Click here to load reader
Upload
menu-kirjastus-oue
View
228
Download
1
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Tööandjate keskliit
Citation preview
EESTI TÖÖANDJATE KESKLiiT
Esinduslik ettevõtlusorganisatsioonMida annab liikmelisus?
Kuidas elavdada majandust?
3
TööandjaTe KesKliiT – eesTi majanduse majaKas
ajanduses on tõusud ja
langused. Halvad ajad on
samas head õpetajad, mis panevad
teistmoodi mõtlema ja tegutsema,
sunnivad otsima uusi lahendusi ja
tõestama oma võimekust. Seega
tuleks võtta praegust majandus-
olukorda kui võimalust õppida ja
arenenda.
Majandusbuumi kõrghetkel juhtis
Tööandjate Keskliit tähelepanu
ohumärkidele: palgad kasvasid kiire-
mini kui tootlikkus, kasvumootoriks oli
peamiselt sisetarbimine, mistõttu ette-
võtete tegelik konkurentsivõime
vähenes. Majanduskriisi süvenemise
ajal – kui majanduslangus on –13%,
töötuse määr tõuseb 15%-ni ja palgad
alanevad 10–30% – soovitab keskliit
otsida lahendusi valitsussektori kulude
vähendamises, tööpuuduse leevenda-
mises ja ettevõtluskeskkonna konku-
rentsivõime suurendamises.
Eurotsooniga liitumine on ettevõt-
jatele kindlasti oluline teema, kuid meie
hinnangul on see Eestil võimalik vaid
juhul, kui valitsus suudab tõhusalt
reageerida valitsussektori kulude,
maksukoormuse ja tööpuuduse
kasvule ning ettevõtete konkurentsi-
võime ja investeerimisaktiivsuse vähe-
nemisele.
Uue töölepingu seadusega on
Eesti astunud suure, kauaoodatud
sammu tööturu paindlikkuse ja majan-
duse elavdamise poole. Eesti kriisist
väljatoomise võti on usalduse taasta-
mine ja kolmepoolse sotsiaaldialoogi
jätkamine valitsuse, tööandjate ja
töövõtjate vahel – meist kõigist sõltub,
millises Eestis me elame 2010. aastal
ja edaspidi.
Tarmo Kriis, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
M
eesTi TööandjaTe KesKliiT
Kiriku 6, 10130 Tallinn, EestiÜldtelefon: +372 699 9301Valvelaud: +372 699 9309Faks: +372 699 9310E-post: [email protected]
ööandjate Keskliit on pikaajalistele
traditsioonidele tuginev ettevõtluse
esindusorganisatsioon, mille ülesanne on
kindlustada Eesti ettevõtluse tulevik. Meie
missioon on sellise ettevõtluskeskkonna
kujundamine, et Eesti oleks maailma parim
paik äritegevuseks. Keskliit on kõige esin-
duslikum ettevõtlusorganisatsioon, mis
esindab oma liikmeid suhetes riigi ja töövõt-
jatega nii Eestis kui ka välismaal.
eestisTööandjate Keskliit on eesliinil kõigis amet-
kondades, mis kujundavad ettevõtluskesk-
konda. Meie arvamust küsitakse ning seda
kuulatakse. Oleme tunnustatud dialoogi-
partner ametiühingutele.
euroopasTööandjate Keskliidul on esindus Brüsselis.
Meie ekspertide arvamused on oodatud
Euroopa Parlamendis ja Euroopa Komisjonis.
Tööandjate Keskliit on kõige mõjukama ette-
võtlusorganisatsiooni Businesseurope liige,
mis esindab 20 miljoni Euroopas tegutseva
ettevõtte huve.
maailmasTööandjate Keskliit võõrustab regulaarselt
välisettevõtjate ühendusi ning korraldab äri-
visiite kõikjale, kuhu ulatuvad Eesti ettevõt-
jate ärihuvid. Eesti tööandjate huve esinda-
takse Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis
(ILO) ning Rahvusvahelises Tööandjate
Konföderatsioonis (IOE).
Meie hääl on kuuldav kõigis peamistes
valdkondades: rahanduses, maksuküsi-
mustes, töösuhetes, riigihalduses, hariduses
ja sotsiaalsfääris. Tööandjate seisukohtade
kujundamisel tugineme ainult liikmetelt
saadud arvamustele, mida täiendavad meie
analüütikute ekspertarvamused. See tagab,
et meie lobby on tulemuslik nii Kadriorus,
Toompeal kui ka Brüsselis.
T
Vanim eTTeVõTlus- organisaTsioon
ööandjate Keskliidu eelkäija Eesti
Vabrikantide Ühisus asutati
esimese Eesti ettevõtlusorganisatsioo-
nina 1917. aastal. Vabrikantide Ühisu-
sest kujunes mõjuvõimas organisat-
sioon, mis aitas sõjajärgsetel aastatel
Eesti riiki üles ehitada, esindas tööstu-
reid Eesti ja rahvusvahelisel tasemel.
