"Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine

PROGRAMM „TÖÖLESAAMIST TOETAVAD HOOLEKANDEMEETMED 2010 –

2013“

„Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine“

LÕPPRAPORT Rakendusasutus: Sotsiaalministeerium Projekti koordineerija: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Projektimeeskond: Dagmar Narusson, Tarmo Kadak, Karin Hanga, Triin Vana, Mari Kreitzberg, Koidu Saame Rakendusasutuse esindajana töötas meeskonnas Marina Runno Projektijuht: 01.01.2010- 31.08.2010 Keiu Talve 01.09.2010-31.12.2011 Margery Roosimaa

Tallinn 2011

2

SISUKORD Sissejuhatus 5 1. Projekti tegevused 8

1.1. Piloteeritavate programmide valik 8 1.2. Kogemuskohtumised 9 1.3. Projekti tulemused 11 1.4. Artiklite kogumik 14

2. Rehabilitatsiooniprogrammide piloteerimine 15 2.1 Rehabilitatsiooniprogrammi mõiste ja liigitus 15 2.2. Piloteeritud rehabilitatsiooniprogrammide lühitutvustused 16

2.2.1. Alaealistele suunatud rehabilitatsiooniprogramm 16 2.2.2. Erinevatele sihtgruppidele orienteeritud rehabilitatsiooniprogramm 16 2.2.3. Liikumispuudega inimestele suunatud rehabilitatsiooniprogrammid 17 2.2.4. Meelepuudega isikutele suunatud rehabilitatsiooniprogrammid 18 2.2.5. Psüühilise erivajadusega klientidele suunatud R-programmid 19 2.2.6. Somaatilise haigusega klientidele suunatud R-programmid 20 2.2.7.Vaimupuudega klientidele suunatud rehabilitatsiooniprogrammid 22

2.3. ESF toetusel Eestis piloteeritud rehabilitatsiooniprogrammid 23 3. Rehabilitatsiooniprogrammide analüüs 24 3.1. Analüüsi lühikokkuvõte 24 3.2. Ülevaade läbiviidud tegevustest 25

3.2.1. Töö eesmärk ja objekt 25 3.2.2. Töö läbiviimise aeg 26 3.2.3. Töömeetodid

3.2.3.1. Fookusgrupi intervjuud 27 3.2.3.2. Ekspertintervjuud 27 3.2.3.3. Telefoniintervjuud rehabilitatsiooniprogrammides osalenud klientidega 29 3.2.3.4. Rehabilitatsiooniprogrammi vormide analüüs 30

3.2.4. Analüüsimeetod 30 3.2.4.1. Piirangud 31 3.2.4.2. Uurimuse läbiviimise meeskond 31

3.3. Analüüs ja tulemused 32 3.3.1. Fookusgrupi intervjuude analüüs 32

3.3.1.1.Isiku rehabiliteerimise eesmärgi saavutamise efektiivsus rehabilitatsiooniprogrammis 32 3.3.1.2. Isiku eesmärgi ja rehabiliteerivate tegevuste kooskõla 33 3.3.1.3. Rehabiliteeritavate grupi moodustamise aspektid 33 3.3.1.4. Rehabilitatsiooniprogrammi korralduse üldised aspektid 34 3.3.1.5. Rehabiliteerivad tegevused 5ehabilitatsiooniprogrammides 34 3.3.1.6. Rehabilitatsiooniprogrammis osalemise efektiivsus isiku jaoks 38 3.3.1.7. Koostöö võrgustikuliikmetega rehabilitatsiooniprogrammide osutamise raames 38 3.3.1.8. Rehabilitatsioonispetsialistide ettepanekud programmide rakendamiseks 39

3.3.2. Ekspertintervjuude analüüs 42 3.3.2.1. Eeltöö 43 3.3.2.2. Rehabilitatsiooniprogrammi põhitegevused 45 3.3.2.3. Eripärad rehabilitatsiooniprogrammide tegevustes 46 3.3.2.4. Võrgustikutöö rehabilitatsiooniprogrammide raames 48 3.3.2.5. Muutused klientides rehabilitatsiooniprogrammis osalemise tulemusena 48 3.3.2.6. Rehabilitatsiooniprogrammi lõpetamisega seotud tegevused 49

3.3.3. Kliendiintervjuude analüüs 49 3.3.3.1. Muutused programmis osalemise tulemusel 50 3.3.3.2. Rehabilitatsiooniprogrammi ja rehabilitatsiooni üksikteenuste erinevused 53

3

3.3.3.3. Klientide poolt rehabilitatsiooniprogrammide puhul oluliseks 54 peetud aspektid 3.3.3.4. Hinnangud rehabilitatsioonivajaduse hindamise kohta 55 3.3.3.5. Rehabilitatsiooniprogrammis osalemisega kaasnevad kulud 56 kliendile ja muud vajadused

3.3.4. Rehabilitatsiooniprogrammi vormide analüüs 56 3.3.4.1. Rehabilitatsiooniprogrammi kokkuvõtte peatükk 57

3.3.4.2. Rehabilitatsiooniprogrammi ajendid ja eesmärgid 58 3.3.4.3. Programmimeeskonna koosseis ja juhtimine 59 3.3.4.4. Programmi kirjeldus 60

3.4. Kokkuvõte: järelduse ja ettepanekud 64 3.5. Soovitused rehabilitatsiooniprogrammi vormi efektiivsemaks koostamiseks 66

4. Kulumudeli piloteerimine 67 4.1. Kulumudelite analüüs ja arutelu 67

4.1.1. Kasutatav terminoloogia 67 4.1.2. Kulumudeli üldloogika 68 4.1.3. Tegevuste sisukirjeldused 69

4.2. Kulumudeli piloteerimise tagasiside 69 4.2.1.Valim ja metoodika 69 4.2.2. Kulumudeli välja töötamine 70

4.2.3. Kulumudeli ja tegelikkuse seostamine 70 4.2.4. Lisa-ja üldkulud 72 4.2.5. Programmi hind 73 4.2.6. Olemasolev rahastamismudel 75

4.3. Kokkuvõte 78 5. Rehabilitatsioonivajaduse piloteerimine; s.h rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vormi ja WHO DAS 2.0 küsimustiku piloteerimine 79

5.1. Ülevaade senistest arengutest eelhindamise analüüsimise osas 79 5.2. Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise piloteerimine 80 5.3. Uurimismaterjal ja –meetodid 81 5.4. Kokkuvõte, tulemused 81

5.4.1. Eelhindamise põhimõte ning rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vorm 81 5.4.2. WHO DAS 2.0 küsimustik 82

5.5. Järeldused ja ettepanekud 83 5.6. Ettepanekud poliitikakujunduseks 84

Kokkuvõte 86 Kasutatud kirjandus 89 Tabelid: Tabel 1 Projekti indikaatorid 6 Tabel 2. Projekti raames toimunud üritused 10 Tabel 3. Klientide rakendumine 11 Tabel 4. Klientide rakendumine asutuste lõikes 12 Tabel 5. Rehabilitatsiooniprogrammide välja töötamine ja pakkumine Eestis 23 Tabel 6. Rehabilitatsiooniprogrammide analüüsi koostamiseks läbi viidud tegevused 26 Tabel 7. Fookusgrupi valim 27 Tabel 8. Ekspertintervjuude valim 28 Tabel 9. Kliendiuuringu valim 30 Tabel 10. Rehabilitatsiooniprogrammide kokkuvõtete struktuur 57 Tabel 11. Rehabilitatsiooniprogrammide tegevuste hindamise osa kirjelduste ülevaade 61 Tabel 12. rehabilitatsiooniprogrammi sekkumiste kirjeldused 62 Tabel 13 Programmide hinnad kliendile 74 Lisad: Lisa 1. Küsimused ekspertidele 90 Lisa 2 Tagasiside eksperthinnangutele. Kokkuvõttev analüüs 91 Lisa 3 Fookusgrupi uurimus- ja intervjuuküsimused 92

4

Lisa 4. Kliendiintervjuu küsimused 93 Lisa 5. Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vorm 95 Lisa 6. WHO DAS 2.0 küsimustik 99 Lisa 7.Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise ja dokumendivormide piloteerimine asutuste lõikes 106 Lisa 8. Kokkuvõte asutuste tagasisidest eelhindamise ja rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vormi piloteerimise osas 108 Lisa 9. Kokkuvõte asutuste tagasisidest WHO DAS 2.0 küsimustiku piloteerimise kohta 114 Lisa 10. WHO DAS 2.0 elektroonilise versiooni andmebaasi analüüs 119 Läbivad mõisted Rehabilitatsiooniprogramm – kindla eesmärgiga struktureeritud ja eelnevalt planeeritud rehabiliteerivate tegevuste kogum, mida osutatakse eelnevalt moodustatud kindlale erivajadustega inimeste grupile eelnevalt määratletud ajaperioodi jooksul. Rehabilitatsiooniprogrammid võivad olla suunatud isikute töölesaamisele, õppimaasumisele, elukorralduse (elamise) muutmisele või muutuseks valmisoleku, motivatsiooni arendamisele. Rehabilitatsiooniprogrammis on kombineeritud individuaalsed ja grupiviisilised tegevused. Rehabilitatsiooni üksikteenus – kehtiva riikliku rehabilitatsioonisüsteemi kohaselt rehabilitatsiooniteenuste osutamine vastavalt rehabilitatsiooniplaanile. Meeskonnatöö – R-meeskonna spetsialistide omavaheline koostöö puuetega inimeste rehabiliteerimise planeerimiseks ja paremaks korraldamiseks. Võrgustikutöö – R-meeskonna spetsialistide koostöö väljaspool R-asutust teenuseid ja abimeetmeid osutavate spetsialistidega puuetega isikute rehabiliteerimise eesmärgi täitmiseks. Töö mitteformaalse võrgustikuga hõlmab koostöö puuetega inimeste läbivõrgustikku kuuluvate inimestega nagu pereliikmete, mitteformaalsete abistajatega. Eelhindamine- käesolevas projektis on eelhindamise all mõeldud isiku rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamist ning isiku vastavust rehabilitatsiooniteenuse kriteeriumitele. Eelhindamist viiakse läbi kasutades selleks rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vormi ning WHO DAS 2.0 küsimustikku. Lõppraporti kontekstis ei ole kasutatud rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise mõistet põhjusel, et nimetus on sarnane tänase riikliku rehabilitatsiooniteenuse raames rahastatavale teenusele „rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine“, mis võib olla segadust tekitav. Vabatahtlikud piloteerijad- rehabilitatsiooniteenust osutavad spetsialistid, kes ei ole programmide osutamisega seotud Lühendid: R-teenus - rehabilitatsiooniteenus R-programm- rehabilitatsiooniprogramm R-spetsialist- rehabilitatsioonispetsialist SHS- Sotsiaalhoolekande seadus

5

SISSEJUHATUS Projekt „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine“ on üks osa programmist „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010-2013“. Tegemist on Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna 3: „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ meetmega „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed“, mille rakendusasutus ja elluviija on Sotsiaalministeerium (hoolekande osakond) ning projekti koordineerija Sotsiaalministeeriumi allasutus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Programmi rahastas Euroopa Sotsiaalfond. Hetkel toimiva rehabilitatsiooniteenuse raames viiakse läbi multidistsiplinaarne hindamine, koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan, juhendatakse plaani elluviimist ning osutatakse erialapõhiseid üksikteenuseid. Aastatega on rehabilitatsiooniteenuse pakkujate arv oluliselt kasvanud, suurem koormus langeb rehabilitatsiooniteenuse osutamisel rehabilitatsiooniplaanide koostamisele. Hindamise käigus kaardistatakse inimese vajadused ja ressursid, kuid puudu on erinevatest tulemuslikest rehabiliteerivatest sekkumistest, mida isikule ja tema perele pakkuda. Isiku rehabilitatsiooni eesmärk ei ole selgelt ja mõõdetavalt fikseeritud, mistõttu tulemuslikkus ja teenuse kvaliteet ei ole mõõdetav. Eesmärgi püstitamisel ja tegevuskava koostamisel pööratakse vähe tähelepanu töölesaamisele ja töölpüsimise toetamisele. PITRA 21 projekti tulemusel tehti ettepanek erialapõhiste üksikteenuste finantseerimise asemel toetada komplekssete sekkumiste ehk rehabilitatsiooniprogrammide arendamist ja finantseerimist. Tänase riikliku R-teenuse puhul finantseeritakse sekkumistena vaid piiratud mahus erialapõhiseid üksikteenuseid, nt sotsiaaltöötaja teenus, füsioterapeudi teenus, logopeedi teenus jne, mis teeb keeruliseks arendada ja pakkuda kompleksseid tervikprogramme, milles on ühe eesmärgi saavutamiseks vajalik erinevate spetsialistide koostöö ja kompetents. Rehabilitatsiooniteenus on kompleksne protsess, milles on vaja planeerida isiku eesmärkidest ja vajadustest lähtuvaid erinevaid rehabiliteerivaid ja arendavaid tegevusi. Oluline on leida isiku east ja puudest lähtuv, metoodiliselt koostatud ja läbimõeldud tegevuste terviklik pakett, mis on suunatud isiku rehabilitatsioonieesmärkide saavutamiseks. Näiteks erinevad õppe- ja toetusprogrammid puudega lapse tavakooli integreerumiseks, tööealise isiku töölesaamiseks või oma kodus iseseisvalt elamiseks. Õppe- ja toetusprogrammid võivad olla nt praktiliste igapäevaeluks vajalike oskuste harjutamine, kodu kohandamine, pere nõustamine ja koolitamine, sotsiaalsete oskuste arendamine, isiku motivatsiooni tõstmine, tööotsimine ja -harjutamine jms. Rehabilitatsiooniprogrammide kasutuselevõtuga saab arendada erinevatest rehabilitatsiooni-eesmärkidest lähtuvaid, puude- ja toimetulekupiiranguspetsiifilisi sekkumisi. Isiku jaoks suureneb teenuste valiku võimalus ning teenusega (programmiga) tutvudes on kohe selge programmi eesmärk, sisulised tegevused ja oodatav tulemus. Teiste riikide valdav kogemus ongi just komplekssete sekkumiste, rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ning rehabilitatsioonist rääkides mõeldakse eelkõige just erinevaid eesmärgistatud sekkumisi, mille ühe osa võib moodustada ka hindamine ja planeerimine, kuid oluline kogu protsessis on isikule sobiva rehabiliteeriva programmi valimine ja pakkumine. Sageli on komplekssetel, erinevaid valdkondi haaravatel programmidel ka integreeritud rahastamine (nt sotsiaalkindlustus-, tööhõive-, ravisüsteemi kaudu), mida peetakse otstarbekaks rehabilitatsioonisüsteemis, mis on kompleksne ja erinevaid valdkondi siduv. Praktikas on võimalik osta väljatöötatud ja tõenduspõhiseid programme teistest riikidest (nt vaimse tervise valdkonnas laialt levinud UCLA rehabilitatsioonimoodulid jms). 2009. aastal katsetati programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007–2009” projekti “Rehabilitatsiooniteenuse programmipõhise lähenemise piloteerimine ja reaalse süsteemi kujundamine” raames rehabilitatsiooniteenuse programmipõhist lähenemist ja töötati välja vajalikud lähtealused reaalse programmipõhise süsteemi kujundamiseks (s.h rehabilitatsiooniprogrammi ja kulumudeli koostamise vormid) (Sotsiaalministeerium 2010).

1 Puudega inimene tööturule rehabilitatsioonisüsteemi arendamisega“

6

Peamised probleemid täna rahastatava riikliku rehabilitatsiooniteenuse osutamisel on: • isikule osutatakse R-teenuse raames erialapõhiseid üksikteenuseid (logopeedi,

tegevusterapeudi, sotsiaaltöötaja jne teenuseid), mis sageli on eraldiseisvad tegevused ja ei ole ühtselt suunatud R-plaanis püstitatud lõppeesmärgi saavutamisele;

• sekkumiste finantseerimine toimub piiratud üksikteenustena erialaspetsialistipõhiselt, mis ei ole osutunud efektiivseks ja piisavaks;

• teenuseosutajatel ei ole võimalik pakkuda programme, mis koosnevad komponentidest, mida praegune süsteem ei võimalda rahastada (näiteks kogemusnõustaja teenus, pudespetsiifilised tegevused jne) (Sotsiaalministeerium 2010).

Käesoleva projekti eesmärgid ja kavandatavad tegevused raamprogrammi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010-2013“ alusel olid: Eesmärk: Rehabilitatsiooniprogrammide pakkumisega on toetatud erivajadustega inimeste töölesaamist või töölpüsimist.

Alaeesmärgid:

• projekti käigus koostatud tulemuslikkuse analüüsi ja ettepanekuid on kasutatud SHS muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamisel;

• R-teenuse kvaliteedi parandamine komplekssete R-programmide pakkumise kaudu on parandanud erivajadustega inimese elukvaliteeti ja suurendanud töölpüsimise ja töölesaamise võimalusi;

• R-teenusena pakutakse kompleksseid sekkumisi, mis koosnevad erinevatest arendavatest ja rehabiliteerivatest tegevustest ning on vajalikud konkreetse inimese eesmärkide saavutamiseks. R-programmide pakkumine on oluliselt kaasa aidanud tõenduspõhiste rehabiliteerivate sekkumiste arenemisele ning vastavate metoodikate tekkimisele;

• R-programmide pakkumine on keskendunud R-teenuse eesmärgile ja mõõdetava tulemuse saavutamisele, töölesaamise või töölpüsimise toetamisele.

Kavandatud tegevused:

• R-programmide koostamise aluseks kasutatakse programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandmeetmed 2007–2009” raames välja töötatud programmi kirjeldamise vormi ja eelarve koostamise mudelit;

• moodustatakse töögrupp R-programmide kinnitamiseks, kaasatakse puudega inimeste organisatsioone, erialaliidu esindajaid ja R-teenuse osutajad;

• Pakutakse majandustegevuse registris registreeritud R-teenuse osutajate töölesaamist toetavaid R-programme;

• Viiakse läbi 2 infoseminari teenuse osutajatele ja teenuse saajatele, tutvustamaks programmipõhise lähenemise eesmärki ja tulemuslikkust R-programmi osutamisel;

• Koostatakse R-programme tutvustav kogumik (Sotsiaalministeerium 2010). Projektis osalevate klientide arv ja rakendumise eesmärgid raamprogrammi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010-2013“ alusel on toodud tabelis 1. Tabel 1 Projekti indikaatorid Väljundindikaatorid Tulemusindikaatorid 1. Rehabilitatsiooniprogrammide abil on teenust saanud 250 inimest

Teenuste abil aktiivsetele tööturuteenustele suunatud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest on 30% Teenuste abil tööle rakendunud või töö säilitanud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest on 15%

2. Teenuse osutajatele ja teenuse saajatele programmipõhise lähenemise eesmärgi ja tulemuslikkuse tutvustamine rehabilitatsiooniteenuse osutamisel

Välja on töötatud rehabilitatsiooniprogrammide Kogumik Läbi on viidud 2 infoseminari

7

Projekti raames töötati välja ja piloteeriti 16 R-programmi 13 R-asutuse poolt (Adeli Eesti, Ambromed Grupp, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Eesti Vaegkuuljate Liit, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Kambja Tervisekeskus, Keila Taastusravikeskus (2 programmi), Kristiine Sotsiaalkeskus, Maarja Küla, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus, Põlva Haigla (2 programmi), Tallinna Vaimse Tervise Keskus ja Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus (2 programmi). R-programme osutati ajavahemikul 20.07.2011- 31.10.2011. Lisaks R-programmide osutamisele piloteeriti programmidesse sisenevate klientide hulgas ka rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamist ning R-programmide tulemuslikkuse hindamist. Peale projektiga seotud asutuste piloteerisid R-teenuse vajaduse hindamist ka tänased R-teenuse osutajad järgmistest asutustest: (Aarika, Ida Tallinna Keskhaigla, Jõhvi Hooldushaigla, TRK Sõprus, Pärnu Haigla psühhiaatriaosakond, Tartu Ülikooli Kliinik, Tartu Hiie kool). Kokkuvõtte nii programmide, kulumudeli kui R-vajaduse hindamise piloteerimise tulemustest ja ettepanekutest rehabilitatsioonivaldkonna arendamisel leiate järgnevatest peatükkidest. Projekti olid ekspertidena kaasatud Dagmar Narusson (Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond, lektor), Tarmo Kadak (Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse Instituudi juhtimisarvestuse õppetool, dotsent), Karin Hanga (Eesti Puuetega Inimeste Koda, tegevjuht), Triin Vana (Tallinna Vaimse Tervise Keskus, direktor), Mari Kreitzberg (Sotsiaalministeerium, analüütik), Koidu Saame (Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituut, õppejuht). Sotsiaalministeeriumi esindajana töötas projektis hoolekande osakonna peaspetsialist Marina Runno.

8

1. PROJEKTI TEGEVUSED Järgnevalt toome välja projekti korraldusliku poolega seotud teemad, nt programmide valik, kogemuskohtumised, piloteerimise kogemused jms. Projekti lõpus palus projektijuht asutustelt tagasisidet ka projekti korraldusliku poole osas, s.h ettepanekuid edaspidiseks. Tagasiside oli vabatahtlik, tagasisidet andsid 7 asutuse esindajad. Tagasiside käigus saadud ettepanekud/tähelepanekud on käesoleva peatüki vastavate teemade juures ka välja toodud.

1. 1. Piloteeritavate programmide valik Rehabilitatsiooniprogrammid valiti välja läbi kahe riigihanke, mis toimusid 2010 teises (edaspidi esimene hange) ja 2011 esimeses kvartalis (edaspidi teine hange). Esimeses hankes oli pakkumuse esitamise tähtajaks 23.aprill 2010.a. Tähtajaks saabus 16 programmi 12 asutuselt. Teises hankes oli pakkumuse esitamise tähtajaks 01.02.2011. Tähtajaks saabus 7 programmi 7-lt asutuselt Projekti üheks kavandatud tegevuseks oli rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamiseks töögrupi moodustamine, kuhu kaasatakse puudega inimeste organisatsioone, erialaliidu esindajaid ja rehabilitatsiooniteenuse osutajad. Rahastuse saavate rehabilitatsiooniprogrammide välja valimiseks moodustati mõlema hanke puhul komisjon, kuhu oli kaasatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse esindajad. Lisaks oli komisjoni kaasatud ekspertidena Tarmo Kadak (kulumudeli osas) ning Dagmar Narusson (programmide sisu ja tõenduspõhisuse hindamise osas). Programmide hindamiseks küsiti komisjoniliikmetele toetavaks materjaliks erialaliitude esindajatelt ja erialaspetsialistidelt kirjalikud hinnangud programmide kohta. Esimeses hankes küsiti kõigilt ekspertidelt hinnanguid kõigi 16-ne programmi kohta. Saadud hinnangutest ja ka hinnangu andnud ekspertide tagasisidest oli näha, et taoline hinnangute küsimine ei ole kõige efektiivsem. Programmide sihtgrupid olid väga erinevad ning üks ekspert ei pruugi olla pädev kõiki programme hindama. Eelnevast tulenevalt tehti teise hanke programme hindavate ekspertide valik vastavalt programmi sihtgrupist. Ühele programmile paluti 2-3 erineva spetsialisti hinnang, kes omasid antud sihtgrupiga töös kogemust. Nt, liigesehaigetele mõeldud R-programmi hindasid taastusraviarst ja Eesti Reumaliidu esindaja, insuldi läbinud isikutele mõeldud programmi hindasid psühholoog, tegevusterapeut ja taastusraviarst. Eksperthinnangute koostajateks olid Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni esindaja (Hille Velli-Vällik), Eesti Logopeedide Ühingu esindaja (Hille-Mai Seero), Eesti Tegevusterapeutide Ühingu esindaja (Mari Liis Romandi ja Ann Rajaver), Eesti Psühholoogide Liidu esindaja (Tiina Kompus), Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu esindaja (Urve Tõnisson), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, sotsiaaltöötaja (Margery Roosimaa), Kuulmisrehabilitatsiooni Keskuse esindaja (Arvo Kannel), Tartu Kuulmiskeskuse sotsiaaltöötaja (Mari Reilson), taastusarst (Meeli Mumma), Eesti Reumaliidu esindaja (Ülle Kallamaa), Eesti Pimekurtide Tugiliit (Raissa Keskküla ja Olga Ilgina). Eksperthinnangu koostajate leidmiseks võttis projektijuht vastatavate erialaliitudega ühendust ning spetsialistid soovitati erialaliitude poolt. Komisjoniliikmed kasutasid eksperthinnanguid eelkõige programmide puhul, mille sihtgrupi osas ei osatud ise hinnangut anda. Edaspidi peaks kindlasti jätkama eksperthinnangute kasutamist, kuid eelnevalt tuleb üle vaadata küsimused/teemad, mida ekspert hindama peaks (Lisa 1-s on välja toodud küsimused, millele eksperdid pidid käesoleva projekti raames eksperthinnangut koostades vastama). Esitatud eksperthinnangud olid oma tasemelt erinevad, mistõttu on eksperthinnangu täpsem kriteeriumite välja töötamine oluline. Komisjoniliikmed pidasid piisavaks ühe programmi kohta 3 hinnangut. Täpsem komisjoniliikmete tagasiside eksperthinnangutele on toodud Lisa 2-s.

9

Mõlema hanke raames tehti asutustele komisjoni poolt parandusettepanekuid nii programmide kui kulumudelite osas. Mis näitab, et asutused vajavad konsultatsiooni programmide välja töötamisel. Samuti oli selgelt näha, et asutuste, kes töötasid programmi välja mitmendat korda, programmid olid läbimõeldumad ja tugevamad (s.h asutused, kes osalesid oma programmidega projektis “Rehabilitatsiooniteenuse programmipõhise lähenemise piloteerimine ja reaalse süsteemi kujundamine”).Täpsema ülevaate Eestis kahe projekti jooksul piloteeritud programmide kohta leiate peatükist 2.3. Esimesest hankest osutusid valituks järgmised programmid:

• Adeli Eesti “Liikumispuudega inimese töövõime toetamine” • Ambromed Grupp„Söömishäirega patsientide ja söömishäirega kaasuvate tervislike seisundite

rehabilitatsiooniprogramm“ • Eesti Vaegkuuljate Liit „Kohanemiskursused kuulmispuuetega tööealistele inimestele“

(katkestas esimeses hankes lepingu). • Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus„Tööealistele seljaajukahjustusega inimestele

suunatud rehabilitatsiooniprogramm“ • Keila Taastusravikeskus „Südamega edukalt tööle tagasi“ • Kristiine Sotsiaalkeskus „Muutused algavad minust endast – nõustamisprogramm alaealisele

õigusrikkujale ja tema perele“ • Põlva Haigla AS „Elu koos valuga“ • Tallinna Vaimse Tervise Keskus „Psüühilise erivajadusega inimeste tööle saamist ja tööl

püsimist toetav programm“ • Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus “Interaktiivselt tööturule!”

Teises hankes osutusid valituks kõik programmid:

• Eesti Vaegkuuljate Liit „Kohanemiskursused kuulmispuuetega tööealistele inimestele“ • Kambja Tervisekeskus „Liigestepatoloogiaga patsientide töövõime tagamist ja sotsiaalset

aktiivsust toetavate tegevuste programm“ • Keila Taastusravikeskus „Insuldijärgselt tööle tagasi“ • Maarja Küla „Eelduste loomine toetamaks erivajadustega tööealiste noorte tööturule

sisenemiste ja integreeritust ühiskonda“ • Nägemispuudega inimeste Rehabiliteerimiskeskus „Töölesaamist toetav

rehabiliteerimisprogramm nägemispuudega inimestele“ • Põlva Haigla AS „Iseseisvama elu poole“ • Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus “Interaktiivselt tööturule2”

Lisaks osales piloteerimises ka Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsiooniprogramm “Toega tööle” 1.2. Kogemuskohtumised Projekti raames toimusid 2 suuremat seminari, kus tutvustati projekti tegevusi ja tulemusi rehabilitatsiooniteenuse osutajatele, sotsiaalvaldkonna võrgustikuliikmetele ning erivajadustega inimeste esindajatele. Lisaks toimusid projekti raames kogemuskohtumised, milles osalesid projektiga seotud spetsialistid. Toimunud ürituste täpsem info on toodud tabelis 2. Programme piloteerinud spetsialistid on kogemuskohtumisi pidanud oluliseks eelkõige kogemuste vahetamise teemal ning ka koolitusi (R-vajaduse hindamine, hindamisinstrumentide tutvustus, kulumudeli piloteerimine) on kasulikena välja toodud. Samuti on peetud oluliseks ministeeriumi esindaja kaasamist kogemuskohtumistele.

„Teiste kogemuse kuulamine: klientide motiveerimine, koostöö võrgustikupartneritega, konkreetselt kogemused töökohtade leidmisel (tööandjate motiveerimine jms), majandusliku poolega toimetulek, klientide tagasisideme kogumine“(T4)

„sotsiaalministeeriumi seisukohad R.teenuse tulevikuarengute osas“ (T2)

10

„Koolitused, kohtumised vajalikud info vahetamiseks ja teiste kogemuste ja tegemiste kuulmiseks ja oma tegemistest ja ka komistuskohtadest rääkimiseks.“ (T2)

Tabel 2. Projekti raames toimunud üritused Ürituse nimi Toimumise

kuupäev Teemad Osalejate

arv „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide osutamise ja hoolekandeasutuste kvaliteedi juhtimise süsteemi tutvustav infoseminar“

25.03.2010 Projekti tutvustus 78 osalejat

Infoseminar/ kogemuskohtumine

22.10.2010 Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise piloteerimise ja hindamisvormide tutvustus ning asutuste poolt programmide tutvustused-küsimused-arutelu (I hanke grupp)

29 osalejat


13.01.2011 Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise piloteerimine ja aruandlus, veebipõhise hindamisinstrumendi tutvustus. Kulumudeli piloteerimine jm programmide osutamisega seotud küsimused-arutelu (I hanke grupp)

26 osalejat

Kulumudeli infotund 18.01.2011 Kulumudeli teemaline infotund II hankes osalejatele.

5 asutuse esindajad

Infoseminar 20.01.2011 Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise piloteerimise ja hindamisvormide tutvustus „vabatahtlikele piloteerijatele“

29 osalejat


04.05.2011 Projekti seniste tegevuste tutvustus. Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise piloteerimise ja hindamisvormide tutvustus ning asutuste poolt programmide tutvustused-küsimused-arutelu (II hanke grupp)

26 osalejat

Kogemuskohtumine 08.06.2011 Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse piloteerimine, tagasiside ja arutelu. Programmide osutajatele fookusgrupi intervjuu programmide piloteerimise teemal (I hankegrupp)

21 osalejat

Kogemuskohtumine 26.08.2011 Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse piloteerimine, tagasiside ja arutelu. (hankegrupp ning vabatahtlikud) Programmide osutajatele grupiintervjuu programmide piloteerimise teemal

24 osalejat

Lõpuseminar 07.12.2011 Projekti tegevuste ja tulemuste tutvustus2

84 osalejat

2Lõpuseminari ettekanded on kättesaadavad Astangu keskuse kodulehel, aadressil http://www.astangu.ee/projektid-ja-partnerlus/toolesaamist-toetavate-rehabilitatsiooniprogrammide-osutamine.html

11

Piloteerimises osalenud spetsialistide poolsed ettepanekud kogemuskohtumiste teemal edaspidiseks on järgmised:

„kogemuskohtumistel rohkem grupitöid (väiksemates rühmades nt) ja arutelusid….“ (T1)

„Enne kogemuskohtumisi jagada teemad osalejate vahel, et ettevalmistatult rääkida omadest kogemustest. seda on tehtud ju ka, aga võiks veel rohkem osapooli kaasata“ (T7)

„Kuna tegemist on konkreetselt tööle saamist toetavate meetmetega, siis võiks olla kogemuskohtumisel konkreetsemalt käsitletud teemasid: töökohtade otsimine, klientide/tööandjate motiveerimine, töökohtade säilitamine. Kogemuskohtumistele võiks rohkem kaasata Töötukassa esindajaid, kutsuda võimalusel ka jätkuvalt kliente rääkima oma kogemustest. Väga kasulik on see, kui juba programme osutanud asutused jagavad oma kogemust alles alustavate asutustega. Samuti on oluline teema projekti lõpetamine, mis saab klientidest edasi jms.“ (T4)

Palusime asutustel välja tuua ka tegevused, millest projekti jooksul kõige enam kasu saadi:

„Kõige enam kasu sai projekti sihtgrupp programmipõhise teenuse pakkumisega.“ (T3) „Klientide rahulolu veenis, et tegemist on vajaliku asjaga“ (T2) „koolitused ja konsultatsioonid olid vajalikud kui esimest korda programmi teha, …“ (T1) „Täname arendava võimaluse eest projektis osaleda ja kaasa rääkida“ (T5) „Töö eesmärgipärasemaks muutmine, võimalus tõsta töömahtu klienditundide lõikes, mis tegi klienditööd kvaliteetsemaks. Väga hea oli see, et olid olemas nö.välised eksperdid/vaatlejad, kes töötulemust kaardistasid, hindasid. Hea oli tunne, et pole üksi, alati oli võimalus projektijuhi poole pöörduda abi saada. Lõppraport ja tagasiside oma tööle/teiste tööle, selle olemasolu oli väga hea. Süsteemset ja pikemajalist tööd tehes saab juurde ka koostööpartnereid, sest on rohkem aega panustada koostöösse.“ (T4)

Nagu osalejate poolsest tagasissidest on näha, siis on kõrgelt hinnatud teiste programmiosutajatega toimunud kogemuste vahetamist, samuti on oluliseks peetud ekspertide kaasamist nii koolituste läbi viimisel kui ka tagasiside/ tulemuste analüüsimise seisukohast. 1.3. Projekti tulemused Rehabilitatsiooniprogrammides osales kokku 263 klienti erinevatest sihtrühmadest. Programmid läbis planeeritud mahus 246 klienti. 17 klienti katkestas programmi, põhjusteks oli peamiselt kliendi tervisliku seisundi halvenemine või programmi mittesobivus kliendile. Klientide rakendumise tulemused (dets 2010 seisuga) peale programmis osalemist koondinfona on toodud tabelis 3, asutuste lõikes tabelis 4. Tabel 3. Klientide rakendumine

Rakendumine projekti lõpuks Klientide arv Tööle asunud 53 Töökoha säilitanud 82 Aktiivsetesse tööturumeetmetesse suunatud 51 Teistesse asutustesse (nt Psühhiaatriakliinik) või projektidesse (PETHA3) suunatud

14

Õppima asunud 28 Projekti jooksul tööl olnud, kuid detsember 2010 alguseks enam mitte töötavaid isikuid4

14

3 „Psüühilise erivajadusega inimeste töövõime hindamise ja arendamise kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine Lõuna-Eestis" 4 Töö kaotamise põhjusteks olid nt töökoha likvideerimine, tähtajalise töölepingu lõppemine.

Tabel 4. Klientide rakendumine asutuste kaupa Asutuse nimi Programmi nimi Programmis

osalenud klientide arv (s.h katkestanud)

Tööle asunud

Töökoha säilitanud

Aktiivsetesse tööturumeetmetesse suunatud

Teistesse asutustesse või projektidesse suunatud

Õppima asunud

Adeli Eesti “Liikumispuudega inimese töövõime toetamine”

10 0 7 3 0 1

Ambromed Grupp „Söömishäirega patsientide ja söömishäirega kaasuvate tervislike seisundite rehabilitatsiooniprogramm“

11 (s.h 2 katkestanut)

1 4 0 2 ( SA TÜK Psühhiaatriakliinik)

4

Astangu keskus „Toega Tööle“ 25 (s.h 1 katkestanu)

17 0 4 0 1

Eesti Vaegkuuljate Liit

„Kohanemiskursused kuulmispuuetega tööealistele inimestele“ (katkestas esimeses hankes lepingu)


3 6 2 0 2

Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

„Tööealistele seljaajukahjustusega inimestele suunatud rehabilitatsiooniprogramm“

20 0 4 2 0 6

Kambja Tervisekeskus

„Liigestepatoloogiaga patsientide töövõime tagamist ja sotsiaalset aktiivsust toetavate tegevuste programm“

7 1 4 2 0 0

Keila Taastusravikeskus

„Südamega edukalt tööle tagasi 31 5 10 3 0 1

Keila Taastusravikeskus

„Insuldijärgselt tööle tagasi“ 39 2 25 0 0 3

Kristiine Sotsiaalkeskus

„Muutused algavad minust endast – nõustamisprogramm alaealisele õigusrikkujale ja tema perele“

11 (s.h 1 katkestanu)

3 0 7 0 6

Maarja Küla

„Eelduste loomine toetamaks erivajadustega tööealiste noorte tööturule sisenemiste ja integreeritust ühiskonda“

15 1 1 4 6 3

13

Asutuse nimi Programmi nimi Programmis

osalenud klientide arv (s.h katkestanud)

Tööle asunud

Töökoha säilitanud

Aktiivsetesse tööturumeetmetesse suunatud

Teistesse asutustesse või projektidesse suunatud

Õppima asunud

Nägemispuudega inimeste Rehabiliteerimis-keskus

„Töölesaamist toetav rehabiliteerimisprogramm nägemispuudega inimestele“

12 (sh. 2 katkestanut)

5 5 5 1 0

Põlva Haigla

„Elu koos valuga“ 10 1 5 3 0 0

Põlva Haigla

„Iseseisvama elu poole“


2 1 6 0 0

Tallinna Vaimse Tervise Keskus

„Psüühilise erivajadusega inimeste tööle saamist ja tööl püsimist toetav programm“

22 (sh 3 katkestanut)

8 4 8 0 1

Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus

“Interaktiivselt tööturule” 8 (s.h 1 katkestanu)

2 3 1 45 0


“Interaktiivselt tööturule2” 9 (s.h 1 katkestanu)

2 3 0 16 0

5Suunatud PETHA projekti- psüühilise erivajadusega inimeste töövõime hindamise ja arendamise kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine Lõuna-Eestis" 6 Suunatud PETHA projekti- psüühilise erivajadusega inimeste töövõime hindamise ja arendamise kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine Lõuna-Eestis"

1.4. Artiklite kogumik7

Projekti raames ilmus detsembris 2011 trükist rehabilitatsiooniprogramme tutvustavate artiklite kogumik. Kogumik koosneb kõigi asutuste esindajate poolt kirjutatud kogemusartiklitest, mis annavad ülevaate projekti R-programmidest ning esitab olulisemad tulemused.

Kogumik on soovitav eelkõige R-spetsialistidele, kellel on soov hakata välja töötama R-programme, kuid kogumik on kindlasti kasulik ka kõikidele teistele sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele või valdkonnast huvitatud inimestele, samuti nt perearstidele ja taastusraviarstidele. Kogumik vahendab R-programmide teostamise kogemust asutuste poolt, toob välja programmide erisused võrreldes tänase riikliku R-teenusega ning sisaldab tähelepanekuid programmide eesmärkide, tegevuste, meeskonnatöö ja klientide kaasamise kohta.

7 Veebipõhiselt on kogumik kättesaadav aadressil: http://www.astangu.ee/projektid-ja-partnerlus/toolesaamist-toetavate-rehabilitatsiooniprogrammide-osutamine.html

15

2. REHABILITATSIOONIPROGRAMMIDE PILOTEERIMINE Käesolevas peatükis on antud ülevaate rehabilitatsiooniprogrammi mõistest, ning piloteeritud rehabilitatsiooniprogrammidest. 2.1 Rehabilitatsiooniprogrammi mõiste ja liigitus Rehabilitatsiooniprogramm on isiku rehabilitatsiooniks vajalikke kompleksseid tegevusi sisaldav sekkumine, millel on konkreetselt sõnastatud eesmärk, kindlaks määratud ajaperiood, mille vältel pakutakse aktiivselt arendavaid ja rehabiliteerivaid tegevusi. Rehabilitatsiooniprogramm on teenuste osutamise süstematiseeritud ja organiseeritud vorm

• mille tulemuseks on konkreetse eesmärgi saavutamine lähtuvalt inimese R-eesmärgist (eesmärkidest) ja arengu vajadustest;

• milles sisalduvad arendavate ning rehabiliteerivate tegevuste integreeritud elemendid; • milles on võimalikult maksimaalselt arvestatud isiku individuaalset eripära, ealisi eesmärke

ning konkreetse puudeliigi spetsiifikat.

Rehabilitatsiooniprogrammid võivad olla: • Ühiskondliku kaasatuse ja eneseaktualisatsiooni suurendamisele suunatud

programmid: o Töö ja tööhõive valdkonnaga seotud programmid - tööellu reintegreerumine, sobiva

töö valimine, saamine ja säilitamine; o Elamise ja majandustegevuse valdkonnaga seotud programmid - võimalikult

iseseisvalt elama õppimine ning igapäevaelu korraldus; o Õppimise ja hariduse valdkonnaga seotud programmid - haridusse integreerumine,

inimese erialane ja huvialane areng (kutseõpe, ümberõpe, vabahariduslikud programmid);

o Sotsialiseerumise ja vaba aja valdkonnaga seotud programmid – inimese sotsiaalsus ning aktiivsus, suhete arendamine ja kaasatus;

o Elustiili kujundamisega seotud programmid - haiguse/puudega toimetulek ja kohanemine, uute oskuste õppimine ja tervisliku elustiili (harjumuste) kujundamine.

• Tegevusvõime arendamisele ning tegevuspiirangute ning kõrvalabi vajaduse vähendamisele suunatud programmid:

o inimese funktsionaalset võimekust tõstvad ja tegevuspiiranguid vähendavad programmid, ühe või mitme tegutsemis- või osalemisvaldkonna-, suunatud programmid nt. liikuvus, suhtlemine, enesehooldus ja kodused toimingud, õppimine ja teadmiste rakendamine, inimestevahelised suhted ja pere, ühiskondlikus elus osalemine jms);

o keskkonna arendamisele ja kohandamisele suunatud programmid, sh füüsiline, sotsiaalne ja suhtumuslik keskkond suunatud toetusele ja suhetele (nt peredele suunatud programmid), hoiakutele, abivahendi ja keskkonna kohandamisele, teenuste ja süsteemide arendamisele.

• Muutuseks valmisoleku ja motivatsiooni arendamisele suunatud programmid, psühhosotsiaalne toetus ja eneseabi.

Programmid võivad olla kohandatud individuaalseks ja/või grupiviisiliseks sekkumiseks.

• individuaalne programm on kompleksne sekkumine, mis koostatakse konkreetsele isikule tema rehabilitatsiooni eesmärgist ja vajadustest lähtuvalt. Individuaalne R-programm lähtub ealistest eesmärkidest ja vajadustest, puude spetsiifikast, diagnoosist ja toimetulekupiirajatest, mis on kohandatud konkreetse isiku soovidele ja vajadustele ning üldisele rehabilitatsiooni eesmärgile;

• grupiõppeprogramm lähtub samuti ealistest eesmärkidest ja vajadustest, puude spetsiifikast, diagnoosist ja toimetulekupiirajatest, kuid mille eesmärk lisaks vajalike oskuste ja ressursside arendamisele on ka omavahelise toe ja kogemuse jagamine. Grupiõppe programmis on arvestatud orienteeruv hind isiku kohta (Meremäe 2009).

16

2.2. Piloteeritud rehabilitatsiooniprogrammide lühitutvustused Järgnevalt on toodud rehabilitatsiooniprogrammide lühitutvustused kliendisihtgruppide lõikes. 2.2.1. Alaealistele suunatud rehabilitatsiooniprogramm „Muutused algavad minust endast – nõustamisprogramm alaealisele õigusrikkujale ja perele“/ Kristiine Sotsiaalkeskus Töölesaamist või töö säilitamist toetav rehabilitatsiooniprogramm, mis lähtub individuaalsete vajaduste arvestamise, kvaliteedi tagamise, juhtumi- ja programmipõhisuse ning võrgustikutöö ja taastava õiguse printsiipidest. Programm sisaldab endas nii individuaalse sekkumise kui grupiõppeprogrammi karakteristikuid. Individuaalne sekkumine seisneb alaealise ja tema seadusliku esindaja (üldjuhul lapsevanema) individuaalnõustamistes. Üheks näitlikuks grupiõppeprogrammiks on alaealiste õigusrikkujate vanemate/seaduslike esindajate osalemine „Vanemlike oskuste arendamise tugigrupis“. Programmi kestus: 6 kuud Projekti raames osaleb programmis 10 klienti. Programm sobib kliendile, kes:

• ei täida koolikohustust ja/või tarvitab alkohoolset jooki ja/või on alaealiste komisjoni otsusel suunatud rehabilitatsiooniteenusele;

• on ise ja kelle seaduslik esindaja on nõus programmis osalema; • on normintellektiga.

2.2.2. Erinevatele sihtgruppidele orienteeritud rehabilitatsiooniprogramm „Toega Tööle“/ Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärgiks on toetada erivajadustega inimeste suundumist õpingutest tööellu. Programm on suunatud Astangu keskuse klientidele, kes vajavad abi tööturule sisenemisel. Kokku osaleb 25 klienti üle Eesti, kelle toevajadus on kõrgem seoses kerge või mõõduka intellektipuude, kaasasündinud ja/või kroonilise tervisekahjustuse, kuulmispuude, vaimse tervise häire, sh autismihäire, õpiraskuste, pea- või seljaajutrauma läbimise tõttu. Programmi kestvuseks on 8 kuud. Programm tugineb toetatud töölerakendamise meetodile, mida on mitmetes Euroopa riikides kasutatud juba 1990 aastate algusest saadik. Meetodi eesmärgiks on toetada erivajadustega inimesi, et nad leiaks tööd avatud tööturul. Astangu keskuse tööhõivetalitus on 2002 aastast alates pakkunud TTR meetodi järgi tuge keskuse lõpetanutele, kuid käesolevas programmis on uuenduslikuks pooleks R-spetsialistide otsene kaasamine eesmärgiga valmistada klient ette tööle minekuks, aidata leida talle sobiv töökoht ning toetada klienti tööellu sulandumisel ning klientide toetamise/jälgimise periood on pikemaajalisem (kuni oktoober 2011, vajadusel kauem). R-spetsialistidest on kaasatud sotsiaaltöötaja, psühholoog, logopeed, eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut ning muusikaterapeut. Samuti on programmi kaasatud kutseõpetajad ja rühmajuhendajad. Läbi programmi toimuvad meeskonnatööd, mis annavad võimaluse vahetada efektiivselt infot ja lahendada tekkinud probleeme. Programmi vältel on kliendile kontaktisikuks ja tegevuste peamiseks koordineerijaks kindel spetsilist. Kõiki tegevusi viiakse läbi silmas pidades kliendi eesmärki leida võimetekohane ja sobiv töö ning arvestades kliendi võimekust iseseisvalt tegutseda. Klientide töölesaamise hõlbustamiseks kaasatakse programmi kliendiga kodukohas tegelevad spetsialistid, et pakkuda efektiivset tuge ka väljaspool Tallinna elavatele klientidele. Peamiselt toimub koostöö kohaliku omavalituste sotsiaaltöötajatega, Töötukassa ja Pensioniameti juhtumikorraldajatega. Väga oluline on koostöö tööandjatega, sh. spetsialistidepoolsed töökoha külastused, et hinnata tööoperatsioonide ja füüsilise keskkonna sobivust kliendile ning saavutada kokkulepped kliendi praktikale või tööle asumiseks.

17

Programm sobib kliendile, kes: • on motiveeritud tööotsimisse panustama vastavalt oma võimetele ja soovivad tööle minna; • vajavad seoses oma erivajadusega tuge ja suunamist sobiva töökoha leidmisel; • on võimelised avatud tööturul töötama.

2.2.3. Liikumispuudega inimestele suunatud rehabilitatsiooniprogrammid „Rehabilitatsiooniprogramm tööealisele seljakahjustusega inimesele“/ Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Programmi eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset ja efektiivset meeskonnapõhist lähenemist, toetades seljaajukahjustusega inimeste maksimaalselt iseseisvat hakkamasaamist igapäevaelus läbi töökoha leidmise või olemasoleva töökoha säilitamise. Samuti on programm suunatud inimestele, kellel on probleeme töökoha leidmisega, kuna puuduvad vastavad oskused-teadmised. Programm on planeeritud kolme nädala pikkuste perioodidena, mille raames võimaldatakse inimesele vähemalt neli tundi aktiivseid tegevusi päevas, lisaks üldharivad ning füüsiliselt väljakutsuvad, rehabiliteeritavad jõustavad ettevõtmised, näiteks loengud erinevatel huvipakkuvatel teemadel (näiteks liikumispuudega inimese võimalused ja õigused tööturul), õpperetked igapäevaselt vajalike oskuste õppimiseks (näiteks tänava äärekivide ületamine, ustest sisse ja välja saamine) vmt. Samuti on programmi raames võimalik rehabiliteeritava inimese, tema tööandja ja/või perekonna nõustamine, igapäevase elu- ja/või töökeskkonna hindamine, kohandamine. Koostöös erinevate ettevõtetega on võimalik vajaliku liikumis- ja/või igapäevaelutoimingut lihtsustava abivahendi soovitamine, muretsemine, kohandamine. Programm koosneb rehabilitatsioonitsüklitest, mille pikkus on 3 nädalat (21 päeva). Projekti raames osaleb programmis 20 klienti. Programm sobib kliendile, kellel on:

• seljaajukahjustus; • stabiliseerunud tervislik üldseisund; • huvi ja motiveeritus tegutseda täisväärtusliku ühiskonnaliikmena: siseneda tööturule, säilitada

töökoht, s.h. tegutseda aktiivse meeskonnaliikmena rehabilitatsiooniprotsessis. „Liikumispuudega inimese töövõime toetamine”/ Adeli Eesti Programmi eesmärgiks on rakendada liikumispuudega kliendi tööeeldusi maksimaalselt, nõustada klienti tööalastes valikutes, hinnata sooritusvõimet konkreetse töö kontekstis ning toetada tööpraktikat töökohal. Programmi pikkus on kuni 35 tundi 2 kuu jooksul. Projekti raames osaleb programmis 10 klienti. Programmilised tegevused:

• Tööeelduste väljaselgitamine – kliendi tegevusvõime (füsioloogilised, sotsiaalsed ja psühholoogilised omadused, s.h. motivatsioon ja stress) hindamine RFK „Funktsioon/ struktuur” peatüki alusel rehabilitatsiooniprogrammi spetsialistide poolt

• Töövõime hindamine – ameti-spetsiifiline töötingimuste ja tööülesannete analüüs kliendi erivajadusest tingitud kohanduste/ abivahendite vajaduse hindamine (tõenduspõhiste hindamismeetoditega programmi spetsialistide poolt)

• Töökeskkonna riskianalüüs – konkreetse töökeskkonna riskianalüüsi koostamine programmi spetsialistide poolt (tuginedes Tallinna Tehnikaülikooli töökeskkonna majandusefektiivsuse analüüsidele), tööandja nõustamine kliendi erivajaduste osas

• Kohanduste ja abivahendite planeerimine ja teostamine – konkreetsete abivahendite ja kohanduste dokumenteerimine, tarne ja rahastamise võimaluste väljaselgitamine koostöös Töötukassa ja KOV, abivahendite soetamine ja kohanduste teostamine, kasutusõpetus kliendile töökeskkonnas

• Tööeelduste toetamine rehabiliteerivate tegevustega – vastavalt kliendi RFK hindamistulemustele ja töökeskkonna riskianalüüsile rehabilitatsiooniprogrammi spetsialistide teenuste osutamine: füsioteraapia (Lokomat kõnnirobot, funktsionaalne elektristimulatsioon,

18

koormuskostüümravi, Therapy-Master teraapia, funktsionaalsed ortoosid), tegevusteraapia, logopeedia, sotsiaaltöötaja ja psühholoogi teenus) osutamine vajalikus mahus

• Tööga ja töökeskkonnaga kohanemine – kliendi tööpraktika toetamine töökeskkonnas rehabilitatsiooniprogrammi vajalike valdkondade spetsialistide poolt

Programm sobib kliendile, kes:

• on 18 – 55 aastane; • on kaotanud liikumisvõime trauma või haiguse tagajärjel (erinevad selja- ja

peaajukahjustused); • on läbinud intensiivsed ravikuurid tervishoiusüsteemis, tema üldseisund on stabiilne ning tal

puuduvad meditsiinilised vastunäidustused aktiivseks rehabilitatsiooniks; • on motiveeritud osalema rehabilitatsiooniprotsessis.

2.2.4. Meelepuudega isikutele suunatud rehabilitatsiooniprogrammid „Kohanemiskursuses tööealistele kuulmispuuetega inimestele“/ Eesti Vaegkuuljate Liit Programm on mõeldud tööealistele kuulmispuudega isikutele, kelle kuulmine on langenud sel määral, et kuulmiskahjustus takistab igapäevast elu. Kursuse läbinu on suuteline tööturul paremini hakkama saama. Kursuse eesmärk on toetada rehabilitatsiooni abil kuulmispuuetega inimest, anda teavet kuulmismeeltest, suhtlemisest ja toetavatest tava-ja tugiteenustest ning toetada tema võimet toime tulla kuulmispuudega. Kursuse alaeesmärgiks on hinnata rehabilitatsiooni tulemusi ning vajaduse korral suunata inimene edasistele riiklikele rehabilitatsiooniteenustele. Nimetatud programm on loodud koostöös Soome Kuuloliitoga, kellel on aastatepikkune kogemus kuulmispuuetega tööealiste inimeste rehabiliteerimisel. Programm koosneb 2-s etapis toimuvatest kursusest, esimene etapp kestvusega 5 päeva, teine 4 päeva. Kahe etapi vahel on 3 kuud. Kursuse esimeses osas selgitatakse välja osaleja tervislik, sotsiaalne ja ametialane olukord ning suutlikkus toime tulla ametialaselt. Rehabilitatsioonikursuse esimese osa lõpus on osaleja koos meeskonnaga koostanud endale tegevusplaani, mida ta peab täitma vahe-etapil kuni järgmise osani, mil toimub järgmine hindamine. Tegevusplaan hõlmab eelkõige neid tegevusi, mis on olulised tööturule sisenemiseks ja seal püsimiseks. Teises osas analüüsitakse saavutatud tulemusi ja vajakajäämisi ning korrigeeritakse edasist tegevuskava. Teise osa lõpuks on klient suuteline tööturul iseseisvalt hakkama saama. Loengud ja individuaalsed nõustamised sisaldavad teavet kuulmismeeltest ja nende tähtsusest, erinevatest kuulmiskahjustustest, kuulmisabivahenditest, kuulmislanguse mõjust suhtlemisele ning psühholoogilisest aspektidest eri eluvaldkondades. Projekti raames osaleb programmis 20 inimest. Programm sobib kliendile, kes:

• on kuulmislangusega alates 25dB; • on vanuses 16-65; • 3. on töötav või töötu; • 4. kuulmiskahjustus takistab igapäevast elu.

„Töölesaamist toetav rehabiliteerimisprogramm nägemispuudega inimestele“ /MTÜ Nägemispuudega inimeste Rehabiliteerimiskeskus Programm on mõeldud tööealistele nägemispuudega inimestele, kes nägemispuudest ja sobiva elukutse puudumisest tingitult ei oma väljundit naasta avatud tööturule kuid kes on valmis pöörduma aktiivsesse tööellu ja soovivad omandada massööri elukutset. Programmi I etapi raames läbib klient esmatasandi rehabilitatsiooni s.h rehabilitatsioonivajaduse hindamine, esmatasandi rehabilitatsiooni kava koostamine- rehabilitatsiooniteenuste osutamine (ettevalmistamine ümberõppeks). Samas toimub ka erialane kutsenõustamine. Esmatasandi rehabilitatsioon lähtub nägemispuude spetsiifikast ning on juhtumipõhine. Eesmärgiks on valmistada klient ette massaaži eriala algkursuseks või mõneks muuks erialaks.

19

Esimesse etappi kaasatakse 21 nägemispuudega inimest, kellest 8 suunduvad edasi II etappi. Esmatasandi rehabilitatsioon viiakse läbi juhtumipõhiselt 1 kuu jooksul. II etapp - massaaži algkursus vältab 5 kuud. Programmi I ja II etapi läbinud nägemispuudega inimene on läbinud esmatasandi rehabilitatsiooni ning tal on teadmised ja oskused klassikalisest rootsi massaažist, et alustada iseseisvat tööd massöörina (FIE-na). Programmi läbinu lülitub tugisüsteemi, mis toetab teda edasise rehabilitatsiooni ja täiendkoolituste saamisel ning pimemassöörina töötamisel. Programm sobib kliendile, kes:

• on hiljuti kaotanud nägemise ja sellega seoses vajab nii rehabilitatsiooni kui ka erialast ümberõpet;

• kelle nägemine on järjest langenud ja kes seetõttu on kaotanud töö ning naasmiseks avatud tööturule vajab puudespetsiifilist rehabilitatsiooni ja ümberõpet;

• erikooli (Tartu Emajõe kooli) lõpetanud nägemispuudega noored, kes vajavad tööle rakendumisel sobivat eriala ja puudespetsiifilist rehabilitatsiooni.

2.2.5. Psüühilise erivajadusega klientidele suunatud R-programmid „Psüühilise erivajadusega inimeste tööle saamist ja tööl püsimist toetav programm“/ Tallinna Vaimse Tervise Keskus Programmi missioon on toetada psüühilise erivajadusega inimese tööle saamist ja tööl püsimist. Programmi kaudu toetatakse inimese sotsiaalsete oskuste kujunemist (sh eneseesitluse-, suhtlemis- ja koostööoskused), õpetatakse üldiseid tööks vajalikke oskuseid ja harjumusi, tõstetakse motiveeritust siseneda tööturule või alustada ümberõpet, toetatakse kliendi püsimist talle sobival töökohal. Selleks, et tagada programmis osalevate klientide parem seostamine sobiva töökohaga, pakutakse koolitust ka tööandjatele. Programm kestab ühe kliendi jaoks orienteeruvalt üks aasta. Käesolevas programmis osaleb kokku 20 inimest. Programm sobib kliendile:

• kellel on diagnoositud psüühikahäire (eelkõige skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised ning meeleoluhäired) ning määratud selle tõttu püsiv töövõimekaotus;

• kelle eesmärk on minna tööle. „Interaktiivselt tööturule“ ja „Interaktiivselt tööturule 2“/ Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus Programmide üldine eesmärk on toetada psüühikahäiretega inimeste töölesaamist läbi nende oskuste arendamise töö otsimisel, eelkõige interaktiivsete ja tänapäevaste vahendite kasutamise kaudu ning läbi toetuse nii spetsialistidelt kui sarnaste murede ja kogemustega inimestelt. Programmis osalejatega tegeletakse aktiivselt nelja („Interaktiivselt tööturule“) või viie („Interaktiivselt tööturule 2“) kuu vältel. Sel perioodil toimuvad õppetunnid koos nõustamisega ning individuaalsed tegevused, mis järgivad eelkõige kliendi vajadusi ja edasijõudmist programmis (sh nt psühholoogiline nõustamine individuaalsete takistuste ületamiseks, sotsiaalnõustamine, juhendamine avatud tööturu tegevustes, kontakt meeskonnaga). Kogu programmi tegevus toimub Tartu linnas ja selle lähiümbruses. Programmi lõpuks on osalejad omandanud töö otsimise tänapäevased võtted, oskused tööturul ette tulevates situatsioonides efektiivsemalt suhelda, julguse ja oskused tööturul iseseisvaid otsuseid ja valikuid vastu võtta. Programm sobib kliendile, kes:

• oskab arvutit kasutada vähemalt algtasemel (programmi sisenemine eeldab minimaalsel tasemel arvuti kasutamise oskust: arvuti käivitamine, internetiakna avamine, klaviatuuri ja hiire käsitsemine);

• on seadnud endale eesmärgiks töö leidmise, st, et ta on motiveeritud tööd otsima ja tööl käima;

20

• kuulub projekti sihtrühma (psüühikahäiretega tööealised inimesed). Söömishäirega patsientide ja söömishäirega kaasuvate tervislike seisundite rehabilitatsiooniprogramm“/ Ambromed Grupp Programm on suunatud söömishäiretega patsientide ja söömishäirest tulenevate kaasuvate terviseprobleemide meditsiinilisele rehabilitatsioonile struktureeritud raviprogrammi raames, mis hõlmab endas normaalse toitumise taastamist, psühhosotsiaalse funktsioneerimise tõhustamist ja ravi ning häirunud kehataju treeningut. Programm hõlmab endas päevakeskuse ja ambulatoorse sekkumise integreerimist. Programm viiakse ellu 8 kuu jooksul. Projekti raames osaleb programmis 10 klienti. Programm sobib kliendile, kes:

• soovib paraneda söömishäirest ning taastada normaalne psühhosotsiaalne funktsioneerimine (suurendada enesetõhustust ja sotsiaalseid oskusi, soovib töökeskkonda naasta ja/või seal püsida);

• soovib parandada oma elukvaliteeti; • on täisealine.

2.2.6. Somaatilise haigusega klientidele suunatud R-programmid „Südamega Edukalt Tööle Tagasi“/ Keila Taastusravikeskus Programmi eesmärk on tagada kliendi võimalikult hea psühhosotsiaalne toimetulek töökeskkonnas, võttes arvesse kehalisi, psühholoogilisi ja sotsiaal-majanduslikke tegureid. Programm hõlmab muuhulgas kliendi ja tema perekonna/töökaaslaste nõustamist, treeningpõhimõtete omandamist, psühholoogilist ettevalmistust ja toetamist ning ennetustegevust. Programm koosneb individuaal- ja grupitegevustest, kestvus on 6+2 päeva, mille jooksul on kliendile korraldatud majutus ja teenused Keila Taastusravikeskuses AS. Programmi piloteerimisel pakutakse teenust 42 kliendile, kellest moodustatakse seitse 6 liikmelist gruppi, kes sisenevad programmi 1-2 kuuliste vahedega. Programm lõppeb kliendi ja tema lähedaste koolituspäevaga. Samas saab antud grupist võrdne võrdsele tugigrupp ning ka lähedastel on võimalus toetada kliendi naasmist tööturule. Programm sobib kliendile:

• kes enne haigestumist töötasid ning on motiveeritud tööle naasma; • kes on motiveeritud rehabilitatsiooniprotsessis aktiivselt osalema; • kelle kardiovaskulaarsüsteemi funktsionaalne võimekus on vähenenud; • kellel esineb depresiooni, ärevushäireid; • kelle tervisliku seisundi muutus põhjustab sotsiaalseid pingeid; • kes on läbinud esmase kardiaalse taastusravi ja ei ole tööle naasnud.

„Insuldijärgselt Tööle Tagasi“ / Keila Taastusravikeskus AS Programmi eesmärk on tagada klientidele insuldijärgselt võimalikult kiire ja kompetentne tagasipöördumine töö- ja kutsealase tegevuse juurde, võttes arvesse füüsilisi, psühholoogilisi ja sotsiaal-majanduslikke tegureid. Rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad sotsiaaltöötaja, psühholoog, füsioterapeut, tegevusterapeut ja logopeed. Programmi pikkuseks on arvestatud 13 (1+12) päeva. Kliendile on tagatud majutus ja teenused Keila Taastusravikeskuses, Keila Tervisekeskuses ja MTÜs Töötahe. Programmi esimesel päeval hindavad kõik spetsialistid kliendi tegevusvõimet. Antud hinnangu põhjal selgub programmi sisenemine. Seejärel suunatakse töötu programmi siseneja Töötukassasse, kus leitakse kliendi hindamistulemuste põhjal ja soove arvestades sobiv töövaldkond, võimalusel töökoht. Juba eelnevalt töökohta omav klient siseneb programmi Töötukassat külastamata.

21

Programmi 12-päevases tsüklis saab klient teenuseid, mis valmistavad ette tööks ning aitavad leitud töövaldkonnas/töökohas nii füüsiliselt, psüühiliselt kui sotsiaalselt edukalt toime tulla. Treeningutes kasutatakse tööprotsesside keskset lähenemist, mille käigus imiteeritakse töövõtteid ja lahendatakse töösituatsioonile sarnaseid ülesandeid. Töökoha olemasolul hinnatakse töökeskkond ja koostatakse vajalike keskkonnakohanduste nimekiri. Selle tulemusena on kliendile töökohal tagatud sotsiaalne, psühholoogiline, kognitiivne ja füüsiline toimetulek, mis on saavutatud nõustamise, treeningute ja keskkonnakohanduste abil lähtuvalt selle konkreetse kliendi erivajadustest. Töökeskkonna kohandusi vajavad kliendid suunatakse koos hinnanguga Töötukassasse. Programmi pilootosas pakutakse teenust kokku 30 kliendile, kellest moodustatakse 5-6 liikmelised grupid ning kes sisenevad programmi 1-2 kuuliste vahedega. Grupp moodustatakse nii, et seal oleksid koos nii töötud kui töökohta omavad inimesed. Programm sobib inimesele:

• kes on tööealine ja läbi põdenud insuldi; • kes on motiveeritud tööturule sisenema; • kes soovib olemasolevat töökohta säilitada; • kelle liikumis-, kommunikatsiooni- või kognitiivne funktsioon on insuldijärgselt häiritud; • kelle kognitiivne seisund võimaldab rehabilitatsiooniprogrammis osaleda.

„Elu koos valuga“ Põlva Haigla Programmi eesmärgiks on aidata kliendil saavutada võimalikku kõrgeimat funktsioneerimise ja iseseisva toimetuleku taset, samal ajal parandades elukvaliteeti füüsiliselt, sotsiaalselt ja psüühiliselt, taastada inimese võime tunda elust rõõmu. Eesmärgi saavutamiseks läbi meeskondliku professionaalse sekkumise aidatakse inimesel saavutada edu piirangutest sõltumata, kõrvaldada kahjulikke käitumisi ning asendada need tervisliku eluviisiga. Programmis pöörame erilist tähelepanu inimese suutlikkusele leida, teha/jätkata tööd, olla tööl adekvaatne ja aktiivne. Sekkumine toimub kogu programmi vältel (13 kuud, 2 päeva kuus). Projekti raames osaleb programmis 10 klienti. Programmi lõppedes on klient suuteline: taastama kontrolli oma elu üle; taastama normaalse funktsioneerimise tööl, vabaaja ja sotsiaalsetes tegevustes; saama üle depressioonist ja ärevusest; taastama füüsilise tugevuse ja vastupidavuse; taastama normaalsed suhted perekonna, lähedaste ja sõpradega; saama vabaks sõltuvusttekitavatest ravimitest; vähendama oma valu taset nii palju kui võimalik; asendama puudelise minapildi terve minapildiga. Programm sobib kliendile kes :

• kellel on krooniline valu; • on tööealine, kuid tajub, et tal on kroonilise valu tõttu osaluspiirangud töös, • igapäevaelus ja vaba aja veetmisel; • on läbinud eelneva vestluse ja on motiveeritud programmis osalemiseks; • kes elab Põlva maakonnas.

Liigestepatoloogiaga patsientide töövõime tagamist ja sotsiaalset aktiivsust toetavate teenuste programm/ MTÜ Kambja Tervisekeskus Programmi eesmärk on esiteks toetada kliendi paranemist ennetamaks haiguse kroonilist kulgu ning tõhustada kliendi sotsiaalset funktsioneerimist. Teiseks suurendada kliendi füüsilist aktiivsust, korrigeerida kliendi hoiakuid ja veendumusi ning sellega seotud eksiarvamusi, vähendada hirmu ning kaasuvaid psühholoogilisi sümptomeid, suurendada kliendi enesetõhusust ning sotsiaalseid oskusi, mis lõppkokkuvõttes toetaks kliendi tööturule minekuvalmidust, töökeskkonda naasmist või seal püsimist. Programmipõhiselt on eesmärk kujundada välja koostöösuhe Töötukassaga, milles Töötukassa saaks toetust nende jaoks probleemsete inimeste suhtes, kes pole suutnud teha valikuid ning pole näidanud üles motiveeritust tegevusteks.

22

Programm viiakse ellu viiel päeval statsionaarselt ja kahe kuu möödumisel ühekordsel kohtumisel rehabilitatsioonimeeskonnaga tulemuste hindamiseks ja edaspidiste vajaduste planeerimiseks Programm on mõeldud intensiivseks tööks ja meeskonna edaspidise jätkusuutlikkuse arendamiseks ning ressursside tõhusamaks kasutamiseks Programmi kestvus 6 päeva, klientide arv 7. 2.2.7.Vaimupuudega klientidele suunatud rehabilitatsiooniprogrammid Eelduste loomine toetamaks erivajadustega tööealiste noorte tööturule sisenemiste ja integreeritust ühiskonda/ SA Maarja Küla Programm kaasab intellektipuudega ning pervasiivsete arenguhäiretega ja nendega kaasuvate liitpuuetega noori, kes on omandanud põhi- või kutsehariduse. Programmi eesmärk on välja selgitada intellektipuudega noorte tulevikuperspektiivid ja võimalus siirduda tööturule. Programmi oodatav tulemus on noore enda teadlikkuse tõstmine tööturuvõimalustest ja noore tulevikusuundade reaalsemaks muutmine. Programmi sisenedes on võimalus hoida/taasluua kliendi ümber toetav võrgustik, mis kooli lõppedes võib olla katkenud. Teiseks funktsiooniks on olemasoleva praktikakoha leidmine/ säilitamine ja kliendi ning tööandja toetamine töökohal. Programmis osaleb korraga 8 noort, programmi kestvuseks on 4 kuud ja töö toimub järjepidevalt individuaalse tegevusplaani alusel, mitte vähem kui 3 päeva nädalas kliendi kohta. Programm kestab kokku 8 kuud ja selle aja jooksul läbib programm 2 erinevat gruppi noori. Programmi tegevused:

• programmi tegevuskohtadeks on Maarja Küla. Teeme koostööd Maarja Küla õpetajate, meistrite, terapeutidega, kellel on olemas vastav kogemus sihtgrupiga töötamiseks. Teine osa tegevust toimub praktikabaasides ja töökohtadel tööotsijaid ja tööandjaid toetades;

• kontaktiloome toimub erinevas vormis: telefonikontaktid kliendi, tööandajaga, vahetu nõustamine kliendile, tööandjale, kontaktid ja nõustamine kliendi sotsiaalsele võrgustikule jms. Toetusvajadus ja täpsed juhised määratakse kliendi individuaalses tegevusplaanis. Igale programmis olijale määratakse tugiisik;

• programmi raames pakume noortele reaalseid kogemusi, mis on vajalikud igapäevaelus, näiteks: iseseisvalt ühistranspordi kasutamine, poekülastused, raamatukogu, postkontori külastamine, pangateenuste kasutamine jms. Seeläbi on võimalik soodustada nende integratsiooni ühiskonnaellu, sotsiaalset kaasatust, tõsta eneseteadlikkust;

• programmis osalevatele noortele viiakse läbi kogemuskoolitusi, mille raames külastatakse erinevaid asutusi, selleks, et tutvustada potentsiaalseid töökohti. Erialaspetsialiste kutsutakse noortele rääkima oma praktilisest igapäevatööst;

• programmis olijatele koostatakse 4 kuulise tüskli jooksul kutseprofiil, kus kaardistatakse kliendi huvid, eelistused, ootused.

Vaimupuudega tööealiste inimeste rehabilitatsiooniprogramm Iseseisvama elu poole“ /AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus Programmi eesmärk on pakkuda kvaliteetset ja efektiivset meeskonnapõhist lähenemist, toetades kerge või mõõduka vaimupuudega isikute võimalikult maksimaalsemat iseseisvat hakkamasaamist. Programmis sisuks on praktiliste igapäevaeluks vajalike oskuste harjutamine, sotsiaalsete oskuste arendamine, tööharjutamine, et võimaldada vaimupuudega klientidele juurdepääs kogukonnas pakutavatele töökohtadele. Tööharjutus viiakse läbi koostöös töötukassaga. Käesolevasse programmi on kaasatud kümme klienti ja nende peret, programmi kestvus ühele kliendile orienteeruvalt 6 kuud. Programmi läbinud klient on suuteline: paremini integreeruma kogukonda, on suunatud puudega inimeste töötuturu teenustele( 7klienti),on säilitanud töö (1 klient)või tööle rakendunud ( 2klienti). Programm sobib kliendile, kes:

� on kerge või mõõduka vaimupuudega � on tööealine

23

2.3. ESF toetusel Eestis piloteeritud rehabilitatsiooniprogrammid Rehabilitatsiooniprogramme on Eestis välja töötatud ja piloteeritud projektide „Rehabilitatsiooni-teenuse programmipõhise lähenemise piloteerimine ja reaalse süsteemi kujundamine” (2009) ning „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine“ (2010-2011) raames. 2011 aasta lõpuga on projekti „Rehabilitatsiooniteenuse programmipõhise lähenemise piloteerimine ja reaalse süsteemi kujundamine” raames välja töötatud R-programmi ja kulumudeli vormide alusel välja töötatud ja piloteeritud kokku 23 rehabilitatsiooniprogrammi. R-programmide koostamise ja pakkumise kogemus on 14-l asutusel. Kahe projekti peale on R-programmides osalenud kokku 300 klienti (Rehabilitatsiooniteenuse programmipõhise lähenemise piloteerimine ja reaalse süsteemi kujundamine” raames 37 ja „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine“ raames 263 klienti). Ühekordne R-programmi osutamise kogemus on 7-l asutusel, kahekordne kogemus 5-l asutusel 2-l asutusel kolmekordne (Keila Taastusravikeskus ja Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus). R-programmide osutamise kogemus projektide ja asutuste kaupa on täpsemalt toodud tabelis 5. Nii rehabilitatsiooniprogrammide kui kulumudelite piloteerimisel oli selgelt näha, et asutustel, kes on ka varem programmi osutanud, on programmid läbimõeldumad ja kogemuspõhisemalt koostatud kui esmakordselt projektis osalevatel asutustel. Mistõttu on vajalik programmipõhise lähenemise ideoloogia juurutamine ning erinevatele sihtgruppidele ja eesmärkidele suunatud programmide välja töötamine jätkumine. Siinkohal on toetavaks kindlasti ka kogemuskohtumised, kus asutused saavad oma kogemusi jagada. Tabel 5. Rehabilitatsiooniprogrammide välja töötamine ja pakkumine Eestis Asutuse nimi “Rehabilitatsiooniteenu

se programmipõhise lähenemise piloteerimine ja reaalse süsteemi kujundamine”

„Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine“

Piloteerimises osalenud kliente kokku

Adeli Eesti X 10 Ambromed Grupp X 11 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus

X X 30

Diana Arenduskeskus X 2 Eesti Vaegkuuljate Liit X 17 Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

X X 23

Kambja Tervisekeskus X 7 Keila Taastusravikeskus

X 2X 76

Kristiine Sotsiaalkeskus

X X 14

Maarja Küla X 15 Nägemispuudega inimeste Rehabiliteerimis-keskus

X 12

Põlva Haigla 2X 22 Tallinna Vaimse Tervise Keskus

X X 28


X 2X 29

24

3. REHABILITATSIOONIPROGRAMMIDE ANALÜÜS Dagmar Narusson 3.1. Analüüsi lühikokkuvõte Projekti „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine“ raames viidi mai-detsember 2011 läbi uurimus rehabilitatsiooniasutuste poolt esmakordselt Eestis nii suures ulatuses R-programmide osutamise kogemuse kaardistamiseks ja ettepanekute tegemiseks programmipõhise rehabilitatsioonisüsteemi rakendamisel. Uurimuse raames koguti andmeid kasutades fookusgrupi intervjuusid, R-programmide spetsialistidega läbiviidud ekspertintervjuusid, programmi dokumendi analüüsi ja kliendiuuringut. R-programmide osutamise kogemuse analüüsile tuginedes on siinkohal ära toodud peamised aspektid programmide teostamise kohta. 1. Projekti raames teostatud rehabilitatsiooniprogrammide eesmärk ja osutamise protsess koos üksikute tegevuskomponentidega oli eelnevalt spetsialistide poolt põhjalikult läbimõeldud ja planeeritud. R-programmides osalenud puuetega või terviseprobleemidega isikutega tehti üldjuhul eelnevalt põhjalikku klienditööd isikule sobiva ja realistliku eesmärgi püstitamiseks. Nimetatud asjaolud nagu R-programmi selge eesmärgi püstitamine, rehabiliteeritavale isikule kohase individuaalse eesmärgi püstitamine, R-programmi tervikprotsessist ülevaate omamine ja tegevustervikute ettevalmistamine ning järjepidev töö rehabiliteerivate tegevuste sisu sobitamisel kliendi, ümbritseva keskkonna ja teiste meeskonnaliikmete poolt osutatavate tegevustega kogu programmi vältel, võimaldasid saavutada rehabiliteeritavate isikute jaoks olulisi elulisi muutusi nagu uuele töökohale tööle asumine, töötamise jätkamine samal töökohal, toetatud tööle asumine, tööharjutuse sooritamine, Töötukassa meetmete kasutamine edaspidise töölesaamise hõlbustamiseks, tööotsimisega tegelemine ja/ või õppima asumine. 2. Rehabilitatsiooniprogrammide raames võeti kasutusele uusi tegevusi ja teenuseid, mis osutusid R-spetsialistide hinnangul efektiivseteks ja millele R-programmides osalenud isikud andsid positiivse hinnangu. Eesmärgi ehk soovitava muutuse saavutamise seisukohast peeti oluliseks järgmisi tegevusi, mis on siinkohal ära toodud tähtsuse järjekorras: kogemusnõustamine (töötav puudega isik konsulteeris programmis osalevaid isikuid), eneseabigrupi põhimõtete rakendamine grupiprotsessis, aktiivsuse stimuleerimine läbi ühistegevuste, praktiliste sotsiaalsete oskuste treeningud (näiteks töökohas suhtlemisoskuste treening, arvutikasutamine tööotsimise protsessis, ühistranspordi kasutamine, ergonoomika, massaaži ja käsitööoskused jmt), psühholoogide grupisessioonid, psühhoteraapia, teavitus töö- ja sotsiaalkaitse meetmetest, tervisealane koolitus, tööeelduste hindamine, füüsilise tegevusvõime säilitamise oskused töökohas, ettevõtjate koolitamine ja nõustamine, isiku/kliendi pereliikmete nõustamine seoses puudega inimese tööleasumisega jt. 3. Rehabilitatsiooniprogrammide teostamise raames arendasid rehabilitatsioonispetsialistid oma seni kasutuses olnud töömeetodeid. Esiteks, meeskonnatööd tehti oluliselt rohkem, võrreldes praegu riiklikult toimiva rehabilitatsiooniteenuste osutamisega. Spetsialistide hinnangul seisnesid meeskonnatöö erinevused järgmistes aspektides: meeskonnaliikmed osalesid aktiivselt R-programmi projekti koostamisel, sihtgrupi (rehabiliteeritavate grupi) komplekteerimisel (olles seega teadlikud kas ja kuivõrd programmi projektis planeeritud tegevused eelduslikult sobivad programmi valitud isikutele), programmi teostamise etapil jagati omavahel oluliselt rohkem informatsiooni kliendi edusammude ja protsessis osalemise kohta ning omavahel kooskõlastati erinevate spetsialistide poolt osutatud tegevusi. Teiseks, hindamiseprotsessis võeti kasutusele uusi hindamisvahendeid tööeelduste, töövõime ja töökeskkonna hindamiseks. Kolmandaks, sekkumisprotsessis viidi tavapärasest rohkem läbi tegevusi väljaspool rehabilitatsiooniasutuse ruume nagu: oskuste õpe reaalses elu- või töökeskkonnas; potentsiaalsete töökohtadega tutvumine ja töökeskkonna hindamine; oluliselt tõhusam oli sisuline koostöö Töötukassa spetsialistidega; rehabilitatsioonispetsialistid kohandasid või arendasid väljakujunenud töömeetodeid nii, et need toetaksid inimese oskuste rakendamist

25

reaalsetes igapäevaelu situatsioonides (näiteks füsioterapeut õpetas konkreetses töökohas vajalikke oskusi). 4. Rehabiliteerivate isikute ja rehabilitatsioonispetsialistide poolt peeti oluliseks R-programmi osutamist puuetega isikute grupile koos (kasutati grupitöö meetodeid). Grupiliikmete omavaheline suhtlemine ja koostöö aitas kaasa puuetega isikute sotsiaalse suhtlemise tõhustamisele (mõningatel juhtudel on puuetega isikute suhtlusvõrgustik suhteliselt piiratud). Grupiliikmete poolt jagatud isiklikud kogemused ja/ või vastastikune toetamine, praktiline abistamine, juhendamine mõjutasid isikute sotsiaalset aktiivsust ja ühiskonnaelus aktiivse osalemise motivatsiooni. 5. R-programmide osutajad tegid R-programmi raames koostööd erinevate võrgustikupartneriga. Partnerorganisatsioonide teenustel ja tegevustel on oluline osa R-programmi eesmärkide saavutamisel. Koostööd tehti Töötukassa, kohalike omavalitsuste, puuetega inimeste organisatsioonide, mittetulundusühingute vm organisatsioonide poolt projektide raames teenuste osutajatega, haridusasutustega, raviasutustega. 6. R-programmide tegevuste teostamiseks rakendati erinevaid vorme. R-programmid jagunesid oma disainilt (1) hajutatud tegevustega pikaajalisteks majutuseta ja (2) intensiivseteks lühemaajalisteks koos majutusega programmideks. Pikemaajalised hajutatud tegevustega R-programmide puhul viidi läbi grupilisi ja individuaalseid tegevusi isikule koostatud tegevus- ja ajaplaani alusel. Rehabiliteerivate tegevuste kõrval jätkas isik oma tavapärast igapäevaelu rutiini elades oma kodus ja korraldades enesekohaseid tegevusi oma koduses keskkonnas. Pikaajalised R-programmid olid kliendi jaoks kuni 13 kuu pikkused. Lühemaajaliste intensiivsete programmide puhul viibis isik 5-21 päeva rehabilitatsiooniasutuses kohal (sõltuvalt programmist). Nimetatud aja vältel toimusid iga päeva üldjuhul kogu päeva vältel erinevad grupilised ja individuaalsed tegevused. Mõnede R-programmide puhul korraldati osalejatele lisaks õhtuti sotsiaalselt aktiveerivaid tegevusi. Intensiivsete R-programmide juurde kuulusid eelkonsultatsiooni päev enne intensiivprogrammi algust ja/ või järelkonsultatsiooni päev peale intensiivprogrammi lõppu. Eel- ja järelkonsultatsioonide läbiviimiseks korraldati individuaal- või grupiviisilisi rehabiliteerivaid tegevusi. R-programmid jagunesid tegevusvormilt veel (1) koolitusvormis programmideks ja (2) klassikalisteks rehabiliteeritava isiku funktsionaalse võimekuse tõstmise programmideks. Koolitus-programmide raames õpetati isikutele massööri kutseoskusi, arvutikasutamise oskusi. 3.2. Ülevaade läbiviidud tegevustest 3.2.1. Töö eesmärk ja objekt ESF projekti "Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide osutamine" raames toimus aastatel 2010-2011 kuueteistkümne erineva rehabilitatsiooniprogrammi osutamine puuetega või terviseprobleemidega tööealistele inimestele Eesti erinevates rehabilitatsiooniasutustes. Rehabilitatsiooniprogrammide osutamisest ülevaate saamiseks viidi läbi uurimus ajavahemikul mai-detsember 2011. Rehabilitatsiooniprogrammide piloteerimise uurimuse eesmärk oli:

• koostada ülevaade töölesaamist toetavate R-programmide rehabiliteerivatest klienditöö tegevustest, R-programmide osutamise kaudu saavutatud eesmärkidest ja muutustest puuetega tööealiste inimeste elukorralduses, R-programmide optimaalsest kestvusest, intensiivsusest ja mahust puuetega inimeste töölesaamise eesmärgi saavutamiseks;

• selgitada välja R-programmide osutamise klienditöö, meeskonnatöö ja võrgustikutöö korraldus;

• analüüsi tulemusel esitada ettepanekud R-programmide osutamise korralduse ja tulemuslikkuse parandamiseks.

