8
I N F O L E H T 7. SEPTEMBER 2010 TRENNILEHT — Urmas Sõõrumaa, kuidas hindate Eesti tennise praegust seisu? Missugused on olnud viimaste aastate positiivse- mad muutused ja mis teeb enim muret? Hindan eelkõige naistekoon- dise edu silmas pidades meie tennise seisu heaks. Eesti jõudis tänavu tennisenaiskonna Maa- ilmaliigas 12 parema sekka. Viimastel aastatel on juurde tulnud mitmeid uusi väljakuid ja korralikke tennisekeskuseid. Samuti on hakatud rohkem väärtustama Eesti meistrivõist- lusi, kus kuldmedal on kuldne ja hõbemedal on hõbedane. Positiivne muutus on ka har- rastajate arvu kasv. Probleemi- dest rääkides: sooviks, et noori mängiks rohkem ja konkurents oleks tihedam. — Millised on tenniseliidu sihid lähiaastateks, mis vald- kondadesse on kavas enim panustada ja missugune on vahekord tipp- ja noorteten- nise vahel? Sihid on kirja pandud Eesti tennise arengukavasse aasta- teks 2008–2015, mis käsitleb Eesti Tennise Liidu presidendi Urmas Sõõrumaa sõnul on tennis spordialana Eestis kogumas üha suuremat populaarsust. Kasvamas on ka harrastajate hulk. sportlasi, treenereid, treeni- mistingimusi ja klubisid ehk tennist kui tervikut. Eesmärk on selle perioodil mahtusid kahekordistada. Juba täna on väljakuid oluliselt rohkem kui kümme aastat tagasi, aga tõeli- selt andekaid sportlasi on siiski vähe. Tingimused, kus harjuta- sid sellised tähed nagu Toomas Leius ja Andres Võsand, ei ole võrreldavad tänapäeva treeni- mistingimustega, seega tahaks lähitulevikus näha heal tasemel meestennisiste. Loomulikult hoiavad kogu tennise au nii kodu- kui ka rahvusvahelisel areenil profisportlased, seega peab Eesti tennise liit järelkas- vuga tegelemist väga oluliseks. — Kas peagi võib Kaia Kane- pile väärilist järelkasvu oodata (üks lootusi on vist noor Eesti meister Anett Kon- taveit) ja millal võiksid Eesti meestennisistid jõuda maa- ilma tippmängijate hulka? Ma usun, et meie tubli naiste esindusvõistkond saab Anett Kontaveidi näol väärilise täien- duse. Meeste osas peab veidi ootama, kuni Jürgen Zopp või mõni teine andekas meesten- nisist maailma esimeste seas võiks oma kanda kinnitada. —Kuidas olete rahul tennise kui spordiala avaliku sektori poolse rahastamisega? Üldiselt olen rahul. Audente- ses õppivatele noortele tenni- semängijatele on loodud head treenimisvõimalused, kuid kahjuks on vähe „materjali”, kes neid võimalusi tõeliselt väärivad. Konkurents prakti- liselt puudub. Tänane pearaha süsteem ei soosi laiapõhjalise ja eesmärgipärase treenimise korraldamist. Euroopa riiki- des jagunevad avaliku sektori ja sponsorite rahad üldjuhul võrdselt, Eesti puhul pigem kipub eraraha rohkem olema. Valus koht on asjaolu, et meie noortele läheb tennisega tege- lemine kalliks, sest meie kes- kused on rajatud investeeringu äratasuvuse põhimõttel. Are- nenud riikides on avalik sek- tor osutanud kaasabi väljakute rajamisel, mis teeb lastele välja- kutunni kordades odavamaks. — Kuidas on teie pilgu läbi tennise populaarsusega Ees- tis? Näib, et tenniseharrastus on suures osas koondunud Tallinna ja Harjumaale? Kandepind muidugi laieneb, kuid ikka sooviks enamat. Tallinnas ja Harjumaal liigub rohkem raha, mis võimaldab paremaid treenimisvõimalusi, uute tennisekeskuste arengut. Kuid aegade jooksul on inime- sed-treenerid imesid teinud ka mujal piirkondades. — Kuidas olete rahul praeguse treenerite tasemega ja kas neid on piisavalt? Nagu eespool mainisin, peak- sid kõik põhinäitajad lähiaas- tatel suurenema, ka treenerite arv, keda praegu on saja rin- gis. Arvan, et küsimus on eel- kõige töökultuuris: kui palju treenerid panustavad ise tree- ningute kvaliteeti. Treeningu- teks nähtavalt ettevalmistatud treenerit näeb harva. — Kindlasti olete palju ka isik- likku raha Eesti tennise aren- gusse pannud? Kui silmas pidada ETL-i, klubi- tennist, tennisekeskust ja muid väljakuid, mille rajamisele kaasa aitasin, siis seda numbrit ei julgegi öelda, sest inimesed lihtsalt ei mõista seda. Ainuüksi Fed Cupi korraldamine läheb maksma vähemalt 1,5 miljonit Eesti krooni. Viimasest seits- mest korrast, välja arvatud üks, oleme kodus mänginud ehk pidanud ise võistlusi korral- dama. Avaliku sektori tugi on olnud vaid mõned sajad tuhan- ded kroonid. Järgmine fantas- tiline tenniselamus leiab aset 5.–6. veebruaril, kui Eesti koh- tub Hispaaniaga järjekordselt Eestis Tere tennisekeskuses. Eesti Tennise Liidu president Urmas Sõõrumaa koos Kaia Kanepi ja Maret Aniga mullu peetud karikavõistlusel Fed Cup, kus Eesti mängis Iisraeli vastu. Paarismängus sai Eesti võidu, üksikmängud jäid viiki. FOTO: ARNO MIKKOR

Trennileht, september 2010

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Trennileht, september 2010

Citation preview

Page 1: Trennileht, september 2010

I N F O L E H T 7 . S E P T E M B E R 2 0 1 0

TRENNILEHT

— Urmas Sõõrumaa, kuidas

hindate Eesti tennise praegust

seisu? Missugused on olnud

viimaste aastate positiivse-

mad muutused ja mis teeb

enim muret?

