TLÜ Aastaaruanne 2011

AASTAARUANNE

2011

*Arengufond (2012). „Väliskeskkond 2020: olulised trendid ja nende tähendus Eestile“

2

w

TALLINNA ÜLIKOOL ARVUDES 2009–2011 41. TALLINNA ÜLIKOOLI STRUKTUUR 52. TEADUS-, ARENDUS- JA LOOMETEGEVUS 62.1. Teadustöö tulemuste publitseerimine 72.2. Doktoriõpe 82.3. Osalemine tippkeskustes 82.4. Osalemine kompetentsikeskustes 92.5. Teadus- ja loometegevuse preemiad ja tunnustused 92.6. TAL tugitegevused 103. ÕPPETEGEVUS 113.1. Õppekavad 113.2. Õppekavade välishindamine 123.3. Õppe tugitegevused 133.4. Täienduskoolitus 144. LIIKMESKOND 154.1. Üliõpilaskond 164.2. Töötajad 195. JUHTIMINE JA MAJANDAMINE 215.1. Finantstegevus 225.1.1. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine 235.1.2. Õppetegevuse rahastamine 245.1.3. Finantsjuhtimise arendustegevused 245.2. Haldus ja kinnisvara 245.3. IT-juhtimine 256. ÜHISKONNASUHTED 266.1. Teadmussiirde alane tegevus 266.2. Akadeemiline raamatukogu 276.3. Kirjastus 276.4. Rahvusvaheline koostöö 286.5. Teadus- ja kultuuriüritused ning sündmused 286.5.1. Konverentsikeskus 296.5.2. Studia Generalia 296.5.3. Näitused 296.5.4. TLÜ loomekollektiivide ja sportlaste tegevus 296.6. Ühiskonnasuhtluse ja partnerlussuhete tugitegevused 30

SISUKORD

REKT

ORI

EES

SÕN

A

*Arengufond (2012). „Väliskeskkond 2020: olulised trendid ja nende tähendus Eestile“

Tallinna Ülikooli visiooniks on olla uuendusmeelne, oma liikmeid akadeemili-selt rikastav, Eestis hinnatud ning rahvusvaheliselt tunnustatud teaduse ja hari-duse keskus. Seda ei saavuta me ainult „asjade tegemisega kõrgel tasemel“, vaid „õigel ajal õigete asjade kõrgel tasemel tegemisega“, mida võib nimetada ka kvaliteedikultuuriks. Sealjuures tähendab see ka valikuid, mida me kindlasti ei tee. Rahvusvahelises kontekstis on Tallinna Ülikool väike, siin töötab pisut üle 500 akadeemilise töötaja ja sama palju tugitöötajaid. 2011. aastal leppi-sime kokku ja fikseerisime ülikooli arengukavas, mis on kõigile ülikooli liik-metele ühiseks prioriteediks, millistes tegevustes me üksteist toetame ja jõu ühendame. 2011. aasta tegevusaruanne ei anna veel täit ülevaadet, kuidas me nende ühiste asjadega oleme edenenud, küll aga võimaldab vaadet sel-lele, kuidas ja mida oleme teinud ja kus me võrreldes teiste ülikoolidega Eesti kõrgharidusmaastikul asume. Ühtlasi võiks 2011. aasta tegevuste kirjeldus ja analüüs olla kõigile ülikooli liikmetele võimaluseks mõtiskleda, milline on tema panus üheskoos seatud prioriteetide elluviimisel ja ülikooli kujundamisel tunnustatud teaduse ja hariduse keskuseks.

Ülikooli tegevus ei pea olema mitte ainult kõrgekvaliteediline, vaid ka koos-kõlaline – oluline on nii ülikooli sisemine harmoonia kui ka kooskõla välis-keskkonnaga. Ühel ülikoolil on palju partnereid, keda kuulata. Ma loodan, et meil kõigil on selleks tahtmist ja jaksu. Ülikooli kui terviku arengu seisukohalt

on olulisteks sõnumitoojateks väliskeskkonna muutused, mida ette nähes ja ennetades on ülikool ühiskonda rikastav ja jätkusuutlik. Eurostadi andmetel on kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal EL-s kasvanud vahemi-kus 2001–2010 pea 6%, mis on kaasa toonud olukorra, kus umbes 30% inimestest Euroopas teeb enda hariduse tasemega võrreldes vähemnõud-likumat tööd (Arengufond 2012*). Üheks põhjuseks siinkohal on kindlasti tööturuvajaduste kiire muutumine, kuid laiemas plaanis seab selline olukord ülikoolile mitmeid väljakutseid: võime ette näha tööturul toimuvat, sealhulgas tööturu vajadusi; pöörata enam tähelepanu üldpädevuste (nagu näiteks inno-vaatilisus, loovus, paindlikkus, probleemilahendus-, meeskonnatöö, kriitilise mõtlemise, suhtlemise ja eestvedamise oskus) arendamisele ning ümber- ja jätkuõppevõimaluste loomisele. Ühtlasi on ülikoolil tähtis roll kutsuda Eestisse välismaiseid tippteadlasi ja loomeinimesi, saata oma üliõpilasi ja akadeemilisi töötajaid välismaale õppima ja stažeerima ning kutsuda tagasi juba mõnda aega välismaal töötanud Eesti tippteadlasi ja spetsialiste. Nendes tegevustes oleme 2011. aastal ka võrdlemisi edukad olnud. Välismaalasi on akadeemi-liste töötajate seas 8,5% – seda on enam kui teistes Eesti ülikoolides. Eel-misel aastal suundus välismaale õppima 2,5% meie üliõpilastest. Seda tule-must on vaja kindlasti parandada, kuid võrreldes kahe teise Eesti suurema ülikooliga (TÜ ja TTÜ) oleme teisel kohal. Ka täienduskoolituses osalenud õppijate arv on võrreldes 2010. aastaga kasvanud jõudsalt, 21%. Teadus- ja loometegevuse integreerimise suunas tuleb meil pikki samme astuda – seda näitab ka suhteliselt tagasihoidlik ülikooli üksustevaheliste kõrgetasemeliste publikatsioonide arv. Rõõmu teevad publikatsioonide jätkuv tõusutrend ning doktoritööde kaitsmised. Võrreldes 2010. aastaga kaitsti 30% rohkem dok-toritöid, mis tagas riikliku koolitustellimuse täitmise 95% ulatuses. Suuren-damaks üliõpilaste huvi teadustöö vastu, käivitasime üliõpilaste teaduspro-jektide taotluste meetme, mida rahastame uuringufondist. Positiivne on ka see, et üliõpilaste seas eelmisel aastal esmakordselt kohustuslikuna läbiviidud õpetamise ja kursuste tagasiside näitas, et meie üliõpilased on õppetegevuse kvaliteediga rahul (keskmine hinne 5-palli skaalal 4,51).

Ülikooli arengukavas kokkulepitud väärtusena oleme lubanud järgida kvali-teeti, mis on kogu ülikooli tegevust iseloomustav mõõde, väljendudes kõigi liikmete tegevuses. See nõuab ülikooli liikmete pidevat valikute tegemist, ametialast teostust ja enesearendamist, seda toetavat keskkonda ja tingimusi. Seetõttu on ka 2012. aastal rektoraadi tähelepanu ülikooli liikmeskonna aren-gut toetava füüsilise ning vaimse keskkonna loomisel, mille märksõnaks on stabiilsus. Rahastamispõhimõtete arendamisel soovime stimuleerida enam instituutide vahelist koostööd ning õppekavade konsolideerimist. Oluline väljakutse on tulubaasi suurendamine töötaja ja üliõpilase kohta, mis tagaks konkurentsivõimeliste palkade maksmise ülikooli töötajatele.

Tiit Land

TLÜ rektor

REKTORI EESSÕNA

3

TALL

INN

A Ü

LIKO

OL

ARVU

DES

2009 2010 2011

Töötajate arv (täistööaja arvestuses)

886 886 922

neist akadeemilised töötajad 415 414 428

neist tugitöötajad 471 472 494

Välisõppejõudude ja -teadus-töötajate osakaal

5% 6,6% 8,5%

Üliõpilaste arv 8359 8899 9577

sh RKH 88 138 212

sh BA 5550 5841 6120

sh MA 2475 2641 2870

sh DOK 246 279 375

Tasemeõppe välisüliõpilaste osakaal

1,7% 1,7% 2,2%

Väljaminevate TLÜ üliõpilaste osakaal

1,9% 2,2% 2,5%

Kaitstud doktoritööde arv 14 14 20

Publikatsioonide arv 1312 1377 1457

neist rahvusvahelised eelretsen-seeritavad (ETISe klassi-fikaatorid 1.1, 1.2, 2.1, 3.1)

331 448 500

Õppekavade arv (registreeri-tud õppekavad)

145 146 147

sh RKH 4 4 4

sh BA 49 52 52

sh MA 75 76 77

sh DOK 17 14 14

Akadeemiliste üksuste arv 23 25 25

Finantsid

Tegevustulud (mln eurot) 28,3 26,9 30,3

Tegevuskulud (mln eurot) 31,7 29,8 32,4

*Andmed esitatud seisuga 31.12.

TALLINNA ÜLIKOOL ARVUDES 2009–2011*

2011. aastal ametisse astunud rektoraat (vasakult); Priit Reiska (akadeemiline prorektor),

Eve Eisenschmidt (arendusprorektor), Katrin Niglas (teadusprorektor), Tiit Land (rektor).

4

2011. aastal ametisse astunud rektoraat (vasakult); Priit Reiska (akadeemiline prorektor),

Eve Eisenschmidt (arendusprorektor), Katrin Niglas (teadusprorektor), Tiit Land (rektor).

Tallinna Ülikooli struktuuri kuuluvad akadeemilised üksused, üliõpilaskond, keskteenistused ning muud üksused. 2011. aasta lõpus oli ülikoolis 25 aka-deemilist üksust (19 instituuti, 5 kolledžit, Akadeemiline Raamatukogu), 3 akadeemilist allüksust (Ettevõtlus- ja äriõppe keskus, Konfutsiuse Instituut ja Keelekeskus), 9 keskteenistust ja 3 muud üksust (Avatud Ülikool, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, Kirjastus). TLÜ kõrgeim otsustuskogu on 39-liikmeline ülikooli senat. Eelnõude ettevalmistamiseks ning ettepane-

kute tegemiseks on senati liikmetest moodustatud alalised komisjonid: aren-duskomisjon, majanduskomisjon, teaduskomisjon ja õppekomisjon.

14. veebruaril 2011 valis valimiskogu rektoriks TLÜ Matemaatika ja Loo-dusteaduste Instituudi professori Tiit Landi. Professor Rein Raua viis aastat kestnud ametiaeg lõppes 15. mail, mil ametisse astus professor Land. Koos rektoriga asusid ametisse ülikooli rektoraati akadeemiline prorektor Priit Reiska, teadusprorektor Katrin Niglas ja arendusprorektor Eve Eisenschmidt.

Ülikooli kolm teadusvaldkonda – ühiskonnateadused ja kultuur, bio- ja keskkonnateadused ning loodusteadused ja tehnika – on rahvusvaheliselt evalveeritud ning toetavad õppetegevust 19 õppekavagrupis: ajakirjandus ja infolevi, bio- ja keskkonnateadused, füüsikalised loodusteadused, huma-nitaaria, informaatika ja infotehnoloogia, isikuteenindus, keeled ja kultuurid, keskkonnahoid, kunstid, matemaatika ja statistika, muusika ja teatrikunst, psühholoogia, sotsiaalteadused, sotsiaalteenused, sport, tervishoid, õigus-teadus, õpetajakoolitus ja kasvatusteadus, ärindus- ja haldus.

5

Ülikooli prioriteet: Interdistsiplinaarsete rahvusvahelise dimensiooniga teadus- ja loomekeskuste, uurimisrühmade ja doktoriõppe arendamine ning teadus-, arendus- ja loometegevuse osakaalu suurendamine ülikooli tegevuses.

Võtmenäitajad:

2010 2011Ülikooli siht 2014

Kõrgetasemeliste publikatsioo-nide (ETISe klassid 1.1, 1.2, 2.1 ja 3.1.) arv töötaja kohta aastas (täistööaja arvestuses)

1,08 1,17 1,2

Kaitstud doktoritööde arv aastas 14 20 25

Üksustevaheliste kõrgetase-meliste teaduspublikatsioonide (ETISe klassid 1.1, 1.2, 2.1 ja 3.1.) arv aastas

Pole mõõdetud

38 kasvav

2.1. Teadustöö tulemuste publitseerimineEesti Teaduse Infosüsteemi (ETIS) andmetel avaldasid Tallinna Ülikooli liik-med 2011. aastal kokku 1457 publikatsiooni, mida on 80 publikatsiooni võrra enam kui 2010. aastal (vt tabel 1). Ligikaudu 1/3 (34%) 2011. aastal avaldatud publikatsioonidest on kõrgetasemelised teaduspublikatsioonid. Kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide osakaalu suurendamine on üli-koolis seatud prioriteetseks eesmärgiks, mille poole 2011. aastal selgelt liiguti. Ühe akadeemilise töötaja kohta1 avaldati ülikoolis 2011. aastal kesk-miselt 1,17 kõrgetasemelist teaduspublikatsiooni, kusjuures 2010. aastal oli vastav näitaja 1,08. Eesti avalik-õiguslike ülikoolide võrdluses võib Tallinna Ülikooli akadeemiliste töötajate publitseerimisaktiivsust nimetada heaks, kuna kõrgetasemelisi publikatsioone töötaja kohta on rohkem vaid Tartu Ülikoolis (1,19), vt ka joonis 1.

TEADUS-, ARENDUS- JA

LOOMETEGEVUS

1 Tallinna Ülikooli akadeemiliste töötajate arv täistööaja arvestuses oli 2011. aasta lõpu seisuga 428,6.

TEAD

US-

, ARE

ND

US-

JA L

OO

MET

EGEV

US

2

6

Teadusosakond alustas 2011. aasta lõpus analüüsiga ülikooli akadeemiliste üksuste vahelisest koostööst. Esimesena koostati ülevaade ühispublikat-sioonidest, mille kohaselt 2011. aastal ilmunud 38 kõrgetasemelist pub-likatsiooni valmis erinevate TLÜ akadeemiliste üksuste koostöös. 2012. aasta kevadel valmib ülevaade akadeemiliste üksuste ühisprojektidest. Ülevaadete põhjal töötab Teadusosakond välja meetmed akadeemiliste üksuste koostöö arendamiseks eesmärgiga saavutada suurem interdist-siplinaarsus ja potentsiaal rahvusvaheliste kõrgtasemega teaduskeskuste kujunemiseks.

