MaksuMaksja 08.2014

MaksuMaksja EEST

I M

A

KSUMAKSJATE LIIDU

AJAKIRI

Marjad, seened, käbid ja tulumaks lk 33

Juriidilise isiku kriminaalvastutus lk 31

Kas pangad makse maksavad? lk 9

August 2014 nr 8 (198) Hind 3,20 € EML liikmetele tasuta ISSN 1736-4914

Kevadkoalitsiooni sügiskollektsioon lk 11–27

3

EEsti MaksuMaksjatE Liidu ajakiriJournal of Estonian Taxpayers’ AssociationInformation [email protected] +372 626 4190

Ahtri 6a (Admirali maja)10151 Tallinntel 626 4196faks 626 [email protected]

Vastutav väljaandja Lasse Lehis Peatoimetaja Margit BerkoÕigustoimetaja Martin Hubergkeeletoimetaja Neeme PõderFotograaf Vello Taimreillustraator Elo Annionküljendus Liina Talukirjastaja Casus Tax Services OÜtrükk AS Reusnerkojukanne AS Eesti Post

Ajakiri ilmub 11 korda aastas, kokku 12 numbritüksiknumber maksab EML-is 3,20 € 3 kuu tellimus 9 €poolaastatellimus 16 € aastatellimus 31 € (hind sisaldab käibemaksu 9%)

Proovinumbri saadab toimetus tutvuda soovijale tasuta. Ajakiri hakkab käima pärast EML esitatud arve tasumist alates järgmisest kuust.

EML liikmed saavad liikmesoodustusena ajakirja tasuta.

Praakeksemplari väljavahetamiseks tuleb toimetusega ühendust võtta.

Ajakirjas väljendatud seisukohtade rakendamine või nõuannete ja soovituste järgimine toimub nende kasutaja enda vastutusel.

Esikaas: Vello Taimre foto

ISSN 1736-4914

XViii aastakäik

MaksuMaksja

UUDISED

Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku langetada töötuskindlus- tusmakse määr 2,4%-ni 4-5Eesti Töötukassa pressiteade Riigikogu IRL fraktsiooni pressiteade

Maailma maksumaksjate konverents Vancouveris 5EML

Müügimaksu viirastused 6EMLTallinna Kaubamaja AS börsiteade

Õiguskantsler: sõiduki liiklusregistrisse kandmise aja pikenemine ei ole õigusvastane 7Õiguskantsleri Kantselei pressiteade

Eestimaalase finantsportree: juhuslik säästmine, kinnisvarausk ja kõrged pensioniootused 8-9Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus

ARVAMUS

Maksuloosungid ja tegelik elu 9-10Märten Ross

KEVADKoALITSIooNI SügISKoLLEKTSIooN

Kevadkoalitsiooni sügiskollektsioon 11-12EML

60 magamata ööd 12-14EMLSeaduseelnõu seletuskirja lisa

Usun, ei usu… 14-17EML

Töötajate register — maksuaugu kinnikeevitamise kunst 18-21Martin Huberg

Meie igapäevast autot anna meile tänapäev 21-26Lasse LehisEML kiri Riigikogu rahanduskomisjonile Riigikogu liikmete kõned

Autode lummuses valitsejad 26-27Toomas Laanpere

RAAMATUpIDAMINE

Väikeettevõtja riiklikust raamatupidamisprogrammist: see on VEB fondi 21. sajandi mikrovariant 27-29Ants Jürman

KoHTULUgU

Müüja vastutus äriühingu enamusosaluse müügi korral 29-30Anna Liiv

Juriidilise isiku ja tema õigusjärglase karistusõigusliku vastutuse problemaatika 31-32Andi Tubin

AJALUgU

Jutustusi kodumaa ajaloost — kui käbide korjamine veel maksuvaba oli… 33-36Lasse Lehis

JURIST VASTAB

Valik Tööinspektsiooni juristide vastuseid töösuhteid puudutavatele küsimustele 37Tööinspektsioon

Jurist vastab 38Martin Huberg

August

sisukord

4 MaksuMaksja nr 8 august 2014

MaksuMaksja

Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku langetada töötuskindlustusmakse määr 2,4%-niEesti Töötukassa pressiteade 18.08.2014

Eesti Töötukassa nõukogu tegi ühehäälselt Vabariigi Valit- susele ettepaneku kehtestada järgmiseks neljaks aastaks töötuskindlustusmakse määraks 2,4%, sh töötajatel 1,6 % ja tööandjatel 0,8%.

Töötukassa nõukogu esimees peep peterson: „Heameel on, et maksemäära langetamise otsus tuli ühehäälselt ja üle mitme aasta on sotsiaalpartnerid üksmeelsed. Uue makse- määraga suudame katta töövõimereformi vajadused ning jätkata mõistlikus mahus reservide kogumist. Nõukogu vaatas enne otsuse tegemist läbi ka võimalikud kriisistse-

naariumid ja võime olla kindlad, et töötuskindlustuse va- henditega saaksime hakkama ka keerulisematel aegadel."

2,4% maksemääraga oleks 2015. aastal töötuskindlustuse kogutulud 152,4 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaksid 126 miljonit eurot. Tööturuteenuste jaoks on järgmisel aastal kasutada 33 miljonit eurot. prognoosi järgi hakkab 2015. aastal töötuskindlustushüvitist saama 16 844 inimest, koondamishüvitist saab 5474 inimest ja maksejõuetushüvitist 1991 inimest.

2015. aasta lõpuks on oodatav töötukassa netovara väär- tus 608 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli selle väärtus 529 miljonit eurot ja käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade oodatav väärtus 581,7 miljonit eurot.

Tsahkna: tööjõumaksude langetamine on õige, kuid tööhõivereform lööb töötukassa kulud lakke Riigikogu IRL fraktsiooni pressiteade 18.08.2014

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna (IRL) tervitab töötukassa nõukogu otsust langetada töötus- kindlustusmakse määra 2,4 protsendini, kuna tööjõumak- sud on Eestis liiga kõrged. Samas nendib ta, et seoses töö- võimereformi elluviimisega suureneb koormus töötukassa eelarvele, mistõttu peab valitsus vastama küsimusele, kust leitakse raha töövõimereformi jätkusuutlikuks rahastami- seks pärast eurorahade lõppemist aastal 2020.

„Tööjõu maksud on Eestis liiga kõrged ja tänane töötukassa nõukogu otsus neid langetada on kindlasti nii tööandjatele kui ka töötajatele positiivne uudis. Loodan, et valitsus seda ettepanekut ka toetab,“ ütles Tsahkna.

Samas oli Tsahkna murelik, kas valitsusel on olemas pike- maajalised arvutused seoses töövõimereformi elluviimisega, mille üheks tulemuseks on seni riigieelarves olnud töövõimetuspensioni kulude kantimine töötukassa eelarvesse. See tähendab aga töötukassa olulist kulude tõusu,

eriti pärast eurorahade lõppemist aastal 2020.„Töötukassa juht Meelis paavel on Riigikogu sotsiaalko-

misjoni ees öelnud, et seni ei ole selget poliitilist otsust, kust kaetakse pärast eurorahade lõppemist tekkinud töötukassa lisakulu,“ ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul peab valitsus vastama küsimusele, kust leitakse raha töövõimereformi jätkusuutlikuks rahastami- seks pärast eurorahade lõppemist aastal 2020. „Töötukassa kulud tõusevad töövõimereformi tulemusel kahekordseks pea 70 miljoni euroni aastas ja seni selget vastust, kust lisa- raha pärast eurorahade lõppemist võetakse, valitsus välja öelnud ei ole,“ oli Tsahkna murelik.

Ta lisas, et samas võib olla päris kindel, et valitsus tahab vähendada otseseid riigieelarve kulusid ning töövõimerefor- mi lisakulu lükatakse töötukassa õlgadele.

„Töövõimereformi tegemise üheks peamõtteks on valitsusel olnud riigieelarveliste kulude töötukassasse üle kantimine. Lihtsalt öeldes tahab valitsus lükata oma rahalise vastutuse tööandjate ja töötajate kaela. Seetõttu on oluline, et tänane töötukassa nõukogu arvestaks lisanduva koormusega töötukassa eelarvele,“ lisas Tsahkna.

Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku kehtestada järgmiseks neljaks aastaks töötuskindlustusmakse mää- raks 2,4 protsenti, sealhulgas töötajatel 1,6 protsenti ja töö- andjatel 0,8.

5

uudised

WTA liikmesorganisatsioonide esidajad — madalamate maksude ja ausa riigijuhtimise nimel Fotod: WTA

Maailma maksumaksjate konverents VancouverisEML

29.–31. mail toimus Vancouveris Maailma Maksumaksjate Assotsiatsiooni (World Taxpayers Associations — WTA) kon-verents. WTA-l on 54 riigis 68 liikmesorganisatsiooni, mille esindajad kogunevad traditsiooniliselt konverentsile iga kahe aasta tagant. Kuna WTA pakkus EML-ile kui pikaajalisele liikmele ja tublile liikmemaksu maksjale lahkelt reisikulude osalist katmist, osales seekord üritusel ka EML esindaja (juhatuse liige Ivo Raudjärv).

Konverentsile andsid mõistagi tooni liberalistliku maailma- vaatega kõnelejad. Tuntuim ja sellega ka küllaltki suure meedia-

huvi tekitanud esineja oli Kanada endine peaminister paul Martin, kes enne peaministritoolile asumist oli üheksa aastat rahandusminister ja jõudis korda saata mitmeid kangelastegu- sid. Tema rahandusministriks saamisel 1993. aastal oli Ka- nada suures hädas eelarvepuudujäägiga ja alanevate reitingu- tega. paul Martin surus läbi rängad eelarvekärped, mis võimal- dasid Kanadal jõuda 1998. aastaks tasakaalus eelarveni ja varasemate AAA tasemel reitingute taastamiseni aastaks 2002.

Konverentsi raames toimusid ka WTA ja TAE (Taxpayers Association of Europe) liikmete üldkoosolekud, mille põhi-sisuks oli uute juhtorganite valimine. Suurimaks uudiseks selles vallas oli WTA pikaajalise peasekretäri ja 1988. aastal toimunud organisatsiooni asutamise peamise initsiaatori Björn Tarras-Wahlbergi pensionile jäämine.

Kanada Maksumaksjate Liidu kell, mis näitab maksumaksjate kanda olevat riigivõlga


MaksuMaksja

Müügimaksu viirastused

Müügimaks kehtis Tallinnas aastatel 2010–2011 ning kuna kohalike maksude seaduse muutmise tulemusena kaotati see maksuliik 1. jaanuarist 2012 lõplikult kogu Eestist, ei ole ka erilist põhjust MaksuMaksja lugejatele sellest maksust pikalt kirjutada. Viimati saigi teemat põgusalt puudutatud aasta tagasi ning uudise sisu oli lühidalt selles, et tasapisi hakkab läbi tiksuma kolmeaastane aegumistähtaeg, mille jooksul on võimalik esitada tagastusnõudeid nendel julge- tel, kes soovivad vaidlustada müügimaksu seaduspärasuse. Tookord oli meile teada vaid info AS Eesti Statoil esitatud kaebusest (mis ei ole siiani lõpliku lahendini jõudnud). Tal- linna linna aastaaruandest saame teada, et müügimaksu tagastusnõudeid aktsiisikaupadelt on esitanud veel ka

AS Alexela oil, Neste Eesti AS ja oü Winestore kokku 1,136 miljoni euro ulatuses. Kuid hiljuti uudistest läbi lip- sanud rutiinne börsiteade annab tunnistust, et „huviliste“ hulka on lisandunud ka Tallinna Kaubamaja, kes on otsus- tanud vaidlustada müügimaksu täies ulatuses, mitte ainult aktsiisikaupade osas. Kuna Tallinna Kaubamaja kontserni kuulub ka näiteks Selveri poekett, pole põhjust imestada, et „tagasihoidliku“ 3,27 miljoni euro suurune tagastus- nõue moodustab üle kümnendiku kogu Tallinna 2010. a ja 2011. a müügimaksu laekumisest.

EML

samal teemal MaksuMaksjas varem ilmunud:

• Oh aegu ammuseid! – 2013, 6/7, lk 4-5

Tallinna Kaubamaja AS tütarettevõtted Selver AS, Kauba- maja AS, AS TKM King, AS Viking Motors ja oü TKM Beauty Eesti taotlevad tagasi aastatel 2010–2011 makstud müügimaksu.

Müügimaks kehtis Tallinnas kohaliku maksuna alates 1. juunist 2010 kuni 31. detsembrini 2011. Nimetatud aja- vahemikul tasusid Tallinna Kaubamaja AS kontserni tütar- ettevõtted müügimaksu kokku 3,27 miljonit eurot, sealhulgas Selver AS 2,20 miljonit eurot, Kaubamaja AS 0,86 miljonit eurot, AS TKM King 0,14 miljonit eurot, AS Viking Motors 0,04 miljonit eurot ja oü TKM Beauty Eesti 0,03 miljonit eurot. Müügimaks kaotati Riigikogus vastu võetud seadusega ja pärast seda on mitmed ettevõtjad nõud- nud tasutud müügimaksu tagastamist seoses selle vastu- oluga Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega. ükski nimetatud vaidlustest ei ole meile teadaolevalt tänaseks lõpliku lahendini jõudnud.

Müügimaksu tagastuse taotlemise eesmärgil esitasime parandatud müügimaksu deklaratsioonid, mille tõttu alga-

tas Tallinna Ettevõtlusamet tagastusnõuete kontrollime- netluse. Kontrollimenetluste tulemusena andis Tallinna Ettevõtlusamet maksuotsused, mille kohaselt rahuldati tagastusnõuded vaid osaliselt. Tallinna Ettevõtlusamet pi- das müügimaksu tagastusnõudeid põhjendatuks kokku 0,05 miljoni euro ulatuses, sealhulgas Selver AS osas 0,04 miljoni euro ulatuses ja Kaubamaja AS osas 0,01 miljoni euro ulatuses.

Tallinna Kaubamaja AS kontserni tütarettevõtted on juba esitanud või esitamas Tallinna Ettevõtlusameti maksuot- suste peale kaebused Tallinna Halduskohtule.

Müügimaksu vaidlustes nõustab ja esindab Tallinna Kau- bamaja AS kontserni tütarettevõtteid advokaadibüroo Bore- nius. Tallinna Kaubamaja AS kontserni tütarettevõtetel müügimaksu vaidlusega seoses jooksvad kulud puuduvad, tasu maksmine on kokku lepitud vastavalt vaidluse tule- musele. Kuivõrd tegemist on juhtumiga, millega sarnaseid lõpplahendusi ei ole teada, siis ei ole käesoleval hetkel või- malik anda hinnangut tagastusnõude vaidluse tulemuslik- kuse ja ajalise lõpplahenduse osas, kuid Tallinna Kaubamaja AS tütarettevõtjad ei ole kindlasti võtnud ette vaidlust, mida nad peaksid perspektiivituks.

Tallinna Kaubamaja AS informeerib börsi müügimaksu tagastusnõuetega seotud kohtuvaidluste olulistest kohtu- määrustest ja otsustest börsi reglemendis sätestatud korras.

Tallinna Kaubamaja AS tütarettevõtete müügimaksu tagastusnõudedTallinna Kaubamaja AS börsiteade 11.08.2014www.tkmgroup.ee

EEsti MaksuMaksjatE Liit nüüd ka Facebookis!

7

uudised

Maksu- ja raaMatupidaMisküsiMustELE vastusEd tELEFoni ja intErnEti tEEL

tasuta vastused liidu liikmete maksuküsimustele telefoni teel tööpäeviti 10–16

tel 626 4195

tasuta vastused liidu liikmete raamatupidamisküsimusteleE ja N kl 10–16

tel 730 4020

[email protected] www.maksumaksjad.eeNB! Enne küsimuse esitamist telefoni teel valmistuge teatama oma liikmenumbrit!

Raamatupidamisküsimuste esitamisel e-posti ja interneti teel märkida teemaks „Raamatupidamine“

Õiguskantsler: sõiduki liiklusregistrisse kandmise aja pikenemine ei ole õigusvastaneÕiguskantsleri Kantselei pressiteade 29.07.2014

Õiguskantsleri hinnangul ei ole Maanteeameti praktika, mille kohaselt võib sõidukite liiklusregistrisse registreerimiseks kuluda senisest rohkem aega, õigusvastane.

Õiguskantsleri poole on pöördunud mitu inimest, kes pole rahul, et sõidukeid ei kanta enam liiklusregistrisse Maanteeametile vastava avalduse esitamise päeval. Nüüd võib selleks toiminguks aega kuluda kuni 30 päeva. Selline muudatus on tingitud Maanteeameti, Maksu- ja Tolliameti, Tarbijakaitseameti ning politsei- ja piirivalveameti koos- töös toimunud ühisaktsioonidest kasutatud autode turu korrastamiseks.

olles analüüsinud uut sõidukite liiklusregistrisse kandmise praktikat, leidis õiguskantsler Indrek Teder, et kuigi Maanteeamet ei ole kohustatud registreerima sõidukit taotluse esitamise päeval, tuleb seda siiski teha mõistliku aja jooksul. Sõiduki registreerimiseks kuluva aja mõistlikkus sõltub aga mitmest asjaolust. Näiteks sellest, kas esitatud on kõik vajaminevad dokumendid või tuleb Maanteeametil hankida täiendavat teavet. Samuti võib Maanteeamet enne sõiduki registreerimist kontrollida dokumentide õigsust,

tehes vajadusel järelepärimisi teistesse asutustesse.Kõik need täiendavad toimingud võtavad aega, mistõttu

sõltub sõiduki registreerimise aeg konkreetse juhtumi asja- oludest. Õiguskantsleri sõnul on seetõttu raske määratleda, kui pikk on täpselt see mõistlik aeg, mille jooksul peaks Maanteeamet registritoimingu tegema. Õiguskantsler leidis siiski, et üldistatult hinnates ning arvestades võimalikke täiendavaid menetlustoiminguid, ei pruugi kuni 30 päeva kestev sõiduki registreerimise menetlus olla iseenesest ebamõistlikult pikk. Ta lisas, et kui sõidukit registreerida soovijale siiski tundub, et Maanteeamet viivitab tema sõi- duki registreerimisega põhjendamatult kaua ning rikub sellega tema õigusi, on tal võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Õiguskantsler Indrek Teder toonitas, et tema hinnangul on Maanteeameti, Maksu- ja Tolliameti, Tarbijakaitseameti ning politsei- ja piirivalveameti ühistegevuse eesmärgid kasutatud autode turu korrastamiseks õiguspärased ja ette- võtmine vajalik. Nimelt on ametite koostöö suunatud sõi- dukite ostjate ja müüjate teadlikkuse tõstmisele kehtivatest õigusnormidest ja võimalikest kasutatud sõiduki ostuga kaasnevatest probleemidest. Samuti on ühistegevuse ees- märk tagada kasutatud sõidukite turul aus konkurents ning kindlustada maksude tõhusam laekumine riigieelarvesse.


MaksuMaksja

Eestimaalase finantsportree: juhuslik säästmine, kinnisvarausk ja kõrged pensioniootusedEraisikute Rahaasjade Teabekeskus

Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse viimase aasta jooksul läbi viidud uuringud näitavad, et eestimaalaste finants- käitumisele on iseloomulik juhuslik ja lühiajaline planeerimine ning vähene säästmine. Vaadeldes Eesti elanike teadmisi finantskirjaoskusest ning hoiakuid ja käitumist oma majandusliku olukorra kindlustamisel, joonis- tub välja portree: elab pigem palgast palgani, usub kinnisvarasse kui kindlaimasse inves- teeringusse ning ootab tulevikus riigilt ebarealistlikult suurt pensioni.

Läbi aastate püsib võrdlemisi muu- tumatuna tendents, et Eesti inimene oma rahaasju pikalt ette ei planeeri. Eraisikute Rahaas- jade Teabekeskuse aprillikuus valminud uuringust selgus, et oma pere eelarvet planeerib 72% elanikest, 2010. aastal oli selliseid peresid vähem — 68%. „Võrreldes 2010. aasta uuringuga on kasvanud nende perede hulk, kes on asunud pere sissetulekuid ja välja- minekuid jälgima. See näitab, et inimeste teadlikkus rahaasjade planeerimise vajalikkusest on tõusmas, kuigi visalt,“ üt- les teabekeskuse juhataja Lee Maripuu. Eelarvet koos- tavate perede hulk on küll suurenenud, aga rahaasju pla- neeritakse jätkuvalt ette suhteliselt lühikeseks ajaks — enamasti on selleks perioodiks vaid üks kuu. „palgapäevast palgapäevani planeerib eelarvet 38% leibkondadest ja see pole viimase nelja aasta jooksul muutunud,“ tõdes Maripuu ja lisas, et pi- kemaajaliselt planeerivad oma rahaasju pigem suurema sissetulekuga ja nooremas keskeas inimesed. Tänavu suutis oma pere sissetulekust mingi

osa säästa 51% peredest, 2010. aastal aga 44%. Kui 2010. aastal oli säästetav summa keskmiselt 10,7–13,1% kuusis- setulekust, siis tänavu aprilliks oli see tõusnud 14%-ni.

piisava sissetuleku kindlustamine pensionipõlveks on praegu ja tulevikus üha enam inimeste endi kohustus. See tuleneb nii rahvastiku vanuselisest ja arvulisest muutusest kui pensionisüsteemist, mis eeldab ka inimeste endi pa- nustamist. Möödunud aastal läbi viidud uuringust selgus,

et inimesed teavad vähe riikliku pensioni-

süsteemi üles- ehitusest

n i n g

9

arvamus

Maksuloosungid ja tegelik elu

ühes keskmises vesternis suhtutakse pangaröövlisse kui mitte just positiivsesse kangelasse, siis vähemalt kui süü- tusse ullikesse, kes oma igapäevatööd teeb. Keda aga ei kuvata neis kuigi tihti — kui neid üldse näidatakse —, on vaesunud farmerid või kaupmehed, kes pangaröövli kuritöö tõttu pankrotti läinud pangas oma säästud kaotasid. Teatud robinhoodlik allhoovus on vist meis kõigis. Ei ole minu asi ega huvi hakata siinkohal pankureid kaitsma, kuid rutiinse finantssektori tümitamise sisu osas peaks mõnda asja ikka täpsustama. Kas või akadeemilisest huvist.

Ehk siis — „nagu me kõik teame“ — ei maksa pangad makse. Erinevalt meist, igapäevastest rügajatest. Kui see nii oleks, oleks vist tõesti paha lugu. Mis on aga seis nii-öelda faktipõhiselt?

Lihtsalt sissejuhatuseks tasub tõdeda, et nagu teisedki ettevõtted, maksavad pangad oma töötajate palkade pealt sotsiaalmaksu ja peavad kinni ka üksikisiku tulumaksu.

Võttes kokku kõik finantsasutused ehk siis mitte kitsalt pangad, vaid ka varahaldusfirmad, liisinguettevõtted, kind- lustusseltsid jm, mis tihti pangaga sama katuse all on või samasse kontserni kuuluvad, tuleb tõdeda, et kui töötaja- test on nad moodustanud viimastel aastatel tiba alla 2% koguhulgast, on nad ka maksnud tööandja makse samas suurusjärgus. Tegelikult isegi ebaproportsionaalselt palju — 2,7% kogu sotsiaalmaksu laekumisest ja ligi 3% üksik- isiku tulumaksu laekumisest. Eks see ülekaalulisus kajasta ka finantssektori üle keskmist palgataset ning maksude maksmata jätmises neid igatahes süüdistada selle nurga alt ei anna.

Kui liikuda tööjõumaksudelt „tegeliku suli“ ehk panga oma- niku tulu maksustamisele, kes tihti liiati ka võõramaalane on, siis kõigepealt tõdeks, et erinevalt tekitatud kuvandist ei ole finantssektori omanike tulu maksustamisel mingeid erandeid võrreldes pudupoe või kingatehasega. Nii nagu teised ettevõtted, maksab pangaomanik oma saadud tulu pealt tulumaksu siis, kui ta selle oma kasutusse saab võt- ta ehk vahetult enne dividendide ülekandmist isiklikule pangakontole. Kõrvalpõikena olgu märgitud, et samuti ei maksusta meie maksukaru topeltmaksustamise vältimi- seks ei pankade ega teiste ettevõtete välismaalt teenitud kasumit.

