Toila valla eelarvestrateegia 2015-2018

november 2014

Sisukord

Sissejuhatus..........................................................................................................................................3

1. Sotsiaalmajanduslik keskkond..........................................................................................................4

1.1 Eesti majanduskeskkond.............................................................................................................4

1.2. Toila vald...................................................................................................................................6

2. Tulude prognoos...............................................................................................................................8

2.1 Maksutulud.................................................................................................................................8

2.2 Muud tulud.................................................................................................................................9

3. Kulude prognoos.............................................................................................................................11

3.1 Põhitegevuse kulud...................................................................................................................11

3.2 Investeeringud..............................................................................................................................14

3.3 Kohustused...................................................................................................................................14

4. Sõltuvad üksused............................................................................................................................16

5. Finantsdistsipliin.............................................................................................................................17

5.1 Tundlikkusanalüüs....................................................................................................................17

6. Kokkuvõte......................................................................................................................................20

2

Sissejuhatus

Toila valla eelarvestrateegia on valla arengukaval tuginev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaastakohta. Kohustus eelarvestrateegia koostamiseks on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusefinantsjuhtimise seadusega, mille alusel põhineb strateegia koostamine vajadusel planeeridaarengukavaga sätestatud eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste kestlikfinantseerimine.

Saavutamaks eelpool kirjeldatud eesmärki annab Toila valla eelarvestrateegia ülevaate Eestimajanduskeskkonnast ja valla finantsolukorrast, toob välja põhitegevuse tulude ja kuludeprognoosi, investeerimis- ja finantseerimistegevuse, likviidsete varade muutuse, võimalikudriskistsenaariumid ning sätestab finantsdistsipliini tagamise meetmed.

Toila valla sõltuv üksus on konsolideerimisgrupi üksus AS Toila V.V.

Eelarvestrateegia on kooskõlas arvestades Toila valla arengukavaga aastateks 2014 kuni 2020koostamise protsessi tulemusel oktoobriks 2013 valminud eelnõud. Toila Vallavolikogu vaatabeelarvestrateegia üle ja kinnitab esitamiseks Rahandusministeeriumile igal aastal hiljemalt 15.oktoobriks.

3

1. Sotsiaalmajanduslik keskkond

1.1 Eesti majanduskeskkondRahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi andmed on fikseeritud 2014. aastaveebruarikuu seisuga. Rahandusministeeriumi eelmise, 2013. aasta suvise prognoosi tegemiseajast alates on majandususaldus Euroopa Liidus jätkanud kiiret ja stabiilset paranemist. Selgelparanemistrendil on kindlustunne nii tööstuses, teeninduses kui tarbijatel. Visalt taastubeurotsoonis siiski ehitussektor, mis Soome kaudu mõjutab ka eesti majandust. Kuna mitmete eestiekspordipartnerite majanduse taastumine on olnud suhteliselt kiire juba mitu aastat, siis otsestpositiivset lisatõuget Eesti ekspordinõudlusele Euroopa Liidus üldise majanduskonjuktuuriparanemine kaasa ei too. Kaudselt suurendab see siiski kindlustunnet Eesti lähinaabritemajanduste taastumise kohta. Eesti majandususaldusindeks on viimasel poolel aastal olnud kergeltõusutrendil peamiselt kaubandus- ja teenindussektori ning tarbijate toel. Olukord tööstuses onstabiilne, oodates välisnõudluse taastumist. Ehitussektori kindlustunne on aga 2013. aasta sügisestalates languses seoses vähenevate valitsussektori investeeringutega ning aeglaselt taastuvaerasektori nõudlusega hoonete ja eluasemete järele.

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2014. aastal 2,0% ja2015. aastal 3,5%. Sisenõudluse komponentide kasvutempod aeglustuvad 2014. aastal mõnevõrra.Eratarbimise kasv püsib siiski kiirena (3,9%) vaatamata palgatulu kasvu aeglustumisele. Tarbimisereaalkasvu toetab üle ootuste aeglustunud tarbijahindade tõus ning järgmisel aastaltulumaksumäära alandamine. Järgnevatel aastatel hakkab eratarbimise kasv aeglustuma seoseshinnatõusu kiirenemisega ning prognoosiperioodi viimastel aastatel hõivatute arvu oodatavavähenemise tõttu.

Sarnaselt eelneva aastaga jääb tagasihoidlikuks investeeringute kasv. 2014. aastal võib oodatakaupade ja teenuste ekspordi 2,4%-list kasvu. Kaupade ja teenuste impordi kasv kiireneb 2014.aastal 3,3%-ni tugevneva sisenõudluse ning ekspordiks vajalike sisendite ning komponentidesuureneva sisseveo tõttu.

Jooksevkonto defitsiit vähenes 1%-ni SKP-st tulude väiksema puudujäägi tõttu. Tarbijahindade tõusalaneb 2013. aasta 2,8%-lt 2014. aastal 1,4%-ni ning kiireneb 2015. aastal 2,7%-ni. Keskmise palgakasvutempo peaks 2014. aasta jooksul eelneva aastaga võrreldes aeglustuma, kuigi aasta algul võibkiire palgakasv veel püsida. Aasta kokkuvõttes on oodata 6,2%-list palgakasvu.

2014. aasta valitsussektori eelarvepuudujääk ulatub prognoosi kohaselt 0,7%-ni SKP-st.

2014. aasta maksukoormuseks kujuneb 32,4% SKP-st, mis on 0,1% võrra kõrgem kui aasta varem.

Eesti valitsussektori võlakoormus suurenes 2013. aasta lõpuks 10%-ni SKP-st, ilma EuroopaFinantsstabiilsusfondi mõjuta aga vähenes 7,5%-ni SKP-st. Käesoleval aastal võlakoormus

4

nominaalselt mõnevõrra suureneb, kuid protsendina SKP-st väheneb 9,8%-le. Prognoosiperioodilõpuks väheneb võlakoormus 8,5%-le SKP-st.

Tabel 1. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2014 – 2018 (protsenti)

2014 2015 2016 2017 2018

SKP reaalkasv 2,0 3,5 3,6 3,4 3,2

SKP püsivhindades (mld eurot) 13,1 13,6 14,0 14,5 15,0

SKP nominaalkasv 4,9 6,9 6,8 6,4 6,1

SKP jooksevhindades 19,3 20,7 22,1 23,5 24,9

Tarbijahinnaindeks 1,4 2,7 2,8 2,8 2,8

Lisandväärtuse kasv

Primaarsektor 4,0 2,2 2,3 2,1 2,0

Tööstus 5,2 5,6 5,0 4,8 4,2

Ehitus -5,1 3,9 4,7 4,3 4,0

Majanduskasvu perioodil (2006-2008) oli suurim tööealise elanikkonna grupi kasv Kärdlas, Tallinnasja Kuressaares ning suurim tööealise elanikkonna vähenemine oli Jõgeval, Paides, Haapsalus jaJõhvis. Majanduslanguse perioodil (2009-2011) oli suurim tööealise elanikkonna grupi kasvTallinnas, Tartus ja Raplas ning suurim tööealise elanikkonna vähenemine oli Narvas, Kohtla- Järvelja Pärnus. Kiire majanduskasv tõi 2011. aastal kaasa tööjõunõudluse olulise kasvu, mil suurenenudtöömahud võimaldasid ettevõtjatel suurendada töötajate arvu ning hõivatute arv kasvas 6,7%.2012. aastal hõive kasv alanes 2,5%-ni ning 2013. aasta alguses hõive kasv taas kiirenes. 2013.aasta teises pooles hõive kasvutempo aeglustus ning aastases arvestuses jääb see 2014. jajärgneval aastal tagasihoidlikuks (0,2-0,3%). Vaatamata tööealise elanikkonna agregeeritudvähenemisele on nii tööjõus osalemise kui hõivemäär kriisist taastudes kasvanud ning sedakauduvõimaldanud hõivatute arvu lisandumist. Viimase rahvaloenduse tulemustele toetudes on alustarvata, et alates 2016. aastast alates hakkab hõivatute arv siiski kiirenevas tempos vähenema, mispiirab paratamatult ka Eesti majanduskasvu võimalusi. Töötuse määr langeb soodsatemajandusarengute puhul prognoosiperioodi lõpuks 6% lähedale.

Tabel 2. Tööturu prognoos 2014 – 2018 (protsenti)

2014 2015 2016 2017 2018

Tööhõive 622,5 624,5 624,0 622,0 619,0

Tööhõive kasv 0,2 0,3 -0,1 -0,3 -0,5

Tööpuuduse määr 7,9 6,9 6,4 6,0 6,0

Tööjõu tootlikkuse kasv 1,8 3,2 3,7 3,8 3,7

Keskmise palga reaalkasv 4,8 3,5 3,5 3,6 3,7

5

Keskmine palk (EUR) 1007 1071 1139 1213 1293

Keskmise palga nominaalkasv 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet

1.2. Toila valdToila valla rahvaarv on viimasel kümnendi kokkuvõttes vähenenud ligikaudu 150 elaniku võrra.2014. a. alguses elas rahvastikuregistri andmebaasi alusel vallas 2376 elaniku. Samas vaadatesrahvaarvu ning seega ka potentsiaalsete maksumaksjate arvu vähenemist regionaalsedemograafiliste muutuste taustal, on olukord siiski positiivne. Valla hea elukeskkond ning asendJõhvi linna, kui Eesti ühe regionaalkeskuse tagamaal ja tööjõuareaalis, on olnud eelduseks regioonijõukama ja tegusama (noorema) rahvastiku liikumiseks Toila valda. Maksumaksjate arv on viimaselkümnendil suurenenud enam kui 50 inimese võrra, keskmine tulu maksumaksja kohta (08.2014seisuga 995 eurot kuus) on konkurentsitult kõrgeim maakonnas ning samas suurusjärgus Harjumaakeskmisega.

Majanduskriisiaegne ja -järgne kohandumine toimus Toila vallas eelkõige personalikuludekülmutamise toel. Tuleb arvestada, et erinevalt valdava osa Eesti kohalike omavalitsuste tuludestruktuurist, moodustab Toila valla eelarvest enam kui 20% ressurssitasu, st sõltuvus tulumaksulaekumise vähenemisest on/oli oluliselt tagasihoidlikum. Vallaeelarve põhitegevuse tulude maht on2014. aastal prognoositavalt ligi 3,1 miljonit eurot ja põhitegevuse kulude maht 3,0 miljonit eurot.Seega investeerimistegevus saab sisuliselt toimuda vaid finantseerimistegevuste arvelt, samassuuremas mahus laenu võtmiseks on tarvilik põhitegevuse tulemi kasv. Investeeringuid tehakse2014. a planeeritavalt 0,45 miljoni euro väärtuses, ning need finantseeritakse likviidsete varadearvelt. Kohustuste maht on alla 0,1 miljoni euro ehk netovõlakoormus on sisuliselt olematu japotentsiaalne laenuvõimekus investeeringuteks on järgnevatel aastatel enam kui 1,6 miljonit eurotjuhul, kui põhitegevuse tulem võimaldab tagasimaksete tegemist.

Samas on viimasel kolmel aastal majanduskeskkonna paranemisega kaasnenud kõrge inflatsioonimäär, millest lähtuvad ootused töötasude kasvule. Samuti vajab jätkuvalt teostamist suures mahusinvesteeringuid avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Seetõttu onlähiaastate perspektiivis eelkõige oluline hoides kontrolli all majanduskulusid, leida võimalusiinvesteeringute teostamiseks ning valla palgalistele inflatsiooni mõju leevendamine läbipersonalikulude kasvu. Järgnevatel aastatel on Toila vallal tegevustes eelkõige kolm olulisteesmärki:

1. Põhitegevuse kulude ülevaatamine, võimaldamaks elanikkonnale tarvilike teenuste tagamiseksoluliste investeeringute tegemist, kasutades eelkõige finantseerimistehinguid;

2. Personalikulude suurendamine kvalifitseeritud personali säilitamiseks;

3. Välisvahendite maksimaalne kaasamine tegevuste ja investeeringute finantseerimiseks.

6

Toila valla eelarvepositsioon on tasakaalus, prognoositavalt suurenevad Toila valla tuludjärgnevatel aastatel ca 60 000 euro võrra aastas, kuid põhitegevuse tulemi kasvu vähendab asetleidnud kaevandaisõiguse tasu jaotamise riiklik ümberkorraldamine. Samas vajab ka arvestamist, etläbi inflatsiooni püsib jätkuv surve nii personali- kui majanduskulude kasvuks, mistõttu täiendavaidvabu vahendeid on võimalik saada siiski läbi kulude pideva kontrolli all hoidmise ja protsessidesisemise efektiivsuse kasvu toel.