Tabel 1. Teadustöö tulemuste publitseerimine 2009–2011

2009 2010 2011

Kõik publikatsioonid 1312 1377 1457

Kõrgetasemelised publikatsioonid (ETISe klassifikaatorid 1.1, 1.2, 2.1, 3.1)

331 448 500

Muud teaduspublikatsioonid 773 743 796

Õpikud, populaarteaduslikud raamatud ja artiklid ETISe klassifikaatorid (6.2, 6.3, 6.4)

208 186 161

Joonis 1. Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv akadeemilise töötaja kohta

Allikad: Publikatsioonide väljavõte ETISest (seisuga 22.03.11) ja avalik- õiguslike ülikoolide poolt Rektorite Nõukogule esitatud andmed personali

kohta (seisuga 31.12.11).

Koostöös teiste riikide teadus- ja arendusasutustega publitseeris 2011. aastal kõige enam artikleid Ökoloogia Instituut (34), kellele järgnes Sot-siaaltöö Instituut (9). Kõrgetasemeliste teadusartiklite publitseerimisel

tehti 2011. aastal kõige rohkem koostööd USA teadus- ja arendusasu-tustega (6 artiklit), sellele järgnesid Rootsi, Soome ja Inglismaa (5).

Vaatamata keskmiste publitseerimisnäitajate heale tasemele tõid TLÜ valdkonnanõukogud 2011. aasta ülevaadetes probleemina välja akadee-miliste töötajate ebaühtlase publitseerimisaktiivsuse. Võimalike lahendus-tena nähti võimalust rakendada teadustegevuse ja kootöö vorme nagu teadusseminarid, kohalikud konverentsid, oma valdkonna teadusajakiri, millega tuua teaduse juurde ka noori või seni kõrvalejäänud akadeemilisi töötajaid.

2011. aastal valiti Tallinna Ülikooli 2010. aasta silmapaistvaimate teaduspublikatsioonide ja loomingulise projekti konkursi laureaati-deks vastavalt kategooriale:

� Parim monograafia – Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi välja antud „Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani“, autori-teks Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim ja Väino Sirk.

� Parim humanitaarteadustealane artikkel – Priit Raudkivi „Maa – meie ema, ilm – meie isa. Märkmeid looduse rollist Liivimaa 14. sajandi ajaloos“ (Acta Historica Tallinnensia, 2010, 15, 3–23).

� Parim sotsiaalteadustealane artikkel – prof Katrin Niglase artikkel „The multidimensional model of research methodology: An integ-rated Set of Continua“ (Los Angeles/London/New Delhi/Singa-pore/Washington DC: Sage, Sage Handbook of Mixed Methods in Socail and Behavioural Research, Second Edition, 2010, 215–236).

� Parim loodusteadustealane artikkel – kollektiivne artikkel „New capil-lary coatings in open tubular CEC as models for biological memb-ranes“ (Electrophoresis, 2010, 31, 1586–1589); autoriteks Kert Martma, Sandra Zetterström Fernaeus, Tiit Land ja Ruth Shimmo.

� Parim täppisteadustealane artikkel – Erkki Soika, prof Romi Mankin ja Ain Ainsaar „Resonant behavior of a fractional oscillator with fluc-tuating frequency“ (Physical Review E, 2010, 81, 011141(1)–(11).

� Parimaks üldharidus- või kõrgkooliõpik – Helin Puksandi osalusel val-minud kollektiivne õppekomplekt „Peegel 2. 8. klassi eesti keele õpik“, „Peegel 2. 8. klassi eesti keele töövihik“, „Peegel 2. 8. klassi eesti keele kontrolltööd“ (Koolibri 2010); autoriteks Reet Bobõlski ja Helin Puksand.

� Parim loominguline projekt – Merike Aarma poolt konkursile esi-tatud Tallinna Ülikooli kammerkoori kõrgetasemeline kontsert tegevus 2010. aastal ja saadud tunnustused: Grand Prix ja erinevad auhinnad XI Eesti kammerkooride festivalil ning II koht Viimsi I pop- ja džässmuusikafestivalil.

TEAD

US-

, ARE

ND

US-

JA L

OO

MET

EGEV

US

7

TEAD

US-

, ARE

ND

US-

JA L

OO

MET

EGEV

US

2.2. Doktoriõpe

2011. aastal toimus TLÜs õppetöö 14 doktoriõppekaval. Doktorantide vastuvõtuarvud suurenesid 2010. aastaga võrreldes 5 doktorandi võrra, 77-lt 83ni. Doktoritööde kaitsmine kasvas 2011. aastal 30%. Kokku kaitsti 20 doktoritööd, millega täideti doktoriõppe riiklik koolitustellimus 95% ulatuses (doktoriõppe riiklik koolitustellimus 2007. aastal oli 21 õppekohta), vt ka tabel 2.

Tabel 2. 2009–2011 kaitstud doktoritööd valdkonniti

Sotsiaal-teadused

Humanitaar-teadused

Kasvatus-teadused

Loodus-teadused

Kokku

2011 8 3 4 5 20

2010 3 5 3 3 14

2009 2 6 4 2 14

EHISe andmetele kaitsti Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides 2011. aas-tal kokku 251 doktorikraadi, millest 8% moodustasid Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööd, Tartu Ülikooli vastavad näitajad olid 61% ja Tallinna Tehnikaülikoolil 24%.

Doktoriõppe paremaks korraldamiseks täiendati 2011. aastal „Tallinna Ülikooli doktoriõpingute ja doktoritööde kaitsmise eeskirja“ (muuda-tused kinnitati 17.10.11 senati määrusega nr 10). Eeskirja täiendamisel võeti muuhulgas arvesse Eesti ülikoolide rektorite poolt 8.09.11 allkirjas-tatud kvaliteedi hea tava leppes sätestatut. Muudatustega täpsustati osa-poolte vastutust ja kohustusi doktoriõpingute korraldamisel ja doktori-tööde kaitsmisel; doktorantide atesteerimise korda ning doktoriõpingute lõpetamise ja doktoritöö kaitsmise tingimusi.

TLÜ valdkonnanõukogud tõid 2011. aasta ülevaadetes ühe tõsisema probleemina välja doktoriõppe madala efektiivsuse ning nägid vajadust doktoritööde juhendajate motivatsioonisüsteemi ja töökorralduse analüü-simiseks ja arendamiseks.

2011. aastal esitati üliõpilaste teadustööde konkursile 10 doktoritööd, mille hindamine toimus kolmes valdkonnas. Preemiad jagunesid järgmiselt:

� Parim doktoritöö loodusteadustes, 256 eurot: Liisa Puusepp, „Spa-tio-temporal variability of diatom assemblages in lake sediments“, juhendajad: prof Jaan-Mati Punning, prof Tiiu Koff, dots Jan Risberg.

� Parim doktoritöö humanitaarteadustes, 256 eurot: Leo Luks, „Ei kogemine nihilismi mõtlemises filosoofia ja kirjanduse ühtesulamisel“, juhendajad: prof Tõnu Viik, dots Arne Merilai.

� Parim doktoritöö sotsiaalteadustes, 256 eurot: Peeter Selg, „An outline for a theory of political semiotics“, juhendajad: prof Rein Ruutsoo, prof Risto Kalevi Heiskala.

2.3. Osalemine tippkeskustes Tallinna Ülikool osaleb partnerina kahe riikliku teaduse tippkeskuse töös.

Kultuuriteooria tippkeskus (01.02.2008–31.08.2015) ühendab Eesti kõrgetasemelised kultuuriteooria ja empiiriliste kultuuriuuringute rühmad interdistsiplinaarseks keskuseks, millesse on koondunud 8 lõimuva temaa-tikaga uurimisrühma: semiootika, arheoloogia, etnoloogia, folkloristika, nüüdiskultuur, maastiku-uuringud, kultuurikommunikatsiooni uuringud ja religiooniuuringud. Projektis osalevad 8 sihtfinantseeritavat teadusteemat TÜst, TLÜst ja TTÜst. TLÜst on kaasatud teemad „Maastikupraktika ja -pärand“ (01.01.2007–31.12.2012), juht Hannes Palang ja „Teise laine kultuurimuutused taasiseseisvunud Eestis“ (01.01.2007–31.12.2012), juht Aili Aarelaid-Tart. Keskuse töö peamisteks ülesanneteks on (a) võrd-levate kultuuriuuringute edendamine ning Eesti kultuuriajaloo unikaalse materjali esitamine interdistsiplinaarsete tõlgendusmudelite kaudu; (b) kultuuri metodoloogilise ja teoreetilise uurimistaseme tõstmine ning selle jätkusuutlikkuse tagamine Eestis; (c) erialasid ühendava kultuurisüsteemide ja –protsesside uurimise metodoloogia loomine

Tippkeskuse mesosüsteemide teooria ja rakendused (01.01.2011–31.12.2015) töös osalevad sihtfinantseeritavad teadusteemad TÜst, TLÜst ja TTÜst. TLÜst on kaasatud teema: „Stohhastilised protsessid nano- ja mesosüsteemides: teooria ja rakendused materjaliteaduses ja biokeemias“ (1.01.2012–31.12.2014), juht Romi Mankin. Mesosüstee-mid on mõõtmetelt makro- ja aatomimaailma vahepeal ning laiendavad kvantkoherentsust aatomite suurusjärgust mikroniteni ja kaugemale. Neil

8

TEAD

US-

, ARE

ND

US-

JA L

OO

MET

EGEV

US

on perspektiivi paljudeks uuteks rakendusteks optoelektroonika, informaa-tika, fotoonika, diagnostika ja sensoorika alal. On vaja uusi teooriaid, mis viiksid uute materjalide ja molekulidevahelise vastasmõju- ja äratundmisprotsesside kirjeldamiseni ning uute uurimismeetodite loomiseni. Projektis osalejad aren-davad teoreetilisi meetodeid ja mudeleid meso- ja nanosüsteemide käsitlemi-seks, testivad neid süsteeme eksperimentides ja töötavad välja neil põhinevaid rakendusi. Tippkeskuse eesmärk on arendada plasmoonilisi metamaterjale, „plasmonkristalle“ ja uurida „plasmon-nähtamatust“.

2.4. Osalemine kompetentsikeskustes EASi poolt toetatud kompetentsikeskused on ühendused, mis põhinevad avaliku võimu esindajate, teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete vahe-lisel uuenduslikul koostööl. Nende peamiseks eesmärgiks on pakkuda tuge piirkondliku teaduspõhise ettevõtluse arengule kvalifitseeritud spetsialistide, erinevate uuringute ja koolituste, aga ka füüsilise keskkonna näol. 2011. aas-tal said heakskiidu ja rahastuse kolm kompetentsikeskust, mille töös Tallinna Ülikool osaleb:

� Rehabilitatsiooni ja Tervisedenduse kompetentsikeskuse tegevust (15.09.2011–31.12.2014) juhib Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž. Toe-tuse summa on 3 195 555 eurot, kogumaksumus 3 759 477 eurot.

� Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuses (15.09.2011–31.12.2014), kus juhiks Virumaa Kompetentsikeskus SA, on Tallinna Ülikooli esin-dajaks Rakvere Kolledž. Projektile eraldatud toetuse summaks on 3 190 387 eurot ning kogumaksumus 3 753 397 eurot.

� Põlevkivi Kompetentsikeskuse (15.09.2011–31.12.2014) partneriks on TLÜ Ökoloogia Instituut, juhiks Tallinna Tehnikaülikool. Toe-tuse summaks on 3 032 292 eurot, projekti kogumaksumuseks 3 567 402 eurot.

2.5. Teadus- ja loometegevuse preemiad ja tunnustused2011. aastal pälvisid TLÜ akadeemilise pere liikmed mitmeid rahvusvahelisi, riiklikke ja ülikoolisiseseid preemiaid ning tunnustusi.

2011. aasta olulisemate tunnustuste saaja on endine rektor, professor Rein Raud, kellele omistati Jaapani Tõusva Päikese ordeni kuld- ja hõbetähe aumärk, mis kuulub ordeni teise klassi. Ühtlasi sai professor Raud ka Jaapani välisministri autasu. Poola Vabariigi president Bronisław Komorowski auta-

sustas riigivisiidi käigus 28. märtsil 2011 Tallinna Ülikooli emeriitprofessorit Raimo Pullatit Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöriristiga.

Eesti Vabariigi 93. aastapäeva eel tunnustas president Toomas Hendrik Ilves Valgetähe teenetemärgiga professor Irina Belobrovtsevat ja emeriitprofes-sor Viive-Riina Ruusi. Vabariigi presidendi hariduspreemia pälvis 2011. aas-tal Tallinna Ülikooli emertiitdotsent Viivi Maanso, kes on kauaaegne eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning õppejõud, pedagoogikateadlane ja viljakas õppekirjanduse autor. 2011. aasta Tuglase novellipreemia pälvis Tallinna Üli-kooli kultuuride uuringute doktorant Maarja Kangro novelli „48 tundi“ eest. Presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase eripreemia anti poeedile, esseistile, tõlkijale ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundajale Eestis Igor Kotjuhile, kes on ühtlasi Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse magistrant.

Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde preemiad pälvisid kaks Tallinna Ülikooli üliõpilast: Ragnar Nurk magistritööga „Tallinna Tõnismäe-poolne bastionaalvööndi lõik Euroopa kindlus-arhitektuuri taustal“ (juhendaja Erki Russow) ja Marko Vainu magistritööga „Häiringute peegeldused järvede vee-bilansis Kurtna järvistu kolme umbjärve näitel“ (juhendajad Jaanus Terasmaa ja Elve Lode)

2011. aastal tunnistati kõige ettevõtlikumaks teadlaseks TLÜs Mati Ilo-mets Ökoloogia Instituudist, kõige ettevõtlikumaks instituudiks aga Eesti Demograafia Instituut. Tallinna Ülikooli silmapaistvaimate teaduspublikatsioo-nide ja loomingulise projekti konkursi laureaadid on loetletud eespool (vt peatükk 2.1).

2011. aastal pälvisid Tallinna Ülikooli kirjanduspreemia Andrei Ivanov algupä-rase ilukirjanduse kategoorias jutustuste „Minu Taani onuke“ ja „Tuhk“ eest, Heli Allik lühiproosa või ilukirjandusliku tõlke kategoorias Luis-Ferdinand Céline’i romaani „Reis öö lõppu“ eest ning Lauri Kitsnik Tanikawa Shuntaro luulekogu „Sõnade asjatu flirt“ ning Fuji Sadakazu luulekogu „Titt maksab kätte“ tõlgete eest.

TLÜ teenetemärgiga autasustati 2011. aastal professor Mihhail Lotmani (Eesti Humanitaarinstituut), professor Romi Mankinit (Matemaatika ja Loo-dusteaduste Instituut), professor Rein Rauda, Elviine Uverskajat (Infoteaduste Instituut), Marvi Pulverit (rahvusvaheliste suhete osakond) ja Kristel Toomi (teadus- ja arendusosakond).