26

Uurimuse eesmärgid tulenevad ESF projekti „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide osutamine“ eesmärgist, mis oli seatud järgmiselt: Rehabilitatsiooniprogrammide pakkumisega on toetatud erivajadustega inimeste töölesaamist või töölpüsimist. Projekti alaeesmärgid:

• Projekti käigus koostatud tulemuslikkuse analüüsi ja ettepanekuid on kasutatud SHS muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamisel.

• Rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi parandamine komplekssete R-programmide pakkumise kaudu on parandanud erivajadustega inimese elukvaliteeti ja suurendanud töölpüsimise ja töölesaamise võimalusi.

• R-teenusena pakutakse kompleksseid sekkumisi, mis koosnevad erinevatest arendavatest ja rehabiliteerivatest tegevustest ning on vajalikud konkreetse inimese eesmärkide saavutamiseks. R-programmide pakkumine on oluliselt kaasa aidanud tõenduspõhiste rehabiliteerivate sekkumiste arenemisele ning vastavate metoodikate tekkimisele.

• R-programmide pakkumine on keskendunud R-teenuse eesmärgile ja mõõdetava tulemuse saavutamisele, töölesaamise või töölpüsimise toetamisele (Sotsiaalministeerium 2010).

3.2.2. Töö läbiviimise aeg Uurimuse teostamiseks ja analüüsi koostamiseks läbi viidud tegevused on toodud Tabelis 6. Tabel 6. Rehabilitatsiooniprogrammide analüüsi koostamiseks läbi viidud tegevused Läbiviimise aeg Tegevus

3.mai – 31.mai 2011

Uurimuse ettevalmistus, andmekogumismetoodikate väljatöötamine

8.juuni, 26.august 2011 Fookusgrupi intervjuude läbiviimine kogemuskohtumistel

16.juuni – 5.detsember 2011 Ekspertintervjuude läbiviimine R-programmide osutajatega

september - detsember 2011

Intervjuud R-programmides osalenud klientidega

7.detsember 2011 Projekti lõpuseminar

19.detsember 2011 1.detsember-30.detsember 2011

Projekti töögrupi koosolek Uurimuse lõppraporti koostamine

3.2.3. Töömeetodid Uurimuse läbiviimisel kasutati eesmärkide saavutamiseks järgmisi meetodeid:

• fookusgrupi intervjuud; • ekspertintervjuud rehabilitatsiooniprogrammide osutajatega; • telefoniintervjuud rehabilitatsiooniprogrammides osalenud klientidega; • rehabilitatsiooniprogrammi vormide analüüs.

27

3.2.3.1. Fookusgrupi intervjuud Fookusgrupi intervjuud R-programme piloteerivate asutuste esindajatega toimusid kogemuskohtumistel (vt Tabel 7). Kogemuskohtumised viidi läbi kahel korral. Eraldi kohtumised toimusid esimesel (2010-2011) ja teisel hanke perioodil (2011) programme osutavate asutuste gruppidele. Fookusgrupi intervjuude eesmärk oli saada ülevaade, kuidas toimub R-programmide osutamise raames koostöö R-meeskonnas rehabiliteeritava isiku, R-meeskonna ja teiste sotsiaalteenuseid osutavate asutuste vahel (KOV, Töötukassa jt) ning saada ülevaade, mis muutub seoses R-programmi osutamisega teenuse osutaja jaoks (võrreldes kehtiva R-teenuste osutamise korraldusega). Lisa 3-s on toodud fookusgrupi uurimus- ja intervjuuküsimused. Fookusgrupi intervjuude teemad ja uurimisküsimused (Täpsemalt toodud lisa 3-s): 1.Rehabilitatsiooniprogramm versus rehabilitatsiooni üksikteenused: erinevused ja efektiivsus 1.1. Mis on rehabilitatsiooniprogrammides erinevat võrreldes üksikteenuste osutamisega? 1.2. Missugused on R-programmide ja rehabilitatsiooni üksikteenuste erinevused kliendi eesmärgi saavutamise efektiivsuses? 1.3. Mil määral R-programmide raames tehakse koostööd teiste sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajatega? 2.Rehabilitatsiooniprogrammide tulevik 2.1. Millised on R-programmide osutamise süsteemile üleminekuga kaasnevad vajadused R-asutuse jaoks? 2.2. Millised on praktikute ettepanekud valdkondadevahelise koostöö arendamiseks? 2.3. Kuidas tuleks korraldada R-programmide osutamine sihtgruppide lõikes? 2.4. Millised on meeskondade vajadused R-programmide põhisele süsteemile üleminekuks? Tabel 7. Fookusgrupi valim Fookusgrupp 1/ 8.06.2011 Adeli Eesti OÜ Ambromed Grupp OÜ Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Keila Taastusravikeskus AS Kristiine Sotsiaalkeskus Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus AS Tallinna Vaimse Tervise Keskus Fookusgrupp 2/ 26.08.2011 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus MTÜ Kambja Tervisekeskus Keila Taastusravikeskus AS SA Maarja Küla Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus AS MTÜ Eesti Vaegkuuljate Liit Fookusgrupi intervjuudel osales kokku 26 inimest (lisaks projektijuhile ja intervjueerijale). 08.06.2011 fookusgrupiintervjuul osales 15 inimest. 26.08.2011 fookusgrupiintervjuul osales 11 inimest. 3.2.3.2. Ekspertintervjuud Rehabilitatsiooniprogramme piloteerivate spetsialistidega läbiviidud intervjuude eesmärk oli saada ülevaade, milliseid tegevusi rehabiliteerimise protsessis kliendiga tehti ja kuidas saavutati eesmärk, kuivõrd pilootprojektis osalevad R-programmid aitavad saavutada puuetega isikute rehabiliteerimise eesmärke.

28

Eesmärgi täitmiseks viidi andmekogumine läbi kahes osas: • analüüsiti iga asutuse kohta vähemalt kahele kliendile osutatud tegevusi, analüüsides selleks

asutuste poolt esitatud vahearuandeid ja • viidi läbi intervjuud rehabilitatsiooniprogrammi osutava asutuse esindajaga või esindajatega.

Ekspertintervjuude läbiviimise eel analüüsis käesoleva ülevaate koostaja iga R-programmi puhul kahe kliendi juhtumit projektijuhile esitatud vahearuannete põhjal. Aruanded sisaldasid infot R-programmi raames konkreetse kliendiga tegevusi läbiviinud spetsialisti nimetust ja tegevuste sisu lühikirjeldust. Valim moodustus järgmiste kriteeriumite põhjal:

• üks klient, kes läbis R-programmi tegevused sellisel viisil, kui programmi koostaja seda planeerimise portsessis ette nägi;

• teine klient, kelle töö- ja igapäevaelus toimusid kõige suuremad muudatused programmi läbimise tulemusel.

Ekspertintervjuudel osalesid, kas rehabilitatsioonimeeskonna esindaja, osa meeskonna liikmeid või terve rehabilitatsiooniprogrammi osutav meeskond (vt tabel 8.). Ekspertintervjuudel osalejate valiku üle otsustas rehabilitatsioonimeeskond ise. Kokku viidi läbi 15 ekspertintervjuud ajavahemikul 16.06.2011 - 5.12.2011. Ekspertintervjuude teemad ja uurimisküsimused: 1. Rehabilitatsiooniprogrammi tegevuste ülevaade 1.1. Millistest tegevustest koosnesid programmid (planeeritud/ tegelikud)? 1.2. Millised R-programmi tegevused kattuvad rehabilitatsiooni üksikteenustega, millised on nende tegevuste erinevused programmides? 1.3. Millised uusi tegevusi/teenuseid osutati rehabilitatsiooniprogrammides? 2. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise kogemus 2.1. Milliseid eesmärke programm täitis kliendi vajadustest lähtudes? 2.2. Millistele sihtgruppidele on rehabilitatsiooniprogramm sobilik? 2.3. Milline on programmide optimaalne kestvus ja maht eesmärgi saavutamiseks? 2.4. Millised on programmi eel- ja järeltegevused (sh: ettevalmistuse ajaline kestvus, ettevalmistavad tegevused jmt)? 3. Muutused klienditöö korralduses rehabilitatsiooniprogrammide osutamisel 3.1. Kuidas toimub klienditöö rehabilitatsiooniprogrammide osutamise käigus: kliendiga kontakti saavutamine, koostöö saavutamine, infovahetus, kliendi toetamine tööle saamise protsessis jmt? 3.2. Kuivõrd ja kuidas toimib võrgustikutöö kliendi rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamiseks? Tabel 8. Ekspertintervjuude valim Läbiviimise aeg

Asutus

Lisainfo osalejate kohta

16.06.2011 Kristiine Sotsiaalkeskus meeskond 16.06.2011 Adeli Eesti OÜ osa meeskonnaliikmeid 08.07.2011 Haapsalu Neuroloogiline

Rehabilitatsioonikeskus meeskonna esindaja

04.10.2011 Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus (2 programmi)

osa meeskonnaliikmeid

05.10.2011 Ambromed Grupp OÜ osa meeskonnaliikmeid 10.10.2011 Põlva Haigla RK -1 Elu koos valuga meeskond 10.10.2011 Põlva Haigla RK – 2 Iseseisvama elu poole meeskond 10.10.2011 Maarja Küla osa meeskonnaliikmeid 31.10.2011 Keila Taastusravikeskus AS -1 Südamega

edukalt tööle tagasi meeskond

31.10.2011 Keila Taastusravikeskus AS – 2 Insuldijärgselt tööle tagasi

meeskond

29

25.11.2011 Eesti Vaegkuuljate Liit meeskonna esindaja 25.11.2011 Tallinna Vaimse Tervise Keskus meeskonna esindaja 01.12.2011 Kambja Tervisekeskus meeskonna esindaja 05.12.2011 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus meeskond 05.12.2011 Nägemispuuetega Inimeste

Rehabiliteerimiskeskus meeskonna esindaja

3.2.3.3. Telefoniintervjuud rehabilitatsiooniprogrammides osalenud klientidega Uurimuse raames intervjueeriti R-programmi läbinud isikuid (kliendiuuring). Andmekogumis-meetoditena kasutati telefoniintervjuud ja erandkorras e-kirja teel küsitlust kuulmispuuetega isikute puhul. Kliendiuuringu läbiviimiseks töötas käesoleva analüüsi koostaja välja intervjuu kava, intervjuu küsimused ja seejärel analüüsis kogutud materjali. Kliendiuuringu läbiviimine toimus koostöös Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudiga, telefoniintervjuud teostasid sotsiaaltöö eriala doktorant ja magistrant. Teostajad viisid läbi intervjuud ja edastasid kogutud materjali töötlemata kujul analüüsi koostajale. Tegevussammud kliendiuuringu läbiviimisel: 1. intervjuu kava väljatöötamine (lisa 4) – analüüsi koostaja; 2. intervjuude läbiviimine ja transkribeerimine – andmekogumise teostajad; 3. kogutud materjali töötlus – analüüsi koostaja 4. ülevaate koostamine klientidelt saadud tagasiside kohta – analüüsi koostaja. Kliendiuuringu läbiviimine toimus oktoobrist - detsembrini 2011 (vt tabel 9). Kliendiuuringus kasutati andmekogumiseks sõltumatute intervjueerijate abi eesmärgiga viia uurija mõju kogutavale materjalile võimalikult minimaalseks. Kuna analüüsi koostaja intervjueeris R-asutuste spetsialiste fookusgrupi- ja ekspertintervjuusid kasutades, siis peeti vajalikuks kaasata kliendiuuringusse intervjueerijaid, kes ei puutu kokku R-programme osutavate spetsialistidega ega oma ülevaadet nende seisukohtadest. Intervjuu põhiteemad ja uurimisküsimused 1.Rehabilitatsiooniprogramm versus rehabilitatsiooni üksikteenused: efektiivsus ja kliendi rahulolu 1.1. Kas R-programmid on efektiivsemad rehabilitatsiooni üksikteenustest kliendi eesmärgi saavutamiseks? Mil määral? 1.2. Mis on kliendi jaoks rehabilitatsiooniprogrammides erinevat võrreldes üksikteenustega? 2.Erinevate rehabilitatsiooniprogrammide tegevuste mõju kliendi eesmärgi saavutamisele 2.1. Millised tegevused või töökorralduse aspektid R-programmides mõjutavad klientide hinnangul kõige enam nende edasist toimetulekut? 3.Klientide hinnang eelhindamise efektiivsusele 3.1. Kuidas eelhindamine korralduslikult toimis? 3.2. Mil määral olid küsimused arusaadavad kliendile? 3.3. Kuidas võimaldavad küsimused kliendi hinnangul saada ülevaate tema olukorrast (tervis, toimetulek, elukorraldus)? 4.Rehabilitatsiooniprogrammis osalejate elukorralduse muutused: töötamine, õppimine, aktiivsed tegevused 4.1. Kuidas on kliendi aktiivsus ja toimetulek muutunud rehabilitatsiooniprogrammis osalemise järgselt? 4.2. Millistes eluvaldkondades ja mil määral on kliendi elus toimunud muutused peale rehabilitatsiooniprogrammis osalemist? Kliendiuuringu valimisse kuulus 26 isikut.

30

Tabel 9. Kliendiuuringu valim Läbiviimise aeg Asutus

Planeeritud intervj arv

Teostunud Intervj arv

oktoober Kristiine Sotsiaalkeskus 2 1 oktoober Adeli Eesti OÜ 2 1 oktoober Haapsalu Neuroloogiline

Rehabilitatsioonikeskus 2 2

oktoober Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus 2 1 Ambromed Grupp OÜ 2 - november Põlva Haigla RK -1 Elu koos valuga 1 2 november Põlva Haigla RK – 2 Iseseisvama elu

poole 1 -

detsember Maarja Küla 2 2 Keila Taastusravikeskus -1 1 - Keila Taastusravikeskus - 2 1 - detsember Eesti Vaegkuuljate Liit 2 2 Tallinna Vaimse Tervise Keskus 2 - Kambja Tervisekeskus 2 - detsember Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 2 1 Nägemispuuetega Inimeste

Rehabiliteerimiskeskus 2

3.2.3.4. Rehabilitatsiooniprogrammi vormide analüüs Uurimuse raames analüüsiti rehabilitatsiooniasutuste poolt koostatud R-programmide tekste (projekte). R-programmide tekstid koos programmi tegevuste kirjeldustega on koostatud projektis kasutusel olnud vormi alusel. Rehabilitatsiooniprogramm on välja töötatud projekti „Rehabilitatsiooniteenuse programmipõhise lähenemise piloteerimine ja reaalse süsteemi kujundamine“ raames. Rehabilitatsiooniprogrammi dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb algselt European Union of Medial Specialists rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile (http://www.euro-prm.org). Rehabilitatsiooniprogrammi dokumendi vormi analüüsi eesmärk oli välja selgitada, kuidas EUMS programmide akrediteeringu vorm võimaldab kirjeldada R-programmi tegevusi, sh programmi ettevalmistavaid tegevusi, klienditööd, meeskonnatööd, võrgustikutööd, hindamist ning mil määral ja kuidas programmi akrediteeringu vorm vajab kohandamist või parendamist. Uurimismeetodina kasutati dokumendi analüüsi meetodit. Analüüs viidi läbi detsembris 2011. Kokku analüüsiti 16 R-programmi. 3.2.4. Analüüsimeetod Uurimuses kasutati temaatilist analüüsi fookusgrupi- ja ekspertintervjuu ning klientidega läbiviidud telefoniintervjuu abil kogutud materjali analüüsimiseks. Analüüsi protsessis struktureeriti intervjuude transkribeeritud tekstid lähtuvalt eelnevalt väljatöötatud teemakategooriatele. Teemakategooriate moodustamisel lähtuti uurimuse teemadest, uurimisküsimustest. Teemakategooriate loetelu täiendati analüüsi esimeses etapis. Struktureeritud tekstiosadest toodi töötluses välja iga teemakategooria alla struktureeritud erinevad alateemad, mida järgnevalt analüüsiti ning kirjeldati analüüsi tulemustes. R-programmide dokumente analüüsiti kasutades kvalitatiivset sisuanalüüsi. Analüüsi raames toodi välja tekstides kirjeldatud teemade ühisnimetajad/ ühised tunnused ning erinevate R-programmide tekste võrreldi omavahel. Seejärel koostati ülevaade tekstides kirjeldatud teemadest ja aspektidest.

31

3.2.4.1. Piirangud • Käesoleva uurimuse läbiviimisel on lähtutud vastutava eksperdi, Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskuse (projekti koordineerija) ja Sotsiaalministeeriumi (tellija) poolt esitatud lähteülesandest ning projekti ekspertide töögrupi poolt esitatud ettepanekutest;

• kliendiuuringu piirangud: kliendiuuringu läbiviimisel kasutati suunatud valmit. Kliendiuuringus

osalenud klientide valiku soovitasid asutused ise, valides välja kaks klient, kellest üks saavutas meeskonna arvates kõige paremaid tulemusi ja teine, kes läbis programmi tegevused võimalikult täpselt meeskonna poolt eelnevalt koostatud programmi tegevuskavast lähtudes. Nimetatud piirangutest tulenevalt ei ole kliendiuuringu tulemused üldistatavad kogu kliendigrupile, kes projektis osales, vaid annavad ülevaate, milliseid tulemusi on võimalik programmi tulemusel saavutada positiivsete asjaolude kokkulangemisel;

• projektis osales 13 rehabilitatsiooniasutust, kes viisid läbi rehabilitatsiooniprogramme teatud

kindlatele sihtgruppidele, projekti tingimustest tulenevalt olid käesoleva uurimuse valimid piiratud ja tulemused ei ole üldistavad kõigile rehabilitatsiooni vajavatele sihtgruppidele;

• rehabilitatsiooniprogramme osutavates asutustes toimusid projekti tegevusperioodi vältel

muudatused meeskondade koosseisus, sellest tulenevalt oli ekspertintervjuudel osalevate spetsialistide informeeritus projekti tegevustes erinev ning ei pruugi anda täielikku ülevaadet rehabilitatsiooniprogrammidest;

• andmekogumise käigus sai teatavaks, et programmide teostamist mõjutasid mitmed asjaolud

nagu näiteks programmi teostamine langes kokku suve- ehk puhkuste perioodiga ja seetõttu ei olnud võimalik kõiki planeeritud tegevusi läbi viia, mis omakorda mõjutas programmi tulemusi;

• võrdlus kehtiva süsteemiga: kuigi õiguslikest regulatsioonidest lähtuvalt piiranguid

programmide osutamisele käesoleval ajal pole, siis praktilises elus on keeruline R-programme teostada, põhjuseks on väljakujunenud tavad, protseduurid, harjumused, mida muuta on keeruline. Uurimismaterjalis nähtub, et intervjuudel spetsialistid võrdlesid või vastandasid kehtivat rehabilitatsiooniteenuste osutamise korraldust R-programmide osutamisega.

3.2.4.2. Uurimuse läbiviimise meeskond Dagmar Narusson, vastutav ekspert – juhtis uurimuse läbiviimise protsessi, uurimuse ettevalmistust, viis läbi fookusgrupi intervjuud ja ekspertintervjuud, valmistas ette kliendiuuringu metoodika, viis läbi rehabilitatsiooniprogrammide dokumendi analüüsi, analüüsis uurimuse käigus kogutud materjale ja koostas käesoleva aruande. Margery Roosimaa, projektijuht – nõustas uurimuse läbiviimise protsessis vastutavat eksperti, osales fookusgrupi intervjuudel assistendina, osales kolme ekspertintervjuu läbiviimise protsessis assistendina, konsulteeris vastutavat eksperti analüüsi ja käesoleva aruande koostamise protsessis. Koidu Saame, projekti ekspert – viis läbi telefoniintervjuud klientidega ja nõustas vastutavat eksperti kliendiuuringu küsimustes. Laura Tass sotsiaaltöö magistrant – transkribeeris kliendiuuringu raames läbiviidud intervjuude materjali.

32

3.3. Analüüs ja tulemused 3.3.1. Fookusgrupi intervjuude analüüs Uurimisküsimused: 1. Mis on rehabilitatsiooniprogrammides erinevat võrreldes üksikteenustega? 2. Missugused on rehabilitatsiooniprogrammide ja rehabilitatsiooni üksikteenuste erinevused kliendi eesmärgi saavutamise efektiivsuses? 3. Mil määral rehabilitatsiooniprogrammide raames tehakse koostööd teiste sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajatega? 4. Millised on praktikute ettepanekud valdkondadevahelise koostöö arendamiseks? 5. Kuidas tuleks korraldada rehabilitatsiooniprogrammide osutamine sihtgruppide lõikes? 6. Millised on meeskondade vajadused rehabilitatsiooniprogrammide põhisele süsteemile üleminekuks? Tulemused Käesolevas peatükis on ülevaade fookusgrupi intervjuude kaudu R-programmide osutajatelt kogutud olulisematest tähelepanekutest R-programmide läbiviimise kogemuse kohta. Ülevaade sisaldab R-programmide kaudu isiku rehabiliteerimise eesmärgi saavutamise efektiivsuse, programmides osutatud tegevuste, R-programmide meeskonnatöö ja võrgustikutöö korralduse aspektide analüüsi ning rehabilitatsioonispetsialistide ettepanekuid R-programmide osutamise korraldamiseks tulevikus. 3.3.1.1.Isiku rehabiliteerimise eesmärgi saavutamise efektiivsus rehabilitatsiooniprogrammis Rehabilitatsiooni eesmärgi püstitamine oli R-programmides ühtmoodi oluline kliendi ja meeskonnaliikmete jaoks. Rehabilitatsioonispetsialistid rõhutavad, et R-programmide alustamisel tehti isikuga oluliselt rohkem ja pikema aja vältel tööd isikule sobiva ja realistliku eesmärgi püstitamise protsessis. Ka rehabiliteerimise protsessis, kui viidi läbi R-programmi tegevusi, tehti järjepidevat tööd rehabiliteerivate tegevuste sisu sobitamisel kliendi, ümbritseva keskkonna ja teiste meeskonnaliikmete poolt osutatavate tegevustega, et oleks võimalik eesmärki saavutada. Rehabilitatsioonispetsialistid toovad erinevusena välja riikliku R-teenustesüsteemi ja projektipõhise programmi osutamise erinevusena, et programmi puhul on eesmärk selgemini sõnastatud, paremini mõistetav kõigile osapooltele ja kliendi igapäevaeluga paremini seostatud.

„See eesmärk on nagu kontsentreeritum, hoiab nagu. Tava-rehas see kaob nagu ära. Teenused on küll, tehakse plaan, et mida ta saab. Aga siin on kuidagi rohkem eesmärgipärasem.“ FG2

„.. alaealine õigusrikkuja, vahet ei ole, kui vana ta on ... eesmärk on see, et koolis käimine jätkuks või alkoholi tarbimisest loobuks. Nüüd oli see kuidagi komplekssem, me vaatasime nii, et eesmärk on see, et kuhu ta siis edasi läheb ja mis edasi saab“ FG 1

Riikliku rehabilitatsioonisüsteemi puhul sõnastatakse rehabilitatsiooniplaanides või üksikteenuste osutamise eel eesmärgid ebamäärasena. Näiteks, et inimese toimetulek paraneks. Nimetatud eesmärki mõistavad erinevad osapooled erinevalt, vahel pole lahti räägitud, mida mõistetakse toimetuleku muutuse all. Samuti pööratakse teenuste osutamise protsessi vältel ebapiisavalt tähelepanu üksikute R-teenuste raames osutatavate tegevuste seostamisele eesmärgiga.

„Muidu on nagu rehabilitatsiooni mull, et käivad ja käivad, aga miks nad käivad, et siht kaob nagu vahepealt ära“ FG2

R-programmide osutamisel oli meeskonnale juba programmi planeerimise etapis teada, et programmi eesmärk on puuetega inimeste töölesaamisele kaasaaitamine. Programmi käivitamisel ja teostamisel

33

lähtuti järjepidevalt põhimõttest, et programm peab aitama osalejad tööle. Rehabilitatsiooniprogrammi meeskonnad olid teadlikud, et programmi finantseerimine sõltub just puuetega inimeste eesmärkide saavutamisest ja seepärast teadvustati kogu programmi vältel eesmärkide saavutamise tähtsust ja tunti vastutust puuetega inimese rehabiliteerimise eesmärgi saavutamise pärast. 3.3.1.2. Isiku eesmärgi ja rehabiliteerivate tegevuste kooskõla Teise olulise aspektina tunnetasid R-programmide osutajad, kuidas eesmärgi selge sõnastamine ja teadvustamine aitab isikul ja kõigil meeskonnaliikmetel rehabiliteerimise protsessis paremini mõista, miks tehakse koostööd, mis suunas liigutakse ja mida soovitakse saavutada.

„Rehaspetsialistid on selle ise ka välja toonud, et hästi hea on teha tööd, kui see eesmärk on paika pandud. Et kui nad juba teavad, mis suunas nad peavad tööle hakkama, et mis see kõige olulisem asi on.“ FG 2

„… kui tavaliselt rehabilitatsioonis ei ole inimesed nii motiveeritud, siis nüüd olid nad ise aktiivsemad. Ja nad võivad ka loobuda osadest teenustest. Psühholoogi ma ei vaja, ma ei taha seda. Nüüd oli võimalik neid motiveerida, motiveerida ... Ja see hoiab ka neid nagu rohkem“ FG1

R-spetsialistid on kogenud, et ka rehabiliteerivate tegevuste valikul lähtutakse eesmärgist ja iga üksikut tegevust seostatakse just konkreetse kliendi vajadusega tulla toime teatud igapäevaelulises situatsioonis, näiteks töökohal. Riikliku süsteemi raames teenust osutades spetsialistid näevad lähemat arengutsooni ja lähtuvad sellest oskuse arendamisel. Spetsialist ei pruugi olla kursis inimese igapäevaelu situatsiooniga, keskkonnaga või teada, kus inimene töötab või milline näeb välja tema töökoht ja kuidas konkreetses töökohas oleks sobiv teatud oskusi rakendada.

„… mina olen füsioterapeut … ma ka kogu aeg mõtlen, et mida ma tema juures peaksin arendama, et ta saaks tööle minna. Mis oskusi tal oleks vaja täiendada. Ja iga spetsialist omas valdkonnas … Et oleks võimalik mingi hetke tööle saada.“ FG2

3.3.1.3. Rehabiliteeritavate grupi moodustamise aspektid Intervjuudes tõid spetsialistid olulise aspektina välja R-programmis osalejate grupi komplekteerimiseks isikute valmisoleku, motivatsiooni ja soovide väljaselgitamise vajaduse. Grupi moodustamiseks kogusid R-spetsialistid esialgu teavet potentsiaalsete klientide kohta ravi- ja rehabilitatsioonispetsialistidelt, puuetega inimeste organisatsioonide kaudu ning võtsid vastu isikute avaldusi programmis osalemiseks. Kõigi programmide puhul oli esialgne valim suurem kui lõplik programmis osalenud isikute grupp. R-programmides kasutati grupi komplekteerimiseks hindamisi. Spetsialistid peavad oluliseks, et R-programmis oleksid koos sarnase eesmärgi ja valmisolekuga kliendid.

„minu meelest on väga oluline see, et see grupp, kes on seal .. ühes koos samal ajahetkel, nad on sama tausta, ühe ja sama haigusega“ FG1

Sarnase valmisolekuga rehabiliteeritavate isikute puhul on R-spetsialistidel võimalik läbi viia tegevusi gruppides, nagu grupi nõustamine, infoseminarid, tegevusteraapia jmt. Seejuures ei pea R-spetsialistid niivõrd oluliseks, kuivõrd sarnane või erinev on isikute tervislik seisund (sama diagnoosigrupi lõikes) ja sellest tulenevad funktsioonihäireid või kui pikka aega on inimesel olnud puue. Oluliseks peetakse valmisolekut endaga tegeleda, osaleda R-programmi tegevustes, teha koostööd teiste puuetega isikutega, soovi minna tööle või olla hõivatud aktiivsete tegevustega. Võrdlusena hetkel kehtiva riikliku süsteemiga tõid spetsialistid välja, et üldjoontes oleks võimalik moodustada gruppe ja osutada programme, kuid keeruliseks teeb asjaolu, et meeskonnad peavad teenuste osutamisel lähtuma järjekorrast ning on väga keeruline korraldada nii, et

34

rehabilitatsiooniasutusse pöörduvad sama või sarnase terviseprobleemiga inimesed just samal ajaperioodil (kui plaanitakse programmi käivitada). 3.3.1.4. Rehabilitatsiooniprogrammi korralduse üldised aspektid R-spetsialistid peavad R-programmide osutamisel oluliseks programmi tegevuste põhjalikku planeerimist, spetsialistide omavahelist koostööd programmi ettevalmistuse ja tegevuste läbiviimise etappidel. Meeskonnatöö maht oli spetsialistide hinnangul tunduvalt suurem, kui riiklikult finantseeritavate teenuste puhul.

„Meeskonnatööd tõhustas [programm] päris kindlasti. .. tavaliselt, seal üksikteenuse osutamise raames ei kohtugi spetsialistiga .. siis meeskonnatöö ja kohtumised .. meil oli väga palju kohtumisi ... vorm ise nõuab rohkem meeskonnaga läbirääkimisi ja koostööd.“ FG 1

Lisaks meeskonnatöö mahule hindasid spetsialistid omavahelist koostööd ka sisult efektiivsemaks. Meeskonnaliikmed tundsid vajadust vahetada omavahel rohkem informatsiooni toimunud tegevuste kohta.

„just klienditöös oli suurem osakaal sellisel sihipärasel meeskonnatööl. Meeskonna kohtumised alguses ja lõpus ja meeskonnaliikmete omavaheline suhtlemine oli ka tihedam ja sisuline, informatiivsem“ FG1

R-programmi vormis rehabiliteerimine on puuetega isikute jaoks parem. Respondentide hinnangul andis kogemus teadmise, et ajaliselt piiritletud, läbimõeldud ja selge tegevuskavaga intensiivne, suuremas mahus tegevusi võimaldav R-programm on puuetega inimeste rehabiliteerimisel efektiivsem.

„programmi ajaline piiratus sunnib kliente ja spetsialiste … kiiremini sõnastama … eesmärki ja saavutama. Sa tead, et see on ajaliselt piiratud. Mitte, et nagu üksikteenusel, et Sa võid olla seal... käia aastaid“ FG1

Võrdluses riiklike R-teenuste osutamisega tõid respondendid välja takistused, miks ei ole võimalik kehtiva süsteemi puhul programmide rakendamine, nendeks on rahaliste vahendite vähesus, et pakkuda rehabiliteerivaid tegevusi piisavas mahus ja spetsialistide ebapiisav pädevus. Näiteks töölesaamise eesmärgi saavutamiseks on vajalik reaalse tegevuskeskkonna hindamine, puudespetsiifiline töökeskkonna hindamine jmt. Vastavaid kompetentse omab ebapiisav hulk spetsialiste. R-programmid erinesid oma vormi poolest, viidi läbi programme, kus tegevused olid hajutatud, toimusid pika perioodi vältel ja oli programme, kus tegevused toimusid intensiivselt lühikese perioodi vältel. Programmi läbiviimise vormi valisid programmi läbiviijad. Spetsialistide hinnangul osutus väga oluliseks asjaolu, et programmis oli võimalik osutada teenused intensiivselt, st terve päeva jooksul ja nii nädala või mitme nädala vältel. Seda peeti eriti oluliseks uute oskuste õppe puhul ja juhul kui oli vaja käitumise muutust. R-programmi raames kasutasid spetsialistid võimalust viia läbi teatud tegevusi kahel spetsialistil koos. Respondendid nimetasid, et selliste tegevuste puhul nagu grupisessioonide läbiviimine või suhtlemisoskuste treening on kahe spetsialisti koos tegutsemine väga vajalik. Samas riikliku süsteemi rahastamispõhimõtete kohaselt ei ole kahe spetsialisti üheaegne tegevus võimalik. 3.3.1.5. Rehabiliteerivad tegevused rehabilitatsiooniprogrammides Erinevused R-programmides (võrreldes riikliku süsteemiga) on kahte liiki: (1) tegevused, mis teenuse nimetuse poolest on samad (riikliku süsteemiga), kuid teenuse sisu on erinev tegevuste korralduse, intensiivsuse jm poolest; (2) uued tegevused ehk siis tegevused, mida 2011.a. kehtiva riikliku süsteemi puhul ei saa osutada.

35

A. R-programmide tegevused: nimetus sama – sisu ja kvaliteet teine Järgnevalt on esitatud ülevaade rehabiliteerivatest tegevustest, mis R-programme osutanud fookusgrupi intervjuudes osalenud spetsialistide hinnangul on nimetuse poolest samad kehtivates rehabilitatsioonialastes regulatsioonides, kuid nende tegevuste sisu programmides erines oluliselt, kas tegevuse korralduse, metoodika vms poolest. Tegevusteraapia kliendi elukeskkonnas R-spetsialistid nimetasid, et R-programmides kasutati tegevusteraapiat ja tegevusterapeut viis tegevusi läbi igapäevaelulistes situatsioonides (tavapäraselt viiakse tegevusi läbi rehabilitatsiooniasutuses).

„Ja asutusest väljaminek jääb [riikliku süsteemi puhul] selle pärast ära, et .. Idees on see võimalik, aga praktiliselt on seda raske teostada … spetsialistide ja klientide maht ei anna seda piisavat võimalust välja. Aga idee poolest on see teostatav … Reha on ikkagi väga asutuse keskne.“ FG 2

Loovteraapia Kasutati loovteraapia tegevusi programmides osalevate inimeste oskuste arendamiseks ja teiste rehabiliteerivate tegevuste raames saavutatud aktiivsuse hoidmiseks. Samuti osalejate omavahelise suhtluse soodustamiseks ja grupiprotsesside arendamiseks. Isikute asendustegevuste pagasi arendamiseks.

„Sellist teenust nagu loovteraapia pakutakse tavarehas väga vähe“ FG 2 Sotsiaaltöötaja töö võrgustiku loomisel R-programmide raames tehti oluliselt rohkem võrgustikutööd, mis hõlmas R-meeskonna teadlikkust programmis osaleva inimese võrgustikku kuuluvatest isikutest ja nende võimalustest ressursse panustada, lisaks võrgustiku liikmete kaasamise võimalustest, sh koos eesmärgi saavutamisse panustamisest.

„Ja veel, võib-olla me muidu lihtsalt ei tea sellest, sotsiaaltöötaja rollist ja võrgustiku loomise intensiivsusest KOVi ja võib-olla seal kooliga ja tööandjaga“ FG 1

Füsioteraapia Füsioterapeudid tõid välja, et R-programmis oli tegevus eesmärgipärasem, mõeldes konkreetsetele töösituatsioonidele, kus isikul on füüsisega probleemid.

„mina olen füsioterapeut; ma ka kogu aeg mõtlen, et mida ma tema juures peaksin arendama, et ta saaks tööle minna. Mis oskusi tal oleks vaja täiendada. Et oleks võimalik mingi hetke tööle saada.“ FG2

Psühholoogiline nõustamine grupis Fookusgrupi intervjuudel toodi välja, et programmide psühholoogid viisid läbi grupitöid konkreetsetel teemadel, mis puudutasid eneseregulatsiooni ja tööle saamist. Psühholoogi kohtumiste teemasid tutvustati puuetega inimestele programmi alguses, seega grupis osalejad olid ettevalmistatud ja teadsid, et psühholoogi nõustamine on programmi planeeritud ning ettevalmistatud teemad võeti psühholoogide poolt läbiviidud grupisessioonidel läbi. Psühholoogide sõnul on riikliku süsteemi raames psühholoogi grupinõustamine keeruline, kuna inimeste valmisolek on madal (puudub võimalus eelnevalt selgitustööd, millistel teemadel viiakse gruppe läbi, mis eesmärgil ja milline on osalejate kasu grupisessioonidel osalemisest).

36

B. Rehabilitatsiooniprogrammides osutatud uued tegevused Fookusgruppides osalenud spetsialistid väärtustavad R-programmi põhist interventsiooni, kuna see võimaldab puuetega inimeste rehabiliteerimiseks kasutada tavalisest erinevaid ja/ või uusi meetmeid ja sekkumisi. Järgnevas ülevaates on ära toodud spetsialistide poolt toodud nimetatud uued tegevused, mida riikliku süsteemi raames samal viisil ei rakendata. R-programmidesse kaasatud uued spetsialistid ja nende tegevused: Tegevusjuhendaja Tegevusjuhendaja viis programmis läbi tegevusi, mis toetavad isiku igapäevast toimetulekut ja tööle saamist. Tavapäraselt kasutatakse rehabilitatsioonis tegevusterapeudi teenust ja tegevusi. Programmis rakendati lisaks tegevusjuhendajat.

„Meie tegevusjuhendaja teeb kõiki praktilisi tegevusi, juhendab praktilisi oskusi, alates seal toiduvalmistamisest, koristamised, kõik niisugused tegevused ja natuke ka seal vabaaja planeerimist. Puhastus, koristus, toit, aiandus.“ FG2

Õendusspetsialist Õenduseriala spetsialisti tegevus seisnes individuaalsetes konsultatsioonides ja grupinõustamise läbiviimises, mille eesmärk oli isikute terviseteadlikkuse tõstmine. Psühhoterapeut Psühhoterapeut on spetsiaalse ettevalmistusega spetsialist, kellel on pädevus läbi viia teraapiat. Psühhoteraapia eeldab pikemaajalist sekkumist, st koostööd kliendiga pika aja vältel. Kuna riikliku rehabilitatsioonisüsteemi raames on teenuste finantsilised vahendid piiratud ning fookusgrupis osalenud spetsialistide sõnul puudub rehabilitatsiooniasutusel endal ressurss teenuse rahastamiseks, siis teraapiat ei osutata. Probleemiks peetakse asjaolu, et piiratud mahtude tingimustes tuleks teraapia lõpetada isiku jaoks kõige kriitilisemas faasis. Riikliku süsteemi raames rakendatakse psühholoogi teenust. Respondentide sõnul on psühhoterapeudi teenus psühholoogi teenusest kallima tunnihinnaga, mistõttu terapeute ei ole võimalik rehabilitatsioonimeeskonda kaasata. R-programmi raames oli psühhoteraapia läbiviimine võimalik ja osutus väga vajalikuks isiku eesmärkide saavutamiseks. Psühhiaatri konsultatsioon R-programmides pakuti psüühiliste erivajadustega inimestele võimalust konsulteerida rehabiliteerimise protsessis psühhiaatriga. Abivahenditehnik Abivahenditehniku tegevuse kirjeldamisel rõhutasid fookusgrupis osalenud spetsialistid eelkõige tehniku oskust hinnata puudega inimese tegevuskeskkonda, hinnata tegevuskeskkonna kohanduste tegemise vajadust ning koostada projekt tegevus- või töökeskkonna kohanduste teostamiseks. Isiku reaalse tegevus- ja töökeskkonna hindamise läbiviimine on aeganõudev ja ressursimahukas (töökohas kohapeal käimine jmt), siis riiklike R-teenuste raames seda üldjuhul ei rakendata. R-programmi puhul osutus abivahenditehniku tegevus võimalikuks ja puudega inimese töökeskkonna kohandamise seisukohalt väga oluliseks. R-programmides rakendatud uued tegevused: Kogemusnõustamine R-programmis kasutati kogemusnõustajat. Kogemusnõustaja oli puudega inimene, kellel oli sama või sarnane terviseprobleem nagu ülejäänud grupiliikmetel, kuid ta oli kohanenud oma olukorraga. Kogemusnõustaja pakkus grupiliikmetel emotsionaalset toetust, motiveeris läbi oma kogemuse tutvustamise teisi puuetega inimesi otsima isikupäraseid lahendusi oma olukorraga toimetulemiseks.

37

Eneseabigrupi põhimõtete rakendamine grupiprotsessis R-spetsialistide hinnangul osutus programmide puhul oluliseks teguriks eneseabi fenomen grupis. Puuetega inimesed rääkisid spetsiaalsetel grupisessioonidel või teiste tegevuste raames oma tervise- ja igapäevaelu probleemidest ning probleemidele leitud lahendustest suurendades nii omavahelist kuuluvustunnet, pakkudes teineteise mõistmist ning emotsionaalset toetust muutuse protsessis. Aktiivsuse stimuleerimine ühistegevuste läbi R-programmidesse oli planeeritud erinevaid ühistegevusi, kas vabaajategevuste, huvitegevuste, asutuste ühiskülastuste vormis, eesmärgiga suurendada puuetega isikute sotsiaalset aktiivsust. Näiteks ühistegevused õhtuti.

„Õhtused aktiivsed tegevused. ... nad sisustasid aega … pakkusid füüsilist pinget ja emotsionaalset …“ FG 1

Sotsiaalsete oskuste treening Sotsiaalsete oskuste treeningut rakendati erinevates R-programmides. Siia alla kuulus ühistranspordi kasutamise õpetus, aga ka toiduvalmistamise õpetus, toitumisharjumuste treening, arvuti kasutamise õpetus.

„ühistranspordi kasutamine. Koos tegevusterapeudiga, proovisid kas nad mahuksid (abivahendiga) ühistranspordi bussi ja kas nad saaksid seda kasutada või ei saa. Päris üksteenusena ei saa seda teha …“ FG1

Kommunikatsiooni ja suhtlemisoskuste treening Mitmetes R-programmides arendati puuetega inimeste kommunikatsiooni ja suhtlemisoskusi eesmärgiga valmistada inimesi ette tööintervjuudeks, tööandjaga või kaastöötajatega suhtlemiseks. Vajadusel viidi läbi kõnearendust, et parandada isiku kommunikatsioonivõimalusi. Nõustamine terviseküsimustes R-programmides viidi liikumispuuetega inimestele läbi lamatiste, deformatsioonide ennetamiseks keha pindrõhu uuring. Tööeelduste hindamine Fookusgrupis osalenud spetsialistid pidasid oluliseks, et R-programmis võeti kasutusele uued hindamisinstrumendid ning lisaks tavapärasele töövõime hindamisele viidi mitme erineva spetsialisti poolt läbi tööeelduste hindamine (sh motivatsiooni ja õppimisvõime hindamine), mille järel anti puudega inimesele suunised valdkonna osas ja missugused tööd võiksid isikule sobida. Füüsilise tegevusvõime säilitamise oskused töökohas R-programmides õpetati puuetega inimestele praktilisi oskusi nagu keha hoid, füüsise arendamine. Koostöö Töötukassa spetsialistidega R-programmides tehti olulisel määral koostööd Töötukassa esindajatega, et aidata programmis osalevad inimesed tööle. Mõnede programmide puhul korraldati puuetega inimestele spetsiaalseid konsultatsioone Töötukassas, teiste programmide puhul viisid Töötukassa spetsialistid läbi infotunde ja konsultatsioone rehabilitatsiooniasutuses kohapeal. Kohtumised sotsiaalvõrgustiku liikmetega Alaealistele õigusrikkujatele suunatud programmis viidi läbi arutelusid isiku võrgustikuliikmete juures, kus osalesid isik, isiku perekonnaliikmed, lastekaitse, sotstöötaja, psühholoog. Tavapäraselt toimub informatsiooni vahendamine meeskonna esindaja kaudu, kuid nüüd oli võimalik minna võrgustiku partneri juurde kohale. Kohtumised ettevõtete esindajatega R-programmide raames korraldati teabepäevi ja koolitusi ettevõtete esindajatele ning tööandjatele eesmärgiga tutvustada puuetega inimeste töölerakendamise võimalusi ning vajadusel nõustati tööandjaid juhul kui nad avaldasid soovi võtta tööle puuetega inimesi.

38

Otsesed töölesaamist toetavad tegevused R-programmide läbiviimisel peavad fookusgrupis osalenud spetsialistid kõige olulisemaks otseseid tegevusi puudega isiku tööle saamiseks. Otsesed töölesaamist toetavad tegevused R-programmides olid:

• praktikaasutuste külastamine • tööpraktika toetamine • tööharjutus • töökoha/ töö otsimine • tööga seostamine • kliendi toetamine • tööandja toetamine • töökoha kohandamise nõustamine • kliendi pere nõustamine seoses tööle asumisega • tegevuskeskkonna hindamine

3.3.1.6. Rehabilitatsiooniprogrammis osalemise efektiivsus isiku jaoks Fookusgrupi intervjuul osalenud spetsialistide sõnul seisnes R-programmis osalemise üks väärtustest puuetega inimeste jaoks selles, et R-programm aitas inimestel selgusele jõuda, mida inimene on või ei ole võimeline tegema. Mõned R-programmides osalenud puuetega inimesed tunnistasid spetsialistidele enne R-programmi olnud hoiakut, et pole mõtet proovidagi tööd otsida või tööle minna, kuna tunnetati ületamatuid takistusi. R-programmi vältel märkasid spetsialistid, kuidas mitmedki inimesed hakkasid mõtlema, et „äkki olengi võimeline tööle minema“.

„Meil oli täitsa selliseid ka, kes ütlesid, et nad hakkasid alles nüüd mõtlema, et tõesti, äkki ma olengi võimeline.“. FG1

R-programmis osalemise läbi muutusid puuetega inimeste hoiakud teenuste ja muu abi küsimise ja kasutamise suhtes. Spetsialistide sõnul selgus, et mitmed inimesed teatasid algselt, et nad ei soovi minna Töötukassasse, kuna see „võrdus nende jaoks hambaarsti juures käiguga“. Puuetega inimeste eneseteadvusele ja motivatsiooni tõusule aitas spetsialistide hinnangul kaasa asjaolu, et R-programmis osalenud inimesed nägid, kuidas kogu spetsialistide meeskond töötab eesmärgi saavutamise nimel ning tegutseb „ühes suunas“. Taoline tegevuste omavaheline kooskõla on võimalik üksnes ettevalmistatud ja läbimõeldud R-programmi puhul ning omavahel koostööd tegevate spetsialistide vahel. Teiseks oluliseks lisaefektiks R-programmides peavad spetsialistid rehabiliteeritavate grupi positiivset mõju grupis osalejatele. Puuetega inimesed tunnetasid kaaslaste toetust, vajadusel pakkusid ise tuge, elasid kaasa edusammudele ja tagasilöökidele.

„nad saavad omavahel hästi palju kogemusi jagada“ FG1 3.3.1.7. Koostöö võrgustikuliikmetega rehabilitatsiooniprogrammide osutamise raames Fookusgrupi intervjuudes andsid spetsialistid ülevaate, milliste asutustega tehti programmide osutamise vältel koostööd ja milles koostöö seisnes. Töötukassa R-programmide osutajate üks peamisi koostööpartnereid oli Töötukassa (TK), kellega tehti väga erinevatel viisidel koostööd.

39

Järgnevalt on äratoodud TK ja R-programmi koostöö vormid: • puudega inimese suunamine TK konsultatsiooniteenusele; • TK ja R-programmi spetsialistide infovahetus telefoni teel puudega inimese probleemide

lahendamiseks; • R-spetsialist koos puudega inimesega TK kohapeal konsultatsioonil; • TK spetsialisti või spetsialistide poolt teabepäeva, seminari läbiviimine R-asutuses R-

programmis osalejatele, millele lisandusid individuaalsed konsultatsioonid puuetega inimestega;

• TK-ga koos puuetega inimeste tegevuseelduste hindamise väljaarendamine; • pikemaajalisem koostöö TK juhtumikorraldajaga puudega inimese vajadustele või

probleemolukorrale lahenduste leidmiseks; • TK-ga koostöö kokkuleppe sõlmimine ja ettepanekute tegemine regulaarsete vestluste

läbiviimiseks koos kliendi, TK ja R-programmi osutajatega; • R-programmi osutaja poolt koolituskursuste pakkumine TK rahastusel.

Ettevõtjad Ettevõtjatega tehtud koostöö seisnes järgnevates tegevustes:

• Ettevõtjate nõustamine, näiteks R-spetsialist käis töökohas puudega inimese tööandjaga vestlemas eesmärgiga selgitada puudega inimese vajadusi ja võimalusi ja võtta maha põhjendamatud hirmud;

• Ettevõtjate koolitamine.

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad KOV sotsiaaltöötajatega tehti koostööd puudega inimesele vajalike teenuste ja abivõimaluste saamiseks, mis toetaksid tööle asumist. Näiteks sotsiaaleluruumi taotlemine, transpordi korraldamine. Lisaks tehti koostööd erinevate projektidega, kes osutasid teenuseid noortele või puuetega inimestele. R-spetsialistid tõid intervjuudes näiteid projektidest nimetades tööharjutust, loovteraapiat, töönõustamist, ärinõustamist ja töövõime hindamist. Puuetega inimeste organisatsioonid Puude-spetsiifiliste ühenduste kaudu saadi informatsiooni R-programmi sihtgruppi kuuluvate inimeste kohta, programmi vältel või lõppedes soovitati puuetega inimestel osaleda ühenduste tegevuses. Teenuseid osutavad mittetulundusühingud Koostööd tehti tööharjutusteenust pakkuva MTÜ-ga. Haridusasutused: kutsekool R-programmi raames tehti koostööd kutseõppeasutusega. 3.3.1.8. Rehabilitatsioonispetsialistide ettepanekud programmide rakendamiseks R-spetsialistid arutlesid fookusgrupi intervjuudel ühiselt, millised aspektid tuleb R-programmide osutamise korraldamisel tulevikus läbi mõelda või lahendada. Spetsialistide poolt püstitatud küsimused puudutasid R-programmide sihtgruppi, liike, R-programmide kättesaamise tagamist üle Eesti, R-programmide tõenduspõhisust, R-programmide osutajate pädevuse hindamise, arendamise ja üldist koolitamise vajadust, R-programmide mahtu, intensiivsust, kestvust, programmide korralduse aspekte ja teiste asutustega koostöö tõhustamise vajadust. Rehabilitatsiooniprogrammide sihtgrupp R-spetsialistid peavad oluliseks diskussiooni teemal, kuidas korraldada R-programmide osutamist sihtgruppide lõikes. Intervjuudes toodi välja vaid mõned programmide osutamise kogemusel põhinevad seisukohad ja peeti oluliseks, et kriteeriumite väljatöötamisega tegeleks spetsiaalne töörühm.

40

R-programme tuleks spetsialistide hinnangul läbi viia inimestele, kellel ei ole veel puue välja kujunenud, kes ei ole puuet taotlenud (kuna ei soovi saada puude stigmat) või kellel ei ole (veel) puuet määratud. Seejuures peeti oluliseks, et isik ise ei saa olla otsustajaks, et vajab R-programmi. Otsus R-programmi saamiseks/ sisenemiseks peab olema põhjendatud. Soovituse R-programmi sisenemiseks peavad andma spetsialistid. Esmahaigestunud ja traumajärgsete seisunditega inimesed vajavad kohest sekkumist ja peaksid saama kohe R-programmi, olenemata sellest missugune puue võib välja kujuneda. Spetsialistid leidsid, et vaja oleks statistikat, kui palju on nn esmajuhte aastas ja milliste terviseseisunditega ning statistika alusel oleks võimalik R-programmideks vajalikku mahtu jaotada esmahaigestunutele mõeldud R-programmidele. Samas leiti ka, et kui rehabilitatsioonis oleks kindla eesmärgiga sekkumisi kirjeldatud (nagu töölesaamine, õppimaasumine vmt), siis oleks rehabilitatsioonisüsteemis vähem kliente ja needki tuleks rehabilitatsiooni kindla eesmärgiga. Rehabilitatsiooniprogrammide liigid Fookusgrupi intervjuude põhjal peavad spetsialistid oluliseks eesmärgipõhiseid R-programme, nagu on töölesaamisele suunatud R-programmid ja sihtgrupi spetsiifikat arvestavaid R-programme (eesmärgiga seotult). Spetsialistid leidsid, et tõenäoliselt on olemas ka R-programme, mida saaks välja töötada kõigi sihtgruppide jaoks, näiteks motivatsiooni tõstmise programm, muutuse toetamise programm ja psühhosotsiaalse toetuse programm. Tunti vajadust ennetuslike R-programmide järele, neil juhtudel, kus (tervise)probleem ei ole süvenenud ja varane sekkumine aitaks hilisemaid probleeme ära hoida. Ennetuslike R-programmide puhul peetakse silmas sotsiaalset rehabilitatsiooni ja inimeste koolitamist, et nad suudaks ennast ise hoida ning puude väljakujunemist vältida. R-programmide kättesaamise tagamine üle Eesti R-programmide kättesaamise tagamise küsimust peeti väga oluliseks, kuid samas tõdeti, et fookusgrupi intervjuu käigus ei ole võimalik leida niivõrd keerulisele teemale piisavaid lahendusi. Spetsialistid rõhutasid, et antud küsimuse puhul on vajalik Sotsiaalministeeriumi poolt erinevate valdkondade ekspertide kaasamine ja töögrupi moodustamine, et lahendused põhjalikult läbi töötada. Intervjuudes jäid sel teemal kõlama seisukoha, et R-programmid peaksid olema kättesaadavad üle Eesti, seejuures on vaja arvestada piirkondade ja sihtgruppide spetsiifikat. Alternatiivina kaaluti võimalust, et põhjalikult ettevalmistatud-koolitatud R-programmi meeskond osutab R-programme erinevates piirkondades (nö mobiilne meeskond). Arvati ka, et tõenäoliselt ei ole võimalik igasse piirkonda kõiki R-programme saada. Kuid samale sihtgrupile peaks vähemalt kolmes punktis Eestis R-programmi kättesaadavaks tegema. Rehabilitatsiooniprogrammide tõenduspõhisus ja efektiivsus Spetsialistide hinnangul on Eestis vaja rehabilitatsiooniprogramme jätkuvalt piloteerida. Piloteerimisi peaks olema mitmeid, ei piisa ühest. Samas tuleb õppida tundma, millised on mujal maailmas kasutatavad metoodikad ja ka neid piloteerida Eestis ning leida sobivad. Teiselt poolt leiti, et näiteks naaberriikides on kogemusi, et sama metoodikat rakendatakse natuke erinevalt erinevates asutustes (sama riigi piires). R-programmides kasutatavad sekkumised peavad ära näitama, et toovad kaasa muutuse.

41

„… mitte, et mina arvasin midagi, tegin midagi ja siis arvasin, et tuleb muutus“ FG1 R-programmide edukuse hindamiseks tuleks kasutada spetsiaalseid metoodikaid (näiteks teistes riikides aktsepteeritud ja kasutusel olevaid metoodikaid). Spetsialistide tegevuse tulemit on vaja hinnata. Spetsialistid leidsid, et Sotsiaalministeerium peaks tagama metoodikate kasutamise väljaõppe.

„ma pean ju kuidagi tõestama rahastajale ehk riigile, et minu töö oli tulemuslik. a et minu tegevustel oli mingisugune tulem.“ FG1

Intervjuus jäi kõlama arvamus, et oleks vaja R-programmide sekkumiste edukuse hindamiseks efektiivsuskriteeriumeid (sarnaselt taastusravis kasutusel olevate kriteeriumitega). Rehabilitatsiooniprogrammide osutajate pädevus ja koolitamine R-programmide osutajad tõid R-programmide raames tegevuste läbiviimise kogemusele tuginedes välja pädevuse tõstmise vajadused.

• vajalik on motivatsiooni, koostöö valmisoleku hindamine, arendamine ja nende oskuste säilitamise arendamine R-spetsialistidel;

• töölesaamise eesmärgiga R-programmide osutajatele on vajalik õpetada spetsiaalseid töö-eelduste, töövõime, töö keskkonna hindamise ja arendamise oskusi;

• R-spetsialistidele on vajalik õpetada spetsiifilisi oskusi erivajadustega inimeste gruppide käivitamiseks, läbiviimiseks ja grupiprotsesside juhtimiseks.

Intervjuudel osalenud spetsialistid pidasid oluliseks, et R-programmide osutajatele peaks kehtima kompetentsinõuded. Regulaarselt peaksid toimuma koolitused R-programmide osutajatele (näiteks rehabilitatsioonispetsiifiliste metoodikate õppimiseks). Rehabilitatsiooniprogrammide korraldus R-spetsialistid tõid fookusgrupi intervjuudes välja olulisimad aspektid, mida tuleks R-programmide osutamisel arvestada.

• R-programmide kestvusele ei saa ajalisi piiranguid panna (kuna siis võib kaduda R-programmi mõte). Leiti, et mõningatel juhtudel võib olla vajalik kahe aastane R-programm. Pakuti ka, et R-programmi kestvus võiks olla vahemikus 20-40 nädalat. Ühiselt leiti, et võiksid olla intensiivsemad ja lühemad ning pikemaajalised R-programmid, mis on väiksema intensiivsusega. Kui isikul on häire/ puue kestnud aasta, siis on sekkumine lühemaajalisem, kui tegemist on krooniline häire, siis on vajalik R-programmis osalemine pikema perioodi vältel;

• R-programmi kestvuse, intensiivsuse, tegevuste valiku ja finantside juures tuleb arvestada puudespetsiifikat;

• R-programmidele (programmi tegevustele) tuleks kehtestada piirhind; • mõningaid rehabiliteerivaid tegevusi/ teenuseid ongi mõistlik osutada ainult R-programmi

raames; • R-programmi efektiivsuse huvides oleks vajalik R-programmide kinnitamine pikemaks ajaks,

näiteks 3-5 aastaks. Kui asutus on R-programmi välja töötanud, siis ta on huvitatud, et saaks pikemalt osutada, kuna stabiilsus tagab mh kvaliteedi;

• iga rehabiliteeritavate grupp on erinev ja seetõttu on spetsialistidel vaja R-programmi ettevalmistamiseks ja antud grupi vajaduste tundma õppimiseks aega. Meeskonna jaoks see tähendab, et enne kui saabuvad kliendid R-programmi, on vaja teha ettevalmistustööd;

• arvestada tuleb, et spetsialistidelt nõuab iga kliendi jaoks oluliste teemadega tegelemine ettevalmistuse (sh materjalide läbitöötamise) aega;

• R-programmid eeldavad projektijuhi ja/või protsessi juhi ja/või kliendigrupi kontaktisiku olemasolu meeskonnas, kes oskab arvestada kõiki R-programmi osutamisega kaasnevaid detaile, informeerib kliendigrupp (näiteks järgmise päeva tegevustest);

42

• spetsialistid, kes saavad õiguse R-programme osutada peaksid näitama, et nende varasem tegevus on olnud efektiivne;

• spetsialistidel on ootus, et riik tagaks jätkusuutliku süsteemi; piloteerimine ja R-programmide osutamine ei saa jääda ESFi toetusrahadel põhinevaks.

Rehabilitatsiooniprogrammide koostööd teiste asutustega R-programmide edukaks toimimiseks on vajalik koostöö teiste ravisüsteemis teenuste ja programmi osutajate vahel. Raviasutuses peaks olema meeskond, kuhu kuulub raviarst ja veel teisi meeskonnaliikmeid, sõltuvalt raviasutusest, kes suudavad ära hinnata, kas inimesel võib välja kujuneda puue ja seejärel saavad vajadusel inimese edasi suunata R-programmi. Kohaliku omavalitsuse spetsialist peaks saama suunata inimese R-programmi juhul kui inimene ei ole ravisüsteemi sattunud, aga vajab abi. Laste sihtgrupi puhul võiksid olla R-programmi vajaduse märkajad kooliarstid, kooliõed. Spetsialistid ootavad, et tulevikus toimuks oluliselt rohkem infovahetust raviasutuste, perearstide ja kohalike omavalitsustega. R-spetsialistid peavad väga oluliseks, et lisaks R-programmide välja arendamisele kujuneks välja täiendav toetussüsteem, et R-programmiga saavutatud tulemus kestaks. 3.3.2. Ekspertintervjuude analüüs Ekspertintervjuude teemad ja uurimisküsimused: 1. Rehabilitatsiooniprogrammi tegevuste ülevaade 1.1. Millistest tegevustest koosnes programm: planeeritud/ tegelikud? 1.2. Millised tegevused kattuvad rehabilitatsiooni üksikteenustega? 1.3. Millised uusi tegevusi/teenuseid osutati rehabilitatsiooniprogrammides? 2. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise kogemus 2.1. Milliseid eesmärke programm täitis kliendi vajadustest lähtudes? 2.2. Millistele sihtgruppidele on rehabilitatsiooniprogramm sobilik? 2.3. Milline on programmide optimaalne kestvus ja maht eesmärgi saavutamiseks? 2.4. Millised on programmi eel- ja järeltegevused (sh: ettevalmistuse ajaline kestvus, ettevalmistavad tegevused jmt)? 3. Muutused klienditöö korralduses rehabilitatsiooniprogrammide osutamisel 3.1. Kuidas toimub klienditöö rehabilitatsiooniprogrammide osutamise käigus: kliendiga kontakti saavutamine, koostöö saavutamine, infovahetus, kliendi toetamine tööle saamise protsessis jmt? 3.2. Kuivõrd ja kuidas toimib võrgustikutöö kliendi rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamiseks? Tulemused Uurimuse raames viidi läbi ekspertintervjuud R-programme osutavate spetsialistidega. Ekspertintervjuudel osalesid kas meeskonna esindaja (enamasti meeskonnajuht), mõned meeskonnaesindajad või kogu R-meeskond. Ekspertintervjuudel osalejad valis R-programmi osutaja ise. Käesolevas alapeatükis on esitatud ekspertintervjuude kaudu kogutud materjali analüüsi tulemused, mis annavad ülevaate R-programmi läbiviimise protsessist ja R-programmi osutamisega kaasuvatest aspektidest. R-programmi läbiviimise protsess hõlmas valimi koostamist ehk R-programmi sihtgruppi kuulujate seast valiku tegemist, rehabiliteeritavate hindamist eesmärkide ja vajaduste välja selgitamiseks, mis viidi läbi enne R-programmi tegevuste käivitamist ja R-meeskonna poolseid ettevalmistusi tegevuste käivitamiseks. R-programmi teostamise protsessis viidi läbi individuaalseid ja grupitegevusi. R-programmi tegevusperioodi pikkus ja tegevuste intensiivsus sõltusid sihtgrupi vajadustest.

43

Rehabilitatsiooniprogrammide sihtgrupid R-programmid jagunesid osalejate sihtgruppide lõikes järgmiselt:

• meelepuuetega inimestele: kuulmispuudega ja nägemispuudega inimestele suunatud programmid;

• vaimupuuetega inimestele: kaks programmi vaimupuuetega inimestele (kerge ja mõõduka vaimupuudega inimestele);

• liikumispuuetega inimestele: kaks programmi liikumispuuetega inimestele; • somaatiliste haigustega inimestele: insuldi, infarkti, kroonilise valu, liigespatoloogia

diagnoosiga inimestele; • psüühilise erivajadusega inimestele: kolm erinevat programmi (*üks programm kahel hanke

perioodil), millest kaks psüühiliste erivajadustega (häire täpsustamata), üks söömishäirega inimestele:

• käitumishäiretega noortele: õigusrikkujatele, kes on suunatud rehabilitatsioonile läbi alaealiste komisjoni.

Rehabilitatsiooniprogrammi läbiviimise protsess R-programmide läbiviimise protsess hõlmas R-programmi koostajate jaoks kolme olulist ja mahukat etappi, milleks on eeltöö R-programmi põhitegevuste käivitamise eel, seejärel R-programmi põhitegevused puuetega inimeste oskustes, funktsioneerimisvõimes ja igapäevaelus muutuste saavutamiseks ning R-programmi lõpetamisega seotud tegevused, mille vältel inimene väljub R-programmist ning peaks eelduslikult olema seotud järgnevate aktiivsete tegevustega tööturul või sotsiaalvaldkonna meetmetega. Järgnevalt on ära toodud ülevaade kõigis nimetatud etappides läbiviidud tegevustest ning spetsialistide kogemuse reflektsioon tuginedes ekspertintervjuudega kogutud materjali analüüsile. 3.3.2.1. Eeltöö R-programmi käivitamise eel tuleb R-spetsialistide meeskonnal läbi viia mitmeid erinevaid tegevusi. Siinkohal analüüsitakse tegevusi, mida R-programmide teostajad tegid peale R-programmi osutamise lepingu sõlmimist (ehk reaalset kokkulepet R-programmi osutamiseks) ja enne rehabiliteeritavate grupiga R-programmi eesmärgiliste tegevustega alustamist. Nimetame seda R-programmi eeltööks. Eeltöö tegevused jagunevad üldjoontes kahte tegevuste gruppi, need on hindamistegevused R-programmi lõpliku rehabiliteeritavate grupi moodustamiseks ja rehabiliteeritavate grupist lähtuvate tegevuste planeerimine järgnevaks tegevusperioodiks. Rehabiliteeritavate grupi moodustamine R-programmi sobiva sihtgrupi leidmiseks ja esialgse valimi moodustamiseks kasutati kahte peamist teed:

• avalikkuse, potentsiaalse sihtgrupi ja sihtgrupiga tegelevate spetsialistide teavitus • R-asutuse kliendiandmebaasis sihtgrupi analüüs

Eeltöö sobiva sihtgrupi valimise protsessis algas paljudel juhtudel R-programmi käivitamisest teavitamisega. R-programmist teavitamiseks edastati info spetsialistidele, nagu näiteks raviarstidele, perearstidele, R-spetsialistidele ja KOV sotsiaaltöötajatele, samuti kliendigrupile puuetega inimeste e-kirja listide kaudu, sihtgrupi ajalehtede kaudu ning avalikkusele, näiteks piirkonna ajalehe kaudu, infopäeval teabe levitamise kaudu. Esialgse teavitustöö järel said R-meeskonnad info potentsiaalsete osalejate kohta ehk moodustus esialgne valim. Ekspertintervjuude põhjal R-meeskondade spetsialistid esialgse valimi kohta eraldi arvestust ei pidanud, kuid hinnanguliselt olid esialgse valimid 2 või 3 korda suuremad lõplikust valimist. Mõnede asutuste spetsialistide hinnangul oli sihtgrupini jõudmine keeruline, sest näiteks raviasutuse andmebaasis on küll info isikute diagnooside kohta, kuid mitte tööleasumise soovi või töötamise kohta.

44

Esialgse valimi väljasõelumise järel toimus kontakti võtmine potentsiaalselt R-programmi sobivate isikutega ja nende R-programmi sobivuse hindamine. Selleks kasutati, kas R-spetsialistide poolt välja töötatud ankeeti, millele isikud pidid kirjalikult vastama…

„Ja me saime programmi rahastamise lepingu kätte, siis kuulutasime välja nö osalejate leidmise konkursi ja saatsime laiali info. Ankeedi tegime ise veel. Lisaks juurde. Et nad täidaksid ära selle ankeedi enda kohta ja siis meie meeskond valis välja.“I8

või spetsiaalse metoodika põhiseid hindamisvahendeid (teistest riikidest üle võetud/ kohandatud hindamislehed) või viidi R-spetsialistide poolt läbi intervjuud rehabilitatsiooniasutuses. R-spetsialistide poolt läbiviidud intervjuud sisaldasid teavitust R-programmi eesmärgist ja tegevustest ja isikute motiveerimist või motivatsiooni taseme välja selgitamist. Esialgse intervjuu käigus püüdis spetsialist hinnata, missugune on isiku valmisoleku tase ja kas ta on valmis töötama grupis koos teiste inimestega. Samuti tuli läbirääkida, kas isikul on võimalik osaleda pika aja vältel rehabiliteerivates tegevustes. Kui motivatsiooni-intervjuude käigus selgus, et isik ei sobi R-programmi või ei saa osaleda R-programmi tegevustes, siis leiti isikule alternatiivne lahendus, st isik suunati rehabilitatsiooni üksikteenustele, taastusraviteenusele või spetsialisti vastuvõtule. Kõigis intervjuudes alternatiivsete valikute pakkumist kliendile teemana välja ei tulnud.

„Ja siis, kui me valisime neid kliente, see oligi vist kõige raskem osa sellest, sest neid, kes oleksid sobinud, kellel on see probleem ja neid oleksid tahtnud osaleda oli ju palju rohkem. See „ei“ ütlemine oli ju tegelikult raske.“ I5

Spetsialistide hinnangul on isikute teavitus ja motiveerimine väga olulised tegevused enne R-programmi käivitumist. Samuti leiti, et põhjalikkus isikute valmisoleku ja R-programmi sobivuse hindamisel õigustavad ennast, sest kliendiga tehtava eeltöö käigus täpsustub kliendi sobivus programmi, suureneb isiku motivatsioon. Analüüsist nähtub, et nende R-programmide puhul, kus panustati eeltöösse, läbisid kõik rehabiliteeritavad R-programmi. R-spetsialistid olid arvamusel, et kui tulevikus hakkab olema R-programmidesse suunamine ehk valimine väljaspool R-asutust, siis teatud määral peab jääma eelhindamise tegevusi ikkagi R-meeskonnale motivatsiooni, R-programmi sobivuse või rehabiliteeritavate grupi komplekteerimiseks.

„Ma jäin mõtlema, et alguses oli palju motiveerimise ja teavitamise tööd, et …. kuidas te valu ära võtate, mida arstid ei ole siiani 20 aastat suutnud, et siis selgitada, et see ei ole konkreetselt selline töö, et nüüd võetaksegi valu ära, vaid et just et selgitada, mis need võimalused on, mis tulemuseks on. Mis ei ole otseselt programmis vajalik, aga mis on väga oluline töö.“ I5

Teised ettevalmistavad tegevused: individuaalne ajakava, meeskonnatöö, dokumenteerimine, korraldustöö R-programmi eeltöö hulka kuulus mõnede programmide puhul ka isikule individuaalse tegevus- ja ajakava koostamine. Tegevust pidasid spetsialistid ajamahukaks, sest ajakava vajas läbirääkimist ja kooskõlastamist, et sobitada rehabiliteerivad tegevused isiku igapäevaeluga (töötamine, ühis-transpordi liikumise graafikud jmt). Eeltöö hulka kuulus hindamistulemuste dokumenteerimine, mis võttis hinnanguliselt kolmandik kuni pool eelhindamisele kulunud ajast. Mitmete R-programmide spetsialistid tegid juba eeltöö käigus meeskonnakoosolekuid klientide valimi moodustamise küsimuses. R-programmi eeltöö hõlmas R-spetsialistide jaoks ettevalmistavaid tegevusi R-programmi lõpliku tegevuskava kooskõlastamiseks. Lõpliku tegevuskava kooskõlastamise vajadus tulenes konkreetsesse rehabiliteeritavate gruppi valitud inimestest ja nende vajadustes lähtumisel tegevuste järjestuses, tegevuste mahu jaotuses, individuaalsete ja grupitegevuste omavahelises kooskõlas. Mitmete programmide puhul kooskõlastasid spetsialistid R-programmi teostamise koha (kuna ei toimunud R-asutuse ruumes). Teiste R-programmide puhul tuli spetsialistidel ette valmistada infopäevade või grupisessioonide teavituse osa läbiviimiseks kirjalikud materjalid või loenguslaidid vms.

45

„Kui selgus konkreetne kuupäev, millal programm algas, siis tuligi teha konkreetsed ettevalmistused. See ongi see, mis on nagu tavapärasest tööst ju erinev, et sinna on kaasatud ju muid, väliseid tegijaid, et siis nagu see planeerimise osa on nagu oluliselt erinev.“ I6

R-programmide eeltöö ajakulu spetsialistid eraldi arvestust ei pidanud, kuid ettevalmistusperiood oli ajamahukas. Ekspertintervjuude põhjal kestis ettevalmistus paarist nädalast kuni 3 kuuni. Võib öelda, et keskmiselt nõuab eeltöö ühe spetsialisti ühe kuu täisajaga tööd. Osades asutustes tegi eeltöö ära üks inimene, teistes asutustes jagunes eeltöö mitmete R-spetsialistide vahel. Osade respondentide hinnangul ei ole võimalik välja tuua kui palju töötunde eeltööd kulus ühe kliendi kohta, teised tegid arvutusi ja nimetasid, et ühe kliendi kohta kulub ca 10-11 töötundi. 3.3.2.2. Rehabilitatsiooniprogrammi põhitegevused R-programmides kasutati erinevaid tegevusvorme: pikaajalised igapäevaelu tegevustega integreeritud R-programmid ja lühiajalised intensiivsed R-programmid. Pikaajalised igapäevaelu tegevustega integreeritud programmid Pikaajalised R-programmid olid kestvusega kuni 13 kuud. Pikaajaliste programmide puhul integreeriti omavahel individuaalseid ja grupitegevusi. R-programmi tegevust alustati individuaalsete konsultatsioonide ja nõustamistega, mille eesmärk oli teha tööd isiku individuaalsete eesmärkide püstitamiseks, mõnede programmide puhul kutsesobivuse testimiseks ja ettevalmistuseks grupisessioonideks. Individuaalsete tegevuste maht sõltus puuetega inimeste vajadustest ja eripäradest. Mõnedel juhtudel osutus vajalikumaks pikemaajalisem individuaalne töö, kuna isiku ärevus grupis osalemiseks oli kõrge või isiku valmisolek oli erinev võrreldes ülejäänud rehabiliteeritavate grupi inimeste omaga.

„Tegevuste planeerimisel tuli välja, et teatud juhtudel tuli teha muudatusi algselt planeeritud tegevustes ja mitte, et programm oleks olnud läbimõtlemata, vaid inimestel avaldus individuaalseid erinevusi seoses enesega tegelema hakkamisega ja oma seisundist teada saamisega, misjärel osutus vajalikuks individuaalteraapia, et oma olukorras selgusele saada, grupitöödeks vajalik emotsionaalne stabiilisus saada.“ I5

Intensiivsed lühiajalised R-programmid Intensiivsete lühiajaliste programmide puhul toimus põhitegevus lühema ajaperioodi jooksul korraga kogu grupile. Puuetega inimesed olid rehabiliteerimise perioodi eemal oma tavapärasest elust ja kogu tegevus koos majutusega toimus R-asutuses või R-asutuse poolt organiseeritud spetsiaalses keskuses. Intensiivprogrammid olid korraldatud, kas ühe pikema tegevusperioodina (koos majutusega), mis kestis sõltuvalt programmist kuni 21 päeva või kahe tegevusperioodina, mille vahel oli erineva pikkusega periood (kestis kuni 3 kuud). Intensiivprogrammid olid integreeritud individuaalsete tegevustega, mis tähendas, et inimene sai individuaalset konsultatsiooni või osales aktiivsetes tegevustes enne R-programmi perioodi algust või osales individuaalsetes tegevustes samal ajal kui toimus nn intensiivnädal ja grupitegevused või osales individuaalsetes tegevustes peale intensiivnädala või nädalate lõppu. Tegevused gruppides R-programmide osutamisel oli üheks suuremaks eripäraks võrreldes nn üksikteenuste süsteemiga tegevuste läbiviimine grupisessioonidel. Grupisessioone oli 10-15 korda sõltuvalt R-programmist. Grupisessioonide ühe kohtumise pikkused olid erinevad, ulatudes 3 tunnini. Grupisessioone viisid läbi psühholoogid ja vajadusel teised spetsialistid. Grupisessioonide teemade olid erinevad. Ühe programmi puhul õpiti suhtlemisoskusi, kasutades seejuures videotreeningut. Mõnede R-programmide puhul oli põhiteemaks terviseprobleem, selle foonil avalduvad igapäevaelu probleemid ja

46

igapäevaeluprobleemidega toimetulek. Grupisessioonidel jagas spetsialist grupile teavet ja seejärel toimus grupiliikmete vahel arutelu või tegeleti praktiliste lahenduste leidmisega.

„Minul oli konkreetselt tehtud nii, mina tegin alguses … soojendusharjutuse, jäälõhkumise harjutuse, et nad konkreetselt tunneksid ennast nagu .. ja saaksid üksteisega tuttavaks. …. Siis ma rääkisin nagu ise seda teooria poolt, …. ja kui ma olin siis selle teemabloki ära rääkinud, siis ma esitasin küsimused ja ma andsin igaühele järjest .. sõna, et mis siis sinu kogemus selle asjaga oli ja mis siis sina tegid ja mida sa ära tundsid siit …. sa läbisid samamoodi neid etappe või mis siis sinu elus siis muutus seoses sellega, et sa selle haiguse.. ja mis sinu lähedaste elus muutus, selles mõttes, et see oli selline arutelu. See sõltus hästi palju ka nagu grupist, mõnel puhul tekkis see arutelu … varem ... Mõningate teemade puhul. Seda ma ei takistanud. Ma ütlesin alguses kohe, et kui teil on kommentaare või kui te tahate vastu vaielda, siis öelge kohe. Kui tahate oma arvamust avaldada, siis nad noh mõnikord sekkusid juba varem. Mõned olid aktiivsemad, need ütlesid jälle kohe ja.“ I6

Grupisessioonidel läbiviimisel peeti oluliseks, et tegevusi viiks läbi kaks spetsialisti korraga. Mitmete intervjuude puhul rõhutati, et R-programmi oluliseks eripäraks oli võimalus viia grupisessioone läbi kahel spetsialistil koos. Kahe spetsialisti olemasolu grupis on oluline, kuna see võimaldab ühel spetsialistil keskenduda teemale ja teisel spetsialistil on võimalik samaaegselt jälgida ja suunata grupiprotsesse või kui üks spetsialist viib läbi tegevusi kogu grupile ja kellelgi grupiliikmetest avaldub probleeme tegevustes osalemisel, siis teine spetsialist saab tegeleda grupiliikmega individuaalselt. Kuna tegemist on väga keeruliste probleemidega inimeste elus, siis on oluline, et grupisessiooni analüüsimisel ja edasiminekute hindamisel on võimalik anda kahel spetsialistil oma hinnang, mis aitab olukorda objektiivsemalt hinnata.

„me pärast saime arutada, et kuidas kumbki näeb. See on väga vajalik.“ I5

„Üks meie kümnest kliendist, talle ei sobinud grupitöö alguses. Võib öelda, et ta oli ülejäänud grupist erinevas faasis või natuke maas, kui oli seal osa individuaalset tööd tehtud …“ I5

Kirjeldatud näite puhul osutus vajalikuks individuaalne tähelepanu isikule grupis, et ta saaks vajalikul määral abi ning grupis jätkata Muutuste toetamine ja muutustest rääkimine grupis Kõigis ekspertintervjuudes räägiti, kuivõrd oluline R-programmide grupitegevuste puhul oli grupiliikmete vastastikune toetus, tagasiside teistelt puuetega inimestelt, et mis muutusi nad rehabilitatsiooniperioodil on kaaslaste juures märganud, samuti ühisarutelud teemal, „mis mind aitas, aitab“. Grupi ühistegevustes alanud vastastikune toetus jätkus ka pärast programmi.

„Ja grupiliikmed siis peegeldasid üksteisele ,et mida nad teiste juures on märganud, see on väga oluline, et teised ka märkavad. Ja jällegi mis selle kroonilisusega seostub, et juhtida inimest selleni, et mis sa tegid et see muutus.“ I5

3.3.2.3. Eripärad rehabilitatsiooniprogrammide tegevustes Eelnevas analüüsis tuli välja, et R-programmide tegevusvormid on oluliselt erinevad tavapärasest üksteenuste osutamise süsteemist. Ekspertintervjuude käigus selgus, et mitmed R-programmide tegevused on oma olemuse poolest märgatavalt erinevad, kui senini rehabilitatsiooni raames korraldatud tegevused. Siinkohal on ära toodud mõned olulisemad tegevused lähtudes antud projekti ja R-programmide osutamise eesmärgist. Tööandjate koolitus R-programmide raames toimus potentsiaalsete tööandjate koolitus. Kahepäevasel koolitusel osales 13 tööandjat või tööandjate esindajat (personalitöötajat, osakonnajuhatajat, personalitöö eest vastutajat). Koolitusel anti ülevaade psüühikahäiretega isikute tööjõu rakendamise võimalustest,

47

psüühikahäiretega inimeste vajadustest, tööprotsessis ettetulevate probleemide lahendamise võimalustest. Töötamine kaitstud töö keskuses R-programmi raames pakuti terviseprobleemidega inimestele võimalust harjutada töötamist turvalises keskkonnas, kus nad said vajadusel juhendamist, toetamist, järelvalvet. Kaitstud töö keskuses harjutamine andis isikule endale ja R-spetsialistidele ettekujutuse, mil määral inimene tuleb tegevustega toime, milles vajab juhendamist ja järelvalvet. R-spetsialistid leidsid, et kaitstud töö keskustega koostöö R-programmide raames on väga oluline ja taolisi keskusi oleks vaja rohkem.

