KOHTLA-JÄRVE LINNA

TEEDE, TÄNAVATE JA HALJASALADE

SEISUNDI ANALÜÜS

Tellija: Kohtla-Järve linnavalitsus

Koostaja: Viktoria Kondranina

Juuni 2008

2

Sisukord

1. Linnateede klassifikatsiooni ning täiendava informatsiooni analüüs ................................... 3

1.1. Teede korrashoiu õiguslik alus .................................................................................... 3

1.2. Praegune olukord Kohtla-Järve linnas ......................................................................... 4

2. Kokkuvõte aastatel 2002-2007 teostatud teede ja tänavate remonditööde kohta ................. 9

2.1. 2002. a teostatud tööd ................................................................................................. 9

2.2. 2003. a teostatud tööd ................................................................................................. 9

2.3. 2004. a teostatud tööd ................................................................................................. 9

2.4. 2005. a teostatud tööd ............................................................................................... 10

2.5. 2006. a teostatud tööd ............................................................................................... 10

2.6. 2007. a teostatud tööd ............................................................................................... 11

2.7. 2008. a planeeritavad teede ja tänavate remonditööd ................................................. 11

2.8. Teede ja tänavate renoveermiskulud aastatel 2003-2007 ........................................... 12

3. Linnateede ja haljasalade vaatlus ..................................................................................... 13

3.1. Järve linnaosa ........................................................................................................... 13

3.2. Kukruse linnaosa ...................................................................................................... 17

3.3. Sompa linnaosa ......................................................................................................... 18

3.4. Ahtme linnaosa ......................................................................................................... 20

Vana Ahtme................................................................................................................. 21

Puru ............................................................................................................................. 21

Iidla ja Tammiku ......................................................................................................... 23

3.5. Oru linnaosa ............................................................................................................. 26

3.6. Viivikonna ja Sirgala linnaosad ................................................................................. 28

Üldkokkuvõte ...................................................................................................................... 30

Lisad ................................................................................................................................... 33

Lisa 1. Linna teede suvised seisundinõuded ..................................................................... 33

Lisa 2. Linna teede talvised seisundinõuded ..................................................................... 34

Lisa 3. Fotod Järve linnaosa teed ja tänavad ..................................................................... 35

Lisa 4. Fotod Ahtme linnaosa teed ja tänavad .................................................................. 37

Lisa 5. Fotod Oru linnaosa teed ja tänavad ....................................................................... 40

3

1. Linnateede klassifikatsiooni ning täiendava informatsiooni analüüs

Linnateede ja haljasalade korrashoiu kava koostamise eesmärgiks on teha kõigi Kohtla-Järve

linnaosade teede ja haljasalade korrashoiu ülevaate selleks, et edaspidi teha kogutud

informatsiooni alusel ettepanekud vastavate eeskirjade täiendamiseks ja parandamiseks.

Töö teostamisel kavatsetakse lähtuda põhiliselt järgmisest õigusaktist: majandus- ja

kommunikatsiooniministri 17.12.2002. a määrus nr 45 (RTL 2003, 1, 2) „Tee

seisundinõuded”.

1.1. Teede korrashoiu õiguslik alus

Teede seisundi määramist reguleerib Eesti Vabariigis majandus- ja kommunikatsiooniministri

17.12.2002. a määrus nr 45 (RTL 2003, 1, 2) „Tee seisundinõuded”. Teede seisundi

määramise eelduseks on vastavate teede klassifikatsiooni olemasolu, millele tuginedes

tehakse kindlaks teedele esitavad kvaliteedinõuded.

Lähtudes Teeseaduse § 10 lõikest 2 nii riiklikele kui ka kohalikele teedele esitatavad nõuded

kehtestab majandus- ja kommunikatsiooni minister oma määrusega „Tee seisundinõuded”.

Vastavalt määruse §-le 1 mainitud õigusaktiga reguleeritakse tee seisundinõudeid, mis

kehtivad kattega teedele, kruusateedele, sildadele, tunnelitele, viaduktidele ja truupidele.

Sama paragrahvi lõike 2 alusel seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab

ohutult liigelda «Liiklusseaduse» alusel kehtestatud liikluseeskirja täites. Vastavalt määruse §

2 lõigetele 1 ja 2 on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede

omanikele ning tee seisund peab vastama vähemalt käesoleva määrusega kehtestatud

tasemele. Teeseaduse § 25 lg 3 alusel teehoidu kohalikel teedel korraldab vastav valla- või

linnavalitsus, kes on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks.

4

1.2. Praegune olukord Kohtla-Järve linnas

Käesoleval hetkel on Kohtla-Järve linnas välja töötatud üksnes Järve linnaosa teede ametlik

kvalifikatsioon. Teiste linnaosade puhul vastav dokument on hetkel koostamata. Seega

linnateede seisundi vaatluse läbiviimisel hakatakse vaid Järve linnaosa puhul viitama

ametlikule klassifikatsioonile, teiste linnaosade puhul hakatakse seisundi analüüsimisel

tuginema vaatluse tulemustele ja selle käigus tehtud järeldustele.

Kohtla-Järve linnateede klassifikatsioon

Kohtla-Järve linnateede kvalifikatsiooni ja seejärel seisundi määramisel kasutatakse „Kohtla-

Järve teehoiu kava aastateks 2004-2014” ning teede kvalifitseerimisel tuginetakse EPN-17

standardinõuetele. Nende kohaselt Kohtla-Järve linna teid võib jagada järgmiselt:

3. seisunditase: põhitänavad;

2. seisunditase: linna magistraalid;

1. seisunditase: juurdepääsuteed (kvartalisisesed teed).

Tuginedes mainitud määrusele, kõige rangemad seisundinõuded esitatakse 3. seisunditaseme

teedele. Seega, täpsema ülevaate andmiseks tasub välja tuua kõigi Kohtla-Järve linnaosade

põhitänavad (vt tabel 1).

5

Tabel 1. Kohtla-Järve põhitänavad

Linnaosa Tänava/tee nimetus

Järve Järveküla tee

Ehitajate

Kalevi

Uus Tehase

Ahtme Ahtme maantee

Puru tee

Estonia puiestee

Altserva

Tammiku

Kukruse -

Sompa -

Oru -

Viivikonna -

Sirgala -

Korrashoiu- ja haljastustööde ülevaade

Paraleelselt linnateede seisundi analüüsiga, tehakse antud töö raames ka korrashoiutööde

ülevaade. Nimelt, mis puudutab korrashoiutööde korraldamist Kohtla-Järvel, 2008. a seisuga

territooriumi korrashoidu linnaosades teostavad järgmised ettevõtted (vt tabel 2):

Tabel 2. Korrashoiutöid teostavad ettevõtted

Linnaosa Korrashoiutööd teostav ettevõte

Ahtme, Järve AS N&V

Sompa MS Teenused

Kukruse OÜ Kukruse Maja

Oru OÜ Oru Kodu

Viivikonna, Sirgala OÜ Sirglat

6

Kokku on 2008-ks aastaks Kohtla-Järve linn planeeritud teede ja tänavate korrashoiu

kuludeks ligi 22 589 901 krooni.

Mis puudutab haljastustöid, siis antud valdkonnas on Kohtla-Järve linn 2008. a plaanerinud

kokku ligi 10 772 410 krooni. Kogusumma jaotub järgnevalt:

Hooldustööde korraldamine 8 727 410 krooni;

Puude langetamine 500 000 krooni;

Kuuskede istutamine Ahtme linnaosas 200 000 krooni;

Lillede istutamine 500 000 krooni.

Korrashoiu- ja haljastustööd teostatakse Kohtla-Järve pargi- ja haljasaladel. Neid on 2008. a

seisuga Kohtla-Järve linnaosades ligi 30 (vt tabel 3).

Tabel 3. Kohtla-Järve linnas asuvad ja kavandatavad pargi- ja haljasalad

Linn

aosa

Pargi- ja haljasala

aadress

Asukoht

Ahtm

e

Ahtme maantee park 1 Altserva ja Kandle tänava vahel olev Ahtme maantee

äärne haljasala

Ahtme maantee park 2 Kandle ja Lehola tänava vahel olev Ahtme maantee

äärne haljasala

Ahtme maantee park 3 Lehola ja Tervise tänava vahel olev Ahtme maantee

äärne haljasala

Ahtme maantee park 4 Tervise tänavast kuni Vanurite hooldekodu

sissesõidu teeni Ahtme maantee äärne haljasala

Ahtme maantee park 5 Altserva tänava, raudtee kinnistu piiri kuni Ahtme

mnt 67a kinnistu lõpuni Ahtme maantee äärne

haljasala

Estonia puiestee T1 Altserva tänavast kuni Estonia pst 30a kinnistu

piirini Estonia puiestee äärne haljasala

Estonia puiestee T2 Estonia pst 21 kuni Estonia pst 19 kinnistu piirini

Estonia puiestee äärne haljasala

Estonia puiestee T3 Alates maa-alustest garaažidest kuni Maleva tänava

väljasõidust Estonia puiestee äärne haljasala

Puru tee park 1 Estonis pst ja Puru tee ristmikust kuni Puru tee 80

kinnistuni oleva Puru tee äärne haljasala

Puru tee park 2 Piki Puru tee nr 86, 90, 90a, 94 ja 96a kinnistuid

oleva Puru tee äärne haljasala

Puru tee park 3 Piki Puru tee nr 19, 27, 33, kuni nr 39 kinnistuid

7

oleva Puru tee äärne haljasala

Puru tee T1 Tammiku bussipeatusest Puru tee liiklusteega

paralleelselt kuni Jõhvi linna halduspiirini olev

haljasala

Ridaküla park 3 Ridaküla tn 3 kinnistu juures olev pargiala

Vana-Ahtme park Ritsika tänava paaritute majade taga kuni raudteeni

Ahtme-Raudi jaamavahe ning kinnistuga Väike põik

13 piirinev pargiala

Som

pa

Sompa park Sompa Klubist kuni Betooni tänava paarisarvuga

majade nr 28-50 vastas olevale pargi alale park

Tarna park 1 Tarna tänava majade nr 6, nr 4, nr 2, nr 1 ja nr 3

vahelisel alal asuv park

Luha park Rutiku, Luha põik ja Luha tänava vahelise ala park

Rutiku männipark Rutiku tänava äärsel alal olev park

Timuti tänav T1 Timuti tänava majade nr 4a, 6b, 8b, 10a ja 12b

vahelisel alal olev haljasala

Järv

e

Tuuslari park 1 Tuuslari tänav 12 garaažidega piirnev maa-ala park

Ravi tänava puupark Kinnistu Pärna tn 49 ja Mõisa tee majade nr 13a ja

13 ning Ravi tn teelõigu vahelise ala park

Kalevlaste maleva

langenute mälestuspark

K.Lutsu tänava ja Järveküla tee vahelisel alal olev

park

Metsapark Kalevi tänava majast nr 37a põhja suunas kuni

Tallinn-Narva maanteeni olev park

Järveküla tee T1 Järveküla tee 13 ja Ehitajate tänava ristmikul oleva

kolmnurkne haljasala

Vanalinna park Järveküla tee, Lai tn 2 kinnistu ja Ehitajate tänava

vahelisel alal olev park

Lõuna park Järveküla tee nr 52a, ja 56a kinnistu piirist kuni

Outokumpu tänava 7b kolmnurgakujulisel alal olev

park

Vahtra tänav T1 Piki Endla tn 15 kinnistust kuni Vahtra tänavani ja

kergliiklustee, endine raudtee, vahelisel alal olev

haljasala

Olevi tänav T1 Olevi tn nr 23, 25, 27 kinnistute ja Endla tn nr 6,8,10

kinnistute kuni ristumiseni Kalevi tänavaga asuv

haljasala

Olevi tänav T2 Olevi tn nr 29, 33, 35 ja 37 kinistute ja Põhja allee

nr 2, 4, 16 kinnistute vahel olev haljasa

Oru

Oru park Kase, Männi ja Virmalise tänavatega piirnev park

Kukruse linnaosas asuvad samuti haljasalad, nimelt Lehe ja Staadioni tänavate vahel asub

park ning samuti Mäe tänaval asub väike park.

8

Haljasalade ja parkide korrashoiutööde perioodilisus ja kord on sätestatud majandus- ja

kommunikatsiooni ministri määruses „Tee seisundinõuded”. Korrashoiutööde iseloom sõltub

tee seisunditasemest. Eristatakse kaks korrashoiutööde liiki: rohu niitmine ja tänava teemaa

puhastamine. Esiteks, rohu lubatud suurim kõrgus tänava eraldusribal ja teemaal tänavaäärsel

haljasalal (cm) ei tohi olla üle:

15 cm 1. seisunditaseme teede puhul;

7 cm 2. ja 3. seisunditaseme teede puhul.

Teiseks, tänava teemaa puhastustööde perioodilisus sõltub samuti teede seisunditasemest.

Tööde läbiviimise kord on järgmine:

Vastavalt vajadusele 1. seisunditaseme teede puhul;

Kaks korda kuus 2. seisunditaseme teede puhul;

Üks kord nädalas 3. seisunditaseme teede puhul.

Siinsamas peab ütlema, et linnas käivad pidevalt haljasalade korrastamise tööd (puude ja

põõsaste formeerimine, lõikamine, pinkide ja prügikastide paigaldamine ja remont). Tuleb

mainida, et maikuus 2008 toimus kõigis linnaosades üldpuhastuspäev riikliku kampaania

„Teeme ära” raames.

9

2. Kokkuvõte aastatel 2002-2007 teostatud teede ja tänavate remonditööde kohta

Teede ja tänavate hooldamiseks ja arendamiseks on kinnitatud „Kohtla-Järve teehoiukava

aastateks 2004-2014”. Teede ja tänavate kogupikkus on 165, 395 km. Siinsamas tasuks

mainida, et aastaks 2008 teede ja tänavate kapitaalremonditööde läbiviimiseks planeeriti

kokku ligi 23 mln krooni. Lisaks augu- ja jooksvaks remondiks on ette nähtud ligi 20 mln

krooni.

2.1. 2002. a teostatud tööd

2002. aastal teostati remonditööd vaid Ahtme linnaosa Puru teel. Tööde maksumus

moodustas 686 812 krooni.

2.2. 2003. a teostatud tööd

2003. aastal teostati järgmised teede ja tänavate remondi- ja hooldustööd.

Järve linnaosas viidi läbi järgmiste teede ja tänavate remont: Kalevi tee (alates Kalevi 39a

kuni teelõiguni, mis viib AS Järve Bussiparki) maksumusega 602 655 krooni; Olevi tänav

maksumusega 1 654 429 krooni; Järveküla tee (teelõik alates politseijaoskonnast kuni

Torujõe tänavani), maksumusega 1 495 372 krooni. Samal aastal teostati ka Sinivoore

ümbersõidu remonditööd kogumaksumusega 1 291 563 krooni.

Ahtme linnosas viidi läbi järgmiste tänavate ja teede remont: Ahtme maantee lõik (Tartu

maantee ja raudtee ristmiku vahel) kogumaksumusega 2 614 301 krooni.

2.3. 2004. a teostatud tööd

2004. aastal teostati remonditööd järgmistel teedel ja tänavatel.

10

Järve linnaosas teostati kapitaalremonditööd Torujõe tänaval, nimelt teelõigul Järveküla tee ja

Olevi tänava vahel (tööde maksumus moodustas 1 996 902 krooni); Ravi tänaval Virula

väljakust Aia tänavani; Kalevi tänaval Järveküla teest kuni Pärna tänavani.

Ahtme linnaosas teostati kapitaalremonditööd Maleva tänaval: Altserva tänavast kuni

taksopeatuseni. Samuti tehti remont Maleva tänavast kuni Estonia puistee.

2.4. 2005. a teostatud tööd

2005. aastal teostati järgmised teede ja tänavate remondi- ja hooldustööd.

Järve linnaosas viidi läbi järgmiste tänavate ja teede remont: Järveküla tee Katse tänavast

kuni Järveküla tee 54 ning samuti alates AS Eesti Energia kuni Katse tänavani (kokku

maksumusega 1 200 000 krooni); samuti Olevi tänav maksumusega 1 574 778 krooni; Vahtra

tänav (Olevi tänava ja Endla tänava vahel, kokku 1 644 m2); Noorte tänav.

Ahtme linnaosas viidi läbi järgmiste tänavate ja teede remont: Ahtme maantee ümbruses

asuvad juurdepääsuteed maksumusega 2 628 149 krooni; teelõik Ahtme maantee ja Maleva

tänava vahel (sh taksopeatus) maksumusega 620 282 krooni; samuti Ridaküla tänav;

Õpetajate tänav ( 3 483 m2).