2011. aastal sai Jaan-Mati Punningu nimelise stipendiumi Agata Marzecova Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudist, Mait Agu nimelise stipendiumi Svetlana Grigorjeva Kunstide Instituudi koreograafia osakonnast ning Hiiu-maa TantsuFestival, mis on nelja koreograafia osakonna üliõpilase ühisprojekt soodustamaks noorte liikumist ja loovust.

TLÜ Üliõpilaste teadustööde konkursi tulemustest võib lugeda Teadusosa-konna kodulehelt konkursside rubriigist.

9

TEAD

US,

ARE

ND

US

JA L

OO

MET

EGEV

US

2.6. TAL tugitegevusedÜheks olulisemaks TAL tugitegevuseks 2011. aastal oli „Projektide ning teenuste taotlemise ja elluviimise korra“ väljatöötamine ja kehtestamine 21.12.11 rektori käskkirjaga nr 60. Kord jõustus 2012. aasta alguses. Korra eesmärgiks on läbi projektidega seotud protseduuride ja osapoolte rollide selge määratlemise tõsta taotluste ja pakkumuste ettevalmistuse ning projekti- ja teenuslepingute tehnilist kvaliteeti ning elluviimise ja aruandluse taset.2011. aasta sügisel toimus uue riikliku teadusrahastusüsteemi – institutsionaalsete uurimistoetuste (IUT) taotlemise põhimõtete väljatöötamine. Teadusosakond osales selles protsessis aktiivselt, andes töörühmale tagasisidet ning informeerides ülikooli liikmeid jooksvalt uue süsteemi selgunud põhimõtetest. Paralleelselt alustati ülikooli teadus- ja arendustegevuse strateegia loomist aastateks 2012–2016.2011. aastal valmistati ette üliõpilaste teadustegevust toetavate projektide taotlemise ja menetlemise kord, mille eesmärgiks on soodustada kõigi taseme üliõpilaste kaasa-mist teadustöösse.Uue TAL alase info levitamissüsteemi loomine, kodulehel oleva info restruktureeri-mine ja ingliskeelse kodulehe ajakohastamine lükkus edasi seoses ülikooli siseveebi arendamisega. Kaardistatud on TAL informatsioon, mis jääb välisveebi veel pärast siseveebi kasutuselevõttu. Ülikooli liikmete teavitamiseks korraldas ja koordineeris Teadusosakond mitmeid infopäevi (nt: ISI Web Science infopäev – SA Eesti Teadus-agentuuri 2. Infopäev).

2012. aastal kavandatavad tegevused teadus-, arendus- ja loometegevuse valdkonnas:

� ülikooli TA strateegia väljatöötamine perioodiks 2012–2016, sh ülikooli teadus- ja arendustegevuse prioriteetide määratlemine ja institutsionaalse uurimistoe-tuse taotluse teemade formeerimise põhimõtete kujundamine, soodustades tugevamate teaduskeskuste kujunemist;

� meetmete rakendamine doktorantide mobiilsuse suurendamiseks; � tugisüsteemi arendamine pakkumaks akadeemilistele üksustele paremat tuge

rahastusvõimaluste monitoorimiseks, projektitaotluste ja teenusepakkumuste koostamiseks ning projektidega seotud toimingute selgemaks ja mugavamaks korraldamiseks;

� ühtsete põhimõtete kujundamine doktoriõppekavade struktuurile, atestee-rimise kriteeriumide täpsustamine ning doktoriõppekavade uuendamine; REV doktorantidele makstavate toetuste süsteemi ümberkujundamine ning põhimõtete väljatöötamine doktorantide vastuvõtuarvude määratlemiseks ja jagamiseks õppekavade vahel ning nooremteaduri töölepingute sõlmimiseks;

� teadustöö juhendamiskompetentsi arendamine, pakkudes juhendamisalast koolitust.

ÕPPETEGEVUS3

10

ÕPP

ETEG

EVU

S Võtmenäitajad:


Väljaminevate TLÜ üliõpilaste osakaal õppetasemeti *

Kõik: 2,23%BA 2,3%MA 1,6%PhD 9,4%

Kõik:2,5% BA 2,5% MA 1,9% PhD 6,7%

Kõik: 6%6%6%60%

Üliõpilaste üldine rahulolu praktikaga

Pole mõõdetud

Pole mõõdetud

Kasvav trend

Välismaalaste osakaal TLÜ korralistest akadeemilistest töötajatest *

6,6% 8,5% 8%

Teiste instituutide õppeainete osakaal kohustuslikes ainetes

Pole mõõd-etud

BA (RKH) 11%

Kasvav trend

Tasemeõppe välisüliõpilaste osakaal *

Kõik: 1,78% BA 0,8%MA 3,8%PhD 6,6%

Kõik: 2,2% BA 1,2% MA 2,3% PhD 7,7%

Kõik: 4,3%BA 3%MA 7%PhD 10%

Õppekavade arv, millele toimub vastuvõtt

146 147 120

Inglise ja venekeelsete õppekavade arv (millel toimub õppetöö)

10 15 10%

Täienduskoolituses osalenud õppijate arv

11872 14947 14000

*märgitud võtmenäitajatega seonduvat on analüüsitud peatükis Liikmeskond

3.1. Õppekavad 2011. aasta lõpu seisuga oli Tallinna Ülikoolis 147 õppekava, millele toimub vastuvõtt.

Tabel 3. Õppekavade arv aastal 2011

Õppevaldkond ülikoolis

BA+RAK MA+INT DOK Kokku

Humanitaaria 16 14 4 34

Kunstid 7 4 - 11

Haridus 6 26 1 33

Loodusteadused 7 9 3 19

Sotsiaalteadused 12 18 5 35

Õigus 2 1 - 3

Terviseteadused 6 5 1 12

Kokku 56 77 14 147

Siin ja edaspidi kasutatud lühendid: RAK RakenduskõrgharidusBA Bakalaureuseõpe MA Magistriõpe DOK Doktoriõpe

2011/12. õppeaastal avati vastuvõtt kaheksale uuele õppekavale, neist kolm bakalaureuseõppes ja viis magistriõppes. Bakalaureuseastmes avati vastuvõtt kolmele uuele õppekavale: Suhtekorraldus (õppekeeled eesti ja inglise keel), Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused – Artes Libera-les (õppekeel inglise keel) ja Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused – Artes Liberales (õppekeel inglise keel), Õigusteadus ja juhtimine (ingliskeelne ühisõppekava Buckinghami ülikooliga). Magistriastmes avati vastuvõtt viiele uuele õppekavale: Reklaam ja imagoloogia, Kommunikatsioonijuhtimine

Ülikooli prioriteet: Õppekavade konsolideerimine ning rahvusvahelisele kogemusele ja kõrgetasemelisele praktikale toetuva konkurentsivõimelise ja valdkondi lõimiva hariduse pakkumine.

11

ÕPP

ETEG

EVU

S

(õppekeeled eesti ja inglise keel), Germaani filoloogia, Ristmeedia toot-mine (õppekeel inglise keel) Muusika ja filmikunsti helitehnoloogiad (õppe-keel inglise keel). Kahel magistriõppekaval toimub õppetöö koostöös Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga, ristmeedia tootmise õppekava on koordineerib Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool. Populaarseteks erialadeks osutusid sisseastujate seas suhtekorraldus ja kommunikatsiooni-juhtimine.

2011. aastal töötati välja ja registreeriti ka magistriõppekava Majandus: majandamine avalikus sektoris (õppekeeled eesti ja inglise keel) ja doktori-õppekava Analüütiline biokeemia (õppekeeled eesti ja inglise keel).

Uusi õppekavasid, millele toimus 2011. aastal vastuvõtt esmakordselt, ise-loomustab suurem ülikooli akadeemiliste üksuste vaheline integratsioon (nt Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused – Artes Liberales ja Interdistsiplinaar-sed humanitaarteadused – Artes Liberales) ning ülikoolidevaheline koos-töö (nt Ristmeedia tootmine ning Õigusteadus ja juhtimine).

2011. aastal loodi TLÜs võimalus ettevõtlusalaseks õppeks, milleks koos-tati kaks kõrvalainet, neist üks ingliskeelne.

Üliõpilaste teadlikumaks osalemiseks õppekavaarenduses koolitas ja nõus-tas TLÜ Üliõpilaskond õppekava nõukogudesse kuuluvaid tudengeid (kokku 35 tudengit).

Õppekavade konsolideerimise toetamiseks 2011. aastal kavandatud õppe-kavade arendamise põhimõtete väljatöötamine peatati võimalike kõrgha-ridusreformist tulenevate muudatuste tõttu. Samadel põhjustel otsustati edasi lükata ka õppekorralduse eeskirja korrastamine.

3.2. Õppekavade välishindamine

2011 jõudis lõpule üleminekuhindamine õppekavagruppides, ülemine-kuhindamise läbis kokku 140 õppekava, 84% õppekavadest sai tähtajatu õpetamise õiguse.

Tabel 4. Üleminekuhindamise tulemused õppeastmeti

Üleminekuhindamise tulemused õppeastmeti

RAK BA INT MA DOK Kokku

Tähtajatu õpetamisõigus 3 44 1 61 7 116

Tähtajaline õpetamisõigus 1 5 11 7 24

Kokku 4 49 1 72 14 140

2011. aastal läbisid üleminekuhindamisele järgmised õppekavagru-pid kokku 59 õppekavaga:

� Ajakirjandus ja infolevi BA, MA, DOK – kokku 8 õppekava.

� Matemaatika ja statistika BA, MA – kokku 2 õppekava, neist 1 sai tähtajatu õpetamisõiguse.

� Sotsiaalteenused RAK, BA, MA, DOK – kokku 7 õppekava, neist 6 said tähtajatu õpetamisõiguse.

� Sport BA – 1 õppekava, mis sai tähtajatu õpetamisõiguse.

� Tervishoid BA, MA – kokku 2 õppekava.

� Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus BA, MA, DOK – kokku 32 õppe-kava, kõik said tähtajatu õpetamisõiguse.

� Sotsiaalteadused DOK – kokku 3 õppekava, kõik kolm said tähtajatu õpetamisõiguse.

� Bio- ja keskkonnateadused DOK – 1 õppekava, mis sai tähtajatu õpetamisõiguse.

� Füüsikalised loodusteadused DOK – 1 õppekava.

� Informaatika ja infotehnoloogia DOK – 1 õppekava.

Neist tähtajatu õpetamisõiguse said 44 õppekava, tähtajalise õpetamis-õiguse 14 õppekava.

Õiguse õppekavagrupis ülikool doktoriõppe korraldamise õigust ei saa-nud ja senati otsusega see doktoriõppekava suleti.

Üleminekuhindamise tulemustena BA ja MA astmes võib ülikooli hõlmavalt välja tuua järgmist:

1. Ekspertide hinnangul võiks praktika maht õppekavades olla suu-rem. Praktika peaks võimaldama mitmekülgsemaid valikuid ja olema

kooskõlas õppe teoreetilise osaga, mis eeldab praktikale selgemate eesmärkide seadmist. Magistriastme

õppekavade puhul tuleks praktikat selgemalt reguleerida.

2. Eesmärkide ja õpiväljundite sõnastus või-maldab hinnata lõpetajate teadmisi ja oskusi,

kuid siiski tuleks vältida liigset üldistatust ja kordusi õppekava erinevates osades, enam tuua esile õppekava praktilisi väljundeid ja

lähtuda sõnastuses Kõrgharidusstan-dardi põhimõttest, mille kohaselt õpi-väljundid kirjeldavad õppija teadmiste ja oskuste miinimumtaset.

2011 jõudis lõpule üleminekuhindamine õppekavagruppides, ülemine-kuhindamise läbis kokku 140 õppekava, 84% õppekavadest sai tähtajatu

Tabel 4. Üleminekuhindamise tulemused õppeastmeti

KokkuKokku

selgemate eesmärkide seadmist. Magistriastme õppekavade puhul tuleks praktikat selgemalt reguleerida.

2. Eesmärkide ja õpiväljundite sõnastus või-maldab hinnata lõpetajate teadmisi ja oskusi,

kuid siiski tuleks vältida liigset üldistatust ja kordusi õppekava erinevates osades, enam tuua esile õppekava praktilisi väljundeid ja

lähtuda sõnastuses Kõrgharidusstan-dardi põhimõttest, mille kohaselt õpi-väljundid kirjeldavad õppija teadmiste ja oskuste miinimumtaset.

12

3. Üliõpilaste rahvusvaheline mobiilsus on tagasihoidlik ning tõhustada tuleks meetmeid selle suurendamiseks.

4. Õigusaktides kehtestatud ja õppekavagrupi spetsiifikast tulenevatele nõuetele vastavate korraliste õppejõudude ja teadustöötajate arv on piisav, et täita vastava õppekavagrupi õppekavade eesmärke ja saavutada õpiväljundeid. Õppejõudude vanuseline struktuur tagab õppe jätkusuutlikkuse, kuigi väljatoodud õppejõudude keskmised vanused õppekavagruppides näitavad siiski vajadust pidevalt tege-leda akadeemilise personali järelkasvuga.

Doktoriõppe üleminekuhindamise tulemusena toodi välja järgmised arenguvajadused:

1. Vajalik on senisest suurem koostöö ülikooli üksuste vahel doktori-töö teemadele vastavate, pädevate juhendajate leidmiseks, vajadu-sel doktorantidele kaasjuhendajate leidmiseks väljastpoolt ülikooli. Rohkem tuleb ära kasutada ülikoolisisest kaasjuhendamist.

2. Juhendajate teadusaktiivsus on ekspertide hinnangul tagasihoidlik (vähene 1.1. publikatsioonide arv) ning doktorante kaasatakse juhen-daja teadustöösse vähesel määral.

3. Õppejõudude vanuseline struktuur on hea, mis viitab doktoritõppe jätkusuutlikkusele.

