21
Botaanika rahvuskollektsioon Toomas Kukk [email protected], tel 5189420 Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanika osakonna herbaariumi vanemkuraator Ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Pärandkoosluste kaitse ühingu projektijuht

Botaanika rahvuskollektsioon - Geocollectionsteaduskogud.org/materjalid/konverents2016/Kukk.pdf · 2016. 6. 9. · paljasseemnetaimed, kahe- ja idulehelised ning nende piires tähestikuliselt

  • Upload
    others

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • Botaanika rahvuskollektsioon

    Toomas Kukk

    [email protected], tel 5189420

    Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi

    botaanika osakonna herbaariumi vanemkuraator

    Ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja

    Pärandkoosluste kaitse ühingu projektijuht

  • Livia Laasimer (1918-88), Heljo Krall (s 1929) Maret Kask (1926-2016)

    Linda Viljasoo (1910-1991) Vilma Kuusk (s 1931)

    1981

    1986

    1960

    1953/54

  • Botaanika rahvuskollektsioon koosneb neljast

    herbaariumist

    TAA – Eesti maaülikooli põllumajandus- ja

    keskkonnainstituut.

    Kontakt: soontaimed teadur Thea Kull

    ([email protected]); vanemkuraator Toomas Kukk

    ([email protected]); samblad kuraator Mare

    Leis ([email protected]), Võrtsjärve

    limnoloogiakeskus teadur Helle Mäemets

    ([email protected]).

    TALL – Tallinna botaanikaaia herbaarium

    Kontakt: kuraator Kaie Eha

    ([email protected])

    [email protected]

    [email protected]

  • TAM – Eesti loodusmuuseumi herbaarium

    Kontakt: Loore Ehrlich, botaanika osakonna

    juhataja, [email protected];

    Jana-Maria Habicht, botaanik-kuraator, jana-

    [email protected]

    TU – Tartu ülikooli herbaarium

    Kontaktid: sammalde herbaarium: botaanika- ja

    mükoloogiamuuseumi juhataja Kai Vellak

    ([email protected]); soontaimede herbaarium:

    teadur Ülle Reier ([email protected]).

  • TAA TALL TAM TU Kokku

    Eesti herbaarium 120000 22000 78000 80000 300000

    viimase 5 a

    juurdekasv 9000 4000 10500 9000 29500

    Soontaimede

    välisherbaarium 20500 2000 1400 200000 223900

    Samblaherbaarium 29000 21500 29237 22500 102237

    viimase 5 a

    juurdekasv 2500 4000 6559 1944 15003

    Andmebaasistatud 105000 40800 65400 81000 292200

  • Herbariseerimisaktiivsus 1900-2015 PlutoFi alusel

  • Herbaareksemplaride kumulatiivne lisandumine kogude kaupa ja kokku

  • Soontaimede

    herbaariumis on

    herbaarlehed taksonite

    kaupa tähestikuliselt:

    sõnajalgtaimed,

    paljasseemnetaimed,

    kahe- ja idulehelised

    ning nende piires

    tähestikuliselt

    sugukonnad,

    perekonnad ja liigid.

    Erinevalt teistest

    kogudest pannakse uus

    materjal õigesse kohta

    süsteemis

    EMÜ PKI herbaarium

  • Herbaariumide üks olulisi eesmärke on leiuandmete

    dokumenteerimine. See on aluseks näiteks levikuatlaste

    koostamisele, aga ka taimede leiukohtade arvelevõtuks

    keskkonnaregistris

    Herbaarium võimaldab kontrollida kunagisi määranguid ka

    uuema metoodika/teadmiste abil

    Keerukamates taimerühmade leiuandmestik on

    aktsepteeritav üksnes herbaareksemplari olemasolul, nt

    perekonnad kortsleht, hundi- ja karutubakas jne

    Vähemal või rohkem määral tunnevad soontaimi ilmselt

    igaüks, aga bioloogi kõrgharidus ei taga head

    taimetundmist. Väga häid taimetundjaid on Eestis ca 10

  • Kukk, Toomas; Kull, Tiiu (toim) 2005.

    Eesti taimede levikuatlas. Eesti

    maaülikooli põllumajandus- ja

    keskkonnainstituut, Tartu. 527 lk.

    Taimeliikide levikut kirjeldatakse 6’ x 10’

    ruudustiku (9 x 11 km) abil.

    Leiuandmed on jagatud viide klassi:

    ● taime on leitud aastatel 1971–2005,

    ◌ aastatel 1921–1970,

    ∆ enne 1921. aastat,

    ? liigi leidumine ruudus vaieldav,

    + liik on sellest ruudust hävinud.

    Atlases on 1350 levikukaarti, mis on

    suurem osa Eestist looduslikult,

    naturaliseerunult ja tulnukana leitud

    taimeliikidest, alamliikidest või

    hübriididest.

    Atlast hakati koostama 1973

    Livia-Maria Laasimeri eestvõttel.

    Põhilised välitööd toimusid

    1973–1985 ja vähemal määral

    1998–2000 (–2005)

  • Pärast Eesti soontaimede atlase valmimist (2005) on

    kümne aastaga

    * lisandunud rohkesti levikuandmeid ja uusi liike, sh

    selgunud varasemate andmete mõningane puudulikkus

    * tehnoloogia oluliselt arenenud (GPS, GIS, andmebaasid

    jne), praeguseks suurem osa kogude leiuandmetest

    andmebaasides

    * suurenenud vajadus täpsete leiuandmete järele:

    botaanikud jt teadlased, keskkonnaregister, uus Punane

    raamat jne

    * kujunenud uus välitöötegijate põlvkond, kes tunnevad

    väljas väga hästi taimi, olles kogemusi saanud niitude,

    soode, metsade jt inventuuride välitöödel

  • Eesti soontaimede uue levikuatlase välitööd 2015-2016

    Korraldab Pärandkoosluste Kaitse Ühing, finantseerib

    Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

    2015. aastal ligi 40 palgalist välitöötegijat ja kümmekond

    vabatahtlikku, sama jätkub käesoleval aastal

    Varasemast olulisem leiuandmete täpne

    dokumenteerimine ja taimede herbariseerimine.

    Herbaarium talletatakse avalikes taimekogudes, peamiselt

    TAA ja TAM

    Uue taimeatlase vaatlused on avalikult kasutatavad

    PlutoFi keskkonnas. Hetkeseisuga ligi 200 000 vaatlust

  • Kirikakra leiukohad uues atlases (kollased ruudud), võrrelduna 2005. a

    taimeatlasega

  • Raudnõgese leviku uue taimeatlase andmetel (kollased ruudud)

  • Metstulbi levik uue taimeatlase andmetel (kollased ruudud)

  • Sõnajalgtaimede levik Euroopa floora atlase järgi (1 kd, 1972)