„… et mingisugused oskused ikka, et ta saab selle lihtsama tööga hakkama. Ja kui inimesed näevad seda ja kui nad on reaalselt koos kuskil ja nad saavad teha, see on suur pluss... Ja minu visioon on see, et kui olekski üleriigiliselt neid kohti … rohkem. Vähe on neid. Meil oli päris palju kliente, kes tahaksid seda teha, aga neil ei ole võimalust. Nad on siit ümberkaudsetest piirkondadest ja neil ei ole reaalset transporti. … tuleb siin nagu see kitsaskoht. Nad oleksid suutelised, aga lihtsalt ei saa.“ I6

Töökohtade otsimine R-programmide raames tegelesid R-spetsialistid töökohtade otsimisega rehabiliteeritavatele isikutele. Kogemusnõustamine R-programmides kasutati kogemusnõustajaid ehk inimesi, kel endal on sarnane või samasugune terviseprobleem, kuid kes on tulnud olukorraga toime, on leidnud omale väärtustatud rolli elus. Kogemusnõustajate kasutamist R-programmides peeti väga oluliseks ning mitmetes intervjuudes leiti, et kogemusnõustajaid tuleks R-programmides rakendada rohkem ning rakendada neid palgaliste töötajatena.

„Tead, mida mina olen veel mõelnud, et sellistes programmides nagu meil nüüd on, eriti selles värskes kohanemise programmis võiks olla kogemusnõustaja ehk inimene, kes on olnud sellises olukorras, on tulnud välja, toimetab eks, et selle R-le hakkas kõige paremini mõjuma endasuguse „vennaga“ rääkimine, selle asemel, et hunnik spetsialiste hakkab talle eks ole midagi rääkima. Et kogemusnõustaja, et ta oleks programmis. Mitte et ta oleks vabatahtlik, vaid et ta olekski sinna programmi haaratud kui üks töötegijatest.“I1

Abivahendi nõustamine ja kohandused R-programmides R-programmi raames pakuti korraldati puuetega inimestele abivahendite nõustamine, mis oli ajamahukas ja pikk protsess ning mida nn üksikteenuste puhul samal viisil osutada ei ole võimalik ressursside piiratuse tõttu. Abivahendinõustamine hõlmas endast isiku elu- ja töökeskkonna põhjalikku hindamist, sobivate abivahendite valimist abivahendifirmas ja seejärel abivahendi kasutamise juhendamist isiku elamise ja töötamise keskkonnas.

„Ja kindlasti neid .. abivahendite kohandusi saab teha rehaprogrammi raames. … selle jaoks ei ole piisavad need summad ega ka aeg … ütleme näiteks … ratastoolikad … me läksime, me olime seal kodus eks ole, vaadates üle elutoa, töötoa, vannitoa. Me olime seal kohapeal kolm tundi kaks spetsialisti, siis me tulime siia ja nuputasime veel, et seda raportit kokku panna kohalikule omavalitsusele, noh ütleme kaks spetsialisti noh, ütleme miinimum 5 tundi, kokku 10 töötundi, seda ma praegu rehabilitatsiooni raames teha ei saa. Et seda korralikult teha peab seda tegema niimoodi. Ja kliendile tagasiside, kaks tööpäeva umbes. Ja siis on see veel, et kui ma need abivahendid välja peilin, siis seda ma ei saa ka reha-programmi raames teha, et ma läheks siis kliendiga koos sinna abivahendifirmasse, sest mina ju tean … mis on vaja, … me proovime, me vaatame. Praegu me tegime niimoodi, et ma rääkisin abivahendifirmaga asjad enne ära, sai lepitud kliendi eest kokku eks ole ja siis ta läks sinna ja siis oli ikkagi see, et kuule, kas sa mõtlesid seda, eks ole. Ta ise oska ja ikkagi ei tule päris õiged lahendused. Ja et pärast saaks nõustamist, kuidas kodus kasutada, see on kolme tööpäeva teema. Ja puudega inimese puhul on tihti vajadus seda ka korrata. I1

Lähedaste nõustamine R-programmides pakuti puuetega inimeste lähedastele psühholoogilist toetust, vajadusel said pereliikmed nõustamist seoses puudega pereliikme tööleasumisega.

48

Praktiliste oskuste õpetamine lähtuvalt elulistest situatsioonidest R-programmide erinevate spetsialistide tegevuste üheks oluliseks ühiseks tunnuseks oli praktiliste oskuste õpetamine tervise probleemidega ja puuetega isikutele lähtudes konkreetsete inimeste vajadustest, nende elu- ja töösituatsioonist. Käesoleva raporti erinevates osades on erinevate spetsialistide tegevused R-programmide lõikes juba ära nimetatud ja seepärast neid siinkohal eraldi ei nimetata. Kuid ekspertintervjuude R-programmi põhitegevuste analüüsi ühise tunnusena kaardistus väga selgelt välja paindlikkuse ja klientidest lähtumise olulisus.

„Tegevusterapeudi grupitööd jõudsid isegi meile [teiste spetsialistide grupisessioonidele], õppisid ergonoomikat, kuidas teha nii, et ei oleks valus, kuidas saan teha seda, mida enne vältisin Mõni grupiliige ütles, et ta on omatöökohas ka teisi nõustanud, et tegelikult see parandas ka suhteid laiemas sotsiaalvõrgustikus. „ I5

3.3.2.4. Võrgustikutöö rehabilitatsiooniprogrammide raames R-programmide raames tegid kõigi meeskondade spetsialistid koostööd võrgustikuliikmetega. Üheks kõige olulisemaks koostööpartneriks olid Töötukassa spetsialistid. Ja kõige efektiivsemaks koostöövormiks Töötukassa spetsialistidega töös oli teabepäevade või –tundide läbiviimine R-programmi osutamise kohas. Teabepäevad hõlmasid individuaalseid konsultatsioone puuetega inimestele, mille käigus jagati inimestele arusaadaval viisil ja sõbralikult informatsiooni Töötukassa meetmete kohta ning kõigi tööga seotud küsimuste kohta, inimesed said juhendamist, kuidas oma elusituatsioonides kõige sobivamal viisil lahendust leida (ettevõtte alustamine, tööintervjuul info jagamine oma tervisseisundi kohta jmt). Respondentide sõnul olid Töötukassa spetsialistidega vestlused motiveerivad ja inspireerivad. Kui enne Töötukassa spetsialistidega kohtumist märgati klientide puhul mõnel juhul hoiakut, et mis abi neilt spetsialistidelt saab, siis kohtumise käigus hakati kaasa mõtlema ja pärast kohtumist paluti individuaalset konsultatsiooni.

„Ja siis see noormees … kui meil oli tööinfo päev, ütleme tal oli kehvasti läinud, kui ta sisenes [programmi], siis tal oli … firma viletsas seisus ….. ja kui ta kuulas, et mis võimalusi kõik tegelikult Töötukassa poolt on, et saaks uuesti oma ettevõtlust alustada …. alguses istus ka niimoodi, et no rääkige-rääkige … aga lõpuks ta siis istus siin üksi töötukassa spetsialistiga ja kavatses kursusele minna …“ I5

3.3.2.5. Muutused klientides rehabilitatsiooniprogrammis osalemise tulemusena Ekspertintervjuudes tõid respondendid välja, milliseid eesmärke R-programmid täitsid kliendi vajadustest lähtudes. R-programmide osutamise ja seal osalemise peamine eesmärk oli töölesaamine või töötamise jätkamine või õppima asumine. Kõik need eesmärgid olid määratletud R-programmide indikaatorites ja need ka saavutati. Lisaks põhieesmärkidele toimusid R-programmides osalemise vältel veel mitmeid muutused puuetega inimeste juures, mida R-spetsialistid märkasid. R-programmides osalemise tulemusel märkasid R-spetsialistid, et

• inimeste põhimeeleolu muutus, st muututi positiivsemaks, avatumaks. Samuti märgati, et inimesed muutusid enesekindlamaks;

• paranes eneseanalüüsivõime, st õpiti ennast paremini tundma, oma oskusi ja võimeid hindama;

• hakati võtma rohkem vastutust oma eluolukorra eest; • arenes valmisolek otsida abi ravi-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalsüsteemist; • arenesid suhtlemisoskused; • arenesid tööotsimise oskused; • tõusis terviseteadlikkus; • loodi uusi sõprussuhteid ja üldine suhtlusringkond suurenes grupis osalenud inimeste võrra; • paranesid peresuhted, suhted töökaaslastega; • hakati aktiivsemalt osalema puuetega inimeste ühenduste tegevuses;

49

• hakati tegema vabatahtlikku tööd; • hakati tundma huvi õppimise vastu; • uute sotsiaalsete oskuste omandamine.

3.3.2.6. Rehabilitatsiooniprogrammi lõpetamisega seotud tegevused R-programmide lõpetamise teemaga tõstatud ekspertintervjuudes üles mitmeid teemasid. Ühelt poolt olid kõik intervjuudes osalenud eksperdid seda meelt, et R-programmid on vajalikud ja efektiivsed ning võimaldavad saavutada olulisi muutusi puuetega inimeste elus, kuid teiselt poolt oldi murelikud, et R-programmi lõppedes on äärmiselt oluline puuetega inimeste eludes saavutatud muutusi jätkuvalt toetada. Antud R-programmide puhul tegevus lõppes peale projekti perioodi ja R-asutustel on võimalik isikutega mingil määral teha jätkutööd rehabilitatsiooni üksikteenuste raames (kuid mitte kõigil asutustel). R-programmide lõppedes viisid mitmed asutused läbi nn järelkohtumisi, kas kogu grupile või siis individuaalselt. Mitmed R-meeskonnad viivad ise läbi järelhindamisi, et saada tagasisidet klientidelt ning infot, kuidas inimesed programmi lõppedes toime tulevad. Kõik R-meeskonnad rääkisid intervjuudes vajadusest pakkuda puuetega inimestele olulisel määral toetust R-programmide järel. Jätkutegevus võib olla nn jätkuprogrammi vormis, kus tegevused on väiksema intensiivsusega või lühema aja jooksul. Samuti pakuti välja, et jätkutegevus võiks olla korraldatud individuaalse nõustamise vormis. Jätkuprogrammide vajadus on seotud järgmiste teemadega:

• saavutatud muutuse säilitamine: pakkuda psühholoogilist toetust, nõustamist; • tööelus ettetulevate probleemide lahendamine: pakkuda konsultatsiooni või vahendamist, kuid tekivad probleemid töökollektiivis või tööandajaga; • tööandjate nõustamine: puuetega töötaja töökoha kohandamine, tööaja reguleerimine, töökollektiivi mitteformaalsete tegevuste korraldusega toimetulemine; • puuetega inimeste nõustamine seoses inimese funktsionaalse võimekuse vms muutusega.

R-programmide arendamine R-programmide osutamist peavad R-spetsialistid oluliseks. Samas öeldi, et R-programmide osutamine piisava kvaliteediga ja vajalikus määras kõigile sihtgruppidele võib osutuda lähiperspektiivis keeruliseks põhjusel, et R-meeskondandel ei ole piisavalt kompetentsi ja võimekust. Oluliseks peeti kompetentsi järkjärgulist arendamist ning läbimõeldud üleminekut R-programmide osutamisele.

„Ma arvan, et see üleüldine süsteem peab olema väga hästi läbi mõeldud ja organiseeritud, sest mulle tundub, et see programmide osutamise … sellele üleminek tähendab seda, et tekivad mingid sihtgrupid, kes jäävad teenusest ilma, sest kas ei ole kompetentsi neile teenust osutada või see kompetents on keeruline tekitada või need vahendid on keerulised tekitada, mis on nagu sihtgrupi spetsiifilised, siis võib juhtuda, et on teatud sihtgrupid, kes jäävad vaeslapse rolli ja on teatud sihtgrupid, keda kõik tahavad.“I2

3.3.3. Kliendiintervjuude analüüs Uurimisküsimused: 1. Kas R-programmid on efektiivsemad rehabilitatsiooni üksikteenustest kliendi eesmärgi saavutamiseks? Mil määral? 2. Mis on kliendi jaoks R-programmides erinevat võrreldes üksikteenustega? 3. Millised tegevused või töökorralduse aspektid R-programmides mõjutavad klientide hinnangul kõige enam nende edasist toimetulekut?

50

4. Kuidas rehabilitatsiooni vajaduse hindamine korralduslikult toimis? 5. Mil määral olid rehabilitatsioonivajaduse hindamise käigus esitatud arusaadavad kliendile? Kuidas võimaldavad küsimused kliendi hinnangul saada ülevaate tema olukorrast (tervis, toimetulek, elukorraldus)? 6. Kuidas on kliendi aktiivsus ja toimetulek muutunud R-programmis osalemise järgselt? 7. Millistes eluvaldkondades ja mil määral on kliendi elus toimunud muutused peale R-programmis osalemist? Tulemused Kliendiuuringu analüüs annab ülevaate puuetega inimeste elu toimunud muutustest, mis kaasnesid R-programmides osalemisega. Ära on toodud puuetega inimeste subjektiivsed arvamused R-programmide eeliste kohta võrrelduna üksikteenuste süsteemiga ja mõningad R-programmide puudused või puuetega inimestele häirivalt mõjunud asjaolud. Ülevaate lõpuosas vahendatakse klientide hinnanguid WHO-DAS II hindamisvahendi kasutamise kohta R-programmides. 3.3.3.1. Muutused programmis osalemise tulemusel A. Töötamine ja õppimine Kliendiuuringus osalenud puuetega inimeste tööelus toimus R-programmides osalemise tulemusel järgmisi muutusi:

• töötamise jätkamine samal töökohal peale ajutist eemalolekut • tööle asumine: R-spetsialistid otsisid R-programmi raames isikule töökoha

„Tööle asumine … Programmis leiti see töökoht.“ R13

• toetatud töö

„sain töökohta, toetatud tööd tahtsin. See on üks väike õmblusfirma, mina olen juurdelõikaja. Mina lõikan kangast töötajatele ette … ma olen selle tööga rahul.“ R5

• tööharjutus: Töötukassa ja R-programmi spetsialistide koostöös

„tööharjutus … olen juhendaja siin käelise tegevuse ja loovuse arendamise poolega.“ R7

• tööotsimine

„Võibolla minu oma mõttelaadis on muutunud, sest ma siin otsin väga aktiivselt tööd.“ R10

Kliendiintervjuus osales puuetega inimesi, kes otsustasid peale R-programmis osalemist asuda õppima.

„Kindlasti on edasiõppimine. Ma ei tea nüüd, kas päris niimoodi, aga kindlasti edasiõppimise soov mul on.“ R6

Motivatsiooni ja aktiivsuse tõus R-programmides osalenud isikud tõid välja, et R-spetsialistide poolt organiseeritud grupiarutelud, töövaldkonna spetsialistide poolt läbiviidud seminarid ja kohtumised töötavate puuetega inimestega mõjusid motiveerivalt.

„Et olen neli aastat ju ratastoolis olnud … see võis mõjuda motiveerivalt, et kuidas eluga nüüd edasi minna - kõik mis on võimalik, et koolitusvõimalused ja et on võimalik ka ratastoolis tööd teha. Kindlasti oli see kolm nädalat selline mõtlemisaeg.“ R3

51

„nüüd mis sellest programmist ma nagu kõrva taha sain panna. Ma nagu käisin, käisime seal EASiga kohtumas. Oli sihuke päevane väljasõit, et ma sain sealt pildi selgemaks ja korra võttis nagu hoo üles ka, et neid uusi suundi arendada … aga ta tõmbas siukese nagu mõnusa energiaga käima kogu selle aasta ja see on üldjuhul kestnud nii.“ R4

Eneseteadlikkus R-programmides osalenud isikud pidasid oluliseks, et R-tegevustes osalemise protsessis oli võimalik mõelda enese olukorra ja võimaluste peale. Eneseanalüüs tõstis inimeste eneseteadlikkust ja muutis mõtlemisviisi.

„seal olek on muutnud nüüd minu, kuidas ma nüüd ütlen, minu mõttelaadi, minu mõtlemine on muutunud teiseks, positiivsuse poole, kõik positiivsuse poole. Minu iseloom on muutunud teiseks, minu käitumine on muutnud teiseks, minu analüüsivõime on muutunud teiseks. Kasulikum asi oligi just see mõtteviisi muutmine, et ma tuleks endaga toime. Muidugi ma ei ole see inimene, kes ma olin ennem.“ R7

„Kindlasti see andis mulle tohutult enesekindlust. Kunagi ma olen õppinud sekretäriks ja avastanud, et see oli totaalselt mööda. Ja et see massaaži-koolitus oli nagu täitsa täkkesse, et minu jaoks.“R12

Teadmised sotsiaalkaitse meetmetest R-programmides osalemine tõstis oluliselt puuetega inimeste teadmiste taset Töötukassa, kohaliku omavalitsuse ja teiste sotsiaalvaldkonnas tegutsevate organisatsioonide meetmetest.

„Minule oli see sotsiaaltöötaja väga kasulik. Kuna mul endal internetti ei ole, siis tema nagu aitas selle Töötukassa poolelt seda informatsiooni mulle koguda … sellist informatsiooni ei ole mul võimalik kuskilt saada.“ R9

B. Oskuste arendamine: sotsiaalsed oskused, arvuti kasutamine, käsitöö Sotsiaalsete oskuste arendamise näidetena R-programmides tõid puuetega inimesed välja eneseregulatsiooni oskused nagu keerulistes suhtlemissituatsioonides toimetulek töökohal, suhtlemisoskuste arendamine ja oma mõtlemisviisi muutmine.

„See suhtlemistreening oli küll väga selline kasulik tegelikult. Ma vist lihtsalt ise olen selline suhteliselt kinnine, et ise nagu, et need muutused võibolla tulevad alles.“ R11

Ergonoomika oskuste kasutamist tööalastes ja igapäevaelu situatsioonides pidasid oluliseks valu kogevad inimesed.

„Kui ma läksin sinna tegevusterapeudi ruumi, siis ma vaatasin, et seal oli voolimist ja kõik sellist asja. Ise mõtlesin, et mida mul siin teha on, aga siis tuli välja, et see on ergonoomika, millest mina ei teadnud tuhkagi. Istusid nii nagu sul hea oli, aga tegelikult on palju vajalikumad nõuanded, asjad, kuidas sa ei koorma oma käsi, kuidas kaela, kuidas selga ja kõik oli väga asjalik.“R7

„Siis mängisime läbi teatud tegevusi, näiteks raskuste käest kätte andmist või maast mingite raskuste võtmist, et kuidas need õiged võtted on. Ja sellest oli ka väga suur abi.“ R8

Arvutikasutamise oskuse arendamist peeti oluliseks eelkõige tööotsimisevõimaluste parandamise eesmärgil nagu CV koostamine ja saatmine tööandjatele, töökoha otsimine.

„… ma ei osanud arvutiga midagi. teha. Nüüd saan cv-d saata ja selliseid asju.“ R5

52

Massaaži-oskuste õppimine

„Kuna õppisime … massaaži, siis oli kindlasti sellest praktilisest osast ikka kõige rohkem kasu.“ R12

Käsitööoskuste arendamine

„Tegelikult ma ikka sain kogemust juurde küll. Et ma varem ei olnud käsitööd nii teinud, aga tänu sellele olen hakanud rohkem käsitööd tegema, muidugi ka hobid, just see et ma olen hakanud igasuguseid neid asju tegema, et heegeldama, kuduma, tikkima. Tänu selle projektile ma olen kõike niivõrd palju õppinud, ma olen niivõrd palju edasi arenenud.“ R6

C. Tervis ja enesetunne R-programmides osalenud inimesed tõid välja lisaks enesetunnetuse ja oskuste arendamisele asjaolu, et ka nende tervis ja tervisega seotud enesetunne on paranenud. Enesetunde paranemisel peeti oluliseks füsioterapeutide poolt läbiviidud tegevusi, juhendamist ja nõustamist, samuti psühholoogide professionaalset sekkumist.

„Ja ma ütlen nüüd, mis see mulle andis. Andis mulle sellise asja, et ma ei istu enam ja ei mõtle, et mul nüüd valutab see selg ja kogu keha valutab, vaid ma tean, mul on hetkelgi see valu olemas, aga mina kontrollin seda valu. Mina kontrollin valu, mitte valu ei tee seda, mis ise tahab. Asi on muutunud vastupidiseks.“ R7

„Ja ma ei osanud seda nagu arvatagi, et psühholoogi abiga võib nagu selles suhtes asi paremaks minna. Et nüüd ma ei kasuta igapäevaselt enam unetablette, kasutan vajadusel, väga harva tegelikult.“ R8

„Võib-olla kui see nagu ettenähtud on, see programm, noh nendele inimestele, keda siis tahetakse sulandada jälle peale mingit õnnetust kuskile ühiskonda, et mina läksin puhtalt nagu tervislikel, või noh, et saaks ennast liigutada seal veidike.“ R4

„Nüüd kui … käisin sain massaaži, nii et ma olen sellised asjad nagu tasakaaluhäired ära unustanud. Ja peavaludega ei ole ma nii hädas olnud. Kätele tehti parafiinravi, nüüd saan kodus kõike teha - kududa, süüa teha, ma julgen supipotti tõsta pliidi pealt. Et kõik on väga hea.“ R9

D. Sotsiaalsed suhted R-programmides viidi tegevusi läbi gruppides ja seeläbi said rehabiliteerivates tegevustes osalenud inimesed omavahel tuttavaks grupikaaslastega, leidsid uusi mõttekaaslasi ja sõpru. Sotsiaalsete suhete arendamine R-programmides on väga oluline väärtus sotsiaalse sidususe tõstmiseks.

„Kui aus olla, siis ma just nende puuetega noortega, et mul ei olnud varem nendega sellist kokkupuudet kui mul praegu on. Ma olen sellele väga tänulik, sest nendega on väga tore koos olla ja nad harivad tegelikult, noh see, nad on teistsugused, aga see on niivõrd hea, kui sa näed kui nad sulle naeratavad. Nad annavad sulle jõudu. Sõpru tekkis juurde kohe kindlasti.“ R6 „Väga palju uusi tuttavaid ja väga meeldivaid inimesi.“ R12

„Minu peresuhted on muutunud. Abikaasa juures oli niimoodi, kui et see jäme ots oli minu käes, siis hetkel on ta teistmoodi. Ma ütlen teile nüüd niimoodi ühe lause, mida ma olen kõigile öelnud, et ma lasen mehel olla mees.“ R7

53

3.3.3.2. Rehabilitatsiooniprogrammi ja rehabilitatsiooni üksikteenuste erinevused Rehabilitatsiooni olemuse mõistmine R-programmides osalenud klientidega läbiviidud intervjuudes on märgata, kuidas inimeste teadlikkus rehabilitatsiooni olemusest on muutunud. Kui respondendid pidid jagama oma kogemusi kehtiva rehabilitatsiooni üksikteenuste süsteemi kohta, siis vastuseid analüüsides on märgata, et rehabilitatsiooni olemuse mõistmisel ollakse napisõnalised. Samas R-programmides osalemise kogemusele tuginedes väljendavad vastajad väga jõuliselt oma arvamust rehabilitatsiooni olemuse kohta.

„Rehabilitatsioon ei ole pelgalt.. see ravi on üks asi. Rehabilitatsioon on see, et inimene saaks elus hakkama.“ R3

Rehabilitatsiooniprogrammi positiivsed aspektid R-programmidesse kaasati töötavaid puuetega inimesi, kes rääkisid kogemustest töölesaamisel ja tööturul püsimisel, mis omakorda innustas kuulajaid.

„Just see töötamine ja see, millest meile räägiti, käisid seal edukad inimesed, kes ise on ratastoolis ja mida nemad on korda saatnud. See oli mulle nagu oli üks asi, mis pani mõtlema, mis kõik on võimalik Näiteks selle töötamise koha pealt oli seal paar päris huvitavat inimest, kes kohapeal käisid rääkimas oma tööst ja kuidas nemad on elus hakkama saanud. … Lihtsalt sai selle peale hästi palju mõtlema hakatud, mida teha edasi, kuidas elada edasi …. Loomulikult ei saa asutusse tulla inimene, ütleme koolitusspetsilist või keegi ja hakkab sind motiveerima. Ta on terve inimene, tal on lihtne tantsida nende noorte ees ja rääkida kui lihtne kõik on, kui sa ainult tahad. Selleks on vaja ikkagi teisi samasuguseid inimesi, näidata nendele. Ja vot samasugused inimesed peavad rääkima oma elulugusid ja kõik küsimused peavad nendelt tulema just ise.“ R3

R-programmid on tegevuste mahukad, läbimõeldud ja kestavad pikemalt (kui üksikteenused).

„Programm on efektiivsem sellepärast, esiteks et ta hõlmab pikemat aega. See periood seal on pikem. Nagu see programm oli 3 nädalat. Jumala hea oli! Päeval olid ravitegevused, õhtuti olid need loengud, grupitööd, mis iganes. Ideaalne! Ei ole nii, et sa lähed ravile ja oled lihtsal ravil, keegi sind ei aita.“ R3

„Tunduvalt aktiivsem tegevus, pikemad päevad ja rohkem igasuguseid väljasõite, tavapärasel sellel ei ole muud kui käid seal kõrval laine spas ujumas.“ R4

Väärtustati rehabiliteerimisele kaasaaitavaid tegevusi väljapool R-asutust.

„ma olen kogu aeg siuke positiivse ellu suhtumisega olnud ja mulle tundus muidugi kõige atraktiivsem see, et saab käia majast väljas, nendes erinevates organisatsioonides.“ R4

R-programmides osalenud inimesed pidasid oluliseks, et nende käekäigu vastu tunti R-programmi lõppedes huvi.

„Mulle tundub sümpaatne, et sotstöötaja on mulle tagasi helistanud suve jooksul päris mitu korda, küsinud tagasidet , uurinud. Kui ma talvel seal käisin, et mul olid plaanid et hakkan uut tootmissuunda arendama, et küsib, kuidas mul sellega läinud on. See hoiab nagu ohjes, et ta nagu motiveerib ennast ka. Et peale su enda tunneb veel keegi muret, kuidas läheb selles mõttes on see okei“. R4

Arutelud grupis ja grupiliikmete toetus olid olulised.

„Teiseks programmis on see grupitöö, mis on väga tähtis, et saaks omavahel arutada neid asju.“ R3

54

Psühholoogi individuaalsed ja grupitegevused.

„No vot ma lähen jälle selle psühholoogia peale. Seda võiks nagu rohkem olla. See on tõesti vajalik. Minu nägemus sellest asjast on, et psühholoog paneb kõik asjad paika. Mida rohkem ma seda sain, seda paremaks mul asi läks, seda kindlamaks mul tunne tuli. Seda rohkem tuli mul endasse usku, et ma tulen selle asjaga toime.“ R7

„Aga ma sain väga palju vaimset abi psühholoogi käest. Ütleme see grupp ja individuaalne nõustamine minule väga meeldisid. Psühholoog siis andis nõu, kuidas peaks elus edasi saama, hakkama käituma ja mida jälgima enda puhul.“ R9

Rehabilitatsiooniprogrammis osalemisel häirivateks osutunud aspektid Respondendid tõid intervjuudes välja vähe R-programmide juures häirivaid aspekte. Ja kuna tegemist ei olnud korduvate arvamustega, siis on tegemist üksikinimeste subjektiivsete hinnangutega, mille põhjal ei saa teha üldistavaid järeldusi. Häirivatena nimetati tegevusterapeudi ebakompetentsust liikumispuudega inimeste nõustamisel, liiga vähest informatsiooni töökoha kohta ning olukorda, kus väga paljud inimesed rääkisid lühikese aja vältel oma valu kogemusest.

„Aga mis mind häiris oli see, liiga palju tegevusteraapia jura.“ R3

„Teate minule mõjus see väga halvasti kui iga inimene rääkis oma valust, see oli niivõrd kole minu jaoks.“ R7

„Kui selle programmi eesmärk oli tööle saamine siis ma oleks tahtnud selle töökohaga natuke ennem tutvuda. Ma läksin nö. nagu põrsast kotis ostma.“ R13

Arvamused rehabilitatsiooni üksikteenuste kohta Intervjuudes selgus, et puuetega inimestel on üsna raske eristada R-programmi R-teenuste süsteemist. Samas mõned väga teravad arvamused toodi välja, mis puudutavad eeskätt üksikteenuste korraldust.

„See üksikteenus, see reh-teenus on minu jaoks täiesti mõttetu“. R3

„Aga muidu ma olen varem saanud, seal on nagu pansionaat, seal on sotsiaaltöötajad ja sellised töötajad.“ R4

„See on, et korra saad ja siis on mitu nädalat vahet, et kuna järgmine kord tuleb. Et see nagu eriti hea ei ole.“ R8

3.3.3.3. Klientide poolt rehabilitatsiooniprogrammide puhul oluliseks peetud aspektid Kliendi intervjuudes kaardistatud teemad: usaldus - „mind usaldati“

„mind usaldati nende noortega üksi. Siis ma nagu, kuidas tuleb kududa ja kõik sellist ... et nemad saaksid hakkama ja mina saaks hakkama.“R6

hoolimine

„Ja nad muretsevad ja hoolitsevad sinu eest. Kui sul tekib näiteks mingi probleem. Kõik mured lahendati ja kõik probleemid. Kui oligi kellelgi hirm, miks ja kuidas. Alati räägiti, sa pidi

55

rääkima, siis kõik mured nagu lahendati. Nad võtavad aega sinu jaoks. Nad näevad ikkagi vaeva ja teevad kõik et sulle mingi asi selgeks teha. Ja nad muretsevad ja hoolitsevad sinu eest. Kui sul tekib näiteks mingi probleem. Kõik mured lahendati ja kõik probleemid.“ R6

vajadustele vastamine

„Minule konkreetselt oli vaja. Ma olin nii nagu värske see. Et oli oluline et ma saaks võimalikult palju harjutada ja võimelda ja seda mulle ka võimaldati.“ R1

paindlikkus

„Aga mina pean nagu õigeks seda, et seal iga juhtum on väga erinev. Ja see programm peaks olema suhteliselt paindlik.“ R1

innustamine

„Ta annab seda julgust ja peale hakkamist. Selles suhtes, kui inimene on üldse elust kõrvale jäänud, siis ta saab hakkama. Seal on ikka kõik koos, sa näed et teised saavad hakkama, siis sa püüad ise ka ja saada hakkama.“ R13

seotus tööturuga

„aga teine asi on see, et kuidas puuetega inimestega seal selle aja jooksul teadustatakse asju ja kutsutakse erinevaid inimesi sinna rääkima, asjadest kuidas on.“ R3

„Kasu ma arvan oli ikka kõige rohkem sellest nö. tööharjutamisest. Ma sain selle oskuse juurde. Ma tegin ise igasuguseid käsitöö esemeid, käisin neid ise müümas laadal ja ma arvan, et see kõik kuulub sinna alla.“ R13

3.3.3.4. Hinnangud rehabilitatsioonivajaduse hindamise kohta R-programmide raames piloteeriti rehabilitatsioonivajaduse hindamise vormi ja WHO DAS 2.0 küsimustikku, mis on täpsemalt kirjeldatud peatükis 5, eesmärgiga selgitada välja hindamisvahendite sobivus klientide rehabilitatsioonivajaduse välja selgitamiseks ja programmi suunamisel. Käesolevas uurimuses püüti välja selgitada, missugused on R-programmides osalenud inimeste arvamused nimetatud hindamise kohta. Valdavalt pidasid puuetega inimesed hindamisvahendi küsimusi arusaadavateks ja neile vastamist võimalikuks. Vastajatele on hindamiskogemusest meelde jäänud, et hindamisvahend sisaldas küsimusi tervisliku seisundi ja elukvaliteedi kohta.

„Seal oli üldiselt tervise kohta, ja üldiselt elukvaliteedi kohta. Mul midagi varjata ei olnud, ja midagi ei häirinud ka. See peaks olema kindlalt enne seda programmi. Siis saaks grupid korralikult kokku, sest et kui grupis on need, kes saavad väga hästi hakkama ja need, kes ei saa üldse hakkama.“ R3

„Jah küsiti küll. Ei olnud imelikud, olid täitsa sellised…“ R7

„Kõik oli vajalik. Mõni küsimus vist jäi vahele. Aga ei olnud raske.“ R9

„See oli üsna lai.“ R12

Hindamise puhul pidasid respondendid oluliseks, et hindamise viiks läbi vastava ettevalmistusega inimene, kuna küsimused vajasid selgitamist ning näidetega toetamist.

„Nad olid arusaadavad aga nad olid kuidagi .. ei olnud nii nagu mitte erialase haridusega inimese jaoks mõeldud. Ma mäletan küll, et seal oli nagu selliseid naljakaid aspekte mille üle ma nagu mõtlesime koos, nagu selle sotstöötajaga kahekesi, et kuidas seda nüüd kõige parem märkida oleks.“ R4

56

Mõnedel juhtudel leidsid inimesed, et hindamine oli laiapõhjaline, kuid ei võimaldanud piisavalt põhjalikult välja tuua inimese jaoks olulisi probleeme.

„Seal oli väga palju küsimusi, väga erinevaid küsimusi. Psühholoogil oli sel mitu lehekülge küsimusi ja siis see, kes seda gruppi juhtis temal oli. Ja, oli, väga palju küsimusi. See oli väga laialdaselt. See ei olnud otseselt minu probleemide kohta. See oli nagu üleüldiselt, sest igal inimesel on oma probleemid. Et seal oli ka küsimusi, mis mind otseselt ei puudutanud.“ R8

3.3.3.5. Rehabilitatsiooniprogrammis osalemisega kaasnevad kulud kliendile ja muud vajadused R-programmis osalemiseks pidid respondendid tegema kulutusi transpordile. R-programmis osalemisega üldjuhul teisi suuremaid kulutusi ei tehtud (v.a. mõnedel juhtudel omale toidu ostmiseks).

„…transport põhiliselt. Mul ei olnud muud kui transpordi kulud.“ R7

„Ainus, sõidukulu.“ R8 Töötavatel inimestel tuli teha ümberkorraldusi oma tööelus, et oleks võimalik osaleda R-programmis.

„Natuke ikka pidin, kui sa pea kuuks ajaks ikka ära kaod. Siis muidu on nii tagasi tuled ei vaja sind enam keegi. Eks ikka tööalaselt pidi natuke korraldama. Ei, see sai kõik ette ära planeeritud niiviisi et ei olnud, tööelu see küll ei seganud. Sain õhtusel ajal seal ka tööd teha, et ei olnud probleemi.“ R4

3.3.4. Rehabilitatsiooniprogrammi vormide analüüs Rehabilitatsiooniprogrammi vorm8 on alusdokument R-programmi projekti koostamiseks. R-programmi vorm koosneb järgmistest osadest: I. Programmi esitaja andmed II. Kokkuvõte III. Programmi üldised alused IV. Programmi ajendid ja eesmärgid V. Programmi keskkond VI. Ohutus ja kliendi õigused VII. Programmimeeskonna koosseis ja juhtimine VIII. Programmi kirjeldus IX. Teabehaldus X. Kvaliteedi täiustamine XI. Viited Käesolevas uurimuses keskenduti R-programmide tekstides järgmiste peatükkide analüüsimisele:

• programmi kokkuvõte (II), • programmi ajendid ja eesmärgid (IV), • programmimeeskonna koosseis ja juhtimine (VII) • programmi kirjeldus (VIII).

8 Rehabilitatsiooniprogrammide koostamise aluseks oli projekti „Rehabilitatsiooniteenuse programmipõhise

lähenemise piloteerimine ja reaalse süsteemi kujundamine” raames välja töötatud rehabilitatsiooniprogrammi vorm. Rehabilitatsiooniprogrammi vorm on kättesaadav veebiaadressil: http://www.astangu.ee/projektid-ja-partnerlus/toolesaamist-toetavate-rehabilitatsiooniprogrammide-osutamine.html

57

3.3.4.1. Rehabilitatsiooniprogrammi kokkuvõtte peatükk R-programmi vormi järgi koostatud tekstides paikneb kokkuvõtte peatükk R-programmi dokumendi alguses, kohe peale R-programmi esitaja andmeid. Mistõttu on väga oluline, et R-programmi lugeja saab kokkuvõttest kätte põhilise info R-programmi kohta. R-programmi vormi koostaja poolt on antud järgmised juhised kokkuvõtte peatüki koostamiseks: “Kirjeldage kokkuvõtlikult programmi vajalikkust ja missiooni, põhimõtteid, ülesehitust ja sisu. Kokkuvõte peab mahtuma käesolevale leheküljele.“ R-programmide tekstide analüüsimisel ilmnes, et koostajad on kasutanud kokkuvõtte kirjapanemisel erinevaid lähenemisviise. Kokkuvõtete struktuuride ülevaade on nähtav tabelist 10. Tabel 10. Rehabilitatsiooniprogrammide kokkuvõtete struktuur Programmi kood

Kokkuvõtte struktuur

V1 eesmärk, sihtgrupp, tegevused koos tegevuste lühikirjeldusega, kestvus ja intensiivsus, läbiviimise koht, tulemuslikkus

V2 sihtgrupi lühikirjeldus, sekkumiste valiku põhjendus, töövormid (päevakeskus, ambulatoorne), kestvus, etapid, läbiviimise koht, sekkumiste nimetused, tulemuslikkuse hindamise põhimõtted ja meetodid

V3 programmi vajalikkuse näitajad, missioon, põhimõtted, kestus, ülesehitus ja tegevused, tulemuslikkuse hindamine

V4 sihtgrupp kellele programm suunatud, eesmärk, missioon, kestvus ja ajakasutus, töömeetodid, töövormid, läbiviimise koht, kaasatud meeskonnaliikmed

V5 probleemi kirjeldus, meeskond, eesmärk, sihtgrupp, programmi aluspõhimõtete pärinemine, tegevusperiood, programmiga kliendil saavutatav muutus

V6 missioon, eesmärk, alaeesmärgid (kirjeldatud läbi tegevuste), sihtgrupp, oodatavad tulemused, programmi põhimõtted (sihtgrupi probleemi kirjeldus), tegevuste etapid, sihtgrupi suurus, kestvus, programmi tegevuste korraldus kliendi jaoks

V7 eesmärk, missioon, sihtgrupp, probleemi kirjeldus, tegevusetapid, peamised sekkumised, programmi kestvus, kliendi oodatavad saavutused programmi lõpus

V8 sihtgrupp, programmi koostamise alused, metoodika päritolu, sihtgrupi täpsem kirjeldus, tegevusvorm, eesmärk, etapid ja tegevused, korraldus, oodatav tulemus

V9 protsessi lühikirjeldus, sihtgrupp, probleemi kirjeldus, eesmärk, koostöö Töötukassaga, tegevuse etapid ja tegevuste kirjeldus, oodatav tulemus

V10 sihtgrupi kirjeldus, programmis osalejate grupp, kestvus, tegevuskoht, koostöö partnerid, probleemi kirjeldus, tegevuste kirjeldus, programmi edukuseaspektid, kokkuvõte (eesmärk, sihtgrupi vajadused)

V11 sihtgrupp, tegevusetapid, mida klient programmi raames läbib, oskused, mida programmi raames kliendil hinnatakse, koolitusprogrammi ülesehitus, ülevaade, mis toimub programmi lõpus

V12 põhimõtted, millest programmis lähtutakse, eesmärk, programmi sisu (milliseid oskusi kliendid omandavad), sihtgrupi kirjeldus, etapid, hindamise kirjeldus, koostööpartnerid, oodatavad tulemused kliendi jaoks, programmi tulemuste väljaselgitamise hindamine

V13 missioon, eesmärk, alaeesmärgid, sihtgrupp, programmi ülesehitus ja sisu, kestvus, oodatavad tulemused

V14 eesmärk, missioon, sihtgrupi kirjeldus, probleemid, etapid ja tegevused, kestvus, tegevuskoht, oodatavad tulemused

V15 sihtgrupi vajadused, eesmärk, programmi sihtgrupi suurus ja profiil, kestvus, programmi koostamise alused, meetodid, tegevused, koostööpartnerid, oodatavad tulemused

V16 missioon, kestvus, oodatav tulemus, R-programmi koostamise alused/ metoodika, töömeetodid, etapid ja tegevused

58

R-programmi kokkuvõtete tekstid sisaldavad sarnasusi - kõigis kokkuvõtetes kajastatud ühesuguseid alateemasid ja erinevusi. Kõikides kokkuvõtete tekstides on nimetatud eesmärk, sihtgrupi kirjeldus, programmi kestvus, peamised tegevused. R-programmide kokkuvõtete erinevused tulevad välja järgmistes alateemades: kasutatavad metoodikad, koostööpartnerid, oodatavate tulemuste kirjeldus. R-programmi kokkuvõtete tekstid erinevad oma kvaliteedi ja R-programmi ülevaatlikkuse poolest. Kokkuvõtte peatükis kasutatud teksti liigendavad vahepealkirjad ei kajasta mõningatel juhtudel teksti sisu. Eesmärgid keskenduvad protsessile ja tegevustele Analüüsis ilmneb, et keeruline on R-programmi koostajatel sõnastada programmi eesmärki. Mitmetel juhtudel kirjeldatakse R-programmi eesmärgi juures R-programmi tegevusi, aluspõhimõtteid või protsessi.

„Programmi alaeesmärgiks on nõustada klienti tööalastes valikutes, hinnata sooritusvõimet konkreetse töö kontekstis ning toetada tööpraktikat töökohal.“ V1

„Programmi eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset ja efektiivset meeskonnapõhist lähenemist …“ V4

„… eesmärk on toetada rehabilitatsiooni abil … inimest, anda teavet …, suhtlemisest ja toetavatest tava-ja tugiteenustest ning toetada tema võimet toime tulla …. puudega“ V8

Soovitused R-programmi kokkuvõtte koostamiseks R-programmi kokkuvõtte parema ülevaatlikkuse saavutamiseks on soovitav kokkuvõtte koostamisel tuua välja järgmine informatsioon: 1. R-programmi eesmärk. R-programmi eesmärki kirjeldav tekst peab sisaldama ülevaadet, mida soovitakse antud programmiga saavutada (soovitav/taotletav olukord). 2. R-programmi sihtgrupp. R-programmis osalejate terviseseisundi, tegevus- ja osalusvõime piirangute kriteeriumid. R-programmis osalejate arv. 3. Sihtgrupi peamised probleemid ja vajadused. 4. R-programmi peamised tegevused/ tegevusetapid. 5. R-programmi kestvus, intensiivsus, korralduslikud aspektid. 6. R-programmi läbiviimise koht. 7. R-programmi teostamise koostööpartnerid. 8. R-programmi oodatav tulemus. 3.3.4.2. Rehabilitatsiooniprogrammi ajendid ja eesmärgid R-programmi vormi IV. peatükk on „programmi ajendid ja eesmärgid“. Neljanda peatüki esimene osa (A) näeb ette programmi suunamise kriteeriumite määramise. Antud punkti all on loetelu sihtgruppidest, mille hulgast R-programmi koostaja teeb valiku. Lisaks etteantud tabelile on võimalus panna kirja täiendav informatsioon selle kohta, kellele antud programm sobib.

59

R-programmi koostajad on kasutanud täiendava informatsiooni lisamise võimalust. Peamiselt on kirjeldatud tervislikust seisundist tulenevaid piiranguid.

„arstlik diagnoos, mille tõttu on liikumisfunktsioonid ja/ või siirdumisvõime häirunud …“ V1 R-programmi koostajad on mitmetel juhtudel toonud ära programmis osalemise eeldusena kliendi motivatsiooni elukvaliteedi parandamiseks ja tööle naasmiseks. Samuti motivatsiooni programmis osalemiseks.

„soovib paraneda …. ning taastada normaalne psühhosotsiaalne funktsioneerimine (sh tööl püsimine, tööturule naasmine, töökeskkonda naasmine), soovib parandada oma elukvaliteeti“ V2

„… on motiveeritud programmis osalemiseks“ V5

Analüüsi põhjal on R-programmi suunamise ja programmis osalemise eeldustena vaja arvestada:

• isiku tervislikku seisundit ja sellest tulenevaid piiranguid, • enesekohaste tegevustega toimetulemist • isiku motivatsiooni R-programmis osalemiseks, oma elukvaliteedi parandamiseks ja tööle

minemiseks. Neljanda peatüki teises osas (B) on ettenähtud programmi eesmärkide kirjeldamine. Peatüki B osas on eesmärkide nimetamiseks etteantud tabel, kus R-programmi koostaja näitab ära, millistes valdkondades isiku elus muutusi soovitakse saavutada. Aluseks on Rahvusvaheline Funktsioneerimise Klassifikatsioon (RFK). Tabeli osad kannavad nimetusi organismi funktsioonid, tegutsemine ja osalus, keskkonna tegurid. Iga nimetuse all on ära toodud antud valdkonna alla kuuluvad aspektid. Lisaks RFK põhisele tabelile toovad osad R-programmi koostajad ära tekstilise kirjelduse, milliseid eesmärke soovitakse saavutada. Analüüs näitab, et eesmärke kirjeldatakse erinevalt (nagu nähtus ka kokkuvõtte ptk osas). Analüüsi koostaja hinnangul on R-programmi teksti kvaliteedi huvides vajalik jälgida kooskõla eesmärkide vahel, mis on ära toodud RFK-l põhinevas tabelis ja eesmärgi tekstilises kirjelduses. RFK põhise tabeli praegune kasutus ei anna lugejale/ analüüsijale olulist informatsiooni taotletavate eesmärkide kohta, kuna ei ole ära määratletud, millise algtasemega isikud on programmis (esimene määraja RFK kohaselt) ja millist funktsiooni, tegevus ja osalusvõime muutust programmiga taotletakse (missugune on teine määraja). Seega käesoleval ajal puudub programmi tekstides tervikuna kooskõla kirjeldustes nimetatud eesmärkide, RFK põhises tabelis äratoodud eesmärkide ja R-programmi oodatavate tulemuste vahel. Analüüsi koostaja möönab, et R-programmi koostajal ja läbiviijal võib olla teave ja ülevaade nimetatud kolme aspekti kooskõla kohta, kuid R-programmi tekstides see ei avaldu. 3.3.4.3. Programmimeeskonna koosseis ja juhtimine R-programmi vormi seitsmendas peatükis on ülevaade programmi koosseisust ja juhtimisest. Seitsmenda peatüki A osas nimetatakse ära programmimeeskond ja koostööpartnerid. Analüüsi põhjal nähtub, et R-programmi meeskonna liikmetena nimetatakse üldjuhul ära rehabilitatsioonispetsialistid, kes töötavad rehabilitatsiooniasutustes kehtiva süsteemi järgi. Mõnedel juhtudel on etteantud tabelisse lisatud need spetsialistid, kes kehtiva süsteemi kohaselt R-meeskonnas ei praktiseeri (näiteks raviarstid, toitumisnõustaja, kogemusnõustaja), kuid kes on kaasatud R-programmi. Samas osadel juhtudel on need spetsialistid toodud ära eraldi, st lisainformatsioonina on etteantud tabeli juurde vaba teksti vormis.

60

Paljudel juhtudel on jäetud nimetamata koostööpartnerid nagu Töötukassa spetsialistid ja teised. R-programmi kirjelduse kvaliteedi huvides on edaspidi soovitav nimetada programmimeeskonna ja koostööpartnerite alapeatüki juures ära:

• kõik R-programmis puuetega või terviseprobleemidega inimestega töötavad spetsialistid; • koostööpartnerid ja teiste asutuste spetsialistid, kellega tehakse R-programmi raames

koostööd R-programmi eesmärkide saavutamiseks. Seitsmenda peatüki B osas nimetatakse ära meeskonna juhtimine ja töökorraldus. Vastav informatsioon läheb kirja etteantud tabelisse. R-programmi vorm näeb küll ette võimaluse täiendada B osa, lisades tabeli kujul informatsioonile täiendava informatsiooni vabas vormis tekstiga. R-programmi koostajad kasutavad võimalust suhteliselt vähe. Samas näitasid fookusgrupi ja ekspertintervjuude kaudu kogutud andmete analüüsid, et R-programmi juhtimine ja koordineerimine on spetsialistide hinnangul oluliselt erinevad ja mahukamad tegevused võrreldes kehtiva süsteemi järgi teenuste osutamise raames tehtavast koordineerimistööst. Seega on vajalik ja põhjendatud, et „meeskonna juhtimise ja töökorralduse“ punkti juures toovad R-programmi koostajad ära programmi valimi moodustamise, R-programmi tegevuste ettevalmistuse, tegevuste läbiviimise perioodi ja R-programmi järgse tegevusperioodi koordineerimise ja juhtimise aspektid. 3.3.4.4. Programmi kirjeldus R-programmi vormi kaheksas peatükk on ettenähtud R-programmi klienditöö sisuliseks kirjeldamiseks. Dokumendi vormi kohaselt peab R-programmi kirjeldus sisaldama järgmisi punkte: A. Hindamine ja planeerimine B. Sekkumine C. Tulemuste hindamine D. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine Programmi protsessi ja tegevuste kirjeldusel on programmi sekkumistest arusaamise seisukohalt väga oluline tähtsus, kuna annab ülevaate rehabiliteerimise etappidest ja R-programmis kliendiga/ kliendi grupiga läbiviidavates tegevustest ja kasutusel olevatest töömeetoditest. R-programmide kirjelduste üldanalüüs näitab, et kõige põhjalikumalt ja mahukamalt on paljudes R-programmides kirjeldatud A-osa ehk hindamist ja planeerimist. Oluliselt vähem on kirjeldatud sekkumisi. Kõige lühemalt on kirjeldatud tulemuste hindamist ja programmi lõpetamist. Taolisel kirjelduste põhjalikkuse jagunemisel võib olla mitmeid põhjusi. Analüüsi koostaja hinnangul on üheks mõistetavaks põhjuseks asjaolu, et kõik R-programmide läbiviijad teostasid R-programme sellises mahus esimest korda ja seega puudus kogemus, kuidas sekkumisi korraldada. R-programmi kirjelduse osade põhjalikum analüüs on siinkohal esitatud R-programmi vormist lähtudes. A. R-programmi kirjeldus: hindamine ja planeerimine Tabelis 11. on äratoodud ülevaade, kuidas R-programmide koostajad tekstides hindamist kirjeldasid.

61

Tabel 11. Rehabilitatsiooniprogrammide tegevuste hindamise osa kirjelduste ülevaade Programmi kood

Info hindamise, planeerimise kohta

V1 Kirjelduses on nimetatud hindamist läbiviiva spetsialisti nimetus ja tema tegevus; Hindamisi viivad läbi: taastusarst, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, logopeed/ eripedagoog, abivahendi tehnik (pikad kirjeldused hinnatavatest valdkondadest)

V2 Lühikirjeldus, nimetatud on uuringumeetodid: kliiniline intervjuu, enesejälgimine, psühhomeetrilised testid, isiksuseomadusi ja emotsionaalset seisundit hindav test.

V3 Kirjelduses on nimetatud vahendid ja meetodid hindamiseks: RFK, juhtumikorralduse metoodika, testid, erialaspetsiifilised abivahendid ja materjalid, tervisenõustamise testid, rehabilitatsiooniplaan, tagasiside vorm, nõustamiskaart, juhtumi- ja võrgustiku protokollid; Eraldi on välja toodud võimekuse, soorituse ja keskkonnast-isikust tulenevate erisuste hindamine.

V4 Kirjelduses on nimetatud kasutatavad hindamisvahendid: SCIM, toimetulekuhindamiseks erialaspetsiifilised hindamisvahendid, kodu- ja töökeskkonna hindamine.

V5 Kirjelduses on nimetatud hindamise ajad programmi vältel, nimetatud on hindamisvahendid EEK-2, M.I.N.I., hinnatakse isiku psüühilist, kehalist tervist, sotsiaalset olukorda, motiveeritust programmis osalemiseks, rahulolu; ära on nimetatud, et hindamistegevused võtavad 15% programmi tegevustest.

V6 Kirjelduses on nimetatud hindamised ja nende raames läbiviidavad tegevused. Teostatakse järgmisi hindamisi: esmane juhtumikorralduslik vestlus, psühholoogiline esmahindamine.

V7 Kirjelduses on äratoodud, et hinnatakse motivatsiooni, tahteaktiivsust, hoiakuid, arvutikasutamise ja töö otsimise oskuste taset. Kasutatakse spets väljatöötatud hindamisvormi. Programmi teises etapis viiakse läbi psühholoogilise nõustamise vestlus.

V8 Kirjelduses puudub info hindamise kohta, kirjeldatud on programmi teemasid ja ülesehitust.

V9 Kirjelduses on ülevaaade planeerimise lähtealustest, kus on ära nimetatud ka hindamine (valmisoleku hindamine ja hetkeolukorra, ootuste ja ressursside hindamine), füüsilist laadi töötamist takistavate põhjuste väljaselgitamine, psühholoogilist laadi töötamist takistavate põhjuste väljaselgitamine.

V10 Kirjelduses on tööpõhimõtted, kirjeldatakse esmast hindamist (vaatlus), hindamiseks kasutatakse enesehindamise päevikut, spetsialistide hinnanguid, lõpphindamine tulemuslikkus töölesaamisel.

V11 Kirjelduses on äratoodud, et meeskonnaliikmed on koostanud ise küsimustikud, hindamisi viivad läbi sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, psühholoog, tegevusterapeut ja eripedagoog. Hinnatakse tegevusvõimet tegevustervikutes.

V12 Kirjelduses on nimetatud, et hinnatakse kommunikatsiooni- ja suhtlemisoskusi, igapäevaeluga toimetulekuoskusi, töövahendite valiku, kasutamise ja töövõtete valdamise oskusi, kasutatakse WHO DAS2. Lisanduvad spetsialistide poolt läbiviidavad hindamised kasutades teste ja intervjuusid.

V13 Kirjelduse kohaselt viivad hindamisi läbi sotsiaaltöötaja, logopeed, psühholoog, füsioterapeut, tegevusterapeut. R-programmis on 4,5 lk ulatuses kirjeldatud hindamistegevusi ja kasutatavaid meetodeid.

V14 Hinnatakse motivatsiooni, tahteaktiivsust, hoiakuid, arvutioskust, tööotsimise oskust. Viiakse läbi psühholoogilise nõustamise vestlus.

V15 Kirjelduses on koos äratoodud hindamine ja sekkumine. Eraldi hindamistegevusi kirjeldatud ei ole.

V16 Hindamisi viivad läbi 5 eriala spetsialistid, kasutatakse CARe metoodika töölehti, hinnatakse motivatsiooni, oskusi, sotsiaalset toetust, koostöövalmidust, tahteaktiivsust, tegevuste sooritamist, lisaks grupis osalemiseks valmisolekut. Hindamiseks kasutatakse ankeetküsitlusi, grupijuhtide kokkuvõtteid, kl subjektiivset hinnangut.

62

R-programmide tegevuste peatükis on kliendi hindamisi kirjeldatud väga erineval viisil ja erineva põhjalikkusega. Mõnedel juhtudel on ära toodud väga pikad kirjeldused üksikute R-spetsialistide poolt hinnatavate aspektide kohta. Teistes dokumentides on seevastu äratoodud hindamismeetodid ja hindamise teemad. Leidus ka R-programme, kus hindamistegevusi eraldi ei kirjeldatud. Pikkade kirjelduste puhul jäi kohati arusaamatuks, kas ära on toodud ülevaade sellest, millistest teemades meeskonna spetsialistid on pädevad hindamisi läbi viima (ehk spetsialisti üldine pädevus) või kasutatakse kõiki loeteludes nimetatud tegevusi konkreetse R-programmi puhul ka tegelikult. R-programmide kirjelduste kvaliteedi huvides on edaspidi vajalik hindamise puhul:

• kirjeldada R-programmi dokumendis neid hindamismeetodeid ja –tegevusi, mida antud R-programmi puhul reaalselt kasutatakse;

• viia hindamistegevused kooskõlla R-programmis kirjeldatud eesmärgiga (st hinnata tuleb eesmärgi suhtes.

B. R-programmi kirjeldus: sekkumine Sekkumiste kirjeldused ja kirjelduste põhjalikkus erineb R-programmiti suuresti (vt tabel 12). Sekkumiste kirjelduse maht varieerub poolest leheküljest kuni 5-6 leheküljeni. Sekkumiste kirjelduse informatiivsus on erinev. Enamike R-programmide kirjelduste sekkumise osad sisaldavad R-programmi raames puuetega või terviseprobleemidega inimeste rehabiliteerivate tegevuste läbiviimise aja- ja tegevuskava. Tegevuskavad on üldjuhul informatiivsed, andes ülevaate, kuidas isik siseneb programmi, milliseid tegevusi igal etapil läbi viiakse ja kuidas toimub tööga seostamine. Kõigis kirjeldustes on ära nimetatud tegevusi läbiviivate spetsialistide ametinimetused. Teised sekkumiste kirjeldustes esinevad teemad erinevad programmiti. Tabel 12. Rehabilitatsiooniprogrammi sekkumiste kirjeldused Programmi kood

sekkumiste kirjeldus sisaldavad

V1 1.teenuste mahu andmeid sihtgruppide kaupa; 2.spetsialistide tegevuste nimetused koos mahu piiridega; 3.programmi pikkust

V2 sekkumisfaaside nimetust koos tegevuste kirjeldusega V3 1.sekkumise skeemi

2.sekkumisetappide nimetust, kestvust, eesmärki, tegevuste tulemusi 3.töömeetodite ja –instrumentide loetelu 4.ajakava 3.grupitööde teemade ülevaadet

V4 1.tegevuste kestvuse ja mahu andmeid 2.tegevuste korralduse ajakava 3.tegevuste nimetust ja kirjeldust 4.R-programmi osutamise andmeid

V5 R-programmis osalevate spetsialistide tegevuste põhjalikke kirjeldusi, tegevuseesmärke, töömeetodeid

V6 1.R-programmi tegevuste nimetust, tegevuste sisu kirjeldust ja mahtu nädalapäevade kaupa; tegevuste sisu kirjeldus sisaldab infot iga tegevuse tulemuste kohta (nädalakava on esitatud tabeli kujul) 2.individuaalsete tegevuste kirjeldus ja tulemused

V7 1.R-programmis kasutatavate tegevuste nimetus ja kirjeldus, grupiõppe info, kestvus 2.tegevuste ajakava etappide kaupa, mis sisaldab etapi nimetust, etapi kestvust, tegevuse kirjeldust, läbiviimise ajavahemik, töötundide arv, tegevusi läbiviivad spetsialistid

V8 1.R-programmi tegevuste nimetused 2.protsessis kirjeldus

63

V9 R-programmis osalevad spetsialistid ja nende poolne ülevaade probleemidest ja sekkumised

V10 1.programmi maht, sihtgrupi liikumine programmis 2.protsessi kirjeldus ja protsessi tegevuste põhjendus, tegevusi läbiviivad spetsialistid 3.ülevaade oskuste mida soovitakse arendada 4.koostöö võrgustikuga

V11 etappide kirjeldused, ajakava, osalevad spetsialistid V12 1.tegevusperioodi ülevaade

2.spetsialistid ja nende tegevused, tegevuste eesmärgid V13 1.spetsialisti sekkumise nimetus, tegevuste kirjeldus

2.tegevuskava tsüklite kaupa (tabel), mis sisaldab ajakava, tegevuse nimetust, spetsialisti, kes tegevust läbi viib ja tegevuse mahtu

V14 1.R-programmis kasutatavate tegevuste nimetus ja kirjeldus, grupiõppe info, kestvus 2.tegevuste ajakava etappide kaupa, mis sisaldab etapi nimetust, etapi kestvust, tegevuse kirjeldust, läbiviimise ajavahemik, töötundide arv, tegevusi läbiviivad spetsialistid

V15 1.Protsessi kirjeldus, mis sisaldab ülevaadet spetsialistide poolt läbiviidavatest tegevustest 2.tööpraktika protsessi ülevaadet

V16 1.ülevaade R-programmis osalevatest spetsialistidest, töömeetoditest 2.ajakava koos tegevustega 3.R-programmi etappide nimetusi koos põhjalike tegevuste kirjeldustega, sh grupikohtumiste teemade, töömeetodite nimetamisega

Analüüsi kokkuvõtteks on siinkohal ära toodud ülevaade aspektidest, mis aitavad saada tervikpildi R-programmi tegevustest:

• R-programmis rakendatavate sekkumiste ülevaade • R-programmi ajakava tegevustes osaleva kliendi jaoks • R-programmi tegevuste kirjeldus, sh tegevust läbiviiva spetsialisti ametinimetus, töömeetodid,

tegevuste maht C. R-programmi kirjeldus: tulemuste hindamine R-programmi tulemuste hindamise analüüs näitab, et R-programmi koostajad on tõlgendanud antud osa eesmärki erinevalt. Tulemuste hindamise kirjeldused jagunevad kolmeks:

• projekti tulemuste kriteeriumite väljatoomine; • kliendi saavutused R-programmi tulemusel; • R-programmi lõpuosas läbiviidavate hindamistegevuste kirjeldus.

R-programmi tulemuste hindamisel toovad R-programmi kirjeldajad välja käesoleva pilootprojekti raames ettenähtud tulemuste kriteeriumid, mis on seotud tööle saamise, tööturu meetmete kasutamise või õppimisega. Kliendi saavutustest lähtuvalt peetakse oluliseks järgmisi kriteeriumeid (sõltuvalt projektist):

• paraneb liikumisvõime ja siirdumisoskused; • paraneb informeeritus; • paraneb igapäevaelu kvaliteet (uni jmt); • toimub tervenemine; • koolikohustuse täitmine;

Mõnedel juhtudel ei nimetata tulemusi, vaid hindamistegevust R-programmi lõpus.

64

D. R-programmi kirjeldus: programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine R-programmi lõpetamise osa kirjeldatakse R-programmide koostajate poolt üldjuhul lühidalt (kuni 0,2- 0,5 lk). Kirjeldus sisaldab üldiste kriteeriumite loetelu. Programmi lõpetamise kirjeldused sisaldavad järgmisi tegevusi (sõltuvalt asutusest):

• koolituspäeva läbiviimine kliendile ja tema lähedastele; • tagasiside küsimist kliendilt R-programmi lõpus; • jätkuva individuaalse nõustamise pakkumist samas asutuses (vastavalt vajadusele); • tööleasunud kliendi toetamist, kui tööandjaga on vastav kokkulepe sõlmitud; • R-programmi läbinud kliendi hindamist (2k, 3k, 6k, 1.a.); • R-meeskond edastab info KOVile.

R-programmi lõpetamise ja pikaajalise tagasiside planeerimise osa on R-programmi koostajad suhteliselt vähe planeerinud. Käesoleva uurimuse fookusgrupi ja ekspertintervjuude kaudu kogutud materjali analüüsides selgus, et tegelikult on kliendi tegevusvõime ja tööl püsimise seisukohast väga oluline, et isikule oleks tagatud järjepidev abi, et R-programmi kaudu saavutatud tulemusi säilitada. Selleks, et R-programmis saavutatud tulemused kestaksid peab tulevikus R-programmi oluliseks osaks olema isikule vajaliku toetusvõrgustiku loomine, temale vajalike teenuste korraldamine, jätkuva konsultatsiooni võimaluse või psühholoogilise toetuste pakkumine vms abi, mis tagab edasise toimetuleku. 3.4. Kokkuvõte: järeldused ja ettepanekud Järeldused Uurimuse raames läbiviidud analüüs näitas, et R-programmide osutamisega on võimalik saavutada olulisi muutusi puuetega inimeste elus. R-programmide osutamise peamine eesmärk oli puuetega inimeste töölesaamisele kaasaaitamine. R-programmi tulemusel saavutati tööle- ja õppima asumisega seoses järgmisi eesmärke:

• töötamise jätkamine samal töökohal peale ajutist eemalolekut; • tööle asumine; • toetatud töötamine; • tööharjutusel osalemine; • tööotsimine; • õppima asumine.

R-programmides osalemise tulemusel toimusid kaasuvad muutused:

• inimeste põhimeeleolu muutus, st muututi positiivsemaks, avatumaks. Samuti märgati, et inimesed muutusid enesekindlamaks;

• paranes eneseanalüüsivõime, st õpiti ennast paremini tundma, oma oskusi ja võimeid hindama;

• hakati võtma rohkem vastutust oma eluolukorra eest; • arenes valmisolek otsida abi ravi-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalsüsteemist; • arenesid suhtlemisoskused; • arenesid tööotsimise oskused; • tõusis terviseteadlikkus; • loodi uusi sõprussuhteid ja üldine suhtlusringkond suurenes grupis osalenud inimeste võrra; • paranesid peresuhted, suhted töökaaslastega • hakati aktiivsemalt osalema puuetega inimeste ühenduste tegevuses; • hakati tegema vabatahtlikku tööd; • hakati tundma huvi õppimise vastu; • toimus uute sotsiaalsete oskuste omandamine.

65

Ettepanekud I. Rehabilitatsiooniprogrammide korraldamise ettepanekud Ettepanekud R-programmide sihtgrupi osas

• R-programme tuleks spetsialistide hinnangul läbi viia inimestele, kellel ei ole veel puue välja kujunenud, kes ei ole puuet taotlenud (kuna ei soovi saada puude stigmat) või kellel ei ole (veel) puuet määratud. Seejuures peeti oluliseks, et isik ise ei saa olla otsustajaks, et vajab R-programmi. Otsus programmi saamiseks/ sisenemiseks peab olema põhjendatud. Soovituse programmi sisenemiseks peavad andma spetsialistid;

• Esmahaigestunud ja traumajärgsete seisunditega inimesed vajavad kohest sekkumist ja peaksid saama kohe programmi, olenemata sellest missugune puue võib välja kujuneda.

Ettepanekud R-programmide eesmärgi osas

• R-programmid jagunevad universaalseteks ja puude-spetsiifilisteks. Paljudele sihtgruppidele sobivateks programmideks peetakse motivatsiooni (valmisoleku) tõstmise ja muutuse toetamise programme. Töölesaamise eesmärgi programmide puhul on oluline puudespetsiifilised sekkumised programmides;

• Vajalikud jätkuprogrammid saavutatud muutuse säilitamiseks, tööelus ettetulevate probleemide lahendamiseks, puuetega inimeste nõustamine seoses inimese funktsionaalse võimekuse vms muutusega.

Ettepanekud R-programmide korralduse osas

• töölesaamise eesmärgiga programmide osutajatele on vajalik õpetada spetsiaalseid töö-eelduste, töövõime, töö keskkonna hindamise ja arendamise oskusi;

• R-spetsialistidele on vajalik õpetada spetsiifilisi oskusi erivajadustega inimeste gruppide käivitamiseks, läbiviimiseks ja grupiprotsesside juhtimiseks;

• vajalik on motivatsiooni, koostöö valmisoleku hindamine, arendamine ja nende oskuste säilitamise arendamine R-spetsialistidel;

• R-programmide kestvusele ei saa ajalisi piiranguid panna (kuna siis võib kaduda programmi mõte). Leiti, et mõningatel juhtudel võib olla vajalik kahe aastane programm. Pakuti ka, et programmi kestvus võiks olla vahemikus 20-40 nädalat. Ühiselt leiti, et võiksid olla intensiivsemad ja lühemad ning pikemaajalised programmid, mis on väiksema intensiivsusega. Kui isikul on häire/ puue kestnud aasta, siis on sekkumine lühemaajalisem, kui tegemist on krooniline häire, siis on vajalik programmis osalemine pikema perioodi vältel

• programmi kestvuse, intensiivsuse, tegevuste valiku ja finantside juures tuleb arvestada puudespetsiifikat;

• programmidele (programmi tegevustele) tuleks kehtestada piirhind; • mõningaid rehabiliteerivaid tegevusi/ teenuseid ongi mõistlik osutada ainult programmi

raames; • programmi efektiivsuse huvides oleks vajalik programmide kinnitamine pikemaks ajaks,

näiteks 3-5 aastaks. Kui asutus on programmi välja töötanud, siis ta on huvitatud, et saaks pikemalt osutada, kuna stabiilsus tagab mh kvaliteedi;

• iga rehabiliteeritavate grupp on erinev ja seetõttu on spetsialistidel vaja programmi ettevalmistamiseks ja antud grupi vajaduste tundma õppimiseks aega. Meeskonna jaoks see tähendab, et enne kui saabuvad kliendid programmi, on vaja teha ettevalmistustööd;

• programmide edukaks toimimiseks on vajalik koostöö teiste ravisüsteemis teenuste ja programmi osutajate vahel. Raviasutuses peaks olema meeskond, kuhu kuulub raviarst ja veel teisi meeskonnaliikmeid, sõltuvalt raviasutusest, kes suudavad ära hinnata, kas inimesel võib välja kujuneda puue ja seejärel saavad vajadusel inimese edasi suunata R-programmi. Kohaliku omavalitsuse spetsialist peaks saama suunata inimese R-programmi juhul kui inimene ei ole ravisüsteemi sattunud, aga vajab abi. Laste sihtgrupi puhul võiksid olla R-programmi vajaduse märkajad kooliarstid, kooliõed. Spetsialistid ootavad, et tulevikus toimuks oluliselt rohkem infovahetust raviasutuste, perearstide ja kohalike omavalitsustega.

66

3.5. Soovitused rehabilitatsiooniprogrammi vormi efektiivsemaks koostamiseks 1. Kokkuvõtte koostamisel tuua välja järgmine informatsioon:

• R-programmi eesmärk; o R-programmi eesmärki kirjeldav tekst peab sisaldama ülevaadet, mida soovitakse

antud programmiga saavutada (soovitav/taotletav olukord); • R-programmi sihtgrupp;

o R-programmis osalejate terviseseisundi, tegevus- ja osalusvõime piirangute kriteeriumid. R-programmis osalejate arv;

• Sihtgrupi peamised probleemid ja vajadused; • R-programmi peamised tegevused/ tegevusetapid; • R-programmi kestvus, intensiivsus, korralduslikud aspektid; • R-programmi läbiviimise koht; • R-programmi teostamise koostööpartnerid; • R-programmi oodatav tulemus.

2. Programmimeeskonna ja koostööpartnerite alapeatüki juures nimetada ära:

• kõik R-programmis puuetega või terviseprobleemidega inimestega töötavad spetsialistid; • koostööpartnerid ja teiste asutuste spetsialistid, kellega tehakse R-programmi raames

koostööd R-programmi eesmärkide saavutamiseks. 3. Programmimeeskonna ja koostööpartnerite alapeatüki „meeskonna juhtimise ja töökorralduse“ punkti juures nimetada ära:

• programmi valimi moodustamise, • R-programmi tegevuste ettevalmistuse, • tegevuste läbiviimise perioodi, • R-programmi järgse tegevusperioodi koordineerimise ja juhtimise aspektid.

4. R-programmide kirjelduste kvaliteedi huvides on vajalik hindamise puhul:

• kirjeldada R-programmi dokumendis neid hindamismeetodeid ja –tegevusi, mida antud R-programmi puhul reaalselt kasutatakse;

• viia hindamistegevused kooskõlla R-programmis kirjeldatud eesmärgiga (st hinnata tuleb eesmärgi suhtes.

5. R-programmi tegevuste kokkuvõtteks on tuua ära aspektid, mis aitavad saada tervikpildi R-programmi tegevustest:

• R-programmis rakendatavate sekkumiste ülevaade • R-programmi ajakava tegevustes osaleva kliendi jaoks • R-programmi tegevuste kirjeldus, sh tegevust läbiviiva spetsialisti ametinimetus, töömeetodid,

tegevuste maht.

67

4. KULUMUDELI PILOTEERIMINE Tarmo Kadak, Koidu Saame, Margery Roosimaa Käesoleva projekti näol oli tegemist teise (esimene hange) ja kolmanda (teine hange) korraga, kus kasutusel oli samasisuline kulumudel. Kulumudeli ülesehitus on välja töötatud projekti „Rehabilitatsiooniteenuse programmipõhise lähenemise piloteerimine ja reaalse süsteemi kujundamine“9 käigus mistõttu käesolevas lõpparuandes selle metoodika enam kajastamist ei leia. Käesoleva projekti mõlema hanke käigus on kulumudelit mõnevõrra täiendatud. Järgnevalt anname ülevaate kulumudelite piloteerimisest, tegevuste analüüsist ning asutuste poolsest tagasisidest kulumudeli piloteerimisel. Asutused esitasid pakkumuses lisaks välja töötatud R-programmile ka kulumudeli, mille alusel oldi välja töötatud oma programmi hind. Kuna R-programmide rahastamine toimus kulumudeli alusel välja töötatud hindade alusel, siis pidid need läbimõeldult ja korrektselt koostatud olema. Siiski esines kulumudeleid, milles ei oldud kajastatud kõiki kulusid, nendega saate täpsemalt tutvuda p 4.3.2. Esimese hanke asutused esitasid kogu programmi perioodi jooksul aruandeid täiskulumudeli (ehk 5- sammu põhiselt), mis tähendab, et iga vahearuandega töötasid asutused uuesti välja ka tegevuste hinnad. Teises hankes osalenud asutuste puhul sai tegevuste hinnad fikseeritud pakkumuses esitatud hindade alusel, ning asutused esitasid vahepeal ainult kulumudeli 5-da sammu põhist kuluaruannet (mis tähendab, et hindasid vahepeal uuest välja ei töötatud). Küll aga tuli II hanke programmide puhul esitada projekti lõpus täiskulumudel (5-sammu põhine), mis sisaldas reaalseid projekti jooksul toimunud kulusid. Hindade välja töötamine peale pakkumuses esitatud hindasid oli vajalik R-programmide ja tegevuste tegelike hindade teada saamiseks. Enamus asutustel osutusid tegelikud kulud väiksemaks pakkumuses esitatud hindadest (tabelis nr 6). Tegeliku hinna moodustasid pakutud hindadest 67-87%. Kolmel asutusel osutusid tegelikud hinnad suuremaks kui oli pakkumuses toodud, suurem ületusmäär oli 39%. Kahel asutusel osutusid tegelikud ja pakkumuses olevad kulud võrdseteks. Kulumudeli kasutamisega seotud raskustest tulenevalt I hankes osalenud asutuste hulgas sai II hanke raames asutustele välja pakutud kulumudeli infotund, milles osales ainult 5 asutuse esindaja. Siiski esines ka infotunnil osalenud asutustel raskusi kulumudeli koostamisega. Põhjus võib olla selles, et asutused polnud veel antud hetkeks kulumudeli koostamisega alustanud. Tulevikus oleks mõistlik kulumudeli teemaline koolitus läbi viia etapis, kus asutused on oma R-programmi juba välja töötanud ning hakanud ka tegevuste peale mõtlema. 4.1. Kulumudelite analüüs ja arutelu 4.1.1. Kasutatav terminoloogia Kulumudelites kasutatav terminoloogiline variatiivsuse on märgatav, sõltudes kulumudeli koostaja(te) erialaspetsiifilisest ning organisatsioonikultuurilisest taustast. Soovitatav on kasutada riiklikule rehabilitatsiooniteenusele kui hoolekandeteenusele omast õiguslikust raamistikust ning hoolekandealasest mõistesüsteemist lähtuvat terminoloogiat. Lähteprintsiibiks on kasulik võtta kõrge teaduslikkuse või kitsa erialaspetsiifika mõistete kasutamise asemel pigem arusaadavus, asjakohasus ning vajadusel terminite lahti selgitamise suund. Tegevuste nimetused peavad vastama sisule, olema piisavalt katvad ning sobiva detailsusastmega. Tegevuste nimetused kulumudelis on vajalik ühtlustada

9 Programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007 – 2009“ Rehabilitatsiooniteenuse programmipõhise lähenemise piloteerimine ja reaalse süsteemi kujundamine. Lõppraport. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/puudega_inimestele/REHA_info/Loppraport.pdf

68

– et nii nimetuste kui nimetuste all lahti kirjutatud sisust moodustuks tervik – alus R-programmi mudeli mõistmiseks. Soovitatav - hea näide! Nimetus: Psühhoteraapia grupis Kirjeldus: Viivad läbi 2 psühholoogi. Peamised tegevused: läbi grupi töö kujundada toetav keskkond rehabilitatsioonis suurendamaks kliendi sotsiaalse toetuse taset ja õpetada eneseabi strateegiaid. Tulemused: paraneb emotsionaalne heaolu, arusaamine omavastutusest tervisliku heaolu muutmisel, oskus käsitleda stressi ja oma emotsioone, vajadusel edasise tegevusplaani koostamine psühhosotsiaalsete probleemide püsimisel. Mittesoovitatav – halb näide! Nimetus: Õe teenus Kirjeldus: Õe nõustamisteenus Kommentaar: Teenuse kirjeldus ei lisa teenuse nimetusele sisuspetsiifilist avarust, selgitust Tegevus 4: Hindamine, dokumenteerimine Nimetus: Meeskonna koosolekud, hindamised, dokumenteerimine Kommentaar: Üldistavamale tegevuse nimele on lisatud tegevuse nimetus, mis toob juurde uut infot, mida üldnimetus ei kata. Nimetuste erisused tekitavad lugejas segadust. 4.1.2. Kulumudeli üldloogika Kulumudelite üldloogika järgis järgmist üldistatavat / lihtsustatud struktuuri:

• alguses toimuv hindamine; • teenuste osutamine;

o individuaalselt, grupis või perele osutatavad teenused; o spetsialisti poolt / seadme abil osutatavad teenused;

• vahehindamised; • vahehindamise alusel selgunud vajalik teenuste / jätkuteenuste /tulemust kinnistavate

teenuste osutamine; • lõpphindamine.

Hindamine ja juhendamine on enamikes kulumudelites järjepidevalt, R-programmi elluviimisega seotult paralleelselt toimuvad tegevused (ei ole niivõrd eraldi, spetsiifilise tegevusena eristatavad). R-programmide koostamise loogikas võis eristada erialakeskset või metoodikakeskset lähenemist. Esimeses variandis loetleti eraldi tegevustena iga spetsialisti nõustamine eraldi, lisaks eristati individuaal-, grupi- ja perenõustamise vorme. Teise variandina nimetati nõustamismeetodina individuaal-, grupi- või perenõustamine ning seda võisid paindlikult osutada spetsialistid, keda kliendi vajadustest lähtuvalt rakendada oli vajalik. Hea praktika kulumudeli struktureerimisel tähendas lähtumist riikliku sotsiaalse rehabilitatsiooni heast tavast – kliendi olukorra ja teenuste /tegevuste kliendi vajadustele vastavuse järjepidevast hindamisest, teenuste eesmärgipärasustest (tööle saamist või töö säilitamist toetavast iseloomust), teenuste / tegevuste asjakohasusest, piisavast variatiivsusest (et oleks võimalik kliendi vajadusele vastavalt teenust osutada), rehabilitatsiooni fookusvaldkondadele keskendumisest (elamine, töötamine, õppimine, suhtlemine / vaba aeg), füsioterapeudi teenuse raames massaažiteenuse pakkumisel kriitiliselt hinnatud vajadusepõhisusest. Mittesoovitatavast kirjeldusest. Sotsiaalsele rehabilitatsioonile iseloomulik juhtumikorralduslik lähenemine (hindamine, planeerimine, sekkumine, hindamine) ja hindamise järjepidevuse, kliendi juhendamise tegevused ei joonistu mudelist välja. Samuti on tegevuste nimetused varieeruvad – tekib küsimus, kas sotsiaaltöötaja ei nõusta (vaid kohtub) ning psühholoog nõustab klienti. Kasulik on visandada rehabiliteerivatest tegevustest struktuur, mis on kliendi toetamiseks kõiki vajalikke tegevusi kattev ning loogilises järjestuses välja toodud.

69

4.1.3. Tegevuste sisukirjeldused Asutuste poolt koostatud programmid koosnesid korduvatest tegevustest, millest üks osa kattus Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 256 „Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu, teenuste hindade ja teenuse maksimaalse maksumuse kehtestamine“ lisas 2-s olevate tegevustega (osad ka hindadega) ning teine osa olid määruse mõttes uued tegevused (ehk tegevused mida täna R-teenusena ei rahastata). Kulumudeli tegevustest, mis on käesolevalt rehabilitatsiooniteenuse raames rahastatavad ei olnud kulumudelite koostamisel kasutatud ainult logopeedi seanssi perele ja logopeedi teenust grupis. Kõige rohkem oli kasutatud esmast hindamist, ehk siis „rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine“ või selle sarnast teenust (12 programmi puhul). Kulumudelite koostamisel toodi täiendavalt käesolevalt R-teenuste loetelus olevate teenuste kõrval välja uudsed tegevused, mille võib omakorda jagada kaheks:

• Sarnased tänasele riiklikule rehabilitatsiooniteenusele: o peamiseks erinevuseks tänase R-teenusega oli tegevuse läbi viimine kahe

erialaspetsialisti poolt samaaegselt (nii individuaalsete kui ka grupitegevuste osas); o nimetatud oli tegevus (nt individuaalne nõustamine, võrgustikutöö), kuid oli

määratlemata tegevust läbi viiv spetsialist, st et praktikas viisid klientidega tegevusi läbi erinevad spetsialistid.

• Täiesti uued tegevused: o erinevad koolitused (pikemaajalised- kuni 240 h ja lühemaajalised 1-3h), infotunnid; o uued spetsialisti teenused, nt (karjääri- ja kutsenõustamine, kogemusnõustamine,

arsti, psühhiaatri ja meditsiiniõe konsultatsioonid); o väljasõidud (nt töökoha külastus tegevusterapeudiga, kodukülastus, õppekäik jms); o meeskonnatööd; o programmi koordineerimine.