4. Enam tuleb tähelepanu pöörata doktoriõppe vastuvõtu ja lõpetajate arvu stabiilsusele.

5. Tähelepanu vajavad ka meetmed doktorantide pikaajalise mobiilsuse suurendamiseks.

Üleminekuhindamise tulemusi arvestavalt on algatatud mitmeid tegevusi väljatoodud arenguvajaduste kõrvaldamiseks. Praktika sisu ja korralduse ühtsete aluste tagamiseks on vastu võetud kord „Praktika rakendamise põhimõtted Tallinna Ülikoolis“, viidi läbi sotsiaalia valdkonna praktika kursu-seprogrammide audit. Eesmärkide ja õpiväljundite Kõrgharidusstandardis kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehti sotsiaalia valdkonna ja humanitaaria valdkonna ajaloo õppekavade kursuseprogrammide audit ning kunstide valdkonna kursuseprogrammide analüüs. Üliõpilaste rahvus-vahelist mobiilsust suurendati Erasmus programmi, eriti selle praktikavõi-maluste tõhusama kommunikeerimise teel, mistõttu ka Erasmus prog-rammiga praktikale läinud üliõpilaste arv kahekordistus, võrreldes eelmise aastaga. Täiendati „Doktoriõpingute ja doktoritööde kaitsmise eeskirja“ juhendaja määramist, juhendamist ning doktorantide atesteerimist puu-dutavat osa (muudatused kinnitati senati 17.10.2011 määrusega nr 10). Doktorantide kaasatust teadustöösse loodetakse parandada kõrgharidus-reformist tulenevate muudatuste toel.

3.3. Õppe tugitegevused2011. aastal oli oluliseks arenduseks õppetegevuse valdkonnas aka-deemilise prorektori korraldusega „Tasemeõppetegevuse tagasiside-küsitluste ja analüüside korraldamine Tallinna Ülikoolis“ kehtestamine. Tagasiside korraga süstematiseeriti erinevate tagasisideküsitluste ja analüüside läbiviimine õppetegevuse arendamiseks. Tasemeõppetege-vuse tagasisideküsitluste ja analüüside korraldamise eesmärgiks on: 1) tagada õppetegevuse arendamine ühtsetel alustel kõigis õppetegevust korraldavates üksustes; 2) arvestada erinevate huvipoolte vajadustega õppetegevuse sisu ja korraldamise osas ning kaasata neid õppetege-vuse arendamisesse; 3) kindlustada tagasiside ja analüüside tulemustele põhinev parendustegevuste kavandamine, rakendamine ja analüüs.

2011. aastal oli fookuses õppeinfosüsteemi (edaspidi ÕIS) arenda-mine. Õppeosakonna ja IT-osakonna koostöös arendati välja lepingute ja arvete moodul, varasemad dokumendihaldussüsteemis vormistatud lepingud viidi ÕISi ja arvete osas seoti ÕIS raamatupidamise tarkvaraga. Arendati välja varasemate töö ja õpikogemuse arvestamise (VÕTA) moodul ja vastav statistika moodul. Diplomi statuudi muudatustega seoses muudeti ÕISis ainete ülekandmise ja lõpudokumentide väljasta-mise korda ja juurutati vastavad arendused. Ühtlasi valmis ka „Õpeta-mise ja kursuste tagasisideküsitluse“ moodul. Sügissemestri õppeainete tagasisideküsitlus toimus esimest korda õppeinfosüsteemis kohustus-likuna kõikidele üliõpilastele. Tagasiside moodul võimaldab ka esmast tulemuste automaatset analüüsi (tagasisideküsitluse tulemusi vt pea-tükist Liikmeskond). Ühtlasi juurutati ÕISi eelregistreerimise moodul tugiainete kuulajate väljaselgitamiseks ja elektrooniline ootelist neile, kes kohe populaarsete ainete kuulajate nimekirja ei pääse. ÕISi aren-dusena planeeritud üliõpilaste akadeemilise edasijõudmise monitoori-mise süsteemi loomine lükkus edasi 2012. aasta kevadsemestrisse.

2011. aastal kohtusid Karjääri- ja nõustamiskeskuse (edaspidi KNK) nõustajad tudengite, sisseastujate ning vilistlastega pikemateks kon-sultatsioonideks ja nõustamisteks kokku ~800 korral. Tihedamini esinevad teemad, millega tudengid, üliõpilaskandidaadid ja vilistlased nõustajate poole pöördusid, olid: eriala valik ja sisseastumine (sh eri-vajadusega üliõpilaskandidaadid), õpingute planeerimine, VÕTA, eriala või kõrgkooli vahetamine, akadeemiline puhkus, õppemaksud ja -toe-tused, TULE programm, karjääriplaneerimine, töö otsimine (sh CV ja motivatsioonikirja koostamine ning valmistumine tööintervjuuks), psühholoogilised probleemid.

Lisaks personaalsetele konsultatsioonidele ja nõustamisele viisid KNK nõustajad läbi ~50 teemaseminari ja infotundi järgnevatel teemadel:

ÕPP

ETEG

EVU

S13

CV ja kaaskirja koostamine, ettevalmistus tööintervjuuks, karjää-riplaneerimine, eriala vahetamine, välisriigis õppinud üliõpilaste tagasikohanemine, erivajadusega õppijate ülikooli sisseastumine ja toimetuleku toetamine, õpioskused ja õpimotivatsioon, portfoolio koostamine, kurvameelsus või depressioon, perfektsionism, eksa-mite ja arvestuste sooritamine, ainetesse registreerimine, TULE ja VÕTA kasutamine jm. KNK poolt läbi viidud teemaseminarides osa-les kokku ~500 tudengit. Ühtlasi kureeris KNK kursust „Õppimine kõrgkoolis“, kus osales 32 esmakursuslast.

3.4. TäienduskoolitusTallinna Ülikool pakub täiendusõpet kõigis ülikoolis õpetatavates vald-kondades. Kokku osales 2011. aastal Tallinna Ülikooli täienduskooli-tuses 14 947 õppijat.

Alates 1976. aastast on suurim täiendusõppe valdkond endiselt haridus, mis moodustab 2011. aasta täiendusõppe kogukäibest 60%. Selle kõrvale on ülikool aasta-aastalt jõudsalt arendanud ja käivitanud ka teisi täiendusõppe valdkondi. Enim kasvasid võrreldes 2010. aastaga loodusteaduste, kunstide ja sotsiaalteaduste valdkonnad. Uusi täiendusõppe õppekavasid võimaldas välja töötada ja rakendada ka uute õppevaldkondade (õigus ja ettevõtlusõpe) lisandumine ning täiendusõppe aktiviseerimine koostöös avatud ülikooliga olemasolevates valdkondades (psühholoogia ja sotsiaaltöö), vt ka joonis 2.

Joonis 2. Täiendusõpe valdkonniti 2011 (% kogukäibest)

Täiendusõppe pakkumise mitmekesistamisel on tähelepanu pööratud nii valdkonna spetsialistide professionaalse arengu toetamisele suunatud, aga ka interdistsiplinaarsete täiendusõppe õppekavade väljaarendami-sele, seda nii akadeemiliste üksuste kui ka avatud ülikooli poolt.

Koostöös akadeemiliste üksustega pakutakse igal aastal rahvusvaheliste Tallinn Summer ja Winter School raames välja uusi võõrkeelseid täien-dusõppe õppekavasid, mis toetavad ülikooli täiendusõppe valdkonna rahvusvahelistumist.

Tabel 5. Avatud õppe käive 2009–2011

Üksused 2009 2010 2011Vrdl % 10/11

Tallinn Summer / Winter School

78 420 102 259 103 743 1

Avatud ülikooli avatud tasemeõpe

106 791 103 414 116 037 12

Akadeemiliste üksuste täiendus-õpe

282 234 305 689 432 829 42

Avatud ülikooli täiendus- ja eelõpe

1 009 804 991 206 1 140 166 15

Kokku 1 477 249 1 502 568 1 792 775 19

2012. aastal kavandatavad tegevused õppetegevuse valdkonnas:

� erialaainete mahu suurendamine tagamaks lõpetajate võrdsed edasi-õppimise võimalused teiste Eesti kõrgkoolide lõpetajatega;

� uute vastuvõtutingimuste ja -mahtude kehtestamine tulenevalt muu-datustest ülikoolide rahastusmudelis;

� õppetegevuse ülikoolisisese rahastamise mudeli väljatöötamine riikli-kust tulemuslepingust sõltuvalt, mis soodustab muuhulgas ka üksus-tevahelist koostööd ja õppekavade konsolideerimist;

� ingliskeelse taseme- ja täiendõppe mahu suurendamine, võõrkeelse õppe kvaliteedipõhimõtete määratlemine, sh võimaluste leidmine õppejõudude inglise keele oskuse taseme tõstmiseks;

� praktika kvaliteedi tõstmine õpingutes, praktika võrgustike ja infoka-nalite väljaarendamine, praktikajuhendite koostamine ja juhendajate koolitamine.

ÕPP

ETEG

EVU

S

14

Võtmenäitajad:2010 2011

Ülikooli siht 2014

Töötaja üldine rahulolu juh-timise ja töökeskkonnaga

4,43Pole mõõdetud

Kasvav

Üliõpilaste rahulolu õppetööga

Pole mõõdetud

4,51 Kasvav

Välisülikoolis või teadus-asutuses stažeeritud päevade arv akadeemilise töötaja kohta aastas

Pole mõõdetud

2,5 Kasvav

Nominaalajaga lõpetajate osakaal (sisseastujatest)

RAK 8% BA 26% INT 52% MA 30% DOK 15%

RAK 64% BA 53,4% INT 97,2% MA 52,4% DOK 29%

RAK 20% BA 35% INT 55% MA 40% DOK 20%

LIIKMESKOND4Ülikooli prioriteet: Ülikooli identiteedi, meietunde ja selgelt eristuva kuvandi ning liikmeskonna eneserealiseerimist toetava töö- ja õpikeskkonna kujundamine.

LIIK

MES

KON

D15

4.1. Üliõpilaskond2011/12. õppeaastal võeti avalik-õiguslikesse ülikoolidesse vastu 12 544 uut üliõpilast, neist 2811 Tallinna Ülikooli (vt joonis 3). Kõige enam oli vastuvõetuid Tartu Ülikoolis (4 503).

Joonis 3. Vastuvõtu võrdlus teiste avalike ülikoolidega (seisuga 10.11.11; allikas: EHIS)

Siin ja edaspidi kasutatud lühendite tähendus:EKA Eesti KunstiakadeemiaEMÜ Eesti MaaülikoolEMTA Eesti Muusika- ja TeatriakadeemiaTTÜ Tallinna TehnikaülikoolTLÜ Tallinna ÜlikoolTÜ Tartu Ülikool

Tallinna Ülikoolis langes 2011. aastal vastuvõetute arv kõikides õppeast-metes, v.a doktoriõppes. Doktoriõppe kasv on, nii nagu ka eelmisel aastal, seotud vastuvõtueeskirja muutmisega, mis lubas rohkem doktorante vastu võtta riigieelarvevälistele õppekohtadele. Samuti on doktoriõppe vastuvõ-tule positiivselt mõjunud õppeteenustasude kaotamine.

Tabel 6. Vastuvõetud üliõpilaste arv aastate lõikes


2011 72 1836 55 811 83 2857

2010 86 1846 76 814 77 2899

2009 75 1831 72 833 65 2876

Populaarseimad erialad bakalaureuseõppes olid riigiteadused (948 aval-dust), õigusteadus (864 avaldust), inglise keel ja kultuur (458 avaldust), alushariduse pedagoog (354 avaldust) ning kehakultuur (kokku 290 aval-dust). Kõige suurema konkursiga bakalaureuseõppe erialad olid seega õigusteadus, riigiteadused ning inglise keel ja kultuur.

Magistriõppes olid populaarsemad erialad õigusteadus (106 avaldust), kirja-lik tõlge (103 avaldust), eripedagoog-nõustaja (96 avaldust), sotsiaaltöö (73 avaldust) ja andragoogika (67 avaldust). Kõige suurema konkursiga magist-riõppe õppekavad olid keeletoimetaja, kommunikatsioon ja õigusteadus.

2011/2012 õppeaasta alguses (seisuga 10.11.11) õppis kõigis Eesti üli-koolides kokku ca 48 000 üliõpilast. Enim üliõpilasi õppis Tartu Ülikoolis (ca 18 000), millele järgnesid Tallinna Tehnikaülikool (ca 14 000) ja Tal-linna Ülikool (ca 9700) (vt ka joonis 4).

Joonis 4. Tallinna Ülikooli üliõpilaste osakaal avalike ülikoolide üliõpilastest 2011 (seisuga 10.11.11; allikas: EHIS)

Üliõpilaste arv TLÜs on viimastel aastatel kasvanud, kuna üliõpilasi on üle tulnud teistest kõrgkoolidest, sh teiste kõrgkoolide liitumisel TLÜga, ning nominaalajaga lõpetajate osakaal pole kõigil õppeastmetel võrdselt suur. Kõige enam õppis 2011. aastal üliõpilasi sotsiaalteaduste, ärinduse õiguse õppevaldkonnas (2912), millele järgnesid humanitaaria ja kunstide valdkond (2651) (vt ka joonis 5).

Tabel 7. Üliõpilaste arv seisuga 31.12.11.


2011 212 6120 313 2557 375 9577

2010 138 5841 322 2319 279 8899

2009 88 5550 312 2163 246 8359

LIIK

MES

KON

D

16

2011. aastal eksmatrikuleeriti erinevatel põhjustel 22 RKH, 1151 BA, 439 MA ja 37 DOK õppe üliõpilast, kokku 1649 üliõpilast. Peamiselt on üliõpilased eksmatrikuleeritud enda poolt esitatud avalduse alusel, teiseks suuremaks põhjuseks on õppeteenustasude mittetähtaegne tasumine. Esimese õppeaasta jooksul eksmatrikuleeriti 34% (563 üli-õpilast) kõikidest 2011. aasta jooksul eksmatrikuleeritud üliõpilastest.

Eesti avalik-õiguslike ülikoolide võrdluses väärib esiletoomist asjaolu, et Tallinna Ülikoolis on ühe ülikoolis põhikohaga töötava õppejõu kohta kõige enam üliõpilasi (22, 2010. aastal oli vastav näitaja 23), Tartu Ülikooli vastav näitaja on pea poole väiksem (12) (vt ka joonis 6). See viitab, et lähiaastatel tuleks senisest enam tegeleda õppejõudude järelkasvu probleemiga ning õppejõudude värbamisega.

Joonis 6. Üliõpilaste arv akadeemilise töötaja kohta (täistööaja arvestuses)

Allikas: Rektorite Nõukogule ülikoolide poolt esitatud personali ja üliõpilaste statistika seisuga 31.12.11

Lähiaastatel on TLÜ olulisteks eesmärkideks ja nendega seotud võtme-näitajateks TLÜ üliõpilaste välisvahetus ning välismaalastest tasemeõppi-jate värbamine (vt joonis 7). Kõige enam käivad välisvahetuses doktoran-did (6,7%), kellel on see ka soovituslikult õpingute osa. Samas vähenes 2011. aastal välisvahetusse minevate doktorantide osakaal 2,7%. Dokto-riastmel on kõige suurem ka tasemeõppe välisüliõpilaste osakaal (7,7%). Bakalaureuseastme välistudengite osakaal on liialt väike (1,2%) ning magistriastmel välistudengite osakaal näitas eelmisel aastal langustrendi (3,8% 2010; 2,3% 2011). 2011. aasta tulemuste põhjal tuleb senisest enam tegeleda bakalaureuse- ja magistriastme välistudengite osakaalu suurendamisega ning doktorantide välisvahetusse suunamisega. Olu-korra muutumiseks on astutud samme juba ka 2011. aastal, mil avati viis inglise õppekeelega õppekava, neist 3 bakalaureuse- ja 2 magistriastmel.

