Botaanika rahvuskollektsioon

Toomas Kukk

tomkukk@gmail.com, tel 5189420

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi

botaanika osakonna herbaariumi vanemkuraator

Ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja

Pärandkoosluste kaitse ühingu projektijuht

Livia Laasimer (1918-88), Heljo Krall (s 1929) Maret Kask (1926-2016)

Linda Viljasoo (1910-1991) Vilma Kuusk (s 1931)

1981

1986

1960

1953/54

Botaanika rahvuskollektsioon koosneb neljast

herbaariumist

TAA – Eesti maaülikooli põllumajandus- ja

keskkonnainstituut.

Kontakt: soontaimed teadur Thea Kull

(thea.kull@emu.ee); vanemkuraator Toomas Kukk

(toomas.kukk@emu.ee); samblad kuraator Mare

Leis (mare.leis@emu.ee), Võrtsjärve

limnoloogiakeskus teadur Helle Mäemets

(helle.maemets@emu.ee).

TALL – Tallinna botaanikaaia herbaarium

Kontakt: kuraator Kaie Eha

(eha.kaie@gmail.com)

eha.kaie@gmail.com

eha.kaie@gmail.com

TAM – Eesti loodusmuuseumi herbaarium

Kontakt: Loore Ehrlich, botaanika osakonna

juhataja, loore.ehrlich@loodusmuuseum.ee;

Jana-Maria Habicht, botaanik-kuraator, jana-

maria.habicht@loodusmuuseum.ee

TU – Tartu ülikooli herbaarium

Kontaktid: sammalde herbaarium: botaanika- ja

mükoloogiamuuseumi juhataja Kai Vellak

(kai.vellak@ut.ee); soontaimede herbaarium:

teadur Ülle Reier (ulle.reier@ut.ee).

TAA TALL TAM TU Kokku

Eesti herbaarium 120000 22000 78000 80000 300000

viimase 5 a

juurdekasv 9000 4000 10500 9000 29500

Soontaimede

välisherbaarium 20500 2000 1400 200000 223900

Samblaherbaarium 29000 21500 29237 22500 102237

viimase 5 a

juurdekasv 2500 4000 6559 1944 15003

Andmebaasistatud 105000 40800 65400 81000 292200

Herbariseerimisaktiivsus 1900-2015 PlutoFi alusel

Herbaareksemplaride kumulatiivne lisandumine kogude kaupa ja kokku

Soontaimede

herbaariumis on

herbaarlehed taksonite

kaupa tähestikuliselt:

sõnajalgtaimed,

paljasseemnetaimed,

kahe- ja idulehelised

ning nende piires

tähestikuliselt

sugukonnad,

perekonnad ja liigid.

Erinevalt teistest

kogudest pannakse uus

materjal õigesse kohta

süsteemis

EMÜ PKI herbaarium

Herbaariumide üks olulisi eesmärke on leiuandmete

dokumenteerimine. See on aluseks näiteks levikuatlaste

koostamisele, aga ka taimede leiukohtade arvelevõtuks

keskkonnaregistris

Herbaarium võimaldab kontrollida kunagisi määranguid ka

uuema metoodika/teadmiste abil

Keerukamates taimerühmade leiuandmestik on

aktsepteeritav üksnes herbaareksemplari olemasolul, nt

perekonnad kortsleht, hundi- ja karutubakas jne

Vähemal või rohkem määral tunnevad soontaimi ilmselt

igaüks, aga bioloogi kõrgharidus ei taga head

taimetundmist. Väga häid taimetundjaid on Eestis ca 10

Kukk, Toomas; Kull, Tiiu (toim) 2005.

Eesti taimede levikuatlas. Eesti

maaülikooli põllumajandus- ja

keskkonnainstituut, Tartu. 527 lk.

Taimeliikide levikut kirjeldatakse 6’ x 10’

ruudustiku (9 x 11 km) abil.

Leiuandmed on jagatud viide klassi:

● taime on leitud aastatel 1971–2005,

◌ aastatel 1921–1970,

∆ enne 1921. aastat,

? liigi leidumine ruudus vaieldav,

+ liik on sellest ruudust hävinud.

Atlases on 1350 levikukaarti, mis on

suurem osa Eestist looduslikult,

naturaliseerunult ja tulnukana leitud

taimeliikidest, alamliikidest või

hübriididest.

Atlast hakati koostama 1973

Livia-Maria Laasimeri eestvõttel.

Põhilised välitööd toimusid

1973–1985 ja vähemal määral

1998–2000 (–2005)

Pärast Eesti soontaimede atlase valmimist (2005) on

kümne aastaga

* lisandunud rohkesti levikuandmeid ja uusi liike, sh

selgunud varasemate andmete mõningane puudulikkus

* tehnoloogia oluliselt arenenud (GPS, GIS, andmebaasid

jne), praeguseks suurem osa kogude leiuandmetest

andmebaasides

* suurenenud vajadus täpsete leiuandmete järele:

botaanikud jt teadlased, keskkonnaregister, uus Punane

raamat jne

* kujunenud uus välitöötegijate põlvkond, kes tunnevad

väljas väga hästi taimi, olles kogemusi saanud niitude,

soode, metsade jt inventuuride välitöödel

Eesti soontaimede uue levikuatlase välitööd 2015-2016

Korraldab Pärandkoosluste Kaitse Ühing, finantseerib

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

2015. aastal ligi 40 palgalist välitöötegijat ja kümmekond

vabatahtlikku, sama jätkub käesoleval aastal

Varasemast olulisem leiuandmete täpne

dokumenteerimine ja taimede herbariseerimine.

Herbaarium talletatakse avalikes taimekogudes, peamiselt

TAA ja TAM

Uue taimeatlase vaatlused on avalikult kasutatavad

PlutoFi keskkonnas. Hetkeseisuga ligi 200 000 vaatlust

Kirikakra leiukohad uues atlases (kollased ruudud), võrrelduna 2005. a

taimeatlasega

Raudnõgese leviku uue taimeatlase andmetel (kollased ruudud)

Metstulbi levik uue taimeatlase andmetel (kollased ruudud)

Sõnajalgtaimede levik Euroopa floora atlase järgi (1 kd, 1972)