Kulumudelite analüüsimisel selgus, et sarnaste nimetustega tegevuste sisu erineb kohati olulisel määral, mitmete tegevuste sisu on lahti kirjutatud liiga pinnapealselt. Sarnaste tegevuste kestus (detailsusaste) erineb märkimisväärselt (nt hindamine 30 min või 7,5 tundi). Grupinõustamistega seotult on kehtestatud erinevad grupisuuruste piirmäärad (sh sarnase eesmärgiga grupitööde korral) – varieerudes viiest kuni viieteistkümne liikmeni. Edaspidi tuleb rohkem rõhku panna kulumudeli tegevuste kirjeldamisele. Konkreetsem ja põhjalikum tegevuste kirjeldus annab ka selgema aluse planeeritud tegevustest ning aluse tõhusamaks järelevalve teostamiseks. 4.2. Kulumudeli piloteerimise tagasiside 4.2.1.Valim ja metoodika Projekti lõpus sai piloteerijate hulgas läbi viidud tagasiside küsitlus, mis hõlmas kulumudeli ja R-teenuse rahastamisega seonduvaid avatud küsimusi. Lisaks sai läbiviidud kaks intervjuud asutustes teada saamaks asutuste hetke kuluarvestuse taset, et hinnata selle sarnasust või erinevust kulumudeliga. Tagasiside küsimused jagunesid kolme gruppi:

• kulumudeli loomine, ajakulu, keerukus, probleemid; o ajakulu programmi ja kulumudeli väljatöötamistele; o mudeli ja tegelikkuse seostamine; o lisakulud; o omahinnad;

• kas olemasolev R-teenuse rahastamismudel on sobiv ja piisav; • kas asutused näevad kasu kuluinfost.

70

Järgnevalt on esitatud kokkuvõtte gruppide lõikes, küsimuste kaupa. Sellele järgnevalt on refereeritud kahel intervjuul kuuldut. 4.2.2. Kulumudeli välja töötamine Programmi ja kulumudeli väljatöötamisele kulunud orienteeruv aeg10 kasvavas järjekorras oli järgmine: 1 nädal; 40/30 töötundi; 10 tööpäeva; 80/24 töötundi; 80 töötundi; 3-4 nädalat; 1 kuu (3x); 160 töötundi; 200 töötundi; 1 aasta. Korduvaim ajaline kestvus oli 1 kuu.

„Programmi sisulise poole väljatöötamisele kulus võrdlemisi palju aega, mõlema programmi puhul võttis koosolekutest osa 6-8 inimest, koosolekuid oli vähemalt 4-5 kestusega 2-3 tundi. Lisaks sellele oli orienteeruvalt 2 inimest kes kirjutasid kogu asja kokku ning jälgisid tervikut. Tööpäevades hinnanguliselt 1-1,5 töönädalat. Lisaks mitte otseselt programmiga seotud inimeste panustamine läbi tagasiside andmise. Kulumudeli koostamisega ühe programmi kohta kulus orienteeruvalt 3 tööpäeva. Esimese kulumudeliga oli tööd rohkem, kuna süsteem ei olnud päris selge ja tekkis palju küsimusi. Seega programmi kohta kokku hinnanguliselt 200 töötundi.“ (KM11)

Programmi ettevalmistavatele tegevustele (klientide kohale kutsumine, jm ettevalmistavad tegevused) kulunud aeg kasvavas järjekorras: 30-45 töötundi (3x) 4-5 päeva; 1 kuu (6x); 865,9 töötundi. Korduvaim ajaline kestvus oli 1 kuu. Programmi ettevalmistavate tegevustena on asutused välja toonud järgmised tegevused nagu nt klientide leidmine (võrgustikutöö, olemasolevate klientide dokumentidega tutvumine, klientidega kontakti võtmine), klientide esmane hindamine (programmi sobivate klientide leidmiseks), materjalide ette valmistamine/välja töötamine, meeskonna kohtumised (meeskonna ette valmistamine, tegevuste planeerimine ja ühise eesmärgi arutamine), koolituste ettevalmistamisega seotud tegevused (uuringute analüüs, materjalide kokkupanemine koolituseks), projekti dokumentidega tutvumine.

„Ettevalmistavatele tegevustele (programmi kohta tutvustava info koostamine ja jagamine eriala spetsialistidele, klientide eelhindamine, personali valik ja programmi eesmärkide ning ülesannete tutvustamine) kulus planeeritust rohkem ajakulu, ligikaudu 45 tundi. Kuna programm on esmakordselt rakendusel, siis pädeva personali otsimine, läbirääkimised ning nende kaasamine programmi võttis oodatust rohkem aega (10 tundi), olemasoleva personalile programmi tutvustamine ja individuaalsete tööülesannete selgitamine ja teiste tööülesannetega ühildamine samuti 10 tundi. Kuna söömishäirete programm välistab teatud klientide kaasamise (nt kaasuv sõltuvushäire, sügav depressioon jne), siis kliendi eelhindamine võiks olla programmi kulumudelisse sisse arvestatud. Hetkel tuli klientide skriinimine oma eelarve vahenditest finantseerida. Eelhindamine võttis ~ 15 tundi. Programmi kohta info jagamisele oli lisaks infovoldikule oluline ikkagi ka suuline info jagamine koostööpartneritele (10 tundi).“ (KM5)

4.2.3. Kulumudeli ja tegelikkuse seostamine Enamus asutusi sai kulumudelis kõik oma R-tegevused ülesse loetleda ja ajaliselt/koguseliselt kajastatud, kuid esines ka erisusi.

„Kõik tegevused sai küll üles märgitud, aga koguseliselt oli neid raske määratleda, ….“ (KM7)

„Kümnest kliendist ühe kliendi osas oli vaja teha programmi käigus planeeritud tegevustesse muudatusi (grupitegevused kliendile ei sobinud, individuaalset lähenemist vajas mõnevõrra rohkem)“ (KM9).

10 Osades vastustes on toodud aeg ainult kulumudelile, osades programmile ja kulumudeli koostamisele kokku kulunud aeg

71

Tagasisidest on näha, et asutused pole siiski kulumudeli koostamise põhimõttest täielikult aru saanud, nt on tagasisides välja toodud, et ei saanud kõiki tegevusi välja tuua kuna neid ei saanud kusagil kajastada.

„Me ei nimetanud paljusid tegevusi kulumudelis. Me ei esitanud spetsialistide ettevalmistust programmiks, koosolekuid. Kliendi igapäevamurede lahendamist, mis võtsid ka mõne kliendi puhul märgatava ajast, kuid seda ei olnud kuhugile esitada (kliendi mured, probleemid, lahenduste otsimised ja leidmised jm), arsti kaasamist vajadusel“ (KM11).

Kommentaariks, et kulumudeli kõik tegevused said asutused ise välja töötada, kliendi igapäevamurede lahendamist oleks võinud lahendada mõne spetsialisti või koordinaatori individuaalnõustamisena, arsti tegevuse oleks saanud välja tuua eraldi tegevusena ning spetsialistide ettevalmistavad jm tegevused oli võimalik lisada lisakulude alla. Kuna aga asutustel polnud pakkumuse esitamisel selget nägemust R-programmi jooksul tekkida võivatest vajadustest, siis jäid need tegevused kulumudelis kajastamata ning seeläbi ei saanud ka projektist rahastust. Sellest tulenevalt on oluline, et asutused oleksid ennem hankes osalemist programmi ja kulumudeli põhjalikult läbi mõelnud. Kulumudeli tegevused peavad katma R-programmides planeeritud tegevusi, vastasel juhul jäävad projektis kulumudelis kajastamata tegevused tasustamata.

„Kõiki planeeritud tegevusi me üles algselt loetleda ei saanud. Meil puudus teadmine mille alla nad paigutada. Puudutas see õppekäike ja väljasõite, mis projekti raames toimusid, samuti oleks eraldi määratlema pidanud individuaaltöö ja grupitöö. Suur puudus oli ka see, et meeskonnatööle, kliendi võrgustikuga tööle kuluv aeg jäi ajaliselt ja koguseliselt määramata“ (KM3). „Segadust tekitas see, kui detailselt tegevuste loetelu vaja teha on. Näiteks kui meil spetsialistide palga kulu on sama, siis kas on edaspidi vajalik siiski eraldi näidata erialade kaupa, millist individuaalset nõustamist klient sai (nt kas sotsiaaltöötaja või psühholoogi nõustamist) või võib olla kulumudelis ka lihtsustatud kujul – individuaalne nõustamine. Ühtlasi planeerisime algselt tegevuse sisu järgi nt tegevuskava koostamise eraldi tegevusena, kuid hiljem märkisime selle individuaalse nõustamise alla, kuna sisuliselt kulu ja tegevus oli sama ja ei tundunud otstarbekas seda eraldi välja tuua.“ (KM4)

Raskused esines ka grupitegevuste kulude taandamisel kliendi peale. Kulumudeli põhimõtte järgi tegutsedes oleks tulnud esimesena leida grupitegevuse omahind, vastavalt tegevusele kulutatud ressurssidele (analoogselt) üksiktegevusega. Seejärel, et jõuda kliendi tasandile tuli grupitegevuse omahind läbi jagada grupis osalenud klientide arvuga. Esines juhtumeid, kus kohe oli jõutud ühe kliendi tasandile. Raskusi esines osadel asutustel ka tegevuste detailsuse määratlemisel. Enamus asutusi sai kõik programmiga seotud otsesed kuluartiklid kirja panna, kuid toodi välja finantsharidusega inimese kaasamise vajalikkus:

„Oli küll võimalik, kuid vajasime lisaselgitust sinna juurde. Probleeme ei oleks võib-olla tekkinud, kui kulumudelit oleks kokku pannud raamatupidaja või finantsharidusega inimene. Kuna sellist inimest meil aga polnud, tekkis alguses rohkem lisaküsimusi.“ (KM4)

Uute kuluartiklitena, mida täna ei kajastatud, kuid peetakse vajalikuks, toodi välja nt: sidekulud ja majutuskulud. Samas, mitmed asutused olid Majutuse eraldi tegevusena kulumudelis välja toonud, mitte üldkuludena.

„Enamus kuluartikleid õnnestus kirja panna, aga hetkel ei saanud kajastada sidekulusid, proportsiooni välja arvutamiseks võiks olla mingeid juhiseid. Telefonikõnede väljavõte oleks äärmiselt ajamahukas“ (KM5)

Kulumudeli koostamisel toodi välja erinevaid raskusi. Enim tekitas raskusi lisa- ja üldkulude jaotamine, aga ka ettevalmistavad tegevused, kuna ei saadud aru mis tegevusi lisakulude ja mis tegevusi üldkulude alla arvestada. Lahendusteni jõuti kas oma asutuses finantsisti kaasamise või projekti eksperdi konsultatsiooni/ koolitusel osalemise kaudu, s.h olid piloteerijate jaoks olulised praktilised näited.

72

„Nõudis suhteliselt palju aega kulumudeli nõuetest arusaamine. Õnnestus tänu finantsisti kaasamisele.“ KM1 „Loogikast arusaamine võttis ehk kõige rohkem aega, ning arusaamine, kuidas see mudel reaalsete kuludega on seotud ning mis kulu lõppkokkuvõttes on. (lisaluku, üldkulu, ruumidega seotud kulu jne).“ (KM11.) Lisa-ja üldkulude leidmine ja jagamine otsekuludele on raske. Näidisvorm on väga hea teoreetiliselt, kuid praktikas on suures asutuses väga palju erinevaid kulusid ja väga palju töötunde ja neid analüüsida on väga töömahukas.“ (KM9)

„Rehabiliteerimisteenuste osutamisel me ei arvesta minuteid vaid konsultatsioonid kestavad tavaliselt 1 tund. Programmis on üksjagu grupitööd, mille puhul on keeruline teenusemaksumust 1 kliendi kohta arvestada.“ (KM12)

Kulumudeli kasutamisega seoses võib asutuste tagasisidet pidada positiivseks. Mitmed asutused kiitsid vaatamata raskustele kulumudeli põhimõtte kasulikuks ning planeerivad seda kasutada ka edaspidi, nt:

„Pearaamatupidajale meeldis antud kulumudeli alusel tegutseda. Kulumudeli kasutamine toimis, kuid oli küllaltki ajakulukas.“ (KM10) „Tegemist on ajamahuka meetodiga, kuid samas võimaldab täpselt näidata kulude jaotust ja on seetõttu väga vajalik. Planeerime ka edaspidi uute rehabilitatsiooniprogrammide tegeliku hinna teadasaamiseks antud mudelit kasutada.“ (KM4)

Kulumudeli täiendamise osas tehti ka konkreetseid ettepanekuid, nt:

„Kulumudeli samm 3 ja samm 4 oleks võinud ühitada üheks sammuks tuues välja korraga otsekulud , lisa ja üldkulud ning kulud kokku“ (KM6). „Kui projekt liigub ühest aastast teise, tuleb vahearuanne koostada ka 31.12 seisuga, et võrreldavad tulud- ja kulud jääksid ühte majandusaastasse ehk ühte perioodi. See on vajalik, et ei tekiks keerulist olukorda, kus tulu tekib järgmisel aastal (järgmises perioodis), kuid kulud eelmisel aastal (eelmises perioodis).“ (KM2) „Iga vahearuandega koos kulumudeli välja arvutamine klientide ja tegevuste kaupa (kuigi tegevust tehti ka edaspidi ja alguses osteti ära näiteks materjalid tegevuse jaoks) oli väga aeganõudev ja tundus mittevajalik. Iga vahearuande puhul tegevuse hind kujunes erinevaks, mõttekas oleks need arvutused teha programmi lõpus, kui on teada kõik kulud antud tegevusele“. (KM9)

Viimasele ettepanekule kommentaariks, et vastavat vajadust nägid ka projekti eksperdid ning aruandluses tehti muudatus (st, et II hanke R-programmide puhul asutus esitas projekti täiskulumudeli uuesti peale projekti lõppu, mitte enam iga vahearuandega koos, nagu oli I hanke R-programmide puhul). 4.2.4. Lisa-ja üldkulud Lisa- ja üldkulude alla arvestati kulumudelis nt spetsialistide koosolekud ja arutelud, projekti koordinaatori tasu, sekretäri töö- ja ajakulud, osakonna juhataja tasud, osakonna vanemaõe tasud, juhi töötasud, tõlk, raamatupidamine, tugipersonali kulud, ruumid, kommunaalkulud, side, kontoritarbed, inventari majandamiskulu, infotehnoloogia hooldus, materjalid, transport, turunduskulu, koolituskulu, otseselt grupikohtumiste ja koolitustega seotud kulud – kohvipausid, materjalid/mapid klientidele, tervisekaitseameti poolt ette kirjutatud nõudeid (vee- ja pinnaproovid), puhastus- ja desvahendid jt, hügieenitarbed, koristamine, territooriumi korrashoid, pesu.

73

Enamus asutusi olid juba pakkumuse käigus saanud välja tuua kõik lisa- ja üldkulud. Siiski lisandusid mõningatel asutustel veel ka programmi käigus lisa- ja üldkulusid, millega esialgu arvestatud poldud, nt mitmel juhul raamatupidaja töötasu ning sidekulud.

„Otseselt lisanduvaid kulusid ei olnud, kuid üllatavaks osutus programmi üldtegevuste suur osakaal, mida alguses ette ei näinud ja mis tõstis lisakulu keskmist maksumust“(KM4) „Raamatupidaja töö, sidevahenditega seotud kulutused, kontoritarbed. Kuna me ei osanud hinnata seda, kui palju kulub raha omavahelise suhtluse peale, siis jäi see fikseerimata.“ (KM3) „täiendavad meeskonna koosolekud.“ (KM6)

4.2.5. Programmi hind Programmi kuludega seoses 7-l asutustel üllatusi (nt mõni teenuse hind oli arvatust suurem-väiksem vms.) ei esinenud, st et kõik kulud vastasid esialgu planeeritule. Kuid oli ka vastajaid kellel teatud kulud ja tegevused osutusid algselt planeeritust kallimateks, põhjusteks enamasti, et esialgu olid mingid kulud (nt. transpordi ja majutuskulud) arvestamata jäänud, aga ka lisa- ja üldkulud osutusid esialgu planeeritust suuremaks). Tabelis 13 on välja toodud pakkumuses esitatud ja tegelikuks kujunenud programmide kliendihinnad.

„Suurem oli loovteraapia teenuse hind, kuna me ei osanud määrata kulumudeli koostades selle teenuse tunnihinda, samuti läks rohkem raha vahendite peale. Arvestamata jäid majutusega seotud kulutused, mida me algselt kulumudelisse ei planeerinud, samuti raha transpordi peale, mis tegi mõne teenuse tunnihinna kõrgemaks (füsioteraapia, eripedagoogi, sotsiaaltöötaja teenus). Samuti ei osanud me hinnata kulude osas seda, kui suur maht kulub koordineerimise peale, erinevate spetsialistide vahel ja sellega seoses jäid need tunnid fikseerimata ja tehti nö. vabatahtlikkuse raames.“ (KM3) „Kõikide teenuste hinnad muutis keskmisest planeeritust kõrgemaks lisakulude suur hulk.“ (KM4) „Teenuse hinnad kujunesid ~10% kallimaks peamiselt lisa- ja üldkulude arvelt. 1,5 aasta jooksul suurenesid kommunaalkulud (peamiselt elektrihinna tõus, küttekulude suurenemine). Samuti tekkisid kulud, mida ei osanud ette näha (nt toitlustamisteenuse pakkumisega seotud Tervisekaitseameti nõuded). Individuaalse toitumisnõustamise hind kujunes madalamaks, kuna toitlustuskulud jäid ära. Selle teenuse pakkumisel planeeritud kujul oleks aga jällegi teenuse maht ajaliselt ja rahaliselt planeeritust suurenenud.“ (KM5) „Üllatuseks oli kulusid jagades ehk see, et amortisatsioon kogusummas on suur, kuid teenustele jagades mitte.“ (KM10)

Asutused ei olnud R-programme välja töötades planeerinud integreeritud rahastust, kuid 3-l asutusel tekkis kaasfinantseerimine oma asutuse poolt põhjusel, et programmi kõiki tegevusi ei olnud esialgselt kulumudelis välja toodud.

„Osaliselt sai projekt rahastatud meie eelarvest, see puudutas transporditeenust, kuna kasutasime väljasõitudel oma transporti. Oma eelarvest katsime eluasemekulusid, mis kaasnesid väljast poolt tulnud klientide majutamisega. Osaliselt vahendite kompensatsioon. Vahenditest kasutasime samuti oma vahendeid (näit: puudutas see kontoritarbeid, käsitöövahendeid, füsioteraapiavahendeid).“ (KM3) „Programmis läbiviidud tegevused said valdavalt rahastatud projekti eelarvest. Eeltegevused ja väikeses mahus esimese etapi tegevustest said finantseeritud omavahenditest. Sekretäri ja kliiniku üldjuhtimise töötasu said finantseeritud omavahenditest“ (KM5)

74

Tabel 13. Programmide hinnad kliendile

T

artu

VT

K1

Haa

psa

lu N

RK

Am

bro

med

Gru

pp

Põ

lva

Hai

gla

(„E

lu

koo

s va

lug

a“)

Ad

eli E

esti

Kei

la (

Sü

dam

ega“

ed

uka

lt

töö

le

tag

asi“

)

TV

TK

Tar

tu V

TK

2

Maa

rja

Kü

la

Põ

lva

Hai

gla

(„

Ises

eisv

ama

elu

p

oo

le“)

Kam

bja

T

ervi

seke

sku

s

Kei

la

(„In

suld

ijärg

selt

tö

öle

tag

asi“

)

Ees

ti V

aeg

kuu

ljate

L

iit

Pakkumuse Hind

11 180 kr 1832 kr (päev)

45000 kr 15814 kr 29897 kr 7469kr 2384 € 618 € 1377 € 2483€ 664 € 1270€ 903€

Tegelik hind

11 259 kr 38212 kr (klient)

12281 kr 15755.kr 19885 kr 5590 kr 1690 € 441 € 1912 € 1777€ 577 € 1365€ 903€

8-l juhul peeti tulevikus vajalikuks integreeritud rahastuse kasutamist. Kaasrahastamist nähakse enamasti kohaliku omavalitsuse ja kliendi enda osalust 10-15% ulatuses, aga ka nt Tallinna elanike puhul olla Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet).

„…Integreeritud rahastamine võib tulevikus osutada vajalikuks, tulenevalt SKA võimalustest programme finantseerida. Kaasrahastus võib olla projekti- või sponsorlusepõhine. Kaasrahastamise võimalus tuleks kindlasti ette näha.“ (KM10) „Klient ise võiks olla ka kaasrahastaja, nt. 10 % osas. Iga 10. Teenus näiteks. Selline süsteem distsiplineerib kliente.“ (KM1) „Kaasrahastus võiks olla kliendi elukohajärgse omavalitsuse poolt , juhul kui ka kliendile jääb väikeses / sümboolses summas omaosalus.“ (KM6)

Samas oldi ka kaasrahastamisele vastu kuna klientidel on niigi palju kulutusi seoses oma puudega.

„Totaalselt ja praktiliselt pimedatel on suured lisakulud seoses liikumisega väljaspool kodu ning asjaajamistel erinevates asutustes. Samuti paljude tegevuste sooritamisel vajavad nad eriti võõras keskkonnas kõrvalabi. Sellest tulenevalt ei pruugi neil jätkuda raha rehabiliteerimisprogrammi kaasrahastamiseks, sest eriti hiljuti nägemise kaotanute puhul on rehabilitatsioon üsna pikaajaline ja mahukas protsess.“ (KM12)

Käesolevas projektis oli kliendi kaasrahastust kasutatud ainult ühe R-programmi puhul, kus isik tasus toitlustamise ja ühistranspordi piletite eest (kui toimusid ühised väljasõidud).

„Isik tasus toitlustamise eest, samuti väljasõitudel, mis toimusid ühistranspordiga, tasus klient piletite eest. Samuti tegime kokkuleppeid omavalitsustega, et saada neil toetust kaugemalt tulevate inimeste transpordikuludeks näiteks. Ühelt omavalitsuselt saime positiivse vastuse ja klient toimetati invatranspordiga teenusele.“ (KM3)

4.2.6. Olemasolev rahastamismudel Hetkel kehtivas finantseerimissüsteemis (SKA) peeti programmipõhisel R-teenuse osutamisel takistavaks teguriks rahastamise ebapiisavust; kõigi tegevuste mittefinantseerimist (pole R-teenusena olemas), kulutused, mis kaasnevad programmipõhisel lähenemisel (ettevalmistus, koordineerimine jms).

„Tänane finantseerimissüsteem ei võimalda rahastada: • ettevalmistavatele tegevustele kuluvat aega, sh kogu tööd, mis eelneb ja järgneb otsesele

kliendikohtumisele (töötajate poolne ettevalmistus grupikohtumiseks, kokkuvõtete tegemine, iga kliendi hindamine protsessis jms).

• koordineerimisele, meeskonnatööle kuluv aeg (meeskonnakoosolekud programmi paremaks koordineerimiseks)

• mitme spetsialisti poolt samaaegselt osutatavat teenust (sh grupinõustamine kahe spetsialisti poolt korraga).

• Kui need eelnimetatud tegevused oleksid kasvõi piiratud mahus finantseeritud (st on ette antud tundide mahu piir ühe kliendi kohta), võimaldaks see tänases rehabilitatsioonisüsteemis arendada ja pakkuda rehabilitatsiooniprogramme palju enam.“ (KM4)

„ rehab.plaani koostamine ja plaani elluviimine võivad olla tehtud erinevate asutuste poolt ning teenuste hulgas ei ole võimalusi näiteks meeskonnatööks või muuks taoliseks ettevalmistavaks tegevuseks (et täpsustada hetkeprobleemid, püstitada eesmärgid jne)“(KM10) „ Meie programmide puhul olid valdavas enamuses inimesed ilma määratud puudeta. St. SKA kaudu nendele inimestele teenuseid üldse osutada ei oleks saanud. Rehabilitatsiooniteenuse rahastamise üks suuremaid puudusi on täna puude nõue. Esiteks sellel põhjusel, et puude määramisega läheb väga kaua, teiseks mõned inimesed ei soovi endale puuet vormistada,

76

kolmandaks mõndadel inimestel kel teenust on vaja ei olegi õigust puudele (südamehaiged). Teine takistus, eeldusel, et esimene on kõrvaldatud on teenuste loetelu piiratus, sisuliselt ei ole võimalik vastavalt programmi vajadustele hinda kujundada, ning arvestades siin väga suurt teenuste spektrit ning erinevaid spetsialiteete on antud piirang oluline. Olemasolevat SKA süsteemi tuleb muuta oluliselt paindlikumaks.“ (KM11.) „Hetkel tuleb rehabilitatsiooniprogramm jagada mitme aasta peale, sest maksimaalselt saab teenust osutada aastas 33 tundi. Hiljuti nägemise kaotanu vajadus võib olla järgmine: • Saatjaga liikumise õpetus – 4 tundi; • Valgekepi kasutamise ja marsruudiõpetus - 10 tundi; • Masinakirja kümnesõrmekursus 40 tundi;; • Arvuti algkursus kõneprogrammi kasutajale – 20 tundi; • Sotsiaalnõustamine – 5 tundi; • Nägemispuude kriisist tingitud vajadus psühholoogilise nõustamise järele – 10 tundi;

Seda kõike võiks inimesele võimaldada 1 aasta jooksul, sest rehabilitatsioon peaks olema hiljuti nägemise kaotanule kättesaadav kohe, kui ta on nägemise kaotamise kriisist välja tulnud. Vastasel juhul võivad tagasilöögid olla raskemad ja hilisem rehabiliteerimine vähetulemuslik. Enam-vähem sama mudel, mis pikaajaliste töötute puhul. Mida kiirem on sekkumine, seda parem tulemus.“ (KM12) „Jätkusuutlikkus programmide osutamisel, samuti see, et pakkudes seda projektipõhiselt peab asutus olema suutlik, algselt programmi ise finantseerima ehk siis omama piisavalt vabu vahendeid.“(KM3)

Võrdlemaks kulumudelit asutustes kasutusel olevate hinna kujunemise süsteemidega küsisime asutustelt, milliseid hinna kujundamise süsteeme nemad oma asutustes kasutavad ning millised on erinevused piloteeritud kulumudeliga. Vastustest selgus, et asutused kasutatakse oma analoogset kulumudelit hinnakujundamisel, aga ka lähtutakse ainult Sotsiaalkindlustusameti ja Haigekassa hinnakirjadest (5 asutust), kuna nendega on lepingud. Paraku ei taga Sotsiaalkindlustusameti ja Haigekassa hindadest lähtumine seda, et nende teenuste kulud jääksid nendest hindadest väiksemaks.

„Oleme kasutanud sama kulumudelit/kuluarvestuse meetodit erinevate tegurite hindamiseks, mis kujundavad teenuse hinda. Projekti kulumudel on ilmselt lihtsustatum kui asutuses teiste teenuste hindade kujunemiseks kasutatav kulumudel. Põhimõte on aga sama, erinevus seisneb andmete mahus ja eesmärgis, millist analüüsi soovitakse teha.“ (KM4) „Kuna oleme Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusameti lepingupartner, siis töötame vastavalt lepingute tingimustele.“ (KM1) „Kuna töötatakse palju projektipõhiselt, siis kujundavad hinda, konkreetsed projektid…Kliendi teenuste hinda kujundab põhiliselt SKA poolt pakutav erihoolekande teenus ja rehabilitatsiooniteenus. „ (KM3) „Eesti Haigekassa poolt kehtestatud hinnakiri ei võimalda asutuse poolset teenuse hinna kujundamist. Eravastuvõtu puhul toimub hinnakujundus programmi teenuste hinna kujundamisele sarnaselt, ent siis lisanduvad teenusele ka sekretäri ning kliiniku üldjuhtimise kulud.“ (KM5)

Asutused on pidanud infot oma pakutavate teenuste hinnakujunemisest oluliseks, põhjustena on toodud nt:

„Kui hinna kujunemine ei ole välja toodud, ei saagi partneritega lepinguid sõlmida.“(KM2)

„Informatsioon näitaks ära tegelikud kulutused…..“ KM8) „Info hinnakujunemisest on kasulik rehabilitatsiooniprogrammi osutajatele ja finantseerijatele.“ (KM5)

77

„Asutuse jaoks sisemiselt on see väga oluline, kuna annab võimaluse teha paremaid juhtimisotsuseid ja optimeerida ressursse ühtlasemalt. Kliendi jaoks ilmselt see ei oma tähtsust, kuna pakume eelkõige riiklikke teenuseid riikliku hinnakirja järgi.“ (KM4) „Hetkel sisaldab teenuse hind vaid spetsialisti töötasu koos maksudega ning kõige esmasemaid teenusega seonduvaid kulusid. Selline hinna kujunemine ei taga teenuste arengut. Samas ei ole võimalik hinda tõsta, sest SKA-s kehtivad kõigile teenusepakkujatele samad hinnad ja nägemispuudega inimesed ise ei ole maksejõulised. Seega ei saa teenuse hind sisaldada teenuse arendamise kulusid ja see raha tuleb leida projektitööna.“(KM12)

Lisaks toodi kulumudeli piloteerimisega seoses veel välja järgmisi kommentaare:

„ Antud projekt oli väga hea kogemus eelkõige kuluarvestuse osas, kuna töötajad jälgisid väga täpselt ka nö kaudset ajakulu, mida tänases süsteemis ei ole vajalik eraldi välja tuua. Väga oluline oli meie jaoks teadmine, kui kallis on sellise programmi pakkumine tegelikult. Tundide ja tegevuste täpne jälgimine võimaldas tuvastada nö ajaröövlid, kust annaks edaspidi tunde kokku hoida ja teenuseid kulutõhusamalt pakkuda.“ (KM4) „Kulumudeli koostamine oli meile väga keerukas. Meil on pikk kogemus erinevate projektide osutamisel, seehulgas ka ESF-i meetmete raames, kuid sarnase kulumudeliga puutusime kokku esmakordselt. Kindlasti oleks vajalik koolitus, huvitav oleks projekti lõppedes saada tagasisidet teiste kogemusest, konkreetselt kulumudeliga seotud küsimustes.“ (KM3) „Kui programm muutub järjepidevaks, siis on vajalik osta rehabilitatsiooniasutusele näidis abivahendeid, mida on kohe kohapeal võimalik inimesele tutvustada ning kasutamist õpetada. Samuti on vaja õppevahendiks arvutit, millel on kõne- ja suurendusprogramm, et saaks kohe selgeks teha, millised on kliendi erivajadused arvutikeskkonna kohandamisel. Kui korraga nõustavad ja võtavad kliente vastu mitu spetsialisti, kes peavad tegema endale ka märkmeid, siis on vaja 1-2 vaba sülearvutit, mida töövahendina kasutada.(KM12) „ Üks peamisi kulumudeli puudusi on selles, et see ei arvesta mahtu, mis on igasuguse hinnakujunduse alus. Seega kui ma pean korraldama aastas programmi 10 või 100 inimesele on väga suur vahe, reaalses elus. Matemaatikas ei olegi nagu väga vahet, sisuline vahe tekib sellest, et mul ei ole võimalik palgata inimesi mõistliku palgaga 20-ks tunniks kuus. Kõik seda laadi küsimused on sisuliselt ju kulumudelist väljas, kuid see ei vasta tegelikkusele. Seega hakkab väga palju asju peale mahust ning mingisugusest mõistliku minimaalse suurusega struktuuriüksusest, millega teenust osutada. „ (KM11)

Avatud küsimuse juures märgiti kulumudeli koostamise keerukust, head kogemust ja saadud kasu kuluarvestuse osas, poolehoidu vääris programmipõhine lähenemine ise. Esines ka ettepanekuid koolituse läbiviimiseks, väiksem detailsusaste kulude kajastamisel mudelis. Intervjuude kokkuvõte Intervjueeriti ühte munitsipaalasutust ja ühte eraettevõtet. Intervjuud viis läbi Tarmo Kadak 07. 10.2011 ja 31.10.2011. Mõlema asutuse kuluarvestuse hetketase teenuse omahinna määramisel piirdus otsekulude seostamisel teenusega, mitte aga lisa- ja üldkulude. Sama tendents tuli ka teiste asutuste puhul välja tagasisideküsitlusest. Täpsema arvestuse puudumise võib kokku võtta sellega, et puudub vajadus kalkuleerida täpsemalt kulusid. Ei nähta kuidas detailsem info aitaks asutust paremini juhtida ja majandada. Arvatakse et Haigekassa, kui suurima kliendi hinnad peavad olema piisavad, et katta ära asutuse kulusid teenuste osutamisel. Asutuse juhtimise juures kasutati kuluinfot minimaalselt. Toonitati, et teenuste kulumudeli põhimõtte rakendamisel asutustes tuleb eelnevalt hinnata ka vajamineva ressursi vajadust mudeli käigushoidmiseks.

78

4.3. Kokkuvõte R-programmide kulumudelite analüüsimisel selgus, et võrreldes üksikteenustepõhise lähenemisega võimaldab programmipõhine lähenemine kulumudeli tähenduses:

• viseerida programmi struktuur tegevustest, mis moodustavad sisulise, eesmärgipärase ja kliendikesksusest lähtuva terviku;

• tegevuste detailse sisulise ja ühikulise (sh mahu ja maksumuse) planeerimise kaudu tagada programmi sihipärasus, läbipaistvus ning paindlikkus (võimalik kombineerida erinevaid tegevusi vastavalt vajadusele);

• tagada rahastus kõikidele programmi osutamisega seotud otse- ja lisa-, üldkuludele; • tagada R-programmi kuluefektiivsus ja ressursside optimaalne kasutus.

Tagasisideküsitlusest ilmnes, et kulumudeli koostamist peeti keerukaks, kuid samas tuleb märkida, et see on ühekordne tegevus. Peale esmakordset väljatöötamist mudeli jooksev tööshoidmine nõuab juba oluliselt vähemat ajakulu. Samas on oluline kaasata kulumudeli koostamisele kindlasti finantsistid, mitte, et see jääks R-spetsialistide ülesandeks. Kulumudeli jooksvaks tööshoidjaks on klassikaliselt asutuse finantsvaldkond. Kulumudelist saadav kasu on mitmekülgne ja seda on võimalik kasutada kogu asutuse juhtimise ja majandamise juures. Kulumudelist saadav info on tüüpinfo asutuse juhtimisel (sh eelarvete koostamisel, tasuliste teenuste hindade tuletamisel). Kasu kulumudeli infost märgiti ära ka küsitluse vastustes. Soovitused R-programmide kulumudelite koostajatele ning -mudelite asjakohasuse hindajatele:

• tegevuse kirjelduse täpsus, katvus annab sisendi R-tegevuse ja R-programmi kui terviku mõistmiseks;

• tegevuste kirjeldamise ühtlus (võrreldav detailsusaste, terviklikkus) annavad süsteemse ülevaate;

• oodatavate tulemuste kirjeldamine võimaldab mõista tegevuste seotust programmi ja rehabilitatsiooni üldeesmärkide saavutamisega ning hinnata programmi tulemuslikkust, korrigeerida efektiivust takistavaid tegureid;

• tegevustega seotud üld- ja lisakulude läbimõeldus ja sobiva alusmetoodika kasutamine tagavad programmi tervikrahastuse ning kulude läbipaistvuse;

• tegevuste piisav detailsus toetab programmi osutamise paindlikkust, vajaduspõhisust ja kliendikesksust;

• R-programmide otse-, lisa- ja üldkulude arvestamise alal vajavad programmikoostajad ja -osutajad juhendamist asjakohaste ja kuluarvestuse läbipaistvust tagavate metoodikate leidmisel ja rakendamisel;

• kulumudeli kirjelduse selge ja korrektne vormistus tagab arusaadavuse ning lugejasõbralikkuse;

• uue programmi väljatöötamisel on soovitatav lähtuda varem väljatöötatud programmide headest praktikatest;

• tähtis on programmide (sh kulumudelite) koostajaid ja rakendajaid koolitada teenuse ühtlase kvaliteedi tagamiseks;

• kulumudeli koostamisel tuleks kindlasti kaasata asutuse finantsist või raamatupidaja. Enne mudeli koostamist tuleb kindlasti kasuks osalemine koolitusel ja tutvumine käesoleva lõppraportiga.

79

5. REHABILITATSIOONITEENUSE VAJADUSE PILOTEERIMINE; SH REHABILITATSIOONITEENUSE VAJADUSE HINDAMISE VORMI JA WHO DAS 2.0 KÜSIMUSTIKU PILOTEERIMINE Karin Hanga, Triin Vana, Mari Kreitzberg Hoolekande üheks kaasaegseks põhimõtteks on teenuse osutamine vastavalt isiku hinnatud vajadustele. R-teenuse puhul (teenusele suunamisel) seda põhimõtet ei rakendata - kehtiv seadusandlus ei võimalda taotluse esitanud isikut teenusele mittesuunata. Kuna isiku vajadustes ei veenduta ja rehabilitatsiooniplaani koostamisele suunatakse kõik taotluse esitanud isikud, siis satub teenusele palju kliente, kes seda teenust ei vaja. Ebaõige sihtgrupp põhjustab järgmisi probleeme:

• teenuse osutamiseks eraldatud rahaliste vahendite ebaefektiivne kasutamine (kõikidele taotlejatele R-plaanide koostamine, mistõttu raha vähem sekkumisteks);

• pikad järjekorrad teenusele saamiseks; • R-spetsialistide ja isikute ajaressursi ebaefektiivne kasutamine; • rehabilitatsiooni madal tulemuslikkus (teenust osutatakse nendele, kes seda ei vaja), tegelikku

abi saavad vähesed; • klientidel infopuudus ja rahulolematus.

5.1. Ülevaade senistest arengutest eelhindamise analüüsimise osas Rehabilitatsiooniteenuse sihtgrupi vajaduse täpsustamist (eelhindamise sisseviimist) soovitas rehabilitatsioonivaldkonnas 2007 – 2008. aastal läbiviidud arendusprojekt PITRA 211. PITRA 2 projekti raames piloteeriti eelhindamist kahes piirkonnas – Jõgeva maakonnas ja Tallinna kesklinnas, kus kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad hindasid puude- ja pika-ajalise terviseprobleemiga isikute võimalikku R-teenuse vajadust. Piloteerimise tulemusel leidis kinnitust eelhindamise vajalikkus ja toetavad asjaolud, miks peaks R-teenuse vajadus selguma omavalitsuses. Samas ilmnesid ka mitmed riskikohad, kui eelhindajaks jääb kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Samuti kinnitasid sihtgrupi täpsustamise vajadust Riigikontrolli poolt 2006. ja 2008. aastal läbiviidud R-teenuse teemalised auditid12, mille kohaselt peab riik astuma samme sihtgrupi piiramiseks (vt peamised soovitused lk 3, 2006 ning lk 11, 2008). 2008. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidud “Rehabilitatsiooniteenuse pakkumise ja korralduse uuring”13 kinnitas samuti eelhindamise olulisust ja vajalikkust (vt uuringu põhitulemused, lk 3 ja soovitused lk 8). Soovitustest tulenevalt tellis Sotsiaalministeerium 2010. aastal hanke14 (teostajad T.Vana, K.Hanga), kirjeldamaks R-teenuse taotlemise ja teenusele suunamise protsessi ning võimalikku hindamisinstrumenti, mille alusel selgitada välja teenust vajavad isikud. Hankes soovitati kasutusele võtta nn eelhindamise teenus, mis sisaldab isiku terviseseisundi ning toimetuleku kohta eelneva info kogumist, assisteeritud intervjuu läbiviimist isikuga (vajadusel kaasates pereliige, esindaja) ning vastavaid hindamisvahendeid (rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vorm ning WHO DAS 2.0 küsimustik, Lisa 5 ja Lisa 6). Hindamise tulemusel on võimalik jõuda kaalutlusotsusele – kas isik vajab R-teenust või mitte, kas suunata isik R-plaani koostamisele või otse konkreetsesse R-programmi. 11 PITRA 2 lõppraport http://www.sm.ee/sinule/puudega-inimesele/sotsiaalteenused-puudega-inimesele/rehabilitatsioon.html 12 Riigikontrolli auditid: 2006 http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/1923/Area/21/language/et-EE/Default.aspx#results, 2008 http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2057/Area/21/language/et-EE/Default.aspx#results 13 Reh.teenuse korralduse ja pakkumise uuring, 2008 http://www.sm.ee/meie/uuringud-ja-analuusid/sotsiaalvaldkond.html 14 Rehabilitatsiooniteenuse taotlemise ja teenusele suunamise protsessi kirjeldamine. Rehabilitatsiooniteenuse õigustatud isikute kriteeriumite vastavuse määratlemiseks hindamisinstrumendi ja sinna juurde kuuluva juhendi väljatöötamine, 2010.

80

5.2. Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise piloteerimine Eelhindamise teenuse eesmärk on hinnata isiku R-teenuse vajadust ning isiku vastavust R-teenuse kriteeriumitele. Eelhindamise käigus täidetakse R-teenuse vajaduse hindamise vorm ning WHO DAS 2.0 küsimustik.

1) Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vorm (Lisa 5) on töövahend eelhindamist teostavale spetsialistile, et fikseerida informatsioon isiku R-teenuse vajaduse väljaselgitamiseks ning R-teenusele suunamise kriteeriumite vastavuse hindamiseks. Vorm on liigendatud kolmeks osaks: A) osa- üldandmed, isiku eesmärgid, valmisolek jm täpsustavad andmed; B) osa- info seniste sekkumiste ja nende tulemuslikkuse kohta, tuginedes infopäringutele

ja/või isikult saadud informatsioonile; C) osa- hindamise kokkuvõte (tegevusvõime hinnang, kriteeriumitele vastavus, otsus jm).

2) WHO DAS 2.0 küsimustik (WHO Disability Assessment Schedule II) (Lisa 6) on Maailma Tervishoiu Organisatsiooni poolt välja antud RFK klassifikaatorile toetuv puude hindamise küsimustik, mis hindab isiku igapäevast toimetulekut 6 tegevusvaldkonnas: tajumine, liikuvus, enesehoolitsus, inimestega lävimine, igapäevased toimingud (sh töö ja õppimine) ning ühiskonnaelus osalemine. Hindamise tulemuseks on isiku toimetuleku profiil, mis haarab nii erinevaid tegevusvaldkondi kui toimetuleku üldist taset. Hindamise informatsiooni on võimalik kasutada kliendi hindamiseks/vajaduste määratlemiseks, puude raskusastme määramiseks, kliendi seostamiseks teenuste/sekkumistega, kliendi toimetuleku jälgimiseks mingi ajaperioodi tagant, ravi ja rehabilitatsiooni tulemuslikkuse ja efektiivsuse mõõtmisel

Piloteerimise eesmärk:

• saada tagasisidet eelhindamise vajalikkusele ja eelhindamise läbiviimise protsessile; • piloteerida R-teenuse vajaduse hindamist, sh. rakendada praktikas dokumendivorme (R-

teenuse vajaduse hindamise vorm ja WHO DAS 2.0 küsimustik) et hinnata nende sobivust R-teenust vajava kliendi väljaselgitamiseks.

Uurimisküsimused olid järgmised:

• kas spetsialistid peavad oluliseks eelhindamise rakendamist? • kas soovitatud dokumendivormid sobivad eelhindamise teostamiseks? • kas on ettepanekuid dokumendivormide muutmiseks, täiendamiseks, kohandamiseks? • milline oli klientide tagasiside eelhindamise läbiviimisel R-programmiosutajate hinnangul?

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

• elektroonilise WHO DAS 2.0 vormi väljatöötamine 2-s etapis: esialgne versioon Excelis, et tutvustada elektroonilist töövahendit projektis osalevatele programmiosutajate. Uue veebipõhise versiooni väljatöötamine Exceli versiooni alusel (20. oktoober 2010 – 8. veebruar 2011);

• eelhindamise teenuse ja vastavate dokumendivormide piloteerimine projektis osalevate programmiosutajate ning vabatahtlike R-spetsialistide poolt (oktoober 2010 – november 2011);

• seminaride läbiviimine eelhindamise teenuse ja dokumendivormide tutvustamiseks ning veebiversiooni tutvustamiseks (3 seminari ajavahemikul oktoober 2010 kuni mai 2011);

• kogemuskohtumiste läbiviimine asutuste eelhindamise praktika jagamiseks, tagasiside kogumiseks ning jooksvaks juhendamiseks (2 kogemuskohtumist ajavahemikul juuni - august 2011),

• WHO DAS 2.0 küsitluste läbiviijate juhendamine piloteerimise perioodil (veebruar 2011 – november 2011);

• elektroonilise andmebaasi loomine ja andmete puhastamine (august 2011 -detsember 2011); • asutuste tagasiside- ja täidetud elektroonilise WHODAS 2.0 andmete analüüs (oktoober –

detsember 2011).

81

5.3. Uurimismaterjal ja -meetodid Valim Projekti raames piloteeris 13 programmiosutajat ning 7 vabatahtlikku asutust eelhindamise teenust, kasutades soovitatud dokumendivorme. R-teenuse vajaduse hindamise vormi täideti 150 kliendiga, 22 erineva spetsialisti poolt. WHO DAS 2.0 küsimustikku täideti 329 korral, 03. detsembri 2011 seisuga oli läbi viidud 268 esmaküsitlust ning 61 korduvküsitlust, 42 erineva spetsialisti poolt. Kuigi korduvküsitlusi laekus kokku 76, sisestati neist 15 kordusankeeti peale käesoleva kokkuvõtte tegemist, mistõttu neid ei ole analüüsi kaasatud. Asutuste poolt teostatud R-teenuse vajaduse hindamist ning dokumendivormide piloteerimist kirjeldab Lisa nr 7. Sihtgrupp Klientideks olid nii programmidesse sisenevad kui tavapärased R-teenusele sisenevad kliendid. Puude liigiti oli esindatud meelepuue (sh nägemis- ja kuulmispuue), liikumispuue, vaimupuue, psüühikahäire ning somaatilisest haigestumisest tingitud tervisehäire (sh insult ja infarkt, liigespatoloogia ning krooniline valusündroom). Projektis osales ka 5 isikut alaealiste õigusrikkujate sihtgrupist. Vastanutest 44% olid naised, 56% mehed, vanusvahemik oli 15 kuni 80 aastat15. Kehtiv puude raskusaste oli määratud 228 inimesel, puue raskusaste oli taotlemisel 15 inimesel ning 25 inimesel ei olnud kehtivat puude raskusastet. Metoodika ja andmete analüüs Piloteerimises osalenud asutuste hulgas viidi läbi ankeetküsitlus (20 asutusest vastas kirjalikult tagasisideankeedile 18 asutust). Lisaks toimus 3 sissejuhatavat koolitust ning kaks kogemuskohtumist asutustega, kus koguti piloteerimises osalenud asutuste arvamusi ja hinnanguid. Ankeetküsitlusest saadud andmeid analüüsiti küsimuste ja teemade lõikes, kasutades keskmiste hinnangute väljatoomist. Kogemuskohtumised protokolliti ja koostati kokkuvõtted. Piloteerimisel kasutati WHO DAS 2.0 36 küsimusega intervjueerija poolt läbiviidavat versiooni. Küsitluse läbiviimisel kasutati 2 meetodit: a) intervjuu läbiviimisel täideti ankeet paberkandjal, mis sisestati hiljem veebirakendusse; b) intervjuu viidi läbi elektroonilise ankeedina, so küsitlus täideti vahetult arvutisse. Elektrooniline WHO DAS 2.0 küsitlusankeet paiknes vabavara veebirakenduses LimeSurvey. Moodustunud andmebaasis toimus ka esmane andmete puhastus (näiteks topeltankeedid, jne). Nimetatud keskkonda laekunud andmebaas konventeeriti edasiseks andmepuhastuseks Excelisse. Excelis toimus nii andmebaasi täiendav puhastus kui ka esmane andmetöötlus. Täiendavate abitunnuste arvutamiseks ja andmete edasisel analüüsimisel kasutati statistikapaketti SPSS. 5.4. Kokkuvõte, tulemused 5.4.1. Eelhindamise põhimõte ning rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vorm Piloteerimises osalenud R-spetsialistide hinnangul on eelhindamine oluline, et leida R-teenust vajav klient. Isiku R-teenuse vajaduse väljaselgitamine annab eelduse, et hilisemat R-meeskonna aja- ja rahalisi ressursse kasutatakse optimaalsemalt (teenust vajavatele isikutele), eeldatavalt vähenevad R-teenuse järjekorrad, paraneb informeeritus (nii kliendi kui meeskonna poolt) ning inimesed jõuavad selle abini, mida nad vajavad. Eelhindamise teenuse kirjelduses väljatoodud alategevusi peetakse piisavaks. Rõhutatakse kliendi valmisoleku ja motivatsiooni hindamise (ja arendamise) tähtsust ning tuuakse välja, et olulisel kohal on

15 Üle 65-aastaste klientide puhul on rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine läbi viidud „vabatahtlike“ piloteerijate poolt

82

seniste sekkumiste analüüsimine ja ühenduse võtmine KOV/ravisüsteemiga, et saada objektiivne lisainfo isiku ütluste kõrvale. Eelhindamine peab sisaldama reaalset seostamist isikule vajalike teenustega (mõlemal juhul, kui isik läheb R-teenusele või kui ei ole tegu R-teenuse kliendiga). Kliendi enesetunnet eelhindamise protsessis hindasid asutused positiivseks. Kui esines ebakindlust, siis R-meeskonna selgituste järgselt väljendasid kliendid meelsasti oma arvamust. Eraldi lisatakse, et vaimupuudega kliendid vajavad pikemat selgitamist ning võimalusel esindaja kaasamist. Piloodis kasutatud rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vormi peeti üldjuhul sobivaks ning tehti mitmeid soovitusi (vt lisa nr 8) sh ühtse eelhindamisvormi väljatöötamiseks (rehabilitatsioonivajaduse hindamise vorm + WHO DAS 2.0 küsimustik). Klientidele põhjustasid raskuseid küsimustest arusaamine (eeskätt vaimupuude korral) ning rehabilitatsiooni eesmärkide ja alaeesmärkide sõnastamine. Spetsialistidele oli keeruline isiku motivatsiooni ja valmisoleku hindamine, mis piloteerimise jätkumisel vajab kindlasti edasiarendamist (hindamisvahendit) ning metoodilist koolitust. Samuti tunti vajadust eelhindamisintervjuu läbiviimise juhiste osas, mis aitaksid muuta intervjuu vastajale sujuvamaks ja mugavamaks. Rehabilitatsiooniteenuse väljaselgitamise kriteeriume hinnatakse asutuste poolt sobivaks. Tuuakse välja, et ka kriteeriumite vastavuse hindamiseks on vajalik juhendmaterjal ja koolitus ning et WHO DAS 2.0 tulemuste reaalseks arvestamiseks võiks see olla seotud täiendava kriteeriumiga. Asutuste arvamused ja kommentaarid eelhindamise, kriteeriumite jm osas on toodud lisas nr 8. 5.4.2. WHO DAS 2.0 küsimustik WHO DAS 2.0 küsimustiku sobivuse kohta R-teenust vajava kliendi väljaselgitamisel vastas 2/3 asutusi, et küsimustik sobib või sobib, kuid vajab täiendamist, 1/3 asutusi vastas, et küsimustik ei sobi. Peamiste mittesobivuse põhjustena toodi välja, et küsimustik on liiga üldine ja ei hinda puudest tulenevaid spetsiifilisi takistusi ning et kliendi subjektiivne hindamine ei pruugi teatud sihtgruppide puhul (psüühikahäirega, vaimupuue ning hiljuti haigestunud) olla adekvaatne ja piisav R-teenuse vajaduse hindamisel. Olulisena toodi siin vajadus lisainformatsiooni järele kliendi võrgustikult või esindajalt. Esindaja kaasamise vajalikkus selgus ka WHO DAS 2.0 elektroonilistest ankeetidest, kus üsna mitmel korral oli küsitleja lisanud kliendi vastuste juurde kommentaari selle adekvaatsuse kohta. Kõik asutused tõid välja, et küsimustik vajab eestistamist ja ümber sõnastamist, et küsimused peavad olema väga selgelt ja üheselt mõistetavad, lihtsad ja lühikesed. Juhend vajab täiendamist erinevate näidete ja selgituste osas. Seda järeldust kinnitas ka elektroonilise andmebaasi analüüs nii vastuste kui kommentaaride osas. Esines mitmeid juhte, kus ilmselgelt ei olnud küsimus üheselt mõistetav, mida sageli kinnitasid ka juurde lisatud kommentaarid (vt lisa9). Valdkondade osas tõid mitmed asutused tagasisidena, et hariduse ja tööga seotud küsimused on väheinformatiivsed ning kui inimesel puudub töö, siis töö küsimused välistatakse. Olulisena toodi veel vajadus lisada küsimusi keskkonna (nii füüsilise kui sotsiaalse keskkonna), emotsionaalse seisundi, ravi, haigusteadlikkuse ja sümptomaatika kohta. Mitmed asutused tõid välja seksuaalelu puudutava küsimuse ebaolulisuse R-teenuse vajaduse hindamise kontekstis. Taustaküsimustele (elukorralduse, perekonnaseisu ja tööalase seisundi kohta) lisatud kommentaaride sisu elektroonilisel kandjal näitas, et vastusevariandid ei sisalda piisavalt vajalikku teavet inimese toimetuleku ja kõrvalabi vajaduse seisukohalt oluliste tegurite kohta (nt teised leibkonnaliikmed, elamistingimused, keskkond, inimese aktiivsus jms). (vt lisa 10). Mitmed asutused ei näinud kasu hindamisest viimase 30-ne päeva lõikes. Toodi välja, et kliendid ei oska seda hinnata ning et ebastabiilse kuluga häire puhul ei ole 30 viimast päeva tegevusvõime üldiseks hindamiseks adekvaatne. Analüüsides elektroonilise andmebaasi infot selgus samuti, et üksnes 30-päevane määratlus retrospektiivselt ei ole sobiv ka tingimusel, kui isik on näiteks ajutisel haiguslehel, mis omakorda on kestnud 2 kuni 4 kuud või enam.

83

Küsimusele kas WHO DAS 2.0 sobib isiku R-teenuse/ programmi tulemuslikkuse hindamiseks, vastas enamus asutusi, et sobib või et sobib, kuid vajab täiendamist. Korduvküsitlust teostas 5 asutust. Kommentaaridena toodi välja, et võrdlusvõimaluse tekkimine ja statistiline paralleel-analüüs on väga heaks võimaluseks tulemuslikkuse hindamisel ning korduvhindamisel visualiseerub dünaamika. WHO DAS 2.0 ei saa olla ainuke tulemuslikkuse mõõdik ning tulemuse protsendid peaksid olema võrreldavad eesti populatsiooniuuringuga hinnatud meie inimeste keskmise toimetuleku tasemega. Toodi ka välja, et tulemuste hindamine programmi järgselt on küsitav, kuna küsimustik on üldine ja erinevaid valdkondi hõlmav samas kui programmid on väga spetsiifilised. Analüüsides elektroonilise andmebaasi infot selgus, et kõikides valdkondades (v.a. ühiskonnas osalemine, mis jäi samale tasemele),toimus üldkeskmiste tasemel raskuste ulatuse vähenemine suuremal või vähemal määral. Samas selgus ka, et R-programmide /teenuste tulemuslikkuse mõõtmisel tuleb alati arvestada lisaks R-programmis osutatu mõjule ka muid tegureid nagu näiteks haiguse progresseerumine, uuesti ägenemine või mõne teise terviseprobleemi lisandumine. Oluliselt mõjutab inimesel esinevaid raskusi ka lähedaste käekäik jms. tegurid. Oluline on märkida, et kõikides valdkondades oli neid inimesi, kelle raskuste ulatus teisel küsitluskorral vähenes või jäi samaks oluliselt rohkem, kui neid, kelle olukord muutus raskemaks. Kõige vähem informatiivsena oli elektroonilisel kandjal materjali puhul just töötamist/õppimist iseloomustavas valdkonnas toimunud muutused, mille üheks põhjuseks oli tingimus ankeedis, kus hõiveseisundi „Muu“ valikul suunati nimetatud küsimuste blokist mööda. WHODAS 2.0 kasu ja positiivse tagasisidena toodi välja, et küsimustik on valdkonniti väga hästi üles ehitatud, annab laialdase ülevaate kliendi toimetulekust ning sobib puude hindamiseks ja raskusastme määramiseks. Väga positiivne ja lihtne oli küsimustikku kasutada elektrooniliselt ning hea oli eri valdkondade protsentide väljatoomine ja võrdlus RFK mõõdikuga. Oluliseks peeti eesmärki luua ühtne hindamisvorm, mis annab võimaluse hinnata inimesi ühtsete kriteeriumite alusel. Kasu nähti kokkuvõttes, mis võimaldas kliendile selgitada, missugust R-teenust või -programmi ta vajaks. Toodi veel, et klient mõtles kaasa ja oli motiveeritud, kliendi enesehinnang tõusis ning et mõnele kliendile andis see esimese võimaluse nii põhjalikult rääkida oma toimetulekuga seonduvast Asutuste tagasisides toodud keskmine ajakulu vormi täitmisel oli 44 minutit, millest lühim toodud aeg oli 10 min ja pikim 90 min (küsimustiku juhendis on toodud tõenäoline ajakulu 20 minutit). Elektroonilise andmebaasi analüüsimisel ei olnud võimalik leida ankeedi täitmise keskmist ajakulu, kuna puudusid ankeedi täitmise alguse ja lõpu kellaaja küsimused. Kuigi arvuti fikseeris elektroonilise ankeedi täitmise alguse ja lõpu kellaaja, sisaldab see info enam kui pooltel juhtudel üksnes sisestamiseks kulunud aega. Ankeedi sisestamise/täitmise keskmine aeg 329 ankeedi põhjal oli rohkem kui 17 minutit (00:17:06). Vähim aeg oli 0:02:25 ja pikim aeg 1:23:36. Tagasisides toodi veel mitmeid tehnilisi-, küsimuste sõnastust ja sisu parandavaid ettepanekuid, soovitusi intervjueerija pädevuse ja protsessi läbiviimise osas. Toodi ka ettepanek kaasata ülikoole hindamisinstrumentide ja rehabilitatsioonisüsteemi arendamisel. Asutuste täpsem tagasiside teemade viisi WHO DAS 2.0 küsimustiku kohta on toodud lisas nr 9. Elektroonilise küsimustiku analüüs, järeldused ja ettepanekud küsimustiku täiendamiseks on toodud lisas nr 10. 5.5. Järeldused ja ettepanekud Asutuste tagasisidest lähtus, et eelhindamine on kõige olulisem nö üldhaigestumise tagajärjel tekkinud täisealiste puudega isikute puhul, kelle esmane ootus on läbi R-teenuse jõuda taastusraviteenusele. Oluline on nende inimeste vajadused hinnata ühtse hindamisvahendiga ja R-teenust mittevajavad inimesed seostada teiste neile vajalike teenustega (tervishoid, KOV). Eelhindamine puudespetsiifiliste klientide (intellektipuue, nägemis- ja kuulmispuue) puhul kannab pigem konkreetsesse R-programmi suunamise eesmärki ja vähem üldise R-teenuse vajaduse väljaselgitamise eesmärki. Oluline on puudespetsiifiline lähenemine.

84

Eelhindamine psüühikahäirega inimeste puhul – kui R-teenuse taotlemise eesmärgiks on isiku erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine (sh teenuse pikendamine ja ümberhindamine), ei ole otstarbekas suunata isikut eelhindamisele, vaid pädeva ja puudespetsiifilise ettevalmistusega R-meeskonna poole. Erihoolekande teenuste vajaduste hindamine peaks olema paindlik ja vastavalt inimese vajadusele seostatuna kas R-plaani koostamisega kui ilma eraldiseisvana ning vajab täiendavat analüüsi. Eelhindamise kontekstis on võtmetähtsusega lisainformatsiooni kogumine isiku tegevusvõime kohta (ühenduse võtmine kohaliku omavalitsuse, perearsti/eriarstiga, edaspidi infosüsteemide ristkasutus, vajadusel esindaja kaasamine), kuna inimese arvamus oma toimetuleku kohta ei ole alati adekvaatne (eriti psüühikahäirega ja vaimupuudega klientide puhul)16. Mitmed asutused väljendasid arvamust WHO DAS 2.0 küsimustiku puudespetsiifilise mittesobivuse kohta (psüühikahäire, vaimupuue ja nägemispuue). Raskused instrumendi kasutamisest on tingitud pigem alltoodud põhjustest:

• töötajate vähene kogemus ja juhendamine instrumendiga töötamisel; • juhendmaterjali lünklikkus ning koolituse ebapiisavus; • instrumendi keeleline kasutamisraskus ning juhendis toodud ühekülgsed ja sageli

liikumispuude spetsiifilised näited; • asutuste kitsas (puudespetsiifiline) lähenemine (sh mitte üldise R-teenuse vajaduse

hindamine, vaid konkreetsesse programmi sobivuse hindamine); • IT lahenduse keerukus ja rakenduse vähene tugi küsimustiku läbiviijale.

Eeltoodud probleemidest tulenevalt ei ole õige alustada koheselt WHO DAS 2.0 instrumendi sisulise ülesehituse muutmist ja olulisel määral kohandamist. Kohandamine peab olema väga põhjendatud otsus, kuna kohandamise järgselt ei pruugi säilida instrumendi senised psühhomeetrilised omandused ja valiidsus ning meie tulemused ei ole riikidevaheliselt teaduspõhiselt võrreldavad. Instrument ise on loodud ja valideeritud hindamaks nii vaimsete kui füüsiliste probleemiga inimesi ning paljud riigid on instrumenti piloteerinud ja hinnanud selle sobivust erinevate puudegruppide esmaseks hindamiseks. Käesolev pilootprojekt ei ole piisav, et teha järeldus Eesti oludes WHO DAS 2.0 küsimustiku puudespetsiifilise mittesobivuse kohta (psüühikahäire, nägemispuue). Küsimustik vajab esmalt keelelist ja kultuurilist kohandamist (samas on oluline küsimuste sõnastuse lihtsustamisel jätta küsimuse sisu muutmata), IT-lahendusest ning tõlkest tulenevate takistuste kõrvaldamist, juhendi täiendamist, töötajate põhjalikku koolitust ning uut piloteerimist. Alles seejärel, kui uue piloodi tulemusel selgub küsimustiku mittesobivus, võib kaaluda küsimustiku sisulist muutmist ja puudespetsiifilist kohandamist. WHO DAS 2.0 küsimustikuga hinnatav kliendi tegevusvõime % ei anna täna ka alust määratleda raskuse piiri R-teenuse vajaduse otsuse tegemiseks, kuna tulemuse protsendid peaksid olema võrreldavad üldpopulatsiooniga. Kuigi kordusankeedid pigem kinnitasid osutatud R-programmide tulemuslikkust, ei saa siiski nii väikse (61) valimi pealt tehtud järeldusi pidada piisavalt usaldusväärseks. Samuti vajab elektrooniline küsitlusankeet tehnilisi täiendusi, mis mõjutavad kliendi hindamise tulemust (nt mittekohaldatavad küsimused; üldprotsendi arvutamiseks WHO poolt pakutud süntaksi ülevaatamine ja muutmine nii, et see elimineeriks arvutustes mittekohaldatavad vastused.). 5.6. Ettepanekud poliitikakujunduseks

• eelhindamise rakendamiseks on vajalik piisav ja vajaliku (puudespetsiifilise) ettevalmistusega inimressurss. Tänasel päeval võib olla keeruline sellise ressursi loomine Sotsiaalkindlustusameti juurde. Alternatiiviks on endiselt eelhindamise teenuse sisseostmine valitud pädevatelt R-teenuse osutajatelt. See on oluline kahel põhjusel: 1. ametikohtade loomine riigistruktuuri on keeruline, 2. hindamiseks vajalik pädevus on tänastes meeskondades olemas. Kui inimressurss eelhindamise läbiviimiseks ning taustinformatsiooni

16 Piloodi käigus viidi intervjuusid läbi ka vaimupuudega klientidega, samas peaks intellektipuudega kliendi puhul toimuma intervjuu tema esindajaga

85

koondamiseks jääb ebapiisavaks, siis ei pruugi eelhindamine anda lahendust tänastele probleemidele;

• selleks, et eelhindamine oleks mõistliku aja jooksul kättesaadav, on vaja R-teenuse eelarves planeerida selleks eraldi vahendid;

• hindamisinstrumendid (so teabe liikumine ja kogumine ja töötlemine) viia elektroonseks. Olenemata sellest, kas isik suunatakse eelhindamisel mõnele teenusele, R-teenusele või programmi, on võimalik teenuse osutajal juba kogutud teavet kasutada. Hindamisinstrumendid peavad olema selgelt struktureeritud, mis võimaldab ka elektroonilist andmetöötlust;

• eraldi on vajalik läbi mõelda ja kirjeldada R-teenuse protsess erihoolekandeteenustele suunamisel või teenuse pikendamisel.

Ettepanekud R-teenuse vajaduse väljaselgitamise vormi osas

• praegune R-teenuse vajaduse hindamise vorm ja WHO DAS 2.0 küsimustik integreerida ühtseks elektroonseks dokumendivormiks (soovitatav ülesehitus: isikuandmed ja üldosa, WHO DAS II valdkonnad ja toimetuleku häirumise vahemikud, senised läbiviidud sekkumised, edasised eesmärgid, kokkuvõte), mis võimaldaks ühtset andmetöötlust ja edastamist;

• vajalikud on metoodilised koolitused eelhindajatele: kliendi valmisoleku ja motivatsiooni hindamine, eesmärkide sõnastamine;

• vajalik välja töötada eelhindamisintervjuu läbiviimise täpsemad juhised, mis aitaksid muuta intervjuu vastajale sujuvamaks ja mugavamaks.

Ettepanekud WHO DAS 2.0 küsimustiku edasiseks kasutamiseks

• küsimustiku sõnastuse lihtsustamine, eestistamine, juhendite täiendamine selgitustega ja näidete lisamine;

• küsimustiku taustaküsimuste täiendamine (perekonnaseisu, elukorralduse, tööalase seisu jms osas) infoga, mis on meie kultuurile omane ning vajalik R-teenuse vajaduse hindamiseks;

• küsimustiku ja juhendi puudespetsiifiline kohandamine; • töötada puudespetsiifiliselt läbi kõik küsimustiku valdkonnad ja küsimused, analüüsides nende

sobivust puudest tulenevate raskuste hindamisel, lisades sobilikke puudespetsiifilisi näiteid ja täiendades juhendit;

• elektroonilise ankeedi kohaldamine kasutajasõbralikuks töövahendiks lisades vajalikud loogilised kontrollid ja suunamised elektroonilisse rakendusse, samuti võimaluse jälgida kliendi dünaamikat erinevatel küsitluskordadel;

• kaaluda küsimustikus töö/koolituse bloki täiendamist viisil, et toimuks hindamine iga tööealise kliendi puhul, olenemata hetke tööalasest seisundist (kaaluda muudatust, kuna tööealisel inimesel on R-teenuse eesmärk seotud töö valdkonnaga). Oluline eelnevalt hinnata, et muudatus ei mõjutaks küsimustiku psühhomeetrilisi omadusi ja valiidsust;

• kaaluda küsimustiku 30-päevase piirangu paindlikku kasutamisele võtmist tulenevalt konkreetse kliendi probleemist ja R-protsessi eesmärgist tema korral. Oluline eelnevalt hinnata, et muudatus ei mõjutaks küsimustiku psühhomeetrilisi omadusi ja valiidsust;

• keelelise ja kultuurilise kohandamise, juhendi ja elektroonilise ankeedi täiendamise järgselt teostada uus piloteerimine erinevate puudegruppidega nii eelhindaja kui R-teenuse osutajate poolt;

• WHO DAS 2.0 küsimustikku piloteerivate töötajate põhjalik koolitus ja juhendamine; • R-teenusele suunamiseks raskuste ulatuse piiri leidmine (vajalik Eesti elanike keskmise

tasemega võrdlemine). Tulemuste võrdluseks populatsiooni ülduuringu läbiviimine Eestis WHO DAS 2.0 alusel;

• kui teistkordse piloteerimise järgselt selgub, et WHO DAS 2.0 küsimustik ei võimalda endiselt puudespetsiifilisi probleeme välja selgitada ja R-teenuse vajalikkust ning tulemuslikkust hinnata, siis kaaluda teiste puudespetsiifiliste tervikhindamist võimaldavate instrumentide kasutuselevõttu ja/või WHO DAS 2.0 küsimustiku sisulist täiendamist ja puudespetsiifilist kohandamist, sh lisaküsimusi seoses töö, õppimise, keskkonna, võrgustiku jm tagasisides toodud täiendamist vajavate valdkondadega.

• Arvutustes kasutada valemeid, mis võtavad paindlikult arvesse vastuste „kohaldamatu“ esinemise nii valdkonna tulemi arvutamisel kui valdkondadeülese tulemuse arvutamisel.

86

KOKKUVÕTE Projekti jooksul piloteeriti 16-st rehabilitatsiooniprogrammi 13-s rehabilitatsiooniasutuses. Detsember 2011 seisuga oli programmides osalenud klientidest 53 asunud tööle, 82 säilitanud töö, 51 klienti suunatud aktiivsetesse tööturuteenustesse, mis teeb töölesaamise ja töö säilitamise protsendi suuremaks projekti eesmärgiks olnust (tulemus 53%, eesmärk oli 15%). Samas, projekti tulemusel aktiivsetesse tööturumeetmetesse suunatud klientide eesmärk jäi täitmata - tulemus 19% klientidest suunatud aktiivsetesse tööturumeetmetesse (eesmärk oli 30%). Rehabilitatsiooniprogrammide osutamise analüüs näitas selgelt, et rehabilitatsiooniprogrammipõhise rehabiliteerimisega on võimalik saavutada olulisi muutusi puuetega inimeste töö- ja igapäevaelus. Rehabilitatsiooniprogramme iseloomustab eesmärgile orienteeritus, läbimõeldud ja hästi planeeritud tegevused eesmärgi saavutamiseks ning puuetega inimeste aktiivne kaasamine kogu protsessi. Rehabilitatsiooniprogrammides rakendati nii hetkel kehtiva riikliku rehabilitatsioonisüsteemi järgi osutatavaid (üksik)teenuseid, nimetuse poolest üksik- teenustega sarnaseid, kuid sisuliste tegevuste poolest erinevaid tegevusi/teenuseid ja palju uusi rehabiliteerivaid tegevusi. Rehabilitatsiooniprogrammides viidi läbi oluliselt suuremas mahus läbi tegevusi gruppides (võrreldes kehtiva teenuste süsteemiga). Programmid võimaldasid planeerida pikemaajalisi sekkumisi suurema grupisessioonide arvuga. Suurem grupitööde osakaal mõjutas grupiliikmete omavahelist suhtlemist, grupiliikmete poolt jagatud isiklikud kogemused ja/ või vastastikune toetamine, praktiline abistamine, juhendamine mõjutasid isikute sotsiaalset aktiivsust ja ühiskonnaelus aktiivse osalemise motivatsiooni. Programmide osutamise käigus tõhustus koostöö võrgustikupartneritega, suurimaks koostööpartneriks rehabilitatsiooniasutustele programmide osutamisel olid Töötukassa spetsialistid. Kokkuvõtteks võib öelda, et rehabilitatsiooniasutused on huvitatud rehabilitatsiooniprogrammide osutamisest, samas on vajalik programmipõhise teenuse osutamise ideoloogi levitamine. Projekti tulemusel võib väita, et suurema programmiosutamisega asutustel on uued välja töötatud rehabilitatsiooniprogrammid läbimõeldumalt koostatud kui esmakordselt programmi välja töötaval asutusel. Projekti tulemusel ilmus trükist rehabilitatsiooniprogramme tutvustav artiklite kogumik, kus on iga asutus koostanud artikli enda kogemusest programmi osutamisel. Projekti raames piloteeritud eelhindamise ehk rehabilitatsiooniteenuse vajaduse välja selgitamise vajadus leidis kinnitust. Eelhindamine peab võimaldama selgitada välja R-teenust vajavad isikud, olema kuluefektiivne (eelarvevahendite optimaalne kasutamine), tulemuslik (annaks eelduse rehabilitatsiooni tulemuslikkuse parandamisele), sisuline (eelhindamise käigus algab töö kliendiga – informeerimine, motivatsiooni kaardistamine ja arendamine), kõrgetasemeline (teostatud pädeva spetsialisti poolt kõrgel tasemel) ning sõltumatu (aluseks isiku vajadused mitte pakutavad võimalused). Projekti tegevuste analüüsimisel tekkinud ettepanekud ja soovitused on detailsemalt toodud iga peatüki lõpus. Siinkohal on välja toodud olulisemad ettepanekud. Ettepanekud programmipõhisele rehabilitatsioonile ülemineku korraldamiseks

• programmipõhisele teenuse osutamisele üleminekule eelnevalt tuleb välja töötada R-programmide kinnitamise töökord. Erinevate valdkonnaga seotud asutuste esindajate (Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa, Eesti Puuetega Inimeste Koda) kaasamine komisjoni töösse on soovitav;

• R-programmide hindamisel erialaliitude ja -spetsialistide kaasamine on põhjendatud. Ühe

programmi kohta on soovitav kasutada 3. hinnangut. Eksperthinnangute taseme võrdsustamiseks tuleb täpsustada küsimusi/teemasid, mida eksperdid peavad hindama;

• kulumudeli hindamisel tuleb rohkem rõhku panna kulumudeli tegevuste kirjeldamisele ning

selle hindamisele. Konkreetsem ja põhjalikum tegevuste kirjeldus annab ka selgema aluse planeeritud tegevustest ning aluse tõhusamaks järelevalve teostamiseks. Korrektselt ja läbimõeldult koostatud kulumudel tagab tervikliku rahastuse;

87

• käesolevas projektis hangete läbiviimisel tegid komisjoniliikmed asutustele nii R-programmide kui ka kulumudelite osas täiendusettepanekuid- mistõttu oli näha, et asutused vajavad R-programmide ja kulumudelite välja töötamisel konsultatsiooni (eriti esmakordselt programmipõhist lähenemist rakendades). Nii piloteerimisel, kui ka edaspidi R-programmide rakendamisel on vajadus spetsialisti (de) järgi, kes asutusi nii programmide välja töötamisel kui ka töös ette tulevate küsimuste osas konsulteeriksid;

• kogemuskohtumiste ja koolituste toimumine on vajalikud teenuse ühtse kvaliteedi

tagamiseks; • ennem R-programmi välja töötamist on soovitav tutvuda projektide “Rehabilitatsiooniteenuse

programmipõhise lähenemise piloteerimine ja reaalse süsteemi kujundamine” (kust leiab R-programmi ja kulumudeli koostamise vormid ja juhendid) ja käesoleva lõppraportiga ning artiklite kogumikuga (kust saab infot asutuste programmipõhise teenuse osutamise kogemuse kohta, tutvuda tekkinud probleemidega ning leida soovitusi);

• R-programmide edukuse oluliseks tingimuseks peetakse spetsialistide poolt programmide

eesmärgipõhisust. Töölesaamise eesmärgiga programmidele lisaks on vajadus õppimise eesmärgi, igapäevaeluoskuste ja –korralduse (ehk elamise) eesmärgi ja sotsialiseerimise eesmärgi programmide järele. Spetsialistide hinnangul on vajadus veel: ennetuslike programmide (juhul kui puue ei ole väljakujunenud ning varane sekkumine aitab ära hoida hilisemaid probleeme), motivatsiooni tõstmise, muutuste toetamise ja psühhosotsiaalse toetuse programmide järele;

• R-programmide osutamise juures peetakse oluliseks paindlikkust. Erinevate sihtgruppide

puhul sobivad või on efektiivsed erineva disainiga programmid. Seega on oluline tagada võimalus lühiajaliste intensiivsete (näiteks liikumispuuetega isikute jmt sihtgruppide puhul) ja pikaajaliste hajutatud tegevustega R-programmide järele (näiteks psüühikahäiretega isikute jmt sihtgruppide puhul). R-programmi pikkuse puhul tuleb silmas pidada, kui isikul on häire/puue kestnud kuni aasta, siis on sekkumine üldjuhul lühemaajalisem, kui tegemist on kroonilise häirega, siis on vajalik R-programmis osalemine pikema aja vältel;

• R-programmid jagunevad universaalseteks ja puude-spetsiifilisteks. Paljudele

sihtgruppidele sobivateks programmideks peetakse motivatsiooni (valmisoleku) tõstmise ja muutuse toetamise programme. Töölesaamise eesmärgi programmide puhul on oluline puudespetsiifilised sekkumised programmides;

• R-programmide arendamise oluliseks faktoriks on tõenduspõhisuste metoodikate

arendamine (Eestis) ja teistes riikides kasutusel olevate programmide metoodika piloteerimine;

• R-programmide sihtgrupi määramisel on oluline, et programmid oleksid kättesaadavad

isikutele, kellel ei ole veel puue välja kujunenud või kes ei taotle puude määramist. Esmahaigestunud ja traumajärgsete seisunditega inimesed vajavad kohest sekkumist ja peaksid saama kohe programmi, olenemata sellest, missugune puue võib välja kujuneda. Spetsialistide hinnangul muutub rehabilitatsiooni soovivate isikute sihtgrupp väiksemaks, kui rehabilitatsioonis on sekkumised kindla eesmärgiga kirjeldatud (nagu tööle saamine, õppima asumine vmt);

• R-programmid peaksid olema kättesaadavad üle Eesti, seejuures on vaja arvestada

piirkondade ja sihtgruppide spetsiifikat. Tõenäoliselt ei ole võimalik igasse piirkonda kõiki programme saada. Kuid samale sihtgrupile peaks vähemalt kolmes punktis Eestis programmi kättesaadavaks tegema. Alternatiivina pakuvad spetsialistid võimalust, et põhjalikult ettevalmistatud-koolitatud programmi meeskond osutab programme erinevates piirkondades (nö mobiilne meeskond). R-programmide kättesaadavuse korraldamiseks teevad spetsialistid ettepaneku Sotsiaalministeeriumi poolt moodustada erinevate valdkondade ekspertide töögrupp, et lahendused põhjalikult läbi töötada;

88

• R-programmide osutajatele peavad kehtima kompetentsinõuded. Regulaarselt peaksid toimuma koolitused programmide osutajatele (näiteks rehabilitatsioonispetsiifiliste metoodikate õppimiseks);

• R-programmide edukaks toimimiseks on vajalik koostöö sotsiaal- ja ravisüsteemis teenuste ja programmi osutajate vahel. Puuetega isikute igapäevaelus programmiga saavutatud tulemuste kestmiseks (töötamise säilitamine, aktiivsuse hoidmine jmt) on oluline, et kujuneks välja täiendav tugiteenustesüsteem (töötaja nõustamine, tööandja nõustamine jmt).

Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine:

• Eelhindamisel kasutatavad hindamisvahendid üldjuhul sobivad, kuid vajavad täiendavat keelelist ja kultuurilist kohandamist, IT-lahendusest ning tõlkest tulenevate takistuste kõrvaldamist, juhendi täiendamist, töötajate põhjalikku koolitust ning puudespetsiifiliste aspektide arvestamist hindamistulemustel. Efektiivse hindamisvahendi väljatöötamiseks on oluline dokumendivormide kohandamist ja piloteerimist jätkata järgmises projektis;

• R-teenusele suunamiseks raskuste ulatuse piiri leidmine (vajalik Eesti elanike keskmise

tasemega võrdlemine). Tulemuste võrdluseks populatsiooni ülduuringu läbiviimine Eestis WHO DAS 2.0 alusel.

89

Kasutatud kirjandus Meremäe, K (2009) Programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007 – 2009“ Rehabilitatsiooniteenuse programmipõhise lähenemise piloteerimine ja reaalse süsteemi kujundamine. Lõppraport. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/puudega_inimestele/REHA_info/Loppraport.pdf Sotsiaalministeerium (2010) Programm. Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010-2013 http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/Sotsiaalhoolekanne/Töölesaamist%20toetavad%20hoolekandemeetmed%202010-2013.pdf

90

Lisa 1. Küsimused ekspertidele Riigihanke „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide osutamine“ raames palume Teil, kui erialaeksperdil (erialaliidu esindajal), anda hinnang rehabilitatsiooniprogrammile järgmistes küsimustes:

1. Kuidas hindate programmis väljendatud eesmärki ja kavandatavaid tegevusi, kas need toetavad kliendi töölesaamist ja/või töö säilitamist?

2. Kuidas hindate programmi vajalikkust antud sihtgrupile? 3. Kuidas hindate programmis kasutatavad meetodeid antud sihtgrupile programme eesmärgi

saavutamiseks, kas need on sobilikud/põhjendatud? 4. Kuidas hindate programmi mahtu, kas see on kliendile mõju avaldamiseks optimaalne? 5. Kuidas hindate rehabilitatsiooniprogrammi vormi rehabilitatsiooniprogrammi tervikliku

kirjeldamise seisukohast? Kui on parendusettepanekuid programmi vormi soas, siis palun tooge need välja.