Märten RossFinantspoliitika ja välissuhete asekantsler Rahandusministeeriumi blogi: http://blogi.fin.ee

nende ootused tulevase pensioni suuruse osas on ebarealistlikult kõrged. Eesti elanike arvates peaks pension moodustama keskmiselt 74% pensionieelsest palgast, samas ei tea 77% elanikkonnast, et pensionisüsteemi kaks esimest sammast annavad kokku vaid 40% pensionieelsest sissetulekust. pensionipõlves toimetulekul loodavad inimesed enim kohustuslikule kogumispensionile ehk II sam- bale (65%), 43% elanikest loodab jätkata töötamist, 36% loodab soetatud kinnisvarale, 35% abikaasa ning 29% laste toele. „Selles loetelus on palju n-ö mittemateriaalseid pen- sionisambaid, mis panevad kõrged ootused nii iseenda töö- alase kvalifikatsiooni säilimisele kui ka heale tervislikule seisundile, laste valmisolekule vanemaid rahaliselt aidata, kinnisvaraturu stabiilsusele, et tagada rahuldav elatustase ka pensionipõlves,“ ütles Maripuu. „Kui tööalane areng ja töövõime säilimine sõltuvad paljuski igaühe enda käitumi- sest, siis teiste loetelus märgitud ootuste puhul on tulevik ettearvamatum. oma toimetuleku kindlustamiseks saavad inimesed juba praegu kindlasti rohkem ära teha.“

Kui säästmisharjumus on juba tekkinud, on mitmeid või- malusi kõrvalepandud raha paigutamiseks. Teabekeskuse uuringust selgus, et neile, kellel on võimalik säästa, tundub kõige tulusam paigutada raha kinnisvarasse (47%) või panka (33%). „Vastuoluna võib välja tuua, et kuigi 36% elanikest loodab pensionieas toimetulekul kinnisvarale, siis tegelikult ei ole inimesed valmis finantsraskuste korral kinnisvarast loobuma, kuna sageli mõeldakse kinnisvara all

just oma kodu. Suurem osa kinnisvara omanikest ehk 61% ei ole nõus müüma omatavast kinnisvarast mitte midagi, ei korterit, maavaldust, suvilat ega ka maamaja,“ märkis Maripuu.

Teabekeskuse uuringute tulemustest selgub, et Eesti ela- nikud suhtuvad nii lühi- kui pikaajalisse rahaasjade planeerimisse pigem leigelt. Vähese planeerimise ja juhuslikku laadi säästmisharjumuse tõttu ei ole paljudel piisavat rahalist puhvrit ootamatustega (näiteks pikaajaline haigus, töökao tus) toimetulekuks. Kolmandik elanikest saaks peamise sissetulekuallika kadumisel hakkama vaid ühe kuu, 37%-l elanikest on juhtunud, et kuusissetulek ei kata täie- likult kulutusi. pingeline eelarve teeb inimesed kergesti vastuvõtlikuks kiiretele, kuid sageli pikemas perspektiivis kallitele finantsotsustele — näiteks tarbimiskrediit ja kiir- laen, mida on hiljem väga raske tagasi maksta. „Kulude- tulude planeerimine ja kokkuhoid eeldab vastutustund- likku tarbimist ja nutikat majandamist. oma rahaasjade juhtimine nõuab enesedistsipliini ja teadmisi, kuid ka riigi, finantsasutuste ja ühiskonna tuge. Ehkki finantskirjaoskuse edendamine on tõusnud prioriteediks ka riiklikul tasandil, kinnitavad Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse läbi viidud uuringud veel inimeste teadlikkuse ja harjumuste visa muutumist. Siiski võib näha, et kui muudetakse hoiakuid oma isiklike rahaasjade planeerimisse, suureneb ka inimeste heaolu ja sotsiaalne turvatunne tervikuna,“ ütles Maripuu.


MaksuMaksja

Hea küll, erandeid pole. „Aga nad ikka ei maksa tulumaksu, onju? See peab ju ometi õige väide olema.“ Nii see aga pole.

Kogu majanduses on ettevõtte tulumaks küllaltki ebasta- biilne näitaja peamiselt seetõttu, et ka maksu aluseks olev tulu ehk kasum on majanduses tavalisest suurema hüplik- kusega. Näiteks pärast buumiaegset kasumikasvu, mis paljuski oli jätkusuutmatu, pidi finantssektor 2009. aastal leppima hoopis kaugelt üle 100 miljoni eurose kahjumiga Eesti tegevuselt. Tol ja järgmisel aastal finantssektori oma- nikud üsna oodatult kasumit ettevõtetest praktiliselt ei jaganud ning seetõttu ka tulumaksu peaaegu ei maksnud. olukord hakkas mõnevõrra muutuma 2011. aastal ning fi- nantsettevõtete makstud juriidilise isiku tulumaksu kasv on jätkunud. Kolme aasta jooksul kasvas see 14 miljonilt eurolt aastas 29 miljoni euroni, olles viimasel aastal üle 8,5% kõigi ettevõtete makstud tulumaksust. on huvipakkuv, et see on rohkem kui pankade lisandväärtuse osatähtsus majanduses ja seega ka rohkem, kui nende osatähtsus kogu majanduse kasumites.

Siinkohal tuleb siiski täheldada, et üks kõhklus meie tulu- maksusüsteemi toimivusest ülepiiriliste pangakontsernide tulu õiglase maksustamisega on. Nimelt tekitab küsimusi tõsiasi, et üha karmimate nõuetega on Euroopa valitsused sundinud panku ja teisi finantsasutusi hoidma suuremat kapitalipuhvrit oma äritegevuses võetud riskide katteks. Seda muidugi eesmärgiga vähendada riske hoiustajatele ja teistele pangale laenu andnutele, kas või näiteks pensioni- fondidele.

Kapital koguneb aga peale võimalike sissemaksete peamiselt just kasumi arvel, mis jääb dividendidena omanikele välja jagamata. Kriisi lahvatamise eelõhtul, kui pankade kõr- gendatud riskiprofiil riiklike järelevalvajate arvates hakkas juba ilmseks saama, koguni ahistati panku aktiivselt välti- ma dividendimakseid. Eesmärgiks ikka seesama: koguda kapitalipuhvreid. Kriisi kogemuse põhjal tuleb toonast initsiatiivi pidada vähimaks, mida riik võis teha buumiga kasvanud riskide katmiseks. Muu hulgas aitas see vältida mitmete teiste riikide kurbi kogemusi, kus pangad halve- mate aegade saabudes mitte lihtsalt tulumaksu maksmise

lõpetasid, vaid neile tuli maksumaksja kukrust veel hulle- ma ära hoidmiseks lisakapitali maksta.

Kui pangad on nüüd uuesti kapitalipuhvrite ehitamise faasi jõudnud, tekib aga küsimus, kas maksusüsteem kallutab äkki neid kasumeid koguma kuhugi pangagrupi ühte teatud taskusse. Kui näiteks sama pangakontserni Rootsi ja Eesti osad teeniksid 50 miljonit eurot kasumit ning pank peaks kokku teenitud 100 miljonist kolm neljandikku jät- ma reservi, siis kas tal võib olla maksusüsteemist tulenev kiusatus jätta just Eestis kogu 50 miljonit eurot terve kontserni kapitalipuhvriks ning 25 miljonit maksta dividen- dideks Rootsis? Ehk siis: vastupidi mitmetele panikööridele pole teoreetiline probleem mitte selles, et kasum tulumaksuvabalt Eesti riigist välja jookseb, vaid risti vastupidi — probleemiks võib osutuda, et kasum ei voola pankadest ja tagatipuks ka mitte Eestist välja. Kui siinkohal viidatakse oletusele, et „ju majasisese laenamisega see kasum kuidagi välja nihverdatakse“, siis see niinimetatud siirdehinnas- tamise probleem kehtib igasuguse tulumaksusüsteemiga. Sellise panku puudutava küsimuse kontekstis pole see üle- üldse asjakohane, sest nagu tõdetud, on lähtekoht just või- malik motiveeritus hoida kasumit siin ja mitte seda siirde- hindadega välja nihverdada.

See võimalik väärastus süsteemis ei saa kindlasti olla väga massiivne. Muu hulgas ei ole nii regulatiivselt kui ka kontsernijuhtimise seisukohast jätkusuutlik kogu rahvus- vahelise kontserni seisukohalt lõpmatult kasumit vaid ühe tütarpanga bilanssi koguda. pigem tähendab see dividendi- maksete ja sellega kaasneva tulumaksu maksmise lükku- mist. Eelmiste aastate kasvanud pangagruppide sisesed di- videndimaksed on samuti vähemalt esialgu õõnestamas selle teoreetilise ohu tõenäosust tegelikus elus. Kuid elame-näeme. Esialgu ei ole alust väita, et pangad kasumilt makse ei maksaks. pigem on nende makstud maksud olnud viimastel aastatel kogu majanduse võrdluses pigem üle keskmise. Kuid kindlus praeguse süsteemi suju- vast toimimisest selle nurga alt saabub pigem tulevatel aastatel. Seda muidugi eeldades, et majandus normaalselt areneb.

tuLuMaks?

käibEMaks? tööõigus?kõik vastused EML koduleheküljel rubriigis „MaksukÜsiMusEd“

www.maksumaksjad.ee

11

10% aastas; tubakaaktsiisi tõstetakse 2016. – 2018. aastani 5% aastas; maagaasi aktsiisi tõstetakse 2015. – 2017. aastani 20% aastas; keelatakse eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli kasutamine raudtee- ja meretranspordil ning kütmisel

1. jaanuar 2015: maamaksu infosüsteemide korraldus ja avalikus kasutuses oleva maa mõiste täpsustamine (maamaksuseaduse muudatused, eelnõu 558 SE)

1. veebruar 2015: muutuvad hasartmängumaksu määrad (eelnõu 653 SE)

Täpsemad viited seaduseelnõudele leiate EML veebilehe www.maksumaksjad.ee rubriigis „Maksuinfo“ artiklites „Maksuseaduste muudatused 2014. aastal“ ja „Uuemad 2014. a vastu võetud maksuseaduste muudatused“. Käibedeklaratsiooni lisa ja sõiduautode käibemaksu muudatuste kohta on teemakohased artiklid ka kodulehe avalehel.

Kevadkoalitsiooni sügiskollektsioon

Uue valitsuskoalitsiooni kevadiste „lahinguristsete“ tulemusena (mis päädis Riigikogu erakorraliste istungitega juuni lõpus ja juuli alguses) võeti vastu muljetavaldav rodu ette- võtjavaenulikke või vähemalt kõhklusi tekitavaid maksu- muudatusi. Kuna juuni ajakirjanumbri koostamise ajaks ei olnud Riigikogu töö lõppenud, ei olnud kõikidest muudatustest tookord veel võimalik kirjutada. Nüüd on kuum suvi läbi ning paras aeg kõike olnut ja tulevat meenutada.

Uue valitsuse maksukalenderKuna valitsuse „tervituspakett“ oli killustatud mitme eri seaduse vahel, mis jõustuvad eri aegadel, siis toome haka- tuseks ülevaate, millal mis muudatus kehtima hakkab.

Töötamise registrist kirjutasime pikemalt juuni-juuli Mak-suMaksjas. praeguseks võime teha esialgsed kokkuvõtted sellest, kuidas register on käivitunud, kui suur on maksuameti „saak“ ja kuidas tööandjad asjasse suhtuvad. Samuti toome lugejani Rahandusministeeriumilt saadud selgitused „vabatahtliku“ mõiste sisustamise kohta.

EML

1. juuli 2014: töötamise register (maksukorralduse seaduse muudatused, Riigikogus eelnõud 574 SE ja 575 SE)

1. juuli 2014: aktsiisikauba elektrooniline saateleht (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, eelnõu 637 SE)

1. august 2014: maksusummade avalikustamine (maksukorralduse seaduse muudatused, eelnõu 680 SE)

1. august 2014: tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamine 60 päevale (maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse muudatused, eelnõu 680 SE)

1. september 2014: kaob ära 64-eurone ilma arvestuseta autohüvitis, arvestuse pidamise korral makstava hüvitise maksuvaba piirmäär tõuseb 335 euroni (tulumaksuseaduse muudatused, eelnõu 643 SE)

1. november 2014: käibedeklaratsiooni lisa üle 1000-euroste arvete detailse info kohta (käibemaksuseaduse muudatused, eelnõu 493 SE)

1. detsember 2014: sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang sõiduautoga seotud kuludelt (käibemaksuseaduse muudatused, eelnõu 644 SE)

1. jaanuar 2015: tulumaksuseaduse muudatused (põhiosas eelnõu 683 SE): maksumäär 20%, maksuvaba tulu määr 154 eurot kuus, pensioni maksuvaba osa 220 eurot kuus, lisaks muudetakse tulu- maksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja koostamise korda, piiratakse maksuvaba stipendiumi maksmise võimalusi, hakatakse maksustama füüsilisele isikule makstavaid põllumajandustoetusi, pärandina saadud vara võõrandamisest saadud kasust ei saa maha arvata pärandaja tehtud kulusid.

1. jaanuar 2015: aktsiisitõusud ja erandite piiramine (eelnõu 682 SE): alkoholiaktsiisi tõstetakse 2015. aastal 15%, 2016. – 2018. aastani

samal teemal MaksuMaksjas varem ilmunud:• Martin Huberg. Töötajate register on registreeritud ja

hakkab tööle. – 2014, 6/7, lk 31-34

Käibedeklaratsiooni lisast kirjutasime viimati pikemalt maikuu MaksuMaksjas. Artikli kirjutamise ajaks oli seadus vastu võetud ja välja kuulutatud. Nagu arvata oligi, pöördusid ettevõtlusorganisatsioonid järgmise sammuna õiguskantsleri poole, kes aga pöördujate kurvastuseks jõu- dis juba juulis kujundada seisukoha, et seadusemuudatus on põhiseadusega kooskõlas. Käesolevas ajakirjanumbris toome ära õiguskantsleri põhiseisukohad. Samuti võime raporteerida, et kurikuulus KMD INF vorm on 10. juunil ametlikult ministri määrusena kinnitatud ja Riigi Teatajas avaldatud (RT I, 03.07.2014, 7).

samal teemal MaksuMaksjas varem ilmunud:• Lasse Lehis. Jõulud koos käibemaksuga. – 2014, 5, lk 12-15

Sõiduautoga seotud sisendkäibemaksu mahaarvamise pii-rangust kirjutasime samuti maikuu MaksuMaksjas. pärast artikli ilmumist jätkusid Riigikogu rahanduskomisjonis

kevadkoalitsiooni

sügiskollektsioon


MaksuMaksja

samal teemal MaksuMaksjas varem ilmunud:• Lasse Lehis. Sõiduautod käänulisel ja auklikul

maksumaastikul. – 2014, 5, lk 16-25

arutelud muu hulgas ka EML esitatud „tehniliste“ küsimuste ja vastuste osas, mille tulemusena tehti eelnõus ka mõned ebaolulised muudatused. Kuigi Euroopa Liidult ei ole vaja- likku luba käibemaksudirektiivist erandi tegemiseks saadud, võeti seaduseelnõu juuni lõpus siiski vastu, lootuses, et küll seaduse jõustumise ajaks (1. detsember) see „pisiasi“ korda aetakse. Käesolevas ajakirjanumbris tutvustame seaduse lõplikku teksti ja vahendame seaduse vastuvõtmise eel Riigikogus välja öeldud mõtteid.

Ka maksusummade avalikustamisest ning tagastusnõude tähtaja pikendamisest anname selles ajakirjanumbris pikema ülevaate. Head lugemist!

60 magamata öödEML

Selle aasta 1. augustil jõustus kaks muudatust maksukorralduse seaduses. Esimese kohaselt hakkab MTA avaldama „maksumaksjate edetabeleid“ ja teise kohaselt pikendati ta- gastusnõude täitmise üldist tähtaega 30 päevalt 60-le. Mõle- mad on üsna kummalised muudatused.

Mis puudutab maksude avalikustamist, siis MKS § 27 lõigete 3 ja 4 kohaselt avaldab MTA kord kvartalis kõikide juriidiliste isikute, FIE-de, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste tasutud maksusummad (kõikide riiklike maksude summa ning eraldi sotsiaalmaksu, residendist füüsilise isiku tulult kinni peetud tulumaksu ning kohustusliku kogumispensioni maksete ja töötuskindlustusmaksete summa). Esimest korda avaldatakse nimekiri 10. oktoobril 2014 kahe kuu (augusti ja septembri) kohta.

Arvatakse, et see meede toob meie tänavatele „ühiskond- likud maksuinspektorid“, kes hakkavad avalikult häbista- ma „parasiite“, kes kellegi arvates maksavad liiga vähe makse, ning eputavad ettevõtjad hakkavad maksma makse rohkem kui seadus nõuab, et pääseda mõne edeva edetabeli tippu. Kuigi EML arvates on tegemist mõttetu asendustegevuse- ga, ei tohiks see siiski ettevõtlusele otseselt ohtlik olla, kuivõrd maksualast infot avaldatakse juba praegu aastaaru- annetes piisavalt suures mahus. Küsimus on pigem selles, kas edetabeleid lugema hakkav „publik“ on piisavalt ha- ritud, et aru saada, millise kavala trikiga satuvad suurte maksumaksjate edetabeli etteotsa kütuse, alkoholi ja tubaka maaletoojad, kasiinoketid, suured jaekaubandusvõr- gud ja teised siseturule suunatud suure töötajate arvuga ettevõtted.

Tegelikult on publiku reaktsiooni korra juba proovitud, nimelt avaldati 13. märtsil Eesti Ekspressis artikkel „Ede- tabel: milline Eesti suurfirma maksab kõige vähem makse?“ Kui uskuda artiklit, siis ei soovinud tegelikult sellise edetabeli koostamist ei kaubanduskoda (kelle ettepanek see justkui oli) ega rahandusminister (kes eelnõu ametlikult algatas). Tsiteerime: Esmalt andis kaubanduskoja boss Toomas Luman talle omasel regressiivselt üleoleval toonil teada, et sellist jampsi ta kommenteerida ei oska, sest võrrel-

dud on võrreldamatut. Rahandusminister Jürgen Ligi teatas Brüsselist kirja teel, et toetab maksude avalikustamist ja ka Ekspressi algatust ettevõtteid maksude järgi reastada. Ent „soovitaks enne edetabelite tarvitamist konsulteerida arsti või majandusspetsialistiga”.

Aga meie trükime ära ametliku dokumendi — seaduseel- nõu 680 SE seletuskirja lisa, milles Rahandusministeerium tutvustab oma „kaasamispoliitika“ tulemusi, st selgitab, miks ta ei arvestanud laekunud märkuste või ettepanekutega:

rahandusministeeriumi vastusMakstud maksude avaldamise põhimõtted on seaduses sätestatud. Makstud maksude tabel ei olegi mõeldud ainukese indikaatorina, et moodustada ettevõtete edetabelit. Õigesti on märgitud, et siis tuleks arvesse võtta ka mitmeid muid tegureid. Antud juhul ei ole eesmärgiks hinnangu andmine ettevõtte tegevusele, vaid tegemist on objektiivsete andmetega. Kuigi tabel on üks, saavad sarnased ettevõtted end võrrelda teiste sarnaste ettevõtetega. Maksusumma avalikustamine ei ole ainuke vahend, mille alusel ettevõtet hinnata ja selle alusel ei saa teha isiku

Seaduseelnõu 680 SE seletuskirja lisa „Kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamine“ (punkt 1)

Eesti Maksumaksjate LiitAvalikustatud maksuinfo näitab sel juhul mitte niivõrd maksumaksja majanduslikku võimekust, õiguskuulekust vms, vaid esmajoones konkreetse isiku paiknemist lisand- väärtuse ahelas (import, eksport, tootmine, hulgi- või jae- müük). Selleks et saavutada võrreldav tulemus, peavad info tarbijal olema põhjalikud teadmised Eesti maksusüsteemist ning konkreetse ettevõtte tegevuse spetsiifikast.

Maksuinfo avaldamine annab ühiskonnale väära sisuga sig- naale — näidates suuri siseturule orienteeritud äriühinguid ning suure palgakuluga avaliku sektori üksusi „heade“ maksumaksjatena ning eksportivaid ja välisturgudel tegutsevaid ettevõtjaid „halbade“ maksumaksjatena.

13

Seaduseelnõu 680 SE seletuskirja lisa „Kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamine“ (punktid 2–7)

rahandusministeeriumi vastusEelnõu eesmärgiks ei olegi maksimaalselt pikendatava kontrolliperioodi kestuse muutmine. Probleem on esmase kontrolliperioodi pikkusega, mis ei võimalda mõistlikult praeguses majandussituatsioonis ning maksukuulekuse raamides maksuhalduril jõuda piisavale selgusele tagastusnõude põhjendatuse osas ehk kas menetlust oleks vaja pikendada või mitte. Seletuskirjas on selgitatud, et sellises olukorras intressi maksmine kontrollitähtaja pikendamise eest ei ole proportsionaalne.Tagastusnõude tähtaja pikendamise osas on Rahandusmi-

nisteeriumi jutt veelgi kummalisem. ühest küljest antakse maksuametile õigus maksta enammakstud summad tagasi 60 päevaga, samas vannutakse jumalakeeli, et tegelikult midagi ei muutu, suurem osa saab ikka raha kätte paari päevaga. Tsiteerin seaduseelnõu 680 SE seletuskirja: Muu-datus ei too kaasa ka tagastusnõuete kontrollide arvu olulist suurenemist. Maksuhaldur jätkab senist praktikat, mille järgi täidetakse tagastusnõue ettemaksukontole või siis edastatakse maksumaksjale kontrolliteade esimese viie tööpäeva sees. Näiteks 2012. aastal tagastati esimese 4 päevaga 93% tagastus- nõuetest, 2013 oli sama näitaja 95%. Käesoleva aasta kahe esimese kuu pinnalt on tagastuse kiirus 98%. Tööprotsessidelt on tagastamise kiirus olnud seega tõusvas trendis, riskivabad tagastusnõuded täidetakse ka edaspidi väga kiiresti ning ris- kianalüüsi aluseid ei muudeta.

Milleks siis seda muudatust vaja oli? Meie arvates ei olnudki. oleks võinud asju nimetada õigete nimedega ja muuta neid sätteid, mis annavad maksuhaldurile õiguse pikendada tagastamise tähtaegu nendele maksumaksjatele, keda soovitakse kontrollida. praegu jääb üles siiski oht, et kui aasta lõpus on vaja eelarve täitmise aruanne „sobival viisil“ kokku saada, siis minnakse raha võtma sealt, kus ei küsita äriplaani ega tagatist ega pea ka maksma intressi. Nii nagu tehti „masu“ ajal Lätis ja tehakse praegu Ukrainas (kurjad keeled teavad rääkida, et ka Eesti kasutas 2009. aasta lõpus „Maastrichti aasta“ tiitli saamiseks väikest „dopin- gut“). Ja ainus, mida ettevõtjad enda kaitseks teha saavad, on lehvitada seaduseelnõu 680 SE seletuskirja lisaga. Mille õiguslik väärtus on pehmelt öeldes olematu.

Igatahes, meie andsime omalt poolt parima, aga välja tuli „nagu alati“. Lugege ja nautige, kuidas Rahandusministee- rium meie muredele vastas.

majandustegevuse osas põhjapanevaid järeldusi. Kuid kindlasti aitab maksusummade avalikustamine näha laiemat pilti ettevõttest ja tasutud maksude avalikustamise mõju on pigem isiku mainele positiivne, kui ta on täitnud oma kohustused korrektselt. Avalikustatud maksusummad aitavad võrrelda, kas tasutud maksude summa on kooskõlas ettevõtte üldise avaliku kuvandi ja majandusnäitajatega.Eksportivate ettevõtjate statistikast nähtub, et pilt nende kohta ei ole nii „halb“ nagu eeldatakse. 2013. aasta top 433 käibemaksu deklareerijatest nähtub, et nende tasutud käibemaks moodustab 91% kogu käibemaksust (ehk 1,240 mld eurot kogu KMD-l tasumisele deklareeritud käibemaksust, mis oli 1,359 mld €).Neist 131 ei olnud aasta jooksul kordagi eksportinud ning nad deklareerisid kokku 340,4 mln €.Neist 302 deklareeris aasta jooksul vähemalt korra ka eksporti ning nemad deklareerisid tasumisele kuuluvaks käibemaksuks 900,4 mln €. Neist omakorda oli 171 ettevõtet, kes eksportisid igal kuul ning nende lõplik käibemaks oli 565,2 mln €. 171 igal kuul eksportinud ettevõtte kogumüügist moodustas eksport keskmiselt 12%.Enamik suurtest maksumaksjatest (433-st ettevõttest 70%) ka ekspordib, kuid peamine müügiturg on ikkagi Eestis, millelt tuleb siis ka käibemaksu tasumine.

rahandusministeeriumi vastusKäibedeklaratsiooni esitamise intervalli ei muudeta, st iga 30 päeva tagant esitatakse uue perioodi tagastusnõuded. Maksuhaldur ei saaks lubada suure hulga tagastusnõuete pikaaegset kontrollimenetlust, sest see tekitab täiendava hulga kontrolliobjekte, mida ei suudetaks mõistlikult menetleda. Ka ei plaanita tööjõuressursse suurendada. Täiendavat kontrolli saab teostada seega siiski vaid riskianalüüsist lähtuvalt, mitte massiliselt.Seadus juba täna töötab sel viisil, et riskivabad tagastusnõuded täidetakse mõne päeva jooksul, mitte 30 päeva möödumisel. Eelnõuga seda korda ega praktikat ei muudeta.Kordame, et 2012. aastal tagastati esimese 4 päevaga 93% tagastusnõuetest, 2013 oli sama näitaja 95%. Käesoleva aasta kahe esimese kuu pinnalt on tagastuse kiirus 98%.Füüsilistele isikutele on enammakstud tulumaksu tagastusnõuded

kevadkoalitsiooni

sügiskollektsioon

Eesti Maksumaksjate LiitSeletuskirjast selgub, et soovitakse luua täiendavaid võima- lusi nendeks juhtudeks, mil maksuhalduril tekib vajadus tagastusnõude õigsust kontrollida. Sel juhul tuleb muuta kas MKS §-s 107 või KMS §-s 34 toodud tagastus- nõude täitmise peatamise või pikendamise regulatsiooni. Eelnõu aga näeb ette kõikidele maksumaksjatele kehtiva üldise tähtaja pikendamist ning erisätetest tulevaid õigusi hoopiski piiratakse.