7

2. Tulude prognoos

Toila valla eelarves moodustavad ligi poole tuludest maksutulud. Tulubaasis on viimasel viiel aastaltoimunud tululiikide jaotuse lõikes väheldased muutused, eelkõige on olulisemaks muutunudlaekumised nn ressursimaksudest. Sihtostarbeliste toetuste vähenemise taga on 2007-2013programmiperioodi lõpp-periood ja sellest tulenev välisvahendite väiksem kättesaadavus.

Joonis 1. Vallaeelarve tulude jaotus tuluallikate lõikes 2008-2012

2.1 MaksutuludTulumaksu prognoos põhineb rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis välja töötatudmajanduskeskkonda iseloomustavatel arvnäitajatel.

Tabel 1. Tulumaksu laekumise prognoos aastani 2018

Makromajanduslikud näitajad 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Maksumaksjate arv* 1109 1113 1121 1124 1129 1133

Rahvaarvu muutus 0,00% 0,4% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%

Maksumaksjate arvu muutus 1,0% 1,0% 1,0% 1,0% 1,0% 1,0%

Sissetulek inimese kohta kuus 944 1002 1065 1135 1208 1275

Sissetulekute kasv 3,8% 6,1% 6,3% 6,6% 6,4% 5,5%

Sissetulekute kasv Eestis kokku 6,0% 6,2% 6,3% 6,5% 6,5% 6,0%

Tulumaksu laekumine 1447775 1729385 1815855 1906647 2001980 2102079

Lisaks on prognoosimisel arvestatud järgnevate eeldustega:

8

00,05

0,10,15

0,20,25

0,30,35

0,40,45

0,04

0,35 0,34

0,01

0,26

0,06

0,36 0,38

0

0,2

20082009201020112012

- atraktiivne elukeskkond ja vaba elamumaa olemasolu tingib jätkuva sisseränne valda, miskompenseerib paralleelselt toimuva väljarände, ehk rändesaldo on prognoosiperioodilõpuni nullis. Maksumaksjate arvu arvestamisel lisandub sellele Rahandusministeeriumipoolt prognoositud Eesti keskmine maksumaksjate arvu muutus;

- asukoht regioonikeskuse tagamaal tingib vähemalt Eesti keskmise elanike sissetulekutekasvu,

- riigi poolt eraldatakse kohalikele omavalitsustele 2013. a. 11,53% ja 2014.a. 11,6%üksikisiku brutotulust.

Eeldustest tulenevalt on kavandatud valla tulumaksu laekumise kasv 2015. aastal ja koguprognoosiperioodil umbkaudu 5% võrreldes eelneva aastaga.

Maamaksu laekumise vähenemisega seoses 2013. a. rakendunud kodualuse maamaksuvabastusega on arvestatud valla eelarves. Majanduslikud ja demograafilised eeldusedmaksulaekumise märkimisväärseks tõusuks puuduvad, mistõttu maamaksu laekumineprognoosiperioodil ei suurene. Hetkeseisuga puudub Toila vallavolikogul konkreetne kavatsus maamaksustamismäärade ümbervaatamiseks.

Parkimistasu laekumine suureneb tulenevalt majanduskeskkonna paranemisest ja inimesteliikumisaktiivsuse kasvust 5% võrra aastas.

2.2 Muud tuludKeskkonnatasude seaduse muudatusega vähendati alates 2013.a. kohalikele omavalitsusteleüleriigilise tähtsusega maardlatest laekuva keskkonnatasude (maa-ainese kaevandamine ja veeerikasutus) osa 10% võrra, mis suunati ümberjaotamiseks tasandusfondi. Toila vallalekompenseerib riik aastatel 2013-2016 saamata jäänud tulu osaliselt ja kahanevas mahustoetusfondi raames. Tasandusfondist vald toetust ei saa.