2.5. 2006. a teostatud tööd

2006. aastal teostati järgmised teede ja tänavate remondi- ja hooldustööd.

Järve linnaosas viidi läbi järgmiste tänavate ja teede kapitaalremont: Keskallee (Kalevi ja

Torujõe vahelisel lõigul), Katse (Outokumpu ja Järveküla tee vahelisel lõigul), Sinivoore

(Outokumpu ja Sinivoore 13 vahelisel lõigul). Samuti pikendati Aia tn kuni Järveküla teeni ja

sellel lõigul ehatati jalgtee. Lasteaias „Kirju-Mirju” aadressil Pärna 36 ehitati

liikumiskasvatuse õppeväljak.

Ahtme linnaosas viidi läbi järgmiste tänavate ja teede kapitaalremont: Pargitaguse (Ridaküla

ja Kasteheina vahelisel lõigul), Kasteheina tn (Pargitaguse ja Salu vahelisel lõigul), Maleva

11

(Maleva 43 ja Ahtme mnt 31 vahelisel lõigul), Maleva (Ahtme mnt ja Maleva 27 vahelisel

lõigul).

2.6. 2007. a teostatud tööd

2007. aastal teostati järgmised teede ja tänavate remondi- ja hooldustööd.

Järve linnaosas viidi läbi järgmiste tänavate ja teede kapitaalremont: Tuuslari (Kalevi ja

Torujõe vahelisel lõigul) maksumusega 3 344 453 krooni; Kalevi (Olevi ja Metsapargi

vahelisel lõigul) maksumusega 2 983 547 krooni; Mõisa tee 3 ja Olevi vahelisel lõigul

maksumusega 1 134 613 krooni.

Ahtme linnaosas viidi läbi järgmiste tänavate ja teede kapitaalremont: Estonia pst (Altserva ja

Puru tee vahelisel lõigul) maksumusega 6 222 987 krooni; Ahtme mnt (Altserva ja Puru tee

vahelisel lõigul) maksumusega 5 184 533 krooni.

2.7. 2008. a planeeritavad teede ja tänavate remonditööd

2008. a plaaneritakse linna teede ja tänavate remondile järgnevad summad (vt tabel 4).

Tabel 4. Teede ja tänavate remondiga seotud kulud aastal 2008 (tuhandetes kroonides)

Tööde liik Järve Ahtme Kukru

se

Sompa Oru Viivik

onna

Kokku

augu- ja

jooksev remont

10033,503 10000,000 20033,503

teede ja tänavate

korrashoid

12189,060 9935,940 115,514 722,647 84,030 103,465 23150,656

kapitaalremont 13011,0000 10000,000 23011,000

2008. aasta olulisemad arengusuunad on:

Renoveermistööde teostamine Kalevi tänaval, Järveküla teel ja Ahtme maanteel;

Liikumisksvatuse õppeväljakute ehitamine lasteaedades „Punamütsike” ja „Tareke”;

Raudi kalmistu heakorrastamine ja laiendamine.

12

2.8. Teede ja tänavate renoveermiskulud aastatel 2003-2007

Linnateede- ja tänavate suuremad renoveerimistööd alustati aastal 2002. Peamised

finantseerimise allikad antud projektide raames on rahalised vahnedid nii linna- kui ka

riigieelarvest. On märkimist väärt asjaolu, et riigipoolne panus on läbi aastate olnud küllaltki

tagasihoidlik (vt tabel 5 ja joonis 1).

Tabel 5. Teede ja tänavate renoveerimiskulud aastatel 2003-2007 (tuhandetes kroonides)

2003 2004 2005 2006 2007

Linnaeelarve 13134 9895 13334 12287 11700

Riigieelarve 306 895 2219 4990 8768

KOKKU 13440 10790 15553 17277 20468

Joonis 1. Riigi- ja linnaeelarve kulude osakaal Kohtla-Järve teede kapitaalremondil

13134

9895

1333412287 11700

306

895

2219 4990

8768

0

5000

10000

15000

20000

25000

2003 2004 2005 2006 2007

Riigieelarve

Linnaeelarve

13

3. Linnateede ja haljasalade vaatlus

3.1. Järve linnaosa

Aia tänav kuulub 2. seisunditaseme teede hulka. Aia tänava remont teostati 2006. a. Teelõik,

mis viib Järve linnaosa polikliiniku juurest Järveküla teega ristmikuni on linnaelanikele väga

mugav. Aia tänavast sai mugav ümbersõidu tee. Juhul, kui on vaja Järve linnaossa jõuda, saab

vahetult Järveküla teelt keerata Aia tänavale, seega ei pea läbi kogu Järve linnaosa sõitma.

Koos Aia tänava remondiga teostati ka kõrvalasuva kõnnitee remont. Kõnnitee viib otse

bussipeatusest ning ka Prestone kaubanduskeskusest Järve linnaosa polikliiniku juurde, kust

saab edaspidi Järve linnaosa teistesse kohtadesse. Seetõttu on antud kõnnitee jalakäijate jaoks

väga mugav. Mõlema tee, nii Aia tänava kui ka selle kõrval asuva kõnnitee seisundit võib

pidada väga heaks: teekate on uus, mistõttu ei esine auke ega ebatasasusi.

Järgmisena teostati Järveküla tee vaatlus. Järveküla tee kuulub 3. seisunditaseme teede hulka,

kuna tegemist on Järve linnaosa põhitänavaga. 2005. a teostati Järveküla tee lõigu (Prestone

kaubanduskeskuse ja valgusfoori vahel) remont. Käesoleval aastal on plaanis läbi viia

järgmise lõigu remont (valgusfoori ja Torujõe tänava vahel) ning praegu alustati juba

renoveerimistööd. Praegusel hetkel teostatakse Järveküla teepeenrade vahetamist (seaduse

kohaselt peab teepeenra kõrgus olema 5 cm) ning bussipeatuse juures olev teemaa viiakse

korda (vt foto 1).

14

Foto 1. Remonditööd Järveküla teel

Samuti sai renoveeritud Järveküla tee lõik Torujõe tee ja Järve linnaosa politseijaoskonna

vahel. Lähiajal on linnavalitsusel plaanis teostada Järveküla tee viimase lõigu

kapitaalremonti, nimelt Järve linnaosa politseijaoskonnast alates kuni busside lõpppeatuseni

välja, sealhulgas ka „kolmnurk” Järveküla ja Kauba tänava vahel, kus tee seisundit peab

lugema mitterahuldavaks. Nimelt esinevad praod ning augud, millest mõned on läbimõõduga

üle 20 cm. Kauba tänav kuni AS VKG peahooneni on halvas seisundis (esinevad praod kuni

2 cm ja teekatte murunemine), seega seda oleks samuti otstarbekas remontida. Järveküla tee

„kolmnurgast” edasi minnes tee seisund on halb. Peamiseks põhjuseks on raskeveokite tihe

liiklus, eriti halvas seisundis on teeservad (esinevad arvukad augud, nendest paljude läbimõõt

ja sügavus ületab seaduses sätestatud norme) ja ristmik Uus Tehase tänavaga.

Järgmisena vaadati Uus Tehase tänav, mis kuulub 3. seisunditaseme teede hulka. 2008.a

aprillikuus teostati antud tänaval auguremont (vt foto „Auguremont Uus Tehase tänaval”).

Tasub märkida, et antud teed kasutavad põhiliselt tööstusettevõtted ning mööda seda teed

15

liiguvad põhiliselt raskeveokid. Uus Tehase tänava halvaks omaduseks on see, et tee on

suhteliselt kitsas ning seetõttu, eriti talvel, võivad tekkida ohtlikud olukorrad, kus näiteks

kaks veoautot ei saa üksteist mööda sõita. Selle tänava ääres olev kõnnitee on äärmiselt

halvas olukorras. Lähiajal on vajalik Uus Tehase sõidutee remont. Soovitav on sõidutee ja

kõnnitee laiendamine.

Järgmisena teostati Kalevi tänava vaatlus. Kalevi tänav kuulub 3. seisunditaseme teede hulka

ning tegemist on Järve linnaosa põhitänavaga. Antud teed remonditi mitmel korral.