Eesti Maksumaksjate LiitMe ei saa usaldada seletuskirja väidet, et 95% tagastusnõue- test täidetakse ka tulevikus nelja päeva jooksul. Kui seadus näeb ette 60-päevase tagastustähtaja, siis ei ole seletuskirjas toodud lubadus millegagi tagatud — MTA võib suvalisel hetkel (näiteks kui aasta lõpus selgub, et riigieelarve täitmine ei toimunud kavandatud mahus) oma praktikat muuta ja venitada absoluutselt kõikide tagastusnõuete täitmisega 60 päeva. ükski maksumaksja ei saaks sel juhul näiteks kohtu- vaidluses tugineda varasemast halduspraktikast tekkinud õiguspärasele ootusele.


MaksuMaksja

täidetud alates 2003. aastast 96% juhtudest maksimumtähtajast märkimisväärselt varem. Tööprotsessidelt on tagastamise kiirus olnud seega tõusvas trendis, riskivabad tagastusnõuded täidetakse väga kiiresti. Ei näe põhjust, miks peaks seda praktikat muutma.

rahandusministeeriumi vastusRiik on selles küsimuses valinud teise, pigem ettevõtluskeskkonda toetava tee oma finantsvarade haldamisel ega viivita põhjendamatult tagastusnõuete täitmisega lõpptähtaja saabumiseni.

rahandusministeeriumi vastusMaksuhalduri tänase praktika kohaselt täidetaksegi tagastusnõue ettemaksukontole või siis edastatakse maksumaksjale kontrolliteade esimese viie tööpäeva sees. Sama põhimõte jääb kehtima ka pärast muudatuste rakendamist.

Usun, ei usu…EML

„Ma ei usu näärimeest ka präänikute eest,“ laulis kultus- bänd Turist ja tema õigusjärglane Singer-Vinger kuldsetel kaheksakümnendatel. Nüüd, pea 30 aastat hiljem, otsitakse Eestis neid, kes usuvad, et maksuameti superandmebaas ei leki (sest seaduses on kirjas, et ei tohi lekkida) ja et kui panna kõik raamatupidajad iga kuu 20. kuupäeval kätekõverdusi tegema, vähenevad käibemaksupettused (sest nii on kirjas 88 lehekülje pikkuses seletuskirjas).

Nagu me juba maikuu MaksuMaksjas kirjutasime, kuulu- tas president teisel katsel vastu võetud käibemaksuseaduse muudatused välja ja 1. novembrist hakkab kõikide raamatupidajate suureks „rõõmuks“ kehtima kohustus esitada käibe- deklaratsiooni lisa üle 1000 euro suuruste arvete kohta.

Järgmine instants, kelle poole sellistes olukordades tavaliselt pöördutakse, on õiguskantsler. Nii ka juhtus. pöördu- mise auväärsele õiguskantslerile läkitas nii Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kui Teenusmajanduse Koda. osaliselt nende pöördumised kattusid, osaliselt erinesid. olgu mis oli, igatahes mõlemale pöördumisele saadi vastuseks, et õigus- kantsler ei usu, et käibemaksuseaduse muudatus võiks olla vastuolus põhiseadusega. Kuigi pöördujad seda usuvad. Uurimegi siis lähemalt, mida kirjutati.

ProportsionaalsusKaubanduskoja pöördumise kohaselt võib kohustus esitada käibedeklaratsiooni lisa (KMD INF) ebaproportsionaalselt piirata Eesti käibemaksukohustuslaste ettevõtlusvabadust. Seadusemuudatuse eesmärkide saavutamiseks saaks rakendada teisi vähem koormavamaid meetmeid, mille võima- lust ei ole aga kaalutud. Muudatus toob ettevõtjatele kaasa

Eesti Maksumaksjate LiitSamuti võib näiteks Riigikontroll tõstatada küsimuse, miks MTA tekitab riigile kahju, kui ta täidab maksutagastusnõu- deid seaduses sätestatud tähtajast oluliselt varem (riigil jääb saamata finantstulu või tuleb maksta rohkem intresse laenudelt).

Eesti Maksumaksjate LiitKäibemaksu kiire tagastus on eluliselt oluline kõikidele Eestis tegutsevatele eksportivatele ja välisturgudel tegutsevatele ettevõtjatele. Vähimgi ebakindlus selles valdkonnas võib ettevõtte tegevust oluliselt kahjustada.

Eesti Maksumaksjate LiitTeeme ettepaneku muuta eelnõu selliselt, et see vastaks seletuskirjas kirjeldatud eesmärkidele. Maksuhaldur peab viie tööpäeva jooksul alates tagastusnõude (deklaratsiooni) esitamisest teatama maksukohustuslasele, kas tagastusnõue suunatakse esmasesse kontrolli või täidetakse kohe.

Eesti Maksumaksjate LiitKui riigile valmistab probleemi liiga kõrge intressimäär, siis märgime, et see on probleemiks ka maksumaksjatele ning õiglane lahendus võiks pigem peituda intressimäära vähen- damises võlaõigusseaduses sätestatud viivisemääraga võrrel- davale tasemele.

rahandusministeeriumi vastusStabiilsust tagab senise üldise praktika säilitamine tagastusnõuete täitmisel ning muudatuste sisu selgitamine ettevõtjatele.

rahandusministeeriumi vastusSeletuskirjas on selgitatud, et probleem on esmase kontrolliperioodi pikkusega, mis mõistlikult ei võimalda praeguses majandussituatsioonis ning maksukuulekuse raamides maksuhalduril jõuda piisavale selgusele tagastusnõude põhjendatuse osas ehk kas menetlust oleks vaja pikendada või mitte. Sellises olukorras mis tahes määraga intressi maksmine kontrollitähtaja pikendamise eest ei ole proportsionaalne.Maksumenetluses sätestatud intressimäära ei saa olemuslikult samastada võlaõiguslikus suhtes kehtiva viivisega.

15

märkimisväärsed kulud, mis võivad osutuda isegi suuremaks kui KMD INF rakendamise tulemusena riigile laekuv täien- dav käibemaks. Samuti ei vasta käibemaksuseaduse muudatus Euroopa Liidu õigusele.

Õiguskantsler leidis, et käibemaksuseaduse muudatus on põhiseadusega kooskõlas, ja põhjendab oma arvamust järgmiselt.1

põhiseaduse (pS) § 31 sätestab õiguse tegeleda ettevõtlu- sega. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. Ettevõtlus- vabadust riivab seega iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. Ettevõt- lusvabaduse kaitseala on samuti riivatud siis, kui seda vabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt. Käi- bedeklaratsiooni lisa esitamise nõue tekitab käibemaksu- kohustuslastele täiendava ressursikulu ja halduskoormuse, mistõttu riivab see nõue käibemaksukohustuslaste ette- võtlusvabadust.

Asjaolu, et esineb ettevõtlusvabaduse riive, ei tähenda iseenesest, et ettevõtjate põhiõigus on rikutud. Ettevõtlus- vabadus ei ole nimelt absoluutne põhiõigus. pS § 31 teine lause lubab seadusandjal kehtestada ettevõtlusvabadusele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõist- likust põhjusest. Lisaks peab piirang olema selle seadmise eesmärgi suhtes proportsionaalne.

Seletuskirjast tuleneb, et eelnõu üks peamisi eesmärke on tõhustada Maksu- ja Tolliameti (MTA) käibemaksu- kontrolli, täpsemalt aidata kaasa selleks vajaliku analüüsi tegemisele. Tõhusam analüüs võimaldab omakorda lihtsustada ja kiirendada enammakstud käibemaksu tagastamist ausatele ettevõtjatele, avastada käibemaksupettusi (sh paremini valida ettevõtjaid, kelle maksuarvestuse õigsust põh- jalikumalt kontrollida) ning välistada pahatahtlike ettevõt- jate liikumist ühest (MTA kõrgendatud tähelepanu alla sattunud või seadusandja tihedamalt reguleeritud) tegevus- valdkonnast teise eesmärgiga jätkata käibemaksupettuste toimepanemist.

Muudatusega kaasneb ka käibemaksukohustuslaste pa- rem maksudistsipliin — teades, et MTA-l on rohkem infot tehingute kohta ning on olemas võimalus võrrelda omavahel müüja ja ostja deklareeritud andmeid, võivad mõned käibemaksukohustuslased otsustada jätta mõned maksuõigusrikkumised toime panemata. Kõikide nende järelmite koosmõjul peaks vähenema käibemaksupettus- te arv, riigieelarvesse laekuma rohkem käibemaksu ning Eesti ettevõtluskeskkond parenema. Kõiki eelnimetatud eesmärke tuleb pidada legitiimseteks ettevõtlusvabaduse riivamise eesmärkideks.

Järgnevalt on vaja hinnata, kas riive on nende eesmärkide suhtes proportsionaalne. Riive vastavust proportsionaalsuse põhimõttele kontrollitakse Riigikohtu praktika järgi järjes- tikku kolmel astmel — kõigepealt kontrollitakse põhiõigust riivava abinõu sobivust, siis vajalikkust ning vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust.

VajalikkusÕiguskantsler nõustub, et ettevõtlusorganisatsioonide pakutud alternatiivlahendused võivad olla Eesti käibemak- sukohustuslastele vähem koormavad. Samas ei pruugi need

alternatiivsed abinõud olla vähemalt sama efektiivsed kui käibedeklaratsiooni lisa täitmise nõue.

Käibemaksupettuste avastamiseks ja tõkestamiseks ning MTA töö efektiivsemaks muutmiseks vajaliku analüüsi tõhustamise eesmärki võib saavutada eelkõige siis, kui MTA-l on võimalikult palju eelinfot võimalikult paljude ettevõtjate ja nende tehtud tehingute kohta. Kui MTA uurib nt mõnda tehingute ahelat eesmärgiga tuvastada ja tõkestada käibemaksupettuse toimepanemist või kui käibe- maksukohustuslane esitab MTA-le taotluse enammakstud käibemaksu tagastamiseks, siis eelinfo olemasolu tehingute kohta võimaldab MTA-l paremini hinnata maksukohustuslase tehingutega seonduvat riski (kellega maksukohustuslane tehinguid teeb; kas mõlemad tehingupooled deklareerivad väidetavalt toimunud tehinguid; kas maksu tasumiseks kohustatud pool deklareerib müüki, mida tema partner on ostuna oma deklaratsioonil kajastanud jne) ning vajadust täiendavate kontrolltoimingute järele.

See aga eeldab, et MTA-le eelinfona esitatav teave on selline, mis võimaldab MTA-l saada enam-vähem tervikpildi käibemaksukohustuslase tegevuse kohta, st suures osas kõikide maksukohustuslase tehingute kohta. Kui seada käibe- deklaratsiooni lisa esitamise kohustus sõltuvusse 1000 eurost kõrgema lävendi saavutamisest — nt 3000 euro või 5000 euro suuruse piirmäära saavutamisest, siis ei jõua MTA-ni info väga paljude Eestis tehtavate tehingute kohta. Selle tagajärjel ei saa MTA tõenäoliselt ilma maksukohustusla- sega ühendust võtmata ja täiendavaid kontrolltoiminguid teostamata selgust nt küsimuses, kas ja kellega maksukohustuslane tehinguid teinud on. See tähendab omakorda, et MTA ei saa piisavalt tõhusalt teostada analüüsi ehk valida täpsemalt käibemaksukontrolli objekte, vähendada tarbetuid kontakte käibemaksukohustuslastega ning tagas- tada ausatele maksumaksjatele enammakstud käibemaksu kiiresti.

Õiguskantsleri hinnangul ei pruugi olla mõttekas nõuda käibedeklaratsiooni lisa esitamist vaid nendelt ettevõtjatelt, kelle puhul eksisteerib suurem maksupettuste risk, või lasta deklareerida käibedeklaratsiooni lisal andmed ainult tehingupartnerite lõikes, konkreetsete arvete kohta infot andmata. Sel juhul ei oleks MTA-l võimalik tõhustada oma analüüsialast tegevust. Enammakstud käibemaksu tagasi- taotlemise põhjendatuse kontrollimiseks või käibemaksu- pettuse tuvastamiseks vajaliku teabe saamiseks peaks MTA ikka pöörduma paljudel juhtudel maksumaksja poole ning nõudma temalt täiendavaid dokumente ja selgitusi.

MõõdukusAbinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigus- tavad põhjused.

Ettevõtlusvabaduse riive intensiivsuse kindlakstegemine nõuab konkreetseid andmeid selle kohta, kui suurt kulu

kevadkoalitsiooni

sügiskollektsioon

1 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta. Õiguskantsleri 29.07.2014 kiri nr 6-1/140791/1403230 vastuseks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 02.06.2014 pöördumisele. – www.oiguskantsler.ee.


MaksuMaksja

üks või teine käibemaksukohustuslane käibedeklaratsiooni lisa tõttu kannab ning kas see kulu on selle ettevõtja jaoks suur või väike. Kuna Eesti käibemaksukohustuslaste olukorrad võivad olla väga erinevad, tähendab see, et ühe ette- võtja puhul võib ettevõtlusvabaduse riive, mis tekib käibe- deklaratsiooni lisa kasutuselevõtmise tõttu, olla suhteliselt intensiivne, teise puhul aga mitte. Erinevate käibemaksu- kohustuslaste andmeid koondades ja koondnäitajatega ope- reerides ei ole võimalik anda ühest hinnangut, et käibedek- laratsiooni esitamise nõude tõttu esinev ettevõtlusvabaduse riive on üldjuhul ettevõtjatele äärmiselt intensiivne.

Õiguskantsler ei ole nõus sellega, et ettevõtlusvabaduse riive proportsionaalsuse peamiseks mõõdupuuks tuleks võtta KMD INF kehtestamise tagajärjel eeldatavalt riigile täien- davalt laekuva rahasumma, milleks on hinnanguliselt 30 miljonit eurot. Arvesse tuleb võtta ka seda, et uue deklareeri- missüsteemi rakendamisel muutub kiiremaks ja täpsemaks MTA analüüsi ja järelevalve tööprotsess, MTA suudab täpsemalt selekteerida käibemaksukohustuslasi, kelle suhtes alustatakse sisulist kontrolli, mis omakorda tähendab, et MTA kasutab oma ressurssi efektiivsemalt, tülitab ausaid maksumaksjaid vähem ja nii mõnelegi maksumaksjale ta-

17

gastab enammakstud käibemaksu kiiremini, ning paljud ebaausad ettevõtjad kaotavad oma konkurentsieelise, mis parandab ausate ettevõtjate olukorda turul.

Hetkel ei saa kindel olla, et kõik need mõjud käibedek- laratsiooni lisa kasutuselevõtmise tagajärjel suuremastaap- selt saabuvad, kuid teatud positiivset mõju käibedeklarat- siooni lisa kasutuselevõtt ettevõtluskeskkonnale siiski omab ning võimaldab MTA tööd tõhusamaks muuta. Arvestades, et need mõjud on Eesti ettevõtjate jaoks küllaltki olulised, leiab õiguskantsler, et kohustus esitada KMD INF on siiski mõõdukas.

Samuti tuleb arvestada, et 30 miljoni euro laekumist loodetakse tulenevalt ettevõtjate käitumise muutumisest seoses KMD INF rakendamisega. MTA tõhusamate kontrollide tulemusel määratavad summad ning käibemaksu- pettustega tõhusama võitluse tulemusel kogutavad summad lisanduvad sellele 30 miljonile juurde.

Eelnevast tulenevalt teeb õiguskantsler järelduse, et abst- raktselt hinnates ei ole käibedeklaratsiooni lisa esitamise nõue ebaproportsionaalne ega seega põhiseadusvastane.

Mis puudutab käibemaksuseaduse muudatuste vastavust EL õigusele, siis kuna Riigikohtu praktika kohaselt ei ole õiguskantsleril pädevust taotleda Riigikohtult seaduste kehtetuks tunnistamist põhjusel, et seadus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, ei pidanud õiguskantsler vajalikuks seda osa taotlusest sisuliselt analüüsida.

Ärisaladuse kaitseÕiguskantsleri poole pöördus ka Teenusmajanduse Koda, kes oma märgukirjas tõi välja ka ärisaladuse kaitse probleemi. Ka selles osas leidis õiguskantsler, et põhiseadusega vastuolu puudub.2

pöördumises väljendati seisukohta, et käibemaksuseaduse muudatus riivab käibemaksukohustuslaste omandipõhi- õigust, sest käibedeklaratsiooni lisa esitamise nõude tõttu väheneb käibemaksukohustuslaste ärisaladuse kaitse. Kuna kehtiv õigus ei paku piisavalt tõhusat kaitsemehhanismi käibemaksukohustuslaste andmete kuritarvitamise vastu, siis ei ole nõue esitada ärisaladust sisaldavad andmed MTA- le mõõdukas.

Õiguskantsler teatas oma vastuses, et uus kohustus võib tõesti riivata nii ettevõtlusvabadust kui ka omandipõhi- õigust, kui ta ei ole veendunud, et see riive on ebaproportsionaalne ja seetõttu põhiseadusvastane. Nõue esitada MTA- le ärisaladusega hõlmatud teavet ei riiva käibemaksukohus- tuslaste põhiõigusi äärmiselt intensiivselt, sest andmete aval- damisega MTA-le ei kaasne suur andmete lekkimise risk.

MKS § 26 lõige 1 paneb MTA-le, tema ametnikele ja töö- tajatele kohustuse hoida saladuses maksukohustuslast puu- dutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, ak- tid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasala- dust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõud- mise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega. Maksusaladuse säilimist garanteerib see, et MKS § 26 lõike 1 järgi ei lõpe maksusaladuse hoidmise kohustus teenistus- või töösuhte lõppemisega.

2 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta. Õiguskantsleri 29.07.2014 kiri nr 6-1/140942/1403229 vastuseks 17.06.2014 MTü Teenusmajanduse Koda pöördumisele. – www.oiguskantsler.ee.

MKS § 26 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumine on ka karistatav. Nimelt karistatakse karistusseadustiku § 157 järgi kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud teise isiku äritegevust puudutava teabe (st mh äri- ja maksusaladuse) avaldamise eest isikut, kellel on seadusest tulenev kohustus hoida sellist teavet saladuses. Õiguskantsler leiab, et maksukorralduse seaduse ning karistusseadustiku nor- midega on piisavalt tagatud maksuhalduri kätte sattunud ärisaladuse kaitse.

Õiguskantsleril puudub alus arvata, et käibemaksukohus- tuslaste ärisaladus võib lekkida nt selle tõttu, et MTA kasutatavad infotehnoloogilised lahendused ei ole piisavalt turvalised. MTA käes oleva teabe kaitsmiseks on õigus- aktides sätestatud ranged nõuded. Muu hulgas sisaldavad õigusaktid reegleid selle kohta, milliseid turvameetmeid tuleb andmekogude puhul rakendada (vt nt avaliku teabe seaduse peatükk 51, Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrus nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ jne). Nende reeglite järgimise üle teostab järelevalvet Riigi Info- süsteemi Amet (avaliku teabe seaduse § 531 lg 1).

MTA-l on suur kogemus tema tegevuse raames maksumaksjate kohta kogutud teabe hoidmisel. Õiguskantsler ei usu, et MTA kavatseks kohelda käibedeklaratsiooni lisa va- hendusel maksukohustuslastelt saadavat teavet kuidagi teist- moodi kui muud tema valduses olevat ja maksusaladusega hõlmatud teavet. Eelnevast tulenevalt järeldas õiguskantsler, et saladuse lekkimise risk ei ole eriti kõrge ning seetõttu ei ole ettevõtja põhiõiguste riive ärisaladuse kaitse aspektis intensiivne.

Lisaks märkis õiguskantsler, et käibedeklaratsiooni lisa rakendamise tagajärjel tekkiv põhiõiguste riive ei kaalu üles võimalikke positiivseid tagajärgi — uue deklareeri- missüsteemi rakendamisel muutub kiiremaks ja täpsemaks MTA analüüsi ning järelevalve tööprotsess, MTA suudab senisest täpsemalt selekteerida käibemaksukohustuslasi, kelle suhtes alustatakse sisulist kontrolli, MTA tülitab ausaid maksumaksjaid vähem ja tagastab enammakstud käibe- maksu kiiremini. Kui MTA suudab paremini tuvastada ja takistada käibemaksupettusi, muutub Eesti ettevõtluskesk- kond ausamaks.

Mis edasi? Järgmine võimalus on minna vaidlusega kohtusse. See aga eeldab, et keegi konkreetne maksumaksja on jätnud käibedeklaratsiooni lisa esitamata ja saab MTA-lt selle eest sunniraha või trahvi, või näiteks toimub andmete leke ja sellega seoses esitatakse kahju hüvitamise nõue. Sel juhul saab taotleda halduskohtult lisaks kõigele muule ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Sellisel juhul on tegemist juristide keeles „konkreetse nor- mikontrolliga“ või nagu ütleb laulusalm, saab sel juhul „kä- tega katsuda“ konkreetset kaasust ja hinnata, kas maksumaksjale pandud kohustused on „vajalikud, sobivad ja mõõ- dukad“. Siis ehk saame ka lõpuks teada, kas maksab uskuda päkapikke kummutite peal või hoopis triipudesse kannika peal. Seniks aga muusikat.

kevadkoalitsiooni

sügiskollektsioon


MaksuMaksja

Martin HubergEML juhatuse liigeMaksuMaksja õ[email protected]

Töötajate register — maksuaugu kinnikeevitamise kunst

Eelmises MaksuMaksjas sai lugeja ülevaate 1. juulist jõus- tunud maksukorralduse seaduse muudatustest, millega tõm- mati käima uus maksupettuste vastu võitlemise salarelv — töötajate register.

Nüüdseks on töötajad ja tööandjad saanud imerelva mõju oma nahal tunda juba kaks kuud ning käes on paras hetk väike laibaloendus korraldada, moonatagavara täiendada ja rusikatega väike trummipõrin rinnal esitada.

Oi kui palju töötajaid!Kõige armsam on loomulikult meie oma rahandusminister, kes suutis juba 1. juuli hommikul FB seinalehes kuulutada rõõmusõnumit: „Hommikul algas töötajate invasioon Ees- tisse kiirusega üle 1000 in/tunnis. piiril suurt liikumist pole täheldatud, järelikult on tegemist seni registreerimata tööjõu legaliseerimisega käivitunud töötamise registriga.“1

geniaalne! Lihtsa nipiga on terve hord töötajaid legalisee- ritud ja lülitatud maksumaksjate perre. Kui see nii lihtne oleks, siis teeks mõned registrid veel juurde ja küll see riigieelarve õige pea positiivset lisaeelarvet näha saaks.

Samas näitab see, kui vähe viitsitakse tõsiselt sisule mõel- da ja kui kergekäeliselt mingit infokildu endale soodsa nurga alt eksponeeritakse.