Oluline on märkida, et 2011. aastal valiti esmakordselt üliõpilaskonna volikogu koosseisu välistudengite esindaja Katariina Kolledžist.

Joonis 7. Väljaminevate üliõpilaste ja tasemeõppe välisüliõpilaste osakaal ülikoolide võrdluses.

Allikas: TLÜ ja TTÜ õppeosakond, TÜ majandusaasta aruanne 2011.

Kui vaadata TLÜ väljaminevate üliõpilaste osakaalu teiste Eesti suure-mate ülikoolide võrdluses, on pilt tasavägine, samal ajal on väljamine-vate üliõpilaste osakaal üliõpilaskonnast väike (vt joonis 7). Tasemeõppe välisüliõpilaste osakaal on TLÜs väiksem kui TÜs ja pea poolteist korda väiksem kui TTÜs. Seega nõuab lähiaastail oluliselt suuremat panust üli-kooli välisturundus, mida toetab 2011. aastal alustatud turundusplaani koostamine ja elluviimine. 2011. aastal kaardistati Tallinna Ülikooli kirjel-davad märksõnad ja töötati välja tunnuslaused. Turundusplaani valmimine on kavandatud 2012. aastasse.

LIIK

MES

KON

D17

2011. aastal lõpetajate arv suurenes, võrreldes 2010. ja 2009. aastaga. Enim oli lõpetajaid sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkon-nas. Nominaalajaga lõpetajate osakaal (nominaalaeg sisseastumisest) oli suurim integreeritud magistriõppes (97%), madalaim doktoriõppes (29%). Nominaalajaga lõpetamist arvestatakse ülikooli immatrikulee-rimise aastast. Akadeemia Nord liitumisel TLÜga 2010. aastal immat-rikuleeriti akadeemia üliõpilased Tallinna Ülikooli. Tegemist ei olnud vaid esimese kursuse tudengitega, mistõttu tuleb sel aastal arvestada veel nominaalajaga lõpetajate osakaalu teatud reservatsioonidega, kuna õpingute kestel TLÜsse üle tulnud üliõpilaste õpingute pikkus jääb arvutuste kohaselt alla õppekavaga määratud nominaalaega.

Tabel 8. Ülikooli lõpetajate arv 2011

Kokku oli kõigis Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides 2010/2011 õppeaastal 7980 lõpetajat, kellest 20% moodus-tasid Tallinna Ülikooli lõpetajad (allikas: EHIS), vt joonis 8.

Joonis 8. Lõpetanud üliõpilased (sh doktoriõpe) 2010/11. õppeaastal õppeasutuste lõikes (Allikas: EHIS)

2011. sügissemestril käivitus uus õpetamise ja kursuste tagasisidesüsteem Õppeinfosüsteemis (ÕIS) ning tagasiside andmine muutus üliõpilastele kohustuslikuks. Tagasiside eesmärgiks on saada üliõpilastelt infot õppejõu õpetamispädevuste ning õppekorralduseeskirja järgimise kohta. 2011. sügissemestril toimunud kursuste põhjal hindasid üliõpilased rahulolu õppetööga keskmise hindega 4,51. Välja võib tuua, et valdavalt on mada-lamad hinnangud hindamiskriteeriumide, õppematerjali kättesaadavuse, kursuse selge ja arusaadava esitluse ning töömahu ja EAP-de vastavuse

osas. Hindamiskriteeriumidega seoses toodi välja iseseisvate tööde hindamiskriteeriumide puudumine, hindamispõhimõtete muutmine kursuse käigus ning vähene tagasiside iseseisvatele töödele. Õppema-terjalide osas toodi esile õppematerjali vähest hulka, õppejõupoolsete materjalide puudumist või nende laekumist kursuse järel, elektrooniliste keskkondade vähest kasutamist. Kursuse selge ja arusaadava esitluse osas märkisid üliõpilased kommentaaridena, et õppejõud esitas materjali maha lugedes ning kohati puudus selge ülesehitus. Töömahu osas mär-giti ebakõla antavate ainepunktidega, iseseisvate tööde vähest väärtust ja seostumatust õppeprotsessiga. Tunnustusena toodi mõningate kursuste osas välja suurt iseseisva töö mahtu, mis sundis pingutama ja oli kasulik.

2011. aastal viidi läbi vilistlaste 1. etapi tagasiside pilootküsitlus, kus osales kokku 59 tudengit neljalt õppekavalt (eesti filoloogia ja andragoogika BA õppekavad; matemaatika õpetaja ja organisatsioonikäitumise MA õppe-kavad). Valimisse kuulunud tudengite vastamisprotsent oli 80. Bakalaure-use õppekava ning organisatsioonikäitumise magistriõppekava üliõpilased hindasid oma õppekava õpiväljundite saavutamist kõrgelt, matemaatika õpetaja magistriõppe tudengid olid oma õppekava õpiväljundite osas mõnevõrra kriitilisemad. Matemaatika õpetaja õppekava üliõpilased hin-dasid keskmisest madalamalt üldkasvatusteaduslike ja psühholoogiaainete mooduli õpiväljundite sõnastuse reaalsust ning ainedidaktika õppe vasta-vust ootustele. Üldjoontes jäädi õppekava sisu ja korraldusega rahule.

Pilootküsitluse tulemuste põhjal täiendati küsimustikku ning vilistlaste 1. etapi tagasisideküsitlus viiakse kõikide lõpetajate seas läbi juunis 2012.

International Student Barometer 2011 küsitluse andmetel oli 85,5% välisüliõpilasi rahul TLÜ õppekeskkonnaga, üle 90% olid rahul välisüli-õpilaste tugisüsteemiga ning kõik vastanud tudengid rahul asjaoluga, et nad olid valinud TLÜ.

2011. aastal tegi TLÜ Üliõpilaskond algust sotsiaalse programmiga pakku-maks Tallinna Ülikooli tudengitele ülikoolis töötamise võimalusi ametikoh-tadel, kus see on võimalik ja tudengitel on olemas vajalik kvalifikatsioon. Töö- ja praktikapakkumised, nii ülikoolisisesed kui ka ülikoolivälised, on leitavad esindus.ee kodulehelt. Programmi suurimaks tööandjaks 2011. aastal oli Akadeemiline Raamatukogu, kus leidis tööd 5 tudengit.

Alates sügisest 2011 on kõigil üliõpilastel ja akadeemilistel töötajatel või-malus taotleda endale elektroonilisi, kuni kolme aastase kehtivusega puu-tevaba kiibiga rahvusvahelisi ISIC ja ITIC kaarte. Uute kaartide eeliseks on nende funktsionaalsus – kaarte on võimalik kasutada läbipääsudes ülikooli kampuses ja ühiselamutes, soodustuste saamisel ning tulevikus ka ühis-transpordi kasutamisel.

Lõpetajate arv kokku

2011 1568

2010 1302

2009 1411

LIIK

MES

KON

D

18

4.2. TöötajadTöötajaid käsitlev statistika on esitatud täistööaja arvestuses. Võrreldes eelmise aastaga, kasvas 2011. aastal mõnevõrra akadeemiliste ametikoh-tade ja nendel töötavate inimeste arv (vt joonis 9).

Joonis 9. Töötajate arvu muutus akadeemilistes üksustes 2009–2011 (täistööaja arvestuses)

Akadeemilise personali gruppide lõikes on ülikoolis suurenenud lektori ja teaduri ametikohade osakaal akadeemilistest ametikohtadest (11%), olu-liselt on langenud dotsendi ja vanemteaduri ametikohtade osakaal (11%) (vt joonis 10). Selle põhjusena võib tuua dotsendi ametikohtadele kor-raldatud konkursside ebaõnnestumised – 34 väljakuulutatud ametikohast jäi konkursi korras täitmata 17. Professori, juhtivteaduri ametikohtade osakaal on jäänud samale tasemele (12%). Konkurss professori ametiko-hale oli 0,7; välja kuulutati konkurss 17 ametikohale, millest kuuel juhul jäi ametikoht täitmata. Keskmine konkurss akadeemilisele ametikohale oli 1,0. Kõige suurem oli konkurss assistendi (2) ja väiksem teaduri (0,5) ametikohale.

Joonis 10. Akadeemiliste töötajate jaotus 2009–2011

TLÜ akadeemilise personali keskmine vanus on 46 aastat, keskmiselt sama vanad on ka Tartu Ülikooli akadeemilised töötajad. Tallinna Tehni-kaülikoolis on vastav näitaja mõnevõrra kõrgem, 49 aastat.

Naisi töötab TLÜ akadeemilistel ametikohtadel rohkem kui mehi – 260 naist ja 168 meest. Akadeemiliste töötajate keskmine töötasu kuus on Tallinna Ülikoolis 1469, Tartu Ülikoolis 1505 ja Tallinna Tehnikaülikoolis 1684 eurot, mis näitab, et TLÜ akadeemiliste töötajate keskmine töö-tasu ei jää oluliselt alla Tartu Ülikooli, küll aga Tehnikaülikooli keskmisele töötasule kuus (allikas: Rektorite Nõukogule ülikoolide poolt esitatud personali ja üliõpilaste andmed seisuga 31.12.2011).

Aruandeaastal toimus esmakordselt akadeemiliste töötajate atesteeri-mine, kokku atesteeriti 29 töötajat.

Võrreldes teiste Eesti ülikoolidega on TLÜs välismaalastest korraliste aka-deemiliste töötajate osakaal kõige suurem (vt joonis 11) (allikas: Rekto-rite Nõukogule ülikoolide poolt esitatud personali ja üliõpilaste andmed seisuga 31.12.2011).

Joonis 11. Välismaalaste osakaal korraliste akadeemiliste töötajate hulgas

Ülikooli mitte-akadeemilistel ametikohtadel töötas seisuga 31.12.11 kokku 493,94 töötajat (täistööaja arvestuses).

Tabel 9. Tugitöötajate jaotus

Töötajate arv

Keskteenistused (sh Avatud ülikool, Kirjastus) 165,2

Akadeemilised üksused 315,49

Mujal (EPAM, Konfutsiuse Instituut, Kee-lekeskus, Ettevõtlus- ja äriõppekeskus)

13,25

Töötajad kokku 493,94

LIIK

MES

KON

D19

Keskteenistuste töötajate keskmine töötasu kuus on 1082, akadeemiliste üksuste tugitöötajatel 1048 eurot. Vastavad näitajad Tartu Ülikoolis on 1070 ja 903 ning Tallinna Tehnikaülikoolis 1209 ja 1061. TLÜ keskteenis-tuste töötajate keskmine vanus 40, akadeemilise üksuse tugitöötajatel 35 aastat.

Keskmine välisülikoolis või teadusasutuses stažeeri-tud päevade arv akadeemilise töötaja kohta (täistööaja arvestuses) oli 2011. aastal 2,5. Akadeemilise personali stažeerimisvõimaluste toetamiseks ning personali aren-damiseks käivitati 2011. aastal Personaliosakonna allük-susena Personali arendus- ja mobiilsuskeskus, mille üles-anneteks üksuse põhimääruse (kehtiv alates 01.12.11) kohaselt on „luua võimalused ülikooli akadeemilise ja tugipersonali teaduspõhiseks ja professionaalseks aren-guks ja olla koostööpartner kõrghariduse arendamisel rahvusvahelisel tasandil“. Personali arendus- ja mobiil-suskeskus juhib ka personaliarenduse kontseptsiooni ja tarkvaralise lahenduse prototüübi väljatöötamist, mille tarbeks koostati projekt „Tervikliku ja kaasaegse perso-naliarendussüsteemi rakendamine Tallinna Ülikooli töö-korralduse ja juhtimisprotsesside arendamisel“, mis sai SA Archimedes rahastuse 71 088 euro ulatuses. Projekti lõpptähtaeg on juuni 2013.

Juhtide arengu toetamiseks ning info vahetamiseks toimu-sid 2011. aastal struktuuriüksuste juhtide arengusemina-rid, mille käigus arutati ülikooli arengukava ja rakendus-kava muutmist, tugitegevuste reorganiseerimist, üksuste tegevusaruannete koostamist. Arenguseminarid toimusid 7.–8. oktoobril ja 24.–25. novembril. Arenguseminarid on kavandatud kaks korda aastas ning lisaks infovahetusele ja kokkulepete sõlmimisele on nende eesmärgiks struk-tuuriüksuste juhtide kaasamine ülikooli arengukavanda-misse ning tulemuste hindamisse.

Sisemise infovahetuse parandamiseks algatati 2011. aastal siseveebi loomine. Analüüsi käigus intervjueeris IT-osa-kond ülikooli erinevaid töötajaid, kaardistati nende ootusi siseveebile, analüüsiti ülikoolis olemasolevat erinevat informatsiooni ning selle kuvamise võimalusi siseveebis. Analüüsiti võimalusi automatiseerida erinevaid tööprot-sesse siseveebi kaudu ning valiti välja esmased prioritee-did, mis realiseeritakse siseveebi esimeses versioonis.

Rohelisema ülikooli suunas liikumiseks võttis TLÜ Üliõpi-laskond 2011. aastal vastu keskkonnakontseptsiooni ning selle rakenduskava, mille eesmärgiks on teema tutvusta-mine nii tudengitele kui ka ülikooli töötajatele ja eelduste loomine keskkonnasõbralikumaks käitumiseks. Keskkon-nakontseptsiooni loomise eestvedajaks oli TLÜ Matemaa-tika ja Loodusteaduste Instituudi üliõpilasnõukogu MooL. Ülikool osaleb Ökoloogia Instituudi direktori Mihkel Kan-guri eestvedamisel ka UNICA Akadeemilise rohelise jala-jälje töörühmas.

2012. aastal kavandatavad liikmeskonnaga seotud tegevused:

� tuutorsüsteemi tugevdamine esmakursuslaste väljalan-gevuse vähendamiseks;

� strateegiliste sihtriikide määratlemine ja välisturunduse ressursside suurendamine välisüliõpilaste osakaalu suurendamiseks;

� õppejõudude mobiilsusvõimaluste parem raken-damine välisõppejõudude kaasamiseks teadus- ja õppeprotsessi, tippteadlaste visiitide toetamine;

� töökohtade hindamise läbiviimine ning palga, hüvitiste ja edutamisvõimaluste analüüs soolise võrdõigus-likkuse aspektist rahastuse saanud projekti „Soolise võrdõiguslikkuse olukorra väljaselgitamine TLÜs“ raames;

� personaliarendussüsteemi arendamine töötaja teadus-töö tulemuste, õppetöö koormuse, administratiivse ja ühiskondliku tegevuse hindamiseks ning vastava tarkvaralahenduse loomine;

� töösuhete ja töötasustamise põhimõtete uuendamine;

� ingliskeelse infovahetuse ja asjaajamise rakendamine välismaalastest ülikooli liikmete kaasamiseks ülikooli tegevustesse;

� siseveebi kasutusele võtmine kasutajagrupiti süstema-tiseeritud info edastamiseks ja töötajate paremaks informeerimiseks.

LIIK

MES

KON

D

20

Ülikooli prioriteet: Ülikooli finantsvahendite suurendamine ja mitmekesistamine ning panusele põhineva, konkurentsivõimelise palgapoliitika kujundamine.


Ülikooli tulubaas ühe töötaja kohta (kogu töötajaskond, täistööajaarvestuses)

29 440 32 790 33 000

Kolme aasta keskmine teadus- arendus- ja loometegevuse tulude osakaal kogu eelarves %

20% 18% 25%

Kolme aasta keskmine teadus-, arendus- ja loometegevuse rahastuse maht ühe akadee-milise töötaja kohta (täistööaja arvestuses)

11 300 13 027 13 000

Ettevõtete ja avaliku sektoriga sõlmitud teenuslepingute tulu osakaal eelarves

2,8% 2,5% 3,5%

Täienduskoolituse tulude/käibe osakaal eelarves

3,5% 6,1% 5%

2011. aasta olulisemaks juhtimisalaseks arendustegevuseks oli kesktee-nistuste ning Avatud ülikooli reorganiseerimine õppe- ning teadus- ja loometegevuse paremaks toetamiseks. Täpsustati keskteenistuste funkt-sioone, mis tõi kaasa ka mõne keskteenistuse nimetuse muutmise.

Suhtekorralduse osakond reorganiseeriti Turundus- ja kommunikatsiooni osakonnaks, Teadus- ja arendusosakond jagati Teadusosakonnaks ja Arendusosakonnaks. Rahvusvaheliste suhete osakonna ülesanded jagati Arendus-, Turundus- ja kommunikatsiooni ning Õppeosakonna vahel. Uus struktuur hakkas kehtima alates 01.01.2012. Haldus- ja hooldusosa-kond reorganiseeriti haldusosakonnaks juba 2011. aasta lõpus. Avatud ülikooli all tegutsenud E-õppe keskus viidi Õppeosakonna alluvusse ning Täiendõppekeskus muudeti iseseisvaks struktuuriüksuseks.

JUHTIMINE JA MAJANDAMINE5

JUH

TIM

INE

JA M

AJAN

DAM

INE

21

5.1. Finantstegevus2011. aasta ülikooli eelarve maht oli 26 913 468 eurot, millest akadee-miliste üksuste eelarve moodustas 56,7%, sh instituutide eelarve 41,5%, kolledžite eelarve 10,4% ning Akadeemilise raamatukogu eelarve 4,8% ülikooli eelarve mahust ( vt joonis 12).

Joonis 12. Eelarve struktuur

Keskteenistuste eelarves moodustavad 37,6% ülikooli halduskulud, sh kommunaalkulud, sidekulud, rendikulud (va isemajandavad üksused). Personalikulud moodustavad 48,6% keskteenistuste eelarve mahust.

Joonis 13. Keskteenistuse kulude jaotus

Ülikooli tulude ja kulude võrdlus ja dünaamika aastate lõikes on esitatud joonistel 14, 15, 16. TLÜ tegevuskulud 2011. aastal on, võrreldes 2010. aastaga, kasvanud 12,5%, sh personalikulu on kasvanud 7,3% ,võr-reldes 2010. aastaga. Personalikulude tõus viimastel aastatel on seotud

kahe akadeemilise üksuse ja ühe akadeemilise allüksuse moodustamisega (2010. aastal liitus TLÜga Akadeemia Nord, mille baasil moodustati TLÜ Õigusakadeemia ning asutati Kommunikatsiooni Instituut, 2011. aastal märtsis loodi Ettevõtlus- ja äriõppe keskus) ning ülikooli eduka osalemi-sega mitmetes EL poolt finantseeritavates suurtes programmides (Pri-mus, Eduko, Mobilitas, Dora) ja paljudes teadus- ja arendusprojektides. Projektipõhiste täiendavate vahendite edukas hankimine (ja sihtotstarbe-line kasutamine, sh personalikuludeks), on eesmärgiks seatud ka edas-pidi, sest see loob võimaluse ülikooli arenguks.

Mitmesugused tegevuskulud on kasvanud seoses ehitustega ja uute struktuuriüksuste liitumisega. Ruumide rendikulud olid 2011. aastal, võrreldes 2010. aastaga, 0,25 mln eurot suuremad. Rendikulude suu-renemise põhjustasid eelpool nimetatud struktuuriüksuste rendipindade kulud ning ehituse tõttu lammutatud kaks hoonet, milles toimunud õppe- ja teadustöö on ajutiselt üle viidud rendipindadele. Rendipindade kasutu-selevõtt ning õppe- ja teadustöö ümberkolimine uutesse ruumidesse on põhjustanud ka remondi- ja hoolduskulude suurenemise.

Ülikooli 2011. aasta tulud, võrreldes 2010. aastaga, suurenesid 3,3 mln eurot, samas kulude kasv oli vaid 2,5 mln eurot, seega moodustas kulude kasv 75% tulude suurenemisest.

Joonis 14. Ülikooli tulude ja kulude jaotus

Joonis 15. Ülikooli tulude dünaamika 2009-2011

JUH

TIM

INE

JA M

AJAN

DAM

INE

22

Joonis 16. Ülikooli kulude dünaamika 2009-2011

Joonis 17. Teadus- ja arendustegevuse projektide rahastamine 2010 ja 2011

* Summeeritud ETF järeldoktori grandid, Mobilitas järeldoktori grandid, ERMOS järeldoktori grandid ja Mobilitas tippteadlase grandid;

** SF projektide rahastuse maht on toodud koos SF teemade raames eraldatud teadusaparatuuri toetusega.

Joonis 18. Baasfinantseerimise maht ühe akadeemilise töötaja kohta

5.1.1. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine

Teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) rahastamine on aastate 2009–2011 lõikes järjekindlalt kasvanud, vaatamata antud perioodil toimunud eel-arvekärbetele, mis vähendasid sihtfinantseeritavate (edaspidi SF) teadustee-made rahastust ja Eesti Teadusfondi (edaspidi ETF) grantide teadustegevuse mahtu. TA rahastamine on kasvanud SA Archimedes vahendusel käivitunud väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamise programmi ja teadus-asutuste teadusaparatuuri kaasajastamise programmi projektide arvel. Samuti on suurenenud järeldoktori ja tippteadlaste grantide ning riikliku struktuuriva-hendite kasutamise strateegia 2007–2013 rakenduskavade elluviimise eri-nevate meetmete rakendamiseks rahastatud projektide maht (vt joonis 17).

Sihtfinantseeritavate teadusteemade kogumaht 2011. aastal oli 1 325 000 eurot (2010. aastal 1 355 413 eurot). Sihtfinantseeritavate teadusteemade rahastamiseks valdkonniti eraldati humanitaarteaduste projektidele 600 040 eurot, haridusteaduste projektidele 75 250 eurot, loodusteaduste projek-tidele 365 720 eurot ja sotsiaalteaduste projektidele 283 990 eurot. Siht-finantseeritavate projektide kogumaht moodustas 19% kogu TA projektide mahust. Tallinna Ülikoolile eraldati väikesemahulise infrastruktuuri kaasajasta-miseks kolme sihtfinantseeritava teadusteema raames 167 693 eurot.

ETF grantide maht 2011. aastal oli 398 981 eurot. ETF grantidena eraldati vald-konniti humanitaarteaduste projektidele 222 745 eurot, sotsiaalteaduste projekti-dele 86 657 eurot ja loodusteaduste projektidele 89 579 eurot. Võrreldes 2010. aastaga oli 2011. aastal TLÜ ETF grantide rahastus 42 249 eurot võrra väiksem. Järeldoktori grante oli 2011. aastal 14 (kogumahus 283 549 eurot).

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolse teadus- ja arendusasutuste baas-finantseerimise kogumaht Tallinna Ülikoolile oli 2011. aastal 471 920 eurot, sh 77 300 eurot rahvusteaduste täiendavaks toetuseks (2010. aastal 414 409,5 eurot, sh 74 348 eurot rahvusteadustele). Baasfinant-seerimise kogumahust eraldati 3,5% TLÜ Akadeemilise Raamatukogu tegevuskuludeks (16 517 eurot) ning rahvusteaduste toetamiseks eral-datud summast 37 297 eurot Ajaloo Instituudi teadustöö toetamiseks. Ülejäänud summa jagunes TLÜ uuringufondi (227 701 eurot) ja üksuste vahel (190 404 eurot). Baasfinantseerimise eraldisest kasutati 13,5% asutuse poolt finantseeritud teadusteemadele, 22,7% TA projektide ja lepingute kaasfinantseerimiseks, 4,8% rahvusvaheliste lepingute ja pro-jektide kaasfinantseerimiseks, 13,6% infrastruktuuri ajakohastamiseks.

Võrdlusena võiks siin esitada baasfinantseerimise andmed ühe akadeemilise töötaja kohta Eesti suuremates ülikoolides. Andmetest nähtub, et TLÜ näi-tajad on siinkohal väikseimad, jäädes 2011. aastal TÜ vastavale näitajale alla pea poole võrra (vt joonis 18).

JUH

TIM

INE

JA M

AJAN

DAM

INE

23

Teaduse infrastruktuuri jaoks eraldati 2011. aastal 387 650 eurot (2010. aastal 395 658 eurot). Seega vähenes TLÜ teaduse infrastruktuuri eraldis 2011. aastal 8008 euro võrra.

Riiklike programmide raames rahastati ülikooli teadustegevust 34 295 euro ulatuses (2010. aastal 199 884 eurot). Projektid olid rahastatud riikliku prog-rammi „Eesti keel ja kultuurimälu” raames. Põhiline mahu vähenemine toi-mus ühe mahuka projekti (rahastamise maht 2010. aastal 135 972 eurot) äralangemise arvel, mida varem rahastati riikliku programmi „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud“ raames, 2011. aastal aga otse riigieelarvest.

Ülikooli 2011. aasta TA projektide kogumahust moodustasid EL raam-programmi projektid 6,7%, kogusummas 470 633 eurot (2010. aastal 2%, kogusummas 133 325 eurot). 2011. aastal laekus raha neljale 7. RP projektile (neist 1 alles käivitunud projekt) ning ühele samal aastal lõppe-nud 6. RP projektile. Teised EL ja Euroopa Komisjoni programmide pro-jektid moodustasid 2011. aastal 8,6% kogu TA projektide mahust (2010. aastal 7,8%). Muud TA projektid moodustasid 2011. aastal 2 475 021 eurot (35,5% TA projektide kogumahust). 2010. aastal olid vastavad näitajad 2 196 910 eurot ja 32,6%.

5.1.2. Õppetegevuse rahastamineÕppetegevuse 2011. aasta eelarve mahuks oli 16 817 000 eurot, sh riikliku koolitustellimuse vahendid õppetegevuseks olid 9 164 000 eurot, mis on 54,5 % õppetegevuse eelarve mahust. Tasemeõppe õppetee-nustasude eelarve oli 6 640 000 eurot, mis on 39,5% õppetegevuse eelarve mahust (tegelik laekumine oli 6 378 000 eurot). Täiendkoolituse

tulude mahuks oli planeeritud 1 013 000 eurot, mis on 6% õppetege-vuse eelarve mahust (tegelik laekumine oli 1 248 000). Õppetegevuse eelarve täitmine oli 2011 aastal 17 052 000 eurot, ehk 101,4%. 2011. aastal suurenes riikliku koolitustellimuse alusel eraldatud õppekoha baas-maksumus 10% – 1405 eurolt 1545 eurole.

5.1.3. Finantsjuhtimise arendustegevused2011. aastal võeti aktiivne suund kuluarvestussüsteemi täiustamisele. Koos-töös teiste ülikoolidega alustati täiskuluarvestuse esimese etapi – ülikoolide kaudkulude arvestamise metoodika väljatöötamise projektiga, mille lõpptäht-aeg on 2013 september.

Kasutusele võeti e-arved ja arvete elektrooniline suunamine läbi WebDesk-topi, millega toetatakse dokumentide paberivaba menetlemist. Nimetatud rakendusega vähendati kooskõlastamisele ja andmebaasidesse sisestamisele kuluvat tööaega ning vigade tekkimise riski.

Töötati välja ja rakendati struktuuriüksuste eelarve täitmise veebiraport ning struktuuriüksuste projektide veebiraport. Nimetatud raport annab struktuu-riüksustele võimaluse operatiivse info saamiseks oma tuludest ja kuludest.

Üliõpilastele arvete väljastamiseks rakendati ÕISi ja Microsoft Dynamics NAV vaheline liides. Süsteem võimaldab tudengitele automaatset arvete esitamist ning maksmise kontrolli NAVis, mille tulemused kuvatakse tudengi töökohal ÕISis.

5.2. Haldus ja kinnisvara2010. aasta sügisel alustati amortiseerunud Narva mnt 27 ja osaliselt Narva mnt 29 asemele Astra hoone ehitust. Vastavalt AS Oma Ehitajaga sõlmitud lepingule on ehitustööde planeeritud maksumuseks 10 553 092 eurot. Ehitustööd on plaanis lõpetada juulis 2012. 5-korruselisse hoonesse, mille kasulik netopind on 12 600 m2, kolivad 2012/13. õppeaasta alguseks 6 akadeemilist üksust, Akadeemiline Raamatukogu, konverentsikeskus ja toitlustuspunkt.

2011. aasta jaanuaris alustati Nova hoone ehitust. Augustis 2012 valmivat hoonet ehitab AS Skanska. Ehituse planeeritud maksumuseks on 5 598 298 eurot. Kõrgtasemelised heli- ja filmitehnikaga stuudiod ning tööruumid, kokku 3870 m2, antakse Balti Filmi- ja Meediakooli kasutusse.

2011. aasta septembris rahuldas SA Archimedes ülikooli taotluse ja eral-das 672 945 eurot Silva hoone tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks.

JUH

TIM

INE

JA M

AJAN

DAM

INE

Joonis 19. Õppetegevuse tulud 2009–2011

24

Nende renoveerimistööde tegemiseks on sõlmitud leping AS Oma Ehita-jaga, ehitustööd lõpetatakse augustis 2012.

2011 augustis sõlmiti pikaajaline ruumide üürileping Tondi 55, kuhu kolisid Kunstide Instituudi tööõpetuse osakond ning Terviseteaduste ja Spordi Instituut.

2011. aastal koostati koostöös EKA ja EMTAga projekt raha taotlemiseks õpetajakoolituse õppelaborite arendamiseks. Projekti eesmärgiks on õpeta-jakoolituse ainedidaktikaalasteks õpinguteks ning teadus- ja arendustegevu-seks vajalike õppelaborite loomine. SA Archimedes rahuldas ülikooli taotluse ning eraldas 764 729 eurot, projekt on plaanis realiseerida 2012. aastal.

Jaanuarist kuni juunini 2011 tehti avariiremondi töid Tallinna Ülikooli Ote-pää õppekeskuses, et takistada hoonete edasist amortiseerumist. Augustis ja septembris rekonstrueeriti Terra hoone amortiseerunud küttesüsteemi magistraaltorustik.

2011. aastal planeeritud ruumikasutusauditi läbiviimisest ja renditavate pin-dade analüüsist teostati ruumikasutuse analüüs.

Ühiselamute arenguperspektiivide analüüsi koostas MTÜ Dormitoorium, mille tulemusena otsustati teha taotlus HTMile Västriku 8 võõrandamiseks.

5.3. IT-juhtimine2011. aasta suurimaks ettevõtmiseks oli uue õppeinfosüsteemi (ÕIS) täielik käivitamine ning uute moodulite lisamine. ÕIS arendusel oli ITO-l kolm olulist suunda:

1. Projekti juhtimine ning juurutus (koostöös õppeosakonnaga).

2. Tehnilise keskkonna (Oracle serverid) administreerimine, opti-meerimine ning nende haldus.

3. ÕIS kasutajate koolitus ning kasutajatoe osutamine.

Tänaseks on programm täielikult juurutatud ning kooskõlla viidud ülikoolis kehtivate õigusaktidega. 2011. aasta lõpus tehtud tagasisideküsitlus näitas, et töötajaskond on ÕISi omaks võtnud, esitati palju arendusalaseid ettepane-kuid, mille realiseerimine 2012. aastal aitab muuta igapäevaseid töövooge veelgi sujuvamaks.

Juurutuse käigus läbis vähemalt ühe koolituse ca 200 tugitöötajat ning üle 250 õppejõu, lisaks on korraldatud palju personaalkoolitusi. Alates 2011. aasta detsembrist läks ÕIS programmi koolitus ja kasutajatoe osutamine õppeosa-konna haldusalasse.

Täielikult automatiseeriti kasutajakontode loomise süsteem keskkonnas passwd.tlu.ee, mis võimaldab ülikooli liikmeks saanud inimesel automaatselt (pärast töölepingu sõlmimist, immatrikuleerimist, töövõtulepingu sõlmimist vm etteantud juhul) endale ID-kaardi abil luua ülikooli kasutajakonto, mis

annab juurdepääsu ülikooli infosüsteemidele. Samuti automatiseeriti ülikooli liikmeskonnast lahkunud kasutajate kontode arhiveerimine.

2011. aasta veebruaris võeti kasutusele kakskeelne (eesti-inglise) ASIO versioon, mis on uue ülesehituse ja struktuuriga (oluliselt lihtsam ja kasu-tajale mugavam), toetades ülikooli uut tunniplaani loogikat (õpperühmade kadumine).

2011. aasta sügisel nüüdisajastati ülikooli WiFi võrgud, et pakkuda ülikooli liikmeskonnale stabiilset ja kiiret internetiühendust.

2012. aastal kavandatavad tegevused juhtimise ja majandamise valdkonnas:

� üksuste koondumine kampusesse ja uute Nova ja Astra hoonete avamine;

� vabaneva kinnisvara realiseerimine;

� ruumikasutuse efektiivsuse hindamine, võimalike alternatiivsete halduskulude katmise mudelite loomine ja rakendamine;

� üksuste rahastuspõhimõtete korrastamine lähtuvalt muutustest õppe- ja teadustegevuse rahastamisel;

� üksuste finantsjuhtimise võimekuse toetamine eelarve täitmise raportite regulaarse jälgimise kaudu;

� ühiselamukohtade arvu suurendamine (Västriku 8, „Muusa“ majutus);

� välisrahastuse osakaalu suurendamiseks edukate taotlejate kogemuste vahendamine, projektitoe pakkumine kogu projekti elutsükli vältel, vähendades akadeemiliste töötajate projekti administreerimiseks kuluvat aega;

� partnersuhete laiendamine ettevõtluskeskkonnas ja teadmuspõhise ettevõtluse toetamiseks koostööprojektide taotlemine.

JUH

TIM

INE

JA M

AJAN

DAM

INE

25

Ülikooli prioriteet: Ühiskonna rikastamine läbi teadmuse jagamise nii Eesti-sisestes kui ka rahvusvahelistes võrgustikes, otsustuskogudes, strateegilise planeerimise töörühmades ning pakkudes avalikke kultuuriüritusi ja -sündmusi.


Õpikud, populaarteaduslikud raa-matud ja artiklid, sh eestikeelsed

Pole mõõdetud

181 Kasvav

Korraldatud konverentside, kultuuriürituste ja -sündmuste arv

Pole mõõdetud

122 Kasvav

6.1. Teadmussiirde alane tegevus

Lepinguid Eesti ettevõtjatega sõlmiti 53. Ülikooli tulu koostööst erasekto-riga kasvas 18%, võrreldes 2010. aastaga. Tekkepõhine tulu rakenduspro-jektidest ja teadmusteenustest oli ülikoolis kokku 1,6 miljonit eurot, sellest eraettevõtete tellimustööde käive 0,19 miljonit eurot, Konsultatsiooni ja arendustööd tellisid näiteks AS Koolibri, Adeli Eesti OÜ, Värska Vesi AS, Nordic Filters OÜ, Baltic Hotel Group OÜ (Promenaadi hotell) jt.

Kuuendat korda andis TLÜ välja ettevõtliku teadlase ja ettevõtliku üksuse tiitlid. Parimad tulemused rakendusuuringute korraldamisel koostöös ettevõtete ja asutustega olid 2010. aasta andmete põhjal Ökoloogia Instituudi maastikuökoloogia osakonna assistendil Mati Ilometsal. Auhind „Ettevõtlik meeskond“ läks Eesti Demograafia Instituudile. Rakenduslike tööde konkursil hinnati koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga kõige pare-maks Informaatika Instituudi magistrandi Pille Retsi töö „Reliisihalduse protsessi juurutamine finantsettevõtte näitel“.

Kevadsemestril jätkas teadmussiirde keskus kohtumiste sarjaga Hakkaja Hommik, mille eesmärk oli tutvustada üliõpilastele nende eriala õppinud ja sellel erialal ettevõtjana tegutsevaid inimesi. Kokku 230 üliõpilase ees käisid ettevõtjad Tõnis Arro (Executive Lab OÜ), Vivika Sopp (Kango Tekstiil OÜ), Ott Lumi (Meta Advisory Group OÜ), Piret Jeedas (Ruumi Loomine OÜ), Merike Ivask (Eesti Esimene Erakosmeetikakool), Helen Tartes-Babkina (Stefart Media OÜ), Aleksander Saharov (Baltic Betting

6 ÜHISKONNASUHTED

ÜH

ISKO

NN

ASU

HTE

D

Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja Heli Allik

26

OÜ), Priit Võhandu (Arbitark OÜ), René Tendermann (Kirjastus Pegasus OÜ), Jüri Annist (AS Agropol DT), Kalev Petti (OÜ Faktum & Ariko), Maris Järve (OÜ Dussan), Annika Horn-Köök (S.K. Rakvere Hoolde-kodu OÜ) ja Kristel Ress (Päevakera OÜ). Vt ka www.tlu.ee/hakkaja.

Koostöös Tallinna Ettevõtlusameti, Eesti Kunstiakadeemia, InHolland Hogeschooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja EASiga käisid TLÜ üliõpila-sed maikuus rahvusvahelises ettevõtluslaagris Hispaanias Alicantes ning mõned osalejatest on jõudnud ka juba oma ettevõtte rajamiseni.

2011. aastal sõlmis TLÜ koostöölepingud mitmete üldhariduskoolidega. Hiina keele valikaine läbiviimiseks sõlmiti leping Viljandi Gümnaasiumi ja Viljandi Paalalinna Gümnaasiumiga.

Sügisel tehti ülikooli instituutides innovatsioonikaardistus. Teadmussiirde keskuse juhataja viis läbi intervjuud 17 akadeemilises üksuses. Tulemuste avalik esitlus toimus 14. detsembril 2011. Tulemused on aluseks koos-töö läbirääkimistel ettevõtjate ja teiste võimalike partneritega ning nende põhjal koostatakse elektrooniline kogumik „Ülikoolilt ühiskonnale“. Üli-kooli arengu seisukohalt olulisemaks tulemuseks osutus vajadus moodus-tada tervise valdkonna interdistsiplinaarne keskus, mis toimiks sarnaselt värskelt loodud didaktikakeskusele.

TLÜ kuulub jätkuvalt teadmussiirde rahvusvahelisse võrgustikku TII, osa-ledes viiendat aastat ka selle juhatuse töös. TLÜ teadmussiirde alast tugi-tegevust toetab EAS Spinno programm.

Teadmussiirde alase tegevuse toetamiseks muudeti 19.12.11 senati määrusega nr 18 „Tallinna Ülikooli uuringufondide põhimäärust”, millele lisati punkt, et “fondi koosseisus võib luua allfonde, mille kasutamise tingi-mused ning taotlemise kord sätestatakse teaduskomisjonis heaks kiidetud ja teadusprorektori kinnitatud korra alusel. Ühtlasi loodi TLÜ teadmus-siirde 2012–2013 tegevusplaan, mis esitati EAS-ile rahastuse taotlemi-seks. EAS langetab lõpliku otsuse rahastamise osas 2012. aasta kevadel, misjärel hakatakse tegevusplaani ellu viima.

6.2. Akadeemiline raamatukogu

2011. aasta lõpu seisuga oli lugejaandmebaasis 51 783 registreeritud lugejat, neist TLÜ registreeritud lugejad 19 442 (37,5% lugejaskonnast). 2011. aasta jooksul registreeriti 4135 uut lugejat. 2011. aastal osteti uusi võõrkeelseid teavikuid kokku 3486 eksemplari, kogusummas 125 168 eurot. Sellest välisraamatuid osteti 2535 eksemplari (106 000 eurot), sh venekeelseid 869 eksemplari (19 168 eurot), eestikeelseid teavikuid osteti 1714 eksemplari (27 194 eurot). Elektrooniliste väljaannete (and-mebaasid, ajakirjad) ostmiseks kasutati 98 668,01 eurot, mis moodustab

35,8% kogu teadusteaviku osturahast.

2011. aastal esitati rahastamistaotlusi mitte ainult raamatukogu seisuko-halt, vaid kogu Eesti jaoks oluliste projekti osas. Detsembris 2011 rahul-dati akadeemilise raamatukogu ja tema partnerite poolt esitatud taotlus projekti „Eesti E -varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)“, mille eesmärgiks on raamatukogudes ja teistes mäluasutustes oleva informat-siooni (nii paberteavikute kui ka audio-visuaalide) suuremahuline digitee-rimine, digiteeritud informatsiooni pikaajaliseks säilitamiseks vajalike tingi-muste loomine ja nendele materjalidele juurepääsu tagamine ühisportaali ning otsingumootori kaudu. Rajatakse ka neutraliseerimiskeskus, et suurendada liighappelisele paberile trükitud raamatute säilimisaega ning digiteerimiskeskus. Eelmisel aastal eraldati akadeemilisele raamatukogule 2 228 147 eurot hoone energiasäästlikuks renoveerimiseks. Remon-ditööde käigus tehakse fassaaditöid, vahetatakse aknad ja uuendatakse ventilatsioonisüsteem.

2011. aasta arendustegevuse vallas oli kõige olulisem otsus üle minna UHF RFID (Ultra High Radio Frequency Identification) juhtmevabal tehnoloogial põhinevale süsteemile, mille käigus hangiti kaks iseteenin-dusautomaati ja elektroonse raamatukaitse turvasüsteem. Uus süsteem käivitub terviklikult 2012. aasta esimesel poolel.

2011. aastast alates täiendab raamatukogu haruldaste vanaraamatute kollektsiooni tundmatu trükis, mille autoriks on Riia linnasekretär ja oma-aegne mõjukas linnapoliitik David Heliconius. Trükise kohta puudus kirje nii Eesti raamatukogude kataloogides kui ka Euroopa vanaraamatu and-mebaasis Heritage of Printed Book.

Novembris 2011 viis akadeemiline raamatukogu läbi „Teenuste kvalitee-diuuringu“, milles osales 1771 (15,1%) aktiivset lugejat, kes hindasid tee-nuste kvaliteeti üldiselt heaks ning teeninduse kiirust ja personali kvaliteeti väga heaks. Lugejate arvates on probleemiks grupitööks vajalike ruumide vähesus.

6.3. Kirjastus

2011. aastal ilmus kirjastuse sarjades (Acta, Gigantum Humeris, Bibliot-heca) 15 raamatut. Raamatute väljaandmise toetajateks olid: Euroopa Komisjon, Kultuurkapital, Kultuuriteooria tippkeskus, Jaapani fond, Itaa-lia Saatkond, Norla, Korea fond, Prantsuse Instituut. Otsest või kaud-set toetust saadi 34 567 euro ulatuses. Kirjastuse tooteid müüdi enim Rahva Raamatu ja Apollo kauplustes. Kokku teeniti müügitulu 43 678 eurot, sellest 38 878 eurot müügist Eestis.

ÜH

ISKO

NN

ASU

HTE

D27

Märtsis 2011 alustati koostöös Eesti Sõjamuuseumiga ajakirja „Eesti Sõja-ajaloo aastaraamat“ väljaandmist. 2011. aasta jooksul andis üldkolleegium esialgse heakskiidu veel kolme olemasoleva 1.2 noteeringuga teadusaja-kirja taotlusele.

12. oktoobril 2011 võeti kirjastus täieõigusliku liikmena vastu Euroopa Ülikoolikirjastuste Liitu.

6.4. Rahvusvaheline koostöö

Ülikool liitus 2011. aastal kahe uue võrgustikuga: 2011 jaanuar – UNeECC (The University Network of the European Capitals of Culture) ja 2011 märts – EADTU (European Association of Distance Teaching Universities).