Ühisust juhtis pikki aastaid tuntud
mööblitootja Martin Luther. Nõukogude
võim likvideeris ühisuse 1940. aastal.
Pärast taasiseseisvumist
moodustasid tööstusharude liidud
1991. aastal Eesti Tööstuse Keskliidu,
mis hakkas 1992. aastast alates täitma
ka tööandjate esindaja rolli.
2000. aastast kannab liit Tööandjate
Keskliidu nime.
T
ees
Ti T
öö
an
dja
Te K
esK
liiT
4
Tööandjate Keskliit ühendab
25 peamist Eesti majandusharuliitu.
Haruliidud esindavad sektori tasandi
huvisid ja tegelevad haruspetsiifiliste
küsimustega. Keskliidu tasandil tegele-
takse kõiki tööandjaid puudutavate
küsimustega, nt tööjõu maksu-
koormus, kutseharidus, töösuhete
regulatsioonid jms. Keskliit ühendab nii
haruliitude kaudu kui ka otse enam kui
1500 ettevõtet, mis annavad tööd üle
145 000 töötajale.
Liikmete valitud Tööandjate
Keskliidu 29-liikmeline volikogu
koosneb majandusharuliitude ja ette-
võtjate esindajatest. Volikogu esimees
on Enn Veskimägi, AS Standard juha-
tuse esimees. Aseesimehed on tuntud
ettevõtjad Jüri Käo, Sandor Liive, Valdo
Kalm ja Toomas Sildmäe.
5
Vabrikantide Ühisuse maja Tallinnas, Vana-Viru 12.
76
ees
Ti T
öö
an
dja
Te K
esK
liiT
9
ööandjate Keskliidu liikmeskond on rahul
meie tegevusega. Liikmed teavad, et me
suudame mõjutada ühiskondlikke protsesse
ning kaitsta nende huve. Selle asemel, et
kulutada ametkondade uksi, võimaldab meie
tegevus keskenduda liikmetel nende põhi-
tegevusele – ettevõtlusele.
osalemine otsustusprotsessidesTööandjate Keskliidu väljakujunenud lobikana-
lite võrgustik ja tunnustatud partneri positsioon
annab liikmele võimaluse osaleda nii Eesti kui
ka rahvusvahelise poliitika kujundamise
otsustusprotsessides.
T
miKs Kuuluda eesTi TööandjaTe KesKliiTu?
Huvide esindamine ja kaitseTööandjate Keskliit kogub liikmetelt regulaarset tagasisidet, samuti on alati
oodatud liikmete initsiatiiv poliitika kujundamiseks või õigusaktide muutmiseks
vms. Esindame liikmete huvisid mitmes koostööorganis, nagu haigekassa
nõukogu, töötukassa nõukogu, kutsekoja nõukogu, töövaidluskomisjonid jt.
8
ees
Ti T
öö
an
dja
Te K
esK
liiT
ees
Ti T
öö
an
dja
Te K
esK
liiT
10
Konsultatsioon – vastastikune nõu ja abiTööandjate Keskliit pakub liikme-
tele õigusalast nõustamist ning
tuge töösuhete ja ettevõtluse
küsimustes.
informeeritus – võimalus olla paremini ja varem informeeritudTööandjate Keskliidu iganädalane
uudiskiri “Vabrik” annab hea
ülevaate tööandjatele aktuaalsetest
küsimustest. Keskliidu iga-aastane
konverents “Tuulelohe lend” toob
kokku poliitikud, ettevõtjad ja
majanduseksperdid, et analüüsida
Eesti sotsiaalmajanduslikku
arengut.
Koolitus Tööandjate Keskliit pakub
liikmetele soodustingimustel sise-
ja väliskoolitusi ning õppereise.
Meie tugevuseks on liikmete
tihedad suhted, vastastikune
austus ning solidaarsus.
Liikmeseisus annab kõigile
soovijatele võimaluse saada osa
poliitika kujundamise argipäevast
ning edendada Eesti elu.
11
TööandjaTe KesKliidu liiKmed:
1. Autoettevõtete Liit2. Eesti Ehitusettevõtjate Liit3. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit4. Eesti Elektritööstuse Liit5. Eesti Etendusasutuste Liit6. Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit7. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit 8. Eesti Karusnahaliit 9. Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit10. Eesti Kaugtöö Ühing11. Eesti Kaupmeeste Liit12. Eesti Kindlustusseltside Liit13. Eesti Laevaomanike Liit14. Eesti Masinatööstuse Liit15. Eesti Metsatööstuse Liit 16. Eesti Mööblitootjate Liit17. Eesti Projektbüroode Liit 18. Eesti Rahvusvaheliste
Autovedajate Assotsiatsioon19. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit20. Eesti Sadamate Liit21. Eesti Toiduainetööstuse Liit22. Eesti Turbaliit23. Eesti Turvaettevõtete Liit24. Rahvusvaheliste Ravimitootjate Liit Eestis25. Eesti Haiglate Liit
Infot liikmeks olevate ettevõtete kohta saab Tööandjate Keskliidu kodulehelt www.employers.ee
eskliit juhindub oma tegevuses
2007. aastal vastu võetud
“Tööandjate manifestist”, mis määrab
viis prioriteetset tegevusvaldkonda.