6. Kas peate põhjendatuks erialaekspertide (erialaliitude) kaasamist programmide hindamisel? Palun põhjendage.

7. Millised erialaeksperdid (erialaliidu esindaja) võiks Teie meelest antud programmi veel hinnata?

8. Kommentaarid/tähelepanekud

91

Lisa 2. Tagasiside eksperthinnangutele. Kokkuvõttev analüüs Koostanud: Koidu Saame (oktoober 2011)

Andmestik ja uurimismetoodika Käesolev analüüs on koostatud 7 eksperdist respondendi tagasiside põhjal Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse projektijuht Margery Roosimaa poolt saadetud küsimustele. Küsimustele vastasid hankekomisjoni liikmed. Elektrooniliselt täidetav küsimustik sisaldas 8 avatud, 1 suletud ning 1 kommenteerimisvõimalust pakkuvat küsimust. Tähtaeg vastamiseks oli 13.05.2011. Andmestiku analüüs ja järeldused Eksperthinnangute olulisus otsustamisel Viie vastaja puhul oli eksperthinnangutel otsuste langetamisel oluline roll. Kaks vastajat hindas nende rolli väga oluliseks ning kolme respondendi kinnitusel võeti eksperthinnanguid küll arvesse, kuid hindamismetoodikana kasutati erinevaid strateegiaid (nt lähtuti eelkõige programmi eesmärgistatusest ja vastavuste leidmisest). Eksperthinnangute väärtus Toodi välja eksperthinnangute abistav, objektiivsust tagav, hindamist rikastavat meedet. Ühe vastaja kinnitusel on eksperthinnangute puhul võtmeküsimuseks, et eksperdid ei lähtuks kitsalt erialaspetsiifilistest oskustest, vaid läheneksid terviklikult ja rehabilitatsiooni eesmärke silmas pidades. Kõige olulisemaks peeti eksperdi hinnangut programmis väljendatud eesmärgile ja kavandatavatele tegevustele. Eksperthinnangu andmise vormi täiendamise vajadused Üldiselt hinnati eksperthinnangus ettenähtud küsimusi piisavaks. Eraldi teemana toodi välja eksperthinnangute kvaliteedi varieeruvus ning selgete ettepanekute, soovitustega puudumine. Rõhutati, et eksperthinnangu praegune struktuur (hinnang programmi eesmärgi ja tegevuste seos töölesaamise või töösäilitamise toetamisele; programmi vajalikkusele antud sihtgrupile, programmis kasutatavate meetodite põhjendatusele, eesmärgipärasusele; programmi mahule, selle piisavusele optimaalse mõju saavutamiseks), on üldplaanis piisav. Hinnang kaasatud ekspertide valikule Üldiselt hinnati valikut heaks, kuid samas soovitati mahukate ja multidistsiplinaarsete projektide raames erinevate valdkonna spetsialistide kaasamist, lähtuvalt rehabilitatsiooniprogrammi iseloomust. Soovitati kaasata kogemusnõustajaid, taastusraviarste. Piisavaks peetakse eksperthinnangute arvu „3“ - kui need on sisukad ja kvaliteetsed. Soovitused seoses erialaliitude- ja -ekspertide kaasamisega Erialaorganisatsioonide ja nende esindajate kaasamist peeti oluliseks, kuna selles nähti ressurssi olukorras, mil komisjoni liikmed pädevust kõikidel erialadel ei oma, mil on vajalik tuvastada kaasaegseid praktikaid, tunnetada sihtgrupi spetsiifikat. Seda kõike võimaldab sügavamalt eriala ekspertide hinnangute lugemine. Eksperthinnangute kasutamine programmide hindamisel Praktika eksperthinnangute arvestamiseks programmide hindamisel oli erinev – valdavalt kasutati eksperthinnanguid kahtlusi tekitanud / täiendavat hinnangut vajanud programmide puhul. Soovitused edasiseks Toodi välja, et eksperthinnangu vorm tuleks kohandada selgemaks, lihtsamaks ja täpsemaks – see peab olema üheselt mõistetav ja võimaldama piisava hinnangu koostamist. Eraldi rõhutati, et lähtuvalt programmide taotlusvooruse sisust tuleb hindamisvorm alati üle vaadata ning vastavaks kohandada. Oluline on lisada avatud küsimused, kus ekspert peaks selgitama pikemalt rehabilitatsiooniprogrammi vajaduse, sobivuse ja tulemuslikkuse hindamise aluseks võetud metoodikat. Toodi kindlalt välja, et kvaliteetsetel eksperthinnangutel on programmide hindamisel oluline roll.

92

Lisa 3. Fookusgrupi uurimus- ja intervjuuküsimused RAPORT alaptk

UURIMISKÜSIMUS (sisuline küsimus/teema, millele intervjueerija peaks saama intervjuu käigus vastuse/infot)

INTERVJUU KÜSIMUS (Fookusgrupi küsimused)

Jrk nr

1.Rehabilitatsiooniprogramm versus rehabilitatsiooni üksikteenused: erinevused ja efektiivsus

Mis on rehabilitatsiooniprogrammides erinevat võrreldes üksikteenustega?

Milliseid rehabiliteerivaid tegevusi osutasite oma programmis klientidele, mida ei võimalda osutada üksikteenuste süsteem? Nimetage tegevused, põhjendage, miks just need tegevused

1.

Missugused on rehabilitatsiooniprogrammide ja rehabilitatsiooni üksikteenuste erinevused kliendi eesmärgi saavutamise efektiivsuses?

Millised on erinevused klienditöös teie rehabilitatsiooniprogrammis võrreldes üksikteenuste osutamisega?

2.

Millised on erinevused meeskonnatöös ja/või spetsialistide töökorralduses rehabilitatsiooniprogrammide osutamisel võrreldes üksikteenuste osutamisega?

3.

Mil määral rehabilitatsiooniprogrammide raames tehakse koostööd teiste sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajatega?

Milliste asutustega ja kuidas te teete koostööd rehabilitatsiooniprogrammide raames, et kliendi rehabiliteerimise eesmärgi (töölesaamine) saavutamisele kaasa aidata?

4.

2.Rehabilitatsiooniprogrammide tulevik: Rehabilitatsiooniprogrammide osutamisega kaasnevad vajadused

Millised on praktikute ettepanekud valdkondadevahelise koostöö arendamiseks?

Kuidas peaks rehabilitatsiooniprogrammide osutamise süsteemi rakendumisel edaspidi toimuma koostöö teiste asutustega kliendi eesmärkide saavutamiseks?

5.

Kuidas tuleks korraldada rehabilitatsiooniprogrammide osutamine sihtgruppide lõikes?

Millistele sihtgruppidele tuleks osutada rehabilitatsiooniprogramme? *Kas puuet mitte omavad isikud võiksid osaleda rehabilitatsiooniprogrammides?

6.

Milliseid erisusi tuleks arvestada rehabilitatsiooniprogrammide osutamisel sihtgruppide lõikes?

7.

Millised on meeskondade vajadused rehabilitatsiooniprogrammide põhisele süsteemile üleminekuks?

Millised on teie meeskonna vajadused, et rehabilitatsiooniprogrammide põhisele süsteemile üle minna?

8

93

Lisa 4. Kliendiintervjuu küsimused RAPORT alaptk

UURIMISKÜSIMUS

INTERVJUU KÜSIMUS

Jrk nr

1.Rehabilitatsiooniprogramm versus rehabilitatsiooni üksikteenused: efektiivsus ja kliendi rahulolu

Kas rehabilitatsiooniprogrammid on efektiivsemad rehabilitatsiooni üksikteenustest kliendi eesmärgi saavutamiseks? Mil määral?

Kas teie arvates on terviseprobleemidega/ puuetega inimestel vajalik osaleda rehabilitatsiooniprogrammides? Miks?

10.

Kas te olete varem saanud rehabilitatsiooni üksikteenuseid rehabilitatsiooniplaani alusel? Jah >

8.

Mis on kliendi jaoks rehabilitatsiooniprogrammides erinevat võrreldes üksikteenustega?

Missugused olid teie kogemuse põhjal erinevused rehabilitatsiooniprogrammi ja varem saadud rehabilitatsiooniteenuste vahell?

9.

2.Erinevate rehabilitatsiooniprogrammide tegevuste mõju kliendi eesmärgi saavutamisele

Millised tegevused või töökorralduse aspektid rehabilitatsiooniprogrammides mõjutavad klientide hinnangul kõige enam nende edasist toimetulekut?

Meenutage, millistest tegevustest te rehabilitatsiooniprogrammis osa võtsite?

3.

Millistest tegevustest oli teile kõige rohkem kasu? Miks?

4.

Millistest tegevustest ei olnud teie arvates kasu? Missugused tegevused ei meeldinud?

5.

3.Klientide hinnang eelhindamise efektiivsusele

Kuidas eelhindamine korralduslikult toimis? Mil määral olid küsimused arusaadavad kliendile?

Programmi alguses viis rehabilitatsioonispetsialist läbi küsitluse, mille käigus vastasite küsimustele enda tervise ja igapäevase toimetuleku kohta. Kuidas olid küsimused arusaadavad?

6.

Kuidas võimaldavad küsimused kliendi hinnangul saada ülevaate tema olukorrast (tervis, toimetulek, elukorraldus)?

Mil määral teie arvates esitatud küsimused võimaldasid anda ülevaate teie tegelikust tervislikust olukorrast?

7.

4.Rehabilitatsiooniprogrammis osalejate elukorralduse muutused: töötamine, õppimine, aktiivsed tegevused

Kuidas on kliendi aktiivsus ja toimetulek muutunud rehabilitatsiooniprogrammis osalemise järgselt?

Osalesite … kuud tagasi rehabilitatsiooniprogrammis …. /asutuse nimi/. Kuidas on rehabilitatsiooniprogrammis osalemine mõjutanud teie elu pärast programmi lõppemist?

1.

Millistes eluvaldkondades ja mil määral on kliendi elus toimunud muutused peale rehabilitatsiooniprogrammis osalemist?

Kuidas on rehabilitatsiooniprogrammis osalemine mõjutanud teie töötamist/ tööle asumist/

2.

94

Uuritavad valdkonnad: Töötamine, Õppimine, Sotsialiseerumine, Elamine;

õppimist/ õppima asumist/ enesetäiendamist/ väljaspool kodu aktiivsetes tegevustes osalemist/ kodus aktiivsetes tegevustes osalemist (hobid, sotsiaalne suhtlus sõpradega)?

Kliendi intervjuu küsimused: 1.Osalesite … kuud tagasi rehabilitatsiooniprogrammis …./asutuse nimi/. Kuidas on rehabilitatsiooniprogrammis osalemine mõjutanud teie elu pärast programmi lõppemist? 2. Kuidas on rehabilitatsiooniprogrammis osalemine mõjutanud teie töötamist/ tööle asumist/ õppimist/ õppima asumist/ enesetäiendamist/ väljaspool kodu aktiivsetes tegevustes osalemist/ kodus aktiivsetes tegevustes osalemist (hobid, sotsiaalne suhtlus sõpradega)? 3. Meenutage, millistest tegevustest te rehabilitatsiooniprogrammis osa võtsite? 4. Millistest tegevustest oli teile kõige rohkem kasu? Miks? 5. Millistest tegevustest ei olnud teie arvates kasu? Missugused tegevused ei meeldinud? 6. Programmi alguses viis rehabilitatsioonispetsialist läbi küsitluse, mille käigus vastasite küsimustele enda tervise ja igapäevase toimetuleku kohta. Kuidas olid küsimused arusaadavad? 7. Mil määral teie arvates esitatud küsimused võimaldasid (võimaldavad) anda ülevaate teie tegelikust tervislikust olukorrast? 8. Kas te olete varem saanud rehabilitatsiooni üksikteenuseid rehabilitatsiooniplaani alusel? Jah > *9. Missugused on teie kogemuse põhjal erinevused rehabilitatsiooniprogrammi ja varem saadud rehabilitatsiooniteenuste vahel? 10. Kas teie arvates on terviseprobleemidega/ puuetega inimestel vajalik osaleda rehabilitatsiooniprogrammides? Miks?

95

Lisa 5. Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vorm

REHABILITATSIOONITEENUSE VAJADUSE HINDAMISE VORM (täidab rehabilitatsioonispetsialist koos isiku/esindajaga assisteeritud intervjuu vormis)

A. osa. I. REHABILITATSIOONITEENUSE TAOTLEJA üldandmed

Eesnimi

Perekonnanimi Isikukood

Elukoht Puude raskusaste, kehtivus ........................... puue ei ole määratud

Varasem reh.plaan (number, kehtivus).............................. esmakordselt teenusel

II. Aeg terviseprobleemi või puude (rehabiliteerimist vajava seisundi) tekkimisest Sobilikud variandid märkige ristiga

Kuni kaks nädalat algusest 2 kuni 3 kuud algusest 3 kuud kuni 1 aasta algusest Üle 1 aasta algusest (täpsustage aeg) III. Vajadus kiireks edasisuunamiseks. Märkige ristiga, kui:

kiire reh.programmi osutamine annab olulise võimaluse isiku toimetuleku parandamiseks. reh.teenuse viivitamine või mitteosutamine põhjustab olulise tagasilanguse isiku

toimetulekus IV. Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk Isiku poolt püstitatud rehabilitatsiooniteenuse eesmärk: V. Täpsustage rehabilitatsiooniteenuse eesmärk allpool toodud valdkondades. Sobilikud variandid märkige ristiga ning kõrvallahtris täpsustage vajadust.

Iseseisva toimetuleku parandamiseks (nt iseseisvaks toimetulekuks vajalike oskuste õpe, kodused toimingud, enese eest hoolitsemine, puudespetsiifilised oskused jne.)

Õppimiseks ja hariduse omandamiseks (toetamine koolieelse-, üldhariduse-, kutseõppe- ning kõrghariduse omandamiseks, huviõpe jm)

Töölesaamiseks, tööl püsimiseks (nt töövalmiduse hindamine, sobiva kutse väljaselgitamine, töötamiseks ettevalmistamine, tööharjumuste kujundamine jne.)

Sotsiaalse aktiivsuse tõstmiseks (ühiskonnaelus osalemine, seltskonnaelu, kvaliteetne puhkuse ja vaba aja veetmine)

96

Psühholoogilise tasakaalu taastamiseks (eesmärk kriisist väljumine, puudega/haigusega kohanemine, esmaste toimetulekuoskuste õppimine, pere tasakaalu toetamine, motivatsiooni arendamine jne);

Keskkonna kohandamiseks, abivahendi soovitamiseks ja kasutamaõppimiseks (abivahendi vajaduse hindamine ja valik, kasutamaõppimine - kodus, töökohal, liikumisel, suhtlemisel jm)

VI. Hinnake isiku valmisolekut ja motivatsiooni rehabilitatsiooniprotsessis osalemiseks Hinnake 5-palli skaalal, kus hinne 1 tähistab väga kõrget ning 5 väga madalat motivatsiooni

taset.

Kommentaarid:

B.osa. Senised sekkumised ning nende tulemuslikkus

Alljärgnevaid küsimusi küsida isikult juhul, kui infot ei olnud võimalik saada päringuna

erinevatest infosüsteemidest, kui andmed puuduvad või kui on vajalik andmete

täpsustamine/kinnitamine.

Kui isiku ja asutuse/spetsialisti andmetes on oluline erinevus, lisage see kommentaaride lahtrisse.

Päringutega saadud info lisage käesolevale dokumendile.

Palun märkige, milliste spetsialistide poole on isik pöördunud abi saamiseks viimase aasta

jooksul, millist abi/teenuseid on osutatud ning kuidas need on mõjutanud toimetulekut.

Kontaktisiku nimi

Vald, asutus

I. Kohalik omavalitsus, sotsiaaltöötaja (KOV)

Telefon, e-mail

Viimase 6 kuu jooksul

Viimase aasta jooksul

Pöördumine KOV poole

Ei ole pöördunud

Millist abi/teenuseid on isikule osutatud KOV poolt viimase aasta jooksul?

mõnevõrra oluliselt Olukord ei muutunud

Olukord on halvenenud

Kuidas saadud abi/teenused parandasid isiku toimetulekut?

Kommentaarid:

Arsti nimi

Asutus, aadress

II. Perearst/eriarst, (isiku tervisega kõige enam kursis olev raviarst)

Telefon, e-mail

97



Millal isik pöördus viimati perearsti/eriarsti poole?

Ei ole pöördunud

Taastusravi?

Milliseid raviteenuseid on isikule osutatud viimase aasta jooksul?

mõnevõrra oluliselt Olukord ei muutunud

Olukord on halvenenud Kas osutatud raviteenused on parandanud Teie toimetulekut?

Kommentaarid:

Kontaktisiku nimi

Asutus, aadress

III. Töötukassa osakond

Telefon, e-mail



Pöördumise aeg

Ei ole pöördunud

Millist abi/teenuseid on teile osutatud viimase aasta jooksul?

mõnevõrra oluliselt olukord ei muutunud

olukord on halvenenud

Kas osutatud abi/teenused parandasid Teie toimetulekut?

Kommentaarid:

IV: Info muude teenuseosutajate kohta (MTÜ-d, puuetega inimeste organisatsioonid jm) Kommentaarid: C-OSA. Hindamise kokkuvõte. I. Rehabilitatsiooni vajaduse hindamisel on tuginetakse

• infopäringutele (KOV, ravisüsteem, Töötukaasa) – märkige infot andnud osapooled

98

• isikuga läbiviidud intervjuu tulemustele II. WHO DAS II küsimustiku alusel teostatud tegevusvõime hindamise kokkuvõte III. Kriteeriumite vastavuse hindamine: jah/ei Selgitus Isikul on anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tulenevalt on piiratud isiku toimetulek erinevates eluvaldkondades (õppimine, töötamine, iseseisev toimetulek, sotsiaalne aktiivsus).

Lisaks eelnevale kriteeriumile on täidetud vähemalt

üks järgnevatest tingimustest:

Rehabilitatsiooniteenuse abil paraneb isiku ja tema pere toimetulek ja elukvaliteet.

Isiku toimetuleku probleemi ei ole võimalik lahendada kohaliku omavalitsuse-, töötukassa-, hariduse- ning tervishoiuteenuste osutamise või nende kombineerimise kaudu.

Isiku juhtum on kompleksne ja keeruline ning vajab rehabilitatsioonispetsialistide kaasamist ja pädevust.

IV. OTSUS rehabilitatsiooniteenusele suunamise kohta: • JAH • EI

Eitava vastuse korral põhjendus mittesuunamise kohta V. REHABILITATSIOONITEENUSE LIIK Hinnake, missugust rehabilitatsiooniteenust isik vajab ning sobilik variant märkige ristiga.

Tutvustage isiku vajadustele vastavaid erinevaid rehabilitatsiooniasutusi ning kõrvallahtris

täpsustage isiku poolt eelistatud plaani koostamiseks või programmiosutajaks sobiv asutus ning

vajaliku programmi nimetus.

Kui ei ole võimalik fikseerida asutust/programmi, täpsustage programmi suund lähtudes hinnatud

tegevusvaldkondadest.

Teenus:

Täpsustus:

Multidistsiplinaarne hindamine ning rehabilitatsiooniplaani koostamine

Rehabilitatsiooniprogrammi osutamine

VII. Alternatiivid rehabilitatsiooniteenuse osutajate või rehabilitatsiooniprogrammide valikul.

Olen nõus minu isikuandmete, sh delikaatsete isikuandmete, töötlemise ja töötlemiseks edastamisega kolmandatele isikutele, kui see on vajalik minu rehabilitatsiooniteenusele suunamiseks ja rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks.

Mulle on selgitatud rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise eesmärki, tulemusi ning teenuse edasist protsessi.

Isiku nimi:

Allkiri:

99

Kuupäev : Spetsialisti nimi:

Allkiri:

Kuupäev: Lisa 6. WHO DAS 2.0 küsimustik 36-punktiline küsitlejaga sooritatav versioon

Sissejuhatus Selle vahendi töötas välja Maailma Terviseorganisatsiooni klassifikatsiooni, terminoloogia ja standardite töörühm WHO ja USA riiklike terviseinstituutide (NIH) puuete hindamise ja klassifitseerimise ühisprojekti raames. Enne vahendi kasutamist tuleb küsitlejaid õpetada, kuidas kasutada juhendit „Tervise ja puude mõõtmine. WHO puude hindamise küsimustik – WHODAS 2.0“ (WHO 2010), mis koosneb küsitlemise juhendist ja muudest koolitusmaterjalidest. Küsitlemiseks saab kasutada järgmisi versioone: • 36-punktiline – küsitlejaga sooritatava

• 36-punktiline – ise sooritatav

• 36-punktiline – esindaja sooritatavb

• 12-punktiline – küsitlejaga sooritatava

• 12-punktiline – ise sooritatav

• 12-punktiline – esindaja sooritatav

• 12 + 24-punktiline – küsitlejaga sooritatav a Küsitluse arvutiversiooni (iShell) saab kasutada arvutipõhiseks küsitlemiseks või andmete sisestamiseks. b Sugulased, sõbrad või hooldajad c 12-punktiline versioon vastab 81% ulatuses üksikasjalikumale 36-punktilisele versioonile Üksikasjalikumat teavet versioonide kohta leiate WHODAS 2.0 juhendist „Tervise ja puude mõõtmine. WHO puude hindamise küsimustik – WHODAS 2.0 juhend“ (WHO 2010). Vahendi teistesse keeltesse tõlkimiseks tuleb saada WHO-lt luba ning tõlkimisel tuleb järgida WHO tõlkimisjuhendit, mida on käsitletud kaasasolevas juhendis. Täiendava teabe saamiseks külastage veebisaiti www.who.int/whodas või võtke ühendust: Dr T. Bedirhan Üstün Classification, Terminology and Standards Health Statistics and Informatics World Health Organization (WHO) 1211 Geneva 27 Switzerland Tel: +412 2791 3609 E-post: [email protected]

See küsimustik sisaldab WHODAS 2.0 36-punktilist küsitlejaga sooritatavat versiooni. Juhendid küsitlejale on kirjutatud poolpaksus ja kaldkirjas – ärge neid ette lugege. Vastajale etteloetav tekst on kirjutatud

sinises standardkirjas. Lugege see tekst ette.

1. osa Pealisleht

Enne küsitlemisega alustamist täitke ära punktid F1–F5.

F1 Vastaja identifitseerimisnumber

F2 Küsitleja identifitseerimisnumber

F3 Hindamiskord (1., 2. jne).

F4 Küsitluse kuupäev

kuupäev

kuu

aasta

Iseseisvalt kogukonnas 1

Toetatud elamine 2

F5 Elukorraldus küsitluse ajal (märkige ainult üks vastus)

Haiglaravil 3

2. osa Demograafilised andmed ja taustteave Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) töötas küsitluse välja selleks, et saada paremini aru raskustest, mis inimestel nende tervise olukorra tõttu võivad esineda. Teave, mida te selle küsitluse käigus annate, on konfidentsiaalne ja seda kasutatakse ainult uurimistöödes. Küsitluseks kulub 15–20 minutit. Üldpopulatsiooni (mitte kliinilisse populatsiooni) kuuluvatele vastajatele öelge: Isegi siis, kui te olete terve ja teil ei ole mingeid raskusi, pean teile esitama kõik küsimused, et uuring oleks täielik. Alustan küsimustest teie tausta kohta.

Naine 1 A1 Pange kirja vastaja sugu

Mees 2

A2 Kui vana te olete? aastat

A3 Kui mitu aastat te koolis, kutsekoolis või kõrgkoolis olete kokku õppinud? aastat

Ei ole kunagi abielus olnud 1

Olen praegu abielus 2

Elan abikaasast lahus 3

Olen lahutatud 4

Olen lesk 5

A4 Milline on teie praegune perekonnaseis?

(Valige üks ja kõige sobivam variant)

Elan elukaaslasega 6

Teen palgatööd 1 A5 Mis kirjeldab teie tööalast seisundit kõige paremini?

(Valige üks ja kõige sobivam variant) Olen ise ettevõtja, s.t mul 2

101

on oma ettevõte või talu

Teen tasuta tööd, näiteks vabatahtlikuna või heategevuses

3

Õpin 4

Olen kodune 5

Olen pensionil 6

Olen töötu (tervislikel põhjustel)

7

Olen töötu (muudel põhjustel)

8

Muu (täpsustage)

9

3. osa Sissejuhatus Öelge vastajale: See küsitlus puudutab raskusi, mis inimestel nende tervise olukorra tõttu esinevad. Ulatage vastajale 1. mälukaart ja öelge: Tervise olukorra all pean silmas haigusi või tõbesid või teisi terviseprobleeme, mis võivad kesta pikka või lühikest aega, vigastusi, vaimseid ja emotsionaalseid probleeme ning probleeme alkoholi või uimastitega. Katsuge küsimustele vastamisel mõelda oma kõikide terviseprobleemide peale. Kui ma küsin teilt raskuste kohta millegi tegemisel, siis mõelge sellele, et … Osutage 1. mälukaardile ja selgitage, et „raskus mingi tegevuse tegemisel“ tähendab: • suuremat pingutust;

• ebamugavustunnet või valu;

• aeglasemat tegemist;

• muutusi tegevuse tegemise viisis. Öelge vastajale: Tahan, et mõtleksite vastamisel möödunud 30 päevale. Peale selle tahan, et mõtleksite nendele küsimustele vastates selle peale, kui suuri raskusi teil keskmiselt möödunud 30 päeva jooksul oli siis, kui tegite seda tegevust tavapärasel viisil. Ulatage vastajale 2. mälukaart ja öelge: Kasutage vastamisel seda skaalat. Lugege skaala ette: ei olnud, kerged, mõõdukad, tõsised, väga suured või ei saanud teha. Veenduge, et mõlemad mälukaardid on vastajale kogu küsitluse ajal hästi näha.

102

4. osa Valdkondade ülevaade 1. valdkond Tajumine Nüüd esitan teile mõne küsimuse arusaamise ja suhtlemise kohta. Näidake vastajale 1. ja 2. mälukaarti.

Kui suuri raskusi oli teil möödunud 30 päeval: Ei olnu

d

Kerged

Mõõdukad Tõsised Väga suured või ei suutnud

teha

kümneks minutiks millegi tegemisele keskendumisega?

1 2 3 4 5 V1.1

V1.2 oluliste asjade tegemise mäletamisega?

1 2 3 4 5

V1.3 igapäevase elu probleemide analüüsimise ja lahenduste leidmisega?

1 2 3 4 5

V1.4 uue ülesande õppimisega, näiteks uude kohta mineku õppimisega?

1 2 3 4 5

V1.5 teiste inimeste jutust üldise arusaamisega?

1 2 3 4 5

V1.6 vestluse algatamise ja hoidmisega? 1 2 3 4 5

2. valdkond. Liikuvus Nüüd küsin teilt raskuste kohta ringiliikumisel. Näidake 1. ja 2. mälukaarti.

Kui suuri raskusi oli teil möödunud 30 päeval: Ei olnu

d

Kerged


teha

pikka aega, näiteks 30 minutit seismisega?

1 2 3 4 5 V2.1

V2..2 istuvast asendist püstitõusmisega? 1 2 3 4 5

V2.3 kodus ringiliikumisega? 1 2 3 4 5

V2.4 kodust väljaminekuga? 1 2 3 4 5

V2.5 pika maa, näiteks kilomeetri kõndimisega?

1 2 3 4 5

3. valdkond Enesehoolitsus Nüüd küsin teilt raskuste kohta enda eest hoolitsemisel. Näidake 1. ja 2. mälukaarti.

Kui suuri raskusi oli teil möödunud 30 päeval: Ei olnud

Kerged

Mõõdukad

Tõsised

Väga suured või ei

suutnud teha

103

V3.1 enda üle kogu keha pesemisega? 1 2 3 4 5

V3.2 riietumisega? 1 2 3 4 5

V3.3 söömisega? 1 2 3 4 5

V3.4 mõneks päevaks üksi jäämisega? 1 2 3 4 5

4. valdkond Inimestega lävimine Nüüd küsin teilt raskuste kohta teiste inimestega lävimisel. Palun pidage meeles, et küsimused käivad ainult nende raskuste kohta, mis on põhjustatud terviseprobleemidest. Terviseprobleemide all pean silmas haigusi, vigastusi, vaimseid või emotsionaalseid probleeme ning probleeme alkoholi ja uimastitega. Näidake 1. ja 2. mälukaarti.

Kui suuri raskusi oli teil möödunud 30 päeval: Ei olnud

Kerged

Mõõdukad

Tõsised


suutnud teha

V4.1 suhtlemisel inimestega, keda te ei tunne?

1 2 3 4 5

V4.2 sõpruse hoidmisega? 1 2 3 4 5

V4.3 lähedastega lävimisel? 1 2 3 4 5

V4.4 uute sõprade leidmisega? 1 2 3 4 5

V4.5 seksuaaleluga? 1 2 3 4 5

5. valdkond Igapäevased toimingud 5 (1) Kodused toimingud Nüüd küsin teilt majapidamise ja teiega koos elavate inimeste või lähedaste eest hoolitsemisega seotud tegevuste kohta. Sellised tegevused on toiduvalmistamine, koristamine, poeskäimine, teiste inimeste ja oma asjade eest hoolitsemine. Näidake 1. ja 2. mälukaarti.

Kui suuri raskusi oli teil oma tervise olukorra tõttu möödunud 30 päeval:

Ei olnud

Kerged Mõõdukad Tõsised


suutnud teha

V5.1 koduste toimingute tegemisel? 1 2 3 4 5

kõige olulisemate majapidamistööde hästi tegemisega?

1 2 3 4 5 V5.2

V5.3 kõigi vajalike majapidamistööde ärategemisega?

1 2 3 4 5

V5.4 majapidamistööde tegemisega nii kiiresti kui vaja?

1 2 3 4 5

Kui mõni vastus punktidele V5.2–V5.5 on suurem kui „ei olnud“ (kodeeritud kui „1“), siis küsige:

V5.01 Kui mitmel päeval te möödunud 30 päeva jooksul oma tervise olukorra tõttu majapidamistöid üldse ei teinud või tegite neid vähem?

Pange kirja päevade arv

Kui vastaja töötab (teeb palgatööd, tasuta tööd, on ettevõtja) või käib koolis, esitage küsimused V5.5–V5.10 järgmisel leheküljel. Teistel juhtudel minge edasi punkti V6.1 juurde järgmisel leheküljel

104

5 (2) Tegevused tööl või koolis Nüüd esitan teile mõned küsimused teie tegevuse kohta tööl või koolis. Näidake 1. ja 2. mälukaarti.

Kui suuri raskusi oli teil oma tervise olukorra tõttu möödunud 30 päeval:

Ei olnud

Kerged

Mõõdukad

Tõsised Väga suured või ei

suutnud teha

V5.5 oma igapäevase töö/õppimisega? 1 2 3 4 5

kõige olulisemate tööalaste/õppimisalaste ülesannete hästi täitmisega?

1 2 3 4 5 V5.6

V5.7 kõigi vajalike tööde ärategemisega? 1 2 3 4 5

V5.8 tööde tegemisega nii kiiresti kui vaja? 1 2 3 4 5

Ei 1 V5.9 Kas olete oma tervise olukorra tõttu pidanud töötama madalamal tasemel?

Jah 2

Ei 1 V5.10 Kas olete oma tervise olukorra tõttu vähem raha teeninud?

Jah 2


V5.02 Kui mitmel päeval te möödunud 30 päeva jooksul oma tervise olukorra tõttu töölt pool päeva puudusite?


6. valdkond. Osalemine Nüüd küsin teilt osalemise kohta ühiskonnaelus ning teie terviseprobleemide mõju kohta teile endale ja teie perele. Mõni küsimus võib puudutada probleeme, mis pärinevad varasemast ajast kui viimased 30 päeva, kuid palun keskenduge vastamisel möödunud 30 päevale. Ja tuletan meelde, et ka nendele küsimustele vastamisel mõelge oma terviseprobleemide peale: füüsilised, vaimsed või emotsionaalsed, alkoholi või uimastitega seotud. Näidake 1. ja 2. mälukaarti.

Möödunud 30 päeva jooksul: Ei olnu

d

Kerged


teha

V6.1 kui suuri probleeme oli teil kogukonna tegevustest osavõtuga (näiteks pidustused, usulised või muud tegevused) teistega võrdsel moel?

1 2 3 4 5

V6.2 kui suuri probleeme oli teil ümbritsevas maailmas esinevate tõkete või takistuste tõttu?

1 2 3 4 5

V6.3 kui suuri probleeme oli teil teiste inimeste hoiakute või tegude tõttu väärika elu elamisega?

1 2 3 4 5

V6.4 kui palju te kulutasite aega oma tervise olukorrale või selle tagajärgedele?

1 2 3 4 5

D6.5 mil määral teie tervise olukord on teid emotsionaalselt mõjutanud?

1 2 3 4 5

105

V6.6 kui suureks koormaks on teie tervis olnud teie või pere rahalistele vahenditele?

1 2 3 4 5

V6.7 kui suuri probleeme teie perel teie terviseprobleemide tõttu oli?

1 2 3 4 5

V6.8 kui suuri probleeme teil oli lõõgastumist või ajaveetmist võimaldavate tegevuste ise tegemisega?

1 2 3 4 5

H1 Kui kõik kokku võtta, siis mitmel päeval teil nendest 30 möödunud päevast raskusi oli?


H2 Kui võtta möödunud 30 päeva, siis mitmel päeval ei suutnud te oma tervise olukorra tõttu üldse tavapäraseid toiminguid või tööd teha?


H3 Kui võtta möödunud 30 päeva ja jätta välja need, mil te ei suutnud üldse midagi teha, siis mitmel päeval te oma tervise olukorra tõttu tavapäraseid toiminguid vähendasite või piirasite?


Sellega on küsitlus läbi. Tänan teid osalemise eest.

Lisa 7. Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise ja dokumendivormide piloteerimine asutuste lõikes. REHABILITATSIOONITEENUSE VAJADUSE HINDAMISE JA DOKUMENDIVORMIDE PILOTEERIMINE

WHODAS 2.0 alusel teostatud küsitlusi

Rehab. vajaduse hindamise vormi alusel teostatud küsitlusi

Nr

Asutus Sihtgrupp

Esma-hindamine

Korduv-hindamine

Mitme spetsialisti poolt

Teostatud küsitlusi

Mitme spetsialisti poolt

PROJEKTIS OSALEVAD PROGRAMMIOSUTAJAD

1. Ambromed Grupp

Psüühikahäire (söömishäire)

10 1 -

2. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus

sihtgrupp täpsustamata

13 4 12 2

3. Adeli Eesti

liikumispuue 7 2 7 1

4. Põlva Haigla

Somaatiline haigus (krooniline valu) ja vaimupuue

22 14 12 11 2

5. Eesti Vaegkuuljate Liit

Meelepuue (kuulmispuue) 18 1 17 1

6. Maarja küla

vaimupuue 15 9 1 14 1

7. Kambja Tervisekeskus

Somaatiline haigus (liigestepatoloogia)

7 7 1 7 1

8. Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

liikumispuue (seljakahjustus)

20 1 15 1

9. Keila Taastusravikeskus

Somaatiline haigus (insult ja südamehaigused)

54 24 2 2 1

10. Tartu VTHK

psüühikahäire 10 6 1 2 1

11. Tallinna VTK

psüühikahäire 7 1 6 1

107

12. Kristiine SK*

alaealised õigusrikkujad 5 5 2 1

13. Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus

Meelepuue (nägemispuue)

21 1 21 2

VABATAHTLIKUD REHABILITATSIOONIASUTUSED

14. Aarika OÜ psüühikahäire

10 1 9 2

15. AS Ida Tallinna Keskhaigla sihtgrupp täpsustamata

11 1 8 1

16. SA Jõhvi Hooldushaigla 1 psüühikahäire ja 5 liikumispuue

6 1 6 2

17. AS TRK Sõprus sihtgrupp täpsustamata

9 1

18. SA Pärnu Haigla psühhiaatriaosakond

psüühikahäire 14 1 2 11 2

19. Tartu Ülikooli Kliinik sihtgrupp täpsustamata

3 1

20. Tartu Hiie kool Meelepuue (kuulmispuue)

6 1

21. Kokku:

268 61 41 150 22

Lisa 8. Kokkuvõte asutuste tagasisidest eelhindamise ja rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vormi piloteerimise osas 1. Eelhindamine. 1.1 Kui oluline on Teie arvates isiku rehabilitatsiooniteenuse vajaduse väljaselgitamine enne rehabilitatsiooniteenusele suunamist ja rehabilitatsiooniplaani koostamist. Eelhindamist peetakse asutuste poolt: • väga oluliseks - 9 asutust (Tallinna VTK, Tartu VTHK, Põlva, Ida-Tallinna KH, Astangu, Maarja,

Adeli, Jõhvi); • oluliseks - 7 programmiosutajat (VKL, HNRK, Keila, Kristiine, Kambja, Hiie, Pärnu Haigla). Ühegi asutuse hinnangul ei ole eelhindamine ebaoluline. Asutuste hinnangul on eelhindamine oluline, et leida reh.teenust vajav klient, mis võimaldaks 1. kasutada optimaalsemalt reh.meeskonna ajalist ressurssi, 2. kasutada optimaalsemalt rahalisi vahendeid, 3. vähedada reh.teenuse järjekordi, 4. anda kliendile esmane informatsioon reh.teenuse olemuse kohta (kliendi orienteerimine), mis

hiljem annab eelduse tulemuslikumaks teenuseks, 5. saada kliendi kohta rohkem taustinformatsiooni (vajalik järgnevas reh.protsessis), 6. inimesed jõuavad selle abini, mida nad vajavad (nii positiivse kui neg.otsuse korral).

Näiteid asutuste kommentaaridest eelhindamise vajalikkuse osas: Maarja Küla: igapäevapraktikas satub rehabilitatsioonile suur hulk inimesi, kelle toimetulekut saaks parandada muude toetavate teenuste abil. See tõhustaks ka rehabilitatsioonimeeskonna tööd, kuna seeläbi jõuaks reh.teenusele rohkem konkreetsest teenusest motiveeritud kliente. Keila TRK: Eelhindamine annab meile võimaluse olla teadlik kliendi taustainformatsioonist, samuti on meil suurem oskus läheneda kliendile vastavalt tema sotsiaalsest, füüsilisest ja vaimsest seisundist. Kristiine SK: eelhindamine on vajalik klientide, rehabilitatsioonispetsialistide jt rehab.teenusega seotud osapoolte ressursikasutuse optimeerimiseks. Põlva Haigla: reh. teenuse soovijaid on väga palju, tuleks eelevalt välja selekteerida need kliendid, kelle toimetulek paraneks ka KOV, perearsti ja taastusravi teenuste rakendamisega. Eelhindamine võimaldaks lühendada reh. teenuse järjekorda ja muuta seda efektiivsemaks, rohkem eesmärgile orienteeruvaks (tööle saamine, õppimine jne). Ida-Tallinna KH: eelhindamine on väga oluline, kuna sageli satuvad rehabilitatsiooniteenusele need inimesed, kellel oleks tegelikult vaja rohkem tervishoiuteenuseid. Samuti oleks eelhindamine vajalik seetõttu, et selle raames jagada inimestele rohkem informatsiooni rehabilitatsiooniteenuse kohta ja et inimesed saaksid teadlikumaks sellest, mida rehabilitatsioon endast ikkagi kujutab. Vaegkuuljate Liit: eelhindamine võimaldab kliendi siduda kohe vajaliku rehabilitatsiooniprogrammiga, siis jääks ära palju nn tühja tööd (praegune reh.plaani koostamine). 1.2. Tagasisideküsimustiku selgitavas osas olid välja toodud eelhindamise juurde kuuluvad tegevused. Asutustelt uuriti, millised tegevused peaksid täiendavalt kuuluma eelhindamise juurde. Tagasiside vormist: Eelhindamise teenus sisaldab järgmisi tegevusi:

o infokogumine (sh päringud IT süsteemist) isiku kohta, vajadusel kontakteerumine KOV, raviarstiga.

o kliendi/pereliikme nõustamine toimetulekuprobleemide ning rehabilitatsiooniteenuse eesmärgi, sisu, tegevuste ja korralduse osas.

o kliendi rehabilitatsiooniks valmisoleku ja isiklike eelistuste väljaselgitamine, esmaste eesmärkide sõnastamine.

o kliendi nõustamine asutuse/teenuse/programmi valiku osas (erinevate asutuste võimaluste tutvustamine, järjekord jm).

o eitava otsuse motiveerimine ning isiku seostamine KOV-ga, ravisüsteemiga. Asutuste poolt peetakse eelpool loetletud tegevusi piisavaks.

109

Rõhutatakse kliendi valmisoleku ja motivatsioni hindamise (ja arendamise) tähtsust eelhindamise protsessis. Samuti tuuakse välja, et olulisel kohal on seniste sekkumiste analüüsimine ja ühenduse võtmine KOV-ga, et saada võimalikult reaalset infot koduse olukorra suhtes. Tehakse ettepanek, et eelhindamine peaks sisaldama nö reaalselt seostamist teiste teenustega (mõlemil juhul, kui isik läheb reh.teenusele või kui ei ole tegu reh.teenuse kliendiga) ning et eelhindamise juurde peaks kuuluma tagasiside andmine nö kaassuunajale - raviarstile ja kov-le, et isik käis reh.teenuste nõustamisel ja otsus edasise tegevuse kohta. Näiteid asutuste arvamuste kohta: Adeli: Antud tegevuste näol on tegemist maksimaalse teenuse sisuga. Eelhindamine peab olema kiire ning eelkõige täpselt reglementeeritud protsess. Maarja Küla: Kõik tegevused on hästi välja toodud, raske midagi veel lisada. Võib-olla seda, et seostamine teenustega peaks olema mitte ainult soovitustepõhine, vaid konkreetne „silla loomine“. Eelhindamise teenuse raames viiakse läbi reaalne esmane kontaktiloome teenusepakkuja ja võimaliku tulevase kliendi vahel. Põlva Haigla: vajalik intervjuu pereliikmega (lähedase inimesega) või kohaliku omavalitsusega, et kontrollida kliendi igapäevast tegelikku toimetulekut (teine arvamus kliendi sõnade kõrvale). ITK: Kõige olulisem on, et inimest informeeritaks erinevatest nii ravi- kui ka sotsiaalteenustest ja suunatakse ta õigete teenuste juurde. 1.3. Kliendi enesetunne ja suhtumine eelhindamise läbiviimisesse. Asutused hindasid kliendi enesetunnet eelhindamise protsessis positiivseks. Toodi välja, et kui kliendile selgitati, mis eesmärgil eelhindamist läbi viiakse, siis nende esialgne ebakindlus vähenes ja nad väljendasid meelsasti oma arvamusi ja ootuseid rehab.teenuse suhtes. Eraldi lisatakse, et vaimupuudega kliendid vajavad pikemat selgitamist ning võimalusel esindaja kaasamist. Näiteid vastustest: Jõhvi Haigla: Kliendid vastasid hea enesetunde ja positiivse suhtumisega. Pärnu Haigla: Raskusi või halba enesetunnet täitmise käigus ei väljendatud. Kambja: meie kogemustel oli klient pigem äraootav, kuid kindlasti mitte negatiivne. Tartu VTHK: Kliendid olid valmis programmi sisenemisel läbima eelhindamist, kui neid oli informeeritud eelhindamise vajalikkusest ja eesmärgist. Vaegkuuljate Liit: Inimesed, kellega sai eelhindamine tehtud, olid avatud ja positiivselt meelestatud (ainult üks inimene oli alguses negatiivne, aga saime siiski eelhindamise tehtud). Haapsalu NRK: a) mitmel kliendil alguses ebakindlus, kuid meeldis võimalus avaldada oma ettepanekud teenuste sageduse ja kestvuse osas; b) üldiselt iseloomustas kliente huvitatus, kaasamõtlemine; c) kindlustunnet pakub küsimuste põhjalik selgitamine, rehabilitatsiooniks võimaluste pakkumine. Keila: Klient oli küsimustest veidi segaduses, kuid üldises joones ei valmistanud eelhindamine kliendi jaoks negatiivseid tundeid. ITK: Kliendid on suhtunud eelhindamisse väga positiivselt ning leiavad, et see on väga oluline. Eelkõige peavad kliendid oluliseks seda, et nendele jagataks piisavalt palju informatsiooni rehabilitatsiooniteenuse olemuse kohta ja et informeeritaks neid sellest, mis see rehabilitatsioon ikkagi on. Maarja: Kuna meie hinnatavaks sihtgrupiks olid intellektipuudega inimesed, siis vajas palju selgitamist, mida me tegema hakkame. Aga üldjoontes oli nende enesetunne küsimustiku läbiviimise eel ja ajal ebakindel. 2. Küsimused dokumendivormide osas: 2. 1 Kasutades rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vormi palun hinnake: Kas vorm sobib rehabilitatsiooniteenust vajava kliendi väljaselgitamiseks

• Sobib – 3 asutust (Vaegkuuljate Liit, Põlva Haigla, Maarja Küla). • Sobib, kuid vajab täiendamist – 11 asutust (Tartu VTHK, Haapsalu NRK, Keila TRK, Kristiine

SK, Põlva Haigla, Ida-Tallinna KH, Astangu KRK, Adeli, Hiie Kool, Jõhvi, Pärnu).

110

• Ei sobi (Kambja, Kristiine17 - alaealistele õigusrikkujatele) Projektis kasutatud rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vormi peeti üldjuhul sobivaks, kuid soovitati erinevaid täiendusi. Arvamusel, et vorm ei sobi kasutamiseks, oli Kambja Tervisekeskus. Sarnaselt DAS 2.0-le on vajadus elektroonseks eelhindamise vormiks, kuna hetkel vormi täitmine kohmakas. Teine võimalus oleks eelhindamise vorm siduda DAS 2.0 elektroonse hindamisega - nt eelnevalt täita DAS 2.0 (korrigeeritud) küsimused, saada sealt valdkonnad, milles on enam probleeme ja nende kaudu püüda koostöös kliendiga välja tuua probleemid, mis takistavad igas valdkonnas toimetulekut ning siis jõuda eesmärkideni. Kindlasti on vajalik välja töötada eelhindamisintervjuu läbiviimise juhised, mis aitaksid muuta intervjuu vastajale sujuvamaks ja mugavamaks (nt lisada pehmendavaid, teemat sisse juhatavaid küsimusi või mõttekatkeid). Ettepanekud eelhindamise vormi täiendamise osas. A osa: • Täiendada vormi juhendit - mida tähendab “kiire edasisuunamine” või “viivitamine”? Seda lahtrit

märkides peab olema reaalselt võimalik kiirelt edasi suunata. • Koolitada eelhindajaid eesmärkide sõnastamise metoodika osas. Eesmärkide sõnastamine on

kliendile keeruline (eriti vaimupuude puhul) ja klient vajab järelemõtlemiseks aega, suunamist, pikemat vestlust, et välja selgitada tema probleemid ja seeläbi eesmärgid. Vaimupuudega kliendi eesmärke oskab ehk paremini sõnastada mõni pereliige, isiklik abistaja, hooldaja, sotsiaaltöötaja vms.

• Toetada eelhindajaid metoodika osas, kuidas viia läbi kliendi valmisoleku ja motivatsiooni hindamist. Seda peetakse oluliseks, aga et ei oleks subjektiivseid spetsialisti hinnanguid, vaja võtta kasutusele/töötada välja küsimustik või metoodika valmisoleku hindamiseks.18

• Eesmärkide loetelus puudub variant, mida valida isiku elukohaprobleemide korral. Näiteks rehabilitatsioon sobiva elukoha väljaselgitamiseks.

• eesmärkide loetelus: “sotsiaalse aktiivsuse tõstmiseks” asemel oleks kohasem näiteks “sotsiaalse kaasatuse tõstmiseks”.

• III punkt (vajadus kiireks edasisuunamiseks) võiks olla vormi lõpus. • töövõimetuspensioni kohta ei ole märkimise kohta • võiks olla lahter – kes suunas teenusele, kes soovitas pöörduda, sest sealt võib tulla

adekvaatsem info „päris“ probleemi kohta • lahter kuhu märkida kas tegu on esmase hindamisega või korduvaga, viimasel juhul võiks olla

koht kuhu märkida millist rehab.teenust on kasutanud, millal eelmine plaan on koostatud – s.t. kui isik tuleb juba seetõttu, et eelmine plaan aegus ja sinna oli rehab.meeskonna poolt sisse kirjutatud, et vajalik uuesti rehab.plaani koostamisele tulla, saaks suunata edasi ilma uue hindamiseta

• puudub koht kuhu märkida kui pöördujaks on isiku seaduslik esindaja (lapsevanem või kohtupoolt määratud eestkostja)

B-osa – senised sekkumised. • B - blokk peaks olema kokkuvõtlikum, hetkel liiga pikk. • info erinevate teenuseosutajate (KOV, ravi, MTÜ-d) kohta peaks olema hästi kättesaadav. • antud vorm lubab eelhindamist läbi viia ka ainult kliendi sõnade põhjal, kuid kui eesmärgiks on ka

KOV-i, perearsti ja töötukassa töötajatega kontakteerumine, vajaks see täiendamist (sh, kui info on võimalik saada päringutena). Sellest sõltub b-osa kujunemine.

C-osa: hindamise kokkuvõte • vajalik oleks rehabilitatsiooniteenuse liigi all pakutavate erinevate programmide väljatoomine. • täpsustada, mida peab DAS 2.o küsimustiku kokkuvõttes märkima (kas keskmine % või tuua ära

tulemused valdkondade kaupa, mis annaksid põhjalikuma ülevaate).

17 Kristiine Sotsiaalkeskus piloteeris programmi alaealiste õigusrikkujate sihtgrupile, kellele ei ole plaanitud antud kujul ja antud vormi alusel eelhindamist rakendada. 18 Motivatsiooni olemasolu/puudumine ei ole otsene eeltingimus reh.programmi suunamiseks vaid fikseerimiseks, millises situatsioonis inimene hetkel on ja kust on vaja tööd alustada.

111

Kristiine SK: Tegemist alaealistega, küsimused väga tervise- ja puudekesksed. Aitaks teatud kohtadesse “muu” lisamine koos selgitamisvõimalustega. NIRK: Reh. vajaduse hindamise vorm oli praktikas nägemispuudega klientide puhul kasutatav. Vormi täitmise ajal tekkisid järgmised mõtted: • Reh.vajaduse hindamise vormis punktis 4 Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk - on

nägemispuudega kliendil, kes on esmakordselt teenust taotlev ning hiljuti nägemise kaotuse kriisis, väga keeruline rehabilitatsiooni eesmärki sõnastada, kui ta tegelikkuses ei kujuta ette, mida rehabilitatsiooni abil on võimalik üldse tema olukorra parandamiseks teha.

• Meie sihtgrupi puhul oleks parem kirjeldada rehabilitatsiooni vajadust, tuues sisse takistuse kirjelduse.

2.2 Kas rehabilitatsiooniteenusele suunamise kriteeriumid sobivad teenust vajava kliendi väljaselgitamiseks?

• Sobivad - 7 asutust (Vaegkuuljate Liit, Keila, Põlva, Maarja, Kambja, Hiie Kool, Jõhvi) • Sobivad, kuid vajavad täiendamist – 3 asutust (Tartu VTHK, Ida-Tallinna KH, Astangu) • Ei sobi - .

Kriteeriume hinnatakse pigem sobivaks. Tuuakse välja, et kriteeriumite vastavuse hindamiseks vajalik juhendmaterjal ja koolitus, ilma milleta on keeruline teha otsust. Ettepanekud kriteeriumite täiendamiseks: • DAS 2.0 tulemuste reaalne arvestamine (täiendav kriteerium, millest alates peaks inimest

rehabilitatsioonile saatma), • Üks kriteerium võiks olla ka selline, et: rehabilitatsiooniteenused aitavad säilitada kliendi ja tema

pere toimetulekut ja elukvaliteeti. • Pidada silmas, kuidas kriteeriume kohaldada psüühikahäire ja vaimupuudega inimestele. NIRK: Nägemispuudega inimesele peab reh.teenuse eelhindamise tegema spetsialist, kes tunneb nägemispuude spetsiifikat ning omab ülevaadet nägemispuudega inimeste rehabilitatsioonist ja tugisüsteemist. Universaalse küsimustiku abil on reh.teenuse vajadust nägemispuudega inimese puhul väga raske tuvastada. 2.3. Palun tooge välja probleemid või raskused, mis ilmnesid vormi täitmisel: Asutused toovad probleemidena välja: • Raskused küsimustest arusaamisel (eeskätt vaimupuue); kuulmispuudega inimestel vajalik

viipekeeletõlk. • Raskused rehabilitatsiooni eesmärkide ja valdkondlike eesmärkide sõnastamisel. • Klientide vähene teadlikkus oma formaalsest toetusvõrgustikust (KOV, perearst) või ei mäleta

klient, millal nende poole on abi saamiseks pöördunud, samas on ajamahukas kontakteerumine KOV ja ravisüsteemiga (4 asutust), samas probleem infole ligipääsuga (konfidentsiaalsus).

• Kindlasti vajalik koolitus eelhindajale - hetkel tugineb kliendi motivatsiooni ja valmisoleku hindamine spetsialisti subjektiivsele otsusele.

2.4. Palun tooge välja vormi olulised küsimused, mis on kindlasti vajalikud ja informatiivsed reh.vajaduse väljaselgitamisel. Kaks asutust (Põlva, Ida-Tallinna KH) on välja toonud, et kogu eelhindamise vorm on informatiivne ja annab head sisendit edasises reh.protsessis. Samuti on 4 asutuste poolt välja toodud, et kuigi eesmärkide ja alaeesmärkide sõnastamine on keeruline, siis on see edasist protsessi silmas pidades väga informatiivne. Lisaks on olulised järgmised küsimused: • Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk ja alaeesmärgid erinevates valdkondades, koos

lisakommentaaridega on head ja informatiivsed, annavad laiapõhjalise ülevaate kliendi vajadustest.

• Ülevaate saamine senistest sekkumistest. • Informatiivne on terve A blokk (va küsimus 6- esmase nõustamise ajal ei tule adekvaatne tulemus)

112

• B blokk (üldiselt vajalik, et saada ülevaade senistest sekkumistest, tulemustest, kliendi võrgustikust).

Näiteid asutuste vastustest: Tartu VTHK: • eesmärk • motivatsioon, valmisolek • üldandmed ja kokkuvõttev osa • varasemad sekkumised ja nende tulemuslikkus VKL: • rehabilitatsiooniteenuse eesmärk • kliendi motivatsioon • senine sekkumine ja selle tulemuslikkus Keila: • Rehabilitatsiooniteenuse eemärk • Senised sekkumised nind nende tulemuslikku vajadus Kristiine: • Aeg probleemi tekkimisest • Valdkondade lõikes rehab.teenuse eesmärgid • Senised sekkumised ja nende tulemuslikkus. 2.5. Palun tooge välja täiendusettepanekud (sh vormi ülesehituse, sõnastuse, küsimuste, blokkide muutmise jm kohta). Asutused toovad välja, et põhimõtteliselt vorm sobib. Siiski, kui vormi on võimalik muuta kompaktsemaks (eeskätt B-osa) ning pöörata rõhku kasutamise mugavusele (nt e-vorm ning infopäringute kasutamine edaspidi), siis oleks sellest abi. Kahe vormi integreerimine (eelhindamise vorm ja DAS 2.0). Näiteid vastustest: Vaegkuuljate Liit: praegune vorm sobis oma ülesehituse ja blokkide poolest, küsimused oli kuulmispuudega inimestele üldiselt arusaadavad (mõningaid mõisteid pidi küll lahti seletama puude spetsiifikast tulenevalt). Eelhindamise vorm peab ju lähtuma kõikidest puude liikidest ja probleemidest. Keila: Antud tabeli minimaliseerimine. Siiski ei näe, et oleks blokke, mida ei peaks olema. Kõik teadmised kliendi kohta on vajalikud. Põlva: • küsimused peaksid olema sellised, et klient saab ise anda hinnangu nt KOV-i, perearsti ja

töötukassa teenuste kasulikkuse kohta, kuid kajastuma peaks ka antud asutustepoolne hinnang kliendile pakutud teenuste kohta ja nende arvamus

• olemasolevad küsimused on kõik vajalikud • blokke muutma ei peaks, vajaduse korral peaks saama täiendada nende sisu. Maarja Küla: • Koos lisakommentaaridega oli võimalik juurde panna vajalik info. Ajuti oli soov veel rohkem juurde

kommenteerida, ainult ristiga märgitud küsimuste juures samuti. • Senised sekkumised ja nende tulemuslikkus, selles osas oleks tahtnud peale formaalse

võrgustiku, kaardistada ka mitteformaalse võrgustiku abi, toetust jms (perekond, tuttavad, vabatahtlikud organisatsioonid, kuuluvus kuhugi jms).

2.6. Keskmine ajakulu vormi täitmiseks koos isikuga: 15 min (Ida-Tallinna KH) 20 min (Hiie Kool), Pärnu Haigla (ilma päringuteta) 20- 30 min (VKL) 20-35 min (HNRK) 30 min (Adeli) 30 min (Astangu) 40 min (Kristiine) 45 min (Maarja), Jõhvi 60 min (Keila)

113

30 minutit kliendiga, lisaks kokku umbes 30 minutit asutustesse helistamiseks, kontaktide otsimiseks (Põlva) 90 min; lisanduks päringute tegemise aeg erinevatesse asutustesse (TartuVTHK) 1 tund, 15 min (Kambja).

114

Lisa 9. Kokkuvõte asutuste tagasisidest WHO DAS 2.0 küsimustiku piloteerimise kohta Küsimusele „Kas DAS 2.0 36-punktiline küsimustik sobib rehabilitatsiooniteenust vajava kliendi väljaselgitamiseks?“ vastasid asutused järgmiselt: „Sobib“ vastas 4 asutust „Sobib, kuid vajab täiendamist“ vastas 10 asutust „Ei sobi“ - vastas 6 asutust (kellest 3 hindasid psüühikahäirega inimesi, 1 alaealisi õigusrikkujaid, 1 liigespatoloogiaga- ja 1 nägemispuudega inimesi).

Küsimusele „Kas DAS 2.0 36-punktilise küsimustik sobib isiku rehabilitatsiooniteenuse/ programmi tulemuslikkuse hindamiseks?“ vastasid asutused järgmiselt: „Sobib“ vastas 9 asutust „Sobib, kuid vajab täiendamist“ vastas 5 asutust „Ei sobi“ vastas 4 asutust. (kellest 2 hindasid psüühikahäirega inimesi, 1 alaealisi õigusrikkujaid ja 1 nägemispuudega inimesi). Küsimusele „Kas isiku toimetuleku häirumise protsent muutus DAS 2.0 36-punktilise küsimustiku korduvtäitumise puhul?“ asutused ei vastanud, tuues välja kommentaaridena, et nad ei teinud korduvhindamist või ei olnud võimalik esmast ja teistkordset hindamist võrrelda. ASUTUSTE TAGASISIDE JA KOMMENTAARID TEEMADE VIISI Sulgudes olev arv näitab arvamuse kordumist

1. Küsimuste sõnastus ja tõlge

• Vajab küsimuste osas eestistamist, ümber sõnastamist, lihtsustamist (21). Osad küsimused

on mitmeti tõlgendatavad (3). • Küsimused keerulised ja raskesti mõistetavad; Klient/kliendi lähedane ei saanud küsimusest

aru; Ka küsitlejal raske mõningaid küsimusi mõista; Vaja väga palju lisaselgitusi ja küsimusi ümber sõnastada; Juhend on küll abiks, kuid ei ole aega iga küsimust pikemalt lahti seletada. Lisada täpsustavaid selgitusi küsimuste juurde nendest arusaamise lihtsustamiseks; Võiks olla lihtsam, et inimesel ei tekiks hiljem mure, et kas ma ikka vastasin õigesti, et ehk oleks pidanud vastama hoopis teisiti.

• Küsimustik oli pikk, kliendid ja nende esindajad väsisid. Küsimuste suur hulk ja ajakulu nende esitamisel-vastamisel.

• Küsimused sisaldavad mitmeid dimensioone, mida tuleb korraga mõista, teistest eristada, meeles pidada ja analüüsida, see teeb küsimuste sisu tõlgendamise keeruliseks ning tõstab vastuste ebausaldusväärsust.

• Vaimupuudega kliendil raske määratleda probleeme sõnalise skaala peal (mõõdukas, raske kerge), tõenäoliselt oleks kergem numbriline skaala või mõni muu skaala (rõõmsad-kurvad näod vms).

2. Vastuste variandid, hindamise skaala ja kriteeriumid, taustaküsimused

• Võiks olla variant „ei ole kohaldatav“ (4). Pole võimalust märkida 0 (5). • Mõnede küsimuste puhul ei olnud vastuste skaala sobiv või oli skaala ebaselge, raske

määratleda probleemi raskusastet. Hajub küsimuse mõte nt. V6.4 kui palju te kulutasite aega oma tervise olukorrale või selle tagajärgedele?-eestlane ei saa vastata „ei olnud“ või „kerged, mõõdukad jne raskused“; 2 eri asja ühes lauses nt „üldse ei teinud“, „tegite vähem“ võiks olla a) üldse ei b)tegin vähe; “Osalemine” blokis ei lähe vastusevariandid kokku küsimuse vormiga – see ajab vastajat segadusse ja suurendab jällegi küsimustiku ebausaldusväärsust.

• Vaimupuudega kliendil raske määratleda probleeme sõnalise skaala peal (mõõdukas, raske kerge), tõenäoliselt oleks kergem numbriline skaala või mõni muu skaala (rõõmsad-kurvad näod vms).

115

Kliendid ei osanud hinnata tagasiulatuvaid päevi 30 päeva lõikes (4) ja ka see, et tuleb öelda, mitu päeva ta ei saanud teha tööd vm; Eesti sotsiaalsüsteemist lähtudes ei ole 30 päeva mittemidagiütlev aeg, sest eelnevalt on kliendil/ tema võrgustikul väga palju teadmata informatsiooni; Psüühikahäire puhul 30 viimast päeva ei ole tegevusvõime üldiseks hindamiseks adekvaatne. 30 päeva asemel võiks kasutada mõistet „lähiajal“.

• Raske oli vastata nendele küsimustele, kus pidi ütlema päevade arvu, mil mingeid raskusi esines (näiteks H1-H3). Kohati jäi mulje, et kliendid ütlesid huupi mingi päevade arvu.

• Iga kliendiga ei esinenud olukordi, kus ta näiteks 30 päeva jooksul ei suutnud midagi teha, siiski ei saanud edasi minna leheküljega ennem kui tuli sisestada päevi 1.

• Iga klient ei osanud oma olukorda adkvaatselt hinnata. Kui tegemist värske haiguse läbipõdenud inimesega, siis paljusid teemasid oli raske kliendiga läbida kuna ta ei osanud neid hinnata (kodus toimetulek jm), peaks olema võimalus ka märkida seal muud kui kliendiga neid osasid nii hinnata ei saa.

• On küsimusi, millele ei saa vastata. Nt kui inimene on töövõimetuspensionär, kuid töötab, siis sellist vastusevarianti ei ole, et saaks mõlemad panna (mis pension see on, mida ta saab).

• Tekkis raskusi osade küsimuste tõlgendamisega: nt. kui klient oli koolist akadeemilisel puhkusel, siis kliendile ei sobinud „õpib“.

• Mõne taustaküsimuse juures vaja täiendusi: näit: elamistingimuste osas veel lisavariante. • Vastusevariant „pole kunagi abielus olnud“ ei ole rehabilitatsiooni seisukohalt vajalik; Võiks

olla vastusevariant vallaline. • Samuti võiks olla ka toodud punktid, mis puudutavad haigestumisaega, et saada ülevaade

kliendi muutustest peale haigestumist. • Asendada sõnastus „näost näkku“ väljendiga „silmast silma“.

3. Valdkonnad ja alaküsimused

• Kui inimese probleem on töökoha puudumine ja tal küsimustikule vastamise ajal töö puudub,

välistatakse töötamisega seotud blokk – seega kaob oluline osa informatsioonist (2). Hariduse ja tööga seotud küsimused väheinformatiivsed ega anna midagi; Küsimustik ei anna otsest infot selle kohta, miks inimene ei ole suutnud endale tööd leida, see aga oleks oluline informatsioon näiteks tööle suunava programmi osutamise eel. Seega tuleb lisaks küsimustikule tegelikult veel uurida erinevat olulist informatsiooni struktureerimata intervjuuga: miks inimene ei ole tööd leidnud, millised probleemid on varasematel töökohtadel tekkinud, miks töösuhted on katkenud, millised on inimese oskused tööturul toime tulemiseks (oskus tööd otsida jms). St töövaldkond laiemalt, mitte ainult olemasolevate ülesannetega toime tulemine; Lõik tegevused tööl ja koolis keskendub praegusele, kas klient õpib/töötab aga ei anna sisestada tulemusi enne 30 p (kui klient on nt 6 kuud tagasi töötanud).

• Küsimustikku vaja täiendada: o emotsionaalne seisund o haigusteadlikkuse ja sümptomaatikaga seotud küsimused o keskkonnaga seotud küsimused o küsimusi kliendi võrgustiku (pere, lapsed, sõbrad, sugulased) kohta, kuna sellel on

oluline osa rehabilitatsiooniprotsessis. o elukoha ja sotsiaalse toimetuleku korra kohta võiks olla rohkem küsimusi. o raha kasutamise, eelarve planeerimise oskus, rahaline toimetulek o ravimite kasutamine, kulutused ravimite peale igakuiselt o peresuhted, suhted lähedastega o Kontakt kohaliku omavalitsuse või muu organistatsiooniga o Kliendi enesetunne peale küsimustikku (võiks olla hindamisskaala).

• Osa küsimusi on väga intiimsed (nt seksuaalelu) (3) ja ei puuduta otseselt rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamist.

• Liialt laialivalguv, ei keskendu probleemile. • Selgub kliendi subjektiivne hinnang, momendi rahulolu, kuid kui palju tema toimetulek on teiste

poolt kompenseeritud, see sealt välja ei tule. Positiivsena välja toodud mõtted

116

• Küsimustik oli selge ja arusaadav. Valdkonniti väga hästi üles ehitatud! Kaetud saavad kõik olulised valdkonnad, lisakommantaarid annavad võimaluse valdkondi konkreetse indiviidi spektrist avada. Annab laialdase ülevaate kliendi toimetulekust (8) - erinevatest valdkondadest ja inimese toimetulekust/toimetulekuprobleemidest, tervislikust seisundist, viimaste päevade toimetulekust.

• Hea oli eri valdkondade protsentide väljatoomine ja võrdlus RFK mõõdikuga. • Kuna oli tegemist kuulmispuudega isikutega, siis küsitluse tulemusel tulid ülekaalukalt välja

suhtlemisraskused ja sellest lähtuvalt võib kuulmispuudega isiku suunata vastavasse rehabilitatsiooniprogrammi.

• Klient võib saada positiivsema tulemuse, kui ta oleks ise arvanud, ehk siis enesehinnangu tõus mõne kliendi puhul.

• Teatud küsimusi või küsimuste blokke saab kasutada poolstruktureeritud intervjuu alusena, annab hea suuna.

• Juhtumikorraldaja suhtles mõne kliendiga sai teada kes hindas oma olukorda adekvaatselt ja kes mitte.

4. Korduvhindamine ja tulemuslikkuse hindamine

• Ta ei saa olla ainuke tulemuslikkuse mõõdik- arvestama peab mitmeid foone, mis kliendi

subjektiivseid hinnanguid mõjutavad. Toon näited meie programmist- ühe WHO DAS 2 arvnäitajad programmi lõpus hinnates on halvenenud, kuigi klient programmist sai oma hinnangul palju abi- hindamisel vaadeldava 30 päeva sisse jäi kliendi ema surm.Klient oli emaga väga lähedane.Ühe kliendi liikumisvaldkond halvenes kliendi hinnangul oluliselt. Kliendil tekkis 2011.suvel stenokardia ja novembris on plaanis koronarograafia, võimalik, et stentimine. Klient kardab ähvardavat infarkti ja hindab liikumisraskused suureks.Programmiga sellel muutusel ei ole mingit sisulist põhjuslikku seost.

• Programmi hindamisel ei sobi, kuna küsimustik väga erinevaid valdkondi hõlmav samas kui programmid on väga spetsiifilise iseloomuga.

• Analüüsi ei saa teha enne, kui on võimalik sooritada päring e-keskkonnast hindamistulemuste teadasaamiseks, näib, et see praegu ei õnnestu.

• Probleemiks on kordushindamise tegemine peale reh.teenuse saamist/reh.programmis osalemist.

Positiivsena välja toodud mõtted • Küsimustik annab võimaluse hinnata reh. teenuse alguses ja lõppedes ravi tulemuslikkust

ühtse kompleksina, lähtudes inimese toimetulekust. • Korduvhindamisel visualiseerub dünaamika.

5. Puudespetsiifilisus

• Psüühilise erivajaduse puhul ei sobi (4); Psüühika valdkond vajab täiendamist

(emotsionaalse seisundi hindamine, kognitiivsete protsesside hindamine). • Söömishäire puhul ei tule rehabilitatsioonivajadus välja, kuna psühho-sotsiaalse

funktsioneerimise raskused ei tule DAS-iga välja. Liikumise valdkonna all V 2.4 (raskused kodust väljaminekuga)- meie klientidel emotsionaalne raskus, mitte liikumisega seotud; V 3.3 (enesehoolitsuse valdkond, n. raskused söömisega) – meie klientidel psühholoogiline aspekt, et ei tohiks süüa, mitte et ei saa süüa neelamisraskuse või käe puudumise jne tõttu.

• Vastuste kvaliteet on (psüühilise erivajadusega klientide puhul) oluliselt mõjutatud konkreetse kliendi häirest või emotsionaalsest seisundist, seega ei anna küsimustik rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks sisendit; Psüühikahäirega inimesed kippusid ennast üle- või alahindama; Kui piirduda ainult kliendivestlusega, on andmete õigsus küsimärgi all; Psüühikahäirega klientide puhul on väga oluline, et oleks võimalik teha eelnev infopäring erinevatesse asutustesse ning lisaks peaks juures olema kliendi tugiisik/pereliige, et saada võimalikult adekvaatne pilt kliendi olukorrast ja vajadustest; Probleemiks oligi see, et klientide taju oli ebaadekvaatne (nt ühe kliendi puhul me teadsime, et ta jäi olulisele kohtumisele hiljaks, sest unustas selle ära, meile vastas ta aga, et tal ei ole mäletamisega raskusi); Kindlasti ei piisa kliendi enda vastustest (psüühikahäirega kliendid).

117

• Psüühikahäirega inimeste puhul ei anna adekvaatset infot ebastabiilse haiguse kulu korral. hindab vaid 30 päeva tagasiulatuvalt, mille alusel ei saa hinnata üldist tegevusvõime taset.

• Psüühikahäirega in.probleemid tulevad välja vaid ühes valdkonnas – suhtlemine, mis on teadupärast psüühikahäirele väga omane ja pigem häire olemasolu tulemus. Ei tule välja põhjus, millele peaks reageerima. Ankeetide põhjal oleks kõik kliendid tulnud suunata suhtlemisoskuste gruppi, kuid see ei ole kindlasti ankeedi eesmärk.

• Psüühikahäire puhul vaja lisada: o Emotsionaalne seisund o Haigusteadlikkuse ja sümptomaatikaga seotud küsimused, ravimite kasutamine,

kulutused ravimite peale igakuiselt o Keskkonnaga seotud küsimused. Kliendi elukoha ja sotsiaalse toimetuleku kohta.

Peresuhted, suhted lähedastega o Raha kasutamise, eelarve planeerimise oskus, rahaline toimetulek.

• Vaimse alaarengu või kognitiivsete funktsioonide kahjustusega klientide puhul ei anna küsimustik sageli adekvaatset infot – nad ei mõista küsimuste sisu (täielikult) või ei pea oma diagnoosi tervise olukorraks. Küsimuste sisu jäi sageli kliendile arusaamatuks, oli näha, et vastati umbes. Intellektipuudega klient ei saanud aru küsimusest, raskeim ülesanne oli 30 päeva raames mõtlemine. Puudespetsiifikast lähtuvalt oleks selgitavaid abivahendeid rohkem vaja (vaimupuue).

• Küsimustik võiks olla puudegrupiti erinev. • Sobib - füüsilise puudega inimeste rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks (2) .

Füüsilise puude puhul annaks antud küsimustik olulist infot inimese rehabilitatsiooni ja abivahendite vajaduse kohta.

• Küsimustiku täitmisel nägemispuudega inimestele ei ole võimalik välja tuua toimetuleku häirumise määra, mis annaks suunamise rehabilitatsioonile. DAS II küsimustik on nägemispuudega inimestele väga halvasti kohaldatav. Küsimustik on universaalne, mis ei too välja personaalseid takistusi. Mälukaarte ei saa kasutada. Nägemispuudega inimeste rehabilitatsioonis tuleb kasutada küsimustikku, mis on puudespetsiifiline. Küsimustik ei käsitle üldse nägemispuudega inimestele oluliselt takistatud valdkondi:

Informatsiooni kättesaadavus ja hankimine; Lugemine; Kirjutamine; Väljaspool kodu orienteerumine; Oluliste ametiasutuste kättesaadavus; Ühistranspordi kasutamine jne. Ei tule välja takistused igapäevaelus, õppimisel, töötamisel, vaba aja veetmisel.

30 päeva kontekst ei ole nägemispuude korral oluline. Kui inimeneon kaotanud nägemise, siis reeglina see 30 päeva vältel ei muutuSobib hästi kuulmispuudega isikutele- küsitluse tulemusel tulid ülekaalukalt välja suhtlemisraskused ja sellest lähtuvalt võib kuulmispuudega isiku suunata vastavasse rehabilitatsiooniprogrammi.

6. Muud tähelepanekud (sh tehnilised) ja ettepanekud

• Küsimustik vajab harjutamist ja osaliselt adapteerimist kohalikku kultuurikeskkonda • Kui 40 kliendiga täidetud antud küsimustikku, siis esimeses osas ei olnud võimalik edasi

numbreid panna. Siis tuli jätkata vanade numbritega. • Lõppkokkuvõttes – millise taseme peaks inimene saavutama, et teda suunataks

rehabilitatsioonile? Tõenäoliselt võib juba WHODAS 2.0 tulemus tasemel 2 ehk “kerge probleem” viidata inimese vajadusele rehabilitatsiooniks. Samas on tulemust “kerge” ka üsna lihtne saavutada ning seega kaotab küsimustiku täitmine tegeliku mõtte.

• Oli probleeme internetiühendusega. Tehnilised probleemid- eraldi keskkonda sisselogimine. • On parem kui küsimustik oleks kliendil paberkandjal ees, et nad saaksid seda ise lugeda. • Arvutioskuste puudulikkus (pdf faili salvestamine, kokkuvõtvate protsentide väljaprintimine,

kuna pdf vormis salvestusid ainult küsimuste vastused, mitte % tulemused). • Kliendi numbrit tuli sisestada kolm korda, kuna arvuti andis veateate ka kolmekohalise numbri

sisestamisel (001, 002 nagu oli öeldud koolitusel).

118

• Programmi küsimustikus võiks esineda lõpus koht muude tähelepanekute jaoks. • Tulemuse protsendid peaksid vastama eesti populatsioonile ja meie inimeste keskmisele

toimetuleku tasemele, protsentuaalne vastus võiks ilmneda ka mingil skaalal (nt kas üldpopulatsioonist paremal või halvemal tasemel).

• Elektroonse variandi puudujääk, et vastatud ankeedile ei saa hiljem enam ligi, kui see on kinni pandud (2). DAS 2.0- võiks olla võimalus näha neid salvestatud andmeid ka .veebikeskkonnas (küsitlusperioodil oli nii, et kui saadud tulemusi kohe välja ei printinud, siis ei olnud neid hiljem võimalik näha).

• Ei näinud midagi positiivset; Kui käiku läheb hakkab ilmselt tekitama palju segust ega ole abiks (just psüühikahäiretega isikute puhul).

• Kuulmispuudega isik ei saa tekstist aru ja vajab vormi täitmisel teksti sisu täielikuks mõistmiseks viipekeeletõlgi abi.

• Reh.teenuse vajaduse hindamine peaks toimuma SKA-s, seda ei saa reh.meeskonna vastutusele jätta. See on väga aeganõudev ja seda peaks tegema koolitatud inimesed.

• Oluliseim koht – Kes hakkab läbiviima? Antud juhul näen kõige loogilisemat lahendust, et selleks saab rehabilitatsioonikeskuse spetsialist ning, et reh.plaani koostamise 100% alus on eelhindamine ja WHO DAS II.

• Süsteemi väljatöötamisega peaks tegelema ülikoolide juures asuvad instituudid vmt mitte rehabilitatsioonimeeskonnad oma igapäevatöö kõrvalt.

Positiivsena välja toodud mõtted

• Vähemalt midagigi, mida edasi arendada☺. • Väikse kohaldamise korral suurepärased tööriistad. • Väga positiivne ja lihtne kasutada just nimelt internetipõhiselt. Sobib suurepäraselt väikse

lihvimise järel puude hindamiseks/raskusastme määramiseks. • Selgemaks saab kliendi enda arvamus ja see on mõõdetav % mõõdikuga. • Kokkuvõte, mis võimaldas kliendile selgitada, missugust reh.teenust /reh.programmis

osalemist ta vajaks, et parandada tema olukorda. • Klient mõtles kaasa ja oli ka ise motiveeritud. • Mõnele kliendile annab see esimese võimaluse nii põhjalikult mõtelda/rääkida oma

toimetulekuga seonduvast. Fokusseerib kliendi tähelepanu, hiljem klient hakkabki mõtisklema nendel teemadel, et „kas need on ka minu probleemid“.

• Läbi hindamise võivad selguda probleemkohad kliendi jaoks, mis ilma hindamiseta võiksid jääda märkamata.

• On hea, et luuakse ühtne kindel hindamisvorm, hindamaks inimesi ühtsete kriteeriumite alusel.

• leian, et eelhindamine ja WHO DAS küsimustik aitavad hinnata rehabilitatsiooni teenuse vajadust konkreetse kliendi puhul ning pakkuda temale vajalikku teenust, mis parandaks tema iseseisvalt toimetulekut ühiskonnas.

• WHO DAS 2 vormi võiks kasutada koos RFK kliinilise vormiga.

119

Lisa 10. WHO DAS 2.0 elektroonilise versiooni andmebaasi analüüs

Analüüs koosneb 5. osast:

1. Üldine ülevaade ankeete täitnud asutustest, laekunud ankeetidest ja töökorraldusest. 2. WHO DAS 2.0 ankeedi üldosa ülevaade, järeldused ja ettepanekud; 3. WHO DAS 2.0 ankeedi kuue valdkonna ja valdkondade ülene ülevaade, järeldused ja ettepanekud 4. WHO DAS 2.0 küsimustik kui R-programmide tulemuslikkuse mõõtja 5. Tulemuste arvutamise metoodika ja valemid ja ettepanekud.

Detailsed tulemused, ankeeti lisatud kommentaarid, järeldused ja ettepanekud asuvad iga konkreetse osa sees.

Üldistav kokkuvõte

� Elektrooniline ankeet ei sisaldanud piisavalt loogilisi kontrolle ning ette programmeeritud tunnuste loomisi, et vältida kasutaja liigset tähelepanu elektroonilise ankeedi täitmisel. Instrumendi rakendusse võtmisel tuleb tööversioon muuta kasutajasõbralikumaks ning piisavate loogiliste seoste lisamine peab välistama üksteist välistavate olukordade sisestamist.

� Mitmetes kommentaarides koorub välja pigem küsitleja kui küsitava seisukoht, mis näitab ilmselgelt küsitluse läbiviimise täiendava koolituse vajadust.

� Kommentaarid olid sageli vormis „Võib-olla esineb“, „võib esineda“, mis tähendab, et oletatakse, kuid kas tegelikult esines? Enne küsitluse läbiviimist tuleb kõikide küsitlejate valmisolekut testida juhendmaterjalis oleva „Enesekontrolli testiga.

� Ettepanek: Tagamaks paremat ja ühetaolisemat käsitlemist viia koolituse käigus kõigi küsitlejatega läbi testintervjuu koolitaja poolt.

� Instrumendi rakendamisel tuleb eelnevalt töötada välja juhised, mis tingimustel ei piisa üksnes kliendi vastustest ja on vajalik esindaja abi küsimustele vastamisel. Oluline on, et olenemata küsitluse läbiviijast toimub esindaja kaasamine alati ühetaolistel juhtudel.

� Instrumendi rakendamisel tuleb vastusevariant „Kohaldamatu“ lubada sisestada ja arvutustes ümberkodeerimisel rakendada sümbolit 9, mis elimineeritakse arvutustes.

� Üldosa küsimustega kogutavast teabest, mitte kõik ei toetanud R-protsesse. Ei andnud praegusel kujul lisandväärtust rehabilitatsioonivajaduse hindamisel ning konkreetsesse R-protsessi suunamisel. Olid üksnes statistilistel eesmärkidel lisatud. Samas osad küsimused küll toetasid rehabilitatsioonivajaduse hindamist, kuid etteantud valikvastuste variandid ei olnud üksteist välistavad ja kõikekatvad. Olenemata sellest, kas kogutakse teavet üksnes statistilistel eesmärkidel või teavet, mis peab toetama rehabilitatsioonivajaduse hindamist peavad etteantud vastustevariandid katma tervikut ja olema üksteist välistavad.

� Valdkond 1. Taju.

Küsimuses 1.1 tekitas sõnastus probleeme arusaamisel ühel korral, ühel korral esines vastaja vastuse adekvaatsuse küsimus ja küsitleja vajas hooldaja abi ning korra esines olukord, kus ilmnes küsitleja täiendava koolituse vajadus. Küsimuses 1.2 tekitas sõnastus kahel korral arusaamisel probleeme, vastaja esindaja abi vajati korra ja täiendavale koolitusvajadusele viitas kommentaar kahel korral. Küsimuses 1.3 tekitas sõnastus probleeme arusaamisel 2-l korral, vastaja vastuse adekvaatsuse küsimus esines ühel korral ja küsitleja täiendav koolitusvajadus

120

ilmnes 2-l korral. Küsimus 1.4 oli valdkonna kõige vähem problemaatiline küsimus – vaid korra ilmnes küsitleja täiendava koolituse vajadus. Küsimuses 1.5 esines sõnastusest arusaamisel probleeme 6-l korral ja küsitleja täiendava koolituse vajadust 3 korral. Tegemist oli 1. valdkonna kõige keerulisemaks osutunud küsimusega.

