Traallaevade poolt kasutatavate sadamate

moderniseerimisvajaduse analüüs

Eesmärk

• Peamine eesmärk - selgitada, millistesse traallaevade sadamatesse oleks otstarbekas investeerida Euroopa Kalandusfondi raha, tagamaks kalandussektori optimaalne areng, teisisõnu – optimaalsete sadamate valik.

• Mõistlik on esmajärjekorras välja arendada sadamad, mis ei asu teineteise vahetus läheduses, vaid mille mõjuala hõlmaks võimalikult suurt mereala, arvestades ka ressursi (kala) jaotumist meres ja kaugust töötlemiskohtadest, mis traalpüügi puhul suuresti on seotud kala külmutamisvõimalustega, sest suurem osa lossitud kalast eksporditakse külmutatult.

Materjal

• KIS; satelliitjälgimissüsteemi andmed (2007-09)

• Küsitlused

• Riiklikud, MI andmekogud

• Trükised, internet

Küsitlused

• Huvigrupid (sadamate omanikud, traalpüügifirmad, kalatöötlejad ja kala kokkuostjad):

• - ootused traalisadamate arendamise vallas

• - hinnangud praegu kasutuses olevatele traalide lossimiskohtadele,

• - mida tuleks arvestada sadamasse investeerimisel.

Sadamaomanikud

• Kõik sadamad, kuhu lossiti 2007-2009 – 27 sadamat

• Vastused: 18

• - praktil ei kasutata (Rohuküla, Paljassaare; Kihnu, Munalaiu

• - pole huvitatud arendamisest traalisadamana (Paldiski, Saaremaa)

PüügifirmadFirma Kvoot t Lossimine t Dagomar a/s 32828,9739 13030,73 Morobell 17232,85 25486,67 Kaabeltau 17051,9204 9057,05 DGM SHIPPING 12745,681 15203,43 Krapesk 11408,3154 15100,94 AS Hiiu Kalur 7399,7696 29538,027 Keskpunkt 6788,0767 7891,02 Kaleste o/ü 5826,1231 0 Forttem Holding 5227,9771 7578,375 Caroline 5098,603 6459,952 Monistico 4693,387 4532,91 Saare Rand 4581,8184 1227,32 Kalavara 4340,7189 8541,94 Abimerk o/ü 4327,0432 6823,85 Westmer 4275,1853 6323,065 Sparexport oü 3511,3743 1447,03 SAARE KALAPÜÜGI OÜ* 3417,625 Lindamare o/ü 3245,9905 1386,955 Prangli Kalandusühistu 3031,1779 1330,29 Helimaar 2873,8482 3919,23 Esmari Laevad 2601,1959 4068,94 SAARE FISHEXPORT* 2369,6035 6473,656 Pringi Laevad oü 2190,55 0 Salar & Ko 1342,0502 3053,8 Prak-Ins u/ü 1200,2588 187,42 Mootorlaev Ermistu 1173,7459 1712,395 Tapurla Kaluriühistu 985,6791 193,92 Mootorlaev Mohni o/ü 907,5 563,5 Mootorlaev Kastna 824,5693 1973,1 Mootorlaev Tõhela a/s 778,32 1608,4 KALANDUSÜHISTU RÄIM 574,5315 271,131 Maalspiik o/ü 574,23 442,12 Eru Kalandus o/ü 483,05 0 GUARANA 398,571 487,065 NOVIRINA KALAPARADIIS 359,4946 1817,297 Bentros OÜ 305,1168 623,35 Larsen FP 178,6396 1104,52 TRAALPAAT 159,8511 65,695

Püügifirmad II

• Vastused 25 firmalt, lõplik valim 23

• Pooled tegelevad ka töötlemisega

• Oma kalasadam 4 firmal

Töötlejad, kokkuostjad

• Nimekiri 122 firmast

• 34 ei tegele kala kokkuostmisega• 32 ei oma kokkupuuteid sadamaga• 9 vaid sisevete kalaga• 7 tegevuse lõpetanud• 6 ei tegele traalpüügi saagiga• 18 ei soovinud vastata• VALIM: 14

Tootjaorganisatsioonid

• Ekspertide küsitlemine telefoni teel

VARU SEISUND, PROGNOOS

• Läänemere kirdeosa räim: Läänemere avaosa räimevaru ekspluateerimise intensiivsust loeb ICES jätkusuutlikule tasemele mittevastavaks