Isegi Maksu- ja Tolliameti avalike suhete juht Rainer Lau- rits jahutas mõnevõrra kirgi ja märkis, et üle 5000 lisandunud „surnud hingedest“ olid võlaõiguslike lepingute alusel teenuseid osutavad isikud ning teiseks oli terve hulk neid, kes olid varem tööl, aga keda mingil põhjusel polnud haigekassas registreeritud.2

Samas rõhus maksuhaldur selle registri juurutamisel just ümbrikupalkade likvideerimisele kui eesmärgile. 1. juulil alustati ka kampaaniaga „ümbrikupalk kahjustab töötaja tulevikku“. Seejuures on tööinimesele ette söödetud isegi kaotuse kalkulaator!3 Igaüks saab vaadata, kui palju ta tulevi-kus näppu imeb, selmet riigi hoiupõrsa nisa küljes rippuda.

2. juulil raporteeriti juba, et „Töötamise registri käivitu- mise esimesel päeval lisandus senisele 609 439 registreeritud töötamisele veel 17 598 inimese 18 729 töötamist. Võlaõiguslike lepingute alusel töötamisi, mida haigekassas varem registreerima ei pidanud, tuli juurde 7995 ning töö- lepinguga töötamisi tervelt 7199.“4

Liigset indu tõmbas maha vaid päevaleht oma juhtkirjas: „Esiteks polnud mitte kõik lisandunud senised petturid, vaid end peavad üles hakkama andma ka need, kellelt eri tüüpi

lepingute alusel haigekassale raha ei laekunud. Sisuliselt juhtub sama, mis näiteks nõudega deklareerida vastastikku üle tuhande euro suuruseid arveid: 10% petturite pärast kannatavad ülejäänud üheksa kümnendikku, kelle õlule lisab riik veel ühe koormisena nõude tõestada oma ausust.“5

Mis siis juhtus? Kas me tõesti saame eeldada, et sellisel hulgal on ümbrikupalga saajaid ning uus register võttis maksupetturitelt päevapealt igasuguse isu raha „vasakule“ panna? Tundub pisut naiivne.

Kuna sellest ajast on ka meil registri teemadel küllalt palju tagasisidet, siis vaatame, millist tüüpi suhted seal registris meie liikmete osas kajastamist leidsid.

TöötajaEsiteks muidugi töötajad. Muide, juba aastaid levib selline folkloor, et töötajat ei pea haigekassas registreerima, kui tal on teine tööandja, kes on seda juba teinud. päriselt ka. Loogika on lihtsalt selles, et hüvitise maksmisel lähtutakse ju sotsiaalmaksu andmetest ning isegi kui tööandja ei registreerinud töötajat haigekassas, tegi haigekassa seda automaat- selt, sest ravikindlustuse seaduse § 19 lõige 21 kohustas teda selleks. Nüüd on selline õigus ja kohustus muidugi maksuametil ja see võib lõppeda eksija suhtes rahalise karis- tuse rakendamisega (vt maksukorralduse seaduse § 253).

Sellest tulenevalt oli terve hord selliseid töötajaid, kes olid erinevatel põhjustel vaid ühe tööandja juures haigekassas arvel, ning probleemi polnud. Seejuures ei tähenda see sugugi, et tööandja oleks sotsiaalmaksu valesti maksnud või inimene mõnd hüvitist vähem saanud. Kõik toimis ladu- salt nii kaua, kui „registreeritud“ töökoht ära kadus ja koos sellega ka ravikindlustus.

Juhatuse ja nõukogu liigeKummaline, kuid mingil põhjusel on päris arvestatav hulk meile helistanuid öelnud, et nad registreerisid juhatuse liikme töötajate registris töölepingulise töötajana. Ka siin on folklooril suur roll, sest päris suur osa inimesi arvab, et kui juhatuse liikmele makstakse tasu, siis on see töötasu, sest ta ju teeb tööd. Ja boonusküsimus on — mida tähen- dab „juhtimis- ja kontrollorgani liige“? (À la meie firmas „organeid“ ei ole, meil teeb juhatuse liige ise tööd ja tegime talle nüüd töölepingu).

1 Kadri Inselberg. Ettevõtjad registreerisid täna tuhandeid „uusi töötajaid“. – E24.ee, 01.07.2014.

2 pille Ivask. Töötamise register on juba populaarne. – Äripäev, 02.07.2014.

3 MTA: ümbrikupalk kahjustab töötaja tulevikku. Maksu- ja Tolliameti 01.07.2014 pressiteade.

4 Töötamise registri rakendumisega lisandus 18 729 töötamist. Maksu- ja Tolliameti 02.07.2014 pressiteade.

5 Eesti päevalehe juhtkiri: „üle võlli register.“ – Eesti päevaleht, 02.07.2014.

19

kevadkoalitsiooni

sügiskollektsioon

Lisaks veel need, kes registreerisid end nüüd juhatuse liikmena, kuid haigekassasse neil asja ei olnud, sest tasu makstakse kas siis ebaregulaarselt või vähem kui sotsiaalmaksu kuumääralt. Kuna haigekassas registreerimise tingi- mused ei olnud täidetud, sai töötajate register jälle uusi hingi juurde. Siia kuuluvad näiteks ka välismaalastest nõu- kogu liikmed, kelle registreerimiseks tuli neile muu hulgas ka Eesti isikukood tekitada.

Teenuse osutajadNii nagu ka maksuamet oma käsiraamatus selgitab, on terve rida uusi hingi tulnud võlaõigusliku teenuse osutamise lepingute (käsundusleping, töövõtuleping jne) alusel tegut- sevatest inimestest, keda ravikindlustuse seadus ravikind- lustuskaitsega ei õnnistanud (sest neile makstud tasu jäi alla sotsiaalmaksu kuumäära) ning kes end seetõttu ka üles ei andnud. Või kes jäeti haigekassas sellepärast registreerimata, et inimesel oli püsiv töökoht ja selle kaudu ka kind- lustus olemas. Ka nende inimeste eest olid varem kõik maksud korralikult makstud. Võtame näiteks mõne vaba- kutselise fotograafi või ajakirjaniku, kes saab vahelduva eduga honorare näiteks 15 väljaandelt — nüüd on tal töötajate registris ka kirjas 15 töökohta. Töökangelane missugune!

VabatahtlikudNojah, mis ma oskan öelda. Korduvalt on uuritud, miks ei või juhatuse liiget vabatahtlikuna registreerida, kui talle näiteks mingil põhjusel töötasu ei maksta, ja paljud on seejuures ka registreerinud. Mitut on minul igatahes õnnes- tunud veenda kannet parandama ning edasi liigume küsi- muse juurde, kes siis on „töötaja“, see „organi“ liige, ja kes lihtsalt „vabatahtlik“ (ei tea, kas töötajad teevad tööd vastu tahtmist?).

olukorrad on huvitavad ning mida segasem lugu, seda rohkem uusi kandeid saab register juurde.

Kuna EML tegevuses osaleb päris tihti tasuta abilisi, siis huvitas meid see teema eriti ja pöördusime „partei ja valitsuse“ poole täiendavate selgituste saamise sooviga (vt kirjavahetust artikli lõpus). Vastus oli pehmelt öeldes huvitav. Igatahes on meil tõsine kavatsus kogu Rahandusministeeriumi ja MTA juhtkond igaks juhuks „vabatahtlikuna“ ära registreerida.6

Registri veadLisaks eelnevatele kategooriatele küllalt palju olnud neid,

kellel on haigekassa peetavas registris olnud vigased või puu- dulikud andmed. on neid, kes on enda teada registreerinud, kuid kanne puudus, kuid ka neid, kellel on kas siis kande

kvalifikatsioon olnud vale või on mõni muu probleem. Tõsi, maksuamet teavitas juba enne registri rakendu-

mist, et andmeid tuleb kontrollida ning paljudega võidi ka isiklikult ühendust võtta, et asja selgitada, kuid kindlasti jäi ka 1. juuli seisuga terve hulk neid, kelle kohta tuleb täp- sustused uude registrisse kanda. Kusjuures paljudel juhtudel näeb „parandamine“ välja nii, et tuleb vale liiki töötami- ne lõpetada ja selle asemel uus suhe registreerida.

Maksupettuste vastu võitlemineMis aga puudutab oodatavat „suurt saaki“, siis ma jahutak- sin küll inimeste tundeid veidi maha. Ei tekita see regist- rikanne ühtegi rahalist kohustust ning ma ei usu, et oleks väga palju neid, kes siiralt usuvad, et see oli nüüd kõva löök maksupetturitele.

Esiteks võib töödejuhatajal olla telefonis SMS valmis koos kõikide vajalike andmetega, mis koheselt MTA-le edastatakse, kui kontroll objektile saabub. Teiseks makstakse ilmselt suures osas „ümbrikupalka“ lisaks ametlikule töötasule, mitte ainsa tasuna.7

Kolmandaks — no andke andeks, kuid kas tõelist kuri- tegevust ikka niimoodi välja juuritakse? Varsti on ehitus- platsidel kõik FIE-d või oü-de juhatajad, kes palka ei saa, või vabatahtlikud, kes on kenasti kirjas vms. Muidugi on see vaid üks tükk tervikust, kuid peamine väärtus ei ole sel mitte maksupettustega võitlemine, vaid muud hüved (toi- mib paremini, lihtsustab andmete edastamist jne). Iseasi, kas sellises ulatuses kohustusi pidanuks panema.

Tõenäoliselt on elu siiski märksa keerulisem kui see minis- teeriumile paistab. Nagu ka kõikide muude maksumuu- datuste puhul.

6 Mittetulundusühinguna ei tohiks see teema meid otseselt puudutada, sest seaduse kohaselt tuleb registreerida ainult äriühingu või FIE juures tegutsevad „vabatahtlikud“. Aga ajakirja MaksuMaksja kirjastamiseks on meil loodud eraldi osaühing, mistõttu on meil tõsine mure – kui me avaldame ajakirjas näiteks Rahandusministeeriumi kirja, siis äkki me peaksime igaks juhuks registreerima kirja autori ja allkirjastaja kui vabatahtlikult kirjastuse töös osalenud isikud? Sest olgem ausad, riigiasutuste kirjade või pressiteadete avaldamine on „seotud ettevõtja põhitegevusega“ (ajakirja väljaandmine) ja „soodustab majandushuvi“ (loodetavasti ostetakse ajakirja rohkem, kui seal ilmub materjale, mis toimetuse arvates lugejaid huvitab).

7 praktikas esineb päris palju ka „ausat ümbrikupalka“, mille puhul kirjutatakse väikesed palgasummad lihtsalt teiste inimeste nimele või deklareeritakse tööandjast FIE tuluna (st maksud makstakse ära, aga mitte õige inimese nimel). Näitena võib tuua suvel põllutöödel või marjakorjamisel kasutatava tööjõu, filmivõtete massistseenide osalejad jne, kus tuleb iga päev arvutada sadadele inimestele üsna väikeseid palgasummasid. See on lihtsalt tüütu.

EML selgitustaotlus Rahandusministeeriumile 03.07.2014

Soovime selgitusi 1. juulist jõustunud MKS muudatuste kohta seoses töötamise registriga.

MKS § 251 lõike 3 kohaselt tähendab „töötamine“ muu hulgas ka „töö tegemist vabatahtlikkuse alusel tasu saamata“. MKS § 251 lõike 5 kohaselt kantakse töötamise registrisse

ka andmed „äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures vabatahtlikkuse alusel töötavate isikute kohta“.

Soovime saada täpsemaid selgitusi mõiste „vabatahtlik“ sisustamise kohta. palume selgitada, kas äriühing või füü- silisest isikust ettevõtja peab registreerima alljärgnevates näidetes nimetatud isikud:

1. füüsilisest isikust ettevõtja ettevõttes (nt talu majapi- damistöödel) ettevõtjat tasuta abistavad pereliikmed, sugulased, tuttavad, naabrid, sh alaealised jne;


MaksuMaksja

2. äriühingu töötajat kodus tasuta abistavad pereliikmed, sugulased, tuttavad, naabrid jne, sh alaealised (nt printimis- ja paljundustööd, kirjade postitamine, kauba pakendamine, IT-alane nõustamine, kujundus- tööd arvutis jne);

3. äriühingu juhatuse liige ja prokurist, kes ei saa tasu;4. äriühingu kontrollorgani liige, kes ei ole kantud äri-

registrisse (nt nõukogu liige, audiitor, revident);5. äriühingu aktsionär või osanik, kes ei kuulu ühtegi juht-

organisse, kuid abistab juhatust tasuta (nt nõustab);6. isik, kellele äriühing on andnud volikirja teatud toi-

mingute tegemiseks (nt pangakonto kasutamise õigus internetipangas, e-maksuameti kasutamise õigus, avalduse või muu juriidilise dokumendi esitamine jne);

7. tulundusühistu (sh hooneühistu) liige, kes osaleb ühis- tegevuses (nt garaažiühistu liikmed, kes graafiku alusel valvavad või hooldavad garaaži territooriumi);

8. äriühingu peetava erakooli õpilased ja lapsevanemad,

kes osalevad abistavates tegevustes (nt koristavad klassi- ruumi, teevad remonditöid);

9. eraülikooli akadeemilises tegevuses tasuta osalevad isikud (nt lõputöö juhendaja või retsensent, kaitsmiskomisjoni liige);

10. eraõigusliku raadio- või telekanali töös tasuta osalev isik (nt saatejuht, saatekülaline, intervjueeritav, stuudio- publik, filmivõtetel massistseenides osalejad jne);

11. äriühingute osalusel toimuvatel heakorratöödel ja talgutel osalejad.

Täiendatavalt soovime teada, kui tihti tuleb teha kandeid tasuta töötavate isikute kohta. Näiteks, kui isik osaleb üli- kooli kaitsmiskomisjoni töös üks kord aastas, kas tuleb isik registreerida iga kord üheks päevaks, või võib teda registreerida ka tähtajatult.

Samuti soovime teada, kas on ette nähtud sanktsioone, kui vabatahtlikuna registreeritud isikud tegelikult selle „töö- andja“ tegevuses ei osale.

21

kevadkoalitsiooni

sügiskollektsioon

Meie igapäevast autot anna meile tänapäev

Maikuu Maksjas avaldasime pikema seeria küsimustest, vastustest ja kommentaaridest seoses kavandatava käibe- maksuseaduse muudatusega, millega piiratakse sõiduauto soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamist 50%. Kui alguses üritasid EML ja tema liitlased välja tuua muudatuse kahjulikke mõjusid ja eelnõu küsitavusi nii-öelda etteheit- vas vormis, siis teises etapis läksime me üle pealetungile

ja hakkasime eelnõu koostajaid pommitama küsimustega. Sellel oli laias laastus kaks eesmärki — esiteks saada väär- tuslikku õppematerjali puhuks, kui seadusemuudatus ikka vastu võetakse ja meil tuleb hakata maksumaksjaid nõus- tama ja koolitama (või nagu ütles meie armastatud rahandusminister — sadade kaupa raamatupidajaid õpetama, kuidas riiki petta), teiseks lootsime ka sellele, et küsimustele vastamise käigus hakkavad inimesed ehk pikemalt mõtisk- lema ja saavad lõpuks ise ka aru, millise s***a nad kokku keeravad. Mõlemad eesmärgid said (vähemalt osaliselt) täi- detud — õppematerjali on piisavalt ja osaliselt sai meie küsi- muste tulemusena ka seadust normaalsemaks muudetud, kuigi põhiolemus jäi siiski samaks (st ettevõtlusorganisat- sioonidele vastuvõetamatuks).

Lasse LehisEML juhatuse [email protected]

Rahandusministeeriumi vastus 25.07.2014

Selgitame Teile suurima hea meelega töötamise registrisse kannete tegemise õiguslikke üksikasju. Töötamise register koondab erinevad töötamise liigid. Viitate õigesti, et ühe- na neist töötamise liikidest käsitletakse ka äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures vabatahtlikkuse alusel ehk tasuta töötamist. Mitte igasugune vabatahtlik tegevus ei ole töö tegemine tasu saamata. Kahtluse korral, kas mingi tegevus tuleb kanda töötamise registrisse, tuleks esmalt seega analüüsida, kas tegevus võib üldse olla käsitletav töö tegemisena. puhtalt heategevusliku olemusega tegevust — nt abivajajate abistamine või ühiskonna hüvanguks tegutse- mine, mis ei ole seotud ettevõtja põhitegevusega ega soo- dusta tema majandushuve, registrisse ei kanta.

Teie loetletud olukordade puhul soovitame lähtuda vastavalt järgmistest küsimustest:1. kas töö tegemine on seotud ettevõtja põhitegevusega;2. kas isikul on ettevõtjaga lepinguline suhe või kas tegevus toimub ettevõtja ruumides;3.–5., 8. ja 10. kas isiku konkreetse tegevuse olemus viitab tegelikult ettevõttes töö tegemisele;6. kas isiku ja ettevõtte vahelise suhte sisu on teatud ulatuses siiski töö tegemine;7. ja 11. kas isiku töö on (osaliselt) suunatud ühingu majan- dushuvide soodustamisele;9. kas ettevõtja puhul, kelle huvides tööd tehakse, on tegemist äriühinguga või ka füüsilisest isikust ettevõtjaga (vt ka punktide 3. – 5., 8. ja 10. osas analüüsi vajavat küsimust).

Kui esitatud küsimustele saab anda sisulise jaatava vas- tuse (jättes kõrvale erinevad välised või kõrvalised asjaolud — äriregistrisse kandmine või kandmata jätmine, volikirjade

andmine, kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine jms), tuleb töö tegemine kanda töötamise registrisse.

Lisaks selgitame, et töötamise registri kande periood sõl- tub samuti eelkõige tööd tegeva ja tööd võimaldava isiku vahel sõlmitud kokkuleppe sisust. Kui pooled näevad lepin- gulist suhet pikemaajalisena, siis võib ka töötamise kande teha ajas kestvana. Kui lepinguline suhe sõlmitakse ühekord- selt korra aastas, on õige see ka ühekordsena registrisse kanda.

Mis puutub sanktsioonidesse, siis loomulikult kohalda- takse kohustuse täitmise tagamiseks esmalt haldusõigus- likke sunnimeetmeid. Tööd võimaldav isik vastutab registrikannete õigsuse ja õigeaegsuse eest. Kui selgub, et töötamise registri kanded on valed, muu hulgas registreeritud töö- tamine ei toimu tegelikkuses vabatahtlikkuse alusel (tasuta), on maksuhalduril võimalik kohustada vastutavat isikut kannet parandama ning rakendada kohustuse täitmata jätmisel sunniraha. Ka on võimalik võtta vastutav isik väär- teokorras vastutusele maksukorralduse seaduse § 154 alusel. Kindlasti ei tähenda aga sunnimeetmete olemasolu õigusak- tis, et karistamine ja sunniraha määramine oleks riigi jaoks eesmärk omaette. See on siiski vaid abivahend töötamise registri korrektse toimimise tagamiseks. Vabatahtlikkuse alusel töötamise juhtumites huvitab riiki pigem see, kas tööandja ei varja tasustatavat töö- või töövõtusuhet, mis toob kaasa maksukahju riigile. Taolistesse juhtumitesse suhtutakse kindlasti ka tõsisemalt.

Suurema huvi korral vabatahtliku tegevuse maksustamise vastu soovitame lugeda MTA selgitusi aadressil www.emta.ee/index.php?id=34703.

Teile võib huvi pakkuda ka vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüs, mis on kättesaadav aadressil: www.siseministeerium.ee/public/Vabatahtliku_tegevuse_oigusanaluus.pdf.


MaksuMaksja

Mida Euroopa meist arvab?Samal ajal toimus ka dialoog Euroopa Komisjoniga, kellelt teatavasti tuli taotleda luba erandi rakendamiseks. Kuigi paljud Euroopa riigid piiravad sõiduautodega seotud sisend- käibemaksu mahaarvamist, on selline olemuslikult siiski vastuolus käibemaksudirektiivi üldiste põhimõtetega ja nii- kaua kui käibemaksudirektiivis ei ole erisätet sõiduautode kohta, peavad liikmesriigid ükshaaval kas erandit taotlema ja vajadusel seda pikendama (või on neile jäetud õigus säi- litada enne EL-ga liitumist või käibemaksudirektiivi jõus- tumist kehtinud piirangud). Seega teadmine, et mingi x arv riike on sarnast piirangut rakendanud, ei tähenda sugugi, et piirang oleks õige ja õiglane ning esimese küsimise peale lubatakse seda ka Eestil kohe rakendada.

Igatahes meie ametnike optimism sai kerge tagasilöögi — Euroopa Komisjon nõudis korduvalt täiendavaid selgitusi ja põhjendusi, muu hulgas ka selle kohta, milliste tea- duslike meetoditega on arvutatud tulemus 50%. Kuid rahandusminister säilitas oma optimismi ja teatas suve hakul Riigikogus enne seadusemuudatuste vastuvõtmist, et tal on Brüsselis „käpp sees“ ja pole mõtet luba ootama jääda, vaid seaduse võib väikese varuga vastu võtta. Nii tehtigi — käibemaksuseaduse muudatuste jõustumise aeg nihutati edasi detsembriputši 90. aastapäevale. Selleks ajaks ehk ikka on vastikud Brüsseli bürokraadid oma töö valmis saanud. Elame-näeme, igatahes praegu veel pole kusagilt an- naalidest ühtegi ametlikku paberit näha. Autohuvilistel maksumaksjatel ei tasu siiski väga suuri lootusi hellitada, sest teadmine, et teistele riikidele on erandi luba antud (või pikendatud) ja aeg-ajalt on ka Euroopa Komisjon ise välja käinud direktiivi muutmise eelnõusid, mis lubaksid piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist sõiduautodega seotud kuludelt (viimati 2004. aastal)1, viitab siiski pigem sellele, et Eestile see erand antakse. Kuigi väikesed „aga“-d siin jää- vad, aga sellest lähemalt allpool.

Muudatused seaduseelnõusNüüd aga vaatame, mis sai meie paljukirutud seaduseel- nõust ja millisena see siis (eeldatavasti) 1. detsembril kehtima hakkab.

pärast seda, kui EML saatis Riigikogu rahanduskomisjonile oma kommentaarid, milles me väljendasime mõnin- gaid eriarvamusi Rahandusministeeriumi vastuste kohta, tegi Rahandusministeerium mõne punkti osas eelnõule täiendavad parandused, mis vormistati rahanduskomisjoni muudatusettepanekutena ja hääletati ka eelnõu teksti sisse (seaduse lõpptekst on toodud artikli lõpus).

Seadusesse toodi sisse sõiduauto mõiste (§ 2 lg 12). See muudatus oli tegelikult ajendatud Euroopa Komisjoni mär- kustest ja toob lisaks liiklusseaduses sisalduvale määratlu- sele (M1 kategooria sõiduk on sõiduauto, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta) täiendavalt ka massipiirangu — 3500 kilogrammi. Sellest raskemad sõiduautod või väikebussid kvalifitseeruvad käibemaksu- seaduse mõistes muuks sõidukiks, millele sisendkäibemak- su mahaarvamise piirangud ei laiene. Nii et, mehed, ostke omale õigete meeste auto!

Muudeti omatarbe mõistet (§ 2 lg 6). Kui üldiselt kaasneb 50% mahaarvamise piiranguga ka see, et omatarvet enam

ei maksustata (sest see on juba piirangu kaudu ette ära maksustatud), siis taksode ja õppesõiduautode puhul omatarbe maksustamine säilib. põhjus on selles, et nende sõi- dukite puhul lubatakse sisendkäibemaksu maha arvata tingimusel, et autot kasutatakse peamiselt taksoveoks või õppe-sõiduks. Seega, erinevalt muudest juhtudest on väikeses mahus tööväline kasutus lubatud ja see tuleks ka vastavalt maksustada.

Lisaks toodi sisse säte (§ 4 lg 2 p 8), mille kohaselt ei teki käivet sellest, kui sõiduautot antakse tasu eest kasutada maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele, välja arvatud KMS § 30 lg 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel. Sellega soovitakse vältida topeltmaksustamist, sest Rahandusministeeriumi ja MTA esindajate ettekujutuse kohaselt ei ole sõiduki oma tööta- jale tasu eest kasutada andmine (teisisõnu — tööväliste sõi- tude kinnimaksmine) „ettevõtluses kasutamine“ ega anna õigust 100% ulatuses sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (§ 30 lg 4 p 5). EML arvates on selline käsitlus vastuolus käibemaksudirektiiviga ning võib kokkuvõttes viia selle- ni, et eduka kohtuvaidluse läbinud ettevõtjal säilib mahaarvamise õigus, aga ta vabaneb maksukohustusest. Meie pakutud alternatiiv oli, et kui töötaja ei peaks mingil põh- jusel hüvitama kogu töövälist kasutust, jääks 50% mahaarvamise piirang kehtima ainult nendele kuludele, mis jäid hüvitamata.

