakse Teie soovide ja vajadustega ? 4,8

Kuidas Teid rühmas toimuvast informeeritakse ? 4,8

Kuidas hindate lastele korraldatavaid üritusi ? 5,0

Milline on mikrokliima Teie lapse rühmas ? 4,7

Milliseks hindate oma usaldust Teie lapse rühmas töötavate täiskasvanute vastu ? 5,2

17

Milline on rühma personali suhtumine Teisse ? 5,1

Milliseks hindate personali suhtumist töösse ja selle paremaks muutmisse ? 5,1

Teie suhe oma lapse rühma õpetajatega? 5,2

Kuidas hindate oma teadmisi lasteaias toimuvatest tegevustest ? 4,3

Millised on Teie võimalused lasteaias toimuvaid tegevusi ja nende sisu muuta? 4,0

Kuidas hindate lasteaia õueala ja seal asuvaid mänguvahendeid ? 4,0

Millised on Teie arvates rühma siseruumid, kas Teie laps on rahul ? 4,0

Kuidas olete rahul oma lapse lasteaias toimuva õppe- ja kasvatustegevusega? 5,0

Lasteaias toimuv õppe- ja kasvatustegevuse on toetanud Teie kodust kasvatust. 5.0

Kuidas oled rahul oma lapse lasteaiaga üldiselt? 5,0

Ettepanekuid parendustegevusteks on tehtud vähe, ootame aktiivsemat osalemist lasteaia arendustegevuses.

Rahulolu uuringud lastele, lastevanematele, töötajatele näitasid et lasteaia tegevustega ollakse rahul.

Samuti uurime järjepidevalt töötajate rahulolu.

KÜSIMUSED TÖÖTAJALE PEDAGOOGID TEHNILINE KESKMINE

1. Kuidas olete rahul oma üldise tööpanusega meeskonnatöösse ?

4,7 4,8 4,8

2. Kuidas suhtute oma kolleegidesse ? 5,4 4,9 5,2

3. Kuidas peate kinni lepetest / kokkulepitud asjadest ?

5,2 4,9 5,1

4. Kuivõrd annate kolleegidele tagasisidet nende töö kohta ?

4,4 4,1 4,3

5. Kuivõrd esitate uusi ideid lasteaia arendustegevuse tarvis ?

4,0 4,1 4,1

6. Milline on Teie osalemine lasteaia arendustegevuses?

4,0 3,7 3,97. Milline on Teie koostöö lapsevanematega ? 5,1 4,6 4,98. Milline on Teie suhe oma rühma lastega ? 5,5 5,0 5,39. Kuivõrd arvestate lapse individuaalsusega ? 5,0 5,1 5,1

10Milliseks hindate tegevuste mitmekesisust ( võimaluste pakkumine) oma rühma laste arendamisel ?

4,8 4,4 4,7

11. Millised on Teie püüdlused oma tegevust edasi arendada ?

4,9 4,4 4,7

12. Kui täiuslik olete oma töös ? 4,6 4,1 4,413. Milliseks hindate üldist rahulolu tööga ? 4,4 4,7 4,6

Kogutakse ettepanekuid, mida arvestatakse arengukava tegevuskava koostamisel ja parendamisel.

Lasteaias viiakse läbi riskihindamist.

Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada.

18

Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamist – hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Riskihindamine dokumenteeritakse – saadud dokumenti nimetame töökeskkonna riskianalüüsiks.

Riskihindamise käigus selgunud riskid: 1)pidev müra – lapsi palju ja paljude laste üheaegsel rääkimisel tekkiv müra, 2) sundasend õpetajal – laste laua kohale kummardumine käeliste tegevuste ajal, 3) raskuste teisaldamine – laste tõstmine, 4) libisemine – põrandate pesemise ajal põrand libe.

Meede: töötajate instrueerimine, õigete võimlemisharjutuste tegemine, silmade väsimisel silmaharjutused, põrandate pesemise ajal paigaldatakse välja hoiatav silt jne.

Lasteaias viiakse läbi sisenindamist..

Tallinna Kristiine Lasteaia sisehindamist viiakse lasteaia sisehindamissüsteemist lähtuvalt ja lasteasutuse kõiki valdkondi analüüsivalt ja hindavalt. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteasutuse järjepidev areng, selgitades välja lasteasutuse tugevused ning parendusvaldkonnad (näiteks SWOT – analüüs, küsitlused erinevatele sihtgruppidele: vanemad, töötajad, lasteasutuse haldaja, tagasiside koolilt, jne.), millest lähtuvalt koostatakse lasteaia arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse lasteasutuse sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Sisehindamisel toimub kompleksne enesehindamine, mis on kontrollimise protsess, mille käigus võrreldakse kontrollimise hetkeks saavutatud tulemusi kogu lasteaiale kehtestatud nõudmiste ning kriteeriumidega. Enesehindamise käigus kontrollitakse (kontrollime) tegevusi, mida teeme ka tulevikus.

Võrreldes tulemusi ja nõudmisi, hindame, kuivõrd reaalsed on plaanid.

Sisehindamine ja enesehindamine näitab: tuvastab probleemid aitab reageerida neile, aitab otsustada, millal on vaja teostada muudatusi lasteaia tegevuses.

Sisehindamine ehk ülevaatus tagab lasteaias pideva parendamise lasteaiaelu kõiki valdkondi hõlmavalt. Pidev parendamine on juhtimisprintsiip, kuis nõuete täitmisvõime tõstmiseks korduvate tegevuste kaudu püüame suurendada huvipoolte rahulolu.

Sisehindamisel põhinev lasteaia arendussüsteem tugineb pideva arengu põhimõtete rakendamisel, mis koosneb planeerimisest, plaanitu teostamisest, saavutatu pidevast ülevaatusest ja plaanide korrigeerimisest.

Tallinna Kristiine Lasteaia pideva parendamise protsessi läbiviimise aluseks on: sisehindamise tulemused, sisehindamisel tehtud järeldused, andmete analüüsi tulemused, muude tegevuste vahendusel saadud tulemused.

Sisehindamise käigus toimub: plaanide elluviimise seire, pidev andmete kogumine, on suunatud sellele, et tööprotsessis esiletulevad vead ei korduks, tagab strateegiliste ja taktikaliste plaanide õigeaegse korrigeerimise,

19

2008, 2009, 2010 aastate analüüsid näitasid, et planeeritud ja süsteemse parendustegevuse käigus paranes järjepidevalt lapse arengu- , mängu- , õpi- ja kasvukeskkond ning töötajate töökeskkond. Selleks muretseti ja tehti järgmised kasvukeskkonna parendused:

* osaliselt vahetati välja köögitehnika – muretseti uus pliit, jahutuskapp, riiuleid, köögikappe; 2011 tehakse lasteaia köögis remont;

* vahetatud välja trepikoja ja koridoride siseuksed;

* 5 klassiruumi ehitati ümber lasteaiarühmadeks ja sisustati uue, lapse vajadusi arvestava ja

rahuldava mööbliga ning vajalike õppe- ja mänguvahenditega;

* lasteaeda paigaldati automaatse tulekahjusignalisatsioon;

* turvalisuse tagamiseks paigaldati välisustele fonolukud ja valvesüsteem; lasteaeda valvab turvafirma;

* rühmade mänguväljakutele paigaldati juurde uued kiiged;

* liivakastidele ehitati uued ääred;

* paigaldatilaste liumäele ja kiikedele turvaalused;

* piideaia üks külg on väljavahetatud naabruses asuva firma „Kummikunstnikud“ kaasabil;

* pedagoogide töötingimuste parendamiseks muretseti kõikidesse rühmadesse uued interneti

ühendusega arvutid (13);

* renoveeriti poole maja sokkel;

* kaeti välistrepid uute plaatidega;

* rikastati kasvukeskkonda uute õppe-ja mänguvahenditetega. Muretseti mänguvahendeid rühmaruumidesse ja mänguväljakule – kiiged ja kiikedele turvaalus.

* 2010 lastevanemate kaasabil piirati sõimelaste mänguväljak eraldi aiakesega.