Käesoleval aastal (2008) viidi antud teel kapitaalremont. Nimelt teostati remonditööd Kalevi

tänava lõigul (alates Metsapargi tänavast kuni Uus Tehase tänavaga ristmikuni), mille seisund

oli mitterahuldav. Käesoleval hetkel (mai 2008) viiakse läbi Kalevi tänava juurde kuuluvate

kõnniteede kapitaalremont, nimelt Kalevi tänava majade 22 ja 36 vahelisel lõigul

uuendatakse täielikult asfaltkate. Lisaks tasub mainida, et Kalevi tänaval istutati puud.

Vaatlus jätkati Järve linnaosa Põhja rajoonis. Vaatluse käigus selgus, et Põhja rajooni

kvartalisisesed teed on valdavalt rahuldavas seisundis, välja arvatud mõned tänavad, nagu

näiteks Põhja allee tn majade 17 ja 19 kõrval asuvad teed. Põhja rajoonis teostati järgmiste

tänavate kapitaalremont: Põhja allee majade nr 16 ja 22 ümbruses olevad kõnniteed.

Mis puudutab Olevi tänavat, tee kuulub 2. seisunditaseme teede hulka. Olevi tänava ja selle

juurde kuuluvate kõnniteede (mõlemal pool teed) remont teostati 2005. a. Seetõttu Olevi

tänav on väga heas seisundis, välja arvatud teelõigud Olevi 30 ja 38 majade juures, kus peale

kommunikatsioonide remonti teekate ei olnud vastaval moel taastatud. Samas oleks

otstarbekas teostada ka ülejäänud Olevi tänava lõigu (Torujõe ja Vahtra tänava vahel)

remonti, kuna antud teed kasutab linna ühistransport. Antud teelõik on praegu

mitterahuldavas seisundis, kuid esinevad praod laiusega üle 2 cm ja teised defektid. Koos

Olevi tänavaga teostati ka kõrvalasuva Vahtra tänava (koos kõnniteedega) remont kuni

Vahtra Põhikoolini.

2007. a teostati kapitaalremont Mõisa 3 ja Olevi tänava vahel, mistõttu tee seisund on väga

hea. Sellele tänavale paralleelne kvartalisisene tee (Mõisa tee majade nr 1A ja 3 vahel) on aga

16

kehvas seisundis (vt foto: „ Kvartalisisene tee Mõisa tee 1A ja 3”): esinevad augud

läbimõõduga üle 1m.

Pärna tänav, mis läbib terve Järve linnaosa, on rahuldavas seisundis: üldiselt teekatte kvaliteet

vastab normidele, kuid teatud lõikudel esinevad ebatasasused, näiteks alates Pärna 34 kuni

ristmikuni Järvelüla teega.

Torujõe tänava (2. seisunditase) remont teostati 2004. a ning seoses sellega, et teekate on uus,

tänava seisundit tuleb lugeda väga heaks. Väga heaks tuleb lugeda ka kõrvalpaikneva

Tuuslari tänava seisundit, kus teostati remont 2007. a.

Heaks tuleb pidada ka Keskallee lõiku ja kõrvalasuvate kõnniteede seisundit (Torujõe ja

Kalevi tänava vaheline parempoolne lõik ja teelõik, mis viib Kohtla-Järve Kultuurihoone

juurde). Lisada tuleks öelda ka seda, et Keskallee majade nr 21 ja 17 ümbruses olevad

kvartalisisesed teed viidi samuti korda. Kohtla-Järve linnavalitsusel on plaanis läbi viia teede

remont Keskallee pargis (vt foto: „Keskallee park”) ning ka Virula väljakul, mille seisund on

hetkel mitterahuldav. Antud ala remont peaks toimuma linnakeskuse rekonstrueerimise

projekti raames. Virula väljakul esinevad teekatte murdumised, ebatasasused ning ka augud.

Virula väljakule viivad teed on erinevas seisundis: nimelt kapitaalremont teostati Noorte ja

Ravi tänavatel ning nende juurde kuuluvatel kõnniteedel, seega nende seisund on väga hea.

Halvas seisundis on aga Lydia Koidula tänav, kus esinevad teekatte ebatasasused ning praod.

Edaspidi jätkati Ehitajate tee (kuulub 3. seisunditaseme teede hulka) vaatlusega. Käesoleval

aastal (2008) on plaanis koos Järveküla tee „kolmnurgaga” teostada tööd ka Ehitajate tee

alguses asuval teelõigul, sh ka bussipeatus. Aastal 2007 istutati kõrvalasuval teemal puud.

Siin tasub mainida, et Ehitajate teed mööda sõidavad raskeveokid, mis rikkuvad oluliselt tee

seisundit. Vaatamata sellele, Ehitajate tee seisundiks saab lugeda rahuldavaks (esinevad vaid

väiksed praod sügavusega alla 2 cm) ning ühel teelõigul (nimelt endise tankla kõrval) teostati

hiljuti auguremont. Samas aga on olemas teatud teelõigud, kus teekatte kvaliteet on halvem,

näiteks Ehitajate tee lõik, mille ümbruses paiknevad mööblivabrik ning pürotehniliste

kaupade tehas.

17

Järve linnaosa Lõuna rajoonis, nimelt Outokumpu ja Sinivoore tänavate ümbruses,

teostatakse teede korrashoiutööd pidevalt, välja arvatud aasta 2007. Nimelt on renoveeritud

Outokumpu tänavat lõigul Kalevi ja Katse tänavate vahel. Vaatluse käigus tuvastati, et

Outokumpu ja Katse tänava ristmikul tekkis läbiviidud valgustustööde tulemusena pragu

sügavuse ja laiusega üle 2 cm, mille on tööde korraldaja kohustatud kõrvaldama. Seejärel

peab ütlema, et Outokumpu tänaval viidi läbi kapitaalremont Konsum kaupluse ja Kohtla-

Järve Eragümnaasiumi ümbruses, kuhu ehitati parkimiskohad ja mugavad juurdepääsuteed.

Edaspidi tasub mainida, et Sinivoore ümbersõidu tee remonditi 2003. a, mistõttu teekatte

kvaliteet on väga hea. Samas on märkimist väärt ka see, et Järve linnaosa Lõuna rajooni

juurdepääsuteede seisund on mitterahuldav: enamus kvartalisiseseid teid ei vasta enam

seaduses sätestatud normidele, kuna esinevad teekatte murdumised ja ebatasasused. Seetõttu

Lõuna rajooni kvartalisisesed teed vajavad remonti.

Üldkokkuvõttes peab ütlema, et Järve linnaosa teede ja põhitänavate seisund on üldiselt

rahuldav, paljude tänavate puhul isegi väga hea. Eraldi peab välja tooma, et aastatel 2002

kuni 2007 viidi läbi peaaegu kõigi põhitänavate kapitaalremont, mistõttu on nad väga heas

seisundis. Probleemseteks jäävad kvartalisisesed teed ning ka kõnniteed, mida ei ole viimaste

aastate jooksul remonditud. Remondi otsustamisel lähtutakse peamiselt sellest, et

prioriteetsemateks peavad ikkagi jääma üldkasutatavad põhiteed ning linnamagistraalid.

3.2. Kukruse linnaosa

Sissejuhatuseks peab ütlema, et teelõik, mis viib Järve linnaosast Kukrusele (Kohtla-Järve -

Kukruse), ei kuulu Kohtla-Järve linna teede hulka, kuna ta anti üle riigihaldusesse.

Teede ehitus- ja remondialase informatsiooni analüüsi käigus selgus, et aastatel 2002-2008

Kukruse linnaosas ei teostatud teede remonditöid. Vaatlus alustati Lehe tänavast (kuulub 2.

seisunditaseme teede hulka), mis läbib terve Kukruse linnaosa. Lehe tänava seisund on erinev

sõltuvalt lõikudest. Nimelt Paate ja Mäe tänavate vaheline lõik on üldiselt heas korras. Lehe

tänava teine lõik on aga halvas seisundis, kuna esinevad nii suure läbimõõduga augud kui ka

18

praod mõnedes kohtades. Samuti nendes kohtades, kus teostati kommunikatsioonide remont,

puudub osaliselt teekate.