Muudeti KMS § 29 lõike 4 kolmandat lauset ning täpsus- tati, et mahaarvatav sisendkäibemaks on „kuni 50%“. See oli vastus meie küsimusele, kas näiteks MTü või riigiasu- tus, kes oma tegevusest tulenevalt võib näiteks rakendada sisendkäibemaksu mahaarvamist kõikidelt kaupadelt ja tee- nustelt 1% ulatuses (sest põhiosa tegevusest ei ole seotud ettevõtlusega), hakkab tulevikus sõiduauto soetamiselt käi- bemaksu maha arvama 1% asemel 50%. Kõnealune muudatus peaks siis tagama, et ikka 1%. Kuigi kui päris täpne olla, peaks sel juhul 1-st saama hoopis 0,5% ehk siis maha peaks arvatama pool sellest, mis üldkorra järgi oleks lubatud. See pudru, mis praegu kokku sai keedetud, annab võimaluse järjekordselt seada kahtluse alla Eesti regulatsiooni kooskõ- la käibemaksudirektiiviga ja oodatava erandi rakendamise tingimustega. Sest tuletame meelde, erandi taotlemise ees- märk olevat maksuarvestuse lihtsustamine. Kuidas saab mak- suarvestus minna lihtsamaks, kui sõiduauto ettevõtluses kasutamise osakaalu 1–50% korral peab maksukohustuslane välja arvutama täpse proportsiooni, aga vahemiku 51–99% puhul ta seda teha ei tohi?

Näiteks kui maksumaksja kasutab KMS §-st 32 tulenevat osalist mahaarvamist seoses maksuvaba käibega, toimibki täpselt loogika, mida ma eespool mainisin — osalise mahaarvamise protsent jagatakse kahega. Selguse huvides on ka see kirja pandud nii seaduse teksti (§ 30 lg 4) kui komis- jonipoolsesse teise lugemise seletuskirja.

Maksukohustuslane peab käibedeklaratsioonis tegema märkuse oma kasutuses olevate sõiduautode kohta, kusjuures teavitada tuleb nii 50% kui 100% ulatuses tehtud ma- haarvamisest (§ 30 lg 6).

1 KoM (2004) 728 (lõplik). – ELT C 24, 29.1.2005, lk 10.

23

3) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) ettevõtluses kasutatava sõiduauto tasu eest kasutada andmisest maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel.”;

4) paragrahvi 12 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „7”;

5) paragrahvi 12 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul”;

6) paragrahvi 12 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 29 lõike 4 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse sisendkäibemaks maha vastavalt selle sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsusele, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti, võttes arvesse maksustatava ja maksuvaba käibe osatähtsuse.”;

8) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 3–7 järgmises sõnastuses:

„(3) Ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse arvestatud käibemaksust maha 50 protsenti sisendkäibemaksust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut ei kohaldata, kui:

1) sõiduauto soetatakse müügiks tingimusel, et maksukohustuslane tegeleb sõiduautode müügiga ning maksukohustuslane ei võta müügiks soetatud sõiduautosid muul otstarbel kasutusele;

2) sõiduauto soetatakse kasutuslepingu alusel kasutusse andmiseks tingimusel, et maksukohustuslane tegeleb sõiduautode kasutusse andmisega ning maksukohustuslane ei võta kasutusele andmiseks soetatud sõiduautosid muul otstarbel kasutusele;

3) sõiduautot kasutatakse peamiselt taksoveoks tingimusel, et maksukohustuslasel on taksoveoluba ja sõidukikaart;

4) sõiduautot kasutatakse peamiselt õppesõiduks tingimusel, et maksukohustuslasel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba või maksukohustuslane osutab mootorsõidukijuhi õpetajana teenust isikule, kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba;

5) sõiduautot kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse tarbeks, välja arvatud sõiduauto tasu eest kasutada andmine maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvestatakse

palju küsitavusi tekitas „kahe aasta reegel“, täpsemalt võimaliku korrigeerimise kord juhul, kui enne kaheaastase perioodi möödumist sõiduki kasutusotstarve muutub. Kui algselt oli sel juhul ette nähtud tagasiulatuv korrigeerimine (mis tähendaks intressikohustust ja tagasiulatuvalt maksu- võlglaseks muutumist), siis paranduse tulemusena tehakse korrigeerimine sellel hetkel, kui asjaolud muutuvad (§ 30 lg 7). Kahe aasta reegel ei kehti müügiks soetatud sõidu- autodele. Müügiks soetatud sõiduauto müügist loobumisel ja kasutusele võtmisel erandites nimetamata otstarbeks tuleb korrigeerida kogu sisendkäibemaksu. Kui aga taksoveoks kasutatud sõiduauto kasutusotstarve kahe aasta jooksul muutub ja seda sõiduautot ei kasutata enam ühegi eran- dipunkti tingimusele vastavalt, siis kasutusotstarbe muutumise kuul tuleb mahaarvatud sisendkäibemaksu 50% osas korrigeerida, võttes aluseks 24-kuulise perioodi.

KMS § 30 lg 4 punktist 5 jäeti välja lauseosa „mis peab olema maksukohustuslase poolt tõendatud“. See tähendab, et lähtutakse tõendamise üldistest reeglitest, kus kumbki pool peab oma väiteid tõendama. Sisuliselt see suurt midagi ei muuda, sest Rahandusministeeriumi ettekujutuse kohaselt nagunii ühtegi autot 100% ettevõtluses ei kasutata ja igasugused katsed üritada vastupidist väita tõlgendatakse riigivastase kuriteona.

Nii palju siis muudatustest. Mis edasi? praegu võib öelda, et meeldigu see meile või mitte, on vähemalt mingigi selgus majas, mis meid ees ootab. Kuigi teatud tõlgenduste osas (eriti mis puudutab seda „eranditult ettevõtluses kasutamist“) ilmselt ei kujuta praegu MTA ette, mida, keda ja kuidas ta kontrollima peaks, on siiski põhilised tähised pai- gas ja ettevõtjatel aeg hakata esimesi valikuid tegema — kas muuta autoparki, valmistuda võitluseks maksuametiga või leppida 10% suuremata kuludega. Rahandusministeerium kahtlemata loodab viimase variandi võidukäiku. Meie poolt on kindlasti valmisolek abistada ka teiste variantide eelista- jaid. Mis tegelikult juhtuma hakkab, ei tea praegu ilmselt ka jumal taevas mitte. Igatahes igav meil ei hakka.

käibemaksuseaduse muutmise seadusVastu võetud 01.07.2014Jõustub 01.12.2014Avaldatud RT I, 11.07.2014, 3

käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 6 täiendatakse pärast esimest lauset teise lausega järgmises sõnastuses:

„Omatarbena ei käsitata sõiduauto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud otstarbel, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel.”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Sõiduauto käesoleva seaduse tähenduses on M1-kategooria sõiduk, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta.”;

kevadkoalitsiooni

sügiskollektsioon


MaksuMaksja

sisendkäibemaksu mahaarvamisel ka käesoleva seaduse §-s 32 sätestatut.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 rakendamisest tuleb maksuhaldurit teavitada käesoleva seaduse § 27 lõike 1 alusel rahandusministri kehtestatud käibedeklaratsiooni vormil.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud juhtudel ei kohaldata sõiduauto soetamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirangut juhul, kui sõiduautot kasutatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel järjest vähemalt kahe aasta jooksul selle soetamisest arvates või müügiks soetatud sõiduauto käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel kasutusele võtmisest arvates. Kui kahe aasta jooksul sõiduauto kasutusotstarve muutub ja seda hakatakse kasutama käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetamata otstarbel, tuleb mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerida sõiduauto kasutusotstarbe muutumise maksustamisperioodil proportsionaalselt sõiduauto käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel kasutamise osatähtsusele kahe aasta jooksul.”;

9) paragrahvi 46 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks.

EML kiri Riigikogu rahanduskomisjonile 11.06.2014

Käesolevaga esitame oma arvamuse Rahandusministeeriu- mi ette valmistatud seaduseelnõu 644 SE muudatusette- panekutele.

Kuigi ettepanekud väärivad tunnustust, sest need vähen- davad eelduslikult mõnevõrra (kuid siiski mitte oluliselt) seadusemuudatuse rakendamisel tekkivaid õiguslikke vaidlusi, ei saa EML põhimõtteliselt nõustuda seaduseelnõu üldise kontseptsiooniga.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang 50% ei põhine tegeliku olukorra analüüsil — veelgi enam, Rahandusmi- nisteeriumil ei ole mingit soovi ega kavatsust selgitada välja ametiautode tegeliku tööalase ja töövälise kasutuse proportsioone. Eelnõu eesmärk on koguda ilma erilise kisa ja kärata ettevõtjatelt täiendavalt 47 miljonit eurot aastas. Seni on tulemus olnud vastupidine ning võib selliseks ka jääda.

Euroopa Komisjonile saadetud kirjades pidevalt viidatud „Eesti panga uuringut“ ei saa mingil moel pidada teadus- likuks tõestuseks selle kohta, et ettevõtjad justkui kasu- taksid ametiautosid 60% ulatuses töövälisteks sõitudeks. Selles uuringus ei ole küsitletud ega uuritud mitte midagi seoses sõiduautode kasutamisega, vaid on üritatud teha kaugeleulatuvaid järeldusi küsitletud isikute vastustest nende toidukulude ja nende sissetuleku kohta. See uuring lähtub eluvõõrast eeldusest, et toidukulutuste osakaal on palgatulu ja ettevõtlustulu saavate isikute sissetulekutest samaväärselt tasemel. Arvestamata on jäetud võimalus, et vähemalt Eesti oludes investeerivad paljud ettevõtjad oma ettevõtlustulu esimeses järjekorras oma ettevõtte käigushoid- misse ning võtavad isiklikku tarbimisse ainult hädavajali- ku sissetuleku, sest nende jaoks on ettevõtlus samasugune elustiil nagu tavalise palgatöötaja jaoks mõni muu harrastus. Seega on meie arvates igati usutav just nimelt see, mida

uuringu autorid peavad võimatuks — et ettevõtlustulu teenivad majapidamised kulutavadki toidule suurema osakaalu oma sissetulekust, mis neil ettevõtluse kuludest üle jääb.

EML arvates on taoline ettevõtjaid halvustav retoorika kahjulik Eesti ettevõtluskeskkonna arengule. Tõsi, 90. aastate „võitjate põlvkonna“ esindajad see ei häiri, sest nad on oma karjääri jooksul pidanud üle elama palju ekstreemse- maid kogemusi, kuid probleem on selles, et viimase aja maksuseaduste muudatuste foonil tekkinud ettevõtjavaenu- likus õhkkonnas ei tule enam peale noori, kes sooviksid tegeleda ettevõtlusega. Sest palju mugavam on töötada riigiametis või kirjutada maksumaksja raha eest „projekte“ ja teha „uuringuid“. paraku on „võitjate põlvkond“ hakanud praeguseks nii vaimselt kui füüsiliselt kuluma (millest annab kinnitust fakt, et EML juristide praktikas on viimasel ajal sagenenud matusekulude ja pärimisega seotud maksustamise küsimused).

Isegi kui pidada „uuringut“ pädevaks, tuleb meeles pidada, et suurem osa ametiautosid, mida eelnõu puudutab, ei ole ettevõtete juhtide või kontoriametnike ametiautod, vaid tavaliste töötajate (nende samade, kelle toidukulude osakaal sissetulekus on 2,6 korda väiksem kui ettevõtjatel) autod, mis on neile kasutada antud selleks, et teha oma tööd — viia kohale kaupu, osutada kliendi juures teenust, viia töötajaid ühest töökohast teise, käia töölähetuses jne. Eelnõu ei ar- vesta sellega, et paljud töötajad töötavad kodus või liiguvad pidevalt mitme töökoha vahel, neil puudub ühistranspor- di kasutamise võimalus, kasutavad ühte sõidukit mitme tööandja huvides, peavad ametiautot hoidma töövälisel ajal kodus selleks, et teha vajadusel väljasõite kiireloomuliste tööülesannete täitmiseks või põhjusel, et mujal pole või- malik autot odavalt ja turvaliselt parkida.

Eelnõu soodustab ebamajanduslikku ja keskkonnavae- nulikku käitumist — näiteks peaksid töötajad selleks et tagada 100% sisendkäibemaksu mahaarvamine, soetama omale isikliku auto, oma auto kasutamise asemel muutub maksunduslikult soodsamaks takso kasutamine jne. Või- malik sõiduautode asendamine kaubikute vastu ei pruugi samuti olla majanduse ja keskkonna jaoks parim lahendus (suurem kütusekulu, suuremad hoolduskulud jne).

Selleks et tagada ametiautode õiglasem maksustamine, ei pea muutma praegust omatarbe maksustamise süsteemi, vaid piisab erisoodustuse väärtuse arvutamise metoodika muutmisest, et see arvestaks auto hinda.

praegu kehtiv kord on nii õiguspõhimõtete kui halduskoormuse mõttes õiglasem ja efektiivsem kui eelnõus kavandatu — kõik maksud arvutatakse ühtse baasi alusel ning mak- suobjektiks on sõiduauto kasutamine, mitte soetamine. praegu kehtiv kord võimaldab arvestada auto tegelikku kasutust iga kuu ning vastavalt sellele, kuidas aja jooksul muutub auto kasutamine, muutub ka tasutavate maksude suurus. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu korral ei maksustataks enam auto kasutamist, vaid auto soetamist — justkui muutuks auto soetamise hetkel pool autot töötaja või juhatuse liikme isiklikuks autoks ning teine pool autot jääks tööautoks, ning nii kogu kasutusea jooksul. Sellest vildakast loogikast tekkisidki pikalt arutatud probleemid „kahe aasta“ piirangu arvutamisega. Vana korra jätkumisel neid probleeme ei tekiks.

25

Mis puudutab muudatusettepanekute teksti, siis juhime tähelepanu vajadusele teavitada nendest muudatustest Euroopa Komisjoni, sest need mõjutavad taotletava erandi sisu. Säte, mille kohaselt ei teki käivet teenuse osutamisest oma töötajale, on vastuolus direktiiviga ning vajab samuti erandit. Samuti tekitab küsimusi, kuidas saab muuta käibe- maksuarvestust lihtsamaks regulatsioon, mille kohaselt ette- võtluses kasutamise osakaalu 1–50% korral peab maksukohustuslane välja arvutama täpse proportsiooni, aga vahemiku 51–99% puhul ta seda tegema ei pea ega tohigi.

Leiame, et pakutavad muudatusettepanekud süvendavad juba algsesse teksti programmeeritud ebaõiglust veelgi, sest plaanitavad muudatused hakkaksid kõige rohkem koorma- ma neid maksumaksjaid, kes kasutavad sõiduautosid töö- välisteks sõitudeks minimaalselt või üldse mitte (kuid ei ole suutelised seda tõendama) ning regulatsioon muutub seda „sõbralikumaks“, mida väiksem on sõiduauto ettevõtluses kasutamise osakaal või kes leiavad mõne nutika maksude optimeerimise skeemi.

Seaduseelnõu 644 SE vastuvõtmine kahjustab ettevõtja- te niigi õhukeseks kuivanud usaldust riigi ja selle juhtide vastu. Teeme ettepaneku seaduseelnõu 644 SE teisele lu- gemisele mitte suunata.

Riigikogu liikme Aivar Riisalu (Keskerakond) kõne seaduseelnõu 644 SE teisel lugemisel 30.06.2014

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tegelikult on ju tegemist olukorraga, kus me kõik ühetaoliselt saame aru, et riigile on eelarvesse raha vaja selleks, et täita oma funkt- sioone ning olla ümberjagamise koordineerimisel tubli, edukas ja aidata järele neid, kes riigilt tuge vajavad.

Kindlasti on ettevõtjad ja erasektor valdkond, kus selle valdkonna juhid pigem saavad oma eluga hakkama ja selles mõttes tulevad natukene riigile appi läbi selle, et ettevõtlus on eelkõige erasektori puhul suhteliselt elu edasiviiv töö- andja. Keegi ei vastandu, isegi Jürgen Ligi nendele väidetele selle eelnõu menetlemise käigus, kus ta minule suureks üllatuseks tõi sisse sotsiaalse dimensiooni. Kui me vaatame ettevõtjate isikliku tarbimise struktuuri ja töövõtja isikliku tarbimise struktuuri, siis näeme, et ettevõtjal reeglina ei ole ei isiklikku autot ega kodus televiisorit. Tuleb nõustuda ja sellesama väitluse käigus kutsusin ma Jürgen Ligi astuma Keskerakonda, sest Keskerakonnale meeldivad sellised sot- siaalsed seisukohad, mis tekitavad heal majanduslikul järjel olevat keskklassi.

Küsimus ei ole täna selles, kas see eelnõu on halb või hea. pigem võime öelda, et kassavoo seisukohalt võiks öelda, et tegemist on eelnõuga, mis on riigile vajalik. Tõsi, meile ei meeldi see stiil, kuidas me oma maksumuutustega tege- leme. Meil on tänasel istungil umbes kolm eelnõu, mis kõik kuidagi vahelduvvoolu põhimõttel — kord on, kord ei ole — üritavad riigi rahakotti täita.

Mul on kahju sellest, et valitsejad, kes praegu on suhteliselt noored inimesed ja kellel ei ole väga palju praktilise elu kogemust, aga kellel on selge tahe olla rahva teenistuses, kahjuks saavad tugineda oma arvamuste väljakujunemisel ka noortele ametnikele, kes kabinetis, saades ülesande, üri-

tavad välja mõelda kohti, kust õnnestuks pigistada. Kurb on see, et juba praegu selle eelnõu menetlemise käigus me ju näeme, et autode temaatika on olnud viimastel aastatel kogu aeg selline kummaline temaatika. Ja algas kõik sellest, kui mõned head aastad tagasi need samad sotsiaal- demokraadid ja minu meelest vist oli Ivari padar tollel hetkel rahandusminister, kui suurendati autode pealt makstavat erisoodustusmaksu. Selle tagajärg oli see, et keegi enam maksu ei maksnud või ütleme niimoodi, et laekumine reaal- selt vähenes. Kõik hakkasid usinalt täitma sõidupäevikut.

Nüüd oleme läinud siis selle kallale, et me proovime käi- bemaksu tagasiarvestamist pidurdada. Võib öelda, et tegemist ei ole mingi hullu asjaga, aga juba olen ma täna kas või selle sama küsimuste-vastuste debati käigus leidnud terve rea asju, mida ilmselt nutikad inimesed hakkavad elus ära kasutama ja mis tegelikult ei tee maksuameti tööd sugugi mitte kergemaks, vaid pigem just sellesama eelkõige Reformierakonna propageeritud lihtsa ja läbipaistva ja mõist- liku maksusüsteemi vastu inimesi häälestab.

Mis ma siis nüüd teen? Tahan, ostan siis takso, ostan enda Porsche Cayenne'i ja registreerin selle taksoks. Näiteks minu hea kolleeg Erki Nool kunagi sõitis sellise autoga, jube kallis auto, kadestasin teda kogu aeg. ühel päeval sõi- dab Erki Nool nüüd Riigikogu hoovi taksoplafooniga ja möö- daminnes on kliendina toonud Tallinna kesklinna eliitkooli oma lapse. Ma ei ütle, et ta hakkab seda tegema, aga proovime nagu veel kord jõuda minu jutu algusesse tagasi.

Aeg on jõudnud sinnamaale, et 2015. aasta valimiste kontekstis need neli erakonda, kes Riigikogus istuvad, suhteliselt suure tõenäosusega oleme tekitanud olukorra, kus matemaatiliselt ei ole võimalik siia juurde tekkida kellelgi teisel sellel lihtsal põhjusel, et me oleme selle poliitilise võimu omavahel seda veerandikku jagades — mõni saab 30, mõni 20 —, aga põhimõtteliselt jäme neljandik on meil kõigil nagu seda võimupirukat kogu aeg haugata. Kas me ei arva, et näeksime tublid, intelligentsemad ja paremad välja, kui me tegelikult algataksime kas või esimeses lähenduses neutraalse debati ekspertide pinnal kogu maksusüsteemi restardi suhtes?

Küsimus on selles, et selliste seaduseelnõudega, nagu on see autode käibemaks ja veel täna ribu-rida otsa tulevaid seaduseelnõusid, me näitame, et me tegelikult enam ammu ei saa aru, mis me tahame, mis meil riigis toimub. Ja siis kui meil tekib mingi häda, otsime nagu pimedad kompimise teel, et kust saaks. Võib-olla grammi isegi saame, aga sellisel kujul ei ole mõistlik riigi juhtimisega tegeleda sellel lihtsal põhjusel, et see tekitab tema kodanikkonnas, tekitab ettevõtjates ja tervikuna pildi ebastabiilsest riigist, ebastabiilsest maksusüsteemist ja mis kõige hullem, selle taga- järjel terve rea majandusharude väljasuremise. Sellepärast et eelnõu rakendamisel antakse suhteliselt suure tõenäo- susega väga korralik löök uute autode müümisele ja rohkem hakatakse sisse tooma isiklikult enda nimele, näiteks Euroopast, kasutatud autosid jne. Seda loetelu võiks jätkata.

Ma rõhutan veel kord, et olen igal juhul seda meelt ja kogu keskerakondlik maailmavaade, mis on minus väga selgelt olemas, on üles ehitatud sellele, et meil oleks enesega rahul- olev hästi toimetulev võimalikult laiapõhjaline keskklass. Aga selliste meetoditega me ju ei tekita ei väikeettevõtlusele

kevadkoalitsiooni

sügiskollektsioon


MaksuMaksja

Autode lummuses valitsejad

Uue iseseisvusaja algusaastail oli ühiskonnas kõik väga pai- gas. Nii värsked isamaalised valitsejad kui ka sinna selts- konda ennast sättinud, juba plaanimajanduse aegadest tuntud krapsakamad tegijad, sõitsid Mercedestega. Dressides ettevõtja tunnus oli muidugi BMW ja algaja kodumaine ettevõtja pingutas endale kuidagi Saksast mõne Ford Sierra

või Volkswagen golfi. See, et tihti olid ühel autol kolme auto geenid, edasiliikumist eriti ei seganud. Edasimüümist küll, kui üldse veel midagi müüa oli. Ja tänaval oli kõik selge, kes kellele teed pidi andma...

Tänapäeval pole valitsejate maitse enam nii tuimalt ette- arvatav. Ametiga tulgu ikka Audi, BMW või siis põhja- maiselt karge iludus Volvo. Erilist võidukäiku on teinud muidugimõista linnamaasturi müüjad. Miks, seda pole ka raske mõista. põhiliselt Tallinna-keskne valitsemine ja mi- nisteeriumide paigutus eeldab vaatamata tasuta trans- pordile siiski intensiivset üksteisel külas käimist, partei- tubadest riigifirmade juhtimise alast nõu saamist, ka saa- vutustest ettekandmist. No ja siis muidugi kontsertidel,

Toomas LaanpereAS Napal juhatuse esimees

kindlustunnet ega keskmisele ettevõtlusele kindlustunnet. Suure tehase direktor ostab endale Porsche Cayenne'i nii-kuinii ja võib selle käibemaksu ka kõik ära maksta, tal ei ole probleemi. probleemid tekivad hoopis-hoopis mujal ja selle üle on kurb meel.

Ja selletõttu ma kordan, head kolleegid, uskuge mind, aeg on küps, et me vaatame sellele pildile tervikuna otsa ja lõpetame sellise kiirkorras erakorraliste istungite kaudu riigieelarve lappimise lollused ära või teeme neid praegu, kui seda on ajutiselt vaja teha, võib-olla siis tõesti enam ei saa ju midagi muuta. Aga me sülitame Euroopa peale, me ütleme, et ah nende luba, las ta tuleb kunagi, meil ei ole probleemi, meie teeme ikka oma asja. Nii ei tohi! Ja selle- tõttu teeb Eesti Keskerakond ettepaneku eelnõu lugemine täna katkestada ja mul on see ettepanek ka kirjalikult Rii- gikogu aseesimehele üle anda. Aitäh!

Riigikogu liikme Urmas Reinsalu (IRL) kõne seaduseelnõu 644 SE teisel lugemisel 30.06.2014

Austatud Riigikogu liikmed! Ma arvan, et on kaks asja, üks on selle seaduseelnõu sisuline mõju, teine on selle seaduseelnõu menetlemise viis ja koostöö, õigemini selle puudumine ettevõtlusorganisatsioonidega. Riik, valitsus ei loo jõukust. Jõukust ja heaolu loovad ettevõtjad, inimesed, kes teevad tööd ja teenivad väärtust. See hoiak, mis on praegusel valitsusel võetud ettevõtlust ja majanduskeskkonda reguleerivate seadussätete suhtes, ei ole hea hoiak. Käibe- deklaratsioonide lisa küsimuses märkis kaubandus-tööstus- koja direktor Mait palts, et see on viimase 10 aasta kõige kehvem näide kaasamisest või õigemini selle puudumisest.

Kui rahanduskomisjoni esimees juhtivkomisjoni poolt tut- vustas parlamendile täna seda eelnõu, siis mu küsimused olid seotud sellega, millised on ettevõtlusorganisatsioonide hoiakud, kas need on toetavad või vastased. Konkreetset vastust ma sellele küsimusele ei saanud. Vahepeal tutvusin nende seisukohtadega ja need on ühemõtteliselt hävitavad

sellele eelnõule, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seisukoht on „ei“, Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsiooni seisukoht on „ei“, Eesti Maksumaksjate Liidu seisukoht on ühemõtte- line „ei“. Kusjuures maksumaksjate liit nendib oma pöör- dumises, et konkreetsed muudatused, mis komisjonis on tehtud, võivad viia selle eelnõu kavatsetavat taotlust veelgi äraspidisemaks. Ehk teisisõnu, nad võivad tegelikult töösõitu- deks kasutava ettevõtja koormust töösõitudeks vähem kasutava isikuga võrreldes asetada veelgi halvemasse olukorda.

Need initsiatiivid, kus me käigupealt püüame jooksva eelarve katte vajadusteks saada ettevõtluskeskkonnast maksu- tulu selliste sammude kaudu, ei tekita, esiteks, usaldust — asi, millest me kõnelesime esimese päevakorrapunkti ajal väga pikalt. Teiseks, nende sõnum ja signaal on tegelikult Eesti ettevõtluskeskkonna, või nagu märgib maksumaksjate Liit — just väikeettevõtluskeskkonna halvenemine. Meie majandusega ei ole lood sugugi pilvitud. Ja selle asemel et tegelda majanduskasvu küsimustega, püüab valitsus erakor- ralistel istungitel läbi suruda hoopis samme, mis ettevõt- luskoormust, esiteks, suurendavad, ja teiseks muudavad regulatsioone veelgi segasemaks, mille tegelikku mõju ei ole objektiivselt võimalik hinnata. Kes sellisele järeldusele jõudis? Sellisele järeldusele, et mõjuanalüüs on kehv ja tulemused võivad olla vastupidised, jõudis Riigikogu Kant- selei õigus- ja analüüsiosakond oma analüüsis Riigikogu rahanduskomisjonile.

Sõbrad! Me oleme kuritarvitanud eaka põlvkonna usaldust tänasel päeval. Nüüd on küsimus järgmises päevakorra- punktis ja see on küsimus sellest, kas riik valitsuse, parlamendi kaudu kujutab ette, et ettevõtlusorganisatsioonid on partner, et ettevõtjad on partner riigi keskvõimule, või nad on tegelikult alamad, kellele kehtestatakse reegleid üksnes üle- valt alla, ilma nende arvamust kuulamata. IRL on seisukohal, et me teeme vale sammu ja rikume Eesti ettevõtlus- keskkonna usaldust, Eesti ettevõtjate usaldust riigi vastu. Seetõttu peame mõistlikuks, nagu eelkõneleja tegi ettepaneku, ka meie fraktsiooni poolt see teine lugemine katkestada. Aitäh!

27

raamatupidam

ine

näitustel, konverentsi avamistel, suvilas, sõpradel Lõuna-Eestis külas jne käimist. Aga Tallinna teed, teate isegi, millised nad on.

Võin muidugi eksida, miks Robert Antropov Saaremaal Hummeriga müras, aga küllap ikka murest vanemate ter- vise üle. Samasugune mure sundis muuseas Keit pentus-Rosimannust lisaks väga pingelisele ministritööle võtma juurde Autorollo postiljoni ameti. Ja ameti-Volvo vaheta- ma väidetavalt luikvalge Audi Q5 vastu! Lausa geniaalse lahenduse autohullusega vahele jäämisel leidis Kalle Laanet. Ministrile luksusliku Audi Allroad ostmise eest sai sugeda hoopiski maksuraha priiskav raamatupidaja!

Siin peab tunnustama maksuminister Jürgen Ligi, kes hoidus libedale teele kaldumast. Korralik konservatiivne Mercedes 350, tagasillavedu(?) ja maksab mitte midagi, vaid ca 53 000 eurot. Ja ega nüüd kasinuses Savisaarele ka alla saa jääda. oleme vana kooli mehed, näitame ettevõtjatele, kes kelle jaoks siin ilmas loodud on! Teistpidi võttes oleme teineteisele vajalikud. pole ühte, siis pole ka teist vaja, hoiame kokku!

Aga need noored, oh neid tulipäid! Ei tea ise ka, mida lõ- puks tahavad! Algul Subaru nelikvedu, nüüd ikkagi BMW, ei tea, mis seal paremat on? Äkki veab viies ratas ka või? Hea, et Eesti nii armsalt käepärase suurusega juhtus olema. oleks Liivi-, Läti-, petseri- ja Ingerimaad kõik küljes olnud, käiks praegu Eestimaa taevas kõva lennumasinatega põristamine!

Ajaloost on teada kunagise ministri Meelis Atoneni kaks positiivset tegu. Esiteks oli see, et ta valis era- ja ametisõi- tudeks Škoda — tõsi küll, Superb, aga ikkagi Škoda! Teiseks taandas ta end (lõpuks ometi!!!) kõigist talle palka maksva- test riigifirmade nõukogudest! See oli protestiks Saare- maa praamiäri jätkumisele rohelise tule süüdanud kevad- kollektsiooni tegevuse vastu. Muuseas, kas keegi teab, mitmest ministrist üldse midagi positiivset meenutada on? ühe käe sõrmedest piisaks?

Lugupeetud valitud, valimatud, asendamatud jne valitsejad! olete te üldse mõelnud, milleks te sinna üles nendesse uhketesse kabinettidesse kippusite? Või milleks teid sinna valitud on? Kas tõesti selleks, et saaksite rahuldada kõiki oma inimlikke kirgi ja vajadusi maksumaksja kulul ilma mingi vastutuseta riigi väga halvasti juhtimise eest?

Mul on ettepanek ja üleskutse: valitsejad Toompeani või sealt alates on meie riigi teenindajad. Škoda on väga hea auto meie teenindajatele. Kes ei soovi olla teenindaja, tulgu ettevõtlusse. Seda alates maksuministrist! peale kõikide maksude ülekandmist praalige niisama või uhkeldage auto- dega, sponsoreerige sporti, ostke haiglatele aparaate, pidage üleval maakoole, parteisid, laulukoore! Ning nautige täiega ettevõtjate „muretut põlve“ ning rajult luksuslikku eluviisi! Näidake lõpuks ometi seda riigimehelikku mõtlemist!

Artikkel ilmus veidi erineval kujul Postimees.ee arvamusportaalis 28.06.2014

Väikeettevõtja riiklikust raamatupidamisprogrammist: see on VEB fondi 21. sajandi mikrovariant

Mõned nädalad tagasi juhtusin ühes kommertsraadios kuul- ma ja internetilehel nägema reklaami „Raamatupidamine on kallis“ ning asi hakkas huvi pakkuma. Kuna vastav info oli seotud Registrite ja Infosüsteemide Keskusega (www.rik.ee), pöördusin esmalt Justiitsministeeriumi poole. Sealne ametnik vastas selle kohta demagoogia tipptasemel, et „soovime

olla innovaatilised“, ja suunas kõne elegantselt edasi RIK esindaja telefoninumbrile.

Siit sain palju enam teavet. Nimelt oli eelmise valitsuskoalitsiooni kokkuleppes punkt, et riik tuleb ettevõtjaist raamatupidajate poolt nööritavaile firmadele „appi“, ning riigihanke raames korraldati hiigelsumma eest konkurss raamatupidamisprogrammi tegemiseks — mis sest, et lisaks „röövellikele“ raamatupidamisfirmadele on internet täis tasuta arvepidamise programme, mida iga soovija võib enda arvutisse alla laadida (tõsi, neil tasuta saadavail puudub teh- niline tugi). Nüüd aga „abist“ lähemalt ehk mida õnnestus sisuliselt välja selgitada.

Esmasele küsimusele — kui „e-arveldajat“ (selline on tee-

Ants Jürmanväikeettevõtja


MaksuMaksja

nuse nimi) hakkab kasutama inimene, kel puuduvad raa- matupidamisest algteadmised, kas ta saaks iseseisvalt hakkama või siiski ei ole see nii, — oli vastuseks, et kindlasti ei saa. Järelikult peab selline isik minema raamatupidamise koolitusele, mida vaevalt on võimalik saada tasuta.

Teiseks soovisin teada, kes hüvitab kahju, kui „e-arveldaja“ süül tekivad kliendile täiendavad kohustused näiteks maksuameti ees. Sellele küsimusele selget vastust ei saanud, ehkki teenuse lepingus on midagi ebamäärasel kujul kirjas.

Kolmas moment oli kliendibaas, millega seoses tekkis kü- simus, kuidas on kaitstud antud olukorras kliendi enda ostjate andmebaasi sattumine RIK töötajate kaudu näiteks konkureeriva raamatupidamisfirma esindaja kätte. Või veel hullem, et mõni riigiinstitutsioon, näiteks Rahandusminis- teerium või MTA ei hakka looma hiigelandmebaasi selle põhjal äriühingute, MTü-de ja sihtasutuste omavahelistest

seostest. Ei õnnestunud saada kinnitust, et see võimalus oleks välistatud.

Neljandaks, kuna programmi rahastati suuresti EL vahen- ditest, ei tohiks RIK selle teenuse osutamise eest üldse tasu küsida. See on aga juba rohkem küsimus euroametnikele.

Nüüd hankelepingu 200 460 euro suurusest hinnast. Esma- pilgul on võhiku jaoks teenuse hinnad uskumatult mada- lad, minimaalsete kannete arvu puhul isegi tasuta. Kui aga lisada juurde summa, mis maksti konkursi võitjale selle ausalt öeldes äärmiselt primitiivse „saavutuse“ eest, lähevad kokkuvõttes hinnad ikka taevastesse kõrgustesse. Kui riik oleks näiteks enda ettevõtete raamatupidamise teenustöid doteerinud sellises ulatuses (ei peaks tegema kulutusi raamatupidamise programmi soetamiseks ega maksma iga-aastast hooldustasu) kui maksti selle pisut täiustatud Exceli tabeli eest, siis oleksin valmis paar aastat oma klientidele

29

kohtulugu

samal teemal MaksuMaksjas varem ilmunud:

• Lasse Lehis. Ehtne salakaup, otse tollist! – 2011, 3, lk 6-8

Müüja vastutus äriühingu enamusosaluse müügi korral

Kui müüja annab ostjale üle asja, mis ei vasta lepingutingimustele, rikub müüja müügilepingut ning vastutab muu hulgas ostjale müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju eest. Vaidlus selle üle, kas asi vastab lepingutingimustele või mitte, taandub enamasti sellele, milliste omadustega või koguses asi tuli üle anda ning milline asi tegelikkuses üle anti. Esemete puhul keskendub vaidlus üldjuhul kokkuleppe sisule või asja tavapärasele kasutamisele, kuid vaid- lusalune asi ise on arusaadavalt piiritletud. Teisisõnu — auto ostu puhul ei teki kahtlusi, et auto kui asi hõlmab reeglina nii auto keret, mootorit kui ka salongisisustust.

Samas, vaidlusi selle üle, kas ostja sai selle, milles pooled

kokku leppisid ehk kas müüja on oma lepingulised kohustused korrektselt täitnud, tekib mitte üksnes esemete müügi, vaid ka õiguste, näiteks osaühingu osade müügi puhul. Kui ostja poolt müüja vastu esitatavate nõuete osas on ostjal ühesugused õigused nii esemete kui õiguste (näiteks ühin- gu osa või aktsiate) puhul, on viimase puhul keerulisem piiritleda, mis on üleantav asi ehk lepingu ese. Vaidlus on poolte vahel mitte üksnes kokkuleppe sisu üle, vaid suures ulatuses ka selle üle, kuidas vastavat õiguste kogumit, s.o lepingu eset piiritleda ehk mida müüja ostjale müüs.

Osaühingu osa müügilepingu esemenaArusaam sellest, et osanikule kuulub osaühingu osa ning osaühingu kontol olev raha, põhivara, sõidukid ning le- pingutest tulenevad õigused ja kohustused kuuluvad osa- ühingule, mitte osanikule, on ettevõtjate seas olemas, samuti ettevõtjate teadlikkus osaniku õigustest ja osaühin- gu kui juriidilise isiku õigustest ning nende eristamise vajalikkusest.

Anna LiivAdvokaadibüroo Lentsius & CASUS vandeadvokaat

raamatupidamist üldse tasuta pakkuma. Konsulteerisin antud teemal ka paari raamatupidamis-

programme müüva ja hooldust teostava ettevõtte esindajaga. Nende arvamused hankehinna suhtes küll pisut lahknesid, kuid üksmeelel oldi selles, et jagades hanke summa sellise lihtsakoelise asja programmeerimiseks kuluvate tundide arvuga, annaks selle eest makstud ühikuhind silmad ette ka tuntud advokaadibüroode tippadvokaatide tunnitasu- dele. Kirjutajal puudub võimalus tutvuda hanke võitnud ettevõtte algdokumentatsiooniga, kuid olen üsna veendunud, et sealt leiaks mõndagi huvitavat IT-tegevusele lisaks.

Enne elegantset suunamist RIK-i julgesin avaldada tagasi- hoidlikku arvamust, et tegu on kõige labasema turusolki- misega, ning tegin ametnikule ettepaneku, et kuna minu arvates on mõned jalanõude parandamise töökojad liiga kal- lid, siis võiks riik „appi“ tulla ja innovaatilisuse sildi all oluliselt odavama hinnaga lasta mul kingad ära parandada. Selle peale kostis ametnik, et meil on „demokraatlik“ riik ja kui teha Riigikogus lobitööd, siis miks ka mitte.

paraku minu arusaam demokraatiast läheb oluliselt lah- ku selle Justiitsministeeriumi ametniku omast ning kui algul arvasin, et eelmine valitsuskoalitsioon soovis üksnes tekitada raamatupidamise turul dumpinguga ebatervet konkurentsi, siis nüüd olen veendunud, et selle riigihanke juured on sügavamal. Kuigi mul ei ole võimalust seda tõendada, julgen oletada, et tegemist on VEB fondi 21. sajandi mikrovariandiga.

Ilmselgelt on kellegi huvides, et arvepidamise turul vähe-

neks väikeettevõtluse osakaal ning mõne riigi institutsiooni esindaja kätte satuks kahtlaste ettevõtlussidemete asemel hiiglaslik andmebaas maksimaalselt võimalike sidemete kohta ettevõtjate vahel koos teenuste hindu puudutavate andmetega. See võimaldaks vajadusel hakata ühtedel või teistel juhtudel tegelema manipulatsioonidega. Võib-olla „võõra“ rahaga opereerivad ühingud ja asutused ehk ongi valmis „usaldama“ sellist „odavat“ teenust, kuid ise oma tegevusega raha teenivad äriühendused vaevalt on nõus andma osa oma ärisaladustest sellise kahtlase turusolkija nagu RIK kätte.

Vestlesin uuesti RIK turundustöötajaga (milline eriskum- maline amet, justkui oleks olemas alternatiiv majandusaasta aruannete esitamiseks ja registrikannete tegemiseks peale RIK-i) nende edusammudest „innovaatilisuse“ juurutamisel ning esialgu ei ole „e-harvendus“ raamatupidamise „metsas“ elujõulisi puid suutnud oluliselt kahjustada, sest „turundaja“ vastas, et tänaseks on „odava“ raamatupidamisega liitunud pisut üle 500 äriühingu, mis jääb aga alla 1% kõikidest äriregistris olemasolevatest ettevõtetest.

Artikkel ilmus Delfi Ärilehes 05.07.2014


MaksuMaksja

Eelkirjeldatud arusaam toob endaga ühtlasi kaasa tõde- muse, et juhul kui osanik võõrandab temale kuuluva osa, peaks müügilepingu objektiks olema kindla nimiväärtu- sega osa. Teisisõnu on enamasti müügilepingu tähenduses osa samastatud mis tahes füüsilise asjaga (nt auto) ning müügilepingu objektiks loetaksegi vastavat asja ehk osa.

Riigikohus on varasemas praktikas (28.03.2012 kohtu- otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12) selgitanud, et osaluse müü- gilepingu puhul ei pruugi olukord olla nii lihtne nagu asjade müügilepingu puhul ning osa müügilepingu ese sõltub sellest, kas ostja omandab vähemusosaluse või enamusosaluse ja seeläbi kontrolli äriühingu tegevuse üle. Riigikohus selgitas, et näiteks 25% osaluse müümisel äriühingus on lepingu objektiks osalus. Kui aga müüakse enamusosalust, millega kaasneb kontroll äriühingu majandustegevuse üle ehk kui sisuliselt võõrandatakse osaluse kaudu äri- ühingu ettevõtet kui majandusüksust, mille kaudu äriühing tegutseb, saab ettevõtte omadused lugeda ka müüdava osaluse omadusteks ja hinnata neid osa lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel. Teisisõnu on enamusosaluse müügi puhul lepingu objekt oluliselt laiem kui osa- ühingu osa.

Millal on tegemist enamusosalusega ehk kontrolliga äriühingu üle?Vastavalt äriseadustikule on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõigi osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet. Seega annab üldreegli kohaselt enam kui 50% hääli osanikule kontrolli äriühingu tegevuse üle. Tõsi, näiteks põhikirja muutmiseks, likvideerimiseks ja veel mõningate toimingute läbiviimiseks on nõutav vähemalt 2/3 osanike häältest, kuid nimetatust ei tulene, et enam kui 50% hääli omaval osanikul ei oleks äriühingu üle kontrolli. Selguse huvides väärib rõhutamist, et juhul kui 2500 euro suuruse osakapitaliga osaühingul on kaks osanikku, kellele mõlema- le kuulub osa nimiväärtusega 1250 eurot, ei oma kumbki üksinda osaühingu üle kontrolli.

Siinkohal on oluline rõhutada, et ostja omandab kontrolli äriühingu üle ka juhul, kui ta sõlmib samaaegselt näiteks kolme müüjaga müügilepingud selliselt, iga müüja müüdav osa enamust ei moodusta, kuid kokku kõigi osade oman- damise tagajärjel omandab ostja kontrolli äriühingu üle.

Riigikohtu uuem praktikaRiigikohus täiendas 18. juunil 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1- 56-14 tehtud määruses ülalviidatud praktikat. Tsiviilkol- leegium lahendas vaidlust, mis taandus küsimusele, kas müügilepingus nimetamata äriühingu võlgnevuste ilmsiks- tulek on käsitletav osa müügilepingu rikkumisena.

Selles kaasuses oli üks füüsiline isik müünud teisele 100%-lise osaluse osaühingus. Müügilepingus kinnitas müüja, et osaühingul ei ole kohustusi, mida ei ole kajastatud ostjale esitatud dokumentides. Hilisemalt selgus, et osaühingul oli dokumentatsioonis nimetamata kohustusi ning võlausal- daja pöördus osaühingu poole kohustuse täitmise nõude- ga, mille osaühingu asemel täitis ostja. ostja esitas müüja vastu võlausaldajale täidetud osas kahju hüvitamise nõude. Müüja leidis, et ostjal ei saanud osaühingu kohustuse tõttu

kahju tekkida, kuivõrd ostja ei olnud kohustatud osaühingu kohustust võlausaldaja ees täitma. Riigikohus nimetatud käsitlusega ei nõustunud.

Riigikohtu järeldused ja põhjendusedEsiteks asus Riigikohus seisukohale, et juhul kui müüja kinnitab enamusosalust müües osaühingu osa müügilepin- gus, et osaühingul ei ole muid võlgnevusi peale nende, mis kajastuvad ostjale näidatud dokumentides, kuid hiljem ilm- neb, et osaühingul on täiendavaid võlgnevusi või kohustusi, siis ei vasta osa lepingutingimustele. Teisisõnu asus Riigiko-hus selgele seisukohale, et juhul kui enamusosaluse müüja ei avalda ostjale täielikku teavet osaühingu majandusliku seisukorra kohta, rikub müüja ostjaga sõlmitud müügi- lepingut.

Teiseks rõhutas Riigikohus, et asjaolu, et osanikud ei vastuta osaühingu kohustuste eest ega ole kohustatud ta- suma osaühingu võlgnevusi, ei oma osa müügilepingu rik- kumise seisukohalt tähtsust, sest osa müüja peab lepingu kohaselt täitma ja andma ostjale üle lepingutingimustele vastava osa. Riigikohtu vastavast selgitusest tuleneb ühe-selt, et müüja, kes on samaaegselt osanik, müügilepingust tulenevate kohustuste täimine ei ole sõltuvuses tema õigus- test ja kohustustest osanikuna, vaid konkreetses õigussuhtes on ta üksnes müüja.

Kolmandaks asus Riigikohus seisukohale, et juhul kui osa ei vasta müügilepingu tingimustele, sest osaühingul on ostjale avaldamata kohustus, võib kahju suuruseks olla nimetatud kohustuse suurus, kui kohustuse täitis enamusosaluse ostja. oluline on siinkohal, et kuivõrd tegemist on ostja müügilepingust tekkinud kahjuga, siis kahju tekki- miseks peab ostja olema panustanud osaühingu kohustuse täitmisesse. Teisisõnu ei teki ostjal kahju olukorras, kus osaühing täidab võlausaldaja nõude, millest müüja ostjat ei teavitanud. Liiati tuleb arvestada ajaoluga, et osaühingul ei saa kahju tekkida, sest osaühing täidab oma kohustuse ehk tasub oma võlgnevuse ning müüja poolt ostjale kohustu- sest teatamata jätmine ei mõjuta osaühingu kohustust mis tahes viisil.

Mida praktikas silmas pidada?

• Kui müüte enamusosalust, on müügilepingu esemeks lisaks osale ka osaühingu majanduslik olukord.

• Müügilepingus puudulikult avaldatud osaühingu majanduslik olukord ei mõjuta osaühingu kohustusi, kuid võib kaasa tuua kahju hüvitamise nõude müüja vastu.

• Enamusosalust ostes veenduge, et osaühingu majanduslik olukord on müügilepingus ammendavalt käsitletud.

• Kui selgub, et müüja ei avaldanud teavet osaühingu võlgnevuse kohta ja kohustuse täidab osaühing, ei teki ostjal kahju. Samuti ei saa osaühing müüjalt kahju hüvitamist nõuda, sest osaühing täitis oma kohustuse ehk kahju kohustuse täitmisega ei tekkinud.

• Selleks et nõuda müüjalt kahju hüvitamist, peab kohustuse täitma osaühingu eest ostja.

• Kahju summa on täidetud kohustuse summa.

31

kohtuluguJuriidilise isiku ja tema õigusjärglase karistusõigusliku vastutuse problemaatika

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsüS) järgi jagunevad isikud füüsilisteks ja juriidilisteks isikuteks. TsüS § 24 kohaselt on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Seega on ka juriidilisel isikul täielik õigusvõime — ta on õiguste ja kohustuste kandja, nii et osaleb ise enda nimel õiguskäibes, saab omandada vara, võib olla kohtus hagejaks ja kostjaks. Juriidiline isik on iseseisev õigussubjekt.

Karistusseadustik (KarS) osundab üheselt, et nii juriidilise isiku kui ka füüsilise isiku teo karistatavusele kohalda- takse samu sätteid: juriidiliste ja füüsiliste isikute vastutuse alused oma olemuselt ei erine. Isiku vastutuselevõtmise ül- disteks eeldusteks KarS § 2 lõike 2 kohaselt on süüteokoos- seis, õigusvastasus ja süü. Kuna aga juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, mis tegutseb läbi füüsiliste isikute, on ühe õigussubjekti (füüsiline isik) tegevus teise õigussubjekti (juriidiline isik) vastutuse eelduseks. Seega on esmalt vajalik juriidilisele isikule karistusõigusliku vastutuse omistamiseks tuvastada vastutuse õiguslikud eeldused füüsilise isiku käitu- mises. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas füüsilise isiku tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides (KarS § 14 lg 1).

Hoolimata aga asjaolust, et füüsilise isiku käitumises on tuvastatud nii vastutuse üldised eeldused kui ka teo toi- mepanek juriidilise isiku huvides, ei saa juriidilist isikut vastutusele võtta, kui juriidiline isik ei ole süüvõimeline: KarS § 37 järgi on juriidilise isiku süüvõimelisus seotud tema õigusvõimega, tulenevalt juriidilise isiku liiki reguleerivatest seadustest tekib juriidilise isiku õigusvõime omakorda aga juriidilise isiku vastavasse registrisse sissekandmisest: eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib TsüS § 26 lõike 2 järgi seadusega ette nähtud registrisse kandmisega ja lõpeb sama seaduse § 45 lõike 2 kohaselt registrist kustutamisega. Sarnaselt sätestab äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 2 lõige 3, et äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kand- misest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Seega on süüvõi- meline juriidiline isik, kes on kantud vastavasse registrisse ning pole sealt kustutatud.

Juhul kui on täidetud kõik eeltoodud kriteeriumid, on juriidilise isiku süüdimõistmine ning karistamine ka põh- jendatud. Kui juriidilisel isikul puudub süüvõime, ei saa aga juriidilist isikut karistada. Tundub lihtne ja loogiline?

Teoorias küll, kuid praktilises elus pidid kaks äriühingut läbi käima kolm kohtuastet, saavutamaks neile mõistetud karistuste tühistamise.

Alljärgnevalt saab lugeja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.01.2014 otsuse (kohtuasi nr 3-1-1-133-13) põhjal aimu, kuivõrd raskeks pähkliks osutus I ja II astme kohtutele juriidilise isiku ning tema õigusjärglase vastutuse küsimus juhul, kui tegemist oli äriühingu jagunemisega.

Kaasuse sisu lühikokkuvõteoü K ja S.T. oü anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 3891 (enne 15. märtsi 2007 KarS § 386 lg 2) järgi kokkuvõtlikult selles, et S.T. AS esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tõttu jäi riigile laekumata 4 406 363 krooni käibemaksu ja 8 913 037 krooni tulumaksu. prokuratuuri väitel kasutas S.T. AS maksudeklaratsioonides valeandmete esitamiseks kolme moodust: 1) objektide kuludesse kanti varifirmade arved, millel kajastatud kaupu ega teenuseid tegelikult ei saadud, kuid mille alusel S.T. AS tegi nendele äriühingutele väljamakseid; 2) objekti kuludesse kanti Kp AS väljastatud ehitusmaterjalide arved, mille alusel soetati tegelikult kolmandatelt isikutelt muid kaupu; 3) objekti kuludesse kanti Kp AS arved, mille alusel tegelikult ei soetatud ehitusmaterjali ei Kp AS-ilt ega ka nendelt isikutelt, kelle arved S.T. AS töötajad Kp AS-ile edastasid.

S.T. AS nimel tegutsesid projektijuhid. Võttes aluseks nende töölepingud ja ametijuhendid, saab neid pidada S.T. AS keskastmejuhtideks, kes on käsitatavad juhtivtöötajatena KarS § 14 lõike 1 mõttes. Kuna nad tegutsesid S.T. AS huvides, leidis prokuratuur, et nende tegu tuleb omistada sellele äriühingule.

Harju Maakohtu otsusega tunnistati nii S.T. oü kui ka oü K KarS § 3891 lõike 3 järgi süüdi ja mõlemale äriühin-gule mõisteti rahaline karistus.

Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokuratuur ning oü K ja S.T. oü kaitsjad. oü K ja S.T. oü kaitsjad asusid apellatsioonis seisukohale, et kohtud on jõudnud väärale järeldusele, et S.T. oü puhul olid täide- tud juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldused — puudus S.T. oü-l süüdistuses märgitud teo toimepanemise ajal juriidilise isiku süüvõime, mille eelduseks on KarS § 37 kohaselt juriidilise isiku õigusvõime. Välistatud oli ka karistusõigusliku vastutuse üleminek S.T. oü-le õigusjärg- luse korras.

prokuratuur leidis kassatsioonivastuses, et kuigi S.T. oü oli kantud äriregistrisse pärast süüdistuses nimetatud tegude toimepanemist ja seega omandanud õigusvõime

Andi TubinAdvokaadibüroo Lentsius & CASUS advokaat


MaksuMaksja

pärast kuriteo toimepanemist, oli tegemist sama äriühin- guga kui teo toimepanemise ajal eksisteerinud AS S.T. Ni- melt tuvastasid kohtud, et S.T. AS jagunemine oli heade kommetega vastuolus. Seega oli jagunemisotsus TsüS § 86 lõike 1 alusel tühine. otsuse tühisuse tõttu tuli käsitada jagunemisel tekkinud oü-d K ja S.T. oü-d ühtse karistus- õigusliku subjektina.

Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata.

Riigikohtu seisukohadRiigikohus rahuldas kassatsiooni osaliselt, tühistades esiteks Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja Harju Maakohtu otsuse osas, millega S.T. oü ja oü K tunnistati süüdi ja neid karis- tati KarS § 3891 lõike 3 järgi. Teiseks mõistis Riigikohus S.T. oü KarS § 3891 lõike 3 järgi õigeks, kolmandaks täpsustas ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni ning neljandaks lõpetas oü K suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 274 lõike 1 ja § 199 lg 1 punkti 4 alusel oü K lõppemise tõttu.

Riigikohus asus seisukohale, et S.T. oü-d ei saa süüdistu- ses kirjeldatud teo eest karistada. S.T. oü, kelle kohtud tun- nistasid koos oü-ga K süüdi selles, et S.T. AS esitas aastatel 2004–2007 maksudeklaratsioonides valeandmeid, kanti äri- registrisse 5. novembril 2010. Seega, menetletava kuriteo toimepanemise ajal ei olnud S.T. oü-d ei selle ega ka ühe- gi teise ärinime all registrisse kantud. Järelikult ei olnud S.T. oü-l süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise ajal õigusvõimet ja seega puudus tal KarS § 37 kohaselt ka süü- võime. Seetõttu oli tema karistamine KarS § 2 lõike 2 ja § 32 lõike 1 teise lause kohaselt välistatud. Nii maa- kui ka ring- konnakohus jätsid aga KarS §-s 37 sätestatu tähelepanuta.

Järgnevalt märkis Riigikohus, et asjaolu, et S.T. oü tekkis jagunemise tulemusena AS-st K (varasema ärinimega S.T. AS, hilisema ärinimega oü K), ei tähenda, et tegemist ol- nuks sellesama äriühinguga. S.T. oü on S.T. AS õigus- järglane, mitte aga sama õigussubjekt. Kassaatorid juhtisid õigustatult tähelepanu täitemenetluse seadustiku §-dele 203

ja 208, mille kohaselt ei pöörata füüsilise isiku surma või juriidilise isiku lõppemise korral jõustunud otsusega kohal- datud rahalisest karistusest või rahatrahvist tulenevat sis- senõuet füüsilise isiku pärija või juriidilise isiku õigusjärg- lase varale ning täitemenetlus lõpetatakse. Samuti selgitas Riigikohus, et kui praegune seadus välistab jõustunud ka- ristusotsusest tuleneva rahalise sissenõude pööramise süü- teo toimepanija õigusjärglase varale, siis seda vähem saab kõne alla tulla õigusjärgluse korras karistusõigusliku vastutuse (isiku süü) üleminek.

Käsitledes kohtute ja prokuratuuri seisukohti, mille kohaselt S.T. AS jagunemine oli heade kommetega vastuolus ja TsüS § 86 alusel tühine ning eeltoodust tulenevalt tuleb jagunemisel tekkinud oü-d K ning S.T. oü-d käsitada ühtse karistusõigusliku subjektina, märkis Riigikohus järg- mist: Sõltumata sellest, kas S.T. AS jagunemisotsus oli heade kommete vastasuse tõttu tühine või mitte, puudub alus väita, et 5. novembril 2010 registrisse kantud uus õigussubjekt S.T. OÜ on samastatav varem S.T. AS-i ja hiljem AS K (OÜ K) nime kandnud äriühinguga. S.T. OÜ karistusõigusliku vastutuse seisukohalt pole tähendust asjaolul, et jagunemisel läks sellele ühingule üle kogu S.T. AS äritegevus, kuna praegu puudub seaduses alus omistada ühe juriidilise isiku süütegu teisele juriidilisele isikule tulenevalt nende juriidiliste isikute majanduslikust identsusest.

Väljaspool kriminaalasja lahendamise piire juhtis kollee- gium tähelepanu sellele, et praegu võimaldab seadus juriidilise isiku jagunemise, ühinemise või likvideerimise abil vältida selle isiku karistamist või siis muuta karistamine ebatõhusaks põhjusel, et süüteo toime pannud juriidilise isiku majanduslik identiteet on karistamise hetkeks üle läinud mõnele teisele juriidilisele isikule. Riigikohus rõ- hutas, et taoliste võimaluste olemasolu on vaevalt koos- kõlas seadusandja eesmärkidega juriidiliste isikute karistus- õigusliku vastutuse kehtestamisel. Samas on seadusandja võimuses luua õiguslik mehhanism, mis takistaks jagunemise, ühinemise või likvideerimise kasutamist süüteo toime pannud juriidilise isiku karistamise vältimiseks. Näitena tõi Riigikohus võimaluse anda kriminaalasja menetlejale pädevus keelata kriminaalmenetluse tagamiseks teatud tingimustel ja ajaks kahtlustatavast või süüdistatavast juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja likvideerimine. Lisaks sellisele menetluslikule abinõule märkis Riigikohus ka võimalust kehtestada materiaalõiguse normid, mis look- sid seadusliku aluse omistada tegu teatud juhtudel (nt äri- ühingu ainukese ettevõtte ülemineku korral) juriidilisele isikule, kes on teo toime pannud juriidilise isikuga majan- duslikult identne.

KokkuvõtteksSeaduselüngaga on tegemist siis, kui seadusandja ei ole konkreetset juhtumit ette näinud või seda ei ole ette näinud täielikult ning probleemile ei ole võimalik ka seaduse tõlgendamisega lahendust leida. Nagu Riigikohtu otsuse põhjal ilmnes, ei ole seadusandja ette näinud, et juriidiliste isikute jagunemisel võivad süüteo toime pannud juriidilistel isikutel tekkida võimalused karistamise vältimiseks. Eel- toodud kaasus on sundinud ministeeriume kaaluma seaduse- muudatusi, mis sellised juhtumid tulevikus välistaksid.

kuuLa saadEt "MaksuMaksja" kuku raadios

igaL tEisipäEvaL kELL 10.00

33

ajalugu

Jutustusi kodumaa ajaloost — kui käbide korjamine veel maksuvaba oli…

Seenel ja marjul käimine on mitmete inimeste jaoks üks sissetulekuallikaid. Tuleb välja, et ka seal teenitud tulu pealt tuleb makse tasuda. Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja Uku Tampere selgitas, et Eesti seaduste järgi tuleb deklareerida teenitud tulu ja tasuda selle pealt ettenähtud maksud sõltumata sellest, kas tegemist on regulaarse või ühe- kordse tuluga ja kas see tulu teenitakse põhitööna või selle kõrvalt ettevõtlusega tegeledes. Sellise uudisepommi pani plahvatama Äripäev 28. juulil. Uudis pälvis suurt tähele- panu, sest kõik teised kanalid kopeerisid seda usinasti ning Äripäeva veebis kogus uudis 95 kommentaari ja seda hoolimata tõsiasjast (või pigem just selle tõttu), et artikli sisuga saavad tutvuda vaid lehe tellijad (lugu ilmus paberlehes 30. juulil)1 või tasulise online-väljaande lugejad.

Kuigi kogu uudise „point“ oli selles, et marjade kokkuostjad (nagu ka kõik teised ettevõtjad) peavad oma sularaha- makseid suutma kirjalike dokumentidega tõendada ning seetõttu peavad üles kirjutama iga „korilase“ isikuandmed, jäi lugejale mulje, et maksuamet on alustanud uut ristisõda marjakorjajate vastu. Nagu suured ülemused ka hiljem kirjalikult kinnitasid, pole marjakorjajad maksuametile seni huvi pakkunud ja ilmselt ei paku ka edaspidi. pole lihtsalt mõtet. Kommentaatoritel oli aga sellest hoolimata meeldiv võimalus tuliselt arutada nii teooriat kui praktikat ja tuua näiteid mujalt maailmast.

Kuigi kommentaaride hulgas oli päris nauditavaid etteas- teid, pidin kurvastusega tõdema, et eestlased ei mäleta oma ajalugu. Sest mitte keegi ei mäleta enam seda, et aastatel 1998–1999 kehtis tulumaksuseaduse säte (§ 9 lg 2 p 24), mille kohaselt ei maksustatud „tulu, mida füüsilisest isikust maksumaksja on saanud enda korjatud töötlemata metsamarjade, looduslike ravimtaimede, käbide ja seente müügist“. Vastav täiendus tehti tulumaksuseadusesse Riigikogus 10.09.1997 vastu võetud seadusega, mis jõustus 01.01.1998; RT I 1997, 72, 1186). Kuid tee selle muudatuseni oli pikk ja vaevaline, positiivse tulemuseni jõuti alles kolmandal katsel. Meenutame veidi tollal räägitut ning pakume huvilistele võimaluse võrrelda, kui palju tollane jutt erineb tänavu- suvisest kommentaaridest.

Esimene katseEsimest korda arutati teemat Riigikogu VIII koosseisu täis- kogu istungil 19. märtsil 1996. Reformierakonna algatusel oli Riigikogu menetluses tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 213 SE, mille sisu oli vabastada pangaintressid tulumaksust (jah, olid ajad…). Koonderakonna fraktsioon oli sellele eelnõule esitanud parandusettepaneku nende- samuste marjade ja käbide kohta.

Rahanduskomisjoni esindaja Rein Voog märkis oma ette- kandes, et muudatusettepanek ei leidnud komisjoni toetust: komisjon ei pidanud vajalikuks määrata seda residendist maksumaksja mittemaksustatava tulu hulka ja oli seisukohal, et residendi maksuvaba miinimum on aastas 6000 krooni ning selle alla peaks kuuluma kogu metsamarjade ja looduslike ravimtaimede, käbide ja seente müügist saadud raha. Hiljem Liina Tõnissoni küsimusele vastates lisas komisjoni esindaja veel: Nagu ma juba enne mainisin, komisjon ei leid-nud, et see tulu peaks olema eraldi veel maksuvaba, ja kui natuke nüüd utreerida, siis näiteks on ka pähklid välja jäetud, mis siis pähklitega teha?

Edasine dialoog väärib juba täies mahus tsiteerimist.

Lasse LehisEML juhatuse [email protected]

1 Vt pille Ivask. Maksuamet hoiab korilased sihikul. – Äripäev, 30.07.2014.

aino runge Lugupeetud ettekandja! Esimese punkti puhul mainisite siin ka mingeid pähkleid. Mulle tundub, et komisjon ei suhtunud sellesse küsimusse küllaldase tõsidusega, sest peale pähklite nimetasid noorhärrad seal veel mingisuguseid muid asju, mida võiks müüa, kuid ei lähenetud asjale sellest seisukohast, et sellega tegelevad meie riigis vaesed inimesed, kellele tulumaksuga maksustamine on natukene liig. Mina paluksin küll saali hääletada selle punkti poolt, sest seda teevad meie vaesed inimesed, et endale veidigi elatist juurde hankida.

rein Voog Mis puutub sellesse, et sellega tegelevad vaesemad inimesed, siis tulumaksuseaduse § 11 ütleb: residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu maksustamisperioodil on 6000 krooni. Minu arvates on sellega kõik öeldud.

Vambo kaal Austatud ettekandja, kas te võiksite mind asjaga natukene rohkem kurssi viia? Teatavasti enamiku metsamarju ja seeni,


MaksuMaksja

Mihkel Pärnoja Lugupeetud ettekandja! Ma esitan Vambo Kaalu küsimuse natukene teisiti. Kas muudatusettepanek nr 1 vähendab füüsilise isiku tulu või suurendab füüsilise isiku tulu või vähendab kokkuostjate kulusid ja selle kaudu suurendab nende tulusid? Ja kuidas see võiks mõjutada kokkuostuhindu? Kas rahanduskomisjon arutas seda?

rein Voog Selle nurga alt rahanduskomisjon seda asja ei arutanud. Kui nüüd rääkida sellest tulust, mida füüsiline isik on saanud enda korjatud töötlemata metsamarjade ja looduslike ravimtaimede, käbide ja seente müügist, siis ma julgen sügavalt kahelda, kas seda tulu on praegusel hetkel Maksuametile üldse deklareeritud. Teisest küljest ma ei usu, et keegi on suuteline korjama paar tonni seeni. Aga kui füüsilisest isikust kokkuostja ütleb, et ta on need paar tonni seeni ise korjanud, siis on maksuametnikul üsna raske tõestada, et too neid ise korjanud ei ole. Sellise sõnastuse korral on mingi võimalus, et kokkuostjate tulud suurenevad ehk siis riigitulud vähenevad. Kahjuks ei oska prognoosida, mida teeb metsamarjade hind pärast sellise punkti vastuvõtmist. Ma arvan, et see nii väga ei muutu, sest eks selle paneb paika pakkumine ja nõudmine ning see, kui hea marja- ja seeneaasta parajasti on.

jürgen Ligi Austatud ettekandja, sa oled kuidagi skeptiline käbinduse tulumaksust vabastamise suhtes. Mis sa arvad, kui alustaks sellest ja siis vabastaks tulumaksust ka puiduvarumise, põllumajanduse ja jõuaks lõpuks ikkagi kogu ettevõtluse tulumaksust vabastamiseni?

rein Voog See on üks võimalus. Mis käbidesse puutub, siis nagu ma siin enne ütlesin, siin võib selle üle arutleda või ironiseerida üsna pikalt, sest näiteks on siit välja jäetud pähklid, mis samuti kasvavad metsas. Kui me räägime looduslikest ravimtaimedest, siis on üsna raske selgeks teha, kas need olid tööstuslikult toodetud või mitte, sellepärast et ravimtaimed kasvavad nii või teisiti looduses. Küsitavusi või mitmeti tõlgendamise võimalusi on nende parandusettepanekute juures küllaga.

Ülo Peets Lugupeetud ettekandja, paar sõna enne küsimuse juurde asumist. Kagu-Eestis, Põlva, Võru ja Valga piiriäärsetes rajoonides korjatakse tõepoolest marju ja seeni elatise saamiseks. Aga möödunud aastal ei olnud ühtegi juhtumit, kus korjaja oleks saanud dokumendi alusel üle anda. Aga mu küsimus on hoopistükkis niisugune: siin on nimetatud metsamarju, looduslikke ravimtaimi, käbisid ja seeni. Ravimtaimed ei kuulu üldse sellesse gruppi. Kas te komisjonis arutasite seda?

rein Voog Komisjon tõesti kahjuks ei arutanud, kas ravimtaimed kuuluvad sellesse gruppi või mitte. Komisjonis oli arutluse all see, et võib-olla on sellest nimekirjast välja jäetud nii mõnigi asi, mis metsas kasvab või metsas on. Ja kui nüüd teie kommentaari juurde tulla, siis ma juba enne mainisin, et enamik kokkuostjaid annab inimestele lihtsalt sularaha ja see inimene, kes need marjad on korjanud, reeglina selle pealt praegusel hetkel makse ei maksa. Aga nagu ma enne mainisin, see võib olla füüsilisest isikust kokkuostjale võimalus oma maksustatava tulu vähendamiseks.

mis kokku korjatakse, ostavad kokku n-ö ülesostjad. Need, kes kokku ostavad, peaksid minu meelest hakkama sellelt tulumaksu maksma, mitte need, kes seda müüvad. Kas te olete nõus, et see vabastaks just nimelt kokkuostjad küllaltki suurtest summadest, sest kui me läheme Helsingi turule, siis võib seal näha, et seal on kõik letid Saaremaa kukeseeni täis, sildid on juures. Kas ma olen õigesti aru saanud?

rein Voog Sellises sõnastuses vähemalt minu arvates see ei vabasta, sest siin on juttu tulust, mille füüsiline isik on saanud enda korjatud töötlemata metsamarjade, looduslike ravimtaimede, käbide ja seente müügist. Otseselt mitte. Kui kokkuostja on füüsiline isik, ehk nimetame teda eraettevõtjaks, siis pärast on üsna raske tagantjärele selgeks teha, kas ta on need marjad, seened kelleltki kokku ostnud või on ta ise korjanud. Ma kujutan ette, et kui see punkt sisse hääletatakse, siis sellele punktile viidates tekib Eestis üsna palju selliseid inimesi, kes korjavad — ma küll ei tea, kui palju Eestis üldse seeni korjatakse — võib-olla tonnide kaupa seeni.

Liina tõnisson Lugupeetud härra Voog! Eelmärkusena ma soovitaksin teil proovida seeni korjata, siis saate kohe teada, kas üks füüsiline isik suudab üksinda tonnide viisi seeni korjata. Praktiline kogemus oleks kindlasti kasulik, kui seda ei ole lapsepõlves omandatud. Aga ma siirduksin järgmise teema juurde. Jutt on jõukamatest inimestest. Jätame need vaesed inimesed, kes kolm korvi seeni korjavad, rahule, las nad maksavad tulumaksu selle korvi pealt, meie saame sellest Eesti riigis jõukaks. Järgmine teema puudutab parandusettepanekut korterite, elamute, hoonete ja ehitiste võõrandamistehingute tulumaksust vabastamise kohta. Selles, härra Voog, olete tunduvalt leebem, ma saan aru, et te esindate seda klassi, kellel on mitu hoonet, ja tühja nendest seenekorjajatest, las maksavad makse. Aga palun selgitage mulle seda loogikat, mille järgi üks võõrandamistehing on tulumaksuvaba — arusaadav, järgmine võõrandamistehing võib olla ka tulumaksuvaba, kui selles on püsivalt elatud vähemalt 2 aastat. Kas eesmärk ongi saavutada olukord, kus iga Eesti jõukas kodanik võib teha kaks kinnisvaratehingut aastas tulumaksuvabalt?

rein Voog Seenel käin muuseas heameelega, seen on ainukene asi, mida mulle metsast meeldib korjata. Aga mis puutub sellesse konkreetsesse punkti, siis komisjon arutas seda üsna pikalt, ei jõudnud konsensusele. Näiteks oli üks küsimus, kuidas defineerida alalist või peamist elukohta. Komisjon leidis, et seda on üsna raske teha. Kuna komisjon ei jõudnud nendes parandusettepanekutes ühisele seisukohale, siis otsustati säilitada Riigikogu poolt juba vastu võetud tulumaksuseaduse § 9 lg 2 punkt 8 sellises sõnastuses, nagu see siin on: kasu residendist füüsilise isiku korteri või elamu, kui ta kasutas seda alalise või peamise elukohana, ja selle juurde kuuluvate kõrvalhoonete, samuti suvila või aiamaja müügist, mis on olnud tema omandis üle kahe aasta või läinud tema omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või eluruumi ostueesõigusega erastamise teel või kui nimetatud tehinguid ei toimu maksustamisperioodi jooksul rohkem kui üks. Ma juhin tähelepanu viimastele sõnadele „või kui nimetatud tehinguid ei toimu maksustamisperioodi jooksul rohkem kui üks“.

35

seaduserikkumine, inimestele dokumente ei anta. Nüüd on tuldud Riigikogu liikmete juurde ettepanekuga see asi ära seadustada. Olgem targad, pidagem kinni tulumaksu loogikast ja ärgem laskem neil nende seaduserikkumisi seadustada. Aitäh!

ajalugu

Lõppes kogu arutelu sellega, et seaduseelnõu teine lugemine katkestati. Teist lugemist jätkati 2. aprillil 1996. Rein Voogi asemel oli seekord ettekandja rollis Jürgen Ligi. Mar- jade ja käbide kohta ütles ta nii: Selle parandusettepaneku eesmärk tundub olevat küll õilis, kuid see tekitab mitmeid vastuolusid ja küsitavusi. Ei ole selge, miks on maksust vabastatud käbid, aga pähklid ei ole. Miks on maksust vabastatud looduslikud ravimtaimed, aga põllul või aias kasvata- tavad ravimtaimed ei ole? Miks soodustatakse korilust, aga mitte aiandust? Metsasaadused on erinevad. Järgmisena võiks kõne alla tulla hagude korjamise tulud jne. Üksikute kauba- artiklite või majandusharude tulumaksuvabastus tavaliselt vastuvõetavat tulemust ei anna. Seepärast komisjon seda parandusettepanekut ei toetanud.

Läbirääkimiste käigus lisas Riigikogu liige Vootele Han- sen järgmise idee: Mul on väga kahju, et rahanduskomisjon on teinud otsuse, millega on välja jäetud programmiline ettepanek, mille alusel oleks loodusest korjatud metsamarjade, looduslike ravimtaimede, käbide ja seente müügist saadud tulu maksuvaba. Ma lootsin, et rahanduskomisjon täiendab seda nimekirja ja lisab sinna ka vabast loodusest korjatud pudelite ja taara müügist saadud raha. Ma rõhutan sõnu „vabast loodusest“, et ei tekiks korjamist prügikastidest, mis soodus- taks prügikastipidajate teket. Nemad peaksid kindlasti tulumaksu alla jääma.

Lõpuks pandi rahanduskomisjoni ettepanek hääletusele ja „puksiti“ käbide teema sellest eelnõust välja. Kuid sellega teema ei lõppenud, sest sama muudatusettepanek lisati järgmisele parajasti menetluses olnud seaduseelnõule 639 SE, mille arutelu toimus Riigikogus 1. juulil 1997.

Teine katse1. juulil 1997 arutas Riigikogu erakorralisel istungil seadus- eelnõu 639 SE, mille eesmärk oli lisada erisätted avalik-õiguslike juriidiliste isikute tulude ja kulude kohta. Mis aga ei takistanud taas lisamast muudatusettepanekuid marjade ja käbide kohta. Ja loomulikult võeti teema saalis kohe üles. Kuigi rahandusminister Mart opmann püüdis dis- kussiooni mitte avada, mainides vaid, et ta ei kommenteeri ettepanekut, sai ta kohe küsimuse Jürgen Ligilt: Austatud härra minister! Miks te seda ei kommenteeri? Vastus: Väga konkreetsel põhjusel. Tegelikult on meil väikeste sissetulekute mittemaksustamiseks kehtestatud maksuvaba tulumäär, see tähendab, et kui oma korjatud loodusandide müügist saadakse väikest tulu, kuni 6000 krooni aastas, siis seda ei maksustata ka praegu kehtiva seadusandluse kohaselt.

Ministrihärrale esitas küsimuse ka Vootele Hansen: kas valitsus ei oleks võinud ettepanekut § 1 kohta täiendada? Me teame, et Eestis on väga oluliseks probleemiks sekundaarse tooraine (kõikvõimalikud purgid ja pudelid teede ääres) ko- gumine. Kas ei oleks võinud seda paragrahvi täiendada punktiga, et ka enda korjatud tagasiostetavate pakendite müügist

Vambo kaal Austatud ettekandja! Praegu on juba olemas mustikad ja jõhvikad aias kultuurvormidena ja ka esimesed istandikud, kus neid kasvatatakse, on Eestis olemas. Samamoodi ei ole võimalik kindlaks teha, kas ravimtaimed on kasvatatud või loodusest korjatud. Kas komisjon arutas, kuidas ta hakkab neid asju fikseerima, ja miks siiski peaksid metsamarjad olema teises olukorras kui näiteks kodus kasvatatud punased sõstrad?

rein Voog Viimast varianti me ei arutanud, aga teie kommentaari või küsimuse esimene pool oli just nimelt üks nendest põhjustest, mispärast komisjon otsustas selle parandusettepaneku välja hääletada: on võimatu tõestada, kas need taimed on metsast korjatud või on tegemist tööstuslike istandustega. Ma tean paari kohta, kus kasvatatakse seeni, ka käbisid on võimalik niimoodi kasvatada. Seda on väga raske kontrollida.

andres tarand Mul tekkis siin huvitavat ja viljakat keskustelu kuulates üks äriplaan ja muidugi ma ei pea seda reetma, aga ma küsiksin, miks loetelust on väljas vihmaussid angerjaussidena ja puruvanakesed?

rein Voog Ma arvan, et see on küsimus parandusettepaneku esitajale, mitte komisjonile.

pärast küsimustele vastamist said Riigikogu liikmed võima- luse esineda sõnavõttudega. Seentele ja käbidele pühendas on sõnavõtu Eiki Nestor:

Eiki Nestor Austatud härra esimees, austatud Riigikogu! Ma pean teile ütlema, et ma pean poliitilist ja igasugust lobby-tegevust päris normaalseks, ja ei ole midagi hullu, kui erinevad huvigrupid, minu poolest olgu nad või ärimehed, on nende äri siis Kagu-Eestis ja kandku nad kas või Saaremaa võõrkeelset nimetust, oma poliitilist lobby teevad. Küll aga peaksid Riigikogu liikmed mõtlema, enne kui nad parandusi esitavad, ja silmas pidama ka seaduse loogikat. Minu poolt väga austatud proua Runge ütles komisjonis, et ta ei saa aru, miks komisjon nii üksmeelselt selle käbide kohta käiva paranduse vastu on. On vastu lihtsalt seetõttu, et kui väiksema sissetulekuga inimesed on tulumaksust vabastatud teatud ulatuses, siis seepärast, et nende sissetulekud on väikesed, mitte seepärast, et nad käbisid korjavad. Seda loogikat me peaksime järgima kogu seaduses. Kui nüüd edasi minna, siis peaksime vabastama tulumaksust näiteks pudelite korjamise. Siis võiks lisada kärbsed, liblikad, millega võib-olla toidetakse krokodille. Siis jõuavad Riigikogu liikmeteni oma poliitilise lobby'ga näiteks need, kes vaske kokku ostavad ja paluvad vabastust. Seega niisugune loogika ei lähe meie tulumaksu loogikaga mitte kuidagi kokku ja selles mõttes on parandusettepanek hakata tulumaksust vabastama vastavalt äriliigile küllalt revolutsiooniline. See oli esimene tähelepanek, mis selle eelnõu lugemisel tekkis. Aga tegelikult ma arvan, et nendel, kes seda teevad, on üks kindel põhjus, mille tõi välja kolleeg Ülo Peets: siiamaani on marjade ja muude asjade kokkuostmisel lihtsalt üks suur segadus ja


MaksuMaksja

saadav tulu oleks tulumaksuvaba? Ministril polnud selle peale kosta muud kui: uskuge mind siiralt, valitsus esitas eelnõu väga konkreetsel põhjusel, avalik-õiguslike ülikoolide maksuvabastuse tekitamiseks.

Kuigi minister oli sellega pääsenud, keris teema arutelu edasi, kui pulti asus ettekannet tegema rahanduskomisjoni esimees olev Raju. Stenogrammi sai kirja järgnev „sisukas“ dialoog.

tekitab asjatuid pingeid ja mõttetut närvikulu. Teiseks pole see parandus tehtud sisuliselt nende huvides, kes neid marju müüvad, vaid selle sisu on hoopis milleski muus. Kui mõnes riigis osatakse ettevõtte tulusid-kulusid korralikult kokku lugeda, siis Eestis me ilmselt veel seda ei suuda ja mina olen selle paranduse vastu seetõttu, et nende kulusid, kes kokku ostavad, ei tee pärast enam mitte kuidagi selgeks. Ja kolmandaks, opositsiooni liikmena kutsun ma Riigikogu üles käituma hoo- aja lõpus konstruktiivselt, toetama valitsust ja hääletama välja parandusettepaneku nr 1.

Hääletamine andis järgmise tulemuse — muudatuse poolt anti 21 häält ja vastu 23 häält, erapooletuid oli 2.

Kolmas katseMarjuliste ja seeneliste kaitseinglid aga ei jätnud jonni ja niipea kui Riigikogu 1997. aasta sügisel kokku tuli, ilmus vana tuttav muudatusettepanek järgmise eelnõu sappa, mille number oli seekord 604 SE. Eelnõu teine lugemine toimus 10. septembril ning seekord hääletati muudatus sisse juba 35 poolt- ja 17 vastuhäälega. Kuigi valitsus oli muudatuse suhtes negatiivselt meelestatud, oli rahanduskomisjon vahepeal meelt muutnud ja asunud muudatust toetama. Tun- dub, et teema oli Riigikogu liikmed ära tüüdanud või ei olnud normaalne töörütm veel taastunud, sest seekord pi- kemaid kõnesid ei peetud — Ignar Fjuk küsis rahandus- ministrilt üle, kas valitsus ikka endiselt ei toeta muudatust, ning Eiki Nestor õnnitles kõiki käbide ja metsamarjade ja looduslike ravimtaimede kokkuostjaid ja korjajaid, kui ta palus hääletada oma parandusettepanekut hoopis teisest valdkonnast.

Kergelt tulnud, kergelt läinudNiisiis hakkas marjuliste ja seeneliste maksuvabastus kehtima 1. jaanuarist 1998. Aga kuhu ja kuidas ta kadus? Sel- lest ajalugu vaikib. Teatavasti tuli 1999. aastal võimule uus koalitsioon, mille üks programmiline lubadus oli juriidiliste isikute tulumaksu reform. See tähendas ka uue tulumaksuseaduse tervikteksti koostamist ja menetlemist.

Kuna reform puudutas juriidiliste isikute kasumi mak- sustamist, siis füüsilisi isikuid puudutav osa võeti vanast seadusest üle ilma suuremate sisuliste muudatusteta. Enam- vähem ainus maksuvabastus, mis „tõlkes kaduma läks“, oligi seesama seente-käbide punkt. Seda peeti tol ajal niivõrd ebaoluliseks muudatuseks, et pole isegi seaduseelnõu seletuskirjas ära mainitud.

Ka tulumaksuseaduse kommenteeritud väljaandes, mis on 1190 lehekülge paks, ei ole sellele teemale just ülemäära ruumi pühendatud: Loobutud on omakorjatud metsamar-jade, ravimtaimede, seente ja käbide müügist saadud tulu maksuvabastusest, sest ei saa pidada normaalseks ainult üksikutele tegevustele või toodetele erandite tegemist. Kõikide maksumaksjate jaoks kehtib ühtviisi maksuvaba tulu (§ 23). Tulusaid hobisid on teisigi. Raske on põhjendada, miks peaks tulumaksust vabastama seentekorjamise, aga mitte kalapüügi või kampsunite kudumise.2

ignar Fjuk Austatud ettekandja! Me oleme nüüd küll päris pentsiku loo tunnistajad. Valitsus on selle seaduseelnõu esitanud, aga nüüd on eelnõusse tekkinud marju, taimi, käbisid ja seeni puudutav parandus, mis, nagu ma komisjoni esimehe sõnadest aru saan, on vastuvõetamatu. Kas komisjoni esimees ei ole arutanud valitsuse esindajaga selle seaduseelnõu menetlusest tagasivõtmist, sest see ei täida enam neid eesmärke, mida valitsus kavandas?

Olev raju Ma ei saa sugugi jagada seisukohta, et seaduseelnõu ei täida enam neid eesmärke, mida valitsus kavandas. Mingisuguse, ma ei oska öelda, kuni miljonilise seente ja marjade probleemi juurdelisamine ei võta seaduseelnõult ära tema esmast eesmärki, küll aga annab juurde ühe täiendava nüansi.

jürgen Ligi Mind kahjuks ei olnud komisjonis. Kas komisjon arutas ka, kui suure osa avalik-õiguslike ülikoolide eelarvest ja nende üliõpilaste ja töötajate eelarvest moodustavad käbid, seened, marjad jne?

Olev raju Komisjon seda ei arutanud, kuna tegemist on seaduseelnõu erinevate punktidega. Kalossinumbreid ja prillinumbreid me ei liitnud.

ignar Fjuk Mul oleks nüüd küsimus ettekandjale väidetavast kuni miljonikroonisest positsioonist seoses selle seadusepunkti rakendumisega. Kas teil on täpseid andmeid selle kohta, et see on kuni miljon, või tuleb teil meelde, et kui Riigikogu seda eelmine kord arutas, siis komisjon leidis ka, et selle positsiooni kaudu on võimalik ükskõik mida deklareerida?

Olev raju Ma mitte kuidagi ei mäleta, et komisjon või keegi oleks väitnud, et selle positsiooni kaudu on võimalik deklareerida ükskõik mida. Ükskõik mida ei ole kindlasti võimalik selle kaudu deklareerida.

2 Vt Lasse Lehis. Tulumaksuseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: 2000, lk 176.

Traditsiooniliselt võttis enne hääletamisele asumist sõna Riigikogu liige Eiki Nestor: Austatud esimees, austatud Rii-gikogu! Meil kõigil on oma autoriteedid ja õpetajad ning üheks selle saali suureks õpetajaks on olnud Ülo Nugis, kes siin kahjuks praegu ei istu, aga kes õpetas VII Riigikogus vä- hemalt alati üht, et kui tegu on metsade ja mägede seadusega, siis ei saa sellega parandada sätteid jõgede ja järvede kohta. Siit ka esimene vastulause sellele ainsale parandusettepane- kule, mis on tulnud ja eelnõusse sisse läinud. See on selle eelnõu ja selle Riigikogu erakorralise koosoleku jaoks kohatu,

37

Valik Tööinspektsiooni juristide vastuseid töösuhteid puudutavatele küsimustele

Tööinspektsioon www.ti.ee

Alates septembrikuu 2013 MaksuMaksja numbrist avaldame valikut Tööinspektsiooni juristide vastustest.

28. Töölepingu erakorraline lõpetamine töötaja poolt

Mul on olemas arstitõend, et praegune töö ei sobi mulle enam. Kas võib päevapealt töölt lahkuda ja töölepingu lõ- petada või pean ikka kuu aega ette teatama?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:

Töötaja algatusel töölepingu ülesütlemiseks on seaduses antud 30-päevane etteteatamistähtaeg, seda loetakse kor- raliseks ülesütlemiseks ja töötaja ei pea oma lahkumist põhjendama. Kuid töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei või- malda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töö- taja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõ- lemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõp- pemiseni. Kui pikka etteteatamistähtaega töösuhte ülesüt- lemisel järgida ja kas seda üldse järgida, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Seega, kui töötaja terviseseisund ei võimalda kokkulepitud tööd teha, ei pea töötaja järgima 30 kalendripäeva pikkust etteteata- mistähtaega.

29. Tähtajaline leping ja katseaegTöötajaga oli sõlmitud 2-kuuline tähtajaline tööleping.

Kuna seadus ei võimaldanud töölepingu sõlmimisel mää- rata pikemat katseaeg kui 1 kuu, siis kas nüüd, kui poolte kokkuleppel pikendaks lepingu tähtaega veel 6 kuuks või muudaks tähtajalise töölepingu tähtajatuks, on võimalik rakendada töötaja suhtes veel seni kasutamata 3-kuulist katseaega?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Tähtajaliste töölepingute puhul sõltub katseaja kestus lepingu kestusest. Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu katseaeg peab piirduma poolega lepingu kogu kestusest. Kuna 2 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu puhul ei saanud katseaja kestus olla pikem kui 1 kuu ja katseaeg

tähtajalise töölepingu alusel on möödas, siis töölepingu tähtaja pikendamisel ega töölepingu tähtajatuks muutu- misel ei saa rakendada töötaja suhtes uut ega pikendatud katseaega

30. Tähtajaline leping, koondamine ja koondamishüvitis

Töötajaga oli sõlmitud tähtajaline tööleping, milles töö- suhte lõppemise tähtaeg oli seotud sündmuse saabumisega. Nüüdseks on tekkinud olukord, kus töötaja tuleb koondada ja talle tuleks välja maksta töötasu, mida ta oleks saanud, kui oleks töötanud sündmuse saabumise hetkeni. Kuidas tuleks seda sündmust nüüd ajaliselt määratleda, et hüvitatava perioodi kestus ja hüvitamisele kuuluva osa suurus teada saada?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Tähtajaliselt sõlmitud töölepingu lõppemist saab tõepoo- lest siduda konkreetse sündmuse saabumisega või kuupäe- valiselt. Selleks tuleb juba töölepingu sõlmimisel määrat- leda, mida sündmuse saabumise all silmas peetakse: kas konkreetse töö valmimist, hooaega vms. Sündmuse saabu- mist peab olema võimalik siduda ajavahemikuga või mõne konkreetse kriteeriumi/asjaoluga, mis on üheselt tuvastatav. See ei saa olla abstraktne olukord — nii tööandja kui töötaja peavad teadma töösuhte eelduslikku kestust. Töölepingu seaduse § 5 lg 2 kohaselt esitatakse töölepingu andmed hea- uskselt, selgelt ja arusaadavalt. Kui prognoositavalt kuluks selle töö tegemiseks 1 aasta, aga töö saab valmis varem, näiteks 8 kuuga, ning tööleping tuleb majanduslikel põh- justel üles öelda, tuleb töötajale maksta hüvitiseks tema 4 kuu töötasu.

Kui tekib vaidlus sündmuse saabumise tähtaja määratle- misel, tuleb töövaidluskomisjonis või kohtus välja selgitada, milline oli poolte tahe selle kokkuleppe sõlmimisel ja kuidas sellest aru saadi.

olukorras, kus tähtajaline tööleping on sõlmitud lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamiseks ja lepingu tähtaeg on seotud lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja tööle naasmisega, tuleb lähtuda eeldusest, et TLS § 62 lg 2 kohaselt teatab töötaja lapsehoolduspuhkuse katkestami- sest tööandjale ette 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega tuleb lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingu üles- ütlemisel majanduslikel põhjustel maksta töötajale hüvi- tust 14 kalendripäeva ulatuses, kui pooled ei olnud kokku leppinud muud ajaperioodi.


MaksuMaksja

Martin HubergEML juhatuse liigeMaksuMaksja õ[email protected]

juri

st va

stab

Jurist vastab

Juhatuse liige ja töötamise register

Kui inimene on juhatuse liige ja töötab palgata, vabatahtlikkuse alusel, kas siis peab ta ka maksuametisse ennast kirja panema või ei pea, kuna ta töötab mittetäieliku töö- ajaga ka teises asutuses ja saab palka? Kui inimene ei ole juhatuse liige ja töötab vabatahtlikuna ja palka ei maksta, kas siis tuleb ta registreerida maksu- ametis ja maksta ka sotsiaalmaksu miinimumpalgalt?

Maksukorralduse seaduse vastavas sätted on juhatuse (juhtimis- ja kontrollorgani) liikmed ja vabatahtlikud ära toodud eraldi punktides. See tähendab, et tasuta töötav juhatuse liige ei mahu „vabatahtliku“ mõiste alla ja teda registreerida ei ole vaja. Vajaliku teabe juhatuse liikmete kohta saab MTA kätte äriregistrist.

Juhatuse liikme peab registreerima vaid siis, kui talle tehakse väljamakse, millelt tekib Eestis maksude tasumise kohustus. Kui väljamakset ei tehta, registreerimiskohustust ei teki.

Teoreetiliselt võib maksuhaldur ju muidugi väita, et kui töö puudutab valdkonda, mis jääb tavapärasest juhatuse liikme kui seadusliku esindaja tegevussfäärist välja, siis peaks registreerima isiku vabatahtlikuna, kuid minu arvates ei nõua seadus seda ning registreerima ei pea, kui maksukohustusi ei teki. Vastasel korral tuleks kohustus sõnasel- gelt sätestada. Igas äriühingus otsustab juhatus ise, milliseid töid ise teha ja millisteks töötajad palgata või teenus tellida.

Kui inimene ei ole juhatuse liige ja töötab äriühingu juures vabatahtlikuna, tuleb ta tõesti töötajate registris registreerida. Kui tegemist on MTü või sihtasutusega, siis vaba- tahtlikku registreerima ei pea.

Vabatahtlikuna registreerimine ei tekita mitte ühtegi muud rahalist või mitterahalist kohustust. Registreerimise eesmärk on lihtsustada MTA kontrollitegevust. Maksu- kohustused tekivad alles siis, kui te otsustate inimesele töö eest tasu maksta. Sel juhul tuleb ka registrikannet muuta (nt võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik).

Sama küsimuse kohta pikemalt vt ka artiklit „Töötajate register — maksuaugu kinnikeevitamise kunst“ lk 18.

Konkurentsikeelu eest makstav tasu

Töölepingu alusel töötanud töötajale makstakse konkurentsikeelu kokkuleppe alusel tasu järgneva 6 kuu jooksul pärast töölepingu lõppemist. Kas sellisel juhul tuleb ar-

vestada ja kinni pidada sellelt tasult töötuskindlustuse maksed? Töölepingu kehtimise ajal kuulus töötaja tasu töötuskindlustusega maksustamisele.

Tegemist on tasuga, mille eesmärk on hüvitada töötajale potentsiaalselt saamata jäänud kõrgem töötasu (mida endine töötaja võiks teenida, kui ta töötaks konkurendi juures). Sellest tulenevalt on tegemist tavalise palgatuluga tulumaksuseaduse § 13 lg 1 mõistes. Ka sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 1 määratleb maksuobjektina: "töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt".

Kogumispensionide seadus ja töötuskindlustuse seadus määratlevad maksuobjektina sisuliselt sama objekti, mida sotsiaalmaksuseadus.

Kuna ükski seadus erandit ei tee, siis järelikult maksus- tataksegi see täpselt nagu töötasugi. Ainsa erisusena võib nimetada sotsiaalmaksu kuumäära kohustuse, mis on seotud kehtiva töösuhtega.

Toitlustamine lähetuses

Tööandja käis oma töötajatega välismessil. Majutus oli koos õhtu- ja hommikusöögiga. Arvel on need eraldi kajastatud. Kas lähetuse toitlustuskulud loetakse erisoodustuseks? Töötajatele makstakse ka lähetuse päevaraha. Kas on kohustus seda vähendada? Päevane toitlustus on iga töötaja enda kulul ja see on üsna kulukas.

Kui majutusasutus pakubki vaid sellist paketti, mis sisaldab söögikordi (st ei saa valida majutust ilma hommiku- ja õhtusöögita), siis maksukohustusi ei teki. Kui aga see oli tellija oma valik, on tööandjal õigus vähendada kuni 70% võrra päevaraha nende päevade eest. Kui päevaraha ei vä- hendata või kui osa söögikuludest tuleb tööandjal finant- seerida, on see osa erisoodustus.

Sõiduauto hüvitis

Küsimus TuMS § 13 lg 3 p 2 muutmise kohta — kas 64 € isikliku auto kasutamise maksuvaba hüvitist ei või enam pärast 1. septembrit välja maksta ka näiteks augustikuu eest? Kui seni oleme maksnud kuu hüvitise välja järgmise kuu alguses, siis kas nüüd jääb augustikuu hüvitis välja maksmata või võib seda veel maksta septembris 2014 või tuleks maksta augustis lisaks juulile ka augusti hüvitis?

Kui 64 eurot makstakse varasemate (enne septembrit 2014) perioodide eest, siis probleemi ei ole. Väljamakse aeg ei ole oluline, oluline on periood, mille eest makstakse. Mõni tööandja maksabki hüvitist aasta kaupa korraga. Septembri ja hilisemate kuude kohta ei saa aga arvestust pidamata enam hüvitist maksuvabalt maksta.

KotiprojeKt

„Mina hoolin!“Täielikult tekstiilijäätmetest valmistatud kotid on õmmelnud Viljandi puuetega inimesed. need kotid lähevad erinevatesse poodidesse üle eesti ja nii väheneb vajadus lühiajaliste kilest poekottide järele.

Tööd saab puudega inimene, kes enamasti pole avatud tööturul konkurentsivõimeline. Ülejäänud projekti kaasatud osapooled tegutsevad vaid vabatahtlikkuse alusel ning kauplused ei lisa oma tavapärast marginaali.

Iga kott on käsitööna valminud ainueksemplar ja see maksab 4.50 eurot. Kotti ostes tead, et kogu tulu läheb puudega inimesele, kes tunneb, et on vajalik ja hinnatud ning tema panus on oluline. teenitud raha annab võimaluse täita soove ja unistusi, mis vaid toetusi ja pensioni saades jääksid teostamatuks.

Koti ostja hoolib!

Projekti osalisedMetroprint, pixmill, lipuvabrik, Brand Factory, nurme Vabrik, jCDecaux, henkel Baltic, Stockmann, Selver, Maxima, eesti pakendiringlus

konverentsi kava:• käibedeklaratsiooni lisa

Kaia Loob ja Valeria Kadõrova (MTA)• Muudatused autode maksustamisel

Martin Huberg (EML)• kinnisvaratehingutega seotud maksud

Lasse Lehis (EML)• stipendiumide maksustamine

Virve Aru (Rödl & Partner)• Müüja ja töövõtja vastutusega seotud

vaidlused Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius & Casus)

• uut ja huvitavat töövaidluste kohtupraktikast Thea Rohtla (Rohtla Law Office OÜ)

• Maksud enne ja pärast valimisi Lasse Lehis (EML)

Kavas võib tulla muudatusi ja täiendusi

Osavõtutasu: Tavahind 250 € (käibemaksuga 300 €), EML liikmele 160 € (käibemaksuga 192 €)

registreerimine ja info: www.maksumaksjad.ee, [email protected], tel 62 64 198; tel 73 12 840

MaksukONVErENts 201424. septembril 2014

kell 10.00 – 17.00 rahvusraamatukogus (tõnismägi 2, tallinn)

Documents

MaksuMaksja 08.2014