* 2010 renoveeriti 2-toaline rühmaruum ja varustati kaasaegse mööbliga, kus avati 11 rühm;

* lastevanemate sponsorluse teel muretseti II sõimerühma õppe-ja mänguvahendeid, esikukapid;

* lastevanemate kaasabil vahetatakse liivakastides järjepidevalt liiva;

* 2010 vahetati osaliselt välja siseuksed, Mesimummude rühma ehitati II väljapääe (paigaldati uus uks)

* 2010 arandati mänguväljakul katusealuse katus;

* 2010 suvel teostati lasteaia territooriumi asfalteerimine ja 2011 rajatakse laste liiklusväljak.

* 2010 muretseti rühmadesse uued veefiltriga tolmuimejad (6) – 2 rühma kasutada 1;

20

* 2010 muretseti juurde lastele sobivaid toidunõusid, voodipesu , toidukäitlejate riietus;

* 2011 remonditakse puidust ronimisatraktsioon õuealal;

* 2011 vahetatakse välja katkised pingid õuealal;

* 2011 paigaldatakse metallist ronimisrõngale turvaalus;

* 2011 mai rajatakse lasteaia õuealale liikluse – liikumisväljak.

Hinnang : paranes lapse mängu-, õpi-, arengu- ja kasvukeskkond ning töötajate töökeskkond.

Mänguvahendid on turvalised. Tänaseks on kõikides st 11 rühmas, meditsiiniõel, asjaajajal, peakokal,

direktoril, direktori asetäitjal majanduse alal ja õppealajuhatajal (17 arvutit) internetiühendusega arvutid.

Elektrooniliselt vormistatakse tööplaanid, aruandlus, õppematerjalid, suheldakse vanematega ja jagatakse

majasisest infot. Paranes vertikaalse ja horisontaalse info levimine. Asjaajamine ja dokumendihaldus toimub

elektrooniliselt.

Parendustegevused: turvalisuse tagamiseks:

parandamist vajab lasteaia piirdeaed (planeeritud arengukavas juba 2008, kuid teostamata rahaliste vahendite puudumise tõttu),

parandamist ja soojustamist vajab ka katus, maja otsmised küljed vajavad soojustamist, Samuti vajab renoveerimist Rästa tänava kõnnitee, mida ka 2011 aastal ei teostata.

Parendustegevused õpiprotsessi toetamiseks:

õpetajate teadmiste täiendamine toimetulekuks erivajadustega-  ja muukeelsete lastega tegelemisel;

personali teadlikkuse tõstmine tööalastest riskidest hoidumiseks, meditsiiniõe poolne töötajate nõustamine, töötajate instrueerimine, töösisekorraeeskirjade regulaarne tutvustamine;

lapse individuaalsusega arvestamine tegevustes – lasteaias ( vajadusel individuaalne arengukava; aeglasemat last ootame järele – laseme lapsel töötada temale sobivas tempos, nutikamale leiame lisategevust või tema oskustele vastavat natuke raskema ülesande, kui teistele lastele);

tervisedendusega seotud koolitustel osalemise pakkumine; loodusõpperaja rajamine õuealale ( eeltöö käib – kaardistatakse taimi). Puud - märgistati

2011 aprill. Rohtaimede kirjeldused sügisel 2011. liikluse - liikumisõpperaja rajamine lasteaia õuealale (projekteerimisel), valmib 2011 kevad. õuesõppe edasiarendamine – vahendite juurde muretsemine, et saame enam tegevusi õuealal

läbi viia.

Lasteaed on loovmängul, loomingulisel tegevusel, muinasjutul, loodushoiul ja elamuslikul õppimisel põhinev turvalise kasvukeskkonnaga lasteaed. Lasteaias on lapsest lähtuv – soodus kasvukeskkond, toimib usalduslik koostöö- ja partnerlussuhe lapsevanematega, mis tagavad lapse igakülgse, harmoonilise arengu, rahulolu ja rõõmu, toimetuleku iseendaga ja last ümbritseva keskkonnaga, tema individuaalseid omadusi ja võimeid arvestades.

Tulemuseks:

21

lapsekeskne, lapsest lähtuv õpetamine/õppimine end armastatuna, hästi, turvaliselt tundev, aktiivne, rõõmsameelne ja terve laps laps teab kuidas oma tervist hoida, teab tüüpilisi liiklussituatsioone, mis võivad põhjustada

õnnetusi ja õpib neid vältima; tervete eluhoiakute kujunemine – lõimitud tegevustes; perede kaasamine- üritused, peod, koosolekud, küsitlused, hoolekogu jms; rahulolev ja teadlik lapsevanem; mängu-, õpi-, arengukeskkonna järjepidev parendamine (mängu- ja õppevahendite uuendamine,

ruumide remontimine); kvaliteetset alushariduse omandamist pakkuv, hea mainega lasteaed, kuhu lapsed meelsasti

tulla tahavad ja lapsevanemad usaldavad lasteaia personali; lasteaia järjepidev ja kavakindel muutumine lastele parimaid mängu-, arenemis- ja kasvutingimusi

pakkuvaks, lapsevanemaid abistavaks, avatud, kaasaegsete mängu- ja õppevahenditega varustatud, rahvakultuuri edasikandvaks, paindlikuks, õppivaks ning järjepidevas arengus olevaks lasteasutuseks;

end kindlalt tundev õpetaja, kes on nähtamatuks kaaslaseks lapsele tema imelisel arenemise teel; töötajad omavad sisemist motivatsiooni töötada Tallinna Kristiine Lasteaias; tulemuslikule koostööle orienteeritud meeskond; juhtimise eesmärgipärasus, selgus ja loogilisus; töötaja enesehindamisel ja analüüsil põhinev sisehindamine, teades, et tulevik kuulub nendele, kes

teistest paremini õpivad juhtima oma arengut.

Lasteaia õppe- ja kasvatustegevust toetavad ja mitmekesistavad traditsioonilised üritused:

Teadmistepäev: 1.09 Sügiskompositsioonide näitus ja laat Lasteaia sünnipäev Isadepäev ja Mardipäev Kadripäev – 25.november Jõulupeod – detsembri kolmas nädal Eesti iseseisvuspäev - 24. veebruar Emakeelepäev - 14.märts Teatrinädal (Märtsi kolmas nädal) Kristiine Laulurästa lauluvõistlus Spordi- ja mängupäevad Lahtiste uste päev – lahtised tegevused rühmades KUMU (vanemad rühmad) Emadepäev – mai Maisimman – Rocca al Maare Vabaõhumuuseumis – vanemad rühmad Kevadpeod – mai Lastekaitsepäev lasteaias (Piip ja Tuut lastele esinemas); Väljasõidud (loodusesse, loomaaeda, miniloomadele külla, loodusrajale, jms) Lasteaia lõpupeod (vanemad rühmad) Lastekaitsepäev 1.06.

22

Ühisüritused koostöös lastevanematega.

Rühmakoosolekud lastevanematele – kõik vanemad – infovahetus Individuaalsed usaldusliku vestlused vanematega (tema lapse arengust) Hoolekogu koosolekud – rühmade esindajad Ühised väljasõidud koostöös vanematega (transport) Sügislaat – koostöös vanematega (toovad koos lapsega korjatud sügisande näitusele) Isadepäev – koostöös emadega Jõulupidu – muusikaõpetaja ja kõik rühmade õpetajad Lastevanematele koolits (veebruar) Lahtiste – uste päev (aprill) Emadepäev (mai), koostöös isadega Lõpupeod – lõpetajate laste vanemad

5. PRIORITEETSED TEGEVUSPÕHIMÕTTED EESMÄRGID 2011 - 2013

Üldeesmärk, alaeesmärgid ja tulemuslikkuse indikaatorid - näitajad

Üldeesmärk on saavutada laste arengu stimuleerimine lapsekeskse metoodika oskusliku rakendamisega ning õpetada kogu personal aru saama sellest, kui oluline on lastele mäng ja mänguline õpiprotsess.

Alaeesmärgid ja tulemuslikkuse näitajad – indikaatorid. Demokraatliku mõtteviisi kujunemine/kujundamine:

Lasteaias kujunevad lapsel/lastel oskused ja hoiakud toimida demokraatlikus ühiskonnas.

Lapsed tajuvad vastastikust lugupidamist ja tunnustamist, arvamuste avaldamise õigust ning omandavad ise oskuse arvestada kaaslastega ja hoolida neist.

Meetmed ja tegevused.