Tulud kaupade ja teenuste müügist suurenevad 2015.a 5% ja jäävad ülejäänud prognoosiperioodilsamale tasemele.

Tasandusfondist Toila vald tulenevalt oma Eesti keskmisega võrreldes paremast majanduslikustolukorrast toetust ei saa.

Toetusfondi hariduskulude ja sotsiaalse kaitse kulude katteks on arvestatud 2014. a. baasil ilmamuutuseta. Fondi maht väheneb tulenevalt keskkonnatasude kompensatsiooni vähenemisest.

Muude tegevustoetuste osas on eeldatud nende jäämist viimaste aastate keskmisele tasemele ca30 000 eurot aastas.

Muud tegevustulud koosnevad pea kogu mahus kaevandamisõiguse tasust ja laekumistest veeerikasutusest, mis jäävad prognoosiperioodil muutumatuks.

9

Toila vald teeb pingutusi sihtotstarbeliste toetuste hankimiseks, taotledes võimaluselt vahendeidprogrammidest

10

3. Kulude prognoos

Kulude struktuuris on viimase viie aasta trendiks olnud eelkõige eraldiste, personali- jamajandamiskulude osakaalu suurenemine ning investeeringute osakaalu vähenemine.

Joonis 3. Vallaeelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi 2013 – 2014 eelarve, 2015 kavandatud

Enam kui 40% vallaeelarvest kulub haridusele. Olulise osa moodustavad ka majandamiskulud,kultuuritegevus ja valitsussektori teenused. Kõikumised erinevatel aastatel on eelkõige olnudseotud investeeringute teostamisega.

3.1 Põhitegevuse kulud

Valla põhitegevuse kulude maht 2014. aastal on vastavalt eelarvele 2,7 miljonit eurot.Prognoosiperioodiks on arvestatud, et:

majandamiskulud vähenevad 2015.a 5% võrra ning seejärel suurenevad igaaastaselttarbijahinna indeksi kasvu võrra;

personalikulud 2015.a. ei suurene ning järgnevatel aastatel 5%; toetused tegevuskuludeks jäävad samale tasemele.

11

Tabel 2 Toila valla finantstegevus ja prognoos (€)

Põhitegevuse tulude ja kulude vahe on Toila vallal positiivne ca 0,1 miljonit eurot (2013) kuidpüstitatud tulude ja kulude eeldustel väheneb see prognoosiperioodi lõpuks ca 0,05 miljoni euroni.Põhitegevuse kulude maht kasvab aastaks 2018 3,1 miljoni euroni. Tulude positiivset vahetkasutatakse investeeringute finantseerimiseks, samuti olemasolevate ja planeeritavate laenudeteenindamiseks.

12

Tabel 3. Kulude jaotus valdkonniti 2013-2018

13

3.2 Investeeringud

Tulenevalt omavahendite vähesusest kasutab Toila vald investeeringute teostamiseks eelkõigekahte allikat:

finantseerimistehingud sihtfinantseeringud

Perioodiks 2014-2017 kavandatud tähtsamad investeeringud on välja toodud valla arengukavainvesteeringute kavas, mille realiseerimiseks plaanitakse taotleda toetusvahendeid Euroopa Liidufondidest ning vajadusel katta omafinantseering laenuvahendite arvelt. 100% omavahendite arveltinvesteeringute teostamine ei ole majanduslikult otstarbekas ega võimalik.

Tabel 4 Investeerimistegevus aastatel 2014 – 2018

Olulisematest projektidest on välja toodud 2014+ kavandatud Voka lasteaia, valla teede jaseltsimajade rekonstrueerimine.

3.3 Kohustused

2013. a. seisuga oli Toila valla netovõlakoormus 0%. Perioodil 2014+ võetavad laenud onarvestatud 3 % protsendilise intressiga ja tagasimaksetähtajaga 10 aastat.

Tabel 5. Toila valla kohustused ja finantseerimistegevused seisuga 2013+

14

15

4. Sõltuvad üksused

Toila vallal on üks sõltuv üksus AS Toila V.V., mis kuulub 100% vallale. Ettevõtte põhitegevusalakssoojusenergia tootmine ja müük Toila ja Voka alevikus ning Pühajõe külas, vee- jakanalisatsiooniteenuse pakkumine Toila ja Voka alevikus ning Pühajõe küla.