� Valdkonnas 2. Liikuvus.

Küsimuses 2.1 sõnastusest arusaamisel vastajatel probleeme ei esinenud, ühel korral ilmnes küsitleja täiendava koolituse vajadus, kuna kommentaar tekitas küsimusi. Küsimuses 2.2 ei esinenud probleeme. Küsimuse 2.3 juures esines 1-l korral vastaja vastuse adekvaatsuse küsimus (ehk siis esindaja kaasamise vajadus). Küsimus 2.4 oli valdkonna raskeim küsimus - 5 korral selgus täiendava koolituse ja juhendi täiendamise vajadus. Küsimuses 2.5. ilmnes juhendi täiendamise ja küsitleja täiendava koolituse vajadus 1-l korral.

� Valdkond 3 Lävimine

Küsimuses 3.1 esines 1 korral küsitleja täiendava koolituse vajadus ja juhendisse selgituste lisamise vajadust. Küsimuse 3.2 osas ei esinenud tõlgendamisel küsitleja ega ka vastaja poolseid probleeme. Raskeimaks küsimuseks osutus selles valdkonnas küsimus 3.3, kus vähemalt 8-l korral ilmnes nii küsitleja täiendava koolituse kui ka juhendi täiendamise vajadus. Küsimuse 3.4 juures esines nimetatud probleemi 3-l korral.

� Valdkond 4. Inimestega lävimine.

Küsimuses 4.1 esines 1 korral vastaja vastuse adekvaatsuse küsimus ja 1 korral ka küsitleja koolituse/ juhendisse täiendavate näidete lisamise vajadus. Küsimuses 4.2 on suurimaks probleemiks küsitlejate koolitus ja juhendi ebapiisav varustamine näidetega. Küsimuses 4.3 oli ühe kliendi puhul probleem sõnastusest arusaamises ja vähemalt 3 korral küsitleja koolituse parandamises/ juhendi täiendamises. 4.4 küsimuses tekitas kõige enam probleeme küsitlejale juhendi jälgimine, sest unustati jälgida juhendis toodud kõiki 3 aspekti ning järgnevat selgitust, et kõige taga oleks pidanud olema tervise seisund. Küsimuse 4.5 kommentaarid ei selgitanud piisavalt, sest olla lesk, olla vallaline, elada üksi jne ei pea tähendama intiim- ja/või seksuaalelu puudumist. Ka ebapiisav seksuaalelu ei tähenda alati, et see tuleneb tervise seisundist (probleem võib olla hoopis partneri tervisega või hoiakutega seotud jne).

� Valdkond 5. Igapäevatoimingud

5(1)Koduste igapäevatoimingute küsimuste rühmas oli peamiseks probleemiks liiga kitsalt käsitletavad toimingud ning. 5.1 küsimuse juures esines ebaadekvaatseid vastuseid vastaja poolt vähemalt 3 korral ning juhendmaterjali täiendamise vajadust ja /või küsitleja koolituse vajadust vähemalt 4 korral. Küsimuse 5.2 juures esines juhendmaterjali täiendamise vajadust ja /või küsitleja koolituse vajadust vähemalt 6 korral ja korra esines ka sõnastuse mittemõistmist vastaja poolt. Küsimus 5.2 tunduski olevat selle küsimustebloki segaseim küsimus nii vastajatele kui küsitlejatel. Küsimuse 5.3 korral esines juhendmaterjali täiendamise vajadust ja /või küsitleja koolituse vajadust vähemalt 5-l korral ja sõnastuse mittemõistmist vastaja poolt korra. Küsimus 5.4 oli, tuginedes lisatud kommentaaridele, selle küsimustebloki selgemini sõnastatud küsimus. Esines ebaadekvaatset vastamist küsitleja poolt (so esindaja kaasabi adekvaatse vastuse saamiseks) korra ning juhendmaterjali täiendamise vajadust ja /või küsitleja koolituse vajadust kolmel korral.

5(2) Tegevused tööl/koolis küsimuste seas ei esinenud nii palju probleeme, kui 5(1) osas. Küsimuse 5.5. osas esines sõnastuse mittemõistmist vastaja poolt korra ning juhendmaterjali täiendamise vajadust ja /või küsitleja koolituse vajadust kolmel korral. Küsimuste 5.6-5.8 juures esines kõigil vaid korra vajadus täpsema juhendmaterjali järgi ja /või küsitleja täiendav koolituse vajadus.

121

Ettepanek: Õppimise korral ja kui isik ei ole veel töötanud, kaaluda küsimusest V5.9 (Kas olete oma tervise olukorra tõttu pidanud töötama madalamal tasemel?) ja küsimusest V5.10 (Kas olete oma tervise olukorra tõttu vähem raha teeninud?) ülesuunamist.

� Valdkonna 6.Osalemine

Valdkonnas 6. esines nii küsimuste ebaselget sõnastust, vastaja poolt antud vastuste adekvaatsuse probleeme kui ka juhendi täiendamise ja küsitleja põhjalikuma koolituse vajadust. Kui küsimustes 6.1 ja 6.2 suuri probleeme ei olnud -esimeses 2 ja teises vaid korra vajadus täpsema juhendmaterjali järgi ja /või küsitleja täiendav koolituse vajadus, siis küsimus 6.3 tekitas väga suuri segadusi. Tegemist oli küsimusega, kus algversioonis küsiti kuluvat aega, kuid vastuste valik oli antud skaalana probleemi suuruse kohta. Korraldajate poolt muudeti elektroonilise ankeedi koostamisel sõnastust. Paraku piloodis rakendatud sõnastus ei olnud kõige sobivam, mida kinnitas vastaja poolt 3-l korral väide, et ei saa küsimusest aru, 4-l korral esines vastuse adekvaatsuse kahtlust ning juhendi täiendamise/küsitleja koolituse vajadust esines 4-l korral.

Kuigi küsimuse sõnastust sai originaaliga võrreldes muudetud, jäi küsimus endiselt ”KAS…?” küsimuseks, mis eeldab vastusevalikuid ”ei” ja ”jah”, mitte aga järjestatud skaalat.

Ettepanek: Kindlasti muuta küsimuse sõnastust! Kas on algselt mõeldud, et ....... hinnata skaalal raskuseid, mis on esinenud seoses oma tervise olukorra või selle tagajärgedega tuvastamise/parandamise tegevustega seonduvalt või midagi muud.

Ettepanek: Järgmise etapi töödele peab eelnema täiendav suhtlus WHO-ga, et täpsustada esialgse küsimuse tegelik sõnastus ja vastuste skaala, kuna WHO poolt etteantud arvutusvalemiga ei saa kasutada ajalist mõõdet küsimuse 6.3 juures.

Küsimustes 6.4 kuni 6.8 sagedasi probleeme ei esinenud. Kuid siiski kerkis esile vajadus küsitleja suunamiseks taas juhendi poole, so täiendava koolituse vajadus.

Küsimustele vastuste andmisel on juhendis rõhutatud, et lisaks inimese enda piirangutele, mis tal tekivad tervise seisundist tuleb siin käsitleda ja arvesse võtta terviseprobleemide mõju isikul endale ja tema perele. Ehk siis ühiskonna poolt tekitatavaid piiranguid.

Ettepanek Tuginedes kommentaaridele võib järeldada, et küsitlejatel on olnud raske minna üle teisele mõõtele. Seega tuleb õppel materjali läbides juhtida pidevalt 6. valdkonna juures muutunud rõhuasetust.

� WHO poolt väljapakutud süntaks ei tööta, kuna süntaksis toimub jagamine konstandiga, seega ei ole võetud arvesse „Kohaldamatu“ vastusevariantide esinemisvõimalust. Arvutusvalemis peab olema elimineeritud „kohaldamatu“ vastuste mõju.

WHO DAS 2.0 PILOTEERIMISE KÄIGUS TÄIDETUD ELEKTROONILISTE ANKEETIDE DETAILNE ANALÜÜS.

1. Üldine ülevaade ankeete täitnud asutustest, laekunud ankeetidest ja töökorraldusest.

Laekunud on 400 ankeeti, neist lõpetatud 329 (82%) ja 71 on lõpetamata, neist omakorda 2 kordusküsitlust. Seega teave põhineb 329 laekunud ankeedil. Kokku on ankeete täitnud 46 spetsialisti. 41-lt laekus lõpetatud ankeete ja lõpetatud ankeeti ei laekunud 5-lt spetsialistilt. Niisiis 5 spetsialisti plaanisid piloteerimisest osa võtta, kuid katsetamise järel loobusid.

Piloteerimisega on liitunud asutusi 6 maakonnast (sh Tallinnast) ja 20 asutusest, mis maakonniti jagunevad paiknemise järgi : Tallinnas — Adeli Eesti OÜ, Kristiine SK, Astangu KRK, Tallinna VTK, Aarika OÜ, AS Ida Tallinna Keskhaigla, Eesti Vaegkuuljate Liit ja Tallinna NIRK. Harjumaal — Keila TRK Ida-Virumaal — SA Jõhvi Hooldushaigla

122

Läänemaal— Haapsalu NRK Põlvamaal — Põlva Haigla ja Maarja Küla Pärnumaal — AS TRK Sõprus ja SA Pärnu Haigla; Tartus — Ambromed Grupp OÜ, Tartu Ülikooli Kliinik, Tartu Hiie kool, Kambja Tervisekeskus MTÜ, Tartu VTHK

Joonis 1. Laekunud ankeedid asutuste lõikes.

Piloteerimisse oli kaasatud 268 klienti, kellest 61-le viidi läbi ka kordus küsitlus. Kordusküsitlusi laekus 6 asutusest: Maarja Küla, Kambja Tervisekeskus, Põlva Haigla, Pärnu Haigla, Keila TRK ja Tartu VTHK. Laekunud ankeedid jagunesid asutuste, küsitlejate ja korduvuse järgi vastavalt tabelile 1.

Tabel 1. Laekunud ankeedid jagunesid asutuste, küsitlejate ja korduvuse järgi. Asutus Küsitlejate arv Esmane Korduv Kokku

Adeli Eesti OÜ 2 7 7 Ambromed Grupp OÜ 1 10 10 AS Ida Tallinna Keskhaigla 1 11 11 AS TRK Sõprus 1 9 9 Astangu KRK 4 13 13 Eesti Vaegkuuljate Liit 1 18 18 Haapsalu NRK 1 20 20

Keila TRK 2 24 78 54 Kristiine SK 5 5 5

Maarja Küla 1 15 9 24

123

MTÜ Kambja Tervisekeskus 1 7 7 14

NIRK 1 21 21 OÜ Aarika 1 10 10

Põlva Haigla 12 22 14 36 SA Jõhvi Hooldushaigla 1 6 6

SA Pärnu Haigla 2 14 1 15

Tallinna VTK 1 7 7

Tartu Hiie kool 1 6 6

Tartu Ülikooli Kliinik 1 3 3

Tartu VTHK 1 10 6 16 Kokku 41 268 61 329 Ankeedi (lõpetatud) sisestamise aeg jääb perioodi 07. 02 kuni 03.12. 2011.aasta. Küsitluse sisestamise/läbiviimise kellaaeg (programm fikseeris alustamise kellaaja automaatselt). Ankeete sisestati peaaegu ööpäevaringselt. Tööpäeva väliselt sisestatud ankeedid olid enamasti samal päeval läbiviidud küsitlused. Ajaliselt kulus 329 ankeedi täitmisele/sisestamisele ligi 93 tundi ja 43 minutit (93:42:33), sellest ligi 83 tundi (82:45:39) 268-le esmasele ankeedile ja ligi 11 tundi (10:57:54) 61-le kordusankeedile. Kuna ankeedis puudus tunnus küsitluse läbiviimise meetodi kohta (kas paberil eeltäidetud küsitlus või elektroonilise ankeedi täitmine küsitluse käigus), siis üheselt ei ole võimalik hinnata küsitluse läbiviimise aega, kuna enam kui pooltel juhtudel oli tegemist üksnes sisestamiseks kulunud ajaga. Eeldades, et küsitlus viidi läbi elektrooniliselt siis, kui täidetud olid samaaegselt 2 tingimust: a) sisestamise päev ühtis küsitluse päevaga ja b) sisestamine algas tööpäeva kestel, so kellaajal 8.00-st 17.00-ni, kulus 144 elektroonilise küsitluse läbiviimiseks üle 47 tunni (47:06:57). Esmaste ja kordusküsitluste osas jagunes kulunud aeg vastavalt: 123 esmase puhul üle 43 tunni (43:36:12) ja 21 korduvale ankeedile üle 3 tunni (3:30:45). 329 ankeedi sisestamisele/ täitmisele kulus keskmiselt rohkem kui 17 minutit (00:17:06). Vähim aeg oli 0:02:25 (küsitlus läbi viidud 20 päeva enne sisestamist) ja pikim aeg 1:23:36 (küsitlus läbi viidud 46 päeva enne sisestamist).

Keskmine aeg, kui ankeeti täideti sisestamisega samal päeval ja sisestamist alustati töö kellaajal, so kella 8-17-ni oli ligi 20 minutit (00:19:38).

Joonis 2. Eeltäidetud ankeedid sisestamise kellaaja järgi, seisuga 03.12.2011

2. WHO DAS 2.0 ankeedi üldosa ülevaade, järeldused ja ettepanekud;

124

Küsimus F1. Vastaja identifitseerimisnumber

Et vältida erinevate vastajate puhul ID kordumist kavandati vastaja ID- 9 sümbolilise tunnusena, kus 8. ja 9. koha väärtuse (XX XX XX XXX) määras piloteerimises osalevale asutusele antud tunnuskood (varieerus 01-33-ni), 6. ja 7. koht moodustus asutuse maakonna koodist riikliku klassifikaatori EHAK järgi, 4. ja 5. koht moodustus küsitlejale antud sümboolse koodi väärtusest ning 3 viimast kohta loendas konkreetse küsitleja poolt küsitletud kliente. Selline koodi tekkemehhanism vastajale oleks pidanud välistama ID- koodide kordumist esmakordse küsitluse läbiviimisel. Tegelikult aga kordus üks ja sama ID-tunnus erinevate vastajate juures kuni 5 korda. Analüüsides korduvate koodidega küsitluste taustatunnuste väärtusi selgus, et kõik need küsitlused olid esimesed korrad (F3=1). Samas erinesid sellised tausta tunnused nagu vastaja elukorraldus (F5), sugu (A1), vanus (A2), õppiaastad (A3), perekonnaseis (A4) ja hõiveseisund (A5), mis kinnitasid pigem, et tegemist oli erinevate klientidega (näiteks küsitlejal 51-st laekunud ankeedist olid kliendi korduva ID-koodiga 19 korral). Kuna korduvankeet seoti andmebaasis esmakordse ankeediga just vastaja ID-koodi alusel, siis kordusküsitluse olemasolul tekitas probleem suurt segadust küsitluskordade sidumisel. Kordusküsitluste juures nimetatud probleemi ei esinenud. Tõenäoliselt hoidis seda ära nii küsitlejate suurem kogemus kui ka korduvküsitluste oluliselt väiksem arv võrreldes esmakordsete küsitluste arvuga.

Järeldus: küsitletava ID-koodi sisestamine piloteerimisel kasutatavas IT- rakenduses nõudis küsitlejalt ebamõistlikult suurt tähelepanu.

Ettepanek: Elektroonse küsitlusankeedi kasutamisele võtmisel peab IT-rakendus välistama olukorra, kus Küsitletava ID-kood saab sama küsitluskorra ajal korduda. Kuna aga sama isikuga tehakse ka korduvküsitlus(ed), siis „kõva“ kontroll peab olema seotud nii küsitluskorra (F3) väärtuse kui ka küsitluse läbiviimise ajaga (F4).

Küsimus F2. Küsitleja identifitseerimisnumber Et vältida erinevate küsitlejate ID kordumist kavandati küsitleja ID- 6 sümbolilise (XX XX XX ) tunnusena, kus 5. ja 6. koha väärtuse määras piloteerimises osalevale asutusele antud tunnuskood (varieerus 01-33-ni), 3. ja 4. koht moodustus asutuse maakonna koodist riikliku klassifikaatori EHAK järgi ning 2 viimast kohta loendas konkreetses asutuses piloteerijana osalenud spetsialiste, so. need määrati asutuse siseselt. Selline koodi tekkemehhanism küsitlejale oleks pidanud välistama ID- koodide kordumist, mis täitis ka eesmärki. Küsitleja number kuvati IT-rakenduses ja küsitleja ei pidanud seda ise sisestama. Küsimus F3. Hindamiskord (1., 2. jne). Piloteerimise kavandamisel arvestati piloteerimise perioodi lühikest ajaperioodi, mistõttu üle 2 küsitluse sama kliendiga ei plaanitud läbi viia. Seega olid võimalikud tõesed väärtused sellele küsimusele vaid 1 ja 2. Reaalne andmebaas sisaldas aga väärtusi 1-14. Mitmel korral puudusid varasemad hindamiskorrad (või ei sisestanud küsitleja neid paberilt arvutisse). Laekunud materjalidele tuginedes saab järeldada, et küsimuse sisu jäeti ankeedi täitja poolt tähelepanuta, kuna ankeedi teiste taustaküsimuste vastuste põhjal võis järeldada, et sama inimesega tehti WHO DAS 2.0 küsimustiku kordusküsitlust maksimaalselt korra. Kordusküsitluse peamiseks eesmärgiks oli seatud kliendile osutatud rehabilitatsiooniteenuste/programmide tulemuslikkuse mõõtmine (muutused tulemuste arvväärtustes). Seatud eesmärk eeldab andmebaasis kliendi erinevatel aegadel antud vastuste võrdlemise küsimuste lõikes ja valdkondade lõikes. Kordusankeete laekus kokku 37 kliendi kohta. Järeldus: Elektroonse küsitlusankeedi kasutamisele võtmisel peab IT-rakendus välistama olukorra, kus küsitluse korrad ei vasta kasvavale ja pidevale täisarvude jadale, alates väärtusest „1“.

Küsimus F4.Küsitluse toimumise aeg Näitaja väärtus sisestati küsitleja poolt ja see sisaldas küsitluse läbiviimise kuupäeva. Sisestatud andmetest selgus:

125

329-st laekunud lõpetatud ankeedist 161, so 49% viidi küsitlus läbi ankeedi arvutisse sisestamisega samal päeval. Arvutisse sisestamist alustaiti 161-st ankeedist 144-l tööpäeva jooksul, so päeval kella 8—17-ni.

268-kliendiga tehtud esmasest küsitlusest tehti samal päeval 140, so 52% ning 61-st kordusküsitlusest 21, so 34%.

10 kliendi puhul (7 Keila TRK; 2 Põlva Haiglas ja 1 Kambja Tervisekeskuses;), kellega tehti ka kordusküsitlus, viidi mõlemal korral küsitlus läbi sisestamise päeval tööpäeva raames (8-17.00-ni).

Ühe küsitluse läbiviimise kuupäevaks oli 2020.aasta (kooskõlas küsitlejaga andmebaasis parandatud), 1 küsitluse läbiviimise aeg puudus (id 247-Pärnu Haigla) ja 1 kordusküsitlus sisestati 8 päeva enne intervjuu läbiviimist (kooskõlas küsitlejaga parandatud).

Järeldus: Nimetatud vead andmebaasis viitavad ilmselgelt vajadusele lisada IT-rakendusse täiendavaid kontrolltingimusi! Sisestusprogrammi ülesehitus peab tagama, et ankeeti ei saaks sisestada enne, kui küsitlus on läbi viidud ja kui ankeet täidetakse eelnevalt paberil peaks küsitluse läbiviimise aeg enne sisestamist olema mõistlik (näit nädala jooksul)!

Eeltäitmine toimus samal päeval kuni 330 päeva enne sisestamist, kusjuures 82 ankeedi eeltäitmise aeg jäi 30 kalendripäeva sisse.

Joonis 3. Eeltäidetud ankeedid eeltäitmise aja järgi, seisuga 03.12.2011

Küsimus F5. Elukorraldus küsitluse ajal (märkige ainult üks vastus); vastuse variandid 1. Iseseisvalt kogukonnas 2. Toetatud elamine 3. Haiglaravil Väljavõte juhendist: Näidake ära vastaja elukorraldus küsitluse ajal. • 1 = iseseisvalt kogukonnas (s.t elab üksi, koos pere või sõpradega kogukonnas). • 2 = toetatud elamine (s.t elamist kogukonnas, kuid pideva professionaalse abi saamist vähemalt

mõnes igapäevases toimingus, näiteks poeskäimisel, pesemisel või toidu valmistamisel). • 3 = haiglaravil (s.t elamist ööpäevaringse jälgimise all näiteks hooldekodus, haiglas või

taastusraviasutuses).

Piloteerimises osalenud 268 kliendi jagunemist elukorralduse järgi iseloomustab joonis 4.

Joonis 4. Laekunud ankeedid hinnatava elukorralduse järgi

126

Esimese vastusevariandi valinutel oli kommentaar lisatud 229-st 76-l korral ning kommentaar puudus 153 ankeedil, so 67%-l. Lisatud kommentaarid sisaldasid lisateavet sagedamini leibkonna koosseisu (38 korral — näit: elab koos emaga; elab koos perega, elab koos abikaasaga, elab alaealiste lastega, üksi, jne), elamu tüübi (31 korral — näit: elab ühiselamus; elab talumajas; elab eramajas; elab korteris, sotsiaalkorteris, ridaelamus jne), eluruumi omandisuhte kohta (16 korral — näit: üürikorteris üksi; elab sotsiaalmajas; sotsiaalpinnal; pinna omanik; tagastamiskohustusega pinnal jne), elamistingimuste kohta (8 korral— näit: elab vanas 1905 ehitatud talumajas, kus osalised mugavused ja ahiküte, pesemine saunas; 1-toal kõigi mugavustega korter jne) ning lisaks ka leibkonna suuruse, elukoha (näit.: maal, linnas, Tallinnas jne), elukoha vaheldumise (näit.: muidu vanemate juures kodus, kuid õpingute ajal Astangul/ühiselamus/õpilaskodus), abielulisuse kohta.

7 kommentaari sisaldas sõna „kodus“, kuid puudus lisateave elukorralduse kohta vastavalt juhendile: kas isik kasutas või ei kasutanud pidevalt professionaalset abi vähemalt mõnes igapäevases toimingus näiteks poeskäimisel, pesemisel või toidu valmistamisel), mis pigem kinnitab esimese variandi valiku õigsust.

6 kommentaari sisaldas teavet kliendi kõrvalabi vajaduse kohta (näit.: vajab igapäevaselt toetust, iseseisvalt hakkama ei saa; ema poolt tagatud igapäevane hoolduskoormus, päris iseseisvalt elada ei suudaks, vajalik igapäevane abi, juhendamine; vajab toimetulekuks igapäevaselt toetust, juhendamist; jne), mis rehabilitatsiooniteenusele/programmi suunamisel omab tõenäoliselt olulist lisandväärtust.

Kahes ankeedis oli lisatud kommentaar, et küsitletav viibib erihoolekande ööpäevasel teenusel – kogukonnas elamine – mis tulenevalt juhendist peaks eeldama vastusevariandi nr 2 valikut. Tõenäoliselt on eksitavaks teguriks siin olnud tõlke sõnastuses kasutatav väljend „kogukonnas“, kuna sama sõna kasutatakse ka konkreetse teenuse nimetuses, kusjuures lähtudes konkreetse teenuse sisust, siis sellel teenusel olija kuulub pigem teise valiku alla.

Ettepanekud: 1. Juhendi kohandamisel siduda vastusevariandid õigusnormides esinevate teenuste kasutamisega nagu: isik kasutas hoolekandeteenustest pidevalt koduteenuseid (SHS§13), perekonnas hooldamist (SHS§15), tugiisikut, isikliku abistajat vms.

2. Arvestades tänast olukorda Eestis, kus omastehooldus on laialdaselt levinud kaaluda võimalus elukorralduse hindamisel arvestada kõrvalabi vajaduse sagedust (näiteks: saab raskustega iseseisvalt hakkama/vajab aegajalt kõrvalabi/ vajab pidevat kõrvalabi).

Teist vastusevarianti esines 36. korral ning kommentaar oli lisatud vaid kolmandikul. Enamasti (10 juhul) toetasid kommentaarid valitud vastusevarianti (näit.: elab peremajas/hooldekodus koos teiste elanikega erihoolekande toetaval teenusel. 2 korral kinnitas kommentaar pigem, et valitud vastusevariant ei olnud kõige sobivam. Kommentaar – ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel – täidab WHO DAS 2.0 juhendi järgi 3. vastusevariandi tingimust.

127

Järeldus: Võib eeldada, et küsitlejat viis segadusse 3. vastusevariandi sõnastus, mis viitab konkreetselt meditsiiniasutusele. Juhendi järgi tuleks sellele vastusevariandile läheneda üldistatumalt, siia alla kuuluvad ka ööpäevaringsel hooldusteenusel olevad isikud hoolde- ja erihooldekodudes.

Kommentaar – Olen vanematega kuna olen õpilane ja kurt – täidab WHO DAS 2.0 juhendi järgi pigem 1 vastusevariandi tingimust, kuna institutsioonides reeglina ei elata koos vanematega.

Järeldus: Kuna rehabilitatsiooniteenusele/programmi suunamisel on kliendi pideva kõrvalabi vajadus oluliseks ja abistavaks teabeks, tuleks kaaluda kõrvalabi vajaduse sageduse näitaja kasutamist elukorralduse valikutes ka siis, kui kõrvalabi osutajaks ei ole eriala spetsialist.

Ettepanek: sõnastada vastusevariandid: 1. Iseseisvalt tavaleibkonnas regulaarse kõrvalabita (kõrvalabi vajadus aeg-ajalt ja ei pea olema professionaali poolt osutatud); 2. Iseseisvalt tavaleibkonnas regulaarse mitteprofessionaalse kõrvalabiga; 3. Tavaleibkonnas toetatud elamine (kasutab pidevalt professionaalset abi vähemalt mõnes igapäevases toimingus näiteks poeskäimisel, pesemisel või toidu valmistamisel); 4.Toetatud elamisel (viibib erihoolekande toetavatel teenustel) 5. Institutsionaalne leibkond (isik ööpäevaringsel hooldusteenusel või haiglaravil) Juhendisse lisada võimalikult pikk nimekiri riiklikest ja KOV-de teenustest, mis aitab isikul tagada võimalikult iseseisva toimetuleku iseseisval elamisel.

Kolmandat vastusevarianti esines 2 korral, millest ühele oli lisatud ka kommentaar (statsionaarsel järelravil), mis kinnitas vastusevariandi valiku õigsust.

Nendest 61-st kliendist, kellega toimus ka kordusküsitlus muutus elukorraldus küsitluste vahepealsel perioodil 3 kliendil. Kaks klienti liikusid iseseisvalt kogukonnas elamiselt toetatud elamisele. Samas olid kommentaarid mõlemal küsitluskorral sisult samad ning kinnitasid, et tegemist oli toetatud elamise teenusel olijatega, so vastusevariant 2. Üks klient liikus iseseisvalt elamiselt toetatud elamisele, kusjuures mõlemal korral kommentaar vastuse juures puudus. Ülejäänud 35-l kliendil elukorralduse valikus muutust kahe küsitluslaine vahele jäänud perioodil ei toimunud.

Järeldus: Tagasiside andmine piloteerijatele laekunud vastuste ja kommentaaride osas ning lisatud selgitused ja väljavõtted juhendist aitasid teha kordusküsitlusel vastustevariantide vahel õigeid valikuid.

Kokkuvõttev järeldus: Kommentaaride sisust saab järeldada, et küsimus ja selle vastusevariandid ei sisalda piisavalt vajaliku teavet inimese toimetuleku, kõrvalabi vajaduse ja piirangute tunnetamise seisukohalt oluliste tegurite nagu teise täisealise leibkonnaliikme olemasolu leibkonnas ning elamistingimuste kohta. Ettepanek: Materjali töövahendina kasutamisele võtmisel tuleks kaaluda vastavate täpsustavate küsimuste lisamist.

Küsimus A1. Pange kirja vastaja sugu; vastuse variandid 1 Naine 2 Mees

Mehi ja naisi oli klientide hulgas piloteerimisele kaasatud üsna võrdselt. Kui 268-st kliendist oli mehi pisut rohkem kui naisi, siis korduv vastajate osas oli naisi meestest pisut enam.

Joonis 5. Laekunud ankeedid vastaja soo järgi.

128

Küsimusest arusaamisel ja vastamisel probleeme ei esinenud.

Küsimus A2. Kui vana te olete?

Piloteerimisse oli kaasatud kliendid vanuses 15-aastased kuni 80-aastane. Kuna aga WHO DAS 2.0 juhendmaterjali järgi sobib ankeet kasutamiseks kõige paremini tööealistele, moodustasid 18–62-aastased üheksa kümnendikku ( 241 klienti 268-st) piloteerimisse kaasatud klientidest.

Joonis 6. Piloteerimisse kaasatud klientide vanuseline jaotus.

Lai ealine koosseis tulenes ennekõike piloteerimisega liitunud asutuste profiilist, mida iseloomustab joonis 7.

Joonis 7. Klientide jaotus vanuse järgi asutuste lõikes.

129

Kõik 61 klienti, kellega viidi läbi kordusküsitlus olid tööealised ning nende vanus kordusküsitluste ajal ulatus 19.-aastast kuni 64.-aastani. Klientide vanuselist jaotust kordusküsitlusel iseloomustab joonis 8.

Joonis 8. Kordusankeedile vastanute vanusjaotus.

Küsimuse A2 juures probleeme ei esinenud, mida kinnitab ka korduvankeetide korral kliendi vanuse kuni +1-aastane erinevus esialgse küsitlusega võrreldes.

Küsimus A3. Kui mitu aastat te koolis, kutsekoolis või kõrgkoolis olete kokku õppinud?

130

Väljavõte juhendist: Kui vastaja jättis kooli või kõrgkooli pooleli, pange kirja ainult täisaastad. Kui inimene on õppinud nii täisajaga kui ka osaajaga, pange kirja täisajaga õppes õpitud aastad. Lugege kõik klassi- või kursuse kordamised kaheks aastaks.

Kooliaastad ulatusid 2-24-ni. Kolmandik klientidest olid õppinud 11 kuni 12 aastat või 15 kuni 16-aastat (vastavalt 90 ja 56 isikut). Paari õppiaastaga piirdunu oli 54-aastane pensionär ning 24 õppiaastaga oli 76-aastane pensionär. Õppimise aastate järgi klientide jaotust iseloomustab joonis 9.

Joonis 9. Klientide jaotus õpiaastate järgi.

Kontrollides vastaja vanuse ja õpiaastate vahelist loogilist seost (klient vähemalt 6.aastat vanem, kui õppimise aastate arv) selgus, et esmakordsetes ankeetides loogika vigu ei esinenud. Ka ei sisaldanud veebikeskkonda sisestatud esmakordsed ankeedid teavet probleemide kohta (kommentaarid puudusid). Samas jäi kogemuskohtumisel kõlama seisukoht, et sellele küsimusele vastamine tekitas vastajatele raskusi.

Et vastajatel tõepoolest see küsimus raskusi tekitas kinnitab kordusankeetides sisalduv teave. Kontrollisin tingimust, et õpingutega seotud aastad teisel küsitluskorral ei saa olla väiksemad kui esimesel korral vaid võivad olla kuni +1 aastat. Kontrollimise tulemust iseloomustab tabel 2.

Tabel 2. Vastanute õpiaastad esimesel ja teisel küsitluskorral

Õpingutega seotus aastad esimesel küsitluskorral Õpingutega seotus aastad teisel küsitluskorral 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 18 19 Kokku

3 1 1

6 1 1 2

7 1 1

8 6 6

9 1 2 3

10 7 7

11 7 2 9

12 1 11 1 13

13 1 3 4

14 3 3

131

15 4 4

16 5 5

18 1 1

19 2 2

Kokku 1 1 7 3 7 8 15 4 3 4 5 1 2 61

Nagu tabelist näeme esines 5 juhul (2 Põlva Haigla ja 1 Tartu VTHK; Keila TRK) ebaloogilisust: 12-st aastast sai 3 aastat; 9-st 6, 13-st 12 ja 2 korral sai 12 -st 11-aastat (tabelis kajastatud punasena).

Järeldus: Kuna kliendil on sageli raske summeerida õpingutega tegelemise aastate arvu (8% vastanutest vähendas näitaja väärtust) tuleks küsimus A3 siduda erinevatel küsitluskordadel nn pehme kontrolliga, andes ebaloogilise erinevuse korral veateate sisestajale.

Ettepanek: Kui näitaja on piisavalt oluline (töölesaamist toetavate teenuste puhul on tööalane ettevalmistus oluline), kaaluda tulevikus A3 välja täitmist EHISE registri andmete alusel, et vähendada vastaja koormust.

Küsimus A4. Milline on teie praegune perekonnaseis? (Valige üks ja kõige sobivam variant). 1 Ei ole kunagi abielus olnud 2 Olen praegu abielus 3 Elan abikaasast lahus 4 Olen lahutatud 5 Olen lesk 6 Elan elukaaslasega

Joonis 10. Laekunud ankeedid hinnatava perekonnaseisu järgi

Laekunud ankeetide vastustest selgub, et küsitavusi ja täpsustamist vajas vaid vastuse esimene variant. Esimese valiku puhul oli kommentaar lisatud 25-s ankeedis ja täpsustust ei olnud lisatud 98-s ankeedis, so 4/5-l. Enamus kommentaare kinnitas ametliku abielu puudumist. Ühel korral viitas

132

kommentaar ebaõige vastusevariandi valikule, kuna elukaaslase olemasolu on 6. vastusevariandi tingimuseks (komm.: elukaaslane küll olemas). Kuuel korral sisaldas kommentaar teavet lähisuhte olemasolu/puudumise kohta. Samas puudus vastuste variantide hulgast võimalus valida „elan elukaaslasest lahus“, mille vajadust kinnitavad kommentaarid: elan koos tütrega; oli elukaaslane nüüd üksi; vallaline, vallasema - tütred 8 ja 10 aastased, kuid abikaasat pole kunagi olnud; olnud pikaajalises lähisuhtes, hetkel ei ole jne.

Küsitleja ettepanekud: Kommentaarides on küsitleja pakkunud vastusevariante: a) vallaline/elan üksi; b) vallaline või elan üksi.

Ülejäänud vastusevariantide juurde oli küll lisatud üksikuid kommentaare, kuid need toetasid pigem vastusevariandi valiku õigsust. Mitmel juhul sisaldas kommentaar täiendavat teavet laste olemasolu kohta leibkonnas ja nende ülalpeetavuse kohta. Tõenäoliselt ülalpeetava lapse leibkonda kuulumine ja lapse kasvatamisel tehtavad toimingud suurendavad kliendi toimetuleku probleemistikku. 61 kordusküsitlusel muutus perekonnaseis 6-l kliendil, mida iseloomustab järgnev tabel.

Tabel 3. Vastanute perekonnaseis esimesel ja teisel küsitluskorral

Korduvküsitlus

Esmane küsitlus Ei ole kunagi abielus olnud

Elan abikaasast lahus

Elan elukaaslasega

Olen lahutatud

Olen lesk

Olen praegu abielus Kokku

Ei ole kunagi abielus olnud 25 2 27

Elan abikaasast lahus 1 1 2

Elan elukaaslasega 7 1 8

Olen lahutatud 1 4 5

Olen lesk 2 2

Olen praegu abielus 1 16 17

Kokku 25 3 10 4 3 16 61 Tabelis näeme, et 2 korral (lahutatud muutus elukaaslasest lahus elamiseks; elukaaslasega elamine muutus leseks) on muutus selline, mis viitab pigem asjaolule, et klient ei osanud vastustevariantides sobivat valida.

Järeldus: Ankeedis pakutud vastusevariandid ei ole üksteist välistavad (on osaliselt kattuvad), kõiksed ega ka loogilises järjestuses.

Ettepanek: Küsimustiku rakendamisel hindamisinstrumendina/selle osana tuleb jälgida, et vastusevariandid oleksid kõiksed ja mitte kattuvad ning ühtlasi ka loogilises järjestuses. Näiteks: 1 Ei ole kunagi abielus olnud ega partneriga kooselu elanud 2 Olen praegu abielus ja elame koos 3 Elan elukaaslasega 4 Elan abikaasast/elukaaslasest lahus 5 Olen lahutatud 6 Olen lesk/elukaaslane surnud Jääb ka ebaselgeks kas vastusevariant ametliku abielu lahutuse kohta (originaalankeedis vastusevariant 4, minu poolt pakutud loetelus variant 5) on asjakohane rehabilitatsiooniprotsessi suunamisel/mittesuunamisel.

Küsimus A5: Mis kirjeldab teie tööalast seisundit kõige paremini? (Valige üks ja kõige sobivam variant). 1Teen palgatööd 2 Olen ise ettevõtja, s.t mul on oma ettevõte või talu 3 Teen tasuta tööd, näiteks vabatahtlikuna või heategevuses 4 Õpin 5 Olen kodune

133

6 Olen pensionil 7 Olen töötu (tervislikel põhjustel) 8 Olen töötu (muudel põhjustel) 9 Muu (täpsustage)

Väljavõte juhendist: Valige see valik, mis vastaja praegust töötamist kõige paremini väljendab. Kui te ei tea, kuidas vastajat kodeerida (näiteks kodune või töötu), võtke aluseks vastaja hinnang oma töötamise kohta.

Palgatöö kategooriasse kuulumiseks ei ole nädala minimaalset töötundide arvu seatud. Õppurid ei pea samamoodi täisajaga õppima, et sellesse klassi sobida. Mõnes versioonis kasutatakse seda punkti otsustamaks, kas küsida vastajalt 5. valdkonna tööalaseid küsimusi. Seega, kui te ei ole selle punkti vastuses kindel, valige vaikimisi kategooria, mille alusel isik kvalifitseerub 5. valdkonna tööalastele küsimustele vastama.

Kui vastaja ütleb, et ta on töötu, küsige: kas „tervislikel põhjustel või muudel põhjustel“ ning märkige vastus.

Seega tulenevalt juhendist käsitletakse töötamise all tegevust, mis toimub avatud tööturul, kaitstud tööturul aga ka töötamist kui ollakse toetaval teenusel.

Joonis 11. Laekunud ankeedid kliendi tööalase seisundi järgi

Vastustes esines kõiki vastusevariante.

Hinnatava tööalase seisundi määratlemine oli taustaküsimustest kõige enam kommenteeritud küsimus. Kommentaar oli lisatud 268-st ankeedist 105 ankeeti, so 41% ankeetidest.

Kommentaarid vastusevariantide lõikes:

1. vastusevariandi valikutel oli kommentaar lisatud 74-st 23 ankeedil. Suurem osa (21) neist kinnitasid inimese tööalast hõivatust, lisades veel teavet töötamise koormuse (näit.: 0,5 koormus; väikene koormus; osalise ajaga), tööturu positsiooni (näit.: kaitstud töö; IET töörühmas; avatud tööturul, jne.), töötasu määra, töölepingu kestvuse ja iseloomu kohta jne). Lisaks veel täpsustati ametit või kvalifikatsiooni ning üks kommentaar (haiguslehel) viitas kehtiva ajutise töövõimetuskindlustuse olemasolule.

Kahel korral (keskmine puue, 50% töövõimetus; töövõimetuspensioni ja puude raskusastme tuvastamine käib praegu) lisatud kommentaar ei kinnitanud küll valitud vastuse variandi õigsust, kuid ei võimaldanud väita ka vastupidist.

134

2. vastusevariandi puhul (9 ankeeti) kommentaare ei olnud.

3. vastusevariandi korral oli kommentaar lisatud 5-st ankeedist 3-s. Kõik lisatud kommentaarid (Igapäevaselt teeb tööd kogukonna heaks; igapäevaselt võtab osa Maarja Küla töökodade tegevustest– teeb tööd kogukonna heaks; käib vabatahtlikuna abiks Maarja Küla töökodades) kinnitasid valikuvariandi õigsust.

4. vastusevariandi (Õpin) korral oli 25-st ankeedist kommentaar lisatud 14-l. Kolmel juhul täpsustati õpingute tõenäolist lõpuaega, 2 korral täpsustati, mis tasemel õpib (gümnaasiumis; ülikoolis), 2 korral lisati, et tegemist on Astangu poolt korraldava õppega, mis tõenäoliselt on seotud kutse või toimetuleku omandamisega; 2 korral oli kirjas, et hetkel akadeemilisel, kuid ei oldud lisatud kas puhtalt tervislikel põhjustel või muul põhjusel.

Ettepanek: kuna juhendmaterjalis ei olnud selgitatud, kuidas käituda õpingute pikema peatamise korral (so akadeemilise puhkuse korral), siis võttes aluseks tööjõu-uuringute statistikas kasutatavaid rahvusvahelisi metoodikaid lugeda peatatud õpingute korral isiku tööalaseks seisundiks see seisund, mis iseloomustab isikut kõige täpsemini just peatatud õpingute perioodil. Näiteks, kui isik sellel ajal taastab oma tervist, ei otsi tööd on ta kodune, kui ta läheb selleks ajaks lühiajaliselt palgatööle on ta palgatöötaja jne. 5. vastusevariandi (Olen kodune) korral oli kommentaar lisatud 8-st ankeedist 3-l, millest 2 (kasvatab tütart; Ülikoolist akadeemilisel puhkusel) kinnitasid valikut, kuid kommentaar „pensionil; töötu tervislikel põhjustel“ viitab sellele, et valik „olen kodune“ ei ole õige või puudub kommentaaris viide, et heitunud ja on loobunud töö otsingutest. Kui isik on pensionil (olenemata, kas vanaduspensionil, eelpensionil või edasilükatud pensionil, väljatöötatud aastate pensionil, sooduspensionil) ja ei tööta ega otsi tööd, sobiks vastusevariandiks 6.Olen pensionil. Ka kodune ja töötu on teineteist välistavad. Kodune on võtnud vastu otsuse, et ta ei plaani tööle minna ka siis, kui oleks võimetekohane töö olemas ning ta ei otsi tööd. Plaani mitte tööle minna taga võib olla ka vajadus kasvatada lapsi, hooldada vanemaid, asendussissetuleku omamine näiteks töövõimetuspensioni näol jne.

6 Olen pensionil vastusevariandi korral oli kommentaar lisatud 47-st ankeedist 19-l, millest 7 kinnitasid valiku õigsust (2007- eelpension 2008 pensionil; vanaduspensionär (2x); 60 aastaselt pensionil; soodustingimuslik pension ja kerge puue; vanaduspension, 20 aastat invaliidsuspensionil, 7 ratastoolis jne). Üheksal korral (psüühikahäirega, töövõimetus 80 % ; töövõimetuspension (2x); vaimupuue, töövõimetus 80 %; 2009 raske südamelihase infarkt; viimased 5 aastat ei tööta, tervise halvenemise tõttu, varem käinud) viitas kommentaar sellel, et tegu oli töövõimetuspensionäridega.

Järeldus: Kuna töövõimetuspensionäriks olemine Eestis tähendab, et kindlustatakse inimesele asendussissetulek selles osas, mille ta kaotab töövõime vähenemisega tööd tehes, siis ei eeldata, et töövõimetuspensionäriks olemine on automaatselt isiku tööelus mitteaktiivne olemine. Ehk siis töövõimetuspensionär ei peaks olema alus, mille järgi määratleda tööalast seisundit. Tõenäoliselt just sellepärast ei ole WHO DAS 2.0 juhendmaterjalis välja toodud eraldi variandina „pensionil tervislikel põhjustel“

Kolmes ankeedis, kus küsimuse A5 vastusevariandiks oli „Olen pensionil „ viitas kommentaar (osaleb Genealoogia seltsi töös; ringijuht kultuurimajas- eakate lauluring; kaitstud tööl-hetkel sealt haiguslikel põhjustel ära) sellel, et tegemist oli (kui juhendit jälgida) vastusevariandiga nr 3 „Teen tasuta tööd, näiteks vabatahtlikuna või heategevuses“ .

Järeldus: Nende 3 puhul oleks tulnud täita ka valdkond V5.2.

7. Olen töötu (tervislikel põhjustel) vastusevariandi korral oli kommentaar lisatud 46-st ankeedist 5-l. Neli kommentaari (töövõimetuspensioni ja puude raskusastme taotlemine käsil; Töövõimetuspensionil- 2x; Töövõimetu tervislikel põhjustel, diabeetilised tüsistused jalas ja silmas, nende ravi;) pigem toetasid vastusevariandi valiku õigsust, sest kinnitasid, et vastajal olid tõsised terviseprobleemid. Samas puudus viide, et nad ikka ka soovivad tööturule siseneda.

135

Ühele ankeedile lisatud kommentaar (Töövõimetuspensionär. Arvel töötuna. Saab igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise teenust käib Päevakeskuses, kus põhiliselt teeb käsitööd.) sisaldab aga viiteid nii kliendil esineva püsiva töövõimetuse olemasolule, ametlikult töötuks registreerumisele aga samaaegselt ka töötamisele.

Järeldus: Antud ankeedi puhul lähtudes WHO DAS 2.0 juhendist oleks tulnud läbida ka töötamise osa.

8. Olen töötu (muudel põhjustel) vastusevariandi korral oli kommentaar lisatud 21-st ankeedist 5-l ja kõik need kinnitasid valiku õigsust (just keskkooli lõpetanud, ei ole veel tööd leidnud; klient on viimasest töökohast koondatud; koondati-majandkriis; koondatud aprillis 2011; inimene otsib aktiivselt tööd

Samas on ühele kommentaarile lisatud Küsitleja seisukoht: inimene otsib aktiivselt tööd ning see, et seetõttu jääb igapäevaste toimingute töö osa ära, on väga halb - reaalselt on just töö see teema, millega inimene soovib tegeleda ja kus on raskusi, seega on töö küsimused väga olulised.

Vastusevariant 9. Muu. 33. korral (12% klientide puhul) leidis küsitleja, et vastus ei sobi etteantud loetelusse ning kõigil juhtudel oli lisatud ka selgitav kommentaar, mis on pilootuuringu puhul hästi oluline!

Muu vastusevariandi valikul esines sagedamini (13 korral) kommentaare, mis sisaldas teavet kliendi aktiivse tegevuse (näit: klient töötamise toetamise teenusel erihoolekandes; päevakeskuses söögi tegemine, teisip ja neljap; käib igapäevaselt Päevakeskuses, kus tegeleb erinevate tegevustega, lemmikuks on käsitöö; Igapäevaselt käib Päevakeskuses, kus saab tegeleda erinevate asjadega: toiduvalmistamine, käsitöö; tööharjutus Innove projektis; igapäevaselt töötab kogukonna heaks – teeb igapäevaseid töid nagu koristamine, toiduvalmistamine, õuetööd, käsitöö töökodades jms.; töötab igapäevaselt kogukonna heaks– teeb majapidamis- ja õuetöid, töökodades käsitööd; töötab kogukonna heaks, teeb igapäevaselt erinevaid töid nagu toiduvalmistamine, koristamine, erinevad õuetööd, käsitöö töökodades; ühiskondlikult kasulik töö jne) kohta.

Järeldus: Kuna loetletud kommentaarid iseloomustavad klientide aktiivset osalust ning mille puhul sama tegevusega jätkamine ei võimalda täiendavalt veel palgatööd/ettevõtlust teha. Niisiis on olukord, kus üks tegevus üks tegevus asendab teist (näit. töötamine tööharjutust jne). Samas ei ole tegemist otseselt ei palgatöö, ettevõtluse ega heategevusega. Enamasti on tegemist isiku sihipärase arendamisega.

Ettepanek: Toetatud töötamise teenusel olija, tööharjutuses osaleja, päevakeskuses töid ja toimetusi tegev isik, söögi tegemine kellelegi teisele, käsitöö tegemine päevakeskuses jne., on hõivatuse seisukohalt aktiivse tegevusega seotud ja sellisel juhul peaks kliendiga läbima töötamise osa ankeedis.

Ettepanek: Kaaluda hõiveseisundi valikutesse vastusevariandi lisamist, mis sisaldab isiku aktiivset osalust enesearendamisel ning käsitleda seda samaväärselt töötamise ja õppimisega.

9 juhul sisaldas kommentaar viidet ajutisel töövõimetuslehel olemisele (näit. töövõimetuslehel - muidu teinud palgatööd ..... Soov tööle naasta aga antud tööle ta enam ei saa arvatavasti tervislikel põhjustel; töövõimetuslehel- 5-l korral; töövõimetuslehel, värske insult juuli 2011 jne.). Üks kommentaar oli: pikalt töövõimetuslehel, praegu tööandjaga kokkuleppel palgata puhkusel.

Järeldus: enne küsitlusankeedi hindamisinstrumendina rakendamist on oluline üheselt määrata küsitlejale toimimisjuhend olukorras, kui klient on ajutisel töövõimetuslehel (ka siis, kui see kestab 4 kuud). Kas selles olukorras on oluline hinnata isiku raskuste ulatust töötamisel või õpingutes. Toimimisjuhend küsitlejale tuleb töötada välja ka olukorra jaoks, kus kliendil on peale pikaajalist ajutisel töövõimetuslehel olekut tööandjaga palgata puhkuse kokkuleppe just tervise taastamise eesmärgil.

136

Ettepanek: Pidades silmas rehabilitatsiooniprotsessi eesmärke läbida isikutega, kes on töölt eemal ajutiselt, olenemata haiguslehe kestvusest töötamise osa.

Tabel 3 toob välja küsimuse A5 küsitletava tööalase seisundi 9.muu variandi juurde lisatud kommentaarid, mida eelnevalt ei ole käsitletud ning ettepanekud võimalikud lähenemiseteed küsitlejale olukorra lahendamisel.

Tabel 4. Muu vastusevariandi seni käsitlemata kommentaarid:

Kommentaar ankeedis Ettepanekud

Õpingud katkesid tervislikel põhjustel

Kui õpingud katkesid sellel õppeperioodil, siis käsitleda kui õppija. Kui õpingud katkesid varasemal õppeperioodil, määratleda selle järgi, mis iseloomustab konkreetse küsitluse ajal

Akadeemilisel puhkusel (3x) Lähtuda valikuvariandist, mis iseloomustab selle õppepuhkuse perioodil kõige paremini?

Keskkooli lõputunnistus saamata kursusetööde mitteesitamise tõttu, riigieksamid tehtud

Kursusetöö tegemine (kui ta praegu seda teeb) kuulub õppimise alla. Kui on otsustanud, et ta seda ei teegi, siis millega tegeleb: töötab; on kodune, otsib aktiivselt tööd jne

Äsja lõppenud töövõimetusleht, töövõimetuspensionär 80%

Töövõimetusleht lõppes-kas asus tööle või jäi koduseks?

Sügav puue Töövõimetusprotsent 100, puue raske

Teave ei võimalda vastusevariantide vahel valikut teha hõive seisukohalt, peab küsima täiendavat teavet

Töövõimetuspensionär (2 x); Töövõimetu

Teave ei võimalda vastusevariantide vahel valikut teha hõive seisukohalt, peab küsima täiendavat teavet

Töövõimetuspensionär. Ei ole sobivat tööd.

Kui otsib tööd ja ei leia terviseseisundile sobivat või sobiva töö olemasolul on tööleasumise takistuseks üksnes terviseseisund, siis töötu tervislikel põhjustel Kui aga tööd ei ole otsinud või on mingi tervisest erinev takistus tööle asumiseks sobiva töö olemasolul siis kodune

Järeldus: Sageli ei sisaldanud kommentaarid piisavalt selgitusi, et teha õige otsus vastusevariantide hulgast antud küsimustikus.

Kliendi hõivealaseid muutusi erinevatel küsitluskordadel iseloomustab järgnev tabel.

Tabel 5. Vastanute tööalane seisund esimesel ja teisel küsitluskorral

Korduvküsitlus

Esmane küsitlus Teen palgatööd Õpin Kodune Pensionil

Töötu (tervislikel põhjustel)

Töötu (muudel põhjustel)

Muu (täpsustage) Kokku

Teen palgatööd 18 1 19

Õpin 1 1

Kodune 1 1

Pensionil 1 9 1 11 Töötu (tervislikel põhjustel) 1 1 4 2 8 Töötu (muudel põhjustel) 1 5 6

Muu (täpsustage) 5 4 1 1 4 15

Kokku 24 1 14 7 8 7 61

137

Kahe küsitluskorra tulemustes ei esine dünaamikat 40 kliendi puhul ja muutused on toimunud 21-l korral. Tabelist näeme, et esmakordse küsitluse ajal palgatööd tegevatest 19 inimesest muutus üks klient kordusküsitluse ajaks töötuks muudel põhjustel.

Ainus õppija tõenäoliselt lõpetas õpingud, kuid ei suutnud ikkagi hõivesse siseneda mingitel põhjustel, milleks ei olnud otseselt tervis. 8-st tervislikel põhjusel töötust leidis 1 palgatöö ning 15-st esimesel küsitluskorral muu alla kodeeritud 5 isikut liikusid palgatööd tegevateks. Analüüsides kommentaare, mis olid lisatud esimesel küsitluskorral nendele 5-le isikule, selgus, et 5-st 4-l oleks tulnud ka esmakordsel küsitlusel läbida töötamise osa, kuna tegemist oli aktiivsete tegevustega ning aktiivse tegevuses olevaid piiranguid oleks tulnud mõõta WHO DAS 2.0-ga. Ühel juhul oli tegemist pikaajalise ajutise töövõimetuslehega

Lisatud esimese küsitluskorra kommentaarid:

Esimene küsitlus (valiku vastus 9. Muu) Korduvküsitlus (valiku vastus 1.Teen palgatööd) Osaleb tööprojektis, igapäevaselt töötab töötubades, saab selle eest stipendiumi (ei nimetata palgaks).

Osaleb aktiivsetes tööturumeetmetes, teeb igapäevaselt tööd käsitöökodades, koristab käib abis poes. Saab praktikatasu.

Töötab igapäevaselt kogukonna heaks. Teeb majapidamis- ja õuetöid, töökodades käsitööd.

On katlakütja, nii kesk- kui maaküte. Maarja Külal on sõlmitud kliendiga tööleping.

Töötab kogukonna heaks. Teeb igapäevaselt erinevaid töid: toiduvalmistamine, koristamine, erinevad õue tööd, käsitöö töökodades.

Osaleb aktiivsetes tööturumeetmetes, käib tööpraktikal ühes põhikoolis. Ametiks on majahoidja- abitööline. Aitab katlakütjat, on abiks kooliköögis, samuti aitab maja koristada.

Igapäevaselt töötab kogukonna heaks. Teeb igapäevaseid töid: koristab, valmistab toitu, õuetööd, käsitöö töökodades jms.

Aktiivsetes tööturumeetmetes. Osaleb Töötukassa kaudu tööpraktikal Puhkemajas, teeb seal koristus- ja muid abitöid majas sees ja väljas.

äsja lõppenud töövõimetusleht, töövõimetuspensionär 80% töövõimetuspensionär. Töökoht insener-projektijuht.

Järeldus: Analüüsides kommentaaride sisu erinevatel küsitluskordadel on selgelt näha kogemuskohtumistel antud tagasiside mõju laekunud ankeetide kohta, mis kinnitab küsitleja põhjalikuma koolituse vajalikkust enne instrumendi rakendamist igapäevatöös.

Probleemsed kohad mis vajavad arutelu ja otsustamist:

Toetatud töötamine, tööharjutustel osalemine, kogukonna heaks töötamine, pikaajaline ajutine töövõimetus, lühiajaline (n 1-2 kuud) palgata puhkus tervise taastamise eesmärgil, jne.

Ettepanek: Kuna vastusevariant muu peaks küsitluses reeglina tühjaks jääma, tuleb juhendis ja õppematerjalis kõik pilootküsitluses muu all esinenud olukorrad lahti seletada, näidates küsitlejale ära võimalikud mõttesuunad.

Kuna küsitluse tulemusi mõjutab otseselt küsitluse läbiviimise metoodika lisati pilootküsitluse korraldajate poolt ankeedi lõppu küsimus selle kohta, kas tegemist oli silmast-silma (face to face) küsitlusega või toimus küsitlus telefoni teel, mis oli piloteerimise käigus samuti lubatud.

Lisatud küsimus oli: K1. Küsitluse toimumise viis? 1. Näost näkku (face to face)

2. Telefoni teel Domineeriv osa (95%) küsitlusi viidi läbi vastajaga silmast-silma. Kuid telefoniküsitluse osatähtsus erinevatel küsitluskordadel oli erinev. Kui esmase küsitluse läbiviimisel oli telefoniintervjuu erandlik (vaid 2% esmaküsitlustest), siis korduva küsitluse korral oli ligi iga viies toimunud telefoni teel. Kuna kordusküsitluse peamiseks eesmärgiks oli R-programmide tulemuslikkuse mõõtmise piloteerimine ning pidades silmas asjaolu, et osutatud R-programmide mõju sagedasti ei avaldu kohe peale

138

programmi lõppemist vaid teatud ajalise nihkega, kui klient on rehabilitatsiooniasutusest juba lahkunud, on telefoniküsitluste suur osatähtsus kordusküsitlustes igati loogiline, mida iseloomustab ka järgnev joonis.

Joonis 12. Küsitlused läbiviimise viisi järgi.

Pilootküsimustikku täiendati ka küsimusega K2, mis esialgselt oli sõnastatud järgmiselt: Kas küsitlusele aitas vastata küsitletava esindaja (1= Ei ja 2= Jah). Peatselt selgus aga, et vajalik on lisada teave ka kliendi kehtiva puude raskusastme kohta. Oli ju üheks R-programmidesse suunamise ja R-programmide osutamise piloteerimise eesmärgiks saada teada, kuivõrd aitab selline tegutsemine vältida kliendil puude taotlemise vajadust.

Kuna aga andmebaasi oli laekunud juba läbiviidud küsitlusi, so andmebaasi struktuur oli „lukkus“, ei olnud võimalik elektroonilisse küsimustikku eraldi täiendavat küsimust genereerida. Lahendusena vajaliku teabe saamiseks muudeti küsimus K2 liitküsimuseks, kusjuures vastuse valikuvariante kujunes 6.

Niisiis lõplikuks sõnastuseks küsimuses K2 jäi: Kas küsitlusele aitas vastata küsitletava esindaja ja kas küsitletaval on ametlik puue? 1. ei - kliendil on puude raskusaste taotlemisel; 2. ei –kliendil on kehtiv puude raskusaste 3. ei-puuet ei ole ega taotle 4. jah- kliendil on kehtiv puude raskusaste 5. jah- kliendil on puude raskusaste taotlemisel 6. jah -puuet ei ole ega taotle Kuna küsimus sisaldas kahte iseseisvat küsimust, siis käsitleme neid väljundis eraldi. Joonis 13. Küsitlused vastaja abistaja olemasolu järgi.

139

Seega tehti 329-st küsitlusest pisut üle kolmandiku vastajat abistava inimese kaasabil. Vastaja abistaja vajadust kinnitasid ka mitmed valdkonna küsimuste juurde lisatud kommentaarid (vt valdkondi käsitlev osa) vastuste adekvaatsuse kohta.

Joonis 13. Küsitlused kehtiva puude raskusaste olemasolu järgi.

Kahe erineva küsitluskorra vahelistest muutustest 61 kliendi osas, kellega tehti ka kordusküsitlus annab ülevaate alljärgnev tabel:

Korduvküsitlus

Esmakordne küsitlus kliendil kehtiv puude raskusaste

kliendil puude raskusaste taotlemisel

puuet ei ole ega taotle Kokku

kliendil on kehtiv puude raskusaste 45 3 0 48 kliendil on puude raskusaste taotlemisel 0 4 0 4

puuet ei ole ega taotle 2 1 6 9

Kokku 47 8 6 61

Nagu tabelist näeme jäi küsimuse vastus erinevatel küsitluskordadel enamasti (sinise taustaga kastid) samaks. Kolm klienti kellel esimesel küsitluskorral oli juba kehtiv puude raskusaste olemas olid esitanud uue taotluse, 2 klienti, kes esimesel küsitluskorral ei olnud veel puude raskusastme määramiseks taotlust esitanud olid korduvküsitluse ajaks seda teinud ja selle ka saanud ning 1-l oli puude raskusaste taotlemisel.

Järeldus. Kuna korduvküsitlused viidi läbi vaid nende klientidega, kes olid läbinud piloteeritava R-programmi, siis käesoleva materjali alusel ei saa teha järeldust, konkreetsete R-programmide tulemuslikkuse kohta. Viimast väidet kinnitavad nii küsitluskordade vastusevariantide muutused puude olemasolu kohta, kuid selle taga on tõenäoliselt ka ebapiisav respondentide arv, mis ei luba statistiliselt usaldusväärseid üldistusi teha. Üheks kitsaskohaks oli ka juhuvalimi puudumine kordusküsitluse läbiviimisel.

3. WHO DAS 2.0 ankeedi kuue valdkonna ja valdkondade ülene ülevaade, järeldused ja ettepanekud

Ankeedi 4. osa. Valdkonnad

Valdkondade ülevaade on koostatud 268 kliendi esmakordse küsitluse (lõpetatult laekunud ankeetide) andmetest ja on kommentaaride alusel korrigeerimata.

Vastusevariantidele vastavad raskuste ulatuse arvväärtused:

140

1 Ei olnud =0 2 Kerged=1 3 Mõõdukad=2 4 Tõsised=3 5 Väga suured või ei suutnud teha =4

1. Valdkond. Tajumine.

Valdkonna keskmine näitaja oli 24%. Väiksem väärtus oli 0 ja seda esines 42 korral, suurim väärtus oli 92%, mediaanväärtus 17 (pooled on suuremad ja pooled väiksemad väärtused). Raskuste ulatus „tajumise“ valdkonnas tööalase seisundi järgi, %:

Väärtuste esinemissagedused:

1.Tajumisel raskuste ulatuse % Esinemissagedus 268-st

0 42

4 23

8 26

13 22

17 22

21 16

25 15

29 14

33 10

38 14

42 15

46 6

50 13

54 8

58 6

63 7

67 5

71 1

141

75 1

88 1

92 1

Kokku ankeete 268 Valdkonna 1.Taju raskuste ulatuse vähimad ja suurimad väärtused hõiveseisundi järgi:

A5. Hõive seisund Vähim väärtus Suurim väärtus

Teen palgatööd 0 71

Olen ise ettevõtja, oma ettevõte või talu 0 54

Teen tasuta tööd, näiteks vabatahtlikuna või heategevuses 29 58

Õpin 0 88

Olen kodune 0 63

Olen pensionil 0 75

Olen töötu (tervislikel põhjustel) 0 63

Olen töötu (muudel põhjustel) 0 63

Muu (täpsustage) 0 92 Valdkonna 1. Taju kommentaarid Vastuste arvväärtuste lõikes: Kui suuri raskusi oli teil möödunud 30 päeval:…. V1.1_…kümneks minutiks millegi tegemisele keskendumisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv

Järeldused Ettepanekud

0 kokku 133

klient ei tea sõna keskendumine tähendust 1

Küsimusest arusaamine

valmistab raskusi.

Kaaluda küsimuse sõnastust

Kliendi diagnoos: kerge vaimupuue. Vastamisel ei käsitle isik oma diagnoosi kui haigusseisundit/tervise olukorda, esineb raskusi küsimuste mõistmisel; isik hindab oma toimetulekut osades punktides ebaadekvaatselt. Kokkuvõtteks: vaimupuude puhul küsimustik tegelikult ei tööta, tulemused ei ole usaldusväärsed. Võimalik, et olukorda parandaks lähedase isiku küsitlemine kliendi enda asemel, kuid see peaks tõenäoliselt toimuma kliendi juuresolekul ja koostöös. 1

Kliendi hinnangu adekvaatsuse

küsimus.

Kaaluda teatud

probleemidega isikutel

abistaja juuresolekut

nägemispuudega ei kaasne reeglina keskendumisraskusi; suudab keskenduda; suudab pika aega keskenduda probleeme pole 3

Toetab vastusevarianti

(tühi) 128

1 kokku 54

ajakulu, kohanemisraskused 1

Kuulmine 1

liigesed valutavad 1

nägemise ravi ja üldtervisliku seisundi taastumine 1

olen emotsionaalselt labiilne ja koleerik 1


142

Probleemid on emotsionaalset laadi. 1

sõltub isiku üldtervislikust seisundist 1

(tühi) 47

2 kokku 54

Esinevad kontsentratsiooniprobleemid. Vajab väljastpoolt tuge, et tegevuste juures püsida. Ärevus takistab samuti keskendumist. 1

ettevalmistus keskendumiseks nõuab aega 1

Keskendumisraskused, uute mõtete tekkimine pidevalt 1

Kognitiivne võimekus, võib segada keskendumist. Kätteõpitud asjad, saavad tehtud. 1

Kõrge palavik igal õhtul segas keskendumist. 1

Oleneb emotsionaalsest seisundist, väsimusastmest. Vajab regulaarselt väljastpoolt tulenevat meeldetuletamist, et tegevusi lõpetada. 1

oleneb tegevusest ja ülesande raskusest 1

Oleneb tervislikust seisundist, päeviti erinev. Vajab igapäevaselt tugiisikut. 1

Pidev ärevusefoon segab keskendumist. 1

Probleemid 3, kui asi uus ja kui puudub juhendaja tegevuse juures. 1

Probleemid emotsionaalset laadi. Uutele tegevustele keskendumine rakse, probleem arusaamises, tõuseb ärevus. 1

raske keskenduda, püsimatu, tähelepanu kergesti hajuv 1

Raskusaste varieerub päeviti, oleneb ka suuresti sellest ka asi, mida tegema peab on uus asi, kas keegi juhendab jms. Omandatud oskusi kasutades ei pruugi olla keskendumisraskusi. 1

sõltuvalt päevast ja tervisliku olukorra seisundist. 1

tegevuste tegemise ja mäluprotsesside aeglus 1

tekib väsimus kergesti ;väsin kiiresti 2

tervislik üldseisund 1

tihti läheb mõte rändama 1

vaimne ja füüsiline pinge 1


(tühi) 34

3 kokku 22

25-28 märts lõdvas koomas (ravimi mürgistus) 1

ei jõua ühte asja pikalt teha 1

Klient oli haige (süda). Oli haiglas 1

mõtted lähevad kiiresti uitama 1

operatiivmäluga vajab keskendumist 1

peaaju infarkt 1

saaks hakkama, kuid sellel võivad olla 3 tagajärjed kuna vasak pool täiesti ettearvamatu. Tekivad spasmid, närvivalud 1

sõltub tegevusest 1

Õppimisele keskendumise raskused enamikes koolitundides 1

Ühele tegevusele, tööle väga raske keskenduda. Tüdineb kiiresti, vajab pidevalt kõrvale tugiisikut. 1


(tühi) 12

4 kokku 5

närvid lähevad pingule, väga raske olla 1

Toetab

143

vastusevarianti

(tühi) 4

Kokku 268

V1.2_2 …oluliste asjade tegemise mäletamisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv


0 kokku 119

ei ole kohaldatav 1 N/A

Tuleb ümber kodeerida võimalusega, mis hetkel puudub valikus

kliendi arvamus, küsitleja arvamus, et klient vajab pidevat meelde tuletamist kõigis tegevustes 1


küsimus.

Juhend — peaks olema aluseks kliendi hinnang,

kuid piloodi lõppedes tuleks leida kokkulepe, kuidas

toimida, kui vastaja vastus ei ole adekvaatne.

Juhendis: Probleem Vastaja annab vastuse, mis ei kattu minu (või teiste) arusaamaga vastaja praeguse funktsioneerimisvõime kohta. Lahendus

WHODAS 2.0-ga mõõdetakse vastuseid

vastaja vaatekohalt – või kui tegemist on esindaja

versiooniga – esindaja vaatekohalt küsitlusaluse

funktsioneerimisvõime kohta. Kuigi küsitleja ei

pruugi alati vastaja vastusega nõustuda, tuleb kirja panna antud vastus.

See võib tekitada meelehärmi, aga uurijad peavad seda standardit järgima, et järjepidevus

vahendi kasutamises oleks tagatud.

mäluga korras; nägemispuudega ei kaasne reeglina mäluhäireid 2

Toetab vastusevariandi valikut

Märgib kalendrisse üles info, et ei unustaks. 1

sõltub üldtervislikust seisundist 1

Tegelikult oli küll-Klient unustas 1 Kui see on Vajalik küsitleja täiendav

144

rehabilitatsiooniplaanile tulemise. ühekordne, siis ok! Kui esineb korduvalt erinevates olukordades siis, tekib küsimus, kas hinnang on adekvaatne!

koolitus

(tühi) 112

1 kokku 63

märgib kalendrisse 1

Olen närviline. 1

probleemid mäluga, unustab kuhu mida pani 1 Toob välja, et unustab vahel. Vajadus, et keegi tuletaks meelde, märgiks üles, mis vaja teha. 1

unustab kergesti 1 Vahel vajalik meeldetuletamine, asjade üle kordamine. 1

vaimne pinge ravi õnnestumise tõttu 1

Vajab meeldetuletamist. 1

Vajab vahel meeldetuletamist, üles märkimist. 1


(tühi) 54

2 kokku 59 esinevad mälulised häired, kus nt tervet tegevust ei mäleta 1 KALENDRISSE KIRJUTAB ÜLESSE, POODI MINNES NIMEKIRI 1 Kipub unustama, kuna ei tunne ajamõõdet, vajalik pidev meeldetuletamine, kus, kuna, millal midagi toimub. Vajalik luua alternatiivne kommunikatsioonisüsteem, mis aitaks iseseisvust suurendada - soov olemas. 1

kirjutab kalendrisse kõik üles 2


Kuna olen kurt ja eesti keel on minu jaoks võõrkeel siis pean koolis enamus aineid lihtsalt pähe õppima. 1

Tunneb pinget ja probleemi olemasolu

Juhendmaterjali lisada näitena

lähimäluga probleemid, kaugemas minevikus olnut mäletab. 2 Mäletamisega probleeme päris palju, vajalik meelde tuletamine . 1

mäluprotsesside aeglus 1

märgib kalendrisse tähtsamead asjad ülesse 1

nõuab palju keskendumist 1

on mõningaid mälulisi häireid 1

paneb meelespeaks kirja kalendrisse 1

tingitud hajevusest 1 Tähelepanu ja mäletamine selektiivne. Vajab pidevat meeldetuletamist. 1 Unustab kiirelt, vajalik meelde tuletamine, üles märkimine. 1

unustamine väga suur 1

Vajalik meeldetuletamine, üles märkimine jms. 4


145

Vajan tihedast meeldetuletamist. 1

(tühi) 36

3 kokku 22

ei leia asju, mille pani käest ära 1

kõik tuleb üles kirjutada 1

mälu viletsamaks läinud 1

suur pingutus, et meenutada 1


Teksti ei suuda mõista ja vajalikke asju meelde jäta. 1

Küsimusest arusaamine valmistab raskusi.

Kaaluda küsimuse sõnastust

Vajab peaaegu alati välist abi meeldetuletamisel. 1


(tühi) 16

4 kokku 5

Klient vajab suunamist ja juhendamist ööpäevaringselt 1


(tühi) 4

Kokku 268 V1.3_2 ...igapäevase elu probleemide analüüsimise ja lahenduste leidmisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv


0 103

Klient väidab, et tal ei ole ühtegi probleemi. 1

Küsitletav leidis tegelikult, et selliseid olukordi ei tekkinud, õigem variant N/A

1 N/A Tuleb ümber kodeerida

võimalusega, mis hetkel puudub valikus

nägemispuudega isikul ei ole analüüsimisega raskusi kuid takistustele laheduse leidmise sõltub ühiskonna tugiteenuste kättesaadavusest

1

sõltub üldtervislikust seisundist 1

(tühi) 99

1 53

Hea analüüsivõime, võib vajada abi. 1

nimetab raha nappuse probleemid, laenud 1

Juhendis - tervise probleemidest

tingitud raskused, mitte

majandusprobleemidest

Lisada juhendisse näitena, mida ei tohi argumendina

kasutada

Oma puude tõttu ei saa kõikidest asjadest päris täpselt aru.

1

vend aitab 1

146

(tühi) 49

2 66

Ei suuda iseseisvalt hakkama saada analüüsiga, leida lahendusi. Olemas valmidus neid lahendada koos abiga.

1

Igapäevaselt vajalik nõu ja abi. Olemas suurem võimekus seda iseseisvalt teha.

1

kergemate probleemide puhul võimeline ka iseseisvalt lahendusi leidma. Mõõdukate ja raskete probleemide puhul vajab tugiisiku abi, kellega koos analüüsida ja leida lahendusi

1

Kognitiivsed takistused, mistõttu vajab inimest, kes aitab seda teha.

1

Kurtus 1

Kõhklen 1

Läheb kergelt endast välja probleemide ilmnedes. Vajalik väline tugi nende analüüsil, lahenduste leidmisel.

1

Läheb kergelt "närvi", vajalik tugiisiku olemasolu. Vajalik ka esinevate probleemide lihtsam "lahti seletamine".

1 Küsimusest arusaamine

valmistab raskusi.

Vaadata üle küsimuse sõnastus!

mäluprotsesside aeglus 1

Olen kuulmislangusega ja närviline inimene. 1

Probleemid emotsionaalset laadi. Analüüsimisele ja lahendustele leidmisele eelistab mitte rääkida, soovib olla üksi. Kasutab vältimise taktikaid. Vajab selles osas abi.

1

Probleemilahendusoskused nõrgad, vajab tugiisiku abi.

1

seoses sotsiaalse ebastabiilsusega depressiivsus, mis segab igapäeva elu toimetulekut

1

vajab juhendamist , ise lahendusi ei leia 1

Verbaalne võimekus probleemidest rääkida olemas, puudub oskus neile lahendusi leida, vajab selleks igapäevaselt abi.

1

(tühi) 51

3 39

Ei suuda neid iseseisvalt teha. Kognitiivne võimekus raskendab probleemide analüüsi ja lahenduste leidmist.

1

Impulsiivne, probleemilahendusoskused puuduvad. Probleemide esinemisel esineb autoagressiooni.

1

ise ei tee, ikka koos emaga või ema teeb otsuseid 1

Iseseisvalt seda teha ei suuda. 1

Käitumine probleemide korral impulsiivne, probleemilahendusoskused väga madalad, vajab selles osas järjepidevat abi ja toetust.

1

Praegu probleemid ja nende lahendamine edasilükatud kuni terviseparanemiseni

1

Probleemilahendusoskused puudulikud, impulsiivne, vajab välist abi.

1

Sest olen kurt 1

147

suur pingutus 1

(tühi) 30

4 7

klient ei oska vastata, küsimus liiga raske vastatud küsitleja seisukohast

1


Vaadata üle küsimuse sõnastus! Jälgida ka juhendit: V1.3....igapäevase elu probleemide analüüsimise ja lahenduste leidmisega?

See punkt käib keeruliste tegevuste kohta, mis nõuavad mitmete vaimsete funktsioonide kasutamist. Kui vastaja on kahevahel, mida see punkt tähendab, paluge neil mõelda probleemile, millega nad viimase 30 päeva jooksul kokku puutusid. Kui probleem on leitud, tuleb vastajal paluda mõelda selle üle, kui hästi ta:

• sai aru, et probleem on olemas;

• suutis selle jagada väiksemateks lahendatavateks osadeks;

• koostas võimalike lahenduste nimekirja;

• kaalus iga lahenduse poolt- ja vastuargumente;

• leidis kõike arvesse võttes parima lahenduse;

• kasutas valitud lahendust ja hindas seda;

• valis teise lahenduse, kui esimene osutus ebaõnnestunuks

tegevusjuhendaja arvamus 1


küsimus.

Juhend — peaks olema aluseks kliendi hinnang,

kuid tööversioonis tuleks leida kokkulepe, kuidas

toimida, kui vastaja vastus ei ole adekvaatne.

.

üldtervisliku seisundi ja silma operatsioonijärgne taastumine

1

148

(tühi) 4

Kokku 268

V1.4_2 ...uue ülesande õppimisega, näiteks uude kohta mineku õppimisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv


0 120

ei käinud kuskil uues kohas. Ei õppinud mingeid uusi asju. 1

ei ole ette tulnud viimase 30 päeva jooksul 1

ei ole olnud sellist situatsiooni 1

N/A Tuleb ümber kodeerida võimalusega, mis

piloteerimisel valikus puudus

klient ei osalenud õppeprotsessi tervise taastamise tõttu 1

pole vaja läinud uut õppida 1 pole vaja läinud midagi uut teha, elab "vanast rasvast" 1

Lähenetud liiga kitsalt, ka

iseseisev õppimine on õppimine

Täpsustada kliendiga, kas pole millegi uuega kokku

puutunud?

pole vaja olnud, kõik selge , elan "vanast rasvast" 1

Koolis uute asjade õppimisega on olnud raskusi. 1

Kommentaar ei toeta

vastusevarianti

Juhendisse lisada lisaks uue tee õppimisele muid näiteid

(tühi) 112

1 50

abivahendite abil 1

Eelneva juhendamisega suudab uusi asju omandada. Võib vajada alguses rohkem toetust. 1

kardab uute kohta minekut 1

nägemispuue vajab uue teabe omandamisel eripedagoogilist õpet ja puudespetsiifilist lähenemist 1

oleneb ülesandest 1

palju uusi ja võõraid ülesandeid võivad mingil määral raskusi tekitada 1

õppimisprotsess oleks aeganõudvam 1

(tühi) 43

2 69

ajakulu, sõltub saatja olemasolust 1

Vajalik juhendamine, samuti motiveerimine, võtab uusi asju aeglaselt omaks. 1

Eeltingimuseks peab olema ülesande sobivus, see on vaja lahti seletada ja vajalik samuti juhendamine 1

Iseseisvalt ei siirdu. 1

Iseseisval tegutsemisel tekivad uutes kohtades, uute inimestega lävimisel probleemid. Alguses vajab rohkem tuge, juhendamist. Läheb kergelt ärevusse. 1

Iseseisvalt hakkama ei saa. Samuti vajalik ette teada, kuhu minnakse, mida tegema hakatakse. 1

149

Iseseisvalt siirdumine uude kohta on probleem. Võimeline tegema seda koos grupiga või tugiisiku abil. Uute kohtade vastu esineb algset vastasseisu. 1

isik vajab uue õppimisel puudespetsiifilist ja eripedagoogilist juhendamist 3

Kui koht kuhu minnakse või asi mida tehakse on huvitav saab hakkama. Raskusi tekib kui pole motiveeritud. Uue ülesande õppimisel algul vajalik juhendamine. 1

küsitleja arvab, et uute oskuste õpetamine vajab pidevat korduvat õpetamist 1

mäluprotsesside ja liigutust tegevuse aeglus 1

Suudab omandada, kui olemas motivatsioon, kuid eelistab teha ainult tuttavaid ja rutiinseid tegevusi. Uute asjade, inimeste, kohtade vastu on vastuseis. 1

Uued asjad, inimesed, kohad võivad kergelt endast välja viia. Vajalik eelnevalt seletada, mis toimuma hakkab, vajab alguses ka tugiisikut. 1

uusi ülesandeid raske õppida , uude kohta minekut kardab 1

Vaimseid ülesandeid raske teha. 1

Vajab abi. Iseseisvalt ei siirdu. 1

Vajab abi. Kellaja meelde tuletamisel, julgustamisel, motiveerimisel. Raskused uude kohta, seltskonda minekul on pigem emotsionaalset laadi. 1

vajab eripedagoogilist ja puudespetsiifilist õpet 1

vajab eripedagoogilist sekkumist ja sõltub üldtervislikust seisundist 1

Vajalik eelnev selgitamine, ülesande sooritusel abistamine. Eriti uutes asjades! 1

Vajalik tugiisiku olemasolu, iseseisvalt seda teha ei suuda. 1

vanuse tõttu raskendatud 1

(tühi) 45

3 23

füüsiliste tegevuste tegemisel 1

mitu korda pingutada, et meelde tuletada. Kirjas olev tuleb uuesti üle lugeda jne 1

raskendatud füüsiline liikumine 1

seoses keskendumisraskusega 1

(tühi) 19

4 6

keskendumine, mälu, pinges olek 1

teekonna õppimisel, vajab saatjat 1

(tühi) 4

Kokku 268

V1.5_2 ...teiste inimeste jutust üldise arusaamisega? 0=1 Ei olnud

150

1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 153

adekvaatse jutuga 1 eesti keeles on raske aru saada 1 Kas see tuleneb

terviseprobleemidest? Juhend:

V1.5 ....teiste inimeste jutust üldise arusaamisega?

Paluge vastajal mõelda oma tavapärase suhtlusviisi peale (näiteks suuline kõne, märgikeel, abivahendite (kuulmisaparaat) kasutamine jne) ning hinnata üldist raskust teiste inimeste öeldu mõistmisel.

Vastaja peaks arvesse võtma kõiki möödunud 30 päeva jooksul ette tulnud olukordi, näiteks:

• siis, kui teised rääkisid kiiresti;

• siis, kui taustamüra oli palju;

• siis, kui miski segas.

Küsimuse hindamisel ei tohi arvestada erinevatest emakeeltest tekkinud raskusi.

nägemispuudega isikul ei ole raskusi kõnest arusaamisega 1 suhtleb peamiselt abikaasaga ja pere ringis 1

(tühi) 149

1 61

keskendumisega raskused 1

lihtsamast jutust saab aru 1

Lõuna-eesti murdest on raske aru saada. 1 Kas see tuleneb terviseprobleemidest?

Juhend:


Paluge vastajal mõelda oma tavapärase suhtlusviisi peale (näiteks suuline kõne,

151

kõiki möödunud 30 päeva jooksul ette tulnud olukordi, näiteks:





Mul on kuulmislangus. 1

Pean suhtlemisel suult lugema. 1 räägib primitiivselt, keeruliste küsimustele vastamisega jääb hätta 1

Vahel vajalik uuesti üle seletamine. 1 Küsimusest arusaamine valmistab raskusi.