Siin osas peab ütlema, et Kukruse osas asuvad haljasalad (Lehe ja Staadioni tänavate vahel

asuv park, samuti Mäe tänaval asuv väike park) on väga heas seisundis: rohtu kõrgus vastab

ettenähtud normidele ning puhastus- ja korrashoiu tööd, nagu oli näha, teostatakse

perioodiliselt vastavalt vajadustele. Samuti viidi läbi 2008. a kevadised tööd puude ja

põõsaste kordaviimise osas. Lisaks on märkimist väärt ka Kukruse linnaosa ainus laste

mängimisplats, mille seisund on väga hea.

Seejärel jätkati vaatlus Paate tänaval (kuulub 2. seisunditaseme teede hulka), mille kohta võib

öelda, et vaatamata sellele, et antud tee on kitsas ning kaks vastassuunas liikuvat autot ei saa

üksteisest mööda sõita, üldine tee seisund on rahuldav ning vastab seadustes sätestatud

normidele (esinevad mõned augud, aga seadusega lubatud piires).

Mis puudutab Kukruse linnaosa siseteid (näiteks Staadioni, Võsa ja Õnne tänavad), nad on

peamiselt heas korras, kuigi enamus on kitsad ning sobivad rohkem vaid ühe sõiduauto

liiklemiseks. Põhja tänava seisund on erinev: ühel teelõigul saab seisundit lugeda

rahuldavaks, teisel aga mitte (esinevad augud). Kõnniteed Kukruse linnaosas on samuti

valdavalt heas korras.

Kokkuvõttes peab ütlema, et Kukruse linnaosa teed on valdavalt heas seisundis, vaatamata

paljude lõikude kitsusele.

3.3. Sompa linnaosa

Sompa linnaosa teede vaatlus alustati Luha tänavast. Nii Luha tänav kui ka Luha põik

kuuluvad 2. seisunditaseme teede hulka. Mõlemate tänavate seisundit võib pidada heaks,

kuna teekate on tasa ning ei esine ei auke ega pragusid.

19

Videviku ja Rutiku tänava seisund on samuti hea. Ainus puudus seisneb selles, et tee on

kitsas ning sobib vaid ühe sõiduauto liiklemiseks. Samuti puudub juurdepääsutee, mis viiks

Videviku 3 maja juurde.

Terase tänaval (2. seisunditase) teostati 2007. a auguremont, kuna antud tee kvaliteeti

halvendasid oluliselt raskeveokid, mille liiklus nüüdseks antud tänaval keelati. Valli tänav (1.

seisunditase), mis viib mitme eramaja juurde, on heas seisundis. Tuule tänav (2. seisunditase)

on üldiselt heas seisundis, 12. ja 9. maja juurde on tekkinud teekatte vigastused seoses

kommunikatsioonide vahetamisega. Vigastused peavad olema kõrvaldatud remonditöid

toestatud firmade poolt. Samas on märkimist väärt ka kõnniteede seisund Tuule tänaval.

Esiteks, kõnnitee on olemas vaid ühel pool teed. Teiseks, kõnnitee seisundit ei saa lugeda

heaks, kuna ta on kitsas ning esinevad teekatte murdumised. Siin on märkimist väärt ka

Humala tänav, mille seisundit saab lugeda heaks.

Edaspidi jätkati vaatlus Betooni tänaval (2. seisunditase), mille seisund on hea. Ainsaks

miinuseks on tee kitsus. Koos Betooni tänavaga, on Sompa linnaosa peamiseks tänavaks

Aruserva tänav (2. seisunditase). Aruserva tänava lõigul, kus asub Sompa linnaosa klubi, on

tee seisund peamiselt rahuldav, see tähendab, et ei esine pragusid ega auke. Vaatamata sellele

on aga mõnedes kohtades tegemist teekatte sissevajumisega. Samas Aruserva tänava puhul on

peamiseks probleemiks betoonist kanalisatsiooniluugid, mis on teepinnast kõrgemad.

Seetõttu liiklemisel võivad tekkida ohtlikud olukorrad. Eriti probleemseks muutub tee

puhastamine talvisel perioodil. Samas tasub lisada, et Aruserva 39-1 ja 39-2 majade

piirkonnas on tegemist sissevajunud kanalisatsiooniluukidega, mistõttu liiklemisel võib

tekkida oht. Aruserva tee lõigul, mis algab Aruserva ja Kanarbiku tänava ristmikust

(Aruserva 53 ja 55 majade piirkonnas), esiteks puudub asfaltkate ning teiseks, on tekkinud

sügav auk, mis ei luba ohutult liigelda ega kõndida. Käesoleval aastal (2008) planeeritakse

antud lõigul läbi viia auguremont, samas oleks vaja korraldada teekatte kapitaalremonti. Mis

puudutab Aruserva tänava lõiku, mis asub Kelluka ja Terase tänavate vahel, selle seisund on

hea. Remonti vajavad vaid tee kõrval asuvad kitsad ja vananenud kõnniteed.

Kanarbiku tänava (2. seisunditase) seisund on hea, tee on lai ning ei esine auke. Kanarbiku

tänavaga kõrvalasuv Tulika tänav on heas seisundis, vaatamata sellele, et viimase 10 aasta

20

jooksul ei teostatud antud piirkonnas remonditöid. Augud esinevad vaid majade 11, 9 ja 6

kõrval. Kannikese tänaval (2. seisunditase) teostati 2007. a kommunikatsioonide remont.

Üldine tee seisund on rahuldav, mitmes kohas teostati auguremont. Peamiseks probleemiks

on aga kõnniteed, mis on väga kitsad ning samas on väga halvas seisundis (esineb teekatte

murdumine ja ebatasasused). Timuti tänava lõigul, kus asub linnaosa katlamaja, sai teekate

hiljuti uuendatud. Samas ülejäänud teed oleks vaja laiendada ja remontida, eriti majade 10 ja

12 piirkonnas, kus puudub osaliselt teekate ning majade 1 ja 2 vahel, kus teostati

soojustrasside remont, mistõttu seal samuti puudub teekate.

Sompa linnaosas on tähtsaks tänavaks ka Kelluka tänav (2. seisunditase), mis viib linnaosa

klubi juurde. Antud tee üldine seisund on rahuldav, on näha, et hiljuti teostati auguremont.

Tarna tänaval esinevad augud ja praod, mõned ületavad 20 cm. Oblika tänav on valdavalt

heas seisundis, mõnedes kohtades esinevad teepinnast kõrgemad betoonist luugid, mis võivad

tekitada ohtlikke olukordi. Oblika tänava lõik, mis viib majade nr 7, 9, 13 ja 15 juurde, on

halvas seisundis. Sellel lõigul on plaanis 2008. a läbi viia auguremont.

Sompa linnaosa läbib Ülase tänav, mis kuulub Ida-Viru maakonna pädevusse. Käesoleval

aastal teostati antud tänaval haljastustööd: istutati 15 kaske ja 12 mändi.

Lõppkokkuvõttes Sompa linnaosa teede ja tänavate kohta, peab ütlema, et nende seisund on

valdavalt hea. Probleeme tekitavad kanalisatsiooniluugid ning kõnniteed, mis on enamasti

kitsad ning kulunud asfaltkattega.

3.4. Ahtme linnaosa

Vaatlus alustati Tammiku alevikust. Möödunud 2007. a teostati Tammikuu tee ja kõnniteede

remonditööd, nimelt kõnniteedele pandi plaadid. Samas paigaldati uus tänavavalgustus.

Tartu maanteest alates algab Kohtla-Järve linna pädevuses olev Ahtme maantee, mis kuulub

3. seisunditaseme teede hulka ning mille suhtes kehtivad rangeimad nõuded. Ahtme maantee

sai mitmel korral remonditud. Esiteks, remonditööd teostati Tartu maantee ja Puru tee

21

vahelisel lõigul. Seejärel sai samuti remonditud Altserva ja raudtee ristmiku vaheline lõik.

Ülejäänud lõiku (Puru tee ja Altserva vahel) on plaanis remontida lähimal ajal. Kuigi Ahtme

maantee teekate on ebatasane, ei esine antud lõigul olulisi auke ega pragusid. Seega tee

kvaliteet on seadusega lubatud piires.

Vana Ahtme

Teede vaatlus alustati Vana Ahtmest, mille läbib Ahtme maantee. Selle maantee lõigu

kvaliteet on antud piirkonnas halb, kuna esinevad ebatasasused ning mõnedes kohtades

asfaltkatte murdumised. Samuti on halvas seisundis Ahtme maantee juurdekuuluvad

kõnniteed.