Hindan eelkõige naistekoon-

dise edu silmas pidades meie

tennise seisu heaks. Eesti jõudis

tänavu tennisenaiskonna Maa-

ilmaliigas 12 parema sekka.

Viimastel aastatel on juurde

tulnud mitmeid uusi väljakuid

ja korralikke tennisekeskuseid.

Samuti on hakatud rohkem

väärtustama Eesti meistrivõist-

lusi, kus kuldmedal on kuldne

ja hõbemedal on hõbedane.

Positiivne muutus on ka har-

rastajate arvu kasv. Probleemi-

dest rääkides: sooviks, et noori

mängiks rohkem ja konkurents

oleks tihedam.

— Millised on tenniseliidu

sihid lähiaastateks, mis vald-

kondadesse on kavas enim

panustada ja missugune on

vahekord tipp- ja noorteten-

nise vahel?

Sihid on kirja pandud Eesti

tennise arengukavasse aasta-

teks 2008–2015, mis käsitleb

Eesti Tennise Liidu presidendi Urmas Sõõrumaa sõnul on tennis spordialana Eestis kogumas üha suuremat populaarsust. Kasvamas on ka harrastajate hulk.

sportlasi, treenereid, treeni-

mistingimusi ja klubisid ehk

tennist kui tervikut. Eesmärk

on selle perioodil mahtusid

kahekordistada. Juba täna on

väljakuid oluliselt rohkem kui

kümme aastat tagasi, aga tõeli-

selt andekaid sportlasi on siiski

vähe. Tingimused, kus harjuta-

sid sellised tähed nagu Toomas

Leius ja Andres Võsand, ei ole

võrreldavad tänapäeva treeni-

mistingimustega, seega tahaks

lähitulevikus näha heal tasemel

meestennisiste. Loomulikult

hoiavad kogu tennise au nii

kodu- kui ka rahvusvahelisel

areenil profisportlased, seega

peab Eesti tennise liit järelkas-

vuga tegelemist väga oluliseks.

— Kas peagi võib Kaia Kane-

pile väärilist järelkasvu

oodata (üks lootusi on vist

noor Eesti meister Anett Kon-

taveit) ja millal võiksid Eesti

meestennisistid jõuda maa-

ilma tippmängijate hulka?

Ma usun, et meie tubli naiste

esindusvõistkond saab Anett

Kontaveidi näol väärilise täien-

duse. Meeste osas peab veidi

ootama, kuni Jürgen Zopp või

mõni teine andekas meesten-

nisist maailma esimeste seas

võiks oma kanda kinnitada.

—Kuidas olete rahul tennise

kui spordiala avaliku sektori

poolse rahastamisega?

Üldiselt olen rahul. Audente-

ses õppivatele noortele tenni-

semängijatele on loodud head

treenimisvõimalused, kuid

kahjuks on vähe „materjali”,

kes neid võimalusi tõeliselt

väärivad. Konkurents prakti-

liselt puudub. Tänane pearaha

süsteem ei soosi laiapõhjalise

ja eesmärgipärase treenimise

korraldamist. Euroopa riiki-

des jagunevad avaliku sektori

ja sponsorite rahad üldjuhul

võrdselt, Eesti puhul pigem

kipub eraraha rohkem olema.

Valus koht on asjaolu, et meie

noortele läheb tennisega tege-

lemine kalliks, sest meie kes-

kused on rajatud investeeringu

äratasuvuse põhimõttel. Are-

nenud riikides on avalik sek-

tor osutanud kaasabi väljakute

rajamisel, mis teeb lastele välja-

kutunni kordades odavamaks.

— Kuidas on teie pilgu läbi

tennise populaarsusega Ees-

tis? Näib, et tenniseharrastus

on suures osas koondunud

Tallinna ja Harjumaale?

Kandepind muidugi laieneb,

kuid ikka sooviks enamat.

Tallinnas ja Harjumaal liigub

rohkem raha, mis võimaldab

paremaid treenimisvõimalusi,

uute tennisekeskuste arengut.

Kuid aegade jooksul on inime-

sed-treenerid imesid teinud ka

mujal piirkondades.

— Kuidas olete rahul praeguse

treenerite tasemega ja kas

neid on piisavalt?

Nagu eespool mainisin, peak-

sid kõik põhinäitajad lähiaas-

tatel suurenema, ka treenerite

arv, keda praegu on saja rin-

gis. Arvan, et küsimus on eel-

kõige töökultuuris: kui palju

treenerid panustavad ise tree-

ningute kvaliteeti. Treeningu-

teks nähtavalt ettevalmistatud

treenerit näeb harva.

— Kindlasti olete palju ka isik-

likku raha Eesti tennise aren-

gusse pannud?

Kui silmas pidada ETL-i, klubi-

tennist, tennisekeskust ja muid

väljakuid, mille rajamisele

kaasa aitasin, siis seda numbrit

ei julgegi öelda, sest inimesed

lihtsalt ei mõista seda. Ainuüksi

Fed Cupi korraldamine läheb

maksma vähemalt 1,5 miljonit

Eesti krooni. Viimasest seits-

mest korrast, välja arvatud üks,

oleme kodus mänginud ehk

pidanud ise võistlusi korral-

dama. Avaliku sektori tugi on

olnud vaid mõned sajad tuhan-

ded kroonid. Järgmine fantas-

tiline tenniselamus leiab aset

5.–6. veebruaril, kui Eesti koh-

tub Hispaaniaga järjekordselt

Eestis Tere tennisekeskuses.

Eesti Tennise Liidu president Urmas Sõõrumaa koos Kaia Kanepi ja Maret Aniga mullu peetud karikavõistlusel Fed Cup, kus Eesti mängis Iisraeli vastu. Paarismängus sai Eesti võidu, üksikmängud jäid viiki. FOTO: ARNO MIKKOR

Page 2: Trennileht, september 2010

Trennileht2

Tänapäeval räägitakse väga

palju liikumise tähtsusest säi-

litamaks kõrget elukvaliteeti,

vähem aga rõhutatakse seda,

kui olulist rolli mängivad

lisaks füüsilisele liikumisele ka

vaimne ja hingeline heaolu ehk

inimese kui terviku koostöö.

Monica Lauri (40), Tallinna

südalinnas asuva CitySpa nae-

rusuine ja särtsakas peatreener

usub, et inimese hing, keha ja

vaim moodustavad ühe terviku

– tasakaalu saavutamiseks on

oluline hoolitseda kõigi kolme

eest.

— Mis eristab CitySpad

teistest spordiklubidest?

CitySpa ei ole lihtsalt spordi-

klubi, vaid kompleks, kus eri-

nevad üksused pakuvad kõike,

mis on vajalik inimese tasa-

kaalukaks arenguks. Meil on

laiendatud spordiklubi erine-

vate saalidega; spaa kehahoo-

litsusteks ja lõõgastumisvõi-

malusteks ning lounge tervis-

liku toidu nautimiseks. Lisaks

jõu- ning rühmatreeningute

saalidele on meil nüüdsest ka

eraldi saalid spinningu, jooga

ja pilatese harrastajatele. Pila-

tese saalis on huvilistel võima-

lus treenida reformeritel, mis

hõlbustavad sisemiste lihaste

üles leidmist ning joogasaali

valgustus ja helikindlad seinad

aitavad paremini keskenduda

Peatreener Monica Lauri: „Regulaarne liikumine ning oma keha sisemise ja välimise ilu eest hoolitsemine hoiab meid noorusliku ja energilisena ning meie tervise tugeva ja meele positiivsena”

valida oma tee ja arengutempo.

Võib alustada tavapärastest

kehatreeningutest ja vaikselt

hakata tutvust tegema idamaist

filosoofiat kandvate liikumis-

tega, süveneda tervisliku toitu-

mise maailma või tunda ennast

lihtsalt hästi.

— Milline on olulisim uuen-

dus trennisõpradele?

Oleme välja töötanud uudse

personaaltreeningute süsteemi,

kus Eesti ühed parimad perso-

naaltreenerid on huvitatud ja

motiveeritud toetama kliendi

terviklikku arengut – tegemist

on klienditeenindajatega selle

sõna parimas mõttes. Igaühel,

kes meie juures treenib, on või-

malus valida, kas teha pidevalt

trenni personaaltreeneri käe all

või paluda aeg-ajalt abi õige tee

leidmiseks treeningute maail-

mas. Meie rühmatreeningute

kontseptsioon on väga lihtne:

jõusaalis, funktsionaalsetes

Külasta ka meie kodulehte www.raespordikeskus.ee

Koolialguse eri 10 = 12Septembris ostetud õpilaste ja noorte (kuni 22.a) 10x kaartidel

on 12 kasutuskorda !!!

VesiaeroobikaTreeningtunnid algavad 2.septembrist ning toimuvad teisipäeviti ja neljapäeviti 18:00

Treener Maiu Herzmann.

Pilates algajatele ja edasijõudnuteleTreeningtunnid algavad 20.septembrist. Esmaspäeviti ja kolmapäeviti 19:00 toimub

Pilates edasijõudnutele ning 20:00 pilates algajatele. Treeneriks Kristi Pedaru.

Bodypump Les MillsTreeningtunnid algavad 3.oktoobrist ja toimuvad teisipäeviti ja neljapäeviti 18:00

ning pühapäeviti 19:00. Treener Marek Sooäär.

Too sõber trenniTuues meile uue kliendi, kes ostab endale 10x või kuukaardi, saab klienditooja oma 10x või kuukaardi poole hinnaga. Kehtib ainult sihtgrupiti – laps toob lapse, nooruk

toob nooruki, täiskasvanu toob täiskasvanu ja pensionär toob pensionäri.

Sportlikud sünnipäevadJüri spordihoones on võimalik pidada nii laste kui ka täiskasvanute sportlikke sünnipäevi. Võimalus on rentida ujularadu ja erinevaid saale. Torti saab süüa

aeroobikasaalis või siis nõupidamisteruumis. On võimalik tellida ka juhendaja, kes aitab mänge ja võistlusi läbi viia.

Lisainfot saab telefonil 6224247 või saatke oma soovid meili teel [email protected]

meditatiivsetele harjutustele.

Tänapäevase kiire elutempo

juures on raske leida aega, et

treenida regulaarselt, hoolit-

seda oma välimuse eest ning

süüvida ka oma hingemaa-

ilma. CitySpa on koht, kus see

kõik on lihtne – igaüks saab ise

treeningutes ning spinningus

rõhume rohkem füüsilisele

treeningule, et lihased oleksid

toonuses ja selg terve; ning joo-

gas ja pilateses pöörame lisaks

tähelepanu ka kliendi sisemaa-

ilmale.

— Mida pakute neile, kes tule-

vad CitySpasse eelkõige lõõ-

gastuma?