Tervisedendamine lasteaias hõlmab erinevaid valdkondi ja tegevusi, mille kaudu on võimalik mõjutada nii laste kui täiskasvanute tervist positiivses suunas.

Olulisemad on: partnerlus (lasteaia, kodu, kooli, kohaliku OV, paikkonna vaheline ametlik ja

mitteametlik koostöö) lasteaia sisepoliitika (juhtimine, meeskonnatöö, päevakava, reeglid, tervisedenduse

strateegia – tegevuskava väljatöötamine, elluviimine ja parendamine) personali pidev koolitamine ja arendamine tervisliku, füüsilise- ja psühhosotsiaalse keskkonna arendamine erinevates valdkondades

(riskihindamine)

23

5.1. Planeerimine

5.1.1. Meeskonnatöö Eesmärgid:

Terviseedenduse tegevuskava koostamine meeskonna koostöös. Meeskonnal kujunenud ühtne arusaam tervisedendusest lasteaias.

5. 1.2.TEL võrgustik.

Eesmärgid: Kuulume võrgustikku vabatahtlikkuse alusel, mis koosneb ühendunud lasteaedadest,

kes lähtuvad oma tegevuses tervist edendava lasteaia mudelist ning on nõus ellu viima TEL missiooni.

Võrgustikus püüame olla arendustegevuslik, informatiivne, muutusi taotlev, probleeme lahendav ning ennetuslik

5. 2. Organiseerimine - juhtimine

Eesmärgid: Loodud on tervisemeeskond (2010) , kes on välja töötanud ja viib ellu lasteaia

arengukavas püstitatud tervisealased eesmärgid. Tervisemeeskond on koostanud laste tervise igakülgseks edendamiseks tegevuskava

2011, lähtudes tervist edendava lasteaia põhimõtetest ning sisehindamise tulemustest Personalil ja lastevanematel on ülevaade planeeritavast ja selge visioon tulevikust. Juhtimises ja tegevuses rakendatakse kogu personali osalust, tervisemeeskonnas on

need, kes soovivad selles osaleda. Tähtsate otsuste tegemisel osalevad tervisemeeskonnas, paikkonna esindaja Kristel

Tamm ja soovi korral lapsevanemad: Marieta Meer – töötas varem lasteaias eripedagoogina.

5.2.1. Lasteaed kui osa paikkonnast, koostöö kohaliku omavalitsusega.

Eesmärgid: Lasteaed on väike paikkond, kuid samas on lasteaed osa suuremast, omavalitsuslikust

paikkonnast, kus ta loob positiivse sotsiaalse kliima, mõjutab oma tegevuste kaudu kohaliku elu kvaliteeti, rikastab paikkonna kultuuri-, spordielu, osaleb paikkonna arenguprogrammides ja projektides.

Arendame Tallina Kristiine Linnaosa valitsusega (Kristel Tamm) ja Tallinna Linnavalitsusega ja Tallinna Haridusametiga partnerlussuhteid, mis aitavad kaasa laste tervise edendamisele.

5.2.2. Kodu ja lasteaia koostöö.

Eesmärgid: Lasteaia meeskond soodustab koostööd lasteaia ning lapsevanemate vahel. Koostöö aluseks on see, et lasteaias respekteeritakse lapsevanemate huvisid lapse

arendamisel ning eneseteostusel; ollakse laste suhtes osavõtlikud ja tolerantsed; toetatakse lapse arengut ühiste arusaamade alusel; luuakse lastes kindlustunne sellega, et kõik neid ümbritsevad täiskasvanud suhtuvad neisse positiivselt.

5.3. Suunamine ja toetamine

24

5.3.1. Seadusandlus. Eesmärgid:

Töös lähtume EV seadusandlusest ja strateegilistest dokumentidest. Tulemusliku töö aluseks on eelkõige koostöö läbi vastutuse määratlemise ja võtmise

kõigi osapoolte poolt – perekond, lasteasutuse personal, KOV ja riik. Kõigil on oma roll ja vastutus laste tervise tagamisel.

5.3.2. Personali kompetentsus, vastutustunne, arenguvõimelisus, tervislik eluviis ja isiklik eeskuju. Eesmärgid:

Laste tervise edendamine eeldab kogu personali teadlikkust ja pädevust. Õpetaja oskab näha, analüüsida ja seostada laste tervislikuks arenguks vajalikke

tingimusi ja tegevusi erinevates valdkondades. Personali ja lastevanemate tervislik eluviis ja hoiakud tervislikult töötada ja suhelda, on

need käitumismudelid, mida lapsed jäljendavad ja mis oluliselt mõjutab nende tervisekäitumist edaspidises elus.

5.4. Analüüsimine ja hindamine.

Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, arengu toetamiseks ja õppe-ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga. Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist, mille aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused. Lapse arengut hinnatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust. Vähemalt üks kord õppeaastas viivad rühmaõpetajad lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse. Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse.

Eesmärgid: lapse arengu toetamine, anda tagasisidet lapse arengu kohta, innustada ja suunata laht sihikindlalt tegutsema,

suunata lapseenesehinnangu kujunemist; suunata õpetaja tegevust lapse mängulise õppimise ja individuaalse arengu

toetamisel;

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine lapse arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine lapsevanematele. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

5.5. Psühhosotsiaalne keskkond

Psühhosotsiaalsed tegurid on meie mõtted, tunded ja toimingud erinevates olukordades, kuidas näeme oma elu, näeme teisi inimesi, teeme valikuid, talume stressi ja suhtleme. Erinevad inimesed oma mõtete ja tunnetega moodustavad püshhosotsiaalse keskkonna, kus me igapäev viibime ja töötame.

Eesmärgid: Loodud on sisekeskkond, mis on esteetiline, turvaline, hügieeniline ja mõjub meeleolu

tõstvalt lastele, kõigile lasteaias töötavatele ja seda külastavatele inimestele. Loodud on positiivne ja meeldiv õhkkond, mis on aluseks nii laste, personali kui ka

lastevanemate vaimse tervise hoidmisel ja edendamisel.

25

Nii laste kui personali heaolu sõltub keskkonna kvaliteedist, tervislikus keskkonnas on meeldiv korraldada erinevaid tegevusi: õppida, areneda ja mängida.

Loodud on õueala, mis on soodsa mikrokliimaga, rikkalikult erinevaid tegutsemisvõimalusi pakkuv ja turvaline (loodusrada ja maikuus liiklus-liikumisväljak).

Õueala pakub võimalusi iseseisvaks loovaks tegevuseks, koostööks, mängimiseks ja kehalise aktiivsuse edendamiseks (ronimisatraktsioonid, kiiged, liivakastid).

5.6. Märkaminre ja hoolimine. Eesmärgid:

Meeskonda kuulub tervishoiutöötaja - meditsiiniõde, kes võtab osa lasteaia tervisestrateegia koostamisest ja elluviimisest ning on üks võtmeisikutest koos õpetajatega laste tervise edendamisel lasteasutuses.

5.6.1. Erivajadusega lapsega arvestamine. Eesmärgid:

Lasteaias on lapsed, õpetajad ja vanemad tolerantsed laste erinevuste suhtes. Igale lapsele sõltumata tema erivajadusest, kujundatakse vajadusel lapsele sobiv

kasvukeskkond ja tehakse jõupingutusi, et toetada last erivajadusest lähtuvalt.5.6.2..Päevakava ja reeglid. Eesmärgid:

Tervishoiutöötaja koostab päevakava ja tervisemeeskond on välja töötanud reeglid, mis annavad personalile võimaluse paindlikuks otsuste tegemiseks, informatsioonile ligipääsemiseks, efektiivseks meeskonnatööks ja suhtlemiseks lastevanematega ja teiste koostööpartneritega.

Aastaplaanide tegemisel arvestatakse tervisele suunatud rahvusvahelisi ja vabariiklikke päevi ning nädalaid ( tervisekalender TAI lehelt).

5.7. Koolivalmiduse saavutamine 5.7.1. Tervisliku eluviisi kujunemine/kujundamineEesmärgid:

Kooliga arendatakse koostööd selleks, et teha lastele kooliminek huvitavaks, stressivabaks ja sujuvaks.