Hobuseraua tänaval (2. seisunditase) teostati viimaste aastate jooksul kapitaalremont. Samas

tasub märkida, et juurdepääs majade Hobuseraua 11 ja 15 juurde on raskendatud seoses halva

teeseisundiga. Samas on halvas seisundis teine Hobuseraua lõik, mis viib Ritsika tänavani.

Nimelt puudub seal asfaltkate. Pikemas perspektiivis oleks tarvis antud lõiku asfalteerida.

Samas ka Ritsika tänava (2. seisunditase) seisund on halb (vt foto: „Ritsika tänav”).

Teeservadel ja teemaal on laiad ja sügavad augud, teepind on ebatasane. 2008. a kevadel

teostati antud teel auguremont, mistõttu paranes ajutiselt tee seisund. Eriti halvas seisundis on

aga Sõnajala ja Ritsika tänavate ristmik, kus siiamaani esinevad sissevajunud

kanalitsiooniluugid (vt foto: „Ritsika ja Sõnajala tänavate ristmik”). Samuti on näha

sissevajunud luuke ülejäänud Ritsika tänava lõigul, näiteks maja 24 ümbruses. Sõnajala

tänava seisund oli samuti (nagu Ritsika tänava puhulgi) väga halb. 2008. a kevadel teostati

auguremont ka antud tänaval, tänu millele on tee seisund paremaks läinud.

Rahuldavas seisundis on Väike põik ja Lasteaia tänav, mille puhul ei esine auke ega pragusid.

Puru

Teede vaatlus jätkati Puru linnaosas. Siin peab märkima, et remonti vajaks Ahtme maantee

lõik Kandle ja Lehola tänavate vahel. Väga halvas seisundis on Jaaniku tänav (2.

22

seisunditase), kus osaliselt viidi läbi auguremont, kuid ülejäänud lõigul esinevad sügavad

augud ja praod (vt foto: „Jaaniku tänav”). Nimelt esinevad augud läbimõõduga üle 20 cm ja

sügavusega üle 5 cm. Seega seaduse kohaselt peaks antud teed vastavusse viima kuni 15.

mai. Kuna antud tänav on Puru üks tähtsamatest tänavatest, oleks seda vaja remontida

lähimas perspektiivis ning remont oleks isegi hädavajalikum kui Ahtme maanteel. Samuti

Jaaniku tänava juurde kuuluvad juurdepääsuteed ja sisetänavad on väga halvas seisundis: on

tegemist sissevajunud kanalisatsiooniluukidega, teemaal on paljudes kohtades roopad ning

esinevad augud ja teekatte murdumised. Samas probleemiks on parkimise võimaluse

puudumine. Eriliselt probleemseks kohaks tuleb pidada Jaaniku tänava ristmikut Tervise

tänavaga (2. seisunditase) Puru polikliiniku ümbruses (vt foto 2). Remont oleks antud lõigul

(nii Jaaniku kui ka Tervise tänavatel) eriti hädavajalik, kuna tegemist on juurdepääsuga Puru

haigla ja polikliiniku juurde. Ka Tervise tänaval olevad juurdepääsuteed (majade 10 ja 12

vahel) on kitsad ja halvas seisundis.

Foto 2. Jaaniku ja Tervise tänavate ristmik

23

Vaatluse käigus selgus, et Puru osas puudub mõnede elumajade juurde viivatel teedel

asfaltkate. Nimelt selline olukord on tekinud tänaval III Liin, teelõigul, mis viib majade 20,

21 ja 21A juurde.

Sõpruse tänav (2. seisunditase) on praegusel hetkel rahuldavas seisundis, kuigi esinevad

ebatasasused ning pikemas perspektiivis antud tee vajaks kindlasti remonti. Hiljuti sai

Sõpruse tänaval remonditud juurdepääsutee majade 15 ja 17 vahel.

Lehola tänava (2. seisunditase) puhul peab ütlema, et tee seisund on erinev sõltuvalt

teelõikudest. Eriti probleemseteks kohtadeks on ristmikud Ahtme maantee ja Sõpruse

tänavaga. Nendes kohtades auguremondist enam ei piisa ning oleks tarvis läbi viia

kapitaalremonti. Nagu Jaaniku tänava puhulgi Lehola tänaval esinevad augud läbimõõduga

üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm (vt foto: „Lehola tänav”). Seega seaduse kohaselt peaks

antud teed vastavusse viima kuni 15. mai.

Iidla ja Tammiku

Vaatlus jätkati Ahtme maanteel (3. seisunditase), mis asub Iidlas. Ahtme maantee lõigul

Altserva tänava ja Puru tee vahel teostati kapitaalremont 2007.a. Samuti Iidlas teostati

kapitaalremont järgmistel teelõikudel: Ahtme mnt 55 ja Maleva 31 vahel, Maleva majade 57,

39 ja 33 vahel olevad teed ning teostati tee ja kõnniteede remont majade 33, 35 ja 37

ümbruses.

Eriti probleemseteks kohtadeks tuleb pidada sise- ja kõnniteid Toome puiestee majade 6, 8 ja

10 ümbruses (vt foto 3). Nimelt antud teemaal esinevad augud läbimõõduga üle 20 cm ja

sügavusega üle 5 cm.

24

Foto 3. Kvartalisisene tee Toome puiestee 6, 8, 10

Ahtme linnaossa viib Puru tee, millest saab edaspidi Estonia pusitee. Mõlemad teed on

põhitänavad, mis kuuluvad 3. seisunditaseme teede hulka, mistõttu kehtivad nende suhtes

rangeimad seisundinõuded. Antud Puru tee lõik ning Estonia puistee said eelmistel aastatel

täiesti renoveeritud. Seega teekatte kvaliteet on väga hea. Sama käib ka Maleva tänava

(Altserva ja Toome puistee vahel) ja Altserva kohta. Siinsamas tasuks märkida, et Iidla

kaubanduskeskuse ees olev parkimisplats on hetkel rahuldavas seisundis ning vastab

seadustes sätestatud normidele. Pikemas perspektiivis vajaks aga kindlasti antud

parkimisplats remonti, kuna teekate on juba teatud määral kulunud.

Vaatlus jätkati Pargitaguse tänaval. Antud teel puudub asfaltkate, mis oluliselt raskendab

juurdepääsu antud piirkonnas olemasolevate majade (Pargitaguse 8, 10, 12 ja 60) juurde.

Lisaks teel on rohkearvulised augud.

25

Tammiku rajoonis asuvad sõidu- ja kõnniteed ning kvartalisisesed teed on üldiselt heas

seisundis. Ridaküla tänaval teostati remont aastal 2006. Samuti Salu, Kasteheina ja Aru

tänavate seisund on hea, paljude majade ette tehti parkimiskohad. Nende tänavate juurde

kuuluvad kvartalisisesed teed on valdavalt heas korras ning vajaduse korral tehakse

auguremont.

Puru tee, mis asub Tammiku ja Iidla rajoonide vahel, sai kahel korral remonditud, seega

antud tee seisundit võib pidada heaks. Samas probleemseks kohaks on aga Puru tee ristmik

Ridaküla tänavaga. Kuigi Ridaküla tänaval teostati kapitaalremont 2005. a, läbiviidud

kommunikatsioonitööde tõttu sai teekate vigastatud ning siiamani jääb antud ristmik nõuetele

mittevastavaks. Puru tee ümbruses asuval teemaal istutati aastal 2006 ja 2007 puud mõlemad

pool teed. Samuti koos sõiduteega viidi korda ka kõnniteed.

Järgmisena tuleks välja tuua seda, et Tammiku Gümnaasiumi ümber viidi kõik sõidu- ja

kõnniteed korda. Samas aga tasuks mainida, et antud piirkonnas on paljud kõnni- ja

kvartalisisesed teed väga halvas seisundis. Nimelt võib näha sissevajunud

kanalisatsiooniluuke, teed on peamiselt ebatasased jne. Näitena võib tuua sellised tänavad

nagu näiteks Ahtme maantee 39, Puru tee 21 ja 41, Estonia puistee 2, 7 (vt foto:

„Kvartalisisene tee Estonia puiestee 7”) 19 ja 21 ja Toome puistee 9. Samas on paljudele

kvartalisisestele teedele, kus vahetati kommunikatsioonid, jäänud „remonditööde jäljed”, see

tähendab, et pandi halva kvaliteediga asfaltkate või ei pandud seda üldse (näiteks, Estonia pst

24, vt foto: „Kvartalisisene tee Estonia puiestee 24”). Vaatamata sellele, et Grossi

kaubanduskeskuse piirkonnas on sõidu- ja kõnniteed heas korras, paljud nendest on kitsad

(näiteks Toome puistee 16, 18, 20, 30 j 32).