• Liivi lahe räim: jätkusuutlik

• Kilu: Varu väheneva trendiga

• Pessimistliku prognoosi kohaselt on võimalik olukord, mis valitses 1990. aastate algul, mis tähendaks praegusest kaks korda madalamaid kogusaake. Pole keeruline arvata, milliseid negatiivseid tagajärgi tooks see püügifirmadele, kalasadamatele (lossimismahud, sadama külastamised traalide poolt vähenevad oluliselt) ja ka kalatöötlejatele. Sellise pessimistliku prognoosi täitumisel (eriti kiluvaru kollapseerumisel) kannataks suhteliselt enam sadamad Soome lahe avaosas ja saarte põhjarannikul, sest just seal oleks püügimahtude vähenemine suhteliselt suurem kui Liivi lahes ja Soome lahe idaosas. Traalpüügisadamate arendamisel tuleb arvestada ka taolise võimalusega. Võrreldes varasemaga on olukord seda keerulisem, et praegune püügivõimsus võimaldab Eesti kvoodid praktiliselt täies mahus välja püüda

4. Traalpüügi intensiivsuse ajaline ja ruumiline jaotumine

5. Traalpüügi saagid ja lossimine5.1. Kogusaak

• Kogu traalisaak: 92% Eesti• (Taani,Läti, Rootsi, Rootsi laev)• Tursa traalisaak: 0,2 % Eesti sadamatesse

• Keskenduti pelaagiliste kalade traalpüügile Eesti majandusvööndis ja lossimisele Eesti sadamates.

Saak

5.2. Traalpüük ja lossimine erinevatest püügiruutudest ja –

piirkondadest

Statistiline ruut

Püük 2007-2009 kokku, t

% kogu-saagist

47H3 45396,8 23,5

48H4 33923,9 17,6

47H2 23126,9 12

46H1 16433,2 8,5

48H5 13414,9 6,9

44H3 13092 6,8

45H1 8543 4,4

47H1 7064,2 3,7

47H4 6489,2 3,4

Traalpüügi saak käesoleva töö tarbeks eristatud

traalpüügipiirkondadest

Ala

Kogupüük aastatel 2007-2009, t %

Soome lahe lääneosa SD 32-1 koos 47H2 126328 65,4

Avameri: SD 28 (avameri) ja 29 (ilma 47H2) 39624 20,5

Liivi laht 20012 10,4

Soome lahe idaosa 7205 3,7

Kokku 193169 100

Soome lahe lääneosa SD 32-1 koos statistilise ruuduga 47H2

• Ulatuslik mereala; olulisim Eesti traalpüügipiirkond, kus saagis praegu prevaleerib kilu. Sellelt alalt püütava kilu ja räime peamised lossimiskohad on Miiduranna, Dirhami (kokku pool lossimismahust), Haapsalu, Paldiski, Lehtma ja Meeruse sadamad

• Piirkonna väljapüügi „raskuskese“ on ruudus 47H3, umbes 59.23N 23.25E. Lähim sadam sellele punktile on Dirhami (ca 22 km), edasi Paldiski (38 km), Lehtma (60 km), Haapsalu (60-80 km, esimene variant võimalik väiksematele laevadele), Meeruse, Rohuküla ja Miiduranna (75-80 km). Konkreetsel püügikorral võib lähimaks osutuda ka mõni teine ülalnimetatud sadam, eriti Lehtma, Paldiski ja Miiduranna sadamad.

SadamLossimine

2007-2009, t% piirkonna

saagist

Miiduranna 38142,7 29,6

Dirhami 25824,8 20,1

Haapsalu 19140,2 14,9

Paldiski 15670,6 12,2

Lehtma 13783,6 10,7

Meeruse 10461,5 8,1

Leppneeme 1305,9 1

Avameri: SD 28 (avameri) ja SD29 (ilma statistilise ruuduta 47H2)

• Lõviosa (71,6%) selle piirkonna kalast lossiti Veere sadamas, olulised lossimiskohad olid ka Mõntu (9,7%), Saaremaa süvasadam (9,1%) ja Lehtma (6,3%)

• Selle ala traalpüügi statistiline kese on Kihelkonnast läänes püügiruudud 45H4. Lähim sadam sealt on Veere (50-55 km), edasi Saaremaa süvasadam (65 km), Mõntu (ca 75 km) ja Lehtma (120 km). Tegelikkuses lossitakse ala lõunaosas (Sõrvest läänes) püütud kala peamiselt Mõntus, mis on sealne lähim lossimiskoht, ja ülejäänud saagi väljapüügi kese nihkub Veerele, Saaremaa süvasadamale ja Lehtmale veidi lähemale.