Selleks, et kosutada vaimu ja

hinge, on vaja ka sobivat kesk-

konda – CitySpa harmooniline,

mahedates toonides sisekujun-

dus on saanud inspiratsiooni

loodusest ja erinevatest aasta-

aegadest ning on just selline,

mis inspireerib kas treenima

või lõõgastuma. Lõõgastumi-

seks on meil olemas erinevad

saunad, sealhulgas aurusaun,

soome saun ning hamam.

Lisaks infinity bassein, kus

vabalt voolav vesi toob endaga

kaasa hea energia. Basseinis on

veetemperatuur tavapärasest

kõrgem ning oleme viinud ka

mitmed treeningud vette, näi-

teks: aquapilates, aquafit ning

aquastretch. Jõuvarude taasta-

miseks ning mõnulemiseks on

basseini kõrval baldahiinidega

privaatsed puhkealad. CitySpa

lounge’s on erimenüü spordi-

klubile; kõigi menüüs pakuta-

vate toitude puhul on välja too-

dud toitainete sisaldused ning

lisaks on võimalik meie juures

hommikul enne trenni süüa ka

tervislikku hommikusööki.

CitySpaRävala pst 4, [email protected] lähemalt:www.cityspa.ee

Page 3: Trennileht, september 2010
Page 4: Trennileht, september 2010

Trennileht4

Müstika tantsustuudio

alustas 30. augustil. Proovi-

trennid TASUTA!

Stuudiost leiate valgus-

küllase tantsupalee beduii-

nitelgi ja avatud raamatu-

koguga. Müstika stuudios

toimuvad ka filmiõhtud,

loengusarjad, tantsukur-

sused ja idamaised peod –

laval kõhutantsijad, muusi-

kud, mustkunstnikud jt.

3 stiili kõhutantsu, jooga, pilates, vtl, zumba, India tants, trummi-kursus, Armeenia tants

Müstika Tantsustuudio treeningkava:

Müstika tantsustuudio Vabaduse väljak, Pärnu mnt 19 (Westmani kaupluse II korrusel)[email protected]; tel 524 5629Tutvu stuudio ja stiilidega: www.mystika.ee

A – algtaseK – kesktaseE – edasijõudnud

E10.30 jooga 12.00 Pilates 13.00 jooga17.30 ATS-kõhutants A18.30 kõhutants A19.30 kõhutants K20.30 ATS-kõhutants E

T12.00 kõhutants A13.00 Zumba17.00 trummikursus18.30 Tribal Fusioni kõhutants A19.30 kõhutants E20.30 venitus-tasakaal-lõdves-

tus

K10.30 jooga12.00 Pilates13.00 jooga17.30 ATS-kõhutants A18.30 kõhutants A19.30 kõhutants K20.30 Tribal Fusioni kõhutants

N12.00 kõhutants A13.00 Zumba17.30 Zumba18.30 Tribal Fusioni kõhutants A19.30 kõhutants E

R14.00 India tants17.30 Tribal Fusioni kõhutants A

L15.00 Armeenia tants

Müstika Tantsustuudio Fotod: Indrek Arula, Artur Sadovski, Valdek Udris

Kõhutantsu-õpetaja Aicha

ja Yahna

Tsirkusestuudio Folie

Info ja registreeruminetel 56 629 [email protected]

AKROBAATIKA JA TSIRKUSETREENING �Võtame vastu poisse ja tüdrukuid vanuses alates 7 a. �Uue algajate akrobaatide grupi avame Tallinna Inglise Kolledži spordihoones. �Jätkuvalt tegutseme edasi Salme ja Nõmme Kultuurikeskustes.

AVATUD TREENINGUD - tule akrobaatikatrenni proovima! Tasuta!Inglise Kolledži spordihoones 14. septembril kell 14Nõmme Kultuurikeskuses 15. septembril kell 15Salme Kultuurikeskuses 17. septembril kell 15

Zelluloosi spordiklubis septembrikuus

ka hind on uus!

4380186 let 21101 nnillaT D08 tnm utraT

Treeni targalt!

Sulgpall Lauatennis

InfrapunasaunTervisekapsel

E-R 7:00 – 23:00L 10:00 – 18:00P 10:00 – 21:00

Fitness kuukaardid alates 450 kroonist ja tarkusekuul liitumine TASUTA!

Tule LEPINGUVABALT liituma!

Fitvibe treening sarnaneb tava-

lise treeninguga spordisaalis,

ainult et treenitakse Fitvibe

vibratsiooniseadmel. Treening

on üliefektiivne – tavapärase

1,5 tunni asemel piisab vaid 15

minutist. Lühikese aja jooksul

võetakse erinevate harjutus-

tega läbi erinevad lihasgrupid,

seadme abil treenitakse tasa-

kaalu ja võetakse kasutusele ka

kõige väiksemad lihased, mis

tavaliselt jäävad tähelepanuta.

Ühe harjutuse kestvus on kesk-

miselt 30–40 sekundit. Pärast

harjutusi järgnevad venitus ja

lõdvestumisharjutused ning

tunne on tõesti sarnane nagu

treeningsaalist tulles. Järgmisel

päeval annavad lihased tunda,

mis annab tunnistust, et koor-

mus läks asja ette.

Fitvibe vibratsioontreening

sobib kõigile, nii meestele kui

ka naistele, vanuses 7–77 elu-

aastat. Treening on eriti tõhus

kontoritöötajatele ja teistele

istuva eluviisiga inimestele, sest

treeningu käigus pööratakse

tähelepanu ka stabiliseerivatele

ja teistele rühti hoidvatele lihas-

gruppidele, mis istuva eluviisiga

inimestel muutuvad alaaktiiv-

seteks. Samuti on Fitvibe seade

sobiv sportlastele taastavaks

treeninguks ja emadele pärast

sünnitust kiireks taastumiseks.