2005. a viidi läbi Õpetajate tänava (2. seisunditase) ja ka kõnniteede kapitaalremont. Maleva

tänava majade 13, 11, 9 ja 7 juurde viivatel teedel ja kõnniteedel teostati teekatte

kapitaalremont.

Üldkokkuvõttes peab ütlema, et Ahtme linnaosas on teed ja tänavad paremas seisundis

Tammiku ja Iidla rajoonides, samal ajal kui Vana Ahtmes ja Purus on teed halvemas korras.

26

3.5. Oru linnaosa

Kõigepealt tuleb öelda, et Oru linnaosa läbiv Briketi tänav kuulub Ida-Viru maakonna teede

hulka. Seega hooldus- ja remonditöid teostab antud tee puhul maakond.

Oru linnaosa teede vaatlus alustati Kesk tänaval (2. seisunditase). Üldiselt peab ütlema, et

Kesk tänav on üks tähtsamatest Oru linnaosas. Antud tänava seisundit peab hetkel lugema

halvaks, eriti mõnedel lõikudel. Nimelt eriti probleemseteks kohtadeks tuleb lugeda Kesk

tänava ristmikku Briketi tänavaga (vt foto: „Kesk ja Briketi tänavate ristmik”) ning ka

teemaad Kesk tänava 13 ja 16 majade ümbruses. Samuti halvas seisundis on ka Kesk tänava

juurde kuuluvad juurdepääsu- ja kvartalisisesed teed, näiteks Kesk 2 ja 4 ning Kesk 4 ja 6

majade vahel (vt foto: „Juurdepääsutee Kesk tänav”).

Vaatlus jätkati Männi tänaval (2. seisunditase), mille seisundit võib üldiselt pidada

rahuldavaks, kuigi teatud lõikedel esinevad seadusega mittelubatud augud ja praod, näiteks

Männi tn 8 ja 10 piirkonnas (vt foto: „Männi tänav”). Seega antud Männi tänava lõigul oleks

vähemalt auguremonti vaja.

Edasi jätkati Virmalise tänava (2. seisunditase) vaatlusega. Mis puudutab antud tänavat,

teelõik Virmalise 7 ja Briketi tänava vahel sai kapitaalremondi, seega on ta heas seisundis.

Ülejäänud tänava lõigul (Virmalise 7 ja Männi tänava vahel) on aga tegemist teekatte suure

kulumisega ning sissevajunud kanalisatsiooniluukidega (vt foto: „Virmalise tänav”). Samas

tee seisundit ei saa lugeda halvaks, kuna antud teelõigul ei esine auke läbimõõduga üle 20 cm

ning sügavusega üle 5 cm. Märkimist on väärt asjaolu, et Virmalise tänava kõnnitee vajab

laiendamist ning samuti pikendamist, kuna Virmalise tänaval asub Oru linnaosa lasteaed ning

jalakäijate arv lastega on suur. Lõpuks, oleks vaja pöörata tähelepanu sellele, et Virmalise ja

Briketi tänava ristmiku katet tuleb uuendada.

Teede seisundi vaatlus jätkati Kase tänaval (2. seisunditase), mille seisundit peab praegu

lugema mitterahuldavaks: nimelt esinevad ebatasasused ning augud. Samas võttes arvesse

Kase tänava asukohta (tegemist on pigem ümbersõiduteega, kus liiklus ei ole nii tihe), antud

teed ei ole vaja esmajärjekorras remontida.

27

Vaatlus lõppes Vikerkaare tänaval (2. seisunditase), kus asub Kohtla-Järve linnabusside

peatus. Teelõigul, kus asub bussipeatus, on teekatte seisund halb: asfaltkate on osalisel

kulunud ning esinevad üle 1 m augud (vt foto 4).

Foto 4. Bussipeatus Vikerkaare tänaval

Oru linnaosa kõnniteed on suuremas osas mitterahuldavas seisundis, eriti Virmalise tänava

oma.

Seega kokkuvõttes tuleb öelda, et lähimas perspektiivis tuleb korraldada remondi- ja

hooldustöid järgmistel tänavatel: Kesk tänav, Vikerkaare tänav ning Virmalise tänav (maja nr

7 ja Männi tänava vahel).

28

3.6. Viivikonna ja Sirgala linnaosad

Teede seisundi vaatlus alustati Sirgala linnaosas Kooli tänaval. Antud tee seisund on hea,

vaid ühes kohas, kus teostati kommunikatsioonide remont, puudub asfaltkate. Seadusandluse

kohaselt peab sellisel juhul asfaltkate taastama remonditööde korraldaja, kuid antud juhul ei

olnud see kohustus täidetud. Seega vajab antud lõik remonti.

Eraldi tähelepanu tuleks pöörata Roheline tänava (1. seisunditase) seisundile, kus puudub

asfaltkate ning esinevad rohkearvulised augud, mida Sirgala linnaosa elanikud püüdsid

iseseisvalt kõrvaldada (vt foto 5).

Foto 5. Roheline tänav

Nooruse ja Ringi tänavate (2. seisunditase) seisund on hea, teekate on hästi säilinud ning

liiklus praktiliselt puudub. Sama käib ka linnaosa suurimate teede kohta: Ehitajate ja

Metskonna tänavate kohta.

29

Vaatlus jätkati Viivikonna linnaosas. Pärna tänav läbib terve Viivikonna linnosa, antud tee on

heas korras. Rahu tänav on üldiselt heas seisundis, auke ega pragusid ei esine. Mis puudutab

Torni tänavat, ta vajaks pikemas perspektiivis väikest auguremonti.

Kokkuvõttes Sirgala ja Viivikonna linnaosade kohta tuleks öelda, et hädavajalikuks tuleb

pidada remonti Sirgala linnaosas Roheline tänaval.

30

Üldkokkuvõte

Kokkuvõttes tuleb mainida, et Kohtla-Järve linna prioreteetideks teede ehitamise ja remondi

osas on praeguse hetkeni olnud suuremad linnaosad, nimelt Ahtme ja Järve. Seetõttu

väiksemad linnaosad jäid hetkeks tahaplaani. Vaatamata sellele, läbiviidud teede ja tänavate

vaatlus näitas, et nende linnaosade teed on suhteliselt heas seisundis, mis on seotud eelkõige

sellega, et liiklustihedus on nendes osades tunduvalt madalam. Samas igas eraldi osas

esinevad mõningad puudused, nagu näiteks teede kitsus Kukruse ja Sompa linnaosades,

ohtlikud kanalisatsiooniluugid Sompas ja Orus, jne.

Mis puudutab põhitänavaid ja linnamagistraale, siis on nad valdavalt väga heas seisundis.

Viimase kuue aasta jooksul enamus neist sai kapitaalremonti. Probleemseteks kohtadeks

kõikide linnaosade puhul jäävad kvartalisisesed teed, millest enamus pole saanud remonti

viimase kahekümne aasta jooksul. Samuti suureks probleemiks, eriti Sompa linnaosas, on

kanalisatsiooniluugid, millest paljud on sissevajunud või vastupidi on teepinnast kõrgemad.

Nende olemasolu tekitab tihtipeale ohtlikke olukordi või raskendab oluliselt teede

puhastamist, eriti talvisel perioodil.

Kui vaadata täpsemalt Kohtla-Järve linna teede ja tänavate seisukorda linnaosade kaupa, võib

teha järgmise üldistuse. Järve linnaosa 3. seisunditaseme teed ehk põhitänavad on valdavalt

heas seisundis, kuna enamus neist sai viimaste aastate jooksul kapitaalremonti. Seega tuleb

arvata, et heas korras olevate 3. seisunditaseme teede ja tänavate osakaal on ligi 70%. Heas

korras olevad 2. seisunditaseme teed ja tänavad moodustavad ca 65%, kuna kapitaalremondi

said sellised teed nagu Keskallee, Torujõe, Olevi, Sinivoore, Tuuslari jne. Järve linnaosa

juurdepääsu ehk 1. seisunditaseme on valdavalt halvas seisundis.