See varieerub ja oleneb jutu raskusastmest: keelepruugist. Kergem aru saada lühikesest, konkreetsest jutust. 1 sõltub teksti keerukusest ja arusaadavusest 1 Tähelepanuvõime hüplik, arusaamise juures tulenevad probleemid sellest. 1 Vahel ei saa õpetajate jutust absoluutselt aru. Vajalik kindlasti täpsustada, kuidas sai aru. 2



Võib valesti aru saada.

1

Kas mõeldud on küsimusest valesti aru saada= küsimuse sõnastus? Või vastaski nii, et vastaja ise kahtlustab, et ta võib valesti aru saada teiste jutust

Juhend:








Võimeline aru saama, kuid kuulab tihti selektiivselt, on omades mõtetes ja palju läheb jutust kaotsi. 1

Üldisest jutust saab aru, nüansse raske tabada. Samas vajalik küsida üle, kas sai

1 Küsimusest arusaamine valmistab raskusi.


152

aru ja kasutada ka "lihtsamat" sõnastust.

Üldisest jutust võimeline aru saama. Samas oluline küsida üle, kas sai aru, kuidas sai aru! 1



(tühi) 45

41

2 ei saa aru kõnest ja ei kuule ühest kõrvast; Kuulmisaparaati ei kasuta 1

kliendile on eesti keel kui vöörkeel ja raskusi teksti jälgimisega 1

Kliendil oleks vajanud lisaselgitusi 1 Küsimusest arusaamine valmistab raskusi.

Vaadata üle küsimuse sõnastus või täienduse lisamine juhendteksti. Juhend:








kuulmise tõttu 1 kuulmisprobleemist sõltuv- kõrvaline müra 1

mõistukõnest ei saa aru 1

Olen kurt ja pean suult lugema. 1 Oleneb jutu keerukusastmest, vajalik, kuidas said aru. Vahel vajalik tõlkida lihtsamaks juttu. 1 Raske hinnata, kuna ei avalda selles osas tihti tagasisidet. Käitumist vaadeldes samuti raske hinnata arusaamise taset. See on selektiivne, on kordi, kus arusaamine on täiesti adekvaatne. Oluline on juttu lihtsustada, küsida tagasisidet. Võõraste inimestega rääkides takistab arusaamist ärevusefoon. 1

Raskused jutu jälgimisel. Ei suutnud 1

153

keskenduda inimeste jutule. Tähelepanu hajus.

Vajab üle täpsustamist, kuidas aru sai. 1

Vajalik täpsustada, kas ja millest sai aru. Vaja rääkida lihtsustatult. 2


Vaadata üle küsimuse sõnastus või täienduse lisamine juhendteksti.

(tühi) 28

3 11

Kuna olen kurt ja suhtlen ainult viipekeeles. 1

olen kurt ja suhtlen viipekeeles. 1

(tühi) 9

4 2

(tühi) 2

Kokku 268

V1.6_2 ...vestluse algatamise ja hoidmisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 153 hea suhtleja ;pole probleemne; sõbralik, rõõmsameelne , lihtsa vestluse hoidmisega saab hakkama 3 pere ring 1 väga seltskondlik ja jutukas 1

(tühi) 148

1 43 Algatamine ei ole olnud probleemne, küll aga hoidmine

1


Jälgida juhendit :

V1.6 ... vestluse algatamise ja hoidmisega?

Hinnake nii vestluse algatamist kui ka hoidmist. Kui vastaja ütleb, et tal on vestluse algatamisega suuremaid raskusi kui hoidmisega (või vastupidi), paluge tal raskuse lõpphindamiseks välja pakkuda mõlema tegevuse juures kogetud keskmise raskuse määr.

eemalviibimine sotsiaalsest suhtlusvõrgustikust 1 esmakontakt sõltub vastaspoole avatusest 1

Raskusi on kuuljatega suhtlemisel. 1

raskusi vestluse algatamisega 1

tegelikult see vastus pole kohaldatav 1 Kui 1 kuu jooksul pole Esimesel juhul on kohaldatav, teisel

154

kuna viimas kuu jooksul pole kliendil olnud olukorda, kus oleks vestlust algatanud

algatanud ühtegi – 1. kas siis on siin mingi ps. probleem olnud 2. Või ei ole sattunud kellegagi kokku? 3. Kui keegi teine on algatanud, kuidas on olnud hoidmisega?

juhul N/A -tuleb ümber kodeerida võimalusega, mis hetkel puudub Kolmas variant = tuleks jälgida juhendit: V1.6 ... vestluse algatamise ja hoidmisega?

Hinnake nii vestluse algatamist kui ka hoidmist. Kui vastaja ütleb, et tal on vestluse algatamisega suuremaid raskusi kui hoidmisega (või vastupidi), paluge tal raskuse lõpphindamiseks välja pakkuda mõlema tegevuse juures kogetud keskmise raskuse määr.

Vestlemise all mõeldakse kõiki tavapäraseid suhtlusviise (kõnelemist, kirjutamist, märgikeelt, žeste). Kui vastaja kasutab tavaliselt suhtlemiseks abivahendeid, veenduge, et antud raskuse hinnang arvestaks suhtlemist abivahendite kasutamise ajal.

Paluge vastajal kaaluda mis tahes ja kõiki terviseolukorraga seotud tegureid, mis on neile vestluse algatamisel ja hoidmisel olulised. Näiteks kuulmise kadu, probleemid kõnelemisel (näiteks pärast insulti), kogelemine ja ärevus.

vestluspartneri leidmisel raskusi 1 Vestlust algatab iseseisvalt. Hoidmise juures probleemid, kuna raskusi teema juures püsimisega. Jutt hüplik. 1

võõra isikuga vestlust ei algata 1

Võõraste inimestega ja võõral teemal, võib olla raskusi. 1

„Võib-olla“ tähendab, et oletatakse, kuid kas tegelikult esines?

Jälgida juhendit. Seega küsitletava koolitus!

(tühi) 33

2 47 Algatab hea meelega, probleeme hoidmisega. 1

ei ole aldis ise vestlusi algatama. 1 ei saa aru kõnest ja ei kuule ühest kõrvast; Kuulmisaparaati ei kasuta 1 Ei soovi üldiselt tihti vestlust alustada, eriti uute inimestega. Lävib igapäevaselt väheste inimestega. 1 Eriti võõraste inimestega, võõrastel teemadel, teemadel, mis ei meeldi. 3

isiksuslikud eripärad 1

keeleprobleem, eesti keel ei ole emakeel 1

nägemispuudega isikul võib olla raskusi vestluspartneri leidmisel

1

155

ruumis/keskkonna

Suhtlen kurtidega. 1 teise inimese nägemine problemaatiline, et vestlust algatada 1 Uute inimestega on vestluse algatamine ja hoidmine raskem. Tihti ei tee ise esimest sammu vestluse algatamiseks. Samuti on probleem on pikka vestlust. 1 Uute inimestega raske vestlust alustada. Samuti teemadel, mida ei valda. Võib vajada kõrvale tugiisikut. 1

vaimne pinge ravi õnnestumise tõttu 1 Vestlust algatada suudab, hoida raske. Kasutab palju stampväljendeid, kajakõnet 1 Võõraste inimestega, võõral teemal, probleemid. Samas võib esineda ka katkematut jutuvoogu, mida vaja väliselt peatada. 1

(tühi) 30

3 21

Häbenen kurtust. 1 Kurtidega suhtlen vabalt, kuuljatega suhtlemisel on 3 probleemid. 1 Üldjuhul esimest sammu ei tee. Endast rääkimine raskendatud. Kergem on kui räägib tuttavate inimestega. 1

(tühi) 18

4 4

(tühi) 4

Kokku 268 2. Valdkond. Liikumine. Valdkonna keskmine näitaja oli 30%. Väiksem väärtus oli 0 % ja seda esines 56 korral, suurim väärtus oli 100%, mediaanväärtus 20. Raskuste ulatus „lliikumise“ valdkonnas tööalase seisundi järgi:

156

Väärtuste esinemissagedused

2.Liikumisel raskuste % Esinemissagedus 268-st

0 56

5 20

10 24

15 19

20 19

25 12

30 13

35 9

40 8

45 9

50 15

55 12

60 12

65 6

70 8

75 3

80 9

85 7

90 3

95 1

100 3

Valdkonna 2. Liikuvuse raskuste ulatuse vähimad ja suurimad väärtused hõiveseisundi järgi:




157


Õpin 0 88

Olen kodune 0 63

Olen pensionil 0 75



Muu (täpsustage) 0 92 2. valdkond. Liikuvus

Kui suuri raskusi oli teil möödunud 30 päeval: … V2.1_2 ...pikka aega, näiteks 30 minutit seismisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 97

ei ole proovinud 1 N/A

Tuleb ümber kodeerida võimalusega, mis hetkel puudub valikus

nägemispuudega isikul ei ole reeglina raskusi koha peal seista juhul kui ei kaasuvaid tervisehäireid 1 pole seisnud nii pikka aega - võiks kodeerida hoopiski - väga suured raskused ei suutnud teha. Patsient oli eelnevalt muutnud elustiili 1

Ebaselge, kas 1. pole proovinud või 2. pole seisnud, kuna ei suutnud?

Esimesel juhul ümber kodeerida „N/A“ - puudus valikus. Teisel juhul-tõesti väga suured raskused.

sõltub üldtervislikust seisundist (diabeet) 1

tuleb toime 1

(tühi) 92

1 54 Ei malda kaua ühel kohal seista, väga liikuv. 1 Ei meeldi olla tegevusetult paigal, võib minna ärevaks. 1 kiire väsimus ; selg väsib ja hakkab valutama, tekib rahutus 6

madal vererõhk 1 parem jalg ja parem käsi valmistavad probleeme 1

Probleemid emotsionaalset laadi. 1

selg ja jalad 1

tasakaaluhäirete tõttu 1

toetudes mingisugusele esemele 1

trauma tagajärjel on hetkel jalg haige 1

Vahel seljaga probleemid, põlvedega. 1

Vahepeal valutavad jalad, selg. 1

158

vajab kepi tuge 1

Võib kaevata väsimust; Võib väsida 2

(tühi) 33

2 46 Ei meeldi ühe koha peal seismine. 30 minutit on pikk aeg. 1 harkkargul toetamine; Saab enam kepi toel. 2

jalavigastuse tõttu. 1

kaasuvad haigused, üldtervislik seisund 1

kulunud põlved 1

seljale mõjub halvasti 1

Tasakaaluhäired 2 Tervise tõttu on 30 minutit seismiseks pikk aeg. Kliendil siirdatud neer. 1

toetades toele raskustega tuleb toime 1

vasakpoole halvatus 1

Väsimus 1 Ärevus tavaliselt segab nii pikalt ühel kohal olemist. Füüsiline võimekus selleks olemas. 1

(tühi) 32

3 36 ei suuda seista pikalt, pea käib ringi, tasakaal, vasak pool halvatud 1 Kõnnib, kuid väga suurte raskustega. Seismine pool tundi pole võimalik. 1

olnud selja operatsioon 1 tasakaalu häired ja lihaspinge. Vasakpoolne lihaspinge tugev. 1 vereringe halb, peale 1967.a. rongiõnnetust jalgades suur trauma tagajärg. 1

(tühi) 31

4 35 ei saa nii kaua seista. Vererõhutõus aastakümneid, ravi mitteadekvaatne. Insult 4 aastat tagasi ( 2006), põie pahaloomuline kasvaja(2005), puusaliigese protees (2001) 1 haigusjärgne taastumine, piirangus seismisel ja liikumisel 1 ratastoolis- põlvede kontraktuurid nurk sügav ei saa teha op-i 1

sõltub tervislikust üldseisundist 1

(tühi) 31

Kokku 268 V2..2_2 ...istuvast asendist püstitõusmisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged

159

2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 112

kui ei ole kaasuvaid tervisehäireid 1

pole probleeme 1

(tühi) 110

1 68

Aeg-ajalt probleemid koordinatsiooniga. 1

eelnev seljatrauma 1

Esineb koordinatsiooniprobleeme 2

Esineb koordinatsiooniprobleeme. 1 hommikuti raske voodist tõusta- liigesjäiku 1

kasutab keppi, tõusmine aeglane 1

madal vererõhk 1

paremas põlves pinge 1

Pearinglus paar nädalat 1 pikema aja istumisel võivad põlved kangeks minna. Ette tuleb kummardada veidike eneseabistamiseks 1

Tasakaaluhäired 1

toetades; vajab tuge mööblist , seinast 2 tõuseb aeglaselt- kohanenud tasakaaluhäirega. Tekib peauimasus 1

Vahel selg"kange". 1 vasak pool halvatud, vajab toetuspinda, kuid muidu hea tõusmine 1 Võib esineda koordinatsiooniprobleeme, kukkumist. 2

üldtervislikust seisundist lähtuvalt 1

(tühi) 48

2 38

vasakpoolne halvatus 1

kaasuvad haigused 1

käe toel, aegapidi 1 mitu minutit mõte, et peab üles tõusma ja siis lükkab end üles 1

oleneb ka füüsilisest olukorrast 1

tasakaal halb, vajab käte abi 1

tasakaaluhäired, verevarustuse häired 1

Vajab püsiti tõusmisel käte abi. 1 vasakpoolne hemiparees, vasak pool vajub ära 1

(tühi) 29

3 32

160

pea hakkab ringi käima; pearinglused, halb enesetunne, rinnus rebiv tunne 2

põlv valutab hommikuti tihti 1

selja valud segavad püstitõusmist 2

(tühi) 27

4 18

füüsiline takistus ja tasakaaluhäired 1

piirangud seismisel ja liikumisel 1

(tühi) 16

Kokku 268 V2.3_2 ...kodus ringiliikumisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 158

4 aastat tagasi olid küünarkargud 1

Nüüd enam ei kasuta (teistest vastustest selgub)

kui on tuttav kohandatud keskkond 1

liigub vabalt 1 Õppimise ajal elab astangu õpilaskodus, kodus käib nädala vahetustel. Keskuses ei leia alati ise ruume üles, kuid klient arvab, et probleeme pole. Koju minekuks ei kasuta ühistransporti vaid valla buss tuleb järgi- klient ei oleks ise suuteline orienteeruma. Küsitleja vastaks viimase variandiga 1

Kliendi hinnangu adekvaatsuse küsimus.

Juhend — peaks olema aluseks kliendi hinnang, kuid tööversioonis tuleks leida kokkulepe, kuidas toimida, kui vastaja vastus ei ole adekvaatne.

.

(tühi) 154

1 56

asjade paigutus peab olema isikule teada 1

ikka põlve valuga seotult 1

Jalutuskepp; kepi toel käib 2 kodune keskkond peab olema sisustatud vastavalt isiku vajadustele ja muudatustest tuleb teada anda 1 kui esemed ja paigutus ruumis ei ole kliendi enda poolt kohandatud 1

liigeste valu tõttu aeglane käimine 1 raskusi treppidel liikumisega, tasasel pinnal saab hakkama 1

üldtervisliku seisundi kõikumised 1

(tühi) 47

2 38

161

Jalgade valu raskendab liikumist 1

kasutab keppi, tasakaaluhäired 1 Probleemid emotsionaalset laadi. Võib sulguda ainult oma tuppa. 1

ratastoolis, kodus uksed laiemaks tehtud 1

(tühi) 34

3 12

asjade paigutus ruumis 1 Tekivad säärelihaste krambid. Liigub korraga 100m 1

(tühi) 10

4 4 ravijärgne taastumine piirangud liikumisel 1

(tühi) 3

Kokku 268 V2.4_2 ...kodust väljaminekuga? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 116

kasutades abivahendeid (valge kepp) 1

klient orienteerub tuttavas keskkonnas 1 kodunt välja läheb, kuid õues vajab juhendamist - võib ära eksida 1

Probleemita 1

(tühi) 112

1 46

ei tunneta veel oma füüsilist seisundit 1 kasutab keppi, kõnnib aeglaselt, saab hakkama 1 keskendumisel ja tähelepanul suurem koormus 1

kodukandis küll 1

Kõnnikeppidega 1

Liikumise blokis (eriti küsimus v2.4) valmistab vastajatele sageli raskusi mõistmine, et küsimustes ei tule lähtuda motivatsioonilistest faktoritest vaid ainult liikumisest füüsilises mõttes. 1

Küsitleja on valesti aru saanud, mistõttu võib valitud vastusevariant olla ebaadekvaatne

Parandada küsitleja ettevalmistust. Juhend:

V2.4... kodust väljaminekuga?

Küsimus puudutab teavet:

• kodust väljamineku füüsiliste aspektide (liikuvuse) kohta;

162

• kodust väljamineku emotsionaalsete või vaimsete aspektide kohta (näiteks depressioon, ärevus jne).

Selles küsimuses tähendab kodu vastaja praegust elupaika, milleks võib olla maja, korter või hooldekodu.

marsruut peab olema tuttav ja muudatustest ette teatatud 1

natuke hirmutav 1 Olemas sõiduauto, millega liigub valikulistesse kohtadesse 1

oleneb ilmast, ligedaga kartis kukkuda, suvel liikumine üldiselt probleemita 1

Kas jälgitud 30 päeva piirangut? Ja kas talvised liikumisraskused on seotud terviseprobleemidega?

Olukorra kirjeldus tuleks juhendisse näitena lisada

Probleemid mitte füüsilist laadi vaid emotsionaalset laadi. Ei suuda iseseisvalt siirduda. 1 seoses endassetõmbunud olekuga on olnud raskusi. Füüsilisi raskusi pole olnud. 1


Vajalik tugiisiku abi. 1

Võib esineda emotsionaalseid tõrkeid. 1

Võib vajada saatjat. 1

(tühi) 30

2 58 Ei meeldi käia uutes kohtades, uute inimeste keskel, suures seltskonnas, seetõttu võib enamjaolt eelistada kodust mitte välja minna. Probleemid emotsionaalset laadi. 1 Ei soovi minna iseseisvalt uude kohta. Väga kodukeskne, suurema osa ajast veedab peremajas. Välja minemine nõuab suurt motiveerimist ja lisatööd, Tihti otsustab mineku osas ümber viimasel minuti. 1 elab viiendal korrusel liftita majas. Liikumine majast välja aeganõudev tegevus. Majast välja ise ei lähe. 1

Emotsionaalselt raske 1

Iseseisvalt ei liigu kodust väljaspool. 1

Iseseisvalt kodust kaugemal ei siirdu, vajab tugiisiku abi. 1

Iseseisvalt seda meeleldi ei tee. 1 Iseseisvalt võõrastesse kohtadesse ei siirdu. 1

163

Iseseisvalt kodust välja ei lähe, mitte füüsiliste takistuste tõttu, vaid emotsionaalsete barjääride tõttu. Vajab alati siirdumisel saatjat. 1

kui on halb, siis ei lähe kodust välja 1 Kui tervis korras ei ole füüsilisi takistusi. Võib esineda emotsionaalset barjääri. Samas esineb päevi, kus tervislik olukord halb ja kodust välja minna seetõttu raske. 1

libedaga on raskevõitu 1

Kas libedaga liikumisraskused on seotud terviseprobleemidega?

Juhendis käsitleda olukorda libeda ajal.

läheb välja, 100-200 m kodust eemal saab käia jalutuskepi toel 1

oleneb saatja olemasolust 1 ootamatud takistused väliskeskkonnas ja ette teadmatud muutused 2 Probleemi ei tingi füüsiline võimekus, vaid emotsionaalne valmidus. Probleeme iseseisvalt siirdumisega. 1

tasakaaluhäired, keskkonnatingimused 1 Toetades saab pikemalt käia. Inimese toetusel kergem; vajab käevangus toetamist 2 üksi hakkama ei saa, ka abistajaga kodust välja minnes on mõõdukas raskused. 1

(tühi) 37

3 29 Ei käinud väljas (ei ole kohaldatav), kui oli vaja välja minna, viidi ja toodi teiste poolt. 1

N/A Tuleb ümber kodeerida võimalusega, mis piloteerimisel valikus puudus

ilma saatjata ei liigu 1 Kardab väljas käia kuna kardab ära eksida. 1

kasutab kodust väljas liikumiseks ainult autot 1

Aga korterist /majast väljaminek ise? Küsimus ei ole õigesti tõlgendatud.

Koolitusel käsitleda olukorda negatiivse näitena

liigub aeglaselt 100m korraga, sõidab autoga poodi jm. 1 Probleemid emotsionaalset laadi. Ei soovi hea meelega välja minna. Selleks vaja teha suurt eeltööd, motiveerida, selgitada, kuhu, miks, kellega minnakse. Vajalik tugiisiku abi siirdumisel. 1

trepp nii kõrge, et ei saa 1

(tühi) 22

4 19 ei suuda välja minna, see suurte pingutustega raske ettevõtmine 1 keskkonna muudatused, isiku tervislik üldseisund 1

164

majas ei ole lifti ning kuna korter asub 2.korrusel, siis väljaminekuks vajab alati kõrvalist abi. 1

pole kohaldatav kuna klient ei käi üksinda väljaspool 1

Küsimus valesti tõlgendatud, juhendmaterjalis ei ole nõuet üksinda käimise kohta

Kui saatjaga samuti praktiliselt võimatu, siis valik õige. Koolituse vajadus

ravijärgne taastumine piirangus liikumisel 1

üksi välja ei liigu, laste tugi 1

(tühi) 13 Kokku 268 V2.5_2 ...pika maa, näiteks kilomeetri kõndimisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 101 ei ole kohaldatav kuna klient pole sellist vahemaad käinud. Füüsiliselt oleks võimeline, kuid vajaks kindlasti saatjat 1 Klient ole käinud 1 km pikkust vahemaad kuna ei jõuaks, vastusena peaks olema võimalus kasutada "NA". 1 N/A

Tuleb ümber kodeerida võimalusega, mis piloteerimisel valikus puudus

kui isik kasutab abivahendit, juhtkoera ja saatjat 1 liikumine sõltub sellest kas teekond on tuttav, kas kasutab abivahendeid 1

liikumine vabalt; saab liikuda vabalt 2

(tühi) 95

1 63 Füüsiline võimekus olemas, kui tahe ka saab hakkama. 1 Füüsiline võimekus olemas, kuid sooritus on emotsionaalsete probleemide taga kinni. Liigub vähe. 1

juhul kui kasutatakse abivahendeid 1

kepiga käimine on raske. 1 Kuna astma, siis kiirel kõnnil, pikka maad, võivad tekkida probleemid. 1 kõrvalabi vajadus ja abivahendite kasutamine 1 Meeldib jalutada, kuid vajab kõrvale tugiisikut. 1

Meeldib üksi jalutada. 1

Oleneb päevadest, kuid kliendile meeldib üldjuhul kõndida ja 1 km ei ole probleemiks. 1

165

pika maa läbimine võib mõjuda jalale halvasti 1 Positiivse meeleolu korral armastab jalutada. 1


tekivad liigeste valud 1

Väsimus; väsimus, hakkab lonkama 2

väsitus, nõrkus, hingamisraskused 1

(tühi) 47

2 26

ei tunneta seisundit veel 1

jalg valus ning valutab. 1

kepi toel, väsib kiiresti 1

liikumine koos saatjaga 1

Nõrkustunne 1

Rulaatoriga 1

tasakaaluhäired füüsiline jõudlus väike 1

toetuspinda vaja 1

(tühi) 18

3 38

ei jaksa veel. 1 Ei käinud väljas (ei ole kohaldatav) - kui oli vaja välja minna, viidi ja toodi teiste poolt. 1 tegelikult nii pikka maad kõndinud ei ole 1 N/A


ilma saatjata ei liigu 1

Lihastevalu 1

peab tegema puhkepause istumisega 1

tasakaaluhäired, keskkonnatingimused 1

vajab puhkamist 1

(tühi) 30

4 40

ei kõnni korraga enam kui 200m 1

Kas 1.pole suutnud või 2. ei ole proovinudki?

Teisel juhul N/A-tuleb ümber kodeerida võimalusega, mis piloteerimisel valikus puudus . Täiendav koolitusvajadus

ei käi nii pikka maad 1

jalad juba 15 m tagant kisuvad krampi 1

klient vajab kõrvalabi 1 kõnnib 100-150m siis peab puhkama NYHA III klass 1 kõnnib korraga 100m , aeglaselt st. NYHA III-IV aste 1 liigub abivahendita ligikaudu 500 m , siis hakkab selg valutama 1

nii pikka maad ei kõnni ja vajab 1

166

vahepeal istumise pausi

ratastoolis ei jõua km sõita 1 ravijärgne taastumine, piirangud liikumisel 1

(tühi) 30

Kokku 268

3. valdkond. Enesehoolitsus

Valdkonna keskmine näitaja oli 20%. Väiksem väärtus oli 0 % ja seda esines 91 korral, suurim väärtus oli 94%, mediaanväärtus 13.

Raskuste ulatus „enesehoolitsemise“ valdkonnas tööalase seisundi järgi:

28

14

23

29

20

11

26

6

20

15

0 5 10 15 20 25 30 35

Muu (täpsustage)



Olen pensionil

Olen kodune

Õpin

Tasuta töö, näit. vabatahtlik või heategevus

Olen ise ettevõtja, oma ettevõte või talu

Teen palgatööd

Enesehoolduse keskmine

%


3. Enesehoolitsuse raskuste ulatus, % Esinemissagedus 268-st

0 91

6 28

13 31

19 27

25 23

31 10

38 13

44 2

50 11

56 5

63 6

69 7

75 6

81 3

167

88 4

94 1

Valdkonna 3. Enesehoolitsuse raskuste ulatuse vähimad ja suurimad väärtused hõiveseisundi järgi:





Õpin 0 63

Olen kodune 0 50

Olen pensionil 0 81



Muu (täpsustage) 0 88 Kui suuri raskusi oli teil möödunud 30 päeval: ….

V3.1_2...enda üle kogu keha pesemisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 141 esemete paiknemine on isikule teada ja iseseisvalt kättesaadav 1 kliendile tuttav keskkond ja esemed paigutatud kindlatesse kohtadesse 1

kui on tuttav kohandatud keskkond 1

tuleb toime 1 vanni minek raske ja välja tulek, vannituba kohandamata 1

Vanni minek käib kodus ringiliikumise alla

Lisada juhendmaterjali näitena

(tühi) 136

1 55

seljapesus vajab abi (n; abikaasa aitab) 3

istudes saab pesta; toetuspinda vaja 2

juuste pesemine raske; Selga ei saa pesta 2 Kliendil selg valutas; käte valud, jäikus liigestes 2

on abivahendid selleks 1 Saab iseseisvalt hakkama, samas tekib raskusi sellega, et võib vajada meeldetuletamist jms. 1

Saab iseseisvalt hakkama. 1

tasakaaluhäired 1

168

tegi seda tunduvalt aeglasemalt, kohanenud aeglase tegutsemisega 1 vajab juhendamist, kuidas pesta , pesemisega tuleb toime 1 vajalik eelnev juhendamine ja esemete asukoha määramine 1

valud segavad 1

vasak käsi-natuke abi vaja 1

Võib vajada juhendamist, suunamist 2

(tühi) 35

2 46

Abi selja, külgede pesemisel vaja 6 abikaasa peseb vasakult poolelt kuna vasak käsi ei tööta, ei tule ajust signaali, et ise hakkama saada 1 asjade paigutus; kui keskkond ja asjade paigutus on kliendile teada 2 Ei meeldi pesemine. Ütleb, et "vesi teeb haiget". Iseseisvalt sellega hakkama ei saa. 1

Ei meeldi pesta. 1

esineb hemiparees 1 Vajab abi. Päris iseseisvalt seda teha ei suuda 1 Vajalik suunamine. Teeb seda tavaliselt 1 kord nädalas. 1

(tühi) 32

3 12

Abikaasa/tütar aitab pesta; vajab abi 3

ennast pesta ei taha, kuigi saaks hakkama 1

vajab tuge ja abi, saab näo endal nt pestud 1

(tühi) 7

4 14

ainult koos abistajaga 1

füüsiline takistus, tasakaaluhäired 1

hügieenitoimingutes kõrvalabi vajadus 1

laste abil, käed ei lase 1

(tühi) 10

Kokku 268

V3.2_2 ...riietumisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 142

169

riiete korrektsuse ja puhtuse jälgimine kõrvalisiku poolt 1

saab ise hakkama 1

(tühi) 140

1 58 alakeha riietumisel ei tule toime; raske jalanõusid jalga panna , ülekeha riietab probleemita 3

jalanõude panemisega probleem 1 juhendamine riietuse korrektsuse ja puhtuse jälgimisel 5 kingapaelad, ülariided, nööbid valmistavad raskusi. 1 kummardada raske, jalanõusid aitab abikaasa panna 1 nööbid, saapapaelad; nööpimise ja lukkudega raskusi 2 Olemas oskused ise riietuda jms, kuid vaja abi ilmastikule vastavate riiete valikul, riiete eest hoolitsemisel jms. 4 riietab, kuid vajab juhendamist mis selga panna 2 Sokkide panek valmistab mingil määral raskusi; raskendatud 2

tasakaalhäired, sõrmede tundlikkus 1 tegi seda tunduvalt aeglasemalt, kohanenud aeglase tegutsemisega 1 Vajab abi riiete muretsemisel, nende eest hoolitsemisel. 1

Vajab abi sobivate riiete valikul 1 Vajab juhendamist ilmastikule sobivate riiete kandmisel 1

Võib vajada suunamist. 1

õlg haige, veidi vaja abi 1

(tühi) 30

2 42

aeglaselt ja pikaldaselt saab hakkama. 1 ainult osaliselt saab hakkama, sest kaht kätte nõudvaid tegevusi teha ei saa. Ostab endale nt krõpsudega jalanõusid. 1 Ei meeldi riideid vahetada väga. Eelistab kanda ühtesid riideid pikka aega, olenemata ilmastikust. 1

ema peab ütlema mida selga panna 1 Iseseisvalt ei saa hakkama riiete valikuga, nende puhtuse tagamisega, ilmale sobilike riiete valikuga. 3 Näeb vaeva kuni saab hakkama. Vahest ei saa hakkama, vahest tuleb ilusti välja (paelad, sidumine, lukud, nööbid) 1

vajab abi ortoosi panemisel, saapad 1

vajab kõrvalabi 1

170

vasak käsi ei liigu, sellest tulenevalt kõik raskused 1


(tühi) 30

3 17

jalatsite panek 1

pükse ja rinnahoidjat ei saa 1 ravijärgne taastumine, kõrvalabi vajadus suur 1

riietuse korrektsus, puhtus 1

vajab ajavaru 1 vajab kõrvalabi; vajab kõrvalabi, tervisliku seisundi olukord 2

(tühi) 10

4 9 abikaasa aitab riidesse; laste abil- käed ei tõuse 2

ei saa 1 Kliendile peab riided valmis panema; paelte sidumisel vaja abi. 1

(tühi) 5

Kokku 268

V3.3_2...söömisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 177

reaalselt klient toitub ebaregulaarselt (probleem nii oskustes kui ka maj. ressursside vähesuses), viimasel ajal tekkinud suur kaalulangus 1

1.Kliendi hinnangu adekvaatsuse küsimus. 2.Majanduslik külg ei lähe arvesse

Juhendis: peaks olema aluseks kliendi hinnang, kuid tööversioonis vaja leida kokkulepe, kuidas toimida, kui vastaja vastus ei ole adekvaatne.

Majandusliku külje väljatoomine viitab küsitleja parema koolituse vajadusele

sööb ise; sööb ise vabalt 3

sööb ise, kuid toidu valmistamisel vajab juhendamist. enda sõnul teeb ise ka süüa, õpilaskodus võib seda juhendades teha, kuid küsitleja kahtleb kas saab ikka ise toidu valmistamisega hakkama

1 Mõõdetakse söömist, mitte toidu valmistamist

Juhend: V3.3 söömisega?

See punkt puudutab:

• enda toitmist: s.t

171

toidu tükkideks lõikamist ning toidu ja joogi kättesaamist taldrikult või klaasist, et see suhu jõuaks;

• toidu või joogi allaneelamist;

• vaimseid või emotsionaalseid tegureid, mis võivad söömise raskemaks teha, nagu anoreksia, buliimia või depressioon.

See punkt ei käi toidu valmistamise kohta.

Kui vastaja ei manusta toitu suu kaudu (näiteks sondiga toitmisel), siis käib küsimus mis tahes raskuste kohta enda mittesuukaudselt toitmisel, näiteks toitepumba kordaseadmisel ja puhastamisel

(tühi) 172

1 48

esemete ja toidu paiknemine 1

Füüsilisi takistusi ei esine. Vajab meelde tuletammist söögiaegades, samuti abi toidu valmistamises. 1

isik vajab juhendamist toidu ja lauanõude paiknemise osas 1

Kipub ülesööma, liialdama magusaga. Vajab abi sellest, et toit lauale saaks (toiduvalmistamisel), samuti toidu muretsemisel. 6

Toidu valmistamine ei ole selles küsimuses oluline

Vajadus küsitleja paremale ettevalmistusele

kui toidupaigutus on kliendile teada 1

kõrvalabi asukoha ja toidu värskuse kontrolliks 1

käed värisevad 1

Küsimusest ei lähtu, mis on tegelik probleem. Näit. vastaja jaoks probleem rahas - pole raha, et endale piisavalt süüa osta. Sama probleem ilmneb kohati ka teiste küsimuste puhul. 1

Küsimustik ei mõõda majanduslikku aspekti

Vajadus küsitleja paremale ettevalmistusele

Meeldib süüa kindlaid asju. 1

neelamine raskendatud, toru oli söögitorus 1

Probleemid emotsionaalset laadi: vahel raske süüa seltskonnas, eelistab süüa üksi, ei soovi süüa igasugust toitu. 1

randme liigese valu segab 1

saab ise toitu endale ette panna ja süüa 1

172

vaikselt

sooja söögi tegemisel peab keegi olema juures 1

Selgitus ei toeta vastusevariandi valikut! Toidu valmistamine ei ole selles küsimuses oluline

Juhend: V3.3 See punkt puudutab:

• enda toitmist: s.t toidu tükkideks lõikamist ning toidu ja joogi kättesaamist taldrikult või klaasist, et see suhu jõuaks;

• toidu või joogi allaneelamist;

• vaimseid või emotsionaalseid tegureid, mis võivad söömise raskemaks teha, nagu anoreksia, buliimia või depressioon.

See punkt ei käi toidu valmistamise kohta.

Kui vastaja ei manusta toitu suu kaudu (näiteks sondiga toitmisel), siis käib küsimus mis tahes raskuste kohta enda mittesuukaudselt toitmisel, näiteks toitepumba kordaseadmisel ja puhastamisel

sõrmede tundlikkus 1

vaikselt süües pole probleeme. Ettearvamatute olukordade ja situatsioonide mõjul või parem käsi teha järske liikumisi. 1


(tühi) 26

2 26

Kartus kaalus juurde võtta, piirab söömist 1

Kas kartus on põhjendatud, so kas on probleem ülekaaluga inimesel või on söömishäire probleemid?

Küsitleja koolituse vajadus

Kliendi sõnul sööb ta valesti (mitte tervislikult), kui ajapuuduse jm tõttu sööb ta sageli kiirtoitu. 1

Probleemid peavad olema seotud terviseseisundiga, mitte ajapuudusega!?


Ma ei tohiks süüa; piirab söömist 2

neelamine- teatud toidud nt. kama 1

oleneb asjade paigutusest ja kõrvalaabi 1

pole söögiisu 1

söömine raske, sööks nagu koos õhuga. Halb olla hiljem. 1

173

söömishäirega seonduvad probleemid, hirmud 1

toiduainete leidmine laualt 1

Vajab abi toidu muretsemisel, selle valmistamisel, sellega iseseisvalt hakkama ei saa. 1

Selgitus ei toeta vastusevariandi valikut! Toidu valmistamine ei ole selles küsimuses oluline


(tühi) 15

3 15

Ei soovi süüa koos teistega, valmistab endale isikult süüa: tihti ebaproportsionaalselt palju, ebatervislikult. 1

esemete ja toidu asetsemine laual 1

hammaste poolt närimise probleem, lisaks käteliigeste valud 1

noa ja kahvliga ei söö, abikaasa osaliselt aitab 1

Peale söömist tung oksendada 1

vajab kõrvalabi, 1

(tühi) 9

4 2

esemete ja toidu paigutus juhendamine 1

Kuna eridieet, ei suuda seda iseseisvalt jälgida ja vajab selles osas igapäevaselt abi. 1

Tegemist on toidu ettevalmistamisega, mitte söömise tegevusega

Küsitleja täiendava koolituse vajadus

Kokku 268

V3.4_2...mõneks päevaks üksi jäämisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 158

ei ole kohaldatav; ei ole kohaldatav tegelikult, klient pole üksinda olnud 4 N/A

Tuleb ümber kodeerida võimalusega, mis piloteerimisel valikus

Kliendi sõnul sooviks ta väga üksi olla. 1

Kui abikaasa on söögi valmis teinud ja külmkapist saab kätte. Talvel pole probleemi kui küttepuud on tuppa valmis toodud. Need olukorrad on ette teada ja tehakse vastavad ettevalmistused

1 Juhend: V3.4 …

Selle küsimusega tahetakse teada, kas vastajal on raskusi pikemaks ajaks turvaliselt üksi

174

sellist olukorda möödunud 30 päeva jooksul ette ei tulnud, on õige hinnang „N/A“.

Kui vastaja annab küsimusele hinnanguks „Ei olnud“, uurige edasi, et teha kindlaks, kas vastajal ei olnud üksijäämisega raskusi (sellisel juhul on õige „1“) või ta ei jäänudki üksi (sel juhul on õige „N/A“).

Juhendist ei selgu, kas ka toidu valmistegemise ja küttepuude tuppa toomise võimetus kuulub turvalise üksijäämise alla. Piloodi lõpus tuleks kokku leppida?!

N/A, kuna õppimise ajal elab õpilaskodus, kus teised õppijad ja töötajad lähedal. Kodus käib üle 2 nädala, üksi pole viimasel ajal ka kodus olnud 1 N/A


probleemideta 2

Toit valmis tehtud 1

üksinda saab olla, mingeid toimetusi ise ei tee , lihtsalt istub , üksi jätta võib - pahandusi ei tee 1

Aktiivselt ei ole mitte turvaline, kuid kas saab ise toidu valmis ja kätte, Või on nii passiivne, et ei tee ka enesehooldust ega muid vajalikke toimetusi?

Vajalik küsitleja põhjalikum koolitus

üldjuhul ei ole raskusi kui on elutegevuseks vajalikud vahendid on kindlates kohates ja sidevahendite olemasolu 1

(tühi) 146

1 45 eluks vajalikud esmavajadused tagatud ja sidevahendite olemasolu 5 Igapäevaelu toimingutega saab hakkama, kuid probleemid üksijäämisel on emotsionaalset laadi. 1

Koos on turvalisem 1 Oleneb asjaolust kas on elamine selleks ajaks ettevalmistatud, toit valmistatud 1 probleem pigem ärevuses üksioleku pärast, mitte reaalsetes oskustes 1

Päris iseseisvalt toimetamisel võib tekkida tagasilangus, kuna mõned eluliselt vajalikud asjad võivad jääda tegemata (ravimite võtmine, korralik toitumine,

2

175

vajalikku kohta siirdumine jms).

pätte kardab 1

Ei selgu, kas terviseseisundist tulenev kartus

Vajalik küsitleja täiendav koolitus

Saab hakkama vajadusel enamuste igapäevaelu toimingutega. Võimeline valmistama kergemat sööki. Kuid vajab emotsionaalset toetust. 1

toitu ei valmista , ahju ei küta 1

(tühi) 30

2 24 eluks vajalike teenuste ja toidu olemasolu; kõrvalabi vajadus 3

Hirmud, mahajäätustunne 1

kord nii kord naa- elab üksi! 1

olenevalt samuti tervislikust olukorrast 1 Saab hakkama igapäevaelu toimetustega, vajab emotsionaalset tuge. Üksi olemine ei meeldi. 1 vajalike esmatarbekaupade ja sidevahendite olemasolu 1

(tühi) 16

3 21 arvab et ei saa hakkama, siiani pole seda küll ette tulnud 1 Igapäevaselt vajalik ravimite ja tervisliku olukorra jälgimine. Igapäevatoimingutes abi. 1 kui on tagatud eluks vajalik ja sidevahendid 1

tegelikult selle aja jooksul 0 üksi 1 N/A


vajab abi ja järelvalvet pea kõigil toimingutel; vajas pidevat kõrvalabi 2

vajab abi puude ja vee tuppa toomisel 1 vajab kõrvalabi ja tervisliku seisundi muutused 1 Võib käituda ettearvamatult. Vajab regulaarselt emotsionaalset toetust, et igapäevased vajadused oleksid täidetud (toit jms). 1 üksi läheb närviliseks ja muretseb "kogu maailma asjade" pärast 1

(tühi) 11

4 20 ei ole kohaldatav. Õpilaskodus teised õppijad ja töötajad ööpäevaringselt läheduses. kodus käies pole pereliikmed teda üksi jätnud 1 N/A


ei ole sellel perioodil üksi jäänud 3

Ei ole võimalik eridieet, ravimite võtmine ja vajab igapäevaselt abi ka muudes igapäevatoimingutes (ei siirdu üksi jms) 1

176

Maksimum suudab iseseisvalt olla 1 päeva (mitte ööpäeva). Vajalik, et söök on olemas ja räägitud eelnevalt, kuidas ta oma päeva veedab: aidatud struktureerida päev. 2 Paar päeva päris üksi pole olnud. Vajab igapäevast juhendamist. 1 Vajalik igapäevane juhendamine, mistõttu mitmeks päevaks üksi jätta pole võimalik. 1 Vajalik igapäevane tugi. Ravimite jälgimise tõttu, emotsionaalse toe vajadus igapäevaselt, toitumise jälgimine jms. 1

(tühi) 10

Kokku 268

4. valdkond. Lävimine.

Valdkonna keskmine näitaja oli 17%. Väiksem väärtus oli 0 % ja seda esines 88 korral, suurim väärtus oli 100%, mediaanväärtus 10.

Kuna valdkonnas esines teiste valdkondadega võrreldes oluliselt rohkem „mittekohaldatavaid“ (N/A) vastuseid, ja kuna WHO poolt etteantud arvutussüntaks sisaldas konstandiga jagamist (eeldab ainult kõikidele küsimustele arvulisi väärtusi vastustes, siis on lävimise valdkond kõige tugevamalt alahinnatud. Tuleneb sellest, et enamasti võrdus N/A sisulise vastuse korral vastuse väärtus 0-ga, kuid mitte alati.

Raskuste ulatus „lävimise“ valdkonnas tööalase seisundi järgi:

20

31

21

12

19

19

33

14

13

18

0 5 10 15 20 25 30 35

Muu (täpsustage)



Olen pensionil

Olen kodune

Õpin

Teen tasuta tööd (näit.vabatahtlikuna, heategevuses jne)

Olen ettevõtja, oma ettevõte või talu

Teen palgatööd

268 kliendi lävi valdkonnakeskmine

%


4. Lävimise raskuste ulatus, % Esinemissagedus 268-st

0 88

5 25

10 25

15 20

20 25

177

25 14

30 12

35 12

40 16

45 9

50 5

55 6

60 1

65 1

70 1

75 4

80 2

90 1

100 1

Valdkonna 4.Lävimise raskuste ulatuse vähimad ja suurimad väärtused hõiveseisundi järgi:





Õpin 0 65

Olen kodune 0 45

Olen pensionil 0 100



Muu (täpsustage) 0 80 4. valdkond Inimestega lävimine

Kui suuri raskusi oli teil möödunud 30 päeval:….

V4.1_2...suhtlemisel inimestega, keda te ei tunne? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 155

0 sellist olukorda; ei ole kohaldatav 2 N/A


ei suhtle võõrastega 1 Juhend:

See punkt käib võõrastega suhtlemise kohta mis tahes olukordades, näiteks:

• müüjad;

178

• teenindajad;

• inimesed, kellelt teed küsitakse.

Paluge vastajal hinnangu andmisel mõelda nii selliste inimeste poole pöördumise peale kui ka nendega tulemusliku suhtlemise peale, et soovitut saada Kas N/A-tuleb ümber kodeerida valikuga, mis piloodis puudus?

inimene vastab, et pole üldse probleeme, reaalselt diagnoositud sotsiaalfoobia ja esineb raskusi suhtlemisel (hirmud, ärevus) 1

Kliendi hinnangu

adekvaatsuse küsimus.

Juhend — peaks olema aluseks kliendi hinnang, kuid tööversioonis tuleks leida kokkulepe, kuidas toimida, kui vastaja vastus ei ole adekvaatne..

saab kergesti kontakti; suhtleb hästi; suhtlemine ladus; tuleb toime 4

suhtlusring piiratud perega ja tuttavatega 1

võõrastega pole mõtet suhelda 1

Kas tervisega seotud hoiak? Aga näiteks müüjad, teenindajad?

Küsitleja koolitamine, juhendi täiendamine.

(tühi) 145

1 39

argliku loomuga 1 kaassuhtleja üldine teadlikus puudega inimestest 1

Läheb meeleldi suhtlema võõraste inimestega, kuid maneer võib olla pealetükkiv, jutt mitte asjakohane. 1

Vastajat abistati küsitluse ajal

tööversioonis tuleks leida kokkulepe, kuidas toimida, kui vastaja vastus ei ole adekvaatne

oleneb partneri teadlikkusest 1 olenev vastaspoole soovist kontakti luua ja hoida 1 tuvastatud isikuga saab vestlust alustada juhul kui tuvastab isiku asukoha 1 vastaspoole avatus ja valmisolek puudega inimesega suhtlemisel 1

vestluspartneri leidmisel raskusi 1

võõrastamine 1

(tühi) 30

2 48 Ei alusta kergelt suhtlust võõraga. Kui inimest tutvustatud, siis kergem; Vajab eelteavet inimesest, see rahustab; vajab kohanemist 4 Ei taha suhelda võõraste inimestega, hoiab eemale. Ütleb, et kardab; vajalik julgustamine. 4

Isik kontakti algatamisel tagasihoidlik 2

Nad ei mõista mind 1

179

Olen häbelik oma puude tõttu. 1

Raske aru saada kõnekeelest. 1 raskusi valmistanud eriti peale insulti, kõneline häirumine 1

raskusi vestluspartneri tuvastamisel 1 Võõra inimesega võib minna ise suhtlema, jutt võib olla mittevastav teemale, olukorrale vms. 1 Võõraste inimestega suhelda ei meeldi. Logopeedilised probleemid takistavad võõrastel ka kõnest arusaamist. 1 Võõrastega lävimine probleem, emotsionaalselt ettearvamatu. Seda kergendab etteseletamine, tutvustamine jms. 1

(tühi) 30

3 19 ei suhtle võõrastega(s.h keskuses teiste õppijate ja personaliga, keda ei tunne, ei suhtle, st ei võta kontakti) 1

Ei suhtle võõrastega. 1

emotsionaalne pinge 1

Kuna olen tagasihoidlik ja kurt. 1

tervise üldseisund ja kõrvalabi vajadus 1

vestluse algataja ei ole 1

(tühi) 13

4 7 suhtlustakistus keeleprobleemi ja sotsiaalsete kontaktide vähesuse tõttu 1 võõrastega ei suhtle, ainult lähedastega väga harva 2 x nädalas, siis üksikud sõnad 1

(tühi) 5

Kokku 268

V4.2_2...sõpruse hoidmisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Juhend: V4.2…sõpruse hoidmisega?

See punkt hõlmab:

• sideme hoidmist;

• tavapärast suhtlemist sõpradega;

• ühiste tegevuste algatamist;

• tegevustest kutse saamisel osavõtmist.

Võib juhtuda, et vastaja ütleb, et ta pole möödunud 30 päeva jooksul sõpruse hoidmisega seotud tegevusi teinud. Sellisel juhul küsige, kas see on tingitud tema tervise olukorrast (WHODAS 2.0

180

määratluse järgi). Kui vastaja ütleb, et põhjus on tema tervise olukorras, kodeerige punkt 5-ga ehk „Väga suured või ei saa teha“. Kui vastaja ütleb, et tema tervise olukord põhjuseks ei olnud, kodeerige punkt „N/A“ ehk „Ei ole kohaldatav“.

Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 185

Ei ole sõpru 1

olemas kaks head sõbrannat 1


Tuttavad võib liigitada ka sõprade kategooriasse?

Küsitleja täiendava koolituse vajadus, juhendi täiendamise vajadus

sõpradega läbisaamine olnud alati väga hea 1

sõpru polegi!!!!! 1 Küsitleja peaks veelkord tutvuma juhendiga

Küsitleja täiendava koolituse vajadus

tuleb toime 1

(tühi) 179

1 35 nägemispuudega isikul ja nägija on erinev sotsiaalne aktiivsus ja osaluse võimalus 1 olemas head sõbrad , keda usaldab , varem saanud petta ja teda on ära kasutatud - raha laenatud , kuid pole tagastatud 1

Vahel impulsiivne 1

vahel läheb sõpradega tülli 1

(tühi) 31

2 35

ei luba end sõpradesse kiinduda 1

Ei too välja, et oleks sõpru 2

Küsitleja peaks täpsustama, kas selle taga on vastaja tervise olukorras Küsitleja täiendav koolitus

ravijärgne taastumine ei võimalda suhtlemist aktiivsena hoida 1 Sõbrad vahelduvad, ei too välja sõpru, kes on pikaaegsed. Ei nimeta ühtegi nime, kes on "päris sõber". 1

Toob välja ühe sõbra. 1

Toob välja, et ei usalda väga kedagi ja et sõpru ei ole. 1


Toob välja, et sõpru raske leida. Ei tea, kas tal on mõni "päris sõber". 1 vahetan kiiresti sõpru, sest närvilisuse tõttu lähen kiiresti tülli. 1 vähem kui varem, ise hakkas vähem suhtlema 1 Ütleb, et ei usalda kedagi. Ei too välja sõpru. Ütleb, et on üks hea tuttav, kellega saab rääkida. 1

(tühi) 24

181

3 11

Aja puudus, mõistmatus 1


Pidevalt on probleemid sõpradega suhtlemisel (poiste, laenatud asjade, plaanide tegemise pärast). 1

sõprade puudumine 1


(tühi) 8

4 2

suhtleb ainult ema, isaga, sõpru polegi 1


(tühi) 1

Kokku 268

V4.3_2 ...lähedastega lävimisel? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha


0 174



kindel välja kujunenud sotsiaalvõrgustik 1

klient ei tea lävima tähendust 1

Lisada küsimuse sõnastusele lävimise sünonüüm näiteks suhtlemisel

väga hästi; pole probleemne 2


Juhend:

V4.3 ... lähedastega lävimisel?

Paluge vastajal mõelda suhete peale, mida ta peab lähedaseks. Tegemist võib olla nii peresiseste kui ka pereväliste suhetega

sõltuv sotsiaalsest võrgustikust ja suhtlemise võimalustest 1

tuleb toime 1

182

tütardega probleemideta 1

(tühi) 165

1 49 emotsionaalne pinge ja teadmatus ravi õnnestumise kohta 1 Esineb lahkarvamusi vahel ja sellest tulenevalt ka tülisid. 1 kui on valud, siis ei taha üldse kellegagi suhelda 1

Kuna olen enesekeskne. 1 Lähedased elavad kaugel, seetõttu ei saa neid tihti külastada. 1 Lähedased inimesed teised peremaja kliendid, töötajad. Nendega suhteid peab heaks. 1 Mul on probleeme korraldustele allumisega. 1 Pere toob välja, et aeg-ajalt on raske erivajadusest tulenevate asjadega hakkama saada ja see mõjutab ka lävimist omavahel. 1

sotsiaalse võrgustiku suurus 1

vaba aja planeerimine 1

(tühi) 39

2 30

ema, kes on hooldushaiglas, sõber 1 Esineb impulsiivset käitumist, mis pingestab lähisuhteid (võrgustiku arvamus). Käitumine impulsiivne 2 Lähedased puuduvad. Tunneb turvalistest lähisuhetest väga puudust. 1 Probleemid omavahelistes suhetes, mis takistavad lävimist. Iseseisev soov lävida olemas, samuti võimekus iseseisvalt siirduda lähedaste juurde. 1 Probleemid tulenevad impulsiivsest käitumisest johtuvalt. 1 Saab hakkama iseseisvalt lähedaste juurde siirdumisega, nendega suhtlemisega. Probleeme tekitavad aga keerulised suhted perekonnas, mistõttu ei saa nendega lävida nii tihti kui tahaks. 1 Vajab abi endale lähedaste inimeste suhete mõistmisel, tõlgendamisel enda jaoks, ka nendega lävimisel. 1

(tühi) 22

3 12

Emaga ja venna, õega pidevad riiud 1

kontaktid on kadunud 1

Kas tegemist on N/A-ga, kuna lähedane ei pea olema sugulane

Küsitleja koolituse vajadus, et oskaks selgitada ka vastajale

(tühi) 10

4 3

183

ei ole kohaldatav (ema ja vennaga kontakt puudub) 1

N/A. Kuid lähedane ei pea olema sugulane, võib olla ka hõimlane

Küsitleja koolituse vajadus, et oskaks selgitada ka vastajale

kardab võõrastega suhelda 1

Suhted väga sassis 1

Kokku 268

V4.4_2 ...uute sõprade leidmisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Juhend: See punkt hõlmab:

• võimaluste otsimist uute inimestega kohtumiseks; • kokkusaamiskutsetele vastamist; • seltskondlikke ja suhtlemistegevusi uute inimestega tutvumiseks ja sõpruse arendamiseks.

Võib juhtuda, et vastaja ütleb, et ta pole möödunud 30 päeva jooksul sõprade leidmisega seotud tegevusi teinud. Sellisel juhul peab küsitleja uurima, kas see on tingitud tema tervise olukorrast (WHODAS 2.0 määratluse järgi). Kui vastaja ütleb, et põhjus on tema tervise olukorras, kodeerige punkt 5-ga ehk „Väga suured või ei saa teha“. Kui vastaja ütleb, et tema tervise olukord põhjuseks ei olnud, kodeerige punkt „N/A“ ehk „Ei ole kohaldatav“.


0 159

0 olukorda ; ei otsi enam uusi sõpru ea tõttu; pole selleks aega; N/A 12 N/A


ei ole leidnud uusi sõpru selle aja jooksul; Ei ole otsinud; 1

kommentaar ei toeta valikut, kuna puudub teave kas terviseprobleemide tõttu

Vt juhend. Küsitleja koolituse vajadus, et oskaks selgitada ka vastajale

Ei ole vestluse algataja 1

Klient ei leidnud uusi sõpru, see polnud tal ka eesmärgiks seatud. Ta ei nimeta seda probleemiks. 1 N/A


Kuna sellist olukorda ei tekkinud, peaks vastuse variandiks olema "N/A" 1

oleneb võimalusest sotsiaalses suhtluskeskkonnas osalemisel 1

N/A, kuid tuleks täpsustada, kas see oli seotud tervise seisundiga

Kui tervise probleemiga ei olnud seotud, siis tuleb ümber kodeerida võimalusega, mis piloteerimisel valikus puudus

pole vajadust uusi sõpru leida. On kodus ja peaaegu kodust väljas ei käi. Piisab abikaasast ( 38 aastat abielus) ja lastest 1 Raske vastata. Sõprus on eestlase jaoks väga isiklik teema ja pikaajaline protsess 1

sõltub inimese sotsiaalsest aktiivsuses ja vanusest 1

184

uusi sõpru ei teki! 1

Õigem variant oleks N/A 1 N/A


(tühi) 137

1 31

" sõpru leiaks, aga eriti ei otsi". Tuttavaid on palju 1

Kommentaar ei toeta vastsevariandi valikut, pigem „ei olnud“ Küsitleja koolituse vajadus

kes tahab santi, kes kõverik - kliendi sõnad 1 Leian rohkem sõpru kurtide seas, kui kuuljate seas. 1 oleneb vastaspoole soovist kontakti luua ja hoida 1

Peamiselt leiab neid internetist 1

Uusi tuttavaid leiab kiiresti. 2


õues käib harva 1

(tühi) 23

2 46

Ei vaja sõpru. Neid praktiliselt polnudki 1 isik on uute sõprussuhete leidmisel tagasihoidlik 1

kaasvestleja leidmine, tervise üldseisund 1 kontakti loomine raskendatud nägemispuude tõttu, nägemispuue piirab 2

Rõõmsameelne, sõbralik, soovib suhelda. 1

seoses vanusega enam ei otsi uusi sõpru 1


Ütleb, et uute sõprade leidmine raske. 1

(tühi) 38

3 18

tervislik üldseisundi muutus 1

(tühi) 17

4 14



haiguse tõttu väga raske uusi sõpru leida 1

klient keskendub tervise taastumisel 1 sotsiaalse suhtlemise võimaluste puudumine 1 tervis halb, siis suhtlemise vastu huvi puudub 1

(tühi) 9

Kokku 268

185

V4.5_2 ...seksuaaleluga? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Juhend:

Paluge vastajal sellele küsimusele vastates mõelda, mida nad seksuaaleluks peavad. Kui vastaja palub täpsustust, selgitage, et see küsimus käib:

• seksuaalvahekorra;

• kallistamise;

• suudlemise;

• paitamise;

• muude intiimsete või seksuaalsete tegevuste kohta.


0 188 Antud teema kliendile vastumeelne. 1



ei saa vastata 1 Ei selgu, mis põhjusel ei saa vastata

Küsitleja täiendav koolitamine vajalik

elab üksinda 1 Isetäidetava küsimustiku puhul jättis vastaja küsimusele vastamata. Spetsialisti hilisemale küsimusele vastas, et ei oska seda hinnata, kuna seksuaalelu puudub. Vastus "0" on spetsialisti pandud, et küsimustikus edasi liikuda. 1 N/A


kaasa kallistab iga päev 1 Kliendil puudus antud 30 päeva jooksul seksuaalelu, ei osanud hinnata, kas oleks tekitanud raskusi, kui oleks seksuaalelu olnud antud ajavahemikus. 1

Ei selgu kas 1. tervise seisundi tõttu või 2. muul põhjusel

Küsitleja täiendav koolitamine vajalik

Kuna sellist olukorda polnud, peaks vastuse variandiks olema "NA" 1 lesk 10 aastat; lesk; Pole seksuaalsuhteid; Puudub partner 6 N/A


nägemispuue ei takista seksuaalelu 1

seksuaalelu puudub, aga klient ei pea seda enda

1

186

jaoks probleemseks (tegemist on kerge vaimse alaarenguga)

(tühi) 161

1 19 emotsionaalsed probleemid. 1

oma tüdrukut pole 1 Kas see peaks olema N/A


(tühi) 17

2 20 Partnerid vahelduvad. Esineb ka füüsilisi kaebusi. 1 seoses elukaaslase ja kliendi tervislike põhjustega 1 Soovib elada suguelu, kuid selles osas tüdrukuga erimeelsused. 1 Soovib väga saada endale partnerit, elada seksuaalelu, räägib sellest palju. 1 Sooviks seksuaalelu rohkem 1

Kas seksuaalelu ebapiisavuse taga on tervise seisund või muu tegur?

Tahaks väga endale oma tüdrukut, perekonda, abielluda. Probleemid emotsionaalset laadi. 1 Ütleb, et ei taha seda ("vastik"). 1

(tühi) 13

3 24 Esineb hüperseksuaalsust ja selle maandamist mitte aktsepteeritaval moel. 1

Intiimsuhet ei ole olnud. 1

puudub peres seksuaalelu, kuid eelkõige abikaasaga suhete puudumise tõttu, koos lihtsalt elatakse 1

Vastusevariandi valikust saab järeldada, et intiimsuhte puudumine oli põhjustatud tervise seisundist

(tühi) 21

4 17 isik on lesk ja seksuaalsuhteid ei ole olnud 1 N/A

vallaline 1 N/A


(tühi) 15

Kokku 268

187

4.4 tekitas kõige enam probleeme küsitlejale, sest unustati jälgida juhendis toodud kõiki 3 aspekti ning järgnevat selgitust, et kõige taga oleks pidanud olema tervise seisund.

4.5 kommentaarid ei selgitanud piisavalt, sest olla lesk, olla vallaline, elada üksi jne ei pea tähendama intiim- ja/või seksuaalelu puudumist. Ka ebapiisav seksuaalelu ei tähenda alati, et see tuleneb tervise seisundist (probleem võib olla hoopis partneri tervisega või hoiakutega seotud jne).

5. valdkond. Igapäevased toimingud

5(1) valdkond. Kodused toimingud

Valdkonna keskmine näitaja oli 42%. Väiksem väärtus oli 0 % ja seda esines 30 korral, suurim väärtus oli 100% (11-l korral), mediaanväärtus 38.

Raskuste ulatus igapäevatoimingute valdkonnas tööalase seisundi järgi:

47

36

50

53

49

20

43

35

35

42

0 10 20 30 40 50 60

Muu (täpsustage)



Olen pensionil

Olen kodune

Õpin

Teen tasuta tööd (näit. vabatahtlikuna,

heategevuses jne)


Teen palgatööd

268 kliendi keskmine igapäevatoimingutes

kodus

%


5(1). Igapäeva toimingute raskuste ulatus, % Esinemissagedus 268-st

0 30

6 9

13 18

19 15

25 18

31 33

38 20

44 14

50 20

188

56 11

63 17

69 19

75 13

81 10

88 6

94 4

100 11

Üldkokkuvõte 268

Valdkonna 5(1). Koduste toimingute raskuste ulatuse vähimad ja suurimad väärtused hõiveseisundi järgi:





Õpin 0 75

Olen kodune 6 100

Olen pensionil 0 100



Muu (täpsustage) 6 100

5. valdkond. Igapäevased toimingud

5 (1) Kodused toimingud

Kui suuri raskusi oli teil oma tervise olukorra tõttu möödunud 30 päeval: …

V5.1_2 ...koduste toimingute tegemisel? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha

Juhend:

Selle üldise küsimuse mõte on, et vastaja mõtleks igasugustele raskustele, mis tal oma majapidamise korrashoiul ja pereliikmete või teiste lähedaste eest hoolitsemisel on esinenud, ning annaks neile oma hinnangu.

Paluge vastajal mõelda kõikide majapidamise või perega seotud vajaduste peale, sealhulgas:

• füüsilised vajadused;

• emotsionaalsed vajadused;

• rahalised vajadused;

• psühholoogilised vajadused.

189

Mõnes kultuuris võivad mehed öelda, et neil ei ole majapidamises kohustusi. Sellisel juhul selgitage, et majapidamiskohustusteks võivad olla ka:

• rahaga tegelemine;

• auto ja kodu remontimine;

• koduümbruse eest hoolitsemine;

• lastele kooli järele minek;

• laste aitamine õppimisel;

• laste korralekutsumine.

Tooge vajadusel muid näiteid, mis kirjeldavad meeste koduseid kohustusi antud kultuuris.

Majapidamine tähendab siin väga laia mõistet. Isegi siis, kui vastajal ei ole alalist elamispinda, leidub siiski tegevusi, mis on seotud neile kuuluva vara korrashoidmise ja säilitamisega. See küsimus käibki selliste tegevuste kohta.


0 71

ei ole erilisi kohustusi 1

Kuid küsimus on raskustes (suuremat pingutust; ebamugavustunnet või valu; aeglasemat tegemist; muutusi tegevuse tegemise viisis) mitte kohustuste olemasolus

Küsitleja peaks pöörduma veelkord juhendi poole. Nagu juhendis kirjas peaks juhendmaterjalis või koolitusel tooma täiendavaid näiteid (näit. kardinate akna ette tõmbamine jne). Küsitleja koolituse vajadus

enda sõnul saab toidu valmistamise, toa koristamisega ise hakkama, kuid küsitleja kahtleb selles 1


küsimus.

Juhend — peaks olema aluseks kliendi hinnang, kuid tööversioonis tuleks leida kokkulepe, kuidas toimida, kui vastaja vastus ei ole adekvaatne.

poes käib autoga ja kodused majapidamistööd teeb elukaaslane 1

tegevusjuhendaja arvates 3 1


küsimus.

Juhend — peaks olema aluseks kliendi hinnang, kuid

tööversioonis tuleks leida kokkulepe, kuidas toimida,

kui vastaja vastus ei ole adekvaatne.

õpilaskodus teeb süüa, koristab jms pesu peseb kodus. 1

(tühi) 66

1 63

Juhendamisel saab hakkama 2 kõrgetel asuvad tegevused, ronimised, kummardamine on raskustega-tasakaal. 1 lõikamine, koorimine , purkide avamine raske 1

Probleemid on emotsionaalset laadi. 1

190

raskusi poodi minekuga , koristamisega 1 sõltub kliendi rehabiliteerimisest, abivahendite kasutamisest, isikliku abistaja ja muude tugiteenuste kättesaadavusest 1

tal on olemas abiline, kes teda aitab. 1 teeb koristustöid, nõudepesu, poes üksi ei käi. 1 Vahel esinevad epilepsiast tingitud sümptomid, mis võivad häirida toimetulekut (peavalud, väsimus) 1 vaja vaeva näha just seismisel, tõstmisel. 1 Vajab abi ja juhendamist. Olemas igapäevaelu oskused. 1 vajab juhendamist toidu tegemisel, koristamisel, riietumisel , poes käimisel 1

Väsimus, nõrkustunne 1

(tühi) 49

2 85

abivahendite ja kõrvalabi vajadus 5 enamuste tegevustega saab ise hakkama, abi vajab raskuste tassimisel, pingutamist nõudvates töödes nagu nt seinte, akende pesu jm 1 iga päeva tasapisi tolmuimejaga, toidu osaline valmistamine, pesupesemine, 1 Juhendamisel saab hakkama selgeks õpitud tegevustega. 1 kliendil on kopsu eemaldatud 1/3, ja vasaku käeprotees. tegevused raskendatud. 1

kodus toimetusi ei tee 1

Kommentaar ei toeta vastusevariandi valikut.

Vt juhendit. Küsitleja koolitust vaja parandada

Kuna ei taha teha, mida ema käsib, palub. 1

lisaajaga tasapisi toimetades 1 Olemas tegevuseeldused, kuid vajab enamuste igapäevaelutoimingute juures meeldetuletamist, abi. 1 pärast koduste toimingute tegemist vajalik pikem puhkus. 1 saab lihtsamaid töid teha, nõudepesumasinast nõude väljavõtmine, põrandate pühkimine 1

saab tehtud koos juhendamisega 1

suurem füüsiline pingutus 1 tasakaal halb, vasak pool tugevalt halvatud. Samuti segab koduste toimingute tegemisel kodune olukord 1

Unustab kergelt mida vaja teha, vajalik pidev juhendamine. 1

191

vajab vahepeal puhkepause pikutamisega 1

Vajalik tugiisiku olemasolu. 1 Varieerub päeviti. Suudab tegevustele keskenduda lühikeseks ajaks. Vajalik pidev väline juhendamine ja motiveerimine. 1 Väga tihti ei tee päeva jooksul vajalikke asju. 1

üldtervislik seisund mõjutab osalemist 1

(tühi) 61

3 35 Abikaasa teeb toimingud peamiselt ise. Klient saab aidata oma nõu loputamisega. 1

ei ole kohaldatav (keegi aitas, ise ei suutnud). 1

Kas siis ei ole siiski variant, et ei suutnud? Kas on ikka NA?

Tuleks järgida juhendit, kui ise ei suutnud. Küsitleja koolitus!

ei saa kodustes tegemistes üldse osaleda, tugevad pearinglused ja nõrkus 1

ise ei tee 1 Kas on õige valik? Kui nii suured raskused, kas ei peaks olema siis valik 5?

Iseseisvalt ei tee; vajab kõrvalabi koduste toimingute tegemisel 2

raskusi ei kanna enam kui 3 kg 1 suur ajakulu ja lähedaste abi puudumine 1 tervislik üldseisund, tasakaaluhäired, sõrmede tundlikkus 1 Vajab detailset juhendamist ja järelvalvet 1

(tühi) 25

4 14 ise osaleb tegevustes minimaalselt, tervisliku seisundi keerukus 1

sööb ise, teisi toimetusi ei tee 1 Tervise taastumine, piirangud liikumisel 1

(tühi) 11

Kokku 268

V5.2_2 ...kõige olulisemate majapidamistööde hästi tegemisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha


0 64

juhendajaga 1

192

klient ei saa küsimuse mõttest aru 1 Arusaamine sõnastusest

Juhendis täiendav juhis puudub. Piloodi lõpus tuleks vaagida sõnastust!

majapidamistööd teeb elukaaslane, ei peagi tegema 1 Kas NA?

Lisada juhendisse loetelu majapidamistöödest

nägemispuudega isik vajab töö kvaliteedi hindamisel nägija hinnangut 1 Pigem ei tee majapidamistöid üldse, kui ei saa hästi teha 1 Põhimõte, et kui midagi teha siis korralikult 1

(tühi) 58

1 71

Juhendamisel saab hakkama. 2

Kui tervis korras ei ole probleemi. 1 Kuna võib minna kergelt endast välja, siis võib see takistada töö kvaliteeti. 1 Kätteõpitud asjad sooritab suure püüdlikkusega. 1

liigeste valud 1

peab ainult koertele toitu ette andma 1 peab iseenda osas kontrolli hoidma-tasakaalukontroll 1

Püüdlik. 1 süüa ei tee, kodus ema Kas on probleem kui süüa ei tee. 1 Liiga kitsas lähenemine

Aga muud toimetamised kodus?

teeb aeglaselt 1

vaimupuude tõttu kõik hästi ei õnnestu 1

värisevad käed, kepi tugi 1

(tühi) 58

2 60 Ema ega õde ei ole kunagi rahul sellega, mida klient teeb (kliendi hinnangul) 1

Kütmisega tegeleb ise. 1 Oleneb päevadest. Kvaliteet kõigub. Mõnel päeval teinud asju ka väga püüdlikult. 1

suur ajakulu ja silmade ülepinge 1 Teeb kiirustades, selle pärast langeb kvaliteet, ei talu väga hästi juhendamist, kriitikat. 1 Toimetulekuoskused olemas, takistuseks kontsentreerumisprobleemid. Motivatsiooni olemasolul ja välise juhendamise abil, võimeline sooritama töid hästi. 1

vajab vahepeal puhkepause pikutamisega 1

(tühi) 53

3 51

ei ole kohaldatav (keegi aitas, ise ei suutnud).

1 Kui ei suutnud tervise tõttu, kas on siis

Küsitleja koolituse vajadus, juhendi

193

kohaldatav? Toimetamine võib olla ka näiteks akna avamine kodus jne?

täiendamine majapidamistoimingute loeteluga.

ise ei tee 1 Ehk siis ei suuda?! Või kohaldamatu?


koristustööd, pinnapealsed, ajapikku 1 kui peab midagi tegema, teeb suurte raskustega. Hästi tegemised eriti komplitseeritud. 1 saab hakkama, see võtab meeletult aega ja süübimist 1

suurem ajakulu ja füüsilline pinge 1 suurem ajaressurss , mälu ja üldfüüsiline pingutus 1

tütar aitab kõiges 1

(tühi) 43

4 22

ei tee 1 Ehk siis ei suuda?! Küsitleja koolituse vajadus

nõuab isikult rohkem aega ja füüsilist pingutust 1 piirangud liikumisel ja ravijärgne taastumine 1

suur ajakulu ja täpse nägemise madal tase 1

(tühi) 18

Kokku 268

V5.3_2 ...kõigi vajalike majapidamistööde ärategemisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Juhend:

Paluge vastajal anda hinnang selle põhjal, kui heaks nad ise oma majapidamistööde tegemist hindavad, ja selle põhjal, kas majapidamistööd saavad tehtud. Vajadusel tuletage vastajale meelde, et nad peaksid silmas pidama ainult tervise olukorrast tingitud raskusi ja mitte neid, mis on põhjustatud muudest asjadest, näiteks ajapuudusest (v.a juhul, kui see põhjus on kuidagi tervise olukorraga seotud).

Järeldus: Mulle tundub, et siin on mõeldud mitte üksnes konkreetseid tösiseid tõid vaid ka näiteks toa tuulutamist, kaardina ette tõmbamist oma toas, oma päevariiete kenasti ärapanek ööseks, voodi ülestegemist ja linadevahetust jne samuti?Sõltuvalt sellest, mis tööd kellelgi on. Ning mõeldud on, et asjad ei jääks poolikuks, ripakile jne.


0 66

kui oskab teha , siis saab hakkama 1

194

majapidamistööd teeb elukaaslane 1

Tööde hulka kuulub ka tubade õhutamine, pesu sorteerimine jne

Lisada juhendisse loetelu näidetest. Küsitleja koolituse vajadus

patsiendil on väga vähe töid, mis tema kohustus. Kõik raskemad tööd teevad pereliikmed. Sisuliselt ei tee patsient ühtegi kodust tööd, sest pereliikmetel selge, et jõuvarud minimaalsed 1

siis tütred aitavad 1 sõnastus ebatäpne kliendile 0 arusaadav. Mida küsimusega möödame 1 Sõnastus ebaselge.

Kaaluda sõnastuse korrigeerimist.

(tühi) 61

1 57

aeglaselt teeb 1 Kui teab, mida teha, saab hakkama vähese juhendamisega. 1 Vahel ei saa oma ülesannetega hakkama (nt oma toa koristamine, nõude pesemine, pesude sorteerimine), aga siis ema abiks 1

(tühi) 54

2 73 Alustatud asjade lõpuleviimine on probleemiks. 1 Asjade lõpule viimine raskendatud, tüdineb kiiresti. Emotsionaalsed probleemid, millegi valesti minnes, võib lüüa käega, kõndida minema jms. 1 Asjade lõpuleviimine võib-olla probleemiks, eriti kui seda peab tegema iseseisvalt. 1

ei ole kohaldatav (keegi aitas, ise väga suutnud). 1

Kommentaar ei toeta N/A vastust.kui ise ei suutnud kõike ära teha? Küsitleja koolituse vajadus

Iseseisvalt tehtud ei saa. Vajalik regulaarne meeldetuletamine, juhendamine. 2

Kõiki töid ei suuda teha 1

Oleneb emotsionaalsest olukorrast. 1

On töid, mida ei meeldi teha 1

Kas mittemeeldimine on seotud tervise seisundiga? Küsitleja koolituse vajadus

pidin end väga sundima 1 pingutamist ja raskust nõudvates tegevustes on probleeme 1 Probleemid pole mitte vajalikes oskustes, vaid on emotsionaalset laadi. 1

Raske asjade lõpule viimine. 1

Sõbrad viidavad aega, aja raiskab ära. 1

195

On päevi, kus ei saa kõik, mis vaja tehtud. Füüsiline võimekus ei luba. 1

(tühi) 58

3 50 elukaaslane tegeleb igapäevaste töödega 1

ema teeb majapidamistööd ise 1

Aga temal endal- kas ei suuda, seetõttu teeb ema? Kuidas lihtasmate tegemistega nagu tubade õhutamine, õhtul päevaste riiete ära panek, voodi ülestegemine jne.

Lisada juhendisse lihtsamate tegevuste loetelu.

ise ei tee 1

Aga lihtsamad tööd nagu voodi tegemine jne

Lisada juhendisse lihtsamate tegevuste loetelu.

saab teha abistavaid koduseid tegevusi. Insult olnud värske ja paljudes tegevustes tuleb veel järele füüsiliselt arenguga. Iga päevaga paraneb midagi. 1

sama vastus, mis eelmine 1

suur ajakulu ja silmade ülepinge 1 suurem koormus mälule üldfüüsilise seisundile 1 töötab ja puhkab - kõik võtab oluliselt kauem aega 1

(tühi) 42

4 22

ei tee 1

on päevi, kus lükkad edasi 1 piirangud liikumisel ja operatsioonijärgne taastumine 1

(tühi) 19

Kokku 268

V5.4_2 ...majapidamistööde tegemisega nii kiiresti kui vaja? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha

Juhend: See küsimus puudutab nende inimeste majapidamistöödega seotud ootuste ja vajaduste õigeaegset täitmist, kellega vastaja koos elab (või on lähedane).


0 42

Ei ole selliseid töid, mida vaja kiiresti ära teha

1 Kui kiiruse probleemi ei tunne, siis

196

vastusevalik õige

Kui on motivatsioon, saab kiiresti hakkama 1

(tühi) 40

57

kiiresti ei tule toime 1

kiiresti ei õnnestu, aeglase loomuga 1 kliendi kommentaar: ei kiirusta kuhugi, kuid on 1 probleemid. 1 kui ema tööl, siis püüab Triin ise teha, tahab ema aidata 1

(tühi) 53

2 74

ei ole kohaldatav (keegi aitas, ise väga suutnud). 1

Kas on ikka N/A? Kui ise ei suutnud? Vastusevariandi valiku adekvaatsus?

Küsitleja koolitus, juhendi täiendamine.

kiirel tegutsemisel pearinglus, nõrkus 1 kiiresti ei jõua teha; probleemiks; Kiiresti tegemine ei sobi 6

kiiresti teha ei saa, selg hakkab valutama 1 kiirus subjektiivne hinnang, mis on küsimuse eesmärk. Nägemispuue kahandab tegevuste sooritamise kiirust 1 Kuna tegutseb aeglaselt, siis jäävad tööd ja tegemised venima. Raske tihti keskenduda ühele tegevusele. 1 Tihti takistab kiirust oskuste puudumine, mistõttu vajab juhendamist. Samuti ärevusega kaasnevad probleemid. 1

Vajab juhendamist, aega. 1

(tühi) 60

3 63 ei saa praegu hinnata, liiga värskelt insult olnud, vaja aega arusaamisel oma võimetest 1

Kas vastuse variant on adekvaatselt valitud?

Küsitleja koolitusvajadus

Kliendil on ühepoolne halvatus 1

koormus mälule, üldfüüsilisele seisundile 1

kui on vaja mõlemat kätt kasutada 1 mõni tegevus jääks tegemata kui teeb kõiki tegevusi aeglaselt 1

suur ajakulu ja emotsionaalne pinge 1 tasakaal, raskused, nõrkus, kangus lihastes 1

(tühi) 56

4 32

kiiresti ei suuda midagi teha 1 kui teeb, siis aeglaselt. Kiiresti ei tee ühtegi liigutust 1

kõrvalabi vajadus ajakulu 1

piirangud liikumisel 1

197

seoses kergesti tekkivate pearinglustega ja halva enesetundega millegi kiiresti tegemine tema enda jaoks tundub käesoleval ajal võimatu 1

(tühi) 27

Kokku 268

V.5.01 Kui mitmel päeval te möödunud 30 päeva jooksul oma tervise olukorra tõttu majapidamistöid üldse ei teinud või tegite neid vähem? Pange kirja päevade arv !

Päevade arvude esinemissagedused:

V5.01 Kokku 0 13

1 27

2 17

3 19

4 6

5 32

6 3

7 11

8 3

10 23

12 2

14 4

15 26

20 9

25 5

28 1

29 1

30 36

(tühi) ankeedid, kus küsimuste 5.1 kuni 5.4 vastused olid kõik =1 30

Kokku 268

Seega 0 kuni 1 päev piirangud kodustes toimingutes kui küsimustes 5.1 kuni 5.4 vastusteks vähemalt korra esines suurem väärtus kui 0=“ei olnud“, esines 40 korral (17% neist, kellel vähemalt ühe küsimuse vastus oli „Kerged“). Kuid kogemuskohtumuselt ning Astangu tagasisidest selgus, et väärtus „1“ pandi ka siis, kui piirangutega päevi ei esinenud, sest ankeet ei võimaldanud edasi liikuda väärtust panemata. Samas oli siiski 30 ankeeti, kus päevade arv oli täitmata, kuna süsteem ei kuvanud vastuse välja tingimusel, kui kõik selle mooduli vastusevariandid olid “Ei esinenud“.

NB! Alates 10. juunist oli võimalik veebiankeedis küsimuse 5.01 väärtuseks sisestada väärtust „0“ ka siis, kui küsimuste V5.1 kuni V5.4 väärtusteks on valitud 1-st suurem vastusevariant.

5(2) valdkond. Tegevused tööl/koolis Küsimustiku osa läbiti 113 vastaja puhul. Valdkonna keskmine näitaja oli 13%. Väiksem väärtus oli 0 % ja seda esines 12 korral, suurim väärtus oli 100% (4-l korral), mediaanväärtus 25.

198

Raskuste ulatus igapäevatoimingute valdkonnas töö ja õppimisega seotud tegevustes tööalase seisundi järgi:

33

43

40

38

37

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

Õpin


heategevuses jne)


Teen palgatööd

268 kliendi keskmine igapäevategevustes

tööl/koolis

%

NB! Õppimise korral vähendas keskmist %-i 2 akadeemilisel puhkusel oleva isiku töö osa täitmine, mis ei mõjuta konkreetse isiku valdkonna keskmist, küll aga mõjutab konkreetse isiku üldkeskmist % ja üldkogumi valdkonna ning üldkogumi üldist %-i vähenemissuunas. Väärtuste esinemissagedused 5(2). Tegevustes tööl/koolis raskuste ulatus, %

Palga-töö

Ettevõtja, talu

Tasuta töö (näit. vabatahtlik, heategevus jne)

Õpin Esinemissagedus 113-st

0 14 5 19

6 4 2 6

13 2 1 1 4

19 6 4 10

25 7 1 1 2 11

31 6 1 1 8

38 5 1 2 8

44 2 4 6

50 4 1 1 1 7

56 4 3 7

63 4 1 1 6

69 3 1 1 5

75 5 2 7

81 4 4

94 1 1

100 3 1 4

Kokku 74 9 5 25 113

199

Valdkonna 5(2). Tööl/koolis toimingute raskuste ulatuse vähimad ja suurimad väärtused hõiveseisundi järgi:





Õpin 0 75 5 (2) 5(2)Tegevused tööl või koolis Kui suuri raskusi oli teil oma tervise olukorra tõttu möödunud 30 päeval:…

V5.5_2 ...oma igapäevase töö/õppimisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Juhend:

Selle üldise küsimuse mõte on, et vastaja mõtleks mis tahes raskustele, mis tal oma igapäevases töös või õppimisel esinevad, ning annaks neile oma hinnangu. Siia kuuluvad õigeaegne kohalejõudmine, juhendamisele allumine, teiste juhendamine, kavandamine ja organiseerimine, tööga seotud ootuste täitmine ja muud olulised tegevused.


