Entsüklopeediadnende olemus, ajalugu ja koostamine

Toomas Schvak

TEA entsüklopeedia endine peatoimetaja

Vikipeedia administraator

Millest räägime?

� Entsüklopeedia mõiste◦ m.h küsime, kas Vikipeedia on entsüklopeedia?

� Entsüklopeedia ajalugu◦ Maailmas laiemalt

◦ Eestis

� Entsüklopeedia koostamispõhimõtted◦ märksõnastik kui entsüklopeedia selgroog

◦ trükientsüklopeedia / e-entsüklopeedia erinevus

� Klassikaline entsüklopeedia ja Vikipeedia◦ akadeemiline kord vs loominguline kaos

Mis on entsüklopeedia?

� üldentsüklopeedia◦ teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku

ülevaate kõigist inimkonna teadmistest

� erialaentsüklopeedia◦ teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku ülevaate

kindla ainevaldkonna teadmistest

� võib eristada ka kasutajaskonna alusel◦ nt lasteentsüklopeedia

� mitmed laiemad määratlused aegunud◦ keskenduvad ainult trükientsüklopeediatele

Entsüklopeedia tunnused

� Märksõnakesksus◦ märksõnastik kui entsüklopeedia telg / selgroog

� Alfabeetiline e. tähestikuline ülesehitus◦ vahel ka süstemaatiline e. valdkonnapõhine

� Akadeemiline stiil◦ teaduslikkus ja täpsus

� Neutraalne käsitlusviis◦ ideaalis ei tohiks esindada mingit ideoloogiat

� Siseviidete olemasolu◦ viited teistele sama entsüklopeedia artiklitele

Vikipeedia

� Kas Vikipeedia on entsüklopeedia?◦ EE peatoimetaja Hardo Aasmäe: Vikipeedia on

välja kasvanud ajakirjanduslikust traditsioonist

◦ vastab siiski entsüklopeedia definitsioonile

◦ omab enamikku entsüklopeedia tunnuseid

◦ seetõttu – vaid vähesed vaidlevad sellele vastu

� Peamised etteheited◦ mitte: mis see on, vaid: kuidas seda tehakse

◦ koostamismudeli ja usaldusväärsuse kriitika

Pilk minevikku: antiik

� Naturalis Historia (u 77–79 pKr)◦ autor Plinius Vanem (23–79)

◦ 10 kd, 37 ptk, viited, register

◦ 200 allikat 2000 autorilt

◦ süstemaatiline ülesehitus:� maailma kirjeldus� geograafia ja etnograafia� antropoloogia ja inimfüsioloogia� zooloogia� botaanika ja põllumajandus� farmakoloogia� maavarad ja nende kasutamine kunstis

Pilk minevikku: keskaeg

� Etymologiae (u 630)◦ koost. Isidorus Sevillast (u 560 – 636)

◦ 20 köidet, 448 peatükki

◦ süstemaatiline ülesehitus

� mitmed araabia entsüklopeediad◦ eelkõige 10. sajandil

◦ pms erialaentsüklopeediad

� tuntud on ka hiina entsüklopeediad◦ nt Songi dünastia neli suurt raamatut (11. saj)

� Bütsantsi Suda◦ esimene täisalfabeetiline entsüklopeedia (10. saj)

Pilk minevikku: renessanss

� trükikunsti leiutamine 15. sajandil◦ varasemate entsüklopeediate uustrükid

◦ uued humanistide koostatud teatmeteosed� Giorgio Valla, Gregor Reisch, Joh. Aventinus, jpt

� entsüklopeedia mõiste kasutuseletulek◦ kreeka enkyklios paideia – ‘üldharidus’, ‘haridusring’

◦ latiniseeriti sõnavaheta -> encyclopaedia

◦ Encyclopaedia orbisque doctrinarum … (1517)� üks esimesi entsüklopeedia nime kandnud raamatuid

Pilk minevikku: 18. sajand

� tänapäevase entsüklopeedia sünd◦ ingliskeelses maailmas – Ephraim Chambers 1728

� Cyclopaedia, or an Universal Dictionary of Arts and Sciences� 2 kd, u 2500 lk; 1778–88 väljaanne: 5 kd, 5010 lk 159 tahvlit

◦ prantsuskeelses maailmas – entsüklopedistid 1751� Encyclopédie, ou dictionnaire raisonné des sciences, des arts

et des métiers� toimetajad Denis Diderot ja Jean le Rond d’Alembert� algselt kavandatud Chambersi väljaande tõlkena� ilmus 1751–1772: 28 kd, 71 818 artiklit, 3129 illustratsiooni

◦ saksakeelses maailmas – Johann H. Zedler 1731� Grosses vollständiges Universal-Lexicon� ilmus 1731–1754: 64 kd, 284 000 artiklit� sisaldas esmakordselt elavate inimeste biograafiaid

Tuntud üldentsüklopeediad

� Encyclopaedia Britannica◦ 1768–1900 Šotimaal, alates 1901 USA-s

◦ trükiväljaanne lõpetas ilmumise 2010

� Brockhaus Enzyklopädie◦ 1796 Leipzigis Conversations-Lexikon

◦ 1808 ostis õigused Friedrich Brockhaus

◦ viimane, 21. trükiväljaanne ilmus 2005–2006

� Encyclopedia Americana◦ teine USA üldentsüklopeedia (I - Dobson 1796)

◦ esimene väljaanne 1829, viimane trükis 2006

Entsüklopeedia 20. sajandil

� 20. sajandi arengud◦ uued sihtrühmad – nt lasteentsüklopeediad� The Children’s Encyclopaedia (London 1908)

◦ nn rahvaentsüklopeediad – odav hind, lihtne sisu� Harmsworth’s Universal Encyclopaedia (London 1921)

◦ erialaentsüklopeediate lai levik� eriti 1950.–1960. aastatest alates

◦ elektroonilised entsüklopeediad� esialgu CD-del, hiljem veebis – paralleelselt trükistega� 1993 Microsoft Encarta – esimene ainult elektrooniline� 1993 Interpedia – Vikipeedia ideeline eelkäija� 1994 Britannica, 1997 Americana

Entsüklopeedia 21. sajandil

� 21. sajandi arengud◦ 2000–2003 Nupedia� ekspertide koostatud, eelretsenseeritav entsüklopeedia� idee autorid Jimmy Wales ja Larry Sanger

◦ 2001–… Wikipedia� Jimmy Walesi ja Larry Sangeri teine, edukam projekt

◦ 2006–… Citizendium� Larry Sangeri uus projekt� vähem anonüümsust, hierarhiline süsteem, jms

◦ traditsioonilised entsüklopeediad� trükkimise lõpetamine, üleminek ainult e-versioonidele� ideed kasutajate kaasamiseks (Britannica)

Entsüklopeediad Eestis

� Mitmed ebaõnnestunud katsed◦ Karl August Hermann (1851–1909)� Eesti üleüldise teaduse raamat (1900–1906)� 2 köidet, I kd – täht A, II kd – tähed B–E

◦ Jakob Martin Muide (1865–1942)� Hariduse sõnaraamat (1909)� jõudis ilmuda ainult 1 köide, sisaldas tähti A–D

Entsüklopeediad Eestis

� Esimene täielik väljaanne◦ Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)� kirjastusühisus “Loodus”� peatoimetaja Richard Kleis (1896–1982)� 8 kd, 75 754 artiklit, 509 kaarti ja tahvlit

◦ Väike Entsüklopeedia (1937–1939)� eelmise põhjal, 2 köidet, mis ilmus 8 vihikuna

� Konkurents◦ Eesti rahvaleksikon (1937–1940)� Noor-Eesti Kirjastus� peatoimetaja Jaan Roos (1888–1965)� plaanitud 30 000 artiklit 10 vihikuna – jõuti M-täheni

Välis -Eesti entsüklopeediad

� Eesti◦ üheköiteline teos 1949 Geislingenis

◦ toimetajad Karl Inno ja Felix Oinas◦ aluseks EW-aegne Eesti Entsüklopeedia

� Eesti Entsüklopeedia◦ kavandatud 13 000 märksõna, 20 vihikut

◦ peatoimetaja Heino Meister (1911–1995)

◦ ilmus Stockholmis aastatel 1957–1959

◦ jõuti välja anda 2 vihku, märksõnani Boose

Nõukogude Eesti entsüklopeediad

� Eesti nõukogude entsüklopeedia (ENE)◦ ettevalmistamine alates 1964. aastast

◦ riiklik kirjastus “Valgus”

◦ peatoimetaja Gustav Naan (1919–1994)

◦ peatoimetaja asetäitja Richard Kleis

◦ esimene väljaanne aastatel 1968–1978� 8 põhiköidet + 1 lisaköide koos registritega

◦ teine väljaanne aastast 1985� selle nime all 4 köidet, viimane 1989

◦ lasteentsüklopeedia ENEKE� 1982–1986, 4 köidet, u 9000 märksõna / artiklit

Entsüklopeediad Eestis

� Eesti entsüklopeedia (EE)◦ jätkas 5. köitest ENE ilmumist, 1990–2007

◦ 1991 Eesti Entsüklopeediakirjastus

◦ peatoimetajad� Ülo Kaevats (1989–1992, 1995–1999)� Toomas Varrak (1992–1995)� Raul Kilgas (2000–2002)� Hardo Aasmäe (2002–…)

◦ 10 põhiköidet, 5 lisaköidet, Suur maailma atlas

◦ Väike entsüklopeedia – 2001, 2006

◦ väljaandja pankrotistus 2011

Entsüklopeediad Eestis

� TEA entsüklopeedia ◦ TEA Kirjastuse väljaanne, aastast 2008

◦ esialgu kavandatud 22 köidet, nüüd 24 köidet

◦ ilmumisgraafik pidevalt muutunud

◦ tänaseks ilmunud 10 köidet (A-K) + 1 eriköide

◦ peatoimetajad:� Linda Pool, Raul Kilgas, Toomas Tamla, Toomas Schvak,

Ahti Tomingas

◦ paralleelselt ka e-entsüklopeedia

� Eesti entsüklopeedia digiteerimine◦ MTÜ Entsüklopeedia valitsuse toetusel

Entsüklopeedia koostamine

� Hierarhiline tööstiil◦ valdkondade vastutavad toimetajad

◦ peatoimetaja kui lõplik otsustaja

� Märksõnastiku koostamine◦ märksõnastik kui entsüklopeedia selgroog

◦ ainevaldkondade mahu määramine

◦ ainevaldkonna jagamine märksõnadeks

◦ märksõnadele eraldatava mahu määramine� sageli märksõnade kategoriseerimine tähtsuse põhjal

◦ köitepiiride määramine: märksõnast märksõnani

� Iga entsüklopeedia on toimetuse nägu

Entsüklopeedia koostamine

� Sisu loomine◦ artiklite tellimine valdkonna ekspertidelt

◦ artiklite sisuline toimetamine

◦ vajadusel artiklite eelretsenseerimine

◦ artiklite keeleline toimetamine

◦ illustratsioonide loomine või tellimine

◦ köite maketi koostamine

◦ mahtude jooksev korrigeerimine� lisandub uusi märksõnu, kujunduslikud probleemid, jms

◦ lugemisringid toimetuses� eesmärk tagada faktiline ja terminoloogiline ühtsus

Entsüklopeedia koostamine

� Erisused e-entsüklopeedia puhul◦ mahud ei ole enam rangelt piiratud� oluline on siiski järgida proportsionaalsust

◦ artikleid ei pea tellima alfabeetilises järjestuses� puuduvad köited, üks terviklik andmebaas

◦ suurem osa tööd toimub enne ilmumist� kuna köiteid pole, peaks pakutav materjal olema juba

võimalikult täielik

◦ pideva täiendamise vajadus� trükiväljaannetes tehakse täiendused lisaköidetes� e-entsüklopeedias tuleb hoida põhiartikleid ajakohasena

Vikipeedia vs tavaentsüklopeedia

� Vikipeedia kui kreatiivne kaos◦ tagurpidi koostamine� puudub märksõnastik, mis kujuneb töö käigus

◦ puuduvad vastutusvaldkonnad� igaüks teeb, mida soovib; kellelgi ei ole kohustusi

◦ proportsionaalsuse eiramine� ei valdkondade ega artiklite proportsioone võrrelda

◦ artiklite ebaühtlus� faktoloogia ja terminoloogia ei ole ühtlustatud

◦ nõrgad kontrollmehhanismid� napid ressursid artiklite muutuste haldamiseks� probleemide lahendamine konsensuse teel

Veel mõni sõna Vikipeediast

� Peamised etteheited◦ autorite anonüümsus -> madal usaldusväärsus

◦ kontrollimatu ja kallutatud teabe suur osakaal

◦ puudulikult kaetud teemad, poolikud artiklid

� Mõned eelised◦ määratult suur kaastööliste hulk

◦ “kus viga näed laita, seal tule ja aita” mentaliteet

◦ sellest tulenevalt kiiresti uuenev

Tänan tähelepanu eest!

Küsimusi, mõtteid, ettepanekuid?