Ahtme linnaosa teede ja tänavate seisund on mõnevõrra teine. Nimelt kõrgem on heas

seisundis olevate 3. seisunditaseme teede ja tänavate osakaal moodustades ligi 90%.

Vastupidi väiksem on heas korras olevate 2. seisunditaseme teede ja tänavate osakaal. Võib

öelda, et renoveerimist vajavad 2. seisunditaseme teed moodustavad ligi 50% ning enamus

nendest teedest asuvad Purus ja Vana-Ahtmes. Nii nagu Järve linna osa puhulgi, on Ahtme

31

linnaosa 1. seisunditaseme teed ehk juurdepääsuteed valdavalt halvas seisundis. Kuigi tasub

märkida, et viimaste aastate jooksul said mõned neist kapitaalremonti (näiteks Tammikus

olevad juurdepääsuteed ning Ahtme maantee juurde kuuluvad juurdepääsuteed).

Väiksemates linnaosades on olukord suurtest linnaosadest erinev. Nende linnaosade puhul on

2. seisunditaseme teed on valdavalt heas seisundis, nimelt selliste teede osakaal kõigub 50-

60% piires. Täpsemalt öeldes, Oru linnaosas on heas korras olevate teede osakaal madalam,

olles 30-40% piires. Sompa ja Kukruse 2. seisunditaseme teed on aga peamiselt heas korras

ning selliste teede osakaal ületab 60%.

Tulevasteks aastateks teede ja tänavate teede renoveerimiskulude planeerimist raskendab

järgmine asjaolu. Kõigis Kohtla-Järve linnaosades on olemas teed ja tänavad, mille seisund

on hetkel hea või rahuldav. Nende teede puhul ei saa täpselt kindlaks teha, millise aja pärast

vajaksid nad renoveerimist. Vaatamata sellele, on võimalik läbiviidud töö tulemusena välja

tuua põhilised teed ja tänavad, mida oleks vaja lähimas perspektiivis renoveerida, ning selle

alusel arvutada võimalikud renoveerimiskulud. Nende tänavate ja teede hulka kuuluvad:

Järve linnaosas: Olevi tänav (Torujõe ja Vahtra tänavate vahel), Virula väljak,

Järveküla tee (Järve linnaosa politseijaoskonnast Vanalinnani);

Ahtme linnaosas: Jaaniku tänav, Lehola tänav, Tervise tänav, Toome pst 6, 8 ja 10;

Kukruse linnaosas: Lehe tänav;

Oru linnaosas: Kesk tänav, Virmalise tänav (bussipeatus).

Mainitud teede ja tänavate renoveerimiskulud moodustaksid arvestuslikult Järve linnaosa

puhul ligi 10 mln krooni, Ahtme linnaosa puhul ca 10 mln ning Kukruse ja Oru linnaosade

puhul umbes 5 mln. Seega kokku ülespool nimetatud tänavate renoveerimiseks oleks vaja

investeeringuid ca 25 mln krooni ulatuses.

Eraldi oleks otstarbekas välja tuua probleemi, mis on seotud teede asfaltkatte taastamisega

peale kommunikatsioonitööde teostamist. Vastavalt Kohtla-Järve linna kaevetööde eeskirjale

(29. märtsi 2006. a määrus nr 329) on kaevetöö tegija kohustatud tee taastamisel kinni

pidama tee ehitamise normidest ja nõuetest ning taastama kaevekoha samatüübilise kattega.

32

Samas vaatlus näitas, et kõigis Kohtla-Järve linnaosades on olemas teede lõigud, kus peale

kommunikatsioonide vahetamist, tööde tulemusena rikutud asfaltkate ei taastatud täielikult.

Isegi juhul, kui pandi uus asfaltkate, selle kvaliteet on olnud pahatihti halvem, kui

originaalkatte oma, mistõttu tekkisid olulised defektid, näiteks augud või praod. Seetõttu on

hädavajalik, et töödejärgne teekatte taastamise järelvalve Kohtla-Järve linnavalitsuse

ametnike poolt muutuks tõhusamaks.

33

Lisad

Lisa 1. Linna teede suvised seisundinõuded

Näitajad 1. seisunditase 2. seisunditase 3. seisunditase

SE

ISU

ND

INÕ

UD

ED

praod laiusega kuni 2 cm ja teekatte

murenemine sügavusega kuni 2,5 cm

võib esineda 15. nov

kuni

1. juuli

võib esineda

15. nov kuni

15. juuni

võib esineda

15. nov kuni

1. juuni

augud läbimõõduga alla 20 cm ja sügavusega 2,5 kuni 5 cm

võib esineda 15. nov kuni

1. juuli

võib esineda 15. nov kuni

15. juuni

ei või esineda

augud läbimõõduga üle 20 cm ja

sügavusega üle 5 cm maanteel ja tänaval

võib esineda 15. nov

kuni

1. juuni

võib esineda

15. nov kuni

15. mai

ei või esineda

roopa lubatud suurim sügavus (mm) 40 30 20

kindlustatud teepeenra seisund peab

vastama katte seisundile (cm)

5 5 5

tänava telgjoon teekatte laiusel üle 6 m ei ole nõutav nõutav nõutav

tänava sõiduradade ja ristmike märgistus

teekatte laiusel üle 6 m

ei ole nõutav nõutav nõutav

tähispostid maanteel ja tänaval, kus

lubatud piirkiirus on üle 50 km tunnis ja puudub valgustus

ei ole nõutavad ei ole nõutavad nõutavad

Külgnähtavus tänaval, kus lubatud

piirkiirus on üle 50 km tunnis ja puudub

valgustus:

külgnähtavus külgkraavi välisservast, selle

puudumisel mulde alumisest servast, peab

olema vähemalt (m)

1 2 8

külgnähtavus maanteeristmikel ja

tänavaristmikel, kus lubatud piirkiirus on

üle 50 km/tunnis ja puudub valgustus

ristmikule

lähemal kui 20

m on nõutav

5 m võrra

laiem

külgnähtavus

ristmikule

lähemal kui 40

m on nõutav

5 m võrra

laiem

külgnähtavus

HE

AK

OR

R

AT

ÖÖ

D

rohu lubatud suurim kõrgus tänava eraldusribal ja teemaal tänavaäärsel

haljasalal (cm)

15 7 7

tänava teemaa puhastustööde perioodilisus vastavalt vajadusele kaks korda

kuus

üks kord

nädalas

34

Lisa 2. Linna teede talvised seisundinõuded

Näitajad 1. seisunditase 2. seisunditase 3. seisunditase

SE

ISU

ND

INÕ

UD

ED

Teepinna seisund lume- või

jäätunud kate,

libedusetõrje

kogu teel

kõnnitee ning

sõidujäljed sõiduteel

lume- ja jäävabad,

libedusetõrje kogu

teel

kõnnitee ning sõidutee

teekate lume- ja jäävaba

sõiduradade laiuses,

libedusetõrje kogu teel

Kohev lumi alla (cm) 5 3 lumekate puudub

Sulalumi või lörts, soola ja

lume segu alla (cm)

3 2 lumekate puudub

Roopad või ebatasasused

kinnisõidetud lumes alla (cm)

3 2 teekate puhas

HE

AK

OR

RA

TÖ

ÖD

Lume ja lörtsi eemalda-

mine sõiduteelt (h)

12 5 2

Libeduse-

tõrje (h)

8 4 2

Kõnnitee puhasta-

mine ja libeduse-

tõrje (h)

12 8 6

Libeduse-

tõrje tänava ohtlikes kohtades

(h)

4 2 1

35

Lisa 3. Fotod Järve linnaosa teed ja tänavad

Foto: Auguremont Uus Tehase tänaval (mai 2008)

Foto: Kvartalisisene tee Põhja allee 17 ja 19

36

Foto: Kvartalisisene tee Mõisa tee 1A ja 3

Foto: Keskallee park

37

Lisa 4. Fotod Ahtme linnaosa teed ja tänavad

Foto: Ritsika tänav

Foto: Ritsika ja Sõnajala tänavate ristmik

38

Foto: Jaaniku tänav

Foto: Lehola tänav

39

Foto: Kvartalisisene tee Estonia puiestee 7

Foto: Kvartalisisene tee Estonia puiestee 24

40

Lisa 5. Fotod Oru linnaosa teed ja tänavad

Foto: Kesk ja Briketi tänavate ristmik

Foto: Juurdepääsutee Kesk tänav

41

Foto: Männi tänav

Foto: Virmalise tänav