0 33

akadeemilisel puhkusel N/A 2

Millega tegeleb, kui oli akadeemilisel-ilmselt ei oleks vaja olnud seda osa läbida. See kinnitab seisukohta, et

akadeemilisel olija ei ole õppija! A5-tuleks valida sobivam vastusevariant. Kuna kõigi V5(2) küsimuste vastuste valikud on 0-d, siis ei mõjuta lõpptulemust. Küsitleja koolitusvajadus

klient oli praktikal 02.05-30.06.2011, õppetööd ei toiminud. Praktika toimus hotellis, köögitöölisena 1 Praktika= praktiline õpe

Täiendada juhendit. Praktikal olek, tööharjutusel olek jne.

(tühi) 30

1 23

30 päeva sisse jäi ainult lõputöö kirjutamine, tunde enam ei toimunud 1

Ka see on õppimine Täiendada juhendit näitega.

füüsiline ja psüühiline pinge 1 Vahel väsimus, peavalu, sellest tulenevalt ärritus. 1

õhtuti väsimus segab õppimist 1

(tühi) 19

2 31 Ei sa keerulistest eesti keele tekstidest aru oma puude tõttu. 1 Küsimusest arusaamine

Kaaluda küsimuse sõnastuse muutmist

Emotsionaalsed probleemid, mis aeg-ajalt tekitavad olukorra, et üldse pole soovi õppida. 1

200

Olen põdenud meningiiti ja on raskusi materjali meelde jätmisega. 1

Olen rahutu 1 Peamine probleem: sobiva töökoha leidmine pärast eelmisest töökohast lahkumist. 1

töö kvaliteedi tagamine 1 töökoha kohandused ja abivahendite kasutamine 1

Vajab regulaarset juhendamist. 1 vajalik eripedagoogiline sekkumine töö ja õppetegevuses 1

(tühi) 22

3 21

7-8 aprill ajuinfarkt (töövõimetuslehel) 1 abivahendite ja eripedagoogiline sekkumine 1 abivahendite kasutamine, eripedagoogiline lähenemine õppeprotsessile, töökoha kohanduses invatransport 1

Ei mõista teksti, sest olen kurt 1 Kukkusin eksamil läbi ja see mõjutab minu edasisteks eksamiteks valmistumist 1 kõrvalabi, teh.abivahendid, tervisliku seisundi eluohtlikud seisundid 1 Tavaprogrammi järgi õppimine valmistab suuri raskusi. 1 Väsin ära, ei ole kelleltki abi küsida, õppimisi on palju. Sageli külmetan ja on palavik / kurk haige vms 1 õpingutes ja töös vajab isik puudespetsiifilist ja eripedagoogilist lähenemist 1

(tühi) 12

4 (tühi) 5

Kokku 113

V5.6_2 ...kõige olulisemate tööalaste/õppimisalaste ülesannete hästi täitmisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha


0 35

N/A 2 Kuna kõigi V5(2)

küsimuste vastuste valikud on 0-d, siis ei

Tegelikult tuleks parandada A5 valik.

201

mõjuta lõpptulemust.

(tühi) 33

1 28

käe liigeste valud - hästi kirjutada, joonistada ei saa 1

(tühi) 27

2 24

liikumine 1

mäluprobleemid 1

Puudub tahe tööd teha. Meeleolulangus 1 töö saab tehtud aga kui on halvem olla on töötegemine raskendatud 1 Varieerub päeviti, mis oleneb jällegi emotsionaalsest seisundist. Kui on "halvemad päevad", siis teeb töö rutakalt, kiirustades, ei vaata kvaliteeti. 1 Üldjuhul väga püüdlik, kuidas vajalik ülesande lahti seletamine ja aeg, et seda rahulikult teha. Kui need tingimused täidetud on tulemus olnud kvaliteetne. 1

(tühi) 18

3 18

Ei mõista teksti, sest olen kurt 1

isiku füüsiline ja vaimne pungutus 1 Mul on suuri raskusi arusaamisega kõne- ja kirjakeelest. 1

suur ajakulu ja silmade ülepinge 1

suurem ajakulu, mälu ja üldfüüsiline pingutus 1

(tühi) 13

4 8

Hästi ei tule kunagi välja 1

(tühi) 7

Kokku 113 V5.7_2 ...kõigi vajalike tööde ärategemisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 35

N/A 2

Kuna kõigi V5(2) küsimuste vastuste valikud on 1-d, siis selle konkreetse isiku lõpptulemust ei mõjuta.

Tegelikult tuleks muuta A5 valik.

(tühi) 33

1 31

202

kui õppimist palju , ei jõua kõike ära teha , väsimus, valud 1

(tühi) 30

2 22 ei suuda alluda korraldustele, lähen ruttu närvi. 1 Ilma juhendamiseta jääb enamustel päevadel mõni vajalik asi tegemata. 1

Vajab regulaarset juhendamist. 1

Väsin kiiresti. 1 Õpitavad kirjandid lähevad peas segamini ja ei jää meelde. eksami-sessioon 1

(tühi) 17

3 18 Ei jõua kooli asju ära teha, ei jõua sageli ka kooli - kuna olen haige, jään teistest maha ja pärast on mõttetu minna (ei saa aru) 1 vajab kõrvalabi ja toetavaid teenuseid tööalases tegevuses 1

(tühi) 16

4 (tühi) 7

Kokku 113

V5.8_2 ...tööde tegemisega nii kiiresti kui vaja? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Juhend: See küsimus käib töö hulgale ja tähtaegadele seatud ootuste kohta. Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 30

0 N/A 2

Kuna kõigi V5(2) küsimuste vastuste valikud on 0-id, siis ei mõjuta selle isiku lõpptulemust.

Tegelikult tuleks muuta A5 valik.

Võtab tööl end kokku, sest teab, kui oluline töö on (et elada ja üüri maksta) 1

(tühi) 27

1 24

1 Pigem võiks teha tihti rahulikumalt, põhjalikumalt. 1

(tühi) 23

2 29

2 Eksamil läksin pabinasse ja ei suutnud kirjandit kirjutada 1

203

Kui olen haige (seda olen tihti), siis pea valutab ja halb on olla - ei saa / ei taha õppida 1

tekib puterdamist. Samuti vasak käsi ei taha kinni hoida väiksemaid esemeid. 1

Vajab aega. 1

Vajan tekstidest arusaamiseks rohkelt aega. 1

(tühi) 24

3 22

3 suurem pingutus ja koormus mälule ja üldfüüsilisele seisundile 1

vajalik kõrvalabi 1

(tühi) 20

4 8

4 tervisliku seisundi kiired ja eluohtlikud muutused 1

(tühi) 7

Kokku 113

Kui sisulise N/A korral on kõik mooduli vastuste väärtused 0-d, siis see ei mõjuta valdkonna % küll aga mõjutab ebaõige hõiveseisundi korral (A 5 vastuseks valitud variant ei iseloomusta vastaja hõiveseisundit piisavalt täpselt) üldtulemuse %.

V5.9 Kas olete oma tervise olukorra tõttu pidanud töötama madalamal tasemel? 1 Ei 2 Jah

V 5.9 Kokku

Ei 65

Jah 48

Kokku 113

113 tööosa läbinust vastas 65, et ei ole pidanud töötama tervise tõttu madalamal tasemel, neis 13-l oli vastus mittekohaldatav (õpilased; akadeemilisel puhkusel olijad jne).

48 vastas, et on pidanud tervise seisundi tõttu töötama viimasel 30 päeval madalamal tasemel. Samas puudub juhendis täpsustav selgitus, mida on mõeldud madalama taseme all (kas alluvusastmelt madalamal, või lihtsamatel töödel või teise profiiliga töödel - alati ei saa mõõta töö taset?)


Ei 65

alaealine 1

Isik töötab lihttööl, erialane väljaõpe puudub. 1

N/A 2

N/A Ei tööta 4

Olen õpilane 3

Olen õpilane. 2

204

puudub töö, olen õpilane. 1 Töötab lihttöölisena, erialaõpe puudub. Probleem pigem püsiva töökoha leidmisega. 1

(tühi) 50

Jah 48 Ei ole võimalik siirduda avatud tööturule, valida erialade vahel 1 kuulmisprobleemide tõttu ei saa suhelda telefoni teel 1

kvalifikatsioonile mittevastav töö 1 nägemise puudumine mõjutab töötamise ulatust 1 nägemislangus ei võimalda töötada vastavalt inimese soovile, tööandjad ei soovi nägemispuudega inimest tööle 1 Soov teha palgatööd, avatud tööturul, hetkel see võimalus puudub. 1 suurem kõrvalaabi vajadus ja nägemispuude olemuse tõsidusest 1

töö ja kutsealane valik on kitsas 1 tööalased tegevused mis nõuavad kiireid otsuseid ja tegutsemist 1

tööandja pakkumisest ja mida on vaja teha 1

Vajadus õppida erikoolis 1 Värske infarkt ja tööandjad tulevad vastu töökoormuse sättimisega. 1

(tühi) 36

Kokku 113

V5.10_2Kas olete oma tervise olukorra tõttu vähem raha teeninud? 1 Ei 2 Jah

V5.10 Kokku

Ei 48

Jah 65

Kokku 113

113 töö osa läbinust vastas 48, et ei ole tervise tõttu vähem raha teeninud. Kuna 19-l vastusel oli lisatud juurde ka kommentaar, selgus neist, et kõik need 19 olid olukorrad, kus küsimus oli tegelikult kohaldamatu (N/A). Nimetatud vastusevariant puudus vastuste valikus piloodi ajal.

Seega vaid 29-l kliendil kes läbisid valdkonna V5(2) oli tegelik vastus sellel küsimusele ei.

14 vastas, et on tervise seisundi tõttu teeninud vähem raha viimasel 30 päeval

Küsimusele 5.10 lisatud kommentaarid vastuste lõikes.

Vastuse-variant Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

Ei 48 ei ole kohaldatav, klient õpib, ei teeni puhul!! 2 N/A

Töö versioonis tuleb lubada ka

205

Ei ole töötanud 30 päeva jooksul 1 N/A

Ei saa vastata küsimusele, kuna ei ole raha teeninud 1 N/A Kuna õpib, siis ei teeni, ilmselt oleks õigem variant "NA" Järgmise küsimuse vastus oleks tegelikult 0, aga kuna seda ei saa sisestada, panin 1 1

N/A

Kuna õpib, siis rahaline teenistus puudub Järgmise küsimuse vastus oli tegelikult 0, pole puudunud 1

N/A

N/A, kuna ei tööta 5 N/A

noor alaealine 1 N/A

Olen õpilane. 5 N/A

Pole omanud töökohta 1 N/A

õppija ei saa raha teenida, ehk see küsimus pole kohaldatava- aga ilma vastamata edasi ka ei lase!!! 1

N/A

vastusevariant „Mitte kohaldatav“

(tühi) 29

Jah 65 erialade valik väike ja töökoormus sõltub tervislikust seisundist 1

kaotus palgas 55% 1 kvalifikatsioon, töökoormus, tööandjate hoiakud ja eelarvamus 1

osaline tööaeg ja sobivate töökohtade valik on väga väike 1

Pean töötama osalise tööajaga, saan ka vähem palka. 1 Siiani pole leidnud tööd, kus konkurentsivõimeline palk. Teinud tööpraktikat, olnud abiks vabatahtlikuna. 1

tööandaja tingimustest ja ettevõtja edukusest 1

tööandjad ei ole pakkunud täiskoormusega tööd 1

töökoormus sõltub tugisüsteemide kasutamise võimalusest 1

töövõimetuslehel olemine majanduslikult raskenda. Ka meie programmis olemise ajal palgata puhkusel. 1

(tühi) 55

Kokku 113


V5.02 Kui mitmel päeval te möödunud 30 päeva jooksul oma tervise olukorra tõttu töölt pool päeva puudusite? Pange kirja päevade arv!

Töölt/õpingutest puudutud päevad arvu vastanute osas iseloomustab järgnev tabel

A5. Tööalane seisund Puudutud päevade arv

Teen palgatööd


Teen tasuta tööd (näit. vaba-tahtlikuna, heategevuses jne)

Õpin Kokku

0 17 3 2 1 23

1* 10 2 2 12 26

2 7 1 1 1 10

3 2 1 3

4 1 1 2

5 7 1 2 10

206

10 5 1 6

15 2 2

20 4 1 1 6

22 1 1

25 1 1

30 4 4

(tühi)** 14 5 19

Kokku 74 9 5 25 113 * 1 Sisaldab ka seda osa, kelle oli küsimustele V5.5-V5.8 vastusevariandid „Ei olnud“ vastusest erinevad, kuid sooviti vastata 0-ga. Kuna „O“ sisestamise võimalus lisati perioodi jooksu.

** „tühi“ sisaldab neid kellel küsimustele V5.5-V5.8 olid ainult vastatud esimese valikuga, so „Ei olnud“. Sellisel juhul küsimust ekraanile ei kuvatud.

6. valdkond. Osalemine Valdkonna keskmine näitaja oli 36%. Väiksem väärtus oli 0 % ja seda esines 10 korral, suurim väärtus oli 100%, mediaanväärtus 34. Raskuste ulatus „osalemise“ valdkonnas tööalase seisundi järgi:

36

37

44

43

33

30

41

28

30

36

0 10 20 30 40 50

Muu (täpsustage)


Töötu (tervisl ikel põhjustel)

Olen pensionil

Olen kodune

Õpin


heategevuses jne)


Teen palgatööd

268 kliendi keskmine "oselemise"

valdkonnas

%


6. Osalemises raskuste ulatus, % Esinemissagedus 268-st

0 10

3 8

6 8

9 9

13 16

16 15

19 11

22 18

207

25 9

28 13

31 15

34 11

38 13

41 11

44 11

47 8

50 16

53 3

56 12

59 10

63 6

66 4

69 5

72 4

75 5

78 5

81 3

84 4

88 1

91 2

94 1

100 1

Kokku 268 Valdkonna 6. Osalemise raskuste ulatuse vähimad ja suurimad väärtused hõiveseisundi järgi:





Õpin 0 72

Olen kodune 0 72

Olen pensionil 0 88



Muu (täpsustage) 3 75

6. valdkond. Osalemine

Ankeedi sissejuhatav tekst: Nüüd küsin teilt osalemise kohta ühiskonnaelus ning teie terviseprobleemide mõju kohta teile endale ja teie perele. Mõni küsimus võib puudutada probleeme, mis pärinevad varasemast ajast kui viimased 30 päeva, kuid palun keskenduge vastamisel möödunud 30 päevale. Ja tuletan meelde, et ka nendele küsimustele vastamisel mõelge oma terviseprobleemide peale: füüsilised, vaimsed või emotsionaalsed, alkoholi või uimastitega seotud.

208

Juhendist:

Selles valdkonnas palutakse vastajatel mõelda selle peale, kuidas teised inimesed ja neid ümbritsev maailma teeb ühiskonnas osalemise nende jaoks raskemaks. Selles valdkonnas ei anna vastajad hinnangut mitte üksnes tegutsemispiirangutele, vaid ka muudele piirangutele, mille taga on inimesed, seadused ja muud neis ümbritsevas maailmas esinevad tegurid. Et aidata vastajal ümber orienteeruda ja küsimusest paremini aru saada, tuleb rõhutada sissejuhatuses toodud allajoonitud fraase. Vastajad peavad saama aru, et need küsimused keskenduvad eeskätt probleemidele, mida neile tekitab ühiskond, kus nad elavad, ja mitte neile, mis on põhjustatud nende endi raskustest. Samuti hõlmab see valdkond küsimusi tervise olukorra mõju kohta.

V6.1_2...kui suuri probleeme oli teil kogukonna tegevustest osavõtuga (näiteks pidustused, usulised või muud tegevused) teistega võrdsel moel? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Juhend:

Vajadusel täpsustage küsimust muude kogukonna tegevuse näidetega, nagu linnas toimuvatel koosolekutel käimine, linnas, naabruskonnas või kogukonnas toimuvad laadad või spordiüritused. Selle küsimusega tahetakse teada, kas vastaja saab sellistes tegevustes osaleda või esineb piiranguid, mis seda takistavad.

Kui vastajas tekitab fraas „teistega võrdsel moel“ segadust, paluge tal lähtuda oma hinnangus:

• sellest, mil määral tavalised inimesed tema kogukonnast saavad kogukonna tegevustes osaleda ja

• võrrelda oma isiklike raskuste taset antud hinnanguga kogukonna tegevustes osalemise kohta. Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 99

ei käi kodust väljas , huvi pole 1

Kas N/A? Kodust väljas mittekäimine ei tähenda automaatselt kogukonna tegevusest mitteosavõttu (näit. võib kogukond tulla ka koju!)

Lisada juhendisse näitena ka see, kui kogukond tuleb koju n: interneti kaudu jne)

ei ole kohaldatav, klient ei soovi osaleda (ei ole huvi), kuigi võimalusi tal oleks. 1

ei ole kuskil üritustel käinud; ei osale 3 N/A

Kodeerida võimalusega, mis piloodis valikus puudub?

ei ole valmistanud probleeme 1

hea suhtleja 1

Invaühingu tegevustest osavõtt 1

kinos käimine 1

(tühi) 90

1 52

ei osale üritustel üksi, koos emaga 1

ei taha suhelda 1

joomistega seotud pidudele ei taha viimasel ajal minna. Läheb ainult siis kui sõbranna ka tuleb. 1

209

keskkonnast ja kohaldatusest 1

kui üritus kliendile sobivas kohas 1

kõike ei kuule 1

laulmas käib 1 Meeldib üritustest osavõtt, kuid pere sõnul turvalisuse huvides oluline seda piirata, jälgida. Vajab tihti saatjat. 1 Olen ainult kurtide koosviibimistel. Kuuljate kogukonnaga ei suhtle. 1

oleneb kaugusest , kui kaugele minna on vaja 1

perekondlikel üritustel käib ka kaasas 1 Probleeme tekitab logistika, samuti majanduslik pool. 1 Probleemid esinevad logistikas, mis tingib ligipääsetavuse asjadele kuhu tahaks minna. Probleemid ka majanduslikud, mis võivad samuti takistada liikuvust. 1 Suhtlen kurtidega. osalen oma kogukonna liikmetega. 1

valud võivad segada , siis ei lähe välja 1 vähem käib. Jalaprobleemi tõttu igale poole ei saa kahjuks. 1

(tühi) 36

2 53 aktiivsus tervisliku seisundiga muutunud palju, k.a. sõpradega ajaveetmine 1

ei käi, pole ka varem käinud 1 Ei meeldi käia pidudel, suurtel üritustel; rahvarohked kohad. 4 Ei pea vajalikuks osaleda. Ei leia teistega suhtlemises midagi huvitavat 1 Elukohalised muutused ja jalgadega probleem, ravimiannuste tõttu ei käi enam. 1

enureesi tõttu ei käi eriti 1 Iseseisvalt üritustele ei siirdu. Vajab saatjat. Peod meeldivad 1

istub omaette 1 klient toob välja probleemi jalavigastusega, mis takistab võrdsel määral osavõttu; samas on tegemist ajutise vigastusega ja seega 30 päeva kriteeriumi tõttu ei saa ammendavat vastust inimese tegelikul igapäevase toimetuleku kohta tavapärases olukorras 1 kogukonnas osalemine sõltub kõrvalabi kättesaadavusest 1 Kogukonnas toimuvatest üritustest võtab osa, probleemid siirdumisega väljapoole. Soov käia üritustel on. 1 Meeldib käia pidustustel, kuid sinna siirdumiseks vajab saatjat, transporti jms. 1 poeg ei taha viia. Pole ka ise väga julgenud minna. 1

rahalised raskused 1

210

saatja vajalikkus; vajalik kõrvaabi 2 Siiski püüab klient võimalikult aktiivselt elada (kinos), kunstinäitustel käimine, puuetega inimeste kojas käimine 1

Suhtlen kurtidekogukonnaga. 1

sõltus tervislikust seisundist 1 Võõrastes kohtades, võõraste inimeste juures olemine raske. Motiveerimisel, selgitamisel ja tugiisiku olemasolul teeb. 1 Üritustele minemiseks vaja teha suurt eeltööd, motiveerida, julgustada. Võõrastesse kohtadesse minek keeruline, kuigi soov oleks. 1

(tühi) 29

3 41

3 ainuke kogukonnast osavõtt laiemas mõistes on ujumas käimine 1

Ei käinud kusagil 1

Küsitleja koolitus ja juhendi täiendamine.

ei osale enam 1 Kas N/A või mingite takistuste tõttu?

isik vajab kõrvalabi tegevustes osalemiseks ja täiendavaid rahalisi vahendeid 1

kogukonnas osalemisel vajab saatjat 1

oktoobrist alates ei käi kusagil 1 Olen haige, aga tegelikult peol käin ikka. Halb on olla, aga samas pean ju minema - sõbrad ootavad. 1 Pole kunagi eriti käinud, kuid nüüd see veel enim raskendatud kuna liikumine väga piiratud kliendil. 1

sotsiaalse suhtluse keerukus ja keeleprobleem 1

sõltub saatja olemasolust 1

tervisliku üldseisundi kõikumised 1

vahel üldse ei jõua 1

vara veel käia 1

väsitab väga kergesti igasugune tegevus. 1

(tühi) 27

4 23

ei käi.; Ei võta osa 2

Kas N/A. kui seda ei põhjusta tervise seisundist põhjustatud või ühiskonna/keskkonna poolt loodud piirangud

Küsitleja koolitus ja juhendi täiendamine

Ei saanud üritustest osa võtta. 1

ei suuda 1

iseseisev osalemine kõrvalabi korral 1

Kuna olen kurt ja autistlike joontega. 1

olnud taastusravis insuldijärgselt 1

piirangud liikumisel ja emotsionaalne pinge tervise taastumise õnnestumisest 1

211

ta ei talu kõminat, müra 1

(tühi) 14

Kokku 268

V6.2_...kui suuri probleeme oli teil ümbritsevas maailmas esinevate tõkete või takistuste tõttu? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Juhend:

Selle küsimusega tahetakse teha kindlaks, kui suured olid takistused, mis ei võimaldanud vastajal oma püüdlusi ja plaane teostada samal moel kui teised inimesed. Küsimuse mõte on saada teada, millega vastajal tuleb kokku puutuda keskkonna või teiste inimeste loodud väliste takistuste mõttes. Takistused võivad olla:

• füüsilised – näiteks kaldteede puudumine, et kirikusse minna;

• sotsiaalsed – näiteks puudega inimesi diskrimineerivad seadused ja teiste inimeste negatiivsed hoiakud, mis tekitavad tõkkeid.


0 114 ei ole tervislik olukord mõjutanud oluliselt rohkem kui varasemalt 1 elab toetatud elamisel - olemas erihooldekodu 1

Kas lähtuda füüsilisest keskkonnast ja seal esinevatest takistustest? 1

Arvestada tuleb ka füüsilist keskkonda, kuid mitte ainult. Ka raskustest, mis põhjustatud suhtumuslikest teguritest, seadustest. Küsitlejate põhjalikum koolitus!

vana talumaja, 1 korrus seal aeglaselt tegutsemisega, pole probleeme 1

libeda tõttu ei lähe õue 1

(tühi) 109

1 42

isikule teadmata muudatused takistused 1

(tühi) 41

2 57

ema abi vajab kõikjale minekul jmt. 1 Iseseisvalt toimetada ei suuda, vajab igapäevaselt toetust, abi. 1

kas muudatused on isikule teada 1 kõrvalaabi olemasolu ja puudespetsiifiliselt kohandatu keskkond 1

nägemispuudega isiku toimetulek on sõltuv visuaalse info hankimisega ja selle kasutamisega tegevuste

1

212

planeerimisel takistatud visuaalse info

(tühi) 52

3 37 keskkonna muutused, transpordi ümberkorraldused jne. 1

kuulmislangus 1 läheb närvi kui teised inimesed vahivad teda. 1 ootamatud muudatused ja takistused keskkonnas millest isik ei ole teadlik 1

ootamatud takistused, muudatused 1

pole pidevalt abistajaid käepärast 1

sõltub keskkonna kohaldatusest 1 Tunneb, et on tupikus, kuna ei sulandu ühiskonda 1

(tühi) 29

4 18

4 ilma abistajata õues liikuda ei saa 1

keskkonna takistused 1 ootamatud ja isikule mitteteatavad muudatused 1

üksinda hakkama ei saa 1

(tühi) 14

Kokku 268

V6.3 ...kui suuri probleeme oli teil teiste inimeste hoiakute või tegude tõttu väärika elu elamisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Juhend: Paluge vastajal mõelda probleemidest, mida ta on kogenud väärika elu elamisel või uhke olemisel selle üle, kes ta on, mida ta teeb ja kuidas oma elu elab. Vastuse-variandi väärtus Kommentaaride sisu Arv Järeldused Ettepanekud

0 141 ei häbene oma lonkavat käimist 1

Ei puutunud eriti kellegagi kokku 1

Küsimust liiga kitsalt mõistetud. Selleks, et teiste tegude või hoiakute mõju eneseväärikuse riivamisena tunda, ei pea otsest kontakti olema.

Kui probleem on tegudes ei pea alati inimesega kokku puutuma - peaks vist laiemalt käsitlema. Näit. keegi on oma auto nii parkinud, et liikumishäirega ei pääse liikuma, mistõttu liikumispuudega peab pöörduma autojuhi poole, kes teda võõristavalt või üleolevalt vaatab või kommenteerib ja see puudutab vastaja väärikust! Parandada küsimuse sõnastust. Lisada juhendmaterjali vastavasisuline teave. Parandada küsitleja koolitust

213

klient ei saanud aru küsimusest. 1

Ebaselge küsimuse sõnastus.

Kaaluda küsimuse sõnastuse muutmist, kuid mõtet muutmata!

Klient: "Ausalt öeldes ei saa küsimusest aru". Selgituse järel (töötaja poolt) klient: "Lihtne ei ole, sest olen koolis, kodus ja mujal "must lammas". Kui pingutan, siis keegi ei usu mind. Lõpuks ei viitsigi enam korralik olla" 1

Ebaselge küsimuse sõnastus. Kuna valiti esimene vastusevariant, siis on see ekslik. Vea teket ei saa välistada arvutisse sisestamisel

Kaaluda küsimuse sõnastuse muutmist, kuid mõtet muutmata! Küsitlejale arvutialase instrumendi täiendav koolitus.

kommunikatsiooni häiretest tulenevad probleemid, kaasinimeste teadmatus nägemispuude olemusest 1

Kui on tunnetanus probleeme, mida kommentaar kinnitab, siis vastusevariandi valik ebaõige. Vea teket ei saa välistada arvutisse sisestamisel

Küsitlejale arvutialase instrumendi täiendav koolitus.

pere on mõistev ja kohanenud pereisa haigusest tingitud väga oluliste tegevuslike piirangutega 1 pole olnud selliseid kokkupuuteid 1 Selle küsimuse käigus meenus ebameeldiv kogemus. Rohkem, kui 30 päeva tagasi klienti halvustati tema tervisliku seisundi pärast. 1

teiste "jutuplära" ei kuula 1 vastupidiselt võtab klient insulti kui õnnistust 1

(tühi) 131

1 48

häbeneb keppiga käimist 1 Ise hinnates ei tunne probleemi. 1 Ise peegeldab, et ei tunne probleemi. 1 Ma ei aktsepteeri teiste hoiakuid 1 tunneb vahel, et "teised vaatavad", narrivad vahel jms. 2 tunnetab erinevust, vahel teeb see haiget. 1

(tühi) 41

2 43

arvavad minust halvasti 1 Emotsionaalsed probleemid võivad tekitavad tõrjutust, valesti mõistmist jms. 1

214

Isiklukult see ei oleks probleem, kuid pere sõnul esinenud kiusamist, narrimist. 1

Kliendi võimekus anda adekvaatseid vastuseid

Kaaluda esindaja juuresoleku tingimust teatud tervisehäirega inimeste korral

kaasinimeste ja tööandjate teadlikus puudega isikute probleemidest 1 Kliendil oli raske küsimust mõista, et mida sellega silmas peetakse. 1

Ebaselge küsimuse sõnastus.

Kaaluda küsimuse sõnastuse muutmist, kuid mõtet muutmata! Küsitleja koolitus.

Klient ise ei too välja probleeme, kuid pere nägemuses on see põhjustanud perele tervikuna probleeme. 1



perekond on muutunud ülihoidvaks, kaitsvaks 1 solvub, kui teda eemale tõugatakse, mõnitatakse vaimupuude pärast 1 teadmatus nägemispuude spetsiifikast 1 Teiste inimest hoiakud häirivad mind. 1 vastaspoole hoiakud ja eelarvamused 1 Vestlusest ei selgu, et ise tajuks selle raskust. Lähivõrgustik ütleb, et selle pärast on kannatatud (narrimine, mittemõistmine jms). 1



Ütleb ise, et tunneb, et ei "kuulu teiste hulka". Soovib olla "üksik hunt". 1



Ütleb, et tunnetab väga, et on "teistmoodi", et teda vaadatakse, temast räägitakse. 1

(tühi) 29

3 30

eelarvamused, teadmatus 1 teda häirib tema praegune muutunud seisukord 1

(tühi) 28

4 6 hoiakud ja teadmatus kaasinimeste tasandil 1 mittearusaamine puude eripärast ja haigujärgse taastumise keerukus 1

(tühi) 4

Kokku 268

215

V6.4 ...kui palju te kulutasite aega oma tervise olukorrale või selle tagajärgedele? Kuna etteantud küsimus ei vasta ankeedis olevale valikvastuste skaalale muudeti elektroonilises ankeedis küsimuse sõnastust. Vastuste ja küsimuse kooskõlla viimiseks jäi elektroonilises ankeedis küsimuse sõnastuses: ....kas teil oli probleeme ühiskonnaelus osalemisel oma tervise olukorra või selle tagajärgede tõttu? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha Juhend:

Selle küsimusega tahetakse teada üldist hinnangut või ligikaudset aega, mis vastaja möödunud 30 päeva jooksul kulutas oma tervise olukorra mis tahes aspektiga tegelemiseks. See hõlmab aega, mis kulus sellistele tegevustele nagu:

• ravikeskuse külastamine;

• tervise olukorraga seotud rahaliste asjadega tegelemine, nagu arvete maksmine ja kindlustushüvitise maksmine;

• teabe saamine oma tervise olukorra kohta või selle selgitamine teistele inimestele

Järeldus: Küsimuse sõnastust originaaliga võrreldes muudetud, kuid küsimus jäi ”KAS” küsimuseks, mis eeldab vastusevalikuid ”ei” ja ”jah”, mitte aga järjestatud skaalat. Kindlasti tuleb muuta küsimuse sõnastust! Kas on algselt mõeldud, et ....... hinnata skaalal raskuseid mis on esinenud seoses oma tervise olukorra või selle tagajärgedega tuvastamise-parandamise tegevustega seonduvalt?!

Ettepanek: Järgmise etapi töödele peab eelnema täiendav suhtlus WHO-ga, et täpsustada esialgse küsimuse tegelik sõnastus ja vastuste skaala, kuna WHO poolt etteantud arvutusvalemiga ei saa kasutada ajalist mõõdet.


0 79 ei ole kohaldatav, klient ei soovi osaleda (ei ole huvi), kuigi võimalusi tal oleks. 1 N/A

Kodeerida ümber väärtusega, mida piloodis ei rakendatud.

ei osale 1 Kas N/A või on selle taga tervise seisund!

Kodeerida ümber väärtusega, mida piloodis ei rakendatud. Küsitleja täiendav koolitus, kuidas saada teada lakoonilise vastuse tegelik sisu.

tegeleb hädapäraste asjadega kodus 1

Kommentaar ei toeta vastusevariandi valikut? Kas tervise või selle tagajärgede tõttu ei osale? Küsitleja täiendav koolitus,

(tühi) 76

1 47 ei saa käia, tervis kehvem, koondatud värskelt. Rahaliselt mõjutanud osalemist 1

kaugele minna üksinda ei saa 1

216

Kuulmine; Olen kuulmis-puudega ja koleerik 2 Saab osaleda enamasti siiski koos abikaasaga 1 soovib olla kodus ja ei tee midagi olulist kodust väljaspool 1

tööd raske leida 1

Vajan viipekeele tõlgi abi 3

(tühi) 37

2 78

ei tunne end täisväärtuslikuna 1 Emotsionaalsed takistused ei lase osaleda ühiskonna elus teistega võrdsel moel 1

Esinenud päevi, kus tervis halb. 1

füsioteraapia , kõndimine 1 Kliendil oli raske küsimust mõista, et mida sellega silmas peetakse. 1

Küsimuse sõnastus ebaselge

Piloodi lõppedes küsimus ümber sõnastada

kliendi osalus ja aktiivsus ühiskonnaelus seotud teabe kättesaadavusest ja kohandustest 1

kuna olen kurt. 1 Kõige suuremaks probleemiks, et ei leia tööd, mida väga sooviks. 1 majanduslik olukord ja tervislik olukord, ei osale enam eriti ühiskonnaelus 1 Probleeme käetraumaga, mis takistab tihti, näiteks töö tegemist, mida väga tahaks teha. 1 Probleemkäitumise tõttu raskendatud inimestega lävimine, osavõtt tegevustest. 1

Puudutab võrdset võimalust leida töö. 1 Et võtta ühiskonnaelust osa vajalik tugivõrgustik, kes seda koordineerib. Iseseisvalt seda ei tee. 1 sõltub kõrvalabist, tugiteenustest ja ühiskonna avatusest 1 Takistatud iseseisvalt siirdumine, aktiivsesse tööellu astumine. 1

transpordikulutused 1 Vajab igapäevaselt tugiisiku olemasolu. 1 Võimatu iseseisvalt liikuma kuhu iganes, siirduda tööturule. 1

üksi ei tee otsuseid 1

(tühi) 59

3 45

Emotsionaalselt 1

enam ei osale, kuna on raske liikuda 1

klient arvestas vastamisel üksinda toimetulekut ning seda, et

1 Väga õige! - Virtuaalne osalemine tuleb kindlasti ka juhendisse lisada

217

ühiskonnaelus saab osaleda ka virtuaalse maailma kaudu.

osaluse valdkonnas!

Klient: "Koolis on alatihti jama" 1

kõrvalabi vajadus 1 nii emotsionaalses kui füüsilises võtmes mõjutanud 1 põlves oli raske põletik, ei saanud kõiges osaleda 1

raskusi töö leidmisega 1 tööpuudusest tingitud majanduslik ja emotsionaalne pinge 1

(tühi) 36

4 19 Ei saanud ühiskonnaelus osaleda. Tervise tõttu oli voodis lamav haige. 1

Kuna suhtlen ainult viipekeeles 1

olnud taastusravis insuldijärgselt 1 piirangud liikumisel ja tervisliku seisundi kiired ebasoovitavad muutused 1

skisofreeniat põeb, ei suhtle 1

(tühi) 14

Kokku 268

D6.5_2...mil määral teie tervise olukord on teid emotsionaalselt mõjutanud? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha

Juhend:

See küsimus käib selle kohta, mil määral vastaja tervise olukord on teda emotsionaalselt mõjutanud. Emotsioonid võivad olla viha, kurbus, kahetsus, tänulikkus, mõistmine või muud positiivsed või negatiivsed emotsioonid.


0 43

klient ei saa aru 1 Ebaselge sõnastus

Kaaluda küsimuse sõnastuse muutmist, muutmata esialgset mõtet ja juhendi täiendamist

(tühi) 42

1 67

alateadvus, enesehoid 1

Häbenen puuet ja püüan teistest üle olla. 1

klient on 2005 a läbinud trauma 1

Kui astmahood, siis see mõjutab. 1

218

leppinud ja kohanenud raske infarkti tagajärgedega ( suured tegevuslikud piirangud) 1

muutunud kergesti solvuvaks 1

Oma puude tõttu kukkusin eksamist läbi. 1 inimesel lisaks teistele tervisemuredele ka mõõdukas depressioon, mis viitab siiski emotsionaalsetele raskustele (mida on näha ka vestlusel). Inimene ise hindab seda depressioonile omaselt enda sisemiste omaduste probleemiks, mitte emotsionaalseks 1

Salgan puuet. 1

stress paaril korral nädalas 1 sõltub kliendi rehabiliteerimisest, tugiteenuste kasutamises ja nägemispuude kujunemise ajast 1

Teised narrivad, 1

tunnetab saamatust ja piiranguid 1

vähene eluviisi muutmine 1

(tühi) 53

2 81 Esimesel nädalal oli kõige raskem. Nüüd õpib endaga rohkem arvestama. 1 iseennast häirib, et ei saa kõike teha nagu varem, vasakpoolne halvatus aeglustab elu 1 Klient: "Ma ei saa lihtsalt aru, miks rohud ei aita ja ma kogu aeg haige pean olema. Jube vastik on" 1 Kui tervis halb, mõjutab see emotsionaalselt. 1 Kõige suuremad ongi emotsionaalsed probleemid 1

mure sissetulekute vähenemise pärast 1

mure üldise toimetuleku tagamisel 1 Olen kurb ja ei saa aru, mis minuga toimub 1

peab harjuma, et vanadusega kõik muutub 1

takistused tööelus osalemisel 1 tekkinud depressioon, ravib psühhiaatril 2 x aastas 1

Tunneb vääritimõistmist, tõrjutust. 1 vahel läheb tuju kurvaks- meenutab surnud lähedasi 1

üldfüüsilisest seisundist 1 Ütleb, et väga tihti arutleb, miks ta on selline.... 1

(tühi) 66

3 54 läheb väga südamesse kui teised ei mõista seda, et on vaimupuue. 1

(tühi) 53

219

4 23

4

hirm igapäevane kuna ei tea, milline tema tervis on. Kartus midagi suuremat teha, teadmatus tervise reageeringu osas. 1 klienti on vägagi mõjutanud, enamuste tegevustega ei tule toime, lihtsalt ei suuda. ajab enamustes toimingutes abi. 1

majandsuslik olukord raske 1

olnud taastusravis insuldijärgselt 1 teadmatus tervise taastumise õnnestumise suhtes 1

(tühi) 18

Kokku 268

V6.6_2...kui suureks koormaks on teie tervis olnud teie või pere rahalistele vahenditele? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha

Juhend:

Perekond on väga lai mõiste, mis hõlmab sugulasi, aga ka inimesi, kes pole vastaja sugulased, ent keda peetakse pereliikmeteks, kaasa arvatud inimesed, kes võivad olla seotud vastaja tervise olukorra rahaliste aspektidega. Selle küsimusega tahetakse teada, mil määral vähendab tervise olukorrast tingitud vajaduste rahuldamine isiklikke sääste või praegust sissetulekut. Kui vastaja on kogenud olulist rahalist koormat, aga tema pere pole, või vastupidi, peaks ta küsimusele vastama, arvestades mõlema poole rahalist koormust.


0 52

ema teab neist asjadest, Triinu teab, et pangas on tal raha 1

Sisuliselt vastus „EI tea“= N/A

Kodeerida ümber võimalusega, mis piloodis puudus

klient ei saa küsimusest aru 1 Täpsustada küsimuse sõnastust või juhendit!

lihtne elu ja vähesed kulutused + puude raha+ pension võimaldavad ära elada. Osa ravimeid tasuta 1

probleemita 1

tegemist noorega, kes elab vanaisa ja vanaemaga 1

(tühi) 47

1 54

500 EEK(30 EUR) 1

Lisakulutused ravimiteks, rehabilitatsiooniks. 1

loodusravimid kallid 1 lõhkus ära lap-topi ekraani impulsiivsusest tulenevalt. 1

Ravimiteks vaja raha 1

Transport 1

220

Vajalikud ravimid, rehabilitatsiooniga kaasnevad lisakulud, transport. 1

vend aitab rahaliselt 1

(tühi) 46

2 74

Häbenen oma puuet 1

Kommentaar ei toeta vastusevariandi valikut, kuna küsitakse puudest põhjustatud rahalist survestamist Küsitleja koolitus

Igapäevaselt vaja ravimite jälgimine, selle peale läheb osa penisonist. Vajalik iga kuu käia eriarsti juures, transpordikulu. 1

Klient: "Rohud maksavad palju, nii ema küll ütleb" 1

kuuldeaparaadid on kallid. 1

lisakulutused abivahenditele, transpordile 1

Minu aparaadid on väga kallid mida kannan. 1

nägemistehniliste abivahendite hind, transpordikulu 1 pole võimalik tööl käia ega palka saada, suured kulud ravimitele, transpordile 1

ravimid kallid 1

ravimid, eriarstide visiidid, transport 1 Ravimite vajadus, transport, regulaarne arstide külastus 1 Siirdumiseks vajalik invatransport näit, regulaarne ravimite tarbimine, visiidid eriarstide juurde jms. 1 sissetulek oluliselt peres vähenenud. Soov asuda võimaluse tekkel tööle. 1

töövõimetuslehel pikaaegne viibimine 1 Vajadus igapäevaselt lisateenuste järele. Enamus pensionist kulub selleks, et nende teenuste eest maksta. 1

varasemalt katuseplekksepp olnud-2008.a. insult 1

(tühi) 58

3 68

abivahendid, transport 1

Eridieet ja ravimid nõuavad palju rahalist ressurssi. 1 kliendil rahaliste vahendite hankimine sõltub nägemistervise olukorrast 1

kuuldeaparaadid on kallid. 1 lisakulud isikliku abistaja, tervistavatele tegevustele, ravivahenditele 1

rahaliste vahendite nappus pere eelarve koostamisel 1 ravimid, nahavähk, insult jm võtavad väga suure kulutuse. Klient on töötu ja kohe saab otsa töötu abiraha. 1

sissetulek oluliselt kahanenud ning majanduslikult tuleb kitsamalt arveldada 1

221

taastusravi 1 tervisliku seisundi kiired muutused, kõrvalabi vajadus, ravimite kasutamine 1

tuleb vägagi otsotsaga toime tulla. 1

(tühi) 57

4 20


oluline sissetulekute langus, suured ravikulud 1

pere eelarves osalemise võimaluste vähesus 1

raha vähe 1 silmaoperatsioonid mida ei kompenseeri Haigekassa 1

(tühi) 15

Kokku 268

V6.7_2 ...kui suuri probleeme teie perel teie terviseprobleemide tõttu oli? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha

Juhend: Selles küsimuses keskendutakse probleemidele, mis on tekkinud vastaja tervise olukorra ja teda ümbritseva maailma koostoime tõttu. Tahetakse saada teavet probleemide kohta, mis on tekkinud peres ja mille hulka kuuluvad näiteks rahalised, emotsionaalsed, füüsilised jne probleemid. Perekonna mõiste on toodud punktis V6.6.

Lisatud kommentaarid vastusevariantide lõikes.


0 68

ei ole kohaldatav 1

ei ole kohaldatav (perega kontakt puudub) 1

peret pole 1

Kas on ikka lähtutud pere definitsioonist, Või tuleb ümber kodeerida N/A-ks

Pere def. vt küsimuse 6.6 juhendit? Teisel juhul kodeerida valikuks, mida piloodis ei rakendatud

erihooldekodus pole probleeme 1

pidevad kõhuhädad 1

väiksena oli haigem, praegu vähem 1

(tühi) 62

65

raske toit valmis teha , koristada 1

Vajadus arstiabi järele. 1 Vajalik regulaarne ravi jälgimine, arstide juures käimine 1

(tühi) 62

2 81

222

elab lastega 1 iga päev käib vend külas, toob toidu, kütab ahju, toob vee tuppa 1 Igapäevaselt vaja jälgida ravimite õiget manustamist, tervisliku olukorda jms. 1

inimene vajab kõrvalabi 1 Klient: "Ema ütleb kogu aeg, et muretseb kohutavalt. Tal on süda ka haige ja tal on vahel pärast minu jamasid paha olla, isegi kiirabi on käinud". Sotsiaaltöötaja: "Palun täpsusta, mis on "jama" sinu jaoks" Klient: "No kui ma olen hullult haige, siis koo 1 Kõige suuremaks probleemiks emotsionaalsed takistused. Probleemid tekivad suhete tasandil. 1 Lisaks kurtusele on probleeme üldfüüsilise tervisega. Haigestun sageli, on peavalud ja väsimus. 1

majanduslik toimetulek on häiritud 1 Patsiendi kõrvalabi vajadus majapidamistöödes annab suurema koormuse perele, kuid pere on sellega kohanenud 1 Peamine koormus abikaasal kodustes ja muudes tegemistes 1

pere üldine majanduslik toimetulek on häiritud, 1

see on raskendanud perekondlikku läbisaamist 1

Suur ja igapäevane hoolduskoormus. 1

Vajadus igapäevase toetuse järele. 1 Vajadus lisaressursside järele, siirdumisel oli vajalik abi. 1 Vajadus pideva toetamise järele. Perel suur hoolduskoormus. 1 Vajadus regulaarse toetuse, juhendamise järgi. Pere on peremaja töötajad. 1

(tühi) 64

3 40

abivajaduse ja kõrvalabi kindlustamine 1

Nad on väga mures minu pärast 1 nägemispuudega isiku osalemise ulatus tööelus mõjutab pere majanduslikku olukorda 1

suur kõrvalabi vajadus ja hoolduskoormus 1

Vajalik igapäevane toidu jälgimine ema poolt. 1

(tühi) 35

4 14

abikaasa suur hoolduskoormus 1

eakad vanemad 1 emotsionaalne pinge ja rahaliste vahendite vähesus mõjutas pere omavahelisi suhteid 1


suur kõrvalabi vajadus 1

(tühi) 9

Kokku 268

223

V6.8_...kui suuri probleeme teil oli lõõgastumist või ajaveetmist võimaldavate tegevuste ise tegemisega? 0=1 Ei olnud 1=2 Kerged 2=3 Mõõdukad 3=4 Tõsised 4=5 Väga suured või ei suutnud teha

Juhend:

Paluge vastajal mõelda vabaaja harrastuste peale, millega nad praegu tegelevad ning nende peale, millega nad tahaksid tegeleda, kuid ei saa oma tervise olukorra või ühiskonna seatud takistuste tõttu. Näiteks võib tuua vastaja, kes:

• tahaks lugeda ilukirjandust, aga ei saa seda teha, kuna kohalikus raamatukogus ei ole suures kirjas raamatuid;

• armastab filme vaadata, ent ei saa seda teha, kuna kurtidele mõeldud subtiitritega filme toodetakse väga vähe.

Andke ette tulnud probleemidele üldhinnang.

Lisatud kommentaarid vastusevariantide lõikes.


0 94

ise saab hakkama 1 kuulab raadiot ja vaatab televiisorit- sellega saab ise hakkama 1

saab hakkama 1

(tühi) 91

1 61 Armastab loomi, tegeleb meeleldi nendega, kuulab muusikat, veedab aega internetis, jalutades. 1

ise ei saa hakkama 1

jalg haige, ujudes. 1 kodus leiab ise endale tegevust- muusika jmt 1 Meeldib kuulata muusikat, olla internetis, käia kinos, teha käsitööd 1 Meeldib viibida looduses, teha käsitööd (puunikerdised). Teeb seda nii tihti kui tahab. 1

piirdub TV vaatamisega 1 Põhiline lõõgastumise ja ajaviitmise vahend on arvuti ja muu multimeedia. ise seda probleemiks ei pea. 1

Sisustab aega muusikat kuulates. 1

Võiks minna jooksma, aga ei viitsi 1

Kui viitsimine on seotud tervise seisundiga, siis toetab valiku õigsust, muul juhul N/A

Küsitleja koolitus, kuidas selgitada mitteviitsimise seotus/mitteseotus tervise seisundiga.

224

(tühi) 51

2 51 Ei too välja ühtegi tegevust, mida kasutab regulaarselt lõõgastumisel. Toob välja, et käib jalutamas, rattaga sõitmas. Teeb seda enamasti siis, kui emotsionaalne tasakaalpaigast. 1 Iseseisvalt toimetamine ei meeldi, vajab peaaegu alati kedagi, kes juhendaks. 1 Iseseisvalt ei mõtle välja tegevusi, kuidas lõõgastuda. 1 Iseseisvalt keerulisem, kuid koos abikaasaga saab iseseisvalt lõõgastumisega hakkama 1 Iseseisvalt tegevusi ei algata. Ühtegi hobi, millega vaba aega veeta ei ole. 1

jõudu mööda võtab osa 1

liikumisel vaja kõrvalabi 1 nägemispuude olemus seab piirid ajaveetmisviiside valikul 1 Päris iseseisvalt lõõgastavaid tegevusi ei tee. Koos emaga meeldib käia looduses, kultuuri- ja spordiüritustel 1 Raha nappuse tõttu tuleb kombineerida vabaaja veetmist. Puuduvad lugemisprillid. 1 Raskusi ise endale meeldivate tegevuste leidmisel. Toob ise välja, et kuulab muusikat, surfab internetis, vaatab filme. 1

suurem ajakulu ja kohandamise vajadus 1

tv, lugemine, arvutis 1 Vabal ajal eelistab näit. magada, aktiivseid tegevusi iseseisvalt ette ei võta 1 valin ise tempot, sest kiirustada enam ei saa 1

(tühi) 36

3 44

ise püüab võidelda nö depressiooniga 1

isik vajab kõrvalabi25 1 saatja olemasolu ja rahalise väljamineku suurus 1

segasid valud, pearinglus. 1 tervisliku seisundi kiired eluohtlikud muutused 1 vajaduse suurus sõltub nägemispuude olemusest ja abivahendite vajaduse määrast 1

(tühi) 38

4 18

ise apaatne 1 keskendumine ravijärgsele tervise taastumisele 1

kõrvalabi vajadus 1


225

tervislik üldseisund ja abivahendite olemasolu 1

(tühi) 13

Kokku 268

Üldised küsimused osas H

H1. Kui kõik kokku võtta, siis mitmel päeval teil nendest 30 möödunud päevast raskusi oli? Pange kirja päevade arv !

Keskmine raskustega päevade arv oli 15 (268 vastaja keskmine). Kuna ankeet võimaldas sisestada väärtusi 1_30, ja 0 ei olnud võimalik enamuse aja sisestada, siis 1 sisaldab osaliselt ka olukorda, kus sooviti vastuseks panna 0, mis mõnevõrra suurendab aritmeetilise keskmise väärtust. Raskusi esinevate päevade mediaaniks (pooltel vastajatel oli rohkem ja pooltel vähem päevi) 24 päeva (seda näitajat ei mõjuta 0 asemel 1 kasutamine). Sagedasemini esinev väärtus, e. mood oli 30, so igal päeval kuus esines raskusi 79 (s.o 29%-l) küsitletaval .

H_1 Esinemissagedus

0 8

1 21

2 13

3 17

4 7

5 27

6 5

7 15

8 2

10 24

11 1

12 3

14 3

15 19

17 2

18 2

20 15

25 3

26 1

27 1

30 79

Üldkokkuvõte 268 H2. Kui võtta möödunud 30 päeva, siis mitmel päeval ei suutnud te oma tervise olukorra tõttu üldse tavapäraseid toiminguid või tööd teha? Pange kirja päevade arv !

Keskmine päevade arv, mil vastajad oma tervise olukorra tõttu ei suutnud üldse tavapäraseid toiminguid või tööd teha oli 6 (268 vastaja keskmine). Kuna ankeet võimaldas sisestada väärtusi 1_30, ja 0 ei olnud võimalik enamuse aja sisestada, siis 1 sisaldab osaliselt ka olukorda, kus sooviti vastuseks panna 0, mis mõnevõrra suurendab aritmeetilise keskmise väärtust ja seda olulisemalt kui

226

küsimuse H1 juures, kuna väärtuse 1 osakaal kõikide vastuste seas on oluliselt suurem. Mediaanväärtuseks oli 3 päeva (seda näitajat ei mõjuta 0 asemel 1 kasutamine).

H_2 Esinemissagedus

0 33

1 71

2 25

3 28

4 8

5 33

6 2

7 8

8 2

10 17

12 2

14 1

15 10

18 1

20 3

21 1

Kokku 268 H3. Kui võtta möödunud 30 päeva ja jätta välja need, mil te ei suutnud üldse midagi teha, siis mitmel päeval te oma tervise olukorra tõttu tavapäraseid toiminguid vähendasite või piirasite? Pange kirja päevade arv !

Kui jäeti välja need päevad, kus ei suudetud üldse midagi teha, siis tegevused olid piiratud keskmiselt 10-l päeval (268-l vastaja keskmine). Kuna ankeet võimaldas sisestada väärtusi 1_30, ja 0 ei olnud võimalik enamuse aja sisestada, siis 1 sisaldab osaliselt ka olukorda, kus sooviti vastuseks panna 0, mis mõnevõrra suurendab aritmeetilise keskmise väärtust. Päevade mediaaniks (pooltel vastajatel oli rohkem ja pooltel vähem päevi) 5 päeva, mis oli samaaegselt ka sagedamini esinev väärtus e. mood (esines 41 korral, so 15% vastajatel).

H_3 Esinemissagedus

0 14

1 36

2 18

3 19

4 11

5 41

6 2

7 10

8 5

9 1

10 33

12 3

14 1

15 16

227

17 1

19 1

20 10

23 3

25 6

26 1

27 2

28 1

29 3

30 30

Kokku 268

Valdkondade 1 kuni 6 üldised raskused ja piirangud

1-6 valdkonna keskmine näitaja oli 29%. Kõige ulatuslikumad piirangud (36% ) olid inimestel kes tegid tasuta tööd (vabatahtlikuna või heategevuses). Tegemist oli inimestega, kellele hõiveseisundit iseloomustasid järgmised kommentaarid: Igapäevaselt teeb tööd kogukonna heaks; igapäevaselt võtab osa Maarja Küla töökodade tegevustest– teeb tööd kogukonna heaks; käib vabatahtlikuna abiks Maarja Küla töökodades.

Neile järgnesid pensionil olijad (35%-ga) ning tervislikel põhjustel töötud (34%). Väiksem väärtus oli 0 % (1korral), suurim 1-6 valdkonna üldine keskmine väärtus oli 97%, mediaanväärtus 26%.

Raskuste ulatus üldprotsendi alusel tööalase seisundi järgi:

Järelduste tegemisel tuleb arvestada, et tulemused on pigem alahinnanud esinenud piiranguid, kuna ankeet ei võimaldanud sisestada vastusevariante „mitte kohaldatav“ ning kokkuleppeliselt sisestati ankeeti sellisel juhul esimene valikuvariant, so „ei esinenud“. Kuigi domineerivalt peeti sellest kokkuleppest kinni, esines mitmeid kordi, kus küsitleja oli sisestanud teisi vastusevariante („kergetest kuni ei suutnud“).

1-6 valdkonna üldise raskuste ulatus protsendi esinemissagedus vastaja hõiveseisundi järgi

228

Tööalane seisund

Üldine raskuste ulatus, %

Teen palga-tööd


Teen tasuta tööd, näit. vabatahtlikuna või heategevuses Õpin

Olen kodune

Olen pen-sionil



Muu (täpsus-tage)

Esinemis-sagedus 268-st

0 1 1

1 3 3

2 1 1 1 1 4

3 1 1

4 3 1 4

5 1 2 3

6 1 1 1 3

7 1 1 2

8 1 1 1 3

9 3 1 1 5

10 2 1 2 5

11 2 1 1 1 5

12 1 1 1 1 1 5

13 3 1 1 1 1 1 1 9

15 2 2 2 1 2 9

16 1 1 1 1 1 1 6

17 3 1 2 1 7

18 1 1 1 1 1 5

19 4 1 5

20 2 3 1 1 1 8

21 3 1 1 3 8

22 2 1 2 3 8

23 1 4 4 1 1 11

24 3 1 1 3 1 9

25 2 1 1 4

26 2 1 1 1 2 7

27 3 3

28 2 1 1 1 1 6

29 3 2 1 6

30 1 1 2

31 1 1 1 2 1 6

32 1 2 1 4

33 2 1 2 5

34 2 2 4

35 1 1 1 1 1 5

36 2 2

37 2 1 3

38 1 1 3 1 6

229

39 1 1 1 1 4

40 1 2 3

41 1 1 1 3

42 1 1 2

43 2 1 2 5

44 2 1 1 4

45 1 1 1 3

46 1 1

47 2 1 3

48 1 1 2

49 1 1 3 5

50 1 2 1 1 1 6

51 1 1 2 4

52 1 1 2

53 1 1 1 3

54 1 1

55 1 1 1 3

56 1 1 2

57 1 1

59 1 1 2

60 1 1 2

62 1 1

63 3 3

66 1 1 2

69 1 1 2

70 1 1

71 1 1

73 1 2 3

76 1 1

79 1 1

Ankeete 74 9 5 25 8 47 46 21 33 268

4. WHO DAS 2.0 küsimustik kui R-programmide tulemuslikkuse mõõtja

Ülevaade kahe küsitluskorra vastuste muutustest.

Analüüsi viimane osa käsitleb klientide kuue valdkonna raskuste ulatusi ja valdkondade ülest raskuste ulatust ning toimunud muutusi esimesel ja teise küsitluskorral.

1. Valdkond. Tajumine.

Kordusküsitluse läbinud 61 kliendi raskuste ulatuse keskmised kahel küsitluskorral esmaküsitluse hõive seisundi järgi.

230

Nagu jooniselt näeme on 61 inimese keskmine näitaja tajumise valdkonnas peale R-programmi läbimist pisut vähenenud. Kuid muutused hõiveseisundi lõikes on oluliselt suuremad esinedes mõlemas suunas (nii vähenenud kui suurenenud), kuna lisaks R-programmis osutatud teenuste mõjule mõjutab inimese terviseseisundit mitmed muud tegurid nagu näiteks haiguse progresseerumine, uuesti ägenemine või mõne teise terviseprobleemi lisandumine. Oluliselt mõjutab inimesel esinevaid raskusi ka lähedaste käekäik jms. tegurid.

Samas on oluline meenutada, et kordusintervjuud tehti vaid 61 kliendiga, kes esmase küsitluse ajal jagunesid hõiveseisundi järgi:

Teen palgatööd 19

Õpin 1

Olen kodune 1

Olen pensionil 11

Olen töötu (tervislikel põhjustel) 8

Olen töötu (muudel põhjustel) 6

Muu (täpsustage) 15

Seega on esinemissagedus hõiveseisundi järgi liiga väike, et teha üldistatud järeldusi R-programmi tulemuslikkuse kohta empiirilisel tasemel. Järelduste tegemisel tuleb samuti arvestada, et tulenevalt valimi väiksusest on iga üksiku mõju keskmistele üldnäitajatele ebamõistlikult suur.

Parema ülevaate saamiseks vaatleme konkreetse valdkonna raskuste ulatuse muutust klientide lõikes (vt tabel aruandeosa lõpus lk 123).

Raskuste ulatuse protsent taju valdkonnas vähenes 28-l kliendil, samaks jäi 12-l ja valdkond tervikuna halvenes 22-l kliendil.

2. Valdkond. Liikumine.

Kordusküsitluse läbinud 61 kliendi raskuste ulatuse keskmised liikumise valdkonnas esmaküsitluse hõive seisundi järgi.

231

Keskmine näitaja liikumise valdkonnas peale R-programmi läbimist pisut vähenes. Kuid muutused hõiveseisundi lõikes on oluliselt suuremad ja esinesid mõlemas suunas.

Raskuste ulatuse protsent liikumise valdkonnas vähenes 31-l kliendil, samaks jäi 17-l ja valdkond tervikuna halvenes 14-l kliendil.

3. valdkond. Enesehoolitsus

Kordusküsitluse läbinud 61 kliendi raskuste ulatuse keskmised enesehoolitsuse valdkonnas esmaküsitluse hõive seisundi järgi.

61 inimese keskmine näitaja enesehoolitsuse valdkonnas peale R-programmi läbimist jäi samale tasemele. Kuid muutused hõiveseisundi lõikes on jällegi oluliselt suuremad ja nii kahanemise kui kasvamise suunas.

232

Raskuste ulatuse protsent enesehoolitsuse valdkonnas vähenes 21-l kliendil, samaks jäi 26-l ja valdkond tervikuna halvenes 14-l kliendil.

4. valdkond. Lävimine

Kordusküsitluse läbinud 61 kliendi raskuste ulatuse keskmised lävimise valdkonnas esmaküsitluse hõive seisundi järgi.

61 inimese keskmine näitaja liikumise valdkonnas peale R-programmi läbimist pisut vähenes. Kuid muutused hõiveseisundi lõikes on oluliselt suuremad ja nii kahanemise kui kasvamise suunas. Suurim vähenemine toimus õppivate rühmas, samas kuulus sellesse rühma vaid 1 inimene. Ka juurdelisatud kommentaarid viitavad selgelt isiku olukorra paranemisele selles valdkonnas. Kordusküsitlusse lisatud kommentaarid: Suhtlusring on laienenud, seeläbi on kartus võõraste inimestega suhtlusel vähenenud.; Leidnud endale mõned sõbrad, selle üle väga rõõmus.; Ei too välja ühtegi raskust. Lähivõrgustik ka mitte.

Väga suur positiivne muutus toimus ka rühmas „töötud ( muudel põhjusel)“. Selle rühma klientidest paranes lävimise valdkonnas toimetulek peale R-programmi läbimist oluliselt 6-st inimesest 5-l.

Esmasel küsitlusel „lävimise piirangud

Kordusküsitlusel „lävimise piirangud

KL_1 40 15 KL_2 75 30 KL_3 40 20 KL_4 35 20 KL_5 0 0 KL_6 10 20

Koduste inimeste lävimise raskuste keskmise ulatus suurenes hüppeliselt, samas kuulus sellesse rühma vaid 1 inimene. Ja kui vaadata täpsemalt valdkonna siseselt, siis näeme allolevast tabelist, et raskused on küsimuste osas nihkunud. Kui esimesel küsitluskorral olid inimesel väga suured probleemid küsimuse 4.5 osas (seksuaalelu puudutav), siis peale programmis osalemist need raskused kadusid (ka muutus perekonna seis „pole kunagi abielus olnud“ asendus „elan elukaaslasega“), küll aga tekkis suutmatus ...suhtlemisel inimestega, keda te ei tunne?

233

Küsimus ankeedis Küsitlus-kord V4.1 ..suhtlemisel

inimestega, keda te ei tunne?

V4.2 ...sõpruse hoidmisega?

V4.3 ...lähedastega

lävimisel?

V4.4 ...uute sõprade

leidmisega?

V4.5 ... ...seksuaaleluga?

1 0 0 0 0 3(tõsised) 2 4 (väga suured või ei

suutnud teha) 1 (kerged) 0 0 0

Tõenäoliselt ei olnud programmis osalemine see, mistõttu seksuaalelu puudutavad raskused inimesel kadusid, vaid selle taga on elukaaslase leidmine. Küll aga võis programmis osalemine aidata kaasa elukaaslase leidmisele. Niisiis sageli ei ole võimalik hinnata R-programmi mõju inimesele otseselt, vaid selle mõju võib olla ka kaudne (koostoime muude faktoritega). Kuna küsitleja ei olnud lisanud valdkonnas ankeeti ühtegi kommentaari on selle teabe pealt raske rohkem järeldusi teha.


5. valdkond. Igapäevased toimingud 5(1) valdkond. Kodused toimingud

Kordusküsitluse läbinud 61 kliendi raskuste ulatuse keskmised esmaküsitluse hõive seisundi järgi.

61 inimese keskmine näitaja koduste toimingute valdkonnas peale R-programmi läbimist vähenes valdkondadest kõige enam - 4%punkti (10% esialgsest näitajast). Muutused hõiveseisundi lõikes on enamustes tööalase seisundite rühmades positiivsed. Seega saab siin laskumata detailidesse väita, et R-programmid on olnud positiivse tulemiga. Erandiks on vaid „olen kodune“ rühm, kuhu kuulus vaid 1 inimene. Nii nagu lävimise valdkonnas suurenes ka siin raskuste keskmise ulatus hüppeliselt. Valdkonna siseselt küsimuste lõikes annab muutustest ülevaate allolev tabel.

Küsimus ankeedis Küsitlus-kord

V5.1 ...koduste toimingute tegemisel?

V5.2 ...kõige olulisemate majapidamistööde hästi

V5.3 ...kõigi vajalike majapidamistööde ärategemisega?

V5.4 ...majapidamistööde tegemisega nii kiiresti kui vaja?

V5.01 Kui mitmel päeval te möödunud 30 päeva jooksul oma tervise

234

tegemisega? olukorra tõttu majapidamistöid üldse ei teinud või tegite neid vähem?

1 3 (tõsised) 3 (tõsised) 1 (kerged) 1 (kerged) 2 2 4 (väga suured

või ei suutnud teha)

0 4 (väga suured või ei suutnud teha

4 (väga suured või ei suutnud teha

6

Raskuste ulatuse protsent igapäevategevuste koduste toimingute valdkonnas vähenes kokku 34-l kliendil, samaks jäi 11-l ja valdkond halvenes 17-l kliendil.

Järgnevalt vaatame, kas ja kuidas muutus klientidel päevade arv, mil nad tervise olukorra tõttu majapidamistöid ei teinud üldse või tegid neid vähem.

V5.01. Kui mitmel päeval te möödunud 30 päeva jooksul oma tervise olukorra tõttu majapidamistöid üldse ei teinud või tegite neid vähem?

Kordusküsitlusel raskustega päevade arv Päeva 0 1 2 3 4 5 6 7 8 10 15 20 30 Kokku 0 6 1 7 1 2 1 1 4 2 1 2 1 4 3 2 2 1 2 7 4 1 1 1 3 5 1 2 2 2 1 1 1 10 7 1 1 2 8 1 1 2 10 3 2 5 15 1 1 2 20 1 1 2 25 1 1

Kor

du

skü

sitl

use

l ras

ku

steg

a p

äeva

de

arv

30 2 1 9 12 Kokku 10 4 6 4 2 10 1 1 1 7 4 1 10 61

Diagonaalist allapoole jäävad need (24), kelle raskustega päevade arv vähenes ja ülesse poole need (12) kellel raskustega päevade arv viimasel 30 päeva jooksul kasvas peale R-programmi läbimist.

5(2)Tegevused tööl või koolis

235

Klientidest, kellega tehti küsitlus 2-l korral läbiti esmaküsitluse ajal töö/õppimise osa 20 kliendiga ning kordusküsitlusel 25 kliendiga. Neid, kellega see küsimustiku osa läbiti kahel korral oli vaid 18. Kaks klienti liikusid tööalases seisundis kordusküsitluse ajaks „töötu muudel põhjustel“ rühma ja nendega ei läbitud kordusküsitlusel osa 5(2). 6-st kliendist, kellega läbiti töö/õppimise osa vaid kordusküsitlusel jagunesid esimesel küsitluskorral hõiveseisundi järgi järgmiselt: 5 olid „Muu“ all (ankeeti lisatud kommentaarid: „äsja lõppenud töövõimetusleht, töövõimetuspensionär 80%“; „Igapäevaselt

töötab kogukonna heaks. Teeb igapäevaseid töid: koristamine, toiduvalmistamine, õuetööd,

käsitöö töökodades jms.“; „Töötab kogukonna heaks. Teeb igapäevaselt erinevaid töid:

toiduvalmistamine, koristamine...“; „Töötab igapäevaselt kogukonna heaks. Teeb

majapidamis- ja õuetöid....“; „Osaleb tööprojektis, igapäevaselt töötab töötubades ...“ ; 1 „töötu tervislikel põhjustel“ (ankeedis kommentaar: „Töövõimetuspensionär. Arvel töötuna. Saab

igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise teenust...“.

Niisiis raskuste ulatuse muutuste jälgimiseks saab kasutada vaid nende 18 inimese tulemit, kellega läbiti töö osa ankeedis mõlemal korral.

Kordusküsitluse läbinud 18 kliendi raskuste ulatuse keskmised kahel küsitluskorral esmaküsitluse hõive seisundi järgi.

18 inimese keskmine näitaja tööl või koolis tegevustes peale R-programmi läbimist pisut vähenes.

Raskused tegevustes tööl/koolis Reasildid Esmasel küsitlusel Kordusküsitlusel KL_1 75 56 KL_2 56 56 KL_3 25 63 KL_4 69 100 KL_5 50 31 KL_6 56 56 KL_7 31 44 KL_8 13 6 KL_9 50 0 KL_10 0 25

236

KL_11 0 0 KL_12 31 13 KL_13 19 6 KL_14 0 0 KL_15 25 19 KL_16 44 44 KL_17 25 19 KL_18 6 13 Keskmine 32 31


6. valdkond. Osalemine

Kordusküsitluse läbinud 61 kliendi raskuste ulatuse keskmised esmaküsitluse hõive seisundi järgi.

61 inimese keskmine näitaja osalemise valdkonnas peale R-programmi läbimist jäi samale tasemele. Samas ei saa sellest järeldada, et R-programmidel puudus tulemuslikkus. Selleks, et saada teada, mille mõjul üldine keskmine ei muutunud on alljärgnevalt toodud küsimuste lõikes vastused tööalase seisundi „olen pensionil“ rühmas, kus kordusküsitluse keskmine näitaja halvenes kõige enam. Lisaks halvenes näitaja pisut ka tervislikel põhjustel töötute ja muu hõiveseisund rühmas.

Esimese küsitluse ajal pensionil olijate vastused kahel küsitluskorral kuuenda valdkonna küsimuste lõikes.

Küsimuse id ankeedis Klient

Küsitlus-kord V6.1 V6.2 V6.3 V6.4 V6.5 V6.6 V6.7 V6.8

KL_1 1 1 0 0 1 2 2 2 1

237

2 1 0 1 1 1 2 2 1 1 2 0 0 2 0 1 1 1

KL_2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 1 3 0 0 2 1 2 2 3

KL_3 2 1 0 0 0 1 1 1 1 1 1 0 1 2 2 1 2 1

KL_4 2 0 0 2 2 2 0 0 0 1 2 1 0 1 2 2 2 2

KL_5 2 2 1 3 2 3 3 3 2 1 4 4 4 4 2 3 3 2

KL_6 2 4 4 0 4 2 2 2 0 1 4 0 3 4 4 4 4 4

KL_7 2 2 2 3 3 3 2 3 2 1 0 0 0 0 1 1 2 0

KL_8 2 0 0 0 0 1 1 0 0 1 1 1 0 0 1 2 1 0

KL_9 2 4 2 2 4 3 4 2 4 1 3 2 1 1 3 2 2 2

KL_10 2 4 2 2 2 3 2 2 3 1 2 1 2 2 3 2 2 1

KL_11 2 1 1 0 1 1 2 2 2

Raskuste ulatuse protsent osalemise valdkonnas vähenes 32-l kliendil, samaks jäi 5-l ja valdkond tervikuna halvenes 24-l kliendil.

Valdkondade 1 kuni 6 üldised raskused ja piirangud

Kordusküsitluse läbinud 61 kliendi raskuste ulatuse valdkonnaülesed keskmised esmaküsitluse hõive seisundi järgi.

238

29

27

28

30

39

43

25

28

29

18

27

32

45

31

23

27

0 10 20 30 40 50

Muu (täpsustage)



Olen pensionil

Olen kodune

Õpin

Teen palgatööd

61 kliendi üldine keskmine Korduvküs i tluses

Es makordses küs i tluses

61 inimese valdkonnaülene keskmine raskuste ulatus vähenes protsendipunkti võrra peale R-programmi läbimist. Hõiveseisundi järgi vähenes raskuste ulatus palgatööd tegevatel inimestel, (2 %punkti) õppijatel 12%punkti, tervislikel põhjustel töötutel 5punkt, muudel põhjustel töötutel 9%punkti . Raskused jäid sama ulatusega hõive seisundi järgi „muu“ rühma kuuluvatel ning raskuste ulatus kasvas kodustel (koguni 6%punkti) ja pensionäridel 2%punkti.

Valdkondade ülene raskuste ulatus vähenes 36 kliendil, samaks jäi 5-l ja kasvas21-l kliendil.

239

Kordusküsitluse läbinud 61 kliendi raskuste ulatus valdkonniti ja üldkeskmise tasemel

1.Taju 2.Liikuvus 3. Enesehooldus

4. Lävimine

5(1). Igapäeva toimingud

5(2). Tegevus tööl/koolis Kliendi

sümbol 1 _2 Muutus, %punkti 1 2

Muutus, %punkti 1 2

Muutus, %punkti 1 2

Muutus, %punkti 1 2

Muutus, %punkti 1 2

KL_1 29 8 21 50 45 5 25 38 -13 70 0 70 69 44 25 75 56

KL_2 42 38 4 55 45 10 25 25 0 0 0 0 44 31 13 56 56

KL_3 13 17 -4 45 45 0 19 31 -12 0 0 0 50 56 -6 25 63

KL_4 21 17 4 35 25 10 25 19 6 0 0 0 19 25 -6 0 0

KL_5 13 21 -8 70 70 0 19 31 -12 25 25 0 75 88 -13 69 100

KL_6 25 13 12 55 20 35 13 0 13 25 10 15 13 13 0 50 31

KL_7 29 29 0 45 65 -20 38 38 0 35 40 -5 69 63 6 0 0

KL_8 42 50 -8 65 60 5 19 25 -6 15 25 -10 50 75 -25 0 0

KL_9 0 4 -4 0 40 -40 19 19 0 10 0 10 50 31 19 0 0

KL_10 4 8 -4 15 20 -5 6 13 -7 0 0 0 31 38 -7 0 25

KL_11 0 21 -21 30 35 -5 0 38 -38 0 0 0 31 63 -32 56 56

KL_12 8 8 0 20 20 0 25 19 6 0 0 0 63 38 25 0 0

KL_13 0 8 -8 0 15 -15 0 0 0 20 20 0 19 6 13 0 0

KL_14 38 29 9 50 45 5 19 25 -6 0 15 -15 63 56 7 0 0

KL_15 38 50 -12 0 30 -30 6 31 -25 0 30 -30 50 50 0 31 44

KL_16 8 13 -5 5 0 5 0 0 0 5 5 0 0 6 -6 13 6

KL_17 46 42 4 50 25 25 31 13 18 40 15 25 31 31 0 0 0

KL_18 50 29 21 50 25 25 25 6 19 75 30 45 63 31 32 0 0

KL_19 29 25 4 10 5 5 0 0 0 40 20 20 31 19 12 0 0

KL_20 38 29 9 30 5 25 19 13 6 35 20 15 31 25 6 0 0

KL_21 0 17 -17 5 45 -40 19 13 6 0 0 0 19 50 -31 50 0

KL_22 0 0 0 15 25 -10 6 0 6 0 0 0 19 50 -31 0 0

KL_23 0 0 0 60 55 5 13 13 0 0 0 0 31 38 -7 0 0

KL_24 8 0 8 55 5 50 38 13 25 0 0 0 81 38 43 0 50

KL_25 17 13 4 10 0 10 0 0 0 0 0 0 13 25 -12 0 25

KL_26 38 42 -4 15 0 15 6 0 6 0 5 -5 25 25 0 0 0

KL_27 0 0 0 15 60 -45 13 50 -37 0 30 -30 63 56 7 0 0

KL_28 29 8 21 100 100 0 69 38 31 40 40 0 100 100 0 0 0

KL_29 17 46 -29 60 85 -25 50 81 -31 5 40 -35 69 100 -31 0 0

KL_30 13 29 -16 60 50 10 31 44 -13 0 10 -10 69 56 13 0 0

KL_31 0 0 0 20 10 10 13 13 0 0 0 0 63 38 25 0 0

KL_32 38 54 -16 30 45 -15 75 44 31 0 0 0 100 100 0 0 0

KL_33 4 8 -4 0 0 0 0 0 0 0 5 -5 13 6 7 0 0

KL_34 8 8 0 20 5 15 25 0 25 5 5 0 0 0 0 0 0

KL_35 4 0 4 35 25 10 0 0 0 0 0 0 38 13 25 0 0

KL_36 0 0 0 55 65 -10 6 0 6 0 0 0 38 19 19 31 13

KL_37 8 0 8 10 5 5 0 0 0 0 0 0 25 19 6 0 0

KL_38 4 8 -4 20 25 -5 6 6 0 5 0 5 31 13 18 0 0

KL_39 13 4 9 45 45 0 0 0 0 0 0 0 31 13 18 19 6

KL_40 0 4 -4 0 0 0 0 0 0 0 0 0 50 25 25 0 0

240

KL_41 8 0 8 10 0 10 0 0 0 0 0 0 25 0 25 0 0

KL_42 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 6 19 -13 25 19

KL_43 4 21 -17 10 80 -70 0 81 -81 0 0 0 38 100 -62 0 0

KL_44 0 0 0 45 35 10 25 25 0 0 0 0 63 75 -12 0 0

KL_45 0 4 -4 60 50 10 19 13 6 0 0 0 75 56 19 0 0

KL_46 38 33 5 60 50 10 19 25 -6 10 0 10 56 56 0 0 0

KL_47 13 4 9 25 25 0 19 38 -19 10 0 10 50 50 0 0 0

KL_48 50 33 17 30 25 5 25 25 0 45 35 10 44 31 13 0 25

KL_49 42 33 9 25 25 0 25 25 0 40 35 5 38 25 13 0 31

KL_50 29 25 4 30 30 0 38 31 7 40 35 5 31 31 0 0 25

KL_51 38 33 5 30 30 0 25 25 0 50 35 15 31 25 6 44 44

KL_52 46 38 8 25 25 0 44 38 6 45 25 20 44 25 19 44 0

KL_53 58 42 16 30 25 5 50 44 6 50 40 10 50 44 6 0 0

KL_54 54 46 8 35 25 10 56 44 12 35 25 10 69 50 19 0 0

KL_55 38 29 9 25 25 0 31 31 0 35 30 5 38 25 13 0 25

KL_56 46 29 17 35 25 10 38 44 -6 30 30 0 38 25 13 0 25

KL_57 25 38 -13 0 0 0 6 0 6 0 0 0 50 13 37 25 19

KL_58 71 71 0 70 35 35 75 44 31 75 70 5 75 50 25 75 0

KL_59 8 8 0 20 15 5 0 0 0 10 10 0 13 13 0 6 13

KL_60 4 17 -13 5 5 0 0 0 0 10 20 -10 13 25 -12 0 0

KL_61 17 21 -4 40 40 0 0 0 0 5 10 -5 50 63 -13 0 061 kliendi keskmine Keskmine 21 20 1 31 30 1 20 20 0 15 13 2 43 39 4 11 12Valdkond tervikuna paranes 28 31 21 20 34 Valdkond tervikuna jäi samaks 12 17 26 31 11 Valdkond tervikuna halvenes 22 14 14 11 17

5. Tulemuste arvutamise metoodika ja valemid ja ettepanekud. Raskuste ulatuste arvutamisel kasutatud arvväärtused saadi, kui teisendati viieastmelised skaalalised vastusevariandid alljärgnevalt:

1 Ei olnud = 0 2 Kerged = 1 3 Mõõdukad = 2 4 Tõsised = 3 5 Väga suured või ei suutnud teha = 4

Sellel järgnevad etapid:

• 1. etapp – ümberkodeeritud punktitulemuste summeerimine igas valdkonnas;

• 2. etapp – kõigi kuue valdkonna tulemuste summeerimine;

• 3. etapp – koondtulemuse teisendamine meetrilisse vahemikku 0–100 (kus 0 = puude puudumine; 100 = täielik puue).

Valdkondade (D, do) koondtulemuste arvutamiseks, kus 1. valdkonna (D) lühend on Do1, 2. valdkonna lühend Do2 jne.

241

arvutage Do1 = (d11+d12+d13+d14+d15+d16)*100/24. arvutage Do2 = (d21+d22+d23+d24+d25)*100/20. arvutage Do3 = (d31+d32+d33+d34)*100/16. arvutage Do4 = (d41+d42+d43+d44+d45)*100/20. arvutage Do51 = (d51+d52+d53+d54)*100/16. arvutage Do52 = (d55+d56+d57+d58)*100/16. arvutage Do6 = (d61+d62+d63+d64+d65+d66+d67+D68)*100/32.

WHODAS 2.0 koondtulemuse saamiseks s.o. valdkondadeülese piirangute ulatuse arvutamiseks kasutati arvutusvalemit (excelis):

%=ROUND(IF(A5<5;((SUMIF(V.1.1:V1.6;"<9")+SUMIF(V2.1:V2.5;"<9")+SUMIF(V3.1:V3.4;"<9")+SUMIF(V4.1:V4.5;"<9")+SUMIF(V5.1:V5.4;"<9")+SUMIF(V5.5.1:V5.8;"<9")+SUMIF(V6.1:V6.8;"<9")*100/((COUNTIF(V.1.1:V1.6;"<9")+COUNTIF(V2.1:V2.5;"<9")+COUNTIF(V3.1:V3.4;"<9")+COUNTIF(V4.1:V4.5;"<9")+COUNTIF(V5.1:V5.4;"<9")+COUNTIF(V5.5:V5.8;"<9")+COUNTIF(V6.1:V6.4;"<9"))*4));((SUMIF(V1.1:V1.6;"<9")+SUMIF(V2.1:V2.5;"<9")+SUMIF(V3.1:V3.4;"<9")+SUMIF(V4.1:V4.5;"<9")+SUMIF(V5.1:V5.4;"<9")+SUMIF(V6.1:V6.8;"<9"))*100/((COUNTIF(V1.1:V1.6;"<9")+COUNTIF(V.2.1:V2.5;"<9")+COUNTIF(V.3.1:V3.4;"<9")+COUNTIF(V4.1:V4.5;"<9")+COUNTIF(V.5.1:V5.4;"<9")+COUNTIF(V.6.1:V6.8;"<9))*4)));0)

9= kohaldamatu (N/A)

Documents

"Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine