· 1 day ago · OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 1/52 Töö nr E1400 Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018

OÜ EstKONSULT

Registrikood 10410360

Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn

telefon: +372 664 6730

e-post: [email protected]

Töö nr E1400; E1401

Tellija: Viimsi Vallavalitsus

Leppneeme ja Kelnase sadamate

vee erikasutuslubade KMH

Programm

Aide Kaar

juhtekspert (KMH0123)

Tallinn, 2018

OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH

lk 1/52 Töö nr E1400

Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018

Töö nimi Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH

Töö staadium KMH programm

Töö number E1400

Kuupäev 25. juuni 2018

Koostanud Aide Kaar, Roland Kraavi

© Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle

lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel

tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Andmete kasutamisel tuleb viidata

nende loojale.




SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE

LÜHIKIRJELDUS .................................................................................................................. 5

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................ 5

2.2. Kavandatava tegevuse asukoht............................................................................... 5

2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus .............................................................................. 6

2.3.1. Leppneeme sadam .......................................................................................... 6

2.3.2. Kelnase sadam ................................................................................................ 9

2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused .................................... 11

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .....................................................................................12

3.1. Viimsi valla mandriosa ja Prangli saare üldplaneeringud ........................................12

3.2. Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2022 ........................12

3.3. Viimsi valla turismi arengukava aastani 2025 .........................................................13

4. MÕJUALA KIRJELDUS................................................................................................14

4.1. Natura 2000 alad ....................................................................................................14

4.2. Kaitstavad alad ja üksikobjektid ..............................................................................15

4.3. Kaitstavad taime- ja loomaliigid ..............................................................................17

4.4. Linnustik .................................................................................................................19

4.5. Ürglooduse objektid ................................................................................................20

4.6. Merekeskkond ........................................................................................................20

4.7. Prangli saare geoloogia ning pinna-ja põhjavesi .....................................................21

4.8. Varasemad uuringud ja muud alusmaterjalid ..........................................................23

5. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE

VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU KOHTA ...24

5.1. Mõjuala suurus .......................................................................................................24

5.2. Eeldatavad mõjuallikad ..........................................................................................24

5.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht ....................................................24

6. NATURA 2000 EELHINDAMINE ...................................................................................27

6.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega ...............................27

6.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ...........................................................27

6.3. Mõjuala ulatuse määramine ...................................................................................27




6.4. Natura 2000 alade kirjeldus ...................................................................................28

6.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele ..................................28

6.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ............................................................29

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA

KIRJELDUS .........................................................................................................................30

8. ANDMED ARENDAJA JA EKSPERTRÜHMA KOHTA .................................................32

9. ÜLEVAADE KMH MENETLUSPROTSESSIST .............................................................39

10. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA ...........................................................47

11. KASUTATUD MATERJALID .....................................................................................50

LISAD ..................................................................................................................................51




1. SISSEJUHATUS

Viimsi vald on kohaliku omavalitsuse üksus Harju maakonnas Tallinnast idas. Vald hõlmab

Viimsi poolsaare ning muuhulgas ka Prangli saare. Viimsi poolsaarel asub Leppneeme

sadam ja Prangli saarel Kelnase sadam. Mõlema sadama omanik ja pidaja on Viimsi

Vallavalitsus. Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi ka arendaja) eesmärgiks on Leppneeme ja

Kelnase sadamate laiendamine ja arendamine. Selleks on koostatud eskiisprojektid (Corson

OÜ tööd nr 1712 ja 1713).

Leppneeme ja Kelnase sadamate laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks esitas Viimsi

Vallavalitsus 08.08.2017 oma kirjadega nr 15-3/3785 ja nr 15-3/3786 Keskkonnaametile vee

erikasutusloa taotlused (vt lisad 1 ja 2). Nende põhjal algatas Keskkonnaamet oma

29.08.2017 korraldustega nr 14-6/17/9234-2 ja nr 14-6/17/9239-2 keskkonnamõju

hindamised (vt lisad 3 ja 4).

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ (KeHJS) § 3 järgi

hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud

ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 17 järgi on

mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga

tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse

kavandamisel tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.

Keskkonnamõju KeHJS tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju

keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale (KeHJS § 21).

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara. (KeHJS § 22).

KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete

alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks

tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada

ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. (KeHJS § 31).

KMH programm on sisuliselt mõju hindamise lähteülesanne ja selle maht on määratud

KeHJS § 13 sätetega.




2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE

LÜHIKIRJELDUS

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Leppneeme ja Kelnase sadamate laiendamise ja rekonstrueerimise eesmärk on mereturismi

edendamine vallale kuuluvates sadamates ja laiemalt kogu piirkonnas. Viimsi Vallavalitsus

on liitunud Soome lahe idapoolse mereturismi teenuste ja sadamate arendamise projektiga

30 MILES. Projekti raames parandatakse väikesadamate taset ning nende pakutavaid

teenuseid. Hetkel pole väikesadamate võrgustikku, mis pakuks heal tasemel teenuseid ja

kaikohti mereturistidele. Väikesadamad muudavad iga piirkonna atraktiivsemaks, nii ongi

projekti idee luua väikesadamate võrgustik iga 30 meremiili tagant. Samuti järgitakse

keskkonna jätkusuutlikkust kõikides plaanides, soovitustes, kontseptsioonides ja

investeeringutes.

Projekti arenduste tulemusena tõuseb 12 väikesadama teenuste tase Soome lahe idaosas.

Need sadamad moodustavad uue ringi, mis moodustab terviku, mis omakorda on

paadituristidele põnev. Teenuste info sadamates nagu ka juurdepääsu info on selgelt

saadaval kõigile. Parendused sadamates toob uut ettevõtlust ja äratavad tähelepanu

investorite seas, mis omakorda ahvatleb rohkem külalisi sellesse piirkonda.

30 MILES projekti partnerid Soomes on Kotka Maritime Research Association Merikotka,

Kymenlaakso University of Applied Science, University of Helsinki, Cursor Oy and Posintra

Oy. Eesti poolelt on partnerid Ida-Viru Ettevõtlus Keskus, Eisma Sadam, Viimsi omavalitsus,

Eesti Meremuuseum, Narva linna Arendus- ja Majandusosakond ning Narva-Jõesuu

omavalitsus. Assotsieerunud partnerid on Lääne-Viru maavalitsus ja Soome Purjetajate ja

Paadiomanike Föderatsioon Soomest.

2.2. Kavandatava tegevuse asukoht

Leppneeme sadam asub Viimsi poolsaare kirderannikul Ihasalu lahe ääres Leppneeme

külas, koordinaatidel: 59°33’06.00’’ N; 24°52’03.00È. Leppneeme sadama katastriüksuse

tunnus on 89001:003:1207 ja maa sihtotstarve 100 % tootmismaa.

Kelnase sadam asub paikneb Soome lahe keskosas, Viimsi poolsaarest kirdes, Prangli saare

idaküljel, koordinaatidel: 59°38.29`N; 25°00.85È. Kelnase sadama katastriüksuse tunnus on

89001:001:0834 ja maa sihtotstarve 100 % tootmismaa.

Kavandatav Veeteede Ameti poolt väljaantud navigatsiooniteabes avaldatud kaadamisala

asub Aksi saarest kirdes. Kaadamisala asub väga järsul rannanõlval, kus mere sügavus

langeb -54 meetrilt -91 meetrini. Piirkonnas on aktiivsed hüdrodünaamilised protsessid.

Joonis 1 on Leppneeme ja Kelnase sadamate ning kavandatava kaadamisala asukohad.




Joonis 1: Leppneeme ja Kelnase sadamate ning kaadamisala asukohad

2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

2.3.1. Leppneeme sadam

Leppneeme sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja turismisadam. Leppneeme

kalasadamat haldab Kalandusühistu Räim ja sellel sadama poolel 30 MILES projektiga

tegevusi kavas ei ole. Sadamas on viis kaid: Kai nr 1 pikkusega 49 jm; kai nr 2 pikkusega 49

jm; kai nr 3 pikkusega 56 jm; kai nr 4 pikkusega 66 jm ja kai nr 5 pikkusega 33 jm.

Praegu on sadamas kaikohti harrastusalustele ujuvkail 14 ja poordiga sildumisel kuni 5

(sõltuval aluste pikkusest). Asjaolu, et üks kaitsemuul on veel välja ehitamata, tekitab

olukorra, kus tugeva loode-, põhja- ja kirdetuulega on sadama akvatooriumis võimalik ohtlik

lainetus. See vähendab harrastajate huvi Leppneeme sadama vastu.

Sildumisvõimalust Leppneeme sadamas kasutavad Prangli saare elanikud. Nendele on

sildumine ja seismine sadamas 24 tunni jooksul tasuta. Lisaks sellele on vajalikud

täiendavad kaikohad harrastusalustele. Keskmiselt peatuvad alused sadamas 2 päeva. Kuna

Leppneeme piirkonna infrastruktuur ei paku mereturistidele huvi on sadama külastatavus

madal. Olukord muutub kui ehitatakse välja sadamahoone ja kalandusühingu Räim poolt

võetakse kasutusele vana kaupluse hoone. Samas on mitmed Soome jahtklubide eskaadrid

(alates 10 alusest) tundnud huvi sadamas sildumise vastu. Kahjuks täna ei ole võimalik neid

vastu võtta, kuna puuduvad kaikohad nende ohutuks sildumiseks.

Leppneeme sadama laiendamiseks kavandab arendaja paigaldada sinna 61 kaikohaga




ujuvkaid, ehitada uue põhjapoolse kaitsemuuli ja täita perspektiivne sadamaala. Samuti

planeeritakse sadamas uputada tahkeid aineid merre 40100 m3 ja süvendada sadama

akvatooriumit ca 44 400 m3 (vt ka lisa 1). Tagasitäiteks sobimatu süvenduspinnas laaditakse

pargastele ja transporditakse kaadamiseks kaadamisalale. Tagasitäite võimalus ja maht

selgub projekteerimise käigus ja võimalusel käsitletakse seda KMH-s kaadamise (osalise)

alternatiivina.

Joonis 2 on Leppneeme sadama asendiplaan. Joonise koostamisel on kasutatud BK77

kõrgussüsteemi.

Arendaja kinnitusel on sadamate ehitustööd (sh. kaadamine) plaanis läbi viia eri aegadel ja

eraldi vastavalt ehitushangete tulemustele.

Projekteerimise ja KMH programmi koostamisega paralleelselt viidi läbi nii Leppneeme kui

Kelnase sadama kohta lainetuse, hoovuste ja heljumi leviku matemaatiline modelleerimine

(OÜ EstKonsult 2018). Matemaatilise modelleerimise tulemused on aluseks mõlema sadama

lõplike lahenduste väljatöötamiseks, et oleks tagatud nii piisav veevahetus sadamates kui

navigatsiooniohutus.

Juurdepääs leppneeme sadamasse toimub Leppneeme sadama tee (transpordimaa kinnistu

tee nr 11253, registriosa nr 5706950, katastritunnus 89001:003:1032, pindala 5 452 m2,

sihtotstarbega 100% transpordimaa) kaudu. Tegemist on Eesti Vabariigile kuuluva Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva riigiteega. Leppneeme sadama tee

tänavavalgustus kuulub Viimsi vallale. Viimsi vald, Maardu linn ja Jõelähtme vald on

edastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ühispöördumise Vana-Narva

maantee üleandmise ettepanekuga riigile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

vastas oma 02.07.13 kirjaga nr 12-8/13-00113/025, kus märgiti teedevõrgu korrastamise

olulisust ja paluti koostöös Maanteeametiga vaadata üle omavalitsusüksuste territooriumil

asuvad teed tervikuna ning leida ühine lahendus korraga kõikide teede osas – silmas peeti

olukorda, kui omavalitsused on valmis andma üle riiklikult olulise tee tunnustega tee, siis

oodatakse ka omavalitsustelt valmisolekut võtta omakorda Maanteeametilt vastu tee, mis on

kohaliku tee tunnustega. Viimsi vallas kaardistati Leppneeme sadama tee selliseks teeks,

mis omab olulist tähtsust kui kohalik tee. 2015. aasta kevadel palus toonane Maanteeameti

hooldevaldkonna juht koostada ametlik ettepanek pöördumisega, tuues välja valmisolek

võtta üle Maanteeametilt Leppneeme sadama tee ning võõrandamaks Vana-Narva maantee

riigile. Viimsi Vallavalitsus pöördus 01.02.2017 oma kirjaga nr 14-9/535 Maanteeameti ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, millega esitas ettepaneku võõrandada

Viimsi vallale kuuluv Vana-Narva maantee lõik riigile ja kinnitas valmisolekut Leppneeme

sadama tee arvata kohalike teede nimekirja. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

vastas 03.04.2017 kirjaga nr 12-8/2017/17-2924. Leppneeme sadama tee osas tuvastas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Maanteeametiga, et teel puuduvad

riigitee tunnused, kuna tee teenindab eelkõige kohalikku liiklust, millest tulenevalt on

otstarbekas riigi kõrvalmaantee nr 11253 Leppneeme sadama tee, pikkusega 0,376 km,

võõrandada Viimsi valla omandisse kohalikuks teeks.

Leppneeme sadama tee seisukord vastab kehtestatud nõuetele.




Joonis 2: Leppneeme sadama asendiplaan




2.3.2. Kelnase sadam

Kelnase sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja turismisadam. Sadamas on

kaikohti harrastusalustele praegu ligikaudu 25. Harrastusalustele sildumiseks sobib paremini

läänepoolne tagumine kai ja ujuvkai, kus väiksematele alustele on poomid (kuni 8 kohta,

sügavus kai ääres 2,5 m), suurematele poid (kuni 10 kohta, sügavus kai ääres 3,5 m).

Sadama külastatavuse statistika näitab, et sadamat külastab alates 2012. aastast järjest

rohkem mereturiste. Aastal 2012. 312 alust ja 2013. 365 alust; 2014. 398 alust, 2015. 498

alust, mis tähendab, et huvi Prangli saare vastu on kasvanud. Keskmiselt peatuvad alused

sadamas 2 päeva. Sadama külastatavuse tõus on viinud selleni, et navigatsiooniperioodil

napib kaikohti.

Kelnase sadama laiendamiseks plaanib arendaja paigaldada 65 kaikohaga ujuvkaid,

rekonstrueerida põhja- ja idamuuli. Samuti planeeritakse sadamas uputada tahkeid aineid

merre 2200 m3 ja süvendada sadama akvatooriumit ca 23100 m3 (vt ka lisa 2). Tagasitäiteks

sobimatu süvenduspinnas laaditakse pargastele ja transporditakse kaadamiseks

kaadamisalale. Tagasitäite võimalus ja maht selgub projekteerimise käigus ja võimalusel

käsitletakse seda KMH-s kaadamise (osalise) alternatiivina.

Lisaks on arendajal plaanis rajada sadamahoone. Selleks on SWECO Projekt AS koostanud

ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis (töö nr 16110-0010). Projekteeritud hoone on

kahekorruseline, hoonel puudub kelder. Projekti kohaselt on sadamahoone kavandatud

paralleelselt kaiga. Hoone kaugus kai merepoolsest servast on 29 meetrit. Hoone küte ja

jahutus on lahendatud soojuspumbaga, mille kollektor paigaldatakse merre (ei hõlma KMH

aluseks olevat vee erikasutusluba – vt lisa 2). Lisaks paigaldatakse hoonele 32

päikesepaneeli. Hoonesse on muuhulgas kavandatud toitlustusala kohtade arvuga kuni 80,

saun, dušširuum 5 duššiga, pesumasinate ja kuivatite ruum, wc-d ja kolm kahe kohalist

majutusruumi. Kelnase sadamahoone põhiprojekti seletuskiri on KMH programmi lisa 5.

Joonis 3 on Kelnase sadama asendiplaan. Joonise koostamisel on kasutatud BK77

kõrgussüsteemi.

Projekteerimise ja KMH programmi koostamisega paralleelselt toimub nii Leppneeme kui

Kelnase sadama kohta lainetuse, hoovuste ja heljumi leviku matemaatiline modelleerimine

(OÜ EstKonsult 2018). Matemaatilise modelleerimise tulemused on aluseks mõlema sadama

lõplike lahenduste väljatöötamiseks, et oleks tagatud nii piisav veevahetus sadamates kui

navigatsiooniohutus.

Arendaja kinnitusel on sadamate ehitustööd (sh. kaadamine) plaanis läbi viia eri aegadel ja

eraldi vastavalt ehitushangete tulemustele.


lk 10/52 Töö nr E1400


Joonis 3: Kelnase sadama asendiplaan


lk 11/52 Töö nr E1400


2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused

KMH käigus analüüsitakse lisaks vee erikasutusloa taotlustes kirjeldatud kavandatavale

tegevusele alljärgnevaid alternatiive:

1. Projekteerimise käigus hinnatakse süvenduspinnase kasutamise võimalust ja mahtu

nii Leppneeme kui Kelnase sadamas. Juhul, kui mingi osa süvenduspinnasest sobib

tagasitäiteks, siis käsitletakse seda KMH-s kaadamiste (osalise) alternatiivina.

2. Reoveekäitluse võimalused Kelnase sadamahoones: hinnatakse reoveemahuti

rajamine ja kohtpuhasti kasutamise keskkonnamõjusid;

3. Joogiveevarustus Kelnase sadamahoones: hinnatakse põhjavee kasutamise ja

merevee magestamise võimalust ja keskkonnamõjusid.


lk 12/52 Töö nr E1400


3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

3.1. Viimsi valla mandriosa ja Prangli saare üldplaneeringud

Viimsi valla mandriosa üldplaneering on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000

otsusega nr 1. Üldplaneeringus on Leppneeme sadama asukohaga arvestatud.

Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on Leppneeme sadam ette nähtud ühenduse

pidamiseks Prangli saarega ja vajab põhjalikku renoveerimist.

Prangli saare üldplaneering on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 10. oktoobri 2000 otsusega

nr 200. Üldplaneeringus on Kelnase sadama asukohaga arvestatud.

Viimsi Vallavolikogu võttis 11.03.2014 vastu otsuse nr 19 „Viimsi valla üldplaneeringute

ülevaatamine“. Otsuse kohaselt jäätakse kehtima muuhulgas Viimsi Vallavolikogu 11.

jaanuari 2000.a otsusega nr. 1 kehtestatud Viimsi valla üldplaneering, Viimsi Vallavolikogu

10. oktoobri 2000.a otsusega nr. 200 kehtestatud Prangli saare üldplaneering ja Viimsi

Vallavolikogu 13. septembri 2005.a määrusega nr. 32 kehtestatud Viimsi valla üldplaneeringu

teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse

põhimõtted". Seega vastab Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimine ja

laiendamine kehtivatele asjakohastele üldplaneeringutele.

3.2. Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2022

Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2022 on kinnitatud Viimsi Vallavolikogu 19.09.2017 määrusega nr 13. Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2022 sätestab järgnevat: 3.2.7 Kommunaalvaldkonna ja taristu areng lk 19

Kesksel kohal on sadamate arendamine ja meresõiduohutuse tagamine. Käesoleval aastal on kavas koostada Kelnase ja Leppneeme sadamahoone projekt, teha Leppneeme sadama lainemurdja rajamise uuringud ja projekt. Nõrkused:

Veesõidukite hoiuvõimaluste ning merelepääsu võimaluste vähesus (lautrite nappus, väikesadamate väljaehitamise vajadus)

Puhkemajanduse arendamine vajab rahastamist matkaradadesse, kergliiklusteedesse, vaba aja taristusse, sadamakaidesse, lautrikohtadesse, merepääste võimekuse suurendamisse (lk 25). Võimalused:

Merega seotud tegevuste laienemine (purjetamine, surfamine, lõbusõidud merel, kalapüük) ja kasvav huvi saarte vastu.

Tasakaalus asustussüsteem ja hästi toimiv taristu Eesmärk: Elanike vajadusi rahuldav tehniline taristu Väikesadamate infrastruktuuri väljaarendamine. Lautrikohtade taastamine. Avalike slipiteede rajamine. (lk 32) Ja peatükk 5.1.2. lk 41 / Viimsi vallale kuuluvate saarte arendamiseks on vaja investeerida sadamatesse, samuti kohalikku elukeskkonda ja külastuskeskkonda. Kavas on kaasajastada Kelnase sadama ja Leppneeme sadama rajatisi./


lk 13/52 Töö nr E1400


3.3. Viimsi valla turismi arengukava aastani 2025

Viimsi valla turismi arengukava aastani 2025 on kinnitatud Viimsi Vallavolikogu 15.04.2014

määrusega nr 10.

Viimsi valla turismiarenduse eesmärkideks on muuhulgas sätestatud Leppneeme sadama

kaitsemuuli renoveerimine ja pikendamine, Kelnase sadama kaitsemuuli rekonstrueerimine

ja sadama laiendamine ning sadamahoonete rajamine nii Kelnase kui Leppneeme

sadamates.

Seega vastab Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimine ja laiendamine kehtivale

Viimsi valla turismi arengukavale.


lk 14/52 Töö nr E1400


4. MÕJUALA KIRJELDUS

Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimise, laiendamise ja süvenduspinnase

kaadamise mõjuala on Läänemeres asuv Soome laht ja sadama-aladele lähimad maismaa

alad.

4.1. Natura 2000 alad

EELISe (detsember 2017) andmetel on kavandatava tegevuse piirkonnas Natura 2000

võrgustikku kuuluv Prangli loodusala. Joonis 4 on Natura 2000 alad Kelnase sadama ja

kaadamisala piirkonnas.

Joonis 4 kohaselt Leppneeme sadama piirkonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid

ei ole.

Joonis 4: Natura 2000 alad kavandatava tegevuse piirkonnas

Prangli loodusala (EE0010126) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004

korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“

loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid on: rannikulõukad

(*1150), karid (1170), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga

liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited

(kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited


lk 15/52 Töö nr E1400


(2180), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), kadastikud (5130) ning

liigirikkad madalsood (7230). Tärniga tähistatud elupaigatüübid on esmatähtsad.

4.2. Kaitstavad alad ja üksikobjektid

EELISe (detsember 2017) andmetel on kavandatava tegevuse piirkonnas mitmed kaitstavad

alad ja üksikobjektid. Joonis 5 on kaitstavad alad ja üksikobjektid Leppneeme sadama

lähiümbruses. Joonis 6 on kaitstavad alad Kelnase sadama ümbruses. Joonis 7 kaitstavad

alad Veeteede Ameti poolt väljaantud navigatsiooniteabes avaldatud kaadamisala ümbruses.

Joonis 5: Kaitstavad alad ja üksikobjektid Leppneeme sadama piirkonnas

Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala (KLO5000009) on kohaliku kaitstav objekt,

kaitse alla võetud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu

„Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ alusel. Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala

kaitse-eesmärk on kaitsta rannikumadalikul terviklikult säilinud väärtuslikku loodusmaastikku

(eelkõige metsakooslusi) säilitamaks bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme ja

inimtegevuse poolt suhteliselt vähe mõjutatud rabametsa, heas looduslikus seisundid olevat

siirdesoo-männikuid ja salu-lodu-sanglepikuid.

Rohuneeme maastikukaitseala (KLO5100010) on kohaliku kaitstav objekt, kaitse alla võetud

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik“ alusel. Rohuneeme maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta

rannikumadalikul terviklikult säilinud väärtuslikku loodusmaastikku (ennekõike


lk 16/52 Töö nr E1400


metsakooslusi) säilitamaks bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme ning

liigilise mitmekesisuse, haruldaste liikide, sh kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

Maastikukaitsealal asub kaitsealune üksikobjekt Rohuneeme rändrahn Maisiniidi kivi.

Rohuneeme rändrahn on kaitse alla võetud geoloogilise objektina Looduskaitse

Nõukogu 1. oktoobri 1937. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitseks“ (RT 1937,

89, 731). Kaitsealuse üksikobjekti piiranguvööndi ulatus on 10 meetrit. Rohuneeme

maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 on kinnitatud Viimsi Vallavolikogu

09.05.2017 määrusega nr 6.

Krillimäe maastikukaitseala (KLO5000007) on kohaliku kaitstav objekt, kaitse alla võetud

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik“ alusel. Krillimäe maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta

rannikumadalikul terviklikult säilinud väärtuslikku loodusmaastikku (eelkõige metsakooslusi)

säilitamaks bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme. Eestis haruldase sõnajala Dryopteris

expansa domineerimisega jänesekapsa-sõnajalametsi, salu-lodu-sanglepikuid ja salu-lodu-

segametsi ja põlismetsa tunnustega puistuid ning laialehiseid lehtpuid.

Joonis 6: Kaitstavad alad Kelnase sadama piirkonnas

Prangli hoiuala (KLO2000169) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määruse

nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ alusel. Prangli hoiuala kaitse-

eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - karide

(1170), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kanarbiku ja kukemarjaga

kuivade liivanõmmede (2320) ning kadastike (5130) kaitse.


lk 17/52 Töö nr E1400


Joonis 7: Kaitstavad alad kaadamisala piirkonnas

Prangli maastikukaitseala (KLO1000018) on moodustatud Harju Rajooni RSN Täitevkomitee

29. detsembri 1981. a otsusega nr 258 "Harju rajoonis asuvate riikliku kaitse alla kuuluvate

kohaliku tähtsusega objektide kinnitamisest" kaitse alla võetud Prangli kaitsemetsa ja

Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määrusega nr 57 "Parika looduskaitseala ning

Kolga lahe ja Pirita jõeoru maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste

kinnitamine" (RT I 1999, 17, 280) kaitse alla võetud Aksi saare baasil.

Prangli hoiuala ja Prangli maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 on kinnitanud

Keskkonnaameti peadirektor.

4.3. Kaitstavad taime- ja loomaliigid

EELISe (detsember 2017) andmetel ei ole Leppneeme ega Kelnase sadama territooriumil

kaitstavate taimeliikide kasvukohti ega kaitstavate loomaliikide elupaiku.

Joonis 8 on kantud III kaitsekategooria taimeliigi rootsi kukits (Cornus suecica) leiukohad

kavandatava kaadamisala piirkonnas Aksi saarel. LKS kohaselt arvatakse III

kaitsekategooriasse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või

rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad

nad sattuda ohustatud liikide hulka. III kaitsekategooria liikide soodsa seisundi tagatakse

vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või

kasvukohtade kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade

kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest.


lk 18/52 Töö nr E1400


Taimeliigi rootsi kukits (Cornus suecica) puhul on tegu maadligi kaardunud okstega igihalja

arktilise pinnakattetaimega. Taime kasvukohad on mererannikutel, kus on piisavalt niisket

kasvupinnast ja päikest. Liigi peamised ohutegurid on kasvukohtade kinnikasvamine ja

korjamine või tallamine. Liigi soodne seisund on tagatud läbi kasvukoha kaitse.

Joonis 8: III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad kaadamisala lähikonnas

EELISe (detsember 2017) andmetel on Aksi saarel kaks I kaitsekategooria linnuliigi

merikotka (Haliaeetus albicilla) elukohta. LKS kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse liigid,

mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või

väga hajusate asurkondadena ja liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse

mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti

looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. I kaitsekategooria liikide kõikide

teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade

moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. I ja II kategooria liikide täpsete

leiukohtade andmete avalikustamine lubatud ei ole (LKS RT I, 06.07.2017, 5).

Merikotkas on Eesti suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200–245 cm ja kehakaal

kuni 6 kg. Pesa hakkavad merikotkad kohendama kesktalvel, tuues pesale rohelisi

männioksi. Täiskurn, 1–3 muna, on munetud enamasti märtsi teisel poolel. Haududa tuleb

merikotkal vahetpidamata umbes 38 ööpäeva. Juuli alguses pojad lennuvõimestuvad. Liigi

peamised ohutegurid on pesapaikade kahjustamine ja saakloomadesse akumuleerunud

keskkonnamürgid.


lk 19/52 Töö nr E1400


4.4. Linnustik

Andmeid Leppneeme ja Kelnase sadamates ning Aksi saare idarannikul tehtud

linnuvaatluste koha leidub eElurikkuse ja Loodusvaatluste andmebaasis. Tabel 1 on

eElurikkuse andmebaasi kaardirakenduse põhjal leitud andmed Leppneeme ja Kelnase

sadamates ning Aksi saare linnuvaatluste kohta.

Tabel 1: Leppneeme ja Kelnase sadamas ning Aksi saarel tehtud linnuvaatlused eElurikkuse

andmebaasi põhjal

Kuupäev Liik Arv Asukoht

14.07.2014 Anser anser; hallhani 3 Harju maakond, Viimsi vald, Leppneeme küla, Sepa kari

16.01.2016 Alca torda; alk

Bucephala clangula; sõtkas 17 Harju maakond, Viimsi vald, Leppneeme sadam

28.03.2015 Bucephala clangula; sõtkas 2 Harju maakond, Viimsi vald, Leppneeme sadam

17.08.2017 Aythya fuligula; tuttvart 2 Harju maakond, Viimsi vald, Leppneeme sadam

11.08.2017 Delichon urbicum; räästapääsuke

10 Harju maakond, Viimsi vald, Kelnase sadam

18.08.2017 Cygnus olor; kühmnokk-luik 5 Harju maakond, Viimsi vald, Kelnase sadam

30.05.2009 Branta bernicla; mustlagle 1 Harju maakond, Viimsi vald, Aksi saar

18.07.2014 Grus grus; sookurg 2 Harju maakond, Viimsi vald, Aksi saar

19.07.2014 lca torda; alk 1 Harju maakond, Viimsi vald, Aksi saar

22.07.2014 Larus ridibundus; naerukajakas

7 Harju maakond, Viimsi vald, Aksi saar

Loodusvaatluste andmebaasis katab Leppneeme sadama piirkonda vaatlusruut LG70, kus

on registreeritud kokku 926 linnuvaatlust, vaatluskoht ja vaadeldud lindude asukoht ruudus

registreeritud ei ole. Prangli saar on vaatlusruudus LG81. Seal on kokku registreeritud 65

linnuvaatlust, vaatluskoht ja vaadeldud lindude asukoht ruudus registreeritud ei ole.

https://elurikkus.ut.ee/obs_info.php?st_id=391338&lang=est


lk 20/52 Töö nr E1400


4.5. Ürglooduse objektid

Leppneeme sadama territooriumil vees on ürglooduse objekt, Rannakivi – vt Joonis 9.

EELISe (detsember 2017) andmetel ei ole kivi kaitse alla võetud ega sellele kaitsetsooni

kehtestatud. Kivi on kantud Leppneeme sadama asendiplaanile (vt Joonis 2) ja selle

säilimise vajadusega arvestatud.

EELISe (märts 2018) andmetel Kelnase sadama ega kaadamisala piirkonnas ürglooduse

objekte registreeritud ei ole.

Joonis 9: Ürglooduse objekt Leppneeme sadamas

4.6. Merekeskkond

Veetede Ameti kaadamisala Aksi saarest idas on olnud aktiivses kasutusel varasemalt

[1][2][3] ja seal on regulaarset seire käigus kogutud hulgaliselt andmeid merekeskkonna ja

selle kvaliteedi kohta [4][5][6] [7][8](kõik viidatud aruanded on leitavad AS Tallinna Sadam

veebilehelt http://ts.ee/kmh).

Kaadamisala asub väga järsu rannanõlva serval, kus mere sügavused langevad -54 meetrilt

kuni -91 meetrini. Taimestik lõpeb juba 4 meetri sügavusel, põhjaloomastik levib

maksimaalselt 70 meetri sügavuseni. Nii arvukuse kui biomassi poolest on dominantliik

keskmise reostustundlikkusega balti lamekarp (Macoma baltica), arvukuse poolest keskmise

reostustundlikkusega harjasliimukas (Hediste diversicolor), kõrge reostustundlikkusega

kilpvähilised (Bathyporeia pilosa) (Monoporeia affinis). Biomassi osas domineeris kõrge

reostustundlikkusega söödav südakarp (Cerastoderma glaucum).


lk 21/52 Töö nr E1400


Aksi saare rannik on avaras ühenduses Soome lahe keskosa süvikutega. Tingituna piirkonna

aktiivsetest hüdrodünaamilistest protsessidest on heljum kandunud ida suunas, kus asuvad

Kolga lahe süvikud. Nendes piirkondades on põhjaelustik sügavuse tõttu väga vaene või

puudub ning selle tõttu on kaadamisel tekkinud heljumi mõju põhjakooslustele olnud

praktiliselt olematu.

Kalastiku seire tulemustest selgub, et Aksi rannikumeres on lesta ja tulnukliiki ümarmudilat.

Seire tulemuste kohaselt on Prangli-Aksi rannikumere keskkonnaseisund hea [8].

Leppneeme sadama akvatoorium avaneb kirdesse. Akvatooriumi sügavus on 3,5 meetrit.

Veetaseme kõikumine sadamas on maksimaalselt +120 cm ja – 90 cm. Sadamasse sisse-ja

väljasõit toimub mööda looduslikku faarvaatrit, mida on osaliselt süvendatud ning mis on

märgistatud toodritega. Faarvaater lõpeb mere loodusliku sügavuses ca 7,5 -8,5 meetrit.

Varem tehtud uuringute põhjal [9] on pinnased sadamas reostamata ja heas seisukorras.

Tulenevalt inimmõjust ei ole sadama kavatooriumis keskkonnakaitselist väärtust omavat

põhjaelustikku ega kalastikku.

Kelnase sadama akvatoorium avaneb kirdesse. Akvatooriumi sügavus on kuni 3,3 meetrit.

Veetaseme kõikumine sadamas on maksimaalselt +120 cm ja– 90 cm. Sadamasse sisse- ja

väljasõit toimub mööda looduslikku faarvaatrit, mis on märgistatud toodritega, tuledega

liitsihiga ning kivimuulidel asuvate tulepaakidega. Faarvaater lõpeb mere loodusliku

sügavuses ca 6 meetrit. Tulenevalt inimmõjust ei ole sadama kavatooriumis

keskkonnakaitselist väärtust omavat põhjaelustikku ega kalastikku.

4.7. Prangli saare geoloogia ning pinna-ja põhjavesi

Prangli saare geoloogiline ja hüdrogeoloogiline uuritus on suhteliselt hea. Põhiline teave

sügaval lasuvate veekihtide kohta on saadud seoses põleva maagaasi uurimistöödega.

1924. aastal puuriti Kelnase sadama piirkonda esimene 65 meetri sügavune puurauk, mis

tõestas, et peale Keri saare esineb maagaasi ka Prangli saarel. Kohe pärast II Maailmasõda

alustati uuesti maagaasi otsimistöid. 1946. aastal puuriti Leningradi puurimiskontori poolt uus

puurauk (nr 2) Kelnase sadamasse eelmise puuraugu lähedusse (Krõlov,1946). Sügavuselt

25,6–42,4 meetrit saadi gaasi väljavool. See 126,7 meetri sügavune puurauk andis ülevaate

saare geoloogilisest ehitusest vertikaalläbilõikes: 4 meetri paksuste mereliivade (mQ4) all

lasuvad ligemale 100 meetri paksuses jääjärvelised savid, liivsavid, liivad ja mandrijää

liivsavimoreenid veeristega. 1947. aastal puuriti vee üks (nr 3) gaasi otsimise puurauk (süg.

116,19 m) kabeli lähedale. Jällegi leiti gaasi, tõenäoline esinemisintervall fikseeriti sügavusel

62,8–65,4 meetrit. Selles sügavuses esinev vesi oli võrdlemisi mage (mineraalsus 370 mg/l).

Geoloogilist huvi pakkus puuraugu vertikaalne läbilõige. Sügavusel 78–112,5 m esinevad

Gdovi lademe võrdlemisi tugevalt tsementeerunud jämedateralised liivakivid. Liivakivide vesi

oli aga soolane (mineraalsus 4,7 g/l). Veelgi tõsisemalt võeti gaasi otsimistööd ette Eesti

NSV Geoloogia Valitsuse poolt aastatel 1959–1960. Puuriti puuraugud nr 4, 5, 5a ja 6

(sügavus vastavalt 105,5 m, 64,9 m, 134,7 m ja 125,05 m). Tekkis suur hulk geoloogilist

informatsiooni saare vertikaalsest läbilõikest ja maagaasi levikust. Selgus, et Prangli saar

koosneb kahe viimase mandrijäätumise moreenidest, liivsavidest, liivadest – kogupaksusega

kuni 100 meetrit. Hilisemaid merelisi setteid (rannaliivad, luiteliivad) esineb vaid mõne meetri

paksuses. Saare lõunapoolsel alal on säilinud Vendi ajastu Gdovi liivakivid (paksus mõni

meeter kuni 30 m). Viimane mandrijäätumine on nad ära kulutanud kõikjal saart ümbritsevalt


lk 22/52 Töö nr E1400


alalt ja ka saare põhjaotsalt. Süstemaatilisi vee mõõtmisi, pumpamisi, vaatlusi või proovimisi

nende tööde käigus ei tehtud. Aastatel 1963–66 viidi läbi Põhja-Eesti geoloogilis-

hüdrogeoloogiline kaardistamine (Stumbur jt, 1965; Jõgi jt, 1966), kuid Prangli saare

veeküsimust nendes töödes ei käsitletud. 1999. aastal tegi OÜ Salveesia hüdrogeoloogilised

uuringud olme- ja joogivee leidmiseks kooli söökla, duššide, rahvamaja ja õpetajate elamu

vajaduseks, mille käigus puuriti saarele 32 madalat geoloogilist ja hüdrogeoloogilist

puurauku. Selle töö tulemusel peeti võimalikuks Idaotsa liiviku alalt saada olme- ja joogivett

6,2 m³/ööpäevas. 2002. aastal koostatud Eesti geoloogilise baaskaardi Prangli kaardilehe

(7321) hüdrogeoloogilise kaardi (Suuroja jt, 2002) koostamise käigus täpsustati küll

veekihtide lasuvust, kuid elanikkonna veevarustust ei käsitletud [10].

2008. aastal tellis AS Viimsi Vesi eksperthinnangu Prangli saare elanikkonna ühisveevõrgu

veega varustamise võimaluste kohta[10]. Töö tulemusena selgus muuhulgas, et seoses

merevee ja põleva maagaasi mõjuga Prangli saare põhjaveekihtidele on ühisveehaarde

rajamiseks sobivaks veekihiks maapinnalähedane meresetete veekiht.

Kelnase sadama piirkonna puurkaevude veetaset on mõõdetud 05.04.2017 [11]. Seire

tulemusena selgus, et veetase puurkaevus 19432 langeb mais või juunis ja alanemine

kestab tavaliselt oktoobri-detsembrini. Veetase sõltub aastaajast ja sademete hulgast. Joonis

10 on kuu sademete hulga (Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmed) ja puurkaevu nr 19432

veetaseme muutuste võrdlus [11].

Joonis 10: kuu sademete hulga ja puurkaevu nr 19432 kuu keskmiste veetasemete muutused


lk 23/52 Töö nr E1400


4.8. Varasemad uuringud ja muud alusmaterjalid

Leppneeme sadama hüdrodünaamiline modelleerimine, OÜ EstKonsult 2017;

Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine, OÜ EstKonsult 2018;

Leppneeme sadama geoloogilised ja geotehnilised uuringud, IPT Projektijuhtimine OÜ 2017;

Kelnase sadama geoloogilised ja geotehnilised uuringud, IPT Projektijuhtimine OÜ 2017;

Muuga sadama mereseire 2006, TÜ Eesti Mereinstituut;

Muuga sadama merekeskkonna seire 2007, TTÜ Meresüsteemise Instituut;

Muuga sadama merekeskkonna seire 2009, TÜ Eesti Mereinstituut;

Muuga sadama merekeskkonna seire 2010, TÜ Eesti Mereinstituut;

Muuga sadama merekeskkonna seire 2011, TÜ Eesti Mereinstituut.


lk 24/52 Töö nr E1400


5. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE

VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU KOHTA

5.1. Mõjuala suurus

Lähtudes KeHJS-e § 13 punktist 5 hinnatakse keskkonnamõjusid lähtudes kavandatava

tegevuse iseloomust ja sisust, st kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt

ning nii kaugele, kui need tegelikult ulatuvad. Seega on KMH programmi koostamise käigus

määratud kavandatava tegevuse käsitlusala mõjude kaupa. Mõjuala ulatus selgub KMH

läbiviimise käigus ja seda käsitletakse KMH aruandes. Et selgitada välja kumulatiivsed ja/või

alternatiivsed koostoimes realiseeruda võivad mõjud, analüüsiti KMH programmi koostamise

käigus olemasolevat ja kavandatavat olukorda ning tegevusi ja hinnati nende mõjude

avaldumise tõenäosust ning eeldatavat olulisust mõjuallikate (vt ptk 5.2) ja mõjutatavate

keskkonnaelementide kaupa (vt ptk 5.3). Kui keskkonnamõju hindamise koostamise käigus

selgub, et mingi mõjuallika mõjuala ulatub väljapoole käsitletavat ala, siis vaadeldakse

vastava suurusega mõjuala lähtudes konkreetsest mõju ulatusest.

5.2. Eeldatavad mõjuallikad

Süvendamine – antakse süvendustöödega kaasneva heljumi transpordi hinnang, hinnatakse

süvendamise mõju keskkonnale, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele, tegevusega

kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust, hinnatakse tegevuse vastavust parima

võimaliku tehnika kirjeldusele, vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju

vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust.

Kaadamine - KMH käigus analüüsitakse kaadamise keskkonnamõju, kirjeldatakse ja

hinnatakse kaadamisala keskkonnaseisundit, olemasolevate andmete põhjal hinnatakse

süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi

omadusi, hinnatakse kaadamisega kaasneva heljumi transporti, vajadusel pakutakse välja

meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete

tõhusust.

Hüdrotehnilised tööd – lähtudes koostatud projektist hinnatakse vee erikasutusega seotud

tegevuse mõju keskkonnale, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele, tegevusega

kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust, hinnatakse tegevuse vastavust parima

võimaliku tehnika kirjeldusele. Mudelarvutuste põhjal antakse hinnang kavandatava tegevuse

mõjule veevahetusele sadamate akvatooriumites. Vajadusel pakutakse välja meetmed

keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust.

5.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht

Lähtudes mõjutatavast keskkonnast võib kavandatav tegevus põhjustada negatiivset

keskkonnamõju järgmistes valdkondades:

1. Mõjud kaitstavatele loodusobjektidele

Prangli loodus- ja hoiuala kaitse eesmärgid on elupaigatüüpide kaitse. Keelatud on


lk 25/52 Töö nr E1400


nende elupaikade hävitamine ja kahjustamine ning samuti tegevus, mis seab ohtu

elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Mõju väljaspool Kelnase

sadama-ala asuvatele elupaigatüüpidele ei ole ette näha.

Leppneeme-Tammneeme, Rohuneeme, Krillimäe ja Prangli maastikukaitsealade kaitse

eesmärk on erinevate koosluste ja taimestiku kaitse. Keelatud on nende koosluste

hävitamine ja kahjustamine ning samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,

kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Mõju väljaspool Leppneeme

sadama-ala asuvatele kooslustele ei ole ette näha.

2. Mõju maakasutusele

Analüüsitakse Jaani lahe ranna ja kalda täitmisega kaasneda võivaid mõjusid, sealhulgas

võimalikke muutusi rüsijää kuhjumisel ja üleujutuste tekkimisel.

3. Mõjud kaitstavate liikide elupaikadele

Mõju kaitstavate taimeliikide kasvukohtadele Aksi saarel ei ole ette näha. Mõju kaitstava

linnuliigi elupaikadele Aksi saarel saab teoreetiliselt tekkida kaadamise häirivast mõjust

linnustikule. Seda analüüsitakse keskkonnamõju hindamise käigus.

4. Mõju linnustikule ja loomastikule

Analüüsitakse kavandatava tegevuse mõju piirkonna linnustikule ja loomastikule.

5. Mõju põhjaelustikule

Mõju põhjataimestikule ja - loomastikule saab tekkida peamiselt heljumi leviku tagajärjel.

Kaadamise korral põhjaelustik kaadamisalal mattumise tõttu hävineb, lisaks on

võimalikud mõjutused heljumi leviku tagajärjel. Seda analüüsitakse keskkonnamõju

hindamise käigus.

6. Mõju kalastikule

Mõju kalastikule saab tekkida peamiselt koelmute kahjustamisest heljumiga. Lühiajaline

ja kiiresti mööduv mõju võib olla rändel kalade häirimine heljumi leviku ja

hüdrotehnilistest töödest tekkiva müra tõttu. Seda analüüsitakse keskkonnamõju

hindamise käigus.

7. Müra ehitustööde tegemise ajal

Mõningane müra võib olla tajutav lähimatel elamualadel eriti just tuulevaikse ilmaga.

Ehitustegevusest tekkiv müra on ajutine ja lokaalne, eeldatavalt ei ole selle mõju elanike

heaolule oluline.

8. Reoveekäitluse mõju keskkonnale

Kelnase sadamahoone reovesi kogutakse kokku kas mahutisse ja veetakse

purgimiskohta mandril või puhastatakse heitvee normidele vastavaks ja juhitakse

suublasse. Mõlema alternatiivi mõju hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus ja

pakutakse välja keskkonnakaitseliselt sobivam lahendusvariant.

9. Joogiveevarustuse tagamine

Kelnase sadamahoone joogiveega varustamiseks võib Prangli saarel nappiga

joogiveevaru. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse joogiveevaru piisavust ja

merevee magestamise võimalust ning pakutakse välja keskkonnakaitseliselt sobiv

lahendusvariant.

10. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale

Vee erikasutusloa alusel kavandatavad tööd on suunatud mereturismi võimaluste

parandamisele. Seetõttu on eeldatavad mõjud inimeste heaolule positiivsed. Mõju

inimeste tervisele ega varale ei ole ette näha.

11. Erinevate keskkonnamõjude omavaheline kumuleerumine

Arendaja kinnitusel tehakse Leppneeme ja Kelnase sadamates kavandatud töid eri


lk 26/52 Töö nr E1400


aegadel ja seetõttu nendest lähtuv mõju ei kumuleeru. KMH programmi koostamise ajal

ei ole piirkonnas teada tegevusi, millest tulenevad keskkonnamõjud võiksid kavandatava

tegevuse mõjudega kumuleeruda. Juhul, kui KMH läbiviimise ajal informatsioon

paralleelsetest tegevustest piirkonnas laekub, siis võetakse kumuleeruvad mõjud arvesse

ja hinnatakse nende olulisust, kestvust ja ulatust.

Keskkonnamõju hinnatakse olemasolevate andmete ja informatsiooni põhjal kasutades

avalike registrite andmeid, piirkonnas varem tehtud uuringute tulemusi, keskkonnamõju

hindamiste alusmaterjale ja järeldusi, ekspertarvamusi ja seireandmeid.


lk 27/52 Töö nr E1400


6. NATURA 2000 EELHINDAMINE

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada

haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja

kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade

soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa

Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke

otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta.

KeHJS ning looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju

hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui

kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Eelhindamise eesmärk on selgitada välja kas asjakohane hindamine on vajalik. Juhul, kui

eelhindamise tulemusena selgub, et asjakohane hindamine on vajalik, siis viiakse ka see

KMH aruande mahus läbi. Hindamisel kasutatakse Keskkonnaameti tellimusel MTÜ-s Eesti

Keskkonnamõju Hindajate Ühing koostatud juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ asjakohaseid käsitlusi.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju

lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse

elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise

tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

6.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevuse ei ole Natura alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse-

eesmärkide saavutamisele.

6.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Teave kavandatava tegevuse kohta on toodud ptk 2.

6.3. Mõjuala ulatuse määramine

Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimiseks, laiendamiseks ja süvendamiseks

tehtavate ehitustööde peamine mõju on mehhanismide tegevusest põhjustatud müra teke ja

levik ning heljumi teke süvendamisel ja kaadamisel. Heljumi tekke ja leviku vältimine

süvendustööde tegemisel on mitmesuguste leevendusmeetmetega kergesti korraldatav.

Arvestades sadamate asukohtasid, kavandatavate tööde mahtu ja varem samas kohas

tehtud tegevuste mõju saab analüüsi tulemusena väita, et nende tegevuste mõjuala ei ulatu

väljapoole sadamate alade piire.

Kaadamiseks on valitud väga sügav Veeteede Ameti poolt väljaantud navigatsiooniteabes

avaldatud kaadamisala, mis on mitmete seireprogrammide käigus hästi uuritud.


lk 28/52 Töö nr E1400


6.4. Natura 2000 alade kirjeldus

Piirkonna Natura ala kirjeldus on ptk-s 0.

6.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele

Kelnase sadamas ja Aksi saarest idas asuval kaadamisalal kavandatav tegevus toimub

Natura 2000 võrgustikku kuuluva Prangli loodusala lähedal. Prangli loodusala on loodud 13

merelise elupaigatüübi kaitsmiseks. Kelnase sadamale lähimad elupaigatüübid on

väikesaared ning laiud (1620) ja püsitaimestuga liivarannad (1640) – vt. Joonis 11. Sadama

alal kaitstavaid elupaigatüüpe ei ole ja sadama senine toimimine elupaigatüüpide seisundit

mõjutanud ei ole.

Aksi saar asub kaadamisalast ca 1 km kaugusel. Aksi saarel kaitstavad esmatähtsad

elupaigatüübid on rannaniidud (*1630) ja rannikulõukad (*1150)- vt Joonis 12. Seire

tulemusena on leitud, et senised kaadamised keskkonnale negatiivset mõju avaldanud ei ole

[4][5][6][7][8], sest kaadamisel tekkiv heljum levib piirkonna tugevate hoovuste mõjul ida

suunas, kus asuvad Kolga lahe süvikud. Arvestades kavandatavate kaadamiste suhteliselt

väikest mahtu ei ole alust eeldada, et heljum võiks elupaigatüüpe mõjutada.

Joonis 11: Natura 2000 elupaigatüübid Kelnase sadama piirkonnas


lk 29/52 Töö nr E1400


Joonis 12: Kaitstavad elupaigatüübid Aksi saarel

6.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Eelhindamise tulemusena selgus, et kavandatavad tegevused ei mõjuta Natura 2000

võrgustikku kuuluvat Prangli loodusala. Kavandataval tegevusel puudub mõju Prangli

loodusala kaitse-eesmärkidele ja seetõttu puudub vajadus asjakohase hindamise

läbiviimiseks.

Arvestades, et kavandatud tegevuse keskkonnamõjud selguvad lõplikult alles KMH

koostamise käigus viiakse Natura (eel)hindamine ka KMH aruande raames (vt ka lisa 6).


lk 30/52 Töö nr E1400


7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA

KIRJELDUS

KMH aruande koostamisel lähtutakse KeHJS § 20 nõuetest. KMH käigus selgitatakse välja

kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka

positiivne mõju. Tabel 2 on toodud metoodikate kirjeldus mõjuvaldkondade kaupa.

KMH programmi koostamisel leiti, et kavandatava tegevuse mõju hindamiseks on piisavalt

alusandmeid ja seega lisauuringute vajadus puudub. KMH läbiviimisel arvestatakse kõigi

asjakohaste ja seotud varasemate tööde ja uuringutega.

Tabel 2: Mõju prognoosimeetodite kirjeldus

Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Hindamise aluseks on Keskkonnaregistri

andmebaas EELIS, varasemate KMH-de,

inventuuride ja uuringute andmed. Mõjude

ulatuse ja olulisuse analüüsimiseks kasutatakse

kaardikihte ja ekspertarvamust.

Natura aladele avalduva mõju eelhindamisel on

kasutatud Keskkonnaameti tellimusel MTÜ-s

Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing koostatud

juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“.

Mõju kaitstavate liikide elupaikadele



inventuuride ja uuringute andmed.. Mõjude



Mõju linnustikule ja loomastikule


andmebaas EELIS, Loodusvaatluste

andmebaas, eElurikkuse andmebaas,

varasemate KMH-de, inventuuride ja uuringute

andmed. Mõjude ulatuse ja olulisuse

analüüsimiseks kasutatakse ekspertarvamust.

Mõju põhjaelustikule



inventuuride ja uuringute andmed.

Kaadamisel tekkiva heljumi leviku hindamiseks

viidi läbi matemaatiline modelleerimine. Mõjude




lk 31/52 Töö nr E1400


Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod

Mõju kalastikule ja kalapüügile

Hindamise aluseks on varasemate KMH-de,

inventuuride ja uuringute andmed.

Kaadamisel tekkiva heljumi leviku hindamiseks

viidi läbi matemaatiline modelleerimine. Mõjude



Müra Ehitustöödest tekkiva müra hindamiseks

kasutatakse varasemaid analoogilisi hinnanguid.

Mõju inimeste tervisele, heaolule ja

varale

Mõju hindamisel tuginetakse ekspertarvamusele.

Ekspertarvamuse koostamise aluseks on nt

KMHP avalikustamise käigus kohalikelt elanikelt

ja –omavalitsuselt saadud asjakohased

seisukohad, arengukavades sätestatud

eemärgid.

Joogivee ja reovee käitlus Mõju hindamisel tuginetakse seadusandluses

sätestatud normidele ja ekspertarvamusele.


lk 32/52 Töö nr E1400


8. ANDMED ARENDAJA JA EKSPERTRÜHMA KOHTA

Arendaja: Viimsi Vallavalitsus

Nelgi tee 1, Viimsi alevik

74001 Harjumaa

tel + 3726028851

www.viimsivald.ee

kontaktisik: Liisi Arm, keskkonnateenistuse peaspetsialist

Keskkonnamõju hindaja: OÜ EstKonsult


Kontaktisik: Aide Kaar, KMH juhtekspert

Tel: 37256467410

[email protected]

KMH juhtekspert on Aide Kaar – litsents KMH0123.

KMH ekspertgrupi liikmed, nende poolt hinnatavad valdkonnad ja varasem pädevus on

toodud Tabel 3.

http://www.viimsivald.ee/


lk 33/52 Töö nr E1400


Tabel 3: KMH ekspertgrupp ning hinnatavad valdkondkonnad ja teemad

Ekspert KMH käigus hinnatavad

valdkonnad Tehtud tööd

Aide Kaar

Natura hindamine

1. Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti

13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 (OÜ EstKonsult töö nr. E1382), juhtekspert Aide Kaar;

2. Paldiski linnas Rae põik 9 mahutipargi laiendamise projekteerimistingimuste taotluse KMH. KMH programm

vastavaks tunnistatud Paldiski Linnavalitsuse 14.09.2017 otsusega nr 323 (OÜ EstKonsult töö nr. E1384),

juhtekspert Aide Kaar;

3. Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse

KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4 (OÜ E-Konsult töö nr

E1202), juhtekspert Aide Kaar;

4. Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 19.07.2012

otsusega nr 6-8/12/30779-47 (OÜ E-Konsult töö nr E1177), juhtekspert Aide Kaar;

5. Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu baasi ja selle lähiala detailplaneeringu KSH. KSH aruanne kiideti heaks

Keskkonnaameti 16.03.2016 otsusega nr 6-5/16/81-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1321), juhtekspert Aide Kaar;

6. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti

01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336). Juhtekspert Aide Kaar;

7. Nasva liivakarjääri vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 08.05.2017

otsusega nr 6-3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar;

8. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava „KSH koostamine. KSH programm

kiideti heaks Keskkonnaameti 08.03.2007 otsusega nr 13-3-1/12413-2 (OÜ E-Konsult töö nr E1088), ekspert

Aide Kaar.

Mõju kaitstavatele

loodusobjektidele ja -

liikidele



2. Terminali tee 12 kinnistute DP KSH (OÜ EstKonsult töö nr. E1384), juhtekspert Aide Kaar;







lk 34/52 Töö nr E1400




5. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise

teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6-5/16/84-9 (OÜ

E-Konsult töö nr E1302), juhtekspert Aide Kaar;


01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336), juhtekspert Aide Kaar; Merirahu sadama

vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega 6-3/16/2454-11

(OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar;




otsusega nr 6-8/12/30779-47 (OÜ E-Konsult töö nr E1177), juhtekspert Aide Kaar;

9. „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava „ kKSH koostamine. KSH programm


Aide Kaar.

Mõju põhjaelustikule






3. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise teemaplaneeringu

KSH. KSH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6-5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr




5. Merirahu sadama vee erikasutusloa KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016 otsusega

6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar;



7. Projekti „Kalana sadama arendamiseks vajalikud uuringud ja strateegia“ vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH


lk 35/52 Töö nr E1400




aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 25.09.2009 otsusega 13-3-1/7425-15 (OÜ E-Konsult töö nr E1170),

juhtekspert Aide Kaar.



Aide Kaar.

Mõju kalastikule ja

kalapüügile







01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336), juhtekspert Aide Kaar;





6. Projekti „Kalana sadama arendamiseks vajalikud uuringud ja strateegia“ vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH

aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 25.09.2009 otsusega 13-3-1/7425-15 (OÜ E-Konsult töö nr E1170),




Aide Kaar.

Mõju inimeste tervisele ja

heaolule







lk 36/52 Töö nr E1400


















otsusega nr 6-3/17/2525-7 (OÜ Estkonsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar.

Roland

Kraavi

Müra leviku hindamine








Keskkonnaameti 16.03.2016 otusega nr 6-5/16/81-4 (OÜ E-Konsult töö nr E1321), juhtekspert Aide Kaar;


01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336), juhtekspert Aide Kaar;


6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar.

Avariiolukordade 1. Kihnu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH programm vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti


lk 37/52 Töö nr E1400




esinemise võimalikkus 13.10.2017 otsusega nr 14-6/17/869-21 (OÜ EstKonsult töö nr. E1382), juhtekspert Aide Kaar;







E1302), juhtekspert Aide Kaar.


6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341), juhtekspert Aide Kaar.

Joogivee ja reovee

käitlus









otsusega nr 6-8/12/30779-47 (OÜ E-Konsult töö nr E1177), juhtekspert Aide Kaar.

Rain

Männikus

setete ja heljumi leviku

hindamine

1. Leppneeme sadama hüdrodünaamiline modelleerimine, OÜ EstKonsult töö nr B776;

2. Matsi sadama setete liikumise analüüs (OÜ Lainemudel, 2017). Analüüsiti sadama ja kavandatavate rajatiste

mõju Matsi sadama ümbruse randadele;

3. Noblessneri sadama lainetuse simulatsioonid (OÜ Lainemudel, 2017). Analüüsiti tuuli, lainekliimat, veetasemeid

ning kiirlaevalaineid. Saadud andmete põhjal analüüsiti lainemudelites SWAN ja COULWAVE sadama erinevaid

konfiguratsioone. Töö tulemuseks oli parandusettepanekud summutamise vähendamiseks, rajatiste

projekteerimiseks ning soovitused arendusetappideks. Töö koostati Noblessneri sadama eelprojekti ekspertiisi

raames;

4. Värati sadama lainetuse analüüs (OÜ Lainemudel, 2017). Analüüsiti tuuli, lainekliimat ja veetasemeid. Saadud


lk 38/52 Töö nr E1400




tulemuste põhjal modelleeriti lainemudelis SWAN erinevate plaanilahendustega akvatooriume ja muule ning leiti

sobivad harjakõrgused. Töö oli sisendiks sadama eelprojekti koostamisele;

5. Reidi tee mõju laevavrakk Tverile (OÜ Lainemudel, 2016). Analüüsiti veetasemeid ja lainetust laevavraki lähistel.

Hinnati lainetuse mõju setete uhtumisele Tveri vahetus läheduses enne ja pärast Reidi tee kaldakindlustuse

rajamist. Anti soovitused võimaliku avalduva mõju vähendamiseks ning kaldakindlustuse konstrueerimiseks;

6. Naissaare sadama lainetuse analüüs (OÜ Lainemudel, 2016). Analüüsiti tuuli, lainekliimat ja veetasemeid ning

saadi parameetrid Naissaare sadama kaikindlustuse rekonstrueerimiseks Jonswap-meetodiga;

7. Nasva liivakarjääri mere süvendamise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne on heaks kiidetud

Keskkonnaameti 08.05.2017 otsusega 6-3/17/2525-7 (OÜ E-Konsult töö nr E1367). Juhtekspert Aide Kaar

(KMH litsents nr KMH0123);

8. Varese sadama lainetuse analüüs (OÜ Lainemudel, 2016). Arvutati kai kindlustuse projekteerimiseks vajalikud

parameetrid mudeliga SWAN;

9. Kihnu sadama kaitsemuuli mõju analüüs (TTÜ Lainetuse dünaamika laboratoorium, 2016). Analüüsiti

olemasolevaid tuuleandmeid ning leiti erinevate korduvusperioodide (2 kuni 50 aastat) lainetuse ja veetaseme

parameetrid. Kaitsemuuli mõju hinnati mudeli SWAN abil;

10. Eisma sadama setete transpordi analüüs (OÜ EstKonsult, 2016);

11. Merirahu sadama vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 29.08.2016

otsusega 6-3/16/2454-11 (OÜ E-Konsult töö nr E1341). Juhtekspert Aide Kaar (KMH litsents nr KMH0123);

12. Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti

01.02.2016 otsusega nr 6-3/16/947-3 (OÜ E-Konsult töö nr E1336). Juhtekspert Aide Kaar (KMH litsents nr

KMH0123);

13. Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi terminali asukoha valimise

teemaplaneeringu KSH. KSH aruanne heaks kiidetud

Keskkonnaameti 26.10.2016 otsusega nr 6-5/16/84-9 (OÜ E-Konsult töö nr E1302). Juhtekspert Aide Kaar

(KMH litsents nr KMH0123)


lk 39/52 Töö nr E1400


9. ÜLEVAADE KMH MENETLUSPROTSESSIST

KMH-d on algatatud Keskkonnaameti 29.08.2017 korraldustega nr 14-6/17/9234-2 ja nr 14-

6/17/9239-2 (vt lisad 3 ja 4).

Vastavalt KeHJS § 151 lõikele 1 määrab ekspert KMH programmis asjaomaste asutuste

loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega. Tabel 4 on asjaomaste asutuste loetelu ja

nende menetlusse kaasamise põhjendus.

Tabel 5: Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega KMH programmis arvestamine on

asjaomastelt asutustelt laekunud kirjad, märkuste sisu lühendatult ja nendega KMH

programmis arvestamise või mittearvestamise viide ja selgitus. Laekunud kirjad on lisatud

KMH programmile (lisa 6).

Tabel 4: Asjaomased asutused ja nende menetlusse kaasamise põhjendus

Asutus põhjendus

Keskkonnaamet Kaitseala valitseja, keskkonnalubade

väljastaja.

Tehnilise Järelevalve Amet Järelevalve ehitustegevuse üle.

Veeteede Amet Järelevalve ohutu ja turvalise veeliikluse

tagamiseks Eesti Vabariigi merealadel.

Keskkonnainspektsioon KKA 05.02.2018 kiri nr 6-3/18/1607-2

Terviseamet KKA 05.02.2018 kiri nr 6-3/18/1607-2

MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit KKA 05.02.2018 kiri nr 6-3/18/1607-2


lk 40/52 Töö nr E1400


Tabel 5: Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega KMH programmis arvestamine

Asutus, kirja nr ja kuupäev Seisukoht Kommentaar seisukohaga

arvestamise kohta

Keskkonnainspektsioon

15.02.2018 nr 13-1/18/600-2

Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo hinnangul on keskkonnamõju

hindamise programm asjakohane ja piisav. -

Veeteede Amet

16.02.2018 nr 6-3-1/300

teatavasti on alates 01.01.2018. a Eesti üle läinud uuele kõrgussüsteemile EH2000, kuid varem alustatud projektid võib lõpuni viia BK77 kõrgussüsteemis, seega tuleb KMH programmi ja plaanidele lisada, millise kõrgussüsteemi järgi on esitatud sügavused ja kõrgused;

KMHP esitatud joonised on

koostatud BK77

kõrgussüsteemis, vastav

märge on KMHP lisatud.

peatükis 2.4 „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ loetletud kavandavate tegevuste alternatiivid ei vasta pealkirjale;

KMHP on täiendatud vastavalt esitatud märkusele.

Kaadamisala Aksi saarest kirdes on Veeteede Ameti poolt väljaantud navigatsiooniteabes avaldatud kaadamisala, kuid see ei kuulu Veeteede Ametile. Palume tekstis läbivalt parandada.


Tehnilise Järelevalve Amet

21.02.2018 nr 16-3/18-0425-

002

Programmi leheküljel 6 punktis 2.3.1 on toodud, et Leppneeme sadam ei ole harrastusaluste sildumiseks piisavalt turvaline, sest puudub idatuulte eest kaitse – vajalik on lainemurdja. Joonisel 2 ei ole aga kavandatava lainemurdja asukohta märgitud. Samuti ei ole teada selle suurus ning rajamise viis. Palume programmi täiendada lainemurdja rajamise ja selle rajamisega kaasneda võiva keskkonnamõju hindamise kavatsuse osas.

Leppneeme sadama eskiisi

koostamisel on lainemurdja

rajamisest loobutud ning see

asendatakse joonisel 2

toodud muuliga.

Vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 105 lg 3 punktile 1 on lainemurdja puhul tegemist kaldaga funktsionaalsest seotud ehitisega, mille ehitamiseks tuleb lähtuvalt EhS § 108 lõikest 2 ja veeseaduse §-st 225 taotleda hoonestusluba.

-

Terviseamet

22.02.2018 nr 9.3-4/978

Leppneeme ja Kelnase sadamaala lähistele jäävad olemasolevad elamumaad (89001:003:5280, 89001:003:1701 ja 89001:002:0025). Koostatavas KMH aruandes tuleks käsitleda sadamate tegevuse mõju (näiteks müra, vibratsioon)

KMHP ptk 5.3 punktis 5 on kirjas ekspertide kavatsus hinnata müra mõju


lk 41/52 Töö nr E1400


lähedusse jäävatele elamualadele. elamualadele.

Kelnase sadamahoone põhiprojektis on ehitise asukohaks märgitud katastri tunnus 89001:002:0483, mis X-GIS-i kaardirakendusest ei ole leitav. Kaardirakenduse andmetel on katastri tunnuseks 89001:001:0834. Eeltoodut tuleks põhiprojektis täpsustada.

-

KMH programmi materjalid sisaldavad Kelnase sadama projekti, kuid KMH programmis on välja toodud, et ka Leppneeme sadamaalale planeeritakse sadamahoonet. Materjalidest puudub informatsioon Leppneeme sadamahoone kohta. Materjalides tuleks täpsustada Leppneeme sadamahoonega seonduvat (majutusruumide olemasolu jne).

Leppneeme sadama projekteerimisel arvestatakse sadamahoone rajamaise võimalusega tulevikus. Leppneeme sadamahoone projekti ei ole koostatud ning Leppneeme sadama vee erikasutusloa KMH mahtu sadamahoone võimalike mõjude hindamine ei kuulu. Vajadusel hinnatakse Leppneeme sadamahoone keskkonnamõjusid enne selle ehitamist.


Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

-

Keskkonnaamet

12.03.2018 nr 6-3/18/1607 3/18/1607 -7

KeHJS § 13 punkti 1 kohaselt esitatakse KMH programmis kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht, KMH programmi peatükis 2.2. „Kavandatava tegevuseasukoht“ (lk 5) toodut aga täpseks asukoha kirjelduseks nimetada ei saa. Keskkonnaamet palub KMH programmi antud osas täiendada.


Peatükist 2.3. „Kavandatava tegevuse kirjeldus“ on mõlema sadama puhul KMHP on täiendatud


lk 42/52 Töö nr E1400


puudu kaadamise kirjeldus. Keskkonnaamet palub KMH programmi täiendada. vastavalt esitatud märkusele.

Selguse huvides palub Keskkonnaamet peatükis 2.3.1. „Leppneeme sadam“ (lk 6) esimeses lõigus ära nimetatud viis kaid ära märkida ka järgmisel leheküljel olevale joonisele 2 –Leppneeme sadama asendiplaan.


Peatükis 2.4. „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ (lk 10) tuleb mõlema sadama kohta eraldi välja tuua kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid.


Peatükis 2.4. „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ (lk 10) on üheks alternatiiviks toodud süvenduspinnase kasutamine tagasitäiteks sadamaalal. Selgusetuks jääb, et milles seisneb ja väljendub programmis pakutud tegevuste alternatiivsus kavandatavale tegevusele. Ka vee erikasutusloa taotluse punktis 16 on välja toodud, et süvendatavat pinnast planeeritakse kasutada sadama täitmisel ning osa pinnasest kaadatakse.


Kuna KMH programmi peatükis2.4. „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ (lk 10) öeldakse, et KMH käigus analüüsitakse erinevaid joogivee varustuse ja reovee käitluse võimalusi, siis tuleb peatükis 4.„Mõjuala kirjeldus“ välja tuua ka andmed kavandatavate tegevuste alade geoloogia ning pinna-ja põhjavee kohta.

KMHP on lisatud peatükk Prangli saare geoloogia ning pinna-ja põhjavee kohta (ptk. 4.7).

Peatükis 4.1. „Natura 2000 alad“ on räägitud ainult Kelnase sadamast, puudu on aga informatsioon selle kohta, kas Leppneeme sadamas ja selle lähiümbruses ning kaadamisalal ja selle lähiümbruses asub Natura 2000 alasid. Keskkonnaamet palub programmi täiendada.


Peatükis 4.5. „Ürglooduse objektid“ (lk 19) tuleb välja tuua andmed ka Kelnase sadama ja kaadamisala kohta.


Peatükis 4.6. „Merekeskkond“ (lk 19) on kirjeldatud kaadamisala, kuid otseselt süvendustöödest mõjutatud sadamate ja nende lähiümbruse merealade kirjeldused puuduvad. Keskkonnaamet palub programmi antud osas täiendada.



lk 43/52 Töö nr E1400


Peatükis 5.3. „Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht“ (lk 23) on kirjutatud: „Keskkonnamõju hinnatakse olemasolevate andmete ja informatsiooni põhjal kasutades avalike registrite andmeid, Kihnu sadamas ja piirkonnas varem tehtud uuringute tulemusi, keskkonnamõju hindamiste alusmaterjale ja järeldusi, ekspertarvamusi ja seireandmeid“. Keskkonnaamet palub antud lauset korrigeerida, kuna Kihnu sadam ei ole antud KMH programmiga põhjuslikus seoses.


Peatükis 4. „Mõjuala kirjeldus“ (lk 13) ja peatükis 6.3. „Mõjuala ulatuse määramine“ (lk 24) on kavandatavate tegevuste mõjualade määramise kirjeldus täiesti erinev. Kui esimesel juhul öeldakse, et Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimise, laiendamise ja süvenduspinnase kaadamise mõjuala on Läänemeres asuv Soome laht ja sadama-aladele lähimad maismaa alad, siis teisel juhul väidetakse, et tegevuste mõjuala ei ulatu väljapoole sadamate alade piire. Keskkonnaamet palub antud peatükid üle vaadata ning omavahel kooskõlla viia.


Programmi peatükis 6.3. „Mõjuala ulatuse määramine“ (lk 24) on kirjutatud: „Oluliselt keerulisem on vältida heljumi teket ja levikut kaadamisel. Seetõttu on kaadamiseks valitud väga sügav Veeteede Ameti ametlik kaadamisala, mis on mitmete seireprogrammide käigus hästi uuritud“. Eeltoodust võib välja lugeda võimalust, et heljumi teket ja levikut kaadamisel on siiski võimalik vältida (kuigi oluliselt keerulisemalt), valides selleks väga sügava kaadamisala. Palume väidet selgitada või korrigeerida.


Programmi peatükis 6. „Natura 2000 eelhindamine“ on läbi viidud Natura eelhindamine, mille tulemusena on jõutud järeldusele, et kavandataval tegevusel ei ole negatiivset mõju Prangli loodusalale ning seega aruande staadiumis ei ole vajalik läbi viia Natura hindamist. Keskkonnaamet märgib, et Kelnase sadama akvatoorium kuulub osaliselt Prangli loodusala koosseisu. Sealhulgas kavandatakse KMH programmi lisatud joonise 3 kohaselt Natura ala territooriumil osaliselt süvendamist (akvatooriumi põhjaosas asuva muuli lähedusest ning idaosas paikneva lainemurdja piirkonnas), samuti kavandatakse idaosa lainemurdjana toimiva ala vahetus läheduses, mis on inventeeritud Natura elupaigatüübi 1620 ehk Prangli loodusala ühe kaitse-eesmärgina loetletud elupaigatüübina, merd nii täita kui ka süvendada ning paigaldada

Märkusega arvestatakse KMH aruande koostamise käigus.

KMHP ptk. 6.6 on täiendatud vastavalt esitatud märkusele.


lk 44/52 Töö nr E1400


osaliselt Prangli loodusala territooriumile ujuvkaid. Arvestades eelnevalt loetletud tegevusi ning asjaolu, et Natura eelhindamise koostamisel ei ole eelnevat arvesse võetud, arvestatud ei ole kumulatiivsete mõjude võimalusi, peab Keskkonnaamet vajalikuks Natura (eel)hindamise läbiviimist ka KMH aruande raames, kuivõrd esitatud informatsiooni valguses puudub Keskkonnaametil veendumus, et tegevusel ei ole negatiivseid mõjusid Natura alale. Samuti palub Keskkonnaamet eeltoodu alusel programmi täiendada.

Programmi peatükis 10. „Keskkonnamõju hindamise ajakava“ toodud KMH ajakava ei ole korrektne. Ajakavas on märgitud, et otsustaja kontrollib täiendatud KMH aruannet 30 päeva jooksul, tulenevalt KeHJS § 201lõikest 2 on selleks aga ette nähtud 21 päeva. Samuti on märgitud, et otsustaja korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku kestvusega vähemalt 21 päeva, korrektne on aga 30 päeva (tulenevalt KeHJS §-st 21). Ajakava viimseks punktiks on pandud, et otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele ning tähtajaks on pandud 30 päeva. See ei ole päris korrektne, kuna enne kui otsustaja saab aruande nõuetele vastavaks tunnistada, tuleb KeHJS § 22 lõigete 2 ja 3 kohaselt kooskõlastada aruanne asjaomaste asutustega, milleks omakorda on ette nähtud 30 päeva. Keskkonnaamet palub KMH ajakava korrigeerida ja täiendada.


Keskkonnaamet palub KMH programm üle vaadata ning veenduda, et igas peatükis käsitletud informatsioon ja andmed oleksid välja toodud mõlema sadama (nii Leppneeme kui Kelnase) ja ka kaadamisala kohta eraldi.



lk 45/52 Töö nr E1400


Üldise märkusena Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH menetluse kohta toob Keskkonnaamet välja, et kuigi KMH programmi koostamise etapis on kahe sadama programmid kokku koondatud üheks programmiks, siis aruande puhul seda teha ei saa. Keskkonnaamet on seisukohal, et KMH aruande koostamise etapis tuleb mõlemale sadamale koostada eraldi KMH aruanne. Kuna Keskkonnaamet on algatanud kaks erinevat KMH-d kahe sadama vee erikasutusloa taotlustele, kavandatavate tegevuste piirkonnad on erinevad ja aruanded on mahukad, siis saab olema väga raske jälgida ühes aruandes kahte erinevat tegevust, piirkonda ning nendega kaasnevaid mõjusid.

Märkusega arvestatakse KMH aruannete koostamise käigus.

Maanteeamet

20.04.2018 nr

15-5/18/18808-2

KMH programmi tuleb lisada punkt ümbritsevast taristust, milles kajastada ka riigi kõrvalmaantee 11253 Leppneeme sadama tee seisukorda ja võimalikke omandisuhteid.

KMH programmi ptk. 2.3.1. on täiendatud vastavalt esitatud märkusele.


lk 46/52 Töö nr E1400


KMH programmi avalikustamine toimus Keskkonnaameti korraldusel 20.04.–06.05.2018.

KMH programmiga oli võimalik tutvuda tööpäeviti Viimsi Vallavalitsuses (aadress Nelgi tee 1,

Viimsi alevik, Viimsi vald, Harjumaa), Prangli kaupluses lahtioleku aegadel (Idaotsa küla,

Prangli saar, Viimsi vald, Harjumaa) ja Keskkonnaameti veebilehel. Avalikustamise vältel

esitatid oma kirjalikud seisukohad Mati Nõu, Toomas Vaher, Ülar Jegerson ja Urmas Laur (vt

lisad 7, 8 ja 9). Viimsi Vallavalitsus vastas seisukohti esitanud isikutele kirjalikult (vt lisad

10,11,12). Esitatud ettepanekute põhjal täiendati KMH programmi.

KMH programmi avaliku arutelu koosolekud toimusid 14.05.2018 Viimsi Vallavalitsuse 1.

korruse saalis ja 16.05.2018 Prangli rahvamajas. Koosolekutel suuliselt esitatud küsimustele

vastati suuliselt ja esitatud ettepanekute põhjal täiendati KMH programmi. Koosolekute

protokollid ja osavõtjate registreerimislehed on KMH programmile lisatud (lisad 13 ja 14).


lk 47/52 Töö nr E1400


10. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA

KMH ajakava on kombinatsioon KeHJS ja HMS nõuetest KMH programmi ja aruande

menetlemisele erinevate asutuste ja asjast huvitatud isikute koostööna. Tabel 6 on

tegevusloa taotluse KeHJS ja HMS nõuetele vastav ajakava. Kuna menetluste ajamahukus

sõltub erinevate osapoolte koostööst, siis on menetlusetappide konkreetset ajaperioodi raske

prognoosida ja praktika näitab, et KMH programmi staadiumis tehtud prognoosid ei pea

enamasti paika. Üldjuhul huvitab avalikkust KMH programmi ja aruande avaliku väljapaneku

aeg. Sellest teavitab Keskkonnaamet otsustajana vähemalt väljaandes Ametlikud

Teadaanded, ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes,

kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks

raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus), kirjaga neid maavalitsusi ja kohalike

omavalitsuste üksusi, kelle territooriumi piiresse võib ulatuda kavandatavast tegevusest

lähtuv keskkonnamõju, asjaomaseid asutusi, Keskkonnainspektsiooni, kavandatava

tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatava kaitstava loodusobjekti valitsejat, valitsusväliseid

keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu, keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi (KeHJS §16 lg 2 ja

3). Tabel 6 täiendatakse jooksvalt konkreetsete kuupäevadega siis kui menetlusprotsessi

edenedes on võimalik eeldada KMH programmi ja -aruande avalikustamise perioode.

Tabel 6: Tegevusloa taotluse ajakava

Jrk

Nr Menetlusetapp Tegevus Ajakulu

1.

KMH programmi

koostamine

Otsustaja kontrollib programmi

vastavust nõuetele 14 päeva jooksul

2. Otsustaja küsib pädevatelt asutustelt

KMH programmi kohta seisukohta 30 päeva jooksul

3. Otsustaja annab kirjaliku seisukoha

KMH programmi kohta 14 päeva jooksul

4.

Ekspert koostöös arendajaga

täiendab või parandab KMH

programmi avalikustamise tulemuste

põhjal ja selgitab seisukohtade

arvestamise või mittearvestamise

põhjusi

Töö tegemiseks

vajaliku aja jooksul

5. Otsustaja kontrollib täiendatud KMH

programmi 30 päeva jooksul

6. Otsustaja teavitab KMH programmi

avalikustamisest

14 päeva jooksul

7. Otsustaja korraldab KMH programmi

avaliku väljapaneku 20.04.–06.05.2018.

8. Arendaja korraldab KMH programmi 14. 16. mai 2018


lk 48/52 Töö nr E1400


Jrk


avaliku arutelu

9.

Ekspert täiendab KMH programmi

ning selgitab ettepanekute ja

vastuväidete arvestamist või

põhjendab arvestamata jätmist ning

vastab esitatud küsimustele.

Kuni 25.06.2018

10. Otsustaja kooskõlastab KMH programmi asjaomaste asutustega

30 päeva jooksul

11. Otsustaja kontrollib KMH programmi


12.

KMH aruande

koostamine

Ekspert koostab valminud KMH

programmi põhjal KMH aruande

kavandi ja esitab selle otsustajale

töö tegemiseks


13. Otsustaja kontrollib aruande kavandi

vastavust nõuetele 14 päeva

14. Otsustaja küsib pädevatelt asutustelt

KMH aruande kohta seisukohta 30 päeva jooksul

15. Otsustaja annab kirjaliku seisukoha

KMH aruande kohta 14 päeva jooksul

16.

Ekspert täiendab või parandab KMH

aruannet ja selgitab seisukohtade

arvestamise või mittearvestamise

põhjusi

töö tegemiseks


17. Otsustaja kontrollib täiendatud KMH

aruannet 21 päeva jooksul

18. Otsustaja teavitab KMH aruande

avalikustamisest 14 päeva jooksul

19. Otsustaja korraldab KMH aruande

avaliku väljapaneku Vähemalt 30 päeva

20. Arendaja korraldab KMH aruande

avalik arutelu 1 tööpäev

21.

Ekspert koostöös arendajaga

täiendab KMH aruannet

avalikustamise tulemuste põhjal ning

selgitab ettepanekute ja vastuväidete

arvestamist või põhjendab

arvestamata jätmist ning vastab

esitatud küsimustele.

töö tegemiseks



lk 49/52 Töö nr E1400


Jrk


22. Otsustaja kooskõlastab KMH aruande asjaomaste asutustega

30 päeva jooksul

23. Otsustaja kontrollib KMH aruande



lk 50/52 Töö nr E1400


11. KASUTATUD MATERJALID

[1] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama lainemurdjate KMH, 2006.

[2] AS Tallmac, Muuga sadama idaosa laiendamise KMH, 2006.

[3] Eesti Mereakadeemia, Muuga sadama akvatooriumi liitsihi piirkonna süvendamise KMH,

2006.

[4] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama mereseire 2006, 2006.

[5] TTÜ Meresüsteemise Instituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2007, 2007.

[6] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2009, Tallinn: 2009.

[7] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2010, 2010.

[8] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2011, Tallinn, 2011.

[9] Altakon OÜ, Leppneeme sadama rekonstrueerimise KMH, 2006.

[10] R. Perens, Prangli saare elanikkonna ühisveevõrgu veega varustamise võimalustest,

2008.

[11] OÜ Eesti Geoloogiakeskus, AS Viimsi Vesi Prangli saare veeharade seire, 2017.

[12] Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi Lainetuse dünaamika laboratoorium,

Kihnu sadama kaitsemuuli mõju matemaatiline modelleerimine, 2016.


lk 51/52 Töö nr E1400


LISAD

1. Leppneeeme sadama vee erikasutusloa taotlus;

2. Kelnase sadama vee erikasutusloa taotlus;

3. Keskkonnaamet 29.08.2017 korraldus nr 14-6/17/9234-2 Leppneeme sadama vee

erikasutusloa taotluse KMH algatamiseks;

4. Keskkonnaamet 29.08.2017 korraldus nr 14-6/17/9239-2 Kelnase sadama vee

erikasutusloa taotluse KMH algatamiseks;

5. Kelnase sadamahoone põhiprojekti seletuskiri, SWECO Projekt AS töö nr 16110-0010;

6. Asjaomaste asutuste seisukohad KMH programmi kohta;

7. Mati Nõu kiri;

8. Toomas Vaheri kiri;

9. Ülar Jegersoni ja Urmas Lauri kiri;

10. Viimsi Vallavalitsuse vastus Mati Nõule;

11. Viimsi Vallavalitsuse vastus Toomas Vaherile;

12. Viimsi Vallavalitsuse vastus Ülar Jegersonile ja Urmas Laurile;

13. Leppneeme sadama KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate

registreerimisleht;

14. Kelnase sadama KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate

registreerimisleht.

Taotlus vormistatakse vastavalt keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määrusele nr 18 “Vee erikasutusloa ja

ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike

materjalide loetelu ja loa vormid” § 5 ja § 8. (https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013024?leiaKehtiv)

1) Avaldus vabas vormis

2) Suuremate tööde puhul on soovitav lisada ka seletuskiri

3) Vee erikasutusloa taotlus Veekogu tõkestamiseks, paisutamiseks, allalaskmiseks, süvendamiseks,

veekogu põhja pinnase paigaldamiseks, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiuks või

veekogusse tahkete ainete uputamiseks vajaliku vee erikasutusloa taotlemise materjalid

Taotluse esitamise kuupäev: 01. August 2017.a.

1. Vee erikasutusloa taotleja nimi/ärinimi Viimsi Vallavalitsus

2. Aadress Nelgi tee 1, Viimsi vald 74001

3. Registrikood/füüsilise isiku isikukood 75021250

4. Vee erikasutuse eesmärk LEPPNEEME SADAMA LAIENDUSE

PROJEKTEERIMINE JA HILISEM EHITAMINE

5. Vee erikasutuse asukoha ja vee

erikasutusega kavandatava tegevuse

kirjeldus (asukoha ja selle ümbruskonna

kirjeldus, milliseid töid planeeritakse

ning kui suures ulatuses, materjalid mida

kasutatakse jne)

Sadama asukoht: Leppneeme küla, Viimsi vald,

Harjumaa. Sadam paikneb Viimsi poolsaare kirdeosas

Leppneeme külas.

Koordinaadid: 59°33’06.00’’ N; 24°52’03.00È

Sadamat planeeritakse laiendada paigaldades

...ujuvkaid, ehitades uus põhjapoolne kaitsemuul ja täita

perspektiivne sadamaale sadamahoone ja parkla

ehituseks. Samuti planeeritakse sadamas uputada

tahkeid aineid merre 40100m3 ja süvendada sadama

akvatooriumit ca 44 400 m3.

6. Vee erikasutuse asukoha skeem ja

kaart

Lisatud joonis

7. Vee erikasutusloa taotleja tegevusala

iseloomustusest, mis peab sisaldama

Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaatori koodi (EMTAK kood)

Kohaliku omavalitsuse üksus

8. Vee erikasutamise eest vastutava isiku

nimi, ametikoha nimetus, telefoni nr ja

e-post

Igor Ligema, merendusspetsialist, telef: +372

50524840. [email protected]

9. Teave vee erikasutusega seotud

tehnoloogia ja tehnika kohta

Kavandatakse kasutada parimat võimalikku

tehniloogiat, mis selgub uuringut käigus.

10. Vee erikasutusega seotud tööde

teostamise projekt selle olemasolu korral

Lisatud eskiisprojekt

11. Vee erikasutamise aeg ja perioodi

pikkus, milleks vee erikasutusluba

taotletakse

Vee –erikasutusluba taotletakse sadama laienduse

projekteerimiseks ja hilisemaks ehituseks.

12. Teave kasutatava tehnika vastavuse

kohta parimale võimalikule tehnikale

Tehnika täpsustub pärast vajalikke uuringuid.

https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013024?leiaKehtiv

mailto:[email protected]

(PVT)

13. Vee erikasutuse asukoha veekogu,

maa või ehitise õiguspärast valdust

tõendavad dokumendid (väljavõte

kinnistusraamatust)

Lisatud taotlusele.

14. Veekogu süvendamisel väljavõetava,

veekogu põhja paigutatava või

uputamisele kuuluva pinnase või

jäätmete maht (m3) ning nende omaduste

kirjeldus, mis sisaldab vee erikasutusloa

andja nõudmisel andmeid jäätmete või

pinnase saasteainete sisaldusest;

sadamas uputada tahkeid aineid merre 40100m3 ja

süvendada sadama akvatooriumit ca 44 400 m3.

15. Vee erikasutuse piirkonna L-Est

koordinaadid

59°33’06.00’’ N; 24°52’03.00È

16. Veekogu süvendamisel väljavõetava

pinnase paigutamise koht sealhulgas

kaadamise koht; kaadamiskoha

geograafilised koordinaadid.

Süvendatavat pinnast planeeritakse kasutada sadama

täitmisel. Osa pinnasest kaadatakse.

17. Merre pinnase paigaldamise, tahkete

ainete uputamise või heitmise korral selle

koha valiku põhjendus

18. Vee erikasutusega kaasneva

võimaliku negatiivse mõju vähendamise

meetmete kirjeldus

Selgub uuringute tulemusena.

19 Kas taotlusega seotud informatsiooni

soovitakse post teel või elektrooniliselt

e-maili teel

Lisa info:

*Vajadusel (asjaolude selgitamiseks, võimalike keskkonna mõjude hindamiseks jne.) võidakse lisaks küsida

eksperthinnangut või KMH-d vastavat litsentsi omavatelt ekspertidelt.

*Eksperthinnanguga ja KMH-ga seotud kulutused katab taotleja.

*Vee erikasutusloa menetlemise tähtaeg on 3 kuud.

*Vee erikasutusloa taotlemise ja väljastamise teate esitamine Ametlikes Teadaannetes on riigilõivu vaba

(riigilõivuseadus § 28¹ p 8).

*Teate väljapaneku Ametlikes Teadaannetes korraldab Keskkonnaministeerium.

Allkiri

Taotlus vormistatakse vastavalt keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määrusele nr 18 “Vee erikasutusloa ja

ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike

materjalide loetelu ja loa vormid” § 5 ja § 8. (https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013024?leiaKehtiv)

1) Avaldus vabas vormis

2) Suuremate tööde puhul on soovitav lisada ka seletuskiri

3) Vee erikasutusloa taotlus Veekogu tõkestamiseks, paisutamiseks, allalaskmiseks, süvendamiseks,

veekogu põhja pinnase paigaldamiseks, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiuks või

veekogusse tahkete ainete uputamiseks vajaliku vee erikasutusloa taotlemise materjalid

Taotluse esitamise kuupäev: 01. August 2017.a.

1. Vee erikasutusloa taotleja nimi/ärinimi Viimsi Vallavalitsus

2. Aadress Nelgi tee 1, Viimsi vald 74001

3. Registrikood/füüsilise isiku isikukood 75021250

4. Vee erikasutuse eesmärk KELNASE SADAMA LAIENDUSE

PROJEKTEERIMINE JA HILISEM EHITAMINE

5. Vee erikasutuse asukoha ja vee

erikasutusega kavandatava tegevuse

kirjeldus (asukoha ja selle ümbruskonna

kirjeldus, milliseid töid planeeritakse

ning kui suures ulatuses, materjalid mida

kasutatakse jne)

Kelnase küla, Viimsi vald, Harjumaa. Sadam paikneb

Soome lahe keskosas, Viimsi poolsaarest kirdes, Prangli

saare idaküljel

Koordinaadid: 59°38.29`N; 25°00.85È

Sadamat planeeritakse laiendada paigaldades

...ujuvkaid, rekonstrueerides põhja ja idamuul. Samuti

planeeritakse sadamas uputada tahkeid aineid merre

2200 m3 ja süvendada sadama akvatooriumit ca 23100

m3.

6. Vee erikasutuse asukoha skeem ja

kaart

Lisatud joonis

7. Vee erikasutusloa taotleja tegevusala

iseloomustusest, mis peab sisaldama

Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaatori koodi (EMTAK kood)

Kohaliku omavalitsuse üksus

8. Vee erikasutamise eest vastutava isiku

nimi, ametikoha nimetus, telefoni nr ja

e-post

Igor Ligema, merendusspetsialist, telef: +372

50524840. [email protected]

9. Teave vee erikasutusega seotud

tehnoloogia ja tehnika kohta

Kavandatakse kasutada parimat võimalikku

tehniloogiat, mis selgub uuringut käigus.

10. Vee erikasutusega seotud tööde

teostamise projekt selle olemasolu korral

Lisatud eskiisprojekt

11. Vee erikasutamise aeg ja perioodi

pikkus, milleks vee erikasutusluba

taotletakse

Vee –erikasutusluba taotletakse sadama laienduse

projekteerimiseks ja hilisemaks ehituseks.

12. Teave kasutatava tehnika vastavuse

kohta parimale võimalikule tehnikale

(PVT)

Tehnika täpsustub pärast vajalikke uuringuid.

https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013024?leiaKehtiv


13. Vee erikasutuse asukoha veekogu,

maa või ehitise õiguspärast valdust

tõendavad dokumendid (väljavõte

kinnistusraamatust)

Lisatud taotlusele.

14. Veekogu süvendamisel väljavõetava,

veekogu põhja paigutatava või

uputamisele kuuluva pinnase või

jäätmete maht (m3) ning nende omaduste

kirjeldus, mis sisaldab vee erikasutusloa

andja nõudmisel andmeid jäätmete või

pinnase saasteainete sisaldusest;

sadamas uputada tahkeid aineid merre 2200 m3 ja

süvendada sadama akvatooriumit ca 23100 m3

15. Vee erikasutuse piirkonna L-Est

koordinaadid

59°38.29`N; 25°00.85È

16. Veekogu süvendamisel väljavõetava

pinnase paigutamise koht sealhulgas

kaadamise koht; kaadamiskoha

geograafilised koordinaadid.

Süvendatavat pinnast planeeritakse kasutada sadama

täitmisel. Osa pinnasest kaadatakse.

17. Merre pinnase paigaldamise, tahkete

ainete uputamise või heitmise korral selle

koha valiku põhjendus

18. Vee erikasutusega kaasneva

võimaliku negatiivse mõju vähendamise

meetmete kirjeldus

Selgub uuringute tulemusena.

19 Kas taotlusega seotud informatsiooni

soovitakse post teel või elektrooniliselt

e-maili teel

Lisa info:

*Vajadusel (asjaolude selgitamiseks, võimalike keskkonna mõjude hindamiseks jne.) võidakse lisaks küsida

eksperthinnangut või KMH-d vastavat litsentsi omavatelt ekspertidelt.

*Eksperthinnanguga ja KMH-ga seotud kulutused katab taotleja.

*Vee erikasutusloa menetlemise tähtaeg on 3 kuud.

*Vee erikasutusloa taotlemise ja väljastamise teate esitamine Ametlikes Teadaannetes on riigilõivu vaba

(riigilõivuseadus § 28¹ p 8).

*Teate väljapaneku Ametlikes Teadaannetes korraldab Keskkonnaministeerium.

Allkiri

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Igor Ligema

Viimsi Vallavalitsus

[email protected]

Teie 08.08.2017 nr 15-3/3785 Meie 29.08.2017 nr 14-6/17/9234-2

Keskkonnamõju hindamise

algatamine (Leppneeme sadam)

Keskkonnaamet on võtnud menetlusse Viimsi Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse

Leppneeme sadama rekonstrueerimiseks ning teavitanud sellest ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded 28.08.2017. Vee erikasutusluba taotletakse Leppneeme sadama

süvendamiseks mahus kuni 44 400 m3 ja osaliselt ka süvendatud pinnase kaadamiseks ning

sadama rekonstrueerimiseks, mille käigus on kavandatud merre tahkete ainete uputamine

mahus kuni 40 100 m3. Leppneeme sadam asub Leppneeme külas, Viimsi vallas, Harjumaal

ning Soome lahe keskosas koordinaatidel 59o33`06``N; 24o52`03`È.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS)

§ 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava

tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) algatamise või algatamata

jätmise kohta tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja, veeseaduse § 9 lg-st 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet.

Seega, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti

pädevusse.

KeHJS § 3 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle

muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob

eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt on mere süvendamine

alates pinnase mahust 10 000 m3 ja 171 kohaselt merepõhja tahkete ainete uputamine alates

ainete mahust 10 000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu vee erikasutusloa

saamiseks Teie poolt taotletavaks tegevuseks on vajalik tegevuse keskkonnamõju hindamine.

KeHJS § 11 lg 3 järgi KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava

tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik.

KMH korraldus: KeHJS § 8 lg-te 1 ja 2 järgi kannab KMH-ga seotud kulud Viimsi

Vallavalitsus. KeHJS § 13 kohaselt tuleb Viimsi Vallavalitsusel koostada koostöös juhteksperdi

või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm ning esitada see

Keskkonnametile menetlemiseks. KMH programm on aluseks kavandatava tegevuse

keskkonnamõju hindamiseks ja KMH aruande koostamiseks. Litsentseeritud juhtekspertide

nimekirja leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/et/kmh-

litsentsikomisjon. KMH programmi koostamisel tuleb arvestada KeHJS § 18 lg-ga 7, mille

kohaselt, kui arendaja ei ole kuue kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale

KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks

olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale. Vastavalt KeHJS § 11

lg-le 11 peatub kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral tegevusloa

taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest

teavitamiseni või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni.

2 (2)

KMH käigus on tuleb hinnata järgmisi mõjusid:

Sadama süvendamisega kaasneva heljumi transpordi hinnang; kaadamisele alternatiivsete

võimaluste kaalumine; süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine;

tegevuskava koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri

huvialadele merel; süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste

ja bioloogiliste omaduste hinnang; kaadamisega kaasneva heljumi transpordi mõju; tegevuse

mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele; tegevuse mõju

kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele; tegevusega kaasnevate

avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja

minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vajadusel

seireprogrammi väljatöötamine. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus peab selguma KMH

käigus – eksperdirühmal tuleb KMH käigus selgitada olemasolevate andmete piisavust

KMH-ks ning puudujääkide korral täiendava teabe hankimise allikad ja viis.

Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 p-le 1, § 6 lg 1 p-dele 17 ja 171, §-dele 8 ja 9,

§ 11 lg-tele 2, 3 ja 11, § 12 lg-le 1, § 18 lg-le 7, veeseaduse § 9 lg-le 5 ning Keskkonnaameti

peadirektori 15.08.2016 käskkirjale nr 1-1/16/306:

1. Keskkonnaamet algatab KMH Viimsi Vallavalitsuse (registrikood 75021250)

Leppneeme sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse menetluse raames.

2. Keskkonnauuringute täiendav vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise

käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada

piiriülese keskkonnamõju ilmnemist.

3. Viimsi Vallavalitsusel tuleb esitada Keskkonnaametile KMH programm nõuetele

vastavuse kontrollimiseks hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva KMH algatamise

otsusest arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 08.08.2017 kirjaga nr 15-3/3785

esitatud vee erikasutusloa taotluse läbi vaatamata.

4. 08.08.2017 esitatud vee erikasutusloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande

nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud

asjaolude ilmnemiseni.

5. KMH-ga seotud kulud kannab Viimsi Vallavalitsus.

Viimsi Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse KMH algatamisest teavitatakse 14 päeva

jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi

menetlusosalisi eraldi kirjaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rein Kalle

juhataja

Keskkonnaosakond

Kaari Männikus-Nilson 680 7452

[email protected]



Igor Ligema


[email protected]

Teie 08.08.2017 nr 15-3/3786 Meie 29.08.2017 nr 14-6/17/9239-2

Keskkonnamõju hindamise

algatamine (Kelnase sadam)

Keskkonnaamet on võtnud menetlusse Viimsi Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse Kelnase

sadama rekonstrueerimiseks ning teavitanud sellest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded 28.08.2017. Vee erikasutusluba taotletakse Kelnase sadama süvendamiseks mahus

kuni 23 100 m3 ja osaliselt ka süvendatud pinnase kaadamiseks ning kaide rekonstrueerimiseks,

mille käigus on kavandatud merre tahkete ainete uputamine mahus kuni 2200 m3. Kelnase

sadam asub Kelnase külas, Viimsi vallas, Harjumaal ning Soome lahe keskosas koordinaatidel

59o38,2`N; 25o00,85È.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS)

§ 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava

tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) algatamise või algatamata

jätmise kohta tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja, veeseaduse § 9 lg-st 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet.

Seega, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti

pädevusse.

KeHJS § 3 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle

muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob

eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt on mere süvendamine

alates pinnase mahust 10 000 m3 ja 171 kohaselt merepõhja tahkete ainete uputamine alates

ainete mahust 10 000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu vee erikasutusloa

saamiseks Teie poolt taotletavaks tegevuseks on vajalik tegevuse keskkonnamõju hindamine.

KeHJS § 11 lg 3 järgi KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava

tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik.

KMH korraldus: KeHJS § 8 lg-te 1 ja 2 järgi kannab KMH-ga seotud kulud Viimsi

Vallavalitsus. KeHJS § 13 kohaselt tuleb Viimsi Vallavalitsusel koostada koostöös juhteksperdi

või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm ning esitada see

Keskkonnametile menetlemiseks. KMH programm on aluseks kavandatava tegevuse

keskkonnamõju hindamiseks ja KMH aruande koostamiseks. Litsentseeritud juhtekspertide

nimekirja leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/et/kmh-

litsentsikomisjon. KMH programmi koostamisel tuleb arvestada KeHJS § 18 lg-ga 7, mille

kohaselt, kui arendaja ei ole kuue kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale

KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks

olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale. Vastavalt KeHJS § 11

lg-le 11 peatub kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral tegevusloa

taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest

teavitamiseni või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni.

2 (2)

KMH käigus tuleb hinnata järgmisi mõjusid:

Sadama süvendamisega kaasneva heljumi transpordi hinnang; kaadamisele alternatiivsete

võimaluste kaalumine; süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine;

tegevuskava koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri

huvialadele merel; süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste

ja bioloogiliste omaduste hinnang; kaadamisega kaasneva heljumi transpordi mõju; tegevuse

mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele; tegevuse mõju

kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele; tegevusega kaasnevate

avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja

minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vajadusel

seireprogrammi väljatöötamine. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus selgub KMH käigus

– eksperdirühmal tuleb KMH käigus selgitada olemasolevate andmete piisavust KMH-ks ning

puudujääkide korral täiendava teabe hankimise allikad ja viis.

Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 p-le 1, § 6 lg 1 p-dele 17 ja 171, §-dele 8 ja 9,

§ 11 lg-tele 2, 3 ja 11, § 12 lg-le 1, § 18 lg-le 7, veeseaduse § 9 lg-le 5 ning Keskkonnaameti

peadirektori 15.08.2016 käskkirjale nr 1-1/16/306:

1. Keskkonnaamet algatab KMH Viimsi Vallavalitsuse (registrikood 75021250)

Kelnase sadama süvendamise ja kaadamise vee erikasutusloa taotluse menetluse

raames.

2. Keskkonnauuringute täiendav vajadus tuleb selgitada KMH programmi

koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel

ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist.

3. Viimsi Vallavalitsusel tuleb esitada KMH programm Keskkonnaametile nõuetele

vastavuse kontrollimiseks hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva KMH algatamise

otsusest arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 08.08.2017 kirjaga nr 15-

3/3786 esitatud vee erikasutusloa taotluse läbi vaatamata.

4. 08.08.2017 esitatud vee erikasutusloa taotluse menetlus peatub kuni KMH

aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg-s 7

sätestatud asjaolude ilmnemiseni.

5. KMH-ga seotud kulud kannab Viimsi Vallavalitsus.

Viimsi Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse KMH algatamisest teavitatakse 14 päeva

jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi

menetlusosalisi eraldi kirjaga.

Lugupidamisega


Rein Kalle

juhataja

Keskkonnaosakond

Kaari Männikus-Nilson 680 7452

[email protected]

SWECO Projekt AS

Reg-kood 11304200

Valukoja 8

11415 Tallinn

Tel +372 674 4000

[email protected]

www.sweco.ee

Projekteerimine – EEP001085

Projekteerimine – FPR000184 Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine – EPE000324 Ehitiste ekspertiiside tegemine – EEK000394

Ehitusjuhtimine – EEJ001255

Ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud - EEG000114 Elektritööd - TEL000717 Omanikujärelevalve – EEO001272

Töö nr 16110-0010

Omanik

Tellija

Viimsi Vald


Nelgi tee 1, Viimsi alevik 74001 Harjumaa


Töö nimetus Kelnase sadamahoone

Asukoht Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimis vald, Harjumaa

Staadium Põhiprojekt

Köited 01 02

Asendiplaan. Arhitektuur.

Tuleohutus. Akustika

Projektijuht / Vastutav arhitekt Ahti Kooskora

Kuupäev

28. veebruar 2017


Objekt: Kelnase sadamahoone Töö nr: 16110-0010 Köide: 01 02

Aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond Staadium: PP

Kuupäev: 28.02.2017

SWECO Projekt AS Meistri tn 22 13517 Tallinn

Tel +372 674 4000 [email protected] www.sweco.ee

2/35

KÖIDETE LOETELU: 01 EHR (digitaalne) 02 ASENDIPLAAN, ARHITEKTUUR, AKUSTIKA, TULEOHUTUS 03 (käesolevas projektis jäetud vahele) 04 EHITUSKONSTRUKTSIOONID 05 KÜTE, VENTILATSIOON JA JAHUTUS 06 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK 07 TUGEV- JA NÕRKVOOL NING AUTOMAATIKA




Kuupäev: 28.02.2017



3/35

PROJEKTI KOOSSEIS:

I SELETUSKIRI

ÜLDOSA.......................................................................................................................... 6

1.1 Üldandmed ...................................................................................................... 6 1.1.1 Ehitise asukoht ............................................................................................ 6 1.1.2 Ehitise lühikirjeldus ...................................................................................... 6

1.1.3 Projekteerija ................................................................................................. 6 1.2 Alusdokumendid ............................................................................................. 7

1.2.1 Lähteandmed ............................................................................................... 7 1.2.2 Ehitusuuringud ............................................................................................. 7 1.2.3 Normdokumendid ........................................................................................ 8

2 ASENDIPLAAN ........................................................................................................ 9

2.1 Üldandmed ...................................................................................................... 9

2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ............................................................................. 9 2.1.2 Alusdokumendid .......................................................................................... 9

2.2 Olemasolev ..................................................................................................... 9 2.2.1 Paiknemine .................................................................................................. 9 2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised ............................................................... 9

2.2.3 Olemasolev reljeef ..................................................................................... 10 2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus .......................................................................... 10

2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed .............................. 10 2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised .................................................. 10

2.3 Vertikaalplaneering ....................................................................................... 10 2.3.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed ......................................... 10

2.3.2 Hoone paiknemiskõrgus ............................................................................ 11 2.3.3 Sademevee käitlemine .............................................................................. 11

2.4 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine..................................................... 11

2.4.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil .......................................................... 11 2.5 Teed ja platsid ............................................................................................... 11

2.5.1 Krundisisesed teed ja platsid ..................................................................... 11 2.5.2 Katendid .................................................................................................... 11 2.5.3 Äärekivid .................................................................................................... 12

2.6 Haljastus ja heakorrastus .............................................................................. 13 2.6.1 Olemasolev haljastus ................................................................................. 13

2.6.2 Projekteeritud haljastus ............................................................................. 13 2.6.3 Väikeehitised ja -vormid ............................................................................. 13

2.6.4 Piirded ja väravad ...................................................................................... 13 2.6.5 Jäätmekäitlus ............................................................................................. 13

2.7 Välisvalgustus ............................................................................................... 13 2.8 Maa-ala tehnilised andmed ........................................................................... 14

3 ARHITEKTUUR ...................................................................................................... 15

3.1 Üldandmed .................................................................................................... 15 3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................... 15




Kuupäev: 28.02.2017



4/35

3.1.2 Alusdokumendid ........................................................................................ 15 3.1.3 Normdokumendid ...................................................................................... 15

3.2 Olemasolev ................................................................................................... 15 3.3 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................ 15

3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud ................................................ 15

3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused ......................................... 16 3.3.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon .......................................................... 16 3.3.4 Energiatõhusus ja sisekliima ..................................................................... 16 3.3.5 Hoone ruumid ............................................................................................ 17 3.3.6 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused ........ 18

3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted ......................................................... 18 3.4.1 Vundament ................................................................................................ 18

3.4.2 Põrandad pinnasel ..................................................................................... 19 3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid .............................. 19 3.4.4 Trepid ........................................................................................................ 19 3.4.5 Vahelaed ................................................................................................... 19

3.4.6 Katus, katuslagi ......................................................................................... 19 3.4.7 Välisseinad ................................................................................................ 20 3.4.8 Siseseinad ................................................................................................. 20

3.4.9 Avatäited .................................................................................................... 20 3.5 Viimistlusmaterjalid ....................................................................................... 21

3.5.1 Viimistlusmaterjalid ruumigruppide kaupa ................................................. 21 3.5.2 Nõuded viimistlusmaterjalidele .................................................................. 22 3.5.3 Siseuksed .................................................................................................. 23

3.5.4 Aknakatted ................................................................................................. 24 3.6 Erinõuded ...................................................................................................... 24

3.6.1 Inva WC nõuded: ....................................................................................... 24 3.7 Hoone tehnilised andmed ............................................................................. 25

4 AKUSTIKA ............................................................................................................. 26

4.1 Üldandmed .................................................................................................... 26 4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................... 26

4.2 Alusdokumendid ........................................................................................... 26

4.2.1 Lähteandmed ............................................................................................. 26 4.2.2 Ehitusuuringud ........................................................................................... 26 4.2.3 Normdokumendid ...................................................................................... 26

4.3 Keskkonnamüra- ja vibratsioonitasemed ...................................................... 26 4.4 Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded ............................... 26

4.4.1 Välispiirete heliisolatsiooninõuded ............................................................. 26 4.4.2 Ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded ................................................. 26

4.5 Ehitusakustikalahenduste põhimõtted ........................................................... 27

4.6 Ruumiakustikalahenduste põhimõtted .......................................................... 28 4.6.1 Nõuded ruumide järelkõlakestusele: .......................................................... 28 4.6.2 Tehnoseadmete müratasemed ruumides .................................................. 28

5 TULEOHUTUS ....................................................................................................... 29

5.1 Üldandmed .................................................................................................... 29 5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................... 29 5.1.2 Alusdokumendid ........................................................................................ 29




Kuupäev: 28.02.2017



5/35

5.1.3 Normdokumendid ...................................................................................... 29 5.2 Olemasolev ................................................................................................... 30 5.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve ........................................... 30 5.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ................................................................ 31

5.4.1 Tuleohutuskujad ........................................................................................ 31

5.4.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad ............................... 31 5.4.3 Põlemiskoormus ........................................................................................ 31

5.5 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus ................................................................. 31 5.6 Suitsutsoonid ................................................................................................ 31 5.7 Tuletundlikkus ............................................................................................... 31

5.8 Evakuatsioonilahendus ................................................................................. 32 5.8.1 Maksimaalne inimeste arv ......................................................................... 32

5.8.2 Evakuatsiooniteed ..................................................................................... 32 5.8.3 Pääsud katusele ........................................................................................ 32 5.8.4 Ohutusabinõud .......................................................................................... 33

5.9 Tuleohutuspaigaldised .................................................................................. 33

5.9.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon ......................................................... 33 5.9.2 Turvavalgustus .......................................................................................... 34 5.9.3 Suitsueemaldamine ................................................................................... 34

5.9.4 Tulekustutid ............................................................................................... 35 5.10 Tehnosüsteemide tuleohutus ........................................................................ 35

5.10.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus ............................................................ 35 5.11 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ....................................................... 35 5.12 Väline tulekustutusvesi.................................................................................. 35

II JOONISED




Kuupäev: 28.02.2017



6/35

ÜLDOSA

1.1 Üldandmed

1.1.1 Ehitise asukoht

Kinnistu aadress: Kelnase sadam, Kelnase küla, Prangli saar, Harju maakond Katastri tunnus: 89001:002:0483 Krundi sihtotstabed: Tootmismaa 100%

1.1.2 Ehitise lühikirjeldus

Käesoleva projekti eesmärk on projekteerida Prangli saarele Kelnase sadamale mereturistidele sadamahoone, kus oleksid tagatud vajalikud esmased tugiteenused.

1.1.3 Projekteerija

Asendiplaan Arhitektuur Projektijuhtimine

SWECO Projekt AS Valukoja 8, 11415 Tallinn Telefon 674 4000 [email protected] MTR reg nr EEP001085

1.1.3.1 Projekteerimise peatöövõtja

Projekteerimise peatöövõtja SWECO Projekt AS Valukoja 8, 11415 Tallinn Telefon 674 4000 [email protected] MTR reg EEP001085

1.1.3.2 Projekteerimise projektijuht

Projektijuht Ahti Kooskora SWECO Projekt AS

1.1.3.3 Asendiplaan

Arhitekt, üksuse juht Ahti Kooskora SWECO Projekt AS

1.1.3.4 Arhitektuur

Arhitekt, üksuse juht Ahti Kooskora Arhitekt Anne Vinkel






Kuupäev: 28.02.2017



7/35

1.1.3.5 Sisearhitektuur


1.1.3.6 Maastikuarhitektuur

Arhitekt, üksuse juht Teedeinsener

Ahti Kooskora Jaak Viitmann

SWECO Projekt AS

1.1.3.7 Akustika


1.1.3.8 Tuleohutus


1.2 Alusdokumendid

1.2.1 Lähteandmed

1.2.1.1 Tellija lähteülesanne

Viimsi vallavalitsuse hanke (nr. 173703) dokument „Kelnase sadamahoone lähteülesanne“

1.2.1.2 Eskiis või olemasolevad ehitusprojektid

SWECO Projekt AS poolt koostatud eskiis, 08.11.2016

1.2.1.3 Projekteerimistingimused

Viimsi Vallavalitsuse poolt 19.08.2016 koostatud projekteerimistingimused nr. 1611002/03559

1.2.1.4 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused

Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 24783325), 08.07.2015

Tallinna Vesi tehnilised tingimused nr PR/1525870-1), 01.06.2015

Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 232820, 10.08.2015

1.2.2 Ehitusuuringud

Geodeesia 24 OÜ poolt teostatud maa-ala topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega. Töö nr. 1111-16.




Kuupäev: 28.02.2017



8/35

1.2.3 Normdokumendid

Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad:

EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt

EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus Osa 2:Põhiprojekti seletuskiri

EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus.

EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Tuletõrje veevarustus;

EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

EVS 843:2016 Linnatänavad

EVS-EN 12464-1:2011 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus

EVS 891:2008 Töökohtade tehisvalgustuse mõõtmine ja hindamine

EVS-EN 13779:2007 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsioo-ni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele

EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast

EVS 916:2012 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251:2007

EVS 919:2013 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.

EVS-EN ISO 13790 Ehitiste energiatõhusus. Energiatarbimise leidmine ruumide kütmiseks ja jahutamiseks

EVS-EN 15193 Hoonete energiatõhusus. Energianõuded valgustusele

Riigi Kinnisvara AS juhend "Tehnilised nõuded koolidele ja büroohoonetele"

Teetööde tehniline kirjeldus 02.01.2015 (www.eesti.ee)

Seadustes ja õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded

Ehitusseadustik 11.02.2015;

Muinsuskaitseseadus 27.02.2002;

Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile¹“;

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 54. „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

Seadme ohutuse seadus. 18.02.2015;




Kuupäev: 28.02.2017



9/35

2 ASENDIPLAAN

2.1 Üldandmed

2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Prangli saarel, Kelnase sadama kinnistule rajatav sadamahoone, kinnistul paikneb ka teisi hooneid, mida käesoleva projektiga ei käsitleta. Käesolevas peatükis käsitletakse Kelnase sadama kinnistu asendiplaanilist lahendust projekteeritava sadamahoone vahetus lähetuses. Käesoleva tooge ei käsitleta kogu Kelnase sadama kinnistut.

2.1.2 Alusdokumendid

2.1.2.1 Lähteandmed

Vt p. 1.2.1

2.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid

Vt p. 1.2.2

2.1.2.3 Normdokumendid

Vt. p. 1.2.3

2.2 Olemasolev

2.2.1 Paiknemine

Kelnase sadama kinnistu paikneb Kelnase küla keskosas, saare kirdeküljel. Kelnase küla asub Prangli saare põhjaosas. Kelnase sadama koordinaadid on 59°38.29`N; 25°00.85È

Uus hoone projekteeritakse paralleelselt kaiga. Hoone esikülg ja peasissepääs on projekteeritud sadama akvatooriumi poole. Hoone esikülje kaugus kai merepoolsest servast on 29 meetrit (ilma etteulatuva rõdu, terasside ja trepita). Rõdu ja varikatuse kaugus merest on 25 m, terrasside kaugus merest 22 m ja trepi kaugus merest 17 m.

Osa hoone teenindamiseks vajalikke rajatisi (kanalisatsiooni süsteeme) rajatakse kinnistutele 89001:002:0099 ja 89001:002:0386.

2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised

Hoone projekteeritakse kinnistule 89001:002:0483. Endisel kinnistul nr 89001:002:0307 (mis nüüd on ühendatud kinnistuga 89001:002:0483) paikneb vana puidust soolalao/töökoja hoone, mis eelnevalt lammutada.




Kuupäev: 28.02.2017



10/35

Kelnase sadama kinnistu on suur ning sellel asub mitmeid ehitisi ja rajatisi, mis ei asu planeeritava hoone vahetus läheduses. Hoone läheduses paikneb jahisadam oma kaidega ning ajutine sadamat teenindav hoone.

Kelnase sadamas on kaikohti harrastusalustele ligikaudu 25. Harrastusalustele sildumiseks sobib paremini läänepoolne tagumine kai ja ujuvkai, kus väiksematele alustele on poomid (kuni 8 kohta, sügavus kai ääres 2,5 m), suurematele poid (kuni 10 kohta, sügavus kai ääres 3,5 m). Kõigil kaidel on kaielekter ja joogivesi, reisikail rattapiirded ning toruvendrid.

Sadamas saab kasutada kuivkäimlat, pesemisvõimalused puuduvad, samuti puudub turismiinfo punkt (Turismiinfo teenuseid osutatakse navigatsioonihooajal väikse sadamahoone baasil). Valdavalt on hooned sadama-alal amortiseerunud.

Uusehitistest on sadama territooriumil jäätmejaam ja 2010 suvel valminud generaatorjaam. Viimane on saare elu jaoks elutähtis objekt. Sadama-ala on kaetud kruusakattega, prügikastid asuvad võrgukuuri seina ääres.

2.2.3 Olemasolev reljeef

Kinnistu paikneb kaldaalal, sellest tulenevalt on maapinna tõus merepoolt eemaldudes ca 1,5 meetrit. Kai merepoolse serva kõrgusmärk on 1,29 m (AB, merepinnast) ning kõrgeima punkti kõrgusmärk on ca 3,4 m.

2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus

Kinnistul asuvad III-IV väärtusklassi puittaimed. Kõik puud on isekülvina kasvanud, kinnistule istutatuid puid ei ole..

2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed

Kinnistu lõunaküljel paikneb tolmuvaba kattega juurdepääsu tee sadamasse ning kruusakattega jalgtee läbi kinnistu.

Koostamisel oleva Kelnase sadama ja lähiala detailplaneeringuga määratakse teede ja tänavate alad Kelnase sadama territooriumil ning sadamakaidele juurdepääsuks.

2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised

Kelnase sadamas kaitsealuseid objekte ja kinnismälestisi ei asu.

2.3 Vertikaalplaneering

2.3.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed

Vertikaalplaneerimise lähteandmeteks on olemasolevad maa-ala kõrgusmärgid.




Kuupäev: 28.02.2017



11/35

2.3.2 Hoone paiknemiskõrgus

Hoone ± 0,00 (hoone esimese korruse põrandatasand) paikneb absoluutkõrgusel 3,15. Hoone paiknemiskõrgus on võetud nii, et kõige kõrgema merevee seisu puhul oleks hoone merevee tasemest kõrgemal.

2.3.3 Sademevee käitlemine

Sadevesi hoone katusepinnalt juhitakse kaipealsele. Sadevett ei koguta ega töödelda.

2.4 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine

2.4.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil

Liikluskorraldus Kelnase sadamas lahendatakse koostamisel oleva detailplaneeringu ja sadama korrastamise projektidega. Käesoleva projektiga näidatakse ära sadama juurdepääsu asukohad hoone vahetusläheduses. Hoonest lõunapoole jääb autotranspordi juurdepääs kaile ning hoonest põhjapoole jääb kergliiklustee (mida mööda on võimalik hoone teenindamine sõidukitega). Sadama parkimist käesoleva projektiga ei lahendata.

2.5 Teed ja platsid

2.5.1 Krundisisesed teed ja platsid

Jalgrattaga või jalgsi sadamasse saabujatele ning hoone juurdepääsuks ja teenindamiseks tagaukse kaudu on projekteeritud kinnistut läbiv kergliiklustee. Hoone ette kai ja hoone vahele on projekteeritud tseremooniaväljak või plats ürituste toimumiseks. Hoone lõunaküljel on juurdepääsutee jahisadamasse.

2.5.2 Katendid

(Tüüp 1) Asfaltkate

- Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (tardkivikillustik 45 %) 70/100 h= 7 cm - Kiilutud lubakivikillustik alus fr 32/64kiiluda fr 12/16 ja fr 8/12 h= 25 cm - Keskliivast dreenkiht (Kf>=2 m/ööp, Kt=0,98) h = 25 cm - Täitepinnas (Kf>=2 m/ööp, Kt=0,98) (vajadusel) - Olev pinnas

(Tüüp 2) Kõnnitee katend betoonkivist

- Betoonkivi h = 6 cm - Liiv-tsement segu h = 3 cm - Lubjakivi ridakillustik alus fr. 4/32 h = 15 cm - Keskliivast dreenkiht (Kf>=2 m/ööp, Kt=0,98) h = 20 cm - Olev pinnas




Kuupäev: 28.02.2017



12/35

(Tüüp 3) Betoonkivist kate juurdepääsutee sõidukitele

- Betoonkivi h = 8 cm - Liiv-tsement segu h = 3 cm - Lubjakivi ridakillustik alus fr. 4/32 h = 15 cm - Keskliivast dreenkiht (Kf>=2 m/ööp, Kt=0,98) h = 20 cm - Täitepinnas (Kf>=2 m/ööp, Kt=0,98) (vajadusel) - Olev pinnas

(Tüüp 4) Murukate

- Murukülv (sort „Harilik“) - Kasvupinnas hmin = 15 cm - Täitepinnas (vajadusel) h = vastavalt profiilile - Olev pinnas

Kasvumullaks paksusega 15 cm kasutada turba- ja mineraalmulda, nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (pH 6.5 – 7.0)

Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse ning optimaalse niiskuse juures vastavalt standardi EVS 901-20 nõuetele. Dreenkihi filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 2 m/ööp ja liivast täitepinnase filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1 m/ööp.

Asfaldist katendikihid rajada vastavalt juhisele "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314) ja "Sillutiskivi, asfaltbetoon- ja tsementbetoonkatendiga teede ja tänavate tüüpkonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded Tallinna linnas". Asfaltbetoonsegus kasutatavate jämetäitematerjalide omaduste minimaalsed nõuded on järgnevad

Killustikalused rajada kiilumismeetodil juhindudes majandus- ja taristuministri määrusest nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" vastu võetud 03.08.2015) ja "Sillutiskivi, asfaltbetoon- ja tsementbetoonkatendiga teede ja tänavate tüüpkonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded Tallinna linnas". Killustikaluses kasutatavate jämetäitematerjalide omaduste minimaalsed nõuded ja kandevõime staatilise plaatkoormuskatsega on järgmised

Betoonist sillutiskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338:2003+AC:2006 "Betoonist sillutiskivid". Paigaldusbetooni klass C16/20 ja kulu 59 kg/jm.

Betoonist sillutiskivide keskkonnaklass EVS-EN 206-1:2007 alusel on XC4+XD3+XF4 (vihma ja külma eest kaitsmata rõhtsad betoonpinnad, mis on avatud jäitevastaste ainete mõjule).

2.5.3 Äärekivid

Kõik katendid on üksteisest eraldatud 0 kõrgusega betoonist äärekividega. Äärekivide tüüp ehitaja valikul kuid eelistada kõige väiksema mõõduga äärekive.

Äärekivide keskkonnaklass EVS-EN 206-1:2007 alusel on XC4+XD3+XF4 (vihma ja külma eest kaitsmata rõhtsad betoonpinnad, mis on avatud jäitevastaste ainete mõjule).




Kuupäev: 28.02.2017



13/35

2.6 Haljastus ja heakorrastus

2.6.1 Olemasolev haljastus

Olemasolevat haljastuse olukorda kinnistul iseloomustab juhuslikkus. Olemasolevat haljastust ei säilitata vaid peale hoone ehitamist rajatakse uus haljastus.

2.6.2 Projekteeritud haljastus

Hoone ümber rajatakse haljasalad, mis jälgivad hoonet ümbritsevat olemasolevat reljeefi.

Sillutamata alale rajatakse haljaspind ning taastatakse murukate. Kõrghaljastust hoone ümbrusesse ei rajata.

2.6.3 Väikeehitised ja -vormid

Kinnistule arhitektuurseid väikevorme ei rajata. Kinnistul esineb ohtrasti eri suuruses kivisid, milledest peale ehituse valmist rajatakse hoone lääne küljele jäävale haljasalale kivipark. Kivipargi jaoks valitakse ehituse käigus välja sobilikud kivid ning kivide paiknemisele koostada tööprojekt. Kui ehituse käigus paljastub liiga palju kive, siis saab neid kasutada vajadusel sadama ehitustööde käigus.

2.6.4 Piirded ja väravad

Käesoleva projektiga piirdeid ja väravaid rajada ei ole ettenähtud. Hoonet ei piirata aiaga.

2.6.5 Jäätmekäitlus

Käesoleva projektiga sadama territooriumi jäätmekäitlust ei käsitleta. Koos sadama korrastamise projektiga koostatakse ka sadamaala jäätmekäitluse lahendus.

2.7 Välisvalgustus

Sadamahoone esifassaadi akende kohale paigaldatakse valgustid.

Sadama territooriumi valgustust käesoleva projektiga ei lahendata.

Projekteeritud tugimüüri ja terrassi käepideme sisse süvistatakse valgustamaks juurdepääsu pandust.




Kuupäev: 28.02.2017



14/35

2.8 Maa-ala tehnilised andmed

- Kinnistu pindala 7409 m², Tootmismaa 100%,

- Olemasolevate hoonete ehitistealune pind Maa-ameti andmetel 433 m²

- Krundisiseste teede ja platside pindala (horisontaalprojektsioonis)

Sillutiskivi 540 m²

Haljaspind 462 m²

Asfaltpind 510 m²

- Hoone tuleohutusklass TP3

- Hoone nurgapunktide koordinaadid (L-EST97 X y)

x=6611470.167 y=557049.428

x=6611474.087 y=557040.595

x=6611476.607 y=557041.708

x=6611479.715 y=557034.718

x=6611489.097 y=557038.889

x=6611492.054 y=557039.356

x=6611491.906 y=557040.294

x=6611501.833 y=557041.862

x=6611500.508 y=557050.258

x=6611496.754 y=557049.665

x=6611495.554 y=557057.271

x=6611488.532 y=557056.168

x=6611489.008 y=557053.200

x=6611478.943 y=557051.612

x=6611471.259 y=557049.700




Kuupäev: 28.02.2017



15/35

3 ARHITEKTUUR

3.1 Üldandmed


Käesolev projekt on koostatud Prangli saarel, Kelnase sadama kinnistule rajatav sadamahoonele. Kinnistul paikneb ka teisi hooneid, mida käesoleva projektiga ei käsitleta.



Vaata punkt 1.2.1 Lähteandmed


Vaata punkt 1.2.2 Ehitusuuringud


Vaata punkt 1.2.3 Normdokumendid

3.2 Olemasolev

Sadamahoone projekteeritakse kinnistule 89001:002:0483. Endisel kinnistul nr 89001:002:0307 (mis nüüd on ühendatud kinnistuga 89001:002:0483) paikneb vana puidust soolalao/töökoja hoone, mis planeeritakse lammutada.


3.3 Arhitektuurne üldlahendus

3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud

Uus hoone projekteeritakse paralleelselt kaiga. Hoone esikülg ja peasissepääs on projekteeritud sadama akvatooriumi poole. Hoone esikülje kaugus kai merepoolsest servast on 29 meetrit (ilma etteulatuva rõdu, terasside ja trepita). Rõdu ja varikatuse kaugus merest on 25 m, terrasside kaugus merest 22 m ja trepi kaugus merest 17 m.

Osa hoone teenindamiseks vajalikke rajatisi (kanalisatsiooni süsteeme) rajatakse kinnistutele 89001:002:0099 ja 89001:002:0386.




Kuupäev: 28.02.2017



16/35

3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused

Hoone rekonstrueeritakse ühes etapis. Hoonet ei projekteerita tulevikus laiendatavana.

3.3.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon

Kelnase sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja turismisadam. Tänasel päeval töötavad hästi parvlaeva - ja kalasadama osa, turismisadam ei ole oodatud mahus käivitunud. Sadamal puuduvad elementaarsed ja vajalikud tingimused mereturistide vastuvõtmiseks. On küll olemas elektri- ja veevarustus sadamakail, kuid puudub sadamahoone, kus oleks võimalik pakkuda mereturistidele vajalikke teenuseid.

Sadama külastatavuse statistika näitab, et sadamat külastab järjest rohkem mereturiste. Huvi saare vastu on kasvanud. Keskmiselt peatuvad alused sadamas 2 päeva, mida on aga võimalik kindlasti vähemalt 1 päeva võrra pikendada, kui on olemas vajalik infrastruktuur mereturistidele esmaste teenuste pakkumiseks. Kohalikud elanikud ja sadamamadrused on uurinud võimalikke põhjusi külastatavuse vähenemise osas ning üheks põhjuseks on alati toodud pesemisvõimaluste ja tualeti puudumine, samuti on viidatud vähesele turismiinfo kättesaadavusele.

Käesoleva töö eesmärk on projekteerida mereturistidele sadamahoone, kus oleksid tagatud vajalikud esmased tugiteenused, et suurendada sadama külastatavust ja saarel kohalviibimise aega veelgi pikendada.

Sadamahoone projekteerimisel on arvestatud saare unikaalset keskkonda nii, et juba sadamasse sisenedes saab saart külastav turist esmase positiivse mulje piirkonnast. Sadamahoone on projekteeritud võimalikult keskkonnasäästlik ja mereturistidele kõiki teenuseid pakkuvana.

Projekteeritav hoone on kahekorruseline, hoonel puudub keldri korrus. Hoone on konteksti jälgiv ebasümmeetrilise põhiplaaniga kivihoone, mis viimistletakse kestva ja hooldusvaba puitviimistlusega. Projekteeritavad hoone korrused on kaasaegsed ning avarad.

Kelnase sadama hoone arhitektuurne kontseptsioon lähtub funktsionaalsusest, lihtsusest ja atraktiivsusest. Sadamahoone, jahisadamale teenuste pakkumiseks, peab olema magnet, mis turiste ligi meelitab ja mõjutab neid kauemaks saarele jääma. Hoone on põhjamaade arhitektuurile omaselt lihtne kuid orgaaniliselt keskkonda sulanduv ja seda vääristav ning esinduslik visiitkaart nii saarele kui sadamale.

Hoone oma funktsionaalselt skeemilt on ülesehitatud nii, et oleks kõik sadama teenused tagatud nii, et need üksteist ei häiriks ning hoone osade samaaegne kasutamine on lihtsalt ja loogiliselt lahendatud. Kõik funktsioonid on eraldi või koos tagatud. Samuti on tagatud hoone võimalik ööpäevaringne kasutus vajalike teenuste osas.

3.3.4 Energiatõhusus ja sisekliima

Hoone energiatõhususe saavutamiseks on hoone küte ja jahutus lahendatud soojapumbaga. Soojapumba kollektor paigaldatakse merre. Lisaks paigaldatakse hoonele 32 päikesepaneeli. Neist 12 tk asuvad katusel ja 20 tk lõunafassaadil.




Kuupäev: 28.02.2017



17/35

3.3.4.1 Välispiirete soojapidavus

Välispiirete soojapidavuse arvud:

- põrand U = 0,14 W/m²K

- välissein U= 0,12 W/m²K

- aknad U = 1,0 W/m²K

- uksed U = 1,0 W/m²K

- katuslagi U = 0,12 W/m²K

3.3.4.2 Energiatõhususe arv ja klass

Sadamahoone energiatõhususe arv on 129 kWh/m² ja energiatõhususe klass A. Energiamärgise arvutamisel ei ole arvestatud hoonele paigaltadavate päikesepaneelidega. Viimased parandavad hoone energiatõhususe arvu.

3.3.4.3 Sisekliima

Sisekliima klass vastab vähemalt tasemele II.

Hoone ruumide küttel kasutatakse vesi-põrandkütet.

Hoonesse kavandatakse konstantse õhuhulgaga mehaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioon koos soojuse utiliseerimisega. Ventilatsioonisüsteemide kavandamisel on arvestatud ruumide otstarvet, paiknemist ja tööreziime. Kokku on hoonesse projekteeritud 2 sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooni süsteemi. Vent.-agregaadid varustatakse veeküttekalorifeeridega õhu soojendamiseks külmal perioodil.

Hoone ruumide jahutus teostatakse tsentraalse vesijahutussüsteemiga, osaliselt läbi ventilatsioonisüsteemide ja lisaks vajadusel täiendavate ruumi elementidega (laealuse paigaldusega kassett- tüüpi FanCoilid). Külmavarustus teostatakse tsentraalsest veejahutusega kompressorseadmest (maasoojuspump, mis suvisel perioodil ekspluateeritakse reversrežiimis).

3.3.5 Hoone ruumid

Ruumiprogramm kujundamisel on arvesse võetud, et sadamahoone tagaks kõik vajalikud tugiteenused mereturistidele ning sadamaga seotud isikutele.

Sadamahoone on jagatud mõtteliselt viieks mõtteliseks tsooniks: esindus- ja infoalaks, ühiskasutatavaks toitlustusalaks, pesuruumid koos saunaga, majutus ning sadamakapteni tööruumid koos seminari alaga. Lisaks veel hoone teenindamiseks vajalikud tehnilised ruumid.

Esindusala hõlmab osa esimesest korrusest. Seal asub sadama administraatori töökoht ning turismiinfo punkt koos meenete müügi võimalusega. Sadamaadministraator korraldab sadamasse saabuvate aluste teenindamist ja juurdepääsu sadamale ning sadamahoonele.

Suurima osa sadamahoonest moodustab esimesel korrusel asuv ühiskasutatav toitlustusala. Toitlustusala moodustavad söögisaal avatud baarileti ja eraldatud köögiga - kus merealustega saabujad saavad ise endale toitu valmistada. Köögile on lisaks




Kuupäev: 28.02.2017



18/35

sahver kus hoitakse kuivaineid ja karastusjooke. Söögisaalis saab einestada või korraldada koosviibimisi. Ala võimaldab ka väiksemate kontsertide korraldamist. Söögisaali maksimum kohtade arv on 80. Söögisaalist pääseb hoone esisele terrassile (merepoolne külg).

Pesemisruumide alal, samuti esimesel korrusel, on pesumasinate ja kuivatite ruum, dušširuumid ning saun. Lisaks tualettruumid, mis on kõigi eelpool nimetatud tsoonide teenindamiseks. Pesemisalale on juurdepääs nii peasissepääsu poolt kui ka hoone tagaküljelt muid alasid läbimata. Kokku on 5 dušši neist üks on ka ratastoolis kasutatav. Viiest duššist 2 on ühenduses saunaga. Saunaosa koosneb eesruumist, leiliruumist, kahest dušširuumist ja wc’st. WC on kaks ust, mida siis administraator saab võtmega seadistada (vastavalt vajadusele) panna avanema kas sauna kompleski või otse koridori. Kokku on esimesel korrusel 4 tualettruumi, milledest üks on kasutatav ka ratastooliga.

Teisel korrusel asuvad majutusala ja sadamakapteni tööruumid ning tehnilised ruumid. Majutusalal on kolm kahe kohalist majutusruumi tualettruumiga. Viimases on kraanikauss, dušš ja wc-pott.

Sadamakapteni ala moodustavad kapteni kabinet, selle ees ooteruum, tualett ning seminariruum koos puhvetinurgaga (ilma köögi ja kraanikausita). Sadamakapteni kabinet ja seminariruum on omavahel ühendatavad-lahutatavad teisaldatava klaasseina abil. Seminariruumi esmane otstarve on regattide või võistluste ajal kohtunikekogu kogunemise ja tööruum. Seminariruumil on ka rõdu ja otse vaade sadamaakvatooriumile.

Lisaks on hoonel ka vaatetorn.

3.3.6 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused

Projekteerijate lähteseisukohaks oli tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimestele võrdväärne ligipääs hoonesse. Lifti rajamine hoonesse ei ole otstarbekas (saarelisest iseloomust tulenevalt) ning hoone tuleb varustada trepironijaga, et vajadusel tagada juurdepääs II korrusele ja vaatetorni.

Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste sisenemine hoonesse toimub peaukse ja tagaukse kaudu ning kuni esimese korruste kõikidesse ruumidesse on võimalik pääseda iseseisvalt ja kõrvalist abi kasutamata.

Olulisemad uksed on projekteeritud vähemalt 1000 mm laiad. Esimesel korrusel pesemisalas asuvad inva nõuetele vastav tualettruum, dušširuum ja saun. Sauna keris tuleb rajada süvistatuna, et tagada ka ratastoolis kasutamine.

3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted

3.4.1 Vundament

Hoonele rajatakse kergplokkidest taldmikuga lintvundament. Täpsemalt vaata köide ehituskonstruktsioonid.




Kuupäev: 28.02.2017



19/35

3.4.2 Põrandad pinnasel

Hoonele valatakse uued pinnasele toetuvad raudbetoonpõrandad paksusega 100 mm, mis on alt soojustatud 100mm vahtpolüstürooliga EPS120. Pinnasel põrandad on vertikaalsetest konstruktsioonidest eraldatud 10 mm vuugiga. Põrandasoojustuse alla rajatakse tihendatud killustikalus.

3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Hoone kandvateks seinteks on 3MPa survetugevusega 200 mm laiustest Fibo kergplokkidest laotud müüritis. Plokid asendatakse kohtbetooniga kohtades, kus on suured jõu kontsentratsioonid: terastalade ja -postide toetus müürile, vahelae profiilplekki kandvate nurkraudade toetuse ulatuses, põiksuunaliste jõudude üle kandmisel müürile (torni ja rõdupostide kinnitus).

Hoone vahelae kandva osa moodustab profiilplekk kõrgusega 120mm ja paksusega 1,0 mm.

Kandvad talad ja postid on kõik teraskonstruktsioonis.

3.4.4 Trepid

Hoone korrustevahelise trepina toimib välisõhus paiknev vaatetorni trepp. Trepp on terasest tehaselise valmistusega.

3.4.5 Vahelaed

Hoone vahelae kandva osa moodustab profiilplekk kõrgusega 120mm ja paksusega 1,0 mm. Profiilplekk toetatakse seintele nurgikute abil, mis on kinnitatud seintesse valatud betoonvöösse kiilankrute abil või toetatakse kandvate terastalade alumiste vööde pealispinnale. Profiilivahed täidetakse keramsiidiga.

Kandva plaadi peale paigaldatakse sammumüra ja põrandakütte isolatsiooniks 100 mm paksune jäigad mineraalvillaplaadid. Sellele laotakse ja kleebitakse omavahel 4 kihti erikõva kipsplaati, millele jäetakse keskmistele kihtidele sooned põrandakütte torustiku paigaldamiseks. Torude vaod täidetakse peale torustiku paigaldamist tasandusseguga.

Altpoolt viimistletakse lagi 2x kipsplaadiga. Söögisaali madalama osa (majutusruumide alune osa), koridoride ja sauna eesruumi vahelagedel on lisaks veel nooniusriputitega kinnitatud perforeeritud kipsplaatidest ripplagi, mille peal on 50 mm jäigad kiletatud mineraalvilla plaadid. Tualetruumides ja pesuruumides on peidetud liistuga moodulripplagi.

Vahelae helipidavus peab vastama R'w ≥60 dB. Maksimaalne löögimürajuhtivus L’n,w = 58 dB.

3.4.6 Katus, katuslagi

Katuslae kandvateks elementideks on puitsarikad (tugevusklass C28) 50x200 mm, samm 600 mm. Sarikate alla ja peale kinnitatakse puitprussid 50x100 mm soojustuse




Kuupäev: 28.02.2017



20/35

kinnitamiseks. Nii sarikate kui prusside vahed täidetakse soojustusega (vt. joonis AR-7-01). Allapoole kinnitatakse ja teibitakse aurutõke, pealepoole kinnitatakse kipsist tuuletõkkeplaat. Katusekatte alla paigaldatakse aluskate. Aluskatte ja tuuletõkkeplaadi vahele jäetakse 100 mm tuulutusvahe. Tuulutusvahe jaoks paigaldatakse tuuletõkke plaadile sarikatega paralleelselt 50x100 mm puitprussid. Aluskate kinnitatakse 22 mm paksuste tõstelattidega. NB! neelukohtades tagada kondentsvee eemaldumine konstruktsioonist. Katusekatteks on valtsitud vaskplekk. Katusekatte toestamiseks hõre laudis (harjad ja neelu osas tihe laudis).

Kogu konstruktsioon tuleb teipida hoolikalt ning tagada õhutihedus nii, et piirete õhulekke arv oleks alla 1 kuupmeetri tunnis välispiirde ruutmeetri kohta m³/(h*m²).

3.4.7 Välisseinad

Välisseinas laotakse 200 mm paksustest kergplokkidest. Välisviimistluse kinnitamiseks paigaldatakse 250 mm kuumtsingitud termoprofiilid. Seinad soojustatakse (profiilide vahel) 250 mm paksuse mineraalvillast ( = 0,032 W/m²K) soojustusega, mis kaetakse tuuletõkkekangaga (Isover Tyvek või analoogne). Välisvoodri kinnitamiseks kasutatakse kuumtsingitud kinnitusliiste (vertikaalne + horisontaalne). Hoone välisviimistlusena kasutatakse vertikaalset heledast atsetüülitud puidust laudist. Laudise paksus 25 mm. (Atsetüülitud puit on äädikhappega töödeldud puit, mida tuntakse ka kaubamärgi Accoya nime all.) Välisviimistluse eluiga (tootja poolne garantii) peab olema 50 aastat. Rõdu ja varikatuse sisepinnad tumedast atsetüülitud puidust.

Välisseina konstruktsioon vt. joonis AR-7-04

3.4.8 Siseseinad

Vaheseinad on 200 mm kergplokk seinad ja ka lamineeritud või karastatud klaasvaheseinad.

Kergplokk seinte ladumisel arvestada, et vaheseinte helipidavus peab olema vähemalt R’w=48dB, aga majutusosas (II korruse ruumide 201, 210, 211, 214 ja 216 vahel) vaheseinte helipidavus peab olema vähemalt R’w=52dB.

Klaasmoodul vaheseinte helipidavus peab vastama vähemalt R’w=35dB. Leiliruumi klaasseinte helipidavust ei normeerita, klaassein peab olema kuumakindel.

3.4.9 Avatäited

Välisuksed

Kõik välisuksed alumiiniumprofiilidest külmasillakatkestusega metalluksed. Uste spetsifikatsioon ja nõuded ustele joonistel AR-8-04 kuni AR-8-06.

Siseuksed

Siseuksed on sileda pinnaga puituksed ühe lehega või ühe lehe ja laiendiga. Nõuded uste helipidavus on antud uste spetsifikatsioonis - täpsemalt vaata joonised AR-8-07 kuni AR-8-16




Kuupäev: 28.02.2017



21/35

Aknad

Kõik aknad on alumiiniumprofiilidest külmasillakatkestusega metallaknad. Akende spetsifikatsioon ja nõuded joonisel AR-8-02.

3.5 Viimistlusmaterjalid

3.5.1 Viimistlusmaterjalid ruumigruppide kaupa

ESINDUSALA JA TOITLUSTUSALA Põrand: Fuajee põrandal on kõrge libisemiskindlusega täismassplaadid 15x15 cm, nt TOPCER, toon 14, tumehall.

Täismassplaatidele esitatavad nõuded vt peatükk 3.5.2.2 Seinad: Fuajee seinad on pahteldatud ja värvitud, toon Tikkurila Y481 (soe valge), või analoog. Sadama administraatori (ruum 101) tagumine sein on värvitud musta tooni koolitahvlivärviga, nt Tikkurila vesialuseline matt dekoratiivvärv LIITU või analoog. Seinale saab kriidiga kirjutada ning maha pesta. Värvi pealekandmisel järgida hoolikalt tootjapoolset juhendit.

Maalritöödele esitatavad nõuded vt peatükk 3.5.2.1 Lagi: Perforeeritud kipslagi vastavalt joonisele AR-5-04. TUALETTRUUMID JA SAUN (Hoone kõik tualettruumid I ja II korrusel) Põrand: Tualettruumide põrandatel on kõrge libisemiskindlusega keraamilised põrandaplaadid 20x20 cm, nt CINCA Nova Arquitectura, matt, toon helehall, 5501 Pearl Grey.

Keraamilistele põrandaplaatidele esitatavaid nõudeid vt ptk. 3.5.2.2. Seinad: Tualettruumide seintel on keraamilised plaadid 20x20 cm, nt CINCA Nova Arquitectura, matt, toon helehall, 5501 Pearl Grey Aktsendina on valamute tagune sein värviline:

helesinised plaadid, nt CINCA Nova Arquitectura, matt, 5580 Crystal Blue Dušši kabiinide uksed ja vaheseinad valmistada karastatud klaasist. Laed: Tualettruumides on valged siledad kipsplaatidest laed. MAJUTUSRUUMID Põrandad Majutusruumides ja majutusruumide koridoris on loodusliku puidulaadse mustriga heledad naturaalsed linoleumpõrandad, nt Forbo Marmoleum Striato original, toon 5237, black sheep; või analoog. Kõikide majutusruumide (k.a. koridor) linoleum põrandakatted sammumüra leevendava akustilise aluskihiga (17 dB)

Linoleumpõrandatele esitatavad nõuded vt peatükk 3.5.2.2 (+akustilised nõuded) Seinad:




Kuupäev: 28.02.2017



22/35

Majutusruumide seinad on pahteldatud ja värvitud, toon Tikkurila Y481 (soe valge), või analoog.

Maalritöödele esitatavad nõduded vt peatükk 3.5.2.1 SADMAKAPTENI RUUMID Põrand: Sadamakapteni ruumides (v.a. tualettruumid) on looduse toonides samblalaadse mustriga heleoranži varjundiga naturaalne linoleumpõrand, nt Forbo Marmoleum Marbled Vivace, toon 3411, sunny day; või analoog.

Linoleumpõrandatele esitatavad nõuded vt peatükk 3.5.2.2 Lagi: Ripplaena kavandatud 18 % perforeeringuga akustilised kipsplaadid, nt Qyptone Quattro 50. Plaatide suurus 600x600 mm. Kipsplaatide taga on akustilistest nõuetest tulenev õhuvahe 100 mm ja selle kohal 50 mm paksune villaplaat. Seinad: Külg- ja tagaseinte ülaosas kõrguselt 2100 mm kuni ripplaeni katavad seinu dekoratiivsed-akustilised kasespoon (lakitud) vineerkilbid. Võimalikest materjalidest kasutada perforeeritud plaati, nt Topakustik tooteid, sobiv oleks näiteks plaat Type 12/4 M. See plaat on perforeeritud 15 % ulatuses, tema keskmine helineeldetegur on 0,8. Külg- ja tagaseina akustilistest paneelidest allapoole jääv osa ning ülejäänud kaks seina on pahteldatud ja värvitud, toon Tikkurila Y481 (soe valge), või analoog.

Maalritöödele esitatavad nõduded vt peatükk 3.5.2.1 KÖÖK NING PESURUUM Põrandad: 30x30 cm keraamiline põrandaplaat. Seinad: 30x30 cm keraamiline seinaplaat. Laed: Sile värvitud kipsplaatidest lagi. TEHNILISED RUUMID Põrandad: Tolmuvabaks töödeldud impregneeritud betoon. Seinad: Pahteldatud ja värvitud. Laed: Tolmuvabaks töödeldud konstruktiivne lagi.

3.5.2 Nõuded viimistlusmaterjalidele

3.5.2.1 Maalritööd

Maalritööde alla kuuluvad kõik objekti viimistlusala tööd koos materjalide ja töövahenditega nii, et objekt saadakse nende tööde koha pealt valmis.




Kuupäev: 28.02.2017



23/35

Tasandus, värv ja voodrid peavad katma kogu neile mõeldud pinna ja ulatuma mööda neid piirnevatest pindadest, nagu ripplaed jm. kerged konstruktsioonid, kui ei ole näidatud teisiti. Sisustuse ja varustuse aluspinnad ning taustad töödeldakse enne nende paigaldust analoogselt muule pinnale, kui ei ole näidatud teisiti.

Töövõtja on kohustatud tegema objektil värvitooni- ja läikivusastme proove. Tellija jätab endale õiguse värvilahendustesse tehtavatele muutustele, mille eest võimalikult esitatavaid lisamaksumusnõudeid ei arvestata, kui just muudatusi ei tehta nii hilja, et sellest tekib tõendatult Töövõtjale täiendavaid kulutusi. Kõik värvilahendused tuleb enne töödega alustamist kooskõlastada Tellija ja sisearhitektiga.

Värvidele esitatavad nõuded: Hõõrdekindlus vähemalt klass 1 ( ISO 11998) Koormusklass vähemalt RL 04 (Maalri RYL 2012)

3.5.2.2 Põrandad

Linoleumpõrandatele esitatavad nõuded:

Paksus: vähemalt 2,5 mm (EN 428/ISO24346) Kasutusklass: vähemalt 34 (EN 685/ISO10874) Libisemiskindlus: R9 Tulepüsivus: Cfls1 Kahekihiline UV töödeldud tehaseviimistlus

Majutusruumide linoleumpõrandatele esitatavad nõuded:

Paksus: vähemalt 3,5 mm (EN 428/ISO24346) Kasutusklass: vähemalt 34 (EN 685/ISO10874) Libisemiskindlus: vähemalt R9 Tulepüsivus: Cfls1 Kahekihiline UV töödeldud tehaseviimistlus Akustilise löögimüra summutus: 17 db

Täismassplaatidele esitatavad nõuded:

Purunemiskindlus: S≥1800N Kulumiskindlus: 123 mm3 Veeimavus: ≤0,1% Libisemiskindlus: R10

Keraamilistele põrandaplaatidele esitatavad nõuded:

Purunemiskindlus: S≥700N Veeimavus: ≤1.5% Libisemiskindlus: R11

3.5.3 Siseuksed

Hoone siseuksed on puitkarkass sileuksed, viimistlus: kasespoon. Siseuksed peavad vastama ruumide akustilistele nõuetele.




Kuupäev: 28.02.2017



24/35

3.5.4 Aknakatted

Majutusruumide aknakateteks on monokroomsed pimendavad tekstiilirulood. Kabinettide ja nõupidamisteruumide aknakateteks on lamellkardinad. Toon: elevandliluu valge. Rulood ja lamellkardinad peavad vastama EN ISO 105-B02 ja EN ISO 105-X12 standarditele, mis tagavad kangaste pleekimis- ja kulumiskindluse.

3.6 Erinõuded

Niisketes ruumides, sh wc-d, pesuruumid, köök ja tehnilised ruumid, on põranda ja seina pindade hüdroisolatsioon 100% ulatuses.

Hoonesse sisenemisel on kasutatud kaheastmelist jalanõude puhastussüsteemi, et maja sisemusse kanduks võimalikult vähe mustust. Hoone välisuste ees on süvistatud metallrest, kohe pärast uksest sisenemist tuulekojas süvistatud kontsakindel porimatisüsteem (harjasread vaheldumisi kuivatavate nõelviltribadega).

3.6.1 Inva WC nõuded:

- wc-poti kasutamist hõlbustavad üleskeeratavad käsitoed peavad olema mõlemal pool potti 600 mm vahega, kõrgus käsitoe peale 800 mm - wc-paberi hoidja 30 cm potist käeulatuses, soovitavalt käetugede küljes - valamu kõrgus põrandast ca 800 mm - peegli alumine serv, kätekuivati ja seebialus vms paigaldada kuni 900 mm põrandast - ratastooli jaoks vaba ruum wc-poti kõrval vähemalt 800 mm - inva wc pott paigaldatakse 500 mm kõrgusele põrandast - väljapoole avanev uks, ukse hingedepoolses servas roostevabast käepide pikkusega 400-600 mm, ca 200 mm kaugusel samast servast, paigalduskõrgus 750-850 mm - nagide kõrgus põrandast (soovitavalt wc-poti kõrvale) 1200 mm, 2-3 nagi - inva wc varustatakse häirenupuga, mille pikendusnöör ripub poti kõrval - wc-potil olles peab saama kasutada bideedušši - invatualettruumi lukustamiseks seestpoolt peab paigaldama pööratavad pikendatud Sulgurid




Kuupäev: 28.02.2017



25/35

3.7 Hoone tehnilised andmed

kasutamise otstarve 12416 Sadamahoone

gabariitmõõtmed 30 m x 23,3 m h=9,6 m

ehitisealune pind 412,6 m²

korruselisus 2

suletud netopind 501,1 m²

suletud brutopind 616,0 m²

kasulik pindala 501,1 m²

köetav pindala 501,1 m²

maht 3050 m3

kasutusiga 50 aastat




Kuupäev: 28.02.2017



26/35

4 AKUSTIKA

4.1 Üldandmed


Prangli saarel, Kelnase sadama kinnistule rajatav sadamahoone, kinnistul paikneb ka teisi hooneid, mida käesoleva projektiga ei käsitleta.

Käesolevas peatükis käsitletakse Kelnase sadamahoone akustilist lahendust

4.2 Alusdokumendid

4.2.1 Lähteandmed


4.2.2 Ehitusuuringud



Vaata punkt 1.2.3 Normdokumendid

4.3 Keskkonnamüra- ja vibratsioonitasemed

Prangli saarel ei ületa Kelnase sadam hoonele mõjuv summaarne päevamüra tase (7:00 – 19:00) 65 dB.

4.4 Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded

4.4.1 Välispiirete heliisolatsiooninõuded

Välispiiretele nõutav õhumürapidavus on 61-65 dB välismüra taseme puhul 30 dB.

4.4.2 Ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded

Ruumidevahelised helipidavuse nõuded ruumi liikide kaupa:




Kuupäev: 28.02.2017



27/35

Ruumi liik Vaheseinad ruumide vahel

Vaheseinad (ukse ja/või klaasosaga

sein)

Uksed ja klaasseinad

Avatud büroo R'w ≥48 dB R'w ≥35 dB R'w ≥30 dB

Kabinet R'w ≥48 dB R'w ≥35 dB R'w ≥30 dB

Nõupidamisruum R'w ≥48 dB R'w ≥35 dB R'w ≥30 dB

Puhkeruum ja kööginurk

R'w ≥48 dB R'w ≥35 dB R'w ≥30 dB

Fuajee R'w ≥48 dB R'w ≥35 dB R'w ≥30 dB

Trepikoda ja koridor

Lähtuvalt trepikoja ja koridoriga piirnevate ruumidele kehtestatud nõuetest

Tualettruum Lähtuvalt trepikoja ja koridoriga piirnevate ruumidele kehtestatud nõuetest

Pesu- ja riietusruum

Lähtuvalt trepikoja ja koridoriga piirnevate ruumidele kehtestatud nõuetest

Majutusruum* R'w ≥52 dB R'w ≥39 dB R'w ≥35 dB

* Majutusruumi ja müratekitava ruumi vahel (vahelagi) R'w ≥60 dB

4.5 Ehitusakustikalahenduste põhimõtted

Välispiirdeks on soojusisolatsioonikattega kergplokksein, mis tagab õhumürapidavuse R'w ≥48 dB

Mõlemalt poolt krohvitud kergplokkidest (Fibo 3) vaheseinad ≥ 200 mm tagavad ruumidevahelise õhumürapidavuse R'w ≥50 dB.

Mõlemalt poolt krohvitud kergplokkidest (Fibo 5) vaheseinad ≥200 mm tagavad ruumidevahelise õhumürapidavuse R'w ≥53 dB.

Vahelagi tagab õhumürapidavuse R'w ≥55 dB.

Projekteeritud klaasmoodul vaheseinad, mille helipidavus peab vastama R'w ≥35 dB.

Uste helipidavusklass on vähemalt R'w ≥30 dB

Majutusruumide uste helipidavusklass on vähemalt R'w ≥35 dB

Välisuste helipidavusklass peab olema vähemalt R'w ≥30 dB

Antud hooneosad vastavad ka maksimaalse löögimüra juhtivusele.




Kuupäev: 28.02.2017



28/35

4.6 Ruumiakustikalahenduste põhimõtted

4.6.1 Nõuded ruumide järelkõlakestusele:

Koosviibimis-, büroo- ja nõupidamisruumide järelkõlakestus <0,8 s sagedusel 250-2000 Hz.

Koridoride ja fuajee ala järelkõlakestus <1,0 s sagedusel 500-2000Hz.

Vahelae konstruktsiooni valides on arvesse võetud sammuheli summutavus.

Ühendused klaasmoodulseina ja piirnevate konstruktsioonide vahel tuleb ehitada vastavalt normide kohasele ruumi helipidavusnõuetele.

Ruumide lagede viimistlemisel kasutatud akustilist perforeeritud kipsplaatidest lage. Allallastud ripplae taha (vahelae alumisele tasandile) paigaldada summutavad villamatid järelkõla kestuse tagamiseks.

4.6.2 Tehnoseadmete müratasemed ruumides

Ruumi tüüp Lubatud müratase, dB(A)

Inimeste pideva viibimisega ruumid, millede tavaline tegevus eeldab

minimaalset taustmüra; nt kabinetid, puhkeruumid jt 35

Inimeste ajutise viibimisega ruumid, millede tavaline tegevus eeldab

kõrgemat taustmüra; nt riietusruumid, abiruumid, koridor jt 40

Tehnoloogilised ja tehnilised ruumid

normeerimata,

kuid soovitavalt

< 65 dB(A)




Kuupäev: 28.02.2017



29/35

5 TULEOHUTUS

5.1 Üldandmed


Käesolev projekt on koostatud Prangli saarel, Kelnase sadama kinnistule rajatav sadamahoonele. Kinnistul paikneb ka teisi hooneid, mida käesoleva projektiga ei käsitleta.







Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad:

EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt

EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus Osa 2:Põhiprojekti seletuskiri

EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus.

EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Tuletõrje veevarustus;

EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

EVS 843:2016 Linnatänavad

EVS-EN 12464-1:2011 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus

EVS 891:2008 Töökohtade tehisvalgustuse mõõtmine ja hindamine

EVS-EN 13779:2007 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsioo-ni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele

EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast

EVS 916:2012 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251:2007




Kuupäev: 28.02.2017



30/35

EVS 919:2013 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.

EVS-EN ISO 13790 Ehitiste energiatõhusus. Energiatarbimise leidmine ruumide kütmiseks ja jahutamiseks

EVS-EN 15193 Hoonete energiatõhusus. Energianõuded valgustusele

Riigi Kinnisvara AS juhend "Tehnilised nõuded koolidele ja büroohoonetele"

Teetööde tehniline kirjeldus 02.01.2015 (www.eesti.ee)

Seadustes ja õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded

Ehitusseadustik 11.02.2015;

Muinsuskaitseseadus 27.02.2002;

Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile¹“;

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 54. „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

Prangli saaravolikogu määrus 19.05.2011 nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“;

Prangli saaravalitsuse määrus 04.04.2012 nr 13 „Tallina haljastute hoolduse nõuded“;

Prangli saaravalitsus määrus 28.09.2011 nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“;

Seadme ohutuse seadus. 18.02.2015;

Kaugkütteseadus 11.02.2003;

5.2 Olemasolev

Sadamahoone projekteeritakse kinnistule 89001:002:0483. Endisel kinnistul nr 89001:002:0307 (mis nüüd on ühendatud kinnistuga 89001:002:0483) paikneb vana puidust soolalao/töökoja hoone, mis planeeritakse lammutada.


5.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

- tuleohutusklass TP 3 - kasutusviis IV (osaliselt II) - kasutusotstarve 12416 sadamahoone - hoone on keldrita kahekorruseline hoone - hoones maksimaalselt viibivate inimeste arv on 130 inimest




Kuupäev: 28.02.2017



31/35

5.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

5.4.1 Tuleohutuskujad

Hoone minimaalne kaugus naabritest on 8,5 m. Lähim hoone on Puhkemaja kinnistul (89001:002:0306) asuv kahekorruseline hoone.

5.4.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad

Kandekonstruktsioonide tulepüsivusaeg on R60, tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus EI60.

5.4.3 Põlemiskoormus

Põlemiskoormus on alla 600 MJ/m² (majutusruumid, restoranid, büroohooned).

5.5 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus

Hoone korrused moodustavad eraldi tuletõkkesektsioonid, mis omakorda jaotatud mitmeks tuletõkkesektsiooniks. Esimesel korrusel on kaks eraldi tuletõkkesektsiooni – saunakompleks ja ülejäänud ruumid. Teisel korrusel on kolme eraldi tuletõkkesektsiooni, milledest üks on veel omakorda osadeks jaotatud. Teise korruse tuletõkkesektsioonid moodustavad elektrikilbi ruum (omaette), kütte/ventilatsiooniruum (omaette sektsioon ning ülejäänud ruumid moodustavad ühise tuletõkkesektsiooni, mis on majutusruumide kaupa jaotatud osadeks (EI15).

Maksimaalne sektsiooni pindala on kuni 270 m². Tehnosüsteemide läbiviigud tuleb lahendada tuletõkkeklappide või –mansettidega.

Kõik tuletõkkeustest on tavaolukorras suletud.

Tuletõkkesektsioonideks jagamine näidatud joonistel (plaanid ja lõige).

5.6 Suitsutsoonid

Suitsutsoonid moodustatakse tuletõkkesektsioonide kaupa. Suitsueemaldus toimub läbi avatavate akende.

5.7 Tuletundlikkus

Minimaalsed tuletundlikkuse klassid: V ja II kasutusviis

- siseseintele D-s2,d2

- lagedele D-s2,d2

- põrandatele ei normeerita




Kuupäev: 28.02.2017



32/35

- katusekattele Broof

Trepikoda ja evakuatsioonikoridor

- siseseintele B-s1,d0

- lagedele A2-s1,d0

- põrandatele DFL-s1

Tehnohoolde ruum

- siseseintele B-s1,d0

- lagedele B-s1,d0

- põrandatele DFL-s1

5.8 Evakuatsioonilahendus

5.8.1 Maksimaalne inimeste arv

Hoones viibivate inimeste maksimaalne arv 130 inimest. Evakueeruvate inimeste arv on vastavalt 1.k – 110 in, 2.k – 20 in, Majutuskohtade arv hoones on 6.

5.8.2 Evakuatsiooniteed

5.8.2.1 Evakuatsiooniteede laiused ja arv

Evakuatsiooniteede minimaalne laius on 1200 (900) mm. Lisaks on hoones automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Esimesel korrusel on 4 väljapääsu, teisel korrusel on üks väljapääs ja üks hädaväljapääs.

5.8.2.2 Evakuatsiooniväljapääsud

Iga korrus moodustab omaette evakuatsiooniala. Evakuatsioon põhikorrustelt toimub olemasoleva keskse uste kaudu otse välja.

Teiselt korruselt on evakuatsioonipääs mööda välist trepikoda. Lisaks on majutusruumide koridorist hädaväljapääs läbi avatava akna.

Väljumisteede maksimaalne pikkus ei ületa 20 meetrit.

Kõik evakuatsiooni teel asuvad uksed on varustatud evakuatsioonisulusega, mis on alati avatavad ilma abivahenditeta ja avanevad evakuatsiooni suunas.

5.8.3 Pääsud katusele

Hoonel puuduvad kelder ja pööning. Hoonest katusele pääs puudub, katusele pääseb välisest vaatetorni trepikojast.




Kuupäev: 28.02.2017



33/35

5.8.4 Ohutusabinõud

Hoone katusele paigutatakse pollarid turvavöö kinnitamiseks katusel tehtavate hooldustööde/teeninduse tarvis. Pollarite tõmbejõud on minimaalselt 5kN.

5.9 Tuleohutuspaigaldised

Hoonesse paigaldatakse Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS), mis hõlmab kogu hoonet. Hoone igasse ruumi paigaldatakse suitsuandur ja igale korrusele vähemalt kaks 6kg tulekustutit.

Hoone kõrgus on 9,6 m. Hoone ükski osa ei ulatu ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 m kõrgemale. Seadustest tulenev piksekaitse rajamine ei ole kohustuslik.

Hoone kubatuur on väiksem kui 10 000 m², hoonesse tuletõrje voolikusüsteemi rajamine ei ole kohustuslik.

5.9.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon

Süsteemi komponendid peavad omama EV´s kehtivat vastavussertifikaati ja vastama standardi EN 54 „Fire detection and fire alarm systems“ nõuetele.

Kõik süsteemi komponendid peavad omama heakskiitu ühendamiseks konkreetse tulekahjusignalisatsiooniga ja peavad omama EV vastavussertifikaati.

Projekteeritava hoone ruumid varustatakse konventsionaalse automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemiga, mis avastab rikked ja kontrollitaval alal tekkinud tulekahju võimalikult varases staadiumis ja annab sellest teate keskseadmele.

Anduritena kasutatakse põhiliselt suitsuandureid. Juhul kui suitsuandur antud kohta ei sobi, siis temperatuuriandureid või temperatuuritundlikuid kaableid. Ripplae taga paigaldatakse suitsuandurid koos välisindikaatoritega, kui sinna monteeritakse elektrivarustuse kaablid kaabliredelitel. Väljapääsude lähedusse paigaldatakse tulekahjuteatenupud ja alarmseadmed. Teatenupud paigaldatakse 1,2...1,6 m kõrgusele põrandast evakuatsiooni teedele ja evakuatsiooni väljapääsude juurde selliselt, et vahemaa mis tahes ruumi punktist lähima nupuni ei ületaks 30 meetrit. Anduriahelate kaabeldus teostatakse kaabliga YSTY 2x0,8+0,8 ja alarmseadmete kaabeldus tulekindla kaabliga.

Tulekindlate kaablite jätkamine ning hargnemine teostatakse ainult tulekindlates harukarpides.

Projekteeritavas hoones nähakse ette ATS-i keskseade, mis paigaldatakse hoone esimese korruse seinale Sadamahoone administraatori juures. Keskseadmel peavad olema akud, mis tagavad süsteemi töö 72 tunniks normaalolukorras ja pooleks tunniks häireolukorras. Kui rikked on kohe avastatavad ning on sõlmitud leping, millega tagatakse maksimaalseks parandusperioodiks vähem kui 24 tundi, võib garanteeritud vooluvarustuse aega vähendada 72 tunnilt 30 tunnini. Keskseade peab olema varustatud potentsiaalivaba kontaktiga, et edastada häire valvekeskusesse. Häirete ja info edastuseks nähakse ette ühendused valve keskseadmega ja andmeside




Kuupäev: 28.02.2017



34/35

hoonejaotlaga BD. ATS-i häiresignaal edastatakse ka hooneautomaatikasüsteemi. Häireedastus teostatakse Tellija poolt määratletud viisil ja tellija poolt määratud kohta.

Tulekahju korral lülitatakse fancoilid ja vent.süsteemid välja (üldine sundventilatsioon ja kohalikud sundventilatsioonid). ATS-i paigaldajal tuleb teha ühendused ventilatsiooni juhtkilpidesse, kust toimub ventilatsioonisüsteemi seiskamine. Seiskamiseks vajalikud väljundmoodulid paigaldatakse keskseadme juurde või ventilatsiooni juhtkilpi. Ventilatsiooni väljalülitamise korral peab olema tagatud, et ventilatsioonisüsteem ei rakenduks tööle enne, kui ATS keskseade on viidud normaalrežiimi. Vastavate tööde teostajal on nõutav elektriohutuse pädevustunnistus. Ventilatsiooniseadmete blokeeringu õige ühenduse ja töö kontrolli teostab ventilatsiooniseadmete paigaldaja.

Võimalikud evakuatsiooniuksed vabastatakse.

Keskseade nähakse ette reservtsoonidega.

5.9.2 Turvavalgustus

Turvavalgustuse projekteerimisel võetakse aluseks standard EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“ ja EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid.

Turvavalgustus projekteeritakse selliselt, et nõutud valgustustihedused oleksid tagatud (1lx evakuatsiooni teel, 5lx tuletõrjevahendite, puldi ja väljakutseseadmete piirkonnas).

Evakuatsioonivalgustid paigaldatakse:

- ohu korral kasutatava väljapääsu uksele;

- trepile, nii, et iga trepikäik oleks valgustatud;

- ohutusmärgile;

- suunamuutusele;

- koridoride ristumiskohale;

- lõppväljapääsule seest- ja väljastpoolt;

- esmaabipunktile;

- tuletõrje- ja päästevahenditele ning tulekahjuteatenupule.

Kui evakuatsiooni valgustid ei taga piisavat valgustustihedust evakuatsiooniteel, siis nähakse ette akuga varustatud üldvalgustid või eraldi valgustid. Väljapääsude kohale ja evakuatsiooniteedele paigaldatakse akupõhise varutoitega evakuatsioonivalgustid, mille akud tagavad nende töö vähemalt 1 tunni vältel.

Paanikavältimisvalgustus nähakse ette - inva-WC-s; saunas ning I korruse saalides.

5.9.3 Suitsueemaldamine

Suitsuärastus toimub läbi avatavate akende või välisuste kaudu (loomulik suitsueemaldus).

Ühe suitsutsooni pindala on maksimaalselt 270 m², suitsutsoon ei ole pikem kui 60 m.




Kuupäev: 28.02.2017



35/35

5.9.4 Tulekustutid

Tulekustutite minimaalselt vajalik hulk on üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 200 m² kohta, kuid vähemalt kaks kustutit igale korrusele ning vähemalt üks tulekustuti (kui ei ole vaja kaht) tuletõkkesektsiooni kohta. Kustutite täpsed asukohad määrata tööprojekti staadiumis.

Üldjuhul kasutatakse 6 kg pulberkustutit, tehnilistes ruumides 6 kg süsihappegaas-kustutid.

5.10 Tehnosüsteemide tuleohutus

5.10.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi hoones põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja/või suitsu levikut. Kui õhutorud läbivad tuletõkketarindeid, paigutatakse õhutorudele vahetult tarindi taha tuletõkestid. Kui tuletõkesti on paigutatud tuletõkketarindist eemale, siis isoleeritakse tuletõkesti ja tuletõkketarindi vahele jääv õhutoru osa vastavalt piirde tulepüsivusklassile. Tuletõkkeklappidel kasutatakse 72°C sulavkaitsmeid ja klapid varustatakse Microswitch indikaatsiooni süsteemiga, mis annab võimaluse kontrollida klappi lahti või kinni asendi olekut. Ventilatsiooni süsteemidel kasutatakse EI60 klassi tuletõkkeklappe, mis peavad vastama standardite EVS-EN 13501-3 ja EVS-EN 15650 nõuetele sertifitseerimise, katsetuste ja klassifitseerimise osas. E klassi tuletõkke- klappe või plafoone kasutamine ei ole projektis ette nähtud.

Õhutorude ja külmatorude ning küttetorude läbiminekud tuletõkketarinditest tuleb tihendada sertifitseeritud tuld-tõkestavate segudega. Torude tuletõkketarindist läbiviigu korral tuleb torude läbiviik tihendada nii, et läbiviik ei vähendaks konstruktsiooni tule- ja suitsutõkestamisvõimet.

Ventilatsiooni õhutorud (tsingitud) ja kütte- ning jahutus-süsteemide torustikud (plast või alupex) valmistatakse mittepõlevatest materjalidest (euroklass A1). Torude külma-, soojus- ja tuletõkkeisolatsioon (tehniline isolatsioon) vastab tuletundlikkuse klassile A1.

Nähakse ette ventilatsioonisüsteemide automaatne seiskumine tulekahju korral.

5.11 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele

Juurdepääs hoonele on tagatud nii sadama kui saare poolt.

5.12 Väline tulekustutusvesi

Projekteeritud hoone väliskustutusvee normvooluhulk on 10 l/s, 3 tunni jooksul. Vastav kogus aastaringseks kasutuseks tagatakse sadama tuletõrjehüdrandi abil.


Kopli 76 [email protected] Registrikood 70003106

10416 Tallinn www.kki.ee Telefon 696 2236

Keskkonnaamet

Teie 5.02.2018 nr 6-3/18/1607-2

Meie 15.02.2018 nr 13-1/18/600-2

Leppneeme ja Kelnase sadamate vee

erikasutuslubade keskkonnamõjude hindamise

programmi kohta seisukoha andmine

Edastasite Keskkonnainspektsioonile seisukoha küsimiseks Leppneeme ja Kelnase sadamate vee

erikasutuslubade keskkonnamõju hindamise programmi. Keskkonnainspektsiooni Harjumaa

büroo hinnangul on keskkonnamõju hindamise programm asjakohane ja piisav.