Sadam

Lossimine 2007-2009, t

% piirkonna saagist

Veere 27244 71,6

Mõntu 3696,7 9,7

Saaremaa 3481,5 9,1

Lehtma 2399 6,3

Dirhami 828,2 2,2

Virtsu 318,1 0,8

Soome lahe idaosa (SD 32-2)

Sadam

Lossimine 2007-2009, t

% piirkonna saagist

Toila 2374,2 31,9

Miiduranna 1564 21

Vergi 1529,9 20,6

Kunda 1338,2 18

Meeruse 491,5 6,6

Paldiski 56,4 0,8

Liivi laht

• Liivi lahes on traalpüügi peamiseks alaks statistiline ruut 44H3, millest lossiti aastatel 2007-2009 kokku 13092 t kala (peamiselt räime); kõigist teistest Liivi lahe piirkonda jäävatest statistilistest püügiruutudest lossiti (kolmel aastal kokku) alla 1000 t kala.

• Lähim traalisadam on Kihnu (keskpunktist ca 48 km sõitu), edasi Virtsu (65-75 km) ja Pärnu, Roomassaare, Mõntu (75-85 km). Sõltuvalt konkreetsest püügikohast võib lähimaks osutuda üks ülalnimetatud sadamatest (enamasti ikka Kihnu, Roomassaare, Virtsu) või ka Läti sadamad (Salatsi, Roja).

Sadam

Lossimine 2007-

2009, t% piirkonna

saagist

Virtsu 7110,6 46

Roomassaare 5317,6 34,4

Pärnu 1000,3 6,5

Kihnu 937,6 6,1

Meeruse 419,3 2,7

Mõntu 227,5 1,5

Haapsalu 202,6 1,3

Veere 166,3 1,1

6. Traalide lossimissadamad 2007-2009: sadamate kaupa

Sadam 2007 2008 2009 KokkuBekkeri 23 204 0 226Dirhami 12727 8964 4999 26691Haapsalu 5502 7084 6781 19367Hara 0 24 0 24Kihnu 416 438 84 938Kunda 0 743 865 1608Kõrgessaare 2 0 0 2Lehtma 5934 6140 3677 15751Leppneeme 634 677 431 1742Meeruse 3414 3385 4573 11372Miiduranna 12405 13709 13624 39738Munalaiu 0 2 1 3Mõntu 1486 1648 794 3928Narva-Jõesuu 0 38 0 38Nasva 1 0 0 1Paldiski 4569 4816 6386 15772Paljassaare 253 0 0 253Purtse 45 0 0 45Pärnu 554 374 75 1003Ristna 164 118 0 282Rohuküla 0 0 38 38Roomassaare 1758 989 2660 5407Saaremaa 1761 883 1668 4312Tallinn 223 4 0 227Tapurla 42 33 43 119Toila 484 1103 788 2375Veere 9788 10530 8242 28560Vergi 411 1472 453 2335Virtsu 3060 2725 2576 8361

• 7. Mida arvestada investeerimisel ja millistele tingimustele peab traalisadam vastama: küsitluse kokkuvõte

7.1. Mida peaks riik arvestama traalisadamasse investeerimisel?

Sadamaomanike arvamused

• Väga oluline-oluline:• Kaugus peamistest püügikohtadest 94%• Sadama infrastruktuuri praegune seisund

87%• Üle 50% ka: laevade (lossimiste) arv, • praegune lossimise maht, püügifirmade arv,

kaugus turgudest• Alla 50%: sadama kuulumine

7.2. „Ideaalne“ traalisadam: püüdjate ja töötlejate arvamused

• Püügifirmad, väga oluline või oluline:• Kaugus püügipiirkonnast; juurdepääs merelt; juurdepääs

maalt; vee sügavus sadamakai ääres; tasu suurus sadamateenuste kasutamise eest; sadamakai korrasolek; elektri- ja veevarustus - 100%