Fitvibe'ga treenivad selli-

sed kuulsused nagu jalgpallur

Ronaldo ja paljud teised sport-

lased. Fitvibe treening aitas või-

dule lähemale ka Ungari saate

„Kaalust alla” punase mees-

konna.

Tselluliidist lahtiFitvibe Siluett Stuudio pakub

uut ainulaadset võimalust

kaalu kiireks alandamiseks ja

tselluliidi vähendamiseks, mil-

leks on mähisega Fitvibe vib-

ratsioontreening.

Mis on tselluliit, seda tea-

vad arvatavasti juba kõik. Tea-

takse ka seda, et tselluliit ehk

„apelsinikoorenahk” on prak-

tiliselt igal naisel, olenemata

kehakaalust. Nagu teada, on nii

külmad kui ka soojad mähised

nahale kasulikud ja mõjuvad

võimsalt kogu organismile,

parandades ainevahetust, mik-

rotsirkulatsiooni, vere- ja lüm-

firinget, kiirendavad nö rasva-

põletamist ja rakkude uuene-

mist; samuti puhastavad süga-

valt nahka, viies välja toksiinid.

Kui olete otsustanud uue tee-

nuse kasuks ja tulete stuudiosse

mähisega Fitvibe treeningule,

võtab tselluliidikonsultant

esmalt probleemsete kohtade

mõõdud, töötleb neid spet-

siaalse tselluliidikreemiga ning

katab kilega, mille peale tõm-

matakse treeningpüksid. See-

järel viib treener läbi tavalise

Fitvibe vibratsioontreeningu,

mis kestab ca 20 minutit. Pärast

treeningut tuleb kile eemaldada

ning käia duši all. Hästi kasulik

on pärast pesemist töödelda

nahka tselluliidikreemiga seda

õrnalt nahasse masseerides.

Protseduur võtab aega kuni 50

minutit ning kindlasti tunnete

end väsinuna, kuid samas ka

palju enesekindlama, kergema

ja õnnelikumana.

Fitvibe treening aitab kiirelt tselluliidist lahti ja keha vormi saada.

Fitvibe Siluett Stuudio

Marienthali keskusMustamäe tee 16,

10617, TallinnTel: 619 1401

E-post:[email protected] lähemalt:

www.fitvibesiluett.ee

Page 5: Trennileht, september 2010

Trennileht 5

KergejõustikTennisKorvpall(poisid)SuusatamineKahevõistlusAeroobikaUjumineLauatennis

6770908657248867185446718544501511056488781657465455579902

Üle maailma on kokku lepitud,

et ülekaalu mõõdupuuks on

kehamassi indeks (KMI). Seda

võib välja arvutada igaüks –

jaga oma kehakaal pikkuse ruu-

duga (meetrites) ning vastus

ongi käes. Kui see näitaja jääb

alla 20, loetakse sind alakaaluli-

seks, kui vastus jääb vahemikku

20 kuni 24,9 – oled normaal-

kaalus. Kui aga saad tulemu-

seks arvu, mis jääb vahemikku

25 kuni 29,9, oled ülekaaluline,

ning arv, mis on suurem kui 30,

näitab, et oled tugevalt ülekaa-

luline.

Eesti ei jää USA-st eriti allaMaailma Terviseorganisat-

siooni (WHO) andmeil on

praegu maailmas 1 miljard

ülekaalulist inimest, neist oma-

korda 300 miljonit on tugevalt

ülekaalulised.

Ühendriikides on 74% ela-

nikkonnast ülekaalulised (neist

31% tugevalt ülekaalulised),

kuid Eestiski on WHO Eesti

esinduse 2009. aasta raporti

alusel ülekaalulisi täiskasva-

nuid elanikest lausa 60% (neist

tugevalt ülekaalulisi 10%).

Mõtlemapanevad arvud!

See, et ülekaal mõjutab otse-

selt meie tervist, on üldteada-

tuntud tõde. Tavaliselt mõel-

dakse aga tervisele alles siis, kui

kuskilt juba miskit lausa „logi-

sema” hakkab. Tervise taasta-

miseks kulub üldjuhul märksa

enam raha ja aega (arstivisiidid,

retseptirohud, töölt puudutud

päevad), kui kulunuks rohkem

liikudes ja õigemini toitudes

tervise hoidmisele. Emotsioo-

nidki on mõnusa treeningu või

arstilkäigu puhul selgelt eri-

neva laenguga – esimese puhul

pluss- ja teisel miinusmärgiga.

Ülekaal ei mõjuta aga mitte

üksnes meie tervist. Eelkõige

märkame hoopis sotsiaalseid

tagajärgi. Väiksemad valiku-

võimalused ei oota ülekaalulisi

mitte ainult riidepoodides, vaid

ka inimsuhetes. Uuringutega

on tõestatud, et normaalkaalus

inimene leiab lihtsamini sõpru,

saab valida tulevase elukaaslase

suurema valiku hulgast ning

teeb oma teadmiste ja koge-

muste baasil parema tööalase

karjääri võrreldes ülekaalulise

sookaaslasega.

Liikumine aitabUuringud on tõestanud, et

ülekaalu peamised põhjused

peituvad eelkõige ebaõiges toi-

tumises ja geenides. Liikumise

vähesus ülekaalu enamasti ei

tekita. Küll aga on tõestust leid-

nud fakt, et ülekaalulised liigu-

vad vähem kui normaalkaalus

inimesed. WHO soovitusel

peaks iga inimene tegelema

mõõduka liikumisega vähemalt

30 minutit viiel päeval nädalas.