• riigihaldusjamakromajandus• tööturg• maksundus• haridus• sotsiaalkindlustus
Tööandjate Keskliit on järjepide-
valt esitanud ettepanekuid majanduse
elavdamiseks ja tööhõive suurendami-
seks. Lähtudes Tööandjate Keskliidu
ettepanekutest on vastu võetud hulk
riigieelarve muudatusi.
Kuigi maailmamajanduses on
täheldatud esimesi märke majandus-
kriisi leevenemisest, pole Eesti majan-
duses positiivsed muutused veel
ilmnenud. Veelgi enam – prognoosi
järgi jääb majanduskasv Eestis nega-
tiivseks kuni 2010. aasta teise pooleni.
Lisaks halvenevale majandusolukorrale
teeb olukorra keeruliseks Eesti valit-
suse otsus võtta hiljemalt aastaks
2011 Eestis kasutusele Euroopa ühis-
raha euro. Keskliidu hinnangul on see
võimalik vaid juhul, kui valitsus suudab
tõhusalt reageerida järgmistele nega-
tiivsetele arengutele:
1) riigieelarve kulude ja sellest tulenev maksukoormuse kasv;
2) tööpuuduse kasv; 3) ettevõtete konkurentsivõime
ning investeerimisaktiivsuse vähenemine.
Kuidas elaVdada majandusT?K
ees
Ti T
öö
an
dja
Te K
esK
liiT
12 13
14
ees
Ti T
öö
an
dja
Te K
esK
liiT
KesKliidu sooViTused
alitsussektori kulusid saab
vähendada töötasude vähenda-
misega: see peab olema vastavuses
töötasude vähenemisega erasektoris.
Lisaks tuleks kokku tõmmata üle jõu
käivaid sotsiaaltoetuste süsteeme.
Valitsuskulusid vähendaks ka haldus-
reform, mis jätaks alles vähem oma-
valitsusi.
Kuna tööpuuduse määr ületab lähi-
aastail tunduvalt 10 protsendi taseme,
tuleb valmis olla suurte sotsiaalsete
probleemide tekkimiseks. Vähenda-
maks kasvavaid sotsiaalseid pingeid
ning riigieelarve kulu töötutele toetuste
maksmiseks, tuleks keskliidu hinnangul
reformida kehtivaid tööturumeetmeid.
Töötuse taseme vähendamiseks tuleb
otsida lahendusi, mis kahandaksid
oluliselt töötute palkamisega seotud
tõkkeid, eelkõige kõrgeid tööjõumakse.
Riik peaks olema aktiivsem ka sotsiaal-
sete töökohtade loomisel. Soovitame
valitsusel kavandada sotsiaalsete
töökohtade loomist riigi poolt ning
soodustada nende teket erasektoris.
majanduse elaVdamiseKs sooViTab KesKliiT:
• tõhustadatöödEestikuiinvesteerin-gute sihtriigi maine kasvatamiseks, välisinvesteeringute taastamiseks ja ettevõtete sisenemiseks uutele turgudele;
• ülevaadatakehtiveuroliidustruktuuri-toetuste süsteem ja suurenda toetusi tehnoloogilistele uuendustele;
• kooskõlastadamaksumuudatusedaegsasti ettevõtlusorganisatsiooni-dega;
• töötadaväljaEestitööstussektorikonkurentsivõime suurendamise programm ja tegevuskava, et vähendada tööstuse arengut pärssivaid seadusi ja bürokraatiat;
• vähendadaebaausatkonkurentsijakorrastada riigihangete regulatsiooni.
V
15
KesKliidu majandusÜleVaade
Allikas: Tööandjate Keskliidu 2009. a II kvartali majandusülevaade
0% 10% 20% 30%
kasv 11-30%
kasv 1-10%
ei muutunud
vähenemine 1-10%
vähenemine 11-29%
vähenemine 30-50%
vähenemine 50%...
6%
7%
28%
30%
21%
5%
2%vastanute osakaal
0% 10% 20% 30%
kasv 51%...
kasv 31-50%
kasv 11-30%
kasv 1-10%
ei muutunud
vähenemine 1-10%
vähenemine 11-29%
vähenemine 30-50%
vähenemine 50%...
1%
2%
7%
8%
18%
18%
27%
15%
4%vastanute osakaal
Palgafondi muutus
Töötajate arvu muutus
Väljaandja: Tööandjate Keskliitwww.tooandjad.ee
Teostus: Menu Kirjastuswww.menuk.ee
Fotod: Scanpix, Eesti Tööandjate Keskliit
Trükis valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel.