Piret Tikva: Eesti leibkonna elujärg viimasel kümnendil

Kogumiku esitlus Statistikaametis 29.07.2011

Eesti leibkonna elujärg viimasel kümnendil

Piret Tikva

Sotsiaaluuringute talituse juhataja

29.07.2011 Eesti statistika aastaraamat 2011

LEIBKOND ON

ühist eluruumi jagavad inimesed, kes kasutavad ühist raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkond võib olla ka üksikisik.


Eesti leibkond


2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda.

70% leibkondadest elab linnas ja 30% maal.

Leibkonnas on keskmiselt 2,3 liiget.


Leibkondade koguarvus on

kõige rohkem ühe- ja kaheliikmelisi leibkondi (vastavalt 37% ja 30%);

7% üksikvanema leibkondi;

rohkem ühe töötava liikmega ja pensionäri leibkondi (vastavalt 38% ja 25%);

viimase kümnendi jooksul pidevalt vähenenud n-ö tüüpleibkondade ehk kahe lapsega leibkondade osatähtsus.


Leibkondade jaotus, 2010


Leibkondade elamistingimused


ELUASE ei ole üksnes inimeste majutamiseks mõeldud eluruum, vaid KODU.


2010. aastal elas ligi 70% leibkondadest korteris ning üle 80% on oma eluruumi omanikud.

Leibkonnaliikme käsutuses on keskmiselt 36 ruutmeetrit ja 1,5 tuba.

Maal on suuremad eluruumid kui linnas.

Üksikutel ja eakamatel on rohkem ruumi kui lastega peredel.

Suuremad eluruumid on Lääne-, Hiiu- ja Viljandimaal.


Küte

Linnas on enamikul leibkondadest tsentraalne või kohalik keskküte ja maal rohkem ahiküte.

10% kütavad ka elektriga ning muu kütmisvõimalusena kasutatakse palju õhksoojuspumpa ja elektriradiaatoreid.


Kanalisatsioonita oli

2010. aastal 7% leibkondadest.

2000. aastal 11% leibkondadest ning 30% maaleibkondadest.

Võru-, Jõgeva- ja Põlvamaal on veel praegugi üle viiendiku leibkondadestkanalisatsioonita.


Saun

Saun oli 2010. aastal neljandikul leibkondadest. Maal ligi pooltel leibkondadel.

Kõige saunalembesemad on Võru- ja Hiiumaa leibkonnad.


Kuidas Eesti leibkond hindab oma elamistingimusi?


Kui 10 aastat tagasi pidas oma eluaset heaks 30%....

siis 2010. aastal üle 60% leibkondadest.


Kõrgelt hindavad oma eluaset korteri omanikud.

Eriti hea hinnang antakse linnades ning väga heaks peetakse oma eluaset Valga, Rapla ja Pärnu maakonnas.

Hinnang oma eluasemele on viimase kümnendiga langenud vaid Võru maakonnas.


Kas leibkonna majanduslik olukord on aastaga paranenud?


10 aastat tagasi hindas oma majanduslikku olukorda eelmise aastaga võrreldes paremaks 14% leibkondadest. 2010. aastal vaid 7%.

Enne majanduskriisi (aastatel 2006 ja 2007) hindas koguni 26% leibkondadest olukorda paremaks.

29.07.2011 Eesti statistika aastaraamat 201101.01.2006

Hinnang leibkonna majanduslikule olukorrale eelmise aastaga võrreldes, 2000–2010

2001 2004 2007 20100

10

20

30

40

50

60

70 Parem

Üldiselt samasugune

Halvem

%


Kodumasinad ja muud püsikaubad Eesti leibkonnas


Arvuti ja internet

Kui aastal 2000 oli 12%-l leibkondadest arvuti, siis 2010. aastal juba 66% ning kodune internetiühendus umbes sama paljudel.

Eakamad kasutavad arvutit ja internetti vähem ning lastega leibkonnad enam.

Kui veel mõned aastad tagasi oli internet ja arvuti Kirde-Eestis või Hiiumaal vähem levinud, siis 2010. aastal oli neis arvuti kasutamine muu Eestiga võrreldes samal tasemel.


Mobiiltelefon

2000. aastal oli mobiil 36%-l leibkondadest, 2010. aastal juba 93%-l.

Maakonniti omab ja kasutab mobiili üle 90% leibkondadest, vaid Valga maakonnas oli osatähtsus väiksem.

Lauatelefone on rohkem Hiiumaal ja Tallinnas.


Auto

Auto oli 2010. aastal 53%-l leibkondadest.

Kahe ja kolme lapsega leibkondadest ligi 90%-l on auto.

Kõige vähem on autoomanikke üle 65-aastaste leibkonnas.

Maaleibkonnas on auto rohkem levinud. Auto on 70%-l Harjumaa, 66%-l Raplamaa, 64%-l Läänemaa ja Hiiumaa leibkondadel.


Nõudepesumasin ja DVD

Nõudepesumasina kasutamine on viimastel aastatel küll hoogustunud, kuid see on kõige vähem levinud püsikaup.

DVD-süsteemid on tulnud kasutusele alles viimase viie aasta jooksul, kuid juba omavad neid pooled leibkondadest.


Püsikaupade olemasolu leibkonnas, 2000–2010


Kodu, kallis kodu… Palju eluasemele kulub?


ELUASEMEKULUTUSED on leibkonna kulutused eluaseme üürile, hooldusele ja remondile, veevarustusele, elektrile ja küttele ning muudele eluasemega seotud teenustele.


Eluaseme kulud on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud.

Kui alates 2004. aastast hakkasid kulutused eluasemele langema, siis viimastel aastatel on eluasemekulud jälle jõudsalt tõusnud ning moodustavad leibkonna kogukuludest juba 19% (2000. aastal 15%).


2010. aastal kulus leibkonnaliikmel eluasemele keskmiselt 50 eurot kuus.

Eluaseme puhul oli suurimaks kuluartikliks elekter, millele kulus 11 eurot kuus.

10 aastat tagasi kulus elektrile 3,5 eurot kuus. Ka 10 aastat tagasi kallines elekter oluliselt, kuid tarbimine sellest hoolimata ei vähenenud.

Tsentraalküttele kulus 2010. aastal ligi 10 eurot kuus. Küttepuudele ja muule tahkekütusele 4 eurot kuus.


Linnaelanikud kulutavad eluasemele rohkem kui maaleibkonnad. Eluasemekulude osatähtsus kogukuludest on kõige suurem pensionäride leibkonnas.

Maakonniti on eluasemekulude osatähtsus kogukuludest kõige suurem Ida-Virumaal (25%), Põlva- ja Jõgevamaal (kummaski 22%) ning Tallinnas (20%).

Kõige väiksema osatähtsusega Saaremaal (14% kogukuludest).


Kokkuvõte

Viimase kümnendi jooksul on Eesti leibkonna eluase saanud juurde ruutmeetreid ning olmetingimused on paranenud.

Leibkonna elujärg on paranenud ning majapidamisse on soetatud püsikaupu.

Elamistingimuste paranemisega ja elu kallinemisega on kaasnenud aga ka suuremad kulutused eluasemele, eriti elektrile ja küttele.

Kuigi elujärg on paranenud, ei hinda leibkonnad oma majanduslikku olukorda kuigi positiivselt.


Travel

Piret Tikva: Eesti leibkonna elujärg viimasel kümnendil