Tegutsetakse nii, et lastel oleks usk enda võimekusse ja toimetulekusse. Analüüsitakse ja hinnatakse laste kooliküpsust, koolivalmidust, mille põhjal on koostöös

lapsevanematega võimalik planeerida last toetavaid ja abistavaid tegevusi.

5.7.2. .Tervisedendus - tervisekasvatus alushariduse osa. Eesmärgid:

Lapsed saavad lasteaiast baasteadmised tervisest, mis aitab neil edaspidi hoida nii enda kui ka teiste tervist kui asendamatut väärtust ja täisväärtusliku elu eeltingimust.

Tervisekasvatuse – tervisedendus on kirjeldatud õppekavas ja planeeritud tegevused on lõimitud erinevatesse lastega läbi viidavatesse tegevustesse ja hõlmavad erinevaid tervise valdkondi.

5.7.3. . Sotsiaalsete oskuste kujundamine/kujunemine. Eesmärgid.

Kogu personali tegevus hõlmab ka väärtuste kujundamist ja laste sotsiaalsete oskuste arendamist.

Eelnimetatud võtmealade kontekstis planeerime tegevusi lasteaia personali emotsionaalse tervise ja füüsilise aktiivsuse hoidmiseks, mis omakorda aitab hoida personali enesemotivatsiooni - on oluline

26

eeldus tegevuskava spetsiifilise eesmärgi ja selle läbi ka üldeesmärgi saavutamiseks. Võtmealade määratlemisel lähtusime hetkeolukorra analüüsi näitajatest.

Valdkonnad, millelle pöörame enam tähelepanu.

Tervislik toitumine

Eesmärgid: Lasteaia meeskond on huvitatud ja tagab laste kõige otstarbekama toitlustamise

korraldamise nii kvantiteedi kui kvaliteedi osas. Hästi tasakaalustatud toitumine tagab lapse normaalse kasvamise, arengu, kaitsevõime ja

jõudluse, seega on tervislikul toidul suur mõju nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Personalil ja lastevanematel on otsustav roll tervislike toitumisharjumuste kujundamisel. Suutervishoiu edendamine kuulub lasteaia igapäevaste tegevuste hulka. Peale sööki

loputatakse suud. Igal lapsel ühekordne tass – nimeline.

Eemotsionaalne tervis

Eesmärgid:

Füüsiline aktiivsus. Kehalise aktiivsuse edendamine, turvalisus.

Eesmärgid: Lasteaias on loodud eeldused ja tingimused igakülgseks kehaliseks arenguks,

aktiivseks tegutsemiseks, et soodustada ja tagada laste eakohane psühhomotoorne, sotsiaalne ja tunnetuslik areng.

Kehalise aktiivsuse edendamisest võtab osa kogu lasteasutuse personal ja kaasab sellesse lapsevanemaid ning teisi võimalikke koostööpartnereid paikkonnast: Maret Truusalu.

Lastel ja vanematel on huvi, teadmised ja oskused liikumise tähtsusest ja võimalustest.

Kehalise tegevuse käigus tagatakse igakülgne turvalisus, ennetamaks ja vältimaks traumasid.

Lapse areng läbi mängulise tegevuse. Eesmärgid:

Lasteaias pakutakse valikuvõimalusi, ruumi, aega ja vahendeid laste loomupärastest vajadustest ja huvidest tingitud arendavaks mänguks.

Viirushaigused lastekollektiivis.

Eesmärgid:

lapse tervise säilimine ja tugevnemine;

haigustunnustega lapsi tuuakse kollektiivi vähem

27

Eelnimetatud võtmealade kontekstis otsustati planeerida tegevusi ka lasteaia personali emotsionaalse

tervise ja füüsilise aktiivsuse hoidmiseks, sest nimetatud tegevuste läbiviimine aitab hoida personali

motiveerituse kõrget taset, mis on äärmiselt oluline eeldus tegevuskava spetsiifilise eesmärgi ja selle

läbi ka üldeesmärgi saavutamiseks.

Võtmealade määratlemisel lähtusime hetkeolukorra näitajatest.

TERVISEDENDUSE KAVA 2011 - 2012

ÜLDEESMÄRK – MISSIOON

J

VÕTMEALAD MEEDE – tegevuse eesmärgi kirjeldus, mida soovime tegevustega saavutada.

KOOSTÖÖ-PARTNER

HINDAMINE

Planeerimine1. 2011 – 2012 lasteaia TE tegevuskava koostamine meeskonnatöös, kooskõlas lasteaia arengukavaga.

2. Lasteaias koostöövalmis tervisemeeskond (18 liiget)2. Tervisedenduslikud tegevused on

Tervise- meeskond

Tervise- meeskond

TE tegevuskavakava, analüüs, on aluseks edasisel õppe-kasvatustegevuse planeerimisel ja organisatsiooni juhtimisel.Koostöökokkulepped, hinnangud, sisehindamine.

28

U

H

T

I

M

I

N

E

lõimitud õ.-a. tegevuskavasse ja toimuvad järjepidevalt.3. Lasteaed järgib tervist edendava lasteaia põhimõtteid:

koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel;

lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine;

lapse igakülgne areng ja tervisliku eluviisi kujunemine/kujundamine

4. Koostöö hoolekoguga ,lastevanematega, linnaosa valitsusega, haridusametiga

5. Kevadel ja sügisel laste mõõtmine ja kaalumine, rühiuuring.

Personal

Personal

H. Lumis

S. H. Salvet

Lasteaias viiakse järjepidevalt läbi eesmärgistatud

tervisedenuslikke tegevusi.

Hoolekogu suulised hinnangud lasteaia tegevusele, vestlused vanematega, tegevuskava analüüs.Lapse tervisliku seisundi ja arengu hindamine, andmete päevikusse kandmine.

Organi-seerimine,juhtimine

1. TE meeskonna nõupidamised

2. Tervisemeeskonna sisehindamine

3. TEL võrgustiku töös ja tegevustes osalemine4. Personali ülesanded, õigused ja vastutus laste tervise tagamisel on määratletud5. Personal on pädev analüüsima ja looma tingimusi laste tervislikuks arenguks 6. Tervisemeeskond koguneb 1 x kvartalis või vastavalt vajadusele7. Personali pädevus ja analüüs tervist edendavast lasteaiast

Direktor

Aet Lillemäe

TE meeskonna liikmedTervisemeeskond

Lasteaia personalDirektor

E. SinivesiM. Peterson

Tegevuste elluviimine ja arutelud.TE meeskonna arendustegevuse planeerimineTervise edendamine on juhitud, süsteemne ja järjepidev protsessPersonalil ühtne arusaam tervisedenduse põhimõtetest ja tähtsusest tervisele.Kujunemas terviseteadlikkus.

Informatsiooni edastamine kollektiivile.Personali arenguvestlused.

Suunamine - toetamine

1. Tervise edendamise alane koostöö meeskonna ja teiste spetsialistide ning hoolekogu vahel on süsteemne.2. Toimub eesmärgistatud ja järjepidev personali ja lastevanemate koolitamine lähtuvalt lasteaia tegevuskavast: 2.1. Lapsevanematele loeng: „Parem kaitsta kui kahetseda“ Lektor …………………2.2. Haridusameti koolitus: Töökeskkonna riskide hindamine lasteaias“ . Osalevad:E. Sinivesi ja M. Peterson2.3. Tervisedenduse baaskoolitus. Osalevad E. Sinivesi; I. Märtmann; M. Vimmsaare2.4. Tervise Arengu Instituudi koolitus: „Laste ja personali tervise edendamine koolieelses lasteasutuses „ 29.09.11.;12.10.11.; 03.11.11. Osalevad: Eha Sinivesi, A. Lillemäe, I. Märtmann2.4.Tuletõrjealane koolitus – õppus. Personali instrueerimine käitumisest tulekahju korral. Juhised tuletõrje õppuse läbiviimiseks – evakuatsioon teooriast praktikani.2.5. Tervisliku toitumise sisekoolitus - loeng: „ Sool ja suhkur“ S-H. Salvet -

Pedagoogid,

Lapsevanemad.

