TorukoonuMacroscelides proboscideus

Kaur Aare SaarKarl Kiur Saar

Välimus

• Saba on kerest kas veidi lühem või pikem

• Ta on kaetud lühikeste karvadega, sabatutt puudub

• Nina moodustab pika ja väga liikuva koonu

• Aktiivses olekus kombivad loomad koonuga pidevalt pinnast ja pragusid

Välimus

• Koonu alusel on vibrissikimbud

• Silmad on suured, mitte nagu teistel putuktoidulistel

• Paljudel torukoonlaste näivad nad silma ääristava valge rõnga tõttu eriti suurtena

• Värvus on liivapruun

Elukoht

• Öö ja palava keskpäeva veedavad nad varjupaigas, näiteks kividevahelistes niššides, näriliste urgudes või oma tehtud urgudes

• Hommikupoolikul soojendavad nad ennast päikese käes, ajades karva kohevile ja sulgedes silmad

• Pärast seda nad otsivad endale toitu

Toit

• Peamiselt putukad, näiteks sipelgad, mardikad ja lepatriinud

• Leidnud putuka tõmbavad välkkiirelt oma libeda ja terava keelega suhu

• Kui nad marju näevad söövad nad neid meelsasti

• Osa torukoonlaste liike ei joo oma elus üldse

Pojad

• Emaloom sünnitab 1-2 poega, kes on sündides väga suured ja nägijad

• Kui sündimisest on läbi mõned tunnid, jaksavad nad juba joosta

• Kuid ohu korral eelistab poeg mitte omal käel minema lipata, vaid ema nisa külge kinnituda

Levik

• Kõige rohkem elab torukoonu Ida- ja Lõuna-Aafrikas mägi- ning kõrbemaastikus

• Osad torukoonud võivad elada ka Põhja-Aafrikas ja koguni Ida- ja Lõuna-Aasias

Fakte

• Tüvepikkus 30-32 cm, sabapikkus 28-30, harva ka kuni 34 cm

• Hambaid on tavaliselt 36-42

• Peaaju on suhteliselt suur, mida seostatakse loomade hea nägemise, kuulmise, haistmise, kompimise ja keeruka käitumisega

Teisi torukoonlasi

• Lühinina-londikkoonu (Elephantulus brachyrhynchus)

• Põhjaaafrika londikoonu (Elephantulus rozeti)

• Leet-londikkoobu (Elephantulus rufescens)

Kasutatud kirjandus

• “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”