Lugupidamisega


Neeme Kass

Harjumaa büroo juhataja

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: [Juurdepääsupiirangu algusaeg]

Juurdepääsupiirang kehtib kuni:

[Juurdepääsupiirangu lõpp]

Alus: [Juurdepääsupiirang] Teabevaldaja: Keskkonnainspektsioon

Laur Kõiv

696 2279, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee


Rein Urman

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 05.02.2018 nr 6-3/18/1607-2

Meie 16.02.2018 nr 6-3-1/300

Seisukoha küsimine Leppneeme ja Kelnase

sadamate vee erikasutuslubade keskkonnamõju

hindamise programmi kohta

Oleme tutvunud Teie poolt saadetud Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade

keskkonnamõju hindamise programmiga (EstKONSULT töö nr E1400; E1401) ning juhime

tähelepanu järgmistele programmis esinevatele puudustele:

1) teatavasti on alates 01.01.2018. a Eesti üle läinud uuele kõrgussüsteemile EH2000, kuid

varem alustatud projektid võib lõpuni viia BK77 kõrgussüsteemis, seega tuleb KMH

programmi ja plaanidele lisada, millise kõrgussüsteemi järgi on esitatud sügavused ja

kõrgused;

2) peatükis 2.4 „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ loetletud

kavandavate tegevuste alternatiivid ei vasta pealkirjale;

3) Kaadamisala Aksi saarest kirdes on Veeteede Ameti poolt väljaantud navigatsiooniteabes

avaldatud kaadamisala, kuid see ei kuulu Veeteede Ametile. Palume tekstis läbivalt

parandada.

Lugupidamisega


Taivo Kivimäe

hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse

teenistuse juhataja - peadirektori asetäitja

Ott Küüsmaa

6205682, [email protected]

KeskkonnaametNarva mnt 7a10117 TallinnHarju maakond

Teie: 05.02.2018 nr 6-3/18/1607-2 Meie: 21.02.2018 nr 16-3/18-0425-002

Seiskoha andmine Kelnase ja Leppneeme sadamate vee erikasutuslubade KMH programmile Edastasite 05.02.2018 kirjaga nr 6-3/18/1607-2 seisukoha küsimiseks Leppneeme ja Kelnasesadamate vee erikasutuslubade KMH programmi.

Programmi leheküljel 6 punktis 2.3.1 on toodud, et Leppneeme sadam ei ole harrastusalustesildumiseks piisavalt turvaline, sest puudub idatuulte eest kaitse – vajalik on lainemurdja.

Joonisel 2 ei ole aga kavandatava lainemurdja asukohta märgitud. Samuti ei ole teada selle suurusning rajamise viis. Palume programmi täiendada lainemurdja rajamise ja selle rajamisega kaasnedavõiva keskkonnamõju hindamise kavatsuse osas.

Vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 105 lg 3 punktile 1 on lainemurdja puhul tegemistkaldaga funktsionaalsest seotud ehitisega, mille ehitamiseks tuleb lähtuvalt EhS § 108 lõikest 2 javeeseaduse §-st 225 taotleda hoonestusluba. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)Kati Tamtikehitusosakonna juhataja

Liis Piper [email protected]

Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.tja.ee


TERVISEAMET

PÕHJA TALITUS

NORTHERN SERVICE OF THE HEALTH BOARD

Paldiski mnt 81 Tel + 372 794 3700 Järvamaa esindus: Pärnu 58, Paide 72712 tel +372 5349 4354

10617 Tallinn Raplamaa esindus: Mahlamäe 8-32, Rapla 79511 tel +372 5561 9369 Sanitaarkarantiini büroo: Paldiski mnt 81, Tallinn 10617 tel +372 503 7506

www.terviseamet.ee e-post: [email protected]


Keskkonnaamet

[email protected] Teie: 05.02.2018 nr 6-3/18/1607-2

Meie: 22.02.2018 nr 9.3-4/978

Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade keskkonnamõju hindamise

programm

Esitasite Terviseameti Põhja talitusele (edaspidi amet) tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 151 lõikest 1 seisukoha saamiseks Harju maakonnas

Viimsi vallas Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade keskkonnamõju hindamise

(edaspidi KMH) programmi (OÜ EstKonsult töö nr E1400).

Kavandatava tegevuse eesmärk on Leppneeme ja Kelnase sadamate laiendamine ja arendamine

mereturismi edendamiseks. Mõlemal sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja

turismisadam. Leppneeme sadamat planeeritakse laiendada paigaldades ujuvkaid, ehitades uus

põhjapoolne kaitsemuul ja täita perspektiivne sadamaala sadamahoone ja parkla ehituseks.

Praegu on Leppneeme sadamas kaikohti harrastusalustele 22, laiendamiseks kavandab arendaja

paigaldada 61 kaikohaga ujuvkaid. Lisaks kavandatakse Leppneeme sadamas uputada tahkeid

aineid merre 40 100 m3 ja süvendada sadama akvatooriumit ca 44 400 m

3. Kelnase sadamat

planeeritakse laiendada paigaldades ujuvkaid, rekonstrueerides põhja ja idamuul. Kelnase

sadamas on kaikohti harrastusalustele käesoleval ajal ligikaudu 25, laiendamiseks planeerib

arendaja paigaldada 65 kaikohaga ujuvkaid. Samuti kavandatakse sadamas uputada tahkeid

aineid merre 2 200 m3 ja süvendada sadama akvatooriumit ca 23 100 m

3. Süvendatavat pinnast

planeeritakse kasutada sadamate täitmisel. Osa pinnasest kaadatakse.

Amet on tutvunud KMH programmiga ning märgib järgmist:

Leppneeme ja Kelnase sadamaala lähistele jäävad olemasolevad elamumaad (89001:003:5280,

89001:003:1701 ja 89001:002:0025). Koostatavas KMH aruandes tuleks käsitleda sadamate

tegevuse mõju (näiteks müra, vibratsioon) lähedusse jäävatele elamualadele.

Täiendavalt juhime tähelepanu:

Kelnase sadamahoone põhiprojektis on ehitise asukohaks märgitud katastri tunnus

89001:002:0483, mis X-GIS-i kaardirakendusest ei ole leitav. Kaardirakenduse andmetel

on katastri tunnuseks 89001:001:0834. Eeltoodut tuleks põhiprojektis täpsustada.

KMH programmi materjalid sisaldavad Kelnase sadama projekti, kuid KMH programmis

on välja toodud, et ka Leppneeme sadamaalale planeeritakse sadamahoonet. Materjalidest

puudub informatsioon Leppneeme sadamahoone kohta. Materjalides tuleks täpsustada

Leppneeme sadamahoonega seonduvat (majutusruumide olemasolu jne).


Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Lugupidamisega


Natalja Šubina

direktor

Karmen Ainsalu 794 3720 [email protected]




Margus Kruusmägi

abivallavanem


[email protected]

Teie 03.01.2018 nr 14-12/54

Meie 12.03.2018 nr 6-3/18/1607-7

Seisukoht „Leppneeme ja Kelnase sadamate vee

erikasutuslubade KMH. Programm“ kohta

Austatud Margus Kruusmägi

Viimsi Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile 03.01.2018 kirjaga nr 14-12/54 keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 151 alusel

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi „Leppneeme ja Kelnase sadamate vee

erikasutuslubade KMH. Programm“ (Osaühing EstKONSULT töö nr E1400; E1401; edaspidi

KMH programm) esmaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja asjaomastelt asutustelt

seisukohtade küsimiseks. Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis

01.02.2018 nr 6-3/18/1607 all.

KeHJS § 151 lõike 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi

KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt

asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju

tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva

keskkonnamõju vastu).

Keskkonnaamet kontrollis KMH programmi vastavust KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele ning

edastas 05.02.2018 kirjaga nr 6-3/18/1607-2 KMH programmi asjaomastele asutustele

(Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnainspektsioon, Terviseamet, MTÜ

Harjumaa Omavalitsuste Liit) seisukoha andmiseks. KeHJS § 151 lõigete 1 ja 4 alusel palus

Keskkonnaamet esitada asjaomastel asutustel 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest

alates seisukohad KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti paluti hinnata

KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Keskkonnaametile andsid tagasisidet

Keskkonnainspektsioon, Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet ja Terviseameti Põhja

talitus (vastuskirjad on käesoleva kirja lisas).

Vastavalt KeHJS § 151 lõikele 5 vaatab otsustaja 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste

seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma

seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste

esitatud arvamusi.

Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet laekunud ettepanekuid ning kujundab seisukoha

programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.

1 RT I, 03.07.2017, 14

2 (4)

Keskkonnainspektsioon teatas 15.02.2018 kirjaga nr 13-1/18/600-2, et Keskkonnainspektsiooni

Harjumaa büroo hinnangul on KMH programm asjakohane ja piisav. Ekspertide koosseisu

kohta Keskkonnainspektsioonil täiendavaid ettepanekuid ei olnud.

Veeteede Amet esitas 16.02.2018 kirjaga nr 6-3-1/300 KMH programmi kohta 3 ettepanekut.

Ekspertide koosseisu kohta Veeteede Ametil täiendavaid ettepanekuid ei olnud.

Keskkonnaamet on seisukohal, et Veeteede Ameti esitatud kolm ettepanekut on asjakohased

ning nende alusel tuleb KMH programmi täiendada.

Tehnilise Järelevalve Amet esitas 21.02.2018 kirjaga nr 16-3/18-0425-002 KMH programmi

kohta kaks ettepanekut, ekspertide koosseisu osas ettepanekuid ei esitatud. Keskkonnaamet on

seisukohal, et Tehnilise Järelevalve Ameti ettepanekud on asjakohased ning nende alusel tuleb

KMH programmi täiendada.

Terviseameti Põhja talitus esitas 22.02.2018 kirjaga nr 9.3-4/978 KMH programmi kohta neli

märkust, ekspertide koosseisu osas ettepanekuid ei esitatud. Keskkonnaamet on seisukohal, et

Terviseameti Põhja talituse ettepanekud on asjakohased ning nende alusel tuleb KMH

programmi täiendada.

Keskkonnaamet on tutvunud KMH programmiga ning esitab omapoolsed märkused KMH

programmile, mille alusel palub KMH programmi täiendada:

1. KeHJS § 13 punkti 1 kohaselt esitatakse KMH programmis kavandatava tegevuse eesmärk

ja täpne asukoht, KMH programmi peatükis 2.2. „Kavandatava tegevuse asukoht“ (lk 5)

toodut aga täpseks asukoha kirjelduseks nimetada ei saa. Keskkonnaamet palub KMH

programmi antud osas täiendada.

2. Peatükist 2.3. „Kavandatava tegevuse kirjeldus“ on mõlema sadama puhul puudu

kaadamise kirjeldus. Keskkonnaamet palub KMH programmi täiendada.

3. Selguse huvides palub Keskkonnaamet peatükis 2.3.1. „Leppneeme sadam“ (lk 6) esimeses

lõigus ära nimetatud viis kaid ära märkida ka järgmisel leheküljel olevale joonisele 2 –

Leppneeme sadama asendiplaan.

4. Peatükis 2.4. „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ (lk 10) tuleb

mõlema sadama kohta eraldi välja tuua kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid.

5. Peatükis 2.4. „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ (lk 10) on üheks

alternatiiviks toodud süvenduspinnase kasutamine tagasitäiteks sadamaalal. Selgusetuks

jääb, et milles seisneb ja väljendub programmis pakutud tegevuste alternatiivsus

kavandatavale tegevusele. Ka vee erikasutusloa taotluse punktis 16 on välja toodud, et

süvendatavat pinnast planeeritakse kasutada sadama täitmisel ning osa pinnasest

kaadatakse.

6. Kuna KMH programmi peatükis 2.4. „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed

võimalused“ (lk 10) öeldakse, et KMH käigus analüüsitakse erinevaid joogivee varustuse

ja reovee käitluse võimalusi, siis tuleb peatükis 4. „Mõjuala kirjeldus“ välja tuua ka andmed

kavandatavate tegevuste alade geoloogia ning pinna- ja põhjavee kohta.

7. Peatükis 4.1. „Natura 2000 alad“ on räägitud ainult Kelnase sadamast, puudu on aga

informatsioon selle kohta, kas Leppneeme sadamas ja selle lähiümbruses ning kaadamisalal

ja selle lähiümbruses asub Natura 2000 alasid. Keskkonnaamet palub programmi täiendada.

3 (4)

8. Peatükis 4.5. „Ürglooduse objektid“ (lk 19) tuleb välja tuua andmed ka Kelnase sadama ja

kaadamisala kohta.

9. Peatükis 4.6. „Merekeskkond“ (lk 19) on kirjeldatud kaadamisala, kuid otseselt

süvendustöödest mõjutatud sadamate ja nende lähiümbruse merealade kirjeldused

puuduvad. Keskkonnaamet palub programmi antud osas täiendada.

10. Peatükis 5.3. „Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht“ (lk 23) on kirjutatud:

„Keskkonnamõju hinnatakse olemasolevate andmete ja informatsiooni põhjal kasutades

avalike registrite andmeid, Kihnu sadamas ja piirkonnas varem tehtud uuringute tulemusi,

keskkonnamõju hindamiste alusmaterjale ja järeldusi, ekspertarvamusi ja seireandmeid“.

Keskkonnaamet palub antud lauset korrigeerida, kuna Kihnu sadam ei ole antud KMH

programmiga põhjuslikus seoses.

11. Peatükis 4. „Mõjuala kirjeldus“ (lk 13) ja peatükis 6.3. „Mõjuala ulatuse määramine“ (lk

24) on kavandatavate tegevuste mõjualade määramise kirjeldus täiesti erinev. Kui esimesel

juhul öeldakse, et Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimise, laiendamise ja

süvenduspinnase kaadamise mõjuala on Läänemeres asuv Soome laht ja sadama-aladele

lähimad maismaa alad, siis teisel juhul väidetakse, et tegevuste mõjuala ei ulatu väljapoole

sadamate alade piire. Keskkonnaamet palub antud peatükid üle vaadata ning omavahel

kooskõlla viia.

12. Programmi peatükis 6.3. „Mõjuala ulatuse määramine“ (lk 24) on kirjutatud: „Oluliselt

keerulisem on vältida heljumi teket ja levikut kaadamisel. Seetõttu on kaadamiseks valitud

väga sügav Veeteede Ameti ametlik kaadamisala, mis on mitmete seireprogrammide käigus

hästi uuritud“. Eeltoodust võib välja lugeda võimalust, et heljumi teket ja levikut kaadamisel

on siiski võimalik vältida (kuigi oluliselt keerulisemalt), valides selleks väga sügava

kaadamisala. Palume väidet selgitada või korrigeerida.

13. Programmi peatükis 6. „Natura 2000 eelhindamine“ on läbi viidud Natura eelhindamine,

mille tulemusena on jõutud järeldusele, et kavandataval tegevusel ei ole negatiivset mõju

Prangli loodusalale ning seega aruande staadiumis ei ole vajalik läbi viia Natura hindamist.

Keskkonnaamet märgib, et Kelnase sadama akvatoorium kuulub osaliselt Prangli loodusala

koosseisu. Sealhulgas kavandatakse KMH programmi lisatud joonise 3 kohaselt Natura ala

territooriumil osaliselt süvendamist (akvatooriumi põhjaosas asuva muuli lähedusest ning

idaosas paikneva lainemurdja piirkonnas), samuti kavandatakse idaosa lainemurdjana

toimiva ala vahetus läheduses, mis on inventeeritud Natura elupaigatüübi 1620 ehk Prangli

loodusala ühe kaitse-eesmärgina loetletud elupaigatüübina, merd nii täita kui ka süvendada

ning paigaldada osaliselt Prangli loodusala territooriumile ujuvkaid. Arvestades eelnevalt

loetletud tegevusi ning asjaolu, et Natura eelhindamise koostamisel ei ole eelnevat arvesse

võetud, arvestatud ei ole kumulatiivsete mõjude võimalusi, peab Keskkonnaamet vajalikuks

Natura (eel)hindamise läbiviimist ka KMH aruande raames, kuivõrd esitatud informatsiooni

valguses puudub Keskkonnaametil veendumus, et tegevusel ei ole negatiivseid mõjusid

Natura alale. Samuti palub Keskkonnaamet eeltoodu alusel programmi täiendada.

14. Programmi peatükis 10. „Keskkonnamõju hindamise ajakava“ toodud KMH ajakava ei ole

korrektne. Ajakavas on märgitud, et otsustaja kontrollib täiendatud KMH aruannet 30 päeva

jooksul, tulenevalt KeHJS § 201 lõikest 2 on selleks aga ette nähtud 21 päeva. Samuti on

märgitud, et otsustaja korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku kestvusega vähemalt 21

päeva, korrektne on aga 30 päeva (tulenevalt KeHJS §-st 21). Ajakava viimseks punktiks

on pandud, et otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele ning tähtajaks on

pandud 30 päeva. See ei ole päris korrektne, kuna enne kui otsustaja saab aruande nõuetele

vastavaks tunnistada, tuleb KeHJS § 22 lõigete 2 ja 3 kohaselt kooskõlastada aruanne

asjaomaste asutustega, milleks omakorda on ette nähtud 30 päeva. Keskkonnaamet palub

KMH ajakava korrigeerida ja täiendada.

4 (4)

15. Keskkonnaamet palub KMH programm üle vaadata ning veenduda, et igas peatükis

käsitletud informatsioon ja andmed oleksid välja toodud mõlema sadama (nii Leppneeme

kui Kelnase) ja ka kaadamisala kohta eraldi.

Üldise märkusena Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH menetluse

kohta toob Keskkonnaamet välja, et kuigi KMH programmi koostamise etapis on kahe sadama

programmid kokku koondatud üheks programmiks, siis aruande puhul seda teha ei saa.

Keskkonnaamet on seisukohal, et KMH aruande koostamise etapis tuleb mõlemale sadamale

koostada eraldi KMH aruanne. Kuna Keskkonnaamet on algatanud kaks erinevat KMH-d kahe

sadama vee erikasutusloa taotlustele, kavandatavate tegevuste piirkonnad on erinevad ja

aruanded on mahukad, siis saab olema väga raske jälgida ühes aruandes kahte erinevat tegevust,

piirkonda ning nendega kaasnevaid mõjusid.

Lähtuvalt KeHJS 151 lõikest 6 teeb juhtekspert või eksperdirühm koos arendajaga vajaduse

korral käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel KMH programmis parandused ja täiendused ning

selgitab seisukohtadega arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist. Arendaja esitab

otsustajale KMH täiendatud programmi avalikustamise korraldamiseks. Asjaomaste asutuste

kirjade koopiad lisatakse KMH programmile.

Lugupidamisega


Rein Urman

keskkonnakasutuse juhtivspetsialist

Põhja regioon

Lisad:

1. Keskkonnainspektsiooni 15.02.2018 kiri nr 13-1/18/600-2

2. Veeteede Ameti 16.02.2018 kiri nr 6-3-1/300

3. Tehnilise Järelevalve Ameti 21.02.2018 kiri nr 16-3/18-0425-002

4. Terviseameti Põhja talituse 22.02.2018 kiri nr 9.3-4/978

Teadmiseks: Aide Kaar, EstKONSULT OÜ, [email protected]

Egle Alt 384 8689

[email protected]

Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /

[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)

Keskkonnaamet

[email protected]

Narva maantee 7a

15172, Tallinn

Teie 17.04.2018 nr 6-3/18/1607-9

Meie 20.04.2018 nr 15-5/18/18808-2

Leppneeme ja Kelnase sadamate KMH programmi eelnõu

Teavitate Leppneeme ja Kelnase sadamate vee-erikasutuslubade keskkonnamõju hindamise

programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest.

Maanteeamet, tutvunud OÜ EstKonsult poolt koostatud „Leppneeme ja Kelnase sadamate vee

erikasutuslubade KMH. Programm“ (töö nr E1400; E1401) leiab, et KMH programmi tuleb

lisada eraldi punkt ümbritsevast taristust, milles kajastada ka riigi kõrvalmaantee 11253

Leppneeme sadama tee seisukorda ja võimalikke omandisuhteid.

Lugupidamisega


Villu Lükk

keskkonnatalituse juhataja

Rein Kallas

6119377 [email protected]


http://www.mnt.ee/


1

Keskkonnaametile

07 mai 2018

edastatud e-posti teel

Võrkoja tee 26, Leppneeme, kinnistu omaniku vastuväited ja ettepanekud

Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH programmile

(OÜ Estkonsult töö nr E1400, 20. märts 2018)

Keskkonnaameti kodulehel on välja pandud ülalviidatud KMH programm. Senisesse menetlusse ei ole kaasatud Võrkoja tee 26 omanikku, keda kavandatav tegevus puudutab määral, et teda pidanuks menetlusse kaasama. KMH programmist sai allakirjutanu teada juhuslikult naabrite käest. Jaani lahe äärsete kinnistute omanikud peaksid olema automaatselt kaasatud ja nende teavitamata jätmine käimasolevatest protsessidest võib olla oluline menetluslik rikkumine.

OÜ Estkonsult töö nr E1400 „Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KHM programm“ (edaspidi KMH Programm) sisaldab allakirjutanu arvates vigu ja puudusi, mistõttu esitatud kujul ei saa selle alusel menetlustega edasi minna. Vastuväited puudutavad eelkõige Leppneeme sadamat, mille suhtes on Võrkoja tee äärsete ehk Jaani lahe kaldal asuvate elamumaade omanikel oluline põhjendatud huvi.

1. Reaalseid alternatiive ei käsitleta, mis on oluline puudus

KHM Programmis on märgitud, et :

KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. (KeHJS § 311). Keskkonnamõju KeHJS tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale (KeHJS § 21). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. (KeHJS § 22). /lk 6/

Programmis lähtutakse ainsast lahendusest, mille peamiseks sisuks on massiivse uue muuli rajamine läbi Jaani lahe ning Jaani lahe lõunapoolse osa täitmine ehk ranna ja kalda ning roostiku hävitamine. Uus sadamahoone ning autode parkimiskohad on planeeritud lahe täitmisega tekitatavale uuele maa-alale, kus täna on merelaht ja kaldaroostik.

Pole kahtlust, et mitut hektarit hõlmav kavandatav tegevus mõjutab oluliselt keskkonda, kuna looduslik rand, kallas ja veekogu osa (Jaani lahe lõunapoolne osa) hävib pöördumatult ja muudetakse tehismaastikuks. Samas puuduvad KMH Programmis viidatud alternatiivsed lahendused, mida

2

analüüsida ja mis hõlmaks näiteks sadamaala laiendamist senisega võrreldes lääne poole, kus on ka ajalooliselt sadam ja sadama-ala, jättes Jaani lahe lõunapoolse loodusliku veekogu puutumata.

Samuti puudub analüüsimiseks alternatiiv, kus sadamaala laiendust teha väiksemas mahus ja ilma randa ja kallast hävitamata (jättes ranna ja kalda ning merepõhja valdavas ulatuses täitmata, kuna juurdepääsu ujuvkaidele saab tagada ka senise sadama vahetust naabrusest).

Puuduvad ka alternatiivsed lahendused, kuidas paigutada muuli / lainemurdjat viisil, mis tagaks Jaani lahe lõunapoolse osa säilitamise koos vee liikumise tagamise ja vastava ökosüsteemi kaitsmisega. Puuduvad adekvaatsed selgitused ja põhjendused, miks ujuvkaide paigaldamiseks on üldse vaja täita kaikohtadest kalda poole jäävat merepõhja ning millised oleksid teistsugused lahendused.

2. Puuduvad faktilised andmed, mis kinnitaks harrastusaluste kohtade ebapiisavust

KMH Programmis on märgitud:

Praegu on sadamas kaikohti harrastusalustele ujuvkail 14 ja poordiga sildumisel kuni 8 (sõltuval aluste pikkusest). Sadam ei ole harrastusaluste sildumiseks piisavalt turvaline, sest puudub idatuulte eest kaitse. Lisaks sellele on vajalikud täiendavad kaikohad harrastusalustele. Keskmiselt peatuvad alused sadamas 2 päeva. Sadama külastatavuse tõus on viinud selleni, et navigatsiooniperioodil napib kaikohti. Leppneeme sadama laiendamiseks kavandab arendaja paigaldada sinna 61 kaikohaga ujuvkaid, ehitada uue põhjapoolse kaitsemuuli ja täita perspektiivne sadamaala. /lk 6/.

Tuginedes kohalike elanike tähelepanekutele, ei ole veenvat alust väitel, et piirkonda on vajadus luua juurde 61 kaikohta senisele 22-le lisaks. Senised kaikohad seisavad navigatsiooniperioodil osaliselt kasutamata. KMH Programmis ei ole viidet ühelegi allikale, mis kinnitaks seniste kaikohtade ebapiisavust. Isegi kui eeldada, et pärast sadama laienduse valmimist hakatakse seda intensiivsemalt kasutama, puuduvad andmed ja analüüs, mis lubaks järeldada, et olemasolevate kohtade arvu on vaja neljakordistada.

3. Lainetuse, hoovuste ja heljumi leviku analüüsid tehakse vales järjekorras, tõusuvete käitumise ja jää kuhjumise teemad on analüüsist välja jäetud

KMH Programmis on märgitud:

Projekteerimise ja KMH programmi koostamisega paralleelselt toimub nii Leppneeme kui Kelnase sadama kohta lainetuse, hoovuste ja heljumi leviku matemaatiline modelleerimine (OÜ EstKonsult 2018). Matemaatilise modelleerimise tulemused on aluseks mõlema sadama lõplike lahenduste väljatöötamiseks, et oleks tagatud nii piisav veevahetus sadamates kui navigatsiooniohutus. /lk 7/ – peaks olema enne läbi viidud, ulatus ebapiisavalt kirjeldatud/

Lainetuse, hoovuste ja heljumi leviku matemaatiline modelleerimine ja vastavad analüüsid peavad olema tehtud KMH Programmi valmimise hetkeks, kuna need on olulised lähteandmed põhimõtteliste lahendusvariantide vahel analüüsi tegemiseks (valikuvariantide mitteesitamine kui puudus on käsitletud eespool). Uuringud muutuvad mõttetuks, kui neid teha paralleelselt ainsana käsitletava sadama laiendusprojekti lõplike lahenduste väljatöötamisega, kuna sellisel juhul on KMH Programmis käsitletud ainus alternatiiv juba sisuliselt määratud elluviimiseks ja teisi alternatiive on hilja kõrvale tekitada.

3

Samuti on ebapiisavalt kirjeldatud vajalike uuringute ulatus. Teadaolevalt on teatud tuulesuundade, lainetuse ja muude ilmastikuolude kokkulangemisel võimaik Jaani lahe piirkonnas veetaseme järsk tõus, mida seni osaliselt absorbeeris Jaani lahe lõunapoolse osa roostik / mereluht (sellele vaatamata on tormide ajal tunginud meri Võrkoja tee äärsetele elamumaa kinnistutele). Jaani lahe lõunapoolse osa mereluha täitmine ning vee liikumise tõkestamine muuli või lainemurdjaga tõkestab loodusliku puhverala toimimise ja üleliigne tõusuvesi tungib veelgi intensiivsemalt Võrkoja tee äärsetele kinnistutele senisest enam. Selliseid protsesse ei ole KMH Programmis käsitletud, mis on oluline puudus.

Samuti on käsitlemata kevadised rüsijää kuhjumised, kui uus muul või lainemurdja takistab jääkuhilate hajumist piki kallast. Muuli valmimise järgselt käitub meri tõenäoliselt oluliselt teisiti.

KMH Programmi kinnitamiseks peavad vastavad analüüsid olema juba tehtud ja nende tulemus peab olema selline, mis võimaldaks sadama laienduse ideega edasi minna. Neid analüüse ei saa teha paralleelselt väljapakutava lahenduse edasiarendamisega või olukorras, kus KMH teostamisel neid piisavalt ei arvestata, kuna KMH Programm ei näe seda ette.

4. Vastuolu üldplaneeringuga

KMH Programmis väidetakse järgmist:

3.1. Viimsi valla mandriosa ja Prangli saare üldplaneeringud Viimsi valla mandriosa üldplaneering on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000 otsusega nr 1. Üldplaneeringus on Leppneeme sadama asukohaga arvestatud. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on Leppneeme sadam ette nähtud ühenduse pidamiseks Prangli saarega ja vajab põhjalikku renoveerimist. Prangli saare üldplaneering on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 10. oktoobri 2000 otsusega nr 200. Üldplaneeringus on Kelnase sadama asukohaga arvestatud. Viimsi Vallavolikogu võttis 11.03.2014 vastu otsuse nr 19 „Viimsi valla üldplaneeringute ülevaatamine“. Otsuse kohaselt jäätakse kehtima muuhulgas Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000.a otsusega nr. 1 kehtestatud Viimsi valla üldplaneering, Viimsi Vallavolikogu 10. oktoobri 2000.a otsusega nr. 200 kehtestatud Prangli saare üldplaneering ja Viimsi Vallavolikogu 13. septembri 2005.a määrusega nr. 32 kehtestatud Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted". Seega vastab Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimine ja laiendamine kehtivatele asjakohastele üldplaneeringutele. Asjakohaste kehtivate üldplaneeringute materjalid on leitavad Viimsi Vallavalitsuse veeblilehelt aadressil http://www.viimsivald.ee/kehtestatud-2/ (18.12.2017 seisuga). / lk 12/

KMH Programmis esitatud väide, et Leppneeme sadama rekonstrueerimine ja laiendamine vastab kehtivatele asjakohastele üldplaneeringutele on otseselt ebaõige informatsioon. Veelgi enam, pakutav ainus lahendus on otseselt üldplaneeringuga vastuolus. Allpool väljavõte kehtivast üldplaneeringust, millel on selgelt märgitud:

1) esiteks, üldplaneering näeb ette Leppneeme sadama praeguses asukohas ja ei luba Jaani lahe lõunaosa täisajamise kaudu uue territooriumi loomist sisuliselt uue sadama loomiseks Jaani lahte;

2) teiseks, üldplaneering näeb ette Leppneeme sadama renoveerimist, mis on tänaseks juba tehtud. Uue sadama rajamist ega olemasoleva laiendamist ida või kagu suunal üldplaneering ei toeta;

3) kolmandaks, üldplaneering näeb ette sadamate hoonete ja rajatiste tarvis tänasest sadamast läänepool oleva ala (tähistatud üldplaneeringu joonisel roosa ruudustikuga), autoparkla ja uue

4

sadamahoone rajamine merre läbi selle põhja täitmise on otseselt vastuolus üldplaneeringuga ja selles kavandatud maa sihtotstarvetega.

Väljavõte 1 üldplaneeringust: Leppneeme sadam, sadama ala ja Jaani laht (puudub sadama laiendus Jaani lahte, kavandatav muul ja rannajoone oluline muutmine)

Väljavõte 2 üldplaneeringust: (sadamarajatised on ette nähtud tänasest sadamast läänes olevale roosa ruudustikuga alale)

5. Analüüsitav lahendus ei tulene arengukavast

KMH Programmis väidetakse:

5

3.2. Viimsi valla arengukava 2014-2020 Viimsi valla arengukava 2014-2020 on kinnitatud Viimsi Vallavolikogu 09.10.2014 määrusega nr 16. Viimsi valla SWOT analüüsi kohaselt on valla tugevad küljed muuhulgas väikesadamate rekonstrueerimine ning turismi ja puhkemajanduse laiendamine mereturismi ja saartel puhkamise näol. Võimalustena nähakse muuhulgas merega seotud tegevuste populariseerimist. Merega seotud tegevuste aktiivsuse kasv, tervise suurem väärtustamine ja elanike liikumine looduses eeldavad keskkonnateadliku käitumise tõstmist ning turismi- ja puhkemajanduse arendamist mandril ja saartel. Arengukava kohaselt täpsustavad Viimsi valla visiooni muuhulgas merelist asendit ärakasutav väärtturismi ja puhkemajanduse areng. Arengukavaga sätestatud eesmärgi „Elanike vajadusi arvestav tehniline taristu“ saavutamiseks on seatud üheks ülesandeks väikesadamate, sh Leppneeme kaitsemuuli renoveerimine ja pikendamine, sadamahoonete rajamine nii Kelnase kui Leppneeme sadamates. Seega vastab Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimine ja laiendamine kehtivale Viimsi valla arengukavale. Viimsi valla arengukava 2014-2020 on leitav Riigi Teatajast (18.12.2017 seisuga)./lk 12/

KMH Programmis väidetud järeldus ei vasta arengukavas toodule. Arengukava nägi ette Leppneeme kaitsemuuli renoveerimise ja pikendamise, mis on käesolevaks ajaks juba teostatud. Arengukava ei käsitle Leppneeme sadama uue osa rajamist Jaani lahte ja täiesti uue kaitsemuuli rajamist teise asukohta, kui on tänane sadam. Jaani lahes, uueks sadamaks kavandatavas osas ei ole mitte kunagi olnud Leppneeme sadamat, muuli, lainemurdjat ega muid sadamarajatisi.

Samuti ei tulene arengukavast, et juba renoveeritud, täna olemasolev Leppneeme sadam neid arengukava eesmärke ei täida. Arengukavast ei tulene ühtegi asjaolu, mis annaks aluse väita, et esineb vajadus senist kaikohtade arvu, mis sadama varasema rekonstrueerimise tulemusel oluliselt suurenes, oleks omakorda vaja neljakordistada.

6. Analüüsitav lahendus ei tulene turismi arengukavast

KMH Programmis väidetakse:

3.3. Viimsi valla turismi arengukava aastani 2025 Viimsi valla turismi arengukava aastani 2025 on kinnitatud Viimsi Vallavolikogu 15.04.2014 määrusega nr 10. OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 13/50 Töö nr E1400 Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 20. märts 2018 Viimsi valla turismiarenduse eesmärkideks on muuhulgas sätestatud Leppneeme sadama kaitsemuuli renoveerimine ja pikendamine, Kelnase sadama kaitsemuuli rekonstrueerimine ja sadama laiendamine ning sadamahoonete rajamine nii Kelnase kui Leppneeme sadamates. Seega vastab Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimine ja laiendamine kehtivale Viimsi valla turismi arengukavale. Viimsi valla turismi arengukava aastani 2025 on leitav Riigi Teatajast (18.12.2017 seisuga).

Samad märkused, mis eelmises punktis. Leppneeme sadama kaitsemuuli renoveerimine ja pikendamine on juba ellu viidud. Uue sadama rajamisest olemasolevast itta, millega seoses hävitatakse Jaani lahe lõunapoolne osa, turismi arengukava ei räägi. Samuti ei näe see ette

6

sadamahoone ehitamist merre selle täitmise abil. Arengukavad eeldavad vastavate eesmärkide teostamist üldplaneeringuga kooskõlas oleval viisil, s.o säilitades olemasolevat rannajoont ja planeerides sadamahooneid üldplaneeringus tähistatud alale tänasest sadamast läänesuunas.

7. Mõjuala ulatus on esitatud puudulikult

KMH Programmis on mõjualade esitamisel kunstlikult pisendatud loodava sadama negatiivseid mõjusid ümbruskonnale. KMH Programmis väidetakse:

4. MÕJUALA KIRJELDUS

Leppneeme ja Kelnase sadamate rekonstrueerimise, laiendamise ja süvenduspinnase kaadamise mõjuala on Läänemeres asuv Soome laht ja sadama-aladele lähimad maismaa alad. Arvestades sadamate asukohtasid, kavandatavate tööde mahtu ja varem samas kohas tehtud tegevuste mõju saab analüüsi tulemusena väita, et nende tegevuste mõjuala ei ulatu väljapoole sadamate alade piire. /lk 14/

Esitatud väide on demagoogiline ja eksitav. Esiteks, kavandatud tööde tegevuskohas Leppneemes Jaani lahe lõunaosas ei ole mitte kunagi olnud sadamat. Leppneeme sadama piirid sellele merealale ei ulatu. Tööd toimuksid valdavas osas väljaspool senise sadama alade piire, mitte nende sees. Teiseks, mõjualaks on kogu Jaani laht väljaspool sadama ala ja selles olev ökosüsteem, samuti kaldaroostik ja vastav ökosüsteem ning Jaani lahe rand ja kallas, mis kas ehituse käigus hävitatakse või mis jäävad muutunud oludes teistsuguste lainete, merevee tõusude ja jää liikumiste meelevalda. Muuhulgas on mõjualas Võrkoja tee ääres asuvad elamumaad, mida mõjutab vahetult nii ehitustegevus, kui ka püsivad muutused mereluha kui puhverala kadumisel, merevee liikumisel ja jää kuhjumisel ning sadama hilisemal kasutamisel.

8. Eeldatavad mõjuallikad on käsitletud puudulikult, mõjude analüüs ebapiisav

KMH Programmis on esile toodud:

5.2. Eeldatavad mõjuallikad Süvendamine – antakse süvendustöödega kaasneva heljumi transpordi hinnang, hinnatakse süvendamise mõju keskkonnale, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele, tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust, hinnatakse tegevuse vastavust parima võimaliku tehnika kirjeldusele, vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. Kaadamine - KMH käigus analüüsitakse kaadamise keskkonnamõju, kirjeldatakse ja hinnatakse kaadamisala keskkonnaseisundit, olemasolevate andmete põhjal hinnatakse süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi omadusi, hinnatakse kaadamisega kaasneva heljumi transporti, vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. Hüdrotehnilised tööd – lähtudes koostatud projektist hinnatakse vee erikasutusega seotud tegevuse mõju keskkonnale, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele, tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust, hinnatakse tegevuse vastavust parima võimaliku tehnika kirjeldusele. Mudelarvutuste[12] põhjal antakse hinnang kavandatava tegevuse mõjule veevahetusele sadamate akvatooriumites. Vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. /lk 24/

7

Mõjude kirjeldus on ilmselt puudulik ja jätab vale mulje tööde ulatusest. Räägitakse süvendamise ja kaadamise võimalikest mõjudest keskkonnale, samuti hüdrotehnilistest töödest, kuid täiesti on katmata suures ulatuses ranna ja kalda hävitamine, merepõhja ulatuslik täitmine ja muuliga lahesopi sulgemine kui olulised mõjuallikad. Muuhulgas on roostik oluline piirkonnas liikuvatele loomadele (kitsed, põdrad) ja on oluline ala lindudele pesitsemiseks ja elupaigaks. Looduslik rand ja kallas on ka kaitstavad väärtused omaette, mille säilitamiseks tuleb ette näha meetmed, mitte käsitleda ranna ja kalda täitepinnasega katmist „iseenesestmõistetava“ tegevusena, millel nagu polekski eraldiseisvat negatiivset tähendust.

KMH Programmis punktis 5.3 ja edasi on esile toodud mõningaid kirjeldusi, milliseid mõjusid tuleb käsitleda, kuid ka sealt on täielikult puudu temaatika, mis seondub Jaani lahe loodusliku ranna ja kalda hävitamise ning veekogu osa muutmisega tehislikuks maismaaks, millega kaasneb loodusliku keskkonna pöördumatu rikkumine. Samas puudub põhjendus, miks see vajalik on, kuna paadid silduvad ujuvkaide ääres, mille toimimiseks puudub vajadus täita liikluseks mittekasutatavat veekogu madalamat osa täitepinnasega. Samuti puudub juhis, et analüüsida mõjusid, mis puudutavad Jaani lahe ääres elavate inimeste heaolu märkimisväärset kahanemist läbi loodusliku ranna hävimise ja asendamisega tehisliku alaga ning veekogu osalise kaotamisega selle kinniajamise kaudu. Kahjustada saavad ka Jaani lahe äärsete ja Võrkoja tee piirkonna elanike majanduslikud huvid, kelle kinnistute väärtus väheneb seoses looduskeskkonna negatiivsete muutustega.

Ranna ja kalda hävitamise ning veekogu kinniajamise mõjudest vaatab KMH Programm valdavalt mööda. Need mõjud on niivõrd olulised, et ilma nende analüüsimiseta ei ole mõeldav KHM Programmi kinnitada või võtta seda aluseks edasisteks uuringuteks ja tegevuste kavandamiseks.

9. Ettepanekud

Esiteks, kõrvaldada KMH Programmist eelviidatud puudused ja enne mistahes tegevustega edasiminekut tuleb teostada vajalikud uuringud. Teiseks, tuleb välja töötada reaalsed alternatiivid, mille vahel on võimalik teha kaalutletud valik.

Alternatiiv 1: peamise alternatiivina tuleb näha ette Leppneeme sadama laiendamine läände-kirdesse, mis on kooskõlas üldplaneeringuga ja võimaldaks hoiduda Jaani lahe osalist hävimist. Samuti tuleb parklad ja sadamahooned kavandada üldplaneeringus selleks ettenähtud alale, mitte mere täitmisega tekitatavale uuele alale. Üldplaneeringus ettenähtud alal on sadamarajatisteks piisavalt ruumi ja sellele on hea juurdepääs.

Alternatiiv 2: kui näha ette sadama laiendus Jaani lahte, on vajalik ühe alternatiivina kaaluda laiendamist oluliselt väiksemas mahus (nt 15-20 uue paadi koha loomist 60 asemel), mille käigus ei suleta muuliga kogu Jaani lahe lõunaosa, vaid eraldatakse üksnes sadamapoolne nurk. Sellisel juhul ei täideta ulatuslikult kallast ja merepõhja, mis iseenesest ei ole ujuvkaide paigutamiseks vajalik (vt järgnev illustreeriv skeem).

8

Illustreeriv skeem alternatiiv 2 juurde.

Alternatiiv 3: sadama laiendusest loobumine keskkonna säilitamise kaalutlustel.

Lugupidamisega

/digiallkiri/

Toomas Vaher

Võrkoja tee 26 kinnistu omanik e-post: [email protected] Postiaadress: Ellex Raidla Advokaadibüroo Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn Tel 510 6669

Leppneeme sadama vee erikatusloa KMH programmi kohta

Töö nr E4100, OÜ Estkonsult

Vastuväited ja ettepanek /06.05.2018.a.

Pärast www.keskkonnaamet leheküljel esitatud programmi ja selle lisadega tutvumist on

allakirjutanul järgmised vastuväited ja ettepanek.

Kavandatava tegevuse keskkonnauuringute täiendav vajadus tuleb selgitada välja KMH programmi koostamise käigus, mida kinnitatakse ka Keskkonnaameti kirjas 08.09.2017 nr 14-6/17/9234-3. Vastuväide 1. Programm ei näe ette ühtegi täiendavat keskkonnauuringut seoses kavandatava tegevusega - Jaani lahe lõunapoolse osa süvendamise, täitmise ja peaaegu kogu lahte sulgeva muuli kavandamisega ning sellega kaasneva olulise keskkonnamõjuga Võrkoja tee äärsete kinnistutele ehk varale, linnustikule ja loomade liikumisteedele. Programmi punktis 2.3.1 esitatakse, et projekteerimise ja KMH programmi koostamisega paralleelselt toimub lainetuse, hoovuste ha heljumi leviku matemaatiline modelleerimine, mille tulemused on aluseks sadama lõpliku lahenduste väljatöötamiseks. Kavandatava tegevuse kohta on esitatud üksainus tutvustav eskiisjoonis ( Corson OÜ töö 1713 pealkirjaga „Lainemurdja ja sadama laienduse kontseptsioon“), millest võib järeldada, et Leppneeme sadama laiendamisega kavandatakse Jaani laht sulgeda rajatava muuliga, mille pikkus ja kõrgus on teadmata ning lainetuste ja hoovuste mõju (eriti põhjasuunaliste ja kõrgvee tormide ajal) teadmata. Samas kavandatakse täita olulises mahus lahe lõuna- ja idapoolne laheäär ning sellega suletakse merevee liikumine lahes. Elades 10 aastat Võrkoja teel väidan, et selline mastaapne lahendus tekitab reaalse ohu Võrkoja tee äärsete kinnistute (24, 26, 28 jt) üleujutamisele ( praegu valgub merevesi kavandatavale täitealadele). Programm ei näe ette ka täiendavaid keskkonnauuringuid loomastiku (p.4.3) ja linnustiku (p.4.4) osas kuigi Jaani lahe idapoolses roostikus pesitseb märkimisväärne hulk lindusid, lahes elavad luigepered, haigrud ja muud linnud (k.a. aeg-ajalt peatuv merekotkas). Ja sama ala on aastaid olnud metskitsede ja põtrade liikumisteeks, mille kõige tunnistajaks oleme elanikena igapäevaliselt. Arendaja ja programmi koostaja ilmselgelt alahindavad sellise lähenemisega kavandatava tegevuse pikaajalist keskkonnamõju nii varale, linnustikule ja loomastikule. Vastuväide 2 Kavandatav laiendus (sisuliselt uus sadam) ei ole oma paiknemise mõttes Viimsi valla üldplaneeringuga kooskõlas. Üldplaneeringus peetakse silmas sadamaalana Jaani lahe läänepoolset kallast. Jaani lahe täitmist ja sinna sadamahoone ja parklate rajamist ning akvatooriumi laiendamist üldplaneering ette ei näe. Arengukavas räägitakse olemasoleva muuli / lainemurdja rekonstrueerimisest ja pikendusest, mis on juba ära tehtud ( ja seegi mitte vastavuses 2005.a. KMH-ga).

http://www.keskkonnaamet/

Arengukava ei näe ette täiendava väikealuste sadama ja täiesti uue muuli või lainemurdja rajamist, mis kaotab ära Jaani lahe lõunaosa. Seal ei ole kunagi mingit Leppneeme sadama muuli ega lainemurdjat olnud ja pole ka sadama akvatooriumi. Programmis väidetakse (p. 2.3.1), et „sadama külastatavuse tõus on viinud välja selleni, et navigatsiooniperioodil napib kohti“. Elan vahetus läheduses ning igapäevane silmside on nii Jaani lahe kui sadamaga. Aktiivse harrastuskalurina (võib öelda, et navigatsiooniperioodil igapäevane merelkäija) väidan, et tegelik olukord on hoopis vastupidine. Menetluses osalejana jääb arusaamatuks, millega on põhjendatud vajadus kaide arvu suurendada ca 3 korda (22+61), millega tekitatakse oluline keskkonnamõju kogu lähipiirkonnale. Lisaks on see vastuolus ka Leppneeme küla arengukavas (2008-2018) esitatud eemärkidega (p.2.7.8). Programmi lisas 1 esitatud arendaja avalduses on uute kaikohtade arv hoopis konkretiseerimata. Arusaamatu. Vastuväide 3 Programmi punkti 2.4 pealkiri eeldab, et programmis esitatakse kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused. Tegelikult pole esitatud ühtegi alternatiivset võimalust - ei kaikohtade, täidetava merepinna ala, autoparkimiskohtade, kavandatava muuli jmt kohta. Kirjeldatakse ainult süvendatava akvatooriumi täitemahu, selle tagasitäite või kaadamise võimalusi - eesmärgiga vähendada kaadamisega seotud mahtusid. Kuidas muidu selgitada seda, et 44,4 tuhandest m3 läheb kaadamiskohale ainult 4,3 tuh. Väidan, et :

sadama laiendamine on reaalselt võimalik ka kalandusühistu „Räim“ territooriumil (olemasolevast muulist põhja poole Jaani lahe lääneküljel) ja oluliselt väiksemate negatiivsete keskkonnamõjudeta rannaprotsessidele ning

oluliselt väiksemas mahus kaikohtasid ja autode parkimisalasid kavandades - ilma Jaani lahte oluliselt täitmata, kogu lahte sulgevat muuli ehitamata ja loomade ning lindude kasutusalasid kahjustamata.

ETTEPANEK Arvestades eeltoodut teen KMH protsessi osalejana ettepaneku, et enne KMH programmi kinnitamist peab olema modelleerimine teostatud, selle tulemused analüüsitud, täiendavad keskkonnauuringud kavandatud ning alternatiivsed reaalsed võimalused programmis esitatud. Pärast seda saab arendaja ehk Viimsis Vallavalitsus Leppneeme sadama laiendust kavandada ja KMH programmiga edasi minna.

Lugupidamisega

Urmas Laur

Võrkoja tee 24 (allkirjastatud digitaalselt).

Ülar Jegerson

Rannaliiva tee 8 (allkirjastatud digitaalselt)

Viimsi Vallavalitsus, Nelgi tee 1, Viimsi 74001, tel +372 602 8800, fax +372 602 8801, [email protected]

www.viimsivald.ee, registrikood 75021250, Swedbank a/a EE182200221010936477, Luminor Bank a/a EE111700017002666794

Mati Nõu Võrkoja tee 30 Teie: 06.05.2018 Leppneeme küla, Viimsi vald Meie: 11.06.2018 nr 10-10/3313-1 Lugupeetud Mati Nõu Esitasite oma kirjalikud vastuväited Leppneeme sadama vee erikasutusloa KMH programmi avalikustamise menetluse käigus. Alljärgnevalt toome Leppneeme sadama arendaja Viimsi Vallavalitsuse, projekteerija ja keskkonnaeksperdi vastused Teie väidetele:

1. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikele 1 on merekeskkonnas pinnase süvendamine alates 10 000 kuupmeetrist ja tahkete ainete uputamine (kaadamine) alates 10 000 kuupmeetrist olulise keskkonnamõjuga tegevused. Sellest lähtuvalt algatas Keskkonnaamet Viimsi Vallavalitsuse poolt esitatud Leppneeme sadama vee erikasutusloa taotluse põhjal keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamise tulemusena selgub kavandatava tegevuse keskkonnamõju ja selle olulisus keskkonnaelementidele. Keskkonnamõju hindamise tulemused kajastatakse KMH aruandes, mis avalikustatakse KMH programmiga analoogiliselt.

Nõustume, et tegemist on olulise keskkonnamõjuga tegevusega, selleks tehaksegi keskkonnamõju hindamine, keskkonnamõju hindamisest selgub, kui ulatuslik on kavandatava tegevuse keskkonnamõju, millest lähtuvalt planeeritakse edasised tegevused.

2. Leppneeme sadama rajamise ajaline perspektiiv on 2030+. Keskkonnamõju hindamise käigus selgub, millises mahus on võimalik sadamat laiendada (milline on keskkonna vastuvõtuvõime).

3. Ülevaade KMH-le eelnenud ja KMH käigus läbi viidavatest uuringutest on toodud KMH programmi peatükis 4.8. KMH programmis ei ole toodud näiteid Muuga sadama kohta. KMH programmi peatükis 4.8 on viidatud Muuga sadama merekeskkonna seire aruannetele, sest need aruanded käsitlevad muuhulgas süvenduspinnase kaadamiseks kavandatud Aksi kaadamisala keskkonnaseisundit. Ülevaated sadama projekteerimisel arvesse võetud hüdroloogilistest tingimustest ja keskkonnamõjudest avalikustatakse KMH aruande mahus. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju linnustikule ja loomastikule ning KMH programm on täiendatud.

4. Vastavalt KeHJS § 13 esitatakse KMH programmis kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus. Leppneeme sadama vee erikasutusloa programmis on vastav teave toodud peatükis 2. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kodulehel toodud mõistete seletustele on alternatiivne võimalus või lahendus kavandatud tegevusest erinev võimalus sama eesmärgi saavutamiseks (https://www.envir.ee/et/moisted). Arendaja eesmärk on rajada pika perspektiiviga kaasaegne jahisadam Viimsi vallale kuuluvale kinnistule katastriüksuse tunnusega 89001:003:1207. Keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 01.09.2017 määrusega nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“. Määruse § 3 lõikest 2 järeldub, et reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus, mis sisaldab nende valiku põhjendusi ning ala kaarti tuleb esitada KMH aruandes. Seega tuleb

XXXXXXXXX

alternatiivid vajadusel välja töötada keskkonnamõju hindamise käigus. Juhul, kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub, et sätestatud eesmärgi saavutamine arendaja poolt kavandatud viisil ei ole võimalik, siis töötatakse arendaja, projekteerija ja keskkonnamõju hindaja koostöös eesmärgi saavutamiseks välja reaalne alternatiivne võimalus.

Lugupidamisega Liisi Arm Viimsi Vallavalitsus Keskkonnateenistuse peaspetsialist Keskkonna- ja Planeerimisameti juhataja kohusetäitja Esta Tamm Viimsi Vallavalitsus Projektijuht 5149259



Toomas Vaher Võrkoja tee 26 Teie 06.05.2018 Leppneeme küla, Viimsi vald Meie 11.06.2018 nr 10-10/3314-1 Lugupeetud Toomas Vaher Esitasite oma kirjalikud märkused Leppneeme sadama vee erikasutusloa KMH programmi avalikustamise menetluse käigus. Alljärgnevalt toome Leppneeme sadama arendaja Viimsi Vallavalitsuse, projekteerija ja keskkonnaeksperdi vastused Teie märkustele: Nõuded KMH programmi menetlusele on toodud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11, §12, § 151, §16, §17 ja §18. Keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist käsitleb §16, mille lõike 3 kohaselt teavitab otsustaja kirjalikult muuhulgas kavandatava tegevuse piirinaabreid. Keskkonnaamet otsustajana saatis kavandatava tegevuse kinnistuga piirnevate kinnistute omanikele vastava kirjaliku teate Rahvastikuregistris toodud aadressile. Juhul, kui piirinaabri postiaadress rahvastikuregistris ei vasta tegelikkusele, on võimalik, et antud kirjalik teade ei jõudnud adressaadini. Lisaks kirjaliku teate saamisele teavitas Keskkonnaamet avalikkust KeHJS §16 lõikes 2 nõutud mahus ja viisil. 1. Leppneeme sadama arendamist (uuringute teostamist) kaasrahastab Kesk-Läänemere programm, kuhu esitati projekt 30MILES – kindel sadam iga 30 miili tagant. Projekti raames parandatakse väikesadamate taset ning nende pakutavaid teenuseid. Sadama arendamise perspektiiv on 2030+ aastat. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikele 1 on merekeskkonnas pinnase süvendamine alates 10 000 kuupmeetrist ja tahkete ainete uputamine (kaadamine) alates 10 000 kuupmeetrist olulise keskkonnamõjuga tegevused. Sellest lähtuvalt algatas Keskkonnaamet Viimsi Vallavalitsuse poolt esitatud Leppneeme sadama vee erikasutusloa taotluse põhjal keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamise tulemusena selgub kavandatava tegevuse keskkonnamõju ja selle olulisus keskkonnaelementidele. Keskkonnamõju hindamise tulemused kajastatakse KMH aruandes, mis avalikustatakse KMH programmiga analoogiliselt. Juhul, kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub, et kavandatud tegevus vee erikasutusloa taotluses toodud mahus ületab piirkonna keskkonnataluvust, siis tuleb arendajal projekti mahutu vähendada. Vastavalt KeHJS § 13 esitatakse KMH programmis kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus. Leppneeme sadama vee erikasutusloa programmis on vastav teave toodud peatükis 2. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kodulehel toodud mõistete seletustele on alternatiivne võimalus või lahendus kavandatud tegevusest erinev võimalus sama eesmärgi saavutamiseks (https://www.envir.ee/et/moisted). Arendaja eesmärk on rajada pika perspektiiviga kaasaegne jahisadam Viimsi vallale kuuluvale kinnistule katastriüksuse tunnusega 89001:003:1207. Keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 01.09.2017 määrusega nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“. Määruse § 3 lõikest 2 järeldub, et reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus, mis sisaldab nende valiku põhjendusi ning ala kaarti tuleb esitada KMH aruandes. Seega tuleb alternatiivid vajadusel välja töötada keskkonnamõju hindamise käigus. Juhul, kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub, et sätestatud eesmärgi saavutamine arendaja poolt kavandatud viisil ei ole võimalik,

xxxxxxxxxxxxx

Max123

Inserted Text

siis töötatakse arendaja, projekteerija ja keskkonnamõju hindaja koostöös eesmärgi saavutamiseks välja reaalne alternatiivne võimalus. 2. Käesoleval ajal on Leppneeme sadamas ujuvkai 14le kohalikule alusele. 9 kliendiga on sõlmitud lepingud. Asjaolu, et üks kaitsemuul on veel välja ehitamata tekitab olukorra, kus tugeva loode-, põhja- ja kirdetuulega sadama akvatooriumis on võimalik ohtlik lainetus. See samuti vähendab huvi sadama vastu.

Külalisalustel on võimalus silduda poordiga. Kaide pikkus võimaldab sildumist kuni 5 keskmise suurusega purjekale. Hetkel sildumisvõimalust Leppneemes kasutavad Prangli saare elanikud (nendele sildumine ja seismine sadamas 24 tunni jooksul on tasuta). Kuna käesoleval ajal Leppneeme piirkonna infrastruktuur ei paku huvi mereturistidele sadamakülastatavus on madal. Olukord muutub kui ehitatakse välja sadamahoone ja kalandusühingu Räim poolt võetakse kasutusele vana kaupluse hoone. Samas on mitmed Soome jahtklubide eskaadrid (alates 10 alusest) tundnud huvi sadamas sildumise vastu. Kahjuks täna ei ole võimalik neid vastu võtta, kuna puuduvad kaikohad nende ohutuks sildumiseks. KMH programmi täiendatakse eelpoolnimetatud selgitusega. 3. Hüdrodünaamiline modelleerimine Leppneeme sadama lainetuse, hoovuste ja heljumi leviku kohta on toimunud KMH programmi koostamisega paralleelselt. Käesolevaks ajaks on Leppneeme sadama hüdrodünaamiline modelleerimine (OÜ EstKonsult töö nr B776) valmis ja see võetakse sadama projekteerimisel üheks aluseks. Lisaks arvestatakse projekteerimisel keskkonnamõju hindamise tulemustega. Keskkonnamõju hindamise käigus käsitletakse muuhulgas Teie väidet tõustuvete poolt põhjustatud üleujutuste ja rüsijää kuhjumise kohta, vastavad täiendused on KMH programmi sisse viidud. Mõju hindamise tulemused esitatakse KMH aruandes. 4. Üldplaneering ei pea ette nägema täidetavaid alasid. Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbe ja üldplaneering on sinna ette näinud sadama asukoha. Millises mahus sadama laiendus realiseerub selgub keskkonnamõju hindamise käigus. 5. Programmis tehakse parandus lisades kehtiv Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia 2018-2022, mis hakkas kehtima 26.09.2017 KMH programmis on ekslikult käsitletud Viimsi valla eelmise arengukava redaktsioon. Uus 19.09.2017.a. vastu võetud Viimsi valla arengukava ja eealrvestrateegia aastateks 2018-2022 on leitav Riigi teatajast https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4230/9201/7001/Lisa_M-13.pdf# Teeme paranduse KMH programmis. Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2022 sätestab järgnevat: 3.2.7 Kommunaalvaldkonna ja taristu areng lk 19

• Kesksel kohal on sadamate arendamine ja meresõiduohutuse tagamine. Käesoleval aastal on kavas koostada Kelnase ja Leppneeme sadamahoone projekt, teha Leppneeme sadama lainemurdja rajamise uuringud ja projekt.

Nõrkused • Veesõidukite hoiuvõimaluste ning merelepääsu võimaluste vähesus (lautrite nappus,

väikesadamate väljaehitamise vajadus) Puhkemajanduse arendamine vajab rahastamist matkaradadesse, kergliiklusteedesse, vaba aja taristusse, sadamakaidesse, lautrikohtadesse, merepääste võimekuse suurendamisse.(lk 25) Võimalused

• Merega seotud tegevuste laienemine (purjetamine, surfamine, lõbusõidud merel, kalapüük) ja kasvav huvi saarte vastu

B. Tasakaalus asustussüsteem ja hästi toimiv taristu. 3. Eesmärk: Elanike vajadusi rahuldav tehniline taristu

• Väikesadamate infrastruktuuri väljaarendamine. Lautrikohtade taastamine. Avalike slipiteede rajamine. (lk 32)

Ja peatükk 5.1.2. lk 41 / Viimsi vallale kuuluvate saarte arendamiseks on vaja investeerida sadamatesse, samuti kohalikku elukeskkonda ja külastuskeskkonda. Kavas on kaasajastada Kelnase sadama ja Leppneeme sadama rajatisi./ KMH programmis väidetud järeldused vastavad kehtivale arengukavale. KMH programmis asendatakse kehtetu arengukava kehtivaga. 6. Viimsi valla turismiarengukava aastani 2015 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/4201/4026/Lisa-Viimsi%20turismi%20arengukava%20aastani%202025_15.04.14.pdf# Väljavõte kehtivast Viimsi valla turismiarengukavast Lk 17 sätestab Viimsi valla turismi arendamisel on oluline lähtuda saarte ja merega seotud sh sadamate ja rannaalade arendamine nt Randvere puhkeala; 7. KMH programm on täiendatud vastavalt teie poolt esitatud märkusele. 8. KMH programm on täiendatud vastavalt teie poolt esitatud märkusele. 9. Vastus on toodud punktis 1.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Arm Viimsi Vallavalitsus Keskkonnateenistuse peaspetsialist Keskkonna- ja Planeerimisameti juhataja kohusetäitja Esta Tamm Viimsi Vallavalitsus Projektijuht 5149259



Hr Ülar Jegerson Teie 06.05.2018 Hr Urmas Laur Meie 11.06.2018 nr 10-10/3311-1 Lugupeetud Urmas Laur ja Ülar Jegerson Esitasite oma kirjalikud vastuväited Leppneeme sadama vee erikasutusloa KMH programmi avalikustamise menetluse käigus. Alljärgnevalt toome Leppneeme sadama arendaja Viimsi Vallavalitsuse, projekteerija ja keskkonnaeksperdi vastused Teie väidetele: Vastuväide 1: Ülevaade KMH-le eelnenud ja KMH käigus läbi viidavatest uuringutest on toodud KMH programmi peatükis 4.8. Hüdrodünaamiline modelleerimine Leppneeme sadama lainetuse, hoovuste ja heljumi leviku kohta on toimunud KMH programmi koostamisega paralleelselt. Käesolevaks ajaks on Leppneeme sadama hüdrodünaamiline modelleerimine (OÜ EstKonsult töö nr B776) valmis ja see võetakse sadama projekteerimisel üheks aluseks. Lisaks arvestatakse projekteerimisel keskkonnamõju hindamise tulemustega. Seetõttu ei saa KMH programmi staadiumis eeldada täiemahulise projekti ja selle mahtude olemasolu. Projekti, selle mahtusid ja keskkonnamõjusid tutvustakse KMH aruandes, mis avalikustatakse analoogiliselt KMH programmiga. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju linnustikule ja loomastikule ning KMH programm on Teilt saadus informatsiooniga täiendatud.

Vastuväide 2: Sadama laiendamine ei ole vastuolus Viimsi valla üldplaneeringuga. Viimsi Valla arengukava ja eelarvestrateegia 2018-2022 peatükk 5.1.2. lk 41 / Viimsi vallale kuuluvate saarte arendamiseks on vaja investeerida sadamatesse, samuti kohalikku elukeskkonda ja külastuskeskkonda. Kavas on kaasajastada Kelnase sadama ja Leppneeme sadama rajatisi./ Leppneeme küla arengukava kehtib 2008-2018.a. Ehk Leppneeme küla arengukava kaotab kehtivuse selle aasta lõpus ja Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia kaotab kehtivuse 2022, aga sadama laiendamisel lähtutakse pikemast perspektiivist aastast 2030+. Täpne kaikohtade arv selgub keskkonnamõju hindamise käigus, milline on võimalik realiseeritav kaikohtade arv. KMH eesmärk ongi välja selgitada, milline on pikaajalisem võimalik arengumaht.

Vastuväide 3: Vastavalt KeHJS § 13 esitatakse KMH programmis kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus. Leppneeme sadama vee erikasutusloa programmis on vastav teave toodud peatükis 2. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kodulehel toodud mõistete seletustele on alternatiivne võimalus või lahendus kavandatud tegevusest erinev võimalus sama eesmärgi saavutamiseks (https://www.envir.ee/et/moisted). Arendaja eesmärk on rajada pika perspektiiviga kaasaegne jahisadam Viimsi vallale kuuluvale kinnistule katastriüksuse tunnusega 89001:003:1207. Keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 01.09.2017 määrusega nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“. Määruse § 3 lõikest 2 järeldub, et reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus, mis sisaldab nende valiku põhjendusi ning ala kaarti tuleb esitada KMH aruandes. Seega tuleb alternatiivid vajadusel välja töötada keskkonnamõju hindamise käigus. Juhul, kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub, et sätestatud eesmärgi saavutamine arendaja poolt

kavandatud viisil ei ole võimalik, siis töötatakse arendaja, projekteerija ja keskkonnamõju hindaja koostöös eesmärgi saavutamiseks välja reaalne alternatiivne võimalus. Leppneeme sadama rekonstrueerimise KMH programmi kohaselt uputatakse sadamas kaitsemuuli ja sadama-ala moodustamiseks tahkeid aineid merre 40100 m3 ja süvendada sadama akvatooriumit ca 44 400 m3 võrra. Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel rakendama jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid. Kas ja kui palju süvenduspinnasest sobib tagasitäiteks selgub projekteerimise käigus. Vastuseks Teie ettepanekutele teatame, et nii Leppneeme kui Kelnase sadama Leppneeme sadama hüdrodünaamiline modelleerimine on valmis ja need võetakse sadamate projekteerimisel aluseks. Ülevaade KMH-le eelnenud ja KMH käigus läbi viidavatest uuringutest on toodud KMH programmi peatükis 4.8. KMH eksperdi hinnangul on mõju hindamise läbiviimiseks olemas piisav alusmaterjal ning selle hinnanguga on nõustunud KMH programmi läbi vaadanud pädevad ametkonnad. KMH programmi avaliku arutelu koosolekul väljendasite Te oma kindlat soovi esitada omapoolsed eksperthinnangud sadama laienduse, linnustiku, loomastiku, lainetuse ja rüsijää kohta. Teie seisukohad on protokollitud. Viimsi Vallavalitsus palub teil omapoolsed eksperthinnangud esitada hiljemalt 09.07. 2018, et nendega oleks võimalik mõju hindamise käigus arvestada. Alternatiivsete lahenduste väljatöötamise kohta on teile vastatud vastuväite 3 mahus.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Arm Viimsi Vallavalitsus Keskkonnateenistuse peaspetsialist Keskkonna- ja Planeerimisameti juhataja kohusetäitja Esta Tamm Viimsi Vallavalitsus Projektijuht 5149259

Leppneeme sadama vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise programmi

avaliku arutelu protokoll

Aeg: 14.05.2018. kell 16.00

Koht: Viimsi Vallavalitsus

Osavõtjad: Registreerimislehte isikuandmete kaitseks protokollile ei lisata, see on otsustajal.

Leppeneeme sadama projekti tutvustus: Esta Tamm tutvustas kavandatavat tegevust Leppneeme sadamas ning projekti raames läbiviidavaid uuringuid.

KMH programmi tutvustus: OÜ EstKonsult ekspert Aide Kaar tutvustas KMH käigus hinnatavaid keskkonnamõjusid. Avalikustamise käigus on laekunud kirjad 4 eraisikult, neist 2 on identsed, kuid erineva allkirjaga.

Arutelu

Urmas Laur: tõi välja samad punktid, mis ta on kirjalikult esitanud.

Liisi Arm (Viimsi VV): Vastame teile kirjalikult.

Urmas Laur: Täiesti vale on väide, et Leppneeme sadamas napib kaikohti. Miks seda sadamat on vaja teha, kui kaikohti on piisavalt?

Esta Tamm: Me kavandame sadamat 2030+ perspektiivis. Sadamate arendamine ja ehitamine on kallis, seda ei saa teha 5 või 10 aasta perspektiivis.

Liisi Arm (Viimsi VV): Kui keskkonnamõju hindamine tuvastab, et kavandatav sadama maht ületab piirkonna keskkonnataluvuse, siis tuleb teha väiksem sadam.

Urmas Laur: Miks on KMH programmi avalikustamise teated saadetud ainult osadele kohalikest elanikest?

Egle Alt (Keskkonnaamet): Saatsin kirjalikud teated välja kõigile piirinaabritele, kontaktandmed on võetud rahvastikuregistrist. Kui tegelikud anded erinevad rahvastukuregistri andmetest, siis võib juhtuda, et teade ei jõua kohale.

Urmas Laur: KMH programmiga tutvudes ja selle ridade vahelt lugedes on mulle jäänud mulje, et keskkonnaekspert on vallaga ühes paadis. Näiteks soovitakse kaadata ainult 1/10 süvenduspinnasest ja ülejäänu matta kaide sisse. Tahetakse teha odavamat lahendust ja reostada sellega meie elukeskkond.

Aide Kaar (OÜ EstKonsult): Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuete kohaselt peavad arendaja ja KMH ekspert tegema koostööd, selles mõttes on teie väide õige. Mis puutub tagasitäite võimalust ja kaadamismahtu, siis ei ole programmis kirjas kas ja kui palju on võimalik süvenduspinnast tagasitäiteks kasutada. Kirjas on, et selle võimalusega projekteerimise ja mõju hindamise käigus arvestatakse, see oleneb süvenduspinnase omadusest. Süvenduspinnase kasutamine kohapeal on säästva arengu

põhimõtete kohaselt eelistatud variant ja reostust see kaasa ei too. HELCOMI suuniste kohaselt on kaadamine võimalik vaid siis, kui muud võimalust ei ole.

Urmas Laur: Miks ei ole läbi viidud keskkonnauuringuid? Keskkonnaamet on oma 29.08.2017 kirjas selgelt öelnud, et täiendavate keskkonnauuringute vajadus peab selguma KMH käigus?

Aide Kaar (OÜ EstKonsult): : Nii Esta Tamme kui minu ettekandes oli loetelu uuringutest, mis on läbi viidud või mille läbiviimine on lõpukorral. Nende tulemustega arvestatakse nii projekteerimisel kui keskkonnamõju hindamisel. Keskkonnamõju hindamise tulemused tuuakse välja keskkonnamõju hindamise aruandes, mis avaldatakse samal viisil kui praegu programm.

Egle Alt (Keskkonnaamet): Keskkonnaameti kirjas välja toodud lause mõte on, et ekspert analüüsib KMH programmi koostamise faasis keskkonnauuringute vajadust ja kui selgub, et alusandmeid ei ole piisavalt, siis korraldatakse alusuuringute läbiviimine. Lisaks ei ole välistatud, et mõju hindamise hilisemates etappides võib selguda, et andmeid napib ja ka sellisel juhul tuleb uuringuid läbi viia.

Urmas Laur: Kohalik kogukond tellib kindlasti omalt poolt pädevad eksperthinnangud sadama laienduse, linnustiku ja loomastiku kohta. Lisaks tellime me lainetuse ja rüsijää kohta eksperthinnangu Tarmo Soomerelt.

Egle Alt (Keskkonnaamet): Siis oleks otstarbekas tellida ja esitada need arvamused võimalikult ruttu, muidu on oht, et protsess jääb venima.

Ülar Jegerson: Ainult et meie peame nende eksperthinnangute eest ise maksma.

Urmas Laur: Kui meie eksperthinnangud osutuvad õigeks, siis me nõuame vallalt kompensatsiooni!

Protokollis

Roland Kraavi, OÜ EstKonsult

Kelnase sadama vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise programmi

avaliku arutelu koosoleku protokoll

Aeg: 16.05.2018. kell 11.30

Koht: Prangli rahvamaja

Osavõtjad: Registreerimislehte isikuandmete kaitseks protokollile ei lisata, see on otsustajal.

Kelnase sadama projekti tutvustus: Esta Tamm tutvustas kavandatavat tegevust Kelnase sadamas ning projekti raames läbiviidavaid uuringuid.

KMH programmi tutvustus: OÜ EstKonsult ekspert Aide Kaar tutvustas KMH käigus hinnatavaid keskkonnamõjusid.

Arutelu

Raivo Kangur: varasemalt projekteeritud sadamahoone on teistsugune kui praegu esitletud hoone. Miks see ümber tehti?

Esta Tamm (Viimsi VV): Eelmine oli eelprojekti staadiumis. Valla soov on, et oleks selline ruum, kus vallainimestel oleks peale rahvamaja veel koos käia ja üritusi korraldada.

Raivo Kangur: Kas selle uue sadamahoone projekti maht on suurem? Eelmine projekt oli rohkem arhailine ja viilkatusega, aga uus projekt on modernne.

Esta Tamm (Viimsi VV): Jah, sadamahoone on suurem. Uues projektis on jälgitud eelprojekti katuse kaldeid.

Terje Lilleots (saarevanem): kas KMH-s käsitletakse ka sadamahoone kanalisatsiooni?

Aide Kaar: Jah, seda teema käsitletakse KMH aruandes.

Terje Lilleots (saarevanem) : Kas muuli auku on ka kavas laiendada sadama ehituse käigus?

Iivar Piirissaar: Sadama projektis ei ole näidatud slipi asukohta?

Liisi Arm (Viimsi VV): Hetkel on KMH programmi juurde lisatud on visioon, mis ei ole lõplik projekt. Hetkel on KMH programmi arutelu, kus selgitatakse välja, mida tuleb KMH aruandes hinnata ja käsitleda.

Terje Lilleots (saarevanem): Kuna kavas on hävitada Mudamätsi kari, kus pesitsevad linnud, siis tuleb ehitustöid teha eetilisel ajal ja hoiduda neist pesitsusajal.

Aide Kaar (OÜ EstKonsult): Võtame selle mõju hindamisel arvesse.

Carmen Ott: Kas see sadamahoone peab nii suur olema, sest sellega kaasneb suur reovee hulk ning suureneb joogivee vajadus? Talveks jääb see hoone tühjaks.

Liisi Arm (Viimsi VV): See, et Pranglil on nii reovesi kui ka joogivesi olulised teemad, on meil teada, ning neid käsitletakse KMH aruandes.

Iivar Piirissaar: Kas süvendusmaterjali on võimalik teede ehitamisel või kuskil täitmisel ära kasutada?

Aide Kaar (OÜ EstKonsult): Võtame selle ettepaneku arvesse ja kajastame KMH aruandes.

Carmen Ott: Mida suurem sadam, sh sadamahoone, seda rohkem tekib jäätmeid. Kuidas jäätmete teema korraldatakse?

Aide Kaar (OÜ estKonsult): Saame sadama jäätmetekke ja -käitluse teemat KMH käigus kajastada.

Terje Lilleots (saarevanem): Sadama projekti osas teen ettepaneku, et seda tuleks näidata ka sadamas reaalselt opereerivatele kaptenitele ja mitte ainult sadama kaptenile.

Liisi Arm (Viimsi VV): Kui KMH aruanne on valmis, siis tuleme Pranglile uuesti ka sadama projekti arutama.

Koosolek jätkub Prangli saare üldiste kommunaalküsimustega.

Protokollis

Roland Kraavi, OÜ EstKonsult

OÜ Lainemudel

Registrikood: 14075763


Töö nr 1705

Töö tellija: OÜ EstKONSULT



KELNASE SADAMA

HÜDRODÜNAAMILINE MODELLEERIMINE

Töö autorid:

RAIN MÄNNIKUS

KATRI PINDSOO

Tallinn

Mai 2017

Töö nr 1705 Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine

1

SISUKORD

1. LÄHTEÜLESANNE ............................................................................................................... 2

1.1. Eesmärk ............................................................................................................................ 2

1.2. Sisu ................................................................................................................................... 2

1.3. Lähtematerjalid................................................................................................................. 2

2. KELNASE SADAM................................................................................................................ 3

2.1. Olemasolev olukord ......................................................................................................... 3

2.2. Sadama planeeritav laiendus ............................................................................................ 4

3. LAINETUSE UURING ........................................................................................................... 6

3.1. Lähteandmed modelleerimiseks ....................................................................................... 6

3.2. Simulatsioonide tulemused .............................................................................................. 7

4. ÜKSIKLAINE LEVIK AKVATOORIUMIS ....................................................................... 13

4.1. Lainemudeli seadistus .................................................................................................... 13

4.2. Tulemused ...................................................................................................................... 14

5. SADAMA RESONANTS JA LAINEKÕRGUSTE KASV .................................................. 16

6. SETETE LIIKUMINE MUULI OTSTE VAHEL................................................................. 20

6.1. Mudel Delft3D ............................................................................................................... 20

6.2. Mudeli seadistus ............................................................................................................. 20

6.3. Tulemused ...................................................................................................................... 21

7. EHITUSAEGSE HELJUMI LEVIK ..................................................................................... 42

7.1. Mudeli seadistus ............................................................................................................. 42

7.2. Heljumi levik .................................................................................................................. 43

VIIDATUD KIRJANDUS ............................................................................................................ 45


2

1. LÄHTEÜLESANNE

1.1. Eesmärk

Käesoleva töö eesmärk on leida lainetuse parameetrid ning teostada hüdrodünaamiline

modelleerimine Kelnase sadamas.

1.2. Sisu

Teostatakse lainetuse uuring kirdest, põhjast, lõunast ja kagust puhuva tuule jaoks.

Määratakse olulised lainekõrgused, perioodid ning laine suunad muulide ees. Samuti

antakse väärtused akvatooriumis.

Hinnatakse üksiklaine levikut ja sumbumist sadama akvatooriumis.

Uuritakse lainekõrguste kasvu konstruktsioonidelt peegeldumise tulemusena. Antakse

graafiline väljund kogu sadamaala kohta, milles näidatakse sadama suudmes oleva

lainekõrguse ja lokaalse lainekõrguse suhtarv.

Kontrollitakse setete liikumist muulide otste vahel.

Hinnatakse ehitusaegse heljumi levikut kirdest, põhjast, lõunast ja kagust puhuva tuule

korral.

Tulemused esitatakse EH2000 kõrgussüsteemis.

1.3. Lähtematerjalid

1. Leping B775 ja selle lisad.

2. OÜ Meremõõdukeskus. 2017. Töö nr M17075. Kelnase sadama batümeetria.

3. OÜ Corson. 2018. Kelnase sadama asendiplaan. (1712_ES_AS-3-01_v05_

asendiplaan.dwg).

4. OÜ GEO S.T. Töö nr 21M7112. Kelnase sadama ja lähiümbruse maa-ala geodeetilised

uurimistööd.

5. OÜ REI Geotehnika. 2005. Töö nr 1423-05. Kelnase sadam. Ehitusgeoloogilise uuringu

aruanne.

6. OÜ IPT Projektijuhtimine. 2018. Töö nr 17-10-1365. Kelnase sadama geoloogilised ja

geotehnilised uuringud.

7. Veeteede Ameti andmed merepõhja sügavuste kohta.


3

2. KELNASE SADAM

2.1. Olemasolev olukord

Kelnase sadam asub Harju maakonnas Viimsi vallas Prangli saarel (Joonis 2.1 ja Joonis 2.2).

Sadamast väljuvad laevad Viimsi poolsaarele.

Joonis 2.1. Kelnase sadama asukoht Joonis 2.2. Kelnase sadama ala

Olemasoleva sadama akvatoorium avaneb kirdesse. Põhjast kaitseb akvatooriumi madal

põhjamuul (Foto 2.1) ning idas idamuul. Akvatooriumi lääneosas on statsionaarsed ja ujuvkaid

jahtlaevade ja kalurite jaoks.

Foto 2.1. Kelnase sadama aerofoto (30 Miles Project).


4

Sadamat ümbritsevad alad on lauged, ilma järskude kallasteta. Sadamast loode pool on suurem

madal ala, mis kaitseb mingil määral sadamat lainetuse eest. Merepõhja batümeetria on näidatud

joonisel 2.3. Merepõhi on kaetud osaliselt liiva ja kruusaga. Madalas vees on kohati graniitkive

ja rändrahne (Foto 2.1).

Joonis 2.3. Kelnase sadama ala batümeetria. Pruunid jooned tähistavad olemasolevat rannajoont

ning punased osundavad projekteeritavaid rajatisi. Koostatud Veeteede Ameti ja OÜ

Meremõõdukeskuse andmete põhjal.

2.2. Sadama planeeritav laiendus

OÜ Corson on koostanud Viimsi valla soovide põhjal Kelnase sadama laiendusprojekti eskiisi,

mis näeb ette akvatooriumi laiendamist, mõlema muuli rekonstrueerimist (kõrgemaks ja

laiemaks ehitamist), lõunamuuli ehitust ning kagusse perspektiivset täiteala (Joonis 2.4). Tekkiva

akvatooriumi projektne sügavus on esialgsete plaanide kohasel vahemikus -2,7...-3,2 m. Mõlema

muuli kõrgust ei ole projekti eskiisi staadiumis määratud. Käesolevas töös on eeldatud

põhjamuuli ja idamuuli põhjapoolse kolmandiku kõrguseks +2,8 m abs. Idamuuli lõunapoolse

kolmandiku ja lõunamuuli kõrguseks on eeldatud +1,8 m abs. Idamuuli vahepealse osa kõrgus on

eelduslikult +2,3 m abs. Kõik kõrgused on antud EH2000 kõrgussüsteemis. Muulide nõlvad on

kindlustatud graniitkividega ning nende kalle on vahemikus 1:1,5 kuni 1:2.


5

Joonis 2.4. OÜ Corsoni poolt kavandatud Kelnase sadama eskiis. Kõrgused on joonisel BK77

süsteemis, sest joonise koostamise hetkel polnud seda EH2000 süsteemi teisendatud.


6

3. LAINETUSE UURING

3.1. Lähteandmed modelleerimiseks

Soome lahe lõunaranniku lahed on varjatud lõunakaarest puhuvate tormide poolt tekitatud lainete

eest, mida esineb Läänemerel kõige sagedamini (edelatuuled). Sellest tulenevalt on Ihasalu lahe

lainekliima tagasihoidlik ning keskmine lainekõrgus selles piirkonnas suhteliselt madal. Seevastu

on laht avatud põhjaloode suunale, kust ligikaudu kord 50 aasta jooksul võivad saabuda väga

tugevad tormid. Nende mõju sadamale on määratud lokaalsete veetasemete poolt. Madala

veetasemega ei jõua kõrged lained rajatisteni, vaid murduvad varem ära. Kui aga veetase on

tugevate tormide ajal kõrge, siis on randa jõudvate lainete purustusjõud maksimaalne. Seepärast

tuleb sadamarajatisi projekteerides arvesse võtta lainetust ja veetaset üheaegselt. Et Eesti

põhjarannikul ei esine kõrged veetasemed ja tugevad põhjatormid üldjuhul samaaegselt, siis

tuleb analüüsida veetasemete ja tuule (või lainetuse) ühisjaotust.

Käesoleva töö raames telliti tuule ja veetasemete analüüs Tallinna Tehnikaülikooli Lainetuse

dünaamika laboratooriumist. Nende töös analüüsiti eraldi tuuli ja veetasemeid ning vaadeldi

nende ühisjaotust Kelnase sadama jaoks relevantsete suundade põhjal. Oluline on siin märkida,

et 50-aastase korduvusperioodiga tormile vastab palju tuule ja veetasemete väärtuste

kombinatsioone. Seepärast tuli simulatsioonide algtingimuste jaoks leida võimalikult kriitiline

stsenaarium, mis arvestaks nii tugevaid tuuli kui ka kõrgeid veetasemeid. Tabelis 3.1 on antud

Lainetuse dünaamika laboratooriumi poolt soovitatud väärtused. Võrdlemaks neid tulemusi

maksimaalsete tuulekiiruste ajal esineva olukorraga, modelleeriti lainetuse levikut ja nende

parameetreid ka maksimaalsete tuulekiiruste (korduvusperioodidega 2 ja 50 aastat) ja nendele

vastavate veetasemete korral. Nende simulatsioonide algtingimused on toodud tabelis 3.2.

Puhuva tuule suunaks võeti 30-kraadise sektori keskmine.

Tabel 3.1. Sisendparameetrid Kelnase sadama hüdrodünaamiliseks modelleerimiseks.

Hinnanguliselt tuule ja veetaseme suurima ühismõju korral.

Korduvusperiood 2 aastat Korduvusperiood 50 aastat

Jrk Suund wl u, m/s Jrk Suund wl u, m/s

1 345° 1,3 14 1 345° 1,3 20

2 15° 1,0 13 2 15° 1,3 15

3 45° 1,0 13 3 45° 1,2 15

4 135° 1,0 14 4 135° 0,9 20

5 165° 1,2 14 5 165° 1,3 22

6 195° 1,3 16 6 195° 1,4 23


7

Tabel 3.2. Sisendparameetrid Kelnase sadama hüdrodünaamiliseks modelleerimiseks.

Maksimaalse tuulekiiruse korral.

Korduvusperiood 2 aastat Korduvusperiood 50 aastat

Jrk Suund wl u, m/s Jrk Suund wl u, m/s

7 345° 0,6 20 7 345° 0,8 24

8 15° 0,6 17 8 15° 0,8 22

9 45° 0,6 19 9 45° 0,6 23

10 135° 0,7 18 10 135° 0,8 22

11 165° 1,0 18 11 165° 1,3 22

12 195° 1,1 19 12 195° 1,4 23

SWANi mudelarvutustes kasutati kolmeastmelist skeemi. Esimese astmena arvutati lainetuse

parameetrid Soome lahel suhteliselt tagasihoidliku lahutusvõimega (mudeli võrgu samm

varieerus 500 ja 1500 m vahel). Teise astmena arvutati lainetust Ihasalu lahes (võrk kattis

7 10 km suurust ala ja lahutusvõime oli 30 ja 100 m vahel). Kolmandas astmes leiti otsitavad

väärtused Kelnase sadamas ja selle läheduses (võrk kattis 1,7 1,3 km suurust ala ja

lahutusvõime oli 3 ja 20 m vahel, suurenedes ühtlaselt avamere suunas). Teise ja kolmanda

astme arvutused tuginesid mudeli kõrgemas astmes leitud lainetuse parameetritel.

Mudelile rakendati ühest suunast puhuvat tuult ning tervet ala katvat ühtlast veetaset.

Simulatsioonides kasutati 6 tundi (piisav aeg Soome lahel lainetuse küllastumiseks) pidevalt

ühest suunast ja kiirusega puhuvaid erinevate korduvusperioodidega tuuli, millega samaaegselt

rakendati samade korduvusperioodidega veetasemeid. Batümeetria alusandmed saadi OÜ

Meremõõdukeskuse ja Veeteede Ameti mõõdistustest ning Balti mere batümeetria andmebaasist

(BSHC, 2013). Need interpoleeriti kasutatud arvutusvõrgule Delft3D sisseehitatud tarkvara abil.

Rannik esitati mudelis tasapinnana, mis tõusis veetasemest kuni 2,3 m kõrgusele.

Konstruktsioonide kõrgused on kirjeldatud peatükis 2.2. Kasutatud mõõtmed saadi OÜ Corsoni

eskiisilt.

3.2. Simulatsioonide tulemused

Muulide dimensioneerimiseks vajalike parameetrite saamiseks viidi simulatsioonid läbi viie

erineva tuule suuna puhul, korduvusperioodidega 2 ja 50 aastat. Selliste ühekordsete sündmuste

tõenäosus on igal aastal vastavalt 50% ja 2%. Mitmekordsete sündmuste tõenäosus on väiksem.

Nimetatud olukordi analüüsiti aastaringselt valitsetavates oludes. Mõõtepunktide asukohad on

toodud joonisel 3.1 ning nendele vastavad tulemused (oluline lainekõrgus, tipp-periood,

keskmine periood ja lainete keskmine suund) tabelites 3.3 kuni 3.6. Joonisel 3.2. on esitatud

oluline lainekõrgus ja lainete keskmine suund 2-aastase korduvusperioodi puhul.

Tabelitest 3.2 ja 3.3 nähtub, et idamuuli kivide ja harja kõrguseks oleks mõistlik kasutada

erinevas lõikes erinevaid parameetreid, sest madalamas osas on lained oluliselt väiksemad.

Eskiisis valitud sadama rajatiste konfiguratsiooni ja sissepääsukanali laiuse korral jäävad olulised


8

lainekõrgused akvatooriumis üldjuhul alla 0,5 m, mis on sobilik ujuvkaide paigaldamiseks ning

ka jahtide varjamiseks tormi eest.

Joonis 3.1. Mõõtepunktid Kelnase sadamas ja selle lähistel.

Joonis 3.2. 2-aastase korduvusperioodiga olulised lainekõrgused Kelnase sadama lähistel. Tuule

suund on N (15°). Stsenaarium nr 2. Vt tabelist Tabel 3.3.


9

Tabel 3.3. Lainetuse parameetrid korduvusperioodi 2 aastat korral. Hinnanguliselt tuule ja

veetaseme suurima ühismõju korral.

Jrk #1 #2 #3 #4

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

1 0,9 5,7 5,0 27 1,1 5,7 4,9 34 1,5 5,7 4,4 19 1,6 5,7 4,6 18

2 0,7 5,7 5,5 36 1,0 6,5 5,6 41 1,7 6,5 4,8 34 1,8 6,5 5,2 32

3 0,7 6,5 5,7 39 1,0 6,5 6,0 43 1,8 6,5 5,2 42 1,8 6,5 5,6 38

4 0,6 7,4 5,7 46 0,7 7,4 5,9 46 1,2 7,4 4,1 69 1,3 7,4 4,4 66

5 0,2 6,5 3,3 53 0,2 7,4 3,0 59 0,6 4,5 2,6 99 0,6 3,9 2,6 99

6 0,3 6,5 4,1 6 0,2 6,5 3,4 9 0,5 5,7 2,0 108 0,5 6,5 2,1 106

Jrk #5 #6 #7 #8

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

1 1,5 5,7 5,0 22 1,0 5,7 5,1 16 0,8 5,7 5,2 51 0,3 5,7 2,5 16

2 1,4 6,5 5,4 33 0,9 6,5 5,5 29 0,7 6,5 5,4 66 0,3 5,7 1,8 15

3 1,4 6,5 5,7 38 0,9 6,5 5,4 40 0,7 6,5 5,3 72 0,2 6,5 1,7 15

4 1,0 7,4 4,5 58 0,9 5,1 4,9 75 0,7 7,4 4,6 81 0,1 7,4 1,2 356

5 0,6 3,9 2,6 99 0,7 4,5 3,0 96 0,4 4,5 2,3 93 0,0 4,5 1,1 348

6 0,5 3,1 2,3 103 0,4 7,4 2,1 106 0,4 7,4 2,1 91 0,0 6,5 1,3 351

Jrk #9 #10 #11 #12

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

1 0,5 6,5 4,3 68 0,4 6,5 3,7 46 0,3 5,7 2,9 359 0,3 6,5 3,8 37

2 0,7 6,5 5,0 73 0,6 6,5 4,7 48 0,3 5,7 2,3 358 0,4 6,5 3,7 36

3 0,8 7,4 5,2 74 0,7 6,5 5,1 48 0,2 6,5 2,7 356 0,4 6,5 3,8 36

4 0,6 7,4 4,2 80 0,5 7,4 3,5 54 0,1 7,4 1,3 331 0,2 7,4 2,2 34

5 0,4 4,5 2,4 91 0,2 4,5 1,4 80 0,0 3,9 1,9 350 0,1 5,1 1,3 23

6 0,3 3,5 1,4 128 0,2 1,1 0,9 178 0,0 6,5 2,4 351 0,1 1,0 0,8 236

Tabel 3.4. Lainetuse parameetrid korduvusperioodi 50 aastat korral. Hinnanguliselt tuule

ja veetaseme suurima ühismõju korral.

Jrk #1 #2 #3 #4

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

1 0,9 7,4 6,3 30 1,3 7,4 6,3 37 2,1 7,4 6,0 26 2,2 7,4 6,4 21

2 0,9 6,5 6,1 36 1,2 7,4 6,2 41 2,0 6,5 5,6 35 2,0 6,5 5,9 32

3 0,9 7,4 6,5 40 1,2 7,4 6,7 43 2,1 7,4 6,2 42 2,1 7,4 6,5 38

4 0,6 9,5 6,9 44 0,9 9,5 7,8 46 1,8 9,5 6,0 57 1,8 9,5 6,5 54

5 0,5 8,3 4,7 51 0,4 8,3 5,6 51 1,2 5,1 3,8 87 1,2 5,1 3,9 85

6 0,5 6,5 3,2 14 0,4 6,5 3,1 12 0,8 5,7 2,6 89 0,8 5,7 2,7 91

Jrk #5 #6 #7 #8

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

1 1,7 7,4 6,6 26 1,0 7,4 6,3 19 0,9 7,4 6,4 56 0,4 7,4 2,4 13


10

2 1,6 6,5 6,1 34 1,0 6,5 6,1 29 0,9 6,5 6,0 63 0,3 6,5 1,9 14

3 1,6 7,4 6,5 39 1,0 7,4 6,3 41 0,9 7,4 6,1 71 0,3 7,4 1,5 9

4 1,3 9,5 6,5 50 0,9 6,5 6,0 70 0,7 6,5 5,6 82 0,2 9,5 1,6 342

5 0,9 5,1 3,6 84 1,0 5,7 4,3 94 0,8 5,7 3,6 89 0,1 5,1 1,4 343

6 0,8 8,3 2,9 87 0,7 8,3 3,0 89 0,7 8,3 2,9 78 0,1 7,4 1,9 358

Jrk #9 #10 #11 #12

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

1 0,7 8,3 5,9 70 0,6 7,4 5,0 46 0,4 7,4 3,0 357 0,4 7,4 4,2 36

2 0,8 7,4 5,7 72 0,8 7,4 5,3 47 0,3 6,5 2,4 357 0,5 7,4 4,0 35

3 1,0 7,4 6,1 74 0,8 7,4 5,7 48 0,3 7,4 2,1 348 0,5 7,4 3,6 34

4 0,9 9,5 4,9 81 0,7 9,5 4,3 54 0,2 9,5 2,0 330 0,5 9,5 2,0 41

5 0,6 5,1 3,0 92 0,4 5,7 2,1 77 0,1 5,1 1,3 320 0,3 1,1 1,0 150

6 0,4 4,5 2,0 114 0,3 1,5 1,3 165 0,1 7,4 1,2 298 0,2 1,1 0,9 202

Tabel 3.5. Lainetuse parameetrid korduvusperioodi 2 aastat korral. Maksimaalse

tuulekiiruse korral.

Jrk #1 #2 #3 #4

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

1 0,6 5,7 5,1 29 0,8 5,7 5,0 39 1,4 5,7 4,4 22 1,5 5,7 4,8 19

2 0,5 5,7 5,6 36 0,8 6,5 5,7 43 1,6 6,5 5,0 35 1,7 6,5 5,3 32

3 0,6 6,5 5,8 39 0,8 6,5 6,1 44 1,7 6,5 5,4 42 1,7 6,5 5,7 38

4 0,5 7,4 5,8 44 0,6 7,4 6,0 47 1,2 7,4 4,1 68 1,3 7,4 4,5 63

5 0,2 6,5 3,2 51 0,2 8,3 3,0 59 0,6 4,5 2,6 97 0,6 3,9 2,6 97

6 0,2 6,5 4,2 14 0,2 5,7 3,7 16 0,5 5,7 2,0 109 0,5 2,7 2,0 108

Jrk #5 #6 #7 #8

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

1 1,2 5,7 5,2 23 0,7 5,7 5,2 17 0,5 5,7 5,2 66 0,2 5,7 2,0 15

2 1,2 6,5 5,5 34 0,7 6,5 5,6 31 0,5 6,5 5,4 76 0,2 5,7 1,4 14

3 1,3 6,5 5,9 39 0,7 6,5 5,7 42 0,6 8,3 5,5 79 0,2 6,5 1,4 12

4 1,0 7,4 4,7 55 0,7 5,1 4,9 74 0,6 5,1 4,6 84 0,1 7,4 1,2 353

5 0,6 3,9 2,6 98 0,6 4,5 3,1 95 0,4 4,5 2,3 93 0,0 3,9 1,0 347

6 0,5 3,1 2,2 102 0,4 7,4 2,2 102 0,4 7,4 2,1 91 0,0 6,5 1,2 348

Jrk #9 #10 #11 #12

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

1 0,5 6,5 4,4 71 0,4 6,5 3,8 46 0,3 5,7 2,6 358 0,3 5,7 3,7 37

2 0,7 6,5 5,2 75 0,6 6,5 4,7 48 0,3 5,7 2,1 356 0,4 6,5 3,3 35

3 0,8 7,4 5,4 75 0,7 6,5 5,1 48 0,2 6,5 2,4 353 0,4 6,5 3,4 35

4 0,6 7,4 4,2 79 0,4 7,4 3,4 54 0,1 7,4 1,4 331 0,2 7,4 2,3 33

5 0,4 4,5 2,3 92 0,2 4,5 1,5 79 0,0 3,9 1,8 350 0,1 5,1 1,4 23

6 0,3 3,5 1,4 130 0,2 1,1 0,9 177 0,0 6,5 2,2 350 0,1 1,0 0,8 301


11

Tabel 3.6. Lainetuse parameetrid korduvusperioodi 50 aastat korral. Maksimaalse

tuulekiiruse korral.

Jrk #1 #2 #3 #4

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

1 0,7 7,4 6,4 32 1,0 7,4 6,4 40 2,0 7,4 6,1 27 2,0 7,4 6,5 21

2 0,7 6,5 6,2 37 1,0 7,4 6,3 43 1,9 6,5 5,8 36 1,9 6,5 6,1 32

3 0,5 7,4 6,4 39 0,9 7,4 6,8 44 1,9 7,4 6,4 41 1,9 7,4 6,6 36

4 0,6 9,5 6,8 44 0,8 9,5 7,8 46 1,8 9,5 6,0 56 1,8 9,5 6,5 53

5 0,5 8,3 4,7 51 0,4 8,3 5,4 51 1,2 5,1 3,7 87 1,1 5,1 3,8 85

6 0,5 6,5 3,1 13 0,4 6,5 3,1 11 0,8 5,7 2,5 92 0,7 5,7 2,6 94

Jrk #5 #6 #7 #8

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

1 1,5 7,4 6,7 27 0,8 7,4 6,4 21 0,7 7,4 6,4 67 0,3 7,4 2,0 10

2 1,4 6,5 6,2 35 0,8 6,5 6,1 32 0,7 6,5 6,0 73 0,3 6,5 1,5 12

3 1,3 7,4 6,6 39 0,7 7,4 6,2 45 0,6 8,3 6,0 81 0,2 7,4 1,3 6

4 1,3 9,5 6,6 50 0,8 6,5 6,0 70 0,7 6,5 5,6 83 0,2 9,5 1,5 341

5 0,9 5,1 3,5 84 1,0 5,7 4,3 94 0,8 5,7 3,6 89 0,1 5,1 1,4 343

6 0,8 8,3 2,8 89 0,7 8,3 2,9 90 0,6 8,3 2,8 79 0,1 7,4 1,8 357

Jrk #9 #10 #11 #12

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

Hs, m

Tp, m

Tm, m

dir, ˚

1 0,7 7,4 6,1 73 0,6 7,4 5,0 47 0,4 7,4 2,8 355 0,4 7,4 3,9 35

2 0,8 7,4 5,9 75 0,7 7,4 5,2 48 0,3 6,5 2,2 355 0,4 7,4 3,8 35

3 0,8 7,4 6,2 76 0,7 7,4 5,5 48 0,3 7,4 2,1 346 0,5 7,4 3,4 33

4 0,9 9,5 4,9 81 0,7 9,5 4,2 55 0,2 9,5 2,0 330 0,5 9,5 2,0 41

5 0,6 5,1 3,0 92 0,4 5,7 2,1 77 0,1 5,1 1,3 321 0,3 8,3 1,0 151

6 0,4 4,5 2,0 114 0,2 1,3 1,2 165 0,1 7,4 1,5 331 0,2 1,1 0,9 202

Tulemused kinnitavad, et lainekoormuste õigeks hindamiseks on oluline vaadata üheaegselt nii

tuule kiirust kui ka veetaset. Seejuures ei pea tuule kiirus olema maksimaalne, oluline on

kasutada kiirust, mis kombinatsioonis samaaegse veetasemega annab kõige ohtlikumad

tulemused. Käesolevas töös olid hinnanguliselt suurima ühismõjuga stsenaariumites olulised

lainekõrgused 95% juhtudelt kõrgemad maksimaalse tuulekiirusega saadud tulemustest. Tipp-

perioodi ja keskmist perioodi võrreldes olid need arvud vastavalt 98% ja 60%. Modelleerija

soovitab kasutada projekteerimiseks peamiselt tabelite 3.3 ja 3.4 väärtuseid.

Kaheaastase korduvusperioodiga olulised lainekõrgused on akvatooriumis väiksemad kui 0,5 m

(vt punktid 9–12 Tabel 3.4). Kuigi 50-aastase korduvusperioodiga lained on kõrgemad, võib

siiski lugeda akvatooriumi piisavalt kaitstuks lainete eest, sest kõrgete lainete asukohas ei paikne

väiksed laevad. Punkti 10 asukohta ei ole mõistlik paigaldada ujuvkaisid.


12


suund on NE (45°). Stsenaarium nr 3. Vt Tabel 3.4.


suund on SE (135°). Stsenaarium nr 4. Vt Tabel 3.4.


13

4. ÜKSIKLAINE LEVIK AKVATOORIUMIS

4.1. Lainemudeli seadistus

Üksiklaine levimist Kelnase sadama akvatooriumis analüüsiti lainemudelis COULWAVE. See

on faasilahutusega lainemudel, mis põhineb Boussinesqi tüüpi võrranditel. Need võrrandid

kirjeldavad laineväljale iseloomulikke füüsikalisi protsesse rannalähedases madalas ja keskmise

sügavusega vees. Baseerudes nimetatud võrrandite tüübil võimaldavad mittespektraalsed

lainemudelid, arvestades lainefaaside määratust, modelleerida individuaalse laine evolutsiooni.

Simulatsioonides kasutatud arvutusala suurus oli 1,5 km 1,5 km (Joonis 4.1). Kelnase sadam

asub selles all vasakus nurgas. Ristkülikukujulise võrgu silma suurus oli 3 m 3 m. Maapind ja

kaid olid mudelis tõstetud absoluutsele kõrgusele kuni 2,3 m (EH2000). Lainemurdjaid

modelleeriti läbimatute nõlvadega objektidena.

Joonis 4.1. Arvutusala.

Tööde alustamise tähtaeg oli nihkunud modelleerijast mittepõhjustatud faktoritest pidevalt edasi.

Kiirendamaks töö valmimist ning sellele järgnevate tegevuste (projekteerimiste järgmiste


14

staadiumite, KMH jne) võimalikult õigeaegset alustamist lepiti Tellijaga kokku (telefonivestlus

projektijuht Esta Tammega), et modelleeritakse sadamasse otse sissetulevaid laineid. See annab

väikseima vaeva juures aktsepteeritava tulemuse. Sellest lähtuvalt valiti lainte saabumisnurgaks

22,5°. Kuna sadamasse saabuvad üksikud lained väga harva, siis modelleeriti mudelis algse

häiritusena sinusoidaalseid laineid. Tekkinud häirituse asukoht oli sadamast 1 km kaugusel.

Lainete maksimaalne kõrgus oli 2 m (vastab 2-aastase korduvusperioodiga lainetele) ja periood

6 s ning veetase oli 0,3 m (EH2000, valitud veetase vastab 0 m BK77 süsteemis). Tegu on olulise

lainekõrgusele vastava laine kõrgusega. Selline kõrgus kordub iga-aastaselt Kelnase sadama

läheduses.

4.2. Tulemused

Lainete levikud on näidatud joonistel 4.2 kuni 4.5 ning lainete kõrgused eri punktides tabelis 4.1.

Kasutatud punktide asukohti vaata jooniselt 3.1.

Joonised 4.2. kuni 4.5. Kirdesuunast saabuvate üksiklainete levik projektse lahenduse korral.


15

Tabel 4.1. Laine kõrgused akvatooriumi eri punktides

Suund / Punktid 9 10 11 12

22,5° 0,5 0,7 0,4 0,4

SWAN 0,7 0,6 0,3 0,4

Tabelis 4.1 on kõrvutatud mõõtetulemused nii Coulwave'is kui ka SWANis. Tulemuste

mõningad varieeruvused on seletatavad kasutatud mudelite erinevate parameetrite täpse

vastavuse puudumisega (Coulwave'is on näiteks läbimatud, SWANis summutavad tõkked),

lainetuse eri suundade (SWANis rakendati tuult 15° all, mis võis põhjustada Coulwave'is

rakendatud 22,5 laine leviku nurgast erineva suunaga laineid) ning veetasemest. Viimased kaks

on ilmselt vähemääravad. Kuna aga tulemuste erimid on antud kontekstis väiksed, siis võib

mõlema mudeli tulemused sobivaiks lugeda.

Peatükkides 3 ja 4 selgus, et lainete oluline lainekõrgus on sadama akvatooriumis ujuvkaide

asukohtades alla 0,5 m. Lainete levik akvatooriumisse on piiratud ümbritsevate muulide ja kitsa

sissesõidukanaliga ning sumbumine on soodustatud nende piirete summutusvõimega (eeldatavalt

kivikuhjatised). Kui peaks olema soovi paigutada laevu punkti 10, siis peaks sadama haldaja

hoiatama nende omanikke piisavalt vara ette muutuvatest ilmaoludest. Tormivarju ei ole

soovitatav jätta sinna väiksemaid aluseid. Sissesõiduavast tuleva lainetuse vähendamine sellega

risti ehitatava lainemurdjaga ei ole majanduslikult otstarbeks.


16

5. SADAMA RESONANTS JA LAINEKÕRGUSTE KASV

Sadama akvatoorium on ligikaudselt ristkülikulise kujuga, mistõttu kasutati resonantsi

uurimiseks Meriani valemit (Rabinovich, 2009):

gHn

LTn

2

kus n on järk, Tn n-järku omavõnkesagedus, L akvatooriumi pikkus/laius, g=9,81 m/s2 ning h vee

sügavus.

Tabel 5.1. Omavõnkesagedused erinevate pikkuste ja sügavuste korral

Akvatoorium pikisuunas Akvatoorium laiussuunas Olemasolev

L, m 220 190 250 220 150 130 120 100 67 80

h, m 3,2 3,2 3,7 3,7 3,2 3,2 3,7 3,7 3,7 3,7

T1, s 79 68 83 73 54 46 40 33 22 27

T2, s 39 34 41 37 27 23 20 17 11 13

T3, s 26 23 28 24 18 15 13 11 7 9

Tulemustest nähtub, et projekteerimise ja ehitamise tulemusena tekkiva akvatooriumi jaoks on

omavõnkesagedused võrreldes Soome lahes levivate lainete (Soomere, 2005) ja peatükis 3 leitud

perioodidega piisavalt suured ning sadama resonantsi ei ole karta. Sadamasuudmest mööda

levivad tormilained võivad gruppidena põhjustada lokaalset veepinna üles-alla kõikumist. See

võib omakorda tekitada vee voolamise sadamasuudmest välja ja vastupidi. Nimetatud nähtuse

mõju on aga minimaliseeritud kitsa suudmega, mis ei lase veel kiiresti välja voolata.

Lainekõrguste kasvu sadamakonstruktsioonidel peegeldumise tulemusena uuriti kahe mudeli

(SWAN ja COULWAVE) abil. SWANi mudelarvutustes kasutati neljaastmelist skeemi.

Esimesed kolm on kirjeldatud peatükis 3. Neljanda astmena arvutati lainetuse parameetrid

Kelnase sadamas, kus võrk kattis 350 210 m suurust ala, mille lahutusvõime oli

2,4 1,4 meetrit. Graniitkividega kaetud muule modelleeriti tõketena, millede peegeldumise

koefitsient oli 0,2 (CIRIA, 2007). Muulide eelduslikud kõrgused on toodud peatükis 2.2.

Mudelarvutustes arvestati lainete difraktsiooni ja refraktsiooni. Modelleeriti 6 erinevast suunast

puhuvat tuult ja selle tagajärjel tekkivat lainetust (tuule suunad on toodud tabelis 3.1). Kokku

viidi läbi 6 simulatsiooni, millede tulemused on toodud joonistel 5.1. kuni 5.6.

Jooniselt 5.1 on näha tõsiasi, et sadama sissesõidukanalist akvatooriumisse tunginud laine levib

difraktsiooni tulemusena tõkete taha ning laine kõrgus väheneb kanali pikiteljel. Seda tulemust

kinnitavad ka teoreetilised graafikud (USACE, 2008) ning praktiline kogemus. Et muulide

siseküljed on eelduslikult summutava graniitkivikihiga, siis on lainete peegeldumine

minimaalne.


17

Joonis 5.1. Lokaalse ja sadama suudmes oleva lainekõrguse suhtarvude kontuurid. Pruuni joonega

on näidatud rannajoon ning olemasolevate/projekteeritavate rajatiste kontuurid. Tuule suund 345°.

Joonis 5.2. Tuule suund 15°. Täiendavad selgitused joonisel 5.1.


18




19




20

6. SETETE LIIKUMINE MUULI OTSTE VAHEL

6.1. Mudel Delft3D

Kelnase sadama lähistel olevate setete liikumise modelleerimiseks on kasutatud tarkvara

Delft3D. See on tarkvara uurimaks hüdrodünaamilisi protsesse (nii hoovuseid kui ka lainetust),

setete transporti, põhja morfoloogiat ning vee kvaliteeti jõgedes, estuaarides ja rannikutel. Seda

on kasutatud paljudes paikades üle maailma, nagu näiteks Hollandis, USAs, Hong Kongis,

Singapuris, Austraalias, Veneetsias. Tarkvara uuendatakse ja arendatakse pidevalt ning sellesse

lisatakse regulaarselt uusimaid modelleerimise tehnikaid ja võimalusi Deltarese uurimiskeskuses

Hollandis.

Delft3D koosneb moodulitest, milledest igaüks on suunatud erineva sisuga ülesannete

lahendamiseks. Neid võib kasutada kombineeritult keerukamate ülesannete jaoks. Lisaks on

eraldi moodulid andmete sisestamiseks ja tulemuste analüüsiks.

Moodul WAVE põhineb SWAN mudelil. SWAN mudel (Simulating WAves Nearshore) on

kolmanda põlvkonna spektraalne lainemudel, mis võimaldab arvutada tuulelainete parameetreid

madalas rannikumeres ja sisevetes. Mudel baseerub kahemõõtmelise spektraalse lainemõju

bilansi võrrandil. SWAN mudelit on edukalt verifitseeritud välimõõtmiste põhjal ja paljudes

laboratoorsetes eksperimentides.

Hydrodünaamiline moodul FLOW baseerub Navier-Stokes'i võrranditel, mis on kohaldatud

madala vee jaoks. Nende võrrandite lahendamiseks rakendatakse kõrgemat järku absoluutselt

stabiilseid numbrilisi skeeme. Tõusudest-mõõnadest ning atmosfääri mõjudest (õhurõhu

muutumine, tuul) tingitud mittestatsionaarsed hüdrodünaamilised protsessid (nt hoovused ja

nende poolt põhjustatud transport) arvutatakse ebaregulaarsel arvutusvõrgul, mis on üldiselt

konstrueeritud vastavuses arvutuspiirkonna raja(de) geomeetriaga piirtingimustega piiratud

võrgustikul.

6.2. Mudeli seadistus

Setete liikumise modelleerimiseks arvutati esmalt lainetuse parameetrid moodulis WAVE

kolmeastmelise skeemina, mille ülesehitus on kirjeldatud peatükis 3. Veetasemeks valiti

lihtsustatult 0,3 meetrit (EH2000). See veetase vastab 0 m BK77 süsteemis. Mooduli WAVE

viimase astme tulemused olid sisendiks moodulile FLOW. Selle arvutusvõrk kattis

1850 2200 m suurust ala ja lahutusvõime oli 5 ja 25 m vahel (suurenedes sadamast välja

poole). Mudelites rakendati muutuva suunaga tuult, mis alustas puhumist põhjast (suund 345°)

ning pöördus 12 h möödudes kirdesse (suund 45°). Teises variandis olid suunad omavahel

vahetatud. Tuule kiirusteks valiti 70 ja 95%-lised kvantiilid (vt tabelit 6.1). Esimene näitab setete

liikumist nö tavaolukordades ning teine tormide korral. 95%-line kvantiil peegeldab teatud tuule

kiirust, mis esineb vaid 5% juhtudest ning on seega sobilik tormide kirjeldamiseks.

Simulatsioonide viis on valitud selliselt, et tekitada maksimaalset reaalsusele lähedast olukorda,

kus setteid kantakse sissesõidukanalisse ja akvatooriumisse.


21

Pikaajaliste muutuste illustreerimiseks seati mudelis morfoloogilist faktoriks 3, mis näitab

protsesse seega 3 korda kiiremini tegelikkusest. Sellega vähendati töös arvutuskulu. Käesoleva

töö jaoks puudusid sadama akvatooriumist väljaspool lasuvate setete info (kihtide paksused,

asukohad, terade suurused). Seepärast modelleeriti merepõhja mitteerodeeriva pinnana, mida

katab 0,3 m paksune kohev möllise peenliivakiht, mille representatiivne diameeter oli

d50 = 0,1 mm. Valitud kihi paksus on samas suurusjärgus sadama akvatooriumis oleva möllise

peenliiva paksusega (OÜ IPT Projektijuhtimine andmetel). Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei

ole siin analüüsitud ekstreemseid torme. Muule modelleeriti töös läbimatute tõketena ja kuivade

pindadena. Kuivad pinnad on kuvatud tulemuste joonistel valgetena, mis ei tähenda siiski, et

sinna setteid ei ladestu. Valitud lähenemine on lihtsustus, mis võimaldas tellija soovil vähendada

töödeks kuluvat aega, andmata järele järelduse tegemise kvaliteedis. Nii annavad tulemused

aimu setete liikumise mustritest ja kvalitatiivsetest suurustest, mis on sobivateks suunisteks

sadama rajatiste projekteerimiseks.

Tabel 6.1. Tuule kiirused erinevate suundade jaoks

345° 15° 45° 135° 165° 195°

70%-line kvantiil (m/s) 9 9 9 9 9 10

95%-line kvantiil (m/s) 14 13 14 13 14 15

6.3. Tulemused

Tulemustena on esitatud joonised, kus on näidatud nii hoovuste liikumine kui ka setete kihi

paksus (algselt 0,3 m). Lisaks esitatakse kogu transpordi (nii heljum kui põhjalähedane) suunad.

Joonistel 6.1. kuni 6.4 on näidatud hoovused ja setete liikumine sadama põhjapoolses suudmes,

kui tuul alustab puhumist põhjast ja liigub sujuvalt kirdesse. Tuule kiirus on 9 m/s. Joonistel 6.5

kuni 6.8 on sama situatsioon tuule kiirusega 14 m/s. Joonistel 6.13. kuni 6.20 on samade

tuulekiiruste, kuid vastupidise liikumissuunaga tuul. Mõlema situatsiooni puhul kandub

sissesõidukanalisse ümbritsevast merepõhjast setteid. Tugevamate tuulte puhul kanduvad need

rohkem sadama akvatooriumisse.

Kagust kirdesse liikuvate tuulte tekitatud hoovused ja setete liikumise on joonistel 6.21 kuni

6.28. Nendest nähtub, et setted liiguvad idast idamuuli juurde ning sealt sadama akvatooriumisse.

Lõunast kagusse liikuvad tuuled (joonised 6.33 kuni 6.40) liigutavad setteid sissesõidukanalisse,

kuid selle maht on oluliselt väiksem võrreldes teiste situatsioonidega. See on seletatav Prangli

saare varjava mõjuga. Sadamast lõuna pool on setete kuhjumine vähene (joonised 6.8-6.12, 6.29-

6.32) kõikide analüüsitud situatsioonide korral.

Tulemused näitavad, et kui merepõhja katab ühtlane kiht liiva, siis põhja- ja idakaarte tuulte

korral leiab aset setete kuhjumine sissesõidukanalisse. Võrreldes erinevate tuultekiiruste efekti,

saab tõdeda, et tugevamate tuulte korral on kuhjumine oluliselt intensiivsem. Väljaspool

akvatooriumist polnud teada settekihtide olemasolust ja nende paksusest. Kuna varasemalt on

olnud kirjeldatud situatsioonide järgi puhuvaid tuuli ja mereolusid, siis võib suur osa

liikumisvõimelisest materjalist juba sadama suudmesse settinud ning sealt süvendustöödega


22

eemaldatud. Kuna andmed jäävad siiski väheseks, siis on soovituslik pärast tugevamaid torme

mõõdistada sadama sissesõidukanalit käepäraste vahenditega, et olla kindel piisava süvise

olemasolus.

Joonis 6.1. Hoovused. Tuul alustas puhumist põhjast (345°) ning liigub kirdesse. Tuule suund on

0° ning kiirus 9 m/s. Mustad jooned tähistavad rajatiste kontuure.

Joonis 6.2. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale joonisel 6.1.


23

Joonis 6.3. Hoovused. Järg joonisele 6.1.Tuule suund on 40° ning kiirus 9 m/s.

Joonis 6.4. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Järg joonisele 6.2. Vastab

olukorrale joonisel 6.3.


24

Joonis 6.5. Hoovused. Tuul alustas puhumist põhjast (345°) ning liigub kirdesse. Tuule suund on

0° ning kiirus 14 m/s.

Joonis 6.6. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.5.


25

Joonis 6.7. Hoovused. Järg joonisele 6.5. Tuule suund on 40° ning kiirus 14 m/s.

Joonis 6.8. Setete kihi paksus koos setete transpordi suunaga. Järg joonisele 6.6. Vastab

olukorrale 6.7.


26

Joonis 6.9. Hoovused sadama lõunaosas. Tuul alustas puhumist põhjast (345°) ning liikus

kirdesse. Tuule suund on 40° ning kiirus 14 m/s.



27

Joonis 6.11. Hoovused sadama lõunaosas. Tuul alustas puhumist kirdest (45°) ning liikus põhja.

Tuule suund on 0° ning kiirus 14 m/s.

Joonis 6.12. Setete kihi paksus setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.11.


28

Joonis 6.13. Hoovused. Tuul alustas puhumist kirdest (45°) ning liigub põhja. Tuule suund on

40° ning kiirus 9 m/s. Mustad jooned tähistavad rajatiste kontuure veepiiril.



29




30

Joonis 6.17. Hoovused. Tuul alustas puhumist kirdest (45°) ning liigub põhja. Tuule suund on

40° ning kiirus 14 m/s. Mustad jooned tähistavad rajatiste kontuure veepiiril.



31




32

Joonis 6.21. Hoovused. Tuul alustas puhumist kagust (135°) ning liigub kirdesse. Tuule suund

on 130° ning kiirus 9 m/s. Mustad jooned tähistavad rajatiste kontuure veepiiril.



33




34

Joonis 6.25. Hoovused. Tuul alustas puhumist kagust (135°) ning liigub kirdesse. Tuule suund




35




36

Joonis 6.29. Hoovused sadama lõunaosas. Tuul alustas puhumist kagust (135°) ning liikus

kirdesse. Tuule suund on 50° ning kiirus 14 m/s.



37

Joonis 6.31. Hoovused sadama lõunaosas. Tuul alustas puhumist lõunast (195°) ning liikus

põhja. Tuule suund on 0° ning kiirus 14 m/s.

Joonis 6.32. Setete kihi paksus setete transpordi suunaga. Vastab olukorrale jooniselt 6.31.


38

Joonis 6.33. Hoovused. Tuul alustas puhumist lõunast (195°) ning liigub kagusse. Tuule suund




39




40

Joonis 6.37. Hoovused. Tuul alustas puhumist lõunast (195°) ning liigub kagusse. Tuule suund




41




42

7. EHITUSAEGSE HELJUMI LEVIK


Süvendamisel tekkiva heljumi leviku modelleerimiseks kasutati programmi Delft3D. Esmalt

arvutati lainetuse parameetrid moodulis WAVE kolmeastmelise skeemina, mille ülesehitus on

kirjeldatud peatükis 3. Mudelites rakendati ühest suunast pidevalt puhuvat tuult ning tervet ala

katvat ühtlast veetaset. Tuule kiirusteks valiti 90%-lised kvantiilid (vt tabelit 7.1), mis

peegeldavad teatud tuule kiirust, mis esineb vaid 10% juhtudest ning on seega sobilik

ekstreemsete tingimuste kirjeldamiseks süvendamistööde ajal. Veetasemeks valiti lihtsustatult

0,3 meetrit (EH2000). See veetase vastab 0 m BK77 süsteemis Mooduli WAVE viimase astme

tulemused olid sisendiks moodulile FLOW. Selle arvutusvõrk kattis 1850 2200 m suurust ala

ja lahutusvõime oli 5 ja 25 m vahel (suurenedes sadamast välja poole).


345° 15° 45° 135° 165° 195°

90%-line kvantiil (m/s) 12 12 13 11 12 13

Simulatsioone teostati 18-tunnise ajavahemiku vältel. Arvutuste ajaline samm oli 12 sekundit.

Arvutusi ei seotud hüdroloogiliste ja meteoroloogiliste parameetritega konkreetsetel päevadel,

mistõttu mudel ei peegelda situatsiooni valitud päevadel ning on kasutusel vaid

mittestatsionaarsete protsesside käigu iseloomustamiseks. Mitmesugused hüdrodünaamilised

parameetrid vajavad üldjuhul teatavat kohanemisaega (spin-up time), et kohaneda muutuva

situatsiooniga (nt. avamerelt saabuvate lainetuse tingimustega). Selle aja jooksul võivad

settimisprotsessid toimuda märgatavalt erinevalt tasakaalulisest situatsioonist ning nende

väärtused ei ole realistlikud. Süsteemi kohanemisajaks valiti 360 minutit.

Süvendamisel tekkiva heljumi leviku analüüsimiseks kasutati OÜ IPT Projektijuhtimise töö

andmeid. Süvendatava ala merepõhja pinnaste pealmisteks kihtideks on kohev mölline peenliiv

ja kruusane peenliiva. Kruus ja peenliiv ei levi ilmselt sadama suudmes kaugele, kuna need

settivad põhja üpris kiiresti. Seevastu mölliosakesed võivad levida oluliselt kaugemale. Nii valiti

modelleeritavaks heljumiks peened mittekleepuvad saviosakesed, mis annavad arvutustes

üldiselt kõige suurema leviala. Keskmine settimiskiirus on simulatsioonides 0,25 mm/s, mis

vastab saviosakese settimiskiirusele seisvas vees (Dean ja Dalrymple, 2002). Setete voog (5 kg/s)

on oletuslik, sest ei olnud teada kasutatav süvendustehnoloogia. Kuna peeneteraliste setete

levikuala on põhiosas määratud settimiskiiruse ja hoovuse kiirusega, annab see valik adekvaatsed

tulemused ning on õigustatud keskkonnamõju hindamiseks ja soovituste andmiseks.

Kui süvendamistehnoloogia erinevuse tõttu peaks olema tegelikult veesambasse paisatava

osakeste kontsentratsioon või omadused erinevad arvutustes kasutatud suurustest, saab

käesolevas aruandes esitatud tulemuste põhjal siiski hinnata tegeliku heljumi kontsentratsiooni,

sest setete allika võimsus on lineaarses seoses heljumi hulgaga arvutusala mistahes punktis.


43

7.2. Heljumi levik

Süvendamisel tekkivat heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse

intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.11 06:00,

lõpp: 01.11 12:00). Selline lähenemine kirjeldab mõistlikul moel heljumi tekkimist ning vastab

tavalisele praktikale, mille kohaselt ehitustehnika liigub tööalal edasi aeglaselt. Allika tegeliku

paiknemise (nn süvenduspunktide asukoht akvatooriumi erinevates punktides) mõju heljumi

leviku dünaamikale on üldiselt väike, kuid heljumi leviala on ulatuslikum siis, kui süvendustööd

toimuvad võimalikult avamere pool. Vastavalt sellele määrati ka allika asukoht (vt Joonis 7.1).

Joonis 7.1. Setete allika asukoht

süvendustöödel (Syvendus). Pruuni joonega

on näidatud sadama ja planeeritavate rajatiste

kontuurid.

Joonis 7.2. Süvendamisel tekkiva heljumi levik

põhjast (suund 165˚) puhuva tuule korral.

Keskkonnamõju hindamiseks on oluline seada mudelisse kontsentratsiooni piir, millest

madalamate puhul ei erine need looduslikust foonist. Laura Raag uuris oma magistritöös (2014)

süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele. Ta leidis, et olemasoleva

heljumi looduslikus kontsentratsioonis võib tuvastada Eesti rannikul suuri hooajalisi muutuseid

(Raag, 2014). Kõrgeimaid kontsentratsioone on täheldatud aprillis, mil toimub fütoplanktoni

kevadõitseng (Schneider jt 2006). Suurimad heljumi väärtused Ihasalu lahe avaosas esinevad

aprillis ja juulis. Madalates piirkondades põhjustab kontsentratsiooni tõusu tuule poolt tekitatud

resuspensioon. Raagi magistritöös välja toodud heljumi fooni kaartide ja graafikute põhjal võib

valida heljumi kontsentratsiooni looduslikuks piiriks 3 g/m³.

Simulatsioonide tulemused on antud joonistel 7.2 kuni 7.4. Neil on näidatud kõige

ekstreemsemad juhtumid antud algtingimuste korral. Täiendav info heljumi leviku kohta on

antud tabelis 7.2. Tulemustest on näha, et süvendamisel tekkiva heljumi levimine on piiratum

kagutuulte korral, kuid levib siiski sadamast välja poole. Keskkonnale see otsest ohtu ei kujuta,

kuna süvendatud pinnases pole reostust.


44

Joonis 7.3. Süvendamisel tekkiva heljumi levik

põhjast (suund 45˚) puhuva tuule korral.

Joonis 7.4. Süvendamisel tekkiva heljumi

levik põhjast (suund 345˚) puhuva tuule

korral.

Tabel 7.2. Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus meetrites allikast

345° 15° 45° 135° 165° 195°

Süvendamine 350 300 250 200 200 200


45

VIIDATUD KIRJANDUS

Baltic Sea Hydrographic Commission. 2013. Baltic Sea Bathymetry Database version 0.9.3. Alla

laetud lehelt http://data.bshc.pro/ 20.11.2016.

CIRIA/CUR. 2007. The Rock Manual. London.

Dean, R. G., Dalrymple, R. A. 2002. Coastal Processes with Engineering Applications.

Cambridge University Press.

Kelnase sadama aerofoto. 2018. Alla laetud lehelt https://www.puhkaeestis.ee/et/kelnase-sadam-

pranglil 06.04.2018.

Raag, L. 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna

kaugseire andmetest. Tallinna Tehnikaülikool.

Rabinovich, A., B. 2009. Chapter 9. Seiches and Harbor Oscillations. Handbook of Coastal and

Ocean Engineering. World Scientific Publications.

Schneider, B., Kaitala, S., Maunula, P. 2006. Identification and quantification of plankton bloom

events in the Baltic Sea by continuous pCO2 and chlorophyll a measurements on a cargo ship.

Journal of Marine Systems, 59, pp. 238–248.

USACE. 2008. Coastal Engineering Manual. Part II.

OÜ Lainemudel



Töö nr 1808

Töö tellija: OÜ EstKONSULT



HELJUMI LIIKUMINE

AKSI KAADAMISALAL

Töö autor:

RAIN MÄNNIKUS

Tallinn

August 2018

Töö nr 1808 Heljumi liikumine Aksi kaadamisalal

1

SISUKORD

1. LÄHTEÜLESANNE ................................................................................................................ 2

1.1. Eesmärk ............................................................................................................................ 2

1.2. Sisu .................................................................................................................................... 2

1.3. Lähtematerjalid ................................................................................................................. 2

2. HELJUMI LEVIK KAADAMISALAL................................................................................... 3

2.1. Kaadamisala asukoht ........................................................................................................ 3

2.2. Mudel Delft3D .................................................................................................................. 3

2.3. Mudeli seadistus ............................................................................................................... 4

2.4. Kaadamisel tekkiva heljumi levik ..................................................................................... 5

KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................................... 6


2

1. LÄHTEÜLESANNE

1.1. Eesmärk

Leppneeme ja Kelnase sadama laienduste rajamisel Viimsi vallas tuleb süvendada akvatooriumit.

Saadav pinnas soovitakse kaadata Aksi kaadamisalale. Käesolev töö on sisendiks keskkonnamõju

hindamisele (KMH), mis ühe osana käsitleb kaadatava pinnase uputamisel tekkiva heljumi

levikut.

1.2. Sisu

1. Modelleeritakse heljumi levikut ja kontsentratsiooni kaadamistööde ajal.


1. OÜ Lainemudel. 2018. Töö nr 1706. Leppneeme sadama hüdrodünaamiline

modelleerimine.

2. OÜ Lainemudel. 2018. Töö nr 1705. Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine.

3. TTÜ Lainetuse dünaamika laboratoorium. 2017. Leppneeme sadama tuule ja veetasemete

analüüs.

4. OÜ IPT Projektijuhtimine. 2017. Töö nr 17-09-1361. Leppneeme sadama geoloogilised ja

geotehnilised uuringud (EH2000 kõrgussüsteemis).




3

2. HELJUMI LEVIK KAADAMISALAL

2.1. Kaadamisala asukoht

Aksi kaadamisala asub Prangli ja Aksi saarest idas (Joonis 2.1). Mandrist on selle ala

lõunapoolseim tipp 6 km kaugusel.

Joonis 2.1. Aksi kaadamisala (piiritletud punasega) Nutimere rakenduses

2.2. Mudel Delft3D

Leppneeme ja Kelnase sadamate süvendamisel saadud materjali kaadamisel tekkiva heljumi

leviku modelleerimiseks on kasutatud tarkvara Delft3D. See on tarkvara uurimaks

hüdrodünaamilisi protsesse (nii hoovuseid kui ka lainetust), setete transporti, põhja morfoloogiat

ning vee kvaliteeti jõgedes, estuaarides ja rannikutel. Seda on kasutatud paljudes paikades üle

maailma, nagu näiteks Hollandis, USAs, Hong Kongis, Singapuris, Austraalias, Veneetsias.

Delft3D koosneb moodulitest, milledest igaüks on suunatud erineva sisuga ülesannete

lahendamiseks. Neid võib kasutada kombineeritult keerukamate ülesannete jaoks. Lisaks on

eraldi moodulid andmete sisestamiseks ja tulemuste analüüsiks.

Moodul WAVE põhineb SWAN mudelil. SWAN mudel (Simulating WAves Nearshore) on

kolmanda põlvkonna spektraalne lainemudel, mis võimaldab arvutada tuulelainete parameetreid


4

madalas rannikumeres ja sisevetes. Mudel baseerub kahemõõtmelise spektraalse lainemõju

bilansi võrrandil. SWAN mudelit on edukalt verifitseeritud välimõõtmiste põhjal ja paljudes

laboratoorsetes eksperimentides.

Hydrodünaamiline moodul FLOW baseerub Navier-Stokes'i võrranditel, mis on kohaldatud

madala vee jaoks. Nende võrrandite lahendamiseks rakendatakse kõrgemat järku absoluutselt

stabiilseid numbrilisi skeeme. Tõusudest-mõõnadest ning atmosfääri mõjudest (õhurõhu

muutumine, tuul) tingitud mittestatsionaarsed hüdrodünaamilised protsessid (nt hoovused ja

nende poolt põhjustatud transport) arvutatakse ebaregulaarsel arvutusvõrgul, mis on üldiselt

konstrueeritud vastavuses arvutuspiirkonna raja(de) geomeetriaga piirtingimustega piiratud

võrgustikul.


Süvendamisel tekkiva heljumi leviku modelleerimiseks arvutati esmalt lainetuse parameetrid

moodulis WAVE. Selles kasutati kaheastmelist skeemi. Esimese astmena arvutati lainetuse

parameetrid Soome lahel suhteliselt tagasihoidliku lahutusvõimega (mudeli võrgu samm

varieerus 500 ja 1500 m vahel). Teise astmena arvutati lainetust Ihasalu lahes (võrk kattis

21 18 km suurust ala ja lahutusvõime oli 250 ja 300 m vahel). Teise astme arvutused tuginesid

mudeli kõrgemas astmes leitud lainetuse parameetritel.

WAVE moodulis rakendati ühest suunast pidevalt puhuvat tuult ning tervet ala katvat ühtlast

veetaset. Pideva tuule kiirused saadi TTÜ Lainetuse dünaamika laboratooriumi uurimusest, mis

leidis sobivad kvantiilid (toodud tabelis 2.1). Veetasemeks valiti lihtsustatult 0 meetrit, sest

veetaseme muutus ei mõjuta oluliselt heljumi levikut nii süvendamisel kui ka kaadamisel.


0–90° 90–180° 180–270° 270–360°

90%-line kvantiil, m/s 12 12 14 13

Mooduli WAVE teise astme tulemused olid sisendiks moodulile FLOW. Selle arvutusvõrk kattis

7,0 4,8 km suurust ala ja lahutusvõime oli 50 ja 25 m vahel. Võrkude erinevus on põhjustatud

vähesest ajalisest võimalusest optimeerida arvutuskiirust, mis ei oma siiski tulemustes rolli.

Batümeetria alusandmed saadi Veeteede Ameti mõõdistustest ning Balti mere batümeetria

andmebaasist (BSHC, 2013). Need interpoleeriti kasutatud arvutusvõrkudele Delft3D

sisseehitatud tarkvara abil.

Simulatsioone teostati 18-tunnise ajavahemiku vältel 01.01.2018. Arvutusi ei seotud hüdro-

loogiliste ja meteoroloogiliste parameetritega konkreetsetel päevadel, mistõttu mudel ei peegelda

situatsiooni valitud päeval ning on kasutusel vaid mittestatsionaarsete protsesside käigu

iseloomustamiseks. Mitmesugused hüdrodünaamilised parameetrid vajavad üldjuhul teatavat

kohanemisaega (spin-up time), et kohaneda muutuva situatsiooniga (nt. avamerelt saabuvate

lainetuse tingimustega). Selle aja jooksul võivad settimisprotsessid toimuda märgatavalt erinevalt

tasakaalulisest situatsioonist ning nende väärtused ei ole realistlikud. Süsteemi kohanemisajaks

valiti 600 minutit.


5

Süvendamisel tekkiva heljumi leviku analüüsimiseks kasutati OÜ IPT Projektijuhtimise töö

andmeid. Kuna süvendusala lõikesse jäävad erinevad pinnaste kihid, siis valiti modelleeritavaks

heljumiks peened mittekleepuvad saviosakesed, mis annavad arvutustes üldiselt kõige suurema

leviala. Keskmine settimiskiirus on simulatsioonides 0,25 mm/s, mis vastab saviosakese

settimiskiirusele seisvas vees (Dean ja Dalrymple, 2002).

2.4. Kaadamisel tekkiva heljumi levik

Kaadamisasukohas (Joonis 2.2Error! Reference source not found.) tekkivat heljumit imiteeriti

üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti

kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.01 10:00, lõpp: 01.01 12:00). Allika võimsuseks valiti

50 kg/s, mis on 3 t/minutis ehk 180 t/h. Selliselt on modelleeritud setete puistamist kahe tunni

jooksul laevalt merre. Allika asukoha valik kaadamisasukohas ei mõjuta kuidagi lõpptulemust,

kuna tingimused (hoovused, sügavus) ei muutu alas märkimisväärselt. Valitud on siiski

puistamine keset ala, vältimaks heljumi levikut üle selle piiride. Setete parameetrid on samad,

mis süvendamisel ning sarnaselt eelmises peatükis kirjeldatule on ka siin setete allika võimsus

lineaarses seoses heljumi hulgaga arvutusala mistahes punktis.

Joonis 2.2. Kaadamisala (tähistatud puna-

sega) Aksi saare (pruuniga) lähistel.

Joonis 2.3. Heljumi levik 2 tundi pärast kaada-

mise alguse tuule kiiruse 13 m/s korral. Punasega

on tähistatud kaadamisala piirid.

Keskkonnamõju hindamiseks on oluline seada mudelisse kontsentratsiooni piir, millest

madalamate puhul ei erine need looduslikust foonist. Laura Raag uuris oma magistritöös (2014)

süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele. Ta leidis, et olemasoleva

heljumi looduslikus kontsentratsioonis võib tuvastada Eesti rannikul suuri hooajalisi muutuseid

(Raag, 2014). Kõrgeimaid kontsentratsioone on täheldatud aprillis, mil toimub fütoplanktoni

kevadõitseng (Schneider jt 2006). Suurimad heljumi väärtused Soome lahe avaosas esinevad

juulis ja augustis, mis on omakorda seotud sinivetika kogumitega. Heljumi kontsentratsioonide

suuremad väärtused oktoobris on põhjustatud tuulepinge kasvust. Madalates piirkondades

põhjustab kontsentratsiooni tõusu tuule poolt tekitatud resuspensioon. Raagi magistritöös välja

toodud heljumi fooni kaartide põhjal võib valida heljumi kontsentratsiooni looduslikuks piiriks

konservatiivselt 2 g/m³.


6

Simulatsioonid viidi välja erinevatest suundadest puhuvate tuule kiiruste kvantiilide korral. Tabel

2.2 kajastab tulemusi ning Joonis 2.3 kujutab üht tulemust. Võrreldes neid kaadamisala

gabariitidega (1100 2100 m), siis võib öelda, et merre puistatavast materjalist ei liigu heljumina

üle kaadamisala piiride. Kuna avamerel ei teki lainetuse murdumisest põhjustatud rannalähedast

hoovust ning tuule poolt põhjustatud hoovus mõjub veepinna lähedal (Roelvink ja Reniers,

2011), siis võib kaadatatav materjal liikuda väljapoole kaadamisalast ainult tugevama tuule

korral, kui see puistatakse merre kaadamisala piiridele lähemal kui 500 m. Süvendatud materjali

ei tohiks kaadata, kui tuule kiirus on üle 3 tunni olnud üle 14 m/s.

Tabel 2.2. Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus kaadamispunktist

0–90° 90–180° 180–270° 270–360°

Kaugus, m 850 850 950 900

KASUTATUD KIRJANDUS

Baltic Sea Hydrographic Commission. 2013. Baltic Sea Bathymetry Database version 0.9.3. Alla

laaditud lehelt http://data.bshc.pro/ 29.04.2016.

Dean, R. G., Dalrymple, R. A. 2002. Coastal Processes with Engineering Applications.

Cambridge University Press.

Raag, L. 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna

kaugseire andmetest. Tallinna Tehnikaülikool.

Roelvink , D., Reniers , A. 2011. A Guide to Modeling Coastal Morphology. World Scientific.

Schneider, B., Kaitala, S., Maunula, P. 2006. Identification and quantification of plankton bloom

events in the Baltic Sea by continuous pCO2 and chlorophyll a measurements on a cargo ship.

Journal of Marine Systems, 59, pp. 238–248.

EstKONSULT OÜ Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn telefon: 664 6730 e-post [email protected]

MTR EP10410360-0001 20.02.2003 ProjekteerimineMTR EK10410360-0001 20.02.2003 Ehitusekspertiis

MTR TGP000251 21.10.2011 Gaasipaigaldise ehitamine

MTR EEP003323 29.06.2015 Sildade ja teede projekteerimineMTR ELK000025 05.08.2015 Liikluskorralduse projekteerimineMTR EPE001031 29.06.2015 Silla- ja teeprojektide ekspertiis

MTR EMU0000295 19.09.2017 Muinsuskaitse

Töö nr 20-026

Projekti tellija: Viimsi VallavalitsusEhitise aadress: Kelnase sadam, Prangli saar, Viimsi vald, Harju maakond

KELNASE SADAMA HÜDRODÜNAAMILISE

MODELLEERIMISE TÄIENDUSED

Heiki Meos

Juhataja

Rain Männikus

Projektijuht

Tallinn

märts 2020

Töö nr 20-026 Kelnase sadama hüdrodünaamilise modelleerimise täiendused Lk. 2

ÜLDANDMED

TELLIJA



Nelgi tee 1, 74001, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond

Tel: 606 6800

E-post: [email protected]

KONSULTANT

OÜ EstKONSULT



Tel: 6646 730


Projektijuht Rain Männikus diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Kutsetunnistus nr 106088

ALLTÖÖVÕTJA

Lainetuse analüüs

OÜ Lainemudel


Pärnu mnt 131b, Tallinn

Tel: 58 400 274


Projektijuht Rain Männikus

OÜ Lainemudel



Töö nr 2009

Töö tellija: OÜ Estkonsult



KELNASE SADAMA

HÜDRODÜNAAMILISE MODELLEERIMISE

TÄIENDUSED

Töö autor:

RAIN MÄNNIKUS

Tallinn

Märts 2020

Töö nr 2009 Kelnase sadama hüdrodünaamilise modelleerimise täiendused

1

1. LÄHTEÜLESANNE

1.1. Eesmärk

OÜ Lainemudel on viinud läbi oma töös nr 1705 kavandatud Kelnase sadama hüdrodünaamilise

modelleerimise. Pärast töö valmimist on Viimsi vald koostöös sadama projekteerijaga täiendada

plaanilahendust. Käesoleva töö eesmärk on hinnata neid muutusi.


1. OÜ Lainemudel. 2018. Töö nr 1705. Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine.

2. OÜ Corson. 2018. Kelnase sadama asendiplaan. (1712_ES_AS-3-01_v02_asendiplaan).

3. OÜ Corson. 2020. Kelnase sadama asendiplaan (1712_ES_AS-3-01_asendiplaan).

4. OÜ GEO S.T. Töö nr 21M7112. Kelnase sadama ja lähiümbruse maa-ala geodeetilised

uurimistööd.

5. OÜ REI Geotehnika. 2005. Töö nr 1423-05. Kelnase sadam. Ehitusgeoloogilise uuringu

aruanne.



7. Veeteede Ameti andmed merepõhja sügavuste kohta.

8. OÜ Estkonsulti töö nr E1401. Kelnase sadama vee erikasutuslubade KMH.


2

2. PLANEERITAV MUUDATUS JA SELLE MÕJU LAINETUSELE

NING SETETE LIIKUMISELE

2.1. Sadama planeeritav muudatus

Viimsi Vallavalitsus võttis pärast OÜ Corsoni esitatud Kelnase sadama laienduse eskiislahendust

arvesse Keskkonnaagentuuri märkuseid sadama kohta. Selle tulemusena nihutati idamuuli

põhjapoolset otsa 5 m võrra ida suunas ning loobuti täites sadama akvatooriumist kagus olevale

laiule.

2.2. Lainekõrgused akvatooriumis ja üksiklaine levik

OÜ Lainemudel arvutas töös nr 1705 lainemudeliga SWAN lainetuse parameetrid sadamast

väljas ja sees (Joonis 2.1). Et projekteeritava sadama plaanilahenduse muudatus on väike

võrreldes tormilaine lainepikkustega, siis kehtivad töös nr 1705 leitud parameetrite väärtused.

Seetõttu ei ole käesolevas töös modelleeritud täiendavalt lainetuse parameetreid.

Joonis 2.1. Mõõtepunktid Kelnase sadamas ja selle lähistel (OÜ Lainemudeli töö nr 1705).

2.3. Sadama resonantsile ja lainekõrguste kasv konstruktsioonidelt

peegeldumise tulemusena

Pakutav muudatus ei muuda sadama resonantsi arvutamise skeemi ega seega ka saadud tulemusi.

Sadamas ei ole karta resonantsi. Sadamasuudmest mööda levivad tormilained võivad gruppidena

põhjustada lokaalset veepinna üles-alla kõikumist. See võib omakorda tekitada vee voolamise

sadamasuudmest välja ja vastupidi. Nimetatud nähtuse mõju on aga miniseeritud kitsa

suudmega, mis ei lase veel kiiresti välja voolata.


3

Lainekõrguste kasv jääb töös nr 1705 kirjeldatuga samaks, sest muudatused on minimaalsed

(väiksemad kui eeldatavad lainepikkused).

2.4. Setete liikumine muuli otste vahel

OÜ Corson ei ole muutnud sissesõidukanali asukohta, laiust ega muulide plaanide plaanilisi

mõõtmeid sissesõiduava vahetus läheduses. Seega jäävad kehtima OÜ Lainemudeli töös toodud

järeldused.

Järgnevalt on toodud OÜ Estkonsulti poolt 20.02.2019 saadetud kiri nr 15 Liisi Armile (Viimsi

Vallavalitsus).

Sisu: Kelnase sadama sissesõidukanali lähedaste setete liikumise kohta

Käesolev arvamus on kirjutatud vastuseks Keskkonnaameti kirjale nr 6-3/18/18632-5

(saadetud 07.01.2019), kus on toodud märkus nr 11:

Hüdrodünaamiliste modelleerimiste tulemusel tehti kindlaks, et põhja-ja idakaarte tuulte

korral leiab aset setete kuhjumine sadama sissesõidukanalisse. Aruandes ei ole aga

pakutud välja ühtegi alternatiivi, kuidas antud tingimustes kavandatud tegevust

korrigeerida. Sadama ehitamine nii, et see on juba eos vastuolus rannikuprotsessidega ei

ole jätkusuutlik lahendus.

OÜ Estkonsulti poolt koostatud töö nr 775 Kelnase sadama hüdrodünaamilise

modelleerimise aluseks olid järgmised lähtematerjalid:

1. Leping B775 ja selle lisad

2. OÜ Meremõõdukeskus. 2017. Töö nr M17075. Kelnase sadama batümeetria.

3. OÜ Corson. 2018. Kelnase sadama asendiplaan. (1712_ES_AS-3-01_v05_

asendiplaan.dwg).

4. OÜ GEO S.T. Töö nr 21M7112. Kelnase sadama ja lähiümbruse maa-ala

geodeetilised uurimistööd.

5. OÜ REI Geotehnika. 2005. Töö nr 1423-05. Kelnase sadam. Ehitusgeoloogilise

uuringu aruanne.

6. OÜ IPT Projektijuhtimine. 2018. Töö nr 17-10-1365. Kelnase sadama

geoloogilised ja geotehnilised uuringud.

7. Veeteede Ameti andmed merepõhja sügavuste kohta

Lähtematerjalid andis tellija, kelleks oli Viimsi Vallavalitsus.

Kuigi lähtematerjalides oli kaks ehitusgeoloogia aruannet, ei olnud nende tööde raames

uuritud sadama akvatooriumist väljapoole jäävaid pinnasekihte. Kui aga tegelikkuses


4

oleksid neis kihtides setted, siis võiksid need liikuda ebasoodsate olude korral sadama

sissesõidukanalisse. Et selline setete ladestumine on olulise tähtsusega sadama

kasutamisel, siis eeldas OÜ Estkonsult olemasolevate andmete põhjal, et väljaspool

sadama akvatooriumi on 30 cm paksune liiva kiht, mis katab merepõhja (vt OÜ

Estkonsulti töö nr 775 modelleerimise aruannet lk 20). Selline lihtsustus on

konservatiivse iseloomuga, mis annab tulemused nö tagavara kasuks ning on seega

lubatav lähendus. Tehtud modelleerimised andsid seega kvalitatiivselt õiged lainetusest

põhjustatud hoovuste kiirused, kuid ülehinnatud liikuvate setete hulga. Saadud tulemused

kooskõlastati töö üleandmisel tellijaga ja projekteerijaga (OÜ Corson).

Tellija ja projekteerija on pärast modelleerimise töö valmimist võtnud Kelnase sadama

planeerimisel arvesse nii konservatiivseid hüdrodünaamilise modelleerimise tulemusi kui

ka sadama kasutajate kohalikku kogemust setete olemasolu ja liikumise kohta. Viimast ei

olnud paraku OÜ Estkonsultile antud lähteinfo hulgas.

Keskkonnaameti ülalviidatud kiri ajendas Viimsi Vallavalitsust täiendavalt uurima ning

dokumenteerima väljaspool sadama akvatooriumi olevate setete olemasolu. Viimsi

Vallavalitsuse kirjas nr 14-12/789 (saadetud 20.02.2019) toovad merenduse

vanemspetsialist ja Kelnase sadamakapten välja, et rannikuala ja sissesõidukanali

pikaajalised vaatlused ja sügavusmõõdistused ei kinnita hüdrodünaamilise

modelleerimise tulemusel saadud seisukohta setete ladestumise kohta. Seega on

hüdrodünaamilise modelleerimisel tehtud konservatiivne eeldus setete olemasolu kohta

väljaspool akvatooriumi ülehinnatud.

Vastavalt varem teostatud OÜ Estkonsulti töö nr 775 modelleerimistele, mis andsid õiged

vee liikumise kiirused, kuid ülehinnatud setete ladestuse, ning Viimsi Vallavalitsuse

kirjale nr 14-12/789 saab öelda, et sadama sissesõidukanalisse ladestuvate setete hulk on

marginaalne ega sega sadama sihtpärast kasutamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rain Männikus

diplomeeritud sadamaehituse insener, tase 7

Kelnase sadama hüdrodünaamilise modelleerimise projektijuht

+372 58 400 274

[email protected]

2.5. Ehitusaegse heljumi levik lõunamuuli ehitamisel

Rajatav lõunamuul asub väga madalas vees (Veeteede Ameti rakenduse Nutimeri

https://gis.vta.ee/nutimeri/ andmeil on sügavus 10 cm). Muuli ehitamisel kallatakse täitematerjal

sisuliselt maismaale ning täitematerjalis olevad väiksed osakesed ei saa tööde asukohast kaugele

levida. Kui vesi tõuseb ligikaudu pool meetrit, siis võib peenete osakeste levik olla

hinnanguliselt 100 m. Keskkonnale see ohtu ei kujuta, kuna täide ei sisalda reostust.

https://gis.vta.ee/nutimeri/

Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 / [email protected] / www.terviseamet.ee /Registrikood 70008799

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie: 16.11.2018 nr 6-3/18/18632-2 Meie: 14.12.2018 nr 9.3-4/978-8

Kelnase sadama vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise aruanne

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 201 lõike 1 ja § 15

1 lõigete 1 ja 4 alusel seisukoha

avaldamiseks Kelnase sadama vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)

aruande.

Kelnase sadam (89001:001:0834, 100% tootmismaa) paikneb Soome lahe keskosas, Viimsi

poolsaarest kirdes, Prangli saare idaküljel. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Kelnase sadama

laiendamine ja arendamine. Kelnase sadama laiendamise ja rekonstrueerimise eesmärk on

mereturismi edendamine Viimsi vallale kuuluvates sadamas ja laiemalt kogu piirkonnas. Kelnase

sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja turismisadam. Sadamas on kaikohti

harrastusalustele praegu ligikaudu 25. Kelnase sadama laiendamiseks plaanitakse paigaldada 65

kaikohaga ujuvkai ja rekonstrueerida põhja- ja idamuuli. Selleks uputatakse sadamas tahkeid

aineid merre 2200 m3. Sadama akvatooriumi süvendamise maht on ligikaudu 44 100 m

3. Lisaks

on arendajal plaanis rajada sadamahoone. Selleks on SWECO Projekt AS koostanud

ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis (töö nr 16110-0010). Projekteeritud hoone on

kahekorruseline, hoonel puudub kelder. Projekti kohaselt on sadamahoone kavandatud

paralleelselt kaiga.

KMH käigus hinnati alternatiivina Prangli saare kohalike elanike soovil ligikaudu 70 %

süvenduspinnase ladustamist maismaale, mida on võimalik kasutada saare teede tasandamiseks

ja muudeks vertikaalplaneerimistöödeks.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist:

Leppneeme sadama vee erikasutusloa KMH aruandes (OÜ EstKONSULT, 2018, töö nr

E1401) punktis 4.6. Müra ehitustööde tegemise ajal on kirjutatud „Sadama

rekonstrueerimise käigus tekib ajutiselt mürataseme tõus ehitustööde tegemise ajal.

Ehitustööde mürale ei ole kehtestatud sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“ päevase ajavahemiku (07.00-23.00) normtasemeid, pidevale

ehitustööde mürale on kehtestatud ainult öine (23.00-07.00) piirtase LpAeq,T, mis II

kategooria aladel on 45 dB ja III kategooria aladel 50 dB. Ehitustööde maksimaalne

müratase öösel ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 dB võrra... Tööde

teostamisel tuleb tagada, et kehtestatud öine (21.00-07.00) piirväärtus kuni 60 dB

elamute juures oleks täidetud – vt Tabel 4. Impulssmüra põhjustavaid töid võib teha

tööpäevadel 7.00 – 21.00.“ Juhime tähelepanu, et käesolevaga reguleerib välisõhus

levivat müra atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4

alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

2 (2)

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi

KeM määrus nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017. Täiendavalt märgime, et vastavalt

KeM määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul

21.00-7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat

tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 7.00-19.00.

Projekti kohaselt on kavas sadamahoone veevarustus tagada Prangli saare

ühisveevarustuse baasil. Kuna saare veevarud on piiratud ja Kelnase sadama piirkonna

puurkaevude veetase langeb oluliselt just turismi hooajal suurema tarbimise perioodiks,

siis kaalutakse sadamahoone veevarustuse lahendamist merevee magestamisega. Amet

juhib tähelepanu sellele, et juhul kui veevarustus lahendatakse merevee magestamisena,

tuleb lisaks aruandes välja toodud sotsiaalministri 31.07.2001. a määruse nr 82 „Joogivee

kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ nõuetele järgida ka sotsiaalministri

02.01.2003. a määruses nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava

pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ toodud nõudeid.

Enne sadamahoone rajamist tuleb detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete

mõõdistused, tagamaks siseruumides radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ toodule.

Lugupidamisega


Heleri Soolmann

menetlusgrupi juht

Põhja regionaalosakond

Karmen Ainsalu 794 3720

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee


Merike Pärtma

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 16.11.2018 nr 6-3/18/18632-2

Meie 07.12.2018 nr 6-3-1/2639

Seisukoha küsimine Kelnase sadama vee

erikasutusloa keskkonnamõju hindamise

aruande kohta

Lugupeetud Merike Pärtma

Oleme tutvunud Teie poolt saadetud Kelnase sadama vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise

aruande materjalidega (OÜ EstKONSULT töö nr E1401) ning juhime tähelepanu, et selguse

huvides tuleks viidata nii joonistel kui ka aruande tekstis esitatud kõrguste ja sügavuste

kõrgussüsteemile.

Lugupidamisega


Kaidi Katus

hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse

teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja

Ott Küüsmaa

620 5682, [email protected]



Margus Kruusmägi

abivallavanem


[email protected]

Teie 22.10.2018 nr 15-3/5746

Meie 07.01.2019 nr 6-3/18/18632-5

Seisukoht Kelnase sadama vee erikasutusloa

keskkonnamõju hindamise aruande kohta

Austatud Margus Kruusmägi

Esitasite Keskkonnaametile 22.10.2018 kirjaga nr 15-3/5746 keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 201 alusel keskkonnamõju hindamise (edaspidi

KMH) aruande „Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH. Aruanne“ (Osaühing EstKONSULT töö

nr E1401, versioon 14.09.2018; edaspidi ka aruanne) asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimiseks

(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.11.2018 nr 6-3/18/18632 all).

KeHJS § 201 lõike 1 kohaselt küsitakse KMH aruande kohta asjaomaste asutuste seisukohta käesoleva

seaduse §-s 151 sätestatud korras. KeHJS § 23 kohaselt on asjaomasteks asutusteks asutused, keda

kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib

olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu.

Viimsi Vallavalitsus esitas KMH aruande KeHJS § 201 kohaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja

asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks Keskkonnaametile 22.10.2018 kirjaga nr 15-3/5746.

Keskkonnaamet kontrollis KMH aruande vastavust KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele ning edastas

16.11.2018 kirjaga nr 6-3/18/18632-2 KMH aruande asjaomastele asutustele (Veeteede Amet, Tehnilise

Järelevalve Amet, Terviseamet, Keskkonnainspektsioon, MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit) seisukoha

andmiseks.

KeHJS § 201 ja § 151 lõigete 1 ja 4 alusel palus Keskkonnaamet esitada asjaomastel asutustel 30 päeva

jooksul KMH aruande saamisest alates seisukohad KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Keskkonnaametile andsid tagasisidet Veeteede Amet ja Terviseamet (vastuskirjad on käesoleva kirja

lisas).

Vastavalt KeHJS § 201 lõikele 2 ja § 151 lõikele 5 vaatab otsustaja 21 päeva jooksul asjaomaste asutuste

seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha

KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi.

Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet laekunud ettepanekuid ning kujundab seisukoha aruande

asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Veeteede Amet juhtis oma 07.12.2018 kirjas nr 6-3-1/2639 (kiri on registreeritud Keskkonnaameti

dokumendihaldussüsteemis 07.12.2018 nr 6-3/18/18632-3 all) tähelepanu, et selguse huvides tuleks

viidata nii joonistel kui ka aruande tekstis esitatud kõrguste ja sügavuste kõrgussüsteemile.

Keskkonnaamet on seisukohal, et Veeteede Ameti märkus on asjakohane ning aruannet ja jooniseid tuleb

vastava infoga täiendada.

2 (5)

Terviseamet tõi oma 14.12.2018 kirjas nr 9.3-4/978-8 (kiri on registreeritud Keskkonnaameti

dokumendihaldussüsteemis 17.12.2018 nr 6-3/18/18632-4 all) välja kolm märkust aruande kohta.

Keskkonnaamet on seisukohal, et Terviseameti märkused on asjakohased ning aruannet tuleb antud osas

täiendada.

Keskkonnaamet on tutvunud KMH aruandega ning toob omalt poolt välja järgmised märkused:

1. Aruande peatükis 4.1. „Heljumi leviku hindamine“ on ära toodud ainult süvendamisel ja kaadamisel

tekkiva heljumi levik. Käsitlemata on aga sadamas tahkete ainete uputamisel merre (2 200 m3)

tekkida võiva heljumi levik ja selle mõju. Keskkonnaamet palub aruannet täiendada.

2. Aruande peatükis 4.2.2. „Kavandatava tegevuse mõjualas olevad elupaigatüübid“ (lk 16) on välja

toodud, et 1936. aastal ehitatud idamuul (ehitisregistri andmetel rajatud siiski 1939) on inventeeritud

Natura elupaigatüübina 1620 (väikesaared ja laiud), kuid see ei oma juriidilist tähendust, sest

tegemist on inimtekkelise sadamarajatisega, mis on ka ehitisregistrisse kantud. Seetõttu on KMH

eksperdi hinnangul otstarbekas inventuuri andmeid Keskkonnaregistris korrigeerida.

Prangli hoiuala ning ka Prangli loodusala kaitse-eesmärgiks on muuhulgas ka Natura elupaigatüüp

1620 (väikesaared ja laiud), seega on tegemist otseselt kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübiga.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 32 lõikele 2 on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade

hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline

häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa

seisundi. Seega ei või kavandatava tegevusega elupaigatüüpi 1620 kahjustada.

Keskkonnaamet nõustub, et muulile registreeritud elupaigatüüp 1620 ei ole tekkinud looduslike

protsesside tagajärjel (inimeste poolt loodud), mistõttu ei saa seda pidada elupaigatüüpi 1620

kuuluvaks. Keskkonnaamet korrigeerib selles osas elupaigatüübi piiri. Küll aga jääb idamuuli

lõunaosas paiknev laid jätkuvalt elupaigatüübiks 1620, kuna see vastab elupaigatüübi

kriteeriumitele (loodusliku tekkega). Lisaks omab see zooloogilist väärtust lindude pesitsus- ja

puhkepaigana.

3. Aruandes joonistel 2 ja 10 on välja toodud kavandatava Kelnase sadama asendiplaan, mille kohaselt

hakatakse ka tänase laiu piirkonnas hoiustama paate, mis ilmselgelt eeldab keskkonna olemuslikku

muutust selle realiseerimiseks, kuivõrd praegu pole tegemist veelise keskkonnaga. Nii EELISe

andmed kui ka Keskkonnaamet käsitlevad laidu Prangli hoiuala ja Prangli loodusala kaitse-

eesmärgina, millest tulenevalt tuleb kavandatava sadama lahendus välja töötada selliselt, et

ehitustööde ega hilisemate hooldustööde ning sadama kasutusega ei kaasneks negatiivseid mõjusid

idamuuli lõunaosas paiknevale laiule, mis on kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks ning hinnata

taolise lahenduse keskkonnamõju KMH aruandes. Eelnevale toetudes ei nõustu Keskkonnaamet

Natura hindamise tulemuste ja järelduse peatükis tooduga, sest laiu territooriumile kavandatav

tegevus on otseses vastuolus kaitse-eesmärkidega.

Samuti märgib Keskkonnaamet, et Natura hindamine eeldab teadaolevate kavandatud projektide

kumulatiivse mõju hindamist. Antud juhul ei tähenda see vaid võimalikku kumulatiivse mõju

hindamist Leppneeme sadama arendustöödega lähtuvalt süvendusmaterjali kaadamisest, vaid ka

teiste Kelnase sadama piirkonnas toimuvate tegevustega.

4. Peatükis 4.3. „Mõju linnustikule“ on hinnatud mõju linnustikule lähtudes eelkõige merikotka

elupaigast ning veelise eluga lindudest. Keskkonnaamet peab oluliseks märkida, et Prangli saart

külastades oleme tähendanud tänase idamuuli ning selle lõunaosas asuval laiul mitmeid veelinde,

kes hõivavad ala oma elutegevuse käigus. Seega on oluline hinnata ka ehitustegevuse mõju

linnustikule, kes kasutavad täna inimese poolt praktiliselt kasutuses väljas olevat idamuuli ja laidu.

Seda eriti arvestades, et projektiga kavandatakse tegevusi, mille käigus muutuks mõnevõrra nii

idamuuli paiknemine ja olemus ning suureneks ka selle kasutus inimeste poolt, mis on linnustikule

häiriva mõjuga.

5. Keskkonnaamet juhib tähelepanu vastuoludele aruande peatüki 4.4. „Mõju põhjaelustikule“ ja

aruande lisa 3 vahel. Aruande lisas 3 „Heljumi liikumine Aksi kaadamisalal“ (OÜ Lainemudel töö

nr 1808) (lk 6) on esile toodud: „Kuna avamerel ei teki lainetuse murdumisest põhjustatud

3 (5)

rannalähedast hoovust ning tuule poolt põhjustatud hoovus mõjub veepinna lähedal (Roelvink ja

Reniers, 2011), siis võib kaadatatav materjal liikuda väljapoole kaadamisalast ainult tugevama tuule

korral, kui see puistatakse merre kaadamisala piiridele lähemal kui 500 m“. Samas on KMH ekspert

toonud välja peatükis 4.4. „Mõju põhjaelustikule“ (lk 20): „Aksi saare rannik on avaras ühenduses

Soome lahe keskosa süvikutega. Tingituna piirkonna aktiivsetest hüdrodünaamilistest protsessidest

on heljum kandunud ida suunas, kus asuvad Kolga lahe süvikud“.

Lisaks sellele on aruande peatükis 4.4. „Mõju põhjaelustikule“ märgitud: „Veeteede Ameti

kaadamisala Aksi saarest idas on olnud aktiivses kasutusel varasemalt [6] [7] [8] ja seal on

regulaarset seire käigus kogutud hulgaliselt andmeid merekeskkonna ja selle kvaliteedi kohta [9]

[10] [11] [12] [13] (kõik viidatud aruanded on leitavad AS Tallinna Sadam veebilehelt

http://ts.ee/kmh)“, kuid pole loetletud seirearuannete põhjal koostatud kokkuvõtet ega antud

olemasolevale olukorrale vastavat hinnangut. Selgusetuks jääb, mille alusel on tuvastatud ja esitatud

kaadamisala piirkonna põhjaloomastik, selle seisund ning välja toodud põhjaloomastiku liigiline ja

biomassi dominantsus ning kas olukord võib kavandatavate kaadamiste tõttu muutuda?

6. Keskkonnaamet, tutvunud aruande peatükiga 4.5. „Mõju kalastikule“, palub KMH eksperdil see

uuesti läbi vaadata ja kalastiku eksperdi poolt täiendada. Prangli saare elanikud on aastaid

harrastuspüügiga tegelenud ja saaki saanud, mille kohta on nad ka hoolsalt püügiaruandeid esitanud.

TEHA (Teadusliku- ja harrastuspüügi infosüsteem) andmetel on 2018. aastal toimunud püügi kohta

sisestatud andmeid seisuga kuni november 2018 (kaasa arvatud). Püügi andmed erinevad oluliselt

KMH aruandes esitatud andmetega nii liigiliselt kui saagikuselt. Andmed on esitatud nakkevõrguga

püügi kohta ja koguseliselt kilodes - meriforell 276; lõhe 4; merisiig 403,7; lest 1378,2; kammeljas

136; tursk 120; räim 18; kilu 38; särg 2.

Lisaks harrastuspüügile tuleb aruandes analüüsida kutselise püügi andmeid väikeste püügiruutude

130 ja 134 osas, mis jäävad planeeritavate tegvuste otsesesse mõjualasse (sadamad, kaadamine).

7. Keskkonnaamet palub selgitada, kust tuleb peatükis 4.6. „Müra ehitustööde tegemise ajal“ (lk 22)

toodud öine müra piirväärtus kuni 60 dB elamuste juures, kui varasemalt samas peatükis ja tabelis

4 on räägitud maksimaalselt lubatud piirväärtusest öösel 50 dB. Samuti palub Keskkonnaamet välja

tuua, millised on mõjud müra osas sadama kasutamisel.

8. Aruande peatükis 4.7. „Reoveekäitluse mõju keskkonnale“ on välja toodud, et sadamahoone

katustelt, teedelt ja platsidelt juhitakse sademevesi merre ning loodusliku sademevee merre

juhtimine ei ole olulise keskkonnamõjuga. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et ka katustelt, teedelt

ja platsidelt juhitavas sademevees võib leiduda saasteaineid ning tegemist on potentsiaalse ohuga

veekogule.

Veeseaduse § 8 lõike 2 punkti 4 kohaselt on vee erikasutusluba vajalik, kui juhitakse heitvett või

saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruse

nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded,

heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise

meetmed“ (edaspidi määrus nr 99) § 5 lõikele 3 tohib sademeveelaskme kaudu veekogusse juhtida

sademevett, mille reostusnäitajad ei ületa lisas 1 sätestatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis

kehtivad reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000–9999 ie (BHT 15 mg/l; KHT 125

mg/l; Püld 1 mg/l; Nüld 45 mg/l), välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l.

Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. Määruse nr 99 § 5 lõike 4 kohaselt

käsitletakse sademevett, mille reostusnäitajad ei vasta määruse nr 99 § 5 lõikes 3 toodud

piirväärtustele, saastatud sademeveena, mis vajab enne suublasse juhtimist puhastamist.

Arvestades asjaoluga, et merre juhitava sademevee iseloom ei ole teada, peab Keskkonnaamet

vajalikuks sademevee kokku kogumist ning sademevee juhtimiseks suublasse tuleks taotleda vee

erikasutusluba. Siis saab alles teha järelduse, et sadamahoone katustelt, teedelt ning platsidelt merre

juhitav sademevesi ei ole olulise keskkonnamõjuga.

9. Aruande peatükis 4.8. „Jäätmeteke“ (lk 23) on kirjutatud: „Süvendamisel tekib ca 31 000 m3

ökoloogiliselt puhast süvenduspinnast, mis kohalike elanike soovil ladustatakse neile kasutamiseks

maismaale. Veekogu süvendamismaterjal loetakse maapõueseaduse järgi kaeviseks ning selle

4 (5)

teisaldamiseks maismaale peab olema Keskkonnaameti nõusolek (Maapõueseadus § 60 lg 1 ja 3).

Pinnase käitlemine maismaal ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. Pinnas ladustatakse

ajutiselt Kordoni kinnistul (89001:002:0385) ning kasutatakse hiljem sõiduteede korrastamiseks ja

muudeks vertikaalplaneerimistöödeks. Vastavalt Jäätmeseaduse § 34 lg 3 punktile 2 ei ole prügila

jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud

jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates. See

tähendab, et kui süvenduspinnas kasutatakse kolme aasta jooksul, pole selle ladustamiskoht

prügila“. Keskkonnaamet selgitab, et kui pinnas kasutatakse tekkimiskohas täiteks, ei kuulu see

vastavalt jäätmeseaduse § 1 lõike 11 punktile 2 jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Juhul kui

pinnasele on olemas kindel kasutus maismaal, väljaspool sadama territooriumit, tuleb

Keskkonnaametilt taotleda kaevise võõrandamise nõusolek (vastavalt maapõueseadusele).

Kui kaevisele siiski ei ole võimalik mingit kindlat kasutust ette näha, tuleb see lugeda jäätmeks ning

üle anda vastavat õigust omavatele isikutele, või taotleda jäätmeluba edasiseks käitlemiseks.

Lähtuvalt eelnevast, palub Keskkonnaamet sõnastada ümber viite prügilale (peatükis 4.8.

„Jäätmeteke“ (lk 23), kuna see jääb antud kontekstis veidi ebaselgeks (alguses juttu puhtast

süvenduspinnasest ja lõigu lõpus viide prügila kohta): „Pinnas ladustatakse ajutiselt, kuid mitte

rohkem kui kolmeks aastaks (Jäätmeseadus § 34 lg 3 p 2), Kordoni kinnistul (89001:002:0385) ning

kasutatakse hiljem sõiduteede korrastamiseks ja muudeks vertikaalplaneerimistöödeks“.

Lisaks juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et kuigi on kirjutatud, et tegu on puhta süvenduspinnasega,

siis on siiski oluline, et oleks kindlaks tehtud, et süvenduspinnas ei sisalda ohtlikke aineid rohkem,

kui keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused

pinnases“ sätestatud sihtarvud.

10. Aruandes ei ole käsitletud keskkonnaseire vajalikkust, seire soovitatavaid suundi ja metoodikat.

Nimetatud asjaoludele tuleb aga tähelepanu pöörata arvestades tööde mahtu, piirkonda, hoiualade

lähedust jne.

11. Hüdrodünaamiliste modelleerimiste tulemusel tehti kindlaks, et põhja- ja idakaarte tuulte korral

leiab aset setete kuhjumine sadama sissesõidukanalisse. Aruandes ei ole aga pakutud välja ühtegi

alternatiivi, kuidas antud tingimustes kavandatud tegevust korrigeerida. Sadama ehitamine nii, et

see on juba eos vastuolus rannikuprotsessidega ei ole jätkusuutlik lahendus.

12. Rakendatavate keskkonnameetmete osas (aruande peatükis 5. „Keskkonnameetmed“) ei ole välja

toodud süvenduse aegseid piiranguid sõltuvalt tuule kiirusest ja suunast. Hüdrodünaamiliste

modelleerimiste järgi on heljumi kanne sadama süvendamisel oluliselt suurem näiteks põhjast

puhuvate tuulte korral. Kirde ja lõuna tuulte korral kandub heljum rannikuni, kus on aga Prangli

hoiuala.

13. Aruandest on puudu keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise

aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 34) § 5 lõike 4 ja § 7 lõike 1

(eriti keskkonnameetmete kasutamise eeldatava efektiivsuse hinnang) kohane käsitlus. Samuti on

määruses nr 34 (näiteks § 4 lõikes 2, § 6 lõike 2 punktis 1, § 7 lõikes 1) sätestatud, et

keskkonnamõjude hindamisel tuleb aruandes esitada hinnangud kavandatava tegevuse ja selle

reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavalt olulise keskkonnamõju kohta nii

rajamis-, kasutamise-, kui ka lõpetamisetappides (näiteks on oluline välja selgitada, kuidas mõjutab

valmis sadam rannaprotsesse). Keskkonnaamet palub aruannet eeltoodu alusel täiendada.

14. Keskkonnaamet tuletab meelde, et KMH aruanne peab tulenevalt KeHJS § 20 lõikest 1 muuhulgas

vastama nõuetele vastavaks tunnistatud programmile. Seega palub Keskkonnaamet veenduda, et

aruande vastaks aruande lisas 1 „Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH.

Programm“ (Osaühing EstKONSULT töö nr E1400; E1401; edaspidi programm) väljatoodule.

Näiteks on programmi peatükis 5.3. „Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht“ (lk 25)

punktis 8 kirjutatud: „Kelnase sadamahoone reovesi kogutakse kokku kas mahutisse ja veetakse

purgimiskohta mandril või puhastatakse heitvee normidele vastavaks ja juhitakse suublasse.

Mõlema alternatiivi mõju hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus ja pakutakse välja

keskkonnakaitseliselt sobivam lahendusvariant“. Aruandest aga ei leia eksperdi välja pakutud

sobivamat lahendusvarianti.

5 (5)

Lähtuvalt KeHJS § 201 ja § 151 lõikest 6 teeb juhtekspert või eksperdirühm koos arendajaga vajaduse

korral käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel KMH aruandes parandused ja täiendused ning selgitab

seisukohtadega arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist. Arendaja esitab otsustajale KMH

täiendatud aruande avalikustamise korraldamiseks. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse KMH

aruandele.

Lugupidamisega


Merike Pärtma

keskkonnakasutuse juhtivspetsialist

Põhja regioon

Lisad: 1. Veeteede Ameti 07.12.2018 kiri nr 6-3-1/2639

2. Terviseameti 14.12.2018 kiri nr 9.3-4/978-8

Teadmiseks: Aide Kaar, Osaühing EstKONSULT, [email protected]

Egle Alt 384 8689

[email protected]

Documents

· 1 day ago · OÜ EstKONSULT Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH lk 1/52 Töö nr E1400 Dok: Leppneeme ja Kelnase sadamate KMHP.docx; Kuupäev: 25. juuni 2018