Maanteeamet

Sotsiaal- ja tervishoiuamet

TAI,pedagoogid,

TAI

PersonalPäästeamet

Juhtkond tegeleb personali arendus-koolitusstrateegia kujundamisega (olukorra analüüs, hinnang, koolitus-, arendusvajaduse selgitamine, vajadusest lähtuv tegevus).Lastevanematele ja personalile pakutakse võimalusi tervise- teadlikkuse tõstmiseks ja täiendamiseks.

Koolituse läbimist tõendab dokument.

Koolituse läbimist tõendab dokument.

Koolituse läbimist tõendab dokument.

TE lasteaia personal oskab ohuolukorras tegutseda.

29

meditsiiniõde2.6. Esmaabikoolitus personalile

Meditsiiniõde

Juhtkond

Terviseteadlikkus tõusnud.

Personal teadlikkus tõusnud, oskus esmaabi anda olemas..

Analüüsimine - hindamine

1.Tegevuskava analüüs 2.Analüüsi tulemustest lähtuvalt meetmete rakandamine õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel ja juhtimisel3. Tervisemeeskond hindab koostöös hoolekoguga lasteaia turvalisust 2x aastas, sügisel siseruumides, kevadel õuealal4. Lapse rahulolu uurimiseks viiakse läbi rahulolu-uuringud 1x aastas Märtsis4.2. Rahulolu uuring lastevanematele. Veebruar 2011; 2012

H. Lumis

PN

Tervise-meeskondHoolekogu

PedagoogidJuhtkond

TE meeskonna ümarlauad, analüüs.Dokumentatsiooni ja tegevuste analüüs.Objektiivne tagasiside hetkeolukorrast Lähtuvalt uuringute tulemustest järgmiseks perioodiks eesmärkide seadmine ja tegevuste kavandamine. eesmärgid järgmiseks perioodiks.

KASVUKESKKONNA

KUJUNDMINE

Psühho-sotsiaalne keskkond

1.Personali ja lastevanemate poolt loodud vaimne keskkond toetab kõigi osapoolte koostööd.2.Laste, personali ja lastevanemate vahelised suhted on meeldivad ja sõbralikud.3. Rühmades praktikal praktikandid, mis tagab lisaks rühma meeskonnale ühe täiskasvanu lastega tegelemisel.4. Lapse eripära ja individuaalsuse ja erivajaduse arvestamine soodsa kasvukeskkonna loomisel

5. Personalile soodsa töökeskkonna loomine: väljasõit personalile (vastavalt

võimalustele) koolitused, õuesõpe jogaring personalile õpetaja abidele koolitus Jõulupidu peronalile

6. Personali, laste ja lastevanemate vaheliste usalduslike ja meeldivate suhete loomine:

sügiskompositsioonide näitus koostöös laste ja lastevanematega

rühmade väljasõidud või piknikud peredega

Viimsi loodusraja külastus

7. Individuaalne töö muukeelsest kasvukeskkonnast pärit lapsega - rühma - meeskonna ja lapsevanematega koostöö. Vajadusel koostatakse lapsele individuaalne õppekava sotsiaalse toimetuleku ja kooliks ettevalmistamise toetamiseks8. Kolleegide võõrustamine – Kristiine Linnaosa muusikaõpetajate kogemuste vahetamine, linnaosa lastele laulupäeva korraldamine 9. . Erinevate põlvkondade väärtustamine ja kaasamine: Vanavanemate päeva tähistamine septembridIsadepäev (ka vanaisad tulevad)

TEL meeskond

TEL meeskond

Pedagoogid

H. LumisE, SinivesiM. PetersonA. Lillemäe

Juhtkond

Pedagoogid,lapsevanenad

Pedagoogid, meditsiiniüde

E. Raidmäe

Lasteaias on loodud meeldiv mängu-, õpi- , kasvu- ja töö- keskkond, mis on nii lapse, lastevanemate, kui ka töötajate vaimset  tervist ja heaolu toetav?Turvaline kasvukeskkond erivajadusega lapsele

Arengukava analüüs, vahendite muretsemine, tugisüsteemide analüüs, turvareidi analüüs

Personali ühine väljasõit, õppepäev, kogemuste vahetamine.

Ühtseid väärtusi kandev , tugev kollektiiv.

Lasteaia personali ja lastevanamete vahel on usalduslik ja sõbralik suhe.

Lapse erivajadusega arvestamine.

Toimib koostöö teiste

30

Jõulupeod peredegaVastlapäevEmadepäev (ka vanaemad tulevad)KevadpeodLõpupeod

E. RaidmäeA. Noomen,pedagoogid,H. LumisE. SinivesiM. Petersonlapsevanemad

lasteasutustega.

Koostöö süvenemine lastevanematega.Lapsele rõõmu ja elamusi, õppe ja kasvatustegevus toetavad üritused planeeritud ja toimunud.

Füüsiline keskkond

1. TE lasteaia sise- ja väliskeskkonna turvalisuse tagamine vastavuses tervisekaitse nõuetega:

Õueala vahendite uuendamine ja korrastamine, õueala koristamine

Turvaseired õuealal2. Lapsele on loodud eeldused ja tingimused

igakülgseks, aktiivseks kehaliseks tegevuseks nii lasteaia sise- kui väliskeskkonnas (õuealal).

3. Spordipäevad 4 x õppeaastas.

4. Tervisepäev personalile, näiteks loodusalane sisekoolitus (puud ja rohtaimed lasteaia õuealal).

5. Eakohane tervislik toit ja toitumine. Vanemaid teavitatakse lapse portsjoni kaalust ja kaloraažist.

H. LumisA. Lillemäe

U. KoidusteT. BreizM. Peterson

I. MärtmannA. NoomenTE meeskondA. Noomen,Pedagoogid

E. SinivesiS.H. Salvet

M. Peterson

Tervisemeeskonna analüüs, hinnang, dokumenteerimine.

Esteetiline õuealaTurvalisuse tagamine, paremate võimaluste loomine ümbritseva tundmaõppimiselEsteetilise õmbruse tagamine.Siseruumid turvalised ja vastavad nõuetele.Laste liikumisaktiivsuse tõstmine, võimaluste loomine – loodusraja ja liiklusväljaku aktiivne kasutamine.Töötajate tervise väärtustamine

Menüü analüüs, järjepidevalt tagatud mitmekesine, maitsev ja tervislik toit.

Õ

P

P

I

M

I

N

E

J

A

T

E

R

VI

S

K

I

Õppekava,

õppe- ja kasvatus-tegevus

1. Lateaia õppekavas on kirjeldatud tervisedenduse eesmärgid ja tegevuse, mille rakendamisel osaleb kogu personal.

2. Rühmade tegevuskavad lähtuvad lapse eripärast ja individuaalsusest.

3. Laste tervise hoidmisele ja edendamisele suunatud projektides osalemine

4. Pakutakse erinevaid võimalusi, vahendeid, aega ja ruumi mänguliseks õppimiseks.

5. Liikluse- liikumisväljaku kasutamine

6. Õppekäigud

7. Liikumistegevused saalis ja õuealal

8. TE tegevuskava toetub lasteaia tegevuskavale. Soodustame lapse sotsiaalsete oskuste kujunemist.

Õppeaasta kestel toimuvad järgmised tervise edendamisega lõimitud teemanädalad:

E.SinivesiTE meeskond

Rühmade personal

TE meeskond

Rühmade personal

Rühmaõpetajad

Rühmade personalA. Noomen

Õppekava ja rühmade õppe- ja kasvatustegevuse analüüs.

Tegevuskava analüüs

Koostööprojektid, osalemine, analüüs.Vaatlused, tegevuste ja keskkonna analüüs, lapse kasvumapp.Liiklemise reeglitega tutvumine, turvalisuse tagamine – kaitsmete ja kiivri kasutamine jalgrattaga sõitmisel.Ümbritsevaga tutvumine loomulikus keskkonnas.Tervise säilimine ja edendamine

Rahvatraditsioonidega ja rahvakommetega tutvumine.

31

K

U

E

L

U

V

I

I

S

I

K

U

J

U

N

E

M

IN

E

„ Tere lasteaed, liiklus“ - liikluspäevad rühmades Sept. (Spordipäev – September)

„ Emmekene, memmekene“ Sept.„ Tervis aedviljadest ja

puuviljadest “ Sept Õppekäik: „Tere sügis“ Okt.

„ Leivalugu - eib meie laual“ Okt „ Hooliv pere, terve laps“ Nov.

„ Soki sisse kootud armastus“Nov. „ Jõuluootus - advendihommikud“ Dets

„ Ise teen, ise loon - teistele ma rõõmu toon“ Dets. „ Talvine heategu lindudele“ Jaan. „ Talvel liugu laseme!“ Veebr. „ Sõpra tunned hädas“ Veebr. „ Kodu – armas paik“ Veebr. „ Emakeele kaunis kõla“ – luulehommik Märts „ Teatrinädal – esinemisvõimaluse pakkumine“ Märt „ Südamenädal - MINU süda“ Aprill Õppekäik „Tere kevad! Aprill „ Emakene kullapai“ Mai „ Väike aednik olen ma“ Mai „ Kallista, hoia ja kaitse mind“ Juuni

9. Õuesõppe läbiviimise osakaalu suurendamine: loodusrada lasteaia õuealal (puud) ja liikluse - liikumise õpperada (valmib mai 2011).

10. Lapse arengu toetamine, analüüsimine ja hindamine (arengutabel).

TE meeskond,

Rürmade personal

A. Noomen

E. Raismäe

S. H. Salvet

Pedagoogid,

TE meeskond

Rühmade personal

Ühisüritused loovad peretunde ja liidavad.

Ümbritseva keskkonnaga tutvumine.

Vaatlused, vestlused lapsega ja lapsevanematega, analüüs, tulemuste edastamine lapsevanemale.

Märkamine- hoolimine

1. Tervishoiutöötaja – meditsiiniõde analüüsib ja hindab lapse tervislikku seisundit ning annab regulaarselt tagasisidet lapsevanematele:

terve laps lasteaias südamenädala raames viib

rühmades läbi südame tervise hoidmise tutvustavaid tegevusi

2. Erivajadusega laps arengu toetamine koostöös lapsevanemaga.

3. Muukeelse lapse arengu toetamine

4.Logopeedi abi lapsele ja vanemate nõustamine 2 x aastas.5. Vanavanemate õhtu - põlvkondade väärtustamine ja kaasamine

S-H Salvet

S-H SalvetRühma personal,

Logopeed

E. RaidmäeRühmade õpetajad

Rühmakoosolekutel lastevanemate nõustamine, vestlused vanematega, dokumenteerimine, analüüsimine, Tervislike eluviiside tutvustamine rühmades

Vajadusel individuaalse õppekava koostamine, eripäraga arvestamine, võimaluse pakkumine areneda ja kasvada koos tavarühma lastega.Lapse kõne areng toetatud.

Rahulolev lapsevanem jatoimetulev laps.

32

6. Arenguvestluste läbiviimine ja vajadusel lapsevanemate nõustamine7. Võimaluste pakkumine ajaveetmiseks väljaspool lasteaeda: 7.1. Linnaosa spordipäev 7.2. Raekojaplatsil Jõuluturu külastamine 7.3. Nukuteatri külastamine 7.4. Väljasõit looduskaunisse kohta: Nõva ja Viimsi loodusrajad.

7.5.Tsirkus, Lindakivi Kultuurikeskuses7.6. Linnaosa tantsupäev7.7.Maismman Rocca Al Mare vabaõhumuuseumis.7.8. Linnaosa tantsupäev „Võlu oja“

Pedagoogid

Rühmade personal

Pedagoogid ja lapsevanemad

Hoolivad lapsed,rahulolevad lapsevanemad, hästi toimetulevad lapsed Kogetud rõõmu, saadud emotsionaalsed elamused, erinevad kogemused ja oskused käitumiseksväljaspool lasteaeda.

Koolivalmidusesaavutamine

1. Lapse arengu hindamine ja analüüsimiine 1x aastas ning 2. Arenguvestlustel vanemate rühmade laste vanematega jaanuarikuus. Arutelu lapsevanemaga lapse kooliks valmistumise – koolivalmiduse saavutamise üle ning vajadusel ühiste eesmärkide kavandamine 3. Koostöös lastevanematega tagatakse lapse sujuv üleminek kooli.

Rühmade õpetajad

Lapse-vanemad.

Lapse individuaalse arengu analüüs ja hindamine, arenguvestlused, dokumentatsiooni analüüs.

Koolis end hästi tundvad ja toimetulevad lapsed.

TERVISEDENDUSE TEGEVUSTE AJALINE KAVA

2011 - 2012 määratletud prioriteetsed tegevused: tervislik toitumine, emotsionaalne ja füüsiline tervis, haigustunnustega lapsed kollektiivis vähendamine/vähenemine.

Nr MEEDE - TEGEVUS AEG KOOSTÖÖ-PARTNERID

(elluviijad)

SEOS ÕPPEKAVAGA

1. Pakkuda tervislikumat toituLastele ja personalile korraldatakse tervisliku toitumise päev. 2011

Nov.Õpetajad, tervisetöötaja

Valdkond “Mina ja keskkond”: enese tervise väärtustamine.

1.1 Vanematele jagatakse ja rühma infotahvlil eksponeeritakse infomaterjale tervisliku toidu ja toitumise kohta

Järjepidev Õpetajad, tervisetöötaja

Koostöölastevanemaga: võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatus-protsessis.

1.2 Huvitatud lapsevanemad ja köögipersonal + tervisetöötaja räägivad läbi menüü lähtudes laste maitse-eelistustest ja järgides koolieelse lasteasutuse toitlustamisele kehtestatud nõudeid

2011Okt

Tervisetöötaja, köögipersonal, lapsevanemad, hoolekogu

1.3.

Korraldatakse tervislike salatite (retsept kaasas) tegusteerimise piknik lasteaia õuealal

2012Sept

Õpetajad, tervisetöötaja, lapsevanemad

1.4 Vitamiinirikaste sügisandide ja sügiskompositsioonide näitus 2011Okt

Õpetajad Valdkond tervisedendus

2. Arendada laste emotsionaalset tervist2.1 Sügisesele vanema rühma koosolekule kutsutakse infot jagama

koolipsühholoogAlates 2011

Direktor Koostöö lapsevanemaga: nõustamine

2.2Töötatakse välja lasteaia huvitegevuste programm

2011.Sept.

Õpetajad, muusikaõpetaja liikumisõpetaja

Õppe- ja kasv. tegevuse kavandamine:laste huvidega arvestamine, andeka lapse toetamine.

2.3.

Õpetaja abidele koolituse korraldamine: ”Pedagoogiline tegevus lasteaias”

2011Nov.

Direktor, dir. aset.

Erivajadusega lapse toetamine

33

majanduse alal2.4 Lõulueelne kultuuriprogramm töötajatele: kontsert, teatrikülastus

vms.Järjepidev Juhtkond,

personalPersonali motivatsiooni tõstmine

3. Arendada laste füüsilist aktiivsust3.1 Järjepidev koostöö lapsevanematega - vanema rühma perede

väljasõidud või piknikud (korraldamisel koostöö). 2012kevad

Õpetajad, õpetaja abid, lapsevanemad

Valdkond “Mina ja keskkond”:õpiprotsess toimub loomulikus keskkonnas.

3.2 Osaletakse Kristiine Linnaosa lasteaedade spordipäeval 2011 Õpetajad, õpetaja abid

Valdkond: Liikumine

3.3 Spordipäevad lasteaia õuealal 2011 - 2012

A. Noomen,pedagoogid, õpetaja abid

Valdkond: liikumine

3.4 Viiakse enam läbi õuesõpet (mis hõlmab laste töökasvatust) 2011 - 2012

Õppealajuh, rühmaõpetajad, A. Noomen,E. Raidmäe

Valdkonnad “Mina ja keskkond”“Liikumin”“Muusika”

3.5 Osalemine Kristiine Linnaosa tantsupäeval “Võlu oja” 2012kevad

3.6 Korraldatakse personali traditsiooniline väljasõit loodusesse koos koolitusega.

2012 kevad

Kogu lasteaia personal

Personali motiveerimine

3.7 Osaletakse iga-aastasel Kristiine Linnaosa lasteaiaõpetajate bowlinguvõistlusel

2011 sügis

Õpetajad Personali liikumisaktiivsuse ja terviseteadlikkuse tõstmine.