Liikumine aitab kulutada toi-

dust saadavat üleliigset ener-

giahulka, mis muidu lihtsalt

rasvadeks ladestuks.

Kaalulangetamine on pikk

ja arvatakse ka, et vaevarikas

protsess. Mõned lükkavad alus-

tamist edasi kuid ja kogunisti

aastaid, sest eesolev tundub

kuidagi ebakindlust tekitav –

rõõmutu elu täis porgandeid

ja kaalikaid ning ebameeldiv

higistamine kusagil terviserajal

või spordiklubis. Pigem lepi-

takse kehale juba harjumuspä-

raseks saanud kaaluga.

Püüa teha algustTegelikult ongi kõige raskem

teha see esimene samm –

panna paika päev, millal alus-

tad. Mõnikord tuleb motivat-

sioon alustamiseks ise sinu ellu.

Eelmisel hooajal veel hästi istu-

nud riided osutuvad lootusetult

kitsasteks; tüdruk- (poiss)sõber

jätab sind maha; kunagine koo-

likaaslane mainib kohtumisel,

et ei tundnud sind ära, sest oled

kosunud jne. Paremal juhul on

sulle tõuke andjaks sõber, kes

juba ammu on peale käinud, et

lähme terviserajale või klubisse,

ning ükskord, pärast pikka

veenmist, sa lõpuks lähedki.

Kepikõnd või jalgrattasõit

on mõlemad sobilikud liiku-

misviisid kaalulangetamiseks,

kuid neil on üks pisike puu-

dus – niipea, kui leidub mõni

vähegi sobilik põhjus mitte

minna, haarad sellest kinni kui

päästvast õlekõrrest. Kord on

ilm vilets, kord segavad tööko-

hustused, siis vajavad sinu aega

pere või sõbrad...

Klubi distsiplineeribKui terviseraja programm eba-

õnnestub, proovi spordiklubi.

Tee enda jaoks distsiplinee-

riv valik – mine sinna, kus on

aastaliitumised. Mida pike-

maks perioodiks ennast klu-

biga seod, seda kindlam, et iga

kuu tasutav rahasumma hoiab

sind piisavalt motiveerituna.

Teiseks, mida pikemaajalisem

liitumine, seda tõenäolisem,

et peatselt tekivad sul sõbrad

ja tuttavad, keda harjud klu-

bis nägema ning kellega koh-

tumisi hakkad lausa ootama.

Kuna juhukülastajaid sellistes

klubides praktiliselt pole, võid

kindel olla, et õhkkond on alati

hea ja kodune. Kolmandaks on

spordiklubis sul sisuliselt mil-

jon võimalust, kuidas muuta

oma treeningud mitmekesiseks

ja vaheldusrikkaks. Just selli-

selt, et tüdimust ja loobumis-

mõtteid peale ei tuleks. Täiesti

iseenesestmõistetav on seegi,

et kui ise ei oska, lähed ja küsid

näiteks treeneri käest.

Lõpetuseks – võta paber

ja pane kirja, mis on sinu ees-

märk. Milline sa tahaksid välja

näha? Kui palju on kilosid, mil-

lest tahaksid lahti saada? Mis

ajaks? Kui oled eesmärgi saavu-

tanud, kas soovid ka tulemust

hoida? Lase fantaasial lennata

veelgi – lamedam kõht, saleda-

mad reied, eristuv keskkoht...

Järelevaatavad pilgud. Enese-

kindlam sina.

Kui sa enda väljanägemist,

tervist, suhteid ja karjääri saa-

tuse hooleks jätta ei soovi, tee

enda jaoks õige valik ja asu

tegudele. Juba täna.

Jana Kallas, spordiklubi PlanetSport

PlanetSport Tulika põik 3, Tallinntel 661 0547Kaalukursused, vaata lähemalt:www.planetsport.ee

Vaatamata sellele, et kogu maailm räägib arenenud ühiskonna ülekaalulisuse probleemist ja selle tagajärgede ohtlikkusest, näitab statistika ülekaaluliste arvu jõudsat kasvu.

Page 6: Trennileht, september 2010

Trennileht6

Koos kooliaastaga alustavad

tegevust ka arvukad tantsu- ja

võimlemisklubid. Mis tähen-

dab, et noore tantsija või võim-

leja garderoob peab sisaldama

treeningrõivaid ning -jalatseid.

Kui aga jõuab kätte esinemise

aeg, on vaja lisaks ka mugavaid

ja kauneid esinemisriideid.

Muidugi võib osav õmbleja val-

mistada ise treeninguks sobiva

elastsest materjalist trikoo,

retuusid või seeliku, kuid liht-

sam on võtta ette käik Kamilla

OÜ poodi, kus pakutakse rõi-

vaid ja jalatseid tantsijatele,

võimlejatele ning iluuisutaja-

tele. 1991. aastast võimlemis-

ja tantsurõivaid valmistanud

Kamilla OÜ-l on kaks kauplust:

üks Tallinnas, teine Tartus.

Ettevõtte direktori Udo

Evartovi sõnul on põhjust

nende juurde sisse astuda kõi-

gil trennisõpradel või esineja-

tel. „Kamilla õmblusvabrikus

õmbleme nii seeriatena kui ka

eritellimusel kõike, mida tant-

simiseks või sportimiseks vaja,

olgu trennisaalis või lavaparke-

til. Eri materjalist ja tegumoega

trenni- ja esinemisrõivad on

ootamas nii paari-kolmeaasta-

seid pisipõnne kui ka täiskasva-

nuid,” ütles Evartov.

Valik täienes veelgi

Lastele saab võistlustantsurõi-

vaid seeriatoodanguna valmis-

Eesti ainsa tantsu- ja võimlemisrõivaste valmistamisele suunatud Kamilla OÜ Tallinna ja Tartu poes ootavad nii treeninguks kui ka esinemiseks vajalikud riided, jalatsid ja aksessuaarid.

tada seetõttu, et Eestis kehtivad

Rahvusvahelise Tantsuspordi

Liidu (IDSF) võistlusriietuse

reeglid, mis panevad rangelt

paika lasteriietusele esitatavad

nõuded: näiteks kleitide pikku-

sed, kaeluse kuju, kasutatavad

aksessuaarid jne. Lubatu piires

ongi Kamillas valmis õmmel-

dud peaaegu kõik, mis või-

malik. Uudistootena ripuvad

müügisaalis soojad retuusid

iluuisutajatele, samuti tavalisest

soojemad kleidid ja trikood.

Noormehed, kes varem muret-

sesid, et tantsimisel kippus särk

pükstest välja tulema, leiavad

aga nüüd poest sobiva bodi.

Oma toodangut ekspordib

firma Soome, Rootsi, Saksa-

maale, Taani ja Lätti, eelmisest

talvest on võimalik Kamilla

vabrikus valmistatud rõivaid

osta ka Vilniuse firmapoest.

Direktori sõnul laieneb peagi

Tallinna pood – võistlustantsi-

jatele mõeldud rõivad ja jalat-

sid saavad omaette ruumi.

Müügil on nii suur valik eri

värvides ja materjalist rõivaid,

et harva tellitakse lapsele indi-

viduaalõmblust. Neil harvadel

kordadel on pigem põhjuseks

noore tantsija erilised mõõdud.

Sel puhul on vaja pöörduda

Pronksi tänava kaupluse juu-

res asuvasse ateljeesse, mille

perenaine Linda Niinemann

on valmis poest ostetud rõivaid

kohendama või siis täiesti uusi

õmblema. Elastsest trikotaažist

materjal nõuab erilist masinat

ja oskusi, millest hobiõmblejal

tihti jääb puudu. Ateljeest on

oma esinemisrõivad aastaid

tellinud ka Eesti parima võim-

lemisklubi Piruett eliitrühm.

Riiete kõrval ka jalatsid

„Kuna Kamilla tegevusvald-

konda kuulub laiemas laastus

elastsest trikotaažist rõivaste

õmblemine, võib siit tellida ka

vabaajarõivaid või muud, mida

sellest materjalist on mõnus

kanda. Valmistame näiteks

treeningrõivaid, bikiine, uju-

mistrikoosid nii tellija kui ka

meie pakutavatest kvaliteetkan-

gastest neile, kes oma eriliste

mõõtude tõttu neid kaubandu-

sest ei leia,” ütles Niinemann.

Nobedate näppudega õmbleja

kinnitust mööda pikalt aega

õmblemisele ei kulu, töö val-

mimise aeg sõltub mõistagi tel-

limuse suurusest. On juhtunud

isegi nii, et mõni tund enne esi-

nemist astub sisse kurb tantsija

murega, et riided on kadunud.

Ja lahkub ateljeest uute riietega.

Kui Kamilla 1991. aastal

tegevust alustas, valmistati fir-

mas esialgu balletisusse. Need

on ka praegu kõige ostetum

kaup. Praegu pakub Kamilla

poe jalatsivalik jalatseid eri

tantsuliikide harrastajatele:

varvaskingad ja treeningsussid

baleriinidele, võistlustantsu,

karaktertantsu, flamenko-,

stepp- ja džässtantsu kingad

jms. Mõistagi ei puudu aeroo-

bikasaali tantsutossud ega ka

võimlemissussid. Letil on ka

tantsijatele vajalikud akses-

suaarid – klambrid- võrgud

juustesse, pehmendused-kaits-

med kingadesse. Siit saab ka

kurikaid, linte, palle ja rõngaid

võimlemiskavade jaoks.

Kamilla OÜ*Tallinna kauplus-ateljeePronksi 11E–R 10.30–18; L 10.30–16tel 641 9607*Tartu kauplusAleksandri 8aE–R 10–18, L 10–16tel 733 0010Vaata lähemalt: www.kamilla.ee

Kamilla OÜ kauplus-test leiab rõivaid ja jalatseid tantsijatele, võimlejatele ning iluuisutajatele.FOTO: Rene Suurkaev

Maadlusklubi Nelsonkutsub I-IV klassi poisse

maadlustreeningutele

Igor Annus, tel 53 401 860

Maadlusklubi Nelson 21 tegevusaastat

Treeningud toimuvad kolm korda nädalas aadressil Tondi 84• kolmapäeval kell 18.30—19.45 • reedel kell 18.30—19.45• pühapäeval kell 16.45—18.15

Uutele tulijatele Uutele tulijatele esimene kuu tasuta!esimene kuu tasuta!

Võtame edasijõudnute gruppi vabadele kohtadele VIII - X klassi poisse.

Spordiklubi CFC

Info tel. 569 434 60www.cfc.ee • [email protected]

JAAN KIRSIPUU RATTAKOOL

JAAK MAE SUUSAKOOL

E 17:00N 17:00

Pirita SpordikeskusRummu tee 3 Tallinn

Kutsub treeningutele uusi õpilasi

Trennilehe kirjastas Eesti Päevalehe AS-i

teema- ja erilehtede osakond.

Toimetaja: Kristiina Viiron, [email protected]

Page 7: Trennileht, september 2010

Trennileht 7

Seda teavad hästi need sajad

lapsed ja noored, kes igal aastal

seavad sammud Lasnamäele

Alo Ojassalu tennisekooli, mis

asutati juba 11 aastat tagasi.

Esimesed viis aastat töötas kool

rendipindadel, 2004. aastal aga

valmis Tondiraba tennisekes-

kus, kus on praegu neli tennise

välisväljakut, kuus siseväljakut

ja neli sulgpalliväljakut. „Meie

kool on ainuke tennisekool

Eestis, kes on omaenda baasi

ehitanud,” märgib kooli juha-

taja ja peatreener Alo Ojassalu.

Tennisekoolis käivad lap-

sed vanuses 4–18 ja ka täiskas-

vanud. Koolis töötab üheksa

treenerit ja lapsi on kokku 400

ringis: Tondirabas umbes 250

ja Viimsi osakonnas 130–140.

„Sel sügisel saame juurde

võtta 50–100 last. Viimsis on

kohad täis, aga Tondirabasse

veel mahub,” selgitab Ojas-

salu. „Kõige rohkem ootame

5–7-aastaseid.”

Treeningrühmi ei moodus-

tata mitte vanuse, vaid mängu-

taseme järgi. „Päris nii muidugi

ei ole, et 7- ja 18-aastane koos

trenni teevad, aga paari-kolme

aasta piires võib vanusevahe

küll olla,” lisab ta. „Algajate

rühmades on 6–8 last, sport-

laste puhul üle nelja lapse me

korraga väljakule ei pane.

Nelja-aastastel on lasteaiarüh-

mad ja neil on rohkem lihtsalt

palliloopimine ja tutvus tenni-

sega. Nendega tegeleb korraga

kaks treenerit, sest tuleb natuke

olla ka kasvataja eest.”

Algtaseme omandamise

aeg on Ojassalu sõnul erinev,

mõnel läheb kolm-neli aastat,

mõnele piisab kolmest kuust.

Treener ise jälgib lapse arengut

ja paigutab ta sellele vastavalt

õigesse rühma. Seda tehakse

kogu hooaja vältel.

Oodatud ka sulgpallihuvilised

Üle-eelmisel aastal avati koo-

lis ka sulgpalliosakond, kuhu

võetakse lapsi alates seitsmen-

dast eluaastast. Praegu käib

sulgpallikoolis 50 lapse ringis.

Suurt erinevust treeningutes ei

ole, sulgpallimängu alustatakse

lihtsalt veidi hiljem. „Sulgpallis

hakkab laps mängunaudingut

saama palju varem kui ten-

nises, samal ajal on see väga

intensiivne ala,” selgitab Ojas-

salu. „Meil on ka väga hinna-

tud sulgpallitreener – Kristo

Kasela.”

Tennisekool ootab ka täis-

kasvanuid, kes saavad valida

era- ja rühmatundide vahel.

Ojassalu sõnul on algajate seas

olnud ka 60-seid. „Tennis on

ala, mida võib harrastada kõrge

eani,” nendib ta. „Hea näide on

Aino Issak, kes on üle 90 aasta

vana ja käib siiani kolm korda

nädalas mängimas.”

Ojassalu kinnitusel pole alg-

õpetus tennises kuigi kulukas.

„Mängida saab iga spordiriide

ja peaaegu iga jalanõuga. Kõik

alustajad saavad reketi ja pallid

meilt,” selgitab ta. Nii tennises

kui ka sulgpallis tuleb algajatel

tasuda ainult kuumaks. „Kes

on paar-kolm kuud juba tren-

nis käinud, see naljalt enam

pooleli ei jäta,” nendib tennise-

kooli juht.

Tennis on kompleksne ala

Ojassalu kogenud treenerina

teab, et ühegi lapse puhul pole

alguses näha, kas tal on eeldusi

tippu jõuda. Andekus tennises

selgub alles siis, kui on juba

tükk aega mängitud. „Mõnele

näiteks on antud väga hea käsi,

teise puhul vaatad algul, et ei

olegi midagi erilist, aga kui

võistlemiseks läheb, selgub,

et tal on väga hea pea, ta jagab

hästi mängu situatsiooni ja

reageerib kiiresti. Mõni saab

löögid perfektselt selgeks, aga

mängu ei õpi kunagi ära, mõnel

on jälle vastupidi. Need, kel-

lel on kõik need omadused

olemas, nendest tulevadki

maailma tipud,” nendib

ta. „Tennis on väga komp-

leksne ala, kus on vaja kõike:

kiirust, vastupidavust, koor-

dinatsiooni, käe- ja silmatäp-

sust. See teebki tennise huvi-

tavaks, et sa võid alati õppida

ja mitte kunagi ei õpi seda

mängu lõplikult selgeks.”

Tennise populaarsuse kas-

vus on Ojassalu sõnul suur

teene ka meie esireketil Kaia

Kanepil. „See on nii otseses sõl-

tuvuses: kui Kaial läheb hästi,

tuleb lapsi trenni kohe robi-

nal,” tõdeb ta.

Tippu pürivad ka Alo

Ojassalu tennisekooli kas-

vandikud, igal aastal on

nende seas Eesti meistreid,

hõbe- ja pronksmedali võit-

jaid. Tüdrukutest on üks tub-

limaid 10-aastane Maria Lota

Kaul, kes just äsja pärjati oma

vanusegrupis Eesti meistriks.

Ent ka meestetennisel on

tulevikku. „Praegu on loo-

tustandvad just noored poisid

– 10-, 11- ja 12-aastased,”

nendib Ojassalu.

Alo Ojassalu TennisekoolTondiraba 11, 13916 Tallinn tel 600 2915e-post [email protected] lähemalt: www.tennisekool.ee

Tondiraba tennisekeskusest on Wimbledoni 2249 kilomeetrit, aga et sinna jõuda, kulub aastaid ning paljud ei jõuagi pärale. Seepärast tuleb varakult teele asuda.

Page 8: Trennileht, september 2010