2011. aasta lõpu seisuga on ülikoolil 42 väliskoostöölepingut (neist 25 väljas-pool EL-i, neist omakorda 12 Aasias), millest 2011. aastal sõlmiti 2 Taiwani, 2 Gruusia, 2 Hiina, 1 USA, 1 Venemaa õppe-, teadus- ja arendusasutustega. Trendina tuleb märkida koostöösuhete arendamist väljaspool EL-i.

Tegemist on raamlepingutega, mis näevad ette koostööd hariduse, tea-duse ja kultuuri vallas, üliõpilaste, õppejõudude vahetust.

2011. aastal võõrustas TLÜ mitmeid nimekaid õppejõude ja teadlasi – prof. Andrei Rogatchevski, prof. Maksim Kronhaus, prof Scott Jarvis, dr Bernd Wegner, prof Elina Lahelma, prof Robin Mansell, prof Bernard And-rieu, prof Mark Sebba. Suvekooli tuntumateks esinejateks olid Jeffrey C. Alexander (Yale’i Ülikool), Danny Dorling (Sheffieldi Ülikool), Frank Füredi (Kenti Ülikool), lisaks krimikirjanik Peter Robinson Kanadast.

Rahvusvaheliste õppijate kaasatuse mõttes on ülikooli olulisemateks pro-jektideks Tallinn Summer School ja Tallinn Winter School. Summer Schooli raames toimus 2011. aastal 18 kursust, kokku 273 osalejaga 42 riigist. Tal-linn Winter School pakkus viit kursust, kus oli 35 õppijat 17 riigist. Eesti keele internetikursusel (vähemalt ühel kümnenädalasel kursusel) osales aasta jooksul 33 õppijat.

TLÜ Keelekeskuse juures tegid 2011. aastal rahvusvahelise keeleeksami 950 inimest.

6.5. Teadus- ja kultuuriüritused ning sündmused

2011. aastal korraldasid Tallinna Ülikooli akadeemilised üksused kokku 29 rahvusvahelist ja 13 riiklikku konverentsi ja sümpoosioni ning 42 riiklikku ja 24 rahvusvahelist seminari või ümarlauda. Lisaks korraldati veel hulga-nisti avalikke loenguid, raamatuesitlusi, teemapäevi, töötubasid. Teadus-ürituste korraldamisel paistavad eriti silma 2 instituuti – Ajaloo Instituut ja Kasvatusteaduste Instituut, kummaski korraldati 2011. aastal kokku 16 konverentsi ja seminari, neist esimeses 11 ja teises 12 rahvusvahelist üri-tust. Korraldati ka seminaride sarju: Ajaloo Instituudis toimusid seminarid kahes sarjas: Keskaja Keskuse seminaride sari (2011. aastal korraldatud 8 seminari) ja Ajaloodidaktika keskuse pedagoogiliste seminaride sari, mis alustas oma tegevust 2011. aasta sügisel (kokku 3 seminari). Ökoloogia Instituudis toimus kõigile huvilistele avatud igareedene seminaride sari (2011. aastal korraldati 31 seminari), mida oli võimalik jälgida ka interne-tist. Ka Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut viis läbi semina-ride sarja (toimus 4 seminari), mille üritused ei toimunud küll nii regulaar-selt kui kahes eelpool nimetatud instituudis. Sari kujutab endast kõikidele avatud areeni, milles romanistika õppejõud ja kraadiõppurid esitavad ja arutavad vabas vormis oma käimas oleva uurimustöö peamisi küsimusi erilise fookusega teoreetilis-metodoloogilistele aspektidele.

Ülikooli ruumides toimus hulgaliselt näitusi, tudengid ja õppejõud demonstreerisid oma loomingut mitmel korral projekti Euroopa Kultuu-ripealinn Tallinn 2011 raames.

ÜH

ISKO

NN

ASU

HTE

D

28

6.5.1. KonverentsikeskusÜlikooli konverentsikeskus teenindas 2011. aastal kokku 63 klienti, kellest 16 olid sise- ja 47 väliskliendid. Suurimateks majasisesteks klien-tideks olid Eesti Humanitaarinstituut, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluurin-gute Instituut, Kunstide Instituut. Suurimateks majavälisteks klientideks olid Küberneetika AS, UNICA, Archimedes SA. Suurim ülikooli kon-verentsikeskuse poolt korraldatud konverents oli Euroopa Japonoloo-gide Assotsiatsiooni 13. Rahvusvaheline Konverents 746 osalejaga, mille eest pälviti ka Eesti Konverentsibüroo väljaantav tunnustus „Aasta konverentsitegu 2011“. Eestis enim kõneainet tekitanud ja meediale huvipakkunud konverents oli EUROCRYPT, mida korraldati koostöös Küberneetika ASga (osalejad 300).

6.5.2. Studia GeneraliaStudia Generalia pakkus nii ülikooli liikmetele kui ka kõigile teistele liikme-tele võimalust kuulata Eesti ja välisteadlaste loenguid. Tuntumad välistead-lased, kes 2011. aastal Studia Generalia sarjas avalikke loenguid pidasid, olid: Oxfordi Ülikooli professor Robert Service „Communism: how do we make sense of it?“ („Kommunism: kuidas seda mõtestada?“); Ohio Ülikooli professor ja lingvistika osakonna juhataja Scott Jarvis „Conceptual and cognitive impetuses and outcomes of cross-linguistic influence“; Hel-mut Schmidti Ülikooli lähiajaloo professor Bernd Wegner „Germany and Europe in 20th Century“ („Saksamaa ja Euroopa 20. sajandil“); Londoni Majandusülikooli (London School of Economics and Political Science, LSE) professor Robin Mansell „Social Imaginaries of Technologies“ („Ühiskonna ettekujutused tehnoloogiast“); Lancasteri Ülikooli professor Mark Sebba „Script, Spelling and Society“ („Kirjasüsteem, õigekiri ja ühiskond“). Studia Generalia loengute salvestused on ligipääsetavad ülikooli veebis „Tallinna Virtuaalne Ülikool“ rubriigis.

6.5.3. NäitusedKõige enam toimus näitusi Akadeemilise raamatukogu ruumides, kokku 22 erinevat kunsti ja kirjanduse näitust. Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum korraldas kaks näitust, esimene neist oma ajaloost (Ajaloo Instituudis) ning teine „Vihikud ja kirjandid läbi sajandi“ (Mare-majas).

2011. aasta aprillis toimus ülikoolis traditsiooniline kunstikuu TLÜ Kunsti osakonna eestvedamisel. Tallinna Ülikooli kunstikuu raames oli Mare õppe-hoones üleval kunstiosakonna vilistlaste näitus, mille teemaks on seekord

erinevatest kultuuridest, religioonidest ja ideoloogiatest inspireeritud kunst.

Oma töödega esinesid Lauri Lihten-Haavel, Toomas Altnurme, Heli Piisang, Andrus Stamm jt. Kui Lauri Lihten-Haavel kasutab oma uudse graafikatehnika allikaks kristlikke teemasid, siis Toomas Altnurme on laialdast tuntust kogunud orientaalse filosoofia interpreteerijana maalis ja skulptuuris. Heli Piisangu loo-ming lähtub põliskultuuridest ja käsitleb tihti ka šamanismiteemat.

Septembris algas teadusaasta raames näitusesari „Teadlane ja kunst” ja toimusid järgnevad näitused:

� Tiina Tambaumi fotonäitus „Lood kividel“, näituse autor on Tallinna Ülikooli teadmussiirde keskuse juht ja kasvatusteaduste doktorant.

� „Teadlane ja kunst köögis“, mille autor on Kasvatusteaduste doktorant Kairit Tammets

� „Ilm Eestis ajavahemikul august 2010 kuni august 2011“ koostöös ilm.ee portaaliga, fotode autoriteks on teiste seas ka Tallinna Ülikooli üliõpilased Karl Ander Adami ja Hasso Hirvesoo.

� Kasvatusteaduste Instituudi muusikadidaktika dotsendi Maia Muldma maalinäitus.

� Ülikooli õppejõud esitlesid oma töid ka mitmetel näitustel väljaspool ülikooli ruume.

6.5.4. TLÜ loomekollektiivide ja sportlaste tegevus2011. aastal tähistas Tallinna Ülikooli rahvatantsurühm Soveldaja oma 25. tegutsemisaastat kolme kontserdiga „Kolm käiku“, mis toimusid Tallinnas, Haapsalus ja Rakveres. Kõik ülikooli kollektiivid osalesid 23.–27. juunil XVI Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeol Gaudeamus Vilniuses, mille Eesti poolsesse kunstilisse komisjoni kuulusid Kunstide Instituudi õppejõud Raul Talmar ja Angela Arraste ning TLÜ meeskoori dirigent Jüri Rent.

Samuti osalesid ülikooli kollektiivid 1.–3. juulini toimunud XI noorte laulu- ja tantsupeol Maa ja ilm, mille ettevalmistavas loovmeeskonnas osalesid ka TLÜ õppejõud Raul Talmar (programmijuht), TLÜ meeskoori dirigen-did Jüri Rent ja Indrek Vijard, TLÜ kammerkoori dirigent Aarne Saluveer, koreograafia osakonna arendusjuht Karmen Ong (tantsupeo kunstilise juhi assistent) ja teadur Sille Kapper (3.–4. klasside rühmaliigi üldjuhi assistent). Rahvakultuuri Keskus tellis tantsupeo hinnangu kolmelt eksperdilt, kellest üks oli koreograafia osakonna dotsent Angela Arraste.

Tallinna Ülikooli meeskoor esines detsembris Eesti Vabariigi Peakonsulaa-dis Peterburis ja Peterburi Jaani kirikus (koos Politsei- ja Piirivalveametior-kestriga) ning oktoobris Viru vanglas ja Harku vanglas.

ÜH

ISKO

NN

ASU

HTE

D29

Tallinna Ülikooli kammerkoor võitis 2011. aastal „Rimini International Choral Competition“ konkursil kaks hõbediplomit – folgi kategoorias ja segakooride kategoorias ning Viimsi JazzPopFestil III koha kategoorias Simply the Best.

TLÜ ja TLÜ Spordiklubi toetasid 2011. aastal võrkpalli ja korvpalli naiskon-dade, jalgpallimeeskonna ja mitmete üliõpilassportlaste tegevust. Olulise-mateks saavutusteks 2011. aastal oli XXVI Suveuniversiaadil Shenzhenis Maaris Meieri hõbemedal jalgratta maastikukrossis. XXVII SELL mängudel (Soome, Eesti, Läti, Leedu üliõpilaste olümpia) Kaunases pälvisid judos kulla Julia Bežko, hõbeda Anna Ovtšarenko; maadluses hõbeda Siim Mäe ja pronksi Jaanus Lepik; jõutõstmises hõbeda Anna-Liisa Ikart. Eesti üliõpi-lasmeistrivõistlustel olid olulisemateks saavutusteks Edward Mureli ja Taavi Bekkeri kuldmedalid judos; Kristiina Pärna, Sigrid Toomi, Mart Muru kuld-medalid, Mikk-Mihkel Arro hõbemedal, Elen Viikmanni kuld- ja pronks-medal ning Angelina Ikko ning Elen Viikmanni pronksmedalid kergejõus-tikus. Samadel võistlustel said kuldmedali Jaanus Lepik, Mihkel Allikmäe (maadlus), Nikolai Kunitsõn (male, jagas 1.–2. kohta), Erika Bekker, Taavi Himmist, Helena Luik (tennis), Kaja Masing ja Grete Õun (ujumine); hõbe-medali Siim Mäe (maadlus), Egert Paat ja Kaja Maasing (ujumine). Pronks-medali pälvisid Egert Paat ujumises. Saalijalgpallis saavutas kuldmedali TLÜ jalgpallivõistkond. TLÜ korvpallinaiskond võitis 2011. aastal Eesti karika-võistluse, Eesti meistrivõistlustel saavutati pronksmedal. Võrkpallinaiskond tuli Tallinna meistriks.

6.6. Ühiskonnasuhtluse ja partnerlussuhete tugitegevused

2011. aastal kerkis fookusesse infovahetuse tõhustamine vilistlastega, mille esmaseks väljundiks oli vilistlastele ülikooli Uudiskirja saatmine, kuhu oli lisatud vilistlasi puudutav info.

2011. aastal koondati ka ülikooli partnerite esmane andmestik selgita-maks aktiivseid ja soikunud koostöösuhteid ning leidmaks sobivaid suht-luskanaleid koostöö elavdamiseks. 2012. aastal jätkub partneritele info edastamise süsteemi väljatöötamine.

2011. aastal alustati kõneisikute veebipõhise andmebaasi ja otsingusüs-teemi loomisega. Süsteemi eesmärgiks on ülikooli ja ajakirjanike vahe-lise koostöö hoogustamine, pakkudes märksõnade ja teemade otsingu kaudu ülikooli ekspertide kohta lisainfot. Süsteem pakub tuge ka näiteks partneritele või tulevasest koostööst huvitatuile. Süsteem on plaanis üli-kooli kodulehel avalikustada hiljemalt sügisel 2012. Probleemiks on osu-tunud kõneisikuid puudutava informatsiooni kogumine akadeemilistest üksustest.

2011. aasta Turundus- ja kommunikatsiooniosakonna (endine Suhte-korralduse osakond) üheks tähtsamaks tegevuseks oli ingliskeelse veebi uuendamine, TLÜ veebi süsteemne toimetamine (puuduvate lehekül-gede täitmine või likvideerimine) ja selles oleva info kaasajastamine. Kõi-kide instituutide ingliskeelsed veebid läbisid esmase korrastamise.

2012. aastal kavandatavad tegevused ühiskonnasuhete valdkonnas:

� uue välisveebi kontseptsiooni loomine välisinfo edastamiseks kolmes keeles (eesti, inglise ja vene keeles) vastavalt turundusstrateegiale;

� virtuaalse rahvusvaheliste partnerite allee loomine, mis annab üle-vaate maailma riikidest ja ülikoolidest, kus ülikooli liikmed õpivad-töötavad või kust meie ülikooli on tulnud;

� ülikooli teabekeskuse ja muuseumi avamine Astra majas; � vilistlastegevuse kontseptsiooni – andmebaas, infokiri, vilistlaspäevad

– loomine; � partnerite andmebaasi koondamine ja üleülikoolilise partnerpäeva

korraldamine.

ÜH

ISKO

NN

ASU

HTE

D

Soveldajad esinemas oma juubelikontserdil “Kolm käiku”

30

TALLINNA ÜLIKOOLI AASTAARUANNE 2011

Toimetaja: Birgit Vilgats Keeletoimetaja: Anne Saagpakk Kujundaja: Anneli Viilup

Narva mnt 25, 10120 Tallinntel. 640 9101faks 640 9116

e-post [email protected]

facebook.com/tallinna.ylikooltwitter.com/TallinnaYlikool

Documents

TLÜ Aastaaruanne 2011