Tabel 6. AS Toila V.V. finantsseisund 2013 – 2018

16

5. Finantsdistsipliin

Toila vald on oma arengu kavandamisel ja elluviimisel lähtunud kestlikkuse printsiibist.Omavahendite arvelt teostatud investeeringud ja kohustuste puudumine on säilitanud vallalepiisava maksevõime tagamaks olemasolevate teenuste osutamise senises mahus kui ka võimalusevajadusel täiendavate investeeringute planeerimiseks laenuvahendite abil enneRahandusministeeriumi kehtestatud piiri saavutamist.

Tabel 7. Toila valla arvestusüksuse finantsvõimekus 2013 – 2017

5.1 Tundlikkusanalüüs

Tundlikkusanalüüsi eesmärk on anda ülevaade võimalike riskistsenaariumite realiseerumise korralkulude vähendamise vajalikust mahust. Tundlikkusanalüüs on koostatud järgneva kolme aastakohta.

Baasstsenaarium on koostatud eelarvestrateegia olemasoleva versiooni põhjal

Tabel 8. Baasstsenaarium: Eelarvestrateegia olemasoleva versiooni põhjal

17

Tabel 9. Riskistsenaarium 1. Sissetulekute kasv on eeldatavast mõnevõrra väiksem

Järeldus: Positiivse põhitegevuse tulemi saavutamiseks on vaja aastatel 2016-2017 kärpida kulusidvähemalt 10 000€ võrra ning likviidse vara olemasoluks kärpida täiendavalt kulusid või vähendadainvesteeringute mahtu vähemalt ligi 100 000€ ulatuses.

Tabel 10. Riskistsenaarium 2: Sissetulekute kasv on eeldatavast tunduvalt väiksem

18

Järeldus: Positiivse põhitegevuse tulemi saavutamiseks on vaja alates aastast 2014 kärpida kulusidvähemalt 35 000€ võrra aastas ning likviidse vara olemasoluks kärpida täiendavalt kulusid võiloobuda valdavast osast kavandatud investeeringutest.

Tabel 12. Riskistsenaarium 3: Laenuintressid kujunevad eeldatust kõrgemaks

Järeldus: Finantskulude kasv tulenevalt väikesest laenukoormusest Toila valla eelarvepositsioonioluliselt ei mõjuta

19

6. Kokkuvõte

Järgnevalt on välja toodud põhijäreldused ja soovitused

Tänase eelarvestrateegiaga suudab Toila vald täita finantsdistsipliini tingimusi vastavaltRahandusministeeriumi kehtestatud normatiividele.

Toila vald on finantssituatsioonis, kus personali- ja majanduskulude kontrolli all hoidminevõimaldab järgneval neljal aastal teostada mõningaid valla arengu seisukohalt olulisiinvesteeringuid. Samas suuremas mahus investeerimine eeldab kulude vähendamistprotsesside efektiivsuse kasvu toel, mille tulemusel vabanevaid vahendeid saab kasutadaeelkõige investeerimise tarbeks võetavate täiendavate laenukohustuste finantseerimiseks.

Samas on Toila valla eelarve tundlik väliskeskkonnast tulenevatele muutustele –eelarvetulude võimalikule vähenemisele (tulenevalt eelkõige maksumaksjate arvuvähenemisest või inimeste sissetulekute kasvutempo langusest) on tarvilik reageeridapõhitegevuse kulude kokkutõmbamise ja planeeritud investeeringutest loobumisega.Intressimäärade tõus eelarve tasakaalu oluliselt ei mõjuta.

Konsolideerimisgrupi ettevõtte suudab ellu viia oma põhitegevust tegevustulude arvelt jatoo vallale kaasa lisavahendite eraldamise vajadust.

20

Sissejuhatus1. Sotsiaalmajanduslik keskkond1.1 Eesti majanduskeskkond1.2. Toila vald

2. Tulude prognoos2.1 Maksutulud2.2 Muud tulud

3. Kulude prognoos3.1 Põhitegevuse kulud

3.2 Investeeringud3.3 Kohustused4. Sõltuvad üksused5. Finantsdistsipliin5.1 Tundlikkusanalüüs

6. Kokkuvõte