• Sadama puhtus 96%

• Tingimuised kala lossimiseks 96%

• Sadama piisav suurus 95%

• Laeva hooldamiseks, remontimiseks vajalikud rajatised 86%

• Kalurite olmehoone, ruumid 86%

• Sadama personal 78%

• Kaugus turgudest 68%

• Isiklikud suhted sadama personaliga 52%

• Kütusetankla 32%

Kala töötlejad; väga oluline /olulineNäitaja %Kaugus peamistest turgudest/ töötlemiskohast 100Sadama juurdepääsuteed 100Vee sügavus sadamakai ääres 100Sadamakai korrasolek 100Sadama puhtus 100Sadama suuruse piisavus 100Sadama personal 100Elektri- ja veevarustus 85Kala lossimine (pump jm) 79Tasu suurus sadamateenuste kasutamise eest 75Kala ladustamine ja säilitamine 62Laeva hooldamiseks, remontimiseks vajalikud rajatised 54Sadama omanik (riik, KOV, erafirma) 54Isiklikud suhted sadama juhtkonnaga 50Kütusetankla 31

8. Lossimiskoha valimine

• Kes määrab? – laeva omanik, operaator

• Kaugus sadamast vaid üks kriteerium

“Mõistlikult” lossiv laev

• Mõnel juhul sadam lihtsalt ei sobi konkreetsele (suuremale) laevale nt faarvaatri sügavuse, kai suuruse tõttu või siis väiksemale laevale – kõrge kai tõttu.

• Põhjuseks võib olla sadama võimsus: eriti universaalkaidega riigisadamates on raske vajalikul hetkel lossimiskohta saada.

• Sadamatasude suurus ja võib-olla ka läbipaistmatus, avaliku informatsiooni puudumine sadama tasu suuruse kohta. Mõne sadamaga võib olla sõlmitud (kirjalik või suuline) lepe soodsamate hindade osas, kui sadamas sagedamini lossitakse. Kui püügifirma on seotud mõne konkreetse sadamaga, siis sinna lossimine annab eelise selles mõttes, et raha ei viida välja – muule sadamale maksmata jäänud raha saab kasutada oma firma(de) huvides.

• Suhted sadama omanikuga, mis võivad anda boonust, olla neutraalsed või mõjuda ebasoodsalt nt kaikoha saamisel, sadamatasude määra osas, muude sadamateenuste sujuvuse osas.

• Kala lossimistingimused ja muude kalapüügilaevadele oluliste teenuste kättesaadavus sadamas. Siin on oluline sadama profiil: spetsialiseeritud kalasadamates neile tingimustele rohkem mõeldud ja võimalusel ka investeeritud, kui universaalkaidega kaubasadamates.

• Võimalused kala külmutamiseks sadamale võimalikult lähedal, kaugus kala muul viisil töötlemise/turustamise kohast (ja ühendusteede olukord). Eriti olulisena tõusevad need probleemid, kui püügifirma on seotud kala töötlemise ja turustamisega.

9. Mida arvestada investeerimisel riigi- ja erasadamatesse?

• 9.1. Rahvusvaheline kogemus

• - EL direktiivid, ESPO

• Keskkonnanõuded

• WWF: nn. valesti suunatud investeeringud

• Soome: jätkusuutlikkus

• Läti

9.2. Omandisuhted

• 1) „teenindussadamad“ (service port),

• 2) „töövahendisadamad“ (tool port),

• 3) „üüriperemehe“ sadamad (landlord port) 4) täielikult privatiseeritud sadamad (ka era-teenindussadamad).

• Esimesed kaks on tüüpilised riigisadamad.

• Lk 143

1) „teenindussadamad“ (service port)Tugevad küljed Nõrgad küljed

1)      Erasektori osa kaubakäitluses puudub või nõrk;

2)      väike paindlikkus tööjõuga opereerimisel, kuna sadama administratsioon on (peamine) tööandja;3)      ebaefektiivsus, kuna puudub sisemine konkurents;4)      ressursside mittemõistlik kasutamine ja alainvesteerimine seoses valitsuse sekkumisega ja vahendite nappusega riigieelarves;5)      tegevus pole suunatud sadamate kasutajatele ega turule;6)      innovatsioonipuudus

Ühtne käsuliin: superstruktuuri areng ja kaubakäitlus on sama kogu korraldada

2) „töövahendisadamad“ (tool port)

Tugevad küljed Nõrgad küljed

1)      Kaubakäitlus on samaaegselt sadama administratsiooni ja eraettevõtete korraldada, mis tekitab konflikte;2)      kuna eraomanikud ei oma sadamas olulisi objekte, toimivad erafirmad rohkem tööjõupakkujana ning neil puudub huvi ettevõtte arendamisse;3)      alainvesteerimise oht;4)      innovatsioonipuudus

Investeeringud sadama infrastruktuuri ja varustusse otsustatakse ja finantseeritakse avaliku sektori poolt, mis võimaldab hoiduda duplitseerimisest

3) „üüriperemehe“ sadamad (landlord port)

Tugevad küljed Nõrgad küljed

1)      Üks entiteet (erasektor) teostab kaubakäitlust ja omandab ning opereerib vastavaid seadmeid;

1)      Ülevõime seoses erinevate eraettevõtjate survega;

2)      operaatorid on enam lojaalsed sadamale ja teostavad suurema tõenäosusega vajalikke investeeringuid seoses pikaajalistele lepingutele;

2)      võimekuse suurendamise vajaduse ebatäpne ajastamine

3)      kaubakäitlejatest erafirmad suudavad üldiselt paremini hakkama saada turu nõudlustega

4) täielikult privatiseeritud sadamad

Tugevad küljed Nõrgad küljed

1)      Investeeringute ja sadama opereerimise maksimaalne paindlikkus;

1)      Valitsus võib olla sunnitud rakendama meetmeid monopolistliku käitumise ohjeldamiseks;

2)      maa eraomandus võimaldab turule suunatud sadama arendamist ja efektiivset tariifipoliitikat;

2)      valitsus (riik, omavalitsus) kaotab võimaluse sadamate pikaajalise majandusarengupoliitika elluviimiseks;

3)      sadama maa strateegiline asend võib võimaldada laiendada tegevuste ringi

3)      sadamaala riiklikes huvides ümberarendamise vajaduse korral tuleb kulutada palju raha maa tagasiostmiseks;4)      tõsine oht, et eraomanikud spekuleerivad sadamamaaga

• Ei saa väita, et erinevad majandusmudelid on lõpuni head või halvad. Enamus sadamaid enamuses riikides kuuluvad kolmandasse tüüpi ja see näib olevat ka parim lahendus

• Erasadamad• Eesti riigisadamate infrastruktuuri on

investeeritud palju maksumaksja raha ning ka erakapitali ja nende sadamate üldine olukord on võrreldes muude sadamatega parem. Riigile kuuluvate sadamate hulgas pole ühtegi kalasadamat ja traallaevade teenindamiseks vajalikku spetsiifilisse infrastruktuuri pole eriti investeeritud.

• Vähesed sadamad kuuluvad kohalikele omavalitsustele. Nende seisukord on üldiselt kehv

Lossimine 2007-09

Sadama omanik 2007 2008 2009 Kokku

Riik, KOV 12282 11270 14320 37872

Erasadam 53254 55374 45238 153866

Riik, KOV (%) 18,7 16,9 24 19,8

• Arvestades sellega, et sadama avalik ja kõigile võrdsetel tingimustel kasutamine (ka pikemas perspektiivis, seoses maaomandusega) on lihtsamini tagatav riigisadamates kui erasadamates, tuleks muude võrdsete tingimuste korral suunata traallaevade teenindamise infrastruktuuri toetuseks mõeldud raha eelistatult riigisadamatesse. Riigisadamate esindajad pole enamasti vaimustatud pigem kahjumit tootvast kalalaevade teenindamisest

• Sadama omandivorm ei saa olla ainukeseks sadamasse investeerimise tingimuseks.

• Eestis on hästi toimivaid eraomanduses kalasadamaid, mis (eriti veel juhul, kui piirkonnas puuduvad sobivad riigisadamad) vajavad edasist arendamist kalasadamana. Nendesse sadamatesse investeerimise peamiseks tingimuseks on tagada, et investeeringust ei saaks kasu üksnes sadama omanik või sellega seotud püügi- ja kalatöötlemisettevõtted, ka mitte ainult üksikud tootjaorganisatsioonid. Võrdse kohtlemise printsiibi rakendamine on küll suhteliselt keerulisem, kui riigisadamate puhul, kuid peaks olema riigipoolsete investeeringute eeldus.

9.3. Kalasadamate tasuvus, sadamatasud

9.3.1. Sadamate tasuvus• Reeglina pole sadama ülalpidamine

spetsialiseerunud kalasadamana majanduslikult tasuv. Tasuv vaid küllalt suurte lossimiskordade ja –mahtude juures. Miiduranna sadamale, mis on viimasel kolmel aastal olnud tähtsaim traallaevade lossimiskoht, on kalalaevade teenindamine omaniku sõnul „pigem väikest kasumit andev“.

• Võimalik teenistus traalpüügiga tegelevatele kalalaevadele lossimiskoha pakkumise eest, kui sadamatasuks võtta 500 EEK ja lossimiste arvuks kõigisse sadamatesse kokku ca 5000-6000 aastas (nagu aastatel 2007-2009), oleks vaid ca 3 miljonit EEK aastas. See summa peaks katma kõigi Eesti traalisadamate infrastruktuuri kasutamise kulud (mitte tasu ladustamise, vee, elektri, jäätmete jms eest).

9.3.2. Sadamatasud• Valdaval enamusel juhtudest ei olnud sadamateenuste

kasutajad rahul sadamateenuste eest küsitava tasuga. Rahulolu võis olla suhteline (tasud on väiksemad kui mujal sadamates).

• Tootjaorganisatsiooni ekspertide hinnangul on sadamatasud Eestis võrreldes naabermaadega väga kõrged.

• Eesti traalpüügifirmade puhul on sadamatasud eriti tundlik teema, kuna püütakse odavat kala – räime ja kilu, mille madalad kokkuostuhinnad peavad katma kõik püügiga seotud kulud ja võimaldama kasumit firma elushoidmiseks ja arendamiseks.

• Samas, sadamad ei saa pakkuda sadamateenust alla omahinna, kui selleks ei ole mõjuvat põhjust (nt sadam kuulub firmale, kes tegeleb ka kala töötlemise ja turustamisega, ning tooraine saamise huvides kaetakse sadamakulusid muudest vahenditest). Sel juhul on soodustus loomulikult „omadele“.

• Sadamateenuste hinna läbipaistvus on üks riigisadamate/kohalike omavalitsuste sadamate eelis võrreldes paljude erasadamatega. (Era)sadamatesse maksumaksja raha investeerimisel tuleb arvestada sadamatasudega selles mõttes, et oleks tagatud sadamateenuste hinna läbipaistvus, avalikkus ja erinevate teenuse kasutajate võrdne kohtlemine.

• Olemasolevad andmed ei näita siiski väga suuri erinevusi sadamateenuste hindade osas olulisemates lossimiskohtades

• Üheks võimaluseks (abimeetmeks) on kalalaevade sadamatasude kompenseerimine sadamale või püügifirmale, sisuliselt siis kalalaevade vabastamine (mõistlikest) sadamatasudest.

10. Kokkuvõte: Millistesse sadamatesse investeerida?

• 1. On vajalik kala vastuvõtuks sobivate sadamate võrgustik, mille püsimist saab ja tuleb tagada nii riigi kui erasektori rahaga.

• 2. Traalisadamatesse investeerimisel tuleb arvestada asjaoluga, et traalpüügi mahud Eesti majandusvööndis (ja lossimine sadamates) tulevikus ilmselt ei suurene, küll aga võivad oluliselt väheneda. Vähenemine võib olla tingitud kalavaru vähenemisest ja sellega seonduvast püügikvootide vähenemisest (osa 3). Samas, püügimahud võivad väheneda, sest praegune kilu- ja suuresti ka räimesaagi peamine turustamise viis – külmutatud kala eksport hinnatundlikule idaturule – pole jätkusuutlik ja pikemas perspektiivis kasumlik

• Väiksematesse sadamatesse investeerimisel tuleb võimalusel arvestada nii traalpüüdjate kui ka rannakalurite vajaduste rahuldamist samas sadamas. See võimaldab kokkuhoidu ühiselt kasutatavate infrastruktuuriobjektide arvel

Riigil peab olema kontrolli- ja regulatsioonivõimalus, et tehtavad riiklikud investeeringud oleksid ja jääksid ka tulevikus võrdsetel tingimustel kättesaadavaks. Lihtsaim on see riigisadamate puhul. Kindlasti ei ole välistatud investeeringud erasadamatesse, kui investeeringute üldkasutatavus tuleb tagada seadusandlike aktidega. Erasadamasse investeerimise eelduseks on muidugi ka sadamaomaniku huvi olemasolu sadama kui kalasadama arendamise vastu.

• Kuna kalasadama pidamine ei ole enamasti majanduslikult kasumlik, tuleb eelistada mitte uute kalasadamate väljaarendamist, vaid olemasolevates sadamates universaalkaide ja mõnel juhul ilmselt ka kalakaide rajamist. Arendatavad sadamad peavad paiknema nii, et neis toimuks võimalikult palju lossimisi (lähedus olulistele püügipiirkondadele). Oluliseks (ent mitte ainumääravaks) on siin praegune lossimiste arv ja –maht, sadamat kasutavate kalandussektori firmade arv. Seejuures arvestada ka praegu üsna aktiivselt toimuvat kalandusettevõtete oligopoliseerumist.

• Võimalusel tuleb uute investeeringute tegemisel arvestada ka juba varem tehtud riiklikke investeeringuid ja kindlasti – kuivõrd on juba tehtud investeeringud kättesaadavad erinevatele kalandussektoris tegutsevatele firmadele. Oluline on arvestada erasektori senitehtud investeeringuid sadama kui kalasadama arendamisse (kala- ja universaalkaid, lossimistingimused, külmutusvõimalused jm).

Liivi laht

• Liivi lahe traallaevastiku teenindamiseks tundub praegu olevat kõige otstarbekam tagada kahes riigisadamas – Virtsu ja Roomassaare sadamas – laevadele head lossimistingimused ja kala külmutamistingimused sadamas või nende lähedal. Eelistatud oleks Virtsu oma asukoha tõttu mandril (seda enam, et enamuse väiksemate Liivi lahe piirkonna kalatööstuste kalavajaduse katab ilmselt rannapüük) ja – kui mingil põhjusel saab teoks suure külmhoone rajamine Pärnust Tõstamaa poole – suhteline lähedus sellele. Traallaevade lossimisvõimalus säilib juba tehtud investeeringute toel ka Pärnu sadamas. Liivi lahe piirkonna sadamatest on oluline ka traallaevade lossimisvõimaluse olemasolu Mõntu sadamas.

Avameri: SD 28 (avameri) ja SD29 (ilma statistilise ruuduta 47H2)

• Kokkuvõtteks: käigushoidmist väärivad mõlemad selle piirkonna olulised kalasadamad – Veere ja Lehtma. Tootjaorganisatsiooni eelistus kuulub Veere sadamale, mis praegust kasutamist arvates on arusaadav. Iseasi, kuivõrd pakub sinna investeerimine huvi väljaspool tootjaorganisatsiooni tegutsevatele ettevõtetele (neile võib sobida enam Lehtma sadam) ja kuidas tagada erasadamasse tehtava investeeringu tulemuse avalik kättesaadavus pikemas perspektiivis. Lehtma sadama olulisust suurendab ka see, et sadam on ka teisest püügipiirkonnast (Soome lahe avaosa koos ruuduga 47H2) püütava kilu ja räime tähtis lossimiskoht. Riigi seisukohast on oluline silmas pidada ka Saaremaa süvasadama arendamisplaane (tegevuse võimalikku laiendamist reisisadamast reisi- ja kaubasadamaks).

Soome lahe lääneosa (SD 32-1 koos statistilise ruuduga 47H2)

• Selle piirkonna sadamatest tundub kõige probleemitum Paldiski sadama arendamine, tagamaks praegusest paremad lossimistingimused. Selle võimaluse elluviimine võib küll olla seotud vajadusega suure investeeringu tegemiseks (uus kai). Aga kindlasti on vajalik lossimisvõimalus ja Paldiskist idapoole (Tallinn) ja läänepoole.

Soome lahe idaosa (SD 32-2)

• Arvestades piiratud püügi- ja lossimismahtusid, pole selles piirkonnas spetsialiseeritud traalisadama arendamine majanduslikult mõttekas. Tuleks arendada paari väiksemat sadamat nii väiketraaleritele kui rannakaluritele sobiva lossimiskohana (sobiksid Toila sadam ja omaniku meelemuutuse korral ka Vergi sadam) ning tagada universaalkai kasutamise võimalus suurematele laevadele piirkonna kesk- või läänepoolsemas osas paiknevas kaubasadamas, näiteks Kunda sadamas (veelgi sobivam oleks Kundast mõnevõrra lääne pool paiknev sadam).