4 Haigustunnustega lapsi on kollektiivis vähem.4.1 2011 – 2012 õ.-a. -st osaleb tervisetöötaja/tervisemeeskonna liige

lastevanemate koosolekutel ja tutvustab vanematele tervise edendamise alaseid teemasid , mida möödunud perioodil ja ka käesoleval perioodil lasteaias käsitletakse. Arutleb lastevanematega laste tervisega seonduvaid probleeme (nt. haigustunnustega laps/laste viibimine kollektiivis)

2011 sügisel – rühma-koos-olekul.

Tervisetöötaja, rühmade õpetajad

Informeeritud ja terviseteadlikud lapsevanemad.

TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE JA TEGEVUSKAVA UUENDAMINE

Lasteaias viiakse läbi sisehindamist seal hulgas tervisealast sisehindamist.

Tervisedenduse tegevuskava vaadatakse läbi 1 – 2 korda õppeaastas - jälgitakse tegevuskava

täitmist. Tervisealast sisehindamise viivad läbi tervisemeeskonna liikmed: H. Lumis, S-H Salvet,

A. Lillemäe, I. Märtmann, K. Kruus, M. Vimmsaare. Dokumenteerib A. Lillemäe.

Tervisemeeskond analüüsib tegevuskava rakendumist lähtuvalt sisehindamise kriteeriumitest.

Selleks kasutatakse lasteaias Tervise Arengu Instituudi, Liina Varava poolt poolt koostatud

juhendmaterjali, 2005. Füüsilise keskkonna hindamiseks kasutame juhendmaterjali „Vigastuste

ennetamine läbi riskianalüüsi läbiviimise ja turvalise keskkonna edendamise „ (TAI, 2005).

Tegevuse tulemuslikkust hinnatakse ja analüüsitakse. Analüüsi tulemusi kasutatakse

arendustegevuse planeerimise lähtealusena, et tagada lasteaia arengule ja tervisele soodsate

tingimuste ja eelduste loomine, et aidata kaasa lapse tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele,

soodustada tervisliku eluviisi kujunemist. Hindamistulemustest lähtuvalt planeeritakse uusi tegevusi

õppe- ja kasvatustöö, juhtimise ja keskkonna parendamiseks ning jälgitakse nende elluviimist.

Vajadusel viiakse tegevuskavasse sisse muudatused ja täiendused.

34

TE tegevuskava valmis meeskonnatööna ja koostajateks olid: A. Lillemäe – õpetaja, I. Märtmann –

õpetaja, M. Õummaa – õpetaja, M. Lampe – õpetakja, S. Tomera – õpetaja abi, A. Meister – õpetaja

abi, A. Noomen – liikumisõpetaja, E. Raidmäe – muusikaõpetaja, M. Sass – õpetaja, M. Vimmsaare

– õpetaja, K. Jaakson, K. Kruus – õpetaja, H. Lumis – direktor, E. Sinivesi – õppealajuhataja, M.

Petrson – direktori asetäitja majanduse alal, S-H Salvet – meditsiiniõde.

Kasutatud materjalid.

1. Lasteaia õppekava.2. Lasteaia arengukava.3. Liana Varava, 2005, Juhendmaterjal4. TAI, Tartu, 2003, Tervisedendus lasteaias. 5. TAI, L. Varava, 2005, Juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele sisehindamise

läbiviimiseks tervise valdkonnas.6. TAI, L. Lõhmus ja L. Varava, 2006, Tervisega seotud eeldused ja tingimused koolieelsetes

lasteasutustes.7. TAI, 2005, Vigastuste ennetamine läbi riskianalüüsi läbiviimise ja turvalise keskkonna

edendamine.

LISA 1

2010 – 2011 TERVISEDENDUST TOETAVAD ÜRITUSED LASTEAIAS

AEG ÜRITUS KOOSTÖÖPARTNERID

SEPTEMBER

Tere lasteaed, liiklus Lapsed, pedagoogid

Tervisemeeskonna koosolek Tervisemeeskond:

Linnaosa lasteaedade spordipäev Liikumisõpetaja A. Noomen ja Sellide ning Rõõmupallide rühmade lapsed, pedagoogid

  Mihklipäeva hommik puu- ja

juurviljadega Lapsed, rühmade õpetajad, E. Raidmäe

29.09.11. Maailma südamepäev. Südamematkad, rühmad matkab lasteaia ümbruses

Lapsed, rühmade õpetajad, Sipsikud, Mürakarud, Lotte, Krõllid, Muumid

35

OKROOBER

03.-07.11 Leivanädal                 Kodus küpsetatud leivast

vestlemine ja maitsmine. Mängud Lapsed, pedagoogid, lapsevanemad

  Sügisene spordipäev lasteaias  Lapsed, õpetajad, Anne Noomen

Projektis PRÜGIHUNT osalemine (Keskkonnaamet) Sipsikud, Mürakarud, Krõllid, Lotte, Muumid

Projektis NUBLU AITAB (Päästeamet) osalemine Sipsikud, Rõõmupallid, Lotte, Krõllid, Muumid

Tervisemeeskonna koosolek Tervisemeeskond

NOVEMBER  

  Isadepäeva tähistamine, pudruhommikud koos isadega  Lapsed, isad, õpetajad

Piimapäev - menüüs erinevad tooted piimast. Lapsed, õpetajad, kokad

DETSEMBER

  „Kommi asemel” – „Piparkoogipäev”  

Piparkookide näitus 

Kõikide rühmade lapsed, õpetajad,, lapsevanemad

Med. õe kabineti külastamine 06.12. - 10.12.2010  Kõik rühmad, Salme Salvet

Personali tervisepäev, tervislike eluviiside propageerimine Personal, S. Salvet

 JAANUAR

Tervisemeeskonna koosolek Tervisemeeskond

Talvine spordipäev – vastlapäeva mängud Lapsed, õpetajad, Anne noomen

Vastlatrall Audentese Spordihallis Sipsikute ja Mürakarude rühmade lapsed, õpetajad, Anne Noomen

21.01 ülemaailmne kallistamise päev Kõikide rühmade lapsed, pedagoogid

 VEEBRUAR

Sportlik sõbrapäev, liikumis- ja ühismängud õuealal Lapsed, pedagoogid.

21.-25.02 Eesti nädal - menüüs eesti rahvustoidud Õpetaja abid, kokad.

MÄRTS Kesklinna Lasteaedade Spordipäev Sipsikute ja Mürakarude rühma lapsed, õpetajad,

36

Anne Noomen

22.03 ülemaailmne veepäev Lapsed, pedagoogid, meditsiiniõde.

Tervisemeeskonna ümarlaud Tervisemeeskond

 APRILL

Turvaliselt lasteaeda – 112 (politsei, tuletõrje muuseum) Lapsed, õpetajad, lapsevanemad.

Evakuatsiooniharjutus lastega Lapsed, lasteaia personal, päästeamet

Töökeskkonna riskianalüüs TKK volinik Elvi Raidmäe, personal

07.04 – maailma tervisepäev Lapsed, õpetajad

Südamenädal 18.-24.04 Tervishoimuuseumi külastamine Lapsed, õpetajad

Vanemad rühmad 

Jüripäeva trall: „Tõmba Jüri“ Vanemte rühmade lapsed, õpetajad, Elvi Raidmäe

Nõidadepäev- nõiajoogid(raviteed) Lapsed, pedagoogid, lapsevanemad

06.05 – ülemaailmne tervisliku toitumise päev Lapsed, pedagoogid

„Koogipäev” – tervislikud koogid emadepäevapeol Lapsed, pedagoogid, lapsevanemad, E. Raidmäe

 Kevadine spordipäev Lapsed, pedagoogid, Anne noomen

Perepäevad looduses (piknikud) – koostöö lastevanematega Lapsed, rühmade õpetajad, lapsevanemad

Juuni Lastekaitsepäev, lastel külas

Piip ja Tuut Lapsed, pedagoogid, E. Raidmäe, A. Noomen; Piip ja Tuut

Lasteaia lõpupeod, koostöö lastevanematega Vanemate rühmade lapsed, pedagoogid,

lapsevanemad.

Lasteaia rühmades käsitletakse lõimitud tegevustes päevakohaseid teemasid:APRILL TERVISEKALENDER 2011

07.04 Ülemaailmne tervisepäev18.04 - 24.04 Üleriigiline südamenädal

MAI06.05 Ülemaailmne tervisliku toitumise päev10.05 Ülemaailmne kehalise aktiivsuse päev14.05 Ohutusalane perepäev „Kaitse kodu”

37

JUUNI01.06 Lastekaitsepäev14.06 Ülemaailmne veredoonorluse päev

SEPTEMBER10.09 Ülemaailmne esmaabi päev25.09 Südamepäev

OKTOOBER10.10 Ülemaailmne vaimse tervise päev11.10 Ülemaailmne nägemise päev16.10 Ülemaailmne toidupäev

DETSEMBER 10.12 ülemaailmne inimõiguste päev

Lasteaia tervisenõukogu sisehindamise küsimustik

Asutuse nimetus: TALLINNA KRISTIINE LASTEAED

Maakond/linn: Harjumaa, Tallinn, Rästa põik 3.

Täitmise kuupäev: “09“ märts 2011.a.

Meie lasteaias: 1. on tervisemeeskond (TM) 2. on tervisenõukogu (TN)

Palun Teil anda hinnang tegevustele järgmistes valdkondades (vastajaid vaata ruudu seest)

I Meeskondade/ tervisenõukogude toimimine üldsegi mitte

kuigivõrd oluliseltpeaaegu täielikult/täielikult

1. Lasteaias on meeskond/ tervisenõukogu, mille koosseis vastab tervist edendavate koolide tervisenõukogude loomiseks esitatud standardile(kaasatud kõik võimalikud osapooled)

5 12

2.3. Meeskonnal/ tervisenõukogul on olemas selgelt defineeritud

eesmärgid. 6 11

4. Liikmetel on selge ettekujutus oma rollist nõukogus, mis motiveerib neid aktiivselt osalema ( keda nad esindavad, miks nad on töörühma kutsutud, mis on vastutusvaldkond).

3 11 3

5. Meeskonnal/tervisenõukogul on olemas aktiivne juht, kes vastutab nõukogu toimimise eest. 2 6 9

6. Meeskond /tervisenõukogu analüüsib oma töö tulemuslikkust. 3 8 3II koostöö ja osalemine

7. Meeskond/tervisenõukogu kohtub regulaarselt. 178. Meeskonnas/ tervisenõukogus valitsevad usalduslikud 5 12

38

koostöösuhted.9. Meeskonna/tervisenõukogu liikmed osalevad aktiivselt nõukogu

tegevuses. 2 6 9

10. Meeskond/ tervisenõukogu teeb koostööd paikkonna teiste organisatsioonide ja võrgustikega. 3 9 5

Näide (kellega, milline koostöö?)

Koostöö linnaosa valitsusega – spordiväljak lastele 2007.Maanteeametiga, taodeldakse liiklus- ja liikumisväljaku mahamärkimist õuealale 2011.

11. Tervisenõukogu/meeskonna juhtimisel toimub lasteaiasisene koostöö (lapsed, lapsevanemad, tugistruktuurid, jms). 3 12 2

Näide (kellega, milline koostöö?)Tegevused lastega ja koostöö lastevanematega, et haigustunnustega lapsi lasteaeda ei toodaks.Näide: Audentese spordikool – sporditreening lastele; Kristiine linnaosa valitsus – spordiüritused linnaosa lasteaedade lastele; Jalgpalliklubi – käisuid lastele rääkimas spordiga tegelemise vajalikkusest ja näitasid põnevaid trikke palliga.Koostöö lasteaia kokkadega (3 inimest) – ettepanekute rakendamine menüü osas. Koostöö med. õega – tervisedenduslike tegevuste läbi viimine rühmades.Ürituste korraldamine lastele (tervisevarda valmistamine puuviljadest – Krõllid) ja lastevanematele – piknik tervislike salatitega.

III keskkonna kujundamine üldsegi mitte

kuigivõrd oluliseltpeaaegu täielikult/täielikult

12. Tervisenõukogu/meeskond on mõjutanud otsuste tegemisi lasteaia tasandil:

a. füüsilist tervist mõjutava keskkonna küsimustesb. psühho-sotsiaalset tervist mõjutava keskkonna

küsimustesc. lasteaia arengukava koostamisel

3

3

3

6

3

6

6

8

8

5

Näide (iga valdkonna kohta eraldi). Ettepanekud: planeerida puuduste likvideerimise – parendustegevuste ajaline täitmine arengukava tegevuskavas.Näide: arengukavas planeeritud piirdeaia renoveerimine (alates 2007.a.), trepikodades seinte värvi uuendamine, oma jõududega (töömees) 2 rühmaruumi seinte värvi uuendamine.

13. Tervisenõukogu/meeskond on leidnud lisaressursse projektide elluviimiseks. 11

Näide: koostöös lapsevanematega on vajalikke vahendeid muretsetud (telefonid igasse rühma – vajadusel lapsevanematega päeva jooksul informatsiooni vahetada)

14. Tervisenõukogu/meeskonna liikmed on koolitustel saadud teadmisi ja oskusi andnud edasi oma lasteraia lastele, õpetajatele ja lastevanematele

3 6 5

Näide

Liiklusalase koolituse läbi viimine lasteaia pedagoogidele (E. Kohari ja M. Sumin).Lahtiste-uste päeva korraldamine igal aastal.

15. Tervisenõukogu/meeskonna liikmed aktiveerivad teisi lasteaia liikmeid tegelema lasteaiatervise- (tervisedendus ja –kasvatus) ja sotsiaalsete probleemidega.

6 6 5

Näid.Tervisemeeskonna liikmed annavad infot edasi paarilisele õpetajale, rühma õpetaja abile ja planeerivad koostöös rühma mikromeeskonnaga rühma tervisedenduse eesmärgid lähtuvalt konkreetse rühma laste tasemest ja eakohasusest. Teabe hankimine koosolekutelt ja ümarlaudadelt, kolleegideaga aruteludest.

39

IV TN või meeskonna liikmete teadmised ja oskused tegelemaks kooli terviseprobleemidega üldsegi

mittekuigivõrd oluliselt

peaaegu täielikult/täielikult

16. Teadlikkus oma lasteaia tervise-ja sotsiaalvaldkonna probleemidest. 8 9

17. Teadlikkus üldistest rahvatervise probleemidest Eestis. 8 918. Hinnake enda kompetentsi järgmistest valdkondades: tervise edendamise ja -kasvatuse põhimõtted ja meetodid

lasteaias 15 2

tervisedenduse – olemus, planeerimine, rakendamine, hindamine 15 2

lasteaia vajaduste hindamine ja ennetustegevuste planeerimine, rakendamine ja hindamine 6 6 11

sotsiaalsete toimetulekuoskuste ja väärtuskasvatuse (sekkumisprogrammide) elluviimine 3 12 2

sisehindamine tervise valdkonnas 3 3 9 2 meekonnatööoskused tööks tervisenõukogus 3 9 5 tegevuskavade koostamine 3 9 5 koostööoskused lasteaia tasandil tervisekasvatuse elluviimisel 9 8 koostööoskused väljaspool lasteaeda tervisekasvatuse

elluviimisel 3 6 8

isikliku eeskuju näitamine - rakendumine terviseprobleemide vähendamisel 9 8

Kuidas hindate selle aasta tervisedenduslikku tegevust oma lasteaias?

halb rahuldav hea väga hea5 12

Kas teie lasteaia arengukavasse on tervise valdkond integreeritud? JAH

Küsimustiku täitmisel osalenud liikmete nimi, ametipositsioon:

NIMI TÄPSUSTATUD AMET 1. Kadi Kosenkranius Lasteaiaõpetaja2.Ingrid Unt Õpetaja abi3. Karmen Kruus Lasteaiaõpetaja4. Katrin Jaakson Lasteaiaõpetaja5. Mari Vimmsaare Lasteaiaõpetaja6. Mari Sass Lasteaiaõpetaja7. Ingrid märtmann Lasteaiaõpetaja8. Irja Aal Lasteaiaõpetaja9. Maarja Õunmaa Lasteaiaõpetaja10. Aet Lillemäe Lasteaiaõpetaja11. Eha Sinivesi Õppealajuhataja12. Margit Peterson Dir. aset. majanduse alal.13. Saima Tomera Õpetaja abi14. Anneli Meister Õpetaja abi

40